Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu

mis käsitleb Kongo Demokraatliku Vabariigi vastu suunatud piiravaid meetmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks ühine seisukoht 2008/369/ÜVJP

1. Keelatakse relvade ja igasuguste nendega seotud materjalide, sealhulgas relvade ja laskemoona, sõjaväeveokite ja -varustuse, poolsõjalise varustuse ja eespool nimetatute jaoks ette nähtud varuosade otsene või kaudne Kongo Demokraatlikku Vabariigi territooriumil tegutsevatele valitsusvälistele üksustele ja isikutele tarnimine, müümine või üleandmine liikmesriikide kodanike poolt või liikmesriikide territooriumilt või nende lipu all sõitvaid laevu või õhusõidukeid kasutades, olenemata sellest, kas need tooted on pärit liikmesriikide territooriumilt või mitte.

2. Lõikes 1 osutatud relvade ja nendega seotud materjalide tarnimine, müük ja üleandmine või teenuste osutamine või tehnilise abi ja koolituse osutamine võib toimuda üksnes liikmesriikide pädevate asutuste poolt antud eelneva loa alusel.

3. Liikmesriigid annavad resolutsiooni 1533 (2004) kohaselt loodud sanktsioonide komiteele eelnevalt teada relvade või nendega seotud materjalide veost Kongo Demokraatlikusse Vabariiki ning igasugusest tehnilise abi andmisest, vahendustegevuse ja kõikide muude Kongo Demokraatliku Vabariigi sõjalise tegevusega seotud teenuste rahastamisest, välja arvatud lõike 1 punktides a ja b osutatud juhtudel. Sellised teated sisaldavad kogu asjakohast teavet, sealhulgas vajaduse korral teavet lõppkasutaja, kavandatud tarnekuupäeva ja saadetiste marsruudi kohta.

4. Liikmesriigid hindavad lõikes 1 käsitletud tarneid üksikjuhtude kaupa, võttes täiel määral arvesse nõukogu 8. detsembri 2008. aasta ühist seisukohta 2008/944/ÜVJP (millega määratletakse sõjatehnoloogia ja -varustuse ekspordi kontrolli reguleerivad ühiseeskirjad) ( 1 ). Liikmesriigid nõuavad piisavaid kaitsemeetmeid lõike 2 kohaselt antud volituste kuritarvitamise vastu ja võtavad vajaduse korral meetmeid tarnitud relvade ja nendega seotud materjalide tagasitoomiseks.

1. Artikli 4 lõikega 1 ning artikli 5 lõigetega 1 ja 2 ette nähtud piiravad meetmed kehtestatakse järgmiste sanktsioonide komitee poolt kindlaks määratud isikute ja üksuste suhtes, kes osalevad tegevuses või toetavad tegevust, millega ohustatakse Kongo Demokraatlikus Vabariigis rahu, stabiilsust või julgeolekut. Selline tegevus hõlmab:

Käesoleva lõikega hõlmatud asjaomased isikud ja üksused on loetletud I lisas.

2. Artikli 4 lõikega 1 ning artikli 5 lõigetega 1 ja 2 sätestatud piiravaid meetmeid kohaldatakse isikute ja üksuste suhtes, kes

1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et takistada artiklis 3 osutatud isikutel oma territooriumile sisenemist või selle läbimist.

2. Lõige 1 ei kohusta liikmesriiki keelama oma kodanike sisenemist oma territooriumile.

3. Artikli 3 lõikes 1 osutatud isikute suhtes ei kohaldata käesoleva artikli lõiget 1, kui

Juhul kui liikmesriik lubab käesoleva lõike alusel sanktsioonide komitee poolt kindlaks määratud isikutel siseneda oma territooriumile või seda läbida, kehtib luba ainult selle väljastamise põhjuseks olnud eesmärgil ja ainult asjaomaste isikute suhtes.

4. Artikli 3 lõikes 2 osutatud isikute puhul ei mõjuta käesoleva artikli lõige 1 neid juhtumeid, kui liikmesriiki seob rahvusvahelisest õigusest tulenev kohustus

5. Lõiget 4 kohaldatakse ka juhul, kui liikmesriik on Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) võõrustajariik.

6. Kui liikmesriik teeb lõike 4 või 5 kohaselt erandi, teavitab ta sellest nõuetekohaselt nõukogu.

7. Artikli 3 lõikes 2 osutatud isikute puhul võivad liikmesriigid teha erandeid käesoleva artikli lõike 1 alusel kehtestatud meetmetest, kui reisimine on õigustatud seoses kiireloomuliste humanitaarvajadustega või osalemisega valitsustevahelistel kohtumistel, Euroopa Liidu toel toimuvatel või Euroopa Liidu korraldatud kohtumistel või OSCE eesistujaks oleva liikmesriigi võõrustatavatel kohtumistel, kus peetakse poliitilist dialoogi, mis otseselt edendab piiravate meetmete poliitilisi eesmärke, sealhulgas demokraatiat, inimõigusi ja õigusriigi põhimõtet Kongo Demokraatlikus Vabariigis.

8. Liikmesriik, kes soovib teha lõikes 7 osutatud erandeid, teatab sellest nõukogule kirjalikult. Erand loetakse heakskiidetuks, välja arvatud juhul, kui vähemalt üks nõukogu liige esitab kirjaliku vastuväite kahe tööpäeva jooksul alates teatise saamisest kavandatava erandi kohta. Kui üks või mitu nõukogu liiget peaks esitama vastuväite, võib nõukogu otsustada kavandatava erandi tegemise kvalifitseeritud häälteenamuse alusel.

9. Juhul kui liikmesriik lubab lõike 4, 5, 6, 7 või 8 alusel II lisas loetletud isikute sisenemist oma territooriumile või neil selle läbimist, kehtib luba ainult sel eesmärgil, milleks see on antud, ning üksnes isikute suhtes, keda see otseselt puudutab.

1. Külmutatakse kõik rahalised vahendid, muud finantsvarad ja majandusressursid, mis kuuluvad artiklis 3 osutatud isikutele või üksustele või mis on nende isikute või üksuste otsese või kaudse kontrolli all, või mida valdavad üksused, mis kuuluvad neile või muudele isikutele või üksustele, kes tegutsevad nende nimel või nende juhtimisel, või mis on nende otsese või kaudse kontrolli all, ning kes on kindlaks määratud I lisas ja II lisas.

2. Rahalisi vahendeid, muid finantsvarasid ega majandusressursse ei anta otse ega kaudselt lõikes 1 osutatud isikute ega üksuste käsutusse ega nende toetamiseks.

3. Artikli 3 lõikes 1 osutatud isikute ja üksuste puhul võivad liikmesriigid lubada lõigetes 1 ja 2 osutatud meetmete suhtes erandeid seoses rahaliste vahendite, muude finantsvarade ja majandusressurssidega, mis on

4. Lõike 3 punktides a, b ja c osutatud erandeid võib teha pärast seda, kui asjaomane liikmesriik on sanktsioonide komiteele teatanud oma kavatsusest lubada vajaduse korral ligipääs sellistele rahalistele vahenditele, muudele finantsvaradele ja majandusressurssidele ning kui sanktsioonide komitee ei ole nelja tööpäeva jooksul pärast sellist teatamist teinud negatiivset otsust.

5. Artikli 3 lõikes 2 osutatud isikute ja üksuste puhul võib liikmesriigi pädev asutus tingimustel, mida ta asjakohaseks peab, anda loa teatavate külmutatud rahaliste vahendite või majandusressursside vabastamiseks või teatavate rahaliste vahendite või majandusressursside kättesaadavaks tegemiseks pärast seda, kui ta on kindlaks teinud, et need rahalised vahendid või majandusressursid on

Asjaomane liikmesriik teavitab teisi liikmesriike ja komisjoni kõikidest käesoleva lõike alusel antud lubadest.

6. Erandina lõigetest 1 ja 2 võib liikmesriigi pädev asutus anda loa II lisas loetletud isikute ja üksuste puhul teatavate külmutatud rahaliste vahendite või majandusressursside vabastamiseks, kui on täidetud järgmised tingimused:

Asjaomane liikmesriik teavitab teisi liikmesriike ja komisjoni kõikidest käesoleva lõike alusel antud lubadest.

7. II lisas loetletud isikute ja üksuste puhul võib erandeid teha ka rahaliste vahendite ja majandusressursside suhtes, mis on vajalikud humanitaareesmärkidel, näiteks abi kohaletoimetamine või abi kohaletoimetamise hõlbustamine, hõlmates meditsiinitarbeid ja toitu, humanitaartöötajate transport ja seotud abi või evakueerimine Kongo Demokraatlikust Vabariigist.

8. Lõiked 1 ja 2 ei takista II lisas loetletud isikul või üksusel tegemast makset, mis tuleneb lepingust, mis on sõlmitud enne isiku või üksuse II lisas esitatud loetellu kandmist, tingimusel et asjaomane liikmesriik on kindlaks teinud, et I või II lisas loetletud isik või üksus ei ole otsene või kaudne makse saaja.

9. Lõiget 2 ei kohaldata järgmiste külmutatud kontodele kantud summade suhtes:

tingimusel et kõigi selliste intresside, muude tulude ja maksete suhtes kohaldatakse jätkuvalt lõiget 1.

1. Nõukogu muudab I lisas olevat nimekirja vastavalt ÜRO Julgeolekunõukogu või sanktsioonide komitee otsustele.

2. Nõukogu kehtestab liikmesriigi või liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekul II lisas esitatud loetelu ja teeb selles muudatusi.

1. Kui ÜRO Julgeolekunõukogu või sanktsioonide komitee kannab isiku või üksuse loetellu, kannab nõukogu selle isiku või üksuse I lisasse. Nõukogu edastab oma otsuse, sealhulgas loetellu kandmise põhjused, asjaomasele isikule või üksusele kas otse, juhul kui aadress on teada, või teatise avaldamise kaudu, ning annab asjaomasele isikule või üksusele võimaluse esitada oma märkused.

2. Nõukogu edastab artikli 6 lõikes 2 osutatud otsuse, sealhulgas loetellu kandmise põhjused, asjaomasele isikule või üksusele kas otse, juhul kui aadress on teada, või teatise avaldamise kaudu, ning annab asjaomasele isikule või üksusele võimaluse esitada oma märkused.

3. Kui esitatakse märkusi või uusi olulisi tõendeid, vaatab nõukogu oma otsuse läbi ning teavitab vastavalt asjaomast isikut või üksust.

1. I lisa sisaldab ÜRO Julgeolekunõukogu või sanktsioonide komitee esitatud põhjuseid, miks asjaomased isikud ja üksused loetellu kanti.

2. I lisa sisaldab ka asjaomaste isikute või üksuste tuvastamiseks vajalikku teavet, mille on esitanud ÜRO Julgeolekunõukogu või sanktsioonide komitee, kui selline teave on kättesaadav. Isikute puhul võib selline teave sisaldada nimesid, sealhulgas kasutatavaid teisi nimesid, sünniaega ja -kohta, kodakondsust, passi ja ID-kaardi numbrit, sugu, aadressi, kui see on teada, ning positsiooni või ametit. Üksuste puhul võib selline teave sisaldada nimesid, registreerimise kohta ja kuupäeva, registreerimisnumbrit ja tegevuskohta. Samuti sisaldab I lisa ÜRO Julgeolekunõukogu või sanktsioonide komitee poolt loetellu kandmise kuupäeva.

3. II lisa sisaldab selles osutatud isikute ja üksuste loetellu kandmise põhjuseid.

4. II lisa sisaldab ka asjaomaste isikute ja üksuste tuvastamiseks vajalikku teavet, kui selline teave on kättesaadav. Füüsiliste isikute puhul võib selline teave sisaldada nimesid, sealhulgas kasutatavaid teisi nimesid, sünniaega ja -kohta, kodakondsust, passi ja ID-kaardi numbrit, sugu, aadressi, kui see on teada, ning positsiooni või ametit. Üksuste puhul võib selline teave sisaldada nimesid, registreerimise kohta ja kuupäeva, registreerimisnumbrit ja tegevuskohta.

1. Käesolev otsus vaadatakse läbi, seda muudetakse või see tunnistatakse kehtetuks vastavalt vajadusele, eelkõige võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu asjakohaseid otsuseid.

2. Artikli 3 lõikes 2 osutatud meetmeid kohaldatakse kuni 12. detsembrini 2018. Vajaduse korral pikendatakse nende kehtivust või neid muudetakse, kui nõukogu leiab, et nende eesmärke ei ole saavutatud.

Muu teave: ta põgenes Rwandasse 2013. aasta märtsis ja elas seal endiselt 2016. aasta alguses. Link Interpoli ja ÜRO Julgeolekunõukogu eriteate veebilehele https://www.interpol.int/en/notice/search/un/5272441.

Lisateave sanktsioonide komitee esitatud kirjeldavast kokkuvõttest loetellu kandmise põhjuste kohta:

kolonelleitnant Eric Badege oli rühmituse Mouvement du 23 Mars (M23) keskne isik Masisis ning juhtis teatud operatsioone, mis destabiliseerisid Masisi territooriumi osi Põhja-Kivu provintsis. M23 sõjaväekomandörina vastutas Badege tõsiste rikkumiste eest, mis on seotud naiste või laste sihtmärgiks seadmisega relvastatud konflikti olukorras. Pärast 2012. aasta maid on rühmitus Raia Mutomboki tapnud M23 juhtimisel sadu tsiviilisikuid mitme koordineeritud rünnaku käigus. 2012. aasta augustis korraldas Badege ühisrünnakuid, mille käigus tapeti valimatult tsiviilisikuid. Badege ja kolonel Makoma Semivumbi Jacques kavandasid need rünnakud ühiselt. Endised rühmituse M23 võitlejad väitsid, et M23 juhid hukkasid kokku kümneid lapsi, kes püüdsid põgeneda pärast M23 lapssõduriteks värbamist.

Human Rights Watchi (HRW) 11. septembri 2012. aasta aruande kohaselt rääkis Rwandast pärit 18-aastane mees, kes oli põgenenud pärast sunniviisilist värbamist Rwandas, et ta oli olnud tunnistajaks, kuidas hukati tema M23 üksuses olnud 16-aastane poiss, kes oli püüdnud juunis põgeneda. M23 võitlejad püüdsid poisi kinni ja peksid ta surnuks teiste värvatute ees. M23 komandör, kes andis tema tapmise korralduse, põhjendas väidetavalt poisi tapmist teistele värvatutele sõnadega: „ta tahtis meid maha jätta“. Aruandes on samuti märgitud, et tunnistajate väidete kohaselt hukati põgenemiskatse eest kokku vähemalt 33 uut värvatut ja muud M23 võitlejat. Mõned seoti kinni ja lasti maha teiste värvatute ees, et näidata, milline karistus neid ees ootaks. Üks noor värvatu ütles HRW'le: „kui me olime M23-s, ütlesid nad, et [meil on valikuvõimalus] kas jääme nendega või sureme. Paljud püüdsid põgeneda. Mõned leiti üles ja tapeti kohe“.

Badege põgenes Rwandasse 2013. aasta märtsis ja elas seal 2016. aasta alguses.

Muu teave: lahkus CNDPst 2008. aasta jaanuaris. Elab alates 2011. aasta juunist Kinshasas. Alates 2010. aastast on Kakolele olnud kaasatud tegevusse tõenäoliselt Kongo Demokraatliku Vabariigi valitsuse Programme de Stabilisation et Reconstruction des Zones Sortant des Conflits Armés (STAREC) nimel, sealhulgas osales ta 2011. aasta märtsis STARECi missioonil Gomasse ja Benisse. Kongo DV võimud vahistasid ta 2013. aasta detsembris Benis Põhja-Kivu provintsis seoses desarmeerimise, demobiliseerimise ja taasintegreerimise (DDR) protsessi väidetava takistamisega. Ta lahkus Kongo DVst ja elas mõnda aega Keenias, kuni Kongo DV valitsus kutsus ta omale appi Beni territooriumi olukorda lahendama. Ta vahistati 2015. aasta oktoobris Mambasa piirkonnas Mai Mai-rühmituse väidetava toetamise pärast, ent süüdistus jäeti esitamata ning 2016. aasta juunis elas ta Kinshasas. Link Interpoli ja ÜRO Julgeolekunõukogu eriteate veebilehele https://www.interpol.int/en/notice/search/un/5776078.

Lisateave sanktsioonide komitee esitatud kirjeldavast kokkuvõttest loetellu kandmise põhjuste kohta:

Frank Kakolele Bwambale oli Kongo vabastusliikumise Rassemblement congolais pour la démocratie – Mouvement de libération (RCD-ML) juht, omades poliitilist mõjuvõimu ning juhtides ja kontrollides RCD-MLi jõudude tegevust, mis on üks ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1493 (2003) punktis 20 nimetatud relvastatud rühmitustest, mis on seotud relvaembargot rikkuva ebaseadusliku relvakaubandusega. Lahkus CNDPst 2008. aasta jaanuaris. Alates 2010. aastast oli Kakolele olnud kaasatud tegevusse tõenäoliselt Kongo Demokraatliku Vabariigi valitsuse Programme de Stabilisation et Reconstruction des Zones Sortant des Conflits Armés (STAREC) nimel, sealhulgas osales ta 2011. aasta märtsis STARECi missioonil Gomasse ja Benisse.

Ta lahkus Kongo DVst ja elas mõnda aega Keenias, kuni Kongo DV valitsus kutsus ta omale appi Beni territooriumi olukorda lahendama. Ta vahistati 2015. aasta oktoobris Mambasa lähedal Mai Mai-rühmituse väidetava toetamise pärast, ent süüdistus jäeti esitamata. Kakolele elas 2016. aasta juunis Kinshasas.

(teise nimega: a) Byiringiro Victor Rumuli, b) Victor Rumuri, c) Michel Byiringiro, d) Rumuli)

Nimetus: a) FDLRi ajutine president, b) FDLRi-FOCA esimene asepresident, c) FDLRi-FOCA kindralmajor.

Aadress: Põhja-Kivu provints, Kongo Demokraatlik Vabariik (2016. aasta juunis).

Muu teave: link Interpoli ja ÜRO Julgeolekunõukogu eriteate veebilehele https://www.interpol.int/en/notice/search/un/5272456.

Lisateave sanktsioonide komitee esitatud kirjeldavast kokkuvõttest loetellu kandmise põhjuste kohta:

Gaston Iyamuremye on FDLRi esimene asepresident ja samuti ajutine president. Tal on samuti FDLRi relvastatud haru (FOCA) kindralmajori auaste. Iyamuremye on alates 2016. aasta juunist Kongo Demokraatliku Vabariigi Põhja-Kivu provintsis.

Muu teave: sai M23 asekomandöriks pärast Bosco Taganda fraktsiooni põgenemist Rwandasse 2013. aasta märtsis. Põgenes Ugandasse 2013. aasta novembris. Viibib Ugandas (alates 2016. aasta algusest). Link Interpoli ja ÜRO Julgeolekunõukogu eriteate veebilehele https://www.interpol.int/en/notice/search/un/5776081.

Lisateave sanktsioonide komitee esitatud kirjeldavast kokkuvõttest loetellu kandmise põhjuste kohta:

Innocent Kaina oli M23 rühmituse sektoriülem ja hiljem asekomandör. Ta vastutas rahvusvahelise õiguse ja inimõiguste ränkade rikkumiste eest ning pani neid ise toime. 2007. aasta juulis mõistis Kinshasa garnisoni sõjatribunal Kaina süüdi 2003. aasta maist kuni 2005. aasta detsembrini Ituri piirkonnas toimepandud inimsusvastastes kuritegudes. Ta vabastati 2009. aastal Kongo valitsuse ja CNDP vahelise rahuleppe tulemusel. 2009. aastal pani ta Masisi territooriumil FARDCi koosseisus toime hukkamisi, inimrööve ja sandistamisi. Kindral Taganda käsul algatas ta komandörina 2012. aasta aprillis Rutshuru territooriumil endise CNDP mässu. Ta tagas mässajate turvalisuse Masisist väljaspool. 2012. aasta maist augustini vastutas ta M23 mässu jaoks rohkem kui 150 lapse värbamise ja väljaõppe eest ning lasi põgeneda üritanud poisid maha. 2012. aasta juulis sõitis ta Berundasse ja Deghosse, et tegeleda seal M23 nimel mobiliseerimise ja värbamisega. Kaina põgenes Ugandasse 2013. aasta novembris ja elas seal endiselt 2016. aasta alguses.

Muu teave: 2004. aasta detsembris anti talle FARDCi kindrali auaste. Alates 2011. aasta juunist kinnipeetav Makala vanglas Kinshasas. Kinshasa Kõrgem Sõjaväekohus alustas 25. märtsil 2011 Kakwawu suhtes kohtuprotsessi, süüdistades teda sõjakuritegudes. Kongo Demokraatliku Vabariigi sõjaväekohus karistas teda 2014. aasta novembris vägistamise, mõrva ja piinamise eest kümneaastase vanglakaristusega. Link Interpoli ja ÜRO Julgeolekunõukogu eriteate veebilehele https://www.interpol.int/en/notice/search/un/5776083.

Lisateave sanktsioonide komitee esitatud kirjeldavast kokkuvõttest loetellu kandmise põhjuste kohta:

Kongo Demokraatliku Liidu / Kongo rahvaarmee (Union des congolais pour la démocratie / Forces armées du peuple congolais – UCD/FAPC) endine president. FAPC kontrollib ebaseaduslikke piiripunkte Uganda ja Kongo DV vahel, mis on relvatransiidi peamiseks marsruudiks. FAPCi presidendina mõjutas ta FAPCi jõudude poliitikat ning juhtis nende FAPCi jõudude tegevust, kes olid seotud relvakaubandusega ja rikkusid sellest tulenevalt relvaembargot. Laste ja relvastatud konfliktidega tegeleva peasekretäri eriesindaja andmetel vastutas ta laste värbamise ja kasutamise eest Ituris 2002. aastal. Üks viiest FARDCi vanemohvitserist, keda süüdistatakse rasketes kuritegudes, sealhulgas seksuaalses vägivallas, ning kellega seotud süütegudest teavitas julgeolekunõukogu valitsust 2009. aasta visiidi käigus. 2004. aasta detsembris anti talle FARDCi kindrali auaste. Alates 2011. aasta juunist kinnipeetav Makala vanglas Kinshasas. Kinshasa Kõrgem Sõjaväekohus alustas 25. märtsil 2011 Kakwawu suhtes kohtuprotsessi, süüdistades teda sõjakuritegudes.

Muu teave: nimetati FARDCi kindraliks 2004. aasta detsembris. Kongo Demokraatliku Vabariigi valitsus andis ta 18. oktoobril 2007 üle Rahvusvahelisele Kriminaalkohtule. Rahvusvaheline Kriminaalkohus mõistis ta 23. mail 2014 sõjakuritegude ja inimsusvastaste kuritegude eest 12 aastaks vangi, ent Rahvusvahelise Kriminaalkohtu apellatsioonikoda vähendas nimetatud karistust ja tegi otsuse, et Katanga karistus peaks olema kantud 18. jaanuaril 2016. Ehkki ta viibis kohtuliku arutelu ajal kinnipeetavana Hollandis, viidi ta 2015. aasta detsembris üle Kongo DV vanglasse ning talle esitati süüdistus muude Ituris varem toime pandud kuritegude eest. Link Interpoli ja ÜRO Julgeolekunõukogu eriteate veebilehele https://www.interpol.int/en/notice/search/un/5776116.

Lisateave sanktsioonide komitee esitatud kirjeldavast kokkuvõttest loetellu kandmise põhjuste kohta:

Germain Katanga oli FRPI komandör. Ta oli seotud relvaembargot rikkuvate relvatarnetega. Laste ja relvastatud konfliktidega tegeleva peasekretäri eriesindaja andmetel vastutas ta laste värbamise ja kasutamise eest Ituris 2002.–2003. aastal. Ta nimetati FARDCi kindraliks 2004. aasta detsembris. Kongo DV valitsus andis ta 18. oktoobril 2007 üle Rahvusvahelisele Kriminaalkohtule. Rahvusvaheline Kriminaalkohus mõistis ta 23. mail 2014 sõjakuritegude ja inimsusvastaste kuritegude eest 12 aastaks vangi, ent Rahvusvahelise Kriminaalkohtu apellatsioonikoda vähendas nimetatud karistust ja tegi otsuse, et tema karistus peaks olema kantud 18. jaanuaril 2016. Ehkki ta viibis kohtuliku arutelu ajal kinnipeetavana Hollandis, viidi ta 2015. aasta detsembris üle Kongo DV vanglasse ning talle esitati süüdistus Ituris varem toime pandud kuritegude eest.

Muu teave: vahistati Kinshasas 2005. aasta märtsis seoses UPC/Li osalemisega inimõiguste rikkumistes. Anti üle Rahvusvahelisele Kriminaalkohtule 17. märtsil 2006. Rahvusvaheline Kriminaalkohus mõistis ta 2012. aasta märtsis süüdi ja määras talle 14-aastase vanglakaristuse. Rahvusvahelise Kriminaalkohtu kohtunikud jätsid 1. detsembril 2014 muutmata Lubanga süüdimõistmise ja karistuse. Ta viidi 19. detsembril 2015 oma karistusaja kandmiseks üle Kongo Demokraatliku Vabariigi kinnipidamisasutusse. Link Interpoli ja ÜRO Julgeolekunõukogu eriteate veebilehele https://www.interpol.int/en/notice/search/un/5776117.

Lisateave sanktsioonide komitee esitatud kirjeldavast kokkuvõttest loetellu kandmise põhjuste kohta:

Thomas Lubanga oli UPC/Li, mis on üks resolutsiooni 1493 (2003) punktis 20 osutatud relvastatud rühmitustest, president ja osales relvaembargot rikkuvas relvade salakaubaveos. Laste ja relvastatud konfliktidega tegeleva peasekretäri eriesindaja andmetel vastutas ta laste värbamise ja kasutamise eest Ituris 2002.–2003. aastal. Ta vahistati 2005. aasta märtsis Kinshasas UPC/Li osalemise pärast inimõiguste rikkumises ning Kongo DV ametivõimud andsid ta Rahvusvahelisele Kriminaalkohtule üle 17. märtsil 2006. Rahvusvaheline Kriminaalkohus mõistis ta 2012. aasta märtsis süüdi ja määras talle 14-aastase vanglakaristuse. Rahvusvahelise Kriminaalkohtu kohtunikud jätsid 1. detsembril 2014 muutmata süüdimõistmise ja karistuse. Ta viidi 19. detsembril 2015 oma karistusaja lõpuni kandmiseks üle Kongo DV kinnipidamisasutusse.

Muu teave: Kongo Demokraatlikus Vabariigis tegutseva Mouvement du 23 Mars (M23) rühmituse üks sõjalisi juhte. 2014. aasta lõpust alates Ugandas. Link Interpoli ja ÜRO Julgeolekunõukogu eriteate veebilehele https://www.interpol.int/en/notice/search/un/5272833.

Lisateave sanktsioonide komitee esitatud kirjeldavast kokkuvõttest loetellu kandmise põhjuste kohta:

Sultani Makenga on Kongo DVs tegutseva M23 rühmituse üks sõjalisi juhte. M23 (mida tuntakse ka Kongo Revolutsioonilise Armee nime all) juhina on Sultani Makenga rikkunud tõsiselt rahvusvahelist õigust, võttes relvastatud konfliktides sihtmärgiks lapsi või naisi, sealhulgas tappes, sandistades, seksuaalset vägivalda kasutades, inimrööve toime pannes ja sunniviisiliselt ümber asustades. Samuti vastutab ta rahvusvahelist õiguse rikkumise eest, mis on seotud M23 tegevusega laste värbamisel ja kasutamisel relvastatud konfliktides Kongo DVs. Sultani Makenga juhtimisel on M23 pannud Kongo DV tsiviilelanike suhtes toime jõhkraid massikuritegusid. Tunnistuste ja aruannete kohaselt on Sultani Makenga juhitavad võitlejad Rutshuru piirkonna üle kontrolli kinnistamise poliitika ühe osana vägistanud kogu Rutshuru territooriumil naisi ja lapsi, kellest mõned on olnud kõigest 8aastased. Makenga juhtimisel on M23 korraldanud Kongo DVs ja selle ümbruses laiaulatuslikke laste sundvärbamise kampaaniaid, samuti suure hulga laste tapmisi, sandistamisi ja haavamisi. Paljud sundvärvatud lapsed on olnud nooremad kui 15 aastat. Makenga on väidetavalt võtnud vastu ka relvi ning nendega seotud materjale, rikkudes sellega Kongo DV võetud meetmeid relvaembargo rakendamiseks, sealhulgas siseriiklikke määrusi relvade ja nendega seotud materjalide impordi ja omamise kohta. Makenga tegevus M23 juhina hõlmab rahvusvahelise õiguse tõsiseid rikkumisi ja hirmutegusid Kongo DV tsiviilelanike suhtes ning on süvendanud piirkonnas ebakindlust, ümberasustamist ja konflikte. Kongo DVs tegutseva M23 rühmituse sõjaline juht.

(teise nimega: a) Kawa Panga, b) Kawa Panga Mandro, c) Kawa Mandro, d) Yves Andoul Karim, e) Mandro Panga Kahwa, f) Yves Khawa Panga Mandro, g) „Chief Kahwa“, h) „Kawa“)

Muu teave: vangistati 2005. aasta aprillis Bunias Ituri rahuprotsessi saboteerimise eest. Kongo ametivõimud vahistasid ta 2005. aasta oktoobris ja Kisangani apellatsioonikohus mõistis ta õigeks, seejärel anti ta üle Kinshasa õigusasutustele uute süüdistustega inimsusvastastes kuritegudes, sõjakuritegudes, mõrvades ja rasketes isikuvastastes kuritegudes. Kongo Demokraatliku Vabariigi sõjaväekohus Kisanganis mõistis ta 2014. aasta augustis süüdi sõjakuritegudes ja inimsusvastastes kuritegudes, määras talle karistuseks üheksa aastat vabadusekaotust ning käskis tal maksta oma ohvritele ligikaudu 85 000 USA dollarit. Ta kandis oma karistuse ja elas 2016. aasta mais Ugandas. Link Interpoli ja ÜRO Julgeolekunõukogu eriteate veebilehele https://www.interpol.int/en/notice/search/un/5272933.

Lisateave sanktsioonide komitee esitatud kirjeldavast kokkuvõttest loetellu kandmise põhjuste kohta:

Khawa Panga Mandro oli Kongo Ühtsuse ja Terviklikkuse Kaitsmise Partei (Parti pour l'unité et la sauvegarde de l'intégrité du Congo – PUSIC), mis on üks resolutsiooni 1493 (2003) punktis 20 nimetatud relvastatud rühmitustest, president ja osales relvaembargot rikkuvas ebaseaduslikus relvakaubanduses. Laste ja relvastatud konfliktidega tegeleva peasekretäri eriesindaja andmetel vastutas ta laste värbamise ja kasutamise eest 2001.–2002. aastal. Pandi Bunias 2005. aasta aprillis vangi Ituri rahuprotsessi saboteerimise eest. Kongo ametivõimud vahistasid ta 2005. aasta oktoobris ja Kisangani apellatsioonikohus mõistis ta õigeks, seejärel anti ta üle Kinshasa õigusasutustele uute süüdistustega inimsusvastastes kuritegudes, sõjakuritegudes, mõrvades ja rasketes isikuvastastes kuritegudes. Kongo DV sõjaväekohus Kisanganis mõistis ta 2014. aasta augustis süüdi sõjakuritegudes ja inimsusvastastes kuritegudes, määras talle karistuseks üheksa aastat vabadusekaotust ning käskis tal maksta oma ohvritele ligikaudu 85 000 USA dollarit. Ta kandis oma karistuse ja elas 2016. aasta mais Ugandas.

Muu teave: vahistati Pariisis 3. oktoobril 2010 Rahvusvahelise Kriminaalkohtu vahistamismääruse alusel, süüdistatuna FDLRi vägede poolt Kivus 2009. aastal toime pandud sõjakuritegudes ja inimsusvastastes kuritegudes. Viidi üle Haagi 25. jaanuaril 2011 ning Rahvusvaheline Kriminaalkohus vabastas ta 2011. aasta lõpus. Valiti 29. novembril 2014 FDLRi tegevsekretäriks viieaastaseks ametiajaks. Link Interpoli ja ÜRO Julgeolekunõukogu eriteate veebilehele https://www.interpol.int/en/notice/search/un/5224649.

Lisateave sanktsioonide komitee esitatud kirjeldavast kokkuvõttest loetellu kandmise põhjuste kohta:

Callixte Mbarushimana oli FDLRi tegevsekretär ja kõrgema väejuhatuse asepresident kuni vahistamiseni. Kongo DVs tegutseva võõramaise relvastatud rühmituse ühe poliitilise ja sõjalise juhina takistas ta võitlejate desarmeerimist ning vabatahtlikku repatrieerimist ja ümberasustamist, rikkudes julgeolekunõukogu resolutsiooni 1857 (2008) operatiivsätte 4 alapunkti b. Ta vahistati Pariisis 3. oktoobril 2010 Rahvusvahelise Kriminaalkohtu vahistamismääruse alusel, süüdistatuna FDLRi vägede poolt Kivus 2009. aastal toime pandud sõjakuritegudes ja inimsusvastastes kuritegudes. Viidi üle Haagi 25. jaanuaril 2011, ent vabastati 2011. aasta lõpus. 29. novembril 2014 valiti ta tagasi FDLRi tegevsekretäriks viieaastaseks ametiajaks.

Sünnikoht: a) Bashali, Masisi, Kongo Demokraatlik Vabariik; b) Goma, Kongo Demokraatlik Vabariik; c) Uvira, Kongo Demokraatlik Vabariik.

Muu teave: ametikoht teadmata pärast seda, kui toimus õnnetus kahe Great Lakes Business Company (GLBC) lennukiga. Link Interpoli ja ÜRO Julgeolekunõukogu eriteate veebilehele https://www.interpol.int/en/notice/search/un/5272813.

Lisateave sanktsioonide komitee esitatud kirjeldavast kokkuvõttest loetellu kandmise põhjuste kohta:

äriühingute Compagnie Aérienne des Grands Lacs ja Great Lakes Business Company omanik/tegevjuht; nende äriühingute lennukeid kasutati resolutsiooni 1493 (2003) punktis 20 osutatud relvastatud ja mässulistele rühmitustele abi andmiseks. Samuti vastutav lende ja lasti puudutava teabe varjamise eest, mis toimus tõenäoliselt selleks, et võimaldada relvaembargo rikkumist. Ametikoht teadmata pärast seda, kui toimus õnnetus kahe Great Lakes Business Company (GLBC) lennukiga.

(teise nimega: a) Mupenzi Bernard, b) kindralmajor Mupenzi, c) kindral Mudacumura, d) Pharaoh, e) Radja)

Sünnikoht: Cellule Ferege, Gatumba sektor, Kibilira kommuun, Gisenyi prefektuur, Rwanda

Muu teave: Rahvusvaheline Kriminaalkohus andis 12. juulil 2012 välja määruse Mudacumura vahistamiseks üheksa erineva sõjakuriteo eest, sealhulgas tsiviilisikute ründamise, mõrva, moonutamise, julma kohtlemise, vägistamise, piinamise, vara hävitamise, rüüstamise ning inimväärikuse ründamise eest, mis pandi väidetavalt toime KDVs aastatel 2009–2010.

Lisateave sanktsioonide komitee poolt loetellu kandmise põhjuste kirjeldavast kokkuvõttest

Sylvestre Mudacumura on FDLRi relvastatud haru FOCA komandör, kes omab poliitilist mõjuvõimu ning juhib ja kontrollib FDLRi jõudude tegevust, mis on üks ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1493 (2003) punktis 20 nimetatud relvastatud rühmitustest ning on seotud relvaembargot rikkuva relvade salakaubaveoga. Mudacumural (või kellelgi ametnikest) oli telefoniühendus FDLRi Saksamaal asuva juhi Murwanashyakaga, sealhulgas mais 2009 toimunud Busurungi massimõrva ajal, ning sõjalise komandöri major Guillaume'iga Umoja Wetu ja Kimia II operatsioonide ajal 2009. aastal. Laste ja relvastatud konfliktidega tegeleva peasekretäri eriesindaja andmetel vastutas ta laste värbamise ja temale alluvates vägedes kasutamisega seotud 27 juhtumi eest Põhja-Kivus 2002.–2007. aastal. Mudacumura oli 2016. aasta keskel endiselt FDLRi relvastatud haru ülemjuhataja kindralleitnandi auastmes ning asus Kongo Demokraatliku Vabariigi Põhja-Kivu provintsis.

Aadress: FDLR peakorter Kikoma metsas, Bogoyi, Walikale, Põhja-Kivu, Kongo Demokraatlikus Vabariik (alates 2011. aasta juunist).

Muu teave: FDLR-FOCA staabiülem, vastutav haldusküsimuste eest. Link Interpoli ja ÜRO Julgeolekunõukogu eriteate veebilehele https://www.interpol.int/en/notice/search/un/5270747.

Lisateave sanktsioonide komitee esitatud kirjeldavast kokkuvõttest loetellu kandmise põhjuste kohta:

vastavalt avalikule teabele ja ametlikele aruannetele on Leodomir Mugaragu FDLRi poliitilise haru Rwanda Vabastusvägede (Forces Combattantes Abucunguzi/Combatant Force for the Liberation of Rwanda – FOCA) staabiülem. Vastavalt ametlikele aruannetele on Mugaragu üks Kongo Demokraatliku Vabariigi idaosas läbiviidavate FDLRi sõjaliste operatsioonide planeerimise juhte. FDLR-FOCA staabiülem, vastutav haldusküsimuste eest.

Muu teave: sai FDLRi-FOCA asekomandöri kohusetäitjaks 2014. aastal. Võeti Kongo julgeolekuteenistuse poolt kinni Kongo Demokraatlikus Vabariigis Gomas 2016. aasta mai alguses ja viidi üle Kinshasasse. Link Interpoli ja ÜRO Julgeolekunõukogu eriteate veebilehele https://www.interpol.int/en/notice/search/un/5224709.

Lisateave sanktsioonide komitee esitatud kirjeldavast kokkuvõttest loetellu kandmise põhjuste kohta:

Leopold Mujyambere oli FOCA (FDLRi relvastatud haru) teise diviisi komandör. Kongo DVs tegutseva võõramaise relvastatud rühmituse sõjalise juhina takistas ta võitlejate desarmeerimist ning vabatahtlikku repatrieerimist ja ümberasustamist, rikkudes julgeolekunõukogu resolutsiooni 1857 (2008) operatiivsätte 4 alapunkti b. ÜRO Julgeolekunõukogu Kongo DV sanktsioonide komitee eksperdirühma 13. veebruari 2008. aasta aruandes esitatud üksikasjalike tõendite kohaselt olid FDLR-FOCA käest ära võetud tüdrukud röövitud ning neid oli seksuaalselt kuritarvitatud. Alates 2007. aasta keskpaigast on FDLR-FOCA, mis varem värbas keskmises kuni hilises teismeliseeas poisse, jõuga värvanud noorukeid alates 10. eluaastast. Kõige nooremaid kasutatakse saatjatena ning vanemaid sõduritena eesliinil, mis on vastuolus julgeolekunõukogu resolutsiooni 1857 (2008) operatiivsätte 4 alapunktidega d ja e.

Oli 2011. aasta juunis Lõuna-Kivu FOCA tegevüksuse (tollase nimega „Amazon“) komandör. Ta edutati hiljem FOCA staabiülemaks ning 2014. aastal asekomandöri kohusetäitjaks. Võeti Kongo julgeolekuteenistuse poolt kinni Kongo DVs Gomas 2016. aasta mai alguses ja viidi üle Kinshasasse.

(teise nimega: a) Steven Alirabaki, b) David Kyagulanyi, c) Musezi Talengelanimiro, d) Mzee Tutu, e) Abdullah Junjuaka, f) Alilabaki Kyagulanyi, g) Hussein Muhammad, h) Nicolas Luumu, i) Julius Elius Mashauri, j) David Amos Mazengo, k) Professor Musharaf, l) Talengelanimiro)

Nimetus: a) Demokraatlike liitlasvägede (ADF) juht, b) Demokraatlike liitlasvägede (ADF) komandör.

Muu teave: vahistati 2015. aasta aprillis Tansaanias ja anti Ugandale 2015. aasta juulis välja. 2016. aasta septembri seisuga hoitakse Mukulut väidetavalt politsei kinnipidamiskongis, kus ta ootab kohtuistungit sõjakuritegude ja Genfi konventsiooni raskete rikkumiste eest Uganda õiguse alusel. Link Interpoli ja ÜRO Julgeolekunõukogu eriteate veebilehele https://www.interpol.int/en/notice/search/un/5270670.

Lisateave sanktsioonide komitee esitatud kirjeldavast kokkuvõttest loetellu kandmise põhjuste kohta:

vastavalt avalikele allikatele ja ametlikele aruannetele, sealhulgas ÜRO Julgeolekunõukogu Kongo Demokraatliku Vabariigi sanktsioonide komitee eksperdirühma aruannetele, on Jamil Mukulu ADFi (võõramaine Kongo DVs tegutsev relvastatud rühmitus) sõjaline juht, kes takistab ADFi võitlejate desarmeerimist ning vabatahtlikku repatrieerimist ja ümberasustamist, nagu osutatakse resolutsiooni 1857 (2008) punkti 4 alapunktis b. ÜRO Julgeolekunõukogu Kongo DV sanktsioonide komitee eksperdirühma teatel pakkus Jamil Mukulu ADFile (Kongo DV territooriumil tegutsev relvastatud rühmitus) rahalist ja inimressursside alast toetust. Mitme allika, sealhulgas ÜRO Julgeolekunõukogu Kongo DV sanktsioonide komitee teatel, on Jamil Mukulu taganud rahastamist, mõjutanud ADFi poliitikat ja olnud otseselt vastutav ADFi jõudude juhtimise ja kontrollimise, eelkõige rahvusvaheliste terrorivõrgustikega loodud suhete juhtimise eest.

Muu teave: vahistati 17. novembril 2009 Saksamaa ametivõimude poolt ja mõisteti 28. septembril 2015 Saksamaa kohtu poolt süüdi võõramaise terrorirühmituse juhtimises ja sõjakuritegudele kaasaaitamises. Talle määrati 13-aastane karistus ja ta on 2016. aasta juuni seisuga Saksamaal vanglas. 29. novembril 2014 valiti tagasi FDLRi presidendiks viieaastaseks ametiajaks. Link Interpoli ja ÜRO Julgeolekunõukogu eriteate veebilehele https://www.interpol.int/en/notice/search/un/5272382.

Lisateave sanktsioonide komitee esitatud kirjeldavast kokkuvõttest loetellu kandmise põhjuste kohta:

Ignace Murwanashyaka on FDLRi president, kes omab poliitilist mõjuvõimu FDRLi jõudude (üks resolutsiooni 1493 (2003) punktis 20 osutatud relvastatud rühmitustest) üle ning on seotud relvaembargot rikkuva relvade salakaubaveoga. Ta oli telefoniühenduses FDLRi sõjaliste komandöridega (sealhulgas 2009. aasta mais toimunud Busurungi massimõrva ajal); andis sõjaväelisi korraldusi kõrgemale väejuhatusele; oli seotud relvade ja laskemoona FDLRi üksustele tarnimise koordineerimisega ning konkreetsete korralduste andmisega nende kasutamiseks; ning kontrollis suuri rahasummasid, mis on saadud loodusvarade ebaseaduslikust müügist FDLRi kontrolli all olevates piirkondades. Laste ja relvastatud konfliktidega tegeleva peasekretäri eriesindaja andmetel on ta FDLRi presidendi ja vägede ülemjuhatajana käsuliinist tulenevalt vastutav FDLRi poolse laste värbamise ja kasutamise eest Kongo idaosas. Ta vahistati Saksamaa ametivõimude poolt 17. novembril 2009 ja mõisteti Saksamaa kohtu poolt süüdi 28. septembril 2015 võõramaise terrorirühmituse juhtimises ja sõjakuritegudele kaasaaitamises. Talle määrati 13-aastane karistus ja ta on 2016. aasta juuni seisuga Saksamaal vanglas. 29. novembril 2014 valiti ta tagasi FDLRi presidendiks viieaastaseks ametiajaks.

Muu teave: vahistati Saksamaa ametivõimude poolt 17. novembril 2009, mõisteti Saksamaa kohtu poolt süüdi 28. septembril 2015 võõramaise terrorirühmituse juhtimises ning sai kaheksa-aastase karistuse. Musoni vabastati vanglast kohe pärast kohtuistungit, olles kandnud oma karistusest üle viie aasta. Link Interpoli ja ÜRO Julgeolekunõukogu eriteate veebilehele https://www.interpol.int/en/notice/search/un/5272354.

Lisateave sanktsioonide komitee esitatud kirjeldavast kokkuvõttest loetellu kandmise põhjuste kohta:

Straton Musoni oli FDLRi (võõramaine Kongo Demokraatlikus Vabariigis tegutsev relvastatud rühmitus) asepresident. Ta takistas nendesse rühmitustesse kuuluvate võitlejate desarmeerimist ja vabatahtlikku repatrieerimist või ümberasustamist, mis on vastuolus resolutsiooniga 1649 (2005). Ta vahistati Saksamaa ametivõimude poolt 17. novembril 2009, mõisteti Saksamaa kohtu poolt süüdi 28. septembril 2015 võõramaise terrorirühmituse juhtimises ning sai 8-aastase karistuse. Ta vabastati vanglast kohe pärast kohtuistungit, olles kandnud oma karistusest üle viie aasta.

Muu teave: endine FARDCi 10. sõjalise piirkonna piirkondlik sõjaline abikomandör 2004. aasta aprillis, vabastati ametist distsipliini rikkumise pärast. Vahistati Rwanda ametivõimude poolt 2007. aasta detsembris, kui ta üritas üle piiri Kongo Demokraatlikku Vabariiki siseneda. Suri väidetavalt Kigalis 9. mail 2014. Link Interpoli ja ÜRO Julgeolekunõukogu eriteate veebilehele https://www.interpol.int/en/notice/search/un/5272093.

Lisateave sanktsioonide komitee esitatud kirjeldavast kokkuvõttest loetellu kandmise põhjuste kohta:

Jules Mutebutsi liitus endise liikumise Võitlus Demokraatliku Kongo Eest – Goma (Rassemblement congolais pour la démocratie – Goma, RCD-G) teiste renegaatidega, et 2004. aasta mais vallutada Bukavu linn. Ta oli seotud relvade saamisega väljastpoolt FARDCi struktuure ja tarnimisega ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1493 (2003) punktis 20 osutatud relvastatud rühmitustele, rikkudes sellega relvaembargot. Ta oli endine FARDCi 10. sõjalise piirkonna piirkondlik sõjaline abikomandör kuni 2004. aasta aprillini, kui ta vabastati ametist distsipliini rikkumise pärast. Vahistati Rwanda ametivõimude poolt 2007. aasta detsembris, kui ta üritas üle piiri Kongo DVsse siseneda. Suri väidetavalt Kigalis 9. mail 2014.

Sünnikoht: a) Bibwe, Kongo Demokraatlik Vabariik; b) Lusamambo, Lubero territoorium, Kongo Demokraatlik Vabariik.

Muu teave: sisenes Rwanda Vabariiki 16. märtsil 2013. Elab alates 2014. aasta lõpust Ngoma laagris, Rwandas. Link Interpoli ja ÜRO Julgeolekunõukogu eriteate veebilehele https://www.interpol.int/en/notice/search/un/5268954.

Lisateave sanktsioonide komitee esitatud kirjeldavast kokkuvõttest loetellu kandmise põhjuste kohta:

2012. aasta aprillis juhatas Ngaruye kindral Ntaganda ülesandel endise CNDP(mida tuntakse Mouvement du 23 Mars (M23) nime all) mässu. Ta on praegu M23s auastmelt kolmas sõjaväeline ülem. Kongo Demokraatlikku Vabariiki käsitlevad eksperdid soovitasid ta varem loetellu kanda 2008. ja 2009. aastal. Ta vastutab inimõiguste ja rahvusvahelise õiguse ränkade rikkumiste eest ning on ise neid toime pannud. Ta värbas ja õpetas M23 jaoks välja sadu lapsi 2008. aastast kuni 2009. aastani ning 2010. aasta lõpus. Ta on tapnud ja sandistanud ning korraldanud inimrööve, sageli on sihtmärgiks olnud naised. Ta vastutab M23 desertööride hukkamiste ja piinamiste eest. 2009. aastal andis ta FARDCi koosseisus käsu tappa Walikale Shalio küla kõik mehed. Samuti varustas ta Ntaganda otsesel käsul Masisit ja Walikalet relvade, laskemoona ja palgarahaga. 2010. aastal viis ta Lukopfu piirkonnas läbi elanikkonna sunniviisilise ümberasustamise ja sundvõõrandamise. Samuti on ta olnud tihedalt seotud kuritegelike võrgustikega FARDCi sees, saades tulu mineraalikaubandusest, mis tõi kaasa pinged ja vägivalla kolonel Innocent Zimurindaga 2011. aastal. Sisenes Rwanda Vabariiki 16. märtsil 2013 Gasizi/Rubavu kaudu.

Muu teave: vahistatud MONUCi poolt Bunias 2003. aasta oktoobris. Kongo Demokraatliku Vabariigi valitsuse poolt 7. veebruaril 2008 Rahvusvahelisele Kriminaalkohtule üle antud. Mõisteti Rahvusvaheline Kriminaalkohtu poolt 2012. aasta detsembris kõigis süüdistustes õigeks ning apellatsioonikoda jättis kohtuotsuse jõusse 27. veebruaril 2015. Ngudjolo esitas Madalmaades varjupaigataotluse, kuid see lükati tagasi. Ta saadeti välja Kongo DVsse 11. mail 2015. Link Interpoli ja ÜRO Julgeolekunõukogu eriteate veebilehele https://www.interpol.int/en/notice/search/un/5776118.

Lisateave sanktsioonide komitee esitatud kirjeldavast kokkuvõttest loetellu kandmise põhjuste kohta:

Mathieu Chui Ngudjolo oli FRPI staabiülem, kes omas poliitilist mõjuvõimu ning juhtis ja kontrollis jätkuvalt FRPI jõudude tegevust (FRPI on üks ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1493 (2003) punktis 20 osutatud relvastatud rühmitustest), olles vastutav relvaembargot rikkuva relvade salakaubaveo eest. Laste ja relvastatud konfliktidega tegeleva peasekretäri eriesindaja andmetel oli ta vastutav alla 15-aastaste laste värbamise ja kasutamise eest Ituris 2006. aastal. Ta vahistati MONUCi poolt Bunias 2003. aasta oktoobris. Kongo DV valitsus andis ta seejärel üle Rahvusvahelisele Kriminaalkohtule 7. veebruaril 2008. Rahvusvaheline Kriminaalkohus mõistis ta 2012. aasta detsembris kõigis süüdistustes õigeks ning apellatsioonikoda jättis kohtuotsuse jõusse 27. veebruaril 2015. Ngudjolo esitas Madalmaades varjupaigataotluse, kuid see lükati tagasi. Ta saadeti välja Kongo DVsse 11. mail 2015.

(teise nimega: a) Floribert Njabu Ngabu, b) Floribert Ndjabu, c) Floribert Ngabu Ndjabu)

Muu teave: koduarestis Kinshasas alates 2005. aasta märtsist seoses FNI osalemisega inimõiguste rikkumistes. Anti üle Haagi kohtule 27. märtsil 2011, et anda Rahvusvahelises Kriminaalkohtus tunnistusi Germain Katanga ja Mathieu Ngudjolo kohtuprotsessides. Taotles 2011. aasta mais Madalmaadelt varjupaika. Madalmaade kohus andis 2012. aasta oktoobris tema varjupaigataotlusele eitava vastuse. Saadeti 2014. aasta juulis Madalmaadest välja Kongo Demokraatlikku Vabariiki ja vahistati seal. Link Interpoli ja ÜRO Julgeolekunõukogu eriteate veebilehele https://www.interpol.int/en/notice/search/un/5776373.

Lisateave sanktsioonide komitee esitatud kirjeldavast kokkuvõttest loetellu kandmise põhjuste kohta:

FNI (üks resolutsiooni 1493 (2003) punktis 20 osutatud relvastatud rühmitustest) president, osaline relvaembargot rikkuvas relvade salakaubaveos. Koduarestis Kinshasas alates 2005. aasta märtsist seoses FNI osalemisega inimõiguste rikkumistes. Anti üle Haagi kohtule 27. märtsil 2011, et anda Rahvusvahelises Kriminaalkohtus tunnistusi Germain Katanga ja Mathieu Ngudjolo kohtuprotsessides. Taotles 2011. aasta mais Madalmaadelt varjupaika. Madalmaade kohus andis 2012. aasta oktoobris tema varjupaigataotlusele eitava vastuse; otsus on praegu edasi kaevatud.

(teiste nimedega: a) Nkunda Mihigo Laurent, b) Laurent Nkunda Bwatare, c) Laurent Nkundabatware, d) Laurent Nkunda Mahoro Batware, e) Laurent Nkunda Batware, f) Chairman, g) General Nkunda, h) Papa Six)

Muu teave: liikumise Võitlus Demokraatliku Kongo Eest – Goma (Rassemblement congolais pour la démocratie – Goma, RCD-G) endine kindral. Rahvakaitse Rahvusliku Kongressi (CNDP) asutajaid 2006. aastal; RCD-G vanemohvitser 1998–2006; Rwanda patriootliku rinde (RPF) ohvitser 1992–1998. Laurent Nkunda vahistati Rwanda ametivõimude poolt Rwandas 2009. aasta jaanuaris ja tema asemele määrati teine CNDP komandör. Alates sellest ajast on ta olnud koduarestis Kigalis, Rwandas. Rwanda on andnud eitava vastuse Kongo Demokraatliku Vabariigi valitsuse taotlusele anda Nkunda välja Kongo DV idaosas toimepandud kuritegude eest. Rwanda kohus Gisenyis lükkas 2010. aastal tagasi Nkunda kaebuse ebaseadusliku kinnipidamise kohta, otsustades, et küsimust peaks käsitlema sõjaväekohus. Nkunda advokaadid kaebasid otsuse edasi Rwanda Sõjaväekohtus. Link Interpoli ja ÜRO Julgeolekunõukogu eriteate veebilehele https://www.interpol.int/en/notice/search/un/5270703.

Lisateave sanktsioonide komitee esitatud kirjeldavast kokkuvõttest loetellu kandmise põhjuste kohta:

liitus endise RCD-G teiste renegaatidega, et 2004. aasta mais vallutada Bukavu linn. Sai relvaembargot rikkudes relvi väljastpoolt FARDCi struktuure. Laste ja relvastatud konfliktidega tegeleva peasekretäri eriesindaja andmetel vastutas ta laste värbamise ja temale alluvates vägedes kasutamisega seotud 264 juhtumi eest Põhja-Kivus 2002.–2009. aastal. Liikumise Rassemblement congolais pour la démocratie – Goma (RCD-G) endine kindral. Rahvakaitse Rahvusliku Kongressi (CDNP) asutajaid 2006. aastal; RCD-G vanemohvitser 1998–2006; Rwanda patriootliku rinde (RPF) ohvitser 1992–1998. Laurent Nkunda vahistati Rwanda ametivõimude poolt Rwandas 2009. aasta jaanuaris ja tema asemele määrati teine CNDP komandör. Alates sellest ajast on ta olnud koduarestis Kigalis, Rwandas. Rwanda on andnud eitava vastuse Kongo DV valitsuse taotlusele anda Nkunda välja Kongo DV idaosas toimepandud kuritegude eest. Rwanda kohus Gisenyis lükkas tagasi Nkunda kaebuse ebaseadusliku kinnipidamise kohta, otsustades, et küsimust peaks käsitlema kriminaalkohus. Nkunda advokaadid algatasid menetluse Rwanda Sõjaväekohtus. Omab jätkuvalt teatavat mõju CNDP teatud elementide üle.

Aadress: Lõuna-Kivu provints, Kongo Demokraatlik Vabariik (2016. aasta juunis).

Sünnikoht: a) Murama, Kigali, Rwanda; b) Rubungo, Kigali, Rwanda; c) Kinyinya, Kigali, Rwanda.

Muu teave: link Interpoli ja ÜRO Julgeolekunõukogu eriteate veebilehele https://www.interpol.int/en/notice/search/un/5269078.

Lisateave sanktsioonide komitee esitatud kirjeldavast kokkuvõttest loetellu kandmise põhjuste kohta:

Felicien Nsanzubukire juhtis ja koordineeris vähemalt 2008. aasta novembrist kuni 2009. aasta aprillini laskemoona ja relvade salakaubavedu Tansaania Ühendvabariigist Tanganyika järve kaudu Lõuna-Kivu Uvira ja Fizi piirkondades asuvatele FDLRi üksustele. 2016. aasta jaanuari seisuga on Nsanzubukire FDLRi-FOCA allüksuse komandör Lõuna-Kivu provintsis ja omab koloneli auastet.

Nimetus: a) FDLR-FOCA „SONOKI“ üksuse komandör, b) FDLR-FOCA brigaadikindral.

Aadress: Rutshuru territoorium, Põhja-Kivu, Kongo Demokraatlik Vabariik (2016. aasta juunis).

Muu teave: sai sõjalist koolitust Egiptuses. Link Interpoli ja ÜRO Julgeolekunõukogu eriteate veebilehele https://www.interpol.int/en/notice/search/un/5269021.

Lisateave sanktsioonide komitee esitatud kirjeldavast kokkuvõttest loetellu kandmise põhjuste kohta:

Pacifique Ntawunguka oli FOCA (FDLRi relvastatud haru) esimese diviisi komandör. Kongo Demokraatlikus Vabariigis tegutseva võõramaise relvastatud rühmituse sõjalise juhina takistas ta võitlejate desarmeerimist ning vabatahtlikku repatrieerimist ja ümberasustamist, rikkudes julgeolekunõukogu resolutsiooni 1857 (2008) operatiivsätte 4 alapunkti b. ÜRO Julgeolekunõukogu Kongo DV sanktsioonide komitee eksperdirühma 13. veebruari 2008. aasta aruandes esitatud üksikasjalike tõendite kohaselt olid FDLR-FOCA käest ära võetud tüdrukud röövitud ning neid oli seksuaalselt kuritarvitatud. Alates 2007. aasta keskpaigast on FDLR-FOCA, mis varem värbas keskmises kuni hilises teismeliseeas poisse, jõuga värvanud noorukeid alates 10. eluaastast. Kõige nooremaid kasutatakse saatjatena ning vanemaid sõduritena eesliinil, mis on vastuolus julgeolekunõukogu resolutsiooni 1857 (2008) operatiivsätte 4 alapunktidega d ja e. Sai sõjalist koolitust Egiptuses.

2016. aasta keskpaigast on Ntawunguka FDLRi-FOCA „SONOKI“ üksuse komandör Põhja-Kivu provintsis.

Muu teave: link Interpoli ja ÜRO Julgeolekunõukogu eriteate veebilehele https://www.interpol.int/en/notice/search/un/5776374.

Lisateave sanktsioonide komitee esitatud kirjeldavast kokkuvõttest loetellu kandmise põhjuste kohta:

kaubanduslikus partnerluses Jérôme Kakwavuga, eelkõige seoses salakaubaveoga üle Kongo Demokraatliku Vabariigi ja Uganda piiri, muu hulgas kahtlustatav relvade ja sõjalise materjali salakaubaveos kontrollimata sõidukitega. Rikkus relvaembargot ja andis abi ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1493 (2003) punktis 20 osutatud relvastatud rühmitustele, sealhulgas rahalist toetust nende rühmituste sõjaliseks tegutsemiseks.

(teise nimega: a) Deogratias Bigaruka Izabayo, b) Izabayo Deo, c) Jules Mateso Mlamba, d) Bigaruka, e) Bigurura)

Muu teave: kadus 2013. aasta alguses Tansaanias olles. Asukoht 2016. aasta juunis teadmata. Link Interpoli ja ÜRO Julgeolekunõukogu eriteate veebilehele https://www.interpol.int/en/notice/search/un/5275373.

Lisateave sanktsioonide komitee esitatud kirjeldavast kokkuvõttest loetellu kandmise põhjuste kohta:

Stanislas Nzeyimana oli FOCA (FDLRi relvastatud haru) asekomandör. Kongo Demokraatlikus Vabariigis tegutseva võõramaise relvastatud rühmituse sõjalise juhina takistas ta võitlejate desarmeerimist ning vabatahtlikku repatrieerimist ja ümberasustamist, rikkudes julgeolekunõukogu resolutsiooni 1857 (2008) operatiivsätte 4 alapunkti b. ÜRO Julgeolekunõukogu Kongo DV sanktsioonide komitee eksperdirühma 13. veebruari 2008. aasta aruandes esitatud üksikasjalike tõendite kohaselt olid FDLR-FOCA käest ära võetud tüdrukud röövitud ning neid oli seksuaalselt kuritarvitatud. Alates 2007. aasta keskpaigast on FDLR-FOCA, mis varem värbas keskmises kuni hilises teismeliseeas poisse, jõuga värvanud noorukeid alates 10. eluaastast. Kõige nooremaid kasutatakse saatjatena ning vanemaid sõduritena eesliinil, mis on vastuolus julgeolekunõukogu resolutsiooni 1857 (2008) operatiivsätte 4 alapunktidega d ja e. Nzeyimana kadus 2013. aasta alguses Tansaanias olles ja tema asukoht oli 2016. aasta juunis teadmata.

Muu teave: arvatakse, et Dieudonné Ozia Mazio suri Ariwaras 23. septembril 2008, olles Kongo Ettevõtete Föderatsiooni (Fédération des entreprises congolaises – FEC) president Aru territooriumil. Link Interpoli ja ÜRO Julgeolekunõukogu eriteate veebilehele https://www.interpol.int/en/notice/search/un/5275495.

Lisateave sanktsioonide komitee esitatud kirjeldavast kokkuvõttest loetellu kandmise põhjuste kohta:

osalus finantsskeemides koos Jerome Kakwavu ja Kongo rahvaarmeega (Forces armées du peuple congolais – FAPC) ning salakaubaveos Kongo Demokraatliku Vabariigi ja Uganda piiril, võimaldades kaubatarnete ja raha kättesaadavaks tegemise Jerome Kakwavule ja tema vägedele. Rikkus relvaembargot, sealhulgas andis abi ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1493 (2003) punktis 20 osutatud relvastatud rühmitustele. Arvatakse, et Dieudonné Ozia Mazio suri Ariwaras 23. septembril 2008, olles Kongo Ettevõtete Föderatsiooni (Fédération des entreprises congolaises – FEC) president Aru territooriumil.

Muu teave: sisenes Rwanda Vabariiki 16. märtsil 2013. Elab 2016. aasta seisuga Rwandas. Osales uue Kongo poliitilise partei (Alliance pour le Salut du Peuple – ASP) loomises 2016. aasta juunis. Link Interpoli ja ÜRO Julgeolekunõukogu eriteate veebilehele https://www.interpol.int/en/notice/search/un/5274633.

Lisateave sanktsioonide komitee esitatud kirjeldavast kokkuvõttest loetellu kandmise põhjuste kohta:

M23 juht Sultani Makenga kirjutas 9. juulil 2012 alla dokumendile, millega Runiga nimetati M23 poliitilise tiiva koordinaatoriks. Selle dokumendi kohaselt oli Runiga ametissenimetamise põhjuseks vajadus tagada M23 eesmärkide nähtavus. Runigat nimetati ka rühmituse veebisaidil avaldatud tekstides presidendiks. Tema juhirolli kinnitati ka ekspertide rühma 2012. aasta novembri aruandes, milles osutatakse Runigale kui M23 juhile.

Ekspertide rühma 15. novembri 2012. aasta lõpparuande kohaselt juhtis Runiga delegatsiooni, mis läks 29. juulil 2012 Kampalasse Ugandas ja viis lõpule M23 liikumise 21 punktist koosneva tegevuskava enne saabuvaid läbirääkimisi Ida-Aafrika järvede piirkonna rahvusvahelisel konverentsil. Vastavalt BBC 23. novembri 2012. aasta artiklile loodi M23, kui CNDP endised liikmed, kes olid integreeritud FARDCi, hakkasid protesteerima halbade tingimuste ja tasu pärast ning CNDP ja Kongo Demokraatliku Vabariigi vahelise 23. märtsi 2009. aasta rahukokkuleppe, mille tulemusena CNDP integreeriti FARDCi, täieliku rakendamise puudumise pärast. IPISi 2012. aasta novembri aruande kohaselt oli M23 seotud aktiivsete sõjaliste operatsioonidega, mille eesmärk on saavutada kontroll Kongo DV idaosa territooriumi üle. M23 ja FARDC võitlesid 24. ja 25. juulil 2012, et saavutada kontroll mitme Kongo DV idaosas asuva linna ja küla üle; M23 ründas FARDCi Rumangabos 26. juulil 2012; M23 ajas FARDCi Kibumbast välja 17. novembril 2012 ja M23 sai Goma enda kontrolli alla 20. novembril 2012. Ekspertide rühma 2012. aasta novembri aruande kohaselt väidavad mitmed endised rühmituse M23 võitlejad, et M23 juhid hukkasid kokku kümneid lapsi, kes püüdsid põgeneda pärast M23 lapssõduriteks värbamist. Human Rights Watchi (HRW) 11. septembri 2012. aasta aruande kohaselt rääkis Rwandast pärit 18-aastane mees, kes oli põgenenud pärast sunniviisilist värbamist Rwandas, et ta oli olnud tunnistajaks, kuidas hukati tema M23 üksuses olnud 16-aastane poiss, kes oli püüdnud juunis põgeneda. M23 võitlejad püüdsid poisi kinni ja peksid ta surnuks teiste värvatute ees. M23 komandör, kes andis tema tapmise korralduse, põhjendas väidetavalt poisi tapmist teistele värvatutele sõnadega: „ta tahtis meid maha jätta“. Aruandes on samuti märgitud, et tunnistajate väidete kohaselt hukati põgenemiskatse eest kokku vähemalt 33 uut värvatut ja muud M23 võitlejat. Mõned seoti kinni ja lasti maha teiste värvatute ees, et näidata, milline karistus neid ees ootaks. Üks noor värvatu ütles HRW'le: „kui me olime M23-s, ütlesid nad, et [meil on valikuvõimalus] kas jääme nendega või sureme. Paljud püüdsid põgeneda. Mõned leiti üles ja nad tapeti kohe“.

Runiga sisenes Rwanda Vabariiki 16. märtsil 2013 Gasizi/Rubavu kaudu. Elab 2016. aasta keskpaiga seisuga Rwandas. Osales 2016. aasta juunis uue Kongo poliitilise partei (Alliance pour le Salut du Peuple – ASP) loomises.

Muu teave: link Interpoli ja ÜRO Julgeolekunõukogu eriteate veebilehele https://www.interpol.int/en/notice/search/un/5275453.

Lisateave sanktsioonide komitee esitatud kirjeldavast kokkuvõttest loetellu kandmise põhjuste kohta:

Ntabo Ntaberi Sheka, Mayi Mayi Sheka poliitilise haru ülemjuhataja, on Kongo relvastatud rühmituse, mis takistab võitlejate desarmeerimist, demobiliseerimist ja taasintegreerimist, poliitiline juht. Mayi Mayi Sheka on Kongos asuv sõjaline rühmitus, mille tegevus lähtub Kongo Demokraatliku Vabariigi idaosas Walikale territooriumil asuvatest baasidest. Mayi Mayi Sheka rühmitus on rünnanud Kongo DV idaosas asuvaid kaevandusi, sealhulgas võtnud üle Bisiye kaevandusi ja teostanud kohaliku elanikkonna suhtes väljapressimisi. Samuti on Ntabo Ntaberi Sheka rikkunud tõsiselt rahvusvahelist õigust, võttes sihtmärgiks lapsi. Ntabo Ntaberi Sheka kavandas ja korraldas mitmeid rünnakuid Walikale territooriumil 30. juulist2. augustini 2010, et karistada kohalikku elanikkonda, keda süüdistati koostöö tegemises Kongo valitsusvägedega. Rünnakute käigus vägistati, rööviti ja pandi sunnitööle lapsi, koheldes neid julmal, ebainimlikul ja alandaval viisil. Samuti värbab Mayi Mayi Sheka sõjaline rühmitus jõumeetodil poisse ning hoiab värvatud lapsi oma ridades.

(teise nimega a) Bosco Ntaganda, b) Bosco Ntagenda, c) General Taganda, d) Lydia (kui ta oli APRi liige), e) Terminator, f) Tango Romeo (kutsung), g) Romeo (kutsung), h) Major)

Muu teave: sündinud Rwandas, kolis lapsena Nyamitabasse, Masisi territooriumil, Põhja-Kivus. Nimetati presidendi määrusega pärast Ituri rahulepinguid 11. detsembril 2004 FARDCi brigaadikindraliks. Endine CNDP staabiülem, määrati pärast Laurent Nkunda vahistamist 2009. aasta jaanuaris CNDP sõjaväekomandöriks. Alates 2009. aasta jaanuarist FDLRi vastaste järjestikuste operatsioonide „Umoja Wetu“, „Kimia II“, ja „Amani Leo“de facto asekomandör Põhja- ja Lõuna-Kivus. Sisenes 2013. aasta märtsis Rwandasse ja andis 22. märtsil Kigalis end vabatahtlikult Rahvusvahelise Kriminaalkohtu ametnike kätte. Anti üle Rahvusvahelisele Kriminaalkohtule Madalmaades Haagis. Rahvusvaheline Kriminaalkohus kinnitas 9. juunil 2014 tema vastu esitatud 13 süüdistust sõjakuritegudes ja viis inimsusvastastes kuritegudes; kohtuprotsess algas 2015. aasta septembris. Link Interpoli ja ÜRO Julgeolekunõukogu eriteate veebilehele https://www.interpol.int/en/notice/search/un/5274913.

Lisateave sanktsioonide komitee esitatud kirjeldavast kokkuvõttest loetellu kandmise põhjuste kohta:

Bosco Taganda oli UPC/Li sõjaline komandör, kes omas poliitilist mõjuvõimu ning juhtis ja kontrollis jätkuvalt UPC/Li jõudude tegevust, mis on üks ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1493 (2003) punktis 20 nimetatud relvastatud rühmitustest, ning oli seotud relvaembargot rikkuva ebaseadusliku relvakaubandusega. Ta nimetati FARDCi kindraliks 2004. aasta detsembris, kuid keeldus edutamisest, jäädes seega FARDCist väljapoole. Laste ja relvastatud konfliktidega tegeleva peasekretäri eriesindaja andmetel oli ta vastutav laste värbamise ja kasutamise eest Ituris 2002.–2003. aastal ning otseselt ja/või käsuliinist tulenevalt vastutav 155 laste värbamise ja kasutamisega seotud süüteo eest Põhja-Kivus 2002.–2009. aastal. CNDP staabiülemana oli ta otseselt ja käsuliinist tulenevalt vastutav Kiwanja massimõrva eest novembris 2008.

Sündinud Rwandas, kolis lapsena Nyamitabasse, Masisi territooriumil, Põhja-Kivu provintsis. Elas alates juunist 2011 Gomas ja omas suuri farme Ngungu piirkonnas, Masisi territooriumil, Põhja-Kivu provintsis. Nimetati presidendi määrusega pärast Ituri rahulepinguid 11. detsembril 2004 FARDCi brigaadikindraliks. Oli endine CNDP staabiülem, määrati pärast Laurent Nkunda vahistamist 2009. aasta jaanuaris CNDP sõjaliseks komandöriks. Alates 2009. aasta jaanuarist oli ta FDLRi vastaste järjestikuste operatsioonide „Umoja Wetu“, „Kimia II“, ja„Amani Leo“de facto asekomandör Põhja- ja Lõuna-Kivu provintsis. Sisenes 2013. aasta märtsis Rwandasse, andis 22. märtsil Kigalis end vabatahtlikult Rahvusvahelise Kriminaalkohtu ametnike kätte ja anti seejärel üle Rahvusvahelisele Kriminaalkohtule Madalmaades Haagis. Rahvusvaheline Kriminaalkohus kinnitas 9. juunil 2014 tema vastu esitatud 13 süüdistust sõjakuritegudes ja viis inimsusvastastes kuritegudes. Kohtuprotsess algas 2015. aasta septembris.

Nimetus: a) Mouvement du 23 Mars (M23) brigaadikomandör, auaste: kolonel, b) FADRCi kolonel.

Sünnikoht: a) Ngungu, Masisi territoorium, Põhja-Kivu, Kongo Demokraatlik Vabariik; b) Masisi, Kongo Demokraatlik Vabariik.

Muu teave: ühines 2009. aastal FARDCiga kolonelleitnandina, FARDCi Kimia II operatsiooni brigaadikomandör, tegutseb Ngungu piirkonnas. Zimurinda edutati 2009. aasta juulis koloneliks ning temast sai FARDCi Ngungu piirkonna komandör ja pärast seda FARDCi operatsioonide Kimia II ja Amani Leo komandör Kitchangas. Kuigi Zimurinda nimi ei kajastunud 31. detsembri 2010. aasta Kongo Demokraatliku Vabariigi presidendi määruses, millega nimetati ametisse kõrged FARDCi ohvitserid, säilitas Zimurinda de facto oma juhtpositsiooni FARDCi 22. sektoris Kitchangas ja kannab äsja väljastatud FARDCi auastet ja vormi. 2010. aasta detsembris kritiseeriti Zimurinda juhtimise all läbi viidud värbamistegevust avalikest allikatest pärit aruannetes. Sisenes Rwanda Vabariiki 16. märtsil 2013. Elab alates 2014. aasta lõpust Ngola laagris Rwandas. Link Interpoli ja ÜRO Julgeolekunõukogu eriteate veebilehele https://www.interpol.int/en/notice/search/un/5275315.

Lisateave sanktsioonide komitee esitatud kirjeldavast kokkuvõttest loetellu kandmise põhjuste kohta:

mitme allika andmetel andis kolonelleitnant Innocent Zimurinda, olles üks FARDCi 231. brigaadi juhtidest, korraldusi, mis viisid enam kui 100 Rwanda põgeniku (enamasti naised ja lapsed) massimõrvani 2009. aasta aprillis Shalio piirkonnas toimunud sõjalise operatsiooni käigus. ÜRO Julgeolekunõukogu Kongo DV sanktsioonide komitee eksperdirühma teatel keeldus kolonelleitnant Innocent Zimurinda tunnistajate sõnul isiklikult 29. augustil 2009 Kalehes oma alluvusest vabastamast kolme last. Mitme allika andmetel osales kolonelleitnant Innocent Zimurinda 2008. aasta novembris, enne CNDP liitmist FARDCiga, CNDP operatsioonis, mille tagajärjel toimus Kiwanja piirkonnas 89 tsiviilisiku (sealhulgas naised ja lapsed) massimõrv.

Märtsis 2010 esitasid 51 Kongo DV idaosas tegutsevat inimõiguste rühma süüdistuse, et Innocent Zimurinda on vastutav korduva inimõiguste rikkumise, muu hulgas paljude tsiviilisikute, sealhulgas naiste ja laste tapmise eest veebruarist kuni augustini 2007. Samas süüdistuses väidetakse, et kolonelleitnant Innocent Zimurinda on vastutav paljude naiste ja tütarlaste vägistamise eest. ÜRO peasekretäri eriesindaja laste ja relvakonfliktide küsimuses esitas 21. mail 2010 avalduse, mille kohaselt oli Innocent Zimurinda osaline lapssõdurite meelevaldses hukkamises, sealhulgas Kimia II operatsiooni ajal. Sama avalduse väitel keeldus ta võimaldamast ÜRO missioonil Kongo Demokraatlikus Vabariigis (MONUC) vägede läbivaatamist alaealiste leidmiseks. ÜRO Julgeolekunõukogu Kongo DV sanktsioonide komitee eksperdirühma andmetel on kolonelleitnant Innocent Zimurinda otseselt ja käsuliinist tulenevalt vastutav laste värbamise ja temale alluvates vägedes hoidmise eest. Ühines 2009. aastal FARDCiga kolonelleitnandina, FARDCi Kimia II operatsiooni brigaadikomandör, tegutseb Ngungu piirkonnas. Zimurinda edutati 2009. aasta juulis koloneliks ning temast sai FARDCi Ngungu piirkonna komandör ja pärast seda FARDCi operatsioonide Kimia II ja Amani Leo komandör Kitchangas. Kuigi Zimurinda nimi ei kajastunud 31. detsembri 2010. aasta Kongo DV presidendi määruses, millega nimetati ametisse kõrged FARDCi ohvitserid, säilitas Zimurinda de facto oma juhtpositsiooni FARDCi 22. sektoris Kitchangas ja kannab äsja väljastatud FARDCi auastet ja vormi. On jätkuvalt lojaalne Bosco Ntagandale. 2010. aasta detsembris kritiseeriti Zimurinda juhtimise all läbi viidud värbamistegevust avalikest allikatest pärit aruannetes. Sisenes Rwanda Vabariiki 16. märtsil 2013 Gasizi / Rubavu kaudu.

32. Muhindo Akili MUNDOS (teiste nimedega: a) Charles Muhindo Akili Mundos; b) Akili Muhindo; c) Muhindo Mundos)

Ametinimetus: a) KDV relvajõudude (FARDC) kindral, 31. brigaadi komandör; b) FARDCi brigaadikindral.

Muu teave: Muhindo Akili Mundos on FARDCi kindral, 31. brigaadi komandör. Ta määrati FARDCi Beni ja Lubero piirkondade tegevüksuse komandöriks, sealhulgas osales ta 2014. aasta septembris demokraatlike liitlasvägede (Allied Democratic Forces, ADF) vastases operatsioonis Sukola I. Ta oli sellel ametikohal kuni 2015. aasta juunini. Lisaks ohustab ta ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2293 punkti 7 alapunkti e kohaselt KDVs rahu, stabiilsust ja julgeolekut.

Lisateave sanktsioonide komitee esitatud kirjeldavast kokkuvõttest loetellu kandmise põhjuste kohta:

Muhindo Akili Mundos kanti loetellu 1. veebruaril 2018 vastavalt resolutsiooni 2293 (2016) punkti 7 alapunktis e sätestatud kriteeriumidele, mida kinnitati resolutsiooniga 2360 (2017).

Muhindo Akili Mundos oli Kongo sõjaväekomandör, kes vastutas ADFi vastaste sõjaliste operatsioonide eest operatsiooni Sukola I kestel 2014. aasta augustist kuni 2015. aasta juunini. Mundose juhitud FARDCi üksus ei sekkunud, et takistada ADFi poolt toime pandud inimõiguste rikkumisi, sealhulgas tsiviilelanike vastu suunatud rünnakuid. Mundos värbas kohalike relvastatud rühmituste endisi võitlejaid ja varustas neid, et nad osaleksid ADFi korraldatud kohtuvälistes hukkamistes ja massimõrvades.

Samal ajal, kui ta oli FARDCi Sukola I operatsiooni ülem, juhtis Mundos ka ADFi allrühmituse ADF-Mwalika üht fraktsiooni ja toetas neid. ADF-Mwalika pani Mundose juhtimisel toime rünnakuid tsiviilelanike vastu. Mundose alluvuses olnud FARDCi võitlejad andsid nende operatsioonide ajal ADF-Mwalikale täiendavat tuge.

Muu teave: Lõpetas Mpofi humanitaarkeskkooli; 16-aastaselt liitus She Kasikila juhitud relvarühmitusega; ühines koos Kasikilaga FARDCiga, nende rühmitusest sai pataljon S3; 2007. aastal sai vigastada ning liitus seejärel Mai Mai Simbaga, mille juht oli tol ajal „Mando“; osales 2008. aastal NDC loomisel, temast sai Aigle Lemabé brigaadi ülema asetäitja. Lisaks ohustab ta ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2293 punkti 7 alapunkti g kohaselt KDVs rahu, stabiilsust ja julgeolekut.

Lisateave sanktsioonide komitee esitatud kirjeldavast kokkuvõttest loetellu kandmise põhjuste kohta:

Guidon Shimiray Mwissa kanti loetellu 1. veebruaril 2018 vastavalt resolutsiooni 2293 (2016) punkti 7 alapunktis g sätestatud kriteeriumidele, mida kinnitati resolutsiooniga 2360 (2017).

„Kindral“ Guidon Shimiray Mwissa lõi rühmitusest Nduma defense du Congo (NDC) lahku ning moodustas 2014. aastal oma rühmituse NDC-R.

Guidon Shimiray Mwissa juhitud NDC-R värbab lapssõdureid ning kasutab neid relvakonfliktides. NDC-Ri süüdistatakse ka inimõiguste rikkumistes idaprovintsides ning ebaseaduslike maksude pealesurumises kullakaevanduspiirkondades, samuti saadud tulu kasutamises relvade ostmiseks, millega rikuti KDV vastu kehtestatud relvaembargot.

Sünnikoht: Nyagitabire, Ruvune sektor, Kinyami kommuun, Byumba prefektuur, Rwanda

Muu teave: ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2293 punkti 7 alapunkti j kohaselt ohustab ta KDVs rahu, stabiilsust ja julgeolekut.

Lisateave sanktsioonide komitee esitatud kirjeldavast kokkuvõttest loetellu kandmise põhjuste kohta:

Lucien Nzambamwita kanti loetellu 1. veebruaril 2018 vastavalt resolutsiooni 2293 (2016) punkti 7 alapunktis j sätestatud kriteeriumidele, mida kinnitati resolutsiooniga 2360 (2017).

Lucien Nzambamwita (teise nimega André Kalume) on KDVs tegutsevate Rwanda demokraatlike vabastusjõudude (FDLR) sõjaline ülem. FLDR õõnestab KDVs rahu, julgeolekut ja stabiilsust ning vastutab inimõiguste rikkumiste, sealhulgas tsiviilelanike ründamiste ja tapmiste eest. Resolutsiooni 1533 alusel moodustatud komitee kehtestas 31. detsembril 2012 FDLRi vastased sanktsioonid.

Sünnikoht: Manono territoorium, Katanga provints (praegune Tanganyika provints)

Muu teave: Gédéon Kyungu kuulub Balubakati etnilisse rühma. Pärast põhikooli lõpetamist Likasis ja keskkooli lõpetamist Manonos omandas ta kraadi pedagoogikas. 1999. aastal ühines ta Maï Maï liikumisega, juhtides alates 2003. aastast nende ühte kõige aktiivsemat rühmitust Katanga provintsis. 2006. aastal pöördus ta ÜRO rahuvalvajate poole, et integreeruda desarmeerimise, demobiliseerimise ja taasintegreerimise kaudu. 2011. aastal põgenes ta vanglast ning andis end üles 2016. aasta oktoobris. ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2293 punkti 7 alapunkti e kohaselt ohustab ta KDVs rahu, stabiilsust ja julgeolekut.

Lisateave sanktsioonide komitee esitatud kirjeldavast kokkuvõttest loetellu kandmise põhjuste kohta:

Gédéon Kyungu Mutanga Wa Bafunkwa Kanonga kanti loetellu 1. veebruaril 2018 vastavalt resolutsiooni 2293 (2016) punkti 7 alapunktis e sätestatud kriteeriumidele, mida kinnitati resolutsiooniga 2360 (2017).

Kui Gédéon Kyungu Mutanga oli ajavahemikul 2011–2014 relvastatud rühmituse Bakata Katanga (teise nimega Kata Katanga) juht, osales ta inimõiguste raskete rikkumiste toimepanemises, nagu tsiviilisikute tapmised ja rünnakud nende vastu, eelkõige Katanga piirkonna maapiirkondades. Rühmituse Bakata Katanga juhina, mis on süüdi inimõiguste rasketes rikkumistes ja sõjakuritegudes, sealhulgas rünnakutes tsiviilelanike vastu KDV kaguosas, ohustab Gédéon Kyungu Mutanga KDVs rahu, stabiilsust ja julgeolekut.

(teise nimega: a) Forces Démocratiques Alliées-Armée Nationale de Libération de l'Ouganda; b) ADF/NALU; c) NALU)

Muu teave: ADFi asutaja ja juhataja Jamil Mukulu vahistati 2015. aasta aprillis Tansaanias Dar es Salaamis. Seejärel anti ta 2015. aasta juulis Kampalas Ugandale välja. 2016. aasta juuni seisuga hoitakse Mukulut väidetavalt politsei kinnipidamiskongis, kus ta ootab kohtuistungit. Link Interpoli ja ÜRO Julgeolekunõukogu eriteate veebilehele https://www.interpol.int/en/notice/search/une/5864623.

Lisateave sanktsioonide komitee esitatud kirjeldavast kokkuvõttest loetellu kandmise põhjuste kohta:

demokraatlikud liitlasväed (Allied Democratic Forces, ADF) loodi 1995. aastal ja nende asukohaks on Kongo Demokraatliku Vabariigi ja Uganda mägine piiriala. Kongo Demokraatlikku Vabariiki käsitleva ÜRO ekspertide rühma (GoE) 2013. aasta lõpparuande kohaselt, milles tsiteeritakse Uganda ametnikke ja ÜRO allikaid, oli ADFil 2013. aastal hinnanguliselt 1 200 –1 500 relvastatud võitlejat, kes asusid Põhja-Kivu provintsi Beni territooriumi kirdeosas, Uganda piiri lähedal. Samade allikate hinnangul on ADFi liikmete koguarv (kaasa arvatud naised ja lapsed) vahemikus 1 600 –2 500 liiget. Tulenevalt Kongo relvajõudude (FARDC) sõjalistest rünnakoperatsioonidest ja 2013.–2014. aastal läbi viidud ÜRO stabiliseerimismissioonist Kongo Demokraatlikus Vabariigis (MONUSCO), paigutas ADF oma võitlejad laiali paljudesse väiksematesse baasidesse ning viis naised ja lapsed Benist läände jäävasse piirkonda ning Ituri ja Põhja-Kivu piirialale. ADFi sõjaline juht on Hood Lukwago ja selle ülemjuhataja on Jamil Mukulu, kelle suhtes on kehtestatud sanktsioonid.

ADF on toime pannud rahvusvahelise õiguse ja ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2078 (2012) tõsiseid rikkumisi, mis on esitatud alljärgnevalt.

ADF on värvanud ja kasutanud lapssõdureid, rikkudes seega kohaldatavat rahvusvahelist õigust (ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni punkti 4 alapunkt d).

GoE 2013. aasta lõpparuandes märgiti, et GoE küsitles kolme endist ADFi võitlejat, kes olid 2013. aastal põgenenud ning kes kirjeldasid, kuidas Ugandas tegutsevad ADFi värbajad annavad katteta lubadusi töökohtade (täiskasvanutele) ja tasuta hariduse (lastele) kohta ning meelitavad inimesi Kongo DVsse, misjärel sunnitakse nad ühinema ADFiga. GoE aruande kohaselt ütlesid ADFi endised võitlejad GoEle, et ADFi väljaõpperühmad koosnevad tavaliselt täiskasvanud meestest ja poistest, ning kaks ADFst 2013. aastal põgenenud poissi ütlesid GoEle, et nad on saanud ADFlt sõjalist väljaõpet. GoE aruanne sisaldab ka ülevaadet ADFi väljaõppe kohta, mille on andnud „endine ADFi lapssõdur“.

GoE 2012. aasta lõpparuande kohaselt hõlmab ADFi värbamistegevus lapsi, mida tõendab 2012. aasta juulis Kaseses Uganda ametivõimude poolt kinnipeetud ADFi värbaja näide, kellega olid teel Kongo DVsse kaasas kuus noort poissi.

Konkreetne näide ADFi poolt toimepandud laste värbamisest ja kasutamisest sisaldub kirjas, mille Human Rights Watchi endine Aafrika piirkonna direktor Georgette Gagnon saatis 6. jaanuaril 2009 Uganda endisele justiitsministrile Kiddhu Makubuyule, ning milles märgitakse, et 2000. aastal röövis ADF üheksa aasta vanuse poisi Bushobozi Irumba. Poiss pidi ADFi võitlejatele osutama transpordi- ja teisi teenuseid.

Lisaks toodi Aafrikat käsitlevas aruandes esile väited, et ADF värbab lapssõduriteks lapsi juba alates 10 aasta vanusest ning viidati Uganda kaitseväe (UPDF) kõneisikule, kes kinnitas, et UPDF päästis 30 last, kes asusid Victoria järve Buvuma saarel asuvas väljaõppelaagris.

Samuti on ADF pannud toime arvukaid rahvusvaheliste inimõiguste ja rahvusvahelise humanitaarõiguse rikkumisi, mis on suunatud naiste ja laste vastu ning mis hõlmavad tapmist, sandistamist ja seksuaalset vägivalda (ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni punkti 4 alapunkt e).

GoE 2013. aasta lõpparuande kohaselt ründas ADF 2013. aastal paljusid külasid, mistõttu pages üle 66 000 inimese Ugandasse. Nende rünnakute tulemusel jäi inimtühjaks suur maa-ala, mida ADF on sellest alates kontrollinud, röövides või tappes küladesse tagasipöördunud inimesi. 2013. aasta juulist septembrini raius ADF Kamango piirkonnas pea maha vähemalt viiel inimesel, lasi mitmed inimesed maha ja röövis mitukümmend inimest. Sellise tegevusega terroriseeriti kohalikku elanikkonda ja hoiti ära nende tagasipöördumine koju.

Global Horizontal Note, mis on relvakonfliktide piirkonnas asuvate laste vastu suunatud raskete rikkumiste järelevalve- ja aruandlusmehhanism, teatas ÜRO Julgeolekunõukogu laste ja relvakonfliktide töörühmale, et 2013. aasta oktoobrist detsembrini kestnud aruandlusperioodil vastutas ADF 18st dokumenteeritud laste surmajuhtumist 14 juhtumi eest, sealhulgas 11. detsembril 2013 Põhja-Kivus Beni territooriumil asetleidnud vahejuhtumi eest, mil ADF ründas Musuku küla ning tappis 23 inimest, sealhulgas 11 last (kolm tüdrukut ja kaheksa poissi), kelle vanuseks oli kaks kuud kuni 17 aastat. Kõik ohvrid olid matšeetedega rängalt vigastatud, sealhulgas ka kaks last, kellel õnnestus rünnakust eluga pääseda.

2014. aasta märtsis esitatud peasekretäri aruandes, milles käsitleti konfliktidega seonduvat seksuaalset vägivalda, on Uganda Vabastamise Demokraatlikud Liitjõud/Rahvaarmee loetletud nimekirjas „Osapooled, keda põhjendatult kahtlustatakse relvakonfliktide käigus vägistamise või teiste seksuaalse vägivallaaktide toimepanemises või kes vastutavad nende toimepanemise eest“.

ADF on samuti osalenud rünnakutes MONUSCO rahuvalvajate vastu (ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni punkti 4 alapunkt i).

Lõpetuseks, MONUSCO esitas aruande, mille kohaselt on ADF pannud toime vähemalt kaks rünnakut MONUSCO rahuvalvajate vastu. Esimene toimus 14. juulil 2013 Mbau ja Kamango vahelisel teel MONUSCO patrulli vastu. Seda rünnakut kirjeldatakse üksikasjalikult GoE 2013. aasta lõpparuandes. Teine rünnak toimus 3. märtsil 2014. MONUSCO sõidukit rünnati granaatidega kümne kilomeetri kaugusel Benis asuvast Mavivi lennujaamast, mille tulemusel sai vigastada viis rahuvalvajat.

ADFi asutaja ja juhataja Jamil Mukulu (nõukogu rakendusotsus, nr 015) vahistati 2015. aasta aprillis Tansaanias Dar es Salaamis. Seejärel anti ta 2015. aasta juulis Kampalas Ugandale välja. 2016. aasta juuni seisuga hoitakse teda politsei kinnipidamiskongis, kus ta ootab kohtuistungit.

Muu teave: eraomandis lennuettevõte asukohaga Butembos. Alates 2008. aasta detsembrist ei ole BALil enam Kongo Demokraatlikus Vabariigis õhusõidukite tegevusluba. Link Interpoli ja ÜRO Julgeolekunõukogu eriteate veebilehele https://www.interpol.int/en/notice/search/une/5278478.

Lisateave sanktsioonide komitee esitatud kirjeldavast kokkuvõttest loetellu kandmise põhjuste kohta:

Kisoni Kambale (surnud 5. juulil 2007 ja seejärel 24. aprillil 2008 loetelust eemaldatud) kasutas oma lennufirmat rühmituse Front des nationalistes et intégrationnistes (FNI) kulla, toidu ja relvade veoks Mongbwalu ja Butembo vahel. See on „abi andmine“ ebaseaduslikele relvastatud rühmitustele ning rikub resolutsioonidega 1493 (2003) ja 1596 (2005) kehtestatud relvaembargot. Eraomandis lennuettevõte asukohaga Butembos. Alates 2008. aasta detsembrist ei ole BALil enam Kongo DVs õhusõidukite tegevusluba.

3. COMPAGNIE AERIENNE DES GRANDS LACS (CAGL); GREAT LAKES BUSINESS COMPANY (GLBC)

Aadress: a) Avenue Président Mobutu, Goma, Kongo Demokraatlik Vabariik; b) Gisenyi, Rwanda; c) PO BOX 315, Goma, Kongo Demokraatlik Vabariik.

Muu teave: 2008. aasta detsembrist alates ei ole GLBCil enam ühtegi töötavat õhusõidukit, kuigi mitu õhusõidukit jätkasid lendamist 2008. aastal vaatamata ÜRO sanktsioonidele. Link Interpoli ja ÜRO Julgeolekunõukogu eriteate veebilehele https://www.interpol.int/en/notice/search/une/5278381.

Lisateave sanktsioonide komitee esitatud kirjeldavast kokkuvõttest loetellu kandmise põhjuste kohta:

ettevõtete CAGL ja GLBC omanik on Douglas MPAMO, kelle suhtes on juba kehtestatud resolutsiooni 1596 (2005) alusel sanktsioonid. CAGL ja GLBC vedasid relvi ja laskemoona, rikkudes resolutsioonide 1493 (2003) ja 1596 (2005) alusel kehtestatud relvaembargot. 2008. aasta detsembrist alates ei ole GLBCil enam ühtegi töötavat õhusõidukit, kuigi mitu õhusõidukit jätkasid lendamist 2008. aastal vaatamata ÜRO sanktsioonidele.

Muu teave: enam ei tegutse kullakaubandusettevõttena Butembos, Põhja-Kivus. Link Interpoli ja ÜRO Julgeolekunõukogu eriteate veebilehele https://www.interpol.int/en/notice/search/une/5278420.

Lisateave sanktsioonide komitee esitatud kirjeldavast kokkuvõttest loetellu kandmise põhjuste kohta:

Congomet Trading House'i (varem Congocom) omanik oli Kisoni Kambale (surnud 5. juulil 2007 ja seejärel 24. aprillil 2008 loetelust eemaldatud). Kisoni Kambale sai peaaegu kogu kullatoodangu Mongbwalu piirkonnast, mida kontrollis FNI. FNI sai sellele toodangule kehtestatud maksude näol märkimisväärset sissetulekut. See on „abi andmine“ ebaseaduslikele relvastatud rühmitustele ning rikub resolutsioonide 1493 (2003) ja 1596 (2005) alusel kehtestatud relvaembargot. Enam ei tegutse kullakaubandusettevõttena Butembos, Põhja-Kivus.

(teiste nimedega: a) FDLR, b) Force Combattante Abacunguzi, c) Combatant Force for the Liberation of Rwanda, d) FOCA)

Aadress: a) Põhja-Kivu, Kongo Demokraatlik Vabariik; b) Lõuna-Kivu, Kongo Demokraatlik Vabariik.

Muu teave: e-post: Fdlr@fmx.de; fldrrse@yahoo.fr; fdlr@gmx.net; fdlrsrt@gmail.com; humura2020@gmail.com. Link Interpoli ja ÜRO Julgeolekunõukogu eriteate veebilehele https://www.interpol.int/en/notice/search/une/5278442.

Lisateave sanktsioonide komitee esitatud kirjeldavast kokkuvõttest loetellu kandmise põhjuste kohta:

FDLR on üks suurematest Kongo Demokraatliku Vabariigi territooriumil tegutsevatest välisriigi relvastatud rühmitustest. Rühmitus moodustati 2000. aastal ning on toime pannud rahvusvahelise õiguse tõsiseid rikkumisi, võttes relvastatud konfliktides sihtmärgiks lapsi ja naisi, sealhulgas tappes, sandistades, seksuaalset vägivalda kasutades ja sunniviisiliselt ümber asustades. Vastavalt Amnesty Internationali 2010. aasta aruandele oli FDLR vastutav 96 tsiviilelaniku tapmise eest Busurungis, Walikale territooriumil. Mõned ohvrid põletati elusalt oma kodudes. Sama allika kohaselt teatas valitsusvälisest organisatsioonist meditsiinikeskus 2010. aasta juunis umbes 60 juhtumist kuus, kus relvastatud rühmitused, sealhulgas FDLR, olid Põhja-Kivus Lubero lõunaterritooriumil vägistanud tüdrukuid ja naisi. Human Rights Watchi (HRW) 20. detsembri 2010. aasta aruande kohaselt on dokumenteeritud tõendeid laste aktiivse värbamise kohta FDLRi poolt. HRW tegi kindlaks, et FDLR on sunniviisiliselt värvanud vähemalt 83 alla 18aastast Kongo last, kusjuures mõned neist olid ainult 14aastased. HRW teatas 2012. aasta jaanuaris, et FDLRi võitlejad ründasid paljusid külasid Masisi territooriumil, tapsid kuus tsiviilelanikku, vägistasid kaks naist ning röövisid vähemalt 48 inimest.

HRW 2012. aasta juuni aruande kohaselt ründasid FDLRi võitlejad 2012. aasta mais tsiviilelanikke Lõuna-Kivu provintsis Kamanangas ja Lumenjes ning Walikale territooriumil Chambuchas ning külasid Masisi territooriumi Ufumandu piirkonnas Põhja-Kivu provintsis. FDLRi võitlejad raiusid nendes rünnakutes matšeetede ja nugadega surnuks kümneid tsiviilelanikke, sealhulgas palju lapsi. Ekspertide rühma 2012. aasta juuni aruande kohaselt ründas FDLR mitmeid Lõuna-Kivu külasid ajavahemikus 31. detsembrist 2011 kuni 4. jaanuarini 2012. Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni uurimine kinnitas, et rünnaku käigus tapeti vähemalt 33 inimest, sealhulgas üheksa last ja kuus naist, kas elusalt põletamise, pea maharaiumise või mahalaskmise teel. Lisaks vägistati üks naine ja üks tüdruk. Ekspertide rühma 2012. aasta juuni aruandes märgiti samuti, et Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni uurimine kinnitas, et FDLR tappis 2012. aasta mais Lõuna-Kivus vähemalt 14 tsiviilelanikku, sealhulgas viis naist ja viis last. Ekspertide rühma 2012. aasta novembri aruande kohaselt dokumenteeris Ühinenud Rahvaste Organisatsioon vähemalt 106 seksuaalse vägivalla kasutamise juhtumit, mis FDLR pani toime ajavahemikus 2011. aasta detsembrist kuni 2012. aasta septembrini. Ekspertide rühma 2012. aasta novembri aruandes märgitakse, et Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni uurimise kohaselt vägistas FDLR 2012. aasta 10. märtsi ööl Kabare territooriumil Kalinganyas seitset naist, kellest üks oli alaealine. FDLR ründas küla uuesti 10. aprillil 2012 ja kolme neist naistest vägistati teist korda. Ekspertide rühma 2012. aasta novembri aruande kohaselt tappis FDLR 6. aprillil 2012 Bushibwambombos, Kalehes 11 inimest ning oli seotud veel 19 tapmisega, mis pandi toime mais Masisi territooriumil, kusjuures viimaste ohvrite seas oli viis alaealist ja kuus naist. Mouvement du 23 Mars (M23) on Kongo DVs tegutsev relvastatud rühmitus, mis on saanud relvi ja nendega seotud vahendeid, sealhulgas sõjalise tegevusega seotud nõu, koolitust ja abi.

Mitme tunnistaja sõnul saab M23 üldist sõjaväelist varustust Rwanda kaitsevägedelt, saades neilt lahinguoperatsioonide jaoks lisaks materiaalsele toetusele relvi ja laskemoona. M23 on osalenud rahvusvahelise õiguse tõsistes rikkumistes ja on olnud nende eest ka vastutav, võttes relvastatud konfliktides Kongo DVs sihtmärgiks lapsi ja naisi, sealhulgas tappes, sandistades, seksuaalset vägivalda kasutades, inimrööve toime pannes ja sunniviisiliselt ümber asustades. Arvukate aruannete, uurimiste ja tunnistajate ütluste kohaselt on M23 vastutav tsiviilelanike massimõrvade, samuti naiste ja laste vägistamiste eest paljudes Kongo DV piirkondades. Mitmetes aruannetes on märgitud, et M23 võitlejad on vägistanud 46 naist ja tüdrukut, kellest noorim oli 8aastane. Lisaks seksuaalse vägivalla kasutamise teadetele on M23 korraldanud ka laiaulatuslikke laste sundvärbamise kampaaniaid, et täiendada rühmituse ridu. Hinnangute kohaselt on M23 alates 2012. aasta juulist ainuüksi Rutshuru territooriumil värvanud sunniviisiliselt 146 noort meest ja poissi. Mõned ohvritest olid ainult 15aastased. M23 poolt Kongo DV tsiviilelanike vastu toime pandud julmused, M23 sundvärbamise kampaania ning relvade ja sõjaväelise abi saamine on aidanud märkimisväärselt kaasa ebastabiilsuse ja konfliktide tekkimisele piirkonnas ja mõnel juhul on rikutud rahvusvahelist õigust.

Muu teave: e-post: mouvementdu23mars1@gmail.com. Link Interpoli ja ÜRO Julgeolekunõukogu eriteate veebilehele https://www.interpol.int/en/notice/search/une/5277973.

Lisateave sanktsioonide komitee esitatud kirjeldavast kokkuvõttest loetellu kandmise põhjuste kohta:

Mouvement du 23 Mars (M23) on Kongo Demokraatlikus Vabariigis tegutsev relvastatud rühmitus, mis on saanud relvi ja nendega seotud vahendeid, sealhulgas sõjalise tegevusega seotud nõu, koolitust ja abi. Mitme tunnistaja sõnul saab M23 üldist sõjaväelist varustust Rwanda kaitsevägedelt, saades neilt lahinguoperatsioonide jaoks lisaks materiaalsele toetusele relvi ja laskemoona. M23 on osalenud rahvusvahelise õiguse tõsistes rikkumistes ja on olnud nende eest ka vastutav, võttes relvastatud konfliktides Kongo DVs sihtmärgiks lapsi ja naisi, sealhulgas tappes, sandistades, seksuaalset vägivalda kasutades, inimrööve toime pannes ja sunniviisiliselt ümber asustades. Arvukate aruannete, uurimiste ja tunnistajate ütluste kohaselt on M23 vastutav tsiviilelanike massimõrvade, samuti naiste ja laste vägistamiste eest paljudes Kongo DV piirkondades. Mitmetes aruannetes on märgitud, et M23 võitlejad on vägistanud 46 naist ja tüdrukut, kellest noorim oli 8aastane. Lisaks seksuaalse vägivalla kasutamise teadetele on M23 korraldanud ka laiaulatuslikke laste sundvärbamise kampaaniaid, et täiendada rühmituse ridu. Hinnangute kohaselt on M23 alates 2012. aasta juulist ainuüksi Rutshuru territooriumil värvanud sunniviisiliselt 146 noort meest ja poissi. Mõned ohvritest olid ainult 15aastased. M23 poolt Kongo DV tsiviilelanike vastu toime pandud julmused, M23 sundvärbamise kampaania ning relvade ja sõjaväelise abi saamine on aidanud märkimisväärselt kaasa ebastabiilsuse ja konfliktide tekkimisele piirkonnas ja mõnel juhul on rikutud rahvusvahelist õigust.

Muu teave: kulla ekspordiettevõte (direktorid: Rajendra Kumar Vaya ja Hirendra M. Vaya). 2010. aastal külmutas Bank of Nova Scotia Mocatta (UK) Machangale kuuluvad varad, mida hoiti Emirates Goldi kontol. Machanga omanikud on jätkuvalt seotud kulla ostmisega Kongo Demokraatliku Vabariigi idaosast. Link Interpoli ja ÜRO Julgeolekunõukogu eriteate veebilehele https://www.interpol.int/en/notice/search/une/5278291.

Lisateave sanktsioonide komitee esitatud kirjeldavast kokkuvõttest loetellu kandmise põhjuste kohta:

Machanga ostis kulda relvastatud rühmitustega tihedaid sidemeid omavatelt Kongo DV edasimüüjatelt, kellega tal olid tavapärased ärisidemed. See on „abi andmine“ ebaseaduslikele relvastatud rühmitustele ning rikub resolutsioonidega 1493 (2003) ja 1596 (2005) alusel kehtestatud relvaembargot. Kulla ekspordiettevõte (direktorid Rajendra Kumar Vaya ja Hirendra M. Vaya). 2010. aastal külmutas Bank of Nova Scotia Mocatta (UK) Machangale kuuluvad varad, mida hoiti Emirates Goldi kontol. Machanga varasem omanik, Rajendra Kumar ja tema vend Vipul Kumar on jätkuvalt seotud kulla ostmisega Kongo DV idaosast.

Muu teave: asub Gomas, harukomiteedega Lõuna-Kivu, Lääne-Kasai, Ida-Kasai ja Maniema provintsides. Peatas ametlikult kogu tegevuse alates 2008. aastast. Praktikas on TPD kontorid avatud alates 2011. aasta juunist ja seotud juhtumitega, mis hõlmavad riigisiseseid põgenikke, kogukonna leppimise algatusi, maavaidluste lahendamisi jne. TPD president on Eugene Serufuli ja asepresident on Saverina Karomba. Tähtsad liikmed on Põhja-Kivu provintsi saadikud Robert Seninga ja Bertin Kirivita. Link Interpoli ja ÜRO Julgeolekunõukogu eriteate veebilehele https://www.interpol.int/en/notice/search/une/5278464.

Lisateave sanktsioonide komitee esitatud kirjeldavast kokkuvõttest loetellu kandmise põhjuste kohta:

segatud relvaembargo rikkumisse, andes abi liikumisele Võitlus Demokraatliku Kongo Eest – Goma (Rassemblement congolais pour la démocratie – Goma, RCD-G), eelkõige tarnides relvade ja vägede transpordiks ette nähtud veokeid, ning samuti transportides laialijagamiseks mõeldud relvi osadele Põhja-Kivus paiknevate Masisi ja Rutshuru elanikele 2005. aasta alguses. Asub Gomas, harukomiteedega Lõuna-Kivu, Lääne-Kasai, Ida-Kasai ja Maniema provintsides. Peatas ametlikult kogu tegevuse alates 2008. aastast. Praktikas on TPD kontorid avatud alates 2011. aasta juunist ja seotud juhtumitega, mis hõlmavad riigisiseseid põgenikke, kogukonna leppimise algatusi, maavaidluste lahendamisi jne. TPD president on Eugene Serufuli ja asepresident on Saverina Karomba. Tähtsad liikmed on Põhja-Kivu provintsi saadikud Robert Seninga ja Bertin Kirivita.

Aadress: a) Plot 22, Kanjokya Street, Kamwokya, Kampala, Uganda (tel: +256 41 533 578/9); b) PO BOX 22709, Kampala, Uganda.

Muu teave: kulla ekspordiettevõte. (Direktorid Jamnadas V. LODHIA (tuntud kui „Chuni“) ja tema pojad Kunal J. LODHIA ja Jitendra J. LODHIA). Uganda ametivõimud teatasid 2011. aasta jaanuaris komiteele, et pärast selle finantsvarade vabastamist maksis Emirates Gold UCI võla Crane Bankile Kampalas, mille tulemusel suleti ettevõtte kontod. UCI direktorid on jätkuvalt seotud kulla ostmisega Kongo Demokraatliku Vabariigi idaosast. Link Interpoli ja ÜRO Julgeolekunõukogu eriteate veebilehele https://www.interpol.int/en/notice/search/une/5278486.

Lisateave sanktsioonide komitee esitatud kirjeldavast kokkuvõttest loetellu kandmise põhjuste kohta:

UCI ostis kulda relvastatud rühmitustega tihedaid sidemeid omavatelt Kongo DV edasimüüjatelt, kellega tal olid tavapärased ärisidemed. See on „abi andmine“ ebaseaduslikele relvastatud rühmitustele ning rikub resolutsioonide 1493 (2003) ja 1596 (2005) alusel kehtestatud relvaembargot. Kulla ekspordiettevõte. (Endised direktorid J.V. LODHIA, tuntud kui „Chuni“, ja tema poeg Kunal LODHIA). Uganda ametivõimud teatasid 2011. aasta jaanuaris komiteele, et pärast selle finantsvarade vabastamist maksis Emirates Gold UCI võla Crane Bankile Kampalas, mille tulemusel suleti ettevõtte kontod. UCI eelmine omanik J.V. Lodhia ja tema poeg Kumal Lodhia on jätkuvalt seotud kulla ostmisega Kongo DV idaosast.

	Nimi	Tuvastamisandmed	Loetellu kandmise põhjused	Loetellu kandmise kuupäev
1.	Ilunga Kampete	Teise nimega Gaston Hughes Ilunga Kampete; teise nimega Hugues Raston Ilunga Kampete. Sündinud 24.11.1964 Lubumbashis, sõjaväelase ID-kaardi nr: 1-64-86-22311-29. Kongo DV kodanik.	Vabariikliku kaardiväe (GR) ülemana vastutas Ilunga Kampete septembris 2016 Kinshasas viibivate GR üksuste eest ning oli seotud seal ülemäärase jõu kasutamise ja vägivaldsete repressioonidega. Seega oli Ilunga Kampete nimetatud ametikohal seotud sellise tegevuse kavandamise, juhtimise või toimepanemisega Kongo Demokraatlikus Vabariigis, mis kujutab endast inimõiguste rasket rikkumist.	12.12.2016
2.	Gabriel Amisi Kumba	Teise nimega Gabriel Amisi Nkumba; teise nimega „Tango Fort“; teise nimega „Tango Four“. Sündinud 28.5.1964 Malelas, sõjaväelase ID-kaardi nr: 1-64-87-77512-30. Kongo DV kodanik.	Kongo Demokraatliku Vabariigi relvajõudude (FARDC) 1. kaitsetsooni ülem; FARDC väed osalesid septembris 2016 Kinshasas ülemäärase jõu kasutamises ja vägivaldsetes repressioonides. Seega oli Gabriel Amisi Kumba nimetatud ametikohal seotud sellise tegevuse kavandamise, juhtimise või toimepanemisega Kongo Demokraatlikus Vabariigis, mis kujutab endast inimõiguste rasket rikkumist.	12.12.2016
3.	Ferdinand Ilunga Luyoyo	Sündinud 8.3.1973 Lubumbashis. Passi nr: OB0260335 (kehtiv alates 15.4.2011 kuni 14.4.2016). Kongo DV kodanik.	Kongo riikliku politsei märulipolitsei (Légion Nationale d'Intervention) ülemana vastutas Ferdinand Ilunga Luyoyo septembris 2016 Kinshasas ülemäärase jõu kasutamise ja vägivaldsete repressioonide eest. Seega oli Ferdinand Ilunga Luyoyo nimetatud ametikohal seotud sellise tegevuse kavandamise, juhtimise või toimepanemisega Kongo Demokraatlikus Vabariigis, mis kujutab endast inimõiguste rasket rikkumist.	12.12.2016
4.	Celestin Kanyama	Teise nimega Kanyama Tshisiku Celestin; teise nimega Kanyama Celestin Cishiku Antoine, teise nimega Kanyama Cishiku Bilolo Célestin, teise nimega Esprit de mort. Sündinud 4.10.1960 Kanangas. Kongo DV kodanik. Passi nr: OB0637580 (kehtiv 20.5.2014 – 19.5.2019). Talle on antud Schengeni viisa numbriga 011518403, väljastatud 2.7.2016.	Kinshasa politseiülemana (PNC) vastutas Celestin Kanyama septembris 2016 Kinshasas ülemäärase jõu kasutamise ja vägivaldsete repressioonide eest. Seega oli Celestin Kanyama nimetatud ametikohal seotud sellise tegevuse kavandamise, juhtimise või toimepanemisega Kongo Demokraatlikus Vabariigis, mis kujutab endast inimõiguste rasket rikkumist.	12.12.2016
5.	John Numbi	Teise nimega John Numbi Banza Tambo; teise nimega John Numbi Banza Ntambo; teise nimega Tambo Numbi. Sündinud 16.8.1962 Jadotville-Likasi-Kolwezis. Kongo DV kodanik.	Kongo riikliku politsei endise peainspektorina on John Numbi endiselt mõjukas isik, kes oli eelkõige seotud vägivaldse hirmutamiskampaaniaga 2016. aasta märtsi kubernerivalimiste ajal neljas Kongo DV endises Katangani provintsis ning on seega vastutav Kongo DVs toimuvateks valimisteks konsensusliku ja rahumeelse lahenduse saavutamise takistamise eest.	12.12.2016
6.	Roger Kibelisa	Teise nimega Roger Kibelisa Ngambaswi. Kongo DV kodanik.	Riikliku luureteenistuse (ANR) siseküsimuste direktorina on Roger Kibelisa seotud ANR ametnike läbiviidava opositsiooniliikmete hirmutamiskampaaniaga, sh meelevaldsete vahistamiste ja kinnipidamistega. Seega on Roger Kibelisa õõnestanud õigusriigi põhimõtet ja takistanud Kongo DVs toimuvateks valimisteks konsensusliku ja rahumeelse lahenduse saavutamist.	12.12.2016
7.	Delphin Kaimbi	Teise nimega Delphin Kahimbi Kasagwe; teise nimega Delphin Kayimbi Demba Kasangwe; teise nimega Delphin Kahimbi Kasangwe; teise nimega Delphin Kahimbi Demba Kasangwe; teise nimega Delphin Kasagwe Kahimbi. Sündinud 15.1.1969 (teistel andmetel 15.7.1969) Kiniezires/Gomas. Kongo DV kodanik. Diplomaatilise passi nr DB0006669 (kehtiv alates 13.11.2013 kuni 12.11.2018).	Septembris 2016 Kinshasas meelevaldsete vahistamiste ja vägivaldsete repressioonide eest vastutava juhtimisstruktuuri, riikliku operatsioonide keskusesse kuuluva sõjaväeluure (endine DEMIAP) juht, vastutav vägede eest, mis osalesid hirmutamises ja meelevaldsetes vahistamistes, takistades Kongo DVs toimuvateks valimisteks konsensusliku ja rahumeelse lahenduse saavutamist.	12.12.2016
▼M12
8.	Evariste Boshab, endine asepeaminister ning sise- ja julgeolekuminister	Teise nimega Evariste Boshab Mabub Ma Bileng Sünniaeg: 12.1.1956. Sünnikoht: Tete Kalamba (KDV). Diplomaatilise passi nr: DP 0000003 (kehtiv alates: 21.12.2015 – kehtiv kuni: 20.12.2020). Schengeni viisa aegus 5.1.2017. KDV kodanik.	Ajavahemikul detsember 2014 – detsember 2016 asepeaministrina ning sise- ja julgeolekuministrina vastutas Evariste Boshab ametlikult politsei- ja julgeolekuteenistuste eest ning provintside kuberneride töö koordineerimise eest. Nendel ametikohtadel tegutsedes vastutas ta aktivistide ja opositsiooniliikmete vahistamine eest ning jõu ebaproportsionaalse kasutamise eest, sealhulgas ajavahemikul september 2016 – detsember 2016 Kinshasas toimunud meeleavalduste käigus, milles julgeolekuteenistuste käe läbi said surma või vigastada paljud tsiviilisikud. Seega oli Evariste Boshab seotud sellise tegevuse kavandamise, juhtimise või toimepanemisega KDVs, mis kujutab endast inimõiguste rasket rikkumist.	29.5.2017
▼M15 —————
▼M16
10.	Alex Kande Mupompa, Kesk-Kasai provintsi endine kuberner	Teise nimega Alexandre Kande Mupomba; Kande-Mupompa. Sünniaeg: 23.9.1950. Sünnikoht: Kananga (KDV). KDV passi nr: OP 0024910 (kehtiv alates: 21.3.2016, kehtiv kuni: 20.3.2021). Aadress: Messidorlaan 217/25, 1180 Uccle, Belgium KDV ja Belgia kodakondsus	Alex Kande Mupompa, kes oli kuni 2017. aasta oktoobrini Kesk-Kasai provintsi kuberner, vastutas alates 2016. aasta augustist Kesk-Kasai provintsis toimunud julgeolekujõudude ja Kongo riikliku politsei poolt jõu ebaproportsionaalse kasutamise, vägivaldsete repressioonide ja kohtuväliste hukkamiste eest, sealhulgas Dibaya territooriumil 2017. aasta veebruaris toimunud tapmiste eest. Seega oli Alex Kande Mupompa seotud sellise tegevuse kavandamise, juhtimise või toimepanemisega KDVs, mis kujutab endast inimõiguste rasket rikkumist.	29.5.2017
▼M12
11.	Jean-Claude Kazembe Musonda, endine Ülem-Katanga kuberner	Sünniaeg: 17.5.1963; Sünnikoht: Kashobwe (KDV). KDV kodanik.	Ülem-Katanga kubernerina oli Jean-Claude Kazembe Musonda kuni 2017. aasta aprillini vastutav julgeolekujõudude ja Kongo riikliku politsei poolt jõu ebaproportsionaalse kasutamise ja vägivaldse allasurumise eest Ülem-Katangas, sealhulgas 15.–31. detsembrini 2016, kui julgeolekujõudude, sh Kongo riikliku politsei agentide surmava jõu kasutamise tulemusena sai Lubumbashis toimunud meeleavaldustel surma 12 ja vigastada 64 tsiviilisikut. Seega oli Jean-Claude Kazembe Musonda seotud sellise tegevuse kavandamise, juhtimise või toimepanemisega KDVs, mis kujutab endast inimõiguste rasket rikkumist.	29.5.2017
▼M16
12.	Lambert Mende, kommunikatsiooni- ja meediaminister ning valitsuse pressiesindaja	Teise nimega Lambert Mende Omalanga Sünniaeg: 11.2.1953. Sünnikoht: Okolo (KDV). Diplomaatilise passi nr: DB0001939 (välja antud: 4.5.2017, kehtiv kuni: 3.5.2022). KDV kodanik.	Lambert Mende on alates 2008. aastast olnud kommunikatsiooni- ja meediaminister ning vastutab sellise repressiivse meediapoliitika rakendamise eest KDVs, millega rikutakse väljendus- ja teabevabadust ning kahjustatakse konsensusliku ja rahumeelse lahenduse saavutamist KDV valimiste toimumiseks. Lambert Mende võttis 12. novembril 2016 vastu määruse, millega piiratakse välismaiste meediakanalite võimalusi edastada saateid KDVs. Mitmete meediaväljaannete saadete edastamine oli mitu kuud takistatud, millega rikuti 31. detsembril 2016 presidendipartei ja opositsioonierakondade vahel sõlmitud poliitilist kokkulepet. Lambert Mende vastutab kommunikatsiooni- ja meediaministrina KDVs toimuvate valimiste osas konsensusliku ja rahumeelse lahenduse saavutamise takistamise eest, sealhulgas vägivallaaktide toimepanemise, repressioonide või vägivalla õhutamise või õigusriigi põhimõtte õõnestamise kaudu.	29.5.2017
▼M15 —————
▼M12
14.	Brigaadikindral Eric Ruhorimbere, 21. sõjalise piirkonna (Mbuji-Mayi) abikomandör	Teise nimega Eric Ruhorimbere Ruhanga; Tango Two; Tango Deux. Sünniaeg: 16.7.1969. Sünnikoht: Minembwe (DRC). Sõjaväelase ID-kaardi number: 1–69-09-51400-64. KDV kodanik.	Eric Ruhorimbere on alates 18. septembrist 2014 olnud 21. sõjalise piirkonna abikomandör ning vastutas ebaproportsionaalse jõu kasutamise ja kohtuväliste hukkamiste eest, mida panid toime KDV relvajõud, eriti Nsapu relvarühmituse ning naiste ja laste vastu. Seega oli Eric Ruhorimbere seotud sellise tegevuse kavandamise, juhtimise või toimepanemisega KDVs, mis kujutab endast inimõiguste rasket rikkumist.	29.5.2017
15.	Ramazani Shadari, endine asepeaminister ning sise- ja julgeolekuminister	Teise nimega Emmanuel Ramazani Shadari Mulanda; Shadary. Sünniaeg: 29.11.1960. Sünnikoht: Kasongo (DRC). KDV kodanik	Ramazani Shadari on alates 20. detsembrist 2016 olnud asepeaminister ning sise- ja julgeolekuminister ning vastutab ametlikult politsei- ja julgeolekuteenistuste eest ning provintside kuberneride töö koordineerimise eest. Ta vastutab nimetatud ametikohal aktivistide ja opositsiooni liikmete hiljutiste vahistamiste eest, samuti ebaproportsionaalse jõu kasutamise eest alates oma ametissenimetamisest, näiteks Bundu Dia Kongo(BDK) liikumise liikmete vägivaldse mahasurumise eest Kesk-Kongo provintsis, Kinshasas 2017. aasta jaanuaris-veebruaris toimepandud repressioonide eest ning Kasai provintsides toimepandud ülemäärase jõu kasutamise ning vägivaldsete repressioonide eest. Seega on Ramazani Shadari nimetatud ametikohal seotud sellise tegevuse kavandamise, juhtimise või toimepanemisega KDVs, mis kujutab endast inimõiguste rasket rikkumist.	29.5.2017
16.	Kalev Mutondo, Riikliku luureteenistuse (ANR) ülem (ametlikult peaadministraator)	Teise nimega Kalev Katanga Mutondo, Kalev Motono, Kalev Mutundo, Kalev Mutoid, Kalev Mutombo, Kalev Mutond, Kalev Mutondo Katanga, Kalev Mutund. Sünniaeg: 3.3.1957. Passi number: DB0004470 (välja antud: 8.6.2012, kehtiv kuni: 7.6.2017.	Riikliku luureteenistuse (ANR) pikaajalise ülemana on Kalev Mutondo seotud opositsiooni liikmete, kodanikuühiskonna aktivistide ja muude isikute meelevaldse vahistamise, kinnipidamise ja väärkohtlemisega ning selle eest vastutav. Seega on ta eiranud õigusriigi põhimõtet ning takistanud kõiki osapooli rahuldava ja rahumeelse lahenduse leidmist enne valimisi KDVs, ning kavandanud ja juhtinud tegevust KDVs, mis kujutab endast inimõiguste rasket rikkumist.	29.5.2017
▼M9

		Euroopa Liidu Teataja
		nr	lehekülg	kuupäev
M1	NÕUKOGU RAKENDUSOTSUS 2011/699/ÜVJP, 20. oktoober 2011,	L 276	50	21.10.2011
M2	NÕUKOGU RAKENDUSOTSUS 2011/848/ÜVJP, 16. detsember 2011,	L 335	83	17.12.2011
M3	NÕUKOGU OTSUS 2012/811/ÜVJP, 20. detsember 2012,	L 352	50	21.12.2012
M4	NÕUKOGU RAKENDUSOTSUS 2013/46/ÜVJP, 22. jaanuar 2013,	L 20	65	23.1.2013
►M5	NÕUKOGU OTSUS 2014/147/ÜVJP, 17. märts 2014,	L 79	42	18.3.2014
M6	NÕUKOGU RAKENDUSOTSUS 2014/862/ÜVJP, 1. detsember 2014,	L 346	36	2.12.2014
►M7	NÕUKOGU OTSUS (ÜVJP) 2015/620, 20. aprill 2015,	L 102	43	21.4.2015
►M8	NÕUKOGU OTSUS (ÜVJP) 2016/1173, 18. juuli 2016,	L 193	108	19.7.2016
►M9	NÕUKOGU OTSUS (ÜVJP) 2016/2231, 12. detsember 2016,	L 336I	7	12.12.2016
►M10	NÕUKOGU RAKENDUSOTSUS (ÜVJP) 2017/203, 6. veebruar 2017,	L 32	22	7.2.2017
►M11	NÕUKOGU RAKENDUSOTSUS (ÜVJP) 2017/399, 7. märts 2017,	L 60	41	8.3.2017
►M12	NÕUKOGU RAKENDUSOTSUS (ÜVJP) 2017/905, 29. mai 2017,	L 138I	6	29.5.2017
►M13	NÕUKOGU OTSUS (ÜVJP) 2017/1340, 17. juuli 2017,	L 185	55	18.7.2017
►M14	NÕUKOGU OTSUS (ÜVJP) 2017/2282, 11. detsember 2017,	L 328	19	12.12.2017
►M15	NÕUKOGU RAKENDUSOTSUS (ÜVJP) 2018/202, 9. veebruar 2018,	L 38	19	10.2.2018
►M16	NÕUKOGU RAKENDUSOTSUS (ÜVJP) 2018/569, 12. aprill 2018,	L 95	21	13.4.2018