2009R0302 — ET — 01.06.2014 — 002.001
Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest
|
NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 302/2009, 6. aprill 2009, (EÜT L 096, 15.4.2009, p.1) |
Muudetud:
|
|
|
Euroopa Liidu Teataja |
||
|
No |
page |
date |
||
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 500/2012, 13. juuni 2012, |
L 157 |
1 |
16.6.2012 |
|
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 544/2014, 15. mai 2014, |
L 163 |
7 |
29.5.2014 |
|
NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 302/2009,
6. aprill 2009,
milles käsitletakse Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres hariliku tuuni varude taastamise mitmeaastast kava, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 43/2009 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1559/2007
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 37,
võttes arvesse komisjoni ettepanekut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, ( 1 )
ning arvestades järgmist:|
(1) |
Ühendus on olnud alates 14. novembrist 1997 rahvusvahelise Atlandi tuunikala kaitse konventsiooni ( 2 ) (edaspidi „konventsioon”) osaline. |
|
(2) |
Rahvusvaheline Atlandi Tuunikaitse Komisjon (ICCAT) võttis 2008. aasta novembris 16. erikoosolekul vastu soovituse 08-05 kehtestada Atlandi ookeani idaosa ja Vahemere hariliku tuuni varude taastamise uus, 2022. aastani kehtiv kava ning asendada sellega 2006. aastal vastu võetud taastamiskava. |
|
(3) |
Varude taastamiseks on ICCATi uues taastamiskavas sätestatud lubatud kogupüügi järkjärguline vähendamine aastatel 2007–2011, püügipiirangud teatavatel aladel ja aegadel, hariliku tuuni uus alammõõt, harrastus- ja sportlikku kalapüüki käsitlevad meetmed, püügivõimsust ja kalakasvatuse võimsust käsitlevad meetmed, samuti tugevdatud kontrollimeetmed ning ICCATi rahvusvahelise ühisinspekteerimise kava rakendamine, et tagada taastamiskava tõhusus. |
|
(4) |
Seetõttu tuleb ICCATi uus taastamiskava rakendada määrusega, millega kehtestatakse taastamiskava vastavalt nõukogu 20. detsembri 2002. aasta määruse (EÜ) nr 2371/2002 (ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta) ( 3 ) artiklile 5, ja mis peaks jõustuma enne peamise kalapüügihooaja algust. |
|
(5) |
ICCATi 2006. aasta taastamiskava võeti ühenduse õigusesse üle nõukogu 17. detsembri 2007. aasta määrusega (EÜ) nr 1559/2007, millega kehtestatakse Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres hariliku tuuni varude taastamise mitmeaastane kava. ( 4 ) ICCATi uue hariliku tuuni varude taastamise kava vastuvõtmine nõuab nõukogu 16. jaanuari 2009. aasta määruse (EÜ) nr 43/2009 (millega määratakse 2009. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused ning lisatingimused, mida kohaldatakse ühenduse vetes ning ühenduse kalalaevade suhtes püügipiirangutega vetes) ( 5 ) muutmist, määruse (EÜ) nr 520/2007 kehtetuks tunnistamist ja selle asendamist käesoleva määrusega. |
|
(6) |
Küsimuse kiireloomulisuse tõttu on oluline anda erand Euroopa Liidu lepingule, Euroopa Ühenduse asutamislepingule ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingule lisatud protokolli (riikide parlamentide funktsiooni kohta Euroopa Liidus) I jao punktis 3 nimetatud kuuenädalasest ajavahemikust, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
I
PEATÜKK
ÜLDSÄTTED
Artikkel 1
Valdkond, reguleerimisala ja eesmärk
Käesolevas määruses sätestatakse Rahvusvahelise Atlandi Tuunikaitse Komisjoni (ICCAT) soovitatud hariliku tuuni (Thunnus thynnus) varude taastamise mitmeaastase kava ►M1 liidus ◄ kohaldamise üldeeskirjad.
Käesolevat määrust kohaldatakse Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres elutseva hariliku tuuni suhtes.
Aastast 2007 kuni 2022. aasta lõpuni kehtiva taastamiskava eesmärk on saavutada vähemalt 60 % tõenäosusega maksimaalsele jätkusuutlikule saagikusele vastav biomass.
Artikkel 2
Mõisted
Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
|
a) |
„konventsiooniosalised” – konventsiooni osalised ning koostööd tegevad kolmandad riigid, kalastus- ja muud organisatsioonid; |
|
b) |
„kalalaev” – laev, mida kasutatakse või mida kavatsetakse kasutada hariliku tuuni varude töönduslikuks kasutamiseks, sealhulgas kalapüügilaevad, kalatöötlemislaevad, tugilaevad, puksiirid, ümberlaadimislaevad, tuunitoodete transportimiseks seadmestatud transpordilaevad ja abilaevad, välja arvatud konteinerlaevad; |
|
c) |
„kalapüügilaev” – laev, mida kasutatakse hariliku tuuni varude töönduspüügiks; |
|
d) |
„abilaev” – laev, mida kasutatakse surnud (töötlemata) hariliku tuuni veoks sumbast või tuunimõrrast määratud sadamasse või töötlemislaevale; |
|
e) |
„kalatöötlemislaev” – laev, mille pardal läbivad kalatooted enne pakendamist ühe või mitu järgmistest toimingutest: fileerimine või viilutamine, külmutamine ja/või töötlemine; |
|
f) |
„aktiivne püük” – märgib kalapüügilaevaga seoses asjaolu, et laev püüab asjaomasel püügihooajal harilikku tuuni sihtliigina; |
|
g) |
„ühine püügioperatsioon” – kahte või enamat konventsiooniosalise või erineva liikmesriigi lipu all sõitvat kalapüügilaeva hõlmav toiming, mille käigus ühe kalapüügilaeva püütud saak loetakse kas täielikult või osaliselt ühe või enama teise kalapüügilaeva saagi hulka kuuluvaks vastavalt jaotamise süsteemile; |
|
h) |
„üleviimistoimingud” – i) elusa hariliku tuuni üleviimine kalapüügilaeva võrgust veosumpa; ii) elusa tuuni üleviimine ühest veosumbast teise veosumpa; iii) sumba, milles on tuunikala, üleviimine ühelt puksiirlaevalt teisele puksiirlaevale; iv) surnud tuuni üleviimine veosumbast abilaevale; v) hariliku tuuni üleviimine kalakasvandusest või tuunimõrrast kalatöötlemislaevale või transpordilaevale, või sumba, milles on tuunikala, üleviimine ühest kalakasvandusest teise; vi) elusa tuuni üleviimine tuunimõrrast veosumpa; |
|
i) |
„tuunimõrd” – põhja kinnitatud püügivahend, millel on tavaliselt võrksein, mis juhib kalad püünisesse; |
|
j) |
„sumpadesse paigutamine” – hariliku tuuni üleviimine veoks ette nähtud sumbast nuumamis- või kasvatamissumpadesse; |
|
k) |
„nuumamine” – hariliku tuuni lühiajaline (tavaliselt kaks kuni kuus kuud) sumpadesse paigutamine, et eelkõige suurendada kala rasvasisaldust; |
|
l) |
„kasvatamine” – hariliku tuuni paigutamine sumpadesse kauemaks kui kuueks kuuks, et suurendada biomassi; |
|
m) |
„ümberlaadimine” – kogu või osa kalalaeval oleva hariliku tuuni laadimine teisele kalalaevale; |
|
n) |
„sportlik kalapüük” – mittekutseline kalapüük, milles osalejad kuuluvad vastavasse riiklikku spordiorganisatsiooni või omavad riiklikku sportliku kalapüügi litsentsi; |
|
o) |
„harrastuskalapüük” – mittekutseline kalapüük, milles osalejad ei kuulu riiklikku spordiorganisatsiooni ega oma riiklikku sportliku kalapüügi litsentsi; |
|
p) |
„II ülesanne” – ICCATi „Atlandi ookeani tuuni ja selle lähiliikide statistika ja proovivõtmise käsiraamatus” („Field manual for statistics and sampling Atlantic tunas and tuna-like fish”, 3. trükk, ICCAT, 1990) määratletud II ülesanne; |
|
q) |
„vastutav liikmesriik” – lipuliikmesriik või liikmesriik, kelle jurisdiktsiooni all on tuunimõrd või kalakasvandus, või kui tuunimõrd või kalakasvandus asuvad avameres, siis liikmesriik, kus on tuunimõrra või kalakasvanduse käitaja asukoht. |
Artikkel 3
Laeva pikkus
Kõiki käesolevas määruses osutatud laevade pikkusi tuleb mõista kogupikkusena.
II
PEATÜKK
KALAPÜÜGIVÕIMALUSED
Artikkel 4
Püügivõimalustega seotud tingimused
1. Iga liikmesriik võtab vajalikud meetmed, et tagada oma kalapüügilaevade ja mõrdade püügikoormuse vastavus Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres liikmesriigi kasutada olevate hariliku tuuni püügi võimalustega.
2. Iga liikmesriik koostab Atlandi ookeani idaosas ja Vahemerel harilikku tuuni püüdvatele kalapüügilaevadele ja mõrdadele iga-aastase püügikava.
3. Iga-aastases püügikavas määratakse kindlaks eelkõige
a) üle 24meetrised kalapüügilaevad, mis on kantud artiklis 14 osutatud nimekirja, ja neile eraldatud individuaalsed kvoodid, kvoodi eraldamiseks kasutatud meetod ja individuaalsete kvootide järgimist tagav meede;
b) alla 24meetriste kalapüügilaevade ja mõrdade puhul vähemalt tootjaorganisatsioonidele või samalaadse püügivahendiga kala püüdvate kalapüügilaevade rühmale eraldatud kvoot.
4. Liikmesriigid edastavad komisjonile esialgse iga-aastase püügikava järgmise aasta kohta hiljemalt iga aasta 30. septembriks. Komisjon kogub esialgsed riiklikud iga-aastased püügikavad kokku ja lõimib need ühisesse liidu püügikavva, mis tuleb edastada ICCATi sekretariaadile ICCATi heakskiidu saamiseks.
Liikmesriigid edastavad lõpliku iga-aastase püügikava komisjonile hiljemalt iga aasta 31. jaanuariks. Komisjon kogub lõplikud riiklikud iga-aastased püügikavad kokku ja lõimib need ühisesse liidu püügikavva, mis tuleb edastada ICCATi sekretariaadile iga aasta 1. märtsiks.
5. Püügikava või kvoodi haldamisele suunatud erimeetodi mis tahes hilisemad muudatused edastatakse komisjonile hiljemalt 13 päeva enne asjaomasele muudatusele vastavat tegevust. Komisjon edastab sellised muudatused ICCATi sekretariaadile vähemalt 10 päeva enne kõnealusele muudatusele vastavat tegevust.
6. Lipuliikmesriik võtab käesoleva lõike alusel meetmeid, kui tema lipu all sõitev laev
a) ei esitanud artiklis 20 osutatud aruandeid;
b) pani toime artiklis 33 osutatud rikkumise.
Lipuliikmesriik tagab, et tegelik inspekteerimine toimub tema alluvuses olevates sadamates või lipuliikmesriigi poolt määratud muu isiku poolt, kui laev ei asu asjaomase liikmesriigi sadamas.
Kui kvoot loetakse ammendatuks, tühistab lipuliikmesriik hariliku tuuni kalapüügiloa ja võib laevalt nõuda, et see suunduks viivitamatult tema poolt määratud sadamasse.
7. Liikmesriigid esitavad komisjonile hiljemalt iga aasta 15. septembril jooksva aasta püügikavade rakendamise aruanded. Kõnealused aruanded hõlmavad järgmist:
a) Atlandi ookeani idaosas ja Vahemerel tegelikult harilikku tuuni püüdvate kalapüügilaevade nimekiri;
b) iga kalapüügilaeva saak ning
c) iga kalapüügilaeva püügipäevade koguarv, mil püüti Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres.
Komisjon edastab need aruanded ICCATi sekretariaadile iga aasta 15. oktoobriks.
Arvestades, et teatud püügivahendite puhul lõppeb püügihooaeg 15. oktoobril, võivad liikmesriigid esitada hiljem komisjonile nimetatud püügivahendite kohta täiendavat teavet.
8. Liikmesriigi ja konventsiooniosalise kodanike vahelised eraviisilise kauplemise kokkulepped asjaomase liikmesriigi lipu all sõitva kalalaeva kasutamiseks, et kalastada konventsiooniosalise tuunipüügikvoodi raames, sõlmitakse üksnes asjaomase liikmesriigi, kes peab sellest teavitama komisjoni, ja ICCATi komisjoni loal.
9. Liikmesriigid teavitavad komisjoni iga aasta 1. märtsiks oma riigi ja konventsiooniosalise riigi kodanike vahelistest eraviisilistest kokkulepetest.
10. Lõikes 9 osutatud teavitamine hõlmab järgmisi elemente:
a) nimekiri kõigist liikmesriigi lipu all sõitvatest kalalaevadest, kellel on eraviisilise kokkuleppe kohaselt lubatud aktiivselt püüda harilikku tuuni;
b) laeva ühenduse laevastikuregistri number vastavalt komisjoni 30. detsembri 2003. aasta määruse (EÜ) nr 26/2004 (ühenduse kalalaevastiku registri kohta) ( 6 ) I lisa määratlusele;
c) eraviisiliste kokkulepete kestus;
d) asjaomase liikmesriigi nõusolek eraviisilise kokkuleppega;
e) asjaomase konventsiooniosalise nimi.
11. Komisjon saadab lõikes 9 osutatud teabe viivitamata ICCATi sekretariaadile.
▼M1 —————
13. ►M1 Liidu ◄ kalalaevade prahtimine hariliku tuuni püügiks Atlandi ookeani idaosas ja Vahemerel on alates 2010. aastast keelatud.
▼M1 —————
15. Iga liikmesriik eraldab erikvoodi harrastus- ja sportlikuks kalapüügiks ja teatab selle komisjonile enne artikli 7 lõikes 5 osutatud püügihooaja algust.
III
PEATÜKK
VÕIMSUSEGA SEOTUD MEETMED
Artikkel 5
Püügivõimsuse meetmed
1. Iga liikmesriik tagab, et tema püügivõimsus on vastavuses tema kvoodiga.
2. Liikmesriigi lipu all sõitvate nende kalalaevade arv, mis võivad harilikku tuuni püüda, pardal hoida, ümber laadida, transportida või lossida, ja vastav brutotonnaaž piirdub asjaomase liikmesriigi lipu all sõitvate nende kalalaevade arvu, mis püüdsid harilikku tuuni, hoidsid seda pardal, laadisid ümber, transportisid või lossisid ajavahemikul 1. jaanuarist 2007 kuni 1. juulini 2008, ja vastava brutotonnaažiga. Kõnealust piirangut kohaldatakse kalapüügilaevade puhul püügivahendite tüübi järgi ja teiste kalalaevade puhul laeva tüübi järgi.
3. Lõike 2 kohaldamisel määrab nõukogu määruse (EÜ) nr 2371/2002 artiklis 20 sätestatud korras kindlaks iga liikmesriigi nende kalalaevade arvu, mis püüdsid harilikku tuuni, hoidsid seda pardal, laadisid ümber, transportisid või lossisid ajavahemikul 1. jaanuarist 2007 kuni 1. juulini 2008, ja vastava brutotonnaaži. Kõnealust piirangut kohaldatakse kalapüügilaevade puhul püügivahendite tüübi järgi ja teiste kalalaevade puhul laeva tüübi järgi.
4. Atlandi ookeani idaosas ja Vahemerel hariliku tuuni püügiga tegeleva liikmesriigi tuunimõrdade arv piirdub nende tuunimõrdade arvuga, millele asjaomane liikmesriik andis püügiloa enne 1. juulit 2008.
5. Lõike 4 kohaldamiseks määrab nõukogu määruse (EÜ) nr 2371/2002 artiklis 20 sätestatud korras kindlaks tuunimõrdade arvu, mille suhtes on iga liikmesriik andnud enne 1. juulit 2008 püügiloa.
6. Lõigetes 2 ja 4 osutatud püügivõimsuse piiramist ei kohaldata liikmesriigi suhtes, kes tõendab, et tal on oma kvootide täielikuks ärakasutamiseks vaja arendada püügivõimsust.
7. Piiramata lõike 6 kohaldamist, vähendatakse lõigetes 2 ja 4 ning artiklis 9 osutatud püügivõimsust, et kõrvaldada:
a) 2010. aasta alguseks vähemalt 25 % lahknevusest iga liikmesriigi püügivõimsuse ja talle eraldatud kvoodile vastava püügivõimsuse vahel;
b) 2011. aasta alguseks vähemalt 75 % lahknevusest iga liikmesriigi püügivõimsuse ja talle eraldatud kvoodile vastava püügivõimsuse vahel;
c) 2012. aasta alguseks vähemalt 95 % lahknevusest iga liikmesriigi püügivõimsuse ja talle eraldatud kvoodile vastava püügivõimsuse vahel;
d) 2013. aasta alguseks 100 % lahknevusest iga liikmesriigi püügivõimsuse ja talle eraldatud kvoodile vastava püügivõimsuse vahel.
Püügivõimsuse vähendamine arvutatakse laevakategooriate püügimäärade põhjal vastavalt 2009. aasta ICCATi aastakoosolekul heaks kiidetud metoodikale.
Vähendamisnõuet ei kohaldata liikmesriigi suhtes, kes tõendab, et ta püügivõimsus on vastavuses tema kvoodiga.
8. Lõike 7 kohaldamisel määrab nõukogu määruse (EÜ) nr 2371/2002 artiklis 20 sätestatud korras kindlaks iga liikmesriigi nende kalalaevade arvu, millele võib anda õiguse püüda harilikku tuuni, hoida seda pardal, laadida ümber, transportida või lossida, ja kogumahutavuse brutotonnaažina.
9. Iga liikmesriik koostab püügivõimsuse majandamise kava aastateks 2010–2013. Kõnealune kava edastatakse komisjonile 15. augustiks 2009 ning see hõlmab lõigetes 2, 4, 6 ja 7 osutatud teavet. Kava hõlmab ka üksikasjalist teavet selle kohta, millist viisi lisaks vanametalliks lammutamisele kasutab liikmesriik liigse püügivõimsuse kaotamiseks. Vajaduse korral vaadatakse kava läbi ja esitatakse komisjonile igal aastal 15. augustiks.
Komisjon kogub kokku riiklikud majandamiskavad ja lõimib need ühisesse liidu püügivõimsuse majandamiskavva, mis tuleb esitada ICCATile arutamiseks ja heakskiitmiseks.
Artikkel 6
Kasvatamise ja nuumamise võimsusega seotud meetmed
1. Liikmesriigi tuunikasvatus- ja nuumamisvõimsus piirdub asjaomase liikmesriigi nende kalakasvanduste võimsusega, mis olid kantud ICCATi kalakasvanduste registrisse ja ICCATile teatatud 1. juuliks 2008.
2. Liikmesriigi kalakasvanduste poolt vastuvõetav loodusest püütud hariliku tuuni kogus on 2010 aastal piiratud selle liikmesriigi kalakasvanduste poolt ICCATis 2005., 2006., 2007. või 2008. aastal registreeritud koguste tasemega.
3. Iga liikmesriik eraldab oma kalakasvandustele vastuvõetavad kogused lõikes 2 osutatud loodusest püütud hariliku tuuni maksimaalse lubatud koguse piires.
4. Lõigete 1 ja 2 kohaldamiseks määrab nõukogu, kes tegutseb määruse (EÜ) nr 2371/2002 artiklis 20 sätestatud korras, iga liikmesriigi jaoks kindlaks tuunide kasvatamise ja nuumamise võimsuse ja loodusest püütud hariliku tuuni maksimaalse vastuvõetava koguse, mille iga liikmesriik võib eraldada oma kalakasvandustele.
5. Iga kalakasvatamise ja nuumamisega tegelev liikmesriik koostab kalakasvatamise ja nuumamise majandamiskava aastateks 2010–2013. Kõnealune kava edastatakse komisjonile 15. augustiks 2009 ning see hõlmab lõigetes 1–3 osutatud teavet. Komisjon esitab ühenduse kalakasvatamise ja nuumamise majandamiskava aastateks 2010–2013 ICCATile 15. septembriks 2009.
IV
PEATÜKK
TEHNILISED MEETMED
Artikkel 7
Püügihooaeg
1. Hariliku tuuni püük pelaagilise õngepüügiga tegelevate suurte, üle 24 meetriste kalapüügilaevadega on Atlandi ookeani idaosas ja Vahemerel lubatud 1. jaanuarist 31. maini, välja arvatud lääne pool 10° läänepikkust ja põhja pool 42° põhjalaiust asuval alal, kus selline püük on lubatud 1. augustist 31. jaanuarini.
2. Atlandi ookeani idaosas ja Vahemerel on hariliku tuuni püük seinnoodaga lubatud 26. maist 24. juunini.
3. Atlandi ookeani idaosas ja Vahemerel on hariliku tuuni püük söödalaevade ja veoõngedega laevadega lubatud 1. juulist 31. oktoobrini.
Ilma et see piiraks esimese lõigu kohaldamist ja kuna see ei mõjuta kudemiskohtade kaitset, võivad liikmesriigid oma riiklikes iga-aastastes püügikavades aastateks 2014–2015 kehtestada oma lipu all sõitvatele Atlandi ookeani idaosas kalapüügiga tegelevatele söödalaevadele ja veoõngedega laevadele erineva püügihooaja alguskuupäeva, kui nad peavad kõnealustes püügipiirkondades jätkuvalt kinni esimeses lõigus sätestatud lubatud püügihooaja kogukestusest.
ICCATile igal aastal 15. veebruariks edastavas liidu püügikavas täpsustatakse, kas kõnealuste püügipiirkondade püügihooaja alguskuupäevi on muudetud, ning esitatakse asjaomaste alade koordinaadid.
4. Atlandi ookeani idaosas on hariliku tuuni püük pelaagiliste traaleritega lubatud 16. juunist 14. oktoobrini.
5. Hariliku tuuni harrastus- ja sportlik püük on Atlandi ookeani idaosas ja Vahemerel lubatud 16. juunist 14. oktoobrini.
6. Hariliku tuuni püük muude kui lõigetes 1–5 osutatud püügivahenditega on lubatud aastaringselt. Sellest olenemata on hariliku tuuni püük igat liiki triivvõrkudega keelatud.
Artikkel 8
Lennukite kasutamine
Lennukite või helikopterite kasutamine hariliku tuuni otsimiseks on keelatud.
Artikkel 9
Alammõõdud ja erimeetmed teatava püügi puhul
1. Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres elutseva hariliku tuuni alammõõt on 30 kg või 115 cm.
2. Erandina lõikest 1 ja ilma et see piiraks artikli 11 kohaldamist, kohaldatakse järgmistel juhtudel hariliku tuuni suhtes alammõõtu 8 kg või 75 cm:
a) Atlandi ookeani idaosast söödalaevade ja veoõngedega püütud harilik tuun;
b) Aadria merest kasvatamise eesmärgil püütud harilik tuun;
c) Vahemerest söödalaevadega, õngepüügilaevadega ja käsiõngejadadega rannalähedase värske kalana püütud harilik tuun.
3. Lõike 2 punkti a kohaldamiseks määrab nõukogu määruse (EÜ) nr 2371/2002 artiklis 20 sätestatud korras kindlaks söödalaevade või veoõngedega laevade maksimaalse arvu, kellel lubatakse aktiivselt püüda harilikku tuuni Atlandi ookeani idaosas. Erandina artikli 5 lõikest 2 määratakse söödalaevade ja veoõngedega laevade arvuks 2006. aastal hariliku tuuni sihtpüügil osalenud ►M1 liidu ◄ kalapüügilaevade arv.
4. Lõike 2 punkti b kohaldamiseks määrab nõukogu määruse (EÜ) nr 2371/2002 artiklis 20 sätestatud korras kindlaks nende kalapüügilaevade maksimaalse arvu, kellel lubatakse aktiivselt püüda Aadria merest kasvatamise eesmärgil harilikku tuuni. Erandina artikli 5 lõikest 2 määratakse kalapüügilaevade arvuks hariliku tuuni sihtpüügil 2008. aastal osalenud ►M1 liidu ◄ kalapüügilaevade arv.
5. Lõike 2 punkti c kohaldamiseks määrab nõukogu määruse (EÜ) nr 2371/2002 artiklis 20 sätestatud korras kindlaks nende söödalaevade, veoõngedega laevade või käsiõngejadadega laevade maksimaalse arvu, kellel lubatakse aktiivselt püüda harilikku tuuni Vahemeres. Erandina artikli 5 lõikest 2 määratakse kalapüügilaevade arvuks hariliku tuuni sihtpüügil 2008. aastal osalenud ►M1 liidu ◄ kalapüügilaevade arv.
6. Komisjon esitab lõigetes 3, 4 ja 5 osutatud kalapüügilaevade arvu ICCATi sekretariaadile iga aasta 30. jaanuariks.
7. Lõike 2 punktide a, b ja c kohaldamiseks jaotab nõukogu lõigete 3, 4 ja 5 kohaselt kindlaks määratud kalapüügilaevade arvu liikmesriikide vahel määruse (EÜ) nr 2371/2002 artiklis 20 sätestatud korras.
8. Lõike 2 punkti a kohaldamiseks jaotatakse kuni 7 % 8 kuni 30 kg kaaluva või 75 kuni 115 cm pikkuse hariliku tuuni ►M1 liidu ◄ püügikvoodist lõikes 3 osutatud püügiloaga kalapüügilaevade vahel, kusjuures erandina lõikest 2 võivad alla 17meetrise pikkusega söödalaevad püüda maksimaalselt 100 tonni vähemalt 6,4 kg kaaluvat või 70 cm pikkust harilikku tuuni. Nõukogu jaotab ►M1 liidu ◄ kvoodi määruse (EÜ) nr 2371/2002 artiklis 20 sätestatud korras liikmesriikide vahel.
9. Lõike 2 punkti b kohaldamiseks jaotab nõukogu ►M1 liidu ◄ maksimumkvoodid määruse (EÜ) nr 2371/2002 artiklis 20 sätestatud korras liikmesriikide vahel.
10. Lõike 2 punkti c kohaldamiseks jaotatakse kuni 2 % 8 kuni 30 kg kaaluva või 75 kuni 115 cm pikkuse hariliku tuuni ►M1 liidu ◄ püügikvoodist lõikes 5 osutatud püügiloaga kalapüügilaevade vahel. Nõukogu jaotab ►M1 liidu ◄ kvoodi määruse (EÜ) nr 2371/2002 artiklis 20 sätestatud korras liikmesriikide vahel.
11. Täiendavad eritingimused Atlandi ookeani idaosas söödalaevade ja veoõngedega püütava hariliku tuuni suhtes, Aadria merest kasvatamise eesmärgil püütava hariliku tuuni suhtes ja Vahemeres söödalaevadega, veoõngedega laevadega ja käsiõngejadadega laevadega rannalähedase värske kalana püütava hariliku tuuni suhtes on sätestatud I lisas.
12. Kõigil hariliku tuuni aktiivse püügiga tegelevatel kalapüügilaevadel lubatakse püüda 10 kg kaaluvat või 80 cm pikkust kuni 30 kg kaaluvat harilikku tuuni juhusliku püügina maksimaalselt 5 % ulatuses.
13. Lõikes 12 osutatud protsendimäär arvutatakse kas selle alusel, kui suur on juhuslikult püütud kalade arv kõnealuste kalapüügilaevade lossitud kogusaagist, või sellega samaväärse massiprotsendi alusel.
14. Juhuslik püük arvatakse lipuliikmesriigi kvoodist maha. Lõikes 12 osutatud juhupüügina püütud surnud kalade vette tagasi laskmine on keelatud ja arvatakse lipuliikmesriigi kvoodist maha.
15. Hariliku tuuni juhupüügi suhtes kohaldatakse artikleid 17, 18, 21 ja 23.
Artikkel 10
Elusa hariliku tuuni valikuuringu programm
1. Iga liikmesriik kehtestab valikuuringuprogrammi püütud hariliku tuuni koguse hindamiseks suuruse kaupa.
2. Sumpadest võetakse suuruseproovideks 100 isendit 100 tonni eluskala kohta või 10 % sumbas olevate kalade koguarvust. Suuruseproov võetakse pikkuse või kaalu järgi kalakasvanduses saagikogumise ajal ning surnud kaladest nende transportimise ajal vastavalt ICCATi poolt II ülesande raames vastu võetud aruandemetoodikale.
3. Kauem kui aasta kasvatatud kalade puhul kehtestatakse lisaproovide võtmise metoodika.
4. Proovid võetakse saagikogumise ajal juhumeetodil kõigist sumpadest. Proove tuleb võtta igal aastal ja nende andmed tuleb edastada komisjonile järgneva aasta 31. maiks.
Artikkel 11
Kaaspüük
1. Harilikku tuuni aktiivselt mittepüüdvatel ►M1 liidu ◄ kalalaevadel ei lubata hoida pardal harilikku tuuni üle 5 % kogusaagi massist või/ja arvuliselt.
2. Kaaspüük arvatakse lipuliikmesriigi kvoodist maha. Kui hariliku tuuni püük on lubatud, siis on lõikes 1 osutatud kaaspüügina püütud surnud kalade vette tagasi laskmine keelatud ja need arvatakse lipuliikmesriigi kvoodist maha.
3. Hariliku tuuni kaaspüügi suhtes kohaldatakse artikleid 17, 18, 21, 23 ja 34.
Artikkel 12
Harrastuskalapüük
1. Iga liikmesriik annab kalapüügiload harrastuskalapüügiga tegelevatele laevadele.
2. Harrastuskalapüügi ajal on keelatud püüda, hoida pardal, ümber laadida või lossida rohkem kui ühte harilikku tuuni ühe merereisi kohta.
3. Harrastuskalapüügi käigus püütud hariliku tuuni turuleviimine on keelatud, v.a heategevuslikul eesmärgil.
4. Iga liikmesriik registreerib harrastuskalapüügi andmed ja edastab eelmise aasta andmed komisjonile iga aasta 30. juuniks. Komisjon edastab selle teabe ICCATi alalisele uuringute ja statistikakomiteele.
5. Iga liikmesriik võtab vajalikud meetmed, et võimalikult suurel määral tagada harrastuskalapüügi käigus elusana püütud hariliku tuuni, eriti noorkalade merre tagasilaskmine.
Artikkel 13
Sportlik kalapüük
1. Iga liikmesriik reguleerib sportlikku kalapüüki, eelkõige andes kalapüügiload sportliku kalapüügiga tegelevatele laevadele.
2. Sportliku kalapüügi käigus püütud hariliku tuuni turuleviimine on keelatud, v.a heategevuslikul eesmärgil.
3. Iga liikmesriik registreerib sportliku kalapüügi andmed ja edastab eelmise aasta andmed komisjonile iga aasta 30. juuniks. Komisjon edastab selle teabe ICCATi alalisele uuringute ja statistikakomiteele.
4. Iga liikmesriik võtab vajalikud meetmed, et võimalikult suurel määral tagada sportliku kalapüügi käigus elusana püütud hariliku tuuni, eriti noorkalade merre tagasilaskmine.
V
PEATÜKK
KONTROLLIMEETMED
Artikkel 14
Laevade registrid
1. Iga liikmesriik saadab komisjonile elektrooniliselt vähemalt 45 päeva enne artiklis 7 osutatud kalapüügihooaja algust järgmised andmed vastavalt vormile, mis on kehtestatud ICCATi poolt nõutavate andmete ja teabe esitamise suunistes:
a) nimekirja oma lipu all sõitvatest kalapüügilaevadest, kes võivad kalapüügiloa alusel aktiivselt püüda harilikku tuuni Atlandi ookeani idaosas ja Vahemerel;
b) nimekirja kõigist muudest oma lipu all sõitvatest kalalaevadest (v.a kalapüügilaevad), kes võivad tegutseda seoses hariliku tuuni püügiga Atlandi ookeani idaosas ja Vahemerel.
Kalendriaasta jooksul võib kalalaev kuuluda ainult ühte käesolevas lõikes osutatud nimekirja.
2. Andmete esitamine tagasiulatuvalt ei ole lubatud. Lõikes 1 osutatud nimekirjades edasiste muudatuste tegemine kalendriaasta jooksul on lubatud üksnes juhul, kui teatatud laeval ei ole võimalik osaleda põhjendatud operatiivsetel põhjustel või vääramatu jõu tõttu. Sellisel juhul teavitab asjaomane liikmesriik nimetatud asjaolust viivitamatult komisjoni ning esitab:
a) täielikud andmed kalapüügilaeva(de) kohta, mis on kavandatud asendama lõikes 1 osutatud laeva; ning
b) põhjaliku aruande asendamist õigustavate põhjuste kohta ning kõik asjakohased täiendavad dokumendid või viited.
3. Komisjon saadab lõigetes 1 ja 2 osutatud teabe ICCATi sekretariaati, et kõnealused laevad saaks lisada ICCATi hariliku tuuni püügi luba omavate kalapüügilaevade registrisse või ICCATi kõigi teiste selliste kalalaevade (v.a kalapüügilaevad) registrisse, mis võivad tegutseda hariliku tuuni püügil.
4. Ilma et see piiraks artikli 11 kohaldamist, ei tohi ICCATi registrisse kandmata ►M1 liidu ◄ kalalaevad Atlandi ookeani idaosas ja Vahemerel harilikku tuuni püüda, pardale jätta, ümber laadida, transportida, üle viia, töödelda ega lossida.
5. Määruse (EÜ) nr 1936/2001 artikli 8a lõikeid 2, 6, 7 ja 8 kohaldatakse mutatis mutandis.
Artikkel 15
Register tuunimõrdade kohta, millega lubatakse püüda harilikku tuuni
1. Iga liikmesriik saadab komisjonile iga aasta 15. veebruariks elektroonilisel teel nimekirja tuunimõrdadest, millega võib kalapüügiloa alusel püüda harilikku tuuni Atlandi ookeani idaosas ja Vahemerel. Nimekiri sisaldab mõrdade nimesid ja registrinumbreid.
2. Komisjon saadab kõnealuse nimekirja ICCATi sekretariaati, et kõnealused tuunimõrrad saaks kanda ICCATi selliste tuunimõrdade registrisse, millega lubatakse püüda harilikku tuuni.
3. ICCATi registrisse kandmata ►M1 liidu ◄ tuunimõrdadega ei tohi Atlandi ookeani idaosas ja Vahemerel harilikku tuuni püüda ega nendega püütud tuune pardale jätta, üle viia ega lossida.
4. Määruse (EÜ) nr 1936/2001 artikli 8a lõikeid 2, 4, 6, 7 ja 8 kohaldatakse mutatis mutandis.
Artikkel 16
Teave kalastustegevuste kohta
1. Iga liikmesriik saadab komisjonile iga aasta 15. veebruariks nimekirja oma kalapüügilaevadest, mis on kantud artiklis 14 osutatud ICCATi registrisse ja on eelnenud kalastusaastal püüdnud harilikku tuuni Atlandi ookeani idaosas ja Vahemerel.
2. Iga liikmesriik edastab komisjonile mis tahes teabe lõikega 1 hõlmamata laevade kohta, mille kohta teatakse või oletatakse, et need on püüdnud harilikku tuuni Atlandi ookeani idaosas ja Vahemerel.
3. Komisjon edastab lõikes 1 ja lõikes 2 osutatud teabe iga aasta 1. märtsiks ICCATi sekretariaadile.
Artikkel 17
Määratud sadamad
1. Liikmesriigid määravad lossimiseks või ümberlaadimiseks kasutatava koha või rannikulähedase koha (määratud sadamad), kus tohib harilikku tuuni lossida või ümber laadida.
Selleks et sadama saaks nimetada määratud sadamaks, määrab sadamaliikmesriik kindlaks lubatud lossimis- ja ümberlaadimisajad ja -kohad. Sadamaliikmesriik tagab täieliku kontrolli kõigil lossimis- ja ümberlaadimisaegadel ning kõigis lossimis- ja ümberlaadimiskohtades.
2. Liikmesriigid edastavad komisjonile hiljemalt iga aasta 15. veebruariks määratud sadamate loetelu. Komisjon edastab selle teabe igal aastal enne 1. märtsi ICCATi sekretariaadile.
3. Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres püütud hariliku tuuni mis tahes koguste lossimine või ümberlaadimine kalalaevadelt on keelatud mujal kui konventsiooniosaliste ja liikmesriikide poolt määratud sadamates vastavalt lõigetele 1 ja 2.
Artikkel 18
Dokumenteerimisnõuded
1. Lisaks nõukogu 20. novembri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 1224/2009 (millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks) ( 7 ) artiklites 14, 15, 23 ja 24 sätestatud nõuete täitmisele kannab ELi kalapüügilaeva kapten asjakohastel juhtudel püügipäevikusse käesoleva määruse II lisas loetletud teabe.
2. ►M1 Liidu ◄ kalapüügilaeva kapten, kelle laev osaleb ühises püügioperatsioonis, märgib püügipäevikusse järgmise lisateabe:
a) kalapüügilaeva puhul, mis viib kala sumpadesse:
i) nimi ja rahvusvaheline raadiokutsung;
ii) saagi püüdmise ja ümberlaadimise kuupäev ja kellaaeg;
iii) saagi püüdmise ja ümberlaadimise asukoht (pikkus- ja laiuskraad);
iv) pardale võetud saagi kogus ja sumpadesse üle viidud saagi kogus;
v) saagi kogus, mis arvestatakse maha tema individuaalsest kvoodist;
vi) puksiirlaeva nimi ja ICCATi number;
b) muude laevade puhul, mis ei osale kala üleviimise toimingutes:
i) nimed ja rahvusvahelised raadiokutsungid;
ii) saagi püüdmise ja ümberlaadimise kuupäev ja kellaaeg;
iii) saagi püüdmise ja ümberlaadimise asukoht (pikkus- ja laiuskraad);
iv) et saaki ei ole pardale võetud ega sumpadesse üle viidud;
v) saagi kogus, mis arvestatakse maha nende individuaalsetest kvootidest;
vi) punktis a osutatud kalapüügilaeva nimi ja ICCATi number;
vii) puksiirlaeva nimi ja ICCATi number.
Artikkel 19
Ühised püügioperatsioonid
1. Ühised püügioperatsioonid hariliku tuuni püügiks on lubatud ainult asjaomase lipuliikmesriigi või asjaomas(t)e lipuliikmesriigi/lipuliikmesriikide nõusolekul. Püügiloa saamiseks peab iga kalalaev olema varustatud hariliku tuuni püügiks vajalike vahenditega ja tal peab olema individuaalne kvoot.
Ühised püügioperatsioonid teiste konventsiooniosalistega ei ole lubatud.
2. Loa taotlemise ajal võtab iga liikmesriik vajalikud meetmed, et saada järgmised andmed oma kalalaevadelt, mis osalevad ühises püügioperatsioonis:
a) kestus;
b) püügioperatsioonis osalevate ettevõtjate andmed;
c) laevade individuaalsed kvoodid;
d) püütud saagi laevade vahel jaotamise süsteem
e) ja teave sihtkohaks olevate nuumamise või kasvatamisega tegelevate kalakasvanduste kohta.
3. Iga liikmesriik edastab komisjonile vähemalt 15 päeva enne ühisoperatsiooni algust lõikes 2 osutatud teabe V lisas sätestatud vormis. Komisjon edastab selle teabe viivitamata ICCATi sekretariaadile ja teiste ühisoperatsioonis osalenud laevade lipuriikidele vähemalt 10 päeva enne operatsiooni algust.
Artikkel 20
Püügiaruanded
1. Seinnoodaga püüdva kalapüügilaeva või muu aktiivselt harilikku tuuni püüdva üle 24 meetri pikkuse kalapüügilaeva kapten saadab iga päev oma lipuliikmesriigi pädevatele ametiasutustele elektrooniliselt või muude vahenditega püügiaruande, kus on teave vähemalt ICCATi registrinumbri, laeva nime, püügiperioodi alguse ja lõpu, saagi koguse (s.h kaalu ja ühikute arvu) kohta, s.h nullpüügi kohta, saagi püüdmise kuupäev ja asukoht (pikkus- ja laiuskraad) vastavalt IV lisas sätestatud või võrdväärsele vormile.
2. Lõikes 1 osutamata kalapüügilaeva kapten saadab oma lipuliikmesriigi pädevale asutusele kord nädalas püügiaruande, kus on teave vähemalt ICCATi registrinumbri, laeva nime, püügiperioodi alguse ja lõpu, saagi koguse (s.h kaalu ja ühikute arvu) kohta, s.h nullpüügi kohta, saagi püüdmise kuupäev ja asukoht (pikkus- ja laiuskraad) vastavalt IV lisas sätestatud või võrdväärsele vormile. Püügiaruanne eelmisel nädalal, mis lõppes pühapäeva keskööl Greenwichi aja järgi, püütud saagi kohta saadetakse hiljemalt esmaspäeva keskpäevaks. Kõnealune aruanne hõlmab teavet Atlandi ookeani idaosas ja Vahemerel oldud päevade arvu kohta alates püügireisi algusest või eelmise nädalaaruande saatmisest.
3. Iga liikmesriik edastab lõigetes 1 ja 2 osutatud püügiaruanded pärast kättesaamist viivitamata IV lisas sätestatud vormis elektroonilisel kujul komisjonile ning tagab, et kõik kalapüügilaevad esitavad komisjonile viivitamata iganädalased püügiaruanded elektroonilisel kujul. Komisjon edastab selle teabe IV lisas sätestatud vormis kord nädalas ICCATi sekretariaadile.
4. Liikmesriigid teatavad enne iga kuu 15. kuupäeva komisjonile Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres püütud hariliku tuuni kogused, mis on nende lipu all sõitvate laevade poolt lossitud, ümberlaaditud, püütud või sumpadesse paigutatud eelmise kuu jooksul. Komisjon edastab kõnealuse teabe viivitamata ICCATi sekretariaadile.
Artikkel 21
Lossimine
1. Erandina määruse (EMÜ) nr 2847/93 artiklist 7 esitab käesoleva määruse artiklis 14 osutatud ►M1 liidu ◄ kalapüügilaeva kapten või tema esindaja vähemalt neli tundi enne eeldatavat sadamasse saabumise aega selle liikmesriigi (sealhulgas lipuliikmesriigi) pädevale asutusele või konventsiooniosalisele, kelle sadamat või lossimisrajatist ta soovib kasutada, järgmise teabe:
a) eeldatav saabumisaeg;
b) pardale jäetud hariliku tuuni hinnanguline kogus;
c) teave geograafilise piirkonna kohta, kus saak püüti.
2. Sadamaliikmesriigi ametiasutused registreerivad kõik jooksval aastal saadud eelteatised.
3. Sadamaliikmesriigi ametiasutused saadavad 48 tunni jooksul pärast lossimise lõppu teate lossimise kohta kalalaeva lipuriigi ametiasutusele.
4. Pärast iga kalapüügiretke esitab ►M1 liidu ◄ kalapüügilaeva kapten 48 tunni jooksul pärast lossimist lossimisdeklaratsiooni selle liikmesriigi või konventsiooniosalise riigi pädevatele ametiasutustele, kus lossimine toimub, ja oma liikmesriigi ametiasutustele. Püügiluba omava kalapüügilaeva kapten vastutab, et deklaratsioon, milles on märgitud vähemalt hariliku tuuni lossitud kogus ja püügipiirkond, on õige. Kõik lossitud kogused kaalutakse, mitte ei määrata kogust hinnanguliselt.
Artikkel 22
Üleviimistoimingud
1. Enne üleviimistoimingute alustamist saadab kalapüügi- või puksiirlaeva kapten või selle tuunimõrra või kalakasvanduse käitaja, kust kala üle viiakse, asjaomase vastutava liikmesriigi pädevale asutusele üleviimise eelteatise järgmiste andmetega:
a) kalapüügilaeva, kalakasvanduse või tuunimõrra nimi ja ICCATi registrinumber;
b) eeldatav üleviimisaeg;
c) üleviidava hariliku tuuni hinnanguline kogus;
d) teave üleviimise koha kohta (pikkus- ja laiuskraad) ning identifitseerivad sumpade numbrid;
e) vastuvõtva puksiirlaeva nimi, veetavate sumpade arv ja kui see on asjakohane, ICCATi registrinumber;
f) hariliku tuuni üleviimise sihtkohaks olev sadam, kalakasvandus või sump.
2. Vastutava liikmesriigi ametiasutus otsustab iga üleviimistoimingu puhul eraldi, kas anda selleks luba või mitte. Selleks määratakse igale üleviimistoimingule kordumatu identifitseerimisnumber ja edastatakse see asjakohasele kalalaeva kaptenile või tuunimõrra või kalakasvanduse käitajale. Juhul kui luba antakse, koosneb see number konventsiooniosalise kolmetähelisest koodist, neljast numbrist, mis tähistavad aastat, ning kolmest luba tähistavast tähest AUT (autoriseerimine), millele järgnevad järjenumbrid. Kui loa andmisest keeldutakse, koosneb see number konventsiooniosalise kolmetähelisest koodist, neljast numbrist, mis tähistavad aastat, ning kolmest tähest NEG (luba ei antud), millele järgnevad järjenumbrid. Üleviimistoiminguid ei ole lubatud alustada ilma eelneva loata.
Kalapüügilaeva, puksiirlaeva, kalakasvanduse või tuunimõrra eest vastutav liikmesriik annab loa üleviimiseks või keeldub loa andmisest 48 tunni jooksul pärast üleviimise eelteatise esitamist. Vastutav liikmesriik ei anna üleviimiseks luba, kui ta üleviimise eelteatise saamisel leiab, et:
a) kalapüügilaeval või tuunimõrral, mis teatas püütud kalast, ei ole piisavalt kvooti;
b) kalapüügilaeva või tuunimõrra käitaja püütud kogusest ei ole nõuetekohaselt teatatud või seda ei ole lubatud sumpa panna ning seda ei ole võetud arvesse võimaliku kohaldatava kvoodi kasutamisel;
c) kalapüügilaeval, mis teatas püütud kalast, ei ole luba püüda harilikku tuuni või
d) üleviidavat kala deklaratsiooni kohaselt vastuvõttev puksiirlaev ei ole registreeritud artikli 14 lõikes 3 osutatud ICCATi kõigi teiste selliste kalalaevade (v.a kalapüügilaevad) registrisse, mis võivad tegutseda hariliku tuuni püügil, või ei ole varustatud laevaseiresüsteemiga.
3. Kui üleviimiseks ei anta luba, siis:
a) annab kalapüügilaeva eest vastutav liikmesriik korralduse kala vettelaskmiseks ning teatab kalalaeva kaptenile, et üleviimine ei ole lubatud ja kala tuleb merre tagasi lasta;
b) laseb asjakohane kalapüügilaeva kapten või kalakasvanduse või tuunimõrra käitaja kala merre tagasi;
c) hariliku tuuni merre tagasi laskmine salvestatakse videokaameraga ning seda jälgib ICCATi piirkondlik vaatleja, kes koostab ja esitab aruande koos videosalvestisega ICCATi sekretariaati.
4. Kalapüügi- või puksiirlaeva kapten, tuunimõrra või kalakasvanduse käitaja täidab ja edastab vastutava liikmesriigi pädevale asutusele üleviimistoimingute lõpetamisel ICCATi üleviimisdeklaratsiooni vastavalt VIIIa lisas kehtestatud vormile.
Üleviimisdeklaratsiooni vormid nummerdab üleviimise algatanud laeva, kalakasvanduse või tuunimõrra eest vastutava liikmesriigi pädev asutus. Numeratsioonisüsteem koosneb konventsiooniosalise kolmetähelisest koodist, neljast numbrist, mis tähistavad aastat, ning kolmekohalisest järjekorranumbrist, millele järgnevad tähed ITD (CPC-20**/xxx/ITD).
Üleviimisdeklaratsiooni originaal peab olema üleviidava kalaga kaasas. Deklaratsiooni koopia jääb hoiule kalapüügilaeva kapteni, tuunimõrra käitaja, puksiirlaeva kapteni või kalakasvanduse käitaja kätte.
5. Üleviimisega tegelevate laevade kaptenid (sh puksiirlaevade kaptenid) märgivad iga päev püügipäevikusse nii üleviidud kala kaalu ja kalade arvu kui ka kalapüügilaeva nime, lipuriigi ja ICCATi registrinumbri, üleviimisega hõivatud mis tahes muude laevade nimed ja ICCATi registrinumbrid, üleviimise kuupäeva ja koha ning sihtkohaks oleva kalakasvanduse nime. Püügipäevik peab sisaldama kõikide püügihooaja jooksul sooritatud üleviimiste üksikasju. Püügipäevikut hoitakse laeva pardal ning see peab alati olema kontrollimiseks kättesaadav.
6. Vastutava liikmesriigi antud üleviimisluba ei mõjuta loa andmist sumpadesse paigutamiseks.
7. Harilikku tuunikala üleviiva kalapüügilaeva kapten, kalakasvanduse või tuunimõrra käitaja tagab, et üleviimistoimingud salvestatakse veealuse videokaameraga.
Igast üleviimist kajastavast videosalvestisest tehakse kaks koopiat. Üks koopia antakse puksiirlaeva pardal piirkondlikule vaatlejale ja teine olenevalt asjaoludest kas konventsiooniosalisest vaatlejale või riiklikule vaatlejale. Konventsiooniosalisest vaatlejale või riiklikule vaatlejale üleantav koopia on kaasas üleviimisdeklaratsiooni ja sellega seotud saagiga, millest video on tehtud. Igal videosalvestusel peab pidevalt olema näha salvestamise kellaaeg ja kuupäev ning video alguses või lõpus tuleb näidata ICCATi üleviimisdeklaratsiooni numbrit. Komisjoni nõudmisel esitavad liikmesriigid videosalvestiste koopiad ICCATi teaduskomiteele.
8. VII lisas sätestatud ICCATi piirkondlikus vaatlusprogrammis osutatakse kalapüügilaeva pardal viibivale ICCATi piirkondlikule vaatlejale, kes registreerib sooritatud üleviimistoiminguid ja teatab neist, kontrollib püügilaeva asukohta üleviimistoimingute ajal, jälgib üleviidavat saaki ja määrab hinnanguliselt selle koguse ning kontrollib lõikes 2 osutatud eelnevasse üleviimisloasse ja lõikes 3 osutatud ICCATi üleviimisdeklaratsiooni tehtud sissekandeid.
Juhul kui piirkondliku vaatleja hinnangul on saak arvuliselt ja/või keskmiselt kaalult vähemalt 10 % võrra suurem kui kalapüügilaeva kapten on teatanud, algatab kalapüügilaeva eest vastutav liikmesriik uurimise, mis tuleb lõpetada enne saagi sumpadesse paigutamist kalakasvanduses. Kuni kõnealuse uurimise tulemuste selgumiseni ei anta luba kala sumpadesse paigutamiseks ega valideerita hariliku tuuni püügidokumendil saaki käsitlevat osa.
9. ICCATi piirkondlikud vaatlejad allkirjastavad ICCATi üleviimisdeklaratsiooni ja lisavad selgesti loetavalt oma nime ning oma ICCATi numbri. Nad kontrollivad, kas ICCATi üleviimisdeklaratsioon on õigesti täidetud ja nõuetekohaselt edastatud puksiirlaeva kaptenile.
Tuunimõrra käitaja täidab kalalaevale üleviimise lõpetamisel ICCATi üleviimisdeklaratsiooni ja edastab selle oma liikmesriigi pädevale asutusele vastavalt IV lisas kehtestatud vormile.
10. Komisjon võib vastu võtta rakendusakte, millega kehtestatakse käesoleva artikli lõigete 2 ja 6 kohaseid üleviimistoiminguid puudutavad üksikasjalikud eeskirjad. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artiklis 38a osutatud kontrollimenetlusega.
Artikkel 23
Ümberlaadimine
1. Erandina määruse (EMÜ) nr 2847/93 artiklist 11 on hariliku tuuni merel ümberlaadimine Atlandi ookeani idaosas ja Vahemerel keelatud.
2. Enne mis tahes sadamasse sisenemist esitab üleviimisega tegeleva kalalaeva esindaja vähemalt 48 tundi enne eeldatavat saabumisaega selle riigi pädevale ametiasutusele, mille sadamat ta kasutada soovib, järgmise teabe:
a) eeldatav saabumiskuupäev ja -sadam;
b) pardale jäetud hariliku tuuni hinnanguline kogus ja teave piirkonna kohta, kus see püüti;
c) üleviimisega tegeleva kalalaeva nimi ja number ICCATi hariliku tuuni püügi luba omavate kalapüügilaevade registris või ICCATi muude selliste kalalaevade registris, kes võivad tegutseda seoses hariliku tuuni püügiga Atlandi ookeani idaosas ja Vahemerel;
d) vastuvõtmisega tegeleva kalalaeva nimi, selle number ICCATi hariliku tuuni püügi luba omavate kalapüügilaevade registris või ICCATi muude kalalaevade registris, kes võivad tegutseda hariliku tuuni püügiga seoses Atlandi ookeani idaosas ja Vahemerel;
e) ümberlaaditava hariliku tuuni saagi tonnaaž ja püügi geograafiline piirkond.
3. Kalalaevad ei tohi midagi ümber laadida ilma oma lipuriigi eelneva loata.
4. Ümberlaadiva kalalaeva kapten esitab enne ümberlaadimise alustamist oma lipuriigile järgmise teabe:
a) ümberlaaditava hariliku tuuni kogus;
b) ümberlaadimise kuupäev ja sadam;
c) vastuvõtva kalalaeva nimi, registrinumber ja lipuriik ning selle number ICCATi hariliku tuuni püügi luba omavate kalapüügilaevade registris või ICCATi muude selliste kalalaevade registris, kes võivad tegutseda hariliku tuuni püügiga seoses Atlandi ookeani idaosas ja Vahemerel;
d) geograafiline piirkond, kus harilik tuun püüti.
5. Ümberlaadimissadama liikmesriigi pädev ametiasutus:
a) inspekteerib vastuvõtvat laeva pärast sadamasse saabumist ning kontrollib ümberlaaditud kaupa ja vastavaid dokumente;
b) saadab 48 tunni jooksul pärast ümberlaadimist teate ümberlaadimise kohta ümberlaadiva laeva lipuriigi pädevale ametiasutusele.
6. ►M1 Liidu ◄ kalalaevade kaptenid täidavad ICCATi ümberlaadimisdeklaratsiooni ja edastavad selle oma lipuliikmesriigi pädevatele ametiasutustele. Deklaratsioon esitatakse hiljemalt 48 tundi pärast sadamas toimunud ümberlaadimist vastavalt III lisas kehtestatud vormile.
Artikkel 24
Sumpadesse paigutamine
1. Kalakasvanduse eest vastutav liikmesriik esitab ühe nädala jooksul pärast sumpadesse paigutamist liikmesriigile või konventsiooniosalisele, kelle lipu all sõitvad laevad ümberpaigutatud tuunikoguse püüdsid, ja komisjonile vaatleja poolt valideeritud aruande sumpadesse paigutamise kohta. Komisjon edastab kõnealuse teabe viivitamata ICCATi sekretariaadile. Kõnealune aruanne peab sisaldama sumpadesse paigutamise deklaratsioonis sisalduvat teavet, nagu see on kindlaks määratud ICCATi soovituses 06–07 hariliku tuuni kasvatamise kohta.
2. Enne sumpadesse paigutamist teatab kalakasvanduse eest vastutava liikmesriigi pädev asutus kalapüügilaeva eest vastutavale riigile või konventsiooniosalisele lipuriigile tema lipu all sõitvate kalapüügilaevade püütud koguste sumpadesse paigutamisest.
3. Kalapüügilaeva eest vastutav liikmesriik palub kalakasvanduse eest vastutaval liikmesriigil või konventsiooniosalisel, et see saagi artikli 22 lõikes 2a sätestatud menetluse kohaselt konfiskeeriks ja kala merre tagasi laseks, kui ta pärast lõikes 2 osutatud teabe saamist leiab, et:
a) kalapüügilaeval, mis teatas püütud kalast, ei olnud sumpadesse paigutatud hariliku tuuni jaoks piisavalt kvooti;
b) kalapüügilaev ei ole püütud kogusest nõuetekohaselt teatanud ning seda ei ole arvesse võetud kohaldatava kvoodi arvutamisel;
c) kalapüügilaeval, mis teatas püütud kalast, ei ole luba püüda harilikku tuuni.
4. Sumpadesse paigutamist ei tohi alustada ilma konventsiooniosalise lipuriigi või kalapüügilaeva eest vastutava liikmesriigi eelneva loata.
Harilik tuun paigutatakse sumpadesse enne 31. juulit, v.a juhul kui kala vastuvõtva kalakasvanduse eest vastutav liikmesriik või konventsiooniosaline esitab mõjuvad põhjused, sh vääramatu jõud. Nimetatud põhjused esitatakse koos sumpadesse paigutamise aruandega.
5. Kalakasvanduse eest vastutav liikmesriik võtab vajalikud meetmed, et keelata nuumamise või kasvatamise eesmärgil paigutada sumpadesse harilikku tuuni, millega ei ole kaasas ICCATi poolt nõutavaid dokumente, sealhulgas käesolevas määruses ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2010. aasta määruses (EL) nr 640/2010 (millega kehtestatakse hariliku tuuni (Thunnus thynnus) püügi dokumenteerimise programm) ( 8 ), nõutud dokumente. Dokumendid peavad olema täpsed, täielikud ja valideeritud.
6. Sumpadesse paigutamiseks loa andmise või sellest keeldumise otsustab olenevalt asjaoludest kas vastutav liikmesriik või vastutav konventsiooniosaline 48 tunni jooksul pärast lõikes 2 osutatud teabe saatmist. Kui sumpadesse paigutamiseks luba ei anta, annab kalapüügilaeva eest vastutav liikmesriik või konventsiooniosaline olenevalt asjaoludest kas puksiirlaeva eest vastutavale liikmesriigile või konventsiooniosalisele ja/või kalakasvanduse eest vastutavale liikmesriigile või konventsiooniosalisele kooskõlas artikli 22 lõikega 2a korralduse kala vette tagasi lasta.
7. Kalakasvanduse eest vastutav liikmesriik tagab, et sumpadesse paigutamine salvestatakse veealuse videokaameraga.
Iga sumpadesse paigutamise kohta tehakse üks videosalvestus. Igal videosalvestusel peab pidevalt olema näha salvestamise kellaaeg ja kuupäev ning video alguses või lõpus tuleb näidata ICCATi üleviimisdeklaratsiooni numbrit.
8. Kui piirkondliku vaatleja hinnangul erineb keskmine kaal või arv enam kui 10 % võrra kalakasvanduse käitaja hinnangust, algatab kalakasvanduse eest vastutav liikmesriik koostöös kalapüügilaeva lipuriigiga uurimise. Kuni kõnealuse uurimise tulemuste selgumiseni ei ole lubatud kala välja püüda ega hariliku tuuni püügidokumendi kalakasvanduse osa valideerida.
Kui uurimist ei viida lõpule 10 tööpäeva jooksul või kui uurimise tulemuse kohaselt ületab hariliku tuuni arv või keskmine kaal enam kui 10 % võrra kalakasvanduse käitaja hinnangut, annab konventsiooniosaline lipuriik või kalapüügilaeva eest vastutav liikmesriik korralduse tuuni üleliigse arvu või kaalu võrra vette tagasi lasta.
Kalakasvanduse eest vastutav liikmesriik tagab, et kalakasvanduse käitaja täidab kõnealuse korralduse 48 tunni jooksul pärast piirkondliku vaatleja saabumist. Kalade vette tagasi laskmine toimub vastavalt artikli 22 lõikele 2a.
Juhul kui kalakasvanduses sumpadesse paigutamise ajal antud lõplik hinnang on suurem kui lõplik hinnang, mis anti esmasel kalapüügilaevalt üleviimisel, siis otsustab kalapüügilaeva eest vastutav liikmesriik või lepinguosaline lõpliku kasutatud kvoodi, mis valideeritakse asjaomas(t)es hariliku tuuni püügidokumendis/-dokumentides.
9. Liikmesriigid algatavad katseuuringud hariliku tuuni kaalu ja arvu täpsemaks hindamiseks püügi ja sumpadesse paigutamise ajal, sh stereoskoopiliste süsteemide abil, ning teatavad tulemused ICCATi teaduskomiteele. Sumpadesse paigutamise ajal luuakse valikuuringuprogramm ja/või alternatiivne programm, et parandada sumpadesse paigutatud kalade arvu ja kaalu hindamist.
10. Komisjon võib vastu võtta rakendusakte, millega kehtestatakse käesoleva artikli lõigete 6, 7, 8 ja 9 kohast sumpadesse paigutamist puudutavad üksikasjalikud eeskirjad. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artiklis 38a osutatud kontrollimenetlusega.
Artikkel 24a
Stereoskoopiliste kaamerate kasutamine sumpadesse paigutamisel
Stereoskoopiliste kaamerate süsteemide kasutamine sumpadesse paigutamisel peab vastama järgmistele tingimustele:
a) eluskalade proovivõtu maht on vähemalt 20 % sumpadesse paigutatavatest kaladest; kui see on tehniliselt võimalik, teostatakse eluskalade proovivõttu pisteliselt, mõõtes ühe isendi viiest; sellise valimi puhul tuleb mõõta kaamerast 2–8 meetri kaugusel asuvaid kalu;
b) vastuvõtusumba ja kogumissumba ühenduskäik võib olla maksimaalselt 10 meetrit lai ja 10 meetrit pikk;
c) juhul kui tegemist on eri pikkusega kaladega (kaks või enam eri suurusega kohorti), peaks sumpa paigutamisel olema võimalik kasutada rohkem kui üht ümberarvestamismeetodit; pikkuse (ninamiku tipust kuni sabauime keskmiste kiirte alguseni) ümberarvestamisel kogukaaluks vastavalt sumpadesse paigutamisel mõõdetava kala suuruskategooriale kasutatakse ICCATi alalise uuringute ja statistikakomitee kõige uuemaid ümberarvestamismeetodeid;
d) enne iga sumpadesse paigutamist kinnitatakse pikkuse stereoskoopilise mõõtmise tulemused, kasutades selleks 2–8 meetri kaugusel asuvat mõõduliistu;
e) stereoskoopilise programmi tulemuste teatavakstegemisel tuleb anda teavet stereoskoopiliste kaamerate süsteemi tehniliste kirjelduste eeldatava vea ülemmäära kohta, mis ei tohi olla suurem kui +/- 5 %.
Artikkel 25
Laevaseiresüsteem
1. Kalalaevade suhtes kohaldatakse komisjoni 18. detsembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 2244/2003 (millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad laevaseire satelliitsüsteemide kohta) ( 9 ) vastavalt käesoleva määruse artikli 2 punktile b. Lisaks tagavad liikmesriigid, et kõik nende puksiirlaevad, olenemata pikkusest, kasutaksid toimivaid satelliitseireseadmeid kooskõlas määruse (EÜ) nr 2244/2003 artiklitega 3 kuni 16.
Artikli 14 lõikes 3 osutatud ICCATi hariliku tuuni püügi luba omavate kalapüügilaevade registris olev laev alustab laevaseiresüsteemi andmete edastamist ICCATile vähemalt 15 päeva enne püügihooaja algust ning jätkab nende edastamist vähemalt 15 päeva pärast püügihooaja lõppu, v.a juhul, kui komisjonile saadetakse eelnevalt taotlus laeva kõrvaldamiseks ICCATi registrist.
Kontrolli eesmärgil ei katkestata laevaseiresüsteemi andmete edastamist hariliku tuuni püügi luba omavalt kalapüügilaevalt ka sadamas viibimise ajal, v.a juhul, kui toimib süsteem laeva sadamasse saabumise ja sealt lahkumise registreerimiseks.
Artikli 14 lõikes 3 osutatud kalalaevad, mis on kantud ICCATi kõigi teiste selliste kalalaevade (v.a kalapüügilaevad) registrisse, mis võivad tegutseda hariliku tuuni püügil, edastavad ICCATile laevaseiresüsteemi andmeid püügiloa kogu kehtivusaja vältel.
2. Liikmesriigid tagavad, et nende kalapüügi seirekeskused edastavad oma lipu all sõitvatelt laevadelt saadud laevaseiresüsteemi teated komisjonile ja komisjoni määratud asutusele reaalajas ja formaati „https data feed” kasutades. Komisjon edastab need teated viivitamata elektrooniliselt ICCATi sekretariaadile.
3. Liikmesriigid tagavad, et
a) nende lipu all sõitvatelt kalalaevadelt saadud teated edastatakse komisjonile vähemalt iga kahe tunni tagant, kui nad tegutsevad Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres;
b) tehnilise rikke korral edastavad komisjonile nende lipu all sõitvate laevade teated nende endi kalapüügi seirekeskused 24 tunni jooksul pärast vastuvõtmist;
c) komisjonile edastatud teated nummerdatakse järjestikku (kordumatu tunnusega), et vältida dubleerimist;
d) komisjonile edastatud teated vastavad VIII lisas sätestatud andmevahetuse vormile.
4. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et tagada nende inspekteerimislaevadele kättesaadavaks tehtud kõigi teadete konfidentsiaalne käsitlemine ja kasutuse piiramine inspekteerimistoimingute tegemiseks merel.
Artikkel 26
Tuunimõrrapüügi registreerimine ja sellest teatamine
1. 48 tunni jooksul pärast iga tuunimõrraga püüki tuleb saak üles märkida ning edastada sellekohane teave elektroonilisel teel või muul viisil asjaomase tuunimõrra eest vastutava liikmesriigi pädevale asutusele. Nimetatud teave sisaldab ka hinnangut mõrda jäänud tuunikoguste kohta.
2. Iga liikmesriik edastab lõikes 1 osutatud aruande pärast selle saamist elektroonilisel teel komisjonile. Komisjon omakorda edastab teabe viivitamata ICCATi sekretariaadile.
3. Komisjon võib vastu võtta rakendusakte, millega kehtestatakse käesoleva artikli lõike 1 kohast tuunimõrrapüügi registreerimist ja sellest teatamist puudutavad üksikasjalikud eeskirjad. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artiklis 38a osutatud kontrollimenetlusega.
Artikkel 27
Kontroll sadamas või kasvanduses
1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed selle tagamiseks, et kõiki Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres püütud hariliku tuuni lossimiseks ja/või ümberlaadimiseks määratud sadamasse sisenevaid ICCATi hariliku tuuni aktiivse püügi luba omavate kalapüügilaevade registrisse kantud laevu kontrollitakse sadamas.
2. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed sumpadesse paigutamiste kontrollimiseks oma jurisdiktsiooni alla kuuluvates nuumamise ja kasvatamisega tegelevates kasvandustes.
3. Kui nuumamise või kasvatamisega tegelev kasvandus asub avamerel, kohaldatakse lõiget 2 mutatis mutandis liikmesriikides suhtes, kus sellise kasvanduse eest vastutavad füüsilised või juriidilised isikud on asutatud.
Artikkel 28
Ristkontroll
1. Liikmesriigid kontrollivad, sh püügiaruannete, vaatlusaruannete ja laevaseiresüsteemi abil, püügipäevikute täitmist ning oma kalalaevade püügipäevikutes, üleviimise või ümberlaadimise dokumentides ja hariliku tuuni püügi dokumentides registreeritud asjakohast teavet.
2. Liikmesriigid võrdlevad kõigi lossimiste, ümberlaadimiste või sumpadesse paigutamiste puhul ristkontrolli käigus kalalaevade püügipäevikutes või ümberlaadimisdeklaratsioonides ning lossimisdeklaratsioonides või sumpadesse paigutamise deklaratsioonides liikide kaupa esitatud koguseid ja mis tahes muudes asjakohastes dokumentides, näiteks arvetes ja/või müügiteatistes esitatud koguseid.
Artikkel 29
ICCATi rahvusvahelise ühisinspekteerimise kava
1. ►M1 Liidus ◄ kohaldatakse ICCATi neljandal korralisel koosolekul (1975. a novembris Madridis) vastu võetud ICCATi rahvusvahelise ühisinspekteerimise kava (muudetud ICCATi 16. eriistungil), mis on esitatud käesoleva määruse VI lisas.
2. Liikmesriigid, kelle kalalaevadel on lubatud püüda harilikku tuuni Atlandi ookeani idaosas ja Vahemerel, peavad määrama inspektorid ja inspekteerima kõnealuse kava alusel merel.
Kui konventsioonialas püüab harilikku tuuni mis tahes ajal rohkem kui 15 ühe liikmesriigi kalapüügilaeva, peab see liikmesriik saatma merel läbiviidava inspekteerimise ja kontrolli eesmärgil konventsioonialasse inspekteerimislaeva kogu ajavahemikuks, mil need kalapüügilaevad seal viibivad. Kõnealune kohustus loetakse täidetuks, kui mitu liikmesriiki koostöös saadavad välja ühe inspekteerimislaeva või kui konventsioonialasse on saadetud ELi inspekteerimislaev.
3. Komisjon või selle poolt määratud asutus võib määrata kava rakendamiseks ►M1 liidu ◄ inspektoreid.
4. Komisjon või selle poolt määratud asutus koordineerib ►M1 liidu ◄ järelevalve- ja inspekteerimistegevust. Sel eesmärgil võib ta koostada asjaomaste liikmesriikide nõusolekul ühisinspekteerimise programme, mis võimaldavad ►M1 liidul ◄ täita kõnealusest kavast tulenevaid kohustusi. Liikmesriigid, kelle kalalaevad tegelevad hariliku tuuni püügiga, võtavad vajalikud meetmed, et hõlbustada nende programmide rakendamist eelkõige vajaliku inim- ja materiaalse ressursi ning nende ressursside kasutamise aegade ja geograafiliste piirkondade osas.
5. Liikmesriigid teatavad iga aasta 1. aprilliks komisjonile nende inspektorite ja inspekteerimislaevade nimed, keda nad kavatsevad määrata järgmisel aastal kava ellu viima. Selle teabe alusel koostab komisjon koostöös liikmesriikidega esialgse kava ►M1 liidu ◄ osalemise kohta kava elluviimises igal aastal ning saadab selle ICCATi sekretariaadile ja liikmesriikidele.
Artikkel 30
Riiklik vaatlusprogramm
1. Iga liikmesriik tagab oma harilikku tuuni püüdvatel kalapüügilaevadel riikliku vaatleja kohaloleku vähemalt järgmises ulatuses:
a) 100 % püügiga tegelevatest seineritest pikkusega kuni 24 m aastal 2011;
b) 100 % püügiga tegelevatest seineritest pikkusega kuni 20 m aastal 2012;
c) 20 % püügiga tegelevatest pelaagilise püügi traaleritest (pikkusega üle 15 m);
d) 20 % püügiga tegelevatest õngepüügilaevadest (pikkusega üle 15 m);
e) 20 % püügiga tegelevatest söödalaevadest (pikkusega üle 15 m);
f) 100 % tuunimõrdadest saagi väljapüügi ajal;
g) 100 % puksiiridest.
2. Kuni artiklis 31 osutatud piirkondliku vaatlusprogrammi ICCATi-poolse rakendamiseni tagab iga liikmesriik riikliku vaatleja kohalolu
a) vähemalt 20 protsendil tema aktiivsetest seineritest pikkusega üle 24 m;
b) kõigil seineritel, mis osalevad ühistes püügioperatsioonides, olenemata laeva pikkusest. Riiklik vaatleja on kohal kogu püügioperatsiooni vältel.
3. Vaatleja ülesandeks on eelkõige
a) kontrollida kalapüügilaeva vastavust käesolevale määrusele;
b) dokumenteerida kalastustegevus ja koostada selle kohta aruanne, mis sisaldab muu hulgas järgmist:
i) püütud kogus (sh kaaspüük), mis hõlmab ka sellist liigilist jaotust nagu pardale jäetud või elavalt või surnult vette tagasi lastud;
ii) püügipiirkond pikkus- ja laiuskraadi järgi;
iii) püügikoormuse mõõt (nt võrkude arv, õngekonksude arv jne) vastavalt ICCATi erinevate püügivahendite käsiraamatule;
iv) püügi kuupäev;
c) vaadelda ja hinnata saaki ning kontrollida püügipäevikusse tehtud kandeid;
d) teha kindlaks ja märkida üles laevad, mis võivad tegeleda kalapüügiga, mis on vastuolus ICCATi kaitsemeetmetega.
Lisaks sellele teeb vaatleja teadustööd, kogudes näiteks ICCATi taotlusel ICCATi poolt määratletud II ülesande andmeid vastavalt ICCATi alalise uuringute ja statistikakomitee juhistele.
4. Käesolevate vaatlejanõuete rakendamisel tagavad liikmesriigid
a) vaatlejate ajutise ja ruumilise tüüpilise esindatuse tagamaks, et komisjon saab usaldusväärsed ja nõuetekohased andmed ja teavet püügi, püügivõimsuse ja muude teaduslike ja haldusaspektide kohta, võttes arvesse laevastike ning püügipiirkondade ja kasutatavate püüniste omadusi;
b) usaldusväärsed andmete kogumise protokollid;
c) vaatlejate asjakohase koolituse ja atesteerimise enne määramist;
d) konventsioonialas kalastavate laevade tegevuse minimaalse häirimise, niivõrd kui see on võimalik.
5. Kuni artiklis 31 osutatud piirkondliku vaatlusprogrammi ICCATi-poolse rakendamiseni tagab iga liikmesriik, kelle jurisdiktsiooni all nuumamise või kasvatamisega tegelev hariliku tuuni kasvandus asub, vaatleja kohaloleku sumpadesse paigutamise ja kasvandusest saagi kogumise ajal.
Artikkel 31
ICCATi piirkondlik vaatlusprogramm
1. Iga liikmesriik tagab ICCATi piirkondliku vaatleja kohaloleku:
a) kõigil üle 24 m pikkustel seineritel kogu 2011. aasta püügihooaja vältel;
b) kõigil üle 20 m pikkustel seineritel kogu 2012. aasta püügihooaja vältel;
c) kõigil seineritel, pikkusest olenemata, kogu püügihooaja vältel alates 2013. aastast.
Punktides a, b ja c osutatud seineritel, millel ei ole ICCATi piirkondlikku vaatlejat, ei ole lubatud harilikku tuuni püüda ega tuunipüügipiirkonnas tegutseda.
2. Iga liikmesriik, kelle jurisdiktsiooni all nuumamise või kasvatamisega tegelev hariliku tuuni kasvandus asub, tagab ICCATi vaatleja kohaloleku sumpadesse paigutamise ja kasvandusest saagi kogumise ajal.
ICCATi vaatleja ülesandeks on eelkõige
a) jälgida kasvanduses toimuvat ja teha järelevalvet määruse (EÜ) nr 1936/2001 artiklite 4a, 4b ja 4c nõuetele vastavuse üle;
b) valideerida artiklis 24 osutatud sumpadesse paigutamise aruanded;
c) teha teadustööd, näiteks võtta ICCATi nõutavaid proove vastavalt ICCATi alalise uuringute ja statistikakomitee juhistele;
d) ICCATi vaatlejatele peab olema võimaldatud juurdepääs laevadele, kalakasvanduse töötajatele, püügivahenditele, sumpadele ja varustusele;
veelgi enam:
e) ICCATi vaatlejatele võimaldatakse taotluse korral VII lisa punktis 4 sätestatud ülesannete täitmise hõlbustamiseks juurdepääs ka järgmistele seadmetele, kui need on laevadel olemas:
i) satelliitnavigatsioonivahendid;
ii) radariekraanid, kui neid kasutatakse;
iii) elektroonilised sidevahendid;
f) ICCATi vaatlejatele tagatakse ülalpidamine, sealhulgas majutus, söök ja nõuetekohased sanitaartingimused, mille tase on võrdne laeva juhtivkoosseisule pakutavaga;
g) ICCATi vaatlejatele tagatakse komandosillal või roolikambris piisavalt ruumi kirjatöö tegemiseks, samuti piisav ruum tekil vaatlusülesannete täitmiseks, ning
h) lipuliikmesriigid tagavad, et kaptenid, meeskond, kalakasvanduse ja laevaomanikud ei takista, ähvarda, sega ega mõjuta ICCATi vaatlejaid nende ülesannete täitmise ajal ega anna või ürita neile anda altkäemaksu.
Kui harilik tuun püütakse välja sumbast ja müüakse värske kalana, võib väljapüüki jälgiv ICCATi piirkondlik vaatleja olla kalakasvanduse eest vastutava liikmesriigi kodanik.
3. Liikmesriigid kannavad kõik kulud, mis tulenevad ICCATi vaatlejate tegevusest. Liikmesriigid nõuavad kõnealuste kulude tasumist kalakasvanduse käitajatelt ja seinerite omanikelt.
4. ►M1 Liidus ◄ kohaldatakse VII lisas sätestatud ICCATi piirkondlikku vaatlusprogrammi.
Artikkel 32
Juurdepääs videosalvestistele
1. Iga liikmesriik tagab, et artikli 22 lõikes 6 ja artikli 24 lõikes 7 osutatud videosalvestised on ICCATi inspektoritele ja vaatlejatele kättesaadavad.
2. Kalakasvanduse eest vastutav liikmesriik tagab, et artikli 22 lõikes 6 ja artikli 24 lõikes 7 osutatud videosalvestised on liidu inspektoritele ja vaatlejatele kättesaadavad.
3. Iga liikmesriik võtab vajalikud meetmed videosalvestise originaali asendamise, töötlemise või salvestisega manipuleerimise vältimiseks.
Artikkel 33
Jõustamine
1. Liikmesriik rakendab oma lipu all sõitva kalalaeva suhtes jõustamismeetmeid juhul, kui vastavalt riigi õigusele on kindlaks tehtud, et laev ei vasta artiklite 4, 7, 8, 9, 17, 18, 19, 20, 21 ja 23 nõuetele. Kõnealused meetmed võivad olenevalt rikkumise tõsidusest ja vastavalt riigi õigusele olla järgmised:
a) rahatrahvid;
b) keelatud püügivahendite ja saagi arestimine;
c) laeva arestimine;
d) püügiloa peatamine või tühistamine;
e) vajaduse korral püügikvoodi vähendamine või tühistamine.
2. Iga liikmesriik, kelle jurisdiktsiooni all hariliku tuuni kasvandus asub, rakendab selle kasvanduse suhtes jõustamismeetmeid juhul, kui vastavalt selle riigi õigusele on kindlaks tehtud, et see kasvandus ei vasta käesoleva määruse artiklile 24 ja artikli 31 lõikele 2 ning määruse (EÜ) nr 1936/2001 artiklitele 4a, 4b ja 4c. Kõnealused meetmed võivad olenevalt rikkumise tõsidusest ja vastavalt riigi õigusele olla järgmised:
a) rahatrahvid;
b) nuumamisega tegeleva ettevõtte ajutine või alaline eemaldamine nuumamiskasvanduste registrist;
c) sumpadesse paigutamise või hariliku tuuni koguste turustamise keeld.
Artikkel 33a
Inspekteerimiskavade esitamine
Liikmesriigid esitavad komisjonile oma järgmise aasta inspekteerimiskava hiljemalt iga aasta 30. septembriks. Komisjon kogub riiklikud inspekteerimiskavad kokku ja lõimib need ühisesse liiku inspekteerimiskavva, mis tuleb esitada ICCATi sekretariaadile ICCATi heakskiidu saamiseks.
Artikkel 34
Turumeetmed
1. Atlandi ookeani idaosa ja Vahemere hariliku tuuni liidusisene kaubandus, lossimine, import, eksport, nuumamiseks või kasvatamiseks sumpadesse paigutamine, reeksport ja ümberlaadimine on keelatud, kui kalaga ei ole kaasas käesolevas määruses ja määruses (EL) nr 640/2010 nõutavad täpsed, täielikud ja valideeritud dokumendid.
2. Atlandi ookeani idaosa ja Vahemere hariliku tuuni ►M1 liidusisene ◄ kaubandus, import, lossimine, nuumamiseks või kasvatamiseks sumpadesse paigutamine, töötlemine, eksport, reeksport ja ümberlaadimine on keelatud nende kalalaevade puhul, kelle lipuriigil ei ole kõnealuse hariliku tuuni püügiks ICCATi majandamis- ja kaitsemeetmete tingimuste alusel välja antud kvooti, püügi piirnormi või püügikoormuse piiranguid või kelle lipuriigi püügivõimalused või individuaalsed kvoodid on ammendatud. Komisjon teavitab ICCATi sekretariaadist saadud teabe põhjal kõiki liikmesriike sellest, et konventsiooniosalise kvoot on ammendunud.
3. ►M1 Liidusisene ◄ kaubandus, import, lossimine, töötlemine ja eksport nuumamise või kasvatamisega tegelevast kasvandusest, mis ei vasta ICCATi hariliku tuuni kasvatamist käsitlevale soovitusele 06-07, on keelatud.
Artikkel 35
Ümberarvestuskoefitsiendid
Töödeldud hariliku tuuni ekvivalentse kogumassi arvutamiseks kohaldatakse ICCATi alalise uuringute ja statistikakomitee poolt vastu võetud ümberarvestustegureid.
Artikkel 36
Kasvanduses kasvatatud või nuumatud tuuni kasvukoefitsiendid
Liikmesriigid määravad kindlaks kasvanduses kasvatatud või sumpades nuumatud tuuni suhtes kohaldatavad kasvukoefitsiendid ning teatavad komisjonile koefitsiendid ja nende määramiseks kasutatud meetodid 15. septembriks 2009. Komisjon edastab selle teabe ICCATi sekretariaadile ja ICCATi alalisele uuringute ja statistikakomiteele.
Artikkel 37
Hindamine
Iga liikmesriik esitab komisjonile üksikasjaliku aruande käesoleva määruse rakendamise kohta iga aasta 15. septembriks. Komisjon edastab üksikasjaliku aruande ICCATi soovituse 08-05 rakendamise kohta ICCATi sekretariaadile iga aasta 15. oktoobriks.
Artikkel 38
Rahastamine
Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres hariliku tuuni varude taastamise mitmeaastane kava loetakse taastamiskavaks määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 5 tähenduses.
Artikkel 38a
Komiteemenetlus
1. Komisjoni abistab kalanduse ja akvakultuuri korralduskomitee, mis on loodud määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 30 lõike 1 alusel. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.
2. Käesolevale lõikele viitamise korral kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.
VI
PEATÜKK
LÕPPSÄTTED
Artikkel 39
Määruse (EÜ) nr 1559/2007 kehtetuks tunnistamine
1. Nõukogu määrus (EÜ) nr 1559/2007 tunnistatakse kehtetuks.
2. Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ja loetakse vastavalt IX lisas esitatud vastavustabelile.
Artikkel 40
Määruste (EÜ) nr 43/2009 ja (EÜ) nr 1936/2001 muutmine
1. Määruse (EÜ) nr 43/2009 artiklid 92 ja 93 jäetakse välja.
2. Määruse (EÜ) nr 1936/2001 artikli 4a lõiked 5 ja 6, mida on muudetud nõukogu määrusega (EÜ) nr 869/2004, ( 10 ) tunnistatakse kehtetuks.
Artikkel 41
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
I LISA
Täiendavad eritingimused
Nimetatud täiendavad eritingimused, mida kohaldatakse Atlandi ookeani idaosas harilikku tuuni püüdvate söödalaevade ja veoõngedega laevade, Aadria merest kasvatamise eesmärgil harilikku tuuni püüdvate laevade ja Vahemeres söödalaevadega, veoõngedega ja käsiõngejadadega laevadega rannalähedast värsket kala püüdvate laevade suhtes
a) Iga liikmesriik tagab, et eripüügiluba omavad kalapüügilaevad kantakse nimekirja, mis sisaldab iga laeva nime ja komisjoni määruse (EÜ) nr 26/2004 I lisas määratletud ühenduse laevastikuregistri numbrit. Liikmesriigid annavad kalapüügiloa ainult juhul, kui laev on kantud ICCATi hariliku tuuni püügi sihtpüügi loaga laevade registrisse.
b) Iga liikmesriik saadab iga aasta 15. jaanuariks komisjonile punktis a osutatud nimekirja ja kõik selle muudatused elektroonilise kujul.
c) Edasiste muudatuste tegemine ei ole lubatud, v.a juhul, kui teatatud laeval ei ole võimalik püügitegevuses osaleda põhjendatud operatiivsetel põhjustel või vääramatu jõu tõttu. Sellisel juhul teavitavad asjaomased liikmesriigid viivitamatult komisjoni, esitades
i) käesoleva lisa punktis 3 osutatud täielikud andmed kavandatud asenduskalapüügilaeva kohta;
ii) põhjaliku aruande asendamise põhjuste kohta ning mis tahes asjakohased täiendavad dokumendid või viited.
Komisjon edastab muudatused viivitamata ICCATi sekretariaadile.
a) Punktis 1 osutatud kalapüügilaevadelt ei tohi lossida ega ümber laadida püütud hariliku tuuni mis tahes kogust mujal kui liikmesriikide või konventsiooniosaliste määratud sadamates.
b) Liikmesriigid määravad lossimiseks kasutatava koha või rannikulähedase koha (määratud sadamad), kus on lubatud harilikku tuuni lossida või ümber laadida.
c) Selleks et sadama saaks nimetada määratud sadamaks, määrab sadamaliikmesriik kindlaks lubatud lossimisajad ja -kohad. Sadamaliikmesriik tagab täieliku kontrolli kõigil lossimisaegadel ning kõigis lossimiskohtades.
d) Liikmesriigid esitavad määratud sadamate nimekirja komisjonile igal aastal hiljemalt 15. veebruaril. Komisjon edastab selle teabe igal aastal enne 1. märtsi ICCATi sekretariaadile.
3. Iga liikmesriik tagab, et iga lossimist kontrollitakse sadamas.
4. Iga liikmesriik rakendab püügiaruandluse süsteemi, mis tagab tõhusa järelevalve iga kalapüügilaeva kvoodi kasutamise üle.
5. Kalapüügilaeva kapten tagab, et määratud sadamas lossitud hariliku tuuni mis tahes kogused kaalutakse enne esmamüüki või enne lossimissadamast mujale transportimist.
6. Harilikku tuuni tohib turustusviisist olenemata lõpptarbijale jaemüügiks pakkuda ainult siis, kui asjaomases märgistuses või etiketil esitatakse
a) liik ja kasutatud püügivahendid;
b) püügipiirkond ja -kuupäev.
7. Liikmesriigid, kelle söödalaevadel, veoõngedega laevadel, käsiõngejadadega laevadel ja veoõngedega laevadel on luba püüda harilikku tuuni, rakendavad järgmisi sabasildiga seotud nõudeid:
a) igale harilikule tuunile tuleb kohe pärast mahalaadimist kinnitada sabasilt;
b) igal sabasildil peab olema kordumatu identifitseerimisnumber ja see peab olema kantud harilikku tuuni käsitlevatesse statistilistesse dokumentidesse ja olema märgitud igale tuuni sisaldavale pakendile.
II LISA
Püügipäevikule esitatavad nõuded
Püügipäevikule esitatavad miinimumnõuded:
1. püügipäeviku lehed peavad olema nummerdatud;
2. püügipäevikut tuleb täita iga päev (keskööl) või enne sadamasse saabumist;
3. püügipäevikut tuleb täita merel tehtavate kontrollide korral;
4. üks püügipäeviku lehe eksemplar peab jääma püügipäevikusse;
5. püügipäevik peab sisaldama andmeid ühe käitamisaasta kohta.
Püügipäevikusse kantav minimaalne standardteave:
1. kapteni nimi ja aadress;
2. sadamad koos väljumis- ja saabumiskuupäevadega;
3. laeva nimi, registrinumber, ICCATi number ja Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) number (võimaluse korral). Ühiste püügioperatsioonide korral kõigi osalevate laevade nimed, registrinumbrid, ICCATi numbrid ja IMO numbrid (võimaluse korral);
4. püügivahendid:
a) püügivahendi tüübi FAO kood;
b) mõõtmed (nt pikkus, võrgusilma suurus, õngekonksude arv);
5. merel tehtavad toimingud (vähemalt) ühe lausega püügipäeva kohta, sh järgmine teave:
a) tegevus (nt kalapüük, püügipiirkonda või sealt ära sõitmine);
b) asukoht: täpne asukoht (kraadides ja minutites) päevade kaupa, mis märgitakse iga püügioperatsiooni kohta või keskpäeval, kui selle päeva jooksul kalu ei püütud;
c) teave saagi kohta;
6. liigi määratlus:
a) FAO koodi järgi;
b) kogumass kilogrammides päeva kohta;
7. kapteni allkiri;
8. vaatleja allkiri (vajaduse korral);
9. kaalumisviis: hinnang, kaalumine pardal;
10. püügipäevikusse kantakse kala ekvivalentne eluskaal ja märgitakse hindamisel kasutatavad ümberarvestustegurid.
Miinimumteave lossimise, ümberlaadimise ja üleviimise puhul:
1. lossimis-, ümberlaadimis- või üleviimissadamad koos kuupäevadega;
2. tooted:
a) esitusviis;
b) kalade või kastide arv ja kogus kilogrammides;
3. kapteni või laeva agendi allkiri.
III LISA
IV LISA
Püügiaruande vorm
|
Lipuriik |
ICCATi nr |
Laeva nimi |
Aruande alguskuupäev |
Aruande lõppkuupäev |
Aruande kestus (päevades) |
Püügikuupäev |
Saagi asukoht |
Saak |
Omistatud kaal ühise püügioperatsiooni puhul (kg) |
|||
|
Geograafiline laius |
Geograafiline pikkus |
Kaal (kg) |
Arv tükkides |
Keskmine kaal (kg) |
||||||||
V LISA
Ühine püügioperatsioon
|
Lipuriik |
Laeva nimi |
ICCATi nr |
Operatsiooni kestus |
Operatsiooni läbiviijate isikuandmed |
Laeva individuaalne kvoot |
Jaotamise süsteem laeva kohta |
Sihtkohaks olev nuumamise või kasvatamisega tegelev kasvandus |
|
|
Konventsiooniosaline |
ICCATi nr |
|||||||
Kuupäev …
Lipuriigi kinnitus …
VI LISA
ICCATi rahvusvahelise ühisinspekteerimise kava
ICCAT leppis oma neljandal korralisel koosolekul (1975. aasta novembris Madridis) ja 2008. aasta aastakoosolekul Marrakeshis kokku järgmises:
vastavalt konventsiooni artikli IX lõikele 3 soovitab ICCATi komisjon konventsiooni ja sellest tulenevate meetmete kohaldamise tagamiseks järgmise rahvusvahelise kontrolli korra kehtestamist väljapoole riikide jurisdiktsiooni jäävate vete üle:
I. Tõsised rikkumised
1. Käesoleva korra kohaldamisel tähendab tõsine rikkumine komisjoni poolt vastu võetud ICCATi majandamis- ja kaitsemeetmete järgmist rikkumist:
a) kalapüük ilma konventsiooniosalise lipuriigi välja antud kehtiva litsentsi või loata;
b) komisjoni aruandlusnõuete kohaste püügiandmete ja püügiga seotud andmete kohta piisava arvestuse pidamata jätmine või selliste püügi- ja/või püügiga seotud andmete kohta valeandmete esitamine;
c) kalapüük keelualal;
d) kalapüük keeluajal;
e) ICCATi poolt vastu võetud kohaldatavate kaitse- ja majandamismeetmetega vastuolus olev mis tahes kavatsuslik püük või pardalhoidmine;
f) ICCATi eeskirjade kohaselt kehtivate püügipiirangute või kvootide oluline rikkumine;
g) keelatud püügivahendite kasutamine;
h) kalalaeva pardatähise, nime või registreerimisandmete võltsimine või tahtlik varjamine;
i) rikkumise uurimisega seotud tõendite varjamine, rikkumine või kõrvaldamine;
j) arvukad rikkumised, mis üheskoos moodustavad ICCATi eeskirjade kohaselt kehtivate meetmete tõsise eiramise;
k) volitatud inspektori või vaatleja solvamine, talle vastuhakkamine, tema häirimine, seksuaalne ahistamine, sekkumine tema töösse või selle põhjuseta takistamine;
l) laevaseiresüsteemi tahtlik võltsimine või rikkumine;
m) muud samalaadsed ICCATi poolt määratletud rikkumised, kui need on lisatud käesolevate menetluste muudetud versiooni ja laiali saadetud;
n) kalastamine jälgimislennukite abil;
o) laevaseire satelliitsüsteemide häirimine ja/või ilma laevaseiresüsteemita töötamine;
p) üleviimistegevus ilma üleviimisdeklaratsioonita;
q) ümberlaadimine merel.
2. Juhul kui volitatud inspektorid täheldavad kalalaeva pardal viibimise ja inspekteerimise käigus tegevust või olukorda, mis kujutab endast lõikes 1 määratletud tõsist rikkumist, teavitavad inspektsioonilaeva lipuriigi ametivõimud viivitamata kalalaeva lipuriiki nii otse kui ka ICCATi sekretariaadi kaudu. Sellises olukorras peavad inspektorid võimaluse korral teavitama ka kalalaeva lipuriigi pädevaid asutusi sellest, milline teave esitati ICCATi sekretariaati, ja lipuriigi inspekteerimislaeva, mille kohta on teada, et see viibib läheduses.
ICCATi inspektorid registreerivad teostatud inspekteerimised ja tuvastatud rikkumised kalalaeva püügipäevikus.
3. Lipuriigist konventsiooniosaline tagab, et pärast lõikes 2 osutatud inspekteerimist peatab asjaomane kalalaev igasuguse kalastustegevuse. Lipuriigist konventsiooniosaline nõuab, et asjaomane kalalaev suunduks ►M1 72 tunni jooksul ◄ sadamasse, kus algatatakse uurimine.
Kui laeva ei kutsuta sadamasse, peab asjaomane konventsiooniosaline esitama aegsasti nõuetekohase põhjenduse tegevsekretärile, kes teeb selle nõudmise korral teistele lepinguosalistele kättesaadavaks.
II. Kontrolli läbiviimine
4. Kontrolli viivad läbi konventsiooniosaliste riikide valitsuste kalanduskontrollitalituste inspektorid. ICCATi komisjonile teatatakse selleks valitsuste poolt määratud inspektorite nimed.
5. Laevadel, mille pardal on inspektorid, tuleb heisata ICCATi komisjoni heaks kiidetud erilipp või -vimpel, et näidata, et inspektor teeb rahvusvahelist kontrolli. Selliselt kasutatavate laevade, mis võivad olla spetsiaalsed inspekteerimislaevad või kalalaevad, nimed teatatakse ICCATi komisjonile esimesel võimalusel.
6. Iga inspektor kannab kaasas lipuriigi ametiasutuste poolt käesoleva lisa lõikes 17 esitatud vormis välja antud isikut tõendavat dokumenti, mis antakse talle ametisse määramisel ja kus on kirjas, et tal on volitused tegutseda ICCATi komisjoni poolt heaks kiidetud korras. Kõnealune isikut tõendav dokument kehtib vähemalt viis aastat.
7. Vastavalt käesoleva lisa punktis 12 kokku lepitud korrale peab laev, mida parasjagu kasutatakse riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävates konventsiooni alla kuuluvates vetes tuuni või selle lähiliikide püüdmiseks, peatuma, kui ta on saanud inspektorit transportivalt laevalt vastava signaali, mis on edastatud rahvusvahelises signalisatsioonikoodis, välja arvatud kalastamise ajal, mille puhul ta peatub kohe pärast kalastamise lõpetamist. Laeva kapten peab inspektori, kellel võib kaasas olla tunnistaja, pardale lubama ja võimaldama selleks kasutada laevatrappi. Kapten võimaldab inspektoril kontrollida kalasaaki, püügivahendeid ja kõiki asjakohaseid dokumente nii, nagu inspektor peab asjaomase laeva lipuriigi suhtes kehtivate ICCATi komisjoni soovituste järgimise kontrollimiseks vajalikuks, ning inspektor võib küsida mis tahes selgitusi, mida peab vajalikuks.
Inspekteerimisrühm koosneb maksimaalselt kahest ICCATi inspektorist, v.a juhul, kui olukord nõuab täiendavate inspektorite kaasamist. Abiline võib inspekteerimisrühmaga kaasas olla üksnes praktika eesmärgil.
8. Laeva pardale minnes esitab inspektor punktis 6 kirjeldatud dokumendi. Kontrolli viiakse läbi nii, et see tekitaks kalalaevale võimalikult vähe tüli ja ebameeldivusi ning et kala kvaliteet ei halveneks. Inspektor piirdub oma küsitlustes faktide kindlakstegemisega, järgides asjaomase laeva lipuriigiga seotud kehtivaid ICCATi komisjoni soovitusi. Kontrolli käigus võib inspektor küsida kaptenilt mis tahes abi. Ta koostab oma inspekteerimise kohta ICCATi komisjoni poolt heaks kiidetud vormis inspekteerimisakti. Inspektor allkirjastab akti laeva kapteni juuresolekul, kes võib aktile lisada või on lisanud mis tahes märkusi, mida ta peab vajalikuks, ning kes peab neile märkustele alla kirjutama. Nimetatud akti koopiad antakse laeva kaptenile ja inspektori päritoluriigile, kes edastab need laeva lipuriigi asjaomastele asutustele ja ICCATi komisjonile. Komisjoni soovituste rikkumise avastamisel peaks inspektor võimaluse korral teavitama ka lipuriigi pädevaid asutusi, ning teatama sellest ICCATi komisjonile ja teadaolevalt läheduses viibivatele lipuriigi inspekteerimislaevadele.
9. Inspektori takistamist või tema juhiste täitmatajätmist käsitleb laeva lipuriik nii, nagu oleks takistatud lipuriigi inspektorit või jäetud täitmata viimase juhised.
10. Inspektorid täidavad oma kohustusi vastavalt kavas sätestatud eeskirjadele, aga jäävad oma riikide asutuste kontrolli alla ja vastutavad nende ees.
11. Konventsiooniosaliste valitsused võtavad arvesse ja rakendavad meetmeid välisriigi inspektorite aktide põhjal vastavalt käesolevale kavale ja kooskõlas oma riigi õigusaktidega samal alusel kui oma inspektorite aktide puhul. Käesoleva lõike sätted ei kohusta konventsiooniosalise valitsust andma välisriigi inspektori aktile tõendina suuremat väärtust, kui sellel oleks inspektori päritoluriigis. Konventsiooniosaliste valitsused teevad koostööd, et hõlbustada inspektori poolt käesoleva korra kohaselt esitatud aktist tulenevaid kohtu- või muid menetlusi.
a) Konventsiooniosaliste valitsused teatavad iga aasta 1. märtsiks ICCATi komisjonile käesoleva korra kohaldamisel osalemise esialgsed plaanid järgmiseks aastaks ning komisjon võib anda konventsiooniosaliste valitsustele soovitusi riikide tegevuse koordineerimiseks selles valdkonnas, sh inspektorite arvu ja neid transportivate laevade arvu osas.
b) Konventsiooniosaliste valitsused kohaldavad käesolevas soovituses kehtestatud korda ja osalemise kavasid, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti; niisugusest kokkuleppest teatatakse ICCATi komisjonile.
Kava rakendamine mis tahes kahe konventsiooniosalise valitsuse poolt peatatakse siiski kuni kokkuleppe sõlmimiseni, kui üks pooltest on sellest ICCATi komisjonile teatanud.
a) Püügivahendeid kontrollitakse vastavalt alapiirkonnas kehtivatele õigusnormidele, kus kontrolli tehakse. Inspektor märgib akti rikkumise laadi.
b) Inspektoril on õigus inspekteerida kõiki kasutuses olevaid või tekil olevaid kasutusvalmis püügivahendeid.
14. Inspektor kinnitab ICCATi komisjoni poolt heaks kiidetud identifitseerimistähise igale kontrollitud püügivahendile, mis näib olevat vastuolus kontrollitava laeva lipuriigiga seotud kehtivate ICCATi komisjoni soovitustega, ning märgib selle asjaolu oma akti.
15. Inspektor võib pildistada püügivahendeid nii, et oleks näha need osad, mis tema arvates on vastuolus kehtiva määrusega, ning pildistatud esemed tuleb aktis loetleda ja fotode koopiad tuleb lisada lipuriigile saadetavale aruandele.
16. Inspektoril on ICCATi komisjoni kehtestatud tingimustel õigus uurida kalasaaki, et teha kindlaks, kas järgitakse ICCATi komisjoni soovitusi. Ta edastab oma tähelepanekud inspekteeritava laeva lipuriigi asutustele niipea kui võimalik. (Kahe aasta aruanne 1974–1975, II osa.)
17. Inspektorite uus kavandatav ametitõend:
VII LISA
Piirkondlik vaatlusprogramm
VAATLEJATE MÄÄRAMINE
▼M1 —————
2. Vaatlejatel peab oma ülesannete täitmiseks olema järgmine kvalifikatsioon:
a) piisav kogemus kalaliikide ja püügivahendite identifitseerimiseks;
b) ICCATi koolituseeskirjadel põhinevad rahuldavad teadmised ICCATi majandamis- ja kaitsemeetmetest, mida tõendab liikmesriigi poolt välja antud tõend;
c) võime täpselt vaadelda ja avastatu registreerida;
d) vaadeldava laeva või kalakasvanduse lipuriigi keele rahuldav oskus.
VAATLEJA KOHUSTUSED
3. Vaatlejad
a) peavad olema läbinud ICCATi kehtestatud eeskirjadele vastava tehnilise koolituse;
b) peavad olema liikmesriikide kodanikud;
c) peavad olema suutelised täitma punktis 4 sätestatud ülesandeid;
d) peavad olema registreeritud ICCATi peetavas vaatlejate nimekirjas;
e) ei tohi omada hariliku tuuni püügis finantshuvi ega kasutoovat osalust.
VAATLEJA ÜLESANDED
4. Vaatleja ülesande on eelkõige järgmised:
a) seineritel jälgida seineri vastavust ICCATi poolt vastu võetud asjaomaste majandamis- ja kaitsemeetmetele. Vaatlejad
i) dokumenteerivad kalastustegevust ja koostavad selle kohta aruanded;
ii) vaatlevad ja hindavad saaki ning kontrollivad püügipäevikusse tehtud kandeid;
iii) koostavad ja edastavad igapäevase aruande seineri üleviimistoimingutest;
iv) teevad kindlaks ja märgivad üles laevad, mis võivad tegeleda kalapüügiga, mis on vastuolus ICCATi kaitse- ja majandamismeetmetega;
v) dokumenteerivad üleviimistoimingud ja koostavad selle kohta aruanded;
vi) kontrollivad laeva asukohta üleviimistegevuse ajal;
vii) vaatlevad ja hindavad üleviidud tooteid, sh videosalvestiste läbivaatamise abil;
viii) kontrollivad ja registreerivad asjaomase kalalaeva nime ja ICCATi numbri;
ix) teevad teadustööd, kogudes näiteks komisjoni taotluse korral II ülesande kohaseid andmeid ICCATi alalise uuringute ja statistikakomitee juhiste põhjal;
b) kalakasvandustes jälgida kasvanduse vastavust ICCATi poolt vastu võetud asjaomaste majandamis- ja kaitsemeetmetele. Vaatlejad
i) kontrollivad üleviimisdeklaratsiooni ja sumpadesse paigutamise deklaratsiooni andmeid, sh videosalvestiste läbivaatamise abil;
ii) tõendavad üleviimisdeklaratsiooni ja sumpadesse paigutamise deklaratsiooni andmeid;
iii) koostavad ja edastavad igapäevase aruande kalakasvanduse üleviimistoimingutest;
iv) annavad kaasallkirja üleviimisdeklaratsioonile ja sumpadesse paigutamise deklaratsioonile;
v) teevad teadustööd, kogudes näiteks komisjoni taotluse korral näidiseid ICCATi alalise uuringute ja statistikakomitee juhiste põhjal;
c) koostada üldaruandeid, ühendades käesoleva lõike kohaselt kogutud teabe ja võimaldades kaptenil ja kasvanduse käitajal lisada sellesse igasugust olulist teavet;
d) esitada eespool osutatud üldaruande sekretariaadile 20 päeva jooksul pärast vaatusperioodi lõppu;
e) täita kõiki muid komisjoni antud ülesandeid.
5. Vaatlejad käsitavad konfidentsiaalsena kogu teavet, mis on seotud seinerite ja kalakasvanduste püügi- ja üleviimistegevusega ning annavad selle nõude täitmise kohta kirjaliku nõusoleku vaatlejaks määramisel.
6. Vaatlejad täidavad nõudeid, mis on kehtestatud laeva lipuriigi või riigi poolt, mille jurisdiktsiooni all on kalakasvandus, kuhu nad on vaatlejaks määratud.
7. Vaatlejad järgivad laeva ja kalakasvanduse kõigi töötajate suhtes kehtivat hierarhiat ja üldisi käitumisreegleid, kui kõnealused reeglid ei takista käesoleva programmi raames kirjeldatud vaatlejate ülesannete täitmist ja artiklis 31 sätestatud laeva meeskonna ja kalakasvanduse töötajate kohustuste täitmist.
VIII LISA
Laevaseiresüsteemi teadete edastamise vorm
|
Andmeelement |
Välja kood |
Kohustuslik/valikuline |
Tüüp |
Sisu |
Mõisted |
|
Teate algus |
SR |
M |
süsteemne osa; märgib teate algust |
||
|
Aadress |
AD |
M |
Char*3 |
ISO-3166 aadress |
teateandmete osa; sihtkoht; komisjoni tähistus „EEC” |
|
Saatja |
FR |
M |
Char*3 |
ISO-3166 aadress |
teateandmete osa; edastava lepinguosalise ISO-3 kood |
|
Järjenumber |
SQ |
O |
Num*6 |
NNNNNN |
teateandmete osa; järjenumber jooksval aastal |
|
Sõnumi tüüp |
TM |
M |
Char*3 |
Kood |
teateandmete osa; teate tüüp, „POS” kui asukohateade/teatis, mida edastatakse laevaseiresüsteemi kaudu või muude vahenditega rikkis satelliitseireseadmega laevade puhul |
|
Raadiokutsung |
RC |
O (1) |
Char*7 |
IRCS kood |
laeva registriandmete osa; laeva rahvusvaheline kutsungsignaal |
|
Reisi number |
TN |
O |
Num*3 |
NNN |
tegevusandmete osa; püügiretke järjenumber jooksval aastal |
|
Laeva nimi |
NA |
O |
Char*30 |
laeva registriandmete osa; laeva nimi |
|
|
Lepinguosalise laevastikuregistri sisenumber |
IR |
O (1) |
Char*12 |
ISO-3166 + kood |
laeva registriandmete osa; konventsiooniosalise kordumatu laevanumber kui ISO-3 standardile vastav lipuriigi kood, millele järgneb kood (ühenduse laevastikuregistri number) |
|
Pardatähis |
XR |
O (1) |
Char*14 |
laeva pardanumber või pardanumbri puudumise korral IMO number |
|
|
Laiuskraad (detsimaal) |
LT |
M |
Char*7 |
+/-DD.ddd |
tegevusandmete osa; asukoht teate saatmise ajal |
|
Pikkuskraad (detsimaal) |
LG |
M |
Char*8 |
+/-DDD.ddd |
tegevusandmete osa; asukoht teate saatmise ajal |
|
Kurss |
CO |
M |
Char*3 |
360° kraadi skaala |
laeva kurss |
|
Kiirus |
SP |
M |
Char*3 |
Sõlme * 10 |
laeva kiirus |
|
Vaba tekst |
MS |
O |
Char*255 |
Häired või juhtumused |
häirete või juhtumuste teade |
|
Kuupäev |
DA |
M |
Num*8 |
YYYYMMDD |
teateandmete osa; teate kuupäev |
|
Kellaaeg |
TI |
M |
Num*4 |
HHMM |
teateandmete osa; teate kellaaeg |
|
Teate lõpp |
ER |
M |
süsteemne osa; tähistab kirje lõppu |
||
|
(1) Vähemalt üks välja koodidest RC, IR või XR on kohustuslik. |
|||||
„Trackwell protocoli” kaudu testisüsteemi (httpsgwt) kohta saadetud teate näidis
https://fides.ec.europa.eu/httpsgwt.index.php?application=CYP&method=send&message=//SR//AD/EEC//FR/CYP//SQ/28285//TM/POS//RC/ZWXS//TN/001//NA/LA GROSSE POULE//IR/CYP000000123//XR/ZZ-0604//LT/+47.612//LG/-47.528//CO/280//SP/23//MS/SWITCHING on VMS//DA/20080307//TI//ER//
VIIIa LISA
IX LISA
Vastavustabel
|
Määrus (EÜ) nr 1559/2007 |
Käesolev määrus |
|
Artikkel 1 |
Artikkel 1 |
|
Artikkel 2 |
Artikkel 2 |
|
Artikkel 3 |
|
|
Artikkel 4 |
Artikkel 4 |
|
Artikkel 5 |
Artikkel 7 |
|
Artikkel 6 |
Artikkel 8 |
|
Artikkel 7 |
Artikkel 9 |
|
Artikkel 8 |
Artikkel 10 |
|
Artikkel 9 |
Artikkel 11 |
|
Artikkel 10 |
Artikkel 12 |
|
Artikkel 11 |
Artikkel 13 |
|
Artikkel 12 |
Artikkel 14 |
|
Artikkel 13 |
Artikkel 15 |
|
Artikkel 14 |
Artikkel 17 |
|
Artikkel 15 |
Artikkel 18 |
|
Artikkel 16 |
Artikkel 19 |
|
Artikkel 17 |
Artikkel 20 |
|
Artikkel 18 |
Artikkel 21 |
|
Artikkel 19 |
Artikkel 23 |
|
Artikkel 20 |
Artikkel 24 |
|
Artikkel 21 |
Artikkel 26 |
|
Artikkel 22 |
Artikkel 27 |
|
Artikkel 23 |
Artikkel 28 |
|
Artikkel 24 |
Artikkel 29 |
|
Artikkel 25 |
Artikkel 30 |
|
Artikkel 26 |
Artikkel 33 |
|
Artikkel 27 |
Artikkel 34 |
|
Artikkel 28 |
Artikkel 35 |
|
Artikkel 29 |
Artikkel 38 |
( 1 ) Euroopa Parlamendi 12. märtsi 2009. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).
( 2 ) EÜT L 162, 18.6.1986, lk 33.
( 3 ) EÜT L 358, 31.12.2002, lk 59.
( 4 ) ELT L 340, 22.12.2007, lk 8.
( 5 ) ELT L 22, 26.1.2009, lk 1.
( 6 ) ELT L 5, 9.1.2004, lk 25.
( 7 ) ELT L 343, 22.12.2009, lk 1.
( 8 ) ELT L 194, 24.7.2010, lk 1.
( 9 ) ELT L 333, 20.12.2003, lk 17.
( 10 ) ELT L 162, 30.4.2004, lk 8.