02008R1099 — ET — 20.02.2022 — 006.001
Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1099/2008, 22. oktoober 2008, energiastatistika kohta (ELT L 304 14.11.2008, lk 1) |
Muudetud:
|
|
|
Euroopa Liidu Teataja |
||
|
nr |
lehekülg |
kuupäev |
||
|
L 258 |
1 |
30.9.2010 |
||
|
L 50 |
1 |
22.2.2013 |
||
|
L 131 |
1 |
1.5.2014 |
||
|
L 292 |
3 |
10.11.2017 |
||
|
L 325 |
43 |
16.12.2019 |
||
|
L 20 |
208 |
31.1.2022 |
||
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1099/2008,
22. oktoober 2008,
energiastatistika kohta
(EMPs kohaldatav tekst)
Artikkel 1
Sisu ja reguleerimisala
Artikkel 2
Mõisted
Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
„ühenduse statistika” – ühenduse statistika, nagu see on määratletud määruse (EÜ) nr 322/97 artikli 2 esimeses taandes;
„statistika koostamine” – statistika koostamine, nagu see on määratletud määruse (EÜ) nr 322/97 artikli 2 teises taandes;
„komisjon (Eurostat)” – ühenduse ametiasutus, nagu see on määratletud määruse (EÜ) nr 322/97 artikli 2 neljandas taandes;
„energiatooted” – põlevkütused, soojus, taastuvenergia, elekter või energia muu vorm;
„andmekogumid” – riiklikul tasandil kogutud andmed energiatoodete käitlemise või kasutamise kohta; täpsemalt tootmise, kauplemise, varude, muundamise, tarbimise ja energiasüsteemi selliste struktuurinäitajate kohta, nagu elektrienergia tootmiseks paigaldatud seadmete võimsus või tootmisvõimsused naftatoodete tootmiseks;
„andmete kvaliteet” – statistilise kvaliteedi järgmised aspektid: asjakohasus, korrektsus, õigeaegsus ja punktuaalsus, kättesaadavus ja selgus, võrreldavus, koherentsus ja terviklikkus.
Artikkel 3
Andmeallikad
Järgides andmeesitajate vähendatud koormuse hoidmise ja halduskorra lihtsustamise põhimõtteid, koguvad liikmesriigid ühenduses andmeid ja andmekogumeid energiatoodete kohta järgmistest allikatest:
statistilised erivaatlused, mis on suunatud primaarse ja muundatud energia tootjatele, ja turustajatele, jaotajatele ja transportijatele, energiatoodete importijatele ja eksportijatele;
muud statistilised vaatlused, mis on suunatud energia lõppkasutajatele tootmise, transpordi ja muudes sektorites, kaasa arvatud kodumajapidamised;
muud statistilise hindamise menetlused või muud allikad, sealhulgas administratiivsed allikad, näiteks elektri- ja gaasiturgu reguleerivad asutused.
Artikkel 4
Andmekogumid, energiatooted ja riikliku statistika edastamissagedus
Riikliku statistika esitamine peab toimuma lisades sätestatu kohaselt. Edastamine toimub järgmise sagedusega:
kord aastas B lisas osutatud energiastatistika;
kord kuus C lisas osutatud energiastatistika;
kord kuus kiirstatistika D lisas osutatud energiastatistika.
Artikkel 5
Edastamine ja levitamine
Artikkel 6
Kvaliteedi hindamine ja aruanded
Käesolevas määruses kohaldatakse edastatud andmete puhul järgmisi kvaliteedihindamise näitajaid:
„asjakohasus” – statistika vastavus kasutaja olemasolevatele ja võimalikele vajadustele;
„täpsus” – hinnangute lähedus tundmatutele õigetele väärtustele;
„õigeaegsus” – sündmuse või nähtuse toimumise ning seda kirjeldava teabe kättesaadavaks tegemise vaheline aeg;
„punktuaalsus” – andmete avaldamise kuupäeva ja selle kuupäeva, mil andmed oleks tulnud esitada, vaheline aeg;
„kättesaadavus” ja „selgus” – tingimused ja kord, mille alusel saavad kasutajad andmetele juurdepääsu, neid andmeid kasutada ja tõlgendada;
„võrreldavus” – kohaldatavate statistiliste mõistete ja mõõtevahendite ning meetodite erinevuste mõju mõõtmine, kui statistikat võrreldakse geograafiliste piirkondade, valdkondade või ajavahemike kaupa;
„ühtsus” – andmete piisavus, et neid andmeid saaks erineval viisil ja erinevaks otstarbeks usaldusväärselt kombineerida.
Artikkel 7
Kestus ja sagedus
Liikmesriigid hakkavad koguma kõiki käesolevas määruses sätestatud andmeid käesoleva määruse vastuvõtmisele järgneva aasta algusest ning edastavad nimetatud andmeid artikli 4 lõikes 1 määratletud sagedusega.
Artikkel 8
Iga-aastane tuumaenergia statistika
Komisjon (Eurostat) määrab koostöös ELi tuumaenergiasektoriga kindlaks iga-aastase statistika kogumi, mida kogutakse ja levitatakse alates 2009. aastast; nimetatud aastast saab esimene aruandeperiood, ilma et see piiraks konfidentsiaalsusnõuet ning samuti välditakse andmete topeltkogumist ning hoitakse samal ajal tootmiskulud ja aruandluskoormus mõistlikul tasemel.
Iga-aastast tuumaenergia statistika kogumit võib muuta vastavalt artikli 11 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.
Artikkel 9
Taastuvenergia ja energia lõpptarbimise statistika
Et parandada taastuvenergia ja energia lõpptarbimise statistika kvaliteeti, tagab komisjon (Eurostat) koostöös liikmesriikidega, et selline statistika on võrreldav, läbipaistev, üksikasjalik ja paindlik, tehes selleks järgmist:
taastuvenergia statistika saamiseks kasutatava metoodika ülevaatamine, et teha kättesaadavaks täiendavam, asjakohasem ja detailsem statistika iga taastuvenergia allika kohta igal aastal ning kulutasuvalt. Komisjon (Eurostat) esitab ja levitab saadud statistilisi andmeid alates 2010. aastast (vaatlusaasta);
riikide ja ühenduse tasandil kasutatava energia lõpptarbimise statistika (allikad, muutujad, kvaliteet, kulud) kogumise metoodika ülevaatamine ja määramine hetkeolukorra, tehtud uuringute, teostatavuse pilootuuringute ja edaspidi läbiviidavate kulutasuvuse analüüside põhjal ning pilootuuringute ja kulutasuvuse analüüside tulemuste hindamine selleks et määrata lõpptarbimine sektorite ja peamiste kasutusviiside lõikes ning integreerida tulemused järk-järgult statistikasse alates 2012. aastast (vaatlusaasta).
Artikkel 10
Rakendusmeetmed
Järgmised käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, muu hulgas täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 11 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele:
muudatused andmeallikate loetelus (artikli 3 lõige 3);
muudatused riiklikus statistikas ja kohaldatavates selgitustes või määratlustes (artikli 4 lõige 3);
muudatused edastamise korras (artikli 5 lõige 3);
tuumaenergia statistika kogumi kindlaks määramine ja muutmine (artikli 8 teine lõik);
muudatused taastuvenergia statistikas (artikli 9 lõige 2);
energia lõpptarbimise statistika kindlaks määramine ja muutmine (artikli 9 lõige 3).
Artikkel 11
Komitee
Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.
Tähtajaks otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõike 6 tähenduses kehtestatakse kolm kuud.
Artikkel 12
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
A LISA
MÕISTETE SELGITUSED
Käesolevas lisas on esitatud selgitused, geograafilised märkused ja määratlused muudes lisades kasutatud mõistete kohta, kui neid ei ole nendes lisades teisiti määratletud.
1. GEOGRAAFILISED MÄRKUSED
Ainult statistilise aruandluse puhul kohaldatakse järgmisi geograafilisi määratlusi.
2. ANDMEKOGUMID
Elektri- ja soojusenergia tootjad on liigitatud tootmisotstarbe järgi:
Märkus: komisjon võib mõisteid täpsemalt selgitada, lisades vastavalt artikli 11 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele asjakohased viited NACE klassifikaatorile ( 2 ) pärast seda, kui on jõustunud nimetatud klassifikaatori läbivaatamine.
2.1. Tarned
2.1.1. TOODANG/OMAMAINE TOODANG
Ammutatud või toodetud kütuse kogused arvutatakse pärast toiminguid, millega eemaldatakse inertne materjal. Toodangu hulka kuuluvad tootja poolt tootmisprotsessis (näiteks kütteks või põhi- ja abiseadmete käitamiseks) tarbitud kogused ning teistele tootjatele muundamise või muu kasutamise jaoks tarnitud energia.
„Omamaine toodang“ – tootmine konkreetse territooriumi, st deklareeriva riigi riikliku territooriumi ressurssidest.
2.1.2. KOGUTUD TOOTED
Kohaldatakse üksnes kivisöe puhul. Kaevandustes kogutud muda ja aheraine kilt.
2.1.3. SAADUD MUUDEST ALLIKATEST
Kütusekogused, mille tootmine on hõlmatud muu kütusearuandega, kuid mis segatakse muude kütustega ja mida tarbitakse kütuseseguna. Üksikasjad selle komponendi kohta esitatakse järgmiselt:
2.1.4. IMPORT/EKSPORT
Kui ei ole määratletud teisiti, osutab „import“ riigis tarbitava energiatoote algpäritolule (riigile, kus energiatoode toodeti) ja „eksport“ riigile, kus toimub toodetud energiatoote lõplik tarbimine. Kogused loetakse impordituks või ekspordituks pärast riigi poliitilise piiri ületamist, olenemata sellest, kas tollivormistus on tehtud või mitte.
Kui päritolu või sihtkohta ei ole võimalik kindlaks määrata, võib kasutada kategooriat „Määratlemata/muu“.
2.1.5. RAHVUSVAHELISED MEREPUNKRIVARUD
Kütusekogused, mis on tarnitud mis tahes lipu all sõitvatele rahvusvahelise laevaliiklusega tegelevatele laevadele. Rahvusvaheline laevaliiklus võib toimuda merel, siseveekogudel ning rannikuvetes. Välja on jäetud:
2.1.6. RAHVUSVAHELINE LENNULIIKLUS
Rahvusvahelises lennuliikluses kasutatavatele õhusõidukitele tarnitud lennukikütuse kogused. Õhuveod tuleb jaotada riigisisesteks ja rahvusvahelisteks lähte- ja maandumiskoha, mitte lennuettevõtja riikliku kuuluvuse põhjal. Siia ei kuulu lennuettevõtjate maanteesõidukites kasutatud kütus (deklareeritakse kategoorias „Mujal nimetamata – transport“) ning sõjalisel otstarbel kasutatud lennukikütus (deklareeritakse kategoorias „Mujal nimetamata – muu“).
2.1.7. VARUDE MUUTUSED
Riigi territooriumil hoitavate varude erinevus arvestusperioodi alguses ja lõpus. Kui ei ole ette nähtud teisiti, näidatakse varude suurenemist negatiivse arvuga ja varude vähenemist positiivse arvuga.
2.1.8. VARUD RIIGI TERRITOORIUMIL ARVESTUSPERIOODI ALGUSES JA LÕPUS
Kõik riigi territooriumil olevad varud, sealhulgas valitsuse, suurtarbijate või varude hoidmisega tegelevate organisatsioonide käsutuses olevad varud; saabuvate ookeanilaevade pardal, tolli järelevalve all olevad varud ning teiste jaoks hoitavad varud kas kahepoolse riikliku lepingu alusel või mitte. Arvestusperioodi algus ja lõpp tähendab kõnealuse perioodi esimest ja viimast päeva. Varud hõlmavad igat tüüpi erihoidlates (nii maa all kui ka maa peal) hoitavaid varusid.
2.1.9. OTSEKASUTUS
Nafta (toornafta ja naftasaadused), mida kasutatakse otse, ilma naftarafineerimistehastes töötlemata. Siia kuulub elektri tootmisel põletatud toornafta.
2.1.10. TOORAINE LAEKUMINE
Hõlmab omamaise või imporditud toornafta (sealhulgas kondensaat) koguseid ning omamaiseid maagaasi kondensaate, ( 3 ) mis lähevad otsetarbimisse ilma naftarafineerimistehastes töötlemata, ja naftakeemiatööstuse tagasivoo koguseid, mis ei ole küll primaarkütused, kuid lähevad otsetarbimisse.
2.1.11. RAFINEERIMISTEHASTE KOGUTOODANG
Valmistoodete tootmine rafineerimis- või segamistehastes Siia ei kuulu rafineerimiskaod, kuid siia kuulub rafineerimistehaste kütus.
2.1.12. TAASKASUTATAVAD TOOTED
Valmistooted, mis pärast lõpptarbijale tarnimist läbivad turustusvõrgu teist korda (näiteks kasutatud määrdeained, mis ümber töötatakse). Neid koguseid tuleb eristada naftakeemiatööstuse tagasivoost.
2.1.13. TAGASIVOOD
Valmis- või pooltooted, mille lõpptarbijad on tagastanud rafineerimistehastesse töötlemiseks, segamiseks või müügiks. Need on tavaliselt naftakeemiatööstuse kõrvalsaadused.
2.1.14. VAHETOODETE EDASISAATMINE
Kas spetsifikatsiooni muutmise või teiste toodetega segamise tõttu ümberliigitatud kogused. Kui üks toode on arvestusse kantud negatiivse väärtusega, kompenseerib seda ühe või mitme positiivse väärtusega toote arvestusse kandmine (üks või mitu kannet) ja vastupidi; kogu netotulemus peab võrduma nulliga.
2.1.15. Edasisaadetud tooted
Imporditud naftasaadused, mis liigitatakse ümber rafineerimistehastesse edasisele töötlemisele minevaks lähteaineks ja mida ei tarnita lõpptarbijatele.
2.1.16. STATISTILISED ERINEVUSED
Arvestuslik väärtus, mida määratletakse tarnimise (ülevalt-alla-lähenemisviis) ja tarbimise seisukohast (alt-üles-lähenemisviis) tehtud arvutuste vahena. Märkida tuleb kõikide suurte statistiliste erinevuste põhjused.
2.2. Muundamissektor
Muundamissektoris tuleb deklareerida ainult muudeks kütusteks muundatud kütusekogused. Kütteks, seadmete käitamiseks ja üldiselt muundamise toetuseks kasutatud kütusekogused tuleb deklareerida tarbimisena energiasektoris.
2.2.1. PÕHITEGEVUSENA AINULT ELEKTRIT TOOTVAD JAAMAD
Põhitegevusena tootvate tootjate üksnes elektrit tootvates üksustes/jaamades elektri tootmiseks kasutatud kütusekogused.
2.2.2. PÕHITEGEVUSENA TOOTVAD ELEKTRI- JA SOOJUSJAAMAD (KOOSTOOTMISJAAMAD)
Põhitegevusena tootvate tootjate koostootmisjaamades elektri ja/või soojuse tootmiseks kasutatud kütusekogused.
2.2.3. Põhitegevusena AINULT soojust tootvad jaamad
Põhitegevusena tootvate tootjate üksnes soojust tootvates üksustes/jaamades soojuse tootmiseks kasutatud kütusekogused.
2.2.4. AINULT OMA TARBEKS TOOTVAD ELEKTRIJAAMAD
Oma tarbeks tootvate tootjate üksnes elektrit tootvates üksustes/jaamades elektri tootmiseks kasutatud kütusekogused.
2.2.5. OMA TARBEKS TOOTVAD ELEKTRI- JA SOOJUSJAAMAD (KOOSTOOTMISJAAMAD)
Kõik oma tarbeks tootvates koostootmisjaamades elektri tootmiseks kasutatud kütusekogused ja proportsionaalne osa müüdud soojuse tootmiseks kasutatud kütusekogustest. Proportsionaalne osa sellise soojuse tootmiseks kasutatud kütusekogustest, mida ei müüdud (ise tarbitud soojus), deklareeritakse vastavalt NACE klassifikaatori kohasele energia lõpptarbimise sektorile. Soojus, mida ei müüdud, vaid mis edastati muudele üksustele mitterahalise lepingu alusel või teistele omanikele kuuluvatele üksustele, deklareeritakse samadel alustel kui müüdud soojus.
2.2.6. AINULT OMA TARBEKS TOOTVAD SOOJUSJAAMAD
Proportsionaalne osa kütusekogusest, mida kasutati üksnes soojust tootvates üksustes/jaamades oma tarbeks tootvate tootjate poolt müüdud soojuse tootmiseks. Proportsionaalne osa sellise soojuse tootmiseks kasutatud kütusekogustest, mida ei müüdud (ise tarbitud soojus), deklareeritakse vastavalt NACE klassifikaatori kohasele energia lõpptarbimise sektorile. Soojus, mida ei müüdud, vaid mis edastati muudele üksustele mitterahalise lepingu alusel või teistele omanikele kuuluvatele üksustele, deklareeritakse samadel alustel kui müüdud soojus.
2.2.7. KÜTTEBRIKETITEHASED
Küttebriketitehastes küttebriketi tootmiseks kasutatud kütusekogused.
2.2.8. KOKSIAHJUD
Koksiahjudes koksiahjukoksi ja koksiahjugaasi tootmiseks kasutatud kütusekogused.
2.2.9. Pruunsöe- ja turbabriketitehased
Pruunsöebriketitehastes pruunsöebriketi tootmiseks kasutatud kütusekogused ja turbabriketitehastes turbabriketi tootmiseks kasutatud kütusekogused.
2.2.10. GAASITEHASED
Gaasitehastes ja söegaasistamistehastes gaasi tootmiseks kasutatud kütusekogused.
2.2.11. KÕRGAHJUD
Kas ülevalt koos rauamaagiga või alt koos kuuma õhujoaga düüside kaudu kõrgahju viidavad kütusekogused.
2.2.12. SÖE VEELDAMINE
Sünteetilise õli tootmiseks kasutatud kütusekogused.
2.2.13. GAASIVEELDAMISTEHASED
Vedelkütusteks muundatud gaaskütuste kogused
2.2.14. PUUSÖETEHASED
Puusöeks muundatud tahkete biokütuste kogused.
2.2.15. NAFTARAFINEERIMISTEHASED
Naftatoodete tootmiseks kasutatud kütusekogused.
2.2.16. MAAGAASI SEGAMISE TEHASED (SEGATUD MAAGAASI SAAMISEKS)
Maagaasiga segatud gaasikogused, mis pumbatakse gaasivõrku.
2.2.17. MOOTORIBENSIINI/DIISLIKÜTUSE/PETROOLEUMIGA SEGAMISEKS
Fossiilkütustega segatud veeldatud biokütuste kogused
2.2.18. MUJAL NIMETAMATA
Muundamistoiminguteks kasutatud kütusekogused, mis ei ole mujal nimetatud. Selles rubriigis deklareeritut tuleb aruandes selgitada.
2.3. Energiasektor
Energiatööstuses maavarade ammutamiseks (kaevandamine, nafta ja gaasi tootmine) või tehastes muundamistegevusteks kasutatud kogused. See vastab NACE Rev. 2 osadele 05, 06, 19 ja 35, NACE Rev. 2 grupile 09.1 ning NACE Rev. 2 klassidele 07.21 ja 08.92.
Siia ei kuulu teiseks energiavormiks muundatud (deklareerida muundamissektoris) ega nafta-, gaasi- ja söelobri torujuhtmete käitamise toetamiseks kasutatud (deklareerida transpordisektoris) kogused.
Siia kuuluvad keemiliste ainete tootmine aatomituuma lõhustamise ja termotuumareaktsiooni jaoks ning nende protsesside käigus saadavad tooted.
2.3.1. ELEKTRIJAAMADE, KOOSTOOTMISJAAMADE NING SOOJUSJAAMADE OMATARBIMINE
Üksnes elektrit tootvate jaamade, üksnes soojust tootvate jaamade ning koostootmisjaamade toetavates tegevustes energiana kasutatud kütusekogused.
2.3.2. SÖEKAEVANDUSED
Söekaevandamistööstuses söe kaevandamist ja töötlemist toetavates tegevustes energiana kasutatud kütusekogused. Šahti rangise elektrijaamades põletatud süsi tuleb deklareerida muundamissektoris.
2.3.3. KÜTTEBRIKETITEHASED
Küttebriketitehastes toetavates tegevustes energiana kasutatud kütusekogused.
2.3.4. KOKSIAHJUD
Koksiahjudes (koksistamistehastes) toetavates tegevustes energiana kasutatud kütusekogused.
2.3.5. PRUUNSÖE- JA TURBABRIKETITEHASED
Pruunsöe- ja turbabriketitehastes toetavates tegevustes energiana kasutatud kütusekogused.
2.3.6. GAASITEHASED/GAASISTAMISTEHASED
Gaasitehastes ja söegaasistamistehastes toetavates tegevustes energiana kasutatud kütusekogused.
2.3.7. KÕRGAHJUD
Kõrgahjudes toetavates tegevustes energiana kasutatud kütusekogused.
2.3.8. SÖE VEELDAMINE
Söeveeldamistehastes toetavates tegevustes energiana kasutatud kütusekogused.
2.3.9. VEELDAMINE (VEELDATUD MAAGAAS)/TAASGAASISTAMINE
Maagaasi veeldamise tehastes ja taasgaasistamistehastes toetavates tegevustes energiana kasutatud kütusekogused.
2.3.10. GAASISTAMISTEHASED (BIOGAAS)
Biogaasi gaasistamistehastes toetavates tegevustes energiana kasutatud kütusekogused.
2.3.11. GAASI VEELDAMISE TEHASED
Gaasi veeldamise tehastes toetavates tegevustes energiana kasutatud kütusekogused.
2.3.12. PUUSÖETEHASED
Puusöetehastes toetavates tegevustes energiana kasutatud kütusekogused.
2.3.13. NAFTARAFINEERIMISTEHASED
Naftarafineerimistehastes toetavates tegevustes energiana kasutatud kütusekogused.
2.3.14. NAFTA JA GAASI AMMUTAMINE
Nafta ja maagaasi ammutamisega seotud rajatistes kasutatud kütusekogused. Siia ei kuulu torujuhtmetes tekkinud kaod (deklareerida jaotuskadudena) ega torujuhtmete käitamiseks kasutatud energiakogused (deklareerida transpordisektoris).
2.3.15. MUJAL NIMETAMATA – ENERGIA
Energiasektori toiminguteks kasutatud kütusekogused, mida ei ole mujal nimetatud. Selles rubriigis deklareeritut tuleb aruandes selgitada.
2.4. Ülekande- ja jaotuskaod
2.4.1. ÜLEKANDEKAOD
Ülekandest tingitud kütusekaod süsteemi selles osas, mida käitab ülekandevõrguettevõtja. See hõlmab nii tehnilisi kui ka mittetehnilisi kadusid. Elektrienergia puhul kuuluvad siia kaod transformaatorites, mida ei peeta elektrijaamade lahutamatuks osaks. Gaasi puhul hõlmab see atmosfääri laskmist ja tõrvikpõletamist ülekande ajal.
2.4.2. JAOTUSKAOD
Jaotamisest tingitud kütusekaod süsteemi selles osas, mida käitab jaotusvõrguettevõtja. See hõlmab nii tehnilisi kui ka mittetehnilisi kadusid. Gaasi puhul hõlmab see atmosfääri laskmist ja tõrvikpõletamist jaotamise ajal.
2.5. Lõpptarbimine mitteenergeetiliseks otstarbeks
Mitteenergeetiliseks otstarbeks kasutatud fossiilkütuste (põletamata kütuste) kogused.
2.6. Energia lõpptarbimine (lõppkasutuse spetsifikatsioon)
2.6.1. TÖÖSTUSSEKTOR
Siia kuuluvad kütusekogused, mida tööstusettevõtted kasutavad oma põhitegevuste toetamiseks.
Soojusjaamade ning koostootmisjaamade puhul saab siin deklareerida üksnes neid kütusekoguseid, mida ettevõtted on oma tarbeks kasutatava soojuse (ise tarbitud soojus) tootmiseks kasutanud. Müüdava soojuse ning elektri tootmiseks tarbitud kütusekogused tuleb deklareerida asjakohases muundamissektoris.
2.6.1.1. Mäetööstus: NACE Rev. 2 osad 07 (v.a 07.21) ja 08 (v.a 08.92); NACE Rev. 2 grupp 09.9
2.6.1.1.1. Metallimaakide kaevandamine [NACE Rev. 2 osa 07; NACE Rev. 2 klass 07.21 Uraani- ja tooriumimaagi kaevandamine]
2.6.1.1.2. Muu kaevandamine [NACE Rev. 2 osa 08; NACE Rev. 2 klass 08.92 Turba tootmine]
2.6.1.1.3. Kaevandamist abistavad tegevusalad [NACE Rev. 2 osa 09; v.a NACE Rev. 2 grupp 09.1 Nafta ja maagaasi tootmist abistavad tegevusalad]
2.6.1.2. Toit, joogid ja tubakatooted: NACE Rev. 2 osad 10, 11 ja 12
2.6.1.2.1. Toiduainete tootmine: [NACE Rev. 2 osa 10]
2.6.1.2.2. Joogitootmine: [NACE Rev. 2 osa 11]
2.6.1.2.3. Tubakatoodete tootmine: [NACE Rev. 2 osa 12]
2.6.1.3. Tekstiil ja nahk: NACE Rev. 2 osad 13, 14 ja 15; kaasa arvatud tekstiilitootmine, rõivaste tootmine ning nahatöötlemine ja nahktoodete tootmine]
2.6.1.4. Puit ja puittooted – Puidutöötlemine ning puit- ja korktoodete tootmine, v.a mööbel; õlest ja punumismaterjalist toodete tootmine [NACE Rev. 2 osa 16]
2.6.1.5. Paberimass, paber ja trükkimine: NACE Rev. 2 osad 17 ja 18
2.6.1.5.1. Paberi ja pabertoodete tootmine [NACE Rev. 2 osa 17]
2.6.1.5.1.1. Paberimassi tootmine [NACE Rev. 2 klass 17.11]
2.6.1.5.1.2. Muu paber ja pabertooted [NACE Rev. 2 klass 17.12 ja NACE Rev. 2 grupp 17.2]
2.6.1.5.2. Trükindus ja salvestiste paljundus [NACE Rev. 2 osa 18]
2.6.1.6. Keemia ja naftakeemia: NACE Rev. 2 osad 20 ja 21
2.6.1.6.1. Kemikaalide ja keemiatoodete tootmine [NACE Rev. 2 osa 20]
2.6.1.6.2. Põhifarmaatsiatoodete ja ravimpreparaatide tootmine [NACE Rev. 2 osa 21]
2.6.1.7. Mittemetallmineraalid [NACE Rev. 2 osa 23]
2.6.1.7.1. Klaasi ja klaastoodete tootmine [NACE Rev. 2 grupp 23.1]
2.6.1.7.2. Tsemendi-, lubja- ja kipsitootmine (sh klinker) [NACE Rev. 2 grupp 23.5]
2.6.1.7.3. Muud mittemetalsetest mineraalidest tooted [NACE Rev. 2 grupid 23.2, 23.3, 23.4, 23.6, 23.7 ja 23.9]
2.6.1.8. Raud ja teras [metallitootmine A: NACE Rev. 2 grupid 24.1, 24.2 ja 24.3 ning klassid 24.51 ja 24.52]
2.6.1.9. Mitteraudmetallide tööstus [Metallitootmine B: NACE Rev. 2 grupp 24.4 ning klassid 24.53 ja 24.54]
2.6.1.9.1. Alumiiniumitootmine [NACE Rev. 2 klass 24.42]
2.6.1.9.2. Muude mitteraudmetallide tööstus [NACE Rev. 2 grupp 24.4 – v.a NACE Rev. 2 klass 24.42; NACE Rev. 2 klassid 24.53 ja 24.54]
2.6.1.10. Masinad: NACE Rev. 2 osad 25, 26, 27 ja 28
2.6.1.10.1. Metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed [NACE Rev. 2 osa 25]
2.6.1.10.2. Arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine [NACE Rev. 2 osa 26]
2.6.1.10.3. Elektriseadmete tootmine [NACE Rev. 2 osa 27]
2.6.1.10.4. Masinate ja seadmete tootmine [NACE Rev. 2 osa 28]
2.6.1.11. Transpordivahendid: transpordis kasutatavate seadmete tööstus [NACE osad 29 ja 30; sh mootorsõidukite, haagiste ja poolhaagiste tootmine ning muude transpordivahendite tootmine]
2.6.1.12. Mujal nimetamata – tööstus NACE osad 22, 31 ja 32
2.6.1.12.1. Kummi- ja plasttoodete tootmine [NACE osa 22]
2.6.1.12.2. Mööblitootmine [NACE Rev. 2 osa 31]
2.6.1.12.3. Muu tootmine [NACE Rev. 2 osa 32]
2.6.1.13. Ehitus [NACE Rev. 2 osad 41, 42 ja 43]
2.6.2. Transpordisektor
Kõikide veoliikide puhul kasutatud energia olenemata sellest, millises NACE kategoorias (majandussektoris) vedu toimub. Raudtee- ja bussijaamade, sadamasildade ja lennujaamade kütmiseks ja valgustamiseks kasutatud kütused tuleb deklareerida kategoorias „Äri- ja avalikud teenused“, mitte transpordisektoris.
2.6.2.1. Raudteetransport
Raudteeliikluses, sh tööstuslikult kasutatavatel raudteedel ning linnade ja eeslinnade transpordisüsteemi osana toimivas raudteetranspordis (nt rongid, trammid, metroo) kasutatud kütusekogused.
2.6.2.1.1. Kiirraudtee
Sellistes rongides kasutatud energia, mis sõidavad raudteedel, kus kiirus võib ületada 200 km/h.
2.6.2.1.2. Tavaraudtee
Raudteeliikluses kasutatud energia, v.a kiirraudtee, metroo ja tramm.
2.6.2.1.2.1. Reisijatevedu tavaraudteel
Energia, mida on kasutatud reisijateveoks raudteel ehk reisijate liikumiseks raudteesõidukiga pealeminekukohast mahatulekukohani. Reisijad on kõik raudteel reisivad isikud, välja arvatud rongipersonal.
2.6.2.1.2.2. Kaubavedu tavaraudteel
Energia, mida on kasutatud kaubaveoks raudteel ehk kaupade liikumiseks raudteesõidukiga pealelaadimiskohast mahalaadimiskohta.
2.6.2.1.3. Metroo ja tramm
Energia, mida on kasutatud metroo- ja trammiliinidel, kergraudteel või muudes kõrgendatud või maa-alustes linnaraudteesüsteemides.
2.6.2.2. Riigisisene laevaliiklus
Kütusekogused, mis on tarnitud mis tahes lipu all sõitvatele laevadele, mis ei tegele rahvusvahelise laevaliiklusega (vt rahvusvahelised merepunkrivarud). Laevaliiklus tuleb jaotada riigisiseseks ja rahvusvaheliseks lähte- ja sihtsadama, mitte laeva lipu või riikliku kuuluvuse põhjal.
2.6.2.3. Maanteetransport
Maanteesõidukite kasutatud kütusekogused. Siia kuuluvad põllumajandusmasinates maanteedel kasutatud kütus ja maanteesõidukite määrdeõlid.
Siia ei kuulu paiksetes mootorites kasutatud energia (vt „Muu sektor“), traktorites tarbitud kütus mujal kui maanteedel (vaata „Põllumajandus“), sõjalisel otstarbel kasutatavad maanteesõidukid (vaata „Muu sektor – mujal nimetamata“), teekatetes kasutatud bituumen ja ehitusmasinate energiakulu (vaata tööstussektori allsektorit „Ehitus“).
2.6.2.3.1. Kaubaveoks kasutatavad raskeveokid
Rohkem kui 3,5-tonnise kandevõimega kaubaveokites (N2- ja N3-kategooria sõidukid vastavalt UNECE standarditel põhinevale Euroopa sõidukikategooriate liigitusele) kasutatud kütusekogused.
2.6.2.3.2. Ühistransport
Reisijaid vedavates suurtes sõidukites, nagu bussid, suured kaubikud jne (M2- ja M3-kategooria sõidukid vastavalt UNECE standarditel põhinevale Euroopa sõidukikategooriate liigitusele) kasutatud kütusekogused.
2.6.2.3.3. Autod ja kaubikud
Väikestes sõidukites, nagu reisijaid või kaupu vedavates autodes ja kaubikutes (N1- ja M1-kategooria sõidukid vastavalt UNECE standarditel põhinevale Euroopa sõidukikategooriate liigitusele) kasutatud kütusekogused.
2.6.2.3.4. Muu maanteetransport
Kõigis muudes maanteesõidukites (v.a kaubaveoks kasutatavad raskeveokid, ühistransport ning autod ja kaubikud) kasutatud kütusekogused.
2.6.2.4. Torutransport
Gaase, vedelikke, lobri ja muid kaupu transportivate torujuhtmete käitamiseks ja käitamise toetamiseks kasutatud kütusekogused. Siia kuulub pumbajaamades ja torujuhtmete hooldamiseks kasutatud energia. Siia ei kuulu energia, mida on kasutatud maagaasi või töödeldud gaasi, kuuma vee või auru transportimiseks jaotusvõrgu torujuhtmete kaudu jaoturitest lõpptarbijani (andmed deklareeritakse energiasektoris); vee lõplikuks jaotamiseks kodumajapidamistele, tööstustarbijatele, kaubanduslikele ja muudele kasutajatele kulutatud energia (deklareeritakse kategoorias „Äri- ja avalikud teenused“) ja jaoturist lõpptarbijani transportimisel tekkinud kaod (deklareeritakse jaotuskadudena).
2.6.2.5. Riigisisene lennuliiklus
Riigisiseses lennuliikluses kasutatavatele õhusõidukitele tarnitud lennukikütuse kogused. Siia kuulub kütus, mis on kasutatud muul otstarbel kui lendamiseks, näiteks mootorite stendikatseteks. Õhuveod tuleb jaotada riigisisesteks ja rahvusvahelisteks lähte- ja maandumiskoha, mitte lennuettevõtja riikliku kuuluvuse põhjal. Siia kuuluvad pikad lennud kahe lennujaama vahel riikides, millel on ülemereterritooriumid. Siia ei kuulu lennuettevõtjate maanteesõidukites kasutatud kütus (deklareeritakse kategoorias „Mujal nimetamata – transport“) ning sõjalisel otstarbel kasutatud lennukikütus (deklareeritakse kategoorias „Mujal nimetamata – muu“).
2.6.2.6. Mujal nimetamata – transport
Transporditegevusteks kasutatud kütusekogused, mida ei ole mujal nimetatud. Siia kuulub lennuettevõtjate maanteesõidukites kasutatud kütus ning sadamate lossimisseadmete ja erinevat tüüpi kraanade kütus. Selles rubriigis deklareeritut tuleb aruandes selgitada.
2.6.3. Muud sektorid
See kategooria hõlmab kütusekoguseid, mida kasutatakse sektorites, mida ei ole eraldi nimetatud või mis ei kuulu muundamis-, energia-, tööstus- või transpordisektori alla.
2.6.3.1. Äri- ja avalikud teenused
Avaliku ja erasektori ettevõtete ja ametkondade tarbitud kütusekogused. NACE Rev. 2 osad 33, 36, 37, 38, 39, 45, 46, 47, 52, 53, 55, 56, 58, 59, 60, 61, 62, 63, 64, 65, 66, 68, 69, 70, 71, 72, 73, 74, 75, 77, 78, 79, 80, 81, 82, 84 (v.a klass 84.22), 85, 86, 87, 88, 90, 91, 92, 93, 94, 95, 96 ja 99. Raudtee- ja bussijaamade, sadamasildade ja lennujaamade kütmiseks ja valgustamiseks kasutatud kütused tuleb deklareerida siin kategoorias. Siia kuuluvad kütused, mida kasutatakse kõikides NACE Rev. 2 osade 49, 50 ja 51 alla kuuluvates transpordiga mitteseotud tegevustes.
2.6.3.1.1. Masinate ja seadmete remont ja paigaldus [NACE Rev. 2, C jagu, osa 33]
2.6.3.1.2. Veevarustus, kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus [NACE Rev. 2, E jagu]
2.6.3.1.3. Hulgi- ja jaekaubandus, mootorsõidukite ja mootorrataste remont [NACE Rev. 2, G jagu]
2.6.3.1.3.1. Hulgikaubandus [NACE Rev. 2, G jagu, osa 46]
2.6.3.1.3.2. Jaekaubandus [NACE Rev. 2, G jagu, osa 47]
2.6.3.1.4. Laondus ja veondust abistavad tegevusalad [NACE Rev. 2, H jagu, osa 52]
2.6.3.1.5. Posti- ja kulleriteenistus [NACE Rev. 2, H jagu, osa 53]
2.6.3.1.6. Majutus ja toitlustus [NACE Rev. 2, I jagu]
2.6.3.1.6.1. Majutus [NACE Rev. 2, I jagu, osa 55]
2.6.3.1.6.2. Toitlustus [NACE Rev. 2, I jagu, osa 56]
2.6.3.1.7. Info ja side [NACE Rev. 2, J jagu]
2.6.3.1.8. Finants- ja kindlustustegevus ning kinnisvaraalane tegevus [NACE Rev. 2, K jagu ja NACE Rev. 2, L jagu]
2.6.3.1.9. Haldus- ja abitegevused [NACE Rev. 2, N jagu]
2.6.3.1.10. Avalik haldus ja riigikaitse, kohustuslik sotsiaalkindlustus (NACE Rev. 2, O jagu).
2.6.3.1.11. Haridus [NACE Rev. 2, P jagu]
2.6.3.1.12. Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne [NACE Rev. 2, Q jagu]
2.6.3.1.12.1. Haiglaravi [NACE Rev. 2, Q jagu, grupp 86.1]
2.6.3.1.13. Kunst, meelelahutus ja vaba aeg [NACE Rev. 2, R jagu]
2.6.3.1.13.1. Sport [NACE Rev. 2, R jagu, osa 93]
2.6.3.1.14. Eksterritoriaalsete organisatsioonide ja üksuste tegevus [NACE Rev. 2, U jagu]
2.6.3.1.15. Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus ning muud teenindavad tegevused [NACE Rev. 2, M jagu ja NACE Rev. 2, S jagu]
2.6.3.1.16. Andmekeskused Andmekeskus on rajatis või rajatiste rühm, mida kasutatakse arvutisüsteemide/serverite ja nendega seotud andmesalvestus-, andmetöötlus- ja/või andmeleviseadmete majutamiseks, ühendamiseks ja käitamiseks ning sellega seotud tegevusteks.
2.6.3.2. Kodumajapidamised
Kõikides kodumajapidamistes, sealhulgas „palgaliste töötajatega kodumajapidamistes“ tarbitud kütusekogused. NACE Rev. 2 osad 97 ja 98.
Kodumajapidamiste sektori puhul kasutatakse järgmisi erimõisteid.
Kodumajapidamine tähendab üksi elavat isikut, perekonda või isikute rühma, kes elab koos samas eraeluruumis ning jagab kommunaal- ja muid peamisi elamiskulusid. Kodumajapidamiste sektor, mida nimetatakse ka eluasemesektoriks, on seega riigi kõikide kodumajapidamiste kogum.
Ühised eluasemed, mis võivad olla kas alalised (nt vanglad) või ajutised (nt haiglad), tuleks kõnealuse mõiste määratlusest välja jätta, kuna neid käsitletakse teenuste sektori tarbimises. Andmed transpordi jaoks kasutatud energia kohta tuleks esitada transpordisektori ja mitte kodumajapidamiste sektori all.
Kodumajapidamiste ulatusliku majandustegevusega seotud energiatarbimine tuleks samuti kodumajapidamise energia kogutarbimisest välja jätta. Kõnealuse majandustegevuse alla kuulub põllumajandustegevus väikestes talumajapidamistes ning muu kodune majandustegevus, mille kohta tuleks andmed esitada vastava lõpptarbimissektori all.
2.6.3.2.1. Eluruumide kütmine
See energiateenus hõlmab energia kasutamist eluruumi siseruumide kütmiseks.
2.6.3.2.2. Ruumide jahutamine
See energiateenus hõlmab energia kasutamist eluruumide jahutamiseks kliimaseadmete ja/või -süsteemide abil.
Käesoleva punkti alt jäävad välja ventilaatorid, puhurid ja muud seadmed, mis ei ole kliimaseadmega ühendatud, kuid nende kohta tuleb andmed esitada jaos „Valgustus- ja elektriseadmed“.
2.6.3.2.3. Vee soojendamine
See energiateenus hõlmab energia kasutamist selleks, et soojendada vett sooja kraanivee saamiseks, pesemiseks, puhastustöödeks ja muudeks kasutusotstarveteks, välja arvatud toiduvalmistamine.
Välja on jäetud ujumisbasseini vee soojendamine, mille kohta tuleb andmed esitada jaos „Muud lõppkasutusalad“.
2.6.3.2.4. Toiduvalmistamine
See energiateenus hõlmab energia kasutamist toiduvalmistamiseks.
Välja on jäetud toiduvalmistamise abiseadmed, nagu mikrolaineahjud, veekeetjad, kohvimasinad jne), mille kohta tuleks andmed esitada jaos „Valgustus- ja elektriseadmed“.
2.6.3.2.5. Valgustus- ja elektriseadmed (ainult elekter)
Elektri kasutamine eluruumides valgustuse jaoks ning nende elektriseadmete jaoks, mis ei ole hõlmatud muude lõppkasutusaladega.
2.6.3.2.6. Muud lõppkasutusalad
Muu energiatarbimine kodumajapidamises, näiteks välisruumides, ja muu tegevus, mida ei ole hõlmatud eespool nimetatud viie lõppkasutusalaga (nt muruniidukid, ujumisbasseini soojendus, soojuslambid, grillid, saunad jne).
2.6.3.3. Põllumajandus
Kasutajate tarbitud kütusekogused, mis liigitatakse taime- ja loomakasvatuse, jahinduse ja neid teenindavate tegevusalade kategooriasse; NACE Rev. 2 osa 01.
2.6.3.4. Metsamajandus
Kasutajate tarbitud kütusekogused, mis liigitatakse metsamajanduse ja metsaraie kategooriasse; NACE Rev. 2 osa 02.
2.6.3.5. Kalandus
Sisevee-, ranniku- ja süvamerepüügiks tarnitud kütusekogused. Kalandus peab hõlmama kütusetarneid kõikide lippude all sõitvatele laevadele, mida riigis tangitakse (sealhulgas rahvusvaheline kalapüük), ja kalatööstuses kasutatud energiat. NACE Rev. 2 osa 03.
2.6.3.6. Mujal nimetamata – muu
Mujal nimetamata tegevusteks kasutatud kütusekogused (nt NACE Rev. 2, klass 84.22). See kategooria hõlmab kütuse kasutamist sõjalisel otstarbel nii liikuvates kui ka paiksetes tarbimiskohtades (näiteks laevad, õhusõidukid, maanteesõidukid ning eluruumides kasutatud energia), olenemata sellest, kas kütus on tarnitud kõnesoleva riigi sõjaväele või mõne teise riigi sõjaväele. Selles rubriigis deklareeritut tuleb aruandes selgitada.
3. TOOTED
3.1. KIVISÜSI (tahked fossiilkütused ja töödeldud gaasid)
3.1.1. KIVISÜSI
Kivisüsi on tootekogum, mis moodustub antratsiidi, koksisöe ja muu bituminoosse söe summast.
3.1.2. ANTRATSIIT
Kõrge kütteväärtusega kivisüsi, mida kasutatakse nii tööstuses kui ka kodumajapidamistes. Sisaldab tavaliselt lenduvat ainet vähem kui 10 % ja on suure süsinikusisaldusega (umbes 90 % seotud süsinikku). Tuhavaba, kuid niiske aine ülemine kütteväärtus on üle 24 000 kJ/kg.
3.1.3. KOKSISÜSI
Bituminoosne süsi, mille kvaliteet võimaldab toota kõrgahjus kasutatavat koksi (koksiahjukoksi). Tuhavaba, kuid niiske aine ülemine kütteväärtus on üle 24 000 kJ/kg.
3.1.4. MUU BITUMINOOSNE SÜSI
Auru tootmiseks kasutatav süsi, mis sisaldab bituminoosset sütt, mis ei ole liigitatud koksisöeks ega antratsiidiks. Seda iseloomustab antratsiidist kõrgem lenduva aine osakaal (üle 10 %) ja madalam süsinikusisaldus (alla 90 % seotud süsinikku). Tuhavaba, kuid niiske aine ülemine kütteväärtus on üle 24 000 kJ/kg.
3.1.5. PRUUNSÜSI
Pruunsüsi on tootekogum, mis moodustub subbituminoosse söe ja ligniidi summast.
3.1.6. SUBBITUMINOOSNE SÜSI
Mittepaakuv kivisüsi, mille ülemine kütteväärtus on 20 000 kJ/kg ja 24 000 kJ/kg vahel ning lenduva aine sisaldus üle 31 % kuiva mineraalainevaba aine puhul.
3.1.7. LIGNIIT
Mittepaakuv süsi, mille ülemine kütteväärtus on alla 20 000 kJ/kg ja lenduva aine sisaldus üle 31 % kuiva mineraalainevaba aine puhul.
3.1.8. KÜTTEBRIKETT
Kivisöe peenosistest valmistatud komposiitkütus, millele on lisatud sideainet. Toodetud küttebriketi kogus võib seetõttu olla veidi suurem muundamisprotsessis tegelikult tarbitud söekogusest.
3.1.9. KOKSIAHJUKOKS
Tahke toode, mis on saadud söe (peamiselt koksisöe) karboniseerimisel kõrgel temperatuuril, selles on vähe niiskust ja lenduvat ainet. Koksiahjukoksi kasutatakse peamiselt raua- ja terasetööstuses energiaallikana ja keemilise mõjurina.
See kategooria hõlmab peenkoksi ja valukoksi.
Siia kuulub ka poolkoks (tahke toode, mis on saadud koksi karboniseerimisel madalal temperatuuril). Poolkoksi kasutatakse olmekütusena või muundamisettevõttes endas.
See rubriik hõlmab ka ligniidist valmistatud koksi, peenkoksi ja poolkoksi.
3.1.10. GAASIKOKS
Gaasitehastes majapidamisgaasi tootmiseks kasutatava kivisöe kõrvalsaadus. Gaasikoksi kasutatakse kütteks.
3.1.11. KIVISÖETÕRV
Bituminoosse söe kuivutmise saadus. Kivisöetõrv on söe destilleerimise vedel kõrvalsaadus, mis saadakse söe koksiahjus koksistamisel või valmistatakse pruunsöest (madalal temperatuuril saadud tõrv).
3.1.12. PRUUNSÖEBRIKETID
Pruunsöebrikett on ligniidist või subbituminoossest söest kõrgsurvel briketiks pressitud komposiitkütus, millele ei ole lisatud sideainet, sh kuivatatud ligniidi peenosakesed ja tolm.
3.1.13. TÖÖDELDUD GAAS
Töödeldud gaas on tootekogum, mis moodustub gaasitehasegaasi, koksiahjugaasi, kõrgahjugaasi ja muude kogutud gaaside summast.
3.1.14. GAASITEHASTE GAAS
Hõlmab kõiki gaasiliike, mis on toodetud avalikes või eraettevõtetes, mille peamiseks tegevusalaks on gaasi tootmine, transport ja jaotamine. Siia kuuluvad gaasid, mille tootmiseks on kasutatud karboniseerimist (sealhulgas koksiahjudes toodetud gaas ja gaasitehastesse edastatud gaas); täielikku gaasistamist koos naftatoodetega rikastamisega või ilma selleta (veeldatud naftagaas, masuut jms), reformimist ning gaaside ja/või õhu lihtsat segamist, sh maagaasiga segatud gaas, mis jaotatakse ja tarbitakse maagaasivõrgu kaudu. Gaasi hulk, mis on saadud muude söegaaside muundamisest gaasitehasegaasiks, tuleb deklareerida gaasitehase gaasitoodanguna.
3.1.15. KOKSIAHJUGAAS
Koksiahjugaas saadakse kõrvalsaadusena koksiahjukoksi tootmisel raua- ja terasetootmise jaoks.
3.1.16. KÕRGAHJUGAAS
Kõrgahjugaas saadakse raua- ja terasetööstuses koksi põletamisel kõrgahjus. See kogutakse ja seda kasutatakse kütusena osalt tootmisjaamas endas ja osalt muudes terasetööstuse tööprotsessides või vastavate põletusseadmetega elektrijaamades.
3.1.17. MUUD KOGUTUD GAASID
Terase hapnikkonverteris tootmise kõrvalsaadus, kogutakse ahjust väljastamisel. Gaasi tuntakse ka konverterigaasina, LD-gaasina või BOS-gaasina. Kõrvalsaadusena tagasi saadud kütuse kogus tuleb deklareerida ülemise kütteväärtuse põhjal. Hõlmab ka eespool nimetamata töödeldud gaase, nt tahket süsinikku sisaldavaid põlevgaase, mis on kogutud mujal määratlemata tööstuslikest ja keemilistest protsessidest.
3.1.18. TURVAS
Turvas on taimse päritoluga, kõrge veesisaldusega (kuni 90 % töötlemata kujul), põlev pehme poorne või kokkupressitud ladestus, mida on kerge lõigata ja mille värvus varieerub helepruunist tumepruunini. Turba hulka kuulub tükkturvas ja freesturvas. Siia ei kuulu muul otstarbel kui energia saamiseks kasutatud turvas.
3.1.19. TURBATOOTED
Sellised tooted nagu turbabrikett, mis on otse või kaudselt saadud tükkturbast või freesturbast.
3.1.20. PÕLEVKIVI JA ÕLILIIVAD
Põlevkivi ja õliliivad on settekivimid, mis sisaldavad orgaanilist ainet kerogeeni. Kerogeen on vahajas süsivesinikerikas materjal, mida peetakse nafta lähteaineks. Põlevkivi võib põlevkiviõli saamiseks põletada või töödelda utmise teel. Põlevkiviõli ja muud veeldamisel saadud tooted tuleb deklareerida naftasaaduste hulgas kategoorias „Muud süsivesinikud“.
3.2. Maagaas
3.2.1. MAAGAAS
Maagaas sisaldab maa-alustes maardlates veeldunud või gaasilises olekus esinevaid gaase, mis koosnevad peamiselt metaanist, olenemata nende kaevandamismeetodist (traditsiooniline ja ebatraditsiooniline). Hõlmatud on nii „vabad“ gaasid, mis pärinevad üksnes gaasilises olekus süsivesinikke tootvatest gaasimaardlatest, kui ka koos toornaftaga toodetud naftakõrvalgaasid ning metaan, mis on kogutud söekaevandustest (kaevandusgaas) või söe vahekihtidest (söe vahekihtide gaas). Maagaas ei hõlma biogaasi ega töödeldud gaase. Selliste toodete maagaasivõrku suunamine tuleb deklareerida maagaasist eraldi. Maagaasi hulka kuulub veeldatud maagaas (LNG) ja surumaagaas (CNG).
3.3. Elekter ja soojus
3.3.1. ELEKTRIENERGIA
Elektri all mõistetakse energiasiiret füüsikalise nähtuse kaudu, mis hõlmab elektrilaenguid ja nende mõju nii rahuolekus kui ka liikumises. Deklareerida tuleb kogu kasutatud, toodetud ja tarbitud elekter, sh võrguväline ja oma tarbeks kasutatud elektrienergia. Võrguvälist elektrienergiat toodetakse rajatistes, mis on tootmise seisukohast võrgust lahti ühendatud; rajatis ei saa toodetud elektrit võrku suunata. Oma tarbeks kasutatud elektrienergia on tootja poolt enne selle võrku suunamist tarbitav elekter.
3.3.2. SOOJUS (SOOJUSENERGIA)
Soojuse all mõistetakse energiat, mis tekib aineosakeste edasi-, pöörleva ja vibreeriva liikumise ning aine füüsilise oleku muutumise kaudu. Deklareerida tuleb kogu toodetud soojus, v.a tootjate oma tarbeks toodetud soojus, mida ei müüda. Kõik muud soojuse liigid deklareeritakse nende toodete kasutamisena, millest soojus toodeti.
3.4. NAFTA (toornafta ja naftasaadused)
3.4.1. TOORNAFTA
Toornafta on looduslik mineraalõli, mis koosneb süsivesinike ja nendega seotud lisandite (näiteks väävel) segust. Tavalise pinnatemperatuuri ja rõhu juures on toornafta vedelas olekus ning selle füüsikalised omadused (tihedus, viskoossus jne) võivad olla väga erinevad. Sellesse kategooriasse kuulub ka maardla- või puuraugukondensaat, mis on toodetud kaubandusliku toornafta vooga kaasnevast naftakõrvalgaasist või vabast gaasist. Kogused tuleb deklareerida olenemata nende kaevandamismeetodist (traditsiooniline ja ebatraditsiooniline). Toornafta ei hõlma maagaasi kondensaate (NGL).
3.4.2. MAAGAASI KONDENSAADID (NGL)
Maagaasi kondensaadid on vedelad või veeldatud süsivesinikud, mis saadakse maagaasist eraldusrajatistes või gaasitöötlemistehastes. Maagaasi kondensaatide hulka kuuluvad etaan, propaan, butaan (tavaline ja iso-), (iso-)pentaan ja raskemad süsivesinikud (mida nimetatakse mõnikord looduslikuks bensiiniks või tehasekondensaadiks).
3.4.3. RAFINEERIMISTEHASTE LÄHTEAINED
Rafineerimistehaste lähteaine on edasiseks töötlemiseks ettenähtud töödeldud õli (näiteks otsedestilleeritud kütteõli või vaakumgaasiõli), kuid mitte segud. Edasisel töötlemisel muundatakse see üheks või mitmeks komponendiks ja/või valmistoodeteks. Siia kuuluvad ka naftakeemiatööstuselt rafineerimistööstusele tagastatavad tooted (näiteks pürolüüsbensiin, C4 fraktsioonid, gaasiõli ja kütteõli fraktsioonid).
3.4.4. LISANDID/HAPNIKUÜHENDID
Lisandid on ühendid, mis ei ole süsivesinikud ja mida naftasaadustele lisatakse või naftasaadustega segatakse, selleks et muuta nende omadusi (oktaaniarv, tsetaaniarv, omadused madalatel temperatuuridel jne). Lisandite hulka kuuluvad hapnikuühendid (nt alkoholid (metanool, etanool), eetrid (nt metüül-tert-butüüleeter (MTBE), etüül-tert-butüüleeter (ETBE), amüül-tert-metüüleeter (TAME) jne), estrid (nt rapsiõli või dimetüülester jne), keemilised ühendid (nt tetrametüülplii (TML), tetraetüülplii (TEL) ja pesuained). Selles kategoorias tuleb deklareerida lisandite/hapnikuühendite kogused (alkoholid, eetrid, estrid ja muud keemilised ühendid) mis on segatud kütustega või kütusena kasutatavad. See kategooria hõlmab vedelate fossiilkütustega segatud biokütuseid.
3.4.5. BIOKÜTUSED LISANDITES/ORGAANILISTES HAPNIKUÜHENDITES
Siin kategoorias deklareeritakse segatud vedelate biokütuste kogused, kuid ainult vedela biokütuse osa, mitte vedelkütuse kogumaht, millesse vedelad biokütused segatakse. Siia ei kuulu vedelad biokütused, mis ei ole segatud.
3.4.6. MUUD SÜSIVESINIKUD
Tõrvaliivast saadud sünteetiline toorõli, kivisöeõli jms, söe veeldamisel saadud vedelikud, maagaasist bensiini valmistamisel tekkinud vedelikud, vesinik ja emulgeeritud õlid (nt orimulsioon); siia ei kuulu põlevkivi; siia kuulub põlevkiviõli (muundatud energiatoode).
3.4.7. NAFTASAADUSED
Naftasaadused on tootekogum, mis moodustub rafineerimistehase gaasi, etaani, veeldatud naftagaasi, toorbensiini, mootoribensiini, lennukibensiini, bensiini tüüpi reaktiivkütuse, petrooli tüüpi reaktiivkütuse, muu petrooleumi, gaasi-ja diisliõli, kütteõli, lakibensiini ja tööstusbensiini, määrdeõlide, bituumeni, parafiinvahade, naftakoksi ja muude toodete summast.
3.4.8. RAFINEERIMISTEHASE GAAS
Rafineerimistehase gaas hõlmab mittekondenseeruvate gaaside segu, mis koosneb peamiselt vesinikust, metaanist, etaanist ja olefiinist, mis on saadud toornafta destilleerimisel või naftatoodete töötlemisel (näiteks krakkimine) rafineerimistehastes. Siia kuuluvad ka naftakeemiatööstusest tagastatavad gaasid.
3.4.9. ETAAN
Looduslikult gaasilises olekus hargnemata ahelaga süsivesinik (C2H6), mis on saadud maagaasist ja rafineerimistehase gaasivoogudest.
3.4.10. VEELDATUD NAFTAGAAS (LPG)
Veeldatud naftagaas on kerge parafiinne süsivesinik, mis on saadud rafineerimisprotsessis, toornafta stabiliseerimisel ja maagaasi töötlemise tehastes. Koosneb põhiliselt propaanist (C3H8) ja butaanist (C4Hl0) või nende kahe segust. Võib ka sisaldada propüleeni, butüleeni, isopropüleeni ja isobutüleeni. Veeldatud naftagaas on tavaliselt transportimise ja ladustamise jaoks surve all veeldatud.
3.4.11. TOORBENSIIN
Toorbensiin on naftakeemiatööstuse lähteaine (näiteks etüleeni või aromaatsete ühendite tootmiseks) või kasutatakse seda rafineerimistehastes bensiini tootmiseks reformimise ja isomeerimise abil. Toorbensiin sisaldab aineid, mille destilleerimistemperatuur on vahemikus 30 °C – 210 °C või selle vahemiku osas.
3.4.12. MOOTORIBENSIIN
Mootoribensiin koosneb kergete süsivesinike segust, mis destilleeritakse temperatuurivahemikus 35 °C – 215 °C. Seda kasutatakse kütusena mootorsõidukite sädesüütega sisepõlemismootorites. Mootoribensiin võib sisaldada lisaaineid, orgaanilisi hapnikuühendeid ja oktaaniarvu tõstjaid, sh pliiühendeid. Hõlmab mootoribensiini segatavaid komponente (välja arvatud lisandid ja orgaanilised hapnikuühendid), näiteks alkülaate, isomeraate, krakitud bensiini, mis on ette nähtud kasutamiseks valmis mootoribensiinina. Mootoribensiin on tootekogum, mis moodustub segatud biobensiinist (mootoribensiini segatud biobensiin) ja mittebiobensiinist.
3.4.12.1. Segatud biobensiin (mootoribensiini segatud biobensiin)
Mootoribensiini segatud biobensiin.
3.4.12.2. Mittebiobensiin
Mootoribensiini ülejäänud osa – mootoribensiin, v.a sellesse segatud biobensiin (tavaliselt fossiilse päritoluga mootoribensiin).
3.4.13. LENNUKIBENSIIN
Spetsiaalselt lennukite kolbmootoritele ettenähtud mootoribensiin mootorile sobiva oktaaniarvuga; külmumispunkt –60 °C ja destilleerimistemperatuur tavaliselt vahemikus 30 °C – 180 °C.
3.4.14. BENSIINI TÜÜPI REAKTIIVKÜTUS (TOORBENSIINI TÜÜPI REAKTIIVKÜTUS VÕI JP4)
Siia kuuluvad kõik kerged süsivesinikõlid, mida kasutatakse lennukite turbiinajamites ja mille destilleerimistemperatuur on vahemikus 100 °C – 250 °C. Valmistamiseks segatakse petrooleumi ja bensiini või toorbensiini nii, et aromaatsete ühendite sisaldus ei ületa 25 % mahust ja aururõhk on vahemikus 13,7 kPa – 20,6 kPa.
3.4.15. PETROOLEUMI TÜÜPI REAKTIIVKÜTUS
Lennukite turbiinajamites kasutatav destillaat. Selle leekpunkt ja destilleerimistemperatuur on sama kui petrooleumil (vahemikus 150 °C – 300 °C, tavaliselt mitte üle 250 °C). Lisaks on sel eriomadusi (näiteks külmumispunkt), mille on kindlaks määranud Rahvusvaheline Lennutranspordi Assotsiatsioon (IATA). Siia kuuluvad petrooleumi segatavad komponendid. Petrooleumi tüüpi reaktiivkütus on tootekogum, mis moodustub segatud bio-lennukipetrooli (petrooleumi tüüpi reaktiivkütusega segatud bio-lennukipetrool) ja mittebio-lennukipetrooli summast.
3.4.15.1. Segatud bio-lennukipetrool (petrooleumi tüüpi reaktiivkütusega segatud bio-lennukipetrool)
Petrooleumi tüüpi reaktiivkütusega segatud bio-lennukipetrool.
3.4.15.2. Mittebio-lennukipetrool
Petrooleumi tüüpi reaktiivkütuse ülejäänud osa – petrooleumi tüüpi reaktiivkütus, v.a sellega segatud bio-lennukipetrool (tavaliselt fossiilse päritoluga petrooleumi tüüpi reaktiivkütus).
3.4.16. MUU PETROOLEUM
Rafineeritud petrooleumi destillaat, mida kasutatakse väljaspool lennutranspordi sektorit. Destilleerimistemperatuur on vahemikus 150 °C – 300 °C.
3.4.17. GAASI-/DIISLIÕLI (KÜTTEÕLI DESTILLAAT)
Gaasi-/diisliõli on eeskätt vahedestillaat, mille destilleerimistemperatuur on vahemikus 180 °C – 380 °C. Siia kuuluvad segatavad komponendid. Saadaval on erineva kasutusotstarbega liike. Siia kuulub diiselmootoriga maanteesõidukites (autod, veoautod) kasutatav diisliõli. Siia kuulub tööstuses ja kaubanduslikul otstarbel kasutatav kerge kütteõli, laevamootorite diislikütus ja raudteevedudel kasutatav diislikütus, muu gaasiõli, sealhulgas rasked gaasiõlid, mille destilleerimistemperatuur on vahemikus 380 °C – 540 °C ning mida kasutatakse lähteainena naftakeemiatööstuses. Gaasi- ja diisliõli on tootekogum, mis moodustub segatud biodiislite (gaasi- ja diisliõliga segatud biodiislid) ja mittebiodiislite summast.
3.4.17.1. Segatud biodiislid (gaasi- ja diisliõliga segatud biodiislid)
Gaasi- ja diisliõliga segatud biodiislid.
3.4.17.2. Mittebiodiislid
Gaasi- ja diisliõli ülejäänud osa – gaasi- ja diisliõli, v.a segatud biodiislid (tavaliselt fossiilse päritoluga gaasi- ja diisliõlid).
3.4.18. KÜTTEÕLI (RASKE KÜTTEÕLI)
Kõik (rasked) kütteõlid (sealhulgas need, mis on saadud segamisel). Kineetiline viskoossus on üle 10 cSt temperatuuril 80 °C. Leekpunkt on alati üle 50 °C ja tihedus on alati suurem kui 0,90 kg/l. Kütteõli on tootekogum, mis moodustub madala ja kõrge väävlisisaldusega kütteõlide summast.
3.4.18.1. Madala väävlisisaldusega kütteõli
Kütteõli väävlisisaldusega alla 1 %.
3.4.18.2. Kõrge väävlisisaldusega kütteõli
Kütteõli väävlisisaldusega 1 % või rohkem.
3.4.19. LAKIBENSIIN JA TÖÖSTUSBENSIIN
Lakibensiin ja tööstusbensiin on rafineeritud vahedestillaadid, mille destilleerimispiirid ühtivad toorbensiini/petrooleumi omadega. Siia kuuluvad tööstusbensiin (SBP) ehk kerged õlid, mis destilleeritakse temperatuurivahemikus 30 °C – 200 °C (on seitse kuni kaheksa erinevat tööstusbensiini sorti olenevalt destilleerimistemperatuuri vahemikust, sordid määratakse kindlaks 5 % ja 90 % mahuosa destilleerimispunktide vahemikega, mis ei ole suuremad kui 60 °C) ning lakibensiin, mis on tööstusbensiin leekpunktiga üle 30 °C ja mille destilleerimistemperatuuri vahemik on 135 °C – 200 °C.
3.4.20. MÄÄRDEAINED
Toodete destilleerimise süsivesinikjäägid. Neid kasutatakse peamiselt laagripindade hõõrdumise vähendamiseks. Siia kuuluvad kõik valmis määrdeõlisordid võllimäärdeõlist kuni silindrimäärdeõlini ning määrdeõlid, mida kasutatakse määrderasvades, mootoriõlides ja kõikides määrdeõli baasainesortides.
3.4.21. BITUUMEN
Tahke, pooltahke või viskoosne kolloidse struktuuriga süsivesinik, värvus pruunist mustani, on toornafta destillatsioonijääk või saadakse atmosfäärirõhul tekkinud naftajääkide vaakumdestilleerimisel. Bituumenit nimetatakse sageli asfaldiks ning seda kasutatakse peamiselt teedeehitusel ning katusematerjalina. Siia kuuluvad vedelikfaasis ja pehmendatud bituumen.
3.4.22. PARAFIINVAHAD
Need on küllastunud alifaatsed süsivesinikud. Need on määrdeõlide vahatustamisel ekstraheeritud tootmisjäägid. Neil on peen kristalne struktuur, mis on kvaliteedist sõltuvalt veidi erinev. Põhiomadused on järgmised: need on värvitud, lõhnatud, valgust läbilaskvad, sulamispunktiga üle 45 °C.
3.4.23. NAFTAKOKS
Must tahke kõrvalsaadus, saadakse tavaliselt naftast toodetud lähteainete, vaakumpõhjade, tõrva ja pigi krakkimisel ja karboniseerimisel selliste protsesside abil nagu aeglane koksistamine ja vedelfaasiline koksistamine. See koosneb põhiliselt süsinikust (90–95 %) ja on madala tuhasisaldusega. Kasutatakse terasetööstuses koksiahjudes lähteainena, samuti kütteks, elektroodide ja kemikaalide tootmiseks. Kaks kõige olulisemat kvaliteediklassi on roheline koks ja kaltsineeritud koks. Siia kuulub katalüsaatorikoks, mis ladestub katalüsaatorile rafineerimisprotsessis; see koks ei ole regenereeritav ning põletatakse tavaliselt rafineerimistehastes kütusena.
3.4.24. MUUD TOOTED
Kõik tooted, mida ei ole nimetatud eespool, näiteks: tõrv ja väävel. Siia kuuluvad rafineerimistehastes toodetud aromaatsed ühendid (näiteks BTX ehk benseen, tolueen ja ksüleen) ja olefiinid (näiteks propüleen).
3.5. TAASTUVKÜTUSED JA JÄÄTMED
3.5.1. HÜDROENERGIA
Vee potentsiaalne ja kineetiline energia, mis on muundatud hüdroelektrijaamades elektrienergiaks. Hüdroenergia on tootekogum, mis moodustub puht-hüdroelektrijaamade, kombineeritud hüdroelektrijaamade ja puht-pumpelektrijaamade toodangu summast.
3.5.1.1. Puhtalt hüdroelektrijaamad
Hüdroelektrijaamad, mis kasutavad ainult otsest vee looduslikku sissevoolu ja millel puudub pumpelektrijaamade (vee ülespumpamise) võimekus.
3.5.1.2. Kombineeritud hüdroelektrijaamad
Hüdroelektrijaamad, mis kasutavad vee looduslikku sissevoolu ülemisse reservuaari ja kus kõiki seadmeid või osa nendest saab kasutada vee ülespoole pumpamiseks; elektritootmine põhineb nii vee looduslikul sissevoolul kui ka varem ülespoole pumbatud veel.
3.5.1.3. Puhtalt pumpelektrijaamad
Hüdroelektrijaamad, kus puudub vee looduslik sissevool ülemisse reservuaari; suurem osa elektri tootmiseks kasutatavast veest on varem ülespoole pumbatud vesi; välja arvatud vihmaveest ja lumest saadud vesi.
3.5.2. GEOTERMAALENERGIA
Maakoorest eralduvast soojusest saadud energia, tavaliselt kuuma vee või auru kujul; välja arvatud maasoojuspumbaga salvestatud ümbritseva keskkonna soojus. Geotermaalenergia tootmine põhineb soojussisalduse erinevusel tootmispuuraugust väljatava vedeliku ja lõpptulemusena kasutatava vedeliku vahel.
3.5.3. PÄIKESEENERGIA
Päikeseenergia on fotogalvaaniliselt saadud päikeseenergia ja päikese soojusenergia summa.
3.5.3.1. Fotogalvaaniliselt saadud päikeseenergia
Päikesevalguse muundamine elektriks päikesepaneelide abil, mis toodavad päikesevalguses elektrit. Deklareerida tuleb kogu toodetud elekter (k.a väikesemahuline tootmine ja võrguvälised seadmed).
3.5.3.1.1. Katusele paigaldatavad päikesepaneelid
Esitage siin energiakogus, mis on toodetud päikesepaneelide abil, mis asuvad ehitistel, millel on muu esmane eesmärk kui energiatootmine. See hõlmab ka päikesepaneelarhitektuuri (hoonesse integreeritud päikesepaneelid), kui paneelid ei ole katusel, vaid on näiteks hoone külge kinnitatud. Päikesepaneele ei loeta katusele paigaldatuks, kui need on paigutatud laiale maa-alale maapinnal, kus nad võtavad lisaruumi (nt põllumajandusmaa).
3.5.3.1.2. Võrguväline elektrienergia
Esitage siin võrguväline elektrienergia, mis on määratletud A lisa punktis 3.3.1.
3.5.3.2. Päikese soojusenergia
Päikesekiirgusest saadav soojus (päikesevalgus), mida kasutatakse elektrienergia tootmiseks. Siia kuuluvad näiteks päikeseküttel töötavad soojuselektrijaamad ja aktiivsed süsteemid sooja vee tootmiseks kodumajapidamiste tarbeks või ruumide soojendamiseks. Sel viisil toodetud energia vastab soojusele, mis on kättesaadav soojusvahetitele, st paneelidele langev päikeseenergia, millest on maha arvatud optilised ja küttepaneelidel toimuvad kaod. Siia ei kuulu passiivsete süsteemide salvestatud päikeseenergia, mida kasutatakse ehitiste soojendamiseks, jahutamiseks ja valgustamiseks; siia kuulub ainult aktiivsete süsteemidega seotud päikeseenergia.
3.5.4. LOODETE, LAINETE JA OOKEANI ENERGIA
Mehhaaniline energia, mis on saadud merevee liikumisest loodete ajal, lainete liikumisest või ookeanihoovustest ning mida kasutatakse elektrienergia tootmiseks.
3.5.5. TUULEENERGIA
Tuule kineetiline energia, mida kasutatakse tuuleturbiinides energia tootmiseks. Tuuleenergia on maismaa ja avamere tuuleenergia summa.
3.5.5.1. Maismaa tuuleenergia
Tuuleenergia tootmine maismaal (maismaa, k.a järved ja muud siseveekogud).
3.5.5.2. Avamere tuuleenergia
Tuuleenergia tootmine avamerel (nt meri, ookean ja tehissaared). Tuuleenergia tootmise puhul avamerel väljaspool asjaomase territooriumi territoriaalvett võetakse arvesse kõiki asjaomase riigi majandusvööndis asuvaid rajatisi.
3.5.6. TÖÖSTUSJÄÄTMED (TAASTUMATU OSA)
Deklareeritakse taastumatud tööstusjäätmed, mis põletatakse otse eriseadmetes energiakasutuse otstarbel. Kasutatud kütuse kogus tuleb deklareerida alumise kütteväärtuse põhjal. Siia ei kuulu jäätmed, mis põletatakse ilma energia taaskasutamiseta. Taastuvad tööstusjäätmed tuleb deklareerida kategoorias „Biokütused“, mis iseloomustab neid kõige paremini.
3.5.7. OLMEJÄÄTMED
Kodumajapidamistes, haiglates ja kolmandas sektoris toodetud jäätmed (üldiselt kõik kodumajapidamisjäätmetega sarnanevad jäätmed), mis põletatakse eriseadmetes energiakasutuse otstarbel. Kasutatud kütuse kogus tuleb deklareerida alumise kütteväärtuse põhjal. Siia ei kuulu jäätmed, mis põletatakse ilma energia taaskasutamiseta. Olmejäätmed on tootekogum, mis moodustub taastuvate ja taastumatute olmejäätmete summast.
3.5.7.1. Taastuvad olmejäätmed
Bioloogilise päritoluga olmejäätmed.
3.5.7.2. Taastumatud olmejäätmed
Mittebioloogilise päritoluga olmejäätmed.
3.5.8. BIOKÜTUSED
Biokütused on tootekogum, mis moodustub tahkete biokütuste, biogaasi ja vedelate biokütuste summast. Energiastatistika kohaldamisalast jäetakse välja biokütused, mida kasutatakse muul otstarbel kui energia saamiseks (nt ehituses ja mööblivalmistamises kasutatud puit, mootorites kasutatav biomäärdeaine ja teekatteks kasutatav biobituumen).
3.5.8.1. Tahked biokütused
Hõlmab bioloogilise päritoluga tahkeid orgaanilisi mittefossiilseid materjale (nimetatakse ka „biomassiks“), mida saab kasutada kütusena elektri või soojuse tootmisel. Tahked biokütused on tootekogum, mis moodustub puusöe, küttepuidu, puidujääkide ja kõrvalsaaduste, mustleelise, suhkruroo pressimise jäätmete, loomsete jäätmete, muu taimse materjali ja taimsete jääkide ning taastuvate tööstusjäätmete summast.
3.5.8.1.1. Puusüsi
Puusüsi on tahkest biokütusest toodetud kütus – puidu ja muu taimset päritolu materjali kuivutmisel ja pürolüüsil saadud tahke jääkaine.
3.5.8.1.2. Küttepuit, puidujäägid ja kõrvalsaadused
Küttepuit (palgid, hagu, pelletid või laastud), mis on saadud loodusmetsast, majandatud metsast või üksikutelt puudelt. Siia kuuluvad küttena kasutatavad puidujäägid, milles on säilinud puidu algne koostis, samuti puitpelletid. Välja on jäetud puusüsi ja must leelis. Kasutatud kütuse kogus tuleb deklareerida alumise kütteväärtuse põhjal.
3.5.8.1.2.1. Puitpelletid
Puitpelletid on silindrilise kujuga toode, mis on saadud puidujääkide pressimise teel.
3.5.8.1.3. Mustleelis
Energia kasutatud leeliselisest vedelikust, mis saadakse keedunõust paberivalmistamiseks vajaliku okaspuidukiu tootmise ajal. Kasutatud kütuse kogus tuleb deklareerida alumise kütteväärtuse põhjal.
3.5.8.1.4. Suhkruroo pressimisjäägid
Kütus, mis saadakse kiududest, mis jäävad pärast suhkrumahla ekstraheerimist suhkruroo töötlemise protsessis järele. Kasutatud kütuse kogus tuleb deklareerida alumise kütteväärtuse põhjal.
3.5.8.1.5. Loomsed jäätmed
Energia loomade eritistest ning liha- ja kalajäätmetest, mida kuivanuna kasutatakse kütusena ilma täiendava töötlemiseta. Siia ei kuulu anaeroobset fermentatsiooni kasutavates rajatistes kasutatud jäätmed. Sellistest rajatistest pärit küttegaasid deklareeritakse kategoorias „Biogaasid“. Kasutatud kütuse kogus tuleb deklareerida alumise kütteväärtuse põhjal.
3.5.8.1.6. Muu taimne materjal ja taimsed jäägid
Mujal nimetamata biokütused, kuhu kuuluvad põhk, juurviljakoored, maapähklikoored, peenvõsa lõiked, oliiviõli pressimisjäägid ja muud taimede hooldamisel, lõikamisel või töötlemisel tekkivad jäätmed. Kasutatud kütuse kogus tuleb deklareerida alumise kütteväärtuse põhjal.
3.5.8.1.7. Taastuvad tööstusjäätmed
Taastuvad tahked tööstusjäätmed, mis põletatakse otse eriseadmetes energiakasutuse otstarbel (näiteks, kui mitte ainult looduslik kumm kummirehvijäätmetes või looduslikud kiud tekstiilijäätmetes – jäätmekategooriad 07.3 ja 07.6, nagu on määratletud määruses (EÜ) nr 2150/2002 jäätmestatistika kohta). Kasutatud kütuse kogus tuleb deklareerida alumise kütteväärtuse põhjal.
3.5.8.2. Biogaas
Gaas, mis koosneb põhiliselt metaanist ja süsinikdioksiidist, mis tekivad biomassi anaeroobsel lagunemisel või biomassi, sh biomassi jäätmete termilisel töötlemisel. Kasutatud kütuse kogus tuleb deklareerida alumise kütteväärtuse põhjal. Biogaas on tootekogum, mis moodustub prügilagaasi, reoveesetete gaasi, muude anaeroobse lagunemise tulemusena tekkinud biogaaside ja termilistes protsessides tekkinud biogaaside summast.
3.5.8.2.1. Prügilagaas
Biogaas, mis tekib prügilajäätmete anaeroobse lagunemise tulemusena.
3.5.8.2.2. Reoveesetete gaas
Reoveesetete anaeroobse fermentatsiooni abil toodetud biogaas.
3.5.8.2.3. Muud anaeroobsel lagunemisel tekkinud biogaasid
Biogaas, mis on toodetud anaeroobse fermentatsiooni abil loomade lägast ning tapamajade, õlletehaste ja muude põllumajanduslike toidutööstusettevõtete jäätmetest.
3.5.8.2.4. Termilistes protsessides tekkinud biogaasid
Biomassi termilise töötlemise (gaasistamise või pürolüüsi) tulemusena saadud biogaasid.
3.5.8.3. Vedelad biokütused
Siia kategooriasse kuuluvad kõik looduslikku päritolu vedelad biokütused (nt biomassist ja/või biolagunevatest jäätmetest toodetud), mis sobivad fossiilset päritolu kütustega segamiseks või nende asendamiseks. Siin kategoorias deklareeritavad vedelate biokütuste kogused peavad hõlmama puhta biokütuse koguseid, mida ei ole fossiilkütustega segatud. Juhul kui on tegemist vedelate biokütuste impordi ja ekspordiga, deklareeritakse üksnes kauplemine nende kogustega, mis ei ole segatud mootorikütustega (st nende puhtal kujul); kauplemine mootorikütustega segatud biokütustega tuleb deklareerida naftasaadusi käsitlevas kategoorias. Deklareerida tuleb ainult energia saamiseks kasutatud vedelad biokütused, mis põletatakse algsel kujul või segatakse fossiilkütustega. Vedelad biokütused on tootekogum, mis moodustub biobensiini, biodiisli, bio-lennukipetrooli ja muude vedelate biokütuste summast.
3.5.8.3.1. Biobensiin
Vedelad biokütused, mis sobivad fossiilset päritolu mootoribensiiniga segamiseks või selle asendamiseks.
3.5.8.3.1.1. Bioetanool
Etanool osana biobensiinist.
3.5.8.3.2. Biodiislikütused
Vedelad biokütused, mis sobivad fossiilset päritolu gaasiõli/diisliõliga segamiseks või selle asendamiseks.
3.5.8.3.3. Bio-lennukipetrool
Vedelad biokütused, mis sobivad fossiilset päritolu lennukipetrooliga segamiseks või selle asendamiseks.
3.5.8.3.4. Muud vedelad biokütused
Vedelad biokütused, mis ei kuulu ühtegi eespool nimetatud kategooriasse.
3.5.9. ÜMBRITSEVA KESKKONNA SOOJUS
Kasulikul temperatuuril soojusenergia, mis saadakse soojuspumpade abil, mis vajavad töötamiseks elektrit või muud tavapärast energiat. Selline soojusenergia võib olla salvestunud välisõhus, maapinna all või pinnavees. Väärtuste deklareerimisel tuleb kasutada sama metoodikat, mida kasutati soojuspumpade abil salvestatud soojusenergia deklareerimiseks direktiivi 2009/28/EÜ ja direktiivi (EL) 2018/2001 kohaselt, kuid arvesse tuleb võtta kõiki soojuspumpasid olenemata nende võimsusest.
3.6. VESINIK
Esitada tuleb vesinik, mida kasutatakse lähteaine, kütuse või energiakandjana/ladustamiseks. Esitada tuleb kogu vesinik, olenemata sellest, kas seda müüakse või mitte. Segus sisalduv vesinik tuleb esitada ainult siis, kui see on suure puhtusastmega põhikomponent.
B LISA
IGA-AASTANE ENERGIASTATISTIKA
Käesolevas lisas kirjeldatakse iga-aastase energiastatistika kogumise ulatust, üksusi, aruandlusperioodi, sagedust, tähtaega ja edastamise korda.
Kui ei ole ette nähtud teisiti, kohaldatakse järgmisi sätteid kõigi käesolevas lisas kirjeldatud andmete kogumise suhtes:
aruandeperiood: deklareeritavate andmete aruandeperiood on üks kalendriaasta (1. jaanuarist kuni 31. detsembrini) alates vaatlusaastast 2022;
sagedus: andmed deklareeritakse igal aastal;
andmete edastamise tähtaeg: andmed edastatakse aruandlusaastale järgneva aasta 31. oktoobriks, kui ei ole ette nähtud teisiti;
edastamise vorm: edastamise vorm peab vastama Eurostati sätestatud asjakohasele andmevahetusstandardile;
edastamisviis: andmed edastatakse või laaditakse üles elektrooniliselt Eurostati ühtsesse andmesisestusportaali.
A lisas on esitatud nende mõistete selgitus, mida käesolevas lisas ei selgitata.
1. TAHKED FOSSIILKÜTUSED JA TÖÖDELDUD GAASID
1.1. Hõlmatud energiatooted
Kui ei ole ette nähtud teisiti, kogutakse neid andmeid kõikide A lisa peatükis 3.1 loetletud energiatoodete kohta. KIVISÜSI (tahked fossiilkütused ja töödeldud gaasid)
1.2. Andmekogumite loetelu
Kui ei ole ette nähtud teisiti, tuleb järgmised andmekogumid deklareerida kõikide eelmises punktis loetletud energiatoodete kohta.
1.2.1. TARNED
1.2.1.1. Toodang
1.2.1.1.1. Tootmine allmaakaevanduses
Kohaldatav üksnes antratsiidi, koksisöe, muu bituumenkivisöe, subbituminoosse kivisöe ja ligniidi suhtes.
1.2.1.1.2. Tootmine maapinnal
Kohaldatav üksnes antratsiidi, koksisöe, muu bituumenkivisöe, subbituminoosse kivisöe ja ligniidi suhtes.
1.2.1.2. Saadud muudest allikatest
Koosneb kahest osast:
1.2.1.3. Saadud muudest allikatest: naftatoodetest
Ei kohaldata antratsiidi, koksisöe, muu bituminoosse söe, subbituminoosse söe, ligniidi, turba, põlevkivi ega õliliivade puhul.
1.2.1.4. Saadud muudest allikatest: maagaasist
Ei kohaldata antratsiidi, koksisöe, muu bituminoosse söe, subbituminoosse söe, ligniidi, turba, põlevkivi ega õliliivade puhul.
1.2.1.5. Saadud muudest allikatest: taastuvatest energiaallikatest
Ei kohaldata antratsiidi, koksisöe, muu bituminoosse söe, subbituminoosse söe, ligniidi, turba, põlevkivi ega õliliivade puhul.
1.2.1.6. Import
1.2.1.7. Eksport
1.2.1.8. Rahvusvahelised merepunkrivarud
1.2.1.9. Varude muutused
1.2.2. MUUNDAMISSEKTOR
1.2.2.1. Põhitegevusena ainult elektrit tootvad jaamad
1.2.2.2. Põhitegevusena tootvad elektri- ja soojusjaamad (koostootmisjaamad)
1.2.2.3. Põhitegevusena ainult soojust tootvad jaamad
1.2.2.4. Ainult oma tarbeks tootvad elektrijaamad
1.2.2.5. Oma tarbeks tootvad elektri- ja soojusjaamad (koostootmisjaamad)
1.2.2.6. Ainult oma tarbeks tootvad soojusjaamad
1.2.2.7. Küttebriketitehased
1.2.2.8. Koksiahjud
1.2.2.9. Pruunsöe- ja turbabriketitehased
1.2.2.10. Gaasitehased
1.2.2.11. Kõrgahjud
1.2.2.12. Söe veeldamine
1.2.2.13. Segatud maagaasi jaoks
1.2.2.14. Mujal nimetamata – muundamine
1.2.3. ENERGIASEKTOR
1.2.3.1. Elektrijaamad, koostootmisjaamad ning soojusjaamad
1.2.3.2. Söekaevandused
1.2.3.3. Küttebriketitehased
1.2.3.4. Koksiahjud
1.2.3.5. Pruunsöe- ja turbabriketitehased
1.2.3.6. Gaasitehased
1.2.3.7. Kõrgahjud
1.2.3.8. Naftarafineerimistehased
1.2.3.9. Söe veeldamine
1.2.3.10. Mujal nimetamata – energia
1.2.4. ÜLEKANDE- JA JAOTUSKAOD
1.2.5. KASUTUS ENERGIAGA MITTESEOTUD VAJADUSTEKS
1.2.5.1. Tööstus-, muundamis- ja energiasektor
Kasutamine energiaga mitteseotud vajadusteks kõikides tööstus-, muundamis- ja energiasektori allsektorites, näiteks söe kasutamine metanooli või ammoniaagi valmistamiseks.
1.2.5.1.1. Keemia- ja naftakeemiasektor
NACE Rev. 2 osad 20 ja 21; kasutamine energiaga mitteseotud vajadusteks, näiteks söe kasutamine lähteainena väetiste ning muude naftakeemiatoodete tootmisel.
1.2.5.2. Transpordisektor
Kasutamine energiaga mitteseotud vajadusteks kõikides transpordi allsektorites.
1.2.5.3. Muud sektorid
Kasutamine energiaga mitteseotud vajadusteks järgmistes kategooriates: „Äri- ja avalikud teenused“, „Kodumajapidamised“, „Põllumajandus“ ja „Mujal nimetamata – muu“.
1.2.6. ENERGIA LÕPPTARBIMINE – TÖÖSTUSSEKTOR
1.2.6.1. Raud ja teras
1.2.6.2. Keemia ja naftakeemia
1.2.6.3. Mitteraudmetallid
1.2.6.4. Mittemetallmineraalid
1.2.6.5. Transpordivahendid
1.2.6.6. Masinaehitus
1.2.6.7. Mäetööstus
1.2.6.8. Toit, joogid ja tubakatooted
1.2.6.9. Paberimass, paber ja trükkimine.
1.2.6.10. Puit ja puittooted
1.2.6.11. Ehitus
1.2.6.12. Tekstiil ja nahk
1.2.6.13. Mujal nimetamata – tööstus
1.2.7. ENERGIA LÕPPTARBIMINE – TRANSPORDISEKTOR
1.2.7.1. Raudteetransport
1.2.7.2. Riigisisene laevaliiklus
1.2.7.3. Mujal nimetamata – transport
1.2.8. ENERGIA LÕPPTARBIMINE – MUUD SEKTORID
1.2.8.1. Äri- ja avalikud teenused
1.2.8.2. Kodumajapidamised
1.2.8.3. Põllumajandus
1.2.8.4. Metsamajandus
1.2.8.5. Kalandus
1.2.8.6. Mujal nimetamata – muu
1.2.9. IMPORT PÄRITOLURIIGI JÄRGI JA EKSPORT SIHTRIIGI JÄRGI
Import tuleb deklareerida päritoluriigi ja eksport sihtriigi järgi. Kohaldatav antratsiidi, koksisöe, muu bituminoosse söe, subbituminoosse söe, ligniidi, küttebriketi, koksiahjukoksi, kivisöetõrva, pruunsöebriketi, turba, turbatoodete, põlevkivi ja õliliivade puhul.
1.2.10. KÜTTEVÄÄRTUSED
Kohaldatav antratsiidi, koksisöe, muu bituminoosse söe, subbituminoosse söe, ligniidi, küttebriketi, koksiahjukoksi, gaasikoksi, kivisöetõrva, pruunsöebriketi, turba, turbatoodete, põlevkivi ja õliliivade puhul.
Nii ülemine kui ka alumine kütteväärtus tuleb deklareerida järgmiste andmekogumite kohta.
1.2.10.1. Toodang
1.2.10.2. Import
1.2.10.3. Eksport
1.2.10.4. Kasutatud koksiahjudes
1.2.10.5. Kasutatud kõrgahjudes
1.2.10.6. Kasutatud põhitegevusena tootvates elektrijaamades, soojusjaamades ning koostootmisjaamades
1.2.10.7. Kasutatud tööstuses
1.2.10.8. Kasutud muul otstarbel
1.3. Mõõtühikud
Kogused tuleb deklareerida kilotonnides (kt), v.a töödeldud gaaside puhul (gaasitehasegaas, koksiahjugaas, kõrgahjugaas, muud kogutud gaasid), mille kogused deklareeritakse teradžaulides ülemise kütteväärtuse põhjal (TJ GCV).
Kütteväärtus tuleb deklareerida megadžaulides tonni kohta (MJ/t).
1.4. Erandid ja vabastused
Ei kohaldata.
2. MAAGAAS
2.1. Hõlmatud energiatooted
See peatükk hõlmab maagaasiga seotud andmete deklareerimist.
2.2. Andmekogumite loetelu
Maagaasi kohta tuleb deklareerida järgnevalt loetletud andmekogumid.
2.2.1. Tarnesektor
Tarnesektoris deklareeritavad kogused tuleb väljendada nii mahu- kui ka energiaühikutes ja deklareerida ka nende ülemine ja alumine kütteväärtus.
2.2.1.1. Omamaine toodang
Kaasa arvatud avameretoodang.
2.2.1.1.1. Naftakõrvalgaas
Toornafta kõrvalsaadusena toodetud maagaas.
2.2.1.1.2. Vaba gaas
Maagaas, mis pärineb üksnes gaasilises olekus süsivesinikke tootvatest maardlatest.
2.2.1.1.3. Kaevandusgaas
Söekaevandustes ja söe vahekihtidest toodetud metaan, mis transporditakse torujuhtmete kaudu maapinnale ja tarbitakse söekaevandustes või edastatakse torujuhtmete kaudu tarbijatele.
2.2.1.2. Saadud muudest allikatest
2.2.1.2.1. Saadud muudest allikatest: nafta ja naftasaadused
2.2.1.2.2. Saadud muudest allikatest: kivisüsi
2.2.1.2.3. Saadud muudest allikatest: taastuvad energiaallikad
2.2.1.3. Import
2.2.1.4. Eksport
2.2.1.5. Rahvusvahelised merepunkrivarud
2.2.1.6. Varude muutused
2.2.1.7. Sisemaine kogutarbimine (arvestuslik)
2.2.1.8. Kogutav gaas
Varud arvestusperioodi alguses ja lõpus tuleb deklareerida eraldi riigi territooriumil hoitavate varudena ja välismaal hoitavate varudena. „Varud“ – mis tahes sisend-väljundtsükli kestel tarnimiseks kättesaadav gaasikogus. See viitab maagaasile, mida hoitakse erihoidlates (tühjendatud gaasi- ja/või naftamaardla, põhjaveekiht, soolakaevandus, mitmesugused tühimikud või muu) ning hoidlates hoitavale veeldatud maagaasile. Välja jäetakse puhvergaas. Kütteväärtuse deklareerimise nõuet siin ei kohaldata.
2.2.1.9. Väljalastud gaas
Tootmiskohtadel või gaasitöötlemistehastes vabasse õhku lastud gaasi maht. Kütteväärtuse deklareerimise nõuet siin ei kohaldata.
2.2.1.10. Ärapõletatud gaas
Tootmiskohtadel või gaasitöötlemistehastes ärapõletatud gaasi maht. Kütteväärtuse deklareerimise nõuet siin ei kohaldata.
2.2.2. MUUNDAMISSEKTOR
2.2.2.1. Põhitegevusena ainult elektrit tootvad jaamad
2.2.2.2. Ainult oma tarbeks tootvad elektrijaamad
2.2.2.3. Põhitegevusena tootvad koostootmisjaamad
2.2.2.4. Oma tarbeks tootvad koostootmisjaamad
2.2.2.5. Põhitegevusena ainult soojust tootvad jaamad
2.2.2.6. Ainult oma tarbeks tootvad soojusjaamad
2.2.2.7. Gaasitehased
2.2.2.8. Koksiahjud
2.2.2.9. Kõrgahjud
2.2.2.10. Gaas vedelikeks muundamiseks
2.2.2.11. Mujal nimetamata – muundamine
2.2.3. ENERGIASEKTOR
2.2.3.1. Söekaevandused
2.2.3.2. Nafta ja gaasi ammutamine
2.2.3.3. Naftarafineerimistehaste sisend
2.2.3.4. Koksiahjud
2.2.3.5. Kõrgahjud
2.2.3.6. Gaasitehased
2.2.3.7. Elektrijaamad, koostootmisjaamad ning soojusjaamad
2.2.3.8. Veeldamine (veeldatud maagaas) või gaasistamine
2.2.3.9. Gaas vedelikeks muundamiseks
2.2.3.10. Mujal nimetamata – energia
2.2.4. ÜLEKANDEKAOD
2.2.5. JAOTUSKAOD
2.2.6. TRANSPORDISEKTOR
Energia lõpptarbimine ja lõppkasutus energiaga mitteseotud vajadusteks deklareeritakse eraldi järgmiste andmekogumite puhul.
2.2.6.1. Maanteetransport
2.2.6.2. Torutransport
2.2.6.3. Riigisisene laevaliiklus
2.2.6.4. Mujal nimetamata – transport
2.2.7. TÖÖSTUSSEKTOR
Energia lõpptarbimine ja lõppkasutus energiaga mitteseotud vajadusteks deklareeritakse eraldi järgmiste andmekogumite puhul.
2.2.7.1. Raud ja teras
2.2.7.2. Keemia ja naftakeemia
2.2.7.3. Mitteraudmetallid
2.2.7.4. Mittemetallmineraalid
2.2.7.5. Transpordivahendid
2.2.7.6. Masinaehitus
2.2.7.7. Mäetööstus
2.2.7.8. Toit, joogid ja tubakatooted
2.2.7.9. Paberimass, paber ja trükkimine.
2.2.7.10. Puit ja puittooted
2.2.7.11. Ehitus
2.2.7.12. Tekstiil ja nahk
2.2.7.13. Mujal nimetamata – tööstus
2.2.8. MUUD SEKTORID
Energia lõpptarbimine ja lõppkasutus energiaga mitteseotud vajadusteks deklareeritakse eraldi järgmiste andmekogumite puhul.
2.2.8.1. Äri- ja avalikud teenused
2.2.8.2. Kodumajapidamised
2.2.8.3. Põllumajandus
2.2.8.4. Metsamajandus
2.2.8.5. Kalandus
2.2.8.6. Mujal nimetamata – muu
2.2.9. IMPORT PÄRITOLURIIGI JÄRGI JA EKSPORT SIHTRIIGI JÄRGI
Deklareerida tuleb nii kogu maagaasikogus kui ka veeldatud maagaasi (LNG) osa selles iga päritoluriigi kohta impordi puhul ja iga sihtriigi kohta ekspordi puhul.
2.2.10. GAASIHOIDLATE MAHUTAVUS
Eraldi tuleb deklareerida gaasilises olekus gaasi hoidlad ja LNG terminalid (siin tuleb eristada LNG imporditerminale ja LNG eksporditerminale).
2.2.10.1. Nimi
Gaasihoidla või LNG terminali paiknemiskoha nimi.
2.2.10.2. Hoidla liik (ainult gaasilises olekus gaasi hoidlad)
Hoidla liik, näiteks tühjendatud gaasimaardla, põhjaveekiht, soolakaevandus jne.
2.2.10.3. Tegelik mahutavus
Gaasilises olekus gaasi hoidla puhul: kogumahutavus, millest on lahutatud puhvergaas. Puhvergaas on gaas, mille kogumaht on pidevalt vajalik maa-aluses hoidlas küllaldase rõhu hoidmiseks ning tarnimiskiiruse tagamiseks väljastustsükli jooksul.
LNG terminali puhul: kogumahutavus väljendatuna gaasilises olekus gaasi ekvivalendina.
2.2.10.4. Tippvõimsus
Maksimaalne asjaomasest hoidlast väljastatav gaasikogus; vastab maksimaalsele väljastusvõimsusele.
2.2.10.5. Taasgaasistamis- või veeldamisvõimsus (ainult LNG terminalide puhul)
Imporditerminalide puhul tuleb deklareerida taasgaasistamisvõimsus ja eksporditerminalide puhul veeldamisvõimsus.
2.3. Mõõtühikud
Maagaasi kogused deklareeritakse nende energiasisaldusena teradžaulides (TJ) ülemise kütteväärtuse põhjal. Kui nõutakse mahulist kogust, on mõõtühikuks 106 m3 võrdlustingimustel (15 °C; 101 325 Pa).
Kütteväärtuse deklareerimisel on mõõtühikuks kJ/m3 võrdlustingimustel (15 °C, 101 325 Pa).
Tegeliku mahutavuse deklareerimisel on mõõtühikuks 106 m3 võrdlustingimustel (15 °C, 101 325 Pa).
Tippvõimsuse, taasgaasistamis- või veeldamisvõimsuse deklareerimisel on mõõtühikuks 106 m3 päevas võrdlustingimustel (15 °C, 101 325 Pa).
3. ELEKTER JA SOOJUS
3.1. Hõlmatud energiatooted
See peatükk hõlmab soojust ja elektrit.
3.2. Andmekogumite loetelu
Kui ei ole ette nähtud teisiti, deklareeritakse soojuse ja elektri kohta järgmised andmekogumid.
3.2.1. ELEKTRI JA SOOJUSE TOOTMINE
Elektri ja soojuse andmekogumite kohta kasutatakse käesolevas peatükis järgmisi erimääratlusi.
Andmekogumid 3.2.1.1–3.2.1.11 tuleb deklareerida põhitegevusena tootvate ja oma tarbeks tootvate tootjate puhul eraldi. Nende kahe tootjaliigi puhul tuleb nii elektri ja soojuse bruto- kui ka netotoodang deklareerida eraldi üksnes elektrit tootvate jaamade, üksnes soojust tootvate jaamade ning elektri- ja soojusjaamade kohta (kui on asjakohane). Koostootmisjaamades toodetud elektrienergia brutotoodangu puhul tuleb alamkategoorias deklareerida täielikus koostootmisrežiimis toodetud elektrienergia. Koostootmisjaamades toodetud soojusenergia netotoodangu puhul tuleb eraldi deklareerida ise tarbitud soojus.
3.2.1.1. Tuumaenergia
3.2.1.2. Hüdroenergia (ainult elekter)
3.2.1.3. Geotermaalenergia
3.2.1.4. Päikeseenergia
3.2.1.5. Loodete, lainete ja ookeani energia (ainult elekter)
3.2.1.6. Tuuleenergia (ainult elekter)
3.2.1.7. Põlevkütused
Kütused, mis süttivad ja põlevad, st reageerides hapnikuga tekitavad temperatuuri olulise tõusu, ning mida põletatakse vahetult elektri ja/või soojuse tootmiseks.
3.2.1.8. Soojuspumbad (ainult soojus)
3.2.1.9. Elektriboilerid (ainult soojus)
3.2.1.10. Keemilistes protsessides eraldunud soojus
Soojus, mis pärineb energiasisendita keemilistest protsessidest, näiteks keemiline reaktsioon. Siia ei kuulu jäätmetest energiat tarbiva protsessi abil saadud soojus, mis tuleb deklareerida vastavast kütusest toodetud soojusena.
3.2.1.11. Muud allikad
3.2.2. Tarned
Andmekogumite 3.2.2.1 ja 3.2.2.2 deklareeritavad kogused peaksid vastama andmekogumite 3.2.1.1–3.2.1.11 puhul deklareeritud väärtustele.
3.2.2.1. Brutotoodang kokku
3.2.2.2. Netotoodang kokku
3.2.2.3. Import
Elektrikogus loetakse impordituks või ekspordituks, kui see on ületanud riigi poliitilise piiri, olenemata sellest, kas tollivormistus on tehtud või mitte. Kui toimub elektrienergia transiit läbi teatava riigi, tuleb see kogus deklareerida nii impordina kui ka ekspordina.
3.2.2.4. Eksport
Vt selgitus punktis 3.2.2.3 „Import“.
3.2.2.5. Rahvusvahelised merepunkrivarud
3.2.2.6. Kasutatud soojuspumpades (ainult elekter)
3.2.2.7. Kasutatud elektriboilerites (ainult elekter)
3.2.2.8. Kasutatud pumpelektrijaamades – puhtalt pumpelektrijaamad (ainult elekter)
3.2.2.9. Kasutatud pumpelektrijaamades – kombineeritud hüdroelektrijaamad (ainult elekter)
3.2.2.10. Kasutatud elektri tootmiseks (ainult soojus)
3.2.3. ÜLEKANDEKAOD
3.2.4. JAOTUSKAOD
3.2.5. ENERGIA LÕPPTARBIMINE – Transpordisektor
Energia lõpptarbimine ja lõppkasutus energiaga mitteseotud vajadusteks deklareeritakse eraldi järgmiste andmekogumite puhul.
3.2.5.1. Raudteetransport
3.2.5.2. Torutransport
3.2.5.3. Maanteetransport
3.2.5.4. Riigisisene laevaliiklus
3.2.5.5. Mujal nimetamata – transport
3.2.6. ENERGIA LÕPPTARBIMINE – MUUD SEKTORID
3.2.6.1. Äri- ja avalikud teenused
3.2.6.2. Kodumajapidamised
3.2.6.3. Põllumajandus
3.2.6.4. Metsamajandus
3.2.6.5. Kalandus
3.2.6.6. Mujal nimetamata – muu
3.2.7. ENERGIASEKTOR
Siia ei kuulu rajatiste omakasutus pumpjaamade, soojuspumpade ja elektriboilerite jaoks.
3.2.7.1. Söekaevandused
3.2.7.2. Nafta ja gaasi ammutamine
3.2.7.3. Küttebriketitehased
3.2.7.4. Koksiahjud
3.2.7.5. Pruunsöe- ja turbabriketitehased
3.2.7.6. Gaasitehased
3.2.7.7. Kõrgahjud
3.2.7.8. Naftarafineerimistehased
3.2.7.9. Tuumaenergiatööstus
3.2.7.10. Söeveeldamistehased
3.2.7.11. Veeldamis- (LNG)/taasgaasistamistehased
3.2.7.12. Gaasistamistehased (biogaas)
3.2.7.13. Gaas vedelikeks muundamiseks
3.2.7.14. Puusöetehased
3.2.7.15. Mujal nimetamata – energia
3.2.8. TÖÖSTUSSEKTOR
3.2.8.1. Raud ja teras
3.2.8.2. Keemia ja naftakeemia
3.2.8.3. Mitteraudmetallid
3.2.8.4. Mittemetallmineraalid
3.2.8.5. Transpordivahendid
3.2.8.6. Masinaehitus
3.2.8.7. Mäetööstus
3.2.8.8. Toit, joogid ja tubakatooted
3.2.8.9. Paberimass, paber ja trükkimine.
3.2.8.10. Puit ja puittooted
3.2.8.11. Ehitus
3.2.8.12. Tekstiil ja nahk
3.2.8.13. Mujal nimetamata – tööstus
3.2.9. IMPORT JA EKSPORT
Deklareerida tuleb elektrienergia ja soojuse import ja eksport päritoluriigi ja sihtkoha kaupa. Vt selgitus punktis 3.2.2.3 „Import“.
3.2.10. OMA TARBEKS TOOTVATE TOOTJATE NETOTOODANG
Järgmiste rajatiste või tegevusalade puhul tuleks oma tarbeks tootvate tootjate elektrienergia ning soojusenergia netotoodang deklareerida eraldi üksnes elektrit tootvate jaamade, üksnes soojust tootvate jaamade ning koostootmisjaamade kohta:
3.2.10.1. Energiasektor: söekaevandused
3.2.10.2. Energiasektor: nafta ja gaasi ammutamine
3.2.10.3. Energiasektor: küttebriketitehased
3.2.10.4. Energiasektor: koksiahjud
3.2.10.5. Energiasektor: pruunsöe- ja turbabriketitehased
3.2.10.6. Energiasektor: gaasitehased
3.2.10.7. Energiasektor: kõrgahjud
3.2.10.8. Energiasektor: naftarafineerimistehased
3.2.10.9. Energiasektor: söeveeldamistehased
3.2.10.10. Energiasektor: veeldamis- (LNG)/taasgaasistamistehased
3.2.10.11. Energiasektor: gaasistamistehased (biogaas)
3.2.10.12. Energiasektor: gaas vedelikeks muundamiseks
3.2.10.13. Energiasektor: puusöetehased
3.2.10.14. Energiasektor: mujal nimetamata – energia
3.2.10.15. Tööstussektor: raud ja teras
3.2.10.16. Tööstussektor: keemia ja naftakeemia
3.2.10.17. Tööstussektor: mitteraudmetallid
3.2.10.18. Tööstussektor: mittemetallmineraalid
3.2.10.19. Tööstussektor: transpordivahendid
3.2.10.20. Tööstussektor: masinaehitus
3.2.10.21. Tööstussektor: mäetööstus
3.2.10.22. Tööstussektor: toit, joogid ja tubakatooted
3.2.10.23. Tööstussektor: paberimass, paber ja trükkimine.
3.2.10.24. Tööstussektor: puit ja puittooted
3.2.10.25. Tööstussektor: ehitus
3.2.10.26. Tööstussektor: tekstiil ja nahk
3.2.10.27. Tööstussektor: mujal nimetamata – tööstus
3.2.10.28. Transpordisektor: raudteetransport
3.2.10.29. Transpordisektor: torutransport
3.2.10.30. Transpordisektor: maanteetransport
3.2.10.31. Transpordisektor: mujal nimetamata – transport
3.2.10.32. Muud sektorid: kodumajapidamised
3.2.10.33. Muud sektorid: äri- ja avalikud teenused
3.2.10.34. Muud sektorid: põllumajandus/metsamajandus
3.2.10.35. Muud sektorid: kalandus
3.2.10.36. Muud sektorid: mujal nimetamata – muu
3.2.11. ELEKTRIENERGIA NETOTOODANG SEKTORITE KAUPA
Elektrienergia kogu netotoodang ja oma tarbeks kasutatud osa (põhitegevusena tootja ja oma tarbeks tootja vahelise jaotuseta) tuleb kodumajapidamiste, äri- ja avalike teenuste, energiasektori, tööstuse ja muude sektorite kohta deklareerida eraldi iga järgmise kütuserühma puhul:
3.2.11.1. Päikeseenergia
3.2.11.2. Tahked, vedelad ja gaasilised biokütused
3.2.11.3. Muud taastuvad energiaallikad
3.2.11.4. Maagaas
3.2.11.5. Muud (taastumatud energiaallikad)
3.2.12. ELEKTRI- JA SOOJUSENERGIA KOGUTOODANG PÕLEVKÜTUSTEST
Elektri kogutoodang, müüdud soojus ja kasutatud kütusekogused, sealhulgas nende vastav koguenergia, mis on saadud allpool loetletud põlevkütustest, tuleb deklareerida põhitegevusena tootvate ja omatarbeks tootvate tootjate puhul eraldi. Nende kahe tootjaliigi puhul tuleb elektri ja soojuse tootmine deklareerida eraldi üksnes elektrit tootvates jaamade, üksnes soojust tootvate jaamade ning koostootmisjaamade kohta.
3.2.12.1. Antratsiit
3.2.12.2. Koksisüsi
3.2.12.3. Muu bituminoosne süsi
3.2.12.4. Subbituminoosne süsi
3.2.12.5. Ligniit
3.2.12.6. Turvas
3.2.12.7. Küttebrikett
3.2.12.8. Koksiahjukoks
3.2.12.9. Gaasikoks
3.2.12.10. Kivisöetõrv
3.2.12.11. Pruunsöebriketid
3.2.12.12. Gaasitehaste gaas
3.2.12.13. Koksiahjugaas
3.2.12.14. Kõrgahjugaas
3.2.12.15. Muud kogutud gaasid
3.2.12.16. Turbatooted
3.2.12.17. Põlevkivi ja õliliivad
3.2.12.18. Toornafta
3.2.12.19. Maagaasi kondensaat
3.2.12.20. Rafineerimistehase gaas
3.2.12.21. Veeldatud naftagaas
3.2.12.22. Toorbensiin
3.2.12.23. Petrooleumi tüüpi reaktiivkütus
3.2.12.24. Muu petrooleum
3.2.12.25. Gaasiõli/diisliõli
3.2.12.26. Kütteõli
3.2.12.27. Bituumen
3.2.12.28. Naftakoks
3.2.12.29. Muud naftasaadused
3.2.12.30. Maagaas
3.2.12.31. Tööstusjäätmed
3.2.12.32. Taastuvad olmejäätmed
3.2.12.33. Taastumatud olmejäätmed
3.2.12.34. Tahked biokütused
3.2.12.35. Biogaasid
3.2.12.36. Biodiislikütused
3.2.12.37. Biobensiinid
3.2.12.38. Muud vedelad biokütused
3.2.13. MAKSIMAALNE ELEKTRITOOTMISE NETOVÕIMSUS
Tootmisvõimsus tuleks deklareerida asjaomase aruandlusaasta 31. detsembri seisuga ja allpool märgitud kütuste kohta. See hõlmab elektritootmisvõimsust nii üksnes elektrit tootvates jaamades kui ka koostootmisjaamades. Maksimaalne elektritootmise netovõimsus tuleb deklareerida nii põhitegevusena tootvate kui ka oma tarbeks tootvate tootjate puhul. See on kõikide üksikjaamade maksimaalse netovõimsuse summa tööperioodi vältel. Tööperiood praeguses tähenduses on periood, mille jooksul töö kestab: vähemalt 15 tundi ööpäevas. Maksimaalne netovõimsus on maksimaalne võimalik pidevalt tarnitav aktiivvõimsus võrgu väljundis, kui kogu jaam töötab.
3.2.13.1. Tuumaenergia
3.2.13.2. Puhtalt hüdroelektrijaamad
3.2.13.3. Kombineeritud hüdroelektrijaamad
3.2.13.4. Puhtalt pumpelektrijaamad
3.2.13.5. Geotermaalenergia
3.2.13.6. Fotogalvaaniliselt saadud päikeseenergia
3.2.13.7. Päikese soojusenergia
3.2.13.8. Loodete, lainete ja ookeani energia
3.2.13.9. Tuuleenergia
3.2.13.10. Põlevkütused
3.2.13.10.1. Tootmise liik: aur
3.2.13.10.2. Tootmise liik: sisepõlemine
3.2.13.10.3. Tootmise liik: gaasiturbiinid
3.2.13.10.4. Tootmise liik: kombineeritud tsükkel
3.2.13.10.5. Tootmise liik: muu
3.2.13.11. Muud allikad
3.2.14. PÕLEVKÜTUSTEST SAADAV SUURIM VÕIMALIK ELEKTRI NETOTOODANG
Põlevkütustest saadav suurim võimalik elektri netotoodang tuleb deklareerida nii põhitegevusena tootvate kui ka oma tarbeks tootvate tootjate puhul eraldi iga allpool loetletud ühel või mitmel kütusel töötava tootmisjaama liigi puhul. Mitme kütusega töötavad tootmisjaamad hõlmavad üksnes selliseid seadmeid, milles on võimalik jätkuvalt põletada rohkem kui ühte liiki kütust. Need jaamad, kus on erinevate kütuste põletamiseks erinevad seadmed, tuleb liigitada vastavasse ühe kütusega töötavate tootmisjaamade kategooriasse. Põhikütus ja sekundaarsed kütused tuleb ära märkida iga mitmel kütusel töötava tootmisjaama kategooria kohta.
3.2.14.1. Ühe kütusega töötavad tootmisjaamad (kõik põhikütuste kategooriad)
3.2.14.2. Tahket ja vedelkütust kasutavad mitme kütusega töötavad tootmisjaamad
3.2.14.3. Tahket kütust ja maagaasi kasutavad mitme kütusega töötavad tootmisjaamad
3.2.14.4. Vedelkütust ja maagaasi kasutavad mitme kütusega töötavad tootmisjaamad
3.2.14.5. Tahket ja vedelkütust ning maagaasi kasutavad mitme kütusega töötavad tootmisjaamad
3.2.15. ÄSJA PAIGALDATUD JA KASUTUSELT KÕRVALDATUD ELEKTRITOOTMISVÕIMSUS
Äsja paigaldatud tootmisvõimsus on selliste tootmisüksuste maksimaalne elektritootmise netovõimsus, mis alustavad tegevust vaatlusaastal. Kasutuselt kõrvaldatud tootmisvõimsus on maksimaalne elektritootmise netovõimsus, mida ei ole vaatlusaastal enam kasutatud.
Äsja paigaldatud ja kasutuselt kõrvaldatud tootmisvõimsus tuleks vaatlusaastal esitada kõigi punktides 3.2.13 ja 3.2.14 nimetatud kütuste puhul.
3.2.16. AKUD
Aku salvestusmaht või energiamahutavus on energia koguhulk, mida aku suudab salvestada. Nimimahutavus on aku maksimaalne tühjenemisaeg alates täislaetusest. Allpool esitatud teave tuleb esitada võrku ühendatud ning salvestus-/tasakaalustuselemendina kasutatud akude kohta. Deklareerida tuleb ainult akud, mille salvestusmaht on vähemalt 1 MWh ja mis on võrku ühendatud.
3.2.16.1. Akude salvestusmaht
3.2.16.2. Akude nimimahutavus
3.2.16.3. Akudest võrku suunatud elekter
3.2.16.4. Võrgust akude laadimiseks kasutatav elekter
Kõik eespool nimetatud elemendid tuleks jagada salvestusmahu alusel järgmiselt:
3.3. Mõõtühikud
Elekter deklareeritakse gigavatt-tundides (GWh), soojus teradžaulides (TJ) ja võimsus megavattides (MW). Akude salvestusmaht tuleks deklareerida megavatt-tundides (MWh) ja nimimahutavus megavattides (MW).
Kui on vaja deklareerida muid kütuseid, kasutatakse käesoleva lisa asjaomastes peatükkides kindlaksmääratud mõõtühikuid.
4. NAFTA JA NAFTASAADUSED
4.1. Hõlmatud energiatooted
Kui ei ole ette nähtud teisiti, kogutakse neid andmeid kõikide A lisa peatükis 3.4 loetletud energiatoodete kohta. NAFTA (toornafta ja naftasaadused)
4.2. Andmekogumite loetelu
Kui ei ole ette nähtud teisiti, tuleb järgmised andmekogumid deklareerida kõigi eelmises punktis loetletud energiatoodete kohta.
4.2.1. TOORNAFTA, MAAGAASI KONDENSAADI, RAFINEERIMISTEHASTE LÄHTEAINETE, LISANDITE JA MUUDE SÜSIVESINIKE TARNED
Toornafta, maagaasi kondensaadi, rafineerimistehaste lähteainete, lisandite/orgaaniliste hapnikuühendite, lisandites/orgaanilistes hapnikuühendites leiduvate biokütuste ning muude süsivesinike kohta tuleb deklareerida järgmised andmekogumid.
4.2.1.1. Omamaine toodang
Ei kohaldata rafineerimistehaste lähteainete ja biokütuste puhul.
4.2.1.2. Saadud muudest allikatest.
Ei kohaldata toornafta, maagaasi kondensaadi ja rafineerimistehaste lähteainete puhul.
4.2.1.2.1. Saadud muudest allikatest: söest
4.2.1.2.2. Saadud muudest allikatest: maagaasist
4.2.1.2.3. Saadud muudest allikatest: taastuvatest energiaallikatest
4.2.1.2.4. Saadud muudest allikatest: vesinikust
4.2.1.3. Tagasivood naftakeemiasektorist
Kohaldatakse üksnes rafineerimistehaste lähteainete puhul.
4.2.1.4. Edasisaadetud tooted
Kohaldatakse üksnes rafineerimistehaste lähteainete puhul.
4.2.1.5. Import
Siia kuuluvad toornafta ja naftatoodete kogused, mis on imporditud või eksporditud töötlemislepingute kohaselt (st rafineerimine tulevikus tehtavate maksete arvel). Toornafta ja maagaasi kondensaatide deklareerimisel tuleb lähetuskohaks märkida algpäritoluriik; rafineerimistehaste lähteainete ja valmistoodete puhul viimane lähetusriik. Siia kuuluvad erinevad gaasivedelikud (näiteks veeldatud naftagaas), mis on saadud imporditud veeldatud gaasi taasgaasistamise protsessis ning naftakeemiatööstuse poolt otse imporditud või eksporditud naftasaadused. Märkus: kauplemist biokütustega, mis ei ole segatud transpordikütusega (st nende puhtal kujul), ei tuleks siin deklareerida. Tolli järelevalve all olevatele aladele töötlemiseks imporditud nafta reeksport peab olema deklareeritud toote ekspordina töötlevast riigist lõppsihtkohta.
4.2.1.6. Eksport
Importi käsitlevat märkust (4.2.1.5) kohaldatakse ka ekspordi suhtes.
4.2.1.7. Otsekasutus
4.2.1.8. Varude muutused
4.2.1.9. Vaatluste põhjal kindlaksmääratud rafineerimistehaste sissevõtt
Mõõdetud kogused moodustavad rafineerimistehaste sisendi.
4.2.1.10. Rafineerimiskaod
Erinevus rafineerimistehaste sisendi (arvestuslik) ja rafineerimistehaste kogutoodangu vahel. Kaod võivad tekkida destilleerimisprotsessis aurustumise tõttu. Deklareeritud kaod on positiivsed. Neid arvestatakse tulemi mahust, mitte massist.
4.2.1.11. Koguvarud riigi territooriumil arvestusperioodi alguses
4.2.1.12. Koguvarud riigi territooriumil arvestusperioodi lõpus
4.2.1.13. Alumine kütteväärtus
4.2.1.13.1. Toodang (ei kohaldata rafineerimistehaste lähteainete ja lisandites/orgaanilistes hapnikuühendites leiduvate biokütuste puhul).
4.2.1.13.2. Import (ei kohaldata lisandites/orgaanilistes hapnikuühendites leiduvate biokütuste suhtes)
4.2.1.13.3. Eksport (ei kohaldata lisandites/orgaanilistes hapnikuühendites leiduvate biokütuste suhtes)
4.2.1.13.4. Üldine keskmine
4.2.2. NAFTATOODETE TARNED
Valmistoodete (rafineerimistehase gaas, etaan, veeldatud naftagaas, toorbensiin, mootoribensiin ja selle biokütuse osa, lennukibensiin, bensiini tüüpi reaktiivkütus, petrooleumi tüüpi reaktiivkütus ja selle biokütuse osa, muu petrooleum, gaasi-ja diisliõli, madala ja kõrge väävlisisaldusega kütteõli, lakibensiin ja tööstusbensiin, määrdeõlid, bituumen, parafiinvahad, naftakoks ja muud tooted) kohta kogutakse järgmisi andmekogumeid. Toornafta ja maagaasi kondensaadid, mis põletatakse otse, tuleb märkida valmistoodete tarnimist ja vahetoodete edasisaatmist käsitlevatesse rubriikidesse.
4.2.2.1. Tooraine laekumine
4.2.2.2. Rafineerimistehaste kogutoodang
4.2.2.3. Taaskasutatavad tooted
4.2.2.4. Rafineerimistehaste kütus (naftarafineerimistehased)
Siia kategooriasse kuuluvad kütused, mida rafineerimistehased kasutavad müüdava elektri- ja soojusenergia tootmiseks.
4.2.2.4.1. Kasutatud üksnes elektrit tootvates jaamades
4.2.2.4.2. Kasutatud koostootmisjaamades
4.2.2.4.3. Kasutatud üksnes soojust tootvates jaamades
4.2.2.5. Import
Importi käsitlevat märkust punktis 4.2.1.5 kohaldatakse ka siin.
4.2.2.6. Eksport
Importi käsitlevat märkust punktis 4.2.1.5 kohaldatakse ka siin.
4.2.2.7. Rahvusvahelised merepunkrivarud
4.2.2.8. Vahetoodete edasisaatmine
4.2.2.9. Edasisaadetud tooted
4.2.2.10. Varude muutused
4.2.2.11. Avamisvarud
4.2.2.12. Lõppvarud
4.2.2.13. Varude muutused põhitegevusena tootvates jaamades
Avalike ettevõtete varude muutumine, mis ei ole deklareeritud mujal varude tasemena või varude muutumisena. Varude suurenemist näidatakse negatiivse numbriga ja varude vähenemist näidatakse positiivse numbriga.
4.2.2.14. Keskmine alumine kütteväärtus
4.2.3. TARNED NAFTAKEEMIASEKTORILE
Primaarallikatest pärit (näiteks rafineerimistehased, segamistehased jne) valmis naftatoodete kogused, mis on arvutuste kohaselt siseturule tarnitud.
4.2.3.1. Kogutarned naftakeemiasektorile
4.2.3.2. Energiakasutus naftakeemiasektoris
Naftakogused, mis on kasutatud kütusena naftakeemiatööstuse tootmisprotsessis, näiteks aurufaasis krakkimiseks.
4.2.3.3. Energiaga mitteseotud vajadusteks kasutamine naftakeemiasektoris
Naftakogused, mis on kasutatud naftakeemiasektoris etüleeni, propüleeni, buteeni, sünteetilise gaasi, aromaatsete ühendite, butadieeni ja muude süsivesinikpõhiste toorainete tootmiseks, näiteks aurufaasis krakkimise, aurufaasis reformimise protsessis ning aromaatseid süsivesinikke tootvates tehastes. Siia ei kuulu kütteks kasutatud naftakogused.
4.2.3.4. Tagasivoog naftakeemiasektorist rafineerimistehastesse
4.2.4. MUUNDAMISSEKTOR
Deklareerida tuleb nii energiana kasutamise kui ka energiaga mitteseotud vajadusteks kasutamisega seotud kogused.
4.2.4.1. Põhitegevusena ainult elektrit tootvad jaamad
4.2.4.2. Ainult oma tarbeks tootvad elektrijaamad
4.2.4.3. Põhitegevusena tootvad koostootmisjaamad
4.2.4.4. Oma tarbeks tootvad koostootmisjaamad
4.2.4.5. Põhitegevusena ainult soojust tootvad jaamad
4.2.4.6. Ainult oma tarbeks tootvad soojusjaamad
4.2.4.7. Gaasitehased/gaasistamistehased
4.2.4.8. Segatud maagaas
4.2.4.9. Koksiahjud
4.2.4.10. Kõrgahjud
4.2.4.11. Naftakeemiatööstus
4.2.4.12. Küttebriketitehased
4.2.4.13. Mujal nimetamata – muundamine
4.2.5. ENERGIASEKTOR
Deklareerida tuleb nii energiana kasutamise kui ka energiaga mitteseotud vajadusteks kasutamisega seotud kogused.
4.2.5.1. Söekaevandused
4.2.5.2. Nafta ja gaasi ammutamine
4.2.5.3. Koksiahjud
4.2.5.4. Kõrgahjud
4.2.5.5. Gaasitehased
4.2.5.6. Oma tarbeks tootvad elektrijaamad, koostootmisjaamad ning soojusjaamad
4.2.5.7. Mujal nimetamata – energia
4.2.6. ÜLEKANDE- JA JAOTUSKAOD
Deklareerida tuleb nii energiana kasutamise kui ka energiaga mitteseotud vajadusteks kasutamisega seotud kogused.
4.2.7. ENERGIA LÕPPTARBIMINE – TÖÖSTUSSEKTOR
Deklareerida tuleb nii energiana kasutamise kui ka energiaga mitteseotud vajadusteks kasutamisega seotud kogused.
4.2.7.1. Raud ja teras
4.2.7.2. Keemia ja naftakeemia
4.2.7.3. Mitteraudmetallid
4.2.7.4. Mittemetallmineraalid
4.2.7.5. Transpordivahendid
4.2.7.6. Masinaehitus
4.2.7.7. Mäetööstus
4.2.7.8. Toit, joogid ja tubakatooted
4.2.7.9. Paberimass, paber ja trükkimine.
4.2.7.10. Puit ja puittooted
4.2.7.11. Ehitus
4.2.7.12. Tekstiil ja nahk
4.2.7.13. Mujal nimetamata – tööstus
4.2.8. ENERGIA LÕPPTARBIMINE – TRANSPORDISEKTOR
Deklareerida tuleb nii energiana kasutamise kui ka energiaga mitteseotud vajadusteks kasutamisega seotud kogused.
4.2.8.1. Rahvusvaheline lennuliiklus
4.2.8.2. Riigisisene lennuliiklus
4.2.8.3. Maanteetransport
4.2.8.4. Raudteetransport
4.2.8.5. Riigisisene laevaliiklus
4.2.8.6. Torutransport
4.2.8.7. Mujal nimetamata – transport
4.2.9. ENERGIA LÕPPTARBIMINE – MUUD SEKTORID
Deklareerida tuleb nii energiana kasutamise kui ka energiaga mitteseotud vajadusteks kasutamisega seotud kogused.
4.2.9.1. Äri- ja avalikud teenused
4.2.9.2. Kodumajapidamised
4.2.9.3. Põllumajandus
4.2.9.4. Metsamajandus
4.2.9.5. Kalandus
4.2.9.6. Mujal nimetamata – muu
4.2.10. IMPORT PÄRITOLURIIGI JÄRGI JA EKSPORT SIHTRIIGI JÄRGI
Import tuleks deklareerida päritoluriigi järgi ja eksport sihtriigi järgi. Importi käsitlevat märkust punktis 4.2.1.5 kohaldatakse ka siin.
4.2.11. Rafineerimistehaste toomisvõimsus
Deklareerida tuleb riigi rafineerimistehaste koguvõimsus ja aastane võimsus rafineerimistehaste kaupa (tuhandetes tonnides aasta kohta). Avaldada tuleks järgmised andmed.
4.2.11.1. Nimi/asukoht
4.2.11.2. Atmosfäärirõhul destilleerimine
4.2.11.3. Vaakumdestilleerimine
4.2.11.4. Krakkimine (termiline)
4.2.11.4.1. Sellest kergkrakkimine
4.2.11.4.2. Sellest koksistamine
4.2.11.5. Krakkimine (katalüütiline)
4.2.11.5.1. Sellest katalüütiline krakkimine keevkihis (FCC)
4.2.11.5.2. Sellest hüdrokrakkimine (HCK)
4.2.11.6. Reformimine
4.2.11.7. Väävlitustamine
4.2.11.8. Alküülimine, polümeerimine, isomeerimine
4.2.11.9. Eeterdamine
4.3. Mõõtühikud
Kogused tuleb deklareerida kilotonnides (kt). Kütteväärtus tuleb deklareerida megadžaulides tonni kohta (MJ/t).
4.4. Erandid
Küpros on vabastatud punktis 4.2.9 („Energiatarbimine kokku – muud sektorid“) määratletud andmekogumite deklareerimisest; deklareerida tuleks üksnes koguväärtused. Küpros on vabastatud ka energiaga mitteseotud vajadusteks kasutamise deklareerimisest järgmistes punktides: 4.2.4 (Muundamissektor), 4.2.5 (Energiasektor), 4.2.7 (Tööstus), 4.2.7.2 (Tööstussektor – keemia- ja naftakeemia), 4.2.8 (Transport) ja 4.2.9 (Muud sektorid).
5. TAASTUVENERGIA JA JÄÄTMETEST TOODETUD ENERGIA
5.1. Hõlmatud energiatooted
Kui ei ole ette nähtud teisiti, kogutakse neid andmeid kõikide A lisa peatükis 3.5 loetletud energiatoodete kohta. TAASTUVAD ENERGIAALLIKAD JA JÄÄTMED. Deklareerida tuleb ainult need kütusekogused, mida on kasutatud energia saamiseks (nt elektri ja soojuse tootmine, energia regenereerimine jäätmete põletamisel, kasutamine liikuvsõidukite mootorites ja statsionaarsetes mootorites). Muul otstarbel kui energia saamiseks kasutatud taastuvenergiatooted, millega asendatakse fossiilkütuseid, tuleks deklareerida punktis 5.2.9, kuid neid ei tohiks lisada käesoleva peatüki muudesse punktidesse. Punkti 5.2.9 kohasest aruandlusest tuleks välja jätta taastuvenergiatooted, mis ei ole välja töötatud fossiilkütuste asendamiseks, nagu tahked biokütused, mida kasutatakse mööbli valmistamisel, ehitusel ja paberi/papi tootmisel, toiduainetööstuses kasutatavad alkoholid ning tekstiilitööstuses kasutatavad puuvilla- või looduslikud kiud. 5. peatüki kohasest aruandlusest tuleks välja jätta ka passiivne soojusenergia (nt ehitiste passiivne kütmine päikeseenergiaga).
5.2. Andmekogumite loetelu
Kui ei ole ette nähtud teisiti, tuleks järgmised andmekogumid deklareerida kõikide eelmises punktis loetletud energiatoodete kohta. Ümbritseva keskkonna soojus (soojuspumbad) on vaja deklareerida ainult järgmiste sektorite puhul: muundamissektor (ainult müüdud soojusega seotud andmekogumid), energiasektor (ainult koguandmed, ilma alamkategooriateta), tööstus kokku (ainult koguandmed, ilma alamkategooriateta), äri- ja avalikud teenused, kodumajapidamised ning mujal nimetamata – muu. Ümbritseva keskkonna soojuse (soojuspumbad) puhul tuleks aerotermilise, geotermilise ja hüdrotermilise energia alamkategooriad deklareerida omamaise toodangu all. Iga nimetatud kolme kategooria puhul tuleks deklareerida alamkategooria „sellest soojuspumpadest, mille SPF ületab künnise“. SPFi (hooajaline kasutegur) künnis peaks vastama direktiivis 2009/28/EÜ ja direktiivis (EL) 2018/2001 (taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta) sätestatud väärtusele.
5.2.1. ELEKTRI JA SOOJUSE KOGUTOODANG
Kohaldatakse punkti 3.2.1 määratlusi. Andmekogumid 5.2.1.1–5.2.1.18 tuleb deklareerida põhitegevusena tootvate ja oma tarbeks tootvate tootjate puhul eraldi. Nende kahe tootjaliigi puhul tuleb elektri ja soojuse brutotoodang deklareerida eraldi üksnes elektrit tootvate jaamade, üksnes soojust tootvate jaamade ning koostootmisjaamade kohta (kui on asjakohane).
5.2.1.1. Puhtalt hüdroelektrijaamad (ainult elekter)
5.2.1.2. Kombineeritud hüdroelektrijaamad (ainult elekter)
5.2.1.3. Puhtalt pumpelektrijaamad (ainult elekter)
5.2.1.4. Geotermaalenergia
5.2.1.5. Fotogalvaaniliselt saadud päikeseenergia (ainult elekter)
Päikeseenergia kohta tuleks deklareerida järgmised alamkategooriad suuruse alusel:
5.2.1.5.1. Alla 30 kW
5.2.1.5.2. 30 kW – 1 000 kW
5.2.1.5.3. Üle 1 000 kW
Punktides 5.2.1.5.1–5.2.1.5.3 tuleks deklareerida katusele paigaldatud ja võrguväliste paneelide alamkategooriad. Võrguvälise energia kategooria on kohustuslik ainult juhul, kui see moodustab 1 % või rohkem vastava suuruskategooria fotogalvaanilisest võimsusest.
5.2.1.6. Päikese soojusenergia
5.2.1.7. Loodete, lainete ja ookeani energia (ainult elekter)
5.2.1.8. Tuuleenergia (ainult elekter)
5.2.1.9. Maismaa tuuleenergia
5.2.1.10. Avamere tuuleenergia
5.2.1.11. Taastuvad olmejäätmed
5.2.1.12. Taastumatud olmejäätmed
5.2.1.13. Tahked biokütused
5.2.1.14. Biogaasid
5.2.1.15. Biodiislikütused
5.2.1.16. Biobensiinid
5.2.1.17. Muud vedelad biokütused
5.2.1.18. Soojuspumbad (ainult soojus)
5.2.2. TARNED
5.2.2.1. Toodang
5.2.2.2. Import
5.2.2.3. Eksport
5.2.2.4. Rahvusvahelised merepunkrivarud
5.2.2.5. Varude muutused
5.2.3. MUUNDAMISSEKTOR
5.2.3.1. Põhitegevusena ainult elektrit tootvad jaamad
5.2.3.2. Põhitegevusena tootvad elektri- ja soojusjaamad (koostootmisjaamad)
5.2.3.3. Põhitegevusena ainult soojust tootvad jaamad
5.2.3.4. Ainult oma tarbeks tootvad elektrijaamad
5.2.3.5. Oma tarbeks tootvad elektri- ja soojusjaamad (koostootmisjaamad)
5.2.3.6. Ainult oma tarbeks tootvad soojusjaamad
5.2.3.7. Küttebriketitehased
5.2.3.8. Pruunsöe- ja turbabriketitehased
5.2.3.9. Kõrgahjud
5.2.3.10. Gaasivõrku segatud (nt maagaasiga segamise tehased)
5.2.3.11. Vedelate fossiilkütustega segatud (nt mootoribensiin/diislikütus/petrooleum)
5.2.3.12. Puusöetehased
5.2.3.13. Mujal nimetamata – muundamine
5.2.4. ENERGIASEKTOR
5.2.4.1. Gaasistamistehased (biogaas)
5.2.4.2. Elektrijaamad, koostootmisjaamad ning soojusjaamad
5.2.4.3. Söekaevandused
5.2.4.4. Küttebriketitehased
5.2.4.5. Koksiahjud
5.2.4.6. Naftarafineerimistehased
5.2.4.7. Pruunsöe- ja turbabriketitehased
5.2.4.8. Gaasitehased
5.2.4.9. Kõrgahjud
5.2.4.10. Puusöetehased
5.2.4.11. Mujal nimetamata – energia
5.2.5. ÜLEKANDE- JA JAOTUSKAOD
5.2.6. ENERGIA LÕPPTARBIMINE – TÖÖSTUSSEKTOR
5.2.6.1. Raud ja teras
5.2.6.2. Keemia ja naftakeemia
5.2.6.3. Mitteraudmetallid
5.2.6.4. Mittemetallmineraalid
5.2.6.5. Transpordivahendid
5.2.6.6. Masinaehitus
5.2.6.7. Mäetööstus
5.2.6.8. Toit, joogid ja tubakatooted
5.2.6.9. Paberimass, paber ja trükkimine.
5.2.6.10. Puit ja puittooted
5.2.6.11. Ehitus
5.2.6.12. Tekstiil ja nahk
5.2.6.13. Mujal nimetamata – tööstus
5.2.7. ENERGIA LÕPPTARBIMINE – TRANSPORDISEKTOR
5.2.7.1. Raudteetransport
5.2.7.2. Maanteetransport
5.2.7.3. Riigisisene laevaliiklus
5.2.7.4. Riigisisene lennuliiklus
5.2.7.5. Rahvusvaheline lennuliiklus
5.2.7.6. Mujal nimetamata – transport
5.2.8. ENERGIA LÕPPTARBIMINE – MUUD SEKTORID
5.2.8.1. Äri- ja avalikud teenused
5.2.8.2. Kodumajapidamised
5.2.8.3. Põllumajandus
5.2.8.4. Metsamajandus
5.2.8.5. Kalandus
5.2.8.6. Mujal nimetamata – muu
5.2.9. LÕPPTARBIMINE – KASUTUS ENERGIAGA MITTESEOTUD VAJADUSTEKS
Järgmised sektorid:
5.2.9.1. Transpordisektor
5.2.9.2. Tööstussektor
5.2.9.3. Muud sektorid
Lõpptarbimine – kasutus energiaga mitteseotud vajadusteks tuleks deklareerida järgmiste kütuserühmade puhul.
5.2.9.4. Tahked biokütused
5.2.9.5. Vedelad biokütused
5.2.9.6. Biogaasid
Esimene vaatlusaasta, mille kohta punkti 5.2.9 elemendid tuleb esitada, on 2024. Kuni vaatlusaastani 2027 võib esitada koondnäitaja „lõpptarbimine – kasutus energiaga mitteseotud vajadusteks“, mitte punktide 5.2.9.1–5.2.9.3 elemendid eraldi. Punktis 5.2.9 deklareeritud koguseid ei tohiks lisada punktidesse 5.2.2–5.2.8.
5.2.10. MAKSIMAALNE ELEKTRITOOTMISE NETOVÕIMSUS
Tootmisvõimsus tuleb deklareerida asjaomase aruandlusaasta 31. detsembri seisuga. See hõlmab elektritootmisvõimsust nii üksnes elektrit tootvates jaamades kui ka koostootmisjaamades. Maksimaalne elektritoodangu netovõimsus on kõikide üksikjaamade maksimaalse netovõimsuse summa konkreetse tööperioodi vältel. Tööperiood praeguses tähenduses on periood, mille jooksul töö kestab: vähemalt 15 tundi ööpäevas. Maksimaalne netovõimsus on maksimaalne võimalik pidevalt tarnitav aktiivvõimsus võrgu väljundis, kui kogu jaam töötab.
5.2.10.1. Puhtalt hüdroelektrijaamad
5.2.10.2. Kombineeritud hüdroelektrijaamad
5.2.10.3. Puhtalt pumpelektrijaamad
5.2.10.4. Geotermaalenergia
5.2.10.5. Fotogalvaaniliselt saadud päikeseenergia
Päikeseenergia kohta tuleks deklareerida järgmised alamkategooriad suuruse alusel:
5.2.10.5.1. Alla 30 kW
5.2.10.5.2. 30–1 000 kW.
5.2.10.5.3. Üle 1 000 kW
Punktides 5.2.10.5.1–5.2.10.5.3 tuleks deklareerida katusele paigaldatud ja võrguväliste paneelide alamkategooriad. Võrguvälise energia kategooria on kohustuslik ainult juhul, kui see moodustab 1 % või rohkem vastava suuruskategooria võimsusest.
5.2.10.6. Päikese soojusenergia
5.2.10.7. Loodete, lainete ja ookeani energia
5.2.10.8. Maismaa tuuleenergia
5.2.10.9. Avamere tuuleenergia
5.2.10.10. Tööstusjäätmed
5.2.10.11. Olmejäätmed
5.2.10.12. Tahked biokütused
5.2.10.13. Biogaasid
5.2.10.14. Biodiislikütused
5.2.10.15. Biobensiinid
5.2.10.16. Muud vedelad biokütused
5.2.11. TEHNILISED NÄITAJAD
5.2.11.1. Päikesepaneelide pindala
Deklareerida tuleb paigaldatud päikesepaneelide kogupind. Päikesepaneelide pindala puhul arvestatakse vaid paneele, mida kasutatakse päikeseenergia abil soojuse tootmiseks; elektritootmisega (fotogalvaaniline päikeseenergia ja kontsentreeritud päikeseenergia) seotud päikesepaneelide pindala ei pea siin deklareerima. Arvesse tuleb võtta kõikide päikesepaneelide pindala: klaasitud või klaasimata paneelid, tasapinnalised plaatkollektorid ja vaakumtorud, kus energiakandjaks on vedelik või õhk.
5.2.11.2. Biobensiini tootmisvõimsus
5.2.11.3. Biodiislite tootmisvõimsus
5.2.11.4. Bio-lennukipetrooli tootmisvõimsus
5.2.11.5. Muude vedelate biokütuste tootmisvõimsus
5.2.11.6. Biobensiini keskmine alumine kütteväärtus
5.2.11.7. Bioetanooli keskmine alumine kütteväärtus
5.2.11.8. Biodiislite keskmine alumine kütteväärtus
5.2.11.9. Bio-lennukipetrooli keskmine alumine kütteväärtus
5.2.11.10. Muude vedelate biokütuste keskmine alumine kütteväärtus
5.2.11.11. Puusöe keskmine alumine kütteväärtus
5.2.11.12. Soojuspumpade soojusmahutavus: aerotermiline
5.2.11.12.1. Soojuspumpade soojusmahutavus: aerotermiline õhk-õhk
5.2.11.12.2. Soojuspumpade soojusmahutavus: aerotermiline õhk-vesi
5.2.11.12.3. Soojuspumpade soojusmahutavus: aerotermiline õhk-õhk (reverseeritav)
5.2.11.12.4. Soojuspumpade soojusmahutavus: aerotermiline õhk-vesi (reverseeritav)
5.2.11.12.5. Soojuspumpade soojusmahutavus: aerotermiline ventilatsiooni heitõhk-õhk
5.2.11.12.6. Soojuspumpade soojusmahutavus: aerotermiline ventilatsiooni heitõhk-vesi
5.2.11.13. Soojuspumpade soojusmahutavus: geotermiline energia
5.2.11.13.1. Soojuspumpade soojusmahutavus: geotermiline energia maa-õhk
5.2.11.13.2. Soojuspumpade soojusmahutavus: geotermiline energia maa-vesi
5.2.11.14. Soojuspumpade soojusmahutavus: hüdrotermiline soojusenergia
5.2.11.14.1. Soojuspumpade soojusmahutavus: hüdrotermiline soojusenergia vesi-õhk
5.2.11.14.2. Soojuspumpade soojusmahutavus: hüdrotermiline soojusenergia vesi-vesi
Iga punktides 5.2.11.12–5.2.11.14.2 nimetatud elemendi puhul tuleks deklareerida alamkategooria „sellest soojuspumpadest, mille SPF ületab künnise“. SPFi (hooajaline kasutegur) künnis peaks vastama direktiivis 2009/28/EÜ ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2018/2001 ( 4 ) sätestatud väärtusele.
5.2.12. TAHKETE BIOKÜTUSTE JA BIOGAASIDE TOOTMINE
Tahkete biokütuste (v.a puusüsi) kogutoodang tuleks jagada järgmiselt.
5.2.12.1. Küttepuit, puidujäägid ja kõrvalsaadused
5.2.12.1.1. Puitpelletid küttepuidu, puidujääkide ja kõrvalsaaduste osana
5.2.12.2. Mustleelis
5.2.12.3. Suhkruroo pressimisjäägid
5.2.12.4. Loomsed jäätmed
5.2.12.5. Muu taimne materjal ja taimsed jäägid
5.2.12.6. Taastuvad tööstusjäätmed
Biogaasi kogutoodang tuleks jagada järgmiste tootmismeetodite alusel.
5.2.12.7. Anaeroobsel fermentatsioonil tekkinud biogaasid: prügilagaas
5.2.12.8. Anaeroobsel fermentatsioonil tekkinud biogaasid: reoveesetete gaas
5.2.12.9. Anaeroobsel fermentatsioonil tekkinud biogaasid: muud anaeroobsel fermentatsioonil tekkinud biogaasid
5.2.12.10. Termilistes protsessides tekkinud biogaasid
5.2.13. IMPORT PÄRITOLURIIGI JÄRGI JA EKSPORT SIHTRIIGI JÄRGI
Import tuleks deklareerida päritoluriigi järgi ja eksport sihtriigi järgi. Andmed biobensiinide, bioetanooli, bio-lennukipetrooli, biodiislite, muude vedelate biokütuste ja puitpelletite kohta.
5.3. Mõõtühikud
Elekter tuleb deklareerida gigavatt-tundides (GWh), soojus teradžaulides (TJ) ja elektrivõimsus megavattides (MW).
Kogused tuleb deklareerida teradžaulides alumise kütteväärtuse põhjal (TJ NCV), v.a puusöe, biobensiini, bioetanooli, bio-lennukipetrooli, biodiislite ja muude vedelate biokütuste puhul, mis deklareeritakse kilotonnides (kt).
Kütteväärtus tuleb deklareerida megadžaulides tonni kohta (MJ/t).
Päikesepaneelide pindala deklareerimisel on mõõtühikuks 1 000 m2.
Tootmisvõimsus tuleb deklareerida kilotonnides (kt) aasta kohta.
6. Tuumaenergia aastastatistika
Deklareerida tuleb järgmised andmed tuumaenergia tsiviilkasutuse kohta.
6.1. Andmekogumite loetelu
6.1.1. RIKASTAMISVÕIMSUS
Aastane eraldusvõimsus rikastustehastes (uraani isotoopide eraldamine)
6.1.2. UUTE KÜTUSEELEMENTIDE TOOTMISE VÕIMSUS
Kütuseelementide tootmise tehase aastane tootmisvõimsus. Välja arvatud seguoksiidkütuse tootmise tehased
6.1.3. SEGUOKSIIDKÜTUSE TOOTMISE TEHASTE TOOTMISVÕIMSUS
Seguoksiidkütuse tootmise tehaste aastane tootmisvõimsus.
Seguoksiidkütus on kütus, mis sisaldab plutooniumi ja uraani segu (seguoksiid).
6.1.4. UUTE KÜTUSEELEMENTIDE TOOTMINE
Valmis uute kütuseelementide tootmine tuumakütuse tootmise tehastes. Vardaid või muid pooltooteid ei võeta arvesse. Arvesse ei võeta ka seguoksiidkütuse tootmise tehaseid.
6.1.5. SEGUOKSIIDKÜTUSE ELEMENTIDE TOOTMINE
Lõplike uute kütuseelementide tootmine seguoksiidkütuse tootmise tehastes. Vardaid või muid pooltooteid ei võeta arvesse.
6.1.6. TUUMASOOJUSE TOOTMINE
Elektri või muude kasulike rakenduste tootmiseks kasutatava tuumareaktorite abil toodetud soojuse koguhulk.
6.1.7. REAKTORIST LÕPLIKULT VÄLJA VÕETUD KIIRITATUD KÜTUSEELEMENTIDE KESKMINE AASTANE VÄLJAPÕLEMISE MÄÄR
Tuumareaktoritest lõplikult välja võetud kütuseelementide väljapõlemise määra arvutatud keskmine asjaomasel vaatlusaastal. Siia ei kuulu ajutiselt välja võetud kütuseelemendid, mis tõenäoliselt hiljem tagasi pannakse.
6.1.8. URAANI JA PLUTOONIUMI TOOTMINE ÜMBERTÖÖTLEMISTEHASTES
Vaatlusaastal ümbertöötlemistehastes toodetud uraan ja plutoonium.
6.1.9. ÜMBERTÖÖTLEMISTEHASTE TOOTMISVÕIMSUS (URAAN JA PLUTOONIUM)
Uraani ja plutooniumi aastane ümbertöötlemisvõimus.
6.2. Mõõtühikud
tSWU (lahutustöö ühiku tonnid) punktis 6.1.1
tHM (raskemetalli tonn) punktides 6.1.4, 6.1.5, 6.1.8
tHM (raskemetalli tonn) aasta kohta punktides 6.1.2, 6.1.3, 6.1.9
TJ (teradžaul) punktis 6.1.6
GWd/tHM (gigavattpäev raskemetalli tonni kohta) punktis 6.1.7
7. VESINIK
Järgmised vesinikku käsitlevad andmed tuleb esimest korda deklareerida vaatlusaasta 2024 kohta.
7.1. Andmekogumite loetelu
7.1.1. Omamaine toodang
7.1.1.1. Maagaasist
7.1.1.2. Toornaftast ja naftasaadustest
7.1.1.3. Tahkekütustest
7.1.1.4. Taastuvatest energiaallikatest
7.1.1.5. Elektrolüüsist
7.1.1.5.1. Sellest: elekter kestlikest taastuvenergiaallikatest – otsene ülekandeliin
7.1.1.5.2. Sellest: elekter tuumaenergiast – otsene ülekandeliin
7.1.1.6. Muudest allikatest
7.1.2. Import
7.1.3. Eksport
7.1.4. Varude muutused
7.1.5. Rahvusvahelised merepunkrivarud
7.1.6. Rahvusvaheline lennuliiklus
7.1.7. Statistilised erinevused
7.1.8. Muundamine: põhitegevusena ainult elektrit tootvad jaamad
7.1.9. Muundamine: oma tarbeks tootvad elektrijaamad
7.1.10. Muundamine: põhitegevusena tootvad koostootmisjaamad
7.1.11. Muundamine: oma tarbeks tootvad elektri- ja soojusjaamad
7.1.12. Muundamine: põhitegevusena tootvad soojusjaamad
7.1.13. Muundamine: oma tarbeks tootvad soojusjaamad
7.1.14. Muundamine: gaasitehased (ja muu gaasideks muundamine)
7.1.15. Muundamine: rafineerimistehased
7.1.16. Muundamine: naftakeemiatööstus
7.1.17. Muundamine: mujal nimetamata – muundamine
7.1.18. Energiasektor: söekaevandused
7.1.19. Energiasektor: nafta ja gaasi ammutamine
7.1.20. Energiasektor: koksiahjud (energia)
7.1.21. Energiasektor: kõrgahjud (energia)
7.1.22. Energiasektor: gaasitehased (energia)
7.1.23. Energiasektor: elekter, elektri ja soojuse koostootmine ning soojus
7.1.24. Energiasektor: mujal nimetamata (energia)
7.1.25. Ülekande- ja jaotuskaod
7.1.26. Lõpptarbimine energiaga mitteseotud vajadusteks – tööstussektor: raud ja teras
7.1.27. Lõpptarbimine energiaga mitteseotud vajadusteks – tööstussektor: keemia ja naftakeemia
7.1.28. Lõpptarbimine energiaga mitteseotud vajadusteks – tööstussektor: mitteraudmetallid
7.1.29. Lõpptarbimine energiaga mitteseotud vajadusteks – tööstussektor: mittemetallmineraalid
7.1.30. Lõpptarbimine energiaga mitteseotud vajadusteks – tööstussektor: transpordivahendid
7.1.31. Lõpptarbimine energiaga mitteseotud vajadusteks – tööstussektor: masinaehitus
7.1.32. Lõpptarbimine energiaga mitteseotud vajadusteks – tööstussektor: mäetööstus
7.1.33. Lõpptarbimine energiaga mitteseotud vajadusteks – tööstussektor: toit, joogid ja tubakatooted
7.1.34. Lõpptarbimine energiaga mitteseotud vajadusteks – tööstussektor: paber, tselluloos ja trükkimine
7.1.35. Lõpptarbimine energiaga mitteseotud vajadusteks – tööstussektor: puit ja puittooted
7.1.36. Lõpptarbimine energiaga mitteseotud vajadusteks – tööstussektor: ehitus
7.1.37. Lõpptarbimine energiaga mitteseotud vajadusteks – tööstussektor: tekstiil ja nahk
7.1.38. Lõpptarbimine energiaga mitteseotud vajadusteks – tööstussektor: mujal nimetamata (tööstus)
7.1.39. Lõpptarbimine energiaga mitteseotud vajadusteks: muud sektorid
7.1.40. Energia lõpptarbimine – tööstussektor: raud ja teras
7.1.41. Energia lõpptarbimine – tööstussektor: keemia ja naftakeemia
7.1.42. Energia lõpptarbimine – tööstussektor: mitteraudmetallid
7.1.43. Energia lõpptarbimine – tööstussektor: mittemetallmineraalid
7.1.44. Energia lõpptarbimine – tööstussektor: transpordivahendid
7.1.45. Energia lõpptarbimine – tööstussektor: masinaehitus
7.1.46. Energia lõpptarbimine – tööstussektor: mäetööstus
7.1.47. Energia lõpptarbimine – tööstussektor: toit, joogid ja tubakatooted
7.1.48. Energia lõpptarbimine – tööstussektor: paber, tselluloos ja trükkimine
7.1.49. Energia lõpptarbimine – tööstussektor: puit ja puittooted
7.1.50. Energia lõpptarbimine – tööstussektor: ehitus
7.1.51. Energia lõpptarbimine – tööstussektor: tekstiil ja nahk
7.1.52. Energia lõpptarbimine – tööstussektor: mujal nimetamata (tööstus)
7.1.53. Energia lõpptarbimine – transpordisektor: riigisisene lennuliiklus
7.1.54. Energia lõpptarbimine – transpordisektor: maanteetransport
7.1.55. Energia lõpptarbimine – transpordisektor: raudteetransport
7.1.56. Energia lõpptarbimine – transpordisektor: riigisisene laevaliiklus
7.1.57. Energia lõpptarbimine – transpordisektor: torutransport
7.1.58. Energia lõpptarbimine – transpordisektor: mujal nimetamata (transport)
7.1.59. Muud sektorid: äri- ja avalikud teenused
7.1.60. Muud sektorid: kodumajapidamised
7.1.61. Muud sektorid: põllumajandus
7.1.62. Muud sektorid: metsamajandus
7.1.63. Muud sektorid: kalandus
7.1.64. Muud sektorid: mujal nimetamata (muu)
7.2. Tootmisvõimsus
Vesiniku tootmisvõimsus vaatlusaasta 31. detsembri seisuga tuleb deklareerida sama üksikasjalikkusega kui tootmine (punktid 7.1.1.1–7.1.1.6).
7.3. Mõõtühikud
Kogused tuleb deklareerida teradžaulides (TJ) ülemise kütteväärtuse järgi (GCV) ja tootmisvõimsus teradžaulides (TJ) ülemise kütteväärtuse järgi (GCV) aastas.
8. ENERGIA LÕPPTARBIMISE ÜKSIKASJALIK STATISTIKA
Deklareerida tuleb järgmised lõppenergia tarbimisega seotud andmed.
8.1. Andmekogumite loetelu
8.1.1. Tööstussektor
Andmed tuleb esitada A lisa punktis 2.6.1 esitatud määratluste järgi.
8.1.1.1. Mäetööstus
8.1.1.1.1. Metallimaakide kaevandamine
8.1.1.1.2. Muu kaevandamine
8.1.1.1.3. Kaevandamist abistavad tegevusalad
8.1.1.2. Toit, joogid ja tubakatooted
8.1.1.2.1. Toiduainete tootmine
8.1.1.2.2. Joogitootmine
8.1.1.2.3. Tubakatoodete tootmine
8.1.1.3. Tekstiil ja nahk
8.1.1.4. Puit ja puittooted
8.1.1.5. Paberimass, paber ja trükkimine.
8.1.1.5.1. Paberi ja pabertoodete tootmine
8.1.1.5.1.1. Paberimassi tootmine
8.1.1.5.1.2. Muu paber ja pabertooted
8.1.1.5.2. Trükindus ja salvestiste paljundus
8.1.1.6. Keemia ja naftakeemia
8.1.1.6.1. Kemikaalide ja keemiatoodete tootmine
8.1.1.6.2. Põhifarmaatsiatoodete ja ravimpreparaatide tootmine
8.1.1.7. Mittemetallmineraalid
8.1.1.7.1. Klaasi ja klaastoodete tootmine
8.1.1.7.2. Tsemendi-, lubja- ja kipsitootmine (sh klinker)
8.1.1.7.3. Muud mittemetallilised mineraaltooted
8.1.1.8. Raud ja teras [metallitootmine A]
8.1.1.9. Mitteraudmetallide tööstus [metallitootmine B]
8.1.1.9.1. Alumiiniumi tootmine
8.1.1.9.2. Muu mitteraudmetallitööstus
8.1.1.10. Masinaehitus
8.1.1.10.1. Metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed
8.1.1.10.2. Arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine
8.1.1.10.3. Elektriseadmete tootmine
8.1.1.10.4. Mujal liigitamata masinate ja seadmete tootmine
8.1.1.11. Transpordivahendid
8.1.1.12. Mujal nimetamata – tööstus
8.1.1.12.1. Kummi- ja plasttoodete tootmine
8.1.1.12.2. Mööblitootmine
8.1.1.12.3. Muu tootmine
8.1.2. Transpordisektor
Andmed tuleb esitada A lisa punktis 2.6.2 esitatud määratluste järgi.
8.1.2.1. Raudteetransport
8.1.2.1.1. Kiirraudtee
8.1.2.1.2. Tavaraudtee
8.1.2.1.2.1. Reisijatevedu tavaraudteel
8.1.2.1.2.1. Kaubavedu tavaraudteel
8.1.2.1.3. Metros ja tramm
8.1.2.2. Maanteetransport
8.1.2.2.1. Kaubaveoks kasutatavad raskeveokid
8.1.2.2.2. Ühistransport
8.1.2.2.3. Autod ja kaubikud
8.1.2.2.4. Muud maanteeveokid
8.1.3. Äri- ja avalike teenuste sektor
Andmed tuleb esitada A lisa punktis 2.6.3.1 esitatud määratluste järgi.
8.1.3.1. Masinate ja seadmete remont ja paigaldus
8.1.3.2. Veevarustus, kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus
8.1.3.3. Hulgi- ja jaekaubandus, mootorsõidukite ja mootorrataste remont
8.1.3.3.1. Hulgikaubandus
8.1.3.3.2. Jaekaubandus
8.1.3.4. Laondus ja veondust abistavad tegevusalad
8.1.3.5. Posti- ja kulleriteenistus
8.1.3.6. Majutus ja toitlustus
8.1.3.6.1. Majutus
8.1.3.6.2. Toitlustus
8.1.3.7. Info ja side
8.1.3.8. Finants- ja kindlustustegevus ning kinnisvaraalane tegevus
8.1.3.9. Haldus- ja abitegevused
8.1.3.10. Avalik haldus ja riigikaitse, kohustuslik sotsiaalkindlustus
8.1.3.11. Haridus
8.1.3.12. Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne
8.1.3.12.1. Haiglaravi
8.1.3.13. Kunst, meelelahutus ja vaba aeg
8.1.3.13.1. Sporditegevus
8.1.3.14. Eksterritoriaalsete organisatsioonide ja üksuste tegevus
8.1.3.15. Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus ning muud teenindavad tegevused
8.1.3.16. Andmekeskused Deklareerida tuleb ainult aruandlusüksuste (olenemata nende NACE koodist) majutatavad andmekeskused, mille koguvõimsus on 1 MW või rohkem. Need andmed tuleb esimest korda esitada vaatlusaasta 2024 kohta.
8.1.4. Kodumajapidamissektor
Andmed tuleb esitada A lisa punktis 2.6.3.2 esitatud määratluste järgi.
8.1.4.1. Kodumajapidamised: eluruumide kütmine
8.1.4.2. Kodumajapidamised: ruumide jahutamine
8.1.4.3. Kodumajapidamised: vee soojendamine
8.1.4.4. Kodumajapidamised: toiduvalmistamine
8.1.4.5. Kodumajapidamised: valgustus- ja elektriseadmed
Hõlmab üksnes elektrit.
8.1.4.6. Kodumajapidamised: muud lõppkasutusalad
8.2. Hõlmatud energiatooted
Kui ei ole ette nähtud teisiti, kogutakse neid andmeid kõikide A lisas loetletud energiatoodete kohta.
Eurostat täpsustab nende energiatoodete loetelu, mille kohta tuleb aruandevormil esitada B lisa punktis 7 osutatud andmed A lisa punktis 3 loetletud andmete alamkategooriana.
8.3. Mõõtühikud
Tahkete fossiilkütuste kogused deklareeritakse kilotonnides (kt).
Toornafta ja naftatoodete kogused deklareeritakse kilotonnides (kt).
Maagaasi ja töödeldud gaasi (gaasitehasegaas, koksiahjugaas, kõrgahjugaas, muud kogutud gaasid) kogused deklareeritakse nende energiasisaldusena teradžaulides ülemise kütteväärtuse põhjal (TJ GCV).
Elektrienergia deklareeritakse gigavatt-tundides (GWh).
Soojakogused deklareeritakse teradžaulides alumise kütteväärtuse põhjal (TJ NCV).
Taastuvate energiaallikate kogused deklareeritakse teradžaulides alumise kütteväärtuse põhjal (TJ NCV), v.a puusöe, biobensiini, bioetanooli, bio-lennukipetrooli, biodiislite ja muude vedelate biokütuste puhul, mis deklareeritakse kilotonnides (kt).
Tahkete fossiilkütuste, toornafta ja naftasaaduste, taastuvate energiaallikate ja jäätmete kütteväärtus deklareeritakse megadžaulides tonni kohta (MJ/t).
Maagaasi ja töödeldud gaasi kütteväärtuse deklareerimisel on mõõtühikuks kJ/m3 võrdlustingimustel (15 °C, 101 325 Pa).
Muude kütuste puhul, mille kohta on vaja andmeid esitada, kasutatakse käesoleva lisa asjaomastes peatükkides kindlaksmääratud mõõtühikuid.
8.4. Andmete edastamise tähtaeg
Andmed tuleb edastada vaatlusaastale järgneva teise aasta 31. märtsiks.
8.5. Erandid
Küpros on vabastatud toornafta ja naftasaaduste (nagu need on määratletud A lisa punktis 3.4) energia lõpptarbimise kohta andmete esitamisest kõigi käesoleva lisa punktis 8.1.4 hõlmatud andmekogumite puhul (kodumajapidamised).
9. ESIALGSED AASTAANDMED
9.1. Hõlmatud energiatooted
Andmeid kogutakse kõigi käesoleva lisa punktides 1.1, 2.1, 3.1, 4.1 ja 5.1 kirjeldatud toodete kohta.
9.2. Andmekogumite loetelu
Deklareerida tuleb järgnevalt loetletud andmekogumid.
9.2.1. Tahked fossiilkütused ja töödeldud gaasid: 1.2.1.1, 1.2.1.2, 1.2.1.6, 1.2.1.7, 1.2.1.8, 1.2.1.9, nagu on määratletud käesoleva lisa 1. peatükis.
9.2.2. Maagaas: 2.2.1.1, 2.2.1.2, 2.2.1.3, 2.2.1.4, 2.2.1.5, 2.2.1.6, nagu on määratletud käesoleva lisa 2. peatükis.
9.2.3. Elekter ja soojus: kogutoodang toodete kaupa kõigi üksiktoodete puhul, oma tarbeks kasutamine, ülekande- ja jaotuskaod kokku (3.2.3 ja 3.2.4) ning 3.2.2.3, 3.2.2.4, 3.2.2.5, 3.2.2.6, 3.2.2.7, 3.2.2.8, 3.2.2.9, nagu on määratletud käesoleva lisa 3. peatükis.
9.2.4. Toornafta ja naftasaadused: 4.2.1.1, 4.2.1.2, 4.2.1.3, 4.2.1.4, 4.2.1.5, 4.2.1.6, 4.2.1.7, 4.2.1.8, 4.2.1.9, 4.2.1.10, 4.2.2.1, 4.2.2.2, 4.2.2.3, 4.2.2.4, 4.2.2.5, 4.2.2.6, 4.2.2.7, 4.2.2.8, 4.2.2.9, 4.2.2.10, nagu on määratletud käesoleva lisa 4. peatükis.
9.2.5. Taastuvatest energiaallikatest saadud energia ja jäätmetest toodetud energia: 5.2.2.1, 5.2.2.2, 5.2.2.3, 5.2.2.4, 5.2.10.1, 5.2.10.2, 5.2.10.3, 5.2.10.8, 5.2.10.9, nagu on määratletud käesoleva lisa 5. peatükis.
9.3. Mõõtühikud
Kogused tuleb deklareerida käesoleva lisa punktides 1.3, 2.3, 3.3, 4.3 ja 5.3 määratletud ühikutes.
9.4. Andmete edastamise tähtaeg
Andmed tuleb edastada vaatlusaastale järgneva aasta 31. maiks.
C LISA
IGAKUINE ENERGIASTATISTIKA
Käesolevas lisas kirjeldatakse igakuise energiastatistika kogumise ulatust, üksusi, aruandeperioodi, sagedust, tähtaega ja edastamismeetodeid.
A lisas on esitatud nende mõistete selgitus, mida käesolevas lisas ei selgitata.
Järgmisi sätteid kohaldatakse kõigi käesolevas lisas kirjeldatud andmete kogumise suhtes:
aruandeperiood: deklareeritavate andmete aruandeperiood on üks kalendrikuu;
sagedus: andmed esitatakse iga kuu;
edastamise vorm: edastamise vorm peab vastama Eurostati sätestatud asjakohasele andmevahetusstandardile;
edastamisviis: andmed edastatakse või laaditakse üles elektrooniliselt Eurostati ühtsesse andmesisestusportaali.
1. TAHKEKÜTUSED
1.1. Hõlmatud energiatooted
See peatükk hõlmab järgmiste andmete deklareerimist.
1.1.1. Kivisüsi
1.1.2. Pruunsüsi
1.1.3. Turvas
1.1.4. Põlevkivi ja õliliivad
1.1.5. Koksiahjukoks
1.2. Andmekogumite loetelu
1.2.1. Kivisöe puhul tuleb deklareerida järgmised andmekogumid.
1.2.1.1. Toodang
1.2.1.2. Kogutud tooted
1.2.1.3. Import
1.2.1.4. Import väljastpoolt ELi
1.2.1.5. Eksport
1.2.1.6. Koguvarud riigi territooriumil arvestusperioodi alguses
Need on otse importivate kaevanduste, importijate ja tarbijate varud.
1.2.1.7. Koguvarud riigi territooriumil arvestusperioodi lõpus
Need on otse importivate kaevanduste, importijate ja tarbijate varud.
1.2.1.8. Tarned põhitegevusena tootvatele tootjatele
1.2.1.9. Tarned koksistamistehastesse
1.2.1.10. Tarned kogu tööstusele
1.2.1.11. Tarned raua- ja terasetööstusele
1.2.1.12. Muud tarned (teenindus, kodumajapidamised jm) Kivisöekogused, mis on tarnitud sektoritele, mida ei ole mujal nimetatud või mis ei kuulu muundamis-, energia-, tööstus- või transpordisektori alla.
1.2.2. Pruunsöe, turba ning põlevkivi ja õliliivade kohta deklareeritakse järgmised andmekogumid.
1.2.2.1. Toodang
1.2.2.2. Import
1.2.2.3. Eksport
1.2.2.4. Koguvarud riigi territooriumil arvestusperioodi alguses
Need on otse importivate kaevanduste, importijate ja tarbijate varud.
1.2.2.5. Koguvarud riigi territooriumil arvestusperioodi lõpus
Need on otse importivate kaevanduste, importijate ja tarbijate varud.
1.2.2.6. Turba puhul võib arvestusperioodi alguse ja lõpu varude asemel deklareerida varude muutused.
1.2.2.7. Tarned põhitegevusena tootvatele tootjatele
1.2.3. Koksiahjukoksi puhul tuleb deklareerida järgmised andmekogumid.
1.2.3.1. Toodang
1.2.3.3. Import
1.2.3.4. Import väljastpoolt ELi
1.2.3.5. Eksport
1.2.3.6. Koguvarud riigi territooriumil arvestusperioodi alguses
Need on otse importivate tootjate, importijate ja tarbijate varud.
1.2.3.7. Koguvarud riigi territooriumil arvestusperioodi lõpus
Need on otse importivate tootjate, importijate ja tarbijate varud.
1.2.3.8. Tarned raua- ja terasetööstusele
1.3. Mõõtühikud
Kogused tuleb deklareerida kilotonnides (kt).
1.4. Andmete edastamise tähtaeg
Kahe kalendrikuu jooksul pärast deklareeritavat kuud.
2. ELEKTRIENERGIA
2.1. Hõlmatud energiatooted
See peatükk hõlmab elektrit käsitlevate andmete deklareerimist.
2.2. Andmekogumite loetelu
Elektrienergia puhul tuleb deklareerida järgmised andmekogumid.
2.2.1. Elektrienergia netotoodang tuumajaamadest
2.2.2. Elektrienergia netotoodang traditsioonilistest kivisütt kasutavatest soojuselektrijaamadest
2.2.3. Elektrienergia netotoodang traditsioonilistest naftat kasutavatest soojuselektrijaamadest
2.2.4. Elektrienergia netotoodang traditsioonilistest gaasi kasutavatest soojuselektrijaamadest
2.2.5. Elektrienergia netotoodang traditsioonilistest taastuvaid põlevkütuseid (nt tahked biokütused, biogaasid, vedelad biokütused, taastuvad olmejäätmed) kasutavatest soojuselektrijaamadest
2.2.6. Elektrienergia netotoodang traditsioonilistest taastumatuid põlevkütuseid (nt taastumatud tööstus- ja olmejäätmed) kasutavatest soojuselektrijaamadest
2.2.7. Elektrienergia netotoodang puhtalt hüdroelektrijaamadest
2.2.8. Elektrienergia netotoodang kombineeritud hüdroelektrijaamadest
2.2.9. Elektrienergia netotoodang puhtalt pumpelektrijaamadest
2.2.10. Elektrienergia netotoodang maismaa tuulenergiarajatistest
2.2.11. Elektrienergia netotoodang avamere tuulenergiarajatistest
2.2.12. Elektrienergia netotoodang fotogalvaanilistest päikeseenergiaseadmetest
2.2.13. Elektrienergia netotoodang päikese soojusenergia seadmetest
2.2.14. Elektrienergia netotoodang geotermilistest elektrijaamadest
2.2.15. Elektrienergia netotoodang muudest taastuvatest allikatest (nt loodete, lainete ja ookeani energia ning muud mittepõlevad taastuvad allikad)
2.2.16. Elektrienergia netotoodang eespool nimetamata allikatest
2.2.17. Import
2.2.17.1. Sellest ELi-sisene import
2.2.18. Eksport
2.2.18.1. Sellest ELi-sisene eksport
2.2.19. Pumpelektrijaamades kasutatud elekter
2.3. Mõõtühikud
Kogused tuleb deklareerida gigavatt-tundides (GWh).
2.4. Andmete edastamise tähtaeg
Kahe kalendrikuu jooksul pärast deklareeritavat kuud.
3. NAFTA JA NAFTASAADUSED
3.1. Hõlmatud energiatooted
Kui ei ole ette nähtud teisiti, kogutakse neid andmeid kõikide A lisa peatükis 3.4 loetletud energiatoodete kohta. NAFTA (toornafta ja naftasaadused)
Kategooria „Muud tooted“ hõlmab A lisa peatüki 3.4 määratlustele vastavaid koguseid ja ka lakibensiini ja tööstusbensiini, määrdeõlide, bituumeni ja parafiinvahade koguseid; neid tooteid ei ole vaja eraldi deklareerida.
3.2. Andmekogumite loetelu
Kui ei ole ette nähtud teisiti, deklareeritakse järgmised andmekogumid kõikide eelmises punktis loetletud energiatoodete kohta.
3.2.1. TOORNAFTA, MAAGAASI KONDENSAADI, RAFINEERIMISTEHASTE LÄHTEAINETE, LISANDITE JA MUUDE SÜSIVESINIKE TARNED
Märkus lisaainete ja biokütuste kohta: siin tuleb esitada andmed nii juba segatud kui ka segamiseks ette nähtud koguste kohta.
Toornafta, maagaasi kondensaadi, rafineerimistehaste lähteainete, lisaainete/orgaaniliste hapnikuühendite, biokütuste ja muude süsivesinike kohta deklareeritakse järgmised andmekogumid.
3.2.1.1. Omamaine toodang (ei kohaldata rafineerimistehaste lähteainete ja biokütuste puhul).
3.2.1.2. Saadud muudest allikatest (ei kohaldata toornafta, maagaasi kondensaadi ja rafineerimistehaste lähteainete puhul).
3.2.1.3. Tagasivood
Valmis- või pooltooted, mille lõpptarbijad on tagastanud rafineerimistehastesse töötlemiseks, segamiseks või müügiks. Need on tavaliselt naftakeemiatööstuse kõrvalsaadused. Kohaldatakse üksnes rafineerimistehaste lähteainete puhul.
3.2.1.4. Edasisaadetud tooted
Imporditud naftasaadused, mis liigitatakse ümber rafineerimistehastesse edasisele töötlemisele minevaks lähteaineks ja mida ei tarnita lõpptarbijatele. Kohaldatakse üksnes rafineerimistehaste lähteainete puhul.
3.2.1.5. Import
3.2.1.6. Eksport
Märkus impordi ja ekspordi kohta: Siia kuuluvad toornafta ja naftatoodete kogused, mis on imporditud või eksporditud töötlemislepingute kohaselt (st rafineerimine tulevikus tehtavate maksete arvel). Toornafta ja maagaasi kondensaatide deklareerimisel tuleb lähetuskohaks märkida algpäritoluriik; rafineerimistehaste lähteainete ja valmistoodete puhul viimane lähetusriik. Siia kuuluvad erinevad gaasivedelikud (näiteks veeldatud naftagaas), mis on saadud imporditud veeldatud gaasi taasgaasistamise protsessis ning naftakeemiatööstuse poolt otse imporditud või eksporditud naftasaadused.
3.2.1.7. Otsekasutus
3.2.1.8. Varude muutused
Varude suurenemist näidatakse positiivse arvuga ja varude vähenemist negatiivse arvuga.
3.2.1.9. Vaatluste põhjal kindlaksmääratud rafineerimistehaste sissevõtt
See on nafta koguhulk (kaasa arvatud muud süsivesinikud ja lisaained), mis on arvutuste kohaselt rafineerimisprotsessi sisestatud (rafineerimistehaste sisend).
3.2.1.10. Rafineerimiskaod
Erinevus rafineerimistehaste arvestusliku sisendi ja rafineerimistehaste kogutoodangu vahel. Kaod võivad tekkida destilleerimisprotsessis aurustumise tõttu. Deklareeritud kaod on positiivsed. Neid arvestatakse tulemi mahust, mitte massist.
3.2.2. VALMISTOODETE TARNED
Toornafta, maagaasi kondensaadi, rafineerimistehase gaasi, etaani, veeldatud naftagaasi, toorbensiini, biobensiini, mittebiobensiini, lennukibensiini, bensiini tüüpi reaktiivkütuse, bio-lennukipetrooli, mittebio-lennukipetrooli, muu petrooli, biodiislite, mittebiogaasi/-diisliõli, madala väävlisisaldusega kütteõli (LSFO), kõrge väävlisisaldusega kütteõli (HSFO), naftakoksi ja muude toodete kohta kogutakse järgmisi andmekogumeid.
3.2.2.1. Tooraine laekumine
3.2.2.2. Rafineerimistehaste kogutoodang (ei kohaldata toornafta ja maagaasi kondensaadi puhul)
3.2.2.3. Taaskasutatavad tooted (ei kohaldata toornafta ja maagaasi kondensaadi puhul)
3.2.2.4. Rafineerimistehaste kütus (ei kohaldata toornafta ja maagaasi kondensaadi puhul)
A lisa punkt 2.3. Energiasektor – naftarafineerimistehased; siia kuuluvad kütused, mida rafineerimistehased kasutavad müüdava elektri- ja soojusenergia tootmiseks.
3.2.2.5. Import (ei kohaldata toornafta, maagaasi kondensaadi ja rafineerimistehase gaasi puhul)
3.2.2.6. Eksport (ei kohaldata toornafta, maagaasi kondensaadi ja rafineerimistehase gaasi puhul)
Kohaldatakse punkti 3.2.1 märkust impordi ja ekspordi kohta.
3.2.2.7. Rahvusvahelised merepunkrivarud (ei kohaldata toornafta ja maagaasi kondensaadi puhul)
3.2.2.8. Vahetoodete edasisaatmine
3.2.2.9. Edasisaadetud tooted (ei kohaldata toornafta ja maagaasi kondensaadi puhul)
3.2.2.10. Varude muutused (ei kohaldata toornafta, maagaasi kondensaadi ja rafineerimistehase gaasi puhul)
Varude suurenemist näidatakse positiivse arvuga ja varude vähenemist negatiivse arvuga.
3.2.2.11. Vaatluste põhjal kindlaksmääratud siseriiklikud brutotarned
Primaarallikatest pärit (näiteks rafineerimistehased, segamistehased jne) valmis naftatoodete kogused, mis on arvutuste kohaselt siseturule tarnitud.
3.2.2.11.1. Rahvusvaheline lennuliiklus (kohaldatakse ainult lennukibensiini, bensiini tüüpi reaktiivkütuse, bio-lennukipetrooli ja mittebio-lennukipetrooli puhul)
3.2.2.11.2. Põhitegevusena tootvad elektrijaamad
3.2.2.11.3. Maanteetransport (kohaldatakse ainult veeldatud naftagaasi puhul).
3.2.2.11.4. Riigisisene laevaliiklus ja raudteetransport (kohaldatakse ainult biodiislite, mittebiogaasi/-diisliõli suhtes)
3.2.2.12. Naftakeemia
3.2.2.13. Tagasivoog rafineerimistehastesse (ei kohaldata toornafta ja maagaasi kondensaadi puhul)
3.2.3. IMPORT PÄRITOLURIIGI – EKSPORT SIHTRIIGI JÄRGI
Import tuleks deklareerida päritoluriigi järgi ja eksport sihtriigi järgi. Kohaldatakse punkti 3.2.1 märkust impordi ja ekspordi kohta.
3.2.4. VARUDE TASE
Järgmised arvestusperioodi alguse varud tuleb deklareerida kõikide energiatoodete, sealhulgas lisandite/orgaaniliste hapnikuühendite puhul, v.a rafineerimistehase gaas.
3.2.4.1. Riigi territooriumil olevad varud
Varud järgmistes mahutites: rafineerimistehaste mahutid, puistekaupade terminalid, torujuhtmete vedelikumahutid, praamid ja rannaveotankerid (lähte- ja sihtsadam on samas riigis), liikmesriigi sadamas olevad tankerid (kui nende last sadamas maha laaditakse), siseveelaevade punkrid. Siia ei kuulu varud, mida hoitakse torujuhtmetes, paakvagunites, paakautodes, merelaevade punkrites, teenindusjaamades, jaemüügikauplustes ja merepunkrites.
3.2.4.2. Teiste riikide varud, mida hoitakse kahepoolsete riiklike lepingute alusel
Riigi territooriumil olevad varud, mis kuuluvad teisele riigile ning millele on tagatud juurdepääs valitsustevahelise kokkuleppega.
3.2.4.3. Varud, mille välismaine sihtkoht on teada
Varud riigi territooriumil, mis ei ole hõlmatud punktiga 3.2.4.2 ning kuuluvad teisele riigile ja on selle jaoks ette nähtud. Need varud võivad paikneda tolli järelevalve all oleval territooriumil või sellest väljaspool.
3.2.4.4. Muud tolli järelevalve all oleval territooriumil paiknevad varud
Siia kuuluvad varud, mis ei ole hõlmatud punktidega 3.2.4.2 ega 3.2.4.3, olenemata sellest, kas neile on tehtud tollivormistus või mitte.
3.2.4.5. Suurtarbijate varud
Siia kuuluvad valitsuse kontrolli all olevad varud. See määratlus ei hõlma muid tarbijavarusid.
3.2.4.6. Saabuvate ookeanilaevade pardal olevad varud sadamas või sildumiskohas
Varud olenemata sellest, kas neile on tehtud tollivormistus või mitte. Sellest kategooriast on välja jäetud avamerel olevate laevade varud.
Siia kuulub rannaveotankerites olev nafta, kui nende lähte- ja sihtsadam on samas riigis. Kui saabunud laevad laaditakse tühjaks rohkem kui ühes sadamas, tuleb deklareerida üksnes deklareerivas riigis mahalaaditud kogus.
3.2.4.7. Riigi territooriumil hoitavad riiklikud varud
Hõlmab valitsuse poolt riigi territooriumil hoitavaid mittesõjalisi varusid, mis kuuluvad valitsusele või on tema kontrolli all ja on ette nähtud üksnes hädaolukorras kasutamiseks.
Siia ei kuulu riiklike nafta- või elektriettevõtete varud või naftaettevõtetes valitsuse nimel hoitavad varud.
3.2.4.8. Varude hoidmisega tegeleva organisatsiooni riigi territooriumil hoitavad varud
Üksnes hädaolukorras kasutatavate naftavarude säilitamiseks loodud era- ja avalike ettevõtete varud.
Siia ei kuulu eraettevõtete kohustuslikud varud.
3.2.4.9. Kõik muud riigi territooriumil hoitavad varud
Kõik muud varud, mis vastavad eespool punktis 3.2.4.1 kirjeldatud tingimustele.
3.2.4.10. Valitsuste kahepoolsete kokkulepete alusel välisriikides hoitavad varud
Riigi territooriumil olevad varud, mis kuuluvad teisele riigile ning millele on tagatud juurdepääs vastavate riikide valitsuste vahelise kokkuleppega;
3.2.4.10.1. Sellest: riiklikud varud
3.2.4.10.2. Sellest: varude säilitamisega tegeleva organisatsiooni varud
3.2.4.10.3. Sellest: muud varud
3.2.4.11. Välismaal hoitavad varud, mis on selgesõnaliselt määratletud importvarudena
Deklareerivale riigile kuuluvad varud, mis ei kuulu 10. kategooriasse ja mida hoitakse teises riigis, kus need ootavad importi.
3.2.4.12. Muud tolli järelevalve all oleval territooriumil paiknevad varud
Kõik muud riigi territooriumil hoitavad varud, mis ei kuulu eespool loetletud kategooriatesse.
3.2.4.13. Torujuhtmete täide
Torujuhtmetes olev nafta (toornafta ja naftasaadused), mis on vajalik selleks, et hoida torujuhtmetes voolu.
Lisaks tuleb vastava riigi kogused deklareerida järgmise jaotuse kohaselt:
3.2.4.13.1. ametliku kokkuleppe kohaselt teiste riikide jaoks hoitavad varud arvestusperioodi lõpus, saajariigi järgi;
3.2.4.13.2. ametliku kokkuleppe kohaselt teiste riikide jaoks hoitavad varud arvestusperioodi lõpus; sellest delegeeritud varuna (stock tickets), saajariigi järgi;
3.2.4.13.3. arvestusperioodi lõpu varud, mille välismaal asuv sihtkoht on teada, saajariigi järgi;
3.2.4.13.4. ametliku kokkuleppe kohaselt välismaal hoitavad varud arvestusperioodi lõpus, asukoha järgi;
3.2.4.13.5. ametliku kokkuleppe kohaselt välismaal hoitavad varud arvestusperioodi lõpus, sellest delegeeritud varuna (stock tickets), asukoha järgi;
3.2.4.13.6. välismaal hoitavad arvestusperioodi lõpu varud, mis on kindlasti ette nähtud impordiks deklareerivasse riiki, asukoha järgi.
„Arvestusperioodi alguse varud“ – deklareeritavale kuule eelneva kuu viimase päeva varud. „Arvestusperioodi lõpu varud“ – deklareeritava kuu viimase päeva varud.
3.3. Mõõtühikud
Kogused tuleb deklareerida kilotonnides (kt).
3.4. Andmete edastamise tähtaeg
55 päeva jooksul pärast deklareeritava kuu lõppu.
3.5. Geograafilised märkused
Ainult statistilise aruandluse puhul kohaldatakse A lisa 1. peatüki selgitusi järgmise erandiga: Šveits hõlmab Liechtensteini.
4. MAAGAAS
4.1. Hõlmatud energiatooted
See peatükk hõlmab maagaasiga seotud andmete deklareerimist.
4.2. Andmekogumite loetelu
Maagaasi puhul tuleb deklareerida järgmised andmekogumid.
4.2.1. Omamaine toodang
Kogu kuiv turustuskõlblik toodang riigi piires, sealhulgas ka avameretoodang. Toodangut mõõdetakse pärast puhastamist ning maagaasi kondensaatide ja väävli eraldamist. Siia ei kuulu ammutamiskaod ning tagasipumbatud, väljalastud ja ärapõletatud gaasi kogused. Siia kuuluvad kogused, mis on kasutatud maagaasitööstuses, gaasi ammutamisel, torujuhtmesüsteemides ja töötlemistehastes.
4.2.2. Import (sissevedu)
4.2.3. Eksport (väljavedu)
Märkus impordi- ja ekspordi kohta: deklareerida tuleb kõik maagaasi kogused, mis on füüsiliselt riigipiiri ületanud, olenemata sellest, kas tollivormistus on tehtud või mitte. Siia kuuluvad ka riiki transiidina läbivad kogused, mis tuleb deklareerida nii impordina kui ka ekspordina. Veeldatud maagaasi impordi puhul tuleb deklareerida ainult kuiv turustuskõlblik ekvivalent, kaasa arvatud taasgaasistamise protsessis oma tarbeks kasutatud kogused. Taasgaasistamise protsessis oma tarbeks kasutatud kogused tuleb deklareerida punktis „Omakasutus ja maagaasitööstuses tekkinud kaod“ (vt 4.2.11). Kõik gaasivedelikud (näiteks veeldatud naftagaas), mis on saadud imporditud veeldatud maagaasi taasgaasistamise protsessis, tuleb kooskõlas käesoleva lisa 3. peatükiga „NAFTA JA NAFTASAADUSED“ deklareerida punkti „Muud süsivesinikud“ alapunktis „Saadud muudest allikatest“.
4.2.4. Varude muutused
Varude suurenemist näidatakse positiivse arvuga ja varude vähenemist negatiivse arvuga.
4.2.5. Vaatluste põhjal kindlaksmääratud siseriiklikud brutotarned
Siia kategooriasse kuuluvad turustuskõlbliku gaasi riigisisesed tarned, k.a gaasitööstuses kütteks ja seadmete käitamiseks kasutatud kogused (st tarbimine gaasi ammutamisel, torujuhtmesüsteemis ja töötlemistehastes), samuti ülekandel ja jaotamisel tekkinud kaod.
4.2.6. Riigi territooriumil hoitavate varude seis arvestusperioodi alguses
4.2.8. Riigi territooriumil hoitavate varude seis arvestusperioodi lõpus
4.2.9. Välisriikides hoitavate varude seis arvestusperioodi alguses
4.2.10. Välisriikides hoitavate varude seis arvestusperioodi lõpus
Märkus varude seisu kohta: siia kuulub nii gaasilises kui ka veeldatud olekus hoitav gaas.
4.2.11. Omakasutus ja maagaasitööstuses tekkinud kaod
Gaasitööstuses kütteks ja seadmete käitamiseks kasutatud kogused (st tarbimine gaasi ammutamisel, torujuhtmesüsteemis ja töötlemistehastes), ülekandel ja jaotamisel tekkinud kaod.
4.2.12. Import (sissevedu) päritoluriigi järgi ja eksport (väljavedu) sihtriigi järgi
Import (sissevedu) tuleb deklareerida päritoluriigi järgi ja eksport (väljavedu) sihtriigi järgi. Kohaldatakse punkti 4.2.3 märkust impordi ja ekspordi kohta. Import ja eksport deklareeritakse ainult naaberriigi või sellise riigi puhul, millega on olemas otseühendus torujuhtme kaudu ning LNG korral sellise riigi puhul, kus gaas transpordilaevale laaditi.
4.2.13. Tarned elektrienergia tootmiseks
4.3. Mõõtühikud
Kogused tuleb deklareerida kahes erinevas mõõtühikus:
4.3.1. füüsilise kogusena miljonites kuupmeetrites (miljon m3) võrdlustingimustel (15 °C, 101 325 Pa),
4.3.2. energiasisaldusena teradžaulides (TJ) ülemise kütteväärtuse põhjal.
4.4. Andmete edastamise tähtaeg
55 päeva jooksul pärast deklareeritava kuu lõppu.
D LISA
IGAKUINE KIIRSTATISTIKA
Käesolevas lisas kirjeldatakse igakuise kiirstatistika kogumise ulatust, ühikuid, aruandeperioodi, sagedust, tähtaega ja edastamise korda.
A lisas on esitatud nende mõistete selgitus, mida käesolevas lisas ei selgitata.
Järgmisi sätteid kohaldatakse kõigi käesolevas lisas kirjeldatud andmete kogumise suhtes:
aruandeperiood: deklareeritavate andmete aruandeperiood on üks kalendrikuu;
sagedus: andmed esitatakse iga kuu;
edastamise vorm: edastamise vorm peab vastama Eurostati sätestatud asjakohasele andmevahetusstandardile;
edastamisviis: andmed edastatakse või laaditakse üles elektrooniliselt Eurostati ühtsesse andmesisestusportaali.
1. Toornafta import ja tarned
1.1. Hõlmatud energiatooted
See peatükk hõlmab toornaftat käsitlevate andmete deklareerimist.
1.2. Mõisted
1.2.1. Import
Import hõlmab kõiki toornafta koguseid, mis kas sisenevad liikmesriigi tolliterritooriumile või mis tuuakse teisest liikmesriigist muul eesmärgil kui transiit. Hõlmatud on ka toornafta, mida kasutatakse varude suurendamiseks.
Import ei hõlma naftat, mis on ammutatud merepõhjast, mille ekspluateerimiseks ja ühenduse tolliterritooriumile toimetamiseks on liikmesriigil ainuõigus.
1.2.2. Tarned
Tarned hõlmavad vaatlusperioodil imporditud toornaftat ja liikmesriigis toodetud toornaftat. Välja jäetakse varem kogutud varudest tarnitav toornafta.
1.2.3. CIF-hind
CIF-hind (kulud, kindlustus ja transport) hõlmab FOB-hinda (franko laeva pardal) ning on sadamas või laadimiskohas tegelikult makstav hind, millele lisanduvad transpordi- ja kindlustuskulud ning toornafta pumpamisega seotud tasud.
Liikmesriigis toodetud toornafta CIF-hind arvutatakse vaba hinnana lossimissadamas või vaba hinnana piiril, st hetkel, millest alates toornafta kuulub importiva riigi tollijurisdiktsiooni alla.
1.2.4. Tihedus API järgi
Tihedus API järgi näitab, kui raske/kerge on toornafta veega võrreldes. Tihedus API järgi tuleb esitada vastavalt järgmisele valemile, lähtudes suhtelisest tihedusest (SG): API = (141,5 ÷ SG) – 131,5
1.3. Andmekogumite loetelu
1.3.1. Toornafta impordi kohta tuleb deklareerida järgmised andmekogumid liigi ja geograafilise tootmispiirkonna kaupa:
1.3.1.1. toornafta tähistus;
1.3.1.2. keskmine tihedus API järgi;
1.3.1.3. keskmine väävlisisaldus;
1.3.1.4. imporditud kogumaht;
1.3.1.5. CIF-koguhind;
1.3.1.6. aruandvate üksuste arv.
1.3.2. Toornafta tarnete kohta tuleb deklareerida järgmised andmekogumid:
1.3.2.1. tarnitud kogus;
1.3.2.2. kaalutud keskmine CIF-hind.
1.4. Mõõtühikud
1.5. Kohaldatavad sätted
Aruandeperiood:
üks kalendrikuu.
Sagedus:
kord kuus.
Andmete edastamise tähtaeg:
ühe kalendrikuu jooksul pärast deklareeritavat kuud.
Edastamise vorm:
edastamise vorm peab vastama Eurostati sätestatud asjakohasele andmevahetusstandardile;
Edastamisviis:
andmed edastatakse või laaditakse üles elektrooniliselt Eurostati ühtsesse andmesisestusportaali.
( ) ELT L 55, 1.3.2005, lk 57.
( 1 ) NACE Rev. 2 – Euroopa Ühenduse majanduse tegevusalade statistiline klassifikaator, Rev. 2 (2008)
( 2 ) NGL.
( 3 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (ELT L 328, 21.12.2018, lk 82).