02008R0767 — ET — 03.08.2023 — 007.001


Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu

►B

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 767/2008,

9. juuli 2008,

mis käsitleb viisainfosüsteemi (VIS) ja liikmesriikidevahelist teabevahetust lühiajaliste viisade kohta (VIS määrus)

(ELT L 218 13.8.2008, lk 60)

Muudetud:

 

 

Euroopa Liidu Teataja

  nr

lehekülg

kuupäev

►M1

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 810/2009, 13. juuli 2009,

  L 243

1

15.9.2009

►M2

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 610/2013, 26. juuni 2013,

  L 182

1

29.6.2013

►M3

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2017/2226, 30. november 2017,

  L 327

20

9.12.2017

►M4

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2019/817, 20. mai 2019,

  L 135

27

22.5.2019

►M5

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2021/1134, 7. juuli 2021,

  L 248

11

13.7.2021

►M6

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2021/1152, 7. juuli 2021,

  L 249

15

14.7.2021


Parandatud:

►C1

Parandus, ELT L 284, 12.11.2018, lk  39 (767/2008)

►C2

Parandus, ELT L 117, 3.5.2019, lk  13 (2017/2226)




▼B

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 767/2008,

9. juuli 2008,

mis käsitleb viisainfosüsteemi (VIS) ja liikmesriikidevahelist teabevahetust lühiajaliste viisade kohta (VIS määrus)



I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Sisu ja reguleerimisala

Käesolevas määruses määratletakse otsuse 2004/512/EÜ artikliga 1 loodud viisainfosüsteemi (VIS) eesmärk, funktsioon ning ülesanded. Määrusega kehtestatakse lühiajaliste viisade taotlusi ja vastu võetud otsuseid, sealhulgas otsuseid viisa kehtetuks tunnistamise, tühistamise või pikendamise kohta, käsitleva teabe liikmesriikide vahel vahetamise kord ja tingimused eesmärgiga hõlbustada nende taotluste läbivaatamist ja asjakohaste otsuste vastuvõtmist.

▼M4

Säilitades identiteedi-, reisidokumendi ja biomeetrilisi andmeid ühises isikuandmete hoidlas, mis on loodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/817 ( 1 ) artikli 17 lõikega 1, aitab VIS kaasa VISis registreeritud isikute õigele tuvastamisele ja lihtsustab seda kõnealuse määruse artiklis 20 osutatud tingimustel ja eesmärgil.

▼B

Artikkel 2

Eesmärk

VISi eesmärk on parandada ühise viisapoliitika rakendamist, konsulaarkoostööd ning viisasid väljastavate keskasutuste vahelist konsulteerimist, lihtsustades taotlusi ja nende suhtes tehtud otsuseid käsitleva teabe vahetamist liikmesriikide vahel, eesmärgiga

a) 

hõlbustada viisa taotlemise korda;

b) 

takistada varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutava liikmesriigi määramise kriteeriumidest möödaminemist;

c) 

hõlbustada pettustevastast võitlust;

d) 

hõlbustada kontrolli liikmesriikide välispiiril paiknevates piiripunktides ning liikmesriikide territooriumil;

e) 

abistada kõigi selliste isikute tuvastamisel, kes ei täida või enam ei täida liikmesriikide territooriumile sisenemise, seal viibimise või elamise tingimusi;

f) 

hõlbustada määruse (EÜ) nr 343/2003 kohaldamist;

g) 

aidata kaasa mis tahes liikmesriigi sisejulgeolekut ähvardavate ohtude ärahoidmisele.

Artikkel 3

Andmete kättesaadavus terroriaktide ja teiste raskete kuritegude ärahoidmise, avastamise ja uurimise eesmärgil

1.  
Liikmesriikide määratud asutustel on õigus erandjuhtudel ja pärast põhjendatud kirjaliku või elektroonilise taotluse esitamist tutvuda artiklites 9–14 osutatud VISi teabega, kui on piisavalt alust uskuda, et VISis sisalduvate andmetega tutvumine aitab oluliselt kaasa terroriaktide ja teiste raskete kuritegude ärahoidmisele, avastamisele või uurimisele. Europolil on võimalik tutvuda VISiga oma volituste raames ja kui see on vajalik tema kohustuste täitmiseks.
2.  
Lõikes 1 osutatud tutvumine toimub keskse(te) juurdepääsupunkti(de) kaudu, kes vastutab/vastutavad range kooskõla tagamise eest seoses juurdepääsu tingimuste ja korraga, mis on kehtestatud nõukogu 23. juuni 2008. aasta otsusega 2008/633/JSK, mis käsitleb liikmesriikide määratud asutuste ja Europoli juurdepääsu viisainfosüsteemile (VIS) terroriaktide ja teiste raskete kuritegude ärahoidmise, avastamise ja uurimise eesmärgil ( 2 ). Liikmesriigid võivad määrata põhiseaduslike või seaduslike nõuete täitmiseks kooskõlas oma korraldusliku ja haldusstruktuuriga vähemalt ühe keskse juurdepääsupunkti. Kiireloomulisel erandjuhul võivad kesksed juurdepääsupunktid vastu võtta kirjalikke, elektroonilisi või suulisi taotlusi ja kontrollida alles tagantjärele, kas kõik juurdepääsutingimused, kaasa arvatud kiireloomulise erandjuhtumi esinemine, on täidetud. Tagantjärele kontrollimine tehakse pärast taotluse töötlemist tarbetu viivituseta.
3.  
Lõikes 2 osutatud otsuse kohaselt VISist saadud andmeid ei edastata ega tehta kättesaadavaks kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile. Kiireloomulisel erandjuhul võib siiski kõnealuseid andmeid edastada või teha kättesaadavaks kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile eranditult terroriaktide ja teiste raskete kuritegude ärahoidmise ja avastamise eesmärgil ning nimetatud otsuses sätestatud tingimustel. Kooskõlas siseriikliku õigusega tagavad liikmesriigid registri pidamise kõnealuste andmeedastuste kohta ja taotluse alusel sellega tutvumise liikmesriikide andmekaitseasutuste poolt. Andmete edastamisele VISi andmed sisestanud liikmesriigi poolt kohaldatakse selle liikmesriigi õigust.
4.  
Käesolev määrus ei piira artiklis 6 osutatud asutuste poolt siseriikliku õiguse kohaselt ametikohustuste täitmisel avastatud mis tahes kriminaalset tegevust käsitleva teabe edastamist vastutavatele asutustele seonduvate kuritegude ärahoidmise, uurimise ja nende eest süüdimõistmise eesmärgil.

Artikkel 4

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1. 

„viisa”:

▼M1

a) 

„ühtne viisa” – vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määruse (EÜ) nr 810/2009 (millega kehtestatakse ühenduse viisaeeskiri (viisaeeskiri) ( 3 ) artikli 2 lõikes 3 sätestatud määratlusele;

▼M1 —————

▼M1

c) 

„lennujaama transiidiviisa” – vastavalt määruse (EÜ) nr 810/2009 artikli 2 lõikes 5 sätestatud määratlusele;

d) 

„piiratud territoriaalse kehtivusega viisa” – vastavalt määruse (EÜ) nr 810/2009 artikli 2 lõikes 4 sätestatud määratlusele;

▼M1 —————

▼B

2. 

„viisakleebis” – ühtne viisavorm vastavalt määruses (EÜ) nr 1683/95 sätestatud määratlusele;

3. 

„viisasid väljastavad asutused” – asutused, mis igas liikmesriigis vastutavad viisataotluste läbivaatamise ning seonduvate otsuste vastuvõtmise eest või viisade kehtetuks tunnistamise, tühistamise või pikendamise kohta tehtavate otsuste vastuvõtmise eest, sealhulgas viisasid väljastavad keskasutused ja asutused, mis vastutavad viisade väljastamise eest piiril vastavalt nõukogu 27. veebruari 2003. aasta määrusele (EÜ) nr 415/2003 viisade andmise kohta piiril, kaasa arvatud selliste viisade andmine läbisõidul olevatele meremeestele ( 4 );

4. 

„taotluse vorm” – ühiste konsulaarjuhiste 16. lisas toodud ühtne viisataotluse vorm;

5. 

„taotleja” – mis tahes isik, kelle suhtes kehtib vastavalt nõukogu 15. märtsi 2001. aasta määrusele (EÜ) nr 539/2001 (milles loetletakse kolmandad riigid, kelle kodanikel peab välispiiride ületamisel olema viisa, ja need kolmandad riigid, kelle kodanikud on sellest nõudest vabastatud) ( 5 ) viisanõue ning kes on esitanud viisataotluse;

6. 

„rühma liikmed” – viisataotlejad, kes on õiguslikel põhjustel kohustatud koos liikmesriigi territooriumile sisenema ja sealt lahkuma;

7. 

„reisidokument” – pass või sellega samaväärne dokument, mis lubab selle omanikul ületada välispiiri ning kuhu võib kanda viisa;

8. 

„vastutav liikmesriik” – liikmesriik, kes on sisestanud andmed VISi;

9. 

„isikusamasuse kontroll” – andmekogumite võrdlusprotsess väidetava isikusamasuse kindlakstegemiseks (üks-ühele kontroll);

10. 

„tuvastamine” – isikusamasuse kindlakstegemise protsess andmebaasis tehtava otsingu kaudu, mille käigus võrreldakse andmeid mitmete andmekogumitega (üks-mitmele kontroll);

11. 

„tähtnumbrilised andmed” – tähtede, numbrite, erimärkide, tühikute ja kirjavahemärkidena esitatud andmed;

▼M4

12. 

„VISi andmed” – kõik VISi kesksüsteemis ja ühises isikuandmete hoidlas kooskõlas artiklitega 9–14 säilitatavad andmed;

13. 

„identiteediandmed” – artikli 9 lõike 4 punktides a ja aa osutatud andmed;

14. 

„fingerprint data” – parema käe viie sõrmejälje – nimetissõrme, keskmise sõrme, neljanda sõrme, väikese sõrme ja pöidla – andmed ja vasaku käe viie sõrmejälje andmed, kui need on olemas.

▼B

Artikkel 5

Andmete liigid

▼C1

1.  

VISis salvestatakse ainult järgmist liiki andmed:

a) 

artikli 9 punktides 1–4 ja artiklites 10–14 osutatud tähtnumbrilised andmed taotleja, viisataotluste, välja antud viisade, viisade andmisest keeldumiste ning kehtetuks tunnistatud, tühistatud või pikendatud viisade kohta;

b) 

artikli 9 punktis 5 osutatud fotod;

c) 

artikli 9 punktis 6 osutatud andmed sõrmejälgede kohta;

d) 

artikli 8 lõigetes 3 ja 4 osutatud lingid teistele taotlustele.

▼M4

1a.  
Ühine isikuandmete hoidla sisaldab artikli 9 lõike 4 punktides a–c, artikli 9 lõikes 5 ja artikli 9 lõikes 6 osutatud andmeid. Ülejäänud VISi andmeid säilitatakse VISi kesksüsteemis.

▼B

2.  
Ilma et see piiraks artikli 34 kohast andmetöötlustegevust, ei salvestata VISis artiklis 16, artikli 24 lõikes 2 ja artikli 25 lõikes 2 osutatud VISi infrastruktuuri kaudu edastatud teateid.

▼M5

Artikkel 5a

Tunnustatud reisidokumentide nimekiri

3.  
Komisjon võtab vastu rakendusaktid, et sätestada üksikasjalikud normid käesoleva artikli lõikes 2 osutatud funktsiooni täitmise kohta. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 49 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

▼B

Artikkel 6

Juurdepääs andmete sisestamiseks, muutmiseks, kustutamiseks ja päringute tegemiseks

1.  
Artikli 5 lõikes 1 osutatud juurdepääs VISile andmete sisestamiseks, muutmiseks või kustutamiseks kooskõlas käesoleva määrusega antakse eranditult viisasid väljastavate asutuste nõuetekohaselt volitatud töötajatele.

▼M6

2.  

Juurdepääs VISile andmetega tutvumiseks antakse üksnes järgmiste asutuste nõuetekohaselt volitatud töötajatele:

a) 

iga liikmesriigi ametiasutused ja liidu asutused, kellel on käesoleva määruse artiklites 15–22, artiklites 22g–22m ja artiklis 45e sätestatud eesmärkide kohane pädevus;

b) 

ETIASe kesküksus ja ETIASe riiklikud üksused, mis on määratud vastavalt määruse (EL) 2018/1240 artiklitele 7 ja 8, käesoleva määruse artiklite 18c ja 18d ning määruse (EL) 2018/1240 kohaldamiseks ning

c) 

iga liikmesriigi ametiasutused ja liidu asutused, kellel on määruse (EL) 2019/817 artiklites 20 ja 21 sätestatud eesmärkide kohane pädevus.

Juurdepääs tagatakse ainult sellises ulatuses, mis on vajalik liikmesriigi ametiasutuste ja liidu asutuste ülesannete täitmiseks kooskõlas nende eesmärkidega ja mis on taotletavate eesmärkidega proportsionaalne.

▼B

3.  

Iga liikmesriik määrab pädevad asutused, kelle nõuetekohaselt volitatud töötajatel on juurdepääs VISile andmete sisestamiseks, muutmiseks, kustutamiseks või päringute tegemiseks. Iga liikmesriik edastab komisjonile viivitamata oma – sealhulgas artikli 41 lõikes 4 osutatud – asutuste nimekirja ning teatab selle mis tahes muudatustest. Kõnealuses nimekirjas täpsustatakse, millisel eesmärgil võib asutus VISis andmeid töödelda.

Komisjon avaldab kolme kuu jooksul pärast VISi töölerakendumist vastavalt artikli 48 lõikele 1 Euroopa Liidu Teatajas koondnimekirja. Nimekirja muutumise korral avaldab komisjon samal aastal ajakohastatud koondnimekirja.

▼M5

5.  
Komisjon võtab vastu rakendusaktid, et sätestada üksikasjalikud normid käesoleva artikli lõikes 3 osutatud nimekirja keskse haldamise funktsiooni kohta. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 49 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

▼B

Artikkel 7

Üldpõhimõtted

1.  
Kõik pädevad asutused, kellel on kooskõlas käesoleva määrusega VISile juurdepääsuõigus, tagavad, et VISi kasutamine on seoses pädevate asutuste ülesannete täitmisega vajalik, asjakohane ja proportsionaalne.
2.  
VISi kasutamisel tagavad kõik pädevad asutused, et selle käigus ei diskrimineerita taotlejaid ja viisa omanikke soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel ning austatakse täiel määral taotleja või viisa omaniku inimväärikust ja puutumatust.



II PEATÜKK

ANDMETE SISESTAMINE JA KASUTAMINE VIISASID VÄLJASTAVATE ASUTUSTE POOLT

Artikkel 8

Andmete sisestamise kord viisa taotlemisel

1.  
►M1  Kui taotlus on määruse (EÜ) nr 810/2009 artikli 19 kohaselt vastuvõetav, ◄ loob viisasid väljastav asutus viivitamata taotlustoimiku, sisestades VISi artiklis 9 osutatud andmed, kui nimetatud andmed peab esitama taotleja.
2.  
Taotlustoimiku loomisel kontrollib viisasid väljastav asutus VISist kooskõlas artikliga 15, kas mõni teine liikmesriik on VISis registreerinud konkreetse taotleja mõne varasema taotluse.
3.  
Kui mõni varasem taotlus on juba registreeritud, loob viisasid väljastav asutus iga uue taotlustoimiku juurde lingi sama taotleja varem esitatud taotluse kohta loodud toimikule.
4.  
Kui taotleja reisib rühmas või koos oma abikaasa ja/või lastega, loob viisasid väljastav asutus iga taotleja kohta taotlustoimiku ning lingid koos reisivate isikute taotluste juurde.
5.  
Kui õiguslikel põhjustel ei nõuta teatavate andmete esitamist või kui neid ei saa faktiliselt esitada, märgitakse vastava(te)le andmevälja(de)le „mittevajalik”. Sõrmejälgede puhul võimaldab süsteem artiklis 17 sätestatud eesmärkidel teha vahet juhtudel, mil sõrmejälgede andmist ei nõuta õiguslikel põhjustel, ja juhtudel, mil neid ei ole võimalik faktiliselt anda. Nelja aasta möödumisel kõnealune funktsionaalsus lõpeb, välja arvatud juhul, kui selle jätkamine kinnitatakse komisjoni otsusega artikli 50 lõikes 4 osutatud hindamise alusel.

Artikkel 9

▼M1

Taotlusse sisestatavad andmed

▼B

Viisasid väljastav asutus sisestab taotlustoimikusse järgmised andmed:

1. 

taotluse number;

2. 

olekuteave, mis näitab, et viisat taotletakse;

3. 

asutus, kellele taotlus esitati, sealhulgas tema asukoht, ning kas see asutus esindab teist liikmesriiki;

4. 

taotluse vormilt võetakse järgmised andmed:

▼M4

a) 

perekonnanimi; eesnimi (-nimed); sünniaeg; sugu;

aa) 

sünnijärgne perekonnanimi (varasem perekonnanimi või varasemad perekonnanimed); sünnikoht ja -riik; praegune kodakondsus ja sünnijärgne kodakondsus;

b) 

reisidokumendi või -dokumentide liik ja number ning selle või need välja andnud riigi kolmetäheline kood;

c) 

reisidokumendi või -dokumentide kehtivusaja lõppkuupäev;

ca) 

reisidokumendi välja andnud asutus ning väljaandmise kuupäev;

▼B

d) 

taotluse esitamise koht ja kuupäev;

▼M1 —————

▼B

f) 

üksikasjad isiku kohta, kes esitas kutse ja/või kes kohustub tasuma kutsutava elamiskulud viibimise ajal:

i) 

füüsilise isiku puhul isiku perekonnanimi, eesnimi ja aadress;

ii) 

ettevõtte või muu organisatsiooni puhul ettevõtte/organisatsiooni nimi ja aadress ning kõnealuse ettevõtte/organisatsiooni kontaktisiku perekonnanimi ja eesnimi;

▼M1

g) 

sihtkohaks olev liikmesriik või olevad liikmesriigid ning kavandatud viibimise või transiidi kestus;

h) 

reisi peamine eesmärk (peamised eesmärgid);

i) 

kavandatav Schengeni alasse saabumise kuupäev ja kavandatav Schengeni alast lahkumise kuupäev;

j) 

esimese sisenemise liikmesriik;

k) 

taotleja kodune aadress;

▼B

l) 

praegune töökoht ja tööandja; üliõpilaste puhul ►M1  haridusasutuse ◄ nimi;

m) 

alaealiste puhul taotleja ►M1  vanema õigusi teostava isiku või seadusliku eestkostja ◄ perekonnanimi ja eesnimi(nimed);

5. 

taotleja foto vastavalt määrusele (EÜ) nr 1683/95;

6. 

taotleja sõrmejäljed vastavalt ühiste konsulaarjuhiste asjakohastele sätetele.

▼M5

Taotleja märgib praeguse ameti (ametirühma) eelnevalt kindlaks määratud variantide loetelust.

Eelnevalt kindlaks määratud ametite (ametirühmade) loetelu koostamiseks võtab komisjon kooskõlas artikliga 48a vastu delegeeritud õigusaktid.

Artikkel 9h

Rakendamine ja käsiraamat

2.  
Komisjon võtab kooskõlas artikliga 48a vastu delegeeritud õigusakti, et sätestada päringute, kontrollide ja hindamiste jaoks vajalikud menetlused ja reeglid käsiraamatus.

Artikkel 9j

Konkreetsed ohunäitajad

2.  

Komisjon võtab kooskõlas artikliga 48a vastu delegeeritud õigusakti, et määratleda täpsemalt julgeoleku või ebaseadusliku sisserändega seotud ohud või suur epideemiaoht, tuginedes järgmisele:

a) 

EESi koostatud statistika, millest ilmneb, et teatava viisaomanike rühma puhul on lubatud viibimisaja ületamiste ja sisenemiskeeldude määr tavapärasest erinev;

b) 

VISi poolt artikli 45a kohaselt koostatud statistika, millest ilmneb, et teatava viisaomanike rühma puhul on julgeoleku-, ebaseadusliku sisserände või suure epideemiaohu alusel tagasi lükatud viisataotluste määr tavapärasest erinev;

c) 

VISi poolt artikli 45a kohaselt koostatud statistika ning EESi koostatud statistika, mis osutab korrelatsioonile ühelt poolt taotlusvormi abil kogutud teabe ning teiselt poolt viisaomanike lubatud viibimisaja ületamiste ja sisenemiskeeldude vahel;

d) 

liikmesriikide poolt konkreetsete julgeolekuohu näitajate kohta esitatud teave, mida kinnitavad faktilised ja tõenditepõhised elemendid, või liikmesriigi poolt kindlaks tehtud ohud;

e) 

liikmesriikide esitatud teave, mida kinnitavad faktilised ja tõenditepõhised elemendid, millest ilmneb, et liikmesriigis on teatava viisaomanike rühma puhul lubatud viibimisaja ületamiste ja sisenemiskeeldude määr tavapärasest erinev;

f) 

liikmesriikide esitatud teave spetsiifilise suure epideemiaohu kohta ning Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse esitatud teave epidemioloogilise järelevalve kohta ja ohuanalüüsid ning Maailma Terviseorganisatsiooni esitatud teave haiguspuhangute kohta.

3.  
Komisjon võtab vastu rakendusakti, millega täpsustatakse käesolevas määruses ja käesoleva artikli lõikes 2 osutatud delegeeritud õigusaktis määratletud ohud, millele käesoleva artikli lõikes 4 osutatud konkreetsed ohunäitajad tuginevad. Kõnealune rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 49 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud konkreetsed ohud vaadatakse läbi vähemalt iga kuue kuu tagant ja vajaduse korral võtab komisjon kooskõlas artikli 49 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega vastu uue rakendusakti.

▼B

Artikkel 10

Viisa väljastamisel lisatavad andmed

1.  

Kui viisa väljastamise otsus on tehtud, lisab pädev viisasid väljastav asutus taotlustoimikusse järgmised andmed:

a) 

olekuteave viisa väljastamise kohta;

b) 

viisa väljastanud asutus, sealhulgas tema asukoht, ning kas kõnealune asutus andis viisa välja teise liikmesriigi nimel;

c) 

viisa väljastamise otsuse vastuvõtmise koht ja kuupäev;

d) 

viisa liik;

▼M3

da) 

vajaduse korral teave selle kohta, et määruse (EÜ) nr 810/2009 artikli 25 lõike 1 punkti b alusel on väljastatud piiratud territoriaalse kehtivusega viisa;

▼B

e) 

viisakleebise number;

f) 

territoorium, kus viisa omanikul on lubatud reisida kooskõlas ühiste konsulaarjuhiste vastavate sätetega;

g) 

viisa kehtivusaja algus- ja lõpukuupäev;

h) 

viisaga lubatud sisenemiste arv territooriumile, mille suhtes viisa kehtib;

i) 

viisaga lubatud viibimise aeg;

j) 

vajaduse korral teave selle kohta, et viisa on väljastatud eraldi lehel kooskõlas nõukogu 18. veebruari 2002. aasta määrusega (EÜ) nr 333/2002 ühtse vorminguga vormide kohta liikmesriigi väljastatud viisa kinnitamiseks isikutele, kelle reisidokumenti vormi koostav liikmesriik ei tunnusta ( 6 );

▼M1

k) 

vajaduse korral teave selle kohta, et viisakleebis on täidetud käsitsi;

▼M3

l) 

asjakohasel juhul isiku staatus, mis näitab, et kolmanda riigi kodanik on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/38/EÜ ( 7 ) kohaldamisalasse kuuluva liidu kodaniku või sellise kolmanda riigi kodaniku pereliige, kellel on liidu kodanikega samaväärne vaba liikumise õigus, mis tuleneb ühelt poolt liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt kolmanda riigi vahelisest lepingust.

▼B

2.  
Kui taotlus võetakse tagasi või kui taotleja lõpetab viisa taotlemise enne, kui otsus viisa andmise kohta on vastu võetud, märgib viisasid väljastav asutus, kellele taotlus esitati, et taotlustoimik on nimetatud põhjustel suletud, näidates ära toimiku sulgemise kuupäeva.

Artikkel 11

Taotluse läbivaatamise katkestamise korral lisatavad andmed

▼M1

Kui teist liikmesriiki esindav viisasid andev asutus lõpetab taotluse läbivaatamise, lisab ta taotluse toimikusse järgmised andmed:

▼B

1. 

olekuteave, mis näitab, et taotluse läbivaatamine on katkestatud;

2. 

taotluse läbivaatamise katkestanud asutus, sealhulgas tema asukoht;

3. 

taotluse läbivaatamise katkestamise otsuse vastuvõtmise koht ja kuupäev;

4. 

taotluse läbivaatamiseks pädev liikmesriik.

Artikkel 12

Viisa andmisest keeldumise korral lisatavad andmed

1.  

Kui võetakse vastu otsus viisa andmisest keeldumise kohta, lisab viisasid väljastav asutus, kes viisa andmisest keeldus, taotlustoimikusse järgmised andmed:

▼M1

a) 

olekuteave viisa andmisest keeldumise kohta ning selle kohta, kas asutus keeldus viisa andmisest teise liikmesriigi nimel;

▼B

b) 

viisa andmisest keeldunud asutus, sealhulgas tema asukoht;

c) 

viisa andmisest keeldumise otsuse vastuvõtmise koht ja kuupäev.

▼M1

2.  

Taotluse toimikust selgub (selguvad) ka viisa andmisest keeldumise põhjus(ed), milleks on üks või mitu järgmistest põhjustest:

a) 

taotleja:

i) 

esitab vale, võltsitud või järeletehtud reisidokumendi;

ii) 

ei esita põhjendusi kavandatud viibimise eesmärgi ja tingimuste kohta;

iii) 

ei esita tõendeid piisavate elatusvahendite olemasolu kohta nii kavandatud viibimise ajaks kui ka päritolu- või elukohariiki tagasipöördumiseks või transiidiks kolmandasse riiki, kuhu lubamises ta on kindel, või selle kohta, et ta saab selliseid vahendeid seaduslikul viisil omandada;

▼M2

iv) 

on jooksva 180-päevase ajavahemiku jooksul juba viibinud liikmesriikide territooriumil 90 päeva ühtse viisa või piiratud territoriaalse kehtivusega viisa alusel;

▼M1

v) 

on isik, kelle kohta on SISis hoiatusteade sisenemise keelamiseks;

vi) 

on ohuks mis tahes liikmesriigi avalikule korrale, sisejulgeolekule, rahvatervisele Schengeni piirieeskirjade artikli 12 punkti 9 tähenduses või rahvusvahelistele suhetele, eelkõige kui tema kohta on liikmesriikide siseriiklikesse andmebaasidesse kantud hoiatusteade sisenemise keelamiseks samadel põhjustel;

vii) 

ei esita tõendeid piisava reisi- ja tervisekindlustuse olemasolu kohta juhul, kui see on vajalik;

b) 

kavandatava viibimise eesmärgi ja tingimuste kohta esitatud põhjendused ei olnud usaldusväärsed;

c) 

taotleja kavatsust lahkuda liikmesriikide territooriumilt enne taotletava viisa kehtivusaja lõppu ei olnud võimalik kindlaks teha;

d) 

puuduvad piisavad tõendid selle kohta, et taotlejal ei olnud võimalust eelnevalt viisat taotleda, mis oleks aluseks viisa andmisele piiril.

Artikkel 13

Viisa tühistamise või kehtetuks tunnistamise korral lisatavad andmed

1.  

Kui on tehtud otsus viisa tühistada või kehtetuks tunnistada, lisab viisasid väljastav asutus, kes asjaomase otsuse langetas, taotluse toimikusse järgmised andmed:

a) 

olekuteave, mis näitab, et viisa on tühistatud või kehtetuks tunnistatud;

b) 

viisa tühistanud või kehtetuks tunnistanud asutus, sealhulgas tema asukoht;

c) 

otsuse vastuvõtmise koht ja kuupäev.

2.  

Taotluse toimikust selgub (selguvad) ka viisa tühistamise või kehtetuks tunnistamise põhjus(ed), milleks on

a) 

üks või mitu artikli 12 lõikes 2 loetletud põhjustest;

b) 

viisaomaniku taotlus viisa kehtetuks tunnistamiseks.

▼M3

3.  
Kui on tehtud otsus väljastatud viisa tühistada või kehtetuks tunnistada, siis otsuse teinud viisasid väljastav asutus võtab ja ekspordib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/2226 ( 8 ) artikli 19 lõikes 1 loetletud andmed viivitamata VISist riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi.

▼B

Artikkel 14

Viisa pikendamise korral lisatavad andmed

▼M1

1.  

Kui võetakse vastu otsus pikendada välja antud viisa kehtivust ja/või viibimise kestust, lisab viisasid väljastav asutus, kes viisat pikendas, taotluse toimikusse järgmised andmed:

▼B

a) 

olekuteave viisa pikendamise kohta;

b) 

viisat pikendanud asutus, sealhulgas tema asukoht;

c) 

otsuse vastuvõtmise koht ja kuupäev;

▼M1

d) 

pikendatud viisa viisakleebise number;

▼B

e) 

pikendatud kehtivusaja algus- ja lõpukuupäev;

f) 

lubatud viibimise pikendatud kestus;

▼M1

g) 

territoorium, kus viisaomanikul on lubatud reisida, kui pikendatud viisa territoriaalne kehtivus erineb esialgse viisa territoriaalsest kehtivusest;

▼B

h) 

pikendatud viisa liik.

2.  

Taotlustoimikust peab (peavad) selguma ka viisa pikendamise põhjus(ed), milleks on üks või mitu järgmistest põhjustest:

a) 

vääramatu jõud;

b) 

humanistlikud kaalutlused;

▼M1 —————

▼B

d) 

mõjuvad isiklikud põhjused.

▼M3

3.  
Viisasid väljastav asutus, kes on teinud otsuse pikendada väljastatud viisa kehtivusaega ja/või sellekohast lubatud viibimise kestust, võtab ja ekspordib määruse (EL) 2017/2226 artikli 19 lõikes 1 loetletud andmed viivitamata VISist riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi.

▼B

Artikkel 15

VISi kasutamine taotluste läbivaatamiseks

1.  
Pädev viisasid väljastav asutus tutvub taotluste läbivaatamiseks ja taotluste kohta otsuste vastuvõtmiseks, sealhulgas viisade kehtetuks tunnistamise, tühistamise ►M1  või pikendamise kohta ◄ tehtavate otsuste vastuvõtmiseks, VISi andmetega kooskõlas vastavate sätetega.
2.  

Lõikes 1 osutatud eesmärgil võimaldatakse pädevale viisasid väljastavale asutusele juurdepääs VISile päringute tegemiseks järgmistest andmetest ühe või mitme kohta:

a) 

taotluse number;

▼M3

b) 

perekonnanimi, eesnimed; sünniaeg, kodakondsus või kodakondsused; sugu;

c) 

reisidokumendi liik ja number; reisidokumendi väljastanud riigi kolmetäheline kood; ning reisidokumendi kehtivusaja lõppkuupäev;

▼C1

d) 

artikli 9 punkti 4 alapunktis f osutatud füüsilise isiku puhul perekonnanimi, eesnimi ja aadress või ettevõtte/organisatsiooni puhul nimi ja aadress;

▼B

e) 

sõrmejäljed;

f) 

viisakleebise number ja mis tahes varasema viisa väljastamiskuupäev.

3.  
Kui lõikes 2 loetletud andmetest ühe või mitme alusel tehtud otsingust selgub, et taotlejat käsitlevad andmed on VISis registreeritud, võimaldatakse pädevale viisasid väljastavale asutusele juurdepääs artikli 8 lõigete 3 ja 4 kohas(t)ele taotlustoimiku(te)le ja lingitud taotlustoimiku(te)le üksnes lõikes 1 osutatud eesmärgil.

▼M3

4.  
Päringu tegemiseks riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemis, et vaadata läbi viisataotlusi ja võtta nende kohta vastu otsused kooskõlas määruse (EL) 2017/2226 artikliga 24, antakse pädevale viisasid väljastavale asutusele juurdepääs otsingute tegemiseks riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemis otse VISi kaudu kõnealuses artiklis osutatud andmetest ühe või mitme alusel.
5.  
Kui käesoleva artikli lõikes 2 loetletud andmete alusel tehtud otsingust selgub, et kolmanda riigi kodaniku andmed ei ole VISis registreeritud, või kui kolmanda riigi kodaniku isikusamasuses on kahtlusi, antakse pädevale viisasid väljastavale asutusele andmetele juurdepääs isikusamasuse tuvastamiseks kooskõlas artikliga 20.

▼B

Artikkel 16

VISi kasutamine päringute tegemiseks ja dokumentide taotlemiseks

1.  
Taotlusi käsitlevate päringute teostamiseks viisasid väljastavate keskasutuste vahel vastavalt Schengeni konventsiooni artikli 17 lõikele 2 edastatakse päringutaotlused ja vastused neile kooskõlas käesoleva artikli lõikega 2.
2.  

Taotluse läbivaatamise eest vastutav liikmesriik edastab VISile päringutaotluse koos taotluse numbriga, märkides ära liikmesriigi või liikmesriigid, kellelt päringut taotletakse.

VIS edastab taotluse osutatud liikmesriigile või liikmesriikidele.

Liikmesriik või liikmesriigid, kellelt päringut taotletakse, edastavad vastuse VISile ning see edastab vastuse taotluse esitanud liikmesriigile.

3.  
Lõikes 2 sätestatud menetlust võib rakendada ka teabevahetuseks piiratud territoriaalse kehtivusega viisade väljaandmise korral ja konsulaarkoostööga seotud muude teadete edastamiseks ning taotluste edastamiseks, kus pädevatel viisasid väljastavatel asutustel palutakse saata reisidokumentide või muude taotlusele lisatud dokumentide koopiaid, ning nimetatud dokumentide elektrooniliste versioonide edastamiseks. Pädevad viisasid väljastavad asutused vastavad taotlusele viivitamata.
4.  
Käesoleva artikliga kooskõlas edastatud isikuandmeid kasutatakse eranditult viisasid väljastavate keskasutuste vaheliste päringute tegemiseks ning konsulaarkoostööks.

Artikkel 17

Andmete kasutamine aruannete ja statistika koostamiseks

Järgmiste andmete kohta võivad pädevad viisasid väljastavad asutused päringuid esitada üksnes aruannete ja statistika koostamiseks, ilma et neil oleks võimalus teha kindlaks üksiktaotleja isik:

1. 

olekuteave;

2. 

pädev viisasid väljastav asutus, sealhulgas selle asukoht;

3. 

taotleja praegune kodakondsus;

▼M1

4. 

esimese sisenemise liikmesriik;

▼B

5. 

taotluse esitamise või viisat puudutava otsuse vastuvõtmise kuupäev ja koht;

▼M1

6. 

välja antud viisa liik;

▼B

7. 

reisidokumendi liik;

8. 

viisa või viisataotluse kohta vastu võetud otsuste põhjendused;

9. 

viisa andmisest keeldunud pädev viisasid väljastav asutus, sealhulgas selle asukoht, ning keeldumise kuupäev;

10. 

juhtumid, mil sama taotleja esitas viisataotluse rohkem kui ühele asutusele, näidates ära asjaomased viisasid väljastavad asutused, sealhulgas nende asukoha, ning keeldumiste kuupäevad;

▼M1

11. 

reisi peamine eesmärk (peamised eesmärgid);

▼C1

12. 

juhtumid, mille puhul artikli 9 punktis 6 osutatud andmeid ei olnud faktiliselt võimalik kooskõlas artikli 8 lõike 5 teise lausega esitada;

13. 

juhtumid, mille puhul artikli 9 punktis 6 osutatud andmeid ei olnud võimalik õiguslikel põhjustel kooskõlas artikli 8 lõike 5 teise lausega esitada;

14. 

juhtumid, mille puhul viisat keelduti väljastamast isikule, kellel ei olnud võimalik faktiliselt esitada artikli 9 punktis 6 osutatud andmeid kooskõlas artikli 8 lõike 5 teise lausega.

▼B



III PEATÜKK

TEISTE ASUTUSTE JUURDEPÄÄS ANDMETELE

▼M3

Artikkel 17a

Koostalitlusvõime riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemiga

1.  
Määruse (EL) 2017/2226 artikli 66 lõikes 1 osutatud riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi töölerakendamisest alates tagatakse riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi ja VISi vaheline koostalitlusvõime, et saavutada tõhusam ja kiirem kontroll piiril. eu-LISA loob riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi ja VISi koostalitlusvõime tagamiseks riiki sisenemise ja riigist lahkumise kesksüsteemi ja VISi kesksüsteemi vahel turvalise sidekanali. Riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi ja VISi vaheline otsene päringute tegemine on võimalik ainult siis, kui see on nii käesoleva määrusega kui ka määrusega (EL) 2017/2226 ette nähtud. Kui asjaomane asutus alustab viisadega seotud andmete võtmist VISist, nende eksportimist riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi ning VISist riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi toodud andmete ajakohastamist, on see automaatne menetlus.
2.  

Koostalitlusvõime võimaldab VISi kasutavatel viisasid väljastavatel asutustel teha selle süsteemi kaudu päringuid riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemis eesmärgiga:

a) 

teha määruse (EL) 2017/2226 artikli 24 ja käesoleva määruse artikli 15 lõike 4 kohaselt viisataotlusi läbi vaadates ja nende kohta otsuseid vastu võttes päringuid riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemis;

b) 

võtta ja eksportida viisa kehtetuks tunnistamise, tühistamise või pikendamise korral vastavalt määruse (EL) 2017/2226 artiklile 19 ning käesoleva määruse artiklitele 13 ja 14 viisaga seotud andmeid otse VISist riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi.

3.  

Koostalitlusvõime võimaldab riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi kasutavatel piirivalveasutustel teha selle süsteemi kaudu päringuid VISis eesmärgiga:

a) 

võtta viisaga seotud andmeid otse VISist ning importida neid riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi, et luua riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemis viisaomaniku riiki sisenemise ja riigist lahkumise andmestik või sisenemiskeeluandmestik või seda ajakohastada kooskõlas määruse (EL) 2017/2226 artiklitega 14, 16 ja 18 ning käesoleva määruse artikliga 18a;

b) 

võtta viisa kehtetuks tunnistamise, tühistamise või pikendamise korral kooskõlas määruse (EL) 2017/2226 artikliga 19 ning käesoleva määruse artiklitega 13 ja 14 viisaga seotud andmeid otse VISist ning importida neid riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi;

c) 

kontrollida viisa autentsust ja kehtivust, liikmesriikide territooriumile sisenemise tingimuste täitmist kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/399 ( 9 ) artikliga 6 või mõlemat, nagu on sätestatud käesoleva määruse artikli 18 lõikes 2;

d) 

kontrollida, kas viisanõudest vabastatud kolmandate riikide kodanikud, kelle kohta puudub riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemis isiklik toimik, olid varem VISis registreeritud kooskõlas määruse (EL) 2017/2226 artikliga 23 ja käesoleva määruse artikliga 19a;

e) 

kontrollida viisaomaniku isikusamasust VISis olevate sõrmejälgede alusel kooskõlas määruse (EL) 2017/2226 artikli 23 lõigetega 2 ja 4 ning käesoleva määruse artikli 18 lõikega 6, kui viisaomaniku isikusamasust kontrollitakse sõrmejälgede abil.

4.  
Määruse (EL) 2017/2226 artiklis 13 osutatud riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi veebiteenuse töölerakendamiseks ajakohastab VIS kord päevas [riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi loomise määruse] artikli 13 lõikes 4 osutatud eraldi andmebaasi, mis on ette nähtud ainult andmetega tutvumiseks, tehes ühesuunalise väljavõtte vähimatest vajalikest riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi andmetest.
5.  
Kooskõlas määruse (EL) 2017/2226 artikliga 36 võtab komisjon meetmeid, mis on vajalikud koostalitlusvõime loomiseks ja selle kõrgetasemelisuse tagamiseks. Korraldusasutus teeb riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemiga koostalitlusvõime loomiseks keskse VISi, iga liikmesriigi riikliku liidese ning keskse VISi ja riiklike liideste vahelise sidetaristu nõutavaid edasiarendusi ja/või kohandusi. Liikmesriigid kohandavad riigisiseseid taristuid ja töötavad need välja.

▼M3

Artikkel 18

Juurdepääs andmetele isikusamasuse kontrollimiseks piiril, kus rakendatakse riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi

1.  

Üksnes selleks, et kontrollida viisaomanike isikusamasust, viisa autentsust ning ajalist ja territoriaalset kehtivust ja olekut või liikmesriikide territooriumile sisenemise tingimuste täitmist kooskõlas määruse (EL) 2016/399 artikliga 6 või mõlemaid, on pädevatele asutustele piiridel, kus rakendatakse VISi, antud juurdepääs kontrollimise eesmärgil otsingute tegemiseks riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemis järgmiste andmete alusel:

a) 

perekonnanimi, eesnimi (eesnimed); sünniaeg, kodakondsus või kodakondsused; sugu; reisidokumendi või -dokumentide liik ja number; reisidokumendi või -dokumentide väljastanud riigi kolmetäheline kood ning reisidokumendi või -dokumentide kehtivusaja lõppkuupäev, või

b) 

viisakleebise number.

2.  
Juhul kui riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemis algatatakse otsing vastavalt määruse (EL) 2017/2226 artikli 23 lõikele 2, algatab pädev piirivalveasutus üksnes käesoleva artikli lõikes 1 osutatud eesmärkidel otsingu VISis otse riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi kaudu, kasutades käesoleva artikli lõike 1 punktis a osutatud andmeid.
3.  
Erandina käesoleva artikli lõikest 2, kui otsing tehakse riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemis vastavalt määruse (EL) 2017/2226 artikli 23 lõigetele 2 või 4, võib pädev piirivalveasutus teha otsingu VISis, kasutamata VISi ning riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi vahelist koostalitlusvõimet, kui see on spetsiifiliste asjaolude tõttu vajalik, eriti juhul, kui kolmanda riigi kodaniku konkreetsest olukorrast tulenevalt on otsingu tegemisel asjakohasem kasutada käesoleva artikli lõike 1 punktis b osutatud andmeid, või kui riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemis ei ole ajutiselt tehniliselt võimalik teha päringuid või riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi rikke korral.
4.  

Kui lõikes 1 loetletud andmete alusel tehtud otsingust selgub, et VISis on andmeid ühe või mitme väljastatud või pikendatud viisa kohta, mis on piiri ületamiseks ajaliselt ja territoriaalselt kehtiv(ad), antakse pädevale asutusele piiridel, kus rakendatakse riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi, üksnes käesoleva artikli lõikes 1 osutatud kontrollimise eesmärgil juurdepääs päringute tegemiseks artikli 8 lõike 4 kohase asjaomase taotlustoimiku või sellega seotud taotlustoimikute sisalduvates järgmistes andmetes:

▼C2

a) 

artikli 9 punktides 2 ja 4 osutatud olekuteave ning taotluse vormilt võetud andmed;

▼M3

b) 

fotod;

c) 

välja antud, kehtetuks tunnistatud, tühistatud või pikendatud viisa või viisade kohta sisestatud andmed, millele on osutatud artiklites 10, 13 ja 14.

Piiridel, kus rakendatakse riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi, saab kontrolle tegev pädev asutus lisaks nende viisaomanike puhul, kellelt ei nõuta õiguslikel põhjustel teatavate andmete esitamist või kui neid ei saa faktiliselt esitada, teate, mis sisaldab vastavat andmevälja (vastavaid andmevälju) märkega „mittevajalik”.

5.  

Kui käesoleva artikli lõikes 1 loetletud andmete alusel tehtud otsingust selgub, et isikut käsitlevad andmed on VISis registreeritud, kuid kehtivat viisat ei ole registreeritud, antakse kontrolle tegevale pädevale asutusele piiridel, kus rakendatakse riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi, üksnes käesoleva artikli lõikes 1 osutatud kontrollimise eesmärgil vastavalt artikli 8 lõikele 4 juurdepääs päringute tegemiseks taotlustoimiku(te) ja seotud taotlustoimiku(te) järgmistes andmetes:

▼C2

a) 

artikli 9 punktides 2 ja 4 osutatud olekuteave ning taotluse vormilt võetud andmed;

▼M3

b) 

fotod;

c) 

välja antud, kehtetuks tunnistatud, tühistatud või pikendatud viisa või viisade kohta sisestatud andmed, millele on osutatud artiklites 10, 13 ja 14.

6.  

Lisaks päringute tegemisele käesoleva artikli lõike 1 kohaselt kontrollib kontrolle tegev pädev asutus piiridel, kus rakendatakse riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi, isiku isikusamasust VISi abil, kui käesoleva artikli lõikes 1 osutatud andmete alusel tehtud otsingust selgub, et asjaomase isiku andmed on VISis registreeritud, ja kui on täidetud üks järgmistest tingimustest:

a) 

isiku isikusamasust ei saa kontrollida riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi abil kooskõlas määruse (EL) 2017/2226 artikli 23 lõikega 2, kuna

i) 

viisaomanik ei ole veel riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemis registreeritud;

ii) 

asjaomases piiripunktis kontrollitakse isikusamasust sõrmejälgede alusel kooskõlas määruse (EL) 2017/2226 artikli 23 lõikega 2;

iii) 

viisaomaniku isikusamasuse suhtes on kahtlusi;

iv) 

muul põhjusel;

b) 

isiku isikusamasust saab kontrollida riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi abil, aga kohaldatakse määruse (EL) 2017/2226 artikli 23 lõiget 5.

Piiridel, kus rakendatakse riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi, kontrollivad kontrolle tegevad pädevad asutused viisaomaniku sõrmejälgi VISis salvestatud sõrmejälgede alusel. Kui viisaomaniku sõrmejälgi ei saa kasutada, tehakse lõikes 1 osutatud otsing ainult lõikes 1 sätestatud tähtnumbriliste andmete alusel.

7.  
Pädev asutus võib lõikes 6 sätestatud sõrmejälgede kontrolliks VISis algatada riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi kaudu otsingu VISis.
8.  
Kui viisaomaniku isikusamasuse või viisa kontrollimine ei õnnestu või kui viisaomaniku isikusamasuse või viisa või reisidokumendi autentsuse suhtes on kahtlusi, antakse piiridel, kus rakendatakse riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi, kontrolle tegevate pädevate asutuste nõuetekohaselt volitatud töötajatele, juurdepääs andmetele kooskõlas artikli 20 lõigetega 1 ja 2.

▼M3

Artikkel 18a

VISist andmete võtmine viisaomaniku riiki sisenemise ja riigist lahkumise andmestiku või sisenemiskeeluandmestiku loomiseks või ajakohastamiseks riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemis

Piiridel, kus rakendatakse riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi, antakse kontrolle tegevale pädevale asutusele üksnes selleks, et luua või ajakohastada riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemis viisaomanikku puudutavaid riiki sisenemise ja riigist lahkumise andmeid või sisenemiskeeluandmeid vastavalt määruse (EL) 2017/2226 artikli 14 lõikele 2 ja artiklitele 16 ja 18, juurdepääs VISi salvestatud ja kõnealuse määruse artikli 16 lõike 2 punktides c–f loetletud andmete võtmiseks VISist ning importimiseks riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi.

▼M6

Artikkel 18b

Koostalitlusvõime ETIASega

1.  
Alates ETIASe töölerakendamise alguskuupäevast, mis on kindlaks määratud määruse (EL) 2018/1240 artikli 88 lõikes 1, liidestatakse VIS Euroopa otsinguportaaliga, et võimaldada nimetatud määruse artikli 20, artikli 24 lõike 6 punkti c alapunkti ii ja artikli 54 lõike 1 punkti b kohaseid automaatseid kontrolle.
2.  
Määruse (EL) 2018/1240 artikli 20, artikli 24 lõike 6 punkti c alapunkti ii ja artikli 54 lõike 1 punkti b kohased automaatsed kontrollid võimaldavad teha nimetatud määruse artiklis 20 ette nähtud kontrolle ning artiklites 22 ja 26 ette nähtud edasisi kontrolle.

ETIASe kesksüsteem kasutab määruse (EL) 2018/1240 artikli 20 lõike 2 punktis i osutatud kontrollide tegemiseks Euroopa otsinguportaali, et võrrelda kooskõlas nimetatud määruse artikli 11 lõikega 8 ETIASe andmeid VISi andmetega, kasutades käesoleva määruse II lisas esitatud vastavustabelis loetletud andmeid.

Artikkel 18c

ETIASe kesküksuse juurdepääs VISi andmetele

1.  
ETIASe kesküksusel on õigus saada talle määrusega (EL) 2018/1240 antud ülesannete täitmiseks kooskõlas nimetatud määruse artikli 11 lõikega 8 juurdepääs asjakohastele VISi andmetele ja neis otsinguid teha.
2.  
Kui ETIASe kesküksuse kooskõlas määruse (EL) 2018/1240 artikliga 22 tehtud kontroll kinnitab, et ETIASe taotlustoimikus registreeritud andmed ning VISi andmed langevad kokku või kui kahtlused jäävad pärast kontrolli püsima, kohaldatakse nimetatud määruse artiklis 26 sätestatud menetlust.

Artikkel 18d

VISi kasutamine taotluste mitteautomaatseks menetlemiseks ETIASe riiklikes üksustes

1.  
VISis andmetega tutvumiseks kasutavad määruse (EL) 2018/1240 artikli 8 lõikes 1 osutatud ETIASe riiklikud üksused samu tähtnumbrilisi andmeid, mida kasutatakse nimetatud määruse artikli 20, artikli 24 lõike 6 punkti c alapunkti ii ja artikli 54 lõike 1 punkti b kohasteks automaatseteks kontrollideks.
2.  
ETIASe riiklikud üksused saavad määruse (EL) 2018/1240 artikli 8 lõike 2 kohaseks reisiloataotluste läbivaatamiseks ajutise juurdepääsu VISile, et selle andmetega kirjutuskaitstud vormis tutvuda. ETIASe riiklikud üksused võivad tutvuda käesoleva määruse artiklites 9–14 osutatud andmetega.
3.  
Pärast seda, kui ETIASe riiklikud üksused on VISis andmetega tutvunud, nagu on osutatud määruse (EL) 2018/1240 artikli 8 lõikes 1, registreerivad ETIASe riiklike üksuste nõuetekohaselt volitatud töötajad andmetega tutvumise tulemuse ainult ETIASe taotlustoimikutes.

▼B

Artikkel 19

Juurdepääs andmetele viisade kontrollimiseks liikmesriikide territooriumil

1.  

Asutustele, kes on liikmesriikide territooriumil pädevad kontrollima, kas liikmesriikide territooriumile sisenemise, seal viibimise või elamise tingimused on täidetud, võimaldatakse juurdepääs päringute tegemiseks viisakleebise numbri alusel koos viisaomaniku sõrmejälgede kontrolliga või viisakleebise numbri alusel üksnes viisaomaniku isikusamasuse ja/või viisa autentsuse kontrollimiseks ja/või selleks, et kontrollida, kas on täidetud liikmesriigi territooriumile sisenemise, seal viibimise või elamise tingimused.

Viisaomanike puhul, kelle sõrmejälgi ei saa kasutada, tehakse otsing ainult viisakleebise numbri alusel.

2.  

Kui lõikes 1 loetletud andmete alusel tehtud päringust selgub, et viisaomanikku käsitlevad andmed on VISis registreeritud, võimaldatakse pädevale asutusele juurdepääs VISile artikli 8 lõike 4 kohasest taotlustoimikust ning sellega lingitud taotlustoimiku(te)st pärinevate järgmiste andmetega tutvumiseks üksnes lõikes 1 osutatud eesmärgil:

▼C1

a) 

artikli 9 punktides 2 ja 4 osutatud olekuteave ning taotluse vormilt võetud andmed;

▼B

b) 

fotod;

c) 

välja antud, kehtetuks tunnistatud või tühistatud viisa(de) või pikendatud ►M1  ————— ◄ kehtivusajaga viisa(de) kohta sisestatud andmed, millele on osutatud artiklites 10, 13 ja 14.

3.  
Juhtudel, mil viisaomaniku isikusamasuse või viisa kontrollimine ei õnnestu või kui viisaomaniku isikusamasuse, viisa ja/või reisidokumendi autentsuse suhtes on kahtlusi, on nimetatud pädevate asutuste nõuetekohaselt volitatud töötajatel juurdepääs andmetele kooskõlas artikli 20 lõigetega 1 ja 2.

▼M3

Artikkel 19a

VISi kasutamine enne riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemis viisanõudest vabastatud kolmanda riigi kodaniku isikliku toimiku loomist

1.  
Enne kui riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemis luuakse vastavalt määruse (EL) 2017/2226 artiklile 17 viisanõudest vabastatud kolmanda riigi kodaniku isiklik toimik, teevad välispiiril asuvates piiripunktides vastavalt määrusele (EL) 2016/399 kontrolle tegevad pädevad asutused päringu VISis selleks, et kontrollida, kas isik on varem VISis registreeritud.
2.  
Kui kohaldatakse määruse (EL) 2017/2226 artikli 23 lõiget 4 ja kui selle määruse artiklis 27 osutatud otsingust selgub, et kolmanda riigi kodanikku puudutavad andmed ei ole riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemis registreeritud antakse piiridel, kus rakendatakse riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi, kontrolle tegevale pädevale asutusele lõikes 1 osutatud eesmärgil juurdepääs VISis otsingu tegemiseks järgmiste andmete alusel: perekonnanimi; eesnimi (eesnimed); sünniaeg, kodakondsus või kodakondsused; sugu; reisidokumendi liik ja number; reisidokumendi väljastanud riigi kolmetäheline kood ning reisidokumendi kehtivusaja lõppkuupäev.
3.  
Pärast otsingu tegemist riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemis vastavalt määruse (EL) 2017/2226 artikli 23 lõikele 4, võib piiridel, kus rakendatakse riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi, kontrolle tegev pädev asutus üksnes käesoleva artikli lõikes 1 osutatud eesmärgil teha otsingu VISis otse riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi kaudu, kasutades käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud tähtnumbrilisi andmeid.
4.  
Kui lõikes 2 osutatud andmete alusel tehtud otsingust selgub, et kolmanda riigi kodanikku puudutavad andmed on VISis registreeritud, kontrollib kontrolle tegev pädev asutus piiridel, kus rakendatakse riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi, lisaks kolmanda riigi kodaniku sõrmejälgi VISis salvestatud sõrmejälgede alusel. See asutus võib algatada kontrollimise riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi kaudu. Kui kolmanda riigi kodaniku sõrmejälgi ei saa kasutada, tehakse otsing ainult lõikes 2 sätestatud tähtnumbriliste andmete alusel.
5.  

Kui käesoleva artikli lõikes 2 loetletud andmete alusel tehtud otsingust ja käesoleva artikli lõike 4 kohasel kontrollimisel selgub, et isikut käsitlevad andmed on VISis registreeritud, antakse kontrolle tegevale pädevale asutusele piiridel, kus rakendatakse riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi, üksnes käesoleva artikli lõikes 1 osutatud eesmärgil vastavalt artikli 8 lõikele 4 juurdepääs päringute tegemiseks asjaomaste taotlustoimiku(te) ja seotud taotlustoimiku(te) järgmistes andmetes:

▼C2

a) 

artikli 9 punktides 2 ja 4 osutatud olekuteave ning taotluse vormilt võetud andmed;

▼M3

b) 

fotod;

c) 

välja antud, kehtetuks tunnistatud, tühistatud või pikendatud viisa või viisade kohta sisestatud andmed, millele on osutatud artiklites 10, 13 ja 14.

6.  
Kui käesoleva artikli lõikes 4 või 5 sätestatud kontrollimine ei õnnestu või kui isiku isikusamasuse või reisidokumendi autentsuse suhtes on kahtlusi, võimaldatakse piiridel, kus rakendatakse riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi, kontrolle tegevate pädevate asutuste nõuetekohaselt volitatud töötajatele juurdepääs andmetele kooskõlas artikli 20 lõigetega 1 ja 2. Piiridel, kus rakendatakse riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi, võib kontrolle tegev pädev asutus algatada riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi kaudu artiklis 20 osutatud tuvastamise.

▼B

Artikkel 20

Juurdepääs andmetele isiku tuvastamiseks

▼M3

1.  

Asutused, kes on pädevad piiridel, kus rakendatakse riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi, või liikmesriikide territooriumil kontrollima, kas liikmesriikide territooriumile sisenemise, seal viibimise või elamise tingimused on täidetud, saavad teha otsinguid VISis isiku sõrmejälgede alusel üksnes selliste isikute tuvastamiseks, kes võivad olla VISis varem registreeritud või kes ei täida või enam ei täida liikmesriikide territooriumile sisenemise, seal viibimise või elamise tingimusi.

▼C1

Kui selle isiku sõrmejälgi ei saa kasutada või sõrmejälgede alusel ei õnnestu päringut teha, tehakse otsing artikli 9 punkti 4 alapunktis a ja/või c osutatud andmete alusel; sellise otsingu võib teha koos artikli 9 punkti 4 alapunktis b osutatud andmetega.

▼B

2.  

Kui lõikes 1 loetletud andmete alusel tehtud otsingust selgub, et taotlejat käsitlevad andmed on VISis registreeritud, võimaldatakse pädevale asutusele juurdepääs VISile artikli 8 lõike 4 kohasest taotlustoimikust ning sellega lingitud taotlustoimiku(te)st pärinevate järgmiste andmetega tutvumiseks üksnes lõikes 1 osutatud eesmärgil:

a) 

taotluse number, olekuteave ja asutus, kellele taotlus esitati;

▼C1

b) 

artikli 9 punktis 4 osutatud taotluse vormilt võetud andmed;

▼B

c) 

fotod;

d) 

artiklites 10 ja 14 osutatud andmed, mis on sisestatud mis tahes välja antud, tagasi lükatud, kehtetuks tunnistatud, tühistatud või pikendatud ►M1  ————— ◄ kehtivusajaga viisa või viisataotluste kohta, mille läbivaatamine on katkestatud.

3.  
Juhul kui isikul on viisa, on pädevatel asutustel juurdepääs VISile esmalt kooskõlas artikliga 18 või 19.

▼C1

Artikkel 21

Juurdepääs andmetele varjupaigataotluste eest vastutajate kindlakstegemiseks

1.  
Pädevatel varjupaigaasutustel on juurdepääs VISile varjupaigataotleja sõrmejälgede alusel päringute tegemiseks üksnes varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutava liikmesriigi kindlakstegemise eesmärgil vastavalt määruse (EÜ) nr 343/2003 artiklitele 9 ja 21.

Kui selle isiku sõrmejälgi ei saa kasutada või sõrmejälgede alusel ei õnnestu päringut teha, tehakse otsing artikli 9 punkti 4 alapunktis a ja/või c osutatud andmete alusel; sellise otsingu võib teha koos artikli 9 punkti 4 alapunktis b osutatud andmetega.

2.  

Kui lõikes 1 loetletud andmete alusel tehtud otsingust selgub, et VISis on registreeritud välja antud viisa, mille kehtivusaeg lõppes kuni kuus kuud enne varjupaigataotluse esitamist, ja/või pikendatud viisa, mille kehtivusaeg lõppes kuni kuus kuud enne varjupaigataotluse esitamist, võimaldatakse pädevale varjupaigaasutusele juurdepääs VISile järgmiste taotlustoimikust pärinevate andmetega ning punktis g osutatud artikli 8 lõike 4 kohaste abikaasa ja laste andmetega tutvumiseks üksnes lõikes 1 osutatud eesmärgil:

a) 

taotluse number ja viisa väljastanud või pikendanud asutus ning kas kõnealune asutus andis viisa välja teise liikmesriigi nimel;

b) 

taotluse vormilt pärinevad andmed, millele on osutatud artikli 9 punkti 4 alapunktides a ja b;

c) 

viisa liik;

d) 

viisa kehtivusaeg;

e) 

plaanitud viibimise kestus;

f) 

fotod;

g) 

artikli 9 punkti 4 alapunktides a ja b osutatud andmed ning lingitud taotlustoimiku(te)s sisalduvad abikaasat ja lapsi käsitlevad andmed.

3.  
VISis sisalduvate andmetega võivad vastavalt käesoleva artikli lõigetele 1 ja 2 tutvuda üksnes määruse (EÜ) nr 343/2003 artikli 21 lõikes 6 osutatud määratud riiklikud asutused.

▼B

Artikkel 22

Juurdepääs andmetele varjupaigataotluse läbivaatamises

1.  

Pädevatel varjupaigaasutustel on juurdepääs VISile vastavalt määruse (EÜ) nr 343/2003 artiklile 21 varjupaigataotleja sõrmejälgede alusel päringute tegemiseks üksnes varjupaigataotluste läbivaatamise eesmärgil.

▼C1

Kui selle isiku sõrmejälgi ei saa kasutada või sõrmejälgede alusel ei õnnestu päringut teha, tehakse otsing artikli 9 punkti 4 alapunktis a ja/või c osutatud andmete alusel; sellise otsingu võib teha koos artikli 9 punkti 4 alapunktis b osutatud andmetega.

▼B

2.  

Kui lõikes 1 loetletud andmete alusel tehtud otsingust selgub, et VISis on registreeritud välja antud viisa, võimaldatakse pädevale varjupaigaasutusele juurdepääs VISile järgmiste artikli 8 lõike 3 kohaselt taotleja kohta loodud taotlustoimikust ja lingitud taotlustoimiku(te)st pärinevate andmetega ning punktis e osutatud artikli 8 lõike 4 kohaste abikaasa ja laste andmetega tutvumiseks üksnes lõikes 1 osutatud eesmärgil:

a) 

taotluse number;

▼C1

b) 

artikli 9 punkti 4 alapunktides a, b ja c osutatud taotluse vormilt võetud andmed;

▼B

c) 

fotod;

d) 

välja antud, kehtetuks tunnistatud, tühistatud või pikendatud ►M1  ————— ◄ kehtivusajaga viisade kohta sisestatud andmed, millele on osutatud artiklites 10, 13 ja 14;

▼C1

e) 

artikli 9 punkti 4 alapunktides a ja b osutatud andmed abikaasa ja laste lingitud taotlustoimiku(te) kohta.

▼B

3.  
VISis sisalduvate andmetega võivad vastavalt käesoleva artikli lõigetele 1 ja 2 tutvuda üksnes määruse (EÜ) nr 343/2003 artikli 21 lõikes 6 osutatud määratud riiklikud asutused.

▼M5



IIIa PEATÜKK

PIKAAJALISTE VIISADE JA ELAMISLUBADE ANDMETE SISESTAMINE JA KASUTAMINE

Artikkel 22b

Päringud infosüsteemides ja andmebaasides

18.  
Komisjon võtab kooskõlas artikliga 48a vastu delegeeritud õigusakti, et sätestada päringute, kontrollide ja hindamiste jaoks vajalikud menetlused ja reeglid käsiraamatus.

▼B



IV PEATÜKK

ANDMETE SÄILITAMINE JA MUUTMINE

Artikkel 23

Andmete säilitamise aeg

1.  

Taotlustoimikuid säilitatakse VISis maksimaalselt viis aastat, ilma et see piiraks artiklites 24 ja 25 sätestatud kustutamist või artiklis 34 sätestatud kirjendamist.

Säilitamisaeg algab

a) 

viisa väljaandmise korral viisa kehtivusaja lõppemisel;

b) 

viisa pikendamise korral viisa uue kehtivusaja lõppemisel;

c) 

viisataotluse tagasivõtmise, sulgemise või selle läbivaatamise katkestamise korral taotlustoimiku VISis loomise kuupäeval;

d) 

viisa väljastamisest keeldumise, selle kehtetuks tunnistamise ►M1  ————— ◄ või tühistamise korral kuupäeval, mil viisasid väljastav asutus tegi vastava otsuse.

2.  
Lõikes 1 osutatud säilitamisaja lõppedes kustutab VIS automaatselt artikli 8 lõigetes 3 ja 4 osutatud taotlustoimiku ja lingi(d) sellele toimikule.

Artikkel 24

Andmete muutmine

1.  
Üksnes vastutaval liikmesriigil on õigus enda poolt VISi sisestatud andmeid muuta selliste andmete parandamise või kustutamise teel.
2.  
Kui mõnel liikmesriigil on tõendeid, mis võimaldavad väita, et VISis töödeldavad andmed on ebatäpsed või et andmeid töödeldi VISis vastuolus käesoleva määrusega, teatab ta sellest viivitamata vastutavale liikmesriigile. Selline teade võidakse edastada VISi infrastruktuuri kaudu.
3.  
Vastutav liikmesriik kontrollib asjaomaseid andmeid ning vajaduse korral parandab või kustutab need viivitamata.

Artikkel 25

Andmete ennetähtaegne kustutamine

1.  
Artikli 8 lõigetes 3 ja 4 osutatud taotlustoimikud ja lingid, mis on seotud taotlejaga, kes on saanud enne artikli 23 lõikes 1 osutatud säilitusaja lõppu mis tahes liikmesriigi kodakondsuse, kustutab VISist viivitamata vastava(d) taotlustoimiku(d) ja lingid loonud liikmesriik.
2.  
Iga liikmesriik teatab vastutavale liikmesriigile / vastutavatele liikmesriikidele viivitamata, kui taotlejale on antud vastava liikmesriigi kodakondsus. Selline teade võidakse edastada VISi infrastruktuuri kaudu.
3.  
Kui kohus või apellatsiooninõukogu on viisa andmisest keeldumise tühistanud, peab viisa andmisest keeldunud liikmesriik artiklis 12 osutatud andmed viivitamata kustutama, niipea kui viisa andmisest keeldumise tühistamise otsus on lõplik.



V PEATÜKK

TOIMIMINE JA VASTUTUS

Artikkel 26

Operatiivjuhtimine

1.  
Korraldusasutus, mida rahastatakse Euroopa Liidu eelarvest, vastutab keskse viisainfosüsteemi ja riiklike liideste operatiivjuhtimise eest pärast üleminekuperioodi. Korraldusasutus tagab koostöös liikmesriikidega, et keskse viisainfosüsteemi ja riiklike liideste puhul kasutatakse alati parimat kättesaadavat tehnoloogiat, mille kohta tehakse tasuvusanalüüs.
2.  

Korraldusasutus vastutab samuti keskse viisainfosüsteemi ja riiklike liideste vahelise sideinfrastruktuuriga seonduvate järgmiste ülesannete eest:

a) 

järelevalve;

b) 

turvalisus;

c) 

liikmesriikide ja teenuseosutaja vaheliste suhete koordineerimine.

3.  

Komisjon vastutab kõikide muude keskse viisainfosüsteemi ja riiklike liideste vahelise sideinfrastruktuuriga seonduvate ja eelkõige järgmiste ülesannete eest:

a) 

eelarve täitmise ülesanded;

b) 

soetamine ja uuendamine;

c) 

lepinguküsimused.

▼M3

3a.  
Alates 30. juunist 2018 on korraldusasutus vastutav lõikes 3 osutatud ülesannete täitmise eest.

▼B

4.  
Üleminekuperioodil, enne kui korraldusasutus asub oma ülesandeid täitma, vastutab komisjon VISi operatiivjuhtimise eest. Komisjon võib nimetatud juhtimise ja eelarve täitmisega seotud ülesanded vastavalt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust, ( 10 ) usaldada kahe erineva liikmesriikgi avalik-õiguslikele asutustele.
5.  

Iga lõikes 4 osutatud avalik-õiguslik asutus peab vastama eelkõige järgmistele valikukriteeriumidele:

a) 

ta peab tõendama, et tal on pikaajaline kogemus suuremahulise infosüsteemi käitamisel;

b) 

tal peab olema pikaajaline kogemus suuremahulise infosüsteemi hooldamise ja turvanõuete alal;

c) 

tal peab olema piisaval hulgal kogenud töötajaid, kellel on rahvusvahelise koostöö keskkonnas töötamiseks vajalikud erialased teadmised ja keeleoskus nii, nagu seda eeldab VIS;

d) 

tal peab olema turvaline ja tema vajadustest lähtuvalt ehitatud infrastruktuurirajatis, mis on eelkõige võimeline dubleerima suuremahulisi infosüsteeme ja tagama nende pideva toimimise, ning

e) 

ta peab töötama halduskeskkonnas, mis võimaldab ülesandeid nõuetekohaselt täita ja mis tahes huvide konflikti vältida.

6.  
Komisjon teavitab enne mis tahes sellist delegeerimist – nagu on osutatud lõikes 4 – ning hiljem korrapäraste ajavahemike järel Euroopa Parlamenti ja nõukogu delegeerimise tingimustest, delegeerimise täpsest ulatusest ning asutustest, kellele ülesanded on delegeeritud.
7.  
Juhul kui komisjon delegeerib üleminekuperioodi vältel oma vastutuse vastavalt lõikele 4, tagab ta, et seejuures austataks täielikult asutamislepingus sätestatud institutsioonilise süsteemiga kehtestatud piiranguid. Komisjon tagab eelkõige, et kõnealune delegeerimine ei avaldaks ebasoovitavat mõju ühelegi ühenduse õiguse alusel loodud tõhusale kontrollimehhanismile, olgu selleks siis Euroopa Kohus, kontrollikoda või Euroopa andmekaitseinspektor.
8.  
VISi operatiivjuhtimine hõlmab kõiki ülesandeid, mis on vajalikud VISi pidevaks toimimiseks (seitse päeva nädalas ööpäev läbi) kooskõlas käesoleva määrusega, eelkõige süsteemi tõrgeteta toimimiseks vajalikku hooldust ja tehnilist arendustööd, tagamaks, et süsteem töötab operatiivse kvaliteedi seisukohalt rahuldaval tasemel, eelkõige seoses konsulaarjuhiste kohaselt keskandmebaasist päringu tegemiseks kuluva ajaga, mis peaks olema nii lühike kui võimalik.
9.  
Ilma et see piiraks määrusega (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68 ( 11 ) kehtestatud Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjade artikli 17 kohaldamist, kohaldab korraldusasutus ametisaladuse hoidmise eeskirju või muid samaväärseid konfidentsiaalsuskohustusi kõigi oma töötajate suhtes, kes töötavad VISi andmetega. Nimetatud konfidentsiaalsuskohustust kohaldatakse ka pärast seda, kui kõnealused töötajad on oma ameti- või töökohalt lahkunud või nende sellekohane tegevus on lõpetatud.

Artikkel 27

Keskse viisainfosüsteemi asukoht

Keskse VISi põhisüsteem, mis teostab tehnilist järelevalvet ja täidab haldusfunktsiooni, asub Prantsusmaal Strasbourgis ja keskse VISi varusüsteem, mis suudab tagada keskse VISi põhisüsteemi kõik funktsioonid viimase rikke korral, asub Austrias Sankt Johann im Pongaus.

Artikkel 28

Seos riiklike süsteemidega

1.  
VIS ühendatakse liikmesriigi riikliku süsteemiga asjaomase liikmesriigi riikliku liidese kaudu.
2.  
Iga liikmesriik määrab riikliku asutuse, mis võimaldab artikli 6 lõigetes 1 ja 2 osutatud pädevate asutuste juurdepääsu VISile, ning ühendab kõnealuse riikliku asutuse riikliku liidesega.
3.  
Liikmesriigid järgivad andmete töötlemise automatiseeritud korda.
4.  

Iga liikmesriik vastutab

a) 

riikliku süsteemi edasiarendamise eest ja/või selle VISile kohandamise eest vastavalt otsuse 2004/512/EÜ artikli 2 lõikele 2;

b) 

oma riikliku süsteemi korraldamise, haldamise, toimimise ja hoolduse eest;

c) 

pädevate riiklike asutuste nõuetekohaselt volitatud töötajate käesoleva määruse kohase VISile juurdepääsu kontrollimise ja korraldamise eest ning töötajate ja nende profiilide loetelu loomise ja korrapärase ajakohastamise eest;

d) 

riiklike süsteemide kulude katmise eest, samuti nende kulude katmise eest, mis on seotud kõnealuste süsteemide ühendamisega riiklike liidestega, sealhulgas riikliku liidese ja riikliku süsteemi vahelise sideinfrastruktuuriga seotud investeerimis- ja tegevuskulud.

5.  
Enne loa saamist VISis säilitatavate andmete töötlemiseks peavad VISile juurdepääsu õigust omavate asutuste töötajad läbima andmete turvalisust ja andmekaitset käsitlevate eeskirjade alase nõuetekohase väljaõppe ning neile jagatakse teavet kõigi asjakohaste kuritegude ja karistuste kohta.

Artikkel 29

Kohustused andmete kasutamisel

1.  

Iga liikmesriik tagab andmete seadusliku töötlemise ning eelkõige, et VISis töödeldavatele andmetele on oma ülesannete täitmiseks juurdepääs üksnes nõuetekohaselt volitatud töötajatel kooskõlas käesoleva määrusega. Vastutav liikmesriik tagab eelkõige

a) 

andmete seadusliku kogumise;

b) 

andmete seadusliku edastamise VISi;

c) 

andmete täpsuse ja ajakohasuse VISi edastamise hetkel.

2.  

Korraldusasutus tagab, et VISi käitatakse kooskõlas käesoleva määruse ja selle artikli 45 lõikes 2 nimetatud rakenduseeskirjadega. Korraldusasutus teeb eelkõige järgmist:

a) 

võtab vajalikud meetmed tagamaks keskse VISi ning keskse VISi ja riiklike liideste vahelise sideinfrastruktuuri turvalisuse, ilma et see piiraks iga liikmesriigi kohustuste täitmist;

b) 

tagab, et VISis töödeldavatele andmetele oleks käesolevast määrusest tulenevate korraldusasutuse ülesannete täitmiseks juurdepääs üksnes nõuetekohaselt volitatud töötajatel.

▼M5

2a.  
Komisjon võtab vastu rakendusaktid, et sätestada kvaliteedikontrolli mehhanism ja kord ning asjakohased tingimused andmete kvaliteedi järgimiseks ning arendada neid. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 49 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

▼B

3.  
Korraldusasutus teatab Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile meetmetest, mida ta võtab lõike 2 alusel.

▼M5

Artikkel 29a

Erinormid andmete sisestamise kohta

3.  
Komisjon võtab vastu rakendusaktid, et sätestada kvaliteedinõuete tehnilised kirjeldused. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 49 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

▼B

Artikkel 30

VISi andmete hoidmine riiklikes toimikutes

1.  
VISist saadud andmeid võib hoida riiklikes toimikutes ainult juhul, kui see on üksikjuhtumil vajalik, kooskõlas VISi eesmärgi ja asjakohaste, sealhulgas andmekaitset käsitlevate seadusesätetega ning mitte kauem, kui see kõnealusel üksikjuhtumil vajalik on.
2.  
Lõige 1 ei piira liikmesriigi õigust hoida riiklikes toimikutes selle liikmesriigi poolt sinna sisestatud andmeid.
3.  
Andmete kasutamist vastuolus lõigetega 1 ja 2 käsitatakse väärkasutusena liikmesriikide õiguse alusel.

Artikkel 31

Andmete edastamine kolmandatele riikidele või rahvusvahelistele organisatsioonidele

1.  
Käesoleva määruse kohaselt VISis töödeldud andmeid ei edastata ega tehta kättesaadavaks kolmandatele riikidele ega rahvusvahelistele organisatsioonidele.

▼C1

2.  

Erinevalt lõikest 1 võib artikli 9 punkti 4 alapunktides a, b, c, k ja m osutatud andmeid edastada või teha kättesaadavaks lisas loetletud kolmandatele riikidele või rahvusvahelistele organisatsioonidele, kui see on üksikjuhul vajalik kolmanda riigi kodanike isikusamasuse tuvastamiseks, kaasa arvatud tagasisaatmise eesmärgil, kui on täidetud järgmised tingimused:

▼B

a) 

komisjon on vastu võtnud otsuse isikuandmete asjakohase kaitse kohta kõnealuses kolmandas riigis kooskõlas direktiivi 95/46/EÜ artikli 25 lõikega 6 või ühenduse ja kõnealuse kolmanda riigi vahel kehtib tagasivõtmisleping või kohaldatakse direktiivi 95/46/EÜ artikli 26 lõike 1 punkti d sätteid;

b) 

kolmas riik või rahvusvaheline organisatsioon on nõus kasutama andmeid ainult sellel eesmärgil, milleks need esitati;

c) 

andmed edastatakse või tehakse kättesaadavaks kooskõlas ühenduse õiguse, eriti tagasivõtmislepingute, ning andmed edastanud või kättesaadavaks teinud liikmesriigi õiguse asjakohaste sätetega, kaasa arvatud andmete turvalisuse ja andmekaitse kohta kehtivate õigusnormidega, ning

d) 

andmed VISi sisestanud liikmesriik või liikmesriigid on andnud oma nõusoleku.

3.  
Kõnealune isikuandmete edastamine kolmandatele riikidele või rahvusvahelistele organisatsioonidele ei piira pagulaste ja rahvusvahelist kaitset taotlevate isikute õigusi, eelkõige seoses tagasisaatmise mittelubamisega.

Artikkel 32

Andmete turvalisus

1.  
Vastutav liikmesriik tagab andmete turvalisuse enne nende edastamist riiklikusse liidesesse ning edastamise ajal. Iga liikmesriik tagab VISist saadud andmete turvalisuse.
2.  

Iga liikmesriik võtab seoses riikliku süsteemiga vajalikke meetmeid, mis hõlmavad ka turvakava, et

a) 

füüsiliselt kaitsta andmeid, sealhulgas koostades situatsiooniplaane kriitilise tähtsusega infrastruktuuri kaitseks;

b) 

hoida ära loata isikute juurdepääsu riiklikele rajatistele, kus liikmesriik teeb VISi eesmärkidega seotud toiminguid (kontroll rajatisse sisenemisel);

c) 

hoida ära andmekandjate lugemine, kopeerimine, muutmine või kustutamine vastava loata isikute poolt (andmekandjate kontroll);

d) 

hoida ära andmete sisestamine vastava loata isikute poolt ja salvestatud isikuandmete kontrollimine, muutmine või kustutamine vastava loata isikute poolt (salvestuskontroll);

e) 

hoida ära andmete volitamata töötlemine VISis ja VISis töödeldavate andmete mis tahes volitamata muutmine või kustutamine (andmesisestuse kontroll);

f) 

tagada, et VISi kasutamisel oleks volitatud isikutel juurdepääs üksnes nende pädevusse kuuluvatele andmetele, kasutades eranditult individuaalseid ja kordumatuid kasutajatunnuseid ning konfidentsiaalseid juurdepääsuviise (juurdepääsu kontroll);

g) 

tagada, et kõik VISile juurdepääsu õigusega asutused loovad profiilid, mis kirjeldavad nende isikute ülesandeid ja vastutust, kellel on õigus andmetele juurde pääseda, andmeid sisestada, ajakohastada, kustutada ja otsida, ning teevad need profiilid artiklis 41 osutatud riiklikele järelevalveasutustele nende nõudmisel viivitamata kättesaadavaks (töötajate profiilid);

h) 

tagada, et on võimalik kontrollida ja kindlaks teha, millistele asutustele on isikuandmeid andmesideseadmeid kasutades edastatud (sidekontroll);

i) 

tagada võimalus kontrollida ja kindlaks määrata, missuguseid andmeid on VISis töödeldud, millal, kes ja millisel eesmärgil seda on teinud (andmesalvestuse kontroll);

j) 

hoida eelkõige asjakohaste krüpteerimistehnikate abil ära andmete loata lugemine, kopeerimine, muutmine või kustutamine andmete VISi või VISist edastamise ajal või andmekandjate transportimise ajal (transpordikontroll);

k) 

teostada järelevalvet käesolevas lõikes osutatud turvameetmete tõhususe üle ja võtta asutusesisese järelevalvega seoses vajalikke korralduslikke meetmeid kooskõla tagamiseks käesoleva määrusega (enesekontroll).

3.  
Korraldusasutus võtab vajalikke meetmeid, et saavutada lõikes 2 esitatud eesmärgid seoses VISi kasutamisega, kaasa arvatud turvakava vastuvõtmine.

Artikkel 33

Vastutus

1.  
Kõikidel isikutel või liikmesriikidel, kes on kannatanud kahju ebaseadusliku andmetöötlustoimingu või mis tahes käesoleva määrusega vastuolus oleva toimingu tagajärjel, on õigus saada vastutavalt liikmesriigilt hüvitist tekitatud kahju eest. Kõnealune liikmesriik vabastatakse täielikult või osaliselt vastutusest, kui ta tõendab, et ei ole vastutav kahju põhjustanud sündmuse eest.
2.  
Kui VISile tekitatakse kahju seetõttu, et liikmesriik ei ole täitnud käesolevast määrusest tulenevaid kohustusi, loetakse see liikmesriik kõnealuse kahju eest vastutavaks, välja arvatud juhul, kui korraldusasutus või muu liikmesriik ei ole võtnud mõistlikke meetmeid kahju vältimiseks või selle mõju minimeerimiseks.
3.  
Lõigetes 1 ja 2 nimetatud kahju eest liikmesriigi vastu esitatavaid hüvitisenõudeid käsitletakse kostja liikmesriigi õiguse kohaselt.

Artikkel 34

Kirjendamine

▼M3

1.  

Iga liikmesriik ja korraldusasutus registreerivad kõik VISis tehtavad andmetöötlustoimingud. Need kirjed näitavad

a) 

artikli 6 lõikes 1 ning artiklites 15–22 osutatud juurdepääsu eesmärki;

b) 

kuupäeva ja kellaaega;

c) 

edastatud andmete liiki vastavalt artiklitele 9–14;

d) 

otsingus kasutatud andmete liiki vastavalt artikli 15 lõikele 2, artiklile 17, artikli 18 lõigetele 1 ja 6, artikli 19 lõikele 1, artikli 19a lõigetele 2 ja 4, artikli 20 lõikele 1, artikli 21 lõikele 1 ja artikli 22 lõikele 1 ning

e) 

andmeid sisestanud või neid kasutanud asutuse nime.

Peale selle registreerib iga liikmesriik töötajad, kes on nõuetekohaselt volitatud andmeid sisestama või saama.

▼M3

1a.  
Artiklis 17a loetletud toimingute puhul registreeritakse kõik VISis ja riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemis tehtud andmetöötlustoimingud kooskõlas käesoleva artikli ja määruse (EL) 2017/2226 artikliga 46.

▼B

2.  
Selliseid kirjeid võib kasutada ainult andmekaitsega seotud andmetöötluse lubatavuse järelevalve eesmärgil ja andmekaitse tagamiseks. Kirjeid tuleb asjakohaste meetmetega kaitsta volitamata isikute eest ja aasta möödudes pärast artikli 23 lõikes 1 osutatud säilitamise aja lõppu kustutada, kui neid ei vajata juba alanud järelevalvemenetluses.

▼M6

Artikkel 34a

Logide pidamine, et tagada koostalitlusvõime ETIASega

Iga määruse (EL) 2018/1240 artikli 20, artikli 24 lõike 6 punkti c alapunkti ii ja artikli 54 lõike 1 punkti b kohaselt VISis ja ETIASes tehtud andmetöötlustoimingu kohta peetakse logi kooskõlas käesoleva määruse artikliga 34 ja määruse (EL) 2018/1240 artikliga 69.

▼B

Artikkel 35

Enesekontroll

Liikmesriigid tagavad, et iga VISi andmetele juurdepääsu luba omav asutus võtab käesoleva määruse järgimiseks vajalikud meetmed ning teeb vajaduse korral koostööd riikliku järelevalveasutusega.

Artikkel 36

Karistused

Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et tagada VISi sisestatud andmete väärkasutuse eest karistamine, sealhulgas siseriikliku õiguse kohaste haldus- ja/või kriminaalkaristustega, mis on tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.



VI PEATÜKK

ÕIGUSED JA JÄRELEVALVE ANDMEKAITSE ÜLE

▼M5

Artikkel 36a

Andmekaitse

1.  
Käesoleva määruse alusel isikuandmete töötlemise suhtes Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti ning eu-LISA poolt kohaldatakse määrust (EL) 2018/1725.
2.  
Kui käesolevast määrusest tulenevate ülesannete täitmisel töötlevad isikuandmeid viisasid väljastavad, piirivalve-, varjupaiga- või sisserändeasutused, kohaldatakse määrust (EL) 2016/679.
3.  
VISis säilitatavate isikuandmete töötlemise, sealhulgas nendele andmetele juurdepääsu suhtes käesoleva määruse IIIb peatükis osutatud eesmärkidel nimetatud peatüki kohaselt liikmesriikide määratud asutuste poolt kohaldatakse direktiivi (EL) 2016/680.
4.  
Käesoleva määruse alusel isikuandmete töötlemise suhtes Europoli poolt kohaldatakse määrust (EL) 2016/794.

▼C1

Artikkel 37

Õigus teabele

▼M5

1.  

Ilma et see piiraks õigust teabele, millele osutatakse määruse (EL) 2018/1725 artiklites 15 ja 16, määruse (EL) 2016/679 artiklites 13 ja 14 ning direktiivi (EL) 2016/680 artiklis 13, teatab vastutav liikmesriik taotlejatele ja käesoleva määruse artikli 9 punkti 4 alapunktis f osutatud isikutele:

a) 

artikli 29 lõikes 4 osutatud vastutava töötleja nime koos vastutava töötleja kontaktandmetega;

▼C1

b) 

andmete VISis töötlemise eesmärgi;

▼M5

c) 

andmete saajate kategooriad, sealhulgas artiklis 22l osutatud asutused ja Europol;

ca) 

et liikmesriikidele ja Europolile võidakse anda õiguskaitse eesmärgil juurdepääs VISile;

▼C1

d) 

andmete säilitamisaja;

e) 

asjaolu, et taotluse läbivaatamiseks on andmete kogumine kohustuslik;

▼M5

ea) 

et VISis säilitatavaid isikuandmeid võidakse edastada kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile käesoleva määruse artikli 31 kohaselt ning liikmesriikidele nõukogu otsuse (EL) 2017/1908 ( 12 ) kohaselt;

▼M5

f) 

et neil on õigus taotleda juurdepääsu endaga seotud andmetele, õigus taotleda endaga seotud ebaõigete andmete parandamist, endaga seotud mittetäielike isikuandmete täiendamist või ennast puudutavate ebaseaduslikult töödeldud isikuandmete kustutamist või nende töötlemise piiramist ning õigus saada teavet nimetatud õiguste kasutamise korra kohta, sealhulgas saada järelevalveasutuste või asjakohasel juhul Euroopa Andmekaitseinspektori kontaktandmed, kes vaatavad isikuandmete kaitset käsitlevad kaebused läbi.

▼M5

2.  
Artiklites 9 ja 22a osutatud andmete, näokujutise ja sõrmejäljeandmete kogumisel esitatakse taotlejale käesoleva artikli lõikes 1 osutatud teave kirjalikult kokkuvõtlikul, läbipaistval, arusaadaval ja kergesti kättesaadaval kujul, kasutades selget ja lihtsat keelt. Lapsi tuleb teavitada eakohasel viisil, sealhulgas kasutades sõrmejälgede võtmise menetluse selgitamiseks visuaalseid vahendeid.

▼C1

3.  
Lõikes 1 osutatud teave edastatakse artikli 9 punkti 4 alapunktis f osutatud isikutele vormidel, millele peavad alla kirjutama kutse, ülalpidamise ja majutuse olemasolu tõendavad isikud.

▼M5

Nimetatud isikute poolt alla kirjutatud vormi puudumise korral esitatakse kõnealune teave vastavalt määruse (EL) 2016/679 artiklile 14.

▼M5

Artikkel 38

Õigus isikuandmetele juurde pääseda, lasta neid parandada, täiendada ja kustutada ning piirata isikuandmete töötlemist

1.  
Et kasutada oma määruse (EL) 2016/679 artiklite 15–18 kohaseid õigusi, on igal isikul õigus teada saada, millised andmed on tema kohta VISis registreeritud ja milline liikmesriik need VISi sisestas. Taotluse saanud liikmesriik vaatab taotluse läbi ja vastab sellele nii kiiresti kui võimalik, kuid hiljemalt ühe kuu jooksul alates taotluse saamisest.
2.  
Iga isik võib taotleda teda käsitlevate ebaõigete andmete parandamist ja ebaseaduslikult salvestatud andmete kustutamist.

Kui taotlus on esitatud vastutavale liikmesriigile ja kui leitakse, et VISi andmed on faktiliselt ebaõiged või ebaseaduslikult salvestatud, parandab või kustutab vastutav liikmesriik kooskõlas artikli 24 lõikega 3 need andmed VISis viivitamata ja hiljemalt ühe kuu jooksul pärast taotluse saamist. Vastutav liikmesriik teatab viivitamata kirjalikult asjaomasele isikule teda käsitlevate andmete parandamiseks või kustutamiseks võetud meetmetest.

Kui taotlus on esitatud muule kui vastutavale liikmesriigile, võtavad selle liikmesriigi asutused, kellele taotlus esitati, seitsme päeva jooksul ühendust vastutava liikmesriigi asutustega. Vastutav liikmesriik toimib vastavalt käesoleva lõike teisele lõigule. Liikmesriik, kes võttis ühendust vastutava liikmesriigi asutusega, teatab asjaomasele isikule, et tema taotlus edastati, millisele liikmesriigile see edastati ja milline on edasine menetlus.

3.  
Kui vastutav liikmesriik ei nõustu sellega, et VISis registreeritud andmed on faktiliselt ebaõiged või salvestatud ebaseaduslikult, võtab ta viivitamata vastu haldusotsuse, milles ta selgitab kirjalikult asjaomasele isikule, miks ta ei ole valmis temaga seotud andmeid parandama või kustutama.
4.  
Lõikes 3 osutatud haldusotsuses antakse asjaomasele isikule ka teavet selle kohta, kuidas ta saab selle otsuse vaidlustada, ja asjakohasel juhul ka selle kohta, kuidas esitada vaie pädevale asutusele või kaebus kohtule ning teavet selle kohta, millist abi on isikul võimalik saada, sealhulgas pädevatelt järelevalveasutustelt.
5.  
Lõike 1 või 2 kohaselt esitatud taotlused peavad sisaldama asjaomase isiku tuvastamiseks vajaliku teavet. Seda teavet kasutatakse üksnes selleks, et oleks võimalik teostada lõikes 1 või 2 osutatud õigusi.
6.  
Vastutav liikmesriik dokumenteerib kirjalikult lõikes 1 või 2 osutatud taotluse esitamise asjaolu ja selle käsitlemise viisi. Ta teeb selle dokumendi pädevatele järelevalveasutustele viivitamata kättesaadavaks hiljemalt seitsme päeva jooksul alates lõike 2 teises lõigus osutatud andmete parandamise või kustutamise otsuse või lõikes 3 osutatud haldusotsuse vastuvõtmisest.
7.  

Erandina käesoleva artikli lõigetest 1–6 ning üksnes nende andmete puhul, mis on esitatud põhjendatud arvamustes ning on VISis registreeritud vastavalt artikli 9e lõikele 6, artikli 9g lõikele 6 ning artikli 22b lõigetele 14 ja 16 artiklites 9a ja 22b osutatud päringute tulemusena, teeb liikmesriik riikliku või liidu õiguse kohaselt otsuse mitte anda asjaomasele isikule üldse andmeid või osa neist niivõrd, kui ja seni, kuni selline täielik või osaline piirang on demokraatlikus ühiskonnas vajalik ja proportsionaalne meede, võttes igakülgselt arvesse asjaomase andmesubjekti põhiõigusi ja õigustatud huve, et:

a) 

vältida ametlike või õiguslike uurimiste või menetluste takistamist;

b) 

hoida ära kuritegude tõkestamise, avastamise, uurimise või nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise kahjustamist;

c) 

kaitsta avalikku julgeolekut;

d) 

kaitsta riigi julgeolekut või

e) 

kaitsta teiste isikute õigusi ja vabadusi.

Esimeses lõigus osutatud juhtudel teavitab liikmesriik asjaomast isikut põhjendamatu viivituseta kirjalikult juurdepääsu keelamisest või juurdepääsu piiramisest ning juurdepääsu keelamise või piiramise põhjustest. Sellist teavet ei pea andma, kui selle andmine kahjustaks esimese lõigu punktides a–e sätestatud põhjusi. Liikmesriik teavitab asjaomast isikut võimalusest esitada vaie järelevalveasutusele või kasutada kohtulikku õiguskaitsevahendit.

Liikmesriik dokumenteerib asjaomasele isikule teabe andmata jätmise otsuse faktilised või õiguslikud alused. Nimetatud teave tehakse järelevalveasutustele kättesaadavaks.

Sellistel juhtudel võib asjaomane isik oma õigusi kasutada ka pädevate järelevalveasutuste vahendusel.

Artikkel 39

Koostöö andmekaitseõiguste tagamiseks

1.  
Liikmesriikide pädevad asutused teevad artiklis 38 sätestatud õiguste jõustamiseks aktiivselt koostööd.
2.  
Iga liikmesriigi järelevalveasutus, millele on osutatud määruse (EL) 2016/679 artikli 51 lõikes 1, abistab või nõustab vastava taotluse korral vastavalt määrusele (EL) 2016/679 andmesubjekti tema isikuandmete parandamist, täiendamist või kustutamist või nende töötlemise piiramist käsitleva õiguse kasutamisel.

Vastutava liikmesriigi järelevalveasutus ja selle liikmesriigi järelevalveasutus, kellele taotlus esitati, teevad esimeses lõigus osutatud eesmärkide saavutamiseks koostööd.

Artikkel 40

Õiguskaitsevahendid

1.  
Ilma et see piiraks määruse (EL) 2016/679 artiklite 77 ja 79 kohaldamist, on kõigil isikutel õigus esitada vaie selle liikmesriigi pädevale asutusele või kaebus kohtule, kes ei lubanud tal käesoleva määruse artiklis 38 ja artikli 39 lõikes 2 ette nähtud õiguse alusel pääseda juurde teda puudutavatele andmetele, neid parandada, täiendada või kustutada. Õigus esitada asjaomane vaie või kaebus kehtib ka juhtudel, kui andmetele juurdepääsemise, nende parandamise, täiendamise või kustutamise taotlusele ei vastatud artiklis 38 sätestatud tähtaja jooksul või kui vastutav töötleja taotluse käsitlemata jättis.
2.  
Määruse (EL) 2016/679 artikli 51 lõike 1 kohane järelevalveasutuse abi on kogu menetluse ajal kättesaadav.

Artikkel 41

Järelevalveasutuste järelevalve

1.  
Iga liikmesriik tagab, et määruse (EL) 2016/679 artikli 51 lõikes 1 osutatud järelevalveasutus teeb sõltumatut järelevalvet asjaomase liikmesriigi poolt käesoleva määruse kohaselt toimuva isikuandmete töötlemise seaduslikkuse üle.
2.  
Direktiivi (EL) 2016/680 artikli 41 lõikes 1 osutatud järelevalveasutus jälgib liikmesriikide poolse IIIb peatüki kohase isikuandmete töötlemise, sealhulgas liikmesriikide isikuandmetele juurdepääsu ja nende andmete VISi ja VISist edastamise seaduslikkust.
3.  
Määruse (EL) 2016/679 artikli 51 lõikes 1 osutatud järelevalveasutus tagab, et vähemalt kord nelja aasta jooksul viiakse kooskõlas asjakohaste rahvusvaheliste auditistandarditega läbi vastutavates riigi ametiasutustes tehtud andmetöötlustoimingute audit. Auditi tulemusi võidakse võtta arvesse hindamistel, mida viiakse läbi nõukogu määrusega (EL) nr 1053/2013 ( 13 ) loodud mehhanismi alusel. Määruse (EL) 2016/679 artikli 51 lõikes 1 osutatud järelevalveasutus avaldab igal aastal andmete parandamise, täiendamise või kustutamise või nende töötlemise piiramise taotluste arvu, nende alusel võetud meetmed ja asjaomaste isikute taotluse põhjal tehtud paranduste, täiendamiste, kustutamiste ja töötlemise piiramiste arvu.
4.  
Liikmesriigid tagavad, et nende järelevalveasutustel on piisavalt vahendeid neile käesoleva määrusega antud ülesannete täitmiseks ning neil on võimalik saada nõuandeid isikutelt, kellel on biomeetriliste andmete kohta piisavalt teadmisi.
5.  
Liikmesriigid esitavad kogu teabe, mida järelevalveasutused on taotlenud, ning annavad neile eelkõige teavet käesolevast määrusest tulenevate ülesannete kohastest toimingutest. Liikmesriigid annavad järelevalveasutusele juurdepääsu oma logidele ning võimaldavad talle igal ajal pääsu kõigisse oma VISiga seotud ruumidesse.

Artikkel 42

Euroopa Andmekaitseinspektori järelevalve

1.  
Euroopa Andmekaitseinspektor vastutab eu-LISA, Europoli ning Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti käesoleva määruse kohase isikuandmete töötlemisega seotud toimingute järelevalve ja selle tagamise eest, et need toimingud toimuksid kooskõlas käesoleva määruse ja määrusega (EL) 2018/1725 või Europoli puhul kooskõlas määrusega (EL) 2016/794.
2.  
Euroopa Andmekaitseinspektor tagab, et vähemalt kord nelja aasta jooksul viiakse kooskõlas asjakohaste rahvusvaheliste auditistandarditega läbi eu-LISA tehtud isikuandmete töötlemise toimingute audit. Auditiaruanne saadetakse Euroopa Parlamendile, nõukogule, eu-LISA-le, komisjonile ja liikmesriikidele. eu-LISA-le antakse võimalus teha enne aruande vastuvõtmist selle kohta märkusi.
3.  
eu-LISA edastab Euroopa Andmekaitseinspektorile tema nõutud teabe, annab Euroopa Andmekaitseinspektorile juurdepääsu kõikidele dokumentidele ja artiklites 22s, 34 ja 45c osutatud logidele ning võimaldab Euroopa Andmekaitseinspektorile igal ajal pääsu kõigisse oma ruumidesse.

Artikkel 43

Järelevalveasutuste ja Euroopa Andmekaitseinspektori vaheline koostöö

1.  
Järelevalveasutused ja Euroopa Andmekaitseinspektor, tegutsedes igaüks oma pädevuse piires, teevad üksteisega oma vastutusala raames aktiivselt koostööd, et tagada kooskõlastatud järelevalve VISi ja riiklike süsteemide üle.
2.  
Euroopa Andmekaitseinspektor ja järelevalveasutused vahetavad vastavalt vajadusele asjakohast teavet, abistavad üksteist auditite ja inspekteerimiste tegemisel, analüüsivad käesoleva määruse tõlgendamisel või kohaldamisel tekkivaid raskusi, hindavad sõltumatu järelevalve tegemise või andmesubjekti õiguste teostamisega seotud probleeme, koostavad ühtlustatud ettepanekuid probleemide ühiseks lahendamiseks ning edendavad teadlikkust andmekaitseõigustest.
3.  
Järelevalveasutused ja Euroopa Andmekaitseinspektor kohtuvad lõike 2 kohaldamiseks vähemalt kaks korda aastas Euroopa Andmekaitsenõukogu raames. Euroopa Andmekaitsenõukogu korraldab ja kannab nende kohtumiste kulud. Esimesel kohtumisel võetakse vastu töökord. Vajaduse korral töötatakse ühiselt välja täiendavad töömeetodid.
4.  
Euroopa Andmekaitsenõukogu esitab iga kahe aasta tagant Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile, Europolile, Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametile ning eu-LISA-le käesoleva artikli kohase ühise tegevusaruande. Aruandes on iga liikmesriigi kohta eraldi peatükk, mille on koostanud selle liikmesriigi järelevalveasutus.

▼M5 —————

▼B



VII PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

▼M5

Artikkel 45

Komisjoni rakendamisvolitused

1.  

Komisjon võtab vastu rakendusaktid, et sätestada VISi kesksüsteemi, kõigi liikmesriikide ühtsete riiklike liideste ning VISi kesksüsteemi ja ühtsete riiklike liideste vahelise sideinfrastruktuuri väljatöötamiseks vajalikud meetmed seoses järgmisega:

a) 

VISi kesksüsteemi füüsilise arhitektuuri, sealhulgas sidevõrgu kavandamine;

b) 

isikuandmete kaitsega seotud tehnilised aspektid;

c) 

tehnilised küsimused, millel on märkimisväärne eelarveline mõju liikmesriikidele või märkimisväärne tehniline mõju riiklikele süsteemidele;

d) 

turvanõuete, sealhulgas biomeetriliste aspektide väljatöötamine.

2.  

Komisjon võtab vastu rakendusaktid, et kehtestada meetmed, mida on vaja VISi kesksüsteemi funktsioonide tehniliseks rakendamiseks, eelkõige:

a) 

andmete sisestamiseks ja taotluste linkimiseks kooskõlas artikliga 8, artiklitega 10–14, artikliga 22a ja artiklitega 22c–22f;

b) 

andmetele juurdepääsuks kooskõlas artikliga 15, artiklitega 18–22, artiklitega 22g–22k, artiklitega 22n–22r ning artiklitega 45e ja 45f;

c) 

andmete parandamiseks, kustutamiseks ja ennetähtaegseks kustutamiseks kooskõlas artiklitega 23, 24 ja 25;

d) 

logide pidamiseks ja nendele juurdepääsuks kooskõlas artikliga 34;

e) 

artiklis 16 osutatud konsulteerimismehhanismi ja menetluste rakendamiseks;

f) 

andmetele juurdepääsuks aruannete ja statistika koostamiseks kooskõlas artikliga 45a.

3.  
Komisjon võtab vastu rakendusaktid, et sätestada VISis biomeetriliseks kontrollimiseks ja isikusamasuse tuvastamiseks kasutatavate sõrmejälgede ja näokujutise kvaliteedi, eraldusvõime ja kasutamise tehniline kirjeldus.
4.  
Käesoleva artikli lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 49 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

▼M5

Artikkel 45c

Vedajate juurdepääs andmetele kontrolli eesmärgil

3.  
Komisjon võtab vastu rakendusaktid, et sätestada vedajate võrguvärava kasutustingimuste üksikasjalikud normid ning kohaldatavad andmekaitse- ja andmeturbe reeglid. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 49 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
5.  
Komisjon võtab vastu rakendusaktid, et sätestada vedajate autentimiskava. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 49 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 45d

Varumenetlused juhuks, kui vedajatel puudub tehnilistel põhjustel juurdepääs andmetele

3.  
Komisjon võtab vastu rakendusakti, et sätestada varumenetluste üksikasjad juhuks, kui vedajatel puudub tehnilistel põhjustel juurdepääs andmetele. Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 49 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

▼M5

Artikkel 45e

Euroopa piiri- ja rannikuvalverühmade juurdepääs VISi andmetele

1.  
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1896 ( 14 ) artikli 82 lõigete 1 10 kohaste ülesannete täitmiseks ja õiguste teostamiseks on Euroopa piiri- ja rannikuvalverühmade liikmetel ja tagasisaatmisega seotud toimingutes osalevate töötajate rühmadel oma volituste piires õigus pääseda juurde VISi andmetele ja neis otsinguid teha.
2.  
Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud juurdepääsu tagamiseks nimetab Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet keskseks juurdepääsupunktiks eraldi üksuse, millesse kuuluvad Euroopa piiri- ja rannikuvalve nõuetekohaste volitustega ametnikud. Keskne juurdepääsupunkt kontrollib, kas artiklis 45f sätestatud tingimused VISile juurdepääsu taotlemiseks on täidetud.

Artikkel 45f

Euroopa piiri- ja rannikuvalverühmade VISi andmetele juurdepääsu tingimused ja kord

1.  
Artikli 45e lõikes 1 osutatud juurdepääsu silmas pidades võib Euroopa piiri- ja rannikuvalverühm esitada artikli 45e lõikes 2 osutatud Euroopa piiri- ja rannikuvalve kesksele juurdepääsupunktile taotluse, et teha päringuid kõigis VISi andmetes või konkreetses VISi andmekogus. Taotluses tuleb viidata selle liikmesriigi piiril tehtava kontrolli, piirivalve või tagasisaatmise tegevusplaanile, millel taotlus põhineb. Juurdepääsutaotluse saamisel kontrollib Euroopa piiri- ja rannikuvalve keskne juurdepääsupunkt, kas käesoleva artikli lõikes 2 osutatud juurdepääsutingimused on täidetud. Kui kõik juurdepääsutingimused on täidetud, vaatab keskse juurdepääsupunkti nõuetekohaselt volitatud töötaja taotluse läbi. VISist taotletud andmed edastatakse rühmale nii, et see ei ohusta andmete turvalisust.
2.  

Juurdepääsu andmise suhtes kehtivad järgmised tingimused:

a) 

vastuvõttev liikmesriik annab Euroopa piiri- ja rannikuvalve rühma liikmetele loa teha VISis päringuid, et täita piiril tehtava kontrolli, patrull- ja vaatlustegevuse ning tagasisaatmise tegevusplaanis täpsustatud eesmärke, ning

b) 

VISis on vaja teha päringuid selleks, et täita konkreetseid ülesandeid, mille vastuvõttev liikmesriik on rühmale andnud.

3.  
Vastavalt määruse (EL) 2019/1896 artikli 82 lõikele 4 võivad Euroopa piiri- ja rannikuvalve rühmade liikmed ja tagasisaatmisega seotud ülesannete täitmisel osalevate töötajate rühmad VISist saadud teabe põhjal tegutseda üksnes nende tegutsemiskoha vastuvõtva liikmesriigi piirivalveametnikelt või tagasisaatmisega seotud ülesannete täitmisel osalevatelt töötajatelt saadud korralduste alusel ning üldjuhul nende juuresolekul. Vastuvõttev liikmesriik võib volitada Euroopa piiri- ja rannikuvalve rühmade liikmeid enda nimel tegutsema.
4.  
Kahtluste korral või juhul, kui viisa, pikaajalise viisa või elamisloa omaniku isikusamasuse kontrollimine ei õnnestu, suunab Euroopa piiri- ja rannikuvalverühma liige asjaomase isiku vastuvõtva liikmesriigi piirivalveametniku juurde.
5.  

Rühmade liikmed teevad VISi andmetes päringuid järgmiselt:

a) 

kui täidetakse ülesandeid, mis on seotud kontrollidega piiril vastavalt määrusele (EL) 2016/399, on Euroopa piiri- ja rannikuvalve rühmade liikmetel juurdepääs VISi andmetele, et teha välispiiril asuvates piiripunktides kontrolle vastavalt käesoleva määruse artiklile 18 või 22g;

b) 

kui kontrollitakse, kas liikmesriikide territooriumile sisenemise, seal viibimise või elamise tingimused on täidetud, on rühmade liikmetel juurdepääs VISi andmetele, et kontrollida liikmesriigi territooriumil kolmandate riikide kodanikke vastavalt käesoleva määruse artiklile 19 või 22h;

c) 

kui tegemist on sellise isiku tuvastamisega, kes ei vasta või enam ei vasta liikmesriikide territooriumile sisenemise, seal viibimise või elamise tingimustele, on rühmade liikmetel VISi andmetele juurdepääs isiku tuvastamiseks vastavalt käesoleva määruse artiklitele 20 ja 22i.

6.  
Kui lõike 5 kohase juurdepääsu ja päringute tulemusel ilmneb, et VISi on salvestatud vastavad andmed, teatatakse sellest vastuvõtvale liikmesriigile.
7.  
eu-LISA peab logi Euroopa piiri- ja rannikuvalve rühmade või tagasisaatmisega seotud ülesannete täitmisel osalevate töötajate rühmade liikmete poolt VISis tehtud andmetöötlustoimingute kohta vastavalt artiklile 34.
8.  
Euroopa piiri- ja rannikuvalve iga süsteemi sisenemine ja päring logitakse vastavalt artiklile 34 ning kõik Euroopa piiri- ja rannikuvalve rühmadele kättesaadavaks tehtud andmete kasutamise juhtumid registreeritakse.
9.  
Artikli 45e ja käesoleva artikli kohaldamisel ei ühendata ühtegi VISi osa ühegi Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti poolt või Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametis kasutatava andmete kogumiseks ja töötlemiseks ette nähtud arvutisüsteemiga ning VISis olevaid andmeid, millele Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametil on juurdepääs, ei edastata sellistele süsteemidele. Ühtegi VISi osa ei laadita alla. Süsteemile juurdepääsu ja päringute logimist ei käsitata VISi andmete allalaadimise ega kopeerimisena.
10.  
Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet võtab vastu meetmed andmete turvalisuse tagamiseks vastavalt artiklile 32 ja rakendab neid.

▼B

Artikkel 46

Schengeni konsultatsioonivõrgu tehniliste funktsioonide integreerimine

Artiklis 16 osutatud konsulteerimismehhanism asendab Schengeni konsultatsioonivõrgu artikli 49 lõikes 3 osutatud korras määratletud kuupäeval, kui kõik käesoleva määruse jõustumise kuupäeval Schengeni konsultatsioonivõrku kasutavad liikmesriigid on teatanud õiguslikest ja tehnilistest meetmetest seoses VISi kasutamisega keskasutustega konsulteerimise eesmärgil viisataotluste küsimustes vastavalt Schengeni konventsiooni artikli 17 lõikele 2.

Artikkel 47

Edastamise alustamine

Liikmesriigid teatavad komisjonile, et nad on võtnud vajalikud tehnilised ja õiguslikud meetmed artikli 5 lõikes 1 osutatud andmete riikliku liidese kaudu kesksesse VISi edastamiseks.

Artikkel 48

Toimimise algus

1.  

Komisjon määrab VISi töölerakendamise kuupäeva, kui

a) 

artikli 45 lõikes 2 osutatud meetmed on võetud;

b) 

komisjon on teatanud komisjoni ja liikmesriikide poolt tehtud VISi põhjaliku testimise edukast lõpuleviimisest;

c) 

liikmesriigid on pärast tehniliste meetmete valideerimist teatanud komisjonile, et nad on võtnud vajalikud tehnilised ja õiguslikud meetmed artikli 5 lõikes 1 osutatud andmete kogumiseks ja VISi edastamiseks kõigi esimeses, lõike 4 kohaselt kindlaks määratud piirkonnas esitatud taotluste jaoks, sealhulgas meetmed andmete kogumiseks ja/või edastamiseks teise liikmesriigi eest.

2.  
Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti tehtud testi tulemustest kooskõlas lõike 1 punktiga b.
3.  
Kõigi teiste piirkondade puhul määrab komisjon kindlaks kuupäeva, millest alates artikli 5 lõikes 1 osutatud andmete edastamine muutub kohustuslikuks, kui liikmesriigid on teatanud komisjonile, et nad on võtnud vajalikud tehnilised ja õiguslikud meetmed artikli 5 lõikes 1 osutatud andmete kogumiseks ja VISi edastamiseks kõigi asjaomases piirkonnas esitatud taotluste jaoks, sealhulgas meetmed andmete kogumiseks ja/või edastamiseks teise liikmesriigi eest. Enne seda kuupäeva võivad liikmesriigid VISi tööle rakendada mis tahes nimetatud piirkonnas, niipea kui nad on komisjonile teatanud, et nad on võtnud vajalikud tehnilised ja õiguslikud meetmed vähemalt artikli 5 lõike 1 punktides a ja b osutatud andmete kogumiseks ja VISi edastamiseks.
4.  
Lõigetes 1 ja 3 osutatud piirkonnad määratakse kindlaks artikli 49 lõikes 3 osutatud korras. Kõnealuste piirkondade kindlaksmääramise kriteeriumideks on ebaseadusliku sisserände oht, liikmesriigi sisejulgeolekut ähvardavad ohud ja biomeetriliste andmete kogumise otstarbekus kõikjal kõnealuses piirkonnas.
5.  
Komisjon avaldab iga piirkonna puhul VISi töölerakendamise kuupäeva Euroopa Liidu Teatajas.
6.  
Ükski liikmesriik ei saa tutvuda teiste liikmesriikide poolt VISi edastatud andmetega enne, kui kõnealune liikmesriik või teda esindav teine liikmesriik alustab andmete sisestamist kooskõlas lõigetega 1 ja 3.

▼M5

Artikkel 48a

Delegeeritud volituste rakendamine

1.  
Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.
2.  
Artiklis 9, artikli 9h lõikes 2, artikli 9j lõikes 2 ja artikli 22b lõikes 18 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 2. augustist 2021. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.
3.  
Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 9, artikli 9h lõikes 2, artikli 9j lõikes 2 ja artikli 22b lõikes 18 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.
4.  
Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.
5.  
Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
6.  
Artikli 9, artikli 9h lõike 2, artikli 9j lõike 2 või artikli 22b lõike 18 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

▼M5

Artikkel 49

Komiteemenetlus

1.  
Komisjoni abistab komitee, mis on loodud määruse (EL) 2017/2226 artikli 68 lõike 1 alusel. Nimetatud komitee on komitee Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 182/2011 ( 15 ) tähenduses.
2.  
Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

▼B

Artikkel 50

Järelevalve ja hindamine

1.  
Korraldusasutus kannab hoolt, et oleks kehtestatud menetlused, mille abil jälgida VISi toimimist, võrreldes selleks tulemusi, kulutasuvust, turvalisust ja teenuste kvaliteeti seatud eesmärkidega.
2.  
Tehnilise hoolduse eesmärkidel on korraldusasutusel juurdepääs vajalikule teabele, mis on seotud VISis tehtud töötlemistoimingutega.
3.  
Kaks aastat pärast seda, kui VIS on hakanud toimima, ning seejärel iga kahe aasta tagant esitab korraldusasutus Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile aruande VISi tehnilise toimimise, sealhulgas turvalisuse kohta.
4.  
Kolm aastat pärast seda, kui VIS on hakanud toimima, ning seejärel iga nelja aasta tagant esitab komisjon üldhinnangu VISi kohta. Nimetatud üldhinnangus võrreldakse saavutatud tulemusi seatud eesmärkidega, hinnatakse tegevuse aluspõhimõtete kehtivust, käesoleva määruse kohaldamist VISi suhtes, VISi turvalisust, artiklis 31 osutatud sätete kasutamist ja mis tahes mõjusid tulevastele toimingutele. Komisjon edastab hinnangu Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

▼M5

Liikmesriikidele tehakse kättesaadavaks tehniline lahendus selliste andmete IIIb peatüki kohase kogumise hõlbustamiseks, et koostada käesolevas lõikes osutatud statistikat. Komisjon võtab rakendusaktidega vastu tehnilise lahenduse kirjeldused. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 49 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

▼B

5.  
Enne artikli 18 lõikes 2 osutatud ajavahemike lõppu esitab komisjon aruande tehniliste edusammude kohta sõrmejälgede kasutamisel välispiiridel ja selle mõju kohta otsingute kestusele viisakleebise numbri alusel koos viisaomaniku sõrmejälgede kontrolliga ja selle kohta, kas kõnealuse otsingu oodatav kestus hõlmab ülemäärast ooteaega piiripunktides. Komisjon edastab hinnangu Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Kõnealusele hinnangule tuginedes võib Euroopa Parlament või nõukogu kutsuda komisjoni üles tegema vajaduse korral asjakohaseid ettepanekuid käesoleva määruse muutmiseks.
6.  
Liikmesriigid annavad korraldusasutusele ja komisjonile lõigetes 3, 4 ja 5 osutatud aruannete koostamiseks vajalikku teavet.
7.  
Korraldusasutus annab komisjonile lõikes 4 osutatud üldhinnangu koostamiseks vajalikku teavet.
8.  
Üleminekuperioodil, enne kui korraldusasutus asub oma ülesandeid täitma, vastutab komisjon lõikes 3 osutatud aruannete koostamise ja esitamise eest.

Artikkel 51

Jõustumine ja kohaldamine

1.  
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
2.  
Käesolevat määrust kohaldatakse alates artikli 48 lõikes 1 osutatud kuupäevast.
3.  
Artikleid 26, 27, 32, 45, artikli 48 lõikeid 1, 2 ja 4 ning artiklit 49 kohaldatakse alates 2. septembrist 2008.
4.  
Artikli 26 lõikes 4 osutatud üleminekuperioodi jooksul käsitatakse käesolevas määruses sisalduvaid viiteid korraldusasutusele viidetena komisjonile.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides kooskõlas Euroopa Ühenduse asutamislepinguga.




LISA

Artikli 31 lõikes 2 osutatud rahvusvaheliste organisatsioonide loetelu

1. ÜRO organisatsioonid (nt UNHCR)

2. Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon (IOM)

3. Rahvusvaheline Punase Risti Komitee

▼M6




II LISA

Vastavustabel



Määruse (EL) 2018/1240 artikli 17 lõikes 2 osutatud andmed, mille on saatnud ETIASe kesksüsteem

Käesoleva määruse artikli 9 lõikes 4 osutatud vastavad VISi andmed, millega ETIASe andmeid tuleb võrrelda

perekonnanimi

perekonnanimed

sünnijärgne perekonnanimi

sünnijärgne perekonnanimi (varasem perekonnanimi (varasemad perekonnanimed));

eesnimi (-nimed)

eesnimi (-nimed)

sünniaeg

sünniaeg

sünnikoht

sünnikoht

sünniriik

sünniriik

sugu

sugu

praegune kodakondsus

praegune kodakondsus või praegused kodakondsused ja sünnijärgne kodakondsus

muud kodakondsused (kui neid on)

praegune kodakondsus või praegused kodakondsused ja sünnijärgne kodakondsus

reisidokumendi liik

reisidokumendi liik

reisidokumendi number

reisidokumendi number

reisidokumendi välja andnud riik

riik, mis reisidokumendi välja andis.



( 1 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2019. aasta määrus (EL) 2019/817, millega luuakse ELi infosüsteemide koostalitlusvõime raamistik piiride ja viisade valdkonnas ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 767/2008, (EL) 2016/399, (EL) 2017/2226, (EL) 2018/1240, (EL) 2018/1726, (EL) 2018/1861 ning nõukogu otsuseid 2004/512/EÜ ja 2008/633/JSK (ELT L 135, 22.5.2019, lk 27).

( 2 ) Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 129.

( 3 ) ELT L 243, 15.9.2009, lk 1

( 4 ) ELT L 64, 7.3.2003, lk 1.

( 5 ) EÜT L 81, 21.3.2001, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1932/2006 (ELT L 405, 30.12.2006, lk 23; parandatud väljaandes ELT L 29, 3.2.2007, lk 10).

( 6 ) EÜT L 53, 23.2.2002, lk 4.

( 7 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/38/EÜ, mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil ning millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 1612/68 ja tunnistatakse kehtetuks direktiivid 64/221/EMÜ, 68/360/EMÜ, 72/194/EMÜ, 73/148/EMÜ, 75/34/EMÜ, 75/35/EMÜ, 90/364/EMÜ, 90/365/EMÜ ja 93/96/EMÜ (ELT L 158, 30.4.2004, lk 77).

( 8 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2017. aasta määrus (EL) 2017/2226, millega luuakse riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem liikmesriikide välispiire ületavate kolmandate riikide kodanike riiki sisenemise ja riigist lahkumise andmete ja sisenemiskeeluandmete registreerimiseks ning määratakse kindlaks riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemile õiguskaitse eesmärgil juurdepääsu andmise tingimused ning millega muudetakse Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni ning määruseid (EÜ) nr 767/2008 ja (EL) nr 1077/2011 (ELT L 327, 9.12.2017, lk 20).

( 9 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määrus (EL) 2016/399, mis käsitleb isikute üle piiri liikumist reguleerivaid liidu eeskirju (Schengeni piirieeskirjad) (ELT L 77, 23.3.2016, lk 1).

( 10 ) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1525/2007 (ELT L 343, 27.12.2007, lk 9).

( 11 ) EÜT L 56, 4.3.1968, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ, Euratom) nr 337/2007 (ELT L 90, 30.3.2007, lk 1).

( 12 ) Nõukogu 12. oktoobri 2017. aasta otsus (EL) 2017/1908, mis käsitleb viisainfosüsteemiga seotud Schengeni acquis’ teatavate sätete jõustamist Bulgaaria Vabariigis ja Rumeenias (ELT L 269, 19.10.2017, lk 39).

( 13 ) Nõukogu 7. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 1053/2013, millega kehtestatakse hindamis- ja järelevalvemehhanism Schengeni acquis’ kohaldamise kontrollimiseks ja tunnistatakse kehtetuks täitevkomitee 16. septembri 1998 . aasta otsus, millega luuakse Schengeni hindamis- ja rakendamiskomitee (ELT L 295, 6.11.2013, lk 27).

( 14 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. novembri 2019. aasta määrus (EL) 2019/1896, mis käsitleb Euroopa piiri- ja rannikuvalvet ning millega tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1052/2013 ning (EL) 2016/1624 (ELT L 295, 14.11.2019, lk 1).

( 15 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).