2009R1272 — ET — 01.07.2013 — 005.001

Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest

Muudetud:

Parandatud:

▼B

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 1272/2009,

11. detsember 2009,

millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 ühised üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses põllumajandustoodete kokkuostu ja müügiga riikliku sekkumise puhul

I JAOTIS

RIIKLIKU SEKKUMISE ÜHISED EESKIRJAD JA TINGIMUSED

I PEATÜKK

Kohaldamisala, määratlus ning sekkumiskeskuste ja ladustamiskohtade kinnitamine

Artikkel 1

Kohaldamisala ja määratlus

1.  Käesoleva määrusega sätestatakse sekkumisvarude kokkuostu ja müügi ühised üksikasjalikud eeskirjad toodete jaoks, mis on loetletud määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 10 lõike 1 punktides a, b, d, e ja f.

Määrus ei piira komisjoni määrustes esitatud konkreetseid sätteid toodete kokkuostu hankemenetluse avamise kohta ega toodete sekkumisvarudest müümise kohta.

2.  Käesoleva määruse kohaldamisel on „sekkumisamet” makseasutus või asutus, kellele makseasutus on delegeerinud ülesanded vastavalt määruse (EÜ) nr 884/2006 artikli 2 lõikele 1.

Artikkel 2

Sekkumiskeskuste ja ladustamiskohtade määramine ja kinnitamine

1.  Sekkumiskeskuste ja kokkuostetud toodete ladustamiseks kasutatavate ladustamiskohtade eest vastutavad sekkumisametid vastavalt käesolevale määrusele ja määrusele (EÜ) nr 884/2006, eelkõige seoses vastutuse ja kontrolli küsimustega, nagu on ette nähtud kõnealuse määruse artikliga 2.

2.  Sekkumisametid kinnitavad eelnevalt sekkumiskeskused, mille komisjon määrab teravilja- ja riisisektoris vastavalt määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklile 41. Sekkumiskeskus võib koosneda ühest või mitmest liikmesriigi piirkonnas asuvast ladustamiskohast.

3.  Sekkumisametid kinnitavad sekkumiskeskuse ladustamiskohad. Sekkumisametid tagavad, et sekkumiskeskused või ladustamiskohad vastavad vähemalt artiklis 3 sätestatud tingimustele.

4.  Sekkumiskeskusi ja nende ladustamiskohti käsitlevat teavet ajakohastatakse ja käesoleva määruse artikli 55 kohaselt tehakse selline teave kättesaadavaks liikmesriikidele ja avalikkusele.

Artikkel 3

Sekkumiskeskustele ja ladustamiskohtadele esitatavad nõuded

1.  Teravilja ja riisi puhul:

Käesolevas lõikes tähendab sekkumiskeskuse väikseim laomaht ladustamise väikseimat mahtu, mis ei pruugi olla pidevalt kättesaadav, kuid on olemas kokkuostmise ajal. Kõnealust väikseimat laomahtu kohaldatakse kõikide kokkuostetavate teraviljade ja riisisortide puhul.

Esimese lõigu punkti b alapunktis i sätestatud väikseimat laomahtu ei kohaldata selliste ladustamiskohtade puhul, millel on kerge juurdepääs jõele, merele või raudteeühendusele.

2.  Iga või või lõssipulbri ladustamiskoha väikseim laomaht on 400 tonni. Seda väikseimat laomahtu ei kohaldata selliste ladustamiskohtade puhul, millel on kerge juurdepääs jõele, merele või raudteeühendusele.

3.  Lõssipulbri, või, teravilja ja riisi ladustamiskoht peab olema:

4.  Või puhul sätestab sekkumisamet tehnilised standardid, nähes eelkõige ette ladustamistemperatuuri, mis on -15 oC või madalam, ja võtab muid meetmeid, mida on vaja või nõuetekohaseks säilitamiseks.

5.  Veise- ja vasikalihasektori toodete (edaspidi „veiseliha”) puhul valivad liikmesriigid ladustamiskohad nii, et tagada sekkumismeetmete tõhusus. Selliste ladustamiskohtade sisseseade võimaldab:

Konditustamisele kuuluva kondiga liha jaoks võib ette näha ainult sellised ladustamiskohad, mille lihalõikusüksused ja külmhooned ei ole seotud tapamaja ega eduka pakkujaga ning mille tegevus, juhtimine ja personal on viimastest sõltumatud. Kui aga töötlemisahelas esinevad praktilised raskused kõnealuste nõuete täitmisel, võivad liikmesriigid teha nendest nõuetest erandi tingimusel, et nad tugevdavad liha vastuvõtmisel tehtavat kontrolli vastavalt III lisa III osa punktile 5.

Kui määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 195 lõikes 2 osutatud korras ei nähta ette konkreetseid erandeid, on võimalik külmhoonetes, mis asuvad liikmesriigi territooriumil, kellele sekkumisamet allub, hoida sekkumisameti jaotatud konditustatud liha tehniliselt rahuldavates tingimustes vähemalt kolm kuud.

II PEATÜKK

Juurdepääs riiklikule sekkumisele

Artikkel 4

Ettevõtjate vastavus tingimustele

1.  Iga ühenduses asutatud ja käibemaksukohustuslaste registrisse kantud ettevõtja võib esitada kindlaksmääratud hinnaga pakkumuste menetluses või hankemenetluses osaleva pakkumuse riikliku sekkumise kava raames.

Teravilja ja riisi kokkuostus osalemiseks piisab registreerimisest põllumajandusettevõtete registris, kui ettevõtja ei ole käibemaksukohustuslasena registreeritud.

2.  Veiseliha kokkuostuks võivad hankemenetluses osaleda üksnes järgmised ettevõtjad:

3.  Või ja lõssipulbri puhul võivad hankemenetluses osaleda üksnes sellised määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 10 lõike 1 punktides e ja f osutatud kinnitatud ettevõtjad, kes vastavad IV lisa III osas ja V lisa III osas osutatud tingimustele.

Artikkel 5

Kindlaksmääratud hinnaga pakkumuste menetluse või hankemenetluse raames tehtavate pakkumuste esitamise kord

1.  Käesoleva määruse kohaselt kasutatakse kindlaksmääratud hinnaga pakkumuste menetluse või hankemenetluse raames tehtavate pakkumuste esitamiseks meetodit, mille teeb ettevõtjatele kättesaadavaks asjaomane liikmesriik.

2.  Sekkumisametid võivad nõuda, et elektroonilistele pakkumustele lisataks täiustatud elektrooniline allkiri Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 1999/93/EÜ ( 14 ) artikli 2 punkti 2 tähenduses või elektrooniline allkiri, mis pakub samaväärseid tagatisi allkirja toimivuse suhtes, kohaldades samu nõudeid ja tingimusi, mida kohaldab komisjon vastavalt elektroonilisi ja digitaalseid dokumente käsitlevatele komisjoni eeskirjadele, mis on sätestatud otsuses 2004/563/EÜ, Euratom ( 15 ) ning selle rakenduseeskirjades.

II JAOTIS

KOKKUOSTU KORD

Artikkel 6

Kokkuostu meetod

1.  Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 10 lõike 1 punktides a, b, d, e ja f loetletud tooteid ostetakse kokku kas kindlaksmääratud hinnaga kokkuostmise teel või hankemenetlusega vastavalt kõnealuse määruse artiklitele 12, 13 ja 18.

2.  Pehme nisu, või ja lõssipulbri kindlaksmääratud hinnaga pakkumused või hankemenetluse raames tehtavad pakkumused võib esitada vastavalt käesoleva jaotise sätetele määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklis 11 kindlaksmääratud sekkumisperioodide jooksul.

I PEATÜKK

Üldeeskirjad

I jagu

Ühised kokkuostutingimused

Artikkel 7

Toodete kokkuostukõlblikkus

1.  Riikliku sekkumise tingimustele vastav toode vastab määruses (EÜ) nr 1234/2007 sätestatud nõuetele, on vigadeta ja ehtne ning vastab turustuskvaliteedile.

Eelkõige vastab toode nõuetele, mis on sätestatud käesoleva määruse

2.  Toodete kokkuostukõlblikkuse kindlaksmääramiseks tehakse katsed, mille meetodeid on kirjeldatud

▼M2

▼B

▼M2

3.  Sekkumiseks pakutava või vastu võetava teravilja kvaliteedi kindlakstegemiseks kasutatakse I lisas nimetatud meetodeid, mis sätestatakse vastavalt vajadusele Euroopa või/ja rahvusvahelistes standardites sellisel kujul, nagu nad on jõus iga turustusaasta esimesel päeval.

▼B

Artikkel 8

Pakutavate toodete miinimumkogused

1.  Kokkuostuks kindlaksmääratud hinnaga või hankemenetlusel osalemise kaudu pakutavad miinimumkogused on järgmised:

2.  Liikmesriik võib toodete kokkuostmiseks kindlaksmääratud hinnaga nõuda suuremat miinimumkogust, kui on sätestatud lõikes 1, kui see on õigustatud kõnealuses liikmesriigis kehtivate hulgikaubandustingimuste ja -tavade või keskkonnaeeskirjadega.

Artikkel 9

Tagatis

Kindlaksmääratud hinnaga või hankemenetluse kaudu kokkuostmiseks pakkumuse esitamisel esitatakse järgmine tagatis määruse (EMÜ) nr 2220/85 kohaselt sellele sekkumisametile, kellele pakkumus on esitatud:

Artikkel 10

Kindlaksmääratud hinnaga pakkumuste menetluse või hankemenetluse raames tehtavate pakkumuste esitamise ja nõuetekohasuse tingimused

1.  Kindlaksmääratud hinnaga pakkumuste menetluse või hankemenetluse raames tehtav pakkumus on sekkumisameti jaoks nõuetekohane, kui see on selle liikmesriigi ametlikus keeles või ühes ametlikest keeltest, kus pakkumus esitatakse, ja hõlmab järgmist:

2.  Olenemata käesoleva artikli lõike 1 punkti a alapunktist iv võib kindlaksmääratud hinnaga pakkumuste menetluses või hankemenetluses osalev pakkuja esitada lõike 1 punktis a osutatud vormi kasutades taotluse, et toode võetaks üle ladustamiskohas, kus seda hoitakse pakkumuse esitamise ajal, tingimusel, et asjaomane ladustamiskoht vastab artiklis 3 sätestatud nõuetele ning et teravilja ja riisi puhul on see kinnitatud vastavalt artikli 2 lõikele 3.

3.  Kui pakkumuste esitamise tähtpäev langeb riigipühale, esitatakse pakkumused hiljemalt viimasel tööpäeval, mis eelneb riigipühale.

4.  Laupäeval, pühapäeval või riigipühal esitatud pakkumused loetakse sekkumisametile laekunuks esimesel tööpäeval, mis järgneb pakkumuste esitamise päevale.

5.  Pärast pakkumuste esitamist ei saa neid tagasi võtta ega muuta.

6.  Sekkumisamet registreerib nõuetekohased pakkumused ja asjaomased kogused pakkumuste saamise päeval.

7.  Pakkumuse vastuvõtmisest tulenevaid õigusi ja kohustusi ei saa loovutada.

Artikkel 11

Kindlaksmääratud hinnaga pakkumuste menetluse või hankemenetluse raames tehtavate pakkumuste kontrollimine sekkumisameti poolt

1.  Sekkumisametid kontrollivad artikli 10 lõikes 1 sätestatud nõuete alusel, kas kindlaksmääratud hinnaga pakkumuste menetluse või hankemenetluse raames tehtavad pakkumused on nõuetekohased.

Kui pakkumus ei ole nõuetekohane, teavitab sekkumisamet sellest asjaomast ettevõtjat kolme tööpäeva jooksul. Kui ettevõtja kõnealust teavet ei saa, loetakse asjaomane pakkumus nõuetekohaseks.

2.  Pärast seda, kui sekkumisamet on kontrollinud, et pakkumus on nõuetekohane, võib ta kontrollida artikli 10 lõike 1 punkti b alapunktides ii, iii ja iv osutatud dokumentide vastavust nõuetele, kasutades vajaduse korral pakkuja ladustamiskoha puhul pädeva sekkumisameti abi vastavalt artikli 32 lõikele 3.

II jagu

Kindlaksmääratud hinnaga kokkuostmise eritingimused

Artikkel 12

Toodete kokkuostmise kord kindlaksmääratud hinna puhul

1.  Pehmet nisu, võid ja lõssipulbrit ostetakse kokku määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 18 lõike 1 kohaste kindlaksmääratud hindadega vastavalt I jao ja käesoleva jao sätetele.

2.  Sekkumisametile võib esitada pakkumused alates määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklis 11 sätestatud ajavahemike algusest.

Artikkel 13

Komisjoni teavitamine

1.  Sekkumisametid teatavad komisjonile pehme nisu, või ja lõssipulbri kogused, mille kohta on eelneval nädalal esitatud pakkumus, ja muu sellega seotud teabe.

2.  Teade saadetakse järgmistel aegadel:

3.  Kui pehme nisu, või ja lõssipulbri pakutud kogused saavutavad määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 13 lõike 1 punktides a, c või d või artikli 18 lõike 1 punktis a kindlaksmääratud ülemmäärad, teatab komisjon liikmesriikidele, millisest kuupäevast alates nad teatavad komisjonile käesoleva artikli lõikes 1 osutatud kogused igal tööpäeval enne kella 14.00 (Brüsseli aja järgi) pehme nisu, või ja lõssipulbri koguste kohta, mida on eelmise tööpäeva jooksul pakutud sekkumiseks.

4.  Teade ei sisalda artikli 10 lõike 1 punkti a alapunktides i ega ix osutatud andmeid.

5.  Teade esitatakse vastavalt artiklile 58.

Artikkel 14

Sekkumise piirmäärade järgimise meetmed

1.  Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 13 lõike 1 punktides a, c ja d ning artikli 18 lõike 1 punktis a osutatud piirmäärade järgimiseks teeb komisjon ilma kõnealuse määruse artikli 195 lõikes 1 osutatud komitee abita otsuse:

Komisjon teeb otsuse kahe tööpäeva jooksul pärast artikli 13 lõikes 1 osutatud teate saamist ja viie tööpäeva jooksul pärast artikli 13 lõikes 3 osutatud teate saamist.

2.  Pehme nisu, või ja lõssipulbri pakkuja, kelle suhtes kohaldatakse lõike 1 punktis b osutatud jaotuskoefitsienti, võib oma pakkumuse tagasi võtta viie tööpäeva jooksul pärast käesoleva määruse, millega määratakse kindlaks jaotuskoefitsient, jõustumise kuupäeva.

III jagu

Hankemenetlusega kokkuostu eritingimused

Artikkel 15

Toodete kokkuostu kord hankemenetluse kasutamise puhul

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 18 lõikes 2 osutatud tooteid ostetakse kokku vastavalt I ja käesoleva jao sätetele.

Artikkel 16

Hankemenetlus

1.  Toodete kokkuostu hankemenetluse võib avada määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 195 lõikes 2 osutatud korras määrusega (edaspidi „hankemenetluse avamise määrus”).

2.  Komisjon avab ilma määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 195 lõikes 1 osutatud komitee abita järgmised hankemenetlused:

▼M1

▼B

3.  Hankemenetluse avamise määrus sisaldab eelkõige järgmist teavet:

4.  Vastavalt määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 18 lõike 2 teisele lõigule võib erijuhtudel avada piiratud hankemenetluse kõnealuse määruse artikli 195 lõikes 2 osutatud korras. Sel juhul viidatakse kõnealuses määruses hankemenetlusega hõlmatud konkreetsele liikmesriigile või liikmesriigi piirkonnale.

5.  Riisi käsitlevat hankemenetlust võib piirata ühele või mitmele riisisordile vastavalt määruse (EÜ) nr 1234/2007 III lisa I osa punktis I.2 esitatud määratlusele („ümarateraline riis”, „keskmiseteraline riis”, „pikateraline riis A” või „pikateraline riis B”).

6.   ►M1  Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 12 lõike 1 punkti c, artikli 12 lõike 2 ja artikli 18 lõike 3 punkti b kohaldamisel kehtivad järgmised eeskirjad: ◄

Ühendkuningriik koosneb kahest sekkumispiirkonnast:

7.  Käesoleva artikli lõigete 2 ja 6 kohaldamiseks teatab liikmesriigi pädev asutus komisjonile keskmised turuhinnad vastavalt määruse (EÜ) nr 1249/2008 artiklile 17 ja käesoleva määruse artiklile 58.

Artikkel 17

Pakkumuste esitamine ja nende nõuetekohasus

1.  Lisaks artiklis 10 sätestatud üldtingimustele on pakkumus nõuetekohane, kui selles on näidatud pakutav hind eurodes mõõtühiku kohta ilma käibemaksuta ja ümardatuna mitte rohkem kui kahe kümnendkohani.

Teravilja ja riisi puhul on toote tonni kohta pakutav hind selline, mis vastab teravilja miinimumkvaliteedile või riisi standardkvaliteedile, kui toode on tarnitud pakkuja näidatud ladustamiskohale, kuid maha laadimata.

Või ja lõssipulbri puhul on pakutav hind sekkumisameti poolt kooskõlas artikliga 25 ja artikli 30 lõikega 1 määratava ladustamiskoha laadimisplatvormile tarnitud toodete 100 kg hind.

▼C1

Veiseliha puhul teatatakse pakkumuses hind, väljendatuna kvaliteediklassi R3 kuuluva toote 100 kg kohta vastavalt artikli 16 lõike 6 punktile a ja artikli 19 lõike 2 teisele lõigule.

▼B

2.  Ilma et see piiraks käesoleva määruse artikli 20 lõike 1 kohaldamist, on teravilja, riisi, veiseliha ja lõssipulbri suurim pakutav hind võrdne määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklis 8 sätestatud võrdlushinnaga või või puhul on see kuni 90 % võrdlushinnast, nagu on osutatud kõnealuse määruse artikli 18 lõikes 3.

Artikkel 18

Pakkumustest komisjonile teatamine

1.  Sekkumisametid teatavad kõikidest nõuetekohastest pakkumustest komisjonile ajavahemiku jooksul, mis on esitatud hankemenetluse avamise määruses, ning esitavad asjakohase teabe.

2.  Teade ei sisalda artikli 10 lõike 1 punkti a alapunktides i ega ix osutatud andmeid.

3.  Kui pakkumusi ei ole esitatud, teatavad sekkumisametid sellest komisjonile lõikes 1 osutatud ajavahemiku jooksul.

4.  Teade esitatakse vastavalt artiklile 58.

Artikkel 19

Pakkumustel põhinevad otsused

1.  Artikli 18 kohaselt teatatud pakkumuste alusel määrab komisjon määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 195 lõikes 2 sätestatud korras kokkuostu maksimumhinna või otsustab jätta selle määramata.

2.  Veiseliha puhul:

Kui võetakse üle mitte kvaliteediklassi R3, vaid teistesse kvaliteediklassidesse kuuluvaid tooteid, kohandatakse edukale pakkujale makstavat hinda, kohaldades kokkuostetava kvaliteediklassi suhtes koefitsienti, nagu on sätestatud III lisa II osas.

3.  Otsused lõigetes 1 ja 2 osutatud riikliku sekkumise kohta avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 20

Pakkumusi käsitlevad üksikotsused

1.  Kui kokkuostu maksimumhind on kinnitatud vastavalt artikli 19 lõikele 1, võtab sekkumisamet vastu pakkumusi, milles hind on võrdne maksimumhinnaga või sellest madalam. Kõik muud pakkumused lükatakse tagasi.

2.  Kui kokkuostu maksimumhinda ei ole kindlaks määratud, lükatakse tagasi kõik pakkumused.

Sekkumisametid ei võta vastu pakkumusi, millest ei ole teatatud artikliga 18 ettenähtud korras.

3.  Sekkumisametid võtavad käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 osutatud otsused vastu pärast seda, kui on avaldatud artikli 19 lõikes 3 osutatud komisjoni otsus riikliku sekkumise kohta, ning teatavad pakkujatele nende hankemenetluses osalemise tulemusest kolme tööpäeva jooksul pärast kõnealuse otsuse jõustumist.

Artikkel 21

Veiselihasektori erikriteeriumid

1.  Veiseliha puhul ei võeta arvesse pakkumusi, mille pakutav hind on kõrgem kui liikmesriigis või liikmesriigi piirkonnas registreeritud vastava kategooria keskmine turuhind, mis on ümber arvutatud III lisa II osas sätestatud koefitsientidega kvaliteediklassi R3 hinnaks, lisades 10 eurot 100 kilogrammi rümpade massi kohta.

2.  Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, lükatakse pakkumused tagasi, kui pakutav hind on kõrgem kui hankemenetluse asjaomase alaperioodi jaoks kehtestatud maksimaalne kokkuostuhind, nagu on osutatud artikli 19 lõike 2 esimeses lõigus.

3.  Kui pakkujatele määratud kokkuostuhind on kõrgem kui lõikes 1 osutatud keskmine turuhind, kohandatakse määratud hinda, korrutades seda koefitsiendiga, mis on saadud III lisa VII osas esitatud valemi A abil. Seejuures ei tohi aga:

Kui liikmesriigil on usaldusväärsed andmed ja sobivad kontrollivahendid, võib ta teha otsuse arvutada koefitsiendi iga pakkuja jaoks III lisa VII osa valemi B abil.

Artikkel 22

Veiseliha kokkuostu piiramine

▼C1

Kui sekkumisametitele pakutakse veiseliha suuremas koguses, kui neil on võimalik kohe üle võtta, võivad nad kokkuostmisel piirduda kogusega, mida neil on võimalik üle võtta oma territooriumil või mõnes oma sekkumispiirkonnas, nagu on määratletud artikli 16 lõike 6 teises lõigus.

▼B

Sellise piirangu puhul tagavad liikmesriigid kõigi asjaomaste isikute võrdse juurdepääsu.

II PEATÜKK

Esmajärgulised nõuded ja tagatise vabastamine või sellest ilmajäämine

Artikkel 23

Esmajärgulised nõuded

Esmajärgulised nõuded määruse (EMÜ) nr 2220/85 artikli 20 tähenduses on:

Artikkel 24

Tagatise vabastamine ja sellest ilmajäämine

1.  Artiklis 9 osutatud tagatis vabastatakse niipea, kui pakkuja on tarninud kogu artiklis 25 osutatud tarnekorralduses märgitud koguse kõnealuses korralduses ettenähtud aja jooksul ning on kindlaks tehtud, et see vastab artiklis 7 sätestatud nõuetele.

2.  Kui tooted ei vasta artiklis 7 osutatud nõuetele, siis neid vastu ei võeta ja seda osa tagatisest, mis vastab vastuvõtmata jäänud kogusele, ei tagastata.

3.  Kui pakkuja ei ole tarnekorralduses märgitud tähtaja jooksul tooteid kohale toimetanud ja põhjuseks ei ole vääramatu jõud, jääb ta ilma tarnimata kogusele vastavast tagatise osast ja tarnimata koguse kokkuost tühistatakse.

4.  Kui pakkumus ei ole nõuetekohane või seda ei ole vastu võetud, vabastatakse tagatised.

5.  Teravilja ja riisi puhul jäetakse tagatis vabastamata, kui sekkumisamet ei ole saanud piisavaid tõendeid, et pakutavad kogused on artikli 10 lõike 1 punkti b alapunkti ii kohaselt ladustamiskohas olemas.

Esimese lõigu kohaldamisel kontrollib sekkumisamet ladustamiskohtades olevaid koguseid vastavalt eeskirjadele ja tingimustele mutatis mutandis, mis on ette nähtud määrusega (EÜ) nr 884/2006 riiklike ladustamistehingute raames ladustatud toodete füüsiliseks kontrolliks, eelkõige aga vastavalt kõnealuse määruse I lisa B(III) osas sätestatule. Riskianalüüsist lähtuvalt kontrollitakse vähemalt 5 % pakkumustest ja 5 % pakutavatest kogustest.

6.  Teravilja ja riisi puhul vabastatakse tagatis täielikult, kui tegelikult tarnitud ja vastuvõetud viljakogus erineb kuni 5 % pakkumisel vastuvõetud kogusest.

7.  Kui tegelikult tarnitud ja vastuvõetud veiselihakogus on väiksem kui pakkumisel vastuvõetud kogus, siis:

8.  Tagatis vabastatakse artikli 14 lõike 2 kohaldamise korral.

III PEATÜKK

Ühised tarne-eeskirjad

I jagu

Tarned

Artikkel 25

Tarned ja tarnekorraldused

▼M1

Pärast kindlaksmääratud hinnaga pakkumuste menetluse või hankemenetluse raames tehtava pakkumuse nõuetekohasuse kontrollimist vastavalt artikli 11 lõikele 1 ning pärast teatamist vastavalt artikli 20 lõikele 3 annab sekkumisamet välja tarnekorralduse, piiramata artikli 14 lõike 1 ja artikli 19 lõike 1 kohaselt vastuvõetud meetmeid. Tarnekorraldusel on kuupäev ja number ning selles esitatakse järgmine teave:

▼B

Tarnekorraldusi ei anta välja selliste koguste suhtes, mida ei ole komisjonile teatatud vastavalt artikli 13 lõikele 1 ja artikli 18 lõikele 1.

Artikkel 26

Teravilja ja riisi tarneid käsitlevad erisätted

1.  Kui teravilja või riisi ei ole võimalik tarnida sekkumiskeskuse ladustamiskohta, mille on teatanud pakkuja vastavalt artikli 10 lõike 1 punkti a alapunktile iv, määrab sekkumisamet sama sekkumiskeskuse muu ladustamiskoha või muu kinnitatud sekkumiskeskuse ladustamiskoha, kuhu tooted tuleb võimalikult väikeste kuludega tarnida.

2.  Tarnimine ladustamiskohta peab toimuma hiljemalt kolmanda kuu lõpuks pärast artiklis 25 osutatud tarnekorralduse väljaandmise kuupäeva ning igal juhul hiljemalt 30. juuniks teravilja ja 31. augustiks riisi puhul.

Artikli 35 lõikes 2 osutatud juhtumite korral toimub tarnimine hiljemalt 31. augustiks teravilja ja 31. oktoobriks riisi puhul.

3.  Tarnitud koguse kaalumise juures viibib pakkuja ja sekkumisameti esindaja, kes on pakkujast sõltumatu.

Sekkumisameti esindajaks võib siiski olla ka laopidaja. Sel juhul korraldab sekkumisamet ise 30 päeva jooksul alates artikli 31 lõikes 1 osutatud tingimusliku ülevõtmise kuupäevast vähemalt mahukontrolli hõlmava kontrollimise; erinevus kaalutud koguse ja mahumõõtmismeetodiga hinnatud koguse vahel ei tohi ületada 5 %.

Kui lubatud hälvet ei ületata, kannab laopidaja kõik kulud, mis on seotud teravilja või riisi ülevõtmisel raamatupidamisarvestusse kantud ja hilisemal kaalumisel täheldatud massi võimaliku erinevusega.

Kui lubatud hälve ületatakse, kaalutakse teravili või riis viivitamata. Kui kindlakstehtud mass on arvepidamises registreeritud massist väiksem, kannab kaalumisega seotud kulud laopidaja, kui suurem, kannab kulud liikmesriik.

Artikkel 27

Veiseliha tarneid käsitlevad erisätted

1.  Mahalaadimiskulud kannab edukas pakkuja.

2.  Edukad pakkujad tarnivad tooted hiljemalt 17 päeva jooksul pärast esimest tööpäeva, mis järgneb määruse avaldamisele, millega määratakse kindlaks kokkuostu maksimumhinnad.

Olenevalt määratud kogustest võib sekkumisamet kõnealust aega ühe nädala võrra pikendada. Tarnida võib mitme kaubasaadetisena.

3.  Veiseliha tarneid käsitlevad erinõuded on sätestatud III lisa III osas.

Artikkel 28

Või ja lõssipulbri tarneid käsitlevad erisätted

1.   ►C1  Või pakitakse vähemalt 25kilogrammise netomassiga plokkidesse ja tarnitakse sellisena. ◄ Või pakitakse uuest tugevast materjalist pakendisse nii, et transportimise, lattu saabumise, ladustamise ja laost väljaviimise ajal oleks tagatud selle kaitse. Pakendile on märgitud vähemalt järgmised andmed, vajaduse korral koodiga:

Liikmesriigid võivad sätestada, et kui lao juhataja kohustub pidama registrit, millesse lattu saabumise päeval kantakse esimeses lõigus osutatud andmed, ei tule lattu saabumise kuupäeva pakendile märkida.

2.   ►C1  Lõssipulbri pakid netomassiga 25 kilogrammi vastavad V lisa V osas sätestatud nõuetele ja on pakitud kottidesse, millele on märgitud järgmised andmed, vajaduse korral koodiga: ◄

3.  Edukas pakkuja tarnib või või lõssipulbri ladustamiskoha laadimisplatvormile 28 päeva jooksul pärast tarnekorralduse väljaandmise kuupäeva. Tarnida võib mitme kaubasaadetisena.

Või ja lõssipulber tarnitakse pikaajaliseks ladustamiseks sobiva kvaliteediga kaubaalustel, mis vahetatakse samaväärsete kaubaaluste vastu.

▼M4

Või või lõssipulbri ladustamiskoha laadimisplatvormile mahalaadimise kulud kannab makseasutus.

▼B

II jagu

Transpordikulud

Artikkel 29

Teravilja ja riisi transpordi kulud

1.  Kui vahemaa on kuni 100 km, jääb teravilja või riisi vähimate kuludega transportimine pakkuja määratud ladustamiskohta vastavalt artikli 10 lõike 1 punkti a alapunktile iv pakkuja kanda. Suurema vahemaa korral kannab 100 km ületaval teelõigul transpordikulud sekkumisamet.

▼M1

2.  Kui sekkumisasutus muudab pakkuja näidatud ladustamiskohta, kannab sekkumisasutus artikli 26 lõike 1 kohaselt täiendavad transpordikulud, välja arvatud esimese 20 km puhul. Kaugemale kui 100 km transportimise kulud kannab sekkumisamet siiski täies ulatuses. Käesolevat lõiget ei kohaldata artikli 31 lõike 2 kohaldamisel.

▼B

3.  Sekkumisameti kantavad kulud, millele on osutatud lõigetes 1 ja 2, hüvitab komisjon kulude tegeliku väärtuse alusel vastavalt määruse (EÜ) nr 884/2006 artikli 4 lõike 1 punktile c.

4.  Transpordikulud, mis on seotud toodete asendamisega vastavalt artikli 35 lõikele 2, kannab pakkuja täielikult ise.

Artikkel 30

Või ja lõssipulbri transpordi kulud

1.  Sekkumisamet valib lõssipulbri või või ladustamiskohale lähima vaba lao.

Sekkumisamet võib siiski valida kuni 350 km raadiuses teise ladustamiskoha, kui see ei tekita täiendavaid ladustamiskulusid.

Kaugemal asuva ladustamiskoha võib sekkumisamet valida juhul, kui kulud, sealhulgas ladustamis- ja transpordikulud, on väiksemad. Sel juhul teatab sekkumisamet oma valikust viivitamata komisjonile.

2.  Kui võid või lõssipulbrit kokkuostev sekkumisamet ei asu liikmesriigis, mille territooriumil pakutavat võid või lõssipulbrit ladustatakse, ei võeta lõikes 1 osutatud suurima kauguse arvutamisel arvesse vahemaad müüja laost selle liikmesriigi piirini, kus asub kokkuostev pädev asutus.

3.  Lõikes 1 osutatud suurimat kaugust ületava transpordiga seotud transpordikulud kannab sekkumisamet tariifimääraga 0,05 eurot lõssipulbri ja 0,065 eurot või 1 tonni transpordi kilomeetri kohta. Kõnealused lisakulud kannab sekkumisamet üksnes juhul, kui või temperatuur ei ületa külmhoonesse saabumisel 6 oC.

IV PEATÜKK

Ülevõtmine, esialgne kontrollimine ja proovide võtmine

Artikkel 31

Tingimuslik ülevõtmine

1.  Tingimusliku ülevõtmise kuupäev on:

2.  Sekkumisamet võib otsustada, et teravili, riis, või või lõssipulber võetakse üle ladustamiskohas, kus kõnealuseid tooteid hoitakse kindlaksmääratud hinnaga pakkumuste menetluse või hankemenetluse raames tehtava pakkumuse esitamise ajal, tingimusel et asjaomane ladustamiskoht vastab artiklis 3 sätestatud nõuetele ning et teravilja ja riisi puhul on see kinnitatud vastavalt artikli 2 lõikele 3. Sel juhul toimub tingimuslik ülevõtmine järgmisel päeval pärast tarnekorralduse väljaandmist.

3.  Tooted võtab üle sekkumisamet või selle esindaja, kes peab olema pakkujast sõltumatu isik.

Artikkel 32

Kontrollimeetmed

1.  Ilma et see piiraks toodete ülevõtmisel käesoleva määrusega nõutavaid kontrolle, kontrollitakse sekkumisvarusid määruse (EÜ) nr 884/2006 artikliga 2 kehtestatud tingimustel.

2.  Kui kontrolle tehakse käesoleva määruse I lisa I osa kolmandas lõigus osutatud riskianalüüsi alusel, jäävad saasteainete lubatud maksimumtaseme järgimata jätmisest tulenevad rahalised kohustused teravilja puhul liikmesriigi kanda vastavalt määruse (EÜ) nr 884/2006 artiklis 2 sätestatud eeskirjadele.

Kui asjaomane liikmesriik suudab ohratoksiin A ja aflatoksiini puhul komisjonile tõendada standarditest kinnipidamist vastuvõtmisel, normaalsete ladustamistingimuste täitmist ning laopidaja muudest kohustustest kinnipidamist, kantakse rahalised kohustused ühenduse eelarvesse.

3.  Kui teravilja ja riisi ladustamiskoht, mis on määratud artikli 10 lõike 1 punkti a alapunkti iii kohaselt, asub muus liikmesriigis kui liikmesriik, kus kindlaksmääratud hinnaga pakkumuste menetluse või hankemenetluse raames tehtav pakkumus esitati, ning kui sekkumisamet, kellele pakkumus tehti, otsustab toodete tegelikku olemasolu kohapeal kontrollida, saadab sekkumisamet asjaomase ladustamiskoha eest vastutavale sekkumisametile taotluse kontrolli tegemiseks ja pakkumuse koopia. Kohapealne kontrollimine toimub pakkumuse saanud sekkumisameti kehtestatud tähtaja jooksul.

4.  Käesoleva määruse lisades sätestatud kontrollidega seotud sätteid võib muuta määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 195 lõikes 2 osutatud korras, eelkõige juhul, kui saasteainete tõttu on turu olukord tõsiselt häiritud või kui toodete radioaktiivse saastumise taseme kontrollimiseks tuleb teha eriseiret.

5.  Pakkuja kannab kulud, mis on seotud teraviljaga I lisa XII osas osutatud meetodil tehtud järgmiste katsetega:

6.  Tulemustega seotud vaidluste korral kannab pakkuja uuesti tehtud vajalike katsetega seotud kulud üksnes juhul, kui ta on kaotaja osapool.

Artikkel 33

Erisätted, milles käsitletakse teravilja ja riisi ülevõtmist ladustamiskohas laopidaja poolt

1.  Kui teravili või riis võetakse üle ladustamiskohas, kus kõnealuseid tooteid hoitakse kindlaksmääratud hinnaga pakkumuste menetluse või hankemenetluse raames tehtava pakkumuse esitamise ajal, tehakse ülevõetav kogus kindlaks sellise laoarvestuse alusel, mis vastab ametialastele normidele ja võimaldab kooskõla ühenduse õigusaktidega, eelkõige määruse (EÜ) nr 884/2006 II lisaga, ning eeldusel, et:

2.  Kui kohaldatakse lõiget 1, märgitakse laoarvestusse määruse (EÜ) nr 884/2006 artikliga 5 kooskõlas registreeritav mass, mida vajaduse korral kohandatakse, et võtta arvesse erinevust kaalumise käigus kindlakstehtud niiskusesisalduse ja/või prügilisandite protsendimäära ning representatiivse proovi põhjal kindlakstehtud niiskusesisalduse ja/või prügilisandite protsendimäära vahel. Erinevust prügilisandite protsendimäära vahel võib võtta arvesse ainult juhul, kui sellega väheneb laoarvestusse kantud mass.

Sekkumisamet korraldab täiendava mahukontrolli 45 päeva jooksul alates ülevõtmise päevast. Erinevus kaalutud koguse ja mahumõõtmismeetodiga määratud koguse vahel ei tohi ületada 5 %.

Kui lubatud hälvet ei ole ületatud, kannab laopidaja kõik kulud, mis on seotud toodete ülevõtmisel raamatupidamisarvestusse kantud ja hilisemal kaalumisel täheldatud massi võimaliku erinevusega.

Kui lubatud hälve ületatakse, kaalutakse teravili või riis viivitamata. Kaalumiskulud kannab laopidaja, kui kaalumisel saadud kogus on registreeritust väiksem, või Euroopa Põllumajanduse Tagatisfond, kui kaalumisel saadud kogus on registreeritust suurem, võttes arvesse määruse (EÜ) nr 884/2006 XI lisa punktiga 1 lubatud hälvet.

Artikkel 34

Ülevõtmisprotokoll

1.  Sekkumisamet annab hiljemalt 60 päeva jooksul pärast toodete tarnimise lõppkuupäeva (millele on osutatud artikli 25 punktis b) välja ülevõtmisprotokolli pärast seda, kui kontrollimise ja analüüsidega on kindlaks tehtud, et artiklis 7 sätestatud nõuded on täidetud. Ülevõtmisprotokolli märgitakse:

2.  Protokoll kuupäevastatakse ning saadetakse pakkujale ja laopidajale.

Kõnealuse protokolli võib siiski registreerida sekkumisameti raamatupidamissüsteemis ning selle võib saata elektroonilisel teel.

Artikkel 35

Pakkuja kohustused

1.  Kui kontrollide tulemustest ilmneb, et tooted ei vasta artiklis 7 sätestatud nõuetele, on pakkuja kohustatud:

Pakkuja tasutavad kulud arvutatakse lattu toomise, laost väljaviimise ja laos hoidmise kulude standardsumma alusel vastavalt määruse (EÜ) nr 884/2006 artikli 4 lõikele 1.

2.  Kui analüüside ja kontrollide tulemused ei võimalda pakutavat teravilja ega riisi sekkumiseks vastu võtta, võib pakkuja asendada nõuetele mittevastava koguse. Sel juhul võib sekkumisamet muuta tarnekuupäeva, ilma et see piiraks artikli 26 lõikes 2 sätestatud tarnimise lõppkuupäeva kohaldamist.

Artikkel 36

Veiseliha käsitlev eritingimus – konditustamise nõue

Sekkumisametid ostavad kogu veiseliha kokku konditustatuna vastavalt III lisa IV osale.

V PEATÜKK

Sekkumishind, kokkuostuhind ja maksed

Artikkel 37

Veiseliha kokkuostuhind

Veiseliha kokkuostuhind on ladustamiskoha lihalõikusettevõtte vastuvõtu kaalupunktis kujunenud vaba hind.

Artikkel 38

Teravilja ja riisi sekkumis- ja kokkuostuhinnad

1.  Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 13 lõike 3 ning artikli 18 lõigete 1 ja 2 kohaldamisel võetakse teraviljasektori puhul kindlaksmääratud kokkuostuhinna kehtestamisel sekkumishinnana arvesse kõnealuse määruse artikli 8 lõike 1 punktis a sätestatud võrdlushinda.

2.  Teravilja ja riisi puhul makstakse järgmist hinda:

Mõlemal juhul kohandatakse hinda, et võtta arvesse toodete kvaliteeti vastavalt I lisa IX, X ja XI osale teravilja puhul ning II lisa II ja III osale riisi puhul.

3.  Kui sekkumisamet võtab üle ning ladustab vastavalt artikli 31 lõikele 2 teravilja ja riisi ladustamiskohas, kus kõnealuseid tooteid hoitakse kindlaksmääratud hinnaga pakkumuste menetluse või hankemenetluse raames tehtava pakkumuse esitamise ajal, vähendatakse makstavat kokkuostuhinda. See vähendamine koosneb järgmisest:

▼M1

▼B

Esimese lõigu punktides a ja b osutatud kulud arvutatakse asjaomases liikmesriigis tegelikult registreeritud kulutuste alusel.

Artikkel 39

Maksed

1.  Artikli 34 kohaselt ülevõetud koguste eest tasutakse hiljemalt 65. päeval pärast artiklis 31 osutatud tingimusliku ülevõtmise kuupäeva.

2.  Tasutakse ainult tegelikult tarnitud ja vastuvõetud koguste eest. Kui tegelikult tarnitud ja vastuvõetud kogus on pakkumisel vastuvõetud kogusest suurem, tasutakse vaid pakkumisel vastuvõetud koguse eest.

III JAOTIS

SEKKUMISVARUDEST PÄRINEVATE TOODETE MÜÜGI KORD

I PEATÜKK

Hankemenetlus

Artikkel 40

Hankemenetluse avamine

1.  Ülevõetud ja müügiks saadaolevaid tooteid müüakse hankemenetluse kaudu.

2.  Hankemenetlus avatakse määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 195 lõikes 2 osutatud korras määrusega (edaspidi „müügimenetluse avamise määrus”).

Pakkumuste esitamise esimene tähtpäev määratakse kindlaks kõige varem kuus päeva pärast müügimenetluse avamise määruse avaldamist.

3.  Hankemenetlused võivad olla avatud selliste toodete edasimüügiks, mida ladustatakse ühenduse või liikmesriigi ühes või mitmes piirkonnas.

4.  Müügimenetluse avamise määrus sisaldab eelkõige järgmist teavet:

Lisaks võib kõnealune määrus sisaldada järgmist teavet:

5.  Hankemenetlused võivad piirduda kindlaksmääratud kasutusotstarvete ja/või sihtkohtadega, eelkõige teraviljade töötlemiseks etüülalkoholiks (bioetanool), mida kasutatakse ühenduses kütuste tootmiseks.

Artikkel 41

Hankemenetluse teadaanne ja sellega seotud kord

1.  Iga sekkumisamet, kellel on müügiks saadaolevad sekkumisvarud, koostab hankemenetluse teadaande ja avaldab selle vähemalt neli päeva enne esimest pakkumuste esitamise kuupäeva.

2.  Teadaandesse märgitakse eelkõige:

3.  Sekkumisamet tagab hankemenetluse teadaande asjakohase avalikustamise, pannes selle eelkõige välja oma peakontoris, samuti enda või pädeva ministeeriumi veebisaidil.

4.  Sekkumisamet teeb vajalikud korraldused, et võimaldada huvitatud isikutel:

▼M5 —————

▼B

Artikkel 42

Pakkumuste esitamine ja nende nõuetekohasus

1.  Pakkumus on nõuetekohane, kui on täidetud järgmised tingimused:

▼M4

▼B

2.  Pakutav teravilja- ja riisihind osutab käesoleva määruse I lisa II osas määratletud miinimumkvaliteedile ning määruse (EÜ) nr 1234/2007 IV lisa A jaos määratletud standardkvaliteedile.

Komisjoni määruse (EÜ) nr 376/2008 ( 18 ) II lisa II osas osutatud teraviljade ekspordi hankemenetluse puhul on pakkumus nõuetekohane üksnes juhul, kui neile on lisataud ekspordilitsentsi taotlus.

Võimalik on selle sätestamine, et määruse (EÜ) nr 376/2008 artikli 47 kohaselt esitatud pakkumused ei ole nõuetekohased.

Erandina komisoni määruse (EÜ) nr 376/2008 artikli 22 lõikest 1 käsitatakse käesoleva määruse alusel väljaantud ekspordilitsentse nende kehtivusaja kindlaksmääramisel pakkumuste esitamise lõppkuupäeval väljaantutena.

3.  Veiseliha, või ja lõssipulbri puhul kohaldatakse pakutavat hinda netomassi suhtes. Veiseliha netomassiks loetakse külmhoone laadimisplatvormil kindlakstehtud brutomassi ja enne pakendi kasutamist selle kindlaksmääratud keskmise massi vahet.

Võipakkumustesse märgitakse vajaduse korral artikli 41 lõike 2 punktis h osutatud võiliik, mille kohta pakkumus esitatakse.

4.  Laupäeval, pühapäeval või riigipühal esitatud pakkumus loetakse pädevale asutusele laekunuks esimesel tööpäeval, mis järgneb pakkumuste esitamise päevale.

5.  Kui pakkumuste esitamise tähtpäev langeb riigipühale, esitatakse pakkumused hiljemalt viimasel tööpäeval, mis eelneb riigipühale.

6.  Pärast pakkumuste esitamist ei saa neid tagasi võtta ega muuta.

Artikkel 43

Kogus pakkumuse kohta

1.  Teravilja ja riisi puhul esitatakse pakkumus müügipartii üldkoguse kohta, mis on märgitud hankemenetluse teadaandes.

2.  Pakkumus esitatakse järgmise miinimumkoguse kohta:

Kui ladustamiskohas saadaolev kogus on miinimumkogusest väiksem, käsitatakse saadaolevat kogust miinimumkogusena.

Artikkel 44

Tagatised

Toodete müümise pakkumuse esitamisel esitatakse järgmine tagatis määruse (EMÜ) nr 2220/85 kohaselt sellele sekkumisametile, kellele pakkumus on esitatud:

Artikkel 45

Pakkumustest komisjonile teatamine

1.  Sekkumisametid teatavad kõikidest nõuetekohastest pakkumustest komisjonile müügimenetluse avamise määruses sätestatud ajavahemiku jooksul.

2.  Teade ei sisalda artikli 42 lõike 1 punktis b osutatud andmeid.

3.  Kui pakkumusi ei ole esitatud, teatavad sekkumisametid sellest komisjonile lõikes 1 osutatud ajavahemiku jooksul.

4.  Teade esitatakse vastavalt artiklile 58.

Artikkel 46

Pakkumustel põhinev otsus

1.  Artikli 45 lõike 1 kohaselt teatatud pakkumuste alusel määrab komisjon määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 195 lõikes 2 sätestatud korras müügi miinimumhinna või otsustab jätta selle määramata.

Või ja lõssipulbri müügi miinimumhind võib sõltuda müügiks pakutavate toodete asukohast.

2.  Lõikes 1 osutatud otsused avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 47

Pakkumusi käsitlevad üksikotsused

1.  Kui müügi miinimumhinda ei ole kindlaks määratud, lükatakse tagasi kõik pakkumused.

2.  Kui müügi miinimumhind on kindlaks määratud, lükkavad sekkumisametid tagasi müügi miinimumhinnast madalama hinnaga pakkumused.

Sekkumisametid ei võta vastu pakkumusi, millest ei ole teatatud artikliga 45 ettenähtud korras.

3.  Sekkumisametid võtavad lõigetes 1 ja 2 osutatud otsuse vastu pärast seda, kui komisjon on avaldanud artikli 46 lõikes 2 osutatud otsuse. Pakkujaid teavitatakse hankemenetluses osalemise tulemustest kolme tööpäeva jooksul pärast komisjoni otsuse jõustumist. Edukatele pakkujatele teatatakse vastuvõetud kogused ja tasutav hind, mida teravilja ja riisi puhul kohandatakse I lisa IX, X ja XI osa ning II lisa II osa ja III osa punkti 2 kohaselt kindlaksmääratud hinnatõstmiste ja -alandamistega, kui toote kvaliteet erineb vastavalt miinimum- või standardkvaliteedist.

4.  Kui teravilja ekspordi puhul põhineb eduka pakkuja poolt artikli 42 lõike 2 kohaselt esitatud ekspordilitsentsi taotlus määruse (EÜ) nr 376/2008 artiklil 47, tühistab sekkumisamet nende koguste müügi, mille kohta ei ole kõnealuse artikli kohaselt litsentsi välja antud.

5.  Eduka pakkuja õigused ja kohustused ei ole loovutatavad.

Artikkel 48

Piimatoodete ja veiseliha jaotamise erieeskirjad

1.  Või ja lõssipulbri puhul on edukas pakkuja see, kes pakub kõrgeima hinna. Kui saadaolevat kogust ei kasutata täielikult ära, jaotatakse allesjäänud kogus teiste pakkujate vahel vastavalt pakutud hindadele, alustades kõrgeimast hinnast.

2.  Kui pakkumuse vastuvõtmine tooks kaasa lepingu sõlmimise suurema koguse kohta kui konkreetses ladustamiskohas saadaval, sõlmitakse kõnealuse pakkujaga leping ainult saadaoleva koguse kohta. Sekkumisasutus võib kokkuleppel pakkujaga kasutada pakkumuses ettenähtud koguse täitmiseks muid ladustamiskohti.

3.  Kui kahe või enama pakkumuse vastuvõtmine, milles pakutakse sama hinda konkreetses ladustamiskohas oleva toote eest, tooks kaasa lepingute sõlmimise kogusele, mis ületab saadaolevat kogust, jaotatakse olemasolevad kogused võrdeliselt pakkumustes soovitud kogustega. Kui selline jaotamine tooks kaasa artikli 43 lõikes 2 osutatud kogusest väiksemate koguste müügi, otsustatakse ostuõigus liisu teel.

4.  Kui pärast kõigi edukate pakkumuste vastuvõtmist jääb ladustamiskohta artikli 43 lõikes 2 osutatud kogusest väiksem tootekogus, pakub sekkumisamet kõnealust ülejäänud kogust edukatele pakkujatele, alustades pakkujast, kes pakkus kõrgeima hinna. Edukale pakkujale pakutakse võimalus osta ülejäänud kogus müügi miinimumhinnaga.

5.  Sekkumisamet jaotab või või lõssipulbri ladustamise alguskuupäeva alusel, alustades pakkuja määratud ladustamiskohas saadaoleva üldkoguse kõige vanemast tootest või vastavalt vajadusele pakkuja määratud külmhoones saadaolevast kõige vanemast rõõsakoore- või hapukoorevõist.

6.  Asjaomased sekkumisametid müüvad kõigepealt kõige kauem laos hoitud veiseliha.

Artikkel 49

Maksed

Enne toote väljaviimist ning artikli 51 lõikes 2 osutatud ajavahemiku jooksul maksavad edukad pakkujad sekkumisametile iga koguse eest, mille nad ära viivad, pakkumusele vastava summa, mille sekkumisamet on kindlaks määranud ja millest ta on teatanud vastavalt artikli 47 lõikele 3.

Artikkel 50

Müük liikmesriikides

1.  Liikmesriik, kus ei ole avatud hankemenetlust artikli 40 kohaselt, võib avada müügi hankemenetluse, kui selle riigi ladustamiskohas olev üldkogus on väiksem kui:

2.  Liikmesriigi poolt lõike 1 kohaselt avatud hankemenetluse puhul kohaldatakse käesolevat jaotist, välja arvatud artikli 40 lõige 2, artikli 41 lõike 2 punkt b, artikli 42 lõike 1 punktid a ja f, artiklid 43 ja 45 ning artikli 46 lõige 2, ja IV jaotist. Artikli 46 lõiget 1 kohaldatakse mutatis mutandis asjaomase liikmesriigi otsusega.

3.  Liikmesriigid võivad pakkuda otseturustamiseks tooteid, mida vastavalt määruse (EÜ) nr 884/2006 artikli 5 lõike 1 punktidele d ja f pärast nende sekkumisvahendina arvelevõtmist tehtava iga-aastase inventuuri teostamiseks või kontrollimiseks tehtud visuaalset vaatlust ei ole enam võimalik uuesti originaalpakendisse tagasi panna või mille tarbimisväärtus on langenud.

Käesolevat lõiget kohaldatakse käesoleva artikli lõikes 1 kindlaksmääratud koguste piires.

4.  Sekkumisametid tagavad võrdväärse juurdepääsu kõikidele asjaomastele isikutele.

II PEATÜKK

Ladustamiskohast väljaviimine

Artikkel 51

Väljaviimiskorraldus

1.  Kui artiklis 49 osutatud summa on makstud, annab sekkumisamet välja väljaviimiskorralduse, millele on märgitud:

2.  Edukas pakkuja viib talle määratud toote välja 30 päeva jooksul pärast artikli 47 lõikes 3 osutatud teate saamist.

3.  Eduka pakkuja taotlusel võib sekkumisamet lubada pikemat ladustamiskohast väljaviimise tähtaega. Kui toodet ei ole välja viidud lõikes 2 osutatud tähtaja jooksul, tasub edukas pakkuja ladustamiskulud alates toote väljaviimise lõppkuupäevale järgnevast päevast, v.a vääramatu jõu korral. Lisaks sellele on ladustamisrisk pakkuja kanda.

Artikkel 52

Või ja lõssipulbri väljaviimine

▼M4

1.  Ladustamiskohast väljaviimisel, kui tarnitakse väljaspool ladustamiskohta, paigutab sekkumisasutus või või lõssipulbri kaubaalustel ladustamiskoha laadimisplatvormile ja laadituna transpordivahendile, kui selleks on veoauto või raudteevagun. Sellega seotud kulud kannab makseasutus.

▼B

2.  Ostja tagastab ladustamiskohast väljaviimisel sekkumisametile samaväärsed kaubaalused.

3.   ►M4  Kõik lastina paigutamise ja kaubaaluselt mahatõstmise kulud kannab või või lõssipulbri ostja. ◄ Liikmesriigid määravad kõnealused kulud kindlaks ühtse määra alusel ja teatavad need huvitatud isikutele nende taotluse korral.

III PEATÜKK

Esmajärgulised nõuded ja tagatise vabastamine või sellest ilmajäämine

Artikkel 53

Esmajärgulised nõuded

Pakkumuse kehtimine pärast artikli 40 lõike 4 punktis b osutatud tähtaega ja hinna tasumine vastavalt artiklile 49 on esmajärgulised nõuded määruse (EMÜ) nr 2220/85 artikli 20 tähenduses.

Artikkel 54

Tagatise vabastamine ja sellest ilmajäämine

1.  Ebaõnnestunud pakkuja artikli 44 kohane tagatis vabastatakse kohe pärast artikli 46 lõikes 2 ja artikli 50 lõikes 2 osutatud otsust.

2.  Eduka pakkuja tagatis vabastatakse selliste koguste puhul, mille müügihind on tasutud artikli 49 kohaselt.

3.  Tagatist ei vabastata selliste koguste puhul, mille eest ei ole tasutud artikli 49 kohaselt, ning kõnealuste tasumata koguste müük tühistatakse, v.a vääramatu jõu korral.

IV JAOTIS

TEATAMIST KÄSITLEVAD SÄTTED

Artikkel 55

Teravilja ja riisiga tegelevad sekkumisametid ja -keskused

1.  Teravilja ja riisi puhul teatavad liikmesriigid komisjonile:

2.  Teade esitatakse vastavalt artiklile 58.

3.  Sekkumisametite ning sekkumiskeskuste ja nende ladustamiskohtade loetelu ja nende ajakohastamised tehakse liikmesriikidele ja avalikkusele asjakohasel viisil kättesaadavaks komisjoni teabesüsteemide kaudu, sh avaldatakse Internetis.

Artikkel 56

Iganädalane teravilja ja riisi kohta teatamine

1.  Sekkumise toimumise ajal ja kuni kokkuostmise lõpuleviimiseni teatavad asjaomased liikmesriigid kõikide määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 10 lõike 1 punktis a loetletud teraviljade puhul ja riisi puhul komisjonile igal kolmapäeval hiljemalt kell 12.00 (Brüsseli aja järgi) eelmise nädala kohta:

2.  Asjaomased liikmesriigid teatavad kõikide määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 10 lõike 1 punktis a loetletud teraviljade ja riisi varude olukorra komisjonile igal kolmapäeval hiljemalt kell 12.00 (Brüsseli aja järgi) eelmise nädala kohta, esitades järgmise teabe:

3.  Liikmesriigid teatavad komisjonile igal kolmapäeval hiljemalt kell 12.00 (Brüsseli aja järgi) eelmise nädala kohta kõigi ühenduse turu jaoks asjakohaste teraviljaliikide ja -kvaliteetide tonni tüüpilised turuhinnad riigi omavääringus. Kõnealused hinnad arvutatakse korrapäraselt, sõltumatult ja läbipaistvalt ning need vastavad eelkõige iga toote kvaliteediomadustele, noteerimiskohale ja turustusetapile.

4.  Liikmesriigid teatavad komisjonile igal kolmapäeval hiljemalt kell 12.00 (Brüsseli aja järgi) eelmise nädala kohta kõigi ühenduse turu jaoks asjakohaste riisisortide tonni tüüpilised turuhinnad riigi omavääringus. Kõnealused hinnad arvutatakse korrapäraselt, sõltumatult ja läbipaistvalt ning need vastavad eelkõige iga toote töötlemisetapile, noteerimiskohale ja turustusetapile.

5.  Teade esitatakse vastavalt artiklile 58.

Artikkel 57

Igakuine teatamine

1.  Sekkumisvarusid omavad sekkumisametid teatavad komisjonile hiljemalt iga kuu 15. kuupäevaks eelmise kuu kohta:

2.  Lõike 1 punkti b tähenduses on:

3.  Lõike 1 punkti c tähenduses on:

4.  Sekkumisametid teatavad komisjonile käesoleva artikli kohase teatamise raames ka sellest, kui pakkumusi ei ole esitatud.

5.  Teade esitatakse vastavalt artiklile 58.

Artikkel 58

Teatamiskohustuste puhul kohaldatav meetod

1.  Juhul, kui viidatakse käesolevale artiklile, teavitavad liikmesriigid komisjoni elektroonilisel teel, kasutades komisjoni poolt neile kättesaadavaks tehtud vormi.

2.  Teate vorm ja sisu määratakse kindlaks näidiste alusel või meetodite abil, mille teeb pädevatele asutustele kättesaadavaks komisjon. Kõnealuseid näidiseid ja meetodeid kohandatakse ning ajakohastatakse pärast määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 195 lõikes 1 osutatud korralduskomitee ja vajaduse korral asjaomaste pädevate asutuste informeerimist.

3.  Teatamine toimub liikmesriikide määratud pädevate asutuste vastutusel.

V JAOTIS

MUUDATUSED, KEHTETUKS TUNNISTAMINE JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 59

Määruse (EÜ) nr 562/2005 muutmine

Määruse (EÜ) nr 562/2005 I peatükk jäetakse välja.

Artikkel 60

Kehtetuks tunnistamine

Järgmised määrused tunnistatakse kehtetuks:

Kõnealuseid kehtetuks tunnistatud määruseid kohaldatakse jätkuvalt seoses kindlaksmääratud hinnaga pakkumuste menetluse või hankemenetluse raames tehtud pakkumustega, mis on esitatud kõnealuste määruste kohaselt. Toodete ladustamise ja kõrvaldamise kõikidel juhtudel kohaldatakse siiski käesolevat määrust.

Artikkel 61

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse siiski:

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

I LISA

TERAVILI

I OSA

Teravilja kokkuostukõlblikkuse kriteeriumid

Artikli 7 lõikes 1 osutatud nõuded teraviljale on eelkõige järgmised:

Seda arvesse võttes on saasteainete lubatud piirnormid järgmised:

Liikmesriigid kontrollivad saasteainete taset, sealhulgas radioaktiivse saastumise taset riskianalüüsi alusel, võttes arvesse kindlaksmääratud hinnaga pakkumuste menetluses või hankemenetluses osalev pakkuja edastatud teavet ja kohustusi nõuete järgimisel, eriti tema tehtud analüüside tulemuste osas.

Kui analüüsidest selgub, et pehme nisu partii Zeleny indeks on 22 ja 30 vahel, võib seda nisu käsitada veatule ja standardsele turustuskvaliteedile vastavana, kui sellest saadud tainas on mittekleepuv ja mehaaniliselt töödeldav.

▼M2

II OSA

I osas ettenähtud kvaliteedi miinimumnõuded

▼B

Käesoleva määruse kohaldamisel on koostisosad, mida ei tohi sisaldada laitmatu kvaliteediga põhiteravili, määratletud käesoleva lisa III osas.

Põhiteravilja ja muu teravilja terasid, mis on riknenud või mädanenud, käsitatakse „prügilisandina”, isegi kui nende kahjustused kuuluvad muudesse kategooriatesse.

III   OSA

1.   NENDE KOOSTISOSADE MÄÄRATLEMINE, MIDA EI TOHI SISALDADA LAITMATU KVALITEEDIGA PÕHITERAVILJAD

1.1.    Katkised terad

Kõva nisu, pehme nisu ja odra puhul on määratlus „katkised terad” sama mis standardis EN 15587.

Maisi puhul on „katkised terad” teratükid või terad, mis lähevad läbi ümmarguste 4,5 mm avadega sõela.

Sorgo puhul on „katkised terad” teratükid või terad, mis lähevad läbi ümmarguste 1,8 mm avadega sõela.

1.2.    Teralisandid

a)    Kidurad terad

Kõva nisu, pehme nisu ja odra puhul on määratlus „kidurad terad” sama mis standardis EN 15587. Eestis, Lätis, Soomes ja Rootsis käsitatakse odra puhul kidurate teradena teri, mille mahukaal on vähemalt 64 kg hektoliitri kohta ja mida pakutakse sekkumiseks või võetakse selleks vastu nimetatud liikmesriikides, samuti teri, mis pärast kõigi käesolevas lisas nimetatud muude koostisosade eemaldamist lähevad läbi 2,0 mm piklike avadega sõela.

Määratlust „kidurad terad” maisi ja sorgo puhul ei kohaldata.

b)    Muud teraviljad

Kõva nisu, pehme nisu ja odra puhul on määratlus „muud teraviljad” sama mis standardis EN 15587.

Maisi ja sorgo puhul käsitatakse muude teraviljadena kõigi viljeldavate teraviljade teri, mis ei kuulu proovis esindatud terade liiki.

c)    Kahjurite kahjustatud terad

Kõva nisu, pehme nisu ja odra puhul on määratlus „kahjurite kahjustatud terad” sama mis standardis EN 15587.

Maisi ja sorgi puhul on kahjurite kahjustatud terad kõik sellised terad, millel on putukate, näriliste, lestade või muude viljakahjurite põhjustatud nähtavad kvaliteedi halvenemise tunnused.

d)    Terad, mille idu värvus on muutunud

Kõva nisu ja pehme nisu puhul on määratlus „terad, mille idu värvus on muutunud” sama mis standardis EN 15587.

Määratlust „terad, mille idu värvus on muutunud” ei kohaldata odra, maisi ja sorgo suhtes.

e)    Kuivatamise käigus ülekuumenenud terad

Kõva nisu, pehme nisu ja odra puhul on määratlus „kuivatamise käigus ülekuumenenud terad” sama mis standardis EN 15587.

Maisi ja sorgo puhul on kuivatamise käigus ülekuumenenud terad sellised, millel on välised põletuse tunnused, kuid mis ei ole riknenud terad.

f)    Plekilised terad

Kõva nisu puhul on määratlus „plekilised terad” sama mis standardis EN 15587.

Määratlust „plekilised terad” pehme nisu, odra, maisi ja sorgo puhul ei kohaldata.

1.3.    Kasvama läinud terad

Kõva nisu, pehme nisu ja odra puhul on määratlus „kasvama läinud terad” sama mis standardis EN 15587.

Maisi ja sorgo puhul on kasvama läinud terad need, mille idujuur või idupung on palja silmaga selgelt näha. Kasvama läinud terade osakaalu hindamisel tuleb võtta arvesse proovi üldist välimust. Kasvama läinud terad on ainult need terad, mille idul on selgelt nähtavad muutused, mille abil on kerge eristada kasvama läinud tera harilikust terast.

1.4.    Prügilisandid

a)    Võõrseemned

Kõva nisu, pehme nisu ja odra puhul on määratlus „võõrseemned” sama mis standardis EN 15587.

Maisi ja sorgo puhul on võõrseemned kultuurtaimede või looduslikult kasvavate taimede seemned, v.a teraviljaseemned. Need on kõlbmatud seemned, mida saab kasutada loomasöödaks, kuid mis ei ole teraviljad ega väliste haigustunnustega seemned.

Väliste haigustunnustega seemned on inimestele ja loomadele mürgised seemned, seemned, mis takistavad või raskendavad teravilja puhastamist ja jahvatamist, ning seemned, mis mõjutavad teraviljatoodete kvaliteeti.

b)    Riknenud terad

Kõva nisu, pehme nisu ja odra puhul on määratlus „riknenud terad” sama mis standardis EN 15587.

Maisi ja sorgo puhul on riknenud terad sellised, mis on loomasöödana kasutamiseks kõlbmatuks muutunud mädanemise, jahukaste (sh fusarioos), bakterite või mõne muu põhjuse tõttu.

Riknenud terad on samuti isekuumenemisel või kuivatamisel liiga kõrge temperatuuri tõttu kahjustunud terad; need on täisvalminud terad, mille integumendi värvus on hallikaspruunist mustani ja mille tuuma ristlõike värvus on kollakashallist pruunjasmustani.

Kõva nisu, pehme nisu ja odra puhul hõlmab standardi EN 15587 määratlus „riknenud terad” ka furioossete terade määratlust.

c)    Võõrkehad

Kõva nisu, pehme nisu ja odra puhul on määratlus „võõrkehad” sama mis standardis EN 15587.

Maisi ja sorgo puhul käsitatakse võõrkehadena kõiki teraviljaproovi koostisosi, mis lähevad läbi 1,0 mm avadega sõela, v.a elus või surnud putukad.

d)    Seemnekestad (maisitõlviku osad)

e)    Tungalterad

f)    Mädanenud terad

Kõva nisu ja pehme nisu puhul on määratlus „mädanenud terad” sama mis standardis EN 15587.

Määratlust „mädanenud terad” odra, maisi ja sorgo puhul ei kohaldata.

g)    Loomset päritolu lisandid

1.5.    Elus kahjurid

1.6.    Oma klaasisuse kaotanud või vähese klaasisusega terad

Klaasisuse kaotanud kõva nisu terad on terad, mille tuuma ei saa käsitada täiesti klaasjana. Need on määratletud ka standardis EN 15585.

2.   LISANDITE MÄÄRATLEMISEL ARVESSEVÕETAVAD ASJAOLUD IGA LIIKI TERAVILJA PUHUL

2.1.    Kõva nisu

Teralisandid on kidurad terad, muude teraviljade terad, kahjurite kahjustatud terad, värvi muutnud iduga terad, plekilised terad ja kuivatamise käigus ülekuumenenud terad.

Prügilisandid on võõrseemned, riknenud terad (sh fusarioossed terad), võõrkehad, seemnekestad, tungalterad, mädanenud terad ja loomset päritolu lisandid.

2.2.    Pehme nisu

Teralisandid on kidurad terad, muude teraviljade terad, kahjurite kahjustatud terad, värvi muutnud iduga terad (üksnes siis, kui nende osakaal on üle 8 %) ja kuivatamise käigus ülekuumenenud terad.

Prügilisandid on võõrseemned, riknenud terad (sh fusarioossed terad), võõrkehad, seemnekestad, tungalterad, mädanenud terad ja loomset päritolu lisandid.

2.3.    Oder

Teralisandid on kidurad terad, muude teraviljade terad, kahjurite kahjustatud terad ja kuivatamise käigus ülekuumenenud terad.

Prügilisandid on võõrseemned, riknenud terad (sh fusarioossed terad), võõrkehad, seemnekestad ja loomset päritolu lisandid.

2.4.    Mais

Teralisandid on muude teraviljade terad, kahjurite kahjustatud terad ja kuivatamise käigus ülekuumenenud terad.

Prügilisandid on võõrseemned, riknenud terad (sh fusarioossed terad), võõrkehad, seemnekestad ja loomset päritolu lisandid.

2.5.    Sorgo

Teralisandid on muude teraviljade terad, kahjurite kahjustatud terad ja kuivatamise käigus ülekuumenenud terad.

Prügilisandid on võõrseemned, riknenud terad (sh fusarioossed terad), võõrkehad, seemnekestad ja loomset päritolu lisandid.

IV OSA

Meetodid, mida kasutatakse sekkumiseks pakutud või vastuvõetud teravilja kvaliteedi määramiseks

Sekkumiseks pakutud või vastuvõetud teravilja kvaliteedi määramiseks kasutatakse vastavalt artiklile 7 järgmisi meetodeid:

V   OSA

Standardmeetod laitmatu kvaliteediga põhiteraviljade hulka mittekuuluvate koostisosade määramiseks maisi ja sorgo puhul

▼M2 —————

▼B

VII OSA

Pehmest nisust saadud taina mittekleepuvuse ja mehaanilise töödeldavuse määramise meetod

1.   Pealkiri

Nisujahu prooviküpsetuse meetod.

2.   Kasutusvaldkond

Meetodit kasutatakse nisust katseliselt jahvatatud jahust pärmi abil kergitatud leiva tootmiseks.

3.   Põhimõte

Tainas valmistakse spetsiaalses segistis jahust, veest, pärmist, soolast ja sahharoosist. Pärast jaotamist ja rullimist jäetakse pätsid 30 minutiks seisma; pätsid vormitakse, pannakse küpsetusplaatidele ja pärast lõppkergitust küpsetatakse kindlaksmääratud aja jooksul. Taina käitlemisomadused märgitakse üles. Pätse hinnatakse mahu ja kõrguse järgi.

4.   Tooraine

4.1.   Pärm

Saccharomyces cerevisiae (DHW-Hamburg-Wansbeck) tüüpi aktiivne kuivpärm või samade omadustega toode.

4.3.   Suhkru, soola ja askorbiinhappe lahus

30 ± 0,5 g kaubandusliku kvaliteediga naatriumkloriidi, 30 ± 0,5 g kaubandusliku kvaliteediga sahharoosi ja 0,040 ± 0,001 g askorbiinhapet lahustatakse 800 ± 0,5 g vees. Iga päev valmistatakse värske lahus.

4.4.   Suhkrulahus

5 ± 0,1 g kaubandusliku kvaliteediga sahharoosi lahustatakse 95 ± 1 g vees. Iga päev valmistatakse värske lahus.

4.5.   Ensüümaktiivne linnasejahu

Kaubanduslik kvaliteet.

5.   Seadmed ja aparatuur

5.1.   Küpsetusruum

Küpsetusruumis saab hoida temperatuuri 22–25 oC.

5.2.   Külmik

Külmik saab hoida temperatuuri 4 ± 2 oC.

5.3.   Kaal

Suurim lubatud koormus 2 kg, täpsus 2 g.

5.4.   Kaal

Suurim lubatud koormus 0,5 kg, täpsus 0,1 g.

5.5.   Analüütiline kaal

Täpsus 0,1 × 10–3 g.

5.6.   Segisti

Stephan UMTA 10, mille segaja on Detmold (Stephan Söhne GmbH) või samade omadustega seade.

5.7.   Kerkekapp

Kerkekapis saab hoida temperatuuri 30 ± 1 oC.

5.8.   Lahtised plastmasskarbid

Plaadid on valmistatud polümetüülmetakrülaadist (Plexiglas, Perspex). Sisemõõtmed: 25 × 25 cm, kõrgus 15 cm, seina paksus 0,5 ± 0,05 cm.

5.9.   Neljakandilised plastmassplaadid

Plaadid on valmistatud polümetüülmetakrülaadist (Plexiglas, Perspex). Mõõtmed on vähemalt 30 × 30 cm, paksus 0,5 ± 0,05 cm.

5.10.   Tainavormimismasin

Brabender kuulhomogenisaator (Brabender OHG) või samade omadustega samalaadne seade.

6.   Proovi võtmine

Vastavalt Rahvusvahelise Teraviljakeemia Assotsiatsiooni standardile nr 101.

7.   Menetlus

7.1.   Hüdratatsiooni määramine

Veeimendumine määratakse vastavalt Rahvusvahelise Teraviljakeemia Assotsiatsiooni standardile nr 115/1.

7.2.   Linnasejahu lisamise määramine

Jahu langemisarv määratakse kindlaks ISO 3093-1982 meetodil. Kui langemisarv on üle 250, määratakse kasvava hulga linnasejahu sisaldusega jahusegude abil kindlaks lisatav linnasejahu (punkt 4.5) hulk, et langemisarv oleks vahemikus 200–250. Kui langemisarv on alla 250, ei ole linnasejahu vaja lisada.

7.3.   Aktiivse kuivpärmi reaktiveerimine

Kohandatakse suhkrulahuse (punkt 4.4) temperatuur 35 ± 1 oC-le. Üks massiosa aktiivset kuivpärmi lisatakse neljale massiosale leigele suhkrulahusele. Mitte segada. Vajaduse korral loksutada.

Lastakse seista 10 ± 1 minutit, seejärel segatakse, kuni saadakse ühtlane suspensioon. Suspensioon kasutatakse ära 10 minuti jooksul.

7.4.   Jahu ja vedelate lisaainete temperatuuri kohandamine

Jahu ja vee temperatuuri tuleb kohandada nii, et taina temperatuur oleks pärast segamist 27 ± 1 oC.

7.5.   Taina koostis

2 g täpsusega kaalutakse 10 y/3 g olemasoleva niiskusesisaldusega jahu (vastab 1 kg 14 % niiskusesisaldusega jahule), kus „y” on farinograafilise analüüsi jaoks kasutatava jahu kogus (vt Rahvusvahelise Teraviljakeemia Assotsiatsiooni standard nr 115/1).

Linnasejahu kogus, mis on vajalik langemisarvu viimiseks vahemikku 200–250 (punkt 7.2), kaalutakse 0,2 g täpsusega.

Kaalutakse 430 ± 5 g suhkru, soola ja askorbiinhappe lahust (punkt 4.3), millele lisatakse vett, kuni üldmass on (x–9) 10 y/3 g (vt punkt 10.2), kus „x” on farinograafilise analüüsi jaoks kasutatav vee kogus (vt Rahvusvahelise Teraviljakeemia Assotsiatsiooni standard nr 115/1). Kõnealune üldmass (tavaliselt vahemikus 450–650 g) tuleb saavutada 1,5 g täpsusega.

Kaalutakse 90 ± 1 g pärmi suspensiooni (punkt 7.3).

Märgitakse üles taina üldmass (P), mis on jahu, suhkru, soola ja askorbiinhappe lahuse ning vee, pärmisuspensiooni ja linnasejahu masside summa.

7.6.   Segamine

Enne segamist tuleb sobiva koguse leige vee abil viia segisti temperatuurile 27 ± 1 oC.

Segistisse valatakse taina vedelad koostisained ning selle peale puistatakse jahu ja linnasejahu.

Segisti käivitatakse (kiirusel 1, s.o 1 400 pööret minutis) ja lastakse töötada 60 sekundit. 20 sekundit pärast segisti käivitamist pööratakse tainasegamisnõu kaane küljes olevat kaabitsat kaks pööret.

Taina temperatuur mõõdetakse. Kui see ei ole vahemikus 26–28 oC, visatakse tainas ära ning pärast koostisainete temperatuuri kohandamist segatakse uus.

Taina omadusi hinnatakse järgmiste määratluste järgi:

Taina käsitamiseks segamise lõpul mittekleepuva ja mehaaniliselt töödeldavana peaks tainas moodustama ühtse massi, mis ei jää nõu külgede ega segisti võlli külge. Tainast peaks olema võimalik eemaldada tainasegamisnõust käsitsi ühe liigutusega ilma olulise kaota.

7.7.   Jaotamine ja rullimine

2 g täpsusega kaalutakse kolm tainapätsi vastavalt järgmisele valemile:

Pätse rullitakse viivitamatult 15 sekundi jooksul tainavormimismasinas (punkt 5.10) ning paigutatakse 30 ± 2 minutiks ümberpööratud plastmasskarpidega (punkt 5.8) kaetud neljakandilistel plastmassplaatidel (punkt 5.9) kerkekappi (punkt 5.7).

Pätsidele jahu ei raputata.

7.8.   Vormimine

Tainapätsid paigutatakse plastmassplaatidel ja plastmasskarpidega kaetuna tainavormimismasinasse (punkt 5.10) ning iga pätsi rullitakse uuesti 15 sekundit. Tainapätsilt eemaldatakse kate alles vahetult enne rullimist. Taina omadusi hinnatakse uuesti järgmiste määratluste järgi:

Taina käsitamiseks segamise lõpul mittekleepuva ja mehaaniliselt töödeldavana ei jää tainas üldse või jääb vähe tainavormimismasina kambri külgede külge, nii et kamber käib masina töötades vabalt ringi ja moodustab tainast korrapärase kuuli. Segamise lõpul ei tohiks tainas kambri kaane avamisel kleepuda tainavormimismasina kambri külgedele.

8.   Analüüsiprotokoll

Katsearuandes peaks olema märgitud:

Peale selle peaks see sisaldama järgmist:

9.   Üldised märkused

▼M2 —————

▼B

IX OSA

Hinnatõstmised ja -alandamised

X OSA

Sekkumisametite kohaldatav praktiline meetod sorgo hinna alandamise määramiseks

1.   Lähteandmed

▼C1

2.    Hinnaalanduse arvutamine

Võrdlushinna alandamist väljendatakse eurodes ja arvutatakse vastavalt järgmisele valemile:

11 (P – 0,40).

▼B

XI OSA

Hinnatõstmiste ja -alandamiste arvutamine

Artiklis 38 sätestatud hinna tõstmisi ja alandamisi väljendatakse eurodes tonni kohta ning neid kohaldatakse sekkumiseks pakutava teravilja sekkumishinna suhtes, korrutades selle kindla protsendimääraga tõstmiste ja alandamiste summaga järgmiselt:

XII OSA

Teraviljade proovide võtmise ja analüüsimise meetodid

▼M2

▼B

II LISA

RIIS

I OSA

Koorimata riisi kokkuostukõlblikkuse kriteeriumid

Artikli 7 lõikes 1 osutatud nõuded riisile on eelkõige järgmised:

Käesolevas lisas tähendab mõiste „mitmesugused erinevad prügilisandid” võõrkehi, mis ei ole riis.

II OSA

Hinnatõstmised ja -alandamised

III OSA

Töötlemisjärgse saagise kriteeriumid

1.   Töötlemisjärgne saagis

2.   Hinna tõstmine ja alandamine töötlemisjärgse saagise puhul

IV OSA

Maksimaalsed protsendimäärad

V OSA

Hinnaalandused defektidega teradele

VI OSA

Koorimata riisi proovide võtmise ja analüüsimise meetodid

Uue analüüsi teeb sekkumisameti tunnustatud labor uue representatiivse proovi põhjal, mis koosneb võrdsest arvust pakkuja ja sekkumisameti valduses olevatest proovidest. Pakutava partii osatarnete puhul saadakse tulemus iga osatarne uute representatiivsete proovide analüüside keskmiste näitajate hindamise alusel.

III LISA

VEISELIHA

I OSA

Veiseliha kokkuostukõlblikkuse kriteeriumid

II OSA

Ümberarvestuskoefitsiendid

III OSA

Ülevõtmisega seotud tingimused ja kontrollid

IV OSA

Konditustamine

I.   Konditustamise üldtingimused

II.   Lepingud ja üldtingimused

III.   Konditustamiskontroll

IV.   Konditustamise eritingimused

V.   Jaotustükkide pakkimine

VI.   Jaotustükkide ladustamine

Sekkumisametid tagavad, et kokkuostetud kondita veiseliha ladustatakse eraldi ning seda saab hõlpsalt identifitseerida hankemenetluste, jaotustükkide ja ladustamiskuude kaupa.

Jaotustükid ladustatakse külmhoonetes, mis asuvad liikmesriigi territooriumil, kellele sekkumisamet allub.

VII.   Konditustamiskulud

Käesoleva osa II jaos osutatud lepingud ja nende raames tehtud maksed hõlmavad käesoleva määruse kohaldamisest tulenevaid töid ja kulusid, eelkõige:

VIII.   Tähtajad

Konditustamine, korrastamine ja pakendamine peab toimuma 10 tapmisjärgse kalendripäeva jooksul. Liikmesriigid võivad määrata ka lühema tähtaja.

Kiirkülmutamine toimub kohe pärast pakendamist ja algab igal juhul pakendamisega samal päeval; konditustatava liha kogus ei või ületada külmõhkkambrite päevast võimsust.

Külmõhkkambris külmutamisel alandatakse konditustatud liha sisetemperatuuri 36 tunni jooksul alanema 7 oC-ni või alla selle.

IX.   Toodete tagasilükkamine

V OSA

Toodete klassifitseerimine

▼M5

▼B

VI OSA

Rümpade, poolrümpade ja veerandrümpade suhtes kohaldatavad sätted

VII OSA

Artikli 21 lõikes 3 osutatud koefitsiendid

Valem A

Koefitsient n = (a/b)

kus:

Valem B

Koefitsient n’ = (a’/b’)

kus:

VIII OSA

Sekkumiskõlbliku veiseliha konditustamisjuhised

1.   TAGAVEERANDI JAOTUSTÜKID

1.1.   Jaotustükkide kirjeldus

1.1.1.   Sekkumiskõlblik tagakoot (kood INT 11)

Lõikamine ja konditustamine: eemaldada lõikega, mis läbib põlveliigest ja eraldab sise- ja välistüki (hõbetüki) koepiire mööda; kannalihased tuleb jätta tagakoodi külge. Eemaldada koodiluud (sääre- ja kannaluud).

Korrastamine: eemaldada lihastest väljaulatuvad kõõluseotsad.

Pakendamine ja pakkimine: enne polüetüleeniga vooderdatud kasti pakkimist tuleb iga jaotustükk pakendada polüetüleeni.

1.1.2.   Sekkumiskõlblik küljetükk (pähkeltükk) (kood INT 12)

Lõikamine ja konditustamine: eraldada sisetükist piki reieluud allasuunatud otselõikega ning välistükist mööda koepiire allasuunatud otselõikega; ümarat fastsiatega kaetud osa ei eemaldata.

Korrastamine: eemaldada põlvekeder, liigesekapsel ja kõõlus; välise rasvkoe paksus ei tohi ületada 1 cm.

Pakendamine ja pakkimine: enne polüetüleeniga vooderdatud kasti pakkimist tuleb iga jaotustükk pakendada polüetüleeni.

1.1.3.   Sekkumiskõlblik sisetükk (kood INT 13)

Lõikamine ja konditustamine: eraldada välistükist ja tagakoodist lõikega mööda koepiire ning eemaldada reieluust; eemaldada istmikuluu.

Korrastamine: eemaldada kusejuha, külgnev sidekude ja munandikoti lümfisõlm; eemaldada kõhr ja vaagnaluudega ühendatud sidekude; välise rasvkoe paksus ei tohi ületada 1 cm.

Pakendamine ja pakkimine: enne polüetüleeniga vooderdatud kasti pakkimist tuleb iga jaotustükk pakendada polüetüleeni.

1.1.4.   Sekkumiskõlblik välistükk (hõbetükk) (kood INT 14)

Lõikamine ja konditustamine: eraldada sisetükist ja tagakoodist lõikega mööda koepiire; eemaldada reieluu.

Korrastamine: eemaldada liigesega külgnev tugev kõhr, põlveõndla lümfisõlmed ning sellega seotud rasvkude ja kõõlused; välise rasvkoe paksus ei tohi ületada 1 cm.

Pakendamine ja pakkimine: enne polüetüleeniga vooderdatud kasti pakkimist tuleb iga jaotustükk pakendada polüetüleeni.

1.1.5.   Sekkumiskõlblik sisefilee (kood INT 15)

Lõikamine: sisefilee kogupikkuses eemaldamiseks tuleb selle jämedam ots vabastada puusaluu küljest ning seejärel vabastada selgroolülidega külgnev filee seljaosast.

Korrastamine: eemaldada nääre ja rasvkude. Sidekoeline kate ja väike nimmelihas peavad jääma terveks ja eemaldamata. Selle väärtusliku jaotustüki lõikamine, korrastamine ja pakkimine peab toimuma eriti hoolikalt.

Pakendamine ja pakkimine: sisefilee pakitakse ettevaatlikult pikuti, sidekoeline kate ülespoole, peenemad ja paksemad otsad vastakuti ja seda ei murta kokku.

Enne polüetüleeniga vooderdatud kasti pakkimist tuleb iga jaotustükk pakendada polüetüleeni.

1.1.6.   Sekkumiskõlblik ristluutükk (ülemine tükk) (kood INT 16)

Lõikamine ja konditustamine: see jaotustükk eraldatakse välistükist ja küljetükist otselõikega alates viiendast ristluulülist umbes 5 cm tagapool asuvast kohast kuni kohani, mis asub umbes 5 cm istmikuluust eespool, kusjuures küljetükki ei tohi sisse lõigata.

Eraldada seljaosast lõikega viimase nimmelüli ja esimese ristluulüli vahelt ja puhastada vaagnaluu esiserv. Eemaldada luud ja kõhred.

Korrastamine: eemaldada sisepinnalt pikima seljalihase alt nn rasvatasku. Välise rasvkoe paksus ei tohi ületada 1 cm. Selle väärtusliku jaotustüki lõikamine, korrastamine ja pakkimine peab toimuma eriti hoolikalt.

Pakendamine ja pakkimine: enne polüetüleeniga vooderdatud kasti pakkimist tuleb iga jaotustükk pakendada polüetüleeni.

1.1.7.   Sekkumiskõlblik seljatükk (kood INT 17)

Lõikamine ja konditustamine: see jaotustükk eraldatakse ristluutükist otselõikega viimase nimmelüli ja esimese ristluulüli vahelt. Esiribist (viieribitükist) eraldatakse see otselõikega 11. ja 10. ribi vahelt. Hoolikalt eemaldada selgroolülid. Ribid ja ogajätked eemaldatakse plaadina.

Korrastamine: eemaldada pärast konditustamist allesjäänud kõhretükid. Eemaldada kõõlus. Välise rasvkoe paksus ei tohi ületada 1 cm. Selle väärtusliku jaotustüki lõikamine, korrastamine ja pakkimine peab toimuma eriti hoolikalt.

Pakendamine ja pakkimine: enne polüetüleeniga vooderdatud kasti pakkimist tuleb iga jaotustükk pakendada polüetüleeni.

1.1.8.   Sekkumiskõlblik kubemetükk (kood INT 18)

Lõikamine ja konditustamine: kogu kubemetükk tuleb eemaldada tagaveerandi kaheksaribi otselõikest, lõigates kohast, kus kubemetükk on tagasi asetatud, mööda reietüki lihaste koepiire alla kohani, mis on horisontaalne viimase nimmelüli keskmega.

Seejärel jätkatakse lõiget paralleelselt sisefileega otse alla kolmeteistkümnendast kuni kuuenda ribini, sealhulgas paralleelselt selgroo selgmise äärega, nii et kogu allasuunatud lõige ei jääks pikima seljalihase külgmisest otsast kaugemale kui 5 cm.

Kõhr ja kõik luud eemaldada plaadina. Kogu kubemeosa peab jääma terveks.

Korrastamine: eemaldada sidekoeline kattekiht. Rasvkude eemaldada nii, et nähtav rasvkude (väline ja seesmine) ei ületaks 30 %.

Pakendamine ja pakkimine: pakkimisel võib kubemeosa ühe korra kokku murda. Seda ei tohi lõigata ega rulli keerata. Pakkimisel peavad kubemeosa sisekülg ja serv nähtavale jääma. Enne pakkimist tuleb iga kast vooderdada polüetüleeniga, et jaotustükk või jaotustükid oleksid polüetüleenvooderkilega täielikult kaetud.

1.1.9.   Sekkumiskõlblik esiribitükk (viieribitükk) (kood INT 19)

Lõikamine ja konditustamine: see jaotustükk eraldatakse seljaosast otselõikega 11. ja 10. ribi vahelt ning see peab sisaldama 6. kuni 10. ribi, viimane kaasa arvatud. Eemaldada roietevahelised lihased ja rinnakelme õhukese plaadina koos roietega. Eemaldada selgroolülid ja kõhr, sealhulgas abaluukõhr.

Korrastamine: eemaldada turjaväät ligamentum nuchae. Välise rasvkoe paksus ei tohi ületada 1 cm. Ümarat fastsiatega kaetud osa ei eemaldata.

Pakendamine ja pakkimine: enne polüetüleeniga vooderdatud kasti pakkimist tuleb iga jaotustükk pakendada polüetüleeni.

2.   ESIVEERANDI JAOTUSTÜKID

2.1.   Jaotustükkide kirjeldus

2.1.1.   Sekkumiskõlblik esikoot (kood INT 21)

Lõikamine ja konditustamine: eemaldada lõikega kodarluud ja õlavarreluud lahutava liigese kohalt. Eemaldada kodarluu.

Korrastamine: eemaldada lihastest väljaulatuvad kõõluseotsad.

Pakendamine ja pakkimine: enne polüetüleeniga vooderdatud kasti pakkimist tuleb iga jaotustükk pakendada polüetüleeni.

Esikoote ja tagakoote ei tohi koos pakkida.

2.1.2.   Sekkumiskõlblik abatükk (kood INT 22)

Lõikamine ja konditustamine: eraldada abaosa esiveerandist, lõigates mööda koepiire ümber abaosa serva ja abaluukõhre ning jätkates mööda koepiire nii, et abaosa tõstetakse oma loomulikust „taskust” üles. Eemaldada abaluu. Abaluu alune lihas tuleb tagasi asetada, kuid seda ei tohi täielikult eemaldada, et luud oleks võimalik puhtalt eemaldada. Eemaldada õlavarreluu.

Korrastamine: eemaldada kõhred, kõõlused ja liigesekapslid; rasvkude eemaldada nii, et nähtav rasvkude (väline ja seesmine) ei ületaks 10 %.

Pakendamine ja pakkimine: enne polüetüleeniga vooderdatud kasti pakkimist tuleb iga jaotustükk pakendada polüetüleeni.

2.1.3.   Sekkumiskõlblik rinnakutükk (kood INT 23)

Lõikamine ja konditustamine: eraldada esiveerandist, tehes otselõike risti esimese ribi keskmega. Eemaldada roietevahelised lihased ja rinnakelme õhukese plaadina koos ribide, rinnakuluu ja kõhrega. Ebatasane äär peab jääma rinnaku külge. Ebatasase ääre ja rinnaku all olev rasvkude tuleb eemaldada.

Korrastamine: rasvkude eemaldada nii, et nähtav rasvkude (väline ja seesmine) ei ületaks 30 %.

Pakendamine ja pakkimine: iga jaotustükk tuleb pakendada polüetüleeni ja pakkida polüetüleeniga vooderdatud kasti, nii et jaotustükid oleksid polüetüleenvooderkilega korralikult kaetud.

2.1.4.   Sekkumiskõlblik esiveerand (kood INT 24)

Lõikamine ja konditustamine: esiveerand on jaotustükk, mis on järele jäänud pärast rinnakutüki, abatüki ja esikoodi eemaldamist.

Ribid eemaldada plaadina. Kaelalülid tuleb puhtalt eemaldada.

Külgnevad lihased tuleb jätta jaotustüki külge.

Korrastamine: eemaldada kõõlused, liigesekapslid ja kõhr. Rasvkude eemaldada nii, et nähtav rasvkude (väline ja seesmine) ei ületaks 10 %.

Pakendamine ja pakkimine: enne polüetüleeniga vooderdatud kasti pakkimist tuleb iga jaotustükk pakendada polüetüleeni.

3.   TEATAVATE ÜKSIKUTE JAOTUSTÜKKIDE VAAKUMPAKENDAMINE

Koodide INT 12, 13, 14, 15, 16, 17 ja 19 alla kuuluvate jaotustükkide puhul võivad liikmesriigid lubada punktis 1 sätestatud eraldi pakendite kasutamise asemel vaakumpakendamist.

IX OSA

Kastidele, kaubaalustele ja konteineritele esitatavad nõuded

I.   Kastid

▼M1

▼B

II.   Kaubaalused ja konteinerid

X OSA

Tagasilükatud sekkumiskõlblike jaotustükkide hinnad käesoleva lisa IV osa IX jao alapunkti 2 esimese ja teise lõigu kohaldamisel

XI OSA

Toodete kontroll

▼C1

▼B

IV LISA

VÕI

I OSA

Või kokkuostukõlblikkuse kriteeriumid

▼C1

▼B

▼C1

▼B

II OSA

Või ülevõtmine ja esialgsed kontrollid

III OSA

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 10 lõike 1 punktides e ja f osutatud ettevõtete kinnitamise kriteeriumid (võid ja lõssipulbrit käsitlev ühine osa)

Aruandele kirjutab alla vastutav inspektor.

IV OSA

Koostisele esitatavad nõuded, kvaliteedinäitajad ja analüüsimeetodid

Või on vesi-õlis-tüüpi tahke emulsioon, mille koostis ja kvaliteedinäitajad on järgmised.

▼C1

Rakendatakse määruses (EÜ) nr 273/2008 (ELT L 88, 29.3.2008, lk 1) sätestatud standardmeetodeid.

▼B

V OSA

Proovi võtmine keemiliseks ja mikrobioloogiliseks analüüsiks ning organoleptiliseks hindamiseks

1.   Keemiline ja mikrobioloogiline analüüs

Mikrobioloogiliseks analüüsiks võetakse proove aseptiliselt.

Kuni viiest 100 g proovist võib teha koondproovi, mis tuleb enne analüüsi omavahel hästi läbi segada.

Proove tuleb võtta pakutava koguse eri osadest juhuslikult, enne pädeva asutuse määratud külmhoonesse paigutamist või selle ajal.

Koondproovi ettevalmistamine (keemiliseks analüüsiks):

Iga tootja võitoodangust, mida pakutakse sekkumiseks, tuleb aastas teha kaks mittepiimarasvade analüüsi.

2.   Organoleptiline hindamine

Proovid tuleb võtta pakutava koguse eri osadest juhuslikult 30. kuni 45. päeval pärast või tingimuslikku ülevõtmist sekkumiseks, misjärel võile antakse hinnang.

▼C1

Iga proovi hinnatakse eraldi määruse (EÜ) nr 273/2008 IV lisa kohaselt. Uute proovide võtmine ja kordushindamine ei ole lubatud.

▼B

3.   Toimimisjuhend juhul, kui proov ei vasta nõuetele

V LISA

LÕSSIPULBER

I OSA

Lõssipulbri kokkuostukõlblikkuse kriteeriumid

▼C1

▼B

II OSA

Lõssipulbri ülevõtmine ja esialgsed kontrollid

Sekkumisamet nõuab, et lõssipulber oleks ladudesse ladustatud ja seal hoitud kaubaalustel kergesti eristatavate ja ligipääsetavate partiidena.

III OSA

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 10 lõike 1 punktides e ja f osutatud ettevõtete kinnitamise kriteeriumid

Kohaldatakse käesoleva määruse IV lisa II osa.

IV OSA

Koostisele esitatavad nõuded, kvaliteedinäitajad ja analüüsimeetodid

Rakendatakse komisjoni määruses (EÜ) nr 273/2008 (ELT L 88, 29.3.2008, lk 1) sätestatud standardmeetodeid.

V OSA

Pakendamise tingimused

VI OSA

Sekkumiseks pakutava lõssipulbri proovi võtmine ja analüüs

Lisade loetelu

( 1 ) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

( 2 ) ELT L 30, 31.1.2009, lk 1.

( 3 ) ELT L 171, 23.6.2006, lk 35.

( 4 ) EÜT L 205, 3.8.1985, lk 5.

( 5 ) ELT L 95, 14.4.2005, lk 11.

( 6 ) EÜT L 9, 12.1.1991, lk 15.

( 7 ) EÜT L 37, 7.2.2001, lk 100.

( 8 ) ELT L 312, 11.11.2006, lk 6.

( 9 ) ELT L 32, 6.2.2008, lk 3.

( 10 ) ELT L 192, 19.7.2008, lk 20.

( 11 ) ELT L 42, 13.2.2009, lk 3.

( 12 ) ELT L 194, 25.7.2009, lk 22.

( 13 ) ELT L 139, 30.4.2004, lk 55.

( 14 ) EÜT L 13, 19.1.2000, lk 12.

( 15 ) ELT L 251, 27.7.2004, lk 9.

( 16 ) EÜT L 230, 19.8.1991, lk 1.

( 17 ) ELT L 337, 16.12.2008, lk 3.

( 18 ) ELT L 114, 26.4.2008, lk 3.

( 19 ) EÜT L 88, 3.4.1990, lk 1.

( 20 ) EÜT L 37, 13.2.1993, lk 1.

( 21 ) ELT L 364, 20.12.2006, lk 5.

( 22 ) ELT L 70, 9.3.2006, lk 12.

( 23 ) Sorgo hinna alandamine tanniinisisalduse alusel 1 000 g kuivaines:

 ◄

( 24 ) ELT L 139, 30.4.2004, lk 206.

( 25 ) EÜT L 253, 11.10.1993, lk 1.

( 26 ) EÜT L 204, 11.8.2000, lk 1.

( 27 ) EÜT L 125, 23.5.1996, lk 3.

( 28 ) EÜT L 15, 17.1.2002, lk 19.