02009R0924 — ET — 19.04.2021 — 005.001
Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 924/2009, 16. september 2009, piiriüleste maksete kohta ühenduses ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 2560/2001 (ELT L 266 9.10.2009, lk 11) |
Muudetud:
|
|
Euroopa Liidu Teataja |
||
nr |
lehekülg |
kuupäev |
||
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 260/2012, 14. märts 2012, |
L 94 |
22 |
30.3.2012 |
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2019/518, 19. märts 2019, |
L 91 |
36 |
29.3.2019 |
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 924/2009,
16. september 2009,
piiriüleste maksete kohta ühenduses ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 2560/2001
(EMPs kohaldatav tekst)
Artikkel 1
Sisu ja reguleerimisala
Olenemata käesoleva lõike esimesest lõigust kohaldatakse artikleid 3a ja 3b kõigi riigisiseste ja piiriüleste maksete suhtes, mis on nomineeritud kas eurodes või muus liikmesriigi omavääringus kui euro ja mis hõlmavad vääringu konverteerimise teenust.
Artikkel 2
Mõisted
Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
1) |
„piiriülene makse“ – elektrooniliselt töödeldav maksetehing, mis on algatatud maksja või saaja poolt või saaja kaudu ning mille korral maksja makseteenuse pakkuja ja saaja makseteenuse pakkuja asuvad eri liikmesriigis; |
2) |
„riigisisene makse“ – elektrooniliselt töödeldav maksetehing, mis on algatatud maksja või saaja poolt või saaja kaudu ning mille korral nii maksja makseteenuse pakkuja kui saaja makseteenuse pakkuja asuvad samas liikmesriigis; |
3) |
„maksja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes on maksekonto haldaja ja kes teeb maksekäsundi antud maksekontolt makse tegemiseks või kui maksekontot ei ole, füüsiline või juriidiline isik, kes teeb maksekäsundi; |
4) |
„saaja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes peaks olema maksetehinguga ülekantava raha saaja; |
5) |
„makseteenuse pakkuja“ – direktiivi 2007/64/EÜ artikli 1 lõikes 1 osutatud mis tahes kategooriasse kuuluv juriidiline isik ning kõnealuse direktiivi artiklis 26 osutatud füüsiline või juriidiline isik, välja arvatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006. aasta direktiivi 2006/48/EÜ (krediidiasutuste asutamise ja tegevuse kohta (uuestisõnastamine)) ( 1 ) artiklis 2 loetletud asutused, kelle suhtes liikmesriigid kohaldavad direktiivi 2007/64/EÜ artikli 2 lõike 3 kohast erandit; |
6) |
„makseteenuse kasutaja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes kasutab makseteenust maksja või saaja või mõlemana; |
7) |
„maksetehing“ – maksja või saaja poolt või saaja kaudu algatatud raha sissemakse, ülekandmine või väljanõudmine, mis ei olene makse aluseks olevatest mis tahes kohustustest maksja ja saaja vahel; |
8) |
„maksekäsund“ – makseteenuse pakkujale maksja või saaja antud juhis maksetehingu täitmiseks; |
9) |
„tasu“ – makseteenuse pakkuja poolt makseteenuse kasutajalt võetav summa, mis on otseselt või kaudselt seotud maksetehinguga, või summa, mida makseteenuse pakkuja või vääringu konverteerimise teenust pakkuv isik võtab makseteenuse kasutajalt vääringu konverteerimise teenuse eest Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/2366 ( 2 ) artikli 59 lõike 2 kohaselt, või nende summade kombinatsioon; |
10) |
„raha“ – pangatähed ja mündid, elektroonsel kujul edastatav raha ja e-raha, mis on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta direktiivi 2009/110/EÜ (mis käsitleb e-raha asutuste asutamist ja tegevust ning usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalvet) ( 3 ) artikli 2 punktis 2; |
11) |
„tarbija“ – füüsiline isik, kes tegutseb eesmärkidel, mis ei seondu tema kaubandus-, äri- või kutsetegevusega; |
12) |
„mikroettevõtja“ – ettevõtja, mis makseteenuse lepingu sõlmimise ajal on komisjoni 6. mai 2003. aasta soovituse 2003/361/EÜ (mis käsitleb mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtete mõistet) ( 4 ) lisa artiklis 1 ning artikli 2 lõigetes 1 ja 3 määratletud ettevõte; |
13) |
„vahendustasu“ – maksja makseteenuse pakkuja ja saaja makseteenuse pakkuja vahel makstav tasu iga otsearveldustehingu eest; |
14) |
„otsearveldus“ – makseteenus, mille eesmärk on debiteerida maksja maksekontot, kui maksetehingu on algatanud makse saaja volituse alusel, mille maksja on andnud saajale, saaja makseteenuse pakkujale või maksja makseteenuse pakkujale; |
15) |
„otsearveldussüsteem“ – makseteenuse pakkujate vahel otsearveldustehingute teostamiseks kokku lepitud ühtsed eeskirjad, tavad ja nõuded. |
Artikkel 3
Piiriüleste maksete ja nendele vastavate riigisiseste maksete tasud
Kui pädevad asutused seda vajalikuks peavad, annavad nad välja suunised välismaksetele vastavate riigisiseste maksete kindlaksmääramise kohta. Pädevad asutused teevad aktiivselt koostööd direktiivi 2007/64/EÜ artikli 85 lõike 1 alusel loodud maksete komiteega, et tagada välismaksetele vastavaid riigisiseseid makseid käsitlevate suuniste järjepidevus.
▼M2 —————
Artikkel 3a
Vääringu konverteerimise tasud kaardipõhiste maksetehingute puhul
Lisaks lõikes 1 osutatud teabele esitab sularaha- või makseautomaadis või müügikohas vääringu konverteerimise teenust pakkuv isik maksjale enne maksetehingu algatamist järgmise teabe:
summa, mis makstakse makse saajale makse saaja kasutatavas vääringus;
summa, mille maksja maksab maksja konto vääringus.
Esimesest lõigust olenemata saadetakse selline sõnum üks kord igas kuus, mil maksja makseteenuse pakkuja saab maksjalt samas vääringus nomineeritud maksekäsundi.
Makseteenuse pakkuja pakub makseteenuse kasutajale võimalust lõikes 5 osutatud elektrooniliste sõnumite saamisest loobuda.
Makseteenuse pakkuja ja makseteenuse kasutaja võivad kokku leppida, et lõiget 5 ja käesolevat lõiget ei kohaldata täielikult või osaliselt juhul, kui makseteenuse kasutaja ei ole tarbija.
Artikkel 3b
Vääringu konverteerimise tasud kreeditkorralduste puhul
Artikkel 4
Maksete automatiseerimise lihtsustamise meetmed
Peale selle märgib makseteenuse pakkuja makseteenuse kasutaja konto väljavõttel või selle lisal makseteenuse kasutaja IBAN-numbri ja makseteenuse pakkuja BIC-koodi.
Makseteenuse pakkuja annab käesoleva lõike alusel nõutava teabe makseteenuse kasutajale tasuta.
▼M1 —————
Artikkel 5
Maksebilansi aruandluse kohustus
Artikkel 6
Vahendustasu piiriüleste otsearveldustehingute eest
Kui saaja makseteenuse pakkuja ja maksja makseteenuse pakkuja vahel ei ole kahepoolset kokkulepet, kohaldatakse igale enne 1. novembrit 2012 teostatud piiriülesele otsearveldustehingule mitmepoolset vahendustasu 0,088 eurot, mille saaja makseteenuse pakkuja maksab maksja makseteenuse pakkujale, välja arvatud juhul, kui asjaomaste makseteenuse pakkujate vahel on kokku lepitud madalam mitmepoolne vahendustasu.
Artikkel 7
Vahendustasu riigisiseste otsearveldustehingute eest
▼M1 —————
Artikkel 9
Pädevad asutused
Liikmesriigid määravad pädevad asutused, kes vastutavad käesoleva määruse järgimise tagamise eest.
Nad teatavad komisjonile kõnealustest pädevatest asutustest hiljemalt 29. aprillil 2010. Nad teatavad komisjonile viivitamata kõigist kõnealuste asutustega seotud olulistest muutustest.
Liikmesriigid võivad määrata olemasolevad organid tegutsema pädevate asutustena.
Liikmesriigid kohustavad pädevaid asutusi teostama tõhusat järelevalvet määruse täitmise üle ning võtma kõik vajalikud meetmed, et tagada selle täitmine.
Artikkel 10
Kaebemenetlused käesoleva määruse väidetava rikkumise korral
Liikmesriigid võivad sellel eesmärgil kasutada või laiendada olemasolevaid menetlusi.
Artikkel 11
Kohtuväline kaebuste lahendamise ja kahju hüvitamise menetlus
Artikkel 12
Piiriülene koostöö
Artiklites 9 ja 11 osutatud eri liikmesriikide pädevad asutused ja kohtuvälise kaebuste lahendamise ja kahju hüvitamise menetluse eest vastutavad organid teevad piiriüleste vaidluste lahendamisel tihedat ja tõrgeteta koostööd. Liikmesriigid tagavad sellise koostöö toimumise.
Artikkel 13
Karistused
Ilma et see piiraks artikli 17 kohaldamist, kehtestavad liikmesriigid 1. juuniks 2010 eeskirjad karistuste kohta, mida kohaldatakse käesoleva määruse rikkumise korral, ning võtavad kõik vajalikud meetmed nende kohaldamise tagamiseks. Kõnealused karistused on tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid teavitavad komisjoni nimetatud sätetest hiljemalt 29. oktoobril 2010 ning teavitavad edaspidi viivitamata kõigist muudatustest, mis neid mõjutavad.
Artikkel 14
Kohaldamine muude omavääringute kui euro suhtes
Artikkel 15
Läbivaatamine
Hiljemalt 19. aprilliks 2022 esitab komisjon Euroopa Parlamendile, nõukogule, EKP-le ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele aruande käesoleva määruse kohaldamise ja mõju kohta, mis sisaldab eelkõige järgmist:
hinnang viisi kohta, kuidas makseteenuse pakkujad kohaldavad käesoleva määruse (mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/518 ( 6 )) artiklit 3;
hinnang liikmesriikide omavääringutes ja eurodes tehtavate riigisiseste ja piiriüleste maksete mahu ja tasude muutuse kohta alates määruse (EL) 2019/518 vastuvõtmisest;
hinnang selle kohta, kuidas käesoleva määruse (mida on muudetud määrusega (EL) 2019/518) artikkel 3 on mõjutanud vääringu konverteerimise tasusid ja muid makseteenustega seotud tasusid nii maksjate kui ka makse saajate jaoks;
hinnang käesoleva määruse artikli 3 lõike 1 niisuguse muutmise hinnangulise mõju kohta, mis tehakse eesmärgiga hõlmata kõik liikmesriikide vääringud;
hinnang selle kohta, kuidas kohaldavad vääringu konverteerimise teenuste pakkujad käesoleva määruse artiklites 3a ja 3b ning riigisisestes õigusaktides, millega rakendatakse direktiivi (EL) 2015/2366 artikli 45 lõiget 1, artikli 52 lõiget 3 ja artikli 59 lõiget 2, sätestatud teabele esitatavaid nõudeid ning kas need õigusnormid on suurendanud vääringu konverteerimise tasude läbipaistvust;
hinnang selle kohta, kas ja mil määral on vääringu konverteerimise teenuste pakkujatel tekkinud raskusi käesoleva määruse artiklite 3a ja 3b ning riigisiseste õigusaktide, millega rakendatakse direktiivi (EL) 2015/2366 artikli 45 lõiget 1, artikli 52 lõiget 3 ja artikli 59 lõiget 2, tegeliku kohaldamisega;
kulude-tulude analüüs vääringu konverteerimise teenuste pakkujate kasutatavate või neile kättesaadavate kommunikatsioonikanalite ja -tehnoloogiate kohta, mis võivad veelgi parandada vääringu konverteerimise tasude läbipaistvust, sealhulgas hinnang selle kohta, kas makseteenuse pakkujad peaksid artiklis 3a osutatud teabe saatmiseks pakkuma teatavaid olemasolevaid kanaleid; kõnealune analüüs hõlmab ka hinnangut selle kohta, kas käesoleva määruse artikli 3a lõigetes 1 ja 3 osutatud teavet kõigi vääringu konverteerimise võimaluste kohta, mis on olemas sularaha- või makseautomaadis või müügikohas, on tehniliselt võimalik enne iga tehingu algatamist üheaegselt avaldada;
kulude-tulude analüüs maksjatele antava võimaluse kohta blokeerida vääringu konverteerimise võimalus, mida sularaha- või makseautomaadis või müügikohas pakub muu isik kui maksja makseteenuse pakkuja, ja oma sellealast eelistust muuta;
kulude-tulude analüüs maksja makseteenuse pakkuja suhtes esitatava nõude kohta esitada üksiku maksetehinguga seotud vääringu konverteerimise teenuste osutamisel, kui toimub tehingu kliirimine ja arveldamine, kohaldatav vääringu konverteerimiskurss tehingu algatamise hetkel.
Komisjon võib aruande ettevalmistamisel kasutada andmeid, mida liikmesriigid on seoses lõikega 1 kogunud.
Artikkel 16
Kehtetuks tunnistamine
Määrus (EÜ) nr 2560/2001 tunnistatakse kehtetuks alates 1. novembrist 2009.
Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele tõlgendatakse viidetena käesolevale määrusele.
Artikkel 17
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Määrust kohaldatakse alates 1. novembrist 2009.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
( 1 ) ELT L 177, 30.6.2006, lk 1.
( 2 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/2366 makseteenuste kohta siseturul, direktiivide 2002/65/EÜ, 2009/110/EÜ ning 2013/36/EL ja määruse (EL) nr 1093/2010 muutmise ning direktiivi 2007/64/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 337, 23.12.2015, lk 35).
( 3 ) ELT L 267, 10.10.2009, lk 7.
( 4 ) ELT L 124, 20.5.2003, lk 36.
( 5 ) ELT L 94, 30.3.2012, lk 22.
( 6 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. märtsi 2019. aasta määrus (EL) 2019/518, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 924/2009 seoses liidus tehtavate piiriüleste maksete teatavate tasudega ja vääringu konverteerimise tasudega (ELT L 91, 29.3.2019, lk 36).