02010A0429(01) — ET — 09.02.2022 — 002.001

Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu

►B

STABILISEERIMIS- JA ASSOTSIEERIMISLEPING

ühelt poolt Euroopa Ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Montenegro Vabariigi vahel

(ELT L 108 29.4.2010, lk 3)

Muudetud:

 

 

Euroopa Liidu Teataja

  nr

lehekülg

kuupäev

►M1

Ühelt poolt Euroopa Ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Montenegro Vabariigi vahelise stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu PROTOKOLL,

  L 93

2

28.3.2014

 M2

ELi JA MONTENEGRO STABILISEERIMIS- JA ASSOTSIEERIMISNÕUKOGU OTSUS nr 1/2014, 12. detsember 2014,

  L 28

45

4.2.2015

►M3

ELI-MONTENEGRO STABILISEERIMIS- JA ASSOTSIEERIMISNÕUKOGU OTSUS nr 1/2022, 9. veebruar 2022,

  L 156

72

9.6.2022



▼B

STABILISEERIMIS- JA ASSOTSIEERIMISLEPING

ühelt poolt Euroopa Ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Montenegro Vabariigi vahel



BELGIA KUNINGRIIK,

BULGAARIA VABARIIK,

TŠEHHI VABARIIK,

TAANI KUNINGRIIK,

SAKSAMAA LIITVABARIIK,

EESTI VABARIIK,

IIRIMAA,

KREEKA VABARIIK,

HISPAANIA KUNINGRIIK,

PRANTSUSE VABARIIK,

ITAALIA VABARIIK,

KÜPROSE VABARIIK,

LÄTI VABARIIK,

LEEDU VABARIIK,

LUKSEMBURGI SUURHERTSOGIRIIK,

UNGARI VABARIIK,

MALTA,

MADALMAADE KUNINGRIIK,

AUSTRIA VABARIIK,

POOLA VABARIIK,

PORTUGALI VABARIIK,

RUMEENIA

SLOVEENIA VABARIIK,

SLOVAKI VABARIIK,

SOOME VABARIIK,

ROOTSI KUNINGRIIK,

SUURBRITANNIA JA PÕHJA-IIRI ÜHENDKUNINGRIIK

kes on Euroopa Ühenduse, Euroopa Aatomienergiaühenduse ja Euroopa Liidu asutamislepingute lepinguosalised, edaspidi „liikmesriigid”, ja

EUROOPA ÜHENDUS JA EUROOPA AATOMIENERGIAÜHENDUS,

edaspidi „ühendus”,

ühelt poolt ning

MONTENEGRO VABARIIK, edaspidi „Montenegro”,

teiselt poolt,

koos edaspidi „lepinguosalised”,

ARVESTADES lepinguosaliste vahelisi tihedaid sidemeid ja ühiseid väärtushinnanguid, nende soovi tugevdada neid sidemeid ning rajada vastastikusele ja mõlemapoolsele huvile lähedased ja pikaajalised suhted, mis võimaldaksid Montenegrol tugevdada ja laiendada suhteid ühenduse ja selle liikmesriikide vahel;

ARVESTADES selle lepingu tähtsust seoses Kagu-Euroopa riikide stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessiga, koostööl põhineva stabiilse Euroopa (mille alustalaks on Euroopa Liit) loomise ja tugevdamisega ning samuti stabiilsuspaktiga;

ARVESTADES Euroopa Liidu valmidust integreerida Montenegrot nii palju kui võimalik Euroopa poliitilisse ja majandussüsteemi ning tunnustada teda Euroopa Liidu lepingu (edaspidi „EL leping”) alusel võimaliku ELi liikmekandidaadina, kui Montenegro täidab 1993. aasta juuni Euroopa Ülemkogul kindlaks määratud kriteeriumid ning stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi tingimused ja rakendab edukalt käesolevat lepingut, eelkõige selle piirkondlikku koostööd käsitlevaid sätteid;

ARVESTADES Euroopa partnerlust, milles määratakse kindlaks tegevusprioriteedid, et toetada riigi püüdlusi Euroopa Liidule lähenemisel;

ARVESTADES lepinguosaliste püüdlust aidata kõigi vahenditega kaasa nii Montenegro kui kogu piirkonna poliitilisele, majanduslikule ja institutsioonilisele stabiliseerimisele kodanikuühiskonna ja demokraatia arendamise, institutsioonide ülesehitamise, avaliku halduse reformi, piirkondliku kaubandusintegratsiooni ja tõhustatud majanduskoostöö, samuti laiaulatusliku koostöö (sealhulgas õigus-, vabadus- ja turvalisusküsimustes) ning riikliku ja piirkondliku turvalisuse suurendamise kaudu;

ARVESTADES, et kõnealuse lepingu aluseks on lepinguosaliste kohustus suurendada poliitilist ja majanduslikku vabadust, austada õigusriigi põhimõtet ja inimõigusi, sealhulgas rahvusvähemuste õigusi, ning toetada demokraatia põhimõtteid mitmeparteisüsteemi ja vabade ning õiglaste valimiste kaudu;

ARVESTADES, et lepinguosalised kohustuvad rakendama täiel määral kõiki ÜRO põhikirja ja OSCE dokumentide, eelkõige Euroopa Julgeoleku- ja Koostöökonverentsi lõppakti (edaspidi „Helsingi lõppakt”), Madridi ja Viini konverentside lõppdokumentide ning Pariisi uue Euroopa harta põhimõtteid ja sätteid ning täitma Kagu-Euroopa stabiilsuspaktist tulenevaid kohustusi, andes sellega panuse piirkondliku stabiilsuse arengusse ning piirkonna riikide koostöösse;

VEEL KORD KINNITADES põgenike ja riigi sees ümberasustatud isikute õigust naasta ning nende varade ja muude inimõiguste kaitset;

ARVESTADES lepinguosaliste kohustust järgida vabaturumajanduse ja säästva arengu põhimõtteid ja ühenduse valmisolekut aidata kaasa majandusreformidele Montenegros;

ARVESTADES lepinguosaliste kohustust arendada vabakaubandust kooskõlas WTO liikmelisusest tulenevate õiguste ja kohustustega;

ARVESTADES lepinguosaliste soovi arendada korrapärast poliitilist dialoogi vastastikust huvi pakkuvates kahepoolsetes ja rahvusvahelistes, sealhulgas piirkondlikes küsimustes, võttes arvesse Euroopa Liidu ühist välis- ja julgeolekupoliitikat;

ARVESTADES lepinguosaliste püüdlust võidelda organiseeritud kuritegevusega ning tugevdada koostööd terrorismivastases võitluses vastavalt 20. oktoobri 2001. aasta Euroopa konverentsi deklaratsioonile;

OLLES VEENDUNUD SELLES, et stabiliseerimis- ja assotsieerimisleping (edaspidi „käesolev leping”) loob uued tingimused nendevahelisteks majandussuheteks ning aitab eelkõige arendada kaubandust ja investeeringuid, mis on otsustavad tegurid majanduse ümberkorraldamisel ja ajakohastamisel;

PIDADES SILMAS Montenegro püüdlust ühtlustada oluliste valdkondade õigusaktid ühenduse omadega ning neid tõhusalt rakendada;

VÕTTES ARVESSE ühenduse soovi pakkuda tõhusat toetust ümberkorralduste elluviimisel ning kasutada selleks kõiki võimalikke koostöövahendeid ning tehnilist, rahalist ja majanduslikku abi tervikliku mitmeaastase näidisprogrammi alusel;

KINNITADES, et Euroopa Ühenduse asutamislepingu (edaspidi „EÜ asutamisleping”) III osa IV jaotise rakendusalasse jäävad käesoleva lepingu sätted seovad Ühendkuningriiki ja Iirimaad eraldi lepinguosalistena ja mitte ühenduse osana, kuni Ühendkuningriik või Iirimaa (olenevalt asjaoludest) teavitab Montenegrot, et ta on seotud lepinguga ühenduse osana vastavalt EL lepingule ja EÜ asutamislepingule lisatud Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukohta käsitlevale protokollile. Sama kehtib Taani suhtes nendele lepingutele lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli kohaselt;

MEENUTADES Zagrebi tippkohtumist, kus kutsuti üles nii suhete tugevdamisele stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessis osalevate riikide ja Euroopa Liidu vahel kui ka tõhustatud piirkondlikule koostööle;

MEENUTADES, et Thessaloniķi tippkohtumisel tähtsustati stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi kui Euroopa Liidu ja Lääne-Balkani riikide suhete poliitikaraamistikku ning juhiti tähelepanu nende riikide Euroopa Liiduga liitumise võimalusele nende reformide edenemisest ja tulemuslikkusest sõltuvalt;

MEENUTADES, et 19. detsembril 2006 kirjutati Bukarestis alla Kesk-Euroopa vabakaubanduslepingule, millega suurendatakse piirkonna suutlikkust kaasata investeeringuid ning võimalusi maailmamajandusse integreerumiseks;

SOOVIDES LUUA tihedamat kultuurikoostööd ja teabevahetust,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:



Artikkel 1

1.  
Käesolevaga luuakse assotsiatsioon ühelt poolt ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Montenegro Vabariigi vahel,
2.  

Assotsiatsiooni eesmärgid on:

a) 

toetada Montenegrot demokraatia tugevdamisel ja õigusriigi loomisel;

b) 

aidata kaasa poliitilise, majandusliku ja institutsioonilise stabiilsuse saavutamisele Montenegros ning kogu piirkonna stabiliseerimisele;

c) 

luua sobiv raamistik lepinguosaliste vahelisele poliitilisele dialoogile, mis võimaldab arendada nende vahel välja tihedad poliitilised suhted;

d) 

toetada Montenegrot majandusliku ja rahvusvahelise koostöö arendamisel, sealhulgas riigi õigusaktide ühtlustamise teel ühenduse õigusaktidega;

e) 

toetada Montenegrot toimivale turumajandusele ülemineku lõpuleviimisel;

f) 

edendada harmooniliste majandussidemete loomist ning arendada ühenduse ja Montenegro vahel järk-järgult välja vabakaubanduspiirkond;

g) 

edendada kõigis käesoleva lepinguga hõlmatud valdkondades piirkondlikku koostööd.



I JAOTIS

ÜLDPÕHIMÕTTED

Artikkel 2

Inimõiguste ülddeklaratsioonis väljendatud ning inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis, Helsingi lõppaktis ja Pariisi uue Euroopa hartas määratletud demokraatlike põhimõtete ja inimõiguste austamine ning kinnipidamine nii rahvusvahelise õiguse ja õigusriigi põhimõtetest, sealhulgas täielik koostöö endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtuga (EJRK), kui ka kinnipidamine Euroopa Julgeoleku- ja Koostöökonverentsi Bonni majanduskoostöökohtumise dokumendis kajastuvatest turumajanduse põhimõtetest on lepinguosaliste sise- ja välispoliitika aluseks ja käesoleva lepingu oluliseks tingimuseks.

Artikkel 3

Võitlus massihävitusrelvade ja nende kandevahendite leviku vastu on käesoleva lepingu oluline osa.

Artikkel 4

Lepinguosalised kinnitavad rahvusvaheliste kohustuste täitmise, eelkõige EJRKga tehtava koostöö, tähtsust.

Artikkel 5

Rahvusvaheline ja piirkondlik rahu, stabiilsus ning heanaaberlike suhete, inimõiguste, rahvusvähemuste austamise ja kaitse arendamine on Euroopa Liidu Nõukogu 21. juuni 1999. aasta järeldustes osutatud stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessis kesksel kohal. Käesolev leping sõlmitakse ja rakendatakse Euroopa Liidu nõukogu 29. aprilli 1997. aasta järelduste raames ja Montenegro tegeliku arengu põhjal.

Artikkel 6

Montenegro kohustub edendama koostööd ja heanaaberlikke suhteid teiste piirkonna riikidega, sealhulgas tegema asjakohasel määral vastastikuseid soodustusi seoses isikute, kaupade, kapitali ja teenuste vaba liikumisega ning toetama ühist huvi pakkuvaid projekte, eelkõige neid, mis on seotud piirihaldusega ning organiseeritud kuritegevuse, korruptsiooni, rahapesu, ebaseadusliku rände ja salakaubanduse, sealhulgas eriti inimkaubanduse, väike ja kergrelvade ning samuti uimastikaubanduse vastase võitlusega. Kõnealune kohustus on keskne tegur suhete ja koostöö arengus lepinguosaliste vahel ning aitab seega kaasa piirkondliku stabiilsuse kindlustamisele.

Artikkel 7

Lepinguosalised kinnitavad veelkord, et peavad tähtsaks terrorismivastast võitlust ja rahvusvaheliste kohustuste täitmist selles valdkonnas.

Artikkel 8

Täielik assotsieerumine toimub järk-järgult ning lõpeb maksimaalselt 5aastase üleminekuperioodi lõpuks.

Artikliga 119 loodud stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu teeb korrapäraselt, tavaliselt igal aastal, ülevaate käesoleva lepingu rakendamisest ning Montenegro õigus-, haldus-, institutsionaalsete ja majandusreformide vastuvõtmisest ja elluviimisest. See ülevaade lähtub käesoleva lepingu preambulast ning üldpõhimõtetest. Ülevaate tegemisel võetakse nõuetekohaselt arvesse Euroopa partnerluses kehtestatud prioriteete, mis on kõnealuse lepingu puhul asjakohased, ning jälgimine toimub stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi alusel loodud mehhanismide kohaselt, eriti stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi arenguaruande alusel.

Selle ülevaate põhjal esitab stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu soovitusi ning võib teha otsuseid. Kui ülevaate tegemisel määratakse kindlaks teatavad raskused, võidakse nende puhul kasutada lepinguga kehtestatud vaidluste lahendamise mehhanisme.

Täielik assotsieerimine toimub järk-järgult. Hiljemalt kolmandal aastal pärast käesoleva lepingu jõustumist teeb stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu käesoleva lepingu kohaldamise kohta põhjaliku ülevaate. Selle ülevaate põhjal hindab stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu Montenegro edusamme ning võib teha otsuseid assotsieerimise järgmiste etappide kohta.

Ülalmainitud ülevaadet ei kohaldata kapitali vaba liikumise suhtes, mille jaoks nähakse ette erigraafik IV jaotises.

Artikkel 9

Käesolev leping ja selle rakendamine on täielikult kooskõlas WTO asjaomaste sätetega, eriti 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT 1994) XXIV artikli ning teenustekaubanduse üldlepingu (GATSi) V artikliga.



II JAOTIS

POLIITILINE DIALOOG

Artikkel 10

1.  
Poliitilist dialoogi lepinguosaliste vahel arendatakse edasi käesolevast lepingust lähtudes. Dialoog täiendab ja kindlustab Euroopa Liidu ning Montenegro vastastikust lähenemist ning aitab kaasa ühtekuuluvusel ja uutel koostöövormidel põhinevate tihedate sidemete loomisele lepinguosaliste vahel.
2.  

Poliitiline dialoog peaks eelkõige soodustama:

a) 

Montenegro täielikku integreerumist demokraatlike riikide ühendusse ning järkjärgulist lähenemist Euroopa Liidule;

b) 

lepinguosaliste seisukohtade lähendamist rahvusvahelistes küsimustes, sh ÜVJP küsimustes, vahetades asjakohast teavet eelkõige küsimustes, mis lepinguosalisi tõenäoliselt märkimisväärselt mõjutavad;

c) 

piirkondlikku koostööd ning heanaaberlike suhete arengut;

d) 

ühiseid vaateid Euroopa julgeolekule ja stabiilsusele, kaasa arvatud koostööd Euroopa Liidu ühise välis- ja julgeolekupoliitika valdkondades.

3.  

Lepinguosalised on seisukohal, et massihävitusrelvade ja nende kandevahendite levik nii riiklikul kui mitteriiklikul tasandil on kõige tõsisemaks ohuks rahvusvahelisele stabiilsusele ja julgeolekule. Lepinguosalised lepivad seepärast kokku, et teevad koostööd ning võitlevad massihävitusrelvade ja nende kandevahendite leviku vastu, tagades desarmeerimist ja tuumarelva leviku tõkestamist käsitlevate rahvusvaheliste lepingute ja kokkulepete ning muude asjakohaste rahvusvaheliste kohustuste täieliku täitmise ja rakendamise siseriiklikul tasandil. Lepinguosalised nõustuvad, et kõnealune säte on üks käesoleva lepingu olulistest tingimustest ning neid täiendava ja tugevdava poliitilise dialoogi osa.

Lepinguosalised lepivad samuti kokku, et teevad koostööd ja võitlevad massihävitusrelvade ja nende kandevahendite leviku vastu,

a) 

võttes meetmed asjakohaste rahvusvaheliste õigusaktide allkirjastamiseks või ratifitseerimiseks või vajadusel nendega ühinemiseks ja nende täielikuks rakendamiseks;

b) 

luues tõhusa siseriikliku ekspordikontrollisüsteemi nii massihävitusrelvadega seotud kaupade transiidi kui ka ekspordi kontrollimiseks, sealhulgas massihävitusrelvadega seotud kahese kasutusega tehnoloogiate lõppkasutuse jälgimiseks, ning kehtestades ekspordikontrolli eeskirjade rikkumise eest tõhusad karistused;

c) 

Kõnealust teemat käsitlevat dialoogi võib pidada piirkondlikul tasandil.

Artikkel 11

1.  
Poliitilist dialoogi arendatakse peamiselt stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogus, kellel on üldvastutus lepinguosaliste poolt talle lahendamiseks esitatud küsimustega tegelemisel.
2.  

Lepinguosaliste soovil võib poliitiline dialoog toimuda ka järgmistes vormides:

a) 

vajaduse korral kohtumised ühelt poolt Montenegrot esindavate kõrgemate ametnike ja teiselt poolt Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigi, ühise välis- ja julgeolekupoliitika peasekretäri/kõrge esindaja ning Euroopa Komisjoni vahel;

b) 

dialoog kõigi diplomaatiliste kanalite kaudu, sealhulgas asjakohased kontaktid kolmandates riikides, ÜROs, OSCEs, Euroopa Nõukogus ning teistel rahvusvahelistel foorumitel;

c) 

kõik muud vahendid, mis võivad soodustada selle dialoogi süvendamist, arendamist ja tugevdamist, sh 19. ja 20. juunil 2003. aastal Thessaloníkis toimunud Euroopa Ülemkogu järeldustes vastuvõetud Thessaloníki tegevussuunistes kindlaks määratud vahendid.

Artikkel 12

Parlamendi tasandil toimub poliitiline dialoog artikli 125 alusel moodustatud parlamentaarse stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitee raames.

Artikkel 13

Poliitiline dialoog võib toimuda mitmepoolses raamistikus ning ka piirkondliku dialoogina, hõlmates teisi piirkonna riike, sh ELi ja Lääne-Balkani foorumi raames.



III JAOTIS

PIIRKONDLIK KOOSTÖÖ

Artikkel 14

Kooskõlas kohustusega tagada rahvusvaheline ja piirkondlik rahu ja stabiilsus ning arendada heanaaberlikke suhteid, edendab Montenegro aktiivselt piirkondlikku koostööd. Ühendus võib oma tehnilise abi programmidega toetada piirkondlikke ja piiriüleseid projekte.

Kui Montenegro kavatseb süvendada koostööd mõnega artiklites 15, 16 või 17 nimetatud riikidest, tuleb tal sellest teavitada ühendust ja selle liikmesriike ning vastavalt X jaotisele arvestada nende seisukohaga.

Montenegro rakendab täies mahus olemasolevaid kahepoolsed lepingud, mis on sõlmitud kooskõlas 27. juunil 2001. aastal Brüsselis Serbia ja Montenegro poolt alla kirjutatud kaubavahetuse soodustamise ja liberaliseerimise vastastikuse mõistmise memorandumi ja 19. detsembril 2006. aastal Bukarestis alla kirjutatud Kesk-Euroopa vabakaubanduslepinguga.

Artikkel 15

Koostöö teiste ELiga stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu sõlminud riikidega

Pärast käesolevale lepingule alla kirjutamist alustab Montenegro läbirääkimisi stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu sõlminud riikidega, et sõlmida asjaomaste riikide vahelise koostöö laiendamiseks kahepoolsed piirkondliku koostöö konventsioonid.

Nimetatud konventsioonide keskseks osaks on:

a) 

poliitiline dialoog;

b) 

vabakaubanduspiirkondade loomine lepinguosaliste vahel kooskõlas WTO asjaomaste sätetega;

c) 

töötajate vaba liikumise, asutamisvabaduse, teenuste osutamise, jooksvate maksete, kapitali vaba liikumise ning teiste isikute vaba liikumist käsitlevate meetmetega seotud vastastikused soodustused, mille tase on samaväärne kõnealuses lepingus sätestatuga;

d) 

sätted, mis käsitlevad koostööd teistes valdkondades, eelkõige õigus-, vabadus- ja turvalisusküsimustes, sõltumata sellest, kas neid on käesolevas lepingus nimetatud.

Nimetatud konventsioonid sisaldavad sätteid vajalike institutsiooniliste mehhanismide loomiseks.

Konventsioonid sõlmitakse kahe aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist. Montenegro valmisolek selliste konventsioonide sõlmimiseks on Montenegro ja Euroopa Liidu vaheliste suhete edasise arengu tingimuseks.

Montenegro alustab samalaadseid läbirääkimisi piirkonna ülejäänud riikidega pärast seda, kui need riigid on kirjutanud alla stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingule.

Artikkel 16

Koostöö teiste stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessis osalevate riikidega

Montenegro teeb piirkondlikku koostööd teiste stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessis osalevate riikidega osades või kõikides käesoleva lepinguga hõlmatud ning eelkõige ühist huvi pakkuvates valdkondades. Selline koostöö peab alati olema kooskõlas lepingu põhimõtete ja eesmärkidega.

Artikkel 17

Koostöö Euroopa Liidu teiste kandidaatriikidega, kes stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessis ei osale

1.  
Montenegro peaks edendama koostööd ja sõlmima piirkondliku koostöö konventsiooni Euroopa Liidu kandidaatriikidega igas käesoleva lepinguga hõlmatud koostöövaldkonnas. Selliste konventsioonide eesmärk peaks olema Montenegro ja kõnealuse riigi vaheliste kahepoolsete suhete järkjärguline vastavusse viimine ühenduse ja selle liikmesriikide ning kõnealuse riigi vaheliste suhete asjaomase osaga.
2.  

Montenegro alustab läbirääkimisi ühendusega tolliliidu moodustanud Türgiga vastastikku kasuliku lepingu sõlmimiseks, millega luuakse GATT 1994 artikli XXIV kohaselt vabakaubanduspiirkond ning liberaliseeritakse asutamisõigus ja teenuste pakkumine nende vahel käesolevas lepingus sätestatud tasemel vastavalt GATSi artiklile V.

Läbirääkimistega tuleks alustada niipea kui võimalik, et sõlmida eespool nimetatud leping enne artikli 18 lõikes 1 osutatud üleminekuperioodi lõppu.



IV JAOTIS

KAUPADE VABA LIIKUMINE

Artikkel 18

1.  
Ühendus ja Montenegro loovad kuni viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest järk-järgult kahepoolse vabakaubanduspiirkonna vastavalt käesoleva lepingu sätetele ning kooskõlas 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe ning Maailma Kaubandusorganisatsiooni vastuvõetud sätetega. Seejuures võtavad nad arvesse allpool sätestatud konkreetseid nõudeid.
2.  
Lepinguosaliste vahelises kaubavahetuses kasutatakse kaupade klassifitseerimiseks koondnomenklatuuri.
3.  

Käesoleva lepingu puhul sisaldavad tollimaksud ja samaväärse toimega maksud maksu või lõivu, mis on kehtestatud seoses kauba impordi või ekspordiga, sealhulgas mis tahes kujul lisamaksu või -lõivu seoses sellise impordi või ekspordiga, kuid ei sisalda:

a) 

GATT 1994 artikli III lõike 2 kohasele siseriiklikule maksule vastavaid makse;

b) 

dumpinguvastaseid ega tasakaalustusmeetmeid;

c) 

osutatud teenuste kuludega samaulatuslikke tasusid või makse.

4.  

Iga toote tollimaksu baasmäär, mille suhtes kohaldatakse käesolevas lepingus sätestatud järk-järgulisi vähendamisi, on:

a) 

nõukogu määrusega (EMÜ) nr 2658/87 ( 1 ) loodud ühenduse ühise tollitariifistiku maksumäärad, mida käesoleva lepingu allkirjastamise päeval tegelikult erga omnes kohaldati;

b) 

kohaldatav Montenegro tollimaks. ( 2 )

5.  

Kui pärast käesolevale lepingule allakirjutamist kohaldatakse erga omnes teatavaid tollimaksude vähendamisi, mis tulenevad:

a) 

WTOga peetud tollimaksu läbirääkimistest, või

b) 

Montenegro ühinemisest WTOga, või

c) 

Montenegro WTOga ühinemise järgsetest edasistest tollimaksude vähendamistest,

kõnealused vähendatud tollimaksud asendatakse alates asjaomaste vähendamiste kohaldamise alguskuupäevast lõikes 4 osutatud tollimaksu baasmääraga.

6.  
Ühendus ja Montenegro teatavad teineteisele oma tollimaksu baasmäärad.



I PEATÜKK

Tööstustooted

Artikkel 19

Mõiste

1.  
Käesoleva peatüki sätteid kohaldatakse ühendusest ja Montenegrost pärit toodete suhtes, mis on loetletud kaupade koondnomenklatuuri gruppides 25 kuni 97, välja arvatud WTO põllumajanduslepingu I lisa I punkti alapunktis ii loetletud tooted.
2.  
Kauplemine Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu reguleerimisalasse kuuluvate toodetega toimub kooskõlas nimetatud lepingu sätetega.

Artikkel 20

Tööstustooteid käsitlevad ühenduse soodustused

1.  
Montenegrost pärit tööstustoodete suhtes ühendusse importimisel kohaldatavad imporditollimaksud ja samaväärse toimega maksud kaotatakse käesoleva lepingu jõustumisel.
2.  
Montenegrost pärit tööstustoodete suhtes ühendusse importimisel kohaldatavad koguselised piirangud ja samaväärse toimega meetmed kaotatakse käesoleva lepingu jõustumisel.

Artikkel 21

Tööstustooteid käsitlevad Montenegro soodustused

1.  
Ühendusest pärit, I lisas nimetamata tööstustoodete suhtes Montenegros kohaldatav imporditollimaks kaotatakse käesoleva lepingu jõustumisel.
2.  
Ühendusest pärit tööstustoodete suhtes Montenegrosse importimisel kohaldatavad imporditollimaksudega samaväärse toimega maksud kaotatakse käesoleva lepingu jõustumisel.
3.  
I lisas loetletud ühendusest pärit tööstustoodete suhtes Montenegros kohaldatavat imporditollimakse vähendatakse ja kaotatakse järk-järgult vastavalt kõnealuses lisas olevale ajakavale.
4.  
Ühendusest pärit tööstustoodete suhtes Montenegros kohaldatavad koguselised impordipiirangud ja samaväärse toimega meetmed kaotatakse käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval.

Artikkel 22

Eksporti käsitlevad tollimaksud ja piirangud

1.  
Ühendus ja Montenegro kaotavad käesoleva lepingu jõustumisel kõik eksporditollimaksud ja samaväärse toimega maksud.
2.  
Ühendus ja Montenegro kaotavad käesoleva lepingu jõustumisel kõik koguselised ekspordipiirangud ja samaväärse toimega meetmed.

Artikkel 23

Tollimaksude kiirem vähendamine

Montenegro kinnitab, et ta on valmis vähendama kaubavahetuses ühendusega kohaldatavaid tollimakse kiiremini, kui on ette nähtud artiklis 21, kui üldine majanduslik olukord ja asjaomase majandussektori olukord seda võimaldavad.

Stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu analüüsib olukorda ja esitab asjakohased soovitused.



II PEATÜKK

Põllumajandus ja kalandus

Artikkel 24

Mõiste

1.  
Käesoleva peatüki sätteid kohaldatakse ühendusest või Montenegrost pärit põllumajandus- ja kalandustoodetega kauplemise suhtes.
2.  
Termin „põllumajandus- ja kalandustooted” tähendab kaupade koondnomenklatuuri gruppidesse 1 kuni 24 kuuluvaid tooteid ja WTO põllumajanduslepingu I lisa I punkti alapunktis ii loetletud tooteid.
3.  
Nimetatud mõiste hõlmab gruppi 3, rubriikidesse 1604 ja 1605 ja alamrubriikidesse 0511 91 , 2301 20 ja ex 1902 20 („täidisega pastatooted, mis sisaldavad rohkem kui 20 % massist kala, vähilaadseid, molluskeid või muid veeselgrootuid”) kuuluvaid kala- ja kalandustooteid.

Artikkel 25

Töödeldud põllumajandustooted

Protokollis nr 1 on sätestatud nimetatud protokollis loetletud töödeldud põllumajandustoodetega kauplemise kord.

Artikkel 26

Montenegrost pärit põllumajandustoodete importi käsitlevad ühenduse soodustused

1.  
Alates käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast kaotab ühendus kõik Montenegrost pärit põllumajandustoodete impordi suhtes kohaldatavad koguselised piirangud ja samaväärse toimega meetmed.
2.  

Alates käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast kaotab ühendus Montenegrost pärit põllumajandustoodete, välja arvatud kaupade koondnomenklatuuri rubriikidesse 0102 , 0201 , 0202 , 1701 , 1702 ja 2204 kuuluvate toodete suhtes kohaldatavad tollimaksud ja samaväärse toimega maksud.

Kui kaupade koondnomenklatuuri gruppidesse 7 ja 8 kuuluvate kaupade puhul on ühise tollitariifistikuga ette nähtud väärtuseline tollimaks ja koguseline tollimaks, kaotatakse ainult tollimaksu väärtuseline osa.

3.  
Alates käesoleva lepingu jõustumispäevast sätestab ühendus Montenegrost pärit ja II lisas määratletud baby-beef-toodete suhtes kohaldatavaks tollimaksuks 20 % ühenduse ühtses tollitariifistikus sätestatud väärtuselisest tollimaksust ja 20 % tollitariifistikus sätestatud koguselisest tollimaksust rümbamassina väljendatud 800 tonni suuruse aastase tariifikvoodi piires.

Artikkel 27

Põllumajandustooteid käsitlevad Montenegro soodustused

1.  
Alates käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast kaotab Montenegro kõik ühendusest pärit põllumajandustoodete impordi suhtes kohaldatavad koguselised piirangud ja samaväärse toimega meetmed.
2.  

Alates käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast Montenegro:

a) 

kaotab teatavate ühendusest pärit ja III lisa punktis a loetletud põllumajandustoodete impordi suhtes kohaldatavad tollimaksud;

b) 

vähendab järk-järgult teatavate ühendusest pärit ja III lisa punktis b loetletud põllumajandustoodete impordi suhtes kohaldatavad tollimaksud vastavalt nimetatud lisas iga toote jaoks sätestatud ajakavale;

c) 

vähendab järk-järgult teatavate ühendusest pärit ja III lisa punktis b loetletud põllumajandustoodete impordi suhtes kohaldatavad tollimaksud 50 % võrra vastavalt nimetatud lisas iga toote jaoks sätestatud ajakavale.

▼M1

3.  
Alates käesoleva lepingu protokolli, millega võetakse arvesse Horvaatia Vabariigi ühinemist Euroopa Liiduga, jõustumisest kohaldab Montenegro teatavate Euroopa Liidust pärit põllumajandustoodete impordi suhtes tollimakse, mis on loetletud III lisa punktis d, seal märgitud koguste piires.

▼B

Artikkel 28

Veini ja kangete alkohoolsete jookide protokoll

Protokollis nr 2 osutatud veini ja kangete alkohoolsete jookide suhtes kohaldatavad meetmed on sätestatud nimetatud protokollis.

Artikkel 29

Ühenduse soodustused kalale ja kalandustoodetele

1.  
Alates käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast kaotab ühendus kõik Montenegrost pärit kala- ja kalandustoodete impordi suhtes kohaldatavad koguselised piirangud ja samaväärse toimega meetmed.
2.  
Alates käesoleva lepingu jõustumisest kaotab ühendus kõik Montenegrost pärit kala ja kalandustoodete (välja arvatud IV lisas loetletud kala ja kalandustoodete) suhtes kohaldatavad tollimaksud ja samaväärse toimega meetmed. IV lisas loetletud toodete suhtes kohaldatakse nimetatud lisa sätteid.

Artikkel 30

Montenegro soodustused kalale ja kalandustoodetele

1.  
Alates käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast kaotab Montenegro kõik ühendusest pärit kala- ja kalandustoodete impordi suhtes kohaldatavad koguselised piirangud ja samaväärse toimega meetmed.
2.  
Alates käesoleva lepingu jõustumisest kaotab Montenegro kõik ühendusest pärit kala ja kalandustoodete (välja arvatud V lisas loetletud kala ja kalandustoodete) suhtes kohaldatavad tollimaksud ja samaväärse toimega meetmed. V lisas loetletud toodete suhtes kohaldatakse nimetatud lisa sätteid.

▼M1

3.  
Alates käesoleva lepingu protokolli, millega võetakse arvesse Horvaatia Vabariigi ühinemist Euroopa Liiduga, jõustumisest kaotab Montenegro kõik ühendusest pärit kala ja kalandustoodete (välja arvatud Va lisas loetletud kala ja kalandustoodete) suhtes kohaldatavad tollimaksud ja samaväärse toimega meetmed. V lisas loetletud toodete suhtes kohaldatakse nimetatud lisa sätteid.

▼B

Artikkel 31

Läbivaatamisklausel

Võttes arvesse põllumajandus- ja kalandustoodetega kauplemise mahtu lepinguosaliste vahel, nende erilist tundlikkust, ühenduse ühise põllumajandus- ja kalanduspoliitika ning Montenegro põllumajandus- ja kalanduspoliitika eeskirju, põllumajanduse ja kalanduse rolli Montenegro majanduses ning WTO raames peetavate mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste tulemusi ja Montenegro tulevast ühinemist WTOga, vaatavad ühendus ja Montenegro hiljemalt kolme aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumisest stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogus süstemaatiliselt ja asjakohasel vastastikusel alusel toodete kaupa läbi võimalused teha teineteisele täiendavaid soodustusi põllumajandus- ja kalandustoodetega kauplemise ulatuslikumaks liberaliseerimiseks.

Artikkel 32

Põllumajanduse ja kalanduse kaitseklauslid

Kui ühe lepinguosalise territooriumilt pärit toodete import, mille suhtes kohaldatakse artiklite 25, 26, 27, 28, 29 ja 30 kohaselt tehtud soodustust, tekitab teise lepinguosalise turgudel või siseriiklikes reguleerimismehhanismides tõsiseid häireid, alustavad mõlemad lepinguosalised viivitamata konsultatsioone olukorrale sobiva lahenduse leidmiseks, olenemata muudest käesoleva lepingu, eriti selle artikli 41 sätetest ning võttes arvesse põllumajandus- ja kalandusturu erilist tundlikkust. Kuni sellise lahenduse leidmiseni võib asjaomane lepinguosaline võtta vajalikuks peetavaid meetmeid.

Artikkel 33

Põllumajandus- ja kalandustoodete ning toiduainete, välja arvatud veini ja kangete alkohoolsete jookide geograafiliste tähiste kaitse

1.  
Montenegro pakub kooskõlas käesolevas artiklis sätestatud tingimustega kaitset ühenduses nõukogu 20. märtsi 2006. aasta määruse (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) ( 3 ) alusel registreeritud ühenduse geograafilistele tähistele. Montenegro geograafilised tähised on sobivad registreerimiseks ühenduses nimetatud määruse tingimuste alusel.
2.  
Montenegro keelab oma territooriumil selliste ühenduses kaitstud võrreldavate toodete nimede igasuguse kasutuse, mis ei ühildu geograafilise tähise kirjeldusega. Käesolevat kohaldatakse ka juhul, kui on märgitud kauba tegelik geograafiline päritolu, geograafilist tähist kasutatakse tõlkes, nimetusele lisatakse sellised mõisted nagu liik, tüüp, stiil, imitatsioon, meetod või muud sarnased väljendid.
3.  
Montenegro keeldub sellise kaubamärgi registreerimisest, mille kasutus vastab lõikes 2 viidatud olukordadele.
4.  
Kaubamärke, mille kasutus vastab lõikes 2 viidatud olukordadele ning mis on registreeritud Montenegros või mida kasutatakse seal, lõpetatakse nende kasutamine pärast 1. jaanuari 2009. aastal. Siiski ei kohaldata käesolevat Montenegros registreeritud kaubamärkide ja kolmandate riikide kodanikele kuuluvate kasutatavate kaubamärkide suhtes eeldusel, et need ei eksita oma olemuse tõttu avalikkust kaupade kvaliteedi, kirjelduse ja geograafilise päritolu osas.
5.  
Vastavalt lõikele 1 kaitstud geograafiliste tähiste kasutamine kaupade tavapäraste nimetustena tavakeeles lõpetatakse Montenegros hiljemalt 1. jaanuaril 2009. aastal.
6.  
Montenegro tagab, et pärast 1. jaanuari 2009 tema territooriumilt eksporditud kaubad ei riku käesoleva artikli sätteid.
7.  
Montenegro tagab omal algatusel ning mis tahes huvitatud isiku palvel lõigetes 1 kuni 6 viidatud kaitse.



III PEATÜKK

Üldsätted

Artikkel 34

Kohaldamisala

Käesoleva peatüki sätteid kohaldatakse kõigi kaupadega kauplemise suhtes lepinguosaliste vahel, kui käesolevas peatükis ega protokollis nr 1 ei ole sätestatud teisiti.

Artikkel 35

Soodsamad soodustused

Käesoleva jaotise sätted ei mõjuta mingil moel soodsamate meetmete ühepoolset kohaldamist teiste lepinguosalise poolt.

Artikkel 36

Status quo

1.  
Alates käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast ei kehtestata ühenduse ja Montenegro vahelises kaubavahetuses impordi ega ekspordi suhtes uusi tollimakse ega samaväärse toimega makse ning juba kehtivaid makse ei suurendata.
2.  
Alates käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast ei kehtestata ühenduse ja Montenegro vahelises kaubavahetuses impordi ega ekspordi suhtes uusi koguselisi piiranguid ega samaväärse toimega meetmeid ning juba kehtivaid piiranguid ei karmistata.
3.  
Ilma et see piiraks artiklite 26, 27, 28, 29 ja 30 alusel tehtud soodustusi, ei piira käesoleva artikli lõigete 1 ja 2 sätted mingil moel Montenegro ja ühenduse põllumajandus- ja kalanduspoliitika järgimist ega nimetatud poliitika alusel meetmete võtmist, kui see ei mõjuta II–V lisas ja protokollis nr 1 sätestatud impordikorda.

Artikkel 37

Maksualase diskrimineerimise keeld

1.  
Ühendus ja Montenegro hoiduvad kohaldamast sisemaksustamise meetmeid või korda, mis on otseselt või kaudselt diskrimineerivad teise lepinguosalise territooriumilt pärinevate samasuguste toodete suhtes, ning tühistavad sellised meetmed või sellise korra, kui need on olemas.
2.  
Ühe lepinguosalise territooriumile eksporditud toodete puhul ei tohi kaudsete sisemaksude tagasimaksed olla suuremad kui nende suhtes kehtestatud kaudsed riigimaksud.

Artikkel 38

Fiskaalsed tollimaksud

Imporditollimaksude kaotamist käsitlevaid sätteid kohaldatakse ka fiskaalsete tollimaksude suhtes.

Artikkel 39

Tolliliidud, vabakaubanduspiirkonnad, piiriülesed kokkulepped

1.  
Käesolev leping ei välista tolliliitude, vabakaubanduspiirkondade või piirikaubanduse korra säilitamist või loomist, kui nendega ei muudeta käesolevas lepingus ettenähtud kaubavahetuskorda.
2.  
Artiklis 18 nimetatud üleminekuajal ei mõjuta käesolev leping sellise kaupade liikumist reguleeriva konkreetse sooduskorra rakendamist, mis on ette nähtud kas ühe või mitme liikmesriigi ning Serbia ja Montenegro vahel varem sõlmitud lepingutega või mis tulenevad Montenegro poolt piirkondliku kaubanduse edendamiseks sõlmitud III jaotises mainitud kahepoolsetest kokkulepetest.
3.  
Lepinguosalised peavad stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogus nõu käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 kirjeldatud kokkulepete üle ning taotluse korral muude oluliste küsimuste üle, mis on seotud kolmandate riikidega kauplemise poliitikaga. Eelkõige peetakse niiviisi nõu kolmanda riigi ühinemisel liiduga, et tagada ühenduse ja Montenegro käesolevas lepingus väljendatud vastastikuste huvide arvestamine.

Artikkel 40

Dumping ja subsiidiumid

1.  
Ükski käesoleva lepingu säte ei takista kummalgi lepinguosalisel võtta kaubanduse kaitsmiseks meetmeid kooskõlas käesoleva artikli lõikega 2 ja artikliga 41.
2.  
Kui üks lepinguosaline leiab, et kaubavahetuses teise lepinguosalisega kasutatakse dumpingut ja/või tasakaalustavaid subsiidiume, võib see lepinguosaline võtta asjakohaseid meetmeid niisuguse tegevuse vastu WTO 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe VI artikli rakendamise lepingu, WTO subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu ja oma asjaomaste siseriiklike õigusaktide kohaselt.

Artikkel 41

Kaitseklausel

1.  
Lepinguosaliste vahel kohaldatakse GATT 1994 XIX artikli ja WTO kaitsemeetmete lepingu sätteid.
2.  

Olenemata käesoleva artikli lõikest 1, kui mõnda ühe lepinguosalise toodet imporditakse teise lepinguosalise territooriumile sellistes suurenevates kogustes ja sellistel tingimustel, et see tekitab või ähvardab tekitada:

a) 

märgatavat kahju samasuguste või otseselt konkureerivate toodete omamaisele tootmisharule importiva lepinguosalise territooriumil, või

b) 

tõsiseid häireid mõnes majandusharus või raskusi, millega võib kaasneda majandusliku olukorra tõsine halvenemine mõnes importiva lepinguosalise piirkonnas,

võib importiv lepinguosaline võtta sobivaid kahepoolseid kaitsemeetmeid käesolevas artiklis sätestatud tingimustel ja korras.

3.  

Vastavalt lõikes 2 määratletule ei tohi teise lepinguosalise impordile suunatud kahepoolsed kaitsemeetmed olla ulatuslikumad, kui on vaja tekkinud raskuste heastamiseks, mis tulenevad käesoleva lepingu kohaldamisest. Vastuvõetud kaitsemeetmed peaksid seisnema kehtivate käesolevas lepingus sätestatud tollimaksumäärade suurendamise või vähendamise peatamises asjaomase toote puhul kuni maksimaalselt selle toote suhtes kehtiva, artikli 18 lõike 4 punktides a ja b ning lõikes 5 viidatud enamsoodustusrežiimi tollimaksule vastava piirini. Sellised meetmed peavad sisaldama sätteid, mis viivad meetmete järkjärgulise kaotamiseni hiljemalt määratud tähtaja jooksul ning nende võtmise aeg ei tohi olla pikem kui kaks aastat.

Väga erandlike asjaolude korral võib meetmeid pikendada kokku kuni kahe aasta võrra. Kui teatava toote suhtes on kohaldatud kahepoolseid kaitsemeetmeid, ei kohaldata selle toote suhtes selliseid meetmeid vähemalt nelja aasta jooksul pärast nimetatud meetme kohaldamise lõppu.

4.  
Käesolevas artiklis nimetatud juhtudel enne käesolevas artiklis sätestatud meetmete võtmist või käesoleva artikli lõike 5 punkti b kohaldamise korral esitab ühelt poolt ühendus või teiselt poolt Montenegro võimalikult kiiresti stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogule kogu asjakohase teabe, mis on vajalik mõlemat lepinguosalist rahuldava lahenduse leidmiseks.
5.  

Lõigete 1, 2, 3 ja 4 rakendamisel kohaldatakse järgmisi sätteid:

a) 

käesolevas artiklis nimetatud olukorrast tulenevad probleemid esitatakse koheselt läbivaatamiseks stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogule, kes võib teha nende raskuste kõrvaldamiseks vajaliku otsuse.

Kui stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu või eksportiv lepinguosaline ei ole kolmekümne päeva jooksul pärast stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogule teatamisest teinud nende probleemide kõrvaldamiseks vajalikku otsust ega leidnud muud rahuldavat lahendust, võib importiv lepinguosaline võtta sobivad meetmed probleemi lahendamiseks käesoleva artikli sätete kohaselt. Kaitsemeetmete valimisel tuleb esmatähtsaks pidada neid meetmeid, mis segavad käesolevas lepingus sätestatud korra toimimist kõige vähem. Vastavalt GATT 1994 XIX artiklile ja WTO kaitsemeetmete lepingule kohaldatavate kaitsemeetmete puhul tuleb säilitada käesoleva lepinguga antud soodustuste tase/marginaal.

b) 

Kui viivitamatut reageerimist nõudvate erandlike ja kriitiliste asjaolude tõttu on kas eelnev teavitamine või läbivaatamine võimatu, võib asjaomane lepinguosaline käesolevas artiklis nimetatud olukordades kohaldada viivitamata ajutisi meetmeid, mis on vajalikud olukorra lahendamiseks, teavitades sellest viivitamata teist lepinguosalist.

Kaitsemeetmetest teatatakse viivitamata stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogule, kus neid käsitletakse regulaarselt toimuvatel konsultatsioonidel, eelkõige selleks, et koostada ajakava nende kaotamiseks niipea, kui asjaolud võimaldavad.

6.  
Kui ühelt poolt ühendus või teiselt poolt Montenegro kohaldab käesolevas artiklis nimetatud probleeme põhjustada võivate toodete impordi suhtes halduskorda, mille eesmärk on anda kiiresti teavet kaubavoogude suundumuste kohta, teavitab ta sellest teist lepinguosalist.

Artikkel 42

Puuduse korral kohaldatavad sanktsioonid

1.  

Kui käesoleva jaotise sätete järgimine toob kaasa:

a) 

eksportivale lepinguosalisele olulise toiduaine või muu toote tõsise puuduse või selle ohu või

b) 

sellise toote reekspordi kolmandasse riiki, mille suhtes eksportiv lepinguosaline on kehtestanud koguselised ekspordipiirangud, eksporditollimaksud või samaväärse toimega meetmed või maksud, ja kui eespool nimetatud olukord põhjustab või võib põhjustada eksportiva lepinguosalise jaoks tõsiseid raskusi,

võib see lepinguosaline võtta sobivaid meetmeid käesolevas artiklis sätestatud tingimustel ja korras.

2.  
Meetmete valimisel tuleb esmatähtsaks pidada neid meetmeid, mis segavad käesolevas lepingus sätestatud korra toimimist kõige vähem. Selliseid meetmeid ei kohaldata viisil, mille tagajärjeks oleks samasugustes tingimustes meelevaldne või põhjendamatu diskrimineerimine või kaubavahetuse varjatud piiramine, ning kui asjaolud ei õigusta enam meetmete säilitamist, siis need tühistatakse.
3.  
Enne lõikes 1 nimetatud meetmete võtmist või lõike 4 kohaldamise puhul võimalikult kiiresti esitab vastavalt asjaoludele kas ühendus või Montenegro stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogule kogu asjakohase teabe, et leida mõlemat lepinguosalist rahuldav lahendus. Stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogus võivad lepinguosalised kokku leppida kõigis võimalikes meetmetes, mida on vaja raskuste lõpetamiseks. Kui kokkuleppele ei jõuta kolmekümne päeva jooksul pärast seda, kui küsimus edastati stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogule, võib eksportiv lepinguosaline asjaomaste toodete ekspordi suhtes käesoleva artikli alusel meetmeid kohaldada.
4.  
Kui viivitamatut reageerimist nõudvate erandlike ja kriitiliste asjaolude tõttu on eelnev teavitamine või läbivaatamine võimatu, võib ühendus või Montenegro kohaldada viivitamata ettevaatusabinõusid, mis on vajalikud olukorra lahendamiseks, teavitades sellest viivitamata teist lepinguosalist.
5.  
Kõigist vastavalt käesolevale artiklile kohaldatud meetmetest teatatakse viivitamata stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogule, kus neid käsitletakse regulaarselt toimuvatel konsultatsioonidel eelkõige selleks, et koostada ajakava nende kaotamiseks niipea, kui asjaolud võimaldavad.

Artikkel 43

Riigimonopolid

Montenegro tagab, et kaubandusliku iseloomuga monopolide puhul ei oleks pärast käesoleva lepingu jõustumist kaupade hankimise ja turustamise tingimustes liikmesriikide ja Montenegro kodanike vahel mitte mingisugust diskrimineerimist.

Artikkel 44

Päritolureeglid

Kui käesolevas lepingus ei ole ette nähtud teisiti, on päritolureeglid käesoleva lepingu sätete kohaldamiseks sätestatud protokollis nr 3.

Artikkel 45

Lubatud piirangud

Käesolev leping ei välista selliste impordi-, ekspordi- või transiidikeeldude või -piirangute kohaldamist, mis on õigustatud kõlbluse, avaliku korra või julgeoleku seisukohast seotud inimeste, loomade või taimede elu ja tervise, rahvuslike kunsti-, ajaloo- või muinasväärtuste või intellektuaal-, tööstus- ja kaubandusomandi kaitsega või kulda ja hõbedat käsitlevate eeskirjadega. Sellised keelud või piirangud ei tohi siiski kujutada endast meelevaldse diskrimineerimise vahendit ega lepinguosaliste vahelise kaubanduse varjatud piiramist.

Artikkel 46

Halduskoostööst hoidumine

1.  
Lepinguosalised nõustuvad, et halduskoostöö on äärmiselt oluline käesoleva jaotise kohaselt võimaldatud sooduskohtlemise rakendamiseks ja kontrollimiseks, ning rõhutavad oma püüdu võidelda eeskirjade eiramise ja pettuse vastu tolli- ja sellega seotud küsimustes.
2.  
Kui üks lepinguosaline on objektiivse teabe põhjal avastanud halduskoostööst hoidumise ja/või eeskirjade eiramise või pettuse käesoleva jaotise alusel, võib see lepinguosaline vastavalt käesolevale artiklile ajutiselt peatada asjaomase toote / asjaomaste toodete sooduskohtlemise.
3.  

Käesolevas artiklis kasutatud mõiste „halduskoostööst hoidumine” tähendab muu hulgas:

a) 

asjaomase toote / asjaomaste toodete päritolustaatuse kontrollimise kohustuse korduvat täitmatajätmist;

b) 

korduvat keeldumist või põhjendamatut viivitust sellele järgneva päritolutõendi kontrolli teostamisel ja/või selle tulemustest teavitamisel;

c) 

korduvat keeldumist või põhjendamatut viivitust loa hankimisel halduskoostöö missioonide korraldamiseks, et kontrollida kõnealuse sooduskohtlemise võimaldamisega seotud dokumentide autentsust või andmete õigsust.

Käesoleva artikli tähenduses võidakse eeskirjade eiramist või pettust tuvastada muu hulgas siis, kui ilma rahuldava selgituseta toimub toodete impordis kiire kasv, mis ületab teise lepinguosalise tavapärase tootmis- ja ekspordimahu taset ja mis on seotud objektiivse teabega eeskirjade eiramise või pettuse kohta.

4.  

Ajutist peatamist kohaldatakse järgmistel tingimustel:

a) 

lepinguosaline, kes on objektiivse teabe põhjal avastanud halduskoostööst hoidumise ja/või eeskirjade eiramise või pettuse, teavitab sellest viivitamata stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomiteed ja esitab komiteele asjaomase objektiivse teabe ning alustab stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitees kogu asjakohase teabe ja objektiivselt kindlaks tehtud asjaolude põhjal konsultatsioone, et leida mõlemat lepinguosalist rahuldav lahendus.

b) 

Kui lepinguosalised on eespool nimetatud viisil alustanud stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitees konsultatsioone ning ei ole jõudnud rahuldava lahenduse suhtes kokkuleppele kolme kuu jooksul alates teavitamisest, võib asjaomane lepinguosaline ajutiselt peatada asjaomase toote / asjaomaste toodete sooduskohtlemise. Ajutisest peatamisest teavitatakse viivitamata stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomiteed.

c) 

Käesoleva artikli kohane ajutine peatamine ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik asjaomase lepinguosalise finantshuvide kaitsmiseks. See ei kesta kauem kui kuus kuud ja seda tähtaega võib pikendada. Stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomiteed teavitatakse ajutisest peatamisest viivitamata pärast selle vastuvõtmist. Stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitees toimuvad ajutise peatamise teemal korrapärased konsultatsioonid, eelkõige selleks, et see lõpetada niipea, kui selle kohaldamise tinginud asjaolud on lahenenud.

5.  
Samaaegselt stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitee teavitamisega käesoleva artikli lõike 4 punkti a alusel peaks asjaomane lepinguosaline avaldama oma ametlikus väljaandes teatise importijatele. Teatises importijatele tuleks nimetada asjaomane toode, mille puhul on objektiivse teabe põhjal avastatud halduskoostööst hoidumine ja/või eeskirjade eiramine või pettus.

Artikkel 47

Juhul, kui pädevad asutused teevad vea ekspordi soodussüsteemi nõuetekohases haldamises, eriti käesoleva lepingu protokolli nr 3 sätete kohaldamises, ja kui selle veaga kaasnevad tagajärjed imporditollimaksude alal, võib selliste tagajärgedega kokku puutuv lepinguosaline paluda stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogul uurida võimalust võtta olukorra lahendamiseks kõik asjakohased meetmed.

Artikkel 48

Käesoleva lepingu kohaldamine ei piira ühenduse õiguse sätete kohaldamist Kanaari saartel.



V JAOTIS

TÖÖTAJATE LIIKUMINE, ASUTAMISÕIGUS, TEENUSTE OSUTAMINE, KAPITAL



I PEATÜKK

Töötajate liikumine

Artikkel 49

1.  

Kui liikmesriikides kohaldatavatest tingimustest ja korrast ei tulene teisiti:

a) 

ei kohelda liikmesriigi territooriumil seaduslikult töötavaid Montenegro kodanikke töö- ja palgatingimuste osas ning töölt vabastamisel nende kodakondsuse tõttu halvemini kui selle liikmesriigi kodanikke;

b) 

on liikmesriigi territooriumil seaduslikult töötava töötaja selles liikmesriigis seaduslikult elaval abikaasal ja laste juurdepääs asjaomase liikmesriigi tööturule kõnealuse töötaja tööloa kehtivuse ajal, välja arvatud hooajatöötajad ja artikli 50 tähenduses kahepoolsete kokkulepete alusel saabunud töötajad, kui sellistes kokkulepetes ei ole sätestatud teisiti.

2.  
Kui Montenegros kehtivatest tingimustest ja korrast ei tulene teisiti, kohtleb Montenegro tema territooriumil seaduslikult töötavaid liikmesriigi kodanikke ja nende seal seaduslikult elavaid abikaasasid ja lapsi vastavalt lõikele 1.

Artikkel 50

1.  

Arvestades liikmesriigi tööturul valitsevat olukorda ja juhul kui asjaomases liikmesriigis kehtivatest töötajate liikumist käsitlevatest õigusnormidest ei tulene teisiti:

a) 

tuleks säilitada ja võimaluse korral parandada töövõimalusi, mille liikmesriigid on Montenegro töötajatele kahepoolsete kokkulepete alusel andnud;

b) 

kaaluvad teised liikmesriigid samasuguste kokkulepete sõlmimise võimalust.

2.  
Kolme aasta pärast uurib stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu muude paranduste tegemise võimalust, sealhulgas tööalasele koolitusele pääsemise lihtsustamist liikmesriikides kehtiva korra ja menetluste kohaselt ning arvestades liikmesriikide ja ühenduse tööturul valitsevat olukorda.

Artikkel 51

1.  

Tuleb sätestada eeskirjad, mille alusel kooskõlastatakse liikmesriigi territooriumil seaduslikult töötavate Montenegro kodakondsusega töötajate ning nende seaduslikult liikmesriigis elavate pereliikmete sotsiaalkindlustussüsteemid. Selleks määratakse stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu otsuses, mis ei tohi mõjutada kahepoolsetest lepingutest tulenevaid õigusi ega kohustusi, kui lepinguga nähakse ette soodsamaid tingimusi, kindlaks järgmised sätted:

a) 

selliste töötajate ja nende pereliikmete vanaduse, invaliidsuse ja surma puhul makstavate pensionide ja hüvitiste arvestamisel ning samuti neile tervishoiuteenuste osutamisel liidetakse kokku nende töötajate kõik kindlustus-, töötamis- ja elamisperioodid erinevates liikmesriikides;

b) 

kõiki vanaduse, surma, tööõnnetuste, kutsehaiguste või viimasest kahest tuleneva invaliidsusega seotud pensione ja hüvitisi, välja arvatud mitteosamakselised hüvitised, võib vabalt üle kanda hüvitisi väljamaksva ELi liikmesriigi või liikmesriikide õigusaktide põhjal kohaldatava kursi alusel;

c) 

kõnealused töötajad saavad oma eespool määratletud pereliikmetele peretoetusi.

2.  
Montenegro kohtleb neid töötajaid, kes on mõne liikmesriigi kodanikud ja töötavad seaduslikult selle territooriumil ja ka nende seaduslikult seal elavaid pereliikmeid samuti, nagu on määratletud lõike 1 punktides b ja c.



II PEATÜKK

Asutamisõigus

Artikkel 52

Mõisted

Käesolevas lepingus kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) 

„ühenduse äriühing või Montenegro äriühing” – äriühing, mis on asutatud vastavalt kas liikmesriigi või Montenegro õigusaktide kohaselt ja mille registrijärgne asukoht või juhatuse asukoht või põhitegevuskoht on vastavalt ühenduse või Montenegro territooriumil. Liikmesriigi või Montenegro õigusaktide kohaselt asutatud äriühingut, millel on vastavalt ühenduse või Montenegro territooriumil üksnes registrijärgne asukoht, käsitletakse siiski vastavalt ühenduse või Montenegro äriühinguna, kui tema tegevus on tegelikult ja pidevalt seotud vastavalt ühe liikmesriigi või Montenegro majandusega;

b) 

„äriühingu tütarettevõte” – teise äriühingu tõhusa kontrolli all olev äriühing;

c) 

„äriühingu filiaal” – äriüksus, mis ei ole iseseisev juriidiline isik, kuid on laadilt püsiv, näiteks emaettevõtte laiendus, millel on oma juhtkond ja vahendid äritehingute tegemiseks kolmandate isikutega nii, et viimased, kuigi teades, et vajaduse korral on olemas õiguslik side emaettevõttega, mille peakontor asub välismaal, ei pea suhtlema otse kõnealuse emaettevõttega, vaid võivad teha tehinguid nimetatud laienduseks oleva äriüksusega;

d) 

„asutamisõigus” on:

i) 

kodanike õigus alustada majandustegevust füüsilisest isikust ettevõtjana ning asutada äriühinguid, eelkõige äriühinguid, mille tegevust nad tõhusalt kontrollivad. Kodanike füüsilisest isikust ettevõtjaks hakkamise või ettevõtlusega tegeleva äriühingu asutamise õigus ei laiene teise lepinguosalise tööturul töö otsimisele või tööle asumisele ega anna õigust pääseda teise lepinguosalise tööturule. Käesoleva peatüki sätteid ei kohaldata isikute suhtes, kes ei ole üksnes füüsilisest isikust ettevõtjad;

ii) 

ühenduse või Montenegro äriühingute õigus alustada vastavalt ühenduses või Montenegros majandustegevust tütarettevõtete või äriühingu filiaalide asutamise kaudu;

e) 

„tegevus” – majandustegevus;

f) 

„majandustegevus” – eelkõige tööstuslik, kaubanduslik, vabakutseline ja käsitöönduslik tegevus;

g) 

„ühenduse kodanik ja Montenegro kodanik” – vastavalt liikmesriigi või Montenegro kodakondsusega füüsiline isik;

rahvusvaheliste merevedude, sealhulgas osaliselt merel toimuvate ühendvedude puhul kohaldatakse käesoleva ja III peatüki sätteid ka vastavalt väljaspool ühendust või Montenegrot asuvate ühenduse või Montenegro kodanike suhtes ning väljaspool ühendust või Montenegrot asutatud ja vastavalt ühenduse või Montenegro kodanike kontrollitavate laevandusettevõtete suhtes, kui nende laevad on registreeritud vastavalt selles liikmesriigis või Montenegros kooskõlas asjakohaste õigusaktidega;

h) 

„finantsteenused” – VI lisas kirjeldatud tegevusalad. Stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu võib laiendada või muuta kõnealuse lisa kohaldamisala.

Artikkel 53

1.  

Montenegro lihtsustab ühenduse äriühingute ja kodanike jaoks tegevuse alustamist oma territooriumil. Selleks kindlustab Montenegro käesoleva lepingu jõustumisest alates:

a) 

seoses ühenduse äriühingute asutamisega Montenegro territooriumil neile vähemalt sama soodsa kohtlemise kui Montenegro enda või mõne kolmanda riigi äriühingutele, vastavalt sellele, milline kohtlemine on sobivam;

b) 

seoses ühenduse äriühingute tütarettevõtete või filiaalide tegevusega Montenegro territooriumil, kui need on juba asutatud, neile vähemalt sama soodsa kohtlemise kui Montenegro enda või mõne kolmanda riigi tütarettevõtetele või filiaalidele, vastavalt sellele, milline kohtlemine on sobivam.

2.  

Ühendus ja tema liikmesriigid kindlustavad käesoleva lepingu jõustumisest alates:

a) 

seoses Montenegro äriühingute asutamisega neile vähemalt sama soodsa kohtlemise kui liikmesriikide või mõne kolmanda riigi äriühingutele, vastavalt sellele, milline kohtlemine on sobivam;

b) 

seoses Montenegro äriühingute tütarettevõtete või filiaalide tegevusega, kui need on asutatud liikmesriigi territooriumil, neile vähemalt sama soodsa kohtlemise kui liikmesriigi enda äriühingutele või filiaalidele või mõne kolmanda riigi tütarettevõtetele või filiaalidele, mis on asutatud liikmesriigi territooriumil, vastavalt sellele, milline kohtlemine on sobivam.

3.  
Lepinguosalised ei võta vastu uusi määrusi ega meetmeid, millega diskrimineeritakse lepinguosaliste äriühingute asutamist või nende alustatud tegevust vastavatel territooriumidel võrreldes oma äriühingutega
4.  
Neli aastat pärast käesoleva lepingu jõustumist teeb stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu lepingusse muudatused, et laiendada eelnimetatud sätete raames antavat asutamisõigust ühenduse ja Montenegro kodanikele majandustegevuse alustamiseks füüsilisest isikust ettevõtjana.
5.  

Olenemata käesoleva artikli sätetest:

a) 

on ühenduse äriühingute tütarettevõtetel ja filiaalidel käesoleva lepingu jõustumisest alates õigus Montenegros asuvat kinnisvara kasutada ja rendile anda;

b) 

on ühenduse äriühingute tütarettevõtetel ja filiaalidel käesoleva lepingu jõustumisest alates samasugune õigus omandada ja kasutada kinnisvara nagu Montenegro äriühingutel ning riigivara/ühist huvi pakkuva vara suhtes on neil samad õigused Montenegro äriühingutega, kui asjaomased õigused on vajalikud äriühingute asutamisega ettenähtud majandustegevuse läbiviimiseks.

Artikkel 54

1.  
Artikli 56 sätete valdkonnas, välja arvatud VI lisas kirjeldatud finantsteenused, võivad lepinguosalised võtta meetmeid äriühingute ja kodanike asutamisõiguse ning tegevuse reguleerimiseks oma territooriumil, kui asjaomaste meetmetega ei diskrimineerita teise lepinguosalise äriühinguid ja kodanikke võrreldes oma äriühingute ja kodanikega.
2.  
Olenemata käesoleva lepingu muudest sätetest ei takistata lepinguosalisel võtta meetmeid finantsteenuste suhtes järelevalvekaalutlustel, sealhulgas investorite, hoiustajate, kindlustusvõtjate või nende isikute kaitseks, kelle suhtes finantsteenuse osutajal on usalduskohustus, või rahandussüsteemi terviklikkuse ja stabiilsuse tagamiseks. Neid meetmeid ei tohi kasutada lepinguosalise käesolevast lepingust tulenevate kohustuste vältimise vahendina.
3.  
Käesoleva lepingu sätteid ei tõlgendata nii, nagu oleks lepinguosaline kohustatud avalikustama üksikklientide äritegevuse ja kontodega seotud teavet või avalik-õiguslike isikute valduses olevat salajast või ärisaladuse alla kuuluvat teavet.

Artikkel 55

1.  
Ilma et see piiraks Euroopa ühise õhuruumi loomise mitmepoolse lepingu ( 4 ) (edaspidi „ECAA”) kohaldamist, ei kohaldata käesoleva peatüki sätteid õhutranspordi, siseveeteede transpordi ja merekabotaaži teenustele.
2.  
Stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu võib anda soovitusi asutamisõiguse ja tegevuse alaste sätete parandamise kohta lõikes 1 loetletud valdkondades.

Artikkel 56

1.  
Artiklite 53 ja 54 sätetega ei ole välistatud, et lepinguosalised kohaldavad erieeskirju, mis käsitlevad teise, väljaspool esimese lepinguosalise territooriumi asuva lepinguosalise äriühingute filiaalide asutamisõigust ja tegevust oma territooriumil, kui see on õigustatud selliste filiaalide õiguslike või tehniliste erinevuste tõttu, võrreldes sellel territooriumil asuvate äriühingute filiaalidega ning finantsteenuste puhul juhul, kui see on õigustatud järelevalvekaalutlustel.
2.  
Erinev kohtlemine ei tohi ületada sellistest õiguslikest või tehnilistest erinevustest tulenevaid otseseid vajadusi ning finantsteenuste puhul järelevalvekaalutluste vajadusi.

Artikkel 57

Et ühenduse ja Montenegro kodanikel oleks lihtsam alustada ja jätkata nõuetekohaselt kutsetegevust vastavalt ühenduse ja Montenegro territooriumil, kontrollib stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu võimalusi kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide vastastikuseks tunnustamiseks. Selle saavutamiseks võib nõukogu võtta kõik vajalikud meetmed.

Artikkel 58

1.  
Ühenduse territooriumil asutatud Montenegro äriühingutel või Montenegro territooriumil asutatud ühenduse äriühingutel on õigus vastuvõtjariigis kehtivate õigusnormide alusel tööle võtta või lubada oma tütarettevõttel või filiaalil tööle võtta töötajaid vastavalt Montenegro Vabariigi või ühenduse territooriumil, kui töötajad on vastavalt liikmesriigi või Montenegro kodanikud, tingimusel et need töötajad kuuluvad lõikes 2 määratletud võtmepersonali hulka ja nad võetakse tööle üksnes äriühingutes, tütarettevõtetes või filiaalides. Nende töötajate elamis- ja tööluba hõlmab üksnes ajavahemikku, milleks nad on tööle võetud.
2.  

Eespool nimetatud äriühingute, edaspidi „organisatsioonide”, võtmepersonaliks loetakse (tingimusel et organisatsioon on juriidiline isik ja et asjaomased isikud on olnud selle teenistuses või selle aktsionärid (v.a enamusaktsionärid) vähemalt üleviimisele vahetult eelnenud aasta jooksul) käesoleva artikli punktis c määratletud „korporatsioonisiseselt üleviidavad isikud”, kes kuuluvad järgmisse liigitusse:

a) 

organisatsioonis juhtival kohal töötavad isikud, kes peamiselt juhivad äriühingut ja kelle tegevust äriühingu juhatus või aktsionärid või samalaadne organ jälgib (jälgivad) või juhib (juhivad) ning kelle pädevuses on:

i) 

äriühingu või selle osakonna või allüksuse juhtimine;

ii) 

teiste järelevalve, juhtimise või kutsetegevusega seotud töötajate järelevalve ja kontrollimine;

iii) 

isiklikult töötajate töölevõtmine ja töölt vabastamine või soovituste andmine nende palkamiseks, vabastamiseks või muude tööjõumeetmete võtmiseks;

b) 

organisatsioonis töötavad isikud, kellel on äriühingu tegevuse, uurimisseadmete, töövõtete või juhtimise seisukohalt olulisi harukordseid teadmisi. Selliste teadmiste hindamisel võib lisaks äriühingus vajalikele teadmistele arvesse võtta selliseks tööks või tegevuseks vajalikke erialaoskusi, mis eeldavad tehnilisi eriteadmisi, kaasa arvatud kuulumist akrediteeritavate elukutsete esindajate hulka;

c) 

korporatsioonisiseselt üleviidav isik – füüsiline isik, kes töötab organisatsioonis ühe lepinguosalise territooriumil ja kes viiakse seoses majandustegevusega ajutiselt üle teise lepinguosalise territooriumile; asjaomasel organisatsioonil peab olema põhitegevuskoht lepinguosalise territooriumil ja isik tuleb üle viia selle organisatsiooni äriühingusse (filiaali, tütarettevõttesse), kelle majandustegevus teise lepinguosalise territooriumil on täpselt samasugune.

3.  

Montenegro ja ühenduse kodanikel on lubatud siseneda vastavalt ühenduse või Montenegro territooriumile ja seal ajutiselt viibida, kui nad on eespool esitatud lõike 2 punkti a määratluse kohaselt äriühingu esindajad ja äriühingus juhtival kohal töötavad isikud ning vastutavad Montenegro äriühingu tütarettevõtte või filiaali asutamise eest liikmesriigis või vastavalt ühenduse äriühingu tütarettevõtte või filiaali asutamise eest Montenegro Vabariigis, kui:

a) 

need esindajad ei tegele otseselt müügi või teenuste osutamisega, ega saa äriühingu vastuvõtjariigis asuvast allikast tasu, ning

b) 

äriühingu põhitegevuskoht on vastavalt väljaspool ühendust või Montenegrot ja äriühingul ei ole teisi esindajaid, kontoreid, filiaale ega tütarettevõtteid vastavalt selles liikmesriigis või Montenegros.



III PEATÜKK

Teenuste osutamine

Artikkel 59

1.  
Ühendus ja Montenegro võtavad vastavalt järgnevatele sätetele vajalikud meetmed, et järk-järgult võimaldada ühenduse või Montenegro äriühingutel või kodanikel selliste teenuste osutamist, kus üks lepinguosaline osutab teenuseid teise lepinguosalise territooriumil asuvatele isikutele.
2.  
Lõikes 1 nimetatud liberaliseerimistegevuse raames võimaldavad lepinguosalised ajutise vaba liikumise teenuste osutamise eesmärgil füüsilistele isikutele või isikutele, kes kuuluvad teenuseosutaja juures töötava võtmepersonali hulka artikli 58 tähenduses, sealhulgas füüsilistele isikutele, kes esindavad ühenduse või Montenegro äriühinguid või kodanikke ja soovivad siseneda ajutiselt kas teenuste müügi läbirääkimiste pidamiseks või asjaomase teenuseosutaja nimel teenuste müügi lepingute sõlmimiseks, juhul kui asjaomased esindajad ei tegele otseselt müügi või teenuste osutamisega üldsusele.
3.  
Nelja aasta pärast võtab stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu vajalikud meetmed lõike 1 sätete järkjärguliseks rakendamiseks. Arvesse võetakse lepinguosaliste õigusaktide ühtlustamisel saavutatud edu.

Artikkel 60

1.  
Lepinguosalised ei võta meetmeid, millega nad seavad teise lepinguosalise territooriumil asuvatele ühenduse või Montenegro äriühingutele või kodanikele märgatavaid piiranguid teenuste osutamise tingimuste osas, võrreldes käesoleva lepingu allakirjutamise päevale eelnenud olukorraga.
2.  
Kui üks lepinguosalistest on seisukohal, et teise lepinguosalise käesoleva lepingu jõustumise järel kehtestatud meetmete tulemusena tekib olukord, mis märgatavalt piirab teenuste osutamist, võrreldes enne käesoleva lepingu jõustumist valitsenud olukorraga, võib esimesena nimetatud lepinguosaline nõuda teiselt lepinguosaliselt läbirääkimiste alustamist.

Artikkel 61

Transporditeenuste osutamisel ühenduse ja Montenegro vahel kohaldatakse järgmisi sätteid:

1) 

Maismaatranspordi alal sätestatakse protokolliga nr 4 lepinguosaliste suhetes kohaldatavad eeskirjad eesmärgiga tagada piiranguteta maanteetransiitliiklus üle kogu Montenegro ja ühenduse, et tõhusalt rakendada diskrimineerimisevastast põhimõtet ja järk-järgult ühtlustada Montenegro transpordialaseid õigusakte ühenduse sellealaste õigusaktidega.

2) 

Rahvusvahelise meretranspordi alal kohustuvad lepinguosalised tõhusalt kohaldama põhimõtet, mis tagab kaubandusalustel põhineva piiranguteta juurdepääsu rahvusvahelisele mereveoturule ja merekaubandusele ning võtab arvesse rahvusvahelisi ja Euroopa kohustusi ohutuse, turvalisuse ja keskkonnanõuete alal.

Lepinguosalised kinnitavad oma tahet luua vaba konkurentsi keskkond, mis on rahvusvahelise meretranspordi oluline tunnusjoon.

3) 

Lõike 2 põhimõtete kohaldamisel lepinguosalised:

a) 

ei kehtesta tulevikus kolmandate riikidega sõlmitavate kahepoolsete kokkulepete raames lastijaotusklausleid;

b) 

kaotavad käesoleva lepingu jõustumisel kõik ühepoolsed meetmed ning haldus-, tehnilised ja muud takistused, millel võib olla piirav või diskrimineeriv mõju rahvusvaheliste meretransporditeenuste vabale osutamisele;

c) 

muu hulgas võimaldavad lepinguosalised teise lepinguosalise kodanike või äriühingute kasutuses olevatele laevadele seoses juurdepääsuga rahvusvahelisele kaubandusele avatud sadamatele, seoses nende sadamate infrastruktuuride ja abiteenuste kasutamise ja sellega seotud tasude, maksude ja tolliteenustega vähemalt sama soodsaid tingimusi kui oma laevadele.

4) 

Et tagada lepinguosaliste vahel vastastikuste kaubanduslike vajaduste järgi kohandatud transpordi kooskõlastatud areng ja järkjärguline liberaliseerimine, tuleb vastastikuse turulepääsu tingimusi õhutranspordi valdkonnas käsitleda ECAA raames.

5) 

Enne ECAA sõlmimist ei võta lepinguosalised käesoleva lepingu jõustumiseelse olukorraga võrreldes kitsendavaid või diskrimineerivaid meetmeid.

6) 

Montenegro kohandab oma õigusnorme, sealhulgas haldus-, tehnilisi ja muid eeskirju, ühenduses kehtivate õigusnormidega õhu-, mere-, siseveeteede ja maismaatranspordi valdkonnas niivõrd, kui see on vajalik liberaliseerimise eesmärgil, lepinguosaliste vastastikuse turulepääsu kindlustamiseks ning reisijate ja kaupade vaba liikumise lihtsustamiseks.

7) 

Ühise edu saavutamiseks selle peatüki eesmärkide täitmisel uurib stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu võimalusi luua tingimused, mis on vajalikud õhu-, maismaa- ja siseveeteede transporditeenuste osutamise vabaduse suurendamiseks.



IV PEATÜKK

Jooksvad maksed ja kapitali liikumine

Artikkel 62

Lepinguosalised kohustuvad lubama kooskõlas Rahvusvahelise Valuutafondi põhikirja VIII artikli sätetega kõiki ühenduse ja Montenegro vahelisi vabalt konverteeritavas valuutas tehtavaid makseid ja ülekandeid, mis on seotud maksebilansi jooksevkontoga.

Artikkel 63

1.  
Maksebilansi kapitalikonto- ja sularahatehingute puhul tagavad lepinguosalised käesoleva lepingu jõustumisest alates kapitali vaba liikumise seoses otseinvesteeringutega vastuvõtjariigi õigusaktide kohaselt asutatud äriühingutesse, samuti seoses V jaotise II peatüki sätete kohaste investeeringutega ning nende investeeringute ja nendest tuleneva kasumi rahaks muutmise või kodumaale tagasiviimisega.
2.  
Maksebilansi kapitalikonto- ja sularahatehingute puhul tagavad lepinguosalised käesoleva lepingu jõustumisest alates kapitali vaba liikumise seoses kaubandustehingutele või teenustele antava krediidiga, milles osaleb ühe lepinguosalise territooriumil elav isik, samuti pikema kui aastase tähtajaga finantslaenude ja krediitide puhul.
3.  
Montenegro peab käesoleva lepingu jõustumise hetkest alates kohtlema oma territooriumil kinnisvara omandavaid ELi kodanikke võrdselt.
4.  
Ühendus ja Montenegro tagavad käesoleva lepingu jõustumisest alates kapitali vaba liikumise seoses lühema kui üheaastase tähtajaga investeeringute ning finantslaenude ja krediitidega.
5.  
Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, ei kehtesta lepinguosalised uusi piiranguid kapitali liikumise ega jooksvate maksete suhtes ühenduse ja Montenegro territooriumil asuvatele isikutele ning ei kehtesta praegu kehtivas korras uusi piiranguid.
6.  
Ilma et see piiraks artikli 62 ja käesoleva artikli kohaldamist ja erandjuhul, kui ühenduse ja Montenegro vaheline kapitali liikumine põhjustab või võib põhjustada suuri raskusi ühenduse või Montenegro valuutakursi- või rahapoliitika toimimises, võib vastavalt kas ühendus või Montenegro võtta ühenduse ja Montenegro vahelise kapitali liikumise suhtes kõige rohkem kuueks kuuks kaitsemeetmeid, kui need on tingimata vajalikud.
7.  
Ükski eelnev säte ei piira lepinguosaliste ettevõtjate õigusi saada kasumit mõne muu sooduskohtlemise alusel, mis on kehtestatud olemasolevate kahepoolsete või mitmepoolsete kokkulepetega, milles osalevad käesoleva lepingu osalised.
8.  
Lepinguosalised arutavad ühenduse ja Montenegro vahelise kapitali vaba liikumise lihtsustamise võimalusi, et toetada käesoleva lepingu eesmärkide täitmist.

Artikkel 64

1.  
Esimese aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist võtavad ühendus ja Montenegro meetmeid, et luua vajalikud tingimused ühenduse kapitali vaba liikumise eeskirjade edasiseks järkjärguliseks rakendamiseks.
2.  
Teise aasta lõpus pärast käesoleva lepingu jõustumist määrab stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu kindlaks ühenduse kapitali vaba liikumise eeskirjade täieliku rakendamise korra Montenegros.



V PEATÜKK

Üldsätted

Artikkel 65

1.  
Käesoleva jaotise sätteid kohaldatakse piirangutega, mis on õigustatud avaliku korra, julgeoleku või rahvatervise seisukohalt.
2.  
Neid ei kohaldata tegevuse suhtes, mis on lepinguosaliste territooriumil kas või osaliselt seotud avaliku võimu teostamisega.

Artikkel 66

Käesoleva jaotise kohaldamisel ei takista käesoleva lepingu sätted lepinguosalisi kohaldamast oma õigusnorme, mis käsitlevad füüsiliste isikute riiki sisenemist, seal viibimist ja töötamist, töötingimusi, füüsiliste isikute ettevõtlusõigust ning teenuste osutamist, eriti seoses elamisloa andmise, uuendamise või selle andmisest keeldumisega, tingimusel, et sellega ei kaotata ega vähendata lepinguosaliste käesoleva lepingu sätetest tulenevaid soodustusi. Kõnealune säte ei piira artikli 65 kohaldamist.

Artikkel 67

Äriühingud, mida kontrollivad üksnes Montenegro äriühingud või kodanikud ja ühenduse äriühingud või kodanikud ning mis kuuluvad üksnes nende äriühingute või kodanike ühisomandisse, on samuti hõlmatud käesoleva jaotise sätetega.

Artikkel 68

1.  
Käesoleva jaotise sätete kohaselt võimaldatavat enamsoodustusrežiimi ei kohaldata maksusoodustuste suhtes, mida lepinguosalised teevad või kavatsevad tulevikus teha topeltmaksustamise vältimise lepingute või muude maksukokkulepete alusel.
2.  
Käesolevas jaotise sätteid ei tõlgendata viisil, mis takistaks lepinguosalistel võtta või rakendada meetmeid, mille eesmärk on takistada topeltmaksustamise vältimiseks sõlmitud lepingute maksustamissätetest ja muudest maksukokkulepetest või riikliku maksuseaduse kohastest maksudest kõrvalehoidumist või nende maksude vältimist.
3.  
Käesolevas jaotises sätestatut ei tõlgendata viisil, mis takistaks liikmesriikidel või Montenegrol oma asjakohase maksuõiguse kohaldamisel tegemast vahet maksumaksjate vahel, kes eeskätt oma elu- või asukoha poolest ei ole ühesuguses olukorras.

Artikkel 69

1.  
Lepinguosalised püüavad võimaluse korral alati vältida piiravate meetmete, sealhulgas impordiga seotud meetmete kehtestamist maksebilansiga seotud eesmärkidel. Selliseid meetmeid kasutav lepinguosaline esitab teisele lepinguosalisele võimalikult kiiresti nende kõrvaldamise ajakava.
2.  
Kui ühel või mitmel liikmesriigil või Montenegrol on tõsiseid maksebilansiraskusi või kui sellised raskused neid ohustavad, võib olenevalt asjaoludest kas ühendus või Montenegro võtta WTO asutamislepinguga ettenähtud tingimuste kohaselt piiravaid meetmeid, sealhulgas impordiga seotud meetmeid, mis on piiratud kestusega ja mis ei ole ulatuslikumad, kui on hädavajalik maksebilansi olukorra parandamiseks. Ühendus või Montenegro teavitab sellest viivitamata teist lepinguosalist.
3.  
Piiravaid meetmeid ei kohaldata investeeringutega seotud ülekannete suhtes, eelkõige investeeritud või reinvesteeritud summade kodumaale tagasitoimetamise ja investeeringutest tulenevate tulude suhtes.

Artikkel 70

Käesoleva jaotise sätteid kohandatakse järk-järgult, eelkõige GATSi artiklist V tulenevate nõuete alusel.

Artikkel 71

Käesoleva lepingu sätted ei takista lepinguosalisi võtmast meetmeid, mida on vaja, et vältida käesoleva lepingu sätetele toetudes kõrvalehoidumist meetmetest, mis käsitlevad kolmandate riikide juurdepääsu tema turgudele.



VI JAOTIS

ÕIGUSAKTIDE ÜHTLUSTAMINE, ÕIGUSKAITSE JA KONKURENTSIEESKIRJAD

Artikkel 72

1.  
Lepinguosalised kinnitavad, et on väga tähtis ühtlustada Montenegro kehtivad õigusaktid ühenduse õigusaktidega ning rakendada neid tõhusalt. Montenegro püüab tagada, et praegused ja tulevased õigusaktid viiakse järkjärgult vastavusse ühenduse õigustikuga. Montenegro tagab praeguste ja tulevaste õigusaktide nõuetekohase rakendamise ja jõustamise.
2.  
Ühtlustamist alustatakse käesoleva lepingu allkirjastamise päeval ning seda laiendatakse käesoleva lepingu artiklis 8 määratud üleminekuperioodi lõpuks järkjärgult kõigile käesolevas lepingus viidatud ühenduse õigustiku valdkondadele.
3.  

Ühtlustamise esimesel etapil keskendutakse esmajärjekorras siseturgu käsitleva ühenduse õigustiku põhinõuetele, sealhulgas finantssektori õigusaktidele, õigus-, vabadus- ja turvalisusküsimustele ning kaubandusega seotud valdkondadele. Edaspidi keskendub Montenegro ühenduse õigustiku ülejäänud osadele.

Ühtlustamine viiakse läbi Euroopa Komisjoni ja Montenegro vahel kokkulepitud kava alusel.

4.  
Kokkuleppel Euroopa Komisjoniga määrab Montenegro ka õigusaktide ühtlustamise rakendamise ning selleks võetavate õiguskaitsemeetmete järelevalve korra.

Artikkel 73

Konkurentsi- ja muud majandussätted

1.  

Käesoleva lepingu nõuetekohase toimimisega on kokkusobimatu järgmine tegevus, mis võib mõjutada kaubandust ühenduse ja Montenegro vahel:

i) 

kõik sellised ettevõtjatevahelised kokkulepped, ettevõtjate ühenduste otsused ja kooskõlastatud tegevus, mille eesmärgiks või tagajärjeks on takistada, piirata või kahjustada konkurentsi;

ii) 

turgu valitseva seisundi kuritarvitamine ühenduse või Montenegro territooriumil või selle olulisel osal ühe või mitme ettevõtja poolt;

iii) 

riigiabi, mis moonutab või ähvardab moonutada konkurentsi, soosides teatavaid ettevõtjaid või tooteid.

2.  
Igasugust käesoleva artikli sätetega vastuolus olevat tegevust hinnatakse ühenduses kehtivate konkurentsieeskirjade, eriti EÜ asutamislepingu artiklite 81, 82, 86 ja 87 ning ühenduse institutsioonide vastuvõetud tõlgendavate dokumentide kohaldamisest tulenevate kriteeriumide põhjal.
3.  
Lepinguosalised tagavad, et käesoleva artikli lõike 1 punktide i ja ii täielikuks kohaldamiseks vajalikud volitused usaldatakse sõltumatult tegutsevale asutusele seoses eraõiguslike ning avalik-õiguslike ettevõtjate ja selliste ettevõtjatega, kellele on antud eriõigused.
4.  
Ühe aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumise kuupäeva asutab Montenegro sõltumatult tegutseva asutuse, millele usaldatakse lõike 1 punkti iii sätete täielikuks kohaldamiseks vajalikud volitused. Nimetatud asutusel on muu hulgas volitused kiita heaks riigiabiprogramme ja üksikabi vastavalt lõikele 2 ning nõuda ebaseaduslikult antud riigiabi tagastamist.
5.  
Ühendus ühelt poolt ja Montenegro teiselt poolt tagavad riigiabi läbipaistvuse muu hulgas sellega, et esitavad teistele lepinguosalistele korralise aastaaruande või sellega võrdväärse dokumendi, järgides riigiabi käsitlevas ühenduse ülevaates kirjeldatud metoodikat ja esitusviisi. Ühe lepinguosalise taotlusel annab teine lepinguosaline teavet konkreetsete riigiabiga seotud üksikjuhtude kohta.
6.  
Montenegro koostab enne lõikes 4 nimetatud asutuse loomist algatatud abiprogrammide täieliku nimistu ning viib sellised abiprogrammid vastavusse lõikes 2 nimetatud kriteeriumidega hiljemalt nelja aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist.
7.  
a) 

Lõike 1 punkti iii kohaldamiseks kinnitavad lepinguosalised, et käesoleva lepingu jõustumisele järgneva viie aasta jooksul võetakse Montenegro antud riigiabi hindamisel arvesse asjaolu, et Montenegro on võrdsustatud EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktis a kirjeldatud ühenduse piirkondadega.

b) 

Nelja aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist esitab Montenegro Euroopa Komisjonile NUTS II tasemel ühtlustatud arvandmed, mis käsitlevad sisemajanduse kogutoodangut inimese kohta. Lõikes 4 nimetatud asutus ja Euroopa Komisjon hindavad seejärel üheskoos Montenegro piirkondade abikõlblikkust ja sellega seotud abi ülemmäärasid, et koostada piirkondliku abi kaart vastavalt asjaomastele ühenduse suunistele.

8.  
Protokolliga nr 5 kehtestatakse terasetööstusele antavat riigiabi käsitlevad eeskirjad. Kõnealuse protokolliga kehtestatakse eeskirjad, mida kohaldatakse siis, kui terasetööstusele antakse ümberkorraldamisabi. Sellega rõhutatakse ümberkorraldamiseks antava abi erandlikku laadi, ajalist piiratust ning seotust mahtude vähendamisega teostatavusprogrammide raames.
9.  

IV jaotise II peatükis nimetatud toodete puhul:

a) 

ei kohaldata lõike 1 punkti iii;

b) 

hinnatakse iga lõike 1 punktiga i vastuolus olevat tegevust kriteeriumide kohaselt, mille ühendus on kehtestanud EÜ asutamislepingu artiklite 36 ja 37 ning nende põhjal vastuvõetud konkreetsete ühenduse dokumentide alusel.

10.  
Kui üks lepinguosaline leiab, et teatav tegevus ei ole kooskõlas lõike 1 sätetega, võib ta võtta vajalikud meetmed pärast nõupidamist stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogus või kolmekümne päeva jooksul pärast sellise nõupidamise taotlemist. Ükski käesoleva artikli säte ei takista ega mõjuta mingil moel ühenduse ega Montenegro võetavaid dumpinguvastaseid ega tasakaalustusmeetmeid kooskõlas GATT 1994 ja WTO subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu ning nendega seotud siseriiklike õigusnormidega.

Artikkel 74

Riigi osalusega äriühingud

Kolmanda aasta lõpuks pärast käesoleva lepingu jõustumist kohaldab Montenegro avalik-õiguslike ettevõtjate ja selliste ettevõtjate suhtes, kellele on antud eri- ja ainuõigused, EÜ asutamislepingus sätestatud põhimõtteid, pidades silmas eelkõige artiklit 86.

Üleminekuperioodil ei hõlma avalik-õiguslike ettevõtjate eriõigused võimalust kehtestada koguselisi piiranguid ega samaväärse toimega meetmeid ühenduse impordi suhtes Montenegrosse.

Artikkel 75

Intellektuaal-, tööstus- ja kaubandusomand

1.  
Käesoleva artikli ja VII lisa sätete kohaselt kinnitavad lepinguosalised intellektuaal-, tööstus- ja kaubandusomandi õiguste piisava ja tõhusa kaitse tagamise tähtsust.
2.  
Alates käesoleva lepingu jõustumisest kohtlevad lepinguosalised teineteise äriühinguid ja kodanikke seoses intellektuaal-, tööstus- ja kaubandusomandi tunnustamise ja kaitsmisega vähemalt niisama soodsalt kui mis tahes kolmandat riiki kahepoolsete kokkulepete alusel.
3.  
Montenegro võtab vajalikud meetmed tagamaks, et hiljemalt viie aastat pärast käesoleva lepingu jõustumist on intellektuaal-, tööstus- ja kaubandusomandi õiguste kaitse ning selliste õiguste jõustamise tõhusad vahendid samal tasemel kui ühenduses.
4.  
Montenegro kohustub lõikes 3 nimetatud ajavahemiku jooksul ühinema VII lisas nimetatud intellektuaal-, tööstus- ja kaubandusomandi õigusi käsitlevate mitmepoolsete konventsioonidega. Stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu võib otsustada, et Montenegro peab kõnealuses valdkonnas ühinema teatavate mitmepoolsete konventsioonidega.
5.  
Kui intellektuaal-, tööstus- ja kaubandusomandi valdkonnas tekib kaubandustingimusi mõjutavaid raskusi, suunatakse küsimus ühe lepinguosalise taotlusel viivitamata stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogusse, et jõuda vastastikku rahuldavate lahendusteni.

Artikkel 76

Riigihanked

1.  
Ühendus ja Montenegro leiavad, et on soovitav avada riigihankelepingute sõlmimine võrdse kohtlemise ja vastastikkuse alusel eelkõige WTO eeskirju järgides.
2.  

Alates käesoleva lepingu jõustumisest võimaldatakse ühenduses registreeritud või registreerimata Montenegro äriühingutele juurdepääs ühenduse pakkumismenetlusele vastavalt ühenduse hankelepingute sõlmimise korrale ja neid koheldakse seejuures vähemalt sama soodsalt kui ühenduse äriühinguid.

Eespool esitatud sätteid kohaldatakse ka kommunaalteenuste sektori lepingute suhtes, kui Montenegro valitsus on vastu võtnud õigusaktid, millega kehtestatakse kõnealust valdkonda käsitlevad ühenduse eeskirjad. Ühendus kontrollib korrapäraselt, kas Montenegro on tegelikult sellised õigusaktid vastu võtnud.

3.  
Vastavalt V jaotise II peatükile on Montenegro territooriumil asutatud ühenduse äriühingutel pärast käesoleva lepingu jõustumist juurdepääs riigihankelepingute sõlmimise menetlusele Montenegros ja vähemalt sama soodsatel tingimustel kui Montenegro äriühingutele.
4.  
Alates käesoleva lepingu jõustumisest võimaldatakse ühenduse äriühingutele, mis ei ole asutatud Montenegros, juurdepääs Montenegro pakkumismenetlusele vähemalt sama soodsatel tingimustel kui Montenegro äriühingutele.
5.  
Stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu uurib korrapäraselt Montenegro võimalusi võimaldada kõikidele ühenduse äriühingutele juurdepääs pakkumismenetlusele Montenegros. Montenegro esitab stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogule iga-aastaselt aruande meetmete kohta, mida ta on võtnud riigihangete läbipaistvuse parandamiseks ja mis võimaldavad selles valdkonnas tehtud otsuste tõhusat kohtulikku läbivaatamist.
6.  
Riigihankelepingute täitmisega seotud asutamisõiguse, toimingute, teenuste osutamise, samuti tööhõive ja tööjõu vaba liikumise suhtes ühenduse ja Montenegro vahel kohaldatakse artikleid 49 kuni 64.

Artikkel 77

Standardimine, metroloogia, akrediteerimine ja vastavushindamine

1.  
Montenegro võtab vajalikud meetmed, et saavutada järk-järgult vastavus ühenduse tehniliste eeskirjadega ja Euroopa standardimise, metroloogia, akrediteerimise ja vastavushindamise menetlustega.
2.  

Selleks kohustuvad lepinguosalised:

a) 

edendavad ühenduse tehniliste eeskirjade ning Euroopa standardite ja vastavushindamismenetluste kasutamist;

b) 

toetavad kvaliteetse infrastruktuuri loomise edendamist: standardimine, metroloogia, akrediteerimine ja vastavushindamine;

c) 

toetavad Montenegro osalemist standardimise, vastavushindamise, metroloogia ja teiste sarnaste valdkondadega tegelevate organisatsioonide töös (nt CEN, CENELEC, ETSI, EA, WELMEC, EUROMET ( 5 ));

d) 

vajaduse korral sõlmivad tööstustoodete vastavushindamise ja tunnustamise lepingu, kui Montenegro õigusraamistik ja menetlused on viidud piisavalt vastavusse ühenduse omadega ja on tagatud asjakohane ekspertiis.

Artikkel 78

Tarbijakaitse

Lepinguosalised teevad koostööd Montenegro tarbijakaitse normide ühtlustamisel ühenduse omadega. Tõhus tarbijakaitse on vajalik turumajanduse nõuetekohase toimimise tagamiseks, see sõltub halduse infrastruktuuri arengust, mis tagab turujärelevalve ja õigusaktide rakendamise selles valdkonnas.

Sel eesmärgil ning võttes arvesse ühiseid huve, tagavad lepinguosalised järgmist:

a) 

aktiivne tarbijakaitsepoliitika vastavalt ühenduse õigusaktidele, sealhulgas teavitamise kasv ja sõltumatute organisatsioonide loomine;

b) 

Montenegro tarbijakaitsealaste õigusaktide ühtlustamine ühenduse omadega;

c) 

tarbijate tõhus õiguskaitse, parandamaks tarbekaupade kvaliteeti ja hoidmaks vastavaid ohutusstandardeid;

d) 

pädevate asutuste teostatav eeskirjade järelevalve ning vaidluste korral õiguskaitse kättesaadavuse tagamine;

e) 

ohtlikke tooteid käsitleva teabe vahetus.

Artikkel 79

Töötingimused ja võrdsed võimalused

Montenegro ühtlustab järk-järgult oma töötingimusi, eelkõige töötervishoidu, tööohutust ja võrdseid võimalusi käsitlevad õigusaktid ühenduse omadega.



VII JAOTIS

ÕIGUS, VABADUS JA TURVALISUS

Artikkel 80

Institutsioonide tugevdamine ja õigusriik

Koostöös õigus-, vabadus- ja turvalisusküsimuste valdkonnas pööravad lepinguosalised erilist tähelepanu õigusriigi tugevdamisele ning kõikide tasandite institutsioonide tugevdamisele haldusalal üldiselt ning eriti õiguskaitses ja õigusemõistmises. Koostöö eesmärk on eelkõige suurendada kohtuasutuste sõltumatust ja parandada nende tõhusust, parandada politsei ja teiste õiguskaitseasutuste tööd, pakkuda asjakohast koolitust ning võidelda korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastu.

Artikkel 81

Isikuandmete kaitse

Pärast käesoleva lepingu jõustumist ühtlustab Montenegro isikuandmete kaitset käsitlevad õigusaktid ühenduse asjaomaste õigusaktide ning teiste Euroopa ja rahvusvaheliste eraelu puutumatust käsitlevate õigusaktidega. Montenegro asutab sõltumatud järelevalveasutused, millel on piisavalt rahalisi vahendeid ja personali, et tagada isikuandmete kaitset käsitlevate õigusaktide rakendamine ning selle tõhus järelevalve. Lepinguosalised teevad koostööd, et saavutada püstitatud eesmärk.

Artikkel 82

Viisad, piirihaldus, varjupaigaõigus ja ränne

Lepinguosalised teevad koostööd viisade, piirikontrolli, varjupaiga ja rände valdkonnas ning loovad nendes valdkondades (sealhulgas piirkondlikul tasandil) koostööraamistiku, võttes arvesse ja kasutades vajaduse korral ka muid selles valdkonnas tehtud algatusi.

Koostöö eespool nimetatud küsimustes põhineb vastastikustel konsultatsioonidel ja tihedal kooskõlastusel ning hõlmab tehnilist ja haldusabi järgmistes valdkondades:

a) 

õigusakte ja toiminguid käsitlev teabevahetus;

b) 

õigusaktide koostamine;

c) 

institutsioonide tõhususe tõstmine;

d) 

personalikoolitus;

e) 

reisidokumentide turvalisus ja valedokumentide avastamine;

f) 

piirihaldus.

Koostöö keskendub eelkõige järgmisele:

a) 

varjupaiga andmise valdkonnas: riiklike õigusaktide rakendamine, et täita 28. juulil 1951. aastal Genfis sõlmitud pagulasseisundi konventsiooni ja 31. jaanuaril 1967. aastal New Yorgis sõlmitud pagulasseisundi protokolli tingimusi ning tagada mittetagasisaatmise põhimõtte ning varjupaigataotlejate ja põgenike muude õiguste austamine;

b) 

seadusliku migratsiooni alal vastuvõtueeskirjad ja vastu võetud isikute õigused ja staatus. Rände valdkonnas lepivad lepinguosalised kokku seaduslikult nende territooriumil elavate teiste riikide kodanike õiglases kohtlemises ning toetavad integratsioonipoliitikat, mille eesmärk on muuta asjaomaste kodanike õigused ja kohustused sarnaseks oma kodanike õiguste ja kohustustega.

Artikkel 83

Ebaseadusliku sisserände ennetamine ja kontroll, tagasivõtmine

1.  

Lepinguosalised teevad koostööd ebaseadusliku sisserände tõkestamiseks ja kontrollimiseks. Sel eesmärgil lubavad Montenegro ja liikmesriigid tagasi kõik ebaseaduslikult teise lepinguosalise territooriumil viibivad oma kodanikud ning lepinguosalised lepivad kokku, et sõlmivad ja rakendavad täielikult tagasivõtmislepingut, sealhulgas kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute tagasivõtmise kohustust.

Liikmesriigid ning Montenegro annavad oma kodanikele asjakohased isikut tõendavad dokumendid ja laiendavad neile sel eesmärgil vajalikke haldusvõimalusi.

Ühenduse ja Montenegro vahelises elamisloata isikute tagasivõtmist käsitlevas lepingus määratakse kindlaks konkreetsed menetlused kodanike ja kolmandate riikide kodanike ning kodakondsuseta isikute tagasilubamise kohta.

2.  
Montenegro kohustub sõlmima tagasivõtmise lepingud teiste stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi riikidega.
3.  
Montenegro võtab kõik vajalikud meetmed kõigi käesolevas artiklis nimetatud lepingute paindlikuks ja kiireks rakendamiseks.
4.  
Stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu kehtestab teised ühismeetmed, mida saab võtta ebaseadusliku sisserände, sealhulgas inimkaubanduse ja ebaseaduslike rändevõrgustike, vältimiseks ja kontrolliks.

Artikkel 84

Rahapesu ja terrorismi rahastamine

1.  
Lepinguosalised teevad koostööd, et takistada oma rahandussüsteemide kasutamist rahapesuks seoses kuritegelikul teel, eeskätt uimastikuritegudest saadud tuludega ja terrorismi rahastamise eesmärgil.
2.  
Kõnealuse valdkonna koostöö hõlmab tehnilist ja haldusabi, eesmärgiga edendada määruste rakendamist ning selliste rahapesu ja terrorismi rahastamise vastaseks võitluseks vajalike standardite ja mehhanismide tõhusat toimimist, mis on samaväärsed ühenduse ja teiste selle valdkonna rahvusvaheliste ühenduste, eelkõige rahapesuvastase töökonna (FATF) poolt vastuvõetud rahvusvaheliste standardite ja mehhanismidega.

Artikkel 85

Koostöö ebaseaduslike uimastite valdkonnas

1.  
Lepinguosalised teevad oma volituste ja pädevuse piires koostööd, kindlustamaks tasakaalustatud ja integreeritud lähenemise uimastiküsimustele. Uimastipoliitika ja meetmetega püütakse tugevdada ebaseaduslike uimastite vastase võitluse struktuure, vähendada ebaseaduslike uimastite pakkumist, salakaubavedu ja nõudlust, parandada toimetulekut uimastite kuritarvitamise tagajärgedega tervisele ja ühiskonnale ning tõhustada kontrolli uimastite lähteainete üle.
2.  
Lepinguosalised lepivad kokku nende eesmärkide saavutamiseks vajalikes koostöömeetodites. Meetmed põhinevad ELi uimastikontrolli strateegiaga kooskõlas olevatel ühistel põhimõtetel.

Artikkel 86

Organiseeritud kuritegevuse ning muu ebaseadusliku tegevuse ennetamine ja selle vastu võitlemine

Lepinguosalised teevad koostööd nii organiseeritud kui muu kuritegevuse ja ebaseadusliku tegevuse ennetamises ja selle vastu võitlemises. Siia kuuluvad:

a) 

inimeste üle piiri toimetamine ja inimkaubandus;

b) 

ebaseaduslik majandustegevus, eriti sularaha ja mittesularahaliste maksevahendite võltsimine, ebaseaduslikud tehingud tööstusjäätmete, radioaktiivsete materjalide ning ebaseaduslike või võltsitud toodetega;

c) 

korruptsioon nii era- kui riigisektoris, eriti kui see seostub läbipaistmatute haldustavadega;

d) 

maksupettus;

e) 

identiteedivargus;

f) 

uimastite ja psühhotroopsete ainete salakaubavedu;

g) 

ebaseaduslik relvakaubandus;

h) 

dokumentide võltsimine;

i) 

kaupade, sealhulgas autode ebaseaduslik üle piiri toimetamine ja salakaubavedu;

j) 

küberkuritegevus.

Montenegro teeb Euroopa ühendusega tihedat koostööd valeraha valmistamise ennetamisel, et võidelda paberraha ja müntide võltsimise vastu ning lõpetada selline territooriumil ilmneda võiv tegevus ja selle eest karistada. Ennetamise tasandil seab Montenegro eesmärgiks asjaomastes ühenduse õigusaktides sätestatud sarnaste meetmete rakendamise ning ühinemise kõnealust valdkonda käsitlevate rahvusvaheliste konventsioonidega. Montenegro võib kasu saada ühenduse antavast toetusest vahetamisele, abile ja koolitusele valerahavastase võitluse valdkonnas. Edendatakse piirkondlikku koostööd ning tunnustatud rahvusvaheliste standardite järgimist organiseeritud kuritegevusega võitlemisel.

Artikkel 87

Terrorismivastane võitlus

Lepinguosalised kohustuvad kooskõlas rahvusvaheliste konventsioonidega, mille osalised nad on, ning kooskõlas oma vastavate seaduste ja määrustega tegema koostööd, et ennetada ja tõkestada terroriakte ja nende rahastamist:

a) 

ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1373 (2001) ja teiste asjaomaste ÜRO resolutsioonide, rahvusvaheliste konventsioonide ja juriidiliste dokumentide täieliku rakendamise raames;

b) 

vahetades kooskõlas rahvusvaheliste ja riiklike õigusaktidega teavet terrorirühmituste ja nende toetusvõrgustike kohta;

c) 

vahetades kogemusi terrorismivastase võitluse vahendite ja meetodite, tehnilise valdkonna, koolituse ja terrorismi ennetamise kohta.



VIII JAOTIS

KOOSTÖÖPOLIITIKA

Artikkel 88

1.  
Ühendus ja Montenegro seavad sisse tiheda koostöö, mille eesmärgiks on kaasa aidata Montenegro arengule ja kasvupotentsiaalile. Selline koostöö tugevdab olemasolevaid majandussidemeid võimalikult laiaulatuslikult mõlema lepinguosalise kasuks.
2.  
Määratakse kindlaks tegevuspõhimõtted ja muud meetmed, et kiirendada Montenegro jätkusuutlikku majanduslikku ja sotsiaalset arengut. Nende meetmetega tagatakse algusest peale keskkonnaküsimuste arvessevõtmine ja seotus harmoonilise sotsiaalse arengu nõuetega.
3.  
Koostööpoliitika integreeritakse piirkondlikku koostööraamistikku. Erilist tähelepanu pööratakse meetmetele, mis edendavad koostööd Montenegro ning tema naaberriikide, sealhulgas ELi liikmesriikide vahel, aidates seega kaasa piirkondlikule stabiilsusele. Stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu määratleb kooskõlas Euroopa partnerlusega järgnevalt kirjeldatud koostöövaldkondade prioriteedid.

Artikkel 89

Majandus- ja kaubanduspoliitika

Ühendus ja Montenegro hõlbustavad majandusreformi läbiviimist koostöö abil, mille eesmärk on parandada teineteise majanduse põhialuste mõistmist ning majanduspoliitika kavandamist ja rakendamist turumajanduses.

Kõnealustel eesmärkidel teevad ühendus ja Montenegro koostööd, et:

a) 

vahetada teavet makromajanduslike tulemuste ja väljavaadete ning arengustrateegiate kohta;

b) 

analüüsida ühiselt vastastikust huvi pakkuvaid majandusküsimusi, sealhulgas majanduspoliitika kujundamist ja selle rakendamise vahendeid, ja

c) 

edendada laiaulatuslikumat koostööd, et kiirendada oskusteabe sissevoolu ja juurdepääsu uutele tehnoloogiatele.

Montenegro jätkab püüdlusi rajada toimiv turumajandus ning ühtlustada oma poliitika järk-järgult majandus- ja rahaliidu stabiilsusele suunatud poliitikaga. Montenegro ametiasutuste taotlusel võib ühendus anda abi selleks, et toetada Montenegro jõupingutusi sellega seoses.

Lisaks on koostöö eesmärgiks õigusriigi põhimõtte tugevdamine majandusvaldkonnas stabiilse ja mittediskrimineeriva kaubandusküsimusi käsitleva õigusraamistiku kaudu.

Koostöö kõnealuses valdkonnas hõlmab ka Euroopa majandus- ja rahaliidu põhimõtteid ning tegevust käsitlevat teabevahetust.

Artikkel 90

Statistikaalane koostöö

Lepinguosaliste vahelises koostöös keskendutakse eelkõige ühenduse õigustikust lähtuvatele prioriteetidele statistikavaldkonnas, sealhulgas majandus-, kaubandus-, rahapoliitika- ja finantsvaldkonnas. Eelkõige on see suunatud tõhusa ja jätkusuutliku statistikasüsteemi väljaarendamisele, mis oleks võimeline esitama usaldusväärseid, objektiivseid ja täpseid andmeid, mis on vajalikud Montenegro ülemineku- ja reformiprotsessi kavandamiseks ja järelevalveks. Koostöö tulemusel peaks Montenegro statistikaamet suutma paremini täita oma kodanike ja rahvusvaheliste klientide vajadusi nii avalikus kui erasektoris. Statistikasüsteem peaks olema kooskõlas ÜRO statistikaalaste põhimõtete, Euroopa statistika tegevusjuhise ja Euroopa statistikaõiguse sätetega ning seda tuleb arendada ühenduse õigustikuga ühtlustamise suunas. Lepinguosalised teevad koostööd eelkõige selleks, et tagada üksikandmete konfidentsiaalsus, tõhustada järk-järgult Euroopa statistikasüsteemi andmete kogumist ja edastamist ning vahetada töömeetodeid, oskusteabe ja koolituse edastamist käsitlevat teavet.

Artikkel 91

Pangandus, kindlustus ja muud finantsteenused

Montenegro ja ühenduse koostöös keskendutakse ühenduse õigustikust lähtuvatele prioriteetidele pangandus-, kindlustus- ja finantsteenuste valdkonnas. Lepinguosaliste vahelise koostöö eesmärk on luua ja välja arendada sobiv raamistik ausal konkurentsil põhineva ning võrdseid võimalusi tagava pangandus-, kindlustus- ja finantsteenuste sektori edendamiseks Montenegros.

Artikkel 92

Koostöö sisekontrolli ja välisauditi valdkonnas

Lepinguosaliste koostöö keskendub ühenduse õigustikust lähtuvatele prioriteetidele avaliku sektori sisefinantskontrolli ja välisauditi valdkonnas. Lepinguosaliste vahelise koostöö eesmärk on eelkõige arendada asjaomaste õigusaktide väljatöötamise ja vastuvõtmise kaudu Montenegros välja läbipaistvad, tõhusad ja majanduslikult tasuvad avaliku sektori sisefinantskontrolli ja välisauditi süsteemid (mis hõlmaksid finantsjuhtimist, -kontrolli ja funktsionaalselt sõltumatut siseauditit), mis oleksid kooskõlas rahvusvaheliselt tunnustatud standardite ja metoodika ning ELi parimate tavadega. Koostöö peaks keskenduma ka kõrgeima auditeerimisasutuse suutlikkuse tõstmisele Montenegros. Ülalnimetatud nõuetest tulenevate koostööd ja ühtlustamist käsitlevate kohustuste täitmiseks peaks koostöö keskenduma ka finantsjuhtimise ja –kontrolli ning siseauditi kesksete ühtlustamisüksuste asutamisele ja nende tugevdamisele.

Artikkel 93

Investeeringute soodustamine ja kaitse

Lepinguosaliste pädevuste piires toimuva investeeringute soodustamise ja kaitse alase koostöö eesmärk on luua soodsad võimalused nii riigisisesteks kui väliserainvesteeringuteks, mis on Montenegro majanduse ning tööstuse elavdamise seisukohast väga olulised. Koostöö eesmärk on Montenegro jaoks eelkõige investeeringuid soodustava ja kaitsva õigusliku raamistiku tõhustamine.

Artikkel 94

Tööstusalane koostöö

Koostöö eesmärk on Montenegro tööstuse ja tööstussektorite ajakohastamine ning ümberkorraldamine. Koostöö peaks hõlmama ka ettevõtjate vahelist koostööd tööstuse valdkonnas eesmärgiga tugevdada erasektorit tingimustel, mis tagavad keskkonnakaitse.

Tööstusalase koostöö algatused kajastavad lepinguosaliste kindlaks määratud prioriteete. Neis võetakse arvesse tööstuse arendamise piirkondlikke aspekte, edendades vajaduse korral piiriülest partnerlust. Algatuste eesmärgiks on eelkõige ettevõtjatele sobiva raamistiku loomine, juhtimisalase oskusteabe parandamine ning turgude, turu läbipaistvuse ja ettevõttesõbraliku keskkonna edendamine. Erilist tähelepanu tuleb pöörata tõhusate ekspordiedendamismeetmete kehtestamisele Montenegros.

Koostöös võetakse arvesse tööstuspoliitika valdkonda käsitlevat ühenduse õigustikku.

Artikkel 95

Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad

Lepinguosaliste vahelise koostöö eesmärk on erasektori väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate arendamine ja tugevdamine ning uute ettevõtjate asutamine valdkondades, mis võimaldavad ettevõtjate potentsiaalset kasvu ning ühenduse ja Montenegro väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate vahelist koostööd. Koostöös võetakse nõuetekohaselt arvesse väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid käsitlevaid ühenduse õigusaktidest lähtuvaid prioriteete ning Euroopa väikeettevõtete hartas sätestatud põhimõtteid.

Artikkel 96

Turism

Lepinguosaliste vahelise turismikoostöö eesmärk on eelkõige turismialase teabe edastamise tõhustamine rahvusvaheliste võrgustike, andmebaaside jms abil, turismivaldkonnas investeeringuid soodustavate infrastruktuuride arendamise julgustamine ja Montenegro osalemine olulistes Euroopa turismiorganisatsioonides. Koostöö on suunatud ka ühise tegutsemise võimaluste uurimisele ja turismiettevõtjate, ekspertide, valitsuste ning nende pädevate ametiasutuste vahelise koostöö tugevdamisele turismivaldkonnas, samuti oskusteabe vahetamisele (koolituste, vahetuste ja seminaride kaudu). Koostöö aluseks on ühenduse õigustiku kõnealust valdkonda käsitlevad õigusaktid.

Koostööpoliitikat võib integreerida piirkondlikku koostööraamistikku.

Artikkel 97

Põllumajandus- ja agrotööstussektor

Lepinguosaliste vahelist koostööd arendatakse kõigis ühenduse õigustiku põllumajandusvaldkonnaga seotud prioriteetsetes valdkondades, samuti veterinaaria ja fütosanitaaria alal. Koostöö eesmärk on eelkõige ajakohastada ja ümber kujundada Montenegro põllumajandus- ja agrotööstussektor, et see vastaks ühenduse sanitaarnõuetele, parandada veemajandust ja maaelu arengut ning arendada Montenegro metsandussektorit, samuti toetada Montenegro õigusaktide ja tavade järkjärgulist ühtlustamist ühenduse eeskirjade ja standarditega.

Artikkel 98

Kalandus

Lepinguosalised uurivad võimalusi ühist huvi pakkuvate vastastikku kasulike valdkondade kindlaksmääramiseks kalandussektoris. Koostöös võetakse nõuetekohaselt arvesse ühenduse õigustikust lähtuvaid prioriteete kalanduse valdkonnas, sealhulgas rahvusvahelisi kohustusi kalavarude majandamise ja säilitamise rahvusvaheliste ja piirkondlike organisatsioonide eeskirjade raames.

Artikkel 99

Toll

Lepinguosalised alustavad kõnealuses valdkonnas koostööd, mille eesmärk on tagada kõikide kaubanduse vallas vastuvõetavate sätete vastavus ja saavutada Montenegro tollisüsteemi ühtlustamine ühenduse tollisüsteemiga, aidates seeläbi rajada teed käesoleva lepingu alusel kavandatud liberaliseerimismeetmetele ning Montenegro tollialaste õigusaktide järk-järgulisele ühtlustamisele ühenduse õigustikuga.

Koostöös võetakse nõuetekohaselt arvesse ühenduse õigustikust lähtuvaid prioriteete tolliküsimustes.

Lepinguosaliste vastastikuse tollialase haldusabi eeskirjad on sätestatud protokollis nr 6.

Artikkel 100

Maksustamine

Lepinguosalised alustavad koostööd maksustamise valdkonnas, võttes sealhulgas meetmeid Montenegro maksusüsteemi edasiseks ajakohastamiseks ja maksukorralduse edasiseks ümberkujundamiseks, et tagada maksukogumise tõhusus ning tugevdada maksupettuse vastast võitlust.

Koostöös võetakse nõuetekohaselt arvesse ühenduse õigustikust lähtuvaid prioriteete maksukorralduse ja kahjustava maksukonkurentsi vastase võitluse valdkonnas. Kahjustava maksukonkurentsi kaotamine peaks toimuma kooskõlas nõukogus 1. detsembril 1997. aastal vastu võetud äriühingute maksustamise juhendi põhimõtetega.

Koostöö hõlmab läbipaistvuse parandamist ja korruptsioonivastast võitlust ning teabevahetust liikmesriikidega eesmärgiga hõlbustada maksupettuse, maksudest kõrvalehoidmise ja maksustamise vältimise vastase võitluse meetmete kehtestamist. Montenegro viib lõpule OECD tulu- ja kapitalimaksu näidiskonventsioonil ja OECD maksuküsimustealase teabevahetuse näidisleppel põhinevate kahepoolsete lepingute sõlmimise liikmesriikidega, juhul kui taotlev liikmesriik on nendega liitunud.

Artikkel 101

Koostöö sotsiaalküsimustes

Tööhõivega seoses keskendutakse lepinguosaliste vahelises koostöös eelkõige tööbüroode ja karjäärinõuandlate teenuste parandamisele, pakkudes abimeetmeid ja edendades kohalikku arengut tööstus- ja tööturu ümberkorraldamise toetamiseks. Koostöö hõlmaks ka selliseid meetmeid nagu uurimised, ekspertide vahetus ning teabe- ja koolitustegevus.

Lepinguosalised teevad koostööd majandusreformi ja majandusliku integratsiooni taustal tööhõivepoliitika ajakohastamise soodustamiseks Montenegros. Koostöö eesmärk on ka toetada Montenegro sotsiaalkindlustussüsteemide kohandamist vastavalt uutele majanduslikele ja sotsiaalsetele nõuetele ning koostöö raames kohandatakse Montenegros kehtivaid töötingimusi ning meeste ja naiste, puuetega inimeste ning vähemusrühmadesse kuuluvate inimeste võrdseid võimalusi käsitlevaid õigusakte, samuti on eesmärkide hulgas töötajate tervise ja ohutuse kaitse parandamine, võttes aluseks asjaomase ühenduses kehtiva kaitsetaseme. Montenegro tagab ILO põhikonventsioonide järgimise ja nende tõhusa rakendamise.

Koostöös võetakse nõuetekohaselt arvesse ühenduse õigustikust lähtuvaid prioriteete kõnealuses valdkonnas.

Artikkel 102

Haridus ja koolitus

Lepinguosaliste vahelise koostöö eesmärk on tõsta üldhariduse, kutsehariduse, koolituse ning noorsoopoliitika ja noorsootöö, sealhulgas mitteametliku hariduse taset Montenegros. Kõrgharidussüsteemi prioriteediks on valitsustevahelise Bologna protsessi raames Bologna deklaratsiooni eesmärkide saavutamine.

Lepinguosaliste vahelise koostöö eesmärk on ka tagada, et kõikidele hariduse ja koolituse tasemetele juurdepääsul Montenegros ei diskrimineerita kedagi soo, nahavärvi, rahvuse ega usutunnistuse tõttu.

Ühenduse vastavad programmid ja vahendid aitavad kaasa Montenegro haridus- ja koolitusstruktuuride ning tegevuste ajakohastamisele.

Koostöös võetakse nõuetekohaselt arvesse ühenduse õigustikust lähtuvaid prioriteete kõnealuses valdkonnas.

Artikkel 103

Kultuurialane koostöö

Lepinguosalised edendavad kultuurikoostööd. Sellise koostöö eesmärk on muuhulgas üksikisikute, kogukondade ja rahvastevahelise vastastikuse mõistmise ja austuse suurendamine. Lepinguosalised kohustuvad ka tegema koostööd kultuurilise mitmekesisuse edendamisel, eelkõige UNESCO kultuurilise väljenduse mitmekesisuse kaitse ja edendamise konventsiooni raames.

Artikkel 104

Koostöö audiovisuaalvaldkonnas

Lepinguosalised teevad koostööd, et edendada Euroopa audiovisuaaltööstust ning toetada ühistootmist kino- ja televisioonivaldkonnas.

Koostöö hõlmab muu hulgas ajakirjanike ja teiste meediaasjatundjate koolitusprogramme ja -vahendeid ning tehnilist abi avalikele ja erameediakanalitele tugevdamaks nende sõltumatust, professionaalsust ja sidemeid Euroopa meediakanalitega.

Montenegro viib oma piiriülese ringhäälingu sisu reguleeriva poliitika kooskõlla EÜ poliitikaga ja ühtlustab oma asjaomased õigusaktid ühenduse õigustikuga. Erilist tähelepanu pöörab Montenegro satelliidi, maismaasagedusalade või kaabli kaudu edastavate programmide intellektuaalomandi õiguste omandamise küsimustele.

Artikkel 105

Infoühiskond

Koostööd arendatakse kõigis ühenduse õigustikust lähtuvates prioriteetides infoühiskonna alal. Sellega toetatakse peamiselt Montenegro asjaomase valdkonna poliitika ja õigusaktide järkjärgulist ühtlustamist ühenduse poliitika ja õigusaktidega.

Lepinguosaliste koostöö eesmärgiks on infoühiskonna edasine väljaarendamine Montenegros. Üldeesmärk on valmistada ühiskonda tervikuna ette digitaalajastuks, soodustada investeeringuid ning tagada elektrooniliste võrkude ja teenuste koostalitlusvõime.

Artikkel 106

Elektroonilised sidevõrgud ja -teenused Koostöö keskendub eelkõige ühenduse õigustikust lähtuvatele prioriteetidele nimetatud valdkonnas.

Lepinguosalised tugevdavad eelkõige koostööd elektrooniliste sidevõrkude ja elektrooniliste sideteenuste valdkonnas lõppeesmärgiga, et Montenegro võtab kolm aastat pärast käesoleva lepingu jõustumist nendes valdkondades üle ühenduse õigustiku.

Artikkel 107

Teave ja side

Ühendus ja Montenegro rakendavad vajalikke meetmeid vastastikuse teabevahetuse tõhustamiseks. Esikohal on programmid, mille kaudu jagatakse üldsusele põhilisi teadmisi ühenduse kohta ning kitsamat erialast teavet Montenegro erialaringkondadele.

Artikkel 108

Transport

Lepinguosaliste koostöö keskendub ühenduse õigustikust lähtuvatele prioriteetidele transpordivaldkonnas.

Koostöö eesmärk on eelkõige ümber kujundada ja ajakohastada Montenegro transpordiliike, parandada reisijate ja kaupade vaba liikumist, soodustada juurdepääsu transporditurule ja -vahenditele, sealhulgas sadamatele ja lennujaamadele. Peale selle võib koostööga toetada mitmeliigilise transpordi infrastruktuuri arengut peamistes üle-euroopalistes võrkudes ning esmajoones tugevdada piirkondlikke ühendusteid Kagu-Euroopas kooskõlas transpordi piirkondliku tuumvõrgu arendamise vastastikuse mõistmise memorandumiga. Koostöö eesmärgiks peaks olema saavutada ühendusega võrreldavad tegevusstandardid, viia Montenegro transpordisüsteem vastavusse ühenduse süsteemiga ning parandada keskkonnakaitset transpordivaldkonnas.

Artikkel 109

Energeetika

Koostöö keskendub eelkõige ühenduse õigustikust lähtuvatele energeetikaalastele prioriteetidele. Koostöös tuginetakse energiaühenduse lepingule ning seda arendatakse eesmärgiga liita Montenegro järk-järgult ühenduse energiaturuga. Koostöö võib hõlmata eelkõige:

a) 

energiapoliitika sõnastamist ja kavandamist, sealhulgas infrastruktuuri moderniseerimist, energiavarustuse parandamist ja mitmekesistamist ning energiaturule juurdepääsu parendamist, samuti transiidi hõlbustamist, ülekandmist ja jaotamist ning piirkondliku tähtsusega elektrivõrkude naaberriikidega vastastikuse seotuse taastamist;

b) 

energia säästmise soodustamist, energiakasutuse tõhusust, taastuvat energiat ning energia tootmise ja tarbimise keskkonnamõju uurimist;

c) 

energia kommunaalmajanduse ümberkorraldamise ja kõnealuse sektori ettevõtjate vahelise koostöö üldtingimuste sõnastamist.

Artikkel 110

Tuumaohutus

Lepinguosalised teevad koostööd tuumaohutuse ja kaitsemeetmete valdkonnas. Koostöö võib hõlmata järgmiseid teemasid:

a) 

lepinguosaliste kiirguskaitse-, tuumaohutuse- ja tuumamaterjalide üle arvestusepidamise ja kontrollialaste õigusnormide ajakohastamine ning järelevalveasutuste ja nende vahendite tugevdamine;

b) 

tuumaõnnetuste puhul ning hädaolukorraks valmisoleku ja üldiste tuumaohutusküsimuste kohta varajast teabeedastust käsitlevate Euroopa Liidu liikmesriikide või Euroopa Aatomienergiaühenduse ja Montenegro vaheliste kokkulepete soodustamise elavdamine vajaduse korral;

c) 

kolmandate osapoolte tuumaenergiaalane vastutus.

Artikkel 111

Keskkond

Lepinguosalised arendavad ja tugevdavad koostööd keskkonna valdkonnas elutähtsa eesmärgiga peatada olukorra edasine halvenemine ning alustavad keskkonnaolukorra parandamisega, eesmärgiga saavutada säästev areng.

Lepinguosalised alustavad eelkõige koostööd eesmärgiga tugevdada haldusstruktuure ja -korda, et tagada keskkonnaküsimuste strateegiline kavandamine ning kooskõlastamine asjaomaste huvitatud isikute vahel, ning keskenduvad Montenegro õigusaktide ühtlustamisele ühenduse õigustikuga. Koostöö peaks keskenduma ka strateegiate väljatöötamisele, et märkimisväärselt vähendada kohalikku, piirkondlikku ja piiriülest õhu- ja veesaastet, luua tõhus, puhas, säästev ja taastuv energia tootmise ja tarbimise raamistik ning viia läbi keskkonnamõju hindamine ja strateegiline keskkonna hindamine. Eritähelepanu pööratakse Kyoto protokolli ratifitseerimisele ja rakendamisele.

Artikkel 112

Koostöö teaduse ja tehnoloogia arengu valdkonnas

Lepinguosalised edendavad vastastikuse kasu põhimõttel koostööd mittesõjaliste teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse valdkonnas, pidades silmas vahendite kättesaadavust ning piisavat juurdepääsu lepinguosaliste asjaomastele programmidele, võttes arvesse intellektuaal-, tööstus- ja kaubandusomandi õiguste tõhusa kaitse asjakohaseid nõudeid.

Koostöös võetakse nõuetekohaselt arvesse ühenduse õigustikust lähtuvaid prioriteete teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse valdkonnas.

Artikkel 113

Piirkondlik ja kohalik areng

Lepinguosalised püüavad tugevdada piirkondliku ja kohaliku arengu alast koostööd eesmärgiga aidata kaasa majandusarengule ning vähendada regionaalset ebavõrdsust. Eritähelepanu pööratakse piiriülesele, riikide ning piirkondade vahelisele koostööle.

Koostöö aluseks on ühenduse õigustikust lähtuvad regionaalarengu valdkonna prioriteedid.

Artikkel 114

Avalik haldus

Koostöö eesmärk on tagada tõhusa ja vastutustundliku avaliku halduse areng Montenegros, eelkõige toetada õigusriigi ellurakendamist, riiklike institutsioonide nõuetekohast toimimist Montenegro elanike heaks üldiselt ning ELi ja Montenegro vaheliste suhete sujuvat arengut.

Kõnealuse valdkonna koostöös keskendutakse institutsioonide ülesehitamisele, sealhulgas läbipaistvate ja erapooletute töölevõtumenetluste väljaarendamisele ja kohaldamisele, personalijuhtimisele, karjääri kujundamisele avalikus teenistuses, pidevale koolitusele, eetiliste tõekspidamiste edendamisele avalikus halduses. Koostöö hõlmab kõiki avaliku halduse tasandeid, sealhulgas kohalikke omavalitsusi.



IX JAOTIS

FINANTSKOOSTÖÖ

Artikkel 115

Stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu eesmärkide saavutamiseks ja vastavalt artiklitele 5, 116 ja 118 võib Montenegro saada ühenduselt rahalist abi toetuste ja laenudena, sealhulgas laenuna Euroopa Investeerimispangast. Ühenduse abi antakse tingimusel, et tehakse täiendavaid edusamme Kopenhaageni poliitiliste kriteeriumide täitmisel ning eelkõige Euroopa partnerluse eriprioriteetide järgimisel. Arvesse võetakse ka stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessis osalevate riikide iga-aastastes aruannetes esitatud tulemusi, eelkõige seoses abisaajate edusammudega demokraatlike, majandus- haldusreformide ning muude nõukogu järelduste täitmisel, eelkõige kohandamiskavade käsitlemise kohta. Montenegrole antav abi peab vastama vajadustele, valitud prioriteetidele, summade kasutamise ja tagasimaksmise võimele ning majanduse ümberkujundamiseks võetud meetmetele.

Artikkel 116

Toetusena antav rahaline abi kaetakse tegevusmeetmetest, mis on ette nähtud nõukogu asjaomase määrusega mitmeaastase näidisprogrammi raames ja iga-aastase tegevuskava alusel, mille ühendus käivitab pärast konsultatsioone Montenegroga.

Ühenduse rahaline abi võib hõlmata kõiki koostöövaldkondi, erilist tähelepanu pööratakse õigus-, vabadus- ja turvalisusküsimustele ning õigusaktide ühtlustamisele ja majanduse arengule ning keskkonnakaitsele.

Artikkel 117

Montenegro palvel ning erivajaduse korral võib ühendus koostöös rahvusvaheliste finantsinstitutsioonidega uurida erandkorras makromajandusliku finantsabi andmise võimalust teatavatel tingimustel ning võttes arvesse rahaliste vahendite olemasolu. Kõnealuse abi andmisel lähtutakse tingimustest, mis tuleb kehtestada Montenegro ning Rahvusvahelise Valuutafondi vahel kokkulepitud programmi raames.

Artikkel 118

Olemasolevate vahendite optimaalse kasutamise huvides tagavad lepinguosalised, et ühenduse abi kooskõlastatakse muudest allikatest pärineva, näiteks liikmesriikide, muude riikide ja rahvusvaheliste finantsinstitutsioonide antava abiga.

Seetõttu vahetavad lepinguosalised korrapäraselt teavet kõikide abi allikate kohta.



X JAOTIS

INSTITUTSIOONILISED, ÜLD- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 119

Käesolevaga luuakse stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu, kes jälgib käesoleva lepingu kohaldamist ja rakendamist. Nõukogu koguneb selleks korrapäraselt, asjakohases koosseisus ning alati, kui asjaolud seda nõuavad. Stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu vaatab läbi kõik lepingu raamistikust tulenevad olulised küsimused ning kõik muud vastastikust huvi pakkuvad kahepoolsed või rahvusvahelised küsimused.

Artikkel 120

1.  
Stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogusse kuuluvad ühelt poolt Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni liikmed ning teiselt poolt Montenegro valitsuse liikmed.
2.  
Stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu kehtestab oma töökorra.
3.  
Vastavalt töökorras sätestatud tingimustele võivad stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu liikmed määrata endale esindajad.
4.  
Stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu eesistujaks on vastavalt töökorras sätestatule vaheldumisi ühenduse esindaja ja Montenegro esindaja.
5.  
Euroopa Investeerimispangaga seotud küsimuste korral võtab panga esindaja vaatlejana stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu tööst osa.

Artikkel 121

Käesoleva lepingu eesmärkide saavutamiseks on stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogul õigus teha otsuseid käesolevas lepingus ettenähtud juhtude ulatuses. Tehtud otsused on lepinguosaliste jaoks siduvad ning lepinguosalised võtavad nende rakendamiseks vajalikud meetmed. Stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu võib anda ka asjakohaseid soovitusi. Komitee koostab oma otsused ja soovitused lepinguosaliste omavahelisel kokkuleppel.

Artikkel 122

1.  
Stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu kohustuste täitmisel abistab teda stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitee, kuhu kuuluvad ühelt poolt Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni esindajad ning teiselt poolt Montenegro valitsuse esindajad.
2.  
Oma töökorras määrab stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu kindlaks stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitee kohustused, mille hulka kuulub stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu kohtumiste ettevalmistamine, lisaks määrab nõukogu komitee töökorralduse.
3.  
Stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu võib oma pädevusi delegeerida stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomiteele. Sellisel juhul teeb stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitee otsused artiklis 121 sätestatud tingimuste kohaselt.

Artikkel 123

Stabilisatsiooni- ja assotsieerimiskomitee võib moodustada allkomiteesid. Stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitee asutab käesoleva lepingu nõuetekohaseks jõustamiseks vajalikud allkomiteed enne käeoleva lepingu jõustumisele järgneva aasta lõppu.

Luuakse rändeküsimustega tegelev allkomitee.

Artikkel 124

Stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu võib asutada muid erikomiteesid või asutusi, mis aitavad nõukogu tema kohustuste täitmisel. Stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu määratleb oma töökorras kõnealuste komiteede ja organite koosseisu ja ülesanded ning nende tegutsemiseeskirjad.

Artikkel 125

Käesolevaga asutatakse parlamentaarne stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitee. Parlamentaarne stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitee on foorumiks, kus Montenegro parlamendi ja Euroopa Parlamendi liikmed saavad kohtuda ja mõtteid vahetada. Komitee tuleb kokku enda määratud ajavahemike tagant.

Parlamentaarsesse stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomiteesse kuuluvad Euroopa Parlamendi liikmed ja Montenegro parlamendi liikmed.

Parlamentaarne stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu kehtestab oma töökorra.

Parlamentaarse stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu eesistujaks on vastavalt töökorras sätestatule vaheldumisi Euroopa Parlamendi liige ja Montenegro parlamendi liige.

Artikkel 126

Mõlemad lepinguosalised kohustuvad käesoleva lepingu reguleerimisalas tagama, et teise lepinguosalise füüsilisi ja juriidilisi isikuid ei diskrimineerita võrreldes tema enda kodanikega pääsemisel lepinguosaliste pädevatesse kohtutesse ja haldusasutustesse, et kaitsta oma isiklikke ja omandiõigusi.

Artikkel 127

Käesolevas lepingus sätestatu ei takista lepinguosalisel võtmast meetmeid:

a) 

mida ta peab vajalikuks, et vältida oma oluliste julgeolekuhuvidega vastuolus oleva teabe avalikustamist;

b) 

mis on seotud relvade, laskemoona või sõjatarvikute tootmise või nendega kauplemisega või kaitsevajadusteks asendamatu teadus- või arendustöö või tootmisega, tingimusel et need meetmed ei halvenda konkurentsitingimusi selliste toodete suhtes, mis ei ole eriomaselt sõjalise otstarbega;

c) 

mida ta peab enda julgeoleku seisukohalt vajalikuks korrakaitset mõjutavate tõsiste siseriiklike rahutuste, sõja või sõjaohtu kujutavate tõsiste rahvusvaheliste pingete korral või selleks, et täita oma kohustusi, mis ta on endale võtnud rahu ja rahvusvahelise julgeoleku säilitamiseks.

Artikkel 128

1.  

Käesoleva lepinguga reguleeritavates valdkondades ja ilma et see piiraks lepingus sisalduvate erisätete kohaldamist:

a) 

ei tohi meetmed, mida Montenegro rakendab ühenduse suhtes, põhjustada diskrimineerimist liikmesriikide, nende kodanike ega äriühingute vahel;

b) 

ei tohi meetmed, mida ühendus rakendab Montenegro suhtes, põhjustada diskrimineerimist Montenegro kodanike ega Montenegro äriühingute vahel.

2.  
Lõike 1 sätted ei piira lepinguosaliste õigust kohaldada oma asjakohaseid maksualaseid õigusnorme maksumaksjate suhtes, kes ei ole oma elu- või asukoha poolest ühesuguses olukorras.

Artikkel 129

1.  
Lepinguosalised võtavad kõik üld- ja erimeetmed, mida on vaja käesolevast lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks. Nad tagavad käesolevas lepingus sätestatud eesmärkide saavutamise.
2.  
Lepinguosalised lepivad kokku, et mõlema lepinguosalise taotlusel peavad nad viivitamata sobivate kanalite kaudu nõu, et arutada käesoleva lepingu tõlgendamise või rakendamisega seotud küsimusi ja muid omavaheliste suhete asjakohaseid tahke.
3.  

Mõlemad lepinguosalised suunavad stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogule vaidlused, mis on seotud käesoleva lepingu kohaldamise või tõlgendamisega. Sellisel juhul kohaldatakse artiklit 130 ja vajadusel ka protokolli nr 7.

Stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu võib vaidluse lahendada siduva otsusega.

4.  

Kui üks lepinguosaline leiab, et teine lepinguosaline ei ole täitnud käesoleva lepingu järgset kohustust, võib ta võtta asjakohaseid meetmeid. Enne meetmete võtmist, välja arvatud eriti pakilistel juhtudel, esitab ta stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogule kogu asjakohase teabe, mida on vaja olukorra põhjalikuks uurimiseks, et leida lepinguosalistele vastuvõetav lahendus.

Meetmete valimisel tuleb eelistada neid, mis segavad käesoleva lepingu toimimist kõige vähem. Nendest meetmetest teatatakse viivitamata stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogule ja teise lepinguosalise taotlusel arutatakse neid meetmeid stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogus, stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitees või mõnes muus artiklite 123 või 124 alusel loodud organis.

5.  
Lõigete 2, 3 ja 4 sätted ei mõjuta ega piira mingil viisil artiklite 32, 40, 41, 42, 46 ja protokolli nr 3 kohaldamist (Päritolustaatusega toodete ja halduskoostöö meetodite mõiste määratlemine).

Artikkel 130

1.  

Kui lepinguosaliste vahel tekkib vaidlus käesoleva lepingu tõlgendamise või kohaldamise kohta, esitab lepinguosaline vaidluse lahendamiseks teisele lepinguosalisele ning stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogule ametliku taotluse.

Kui lepinguosaline on arvamusel, et teise lepinguosalise vastuvõetud meede või teise lepinguosalise tegutsemata jätmine kujutab käesoleva lepingu tingimuste kohaselt tema kohustuste täitmata jätmist, annab vaidluse lahendamise ametlik taotlus põhjuse selliseks arvamuseks ja näitab vastavalt juhtumile, et lepinguosaline võib võtta meetmeid vastavalt artikli 129 lõikele 4.

2.  
Lepinguosalised püüavad leida vaidlustele lahenduse heas usus toimuvate konsultatsioonide kaudu stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogus ja muudes lõikes 3 sätestatud organites, eesmärgiga saavutada võimalikult kiiresti mõlemale lepinguosalisele vastuvõetav lahendus.
3.  

Lepinguosalised esitavad stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogule olukorra põhjalikuks uurimiseks vajaliku asjakohase teabe.

Kuni vaidlusele lahenduse leidmiseni arutatakse seda igal stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu istungil, välja arvatud juhul, kui ei ole algatatud protokollis nr 7 sätestatud vahekohtumenetlust. Vaidlus peetakse lahendatuks, kui stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu on teinud vastavalt artikli 129 lõikele 3 vaidluse lahendamiseks siduva otsuse, või kui ta teatab, et vaidlus on lõppenud.

Vaidlusi käsitlevaid konsultatsioone võib pidada ka stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitee istungitel või vastavalt lepinguosaliste vahel kokkulepitule artikli 123 või 124 alusel loodud asjaomastes komiteedes või organites, või mõlema lepinguosalise taotlusel. Konsultatsioone võib pidada ka kirjalikult.

Konsultatsioonide käigus avaldatud teave on konfidentsiaalne.

4.  
Protokolli nr 7 kohaldamisalasse jäävate küsimuste puhul võib kumbki lepinguosaline vastavalt protokollile esitada vaidlusaluse küsimuse lahendamiseks vahekohtule, kui lepinguosalised ei ole suutnud vaidlust lahendada kahe kuu jooksul pärast vaidluse lahendamise menetluse algatamist vastavalt lõikele 1.

Artikkel 131

Kuni üksikisikute ja ettevõtjate ühesuguste õiguste saavutamiseni käesoleva lepingu kontekstis, ei mõjuta käesolev leping neid õigusi, mis tagatakse üksikisikutele ja ettevõtjatele ühelt poolt üht või mitut liikmesriiki ja teiselt poolt Montenegrot siduvate kehtivate lepingutega.

Artikkel 132

Montenegro ühenduse programmides osalemise üldtingimused on sätestatud protokollis nr 8.

I kuni VII lisa ning protokollid nr 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7 ja 8 moodustavad käesoleva lepingu lahutamatu osa.

Artikkel 133

Käesolev leping sõlmitakse määramata ajaks.

Kumbki lepinguosaline võib käesoleva lepingu üles öelda, teatades sellest teisele lepinguosalisele. Käesolev leping kaotab kehtivuse kuue kuu möödumisel sellise teatamise kuupäevast.

Kumbki lepinguosaline võib lepingu täitmise koheselt peatada, kui teine lepinguosaline ei pea kinni käesoleva lepingu põhiosast.

Artikkel 134

Käesolevas lepingus tähistab mõiste „lepinguosalised” ühelt poolt ühendust või liikmesriike või ühendust ja liikmesriike vastavalt nende volitustele ning teiselt poolt Montenegro Vabariiki.

Artikkel 135

Käesolevat lepingut kohaldatakse ühelt poolt nende territooriumide suhtes, kus kohaldatakse Euroopa Ühenduse ning Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut nendes lepingutes sätestatud tingimustel, ja teiselt poolt Montenegro territooriumi suhtes.

Artikkel 136

Käesoleva lepingu hoiulevõtja on Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär.

Artikkel 137

Käesolev leping on koostatud kahes eksemplaris bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari ning Montenegros kasutatavas ametlikus keeles, kusjuures kõik need tekstid on võrdselt autentsed.

Artikkel 138

Lepinguosalised kiidavad käesoleva lepingu heaks oma menetluste kohaselt.

Käesolev leping jõustub sellise teise kuu esimesel päeval, mis järgneb kuupäevale, mil lepinguosalised teatavad teineteisele, et esimeses lõigus nimetatud menetlused on lõpule viidud.

Artikkel 139

Vaheleping

Lepinguosalised lepivad kokku, et kui enne käesoleva lepingu jõustumiseks vajalike menetluste lõpuleviimist kohaldatakse käesoleva lepingu teatavaid osi, eelkõige kaupade vaba liikumist ja asjakohaseid transporti käsitlevaid sätteid ühenduse ja Montenegro vahelise vahelepingu alusel, tähendab mõiste „käesoleva lepingu jõustumiskuupäev” käesoleva lepingu IV jaotise artiklites 73, 74 ja 75, protokollides nr 1, 2, 3, 4, 5, 6 ja 7 ning asjakohastes sätetes protokollis nr 4 vahelepingu jõustumiskuupäeva seoses neis sätetes sisalduvate kohustustega.

Съставено в Люксембург, на петнайсти октомври две хиляди и седма година.

Hecho en Luxemburgo, el quince de octubre de dos mil siete.

V Lucemburku dne patnáctého října dva tisíce sedm.

Udfærdiget i Luxembourg den femtende oktober to tusind og syv.

Geschehen zu Luxemburg am fünfzehnten Oktober zweitausendsieben.

Kahe tuhande seitsmenda aasta oktoobrikuu viieteistkümnendal päeval Luxembourgis.

Έγινε στo Λουξεμβούργο, στις δέκα πέντε Οκτωβρίου δύο χιλιάδες επτά.

Done at Luxembourg on the fifteenth day of October in the year two thousand and seven.

Fait à Luxembourg, le quinze octobre deux mille sept.

Fatto a Lussemburgo, addì quindici ottobre duemilasette.

Luksemburgā, divtūkstoš septītā gada piecpadsmitajā oktobrī.

Priimta du tūkstančiai septintųjų metų spalio penkioliktą dieną Liuksemburge.

Kelt Luxembourgban, a kétezer-hetedik év október tizenötödik napján.

Magħmul fil-Lussemburgu, fil-ħmistax-il jum ta’ Ottubru tas-sena elfejn u sebgħa.

Gedaan te Luxemburg, de vijftiende oktober tweeduizend zeven.

Sporządzono w Luksemburgu dnia piętnastego października roku dwa tysiące siódmego.

Feito em Luxemburgo, em quinze de Outubro de dois mil e sete.

Întocmit la Luxembourg, la cincisprezece octombrie două mii șapte.

V Luxemburgu dňa pätnásteho októbra dvetisícsedem.

V Luxembourgu, dne petnajstega oktobra leta dva tisoč sedem.

Tehty Luxemburgissa viidentenätoista päivänä lokakuuta vuonna kaksituhattaseitsemän.

Som skedde i Luxemburg den femtonde oktober tjugohundrasju.

Sačinjeno u Luksemburgu petnaestog oktobra dvije hiljade i sedme godine.

Pour le Royaume de Belgique

Voor het Koninkrijk België

Für das Königreich Belgien

signatory

Cette signature engage également la Communauté française, la Communauté flamande, la Communauté germanophone, la Région wallonne, la Région flamande et la Région de Bruxelles-Capitale.

Deze handtekening verbindt eveneens de Vlaamse Gemeenschap, de Franse Gemeenschap, de Duitstalige Gemeenschap, het Vlaamse Gewest, het Waalse Gewest en het Brussels Hoofdstedelijk Gewest.

Diese Unterschrift bindet zugleich die Deutschsprachige Gemeinschaft, die Flämische Gemeinschaft, die Französische Gemeinschaft, die Wallonische Region, die Flämische Region und die Region Brüssel-Hauptstadt.

За Република България

signatory

Za Českou republiku

signatory

På Kongeriget Danmarks vegne

signatory

Für die Bundesrepublik Deutschland

signatory

Eesti Vabariigi nimel

signatory

Thar cheann Na hÉireann

For Ireland

signatory

Για την Ελληνική Δημοκρατία

signatory

Por el Reino de España

signatory

Pour la République française

signatory

Per la Repubblica italiana

signatory

Για την Κυπριακή Δημοκρατία

signatory

Latvijas Republikas vārdā

signatory

Lietuvos Respublikos vardu

signatory

Pour le Grand-Duché de Luxembourg

signatory

A Magyar Köztársaság részéről

signatory

Għal Malta

signatory

Voor het Koninkrijk der Nederlanden

signatory

Für die Republik Österreich

signatory

W imieniu Rzeczypospolitej Polskiej

signatory

Pela República Portuguesa

signatory

Pentru România

signatory

Za Republiko Slovenijo

signatory

Za Slovenskú republiku

signatory

Suomen tasavallan puolesta

För Republiken Finland

signatory

För Konungariket Sverige

signatory

For the United Kingdom of Great Britain and Northern Ireland

signatory

За Европейската общност

Por las Comunidades Europeas

Za Evropská společenství

For De Europæiske Fællesskaber

Für die Europäischen Gemeinschaften

Euroopa ühenduste nimel

Για τις Ευρωπαϊκές Κοινότητες

For the European Communities

Pour les Communautés européennes

Per le Comunità europee

Eiropas Kopienu vārdā

Europos Bendrijų vardu

Az Európai Közösségek részéről

Għall-Komunitajiet Ewropej

Voor de Europese Gemeenschappen

W imieniu Wspólnot Europejskich

Pelas Comunidades Europeias

Pentru Comunitatea Europeană

Za Európske spoločenstvá

Za Evropske skupnosti

Euroopan yhteisöjen puolesta

På europeiska gemenskapernas vägnar

signatory

signatory

U ime Republike Crne Gore

signatory

I LISA



Ia LISA

MONTENEGRO TARIIFSED SOODUSTUSED ÜHENDUSE TÖÖSTUSTOODETELE

(vastavalt artiklile 21)

Tollimaksumäärasid vähendatakse järgmiselt:

a) 

käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval vähendatakse imporditollimaksu 80 protsendini tollimaksu baasmäärast;

b) 

esimese käesoleva lepingu jõustumisele järgneva aasta 1. jaanuaril vähendatakse imporditollimaksu 50 protsendini tollimaksu baasmäärast;

c) 

käesoleva lepingu jõustumisele järgneva teise aasta 1. jaanuaril vähendatakse imporditollimaksu 25 protsendini baasmäärast;

d) 

käesoleva lepingu jõustumisele järgneva kolmanda aasta 1. jaanuaril kaotatakse allesjäänud tollimaksud.



CN-kood

Kauba kirjeldus

2515

Marmor, travertiin, ekausiin jm raid- või ehituslubjakivi (tihedusega 2,5 kg/dm3 ja rohkem) ning alabaster, ka jämedalt tahutud, saetud või muul viisil ristkülikukujulisteks (sh ruudukujulisteks) plokkideks või tahvliteks tükeldatud:

 

–  marmor ja travertiin:

2515 11 00

– –  töötlemata või jämedalt tahutud

2515 12

– –  ainult saetud või muul viisil ristkülikukujulisteks (sh ruudukujulisteks) plokkideks või tahvliteks tükeldatud:

2515 12 20

– – –  paksusega kuni 4 cm

2515 12 50

– – –  paksusega üle 4 cm, aga mitte üle 25 cm

2515 12 90

– – –  muud

2522

Kustutatud, kustutamata ja hüdrauliline lubi, v.a rubriigi 2825 kaltsiumoksiid ja -hüdroksiid

2522 20 00

–  kustutatud lubi

2523

Portlandtsement, aluminaattsement, räbutsement, supersulfaattsement jms hüdraulilised tsemendid, värvitud või värvimata, klinkritena või mitte:

 

–  portlandtsement:

2523 29 00

– –  muud

3602 00 00

Valmislõhkeained, v.a püssirohi

3603 00

Süütenöörid; detonaatornöörid; löök- ja detonaatorkapslid; sütikud; elektrilised detonaatorid:

3603 00 10

–  süütenöörid; detonaatornöörid

3603 00 90

–  muud

3820 00 00

Antifriisid ja jäätumisvastased vedelikud

4406

Raudteede ja trammiteede puitliiprid:

4406 90 00

–  muud

4410

Puitlaastplaadid, orienteeritud kihtidega plaadid (OSB) jms plaadid (näiteks vahvelplaadid) puidust või muust puitmaterjalist, vaikude vms orgaaniliste sideainetega aglomeeritud või aglomeerimata:

 

– –  puidust:

4410 12

– –  orienteeritud kihtidega plaadid (OSB):

4410 12 10

– – –  töötlemata või ainult lihvitud

4410 19 00

– –  muud

4412

Vineer, spoonitud plaadid jms kihtpuitmaterjal:

4412 10 00

–  bambusest

 

–  muud:

4412 94

– –  tisleriplaat, lamell- ja laiaribiline tisleriplaat:

4412 94 10

– – –  millel vähemalt üks välimine kiht on lehtpuidust

4412 94 90

– – –  muud

4412 99

– –  muud:

4412 99 70

– – –  muud

6403

Kummist, plastist, nahast või komposiitnahast välistaldade ja nahast pealsetega jalatsid:

 

–  muud, nahast välistallaga:

6403 51

– –  pahkluud katvad:

 

– – –  muud:

 

– – –  pahkluud katvad, kuid sääremarja osaliseltki mittekatvad, sisetalla pikkusega:

 

– – – – –  vähemalt 24 cm:

6403 51 15

– – – – – –  meeste

6403 51 19

– – – – – –  naiste

 

– – – –  muud, sisetalla pikkusega:

 

– – – – –  vähemalt 24 cm:

6403 51 95

– – – – – –  meeste

6403 51 99

– – – – – –  naiste

6405

Muud jalatsid:

6405 10 00

–  nahast või komposiitnahast pealsetega

7604

Alumiiniumist varbmaterjal ja profiilid:

7604 10

–  legeerimata alumiiniumist:

7604 10 90

– –  profiilid

 

–  alumiiniumisulamitest:

7604 29

– –  muud:

7604 29 90

– – –  profiilid

7616

Muud alumiiniumtooted:

 

–  muud:

7616 99

– –  muud:

7616 99 90

– – –  muud

8415

Kliimaseadmed, mis koosnevad mootoriga varustatud ventilaatorist ning seadmetest õhutemperatuuri ja õhuniiskuse reguleerimiseks, k.a seadmed, mis ei võimalda õhuniiskust eraldi reguleerida

 

–  muud:

8415 81 00

– –  jahutusseadmega ning jahutus- ja kütterežiimi vahelise ümberlülitamise reguleerventiiliga (reverseeritavad soojuspumbad):

8507

Akud, sh nende separaatorid, nii täisnurksed kui muukujulised:

8507 20

–  muud pliiakud:

 

– –  muud:

8507 20 98

– – –  muud

8517

Telefonid, sh mobiilside- või muu juhtmeta võrgu (raadiovõrgu) telefonid; muud seadmed kõne, pildi või muude andmete edastamiseks või vastuvõtmiseks, sh juhtmega või juhtmeta kommunikatsioonivõrgu (nt koht- või laivõrgu) lõppseadmed, v.a rubriikide 8443 , 8525 , 8527 ja 8528 ülekande-, saate- ja vastuvõtuseadmed:

 

–  telefonid, sh mobiilside- või muu juhtmeta võrgu (raadiovõrgu) telefonid:

8517 12 00

– –  mobiilside- või muu juhtmeta võrgu (raadiovõrgu) telefonid

8703

Sõiduautod ja muud mootorsõidukid peamiselt reisijateveoks (v.a rubriigis 8702 nimetatud), k.a universaalid ja võidusõiduautod:

 

–  muud sädesüütega sisepõlemis-kolbmootoriga sõidukid:

8703 22

– –  silindrite töömahuga üle 1 000  cm3, kuid mitte üle 1 500  cm3:

8703 22 10

– – –  uued:

ex 8703 22 10

– – – –  sõiduautod

8703 22 90

– – –  kasutatud:

8703 23

– –  silindrite töömahuga üle 1 000  cm3, kuid mitte üle 1 500  cm3:

 

– – –  uued:

8703 23 19

– – – –  muud:

ex 8703 23 19

– – – – –  sõiduautod

8703 23 90

– – –  kasutatud

 

–  muud sõidukid, survesüütega sisepõlemis-kolbmootoriga (diisel- ja pooldiiselmootoriga):

8703 32

– –  silindrite töömahuga üle 1 500  cm3, kuid mitte üle 2 500  cm3:

 

– – –  uued:

8703 32 19

– – – –  muud:

ex 8703 32 19

– – – – –  sõiduautod

8703 32 90

– – –  kasutatud

8703 33

– –  silindrite töömahuga üle 2 500 cm3:

 

– – –  uued:

8703 33 11

– – – –  sõidukelamud

8703 33 90

– – –  kasutatud



Ib LISA

MONTENEGRO TARIIFSED SOODUSTUSED ÜHENDUSE TÖÖSTUSTOODETELE

(vastavalt artiklile 21)

Tollimaksumäärasid vähendatakse järgmiselt:

a) 

käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval vähendatakse imporditollimaksu 85 protsendini tollimaksu baasmäärast;

b) 

käesoleva lepingu jõustumisele järgneva aasta 1. jaanuaril vähendatakse imporditollimaksu 70 protsendini baasmäärast;

c) 

käesoleva lepingu jõustumisele järgneva teise aasta 1. jaanuaril vähendatakse imporditollimaksu 55 protsendini baasmäärast;

d) 

käesoleva lepingu jõustumisele järgneva kolmanda aasta 1. jaanuaril vähendatakse imporditollimaksu 40 protsendini baasmäärast;

e) 

käesoleva lepingu jõustumisele järgneva neljanda aasta 1. jaanuaril vähendatakse imporditollimaksu 20 protsendini tollimaksu baasmäärast;

f) 

käesoleva lepingu jõustumisele järgneva viienda aasta 1. jaanuaril kaotatakse allesjäänud tollimaksud.



CN-kood

Kauba kirjeldus

2501

Sool (sh lauasool ja denatureeritud sool) ja puhas naatriumkloriid, ka vesilahusena või paakumisvastaste või vaba voolavust tagavate lisanditega; merevesi:

 

–  sool (sh lauasool ja denatureeritud sool) ja puhas naatriumkloriid, ka vesilahusena või paakumisvastaste või vaba voolavust tagavate lisanditega:

 

– –  muud:

 

– – –  muud:

2501 00 91

– – – –  inimtoidus kasutamiseks kõlblik sool

3304

Kosmeetika- ja jumestusvahendid, nahahooldusvahendid (v.a ravimid), sh päevitus- ja päikesekaitsevahendid: maniküüri- ja pediküürivahendid:

 

–  muud:

3304 99 00

– –  muud

3305

Juuksehooldusvahendid:

3305 10 00

–  šampoonid

3305 90

–  muud:

3305 90 90

– –  muud

3306

Suu- ja hambahügieenivahendid, k.a hambaproteeside kinnitamise pastad ja pulbrid; rubriigi 3306 niit hambavahede puhastamiseks (hambaniit), individuaalses jaemüügipakendis:

3306 10 00

–  hambapasta, -pulber

3401

Seep; orgaanilised pindaktiivsed ained ja seebina kasutatavad seepi sisaldavad või mittesisaldavad tooted kangide, pätside, vormitükkide või viguritena; seepi sisaldavad või mittesisaldavad naha pesemiseks kasutatavad orgaanilised pindaktiivsed tooted ja valmistised jaemüügipakendis, vedeliku või kreemina; seebi või pindaktiivsete ainega immutatud, kaetud või pinnatud paber, vatt, vilt ja lausriie:

 

– –  seep ning orgaanilised pindaktiivsed ained ja valmistised kangide, pätside, vormitükkide või viguritena; seebi või pindaktiivse ainega kaetud, immutatud või pinnatud paber, vatt, vilt ja lausriie:

3401 11 00

– –  tualettseep, sh ravimeid sisaldav tualettseep:

3402

Orgaanilised pindaktiivsed ained (v.a seep); pindaktiivsed ained, pesemisvahendid (k.a pesemise abiained) ja puhastusvahendid, mis sisaldavad või ei sisalda seepi, v.a rubriigi 3401 tooted:

3402 20

–  tooted jaemüügipakendis:

3402 20 20

– –  pindaktiivsed valmistised

3402 20 90

– –  pesemis- ja puhastusvahendid

3402 90

–  muud:

3402 90 90

– –  pesemis- ja puhastusvahendid

3923

Plasttooted kaupade veoks või pakkimiseks; plastist korgid, kaaned, kapslid jms sulgurid:

 

–  kotid ja pakendid (k.a torbikud):

3923 21 00

– –  etüleeni polümeeridest

3923 29

– –  muudest plastidest:

3923 29 10

– – –  polü(vinüülkloriidist)

3923 90

–  muud:

3923 90 10

– –  ekstrusiooni teel valmistatud torukujulised võrgud

3923 90 90

– –  muud

3926

Muud plastist ja teistest rubriikidesse 3901 –3914 kuuluvatest materjalidest tooted:

3926 90

–  muud:

 

– –  muud:

3926 90 97

– – –  muud

4011

Uued kummist õhkrehvid:

4011 10 00

–  sõiduautodele (sh universaalid ja võidusõiduautod)

4202

Reisikohvrid, käsikohvrid, kosmeetikakohvrikesed, diplomaadikohvrid, portfellid, ranitsad, prillitoosid, binokli-, kaamera-, muusikariista- või püssivutlarid, püstolikabuurid jms tooted; reisikotid, termoskotid toidukaupade ja jookide jaoks, tualett-tarvete kotid, seljakotid, käekotid, kandekotid, rahakotid, rahataskud, kaarditaskud, portsigarid, tubakakotid, tööriistakotid, spordikotid, pudelite kandekastid, ehtekarbid, puudritoosid, lauahõbedakarbid jms tooted nahast või komposiitnahast, lehtplastidest, tekstiilmaterjalidest, vulkaniseeritud kiust või papist, täielikult või osaliselt kaetud nimetatud materjalide või paberiga:

 

–  reisikohvrid, käsikohvrid, kosmeetikakohvrikesed, diplomaadikohvrid, portfellid, ranitsad jms tooted:

4202 11

– –  nahast, komposiitnahast või lakknahast välispinnaga:

4202 11 10

– – –  diplomaadikohvrid, portfellid, ranitsad jms tooted

4202 11 90

– – –  muud

4203

Nahast või komposiitnahast rõivad ja rõivamanused:

4203 10 00

–  rõivad

 

–  sõrmkindad, labakindad ja sõrmedeta kindad:

4203 29

– –  muud:

4203 29 10

– – –  kaitsekindad kõikide erialade jaoks

4418

Puidust tisleri- ja puusepatooted, sh puidust kärgpaneelid, koostepõrandaplaadid, katusesindlid ja katuselaastud:

4418 10

–  aknad, Prantsuse aknad (French windows) ja nende raamid:

4418 10 50

– –  okaspuidust

4418 10 90

– –  muud

4418 20

–  uksed, ukseraamid ja -piidad, lävepakud:

4418 20 50

– –  okaspuidust

4418 20 80

– –  muust puidust

4418 40 00

–  puitraketis betoneerimistöödeks

4418 90

–  muud:

4418 90 10

– –  liimpuit

4418 90 80

– –  muud

4802

Pinnakatteta paber ja papp kirjutamiseks, trükkimiseks või muudeks graafilisteks töödeks, perforeerimata perfokaardid ja perfolindimaterjal, rullides või ristkülikukujuliste (k.a ruut) lehtedena, mis tahes formaadis, v.a rubriigis 4801 või 4803 kirjeldatud paber; käsitsi valmistatud paber ja papp:

 

–  muu paber ja papp, mis ei sisalda mehaanilisel menetlusel saadud kiude või sisaldab neid kuni 10 % kogu sisalduva kiu massist:

4802 55

– –  massiga vähemalt 40 g/m2, kuid mitte üle 150 g/m2, rullides:

4802 55 15

– – –  massiga vähemalt 40 g/m2, kuid alla 60 g/m2:

ex 4802 55 15

– – – –  v.a paks dekoratiivpaber

4802 55 25

– – –  massiga vähemalt 60 g/m2, kuid alla 75 g/m2:

ex 4802 55 25

– – – –  v.a paks dekoratiivpaber

4802 55 30

– – –  massiga vähemalt 75 g/m2, kuid alla 80 g/m2:

ex 4802 55 30

– – – –  v.a paks dekoratiivpaber

4802 55 90

– – –  massiga vähemalt 80 g/m2:

ex 4802 55 90

– – – –  v.a paks dekoratiivpaber

4819

Karbid, kastid, kotid jm pakendid paberist, papist, tselluloosvatist või tsellulooskiudkangast; dokumendivutlarid, kirjaalused jms paberist või papist kontori-, kaupluse- jm tarbed:

4819 10 00

–  kastid ja karbid lainepaberist või -papist

4819 20 00

–  kokkuvolditavad kastid ja karbid, mitte lainepaberist või -papist

4819 30 00

–  kotid, mille põhja laius on vähremalt 40 cm

4819 40 00

–  muud kotid (sh torbikud)

4820

Registri-, arve-, märkme-, tellimis- ja kviitungiraamatud, kirjaplokid, märkmikud, kalenderpäevikud ja -märkmikud jms tooted, vihikud, kuivatuspaberiplokid, kiirköitjad (eraldatavate lehtedega vm), mapid, kaustad, äriblanketid, kopeervahelehtedega komplektid jm paberist või papist kirjatarbed; albumid näidiste või kollektsioonide jaoks, raamatuümbrised, paberist või papist:

4820 10

–  registri-, arve-, märkme-, tellimis- ja kviitungiraamatud, kirjaplokid, märkmikud, kalenderpäevikud ja -märkmikud jms tooted:

4820 10 10

–  registri-, arve-, märkme-, tellimis- ja kviitungiraamatud

4820 20 00

–  vihikud

4820 90 00

–  muud

4821

Mitmesugused paberist või papist etiketid, pealetrükiga või pealetrükita:

4821 10

–  pealetrükiga:

4821 10 10

– –  isekleepuvad

4821 90

–  muud:

4821 90 10

– –  isekleepuvad

4910 00 00

Mitmesugused trükikalendrid, sh rebitavate lehtedega

4911

Muud trükised (sh trükitud pildid ning fotod):

4911 10

–  ärireklaam, kaubakataloogid jms:

4911 10 10

– –  kaubakataloogid

4911 10 90

– –  muud

 

–  muud:

4911 99 00

– –  muud

5111

Lamba või muude loomade kraasvillast riie:

 

–  lambavilla või muude loomade villa sisaldusega vähemalt 85 % massist:

5111 19

– –  muud:

5111 19 10

– – –  pindtihedusega üle 300 g/m2, kuid mitte üle 450 g/m2

5111 19 90

– – –  pindtihedusega üle 450 g/m2

5112

Lamba või muude loomade kammvillast riie:

 

–  lambavilla või muude loomade villa sisaldusega vähemalt 85 % massist:

5112 11 00

– –  pindtihedusega kuni 200 g/m2

5112 19

– –  muud:

5112 19 10

– – –  pindtihedusega üle 200 g/m2, kuid mitte üle 375 g/m2

5112 19 90

– – –  pindtihedusega üle 375 g/m2

5209

Puuvillane riie puuvillasisaldusega vähemalt 85 % massist, pindtihedusega üle 200 g/m2:

 

–  pleegitatud:

5209 21 00

– –  labasekoeline

5209 22 00

– –  3- või 4lõngalise toimse (sh risttoimse) sidusega

5209 29 00

– –  muu riie

 

–  värvitud:

5209 31 00

– –  labasekoeline

5209 32 00

– –  3- või 4lõngalise toimse (sh risttoimse) sidusega

5209 39 00

– –  muu riie

 

–  kirjukoeline:

5209 41 00

– –  labasekoeline

5209 43 00

– –  3- või 4lõngalise toimse (sh risttoimse) sidusega muu riie

5209 49 00

– –  muu riie

6101

Meeste ja poiste mantlid, poolmantlid, keebid, joped, anorakid (sh suusajakid), tuulejoped, tuulepluusid jms rõivad (v.a rubriigis 6103 nimetatud), silmkoelised või heegeldatud:

6101 90

–  muust tekstiilmaterjalist:

6101 90 20

– –  mantlid, poolmantlid, keebid, joped jms rõivad:

ex 6101 90 20

– – –  lambavillast või muude loomade villast

6101 90 80

– –  anorakid (sh suusajakid), tuulejoped, tuulepluusid jms rõivad:

ex 6101 90 80

– – –  lambavillast või muude loomade villast

6115

Sukkpüksid, retuusid, sukad, sokid jm sukktooted, sh tugisukad (näiteks veenilaiendite ravisukad) ja kamassid (jalatsipealsed), silmkoelised või heegeldatud:

 

–  muud:

6115 95 00

– –  puuvillased

6115 96

– –  sünteeskiududest:

6115 96 10

– – –  põlvikud

 

– – –  muud:

6115 96 99

– – – –  muud

6205

Meeste ja poiste päevasärgid:

6205 20 00

–  puuvillased

6205 30 00

–  keemilistest kiududest

6205 90

–  muust tekstiilmaterjalist:

6205 90 10

– –  lina- või ramjeekiust

6205 90 80

– –  muud

6206

Naiste ja tüdrukute pluusid ja särkpluusid:

6206 10 00

–  siidist või siidijääkidest

6206 20 00

–  lamba- või muude loomade villast

6206 30 00

–  puuvillased

6206 40 00

–  keemilistest kiududest

6206 90

–  muust tekstiilmaterjalist:

6206 90 10

– –  lina- või ramjeekiust

6206 90 90

– –  muud

6207

Meeste ja poiste särgikud jm alussärgid, aluspüksid, püksikud, öösärgid, pidžaamad, supelmantlid, hommikumantlid jms tooted:

 

–  aluspüksid ja püksikud:

6207 11 00

– –  puuvillased

6207 19 00

– –  muust tekstiilmaterjalist

 

–  öösärgid ja pidžaamad:

6207 21 00

– –  puuvillased

6207 22 00

– –  keemilistest kiududest

6207 29 00

– –  muust tekstiilmaterjalist

 

–  muud:

6207 91 00

– –  puuvillased

6207 99

– –  muust tekstiilmaterjalist

6207 99 10

– – –  keemilistest kiududest

6207 99 90

– – –  muud

6208

Naiste ja tüdrukute särgikud jm alussärgid, kombineed, alusseelikud, aluspüksid, öösärgid, pidžaamad, negližeed, supelmantlid, hommikumantlid jms tooted:

 

–  kombineed ja alusseelikud:

6208 11 00

– –  keemilistest kiududest

6208 19 00

– –  muust tekstiilmaterjalist

 

–  öösärgid ja pidžaamad:

6208 21 00

– –  puuvillased

6208 22 00

– –  keemilistest kiududest

6208 29 00

– –  muust tekstiilmaterjalist

 

–  muud:

6208 91 00

– –  puuvillased

6208 92 00

– –  keemilistest kiududest

6208 99 00

– –  muust tekstiilmaterjalist

6211

Spordidressid, suusa- ja supelkostüümid; muud rõivad:

 

–  muud meeste- ja poisterõivad:

6211 32

– –  puuvillased:

6211 32 10

– – –  töö- ja ametirõivad

 

– – –  voodriga spordidressid:

6211 32 31

– – – –  ühest ja samast riidest pealisriidega

 

– – – –  muud:

6211 32 41

– – – – –  ülemised osad

6211 32 42

– – – – –  alumised osad

 

–  muud naiste- ja tüdrukuterõivad:

6211 42

– –  puuvillased:

6211 42 10

– – –  põlled, tunked, kitlid ning teised töö- ja ametirõivad (kasutatavad kodurõivastena või mitte)

 

– – –  voodriga spordidressid:

6211 42 31

– – – –  ühest ja samast riidest pealisriidega

 

– – – –  muud:

6211 42 41

– – – – –  ülemised osad

6211 42 42

– – – – –  alumised osad

6211 42 90

– – –  muud

6211 43

– –  keemilistest kiududest:

6211 43 10

– – –  põlled, tunked, kitlid ning teised töö- ja ametirõivad (kasutatavad kodurõivastena või mitte)

 

– – –  voodriga spordidressid:

6211 43 31

– – – –  ühest ja samast riidest pealisriidega

 

– – – –  muud:

6211 43 41

– – – – –  ülemised osad

6211 43 42

– – – – –  alumised osad

6211 43 90

– – –  muud

6301

Tekid ja reisivaibad:

6301 20

–  tekid(v.a elektritekid) ja reisivaibad lamba- või muude loomade villast:

6301 20 10

– –  silmkoelised või heegeldatud

6301 20 90

– –  muud

6301 90

–  muud tekid ja reisivaibad:

6301 90 10

– –  silmkoelised või heegeldatud

6301 90 90

– –  muud

6302

Voodipesu, lauapesu, vannilinad, käterätikud ning köögirätikud:

 

–  muu voodipesu, trükitud:

6302 21 00

– –  puuvillane

 

–  muu voodipesu:

6302 31 00

– –  puuvillane

 

–  muu lauapesu:

6302 51 00

– –  puuvillane

6302 53

– –  keemilistest kiududest:

6302 53 90

– – –  muud

6403

Kummist, plastist, nahast või komposiitnahast välistaldade ja nahast pealsetega jalatsid:

 

–  muud, nahast välistallaga:

6403 59

– –  muud:

 

– – –  muud:

 

– – – –  jalatsid rihmadest pööviga või pööviga, millesse on lõigatud vähemalt üks ava:

 

– – – – –  muud, sisetalla pikkusega:

 

– – – – – –  24 cm ja rohkem:

6403 59 35

– – – – – – –  meeste

6403 59 39

– – – – – – –  naiste

 

– – – –  muud, sisetalla pikkusega:

 

– – – – –  24 cm ja rohkem:

6403 59 95

– – – – – –  meeste

6403 59 99

– – – – – –  naiste

6802

Töödeldud kivi (v.a kiltkivi) monumentideks ja ehituse tarbeks, tooted sellest, v.a rubriigi 6801 tooted; mosaiigikuubikud jms looduslikust kivist (sh kiltkivist) tooted, alusele kinnitatud või mitte; looduslikust kivist (sh kiltkivist) kunstlikult värvitud graanulid, puru ja pulber:

 

–  muud kivid monumentideks või ehituse tarbeks ja tooted nendest, ainult tahutud või saetud, sileda või tasase pinnaga:

6802 21 00

– –  marmor, travertiin ja alabaster

6802 23 00

– –  graniit

6802 29 00

– –  muu kivi:

ex 6802 29 00

– – –  muu lubjakivi

 

–  muud:

6802 91

– –  marmor, travertiin ja alabaster:

6802 91 10

– – –  poleeritud alabaster, viimistletud või muul viisil töödeldud, kuid mitte nikerdatud

6802 91 90

– – –  muud

6802 93

– –  graniit:

6802 93 10

– – –  poleeritud, viimistletud ja muul viisil töödeldud, kuid mitte nikerdatud, netomassiga 10 kg ja rohkem

6802 93 90

– – –  muud

6810

Tooted tsemendist, betoonist või tehiskivist (armeeritud või armeerimata):

 

–  tahvlid, kiviplaadid, tellised jms:

6810 11

– –  ehitusplokid ja tellised:

6810 11 10

– – –  kergbetoonist (pimsipuru, granuleeritud šlaki vms baasil)

6810 11 90

– – –  muud

 

–  muud tooted:

6810 91

– –  ehitusdetailid tsiviil- ja tööstusehitusele:

6810 91 90

– – –  muud

6810 99 00

– –  muud

6904

Keraamilised ehitustellised, põrandaplaadid, tugi- või täitekivid jms:

6904 10 00

–  ehitustellised

6904 90 00

–  muud

6905

Keraamilised katusekivid, korstnaava kaitsed, korstnakübarad, lõõride voodrid, arhitektuursed ornamendid jm keraamilised ehitusdetailid:

6905 10 00

–  katusekivid

7207

Pooltooted rauast või legeerimata terasest:

 

–  süsinikusisaldusega alla 0,25 % massist:

7207 11

– –  täisnurkse (k.a ruudukujulise) ristlõikega, laiusega alla kahekordse paksuse:

7207 11 90

– – –  sepistatud

7207 12

– –  muud täisnurkse (v.a ruudukujulise) ristlõikega:

7207 12 90

– – –  sepistatud

7207 19

– –  muud

 

– – –  ümmarguse või hulknurkse ristlõikega:

7207 19 12

– – – –  valtsitud või pidevvalust

7207 19 19

– – – –  sepistatud

7207 19 80

– – –  muud

7207 20

–  süsinikusisaldusega vähemalt 0,25 % massist:

 

– –  täisnurkse (k.a ruudukujulise) ristlõikega, laiusega alla kahekordse paksuse:

 

– – –  valtsitud või pidevvalust:

 

– – – –  muud:

7207 20 15

– – – – –  süsinikusisaldusega vähemalt 0,25 %, kuid alla 0,6 % massist

7207 20 17

– – – – –  süsinikusisaldusega vähemalt 0,6 % massist

7207 20 19

– – –  sepistatud

 

– –  täisnurkse (v.a ruudukujulise) ristlõikega:

7207 20 32

– – –  valtsitud või pidevvalust

7207 20 39

– – –  sepistatud

 

– –  ümmarguse või hulknurkse ristlõikega:

7207 20 52

– – –  valtsitud või pidevvalust

7207 20 59

– – –  sepistatud

7207 20 80

– –  muud

7213

Kuumvaltsitud varbmaterjal rauast või legeerimata terasest, korrapäratult kokku keritud:

7213 10 00

–  süvendite, nukkide, soonte või muude valtsimisprotsessis tekkinud deformatsioonidega

 

–  muud:

7213 91

– –  ümmarguse ristlõikega, läbimõõduga alla 14 mm:

7213 91 10

– – –  betooni sarrustamiseks kasutatavat tüüpi

 

– – –  muud:

7213 91 49

– – – –  süsinikusisaldusega üle 0,06 %, kuid alla 0,25 % massist:

ex 7213 91 49

– – – – –  v.a läbimõõduga kuni 8 mm

7213 99

– –  muud:

7213 99 10

– – –  süsinikusisaldusega alla 0,25 % massist

7213 99 90

– – –  süsinikusisaldusega vähemalt 0,25 % massist

7214

Muu varbmaterjal rauast või legeerimata terasest, sepistatud, kuumvaltsitud, -tõmmatud või -pressitud (k.a valtsimisjärgselt väänatud vardad), edasi töötlemata:

7214 10 00

–  sepistatud

7214 20 00

–  süvendite, nukkide, soonte või muude valtsimisprotsessis tekkinud deformatsioonidega või valtsimisjärgselt painutatud

 

–  muud:

7214 99

– –  muud:

 

– – –  süsinikusisaldusega alla 0,25 % massist:

7214 99 10

– – – –  betooni sarrustamiseks kasutatavat tüüpi

 

– – – –  muud, ümmarguse ristlõikega, läbimõõduga:

7214 99 31

– – – – –  vähemalt 80 mm

7214 99 39

– – – – –  alla 80 mm

7214 99 50

– – – –  muud

 

– – –  süsinikusisaldusega vähemalt 0,25 % massist:

 

– – – –  ümmarguse ristlõikega, läbimõõduga:

7214 99 71

– – – – –  vähemalt 80 mm

7214 99 79

– – – – –  alla 80 mm

7214 99 95

– – – –  muud

7215

Muu varbmaterjal rauast või legeerimata terasest:

7215 10 00

–  automaaditerasest, külmvormitud või -viimistletud, edasi töötlemata

7215 50

–  muud, külmvormitud või -viimistletud, edasi töötlemata:

 

– –  süsinikusisaldusega alla 0,25 % massist:

7215 50 11

– – –  täisnurkse (v.a ruudukujulise) ristlõikega

7215 50 19

– – –  muud

7215 50 80

– –  süsinikusisaldusega vähemalt 0,25 % massist

7215 90 00

–  muud

7224

Muu legeerteras valuplokkidena vm esmasvormidena; muust legeerterasest pooltooted:

7224 10

–  valuplokid ja esmasvormid:

7224 10 10

– –  tööriistaterasest

7224 10 90

– –  muud

7224 90

–  muud:

 

– –  muud:

 

– – –  täisnurkse (v.a ruudukujulise) ristlõikega:

 

– – – –  valtsitud või pidevvalust:

 

– – – – –  laiusega alla kahekordse paksuse:

7224 90 05

– – – – – –  süsinikusisaldusega kuni 0,7 % massist, mangaanisisaldusega vähemalt 0,5 %, kuid mitte üle 1,2 % massist, ning ränisisaldusega vähemalt 0,6 %, kuid mitte üle 2,3 % massist; boorisisaldusega vähemalt 0,0008 % massist ja mis tahes muu elemendi sisaldusega alla käesoleva grupi märkuse 1 punktis f toodud miinimummäära

7224 90 07

– – – – – –  muud

7224 90 14

– – – – –  muud

7224 90 18

– – – –  sepistatud

 

– – –  muud:

 

– – – –  valtsitud või pidevvalust:

7224 90 31

– – – – –  süsinikusisaldusega vähemalt 0,9 %, kuid mitte üle 1,15 % massist, kroomisisaldusega vähemalt 0,5 %, kuid mitte üle 2 % massist, ja molübdeenisisaldusega, kui seda esineb, mitte üle 0,5 % massist

7224 90 38

– – – – –  muud

7224 90 90

– – – –  sepistatud

7228

Muust legeerterasest varbmaterjal; muust legeerterasest kujuprofiilid; legeeritud või legeerimata terasest puurtorud:

7228 20

–  ränimangaanterasest varbmaterjal:

7228 20 10

– –  täisnurkse (v.a ruudukujulise) ristlõikega, neljalt küljelt valtsitud

 

– –  muud:

7228 20 99

– – –  muud

7228 30

–  muu varbmaterjal, kuumvaltsitud, -tõmmatud või -pressitud, edasi töötlemata:

7228 30 20

– –  tööriistaterasest

 

– –  süsinikusisaldusega vähemalt 0,9 %, kuid mitte üle 1,15 % massist, kroomisisaldusega vähemalt 0,5 %, kuid mitte üle 2 % massist, ning molübdeenisisaldusega, kui seda esineb, mitte üle 0,5 % massist

7228 30 41

– – –  ümmarguse ristlõikega, läbimõõduga vähemalt 80 mm

7228 30 49

– – –  muud

 

– –  muud:

 

– – –  ümmarguse ristlõikega, läbimõõduga:

7228 30 61

– – – –  vähemalt 80 mm

7228 30 69

– – – –  alla 80 mm

7228 30 70

– – –  täisnurkse (v.a ruudukujulise) ristlõikega, neljalt küljelt valtsitud

7228 30 89

– – –  muud

7228 40

–  muu varbmaterjal, sepistatud, edasi töötlemata:

7228 40 10

– –  tööriistaterasest

7228 40 90

– –  muud

7228 60

–  muu varbmaterjal:

7228 60 20

– –  tööriistaterasest

7228 60 80

– –  muud

7314

Riie (sh lõputu lint), võred, võrgud ja tarad raud- või terastraadist; laialivenitatud metallvõrk, rauast või terasest:

7314 20

–  traadist võred, võrgud, tarad (lõikumiskohtades keevitatud), milles traadi ristlõike maksimaalmõõde on vähemalt 3 mm ning võrgusilma pindala vähemalt 100 cm2:

7314 20 90

– –  muud

 

–  muud traadist võred, võrgud ja tarad, lõikumiskohtades keevitatud:

7314 39 00

– –  muud

7317 00

Rauast või terasest naelad, tihvtid, rõhknaelad, klambrid (v.a rubriigis 8305 nimetatud) jms tooted, samast või muust materjalist (v.a vasest) peadega:

 

–  muud:

 

– –  traadist külmpressitud:

7317 00 40

– – –  karastatud naelad terasest süsinikusisaldusega vähemalt 0,5 % massist

 

– – –  muud:

7317 00 69

– – – –  muud

7317 00 90

– –  muud

7605

Alumiiniumtraat:

 

–  legeerimata alumiiniumist:

7605 11 00

– –  ristlõike maksimaalmõõtmega üle 7mm

7605 19 00

– –  muud

7606

Alumiiniumist plaadid, lehed ja ribad paksusega üle 0,2 mm:

 

–  täisnurksed (sh ruudukujulised):

7606 11

– –  legeerimata alumiiniumist:

 

– – –  muud, paksusega:

7606 11 91

– – – –  alla 3 mm

7606 11 93

– – – –  vähemalt 3 mm, kuid alla 6 mm

7606 11 99

– – – –  vähemalt 6 mm

7606 12

–  alumiiniumisulamitest:

 

– – –  muud:

 

– – – –  muud, paksusega:

7606 12 91

– – – – –  alla 3 mm

7606 12 93

– – – – –  vähemalt 3 mm, kuid alla 6 mm

7606 12 99

– – – – –  vähemalt 6 mm

7607

Alumiiniumfoolium (trükiga kaetud või mitte, paberist, papist, plastist vms materjalidest aluskihiga või ilma), paksusega kuni 0,2 mm (aluskihti arvestamata):

 

–  aluskihita:

7607 11

– –  valtsitud, kuid edasi töötlemata:

7607 11 10

– – –  paksusega alla 0,021 mm

7607 11 90

– – –  paksusega vähemalt 0,021 mm, kuid mitte üle 0,2 mm

7607 19

– –  muud:

7607 19 10

– – –  paksusega alla 0,021 mm

 

– – –  paksusega vähemalt 0,021 mm, kuid mitte üle 0,2 mm:

7607 19 99

– – – –  muud

7607 20

–  aluskihil:

7607 20 10

– –  paksusega (aluskihti arvestamata) alla 0,021 mm

 

– – –  paksusega (aluskihti arvestamata) vähemalt 0,021 mm, kuid mitte üle 0,2 mm:

7607 20 99

– – –  muud

7610

Alumiiniumist konstruktsioonid (v.a rubriigi 9406 kokkupandavad ehitised), nende osad (näiteks sillad, sillasektsioonid, tornid, sõrestikmastid, katused, katusefermid, uksed ja aknad, nende raamid, lävepakud, balustraadid, piilarid ja sambad); alumiiniumist plaadid, vardad, profiilid, torud jms alumiiniumtooted ehituskonstruktsioonides kasutamiseks:

7610 10 00

–  uksed, nende piidad ja lävepakud, aknad ja nende raamid

7610 90

–  muud:

7610 90 90

– –  muud

7614

Trossikee, trossid, punutud lindid jms alumiiniumist tooted, elektriisolatsioonita:

7614 10 00

–  terassüdamikuga

7614 90 00

–  muud

8311

Metallide ja metallikarbiidide jootmisel, keevitamisel jne kasutatav traat, latid, torud, plaadid, elektroodid jms tooted (mitteväärismetallist või metallikarbiidist, räbustiga kaetud või räbustist südamikuga); mitteväärismetallipulbrist traadid ja latid metallikihi pealekandmiseks pihustamise teel:

8311 10

–  kattekihiga mitteväärismetallist elektroodid elekterkaarkeevituseks:

8311 10 10

– –  keevituselektroodid rauast või terasest südamiku ja tulekindlast materjalist kattega

8311 10 90

– –  muud

8311 20 00

–  südamikuga mitteväärismetallist elektroodid elekterkaarkeevituseks

8418

Külmikud, sügavkülmikud jm külmutusseadmed (elektrilised või mitte); soojuspumbad, v.a rubriiki 8415 kuuluvad kliimaseadmed:

8418 10

–  kombineeritud ehitusega külmikud-sügavkülmikud, eraldi välisustega:

8418 10 20

– –  mahuga üle 340 liitri:

ex 8418 10 20

– – –  v.a tsiviillennunduses kasutamiseks

8418 10 80

– –  muud:

ex 8418 10 80

– – –  v.a tsiviillennunduses kasutamiseks

 

–  olmekülmikud:

8418 21

– –  kompressoriga:

 

– – –  muud:

 

– – – –  muud, mahuga:

8418 21 91

– – – – –  kuni 250 liitrit

8418 21 99

– – – – –  üle 250 liitri, kuid mitte üle 340 liitri

8418 30

–  kastikujulised sügavkülmikud mahuga kuni 800 l:

8418 30 20

– –  mahuga kuni 400 liitrit:

ex 8418 30 20

– – –  v.a tsiviillennunduses kasutamiseks

8418 30 80

– –  mahuga üle 400 liitri, kuid mitte üle 800 liitri:

ex 8418 30 80

– – –  v.a tsiviillennunduses kasutamiseks

8418 40

–  kapikujulised sügavkülmikud mahuga kuni 900 l:

8418 40 20

– –  mahuga kuni 250 liitrit:

ex 8418 40 20

– – –  v.a tsiviillennunduses kasutamiseks

8418 40 80

– –  mahuga üle 250 liitri, kuid mitte üle 900 liitri:

ex 8418 40 80

– – –  v.a tsiviillennunduses kasutamiseks

8422

Nõudepesumasinad; seadmed pudelite ning muude mahutite pesuks ja kuivatamiseks; seadmed pudelite, purkide, karpide, kottide jms mahutite täitmiseks, korkimiseks, sulgemiseks, kaanetamiseks ja sildistamiseks; seadmed pudelite, purkide, tuubide jm selliste mahutite kapseldamiseks; muud pakendamis- või pakkimisseadmed; seadmed jookide gaseerimiseks:

 

–  nõudepesumasinad:

8422 11 00

– –  olmemasinad

8426

Laevade mastnoolkraanad; kraanad, k.a kaabelkraanad; mobiilsed tõsteraamid, kärutõstukid ning kraanaga varustatud veokid:

 

–  muud seadmed:

8426 91

– –  monteerimiseks maanteesõidukitele:

8426 91 10

– – –  hüdraulilised kraanad transpordivahenditele kaupade peale- ja mahalaadimiseks

8426 91 90

– – –  muud

8450

Pesumasinad, kodumajapidamises või pesulates kasutatavad, k.a kuivatusseadmega pesumasinad:

 

–  mahutavusega kuni 10 kg kuiva pesu:

8450 11

– –  täisautomaatsed masinad:

 

– – –  mahutavusega kuni 6 kg kuiva pesu:

8450 11 11

– – – –  eestlaaditavad

8483

Ülekandevõllid (k.a nukk- ja väntvõllid), vändad; laagrikered ja liugelaagrid; ajamid ja hammasülekanded; kuul- või rull-käigukruvid; käigukastid jm reduktorid, k.a hüdrotransformaatorid; hoo- ning rihmarattad, k.a liitplokid; ühendusmuhvid, liigendühendused (k.a universaalsed):

8483 30

–  laagrikered sisseehitatud veerelaagriteta; liugelaagrid:

8483 30 80

– –  liugelaagrid

8703

Sõiduautod ja muud mootorsõidukid peamiselt reisijateveoks (v.a rubriigis 8702 nimetatud), k.a universaalid ja võidusõiduautod:

 

–  muud sädesüütega sisepõlemis-kolbmootoriga sõidukid:

8703 24

– –  silindrite töömahuga üle 3 000 cm3:

8703 24 10

– – –  uued:

ex 8703 24 10

– – – –  sõiduautod

8703 24 90

– – –  kasutatud

 

–  muud survesüütega sisepõlemis-kolbmootoriga (diisel- ja pooldiiselmootoriga) sõidukid:

8703 33

– –  silindrite töömahuga üle 2 500  cm3:

 

– – –  uued:

8703 33 19

– – – –  muud:

ex 8703 33 19

– – – – –  sõiduautod

9401

Istmed (v.a rubriigis 9402 nimetatud), voodiks teisendatavad või mitte, ja nende osad:

9401 40 00

–  voodiks teisendatavad istmed, v.a aiatoolid ja matkavarustus

 

–  muud puitkarkassiga istmed:

9401 61 00

– –  polsterdatud

9401 69 00

– –  muud

 

–  muud metallkarkassiga istmed:

9401 71 00

– –  polsterdatud

9401 79 00

– –  muud

9401 80 00

–  muud istmed

9403

Muu mööbel ja selle osad:

9403 40

–  puidust köögimööbel:

9403 40 90

– –  muud

9403 50 00

–  puidust magamistoamööbel

9403 60

–  muu puitmööbel:

9403 60 10

– –  puidust söögitoa- ja elutoamööbel

9403 60 90

– –  muu puitmööbel

9404

Madratsialused; magamistoa- jms mööbli juurde kuuluvad lisandid (näiteks madratsid, vatt- ja sulgtekid, mitmesugused padjad ja pufid), vedrustatud, mis tahes materjaliga täidetud, vahtkummist või vahtplastist, ümbrisega või ümbriseta:

 

–  madratsid:

9404 29

– –  muust materjalist:

9404 29 10

– – –  vedrumadratsid

9404 90

–  muud:

9404 90 90

– –  muud

9406 00

Kokkupandavad ehitised:

 

–  muud:

9406 00 20

– –  puidust

II LISA

„BABY BEEF”-TOODETE MÄÄRATLEMINE

(vastavalt artikli 26 lõikele 3)

Kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreeglitest olenemata on toote kirjelduse sõnastus vaid soovituslik ning soodustuskava on käesoleva lisa kontekstis kindlaks määratud CN-koodide raames. Kui osutatud CN-koodil on eesliide ex, tuleb soodustuskava kindlaks määrata nii CN-koodi kui ka vastava kirjelduse põhjal.



CN-kood

TARICi alamrubriik

Kauba kirjeldus

0102

 

Elusveised:

0102 90

 

–  muud:

 

 

– –  koduveised:

 

 

– – –  massiga üle 300 kg:

 

 

– – – –  mullikad (poegimata emasveised):

ex 0102 90 51

 

– – – – –  tapaloomad:

 

10

–  kellel pole veel jäävhambaid, massiga 320 kg või rohkem, kuid mitte üle 470 kg (1)

ex 0102 90 59

 

– – – – –  muud:

 

11

21

31

91

–  kellel pole veel jäävhambaid, massiga 320 kg või rohkem, kuid mitte üle 470 kg (1)

 

 

– – – –  muud:

ex 0102 90 71

 

– – – – –  tapaloomad:

 

10

–  pullid ja härjad, kellel pole veel jäävhambaid, massiga 350 kg või rohkem, kuid mitte üle 500 kg (1)

ex 0102 90 79

 

– – – – –  muud:

 

21

91

–  pullid ja härjad, kellel pole veel jäävhambaid, massiga 350 kg või rohkem, kuid mitte üle 500 kg (1)

0201

 

värske või jahutatud veiseliha:

ex 0201 10 00

 

–  rümbad ja poolrümbad

 

91

–  rümbad massiga 180 kg või rohkem, kuid mitte üle 300 kg ja poolrümbad massiga 90 kg või rohkem, kuid mitte üle 150 kg, mille kõhrede luustumusaste on madal (eriti häbemeliiduse ja selgroojätkete osas), heleroosa lihaga ja väga õhukese rasvakihiga, mis on värvilt valge või helekollane (1)

0201 20

 

–  muud kondiga jaotustükid:

ex 0201 20 20

 

– –  komplekteeruvad ees- ja tagaveerandid:

 

91

–  komplekteeruvad ees- ja tagaveerandid massiga 90 kg või rohkem, kuid mitte üle 150 kg, mille kõhrede luustumusaste on madal (eriti häbemeliiduse ja selgroojätkete osas), heleroosa lihaga ja väga õhukese rasvakihiga, mis on värvilt valge või helekollane (1)

ex 0201 20 30

 

– –  rümba või poolrümba eesveerandid:

 

91

–  poolrümba eesveerandid massiga 45 kg või rohkem, kuid mitte üle 75 kg, mille kõhrede luustumusaste on madal (eriti selgroojätkete osas), heleroosa lihaga ja väga õhukese rasvakihiga, mis on värvilt valge või helekollane (1)

ex 0201 20 50

 

– –  rümba või poolrümba tagaveerandid:

 

91

–  poolrümba tagaveerandid massiga 45 kg või rohkem, kuid mitte üle 75 kg („Pistola” tükkide puhul 38 kg või rohkem, kuid mitte üle 68 kg), mille kõhrede luustumusaste on madal (eriti selgroojätkete osas), heleroosa lihaga ja väga õhukese rasvakihiga, mis on värvilt valge või helekollane (1)

(1)   

Sellesse alamrubriiki klassifitseerimisel tuleb järgida asjaomastes ühenduse õigusaktides sätestatud tingimusi.

III LISA (a)

MONTENEGRO TARIIFSED SOODUSTUSED ÜHENDUSEST PÄRIT PÕLLUMAJANDUSE ESMATOODETELE

(vastavalt artikli 27 lõike 2 punktile a)

Piiramata koguste tollimaksuvabastus lepingu jõustumise kuupäevast alates



CN-kood

Kauba kirjeldus

0101

Elushobused, -eeslid, -muulad ja –hobueeslid:

0101 90

–  muud:

 

– –  hobused

0101 90 11

– – –  tapaloomad

0101 90 19

– – –  muud

0101 90 30

– –  eeslid

0101 90 90

– –  muulad ja hobueeslid

0105

Eluskodulinnud, s.o kanad liigist Gallus domesticus, pardid, haned, kalkunid ja pärlkanad

 

–  massiga kuni 185 g:

0105 12 00

– –  kalkunid

0105 19

– –  muud:

0105 19 20

– – –  haned

0105 19 90

– – –  pardid ja pärlkanad

0106

Muud elusloomad:

 

–  imetajad:

0106 19

– –  muud:

0106 19 10

– – –  koduküülikud

0106 19 90

– – –  muud

0106 20 00

–  roomajad (kaasa arvatud maod ja kilpkonnad)

 

–  linnud:

0106 39

– –  muud:

0106 39 10

– – –  tuvid

0205 00

Hobuse-, eesli-, muula- või hobueesliliha, värske, jahutatud või külmutatud:

0205 00 20

–  värske või jahutatud

0205 00 80

–  külmutatud

0206

Veise, sea, lamba, kitse, hobuse, eesli, muula või hobueesli söödav rups, värske, jahutatud või külmutatud:

0206 10

–  veise rups, värske või jahutatud:

0206 10 10

– –  farmaatsiatoodete tooraineks

 

– –  muud:

0206 10 91

– – –  maks

0206 10 95

– – –  paks vaheliha ja õhuke vaheliha

0206 10 99

– – –  muud

 

- veise rups, külmutatud:

0206 21 00

– –  keeled

0206 22 00

– –  maks

0206 29

– –  muud:

0206 29 10

– – –  farmaatsiatoodete tooraineks

 

– – –  muud:

0206 29 91

– – – –  paks vaheliha ja õhuke vaheliha

0206 29 99

– – – –  muud

0206 30 00

–  sea rups, värske või jahutatud

 

–  sea rups, külmutatud:

0206 41 00

– –  maks

0206 49

– –  muud:

0206 49 20

– – –  kodusea

0206 49 80

– – –  muud

0206 80

–  muud, värsked või jahutatud:

0206 80 10

– –  farmaatsiatoodete tooraineks

 

– –  muud:

0206 80 91

– – –  hobuse, eesli, muula või hobueesli rups

0206 80 99

– – –  lamba ja kitse rups

0206 90

–  muu rups, külmutatud:

0206 90 10

– –  farmaatsiatoodete tooraineks

 

– –  muud:

0206 90 91

– – –  hobuse, eesli, muula või hobueesli rups

0206 90 99

– – –  lamba ja kitse rups

0208

Muu liha ja söödav rups, värske, jahutatud või külmutatud:

0208 10

–  küüliku või jänese:

 

– –  koduküüliku:

0208 10 11

– – –  värske või jahutatud

0208 10 19

– – –  külmutatud

0208 10 90

– – –  muud

0208 30 00

–  esikloomaliste

0208 40

–  vaala, delfiini ja pringli (imetajad seltsist Cetacea); lamantiini ja dugongi (imetajad seltsist Sirenia)

0208 40 10

– –  vaala

0208 40 90

– –  muud

0208 50 00

–  roomajate (k.a mao ja kilpkonna)

0208 90

–  muud

0208 90 10

– –  kodutuvi

 

– –  ulukiliha, v.a küüliku ja jänese:

0208 90 20

– – –  vuti

0208 90 40

– – –  muud

0208 90 55

– –  hülge

0208 90 60

– –  põhjapõdra

0208 90 70

– –  konnakoivad

0208 90 95

– –  muud

0210

Liha ja söödav rups, soolatud, soolvees, kuivatatud või suitsutatud; toiduks kasutatav lihast või rupsist valmistatud jahu või pulber:

 

–  muu, k.a toidukõlblik peen- ja jämejahu lihast või rupsist:

0210 91 00

– –  esikloomaliste

0210 92 00

– –  vaala, delfiini ja pringli (imetajad seltsist Cetacea); lamantiini ja dugongi (imetajad seltsist Sirenia)

0210 93 00

– –  roomajate (k.a mao ja kilpkonna)

0210 99

– –  muud:

 

– – –  liha:

0210 99 10

– – – –  hobuseliha, soolatud, soolvees või kuivatatud

 

– – – –  lamba- ja kitseliha:

0210 99 21

– – – – –  kondiga

0210 99 29

– – – – –  kondita

0210 99 31

– – – –  põhjapõdra

0210 99 39

– – – –  muud

 

– – –  rups:

 

– – – –  kodusea:

0210 99 41

– – – – –  maks

0210 99 49

– – – – –  muud

 

– – – –  veise:

0210 99 51

– – – – –  paks vaheliha ja õhuke vaheliha

0210 99 59

– – – – –  muud

0210 99 60

– – – –  lamba ja kitse

 

– – – –  muud:

 

– – – – –  linnumaks:

0210 99 71

– – – – – –  rasvane hane- või pardimaks, soolatud või soolvees

0210 99 79

– – – – – –  muud

0210 99 80

– – – – –  muud

0210 99 90

– – –  toiduks kasutatav jahu ja pulber lihast või rupsist

0407 00

Linnumunad (koorega), värsked, konserveeritud või kuumtöödeldud:

 

–  kodulindude munad:

 

– –  inkubeerimiseks:

0407 00 11

– – –  kalkuni- ja hanemunad

0407 00 19

– – –  muud

0408

Kooreta linnumunad ja munakollased, värsked, kuivatatud, vees või aurus keedetud, külmutatud või muul viisil töödeldud (suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma):

 

–  munakollane:

0408 11

– –  kuivatatud:

0408 11 20

– – –  inimtoiduks kõlbmatu

0408 19

– –  muud:

0408 19 20

– – –  inimtoiduks kõlbmatu

 

–  muud:

0408 91

– –  kuivatatud:

0408 91 20

– – –  inimtoiduks kõlbmatu

0408 99

– –  Muud:

0408 99 20

– – –  inimtoiduks kõlbmatu

0410 00 00

Mujal nimetamata loomse päritoluga toiduained

0601

Puhke-, kasvu- või õitsemisstaadiumis taimesibulad, varre- ja juuremugulad, mugulsibulad, juurmise lehekodarikuga lühivõsud ja risoomid; siguritaimed ja -juured, v.a juured rubriigist 1212 :

0601 10

–  puhkestaadiumis taimesibulad, varre- ja juuremugulad, mugulsibulad, juurmise lehekodarikuga lühivõsud ja risoomid:

0601 10 10

– –  hüatsindid

0601 10 20

– –  nartsissid

0601 10 30

– –  tulbid

0601 10 40

– –  gladioolid

0601 10 90

– –  muud

0601 20

–  kasvu- või õitsemisstaadiumis taimesibulad, varre- ja juuremugulad, mugulsibulad, juurmise lehekodarikuga lühivõsud ja risoomid; siguritaimed ja –juured:

0601 20 10

– –  siguritaimed ja -juured

0601 20 30

– –  orhideed, hüatsindid, nartsissid ja tulbid

0601 20 90

– –  muud

0602

Muud elustaimed (sh nende juured), pistikud ja pookoksad; seeneniidistik:

0602 90

–  muud:

0602 90 10

– –  seeneniidistik

0602 90 20

– –  ananassitaimed

0604

Taimelehed, oksad ja muud taimeosad (õiteta ja õienuppudeta) ning heintaimed, samblad ja samblikud lillekimpude valmistamiseks ja kaunistuseks (värsked, kuivatatud, värvitud, pleegitatud, impregneeritud või muul viisil töödeldud):

 

–  muud:

0604 91

– –  värsked:

0604 91 20

– – –  jõulupuud

0604 91 40

– – –  okaspuuoksad

0604 91 90

– – –  muud

0604 99

– –  muud:

0604 99 10

– – –  kuivatatud, muul viisil töötlemata

0604 99 90

– – –  muud

0713

Kuivatatud kaunviljad (poetatud, kooritud või koorimata, tükeldatud või tükeldamata):

0713 33

– –  harilikud aedoad (Phaseolus vulgaris):

0713 33 90

– – –  muud

0713 39 00

– –  muud

0713 40 00

–  läätsed

0713 50 00

–  põldoad (Vicia faba var. major) ja söödaoad (Vicia faba var. equina ja Vicia faba var. minor)

0713 90 00

–  muud

0714

Maniokk, maranta, saalep, maapirn, bataat jms kõrge tärklise- või inuliinisisaldusega juured ja mugulad (värsked, jahutatud, külmutatud või kuivatatud, tükeldamata või tükeldatud või graanulitena); saagopalmi säsi:

0714 10

–  maniokk:

0714 10 10

– –  peen- ja jämejahust graanulitena

 

– –  muud:

0714 10 91

– – –  inimtoiduks mõeldud sorti, kontaktpakendis netomassiga kuni 28 kg, kas värsked ja terved või kooritud ja külmutatud, viilutatud või viilutamata

0714 10 99

– – –  muud

0714 20

–  bataadid:

0714 20 10

– –  värsked, terved, mõeldud inimtoiduks

0714 20 90

– –  muud

0714 90

–  muud:

 

– –  maranta, saalep jms kõrge tärklisesisaldusega juured ja mugulad:

0714 90 11

– – –  inimtoiduks ette nähtud sorti, kontaktpakendis netomassiga kuni 28 kg, kas värsked ja terved või kooritud ja külmutatud, viilutatud või viilutamata

0714 90 19

– – –  muud

0714 90 90

– –  muud

0801

Kookospähklid, brasiilia pähklid ja kašupähklid, värsked või kuivatatud, kooritud või koorimata, lüditud või lüdimata:

 

–  kookospähklid:

0801 11 00

– –  kuivatatud

0801 19 00

– –  muud

0802

Muud pähklid, värsked või kuivatatud, lüditud või lüdimata, kooritud või koorimata:

 

–  mandlid:

0802 11

– –  koorimata:

0802 11 10

– – –  mõrumandlid

0802 11 90

– – –  muud

0802 12

– –  kooritud:

0802 12 10

– – –  mõrumandlid

0802 12 90

– – –  muud

 

–  sarapuupähklid (Corylus spp.):

0802 21 00

– –  koorimata

0802 22 00

– –  kooritud:

ex 0802 22 00

– – –  kontaktpakendis netomassiga kuni 2,5kg

ex 0802 22 00

– – –  muud

 

–  kreeka pähklid:

0802 31 00

– –  koorimata

0802 32 00

– –  kooritud

0802 40 00

–  kastanid (Castanea spp.)

0802 50 00

–  pistaatsiapähklid

0802 60 00

– –  makadaamiapähklid

0802 90

–  muud:

0802 90 20

– –  beetli-, koola- ja pekanipähklid

0802 90 50

– –  piiniapähklid

0802 90 85

– –  muud

0804

Värsked või kuivatatud datlid, viigimarjad, ananassid, avokaadod, guajaavid, mangod ja mangostanid:

0804 10 00

–  datlid

0804 30 00

–  ananassid

0804 40 00

–  avokaadod

0804 50 00

–  guajaavid, mangod ja mangostanid

0806

Värsked või kuivatatud viinamarjad:

0806 20

–  kuivatatud:

0806 20 10

– –  korindid

0806 20 30

– –  sultanad

0806 20 90

– –  muud

0810

Muud värsked marjad ja puuviljad:

0810 60 00

–  durianid

0810 90

–  muud:

0810 90 30

– –  tamarindid, kašuõunad, litšid, jakad, sapotilli ploomid

0810 90 40

– –  kannatuslille viljad, karamboolad ja pitahaiad

 

– –  mustad, valged ja punased sõstrad ning karusmarjad:

0810 90 50

– – –  mustad sõstrad

0810 90 60

– – –  punased sõstrad

0810 90 70

– – –  muud

0810 90 95

– –  muud

0811

Külmutatud puuviljad, marjad ja pähklid, kuumtöötlemata, aurutatud või vees keedetud, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma:

0811 90

–  muud:

 

– –  suhkru- või muu magusainelisandiga:

 

– – –  suhkrusisaldusega üle 13 % massist:

0811 90 11

– – – –  troopilised puuviljad ja troopilised pähklid

0811 90 19

– – – –  muud

 

– – –  muud:

0811 90 31

– – – –  troopilised puuviljad ja troopilised pähklid

0811 90 39

– – – –  muud

 

– –  muud:

0811 90 50

– – –  mustikad (marjad liigist Vaccinium myrtillus)

0811 90 70

– – –  marjad liigist Vaccinium myrtilloides ja Vaccinium augostifolium

0811 90 85

– – –  troopilised puuviljad ja troopilised pähklid

0812

Lühiajaliseks säilitamiseks konserveeritud puuviljad, marjad ja pähklid (näiteks gaasilise vääveldioksiidiga, soolvees, väävlishapus vees või muus konserveerivas lahuses), kuid kohe tarbimiseks kõlbmatud:

0812 90

–  muud:

0812 90 70

– –  guajaavid, mangod, mangostanid, tamarindid, kašuõunad, litšid, jakad, sapotilli ploomid, kannatuslille viljad, karamboolad, pitahaiad ja troopilised pähklid

0813

Kuivatatud puuviljad ja marjad, v.a rubriikide 0801 –0806 puuviljad ja marjad; selle grupi pähklite või kuivatatud puuviljade ja marjade segud:

0813 40

–  muud marjad ja puuviljad:

0813 40 50

– –  papaiad

0813 40 60

– –  tamarindid

0813 40 70

– –  kašuõunad, litšid, jakad, sapotilli ploomid, kannatuslille viljad, karamboolad ja pitahaiad

0813 40 95

– –  muud

0813 50

–  selle grupi pähklite või kuivatatud puuviljade ja marjade segud:

 

– –  kuivatatud puuviljade ja marjade segud, v.a rubriikidesse 0801 –0806 kuuluvate kuivatatud puuviljade ja marjade segud:

 

– – –  mustade ploomideta:

0813 50 12

– – – –  papaiadest, tamarindidest, kašuõuntest, litšidest, jakadest, sapotilli ploomidest, kannatuslille viljadest, karambooladest ja pitahaiadest

0813 50 15

– – – –  muud

0813 50 19

– – –  mustade ploomidega

 

– –  segud, mis koosnevad eranditult rubriikidesse 0801 ja 0802 kuuluvatest kuivatatud pähklitest:

0813 50 31

– – –  troopilistest pähklitest

0813 50 39

– – –  muud

 

– –  muud segud:

0813 50 91

– – –  mustade ploomideta või viigimarjadeta

0813 50 99

– – –  muud

0814 00 00

Tsitrusviljade või meloni (k.a arbuusi) koor, värske, külmutatud, kuivatatud või lühiajaliselt säilitatud soolvees, väävlishapus vees või muus konserveerivas lahuses

0901

Kohv (röstitud või röstimata, kofeiiniga või ilma); kohviubade kestad ja -koored; ükskõik mis vahekorras kohvi sisaldavad kohviasendajad:

 

–  röstimata kohv:

0901 11 00

– –  kofeiiniga

0901 12 00

– –  kofeiinivaba

0902

Tee, lõhna- või maitseainetega või ilma:

0902 10 00

–  roheline tee (fermenteerimata), kontaktpakendis massiga kuni 3kg

0902 20 00

–  muu roheline tee (fermenteerimata)

0902 30 00

–  must tee (fermenteeritud) ja osaliselt fermenteeritud tee, kontaktpakendis massiga kuni 3kg

0902 40 00

–  muu must tee (fermenteeritud) ja muu osaliselt fermenteeritud tee

0904

Piprad perekonnast Piper; perekondadesse Capsicum või Pimenta kuuluvad kuivatatud, purustatud või jahvatatud viljad:

 

–  pipar:

0904 11 00

– –  purustamata ja jahvatamata

0904 12 00

– –  purustatud või jahvatatud

0904 20

–  perekonda Capsicum või Pimenta kuuluvad viljad, kuivatatud, purustatud või jahvatatud:

 

– –  purustamata ja jahvatamata:

0904 20 10

– – –  paprika

0904 20 30

– – –  muud

0904 20 90

– –  purustatud või jahvatatud

0905 00 00

Vanill

0906

Kaneel ja kaneelipuu õied:

 

– –  purustamata ja jahvatamata:

0906 11 00

– –  kaneel (Cinnamomum zeylanicum Blume)

0906 19 00

– –  muud

0906 20 00

–  purustatud või jahvatatud

0907 00 00

Nelk (kogu vili, pungad ja varred)

0908

Muskaatpähkel, muskaatõis ja kardemon:

0908 10 00

–  muskaatpähkel

0908 20 00

–  muskaatõis

0908 30 00

–  kardemon

0909

Aniisi, tähtaniisi, apteegitilli, koriandri, ristiköömne või köömne seemned; kadakamarjad:

0909 10 00

–  aniisi või tähtaniisi seemned

0909 20 00

–  koriandri seemned

0909 30 00

–  ristiköömne seemned

0909 40 00

–  hariliku köömne seemned

0909 50 00

–  apteegitilli seemned; kadakamarjad

0910

Ingver, safran, kollajuur e kurkum, aed-liivatee, loorberilehed, karri ja muud vürtsid

0910 10 00

–  ingver

0910 20

–  safran:

0910 20 10

– –  purustamata ja jahvatamata

0910 20 90

– –  purustatud või jahvatatud

0910 30 00

–  kollajuur e kurkum

 

–  muud vürtsid:

0910 91

–  selle grupi märkuse 1 punktis b määratletud segud:

0910 91 10

– – –  purustamata ja jahvatamata

0910 91 90

– – –  purustatud või jahvatatud

0910 99

– –  muud:

0910 99 10

– – –  põld-lambaläätse seemned

 

– – –  aed-liivatee:

 

– – – –  purustamata ja jahvatamata:

0910 99 31

– – – – –  nõmm-liivatee (Thymus serpyllum)

0910 99 33

– – – – –  muud

0910 99 39

– – – –  purustatud või jahvatatud

0910 99 50

– – –  loorberilehed

0910 99 60

– – –  karri

 

– – –  muud:

0910 99 91

– – – –  purustamata ja jahvatamata

0910 99 99

– – – –  purustatud või jahvatatud

1006

Riis:

1006 10

–  koorimata riis:

1006 10 10

– –  seemneks

 

– –  muud:

 

– – –  aurutatud:

1006 10 21

– – – –  ümarateraline

1006 10 23

– – – –  keskmiseteraline

 

– – – –  pikateraline:

1006 10 25

– – – – –  tera pikkuse ja laiuse suhe suurem kui 2, kuid väiksem kui 3

1006 10 27

– – – – –  tera pikkuse ja laiuse suhe vähemalt 3

 

– – –  muud:

1006 10 92

– – – –  ümarateraline

1006 10 94

– – – –  keskmiseteraline

 

– – – –  pikateraline:

1006 10 96

– – – – –  tera pikkuse ja laiuse suhe suurem kui 2, kuid väiksem kui 3

1006 10 98

– – – – –  tera pikkuse ja laiuse suhe vähemalt 3

1006 20

–  kooritud (pruun) riis:

 

– –  aurutatud:

1006 20 11

– – –  ümarateraline

1006 20 13

– – –  keskmiseteraline

 

– – –  pikateraline:

1006 20 15

– – – –  tera pikkuse ja laiuse suhe suurem kui 2, kuid väiksem kui 3

1006 20 17

– – – –  tera pikkuse ja laiuse suhe vähemalt 3

 

– –  muud:

1006 20 92

– – –  ümarateraline

1006 20 94

– – –  keskmiseteraline

 

– – –  pikateraline:

1006 20 96

– – – –  tera pikkuse ja laiuse suhe suurem kui 2, kuid väiksem kui 3

1006 20 98

– – – –  tera pikkuse ja laiuse suhe vähemalt 3

1006 30

–  poolkroovitud või kroovitud riis, poleeritud või poleerimata, glaseeritud või glaseerimata:

 

– –  poolkroovitud:

 

– – –  aurutatud:

1006 30 21

– – – –  ümarateraline

1006 30 23

– – – –  keskmiseteraline

 

– – – –  pikateraline:

1006 30 25

– – – – –  tera pikkuse ja laiuse suhe suurem kui 2, kuid väiksem kui 3

1006 30 27

– – – – –  tera pikkuse ja laiuse suhe vähemalt 3

 

– – –  muud:

1006 30 42

– – – –  ümarateraline

1006 30 44

– – – –  keskmiseteraline

 

– – – –  pikateraline:

1006 30 46

– – – – –  tera pikkuse ja laiuse suhe suurem kui 2, kuid väiksem kui 3

1006 30 48

– – – – –  tera pikkuse ja laiuse suhe vähemalt 3

 

– –  kroovitud riis:

 

– – –  aurutatud:

1006 30 61

– – – –  ümarateraline

1006 30 63

– – – –  keskmiseteraline

 

– – – –  pikateraline:

1006 30 65

– – – – –  tera pikkuse ja laiuse suhe suurem kui 2, kuid väiksem kui 3

1006 30 67

– – – – –  tera pikkuse ja laiuse suhe vähemalt 3

 

– – –  muud:

1006 30 92

– – – –  ümarateraline

1006 30 94

– – – –  keskmiseteraline

 

– – – –  pikateraline:

1006 30 96

– – – – –  tera pikkuse ja laiuse suhe suurem kui 2, kuid väiksem kui 3

1006 30 98

– – – – –  tera pikkuse ja laiuse suhe vähemalt 3

1006 40 00

–  purustatud riis

1007

Terasorgo:

1007 00 10

–  hübriidid seemneks

1007 00 90

–  muud

1008

Tatar, hirss ja kanaari paelrohi; muu teravili:

1008 10 00

–  tatar

1008 20 00

–  hirss

1008 30 00

–  kanaari paelrohi

1008 90

–  muu teravili:

1008 90 10

– –  tritikale

1008 90 90

– –  muud

1102

Püülijahu muust teraviljast, v.a nisust ja meslinist:

1102 10 00

–  rukkijahu

1102 20

–  maisijahu:

1102 20 10

– –  rasvasisaldusega kuni 1,5 % massist

1102 20 90

– –  muud

1102 90

–  muud:

1102 90 10

– –  odrajahu

1102 90 30

– –  kaerajahu

1102 90 50

– –  riisijahu

1102 90 90

– –  muud

1103

Teraviljatangud, lihtjahu ja graanulid:

 

–  tangud ja lihtjahu:

1103 11

– –  nisust:

1103 11 10

– – –  kõvast nisust

1103 11 90

– – –  harilikust nisust ja speltanisust

1103 13

– –  maisist:

1103 13 10

– – –  rasvasisaldusega kuni 1,5 % massist

1103 13 90

– – –  muud

1103 19

– –  muust teraviljast:

1103 19 10

– – –  rukkist

1103 19 30

– – –  odrast

1103 19 40

– – –  kaerast

1103 19 50

– – –  riisist

1103 19 90

– – –  muud

1103 20

–  graanulid:

1103 20 10

– –  rukkist

1103 20 20

– –  odrast

1103 20 30

– –  kaerast

1103 20 40

– –  maisist

1103 20 50

– –  riisist

1103 20 60

– –  nisust

1103 20 90

– –  muud

1104

Muul viisil töödeldud teravili (näiteks kroovitud, valtsitud, helvestatud, kruupideks jahvatatud, lõigatud või jämejahvatusega), v.a rubriigi 1006 riis; terved, valtsitud, helvestatud või jahvatatud teraviljaidud:

 

–  valtsitud või helvestatud terad:

1104 12

– –  kaerast:

1104 12 10

– – –  valtsitud

1104 12 90

– – –  helvestatud

1104 19

– –  muust teraviljast:

1104 19 10

– – –  nisust

1104 19 30

– – –  rukkist

1104 19 50

– – –  maisist

 

– – –  odrast:

1104 19 61

– – – –  valtsitud

1104 19 69

– – – –  helvestatud

 

– – –  muud:

1104 19 91

– – – –  helvestatud riis

1104 19 99

– – – –  muud

 

–  muul viisil töödeldud teravili (näiteks kroovitud, kruupideks jahvatatud, lõigatud või jämejahvatusega):

1104 22

– –  kaerast:

1104 22 20

– – –  kroovitud (lüditud või kestast vabastatud)

1104 22 30

– – –  kroovitud ja lõigatud või jämejahvatusega („Grütze” või „grutten”)

1104 22 50

– – –  kruubid

1104 22 90

– – –  jämejahvatusega, muul viisil töötlemata

1104 22 98

– – –  muud

1104 23

– –  maisist:

1104 23 10

– – –  kroovitud (lüditud või kestast vabastatud), ka lõigatud või jämejahvatusega

1104 23 30

– – –  kruubid

1104 23 90

– – –  jämejahvatusega, muul viisil töötlemata

1104 23 99

– – –  muud

1104 29

– –  muust teraviljast:

 

– – –  odrast:

1104 29 01

– – – –  kroovitud (lüditud või kestast vabastatud)

1104 29 03

– – – –  kroovitud ja lõigatud või jämejahvatusega („Grütze” või „grutten”)

1104 29 05

– – – –  kruubid

1104 29 07

– – – –  jämejahvatusega, muul viisil töötlemata

1104 29 09

– – – –  muud

 

– – –  muud:

 

– – – –  kroovitud (lüditud või kestast vabastatud), ka lõigatud või jämejahvatusega:

1104 29 11

– – – – –  nisust

1104 29 18

– – – – –  muud

1104 29 30

– – – –  kruubid

 

– – – –  jämejahvatusega, muul viisil töötlemata:

1104 29 51

– – – – –  nisust

1104 29 55

– – – – –  rukkist

1104 29 59

– – – – –  muud

 

– – – –  muud:

1104 29 81

– – – – –  nisust

1104 29 85

– – – – –  rukkist

1104 29 89

– – – – –  muud

1104 30

–  teraviljaidud, terved, valtsitud, helvestatud või jahvatatud:

1104 30 10

– –  nisuidud

1104 30 90

– –  muude teraviljade idud

1105

Kuivatatud kartulist valmistatud peen- ja jämejahu, pulber, helbed ja graanulid:

1105 10 00

–  peen- ja jämejahu ning pulber

1105 20 00

–  helbed ja graanulid

1106

Rubriigi 0713 kuivatatud kaunviljadest, rubriigi 0714 saagost, juurtest või mugulatest valmistatud peen- ja jämejahu ning pulber; grupi 8 toodetest valmistatud peen- ja jämejahu ning pulber:

1106 10 00

–  rubriigi 0713 kuivatatud kaunviljadest

1106 20

–  rubriigi 0714 saagost või juurtest või mugulatest:

1106 20 10

– –  denatureeritud

1106 20 90

– –  muud

1106 30

–  grupi 8 toodetest:

1106 30 10

– –  banaanidest

1106 30 90

– –  muud

1107

Linnased, röstitud või röstimata:

1107 10

–  röstimata:

 

– –  nisust:

1107 10 11

– – –  jahuna

1107 10 19

– – –  muud

 

– –  muud:

1107 10 91

– – –  jahuna

1107 10 99

– – –  muud

1107 20 00

–  röstitud

1108

Tärklis; inuliin:

 

–  tärklis:

1108 11 00

– –  nisutärklis

1108 12 00

– –  maisitärklis

1108 13 00

– –  kartulitärklis

1108 14 00

– –  maniokitärklis

1108 19

– –  muu tärklis:

1108 19 10

– – –  riisitärklis

1108 19 90

– – – –  muud

1108 20 00

–  inuliin

1109 00 00

Nisugluteen, kuivatatud või kuivatamata

1502 00

Veise-, lamba- või kitserasv, v.a rubriiki 1503 kuuluv:

1502 00 10

–  kasutamiseks tööstusliku toorainena, v.a toiduainete tootmiseks

1502 00 90

–  muud

1503 00

Rasvasteariin, sulatatud searasva õli, oleosteariin, oleoõli ja rasvõli (emulgeerimata, segamata või muul viisil töötlemata):

 

–  rasvasteariin ja oleosteariin:

1503 00 11

– –  kasutamiseks tööstusliku toorainena

1503 00 19

– –  muud

1503 00 30

–  rasvõli tööstusliku toorainena, v.a toiduainete tootmiseks

1503 00 90

– –  muud

1504

Kalade või mereimetajate rasvad, õlid ja nende fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata:

1504 10

–  kalamaksaõli ja selle fraktsioonid:

1504 10 10

– –  A-vitamiini sisaldusega kuni 2 500 RÜ/g

 

– –  muud:

1504 10 91

– – –  hiidlestast

1504 10 99

– – –  muud

1504 20

–  kalarasvad ja -õlid ning nende fraktsioonid (v.a kalamaksaõli):

1504 20 90

– –  muud

1504 30

–  mereimetajate rasvad, õlid ja nende fraktsioonid:

1504 30 90

– –  muud

1507

Sojaõli ja selle fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata:

1507 10

–  toorõli, hüdratiseeritud või hüdratiseerimata:

1507 10 10

– –  kasutamiseks tehnilisel otstarbel või tööstusliku toorainena, v.a toiduainete tootmiseks

1507 90

–  muud:

1507 90 10

– –  kasutamiseks tehnilisel otstarbel või tööstusliku toorainena, v.a toiduainete tootmiseks

1508

Maapähkliõli (arahhiseõli) ja selle fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata:

1508 10

–  toorõli:

1508 10 10

– –  kasutamiseks tehnilisel otstarbel või tööstusliku toorainena, v.a toiduainete tootmiseks

1508 10 90

– –  muud

1508 90

–  muud:

1508 90 10

– –  kasutamiseks tehnilisel otstarbel või tööstusliku toorainena, v.a toiduainete tootmiseks

1508 90 90

– –  muud

1510 00

Muud oliividest saadud õlid ja nende fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata, k.a nende õlide või fraktsioonide segud rubriigi 1509 õlide või nende fraktsioonidega:

1510 00 10

–  toorõlid

1510 00 90

–  muud

1512

Päevalille-, safloori- või puuvillaõli ja nende fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata:

 

–  puuvillaõli ja selle fraktsioonid:

1512 21

– –  toorõli, millest gossüpol on eraldatud või eraldamata:

1512 21 10

– – –  kasutamiseks tehnilisel otstarbel või tööstusliku toorainena, v.a toiduainete tootmiseks

1512 21 90

– – –  muud

1512 29

– –  muud:

1512 29 10

– – –  kasutamiseks tehnilisel otstarbel või tööstusliku toorainena, v.a toiduainete tootmiseks

1512 29 90

– – –  muud

1514

Rapsi-, rüpsi- või sinepiõli ja nende fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata:

 

–  madala eruukhappesisaldusega rapsi- või rüpsiõli ja selle fraktsioonid:

1514 11

– –  toorõli:

1514 11 10

– – –  kasutamiseks tehnilisel otstarbel või tööstusliku toorainena, v.a toiduainete tootmiseks

1514 11 90

– – –  muud

1514 19

– –  muud:

1514 19 10

– – –  kasutamiseks tehnilisel otstarbel või tööstusliku toorainena, v.a toiduainete tootmiseks

1514 19 90

– – –  muud

 

–  muud:

1514 91

– –  toorõli:

1514 91 10

– – –  kasutamiseks tehnilisel otstarbel või tööstusliku toorainena, v.a toiduainete tootmiseks

1514 91 90

– – –  muud

1514 99

– –  muud:

1514 99 10

– – –  kasutamiseks tehnilisel otstarbel või tööstusliku toorainena, v.a toiduainete tootmiseks

1514 99 90

– – –  muud

1516

Loomsed või taimsed rasvad või õlid ja nende fraktsioonid, osaliselt või täielikult hüdrogeniseeritud, esterdatud, ümberesterdatud või elaidiseeritud, rafineeritud või rafineerimata, kuid edasi töötlemata:

1516 20

–  taimsed rasvad ja õlid ning nende fraktsioonid:

 

– –  muud:

 

– – –  muud:

 

– – – –  muud:

1516 20 98

– – – – –  muud

1518 00

Loomsed või taimsed rasvad ja õlid ning nende fraktsioonid, keedetud, oksüdeeritud, veetustatud, vääveldatud, läbipuhutud, polümeriseeritud vaakumis kõrge kuumuse juures või inertgaasides või muul viisil keemiliselt modifitseeritud, v.a rubriigi 1516 tooted; mujal nimetamata loomsete või taimsete rasvade või õlide või erinevate käesolevasse gruppi kuuluvate rasvade või õlide fraktsioonide toidukõlbmatud segud või valmistised:

 

–  taimsete rasvõlide vedelad segud, kasutamiseks tehnilisel otstarbel või tööstusliku toorainena, v.a toiduainete tootmiseks:

1518 00 31

– –  toorõlid

1518 00 39

– –  muud

1522 00

Degraa; loomsete või taimsete vahade või rasvainete töötlemise jäägid:

 

–  loomsete või taimsete rasvainete või vahade töötlemise jäägid:

 

– –  oliiviõli omadustega õlisid sisaldavad:

1522 00 31

– – –  seebirasv

1522 00 39

– – –  muud

 

– –  muud:

1522 00 91

– – –  õlijätted ja -setted; seebirasv

1522 00 99

– – –  muud

1702

Muud suhkrud, sh keemiliselt puhas laktoos, maltoos, glükoos ja fruktoos, tahkel kujul; maitse-, lõhna- ja värvainelisandita suhkrusiirupid; tehismesi, naturaalse meega segatud või segamata; karamell:

 

–  laktoos ja laktoosisiirup:

1702 11 00

– –  kuivaine laktoosisisaldusega vähemalt 99 % massist, väljendatuna veevaba laktoosina kuivaines

1702 19 00

– –  muud

1702 20

–  vahtrasuhkur ja vahtrasiirup:

1702 20 10

– –  vahtrasuhkur tahkel kujul, maitse- või värvainelisanditega

1702 20 90

– –  muud

1702 30

–  glükoos ja glükoosisiirup, mis ei sisalda fruktoosi või mille kuivaine fruktoosisisaldus on alla 20 % massist:

1702 30 10

– –  isoglükoos

 

– –  muud:

 

– – –  kuivaine glükoosisisaldusega vähemalt 99 % massist:

1702 30 51

– – – –  valge kristalliline aglomeeritud või aglomeerimata pulber

1702 30 59

– – – –  muud

 

– – –  muud:

1702 30 91

– – – –  valge kristalliline aglomeeritud või aglomeerimata pulber

1702 30 99

– – – –  muud

1702 40

–  glükoos ja glükoosisiirup kuivaine fruktoosisisaldusega vähemalt 20 % massist, kuid alla 50 % massist, v.a invertsuhkur:

1702 40 10

– –  isoglükoos

1702 40 90

– –  muud

1702 60

–  muu fruktoos ja fruktoosisiirup kuivaine fruktoosisisaldusega üle 50 % massist, v.a invertsuhkur:

1702 60 10

– –  isoglükoos

1702 60 80

– –  inuliinisiirup

1702 60 95

– –  muud

1702 90

–  muud, sealhulgas invertsuhkur ja muu suhkru ning suhkrusiirupi segud kuivaine fruktoosisisaldusega 50 % massist:

1702 90 30

– –  isoglükoos

1702 90 50

– –  maltodekstriin ja maltodekstriinisiirup

 

– –  karamell:

1702 90 71

– – –  kuivaine sahharoosisisaldusega vähemalt 50 % massist

 

– – –  muud:

1702 90 75

– – – –  pulbrina, aglomeeritud või aglomeerimata

1702 90 79

– – – –  muud

1702 90 80

– –  inuliinisiirup

1702 90 99

– –  muud

1902

Pastatooted, kuumtöödeldud või kuumtöötlemata, täidisega (näiteks liha- või muu täidisega) või täidiseta, muul viisil toiduks valmistatud või mitte: spagetid, makaronid, nuudlid, lasanje, gnocchi, ravioolid, canneloni jms; kuskuss, valmistoiduna või mitte;

1902 20

–  täidisega pastatooted, kuumtöödeldud või muul viisil toiduks valmistatud või mitte:

1902 20 30

– –  mis sisaldavad üle 20 % massist vorsti või vorsttooteid, mis tahes liha või rupsi, k.a mis tahes liiki või päritoluga rasvu

2007

Džemmid, keedised, puuvilja- või marjaželeed, marmelaadid, puuvilja-, marja- või pähklipüreed ja pastad, saadud kuumtöötlemisel, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma:

 

–  muud:

2007 99

– –  muud:

 

– – –  muud:

2007 99 98

– – – –  muud

2008

Puuviljad ja marjad, pähklid jm söödavad taimeosad, muul viisil toiduks valmistatud või konserveeritud, mujal nimetamata, suhkru-, muu magusaine- või alkoholilisandiga või ilma::

 

–  pähklid, maapähklid (arahhis) ja muud seemned, omavahel segatud või mitte:

2008 19

– –  muud, sh segud:

 

– – –  kontaktpakendis netomassiga üle 1 kg:

 

– – – –  muud:

2008 19 19

– – – – –  muud

2009

Kääritamata, piirituselisandita marjamahlad, puu- ja köögiviljamahlad (k.a viinamarjavirre), suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma:

 

–  apelsinimahl:

2009 11

– –  külmutatud:

 

– – –  Brixi arvuga üle 67:

2009 11 11

– – – –  100 kg netomassi väärtusega kuni € 30

2009 11 19

– – – –  muud

 

– – –  Brixi arvuga kuni 67:

2009 11 91

– – – –  100 kg netomassi väärtusega kuni € 30, lisatud suhkru sisaldusega üle 30 % massist

2009 11 99

– – – –  muud

2009 19

– –  muud:

 

– – –  Brixi arvuga üle 67:

2009 19 11

– – – –  100 kg netomassi väärtusega kuni € 30

2009 19 19

– – – –  muud

 

– – –  Brixi arvuga üle 20, kuid mitte üle 67:

2009 19 91

– – – –  100 kg netomassi väärtusega kuni € 30, lisatud suhkru sisaldusega üle 30 % massist

2009 19 98

– – – –  muud

 

–  greibimahl (k.a pomelomahl):

2009 29

– –  muud:

 

– – –  Brixi arvuga üle 67:

2009 29 11

– – – –  100 kg netomassi väärtusega kuni € 30

2009 29 19

– – – –  muud

 

– – –  Brixi arvuga üle 20, kuid mitte üle 67:

2009 29 91

– – – –  100 kg netomassi väärtusega kuni € 30, lisatud suhkru sisaldusega üle 30 % massist

2009 29 99

– – – –  muud

 

–  muu tsitrusvilja mahl:

2009 39

– –  muud:

 

– – –  Brixi arvuga üle 67:

2009 39 11

– – – –  100 kg netomassi väärtusega kuni € 30

2009 39 19

– – – –  muud

 

– – –  Brixi arvuga üle 20, kuid mitte üle 67:

 

– – – –  100 kg netomassi väärtusega üle € 30

2009 39 31

– – – – –  suhkrulisandiga

2009 39 39

– – – – –  suhkrulisandita

 

– – – –  100 kg netomassi väärtusega kuni € 30:

 

– – – – –  sidrunimahl:

2009 39 51

– – – – – –  lisatud suhkru sisaldusega üle 30 % massist

2009 39 55

– – – – – –  lisatud suhkru sisaldusega kuni 30 % massist

2009 39 59

– – – – – –  suhkrulisandita

 

– – – – –  muude tsitrusviljade mahl:

2009 39 91

– – – – – –  lisatud suhkru sisaldusega üle 30 % massist

2009 39 95

– – – – – –  lisatud suhkru sisaldusega kuni 30 % massist

2009 39 99

– – – – – –  suhkrulisandita

 

–  ananassimahl:

2009 49

– –  muud:

 

– – –  Brixi arvuga üle 67:

2009 49 11

– – – –  100 kg netomassi väärtusega kuni € 30

2009 49 19

– – – –  muud

 

– – –  Brixi arvuga üle 20, kuid mitte üle 67:

2009 49 30

– – – –  100 kg netomassi väärtusega üle € 30, suhkrulisandiga

 

– – – –  muud:

2009 49 91

– – – – –  lisatud suhkru sisaldusega üle 30 % massist

2009 49 93

– – – – –  lisatud suhkru sisaldusega kuni 30 % massist

2009 49 99

– – – – –  suhkrulisandita

 

–  viinamarjamahl (k.a viinamarjavirre):

2009 69

– –  muud:

 

– – –  Brixi arvuga üle 67:

2009 69 11

– – – –  100 kg netomassi väärtusega kuni € 22

2009 69 19

– – – –  muud

 

– – –  Brixi arvuga üle 30, kuid mitte üle 67:

 

– – – –  100 kg netomassi väärtusega üle € 18:

2009 69 51

– – – – –  kontsentreeritud

2009 69 59

– – – – –  muud

 

– – – –  100 kg netomassi väärtusega kuni € 18:

 

– – – – –  lisatud suhkru sisaldusega üle 30 % massist:

2009 69 71

– – – – – –  kontsentreeritud

2009 69 79

– – – – – –  muud

2009 69 90

– – – – –  muud

 

–  õunamahl:

2009 79

– –  muud:

 

– – –  Brixi arvuga üle 67:

2009 79 11

– – – –  100 kg netomassi väärtusega kuni € 22

2009 79 19

– – – –  muud

 

– – –  Brixi arvuga üle 20, kuid mitte üle 67:

2009 79 30

– – – –  100 kg netomassi väärtusega üle € 18, suhkrulisandiga

 

– – – –  muud:

2009 79 91

– – – – –  lisatud suhkru sisaldusega üle 30 % massist

2009 79 93

– – – – –  lisatud suhkru sisaldusega kuni 30 % massist

2009 79 99

– – – – –  suhkrulisandita

2009 80

–  muu puu- või köögivilja või marja mahl:

 

– –  Brixi arvuga üle 67:

 

– – –  pirnimahl:

2009 80 11

– – – –  100 kg netomassi väärtusega kuni € 22

2009 80 19

– – – –  muud

 

– – –  muud:

 

– – – –  100 kg netomassi väärtusega kuni € 30:

2009 80 34

– – – – –  troopiliste puuviljade mahl

2009 80 35

– – – – –  muud

 

– – – –  muud:

2009 80 36

– – – – –  troopiliste puuviljade mahl

2009 80 38

– – – – –  muud

2009 90

–  mahlasegud:

 

– –  Brixi arvuga üle 67:

 

– – –  mahlasegud õuna- ja pirnimahlast:

2009 90 11

– – – –  100 kg netomassi väärtusega kuni € 22

2009 90 19

– – – –  muud

 

– – –  muud:

2009 90 21

– – – –  100 kg netomassi väärtusega kuni € 30

2009 90 29

– – – –  muud

2106

Mujal nimetamata toiduvalmistised:

2106 90

–  muud:

 

– –  lõhna- ja maitseainelisandiga või värvilisandiga suhkrusiirupid:

2106 90 30

– – –  isoglükoosisiirup

 

– – –  muud:

2106 90 51

– – – –  laktoosisiirupid

2106 90 55

– – – –  glükoosisiirupid ja siirupid maltodekstriinist

2106 90 59

– – – –  muud

2302

Kliid, pebred jm tera- või kaunviljade tuulamis-, jahvatus- vm töötlusjäägid, granuleerimata või granuleeritud:

2302 10

–  maisist:

2302 10 10

– –  tärklisesisaldusega kuni 35 % massist

2302 10 90

– –  muud

2302 30

–  nisust:

2302 30 10

– –  tärklisesisaldusega kuni 28 % massist ja need, mille läbitulek 0,2 mm läbimõõduga aukudega sõelast ei ületa 10 % massist, või need, mille sõelast läbitulnud osa kuivaine tuhasisaldus on vähemalt 1,5 % massist

2302 30 90

– –  muud

2302 40

–  muudest teraviljadest:

 

– –  riisist:

2302 40 02

– – –  tärklisesisaldusega kuni 35 % massist

2302 40 08

– – –  muud

 

– –  muud:

2302 40 10

– – –  tärklisesisaldusega kuni 28 % massist ja need, mille läbitulek 0,2 mm läbimõõduga aukudega sõelast ei ületa 10 % massist, või need, mille sõelast läbitulnud osa kuivaine tuhasisaldus on vähemalt 1,5 % massist

2302 40 90

– – –  muud

2302 50 00

–  kaunviljadest

2303

Tärklise tootmisjäägid jms jäätmed, suhkrupeedist, suhkruroost või muust toorainest suhkru tootmise, õllepruulimise ja piirituse destilleerimise jäätmed, granuleeritud või granuleerimata:

2303 10

–  tärklisetööstuse tootmisjäägid jms jäätmed:

 

– –  maisitärklise tootmisjäägid (v.a kontsentreeritud leotusvedelikud), kuivaine valgusisaldusega:

2303 10 11

– – –  üle 40 % massist

2303 10 19

– – –  kuni 40 % massist

2303 20

–  suhkrupeedi või suhkruroo pressimisjäägid jm suhkrutootmisjäätmed:

2303 20 90

– –  muud

2303 30 00

–  õllepruulimise või piirituse destilleerimise jäätmed

2304 00 00

Õlikoogid jm sojaõli ekstraheerimisel saadud tahked jäätmed, peenestatud või peenestamata, granuleeritud või granuleerimata

2305 00 00

Õlikoogid jm maapähkliõli ekstraheerimisel saadud tahked jäätmed, peenestatud või peenestamata, granuleeritud või granuleerimata

2306

Õlikoogid jm taimsete rasvade või õlide (v.a rubriikides 2304 ja 2305 esitatute) ekstraheerimise tahked jäätmed, peenestatud või peenestamata, granuleeritud või granuleerimata:

2306 10 00

–  puuvillaseemnetest

2306 20 00

–  linaseemnetest

2306 30 00

–  päevalilleseemnetest

 

–  rapsi- või rüpsiseemnetest:

2306 41 00

– –  madala eruukhappesisaldusega rapsi- või rüpsiseemnetest

2306 49 00

– –  muud

2306 90

–  muud:

2306 90 05

– –  maisi-idudest

 

– –  muud:

 

– –  õlikoogid ja muud oliiviõli ekstraheerimise jäätmed:

2306 90 11

– – – –  mis sisaldavad kuni 3 % massist oliiviõli

2306 90 19

– – – –  mis sisaldavad üle 3 % massist oliiviõli

2306 90 90

– – –  muud

2308 00

Mujal nimetamata taimse päritoluga loomasöödaks kasutatavad tooted, jäätmed ja kõrvalproduktid, granuleeritud või granuleerimata:

 

–  viinamarjade pressimisjäägid:

2308 00 11

– –  summaarse alkoholisisaldusega kuni 4,3 % massist ja kuivainesisaldusega vähemalt 40 % massist

2308 00 19

– –  muud

2308 00 40

–  tammetõrud ja hobukastanid; puuviljade ja marjade, v.a viinamarjade pressimisjäägid

2308 00 90

–  muud

2309

Loomasöödana kasutatavad tooted:

2309 90

–  muud:

2309 90 10

– –  lahustatud tooted kalast või mereimetajatest

2309 90 20

– –  käesoleva grupi lisamärkuses 5 kirjeldatud tooted

 

– –  muud, sh eelsegud:

 

– – –  mis sisaldavad tärklist, glükoosi, glükoosisiirupit, maltodekstriini, maltodekstriinisiirupit, alamrubriikidesse 1702 30 51 –1702 30 99 , 1702 40 90 , 1702 90 50 ja 2106 90 55 kuuluvaid tooteid või piimatooteid:

 

– – – –  mis sisaldavad tärklist, glükoosi, glükoosisiirupit, maltodekstriini või maltodekstriinisiirupit:

 

– – – – –  mis ei sisalda tärklist või sisaldavad seda kuni 10 % massist:

2309 90 31

– – – – – –  mis ei sisalda piimatooteid või sisaldavad neid alla 10 % massist

2309 90 33

– – – – – –  mis sisaldavad piimatooteid vähemalt 10 %, kuid mitte üle 50 % massist

2309 90 35

– – – – – –  mis sisaldavad piimatooteid vähemalt 50 %, kuid mitte üle 75 % massist

2309 90 39

– – – – – –  mis sisaldavad piimatooteid vähemalt 75 % massist

 

– – – – –  mis sisaldavad tärklist üle 10 %, kuid mitte üle 30 % massist:

2309 90 41

– – – – – –  mis ei sisalda piimatooteid või sisaldavad neid alla 10 % massist

2309 90 43

– – – – – –  mis sisaldavad piimatooteid vähemalt 10 %, kuid mitte üle 50 % massist

2309 90 49

– – – – – –  mis sisaldavad piimatooteid vähemalt 50 % massist

 

– – – – –  mis sisaldavad tärklist üle 30 % massist

2309 90 51

– – – – – –  mis ei sisalda piimatooteid või sisaldavad neid alla 10 % massist

2309 90 53

– – – – – –  mis sisaldavad piimatooteid vähemalt 10 %, kuid mitte üle 50 % massist

2309 90 59

– – – – – –  mis sisaldavad piimatooteid vähemalt 50 % massist

2309 90 70

– – – –  ei sisalda tärklist, glükoosi, glükoosisiirupit, maltodekstriini ega maltodekstriinisiirupit, kuid sisaldavad piimatooteid

 

– – –  muud:

2309 90 91

– – – –  suhkrupeedi pressimisjäägid lisatud melassiga

 

– – – –  muud:

2309 90 95

– – – – –  mis sisaldavad vähemalt 49 % massist koliinkloriidi, orgaanilisel või anorgaanilisel baasil

2309 90 99

– – – – –  muud

3301

Eeterlikud õlid, mis sisaldavad või ei sisalda terpeene, sh tahked ja absoluteeritud valmistised; resinoidid; õlivaiguekstraktid; eeterlike õlide kontsentraadid rasvades, mittelenduvates õlides, vahades vms keskkonnas (saadud anfloraaži või leotamise teel); mis saadakse kõrvalsaadustena eeterlike õlide vabastamisel terpeenidest; eeterlike õlide veeaurudestillaadid ja vesilahused:

 

–  tsitrusviljade eeterlikud õlid:

3301 12

– –  apelsiniõli:

3301 12 10

– – –  terpeenidest puhastamata

3301 12 90

– – –  terpeenidest puhastatud

3301 13

– –  sidruniõli:

3301 13 10

– – –  terpeenidest puhastamata

3301 13 90

– – –  terpeenidest puhastatud

3301 19

– –  muud:

3301 19 20

– – –  terpeenidest puhastamata

3301 19 80

– – –  terpeenidest puhastatud

 

–  muud eeterlikud õlid:

3301 24

– –  piparmündi (Mentha piperita) õli:

3301 24 10

– – –  terpeenidest puhastamata

3301 24 90

– – –  terpeenidest puhastatud

3301 25

– –  teiste müntide õli:

3301 25 10

– – –  terpeenidest puhastamata

3301 25 90

– – –  terpeenidest puhastatud

3301 29

– –  muud:

 

– – –  nelgi-, melaleuka- ja ilang-ilangi- (kalanga-) õli:

3301 29 11

– – – –  terpeenidest puhastamata

3301 29 31

– – – –  terpeenidest puhastatud

 

– – –  muud:

3301 29 41

– – – –  terpeenidest puhastamata

 

– – – –  terpeenidest puhastatud:

3301 29 71

– – – – –  geraaniumiõli; jasmiiniõli; vetiveeriaõli

3301 29 79

– – – – –  lavendli- ja lavandiiniõli

3301 29 91

– – – – –  muud

3301 30 00

–  resinoidid

3302

Lõhnaainesegud ning ühe või mitme lõhnaaine baasil valmistatud ained ja segud (k.a alkohollahused), kasutamiseks tööstustoormena; muud valmistised lõhnaainete baasil, jookide valmistamiseks:

3302 10

–  kasutamiseks toiduainetööstuses ja jookide tootmisel:

 

– –  kasutamiseks jookide tootmisel:

3302 10 40

– – –  muud

3302 10 90

– –  kasutamiseks toiduainetööstuses

3501

Kaseiin, kaseinaadid jm kaseiini derivaadid; kaseiinliimid:

3501 90

–  muud:

3501 90 10

– –  kaseiinliimid

3502

Albumiinid (k.a kahe või enama vadakuvalgu kontsentraadid vadakuvalkude sisaldusega üle 80 % kuivaine massist), albuminaadid jm albumiini derivaadid:

 

–  munaalbumiin:

3502 11

– –  kuivatatud:

3502 11 10

– – –  albumiinid, mis on inimtoiduks kõlbmatud või mis muudetakse inimtoiduks kõlbmatuks

3502 11 90

– – –  muud

3502 19

– –  Muud:

3502 19 10

– – –  munaalbumiin, mis on inimtoiduks kõlbmatu või muudetakse inimtoiduks kõlbmatuks

3502 19 90

– – –  muud

3502 20

–  piimaalbumiin, k.a kahe või enama vadakuvalgu kontsentraadid:

3502 20 10

– –  piimaalbumiin, mis on inimtoiduks kõlbmatu või muudetakse inimtoiduks kõlbmatuks

 

– –  muud:

3502 20 91

– – –  kuivatatud (näiteks tahvlid, soomused, helbed, pulber)

3502 20 99

– – –  muud

3502 90

–  muud:

 

– –  muud albumiinid v.a munaalbumiin ja piimaalbumiin:

3502 90 20

– – –  albumiinid, mis on inimtoiduks kõlbmatud või mis muudetakse inimtoiduks kõlbmatuks

3502 90 70

– – –  muud

3502 90 90

– –  albuminaadid ja muud albumiini derivaadid

3503 00

Želatiin (sh nelinurksete tahvlitena, töödeldud või töötlemata pinnaga, värvitud või värvimata) ja selle derivaadid; kalaliim; muud loomsed liimid, v.a rubriigi 3501 kaseiinliimid:

3503 00 10

–  želatiin ja selle derivaadid

3503 00 80

–  muud

3504 00 00

Peptoonid ja nende derivaadid; mujal nimetamata valgud ja nende derivaadid; kroomitud või kroomimata naha pulber

3505

Dekstriinid jm modifitseeritud tärklised (näiteks eelgeelistatud või esterdatud tärklised); tärkliste, dekstriinide jm modifitseeritud tärkliste alusel valmistatud liimid:

3505 10

–  dekstriinid jm modifitseeritud tärklised:

 

– –  muud modifitseeritud tärklised:

3505 10 50

– – –  esterdatud ja eeterdatud tärklised

4101

Veiste (k.a pühvlite) ja hobuslaste toornahad (värsked või soolatud, kuivatatud, painitud, pikeldatud või muul viisil konserveeritud, ent parkimata, pärgamentimata jm viisil edasi töötlemata), karvaga või karvata, laustetud või laustmata:

4101 20

–  terved nahad, üksnes kuivatatuna massiga kuni 8 kg, kuivsoolatuna kuni 10 kg, värskena, märgsoolatuna või muul viisil konserveerituna massiga kuni 16 kg iga nahk:

4101 20 10

– –  värsked

4101 20 30

– –  märgsoolatud

4101 20 50

– –  kuivatatud või kuivsoolatud

4101 20 90

– –  muud

4101 50

–  terved nahad massiga üle 16 kg:

4101 50 10

– –  värsked

4101 50 30

– –  märgsoolatud

4101 50 50

– –  kuivatatud või kuivsoolatud

4101 50 90

– –  muud

4101 90 00

–  muud, k.a krupoonid, poolkrupoonid ja kõhud

4102

Lamba ja talle toornahad (värsked, soolatud, kuivatatud, painitud, pikeldatud, soolvees või muul viisil konserveeritud, ent parkimata, pärgamentimata jm viisil edasi töötlemata), villaga või villata, laustmata või laustetud, v.a käesoleva grupi märkuses 1.c nimetatud:

4102 10

–  villaga:

4102 10 10

– –  tallede toornahad

4102 10 90

– –  muud

 

–  villata:

4102 21 00

– –  pikeldatud

4102 29 00

– –  muud

4103

Muud toornahad (värsked või soolatud, kuivatatud, painitud, pikeldatud, soolvees või muul viisil konserveeritud, ent parkimata, pärgamentimata jm viisil töötlemata), karvadega või ilma, laustetud või laustmata, v.a käesoleva grupi märkuses 1.b või 1.c nimetatud:

4103 20 00

–  roomajate nahad

4103 30 00

–  seanahad

4103 90

–  muud:

4103 90 10

– –  kitsede ja kitsetallede nahad

4103 90 90

– –  muud

4301

Toorkarusnahad (sh pead, sabad, käpad jm köösneritööks sobivad tükid ning lõiked), v.a rubriikides 4101 , 4102 või 4103 nimetatud toornahad:

4301 10 00

–  naaritsanahad, terved, pea, saba ja käppadega või ilma

4301 30 00

–  tallenahast: astrahani, rasvasaba-, karakull-, pärsia jms lamba tallede nahad, india, hiina, mongoolia või tiibeti lamba tallede nahad, terved, pea, saba ja käppadega või ilma

4301 60 00

–  rebasenahad, terved, pea, saba ja käppadega või ilma

4301 80

–  muud karusnahad, terved, pea, saba ja käppadega või ilma:

4301 80 30

– –  koopaoravanahast

4301 80 50

– –  kaslaste sugukonda kuuluvate metsloomade nahkadest

4301 80 80

– –  muud

4301 90 00

–  pead, sabad, käpad jm köösneritööks sobivad tükid ning lõiked

5001 00 00

Lahtihaspeldamiseks sobivad siidiussikookonid

5002 00 00

Toorsiid (nullkeeruga)

5003 00 00

Siidijäägid (sh lahtihaspeldamiseks sobimatud kookonid, lõngajäätmed ja kohestatud jäätmed)

III LISA (b)

MONTENEGRO TARIIFSED SOODUSTUSED ÜHENDUSEST PÄRIT PÕLLUMAJANDUSE ESMATOODETELE

(vastavalt artikli 27 lõike 2 punktile b)

Käesolevas lisas loetletud toodete suhtes kohaldatavaid tollimakse vähendatakse ning need kaotatakse vastavalt nimetatud lisas iga toote jaoks sätestatud ajakavale

— 
Käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval vähendatakse imporditollimaksu 80 protsendini tollimaksu baasmäärast;
— 
esimese käesoleva lepingu jõustumisele järgneva aasta 1. jaanuaril vähendatakse imporditollimaksu 60 protsendini tollimaksu baasmäärast;
— 
teise käesoleva lepingu jõustumisele järgneva aasta 1. jaanuaril vähendatakse imporditollimaksu 40 protsendini tollimaksumäärast;
— 
kolmanda käesoleva lepingu jõustumisele järgneva aasta 1. jaanuaril vähendatakse imporditollimaksu 20 protsendini tollimaksu baasmäärast;
— 
neljanda käesoleva lepingu jõustumisele järgneva aasta 1. jaanuaril vähendatakse imporditollimaksu 0 protsendini tollimaksu baasmäärast.



CN-kood

Kauba kirjeldus

0102

Elusveised:

0102 90

–  muud:

 

– –  koduveised:

0102 90 05

– – –  massiga kuni 80 kg

 

– – –  massiga üle 80 kg, kuid mitte üle 160 kg:

0102 90 21

– – – –  tapaloomad

0102 90 29

– – – –  muud

 

– – –  massiga üle 160 kg, kuid mitte üle 300 kg:

0102 90 41

– – – –  tapaloomad

0102 90 49

– – – –  muud

 

– – –  massiga üle 300 kg:

 

– – – –  mullikad (poegimata emasveised):

0102 90 51

– – – – –  tapaloomad

0102 90 59

– – – – –  muud

 

– – – –  lehmad:

0102 90 61

– – – – –  tapaloomad

0102 90 69

– – – – –  muud

 

– – – –  muud:

0102 90 71

– – – – –  tapaloomad

0102 90 79

– – – – –  muud

0102 90 90

– –  muud

0103

Elussead:

 

–  muud:

0103 91

– –  massiga alla 50 kg:

0103 91 10

– – –  kodusead

0103 91 90

– – –  muud

0103 92

– –  massiga 50 kg ja rohkem:

 

– – –  kodusead:

0103 92 11

– – – –  emised, vähemalt ühe korra poeginud, massiga vähemalt 160 kg

0103 92 19

– – – –  muud

0103 92 90

– – –  muud

0105

Eluskodulinnud, s.o kanad liigist Gallus domesticus, pardid, haned, kalkunid ja pärlkanad:

 

–  massiga kuni 185 g:

0105 11

– –  kanad liigist Gallus domesticus:

 

– – –  munakana vanavanemkari ja vanemkari:

0105 11 19

– – – –  muud

 

– – –  muud:

0105 11 99

– – – –  muud

 

–  muud:

0105 94 00

– –  kanad liigist Gallus domesticus

0105 99

– –  muud:

0105 99 10

– – –  pardid

0105 99 20

– – –  haned

0105 99 30

– – –  kalkunid

0105 99 50

– – –  pärlkanad

0203

Värske, jahutatud või külmutatud sealiha:

 

–  värske või jahutatud:

0203 11

– –  rümbad ja poolrümbad:

0203 11 10

– – –  kodusea

0203 11 90

– – –  muud

0203 12

– –  tagaosad, abatükid ja nende jaotustükid, kondiga:

 

– – –  kodusea:

0203 12 11

– – –  tagaosad ja nende jaotustükid

0203 12 19

– – – –  abatükid ja nende jaotustükid

0203 12 90

– – –  muud

0203 19

– –  muud:

 

– – –  kodusea:

0203 19 11

– – – –  eesosad ja nende jaotustükid

0203 19 13

– – – –  seljatükid ja nende jaotustükid, kondiga

0203 19 15

– – – –  kõhutükid (läbikasvanud) ja nende jaotustükid

 

– – – –  muud:

0203 19 55

– – – – –  kondita

0203 19 59

– – – – –  muud

0203 19 90

– – –  muud

 

–  külmutatud:

0203 21

– –  rümbad ja poolrümbad:

0203 21 10

– – –  kodusea

0203 21 90

– – –  muud

0203 22

– –  tagaosad, abatükid ja nende jaotustükid, kondiga:

 

– – –  kodusea:

0203 22 11

– – – –  tagaosad ja nende jaotustükid

0203 22 19

– – – –  abatükid ja nende jaotustükid

0203 22 90

– – –  muud

0203 29

– –  muud:

 

– – –  kodusea:

0203 29 11

– – – –  eesosad ja nende jaotustükid

0203 29 13

– – – –  seljatükid ja nende jaotustükid, kondiga

0203 29 15

– – – –  kõhutükid (läbikasvanud) ja nende jaotustükid

 

– – – –  muud:

0203 29 55

– – – – –  kondita

0203 29 59

– – – – –  muud

0203 29 90

– – –  muud

0207

Rubriigi 0105 kodulindude värske, jahutatud või külmutatud liha ja söödav rups:

 

–  kalkuni:

0207 24

– –  värsked ja jahutatud rümbad:

0207 24 10

– – –  kitkutud ja roogitud, ilma pea ja jalgadeta, kuid kaela, südame, maksa ja puguga, nn 80 % kalkunid

0207 24 90

– – –  kitkutud ja roogitud, ilma pea ja jalgadeta, ilma kaela, südame, maksa ja puguta, nn 73 % kalkunid, või muul kujul

0207 25

– –  külmutatud rümbad:

0207 25 10

– – –  kitkutud ja roogitud, ilma pea ja jalgadeta, kuid kaela, südame, maksa ja puguga, nn 80 % kalkunid

0207 25 90

– – –  kitkutud ja roogitud, ilma pea ja jalgadeta, ilma kaela, südame, maksa ja puguta, nn 73 % kalkunid, või muul kujul

0207 26

– –  värsked või jahutatud tükid ja rups:

 

– – –  tükid:

0207 26 10

– – – –  kondita

 

– – – –  kontidega:

0207 26 20

– – – – –  pool- või veerandrümbad

0207 26 30

– – – – –  tiivad koos tiivaotstega või ilma nendeta

0207 26 40

– – – – –  seljatükid, kaelatükid, seljatükid koos kaeltega, tagatükid, tiivaotsad

0207 26 50

– – – – –  rinnatükid ja nende jaotustükid

 

– – – – –  koivad ja nende jaotustükid:

0207 26 60

– – – – – –  sääred ja nende jaotustükid

0207 26 70

– – – – – –  muud

0207 26 80

– – – – –  muud

 

– – –  rups:

0207 26 91

– – – –  maks

0207 26 99

– – – –  muud

0207 27

– –  külmutatud tükid ja rups:

 

– – –  tükid:

0207 27 10

– – – –  kondita

 

– – – –  kontidega:

0207 27 20

– – – – –  pool- või veerandrümbad

0207 27 30

– – – – –  tiivad koos tiivaotstega või ilma nendeta

0207 27 40

– – – – –  seljatükid, kaelatükid, seljatükid koos kaeltega, tagatükid, tiivaotsad

0207 27 50

– – – – –  rinnatükid ja nende jaotustükid

 

– – – – –  koivad ja nende jaotustükid:

0207 27 60

– – – – – –  sääred ja nende jaotustükid

0207 27 70

– – – – – –  muud

0207 27 80

– – – – –  muud

 

– – –  rups:

0207 27 91

– – – –  maks

0207 27 99

– – – –  muud

 

–  pardi, hane või pärlkana:

0207 32

– –  värsked ja jahutatud rümbad:

 

– – –  pardi:

0207 32 11

– – – –  kitkutud, veretustatud, soolikad välja võetud, pea ja jalgadega, nn 85 % pardid

0207 32 15

– – – –  kitkutud ja roogitud, ilma pea ja jalgadeta, kuid kaela, südame, maksa ja puguga, nn 70 % pardid

0207 32 19

– – – –  kitkutud ja roogitud, ilma pea ja jalgadeta, ilma kaela, südame, maksa ja puguta, nn 63 % pardid, või muul kujul

 

– – –  hane:

0207 32 51

– – – –  kitkutud, veretustatud, rookimata, pea ja jalgadega, nn 82 % haned

0207 32 59

– – – –  kitkutud ja roogitud, ilma pea ja jalgadeta, kaela, südame ja puguga või ilma, nn 75 % haned, või muul kujul

0207 32 90

– – –  pärlkana

0207 33

– –  külmutatud rümbad:

 

– – –  pardi:

0207 33 11

– – – –  kitkutud ja roogitud, ilma pea ja jalgadeta, kuid kaela, südame, maksa ja puguga, nn 70 % pardid

0207 33 19

– – – –  kitkutud ja roogitud, ilma pea ja jalgadeta, ilma kaela, südame, maksa ja puguta, nn 63 % pardid, või muul kujul

 

– – –  hane:

0207 33 51

– – – –  kitkutud, veretustatud, rookimata, pea ja jalgadega, nn 82 % haned

0207 33 59

– – – –  kitkutud ja roogitud, ilma pea ja jalgadeta, kaela, südame ja puguga või ilma, nn 75 % haned, või muul kujul

0207 33 90

– – –  pärlkana

0207 34

– –  rasvane maks, värske või jahutatud:

0207 34 10

– – –  hane

0207 34 90

– – –  pardi

0207 35

– –  muud, värsked või jahutatud:

 

– – –  tükid:

 

– – – –  kontideta:

0207 35 11

– – – – –  hane

0207 35 15

– – – – –  pardi või pärlkana

 

– – – –  kontidega:

 

– – – – –  pool- või veerandrümbad:

0207 35 21

– – – – – –  pardi

0207 35 23

– – – – – –  hane

0207 35 25

– – – – – –  pärlkana

0207 35 31

– – – – –  tiivad koos tiivaotstega või ilma nendeta

0207 35 41

– – – – –  seljatükid, kaelatükid, seljatükid koos kaeltega, tagatükid, tiivaotsad

 

– – – – –  rinnatükid ja nende jaotustükid:

0207 35 51

– – – – – –  hane

0207 35 53

– – – – – –  pardi või pärlkana

 

– – – – –  koivad ja nende jaotustükid:

0207 35 61

– – – – – –  hane

0207 35 63

– – – – – –  pardi või pärlkana

0207 35 71

– – – – –  hane ja pardi paletotid (tükeldatud osaliselt konditustatud rümbad)

0207 35 79

– – – – –  muud

 

– – –  rups:

0207 35 91

– – – –  maks, v.a rasvane maks

0207 35 99

– – – –  muud

0207 36

– –  muud, külmutatud:

 

– – –  tükid:

 

– – – –  kontideta:

0207 36 11

– – – – –  hane

0207 36 15

– – – – –  pardi või pärlkana

 

– – – –  kontidega:

 

– – – – –  pool- või veerandrümbad:

0207 36 21

– – – – – –  pardi

0207 36 23

– – – – – –  hane

0207 36 25

– – – – – –  pärlkana

0207 36 31

– – – – –  tiivad koos tiivaotstega või ilma nendeta

0207 36 41

– – – – –  seljatükid, kaelatükid, seljatükid koos kaeltega, tagatükid, tiivaotsad

 

– – – – –  rinnatükid ja nende jaotustükid:

0207 36 51

– – – – – –  hane

0207 36 53

– – – – – –  pardi või pärlkana

 

– – – – –  koivad ja nende jaotustükid:

0207 36 61

– – – – – –  hane

0207 36 63

– – – – – –  pardi või pärlkana

0207 36 71

– – – – –  hane ja pardi paletotid (tükeldatud osaliselt konditustatud rümbad)

0207 36 79

– – – – –  muud

 

– – –  rups:

 

– – – –  maks:

0207 36 81

– – – – –  hane rasvane maks

0207 36 85

– – – – –  pardi rasvane maks

0207 36 89

– – – – –  muud

0207 36 90

– – – –  muud

0209 00

Seapekk ilma tailihata või muu sea- ja kodulindude rasv, sulatamata või muul viisil ekstraheerimata, värske, jahutatud, külmutatud, soolatud, soolvees, kuivatatud või suitsutatud:

 

–  seapekk:

0209 00 11

– –  jahutatud, külmutatud, soolatud või soolvees

0209 00 19

– –  kuivatatud või suitsutatud

0209 00 30

–  searasv, muu kui alamrubriikidesse 0209 00 11 ja 0209 00 19 kuuluv

0209 00 90

–  kodulindude rasv

0404

Vadak, kontsentreeritud või kontsentreerimata, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma; mujal nimetamata tooted naturaalsetest piimakomponentidest, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma:

0404 10

–  vadak ja modifitseeritud vadak, kontsentreeritud või kontsentreerimata, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma:

 

– –  pulbrina, graanulitena või muul tahkel kujul:

 

– – –  suhkru- või muu magusainelisandita, valgusisaldusega (lämmastikusisaldus × 6,38):

 

– – – –  kuni 15 % massist, rasvasisaldusega:

0404 10 02

– – – – –  kuni 1,5 % massist

0404 10 04

– – – – –  üle 1,5 %, kuid mitte üle 27 % massist

0404 10 06

– – – – –  üle 27 % massist

 

– – – –  üle 15 % massist, rasvasisaldusega:

0404 10 12

– – – – –  kuni 1,5 % massist

0404 10 14

– – – – –  üle 1,5 %, kuid mitte üle 27 % massist

0404 10 16

– – – – –  üle 27 % massist

 

– – –  muu, valgusisaldusega (lämmastikusisaldus × 6,38):

 

– – – –  kuni 15 % massist, rasvasisaldusega:

0404 10 26

– – – – –  kuni 1,5 % massist

0404 10 28

– – – – –  üle 1,5 %, kuid mitte üle 27 % massist

0404 10 32

– – – – –  üle 27 % massist

 

– – – –  üle 15 % massist, rasvasisaldusega:

0404 10 34

– – – – –  kuni 1,5 % massist

0404 10 36

– – – – –  üle 1,5 %, kuid mitte üle 27 % massist

0404 10 38

– – – – –  üle 27 % massist

 

– –  muud:

 

– – –  suhkru- või muu magusainelisandita, valgusisaldusega (lämmastikusisaldus × 6,38):

 

– – – –  kuni 15 % massist, rasvasisaldusega:

0404 10 48

– – – – –  kuni 1,5 % massist

0404 10 52

– – – – –  üle 1,5 %, kuid mitte üle 27 % massist

0404 10 54

– – – – –  üle 27 % massist

 

– – – –  üle 15 % massist, rasvasisaldusega:

0404 10 56

– – – – –  kuni 1,5 % massist

0404 10 58

– – – – –  üle 1,5 %, kuid mitte üle 27 % massist

0404 10 62

– – – – –  üle 27 % massist

 

– – –  muud, valgusisaldus (lämmastikusisaldus × 6,38):

 

– – – –  kuni 15 % massist, rasvasisaldusega:

0404 10 72

– – – – –  kuni 1,5 % massist

0404 10 74

– – – – –  üle 1,5 %, kuid mitte üle 27 % massist

0404 10 76

– – – – –  üle 27 % massist

 

– – – –  üle 15 % massist, rasvasisaldusega:

0404 10 78

– – – – –  kuni 1,5 % massist

0404 10 82

– – – – –  üle 1,5 %, kuid mitte üle 27 % massist

0404 10 84

– – – – –  üle 27 % massist

0404 90

–  muud:

 

– –  suhkru- või muu magusainelisandita, rasvasisaldusega:

0404 90 21

– – –  kuni 1,5 % massist

0404 90 23

– – –  üle 1,5 %, kuid mitte üle 27 % massist

0404 90 29

– – –  üle 27 % massist

 

– –  muud, rasvasisaldus:

0404 90 81

– – –  kuni 1,5 % massist

0404 90 83

– – –  üle 1,5 %, kuid mitte üle 27 % massist

0404 90 89

– – –  üle 27 % massist

0407 00

Linnumunad (koorega), värsked, konserveeritud või kuumtöödeldud:

 

–  kodulindude munad:

0407 00 30

– –  muud

0407 00 90

–  muud

0408

Kooreta linnumunad ja munakollased, värsked, kuivatatud, vees või aurus keedetud, vormitud, külmutatud või muul viisil konserveeritud, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma:

 

–  munakollane:

0408 11

– –  kuivatatud:

0408 11 80

– – –  muud

0408 19

– –  muud:

 

– – –  muud:

0408 19 81

– – – –  vedelal kujul

0408 19 89

– – – –  muud, kaasa arvatud külmutatud

 

–  muud:

0408 91

– –  kuivatatud:

0408 91 80

– – –  muud

0408 99

– –  muud:

0408 99 80

– – –  muud

0602

Muud elustaimed (sh nende juured), pistikud ja pookoksad; seeneniidistik:

0602 10

–  juurdumata pistikud ja pookoksad:

0602 10 90

– –  muud

0602 20

–  puud ja põõsad, poogitud või pookimata, mis kannavad söödavaid vilju või pähkleid:

0602 20 10

– –  viinapuu pookoksad, poogitud või juurdunud

0602 30 00

–  rododendronid ja asalead, poogitud või pookimata

0602 40

–  roosid, poogitud või pookimata:

0602 40 10

– –  silmastamata ja pookimata

0602 40 90

– –  silmastatud või poogitud

0602 90

–  muud:

0602 90 30

– –  köögivilja- ja maasikataimed

 

– –  muud:

 

– – –  avamaataimed:

 

– – – –  puud ja põõsad:

0602 90 41

– – – – –  metsapuud

 

– – – – –  muud:

0602 90 45

– – – – – –  juurdunud pistikud ja noored taimed

0602 90 49

– – – – – –  muud

 

– – – –  muud avamaataimed:

0602 90 51

– – – – –  mitmeaastased taimed

0602 90 59

– – – – –  muud

 

– – –  katmikalataimed:

0602 90 70

– – – –  juurdunud pistikud ja noored taimed, v.a kaktused

 

– – – –  muud:

0602 90 91

– – – – –  õistaimed õienuppude ja õitega, v.a kaktused

0602 90 99

– – – – –  muud

0603

Lõikelilled ja lillepungad lillekimpude valmistamiseks ja kaunistuseks (värsked, kuivatatud, värvitud, pleegitatud, impregneeritud või muul viisil töödeldud):

 

–  värsked:

0603 11 00

– –  roosid

0603 12 00

– –  nelgid

0603 13 00

– –  orhideed

0603 14 00

– –  krüsanteemid

0603 19

– –  muud:

0603 19 10

– – –  gladioolid

0603 19 90

– – –  muud

0603 90 00

–  muud

0703

Sibul, šalott, küüslauk, porrulauk jm sibulköögiviljad, värsked või jahutatud:

0703 10

–  sibul ja šalott:

 

– –  sibul:

0703 10 11

– – –  tippsibul

0703 10 19

– – –  muud

0703 10 90

– –  šalott

0703 20 00

–  küüslauk

0703 90 00

–  porrulauk jm sibulköögiviljad

0704

Kapsas, lillkapsas, nuikapsas, lehtkapsas ja muu söödav kapsas perekonnast Brassica, värske või jahutatud:

0704 90

–  muud:

0704 90 90

– –  muud

0705

Aedsalat (Lactuca sativa) ja sigur (Cichorium spp.), värske või jahutatud:

 

–  aedsalat:

0705 11 00

– –  peasalat

0705 19 00

– –  muud

 

–  sigur:

0705 21 00

– –  salatsigur (Cichorium intybus var. foliosum)

0705 29 00

– –  muud

0706

Porgand, naeris, söögipeet, aed-piimjuur, juurseller, redis jms söödav juurvili, värske või jahutatud:

0706 10 00

–  porgand ja naeris

0706 90

–  muud:

0706 90 10

– –  juurseller

0706 90 30

– –  mädarõigas (Cochlearia armoracia)

0706 90 90

– –  muud

0708

Kaunviljad, poetatud või poetamata, värsked või jahutatud:

0708 10 00

–  herned (Pisum sativum)

0708 20 00

–  aeduba (Vigna spp., Phaseolus spp.)

0708 90 00

–  muud kaunviljad

0709

Muu köögivili, värske või jahutatud:

0709 20 00

–  spargel

0709 30 00

–  baklažaan

0709 40 00

–  seller (v.a juurseller)

 

–  seened ja trühvlid:

0709 51 00

– –  seened perekonnast Agaricus

0709 59

– –  muud:

0709 59 10

– – –  kukeseened

0709 59 30

– – –  puravikud

0709 59 50

– – –  trühvlid

0709 59 90

– – –  muud

0709 90

–  muud:

0709 90 10

– –  salatid, v.a aedsalat (Lactuca sativa) ja sigur (Cichorium spp.)

0709 90 20

– –  lehtpeet e mangold ja hispaania artišokid

 

– –  oliivid:

0709 90 31

– – –  muuks kasutuseks peale õli tootmise

0709 90 39

– – –  muud

0709 90 40

– –  kapparid

0709 90 50

– –  apteegitill

0709 90 60

– –  suhkrumais

0709 90 70

– –  kabatšokid

0709 90 80

– –  artišokid

0709 90 90

– –  muud

0710

Külmutatud köögivili, toores või eelaurutatud või -keedetud:

0710 10 00

–  kartul

 

–  kaunviljad, poetatud või poetamata:

0710 21 00

– –  hernes (Pisum sativum)

0710 22 00

– –  aeduba (Vigna spp., Phaseolus spp.)

0710 29 00

– –  muud

0710 30 00

–  spinat, uusmeremaa spinat ja aedspinat

0710 80

–  muu köögivili:

0710 80 10

– –  oliivid

 

– –  perekondadesse Capsicum või Pimenta kuuluvad viljad:

0710 80 51

– – –  paprika

0710 80 59

– – –  muud

 

– –  seened:

0710 80 61

– – –  perekonnast Agaricus

0710 80 69

– – –  muud

0710 80 70

– –  tomatid

0710 80 80

– –  artišokid

0710 80 85

– –  spargel

0710 80 95

– –  muud

0710 90 00

–  köögiviljasegud

0711

Lühiajaliseks säilitamiseks konserveeritud köögivili (näiteks gaasilise vääveldioksiidiga, soolvees, väävlishapus vees või muus konserveerivas lahuses), kuid kohe tarbimiseks kõlbmatud:

0711 20

–  oliivid:

0711 20 10

– –  muuks kasutuseks peale õli tootmise

0711 20 90

– –  muud

0711 40 00

–  kurgid ja kornišonid

 

–  seened ja trühvlid:

0711 51 00

– –  seened perekonnast Agaricus

0711 59 00

– –  muud

0711 90

–  muu köögivili; köögiviljasegud:

 

– –  köögiviljad:

0711 90 10

– – –  perekonda Capsicum või Pimenta kuuluvad viljad, v.a paprika

0711 90 50

– – –  sibulad

0711 90 80

– – –  muud

0711 90 90

– –  köögiviljasegud

0712

Kuivatatud köögivili (tervelt, tükeldatult, viilutatult, purustatult või pulbrina), muul viisil töötlemata:

0712 20 00

–  sibulad

 

–  seened, kõrvtarrikud (Auricularia spp.), kõhrikud (Tremella spp.) ja trühvlid:

0712 31 00

– –  seened perekonnast Agaricus

0712 32 00

– –  kõrvtarrikud (Auricularia spp.)

0712 33 00

– –  kõhrikud (Tremella spp.)

0712 39 00

– –  muud

0712 90

–  muu köögivili; köögiviljasegud:

0712 90 05

– –  kartulid, ka tükeldatult või viilutatult, muul viisil töötlemata

 

– –  suhkrumais (Zea mays var. saccharata):

0712 90 19

– – –  muud

0712 90 30

– –  tomatid

0712 90 50

– –  porgandid

0712 90 90

– –  muud

0713

Kuivatatud kaunviljad (poetatud, kooritud või koorimata, tükeldatud või tükeldamata):

0713 10

–  herned (Pisum sativum):

0713 10 90

– –  muud

0713 20 00

–  kikerherned (nuudid)

 

–  aedoad (Vigna spp., Phaseolus spp.):

0713 31 00

– –  aedoad sordist Vigna mungo (L.) Hepper või Vigna radiata (L.) Wilczek

0713 32 00

– –  kandilised aedoad e adzukioad (Phaseolus või Vigna angularis)

0803 00

Värsked või kuivatatud banaanid, k.a jahubanaanid:

 

–  värsked:

0803 00 11

– –  jahubanaanid

0803 00 19

– –  muud

0803 00 90

–  kuivatatud

0804

Värsked või kuivatatud datlid, viigimarjad, ananassid, avokaadod, guajaavid, mangod ja mangostanid:

0804 20

–  viigimarjad:

0804 20 10

– –  värsked

0804 20 90

– –  kuivatatud

0805

Värsked või kuivatatud tsitrusviljad:

0805 10

–  apelsinid:

0805 10 20

– –  magusad apelsinid, värsked:

0805 10 80

– –  muud

0805 40 00

–  greibid (k.a pomelod)

0805 50

–  sidrunid (Citrus limon, Citrus limonum) ja laimid (Citrus aurantifolia, Citrus latifolia):

0805 50 10

– –  sidrunid (Citrus limon, Citrus limonum)

0805 50 90

– –  laimid (Citrus aurantifolia, Citrus latifolia)

0805 90 00

–  muud

0807

Värsked melonid (k.a arbuusid) ja papaiad:

 

–  melonid (k.a arbuusid):

0807 19 00

– –  muud

0807 20 00

–  papaiad

0810

Muud värsked marjad ja puuviljad:

0810 40

–  jõhvikad, mustikad ja muud marjad perekonnast Vaccinium:

0810 40 10

– –  pohlad (marjad liigist Vaccinium vitis-idaea)

0810 40 30

– –  mustikad (marjad liigist Vaccinium myrtillus)

0810 40 50

– –  marjad liikidest Vaccinium macrocarpon ja Vaccinium corymbosum

0810 40 90

– –  muud

0811

Külmutatud puuviljad, marjad ja pähklid, kuumtöötlemata, aurutatud või vees keedetud, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma:

0811 10

–  maasikad:

 

– –  suhkru- või muu magusainelisandiga:

0811 10 11

– – –  suhkrusisaldusega üle 13 % massist

0811 10 19

– – –  muud

0811 10 90

– –  muud

0811 20

–  vaarikad, murakad, mooruspuumarjad, logani murakad, punased, mustad või valged sõstrad ja karusmarjad:

 

– –  suhkru- või muu magusainelisandiga:

0811 20 11

– – –  suhkrusisaldusega üle 13 % massist

0811 20 19

– – –  muud

 

– –  muud:

0811 20 31

– – –  vaarikad

0811 20 39

– – –  mustad sõstrad

0811 20 51

– – –  punased sõstrad

0811 20 59

– – –  murakad ja mooruspuumarjad

0811 20 90

– – –  muud

0811 90

–  muud:

 

– –  muud:

 

– – –  kirsid:

0811 90 75

– – – –  hapukirsid (Prunus cerasus)

0811 90 80

– – – –  muud

0811 90 95

– – –  muud:

ex 0811 90 95

– – – –  aprikoosid

ex 0811 90 95

– – – –  virsikud

ex 0811 90 95

– – – –  muud

0812

Lühiajaliseks säilitamiseks konserveeritud puuviljad, marjad ja pähklid (näiteks gaasilise vääveldioksiidiga, soolvees, väävlishapus vees või muus konserveerivas lahuses), kuid kohe tarbimiseks kõlbmatud:

0812 10 00

–  kirsid

0812 90

–  muud:

0812 90 10

– –  aprikoosid

0812 90 20

– –  apelsinid

0812 90 30

– –  papaiad

0812 90 40

– –  mustikad (marjad liigist Vaccinium myrtillus)

0812 90 98

– –  muud:

ex 0812 90 98

– – –  murakad

ex 0812 90 98

– – –  vaarikad

ex 0812 90 98

– – –  muud

0813

Kuivatatud puuviljad ja marjad, v.a rubriikide 0801 –0806 puuviljad; selle grupi pähklite või kuivatatud puuviljade ja marjade segud:

0813 10 00

–  aprikoosid

0813 20 00

–  mustad ploomid

0813 30 00

–  õunad

0813 40

–  muud marjad ja puuviljad:

0813 40 10

– –  virsikud, k.a nektariinid

0813 40 30

– –  pirnid

0901

Kohv (röstitud või röstimata, kofeiiniga või ilma); kohviubade kestad ja -koored; ükskõik mis vahekorras kohvi sisaldavad kohviasendajad:

 

–  röstitud kohv:

0901 21 00

– –  kofeiiniga

0901 22 00

– –  kofeiinivaba

0901 90

–  muud:

0901 90 10

– –  kohviubade kestad ja koored

0901 90 90

– –  kohvi sisaldavad kohviasendajad

1101 00

Püülijahu nisust või meslinist:

 

–  nisujahu:

1101 00 11

– –  kõvast nisust

1101 00 15

– –  harilikust nisust ja speltanisust

1101 00 90

–  meslinijahu

1501 00

Searasv ja -rasvkude (k.a seapekk) ning kodulinnurasv ja -rasvkude, v.a rubriiki 0209 või 1503 kuuluv:

1501 00 90

–  kodulinnurasv ja -rasvkude

1603 00

Ekstraktid ja mahlad lihast, kalast, vähkidest, limustest või muudest veeselgrootutest:

1603 00 10

–  kontaktpakendis netomassiga kuni 1kg

1603 00 80

–  muud

1702

Muud suhkrud, sh keemiliselt puhas laktoos, maltoos, glükoos ja fruktoos, tahkel kujul; maitse-, ja värvainelisandita suhkrusiirupid; tehismesi, naturaalse meega segatud või segamata; karamell:

1702 90

–  muud, sealhulgas invertsuhkur ja muu suhkru ning suhkrusiirupi segud kuivaine fruktoosisisaldusega 50 % massist:

1702 90 60

– –  tehismesi, naturaalse meega segatud või segamata

2001

Köögiviljad, puuviljad, marjad, pähklid ja muud taimede söödavad osad, äädika või äädikhappega toiduks valmistatud või konserveeritud:

2001 10 00

–  kurgid ja kornišonid

2001 90

–  muud:

2001 90 10

– –  mangost valmistatud teravamaitseline segu (chutney)

2001 90 20

– –  perekonda Capsicum kuuluvate taimede viljad, v.a magus ja mahe paprika ning piment

2001 90 50

– –  seened

2001 90 65

– –  oliivid

2001 90 70

– –  paprika

2001 90 91

– –  troopilised puuviljad ja troopilised pähklid

2001 90 93

– –  sibulad

2001 90 99

– –  muud

2002

Tomatid, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta:

2002 10

–  terved või tükeldatud tomatid:

2002 10 10

– –  kooritud

2002 10 90

– –  muud

2002 90

–  muud:

 

– –  kuivainesisaldusega alla 12 % massist:

2002 90 11

– – –  kontaktpakendis netomassiga üle 1 kg

2002 90 19

– – –  kontaktpakendis netomassiga kuni 1 kg

 

– –  kuivainesisaldusega vähemalt 12 %, kuid mitte üle 30 % massist:

2002 90 31

– – –  kontaktpakendis netomassiga üle 1 kg

2002 90 39

– – –  kontaktpakendis netomassiga kuni 1 kg

 

– –  kuivainesisaldusega üle 30 % massist:

2002 90 91

– – –  kontaktpakendis netomassiga üle 1 kg

2002 90 99

– – –  kontaktpakendis netomassiga kuni 1 kg

2003

Seened ja trühvlid, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta:

2003 10

–  seened perekonnast Agaricus:

2003 10 20

– –  lühiajaliseks säilitamiseks konserveeritud, täielikult kuumtöödeldud

2003 10 30

– –  muud

2003 20 00

–  trühvlid

2003 90 00

–  muud

2004

Muud köögiviljad, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta, külmutatud, v.a rubriigis 2006 nimetatud tooted:

2004 10

–  kartulid:

2004 10 10

– –  kuumtöödeldud, muul viisil valmistamata

 

– –  muud:

2004 10 99

– – –  muud

2004 90

–  muud köögiviljad, sh segud:

2004 90 30

– –  hapukapsas, kapparid ja oliivid

2004 90 50

– –  herne- (Pisum sativum) ja piimküpsuses aedoakaunad liikidest Phaseolus spp.

 

– –  muud, sh segud:

2004 90 91

– – –  sibulad, kuumtöödeldud, muul viisil töötlemata

2004 90 98

– – –  muud

2005

Muud köögiviljad, valmistatud või konserveeritud ilma äädikata või äädikhappeta, külmutamata, v.a rubriiki 2006 kuuluvad tooted:

2005 10 00

–  homogeniseeritud köögivili

2005 20

–  kartulid:

 

– –  muud:

2005 20 20

– – –  õhukesed viilud, praetud või küpsetatud, kas soolatud või maitsestatud või mitte, õhukindlalt pakendatud, sobivad kohe tarbimiseks

2005 20 80

– – –  muud

2005 40 00

–  herned (Pisum sativum)

 

–  aedoad (Vigna spp., Phaseolus spp.):

2005 51 00

– –  poetatud

2005 59 00

– –  muud

2005 60 00

–  spargel

2005 70

–  oliivid:

2005 70 10

– –  kontaktpakendis netomassiga kuni 5 kg

2005 70 90

– –  muud

 

–  muud köögiviljad, sh segud:

2005 91 00

– –  bambusevõrsed

2005 99

– –  muud:

2005 99 10

– – –  perekonda Capsicum kuuluvate taimede viljad, v.a magus ja mahe paprika ning piment

2005 99 20

– – –  kapparid

2005 99 30

– – –  artišokid

2005 99 40

– – –  porgandid

2005 99 50

– – –  köögiviljasegud

2005 99 60

– – –  hapukapsas

2005 99 90

– – –  muud

2006 00

Köögiviljad, puuviljad, pähklid, puuviljakoored jm taimeosad, suhkrus säilitatud (nõrutatud ja kuivanud, glasuuritud või suhkrustatud):

2006 00 10

–  ingver

 

–  muud:

 

– –  suhkrusisaldusega üle 13 % massist:

2006 00 31

– – –  kirsid

2006 00 35

– – –  troopilised puuviljad ja troopilised pähklid

2006 00 38

– – –  muud

 

– –  muud:

2006 00 91

– – –  troopilised puuviljad ja troopilised pähklid

2006 00 99

– – –  muud

2007

Džemmid, keedised, puuvilja- või marjaželeed, marmelaadid, puuvilja-, marja- või pähklipüreed ja pastad, saadud kuumtöötlemisel, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma:

2007 10

–  homogeniseeritud tooted:

2007 10 10

– –  suhkrusisaldusega üle 13 % massist

 

– –  muud:

2007 10 91

– – –  troopilistest puuviljadest

2007 10 99

– – –  muud

 

–  muud:

2007 91

– –  tsitrusviljad:

2007 91 10

– – –  suhkrusisaldusega üle 30 % massist

2007 91 30

– – –  suhkrusisaldusega üle 13 %, kuid mitte üle 30 % massist

2007 91 90

– – –  muud

2007 99

– –  muud:

 

– – –  suhkrusisaldusega üle 30 % massist:

2007 99 10

– – – –  ploomipüree ja ploomipasta ning püree ja pasta mustadest ploomidest kontaktpakendites netomassiga üle 100 kg, tööstuslikuks töötlemiseks

2007 99 20

– – – –  kastanipüree ja -pasta

 

– – – –  muud:

2007 99 31

– – – – –  kirssidest

2007 99 33

– – – – –  maasikatest

2007 99 35

– – – – –  vaarikatest

2007 99 39

– – – – –  muud

 

– – –  suhkrusisaldusega üle 13 %, kuid mitte üle 30 % massist:

2007 99 55

– – – –  õunapüree, k.a kompotid

2007 99 57

– – – –  muud

 

– – –  muud:

2007 99 91

– – – –  õunapüree, k.a kompotid

2007 99 93

– – – –  troopilistest puuviljadest ja troopilistest pähklitest

2008

Puuvili, marjad, pähklid jm söödavad taimeosad, muul viisil valmistatud või konserveeritud, mujal nimetamata, suhkru-, muu magusaine- või alkoholilisandiga või ilma:

 

–  pähklid, maapähklid ja muud seemned, omavahel segatud või mitte:

2008 11

– –  maapähklid:

 

– – –  muud, kontaktpakendis netomassiga:

 

– – – –  üle 1 kg:

2008 11 92

– – – – –  röstitud

2008 11 94

– – – – –  muud

 

– – – –  kuni 1 kg:

2008 11 96

– – – – –  röstitud

2008 11 98

– – – – –  muud

2008 19

– –  muud, sh segud:

 

– – –  kontaktpakendis netomassiga üle 1 kg:

2008 19 11

– – – –  troopilised pähklid; segud, mis sisaldavad vähemalt 50 % massist troopilisi pähkleid ja troopilisi puuvilju

 

– – – –  muud:

2008 19 13

– – – – –  röstitud mandlid ja pistaatsiad

 

– – –  kontaktpakendis netomassiga kuni 1 kg:

2008 19 91

– – – –  troopilised pähklid; segud, mis sisaldavad vähemalt 50 % massist troopilisi pähkleid ja troopilisi puuvilju

 

– – – –  muud:

 

– – – – –  röstitud pähklid:

2008 19 93

– – – – – –  mandlid ja pistaatsiad

2008 19 95

– – – – – –  muud

2008 19 99

– – – – –  muud

2008 20

–  ananassid:

 

– –  piirituselisandiga:

 

– – –  kontaktpakendis netomassiga üle 1 kg:

2008 20 11

– – – –  suhkrusisaldusega üle 17 % massist

2008 20 19

– – – –  muud

 

– – –  kontaktpakendis netomassiga kuni 1 kg:

2008 20 31

– – – –  suhkrusisaldusega üle 19 % massist

2008 20 39

– – – –  muud

 

– –  piirituselisandita:

 

– – –  suhkrulisandiga, kontaktpakendis netomassiga üle 1 kg:

2008 20 51

– – – –  suhkrusisaldusega üle 17 % massist

2008 20 59

– – – –  muud

 

– – –  suhkrulisandiga, kontaktpakendis netomassiga kuni 1 kg:

2008 20 71

– – – –  suhkrusisaldusega üle 19 % massist

2008 20 79

– – – –  muud

2008 20 90

– – –  suhkrulisandita:

2008 30

–  tsitrusviljad:

 

– –  piirituselisandiga:

 

– – –  suhkrusisaldusega üle 9 % massist:

2008 30 11

– – – –  tegeliku alkoholisisaldusega kuni 11,85 % massist

2008 30 19

– – – –  muud

 

– – –  muud:

2008 30 31

– – – –  tegeliku alkoholisisaldusega kuni 11,85 % massist

2008 30 39

– – – –  muud

 

– –  piirituselisandita:

 

– – –  suhkrulisandiga, kontaktpakendis netomassiga üle 1 kg:

2008 30 51

– – – –  greibi- ja pomelosektorid

2008 30 55

– – – –  mandariinid (k.a tangeriinid ja satsumad); klementiinid, vilkingid jms tsitrushübriidid

2008 30 59

– – – –  muud

 

– – –  suhkrulisandiga, kontaktpakendis netomassiga kuni 1kg:

2008 30 71

– – – –  greibi- ja pomelosektorid

2008 30 75

– – – –  mandariinid (k.a tangeriinid ja satsumad); klementiinid, vilkingid jms tsitrushübriidid

2008 30 79

– – – –  muud

2008 30 90

– – –  suhkrulisandita

2008 40

–  pirnid:

 

– –  piirituselisandiga:

 

– – –  kontaktpakendis netomassiga üle 1 kg:

 

– – – –  suhkrusisaldusega üle 13 % massist:

2008 40 11

– – – – –  tegeliku alkoholisisaldusega kuni 11,85 % massist

2008 40 19

– – – – –  muud

 

– – – –  muud:

2008 40 21

– – – – –  tegeliku alkoholisisaldusega kuni 11,85 % massist

2008 40 29

– – – – –  muud

 

– – –  kontaktpakendis netomassiga kuni 1 kg:

2008 40 31

– – – –  suhkrusisaldusega üle 15 % massist

2008 40 39

– – – –  muud

 

– –  piirituselisandita:

 

– – –  suhkrulisandiga, kontaktpakendis netomassiga üle 1 kg:

2008 40 51

– – – –  suhkrusisaldusega üle 13 % massist

2008 40 59

– – – –  muud

 

– – –  suhkrulisandiga, kontaktpakendis netomassiga kuni 1 kg:

2008 40 71

– – – –  suhkrusisaldusega üle 15 % massist

2008 40 79

– – – –  muud

 

– – –  suhkrulisandita:

2008 50

–  aprikoosid:

 

– –  piirituselisandiga:

 

– – –  kontaktpakendis netomassiga üle 1 kg:

 

– – – –  suhkrusisaldusega üle 13 % massist:

2008 50 11

– – – – –  tegeliku alkoholisisaldusega kuni 11,85 % massist

2008 50 19

– – – – –  muud

 

– – – –  muud:

2008 50 31

– – – – –  tegeliku alkoholisisaldusega kuni 11,85 % massist

2008 50 39

– – – – –  muud

 

– – –  kontaktpakendis netomassiga kuni 1 kg:

2008 50 51

– – – –  suhkrusisaldusega üle 15 % massist

2008 50 59

– – – –  muud

 

– –  piirituselisandita:

 

– – –  suhkrulisandiga, kontaktpakendis netomassiga üle 1 kg:

2008 50 61

– – – –  suhkrusisaldusega üle 13 % massist

2008 50 69

– – – –  muud

 

– – –  suhkrulisandiga, kontaktpakendis netomassiga kuni 1 kg:

2008 50 71

– – – –  suhkrusisaldusega üle 15 % massist

2008 50 79

– – – –  muud

 

– – –  suhkrulisandita, kontaktpakendis netomassiga:

2008 50 92

– – – –  vähemalt 5 kg

2008 50 94

– – – –  vähemalt 4,5 kg, kuid alla 5 kg

2008 50 99

– – – –  alla 4,5 kg

2008 60

–  kirsid:

 

– –  piirituselisandiga:

 

– – –  suhkrusisaldusega üle 9 % massist:

2008 60 11

– – – –  tegeliku alkoholisisaldusega kuni 11,85 % massist

2008 60 19

– – – –  muud

 

– – –  muud:

2008 60 31

– – – –  tegeliku alkoholisisaldusega kuni 11,85 % massist

2008 60 39

– – – –  muud

 

– –  piirituselisandita:

 

– – –  suhkrulisandiga, kontaktpakendis netomassiga:

2008 60 50

– – – –  üle 1kg

2008 60 60

– – – –  kuni 1 kg

 

– – –  suhkrulisandita, kontaktpakendis netomassiga:

2008 60 70

– – – –  vähemalt 4,5 kg

2008 60 90

– – – –  alla 4,5 kg

2008 70

–  virsikud, k.a nektariinid:

 

– –  piirituselisandiga:

 

– – –  kontaktpakendis netomassiga üle 1 kg:

 

– – – –  suhkrusisaldusega üle 13 % massist:

2008 70 11

– – – – –  tegeliku alkoholisisaldusega kuni 11,85 % massist

2008 70 19

– – – – –  muud

 

– – – –  muud:

2008 70 31

– – – – –  tegeliku alkoholisisaldusega kuni 11,85 % massist

2008 70 39

– – – – –  muud

 

– – –  kontaktpakendis netomassiga kuni 1kg:

2008 70 51

– – – –  suhkrusisaldusega üle 15 % massist

2008 70 59

– – – –  muud

 

– –  piirituselisandita:

 

– – –  suhkrulisandiga, kontaktpakendis netomassiga üle 1kg:

2008 70 61

– – – –  suhkrusisaldusega üle 13 % massist

2008 70 69

– – – –  muud

 

– – –  suhkrulisandiga, kontaktpakendis netomassiga kuni 1 kg:

2008 70 71

– – – –  suhkrusisaldusega üle 15 % massist

2008 70 79

– – – –  muud

 

– – –  suhkrulisandita, kontaktpakendis netomassiga:

2008 70 92

– – – –  vähemalt 5 kg

2008 70 98

– – – –  alla 5 kg

2008 80

–  maasikad:

 

– –  piirituselisandiga:

 

– – –  suhkrusisaldusega üle 9 % massist:

2008 80 11

– – – –  tegeliku alkoholisisaldusega kuni 11,85 % massist

2008 80 19

– – – –  muud

 

– – –  muud:

2008 80 31

– – – –  tegeliku alkoholisisaldusega kuni 11,85 % massist

2008 80 39

– – – –  muud

 

– –  piirituselisandita:

2008 80 50

– – –  suhkrulisandiga, kontaktpakendis netomassiga üle 1 kg

2008 80 70

– – –  suhkrulisandiga, kontaktpakendis netomassiga kuni 1 kg

2008 80 90

– – –  suhkrulisandita:

 

–  muud, sh segud, v.a alamrubriiki 2008 19 kuuluvad segud pähklitest:

2008 92

– –  segud:

 

– – –  piirituselisandiga:

 

– – – –  suhkrusisaldusega üle 9 % massist:

 

– – – – –  tegeliku alkoholisisaldusega kuni 11,85 % massist:

2008 92 12

– – – – – –  troopilistest puuviljadest (k.a segud, mis sisaldavad vähemalt 50 % massist troopilisi pähkleid ja troopilisi puuvilju)

2008 92 14

– – – – – –  muud

 

– – – – –  muud:

2008 92 16

– – – – – –  troopilistest puuviljadest (k.a segud, mis sisaldavad vähemalt 50 % massist troopilisi pähkleid ja troopilisi puuvilju)

2008 92 18

– – – – – –  muud

 

– – – –  muud:

 

– – – – –  tegeliku alkoholisisaldusega kuni 11,85 % massist:

2008 92 32

– – – – – –  troopilistest puuviljadest (k.a segud, mis sisaldavad vähemalt 50 % massist troopilisi pähkleid ja troopilisi puuvilju)

2008 92 34

– – – – – –  muud

 

– – – – –  muud:

2008 92 36

– – – – – –  troopilistest puuviljadest (k.a segud, mis sisaldavad vähemalt 50 % massist troopilisi pähkleid ja troopilisi puuvilju)

2008 92 38

– – – – – –  muud

 

– – –  piirituselisandita:

 

– – – –  suhkrulisandiga:

 

– – – – –  kontaktpakendis netomassiga üle 1 kg:

2008 92 51

– – – – – –  troopilistest puuviljadest (k.a segud, mis sisaldavad vähemalt 50 % massist troopilisi pähkleid ja troopilisi puuvilju)

2008 92 59

– – – – – –  muud

 

– – – – –  muud:

 

– – – – – –  puuviljade segud, milles mis tahes ühe puuvilja osatähtsus ei ületa 50 % kogumassist:

2008 92 72

– – – – – – –  troopilistest puuviljadest (k.a segud, mis sisaldavad vähemalt 50 % massist troopilisi pähkleid ja troopilisi puuvilju)

2008 92 74

– – – – – – –  muud

 

– – – – – –  muud:

2008 92 76

– – – – – – –  troopilistest puuviljadest (k.a segud, mis sisaldavad vähemalt 50 % massist troopilisi pähkleid ja troopilisi puuvilju)

2008 92 78

– – – – – – –  muud

 

– – – –  suhkrulisandita, kontaktpakendis netomassiga:

 

– – – – –  vähemalt 5 kg:

2008 92 92

– – – – – –  troopilistest puuviljadest (k.a segud, mis sisaldavad vähemalt 50 % massist troopilisi pähkleid ja troopilisi puuvilju)

2008 92 93

– – – – – –  muud

 

– – – – –  vähemalt 4,5 kg, kuid alla 5 kg:

2008 92 94

– – – – – –  troopilistest puuviljadest (k.a segud, mis sisaldavad vähemalt 50 % massist troopilisi pähkleid ja troopilisi puuvilju)

2008 92 96

– – – – – –  muud

 

– – – – –  alla 4,5 kg:

2008 92 97

– – – – – –  troopilistest puuviljadest (k.a segud, mis sisaldavad vähemalt 50 % massist troopilisi pähkleid ja troopilisi puuvilju)

2008 92 98

– – – – – –  muud

2008 99

– –  muud:

 

– – –  piirituselisandiga:

 

– – – –  ingver:

2008 99 11

– – – – –  tegeliku alkoholisisaldusega kuni 11,85 % massist

2008 99 19

– – – – –  muud

 

– – – –  viinamarjad:

2008 99 21

– – – – –  suhkrusisaldusega üle 13 % massist

2008 99 23

– – – – –  muud

 

– – – –  muud:

 

– – – – –  suhkrusisaldusega üle 9 % massist:

 

– – – – – –  tegeliku alkoholisisaldusega kuni 11,85 % massist:

2008 99 24

– – – – – –  troopilised puuviljad

2008 99 28

– – – – – – –  muud

 

– – – – – –  muud:

2008 99 31

– – – – – – –  troopilised puuviljad

2008 99 34

– – – – – – –  muud

 

– – – – –  muud:

 

– – – – – –  tegeliku alkoholisisaldusega kuni 11,85 % massist:

2008 99 36

– – – – – – –  troopilised puuviljad

2008 99 37

– – – – – – –  muud

 

– – – – – –  muud:

2008 99 38

– – – – – – –  troopilised puuviljad

2008 99 40

– – – – – – –  muud

 

– – –  piirituselisandita:

 

– – – –  suhkrulisandiga, kontaktpakendis netomassiga üle 1 kg:

2008 99 41

– – – – –  ingver

2008 99 43

– – – – –  viinamarjad

2008 99 45

– – – – –  ploomid ja mustad ploomid

2008 99 46

– – – – –  kannatuslille viljad, guajaavid ja tamarindid

2008 99 47

– – – – –  mangod, mangostanid, papaiad, kašuõunad, litšid, jakad, sapotilli ploomid, karamboolad ja pitahaiad

2008 99 49

– – – – –  muud

 

– – – –  suhkrulisandiga, kontaktpakendis netomassiga kuni 1 kg:

2008 99 51

– – – – –  ingver

2008 99 61

– – – – –  kannatuslille viljad ja guajaavid

2008 99 62

– – – – –  mangod, mangostanid, papaiad, tamarindid, kašuõunad, litšid, jakad, sapotilli ploomid, karamboolad ja pitahaiad

2008 99 67

– – – – –  muud

 

– – – –  suhkrulisandita:

 

– – – – –  ploomid ja mustad ploomid, kontaktpakendis netomassiga:

2008 99 72

– – – – – –  vähemalt 5 kg

2008 99 78

– – – – – –  alla 5 kg

2008 99 99

– – – – –  muud

2009

Kääritamata, piirituselisandita marjamahlad, puu- ja köögiviljamahlad (k.a viinamarjavirre), suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma:

 

–  apelsinimahl:

2009 12 00

– –  külmutamata, Brixi arvuga kuni 20

 

–  greibimahl (k.a pomelomahl):

2009 21 00

– –  Brixi arvuga kuni 20

 

–  muu tsitrusvilja mahl:

2009 31

– –  Brixi arvuga kuni 20:

 

– – –  100 kg netomassi väärtusega üle € 30:

2009 31 11

– – – –  suhkrulisandiga

2009 31 19

– – – –  suhkrulisandita

 

– – –  100 kg netomassi väärtusega kuni € 30:

 

– – – –  sidrunimahl:

2009 31 51

– – – – –  suhkrulisandiga

2009 31 59

– – – – –  suhkrulisandita

 

– – – –  muude tsitrusviljade mahl:

2009 31 91

– – – – –  suhkrulisandiga

2009 31 99

– – – – –  suhkrulisandita

 

–  ananassimahl:

2009 41

– –  Brixi arvuga kuni 20:

2009 41 10

– – –  100 kg netomassi väärtusega üle € 30, suhkrulisandiga

 

– – –  muud:

2009 41 91

– – – –  suhkrulisandiga

2009 41 99

– – – –  suhkrulisandita

2009 50

–  tomatimahl:

2009 50 10

– –  suhkrulisandiga

2009 50 90

– –  muud

 

–  viinamarjamahl (k.a viinamarjavirre):

2009 61

– – –  Brixi arvuga kuni 30:

2009 61 10

– – –  100 kg netomassi väärtusega üle € 18

2009 61 90

– – –  100 kg netomassi väärtusega kuni € 18

 

–  õunamahl:

2009 71

– –  Brixi arvuga kuni 20:

2009 71 10

– – –  100 kg netomassi väärtusega üle € 18, suhkrulisandiga

 

– – –  muud:

2009 71 91

– – – –  suhkrulisandiga

2009 71 99

– – – –  suhkrulisandita

2009 80

–  muu puu- või köögivilja või marja mahl

 

– –  Brixi arvuga kuni 67:

 

– – –  pirnimahl:

2009 80 50

– – – –  100 kg netomassi väärtusega üle € 18, suhkrulisandiga

 

– – – –  muud:

2009 80 61

– – – – –  lisatud suhkru sisaldusega üle 30 % massist

2009 80 63

– – – – –  lisatud suhkru sisaldusega kuni 30 % massist

2009 80 69

– – – – –  suhkrulisandita

 

– – –  muud:

 

– – – –  100 kg netomassi väärtusega üle € 30, suhkrulisandiga:

2009 80 71

– – – – –  kirsimahl

2009 80 73

– – – – –  troopiliste puuviljade mahl

2009 80 79

– – – – –  muud

 

– – – –  muud:

 

– – – – –  lisatud suhkru sisaldusega üle 30 % massist:

2009 80 85

– – – – – –  troopiliste puuviljade mahl

2009 80 86

– – – – – –  muud

 

– – – – –  lisatud suhkru sisaldusega kuni 30 % massist

2009 80 88

– – – – – –  troopiliste puuviljade mahl

2009 80 89

– – – – – –  muud

 

– – – – –  suhkrulisandita:

2009 80 95

– – – – – –  mahl liiki Vaccinium macrocarpon kuuluvate taimede marjadest

2009 80 96

– – – – – –  kirsimahl

2009 80 97

– – – – – –  troopiliste puuviljade mahl

2009 80 99

– – – – – –  muud

2009 90

–  mahlasegud:

 

– –  Brixi arvuga kuni 67:

 

– – –  mahlasegud õuna- ja pirnimahlast:

2009 90 31

– – – –  100 kg netomassi väärtusega kuni € 18, lisatud suhkru sisaldusega üle 30 % massist

2009 90 39

– – – –  muud

 

– – –  muud:

 

– – – –  100 kg netomassi väärtusega üle € 30:

 

– – – – –  mahlasegud tsitrusviljade ja ananassimahlast:

2009 90 41

– – – – – –  suhkrulisandiga

2009 90 49

– – – – – –  muud

 

– – – – –  muud:

2009 90 51

– – – – – –  suhkrulisandiga

2009 90 59

– – – – – –  muud

 

– – – –  100 kg netomassi väärtusega kuni € 30:

 

– – – – –  mahlasegud tsitrusviljade ja ananassimahlast:

2009 90 71

– – – – – –  lisatud suhkru sisaldusega üle 30 % massist

2009 90 73

– – – – – –  lisatud suhkru sisaldusega kuni 30 % massist

2009 90 79

– – – – – –  suhkrulisandita

 

– – – – –  muud:

 

– – – – – –  lisatud suhkru sisaldusega üle 30 % massist:

2009 90 92

– – – – – – –  troopiliste puuviljade mahlade segud

2009 90 94

– – – – – – –  muud

 

– – – – – –  lisatud suhkru sisaldusega kuni 30 % massist:

2009 90 95

– – – – – – –  troopiliste puuviljade mahlade segud

2009 90 96

– – – – – – –  muud

 

– – – – – –  suhkrulisandita:

2009 90 97

– – – – – – –  troopiliste puuviljade mahlade segud

2009 90 98

– – – – – – –  muud

2206 00

Muud kääritatud joogid (näiteks õuna- ja pirnisiider, mõdu); kääritatud jookide segud omavahel või mittealkohoolsete jookidega, mujal nimetamata

2206 00 10

-  piquette

 

–  muud:

 

– –  vahutavad joogid:

2206 00 31

– – –  õuna- ja pirnisiider

2206 00 39

– – –  muud

 

– –  mittevahutavad, nõudes mahuga:

 

– – –  kuni 2 liitrit:

2206 00 51

– – – –  õuna- ja pirnisiider

2206 00 59

– – – –  muud

 

– – –  üle 2 liitri:

2206 00 81

– – – –  õuna- ja pirnisiider

2206 00 89

– – – –  muud

2209 00

Äädikas ja äädikhappest valmistatud äädika asendajad:

 

–  veiniäädikas, nõudes mahuga:

2209 00 11

– –  kuni 2 liitrit

2209 00 19

– –  üle 2 liitri

 

–  muud, nõudes mahuga:

2209 00 91

– –  kuni 2 liitrit

2209 00 99

– –  üle 2 liitri

2309

Loomasöödana kasutatavad tooted:

2309 10

–  koera- ja kassitoit, jaemüügiks pakendatud:

 

– –  mis sisaldab tärklist, glükoosi, glükoosisiirupit, maltodekstriini, maltodekstriinisiirupit, alamrubriikidesse 1702 30 51 –1702 30 99 , 1702 40 90 , 1702 90 50 ja 2106 90 55 kuuluvaid tooteid või piimatooteid:

 

– – –  mis sisaldab tärklist, glükoosi, glükoosisiirupit, maltodekstriini või maltodekstriinisiirupit:

 

– – – –  mis ei sisalda tärklist või sisaldavad seda kuni 10 % massist:

2309 10 11

– – – – –  mis ei sisalda piimatooteid või sisaldavad neid alla 10 % massist

2309 10 13

– – – – –  mis sisaldavad piimatooteid vähemalt 10 %, kuid alla 50 % massist

2309 10 15

– – – – –  mis sisaldavad piimatooteid vähemalt 50 %, kuid alla 75 % massist

2309 10 19

– – – – –  sisaldavad piimatooteid vähemalt 75 % massist

 

– – – –  mis sisaldavad tärklist üle 10 %, kuid mitte üle 30 % massist:

2309 10 31

– – – – –  mis ei sisalda piimatooteid või sisaldavad neid alla 10 % massist

2309 10 33

– – – – –  mis sisaldavad piimatooteid vähemalt 10 %, kuid alla 50 % massist

2309 10 39

– – – – –  sisaldavad piimatooteid vähemalt 50 % massist

 

– – – –  mis sisaldavad tärklist üle 30 % massist:

2309 10 51

– – – – –  mis ei sisalda piimatooteid või sisaldavad neid alla 10 % massist

2309 10 53

– – – – –  mis sisaldavad piimatooteid vähemalt 10 %, kuid alla 50 % massist

2309 10 59

– – – – –  sisaldavad piimatooteid vähemalt 50 % massist

2309 10 70

– – –  mis ei sisalda tärklist, glükoosi, glükoosisiirupit, maltodekstriini või maltodekstriinisiirupit, kuid sisaldavad piimatooteid

2309 10 90

– –  muud

2401

Töötlemata tubakas; tubakajäätmed:

2401 10

–  eemaldamata leherootsudega tubakas:

 

– –  suitsus kuivatatud Virginia tubakas; õhu käes kuivatatud hele Burley tubakas (k.a hübriidid); õhu käes kuivatatud hele Marylandi tubakas ja kuumuses kuivatatud tubakas:

2401 10 10

– – –  suitsus kuivatatud Virginia tubakas

2401 10 20

– – –  õhu käes kuivatatud hele Burley tubakas (k.a hübriidid)

2401 10 30

– – –  õhu käes kuivatatud hele Marylandi tubakas

 

– – –  kuumuses kuivatatud tubakas:

2401 10 41

– – – –  Kentucky tubakas

2401 10 49

– – – –  muud

 

– –  muud:

2401 10 50

– – –  õhu käes kuivatatud hele tubakas

2401 10 60

– – –  päikese käes kuivatatud idamaine tubakas

2401 10 70

– – –  õhu käes kuivatatud tume tubakas

2401 10 80

– – –  suitsus kuivatatud tubakas

2401 10 90

– – –  muu tubakas

2401 20

–  osaliselt või täielikult eemaldatud leherootsudega tubakas:

 

– –  suitsus kuivatatud Virginia tubakas; õhu käes kuivatatud hele Burley tubakas (k.a hübriidid); õhu käes kuivatatud hele Marylandi tubakas ja kuumuses kuivatatud tubakas:

2401 20 10

– – –  suitsus kuivatatud Virginia tubakas

2401 20 20

– – –  õhu käes kuivatatud hele Burley tubakas (k.a hübriidid)

2401 20 30

– – –  õhu käes kuivatatud hele Marylandi tubakas

 

– – –  kuumuses kuivatatud tubakas:

2401 20 41

– – – –  Kentucky tubakas

2401 20 49

– – – –  muud

 

– –  muud:

2401 20 50

– – –  õhu käes kuivatatud hele tubakas

2401 20 60

– – –  päikese käes kuivatatud idamaine tubakas

2401 20 70

– – –  õhu käes kuivatatud tume tubakas

2401 20 80

– – –  suitsus kuivatatud tubakas

2401 20 90

– – –  muu tubakas

2401 30 00

–  tubakajäätmed

III LISA (c)

MONTENEGRO TARIIFSED SOODUSTUSED ÜHENDUSEST PÄRIT PÕLLUMAJANDUSE ESMATOODETELE

(vastavalt artikli 27 lõike 2 punktile c)

Käesolevas lisas loetletud toodete suhtes kohaldatavaid tollimakse vähendatakse 50 %ni vastavalt nimetatud lisas iga toote jaoks sätestatud ajakavale

— 
Käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval vähendatakse imporditollimaksu 90 protsendini tollimaksu baasmäärast;
— 
esimese käesoleva lepingu jõustumisele järgneva aasta 1. jaanuaril vähendatakse imporditollimaksu 80 protsendini tollimaksu baasmäärast;
— 
teise käesoleva lepingu jõustumisele järgneva aasta 1. jaanuaril vähendatakse imporditollimaksu 70 protsendini tollimaksu baasmäärast;
— 
kolmanda käesoleva lepingu jõustumisele järgneva aasta 1. jaanuaril vähendatakse imporditollimaksu 60 protsendini tollimaksu baasmäärast;
— 
neljanda käesoleva lepingu jõustumisele järgneva aasta 1. jaanuaril vähendatakse imporditollimaksu 50 protsendini tollimaksu baasmäärast.



CN-kood

Kauba kirjeldus

0104

Eluslambad ja –kitsed:

0104 10

–  lambad:

 

– –  muud:

0104 10 30

– – –  lambatalled (kuni aasta vanused)

0104 10 80

– – –  muud

0104 20

–  kitsed:

0104 20 90

– –  muud

0201

Värske või jahutatud veiseliha:

0201 10 00

–  rümbad ja poolrümbad:

ex 0201 10 00

– –  vasikalihast

ex 0201 10 00

– –  noore veise lihast

ex 0201 10 00

– –  muud

0201 20

–  muud jaotustükid, kondiga:

0201 20 20

– –  komplekteeruvad ees- ja tagaveerandid:

ex 0201 20 20

– – –  vasikalihast

ex 0201 20 20

– – –  noore veise lihast

ex 0201 20 20

– – –  muud

0201 20 30

– –  poolitatud või poolitamata eesveerandid:

ex 0201 20 30

– – –  vasikalihast

ex 0201 20 30

– – –  noore veise lihast

ex 0201 20 30

– – –  muud

0201 20 50

– –  poolitamata või poolitatud tagaveerandid:

ex 0201 20 50

– – –  vasikalihast

ex 0201 20 50

– – –  noore veise lihast

ex 0201 20 50

– – –  muud

0201 20 90

– –  muud:

ex 0201 20 90

– – –  vasikalihast

ex 0201 20 90

– – –  noore veise lihast

ex 0201 20 90

– – –  muud

0201 30 00

–  kondita:

ex 0201 30 00

– – –  vasikalihast

ex 0201 30 00

– – –  noore veise lihast

ex 0201 30 00

– – –  muud

0202

Külmutatud veiseliha:

0202 10 00

–  rümbad ja poolrümbad:

ex 0202 10 00

– –  vasikalihast

ex 0202 10 00

– –  noore veise lihast

ex 0202 10 00

– –  muud

0202 20

–  muud jaotustükid, kondiga:

0202 20 10

– –  komplekteeruvad ees- ja tagaveerandid:

ex 0202 20 10

– – –  vasikalihast

ex 0202 20 10

– – –  noore veise lihast

ex 0202 20 10

– – –  muud

0202 20 30

– –  rümpade või poolrümpade poolitamata või poolitatud eesveerandid:

ex 0202 20 30

– – –  vasikalihast

ex 0202 20 30

– – –  noore veise lihast

ex 0202 20 30

– – –  muud

0202 20 50

– –  rümpade või poolrümpade poolitamata või poolitatud tagaveerandid:

ex 0202 20 50

– – –  vasikalihast

ex 0202 20 50

– – –  noore veise lihast

ex 0202 20 50

– – –  muud

0202 20 90

– –  muud:

ex 0202 20 90

– – –  vasikalihast

ex 0202 20 90

– – –  noore veise lihast

ex 0202 20 90

– – –  muud

0202 30

–  kondita:

0202 30 10

– –  kontideta eesveerandid, terved või tükeldatud kuni viieks tükiks, kusjuures iga eesveerand peab moodustama ühe ploki; komplekteeruvad ees- ja tagaveerandid moodustavad kaks plokki, millest üks on terve või kuni viieks tükiks lõigatud eesveerand, teine on tagaveerand ilma sisefileeta, ühes tükis:

ex 0202 30 10

– – –  vasikalihast

ex 0202 30 10

– – –  noore veise lihast

ex 0202 30 10

– – –  muud

0202 30 50

– –  õlatükid, abaluuga turjatükid ja rinnatükid:

ex 0202 30 50

– – –  vasikalihast

ex 0202 30 50

– – –  noore veise lihast

ex 0202 30 50

– – –  muud

0202 30 90

– –  muud

ex 0202 30 90

– – –  vasikalihast

ex 0202 30 90

– – –  noore veise lihast

ex 0202 30 90

– – –  muud

0204

Värske, jahutatud või külmutatud lamba- või kitseliha:

0204 10 00

–  lambatallede värsked või jahutatud rümbad ja poolrümbad

 

–  muu värske või jahutatud lambaliha:

0204 21 00

– –  rümbad ja poolrümbad

0204 22

– –  muud jaotustükid, kondiga:

0204 22 10

– – –  lühikesed eesosad

0204 22 30

– – –  neeru- ja/või seljatükid

0204 22 50

– – –  tagaosad

0204 22 90

– – –  muud

0204 23 00

– –  kondita

0204 30 00

–  lambatallede külmutatud rümbad ja poolrümbad

 

–  muu külmutatud lambaliha:

0204 41 00

– –  rümbad ja poolrümbad

0204 42

– –  muud jaotustükid, kondiga:

0204 42 10

– – –  lühikesed eesosad

0204 42 30

– – –  neeru- ja/või seljatükid

0204 42 50

– – –  tagaosad

0204 42 90

– – –  muud

0204 43

– –  kondita:

0204 43 10

– – –  lambatalle

0204 43 90

– – –  muud

0204 50

–  kitseliha:

 

– –  värske või jahutatud:

0204 50 11

– – –  rümbad ja poolrümbad

0204 50 13

– – –  lühikesed eesosad

0204 50 15

– – –  neeru- ja/või seljatükid

0204 50 19

– – –  tagaosad

 

– – –  muud:

0204 50 31

– – – –  kontidega jaotustükid

0204 50 39

– – – –  kontideta jaotustükid

 

– –  külmutatud:

0204 50 51

– – –  rümbad ja poolrümbad

0204 50 53

– – –  lühikesed eesosad

0204 50 55

– – –  neeru- ja/või seljatükid

0204 50 59

– – –  tagaosad

 

– – –  muud:

0204 50 71

– – – –  kontidega jaotustükid

0204 50 79

– – – –  kontideta jaotustükid

0207

Rubriigi 0105 kodulindude värske, jahutatud või külmutatud liha ja söödav rups:

 

–  kana ja kuke, liigist Gallus domesticus:

0207 11

– –  värsked ja jahutatud rümbad:

0207 11 10

– – –  kitkutud, soolikad välja võetud, lõplikult rookimata, pea ja jalgadega, nn 83 % kanad

0207 11 30

– – –  kitkutud, roogitud ja puhastatud, ilma pea ja jalgadeta, kuid kaela, südame, maksa ja puguga, nn 70 % kanad

0207 11 90

– – –  kitkutud ja roogitud, ilma pea ja jalgadeta, ilma kaela, südame, maksa ja puguta, nn 65 % kanad, või muul kujul

0207 12

– –  külmutatud rümbad:

0207 12 10

– – –  kitkutud, roogitud ja puhastatud, ilma pea ja jalgadeta, kuid kaela, südame, maksa ja puguga, nn 70 % kanad

0207 12 90

– – –  kitkutud ja roogitud, ilma pea ja jalgadeta, ilma kaela, südame, maksa ja puguta, nn 65 % kanad, või muul kujul

0207 13

– –  värsked või jahutatud tükid ja rups:

 

– – –  tükid:

0207 13 10

– – – –  kondita

 

– – – –  kontidega:

0207 13 20

– – – – –  pool- või veerandrümbad

0207 13 30

– – – – –  tiivad koos tiivaotstega või ilma nendeta

0207 13 40

– – – – –  seljatükid, kaelatükid, seljatükid koos kaeltega, tagatükid, tiivaotsad

0207 13 50

– – – – –  rinnatükid ja nende jaotustükid

0207 13 60

– – – – –  koivad ja nende jaotustükid

0207 13 70

– – – – –  muud

 

– – –  rups:

0207 13 91

– – – –  maks

0207 13 99

– – – –  muud

0207 14

– –  külmutatud tükid ja rups:

 

– – –  tükid:

0207 14 10

– – – –  kondita

 

– – – –  kontidega:

0207 14 20

– – – – –  pool- või veerandrümbad

0207 14 30

– – – – –  tiivad koos tiivaotstega või ilma nendeta

0207 14 40

– – – – –  seljatükid, kaelatükid, seljatükid koos kaeltega, tagatükid, tiivaotsad

0207 14 50

– – – – –  rinnatükid ja nende jaotustükid

0207 14 60

– – – – –  koivad ja nende jaotustükid

0207 14 70

– – – – –  muud

 

– – –  rups:

0207 14 91

– – – –  maks

0207 14 99

– – – –  muud

0210

Liha ja söödav rups, soolatud, soolvees, kuivatatud või suitsutatud; toiduks kasutatav lihast või rupsist valmistatud jahu või pulber:

 

–  sealiha:

0210 11

– –  tagaosad, abatükid ja nende jaotustükid, kondiga:

 

– – –  kodusea:

 

– – – –  soolatud või soolvees:

0210 11 11

– – – – –  tagaosad ja nende jaotustükid

0210 11 19

– – – – –  abatükid ja nende jaotustükid

 

– – – –  kuivatatud või suitsutatud:

0210 11 31

– – – – –  tagaosad ja nende jaotustükid

0210 11 39

– – – – –  abatükid ja nende jaotustükid

0210 11 90

– – –  muud

0210 12

– –  kõhutükid (läbikasvanud) ja nende jaotustükid:

 

– – –  kodusea:

0210 12 11

– – – –  soolatud või soolvees

0210 12 19

– – – –  kuivatatud või suitsutatud

0210 12 90

– – –  muud

0210 19

– –  muud:

 

– – –  kodusea:

 

– – – –  soolatud või soolvees:

0210 19 10

– – – – –  peekoniküljed või spenserosad

0210 19 20

– – – – –  3/4 peekonikülge või peekonikülje keskosad

0210 19 30

– – – – –  eesosad ja nende jaotustükid

0210 19 40

– – – – –  seljaosad ja nende jaotustükid

0210 19 50

– – – – –  muud

 

– – – –  kuivatatud või suitsutatud:

0210 19 60

– – – – –  eesosad ja nende jaotustükid

0210 19 70

– – – – –  seljaosad ja nende jaotustükid

 

– – – – –  muud:

0210 19 81

– – – – –  kondita

0210 19 89

– – – – – –  muud

0210 19 90

– – –  muud

0210 20

–  veiseliha:

0210 20 10

– –  kondiga

0210 20 90

– –  kondita

0401

Piim ja rõõsk koor, kontsentreerimata, suhkru- või muu magusainelisandita:

0401 10

–  rasvasisaldusega kuni 1 % massist:

0401 10 10

– –  kontaktpakendis netomahuga kuni 2 liitrit

0401 10 90

– –  muud

0401 20

–  rasvasisaldus üle 1 %, kuid mitte üle 6 % massist:

 

– –  kuni 3 % massist:

0401 20 11

– – –  kontaktpakendis netomahuga kuni 2 liitrit

0401 20 19

– – –  muud

 

– –  üle 3 % massist:

0401 20 91

– – –  kontaktpakendis netomahuga kuni 2 liitrit

0401 20 99

– – –  muud

0401 30

–  rasvasisaldus üle 6 % massist:

 

– –  kuni 21 % massist:

0401 30 11

– – –  kontaktpakendis netomahuga kuni 2 liitrit

0401 30 19

– – –  muud

 

– –  üle 21 %, kuid mitte üle 45 % massist:

0401 30 31

– – –  kontaktpakendis netomahuga kuni 2 liitrit

0401 30 39

– – –  muud

 

– –  üle 45 % massist:

0401 30 91

– – –  kontaktpakendis netomahuga kuni 2 liitrit

0401 30 99

– – –  muud

0402

Piim ja rõõsk koor, kontsentreeritud või suhkru- või muu magusainelisandiga:

0402 10

–  pulbrina, graanulitena või muul tahkel kujul, rasvasisaldus kuni 1,5 % massist:

 

– –  suhkru- või muu magusainelisandita:

0402 10 11

– – –  kontaktpakendis netomassiga kuni 2,5 kg

0402 10 19

– – –  muud

 

– –  muud:

0402 10 91

– – –  kontaktpakendis netomassiga kuni 2,5 kg

0402 10 99

– – –  muud

 

–  pulbrina, graanulitena või muul tahkel kujul, rasvasisaldus üle 1,5 % massist:

0402 21

– –  suhkru- või muu magusainelisandita:

 

– – –  rasvasisaldusega kuni 27 % massist:

0402 21 11

– – – –  kontaktpakendis netomassiga kuni 2,5 kg

 

– – – –  muud:

0402 21 17

– – – – –  rasvasisaldus kuni 11 % massist

0402 21 19

– – – – –  rasvasisaldus üle 11 %, kuid mitte üle 27 % massist

 

– – –  rasvasisaldus üle 27 % massist:

0402 21 91

– – – –  kontaktpakendis netomassiga kuni 2,5 kg

0402 21 99

– – – –  muud

0402 29

– –  muud:

 

– – –  rasvasisaldusega kuni 27 % massist:

 

– – – –  muud:

0402 29 15

– – – – –  kontaktpakendis netomassiga kuni 2,5 kg

0402 29 19

– – – – –  muud

 

– – –  rasvasisaldus üle 27 % massist:

0402 29 91

– – – –  kontaktpakendis netomassiga kuni 2,5 kg

0402 29 99

– – – –  muud

 

–  muud:

0402 91

– –  suhkru- või muu magusainelisandita:

 

– – –  rasvasisaldusega kuni 8 % massist:

0402 91 11

– – – –  kontaktpakendis netomassiga kuni 2,5 kg

0402 91 19

– – – –  muud

 

– – –  rasvasisaldus üle 8 %, kuid mitte üle 10 % massist:

0402 91 31

– – – –  kontaktpakendis netomassiga kuni 2,5 kg

0402 91 39

– – – –  muud

 

– – –  rasvasisaldus üle 10 %, kuid mitte üle 45 % massist:

0402 91 51

– – – –  kontaktpakendis netomassiga kuni 2,5 kg

0402 91 59

– – – –  muud

 

– – –  rasvasisaldus üle 45 % massist:

0402 91 91

– – – –  kontaktpakendis netomassiga kuni 2,5 kg

0402 91 99

– – – –  muud

0402 99

– –  muud:

 

– – –  rasvasisaldusega kuni 9,5 % massist:

0402 99 11

– – – –  kontaktpakendis netomassiga kuni 2,5 kg

0402 99 19

– – – –  muud

 

– – –  rasvasisaldus üle 9,5 %, kuid mitte üle 45 % massist:

0402 99 31

– – – –  kontaktpakendis netomassiga kuni 2,5 kg

0402 99 39

– – – –  muud

 

– – –  rasvasisaldus üle 45 % massist:

0402 99 91

– – – –  kontaktpakendis netomassiga kuni 2,5 kg

0402 99 99

– – – –  muud

0403

Petipiim, kalgendatud piim ja koor, jogurt, keefir ja muu fermenteeritud või hapendatud piim ja koor (kontsentreeritud või kontsentreerimata, suhkru- või muu magusaine-, lõhna- ja maitseainelisandiga, puuvilja-, pähkli- või kakaolisandiga või ilma):

0403 10

–  jogurt:

 

– –  lõhna- ja maitseaineteta, puuvilja-, pähkli- või kakaolisandita:

 

– – –  suhkru- või muu magusainelisandita, rasvasisaldusega:

0403 10 11

– – – –  kuni 3 % massist

0403 10 13

– – – –  üle 3 %, kuid mitte üle 6 % massist

0403 10 19

– – – –  üle 6 % massist

 

– – –  muud, rasvasisaldus:

0403 10 31

– – – –  kuni 3 % massist

0403 10 33

– – – –  üle 3 %, kuid mitte üle 6 % massist

0403 10 39

– – – –  üle 6 % massist

0403 90

–  muud:

 

– –  lõhna- ja maitseaineteta, puuvilja-, pähkli- või kakaolisandita:

 

– – –  pulbrina, graanulitena või muul tahkel kujul:

 

– – – –  suhkru- või muu magusainelisandita, rasvasisaldusega:

0403 90 11

– – – – –  kuni 1,5 % massist

0403 90 13

– – – – –  üle 1,5 %, kuid mitte üle 27 % massist

0403 90 19

– – – – –  üle 27 % massist

 

– – – –  muud, rasvasisaldus:

0403 90 31

– – – – –  kuni 1,5 % massist

0403 90 33

– – – – –  üle 1,5 %, kuid mitte üle 27 % massist

0403 90 39

– – – – –  üle 27 % massist

 

– – –  muud:

 

– – – –  suhkru- või muu magusainelisandita, rasvasisaldusega:

0403 90 51

– – – – –  kuni 3 % massist

0403 90 53

– – – – –  üle 3 %, kuid mitte üle 6 % massist

0403 90 59

– – – – –  üle 6 % massist

 

– – – –  muud, rasvasisaldus:

0403 90 61

– – – – –  kuni 3 % massist

0403 90 63

– – – – –  üle 3 %, kuid mitte üle 6 % massist

0403 90 69

– – – – –  üle 6 % massist

0405

Või ja muud piimarasvad; piimarasvavõided:

0405 10

–  või:

 

– –  rasvasisaldus kuni 85 % massist:

 

– – –  naturaalne või:

0405 10 11

– – – –  kontaktpakendis netomassiga kuni 1 kg

0405 10 19

– – – –  muud

0405 10 30

– – –  taastatud või

0405 10 50

– – –  vadakuvõi

0405 10 90

– –  muud

0405 20

–  piimarasvavõided:

0405 20 90

– –  rasvasisaldus üle 75 %, kuid alla 80 % massist

0405 90

–  muud:

0405 90 10

– –  rasvasisaldus vähemalt 99,3 % massist ning veesisaldus kuni 0,5 % massist

0405 90 90

– –  muud

0406

Juust ja kohupiim:

0406 10

–  värske juust (valmimata või laagerdamata), sh vadakujuust ja kohupiim:

0406 10 20

– –  rasvasisaldus kuni 40 % massist

0406 10 80

– –  muud

0406 20

–  riivitud juust või juustupulber:

0406 20 10

– –  Glarusi ürdijuust (tuntud nimetuse Schabziger all) – juust, mis on valmistatud kooritud piimast ja millele on lisatud peeneks hakitud maitsetaimi

0406 20 90

– – –  muud

0406 30

–  sulatatud juust, riivimata, pulbristamata:

0406 30 10

– –  valmistamisel pole kasutatud muid juustusorte peale Emmentali, Gruyère või Appenzelli juustu, millele võib olla lisatud Glarusi ürdijuustu (tuntud nimetuse Schabziger all); jaemüügiks pakendatud, rasvasisaldus kuivaine massist kuni 56 %

 

– –  muud:

 

– – –  rasvasisaldus kuni 36 % massist ja rasvasisaldus kuivaine massist:

0406 30 31

– – – –  kuni 48 % massist

0406 30 39

– – – –  üle 48 % massist

0406 30 90

– – –  rasvasisaldus üle 36 % massist

0406 40

–  sinihallitusjuust ja muud juustud, mis sisaldavad Penicillium roquefort'i tekitatud hallitust:

0406 40 10

–  Roquefort

0406 40 50

– –  Gorgonzola

0406 40 90

– –  muud

0406 90

–  muud juustud:

0406 90 01

– –  töötlemiseks

 

– –  muud:

0406 90 13

– – –  Emmental

0406 90 15

– – –  Gruyère, Sbrinz

0406 90 17

– – –  Bergkäse, Appenzell

0406 90 18

– – –  Fromage Friburgeois, Vacherin Mont d'Or ja Tête de Moine

0406 90 19

– – –  Glarusi ürdijuust (tuntud nimetuse Schabziger all) – juust, mis on valmistatud kooritud piimast ja millele on lisatud peeneks hakitud maitsetaimi

0406 90 21

– – –  Cheddar

0406 90 23

– – –  Edam

0406 90 25

– – –  Tilsit

0406 90 27

– – –  Butterkäse

0406 90 29

– – –  Kashkaval

0406 90 32

– – –  Feta:

0406 90 35

– – –  Kefalo-Tyri

0406 90 37

– – –  Finlandia

0406 90 39

– – –  Jarlsberg

 

– – –  muud:

0406 90 50

– – – –  juust lamba- või pühvlipiimast, pakendites, mis sisaldavad soolvett, või lamba- või kitsenahast lähkrites

 

– – – –  muud:

 

– – – – –  rasvasisaldus kuni 40 % massist ja mitterasvaine veesisaldus:

 

– – – – – –  kuni 47 % massist:

0406 90 61

– – – – – – –  Grana Padano, Parmigiano Reggiano

0406 90 63

– – – – – – –  Fiore Sardo, Pecorino

0406 90 69

– – – – – – –  muud

 

– – – – – –  üle 47 %, kuid mitte üle 72 % massist:

0406 90 73

– – – – – – –  Provolone

0406 90 75

– – – – – – –  Asiago, Caciocavallo, Montasio, Ragusano

0406 90 76

– – – – – – –  Danbo, Fontal, Fontina, Fynbo, Havarti, Maribo, Sams¢

0406 90 78

– – – – – – –  Gouda

0406 90 79

– – – – – – –  Esrom, Italico, Kernhem, Saint-Nectaire, Saint-Paulin, Taleggio

0406 90 81

– – – – – – –  Cantal, Cheshire, Wensleydale, Lancashire, Double Gloucester, Blarney, Colby, Monterey

0406 90 82

– – – – – – –  Camembert

0406 90 84

– – – – – – –  Brie

0406 90 85

– – – – – – –  Kefalograviera, Kasseri

 

– – – – – – –  muud juustud, mitterasvaine veesisaldus:

0406 90 86

– – – – – – – –  üle 47 %, kuid mitte üle 52 % massist

0406 90 87

– – – – – – – –  üle 52 %, kuid mitte üle 62 % massist

0406 90 88

– – – – – – – –  üle 62 %, kuid mitte üle 72 % massist

0406 90 93

– – – – – –  üle 72 % massist

0406 90 99

– – – – –  muud

0409 00 00

Naturaalne mesi

0701

Kartulid, värsked või jahutatud:

0701 90

–  muud:

0701 90 10

– –  tärklise tootmiseks

 

– –  muud:

0701 90 50

– – –  varajane kartul, 1. jaanuar – 30. juuni

0701 90 90

– – –  muud

0702 00 00

Tomatid, värsked või jahutatud:

ex 0702 00 00

–  1. aprill – 31. august

0704

Kapsas, lillkapsas, nuikapsas, lehtkapsas ja muu söödav kapsas perekonnast Brassica, värske või jahutatud:

0704 10 00

–  lillkapsas ja spargelkapsas:

ex 0704 10 00

– –  lillkapsad

ex 0704 10 00

– –  brokkoli

0704 20 00

–  rooskapsas

0704 90

–  muud:

0704 90 10

– –  valge peakapsas ja punane peakapsas

0707 00

Kurgid ja kornišonid, värsked või jahutatud:

0707 00 05

–  kurgid:

ex 0707 00 05

– –  1. aprill – 30. juuni

0707 00 90

–  kornišonid:

ex 0707 00 90

– –  1. september – 31. oktoober

0709

Muu köögivili, värske või jahutatud:

0709 60

–  perekonna Capsicum või Pimenta viljad:

0709 60 10

– –  paprika

 

– –  muud:

0709 60 91

– – –  perekonna Capsicum viljad kapsaitsiini või õlivaikvärvide tootmiseks

0709 60 95

– – –  eeterlike õlide ja resinoidide tööstuslikuks tootmiseks

0709 60 99

– – –  muud

0709 70 00

–  spinat, uusmeremaa spinat ja aedspinat

0805

Värsked või kuivatatud tsitrusviljad:

0805 20

–  mandariinid (k.a tangeriinid ja satsumad); klementiinid, vilkingid jms tsitrushübriidid:

0805 20 10

– –  klementiinid:

ex 0805 20 10

– – –  1. oktoober – 31. detsember

0805 20 30

– –  monrealid ja satsumad:

ex 0805 20 30

– – –  1. oktoober – 31. detsember

0805 20 50

– –  mandariinid ja vilkingid:

ex 0805 20 50

– – –  1. oktoober – 31. detsember

0805 20 70

– –  tangeriinid:

ex 0805 20 70

– – –  1. oktoober – 31. detsember

0805 20 90

– –  muud:

ex 0805 20 90

– – –  1. oktoober – 31. detsember

0806

Värsked või kuivatatud viinamarjad:

0806 10

–  värsked:

0806 10 10

– –  lauaviinamarjad:

ex 0806 10 10

– – –  1. juuli – 30. september

0806 10 90

– –  muud:

ex 0806 10 90

– – –  1. juuli – 30. september

0807

Värsked melonid (k.a arbuusid) ja papaiad:

 

–  melonid (k.a arbuusid):

0807 11 00

– –  arbuusid:

ex 0807 11 00

– – –  1. juuli – 30. august

0808

Värsked õunad, pirnid ja küdooniad:

0808 10

–  õunad:

0808 10 10

– –  siidriõunad, lahtiselt, 16. september – 15. detsember

0808 10 80

– – –  muud

0808 20

–  pirnid ja küdooniad:

 

– –  pirnid:

0808 20 10

– – –  siidripirnid, lahtiselt, 1. august – 31. detsember

0808 20 50

– – –  muud

0808 20 90

– –  küdooniad

0809

Värsked aprikoosid, kirsid, virsikud (k.a nektariinid), ploomid ja laukaploomid:

0809 10 00

–  aprikoosid

0809 20

–  kirsid:

0809 20 05

– –  hapukirsid (Prunus cerasus)

0809 20 95

– –  muud

0809 30

–  virsikud, k.a nektariinid:

0809 30 10

– –  nektariinid

0809 30 90

– –  muud:

ex 0809 30 90

– – –  1. juuni – 30. august

0809 40

–  ploomid ja laukaploomid:

0809 40 05

– –  ploomid

0809 40 90

– –  laukaploomid

0810

Muud värsked marjad ja puuviljad:

0810 10 00

–  maasikad

0810 20

–  vaarikad, murakad, mooruspuumarjad, logani murakad:

0810 20 10

– –  vaarikad

0810 20 90

– –  muud

0810 50 00

–  kiivid:

ex 0810 50 00

– –  1. november – 31. märts

1509

Oliiviõli ja selle fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata:

1509 10

–  neitsiõli:

1509 10 10

– –  lambiõli

1509 10 90

– –  muud

1509 90 00

–  muud:

ex 1509 90 00

– –  pakendis mahuga üle 25 liitri

ex 1509 90 00

– –  muud

1601 00

Vorstid jms tooted lihast, rupsist või verest; nende baasil valmistatud toiduained:

1601 00 10

–  maksast

 

–  muud:

1601 00 91

– –  vorstid, kuiv- või määrdevorstid, kuumtöötlemata

1601 00 99

– –  muud

1602

Muud lihast, rupsist või verest tooted või konservid:

1602 10 00

–  homogeniseeritud tooted

1602 20

–  mis tahes looma maksast:

 

– –  hane- või pardimaksast:

1602 20 11

– – –  mis sisaldavad rasvast maksa vähemalt 75 % massist

1602 20 19

– – –  muud

1602 20 90

– –  muud

 

–  rubriigi 0105 kodulindudest:

1602 31

– –  kalkuni:

 

– – –  mis sisaldavad linnuliha või rupsi vähemalt 57 % massist:

1602 31 11

– – – –  mis sisaldavad eranditult kuumtöötlemata kalkuniliha

1602 31 19

– – – –  muud

1602 31 30

– – –  sisaldavad linnuliha või rupsi vähemalt 25 %, kuid alla 57 % massist

1602 31 90

– – –  muud

1602 32

– –  kana ja kuke liigist Gallus domesticus:

 

– – –  mis sisaldavad linnuliha või rupsi vähemalt 57 % massist:

1602 32 11

– – – –  kuumtöötlemata

1602 32 19

– – – –  muud

1602 32 30

– – –  sisaldavad linnuliha või rupsi vähemalt 25 %, kuid alla 57 % massist

1602 32 90

– – –  muud

1602 39

– –  muud:

 

– – –  mis sisaldavad linnuliha või rupsi vähemalt 57 % massist:

1602 39 21

– – – –  kuumtöötlemata

1602 39 29

– – – –  muud

1602 39 40

– – –  mis sisaldavad linnuliha või rupsi vähemalt 25 %, kuid alla 57 % massist

1602 39 80

– – –  muud

 

–  sea:

1602 41

– –  tagaosad ja nende jaotustükid:

1602 41 10

– – –  kodusea

1602 41 90

– – –  muud

1602 42

– –  abatükid ja nende jaotustükid:

1602 42 10

– – –  kodusea

1602 42 90

– – –  muud

1602 49

– –  muud, sh segud:

 

– – –  kodusea:

 

– – – –  mis sisaldavad vähemalt 80 % massist mis tahes liiki liha ja rupsi, k.a mis tahes liiki või päritoluga rasv:

1602 49 11

– – – – –  seljatükid (v.a kaelatükid) ja nende jaotustükid, k.a segud seljatükkidest ja tagaosadest

1602 49 13

– – – – –  kaelakarbonaad ja selle jaotustükid, k.a segud kaela- ja abatükkidest

1602 49 15

– – – – –  muud segud, mis sisaldavad tagaosi, aba- või seljatükke- või kaelakarbonaadi ja nende jaotustükke

1602 49 19

– – – – –  muud

1602 49 30

– – – –  mis sisaldavad vähemalt 40 %, kuid alla 80 % massist mis tahes liiki liha ja rupsi, k.a mis tahes liiki või päritoluga rasv

1602 49 50

– – – –  mis sisaldavad alla 40 % massist mis tahes liiki liha ja rupsi, k.a mis tahes liiki või päritoluga rasv

1602 49 90

– – –  muud

1602 50

–  veise:

1602 50 10

– –  kuumtöötlemata; segud kuumtöödeldud ja kuumtöötlemata lihast või rupsist

 

– –  muud:

 

– – –  õhukindlas pakendis:

1602 50 31

– – – –  soolaliha

1602 50 39

– – – –  muud

1602 50 80

– – –  muud

1602 90

–  muud, sealhulgas tooted mis tahes loomade verest:

1602 90 10

– –  tooted mis tahes loomade verest

 

– –  muud:

1602 90 31

– – –  uluki või küüliku

1602 90 41

– – –  põhjapõdra

 

– – –  muud:

1602 90 51

– – – –  mis sisaldavad kodusea liha või rupsi

 

– – – –  muud:

 

– – – – –  mis sisaldavad veiseliha või rupsi:

1602 90 61

– – – – – –  kuumtöötlemata; segud kuumtöödeldud ja kuumtöötlemata lihast või rupsist

1602 90 69

– – – – – –  muud

 

– – – – –  muud:

 

– – – – – –  lamba või kitse:

 

– – – – – – –  kuumtöötlemata; segud kuumtöödeldud ja kuumtöötlemata lihast või rupsist:

1602 90 72

– – – – – – – –  lamba

1602 90 74

– – – – – – – –  kitse

 

– – – – – – –  muud:

1602 90 76

– – – – – – – –  lamba

1602 90 78

– – – – – – – –  kitse

1602 90 98

– – – – – –  muud

▼M1

III LISA PUNKT d

Montenegro tariifisoodustused Euroopa Liidust pärit põllumajanduslikele esmatoodetele

(osutatud artikli 27 lõikes 3)

(Tabelis märgitud tollimakse (väärtuselisi ja/või koguselisi) kohaldatakse käesolevas lisas loetletud toodete suhtes iga toote juures märgitud koguste piires alates käesoleva protokolli jõustumise kuupäevast)



CN-kood

2013

Kauba kirjeldus

Aastane kogus

(tonnides)

Tollimaksumäär kvoodi piires

(% enamsoodustusrežiimi tollitariifist)

0207 11 90

0207 12 90

0207 13 10

0207 13 30

0207 13 60

0207 13 99

0207 14 10

0207 14 30

0207 14 50

0207 14 60

0207 14 99

Kodulinnuliha

500

20  %

0406 10 20

0406 10 80

0406 30 31

0406 40 50

0406 90 78

0406 90 88

0406 90 99

Juust

65

30  %

1602 20 90

1602 32 11

1602 32 19

1602 32 30

1602 32 90

1602 41 10

1602 49 15

1602 49 30

1602 50 31

1602 50 95

Lihavalmistised

130

30  %

▼B

IV LISA

ÜHENDUSE SOODUSTUSED MONTENEGRO KALANDUSTOODETELE KÄESOLEVA LEPINGU ARTIKLI 29 LÕIKES 2 NIMETATUD TOOTED

Alljärgnevate Montenegro päritolu toodete importimisel ühenduse riikidesse kehtivad järgmised soodustused:



CN-kood

TARICi alambrubriik

Kauba kirjeldus

Käesoleva lepingu jõustumisest kuni sama aasta 31. detsembrini

(n)

1. jaanuar –31. detsember

(n + 1)

Igal järgneval aastal 1. jaanuar – 31. detsember

0301 91 10

 

Forell (Salmo trutta, Oncorhynchus mykiss, Oncorhynchus clarki, Oncorhynchus aguabonita, Oncorhynchus gilae, Oncorhynchus apache ja Oncorhynchus chrysogaster): elus; värsked või jahutatud; külmutatud; kuivatatud, soolatud või soolvees, suitsutatud; fileed ja muu kalaliha; inimtoiduks kõlblik kalajahu, -pulber ja -graanulid

Tariifikvoot: 20 t 0 %-ga

Üle tariifikvoodi: 90 % enamsoodustusrežiimi tollimaksust

Tariifikvoot: 20 t 0 %-ga

Üle tariifikvoodi: 80 % enamsoodustusrežiimi tollimaksust

Tariifikvoot: 20 t 0 %-ga

Üle tariifikvoodi: 70 % enamsoodustusrežiimi tollimaksust

0301 91 90

 

0302 11 10

 

0302 11 20

 

0302 11 80

 

0303 21 10

 

0303 21 20

 

0303 21 80

 

0304 19 15

 

0304 19 17

 

ex 0304 19 19

30

ex 0304 19 91

10

0304 29 15

 

0304 29 17

 

ex 0304 29 19

30

ex 0304 99 21

11, 12, 420

ex 0305 10 00

10

ex 0305 30 90

50

0305 49 45

61

ex 0305 59 80

61

ex 0305 69 80

 

0301 93 00

 

Karpkala: elus; värsked või jahutatud; külmutatud; kuivatatud, soolatud või soolvees, suitsutatud; fileed ja muu kalaliha; inimtoiduks kõlblik kalajahu, -pulber ja -graanulid

Tariifikvoot: 10 t 0 %-ga

Üle tariifikvoodi: 90 % enamsoodustusrežiimi tollimaksust

Tariifikvoot: 10 t 0 %-ga

Üle tariifikvoodi: 80 % enamsoodustusrežiimi tollimaksust

Tariifikvoot: 10 t 0 %-ga

Üle tariifikvoodi: 70 % enamsoodustusrežiimi tollimaksust

0302 69 11

 

0303 79 11

 

ex 0304 19 19

20

ex 0304 19 91

20

ex 0304 29 19

420

ex 0304 99 21

16

ex 0305 10 00

20

ex 0305 30 90

60

ex 0305 49 80

30

ex 0305 59 80

63

ex 0305 69 80

63

ex 0301 99 80

80

Merikogerlased (Dentex dentex ja Pagellus spp.): elus; värsked või jahutatud; kuivatatud, soolatud või soolvees, suitsutatud; fileed ja muu kalaliha; inimtoiduks kõlblik kalajahu, -pulber ja -graanulid

Tariifikvoot: 20 t 0 %-ga

Üle tariifikvoodi: 80 % enamsoodustusrežiimi tollimaksust

Tariifikvoot: 20 t 0 %-ga

Üle tariifikvoodi: 55 % enamsoodustusrežiimi tollimaksust

Tariifikvoot: 20 t 0 %-ga

Üle tariifikvoodi: 30 % enamsoodustusrežiimi tollimaksust

0302 69 61

 

0303 79 71

 

ex 0304 19 39

80

ex 0304 19 99

77

ex 0304 29 99

50

ex 0304 99 99

20

ex 0305 10 00

30

ex 0305 30 90

70

ex 0305 49 80

40

ex 0305 59 80

65

ex 0305 69 80

65

ex 0301 99 80

22

Kiviahvenad (Dicentrarchus labrax): elus; värsked või jahutatud; külmutatud; kuivatatud, soolatud või soolvees, suitsutatud; fileed ja muu kalaliha; inimtoiduks kõlblik kalajahu, -pulber ja -graanulid

Tariifikvoot: 20 t 0 %-ga

Üle tariifikvoodi: 80 % enamsoodustusrežiimi tollimaksust

Tariifikvoot: 20 t 0 %-ga

Üle tariifikvoodi: 55 % enamsoodustusrežiimi tollimaksust

Tariifikvoot: 20 t 0 %-ga

Üle tariifikvoodi: 30 % enamsoodustusrežiimi tollimaksust

0302 69 94

 

ex 0303 77 00

10

ex 0304 19 39

85

ex 0304 19 99

79

ex 0304 29 99

60

ex 0304 99 99

70

ex 0305 10 00

40

ex 0305 30 90

80

ex 0305 49 80

50

ex 0305 59 80

67

ex 0305 69 80

67



CN-kood

TARICi alambrubriik

Kauba kirjeldus

Aastane tariifikvoot (netomassi tonnides)

1604 13 11

1604 13 19

ex 1604 20 50

10, 19

Töödeldud või konserveeritud sardiinid

Tariifikvoot: 200 t 6 %-ga

Üle tariifikvoodi: enamsoodustusrežiimi tollimaksu täismäär (1)

1604 16 00

1604 20 40

 

Töödeldud või konserveeritud anšoovised

Tariifikvoot: 200 t 12,5 %-ga

Üle tariifikvoodi: enamsoodustusrežiimi tollimaksu täismäär (1)

(1)   

Esialgne kvoot on 200 tonni. Neljanda käesoleva lepingu jõustumisele järgneva aasta 1. jaanuaril suurendatakse kvooti 250 tonnini, juhul kui nimetatud aasta 31. detsembriks on kasutatud vähemalt 80 % eelmisest kvoodist. Kui suurendatud kvoodimahtu rakendatakse, kehtib see kuni ajani, mil käesoleva lepingu osapooled lepivad kokku teisiti.

Kõigi harmoneeritud süsteemi rubriigi 1604 toodete, v.a töödeldud või konserveeritud sardiinid ja anšoovised, suhtes rakendatavat tollimaksumäära vähendatakse vastavalt järgmisele ajakavale:



Aasta

1. aasta

(tollimaksumäär)

3. aasta

(tollimaksumäär)

Alates 5. aastast

(tollimaksumäär)

Tollimaks

90 % enamsoodustusrežiimist

80 % enamsoodustusrežiimist

70 % enamsoodustusrežiimist

V LISA

MONTENEGRO SOODUSTUSED ÜHENDUSE KALANDUSTOODETELE KÄESOLEVA LEPINGU ARTIKLI 30 LÕIKES 2 NIMETATUD TOOTED

Järgmiste Montenegrosse imporditavate ühendusest pärinevate toodete suhtes kohaldatakse allpool sätestatud soodustusi:



CN-kood

Kauba kirjeldus

Käesoleva lepingu jõustumisest kuni sama aasta 31. detsembrini

(n)

1. aanuar –31. detsember

(n + 1)

Igal järgneval aastal 1. jaanuar – 31. detsember

0301 91 10

0301 91 90

0302 11 10

0302 11 20

0302 11 80

0303 21 10

0303 21 20

0303 21 80

0304 19 15

0304 19 17

ex 0304 19 19

ex 0304 19 91

0304 29 15

0304 29 17

ex 0304 29 19

ex 0304 99 21

ex 0305 10 00

ex 0305 30 90

0305 49 45

ex 0305 59 80

ex 0305 69 80

Forell (Salmo trutta, Oncorhynchus mykiss, Oncorhynchus clarki, Oncorhynchus aguabonita, Oncorhynchus gilae, Oncorhynchus apache ja Oncorhynchus chrysogaster): elus; värsked või jahutatud; külmutatud; kuivatatud, soolatud või soolvees, suitsutatud; fileed ja muu kalaliha; inimtoiduks kõlblik kalajahu, -pulber ja -graanulid

Tariifikvoot: 20 t 0 %-ga

Üle tariifikvoodi: 90 % enamsoodustusrežiimi tollimaksust

Tariifikvoot: 20 t 0 %-ga

Üle tariifikvoodi: 80 % enamsoodustusrežiimi tollimaksust

Tariifikvoot: 20 t 0 %-ga

Üle tariifikvoodi: 70 % enamsoodustusrežiimi tollimaksust

ex 0301 99 80

0302 69 61

0303 79 71

ex 0304 19 39

ex 0304 19 99

ex 0304 29 99

ex 0304 99 99

ex 0305 10 00

ex 0305 30 90

ex 0305 49 80

ex 0305 59 80

ex 0305 69 80

Merikogerlased (Dentex dentex ja Pagellus spp.): elus; värsked või jahutatud; kuivatatud, soolatud või soolvees, suitsutatud; fileed ja muu kalaliha; inimtoiduks kõlblik kalajahu, -pulber ja -graanulid

Tariifikvoot: 20 t 0 %-ga

Üle tariifikvoodi: 80 % enamsoodustusrežiimi tollimaksust

Tariifikvoot: 20 t 0 %-ga

Üle tariifikvoodi: 60 % enamsoodustusrežiimi tollimaksust

Tariifikvoot: 20 t 0 %-ga

Üle tariifikvoodi: 40 % enamsoodustusrežiimi tollimaksust

ex 0301 99 80

0302 69 94

ex 0303 77 00

ex 0304 19 39

ex 0304 19 99

ex 0304 29 99

ex 0304 99 99

ex 0305 10 00

ex 0305 30 90

ex 0305 49 80

ex 0305 59 80

ex 0305 69 80

Kiviahvenad (Dicentrarchus labrax): elus; värsked või jahutatud; külmutatud; kuivatatud, soolatud või soolvees, suitsutatud; fileed ja muu kalaliha; inimtoiduks kõlblik kalajahu, -pulber ja -graanulid

Tariifikvoot: 20 t 0 %-ga

Üle tariifikvoodi: 80 % enamsoodustusrežiimi tollimaksust

Tariifikvoot: 20 t 0 %-ga

Üle tariifikvoodi: 60 % enamsoodustusrežiimi tollimaksust

Tariifikvoot: 20 t 0 %-ga

Üle tariifikvoodi: 40 % enamsoodustusrežiimi tollimaksust



CN-kood

Kauba kirjeldus

Aastane tariifikvoot (netomassi tonnides)

1604 13 11

1604 13 19

ex 1604 20 50

Töödeldud või konserveeritud sardiinid

Tariifikvoot: 20 t 50 %-ga enamsoodustusrežiimi tollimaksust

Üle tariifikvoodi: enamsoodustusrežiimi tollimaksu täismäär

1604 16 00

1604 20 40

Töödeldud või konserveeritud anšoovised

Tariifikvoot: 10 t 50 %-ga

Üle tariifikvoodi: enamsoodustusrežiimi tollimaksu täismäär

Kõigi harmoneeritud süsteemi rubriigi 1604 toodete, v.a töödeldud või konserveeritud sardiinid ja anšoovised, suhtes rakendatavat tollimaksumäära vähendatakse vastavalt järgmisele ajakavale:



Aasta

1. aasta

(tollimaksumäär)

2. aasta

(tollimaksumäär)

3. aasta

(tollimaksumäär)

Alates 4. aastast

(tollimaksumäär)

Tollimaks

80 % enamsoodustusrežiimist

70 % enamsoodustusrežiimist

60 % enamsoodustusrežiimist

50 % enamsoodustusrežiimist

▼M1

Va LISA

Montenegro soodustused käesoleva lepingu artikli 30 lõikes 3 osutatud Euroopa Liidu kalandustoodetele

Järgmiste Montenegrosse imporditavate ühendusest pärinevate toodete suhtes kohaldatakse allpool sätestatud kvoote:



CN-kood

2013

Kauba kirjeldus

Aastane kogus

(tonnides)

Tollimaksumäär kvoodi piires

1604 13 11

1604 13 19

1604 13 90

Töödeldud või konserveeritud sardiinid

200

0 % (tollimaksuvaba)

1604 14 11

1604 14 16

1604 14 18

Töödeldud ja konserveeritud tuun ja vööttuun; tuuni nn seljafileed

75

0 % (tollimaksuvaba)

1604 15 11

1604 15 19

Töödeldud või konserveeritud makrell

30

0 % (tollimaksuvaba)

▼B

VI LISA

ASUTAMINE: FINANTSTEENUSED

(Vastavalt käesoleva lepingu V jaotise 2. peatükile)

FINANTSTEENUSED: MÕISTED

Finantsteenus on igasugune rahaline teenus, mida pakub ühe või teise lepinguosalise vastavate teenuste osutaja.

Finantsteenused hõlmavad järgmisi tegevusvaldkondi:

A. 

Kindlustusteenused ja kindlustusega seotud teenused:

1. 

otsekindlustus (sealhulgas kaaskindlustus):

a) 

elukindlustus;

b) 

kahjukindlustus;

2. 

edasikindlustus ja retrosessioon;

3. 

kindlustuse vahendamine, nagu tegevus kindlustusmaakleri või -agendina;

4. 

kindlustuse lisateenused, nagu nõustamine, kindlustusmatemaatika, riskihindamine ja kahjukäsitlus.

B. 

Panga- ja muud finantsteenused (välja arvatud kindlustusteenused):

1. 

hoiuste ja teiste tagasimakstavate rahaliste vahendite vastuvõtmine avalikkuselt;

2. 

igasugused laenuteenused, sealhulgas tarbijakrediit, hüpoteeklaen, faktooring ja äritehingute rahastamine;

3. 

kapitalirent;

4. 

kõik makse- ja arveldusteenused, sealhulgas krediit-, makse- ja deebetkaardid, reisitšekid ja pangavekslid;

5. 

tagatis- ja garantiitehingud;

6. 

kauplemine oma või klientide arvel kas börsil, reguleerimata väärtpaberiturul või teisiti:

a) 

rahaturu instrumentidega (tšekid, vekslid, hoiusesertifikaadid jne),

b) 

välisvääringutega,

c) 

derivatiivtoodetega kaasa arvatud, aga mitte ainult, futuuride ja optsioonidega,

d) 

vahetuskursside ja intressimääradega, kaasa arvatud selliste finantsinstrumentidega nagu swap-tehingud ja tähtpäevantressiga lepingud, jms,

e) 

siirdväärtpaberitega,

f) 

muude vabalt kaubeldavate maksevahendite ja finantsvaradega, sealhulgas väärismetallikangidega;

7. 

osalemine igat liiki väärtpaberite emissioonides, sealhulgas väärtpaberite emissiooni garanteerimine ja väärtpaberite agendina paigutamine (kas riiklikus või erasektoris) ja nende tegevustega seotud teenuste osutamine;

8. 

rahamaakleri tegevus;

9. 

vara haldamine, nagu raha- ja portfelli haldamine, kõik kollektiivsete investeeringute haldamise vormid, pensionifondi haldamine ning hooldus-, hoiustamis- ja usaldushoiuteenused;

10. 

finantsvarade, sealhulgas väärtpaberite, tuletisväärtpaberite ja teiste vabalt kaubeldavate maksevahenditega seotud arveldus- ja kliiringteenused;

11. 

teiste finantsteenuste osutajate kasutuses oleva finantsteabe vahendamine ja edasiandmine ning finantsandmete töötlemine ja asjakohase tarkvara pakkumine;

12. 

punktides 1–11 loetletud tegevustega seotud nõustamine ja muud finantsabiteenused, sealhulgas krediidiinfo ja -analüüs, investeeringute ja väärtpaberiportfelliga seotud uuringud ja nõustamine, samuti nõustamine äriühingute omandamise, ümberkujundamise ning strateegia kohta.

Finantsteenuste mõiste alla ei kuulu järgmised tegevused:

a) 

keskpankade või muude avalik-õiguslike asutuste tegevus raha- ja vahetuskursipoliitika alal;

b) 

keskpankade, valitsusasutuste või -organite või avalik-õiguslike asutuste tegevus valitsuse nimel või valitsuse tagatisega, välja arvatud juhud, kui sellega võivad tegeleda nende avalik-õiguslike isikutega konkureerivad finantsteenuste osutajad;

c) 

tegevus riikliku sotsiaalkindlustus- või pensionikava raames, välja arvatud juhud, kui sellega võivad tegeleda avalik-õiguslike või eraõiguslike isikutega konkureerivad finantsteenuste osutajad.

VII LISA

INTELLEKTUAAL-, TÖÖSTUS- JA KAUBANDUSOMANDI ÕIGUSED

(vastavalt käesoleva lepingu artiklile 75)

Käesoleva lepingu artikli 75 punktis 4 käsitletakse järgmisi mitmepoolseid konventsioone, mille osalised liikmesriigid on või mida liikmesriigid tegelikult kohaldavad:

— 
Ülemaailmse Intellektuaalomandi Organisatsiooni asutamise konventsioon (WIPO konventsioon, Stockholm, 1967, muudetud 1979);
— 
Berni kirjandus- ja kunstiteoste kaitse konventsioon (1971. aasta Pariisi akt);
— 
satelliidi kaudu edastatavate programmi sisaldavate signaalide jaotamise Brüsseli konventsioon (Brüssel, 1974);
— 
mikroorganismide patendiekspertiisiks deponeerimise rahvusvahelise tunnustamise Budapesti leping (1977, muudetud 1980. aastal);
— 
tööstusdisainilahenduste rahvusvahelise deponeerimise Haagi kokkulepe (1934. aasta Londoni akt ja 1960. aasta Haagi akt);
— 
tööstusdisainilahenduste rahvusvahelise klassifikatsiooni Locarno kokkulepe (Locarno, 1968, muudetud 1979. aastal);
— 
märkide rahvusvahelise registreerimise Madridi kokkulepe (1967. aasta Stockholmi akt, muudetud 1979. aastal);
— 
märkide rahvusvahelise registreerimise Madridi kokkuleppe protokoll (Madridi protokoll, 1989);
— 
märkide registreerimisel kasutatava kaupade ja teenuste rahvusvahelise klassifikatsiooni Nizza kokkulepe (Genf, 1977, muudetud 1979. aastal);
— 
tööstusomandi kaitse Pariisi konventsioon (1967. aasta Stockholmi akt, muudetud 1979. aastal);
— 
patendikoostööleping (Washington, 1970, muudetud 1979. ja 1984. aastal);
— 
WIPO autoriõiguse leping, (Genf, 2000);
— 
rahvusvaheline uute taimesortide kaitse konventsioon (UPOV konventsioon, Pariis, 1961, muudetud 1972., 1978. ja 1991. aastal);
— 
fonogrammitootjat fonogrammi loata paljundamise vastu kaitsev konventsioon (Genf, 1971);
— 
teose esitaja, fonogrammitootja ja ringhäälinguorganisatsiooni kaitse rahvusvaheline konventsioon (Rooma, 1961),
— 
rahvusvaheline patentide klassifitseerimise Strasbourgi kokkulepe (Strasbourg, 1971, muudetud 1979);
— 
kaubamärgiõiguse leping (Genf, 1994);
— 
märkide figuratiivelementide rahvusvahelise klassifikatsiooni asutamise Viini kokkulepe (Viin, 1973, muudetud 1985);
— 
WIPO autoriõiguse leping, (Genf, 1996);
— 
WIPO esituse ja fonogrammide leping (Genf, 1996);
— 
Euroopa patendikonventsioon;
— 
intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide WTO leping.

PROTOKOLL NR 1

mis Käsitleb ühenduse ja Montenegro Vahelist Kaubandust Töödeldud Põllumajandussaadustega



Artikkel 1

1.  
Ühendus ja Montenegro kohaldavad töödeldud põllumajandussaaduste suhtes vastavalt I ja II lisas esitatud tollimaksumäärasid selles lisas osutatud tingimustel, olenemata sellest, kas kvooti kohaldatakse või mitte.
2.  

Stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu otsustab järgmiste küsimuste üle:

a) 

käesolevas protokollis esitatud töödeldud põllumajandussaaduste loetelu täiendamine,

b) 

I ja II lisas viidatud tollimaksumäärade muudatused,

c) 

tariifikvootide suurendamine või kaotamine.

3.  
Stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu võib asendada käesoleva protokolliga kehtestatud tollimaksumäärad režiimiga, mis põhineb käesolevas protokollis käsitletavate töödeldud põllumajandussaaduste tootmisel tegelikult kasutatavate põllumajandussaaduste turuhindadel ühenduses ja Montenegros.

Artikkel 2

Vastavalt artiklile 1 kohaldatavaid tollimakse võib stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu otsusega vähendada:

a) 

kui ühenduse ja Montenegro vahelises kaubavahetuses vähendatakse põhisaaduste suhtes kohaldatavaid tollimakse või

b) 

vastuseks vähendamistele, mis tulenevad töödeldud põllumajandussaadustega seotud vastastikustest soodustustest.

Punktis a osutatud vähendamised arvutatakse tollimaksu põllumajanduskomponendi põhjal, mis vastab asjakohaste töödeldud põllumajandussaaduste valmistamisel tegelikult kasutatud põllumajandustoodetele, ja need arvatakse maha kõnealuste põllumajanduse põhisaaduste suhtes kohaldatavatest tollimaksudest.

Artikkel 3

Ühendus ja Montenegro teatavad teineteisele käesoleva protokolliga hõlmatud toodete kohta kehtestatud halduskorrast. Selline kord peaks tagama kõigi huvitatud isikute võrdse kohtlemise ning peaks olema võimalikult lihtne ja paindlik.

I LISA

MONTENEGROST PÄRIT KAUPADE ÜHENDUSSE IMPORTIMISEL KOHALDATAVAD TOLLIMAKSUD

Järgmiste Montenegrost pärit töödeldud põllumajandussaaduste ühendusse importimisel kohaldatakse nullmääraga tollimaksu.



CN-kood

Kauba kirjeldus

(1)

(2)

0403

Petipiim, kalgendatud piim ja koor, jogurt, keefir ja muu fermenteeritud või hapendatud piim ja koor (kontsentreeritud või kontsentreerimata, suhkru- või muu magusaine-, lõhna- ja maitseainetega, puuvilja-, pähkli- või kakaolisandiga või ilma):

0403 10

–  jogurt:

 

– –  lõhna- ja maitseainetega või puuvilja-, pähkli- või kakaolisandiga:

 

– – –  pulbrina, graanulites või muul tahkel kujul piimarasvasisaldus:

0403 10 51

– – – –  kuni 1,5 % massist

0403 10 53

– – – –  üle 1,5 %, kuid mitte üle 27 % massist

0403 10 59

– – – –  üle 27 % massist

 

– – –  muu, piimarasvasisaldusega:

0403 10 91

– – – –  kuni 3 % massist

0403 10 93

– – – –  üle 3 %, kuid mitte üle 6 % massist

0403 10 99

– – – –  üle 6 % massist

0403 90

–  muud:

 

– –  lõhna- ja maitseainetega või puuvilja-, pähkli- või kakaolisandiga:

 

– – –  pulbrina, graanulitena või muul tahkel kujul, piimarasvasisaldus:

0403 90 71

– – – –  kuni 1,5 % massist

0403 90 73

– – – –  üle 1,5 %, kuid mitte üle 27 % massist

0403 90 79

– – – –  üle 27 % massist

 

– – –  muu, piimarasvasisaldus:

0403 90 91

– – – –  kuni 3 % massist

0403 90 93

– – – –  üle 3 %, kuid mitte üle 6 % massist

0403 90 99

– – – –  üle 6 % massist

0405

Või ja muud piimarasvad; piimarasvavõided:

0405 20

–  piimarasvavõided:

0405 20 10

– –  rasvasisaldus vähemalt 39 %, kuid alla 60 % massist

0405 20 30

– –  rasvasisaldus vähemalt 60 %, kuid mitte üle 75 % massist

0501 00 00

Töötlemata juuksed, puhastatud, pestud või pesemata; juuksejäätmed

0502

Kodu- ja metssea harjased ning karvad; mägrakarvad jm karvad harjatoodete valmistamiseks; selliste harjaste ja karvade jäätmed

0505

Linnunahad jm sulgede või udusulgedega kaetud kehaosad, suled (sh kärbitud servadega) ja udusuled, töötlemata või töödeldud puhastamise, desinfitseerimise või säilitusmaterjaliga immutamise teel; sulgedest ja nende osadest pulber ja jäätmed

0506

Loomakondid ja sarvesäsi, töötlemata, rasvatustatud, eeltöödeldud (kuid kujusse lõikamata), happega töödeldud või deželatiniseeritud; nende toodete jäätmed ja neist valmistatud pulber

0507

Elevandiluu, kilpkonna kilp, vaalaluu ja vaalakiused, sarved, kabjad, küüned, nokad (töötlemata või eeltöödeldud, kuid vormimata); nende jäätmed ja neist valmistatud pulber

0508 00 00

Korallid jms materjal, töötlemata või eeltöödeldud; merekarbid, kooriklaste ja okasnahksete mereloomade koorikkestad, seepia luukestad (töötlemata või eeltöödeldud, kuid vormimata), nende jäätmed ja nendest valmistatud pulber

0510 00 00

Hall ambra, kopranõre, näärmeeritis ja muskus; kantariidid (hispaania kärbsed); sapp, kuivatatud või kuivatamata; näärmed jm farmaatsiatööstuses kasutatavad loomsed saadused (värsked, jahutatud, külmutatud või muul moel eelsäilitatud)

0511

Mujal nimetamata loomsed tooted; inimtoiduks kõlbmatud surnud loomad grupist 1 või 3:

 

–  muud:

0511 99

– –  muud:

 

– – –  looduslikud loomsed käsnad:

0511 99 31

– – – –  töötlemata kujul

0511 99 39

– – – –  muud

0511 99 85

– – –  muud

ex 0511 99 85

– – – –  hobusejõhv ja selle jäätmed, kas kihtidena tugimaterjalil või ilma selleta

0710

Külmutatud köögivili, toores või eelaurutatud või -keedetud:

0710 40 00

–  suhkrumais

0711

Lühiajaliseks säilitamiseks konserveeritud köögivili (näiteks gaasilise vääveldioksiidiga, soolvees, väävlishapus vees või muus konserveerivas lahuses), kuid kohe tarbimiseks kõlbmatud:

0711 90

–  muu köögivili; köögiviljasegud:

 

– –  köögivili:

0711 90 30

– – –  suhkrumais

0903 00 00

Mate

1212

Jaanileivapuu kaunad, mere- ja muud vetikad, suhkrupeet ja suhkruroog, värsked, jahutatud, külmutatud või kuivatatud, jahvatatud või jahvatamata; puuviljade kivid ja tuumad ning mujal nimetamata, peamiselt inimtoiduks kasutatavad taimsed tooted (sh sigurisordi Cichorium intybus sativum röstimata juured):

1212 20 00

–  mere- ja muud vetikad

1302

Taimemahlad ja -ekstraktid; pektiinid, pektinaadid ja pektiidid; agar-agar jm taimeliimid ja paksendajad, modifitseeritud või modifitseerimata:

 

–  taimemahlad ja -ekstraktid:

1302 12 00

– –  lagritsast

1302 13 00

– –  humalast

1302 19

– –  muud:

1302 19 80

– – –  muud

1302 20

–  pektiinid, pektinaadid ja pektaadid:

1302 20 10

– –  kuivatatud

1302 20 90

– –  muud

 

–  taimeliimid ja paksendid, modifitseeritud või modifitseerimata:

1302 31 00

– –  agar-agar

1302 32

– –  jaanileivapuu kaunadest ja seemnetest või guaaraoa seemnetest taimeliimid ja paksendajad, modifitseeritud või modifitseerimata:

1302 32 10

– – –  jaanileivapuu kaunadest või seemnetest

1401

Peamiselt punumiseks kasutatav taimne materjal (näiteks bambus, rotang, pilliroog, kõrkjad, pajuvitsad, raffia, puhastatud, pleegitatud või värvitud õled ja niinekoor):

1404

Mujal nimetamata taimne materjal:

1505

Villarasv ja sellest saadud rasvained (k.a lanoliin):

1506 00 00

Muud loomsed rasvad ja õlid ning nende fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata

1515

Muud taimerasvad ja -õlid (k.a jojoobiõli) ja nende fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata:

1515 90

–  muud:

1515 90 11

– –  tungaõli; jojoobi- ja oiticica õli; mürdivaha ja jaapanivaha; nende fraktsioonid

ex 1515 90 11

– – –  jojoobi- ja oiticicaõli; mürdivaha ja jaapanivaha; nende fraktsioonid

1516

Loomsed või taimsed rasvad või õlid ja nende fraktsioonid, osaliselt või täielikult hüdrogeniseeritud, esterdatud, ümberesterdatud või elaidiseeritud, rafineeritud või rafineerimata, kuid edasiselt töötlemata:

1516 20

–  taimsed rasvad ja õlid ning nende fraktsioonid:

1516 20 10

– –  hüdrogeenitud kastoorõli, nn opaalvaha

1517

Margariin; söödavad segud või valmistised loomsetest või taimsetest rasvadest või õlidest või selle grupi erinevate rasvade või õlide fraktsioonidest, v.a rubriigi 1516 toidurasvadest või -õlidest ning nende fraktsioonidest:

1517 10

–  margariin, v.a vedel margariin:

1517 10 10

– –  piimarasvade sisaldusega üle 10 %, kuid mitte üle 15 % massist

1517 90

–  muud:

1517 90 10

– –  piimarasvade sisaldusega üle 10 %, kuid mitte üle 15 % massist

 

– –  muud:

1517 90 93

– – –  toidusegud või valmistised, mida võib kasutada vormimäärdena

1518 00

Loomsed või taimsed rasvad ja õlid ning nende fraktsioonid, keedetud, oksüdeeritud, veetustatud, vääveldatud, läbipuhutud, polümeriseeritud vaakumis kõrge kuumuse juures või inertgaasides või muul viisil keemiliselt modifitseeritud, v.a rubriigi 1516 tooted; mujal nimetamata loomsete või taimsete rasvade või õlide või erinevate käesolevasse gruppi kuuluvate rasvade või õlide fraktsioonide toidukõlbmatud segud või valmistised:

1518 00 10

–  linoksiin

 

–  muud:

1518 00 91

– –  Loomsed või taimsed rasvad ja õlid ning nende fraktsioonid, keedetud, oksüdeeritud, veetustatud, vääveldatud, läbipuhutud, polümeriseeritud vaakumis kõrge kuumuse juures või inertgaasides või muul viisil keemiliselt modifitseeritud, v.a rubriigi 1516 tooted

 

– –  muud:

1518 00 95

– – –  loomsete või loomsete ja taimsete rasvade ja õlide ning nende fraktsioonide toidukõlbmatud segud või valmistised

1518 00 99

– – –  muud

1520 00 00

Toorglütserool; glütserooliveed ja glütseroolleelised

1521

Taimsed vahad (v.a triglütseriidid), meevaha, muud putukavahad ja spermatseet, rafineeritud või rafineerimata, värvitud või värvimata:

1522 00

Degraa; loomsete või taimsete vahade või rasvainete töötlemise jäägid:

1522 00 10

–  degraa (parkerasv)

1702

Muud suhkrud, sh keemiliselt puhas laktoos, maltoos, glükoos ja fruktoos, tahkel kujul; maitse-, lõhna- ja värvainelisandita suhkrusiirupid; tehismesi, naturaalse meega segatud või mitte; karamell:

1702 50 00

–  keemiliselt puhas fruktoos

1702 90

–  muud, sealhulgas invertsuhkur ja muu suhkru ning suhkrusiirupi segud kuivaine fruktoosisisaldusega 50 % massist

1702 90 10

– –  keemiliselt puhas maltoos

1704

Suhkrukondiitritooted (sh valge šokolaad), mis ei sisalda kakaod:

1803

Kakaopasta, rasvatustatud või rasvatustamata:

1804 00 00

Kakaovõi, -rasv ja -õli

1805 00 00

Kakaopulber, suhkru või muu magusainelisandita

1806

Šokolaad jm kakaod sisaldavad toiduvalmistised:

1901

Linnaseekstrakt; jäme- ja peenjahust, tangudest, tärklisest või linnaseekstraktist valmistatud mujal nimetamata toiduained, mis ei sisalda kakaod või sisaldavad seda alla 40 % massist arvestatuna täiesti rasvavabalt; mujal nimetamata toiduained rubriikidesse 0401 –0404 kuuluvatest kaupadest, mis ei sisalda kakaod või sisaldavad kakaod alla 5 % massist arvestatuna täiesti rasvavabalt:

1902

Pastatooted, kuumtöödeldud või kuumtöötlemata, täidisega (näiteks liha- või muu täidisega) või täidiseta, muul viisil toiduks valmistatud või mitte: spagetid, makaronid, nuudlid, lasanje, gnocchi, ravioolid, canneloni jms; kuskuss, valmistoiduna või mitte;

 

–  täidiseta pastatooted, kuumtöötlemata ja muul viisil toiduks valmistamata:

1902 11 00

– –  muna sisaldavad

1902 19

– –  muud:

1902 19 10

– – –  mis ei sisalda harilikku nisujahu või -püüli

1902 19 90

– – –  muud

1902 20

–  täidisega pastatooted, kuumtöödeldud või muul viisil toiduks valmistatud või mitte:

 

– –  muud:

1902 20 91

– – –  kuumtöödeldud

1902 20 99

– – –  muud

1902 30

–  muud pastatooted:

1902 30 10

– –  kuivatatud

1902 30 90

– –  muud

1902 40

–  kuskuss:

1902 40 10

– –  töötlemata

1902 40 90

– –  muud

1903 00 00

Tapiokk ja selle tärklisest valmistatud asendajad helvestena, teradena, kruupidena, sõelmetena vms kujul

1904

Teraviljade või teraviljasaaduste paisutamise või röstimise teel saadud toidukaubad (nt maisihelbed); eelnevalt kuumtöödeldud või muul viisil toiduks valmistatud mujal nimetamata teravili (v.a mais) teradena, helvestena või muul kujul (v.a lihtjahu, püülijahu ja tangud) toiduks valmistatud teraviljad:

1905

Leiva- ja saiatooted, valikpagaritooted, koogid, küpsised jms pagaritooted, kakaoga või kakaota; armulaualeib, tühjad kapslid farmaatsiatööstusele, oblaadid, riispaber jms:

2001

Köögiviljad, puuviljad, marjad, pähklid jm taimede söödavad osad, äädika või äädikhappega toiduks valmistatud või konserveeritud:

2001 90

–  muud:

2001 90 30

– –  suhkrumais (Zea mays var. saccharata)

2001 90 40

– –  jamss, bataat jms toiduks kasutatavad taimeosad, mis sisaldavad vähemalt 5 % massist tärklist

2001 90 60

– –  palmipungad

2004

Muud köögiviljad, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta, külmutatud, v.a rubriigis 2006 nimetatud tooted

2004 10

–  kartulid:

 

– –  muud

2004 10 91

– – –  jahu või helvestena

2004 90

–  muud köögiviljad, sh segud:

2004 90 10

– –  suhkrumais (Zea mays var. saccharata)

2005

Muud köögiviljad, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädikata või äädikhappeta, külmutamata, v.a rubriigis 2006 nimetatud tooted

2005 20

–  kartulid:

2005 20 10

– –  jahu või helvestena

2005 80 00

–  suhkrumais (Zea mays var. saccharata)

2008

Puuviljad ja marjad, pähklid jm söödavad taimeosad, muul viisil toiduks valmistatud või konserveeritud, mujal nimetamata, suhkru-, muu magusaine- või alkoholilisandiga või ilma:

 

–  pähklid, maapähklid ja muud seemned, omavahel segatud või mitte:

2008 11

– –  maapähklid:

2008 11 10

– – –  maapähklivõi

 

–  muud, sh segud, v.a alamrubriiki 2008 19 kuuluvad segud pähklitest:

2008 91 00

– –  palmipungad

2008 99

– –  muud:

 

– – –  piirituselisandita:

 

– – – –  suhkrulisandita:

2008 99 85

– – – – –  mais, v.a suhkrumais (Zea mays var. saccharata)

2008 99 91

– – – – –  jamss, bataat jms toiduks kasutatavad taimeosad, mis sisaldavad tärklist vähemalt 5 % massist

2101

Kohvi-, tee- ja mateekstraktid, -essentsid ja -kontsentraadid, tooted kohvist, teest või matest või nende ekstraktidest, essentsidest ja kontsentraatidest; röstitud sigur jm röstitud kohviasendajad, ekstraktid, essentsid ja kontsentraadid nendest:

2102

Pärmid (aktiivsed ja mitteaktiivsed); muud mitteaktiivsed (surnud) üherakulised mikroorganismid (v.a rubriigis 3002 nimetatud vaktsiinid); valmis küpsetuspulbrid:

2103

Kastmed ning valmistised kastmete valmistamiseks; kastmelisandite segud, maitseainesegud; sinepipulber ja valmissinep:

2104

Supid ja puljongid, valmistised nende valmistamiseks; homogeenitud toidusegud kahest või enamast komponendist:

2105 00

Jäätis jm toidujää, kakaoga või kakaota:

2106

Mujal nimetamata toiduvalmistised:

2106 10

–  valgukontsentraadid ja tekstureeritud valkained:

2106 10 20

– –  mis ei sisalda piimarasvu, sahharoosi, isoglükoosi, glükoosi ega tärklist või sisaldavad piimarasvu alla 1,5 % massist, sahharoosi või isoglükoosi alla 5 % massist, glükoosi või tärklist alla 5 % massist

2106 10 80

– –  muud

2106 90

–  muud:

2106 90 20

– –  alkoholtoodete segud (v.a lõhnaainetel põhinevad), mida kasutatakse jookide valmistamiseks

 

– –  muud:

2106 90 92

– – –  mis ei sisalda piimarasvu, sahharoosi, isoglükoosi, glükoosi ega tärklist või sisaldavad piimarasvu alla 1,5 % massist, sahharoosi või isoglükoosi alla 5 % massist, glükoosi või tärklist alla 5 % massist:

2106 90 98

– – –  muud

2201

Vesi, k.a looduslik ja tehislik mineraalvesi ja gaseeritud vesi, suhkru- või muu magusainelisandita ja maitse- ja lõhnaaineteta; jää ja lumi:

2202

Vesi, k.a looduslik ja tehislik mineraalvesi, suhkru- või muu magusainelisandiga või maitse- ja lõhnaainetega, ja muud mittealkohoolsed joogid, v.a rubriigi 2009 puu- ja juurviljamahlad:

2203 00

Linnaseõlu:

2205

Vermut jm taimede või aromaatsete ainetega maitsestatud vein värsketest viinamarjadest:

2207

Denatureerimata etüülalkohol alkoholisisaldusega vähemalt 80 % mahust; denatureeritud etüül- jm alkohol, mistahes alkoholisisaldusega:

2208

Denatureerimata etüülalkohol alkoholisisaldusega alla 80 % mahust; piiritusjoogid, liköörid ja muud alkohoolsed joogid:

2402

Sigarid, manilla sigarid, sigarillod ja sigaretid, tubakast või tubaka aseainetest:

2403

Muu töödeldud tubakas ja tööstuslikud tubakaasendajad; „homogeenitud” või „taastatud” tubakas; tubakaekstraktid ja -essentsid:

2905

Atsüklilised alkoholid, nende halogeen-, sulfo-, nitro- ja nitrosoderivaadid:

 

–  muud mitmehüdroksüülsed alkoholid:

2905 43 00

– –  mannitool

2905 44

– –  D-glütsitool (sorbitool):

 

– – –  vesilahusena:

2905 44 11

– – – –  sisaldab D-mannitooli kuni 2 % D-glütsitooli massist

2905 44 19

– – – –  muud

 

– – –  muud:

2905 44 91

– – – –  sisaldab D-mannitooli kuni 2 % D-glütsitooli massist

2905 44 99

– – – –  muud

2905 45 00

– –  glütserool

3301

Eeterlikud õlid, mis sisaldavad või ei sisalda terpeene, sh tahked ja absoluteeritud valmistised; resinoidid; õlivaiguekstraktid; eeterlike õlide kontsentraadid rasvades, mittelenduvates õlides, vahades vms keskkonnas (saadud anfloraaži või leotamise teel); terpeenid, mis saadakse kõrvalsaadustena eeterlike õlide vabastamisel terpeenidest; eeterlike õlide veeaurudestillaadid ja vesilahused:

3301 90

–  muud:

3301 90 10

–  terpeenid, mis saadakse kõrvalsaadustena eeterlike õlide vabastamisel terpeenidest

 

– –  õlivaiguekstraktid

3301 90 21

– – –  lagritsast ja humalast

3301 90 30

– – –  muud

3301 90 90

– –  muud

3302

Lõhnaainesegud ning ühe või mitme lõhnaaine baasil valmistatud ained ja segud (k.a alkohollahused), kasutamiseks tööstustoormena; muud valmistised lõhnaainete baasil, jookide valmistamiseks:

3302 10

–  kasutamiseks toiduainetetööstuses ja jookide tootmisel

 

– –  kasutatavad jookide tootmiseks:

 

– – –  kõiki joogi aroomiaineid sisaldavad valmistised:

3302 10 10

– – – –  tegeliku alkoholisisaldusega üle 0,5 % mahust

 

– – – –  muud:

3302 10 21

– – – – –  mis ei sisalda piimarasva, sahharoosi, isoglükoosi, glükoosi ega tärklist või sisaldavad massist alla 1,5 % piimarasva, alla 5 % sahharoosi või isoglükoosi ja alla 5 % glükoosi või tärklist

3302 10 29

– – – – –  muud

3501

Kaseiin, kaseinaadid jm kaseiini derivaadid; kaseiinliimid:

3501 10

–  kaseiin:

3501 10 10

– –  regenereeritud tekstiilkiudude valmistamiseks

3501 10 50

– –  tööstuslikuks otstarbeks, v.a toidukaupade ja loomasöötade valmistamiseks

3501 10 90

– –  muud

3501 90

–  muud:

3501 90 90

– –  muud

3505

Dekstriinid jm modifitseeritud tärklised (näiteks eelgeelistatud või esterdatud tärklised); tärkliste, dekstriinide jm modifitseeritud tärkliste alusel valmistatud liimid:

3505 10

–  dekstriinid jm modifitseeritud tärklised:

3505 10 10

– –  dekstriinid

 

– –  muud modifitseeritud tärklised:

3505 10 90

– – –  muud

3505 20

–  liimid:

3505 20 10

– –  mis sisaldavad alla 25 % massist tärklist, dekstriine või muid modifitseeritud tärklisi

3505 20 30

– –  mis sisaldavad massist vähemalt 25 %, kuid alla 55 % tärklisi, dekstriine või muid modifitseeritud tärklisi

3505 20 50

– –  mis sisaldavad massist vähemalt 55 %, kuid alla 80 % tärklisi, dekstriine või muid modifitseeritud tärklisi

3505 20 90

– –  mis sisaldavad massist vähemalt 80 % tärklist, dekstriine või muid modifitseeritud tärklisi

3809

Viimistlusained, värvikandjad ja värvikinnistid, mida kasutatakse värvimise või värvi kinnitumise kiirendamiseks, ning muud tekstiili-, paberi-, naha- jms tööstuses kasutatavad mujal nimetamata tooted ja valmistised (näiteks apretid ja peitsid):

3809 10

–  tärklisainete baasil:

3809 10 10

– –  tärklisainete sisaldusega alla 55 % massist

3809 10 30

– –  tärklisainete sisaldusega vähemalt 55 %, kuid alla 70 % massist

3809 10 50

– –  tärklisainete sisaldusega vähemalt 70 %, kuid alla 83 % massist

3809 10 90

– –  tärklisainete sisaldusega 83 % massist ja rohkem

3823

Tööstuslikud monokarboksüülrasvhapped; rafineerimisel saadud happelised õlid; tööstuslikud rasvalkoholid:

3824

Valuvormi- ja kärnisegutugevdid; mujal nimetamata keemiatooted ja keemiatööstuse või sellega seotud tööstusharude valmistised (k.a need, mis kujutavad endast looduslike saaduste segusid):

3824 60

–  sorbitool (v.a alamrubriiki 2905 44 kuuluv):

 

– –  vesilahusena:

3824 60 11

– – –  mis sisaldab D-mannitooli kuni 2 % D-glütsitooli massist

3824 60 19

– – –  muud

 

– –  muud:

3824 60 91

– – –  mis sisaldab D-mannitooli kuni 2 % D-glütsitooli massist

3824 60 99

– – –  muud

II LISA

ÜHENDUSEST PÄRIT KAUPADE MONTNEGROSSE IMPORTIMISEL KOHALDATAVAD TOLLIMAKSUD

(kohe või järk-järgult)



CN-kood

Kauba kirjeldus

tollimaksumäär (% enamsoodustusrežiimi tollitariifist)

2008

2009

2010

2011

Alates aastast 2012

(1)

(2)

(3)

(4)

(5)

(6)

(7)

0403

Petipiim, kalgendatud piim ja koor, jogurt, keefir ja muu fermenteeritud või hapendatud piim ja koor (kontsentreeritud või kontsentreerimata, suhkru- või muu magusaine-, lõhna- ja maitseainetega, puuvilja-, pähkli- või kakaolisandiga või ilma):

 

 

 

 

 

0403 10

–  jogurt:

 

 

 

 

 

 

– –  lõhna- ja maitseainetega või puuvilja-, pähkli- või kakaolisandiga:

 

 

 

 

 

 

– – –  pulbrina, graanulites või muul tahkel kujul piimarasvasisaldus:

 

 

 

 

 

0403 10 51

– – – –  kuni 1,5 % massist

80

60

40

20

0

0403 10 53

– – – –  üle 1,5 %, kuid mitte üle 27 % massist

80

60

40

20

0

0403 10 59

– – – –  üle 27 % massist

80

60

40

20

0

 

– – –  muu, piimarasvasisaldus:

 

 

 

 

 

0403 10 91

– – – –  kuni 3 % massist

80

60

40

20

0

0403 10 93

– – – –  üle 3 %, kuid mitte üle 6 % massist

80

60

40

20

0

0403 10 99

– – – –  üle 6 % massist

80

60

40

20

0

0403 90

–  muud:

 

 

 

 

 

 

– –  lõhna- ja maitseainetega või puuvilja-, pähkli- või kakaolisandiga:

 

 

 

 

 

 

– – –  pulbrina, graanulitena või muul tahkel kujul, piimarasvasisaldus:

 

 

 

 

 

0403 90 71

– – – –  kuni 1,5 % massist

80

60

40

20

0

0403 90 73

– – – –  üle 1,5 %, kuid mitte üle 27 % massist

80

60

40

20

0

0403 90 79

– – – –  üle 27 % massist

80

60

40

20

0

 

– – –  muu, piimarasvasisaldus:

 

 

 

 

 

0403 90 91

– – – –  kuni 3 % massist

80

60

40

20

0

0403 90 93

– – – –  üle 3 %, kuid mitte üle 6 % massist

80

60

40

20

0

0403 90 99

– – – –  üle 6 % massist

80

60

40

20

0

0405

Või ja muud piimarasvad; piimarasvavõided:

 

 

 

 

 

0405 20

–  piimarasvavõided:

 

 

 

 

 

0405 20 10

– –  rasvasisaldus vähemalt 39 %, kuid alla 60 % massist

90

80

70

60

50

0405 20 30

– –  rasvasisaldus vähemalt 60 %, kuid mitte üle 75 % massist

90

80

70

60

50

0501 00 00

Töötlemata juuksed, puhastatud, pestud või pesemata; juuksejäätmed

0

0

0

0

0

0502

Kodu- ja metssea harjased ning karvad; mägrakarvad jm karvad harjatoodete valmistamiseks; selliste harjaste ja karvade jäätmed:

 

 

 

 

 

0502 10 00

–  kodu- ja metssea harjased ning karvad, nende jäätmed

0

0

0

0

0

0502 90 00

–  muud

0

0

0

0

0

0505

Linnunahad jm sulgede või udusulgedega kaetud kehaosad, suled (sh kärbitud servadega) ja udusuled, töötlemata või töödeldud puhastamise, desinfitseerimise või säilitusmaterjaliga immutamise teel; sulgedest või nende osadest pulber ja jäätmed:

 

 

 

 

 

0505 10

–  suled täite- ja polstrimaterjaliks; udusuled:

 

 

 

 

 

0505 10 10

– –  töötlemata kujul

0

0

0

0

0

0505 10 90

– –  muud

0

0

0

0

0

0505 90 00

–  muud

0

0

0

0

0

0506

Loomakondid ja sarvesäsi, töötlemata, rasvatustatud, eeltöödeldud (kuid kujusse lõikamata), happega töödeldud või deželatiniseeritud; nendest valmistatud pulber ja jäätmed:

 

 

 

 

 

0506 10 00

–  osseiin ja happega töödeldud loomakondid

0

0

0

0

0

0506 90 00

–  muud

0

0

0

0

0

0507

Elevandiluu, kilpkonna kilp, vaalaluu ja vaalakiused, sarved, kabjad, küüned, nokad (töötlemata või eeltöödeldud, kuid vormimata); nendest valmistatud pulber ning jäätmed:

 

 

 

 

 

0507 10 00

–  elevandiluu; elevandiluu pulber ja jäätmed

0

0

0

0

0

0507 90 00

–  muud

0

0

0

0

0

0508 00 00

Korallid jms materjal, töötlemata või eeltöödeldud; merekarbid, kooriklaste ja okasnahksete mereloomade koorikkestad, seepia luukestad (töötlemata või eeltöödeldud, kuid vormimata), nende jäätmed ja nendest valmistatud pulber

0

0

0

0

0

0510 00 00

Hall ambra, kopranõre, näärmeeritis ja muskus; kantariidid (hispaania kärbsed); sapp, kuivatatud või kuivatamata; näärmed jm farmaatsiatööstuses kasutatavad loomsed saadused (värsked, jahutatud, külmutatud või muul moel eelsäilitatud)

0

0

0

0

0

0511

Mujal nimetamata loomsed tooted; inimtoiduks kõlbmatud surnud loomad grupist 1 või 3:

 

 

 

 

 

 

–  muud:

 

 

 

 

 

0511 99

– –  muud:

 

 

 

 

 

 

– – –  looduslikud loomsed käsnad:

 

 

 

 

 

0511 99 31

– – – –  töötlemata kujul

0

0

0

0

0

0511 99 39

– – – –  muud

0

0

0

0

0

0511 99 85

– – –  muud

 

 

 

 

 

ex 0511 99 85

– – – –  Hobusejõhv ja selle jäätmed, kas kihtidena tugimaterjalil või ilma selleta

0

0

0

0

0

0710

Külmutatud köögivili, toores või eelaurutatud või -keedetud:

 

 

 

 

 

0710 40 00

–  suhkrumais

0

0

0

0

0

0711

Lühiajaliseks säilitamiseks konserveeritud köögivili (näiteks gaasilise vääveldioksiidiga, soolvees, väävlishapus vees või muus konserveerivas lahuses), kuid kohe tarbimiseks kõlbmatud:

 

 

 

 

 

0711 90

–  muu köögivili; köögiviljasegud:

 

 

 

 

 

 

– –  köögivili:

 

 

 

 

 

0711 90 30

– – –  suhkrumais

0

0

0

0

0

0903 00 00

Mate

0

0

0

0

0

1212

Jaanileivapuu kaunad, mere- ja muud vetikad, suhkrupeet ja suhkruroog, värsked, jahutatud, külmutatud või kuivatatud, jahvatatud või jahvatamata; puuviljade kivid ja tuumad ning nujal nimetamata, peamiselt inimtoiduks kasutatavad taimsed tooted (sh sigurisordi Cichorium intybus sativum röstimata juured):

 

 

 

 

 

1212 20 00

–  mere- ja muud vetikad

0

0

0

0

0

1302

Taimemahlad ja -ekstraktid; pektiinid, pektinaadid ja pektiidid; agar-agar jm taimeliimid ja paksendajad, modifitseeritud või modifitseerimata:

 

 

 

 

 

 

–  taimemahlad ja -ekstraktid:

 

 

 

 

 

1302 12 00

– –  lagritsast

0

0

0

0

0

1302 13 00

– –  humalast

0

0

0

0

0

1302 19

– –  muud:

 

 

 

 

 

1302 19 80

– – –  muud

0

0

0

0

0

1302 20

–  pektiinid, pektinaadid ja pektaadid:

 

 

 

 

 

1302 20 10

– –  kuivatatud

0

0

0

0

0

1302 20 90

– –  muud

0

0

0

0

0

 

–  taimeliimid ja paksendid, modifitseeritud või modifitseerimata:

 

 

 

 

 

1302 31 00

– –  agar-agar

0

0

0

0

0

1302 32

– –  jaanileivapuu kaunadest ja seemnetest või guaaraoa seemnetest taimeliimid ja paksendajad, modifitseeritud või modifitseerimata:

 

 

 

 

 

1302 32 10

– – –  jaanileivapuu kaunadest või seemnetest

0

0

0

0

0

1401

Peamiselt punumiseks kasutatav taimne materjal (näiteks bambus, rotang, pilliroog, kõrkjad, pajuvitsad, raffia, puhastatud, pleegitatud või värvitud õled ja niinekoor):

 

 

 

 

 

1401 10 00

–  bambus

0

0

0

0

0

1401 20 00

–  rotang

0

0

0

0

0

1401 90 00

–  muud

0

0

0

0

0

1404

Mujal nimetamata taimne materjal:

 

 

 

 

 

1404 20 00

–  puuvillalinter

0

0

0

0

0

1404 90 00

–  muud

0

0

0

0

0

1505

Villarasv ja sellest saadud rasvained (k.a lanoliin):

 

 

 

 

 

1505 00 10

–  villarasv, töötlemata

0

0

0

0

0

1505 00 90

–  muud

0

0

0

0

0

1506 00 00

Muud loomsed rasvad ja õlid ning nende fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata

0

0

0

0

0

1515

Muud taimerasvad ja -õlid (k.a jojoobiõli) ja nende fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata:

 

 

 

 

 

1515 90

–  muud:

 

 

 

 

 

1515 90 11

– –  tungaõli; jojoobi- ja oiticica õli; mürdivaha ja jaapanivaha; nende fraktsioonid

 

 

 

 

 

ex 1515 90 11

– –  jojoobi- ja oiticicaõli; mürdivaha ja jaapanivaha; nende fraktsioonid

0

0

0

0

0

1516

Loomsed või taimsed rasvad või õlid ja nende fraktsioonid, osaliselt või täielikult hüdrogeniseeritud, esterdatud, ümberesterdatud või elaidiseeritud, rafineeritud või rafineerimata, kuid edasiselt töötlemata:

 

 

 

 

 

1516 20

–  taimsed rasvad ja õlid ning nende fraktsioonid:

 

 

 

 

 

1516 20 10

– –  hüdrogeenitud kastoorõli, nn opaalvaha

0

0

0

0

0

1517

Margariin; söödavad segud või valmistised loomsetest või taimsetest rasvadest või õlidest või selle grupi erinevate rasvade ja õlide fraktsioonidest, v.a rubriigi 1516 toidurasvadest või -õlidest ning nende fraktsioonidest:

 

 

 

 

 

1517 10

–  margariin, v.a vedel margariin:

 

 

 

 

 

1517 10 10

– –  piimarasvade sisaldusega üle 10 %, kuid mitte üle 15 % massist

0

0

0

0

0

1517 90

–  muud:

 

 

 

 

 

1517 90 10

– –  piimarasvade sisaldusega üle 10 %, kuid mitte üle 15 % massist

0

0

0

0

0

 

– –  muud:

 

 

 

 

 

1517 90 93

– – –  toidusegud või valmistised, mida võib kasutada vormimäärdena

0

0

0

0

0

1518 00

Loomsed või taimsed rasvad ja õlid ning nende fraktsioonid, keedetud, oksüdeeritud, veetustatud, vääveldatud, läbipuhutud, polümeriseeritud vaakumis kõrge kuumuse juures või inertgaasides või muul viisil keemiliselt modifitseeritud, v.a rubriigi 1516 tooted; mujal nimetamata loomsete või taimsete rasvade või õlide või erinevate käesolevasse gruppi kuuluvate rasvade või õlide fraktsioonide toidukõlbmatud segud või valmistised:

 

 

 

 

 

1518 00 10

–  linoksiin

0

0

0

0

0

 

–  muud:

 

 

 

 

 

1518 00 91

– –  loomsed või taimsed rasvad ja õlid ning nende fraktsioonid, keedetud, oksüdeeritud, veetustatud, vääveldatud, läbipuhutud, polümeriseeritud vaakumis kõrge kuumuse juures või inertgaasides või muul viisil keemiliselt modifitseeritud, v.a rubriigi 1516 tooted

0

0

0

0

0

 

– –  muud:

 

 

 

 

 

1518 00 95

– – –  loomsete või loomsete ja taimsete rasvade ja õlide ning nende fraktsioonide toidukõlbmatud segud või valmistised

0

0

0

0

0

1518 00 99

– – –  muud

0

0

0

0

0

1520 00 00

Toorglütserool; glütserooliveed ja glütseroolleelised

0

0

0

0

0

1521

Taimsed vahad (v.a triglütseriidid), meevaha, muud putukavahad ja spermatseet, rafineeritud või rafineerimata, värvitud või värvimata:

 

 

 

 

 

1521 10 00

–  taimsed vahad

0

0

0

0

0

1521 90

–  muud:

 

 

 

 

 

1521 90 10

– –  spermatseet (vaalavõidis), rafineeritud või rafineerimata, värvitud või värvimata

0

0

0

0

0

 

– –  meevaha ja muude putukate vaha, rafineeritud või rafineerimata, värvitud või värvimata:

 

 

 

 

 

1521 90 91

– – –  toorvaha

0

0

0

0

0

1521 90 99

– – –  muud

0

0

0

0

0

1522 00

Degraa; loomsete või taimsete vahade või rasvainete töötlemise jäägid:

 

 

 

 

 

1522 00 10

–  degraa (parkerasv)

0

0

0

0

0

1702

Muud suhkrud, sh keemiliselt puhas laktoos, maltoos, glükoos ja fruktoos, tahkel kujul; maitse-, lõhna- ja värvainelisandita suhkrusiirupid; tehismesi, naturaalse meega segatud või mitte; karamell:

 

 

 

 

 

1702 50 00

–  keemiliselt puhas fruktoos

0

0

0

0

0

1702 90

–  muud, sealhulgas invertsuhkur ja muu suhkru ning suhkrusiirupi segud kuivaine fruktoosisisaldusega 50 % massist

 

 

 

 

 

1702 90 10

– –  keemiliselt puhas maltoos

0

0

0

0

0

1704

Suhkrukondiitritooted (sh valge šokolaad), mis ei sisalda kakaod:

 

 

 

 

 

1704 10

–  närimiskumm, suhkruga kaetud või katmata:

 

 

 

 

 

 

– –  sahharoosisisaldusega (sh sahharoosina väljendatud invertsuhkur) alla 60 % massist:

 

 

 

 

 

1704 10 11

– – –  lehtedena

80

60

40

20

0

1704 10 19

– – –  muud

80

60

40

20

0

 

– –  sahharoosisisaldusega (sh invertsuhkur väljendatuna sahharoosina) vähemalt 60 % massist:

 

 

 

 

 

1704 10 91

– – –  lehtedena

80

60

40

20

0

1704 10 99

– – –  muud

80

60

40

20

0

1704 90

–  muud:

 

 

 

 

 

1704 90 10

– –  lagritsaekstrakt sahharoosisisaldusega üle 10 % massist, kuid muude lisaaineteta

80

60

40

20

0

1704 90 30

– –  valge šokolaad

80

60

40

20

0

 

– –  muud:

 

 

 

 

 

1704 90 51

– – –  kondiitritootemass, k.a martsipan, kontaktpakendites netomassiga vähemalt 1 kg

80

60

40

20

0

1704 90 55

– – –  kurgupastillid ja köhatropsid

80

60

40

20

0

1704 90 61

– – –  dražeed (kõva suhkruglasuuriga tooted)

80

60

40

20

0

 

– – –  muud:

 

 

 

 

 

1704 90 65

– – – –  kummikompvekid, marmelaad, sefiir, pastilaa

80

60

40

20

0

1704 90 71

– – – –  karamellkompvekid, täidisega või ilma (klaaskaramell)

80

60

40

20

0

1704 90 75

– – – –  iirised (toffee) jms maiustused

80

60

40

20

0

 

– – – –  muud:

 

 

 

 

 

1704 90 81

– – – – –  pressitud tabletid

80

60

40

20

0

1704 90 99

– – – – –  muud

80

60

40

20

0

1803

Kakaopasta, rasvatustatud või rasvatustamata:

 

 

 

 

 

1803 10 00

–  rasvatustamata

0

0

0

0

0

1803 20 00

–  osaliselt või täielikult rasvatustatud

0

0

0

0

0

1804 00 00

Kakaovõi, -rasv ja -õli

0

0

0

0

0

1805 00 00

Kakaopulber, suhkru või muu magusainelisandita

0

0

0

0

0

1806

Šokolaad jm kakaod sisaldavad toiduvalmistised:

 

 

 

 

 

1806 10

–  kakaopulber, suhkruga või muu magusainelisandiga:

 

 

 

 

 

1806 10 15

– –  mis ei sisalda sahharoosi või sisaldab sahharoosi (k.a sahharoosina väljendatud invertsuhkur) või sahharoosina väljendatud isoglükoosi alla 5 % massist

0

0

0

0

0

1806 10 20

– –  mis sisaldab sahharoosi (k.a sahharoosina väljendatud invertsuhkur) või sahharoosina väljendatud isoglükoosi vähemalt 5 %, kuid alla 65 % massist

0

0

0

0

0

1806 10 30

– –  mis sisaldab sahharoosi (k.a sahharoosina väljendatud invertsuhkur) või sahharoosina väljendatud isoglükoosi vähemalt 65 %, kuid alla 80 % massist

0

0

0

0

0

1806 10 90

– –  mis sisaldab sahharoosi (k.a sahharoosina väljendatud invertsuhkur) või sahharoosina väljendatud isoglükoosi vähemalt 80 % massist

0

0

0

0

0

1806 20

–  muud tooted plokkide, tahvlite või batoonidena, massiga üle 2 kg, või vedelal kujul, pastana, pulbrina, graanulitena või muul kujul, mahutis või kontaktpakendis massiga üle 2 kg:

 

 

 

 

 

1806 20 10

– –  mis sisaldavad kakaovõid või kakaovõid ja piimarasva kokku vähemalt 31 % massist

0

0

0

0

0

1806 20 30

– –  mis sisaldavad kakaovõid või kakaovõid ja piimarasva kokku vähemalt 25 %, kuid alla 31 % massist

0

0

0

0

0

 

– –  muud:

 

 

 

 

 

1806 20 50

– – –  mis sisaldavad kakaovõid vähemalt 18 % massist

0

0

0

0

0

1806 20 70

– – –  granuleeritud piimašokolaad

0

0

0

0

0

1806 20 80

– – –  maitsestatud šokolaadiglasuur

0

0

0

0

0

1806 20 95

– – –  muud

0

0

0

0

0

 

–  muud, plokkide, tahvlite või batoonidena:

 

 

 

 

 

1806 31 00

– –  täidisega

80

60

40

20

0

1806 32

– –  täidiseta:

 

 

 

 

 

1806 32 10

– – –  teravilja-, puuvilja- või pähklilisandiga

80

60

40

20

0

1806 32 90

– – –  muud

80

60

40

20

0

1806 90

–  muud:

 

 

 

 

 

 

– –  šokolaad ja šokolaaditooted:

 

 

 

 

 

 

– – –  šokolaadikompvekid, täidisega või ilma:

 

 

 

 

 

1806 90 11

– – – –  alkoholiga

80

60

40

20

0

1806 90 19

– – – –  muud

80

60

40

20

0

 

– – –  muud:

 

 

 

 

 

1806 90 31

– – – –  täidisega

80

60

40

20

0

1806 90 39

– – – –  täidiseta

80

60

40

20

0

1806 90 50

– –  kakaod sisaldavad suhkrukondiitritooted või suhkruasendajatest valmistatud kondiitritooted

80

60

40

20

0

1806 90 60

– –  kakaovõided

80

60

40

20

0

1806 90 70

– –  kakaod sisaldavad tooted jookide valmistamiseks

80

60

40

20

0

1806 90 90

– –  muud

80

60

40

20

0

1901

Linnaseekstrakt; jäme- ja peenjahust, tangudest, tärklisest või linnaseekstraktist valmistatud mujal nimetamata toiduained, mis ei sisalda kakaod või sisaldavad seda alla 40 % massist arvestatuna täiesti rasvavabalt; mujal nimetamata toiduained rubriikidesse 0401 –0404 kuuluvatest kaupadest, mis ei sisalda kakaod või sisaldavad kakaod alla 5 % massist arvestatuna täiesti rasvavabalt:

 

 

 

 

 

1901 10 00

–  jaemüügiks pakendatud imikutoidud

0

0

0

0

0

1901 20 00

–  segud ja taignad rubriigis 1905 nimetatud pagaritoodete valmistamiseks

0

0

0

0

0

1901 90

–  muud:

 

 

 

 

 

 

– –  linnaseekstrakt:

 

 

 

 

 

1901 90 11

– – –  kuivainesisaldusega vähemalt 90 % massist

0

0

0

0

0

1901 90 19

– – –  muud

0

0

0

0

0

 

– –  muud:

 

 

 

 

 

1901 90 91

– – –  mis ei sisalda piimarasvu, sahharoosi, isoglükoosi, glükoosi ega tärklist või sisaldavad piimarasvu alla 1,5 %, sahharoosi (kaasa arvatud invertsuhkur) või isoglükoosi alla 5 %, glükoosi või tärklist alla 5 %, v.a pulbrilised toiduained rubriikide 0401 –0404 kaupadest

0

0

0

0

0

1901 90 99

– – –  muud

0

0

0

0

0

1902

Pastatooted, kuumtöödeldud või kuumtöötlemata, täidisega (näiteks liha- või muu täidisega) või täidiseta, muul viisil toiduks valmistatud või mitte: spagetid, makaronid, nuudlid, lasanje, gnocchi, ravioolid, canneloni jms; kuskuss, valmistoiduna või mitte;

 

 

 

 

 

 

–  täidiseta makarontooted, kuumtöötlemata ja muul viisil toiduks valmistamata:

 

 

 

 

 

1902 11 00

– –  muna sisaldavad

0

0

0

0

0

1902 19

– –  muud:

 

 

 

 

 

1902 19 10

– – –  mis ei sisalda harilikku nisujahu või -püüli

0

0

0

0

0

1902 19 90

– – –  muud

0

0

0

0

0

1902 20

–  täidisega pastatooted, kuumtöödeldud või muul viisil toiduks valmistatud või mitte:

 

 

 

 

 

 

– –  muud:

 

 

 

 

 

1902 20 91

– – –  kuumtöödeldud

0

0

0

0

0

1902 20 99

– – –  muud

0

0

0

0

0

1902 30

–  muud pastatooted:

 

 

 

 

 

1902 30 10

– –  kuivatatud

0

0

0

0

0

1902 30 90

– –  muud

0

0

0

0

0

1902 40

–  kuskuss:

 

 

 

 

 

1902 40 10

– –  töötlemata

0

0

0

0

0

1902 40 90

– –  muud

0

0

0

0

0

1903 00 00

Tapiokk ja selle tärklisest valmistatud asendajad helvestena, teradena, kruupidena, sõelmetena vms kujul

0

0

0

0

0

1904

Teraviljade või teraviljasaaduste paisutamise või röstimise teel saadud toidukaubad (nt maisihelbed); eelnevalt kuumtöödeldud või muul viisil toiduks valmistatud mujal nimetamata teravili (v.a mais) teradena, helvestena või muul kujul (v.a lihtjahu, püülijahu ja tangud) toiduks valmistatud teraviljad:

 

 

 

 

 

1904 10

–  teraviljade või teraviljasaaduste paisutamisel või röstimisel saadud toidukaubad:

 

 

 

 

 

1904 10 10

– –  maisist

0

0

0

0

0

1904 10 30

– –  riisist

0

0

0

0

0

1904 10 90

– –  muud:

0

0

0

0

0

1904 20

–  röstimata teraviljahelvestest või nende segudest ja röstitud teraviljahelvestest või paisteradest valmistatud toidukaubad:

 

 

 

 

 

1904 20 10

– –  müsli tüüpi tooted röstimata teraviljahelvestest

0

0

0

0

0

 

– –  muud:

 

 

 

 

 

1904 20 91

– – –  maisist

0

0

0

0

0

1904 20 95

– – –  riisist

0

0

0

0

0

1904 20 99

– – –  muud

0

0

0

0

0

1904 30 00

- bulgurnisu

0

0

0

0

0

1904 90

–  muud:

 

 

 

 

 

1904 90 10

– –  riis

0

0

0

0

0

1904 90 80

– –  muud

0

0

0

0

0

1905

Leiva- ja saiatooted, valikpagaritooted, koogid, küpsised jms pagaritooted, kakaoga või kakaota; armulaualeib, tühjad kapslid farmaatsiatööstusele, oblaadid, riispaber jms:

 

 

 

 

 

1905 10 00

–  kuivikleivad

0

0

0

0

0

1905 20

–  piparkoogid jms:

 

 

 

 

 

1905 20 10

– –  mis sisaldavad alla 30 % massist sahharoosi (k.a sahharoosina väljendatud invertsuhkur)

0

0

0

0

0

1905 20 30

– –  mis sisaldavad sahharoosi (k.a sahharoosina väljendatud invertsuhkur) vähemalt 30 %, kuid alla 50 % massist

0

0

0

0

0

1905 20 90

– –  mis sisaldavad sahharoosi (k.a sahharoosina väljendatud invertsuhkur) vähemalt 50 % massist

0

0

0

0

0

 

–  magusad küpsised; vahvlid ja lehtvahvlid:

 

 

 

 

 

1905 31

– –  magusad küpsised:

 

 

 

 

 

 

– – –  täielikult või osaliselt šokolaadiga või muude kakaod sisaldavate valmististega kaetud:

 

 

 

 

 

1905 31 11

– – – –  kontaktpakendis netomassiga kuni 85 g

0

0

0

0

0

1905 31 19

– – – –  muud

0

0

0

0

0

 

– – –  muud:

 

 

 

 

 

1905 31 30

– – – –  mis sisaldavad piimarasva vähemalt 8 % massist

0

0

0

0

0

 

– – – –  muud:

 

 

 

 

 

1905 31 91

– – – – –  kihilised küpsised

0

0

0

0

0

1905 31 99

– – – – –  muud

0

0

0

0

0

1905 32

– –  vahvlid:

 

 

 

 

 

1905 32 05

– – –  veesisaldusega üle 10 % massist

0

0

0

0

0

 

– – –  muud

 

 

 

 

 

 

– – – –  täielikult või osaliselt šokolaadiga või muude kakaod sisaldavate valmististega kaetud:

 

 

 

 

 

1905 32 11

– – – – –  kontaktpakendis netomassiga kuni 85 g

0

0

0

0

0

1905 32 19

– – – – –  muud

0

0

0

0

0

 

– – – –  muud:

 

 

 

 

 

1905 32 91

– – – – –  soolased, täidisega või täidiseta

0

0

0

0

0

1905 32 99

– – – – –  muud

0

0

0

0

0

1905 40

–  kuivikud jms, röstitud leiva- ja saiatooted:

 

 

 

 

 

1905 40 10

– –  kuivikud

0

0

0

0

0

1905 40 90

– –  muud

0

0

0

0

0

1905 90

–  muud:

 

 

 

 

 

1905 90 10

– –  matsa

0

0

0

0

0

1905 90 20

– –  armulaualeib, tühjad kapslid farmaatsiatööstuse jaoks, oblaadid, riispaber jms

0

0

0

0

0

 

– –  muud:

 

 

 

 

 

1905 90 30

– – –  leiva- ja saiatooted, mis ei sisalda mett, mune, juustu, marju või puuvilju ja mis sisaldavad suhkrut kuni 5 % ja rasva kuni 5 % kuivaine massist

0

0

0

0

0

1905 90 45

– – –  küpsised (kreekerid jms)

0

0

0

0

0

1905 90 55

– – –  pressitud või paisutatud tooted, maitseainetega või soolased

0

0

0

0

0

 

– – –  muud:

 

 

 

 

 

1905 90 60

– – – –  magusainelisanditega

0

0

0

0

0

1905 90 90

– – – –  muud

0

0

0

0

0

2001

Köögiviljad, puuviljad, marjad, pähklid jm taimede söödavad osad, äädika või äädikhappega toiduks valmistatud või konserveeritud:

 

 

 

 

 

2001 90

–  muud:

 

 

 

 

 

2001 90 30

– –  suhkrumais (Zea mays var. saccharata)

80

60

40

20

0

2001 90 40

– –  jamss, bataat jms toiduks kasutatavad taimeosad, mis sisaldavad vähemalt 5 % massist tärklist

80

60

40

20

0

2001 90 60

– –  palmipungad

80

60

40

20

0

2004

Muud köögiviljad, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta, külmutatud, v.a rubriigis 2006 nimetatud tooted

 

 

 

 

 

2004 10

–  kartulid:

 

 

 

 

 

 

– –  muud

 

 

 

 

 

2004 10 91

– – –  jahu või helvestena

80

60

40

20

0

2004 90

–  muud köögiviljad, sh segud:

 

 

 

 

 

2004 90 10

– –  suhkrumais (Zea mays var. saccharata)

80

60

40

20

0

2005

Muud köögiviljad, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädikata või äädikhappeta, külmutamata, v.a rubriigis 2006 nimetatud tooted

 

 

 

 

 

2005 20

–  kartulid:

 

 

 

 

 

2005 20 10

– –  jahu või helvestena

80

60

40

20

0

2005 80 00

–  suhkrumais (Zea mays var. saccharata)

80

60

40

20

0

2008

Puuviljad ja marjad, pähklid jm söödavad taimeosad, muul viisil toiduks valmistatud või konserveeritud, mujal nimetamata, suhkru-, muu magusaine- või alkoholilisandiga või ilma:

 

 

 

 

 

 

–  pähklid, maapähklid ja muud seemned, omavahel segatud või mitte:

 

 

 

 

 

2008 11

– –  maapähklid:

 

 

 

 

 

2008 11 10

– – –  maapähklivõi

80

60

40

20

0

 

–  muud, sh segud, v.a alamrubriiki 2008 19 kuuluvad segud pähklitest:

 

 

 

 

 

2008 91 00

– –  palmipungad

80

60

40

20

0

2008 99

– –  muud:

 

 

 

 

 

 

– – –  piirituselisandita:

 

 

 

 

 

 

– – – –  suhkrulisandita:

 

 

 

 

 

2008 99 85

– – – – –  mais, v.a suhkrumais (Zea mays var. saccharata)

0

0

0

0

0

2008 99 91

– – – – –  jamss, bataat jms toiduks kasutatavad taimeosad, mis sisaldavad tärklist vähemalt 5 % massist

0

0

0

0

0

2101

Kohvi-, tee- ja mateekstraktid, -essentsid ja –kontsentraadid, tooted kohvist, teest või matest või nende ekstraktidest, essentsidest ja kontsentraatidest; röstitud sigur jm röstitud kohviasendajad, ekstraktid, essentsid ja kontsentraadid nendest:

 

 

 

 

 

 

–  kohviekstraktid, -essentsid ja -kontsentraadid, kohvil ning tema ekstraktidel, essentsidel ja kontsentraatidel põhinevad tooted:

 

 

 

 

 

2101 11

– –  ekstraktid, essentsid ja kontsentraadid:

 

 

 

 

 

2101 11 11

– – –  kohvil põhineva kuivaine sisaldusega vähemalt 95 % massist

0

0

0

0

0

2101 11 19

– – –  muud

0

0

0

0

0

2101 12

– –  tooted, mis põhinevad neil ekstraktidel, essentsidel ja kontsentraatidel või kohvil:

 

 

 

 

 

2101 12 92

– – –  tooted, mis põhinevad kohviekstraktidel, essentsidel ja kontsentraatidel

0

0

0

0

0

2101 12 98

– – –  muud

0

0

0

0

0

2101 20

–  tee- ja mateekstraktid, -essentsid ja -kontsentraadid, teel või matel või nende ekstraktidel, essentsidel ja kontsentraatidel põhinevad tooted:

 

 

 

 

 

2101 20 20

– –  ekstraktid, essentsid või kontsentraadid

0

0

0

0

0

 

– –  tooted:

 

 

 

 

 

2101 20 92

– – –  tee- või mateekstraktidel, -essentsidel või -kontsentraatidel põhinevad

0

0

0

0

0

2101 20 98

– – –  muud

0

0

0

0

0

2101 30

–  röstitud sigur jm röstitud kohviasendajad, nende ekstraktid, essentsid ja kontsentraadid:

 

 

 

 

 

 

– –  röstitud sigur jm röstitud kohviasendajad:

 

 

 

 

 

2101 30 11

– – –  röstitud sigur

0

0

0

0

0

2101 30 19

– – –  muud

0

0

0

0

0

 

– –  ekstraktid, essentsid ja kontsentraadid röstitud sigurist ja muudest kohviasendajatest:

 

 

 

 

 

2101 30 91

– – –  ekstraktid, essentsid ja kontsentraadid röstitud sigurist

0

0

0

0

0

2101 30 99

– – –  muud

0

0

0

0

0

2102

Pärmid (aktiivsed ja mitteaktiivsed); muud mitteaktiivsed (surnud) üherakulised mikroorganismid (v.a rubriigis 3002 nimetatud vaktsiinid); valmis küpsetuspulbrid:

 

 

 

 

 

2102 10

–  aktiivpärmid:

 

 

 

 

 

2102 10 10

– –  kultuurpärmid

80

60

40

20

0

 

– –  pagaripärmid:

 

 

 

 

 

2102 10 31

– – –  kuivatatud

80

60

40

20

0

2102 10 39

– – –  muud

80

60

40

20

0

2102 10 90

– –  muud

80

60

40

20

0

2102 20

–  mitteaktiivsed pärmid; muud surnud üherakulised mikroorganismid:

 

 

 

 

 

 

– –  mitteaktiivsed pärmid:

 

 

 

 

 

2102 20 11

– – –  tablettide, kuubikute jms kujul või kontaktpakendites netomassiga kuni 1 kg

0

0

0

0

0

2102 20 19

– – –  muud

0

0

0

0

0

2102 20 90

– –  muud

0

0

0

0

0

2102 30 00

–  valmis küpsetuspulbrid

0

0

0

0

0

2103

Kastmed ning valmistised kastmete valmistamiseks; kastmelisandite segud, maitseainesegud; sinepipulber ja valmissinep:

 

 

 

 

 

2103 10 00

–  sojakaste

0

0

0

0

0

2103 20 00

–  ketšup jm tomatikastmed

0

0

0

0

0

2103 30

–  sinepipulber ja valmissinep

 

 

 

 

 

2103 30 10

– –  sinepipulber

0

0

0

0

0

2103 30 90

– –  valmissinep

0

0

0

0

0

2103 90

–  muud:

 

 

 

 

 

2103 90 10

– –  vedel mango-chutney

0

0

0

0

0

2103 90 30

–  aromaatsed bitterid alkoholisisaldusega 44,2–49,2 % mahust, mis sisaldavad 1,5–6 % massist emajuurt, vürtse ja mitmesuguseid koostisosi ning 4–10 % massist suhkrut, nõudes mahuga kuni 0,5 liitrit

0

0

0

0

0

2103 90 90

– –  muud

0

0

0

0

0

2104

Supid ja puljongid, valmistised nende valmistamiseks; homogeenitud toidusegud kahest või enamast komponendist:

 

 

 

 

 

2104 10

–  supid ja puljongid, pooltooted nende valmistamiseks:

 

 

 

 

 

2104 10 10

– –  kuivatatud

80

60

40

20

0

2104 10 90

– –  muud

80

60

40

20

0

2104 20 00

–  homogeenitud toidusegud

80

60

40

20

0

2105 00

Jäätis jm toidujää, kakaoga või kakaota:

 

 

 

 

 

2105 00 10

–  mis ei sisalda piimarasvu või sisaldab neid alla 3 % massist

80

60

40

20

0

 

–  mis sisaldab piimarasvu:

 

 

 

 

 

2105 00 91

– –  vähemalt 3 %, kuid alla 7 % massist

80

60

40

20

0

2105 00 99

– –  vähemalt 7 % massist

80

60

40

20

0

2106

Mujal nimetamata toiduvalmistised:

 

 

 

 

 

2106 10

–  valgukontsentraadid ja tekstureeritud valkained:

 

 

 

 

 

2106 10 20

– –  mis ei sisalda piimarasvu, sahharoosi, isoglükoosi, glükoosi ega tärklist või sisaldavad piimarasvu alla 1,5 % massist, sahharoosi või isoglükoosi alla 5 % massist, glükoosi või tärklist alla 5 % massist

80

60

40

20

0

2106 10 80

– –  muud

80

60

40

20

0

2106 90

–  muud:

 

 

 

 

 

2106 90 20

– –  alkoholtoodete segud (v.a lõhnaainetel põhinevad), mida kasutatakse jookide valmistamiseks

80

60

40

20

0

 

– –  muud:

 

 

 

 

 

2106 90 92

– – –  mis ei sisalda piimarasvu, sahharoosi, isoglükoosi, glükoosi ega tärklist või sisaldavad piimarasvu alla 1,5 % massist, sahharoosi või isoglükoosi alla 5 % massist, glükoosi või tärklist alla 5 % massist:

80

60

40

20

0

2106 90 98

– – –  muud

80

60

40

20

0

2201

Vesi, k.a looduslik ja tehislik mineraalvesi ja gaseeritud vesi, suhkru- või muu magusainelisandita ja maitse- ja lõhnaaineteta; jää ja lumi:

 

 

 

 

 

2201 10

–  mineraalvesi, gaseeritud vesi:

 

 

 

 

 

 

– –  looduslik mineraalvesi:

 

 

 

 

 

2201 10 11

– – –  süsihappegaasiga rikastamata

90

80

70

60

50

2201 10 19

– – –  muud

90

80

70

60

50

2201 10 90

– –  muud:

90

80

70

60

50

2201 90 00

–  muud

90

80

70

60

50

2202

Vesi, k.a mineraalvesi ja gaseeritud vesi, suhkru- või muu magusainelisandiga või maitse- ja lõhnaainetega, ja muud mittealkohoolsed joogid, v.a rubriigi 2009 puu- ja juurviljamahlad:

 

 

 

 

 

2202 10 00

–  vesi, k.a mineraalvesi ja gaseeritud vesi, suhkru- või muu magusainelisandiga või maitse- ja lõhnaainetega

90

80

70

60

50

2202 90

–  muud:

 

 

 

 

 

2202 90 10

– –  mis ei sisalda rubriikidesse 0401 –0404 kuuluvaid tooteid või rubriikidesse 0401 –0404 kuuluvatest toodetest valmistatud rasvu

90

80

70

60

50

 

– –  muud, mis sisaldavad rubriikidesse 0401 –0404 kuuluvatest toodetest valmistatud rasvu:

 

 

 

 

 

2202 90 91

– – –  alla 0,2 % massist

90

80

70

60

50

2202 90 95

– – –  vähemalt 0,2 %, kuid alla 2 % massist

90

80

70

60

50

2202 90 99

– – –  vähemalt 2 % massist

90

80

70

60

50

2203 00

Linnaseõlu:

 

 

 

 

 

 

–  nõudes mahuga kuni 10 liitrit:

 

 

 

 

 

2203 00 01

– –  pudelites

80

60

40

20

0

2203 00 09

– –  muud

80

60

40

20

0

2203 00 10

–  nõudes mahuga üle 10 liitri

80

60

40

20

0

2205

Vermut jm taimede või aromaatsete ainetega maitsestatud vein värsketest viinamarjadest:

 

 

 

 

 

2205 10

–  nõudes mahuga kuni 2 liitrit:

 

 

 

 

 

2205 10 10

– –  tegeliku alkoholisisaldusega kuni 18 % mahust

80

60

40

20

0

2205 10 90

– –  tegeliku alkoholisisaldusega üle 18 % mahust

80

60

40

20

0

2205 90

–  muud:

 

 

 

 

 

2205 90 10

– –  tegeliku alkoholisisaldusega kuni 18 % mahust

80

60

40

20

0

2205 90 90

– –  tegeliku alkoholisisaldusega üle 18 % mahust

80

60

40

20

0

2207

Denatureerimata etüülalkohol alkoholisisaldusega vähemalt 80 % mahust; denatureeritud etüül- jm alkohol, mistahes alkoholisisaldusega:

 

 

 

 

 

2207 10 00

–  denatureerimata etüülalkohol, alkoholisisaldusega vähemalt 80 % mahust

80

60

40

20

0

2207 20 00

–  denatureeritud etüül- jm alkohol, mis tahes alkoholisisaldusega

80

60

40

20

0

2208

Denatureerimata etüülalkohol alkoholisisaldusega alla 80 % mahust; piiritusjoogid, liköörid ja muud alkohoolsed joogid:

 

 

 

 

 

2208 20

–  piiritusjoogid, valmistatud destilleerimise teel viinamarjaveinist või viinamarjade pressimisjääkidest:

 

 

 

 

 

 

– –  nõudes mahuga kuni 2 liitrit:

 

 

 

 

 

2208 20 12

– – –  Cognac

80

60

40

20

0

2208 20 14

– – –  Armagnac

80

60

40

20

0

2208 20 26

– – –  Grappa

80

60

40

20

0

2208 20 27

– – –  Brandy de Jerez

80

60

40

20

0

2208 20 29

– – –  muud

80

60

40

20

0

 

– –  nõudes mahuga üle 2 liitri:

 

 

 

 

 

2208 20 40

– – –  toordestillaat

80

60

40

20

0

 

– – –  muud:

 

 

 

 

 

2208 20 62

– – – –  Cognac

80

60

40

20

0

2208 20 64

– – – –  Armagnac

80

60

40

20

0

2208 20 86

– – – –  Grappa

80

60

40

20

0

2208 20 87

– – – –  Brandy de Jerez

80

60

40

20

0

2208 20 89

– – – –  muud

80

60

40

20

0

2208 30

–  viski:

 

 

 

 

 

 

– –  Bourboni viski, nõudes mahuga:

 

 

 

 

 

2208 30 11

– – –  kuni 2 liitrit

80

60

40

20

0

2208 30 19

– – –  üle 2 liitri

80

60

40

20

0

 

– –  Šoti viski:

 

 

 

 

 

 

– – –  linnaseviski, nõudes mahuga:

 

 

 

 

 

2208 30 32

– – – –  kuni 2 liitrit

80

60

40

20

0

2208 30 38

– – – –  üle 2 liitri

80

60

40

20

0

 

– – –  seguviski, nõudes mahuga:

 

 

 

 

 

2208 30 52

– – – –  kuni 2 liitrit

80

60

40

20

0

2208 30 58

– – – –  üle 2 liitri

80

60

40

20

0

 

– – –  muud, nõudes mahuga:

 

 

 

 

 

2208 30 72

– – – –  kuni 2 liitrit

80

60

40

20

0

2208 30 78

– – – –  üle 2 liitri

80

60

40

20

0

 

– –  muud, nõudes mahuga:

 

 

 

 

 

2208 30 82

– – –  kuni 2 liitrit

80

60

40

20

0

2208 30 88

– – –  üle 2 liitri

80

60

40

20

0

2208 40

–  rumm ja muud kanged alkohoolsed joogid, saadud kääritatud suhkrurootoodetest destilleerimise teel:

 

 

 

 

 

 

– –  nõudes mahuga kuni 2 liitrit

 

 

 

 

 

2208 40 11

– – –  rumm, mis sisaldab muid lenduvaid aineid kui etüül- või metüülalkohol 225 g või enam hektoliitri puhta alkoholi kohta (10 % hälbega)

80

60

40

20

0

 

– – –  muud:

 

 

 

 

 

2208 40 31

– – – –  väärtusega üle € 7,9 liitri puhta alkoholi kohta

80

60

40

20

0

2208 40 39

– – – –  muud

80

60

40

20

0

 

– –  nõudes mahuga üle 2 liitri:

 

 

 

 

 

2208 40 51

– – –  rumm, mis sisaldab muid lenduvaid aineid kui etüül- või metüülalkohol 225 g või enam hektoliitri puhta alkoholi kohta (10 % hälbega)

80

60

40

20

0

 

– –  muud:

 

 

 

 

 

2208 40 91

– – – –  väärtusega üle € 2 liitri puhta alkoholi kohta

80

60

40

20

0

2208 40 99

– – – –  muud

80

60

40

20

0

2208 50

–  džinn ja genever:

 

 

 

 

 

 

– –  džinn, nõudes mahuga:

 

 

 

 

 

2208 50 11

– – –  kuni 2 liitrit

80

60

40

20

0

2208 50 19

– – –  üle 2 liitri

80

60

40

20

0

 

– –  genever, nõudes mahuga:

 

 

 

 

 

2208 50 91

– – –  kuni 2 liitrit

80

60

40

20

0

2208 50 99

– – –  üle 2 liitri

80

60

40

20

0

2208 60

–  viin:

 

 

 

 

 

 

– –  alkoholisisaldusega kuni 45,4 % mahust, nõudes mahuga:

 

 

 

 

 

2208 60 11

– – –  kuni 2 liitrit

80

60

40

20

0

2208 60 19

– – –  üle 2 liitri

80

60

40

20

0

 

– –  alkoholisisaldusega üle 45,4 % mahust, nõudes mahuga:

 

 

 

 

 

2208 60 91

– – –  kuni 2 liitrit

80

60

40

20

0

2208 60 99

– – –  üle 2 liitri

80

60

40

20

0

2208 70

–  liköörid ja kordialid:

 

 

 

 

 

2208 70 10

– –  nõudes mahuga kuni 2 liitrit

80

60

40

20

0

2208 70 90

– –  nõudes mahuga üle 2 liitri

80

60

40

20

0

2208 90

–  muud:

 

 

 

 

 

 

– –  arrak, nõudes mahuga:

 

 

 

 

 

2208 90 11

– – –  kuni 2 liitrit

80

60

40

20

0

2208 90 19

– – –  üle 2 liitri

80

60

40

20

0

 

– –  ploomi-, pirni- või kirsiviin (v.a liköörid), nõudes mahuga:

 

 

 

 

 

2208 90 33

– – –  kuni 2 liitrit:

80

60

40

20

0

2208 90 38

– – –  üle 2 liitri:

80

60

40

20

0

 

– –  muud kanged piiritusjoogid ja muud alkohoolsed joogid, nõudes mahuga:

 

 

 

 

 

 

– – –  kuni 2 liitrit:

 

 

 

 

 

2208 90 41

– – – –  Ouzo

80

60

40

20

0

 

– – – –  muud:

 

 

 

 

 

 

– – – – –  kanged piiritusjoogid (v.a liköörid):

 

 

 

 

 

 

– – – – – –  aetud puuviljadest või marjadest:

 

 

 

 

 

2208 90 45

– – – – – – –  kalvados

80

60

40

20

0

2208 90 48

– – – – – – –  muud

80

60

40

20

0

 

– – – – – –  muud:

 

 

 

 

 

2208 90 52

– – – – – – –  Korn

80

60

40

20

0

2208 90 54

– – – – – – – –  tequila

80

60

40

20

0

2208 90 56

– – – – – – – –  muud

80

60

40

20

0

2208 90 69

– – – – –  muud alkohoolsed joogid

80

60

40

20

0

 

– – –  üle 2 liitri:

 

 

 

 

 

 

– – – –  kanged piiritusjoogid (v.a liköörid):

 

 

 

 

 

2208 90 71

– – – – –  aetud puuviljadest või marjadest

80

60

40

20

0

2208 90 75

– – – – –  tequila

80

60

40

20

0

2208 90 77

– – – – –  muud

80

60

40

20

0

2208 90 78

– – – –  muud alkohoolsed joogid

80

60

40

20

0

 

– –  denatureerimata etüülalkohol tegeliku alkoholisisaldusega alla 80 % mahust, nõudes mahuga:

 

 

 

 

 

2208 90 91

– – –  kuni 2 liitrit

80

60

40

20

0

2208 90 99

– – –  üle 2 liitri

80

60

40

20

0

2402

Sigarid, manilla sigarid, sigarillod ja sigaretid, tubakast või tubaka aseainetest:

 

 

 

 

 

2402 10 00

–  tubakat sisaldavad sigarid, manilla sigarid ja sigarillod

80

60

40

20

0

2402 20

–  tubakat sisaldavad sigaretid:

 

 

 

 

 

2402 20 10

– –  nelgiõli sisaldavad

80

60

40

20

0

2402 20 90

– –  muud

80

60

40

20

0

2402 90 00

–  muud

80

60

40

20

0

2403

Muu töödeldud tubakas ja tööstuslikud tubakaasendajad; „homogeenitud” või „taastatud” tubakas; tubakaekstraktid ja -essentsid:

 

 

 

 

 

2403 10

–  suitsetamistubakas, mis ei sisalda või sisaldab mis tahes vahekorras tubaka aseaineid:

 

 

 

 

 

2403 10 10

– –  kontaktpakendis netomassiga kuni 500 g

80

60

40

20

0

2403 10 90

– –  muud

80

60

40

20

0

 

–  muud:

 

 

 

 

 

2403 91 00

– –  „homogeenitud” või „taastatud” tubakas

80

60

40

20

0

2403 99

– –  muud:

 

 

 

 

 

2403 99 10

– – –  närimistubakas, nuusktubakas

80

60

40

20

0

2403 99 90

– – –  muud

80

60

40

20

0

2905

Atsüklilised alkoholid, nende halogeen-, sulfo-, nitro- ja nitrosoderivaadid:

 

 

 

 

 

 

–  muud mitmehüdroksüülsed alkoholid:

 

 

 

 

 

2905 43 00

– –  mannitool

0

0

0

0

0

2905 44

– –  D-glütsitool (sorbitool):

 

 

 

 

 

 

– – –  vesilahusena:

 

 

 

 

 

2905 44 11

– – – –  sisaldab D-mannitooli kuni 2 % D-glütsitooli massist

0

0

0

0

0

2905 44 19

– – – –  muud

0

0

0

0

0

 

– – –  muud:

 

 

 

 

 

2905 44 91

– – – –  sisaldab D-mannitooli kuni 2 % D-glütsitooli massist

0

0

0

0

0

2905 44 99

– – – –  muud

0

0

0

0

0

2905 45 00

– –  glütserool

0

0

0

0

0

3301

Eeterlikud õlid, mis sisaldavad või ei sisalda terpeene, sh tahked ja absoluteeritud valmistised; resinoidid; õlivaiguekstraktid; eeterlike õlide kontsentraadid rasvades, mittelenduvates õlides, vahades vms keskkonnas (saadud anfloraaži või leotamise teel); terpeenid, mis saadakse kõrvalsaadustena eeterlike õlide vabastamisel terpeenidest; eeterlike õlide veeaurudestillaadid ja vesilahused:

 

 

 

 

 

3301 90

–  muud:

 

 

 

 

 

3301 90 10

– –  terpeenid, mis saadakse kõrvalsaadustena eeterlike õlide vabastamisel terpeenidest

0

0

0

0

0

 

– –  õlivaigudekstraktid

 

 

 

 

 

3301 90 21

– – –  lagritsast ja humalast

0

0

0

0

0

3301 90 30

– – –  muud

0

0

0

0

0

3301 90 90

– –  muud

0

0

0

0

0

3302

Lõhnaainesegud ning ühe või mitme lõhnaaine baasil valmistatud ained ja segud (k.a alkohollahused), kasutamiseks tööstustoormena; muud valmistised lõhnaainete baasil, jookide valmistamiseks:

 

 

 

 

 

3302 10

–  kasutamiseks toiduainetetööstuses ja jookide tootmisel

 

 

 

 

 

 

– –  kasutamiseks jookide tootmisel:

 

 

 

 

 

 

– – –  kõiki joogi aroomiaineid sisaldavad valmistised:

 

 

 

 

 

3302 10 10

– – – –  tegeliku alkoholisisaldusega üle 0,5 % mahust

0

0

0

0

0

 

– – – –  muud:

 

 

 

 

 

3302 10 21

– – – – –  mis ei sisalda piimarasva, sahharoosi, isoglükoosi, glükoosi ega tärklist või sisaldavad massist alla 1,5 % piimarasva, alla 5 % sahharoosi või isoglükoosi ja alla 5 % glükoosi või tärklist

0

0

0

0

0

3302 10 29

– – – – –  muud

0

0

0

0

0

3501

Kaseiin, kaseinaadid jm kaseiini derivaadid; kaseiinliimid:

 

 

 

 

 

3501 10

–  kaseiin:

 

 

 

 

 

3501 10 10

– –  regenereeritud tekstiilkiudude valmistamiseks

0

0

0

0

0

3501 10 50

– –  tööstuslikuks otstarbeks, v.a toidukaupade ja loomasöötade valmistamiseks

0

0

0

0

0

3501 10 90

– –  muud

0

0

0

0

0

3501 90

–  muud:

 

 

 

 

 

3501 90 90

– –  muud

0

0

0

0

0

3505

Dekstriinid jm modifitseeritud tärklised (näiteks eelgeelistatud või esterdatud tärklised); tärkliste, dekstriinide jm modifitseeritud tärkliste alusel valmistatud liimid:

 

 

 

 

 

3505 10

–  dekstriinid jm modifitseeritud tärklised:

 

 

 

 

 

3505 10 10

– –  dekstriinid

0

0

0

0

0

 

– –  muud modifitseeritud tärklised:

 

 

 

 

 

3505 10 90

– – –  muud

0

0

0

0

0

3505 20

–  liimid:

 

 

 

 

 

3505 20 10

– –  mis sisaldavad alla 25 % massist tärklist, dekstriine või muid modifitseeritud tärklisi

0

0

0

0

0

3505 20 30

– –  mis sisaldavad massist vähemalt 25 %, kuid alla 55 % tärklisi, dekstriine või muid modifitseeritud tärklisi

0

0

0

0

0

3505 20 50

– –  mis sisaldavad massist vähemalt 55 %, kuid alla 80 % tärklisi, dekstriine või muid modifitseeritud tärklisi

0

0

0

0

0

3505 20 90

– –  mis sisaldavad massist vähemalt 80 % tärklist, dekstriine või muid modifitseeritud tärklisi

0

0

0

0

0

3809

Viimistlusained, värvikandjad ja värvikinnistid, mida kasutatakse värvimise või värvi kinnitumise kiirendamiseks, ning muud tekstiili-, paberi-, naha- jms tööstuses kasutatavad mujal nimetamata tooted ja preparaadid (näiteks apretid ja peitsid):

 

 

 

 

 

3809 10

–  tärklisainete baasil:

 

 

 

 

 

3809 10 10

– –  tärklisainete sisaldusega alla 55 % massist

0

0

0

0

0

3809 10 30

– –  tärklisainete sisaldusega vähemalt 55 %, kuid alla 70 % massist

0

0

0

0

0

3809 10 50

– –  tärklisainete sisaldusega vähemalt 70 %, kuid alla 83 % massist

0

0

0

0

0

3809 10 90

– –  tärklisainete sisaldusega 83 % massist ja rohkem

0

0

0

0

0

3823

Tööstuslikud monokarboksüülrasvhapped; rafineerimisel saadud happelised õlid; tööstuslikud rasvalkoholid:

 

 

 

 

 

 

–  tööstuslikud monokarboksüülrasvhapped; rafineerimisel saadud happelised õlid:

 

 

 

 

 

3823 11 00

– –  stearhape

0

0

0

0

0

3823 12 00

– –  olehape

0

0

0

0

0

3823 13 00

– –  tallõli rasvhapped

0

0

0

0

0

3823 19

– –  muud:

 

 

 

 

 

3823 19 10

– – –  destilleeritud rasvhapped

0

0

0

0

0

3823 19 30

– – –  rasvhappedestillaadid

0

0

0

0

0

3823 19 90

– – –  muud

0

0

0

0

0

3823 70 00

–  tööstuslikud rasvalkoholid

0

0

0

0

0

3824

Valuvormi- ja kärnisegutugevdid; mujal nimetamata keemiatooted ja keemiatööstuse ja sellega seotud tööstusharude valmistised (sh need, mis kujutavad endast looduslike saaduste segusid):

 

 

 

 

 

3824 60

–  sorbitool (v.a alamrubriiki 2905 44 kuuluv):

 

 

 

 

 

 

– –  vesilahusena:

 

 

 

 

 

3824 60 11

– – –  mis sisaldab D-mannitooli kuni 2 % D-glütsitooli massist

0

0

0

0

0

3824 60 19

– – –  muud

0

0

0

0

0

 

– –  muud:

 

 

 

 

 

3824 60 91

– – –  mis sisaldab D-mannitooli kuni 2 % D-glütsitooli massist

0

0

0

0

0

3824 60 99

– – –  muud

0

0

0

0

0

▼M1

PROTOKOLLI nr 1 IIa LISA

Euroopa Liidust pärit kaupade Montenegrosse importimisel kohaldatavad tariifikvoodid



CN-kood

2013

Kauba kirjeldus

Aastane kogus

(liitrites)

Tollimaksumäär kvoodi piires

2201

Vesi, k.a looduslik ja tehislik

mineraalvesi ja gaseeritud vesi, ilma suhkru- või muu magusainelisandita ja maitse- ja lõhnaaineteta;

 

0  %

2201 10

mineraalvesi, gaseeritud vesi

240 000

Ex 2201 90

muud

 

2201900010

harilik pakendatud looduslik vesi

430 000

2202

Vesi, k.a mineraalvesi ja

gaseeritud vesi, suhkru- või muu magusainelisandiga või maitse- ja lõhnaainetega, ja muud mittealkohoolsed joogid, v.a rubriigi 2009 puu- ja juurviljamahlad

810 000

0  %

▼B

PROTOKOLL NR 2

teatavate veinidega kauplemisel kohaldatavate vastastikuste soodustuste, veini, piiritusjookide ja aromatiseeritud veini nimetuste vastastikuse tunnustamise, kaitse ja kontrolli kohta



Artikkel 1

Käesolev protokoll sisaldab:

1) 

leping teatavate veinidega kauplemisel kohaldatavate vastastikuste soodustuste kohta (käesoleva protokolli I lisa);

2) 

leping veini, piiritusjookide ja aromatiseeritud veini nimetuste vastastikuse tunnustamise, kaitse ja kontrolli kohta (käesoleva protokolli II lisa).

Artikkel 2

Artiklis 1 osutatud lepinguid kohaldatakse järgneva suhtes:

1) 

14. juunil 1983. aastal Brüsselis allkirjastatud rahvusvahelise kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi konventsiooni harmoneeritud süsteemi rubriiki 2204 kuuluvad veinid, mis on toodetud värsketest viinamarjadest ja mis

a) 

pärinevad Euroopa Ühendusest ja on toodetud eeskirjade kohaselt, mis reguleerivad veinivalmistustavasid ja –menetlusi, millele on viidatud nõukogu 17. mai 1999. aasta määruse (EÜ) nr 1493/1999 ( 6 ) (veinituru ühise korralduse kohta) V jaotises ja komisjoni 24. juuli 2000. aasta määruses (EÜ) nr 1622/2000 ( 7 ) (milles sätestatakse veinituru ühist korraldust käsitleva määruse (EÜ) nr 1493/1999 üksikasjalikud rakenduseeskirjad ning kehtestatakse ühenduse eeskiri veinivalmistustavade ja -menetluste kohta);

või

b) 

pärinevad Montenegrost ja on toodetud eeskirjade kohaselt, mis vastavalt Montenegro õigusaktidele reguleerivad veinivalmistustavasid ja -menetlusi. Kõnealused veinivalmistustavasid ja -menetlusi reguleerivad eeskirjad peavad olema kooskõlas ühenduse õigusaktidega.

2) 

lõikes 1 viidatud konventsiooni rubriiki 2208 kuuluvad piiritusjoogid, mis

a) 

pärinevad Euroopa Ühendusest ja vastavad nõukogu 29. mai 1989. aasta määruse (EMÜ) nr 1576/89 ( 8 ) (millega kehtestatakse piiritusjookide määratlemise, kirjeldamise ja esitlemise üldeeskirjad) ja komisjoni 24. aprilli 1990 määrusega (EMÜ) nr 1014/90 ( 9 ) (millega kehtestatakse piiritusjookide määratlemise, kirjeldamise ja esitlemise üksikasjalikud eeskirjad) kehtestatud tingimustele;

või

b) 

pärinevad Montenegrost ja on toodetud kooskõlas Montenegro õigusaktidega, mis peavad olema kooskõlas ühenduse õigusaktidega.

3) 

lõikes 1 viidatud konventsiooni rubriiki 2205 kuuluvad aromatiseeritud veinid, mis

a) 

pärinevad Euroopa Ühendusest ja vastavad nõukogu 10. juuni 1991. aasta määrusega (EMÜ) nr 1601/91 ( 10 ) (millega sätestatakse aromatiseeritud veinide, aromatiseeritud veinijookide ja aromatiseeritud veinikokteilide määratlemise, kirjeldamise ja esitlemise üldeeskirjad) kehtestatud tingimustele;

või

b) 

pärinevad Montenegrost ja on toodetud kooskõlas Montenegro õigusaktidega, mis peavad olema kooskõlas ühenduse õigusaktidega.

I LISA

ÜHENDUSE

ja Montenegro vaheline leping teatavate veinidega kauplemisel kohaldatavate vastastikuste soodustuste Kohta

1.

Alljärgnevate veinide, mis on loetletud käesoleva protokolli artiklis 2, importimisel ühenduse riikidesse kehtivad järgmised soodustused:



CN-kood

Kauba kirjeldus

(vastavalt protokolli nr 2 artikli 2 lõike 1 punktile b)

kohaldatav tollimaks

kogused hektoliitrites

ex 2204 10

Kvaliteetvahuvein

vabastus

16 000

ex 2204 21

Vein värsketest viinamarjadest

2.

Ühendus määrab nullmääraga soodustollimaksu punktis 1 määratud tariifikvootide piires tingimusel, et nende koguste eksportimisel ei maksta Montenegros ekspordisubsiidiume.

3.

Alljärgnevate veinide, mis on loetletud käesoleva protokolli artiklis 2, importimisel Montenegrosse kehtivad järgmised soodustused:



Montenegro tollitariifi kood

Kauba kirjeldus

(vastavalt protokolli nr 2 artikli 2 lõike 1 punktile a)

kohaldatav tollimaks

jõustub alates kogusest hektoliitrites

aastane kasv hektoliitrites

erisätted

ex 2204 10

Kvaliteetvahuvein

vabastus

1 500

1 000

 (1)

ex 2204 21

Vein värsketest viinamarjadest
(1)   

Aastast kasvu kohaldatakse seni, kuni kvoot saavutab ülemmäära 3 500 hektoliitrit.

4.

Montenegro määrab nullmääraga soodustollimaksu punktis 3 määratud tariifikvootide piires tingimusel, et nende koguste eksportimisel ei maksta ühenduse riikides ekspordisubsiidiume.

5.

Käesoleva lepingu kohaselt rakendatavad päritolureeglid sätestatakse protokollis nr 3.

6.

Käesolevas lepingus sätestatud soodustuste kohase veiniimpordi korral on vaja esitada komisjoni 24. aprilli 2001. aasta määrusele (EÜ) nr 883/2001 ( 11 ) (milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1493/1999 üksikasjalikud rakenduseeskirjad kolmandate riikidega toimuva veinisektori toodetega kauplemise osas) vastav sertifikaat ja saatedokument, mis kinnitab, et kõnealune vein vastab protokolli nr 2 artikli 2 lõikele 1. Sertifikaadi ja saatedokumendi peab välja andma vastastikuselt tunnustatud ametiasutus, mis esineb ühiselt koostatud nimekirjades.

7.

Lepinguosalised püüavad hiljemalt kolm aastat pärast käesoleva lepingu jõustumist leida võimalusi teha teineteisele täiendavaid soodustusi, võttes arvesse omavahelise veinikaubanduse arengut.

8.

Lepinguosalised tagavad vastastikuste soodustuste sõltumatuse muudest meetmetest.

9.

Nõupidamised toimuvad kummagi lepinguosalise taotlusel mis tahes käesoleva kokkuleppega seotud probleemi puhul.

II LISA

ÜHENDUSE

ja Montenegro vaheline leping veini, piiritusjookide ja aromatiseeritud veini nimetuste vastastikuse tunnustamise, kaitse ja kontrolli Kohta

Artikkel 1

Eesmärgid

1.  
Lepinguosalised tunnustavad, kaitsevad ja kontrollivad võrdse kohtlemise ja vastastikkuse alusel käesoleva protokolli artiklis 2 loetletud toodete nimetusi vastavalt käesolevas lisas sätestatud tingimustele.
2.  
Lepinguosalised võtavad üldisi ja konkreetseid meetmeid, mis on vajalikud käesolevas lisas sätestatud kohustuste täitmise ja püstitatud eesmärkide saavutamise tagamiseks.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas lepingus, kui ei ole selgelt sätestatud teisiti, kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) 

„päritolu”, kui seda kasutatakse seoses lepinguosalise nimega, tähendab et:

— 
vein on täielikult toodetud asjaomase lepinguosalise territooriumil viinamarjadest, mille saak on täies mahus koristatud selle lepinguosalise territooriumilt,
— 
piiritusjook või aromatiseeritud vein on toodetud asjaomase lepinguosalise territooriumil;
b) 

„geograafiline tähis” — 1. liites loetletuna tähis intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu (edaspidi „TRIPS-leping”) artikli 22 lõike 1 tähenduses;

c) 

„traditsiooniline märge” — 2. liites kindlaksmääratud traditsiooniliselt kasutatav nimetus, mis viitab eelkõige veini tootmismeetodile või kvaliteedile, värvile, kohale või tüübile, või asjaomase veini ajalooga seonduvale konkreetsele sündmusele ning mida tunnustatakse lepinguosalise õigusnormide kohaselt selle lepinguosalise territooriumilt pärit veini kirjeldamiseks ja esitlemiseks;

d) 

„homonüümne” — erinevatele kohtadele, menetlustele või asjaoludele viitamiseks kasutatav sama geograafiline tähis või sama traditsiooniline märge või nii sarnane termin, et see võib tekitada segaduse;

e) 

„kirjeldus” — sõnad, mida kasutatakse veini, piiritusjoogi või aromatiseeritud veini kirjeldamiseks etiketil, veini, piiritusjoogi või aromatiseeritud veini saatedokumentides, äridokumentides, eelkõige kaubaarvetes ja saatelehtedes, ning reklaammaterjalides;

f) 

„märgistus” — kõik kirjeldused ja muud märkused, sümbolid, kujutised, geograafilised tähised või kaubamärgid, mis eristavad veini, piiritusjooki või aromatiseeritud veini teistest ning mis on esitatud mahutil, sealhulgas sulguril või mahutile kinnitatud ripatsil ja pudelikaelasildil;

g) 

„esitlusviis” — märgistusel, pakendil, mahutitel, sulguril ning mis tahes reklaami- ja/või müügiedendamiskampaania käigus kasutatav väljendite, viidete ja muu seesuguse kogum, millega viidatakse veinile, piiritusjoogile või aromatiseeritud veinile;

h) 

„pakend” — kaitsev ümbris, näiteks paber, iga liiki õlgvutlarid, pappkarbid ja kastid, mida kasutatakse ühe või mitme mahuti transportimiseks või toodete lõpptarbijale müümiseks;

i) 

„toodetud” — kogu veinivalmistusprotsess, piiritusjoogi valmistamine ja aromatiseeritud veini valmistamine;

j) 

„vein” — ainult käesolevas lepingus nimetatud viinamarjasortidest värskete purustatud või purustamata viinamarjade või viinamarjavirde täieliku või osalise alkohoolse käärimise tulemusel saadud jook;

k) 

„viinamarjasordid” — vitis vinifera liiki kuuluvad taimesordid, ilma et see piiraks lepinguosalise selliste võimalike õigusaktide kohaldamist, mis käsitlevad erinevate viinamarjasortide kasutamist kõnealuse lepinguosalise territooriumil toodetud veinis;

l) 

„WTO leping” — 15. aprillil 1994. aastal sõlmitud Marrakeši leping, millega loodi Maailma Kaubandusorganisatsioon.

Artikkel 3

Üldised impordi- ja turustamiseeskirjad

Kui käesoleva lepinguga ei ole ette nähtud teisiti, toimub artiklis 2 loetletud toodete import ja turustamine kooskõlas lepinguosalise territooriumil kehtivate õigusaktidega.



I JAOTIS

VEINI, PIIRITUSJPPKIDE JA AROMATISEERITUD VEINIDE NIMETUSTE VASTASTIKUNE KAITSE

Artikkel 4

Kaitstud nimetused

Piiramata mingil viisil artiklite 5, 6 ja 7 kohaldamist kaitstakse järgnevat:

a) 

artiklis 2 loetletud toodete puhul:

— 
viited selle liikmesriigi nimele, kust vein, piiritusjook või aromatiseeritud vein pärineb, või muud liikmesriigi tähistamiseks kasutatavad nimed,
— 
geograafilised tähised, mis on loetletud 1. liite A osa punktis a veinide puhul, punktis b piiritusjookide puhul ja punktis c aromatiseeritud veinide puhul,
— 
2. liite A osas loetletud traditsioonilised märked.
b) 

Montenegro päritolu veini, piiritusjookide ja aromatiseeritud veini puhul:

— 
viited nimele „Montenegro” või muudele nimedele, mis sellele riigile osutavad,
— 
geograafilised tähised, mis on loetletud 1. liite B osa punktis a veinide puhul, punktis b piiritusjookide puhul ja punktis c aromatiseeritud veinide puhul.

Artikkel 5

Ühenduse liikmesriikidele ja Montenegrole viitavate nimetuste kaitse

1.  

Montenegros on viited ühenduse liikmesriikidele ja muudele liikmesriigi tähistamiseks kasutatavatele nimedele, mida kasutatakse veini, piiritusjoogi või aromatiseeritud veini päritolu kindlaksmääramiseks:

a) 

reserveeritud asjaomase liikmesriigi päritolu veinile, piiritusjoogile ja aromatiseeritud veinile ja

b) 

ühendus ei või neid kasutada muul viisil kui ühenduse õigusnormides sätestatud tingimustel.

2.  

Euroopa Ühenduses on viited Montenegrole ja muudele Montenegro tähistamiseks kasutatavatele nimedele (millele võib järgneda viinamarjasordi nimi), mida kasutatakse veini, piiritusjoogi või aromatiseeritud veini päritolu kindlaksmääramiseks:

a) 

reserveeritud Montenegro päritolu veinile, piiritusjoogile ja aromatiseeritud veinile ja

b) 

Montenegro ei või neid kasutada muul viisil kui Montenegro õigusnormides sätestatud tingimustel.

Artikkel 6

Geograafiliste tähiste kaitse

1.  

Montenegros on 1. liite A osas loetletud ühenduse geograafilised tähised:

a) 

kaitstud ühenduse päritolu veini, piiritusjookide ja aromatiseeritud veini puhul ja

b) 

neid ei või kasutada muul viisil kui ühenduse õigusnormides sätestatud tingimustel;

2.  

Ühenduses on 1. liite B osas loetletud Montenegro geograafilised tähised:

a) 

kaitstud Montenegro päritolu veini, piiritusjookide ja aromatiseeritud veini puhul ja

b) 

neid ei või kasutada muul viisil kui Montenegro õigusnormides sätestatud tingimustel.

3.  
Lepinguosalised võtavad vastavalt käesolevale lepingule kõik vajalikud meetmed artikli 4 punktide a ja b teises taandes nimetatud lepinguosaliste territooriumilt pärineva veini, piiritusjookide ja aromatiseeritud veini kirjeldamiseks ja esitlemiseks kasutatavate nimetuste vastastikuseks kaitseks. Selleks kasutab iga lepinguosaline asjakohaseid õiguslikke vahendeid, millele on viidatud Maailma Kaubandusorganisatsiooni TRIPS-lepingu artiklis 23, et tagada tõhus kaitse ja vältida geograafiliste tähiste kasutamist nende veinide, piiritusjookide ja aromatiseeritud veinide kindlaks määramiseks, mida asjaomased tähised ja kirjeldused ei hõlma.
4.  
Artiklis 4 nimetatud geograafilised tähised on reserveeritud eranditult lepinguosalise territooriumilt pärit toodetele, mille kohta neid kasutatakse, ja neid võib kasutada ainult lepinguosalise õigusnormides sätestatud tingimustel.
5.  

Käesolevas lepingus sätestatud kaitse alusel on keelatud kaitstud nimetuste kasutamine eelkõige nende veinide, piiritusjookide ja aromatiseeritud veinide kohta, mis ei pärine nimetatud geograafiliselt alalt, ning seda kaitset kohaldatakse isegi siis, kui:

a) 

veini, piiritusjoogi või aromatiseeritud veini tegelik päritolu on märgitud,

b) 

kõnealust geograafilist tähist kasutatakse tõlkes,

c) 

nimetusele on lisatud selliseid sõnu nagu „liik”, „tüüp”, „laad”, „imitatsioon”, „meetod” või muid selletaolisi väljendeid,

d) 

kaitstavat nimetust kasutatakse mis tahes viisil 14. juunil 1983. aastal Brüsselis allkirjastatud rahvusvahelise kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi konventsiooni harmoneeritud süsteemi rubriiki 2009 kuuluvate toodete kohta.

6.  
Kui 1. liites loetletud geograafilised tähised on homonüümsed, tagatakse kaitse igale tähisele, tingimusel et seda on kasutatud heauskselt. Lepinguosalised määravad vastastikku kindlaks otstarbekohased kasutustingimused, mille alusel eristatakse homonüümseid geograafilisi tähiseid, arvestades vajadust tagada asjaomaste tootjate õiglane kohtlemine ning pidades silmas, et tarbijaid ei eksitataks.
7.  
Kui 1. liites loetletud geograafiline tähis on homonüümne kolmanda riigi geograafilise tähisega, kohaldatakse TRIPS-lepingu artikli 23 lõiget 3.
8.  
Käesoleva lepingu sätted ei piira mingil viisil ühegi isiku õigust kasutada äritegevuses enda või oma ärialase eelkäija nime, välja arvatud juhul, kui seda nime kasutatakse viisil, mis tarbijaid eksitab.
9.  
Vastavalt käesolevale lepingule ei ole lepinguosalisel kohustust kaitsta teise lepinguosalise 1. liites loetletud geograafilisi tähiseid või traditsioonilisi märkeid, mis ei ole kaitstud või mille kaitsmine on lõpetatud nende päritoluriigis või mille kasutamisest selles riigis on loobutud.
10.  
Alates käesoleva lepingu jõustumisest ei pea lepinguosalised I liites loetletud kaitstud geograafilisi tähiseid lepinguosaliste tavakeeles enam tavapäraseks veini, piiritusjoogi või aromatiseeritud veini üldnimetuseks, nagu see on ette nähtud TRIPS-lepingu artikli 24 lõikega 6.

Artikkel 7

Traditsiooniliste märgete kaitse

1.  

2. liites loetletud ühenduse traditsioonilisi märkeid:

a) 

ei kasutata Montenegros Montenegro päritolu veini kirjeldamiseks ja esitlemiseks; ning

b) 

ei tohi Montenegros kasutada ühenduse päritolu veini kirjeldamiseks või esitlemiseks muidu, kui 2. liites loetletud päritolu ja kategooriaga veinide puhul ja nimetatud keeles ning ühenduse õigusnormidega sätestatud tingimustel.

2.  
Montenegro võtab vastavalt käesolevale lepingule kõik vajalikud meetmed artiklis 4 nimetatud ühenduse territooriumilt pärineva veini kirjeldamiseks ja esitlemiseks kasutatavate traditsiooniliste märgete kaitseks. Selleks näeb Montenegro ette asjakohased õiguslikud vahendid, et tagada tõhus kaitse ja vältida traditsiooniliste märgete kasutamist sellise veini kirjeldamiseks, millel ei ole õigust nendele traditsioonilistele märgetele, isegi kui traditsioonilistele märgetele on lisatud selliseid sõnu nagu „liik”, „tüüp”, „laad”, „imitatsioon”, „meetod” või muid selletaolisi väljendeid.
3.  

Traditsioonilise märke kaitset kohaldatakse ainult:

a) 

keele või keelte suhtes, milles see on esitatud 2. liites, ja mitte tõlkes; ning

b) 

tootekategoorias, millega seoses seda ühenduses kaitstakse, nagu on esitatud 2. liites.

4.  
Lõikes 3 ette nähtud kaitse ei mõjuta artiklit 4.

Artikkel 8

Kaubamärgid

1.  
Asjaomased riiklikud ja kohalikud lepinguosaliste ametid keelduvad registreerimast veini, piiritusjookide või aromatiseeritud veini kaubamärke, mis on identsed või sarnased nende geograafiliste tähistega või sisaldavad viidet nendele või koosnevad viitest geograafilisele tähisele, mis on kaitstud käesoleva lepingu I jaotise artikliga 4, seoses veini, piiritusjoogi või aromatiseeritud veiniga, millel ei ole nimetatud päritolu ja mis ei vasta selle veini kasutamise eeskirjadele.
2.  
Asjaomased lepinguosaliste ametid keelduvad registreerimast veini kaubamärke, mis sisaldavad viidet geograafilistele tähistele või koosnevad viitest geograafilisele tähisele, mis on kaitstud käesoleva lepinguga, kui kõnealune vein ei ole vein, millele traditsiooniline märge reserveeritud on, nagu on esitatud II liites.
3.  
Montenegro võtab vajalikud meetmed, et muuta kõiki kaubamärke nii, et neist oleks täielikult eemaldatud viited ühenduse geograafilistele tähistele, mis on kaitstud käesoleva lepingu I jaotise artikliga 4. Kõik kõnealused viited peavad olema eemaldatud hiljemalt 31. detsembriks 2008.

Artikkel 9

Eksport

Lepinguosalised võtavad kõik vajalikud meetmed tagamaks, et lepinguosalise territooriumilt pärineva veini, piiritusjookide ja aromatiseeritud veini eksportimise ja turustamise korral väljaspool kõnealuse lepinguosalise territooriumi ei kasutata teise lepinguosalise territooriumilt pärinevate toodete kirjeldamiseks ja esitlemiseks artikli 4 punktide a ja b teises taandes viidatud kaitstud geograafilisi tähiseid ja veini puhul artikli 4 punkti a taandes iii viidatud kõnealuse lepinguosalise traditsioonilisi märkeid.



II JAOTIS

RAKENDAMINE JA VASTASTIKUNE ABI PÄDEVATE AMETIASUTUSTE VAHEL NING KÄESOLEVA LEPINGU HALDAMINE

Artikkel 10

Töörühm

1.  
Loodava põllumajanduse põhitöörühma egiidi all tuleb Montenegro ja ühenduse vahelise käesoleva lepingu artikli 123 kohaselt asutada töörühm.
2.  
Töörühm hoolitseb käesoleva lepingu nõuetekohase toimimise eest ning käsitleb kõiki lepingu rakendamisega seotud küsimusi.
3.  
Töörühm võib esitada soovitusi, arutada ja esitada ettepanekuid, mis aitavad kaasa käesoleva lepingu eesmärkide saavutamisele kõigis vastastikust huvi pakkuvates küsimustes veini, piiritusjoogi ja aromatiseeritud veini sektoris. Töörühm tuleb kokku ükskõik kumma lepinguosalise taotlusel vaheldumisi – kord Euroopa Ühenduses, kord Montenegros – lepinguosaliste vastastikkusel kokkuleppel määratud ajal ja kohas.

Artikkel 11

Lepinguosaliste ülesanded

1.  
Lepinguosalised peavad kas otse või artiklis 10 nimetatud töörühma kaudu ühendust kõikides käesoleva lepingu rakendamise ja toimimisega seotud küsimustes.
2.  
Montenegro määrab oma esindajaks Põllumajandus-, Metsandus- ja Veeressursi Ministeeriumi. ühendus määrab oma esindajaks Euroopa Komisjoni põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi. Lepinguosaline teavitab teist lepinguosalist esindaja muutmisest.
3.  
Esindaja tagab kõigi käesoleva lepingu rakendamise eest vastutavate asutuste tegevuse kooskõlastatuse.
4.  

Osalised:

a) 

muudavad mõlemad käesoleva lepingu artiklis 4 osutatud nimekirju stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitee otsusega, et võtta arvesse kõiki muudatusi lepinguosaliste õigusnormides;

b) 

otsustavad mõlemad stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitee otsusega, et käesoleva lepingu liiteid tuleks muuta. Liited loetakse muudetuks olenevalt asjaoludest kas lepinguosaliste kirjavahetuses nimetatud kuupäevast või töörühma otsuse tegemise kuupäevast;

c) 

kehtestavad vastastikusel kokkuleppel artikli 6 lõikes 4 osutatud kasutustingimused;

d) 

teavitavad üksteist kavatsusest võtta vastu uusi määrusi või teha muudatusi olemasolevates avalikkusele huvi pakkuvates määrustes, näiteks tervise- või tarbijakaitsega seotud valdkonnas, millel on mõju veini, piiritusjookide või aromatiseeritud veini sektorile;

e) 

teavitavad üksteist kõigist käesoleva lepingu rakendamisega seotud õiguslikest, haldusalastest ja juriidilistest otsustest ning nende otsuste alusel vastuvõetud meetmetest.

Artikkel 12

Käesoleva lepingu kohaldamine ja toimimine

Lepinguosalised määravad kindlaks 3. liites sätestatud kontaktpunktid, kes vastutavad käesoleva lepingu kohaldamise ja toimimise eest.

Artikkel 13

Jõustamine ja lepinguosaliste vaheline vastastikune abi

1.  
Kui veini, piiritusjoogi või aromatiseeritud veini kirjeldus või esitlus, eelkõige märgistusel, ametlikes ja kaubanduslikes dokumentides või reklaamis rikub käesolevat lepingut, kohaldavad lepinguosalised vajalikke haldusmeetmeid ja/või algatavad õigusliku menetluse kõlvatu konkurentsiga võitlemiseks või muul viisil kaitstud nimetuse ebaõige kasutamise vältimiseks.
2.  

Lõikes 1 nimetatud meetmed ja menetlused on kohaldatavad eelkõige:

a) 

kui käesoleva lepinguga kaitstud veini, piiritusjookide ja aromatiseeritud veiniga seotud kirjeldusi või kirjelduste, nimetuste, teksti või illustratsioonide tõlkeid kasutatakse otseselt või kaudselt viisil, mis annab vale- või eksitavat teavet veini, piiritusjoogi või aromatiseeritud veini päritolu, omaduste või kvaliteedi kohta;

b) 

kui pakendina kasutatakse mahuteid, mis on veini päritolu suhtes eksitavad.

3.  

Kui ühel lepinguosalistest on põhjust kahelda, et:

a) 

artiklis 2 määratletud vein, piiritusjook või aromatiseeritud vein, millega kaubeldakse Montenegros või ühenduses, ei vasta eeskirjadele, mis reguleerivad veini, piiritusjoogi või aromatiseeritud veini sektorit ühenduses või Montenegros, või käesolevale lepingule; ning

b) 

kõnealune rikkumine on eelkõige teise lepinguosalise huvides ja võib kaasa tuua haldusmeetmete võtmise ja/või kohtumenetluse,

teavitab ta sellest viivitamata teise lepinguosalise esindajat.

4.  
Vastavalt lõikele 3 antav teave sisaldab üksikasju nende eeskirjade rikkumise kohta, mis reguleerivad veini, piiritusjoogi või aromatiseeritud veini sektorit lepinguosalise territooriumil, ja/või käesoleva lepingu rikkumise kohta ning nendega koos edastatakse ametlikud, kaubanduslikud või muud asjakohased dokumendid üksikasjadega kõigi haldusmeetmete või kohtumenetluste kohta, mida võib vajaduse korral võtta.

Artikkel 14

Konsulteerimine

1.  
Lepinguosalised konsulteerivad, kui üks neist arvab, et teine ei ole suutnud täita mõnd käesolevast lepingust tulenevat kohustust.
2.  
Lepinguosaline, kes taotleb konsultatsioone, esitab teisele lepinguosalisele kõik andmed, mis on vajalikud kõnealuse juhtumi üksikasjalikuks läbivaatamiseks.
3.  
Kui mis tahes viivitus võiks ohustada inimeste tervist või kahjustada pettuste vältimiseks võetud meetmete tõhusust, võib asjakohaseid ajutisi kaitsemeetmeid võtta eelnevate konsultatsioonideta, tingimusel et konsultatsioonid peetakse kohe pärast nimetatud meetmete võtmist.
4.  
Kui lepinguosalised ei ole pärast lõigetes 1 ja 3 sätestatud konsulteerimist jõudnud kokkuleppele, võib see lepinguosaline, kes taotles konsulteerimist või kes võttis lõikes 3 osutatud meetmed, võtta asjakohased meetmed vastavalt käesoleva lepingu artiklile 129, et käesolevat lepingut oleks võimalik nõuetekohaselt kohaldada.



III JAOTIS

ÜLDSÄTTED

Artikkel 15

Väikeste koguste transiit

I.  

Käesolevat lepingut ei kohaldata veinile, piiritusjookidele ja aromatiseeritud veinile, mis:

a) 

viiakse transiitveosena läbi ühe lepinguosalise territooriumi või

b) 

on pärit ühe lepinguosalise territooriumilt ja mida lepinguosalised saadavad teineteisele väikestes kogustes II lõikes kehtestatud tingimustel ja korras.

II.  

Veini, piiritusjoogi ja aromatiseeritud veini puhul loetakse väikesteks kogusteks järgmisi tooteid:

1. 

kuni 5-liitristes ühekorrasulguriga suletud märgistatud mahutites kogused, kui transporditav üldkogus (olenemata sellest, kas tegemist on eraldi saadetistega või mitte) ei ületa 50 liitrit;

2. 
a) 

reisijate isiklikus pagasis sisalduvad kogused, kui need kogused ei ületa 30 liitrit;

b) 

kogused, mis saadetakse saadetistena ühelt eraisikult teisele kogustes, mis ei ületa 30 liitrit;

c) 

kogused, mis moodustavad osa kolivate üksikisikute varast;

d) 

kuni ühe hektoliitrised kogused, mida imporditakse teaduslike või tehniliste katsete tegemiseks;

e) 

diplomaatiliste-, konsulaar- ja muude selliste asutuste jaoks ettenähtud kogused, mida imporditakse tollivabade soodustuste raames;

f) 

kogused, mida hoitakse pardavarudena rahvusvaheliste transpordivahendite pardal.

Punktis 1 osutatud erandjuhtum ei tohi esineda koos ühe või mitme punktis 2 osutatud erandjuhtumiga.

Artikkel 16

Olemasolevate varude turustamine

1.  
Veini, piiritusjooke ja aromatiseeritud veini, mis on käesoleva lepingu jõustumise ajaks toodetud, valmistatud, kirjeldatud ja esitatud kooskõlas lepinguosaliste riiklike õigusnormidega, kuid mis keelatakse käesoleva lepinguga, võib müüa kuni varude ammendumiseni.
2.  
Kui lepinguosalised ei ole sätestanud teisiti, võib käesoleva lepinguga kooskõlas toodetud, valmistatud, kirjeldatud ja esitletud veini, piiritusjooke ja aromatiseeritud veini, mille tootmine, valmistamine, kirjeldamine ja esitlemine ei ole enam lepingu muutmise tõttu sellega kooskõlas, turustada kuni varude ammendumiseni.

1. LIIDE

KAITSTUD NIMETUSTE LOETELU

(nagu viidatud protokolli nr 2 II lisa artiklites 4 ja 6)

A-OSA: ÜHENDUSES

a)   ÜHENDUSE PÄRITOLU VEINID

AUSTRIA

1.   Määratletud piirkondades valmistatud kvaliteetveinid



Määratletud piirkonnad

Burgenland

Carnuntum

Donauland

Kamptal

Kärnten

Kremstal

Mittelburgenland

Neusiedlersee

Neusiedlersee-Hügelland

Niederösterreich

Oberösterreich

Salzburg

Steiermark

Südburgenland

Süd-Oststeiermark

Südsteiermark

Thermenregion

Tirol

Traisental

Vorarlberg

Wachau

Weinviertel

Weststeiermark

Wien

2.   Geograafilise tähisega lauaveinid



Bergland

Steirerland

Weinland

Wien

BELGIA

1.   Määratletud piirkondades valmistatud kvaliteetveinid



Määratletud piirkondade nimed

Côtes de Sambre et Meuse

Hagelandse Wijn

Haspengouwse Wijn

Heuvellandse wijn

Vlaamse mousserende kwaliteitswijn

2.   Geograafilise tähisega lauaveinid



Vin de pays des jardins de Wallonie

Vlaamse landwijn

BULGAARIA

1.   Määratletud piirkondades valmistatud kvaliteetveinid



Määratletud piirkonnad

Асеновград (Asenovgrad)

Черноморски район (Black Sea Region)

Брестник (Brestnik)

Драгоево (Dragoevo)

Евксиноград (Evksinograd)

Хан Крум (Han Krum)

Хърсово (Harsovo)

Хасково (Haskovo)

Хисаря (Hisarya)

Ивайловград (Ivaylovgrad)

Карлово (Karlovo)

Карнобат (Karnobat)

Ловеч (Lovech)

Лозица (Lozitsa)

Лом (Lom)

Любимец (Lyubimets)

Лясковец (Lyaskovets)

Мелник (Melnik)

Монтана (Montana)

Нова Загора (Nova Zagora)

Нови Пазар (Novi Pazar)

Ново село (Novo Selo)

Оряховица (Oryahovitsa)

Павликени (Pavlikeni)

Пазарджик (Pazardjik)

Перущица (Perushtitsa)

Плевен (Pleven)

Пловдив (Plovdiv)

Поморие (Pomorie)

Русе (Ruse)

Сакар (Sakar)

Сандански (Sandanski)

Септември (Septemvri)

Шивачево (Shivachevo)

Шумен (Shumen)

Славянци (Slavyantsi)

Сливен (Sliven)

Южно Черноморие (Southern Black Sea Coast)

Стамболово (Stambolovo)

Стара Загора (Stara Zagora)

Сухиндол (Suhindol)

Сунгурларе (Sungurlare)

Свищов (Svishtov)

Долината на Струма (Struma valley)

Търговище (Targovishte)

Върбица (Varbitsa)

Варна (Varna)

Велики Преслав (Veliki Preslav)

Видин (Vidin)

Враца (Vratsa)

Ямбол (Yambol)

2.   Geograafilise tähisega lauaveinid



Дунавска равнина (Danube Plain)

Тракийска низина (Thracian Lowlands)

KÜPROS

1.   Määratletud piirkondades valmistatud kvaliteetveinid



Kreeka keeles

Inglise keeles

Määratletud piirkonnad

Alampiirkonnad

(millele võib eelneda määratletud piirkonna nimi)

Määratletud piirkonnad

Alampiirkonnad

(millele võib eelneda määratletud piirkonna nimi)

Κουμανδαρία

 

Commandaria

 

Λαόνα Ακάμα

 

Laona Akama

 

Βουνί Παναγιάς – Αμπελίτης

 

Vouni Panayia – Ambelitis

 

Πιτσιλιά

 

Pitsilia

 

Κρασοχώρια Λεμεσού 

Αφάμης või Λαόνα

Krasohoria Lemesou 

Afames või Laona

2.   Geograafilise tähisega lauaveinid



Kreeka keeles

Inglise keeles

Λεμεσός

Lemesos

Πάφος

Pafos

Λευκωσία

Lefkosia

Λάρνακα

Larnaka

TŠEHHI

1.   Määratletud piirkondades valmistatud kvaliteetveinid



Määratletud piirkonnad

(millele võib järgneda alampiirkonna nimi)

Alampiirkonnad

(millele võib järgneda viinamarjakasvatusega tegeleva omavalitsusüksuse nimi ja/või viinamarjaistanduse nimi)

čechy 

litoměřická

mělnická

Morava 

mikulovská

slovácká

velkopavlovická

znojemská

2.   Geograafilise tähisega lauaveinid



české zemské víno

moravské zemské víno

PRANTSUSMAA

1.   Määratletud piirkondades valmistatud kvaliteetveinid



Alsace Grand Cru, millele järgneb väiksema geograafilise üksuse nimi

Alsace, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi

Alsace või Vin d'Alsace, millele võib järgneda „Edelzwicker” või viinamarjasordi ja/või väiksema geograafilise üksuse nimi

Ajaccio

Aloxe-Corton

Anjou, millele võib järgneda Val de Loire või Coteaux de la Loire, või Villages Brissac

Anjou, millele võib järgneda„Gamay”, „Mousseux” või „Villages”

Arbois

Arbois Pupillin

Auxey-Duresses või Auxey-Duresses Côte de Beaune või Auxey-Duresses Côte de Beaune-Villages

Bandol

Banyuls

Barsac

Bâtard-Montrachet

Béarn või Béarn Bellocq

Beaujolais Supérieur

Beaujolais, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi

Beaujolais-Villages

Beaumes-de-Venise, millele võib eelneda „Muscat de”

Beaune

Bellet või Vin de Bellet

Bergerac

Bienvenues Bâtard-Montrachet

Blagny

Blanc Fumé de Pouilly

Blanquette de Limoux

Blaye

Bonnes Mares

Bonnezeaux

Bordeaux Côtes de Francs

Bordeaux Haut-Benauge

Bordeaux, millele võib järgneda „Clairet” või „Supérieur” või „Rosé” või „mousseux”

Bourg

Bourgeais

Bourgogne, millele võib järgneda „Clairet” või „Rosé” või väiksema geograafilise üksuse nimi

Bourgogne Aligoté

Bourgueil

Bouzeron

Brouilly

Buzet

Cabardès

Cabernet d’Anjou

Cabernet de Saumur

Cadillac

Cahors

Canon-Fronsac

Cap Corse, millele eelneb „Muscat de”

Cassis

Cérons

Chablis Grand Cru, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi

Chablis, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi

Chambertin

Chambertin Clos de Bèze

Chambolle-Musigny

Champagne

Chapelle-Chambertin

Charlemagne

Charmes-Chambertin

Chassagne-Montrachet või Chassagne-Montrachet Côte de Beaune või Chassagne-Montrachet Côte de

Beaune-Villages

Château Châlon

Château Grillet

Châteaumeillant

Châteauneuf-du-Pape

Châtillon-en-Diois

Chenas

Chevalier-Montrachet

Cheverny

Chinon

Chiroubles

Chorey-lès-Beaune või Chorey-lès-Beaune Côte de Beaune või Chorey-lès-Beaune Côte de Beaune-Villages

Clairette de Bellegarde

Clairette de Die

Clairette du Languedoc, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi

Clos de la Roche

Clos de Tart

Clos des Lambrays

Clos Saint-Denis

Clos Vougeot

Collioure

Condrieu

Corbières, millele võib järgneda Boutenac

Cornas

Corton

Corton-Charlemagne

Costières de Nîmes

Côte de Beaune, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi

Côte de Beaune-Villages

Côte de Brouilly

Côte de Nuits

Côte Roannaise

Côte Rôtie

Coteaux Champenois, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi

Coteaux d’Aix-en-Provence

Coteaux d'Ancenis, millele võib järgneda viinamarjasordi nimetus

Coteaux de Die

Coteaux de l’Aubance

Coteaux de Pierrevert

Coteaux de Saumur

Coteaux du Giennois

Coteaux du Languedoc Picpoul de Pinet

Coteaux du Languedoc, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi

Coteaux du Layon või Coteaux du Layon Chaume

Coteaux du Layon, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi

Coteaux du Loir

Coteaux du Lyonnais

Coteaux du Quercy

Coteaux du Tricastin

Coteaux du Vendômois

Coteaux Varois

Côte-de-Nuits-Villages

Côtes Canon-Fronsac

Côte d’Auvergne, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi

Côte de Beaune, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi

Côtes de Bergerac

Côtes de Blaye

Côtes de Bordeaux Saint-Macaire

Côtes de Bourg

Côtes de Brulhois

Côtes de Castillon

Côtes de Duras

Côtes de la Malepère

Côtes de Millau

Côtes de Montravel

Côtes de Provence, millele võib järgneda Sainte Victoire

Côtes de Saint-Mont

Côtes de Toul

Côtes du Frontonnais, millele võib järgneda Fronton või Villaudric

Côtes du Jura

Côtes du Lubéron

Côtes du Marmandais

Côtes du Rhône

Côtes du Rhône Villages, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi

Côtes du Roussillon

Côtes du Roussillon Villages, millele võivad järgneda järgmised omavalitsusüksused Caramany või Latour de France või Les Aspres või Lesquerde või Tautavel

Côtes du Ventoux

Côtes du Vivarais

Cour-Cheverny

Crémant d’Alsace

Crémant de Bordeaux

Crémant de Bourgogne

Crémant de Die

Crémant de Limoux

Crémant de Loire

Crémant du Jura

Crépy

Criots Bâtard-Montrachet

Crozes Ermitage

Crozes-Hermitage

Echezeaux

Entre-Deux-Mers või Entre-Deux-Mers Haut-Benauge

Ermitage

Faugères

Fiefs Vendéens, millele võib järgneda „lieu-dit” Mareuil või Brem või Vix või Pissotte

Fitou

Fixin

Fleurie

Floc de Gascogne

Fronsac

Frontignan

Gaillac

Gaillac Premières Côtes

Gevrey-Chambertin

Gigondas

Givry

Grand Roussillon

Grands Echezeaux

Graves

Graves de Vayres

Griotte-Chambertin

Gros Plant du Pays Nantais

Haut Poitou

Haut-Médoc

Haut-Montravel

Hermitage

Irancy

Irouléguy

Jasnières

Juliénas

Jurançon

L’Etoile

La Grande Rue

Ladoix või Ladoix Côte de Beaune või Ladoix Côte de beaune-Villages

Lalande de Pomerol

Languedoc, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi

Latricières-Chambertin

Les-Baux-de-Provence

Limoux

Lirac

Listrac-Médoc

Loupiac

Lunel, millele võib eelneda „Muscat de”

Lussac Saint-Émilion

Mâcon või Pinot-Chardonnay-Macôn

Mâcon, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi

Mâcon-Villages

Macvin du Jura

Madiran

Maranges Côte de Beaune või Maranges Côtes de Beaune-Villages

Maranges, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi

Marcillac

Margaux

Marsannay

Maury

Mazis-Chambertin

Mazoyères-Chambertin

Médoc

Menetou Salon, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi

Mercurey

Meursault või Meursault Côte de Beaune või Meursault Côte de Beaune-Villages

Minervois

Minervois-la-Livinière

Mireval

Monbazillac

Montagne Saint-Émilion

Montagny

Monthélie või Monthélie Côte de Beaune või Monthélie Côte de Beaune-Villages

Montlouis, millele võib järgneda „mousseux” or „pétillant”

Montrachet

Montravel

Morey-Saint-Denis

Morgon

Moselle

Moulin-à-Vent

Moulis

Moulis-en-Médoc

Muscadet

Muscadet Coteaux de la Loire

Muscadet Côtes de Grandlieu

Muscadet Sèvre-et-Maine

Musigny

Néac

Nuits

Nuits-Saint-Georges

Orléans

Orléans-Cléry

Pacherenc du Vic-Bilh

Palette

Patrimonio

Pauillac

Pécharmant

Pernand-Vergelesses või Pernand-Vergelesses Côte de Beaune või Pernand-Vergelesses Côte de Beaune-Villages

Pessac-Léognan

Petit Chablis, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi

Pineau des Charentes

Pinot-Chardonnay-Macôn

Pomerol

Pommard

Pouilly Fumé

Pouilly-Fuissé

Pouilly-Loché

Pouilly-sur-Loire

Pouilly-Vinzelles

Premières Côtes de Blaye

Premières Côtes de Bordeaux, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi

Puisseguin Saint-Émilion

Puligny-Montrachet või Puligny-Montrachet Côte de Beaune või Puligny-Montrachet Côte de Beaune-Villages

Quarts-de-Chaume

Quincy

Rasteau

Rasteau Rancio

Régnié

Reuilly

Richebourg

Rivesaltes, millele võib eelneda „Muscat de”

Rivesaltes Rancio

Romanée (La)

Romanée Conti

Romanée Saint-Vivant

Rosé des Riceys

Rosette

Roussette de Savoie, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi

Roussette du Bugey, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi

Ruchottes-Chambertin

Rully

Saint Julien

Saint-Amour

Saint-Aubin või Saint-Aubin Côte de Beaune või Saint-Aubin Côte de Beaune-Villages

Saint-Bris

Saint-Chinian

Sainte-Croix-du-Mont

Sainte-Foy Bordeaux

Saint-Émilion

Saint-Emilion Grand Cru

Saint-Estèphe

Saint-Georges Saint-Émilion

Saint-Jean-de-Minervois, millele võib eelneda „Muscat de”

Saint-Joseph

Saint-Nicolas-de-Bourgueil

Saint-Péray

Saint-Pourçain

Saint-Romain või Saint-Romain Côte de Beaune või Saint-Romain Côte de Beaune-Villages

Saint-Véran

Sancerre

Santenay või Santenay Côte de Beaune või Santenay Côte de Beaune-Villages

Saumur Champigny

Saussignac

Sauternes

Savennières

Savennières-Coulée-de-Serrant

Savennières-Roche-aux-Moines

Savigny või Savigny-lès-Beaune

Seyssel

Tâche (La)

Tavel

Thouarsais

Touraine Amboise

Touraine Azay-le-Rideau

Touraine Mesland

Touraine Noble Joue

Touraine, millele võib järgneda „mousseux” or „pétillant”

Tursan

Vacqueyras

Valençay

Vin d’Entraygues et du Fel

Vin d’Estaing

Vin de Corse, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi

Vin de Lavilledieu

Vin de Savoie või Vin de Savoie-Ayze, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi

Vin du Bugey, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi

Vin Fin de la Côte de Nuits

Viré Clessé

Volnay

Volnay Santenots

Vosne-Romanée

Vougeot

Vouvray, millele võib järgneda „mousseux” or „pétillant”

2.   Geograafilise tähisega lauaveinid



Vin de pays de l’Agenais

Vin de pays d’Aigues

Vin de pays de l’Ain

Vin de pays de l’Allier

Vin de pays d’Allobrogie

Vin de pays des Alpes de Haute-Provence

Vin de pays des Alpes Maritimes

Vin de pays de l’Ardèche

Vin de pays d’Argens

Vin de pays de l’Ariège

Vin de pays de l’Aude

Vin de pays de l’Aveyron

Vin de pays des Balmes dauphinoises

Vin de pays de la Bénovie

Vin de pays du Bérange

Vin de pays de Bessan

Vin de pays de Bigorre

Vin de pays des Bouches du Rhône

Vin de pays du Bourbonnais

Vin de pays du Calvados

Vin de pays de Cassan

Vin de pays Cathare

Vin de pays de Caux

Vin de pays de Cessenon

Vin de pays des Cévennes, millele võib järgneda Mont Bouquet

Vin de pays Charentais, millele võib järgneda Ile de Ré või Ile d’Oléron või Saint-Sornin

Vin de pays de la Charente

Vin de pays des Charentes-Maritimes

Vin de pays du Cher

Vin de pays de la Cité de Carcassonne

Vin de pays des Collines de la Moure

Vin de pays des Collines rhodaniennes

Vin de pays du Comté de Grignan

Vin de pays du Comté tolosan

Vin de pays des Comtés rhodaniens

Vin de pays de la Corrèze

Vin de pays de la Côte Vermeille

Vin de pays des coteaux charitois

Vin de pays des coteaux d’Enserune

Vin de pays des coteaux de Besilles

Vin de pays des coteaux de Cèze

Vin de pays des coteaux de Coiffy

Vin de pays des coteaux Flaviens

Vin de pays des coteaux de Fontcaude

Vin de pays des coteaux de Glanes

Vin de pays des coteaux de l’Ardèche

Vin de pays des coteaux de l’Auxois

Vin de pays des coteaux de la Cabrerisse

Vin de pays des coteaux de Laurens

Vin de pays des coteaux de Miramont

Vin de pays des coteaux de Montélimar

Vin de pays des coteaux de Murviel

Vin de pays des coteaux de Narbonne

Vin de pays des coteaux de Peyriac

Vin de pays des coteaux des Baronnies

Vin de pays des coteaux du Cher et de l’Arnon

Vin de pays des coteaux du Grésivaudan

Vin de pays des coteaux du Libron

Vin de pays des coteaux du Littoral Audois

Vin de pays des coteaux du Pont du Gard

Vin de pays des coteaux du Salagou

Vin de pays des coteaux de Tannay

Vin de pays des coteaux du Verdon

Vin de pays des coteaux et terrasses de Montauban

Vin de pays des côtes catalanes

Vin de pays des côtes de Gascogne

Vin de pays des côtes de Lastours

Vin de pays des côtes de Montestruc

Vin de pays des côtes de Pérignan

Vin de pays des côtes de Prouilhe

Vin de pays des côtes de Thau

Vin de pays des côtes de Thongue

Vin de pays des côtes du Brian

Vin de pays des côtes de Ceressou

Vin de pays des côtes du Condomois

Vin de pays des côtes du Tarn

Vin de pays des côtes du Vidourle

Vin de pays de la Creuse

Vin de pays de Cucugnan

Vin de pays des Deux-Sèvres

Vin de pays de la Dordogne

Vin de pays du Doubs

Vin de pays de la Drôme

Vin de pays Duché d’Uzès

Vin de pays de Franche-Comté, millelele võib järgneda Coteaux de Champlitte

Vin de pays du Gard

Vin de pays du Gers

Vin de pays des Hautes-Alpes

Vin de pays de la Haute-Garonne

Vin de pays de la Haute-Marne

Vin de pays des Hautes-Pyrénées

Vin de pays d’Hauterive, millele võib järgneda Val d’Orbieu või Coteaux du Termenès või Côtes de Lézignan

Vin de pays de la Haute-Saône

Vin de pays de la Haute-Vienne

Vin de pays de la Haute vallée de l’Aude

Vin de pays de la Haute vallée de l’Orb

Vin de pays des Hauts de Badens

Vin de pays de l’Hérault

Vin de pays de l’Ile de Beauté

Vin de pays de l’Indre et Loire

Vin de pays de l’Indre

Vin de pays de l’Isère

Vin de pays du Jardin de la France, millele võib järgneda Marches de Bretagne või Pays de Retz

Vin de pays des Landes

Vin de pays de Loire-Atlantique

Vin de pays du Loir et Cher

Vin de pays du Loiret

Vin de pays du Lot

Vin de pays du Lot et Garonne

Vin de pays des Maures

Vin de pays de Maine et Loire

Vin de pays de la Mayenne

Vin de pays de Meurthe-et-Moselle

Vin de pays de la Meuse

Vin de pays du Mont Baudile

Vin de pays du Mont Caume

Vin de pays des Monts de la Grage

Vin de pays de la Nièvre

Vin de pays d’Oc

Vin de pays du Périgord, millele võib järgneda Vin de Domme

Vin de pays des Portes de Méditerranée

Vin de pays de la Principauté d’Orange

Vin de pays du Puy de Dôme

Vin de pays des Pyrénées-Atlantiques

Vin de pays des Pyrénées-Orientales

Vin de pays des Sables du Golfe du Lion

Vin de pays de la Sainte Baume

Vin de pays de Saint Guilhem-le-Désert

Vin de pays de Saint-Sardos

Vin de pays de Sainte Marie la Blanche

Vin de pays de Saône et Loire

Vin de pays de la Sarthe

Vin de pays de Seine et Marne

Vin de pays du Tarn

Vin de pays du Tarn et Garonne

Vin de pays des Terroirs landais, millele võib järgneda Coteaux de Chalosse või Côtes de L’Adour või Sables Fauves või Sables de l’Océan

Vin de pays de Thézac-Perricard

Vin de pays du Torgan

Vin de pays d’Urfé

Vin de pays du Val de Cesse

Vin de pays du Val de Dagne

Vin de pays du Val de Montferrand

Vin de pays de la Vallée du Paradis

Vin de pays du Var

Vin de pays du Vaucluse

Vin de pays de la Vaunage

Vin de pays de la Vendée

Vin de pays de la Vicomté d’Aumelas

Vin de pays de la Vienne

Vin de pays de la Vistrenque

Vin de pays de l’Yonne

SAKSAMAA

1.   Määratletud piirkondades valmistatud kvaliteetveinid



Määratletud piirkondade nimed

(millele võib järgneda alampiirkonna nimi)

Alampiirkonnad

Ahr 

Walporzheim /Ahrtal

Baden 

Badische Bergstraße

Bodensee

Breisgau

Kaiserstuhl

Kraichgau

Markgräflerland

Ortenau

Tauberfranken

Tuniberg

Franken 

Maindreieck

Mainviereck

Steigerwald

Hessische Bergstraße 

Starkenburg

Umstadt

Mittelrhein 

Loreley

Siebengebirge

Mosel-Saar-Ruwer või Mosel või Saar või Ruwer 

Bernkastel

Burg Cochem

Moseltor

Obermosel

Ruwertal

Saar

Nahe 

Nahetal

Pfalz 

Mittelhaardt Deutsche Weinstraße

Südliche Weinstraße

Rheingau 

Johannisberg

Rheinhessen 

Bingen

Nierstein

Wonnegau

Saale-Unstrut 

Mansfelder Seen

Schloß Neuenburg

Thüringen

Sachsen 

Elstertal

Meißen

Württemberg 

Bayerischer Bodensee

Kocher-Jagst-Tauber

Oberer Neckar

Remstal-Stuttgart

Württembergischer Bodensee

Württembergisch Unterland

2.   Geograafilise tähisega lauaveinid



Landwein

Tafelwein

Ahrtaler Landwein

Albrechtsburg

Badischer Landwein

Bayern

Bayerischer Bodensee-Landwein

Burgengau

Landwein Main

Donau

Landwein der Mosel

Lindau

Landwein der Ruwer

Main

Landwein der Saar

Mosel

Mecklenburger Landwein

Neckar

Mitteldeutscher Landwein

Oberrhein

Nahegauer Landwein

Rhein

Pfälzer Landwein

Rhein-Mosel

Regensburger Landwein

Römertor

Rheinburgen-Landwein

Stargarder Land

Rheingauer Landwein

 

Rheinischer Landwein

 

Saarländischer Landwein der Mosel

 

Sächsischer Landwein

 

Schwäbischer Landwein

 

Starkenburger Landwein

 

Taubertäler Landwein

 

KREEKA

1.   Määratletud piirkondades valmistatud kvaliteetveinid



Määratletud piirkonnad

Kreeka keeles

Inglise keeles

Σάμος

Samos

Μοσχάτος Πατρών

Moschatos Patra

Μοσχάτος Ρίου – Πατρών

Moschatos Riou Patra

Μοσχάτος Κεφαλληνίας

Moschatos Kephalinia

Μοσχάτος Λήμνου

Moschatos Lemnos

Μοσχάτος Ρόδου

Moschatos Rhodos

Μαυροδάφνη Πατρών

Mavrodafni Patra

Μαυροδάφνη Κεφαλληνίας

Mavrodafni Kephalinia

Σητεία

Sitia

Νεμέα

Nemea

Σαντορίνη

Santorini

Δαφνές

Dafnes

Ρόδος

Rhodos

Νάουσα

Naoussa

Ρομπόλα Κεφαλληνίας

Robola Kephalinia

Ραψάνη

Rapsani

Μαντινεία

Mantinia

Μεσενικόλα

Mesenicola

Πεζά

Peza

Αρχάνες

Archanes

Πάτρα

Patra

Ζίτσα

Zitsa

Αμύνταιο

Amynteon

Γουμένισσα

Goumenissa

Πάρος

Paros

Λήμνος

Lemnos

Αγχίαλος

Anchialos

Πλαγιές Μελίτωνα

Slopes of Melitona

2.   Geograafilise tähisega lauaveinid



Kreeka keeles

Inglise keeles

Ρετσίνα Μεσογείων, millele võib järgneda Αττικής

Retsina of Mesogia, millele võib järgneda Attika

Ρετσίνα Κρωπίας või Ρετσίνα Κορωπίου, millele võib järgneda Αττικής

Retsina of Kropia või Retsina Koropi, millele võib järgneda Attika

Ρετσίνα Μαρκοπούλου, millele võib järgneda Αττικής

Retsina of Markopoulou, millele võib järgneda Attika

Ρετσίνα Μεγάρων, millele võib järgneda Αττικής

Retsina of Megara, millele võib järgneda Attika

Ρετσίνα Παιανίας või Ρετσίνα Λιοπεσίου, millele võib järgneda Αττικής

Retsina of Peania või Retsina of Liopesi, millele võib järgneda Attika

Ρετσίνα Παλλήνης, millele võib järgneda Αττικής

Retsina of Pallini, millele võib järgneda Attika

Ρετσίνα Πικερμίου, millele võib järgneda Αττικής

Retsina of Pikermi, millele võib järgneda Attika

Ρετσίνα Σπάτων, millele võib järgneda Αττικής

Retsina of Spata, millele võib järgneda Attika

Ρετσίνα Θηβών, millele võib järgneda Βοιωτίας

Retsina of Thebes, millele võib järgneda Viotias

Ρετσίνα Γιάλτρων, millele võib järgneda Ευβοίας

Retsina of Gialtra, millele võib järgneda Evvia

Ρετσίνα Καρύστου, millele võib järgneda Ευβοίας

Retsina of Karystos, millele võib järgneda Evvia

Ρετσίνα Χαλκίδας, millele võib järgneda Ευβοίας

Retsina of Halkida, millele võib järgneda Evvia

Βερντεα Ζακύνθου

Verntea Zakynthou

Αγιορείτικος Τοπικός Οίνος

Regional wine of Mount Athos Agioritikos

Τοπικός Οίνος Αναβύσσου

Regional wine of Anavyssos

Αττικός Τοπικός Οίνος

Regional wine of Attiki-Attikos

Τοπικός Οίνος Βίλιτσας

Regional wine of Vilitsa

Τοπικός Οίνος Γρεβενών

Regional wine of Grevena

Τοπικός Οίνος Δράμας

Regional wine of Drama

Δωδεκανησιακός Τοπικός Οίνος

Regional wine of Dodekanese - Dodekanissiakos

Τοπικός Οίνος Επανομής

Regional wine of Epanomi

Ηρακλειώτικος Τοπικός Οίνος

Regional wine of Heraklion - Herakliotikos

Θεσσαλικός Τοπικός Οίνος

Regional wine of Thessalia - Thessalikos

Θηβαϊκός Τοπικός Οίνος

Regional wine of Thebes - Thivaikos

Τοπικός Οίνος Κισσάμου

Regional wine of Kissamos

Τοπικός Οίνος Κρανιάς

Regional wine of Krania

Κρητικός Τοπικός Οίνος

Regional wine of Crete - Kritikos

Λασιθιώτικος Τοπικός Οίνος

Regional wine of Lasithi - Lasithiotikos

Μακεδονικός Τοπικός Οίνος

Regional wine of Macedonia - Macedonikos

Τοπικός Οίνος Νέας Μεσήμβριας

Regional wine of Nea Messimvria

Μεσσηνιακός Τοπικός Οίνος

Regional wine of Messinia - Messiniakos

Παιανίτικος Τοπικός Οίνος

Regional wine of Peanea

Παλληνιώτικος Τοπικός Οίνος

Regional wine of Pallini - Palliniotikos

Πελοποννησιακός Τοπικός Οίνος

Regional wine of Peloponnese - Peloponnisiakos

Τοπικός Οίνος Πλαγιές Αμπέλου

Regional wine of Slopes of Ambelos

Τοπικός Οίνος Πλαγιές Βερτίσκου

Regional wine of Slopes of Vertiskos

Τοπικός Οίνος Πλαγιών Κιθαιρώνα

Regional wine of Slopes of Kitherona

Κορινθιακός Τοπικός Οίνος

Regional wine of Korinthos - Korinthiakos

Τοπικός Οίνος Πλαγιών Πάρνηθας

Regional wine of Slopes of Parnitha

Τοπικός Οίνος Πυλίας

Regional wine of Pylia

Τοπικός Οίνος Τριφυλίας

Regional wine of Trifilia

Τοπικός Οίνος Τυρνάβου

Regional wine of Tyrnavos

ΤοπικόςΟίνος Σιάτιστας

Regional wine of Siatista

Τοπικός Οίνος Ριτσώνας Αυλίδας

Regional wine of Ritsona Avlidas

Τοπικός Οίνος Λετρίνων

Regional wine of Letrines

Τοπικός Οίνος Σπάτων

Regional wine of Spata

Toπικός Οίνος Πλαγιών Πεντελικού

Regional wine of Slopes of Pendeliko

Αιγαιοπελαγίτικος Τοπικός Οίνος

Regional wine of Aegean Sea

Τοπικός Οίνος Ληλάντιου πεδίου

Regional wine of Lilantio Pedio

Τοπικός Οίνος Μαρκόπουλου

Regional wine of Markopoulo

Τοπικός Οίνος Τεγέας

Regional wine of Tegea

Τοπικός Οίνος Αδριανής

Regional wine of Adriani

Τοπικός Οίνος Χαλικούνας

Regional wine of Halikouna

Τοπικός Οίνος Χαλκιδικής

Regional wine of Halkidiki

Καρυστινός Τοπικός Οίνος

Regional wine of Karystos - Karystinos

Τοπικός Οίνος Πέλλας

Regional wine of Pella

Τοπικός Οίνος Σερρών

Regional wine of Serres

Συριανός Τοπικός Οίνος

Regional wine of Syros - Syrianos

Τοπικός Οίνος Πλαγιών Πετρωτού

Regional wine of Slopes of Petroto

Τοπικός Οίνος Γερανείων

Regional wine of Gerania

Τοπικός Οίνος Οπούντιας Λοκρίδος

Regional wine of Opountia Lokridos

Tοπικός Οίνος Στερεάς Ελλάδας

Regional wine of Sterea Ellada

Τοπικός Οίνος Αγοράς

Regional wine of Agora

Τοπικός Οίνος Κοιλάδος Αταλάντης

Regional wine of Valley of Atalanti

Τοπικός Οίνος Αρκαδίας

Regional wine of Arkadia

Τοπικός Οίνος Παγγαίου

Regional wine of Pangeon

Τοπικός Οίνος Μεταξάτων

Regional wine of Metaxata

Τοπικός Οίνος Ημαθίας

Regional wine of Imathia

Τοπικός Οίνος Κλημέντι

Regional wine of Klimenti

Τοπικός Οίνος Κέρκυρας

Regional wine of Corfu

Τοπικός Οίνος Σιθωνίας

Regional wine of Sithonia

Τοπικός Οίνος Μαντζαβινάτων

Regional wine of Mantzavinata

Ισμαρικός Τοπικός Οίνος

Regional wine of Ismaros - Ismarikos

Τοπικός Οίνος Αβδήρων

Regional wine of Avdira

Τοπικός Οίνος Ιωαννίνων

Regional wine of Ioannina

Τοπικός Οίνος Πλαγιές Αιγιαλείας

Regional wine of Slopes of Egialia

Toπικός Οίνος Πλαγίες Αίνου

Regional wine of Slopes of Enos

Θρακικός Τοπικός Οίνος or Τοπικός Οίνος Θράκης

Regional wine of Thrace - Thrakikos or Regional wine of Thrakis

Τοπικός Οίνος Ιλίου

Regional wine of Ilion

Μετσοβίτικος Τοπικός Οίνος

Regional wine of Metsovo - Metsovitikos

Τοπικός Οίνος Κορωπίου

Regional wine of Koropi

Τοπικός Οίνος Φλώρινας

Regional wine of Florina

Τοπικός Οίνος Θαψανών

Regional wine of Thapsana

Τοπικός Οίνος Πλαγιών Κνημίδος

Regional wine of Slopes of Knimida

Ηπειρωτικός Τοπικός Οίνος

Regional wine of Epirus - Epirotikos

Τοπικός Οίνος Πισάτιδος

Regional wine of Pisatis

Τοπικός Οίνος Λευκάδας

Regional wine of Lefkada

Μονεμβάσιος Τοπικός Οίνος

Regional wine of Monemvasia - Monemvasios

Τοπικός Οίνος Βελβεντού

Regional wine of Velvendos

Λακωνικός Τοπικός Οίνος

Regional wine of Lakonia – Lakonikos

Tοπικός Οίνος Μαρτίνου

Regional wine of Martino

Aχαϊκός Tοπικός Οίνος

Regional wine of Achaia

Τοπικός Οίνος Ηλιείας

Regional wine of Ilia

Τοπικός Οίνος Θεσσαλονίκης

Regional wine of Thessaloniki

Τοπικός Οίνος Κραννώνος

Regional wine of Krannona

Τοπικός Οίνος Παρνασσού

Regional wine of Parnassos

Τοπικός Οίνος Μετεώρων

Regional wine of Meteora

Τοπικός Οίνος Ικαρίας

Regional wine of Ikaria

Τοπικός Οίνος Καστοριάς

Regional wine of Kastoria

UNGARI

1.   Määratletud piirkondades valmistatud kvaliteetveinid



Määratletud piirkonnad

Alampiirkonnad

(millele võib eelneda määratletud piirkonna nimi)

Ászár-Neszmély(-i) 

Ászár(-i)

Neszmély(-i)

Badacsony(-i)

 

Balatonboglár(-i) 

Balatonlelle(-i)

Marcali

Balatonfelvidék(-i) 

Balatonederics-Lesence(-i)

Cserszeg(-i)

Kál(-i)

Balatonfüred-Csopak(-i) 

Zánka(-i)

Balatonmelléke või Balatonmelléki 

Muravidéki

Bükkalja(-i)

 

Csongrád(-i) 

Kistelek(-i)

Mórahalom või Mórahalmi

Pusztamérges(-i)

Eger või Egri 

Debrő(-i), millele võib järgneda Andornaktálya(-i) või Demjén(-i) või Egerbakta(-i) või Egerszalók(-i) või Egerszólát(-i) või Felsőtárkány(-i) või Kerecsend(-i) või Maklár(-i) või Nagytálya(-i) või Noszvaj(-i) või Novaj(-i) või Ostoros(-i) või Szomolya(-i) või Aldebrő(-i) või Feldebrő(-i) või Tófalu(-i) või Verpelét(-i) või Kompolt(-i) või Tarnaszentmária(-i)

Etyek-Buda(-i) 

Buda(-i)

Etyek(-i)

Velence(-i)

Hajós-Baja(-i)

 

Kőszegi

 

Kunság(-i) 

Bácska(-i)

Cegléd(-i)

Duna mente või Duna menti

Izsák(-i)

Jászság(-i)

Kecskemét-Kiskunfélegyháza või Kecskemét-Kiskunfélegyházi

Kiskunhalas-Kiskunmajsa(-i)

Kiskőrös(-i)

Monor(-i)

Tisza mente või Tisza menti

Mátra(-i)

 

Mór(-i)

 

Pannonhalma (Pannonhalmi)

 

Pécs(-i) 

Versend(-i)

Szigetvár(-i)

Kapos(-i)

Szekszárd(-i)

 

Somló(-i) 

Kissomlyó-Sághegyi

Sopron(-i) 

Köszeg(-i)

Tokaj(-i) 

Abaújszántó(-i) või Bekecs(-i) või Bodrogkeresztúr(-i) või Bodrogkisfalud(-i) või Bodrogolaszi või Erdőbénye(-i) või Erdőhorváti või Golop(-i) või Hercegkút(-i) või Legyesbénye(-i) või Makkoshotyka(-i) või Mád(-i) või Mezőzombor(-i) või Monok(-i) või Olaszliszka(-i) või Rátka(-i) või Sárazsadány(-i) või Sárospatak(-i) või Sátoraljaújhely(-i) või Szegi või Szegilong(-i) või Szerencs(-i) või Tarcal(-i) või Tállya(-i) või Tolcsva(-i) või Vámosújfalu(-i)

Tolna(-i) 

Tamási

Völgység(-i)

Villány(-i) 

Siklós(-i), millele võib järgneda Kisharsány(-i) või Nagyharsány(-i) või Palkonya(-i) või Villánykövesd(-i) või Bisse(-i) või Csarnóta(-i) või Diósviszló(-i) või Harkány(-i) või Hegyszentmárton(-i) või Kistótfalu(-i) või Márfa(-i) või Nagytótfalu(-i) või Szava(-i) või Túrony(-i) või Vokány(-i)

ITAALIA

1.   Määratletud piirkondades valmistatud kvaliteetveinid



D.O.C.G. (Denominazioni di Origine Controllata e Garantita)

Albana di Romagna

Asti või Moscato d’Asti või Asti Spumante

Barbaresco

Bardolino superiore

Barolo

Brachetto d’Acqui või Acqui

Brunello di Motalcino

Carmignano

Chianti, millele võib järgneda Colli Aretini või Colli Fiorentini või Colline Pisane või Colli Senesi või Montalbano või Montespertoli või Rufina

Chianti Classico

Fiano di Avellino

Forgiano

Franciacorta

Gattinara

Gavi või Cortese di Gavi

Ghemme

Greco di Tufo

Montefalco Sagrantino

Montepulciano d’Abruzzo Colline Tramane

Ramandolo

Recioto di Soave

Sforzato di Valtellina või Sfursat di Valtellina

Soave superiore

Taurasi

Valtellina Superiore, millele võib järgneda Grumello või Inferno või Maroggia või Sassella või Stagafassli või Valgella

Vermentino di Gallura või Sardegna Vermentino di Gallura

Vernaccia di San Gimignano

Vino Nobile di Montepulciano



D.O.C. (Denominazioni di Origine Controllata)

Aglianico del Taburno või Taburno

Aglianico del Vulture

Albugnano

Alcamo või Alcamo classico

Aleatico di Gradoli

Aleatico di Puglia

Alezio

Alghero või Sardegna Alghero

Alta Langa

Alto Adige või dell' Alto Adige (Südtirol või Südtiroler), millele võivad järgneda:

— Colli di Bolzano (Bozner Leiten),

— Meranese di Collina või Meranese (Meraner Hugel või Meraner),

— Santa Maddalena (St. Magdalener),

— Terlano (Terlaner),

— Valle Isarco (Eisacktal või Eisacktaler),

— Valle Venosta (Vinschgau)

Ansonica Costa dell’Argentario

Aprilia

Arborea või Sardegna Arborea

Arcole

Assisi

Atina

Aversa

Bagnoli di Sopra või Bagnoli

Barbera d’Asti

Barbera del Monferrato

Barbera d’Alba

Barco Reale di Carmignano või Rosato di Carmignano või Vin Santo di Carmignano või Vin Santo Carmignano Occhio di Pernice

Bardolino

Bianchello del Metauro

Bianco Capena

Bianco dell’Empolese

Bianco della Valdinievole

Bianco di Custoza

Bianco di Pitigliano

Bianco Pisano di S. Torpè

Biferno

Bivongi

Boca

Bolgheri e Bolgheri Sassicaia

Bosco Eliceo

Botticino

Bramaterra

Breganze

Brindisi

Cacc’e mmitte di Lucera

Cagnina di Romagna

Caldaro (Kalterer) või Lago di Caldaro (Kalterersee), millele võib järgneda „Classico”

Campi Flegrei

Campidano di Terralba või Terralba või Sardegna Campidano di Terralba või Sardegna Terralba

Canavese

Candia dei Colli Apuani

Cannonau di Sardegna, millele võib järgneda Capo Ferrato või Oliena või Nepente di Oliena Jerzu

Capalbio

Capri

Capriano del Colle

Carema

Carignano del Sulcis või Sardegna Carignano del Sulcis

Carso

Castel del Monte

Castel San Lorenzo

Casteller

Castelli Romani

Cellatica

Cerasuolo di Vittoria

Cerveteri

Cesanese del Piglio

Cesanese di Affile või Affile

Cesanese di Olevano Romano või Olevano Romano

Cilento

Cinque Terre või Cinque Terre Sciacchetrà, millele võivad järgneda Costa de sera või Costa de Campu või Costa da Posa

Circeo

Cirò

Cisterna d’Asti

Colli Albani

Colli Altotiberini

Colli Amerini

Colli Berici, millele võib järgneda „Barbarano”

Colli Bolognesi, millele võib järgneda Colline di Riposto või Colline Marconiane või Zola Predona või Monte San Pietro või Colline di Oliveto või Terre di Montebudello või Serravalle

Colli Bolognesi Classico-Pignoletto

Colli del Trasimeno või Trasimeno

Colli della Sabina

Colli dell'Etruria Centrale

Colli di Conegliano, millele võib järgneda Refrontolo või Torchiato di Fregona

Colli di Faenza

Colli di Luni (Regione Liguria)

Colli di Luni (Regione Toscana)

Colli di Parma

Colli di Rimini

Colli di Scandiano e di Canossa

Colli d'Imola

Colli Etruschi Viterbesi

Colli Euganei

Colli Lanuvini

Colli Maceratesi

Colli Martani, millele võib järgneda Todi

Colli Orientali del Friuli, millele võib järgneda Cialla või Rosazzo

Colli Perugini

Colli Pesaresi, millele võib järgneda Focara või Roncaglia

Colli Piacentini, millele võib järgneda Vigoleno või Gutturnio või Monterosso Val d’Arda või Trebbianino Val Trebbia või Val Nure

Colli Romagna Centrale

Colli Tortonesi

Collina Torinese

Colline di Levanto

Colline Lucchesi

Colline Novaresi

Colline Saluzzesi

Collio Goriziano või Collio

Conegliano-Valdobbiadene, millele võib järgneda Cartizze

Conero

Contea di Sclafani

Contessa Entellina

Controguerra

Copertino

Cori

Cortese dell’Alto Monferrato

Corti Benedettine del Padovano

Cortona

Costa d’Amalfi, millele võib järgneda Furore või Ravello või Tramonti

Coste della Sesia

Delia Nivolelli

Dolcetto d’Acqui

Dolcetto d’Alba

Dolcetto d’Asti

Dolcetto delle Langhe Monregalesi

Dolcetto di Diano d’Alba või Diano d’Alba

Dolcetto di Dogliani Superiore või Dogliani

Dolcetto di Ovada

Donnici

Elba

Eloro, millele võib järgneda Pachino

Erbaluce di Caluso või Caluso

Erice

Esino

Est! Est!! Est!!! Di Montefiascone

Etna

Falerio dei Colli Ascolani või Falerio

Falerno del Massico

Fara

Faro

Frascati

Freisa d’Asti

Freisa di Chieri

Friuli Annia

Friuli Aquileia

Friuli Grave

Friuli Isonzo või Isonzo del Friuli

Friuli Latisana

Gabiano

Galatina

Galluccio

Gambellara

Garda (Regione Lombardia)

Garda (Regione Veneto)

Garda Colli Mantovani

Genazzano

Gioia del Colle

Girò di Cagliari või Sardegna Girò di Cagliari

Golfo del Tigullio

Gravina

Greco di Bianco

Greco di Tufo

Grignolino d’Asti

Grignolino del Monferrato Casalese

Guardia Sanframondi või Guardiolo

Irpinia

I Terreni di Sanseverino

Ischia

Lacrima di Morro või Lacrima di Morro d'Alba

Lago di Corbara

Lambrusco di Sorbara

Lambrusco Grasparossa di Castelvetro

Lambrusco Mantovano, millele võib järgneda: Oltrepò Mantovano või Viadanese-Sabbionetano

Lambrusco Salamino di Santa Croce

Lamezia

Langhe

Lessona

Leverano

Lison Pramaggiore

Lizzano

Loazzolo

Locorotondo

Lugana (Regione Veneto)

Lugana (Regione Lombardia)

Malvasia delle Lipari

Malvasia di Bosa või Sardegna Malvasia di Bosa

Malvasia di Cagliari või Sardegna Malvasia di Cagliari

Malvasia di Casorzo d'Asti

Malvasia di Castelnuovo Don Bosco

Mandrolisai või Sardegna Mandrolisai

Marino

Marmetino di Milazzo või Marmetino

Marsala

Martina või Martina Franca

Matino

Melissa

Menfi, millele võib järgneda Feudo või Fiori või Bonera

Merlara

Molise

Monferrato, millele võib järgneda Casalese

Monica di Cagliari või Sardegna Monica di Cagliari

Monica di Sardegna

Monreale

Montecarlo

Montecompatri Colonna või Montecompatri või Colonna

Montecucco

Montefalco

Montello e Colli Asolani

Montepulciano d'Abruzzo, millele võib järgneda Casauri või Terre di Casauria või Terre dei Vestini

Monteregio di Massa Marittima

Montescudaio

Monti Lessini or Lessini

Morellino di Scansano

Moscadello di Montalcino

Moscato di Cagliari või Sardegna Moscato di Cagliari

Moscato di Noto

Moscato di Pantelleria või Passito di Pantelleria või Pantelleria

Moscato di Sardegna, millele võib järgneda: Gallura või Tempio Pausania või Tempio

Moscato di Siracusa

Moscato di Sorso-Sennori või Moscato di Sorso või Moscato di Sennori või Sardegna Moscato di Sorso-Sennori või Sardegna Moscato di Sorso või Sardegna Moscato di Sennori

Moscato di Trani

Nardò

Nasco di Cagliari või Sardegna Nasco di Cagliari

Nebiolo d’Alba

Nettuno

Nuragus di Cagliari või Sardegna Nuragus di Cagliari

Offida

Oltrepò Pavese

Orcia

Orta Nova

Orvieto (Regione Umbria)

Orvieto (Regione Lazio)

Ostuni

Pagadebit di Romagna, millele võib järgneda Bertinoro

Parrina

Penisola Sorrentina, millele võib järgneda Gragnano või Lettere või Sorrento

Pentro di Isernia või Pentro

Pergola

Piemonte

Pietraviva

Pinerolese

Pollino

Pomino

Pornassio või Ormeasco di Pornassio

Primitivo di Manduria

Reggiano

Reno

Riesi

Riviera del Brenta

Riviera del Garda Bresciano või Garda Bresciano

Riviera Ligure di Ponente, millele võib järgneda: Riviera dei Fiori või Albenga või Albenganese või Finale või Finalese või Ormeasco

Roero

Romagna Albana spumante

Rossese di Dolceacqua või Dolceacqua

Rosso Barletta

Rosso Canosa või Rosso Canosa Canusium

Rosso Conero

Rosso di Cerignola

Rosso di Montalcino

Rosso di Montepulciano

Rosso Orvietano või Orvietano Rosso

Rosso Piceno

Rubino di Cantavenna

Ruchè di Castagnole Monferrato

Salice Salentino

Sambuca di Sicilia

San Colombano al Lambro või San Colombano

San Gimignano

San Martino della Battaglia (Regione Veneto)

San Martino della Battaglia (Regione Lombardia)

San Severo

San Vito di Luzzi

Sangiovese di Romagna

Sannio

Sant’Agata de Goti

Santa Margherita di Belice

Sant'Anna di Isola di Capo Rizzuto

Sant'Antimo

Sardegna Semidano, millele võib järgneda Mogoro

Savuto

Scanzo või Moscato di Scanzo

Scavigna

Sciacca, millele võib järgneda Rayana

Serrapetrona

Sizzano

Soave

Solopaca

Sovana

Squinzano

Strevi

Tarquinia

Teroldego Rotaliano

Terracina, millele võib eelneda „Moscato di”

Terre dell’Alta Val Agri

Terre di Franciacorta

Torgiano

Trebbiano d'Abruzzo

Trebbiano di Romagna

Trentino, millele võib järgneda Sorni või Isera või d’Isera või Ziresi või dei Ziresi

Trento

Val d'Arbia

Val di Cornia, millele võib järgneda Suvereto

Val Polcevera, millele võib järgneda Coronata

Valcalepio

Valdadige (Etschaler) (Regione Trentino Alto Adige)

Valdadige (Etschtaler), millele võib järgneda Terra dei Forti (Regione Veneto)

Valdichiana

Valle d’Aosta või Vallée d’Aoste, millele võib järgneda: Arnad-Montjovet või Donnas või Enfer d’Arvier või Torrette või Blanc de Morgex et de la Salle või Chambave või Nus

Valpolicella, millele võib järgneda Valpantena

Valsusa

Valtellina

Valtellina superiore, millele võib järgneda Grumello või Inferno või Maroggia või Sassella või Vagella

Velletri

Verbicaro

Verdicchio dei Castelli di Jesi

Verdicchio di Matelica

Verduno Pelaverga või Verduno

Vermentino di Sardegna

Vernaccia di Oristano või Sardegna Vernaccia di Oristano

Vernaccia di San Gimignano

Vernacia di Serrapetrona

Vesuvio

Vicenza

Vignanello

Vin Santo del Chianti

Vin Santo del Chianti Classico

Vin Santo di Montepulciano

Vini del Piave või Piave

Vittorio

Zagarolo

2.   Geograafilise tähisega lauaveinid:



Allerona

Alta Valle della Greve

Alto Livenza (Regione veneto)

Alto Livenza (Regione Fruili Venezia Giula)

Alto Mincio

Alto Tirino

Arghillà

Barbagia

Basilicata

Benaco bresciano

Beneventano

Bergamasca

Bettona

Bianco di Castelfranco Emilia

Calabria

Camarro

Campania

Cannara

Civitella d'Agliano

Colli Aprutini

Colli Cimini

Colli del Limbara

Colli del Sangro

Colli della Toscana centrale

Colli di Salerno

Colli Ericini

Colli Trevigiani

Collina del Milanese

Colline del Genovesato

Colline Frentane

Colline Pescaresi

Colline Savonesi

Colline Teatine

Condoleo

Conselvano

Costa Viola

Daunia

Del Vastese või Histonium

Delle Venezie (Regione Veneto)

Delle Venezie (Regione Friuli Venezia Giulia)

Delle Venezie (Regione Trentino – Alto Adige)

Dugenta

Emilia või dell’Emilia

Epomeo

Esaro

Fontanarossa di Cerda

Forlì

Fortana del Taro

Frusinate või del Frusinate

Golfo dei Poeti La Spezia või Golfo dei Poeti

Grottino di Roccanova

Isola dei Nuraghi

Lazio

Lipuda

Locride

Marca Trevigiana

Marche

Maremma toscana

Marmilla

Mitterberg või Mitterberg tra Cauria e Tel või Mitterberg zwischen Gfrill und Toll

Modena või Provincia di Modena

Montecastelli

Montenetto di Brescia

Murgia

Narni

Nurra

Ogliastra

Osco või Terre degli Osci

Paestum

Palizzi

Parteolla

Pellaro

Planargia

Pompeiano

Provincia di Mantova

Provincia di Nuoro

Provincia di Pavia

Provincia di Verona või Veronese

Puglia

Quistello

Ravenna

Roccamonfina

Romangia

Ronchi di Brescia

Ronchi Varesini

Rotae

Rubicone

Sabbioneta

Salemi

Salento

Salina

Scilla

Sebino

Sibiola

Sicilia

Sillaro või Bianco del Sillaro

Spello

Tarantino

Terrazze Retiche di Sondrio

Terre del Volturno

Terre di Chieti

Terre di Veleja

Tharros

Toscana või Toscano

Trexenta

Umbria

Valcamonica

Val di Magra

Val di Neto

Val Tidone

Valdamato

Vallagarina (Regione Trentino – Alto Adige)

Vallagarina (Regione Veneto)

Valle Belice

Valle del Crati

Valle del Tirso

Valle d'Itria

Valle Peligna

Valli di Porto Pino

Veneto

Veneto Orientale

Venezia Giulia

Vigneti delle Dolomiti või Weinberg Dolomiten (Regione Trentino – Alto Adige)

Vigneti delle Dolomiti või Weinberg Dolomiten (Regione Veneto)

LUKSEMBURG

Määratletud piirkondades valmistatud kvaliteetveinid



Määratletud piirkonnad

(millele võib järgneda omavalitsusüksuse või selle osa nimi)

Omavalitsusüksuste või nende osade nimed

Moselle Luxembourgeoise 

Ahn

 

Assel

 

Bech-Kleinmacher

 

Born

 

Bous

 

Burmerange

 

Canach

 

Ehnen

 

Ellingen

 

Elvange

 

Erpeldingen

 

Gostingen

 

Greiveldingen

 

Grevenmacher

 

Lenningen

 

Machtum

 

Mertert

 

Moersdorf

 

Mondorf

 

Niederdonven

 

Oberdonven

 

Oberwormeldingen

 

Remerschen

 

Remich

 

Rolling

 

Rosport

 

Schengen

 

Schwebsingen

 

Stadtbredimus

 

Trintingen

 

Wasserbillig

 

Wellenstein

 

Wintringen

 

Wormeldingen

MALTA

1.   Määratletud piirkondades valmistatud kvaliteetveinid



Määratletud piirkonnad

(millele võib järgneda alampiirkonna nimi)

Alampiirkonnad

Island of Malta 

Rabat

 

Mdina või Medina

 

Marsaxlokk

 

Marnisi

 

Mgarr

 

Ta' Qali

 

Siggiewi

Gozo 

Ramla

 

Marsalforn

 

Nadur

 

Victoria Heights

2.   Geograafilise tähisega lauaveinid



Malta keeles

Inglise keeles

Gzejjer Maltin

Maltese Islands

PORTUGAL

1.   Määratletud piirkondades valmistatud kvaliteetveinid



Määratletud piirkonnad

(millele võib järgneda alampiirkonna nimi)

Alampiirkonnad

Alenquer

 

Alentejo 

Borba

Évora

Granja-Amareleja

Moura

Portalegre

Redondo

Reguengos

Vidigueira

Arruda

 

Bairrada

 

Beira Interior 

Castelo Rodrigo

Cova da Beira

Pinhel

Biscoitos

 

Bucelas

 

Carcavelos

 

Colares

 

Dão, millele võib järgneda Nobre 

Alva

Besteiros

Castendo

Serra da Estrela

Silgueiros

Terras de Azurara

Terras de Senhorim

Douro, millele võib eelneda Vinho do või Moscatel do 

Baixo Corgo

Cima Corgo

Douro Superior

Encostas d’Aire 

Alcobaça

Ourém

Graciosa

 

Lafões

 

Lagoa

 

Lagos

 

Lourinhã

 

Madeira või Madère või Madera või Vinho da Madeira või Madeira Weine või Madeira Wine või Vin de Madère või Vino di Madera või Madeira Wijn

 

Madeirense

 

Óbidos

 

Palmela

 

Pico

 

Portimão

 

Port või Porto või Oporto või Portwein või Portvin või Portwijn või Vin de Porto või Port Wine või Vinho do Porto

 

Ribatejo 

Almeirim

Cartaxo

Chamusca

Coruche

Santarém

Tomar

Setúbal, millele võib eelneda Moscatel või järgneda Roxo

 

Tavira

 

Távora-Varosa

 

Torres Vedras

 

Trás-os-Montes 

Chaves

Planalto Mirandês

Valpaços

Vinho Verde 

Amarante

Ave

Baião

Basto

Cávado

Lima

Monção

Paiva

Sousa

2.   Geograafilise tähisega lauaveinid



Määratletud piirkonnad

(millele võib järgneda alampiirkonna nimi)

Alampiirkonnad

Açores

 

Alentejano

 

Algarve

 

Beiras 

Beira Alta

Beira Litoral

Terras de Sicó

Duriense

 

Estremadura 

Alta Estremadura

Minho

 

Ribatejano

 

Terras Madeirenses

 

Terras do Sado

 

Transmontano

 

RUMEENIA

1.   Määratletud piirkondades valmistatud kvaliteetveinid



Määratletud piirkonnad

(millele võib järgneda alampiirkonna nimi)

Alampiirkonnad

Aiud

 

Alba Iulia

 

Babadag

 

Banat, millele võivad järgneda 

Dealurile Tirolului

Moldova Nouă

Silagiu

Banu Mărăcine

 

Bohotin

 

Cernătești - Podgoria

 

Cotești

 

Cotnari

 

Crișana, millele võivad järgneda 

Biharia

Diosig

Șimleu Silvaniei

Dealu Bujorului

 

Dealu Mare, millele võivad järgneda 

Boldești

Breaza

Ceptura

Merei

Tohani

Urlați

Valea Călugărească

Zorești

Drăgășani

 

Huși, millele võib järgneda 

Vutcani

Iana

 

Iași, millele võivad järgneda 

Bucium

Copou

Uricani

Lechința

 

Mehedinți, millele võivad järgneda 

Corcova

Golul Drâncei

Orevița

Severin

Vânju Mare

Miniș

 

Murfatlar, millele võivad järgneda 

Cernavodă

Medgidia

Nicorești

 

Odobești

 

Oltina

 

Panciu

 

Pietroasa

 

Recaș

 

Sâmburești

 

Sarica Niculițel, millele võib järgneda 

Tulcea

Sebeș - Apold

 

Segarcea

 

Ștefănești, millele võib järgneda 

Costești

Târnave, millele võivad järgneda 

Blaj

Jidvei

Mediaș

2.   Geograafilise tähisega lauaveinid



Määratletud piirkonnad

(millele võib järgneda alampiirkonna nimi)

Alampiirkonnad

Colinele Dobrogei

 

Dealurile Crișanei

 

Dealurile Moldovei, või 

Dealurile Covurluiului

Dealurile Hârlăului

Dealurile Hușilor

Dealurile lașilor

Dealurile Tutovei

Terasele Siretului

Dealurile Munteniei

 

Dealurile Olteniei

 

Dealurile Sătmarului

 

Dealurile Transilvaniei

 

Dealurile Vrancei

 

Dealurile Zarandului

 

Terasele Dunării

 

Viile Carașului

 

Viile Timișului

 

SLOVAKKIA

Määratletud piirkondades valmistatud kvaliteetveinid



Määratletud piirkonnad

(millele järgneb mõiste „vinohradnícka oblasť”)

Alampiirkonnad

(millele võib järgneda määratletud piirkonna nimi)

(millele järgneb mõiste „vinohradnícka rajón”)

Južnoslovenská 

Dunajskostredský

Galantský

Hurbanovský

Komárňanský

Palárikovský

Šamorínsky

Strekovský

Štúrovský

Malokarpatská 

Bratislavský

Doľanský

Hlohovecký

Modranský

Orešanský

Pezinský

Senecký

Skalický

Stupavský

Trnavský

Vrbovský

Záhorsk

Nitrianska 

Nitriansky

Pukanecký

Šintavský

Radošinský

Tekovský

Vrábeľský

Želiezovský

Žitavský

Zlatomoravecký

Stredoslovenská 

Fiľakovský

Gemerský

Hontiansky

Ipeľský

Modrokamenecký

Tornaľský

Vinický

Tokaj / -ská / -sky / -ské 

Čerhov

Černochov

Malá Tŕňa

Slovenské Nové Mesto

Veľká Bara

Veľká Tŕňa

Viničky

Východoslovenská 

Kráľovskochlmecký

Michalovský

Moldavský

Sobranecký

SLOVEENIA

1.   Määratletud piirkondades valmistatud kvaliteetveinid



Määratletud piirkonnad

(millele võib järgneda viinamarjakasvatusega tegeleva omavalitsusüksuse nimi ja/või viinamarjaistanduse nimi)

Bela krajina või Belokranjec

Bizeljsko-Sremič või Sremič-Bizeljsko

Dolenjska

Dolenjska, cviček

Goriška Brda või Brda

Haloze või Haložan

Koper või Koprčan

Kras

Kras, teran

Ljutomer-Ormož või Ormož-Ljutomer

Maribor või Mariborčan

Radgona-Kapela või Kapela Radgona

Prekmurje või Prekmurčan

Šmarje-Virštanj või Virštanj-Šmarje

Srednje Slovenske gorice

Vipavska dolina või Vipavec või Vipavčan

2.   Geograafilise tähisega lauaveinid



Podravje

Posavje

Primorska

HISPAANIA

1.   Määratletud piirkondades valmistatud kvaliteetveinid



Määratletud piirkonnad

(millele võib järgneda alampiirkonna nimi)

Alampiirkonnad

Abona

 

Alella

 

Alicante 

Marina Alta

Almansa

 

Ampurdán-Costa Brava

 

Arabako Txakolina-Txakolí de Alava või Chacolí de Álava

 

Arlanza

 

Arribes

 

Bierzo

 

Binissalem-Mallorca

 

Bullas

 

Calatayud

 

Campo de Borja

 

Cariñena

 

Cataluña

 

Cava

 

Chacolí de Bizkaia-Bizkaiko Txakolina

 

Chacolí de Getaria-Getariako Txakolina

 

Cigales

 

Conca de Barberá

 

Condado de Huelva

 

Costers del Segre 

Raimat

Artesa

Valls de Riu Corb

Les Garrigues

Dehesa del Carrizal

 

Dominio de Valdepusa

 

El Hierro

 

Finca Élez

 

Guijoso

 

Jerez-Xérès-Sherry või Jerez või Xérès või Sherry

 

Jumilla

 

La Mancha

 

La Palma 

Hoyo de Mazo

Fuencaliente

Norte de la Palma

Lanzarote

 

Málaga

 

Manchuela

 

Manzanilla

 

Manzanilla-Sanlúcar de Barrameda

 

Méntrida

 

Mondéjar

 

Monterrei 

Ladera de Monterrei

Val de Monterrei

Montilla-Moriles

 

Montsant

 

Navarra 

Baja Montaña

Ribera Alta

Ribera Baja

Tierra Estella

Valdizarbe

Penedés

 

Pla de Bages

 

Pla i Llevant

 

Priorato

 

Rías Baixas 

Condado do Tea

O Rosal

Ribera do Ulla

Soutomaior

Val do Salnés

Ribeira Sacra 

Amandi

Chantada

Quiroga-Bibei

Ribeiras do Miño

Ribeiras do Sil

Ribeiro

 

Ribera del Duero

 

Ribera del Guardiana 

Cañamero

Matanegra

Montánchez

Ribera Alta

Ribera Baja

Tierra de Barros

Ribera del Júcar

 

Rioja 

Alavesa

Alta

Baja

Rueda

 

Sierras de Málaga 

Serranía de Ronda

Somontano

 

Tacoronte-Acentejo 

Anaga

Tarragona

 

Terra Alta

 

Tierra de León

 

Tierra del Vino de Zamora

 

Toro

 

Uclés

 

Utiel-Requena

 

Valdeorras

 

Valdepeñas

 

Valencia 

Alto Turia

Clariano

Moscatel de Valencia

Valentino

Valle de Güímar

 

Valle de la Orotava

 

Valles de Benavente (Los)

 

Vinos de Madrid 

Arganda

Navalcarnero

San Martín de Valdeiglesias

Ycoden-Daute-Isora

 

Yecla

 

2.   Geograafilise tähisega lauaveinid



Vino de la Tierra de Abanilla

Vino de la Tierra de Bailén

Vino de la Tierra de Bajo Aragón

Vino de la Tierra Barbanza e Iria

Vino de la Tierra de Betanzos

Vino de la Tierra de Cádiz

Vino de la Tierra de Campo de Belchite

Vino de la Tierra de Campo de Cartagena

Vino de la Tierra de Cangas

Vino de la Tierra de Castelló

Vino de la Tierra de Castilla

Vino de la Tierra de Castilla y León

Vino de la Tierra de Contraviesa-Alpujarra

Vino de la Tierra de Córdoba

Vino de la Tierra de Costa de Cantabria

Vino de la Tierra de Desierto de Almería

Vino de la Tierra de Extremadura

Vino de la Tierra Formentera

Vino de la Tierra de Gálvez

Vino de la Tierra de Granada Sur-Oeste

Vino de la Tierra de Ibiza

Vino de la Tierra de Illes Balears

Vino de la Tierra de Isla de Menorca

Vino de la Tierra de La Gomera

Vino de la Tierra de Laujar-Alapujarra

Vino de la Tierra de Liébana

Vino de la Tierra de Los Palacios

Vino de la Tierra de Norte de Granada

Vino de la Tierra Norte de Sevilla

Vino de la Tierra de Pozohondo

Vino de la Tierra de Ribera del Andarax

Vino de la Tierra de Ribera del Arlanza

Vino de la Tierra de Ribera del Gállego-Cinco Villas

Vino de la Tierra de Ribera del Queiles

Vino de la Tierra de Serra de Tramuntana-Costa Nord

Vino de la Tierra de Sierra de Alcaraz

Vino de la Tierra de Torreperojil

Vino de la Tierra de Valdejalón

Vino de la Tierra de Valle del Cinca

Vino de la Tierra de Valle del Jiloca

Vino de la Tierra del Valle del Miño-Ourense

Vino de la Tierra Valles de Sadacia

ÜHENDKUNINGRIIK

1.   Määratletud piirkondades valmistatud kvaliteetveinid



English Vineyards

Welsh Vineyards

2.   Geograafilise tähisega lauaveinid



England või Berkshire

Buckinghamshire

Cheshire

Cornwall

Derbyshire

Devon

Dorset

East Anglia

Gloucestershire

Hampshire

Herefordshire

Isle of Wight

Isles of Scilly

Kent

Lancashire

Leicestershire

Lincolnshire

Northamptonshire

Nottinghamshire

Oxfordshire

Rutland

Shropshire

Somerset

Staffordshire

Surrey

Sussex

Warwickshire

West Midlands

Wiltshire

Worcestershire

Yorkshire

Wales või Cardiff

Cardiganshire

Carmarthenshire

Denbighshire

Gwynedd

Monmouthshire

Newport

Pembrokeshire

Rhondda Cynon Taf

Swansea

The Vale of Glamorgan

Wrexham

b)   ÜHENDUSE PÄRITOLU PIIRITUSJOOGID

1.   Rumm

Rhum de la Martinique / Rhum de la Martinique traditionnel

Rhum de la Guadeloupe / Rhum de la Guadeloupe traditionnel

Rhum de la Réunion / Rhum de la Réunion traditionnel

Rhum de la Guyane / Rhum de la Guyane traditionnel

Ron de Málaga

Ron de Granada

Rum da Madeira

2.
a) 

Viski

Scotch Whisky

Irish Whisky

Whisky español

(Neid nimetusi võib täiendada mõiste „malt” või „grain”)

b) 

Iiri viski

Irish Whiskey

Uisce Beatha Eireannach / Irish Whiskey

(Neid nimetusi võib täiendada mõistega „Pot Still”)

3.

 Teraviljast valmistatud piiritusjook

Eau-de-vie de seigle de marque nationale luxembourgeoise

Korn

Kornbrand

4.

 Veini destilleerimise teel valmistatud piiritusjook

Eau-de-vie de Cognac

Eau-de-vie des Charentes

Cognac

(Nimetust „Cognac” võivad täiendada järgmised mõisted:

— 
Fine
— 
Grande Fine Champagne
— 
Grande Champagne
— 
Petite Champagne
— 
Petite Fine Champagne
— 
Fine Champagne
— 
Borderies
— 
Fins Bois
— 
Bons Bois)

Fine Bordeaux

Armagnac

Bas-Armagnac

Haut-Armagnac

Ténarèse

Eau-de-vie de vin de la Marne

Eau-de-vie de vin originaire d'Aquitaine

Eau-de-vie de vin de Bourgogne

Eau-de-vie de vin originaire du Centre-Est

Eau-de-vie de vin originaire de Franche-Comté

Eau-de-vie de vin originaire du Bugey

Eau-de-vie de vin de Savoie

Eau-de-vie de vin originaire des Coteaux de la Loire

Eau-de-vie de vin des Côtes-du-Rhône

Eau-de-vie de vin originaire de Provence

Eau-de-vie de Faugères / Faugères

Eau-de-vie de vin originaire du Languedoc

Aguardente do Minho

Aguardente do Douro

Aguardente da Beira Interior

Aguardente da Bairrada

Aguardente do Oeste

Aguardente do Ribatejo

Aguardente do Alentejo

Aguardente do Algarve

Сунгурларска гроздова ракия / Sungurlarska grozdova rakiya

Гроздова ракия от Сунгурларе / Grozdova rakiya from Sungurlare

Сливенска перла (Сливенска гроздова ракия / Гроздова ракия от Сливен) /Slivenska perla (Slivenska grozdova rakiya / Grozdova rakiya from Sliven)

Стралджанска Мускатова ракия / Straldjanska Muscatova rakiya

Мускатова ракия от Стралджа / Muscatova rakiya from Straldja

Поморийска гроздова ракия / Pomoriyska grozdova rakiya

Гроздова ракия от Поморие / Grozdova rakiya from Pomorie

Русенска бисерна гроздова ракия / Russenska biserna grozdova rakiya

Бисерна гроздова ракия от Русе / Biserna grozdova rakiya from Russe

Бургаска Мускатова ракия / Bourgaska Muscatova rakiya

Мускатова ракия от Бургас / Muscatova rakiya from Bourgas

Добруджанска мускатова ракия / Dobrudjanska muscatova rakiya

Мускатова ракия от Добруджа / muscatova rakiya from Dobrudja

Сухиндолска гроздова ракия / Suhindolska grozdova rakiya

Гроздова ракия от Сухиндол / Grozdova rakiya from Suhindol

Карловска гроздова ракия / Karlovska grozdova rakiya

Гроздова Ракия от Карлово / Grozdova Rakiya from Karlovo

Vinars Târnave

Vinars Vaslui

Vinars Murfatlar

Vinars Vrancea

Vinars Segarcea

5.

 Brändi

Brandy de Jerez

Brandy del Penedés

Brandy italiano

Brandy Αττικής / Brandy of Attica

Brandy Πελλοπονήσου / Brandy of the Peloponnese

Brandy Κεντρικής Ελλάδας / Brandy of Central Greece

Deutscher Weinbrand

Wachauer Weinbrand

Weinbrand Dürnstein

Karpatské brandy špeciál

6.

 Viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud piiritusjook

Eau-de-vie de marc de Champagne või

Marc de Champagne

Eau-de-vie de marc originaire d'Aquitaine

Eau-de-vie de marc de Bourgogne

Eau-de-vie de marc originaire du Centre-Est

Eau-de-vie de marc originaire de Franche-Comté

Eau-de-vie de marc originaire de Bugey

Eau-de-vie de marc originaire de Savoie

Marc de Bourgogne

Marc de Savoie

Marc d'Auvergne

Eau-de-vie de marc originaire des Coteaux de la Loire

Eau-de-vie de marc des Côtes du Rhône

Eau-de-vie de marc originaire de Provence

Eau-de-vie de marc originaire du Languedoc

Marc d'Alsace Gewürztraminer

Marc de Lorraine

Bagaceira do Minho

Bagaceira do Douro

Bagaceira da Beira Interior

Bagaceira da Bairrada

Bagaceira do Oeste

Bagaceira do Ribatejo

Bagaceiro do Alentejo

Bagaceira do Algarve

Orujo gallego

Grappa

Grappa di Barolo

Grappa piemontese / Grappa del Piemonte

Grappa lombarda / Grappa di Lombardia

Grappa trentina / Grappa del Trentino

Grappa friulana / Grappa del Friuli

Grappa veneta / Grappa del Veneto

Südtiroler Grappa / Grappa dell'Alto Adige

Τσικουδιά Κρήτης / Tsikoudia of Crete

Τσίπουρο Μακεδονίας / Tsipouro of Macedonia

Τσίπουρο Θεσσαλίας / Tsipouro of Thessaly

Τσίπουρο Τυρνάβου / Tsipouro of Tyrnavos

Eau-de-vie de marc de marque nationale luxembourgeoise

Ζιβανία / Zivania

Pálinka

7.

 Puuviljadest valmistatud piiritusjook

Schwarzwälder Kirschwasser

Schwarzwälder Himbeergeist

Schwarzwälder Mirabellenwasser

Schwarzwälder Williamsbirne

Schwarzwälder Zwetschgenwasser

Fränkisches Zwetschgenwasser

Fränkisches Kirschwasser

Fränkischer Obstler

Mirabelle de Lorraine

Kirsch d'Alsace

Quetsch d'Alsace

Framboise d'Alsace

Mirabelle d'Alsace

Kirsch de Fougerolles

Südtiroler Williams / Williams dell'Alto Adige

Südtiroler Aprikot / Südtiroler

Marille / Aprikot dell'Alto Adige / Marille dell'Alto Adige

Südtiroler Kirsch / Kirsch dell'Alto Adige

Südtiroler Zwetschgeler / Zwetschgeler dell'Alto Adige

Südtiroler Obstler / Obstler dell'Alto Adige

Südtiroler Gravensteiner / Gravensteiner dell'Alto Adige

Südtiroler Golden Delicious / Golden Delicious dell'Alto Adige

Williams friulano / Williams del Friuli

Sliwovitz del Veneto

Sliwovitz del Friuli-Venezia Giulia

Sliwovitz del Trentino-Alto Adige

Distillato di mele trentino / Distillato di mele del Trentino

Williams trentino / Williams del Trentino

Sliwovitz trentino / Sliwovitz del Trentino

Aprikot trentino / Aprikot del Trentino

Medronheira do Algarve

Medronheira do Buçaco

Kirsch Friulano / Kirschwasser Friulano

Kirsch Trentino / Kirschwasser Trentino

Kirsch Veneto / Kirschwasser Veneto

Aguardente de pêra da Lousã

Eau-de-vie de pommes de marque nationale luxembourgeoise

Eau-de-vie de poires de marque nationale luxembourgeoise

Eau-de-vie de kirsch de marque nationale luxembourgeoise

Eau-de-vie de quetsch de marque nationale luxembourgeoise

Eau-de-vie de mirabelle de marque nationale luxembourgeoise

Eau-de-vie de prunelles de marque nationale luxembourgeoise

Wachauer Marillenbrand

Bošácka Slivovica

Szatmári Szilvapálinka

Kecskeméti Barackpálinka

Békési Szilvapálinka

Szabolcsi Almapálinka

Slivovice

Pálinka

Троянска сливова ракия / Troyanska slivova rakiya

Сливова ракия от Троян / Slivova rakiya from Troyan

Силистренска кайсиева ракия / Silistrenska kayssieva rakiya

Кайсиева ракия от Силистра / Kayssieva rakiya from Silistra

Тервелска кайсиева ракия / Tervelska kayssieva rakiya

Кайсиева ракия от Тервел / Kayssieva rakiya from Tervel

Ловешка сливова ракия / Loveshka slivova rakiya

Сливова ракия от Ловеч / Slivova rakiya from Lovech

Pălincă

Țuică Zetea de Medieșu Aurit

Țuică de Valea Milcovului

Țuică de Buzău

Țuică de Argeș

Țuică de Zalău

Țuică Ardelenească de Bistrița

Horincă de Maramureș

Horincă de Cămârzan

Horincă de Seini

Horincă de Chioar

Horincă de Lăpuș

Turț de Oaș

Turț de Maramureș

8.

 Siidri ja pirniveini destilleerimise teel valmistatud piiritusjook

Calvados

Calvados du Pays d'Auge

Eau-de-vie de cidre de Bretagne

Eau-de-vie de poiré de Bretagne

Eau-de-vie de cidre de Normandie

Eau-de-vie de poiré de Normandie

Eau-de-vie de cidre du Maine

Aguardiente de sidra de Asturias

Eau-de-vie de poiré du Maine

9.

 Emajuurest valmistatud piiritusjook

Bayerischer Gebirgsenzian

Südtiroler Enzian / Genzians dell'Alto Adige

Genziana trentina / Genziana del Trentino

10.

 Puuviljadest valmistatud piiritusjoogid

Pacharán

Pacharán navarro

11.

 Kadakamarjadega maitsestatud piiritusjoogid

Ostfriesischer Korngenever

Genièvre Flandres Artois

Hasseltse jenever

Balegemse jenever

Péket de Wallonie

Steinhäger

Plymouth Gin

Gin de Mahón

Vilniaus Džinas

Spišská Borovička

Slovenská Borovička Juniperus

Slovenská Borovička

Inovecká Borovička

Liptovská Borovička

12.

 Köömnetega maitsestatud piiritusjoogid

Dansk Akvavit / Dansk Aquavit

Svensk Aquavit / Svensk Akvavit / Swedish Aquavit

13.

 Aniisiga maitsestatud piiritusjoogid

Anis español

Évoca anisada

Cazalla

Chinchón

Ojén

Rute

Oύζο / Ouzo

14.

 Liköör

Berliner Kümmel

Hamburger Kümmel

Münchener Kümmel

Chiemseer Klosterlikör

Bayerischer Kräuterlikör

Cassis de Dijon

Cassis de Beaufort

Irish Cream

Palo de Mallorca

Ginjinha portuguesa

Licor de Singeverga

Benediktbeurer Klosterlikör

Ettaler Klosterlikör

Ratafia de Champagne

Ratafia catalana

Anis português

Finnish berry / Finnish fruit liqueur

Grossglockner Alpenbitter

Mariazeller Magenlikör

Mariazeller Jagasaftl

Puchheimer Bitter

Puchheimer Schlossgeist

Steinfelder Magenbitter

Wachauer Marillenlikör

Jägertee / Jagertee / Jagatee

Allažu Kimelis

Čepkelių

Demänovka Bylinný Likér

Polish Cherry

Karlovarská Hořká

15.

 Piiritusjoogid

Pommeau de Bretagne

Pommeau du Maine

Pommeau de Normandie

Svensk Punsch / Swedish Punch

Slivovice

16.

 Viin/vodka

Svensk Vodka / Swedish Vodka

Suomalainen Vodka / Finsk Vodka / Vodka of Finland

Polska Wódka / Polish Vodka

Laugarício Vodka

Originali Lietuviška Degtinė

Wódka ziołowa z Niziny Północnopodlaskiej aromatyzowana ekstraktem z trawy żubrowej / Herbal vodka from the North Podlasie Lowland aromatised with an extract of bison grass

Latvijas Dzidrais

Rīgas Degvīns

LB Degvīns

LB Vodka

17.

 Mõrud piiritusjoogid

Rīgas melnais Balzāms / Riga Black Balsam

Demänovka bylinná horká

c)   ÜHENDUSE PÄRITOLU AROMATISEERITUD VEINID

Nürnberger Glühwein

Pelin

Thüringer Glühwein

Vermouth de Chambéry

Vermouth di Torino

B-OSA: MONTENEGROS

a)   MONTENEGRO PÄRITOLU VEINID

1.   Määratletud piirkondades valmistatud kvaliteetveinid



Määratletud piirkonnad

Alampiirkonnad (millele võib järgneda viinamarjakasvatusega tegeleva omavalitsusüksuse nimi ja/või viinamarjaistanduse nimi)

Crnogorsko primorje

Boko-kotorski

Budvansko-barski

Ulcinjski

Grahovsko-nudoski

Crnogorski basen Skadarskog jezera

Podgorički

Crmnički

Riječki

Bjelopavlićki

Katunski

2. LIIDE

ÜHENDUSE PÄRITOLU VEINI TRADITSIOONILISTE MÄRGETE JA KVALITEEDIMÕISTETE LOETELU

Vastavalt protokolli nr 2 II lisa artiklitele 4 ja 7



Traditsiooniline nimetus

Asjaomased veinid

Veini kategooria

Keel

TŠEHHI

pozdní sběr

Kõik

Mpv-kvaliteetvein

tšehhi

archivní víno

Kõik

Mpv-kvaliteetvein

tšehhi

panenské víno

Kõik

Mpv-kvaliteetvein

tšehhi

SAKSAMAA

Qualitätswein

Kõik

Mpv-kvaliteetvein

saksa

Qualitätswein garantierten Ursprungs / Q.g. U

Kõik

Mpv-kvaliteetvein

saksa

Qualitätswein mit Prädikät / at / Q.b.A.m. Pr / Prädikatswein

Kõik

Mpv-kvaliteetvein

saksa

Qualitätsschaumwein garantierten Ursprungs / Q.g. U

Kõik

Mpv-kvaliteetvahuvein

saksa

Auslese

Kõik

Mpv-kvaliteetvein

saksa

Beerenauslese

Kõik

Mpv-kvaliteetvein

saksa

Eiswein

Kõik

Mpv-kvaliteetvein

saksa

Kabinett

Kõik

Mpv-kvaliteetvein

saksa

Spätlese

Kõik

Mpv-kvaliteetvein

saksa

Trockenbeerenauslese

Kõik

Mpv-kvaliteetvein

saksa

Landwein

Kõik

Geograafilise tähisega lauavein

 

Affentaler

Altschweier, Bühl, Eisental, Neusatz / Bühl, Bühlertal, Neuweier / Baden-Baden

Mpv-kvaliteetvein

saksa

Badisch Rotgold

Baden

Mpv-kvaliteetvein

saksa

Ehrentrudis

Baden

Mpv-kvaliteetvein

saksa

Hock

Rhein, Ahr, Hessische Bergstraße, Mittelrhein, Nahe, Rheinhessen, Pfalz, Rheingau

Geograafilise tähisega lauavein

Mpv-kvaliteetvein

saksa

Klassik / Classic

Kõik

Mpv-kvaliteetvein

saksa

Liebfrau(en)milch

Nahe, Rheinhessen, Pfalz, Rheingau

Mpv-kvaliteetvein

saksa

Moseltaler

Mosel-Saar-Ruwer

Mpv-kvaliteetvein

saksa

Riesling-Hochgewächs

Kõik

Mpv-kvaliteetvein

saksa

Schillerwein

Württemberg

Mpv-kvaliteetvein

saksa

Weißherbst

Kõik

Mpv-kvaliteetvein

saksa

Winzersekt

Kõik

Mpv-kvaliteetvein

saksa

KREEKA

Ονομασια Προελεύσεως Ελεγχόμενη (ΟΠΕ) (Appellation d’origine controlée)

Kõik

Mpv-kvaliteetvein

kreeka

Ονομασια Προελεύσεως Ανωτέρας Ποιότητος (ΟΠΑΠ) (Appellation d’origine de qualité supérieure)

Kõik

Mpv-kvaliteetvein

kreeka

Οίνος γλυκός φυσικός (Vin doux naturel)

Μoσχάτος Κεφαλληνίας (Muscat de Céphalonie), Μοσχάτος Πατρών (Muscat de Patras), Μοσχάτος Ρίου-Πατρών (Muscat Rion de Patras), Μοσχάτος Λήμνου (Muscat de Lemnos), Μοσχάτος Ρόδου (Muscat de Rhodos), Μαυροδάφνη Πατρών (Mavrodaphne de Patras), Μαυροδάφνη Κεφαλληνίας (Mavrodaphne de Céphalonie), Σάμος (Samos), Σητεία (Sitia), Δαφνές (Dafnès), Σαντορίνη (Santorini)

Mpv-kvaliteetliköörvein

kreeka

Οίνος φυσικώς γλυκός (Vin naturellement doux)

Vins de paille: Κεφαλληνίας (de Céphalonie), Δαφνές (de Dafnès), Λήμνου (de Lemnos), Πατρών (de Patras), Ρίου-Πατρών (de Rion de Patras), Ρόδου (de Rhodos), Σάμος(de Samos), Σητεία (de Sitia), Σαντορίνη (Santorini)

Mpv-kvaliteetvein

kreeka

Ονομασία κατά παράδοση (Onomasia kata paradosi)

Kõik

Geograafilise tähisega lauavein

kreeka

Τοπικός Οίνος (vins de pays)

Kõik

Geograafilise tähisega lauavein

kreeka

Αγρέπαυλη (Agrepavlis)

Kõik

Mpv-kvaliteetvein, geograafilise tähisega lauavein

kreeka

Αμπέλι (Ampeli)

Kõik

Mpv-kvaliteetvein, geograafilise tähisega lauavein

kreeka

Αμπελώνας (ες) (Ampelonas ès)

Kõik

Mpv-kvaliteetvein, geograafilise tähisega lauavein

kreeka

Aρχοντικό (Archontiko)

Kõik

Mpv-kvaliteetvein, geograafilise tähisega lauavein

kreeka

Κάβα (1)(Cava)

Kõik

Geograafilise tähisega lauavein

kreeka

Από διαλεκτούς αμπελώνες (Grand Cru)

Μoσχάτος Κεφαλληνίας (Muscat de Céphalonie), Μοσχάτος Πατρών (Muscat de Patras), Μοσχάτος Ρίου-Πατρών (Muscat Rion de Patras), Μοσχάτος Λήμνου (Muscat de Lemnos), Μοσχάτος Ρόδου (Muscat de Rhodos), Σάμος (Samos)

Mpv-kvaliteetliköörvein

kreeka

Ειδικά Επιλεγμένος (Grand réserve)

Kõik

Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetliköörvein

kreeka

Κάστρο (Kastro)

Kõik

Mpv-kvaliteetvein, geograafilise tähisega lauavein

kreeka

Κτήμα (Ktima)

Kõik

Mpv-kvaliteetvein, geograafilise tähisega lauavein

kreeka

Λιαστός (Liastos)

Kõik

Mpv-kvaliteetvein, geograafilise tähisega lauavein

kreeka

Μετόχι (Metochi)

Kõik

Mpv-kvaliteetvein, geograafilise tähisega lauavein

kreeka

Μοναστήρι (Monastiri)

Kõik

Mpv-kvaliteetvein, geograafilise tähisega lauavein

kreeka

Νάμα (Nama)

Kõik

Mpv-kvaliteetvein, geograafilise tähisega lauavein

kreeka

Νυχτέρι (Nychteri)

Σαντορίνη

Mpv-kvaliteetvein

kreeka

Ορεινό κτήμα (Orino Ktima)

Kõik

Mpv-kvaliteetvein, geograafilise tähisega lauavein

kreeka

Ορεινός αμπελώνας (Orinos Ampelonas)

Kõik

Mpv-kvaliteetvein, geograafilise tähisega lauavein

kreeka

Πύργος (Pyrgos)

Kõik

Mpv-kvaliteetvein, geograafilise tähisega lauavein

kreeka

Επιλογή ή Επιλεγμένος (Réserve)

Kõik

Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetliköörvein

kreeka

Παλαιωθείς επιλεγμένος (Vieille réserve)

Kõik

Mpv-kvaliteetliköörvein

kreeka

Βερντέα (Verntea)

Ζάκυνθος

Geograafilise tähisega lauavein

kreeka

Vinsanto

Σαντορίνη

Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetliköörvein

kreeka

HISPAANIA

Denominacion de origen (DO)

Kõik

Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetvahuvein, mpv-kvaliteetpoolvahuvein, mpv-kvaliteetliköörvein

hispaania

Denominacion de origen calificada (DOCa)

Kõik

Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetvahuvein, mpv-kvaliteetpoolvahuvein, mpv-kvaliteetliköörvein

hispaania

Vino dulce natural

Kõik

Mpv-kvaliteetliköörvein

hispaania

Vino generoso

 (2)

Mpv-kvaliteetliköörvein

hispaania

Vino generoso de licor

 (3)

Mpv-kvaliteetliköörvein

hispaania

Vino de la Tierra

Kõik

Geograafilise tähisega lauavein

 

Aloque

DO Valdepeñas

Mpv-kvaliteetvein

hispaania

Amontillado

DDOO Jerez-Xérès-Sherry y Manzanilla Sanlúcar de Barrameda

DO Montilla Moriles

Mpv-kvaliteetliköörvein

hispaania

Añejo

Kõik

Mpv-kvaliteetvein Geograafilise tähisega lauavein

hispaania

Añejo

DO Malaga

Mpv-kvaliteetliköörvein

hispaania

Chacoli / Txakolina

DO Chacoli de Bizkaia

DO Chacoli de Getaria

DO Chacoli de Alava

Mpv-kvaliteetvein

hispaania

Clásico

DO Abona

DO El Hierro

DO Lanzarote

DO La Palma

DO Tacoronte-Acentejo

DO Tarragona

DO Valle de Güimar

DO Valle de la Orotava

DO Ycoden-Daute-Isora

Mpv-kvaliteetvein

hispaania

Cream

DDOO Jérez-Xerès-Sherry y Manzanilla Sanlúcar de Barrameda

DO Montilla Moriles

DO Málaga

DO Condado de Huelva

Mpv-kvaliteetliköörvein

hispaania

Criadera

DDOO Jérez-Xerès-Sherry y Manzanilla Sanlúcar de Barrameda

DO Montilla Moriles

DO Málaga

DO Condado de Huelva

Mpv-kvaliteetliköörvein

hispaania

Criaderas y Soleras

DDOO Jérez-Xerès-Sherry y Manzanilla Sanlúcar de Barrameda

DO Montilla Moriles

DO Málaga

DO Condado de Huelva

Mpv-kvaliteetliköörvein

hispaania

Crianza

Kõik

Mpv-kvaliteetvein

hispaania

Dorado

DO Rueda

DO Malaga

Mpv-kvaliteetliköörvein

hispaania

Fino

DO Montilla Moriles

DDOO Jerez-Xérès-Sherry y Manzanilla Sanlúcar de Barrameda

Mpv-kvaliteetliköörvein

hispaania

Fondillon

DO Alicante

Mpv-kvaliteetvein

hispaania

Gran Reserva

Kõik mpv-kvaliteetveinid

Cava

Mpv-kvaliteetvein

Mpv-kvaliteetvahuvein

hispaania

Lágrima

DO Málaga

Mpv-kvaliteetliköörvein

hispaania

Noble

Kõik

Mpv-kvaliteetvein Geograafilise tähisega lauavein

hispaania

Noble

DO Malaga

Mpv-kvaliteetliköörvein

hispaania

Oloroso

DDOO Jerez-Xérès-Sherry y Manzanilla Sanlúcar de Barrameda

DO Montilla- Moriles

Mpv-kvaliteetliköörvein

hispaania

Pajarete

DO Málaga

Mpv-kvaliteetliköörvein

hispaania

Pálido

DO Condado de Huelva

DO Rueda

DO Málaga

Mpv-kvaliteetliköörvein

hispaania

Palo Cortado

DDOO Jerez-Xérès-Sherry y Manzanilla Sanlúcar de Barrameda

DO Montilla- Moriles

Mpv-kvaliteetliköörvein

hispaania

Primero de cosecha

DO Valencia

Mpv-kvaliteetvein

hispaania

Rancio

Kõik

Mpv-kvaliteetvein,

Mpv-kvaliteetliköörvein

hispaania

Raya

DO Montilla-Moriles

Mpv-kvaliteetliköörvein

hispaania

Reserva

Kõik

Mpv-kvaliteetvein

hispaania

Sobremadre

DO vinos de Madrid

Mpv-kvaliteetvein

hispaania

Solera

DDOO Jérez-Xerès-Sherry y Manzanilla Sanlúcar de Barrameda

DO Montilla Moriles

DO Málaga

DO Condado de Huelva

Mpv-kvaliteetliköörvein

hispaania

Superior

Kõik

Mpv-kvaliteetvein

hispaania

Trasañejo

DO Málaga

Mpv-kvaliteetliköörvein

hispaania

Vino Maestro

DO Málaga

Mpv-kvaliteetliköörvein

hispaania

Vendimia inicial

DO Utiel-Requena

Mpv-kvaliteetvein

hispaania

Viejo

Kõik

Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetliköörvein, geograafilise tähisega lauavein

hispaania

Vino de tea

DO La Palma

Mpv-kvaliteetvein

hispaania

PRANTSUSMAA

Appellation d’origine contrôlée

Kõik

Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetvahuvein, mpv-kvaliteetpoolvahuvein, mpv-kvaliteetliköörvein

prantsuse

Appellation contrôlée

Kõik

Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetvahuvein, mpv-kvaliteetpoolvahuvein, mpv-kvaliteetliköörvein

 

Appellation d’origine Vin Délimité de qualité supérieure

Kõik

Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetvahuvein, mpv-kvaliteetpoolvahuvein, mpv-kvaliteetliköörvein

prantsuse

Vin doux naturel

AOC Banyuls, Banyuls Grand Cru, Muscat de Frontignan, Grand Roussillon, Maury, Muscat de Beaume de Venise, Muscat du Cap Corse, Muscat de Lunel, Muscat de Mireval, Muscat de Rivesaltes, Muscat de St Jean de Minervois, Rasteau, Rivesaltes

Mpv-kvaliteetvein

prantsuse

Vin de pays

Kõik

Geograafilise tähisega lauavein

prantsuse

Ambré

Kõik

Mpv-kvaliteetliköörvein, geograafilise tähisega lauavein

prantsuse

Château

Kõik

Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetliköörvein, mpv-kvaliteetvahuvein

prantsuse

Clairet

AOC Bourgogne AOC Bordeaux

Mpv-kvaliteetvein

prantsuse

Claret

AOC Bordeaux

Mpv-kvaliteetvein

prantsuse

Clos

Kõik

Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetvahuvein, mpv-kvaliteetliköörvein

prantsuse

Cru Artisan

AOCMédoc, Haut-Médoc, Margaux, Moulis, Listrac, St Julien, Pauillac, St Estèphe

Mpv-kvaliteetvein

prantsuse

Cru Bourgeois

AOC Médoc, Haut-Médoc, Margaux, Moulis, Listrac, St Julien, Pauillac, St Estèphe

Mpv-kvaliteetvein

prantsuse

Cru Classé,

éventuellement précédé de:

Grand,

Premier Grand,

Deuxième,

Troisième,

Quatrième,

Cinquième.

AOC Côtes de Provence, Graves, St Emilion Grand Cru, Haut-Médoc, Margaux, St Julien, Pauillac, St Estèphe, Sauternes, Pessac Léognan, Barsac

Mpv-kvaliteetvein

prantsuse

Edelzwicker

AOC Alsace

Mpv-kvaliteetvein

saksa

Grand Cru

AOC Alsace, Banyuls, Bonnes Mares, Chablis, Chambertin, Chapelle Chambertin, Chambertin Clos-de-Bèze, Mazoyeres ou Charmes Chambertin, Latricières-Chambertin, Mazis Chambertin, Ruchottes Chambertin, Griottes-Chambertin, Clos de la Roche, Clos Saint Denis, Clos de Tart, Clos de Vougeot, Clos des Lambray, Corton, Corton Charlemagne, Charlemagne, Echézeaux, Grand Echézeaux, La Grande Rue, Montrachet, Chevalier-Montrachet, Bâtard-Montrachet, Bienvenues-Bâtard-Montrachet, Criots-Bâtard-Montrachet, Musigny, Romanée St Vivant, Richebourg, Romanée-Conti, La Romanée, La Tâche, St Emilion

Mpv-kvaliteetvein

prantsuse

Grand Cru

Champagne

Mpv-kvaliteetvahuvein

prantsuse

Hors d’âge

AOC Rivesaltes

Mpv-kvaliteetliköörvein

prantsuse

Passe-tout-grains

AOC Bourgogne

Mpv-kvaliteetvein

prantsuse

Premier Cru

AOC Aloxe Corton, Auxey Duresses, Beaune, Blagny, Chablis, Chambolle Musigny, Chassagne Montrachet, Champagne, Côtes de Brouilly, Fixin, Gevrey Chambertin, Givry, Ladoix, Maranges, Mercurey, Meursault, Monthélie, Montagny, Morey St Denis, Musigny, Nuits, Nuits-Saint-Georges, Pernand-Vergelesses, Pommard, Puligny-Montrachet, Rully, Santenay, Savigny-les-Beaune, St Aubin, Volnay, Vougeot, Vosne-Romanée

Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetvahuvein

prantsuse

Primeur

Kõik

Mpv-kvaliteetvein, geograafilise tähisega lauavein

prantsuse

Rancio

AOC Grand Roussillon, Rivesaltes, Banyuls, Banyuls grand cru, Maury, Clairette du Languedoc, Rasteau

Mpv-kvaliteetliköörvein

prantsuse

Sélection de grains nobles

AOC Alsace, Alsace Grand cru, Monbazillac, Graves supérieures, Bonnezeaux, Jurançon, Cérons, Quarts de Chaume, Sauternes, Loupiac, Côteaux du Layon, Barsac, Ste Croix du Mont, Coteaux de l’Aubance, Cadillac

Mpv-kvaliteetvein

prantsuse

Sur Lie

AOC Muscadet, Muscadet –Coteaux de la Loire, Muscadet-Côtes de Grandlieu, Muscadet-Sèvres et Maine, AOVDQS Gros Plant du Pays Nantais, VDT avec IG Vin de pays d’Oc et Vin de pays des Sables du Golfe du Lion

Mpv-kvaliteetvein,

Geograafilise tähisega lauavein

prantsuse

Tuilé

AOC Rivesaltes

Mpv-kvaliteetliköörvein

prantsuse

Vendanges tardives

AOC Alsace, Jurançon

Mpv-kvaliteetvein

prantsuse

Villages

AOC Anjou, Beaujolais, Côte de Beaune, Côte de Nuits, Côtes du Rhône, Côtes du Roussillon, Mâcon

Mpv-kvaliteetvein

prantsuse

Vin de paille

AOC Côtes du Jura, Arbois, L’Etoile, Hermitage

Mpv-kvaliteetvein

prantsuse

Vin jaune

AOC du Jura (Côtes du Jura, Arbois, L’Etoile, Château-Châlon)

Mpv-kvaliteetvein

prantsuse

ITAALIA

Denominazione di Origine Controllata / D.O.C.

Kõik

Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetvahuvein, mpv-kvaliteetpoolvahuvein, mpv-kvaliteetliköörvein, geograafilise tähisega osaliselt kääritatud viinamarjavirre

itaalia

Denominazione di Origine Controllata e Garantita / D.O.C.G.

Kõik

Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetvahuvein, mpv-kvaliteetpoolvahuvein, mpv-kvaliteetliköörvein, geograafilise tähisega osaliselt kääritatud viinamarjavirre

itaalia

Vino Dolce Naturale

Kõik

Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetliköörvein

itaalia

Inticazione geografica tipica (IGT)

Kõik

Lauavein, „vin de pays”, ülevalminud viinamarjadest vein ja geograafilise tähisega osaliselt kääritatud viinamarjavirre

itaalia

Landwein

Bolzano autonoomse provintsi geograafilise tähisega veinid

Lauavein, „vin de pays”, ülevalminud viinamarjadest vein ja geograafilise tähisega osaliselt kääritatud viinamarjavirre

saksa

Vin de pays

Aosta provintsi geograafilise tähisega veinid

Lauavein, „vin de pays”, ülevalminud viinamarjadest vein ja geograafilise tähisega osaliselt kääritatud viinamarjavirre

prantsuse

Alberata o vigneti ad alberata

DOC Aversa

Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetvahuvein

itaalia

Amarone

DOC Valpolicella

Mpv-kvaliteetvein

itaalia

Ambra

DOC Marsala

Mpv-kvaliteetvein

itaalia

Ambrato

DOC Malvasia delle Lipari

DOC Vernaccia di Oristano

Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetliköörvein

itaalia

Annoso

DOC Controguerra

Mpv-kvaliteetvein

itaalia

Apianum

DOC Fiano di Avellino

Mpv-kvaliteetvein

itaalia

Auslese

DOC Caldaro e Caldaro classico- Alto Adige

Mpv-kvaliteetvein

saksa

Barco Reale

DOC Barco Reale di Carmignano

Mpv-kvaliteetvein

itaalia

Brunello

DOC Brunello di Montalcino

Mpv-kvaliteetvein

itaalia

Buttafuoco

DOC Oltrepò Pavese

Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetpoolvahuvein

itaalia

Cacc’e mitte

DOC Cacc’e Mitte di Lucera

Mpv-kvaliteetvein

itaalia

Cagnina

DOC Cagnina di Romagna

Mpv-kvaliteetvein

itaalia

Cannellino

DOC Frascati

Mpv-kvaliteetvein

itaalia

Cerasuolo

DOC Cerasuolo di Vittoria

DOC Montepulciano d’Abruzzo

Mpv-kvaliteetvein

itaalia

Chiaretto

Kõik

Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetvahuvein, mpv-kvaliteetliköörvein, geograafilise tähisega lauavein

itaalia

Ciaret

DOC Monferrato

Mpv-kvaliteetvein

itaalia

Château

DOC de la région Valle d’Aosta

Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetvahuvein, mpv-kvaliteetpoolvahuvein, mpv-kvaliteetliköörvein

prantsuse

Classico

Kõik

Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetpoolvahuvein, mpv-kvaliteetliköörvein

itaalia

Dunkel

DOC Alto Adige

DOC Trentino

Mpv-kvaliteetvein

saksa

Est! Est!! Est!!!

DOC Est! Est!! Est!!! di Montefiascone

Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetvahuvein

ladina

Falerno

DOC Falerno del Massico

Mpv-kvaliteetvein

itaalia

Fine

DOC Marsala

Mpv-kvaliteetliköörvein

itaalia

Fior d’Arancio

DOC Colli Euganei

Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetvahuvein,

Geograafilise tähisega lauavein

itaalia

Falerio

DOC Falerio dei colli Ascolani

Mpv-kvaliteetvein

itaalia

Flétri

DOC Valle d’Aosta o Vallée d’Aoste

Mpv-kvaliteetvein

itaalia

Garibaldi Dolce (ou GD)

DOC Marsala

Mpv-kvaliteetliköörvein

itaalia

Governo all’uso toscano

DOCG Chianti / Chianti Classico

IGT Colli della Toscana Centrale

Mpv-kvaliteetvein, geograafilise tähisega lauavein

itaalia

Gutturnio

DOC Colli Piacentini

Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetpoolvahuvein

itaalia

Italia Particolare (ou IP)

DOC Marsala

Mpv-kvaliteetliköörvein

itaalia

Klassisch / Klassisches Ursprungsgebiet

DOC Caldaro

DOC Alto Adige (avec la dénomination Santa Maddalena e Terlano)

Mpv-kvaliteetvein

saksa

Kretzer

DOC Alto Adige

DOC Trentino

DOC Teroldego Rotaliano

Mpv-kvaliteetvein

saksa

Lacrima

DOC Lacrima di Morro d’Alba

Mpv-kvaliteetvein

itaalia

Lacryma Christi

DOC Vesuvio

Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetliköörvein

itaalia

Lambiccato

DOC Castel San Lorenzo

Mpv-kvaliteetvein

itaalia

London Particolar (ou LP ou Inghilterra)

DOC Marsala

Mpv-kvaliteetliköörvein

itaalia

Morellino

DOC Morellino di Scansano

Mpv-kvaliteetvein

itaalia

Occhio di Pernice

DOC Bolgheri, Vin Santo Di Carmignano, Colli dell’Etruria Centrale, Colline Lucchesi, Cortona, Elba, Montecarlo, Monteregio di Massa Maritima, San Gimignano, Sant’Antimo, Vin Santo del Chianti, Vin Santo del Chianti Classico, Vin Santo di Montepulciano

Mpv-kvaliteetvein

itaalia

Oro

DOC Marsala

Mpv-kvaliteetliköörvein

itaalia

Pagadebit

DOC pagadebit di Romagna

Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetliköörvein

itaalia

Passito

Kõik

Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetliköörvein, geograafilise tähisega lauavein

itaalia

Ramie

DOC Pinerolese

Mpv-kvaliteetvein

itaalia

Rebola

DOC Colli di Rimini

Mpv-kvaliteetvein

itaalia

Recioto

DOC Valpolicella

DOC Gambellara

DOCG Recioto di Soave

Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetvahuvein

itaalia

Riserva

Kõik

Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetvahuvein, mpv-kvaliteetpoolvahuvein, mpv-kvaliteetliköörvein

itaalia

Rubino

DOC Garda Colli Mantovani

DOC Rubino di Cantavenna

DOC Teroldego Rotaliano

DOC Trentino

Mpv-kvaliteetvein

itaalia

Rubino

DOC Marsala

Mpv-kvaliteetliköörvein

itaalia

Sangue di Giuda

DOC Oltrepò Pavese

Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetpoolvahuvein

itaalia

Scelto

Kõik

Mpv-kvaliteetvein

itaalia

Sciacchetrà

DOC Cinque Terre

Mpv-kvaliteetvein

itaalia

Sciac-trà

DOC Pornassio o Ormeasco di Pornassio

Mpv-kvaliteetvein

itaalia

Sforzato, Sfursàt

DO Valtellina

Mpv-kvaliteetvein

itaalia

Spätlese

DOC / IGT de Bolzano

Mpv-kvaliteetvein, geograafilise tähisega lauavein

saksa

Soleras

DOC Marsala

Mpv-kvaliteetliköörvein

itaalia

Stravecchio

DOC Marsala

Mpv-kvaliteetliköörvein

itaalia

Strohwein

DOC / IGT de Bolzano

Mpv-kvaliteetvein, geograafilise tähisega lauavein

saksa

Superiore

Kõik

Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetvahuvein, mpv-kvaliteetpoolvahuvein, mpv-kvaliteetliköörvein,

itaalia

Superiore Old Marsala (ou SOM)

DOC Marsala

Mpv-kvaliteetliköörvein

itaalia

Torchiato

DOC Colli di Conegliano

Mpv-kvaliteetvein

itaalia

Torcolato

DOC Breganze

Mpv-kvaliteetvein

itaalia

Vecchio

DOC Rosso Barletta, Aglianico del Vuture, Marsala, Falerno del Massico

Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetliköörvein

itaalia

Vendemmia Tardiva

Kõik

Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetpoolvahuvein, geograafilise tähisega lauavein

itaalia

Verdolino

Kõik

Mpv-kvaliteetvein, geograafilise tähisega lauavein

itaalia

Vergine

DOC Marsala

DOC Val di Chiana

Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetliköörvein

itaalia

Vermiglio

DOC Colli dell Etruria Centrale

Mpv-kvaliteetliköörvein

itaalia

Vino Fiore

Kõik

Mpv-kvaliteetvein

itaalia

Vino Nobile

Vino Nobile di Montepulciano

Mpv-kvaliteetvein

itaalia

Vino Novello o Novello

Kõik

Mpv-kvaliteetvein, geograafilise tähisega lauavein

itaalia

Vin santo / Vino Santo / Vinsanto

DOC et DOCG Bianco dell’Empolese, Bianco della Valdinievole, Bianco Pisano di San Torpé, Bolgheri, Candia dei Colli Apuani, Capalbio, Carmignano, Colli dell’Etruria Centrale, Colline Lucchesi, Colli del Trasimeno, Colli Perugini, Colli Piacentini, Cortona, Elba, Gambellera, Montecarlo, Monteregio di Massa Maritima, Montescudaio, Offida, Orcia, Pomino, San Gimignano, San’Antimo, Val d’Arbia, Val di Chiana, Vin Santo del Chianti, Vin Santo del Chianti Classico, Vin Santo di Montepulciano, Trentino

Mpv-kvaliteetvein

itaalia

Vivace

Kõik

Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetliköörvein, geograafilise tähisega lauavein

itaalia

KÜPROS

Οίνος Ελεγχόμενης Ονομασίας Προέλευσης

(ΟΕΟΠ)

Kõik

Mpv-kvaliteetvein

kreeka

Τοπικός Οίνος

(Regional Wine)

Kõik

Geograafilise tähisega lauavein

kreeka

Μοναστήρι (Monastiri)

Kõik

Mpv-kvaliteetvein ja geograafilise tähisega lauavein

kreeka

Κτήμα (Ktima)

Kõik

Mpv-kvaliteetvein ja geograafilise tähisega lauavein

kreeka

Αμπελώνας (-ες)

(Ampelonas (-es))

Kõik

Mpv-kvaliteetvein ja geograafilise tähisega lauavein

kreeka

Μονή (Moni)

Kõik

Mpv-kvaliteetvein ja geograafilise tähisega lauavein

kreeka

LUKSEMBURG

Marque nationale

Kõik

Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetvahuvein

prantsuse

Appellation contrôlée

Kõik

Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetvahuvein

prantsuse

Appellation d’origine controlée

Kõik

Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetvahuvein

prantsuse

Vin de pays

Kõik

Geograafilise tähisega lauavein

prantsuse

Grand premier cru

Kõik

Mpv-kvaliteetvein

prantsuse

Premier cru

Kõik

Mpv-kvaliteetvein

prantsuse

Vin classé

Kõik

Mpv-kvaliteetvein

prantsuse

Château

Kõik

Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetvahuvein

prantsuse

UNGARI

minőségi bor

Kõik

Mpv-kvaliteetvein

ungari

különleges minőségű bor

Kõik

Mpv-kvaliteetvein

ungari

fordítás

Tokaj / -i

Mpv-kvaliteetvein

ungari

máslás

Tokaj / -i

Mpv-kvaliteetvein

ungari

szamorodni

Tokaj / -i

Mpv-kvaliteetvein

ungari

aszú … puttonyos, completed by the numbers 3-6

Tokaj / -i

Mpv-kvaliteetvein

ungari

aszúeszencia

Tokaj / -i

Mpv-kvaliteetvein

ungari

eszencia

Tokaj / -i

Mpv-kvaliteetvein

ungari

tájbor

Kõik

Geograafilise tähisega lauavein

ungari

bikavér

Eger, Szekszárd

Mpv-kvaliteetvein

ungari

késői szüretelésű bor

Kõik

Mpv-kvaliteetvein

ungari

válogatott szüretelésű bor

Kõik

Mpv-kvaliteetvein

ungari

muzeális bor

Kõik

Mpv-kvaliteetvein

ungari

siller

Kõik

Geograafilise tähisega lauavein ja mpv-kvaliteetvein

ungari

AUSTRIA

Qualitätswein

Kõik

Mpv-kvaliteetvein

saksa

Qualitätswein besonderer Reife und Leseart / Prädikatswein

Kõik

Mpv-kvaliteetvein

saksa

Qualitätswein mit staatlicher Prüfnummer

Kõik

Mpv-kvaliteetvein

saksa

Ausbruch / Ausbruchwein

Kõik

Mpv-kvaliteetvein

saksa

Auslese / Auslesewein

Kõik

Mpv-kvaliteetvein

saksa

Beerenauslese (wein)

Kõik

Mpv-kvaliteetvein

saksa

Eiswein

Kõik

Mpv-kvaliteetvein

saksa

Kabinett / Kabinettwein

Kõik

Mpv-kvaliteetvein

saksa

Schilfwein

Kõik

Mpv-kvaliteetvein

saksa

Spätlese / Spätlesewein

Kõik

Mpv-kvaliteetvein

saksa

Strohwein

Kõik

Mpv-kvaliteetvein

saksa

Trockenbeerenauslese

Kõik

Mpv-kvaliteetvein

saksa

Landwein

Kõik

Geograafilise tähisega lauavein

saksa

Ausstich

Kõik

Mpv-kvaliteetvein ja geograafilise tähisega lauavein

saksa

Auswahl

Kõik

Mpv-kvaliteetvein ja geograafilise tähisega lauavein

saksa

Bergwein

Kõik

Mpv-kvaliteetvein ja geograafilise tähisega lauavein

saksa

Klassik / Classic

Kõik

Mpv-kvaliteetvein

saksa

Erste Wahl

Kõik

Mpv-kvaliteetvein ja geograafilise tähisega lauavein

saksa

Hausmarke

Kõik

Mpv-kvaliteetvein ja geograafilise tähisega lauavein

saksa

Heuriger

Kõik

Mpv-kvaliteetvein ja geograafilise tähisega lauavein

saksa

Jubiläumswein

Kõik

Mpv-kvaliteetvein ja geograafilise tähisega lauavein

saksa

Reserve

Kõik

Mpv-kvaliteetvein

saksa

Schilcher

Steiermark

Mpv-kvaliteetvein ja geograafilise tähisega lauavein

saksa

Sturm

Kõik

Geograafilise tähisega osaliselt kääritatud viinamarjavirre

saksa

PORTUGAL

Denominação de origem (DO)

Kõik

Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetvahuvein, mpv-kvaliteetpoolvahuvein, mpv-kvaliteetliköörvein

portugali

Denominação de origem controlada (DOC)

Kõik

Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetvahuvein, mpv-kvaliteetpoolvahuvein, mpv-kvaliteetliköörvein

portugali

Indicação de proveniencia regulamentada (IPR)

Kõik

Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetvahuvein, mpv-kvaliteetpoolvahuvein, mpv-kvaliteetliköörvein

portugali

Vinho doce natural

Kõik

Mpv-kvaliteetliköörvein

portugali

Vinho generoso

DO Porto, Madeira, Moscatel de Setúbal, Carcavelos

Mpv-kvaliteetliköörvein

portugali

Vinho regional

Kõik

Geograafilise tähisega lauavein

portugali

Canteiro

DO Madeira

Mpv-kvaliteetliköörvein

portugali

Colheita Seleccionada

Kõik

Mpv-kvaliteetvein, geograafilise tähisega lauavein

portugali

Crusted / Crusting

DO Porto

Mpv-kvaliteetliköörvein

inglise

Escolha

Kõik

Mpv-kvaliteetvein, geograafilise tähisega lauavein

portugali

Escuro

DO Madeira

Mpv-kvaliteetliköörvein

portugali

Fino

DO Porto

DO Madeira

Mpv-kvaliteetliköörvein

portugali

Frasqueira

DO Madeira

Mpv-kvaliteetliköörvein

portugali

Garrafeira

Kõik

Mpv-kvaliteetvein, geograafilise tähisega lauavein

Mpv-kvaliteetliköörvein

portugali

Lágrima

DO Porto

Mpv-kvaliteetliköörvein

portugali

Leve

Table wine with GI Estremadura and Ribatejano

DO Madeira, DO Porto

Geograafilise tähisega lauavein

Mpv-kvaliteetliköörvein

portugali

Nobre

DO Dão

Mpv-kvaliteetvein

portugali

Reserva

Kõik

Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetliköörvein, mpv-kvaliteetvahuvein, geograafilise tähisega lauavein

portugali

Reserva velha (or grande reserva)

DO Madeira

Mpv-kvaliteetvahuvein, mpv-kvaliteetliköörvein

portugali

Ruby

DO Porto

Mpv-kvaliteetliköörvein

inglise

Solera

DO Madeira

Mpv-kvaliteetliköörvein

portugali

Super reserva

Kõik

Mpv-kvaliteetvahuvein

portugali

Superior

Kõik

Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetliköörvein, geograafilise tähisega lauavein

portugali

Tawny

DO Porto

Mpv-kvaliteetliköörvein

inglise

Vintage supplemented by Late Bottle (LBV) ou Character

DO Porto

Mpv-kvaliteetliköörvein

inglise

Vintage

DO Porto

Mpv-kvaliteetliköörvein

inglise

SLOVEENIA

Penina

Kõik

Mpv-kvaliteetvahuvein

sloveeni

pozna trgatev

Kõik

Mpv-kvaliteetvein

sloveeni

izbor

Kõik

Mpv-kvaliteetvein

sloveeni

jagodni izbor

Kõik

Mpv-kvaliteetvein

sloveeni

suhi jagodni izbor

Kõik

Mpv-kvaliteetvein

sloveeni

ledeno vino

Kõik

Mpv-kvaliteetvein

sloveeni

arhivsko vino

Kõik

Mpv-kvaliteetvein

sloveeni

mlado vino

Kõik

Mpv-kvaliteetvein

sloveeni

Cviček

Dolenjska

Mpv-kvaliteetvein

sloveeni

Teran

Kras

Mpv-kvaliteetvein

sloveeni

VAKKIA

forditáš

Tokaj / -ská / -ský / -ské

Mpv-kvaliteetvein

slovaki

Mášláš

Tokaj / -ská / -ský / -ské

Mpv-kvaliteetvein

slovaki

Samorodné

Tokaj / -ská / -ský / -ské

Mpv-kvaliteetvein

slovaki

výber … putňový, millega kaasnevad numbrid 3-6

Tokaj / -ská / -ský / -ské

Mpv-kvaliteetvein

slovaki

výberová esencia

Tokaj / -ská / -ský / -ské

Mpv-kvaliteetvein

slovaki

Esencia

Tokaj / -ská / -ský / -ské

Mpv-kvaliteetvein

slovaki

BULGAARIA

Гарантирано наименование за произход

(ГНП)

(guaranteed appellation of origin)

Kõik

Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetpoolvahuvein, mpv-kvaliteetvahuvein, mpv-kvaliteetliköörvein

bulgaaria

Гарантирано и контролирано наименование за произход (ГКНП)

(guaranteed and controlled appellation of origin)

Kõik

Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetpoolvahuvein, mpv-kvaliteetvahuvein, mpv-kvaliteetliköörvein

bulgaaria

Благородно сладко вино (БСВ)

(noble sweet wine)

Kõik

Mpv-kvaliteetliköörvein

bulgaaria

регионално вино

(Regional wine)

Kõik

Geograafilise tähisega lauavein

bulgaaria

Ново

(young)

Kõik

Mpv-kvaliteetvein

Geograafilise tähisega lauavein

bulgaaria

Премиум

(premium)

Kõik

Geograafilise tähisega lauavein

bulgaaria

Резерва

(reserve)

Kõik

Mpv-kvaliteetvein

Geograafilise tähisega lauavein

bulgaaria

Премиум резерва

(premium reserve)

Kõik

Geograafilise tähisega lauavein

bulgaaria

Специална резерва

(special reserve)

Kõik

Mpv-kvaliteetvein

bulgaaria

Специална селекция (special selection)

Kõik

Mpv-kvaliteetvein

bulgaaria

Колекционно (collection)

Kõik

Mpv-kvaliteetvein

bulgaaria

Премиум оук, или първо зареждане в бъчва

(premium oak)

Kõik

Mpv-kvaliteetvein

bulgaaria

Беритба на презряло грозде

(vintage of overripe grapes)

Kõik

Mpv-kvaliteetvein

bulgaaria

Розенталер

(Rosenthaler)

Kõik

Mpv-kvaliteetvein

bulgaaria

RUMEENIA

Vin cu denumire de origine controlată

(D.O.C.)

Kõik

Mpv-kvaliteetvein

rumeenia

Cules la maturitate deplină (C.M.D.)

Kõik

Mpv-kvaliteetvein

rumeenia

Cules târziu (C.T.)

Kõik

Mpv-kvaliteetvein

rumeenia

Cules la înnobilarea boabelor (C.I.B.)

Kõik

Mpv-kvaliteetvein

rumeenia

Vin cu indicație geografică

Kõik

Geograafilise tähisega lauavein

rumeenia

Rezervă

Kõik

Mpv-kvaliteetvein

rumeenia

Vin de vinotecă

Kõik

Mpv-kvaliteetvein

rumeenia

(1)   

Termini „cava” kaitse vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 1493/1999 ei piira „Cava” mkv-kvaliteetvahuveinide suhtes kohaldatava geograafilise tähise kaitset.

(2)   

Asjaomased veinid on nõukogu määruse (EÜ) nr 1493/1999 VI lisa punkti L lõike 8 kohaselt mkv-kvaliteetliköörveinid.

(3)   

Asjaomased veinid on nõukogu määruse (EÜ) nr 1493/1999 VI lisa punkti L lõike 11 kohaselt mkv-kvaliteetliköörveinid.

3. LIIDE

KONTAKTPUNKTIDE LOETELU

Vastavalt protokolli nr 2 II lisa artiklile 12

a)   Montenegro

Pr. Ljiljana Simovic, nõustaja rahvusvahelise koostöö alal

Põllumajandus-, Metsandus- ja Veeressursi Ministeerium

Montenegro Vabariigi valitsus

Rimski trg 46, 81000 Podgorica

Tel: +382 81 48 22 71;

Faks: +382 81 23 43 06

E-post: ljiljanas@mn.yu; radanad@mn.yu

b)   Ühendus

Euroopa Komisjon

Põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat

Direktoraat B Rahvusvahelised suhted II

Üksuse B.2 Laienemine juht

B-1049 Brüssel

Belgia

Telefon: +32 2 299 11 11

Faks: +32 2 296 62 92

E-post: AGRI EC Montenegro wine trade

▼M3

PROTOKOLL nr 3

milles käsitletakse mõiste „päritolustaatusega tooted” määratlust ja halduskoostöö meetodeid



Artikkel 1

Kohaldatavad päritolureeglid

1.  
Lepingu rakendamisel kohaldatakse Euroopa – Vahemere piirkonna sooduspäritolureeglite piirkondliku konventsiooni ( 12 ) (edaspidi „konventsioon”), nagu seda on viimati muudetud ja mis on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, I liidet ja II liite asjakohaseid sätteid.
2.  
Konventsiooni I liites ja II liite asjakohastes sätetes sisalduvaid viiteid asjaomasele lepingule käsitatakse viidetena lepingule.
3.  
Olenemata konventsiooni I liite artikli 16 lõikest 5 ja artikli 21 lõikest 3 võib juhul, kui kumulatsioon hõlmab üksnes EFTA riike, Fääri saari, Euroopa Liitu, Türgi Vabariiki, stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessis osalejaid, Moldova Vabariiki, Gruusiat ja Ukrainat, olla päritolutõendiks kas liikumissertifikaat EUR.1 või päritoludeklaratsioon.

Artikkel 2

Alternatiivsed kohaldatavad päritolureeglid

1.  
Olenemata käesoleva protokolli artiklist 1 käsitatakse lepingu rakendamisel tooteid, mis on sooduskohtlemist võimaldava päritoluga vastavalt käesoleva protokolli A liites sätestatudalternatiivselt kohaldatavatele päritolureeglitele („üleminekusätted”), samuti Euroopa Liidust või Montenegro Vabariigist pärinevate toodetena.
2.  
Üleminekueeskirju kohaldatakse kuni jõustub konventsiooni muudatus, millel üleminekueeskirjad põhinevad.

Artikkel 3

Vaidluste lahendamine

1.  
Kui seoses konventsiooni I liite artiklis 32 või käesoleva protokolli A liite artiklis 34 sätestatud kontrollimenetlusega tekivad vaidlused, mida kontrolli taotlenud tolliasutus ja kontrollimise eest vastutav tolliasutus ei suuda lahendada, esitatakse need lahendamiseks stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogule.
2.  
Importija ja importiva riigi tolliasutuse vahelised vaidlused lahendatakse alati importiva riigi õigusnormide kohaselt.

Artikkel 4

Protokolli muutmine

Stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu võib otsustada käesoleva protokolli sätteid muuta.

Artikkel 5

Konventsioonist väljaastumine

1.  
Kui Euroopa Liit või Montenegro Vabariik teatab konventsiooni hoiulevõtjale kirjalikult oma soovist konventsioonist selle artikli 9 kohaselt välja astuda, alustavad Euroopa Liit ja Montenegro Vabariik kohe läbirääkimisi lepingu rakendamisel kohaldatavate päritolureeglite üle.
2.  
Kuni jõustuvad päritolureeglid, milles lepitakse kokku pärast uusi läbirääkimisi, kohaldatakse lepingu suhtes konventsiooni I liites esitatud päritolureegleid ja asjakohasel juhul konventsiooni II liite asjakohaseid sätteid, mis kehtisid konventsioonist väljaastumise hetkel. Väljaastumise hetkest alates käsitatakse konventsiooni I liites esitatud päritolureegleid ja asjakohasel juhul konventsiooni II liite asjakohaseid sätteid selliselt, et saaks arvesse võtta üksnes Euroopa Liidu ja Montenegro Vabariigi vahelist kahepoolset kumulatsiooni.

A liide

ALTERNATIIVSED KOHALDATAVAD PÄRITOLUREEGLID

Reeglid, mida Euroopa – Vahemere piirkonna sooduspäritolureeglite piirkondliku konventsiooni osalised kohaldavad vabatahtlikult kuni konventsiooni muudatuse sõlmimise ja jõustumiseni

(„reeglid” või „üleminekueeskirjad”)

MÕISTE „PÄRITOLUSTAATUSEGA TOOTED” MÄÄRATLUS JA HALDUSKOOSTÖÖ MEETODID

SISUKORD

EESMÄRGID

I JAOTIS

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Mõisted

II JAOTIS

MÕISTE „PÄRITOLUSTAATUSEGA TOOTED” MÄÄRATLUS

Artikkel 2

Üldised nõuded

Artikkel 3

Täielikult saadud tooted

Artikkel 4

Piisav töö või töötlus

Artikkel 5

Piirmäära reegel

Artikkel 6

Ebapiisav töö või töötlus

Artikkel 7

Päritolu kumulatsioon

Artikkel 8

Päritolu kumulatsiooni kohaldamise tingimused

Artikkel 9

Kvalifikatsiooniühik

Artikkel 10

Komplektid

Artikkel 11

Kõrvalised tegurid

Artikkel 12

Arvestuslik eraldamine

III JAOTIS

TERRITORIAALSED NÕUDED

Artikkel 13

Territoriaalsuspõhimõte

Artikkel 14

Mittemuutmise reegel

Artikkel 15

Näitused

IV JAOTIS

TOLLIMAKSUDE TAGASTAMINE või TOLLIMAKSUDEST VABASTAMINE

Artikkel 16

Tollimaksude tagastamine või tollimaksudest vabastamine

V JAOTIS

PÄRITOLUTÕEND

Artikkel 17

Üldised nõuded

Artikkel 18

Päritoludeklaratsiooni koostamise tingimused

Artikkel 19

Heakskiidetud eksportija

Artikkel 20

Liikumissertifikaadi EUR.1 väljaandmise kord

Artikkel 21

Tagantjärele välja antud liikumissertifikaadid EUR.1

Artikkel 22

Liikumissertifikaadi EUR.1 duplikaadi väljaandmine

Artikkel 23

Päritolutõendi kehtivus

Artikkel 24

Vabatsoonid

Artikkel 25

Impordinõuded

Artikkel 26

Importimine osasaadetistena

Artikkel 27

Päritolutõendi esitamisest vabastamine

Artikkel 28

Lahknevused ja vormistusvead

Artikkel 29

Tarnija deklaratsioonid

Artikkel 30

Eurodes väljendatud summad

VI JAOTIS

KOOSTÖÖPÕHIMÕTTED JA DOKUMENTAALSED TÕENDID

Artikkel 31

Dokumentaalsed tõendid, päritolutõendite ja täiendavate dokumentide säilitamine

Artikkel 32

Vaidluste lahendamine

VII JAOTIS

HALDUSKOOSTÖÖ

Artikkel 33

Teavitamine ja koostöö

Artikkel 34

Päritolutõendite kontrollimine

Artikkel 35

Tarnija deklaratsioonide kontrollimine

Artikkel 36

Karistused

VIII JAOTIS

A LIITE KOHALDAMINE

Artikkel 37

Euroopa Majanduspiirkond

Artikkel 38

Liechtenstein

Artikkel 39

San Marino Vabariik

Artikkel 40

Andorra Vürstiriik

Artikkel 41

Ceuta ja Melilla

Lisade loetelu

I LISA

Sissejuhatavad märkused II lisa loendi kohta

II LISA

Loend päritolustaatuseta materjalidega tehtavatest töödest ja töötlusest, mis annavad tootele päritolustaatuse

III LISA

Päritoludeklaratsiooni tekst

IV LISA

Liikumissertifikaadi EUR.1 ja liikumissertifikaadi EUR.1 taotluse näidised

V LISA

Ceutast ja Melillast pärit toodete suhtes kohaldatavad eritingimused

VI LISA

Tarnija deklaratsioon

VII LISA

Pikaajaline tarnija deklaratsioon

EESMÄRGID

Käesolevad reeglid on vabatahtlikud. Need on mõeldud ajutiseks kohaldamiseks Euroopa – Vahemere piirkonna sooduspäritolureeglite piirkondliku konventsiooni (edaspidi „konventsioon”) osaliste poolt kuni konventsiooni muudatuse sõlmimise ja jõustumiseni. Käesolevaid reegleid kohaldatakse kahepoolselt nende konventsiooniosaliste vahelise kaubanduse suhtes, kes selles kokku lepivad ja kes viitavad neile reeglitele oma kahepoolsetes sooduskaubanduslepingutes või lisavad need reeglid kõnealustesse lepingutesse. Käesolevad reeglid on mõeldud kohaldamiseks alternatiivina konventsiooni reeglitele, mis kooskõlas konventsiooniga ei piira konventsiooniosaliste vahel sõlmitud asjaomastes lepingutes ja muudes seotud kahepoolsetes lepingutes kokkulepitud põhimõtete rakendamist. Seega ei ole käesolevad reeglid kohustuslikud, vaid vabatahtlikud. Ettevõtjad võivad neid kohaldada, kui soovivad konventsiooni reeglite asemel käesolevatest reeglitest tulenevast sooduskohtlemisest kasu saada.

Käesolevate reeglitega ei muudeta konventsiooni. Konventsioon jääb konventsiooniosaliste vahel täielikult kohaldatavaks. Käesolevad reeglid ei muuda konventsiooniosalistele konventsiooniga ettenähtud õigusi ja kohustusi.

I JAOTIS

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Mõisted

Käesolevates reeglites kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) 

„reegleid kohaldav konventsiooniosaline” – konventsiooniosaline, kes lisab käesolevad reeglid mõne teise konventsiooniosalisega sõlmitud kahepoolsesse sooduskaubanduslepingusse ning see hõlmab ka lepinguosalisi;

b) 

„grupid”, „rubriigid” ja „alamrubriigid” – grupid, rubriigid ja alamrubriigid (nelja- või kuuekohalised koodid), mida kasutatakse nomenklatuuris, mis moodustab kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi (edaspidi „harmoneeritud süsteem”) koos muudatustega vastavalt Tollikoostöö Nõukogu 26. juuni 2004. aasta soovitusele;

c) 

„klassifitseeritud” – kauba klassifitseerimine harmoneeritud süsteemi teatavasse rubriiki või alamrubriiki;

d) 

„kaubasaadetis” – tooted, mis

i) 

saadetakse samal ajal ühelt eksportijalt ühele kaubasaajale või

ii) 

saadetakse eksportijalt kaubasaajale üheainsa veodokumendi alusel või selle dokumendi puudumisel üheainsa arve alusel;

e) 

„lepinguosalise või reegleid kohaldava konventsiooniosalise tolliasutus” – tähendab Euroopa Liidu puhul mis tahes liikmesriigi tolliasutust;

f) 

„tolliväärtus” – 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe VII artikli rakendamise lepingu (WTO leping tolliväärtuse määramise kohta) kohaselt määratud tolliväärtus;

g) 

„tehasehind” – hind, mida makstakse tehases toote eest lepinguosalise territooriumil asuvale tootjale, kelle ettevõttes toimub viimane töö või töötlus, tingimusel et hind sisaldab kõikide kasutatud materjalide väärtust ja kõiki muid selle tootmisega seotud kulusid ning sellest on maha arvatud kõik riigisisesed maksud, mis makstakse tagasi või mida võib tagasi maksta saadud toote eksportimisel. Kui viimane töö või töötlus on tellitud tootjalt allhanke korras, osutab mõiste „tootja” alltöövõtja palganud ettevõtjale.

Kui tegelikult makstud hind ei kajasta kõiki lepinguosalise territooriumil toote tootmisega kaasnenud kulusid, tähendab tehasehind kõikide kõnealuste kulude summat, millest on maha arvatud riigisisesed maksud, mis makstakse tagasi või võidakse tagasi maksta saadud toote eksportimisel;

h) 

„asendatav materjal” või „asendatav toode” – samalaadne ja samasuguse kaubandusliku kvaliteediga materjal või toode, millel on ühesugused tehnilised ja füüsilised omadused ning mida ei saa üksteisest eristada;

i) 

„kaup” – nii materjalid kui ka tooted;

j) 

„tootmine” – igat liiki töö või töötlus, kaasa arvatud komplekteerimine;

k) 

„materjal” – koostisosa, toormaterjal, komponent, osa vms, mida on toote tootmisel kasutatud;

l) 

„päritolustaatuseta materjalide suurim lubatud sisaldus” – päritolustaatuseta materjalide suurim sisaldus tootes, mis võimaldab tootmist käsitada piisava töö või töötlusena, mis annab tootele päritolustaatuse. Seda võib väljendada protsendina toote tehasehinnast või protsendina konkreetsetesse gruppidesse, gruppi, rubriiki või alamrubriiki kuuluvate kasutatud materjalide netomassist;

m) 

„toode” – valmistatav toode, isegi kui see on mõeldud hiljem mõnes teises valmistamistoimingus kasutamiseks;

n) 

„territoorium” – lepinguosalise maismaaosa, siseveed ja territoriaalveed;

o) 

„lisandväärtus” – toote tehasehind, millest on lahutatud kõikide selliste asjaomases tootes sisalduvate materjalide tolliväärtus, mis pärinevad mõne muu sellise reegleid kohaldava konventsiooniosalise territooriumilt, kelle puhul kohaldatakse kumulatsiooni, või kui tolliväärtus ei ole teada või seda ei ole võimalik kindlaks teha, siis esimene tuvastatav hind, mida nende materjalide eest makstakse eksportiva lepinguosalise territooriumil;

p) 

„materjalide väärtus” – kasutatud päritolustaatuseta materjalide tolliväärtus importimise ajal, või kui see ei ole teada ja seda ei ole võimalik kindlaks teha, siis esimene tuvastatav hind, mida nende materjalide eest makstakse eksportiva lepinguosalise territooriumil. Kui on vaja kindlaks teha tootmiseks kasutatud päritolustaatusega materjalide väärtus, kohaldatakse käesolevat punkti mutatis mutandis.

II JAOTIS

MÕISTE „PÄRITOLUSTAATUSEGA TOOTED” MÄÄRATLUS

Artikkel 2

Üldised nõuded

Lepingu rakendamisel käsitatakse teise lepinguosalise territooriumile eksportimisel lepinguosalise territooriumilt pärinevate toodetena järgmisi tooteid:

a) 

lepinguosalise territooriumil täielikult saadud tooted artikli 3 tähenduses;

b) 

lepinguosalise territooriumil saadud tooted, milles on kasutatud materjale, mis ei ole seal täielikult saadud, tingimusel et need on kõnealuse lepinguosalise territooriumil läbinud piisava töö või töötluse artikli 4 tähenduses.

Artikkel 3

Täielikult saadud tooted

1.  

Järgmisi tooteid käsitatakse täielikult lepinguosalise territooriumil saadud toodetena teise lepinguosalise territooriumile eksportimisel:

a) 

sealsest pinnasest ja merepõhjast kaevandatud mineraalsed maavarad ja ammutatud looduslik vesi;

b) 

seal kasvatatud või koristatud taimed, kaasa arvatud veetaimed, ja köögiviljasaadused;

c) 

seal sündinud ja kasvatatud elusloomad;

d) 

seal kasvatatud elusloomadelt saadud tooted;

e) 

seal sündinud ja kasvatatud, tapetud loomadest saadud tooted;

f) 

seal toimunud jahi ja kalapüügi saadused;

g) 

akvakultuuritooted, kui kalad ja vähid, limused ja muud veeselgrootud on seal munadest sündinud või maimudest, kalavastsetest ja -maimudest kasvatatud;

h) 

tema laevadega väljaspool mis tahes territoriaalvett püütud merekalapüügi- ja muud saadused;

i) 

tema kalatöötlemislaevade pardal üksnes punktis h osutatud saadustest valmistatud tooted;

j) 

seal kogutud kasutatud esemed, millest saab üksnes tooret;

k) 

sealse tootmistegevuse jäätmed ja jäägid;

l) 

väljaspool tema territoriaalvett merepõhjast või selle aluspinnasest kaevandatud saadused, tingimusel et tal on selle merepõhja või aluspinnase kasutamise ainuõigus;

m) 

kaubad, mis on seal toodetud üksnes punktides a–l nimetatud saadustest või toodetest.

2.  

Lõike 1 punktides h ja i nimetatud termineid „tema laevad” ja „tema kalatöötlemislaevad” kohaldatakse üksnes laevade ja kalatöötlemislaevade suhtes, mis

a) 

on registreeritud eksportiva või importiva lepinguosalise territooriumil;

b) 

sõidavad eksportiva või importiva lepinguosalise lipu all;

c) 

vastavad ühele järgmistest tingimustest:

i) 

neist vähemalt 50 % kuulub eksportiva või importiva lepinguosalise kodanikele või

ii) 

nad kuuluvad äriühingule,

— 
mille peakontor ja peamine tegevuskoht on eksportiva või importiva lepinguosalise territooriumil ning
— 
millest vähemalt 50 % kuulub eksportivale või importivale lepinguosalisele või nende lepinguosaliste avalik-õiguslikele isikutele või kodanikele.
3.  
Kui lõike 2 rakendamisel on eksportivaks või importivaks lepinguosaliseks Euroopa Liit, tähendab see mõnda Euroopa Liidu liikmesriiki.
4.  
Lõike 2 rakendamisel käsitatakse EFTA riike ühe reegleid kohaldava konventsiooniosalisena.

Artikkel 4

Piisav töö või töötlus

1.  
Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 3 ja artikli 6 kohaldamist, käsitatakse tooteid, mis ei ole lepinguosalise territooriumil täielikult saadud, piisava töö või töötluse läbinuna, kui II lisa loendis esitatud tingimused on asjaomaste kaupade puhul täidetud.
2.  
Kui kooskõlas lõikega 1 lepinguosalise territooriumil päritolustaatuse saanud toodet kasutatakse materjalina muu toote tootmiseks, ei võeta arvesse päritolustaatuseta materjale, mida võidi selle tootmiseks kasutada.
3.  
Lõikes 1 osutatud nõuete täitmist kontrollitakse iga toote puhul.

Kui asjakohane reegel põhineb päritolustaatuseta materjalide suurima lubatud sisalduse nõude järgimisel, võivad lepinguosaliste tolliasutused lubada siiski eksportijatel arvutada toote tehasehind ja päritolustaatuseta materjalide väärtus keskmise väärtusena vastavalt lõikele 4, et võtta arvesse kulude ja valuutakursside kõikumisi.

4.  
Lõike 3 teises lõigus osutatud juhul arvutatakse toote keskmine tehasehind ja kasutatud päritolustaatuseta materjalide keskmine väärtus vastavalt eelmisel majandusaastal kõigi samade müüdud toodete eest küsitud tehasehinna ja eelmisel majandusaastal samade toodete tootmiseks kasutatud kõigi päritolustaatuseta materjalide koguväärtuse põhjal, kusjuures majandusaasta on eksportiva lepinguosalise majandusaasta ning kui terve majandusaasta kohta ei ole andmed saadaval, siis võetakse aluseks lühem periood, mis ei ole lühem kui kolm kuud.
5.  
Eksportijad, kes otsustavad teha arvutuse keskmise näitaja alusel, kasutavad seda meetodit järjepidevalt võrdlusmajandusaastale järgneva aasta jooksul või vajaduse korral lühemale võrdlusperioodile järgneva aasta jooksul. Nad võivad lõpetada selle meetodi kasutamise, kui konkreetse majandusaasta või lühema võrdlusperioodi (mis ei ole lühem kui kolm kuud) jooksul ilmneb, et sellise meetodi kasutamist õigustanud kulude või valuutakursi kõikumine on lakanud.
6.  
Lõikes 4 osutatud keskmisi näitajaid kasutatakse vastavalt tehasehinnana ja päritolustaatuseta materjalide väärtusena, et teha kindlaks, kas päritolustaatuseta materjalide suurima lubatud sisalduse nõuet on järgitud.

Artikkel 5

Piirmäära reegel

1.  

Erandina artiklist 4 ning vastavalt käesoleva artikli lõigetele 2 ja 3 võib päritolustaatuseta materjale, mida II lisas esitatud loendis nimetatud tingimuste kohaselt toote tootmiseks kasutada ei tohi, siiski kasutada, kui toote kohta hinnatud kogunetomass või koguväärtus ei ületa:

a) 

15 % toote netomassist toodete puhul, mis kuuluvad gruppidesse 2 ja 4–24, v.a gruppi 16 kuuluvad töödeldud kalandustooted;

b) 

15 % toote tehasehinnast muude kui punktiga a hõlmatud toodete puhul.

Käesolevat lõiget ei kohaldata harmoneeritud süsteemi gruppidesse 50–63 kuuluvate toodete suhtes, mille puhul kehtivad I lisa märkustes 6 ja 7 mainitud piirmäärad.

2.  
Käesoleva artikli lõike 1 kohaselt ei ole lubatud ületada päritolustaatuseta materjalide suurimat lubatud protsentuaalset sisaldust, nagu on ette nähtud II lisa loendis esitatud reeglitega.
3.  
Käesoleva artikli lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata artikli 3 tähenduses täielikult lepinguosalise territooriumil saadud toodete suhtes. Ilma et see piiraks artikli 6 ja artikli 9 lõike 1 kohaldamist, kohaldatakse kõnealustes sätetes osutatud piirmäärasid siiski toote suhtes, mille puhul II lisa loendis esitatud reegli kohaselt on nõutav, et toote tootmiseks kasutatud materjalid peavad olema täielikult saadud.

Artikkel 6

Ebapiisav töö või töötlus

1.  

Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 2 kohaldamist, käsitatakse järgmisi toiminguid päritolustaatuse omandamiseks ebapiisava töö või töötlusena, olenemata sellest, kas artikli 4 nõuded on täidetud või mitte:

a) 

toimingud, mis tagavad toodete seisundi säilimise nende vedamisel ja ladustamisel;

b) 

pakkeüksuste osadeks jagamine ja koondamine;

c) 

pesemine, puhastamine; tolmu, oksiidi, õli, värvi või muu katte eemaldamine;

d) 

tekstiili triikimine või pressimine;

e) 

lihtsad värvimis- ja poleerimistööd;

f) 

riisi koorimine ja osaline või täielik kroovimine; teravilja ja riisi poleerimine ja glaseerimine;

g) 

suhkru toonimine või maitsestamine või tükkipressimine; kristallsuhkru osaline või täielik jahvatamine;

h) 

puuviljade, pähklite ja köögiviljade koorimine ja kividest puhastamine;

i) 

teritamine, lihtlihvimine või lihtlõikamine;

j) 

tuulamine, uhtmine, sortimine, klassifitseerimine, liigitamine, kokkusobitamine; (kaasa arvatud kaupade komplekteerimine);

k) 

tavaline klaas- või plastpudelitesse, plekkpurkidesse, kottidesse, karpidesse, kastidesse pakkimine, alustele kinnitamine ja igasugune muu lihtne pakendamine;

l) 

märkide, etikettide, logode ja muude eristusmärkide kinnitamine või trükkimine toodetele või nende pakenditele;

m) 

üht või mitut sorti toodete lihtne segamine;

n) 

suhkru segamine mis tahes muu ainega;

o) 

lihtne toodetele vee lisamine või toodete lahjendamine või dehüdreerimine või denatureerimine;

p) 

toote osade lihtne kokkupanemine terviktoote saamiseks või toote osadeks lammutamine;

q) 

loomade tapmine;

r) 

kahe või enama punktides a–q loetletud toimingu kombinatsioon.

2.  
Kõiki konkreetse tootega eksportiva lepinguosalise territooriumil tehtud toiminguid tuleb arvesse võtta juhul, kui tehakse kindlaks, kas selle tootega tehtud töö või töötlus on lõike 1 tähenduses ebapiisav.

Artikkel 7

Päritolu kumulatsioon

1.  
Ilma et see piiraks artikli 2 kohaldamist, loetakse tooted pärinevaks eksportiva lepinguosalise territooriumilt teise lepinguosalise territooriumile eksportimisel, kui need on seal saadud, kasutades materjale, mis pärinevad mõne reegleid kohaldava konventsiooniosalise, v.a eksportiva lepinguosalise territooriumilt, tingimusel et eksportiva lepinguosalise territooriumil tehtud töö või töötlus on artiklis 6 osutatud toimingutest ulatuslikum. Need materjalid ei pea olema läbinud piisavat tööd või töötlust.
2.  
Kui eksportiva lepinguosalise territooriumil tehtud töö või töötlus ei ole artiklis 6 osutatud toimingutest ulatuslikum, loetakse toode, mis on saadud, kasutades mõne muu reegleid kohaldava konventsiooniosalise territooriumilt pärinevaid materjale, eksportiva lepinguosalise territooriumilt pärinevaks ainult juhul, kui seal lisandunud väärtus on suurem kui mis tahes muu reegleid kohaldava konventsiooniosalise territooriumilt pärinevate kasutatud materjalide väärtus. Vastasel juhul loetakse saadud toode pärinevaks selle reegleid kohaldava konventsiooniosalise territooriumilt, kust pärinevate, eksportiva lepinguosalise territooriumil toote tootmiseks kasutatud päritolustaatusega materjalide väärtus on suurim.
3.  
Ilma et see piiraks artikli 2 kohaldamist ning jättes välja gruppidesse 50–63 kuuluvad tooted, loetakse reegleid kohaldava konventsiooniosalise, mis ei ole eksportiv lepinguosaline, territooriumil tehtud töö või töötlus eksportiva lepinguosalise territooriumil tehtud tööks või töötluseks, kui saadud tooted läbivad hiljem kõnealuse eksportiva lepinguosalise territooriumil töö või töötluse.
4.  
Ilma et see piiraks artikli 2 kohaldamist, loetakse gruppidesse 50–63 kuuluvate toodete puhul ja üksnes lepinguosaliste vahelises kahepoolses kaubanduses importiva lepinguosalise territooriumil tehtud töö või töötlus eksportiva lepinguosalise territooriumil tehtud tööks või töötluseks, kui tooted läbivad hiljem kõnealuse eksportiva lepinguosalise territooriumil töö või töötluse.

Käesoleva lõike kohaldamisel käsitatakse Euroopa Liidu stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessis osalevaid riike ja Moldova Vabariiki ühe reegleid kohaldava konventsiooniosalisena.

5.  
Lepinguosalised võivad ühepoolselt laiendada käesoleva artikli lõike 3 kohaldamist gruppidesse 50–63 kuuluvate toodete importimise suhtes. Lepinguosaline, kes valib sellise laiendamise, teatab sellest teisele lepinguosalisele ning teavitab Euroopa Komisjoni vastavalt artikli 8 lõikele 2.
6.  
Käesoleva artikli lõigetes 3–5 sätestatud kumulatsiooni kohaldamisel loetakse päritolustaatusega tooted pärinevaks eksportiva lepinguosalise territooriumilt üksnes siis, kui seal tehtud töö või töötlus on artiklis 6 osutatud toimingutest ulatuslikum.
7.  
Tooted, mis pärinevad reegleid kohaldavate konventsiooniosaliste territooriumilt, nagu on osutatud lõikes 1, ja mis ei läbi eksportiva lepinguosalise territooriumil tööd või töötlust, säilitavad mõne muu reegleid kohaldava konventsiooniosalise territooriumile eksportimisel oma päritolustaatuse.

Artikkel 8

Päritolu kumulatsiooni kohaldamise tingimused

1.  

Artiklis 7 sätestatud kumulatsiooni võib kohaldada üksnes juhul, kui

a) 

reegleid kohaldavate, päritolustaatuse saamisega seotud konventsiooniosaliste ja reegleid kohaldava, sihtkohaks oleva konventsiooniosalise vahel kohaldatakse vastavalt 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT) XXIV artiklile sooduskaubanduslepingut ning

b) 

kaubad on saanud päritolustaatuse käesolevate reeglitega identsete päritolureeglite alusel.

2.  
Teatised kumulatsiooni kohaldamiseks vajalike nõuete täitmise kohta avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas (C-seeria) ning Montenegro ametlikus väljaandes vastavalt tema enda menetlustele.

Artiklis 7 sätestatud kumulatsiooni kohaldatakse nendes teatistes osutatud kuupäevast alates.

Lepinguosalised esitavad Euroopa Komisjonile andmed teiste reegleid kohaldavate konventsiooniosalistega sõlmitud asjaomaste lepingute kohta, sealhulgas käesolevate reeglite jõustumise kuupäevad.

3.  
Päritolutõendile tuleks teha ingliskeelne märge „CUMULATION APPLIED WITH [asjakohas(t)e reegleid kohaldava(te) konventsiooniosalis(t)e nimi(nimed) inglise keeles]”, kui tooted said päritolustaatuse, kohaldades päritolu kumulatsiooni vastavalt artiklile 7.

Kui päritolutõendina kasutatakse liikumissertifikaati EUR.1, tehakse see märge liikumissertifikaadi EUR.1 lahtrisse 7.

4.  
Kui lepinguosalisele eksporditakse tooteid, mis on saanud päritolustaatuse eksportiva lepinguosalise territooriumil, kohaldades päritolu kumulatsiooni vastavalt artiklile 7, võib ta loobuda päritolutõendile käesoleva artikli lõikes 3 osutatud märke kandmise nõudmisest ( 13 ).

Lepinguosalised teatavad Euroopa Komisjonile loobumisest vastavalt artikli 8 lõikele 2.

Artikkel 9

Kvalifikatsiooniühik

1.  

Käesolevate reeglite kohaldamisel on kvalifikatsiooniühik see toode, mida loetakse harmoneeritud süsteemi nomenklatuuri järgi klassifitseerimisel põhiüksuseks. Sellest tulenevalt:

a) 

kui toode, mis koosneb esemete rühmast või kokkupandud esemetest, klassifitseeritakse harmoneeritud süsteemi järgi ühte rubriiki, moodustab tervik kvalifikatsiooniühiku;

b) 

kui kaubasaadetis koosneb mitmest identsest tootest, mis on klassifitseeritud samasse harmoneeritud süsteemi rubriiki, võetakse käesolevate reeglite kohaldamisel iga toodet arvesse.

2.  
Kui harmoneeritud süsteemi 5. tõlgendamisreegli kohaselt loetakse klassifitseerimisel pakend toote juurde kuuluvaks, tuleb see ka päritolu kindlaksmääramisel lugeda toote juurde kuuluvaks.
3.  
Seadme, masina, aparaadi või sõidukiga kaasas olevaid tarvikuid, varuosi ja tööriistu, mis on tavavarustuse osaks ja kuuluvad tehasehinna sisse, käsitatakse kõnealuse seadme, masina, aparaadi või sõiduki lahutamatu osana.

Artikkel 10

Komplektid

Komplektid harmoneeritud süsteemi 3. tõlgendamisreegli tähenduses on päritolustaatusega, kui kõik komplekti kuuluvad tooted on päritolustaatusega.

Kui komplekt koosneb päritolustaatusega ja päritolustaatuseta toodetest, on komplekt tervikuna siiski päritolustaatusega, kui päritolustaatuseta toodete väärtus ei ületa 15 % komplekti tehasehinnast.

Artikkel 11

Kõrvalised tegurid

Selleks et teha kindlaks, kas toode on päritolustaatusega või mitte, ei ole vaja arvesse võtta toote tootmisel kasutatavate järgmiste toodete päritolu:

a) 

energia ja kütus,

b) 

sisseseade ja varustus,

c) 

masinad ja tööriistad;

d) 

muud kaubad, mis ei kuulu ega ole ette nähtud kuuluma toote lõppkoosseisu.

Artikkel 12

Arvestuslik eraldamine

1.  
Kui tootega tehtava töö või töötluse käigus kasutatakse omavahel asendatavaid päritolustaatusega ja päritolustaatuseta materjale, võivad ettevõtjad neid materjale hallata arvestusliku eraldamise meetodit kasutades, ilma materjalide varusid eraldi hoidmata.
2.  
Ettevõtjad võivad hallata rubriiki 1701 kuuluvaid omavahel asendatavaid päritolustaatusega ja päritolustaatuseta tooteid arvestusliku eraldamise meetodit kasutades, ilma toodete varusid eraldi hoidmata.
3.  
Lepinguosalised võivad nõuda, et arvestusliku eraldamise meetodi kasutamiseks peab tolliasutus andma eelnevalt loa. Tolliasutus võib loa andmiseks esitada mis tahes tingimusi, mida ta peab vajalikuks, ning ta kontrollib loa kasutamist. Tolliasutus võib loa ära võtta, kui meetodi kasutaja kasutab luba vääriti või ei täida mõnda muud käesolevates reeglites sätestatud tingimust.

Arvestusliku eraldamise meetodi kasutamisel tuleb tagada, et selliste toodete hulk, mida võib pidada eksportiva lepinguosalise territooriumilt pärinevateks, on alati sama, nagu see oleks varude füüsilise eraldamise korral.

Meetodit rakendatakse ja selle rakendamine registreeritakse eksportiva lepinguosalise territooriumil kohaldatavate üldiste raamatupidamispõhimõtete alusel.

4.  
Lõigetes 1 ja 2 osutatud meetodit kasutav isik koostab päritolutõendi või taotleb päritolutõendit nende toodete kogusele, mida võib pidada eksportiva lepinguosalise territooriumilt pärinevateks toodeteks. Tolliasutuse nõudmisel deklareerib kõnealune isik, kuidas neid koguseid on hallatud.

III JAOTIS

TERRITORIAALSED NÕUDED

Artikkel 13

Territoriaalsuspõhimõte

1.  
II jaotises esitatud tingimused peavad asjaomase lepinguosalise territooriumil olema täidetud katkematult.
2.  

Kui lepinguosalise territooriumilt mõnda teise riiki eksporditud päritolustaatusega tooted saadetakse tagasi, käsitatakse neid päritolustaatuseta toodetena, välja arvatud juhul, kui tolliasutusele suudetakse tõendada, et:

a) 

tagasisaadetud tooted on samad tooted, mis eksporditi, ning

b) 

need ei ole kõnealuses riigis oleku või eksportimise ajal läbinud ühtegi muud toimingut peale nende, mis on vajalikud toodete seisundi säilitamiseks.

3.  

Lepinguosalise territooriumilt eksporditud ja hiljem sinna reimporditud materjalidega väljaspool selle eksportiva lepinguosalise territooriumi tehtud töö või töötlus ei mõjuta päritolustaatuse saamist vastavalt II jaotise tingimustele, kui:

a) 

kõnealused materjalid on täielikult saadud eksportiva lepinguosalise territooriumil või nendega enne eksportimist tehtud töö või töötlus on artiklis 6 osutatud toimingutest ulatuslikum ning

b) 

tolliasutusele suudetakse tõendada, et:

i) 

reimporditud tooted on saadud eksporditud materjalidega tehtud töö või töötluse teel ning

ii) 

käesoleva artikli kohaldamisel väljaspool eksportiva lepinguosalise territooriumi tekkinud kogulisandväärtus ei ole suurem kui 10 % selle lõpptoote tehasehinnast, millele päritolustaatust taotletakse.

4.  
Käesoleva artikli lõike 3 kohaldamisel ei rakendata II jaotises sätestatud päritolustaatuse saamise tingimusi väljaspool eksportiva lepinguosalise territooriumil tehtud töö või töötluse suhtes. Kui lõpptoote päritolustaatuse kindlaksmääramiseks kasutatakse II lisa loendis sätestatud reeglit, mis näeb ette kõigi kasutatud päritolustaatuseta materjalide maksimaalse väärtuse, ei või eksportiva lepinguosalise territooriumil kasutatud päritolustaatuseta materjalide koguväärtus koos käesoleva artikli kohaldamisel väljaspool kõnealuse lepinguosalise territooriumi tekkinud kogulisandväärtusega olla suurem sätestatud protsendimäärast.
5.  
Lõigete 3 ja 4 kohaldamisel tähendab „kogulisandväärtus” kõiki väljaspool eksportiva lepinguosalise territooriumi tekkivaid kulusid, sealhulgas seal kasutatud materjalide väärtust.
6.  
Käesoleva artikli lõikeid 3 ja 4 ei kohaldata toodete suhtes, mis ei vasta II lisa loendis sätestatud tingimustele või mida saab pidada piisava töö või töötluse läbinuks ainult siis, kui kohaldatakse artiklis 5 kindlaksmääratud üldisi piirmäärasid.
7.  
Käesoleva artikliga hõlmatud töö või töötlus väljaspool eksportiva lepinguosalise territooriumi peab toimuma välistöötlemise korra või muu samalaadse korra kohaselt.

Artikkel 14

Mittemuutmise reegel

1.  
Lepinguga ettenähtud sooduskohtlemist rakendatakse üksnes nende toodete suhtes, mis vastavad käesolevate reeglite nõuetele ja mis on lepinguosalise territooriumil deklareeritud impordina, tingimusel et need on samad tooted, mis eksporditi eksportiva lepinguosalise territooriumilt. Tooteid ei tohi enne lepinguosalise territooriumil vabasse ringlusse lubamist muuta ega muundada ning nad ei tohi olla läbinud muid toiminguid peale nende, mis on vajalikud nende seisundi säilitamiseks, välja arvatud märkide, etikettide, pitserite ja muude dokumentide lisamine, mille eesmärk on tagada importiva lepinguosalise siseriiklike nõuete täitmine ja mis toimub transiidi- või osadeks jagamise kolmanda riigi või kolmandate riikide tollijärelevalve all.
2.  
Toodete ja kaubasaadetiste ladustamine on lubatud, kui need jäävad transiidiriigis/transiidiriikides tollijärelevalve alla.
3.  
Ilma et see piiraks käesoleva liite V jaotise kohaldamist, on kaubasaadetiste osadeks jagamine lubatud, kui need jäävad osadeks jagamise riigis või riikides tollijärelevalve alla.
4.  

Kahtluse korral võib importiv lepinguosaline igal ajal paluda importijal või tema esindajal esitada kõik vajalikud dokumendid, millega tõendatakse käesoleva artikli nõuete täitmist, milleks võib esitada mis tahes dokumentaalsed tõendid ning eelkõige:

a) 

lepingulised veodokumendid, nagu veokiri;

b) 

faktilised või konkreetsed tõendid, mis põhinevad pakendite märgistamisel või nummerdamisel;

c) 

transiidi- või osadeks jagamise riigi või riikide tolliasutuse väljastatud mittemuutmise tõend või mõni muu dokument, millega tõendatakse, et kaubad jäid transiidi- või osadeks jagamise riigi või riikide tollijärelevalve alla, või

d) 

igasugused kaupadega seotud tõendid.

Artikkel 15

Näitused

1.  

Päritolustaatusega toodete suhtes, mis on saadetud näitusele mõnda muusse riiki peale nende, millega kooskõlas artiklitega 7 ja 8 kohaldatakse kumulatsiooni, ja mis pärast näitust müüakse mõne lepinguosalise territooriumile importimiseks, kohaldatakse importimisel asjaomase lepingu sätteid, kui tolliasutusele tõendatakse, et:

a) 

eksportija on saatnud tooted lepinguosalise territooriumilt näitust korraldavasse riiki ja need seal näitusel välja pannud;

b) 

kõnealune eksportija on tooted müünud või muul viisil võõrandanud teise lepinguosalise territooriumil asuvale isikule;

c) 

tooted on saadetud näituse ajal või vahetult pärast näitust samal kujul, nagu need näitusele saadeti, ning

d) 

pärast näitusele saatmist ei ole tooteid kasutatud muuks otstarbeks kui seal väljapanekuks.

2.  
Päritolutõend tuleb välja anda või koostada kooskõlas käesoleva liite V jaotisega ja esitada importiva lepinguosalise tolliasutusele tavapärasel viisil. Sellele märgitakse näituse nimi ja aadress. Vajaduse korral võidakse nõuda dokumentaalseid lisatõendeid näitusele väljapaneku tingimuste kohta.
3.  
Lõiget 1 kohaldatakse kõikide kaubandus-, tööstus-, põllumajandus- või käsitöönäituste, -messide või muude samalaadsete avalike ürituste ja väljapanekute suhtes, mille jooksul kõnealused tooted jäävad tollikontrolli alla, välja arvatud kauplustes või äripindadel korraldatavad eraviisilised üritused, mille eesmärk on välismaiste toodete müük.

IV JAOTIS

TOLLIMAKSUDE TAGASTAMINE VÕI TOLLIMAKSUDEST VABASTAMINE

Artikkel 16

Tollimaksude tagastamine või tollimaksudest vabastamine

1.  
Päritolustaatuseta materjalide suhtes, mida on kasutatud lepinguosalise territooriumilt pärinevate ja harmoneeritud süsteemi gruppidesse 50–63 kuuluvate toodete tootmiseks, mille kohta on välja antud või koostatud päritolutõend vastavalt käesoleva liite V jaotisele, ei kohaldata eksportiva lepinguosalise territooriumil tollimaksude tagastamist ega tollimaksudest vabastamist mitte mingil viisil.
2.  
Lõikes 1 nimetatud keeldu kohaldatakse tollimaksude või samaväärse toimega maksude osalise või täieliku tagastamise, vähendamise või nendest vabastamise korra suhtes, mida eksportiv lepinguosaline kohaldab tootmisel kasutatavate materjalide suhtes, kui kohaldatakse otsest või tegelikku tagasimaksmist, vähendamist või maksudest vabastamist juhul, kui nendest materjalidest toodetud tooted eksporditakse, kuid mitte juhul, kui need on mõeldud selle lepinguosalise territooriumil kasutamiseks.
3.  
Päritolutõendis märgitud toodete eksportija peab olema valmis igal ajal tolliasutuse nõudmisel esitama kõik vajalikud dokumendid, mis tõendavad, et asjaomaste toodete tootmisel kasutatud päritolustaatuseta materjalide eest ei ole tollimaksu tagasi makstud ning et kõik nende materjalide suhtes kohaldatavad tollimaksud ja samaväärse toimega maksud on tegelikult makstud.
4.  
Käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud keeld ei puuduta lepinguosaliste vahel vahetatavaid tooteid, mis on saanud päritolustaatuse, kohaldades päritolu kumulatsiooni vastavalt artikli 7 lõikele 4 või 5.

V JAOTIS

PÄRITOLUTÕEND

Artikkel 17

Üldised nõuded

1.  

Ühe lepinguosalise territooriumilt pärinevate toodete importimisel teise lepinguosalise territooriumile kohaldatakse lepingust tulenevaid soodustusi, kui esitatakse üks järgmistest päritolutõenditest:

a) 

liikumissertifikaat EUR.1, mille näidis on esitatud käesoleva liite IV lisas;

b) 

artikli 18 lõikes 1 ettenähtud juhtudel deklaratsioon (edaspidi „päritoludeklaratsioon”), mille eksportija esitab arvel, saatelehel või muus äridokumendis, kus asjaomaseid tooteid piisavalt täpselt kirjeldatakse, et neid oleks võimalik identifitseerida. Päritoludeklaratsiooni tekst on esitatud käesoleva liite III lisas.

2.  
Käesoleva artikli lõikest 1 olenemata kohaldatakse käesolevate reeglite tähenduses päritolustaatusega toodete suhtes artiklis 27 nimetatud juhtudel lepingust tulenevaid soodustusi, ilma et oleks vaja esitada käesoleva artikli lõikes 1 osutatud päritolutõendeid.
3.  
Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, võivad lepinguosalised kokku leppida, et nendevahelises sooduskaubanduses asendatakse lõike 1 punktides a ja b nimetatud päritolutõendid päritolukinnitustega, mille koostavad lepinguosaliste õigusaktide kohaselt elektroonilises andmebaasis registreeritud eksportijad.

Kahe või enama reegleid kohaldava konventsiooniosalise vahel kokku lepitud elektroonilises andmebaasis registreeritud eksportijate koostatud päritolukinnituse kasutamine ei takista diagonaalse kumulatsiooni kasutamist teiste reegleid kohaldavate konventsiooniosalistega.

4.  
Lõike 1 kohaldamisel võivad lepinguosalised kokku leppida süsteemi loomises, mis võimaldab lõike 1 punktides a ja b nimetatud päritolutõendeid välja anda ja/või esitada elektrooniliselt.
5.  
Artikli 7 kohaldamisel, kui kohaldub artikli 8 lõige 4, võtab reegleid kohaldavas konventsiooniosalises asutatud eksportija, kes annab välja päritolutõendi või taotleb päritolutõendit muu päritolutõendi alusel, mille puhul on loobutud kohustusest lisada muul juhul artikli 8 lõikega 3 nõutav märge, kõik vajalikud meetmed tagamaks, et kumulatsiooni kohaldamise tingimused on täidetud, ning on valmis esitama tollile kõik asjakohased dokumendid.

Artikkel 18

Päritoludeklaratsiooni koostamise tingimused

1.  

Artikli 17 lõike 1 punktis b osutatud päritoludeklaratsiooni võib koostada:

a) 

heakskiidetud eksportija artikli 19 tähenduses või

b) 

iga eksportija iga kaubasaadetise kohta, mis koosneb ühest või mitmest päritolustaatusega tooteid sisaldavast pakendist, mille koguväärtus ei ületa 6 000  eurot.

2.  
Päritoludeklaratsiooni võib koostada, kui tooteid võib käsitada reegleid kohaldava konventsiooniosalise territooriumilt pärinevatena ja kui need vastavad muudele käesolevate reeglite nõuetele.
3.  
Eksportija, kes koostab päritoludeklaratsiooni, peab olema valmis igal ajal esitama eksportiva lepinguosalise tolliasutuse taotlusel kõik vajalikud dokumendid, mis tõendavad asjaomaste toodete päritolustaatust ja muude käesolevate reeglite nõuete täitmist.
4.  
Eksportija koostab päritoludeklaratsiooni, trükkides kirjutusmasinal, tembeldades või printides arvele, saatelehele või mõnele muule äridokumendile deklaratsiooni, mille tekst on esitatud käesoleva liite III lisas, kasutades üht nimetatud lisas esitatud keelelist versiooni kooskõlas eksportiva riigi õigusega. Kui deklaratsioon täidetakse käsitsi, tuleb kirjutada tindiga ja trükitähtedes.
5.  
Päritoludeklaratsioonile kirjutab eksportija oma originaalallkirja käsitsi. Heakskiidetud eksportijalt artikli 19 tähenduses ei nõuta siiski sellistele deklaratsioonidele allakirjutamist, kui ta kinnitab eksportiva lepinguosalise tolliasutusele kirjalikult, et võtab endale täieliku vastutuse iga päritoludeklaratsiooni eest, mille alusel saab teda identifitseerida, nagu ta oleks sellele käsitsi alla kirjutanud.
6.  
Eksportija võib koostada päritoludeklaratsiooni sellega hõlmatud toodete eksportimisel või pärast eksportimist (edaspidi „tagantjärele välja antud päritoludeklaratsioon”), tingimusel et see esitatakse importivas riigis hiljemalt kahe aasta jooksul pärast sellega hõlmatud toodete importimist.

Kui kaubasaadetis jagatakse osadeks kooskõlas artikli 14 lõikega 3 ja tingimusel, et peetakse kinni samast kaheaastasest tähtajast, koostab tagantjärele välja antava päritoludeklaratsiooni tooteid eksportiva lepinguosalise heakskiidetud eksportija.

Artikkel 19

Heakskiidetud eksportija

1.  
Eksportiva lepinguosalise tolliasutus võib kooskõlas siseriiklike nõuetega anda igale kõnealuse lepinguosalise territooriumil asutatud eksportijale (edaspidi „heakskiidetud eksportija”) loa koostada ise päritoludeklaratsioone, olenemata asjaomaste toodete väärtusest.
2.  
Eksportija, kes taotleb sellist luba, peab tolliasutusele esitama kõik tagatised, mis on vajalikud toodete päritolustaatuse ja muude käesolevate reeglite nõuete täitmise kontrollimiseks.
3.  
Tolliasutus annab heakskiidetud eksportijale tolliloa numbri, mis märgitakse päritoludeklaratsioonile.
4.  
Tolliasutus kontrollib, kas luba kasutatakse õigesti. Tolliasutus võib loa igal ajal kehtetuks tunnistada, kui heakskiidetud eksportija ei kasuta seda õigesti, ja ta tunnistab loa kehtetuks siis, kui heakskiidetud eksportija ei paku enam lõikes 2 osutatud tagatisi.

Artikkel 20

Liikumissertifikaadi EUR.1 väljaandmise kord

1.  
Eksportiva lepinguosalise tolliasutus annab liikumissertifikaadi EUR.1 välja eksportija või tema vastutusel tegutseva volitatud esindaja kirjaliku taotluse alusel.
2.  
Selleks täidab eksportija või tema volitatud esindaja nii liikumissertifikaadi EUR.1 kui ka taotluse vormi, mille näidised on esitatud käesoleva liite IV lisas. Need vormid täidetakse ühes keeltest, milles on koostatud leping, ning kooskõlas eksportiva riigi õigusega. Kui vormid täidetakse käsitsi, tuleb kirjutada tindiga ja trükitähtedes. Tooteid tuleb kirjeldada selleks ettenähtud lahtris, jätmata tühje ridu. Kui lahtrisse jääb tühja ruumi, tuleb kirjelduse viimase rea alla tõmmata rõhtjoon ja tühi ruum läbi kriipsutada.
3.  
Liikumissertifikaadi EUR.1 lahtrisse 7 tuleb teha ingliskeelne märge „TRANSITIONAL RULES”.
4.  
Eksportija, kes taotleb liikumissertifikaadi EUR.1 väljaandmist, peab olema valmis igal ajal esitama liikumissertifikaadi EUR.1 välja andnud eksportiva lepinguosalise tolliasutuse taotlusel kõik vajalikud dokumendid, mis tõendavad asjaomaste toodete päritolustaatust ja muude käesolevate reeglite nõuete täitmist.
5.  
Eksportiva lepinguosalise tolliasutus annab välja liikumissertifikaadi EUR.1, kui asjaomaseid tooteid võib käsitada päritolustaatusega toodetena ja kui need vastavad muudele käesolevate reeglite nõuetele.
6.  
Liikumissertifikaati EUR.1 välja andev tolliasutus võtab vajalikud meetmed, et kontrollida toodete päritolustaatust ja muude käesolevate reeglite nõuete täitmist. Selleks on tal õigus nõuda mis tahes tõendeid ja kontrollida eksportija raamatupidamisdokumente ning teha muid kontrolle, mida ta peab asjakohaseks. Ta teeb ka kindlaks, et käesoleva artikli lõikes 2 osutatud vormid on nõuetekohaselt täidetud. Eelkõige kontrollib ta, kas toodete kirjeldamiseks mõeldud lahter on täidetud nii, et sinna ei ole võimalik pettuse eesmärgil midagi lisada.
7.  
Liikumissertifikaadi EUR.1 väljaandmise kuupäev märgitakse liikumissertifikaadi lahtrisse 11.
8.  
Tolliasutus annab liikumissertifikaadi EUR.1 eksportijale välja niipea, kui tegelik eksport on toimunud või tagatud.

Artikkel 21

Tagantjärele välja antud liikumissertifikaadid EUR.1

1.  

Olenemata artikli 20 lõikest 8 võib liikumissertifikaadi EUR.1 välja anda pärast asjakohaste toodete eksportimist, kui:

a) 

seda ei antud ekspordi ajal välja eksimuse, tahtmatu tegevusetuse või muude eriliste asjaolude tõttu;

b) 

tolliasutusele on tõendatud, et liikumissertifikaat EUR.1 anti välja, kuid importimisel ei aktsepteeritud seda tehnilistel põhjustel;

c) 

asjaomaste toodete lõplik sihtkoht ei olnud ekspordi ajal teada ning see määrati kindlaks veo või ladustamise ajal ja pärast kaubasaadetise võimalikku osadeks jagamist vastavalt artikli 14 lõikele 3;

d) 

liikumissertifikaat EUR.1 või EUR.MED anti välja kooskõlas konventsiooni reeglitega toodete jaoks, mis on päritolustaatusega ka käesolevate reeglite kohaselt; eksportija võtab kõik vajalikud meetmed eesmärgiga tagada, et kumulatsiooni kohaldamise tingimused on täidetud ja olla valmis esitama tollile kõik asjakohased dokumendid, mis tõendavad, et toode on päritolustaatusega vastavalt käesolevatele reeglitele, või

e) 

liikumissertifikaat EUR.1 anti välja artikli 8 lõike 4 alusel ja artikli 8 lõike 3 kohaldamine on nõutav importimisel teise reegleid kohaldava konventsiooniosalise territooriumile.

2.  
Lõike 1 rakendamisel märgib eksportija oma taotluses liikumissertifikaadiga EUR.1 hõlmatud toodete ekspordikoha ja -kuupäeva ning taotluse põhjused.
3.  
Tolliasutus võib liikumissertifikaadi EUR.1 tagantjärele välja anda kahe aasta jooksul alates ekspordikuupäevast ning alles siis, kui on veendunud, et eksportija taotluses esitatud teave on kooskõlas vastavate dokumentide andmetega.
4.  
Lisaks artikli 20 lõikes 3 esitatud nõudele tuleb tagantjärele välja antud liikumissertifikaadile EUR.1 teha järgmine ingliskeelne märge: „ISSUED RETROSPECTIVELY”.
5.  
Lõikes 4 osutatud märge tehakse liikumissertifikaadi EUR.1 lahtrisse 7.

Artikkel 22

Liikumissertifikaadi EUR.1 duplikaadi väljaandmine

1.  
Liikumissertifikaadi EUR.1 varguse, kadumise või hävimise korral võib eksportija taotleda sertifikaadi väljaandnud tolliasutuselt duplikaati nende valduses olevate ekspordidokumentide põhjal.
2.  
Lisaks artikli 20 lõikes 3 esitatud nõudele tuleb käesoleva artikli lõike 1 kohaselt väljaantud duplikaadile teha järgmine ingliskeelne märge: „DUPLICATE”.
3.  
Lõikes 2 osutatud märge tehakse liikumissertifikaadi EUR.1 duplikaadi lahtrisse 7.
4.  
Duplikaat, millele peab olema märgitud liikumissertifikaadi EUR.1 originaali väljaandmise kuupäev, kehtib sellest kuupäevast.

Artikkel 23

Päritolutõendi kehtivus

1.  
Päritolutõend kehtib kümme kuud alates eksportiva lepinguosalise territooriumil väljaandmise või koostamise kuupäevast ning see tuleb nimetatud aja jooksul esitada importiva lepinguosalise tolliasutusele.
2.  
Päritolutõendeid, mis esitatakse importiva lepinguosalise tolliasutusele pärast lõikes 1 osutatud kehtivusaja möödumist, võib tariifsete soodustuste kohaldamiseks aktsepteerida, kui need dokumendid jäid tähtaja jooksul esitamata erandlike asjaolude tõttu.
3.  
Kui esitamisega jäädakse hiljaks muudel põhjustel, võib importiva lepinguosalise tolliasutus päritolutõendeid aktsepteerida juhul, kui tooted on tollile esitatud enne kõnealuse tähtaja möödumist.

Artikkel 24

Vabatsoonid

1.  
Lepinguosalised võtavad kõik vajalikud meetmed tagamaks, et tooteid, millega kaubeldakse päritolutõendi alusel ja mida vedamise ajal hoitakse nende territooriumil asuvas vabatsoonis, ei asendata muude kaupadega ega tehta nendega muid toiminguid peale nende, mis on mõeldud toodete riknemise vältimiseks.
2.  
Kui reegleid kohaldava konventsiooniosalise territooriumilt pärinevaid tooteid imporditakse vabatsooni päritolutõendi alusel ja need läbivad seal töö või töötluse, võib erandina lõikest 1 välja anda või koostada uue päritolutõendi, kui tehtud töö või töötlus on kooskõlas käesolevate reeglitega.

Artikkel 25

Impordinõuded

Päritolutõendid esitatakse importiva lepinguosalise tolliasutusele selle lepinguosalise territooriumil kohaldatava korra kohaselt.

Artikkel 26

Importimine osasaadetistena

Kui importija taotlusel ja importiva lepinguosalise tolliasutuse poolt ettenähtud tingimustel imporditakse harmoneeritud süsteemi XVI ja XVII jaotise või rubriikide 7308 ja 9406 alla kuuluvaid harmoneeritud süsteemi 2. tõlgendamisreegli punkti a tähenduses lahtivõetud või kokkupanemata tooteid osasaadetistena, esitatakse tolliasutusele selliste toodete kohta üksainus päritolutõend esimese osasaadetise importimisel.

Artikkel 27

Päritolutõendi esitamisest vabastamine

1.  
Tooteid, mida üks eraisik saadab teisele eraisikule väikepakendis või mis kuuluvad reisija isikliku pagasi hulka, käsitatakse päritolustaatusega toodetena ning päritolutõendit ei ole vaja esitada, kui nimetatud tooted ei ole imporditud kaubanduslikul eesmärgil, kui on deklareeritud, et need vastavad käesolevate reeglite nõuetele, ja kui ei teki kahtlust sellise deklaratsiooni õigsuses.
2.  

Importi ei käsitata kaubanduslikul eesmärgil toimuva impordina, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

a) 

import on juhutine;

b) 

import hõlmab eranditult tooteid, mis on mõeldud vastuvõtjate või reisijate või nende perekonnaliikmete isiklikuks kasutamiseks;

c) 

toodete laadi ja koguse põhjal on ilmne, et neid ei impordita kaubanduslikul eesmärgil.

3.  
Väikepakendite puhul ei tohi selliste toodete koguväärtus ületada 500 eurot ja reisijate isikliku pagasi hulka kuuluvate toodete puhul 1 200 eurot.

Artikkel 28

Lahknevused ja vormistusvead

1.  
Kui päritolutõendil ja tolliasutusele toodete impordiga seotud vorminõuete täitmiseks esitatud dokumentides olevate andmete vahel avastatakse väikseid erinevusi, ei muuda see päritolutõendit iseenesest tühiseks, kui nõuetekohaselt tõendatakse, et see dokument vastab esitatud toodetele.
2.  
Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud dokumente ei tohiks tagasi lükata päritolutõendi ilmsete vormistusvigade, näiteks trükivigade tõttu, kui need vead ei sea kahtluse alla selles dokumendis esitatud andmete õigsust.

Artikkel 29

Tarnija deklaratsioonid

1.  
Kui lepinguosalise territooriumil antakse välja liikumissertifikaat EUR.1 või koostatakse päritoludeklaratsioon päritolustaatusega toodete kohta, mille tootmisel on kasutatud mõne muu reegleid kohaldava konventsiooniosalise territooriumilt pärinevaid kaupu, mis on läbinud seal töö või töötluse, kuid ei ole saanud sooduspäritolustaatust kooskõlas artikli 7 lõikega 3 või 4, võetakse arvesse käesoleva artikli kohaselt nende kaupade kohta tehtud tarnija deklaratsioone.
2.  
Lõikes 1 osutatud tarnija deklaratsiooni käsitatakse tõendina selle kohta, et asjaomased kaubad on läbinud reegleid kohaldava konventsiooniosalise territooriumil töö või töötluse, selleks et kindlaks teha, kas tooteid, mille tootmisel nimetatud kaupu kasutati, võib lugeda eksportiva lepinguosalise territooriumilt pärinevateks ja muudele käesolevate reeglite nõuetele vastavateks toodeteks.
3.  
Kui välja arvata lõikes 4 osutatud juhud, esitab tarnija iga kaubasaadetise kohta eraldi tarnija deklaratsiooni VI lisas sätestatud vormis paberilehel, mis on lisatud arvele, saatelehele või muule äridokumendile, milles kõnealuseid kaupu on kirjeldatud piisavalt täpselt, et neid oleks võimalik identifitseerida.
4.  
Kui tarnija tarnib konkreetsele kliendile regulaarselt kaupu, mille puhul reegleid kohaldava konventsiooniosalise territooriumil läbitud töö või töötlus jääb eeldatavalt teatavaks ajavahemikuks muutumatuks, võib ta mitme kaubasaadetise kohta esitada üheainsa tarnija deklaratsiooni (edaspidi „pikaajaline tarnija deklaratsioon”). Pikaajalise tarnija deklaratsiooni kehtivusaeg on tavaliselt kuni kaks aastat alates deklaratsiooni koostamise kuupäevast. Selle reegleid kohaldava konventsiooniosalise tolliasutus, kus deklaratsioon on koostatud, kehtestab tingimused, mille alusel võib rakendada pikemaid ajavahemikke. Tarnija koostab pikaajalise tarnija deklaratsiooni VII lisas sätestatud vormis ja kirjeldab selles asjaomaseid kaupu piisavalt täpselt, et neid oleks võimalik identifitseerida. Deklaratsioon esitatakse asjaomasele kliendile enne talle esimese kõnealuse deklaratsiooniga hõlmatud kaubasaadetise lähetamist või koos esimese saadetisega. Tarnija teatab kliendile viivitamata, kui tarnija pikaajaline deklaratsioon tarnitavate kaupade suhtes enam ei kehti.
5.  
Lõigetes 3 ja 4 osutatud tarnija deklaratsioonid trükitakse või prinditakse ühes keeltest, milles leping on koostatud, vastavalt selle reegleid kohaldava konventsiooniosalise riigisisesele õigusele, kus deklaratsioon koostatakse, ning see peab kandma tarnija omakäelist originaalallkirja. Deklaratsioon võib olla ka käsitsi kirjutatud; sel juhul tuleb kirjutada tindiga ja trükitähtedes.
6.  
Deklaratsiooni koostav tarnija on valmis igal ajal esitama selle reegleid kohaldava konventsiooniosalise tolliasutusele, kus deklaratsioon koostatakse, kõik asjakohased dokumendid, mis tõendavad deklaratsioonil esitatud andmete õigsust.

Artikkel 30

Eurodes väljendatud summad

1.  
Juhuks kui toodete kohta esitatakse arve muus vääringus kui euro, määravad lepinguosalised artikli 18 lõike 1 punkti b ja artikli 27 lõike 3 kohaldamiseks igal aastal kindlaks eurodes väljendatud summadega samaväärsed summad asjaomaste riikide omavääringus.
2.  
Kaubasaadetise suhtes kohaldatakse artikli 18 lõike 1 punkti b või artikli 27 lõiget 3 selle vääringu põhjal, milles arve on koostatud, vastavalt asjaomase riigi poolt kindlaks määratud summale.
3.  
Omavääringus kasutatavad summad on võrdväärsed eurodes väljendatud summadega oktoobri esimese tööpäeva kursi alusel. Summad teatatakse Euroopa Komisjonile 15. oktoobriks ja neid hakatakse kohaldama alates järgmise aasta 1. jaanuarist. Euroopa Komisjon teatab vastavad summad kõikidele asjaomastele riikidele.
4.  
Lepinguosaline võib eurodes väljendatud summa omavääringusse konverteerimise tulemusena saadud summa ümardada suuremaks või väiksemaks. Ümardatud summa ei tohi konverteerimise tulemusena saadud summast erineda rohkem kui 5 %. Lepinguosaline võib eurodes väljendatud summa väärtuse omavääringus muutmata jätta, kui lõikes 3 sätestatud iga-aastase korrigeerimise ajal saadakse selle summa konverteerimise tulemusena enne ümardamist summa, mis on omavääringus väljendatud summast vähem kui 15 % suurem. Omavääringus väljendatud samaväärse summa võib jätta muutmata, kui see summa konverteerimise tulemusena väheneks.
5.  
Stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu vaatab lepinguosalise taotluse korral eurodes väljendatud summad üle. Kõnealusel ülevaatamisel kaalub stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu asjaomaste piiride mõju tegeliku väärtuse säilitamise kasulikkust. Selleks võib ta otsustada muuta eurodes väljendatud summasid.

VI JAOTIS

KOOSTÖÖPÕHIMÕTTED JA DOKUMENTAALSED TÕENDID

Artikkel 31

Dokumentaalsed tõendid, päritolutõendite ja täiendavate dokumentide säilitamine

1.  
Päritoludeklaratsiooni koostanud või liikumissertifikaati EUR.1 taotlenud eksportija säilitab kõnealuseid päritolutõendeid ja kõiki toote päritolustaatust tõendavaid täiendavaid dokumente paberkandjal või elektroonilisel kujul vähemalt kolm aastat alates päritoludeklaratsiooni väljaandmise või koostamise kuupäevast.
2.  
Tarnija deklaratsiooni koostanud tarnija säilitab deklaratsiooni koopiat ja kõikide arvete, saatelehtede või muude äridokumentide koopiaid, millele deklaratsioon on lisatud, ning artikli 29 lõikes 6 osutatud dokumente vähemalt kolm aastat.

Pikaajalise tarnija deklaratsiooni koostanud tarnija säilitab deklaratsiooni, kõikide arvete, saatelehtede või muude kõnealuse deklaratsiooniga hõlmatud kaupu käsitlevate ja kliendile saadetud äridokumentide koopiaid ning artikli 29 lõikes 6 osutatud dokumente vähemalt kolm aastat. See periood algab päeval, mil lõpeb pikaajalise tarnija deklaratsiooni kehtivusaeg.

3.  

Käesoleva artikli lõike 1 kohaldamisel loetakse päritolustaatust tõendavateks dokumentideks muu hulgas järgmised:

a) 

otsesed tõendid toimingute kohta, mida eksportija või tarnija on teinud toote saamiseks ja mis sisalduvad näiteks tema raamatupidamisaruannetes või asutusesiseses raamatupidamises;

b) 

dokumendid, mis tõendavad kasutatud materjalide päritolustaatust ja mis on välja antud või koostatud asjaomase reegleid kohaldava konventsiooniosalise territooriumil kooskõlas selle siseriiklike õigusaktidega;

c) 

dokumendid, mis tõendavad materjalidega töö või töötluse tegemist asjaomase lepinguosalise territooriumil ja mis on seal välja antud või koostatud kooskõlas selle siseriiklike õigusaktidega;

d) 

päritoludeklaratsioonid või liikumissertifikaadid EUR.1, mis tõendavad kasutatud materjalide päritolustaatust ja mis on välja antud või koostatud lepinguosaliste territooriumil kooskõlas käesolevate reeglitega;

e) 

asjakohased tõendid artiklite 13 ja 14 kohaselt väljaspool lepinguosaliste territooriumi tehtud töö või töötluse kohta, mis tõendavad kõnealustes artiklites sätestatud nõuete täitmist.

4.  
Eksportiva lepinguosalise tolliasutus, kes annab välja liikumissertifikaadi EUR.1, säilitab artikli 20 lõikes 2 osutatud taotlusvormi vähemalt kolm aastat.
5.  
Importiva lepinguosalise tolliasutus säilitab talle esitatud päritoludeklaratsioone ja liikumissertifikaate EUR.1 vähemalt kolm aastat.
6.  
Tarnija deklaratsiooni, millega tõendatakse kasutatud materjalidega töö või töötluse tegemist reegleid kohaldava konventsiooniosalise territooriumil ja mis on seal koostatud, käsitatakse artikli 18 lõikes 3, artikli 20 lõikes 4 ja artikli 29 lõikes 6 osutatud dokumendina, mida kasutatakse selle tõendamiseks, et liikumissertifikaadiga EUR.1 või päritoludeklaratsiooniga hõlmatud tooteid võib pidada kõnealuse reegleid kohaldava konventsiooniosalise territooriumilt pärinevateks ja muudele käesolevate reeglite nõuetele vastavateks toodeteks.

Artikkel 32

Vaidluste lahendamine

Kui seoses artiklites 34 ja 35 osutatud kontrollimenetlusega või käesoleva liite tõlgendamisega tekivad vaidlused, mida kontrolli taotlenud tolliasutus ja kontrollimise eest vastutav tolliasutus ei suuda lahendada, esitatakse need lahendamiseks stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogule.

Importija ja importiva lepinguosalise tolliasutuse vahelised vaidlused lahendatakse alati importiva lepinguosalise õigusnormide kohaselt.

VII JAOTIS

HALDUSKOOSTÖÖ

Artikkel 33

Teavitamine ja koostöö

1.  
Lepinguosaliste tolliasutused esitavad üksteisele nende tolliasutustes liikumissertifikaatide EUR.1 väljaandmiseks kasutatavad templijäljendid, heakskiidetud eksportijatele antavate lubade numbrite näidised ning nimetatud sertifikaatide ja päritoludeklaratsioonide kontrollimise eest vastutavate tolliasutuste aadressid.
2.  
Et tagada käesolevate reeglite nõuetekohane kohaldamine, abistavad lepinguosalised üksteist oma pädevate tolliasutuste kaudu, kontrollides liikumissertifikaatide EUR.1, päritoludeklaratsioonide või tarnija deklaratsioonide ehtsust ning nendes dokumentides esitatud teabe õigsust.

Artikkel 34

Päritolutõendite kontrollimine

1.  
Järelkontrolli päritolutõendite üle tehakse pisteliselt või siis, kui importiva lepinguosalise tolliasutusel tekib põhjendatud kahtlus nende dokumentide ehtsuses, asjaomaste toodete päritolustaatuses või muude käesolevate reeglite nõuete täitmises.
2.  
Importiva lepinguosalise tolliasutus tagastab järelkontrollitaotluse tegemisel eksportiva lepinguosalise tolliasutusele liikumissertifikaadi EUR.1, arve, kui see on esitatud, ja päritoludeklaratsiooni või nende dokumentide koopiad ning esitab vajaduse korral kontrollitaotluse põhjused. Järelkontrollitaotluse põhjendamiseks edastatakse kõik dokumendid ja kogu teave, mille põhjal võib oletada, et päritolutõendis esitatud andmed on valed.
3.  
Kontrolli teostab eksportiva lepinguosalise tolliasutus. Selleks on tal õigus nõuda mis tahes tõendeid ja kontrollida eksportija raamatupidamisdokumente ning teha muid kontrolle, mida ta peab asjakohaseks.
4.  
Kui importiva lepinguosalise tolliasutus otsustab kontrollitulemuste saamiseni asjaomaste toodete sooduskohtlemise peatada, pakub ta importijale võimalust, et tooted vabastatakse, kui eelnevalt on kasutusele võetud kõik vajalikud ettevaatusabinõud.
5.  
Kontrolli tulemused teatatakse kontrolli taotlenud tolliasutusele niipea kui võimalik. Tulemustest peab selgesti ilmnema, kas dokumendid on ehtsad, kas asjaomaseid tooteid võib käsitada mõne lepinguosalise territooriumilt pärinevate toodetena ja kas need vastavad muudele käesolevate reeglite nõuetele.
6.  
Kui põhjendatud kahtlusega olukordades ei saada vastust kümne kuu jooksul pärast kontrollitaotluse kuupäeva või kui vastus ei sisalda piisavalt teavet, et otsustada asjaomase dokumendi ehtsuse üle või teha kindlaks toodete tegelik päritolu, keeldub kontrolli taotlenud tolliasutus soodustuste andmisest, välja arvatud erandlikel asjaoludel.

Artikkel 35

Tarnija deklaratsioonide kontrollimine

1.  
Järelkontrolli tarnija deklaratsioonide või pikaajaliste tarnija deklaratsioonide üle võidakse teha pisteliselt või siis, kui selle lepinguosalise tolliasutusel, kus asjaomaste deklaratsioonide põhjal on välja antud liikumissertifikaat EUR.1 või koostatud päritoludeklaratsioon, on tekkinud põhjendatud kahtlus dokumendi ehtsuses või selles esitatud andmete õigsuses.
2.  
Lõike 1 rakendamisel tagastab lõikes 1 osutatud lepinguosalise tolliasutus tarnija deklaratsiooni või pikaajalise tarnija deklaratsiooni ja arved, saatelehed või muud äridokumendid, mis käsitlevad asjaomase deklaratsiooniga hõlmatud kaupu, selle reegleid kohaldava konventsiooniosalise tolliasutusele, kus deklaratsioon koostati, põhjendades vajaduse korral kontrollitaotluse sisu ja vormi.

Järelkontrollitaotluse põhjendamiseks edastatakse kõik saadud dokumendid ja kogu teave, mille põhjal võib oletada, et tarnija deklaratsioonis või pikaajalises tarnija deklaratsioonis esitatud andmed on valed.

3.  
Kontrolli teostab selle reegleid kohaldava konventsiooniosalise tolliasutus, kus tarnija deklaratsioon või pikaajaline tarnija deklaratsioon koostati. Selleks on tal õigus nõuda mis tahes tõendeid ja kontrollida tarnija raamatupidamisdokumente ning teha muid kontrollimisi, mida ta peab asjakohaseks.
4.  
Kontrolli tulemused teatatakse kontrolli taotlenud tolliasutusele niipea kui võimalik. Tulemustest peab selgesti ilmnema, kas tarnija deklaratsioonis või pikaajalises tarnija deklaratsioonis esitatud teave on õige, ja need peavad võimaldama otsustada, kas ja millisel määral saab seda deklaratsiooni arvestada liikumissertifikaadi EUR.1 väljaandmisel või päritoludeklaratsiooni koostamisel.

Artikkel 36

Karistused

Lepinguosalised näevad ette käesolevate reeglitega seotud siseriiklike õigusnormide rikkumise eest kriminaal-, tsiviil- või halduskaristused.

VIII JAOTIS

A LIITE KOHALDAMINE

Artikkel 37

Euroopa Majanduspiirkond

Euroopa Majanduspiirkonnast (EMP) pärinevaid tooteid käsitatakse Euroopa Majanduspiirkonna lepingu protokolli nr 4 tähenduses Euroopa Liidust, Islandilt, Liechtensteinist või Norrast („EMP lepingu osalised”) pärinevate toodetena, kui need on eksporditud vastavalt kas Euroopa Liidust, Islandilt, Liechtensteinist või Norrast Montenegrosse, tingimusel et Montenegro ning EMP lepingu osaliste vahel kohaldatakse käesolevatele reeglitele tuginevaid vabakaubanduslepinguid.

Artikkel 38

Liechtenstein

Liechtensteinist pärinevat toodet käsitatakse Šveitsi ja Liechtensteini tolliliidu tõttu Šveitsist pärineva tootena, piiramata seejuures artikli 2 kohaldamist.

Artikkel 39

San Marino Vabariik

San Marino Vabariigist pärinevat toodet käsitatakse Euroopa Liidu ja San Marino Vabariigi tolliliidu tõttu Euroopa Liidust pärineva tootena, piiramata seejuures artikli 2 kohaldamist.

Artikkel 40

Andorra Vürstiriik

Andorra Vürstiriigist pärinevat ja harmoneeritud süsteemi gruppidesse 25–97 klassifitseeritud toodet käsitatakse Euroopa Liidu ja Andorra Vürstiriigi tolliliidu tõttu Euroopa Liidust pärineva tootena, piiramata seejuures artikli 2 kohaldamist.

Artikkel 41

Ceuta ja Melilla

1.  
Käesolevates reeglites kasutatud mõiste „Euroopa Liit” ei hõlma Ceutat ja Melillat.
2.  
Montenegrost pärinevate toodete Ceutasse ja Melillasse importimisel kohaldatakse sama tollirežiimi, mida kohaldatakse Euroopa Liidu tolliterritooriumilt pärinevate toodete suhtes Hispaania Kuningriigi ja Portugali Vabariigi ühinemistingimuste ja aluslepingutesse tehtavate muudatuste akti ( 14 ) protokolli nr 2 alusel. Montenegro kohaldab Ceutast ja Melillast pärinevate ning asjaomase lepinguga hõlmatud toodete importimisel sama tollirežiimi, mida kohaldatakse Euroopa Liidust imporditavate ja sealt pärinevate toodete suhtes.
3.  
Käesoleva artikli lõike 2 kohaldamisel Ceutast ja Melillast pärinevate toodete suhtes kohaldatakse käesolevaid reegleid mutatis mutandis vastavalt V lisas sätestatud eritingimustele.

I LISA

SISSEJUHATAVAD MÄRKUSED II LISA LOENDI KOHTA

Märkus 1 – üldine sissejuhatus

Loendiga kehtestatakse kõikidele toodetele tingimused, millele need peavad vastama, et neid saaks käsitada piisava töö või töötluse läbinuna käesoleva liite II jaotise artikli 4 tähenduses. Reegleid on nelja tüüpi ja need varieeruvad vastavalt tootele:

a) 

töö või töötlusega ei ületata päritolustaatuseta materjalide suurimat lubatud sisaldust;

b) 

töö või töötluse tulemusel ei kuulu valmistatud toode või kasutatud materjalid enam harmoneeritud süsteemi samasse neljakohalisse rubriiki või samasse kuuekohalisse alamrubriiki;

c) 

teostatakse konkreetne töö- või töötlemistoiming;

d) 

töö või töötlus teostatakse teatavate täielikult saadud materjalidega.

Märkus 2 – loendi struktuur

2.1. Loendi esimeses kahes veerus kirjeldatakse saadud toodet. Esimeses veerus on esitatud harmoneeritud süsteemis kasutatav rubriigi- või grupinumber ja teises veerus selle süsteemi vastava rubriigi või grupi kaubakirjeldus. Esimese kahe veeru iga kande jaoks on kolmandas veerus nähtud ette reegel. Kui mõnel juhul on esimese veeru kande ees „ex”, tähendab see, et kolmanda veeru reegel kehtib ainult teises veerus kirjeldatud rubriigi osa suhtes.

2.2. Kui esimesse veergu on koondatud mitu rubriiginumbrit või on esitatud grupinumber ja seetõttu on teises veerus toodete üldkirjeldus, kohaldatakse kolmanda veeru asjakohast reeglit kõikide toodete suhtes, mis on harmoneeritud süsteemis klassifitseeritud kõnealuse grupi rubriikidesse või ükskõik millisesse esimesse veergu koondatud rubriiki.

2.3. Kui loend sisaldab erinevaid reegleid, mida kohaldatakse ühe rubriigi eri toodete suhtes, sisaldab iga taane asjaomase rubriigi selle osa kirjeldust, mis on hõlmatud kolmanda veeru vastavate reeglitega.

2.4. Kui kolmandas veerus on esitatud kaks alternatiivset reeglit, mis on eraldatud sidesõnaga „või”, võib eksportija valida, millist reeglit kasutada.

Märkus 3 – näited reeglite kohaldamise kohta

3.1. Käesoleva liite II jaotise artiklit 4, milles käsitletakse tooteid, mis on saanud päritolustaatuse ja mida kasutatakse muude toodete tootmiseks, kohaldatakse olenemata sellest, kas päritolustaatus on saadud neid tooteid kasutavas tehases või mõnes muus lepinguosalise tehases.

3.2. Käesoleva liite II jaotise artikli 6 kohaselt peab tehtud töö või töötlus olema kõnealuses artiklis osutatud toimingutest ulatuslikum. Vastasel juhul ei saa kaubad kasu tariifsest sooduskohtlemisest isegi siis, kui allpool esitatud loendi tingimused on täidetud.

Käesoleva liite II jaotise artikli 6 kohaldamisel nähakse loendi reeglitega ette päritolustaatuse saamiseks vajalik minimaalne töö või töötlus ning sellest ulatuslikum töö või töötlus annab samuti päritolustaatuse; väiksem töö või töötlus päritolustaatust ei anna.

Kui reegliga nähakse ette, et teatavas tootmisetapis võib päritolustaatuseta materjali kasutada, on sellise materjali kasutamine varasemas tootmisetapis lubatud, kuid hilisemas etapis mitte.

Kui reegliga nähakse ette, et teatavas tootmisetapis päritolustaatuseta materjali ei või kasutada, on sellise materjali kasutamine varasemas tootmisetapis lubatud, kuid hilisemas etapis enam mitte.

Näide: kui grupi 19 reegliga nähakse ette, et rubriikidesse 1101 –1108 kuuluvate päritolustaatuseta materjalide mass ei tohi ületada 20 % massist, ei ole gruppi 10 kuuluvate teraviljade kasutamine (st importimine) (materjalid varasemas tootmisetapis) piiratud.

3.3. Ilma et see piiraks märkuse 3.2 kohaldamist, kui reeglis kasutatakse väljendit „tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest”, tähendab see, et kasutada võib kõikidesse rubriikidesse kuuluvaid materjale (ka tootega sama rubriigi ja kirjelduse alla kuuluvaid materjale), kui nimetatud reeglis mainitud eripiirangutest ei tulene teisiti.

Väljend „tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, sealhulgas muudest rubriiki ... kuuluvatest materjalidest” või „tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, sealhulgas tootega samasse rubriiki kuuluvatest muudest materjalidest” tähendab aga, et kasutada võib kõikidesse rubriikidesse kuuluvaid materjale, välja arvatud neid, mille kirjeldus kuulub loendi teises veerus esitatud toote kirjelduse alla.

3.4. Kui loendi reegliga nähakse ette, et toodet võib valmistada mitmest materjalist, tähendab see, et kasutada võib üht või mitut materjali. Kõiki nimetatud materjale kasutama ei pea.

3.5. Kui loendi reegliga nähakse ette, et toode peab olema valmistatud teatavast materjalist, ei takista nimetatud tingimus kasutamast muid materjale, mis oma iseloomulike omaduste tõttu reeglile ei vasta.

3.6. Kui loendi reegliga nähakse ette kasutatavate päritolustaatuseta materjalide maksimaalväärtuseks kaks protsendimäära, ei tohi neid protsendimäärasid liita. Teisisõnu ei tohi kõigi kasutatavate päritolustaatuseta materjalide suurim väärtus ületada kõrgeimat esitatud protsendimäära. Peale selle ei tohi ületada ka iga materjali suhtes kehtivat protsendimäära.

Märkus 4 – teatavaid põllumajandustooteid käsitlevad üldised sätted

4.1. Gruppidesse 6, 7, 8, 9, 10 ja 12 ning rubriiki 2401 kuuluvaid põllumajandustooteid, mis on kasvatatud või koristatud lepinguosalise territooriumil, käsitatakse kõnealuse lepinguosalise territooriumilt pärinevate toodetena isegi siis, kui need on kasvatatud imporditud seemnetest, taimesibulatest, pookealustest, pistikutest, pookeokstest, võsudest, pungadest või muudest elusate taimede osadest.

4.2. Kui päritolustaatuseta suhkru sisaldus teatavas tootes on piiratud, võetakse selliste piirmäärade arvutamisel arvesse rubriikidesse 1701 (sahharoos) ja 1702 (nt fruktoos, glükoos, laktoos, maltoos, isoglükoos või invertsuhkur) kuuluvate suhkrute massi, mida on kasutatud lõpptoote tootmisel ja lõpptootes sisalduvate päritolustaatuseta toodete tootmisel.

Märkus 5 – teatavate tekstiiltoodete puhul kasutatav terminoloogia

5.1. Loendis kasutatud mõiste „looduslikud kiud” osutab muudele kiududele kui tehis- või sünteeskiud. Mõiste piirdub ketruseelsetes järkudes olevate kiududega, hõlmates jäätmeid ja, kui teisiti ei ole sätestatud, ka kraasitud, kammitud või muul viisil töödeldud, kuid ketramata kiude.

5.2. Termin „looduslikud kiud” hõlmab rubriiki 0511 kuuluvat hobusejõhvi, rubriikidesse 5002 ja 5003 kuuluvat siidi ning rubriikidesse 5101 –5105 kuuluvaid villakiudusid ja loomavilla ja -karva, rubriikidesse 5201 –5203 kuuluvaid puuvillakiudusid ning rubriikidesse 5301 –5305 kuuluvaid muid taimseid kiudusid.

5.3. Loendis kasutatud terminitega „tekstiilimass”, „keemilised materjalid” ja „paberi valmistamiseks kasutatavad materjalid” kirjeldatakse materjale, mis ei ole klassifitseeritud gruppidesse 50–63 ning mida saab kasutada tehis-, süntees- või paberkiudude ja -lõngade tootmiseks.

5.4. Loendis kasutatud termin „keemilised staapelkiud” tähendab rubriikidesse 5501 –5507 kuuluvaid süntees- või tehisfilamentköisikuid, -staapelkiudusid või kiujäätmeid.

5.5. Trükkimine (koos kudumise, silmuskudumise, heegeldamise, taftingtöötluse või flokeerimisega) on tehnika, millega tekstiili alusmaterjalile antakse püsiva loomuga objektiivselt hinnatav funktsioon, nagu värv, kujundus või tehniline omadus, kasutades siidi-, rull-, digitaal- või ülekandetrüki tehnikaid.

5.6. Trükkimine (eraldiseisva toiminguna) on tehnika, millega tekstiili alusmaterjalile antakse püsiva loomuga objektiivselt hinnatav funktsioon, nagu värv, kujundus või tehniline omadus, kasutades siidi-, rull-, digitaal- või ülekandetrüki tehnikaid, kombineeritult vähemalt kahe ettevalmistus- või viimistlustoiminguga (nt pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), tingimusel et kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast.

Märkus 6 – tekstiilmaterjalide segust tehtud toodete suhtes kohaldatavad piirmäärad

6.1. Kui loendis sisalduva toote puhul on viidatud käesolevale märkusele, ei kohaldata kolmandas veerus olevaid tingimusi ühegi selle toote tootmiseks kasutatud põhitekstiilmaterjali suhtes, kui nende mass kokku on kuni 15 % kõikide kasutatud põhitekstiilmaterjalide kogumassist (vt ka märkused 6.3 ja 6.4).

6.2. Märkuses 6.1 nimetatud piirmäära võib kohaldada siiski üksnes segatoodete suhtes, mis on valmistatud kahest või enamast põhitekstiilmaterjalist.

Põhitekstiilmaterjalid on järgmised:

— 
siid;
— 
vill;
— 
loomakarv;
— 
loomavill;
— 
hobusejõhv;
— 
puuvill;
— 
paberi valmistamiseks kasutatavad materjalid ja paber;
— 
lina;
— 
kanep;
— 
džuut ja muud niinekiud;
— 
sisal ja muud perekonna Agave taimede tekstiilkiud;
— 
kookoskiud, manillakanep, ramjee ja muud taimsed tekstiilkiud;
— 
polüpropüleenist sünteesfilamentkiud;
— 
polüestrist sünteesfilamentkiud;
— 
polüamiidist sünteesfilamentkiud;
— 
polüakrüülnitriilist sünteesfilamentkiud;
— 
polüimiidist sünteesfilamentkiud;
— 
polütetrafluoroetüleenist sünteesfilamentkiud;
— 
polü(fenüleensulfiidist) sünteesfilamentkiud;
— 
polü(vinüülkloriidist) sünteesfilamentkiud;
— 
muud sünteesfilamentkiud;
— 
viskoosist tehisfilamentkiud;
— 
muud tehisfilamentkiud,
— 
elektrit juhtivad filamendid;
— 
polüpropüleenist sünteesstaapelkiud;
— 
polüestrist sünteesstaapelkiud;
— 
polüamiidist sünteesstaapelkiud;
— 
polüakrüülnitriilist sünteesstaapelkiud;
— 
polüimiidist sünteesstaapelkiud;
— 
polütetrafluoroetüleenist sünteesstaapelkiud;
— 
polü(fenüleensulfiidist) sünteesstaapelkiud;
— 
polü(vinüülkloriidist) sünteesstaapelkiud;
— 
muud sünteesstaapelkiud;
— 
viskoosist tehisstaapelkiud;
— 
muud tehisstaapelkiud;
— 
mähitud või mähkimata lõng, mis koosneb elastsete polüeetriosadega polüuretaanist;
— 
rubriiki 5605 kuuluvad tooted (metalliseeritud lõng), mis sisaldavad kahe plastkile vahele läbipaistva või värvilise liimiga liimitud kuni 5 mm laiust riba, mis koosneb alumiiniumpulbriga kaetud või katmata alumiiniumfoolium- või plastkilesüdamikust;
— 
muud rubriiki 5605 kuuluvad tooted;
— 
klaaskiud;
— 
metallkiud;
— 
mineraalkiud.

6.3. Toodete puhul, mis sisaldavad „mähitud või mähkimata lõnga, mis koosneb elastsete polüeetriosadega polüuretaanist”, on piirmäär sellise lõnga puhul 20 %.

6.4. Toodete puhul, mis sisaldavad „kahe plastkile vahele läbipaistva või värvilise liimiga liimitud kuni 5 mm laiust riba, mis koosneb alumiiniumpulbriga kaetud või katmata alumiiniumfoolium- või plastkilesüdamikust”, on piirmäär sellise riba kohta 30 %.

Märkus 7 – teatavate tekstiiltoodete suhtes kohaldatavad muud piirmäärad

7.1. Kui loendis on viide käesolevale märkusele, võib kasutada tekstiilmaterjale (välja arvatud vooder ja vaheriie), mis ei vasta asjaomase valmistoote kohta loendi kolmandas veerus ettenähtud reeglile, tingimusel et need materjalid on klassifitseeritud mõnda teise rubriiki kui toode ning nende väärtus ei ületa 15 % toote tehasehinnast.

7.2. Ilma et see piiraks märkuse 7.3 kohaldamist, võib tekstiiltoodete tootmiseks vabalt kasutada materjale, mis ei ole klassifitseeritud gruppidesse 50–63, olenemata sellest, kas need sisaldavad tekstiili või mitte.

7.3. Kui kohaldatakse protsendireeglit, tuleb gruppidesse 50–63 klassifitseerimata päritolustaatuseta materjalide väärtust võtta arvesse tootes sisalduvate päritolustaatuseta materjalide väärtuse arvutamisel.

Märkus 8 – teatavate gruppi 27 kuuluvate toodetega tehtavate eritöötlustoimingute ja lihttoimingute määratlus

8.1. Rubriikides ex  27 07 ja 2713 tähendab „eritöötlustoiming” järgmisi toiminguid:

a) 

vaakumdestilleerimine;

b) 

põhjalik fraktsioneeriv redestilleerimine;

c) 

krakkimine;

d) 

reformimine;

e) 

ekstraheerimine selektiivlahustite abil;

f) 

töötlus, mis sisaldab kõiki järgmisi toiminguid: töötlemine kontsentreeritud väävelhappega, ooleumiga või vääveltrioksiidiga; neutraliseerimine aluseliste toimeainetega; värvitustamine ja puhastamine looduslike aktiivmuldade, aktiveeritud muldade, aktiivsöe või boksiidiga;

g) 

polümeerimine;

h) 

alküülimine;

i) 

isomeerimine.

8.2. Rubriikides 2710 , 2711 ja 2712 tähendab „eritöötlustoiming” järgmisi toiminguid:

a) 

vaakumdestilleerimine;

b) 

põhjalik fraktsioneeriv redestilleerimine;

c) 

krakkimine;

d) 

reformimine;

e) 

ekstraheerimine selektiivlahustite abil;

f) 

töötlus, mis sisaldab kõiki järgmisi toiminguid: töötlemine kontsentreeritud väävelhappega, ooleumiga või vääveltrioksiidiga; neutraliseerimine aluseliste toimeainetega; värvitustamine ja puhastamine looduslike aktiivmuldade, aktiveeritud muldade, aktiivsöe või boksiidiga;

g) 

polümeerimine;

h) 

alküülimine;

i) 

isomeerimine;

j) 

üksnes rubriiki ex  27 10 kuuluvate raskete õlide puhul väävlitustamine vesiniku abil, mille tulemusena väheneb töödeldavate toodete väävlisisaldus vähemalt 85 % (ASTM D 1266-59 T meetod);

k) 

üksnes rubriiki 2710 kuuluvate toodete puhul parafiinitustamine ükskõik millise protsessi abil, v.a filtreerimine;

l) 

üksnes rubriiki ex  27 10 kuuluvate raskete õlide puhul vesinikuga töötlemine rõhu juures, mis on suurem kui 20 baari, ja temperatuuril, mis on vähemalt 250 °C, kasutades katalüsaatoreid (välja arvatud väävlitustavad katalüsaatorid), kusjuures vesinik on keemilise reaktsiooni aktiivne komponent. Rubriiki ex  27 10 kuuluvate määrdeõlide edasine vesinikuga töötlemine (näiteks vesinikpuhastus, värvitustamine) peamiselt värvuse muutmiseks või stabiilsuse parandamiseks ei kuulu siiski eritöötlustoimingute hulka;

m) 

üksnes rubriiki ex  27 10 kuuluvate kütteõlide puhul atmosfäärirõhul destilleerimine, tingimusel et tootest (kaasa arvatud kaod) destilleerub 300 °C juures vähem kui 30 % ASTM D 86 meetodi järgi;

n) 

üksnes rubriiki ex  27 10 kuuluvate raskete õlide puhul, välja arvatud gaasi- ja kütteõlid, töötlemine kõrgsagedusliku elektrilise harilahendusega;

o) 

üksnes rubriiki ex  27 12 kuuluvate toorsaaduste puhul (v.a vaseliin, mäevaha, ligniitvaha, turbavaha ja parafiin õlisisaldusega alla 0,75 % massist) õlitustamine fraktsioneeriva kristallisatsiooni abil.

8.3. Rubriikides ex  27 07 ja 2713 märgitud lihttoimingud, nagu puhastamine, villimine, soolatustamine, vee eemaldamine, filtrimine, värvimine, markeerimine, väävlisisalduse reguleerimine erineva väävlisisaldusega kaupade segamise teel, või nimetatud toimingute ühendamine või nendega sarnased toimingud ei anna päritolustaatust.

Märkus 9 – teatavate toodetega tehtavate eritöötlustoimingute ja toimingute määratlus

9.1. Gruppi 30 kuuluvaid tooteid, mis on saadud lepinguosalise territooriumil rakukultuure kasutades, käsitatakse selle lepinguosalise territooriumilt pärinevatena. Mõiste „rakukultuur” tähendab inim-, looma- ja taimerakkude kasvatamist kontrollitud tingimustes (nt kindlaksmääratud temperatuur, kasvukeskkond, gaasisegu, pH) väljaspool elusorganismi.

9.2. Tooteid, mis kuuluvad gruppidesse 29 (välja arvatud: 2905,43–2905,44), 30, 32, 33 (välja arvatud: 3302,10, 3301), 34, 35 (välja arvatud: 35.01, 3502,11–3502,19, 3502,20, 35.05), 36, 37, 38 (välja arvatud: 3809,10, 38.23, 3824,60, 38.26) ja 39 (välja arvatud: 39.16–39.26) ning mis on saadud lepinguosalise territooriumil fermenteerimise teel, käsitatakse selle lepinguosalise territooriumilt pärinevatena. „Fermenteerimine” on biotehnoloogiline protsess, milles inim-, looma- ja taimerakke, baktereid, pärmseeni, seeni või ensüüme kasutatakse selleks, et toota gruppidesse 29–39 kuuluvaid tooteid.

9.3. Järgmisi töötlemistoiminguid peetakse artikli 4 lõike 1 kohaselt piisavaks toodete puhul, mis kuuluvad gruppidesse 28, 29 (välja arvatud: 2905,43–2905,44), 30, 32, 33 (välja arvatud: 3302,10, 3301), 34, 35 (välja arvatud: 35.01, 3502,11–3502,19, 3502,20, 35.05), 36, 37, 38 (välja arvatud: 3809,10, 38.23, 3824,60, 38.26) ja 39 (välja arvatud: 39.16–39.26).

— 
Keemiline reaktsioon: „keemiline reaktsioon” on protsess, sealhulgas biokeemiline protsess, mille tulemusel tekib molekulisiseste sidemete katkemise ja uute molekulisiseste sidemete moodustumise või molekulis sisalduvate aatomite paigutuse muutumise teel uue struktuuriga molekul. Keemilist reaktsiooni võib väljendada CASi numbri muutusega.
Päritolu määramisel ei tohiks arvesse võtta järgmisi protsesse: a) lahustamine vees või muudes lahustites; b) lahustite, sealhulgas vee eemaldamine või c) kristallisatsioonivee lisamine või eemaldamine. Keemilist reaktsiooni, nagu see on määratletud eespool, käsitatakse päritolustaatust andvana.
— 
Segamine: päritolustaatust andvana käsitatakse sellist üksnes eelnevalt kindlaksmääratud tingimustele vastavat materjalide sihilikku ja proportsionaalselt kontrollitud segamist või tihendamist, k.a pihustamine (v.a lahjendite lisamine), mille tulemusel saadakse kaup, mille füüsikalised ja keemilised omadused vastavad selle kauba otstarbele ja kasutusvaldkondadele ning erinevad sisendmaterjalide omadustest.
— 
Puhastamine: puhastamist käsitatakse päritolustaatust andvana, kui see toimub ühe või mõlema lepinguosalise territooriumil ja täidetud on mõni järgmistest kriteeriumidest:
a) 

kauba puhastamise tulemusel eemaldatakse vähemalt 80 % olemasolevatest lisanditest või

b) 

lisandite sisalduse vähendamise või nende eemaldamisega saadakse ühele või mitmele järgmisele kasutusvaldkonnale vastav kaup:

i) 

farmaatsias, meditsiinis, kosmeetikas, veterinaarias või toiduainetes kasutatavad ained;

ii) 

analüüside tegemisel, diagnostikas või laboris kasutatavad kemikaalid ja reaktiivid;

iii) 

mikroelektroonikas kasutatavad elemendid ja komponendid;

iv) 

optikas spetsiaalse kasutusega;

v) 

biotehnikas kasutamisel (nt rakukülvid, geenitehnoloogia või katalüsaator);

vi) 

eraldamisprotsessis kasutatavad kandjad või

vii) 

radioaktiivsuse kasutamisega.

— 
Osakeste suuruse muutmine: päritolustaatust andvana käsitatakse toote osakeste suuruse tahtlikku ja kontrollitud muutmist muul viisil kui üksnes purustamise või pressimise teel, mille tulemusel saadakse toode, millel on kindlaksmääratud suurusega osakesed, osakeste kindlaksmääratud suurusjaotus või kindlaksmääratud pind, mis on saadava toote seisukohalt olulised ning mille füüsikalised ja keemilised omadused erinevad sisendmaterjalide omadest.
— 
Standardmaterjalide tootmine: selliste valmististe (sh standardlahuste) tootmine, mis sobivad analüüside tegemiseks, kalibreerimiseks või etalonina kasutamiseks ning millel on tootja poolt sertifitseeritud täpne puhtusaste või seguvahekord. Standardmaterjalide tootmist käsitatakse päritolustaatust andvana.
— 
Isomeeride eraldamine: isomeeride isoleerimist või eraldamist isomeeride segust käsitatakse päritolustaatust andvana.

II LISA

LOEND PÄRITOLUSTAATUSETA MATERJALIDEGA TEHTAVATEST TÖÖDEST JA TÖÖTLUSEST, MIS ANNAVAD TOOTELE PÄRITOLUSTAATUSE



Rubriik

Toote kirjeldus

Päritolustaatuseta materjalidega tehtavad tööd või töötlus, mis annavad päritolustaatuse

(1)

(2)

(3)

Grupp 1

Elusloomad

Kõik gruppi 1 kuuluvad loomad on täielikult saadud

Grupp 2

Liha ja sööda v rups

Tootmine, mille puhul kogu sellesse gruppi kuuluv liha ja söödav rups on täielikult saadud

Grupp 3

Kalad ja vähid, limused ja muud veeselgrootud

Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 3 kuuluvad materjalid on täielikult saadud

Grupp 4

Piim ja piimatooted; linnumunad; naturaalne mesi; mujal nimetamata loomse päritoluga toiduained

Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 4 kuuluvad materjalid on täielikult saadud

ex grupp 5

Mujal nimetamata loomse päritoluga tooted; välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest

ex 0511 91

Mittesöödav kalamari ja niisk

Kogu kalamari ja niisk on täielikult saadud

Grupp 6

Eluspuud ja muud taimed; taimesibulad, -juured jms; lõikelilled ja -roheline

Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 6 kuuluvad materjalid on täielikult saadud

Grupp 7

Köögivili ning söödavad juured ja mugulad

Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 7 kuuluvad materjalid on täielikult saadud

Grupp 8

Söödavad puuviljad, marjad ja pähklid; tsitrusviljade ja melonite koor

Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 8 kuuluvad puuviljad, marjad, pähklid ning tsitrusviljade ja melonite koor on täielikult saadud

Grupp 9

Kohv, tee, mate ja vürtsid

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest

Grupp 10

Teravili

Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 10 kuuluvad materjalid on täielikult saadud

Grupp 11

Jahud, tangained; linnased; tärklis; inuliin; nisugluteen

Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad gruppidesse 8, 10 ja 11, rubriikidesse 0701 , 0714 , 2302 ja 2303 ning alamrubriiki 0710 10 kuuluvad materjalid on täielikult saadud

Grupp 12

Õliseemned ja õliviljad; mitmesugused terad, seemned ja viljad; tööstuses kasutatavad taimed ja ravimtaimed; õled ja sööt

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

ex grupp 13

Šellak; kummivaigud, vaigud ja muud taimemahlad ja -ekstraktid; välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest

ex  13 02

Pektiinid, pektinaadid ja pektaadid

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, mille puhul kasutatava suhkru mass ei ületa 40 % lõpptoote massist

Grupp 14

Taimne punumismaterjal; mujal nimetamata taimsed tooted

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest

ex grupp 15

Loomsed ja taimsed rasvad ja õlid ning nende lõhustamissaadused; töödeldud toidurasvad; loomsed ja taimsed vahad; välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

1504 –1506

Kalade või veeimetajate rasvad ja õlid ning nende fraktsioonid; villarasv ja sellest saadud rasvained (k.a lanoliin); muud loomsed rasvad ja õlid ning nende fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest

1508

Maapähkliõli (arahhiseõli) ja selle fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata

Tootmine mis tahes alamrubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote alamrubriiki kuuluv materjal

1509 ja 1510

Oliiviõli ja selle fraktsioonid

Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad taimsed materjalid on täielikult saadud

1511

Palmiõli ja selle fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata

Tootmine mis tahes alamrubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote alamrubriiki kuuluv materjal

ex  15 12

Päevalilleseemneõlid ja nende fraktsioonid:

 

— kasutamine tehniliseks ja tööstuslikuks otstarbeks, v.a toiduainete tootmiseks

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

— muud

Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad taimsed materjalid on täielikult saadud

1515

Muud taimerasvad ja -õlid (k.a jojoobiõli) ja nende fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata

Tootmine mis tahes alamrubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote alamrubriiki kuuluv materjal

ex  15 16

Kalarasvad ja -õlid ning nende fraktsioonid

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest

1520

Toorglütserool; glütserooliveed ja glütseroolleelised

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest

Grupp 16

Tooted lihast, kalast, vähkidest, limustest või muudest veeselgrootutest

Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad gruppidesse 2, 3 ja 16 kuuluvad materjalid on täielikult saadud

ex grupp 17

Suhkur ja suhkrukondiitritooted; välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

1702

Muud suhkrud, sh keemiliselt puhas laktoos, maltoos, glükoos ja fruktoos, tahkel kujul; maitse- ja värvainelisanditeta suhkrusiirupid; tehismesi, naturaalse meega segatud või segamata; karamell:

 

— keemiliselt puhas maltoos ja fruktoos

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, sh muudest rubriigi 1702 materjalidest

— muud

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, mille puhul kõigi kasutatavate rubriikidesse 1101 –1108 , 1701  ja 1703 kuuluvate materjalide mass ei ületa 30 % lõpptoote massist

1704

Suhkrukondiitritooted (sh valge šokolaad), mis ei sisalda kakaod

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, mille puhul:

— kasutatava suhkru mass ei ületa 40 % lõpptoote massist

— või

— kasutatava suhkru väärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

ex grupp 18

Kakao ja kakaotooted; välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, mille puhul kasutatava suhkru mass ei ületa 40 % lõpptoote massist

ex  18 06

Šokolaad jm kakaod sisaldavad toiduvalmistised; välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, mille puhul:

— kasutatava suhkru mass ei ületa 40 % lõpptoote massist

— või

— kasutatava suhkru väärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

1806 10

Kakaopulber, suhkruga või muu magusainelisandiga

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, mille puhul kasutatava suhkru mass ei ületa 40 % lõpptoote massist

1901

Linnaseekstrakt; jäme- ja peenjahust, tangudest, tärklisest või linnaseekstraktist valmistatud mujal nimetamata toiduained, mis ei sisalda kakaod või sisaldavad seda alla 40 % massist arvestatuna täiesti rasvavabalt; mujal nimetamata toiduained rubriikidesse 0401 –0404 kuuluvatest kaupadest, mis ei sisalda kakaod või sisaldavad kakaod alla 5 % massist arvestatuna täiesti rasvavabalt:

 

— linnaseekstrakt

Tootmine grupi 10 teraviljast

— muud

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, mille puhul kasutatavate gruppi 4 kuuluvate materjalide mass ei ületa 40 % lõpptoote massist

1902

Pastatooted, kuumtöödeldud või kuumtöötlemata, täidisega (näiteks liha- või muu täidisega) või täidiseta, muul viisil toiduks valmistatud või mitte: spagetid, makaronid, nuudlid, lasanje, gnocchi, ravioolid, canneloni jms; kuskuss, valmistoiduna või mitte

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, mille puhul:

— kasutatavate rubriikidesse 1006  ja 1101 –1108 kuuluvate materjalide mass ei ületa 20 % lõpptoote massist ning

— kasutatavate gruppidesse 2, 3 ja 16 kuuluvate materjalide mass ei ületa 20 % lõpptoote massist

1903

Tapiokk ja selle tärklisest valmistatud asendajad helvestena, teradena, kruupidena, sõelmetena vms kujul

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a rubriigi 1108 kartulitärklisest

1904

Teravilja või teraviljatoodete paisutamise või röstimise teel saadud toiduained (nt maisihelbed); eelnevalt kuumtöödeldud või muul viisil toiduks valmistatud mujal nimetamata teravili (v.a mais) teradena, helvestena või muul kujul (v.a lihtjahu, püülijahu ja tangud) toiduks valmistatud teraviljad

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, mille puhul:

— kasutatavate rubriikidesse 1006  ja 1101 –1108 kuuluvate materjalide mass ei ületa 20 % lõpptoote massist ning

— kasutatava suhkru mass ei ületa 40 % lõpptoote massist

1905

Leiva- ja saiatooted, valikpagaritooted, koogid, küpsised jms pagaritooted, kakaoga või kakaota; armulaualeib, kapslid farmaatsiatööstusele, oblaadid, riispaber jms

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, mille puhul kõigi kasutatavate rubriikidesse 1006 ja 1101 –1108 kuuluvate materjalide mass ei ületa 20 % lõpptoote massist

ex grupp 20

Köögi- ja puuviljast ning pähklitest vm taimeosadest tooted; välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

2002 ja 2003

Tomatid, seened ja trühvlid, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, mille puhul gruppi 7 kuuluvad materjalid on täielikult saadud

2006

Köögiviljad, puuviljad, marjad, pähklid, puuviljakoored jm taimeosad, suhkrus säilitatud (nõrutatud ja kuivanud, glasuuritud või suhkrustatud)

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, mille puhul kasutatava suhkru mass ei ületa 40 % lõpptoote massist

2007

Džemmid, keedised, puuvilja- või marjaželeed, marmelaadid, puuvilja-, marja- või pähklipüreed ja pastad, saadud kuumtöötlemisel, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, mille puhul kasutatava suhkru mass ei ületa 40 % lõpptoote massist

ex  20 08

Tooted, välja arvatud:

— pähklid magusaine- või piirituselisandita

— maapähklivõi; teraviljapõhised segud; palmipungad; mais

— puuvili, marjad ja pähklid, mida on kuumtöödeldud muul viisil kui aurutamine või vees keetmine, suhkrulisandita, külmutatud

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, mille puhul kasutatava suhkru mass ei ületa 40 % lõpptoote massist

2009

Kääritamata, piirituselisandita puuvilja- ja marjamahlad (k.a viinamarjavirre) ning köögiviljamahlad, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, mille puhul kasutatava suhkru mass ei ületa 40 % lõpptoote massist

ex grupp 21

Mitmesugused toiduained; välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

2103

— kastmed ning valmistised kastmete valmistamiseks; maitseainesegud

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Sinepipulbrit või valmissinepit võib siiski kasutada

— sinepipulber ja valmissinep

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest

2105

Jäätis jm toidujää, kakaoga või kakaota

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, mille puhul:

— suhkru ja muude kasutatavate gruppi 4 kuuluvate materjalide individuaalne mass ei ületa 40 % lõpptoote massist

— ning

— suhkru ja muude kasutatavate gruppi 4 kuuluvate materjalide mass koos ei ületa 60 % lõpptoote massist

2106

Mujal nimetamata toiduained

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, mille puhul kasutatava suhkru mass ei ületa 40 % lõpptoote massist

ex grupp 22

Joogid, alkohol ja äädikas; välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, mille puhul kõik kasutatavad alamrubriikidesse 0806 10 , 2009 61 ja 2009 69 kuuluvad materjalid on täielikult saadud

2202

Vesi, sh mineraalvesi ja gaseeritud vesi, suhkru- vm magusaine- või maitse- või lõhnaainelisandiga, jm karastusjoogid, v.a rubriiki 2009 kuuluvad puu- ja köögiviljamahlad

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

2207 ja 2208

Denatureerimata etüülalkohol alkoholisisaldusega üle või alla 80 % mahust; piiritusjoogid, liköörid ja muud alkohoolsed joogid

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a rubriiki 2207 või 2208 kuuluv materjal, mille puhul kõik kasutatavad alamrubriikidesse 0806 10 , 2009 61 ja 2009 69 kuuluvad materjalid on täielikult saadud

ex grupp 23

Toiduainetööstuse jäägid ja jäätmed; tööstuslikult toodetud loomasööt; välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

2309

Loomasöödana kasutatavad valmistised

Tootmine, mille puhul:

— kõik kasutatavad gruppidesse 2 ja 3 kuuluvad materjalid on täielikult saadud,

— kasutatavate gruppidesse 10 ja 11 ning rubriikidesse 2302  ja 2303 kuuluvate materjalide mass ei ületa 20 % lõpptoote massist,

— suhkru ja muude kasutatavate gruppi 4 kuuluvate materjalide individuaalne mass ei ületa 40 % lõpptoote massist ning

— suhkru ja muude kasutatavate gruppi 4 kuuluvate materjalide mass koos ei ületa 50 % lõpptoote massist

ex grupp 24

Tubakas ja tööstuslikud tubakaasendajad; välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, mille puhul rubriiki 2401 kuuluvate materjalide mass ei ületa 30 % kasutatavate gruppi 24 kuuluvate materjalide kogumassist

2401

Töötlemata tubakas; tubakajäätmed

Tootmine, mille puhul kõik rubriiki 2401 kuuluvad materjalid on täielikult saadud

ex  24 02

Sigaretid tubakast või tubakaasendajatest

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal ja alamrubriigi 2403 19 suitsetamistubakas, mille puhul kõikide kasutatavate rubriiki 2401 kuuluvate materjalide massist vähemalt 10 % on täielikult saadud

ex  24 03

Ilma põletamata, kuumutatuna või muul viisil sissehingamiseks ettenähtud tooted

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, mille puhul kõikide kasutatavate rubriiki 2401 kuuluvate materjalide massist vähemalt 10 % on täielikult saadud

ex grupp 25

Sool; väävel; mullad ja kivimid; krohvimismaterjalid, lubi ja tsement; välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

või

tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 70 % toote tehasehinnast

ex  25 19

Purustatud looduslik magneesiumkarbonaat (magnesiit) hermeetiliselt suletud mahutites ja puhas või lisanditega magneesiumoksiid, v.a sulatatud magneesiumoksiid ja ülepõletatud (paagutatud) magneesiumoksiid

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Looduslikku magneesiumkarbonaati (magnesiiti) võib siiski kasutada

Grupp 26

Maagid, räbu ja tuhk

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

ex grupp 27

Mineraalkütused ja -õlid ning nende destilleerimissaadused; bituumenained; mineraalvahad; välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

või

tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

ex  27 07

Õlid, mis sarnanevad kõrgel temperatuuril kivisöetõrva destilleerimise teel saadud mineraalõlidega, milles aromaatsete komponentide mass ületab mittearomaatsete komponentide massi ja mille mahust üle 65 % destilleerub temperatuuril 250 °C (sh lakibensiini ja benseeni segud), mootorikütuse või kütteainena kasutamiseks

Rafineerimine ja/või üks või mitu eritöötlustoimingut (1)

või

muud toimingud, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

2710

Naftaõlid ja bituminoossetest mineraalidest saadud õlid, v.a toorõlid; mujal nimetamata valmistised, mis sisaldavad põhikomponendina vähemalt 70 % massist naftaõlisid või bituminoossetest mineraalidest saadud õlisid; õlijäätmed

Rafineerimine ja/või üks või mitu eritöötlustoimingut (1)

või

muud toimingud, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

2711

Naftagaasid jm gaasilised süsivesinikud

Rafineerimine ja/või üks või mitu eritöötlustoimingut (1)

või

muud toimingud, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

2712

Vaseliin; parafiin, mikrokristalne naftavaha, toorparafiin, osokeriit, ligniidivaha, turbavaha, muud mineraalsed vahad jms sünteesil või muudel menetlustel saadud tooted, värvitud või värvimata

Rafineerimine ja/või üks või mitu eritöötlustoimingut (1)

või

muud toimingud, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

2713

Naftakoks, naftabituumen jm nafta- või bituminoossetest mineraalidest saadud õlide tootmisjäägid

Rafineerimine ja/või üks või mitu eritöötlustoimingut (1)

või

muud toimingud, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

Grupp 28

Anorgaanilised kemikaalid; väärismetallide, haruldaste muldmetallide, radioaktiivsete ainete või isotoopide orgaanilised ja anorgaanilised ühendid

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast

või

tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

ex grupp 29

Orgaanilised kemikaalid; välja arvatud:

Eritöötlustoiming(ud) (4)

või

tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast

või

tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

ex  29 01

Atsüklilised süsivesinikud kasutamiseks kütteaine või mootorikütusena

Eritöötlustoiming(ud) (4)

või

rafineerimine ja/või üks või mitu eritöötlustoimingut (1)

või

tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

ex  29 02

Tsüklaanid ja tsükleenid (v.a asuleenid), benseen, tolueen, ksüleenid, kasutamiseks kütteaine või mootorikütusena

Eritöötlustoiming(ud) (4)

või

rafineerimine ja/või üks või mitu eritöötlustoimingut (1)

või

tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

ex  29 05

Metallalkoholaadid nii käesoleva rubriigi alkoholist kui ka etanoolist

Eritöötlustoiming(ud) (4)

või

tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, sh muudest rubriiki 2905 kuuluvatest materjalidest. Käesolevasse rubriiki kuuluvaid metallalkoholaate võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast

või

tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

Grupp 30

Farmaatsiatooted

Eritöötlustoiming(ud) (4)

või

tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest

Grupp 31

Väetised

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast

või

tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

Grupp 32

Park- ja värvaineekstraktid; tanniinid ja nende derivaadid; värvained ja pigmendid; värvid ja lakid; kitt ja muud mastiksid; tint

Eritöötlustoiming(ud) (4)

või

tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast

või

tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

Grupp 33

Eeterlikud õlid ja resinoidid; parfümeeria-, kosmeetika- ja hügieenitooted

Eritöötlustoiming(ud) (4)

või

tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast

või

tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

Grupp 34

Seep, pindaktiivsed orgaanilised ained, pesemisvahendid, määrdeained, tehisvaha, vahavalmistised, poleerimis- ja puhastusvahendid, küünlad jms tooted, voolimispastad, stomatoloogiline vaha ja hambaravis kasutatavad kipsisegud

Eritöötlustoiming(ud) (4)

või

tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast

või

tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

Grupp 35

Valkained; modifitseeritud tärklis; liimid; ensüümid

Eritöötlustoiming(ud) (4)

või

tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast

või

tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

Grupp 36

Lõhkeained; pürotehnilised tooted; tuletikud; pürofoorsed sulamid; teatavad kergsüttivad valmistised

Eritöötlustoiming(ud) (4)

või

tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast

või

tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

Grupp 37

Foto- ja kinokaubad

Eritöötlustoiming(ud) (4)

või

tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast

või

tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

ex grupp 38

Mitmesugused keemiatooted; välja arvatud:

Eritöötlustoiming(ud) (4)

või

tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast

või

tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

ex  38 11

Antidetonaatorid, oksüdatsiooniinhibiitorid, vaigutekkeinhibiitorid, viskoossuse regulaatorid, korrosioonitõrjevahendid ja muud mineraalõlide (k.a bensiin) ning mineraalõlidega samal eesmärgil kasutatavate vedelike valmislisandid:

Eritöötlustoiming(ud) (4)

või

— määrdeõlilisandid, mis sisaldavad naftaõlisid või bituminoossetest mineraalidest saadud õlisid

tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate rubriiki 3811 kuuluvate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

ex 3824 99 ja ex 3826 00

Biodiislikütus

Tootmine, mille puhul biodiislikütus saadakse ümberesterdamise ja/või esterdamise või vesiniktöötluse teel

Grupp 39

Plastid ja plasttooted

Eritöötlustoiming(ud) (4)

või

tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Tootega samasse alamrubriiki kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast

või

tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

ex grupp 40

Kautšuk ja kummitooted; välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

või

tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

ex  40 12

Kummist protekteeritud õhk-, täis- või padjandrehvid

Kasutatud rehvide protekteerimine

ex grupp 41

Toornahad (v.a. karusnahad) ja nahk; välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

4104 –4106

Pargitud või enne kuivatamist järelpargitud nahad, villata või karvata, laustetud või laustmata, kuid edasi töötlemata

Pargitud naha järelparkimine

või

tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

Grupp 42

Nahktooted; sadulsepatooted ja rakmed; reisitarbed, käekotid jms tooted; tooted loomasooltest (v.a jämesiidist)

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

või

tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

ex grupp 43

Karusnahk ja tehiskarusnahk; nendest valmistatud tooted; välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

ex  43 02

Pargitud või töödeldud ühendatud karusnahad:

 

— nelinurksete tükkide, ristide ja muul samalaadsel kujul

Pleegitamine või värvimine lisaks kokkuühendamata pargitud või töödeldud karusnaha lõikamisele ja kokkuühendamisele

— muud

Tootmine ühendamata pargitud või töödeldud karusnahast

4303

Karusnahast rõivad, rõivamanused jm tooted

Tootmine rubriiki 4302 kuuluvast pargitud või töödeldud ühendamata karusnahast

ex grupp 44

Puit ja puittooted; puusüsi; välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

või

tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

ex  44 07

Pikikiudu saetud või lõhestatud ja spoonihööveldatud või -kooritud puit, hööveldatud, lihvitud või pikijätkatud, paksusega üle 6 mm

Hööveldamine, lihvimine või pikijätkamine

ex  44 08

Spoon vineerimiseks (k.a spoonihööveldatud kihtpuitmaterjal) ja vineeri valmistamiseks, paksusega kuni 6 mm, servjätkatud, ja muu pikikiudu saetud, spoonihööveldatud või kooritud puit, paksusega kuni 6 mm, hööveldatud, lihvitud või pikijätkatud

Servjätkamine, hööveldamine, lihvimine või pikijätkamine

ex  44 10 – ex  44 13

Profileeritud liistud, sh profileeritud põrandaliistud jm profileeritud lauad

Profileerimine

ex  44 15

Puidust pakk-kastid, karbid, salved, trumlid jms puitpakendid

Tootmine mõõtu lõikamata laudadest

ex  44 18

— puidust tisleri- ja puusepatooted

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Puidust kärgpaneele, katusesindleid ja -laaste võib siiski kasutada

— profileeritud liistud

Profileerimine

ex  44 21

Tuletikutoorikud; puidust jalatsinaelad ja -tihvtid

Tootmine mis tahes rubriigi puidust, v.a rubriigi 4409 pidevprofiiliga puidust

Grupp 45

Kork ja korktooted

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

või

tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

Grupp 46

Õlgedest, espartost jm punumismaterjalist tooted; korv- ja vitspunutised

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

või

tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

Grupp 47

Kiumass puidust vm kiulisest tselluloosmaterjalist; ringlusse võetud paberi- või papijäätmed ja -jäägid

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

või

tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

Grupp 48

Paber ja papp; paberimassist, paberist või papist tooted

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

või

tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

Grupp 49

Raamatud, ajalehed, pildid jm trükitooted; käsikirjad, masinakirjatekstid ning plaanid ja joonised

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

või

tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

ex grupp 50

Siid; välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

ex  50 03

Kraasitud või kammitud siidijäägid (sh lahtihaspeldamiseks sobimatud kookonid, lõngajäätmed ja kohestatud jäätmed)

Siidijääkide kraasimine või kammimine

5004 – ex  50 06

Siidlõng ja siidijääkidest kedratud lõng

 (2)

Looduslike kiudude ketramine

või

keemiliste kiudude ekstrusioon koos ketramisega

või

keemiliste kiudude ekstrusioon koos korrutamisega

või

korrutamine koos mis tahes mehaanilise toiminguga

5007

Siidriie või siidijääkidest riie

 (2)

Looduslike kiudude ja/või keemiliste staapelkiudude ketramine koos kudumisega

või

keemilise filamentlõnga ekstrusioon koos kudumisega

või

korrutamine või mis tahes mehaaniline toiming koos kudumisega

või

kudumine koos värvimisega

või

lõnga värvimine koos kudumisega

või

kudumine koos trükkimisega

või

trükkimine (eraldiseisva toiminguna)

ex grupp 51

Lambavill ja muude loomade vill ning loomakarvad; hobusejõhvist lõng ja riie; välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

5106 –5110

Lambavillast ja muude loomade villast, loomakarvadest või hobusejõhvist lõng

 (2)

Looduslike kiudude ketramine

või

keemiliste kiudude ekstrusioon koos ketramisega

või

korrutamine koos mis tahes mehaanilise toiminguga

5111 –5113

Kootud riie lambavillast ja muude loomade villast, loomakarvadest või hobusejõhvist:

 (2)

Looduslike kiudude ja/või keemiliste staapelkiudude ketramine koos kudumisega

või

keemilise filamentlõnga ekstrusioon koos kudumisega

või

kudumine koos värvimisega

või

lõnga värvimine koos kudumisega

või

kudumine koos trükkimisega

või

trükkimine (eraldiseisva toiminguna)

ex grupp 52

Puuvill; välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

5204 –5207

Puuvillane lõng ja niit

 (2)

Looduslike kiudude ketramine

või

keemiliste kiudude ekstrusioon koos ketramisega

või

korrutamine koos mis tahes mehaanilise toiminguga

5208 –5212

Puuvillane riie

 (2)

Looduslike kiudude ja/või keemiliste staapelkiudude ketramine koos kudumisega

või

keemilise filamentlõnga ekstrusioon koos kudumisega

või

korrutamine või mis tahes mehaaniline toiming koos kudumisega

või

kudumine koos värvimise või pealistamise või lamineerimisega

või

lõnga värvimine koos kudumisega

või

kudumine koos trükkimisega

või

trükkimine (eraldiseisva toiminguna)

ex grupp 53

Muud taimsed tekstiilkiud; paberlõng ja paberlõngast riie; välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

5306 –5308

Muudest taimsetest tekstiilkiududest lõng;

paberlõng

 (2)

Looduslike kiudude ketramine

või

keemiliste kiudude ekstrusioon koos ketramisega

või

korrutamine koos mis tahes mehaanilise toiminguga

5309 –5311

Muudest taimsetest tekstiilkiududest riie; paberlõngast riie:

 (2)

Looduslike kiudude ja/või keemiliste staapelkiudude ketramine koos kudumisega

või

keemilise filamentlõnga ekstrusioon koos kudumisega

või

kudumine koos värvimise või pealistamise või lamineerimisega

või

lõnga värvimine koos kudumisega

või

kudumine koos trükkimisega

või

trükkimine (eraldiseisva toiminguna)

5401 –5406

Lõng, monofilament ja keemilistest filamentkiududest niit

 (2)

Looduslike kiudude ketramine

või

keemiliste kiudude ekstrusioon koos ketramisega

või

korrutamine koos mis tahes mehaanilise toiminguga

5407 ja 5408

Keemilisest filamentlõngast riie

 (2)

Looduslike kiudude ja/või keemiliste staapelkiudude ketramine koos kudumisega

või

keemilise filamentlõnga ekstrusioon koos kudumisega

või

korrutamine või mis tahes mehaaniline toiming koos kudumisega

või

lõnga värvimine koos kudumisega

või

kudumine koos värvimise või pealistamise või lamineerimisega

või

kudumine koos trükkimisega

või

trükkimine (eraldiseisva toiminguna)

5501 –5507

Keemilised staapelkiud

Keemiliste kiudude ekstrusioon

5508 –5511

Keemilistest staapelkiududest lõng ja õmblusniit

 (2)

Looduslike kiudude ketramine

või

keemiliste kiudude ekstrusioon koos ketramisega

või

korrutamine koos mis tahes mehaanilise toiminguga

5512 –5516

Keemilistest staapelkiududest riie:

 (2)

Looduslike kiudude ja/või keemiliste staapelkiudude ketramine koos kudumisega

või

keemilise filamentlõnga ekstrusioon koos kudumisega

või

korrutamine või mis tahes mehaaniline toiming koos kudumisega

või

kudumine koos värvimise või pealistamise või lamineerimisega

või

lõnga värvimine koos kudumisega

või

kudumine koos trükkimisega

või

trükkimine (eraldiseisva toiminguna)

ex grupp 56

Vatt, vilt ja lausriie; erilõngad; nöörid, paelad, köied ja trossid ning tooted nendest; välja arvatud:

 (2)

Looduslike kiudude ketramine

või

keemiliste kiudude ekstrusioon koos ketramisega

5601

Tekstiilvatt ja tooted sellest; kuni 5 mm pikkusega tekstiilkiud (flokk), tekstiilitolm ja -ebemed

Looduslike kiudude ketramine

või

keemiliste kiudude ekstrusioon koos ketramisega

või

flokeerimine koos värvimise või trükkimisega

või

pealistamine, flokeerimine, lamineerimine või metalliseerimine koos vähemalt kahe muu peamise ettevalmistus- või viimistlustoiminguga (nt kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, termofikseerimine, püsiviimistlemine), tingimusel et kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

5602

Vilt, impregneeritud, pealistatud, kaetud või lamineeritud või mitte:

 

— nõeltöödeldud vilt

 (2)

Keemiliste kiudude ekstrusioon koos kanga moodustumisega.

Kuid:

— rubriiki 5402 kuuluvat polüpropüleenfilamenti,

— rubriiki 5503 või 5506 kuuluvaid polüpropüleenkiudusid või

— rubriiki 5501 kuuluvaid polüpropüleenfilamentköisikuid,

milles iga filamendi või kiu joontihedus on alla 9 detsiteksi, võib kasutada juhul, kui nende koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

või

looduslikest kiududest vildi puhul ainult lausriide moodustumine

— muud

 (2)

Keemiliste kiudude ekstrusioon koos kanga moodustumisega

või

muu looduslikest kiududest vildi puhul ainult lausriide moodustumine

5603

Lausriie, impregneeritud, pealistatud, kaetud või lamineeritud või mitte

 

5603 11 – 5603 14

Keemilistest filamentkiududest lausriie, impregneeritud, pealistatud, kaetud või lamineeritud või mitte

Tootmine

— orienteeritud või orienteerimata filamentidest

— või

— looduslikest või keemilistest ainetest või polümeeridest,

millele mõlemal juhul järgneb sidumine lausriideks

5603 91 – 5603 94

Muudest kui keemilistest filamentkiududest lausriie, impregneeritud, pealistatud, kaetud või lamineeritud või mitte

Tootmine

— orienteeritud või orienteerimata staapelkiududest

— ja/või

— looduslikust või keemilisest hakitud lõngast,

millele mõlemal juhul järgneb sidumine lausriideks

5604

Tekstiiliga kaetud kumminiit ja -pael; tekstiillõng ning rubriiki 5404 või 5405 kuuluvad ribad jms, impregneeritud, pealistatud, kaetud või ümbritsetud kummi või plastiga:

 

— tekstiiliga kaetud kumminiit ja -pael

Tootmine tekstiiliga katmata kumminiidist või -paelast

— muud

 (2)

Looduslike kiudude ketramine

või

keemiliste kiudude ekstrusioon koos ketramisega

või

korrutamine koos mis tahes mehaanilise toiminguga

5605

Metalliseeritud lõng, mähitud või mähkimata, mis koosneb metallniidi, -riba või -pulbriga kombineeritud või metalliga kaetud tekstiillõngast või rubriigi 5404 või 5405 ribast vms

 (2)

Looduslike kiudude ja/või keemiliste staapelkiudude ketramine

või

keemiliste kiudude ekstrusioon koos ketramisega

või

korrutamine koos mis tahes mehaanilise toiminguga

5606

Mähitud lõng, rubriiki 5404 või 5405 kuuluvad mähitud ribad jms (v.a rubriigi 5605 lõng ja mähitud lõng hobusejõhvist); šenill-lõng (k.a šenill-lõng flokist); bukleelõng

 (2)

Keemiliste kiudude ekstrusioon koos ketramisega

või

korrutamine koos mähkimisega

või

looduslike kiudude ja/või keemiliste staapelkiudude ketramine

või

flokeerimine koos värvimisega

Grupp 57

Vaibad jm tekstiilpõrandakatted:

 (2)

Looduslike kiudude ja/või keemiliste staapelkiudude ketramine koos kudumise või taftingtöötlusega

või

keemilise filamentlõnga ekstrusioon koos kudumise või taftingtöötlusega

või

tootmine kookos-, sisal- või džuutlõngast või klassikalisest ringkedratud viskooslõngast

või

taftingtöötlus koos värvimise või trükkimisega

või

flokeerimine koos värvimise või trükkimisega

või

keemiliste kiudude ekstrusioon koos lausriide valmistamistehnikatega, sealhulgas nõeltorkemeetodil

Aluskihina võib kasutada džuutriiet

ex grupp 58

Eririie; taftingriie; pits; gobeläänid; posamendid; tikandid; välja arvatud:

 (2)

Looduslike kiudude ja/või keemiliste staapelkiudude ketramine koos kudumise või taftingtöötlusega

või

keemilise filamentlõnga ekstrusioon koos kudumise või taftingtöötlusega

või

kudumine koos värvimise või flokeerimise, pealistamise, lamineerimise või metalliseerimisega

või

taftingtöötlus koos värvimise või trükkimisega

või

flokeerimine koos värvimise või trükkimisega

või

või

lõnga värvimine koos kudumisega

kudumine koos trükkimisega

või

trükkimine (eraldiseisva toiminguna)

5805

Gobeläänid, Flandria, Aubussoni, Beauvais’ jms tüüpi käsitelgedel valmistatud seinavaibad ning käsitsi väljaõmmeldud (näiteks vars- või ristpistes) seinavaibad, valmistoodetena või mitte

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

5810

Tikandid meetrikaubana, ribade või motiividena

Tikandid, mille puhul kõigi kasutatavate mis tahes rubriiki kuuluvate materjalide (v.a toote rubriiki kuuluv materjal) väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

5901

Kummi või tärklisainetega pealistatud tekstiilriie raamatute väliskaanteks jms otstarbeks; pausriie; ettevalmistatud maalimislõuend; vaheriie jms jäik kübara alusriie

Kudumine koos värvimise või flokeerimise, pealistamise, lamineerimise või metalliseerimisega

või

flokeerimine koos värvimise või trükkimisega

5902

Rehvikoortriie eriti tugevast nailonlõngast või muust eriti tugevast polüamiid-, polüester- või viskooslõngast:

 

— mis sisaldab kuni 90 % massist tekstiilmaterjale

Kudumine

— muud

Keemiliste kiudude ekstrusioon koos kudumisega

5903

Plastiga impregneeritud, pealistatud, kaetud või lamineeritud tekstiilriie (v.a rubriiki 5902 kuuluv)

Kudumine koos impregneerimise, pealistamise, katmise, lamineerimise või metalliseerimisega

või

kudumine koos trükkimisega

või

trükkimine (eraldiseisva toiminguna)

5904

Linoleum, mõõtu lõigatud või lõikamata; põrandakatted tekstiilalusel, mõõtu lõigatud või lõikamata

 (2)

Kudumine koos värvimise või pealistamise, lamineerimise või metalliseerimisega

Aluskihina võib kasutada džuutriiet

5905

Tekstiilseinakatted:

— kummi, plasti vm ainetega impregneeritud, pealistatud, kaetud või lamineeritud

Kudumine, silmuskudumine või lausriide valmistamine koos impregneerimise, pealistamise, katmise, lamineerimise või metalliseerimisega

— muud

 (2)

Looduslike kiudude ja/või keemiliste staapelkiudude ketramine koos kudumisega

või

keemilise filamentlõnga ekstrusioon koos kudumisega

või

kudumine, silmuskudumine või lausriide valmistamine koos värvimise, pealistamise või lamineerimisega

või

kudumine koos trükkimisega

või

trükkimine (eraldiseisva toiminguna)

5906

Kummeeritud tekstiilriie, v.a rubriiki 5902 kuuluv:

— silmkoelised ja heegeldatud kangad (trikookangad)

 (2)

Looduslike kiudude ja/või keemiliste staapelkiudude ketramine koos silmuskudumise või heegeldamisega

või

keemilise filamentlõnga ekstrusioon koos silmuskudumise või heegeldamisega

või

silmuskudumine või heegeldamine koos kummeerimisega

või

kummeerimine koos vähemalt kahe muu peamise ettevalmistus- või viimistlustoiminguga (nt kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, termofikseerimine, püsiviimistlemine), tingimusel et kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

— muud sünteesfilamentlõngast kangad tekstiilmaterjalisisaldusega üle 90 % massist

Keemiliste kiudude ekstrusioon koos kudumisega

— muud

Kudumine, silmuskudumine või lausriide valmistamine koos värvimise, pealistamise või kummeerimisega

või

lõnga värvimine koos kudumise, silmuskudumise või lausriide valmistamisega

või

kummeerimine koos vähemalt kahe muu peamise ettevalmistus- või viimistlustoiminguga (nt kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, termofikseerimine, püsiviimistlemine), tingimusel et kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

5907

Tekstiilriie, mujal nimetamata viisil impregneeritud, pealistatud või kaetud; maalitud lõuend teatridekoratsioonideks, stuudio fooniks jms

Kudumine, silmuskudumine või lausriide valmistamine koos värvimise, trükkimise, pealistamise, katmise või impregneerimisega

või

flokeerimine koos värvimise või trükkimisega

või

trükkimine (eraldiseisva toiminguna)

5908

Tekstiiltahid lampidele, ahjudele, välgumihklitele, küünaldele vms, telgedel kootud, punutud või silmkoelised; hõõgsukad ja ringkootud hõõgsukakangas selleks otstarbeks, impregneeritud või mitte:

 

— impregneeritud hõõgsukad

Tootmine silmkoes ringkootud või ringis heegeldatud hõõgsukakangast

— muud

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

5909 –5911

Tekstiiltooted tööstuslikuks otstarbeks:

 (2)

Looduslike kiudude ja/või keemiliste staapelkiudude ketramine koos kudumisega

või

keemiliste kiudude ekstrusioon koos kudumisega

või

kudumine koos värvimise või pealistamise või lamineerimisega

või

pealistamine, flokeerimine, lamineerimine või metalliseerimine koos vähemalt kahe muu peamise ettevalmistus- või viimistlustoiminguga (nt kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, termofikseerimine, püsiviimistlemine), tingimusel et kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

Grupp 60

Silmkoelised ja heegeldatud kangad (trikookangad)

 (2)

Looduslike kiudude ja/või keemiliste staapelkiudude ketramine koos silmuskudumise või heegeldamisega

või

keemilise filamentlõnga ekstrusioon koos silmuskudumise või heegeldamisega

või

silmuskudumine või heegeldamine koos värvimise või flokeerimise, pealistamise, lamineerimise või trükkimisega

või

flokeerimine koos värvimise või trükkimisega

või

lõnga värvimine koos silmuskudumise või heegeldamisega

või

korrutamine ja tekstureerimine koos silmuskudumise või heegeldamisega, tingimusel et kasutatava korrutamata/tekstureerimata lõnga väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

Grupp 61

Silmkoelised ja heegeldatud rõivad ning rõivamanused (trikootooted):

 

— saadud mitme kindlakujuliseks lõigatud või kindlakujuliseks kootud või heegeldatud silmkootud või heegeldatud detaili kokkuõmblemisel vm viisil ühendamisel

 (2) (3)

Silmuskudumine või heegeldamine koos lõpptöötluse, sh väljalõikamisega

— muud

 (2)

Looduslike kiudude ja/või keemiliste staapelkiudude ketramine koos silmuskudumise või heegeldamisega

või

keemilise filamentlõnga ekstrusioon koos silmuskudumise või heegeldamisega

või

silmuskudumine ja lõpptöötlus ühe toiminguna

ex grupp 62

Rõivad ja rõivamanused, v.a silmkoelised või heegeldatud; välja arvatud:

 (2) (3)

Kudumine koos lõpptöötluse, sh väljalõikamisega

või

lõpptöötlus, sh väljalõikamine, millele on eelnenud trükkimine (eraldiseisva toiminguna)

ex  62 02 , ex  62 04 , ex  62 06 , ex  62 09 ja ex  62 11

Tikitud naiste-, tüdrukute- ja imikurõivad ning imikute rõivamanused

 (3)

Kudumine koos lõpptöötluse, sh väljalõikamisega

või

tootmine tikkimata kangast, tingimusel et kasutatava tikkimata kanga väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex  62 10 ja ex  62 16

Tulekaitsevahendid aluminiseeritud polüestrist fooliumiga kaetud kangast

 (2) (3)

Kudumine koos lõpptöötluse, sh väljalõikamisega

või

pealistamine või lamineerimine koos lõpptöötluse, sh väljalõikamisega, tingimusel et kasutatava pealistamata või lamineerimata kanga väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex  62 12

Rinnahoidjad, sukahoidjad, korsetid, traksid, sukapaelad jms tooted ning nende osad, silmkoelised või heegeldatud, saadud mitme kindlakujuliseks lõigatud või kindlakujuliseks kootud või heegeldatud silmkootud või heegeldatud detaili kokkuõmblemisel vm viisil ühendamisel

 (2) (3)

Silmuskudumine koos lõpptöötluse, sh väljalõikamisega

või

lõpptöötlus, sh väljalõikamine, millele on eelnenud trükkimine (eraldiseisva toiminguna)

6213 ja 6214

Taskurätikud, suurrätikud, pea- ja kaelarätikud, sallid, mantiljad, loorid jms:

 

— tikitud

 (2) (3)

Kudumine koos lõpptöötluse, sh väljalõikamisega

või

tootmine tikkimata kangast, tingimusel et kasutatava tikkimata kanga väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

või

lõpptöötlus, sh väljalõikamine,

millele on eelnenud trükkimine (eraldiseisva toiminguna)

— muud

 (2) (3)

Kudumine koos lõpptöötluse, sh väljalõikamisega

või

lõpptöötlus, millele on eelnenud trükkimine (eraldiseisva toiminguna)

6217

Muud valmis rõivamanused; rõivaste ja rõivamanuste osad, v.a rubriiki 6212 kuuluvate toodete osad:

 

— tikitud

 (3)

Kudumine koos lõpptöötluse, sh väljalõikamisega

või

tootmine tikkimata kangast, tingimusel et kasutatava tikkimata kanga väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

või

lõpptöötlus, millele on eelnenud trükkimine (eraldiseisva toiminguna)

— tulekaitsevahendid aluminiseeritud polüestrist fooliumiga kaetud kangast

 (3)

Kudumine koos lõpptöötluse, sh väljalõikamisega

või

pealistamine või lamineerimine koos lõpptöötluse, sh väljalõikamisega, tingimusel et kasutatava pealistamata või lamineerimata kanga väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

— valmis lõigatud vaheriie kraedeks ja kätisteks

Tootmine:

— mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

— mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

— muud

 (3)

Kudumine koos lõpptöötluse, sh väljalõikamisega

ex grupp 63

Muud tekstiilist valmistooted; komplektid; kantud rõivad ja kasutatud tekstiiltooted; kaltsud; välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

6301 –6304

Tekid, reisivaibad, voodipesu jms; kardinad jms; muud sisustustarbed:

 

— vildist, lausriidest

 (2)

Lausriide moodustumine koos lõpptöötluse, sh väljalõikamisega

— muud:

 

--  tikitud

 (2) (3)

Kudumine, silmuskudumine või heegeldamine koos lõpptöötluse, sh väljalõikamisega

või

tootmine tikkimata kangast (v.a silmkoeline ja heegeldatud kangas), tingimusel et kasutatava tikkimata kanga väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

--  muud

 (2) (3)

Kudumine, silmuskudumine või heegeldamine koos lõpptöötluse, sh väljalõikamisega

6305

Kotid kaupade pakendamiseks

 (2)

Keemiliste kiudude ekstrusioon või looduslike kiudude ja/või keemiliste staapelkiudude ketramine koos kudumise või silmuskudumise ja lõpptöötluse, sh väljalõikamisega

6306

Presentkatted, markiisid ja päikesekatted; telgid; paatide, purjelaudade või maismaasõidukite purjed; matkatarbed:

 

— lausriidest

 (2) (3)

Lausriide moodustumine koos lõpptöötluse, sh väljalõikamisega

— muud

 (2) (3)

Kudumine koos lõpptöötluse, sh väljalõikamisega

6307

Muud valmistooted, k.a rõivalõiked (šabloonid)

Tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

6308

Komplektid riidest ja lõngast, lisanditega või ilma, vaipade, seinavaipade, tikitud laudlinade, salvrätikute vms tekstiiltoodete valmistamiseks, jaemüügiks pakendatud

Komplekti iga ese peab vastama reeglile, mida kohaldataks eseme suhtes juhul, kui see ei kuuluks komplekti. Komplektis võib siiski olla päritolustaatuseta esemeid, kui nende koguväärtus ei ületa 15 % komplekti tehasehinnast

ex grupp 64

Jalatsid, kedrid jms tooted; nende osad; välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a sisetalla vm tallaosa külge kinnitatud rubriigi 6406 kokkupandud pealsetest

6406

Jalatsite osad (k.a pealsed, muude tallaosade kui välistalla külge kinnitatud või kinnitamata); eemaldatavad sisetallad, kannapehmendused jms; kedrid, säärised jms tooted ja nende osad

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

Grupp 65

Peakatted ja nende osad

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

Grupp 66

Vihma- ja päevavarjud, jalutuskepid, istmega jalutuskepid, piitsad, ratsapiitsad ja nende osad:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

või

tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

Grupp 67

Töödeldud suled ja udusuled ning tooted nendest; tehislilled; tooted juustest

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

või

tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

Grupp 68

Kivist, kipsist, tsemendist, asbestist, vilgust jms materjalist tooted

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

või

tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 70 % toote tehasehinnast

Grupp 69

Keraamikatooted

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

ex grupp 70

Klaas ja klaastooted

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

või

tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

7010

Korvpudelid, pudelid, kolvid, purgid, kannud, rohupudelid, ampullid jm klaasanumad kaupade veoks või pakendamiseks; klaasist konservipurgid; klaaskorgid, klaaskaaned jm klaasist sulgurid

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

või

klaasesemete lihvimine, tingimusel et lihvimata klaasesemete koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

7013

Klaasist laua- ja kööginõud, tualett- ja kontoritarbed, sisekujunduseks vms otstarbel kasutatavad klaasesemed (v.a rubriiki 7010 või 7018 kuuluvad)

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

ex grupp 71

Looduslikud ja kultiveeritud pärlid, vääris- ja poolvääriskivid, väärismetallid, väärismetallidega plakeeritud metallid, nendest valmistatud tooted; juveeltoodete imitatsioonid; mündid; välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

või

tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 70 % toote tehasehinnast

ex  71 02 , ex  71 03 ja ex  71 04

Töödeldud vääris- või poolvääriskivid (looduslikud, tehislikud või taastatud)

Tootmine mis tahes alamrubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote alamrubriiki kuuluv materjal

7106 , 7108 ja 7110

Väärismetallid:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a rubriikidesse 7106 , 7108 ja 7110 kuuluvad materjalid, või

rubriiki 7106 , 7108 või 7110 kuuluvate väärismetallide elektrolüütiline, termiline või keemiline eraldamine või

rubriiki 7106 , 7108 või 7110 kuuluvate väärismetallide sulatamine ja/või legeerimine omavahel või mitteväärismetallidega

— survetöötlemata

— pooltöödeldud või pulbrina

Tootmine survetöötlemata väärismetallidest

ex  71 07 , ex  71 09 ja ex  71 11

Väärismetallidega plakeeritud metallid, pooltoodetena

Tootmine väärismetalliga plakeeritud survetöötlemata metallist

ex grupp 72

Raud ja teras; välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

7207

Pooltooted rauast või legeerimata terasest

Tootmine rubriiki 7201 , 7202 , 7203 , 7204 või 7205 kuuluvatest materjalidest

7208 –7212

Lehtvaltstooted rauast või legeerimata terasest

Tootmine rubriiki 7207 kuuluvatest pooltoodetest

7213 –7216

Rauast või legeerimata terasest vardad ja latid, kujuprofiilid

Tootmine rubriiki 7206 kuuluvatest valuplokkidest vm esmasvormidest

7217

Traat rauast või legeerimata terasest

Tootmine rubriiki 7207 kuuluvatest pooltoodetest

7218 91 ja 7218 99

Pooltooted

Tootmine rubriiki 7201 , 7202 , 7203 , 7204 või 7205 kuuluvatest materjalidest

7219 –7222

Roostevabast terasest lehtvaltstooted, vardad ja latid, kujuprofiilid

Tootmine rubriiki 7218 kuuluvatest valuplokkidest vm esmasvormidest

7223

Roostevabast terasest traat

Tootmine rubriiki 7218 kuuluvatest pooltoodetest

7224 90

Pooltooted

Tootmine rubriiki 7201 , 7202 , 7203 , 7204 või 7205 kuuluvatest materjalidest

7225 –7228

Lehtvaltstooted, kuumvaltsitud vardad ja latid, korrapäratult kokku keritud; muust legeerterasest kujuprofiilid; legeeritud või legeerimata terasest õõnsad puurvardad

Tootmine rubriiki 7206 , 7218 või 7224 kuuluvatest valuplokkidest vm esmasvormidest

7229

Muust legeerterasest traat

Tootmine rubriiki 7224 kuuluvatest pooltoodetest

ex grupp 73

Raud- ja terastooted; välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

ex  73 01

Sulundkonstruktsioonid

Tootmine rubriiki 7207 kuuluvatest materjalidest

7302

Raudteede ja trammiteede rauast või terasest konstruktsioonielemendid: rööpad, hammas- ja kontrarööpad, pöörmed, riströöpad, pöörmekangid jm ristühendused, liiprid, lukuliiprid, aluslapid, sidelapid, kiilud, tugiplaadid, tugipadjad, tõmmitsad, kandurid, rööpapoldid jm detailid rööbaste ühendamiseks või kinnitamiseks

Tootmine rubriiki 7206 kuuluvatest materjalidest

7304 , 7305 ja 7306

Rauast või terasest torud ja õõnesprofiilid

Tootmine rubriiki 7206 , 7212 , 7218 või 7224 kuuluvatest materjalidest

ex  73 07

Roostevabast terasest mitmeosalised toruliitmikud (ISO nr X5CrNiMo 1712)

Sepistatud toorikute treimine, puurimine, hõõritsemine, väliskeermestamine, kraatide eemaldamine ja liivjugameetodil puhastamine, tingimusel et kasutatavate toorikute koguväärtus ei ületa 35 % toote tehasehinnast

7308

Rauast või terasest metallkonstruktsioonid (v.a rubriigi 9406 kokkupandavad ehitised) ja nende osad (näiteks sillad, sillasektsioonid, lüüsiväravad, tornid, sõrestikmastid, katusekatted, katusefermid, uksed, aknad, nende raamid, lävepakud, aknaluugid, balustraadid, piilarid ja sambad); tahvlid, vardad, kujuprofiilid, torud jms tarindites kasutatavad raud- või terastooted

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Rubriiki 7301 kuuluvaid keevitatud kujuprofiile ei tohi siiski kasutada

ex  73 15

Rehviketid

Tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate rubriiki 7315 kuuluvate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

ex grupp 74

Vask ja vasktooted; välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

7403

Rafineeritud vask ja vasesulamid, survetöötlemata

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest

7408

Vasktraat

Tootmine:

— mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

— mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

Grupp 75

Nikkel ja nikkeltooted

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

ex grupp 76

Alumiinium ja alumiiniumtooted; välja arvatud:

Tootmine:

— mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

— mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

7601

Survetöötlemata alumiinium

Tootmine:

— mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

— mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

või

tootmine legeerimata alumiiniumist või alumiiniumijäätmetest ja -jääkidest termilise või elektrolüütilise töötlemise teel

7602

Alumiiniumijäätmed ja -jäägid

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

ex  76 16

Alumiiniumtooted, v.a alumiiniumtraadist võrk, riie, võred, piirded, tugevduskangas jms materjalid (sh lõputu lint) ja laialivenitatud alumiiniumvõrk

Tootmine:

— mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Alumiiniumtraadist võrku, riiet, võresid, piirdeid, tugevduskangast jms materjale (sh lõputu lint) ja laialivenitatud alumiiniumvõrku võib siiski kasutada, ja

— mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

Grupp 78

Plii ja pliitooted

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

Grupp 79

Tsink ja tsinktooted

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

Grupp 80

Tina ja tinatooted

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

Grupp 81

Muud mitteväärismetallid; metallkeraamika; tooted nendest

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest

ex grupp 82

Mitteväärismetallist tööriistad, terariistad, lusikad ja kahvlid; nende mitteväärismetallist osad; välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

või

tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

8206

Jaemüügiks pakendatud komplektid kahest või enamast rubriikidesse 8202 –8205 kuuluvast tööriistast

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a rubriikide 8202 –8205 materjalidest. Komplektis võib siiski olla rubriikidesse 8202 –8205 kuuluvaid tööriistu, tingimusel et nende koguväärtus ei ületa 15 % komplekti tehasehinnast

Grupp 83

Mitmesugused mitteväärismetallist tooted

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

või

tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

ex grupp 84

Tuumareaktorid, katlad, masinad ja mehaanilised seadmed; nende osad; välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

või

tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

8407

Sädesüütega sisepõlemis-kolbmootorid ja rootormootorid

Tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

8408

Survesüütega sisepõlemis-kolbmootorid (diisel- või pooldiiselmootorid)

Tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

8425 –8430

Talid ja tõstukid, v.a skipptõstukid; vintsid ja pelid (kepslid); tungrauad:

Laevade mastnoolkraanad; kraanad, k.a kaabelkraanad; mobiilsed tõsteraamid, kärutõstukid ning kraanaga varustatud veokid

Kahvellaadurid; muud tõste- või teisaldusmehhanismiga varustatud veokid

Muud tõste-, teisaldus- ning laadimismehhanismid (nt liftid, eskalaatorid, konveierid, köisteed)

Iseliikuvad buldooserid, planeerimisbuldooserid, teehöövlid, planeerijad, skreeperid, mehaanilised kopad, ekskavaatorid, kopplaadurid, tampimismasinad ja teerullid

Muud teisaldus-, hööveldus-, planeerimis-, tasandus-, kaevamis-, tampimis-, puurimis- ning lõikemehhanismid mullatööde tegemiseks ning maakide ja mineraalide kaevandamiseks; vaiarammid ja -tõmburid; lumesahad ja -puhurid

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki ja rubriiki 8431 kuuluvad materjalid

või

tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

8444 –8447

Seadmed keemiliste tekstiilkiudude ekstrusiooniks, tõmbamiseks, tekstureerimiseks või lõikamiseks:

Seadmed tekstiilkiudude töötlemiseks; ketrus-, dubleerimis- ja korrutusmasinad ning muud seadmed tekstiillõnga valmistamiseks; haspeldamis- ja poolimis- (k.a koekerimis-) masinad, rubriikidesse 8446 ja 8447 kuuluvatele masinatele tekstiillõnga valmistavad seadmed

Kangakudumismasinad (kangasteljed):

Silmkudumis-, keteldusmasinad, seadmed mähitud lõnga, tülli, pitsi, tikandi, punutud paelte, posamentide või võrgu valmistamiseks, seadmed taftingtöötluseks

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki ja rubriiki 8448 kuuluvad materjalid

või

tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

8456 –8465

Tööpingid mitmesuguste materjalide töötlemiseks osa materjali eemaldamise teel

Töötluskeskused, ühe- ja mitmepositsioonilised metallitöötlemise automaattööpingid

Metallitreipingid

Tööpingid

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki ja rubriiki 8466 kuuluvad materjalid

või

tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

8470 –8472

Kalkulaatorid ja arvutusfunktsioone täitvad taskuformaadis andmehõive-, andmejäädvustus- ja andmeesitusmasinad; raamatupidamismasinad, postifrankeerimismasinad, piletiautomaadid jms arvutusseadmega masinad; kassaaparaadid

Arvutid, nende plokid; optilised ning magnetriiderid, seadmed kodeeritud andmete kirjutamiseks andmekandjatele ja seadmed nende andmete töötlemiseks

Muud kontorimasinad

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki ja rubriiki 8473 kuuluvad materjalid

või

tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

ex grupp 85

Elektrimasinad ja -seadmed, nende osad; helisalvestus- ja taasesitusseadmed, telepildi ja -heli salvestus- ja taasesitusseadmed, nende osad ja tarvikud; välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

või

tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

8501 –8502

Elektrimootorid ja -generaatorid

Voolugeneraatorseadmed ja pöörlevad muundurid

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki ja rubriiki 8503 kuuluvad materjalid

või

tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

8519 , 8521

Helisalvestus- ja -taasesitusseadmed

Videosignaalide salvestus- või taasesitusaparatuur, videotuuneriga või ilma

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki ja rubriiki 8522 kuuluvad materjalid

või

tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

8525 –8528

Ringhäälingu ja televisiooni saateaparaadid, telekaamerad, digitaalkaamerad ja salvestavad videokaamerad

Radarseadmed (raadiolokatsiooniseadmed), raadionavigatsiooni abiseadmed ja raadiokaugjuhtimisseadmed

Ringhäälingu vastuvõtuaparaadid

Monitorid ja projektorid ilma televisiooni vastuvõtuseadmeta; televisiooni vastuvõtuseadmed, videosalvestus- või -taasesitusseadmed

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki ja rubriiki 8529 kuuluvad materjalid

või

tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

8535 –8537

Elektrilised lülitusseadmed vooluahelatele, elektrikatkestid ja kaitseseadmed vooluahelatele; optiliste kiudude, optiliste kiudude kimpude ja kiudoptiliste kaablite pistikühendused; puldid, paneelid, konsoolid, alused, jaotuskilbid jms, voolulülitus- ja jaotusseadme jaoks:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki ja rubriiki 8538 kuuluvad materjalid

või

tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

8542 31 – 8542 39

Monoliitsed integraallülitused

Difusioon, mille puhul integraallülitusi toodetakse pooljuhtmaterjalist alusel vastava dopandi valikulise lisamise teel, ka juhul, kui kokkupanek ja/või testimine toimub muudes riikides kui lepinguosalisteks olevates riikides

või

tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

8544 –8548

Isoleeritud traat, kaablid (jm isoleeritud elektrijuhtmed, kiudoptilised kaablid)

Süsielektroodid, süsiharjad, kaarlambi- ja primaarelemendisöed jms elektrotehnikatooted grafiidist või muust süsiniku erimist

Elektriisolaatorid, kõikvõimalikest materjalidest

Elektrimasinate, -aparaatide ja -seadmete isolatsioonivahendid, mitteväärismetallist, isoleermaterjalidega vooderdatud torud juhtmete jaoks ning nende ühendusdetailid

Primaarelementide, -patareide ja akude jäätmed ja jäägid; kasutatud primaarelemendid, -patareid ja akud; mujal selles grupis nimetamata elektrilised osad ja manused seadmetele ja aparaatidele

Tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

Grupp 86

Raudtee- või trammivedurid, -veerem ning nende osad; raudtee- või trammiteeseadmed ja -tarvikud ning nende osad; mitmesugused mehaanilised (sh elektromehaanilised) liikluskorraldusseadmed

Tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

ex grupp 87

Sõidukid, v.a raudtee- ja trammiteeveerem, ning nende osad ja tarvikud; välja arvatud:

Tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 45 % toote tehasehinnast

8708

Osad ja tarvikud rubriikide 8701 –8705 sõidukitele

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

või

tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

8711

Mootorrattad (k.a mopeedid) ja abimootoriga jalgrattad, külgkorviga või ilma; külgkorvid

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

või

tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

Grupp 88

Õhusõidukid, kosmoseaparaadid ja nende osad

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

või

tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

Grupp 89

Laevad, paadid ja ujuvkonstruktsioonid

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal; rubriiki 8906 kuuluvaid laevakeresid ei tohi siiski kasutada

või

tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex grupp 90

Optika-, foto-, kino-, mõõte-, kontroll-, täppis-, meditsiini- ja kirurgiainstrumendid ning -aparatuur; nende osad ja tarvikud; välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

või

tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

9001 50

Muust materjalist kui klaasist prilliläätsed

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

või

tootmine, mille puhul tehakse üks järgmistest toimingutest:

— poolvalmis läätsede lihvimine valmis oftalmoloogiliseks läätseks, millel on optiline korrigeeriv võime ning mis on ettenähtud prilliraamidesse paigutamiseks

— asjakohase töötluse teel läätsede katmine kasutaja nägemise parandamiseks ja kaitse tagamiseks

või

tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

Grupp 91

Kellad ja nende osad

Tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

Grupp 92

Muusikariistad; nende osad ja tarvikud

Tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

Grupp 93

Relvad ja laskemoon; nende osad ja tarvikud

Tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

Grupp 94

Mööbel; madratsid, madratsialused, padjad ja muud täistopitud mööblilisandid; mujal nimetamata lambid ja valgustid; sisevalgustusega sildid, valgustablood jms; kokkupandavad ehitised

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

või

tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

Grupp 95

Mänguasjad, mängud ja spordiinventar; nende osad ja tarvikud

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

või

tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

Grupp 96

Mitmesugused tööstustooted

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

või

tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

Grupp 97

Kunstiteosed, kollektsiooniobjektid ja antiikesemed

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal
(1)   

Eritöötlustoimingu(te) eritingimused on esitatud sissejuhatavates märkustes 8.1–8.3.

(2)   

Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud sissejuhatavas märkuses 6.

(3)   

Vt sissejuhatav märkus 7.

(4)   

Vt sissejuhatav märkus 9.

III LISA

PÄRITOLUDEKLARATSIOONI TEKST

Päritoludeklaratsioon, mille tekst on esitatud allpool, tuleb koostada kooskõlas joonealuste märkustega. Joonealuseid märkusi ei ole siiski vaja uuesti kirjutada.

Albaaniakeelne tekst

Eksportuesi i produkteve të mbuluara nga ky dokument (autorizim doganor Nr. ... ( 15 )) deklaron që përveç rasteve kur tregohet qartësisht ndryshe, këto produkte janë me origjine preferenciale ... ( 16 ) n në përputhje me Rregullat kalimtare të origjinës.

Araabiakeelne tekst

image

Bosniakeelne tekst

Izvoznik proizvoda obuhvaćenih ovom ispravom (carinsko ovlaštenje br. ...(1)) izjavljuje da su, osim ako je to drugačije izričito navedeno, ovi proizvodi ...(2) preferencijalnog porijekla u skladu sa prijelaznim pravilima porijekla.

Bulgaariakeelne tekst

Износителят на продуктите, обхванати от този документ (митническо разрешение №...(1)), декларира, че освен където ясно е отбелязано друго, тези продукти са с ...(2) преференциален произход съгласно преходните правила за произход.

Horvaadikeelne tekst

Izvoznik proizvoda obuhvaćenih ovom ispravom (carinsko ovlaštenje br. ...(1)) izjavljuje da su, osim ako je drukčije izričito navedeno, ovi proizvodi ...(2) preferencijalnog podrijetla prema prijelaznim pravilima o podrijetlu.

Tšehhikeelne tekst

Vývozce výrobků uvedených v tomto dokumentu (číslo povolení ...(1)) prohlašuje, že podle přechodných pravidel původu mají tyto výrobky kromě zřetelně označených preferenční původ v ...(2).

Taanikeelne tekst

Eksportøren af varer, der er omfattet af nærværende dokument (toldmyndighedernes tilladelse nr. ...(1)) erklærer, at varerne, medmindre andet tydeligt er angivet, har præferenceoprindelse i ...(2) i henhold til overgangsreglerne for oprindelse.

Hollandikeelne tekst

De exporteur van de goederen waarop dit document van toepassing is (douanevergunning nr. ...(1)), verklaart dat, behoudens uitdrukkelijke andersluidende vermelding, deze goederen van preferentiële ...(2) oorsprong zijn in overeenstemming met de overgangsregels van oorsprong.

Ingliskeelne tekst

The exporter of the products covered by this document (customs authorization No...(1)) declares that, except where otherwise clearly indicated, these products are of ...(2) preferential origin according to the transitional rules of origin.

Eestikeelne tekst

Käesoleva dokumendiga hõlmatud toodete eksportija (tolli kinnitus nr. ...(1)) deklareerib, et need tooted on päritolureeglite üleminekueeskirjade kohaselt ...(2) sooduspäritoluga, välja arvatud juhul, kui on selgelt näidatud teisiti.

Fäärikeelne tekst

Útflytarin av vørunum, sum hetta skjal fevnir um (tollvaldsins loyvi nr. ...(1)) váttar, át um ikki nakað annað er tilskilað, eru hesar vørur upprunavørur ...(2) sambært skiftisreglunum um uppruna.

Soomekeelne tekst

Tässä asiakirjassa mainittujen tuotteiden viejä (tullin lupa n:o ...(1)) ilmoittaa, että nämä tuotteet ovat, ellei toisin ole selvästi merkitty, etuuskohteluun oikeutettuja...(2) alkuperätuotteita siirtymäkauden alkuperäsääntöjen nojalla.

Prantsuskeelne tekst

L'exportateur des produits couverts par le présent document (autorisation douanière no ...(1)) déclare que, sauf indication claire du contraire, ces produits ont l'origine préférentielle ...(2) selon les règles d'origine transitoires.

Saksakeelne tekst

Der Ausführer (Ermächtigter Ausführer; Bewilligungs-Nr. ...(1)) der Waren, auf die sich dieses Handelspapier bezieht, erklärt, dass diese Waren, soweit nicht anders angegeben, präferenzbegünstigte ...(2) Ursprungswaren gemäß den Übergangsregeln für den Ursprung sind.

Gruusiakeelne tekst

image

Kreekakeelne tekst

Ο εξαγωγέας των προϊόντων που καλύπτονται από το παρόν έγγραφο (άδεια τελωνείου υπ' αριθ. ...(1)) δηλώνει ότι, εκτός εάν δηλώνεται σαφώς άλλως, τα προϊόντα αυτά είναι προτιμησιακής καταγωγής ...(2) σύμφωνα με τους μεταβατικούς κανόνες καταγωγής.

Heebreakeelne tekst

image

Ungarikeelne tekst

A jelen okmányban szereplő termékek exportőre (vámfelhatalmazási szám: ...(1)) kijelentem, hogy eltérő egyértelmű jelzés hiányában a termékek az átmeneti származási szabályok szerint preferenciális ...(2) származásúak.

Islandikeelne tekst

Útflytjandi framleiðsluvara sem skjal þetta tekur til (leyfi tollyfirvalda nr. ...(1)), lýsir því yfir að vörurnar séu, ef annars er ekki greinilega getið, af ...(2) uppruna samkvæmt upprunareglum á umbreytingartímabili.

Itaaliakeelne tekst

L'esportatore delle merci contemplate nel presente documento (autorizzazione doganale n. ...(1)) dichiara che, salvo indicazione contraria, le merci sono di origine preferenziale ...(2) conformemente alle norme di origine transitorie.

Lätikeelne tekst

To produktu eksportētājs, kuri ietverti šajā dokumentā (muitas atļauja Nr. ...(1)), deklarē, ka, izņemot tur, kur ir citādi skaidri noteikts, šiem produktiem ir...(2) preferenciāla izcelsme saskaņā ar pārejas noteikumiem par izcelsmi.

Leedukeelne tekst

Šiame dokumente nurodytų produktų eksportuotojas (muitinės leidimo Nr. ...(1)) deklaruoja, kad, jeigu aiškiai nenurodyta kitaip, šie produktai turi ...(2) lengvatinės kilmės statusą pagal pereinamojo laikotarpio kilmės taisykles.

Makedooniakeelne tekst

Извозникот на производите што ги покрива овоj документ (царинскo одобрение бр. ...(1)) изjавува дека, освен ако тоа не е jасно поинаку назначено, овие производи се со ...(2) преференциjaлно потекло, во согласност со преодните правила за потекло.

Maltakeelne tekst

L-esportatur tal-prodotti koperti minn dan id-dokument (awtorizzazzjoni tad-dwana nru...(1)) jiddikjara li, ħlief fejn indikat mod ieħor b'mod ċar, dawn il-prodotti huma ta' oriġini preferenzjali ...(2) skont ir-regoli ta' oriġini tranżitorji.

Montenegrokeelne tekst

Извозник производа обухваћених овом исправом (царинско овлашћење бр. ...(1)) изјављује да су, осим ако је другачије изричито наведено, ови производи ...(2) преференцијалног пориjекла, у складу са транзиционим правилима поријекла.

Izvoznik proizvoda obuhvaćenih ovom ispravom (carinsko ovlašćenje br. ...(1)) izjavljuje da su, osim ako je drugačije izričito navedeno, ovi proizvodi ...(2) preferencijalnog porijekla u skladu sa tranzicionim pravilima porijekla.

Norrakeelne tekst

Eksportøren av produktene omfattet av dette dokument (tollmyndighetenes autorisasjonsnr...(1)) erklærer at disse produktene, unntatt hvor annet er tydelig angitt, har...preferanseopprinnelse i henhold til overgangsreglene for opprinnelse(2).

Poolakeelne tekst

Eksporter produktów objętych tym dokumentem (upoważnienie władz celnych nr...(1)) deklaruje, że z wyjątkiem gdzie jest to wyraźnie określone, produkty te mają ...(2) preferencyjne pochodzenie zgodnie z przejściowymi regułami pochodzenia.

Portugalikeelne tekst

O exportador dos produtos cobertos pelo presente documento (autorização aduaneira n.o...(1)) declara que, salvo expressamente indicado em contrário, estes produtos são de origem preferencial ...(2) de acordo com as regras de origem transitórias.

Rumeeniakeelne tekst

Exportatorul produselor care fac obiectul prezentului document (autorizația vamală nr. ...(1)) declară că, exceptând cazul în care se indică altfel în mod clar, aceste produse sunt de origine preferențială ...(2) în conformitate cu regulile de origine tranzitorii.

Serbiakeelne tekst

Извозник производа обухваћених овом исправом (царинско овлашћење бр. ...(1)) изјављује да су, осим ако је другачије изричито наведено, ови производи ...(2) преференцијалног порекла, у складу са прелазним правилима о пореклу.

Izvoznik proizvoda obuhvaćenih ovom ispravom (carinsko ovlašćenje br...(1)) izjavljuje da su, osim ako je drugačije izričito nаvedeno, ovi proizvodi ...(2) preferencijalnog porekla, u skladu sa prelaznim pravilima o poreklu.

Slovakikeelne tekst

Vývozca výrobkov uvedených v tomto dokumente (číslo povolenia ...(1)) vyhlasuje, že pokiaľ nie je zreteľne uvedené inak, tieto výrobky majú v súlade s prechodnými pravidlami pôvodu preferenčný pôvod v ...(2).

Sloveenikeelne tekst

Izvoznik blaga, zajetega s tem dokumentom (pooblastilo carinskih organov št ...(1)), izjavlja, da, razen če ni drugače jasno navedeno, ima to blago preferencialno ...(2) poreklo v skladu s prehodnimi pravili o poreklu.

Hispaaniakeelne tekst

El exportador de los productos incluidos en el presente documento (autorización aduanera n.o...(1)) declara que, excepto donde se indique claramente lo contrario, estos productos son de origen preferencial...(2) con arreglo a las normas de origen transitorias.

Rootsikeelne tekst

Exportören av de varor som omfattas av detta dokument (tullmyndighetens tillstånd nr. ...(1)) försäkrar att dessa varor, om inte annat tydligt markerats, har förmånsberättigande ...(2) ursprung i enlighet med övergångsreglerna om ursprung.

Türgikeelne tekst

Bu belge kapsamındaki ürünlerin ihracatçısı (gümrük yetki No: ...(1)), aksi açıkça belirtilmedikçe, bu ürünlerin geçiș menșe kurallarına göre ...(2) tercihli menșeli olduğunu beyan eder.

Ukrainakeelne tekst

Експортер продукцiї, на яку поширюється цей документ (митний дозвiл № ...(1)) заявляє, що, за винятком випадкiв, де це явно зазначено, ця продукцiя має ...(2) преференцiйне походження згiдно з перехiдними правилами походження.

...

(Koht ja kuupäev) ( 17 )

...

(Eksportija allkiri. Lisaks sellele tuleb loetavalt kirjutada deklaratsioonile alla kirjutanud isiku nimi) ( 18 )

IV LISA

LIIKUMISSERTIFIKAADI EUR.1 JA LIIKUMISSERTIFIKAADI EUR.1 TAOTLUSE NÄIDISED

TRÜKKIMISJUHISED

1. Mõlema sertifikaadi mõõdud on 210 × 297 mm; pikkus võib varieeruda vahemikus –5 kuni +8 mm. Kasutatav paber peab olema valge kirjapaber, mis ei sisalda mehaanilist puidumassi ja kaalub vähemalt 25 g/m2. Sellele peab olema trükitud roheline giljoššmustriga taust, mis muudab silmaga nähtavaks kõik mehaaniliste või keemiliste vahenditega tehtud võltsingud.

2. Lepinguosaliste pädevad asutused võivad jätta endale õiguse trükkida vormid ise või lasta need trükkida selleks volitatud trükikodades. Viimasel juhul peab igal vormil olema viide sellisele volitusele. Igal vormil peab olema trükikoja nimi ja aadress või tunnus, mille abil saab trükikoda identifitseerida. Vormile peab olema trükitud või muul viisil kantud seerianumber, mille järgi saab seda identifitseerida.

LIIKUMISSERTIFIKAAT



1.  Eksportija (nimi, täielik aadress, riik)

EUR.1

Nr A

000.000

Enne vormi täitmist vt märkused tagaküljel.

2.  Järgmiste riikide vahelises sooduskaubanduses kasutatav sertifikaat

…

ja

…

(märkida asjaomased riigid, riikide rühmad või territooriumid)

3.  Kaubasaaja (nimi, täielik aadress, riik) (täitmine vabatahtlik)

4.  Riik, riikide rühm või territoorium, kust pärinevana tooteid käsitatakse

5.  Sihtriik, -riikide rühm või -territoorium

6.  Veo üksikasjad (täitmine vabatahtlik)

7.  Märkused

8.  Kaubaartikli järjekorranumber; märgistused ja numbrid; pakendite arv ja liik (1) ; kauba kirjeldus

9.  Brutomass (kg) või muu mõõtühik (l, m3 jne)

10.  Arved (täitmine vabatahtlik)

11.  TOLLI KINNITUS

Deklaratsioon kinnitatud

Ekspordidokument (2)

Vorm … nr …

…

Tolliasutus …

Väljaandev riik või territoorium …

…

…

Koht ja kuupäev …

…

…

(Allkiri)

Pitser

12.  EKSPORTIJA DEKLARATSIOON

Mina, allakirjutanu, kinnitan, et eespool kirjeldatud kaubad vastavad käesoleva sertifikaadi väljaandmiseks ettenähtud tingimustele.

Koht ja kuupäev …

…

(Allkiri)
(1)   

Pakkimata kauba puhul märkida kas esemete arv või sõna „lahtine”.

(2)   

Täidetakse üksnes juhul, kui eksportiva riigi või territooriumi õigusnormid seda nõuavad.



13.  KONTROLLIMISE TAOTLUS (kellele):

14.  KONTROLLI TULEMUS

 

Teostatud kontroll näitab, et käesolev sertifikaat (1)

□  on välja antud nimetatud tolliasutuse poolt ja selles sisalduv teave on õige.

□  ei vasta ehtsuse ega õigsuse nõuetele (vt lisatud märkused).

Palutakse kontrollida käesoleva sertifikaadi ehtsust ja õigsust.

 

…

(Koht ja kuupäev)

Pitser

…

(Allkiri)

…

(Koht ja kuupäev)

Pitser

…

(Allkiri)
(1)   

Sobivasse lahtrisse märkida X.

MÄRKUSED

1. Sertifikaadil ei tohi olla kustutusi ega ülekirjutusi. Paranduse korral kriipsutatakse valed andmed läbi ja lisatakse vajaduse korral uued andmed. Selliseid muudatusi tohib teha üksnes sertifikaadi täitnud isik ning need peab kinnitama väljaandjariigi või -territooriumi tolliasutus.

2. Sertifikaadile kantavate andmete vahele ei tohi jätta tühikuid ning igale kaubaartiklile peab eelnema järjekorranumber. Viimase kaubanimetuse järele tuleb tõmmata horisontaaljoon. Kasutamata ruum tuleb sellisel viisil läbi kriipsutada, et ei oleks võimalik teha hilisemaid lisandusi.

3. Kaupu tuleb kirjeldada kooskõlas kaubandustavadega ja piisavalt täpselt, et neid oleks võimalik identifitseerida.

LIIKUMISSERTIFIKAADI TAOTLUS



1.  Eksportija (nimi, täielik aadress, riik)

EUR.1

Nr A

000.000

Enne vormi täitmist vt märkused tagaküljel.

2.  Järgmiste riikide vahelises sooduskaubanduses kasutatava sertifikaadi taotlus:

…

ja

…

(märkida asjaomased riigid, riikide rühmad või territooriumid)

3.  Kaubasaaja (nimi, täielik aadress, riik) (täitmine vabatahtlik)

4.  Riik, riikide rühm või territoorium, kust pärinevana tooteid käsitatakse

5.  Sihtriik, -riikide rühm või -territoorium

6.  Veo üksikasjad (täitmine vabatahtlik)

7.  Märkused

8.  Kaubaartikli järjekorranumber; märgistused ja numbrid; pakendite arv ja liik (1); kauba kirjeldus

9.  Brutomass (kg) või muu mõõtühik (l, m3 jne)

10.  Arved (täitmine vabatahtlik)
(1)   

Pakkimata kauba puhul märkida kas esemete arv või sõna „lahtine”.

EKSPORTIJA DEKLARATSIOON

Mina, allakirjutanu, pöördel kirjeldatud kauba eksportija,

KINNITAN, et kõnealune kaup vastab lisatud sertifikaadi väljaandmiseks nõutavatele tingimustele;

NIMETAN järgnevalt asjaolud, mis võimaldavad nendel kaupadel eespool nimetatud tingimustele vastata:

…

…

…

…

ESITAN järgmised täiendavad dokumendid ( 19 ):

…

…

…

…

KOHUSTUN esitama asjaomaste asutuste taotluse korral kõik täiendavad tõendid, mida kõnealused asutused võivad nõuda selleks, et välja anda lisatud sertifikaat, ja vajaduse korral lubama, et kõnealused asutused kontrollivad minu raamatupidamist ja eespool nimetatud kauba tootmisprotsesse;

TAOTLEN nimetatud kaupadele lisatud sertifikaadi väljaandmist.

…

(Koht ja kuupäev)

…

(Allkiri)

V LISA

CEUTAST JA MELILLAST PÄRIT TOODETE SUHTES KOHALDATAVAD ERITINGIMUSED

Ainus artikkel

1.  

Tingimusel et need vastavad käesoleva liite artiklis 14 sätestatud mittemuutmise reeglile, loetakse:

1) 

Ceutast ja Melillast pärinevateks toodeteks:

a) 

täielikult Ceutas ja Melillas saadud tooteid;

b) 

Ceutas ja Melillas saadud tooteid, mille tootmisel on kasutatud muid kui täielikult Ceutas ja Melillas saadud tooteid, tingimusel et:

i) 

nimetatud tooted on läbinud piisava töö või töötluse käesoleva liite artikli 4 tähenduses või

ii) 

nimetatud tooted pärinevad Montenegrost või Euroopa Liidust, tingimusel et need on läbinud töö või töötluse, mis on käesoleva liite artiklis 6 osutatud toimingutest ulatuslikum;

2) 

Montenegrost pärinevateks toodeteks:

a) 

täielikult Montenegros saadud tooteid;

b) 

Montenegros saadud tooteid, mille tootmisel on kasutatud muid kui täielikult Montenegros saadud tooteid, tingimusel et:

i) 

nimetatud tooted on läbinud piisava töö või töötluse käesoleva liite artikli 4 tähenduses või

ii) 

nimetatud tooted pärinevad Ceutast ja Melillast või Euroopa Liidust ning need on läbinud töö või töötluse, mis on käesoleva liite artiklis 6 osutatud toimingutest ulatuslikum.

2.  
Ceutat ja Melillat käsitatakse ühtse territooriumina.
3.  
Eksportija või tema volitatud esindaja kirjutab eksportiva lepinguosalise nime ning „Ceuta ja Melilla” kaupade liikumissertifikaadi EUR.1 lahtrisse 2 või päritoludeklaratsioonile. Lisaks sellele, juhul kui tooted pärinevad Ceutast ja Melillast, märgitakse see liikumissertifikaadi EUR.1 lahtrisse 4 või päritoludeklaratsioonile.
4.  
Hispaania tolliasutus vastutab käesolevate reeglite kohaldamise eest Ceutas ja Melillas.

VI LISA

TARNIJA DEKLARATSIOON

Tarnija deklaratsioon, mille tekst on toodud allpool, tuleb koostada kooskõlas joonealuste märkustega. Joonealuseid märkusi ei ole vaja uuesti kirjutada.

TARNIJA DEKLARATSIOON

kaupade kohta, mis on läbinud töö või töötluse reegleid kohaldava konventsiooniosalise territooriumil ilma sooduspäritolustaatust saamata

Mina, allakirjutanu, lisatud dokumendiga hõlmatud kaupade tarnija, kinnitan, et:

1. 

Järgmisi materjale, mis ei pärine [kust: märkida asjakohas(t)e reegleid kohaldava(te) konventsiooniosalis(t)e nimi(nimed)], on kasutatud [kus: märkida asjakohas(t)e reegleid kohaldava(te) konventsiooniosalis(t)e nimi(nimed)], et toota järgmisi kaupu:



Tarnitud kaupade kirjeldus (1)

Kasutatud päritolustaatuseta materjali kirjeldus

Kasutatud päritolustaatuseta materjalide rubriik (2)

Kasutatud päritolustaatuseta materjalide väärtus (2) (3)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Koguväärtus

 
(1)   

Kui arve, saateleht või muu äridokument, millele käesolev deklaratsioon on lisatud, käsitleb mitut liiki kaupa või kaupu, mis ei sisalda päritolustaatuseta materjale samas mahus, peab tarnija neid selgelt eristama.


Näide:


Dokument hõlmab erinevaid rubriiki 8501 kuuluvaid elektrimootoreid, mida kasutatakse rubriiki 8450 kuuluvate pesumasinate tootmisel. Mootorite tootmisel kasutatud, ilma päritolustaatuseta materjalide liik ja väärtus võivad mudeliti erineda. Seetõttu tuleb mudelid loetleda eraldi esimeses veerus ja teistes veergudes esitada andmed iga mudeli kohta, et pesumasinate tootja saaks sõltuvalt kasutatud mootori mudelist õigesti hinnata iga oma toote päritolustaatust.

(2)   

Nendes veergudes nõutud andmed tuleb esitada üksnes vajaduse korral.


Näited:


Ex grupi 62 rõivaid käsitlevas reeglis on öeldud, et kasutada võib märget „Kudumine koos lõpptöötluse, sh väljalõikamisega”. Seega kui reegleid kohaldava konventsiooniosalise rõivatootja kasutab Euroopa Liidust imporditud kangast, mis oli seal kootud päritolustaatuseta lõngast, piisab sellest, kui Euroopa Liidu tarnija esitab oma deklaratsioonis lõngana kasutatud päritolustaatuseta materjali kirjelduse ning selle lõnga rubriiki ja väärtust pole vaja märkida.


Tootja, kes valmistab rubriiki 7217 kuuluvat raudtraati päritolustaatuseta raudlattidest, peab teise veergu märkima „raudlatid”. Kui seda traati kasutatakse masinate tootmiseks, mille suhtes on päritolureegliga kindlaks määratud kõigi kasutatavate päritolustaatuseta materjalide väärtuse piirmäär, tuleb kolmandasse veergu märkida päritolustaatuseta lattide väärtus.

(3)   

„Materjalide väärtus” – kasutatavate päritolustaatuseta materjalide tolliväärtus importimise ajal või, kui see ei ole teada ja seda ei ole võimalik kindlaks teha, siis esimene tuvastatav hind, mida nende materjalide eest makstakse [kus: märkida asjakohas(t)e reegleid kohaldava(te) konventsiooniosalis(t)e nimi(nimed)].


Iga kasutatava, päritolustaatuseta materjali puhul tuleb märkida täpne väärtus esimeses veerus näidatud kauba ühiku kohta.
2. 

Kõik muud materjalid, mida on kasutatud [kus: märkida asjakohas(t)e reegleid kohaldava(te) konventsiooniosalis(t)e nimi(nimed)], et toota neid kaupu, pärinevad [kust: märkida asjakohas(t)e reegleid kohaldava(te) konventsiooniosalis(t)e nimi(nimed)].

3. 

Järgmised kaubad on läbinud töö või töötluse väljaspool [märkida asjakohas(t)e reegleid kohaldava(te) konventsiooniosalis(t)e nimi(nimed)] kooskõlas käesoleva liite artikliga 13 ning seal on tekkinud järgmine kogulisandväärtus:



Tarnitud kaupade kirjeldus

Väljaspool [märkida asjakohas(t)e reegleid kohaldava(te) konventsiooniosalis(t)e nimi(nimed)] tekkinud kogulisandväärtus (1)

 

 

 

 

 

 

 

(Koht ja kuupäev)

 

 

 

(Tarnija aadress ja allkiri. Lisaks tuleb loetavalt kirjutada deklaratsioonile alla kirjutanud isiku nimi)
(1)   

„Kogulisandväärtus” – kõik väljaspool [märkida asjakohas(t)e reegleid kohaldava(te) konventsiooniosalis(t)e nimi(nimed)] akumuleerunud kulud, kaasa arvatud kõigi seal lisatud materjalide väärtus. Esimeses veerus näidatud kauba ühiku kohta tuleb märkida täpne kogulisandväärtus, mis on saadud väljaspool [märkida asjakohas(t)e reegleid kohaldava(te) konventsiooniosalis(t)e nimi(nimed)].

VII LISA

PIKAAJALINE TARNIJA DEKLARATSIOON

Pikaajaline tarnija deklaratsioon, mille tekst on toodud allpool, tuleb koostada kooskõlas joonealuste märkustega. Joonealuseid märkusi ei ole vaja uuesti kirjutada.

PIKAAJALINE TARNIJA DEKLARATSIOON

kaupade kohta, mis on läbinud töö või töötluse reegleid kohaldava konventsiooniosalise territooriumil ilma sooduspäritolustaatust saamata

Mina, allakirjutanu, lisatud dokumendiga hõlmatud ning regulaarselt [kellele] ( 20 )…tarnitavate kaupade tarnija, kinnitan, et:

1. 

Järgmisi materjale, mis ei pärine [kust: märkida asjakohas(t)e reegleid kohaldava(te) konventsiooniosalis(t)e nimi(nimed)], on kasutatud [kus: märkida asjakohas(t)e reegleid kohaldava(te) konventsiooniosalis(t)e nimi(nimed)], et toota järgmisi kaupu:



Tarnitud kaupade kirjeldus (1)

Kasutatud päritolustaatuseta materjali kirjeldus

Kasutatud päritolustaatuseta materjalide rubriik (2)

Kasutatud päritolustaatuseta materjalide väärtus (2) (3)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Koguväärtus

 
(1)   

Kui arve, saateleht või muu äridokument, millele käesolev deklaratsioon on lisatud, käsitleb mitut liiki kaupa või kaupu, mis ei sisalda päritolustaatuseta materjale samas mahus, peab tarnija neid selgelt eristama.


Näide:


Dokument hõlmab erinevaid rubriiki 8501 kuuluvaid elektrimootoreid, mida kasutatakse rubriiki 8450 kuuluvate pesumasinate tootmisel. Mootorite tootmisel kasutatud, ilma päritolustaatuseta materjalide liik ja väärtus võivad mudeliti erineda. Seetõttu tuleb mudelid loetleda eraldi esimeses veerus ja teistes veergudes esitada andmed iga mudeli kohta, et pesumasinate tootja saaks sõltuvalt kasutatud mootori mudelist õigesti hinnata iga oma toote päritolustaatust.

(2)   

Nendes veergudes nõutud andmed tuleb esitada üksnes vajaduse korral.


Näited:


Ex grupi 62 rõivaid käsitlevas reeglis on öeldud, et kasutada võib märget „Kudumine koos lõpptöötluse, sh väljalõikamisega”. Seega kui reegleid kohaldava konventsiooniosalise rõivatootja kasutab Euroopa Liidust imporditud kangast, mis oli seal kootud päritolustaatuseta lõngast, piisab sellest, kui Euroopa Liidu tarnija esitab oma deklaratsioonis lõngana kasutatud päritolustaatuseta materjali kirjelduse ning selle lõnga rubriiki ja väärtust pole vaja märkida.


Tootja, kes valmistab rubriiki 7217 kuuluvat raudtraati päritolustaatuseta raudlattidest, peab teise veergu märkima „raudlatid”. Kui seda traati kasutatakse masinate tootmiseks, mille suhtes on päritolureegliga kindlaks määratud kõigi kasutatavate päritolustaatuseta materjalide väärtuse piirmäär, tuleb kolmandasse veergu märkida päritolustaatuseta lattide väärtus.

(3)   

„Materjalide väärtus” – kasutatavate päritolustaatuseta materjalide tolliväärtus importimise ajal või, kui see ei ole teada ja seda ei ole võimalik kindlaks teha, siis esimene tuvastatav hind, mida nende materjalide eest makstakse [kus: märkida asjakohas(t)e reegleid kohaldava(te) konventsiooniosalis(t)e nimi(nimed)].


Iga kasutatava, päritolustaatuseta materjali puhul tuleb märkida täpne väärtus esimeses veerus näidatud kauba ühiku kohta.
2. 

Kõik muud materjalid, mida on kasutatud [kus: märkida asjakohas(t)e reegleid kohaldava(te) konventsiooniosalis(t)e nimi(nimed)], et toota neid kaupu, pärinevad [kust: märkida asjakohas(t)e reegleid kohaldava(te) konventsiooniosalis(t)e nimi(nimed)].

3. 

Järgmised kaubad on läbinud töö või töötluse väljaspool [märkida asjakohas(t)e reegleid kohaldava(te) konventsiooniosalis(t)e nimi(nimed)] kooskõlas A liite artikliga 13 ning seal on tekkinud järgmine kogulisandväärtus:



Tarnitud kaupade kirjeldus

Väljaspool [märkida asjakohas(t)e reegleid kohaldava(te) konventsiooniosalis(t)e nimi(nimed)] tekkinud kogulisandväärtus (1)

 

 

 

 

 

 
(1)   

„Kogulisandväärtus” – kõik väljaspool [märkida asjakohas(t)e reegleid kohaldava(te) konventsiooniosalis(t)e nimi(nimed)] akumuleerunud kulud, kaasa arvatud kõigi seal lisatud materjalide väärtus. Esimeses veerus näidatud kauba ühiku kohta tuleb märkida täpne kogulisandväärtus, mis on saadud väljaspool [märkida asjakohas(t)e reegleid kohaldava(te) konventsiooniosalis(t)e nimi(nimed)].

Käesolev deklaratsioon kehtib nimetatud kaupade kõikide edaspidiste saadetiste kohta alates …

kuni … ( 21 )

Kohustun … (20)  deklaratsiooni kehtivuse lõppemisest viivitamata teavitama.



 

(Koht ja kuupäev)

 

 

 

(Tarnija aadress ja allkiri. Lisaks tuleb loetavalt kirjutada deklaratsioonile alla kirjutanud isiku nimi)

▼B

PROTOKOLL NR 4

maismaatranspordi kohta



Artikkel 1

Eesmärk

Käesoleva protokolli eesmärk on edendada lepinguosaliste vahel koostööd maismaatranspordi, eelkõige transiitliikluse osas, ja sel eesmärgil tagada, et lepinguosaliste territooriumide vahelist ja neid läbivat vedu arendatakse kooskõlas käesoleva protokolli sätete täieliku ja ühetaolise kohaldamisega.

Artikkel 2

Kohaldamisala

1.  
Koostöö hõlmab maismaatransporti, eelkõige maantee-, raudtee- ja kombineeritud vedu ning asjakohast infrastruktuuri.
2.  

Sellega seoses kuuluvad käesoleva protokolli reguleerimisalasse eelkõige:

— 
transpordi infrastruktuur mõlema lepinguosalise territooriumil ulatuses, mis on vajalik käesoleva protokolli eesmärgi saavutamiseks;
— 
vastastikune turulepääs maanteetranspordi valdkonnas;
— 
olulised toetusmeetmed õiguse ja halduse valdkonnas, sealhulgas kaubandus-, maksukorraldus-, sotsiaal- ja tehnilised meetmed;
— 
koostöö keskkonnanõuetele vastava transpordisüsteemi väljaarendamiseks;
— 
korrapärane teabevahetus lepinguosaliste transpordipoliitika arengu valdkonnas, pöörates erilist tähelepanu transpordi infrastruktuurile.

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas protokollis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) 

„ühenduse transiitliiklus” – ühenduses registreeritud ettevõtja teostatav transiitkaupade vedu ühenduse liikmesriiki või sealt välja läbi Montenegro territooriumi;

b) 

„Montenegro transiitliiklus” – Montenegros registreeritud ettevõtja teostatav transiitkaupade vedu Montenegrost kolmandasse riiki või kolmandast riigist Montenegrosse läbi ühenduse territooriumi;

c) 

„kombineeritud vedu” – kaubavedu, mille puhul veoauto, haagis, poolhaagis (vedukiga või ilma), vahetusveovahend või 20jalane või suurem konteiner liigub veo alg- või lõppetapil maanteel ja ülejäänud etapil raudtee, siseveetee või mereveo teenuseid kasutades, kui viimati nimetatud etapi lennutee pikkus on üle 100 km, ja mille puhul veo alg- või lõppetapp on:

— 
teekond kaupade pealelaadimise kohast kuni lähima ümberlaadimiseks sobiva raudteejaamani algetapi puhul ning teekond lähimast ümberlaadimiseks sobivast raudteejaamast kuni kaupade mahalaadimise kohani lõppetapi puhul või
— 
lennuteekond 150 kilomeetri raadiuses siseveetee- või meresadamast, kus kaupu lastitakse või lossitakse.



INFRASTRUKTUUR

Artikkel 4

Üldsätted

Käesolevaga lepivad lepinguosalised kokku, et kooskõlas transpordi piirkondliku tuumvõrgu arendamise vastastikuse mõistmise memorandumiga, millele on viidatud artiklis 5, võtavad nad mitmeliigilise transpordi infrastruktuuri võrgustiku arendamise olulise abinõuna vastu vastastikku kooskõlastatud meetmed, et lahendada Montenegro kaudu kulgeva kaubaveoga seotud probleemid, eelkõige maanteedel 1, 2b, 4 ja 6 (mis kulgevad vastavalt Horvaatia piirist kuni Barini, Bosnia ja Hertsegoviina piirist Albaania piirini, Serbia piirist kuni Misicini ning Ribaravinast kuni Bacini Serbia piiril), raudteedel 2 ja 4 (mis kulgevad vastavalt Podgoricast Albaania piirini ja Serbia piirist kuni Barini), Bari sadamas ning Podgorica lennujaamas.

Artikkel 5

Kavandamine

Ühendus ja Montenegro on eriti huvitatud Montenegro ja Kagu-Euroopa piirkonna vajadustele vastava peamisi maanteid ja raudteid, siseveeteid, siseveesadamaid, sadamaid ja lennujaamu ning teisi asjakohaseid transpordiliike hõlmava mitmeliigilise piirkondliku transpordivõrgu väljaarendamisest Montenegro territooriumil. See võrk määratleti Kagu-Euroopa transpordi infrastruktuuri põhivõrgustiku arendamise vastastikuse mõistmise memorandumis, millele Kagu-Euroopa piirkonna riikide ministrid ja Euroopa Komisjon 2004. aasta juunis alla kirjutasid. Võrgustiku arendamise ja eelistuste määratlemisega tegeleb korralduskomitee, kuhu kuuluvad kõigi memorandumile alla kirjutanud riikide esindajad.

Artikkel 6

Finantsaspektid

1.  
Vastavalt käesoleva lepingu artiklile 116 võib ühendus rahaliselt toetada vajalikke infrastruktuurimeetmeid, millele on viidatud artiklis 5. Seda rahalist toetust võidakse anda Euroopa Investeerimispanga laenuna ja mis tahes muus rahastamisvormis, mis võimaldab edaspidi anda täiendavaid vahendeid.
2.  
Euroopa Komisjon püüab töö kiirendamiseks niipalju kui võimalik soodustada täiendavate rahaliste vahendite kasutamist, nagu näiteks teatavate ühenduse liikmesriikide kahepoolseid investeeringuid või riiklikke ja eravahendeid.



RAUDTEEVEDU JA KOMBINEERITUD VEDU

Artikkel 7

Üldsätted

Lepinguosalised võtavad vastu vastastikku kooskõlastatud meetmed arendamaks ja edendamaks raudteevedu ja kombineeritud vedu kui vahendit, mis tagab, et tulevikus toimub suur osa nende kahepoolsetest vedudest ja transiitvedudest läbi Montenegro keskkonnahoidlikematel tingimustel

Artikkel 8

Infrastruktuuriga seotud eriaspektid

Montenegro raudteede ajakohastamise raames võetakse vajalikke meetmeid, et kohandada raudteesüsteemi kombineeritud veo jaoks, pöörates erilist tähelepanu terminalide arendamisele ja ehitamisele ning tunnelite mõõtmetele ja läbilaskevõimele, mis nõuavad suuremahulisi investeeringuid.

Artikkel 9

Toetusmeetmed

Lepinguosalised võtavad kõik vajalikud meetmed kombineeritud veo arengu soodustamiseks.

Selliste meetmete eesmärk on:

— 
julgustada kasutajad ja kaubasaatjaid kombineeritud vedu kasutama;
— 
muuta kombineeritud vedu konkurentsivõimeliseks maanteetranspordiga, eelkõige ühenduse või Montenegro rahalise toetuse abil nende asjakohaste õigusaktide raames;
— 
soodustada kombineeritud veo kasutamist pikkadel vahemaadel ja edendada eelkõige vahetuskerede, konteinerite ja saatjata veo kasutamist üldiselt;
— 
parandada kombineeritud veo kiirust ja usaldusväärsust ning eelkõige:
— 
suurendada kolonnide sagedust vastavalt kaubasaatjate ja kasutajate vajadustele;
— 
lühendada ooteaega terminalides ja suurendada nende läbilaskevõimet;
— 
kõrvaldada sobival viisil kõik takistused ligipääsuteedel, et parandada juurdepääsu kombineeritud veole;
— 
ühtlustada vajaduse korral eriotstarbeliste seadmete massid, mõõtmed ja tehnilised omadused eelkõige selleks, et tagada mõõtude sobilikkus ning võtta kooskõlastatud meetmeid nimetatud seadmete tellimiseks ja kasutuselevõtuks vastavalt liiklussagedusest tulenevatele nõuetele;
— 
võtta üldjuhul muid asjakohaseid meetmeid.

Artikkel 10

Raudteede ülesanne

Riikide ja raudteede asjakohaste volituste raames nii reisijate- kui kaubaveo puhul soovitavad lepinguosalised nende raudtee-ettevõtjatel:

— 
tõhustada kõikides valdkondades kas kahe- ja mitmepoolset koostööd või koostööd rahvusvahelistes raudteeorganisatsioonides, et eelkõige parandada veoteenuste kvaliteeti ja ohutust;
— 
püüda kehtestada ühiselt raudteekorraldussüsteem, mis ausa konkurentsi tingimustes ja järgides vaba valiku põhimõtet julgustab kaubasaatjaid, eriti transiidi korral, vedama kaupa pigem raudteed kui maanteed mööda;
— 
valmistada ette Montenegro osalemist ühenduse õigustiku rakendamisel ja edasiarendamisel raudteede arengus.



MAANTEETRANSPORT

Artikkel 11

Üldsätted

1.  

Pidades silmas vastastikust juurdepääsu transporditurule, lepivad lepinguosalised esialgu kokku, ilma et see piiraks lõike 2 kohaldamist, et säilitatakse ühenduse liikmesriikide ja Montenegro vahel sõlmitud kahepoolsetest lepingutest või muudest olemasolevatest rahvusvahelistest kokkulepetest tulenev kord või selliste lepingute ja kokkulepete puudumisel de facto valitsenud olukord 1991. aastal.

Ühenduse ja Montenegro vahelise artiklis 12 sätestatud maanteeveoturule juurdepääsu käsitleva lepingu ja artikli 13 lõikes 2 sätestatud maanteeliikluse maksustamise lepingu sõlmimiseni teeb Montenegro ühenduse liikmesriikidega koostööd nimetatud kahepoolsete lepingute muutmiseks, et need vastaksid käesolevale protokollile.

2.  
Lepinguosalised lepivad kokku, et ühenduse transiitliiklusel on võimalik pääseda takistamatult läbi Montenegro ja Montenegro transiitliiklusel läbi ühenduse alates käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast.
3.  
Kui lõike 2 alusel antud õiguste tulemusena suureneb ühenduse veoettevõtjate transiitliiklus sellise tasemeni, mis tõsiselt kahjustab või võib tõsiselt kahjustada maanteede infrastruktuuri ja/või liikluse ladusust stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu maismaatransporti käsitleva protokolli nr 5 artiklis 5 nimetatud telgjoontel ning kui samadel asjaoludel kerkivad probleemid Montenegro piiri ääres asuval ühenduse territooriumil, esitatakse see küsimus kooskõlas käesoleva lepingu artikliga 121 stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogule. Lepinguosalised võivad esitada ettepanekuid erakorraliste mittediskrimineerivate ajutiste meetmete võtmiseks, mis on vajalik tekkinud kahju piiramiseks või leevendamiseks.
4.  
Kui ühendus kehtestab reeglid Euroopa Liidus registreeritud raskete kaubaveokite põhjustatud saaste vähendamiseks ja liiklusohutuse parandamiseks, kohaldatakse samasugust korda Montenegros registreeritud raskete kaubaveokite suhtes, mis liiguvad ühenduse territooriumil. Stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu valib vajalikud meetodid.
5.  
Lepinguosalised hoiduvad ühepoolsete meetmete võtmisest, mille tagajärjeks võiks olla diskrimineerimine ühenduse ja Montenegro ettevõtjate või veokite vahel. Mõlemad lepinguosalised võtavad kõik vajalikud meetmed hõlbustamaks maanteetransporti teise lepinguosalise territooriumile või läbi selle territooriumi.

Artikkel 12

Turulepääs

Lepinguosalised kohustuvad tegema oma sisemiste eeskirjade kohaselt koostööd eelkõige selleks, et töötada välja:

— 
transpordi arengut soodustavad tegevusviisid, mis vastavad lepinguosaliste vajadustele ja mis on kooskõlas ühelt poolt ühenduse siseturu väljakujundamise ja ühise transpordipoliitika ellurakendamisega ning teiselt poolt Montenegro majandus- ja transpordipoliitikaga;
— 
lõplik süsteem, mis reguleeriks tulevikus lepinguosaliste vahelist vastastikust maanteeveoturule juurdepääsu.

Artikkel 13

Maksustamine, teemaksud ja muud maksud

1.  
Lepinguosalised nõustuvad, et kummagi poole maanteesõidukite maksustamine, teemaksud ja muud maksud ei tohi olla diskrimineerivad.
2.  
Lepinguosalised alustavad läbirääkimisi, et jõuda nii kiiresti kui võimalik maanteeliikluse maksustamist käsitlevale kokkuleppele ühenduse asjaomaste vastuvõetud eeskirjade alusel. Selle kokkuleppe eesmärk on eelkõige tagada sujuv piiriülene liiklusvoog, kõrvaldada järk-järgult erinevused lepinguosaliste maanteeliikluse maksustamise süsteemides ja kõrvaldada nendest erinevustest põhjustatud konkurentsimoonutused.
3.  
Kuni lõikes 2 nimetatud läbirääkimiste lõpetamiseni kõrvaldavad lepinguosalised diskrimineerimise ühenduse ja Montenegro veoettevõtjate vahel, mis seisneb raskete kaubaveokite ringluse ja/või omamise puhul kohaldatavates maksudes ning veomaksudes lepinguosaliste territooriumil. Montenegro kohustub Euroopa Komisjonile nõudmise korral teatama kohaldatavate maksude, teemaksude ja muude maksude määra ning samuti nende arvutamise meetodi.
4.  
Kuni lõikes 2 ja artiklis 12 nimetatud kokkuleppe sõlmimiseni peavad pärast käesoleva lepingu jõustumist Montenegrot läbiva ühenduse transiidi suhtes kohaldatavate rahaliste maksete, teemaksude või muude maksude kavandatavad muudatused, kaasa arvatud muudatused nende kogumise süsteemides, läbima eelneva konsulteerimismenetluse.

Artikkel 14

Massid ja mõõtmed

1.  
Montenegro nõustub, et ühenduse masside ja mõõtmete standarditele vastavad maanteesõidukid võivad vabalt ja takistusteta liikuda artiklis 5 nimetatud teedel. Kuue kuu jooksul pärast lepingu jõustumist võidakse Montenegros kehtivatele standarditele mittevastavate maanteesõidukite suhtes kohaldada mittediskrimineerivat erimaksu ülemäärasest teljekoormusest põhjustatud kahju eest.
2.  
Montenegro püüab ühtlustada oma kehtivaid teede ehitust käsitlevaid eeskirju ja standardeid ühenduses kehtivate õigusaktidega viienda aasta lõpuks pärast lepingu jõustumist ning teeb suuri jõupingutusi, et kavandatud ajavahemiku jooksul muuta paremaks artiklis 5 nimetatud teid nende uute eeskirjade ja standardite kohaselt vastavalt oma rahalistele võimalustele.

Artikkel 15

Keskkond

1.  
Keskkonna kaitsmise eesmärgil püüavad lepinguosalised kehtestada raskete kaubaveokite gaasiliste ja tahkete osakeste heitkoguste ja mürataseme standardid, mis kindlustavad kõrge kaitstuse taseme.
2.  

Selleks, et anda tööstusele selget teavet ja soodustada kooskõlastatud teadusuuringuid, tootmist ja programmide koostamist, välditakse antud valdkonnas riiklike eristandardite kehtestamist.

Ilma täiendavate piiranguteta võivad ühenduse territooriumil liikuda sõidukid, mis vastavad keskkonda käsitlevates rahvusvahelistes lepingutes sätestatud standarditele.

3.  
Lepinguosalised teevad koostööd uute standardite kehtestamiseks, et saavutada eespool nimetatud eesmärgid.

Artikkel 16

Sotsiaalsed aspektid

1.  
Montenegro ühtlustab EÜ standarditega maanteetranspordi personali koolitust käsitlevad õigusaktid, eelkõige seoses ohtlike kaupade veoga.
2.  
Montenegro, kes on rahvusvahelisel autoveol töötava sõiduki meeskonna Euroopa kokkuleppe (AETR) lepinguosaline, ning ühendus kooskõlastavad nii suures ulatuses kui võimalik sõiduaega, katkestusi, juhtide puhkeaega ja meeskonna koosseisu käsitlevat poliitikat, pidades silmas sotsiaalõigusnormide arengut selles valdkonnas.
3.  
Lepinguosalised teevad koostööd maanteetranspordi valdkonnas sotsiaalõigusnormide rakendamiseks ja jõustamiseks.
4.  
Lepinguosalised tagavad maanteeveo-ettevõtjate vastastikust tunnustamist silmas pidades nende tegevusalale lubamist käsitlevate õigusaktide võrdväärsuse.

Artikkel 17

Sätted liikluse kohta

1.  
Lepinguosalised ühendavad oma kogemused ja püüavad ühtlustada oma õigusakte, et parandada liikluse sujuvust tippaegadel (nädalavahetused, riigipühad, turismihooaeg).
2.  
Üldiselt lepinguosalised soodustavad liiklusteabesüsteemi sisseviimist, arendamist ja kooskõlastamist.
3.  
Lepinguosalised püüavad ühtlustada oma õigusakte, mis käsitlevad kergesti riknevate kaupade, elusloomade ja ohtlike ainete vedu.
4.  
Lepinguosalised püüavad ühtlustada ka juhtidele antavat tehnilist abi, olulise liiklusteabe levitamist ja muid turistidele olulisi küsimusi ning hädaabiteenuseid, sealhulgas kiirabi.

Artikkel 18

Liiklusohutus

1.  
Montenegro kooskõlastab oma liiklusohutust käsitlevad õigusaktid, eelkõige ohtlike kaupade vedu silmas pidades, ühenduse omadega viienda aasta lõpuks pärast käesoleva lepingu jõustumist.
2.  
Montenegro, kes on ohtlike veoste rahvusvahelise autoveo Euroopa kokkulepe lepinguosaline, ning ühendus kooskõlastavad nii suures ulatuses kui võimalik oma poliitikat ohtlike vedude valdkonnas.
3.  
Lepinguosalised teevad koostööd liiklusohutusalaste õigusnormide rakendamisel ja jõustamisel, eelkõige valdkonnas, mis käsitleb juhilube ja meetmeid liiklusõnnetuste vähendamiseks.



VORMINÕUETE LIHTSUSTAMINE

Artikkel 19

Vorminõuete lihtsustamine

1.  
Lepinguosalised lepivad kokku lihtsustada kauba kulgemist mööda raud- ja maanteid, olenemata sellest, kas tegemist on vastastikuse kaubavahetuse või transiidiga.
2.  
Lepinguosalised lubavad alustada läbirääkimisi kaubaveo kontrolli ja vorminõuete hõlbustamist käsitleva lepingu sõlmimiseks.
3.  
Lepinguosalised lepivad kokku võtta vajaduse piires ühismeetmeid ja toetada täiendavate lihtsustusmeetmete võtmist.



LÕPPSÄTTED

Artikkel 20

Reguleerimisala laiendamine

Kui üks lepinguosaline leiab käesoleva protokolli kohaldamisel saadud kogemuste põhjal, et on muid käesoleva protokolliga hõlmamata meetmeid, mis on kooskõlastatud Euroopa transpordipoliitika seisukohast olulised ning võivad eelkõige aidata lahendada transiitliikluse probleeme, esitab ta vastavad ettepanekud teisele lepinguosalisele.

Artikkel 21

Rakendamine

1.  
Lepinguosaliste vaheline koostöö toimub allkomitee raames, mis luuakse selleks otstarbeks kooskõlas käesoleva lepingu artikliga 123.
2.  

Allkomitee ülesandeks on:

a) 

koostada koostöökavad raudtee- ja kombineeritud veo, transpordiuuringute ja keskkonna valdkonnas;

b) 

analüüsida käesoleva protokolli otsuste kohaldamist ja esitada stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomiteele sobivad lahendused võimalike tekkinud probleemide kohta;

c) 

koostada kaks aastat pärast käesoleva lepingu jõustumist ülevaade infrastruktuuri parandamisest ja vaba transiidi mõjust;

d) 

kooskõlastada rahvusvahelise transpordi ja eelkõige transiitliiklusega seotud seiret, prognoose ja muud statistikat.

ÜHISDEKLARATSIOON

1.

Ühendus ja Montenegro märgivad, et raske kaubaveoki tüübikinnituses kehtivad ühenduses alates 9. novembrist 2006 ( 22 ) järgmised gaasiliste heitmete ja müra tasemed ( 23 ):

ESC ja ELR katsetsüklite programmil mõõdetud piirväärtused:



 

 

Süsinik-monooksiid

Süsivesinikud

Lämmastik-oksiidid

Tahked osakesed

Suit-susus

 

 

(CO)

g/kWh

(HC)

g/kWh

(NOx)

g/kWh

(PT)

g/kWh

m–1

Rida B1

Euro IV

1,5

0,46

3,5

0,02

0,5

ETC katsetsükli programmil mõõdetud piirväärtused:



 

 

Süsinik-monooksiid

Metaanist erinevad süsivesinikud

Metaan

Lämmastik-oksiidid

Tahked osakesed

 

 

(CO)

g/kWh

(NMHC)

g/kWh

(CH4) ()

g/kWh

(NOx)

g/kWh

(PT) ()

g/kWh

Rida B1

Euro IV

4,0

0,55

1,1

3,5

0,03
(1)   

Kehtib ainult maagaasil töötavate mootorite kohta.

(2)   

Ei kehti gaasimootorite kohta.

2.

Tulevikus püüavad ühendus ja Montenegro vähendada mootorsõidukite põhjustatud heiteid, kasutades uusimaid tehnoloogia saavutusi sõidukite heitekontrolli tehnoloogias ning parandatud kvaliteediga mootorikütust.

PROTOKOLL NR 5

riigiabi terasetööstusele



1. 

Lepinguosalised nõustuvad, et Montenegro peab viivitamata kõrvaldama terasesektori struktuurilised puudused, et tagada kõnealuse tööstusharu üldine konkurentsivõime.

2. 

Lisaks lepingu artikli 73 lõike 1 punktis iii sätestatud reeglitele tuleb regionaalabi suuniste aastateks 2007-2013 I lisa kohaselt lähtuda terasetööstusele antud riigiabi vastavuse hindamisel ka EÜ asutamislepingu artikli 87 sätetest ning teisestest õigusaktidest.

3. 

Käesoleva lepingu artikli 73 lõike 1 punkti iii kohaldamiseks terasetootmise suhtes, nõustub ühendus, et viie aasta jooksul pärast lepingu jõustumist võib Montenegro erandkorras anda ümberkorraldusteks mõeldud riigiabi raskustes terasetootjatele, kui:

a) 

see aitab muuta abisaavad ettevõtted ümberkorraldusperioodi lõpuks tavalistes turutingimustes elujõulisteks;

b) 

sellise abi suurus ja osatähtsus on rangelt piiratud elujõulisuse taastamiseks hädavajalikuga ning vajaduse korral vähendatakse abi järk-järgult;

c) 

Montenegro esitab ümberkorraldamise kavad tööstuse üldiseks ratsionaliseerimiseks, mis hõlmavad ka kahjumiga töötavate üksuste sulgemist. Kõik terasetööstuse ettevõtjad, kes ümberkorraldusabi saavad, peavad võimalusel kohaldama kompensatsioonimeetmeid abist põhjustatud konkurentsimoonutuste tasakaalustamiseks.

4. 

Montenegro peab esitama Euroopa Komisjonile hindamiseks riikliku ümberkorralduskava ja kõikide ümberkorraldusabi saavate ettevõtjate äriplaanid, mis tõendavad, et eespool loetletud tingimused on täidetud.

Montenegro riigiabi järelevalve amet peab eelnevalt hindama ettevõtjate äriplaanide vastavust käesoleva protokolli lõikele 3 ja äriplaanid heaks kiitma.

Euroopa Komisjon peab kinnitama riikliku ümberkorralduskava vastavust lõike 3 tingimustele.

5. 

Euroopa Komisjon kontrollib kava rakendamist tihedas koostöös pädevate riigiasutustega, eriti Montenegro riigiabi järelevalve ametiga.

Kui kontrollimisel selgub, et pärast käesolevale lepingule alla kirjutamist on abi antud ettevõtjatele, keda ei ole tunnustatud riiklikus ümberkorralduskavas või et mis tahes ümberkorraldusabi on antud terasetööstuse ettevõtjale, keda ei ole riiklikus ümberkorralduskavas määratletud, peab Montenegro riigiabi järelevalve amet tagama nende abisummade tagasimaksmise.

6. 

Vajadusel osutab ühendus Montenegrole tehnilist abi riikliku ümberkorralduskava ja ettevõtjate äriplaanide koostamisel.

7. 

Lepinguosalised peavad tagama riigiabi täieliku läbipaistvuse. Montenegro terasetööstuse ettevõtjatele antava riigiabi ning ümberkorralduskava ja ettevõtjate äriplaanide elluviimise kohta tuleb edastada pidevalt igakülgset teavet.

8. 

Eespool lõigetes 1–4 sätestatud nõuete rakendamist jälgib stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu. Selleks võib stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu välja töötada rakenduseeskirjad.

9. 

Kui üks lepinguosaline leiab, et teise lepinguosalise teatav tegevus on vastuolus käesoleva protokolliga ja kui selline tegevus piirab või ähvardab piirata tema huve või tekitada materiaalset kahju tema omamaisele tööstusele, võib esimesena nimetatud lepinguosaline pärast nõupidamist konkurentsiküsimusi käsitlevas allkomitees või 30 tööpäeva möödumisel sellise nõupidamise taotlemisest võtta vajalikud meetmed.

PROTOKOLL NR 6

vastastikuse haldusabi andmise kohta tolliküsimustes Montenegro



Artikkel 1

Mõisted

Käesolevas protokollis kasutatakse järgmisi määratlusi:

a) 

„tollialased õigusaktid” – lepinguosaliste territooriumil kohaldatavad õigusnormid, millega reguleeritakse kaupade importi, eksporti ja transiiti ning nende suunamist muudele tolliprotseduuridele, sealhulgas kõnealuste lepinguosaliste kehtestatud keelustamis-, piiramis- ja kontrollimeetmed;

b) 

„taotluse esitanud asutus” – pädev haldusasutus, kelle lepinguosaline on selleks määranud ja kes taotleb käesoleva protokolli alusel abi;

c) 

„taotluse saanud asutus” – pädev haldusasutus, kelle lepinguosaline on selleks määranud ja kes võtab käesoleva protokolli alusel vastu abitaotluse;

d) 

„isikuandmed” – igasugune teave, mis on seotud kindlakstehtud või kindlakstehtava isikuga;

e) 

„tollialaseid õigusakte rikkuv toiming” – igasugune tollialaste õigusaktide rikkumine või rikkumiskatse.

Artikkel 2

Kohaldamisala

1.  
Lepinguosalised abistavad teineteist oma pädevuse piires ning käesoleva protokolliga ettenähtud viisil ja tingimustel, et tagada tollialaste õigusaktide õige rakendamine eelkõige nimetatud õigusakte rikkuvate toimingute ennetamise, uurimise ja tõkestamise kaudu.
2.  
Käesolevas protokollis sätestatud abistamine tolliküsimustes hõlmab kõiki lepinguosaliste haldusasutusi, kes on pädevad kohaldama käesolevat protokolli. See ei piira nende eeskirjade kohaldamist, millega reguleeritakse vastastikuse abi andmist kriminaalasjades. Samuti ei hõlma see teavet, mis on saadud kohtuorganite taotlusel kasutatud volituste abil, kui need organid ei ole andnud luba sellise teabe edastamiseks.
3.  
Käesolev protokoll ei hõlma tollimaksude, maksude ega rahatrahvide sissenõudmiseks antavat abi.

Artikkel 3

Abistamine taotluse korral

1.  
Taotluse esitanud asutuse palvel esitab taotluse saanud asutus kogu asjakohase teabe, mis aitab taotluse esitanud asutusel tagada tollialaste õigusaktide õige kohaldamise, sealhulgas teabe, mis käsitleb täheldatud või kavandatavaid toiminguid, millega rikutakse või võidakse neid õigusakte rikkuda.
2.  

Taotluse esitanud asutuse palvel teatab taotluse saanud asutus talle:

a) 

kas ühe lepinguosalise territooriumilt eksporditud kaubad on teise lepinguosalise territooriumile imporditud nõuetekohaselt, täpsustades vajaduse korral kaupade suhtes kohaldatud tolliprotseduuri;

b) 

kas ühe lepinguosalise territooriumile imporditud kaubad on teise lepinguosalise territooriumilt eksporditud nõuetekohaselt, täpsustades vajaduse korral kaupade suhtes kohaldatud tolliprotseduuri;

3.  

Taotluse esitanud asutuse taotluse korral võtab taotluse saanud asutus tema suhtes kehtivate õigusnormide raames vajalikke meetmeid, et tagada erijärelevalve:

a) 

füüsiliste ja juriidiliste isikute kohta, kelle suhtes on alust arvata, et nad on seotud või on olnud seotud tollialaseid õigusakte rikkuvate toimingutega;

b) 

paikade suhtes, kuhu on kogutud või võidakse koguda kaupu viisil, mille puhul on põhjust arvata, et nimetatud kaupu kavatsetakse kasutada tollialaseid õigusakte rikkuvates toimingutes;

c) 

kaupade suhtes, mida transporditakse või võidakse transportida viisil, mille puhul on põhjust arvata, et neid kavatsetakse kasutada tollialaseid õigusakte rikkuvates toimingutes;

d) 

transpordivahendite suhtes, mida kasutatakse või võidakse kasutada viisil, mis annab alust arvata, et neid kavatsetakse kasutada tollialaseid õigusakte rikkuvates toimingutes.

Artikkel 4

Abistamine omal algatusel

Lepinguosalised abistavad teineteist omal algatusel ning kooskõlas oma õigusnormidega, kui nad peavad seda vajalikuks tollialaste õigusaktide õige kohaldamise huvides, esitades eelkõige kogutud teavet:

a) 

toimingute kohta, mis rikuvad või tunduvad rikkuvat tollialaseid õigusakte ja võivad teisele lepinguosalisele huvi pakkuda;

b) 

tollialaseid õigusakte rikkuvate toimingute teostamise uute viiside või meetodite kohta;

c) 

kaupade kohta, mis on teadaolevalt tollialaste õigusaktide rikkumise objektid;

d) 

füüsiliste ja juriidiliste isikute kohta, kelle suhtes on alust arvata, et nad on seotud või on olnud seotud tollialaseid õigusakte rikkuvate toimingutega;

e) 

transpordivahendite kohta, mille puhul on alust arvata, et neid on kasutatud, kasutatakse või võidakse kasutada tollialaseid õigusakte rikkuvateks toiminguteks.

Artikkel 5

Edastamine/teavitamine

Taotluse esitanud asutuse taotluse korral võtab taotluse saanud asutus tema suhtes kohaldatavate õigusnormide kohaselt kõik vajalikud meetmed, et:

a) 

edastada kõik dokumendid või

b) 

teatada kõikidest otsustest,

mis on pärit taotluse esitanud asutuselt ja mis kuuluvad käesoleva protokolli reguleerimisalasse, taotluse saanud asutuse territooriumil tegutsevale või seal asutatud adressaadile.

Dokumentide edastamise või otsuste teatavakstegemise taotlused tehakse kirjalikult taotluse saanud asutuse asjaajamiskeeles või sellele asutusele vastuvõetavas keeles.

Artikkel 6

Abitaotluse sisu ja vorm

1.  
Käesoleva protokolli kohased taotlused tehakse kirjalikult. Taotlusele lisatakse selle täitmiseks vajalikud dokumendid. Kui tegemist on pakilise olukorraga, võib vastu võtta ka suulisi taotlusi, kuid need tuleb viivitamata kirjalikult kinnitada.
2.  

Lõike 1 kohased taotlused sisaldavad järgmisi andmeid:

a) 

taotluse esitanud asutus;

b) 

taotletav meede;

c) 

taotluse eesmärk ja põhjus;

d) 

asjakohased õigusnormid ja muud õiguslikud asjaolud;

e) 

võimalikult täpsed ja terviklikud andmed uuritavate füüsiliste ja juriidiliste isikute kohta;

f) 

asjakohaste faktide ja juba teostatud uurimise kokkuvõte.

3.  
Taotlused esitatakse taotluse saanud asutuse asjaajamiskeeles või sellele asutusele vastuvõetavas keeles. Seda nõuet ei kohaldata lõike 1 alusel esitatud taotlusele lisatud dokumentide suhtes.
4.  
Kui taotlus ei vasta eespool loetletud vorminõuetele, võib nõuda selle parandamist või täiendamist; seni võib võtta tarvitusele ettevaatusabinõusid.

Artikkel 7

Taotluste täitmine

1.  
Abitaotluse täitmiseks toimib taotluse saanud asutus oma pädevuse ja võimaluste piires nii, nagu ta toimiks enda nimel või sellesama lepinguosalise muude ametiasutuste taotlusel, esitades olemasolevat teavet, tehes vajalikke uurimisi või korraldades nende tegemist. Käesolevat sätet kohaldatakse ka kõigi muude asutuste suhtes, kellele taotluse saanud asutus on taotluse adresseerinud juhul, kui ta ei saa ise tegutseda.
2.  
Abitaotlusi täidetakse taotluse saanud lepinguosalise õigusnormide kohaselt.
3.  
Lepinguosalise nõuetekohaselt volitatud ametnikud võivad teise asjaomase lepinguosalise nõusolekul ja viimase kehtestatud tingimustel hankida vastavalt lõikele 1 taotluse saanud asutuselt või tema hallatavatelt asutustelt teavet, mis on seotud tollialaseid õigusakte rikkuvate või rikkuda võivate toimingutega ja mida taotluse esitanud asutus vajab käesoleva protokolli rakendamiseks.
4.  
Lepinguosalise nõuetekohaselt volitatud ametnikud võivad teise kaasatud lepinguosalise nõusolekul ja viimase kehtestatud tingimustel viibida viimase territooriumil tehtavate uurimiste juures.

Artikkel 8

Teabeedastuse vorm

1.  
Taotluse saanud asutus teeb uurimiste tulemused taotluse esitanud asutusele teatavaks kirjalikult ning lisab asjaomased dokumendid, tõestatud koopiad ja muud materjalid.
2.  
Nimetatud teave võib olla elektroonilises vormis.
3.  
Originaaldokumendid esitatakse üksnes taotluse korral ja juhtudel, kus tõestatud koopiatest ei piisa. Nimetatud originaaldokumendid tagastatakse esimesel võimalusel.

Artikkel 9

Erandid abistamiskohustusest

1.  

Abi andmisest võib keelduda või selle andmise võib siduda teatud tingimuste ja nõuetega juhul, kui lepinguosaline leiab, et käesoleva lepingu kohane abi:

a) 

võib kahjustada Montenegro või käesoleva protokolli kohase abitaotluse saanud liikmesriigi suveräänsust või

b) 

võib ohustada avalikku korda, julgeolekut või muid olulisi huve, eelkõige artikli 10 lõikes 2 nimetatud juhtudel või

c) 

rikub tööstus-, äri- või ametisaladust.

2.  
Taotluse saanud asutus võib abi osutamise edasi lükata põhjendusel, et see takistab käimasolevat uurimist, vastutusele võtmist või kohtumenetlust. Sel juhul konsulteerib taotluse saanud asutus taotluse esitanud asutusega, et teha kindlaks, kas abi on võimalik anda selliste tingimuste ja nõuete alusel, mida taotluse saanud asutus vajalikuks peab.
3.  
Kui taotluse esitanud asutus palub abi, mida ta ise ei suudaks taotluse korral anda, viitab ta sellele asjaolule oma taotluses. Sel juhul otsustab taotluse saanud asutus, kuidas sellisele taotlusele vastata.
4.  
Lõigetes 1 ja 2 nimetatud juhtudel tuleb taotluse saanud asutuse otsus ja selle põhjendused taotluse esitanud asutusele teatavaks teha põhjendamatute viivitusteta.

Artikkel 10

Teabevahetus ja konfidentsiaalsus

1.  
Igasugune käesoleva protokolli kohaselt mis tahes kujul edastatud teave on salajane või piiratud kasutusega, olenevalt kummagi lepinguosalise kehtivatest eeskirjadest. Selle teabe suhtes kehtib ametisaladuse hoidmise kohustus ja kaitse, mis laieneb samalaadsetele andmetele vastuvõtva lepinguosalise asjakohaste õigusaktide ja ühenduse asutuste suhtes kohaldatavate vastavate sätete kohaselt.
2.  
Isikuandmeid võib vahetada üksnes siis, kui vastuvõttev lepinguosaline kohustub neid andmeid kaitsma vähemalt nii, nagu samal juhul teeks seda edastav lepinguosaline. Selleks edastavad lepinguosalised teineteisele teabe oma kohaldatavate eeskirjade, sealhulgas vajaduse korral ühenduse liikmesriikides kehtivate sätete kohta.
3.  
Kui käesoleva protokolli alusel saadud teavet kasutatakse tollialaste õigusaktide rikkumise kohta algatatud kohtu- või haldusmenetlustes, peetakse seda käesoleva protokolli kohaseks. Seepärast võivad lepinguosalised käesoleva protokolli sätete kohaselt saadud teavet ja uuritud dokumente kasutada tõenditena oma tõendusmaterjalides, aruannetes ja ütlustes ning kohtusse esitatud asjades ja süüdistustes. Teabe esitanud või nimetatud dokumendid kättesaadavaks teinud pädevale asutusele teatatakse teabe ja dokumentide sellisest kasutamisest.
4.  
Saadud teavet kasutatakse üksnes käesoleva protokolli eesmärkide kohaselt. Kui üks lepinguosalistest soovib seda teavet muul otstarbel kasutada, peab tal selleks olema teabe andnud asutuse eelnev kirjalik nõusolek. Teabe sellisel kasutamisel tuleb võtta arvesse kõnealuse asutuse ettenähtud piiranguid.

Artikkel 11

Eksperdid ja tunnistajad

Taotluse saanud asutuse ametnikul võib talle antud volituste piires lubada esineda eksperdi või tunnistajana kohtu- või haldusmenetluses, mis käsitleb käesoleva protokolliga hõlmatud küsimusi, ja esitada menetluses vajalikke esemeid, dokumente või nende tõestatud koopiaid. Esinemise taotluses tuleb täpselt nimetada, millises kohtu- või haldusasutuses ametiisik peab esinema ning millistes küsimustes ja millise ametikoha või kvalifikatsiooni tõttu seda ametiisikut küsitletakse.

Artikkel 12

Abistamiskulud

Lepinguosalised loobuvad kõikidest nõuetest teineteisele, mis on seotud käesolevast protokollist tulenevate kulutuste hüvitamisega, välja arvatud asjaoludest sõltuvalt kulutused ekspertidele ja tunnistajatele ning sellistele tõlkidele ja tõlkijatele, kes ei ole avalikud teenistujad.

Artikkel 13

Rakendamine

1.  
Käesoleva protokolli rakendamise eest vastutavad ühelt poolt Montenegro tolliasutused ja teiselt poolt Euroopa Komisjoni pädevad talitused ning vajaduse korral asjaomaste liikmesriikide tolliasutused. Nad otsustavad kõigi lepingu kohaldamiseks vajalike praktiliste meetmete ja korra üle, võttes arvesse eelkõige andmekaitse osas kehtivaid norme. Nad võivad soovitada pädevatele asutustele muudatusi, mida on nende arvates vaja teha käesolevasse protokolli.
2.  
Lepinguosalised peavad teineteisega nõu ja teatavad seejärel teineteisele üksikasjalikest rakenduseeskirjadest, mis nad on käesoleva protokolli sätete kohaselt vastu võtnud.

Artikkel 14

Muud lepingud

1.  

Võttes vastavalt arvesse Euroopa Ühenduse ja liikmesriikide pädevust:

a) 

ei mõjuta käesoleva protokolli sätted lepinguosaliste kohustusi, mis tulenevad muudest rahvusvahelistest lepingutest või konventsioonidest,

b) 

on käesoleva protokolli sätete eesmärk täiendada vastastikuse abi lepinguid, mis on sõlmitud või võidakse sõlmida mõne liikmesriigi ja Montenegro vahel,

c) 

ei mõjuta käesoleva protokolli sätted Euroopa Komisjoni pädevate talituste ja liikmesriikide tolliasutuste vahelist teabevahetust käsitlevate ühenduse sätete kohaldamist mis tahes teabe osas, mis on saadud käesoleva protokolli alusel ning võib ühendusele huvi pakkuda.

2.  
Olenemata käesoleva protokolli lõike 1 sätetest, on käesoleva protokolli sätted ülimuslikud kahepoolsete vastastikuse abi lepingute suhtes, mis on sõlmitud või sõlmitakse mõne liikmesriigi ja Montenegro vahel, juhul kui nende sätted ei ole kooskõlas käesoleva protokolli sätetega.
3.  
Käesoleva protokolli kohaldamisega seotud küsimused lahendatakse lepinguosaliste vaheliste konsultatsioonide käigus käesoleva lepingu artikli 119 alusel loodud stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitees.

PROTOKOLL NR 7

Vaidluste lahendamine



I PEATÜKK

Eesmärk ja reguleerimisala

Artikkel 1

Eesmärk

Käesoleva protokolli eesmärk on vältida ja lahendada lepinguosaliste vahelisi vaidlusi, otsides vastastikku vastuvõetavaid lahendusi.

Artikkel 2

Kohaldamisala

Käesoleva protokolli sätteid kohaldatakse mis tahes tõlgendamise ja kohaldamisega seotud erimeelsuste puhul, sealhulgas juhul kui ühe lepinguosalise arvates rikub teine lepinguosaline võetud meetmetega või oma tegevusetusega järgmiste sätete kohaseid kohustusi:

a) 

IV jaotis (Kaupade vaba liikumine, v.a artiklid 33, 40, artikli 41 lõiked 1, 4 ja 5 (juhul kui tegemist on artikli 41 lõike 1 alusel võetud meetmetega) ja artikkel 47);

b) 

V jaotis (Tööjõu liikumine, asutamisõigus, teenuste osutamine, kapital):

— 
II peatükk – Asutamisõigus (artiklid 52–56 ja artikkel 58),
— 
III peatükk – Teenuste osutamine (artiklid 59, 60 ning artikli 61 lõiked 2 ja 3),
— 
IV peatükk – Jooksvad maksed ja kapitali liikumine (artiklid 62 ja 63, v.a artikli 63 lõike 4 esimese taande teine lause),
— 
V peatükk – Üldsätted (artiklid 65–71);
c) 

VI jaotis (Õigusaktide, õiguskaitse ja konkurentsieeskirjade ühtlustamine):

— 
artikli 75 lõige 2 (intellektuaal-, tööstus- ja kaubandusomand) ning artikli 76 lõiked 1, 2 (esimene taane) ja 3–6 (riigihanked).



II PEATÜKK

Vaidluste lahendamise menetlus



I Jagu

vahekohtumenetlus

Artikkel 3

Vahekohtumenetluse algatamine

1.  
Kui lepinguosalised ei suuda vaidlust lahendada, võib kaebuse esitanud lepinguosaline esitada käesoleva lepingu artikli 130 kohaselt stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomiteele ning lepinguosalisele, kelle vastu kaebus on esitatud, kirjaliku taotluse vahekohtu moodustamiseks.
2.  
Kaebuse esitanud lepinguosaline peab taotluses märkima vaidluse sisu ning olenevalt juhtumist ka teise lepinguosalise võetud meetmed või tegevusetuse, millega tema arvates rikutakse artiklis 2 loetletud sätteid.

Artikkel 4

Vahekohtu koosseis

1.  
Vahekohtusse peab kuuluma kolm kohtunikku.
2.  
Lepinguosalised peavad omavahel konsulteerima ja leppima kokku vahekohtu koosseisu 10 päeva jooksul pärast vahekohtu moodustamise taotluse esitamist stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomiteele.
3.  

Kui lepinguosalised ei suuda lõikes 2 sätestatud aja jooksul kokkuleppele jõuda, võib ükskõik kumb lepinguosaline taotleda, et stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitee eesistuja või tema esindaja valiks loosi teel kolm kohtunikku artikli 15 kohaselt koostatud nimekirjast, seega ühe kohtuniku kaebuse esitanud lepinguosalise soovitatud isikutest, ühe kohtuniku selle lepinguosalise soovitatud isikutest, kelle vastu kaebus on esitatud, ning ühe kohtuniku nende isikute nimekirjast, keda lepinguosalised sooviksid vahekohtu esimeheks.

Kui lepinguosalised saavutavad kokkuleppe ühe või kahe vahekohtuniku valikul, valitakse vahekohtu ülejäänud liikmed/liige eespool kirjeldatud menetluse korras.

4.  
Stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitee eesistuja või tema esindaja loosib vahekohtu liikmed välja mõlema lepinguosalise esindaja juuresolekul.
5.  
Vahekohtu moodustamise kuupäevaks on kuupäev, millal lepinguosaliste ühise kokkuleppega teavitatakse vahekohtu esimeest kolme kohtuniku nimetamisest, või olenevalt olukorrast, nende valimisest vastavalt lõikes 3 kirjeldatud menetlusele.
6.  

Kui lepinguosaline leiab, et vahekohtunik ei järgi artiklis 18 viidatud toimimisjuhendi nõudeid, võib ta kokkuleppel teise lepinguosalisega kõnealuse vahekohtuniku välja vahetada ja valida asendaja vastavalt lõikele 7. Kui lepinguosalised ei jõua vahekohtuniku väljavahetamise küsimuses kokkuleppele, teavitatakse sellest vahekohtu esimeest, kes teeb lõpliku otsuse.

Kui lepinguosaline leiab, et vahekohtu esimees ei järgi artiklis 18 viidatud toimimisjuhendi nõudeid ning kui lepinguosalised ei ole kokkuleppinud teisiti, teavitatakse küsimusest vahekohtu liiget, kelle stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitee eesistuja või tema esindaja on mõlema lepinguosalise esindaja juuresolekul loosi teel välja valinud nende isikute seast, keda lepinguosalised sooviksid näha vahekohtu esimehena.

7.  
Kui vahekohtunik ei saa menetluses osaleda, ta taandab end või asendatakse ta lõike 6 kohaselt, asendamine peab toimuma viie päeva jooksul sama menetluse kohaselt nagu toimus vahekohtuniku valimine. Kirjeldatud menetluse ajaks vahekohtumenetlus peatatakse.

Artikkel 5

Vahekohtu otsus

1.  
Vahekohus peab edastama oma otsuse lepinguosalistele ning stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomiteele 90 päeva jooksul pärast vahekohtu moodustamise kuupäeva. Kui vahekohtu esimees leiab, et tähtpäevast ei ole võimalik kinni pidada, peab ta sellest lepinguosalisi ning stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomiteed kirjalikult teavitama, nimetades viivituse põhjused. Mingil juhul ei või otsust teha hiljem kui 120 päeva pärast vahekohtu loomist.
2.  
Kui tegemist on kiireloomulise juhtumiga, s.h riknevate kaupadega seotud juhtumitega, peab vahekohus võtma kõik meetmed, et teha otsus 45 päeva jooksul pärast vahekohtu loomise kuupäeva. Mingil juhul ei või otsust teha hiljem kui 100 päeva pärast vahekohtu loomist. Kui tegemist on kiireloomulise juhtumiga, võib vahekohus teha eelotsuse10 päeva jooksul pärast vahekohtu loomist.
3.  
Otsuses tuleb selgitada, millised on tuvastatud faktid, kuidas kohaldatakse käesoleva lepingu asjakohaseid sätteid ning millised on tehtud otsuste põhjendused. Otsus võib sisaldada soovitusi meetmete võtmiseks, et tagada otsuse täitmine.
4.  
Enne otsuse teatamist lepinguosalistele ning stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomiteele võib kaebuse esitanud lepinguosaline oma kaebuse igal ajal tagasi võtta, teavitades sellest kirjalikult vahekohtu esimeest, lepinguosalist, kelle vastu kaebus esitati ning stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomiteed. Tagasivõtmine ei piira kaebuse esitanud lepinguosalise õigust esitada hiljem sama meetme kohta uus kaebus.
5.  
Mõlema lepingosalise taotlusel võib vahekohus igal ajal peatada oma töö kuni 12 kuuks. Pärast 12 kuu möödumist vahekohtu pädevus aegub, ilma et see piiraks kaebuse esitanud lepinguosalise õigust taotleda hiljem vahekohtu moodustamist seoses sama meetmega.



II Jagu

Nõuetele vastavus

Artikkel 6

Vahekohtu otsuse täitmine

Lepinguosalised peavad võtma kõik vajalikud meetmed, et tagada vahekohtu otsuse täitmine ja püüavad seda teha mõistliku tähtaja jooksul.

Artikkel 7

Otsuse täitmise mõistlik tähtaeg

1.  
Hiljemalt 30 päeva pärast vahekohtu otsuse teatamist lepinguosalistele, peab lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, teatama kaebuse esitanud lepinguosalisele, kui kiiresti ta otsuse suudab täita (edaspidi „mõistlik tähtaeg”). Mõlemad lepinguosalised püüavad kokku leppida mõistliku tähtaja.
2.  
Kui lepinguosalised ei suuda vahekohtu otsuse täitmiseks vajalikku mõistlikku tähtaega kokku leppida, võib kaebuse esitanud lepinguosaline 20 päeva jooksul pärast lõikes 1 viidatud teatamist, taotleda stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomiteelt vahekohtu uuesti kokkukutsumist, et viimane määraks mõistliku tähtaja otsuse täitmiseks. Vahekohus peab oma otsuse esitama 20 päeva jooksul pärast taotluse esitamist.
3.  
Kui algse vahekohtu liikmed või mõni selle liikmetest ei saa uuesti kokku kutsutud vahekohtu töös osaleda, kohaldatakse käesoleva protokolli artiklis 4 sätestatud menetlust. Sellisel juhul tuleb otsus teha 20 päeva jooksul pärast vahekohtu moodustamist.

Artikkel 8

Vahekohtu otsuse täitmiseks võetud meetmete kontrollimine

1.  
Lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, peab teatama teisele lepinguosalisele ning stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomiteele enne mõistliku tähtaja lõppu kõikidest meetmetest, mis on võetud vahekohtu otsuse täitmiseks.
2.  
Kui lepinguosalised ei jõua kokkuleppele mis tahes lõikes 1 viidatud meetme kokkusobivuses artikli 2 sätetega, võib kaebuse esitanud lepinguosaline taotleda, et küsimuses teeks otsuse algse vahekohtu liikmed. Kõnealuses taotluses tuleb selgitada, mil moel ei ole meetmed käesoleva lepinguga kooskõlas. Taas kokku kutsutud vahekohus teeb otsuse 45 päeva jooksul pärast selle taaskokkukutsumise kuupäeva.
3.  
Kui algse vahekohtu liikmed või mõni selle liikmetest ei saa taas kokku kutsutud vahekohtu töös osaleda, kohaldatakse käesoleva protokolli artiklis 4 sätestatud menetlust. Ka sellisel juhul tuleb otsus teha 45 päeva jooksul pärast vahekohtu moodustamist.

Artikkel 9

Ajutised meetmed otsuse täitmata jätmisel

1.  
Kui lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, ei teavita enne mõistliku tähtaja möödumist mitte ühestki vahekohtu otsuse täitmiseks võetud meetmest või kui vahekohtu otsuse kohaselt ei ole meede, millest artikli 8 lõike1 kohaselt teavitati, kooskõlas lepinguosalise käesolevas lepingus sätestatud kohustustega, peab ta kaebuse esitanud lepinguosalise taotlusel esitama ajutise hüvitise pakkumise.
2.  
Kui hüvitise küsimuses ei jõuta kokkuleppele 30 päeva jooksul pärast mõistliku tähtaja lõppu, või pärast artikli 8 kohaselt tehtud vahekohtu otsuse (mille kohaselt otsuse täitmiseks võetud meede ei ole käesoleva lepinguga kooskõlas) teatavaks tegemist teisele lepinguosalisele ning stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomiteele, on kaebuse esitanud lepinguosalisel õigus peatada käesoleva protokolli artiklis 2 viidatud sätete kohaste soodustuste kohaldamine rikkumisega põhjustatud majanduskahjuga võrdväärses ulatuses. Kaebuse esitanud lepinguosaline võib peatada soodustuste kohaldamise 10 päeva pärast kõnealust teavitamist, kui lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, ei ole taotlenud artikli 3 kohase vahekohtumenetluse algatamist.
3.  
Kui lepinguosaline, kelle vastu kaebus on esitatud, leiab et peatamise ulatus ei ole võrdväärne rikkumisega põhjustatud majanduskahjuga, võib ta enne lõikes 2 viidatud 10-päevase perioodi lõppu, esitada algse vahekohtu esimehele kirjaliku taotluse algse vahekohtu kokkukutsumiseks. Vahekohus peab teatama lepinguosalistele ning stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomiteele oma otsuse soodustuste peatamise ulatuse kohta 30 päeva jooksul pärast taotluse esitamist. Soodustuste kohaldamist ei saa peatada enne, kui vahekohus on oma otsuse teinud ning igasugune hüvitiste maksmise peatamine peab olema kooskõlas vahekohtu otsusega.
4.  
Soodustuste kohaldamist saab peatada ainult ajutiselt ning ainult seniks, kuni meetmed, mille puhul on tõestatud, et nendega rikutakse käesolevat lepingut, on tühistatud või käesoleva lepinguga kooskõlla viidud või kuni lepinguosalised on vaidluse lahendanud.

Artikkel 10

Vahekohtu otsuse täitmiseks võetud meetmete kontrollimine pärast hüvitiste ajutist peatamist

1.  
Lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, peab teavitama teist lepinguosalist ning stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomiteed kõikidest meetmetest, mis on võetud vahekohtu otsuse täitmiseks ning taotlema, et kaebuse esitanud lepinguosaline alustaks taas hüvitiste maksmist.
2.  
Kui lepinguosalised ei jõua kokkuleppele 30 päeva jooksul pärast teatise esitamist meetmete käesoleva lepingule vastavuse küsimuses, võib kaebuse esitanud lepinguosaline taotleda kirjalikult algse vahekohtu esimehelt asjakohase otsuse tegemist. Taotlusest tuleb teavitada samaaegselt teist lepinguosalist ning stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomiteed. Vahekohus peab oma otsuse esitama 45 päeva jooksul pärast taotluse esitamist. Kui vahekohus otsustab, et võetud meede ei ole käesoleva lepinguga kooskõlas, peab ta ka otsustama kas kaebuse esitanud lepinguosaline võib jätkata soodustuste mittekohaldamist samas või muus ulatuses. Kui vahekohus otsustab, et võetud meede on käesoleva lepinguga kooskõlas, tuleb soodustusi taas kohaldada.
3.  
Kui algse vahekohtu liikmed või mõni selle liikmetest ei saa taas kokku kutsutud vahekohtu töös osaleda, kohaldatakse käesoleva protokolli artiklis 4 sätestatud menetlust. Ka sellisel juhul tuleb otsus teha 45 päeva jooksul pärast vahekohtu moodustamist.



III Jagu

Ühissätted

Artikkel 11

Avalik ärakuulamine

Artiklis 18 viidatud kodukorras ette nähtud tingimustel on vahekohtu istungid avalikud, kui vahekohus ei otsusta omal algatusel või lepinguosaliste taotlusel teisiti.

Artikkel 12

Teavitamine ja tehniline nõustamine

Lepinguosalise taotlusel või omal algatusel võib vahekohus otsida teavet mis tahes allikast, mida ta vahekohtumenetluse jaoks vajalikuks peab. Kui seda vajalikuks peetakse, on vahekohtul samuti õigus küsida ekspertide arvamust. Kogu sel moel saadud teave tuleb edastada mõlemale lepinguosalisele, kes võivad esitada oma märkusi. Huvitatud isikutel peab olema õigus esitada vahekohtule amicus curiae seisukohti artiklis 18 viidatud kodukorras ette nähtud tingimustel.

Artikkel 13

Tõlgendamise põhimõtted

Vahekohus peab kohaldama ja tõlgendama käesoleva lepingu sätteid vastavalt rahvusvahelise avaliku õiguse, s.h Viini konventsiooni ja lepinguõiguse tõlgendamise tavadele. Vahekohus ei tohi tõlgendada ühenduse õigustikku. Asjaolu, et sätte sisu langeb kokku Euroopa Liidu Ühenduse asutamislepingu sättega, ei pruugi tõlgendamisel olla otsustava tähtsusega.

Artikkel 14

Vahekohtu otsused

1.  
Kõik vahekohtu otsused võetakse vastu häälteenamusega.
2.  
Kõik vahekohtu otsused on lepinguosalistele siduvad. Otsused tuleb edastada lepinguosalistele ning stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomiteele, kes need avalikustab, kui konsensuse alusel ei otsustata teisiti.



III PEATÜKK

Üldsätted

Artikkel 15

Vahekohtunike nimekiri

1.  
Stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitee peab enne kuue kuu möödumist käesoleva protokolli jõustumisest, koostama nimekirja 15 isiku nimedest, kes soovivad ja on võimelised vahekohtunikena tegutsema. Kumbki lepinguosaline saab valida nimekirjast viis isikut, keda ta vahekohtunikuks soovib. Lepinguosalised peavad kokku leppima ka viie isiku suhtes, kes võiksid olla vahekohtu esimeheks. Stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitee tagab, et nimekiri on alati täielik.
2.  
Vahekohtunikel peavad olema erialased teadmised ja kogemus õigusteaduse, rahvusvahelise õiguse, ühenduse õiguse ja/või rahvusvahelise kaubanduse valdkondades. Nad peavad olema sõltumatud, tegutsema enda nimel ja mitte taotlema või võtma vastu juhtnööre üheltki organisatsioonilt või valitsuselt ning tegutsema lähtuvalt artiklis 18 viidatud toimimisjuhendist.

Artikkel 16

Seos WTO raames võetud kohustustega

Kuni Montenegro võimaliku ühinemiseni Maailma Kaubandusorganisatsiooniga, kohaldatakse järgmisi sätteid:

a) 

käesoleva protokolli kohaselt kokku kutsutud vahekohus ei lahenda lepinguosaliste Maailma Kaubandusorganisatsiooni asutamislepingust tulenevate õiguste ja kohustustega seotud vaidlusi;

b) 

lepinguosaliste õigus taotleda käesolevas protokollis sätestatud vahekohtumenetluse kohaldamist ei piira Maailma Kaubandusorganisatsiooni raames võetavaid meetmeid, s.h vaidluse lahendamise meetmeid. Kui lepinguosaline on teatava meetme suhtes algatanud vaidluse lahendamise menetluse, kas lähtuvalt käesoleva protokolli artikli 3 lõikest 1 või Maailma Kaubandusorganisatsiooni lepingust, ei saa ta enne selle menetluse lõppemist algatada sama meetme suhtes vaidluse lahendamise menetlust teise lepingu raames. Käesoleva lõike kohaldamisel loetakse Maailma Kaubandusorganisatsiooni lepingu kohase vaidluse lahendamise menetluse algatamiseks lepinguosalise taotlust vaidluste lahendamist reguleerivate eeskirjade ja protseduuride käsitusleppe artikli 6 kohase vahekohtu loomiseks;

c) 

Käesolevast protokollist lähtuvalt võib lepinguosaline peatada oma kohustused, Kui tal on selleks Maailma Kaubandusorganisatsiooni vaidluste lahendamise organi luba.

Artikkel 17

Tähtajad

1.  
Kõik käesolevas protokollis sätestatud tähtajad arvestatakse kalendripäevades alates nendega seotud tegevuse toimumisele järgnevast kuupäevast.
2.  
Kõiki käesolevas protokollis sätestatud tähtaegu võib pikendada lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel.
3.  
Vahekohtu esimees võib lepinguosaliste põhjendatud taotlusel või omal algatusel pikendada kõiki käesolevas protokollis sätestatud tähtaegu.

Artikkel 18

Kodukord, toimimisjuhend ja käesoleva protokolli muutmine

1.  
Stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu peab kuue kuu jooksul pärast käesoleva protokolli jõustumist kinnitama vahekohtu menetluste kodukorra.
2.  
Stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu peab kuue kuu jooksul pärast käesoleva protokolli jõustumist kinnitama lisaks kodukorrale ka toimimisjuhendi, mis tagaks vahekohtunike sõltumatuse ja erapooletuse.
3.  
Stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu võib otsustada muuta käesoleva protokolli sätteid.

PROTOKOLL NR 8

üldpõhimõtted Montenegro osalemiseksühenduse programmides



Artikkel 1

Montenegro võib osaleda järgmistes ühenduse programmides:

a) 

Ühenduse ning Serbia ja Montenegro vaheline Serbia ja Montenegro ühenduse programmides osalemise üldpõhimõtteid käsitleva raamlepingu lisas loetletud programmid; ( 24 )

b) 

pärast 27. juulit 2005 kehtestatud või taaskäivitatud programmid, mis sisaldavad avapunkti, millega nähakse ette Montenegro osalemine.

Artikkel 2

Montenegro toetab rahaliselt Euroopa Liidu üldeelarvet vastavalt oma osalusele eriprogrammides.

Artikkel 3

Montenegroga seotud küsimuste puhul võivad Montenegro esindajad osaleda vaatlejatena programmide järelevalve eest vastutavate korralduskomiteede kohtumistel, kui arutatakse programme, mida Montenegro rahaliselt toetab.

Artikkel 4

Montenegro esindajate esitatud projektide ja algatuste suhtes kohaldatakse võimaluse korral samasuguseid asjakohaste programmidega seotud tingimusi, eeskirju ja menetlusi, mida kohaldatakse liikmesriikide suhtes.

Artikkel 5

Montenegro osalemisega seotud eritingimused, eriti tasutav rahaline toetus, määratakse iga programmi puhul eraldi kindlaks vastastikuse mõistmise memorandumiga Euroopa Komisjoni, kes esindab ühendust, ning Montenegro vahel.

Kui Montenegro taotleb ühenduselt välisabi vastavalt nõukogu 17. juuli 2006. aasta määrusele (EÜ) nr 1085/2006, millega luuakse ühinemiseelse abi rahastamisvahend, ( 25 ) või vastavalt mõnele muule sarnasele määrusele, mis võidakse tulevikus vastu võtta ning millega nähakse ette ühenduse välisabi andmine Montenegrole, määratakse tingimused ühenduse abi kasutamiseks kindlaks rahastamislepinguga.

Artikkel 6

Vastavalt ühenduse finantsmäärusele nähakse vastastikuse mõistmise memorandumiga ette finantskontrollid või auditid, mida teostavad Euroopa Komisjon, Euroopa Pettusevastase Võitluse Amet ja Euroopa Ühenduste Kontrollikoda või mida teostatakse nende järelevalve all.

Luuakse üksikasjalikud finantskontrolli ja auditi, haldusmeetmete, karistuste ja tagasinõudmise eeskirjad, mis võimaldavad anda Euroopa Komisjonile, Euroopa Pettusevastase Võitluse Ametile ja kontrollikojale volitused, mis on samaväärsed nende volitustega seoses ühenduses asuvate abi saajate või tööettevõtjatega.

Artikkel 7

Hiljemalt kolm aastat pärast käesoleva käesoleva lepingu jõustumist ja seejärel iga kolme aasta tagant võib stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu käesoleva protokolli rakendamise läbi vaadata, võttes aluseks Montenegro tegeliku osavõtu ühest või enamast ühenduse programmist.

LÕPPAKT



Täievolilised esindajad, kes esindavad:

BELGIA KUNINGRIIKI,

BULGAARIA VABARIIKI,

TŠEHHI VABARIIKI,

TAANI KUNINGRIIKI,

SAKSAMAA LIITVABARIIKI,

EESTI VABARIIKI,

IIRIMAAD,

KREEKA VABARIIKI,

HISPAANIA KUNINGRIIKI,

PRANTSUSE VABARIIKI,

ITAALIA VABARIIKI,

KÜPROSE VABARIIKI,

LÄTI VABARIIKI,

LEEDU VABARIIKI,

LUKSEMBURGI SUURHERTSOGIRIIKI,

UNGARI VABARIIKI,

MALTAT,

MADALMAADE KUNINGRIIKI,

AUSTRIA VABARIIKI,

POOLA VABARIIKI,

PORTUGALI VABARIIKI,

RUMEENIAT,

SLOVEENIA VABARIIKI,

SLOVAKI VABARIIKI,

SOOME VABARIIKI,

ROOTSI KUNINGRIIKI,

SUURBRITANNIA JA PÕHJA-IIRI ÜHENDKUNINGRIIKI,

kes on Euroopa Ühenduse asutamislepingu, Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu ja Euroopa Liidu asutamislepingu osalised, edaspidi „liikmesriigid”, ning

EUROOPA ÜHENDUS ja EUROOPA AATOMIENERGIAÜHENDUS, edaspidi „ühendus”,

ühelt poolt ning

MONTENEGRO VABARIIGI täievolilised esindajad, edaspidi „Montenegro”,

teiselt poolt,

kes on kokku tulnud Luxembourgis 15. oktoobril 2007. aastal, et alla kirjutada ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Montenegro Vabariigi vahelisele stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingule (edaspidi „käesolev leping”), on vastu võtnud järgmised dokumendid:

Käesolev leping ja selle lisad I–VII, nimelt:



I lisa (artikkel 21) – Montenegro tariifsed soodustused ühenduse tööstustoodetele

II lisa (artikkel 26) – „Baby beef” toodete määratlemine

III lisa (artikkel 27) – Montenegro tariifsed soodustused ühenduse põllumajandustoodetele

IV lisa (artikkel 29) – ühenduse soodustused Montenegro kalandustoodetele

V lisa (artikkel 30) – Montenegro soodustused ühenduse kalandustoodetele

VI lisa (artikkel 52) – Asutamisõigus: Finantsteenused

VII lisa (artikkel 75) – Intellektuaal- tööstus- ja kaubandusomandi õigused

ja järgmised protokollid:

Protokoll nr 1 (artikkel 25) – Töödeldud põllumajandustoodete kaubandus

Protokoll nr 2 (artikkel 28) – Vein ja kanged alkohoolsed joogid

Protokoll nr 3 (artikkel 44) – Päritolustaatusega toodete mõiste määratlus ja halduskoostöö meetodid

Protokoll nr 4 (artikkel 61) – Maismaatransport

Protokoll nr 5 (artikkel 73) – Terasetööstusele antud riigiabi

Protokoll nr 6 (artikkel 99) – Vastastikune haldusabi tolliküsimustes

Protokoll nr 7 (artikkel 129) – Vaidluste lahendamine

Protokoll nr 8 (artikkel 132) – Üldpõhimõtted Montenegro osalemiseks Euroopa Ühenduse programmides

Liikmesriikide ja ühenduse täievolilised esindajad ning Montenegro täievolilised esindajad on vastu võtnud allpool loetletud ja käesolevale lõppaktile lisatud ühisdeklaratsioonid:

Ühisdeklaratsioon artikli 75 kohta.

Montenegro täievolilised esindajad on võtnud arvesse allpool nimetatud ja käesolevale lõppaktile lisatud deklaratsiooni:

Ühenduse ja selle liikmesriikide deklaratsioon.

Съставено в Люксембург, на петнайсти октомври две хиляди и седма година.

Hecho en Luxemburgo, el quince de octubre de dos mil siete.

V Lucemburku dne patnáctého října dva tisíce sedm.

Udfærdiget i Luxembourg den femtende oktober to tusind og syv.

Geschehen zu Luxemburg am fünfzehnten Oktober zweitausendsieben.

Kahe tuhande seitsmenda aasta oktoobrikuu viieteistkümnendal päeval Luxembourgis.

Έγινε στo Λουξεμβούργο, στις δέκα πέντε Οκτωβρίου δύο χιλιάδες επτά.

Done at Luxembourg on the fifteenth day of October in the year two thousand and seven.

Fait à Luxembourg, le quinze octobre deux mille sept.

Fatto a Lussemburgo, addì quindici ottobre duemilasette.

Luksemburgā, divtūkstoš septītā gada piecpadsmitajā oktobrī.

Priimta du tūkstančiai septintųjų metų spalio penkioliktą dieną Liuksemburge.

Kelt Luxembourgban, a kétezer-hetedik év október tizenötödik napján.

Magħmul fil-Lussemburgu, fil-ħmistax-il jum ta’ Ottubru tas-sena elfejn u sebgħa.

Gedaan te Luxemburg, de vijftiende oktober tweeduizend zeven.

Sporządzono w Luksemburgu dnia piętnastego października roku dwa tysiące siódmego.

Feito em Luxemburgo, em quinze de Outubro de dois mil e sete.

Întocmit la Luxembourg, la cincisprezece octombrie două mii șapte.

V Luxemburgu dňa pätnásteho októbra dvetisícsedem.

V Luxembourgu, dne petnajstega oktobra leta dva tisoč sedem.

Tehty Luxemburgissa viidentenätoista päivänä lokakuuta vuonna kaksituhattaseitsemän.

Som skedde i Luxemburg den femtonde oktober tjugohundrasju.

Sačinjeno u Luksemburgu petnaestog oktobra dvije hiljade i sedme godine.

Pour le Royaume de Belgique

Voor het Koninkrijk België

Für das Königreich Belgien

signatory

Cette signature engage également la Communauté française, la Communauté flamande, la Communauté germanophone, la Région wallonne, la Région flamande et la Région de Bruxelles-Capitale.

Deze handtekening verbindt eveneens de Vlaamse Gemeenschap, de Franse Gemeenschap, de Duitstalige Gemeenschap, het Vlaamse Gewest, het Waalse Gewest en het Brussels Hoofdstedelijk Gewest.

Diese Unterschrift bindet zugleich die Deutschsprachige Gemeinschaft, die Flämische Gemeinschaft, die Französische Gemeinschaft, die Wallonische Region, die Flämische Region und die Region Brüssel-Hauptstadt.

За Република България

signatory

Za Českou republiku

signatory

På Kongeriget Danmarks vegne

signatory

Für die Bundesrepublik Deutschland

signatory

Eesti Vabariigi nimel

signatory

Thar cheann Na hÉireann

For Ireland

signatory

Για την Ελληνική Δημοκρατία

signatory

Por el Reino de España

signatory

Pour la République française

signatory

Per la Repubblica italiana

signatory

Για την Κυπριακή Δημοκρατία

signatory

Latvijas Republikas vārdā

signatory

Lietuvos Respublikos vardu

signatory

Pour le Grand-Duché de Luxembourg

signatory

A Magyar Köztársaság részéről

signatory

Għal Malta

signatory

Voor het Koninkrijk der Nederlanden

signatory

Für die Republik Österreich

signatory

W imieniu Rzeczypospolitej Polskiej

signatory

Pela República Portuguesa

signatory

Pentru România

signatory

Za Republiko Slovenijo

signatory

Za Slovenskú republiku

signatory

Suomen tasavallan puolesta

För Republiken Finland

signatory

För Konungariket Sverige

signatory

For the United Kingdom of Great Britain and Northern Ireland

signatory

За Европейската общност

Por las Comunidades Europeas

Za Evropská společenství

For De Europæiske Fællesskaber

Für die Europäischen Gemeinschaften

Euroopa ühenduste nimel

Για τις Ευρωπαϊκές Κοινότητες

For the European Communities

Pour les Communautés européennes

Per le Comunità europee

Eiropas Kopienu vārdā

Europos Bendrijų vardu

Az Európai Közösségek részéről

Għall-Komunitajiet Ewropej

Voor de Europese Gemeenschappen

W imieniu Wspólnot Europejskich

Pelas Comunidades Europeias

Pentru Comunitatea Europeană

Za Európske spoločenstvá

Za Evropske skupnosti

Euroopan yhteisöjen puolesta

På europeiska gemenskapernas vägnar

signatory

signatory

U ime Republike Crne Gore

signatory

ÜHISDEKLARATSIOONID



ÜHISDEKLARATSIOON ARTIKLI 75 KOHTA

Lepinguosalised lepivad kokku, et lepingu kohaldamisel hõlmab intellektuaal- ja tööstusomand eelkõige autoriõigust, sealhulgas arvutiprogrammide autoriõigust, ja autoriõigusega kaasnevaid õigusi, andmebaaside, patentide (sealhulgas täiendava kaitse tunnistuste), tööstusdisainilahenduste, kaubamärkide ja teenindusmärkide, mikrolülituste topoloogia ja geograafiliste tähistega, sealhulgas päritolunimetustega seotud õigusi ja sordikaitset.

Kaubandusomandi õiguste kaitse hõlmab eelkõige kaitset kõlvatu konkurentsi eest, nagu on sätestatud tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni artiklis 10a, ja avalikustamata oskusteabe kaitset, nagu on sätestatud intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu artiklis 39.

Lepinguosalised lepivad kokku, et käesoleva lepingu artikli 75 lõikes 3 sätestatud kaitse hõlmab meetmeid, menetlusi ja õiguskaitsevahendeid, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiivis intellektuaalomandi õiguste jõustamise kohta ( 26 ).



EUROOPA ÜHENDUSE JA SELLE LIIKMESRIIKIDE DEKLARATSIOON

Võttes arvesse, et Euroopa Ühendus on kehtestanud ELi stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessis osalevate või sellega seotud riikide, sealhulgas Montenegro suhtes, määrusega (EÜ) nr 2007/2000 erakorralised kaubandusmeetmed, deklareerib Euroopa Ühendus ja selle liikmesriigid:

et seni, kuni kohaldatakse nõukogu 18. septembril 2000. aasta määrust (EÜ) nr 2007/2000, millega kehtestatakse erandlikud kaubandusmeetmed Euroopa Liidu stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessis osalevate või sellega seotud maade ja territooriumide suhtes, ( 27 ) kohaldatakse käesoleva lepingu artikli 35 alusel lisaks ühenduse poolt käesoleva lepinguga võimaldatud lepingulistele kaubandussoodustustele neid ühepoolseid autonoomseid kaubandusmeetmeid, mis on soodsamad.

eelkõige juhul, kui kombineeritud nomenklatuuri gruppidesse 7 ja 8 kuuluvate toodete puhul, mille puhul on ühise tollitariifistikuga ette nähtud väärtuseline tollimaks ja koguseline tollimaks, vähendatakse erandina artikli 26 lõike 2 asjakohasest sättest ka koguselist tollimaksu.


( 1 ) Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2658/87 (EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1).

( 2 ) Montenegro ametlik väljaanne nr 17/07.

( 3 ) ELT L 93, 31.3.2006, lk 12. Määrust on muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 952/2007 (ELT L 210, 10.8.2007, lk 26).

( 4 ) Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide, Albaania Vabariigi, Bosnia ja Hertsegoviina, Bulgaaria Vabariigi, endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi, Horvaatia Vabariigi, Islandi Vabariigi, Montenegro Vabariigi, Norra Kuningriigi, Rumeenia, Serbia Vabariigi ning ÜRO Kosovo missiooni vaheline Euroopa ühise lennunduspiirkonna rajamise mitmepoolne leping (ELT L 285, 16.10.2006, lk 3).

( 5 ) Euroopa Standardikomitee, Euroopa Elektrotehnika Standardikomitee, Euroopa Telekommunikatsiooni Standardiinstituut, Euroopa akrediteerimiskoostöö organisatsioon, Euroopa legaalmetroloogia koostöö organisatsioon, Euroopa metroloogiaorganisatsioon

( 6 ) EÜT L 179, 14.7.1999, lk 1. Määrust on viimati muudetud nõukogu 20. novembri 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 1791/2006, millega kohandatakse teatavaid määrusi ja otsuseid kaupade vaba liikumise, isikute vaba liikumise, äriühinguõiguse, konkurentsipoliitika, põllumajanduse (sealhulgas veterinaar- ja fütosanitaarõigusaktid), transpordipoliitika, maksustamise, statistika, energeetika, keskkonna, justiits- ja siseküsimustes tehtava koostöö, tolliliidu, välissuhete, ühise välis- ja julgeolekupoliitika ning institutsioonide valdkondades seoses Bulgaaria ja Rumeenia ühinemisega (ELT L 363, 20.12.2006, lk 1).

( 7 ) EÜT L 194, 31.7.2000, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 556/2007 (ELT L 132, 24.5.2007, lk 3).

( 8 ) EÜT L 160, 12.6.1989, lk 1. Määrust on viimati muudetud 2005. aasta ühinemisaktiga.

( 9 ) EÜT L 105, 25.4.1990, lk 9. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 2140/98 (EÜT L 270, 7.10.1998, lk 9).

( 10 ) EÜT L 149, 14.6.1991, lk 1. Määrust on viimati muudetud 2005. aasta ühinemisaktiga.

( 11 ) EÜT L 128, 10.5.2001, lk 1. Määrust on viimati muudetud nõukogu 20. novembri 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 1791/2006, millega kohandatakse teatavaid määrusi ja otsuseid kaupade vaba liikumise, isikute vaba liikumise, äriühinguõiguse, konkurentsipoliitika, põllumajanduse (sealhulgas veterinaar- ja fütosanitaarõigusaktid), transpordipoliitika, maksustamise, statistika, energeetika, keskkonna, justiits- ja siseküsimustes tehtava koostöö, tolliliidu, välissuhete, ühise välis- ja julgeolekupoliitika ning institutsioonide valdkondades seoses Bulgaaria ja Rumeenia ühinemisega (ELT L 363, 20.12.2006, lk 1).

( 12 ) ELT L 54, 26.2.2013, lk 4.

( 13 ) Lepinguosalised lepivad kokku, et nad loobuvad kohustusest lisada päritolutõendile artikli 8 lõikes 3 osutatud märge.

( 14 ) EÜT L 302, 15.11.1985, lk 23.

( 15 ) Kui päritoludeklaratsiooni koostab heakskiidetud eksportija, tuleb sellesse lünka kirjutada heakskiidetud eksportija loa number. Kui päritoludeklaratsiooni ei koosta heakskiidetud eksportija, jäetakse sulgudes olevad sõnad välja või lünk tühjaks.

( 16 ) Märkida toodete päritolu. Kui päritoludeklaratsioon käsitleb täielikult või osaliselt tooteid, mis pärinevad Ceutast ja Melillast, peab eksportija need dokumendis, mille alusel deklaratsioon koostatakse, selgelt tähistama märkega „CM”.

( 17 ) Need andmed võib välja jätta, kui see teave sisaldub dokumendis endas.

( 18 ) Kui eksportija allkirja ei nõuta, jäetakse koos allkirjaga märkimata ka alla kirjutanud isiku nimi.

( 19 ) Näiteks impordidokumendid, liikumissertifikaadid, arved, tootja deklaratsioonid jms, mis viitavad tootmisel kasutatud toodetele või samas seisukorras reeksporditud kaupadele.

( 20 ) Kliendi nimi ja aadress.

( 21 ) Märkida kuupäevad. Pikaajalise tarnija deklaratsiooni kehtivusaeg ei tohiks üldjuhul olla pikem kui 24 kuud vastavalt selle reegleid kohaldava konventsiooniosalise tolliasutuse kehtestatud tingimustele, kus pikaajaline tarnija deklaratsioon koostatakse.

( 22 ) 28. septembri 2005. aasta direktiiv 2005/55/EÜ liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta, mis käsitlevad meetmeid, mida võetakse sõidukite diiselmootoritest eralduvate gaasiliste ja tahkete osakeste heitmete vastu ning sõidukites kasutatavatest maagaasil või veeldatud naftagaasil töötavatest ottomootoritest eralduvate gaasiliste osakeste heitmete vastu (ELT L 275, 20.10.2005, lk 1).

( 23 ) Neid piirväärtuseid ajakohastatakse nagu on ette nähtud asjakohastes direktiivides ja vastavalt nende võimalikele muudatustele tulevikus.

( 24 ) ELT L192, 22.7.2005, lk 29.

( 25 ) ELT L210, 31.07.2006, lk 82.

( 26 ) ELT L 157, 30.4.2004, lk 45. Parandatud versioon ELT L 195, 2.6.2004, lk 16.

( 27 ) EÜT L 240, 23.9.2000, lk 1. Määrust on viimati muudetud nõukogu määrusega (EÜ) nr 530/2007 (ELT L 125, 15.5.2007, lk 1).