Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 95,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust ( 1 ),

võttes arvesse Euroopa Keskpanga arvamust ( 2 ),

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras ( 3 )

ning arvestades järgmist:

(1)

Reitinguagentuuridel on otsustav roll ülemaailmsel väärtpaberite ja pangandusturgudel, kuna nende krediidireitinguid kasutavad investorid, laenusaajad, emitendid ja valitsused teadlike investeerimis- ja rahastamisotsuste tegemisel. Krediidiasutused, investeerimisühingud, kindlustusandjad, edasikindlustusandjad, vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjad (edaspidi „eurofondid”) ja tööandjapensioni kogumisasutused võivad krediidireitingud aluseks võtta, et arvutada maksevõime tagamiseks nõutava kapitali suurust või investeerimistegevuse riske. Seetõttu mõjutavad krediidireitingud olulisel määral turgude toimimist ning investorite ja tarbijate usaldust ja kindlustunnet. Seega on oluline, et reitinguagentuuride tegevust korraldataks usaldusväärsuse, läbipaistvuse, vastutustunde ja hea valitsemistava põhimõtete kohaselt, tagamaks, et antavad ning ühenduses kasutatavad krediidireitingud oleksid sõltumatud, objektiivsed ja piisavalt kvaliteetsed.

(2)

Praegu asub enamik reitinguagentuuride peakontoritest väljaspool ühendust. Suurem osa liikmesriike ei reguleeri reitinguagentuuride tegevust ega krediidireitingute andmise tingimusi. Olenemata reitinguagentuuride tähtsusest finantsturgude toimimisele, kehtib ühenduse õigus reitinguagentuuridele ainult piiratud valdkondades: nimelt reguleerib nende tegevust Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2003. aasta direktiiv 2003/6/EÜ (siseringitehingute ja turuga manipuleerimise (turu kuritarvitamise) kohta) ( 4 ). Reitinguagentuuride tegevust on käsitletud ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006. aasta direktiivis 2006/48/EÜ (krediidiasutuste asutamise ja tegevuse kohta) ( 5 ) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006. aasta direktiivis 2006/49/EÜ (investeerimisühingute ja krediidiasutuste kapitali adekvaatsuse kohta) ( 6 ). Seetõttu on oluline kehtestada eeskirjad, millega tagatakse, et kõik ühenduses registreeritud reitinguagentuuride antud krediidireitingud on piisavalt kvaliteetsed ja et neid annavad rangetele nõuetele vastavad reitinguagentuurid. Komisjon jätkab koostööd rahvusvaheliste partneritega, et tagada reitinguagentuuride suhtes kehtivate eeskirjade lähendamine. Käesoleva määruse nõuete kohaldamisest peaks olema võimalik vabastada teatavad krediidireitinguid andvad keskpangad, eeldusel et nende tegevus vastab asjakohastele kohaldatavatele tingimustele, millega tagatakse nende reitingutegevuse sõltumatus ja usaldusväärsus ning mis on sama ranged kui käesolevas määruses sätestatud nõuded.

(3)

Käesoleva määrusega ei tohiks luua üldist kohustust finantsinstrumentide või rahaliste kohustuste hindamiseks käesoleva määruse kohaselt. Eelkõige ei tohiks sellega kohustada nõukogu 20. detsembri 1985. aasta direktiivis 85/611/EMÜ (avatud investeerimisfonde (UCITS) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta) ( 7 ) määratletud eurofonde ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. juuni 2003. aasta direktiivis 2003/41/EÜ (tööandjapensioni kogumisasutuste tegevuse ja järelevalve kohta) ( 8 ) määratletud tööandjapensioni kogumisasutusi investeerima üksnes käesoleva määruse alusel hinnatavatesse finantsinstrumentidesse.

(4)

Käesolev määrus ei tohiks luua finantsasutustele või investoritele üldist kohustust investeerida üksnes väärtpaberitesse, mille kohta on avaldatud prospekt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. novembri 2003. aasta direktiivi 2003/71/EÜ (väärtpaberite üldsusele pakkumisel või kauplemisele lubamisel avaldatava prospekti kohta) ( 9 ) ja komisjoni 29. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 809/2004 (millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/71/EÜ, mis puudutab prospektides sisalduvat informatsiooni nagu ka selliste prospektide formaati, andmete esitamist viidetena ja selliste prospektide avaldamist ning reklaamide levitamist) ( 10 ) kohaselt ning millele antakse reiting käesoleva määruse alusel. Lisaks ei tohiks käesolev määrus kohustada emitente või pakkujaid või reguleeritud turul kauplemiseks luba taotlevaid isikuid hankima krediidireitinguid väärtpaberitele, mille suhtes kohaldatakse direktiivis 2003/71/EÜ ja määruses (EÜ) nr 809/2004 sätestatud prospekti avaldamise nõuet.

(5)

Direktiivi 2003/71/EÜ ja määruse (EÜ) nr 809/2004 kohaselt avaldatud prospekt peaks sisaldama selget ja hästi nähtavat teavet selle kohta, kas asjaomastele väärtpaberitele on andnud krediidireitingu ühenduses asutatud ja käesoleva määruse kohaselt registreeritud reitinguagentuur või mitte. Käesolev määrus ei tohiks siiski takistada direktiivi 2003/71/EÜ ja määruse (EÜ) nr 809/2004 kohase prospekti avaldamise eest vastutavaid isikuid lisamast prospekti olulisi andmeid, muu hulgas teavet kolmandates riikides antud krediidireitingute kohta ning sellega seotud teavet.

(6)	Lisaks krediidireitingute andmisele ja krediidireitingualasele tegevusele peaks reitinguagentuuridel olema võimalik ka osutada erialaseid kõrvalteenuseid. Kõrvalteenustega tegelemine ei tohiks ohustada reitinguagentuuride krediidireitingualase tegevuse sõltumatust ega usaldusväärsust.

(7)

Käesolevat määrust tuleks kohaldada ühenduses registreeritud reitinguagentuuride antud krediidireitingute suhtes. Käesoleva määruse peamine eesmärk on tagada finantsturgude stabiilsus ja kaitsta investoreid. Krediidikvaliteedi astmed, krediidihindamissüsteemid ja sarnased tarbija-, äri- või tööturu suhetest tulenevate kohustustega seotud hinnangud ei peaks kuuluma käesoleva määruse reguleerimisalasse.

(8)

Reitinguagentuurid peaksid vabatahtlikult kohaldama Rahvusvahelise Väärtpaberijärelevalve Organisatsiooni reitinguagentuuridele välja antud tegevusjuhendi (IOSCO juhend) põhimõtteid. 2006. aastal kutsus komisjoni teatis krediidireitinguasutuste kohta ( 11 ) Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Komiteed (CESR) (asutatud komisjoni otsusega 2009/77/EÜ) ( 12 ) üles jälgima IOSCO juhendist kinnipidamist ning igal aastal sellest komisjonile aru andma.

(9)	13. ja 14. märtsil 2008. aastal kogunenud Euroopa Ülemkogu jõudis kokkuleppele mitmes järelduses, et reageerida finantssüsteemi peamistele täheldatud nõrkustele. Üks eesmärke oli parandada turu toimimist ja ergutusmehhanisme, sealhulgas reitinguagentuuride rolli.

(10)

Arvatakse, et esiteks ei peegeldanud reitinguagentuurid oma krediidireitingutes piisavalt varakult halvenevaid turutingimusi ja teiseks ei kohandanud nad oma krediidireitinguid süvenevas turukriisis õigeaegselt. Seda puudust saab kõige edukamalt parandada meetmetega, mis käsitlevad huvide konflikti, krediidireitingute kvaliteeti, reitinguagentuuride läbipaistvust, nende sisemist juhtimist ja reitinguagentuuride tegevuse järelevalvet. Krediidireitingute kasutajad ei peaks krediidireitinguid usaldama pimesi, vaid peaksid tegema ülimalt hoolikalt ka iseseisvaid analüüse ja rakendama alati asjakohast hoolikust taolistele krediidireitingutele toetumisel.

(11)

On vaja kehtestada ühtne eeskirjade raamistik krediidireitingute kvaliteedi parandamise kohta, käsitlemaks eelkõige nende krediidireitingute kvaliteeti, mida peavad kohaldama ühenduse ühtlustatud eeskirjadele alluvad finantsasutused ja isikud. Ühtse raamistiku puudumine kätkeb endas riski, et liikmesriigid võtavad riigi tasandil erinevaid meetmeid, millel oleks otsene negatiivne ja takistusi loov mõju siseturu korralikule toimimisele, kuna reitinguagentuurid, mis annavad ühenduse finantsasutustele kasutamiseks krediidireitinguid, alluksid eri riikides erinevatele reeglitele. Lisaks tooksid erinevad krediidireitingute kvaliteedinõuded kaasa erineval tasemel investorite ja tarbijate kaitse. Ühtlasi peaks kasutajatel olema võimalik võrrelda ühenduses antud krediidireitinguid rahvusvaheliselt antavate krediidireitingutega.

(12)	Käesolev määrus ei tohiks mõjutada krediidireitingute kasutamist muude kui käesolevas määruses osutatud isikute poolt.

(13)

On soovitav anda võimalus kasutada kolmandates riikides regulatiivsetel eesmärkidel antud krediidireitinguid ühenduses, kui need vastavad sama rangetele nõuetele kui käesolevas määruses sätestatud nõuded. Käesoleva määrusega kehtestatakse kinnituskord, mis võimaldab ühenduses asutatud ja käesoleva määruse kohaselt registreeritud reitinguagentuuridel kinnitada kolmandates riikides antud krediidireitinguid. Kolmandates riikides antud krediidireitingute kinnitamisel peaksid reitinguagentuurid pidevalt kindlaks tegema ja jälgima, kas krediidireitingualane tegevus, mille tulemusena selliseid krediidireitinguid antakse, vastab sama rangetele krediidireitingute andmise nõuetele kui käesoleva määrusega sätestatud nõuded ja kas nendega saavutatakse sama eesmärk ning mõju.

(14)

Arvestades muret, mille kohaselt asjaolu, et reitinguagentuur ei ole asutatud ühenduses, võib tõsiselt takistada tulemusliku järelevalve teostamist ühenduse finantsturgude huvides, tuleks selline kinnituskord kehtestada reitinguagentuuride suhtes, kes on seotud või teevad tihedat koostööd ühenduses asutatud reitinguagentuuridega. Siiski võib teatud juhtudel olla vaja kohandada ühenduses füüsilise kohaloleku nõuet, eriti kui on tegemist kolmandate riikide väiksemate reitinguagentuuridega, mis ei ole ühenduses esindatud ja mis ei ole seotud ühenduse reitinguagentuuridega. Seega tuleks sellistele reitinguagentuuridele kehtestada eraldi sertifitseerimissüsteem tingimusel, et need ei ole süsteemselt olulised ühe või mitme liikmesriigi finantsturgude stabiilsuse või usaldusväärsuse seisukohast.

(15)

Sertifitseerimine peaks olema võimalik pärast seda, kui komisjon on teinud kindlaks kolmanda riigi õigus- ja järelevalveraamistiku ning käesoleva määruse nõuete samaväärsuse. Kavandatud samaväärsuse mehhanism ei tohiks anda automaatset juurdepääsu ühendusele, vaid peaks võimaldama hinnata eraldi iga nõuetele vastavat kolmanda riigi reitinguagentuuri ja teha neile erandeid mõningatest ühenduses tegutsevate reitinguagentuuride suhtes kohaldatavatest organisatsioonilistest nõuetest, muu hulgas seoses ühenduses füüsilise kohaloleku nõudega.

(16)

Käesolevas määruses tuleks ka nõuda, et kolmandate riikide reitinguagentuurid täidaksid kriteeriume, mis on nende krediidireitingualase tegevuse usaldusväärsuse üldisteks eeltingimusteks, et hoida ära pädevate asutuste ja selle kolmanda riigi muude ametiasutuste sekkumine krediidireitingute sisusse, sätestada huvide konflikti käsitlev asjakohane poliitika, krediidireitingu analüütikute rotatsioon ning regulaarsed ja pidevad avalikustamised.

(17)	Usaldusväärse kinnituskorra ja samaväärsuse süsteemi teine oluline eeltingimus on usaldusväärne koostöökord päritoluliikmesriigi pädevate asutuste ja kolmandate riikide reitinguagentuuride asjaomaste pädevate asutuste vahel.

(18)	Kolmandas riigis antud krediidireitingu kinnitanud reitinguagentuur peaks kinnitatud krediidireitingu ja käesoleva määrusega sätestatud asjaomaste tingimuste täitmise eest vastutama täielikult ja tingimusteta.

(19)	Käesolevat määrust ei peaks kohaldama krediidireitingute suhtes, mille reitinguagentuur annab eritellimuse alusel ja esitab üksnes kõnealuse reitingu tellinud isikule ning mis ei ole ette nähtud avalikustamiseks või levitamiseks tellijatele.

(20)	Investeerimisanalüüsi, investeerimissoovitusi ja muid arvamusi finantsinstrumendi või finantskohustuse väärtuse või hinna kohta ei tohiks käsitada krediidireitinguna.

(21)	Soovimatud krediidireitingud (nimelt krediidireiting, mille koostamist ei algatanud emitent ega hinnatav ettevõte) tuleks selgelt sellistena määratleda ja need tuleks asjakohaste vahenditega eristada tellitud krediidireitingutest.

(22)

Potentsiaalse huvide konflikti vältimiseks keskenduvad reitinguagentuurid oma erialases tegevuses krediidireitingute andmisele. Reitinguagentuuril ei tohiks olla lubatud pakkuda konsultatsiooni- või nõustamisteenuseid. Eelkõige ei tohiks reitinguagentuurid teha ettepanekuid või anda soovitusi seoses struktureeritud finantsinstrumentide ülesehitusega. Samas võivad reitinguagentuurid pakkuda kõrvalteenuseid valdkondades, kus see ei tekita potentsiaalset huvide konflikti krediidireitingute andmisega.

(23)

Reitinguagentuurid peaksid kasutama reitingu andmise meetodeid, mis on ranged, süsteemsed, järjepidevad ja rajanevad asjakohasel ajaloolisel kogemusel põhineval valideerimisprotseduuril ning järeltestimisel. Selline nõue ei tohiks aga mingil juhul olla aluseks sellele, et pädevad asutused ja liikmesriigid mõjutavad krediidireitingute sisu ja nende andmise meetodeid. Samamoodi ei tohiks nõue, et reitinguagentuurid peavad krediidireitingud vähemalt kord aastas läbi vaatama, seada ohtu reitinguagentuuride kohustust krediidireitinguid pidevalt jälgida ja need vajaduse korral läbi vaadata. Nimetatud nõudeid ei tohiks kohaldada viisil, mis takistab uute reitinguagentuuride turule sisenemist.

(24)	Krediidireitingud peavad olema hästi ja usaldusväärselt põhjendatud, et mitte seada ohtu reitingute usaldusväärsust.

(25)

Reitinguagentuurid peaksid avalikustama teabe oma krediidireitingualases tegevuses kasutatavate meetodite, mudelite ja põhiliste hindamiseelduste kohta. Mudelite kohta avaldatav teave peaks olema sedavõrd üksikasjalik, et krediidireitingute kasutajad saaksid piisavat teavet, et olla hoolikad selle hindamisel, kas neid krediidireitinguid usaldada või mitte. Mudelite kohta avaldatav teave ei tohiks sellegipoolest paljastada tundlikku äriteavet ega tõsiselt takistada uuendustegevust.

(26)

Reitinguagentuurid peaksid seoses krediidireitingute andmise protsessi kaasatud töötajate ja muude isikutega kehtestama asjakohased asutusesisesed tegevuspõhimõtted ja sisekorra, et ennetada, tuvastada ja kõrvaldada huvide konflikt või konflikti juhtida ja see avalikustada ning tagada igal ajal krediidireitingute andmise ja kontrollimise protsessi kvaliteet, terviklikkus ja põhjalikkus. Sellised põhimõtted ja menetlused peaksid eelkõige hõlmama sisekontrollimehhanismi ja täitmiskontrolli.

(27)

Reitinguagentuurid peaksid vältima huvide konflikte ning kui konflikti teke on vältimatu, juhtima taolist konflikti piisaval määral, et tagada asutuse sõltumatus. Reitinguagentuurid peaksid huvide konfliktist õigeaegselt teatama. Samuti peaksid nad registreerima kõik mainimisväärsed ohud reitinguagentuuri ja krediidireitingute andmise protsessi kaasatud töötajate ja muude isikute sõltumatusele ning taoliste ohtude leevendamiseks tarvitusele võetud meetmed.

(28)

Reitinguagentuuril või reitinguagentuuride kontsernil peaks olema äriühingu usaldusväärse üldjuhtimise kord. Reitinguagentuur või reitinguagentuuride kontsern peaks äriühingu üldjuhtimise korra kindlaksmääramisel arvestama vajadust tagada, et tema antud krediidireitingud on sõltumatud, objektiivsed ja piisava kvaliteediga.

(29)

Selleks et tagada krediidireitingute andmise protsessi sõltumatus reitinguagentuuri kui ettevõtte ärihuvidest, peaksid reitinguagentuurid tagama, et vähemalt kolmandik, kuid mitte vähem kui kaks nende haldus- või järelevalvenõukogu liikmetest on sõltumatud kooskõlas komisjoni 15. veebruari 2005. aasta soovituse 2005/162/EÜ (noteeritud äriühingute haldusorganite tegevülesanneteta liikmete ja haldus- või järelevalveorgani liikmete ülesannete ning haldus- või järelevalveorgani komisjonide kohta) ( 13 ) III osa punktiga 13. Lisaks on vaja, et enamusel kõrgemast juhtkonnast, sealhulgas kõikidel haldus- või järelevalvenõukogu sõltumatutel liikmetel, oleksid piisavad teadmised asjaomases finantsteenuste valdkonnas. Täitmiskontrolli ülesandeid täitev töötaja peaks esitama kõrgemale juhtkonnale ning haldus- või järelevalvenõukogu sõltumatutele liikmetele korrapäraselt aruandeid oma ülesannete täitmise kohta.

(30)	Huvide konflikti vältimiseks ei tohiks haldus- või järelevalvenõukogu sõltumatute liikmete tasustamine sõltuda reitinguagentuuri majandustulemustest.

(31)	Reitinguagentuur peaks krediidireitingualaseks tegevuseks omama piisavat arvu asjakohaste teadmiste ja kogemustega töötajaid. Eriti peaksid reitinguagentuurid tagama, et piisav inim- ja finantsressurss oleks pühendatud krediidireitingute andmisele, jälgimisele ja ajakohastamisele.

(32)

Vähem kui 50 töötajaga reitinguagentuurile eriomaste tingimuste arvesse võtmiseks peaks pädevatel asutustel olema võimalik vabastada sellised reitinguagentuurid mõnest käesoleva määrusega kehtestatud kohustusest, mis on seotud nõukogu sõltumatute liikmete rolli, täitmiskontrolli ülesannete ja rotatsioonimehhanismiga, eeldusel et nimetatud reitinguagentuurid suudavad tõendada, et nad täidavad eritingimusi. Pädevad asutused peaksid eelkõige uurima, ega reitinguagentuuri suurus ei ole kindlaks määratud selliselt, et reitinguagentuur või reitinguagentuuride kontsern saaks vältida käesoleva määruse kohaste nõuete täitmist. Liikmesriikide pädevad asutused peaksid kohaldama erandite tegemist selliselt, et välditaks siseturu killustumise ohtu ja tagataks ühenduse õiguse ühetaoline kohaldamine.

(33)

Pikaajalised suhted ühe hinnatava ettevõtte või sellega seotud kolmandate isikutega võivad kahjustada krediidireitingu analüütikute ja krediidireitinguid kinnitavate isikute sõltumatust. Seetõttu tuleks nimetatud analüütikute ja isikute suhtes kohaldada asjakohast rotatsioonimehhanismi, millega nähakse ette analüütikute meeskondade ja krediidireitingukomisjonide koosseisu järkjärguline muutus.

(34)

Reitinguagentuurid peaksid tagama, et krediidireitingute koostamisel kasutatud meetodid, mudelid ja põhilised eeldused, nt matemaatilised või korrelatsiooni eeldused, on korralikult hallatud, ajakohastatud ja need vaadatakse perioodiliselt põhjalikult läbi ning nende kirjeldused avaldatakse viisil, mis võimaldab põhjalikku läbivaatamist. Juhtudel, mil usaldusväärsete andmete puudumine või uut liiki finantsinstrumendi, eriti struktureeritud finantsinstrumentide ülesehituse keerukus tekitab tõsiseid kahtlusi, kas reitinguagentuur on võimeline andma usaldusväärset krediidireitingut, peaks reitinguagentuur jätma krediidireitingu andmata või juba antud krediidireitingu tühistama. Kehtiva krediidireitingu kontrollimiseks kättesaadava teabe kvaliteedi muutumine tuleks selle läbivaatamise käigus avalikustada ning vajaduse korral tuleks krediidireitingut muuta.

(35)

Selleks et tagada krediidireitingute kvaliteet, peaks reitinguagentuur võtma meetmeid, et tagada krediidireitingute andmiseks kasutatava teabe usaldusväärsus. Sellel otstarbel peaks reitinguagentuuril olema võimalik toetuda muu hulgas sõltumatult auditeeritud raamatupidamisaruannetele ja avaldatud teabele, usaldusväärsete kolmandate isikute kontrollimisteenustele, saadud teabe pistelisele kontrollile või lepingulistele sätetele, milles selgesõnaliselt kehtestatakse hinnatava ettevõtte või sellega seotud kolmandate isikute vastutus, kui lepinguga kooskõlas esitatud teave on teadlikult sisuliselt vale või eksitav või kui hinnatav ettevõte või sellega seotud kolmandad isikud ei kanna teabe korrektsuse tagamiseks mõistlikkuse piires piisavat hoolt, nagu on määratletud lepingu tingimustes.

(36)

Käesoleva määruse kohaldamine ei piira reitinguagentuuride kohustust kaitsta füüsiliste isikute õigust eraelu puutumatusele seoses isikuandmete töötlemisega kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiviga 95/46/EÜ (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta) ( 14 ).

(37)

Reitinguagentuuridel on vaja kehtestada sobivad menetlused kasutatavate meetodite, mudelite ja põhiliste eelduste regulaarseks läbivaatamiseks, et korrektselt kajastada alusvara turgudel muutuvaid tingimusi. Läbipaistvuse tagamist silmas pidades peaks enne nende jõustumist avalikustama kõik sisulised muudatused reitinguagentuuride meetodites ja tegevuspraktikates, menetlustes ja protsessides, välja arvatud juhul, kui äärmuslikud turutingimused nõuavad kohest krediidireitingu muutmist.

(38)

Reitinguagentuurid peaksid hoiatama iga asjakohase ohu eest, sealhulgas koostama asjakohaste eelduste tundlikkuse analüüsi. Taolises analüüsis peaks selgitatama, kuidas mudelis sisalduvaid parameetreid muutvad erinevad turuarengud võivad mõjutada krediidireitingu muutusi (näiteks volatiilsus). Reitinguagentuur peaks tagama, et teave ajalooliste makseviivitusest tingitud kahjumäärade kohta reitingukategooriate lõikes on kontrollitav ja mõõdetav ning huvitatud isikutele piisavaks aluseks iga reitingukategooria varasema käitumise ja reitingukategooriate muutuste mõistmiseks. Kui krediidireitingu olemus või mõni muu asjaolu muudab ajaloolise makseviivitusest tingitud kahjumäära kasutamise ebaotstarbekaks, statistiliselt kehtetuks või muul moel krediidireitingu kasutajatele eksitavaks, peaks reitinguagentuur esitama asjakohased selgitused. Taoline teave peaks võimaluse piires olema võrreldav majandussektori olemasolevate käitumismustritega, et aidata investoritel koostada eri reitinguagentuuride tulemuslikkuse võrdlusi.

(39)

Krediidireitingute suurema läbipaistvuse tagamiseks ja investorite kaitse edendamiseks peaks CESR pidama keskandmekogu, kus tuleks hoida teavet reitinguagentuuride varasema tegevuse kohta ja varem antud krediidireitinguid puudutavat teavet. Reitinguagentuurid peaksid andma kõnealuse andmekogu kohta teavet standardvormis. CESR peaks tegema kõnealuse teabe üldsusele kättesaadavaks ning avaldama kord aastas kokkuvõtte peamiste arengute kohta.

(40)

Teatavatel asjaoludel võib struktureeritud finantsinstrumentide mõju erineda traditsiooniliste äriliste võlainstrumentide mõjust. Investorite jaoks võib olla eksitav sama reitingukategooria rakendamine mõlemat liiki instrumentidele ilma täpsemate selgitusteta. Reitinguagentuuridel peaks olema oluline roll krediidireitingute kasutajate teadlikkuse tõstmisel struktureeritud finantstoodete iseärasuste kohta võrreldes traditsiooniliste toodetega. Seetõttu peaksid reitinguagentuurid selgelt eristama struktureeritud finantsinstrumentidele reitingu andmisel kasutatavaid reitingukategooriaid muude finantsinstrumentide või finantskohustuste puhul kasutatavatest reitingukategooriatest, lisades reitingukategooriale asjakohase sümboli.

(41)

Reitinguagentuurid peaksid võtma meetmeid selliste olukordade vältimiseks, kus emitendid taotlevad asjaomase struktureeritud finantsinstrumendi esialgset reitinguhinnangut mitmelt reitinguagentuurilt, et välja selgitada kavandatavale struktuurile kõige paremat reitingut pakkuv asutus. Emitendid peaksid taolisest käitumisest hoiduma.

(42)	Reitinguagentuur peaks säilitama andmed krediidireitingute andmise meetodite kohta ja andmetesse tehtud muudatusi regulaarselt ajakohastama ning samuti säilitama sisulise osa dialoogist krediidireitingu analüütiku ja hinnatava ettevõtte või sellega seotud kolmandate isikute vahel.

(43)

Selleks et tagada investorite ja tarbijate kõrgetasemeline kindlustunne siseturul, peaksid kõik ühenduses krediidireitinguid andvad reitinguagentuurid olema registreeritud. Selline registreerimine on peamine eeldus selleks, et reitinguagentuurid saaksid anda krediidireitinguid kasutamiseks ühenduses regulatiivsetel eesmärkidel. Seega on vajalik kehtestada sellise registreerimise ja registreerimise peatamise ning kehtetuks tunnistamise menetlus ja nende ühtlustatud tingimused.

(44)	Käesolev määrus ei peaks asendama direktiiviga 2006/48/EÜ kehtestatud krediidikvaliteeti hindavate asutuste (reitinguagentuurid) tunnustamise protsessi. Ühenduses juba tunnustatud reitinguagentuurid peaksid taotlema registreerimist käesoleva määruse kohaselt.

(45)

Asjaomase liikmesriigi pädeva asutuse registreeritud reitinguagentuur võib anda krediidireitinguid kogu ühenduses. Seetõttu on vaja luua kõigi reitinguagentuuride jaoks ühtne registreerimise menetlus, mis kehtiks kogu ühenduses. Reitinguagentuuri registreerimine peaks hakkama kehtima, kui päritoluliikmesriigi pädeva asutuse tehtud registreerimise otsus on asjakohase riigi õiguse kohaselt jõustunud.

(46)

Registreerimise taotluste jaoks on vaja luua ühine taotluste esitamise koht. CESR peaks registreerimise taotlused vastu võtma ja teavitama sellest tulemuslikult kõikide liikmesriikide pädevaid asutusi. CESR peaks ühtlasi nõustama päritoluliikmesriigi pädevat asutust taotluse täielikkuse osas. Registreerimise taotlused peaks riigi tasandil läbi vaatama asjaomane pädev asutus. Reitinguagentuuride tõhusaks käsitlemiseks peaksid pädevad asutused looma tegevusvõrgustikud (edaspidi „kolleegiumid”), mida toetaks tõhus infotehnoloogia infrastruktuur. CESR peaks asutama allkomitee, mis oleks spetsialiseerunud kõikides reitinguagentuuride hinnatavate varaklasside krediidireitingute valdkondades.

(47)

Mõni reitinguagentuur koosneb mitmest juriidilisest isikust, mis koos moodustavad reitinguagentuuride kontserni. Taolisse kontserni kuuluvate reitinguagentuuride registreerimisel peaksid asjaomase liikmesriigi pädevad asutused koordineerima ühte kontserni kuuluvate reitinguagentuuride esitatud taotluste läbivaatamist ning otsuste tegemist registreerimise kohta. Siiski peaks olema võimalik keelduda reitinguagentuuride kontserni kuuluva reitinguagentuuri registreerimisest, kui see reitinguagentuur ei vasta registreerimise nõuetele, samal ajal kui teised kontserni liikmed vastavad kõigile käesoleva määruse kohastele registreerimise nõuetele. Kuna kolleegiumile ei ole antud õigust teha õiguslikult siduvaid otsuseid, peaksid reitinguagentuuride kontserni liikme päritoluliikmesriigi pädevad asutused tegema igaüks eraldi otsuse asjaomase liikmesriigi territooriumil asutatud reitinguagentuuri kohta.

(48)

Kolleegium peaks olema tõhus platvorm järelevalvealase teabe vahetamiseks pädevate asutuste vahel ja nende tegevuse ning reitinguagentuuride tõhusaks järelevalveks vajalike järelevalvemeetmete koordineerimiseks. Kolleegium peaks eelkõige hõlbustama kolmandates riikides antud krediidireitingute kinnitamise tingimuste täitmise jälgimist, sertifitseerimist, allhangete korda ning käesolevas määruses ettenähtud erandite tegemist. Kolleegiumi tegevus peaks aitama kaasa käesoleva määruse kohaste eeskirjade ühtlustatud kohaldamisele ja järelevalvemenetluste lähendamisele.

(49)

Kolleegiumi tegevuse praktilise kooskõlastamise edendamiseks peaksid kolleegiumi liikmed valima enda hulgast korraldaja. Korraldaja peaks juhatama kolleegiumi koosolekuid, kehtestama kolleegiumi kirjaliku kooskõlastuskorra ja koordineerima kolleegiumi tegevust. Registreerimise protsessi ajal peaks korraldaja hindama vajadust pikendada taotluste läbivaatamise aega, koordineerima sellist läbivaatamist ja pidama sidet CESRiga.

(50)	Komisjon asutas 2008. aasta novembris kõrgetasemelise töörühma, mis tegeleb hinnangu andmisega Euroopa järelevalve ülesehitusele finantsteenuste valdkonnas, sealhulgas CESRi ülesannete hindamisega.

(51)

Järelevalve praegust ülesehitust ei tuleks käsitleda reitinguagentuuride järelevalve pikaajalise lahendusena. Pädevate asutuste kolleegiumid, kellelt oodatakse selle valdkonna järelevalvealase koostöö ja lähendamise tõhustamist, on oluline samm edasi, kuid need ei saa asendada reitinguagentuuride valdkonna konsolideerituma järelevalve kõiki eeliseid. Rahvusvahelistel finantsturgudel avaldunud kriis on selgelt näidanud, et on asjakohane lähemalt uurida ühenduse finantssektori regulatiivse ja järelevalvemudeli laiaulatusliku reformimise vajadust. Ühenduse tasandil järelevalvealase lähendamise ja koostöö vajaliku taseme saavutamiseks ning finantssüsteemi stabiilsuse toetamiseks on ühenduse finantssektori regulatiivse ja järelevalvemudeli täiendav ulatuslik reformimine äärmiselt vajalik ja komisjon peaks kiiresti esitama asjakohased ettepanekud, võttes nõuetekohaselt arvesse Jacques de Larosière’i juhitud ekspertidest koosneva töörühma 25. veebruaril 2009 esitatud järeldusi. Komisjon peaks esitama võimalikult kiiresti, ent hiljemalt 1. juuliks 2010 Euroopa Parlamendile, nõukogule ja teistele asjaomastele institutsioonidele asjaomased järeldused ning õigusaktide ettepanekud, mis on vajalikud järelevalvealase kooskõlastamise ja koostöökorras leitud puuduste kõrvaldamiseks.

(52)	Märkimisväärseid muudatusi kinnituskorras, allhangete korras ning filiaalide avamist ja sulgemist tuleks muu hulgas pidada olulisteks muudatusteks, mis mõjutavad reitinguagentuuri esmase registreerimise tingimusi.

(53)	Reitinguagentuuride järelevalvet peaks teostama päritoluliikmesriigi pädev asutus koostöös teiste asjaomaste liikmesriikide pädevate asutustega, kasutades asjaomast kolleegiumi ja kaasates ajakohaselt CESRi.

(54)

Päritoluliikmesriigi pädeva asutuse ja muude asjaomase kolleegiumi liikmete võimet hinnata ja jälgida käesolevas määruses sätestatud kohustuste täitmist reitinguagentuuri poolt ei tohiks piirata ühegi selle reitinguagentuuri sõlmitud allhanke kokkuleppega. Reitinguagentuur peaks allhangete kasutamise korral vastutama kõigi käesoleva määruse kohaste kohustuste täitmise eest.

(55)

Selleks et kindlustada investorite ja tarbijate kõrgetasemeline kindlustunne ja tagada ühenduses välja antud krediidireitingute pidev järelevalve, peaksid reitinguagentuurid, mille peakontorid asuvad väljaspool ühendust, asutama ühenduses tütarettevõtja, mille kaudu on võimalik teostada tõhusat järelevalvet nende tegevuse üle ühenduses ning kinnituskorra tulemusliku kasutamise üle. Julgustada tuleks ka uute osaliste tulekut reitinguagentuuride turule.

(56)

Pädevatel asutustel peaks olema võimalik käesolevas määruses määratletud volitusi kasutada reitinguagentuuride, reitinguagentuuride töötajate, hinnatavate ettevõtete, seotud kolmandate isikute, reitinguagentuuride teatavaid ülesandeid või tegevusi teostavate allhankijatest kolmandate isikute ning reitinguagentuuride või krediidireitingualase tegevusega muul viisil seotud teiste isikute suhtes. Selliste isikute hulka peaksid kuuluma aktsionärid või reitinguagentuuride ja hinnatavate ettevõtete järelevalve- või haldusnõukogu liikmed.

(57)	Käesoleva määruse sätted, mis käsitlevad järelevalvetasusid, ei peaks piirama asjakohaseid riigi õiguse sätteid, millega reguleeritakse järelevalve- või sarnaseid tasusid.

(58)

Seega on asjakohane luua mehhanism, et tagada käesoleva määruse tõhus täitmine. Liikmesriikide pädevad asutused peaksid saama kasutada vajalikke meetmeid tagamaks, et ühenduses antavad reitingud antaks kooskõlas käesoleva määrusega. Kõnealuste järelevalvemeetmete kasutamist tuleks alati koordineerida asjaomases kolleegiumis. Sellised meetmed, nagu registreerimise kehtetuks tunnistamine või krediidireitingute kasutamise peatamine regulatiivsetel eesmärkidel, tuleks kehtestada vaid siis, kui neid peetakse proportsionaalseks käesolevast määrusest tulenevate kohustuste rikkumise raskusega. Oma järelevalvealaste volituste teostamisel peaksid pädevad asutused asjakohaselt arvestama investorite huvisid ja turu stabiilsust. Kuna krediidireitingute andmise protsessi käigus tuleks säilitada reitinguagentuuri sõltumatus, ei tohiks pädevad asutused ega liikmesriigid sekkuda krediidireitingute sisusse ega meetoditesse, mille abil reitinguagentuur krediidireitinguid määrab, et vältida krediidireitingute usaldusväärsuse kahjustamist. Surve alla sattunud reitinguagentuur peaks sellest teavitama komisjoni ja CESRi. Komisjon peaks iga juhtumi puhul eraldi uurima, kas võtta asjaomase liikmesriigi suhtes täiendavaid meetmeid käesoleva määruse kohaste kohustuste täitmata jätmise tõttu.

(59)

On soovitav tagada, et käesolevas määruses osutatud otsuste tegemine põhineks liikmesriikide pädevate asutuste tihedal koostööl, seepärast tuleks registreerimise otsus vastu võtta kokkuleppe alusel. See on tõhusa registreerimise ja järelevalve vajalik eeltingimus. Otsuste tegemine peaks olema tulemuslik, kiire ja üksmeelne.

(60)	Järelevalve tõhususe huvides ja ülesannete dubleerimise vältimiseks peaksid liikmesriikide pädevad asutused tegema koostööd.

(61)

Samuti on oluline sätestada, et käesoleva määruse kohaselt reitinguagentuuride tegevuse järelevalve eest vastutavad pädevad asutused vahetaksid teavet finantsasustuste tegevuse järelevalvet teostavate pädevate asutustega, eelkõige pädevate asutustega, kes vastutavad usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalve eest või liikmesriikide finantsstabiilsuse eest.

(62)

Muu liikmesriigi kui päritoluliikmesriigi pädevatel asutustel peaks olema võimalik sekkuda ja võtta pärast CESRi ja päritoluliikmesriigi pädeva asutuse teavitamist ja asjaomase kolleegiumiga konsulteerimist asjakohaseid järelevalvemeetmeid, kui nad on tuvastanud, et registreeritud reitinguagentuur, mille krediidireitinguid nende territooriumil kasutatakse, rikub käesolevast määrusest tulenevaid kohustusi.

(63)

Kui käesolevas määruses ei ole sätestatud registreerimise, sertifitseerimise või selle kehtetuks tunnistamise, järelevalvemeetmete võtmise või järelevalvevolituste kasutamise eraldi menetlusi, tuleks kohaldada selliseid menetlusi, sealhulgas keelerežiimi, ametisaladust ja kutsesaladust käsitlevaid eeskirju reguleerivat riigi õigust ning see ei tohiks mõjutada riigi õiguse kohaseid reitinguagentuuride ja muude isikute õigusi.

(64)	Selleks et saavutada määruse sarnases mahus jõustamine kogu siseturul, on vaja soodustada pädevate asutuste volituste lähendamist.

(65)

CESR peaks tagama käesoleva määruse ühtse kohaldamise. CESR peaks soodustama ja lihtsustama pädevate asutuste koostööd ja tegevuse kooskõlastamist järelevalve vallas ning andma vajaduse korral juhiseid. Seega peaks CESR looma vahendamis- ja vastastikuste eksperdihinnangute mehhanismi, mis soodustab pädevate asutuste ühtset lähenemist.

(66)

Liikmesriigid peaksid kehtestama eeskirjad käesoleva määruse sätete rikkumiste eest kohaldatavate karistuste kohta ja tagama nende rakendamise. Karistused peaksid olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad ning need peaksid hõlmama vähemalt juhtumeid, mis on tingitud raskest ametialasest rikkumisest või hooletusest. Liikmesriikidel peaks olema võimalik sätestada haldus- ja kriminaalkaristusi. CESR peaks koostama selliste karistustega seotud tavade ühtlustamist käsitlevad suunised.

(67)	Igasugune teabevahetus ja teabe edastamine pädevate asutuste, muude ametivõimude, asutuste või isikute vahel peab olema kooskõlas direktiiviga 95/46/EÜ kehtestatud isikuandmete edastamise eeskirjadega.

(68)	Määrusega tuleks samuti sätestada eeskirjad teabe vahetamiseks kolmandate riikide pädevate asutustega, eelkõige nendega, kes vastutavad kinnitamises ja sertifitseerimises osalevate reitinguagentuuride tegevuse järelevalve eest.

(69)	Käesoleva määruse sätete rikkumisest tulenevad võimalikud nõuded reitinguagentuuride vastu tuleks esitada tsiviilvastutust reguleerivate riigi õigusaktide kohaselt, ilma et see piiraks ühenduse õiguse kohaldamist.

(70)	Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused ( 15 ).

(71)

Komisjonile tuleks rahvusvahelisi arenguid arvesse võttes eelkõige anda volitus muuta I ja II lisa, millega kehtestatakse konkreetsed kriteeriumid reitinguagentuuri sisemise korralduse, tegevuskorra, töötajate kohta käivate eeskirjade, krediidireitingute esitamise ja avalikustamise kohustustest kinnipidamise hindamiseks, ning täpsustada või muuta kriteeriume, millega määratakse kindlaks kolmandate riikide õigus- ja järelevalveraamistiku samaväärsus käesoleva määruse sätetega. Kuna need on üldmeetmed ja nende eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, muu hulgas täiendades seda uute vähemoluliste sätetega, tuleb need vastu võtta vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

(72)

Finantsturgude edasise arengu arvesse võtmiseks peaks komisjon esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles hinnatakse käesoleva määruse rakendamist, eriti krediidireitingute kasutamist reguleerimisel ning hinnatava ettevõtte poolt reitinguagentuurile tasu maksmise asjakohasust. Komisjon peaks seda hinnangut arvestades esitama asjakohased õigusakti ettepanekud.

(73)

Komisjon peaks ühtlasi esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles hinnatakse emitentidele suunatud stiimuleid Euroopa reitinguagentuuride kasutamiseks osade reitingute saamiseks ja nn emitent-maksab-mudeli võimalikke alternatiive, näiteks ühenduse avalik-õigusliku reitinguagentuuri loomist, ning käesoleva määruse sätete rikkumist käsitlevate riigisiseste eeskirjade ühtlustamist. Komisjon peaks seda hinnangut arvestades esitama asjakohased õigusakti ettepanekud.

(74)	Samuti peaks komisjon esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles hinnatakse kolmandate riikide reitinguagentuuride õigus- ja järelevalveraamistiku arengut ja nende arengute ning käesolevas määruses osutatud üleminekusätete mõju finantsturgude stabiilsusele ühenduses.

(75)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt tagada tarbijatele ja investoritele kõrgetasemeline kaitse ühise raamistiku loomisega siseturul antavate krediidireitingute kvaliteedi kohta, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada selle valdkonna alareguleerituse tõttu liikmesriikide tasandil ning seetõttu, kuna suurem osa olemasolevatest reitinguagentuuridest on asutatud väljaspool ühendust, on seda parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Käesoleva määrusega kehtestatakse ühtne regulatiivne lähenemisviis, et edendada krediidireitingualases tegevuses ausust, läbipaistvust, vastutustunnet, head valitsemistava ja sõltumatust, aidates parandada liidus antavate krediidireitingute kvaliteeti ja panustades siseturu sujuvasse toimimisse, saavutades ühtlasi tarbijate ja investorite kõrgetasemelise kaitse. Sellega kehtestatakse krediidireitingute andmise tingimused ja reitinguagentuuride töö korraldamise ja toimimise eeskirjad, sealhulgas nende aktsionäride ja osanike käitumist reguleerivad eeskirjad, et suurendada reitinguagentuuride sõltumatust, vältida huvide konflikte ja tugevdada tarbija- ja investorite kaitset.

Käesoleva määrusega kehtestatakse liidus asutatud emitentide, algatajate ja sponsorite kohustused seoses struktureeritud finantsinstrumentidega.

1. Käesolevat määrust kohaldatakse krediidireitingute suhtes, mille on andnud ►M3 liidus ◄ registreeritud reitinguagentuurid ning mis on avalikustatud või mida levitatakse ainult tellijatele.

4. Et tagada lõike 2 punkti d ühetaoline kohaldamine, võib komisjon liikmesriigi taotluse alusel vastavalt artikli 38 lõikes 3 osutatud regulatiivkomitee menetlusele ja käesoleva artikli lõike 2 punktile d teha otsuse, milles märgitakse, et keskpank kuulub kõnealuse punkti reguleerimisalasse, mistõttu tema krediidireitingutele ei kohaldata käesolevat määrust.

Komisjon avaldab oma veebilehel käesoleva artikli lõike 2 punkti d reguleerimisalasse kuuluvate keskpankade nimekirja.

3. Käesoleva määruse kohaldamisel hõlmab mõiste „aktsionär” ka tegelikult kasusaavaid omanikke Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2005. aasta direktiivi 2005/60/EÜ (rahandussüsteemi rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise vältimise kohta) ( 24 ) artikli 3 punkti 6 mõistes.

1. Krediidiasutused, investeerimisühingud, kindlustusandjad, edasikindlustusandjad, tööandjapensioni kogumisasutused, fondivalitsejad ja äriühinguna asutatud fondid, alternatiivsete investeerimisfondide valitsejad ja kesksed vastaspooled võivad regulatiivsetel eesmärkidel kasutada üksnes liidus asutatud ja käesoleva määruse kohaselt registreeritud reitinguagentuuride antud krediidireitinguid.

Juhul kui prospekt sisaldab viidet krediidireitingule või krediidireitingutele, tagab emitent, pakkuja või reguleeritud turul kauplemiseks luba taotlev isik, et prospekt sisaldab ühtlasi selget ja hästi nähtavat teavet selle kohta, kas sellise krediidireitingu on andnud liidus asutatud ja käesoleva määruse kohaselt registreeritud reitinguagentuur.

2. ►M3 Liidus ◄ asutatud ja käesoleva määruse kohaselt registreeritud reitinguagentuur on andnud krediidireitingu, kui krediidireiting on avaldatud reitinguagentuuri veebisaidil või muul viisil või levitatud tellijatele ning esitatud ja avalikustatud vastavalt artiklis 10 sätestatud kohustustele, osutades selgelt, et krediidireiting on kinnitatud vastavalt käesoleva artikli lõikele 3.

3. ►M3 Liidus ◄ asutatud ja käesoleva määruse kohaselt registreeritud reitinguagentuur võib kinnitada kolmandas riigis antud krediidireitingu üksnes juhul, kui krediidireitingualane tegevus, mille tulemusena antakse asjaomane krediidireiting, vastab järgmistele tingimustele:

4. Lõike 3 kohaselt kinnitatud krediidireitingut käsitatakse krediidireitinguna, mille on andnud ►M3 liidus ◄ asutatud ja käesoleva määruse kohaselt registreeritud reitinguagentuur.

►M3 Liidus ◄ asutatud ja käesoleva määruse kohaselt registreeritud reitinguagentuur ei kasuta sellist kinnitamist käesoleva määruse nõuetest kõrvalehoidmise eesmärgil.

5. Reitinguagentuur, kes on kinnitanud kolmandas riigis antud krediidireitingu vastavalt lõikele 3, on täielikult vastutav sellise krediidireitingu ja selles lõikes sätestatud tingimuste täitmise eest.

6. Kui komisjon on artikli 5 lõike 6 kohaselt tunnistanud kolmanda riigi õigus- ja järelevalveraamistiku samaväärseks käesoleva määruse nõuetega ning kui järgitakse artikli 5 lõikes 7 osutatud koostöökorda, ei ole kõnealuses kolmandas riigis antud krediidireitinguid kinnitav reitinguagentuur enam kohustatud kontrollima või tõendama, et käesoleva artikli lõike 3 punktis g sätestatud tingimus on täidetud.

1. Kolmandas riigis asutatud reitinguagentuuri antud krediidireitinguid, mis on seotud kolmandates riikides asutatud ettevõtete või kolmandates riikides emiteeritud finantsinstrumentidega, võib ►M3 liidus ◄ kasutada artikli 4 lõike 1 kohaselt, ilma neid artikli 4 lõike 3 kohaselt kinnitamata, kui

2. Lõikes 1 osutatud reitinguagentuur võib taotleda sertifitseerimist. Taotlus esitatakse Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele vastavalt artikli 15 asjaomastele sätetele.

3. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve vaatab sertifitseerimistaotluse läbi ning teeb selle kohta otsuse vastavalt artiklis 16 sätestatud menetlusele. Sertifitseerimisotsus põhineb käesoleva artikli lõike 1 punktides a–d sätestatud kriteeriumidel.

Reitinguagentuur esitab esimese lõigu punktis a või b sätestatud erandeid käsitleva taotluse koos sertifitseerimistaotlusega. Kõnealust taotlust hinnates võtab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve arvesse lõikes 1 osutatud reitinguagentuuri suurust, pidades silmas tema äritegevuse iseloomu, ulatust ja keerukust ning tema antavate krediidireitingute olemust ja ulatust ning samuti reitinguagentuuri antud krediidireitingute mõju ühe või mitme liikmesriigi finantsturgude stabiilsusele või usaldusväärsusele. Eelnevat aluseks võttes võib Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve teha kõnealuse erandi lõikes 1 osutatud reitinguagentuurile.

6. Komisjon võib vastavalt artikli 38 lõikes 3 osutatud regulatiivkomitee menetlusele võtta vastu samaväärsuse otsuse, milles märgitakse, et kolmanda riigi õigus- ja järelevalveraamistikuga tagatakse, et kõnealuses kolmandas riigis tegevusloa saanud või registreeritud reitinguagentuurid täidavad õiguslikult siduvaid nõudeid, mis on samaväärsed käesolevast määrusest tulenevate nõuetega ning mille üle teostatakse kõnealuses kolmandas riigis tõhusat järelevalvet.

Kolmanda riigi õigus- ja järelevalveraamistikku võib pidada käesoleva määrusega samaväärseks, kui asjaomane raamistik vastab vähemalt järgmistele tingimustele:

Selleks et võtta arvesse muutusi finantsturgudel, võtab komisjon delegeeritud õigusaktidega vastavalt artiklile 38a ning artiklites 38b ja 38c sätestatud tingimustel meetmeid, millega täpsustatakse või muudetakse käesoleva artikli teise lõigu punktides a, b ja c sätestatud kriteeriume.

7. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve sõlmib koostöölepingud selliste kolmandate riikide, mille õigus- ja järelevalveraamistik on tunnistatud lõike 6 kohaselt käesoleva määrusega samaväärseks, järelevalveasutustega. Koostöölepingus täpsustatakse vähemalt, ning

8. Artiklite 20, 23b ja 24 sätteid kohaldatakse artikli 5 lõike 3 kohaselt sertifitseeritud reitinguagentuuride ja nende antud krediidireitingute suhtes.

1. Artikli 4 lõike 1 esimeses lõigus osutatud üksused hindavad ise oma krediidiriski ning nad ei tugine üksuse või finantsinstrumendi krediidivõimelisuse hindamisel üksnes ja mehaaniliselt krediidireitingutele.

2. Artikli 4 lõike 1 esimeses lõigus osutatud üksuste järelevalve eest vastutavad valdkondlikud pädevad asutused jälgivad, võttes arvesse kõnealuste üksuste tegevuse laadi, ulatust ja keerukust, nende krediidiriski hindamise protseduuride asjakohasust ning hindavad krediidireitingutele viitamist lepingutes ning vajaduse korral julgustavad neid leevendama selliste viidete mõju, et vähendada üksnes ja mehaaniliselt tuginemist krediidireitingutele, tehes seda kooskõlas asjaomaste valdkondlike õigusaktidega.

Euroopa järelevalveasutuste ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu tuginemine krediidireitingutele

1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1093/2010 ( 26 ) asutatud Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve) (edaspidi „Euroopa Pangandusjärelevalve”), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1094/2010 ( 27 ) asutatud Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve) (edaspidi „Euroopa Kindlustusjärelevalve”) ning Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve ei viita krediidireitingutele oma suunistes, soovitustes ega tehniliste standardite eelnõudes, kui selline viide võib ajendada pädevaid asutusi, valdkondlikke pädevaid asutusi, artikli 4 lõike 1 esimeses lõigus osutatud üksusi või muid finantsturuosalisi üksnes või mehaaniliselt tuginema krediidireitingutele. Sellest lähtuvalt vaatavad Euroopa Pangandusjärelevalve, Euroopa Kindlustusjärelevalve ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve kõik sellised viited krediidireitingutele olemasolevates suunistes ja soovitustes üle ning jätavad kõnealused viited neist asjakohasel juhul välja hiljemalt 31. detsembriks 2013.

2. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrusega (EL) nr 1092/2010 (finantssüsteemi makrotasandi usaldatavusjärelevalve kohta Euroopa Liidus ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu asutamise kohta) ( 28 ) asutatud Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu (ESRB) ei viita krediidireitingutele oma hoiatustes ja soovitustes, kui selline viide võib ajendada üksnes või mehaaniliselt tuginema krediidireitingutele.

Ilma et see piiraks komisjoni algatusõigust, jätkab komisjon selle läbivaatamist, kas liidu õiguses sisalduvad viited krediidireitingutele ajendavad või võivad ajendada pädevaid asutusi, valdkondlikke pädevaid asutusi või artikli 4 lõike 1 esimeses lõigus osutatud üksusi või muid finantsturuosalisi üksnes või mehaaniliselt tuginema krediidireitingutele, eesmärgiga jätta kõik viited regulatiivsetel eesmärkidel kasutatavatele krediidireitingutele liidu õigusest välja hiljemalt 1. jaanuariks 2020, tingimusel et asjakohased krediidiriski hindamise alternatiivid on leitud ja neid rakendatakse.

1. Reitinguagentuur võtab kõik vajalikud meetmed tagamaks, et krediidireitingu või reitinguväljavaate andmist ei mõjuta ükski olemasolev või võimalik huvide konflikt või ärisuhe, mis on seotud krediidireitingut või reitinguväljavaadet andva reitinguagentuuri, selle aktsionäride, juhtide, analüütikute, töötajate või teiste füüsiliste isikutega, kelle pakutavad teenused on reitinguagentuuri käsutuses või kontrolli all, või selle kontrolliga otseselt või kaudselt seotud isikutega.

2. Selleks et tagada lõike 1 täitmine, järgib reitinguagentuur I lisa A ja B jaos sätestatud nõudeid.

3. Reitinguagentuuri taotlusel võib Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve vabastada reitinguagentuuri I lisa A jao punktide 2, 5, 6 ja 9 ning artikli 7 lõike 4 nõuete järgimisest, kui reitinguagentuur suudab tõendada, et arvestades tema äri laadi, ulatust ja keerukust ning krediidireitingute andmise laadi ja ulatust ei ole need nõuded proportsionaalsed, ning kui:

Reitinguagentuuride kontserni puhul tagab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve, et vähemalt üks reitinguagentuuride kontserni kuuluv reitinguagentuur ei ole vabastatud I lisa A jao punktides 2, 5 ja 6 ning artikli 7 lõikes 4 esitatud nõuete järgimisest.

4. Reitinguagentuurid loovad ja säilitavad tõhusa sisekontrolli struktuuri, millega ohjatakse strateegiate ja protseduuride rakendamist, et ennetada ja leevendada võimalikke huvide konflikte ning tagada krediidireitingute, krediidireitingute analüütikute ja reitingumeeskondade sõltumatus aktsionäridest, haldus- ja juhtorganitest ning müügi- ja turustustegevusest, tagavad selle struktuuri toimimise ja dokumenteerivad seda. Reitinguagentuurid kehtestatavad standardse töökorra, mis puudutab äriühingu üldjuhtimist, organisatsiooni ning huvide konfliktide ohjamist. Nad jälgivad standardse töökorra toimimist ning vaatavad selle korrapäraste ajavahemike järel läbi, et hinnata selle mõjusust ning seda, kas seda oleks vaja ajakohastada.

1. Reitinguagentuuri aktsionär või osanik, kes omab vähemalt 5 % kapitalist või hääleõigustest kõnealuses reitinguagentuuris või äriühingus, kes saab teostada kontrolli või rakendada valitsevat mõju kõnealuse reitinguagentuuri üle, ei tohi:

Esimese lõigu punktis a osutatud keeldu ei kohaldata osaluste suhtes hajutatud investeerimiskavades, sealhulgas niisugustes valitsetud fondides nagu pensioni- või elukindlustusfondid, eeldusel et osalus sellistes investeerimiskavades ei pane reitinguagentuuri aktsionäri või osanikku olukorda, kus ta saab rakendada olulist mõju selliste investeerimiskavade äritegevusele.

2. Käesolevat artiklit ei kohaldata investeeringute suhtes teises reitinguagentuuris, mis kuulub samasse reitinguagentuuride kontserni.

1. Kui reitinguagentuur sõlmib lepingu edasiväärtpaberistamistele krediidireitingu andmiseks, ei anna ta krediidireitinguid uutele edasiväärtpaberistamistele, mille alusvarad kuuluvad samale algatajale, maksimaalselt nelja aasta jooksul.

2. Kui reitinguagentuur sõlmib lepingu krediidireitingute andmiseks edasiväärtpaberistamistele, palub ta emitendil:

Lõikes 1 kehtestatud piiranguid ei kohaldata, kui vähemalt neli reitinguagentuuri annavad igaüks krediidireitingu rohkem kui 10 %-le lunastamata hinnatud edasiväärtpaberistamiste koguarvust.

Teises lõigus sätestatud erand kehtib vähemalt seni, kuni reitinguagentuur sõlmib uue lepingu krediidireitingu andmiseks uutele edasiväärtpaberistamistele, mille alusvarad kuuluvad samale algatajale. Kui sellise lepingu sõlmimisel ei järgita teises lõigus sätestatud kriteeriume, arvutatakse lõikes 1 osutatud ajavahemiku kestus alates uue lepingu sõlmimise kuupäevast.

3. Pärast lõike 1 kohase lepingu lõppemist ei sõlmi reitinguagentuur uut lepingut krediidireitingute andmiseks edasiväärtpaberistamistele, mille alusvarad kuuluvad samale algatajale, ajavahemiku jooksul, mis võrdub lõppenud lepingu kestusega, kuid ei ületa nelja aastat.

4. Olenemata lõikest 1, võib reitinguagentuur nende edasiväärtpaberistamiste krediidireitingute puhul, mis anti enne lõikes 1 osutatud lepingulise suhte maksimaalse kestuse lõppu, jätkata tellimuste alusel kõnealuste krediidireitingute jälgimist ja ajakohastamist edasiväärtpaberistamiste kehtivuse jooksul.

5. Käesolevat artiklit ei kohaldata reitinguagentuuridele, kellel on kontserni tasandil vähem kui 50 töötajat, kes on seotud krediidireitingualase tegevusega, või kelle krediidireitingualase tegevuse aastane käive kontserni tasandil on väiksem kui 10 miljonit eurot.

6. Kui reitinguagentuur sõlmib lepingu edasiväärtpaberistamistele krediidireitingu andmiseks enne 20. juunit 2013, arvutatakse lõikes 1 osutatud ajavahemiku kestus alates nimetatud kuupäevast.

Krediidireitingu analüütikud, töötajad ja muud krediidireitingute andmisega seotud isikud

1. Reitinguagentuur tagab, et krediidireitingu analüütikutel, reitinguagentuuri töötajatel ning kõigil teistel füüsilistel isikutel, kelle teenuseid reitinguagentuur kasutab või kontrollib ja kes on otseselt seotud krediidireitingualase tegevusega, oleks asjakohased teadmised ja kogemused neile määratud ülesannete täitmiseks.

2. Reitinguagentuur tagab, et lõikes 1 osutatud isikutel ei oleks lubatud algatada palga või tasustamisega seotud läbirääkimisi ega osaleda taolistel läbirääkimistel ühegi hinnatava ettevõtte, seotud kolmanda isiku või isikuga, kes otseselt või kaudselt kontrollib hinnatavat ettevõtet.

3. Reitinguagentuur tagab, et lõikes 1 osutatud isikud täidavad I lisa C jaos sätestatud nõudeid.

4. Reitinguagentuur kehtestab asjakohase järkjärgulise rotatsioonimehhanismi krediidireitingu analüütikute ja krediidireitinguid heakskiitvate isikute jaoks, nagu on määratletud I lisa C jaos. Kõnealust rotatsioonimehhanismi rakendatakse etapiviisiliselt ja see hõlmab konkreetseid isikuid, mitte kogu meeskonda.

5. Krediidireitingualase tegevuse või reitinguväljavaate andmisega seotud töötajate ning krediidireitinguid või reitinguväljavaateid heakskiitvate isikute tasustamine ja soorituse hindamine ei sõltu tulust, mida reitinguagentuur saab hinnatavatelt üksustelt või seotud kolmandatelt isikutelt.

1. Reitinguagentuur avalikustab krediidireitingualases tegevuses kasutatavad meetodid, mudelid ja põhilised hindamiseeldused, nagu on määratletud I lisa E jao I osa punktis 5.

2. Reitinguagentuur võtab vastu ja rakendab asjakohaseid meetmeid, et tagada tema antavate krediidireitingute ja reitinguväljavaadete põhinemine kogu sellise teabe põhjalikul analüüsil, mis on reitinguagentuuri käsutuses ja mis on analüüsimise seisukohalt vastavalt kasutatavatele reitingumeetoditele oluline ning mis tagab nende meetmete toimimise. Reitinguagentuur võtab kõik vajalikud meetmed, et krediidireitingute ja reitinguväljavaadete koostamiseks kasutatav teave oleks piisavalt kvaliteetne ja pärineks usaldusväärsest allikast. Krediidireitinguid ja reitinguväljavaateid välja andes lisab reitinguagentuur märkuse, et krediidireiting on reitinguagentuuri arvamus ning sellele võib tugineda piiratud määral.

2a. Krediidireitinguid muudetakse vastavalt reitinguagentuuri avaldatud reitingumeetoditele.

3. Reitinguagentuur kasutab krediidireitingu andmise meetodeid, mis on ranged, süsteemsed, järjepidevad ja rajanevad ajaloolisel kogemusel põhineval valideerimisprotseduuril, sealhulgas järeltestimisel.

4. Kui reitinguagentuur kasutab olemasolevat krediidireitingut, mille on koostanud mõni teine reitinguagentuur seoses alusvara või struktureeritud finantsinstrumentidega, ei tohi ta keelduda krediidireitingu andmisest ettevõtte või finantsinstrumendi kohta seetõttu, et osa ettevõttest või finantsinstrumendist on saanud varasema hinnangu teiselt reitinguagentuurilt.

Reitinguagentuur säilitab andmed kõikide juhtude kohta, mil asutus on krediidireitingu andmise käigus muutnud teise reitinguagentuuri koostatud krediidireitinguid alusvara või struktureeritud finantsinstrumentide kohta, tuues ära ka erineva hinnangu põhjuse.

5. Reitinguagentuur jälgib krediidireitinguid ja vaatab reitingud ning meetodid läbi järjepidevalt ja vähemalt kord aastas, eelkõige krediidireitingut mõjutada võivate oluliste muutuste korral. Reitinguagentuur kehtestab sisekorra, et jälgida makromajanduslike ja finantsturgude tingimustes toimunud muutuste mõju krediidireitingutele.

5a. Reitinguagentuur, kes kavatseb olulisel määral muuta olemasolevat või kasutada uut reitingumeetodit, mudelit või põhilist hindamiseeldust, millel võib olla mõju krediidireitingule, avaldab kavandatud olulised muudatused või uued reitingumeetodid oma veebisaidil koos üksikasjalike põhjenduste ja kavandatud oluliste muudatuste või uute reitingumeetodite mõjuga ja kutsub sidusrühmi üles esitama kommentaare ühe kuu jooksul.

6. Kui krediidireitingualases tegevuses kasutatud reitingumeetodeid, mudeleid või põhilisi hindamiseeldusi muudetakse vastavalt artikli 14 lõikele 3, teeb reitinguagentuur järgmist:

7. Kui reitinguagentuur saab teadlikuks vigadest oma reitingumeetodites või nende kasutamises, teeb ta kohe järgmist:

1. Riigireitingud väljastatakse viisil, millega tagatakse konkreetse liikmesriigi individuaalse eripära analüüs. Teatud riikide grupi krediidireitingu läbivaatamist käsitleva avalduse tegemine on keelatud, kui sellega ei kaasne individuaalsed aruanded riikide kohta. Sellised aruanded tehakse üldsusele kättesaadavaks.

2. Riigireitingute võimaliku muutmise kohta tehtav avalik teadaanne, mis ei ole krediidireiting, reitinguväljavaade ega nendega kaasnev pressiteade või aruanne, millele on viidatud I lisa D jao I osa punktis 5, ei tohi põhineda hinnatava üksuse valdusest pärit teabel, mis on avaldatud hinnatava üksuse nõusolekuta, välja arvatud juhul, kui kõnealune teave on juurdepääsetav üldiselt kättesaadavates allikates või kui hinnataval üksusel puuduvad õiguspärased põhjused nimetatud teabe avalikustamisele oma nõusolekut mitte anda.

3. Võttes arvesse artikli 8 lõike 5 teises lõigus sätestatut, avaldab reitinguagentuur oma veebisaidil ja esitab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele vastavalt I lisa D jao III osa punktile 3 iga aasta detsembri lõpus järgmise 12 kuu kalendri, milles on kindlaks määratud kõige rohkem kolme tellimata riigireitingu ja nendega seotud reitinguväljavaadete avaldamise kuupäevad ning tellitud riigireitingute ja nendega seotud reitinguväljavaadete avaldamise kuupäevad. Need kuupäevad peavad langema reedele.

4. Riigireitingute või nendega seotud reitinguväljavaadete avaldamisel võib kalendrist kõrvale kalduda üksnes siis, kui see on reitinguagentuurile vajalik artikli 8 lõikes 2, artikli 10 lõikes 1 ja artikli 11 lõikes 1 sätestatud kohustuste täitmiseks ning sellega kaasnevad üksikasjalikud selgitused avaldatud kalendrist kõrvalekaldumise põhjuste kohta.

1. Struktureeritud finantsinstrumendi emitent, algataja ja sponsor, kes on asutatud liidus, avaldavad Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve poolt lõike 4 kohaselt loodud veebisaidil ühiselt teabe struktureeritud finantsinstrumendi krediidikvaliteedi ja alusvarade tulemuste kohta, väärtpaberistatud tehingute struktuuri, rahavoogude ja tagatise kohta, mis toetab väärtpaberistatud positsiooni, samuti teabe, mida on vaja põhjaliku ja teadliku stressitesti tegemiseks seoses rahavoogude ja aluspositsioone toetava tagatise väärtusega.

2. Kohustus avaldada teavet vastavalt lõikele 1 ei ole kohaldatav juhul, kui selline avaldamine oleks vastuolus siseriikliku või liidu õigusega, mis reguleerib teabeallikate konfidentsiaalsuse kaitset või isikuandmete töötlemist.

3. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et määrata kindlaks:

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 21. juuniks 2014.

Esimeses lõigus osutatud regulatiivsete tehniliste standardite vastuvõtmise õigus on delegeeritud komisjonile määruse (EL) nr 1095/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.

4. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve loob veebisaidi struktureeritud finantsinstrumentide kohta teabe avaldamiseks vastavalt lõikele 1.

1. Kui emitent või seotud kolmas isik kavatseb tellida struktureeritud finantsinstrumendile krediidireitingu, teeb ta vähemalt kahele reitinguagentuurile ülesandeks esitada teineteisest sõltumatud krediidireitingud.

2. Lõikes 1 osutatud emitent või seotud kolmas isik tagab, et tellimuse saanud reitinguagentuurid täidavad järgmisi tingimusi:

1. Kui emitent või seotud kolmas isik kavatseb tellida ühe ja sama emissiooni või üksuse kohta krediidireitingu vähemalt kahelt reitinguagentuurilt, kaalub emitent või seotud kolmas isik võimalust tellida krediidireiting vähemalt ühelt reitinguagentuurilt, mille turuosa ei ole suurem kui 10 % ning mis on emitendi või seotud kolmanda isiku hinnangu kohaselt võimeline andma asjaomasele emissioonile või üksusele krediidireitingu, eeldusel et lõikes 2 osutatud Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve loetelus leidub reitinguagentuur konkreetsele emissioonile või üksusele krediidireitingu andmiseks. Juhul kui emitent või seotud kolmas isik ei anna tellimust vähemalt ühele reitinguagentuurile, mille turuosa ei ole suurem kui 10 %, siis see dokumenteeritakse.

2. Eesmärgiga hõlbustada lõike 1 alusel emitendi või seotud kolmanda isiku poolt hinnangu andmist, avaldab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve kord aastas oma veebisaidil registreeritud reitinguagentuuride loetelu, näidates ära nende turuosa ja antavate krediidireitingute liigid, mida emitent võib kasutada oma hinnangu lähtepunktina.

3. Käesoleva artikli kohaldamisel mõõdetakse turuosa krediidireitingualase tegevuse või kõrvalteenuste osutamise aastase käibe alusel kontserni tasandil.

Oluliste tööülesannete allhanke korras tellimine ei või toimuda viisil, mis kahjustab oluliselt reitinguagentuuri sisekontrolli kvaliteeti ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve võimet teostada järelevalvet selle üle, kas reitinguagentuur täidab käesoleva määruse kohaseid kohustusi.

1. Reitinguagentuur avaldab kõik krediidireitingud või reitinguväljavaated, samuti kõik otsused krediidireitingute andmine lõpetada mittevalikuliselt ja õigeaegselt. Kui krediidireitingute andmine otsustatakse lõpetada, esitatakse avaldatavas teabes sellise otsuse põhjused täies ulatuses.

Esimest lõiku kohaldatakse ka krediidireitingute suhtes, mida levitatakse ainult tellijatele.

2. Reitinguagentuurid tagavad, et krediidireitinguid ja reitinguväljavaateid esitatakse ja käsitletakse I lisa D jaos sätestatud nõuete kohaselt, ning nendes ei esitata muid asjaolusid peale krediidireitingutega seotud asjaolude.

2a. Seni kuni krediidireitinguid, reitinguväljavaateid ja nendega seotud teavet ei ole üldsusele avaldatud, käsitatakse neid siseteabena vastavalt direktiivile 2003/6/EÜ ja kooskõlas kõnealuse direktiivi määratlusega.

Reitinguagentuuridele kohaldatakse mutatis mutandis kõnealuse direktiivi artikli 6 lõiget 3 seoses nende vaikimiskohustusega ning kohustusega koostada nende isikute nimekiri, kellel on juurdepääs krediidireitingutele, reitinguväljavaadetele või seotud teabele enne avaldamist.

Nende isikute nimekiri, kellele antakse krediidireitingust, reitinguväljavaatest ja sellega seotud teabest teada enne avaldamist, piirdub iga hinnatava üksuse poolt selleks otstarbeks määratud isikutega.

3. Kui reitinguagentuur annab krediidireitingu struktureeritud finantsinstrumendile, tagab ta, et struktureeritud finantsinstrumentidele antavad reitingukategooriad on selgelt eristatud, kasutades täiendavat sümbolit, mis eristab neid teiste ettevõtete, finantsinstrumentide või finantskohustuste puhul kasutatavatest reitingukategooriatest.

4. Reitinguagentuur avaldab oma põhimõtted ja menetlused soovimatute krediidireitingute kohta.

5. Kui reitinguagentuur annab tellimata krediidireitingu, märgitakse krediidireitingus hästi nähtavalt, reitingukategooriat selgelt eristava teistsuguse värvikoodiga, kas hinnatav üksus või seotud kolmas isik osales krediidireitingu andmise protsessis ja kas reitinguagentuuril oli juurdepääs hinnatava üksuse või seotud kolmanda isiku raamatupidamisele, juhtimisalastele ja teistele asjaomastele sisedokumentidele.

6. Reitinguagentuur ei kasuta Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve ega ühegi pädeva asutuse nime viisil, millest võiks järeldada või jääda mulje, nagu oleks Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve või asjaomane pädev asutus andnud reitinguagentuuri antud krediidireitingutele või mis tahes krediidireitingualasele tegevusele kinnituse või heakskiidu.

1. Reitinguagentuur avaldab üldsusele täielikult teabe I lisa E jao I osas sätestatud asjaolude kohta ning ajakohastab seda viivitamata.

2. Registreeritud või sertifitseeritud reitinguagentuur teeb Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve loodud keskses teabehoidlas kättesaadavaks oma varasemad tegevusandmed, sealhulgas krediidireitingute muutumise sageduse, ning teabe varem antud krediidireitingute ja nende muutuste kohta. Registreeritud või sertifitseeritud reitinguagentuur esitab kõnealusele teabehoidlale teabe Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve sätestatud standardvormil. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve teeb kõnealuse teabe üldsusele kättesaadavaks ning avaldab kord aastas kokkuvõtte peamiste muutuste kohta.

3. Reitinguagentuur esitab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele kord aastas 31. märtsiks teabe I lisa E jao II osa punktis 2 sätestatud asjaolude kohta.

1. Registreeritud või sertifitseeritud reitinguagentuur esitab krediidireitingu või reitinguväljavaate andmisel Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele teabe krediidireitingu kohta, sealhulgas hinnatava instrumendi krediidireitingu ja reitinguväljavaate, teabe krediidireitingu tüübi kohta, reitingumeetme tüübi ning avaldamise kuupäeva ja kellaaja.

2. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve avaldab lõike 1 kohaselt talle edastatud krediidireitingud oma veebisaidil (edaspidi „Euroopa reitinguandmebaas”).

Artikli 11 lõikes 2 osutatud keskne teabehoidla lisatakse Euroopa reitinguandmebaasi.

3. Käesolevat artiklit ei kohaldata krediidireitingute või reitinguväljavaadete suhtes, mis koostatakse ja avaldatakse tasu eest üksnes investoritele.

Reitinguagentuur avaldab kord aastas läbipaistvusaruande, mis sisaldab teavet I lisa E jao III osas sätestatud asjaolude kohta. Reitinguagentuur avaldab läbipaistvusaruande hiljemalt kolm kuud pärast iga majandusaasta lõppu ning tagab, et see on asutuse veebisaidil kättesaadav vähemalt viis aastat.

1. Reitinguagentuur taotleb registreerimist artikli 2 lõikes 1 sätestatud eesmärkidel ja eeldusel, et tegemist on ►M3 liidus ◄ asutatud juriidilise isikuga.

2. Registreerimine kehtib kogu liidu territooriumil pärast seda, kui Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve vastu võetud otsus registreerida reitinguagentuur, nagu osutatud artikli 16 lõikes 3 ja artikli 17 lõikes 3, on jõustunud.

3. Registreeritud reitinguagentuur täidab igal ajal esmasel registreerimisel esitatud tingimusi.

Reitinguagentuur teavitab põhjendamatu viivituseta Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet registreerimise esmase taotlemise tingimuste mis tahes olulistest muutustest, sealhulgas filiaali avamisest või sulgemisest Euroopa Liidus.

Ilma et see piiraks teise lõigu kohaldamist, teavitab reitinguagentuur Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet kavandatud olulistest muudatustest reitingumeetodis, mudelis või põhilises hindamiseelduses või uuest reitingumeetodist, mudelist või põhilisest hindamiseeldusest, kui reitinguagentuur avaldab kavandatud muudatused või uue reitingumeetodi oma veebisaidil vastavalt artikli 8 lõikele 5a. Pärast konsultatsiooniperioodi lõppemist teavitab reitinguagentuur Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet muudatustest, mille suhtes lepiti kokku konsulteerimise käigus.

4. Ilma et see piiraks artiklite 16 või 17 kohaldamist, registreerib Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve reitinguagentuuri, kui ta leiab taotluse läbivaatamisel, et reitinguagentuur täidab käesolevas määruses krediidireitingute andmisele kehtestatud tingimusi, võttes arvesse artikleid 4 ja 6.

5. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve ei esita registreerimisega seoses nõudeid, mida ei ole käesolevas määruses sätestatud.

1. Reitinguagentuur esitab registreerimistaotluse Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele. Taotlus sisaldab teavet II lisas sätestatud asjaolude kohta.

2. Kui registreerimistaotluse esitab reitinguagentuuride kontsern, volitavad kontserni liikmed ühte kontserni liiget esitama Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele kõik taotlused kogu kontserni nimel. Volitatud reitinguagentuur esitab iga kontserni liikme kohta teabe II lisas sätestatud asjaolude kohta.

3. Reitinguagentuur võib esitada oma taotluse ükskõik millises Euroopa Liidu institutsioonide ametlikus keeles. Muu Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve ning reitinguagentuuride ja nende töötajate vahel toimuva suhtluse suhtes kohaldatakse mutatis mutandis15. aprilli 1958. aasta määruse nr 1 (millega määratakse kindlaks Euroopa Majandusühenduses kasutatavad keeled) ( 29 ), sätteid.

4. 20 tööpäeva jooksul pärast taotluse saamist hindab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve, kas taotlus on täielik. Kui taotlus ei ole täielik, kehtestab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve tähtaja, milleks reitinguagentuuril tuleb esitada täiendav teave.

Kui Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve on teinud kindlaks, et taotlus on täielik, teavitab ta sellest reitinguagentuuri.

Reitinguagentuuri registreerimistaotluse läbivaatamine Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve poolt

1. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve vaatab registreerimistaotluse läbi 45 tööpäeva jooksul alates artikli 15 lõike 4 teises lõigus osutatud teavitamisest, võttes aluseks reitinguagentuuri vastavuse käesolevas määruses sätestatud tingimustele.

2. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve võib läbivaatamise perioodi pikendada 15 tööpäeva võrra, eelkõige juhul, kui reitinguagentuur:

3. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve võtab 45 tööpäeva jooksul alates artikli 15 lõike 4 teises lõigus osutatud teavitamisest, või kui kohaldatakse käesoleva artikli lõiget 2, siis sellest 60 tööpäeva jooksul, vastu täielikult põhjendatud otsuse registreerimise või registreerimisest keeldumise kohta.

4. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve poolt lõike 3 kohaselt vastu võetud otsus jõustub viiendal tööpäeval pärast selle vastuvõtmist.

Reitinguagentuuri registreerimistaotluse läbivaatamine Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve poolt

1. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve vaatab reitinguagentuuride kontserni registreerimistaotlused läbi 55 tööpäeva jooksul alates artikli 15 lõike 4 teises lõigus osutatud teavitamisest, võttes aluseks nende reitinguagentuuride vastavuse käesolevas määruses sätestatud tingimustele.

2. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve võib läbivaatamise perioodi pikendada 15 tööpäeva võrra, eelkõige juhul, kui kontserni kuuluv mis tahes reitinguagentuur:

3. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve võtab 55 tööpäeva jooksul alates artikli 15 lõike 4 teises lõigus osutatud teavitamisest, või kui kohaldatakse käesoleva artikli lõiget 2, siis sellest 70 tööpäeva jooksul, vastu täielikult põhjendatud üksikotsuse kontserni iga reitinguagentuuri registreerimise või registreerimisest keeldumise kohta.

4. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve poolt lõike 3 kohaselt vastu võetud otsus jõustub viiendal tööpäeval pärast selle vastuvõtmist.

Reitinguagentuuri registreerimise, registreerimisest keeldumise või registreerimise kehtetuks tunnistamise otsusest teavitamine ja registreeritud reitinguagentuuride nimekirja avaldamine

1. Viie tööpäeva jooksul pärast artikli 16, 17 või 20 kohase otsuse vastuvõtmist teavitab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve asjaomast reitinguagentuuri oma otsusest. Kui Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve keeldub reitinguagentuuri registreerimisest või tunnistab reitinguagentuuri registreerimise kehtetuks, põhjendab ta seda otsuses igakülgselt.

2. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve teavitab komisjoni, Euroopa Pangandusjärelevalvet, Euroopa Kindlustusjärelevalvet, pädevaid asutusi ja valdkondlikke pädevaid asutusi artikli 16, 17 või 20 kohasest otsusest.

3. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve avaldab oma veebisaidil käesoleva määruse kohaselt registreeritud reitinguagentuuride nimekirja. Nimekirja ajakohastatakse viie tööpäeva jooksul pärast artikli 16, 17 või 20 kohase otsuse vastuvõtmist. Komisjon avaldab ajakohastatud nimekirja 30 päeva jooksul pärast selle ajakohastamist Euroopa Liidu Teatajas.

1. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve võtab reitinguagentuuridelt tasu vastavalt käesolevale määrusele ja lõikes 2 osutatud komisjoni määrusele. See tasu katab täielikult Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve vajalikud kulutused, mis on seotud reitinguagentuuride registreerimise, sertifitseerimise ja järelevalvega, ning kõigi nende kulude hüvitamise, mis pädevatel asutustel võivad tekkida käesoleva määruse alusel, eelkõige ülesannete delegeerimise tõttu vastavalt artiklile 30.

2. Komisjon võtab vastu tasude määruse. Nimetatud määrusega määratakse kindlaks eelkõige tasude liigid ja tasude sissenõudmise alused, tasude suurused, nende maksmise kord ja selliste kulutuste Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve poolt hüvitamise kord, mida pädevad asutused võivad kanda käesoleva määruse alusel ülesannete täitmisel, eelkõige ülesannete delegeerimise tõttu vastavalt artiklile 30.

Reitinguagentuurilt võetav tasu katab kõik halduskulud ja on proportsionaalne asjaomase reitinguagentuuri käibega.

Komisjon võtab esimeses lõigus nimetatud tasude määruse vastu delegeeritud õigusaktidega vastavalt artiklile 38a ning artiklites 38b ja 38c sätestatud tingimustel.

1. Ilma et see piiraks artikli 24 kohaldamist, tunnistab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve reitinguagentuuri registreerimise kehtetuks, kui reitinguagentuur:

2. Kui sellise liikmesriigi pädev asutus, kus asjaomase reitinguagentuuri antud krediidireitinguid kasutatakse, leiab, et üks lõikes 1 osutatud tingimustest on täidetud, võib ta paluda Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvel kontrollida, kas asjaomase reitinguagentuuri registreerimise kehtetuks tunnistamise tingimused on täidetud. Kui Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve otsustab asjaomase reitinguagentuuri registreerimise jätta kehtetuks tunnistamata, esitab ta täieliku põhjenduse.

3. Registreerimise kehtetuks tunnistamise otsus jõustub koheselt kogu liidus ja selle puhul võetakse arvesse artikli 24 lõikes 4 sätestatud krediidireitingute kasutamise üleminekuperioodi.

1. Ilma et see piiraks artikli 25a kohaldamist, tagab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve, et kohaldatakse käesolevat määrust.

2. Vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklile 16 annab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve välja ja ajakohastab suuniseid Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve ja pädevate asutuste ning valdkondlike pädevate asutuste vahelise koostöö kohta käesoleva määruse ja asjakohaste valdkondlike õigusaktide kohaldamisel, sealhulgas ülesannete delegeerimise korra ja üksikasjalike tingimuste osas.

3. Vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklile 16 annab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve koostöös Euroopa Pangandusjärelevalve ja Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvega välja ja ajakohastab suunised käesoleva määruse artikli 4 lõikes 3 osutatud kinnituskorra kohaldamiseks hiljemalt 7. juuniks 2011.

4. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada järgmist:

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 21. juuniks 2014.

Esimeses lõigus osutatud regulatiivsete tehniliste standardite vastuvõtmise õigus on delegeeritud komisjonile määruse (EL) nr 1095/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.

4a. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve töötab välja regulatiivsed tehnilised standardid, et täpsustada järgmist:

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 21. juuniks 2014.

Esimeses lõigus osutatud regulatiivsete tehniliste standardite vastuvõtmise õigus on delegeeritud komisjonile määruse (EL) nr 1095/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.

4b. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve koostab aruande, milles käsitletakse vastavalt artikli 11a lõikele 1 esitatud krediidireitingute suhtes ühe või enama kaardistamise läbiviimise võimalikkust, ja esitab kõnealuse aruande komisjonile hiljemalt 21. juuniks 2015. Eelkõige hinnatakse aruandes järgmist:

Esimese lõigu punktide a ja b osas konsulteerib Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Euroopa Pangandusjärelevalve ja Euroopa Kindlustusjärelevalvega.

5. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve avaldab igal aastal aruande käesoleva määruse kohaldamise kohta. Kõnealune aruanne sisaldab eelkõige hinnangut I lisa rakendamise kohta käesoleva määruse kohaselt registreeritud reitinguagentuuride poolt ja hinnangut artikli 4 lõikes 3 osutatud kinnitamise korra kohaldamise kohta.

6. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esitab Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile igal aastal aruande Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve poolt käesoleva määruse kohaselt võetud järelevalvemeetmete ja määratud karistuste kohta, sealhulgas trahvid ja perioodilised karistusmaksed.

7. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve teeb oma ülesannete täitmisel koostööd Euroopa Pangandusjärelevalve ja Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvega ning konsulteerib nende asutustega enne lõigetes 2, 3 ja 4 osutatud suuniste väljaandmist ja ajakohastamist ning regulatiivsete tehniliste standardite eelnõude esitamist.

1. Iga liikmesriik määrab hiljemalt 7. juunil 2010 käesoleva määruse täitmiseks pädeva asutuse.

2. Pädevatel asutustel on käesoleva määruse rakendamiseks piisaval arvul asjatundlikke töötajaid.

1. Käesoleva määruse alusel registreeritud reitinguagentuuride pideva järelevalve raames kontrollib Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve korrapäraselt artikli 8 lõike 3 täitmist.

2. Ilma et see piiraks artikli 23 kohaldamist, teeb Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve lõikes 1 osutatud kontrolli raames ka järgmist:

Käesolevast määrusest tulenevate kohustuste täitmisel ei mõjuta Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve, komisjon ega liikmesriigi mis tahes ametiasutused krediidireitingute sisu ega metoodikat.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele või selle ametnikele või teistele Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve poolt volitatud isikutele artiklitega 23b–23d antud volitusi ei tohi kasutada sellise teabe või selliste dokumentide avaldamise nõudmiseks, millele kehtib kutsesaladuse kohustus.

1. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve võib lihtteabenõude või otsusega nõuda, et reitinguagentuurid, krediidireitingualases tegevuses osalevad isikud, hinnatavad majandusüksused ja seotud kolmandad isikud, reitinguagentuuride tööülesandeid või tegevusi allhanke korras teostavad kolmandad isikud ning reitinguagentuuride või krediidireitingualase tegevusega muul viisil lähedalt ja oluliselt seotud isikud esitavad kogu teabe, mida Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvel on vaja talle käesoleva määrusega pandud kohustuste täitmiseks.

2. Saates lihtteabenõude vastavalt lõikele 1, teeb Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve järgmist:

3. Nõudes teabe esitamist otsusega vastavalt lõikele 1, teeb Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve järgmist:

4. Nõutud teabe esitavad asjaomaste isikute nimel lõikes 1 osutatud isikud või nende esindajad ning juriidiliste isikute või ühenduste puhul, kellel ei ole juriidilise isiku staatust, isikud, kes on seaduse või põhikirja järgi volitatud neid esindama. Nõuetekohaselt volitatud juristid võivad teavet esitada oma klientide nimel. Viimased jäävad täielikult vastutavaks, kui esitatud teave on ebatäielik, ebaõige või eksitav.

5. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve edastab lihtteabenõude või oma otsuse koopia viivitamata selle liikmesriigi pädevale asutusele, kus lõikes 1 osutatud isik, kellele teabenõue on suunatud, asub või elab.

1. Käesoleva määruse raames oma kohustuste täitmiseks võib Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve korraldada vajalikke uurimisi artikli 23b lõikes 1 osutatud isikute suhtes. Sel eesmärgil antakse Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve ametnikele ja muudele volitatud isikutele õigus:

2. Lõikes 1 osutatud Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve poolt uurimiseks volitatud ametnikud ja muud volitatud isikud täidavad oma kohustusi, esitades kirjaliku volituse, milles on täpsustatud uurimise ese ja eesmärk. Volituses viidatakse ka artiklis 36b sätestatud perioodilistele karistusmaksetele puhuks, kui nõutud dokumente, andmeid, teavet menetluste kohta ja muid materjale või vastuseid artikli 23b lõikes 1 osutatud isikutele esitatud küsimustele ei esitata või esitatakse mittetäielikult, ning artiklis 36a koostoimes III lisa II jao punktiga 8 sätestatud trahvidele, kui artikli 23b lõikes 1 osutatud isikutele esitatud küsimustele antud vastused on ebaõiged või eksitavad.

3. Artikli 23b lõikes 1 osutatud isikud alluvad Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve otsuse alusel algatatud uurimisele. Otsuses märgitakse uurimise ese ja eesmärk, artiklis 36b sätestatud perioodilised karistusmaksed, määruse (EL) nr 1095/2010 kohaselt kättesaadavad õiguskaitsevahendid ja samuti õigus otsuse läbivaatamisele Euroopa Liidu Kohtu poolt.

4. Aegsasti enne uurimist teavitab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve selle liikmesriigi pädevat asutust, kus uurimist kavatsetakse korraldada, uurimise toimumisest ning volitatud isikutest. Asjaomase pädeva asutuse ametnikud osutavad Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve taotluse korral volitatud isikutele abi nende ülesannete täitmisel. Asjaomase pädeva asutuse ametnikud võivad taotluse alusel samuti uurimises osaleda.

5. Kui lõike 1 punktis e osutatud telefonikõnede ja andmeedastust käsitlevate andmete taotlemiseks on liikmesriigi õiguse kohaselt nõutav õigusasutuse luba, siis esitatakse taotlus sellise loa saamiseks. Sellist luba võib taotleda ka ettevaatusabinõuna.

6. Lõikes 5 osutatud loataotluse läbivaatamisel kontrollib liikmesriigi õigusasutus Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve otsuse autentsust ning seda, et kavandatavad sunnimeetmed ei oleks uurimise eseme seisukohast omavolilised ega ebaproportsionaalsed. Kontrollides sunnimeetmete proportsionaalsust, võib liikmesriigi õigusasutus küsida Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvelt üksikasjalikke selgitusi, eelkõige põhjuste kohta, miks Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve kahtlustab käesoleva määruse rikkumist, ja kahtlustatava rikkumise tõsiduse kohta ja selle isiku seotuse kohta, kellele sunnimeetmed on suunatud. Samas ei kontrolli liikmesriigi õigusasutus uurimise vajalikkust ega nõua, et talle esitataks Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve toimikus sisalduv teave. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve otsuse seaduslikkuse üle teostab kohtulikku kontrolli ainult Euroopa Liidu Kohus vastavalt määruses (EL) nr 1095/2010 sätestatud menetlusele.

1. Käesoleva määruse kohaste ülesannete täitmiseks võib Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve teha artikli 23b lõikes 1 osutatud juriidiliste isikute äriruumides vajalikke kohapealseid kontrolle. Kui see on tingitud kontrollide nõuetekohase läbiviimise ja tõhususe vajadusest, võib Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve kohapealse kontrolli läbi viia ette teatamata.

2. Ametnikud ja muud isikud, keda Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve on volitanud läbi viima kohapealseid kontrolle, võivad siseneda nende juriidiliste isikute äriruumidesse ja kinnistutele, kelle suhtes kohaldatakse Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve vastuvõetud uurimisotsust ning neil isikutel on kõik artikli 23c lõikes 1 sätestatud õigused. Neil on samuti õigus pitseerida äriruume ning raamatupidamis- ja muid dokumente selliseks ajavahemikuks ja sellises ulatuses, mis on vajalik kontrolli läbiviimiseks.

3. Ametnikud ja muud isikud, keda Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve on volitanud tegema kohapealseid kontrolle, kasutavad oma õigusi, esitades kirjaliku volituse, milles täpsustatakse kontrolli ese ja eesmärk ning artiklis 36b sätestatud perioodilised karistusmaksed puhuks, kui asjaomased isikud ei allu kontrollimisele. Aegsasti enne kontrollimist teavitab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve kontrollimisest selle liikmesriigi pädevat asutust, kus kontrollimine toimub.

4. Artikli 23b lõikes 1 osutatud isikud alluvad Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve otsusega ette nähtud kohapealsetele kontrollidele. Otsuses määratakse kindlaks kontrolli ese ja eesmärk, selle algusaeg ning märgitakse artiklis 36b sätestatud perioodilised karistusmaksed, määrusega (EL) nr 1095/2010 tagatud õiguskaitsevahendid ja samuti õigus otsuse läbivaatamisele Euroopa Liidu Kohtu poolt. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve võtab kõnealused otsused vastu pärast konsulteerimist selle liikmesriigi pädeva asutusega, kus kontrollimine toimub.

5. Selle liikmesriigi pädeva asutuse ametnikud ning pädeva asutuse poolt volitatud või määratud ametnikud, kus kontrollimine toimub, abistavad Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve taotluse korral aktiivselt Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve ametnikke ja teisi volitatud isikuid. Selleks võivad volitatud isikud kasutada lõikes 2 sätestatud volitusi. Asjaomase liikmesriigi pädeva asutuse ametnikud võivad taotluse alusel samuti osaleda kohapealses kontrollis.

6. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve võib ka paluda pädevatel asutustel enda nimel teha konkreetseid uurimistoiminguid ja kohapealseid kontrolle vastavalt käesolevas artiklis ja artikli 23c lõikes 1 sätestatule. Sel eesmärgil on pädevatel asutustel samad käesolevas artiklis ja artikli 23c lõikes 1 sätestatud õigused nagu Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvel.

7. Kui Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve volitatud ametnikud ja teised kaasasolevad volitatud isikud leiavad, et isik ei nõustu käesoleva artikli kohaselt otsusega ette nähtud kontrolliga, osutab asjaomase liikmesriigi pädev asutus neile vajalikku abi, taotledes kohapealse kontrolli läbiviimiseks vajaduse korral abi politseilt või samaväärselt õiguskaitseasutuselt.

8. Kui lõikes 1 sätestatud kohapealseks kontrolliks või lõikes 7 sätestatud abiks on liikmesriigi õiguse kohaselt nõutav õigusasutuse luba, taotletakse see eelnevalt. Sellist luba võib taotleda ka ettevaatusabinõuna.

9. Lõikes 8 osutatud loataotluse läbivaatamisel kontrollib liikmesriigi õigusasutus Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve otsuse autentsust ning seda, et kavandatavad sunnimeetmed ei oleks kontrolli eseme seisukohast omavolilised ega ebaproportsionaalsed. Kontrollides sunnimeetmete proportsionaalsust, võib liikmesriigi õigusasutus küsida Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvelt üksikasjalikke selgitusi, eelkõige põhjuste kohta, miks Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve kahtlustab käesoleva määruse rikkumist, ja kahtlustatava rikkumise tõsiduse kohta ja selle isiku seotuse kohta, kellele sunnimeetmed on suunatud. Samas ei kontrolli liikmesriigi õigusasutus uurimise vajalikkust ega nõua, et talle esitataks Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve toimikus sisalduv teave. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve otsuse seaduslikkuse üle teostab kohtulikku kontrolli ainult Euroopa Liidu Kohus vastavalt määruses (EL) nr 1095/2010 sätestatud menetlusele.

1. Kui Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve leiab käesoleva määruse kohaselt oma ülesandeid täites, et on tõsiseid märke selliste asjaolude võimaliku olemasolu kohta, mis kujutaksid endast üht või mitut lisas III nimetatud rikkumist, määrab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve juhtumi uurimiseks Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve siseselt uurimise eest vastutava sõltumatu ametniku. Uurimise eest vastutav ametnik ei tohi olla seotud ega ole olnud seotud asjaomase reitinguagentuuri otsese või kaudse järelevalvega ega registreerimismenetlusega ja täidab oma ülesandeid Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve järelevalvenõukogust sõltumatult.

2. Uurimise eest vastutav ametnik uurib väidetavaid rikkumisi, võttes arvesse uurimise all olevate isikute seisukohti, ning esitab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve järelevalvenõukogule uurimistulemusi kajastava täieliku toimiku.

Oma ülesannete täitmiseks on uurimise eest vastutav ametnik volitatud esitama teabenõudeid vastavalt artiklile 23b ning viima läbi uurimisi ja kohapealseid kontrolle vastavalt artiklitele 23c ja 23d. Uurimise eest vastutava ametniku volitustele laienevad artikli 23a nõuded.

Oma ülesannete täitmisel on uurimist teostaval ametnikul juurdepääs Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve poolt järelevalvetegevuse käigus kogutud dokumentidele ja teabele.

3. Uurimise lõpetamisel ja enne uurimistulemusi kajastava toimiku uurimistulemuste esitamist Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve järelevalvenõukogule annab uurimise eest vastutav ametnik isikutele, kelle suhtes on algatatud uurimine, võimaluse esitada uurimise esemeks olevates küsimustes oma seisukohad. Uurimise eest vastutava ametniku uurimistulemused põhinevad üksnes sellistel asjaoludel, mille kohta uurimisalused isikud on saanud võimaluse esitada oma seisukoht.

Käesoleva artikli kohase uurimise käigus tagatakse täielikult asjaomaste isikute kaitseõigus.

4. Uurimistulemusi kajastava toimiku esitamisel Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve järelevalvenõukogule teavitab uurimise eest vastutav ametnik sellest isikuid, kelle suhtes on algatatud uurimine. Kõnealustel isikutel on õigus tutvuda toimikuga tingimusel, et võetakse arvesse teiste isikute õigustatud huvi kaitsta oma ärisaladusi. Toimikuga tutvumise õigus ei hõlma kolmandaid isikuid mõjutavat konfidentsiaalset teavet.

5. Uurimise eest vastutava ametniku uurimistulemusi kajastava toimiku põhjal ja juhul, kui asjaomased isikud seda taotlevad, siis pärast uurimise all olevate isikute seisukohtade ärakuulamist vastavalt artiklitele 25 ja 36c, otsustab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve järelevalvenõukogu, kas uurimise all olevad isikud on toime pannud ühe või mitu III lisas nimetatud rikkumistest, mispuhul Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve järelevalvenõukogu võtab artikli 24 kohaselt järelevalvemeetme ja määrab artikli 36a kohaselt trahvi.

6. Uurimise eest vastutav ametnik ei osale Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve järelevalvenõukogu aruteludes ega sekku ühelgi muul viisil Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve järelevalvenõukogu otsustusprotsessi.

7. Komisjon võtab vastu täiendavad menetluseeskirjad trahvide või perioodiliste karistusmaksete määramise pädevuse teostamiseks, sealhulgas sätted, mis käsitlevad kaitseõigust, ajalisi sätteid ja trahvide või perioodiliste karistusmaksete kogumist ning võtab vastu üksikasjalikud eeskirjad karistuste määramise ja täitmise aegumistähtaegade kohta.

Esimeses lõigus nimetatud eeskirjad võetakse vastu delegeeritud õigusaktidega vastavalt artiklile 38a ning artiklites 38b ja 38c sätestatud tingimustel.

8. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve annab asja kriminaalmenetluse eesmärgil üle asjaomastele riigiasutustele, kui ta leiab käesoleva määruse kohaste ülesannete täitmise käigus, et on tõsiseid märke selliste asjaolude võimaliku olemasolu kohta, millel võib olla kuriteo koosseis. Lisaks hoidub Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve trahvide või perioodiliste karistusmaksete määramisest, kui samadel või sisuliselt samadel asjaoludel on isik varem õigeks või süüdi mõistetud siseriikliku õiguse kohaselt toimunud kriminaalmenetluses ning õigeks- või süüdimõistev otsus on omandanud res judicata jõu.

1. Juhul kui Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve järelevalvenõukogu tuvastab vastavalt artikli 23e lõikele 5, et reitinguagentuur on toime pannud III lisas loetletud rikkumise, võtab ta vastu ühe või enama järgmistest otsustest:

2. Lõikes 1 osutatud otsuste tegemisel võtab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve järelevalvenõukogu arvesse rikkumise laadi ja tõsidust ning järgmisi kriteeriume:

3. Enne lõike 1 punktides a, b ja c osutatud otsuste tegemist teavitab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve järelevalvenõukogu sellest Euroopa Pangandusjärelevalvet ning Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvet.

4. Pärast lõike 1 punktides a ja c osutatud otsuste tegemist võidakse krediidireitinguid jätkuvalt kasutada regulatiivsetel eesmärkidel ajavahemiku jooksul, mis ei ületa:

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve järelevalvenõukogu võib pikendada esimese lõigu punktis b osutatud ajavahemikku kolme kuu võrra erakorralistel asjaoludel, mis on seotud võimaliku turuhäire või rahandusliku ebastabiilsusega, sealhulgas ka pärast Euroopa Pangandusjärelevalve või Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve vastava taotluse saamist.

5. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve järelevalvenõukogu teavitab põhjendamatu viivituseta asjaomast reitinguagentuuri lõike 1 alusel tehtud mis tahes otsusest ning edastab selle otsuse pädevatele asutustele, valdkondlikele pädevatele asutustele, komisjonile, Euroopa Pangandusjärelevalvele ja Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvele. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve järelevalvenõukogu avalikustab iga sellise otsuse oma veebisaidil 10 tööpäeva jooksul pärast otsuse tegemise kuupäeva.

Kui Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve järelevalvenõukogu avalikustab esimese lõigu kohaselt oma otsuse, avalikustab ta samuti asjaomase reitinguagentuuri kaebeõiguse, ning kui see on asjakohane, asjaolu, et otsus on edasi kaevatud, täpsustades samas, et kaebuse esitamine ei peata otsuse täitmist, samuti asjaolu, et apellatsiooninõukogu võib vaidlustatud otsuse täitmise peatada määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 60 lõike 3 kohaselt.

1. Enne artikli 24 lõike 1 kohase mis tahes otsuse tegemist annab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve järelevalvenõukogu isikutele, kelle suhtes on algatatud menetlus, võimaluse esitada oma seisukohad Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve tuvastatud asjaolude kohta. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve järelevalvenõukogu otsused võivad põhineda üksnes sellistel asjaoludel, mille kohta isikutel, kelle suhtes on algatatud menetlus, on olnud võimalik esitada oma seisukoht.

Esimest lõiku ei kohaldata, kui on vaja kohest sekkumist, et ennetada märkimisväärset ja otsest kahju finantssüsteemile. Sellisel juhul võib Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve järelevalvenõukogu teha vaheotsuse ning ta annab asjaomastele isikutele võimaluse esitada oma seisukohad võimalikult kiiresti pärast otsuse vastuvõtmist.

2. Menetluse ajal tagatakse täielikult isikute, kelle suhtes on algatatud menetlus, kaitseõigus. Neil on õigus tutvuda Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve toimikuga tingimusel, et võetakse arvesse teiste isikute õigustatud huvi kaitsta oma ärisaladusi. Toimikuga tutvumise õigus ei hõlma konfidentsiaalset teavet.

Artikli 4 lõike 1, artiklite 5a, 8b, 8c ning 8d järelevalve ja täitmise tagamise eest vastutavad valdkondlikud pädevad asutused

Valdkondlikud pädevad asutused vastutavad artikli 4 lõike 1 ja artiklite 5a, 8b, 8c ning 8d järelevalve ja täitmise tagamise eest asjakohaste valdkondlike õigusaktide kohaselt.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve, pädevate asutuste ja valdkondlike pädevate asutuste koostöö

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve, Euroopa Pangandusjärelevalve, Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve, pädevad asutused ja valdkondlikud pädevad asutused teevad koostööd, kui see on vajalik käesoleva määruse ja asjakohaste valdkondlike õigusaktide kohaldamiseks.

1. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve, pädevad asutused ja valdkondlikud pädevad asutused annavad üksteisele põhjendamatu viivituseta teavet, mida on vaja käesolevast määrusest ja asjakohastest valdkondlikest õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmiseks.

2. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve võib edastada keskpankadele, Euroopa Keskpankade Süsteemile ja Euroopa Keskpangale, kui nad tegutsevad rahaasutusena, samuti Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule ning vajaduse korral muudele riigiasutustele, mis vastutavad makse- ja arveldussüsteemide järelevalve eest, konfidentsiaalset .teavet, mis on ette nähtud nende ülesannete täitmiseks. Samuti ei takistata kõnealustel ametiasutustel või organitel edastada Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele teavet, mida see võib vajada käesoleva määruse kohaste ülesannete täitmiseks

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve ülesannete delegeerimine pädevatele asutustele

1. Kui see on järelevalvefunktsiooni nõuetekohaseks täitmiseks vajalik, võib Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve delegeerida konkreetseid järelevalveülesandeid liikmesriigi pädevale asutusele kooskõlas suunistega, mille Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve on andnud vastavalt artikli 21 lõikele 2. Kõnealused konkreetsed järelevalveülesanded võivad eelkõige hõlmata volitusi esitada teabenõudeid vastavalt artiklile 23b ning viia läbi uurimisi ja kohapealseid kontrolle vastavalt artikli 23d lõikele 6.

2. Enne ülesannete delegeerimist konsulteerib Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve asjakohase pädeva asutusega. Selline konsulteerimine hõlmab järgmist:

3. Vastavalt artikli 19 lõike 2 alusel komisjoni poolt vastu võetud tasusid käsitlevale määrusele hüvitab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve kulud, mida pädev asutus kandis delegeeritud ülesannete täitmisel.

4. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve vaatab lõikes 1 osutatud delegeerimise läbi asjakohaste ajavahemike järel. Ülesannete delegeerimine võidakse igal ajal tagasi võtta.

Ülesannete delegeerimine ei mõjuta Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve vastutust ning ei piira Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve võimet täita delegeeritud ülesandeid ja nende üle järelevalvet teostada. Käesoleva määruse kohaseid järelevalveülesandeid, sh registreerimisotsuste, rikkumistega seotud lõpphindamise ja järelevalvealaste otsuste tegemist, ei delegeerita.

1. Kui liikmesriigi pädev asutus leiab, et tema territooriumil või teise liikmesriigi territooriumil toimub või on toimunud käesoleva määruse vastane tegevus, teatab ta sellest Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele nii täpselt kui võimalik. Kui liikmesriigi pädev asutus peab seda uurimise läbiviimiseks vajalikuks, võib pädev asutus samuti teha Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele ettepaneku kaaluda vajadust kasutada kõnealuse tegevusega seotud reitinguagentuuri suhtes artiklites 23b ja 23c sätestatud volitusi.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve võtab asjakohased meetmed. Ta teavitab teabe esitanud pädevat asutust lõpptulemusest ning võimaluse korral ka olulistest vahetulemustest.

2. Juhul kui teate esitanud liikmesriigi pädev asutus on seisukohal, et registreeritud reitinguagentuur, kelle krediidireitinguid kasutatakse tema territooriumil, rikub käesolevast määrusest tulenevaid kohustusi ning kõnealused rikkumised on piisavalt tõsised ja püsivad, et oluliselt mõjutada investorite kaitset või kõnealuse liikmesriigi finantssüsteemi stabiilsust, võib teate esitanud pädev asutus taotleda, et Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve peatab asjaomase reitinguagentuuri krediidireitingute kasutamise regulatiivsetel eesmärkidel artikli 4 lõikes 1 osutatud finantsasutuste ja teiste majandusüksuste poolt, ilma et see piiraks lõikes 1 sätestatud teatamise kohustust. Teate esitanud pädev asutus esitab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele kõik taotluse põhjused.

Juhul kui Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve on seisukohal, et taotlus ei ole põhjendatud, teavitab ta sellest kirjalikult teate esitanud pädevat asutust, tuues välja põhjused. Juhul kui Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve on seisukohal, et taotlus on põhjendatud, võtab ta asjakohased meetmed olukorra lahendamiseks.

1. Ametisaladuse kohustust kohaldatakse Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve, pädevate asutuste ning kõikide isikute suhtes, kes töötavad või on töötanud Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve, pädevate asutuste või mõne teise isiku heaks, kellele Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve on ülesandeid delegeerinud, sealhulgas Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvega lepingu sõlminud audiitorite ja ekspertide suhtes. Ametisaladuse alla kuuluvat teavet ei avaldata ühelegi teisele isikule ega ametiasutusele, välja arvatud juhul, kui avaldamise kohustus tuleneb kohtumenetlusest.

2. Kogu käesoleva määruse kohaselt Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve, pädevate asutuste, valdkondlike pädevate asutuste ning muude artikli 27 lõikes 2 osutatud asutuste ja organite poolt omandatud või nimetatud asutuste ja organite vahel vahetatavat teavet peetakse konfidentsiaalseks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve või pädev asutus või muu asjaomane ametiasutus või organ täpsustab teavet edastades, et seda võib avaldada, või kui avaldamise kohustus tuleneb kohtumenetlusest.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve võib sõlmida teabevahetust käsitlevaid koostöökokkuleppeid kolmandate riikide järelevalveasutustega ainult juhul, kui avaldatavale teabele kohaldatakse ametisaladuse tagatisi, mis on vähemalt samaväärsed artiklis 32 sätestatuga.

Selline teabevahetus peab olema vajalik kõnealuste järelevalveasutuste ülesannete täitmiseks.

Seoses isikuandmete avaldamisega kolmandale riigile kohaldab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrust (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta ( 30 ).

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve võib avaldada kolmandate riikide järelevalveasutustelt saadud teabe ainult juhul, kui Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve või pädev asutus on saanud selleks selgesõnalise nõusoleku teabe edastanud järelevalveasutuselt ja sellist teavet võib vajaduse korral avaldada ainult sel eesmärgil, milleks kõnealune järelevalveasutus on andnud nõusoleku, või kui avaldamise kohustus tuleneb kohtumenetlusest.

1. Kui reitinguagentuur on tahtlikult või raskest hooletusest pannud toime III lisas loetletud rikkumise, millel on mõju krediidireitingule, võib investor või emitent nõuda kõnealuselt reitinguagentuurilt talle nimetatud rikkumise tõttu põhjustatud kahju hüvitamist.

Investor võib käesoleva artikli alusel nõuda kahju hüvitamist, kui ta tõendab, et ta tugines krediidireitingule mõistlikul määral kooskõlas artikli 5a lõikega 1 või ilmutades muul viisil vajalikku hoolt, kui ta tegi otsuse kõnealuse krediidireitinguga finantsinstrumenti investeerida, seda omada või see võõrandada.

Emitent võib käesoleva artikli alusel nõuda kahju hüvitamist, kui ta tõendab, et kõnealune krediidireiting hõlmab teda või tema finantsinstrumenti ning et rikkumist ei põhjustanud emitendi poolt reitinguagentuurile edastatud eksitav ja ebatäpne teave, mis võib olla vahetu või üldsusele kättesaadav teave.

2. Investor või emitent on kohustatud esitama täpse ja üksikasjaliku teabe, millest nähtub, et reitinguagentuur on pannud toime käesoleva määruse rikkumise ning et see rikkumine mõjutas antud krediidireitingut.

Sellele, milline peab olema täpne ja üksikasjalik teave, annab hinnangu liikmesriigi pädev kohus, võttes arvesse asjaolu, et investoril või emitendil ei pruugi olla juurdepääsu teabele, mis on ainuüksi reitinguagentuuri valduses.

3. Lõikes 1 osutatud reitinguagentuuri tsiviilvastutust võib eelnevalt piirata üksnes siis, kui kõnealune piirang on:

Tsiviilvastutuse piiramine, mis ei ole kooskõlas esimese lõiguga, ja tsiviilvastutuse välistamine on õigustühised.

4. Käesolevas artiklis viidatud, kuid siinkohal määratlemata mõisteid, nagu „kahju”, „tahtlikkus”, „raske hooletus”, „mõistlikul määral tuginemine”, „vajalik hool”, „mõju”„mõistlik” ja „proportsionaalne”, tõlgendatakse ja kohaldatakse kooskõlas kohaldatava siseriikliku õigusega vastavalt rahvusvahelise eraõiguse sätetele. Reitinguagentuuri tsiviilvastutusega seotud küsimusi, mis ei ole käesoleva määrusega hõlmatud, reguleerib kohaldatav siseriiklik õigus, mis tehakse kindlaks vastavalt rahvusvahelise eraõiguse sätetele. Investori või algataja esitatud tsiviilvastutuse hagi kohtualluvus tehakse kindlaks rahvusvahelise eraõiguse sätete alusel.

5. Käesolev artikkel ei välista muude tsiviilvastutusest tulenevate nõuete esitamist kooskõlas siseriikliku õigusega.

6. Käesolevas artiklis sätestatud õiguskaitsevahendid ei takista Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvel täiel määral kasutamast artiklis 36a sätestatud volitusi.

Karistused, trahvid, perioodilised karistusmaksed, komiteemenetlus, delegeeritud volitused ja aruandlus

Liikmesriigid kehtestavad artikli 4 lõike 1 rikkumise korral kohaldatavaid karistusi käsitlevad eeskirjad ning võtavad kõik vajalikud meetmed nende eeskirjade rakendamise tagamiseks. Sätestatavad karistused on tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

Liikmesriigid tagavad, et valdkondlik pädev asutus avalikustab üldsusele kõik karistused, mis on määratud artikli 4 lõike 1 rikkumise eest, välja arvatud juhul, kui selline avalikustamine ohustaks tõsiselt finantsturge või tekitaks asjaomastele osalistele ebaproportsionaalset kahju.

Liikmesriigid teatavad esimeses lõigus osutatud sätted komisjonile hiljemalt 7. detsembril 2010. Nad teatavad komisjonile viivitamata kõik nende sätete muudatused.

1. Juhul kui Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve järelevalvenõukogu tuvastab vastavalt artikli 23e lõikele 5, et reitinguagentuur on tahtlikult või ettevaatamatuse tõttu toime pannud III lisas loetletud rikkumise, teeb ta lõike 2 kohaselt otsuse trahvi määramise kohta.

Reitinguagentuuri poolne rikkumine loetakse tahtlikuks, kui Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve tuvastab objektiivsed asjaolud, mis tõendavad, et reitinguagentuur või selle kõrgem juhtkond on rikkumise toime pannud tahtlikult.

Selleks et otsustada, kas trahvide põhisummad peaksid jääma esimeses lõigus sätestatud piirmäärade alam-, keskmise või ülemmäära lähedusse, võtab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve arvesse asjaomase reitinguagentuuri eelmise majandusaasta käivet. Põhisumma jääb alammäära lähedusse, kui reitinguagentuuri majandusaasta käive on alla 10 miljoni euro, keskmise määra lähedusse, kui reitinguagentuuri majandusaasta käive on 10-50 miljonit eurot, ja ülemmäära lähedusse, kui reitinguagentuuri majandusaasta käive on üle 50 miljoni euro.

3. Lõikes 2 sätestatud piirides trahvide põhisummasid kohandatakse vajaduse korral, võttes arvesse raskendavaid või kergendavaid asjaolusid kooskõlas IV lisas sätestatud asjaomaste koefitsientidega.

Asjaomaseid raskendavaid koefitsiente kohaldatakse põhisumma suhtes ükshaaval. Kui korraga tuleb kohaldada mitut raskendavat koefitsienti, liidetakse põhisummale põhisumma ja selle summa vahe, mis saadakse iga üksiku raskendava koefitsiendi kohaldamise tulemusel.

Asjaomaseid kergendavaid koefitsiente kohaldatakse põhisumma suhtes ükshaaval. Kui korraga tuleb kohaldada mitut kergendavat koefitsienti, lahutatakse põhisummast põhisumma ja selle summa vahe, mis saadakse iga üksiku kergendava koefitsiendi kohaldamise tulemusel.

4. Olenemata lõigetest 2 ja 3, ei tohi trahv ületada 20 % asjaomase reitinguagentuuri eelmise majandusaasta käibest ning juhul kui reitinguagentuur on rikkumisest otseselt või kaudselt saanud rahalist kasu, peab trahv olema vähemalt võrdne saadud finantskasuga.

Kui reitinguagentuuri tegevuse või tegevusetuse tulemusel pandi toime enam kui üks III lisas loetletud rikkumine, kohaldatakse üksnes ühe rikkumisega seonduvat ning vastavalt lõigetele 2 ja 3 arvutatud kõrgemat trahvisummat.

1. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve järelevalvenõukogu määrab oma otsusega perioodilised karistusmaksed, et sundida:

2. Perioodiline karistusmakse peab olema tõhus ja proportsionaalne. Perioodiline karistusmakse määratakse igapäevaselt kuni reitinguagentuur või asjaomane isik täidab lõikes 1 osutatud asjakohast otsust.

3. Olenemata lõikest 2 on perioodilise karistusmakse summa 3 % eelmise majandusaasta päevasest käibest või füüsiliste isikute puhul vastavalt 2 % eelmise kalendriaasta päevasest sissetulekust. Neid summasid arvutatakse alates päevast, mis on kehtestatud otsusega, millega määratakse perioodilised karistusmaksed.

4. Perioodilise karistusmakse maksimaalseks kestuseks on kuus kuud alates Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve otsuse teavitamise kuupäevast.

1. Enne kui Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve järelevalvenõukogu teeb otsuse artiklis 36a või artikli 36b lõike 1 punktides a–d sätestatud trahvide ja perioodiliste karistusmaksete määramise kohta, annab ta isikutele, kelle suhtes on algatatud menetlus, võimaluse esitada ärakuulamiseks oma seisukoht Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve tuvastatud asjaolude kohta. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve järelevalvenõukogu otsused võivad põhineda üksnes sellistel asjaoludel, mille kohta isikutel, kelle suhtes on algatatud menetlus, on olnud võimalik esitada oma seisukoht.

Trahvide ja perioodiliste karistusmaksete avalikustamine, iseloom, täitmine ja jaotamine

1. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve avalikustab kõik vastavalt artiklitele 36a ja 36b määratud trahvid ja perioodilised karistusmaksed, välja arvatud juhul, kui selline avalikustamine ohustaks tõsiselt finantsturge või tekitaks asjaomastele osalistele ebaproportsionaalset kahju.

2. Vastavalt artiklitele 36a ja 36b määratud trahvid ja perioodilised karistusmaksed on haldusliku iseloomuga.

3. Vastavalt artiklitele 36a ja 36b määratud trahvid ja perioodilised karistusmaksed kuuluvad täitmisele.

Täitmist reguleerivad selles riigis kehtivad tsiviilmenetluse normid, mille territooriumil täitmine aset leiab. Korralduse otsuse täitmise tagamise kohta, ilma muude formaalsusteta peale otsuse autentsuse tõestamise, lisab otsusele riigi ametiasutus, kelle iga liikmesriigi valitsus selleks otstarbeks määrab ning Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele ja Euroopa Liidu Kohtule teatavaks teeb.

Kui need formaalsused on asjaomase poole avalduse põhjal lõpetatud, võib kõnealune pool taotleda täitmist kooskõlas riigi õigusaktidega, saates küsimuse otse pädevale organile.

Täitmise võib peatada ainult Euroopa Liidu Kohtu otsusega. Asjassepuutuva liikmesriigi kohtute pädevusse kuuluvad siiski kaebused täitmise ebaõige viisi kohta.

4. Trahvide ja perioodiliste karistusmaksete summad kantakse Euroopa Liidu üldeelarvesse.

Euroopa Liidu Kohtul on täielik pädevus läbi vaadata otsuseid, millega Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve on määranud trahve või perioodilisi karistusmakseid. Euroopa Liidu Kohus võib määratud trahvi või perioodilise karistusmakse tühistada, seda vähendada või suurendada.

Selleks et võtta arvesse muutusi, sealhulgas rahvusvahelisi muutusi finantsturgudel eelkõige seoses uute finantsinstrumentidega, võib komisjon delegeeritud õigusaktide abil vastavalt artiklile 38a ning artiklites 38b ja 38c sätestatud tingimustel võtta meetmeid lisade, välja arvatud III lisa, muutmiseks.

1. Komisjoni abistab komisjoni otsusega 2001/528/EÜ ( 31 ) loodud Euroopa väärtpaberikomitee.

3. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

Tähtajaks otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõike 6 tähenduses kehtestatakse kolm kuud.

1. Komisjonile antakse alates 1 juuni 2011 neljaks aastaks õigus võtta vastu artikli 5 lõike 6 kolmandas lõigus, artikli 19 lõikes 2, artikli 23e lõikes 7 ja artiklis 37 osutatud delegeeritud õigusakte. Komisjon koostab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt kuus kuud enne nelja-aastase ajavahemiku lõppu. Volituste delegeerimist uuendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu selle kooskõlas artikliga 38b tagasi võtab.

2. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

3. Komisjonile antud õiguse suhtes võtta vastu delegeeritud õigusakte kohaldatakse artiklites 38b ja 38c sätestatud tingimusi.

1. Euroopa Parlament või nõukogu võivad artikli 5 lõike 6 kolmandas lõigus, artikli 19 lõikes 2, artikli 23e lõikes 7 ja artiklis 37 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta.

2. Institutsioon, kes on algatanud sisemenetluse, et otsustada, kas volituste delegeerimine tuleks tagasi võtta, püüab sellest teavitada teist institutsiooni ja komisjoni mõistliku aja jooksul enne lõpliku otsuse tegemist, nimetades delegeeritud volitused, mida ta soovib tagasi võtta.

3. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse selles otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub kohe või otsuses osutatud hilisemal kuupäeval. Otsus ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. Otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

1. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad delegeeritud õigusakti suhtes esitada vastuväiteid kolme kuu jooksul alates õigusakti teatavakstegemisest.

Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kolme kuu võrra.

2. Kui pärast lõikes 1 nimetatud perioodi möödumist ei ole Euroopa Parlament ega nõukogu delegeeritud õigusakti suhtes vastuväidet esitanud, avaldatakse see Euroopa Liidu Teatajas ja jõustub selles nimetatud kuupäeval.

Delegeeritud õigusakti võib avaldada Euroopa Liidu Teatajas ja see võib jõustuda enne kõnealuse ajavahemiku möödumist juhul, kui Euroopa Parlament ja nõukogu on mõlemad teatanud komisjonile oma kavatsusest jätta vastuväited esitamata.

3. Kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab lõikes 1 nimetatud perioodi vältel delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid, õigusakt ei jõustu. Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 296 põhjendab vastuväite esitanud institutsioon delegeeritud õigusakti suhtes esitatud vastuväiteid.

4. Komisjon vaatab pärast Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvelt tehnilise nõuande saamist olukorra struktureeritud finantsinstrumentide krediidireitingute turul üle, eriti edasiväärtpaberistamiste krediidireitingute turul. Pärast nimetatud ülevaatamist esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule hiljemalt 1. juuliks 2016 aruande, millele on vajadusel lisatud seadusandliku akti ettepanek ja milles hinnatakse eelkõige järgmist:

5. Komisjon vaatab pärast Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvelt tehnilise nõuande saamist olukorra krediidireitingute turul üle. Pärast nimetatud ülevaatamist esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule hiljemalt 1. jaanuariks 2016 aruande, millele on vajadusel lisatud seadusandliku akti ettepanek ja milles hinnatakse eelkõige järgmist:

6. Komisjon teavitab vähemalt kord aastas Euroopa Parlamenti ja nõukogu artikli 5 lõikes 6 osutatud uutest samaväärsuse otsustest, mis on aruandeperioodi jooksul vastu võetud.

Hiljemalt 21. juuniks 2014 hindab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve oma personali- ja ressursivajadusi, mis tulenevad käesoleva määruse kohaste volituste ja ülesannete täitmisest, ning esitab Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile sellekohase aruande.

1. Hiljemalt 31. detsembriks 2015 esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles esitatakse:

eesmärgiga jätta liidu õigusest välja kõik viited regulatiivsetel eesmärkidel kasutatavatele krediidireitingutele hiljemalt 1. jaanuariks 2020, tingimusel et asjakohased alternatiivid on leitud ja neid rakendatakse. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve annab käesoleva lõike raames komisjonile tehnilist nõu.

2. Võttes arvesse olukorda turul, esitab komisjon hiljemalt 31. detsembriks 2014 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande riigivõlakirjade krediidivõimelisuse üle-euroopalise hindamise arendamise asjakohasuse kohta.

Võttes arvesse esimeses lõigus viidatud aruande järeldusi ning olukorda turul, esitab komisjon hiljemalt 31. detsembriks 2016 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande liikmesriikide võlakirjade krediidivõimelisuse hindamisega tegeleva Euroopa reitinguagentuuri ja/või kõigi teiste krediidireitingutega tegeleva Euroopa krediidireitingute sihtasutuse loomise asjakohasuse ja teostatavuse kohta.

3. Komisjon esitab hiljemalt 31. detsembriks 2013 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande väiksemate reitinguagentuuride võrgustiku otstarbekuse kohta, et suurendada konkurentsi turul. Aruandes hinnatakse rahalise ja mitterahalise toetuse andmist sellise võrgustiku loomiseks, võttes arvesse sellisest avalik-õiguslikust rahastamisest tulenevat võimalikku huvide konflikti. Arvestades kõnealuse aruande järeldusi ja pärast Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve tehnilise nõuande saamist võib komisjon artikli 8d sätted läbi vaadata ja soovitada neid muuta.

Enne 7. juunit 2010 ühenduses tegutsevad reitinguagentuurid (edaspidi „olemasolevad reitinguagentuurid”), kes kavatsevad taotleda registreerimist käesoleva määruse alusel, võtavad hiljemalt 7. septembril 2010 kõik vajalikud meetmed selle sätete täitmiseks.

Reitinguagentuurid esitavad registreerimise taotluse mitte varem kui 7. juunil 2010. Olemasolevad reitinguagentuurid esitavad registreerimise taotluse hiljemalt 7. septembril 2010.

Olemasolevad reitinguagentuurid võivad jätkata krediidireitingute andmist, mida artikli 4 lõikes 1 osutatud finantseerimisasutused ja teised majandusüksused võivad kasutada regulatiivsetel eesmärkidel, välja arvatud juhul, kui registreerimisest keeldutakse. Registreerimisest keeldumise korral kohaldatakse artikli 24 lõikeid 4 ja 5.

1. Järelevalve- ja jõustamisalased õigused ja ülesanded reitinguagentuuride valdkonnas, mis on antud pädevatele asutustele, mis tegutsesid kas päritoluliikmesriigi pädeva asutusena või mitte, või järelevalvekolleegiumide (kolleegiumide) olemasolu korral kõnealustele kolleegiumidele, lõpetatakse 1. juulil 2011.

Registreerimistaotlust, mille päritoluliikmesriigi pädevad asutused või asjaomane kolleegium on saanud enne 7. septembrit 2010, ei edastata siiski Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele ning otsuse registreerimise või registreerimisest keeldumise kohta teevad kõnealused asutused ja asjaomane kolleegium.

2. Ilma et sellega piirataks lõike 1 teise lõigu kohaldamist, võtab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve lõikes 1 osutatud kuupäeval üle kõik toimikud ja töödokumendid või nende tõendatud koopiad, mis on seotud järelevalve- ja jõustamistegevusega reitinguagentuuride valdkonnas, sealhulgas pooleliolevate läbivaatamiste ja jõustamismeetmetega.

3. Lõikes 1 osutatud pädevad asutused ja kolleegiumid tagavad, et kõik olemasolevad andmed ja töödokumendid või nende tõendatud koopiad edastatakse Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele võimalikult kiiresti ja igal juhul hiljemalt 1. juuliks 2011. Kõnealused pädevad asutused ja kolleegiumid osutavad Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele samuti igakülgset abi ja annavad nõu, et lihtsustada reitinguagentuuride valdkonna järelevalve- ja jõustamistegevuse tõhusat ülevõtmist ja alustamist.

4. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve tegutseb lõikes 1 osutatud pädevate asutuste ja kolleegiumide õigusjärglasena kõigis haldus- ja õigusmenetlustes, mis tulenevad kõnealuste pädevate asutuste ja kolleegiumide järelevalve- ja jõustamistegevusest küsimustes, mis kuuluvad käesoleva määruse reguleerimisalasse.

5. Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud pädeva asutuse poolt teostatud III jaotise I peatüki kohased reitinguagentuuride registreerimised kehtivad ka pärast pädevuse üleandmist Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele.

6. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve viib hiljemalt 1. juuliks 2014 ja oma pideva järelevalvetegevuse raames läbi vähemalt ühe uurimise iga tema järelevalvepädevusse kuuluva reitinguagentuuri kohta.

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Krediidireitingu analüütikute ja krediidireitingualase tegevusega otseselt seotud teiste isikute tegevust reguleerivad eeskirjad

II. Täiendavad kohustused seoses struktureeritud finantsinstrumentide krediidireitinguga

Reitinguagentuur avalikustab üldjuhul asjaolu, et ta on käesoleva määruse kohaselt registreeritud, ja esitab järgmise teabe:

I. Huvide konfliktide, organisatsiooniliste või tegevusnõuetega seotud rikkumised

Artikli 36a lõike 3 kohaldamisel kasutatavate raskendavate ja kergendavate teguritega seotud koefitsientide loetelu

Artikli 36a lõikes 2 osutatud põhisummade suhtes kohaldatakse kumulatiivselt järgmisi koefitsiente, võttes aluseks järgmised raskendavad ja kergendavad tegurid.

( 3 ) Euroopa Parlamendi 23. aprilli 2009. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 27. juuli 2009. aasta otsus.

( 7 ) EÜT L 375, 31.12.1985, lk 3. Direktiiv asendatakse alates 1. juulist 2011 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2009/65/EÜ (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 32).

( 23 ) Komisjoni 10. augusti 2006. aasta direktiiv 2006/73/EÜ, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/39/EÜ seoses investeerimisühingute suhtes kohaldatavate organisatsiooniliste nõuete ja tegutsemistingimustega ning nimetatud direktiivi jaoks määratletud mõistetega (ELT L 241, 2.9.2006, lk 26).

( 32 ) Komisjoni 29. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/72/EÜ, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/6/EÜ seoses heakskiidetud turutavade, kaupade tuletisinstrumentidega seotud siseteabe määratlemise, siseringi isikute nimekirjade koostamise, juhtide tehingutest teatamise ja kahtlastest tehingutest teatamisega (ELT L 162, 30.4.2004, lk 70).

		Euroopa Liidu Teataja
		No	page	date
►M1	EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 513/2011, 11. mai 2011,	L 145	30	31.5.2011
M2	EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2011/61/EL, EMPs kohaldatav tekst 8. juuni 2011,	L 174	1	1.7.2011
►M3	EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 462/2013, 21. mai 2013,	L 146	1	31.5.2013
►M4	EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2014/51/EL, 16. aprill 2014,	L 153	1	22.5.2014