Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest

milles sätestatakse veinituru ühist korraldust käsitleva nõukogu määruse (EÜ) nr 479/2008 üksikasjalikud rakenduseeskirjad veinisektoris seoses toetusprogrammide, kolmandate riikidega kauplemise, tootmisvõimsuse ja kontrollidega

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. aprilli 2008. aasta määrust (EÜ) nr 479/2008, mis käsitleb veinituru ühist korraldust ja millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 1493/1999, (EÜ) nr 1782/2003, (EÜ) nr 1290/2005, (EÜ) nr 3/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2392/86 ja (EÜ) nr 1493/1999, ( 1 ) eriti selle artikleid 22, 84, 89, 97, 107, 117 ning artikli 121 punkte b ja c,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määrusega (EÜ) nr 479/2008 muudeti veinituru varasemat korraldust, mida reguleeris nõukogu 17. mai 1999. aasta määrus (EÜ) nr 1493/1999 veinituru ühise korralduse kohta, ( 2 ) ja tunnistati kõnealune määrus alates 1. augustist 2008 kehtetuks.

(2)

Kehtivad veiniturgu reguleerivad rakenduseeskirjad sisalduvad mitmes määruses, mida on mitu korda muudetud. Kõnealuseid rakenduseeskirju, milles käsitletakse turumehhanisme, kolmandate riikidega kauplemist, tootmisvõimsust ja veinisektori kontrolli, on vaja muuta veinituru korralduses määrusega (EÜ) nr 479/2008 tehtud muudatuste tõttu ning kogemusi silmas pidades. Tuleks vastu võtta määruse (EÜ) nr 479/2008 üksikasjalikud rakenduseeskirjad.

(3)

Seepärast tuleks järgmised komisjoni määrused kehtetuks tunnistada ning asendada uue määrusega:

a) 31. mai 2000. aasta määrus (EÜ) nr 1227/2000, milles sätestatakse veinituru ühist korraldust käsitleva nõukogu määruse (EÜ) nr 1493/1999 üksikasjalikud rakenduseeskirjad tootmisvõimsuse puhul; ( 3 )

b) 25. juuli 2000. aasta määrus (EÜ) nr 1623/2000, milles sätestatakse veinituru ühist korraldust käsitleva määruse (EÜ) nr 1493/1999 üksikasjalikud rakenduseeskirjad turumehhanismide osas; ( 4 )

c) 14. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 2729/2000, milles sätestatakse veinisektori kontrolli üksikasjalikud rakenduseeskirjad; ( 5 )

d) 24. aprilli 2001. aasta määrus (EÜ) nr 883/2001, milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1493/1999 üksikasjalikud rakenduseeskirjad kolmandate riikidega toimuva veinisektori toodetega kauplemise osas. ( 6 )

(4)	Määruse (EÜ) nr 479/2008 II jaotis sisaldab sätteid uue toetusprogrammi kohta, mille kohta tehakse otsus liikmesriigi tasandil, et rahastada konkreetseid veinisektori abistamiseks ettenähtud toetusmeetmeid. Kõnealuseid õigusnorme on asjakohane täiendada rakenduseeskirjade kehtestamisega.

(5)

Tuleks ette näha toetusprogrammi esmakordse esitamise kord. Järgmise aasta toetusprogramme tuleks muuta aasta kaupa, et neid saaks kohandada, võttes arvesse uusi tingimusi, mida ei saanud ette näha nende esmakordse esitamise ajal. Kõigi selliste muudatuste suhtes tuleks kohaldada teatavaid piiranguid ja tingimusi, tagamaks, et heakskiidetud toetusprogrammide üldeesmärgid jäävad samaks.

(6)

Määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 5 lõike 1 kohaselt võivad liikmesriigid luua toetusprogrammid kõige sobivamaks peetud geograafilisel tasandil. Kuna liikmesriigid vastutavad kõnealuste kavade heakskiitmise eest, peaksid nad sellisel juhul sätestama kavade esitamist ja heakskiitmist käsitlevad eeskirjad ning asjaomaste kavade miinimumsisu.

(7)	Määruse (EÜ) nr 479/2008 artiklis 10 on sätestatud uus meede müügiedenduse toetamiseks kolmandate riikide turgudel. Kõnealuse uue meetme kasutuselevõtuks tuleb sätestada üksikasjalikud eeskirjad.

(8)	Konkurentsi moonutamise ohu vältimiseks tuleks sätestada eeskirjad, mida peab teavitamis- ja müügiedenduskampaaniatega hõlmatud toodete päritolule viitamisel arvesse võtma.

(9)	Õiguskindluse tagamiseks peaksid müügiedenduskampaaniate raames edastatavad sõnumid vastama asjaomaste kolmandate riikide õigusaktidele.

(10)	Ühenduse eeskirjade järgimise ja rakendatavate meetmete tõhususe tagamiseks tuleks sätestada kriteeriumid, mille alusel liikmesriigid taotlusi välja valivad ja kontrollivad.

(11)

Ühenduse meetmete tõhususe kindlustamiseks peavad liikmesriigid tagama, et heakskiidetud müügiedenduskampaaniad on kooskõlas nende riiklike ja piirkondlike müügiedendusprogrammidega ning täiendavad neid. Koostoime saavutamiseks võivad liikmesriigid kavandada ühiseid müügiedenduskampaaniaid, samuti tuleks ette näha asjaomaste liikmesriikide vahelist koostööd võimaldavad sätted. Eelistada tuleks mikro-, väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid, mis vajavad ühenduse toetust rohkem kui suured ettevõtted.

(12)

Selleks et vältida topeltmakseid müügiedendusmeetmete rahastamisel nõukogu 17. detsembri 2007. aasta määruse (EÜ) nr 3/2008 (põllumajandussaaduste ja toodete teavitamis- ja müügiedendusmeetmete kohta siseturul ja kolmandates riikides) ( 7 ) alusel või nõukogu 20. septembri 2005. aasta määruse (EÜ) nr 1698/2005 (Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta) ( 8 ) alusel, tuleks sätestada vastastikune välistamine.

(13)

Määruse (EÜ) nr 479/2008 artiklis 11 on sätestatud toetusmeede viinamarjaistanduste ümberkujundamiseks ja muutmiseks. Eelkõige on kõnealuse määruse artikli 11 lõike 3 teises lõigus sätestatud, et viinamarjaistanduste ümberkujundamine ja muutmine ei hõlma niisuguste viinamarjaistanduste tavapärast uuendamist, kus viinapuud on ealiselt vananenud.

(14)	Lisaks võivad liikmesriigid kehtestada eeskirjad asjaomase maatüki miinimumsuuruse kohta, et tagada süsteemi tõeline mõju tootmisvõimsusele.

(15)

Liikmesriikidel on määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 11 kohaldamisel kõnealuse määruse II jaotise I peatükis sätestatud piirangute raames ja kõnealuste piirangute alusel vastuvõetud sätete kohaselt laialdased volitused otsuste tegemisel toetuse üksikasjaliku reguleerimisala ja taseme kohta, sealhulgas eelkõige seoses kindlate summade maksmisega, toetuse ülemmäära kindlaksmääramisega hektari kohta ja toetuse kohandamisega objektiivsete kriteeriumide põhjal. Sellest hoolimata tuleks sätestada ühiseeskirjad. Tuleks määratleda meetmed, meetmete võtmise tähtajad ja asjakohane järelevalve. Asjaomased eeskirjad peaksid hõlmama ka kavaga ettenähtud väljajuurimisega kaasnevate taasistutusõiguse kasutamist, selleks et sellega seonduvate suuremate kulude puhul suuremat toetust lubada.

(16)	Kontrolli huvides tuleks toetust tavaliselt maksta pärast teatava meetme või meetmete kogu rakendamist. Toetust võib siiski maksta enne ettenähtud meetme või meetmete kogu rakendamist, kui meetme rakendamise kohta esitatakse tagatis.

(17)	Tuleks ette näha üksikasjalikud sätted, milles käsitletakse ümberkujundamise ja muutmise süsteemi rahastamises osalemist. Tuleb võtta meetmeid, et tagada süsteemile eraldatud vahendite tõhus kasutamine; eelkõige tuleks sätestada ettemaksete tegemise kord.

(18)

Määruse (EÜ) nr 479/2008 artiklis 12 on sätestatud uue toetusmeetmena rohelise korje toetus. Subsidiaarsuse põhimõtet arvesse võttes peaksid liikmesriigid vastutama rohelise korje toetuse taotluste esitamise menetluse halduskorralduse eest. Neil peaks olema õigus määrata tootjatele tööde lõpetamise tähtaeg, et saagikoristusperioodi ajalisi piiranguid ja lähedust arvesse võttes jääks enne maksete tegemist piisavalt aega vajalikuks kontrolliks.

(19)

Võttes arvesse rohelise korje meetmele eraldatud vahendeid, tuleks pärast meetme rakendamist ette näha asjaomaste piirkondade süstemaatiline kohapealne kontroll. Kõnealuse kontrolliga tuleks kindlaks teha, kas viinamarjad on täielikult hävitatud. Samuti tuleks sellega tagada fütosanitaar- ja keskkonnanõuete nõuetekohane täitmine. Kontrolli huvides tuleks toetust maksta pärast seda, kui on kontrollitud, et roheline korje on toimunud.

(20)	Lisaks tuleks kehtestada antava toetuse piirmäär, et tagada, et toetusest ei saaks toodete jaoks nende turuleviimise asemel püsiv alternatiivne väljund.

(21)

Määruse (EÜ) nr 479/2008 artiklis 13 on sätestatud uus toetusmeede investeerimisfondide loomiseks. Kõnealuse uue meetme rakendamiseks on vaja sätestada üksikasjalikud eeskirjad. Kõnealused eeskirjad peaksid võimaluse korral tagama paindlikkuse ja kiire kohaldamise kriisiolukordades ning seega tuleks liikmesriikidel ja nende tootjaorganisatsioonidel võimaldada ise otsuseid vastu võtta. Eeskirjad peaksid siiski takistama kuritarvitusi ja neis tuleks sätestada piirangud, sh rahalised piirangud. Kuna uute liikmesriikide tootjad on üldiselt teiste liikmesriikide tootjatest vähem organiseeritud, tuleks esimeste suhtes sätestada toetuse kõrgemad piirmäärad.

(22)

Määruse (EÜ) nr 479/2008 artiklis 14 on sätestatud uue toetusmeetmena saagikindlustuse toetus. Kõnealuse uue meetme kasutuselevõtuks on vaja sätestada üksikasjalikud eeskirjad. Kõnealused eeskirjad peaksid võimaluse korral tagama paindlikkuse. Eeskirjad peaksid siiski takistama kuritarvitusi ja neis tuleks sätestada piirangud, sh rahalised piirangud.

(23)

Määruse (EÜ) nr 479/2008 artikliga 15 on ette nähtud uus toetusmeede materiaalseteks ja mittemateriaalseteks investeeringuteks ettevõtetesse. Kõnealuse uue meetme kasutuselevõtuks on vaja sätestada üksikasjalikud eeskirjad kooskõlas maaelu arengukava raames olemasoleva samasuguse meetmega. Tuleks määratleda abikõlblike investeeringute liigid, sealhulgas uute toodete, protsesside ja tehnoloogiate arendamiseks tehtavad investeeringud; tuleks määratleda soovituslikud abikõlblikud kulud.

(24)

Määruse (EÜ) nr 479/2008 artiklis 16 on sätestatud kõrvalsaaduste destilleerimise toetusmeede. Kõnealuse uue meetme kasutuselevõtuks on vaja sätestada üksikasjalikud eeskirjad, eelkõige kõrvalsaaduste hävitamise tingimused ja pressimisjäätmete, veini ja sette destilleerimiseks antava toetuse maksimumsummad.

(25)	Määruse (EÜ) nr 479/2008 artiklis 17 on sätestatud üleminekutoetusena alkohoolsete jookide destilleerimise toetus. Kõnealuse uue meetme kasutuselevõtuks on vaja sätestada üksikasjalikud eeskirjad, eelkõige abi eesmärgid ja võimalik kohandamine.

(26)	Määruse (EÜ) nr 479/2008 artiklis 18 on sätestatud üleminekutoetusena erakorralise destilleerimise toetus. Kõnealuse uue meetme kasutuselevõtuks on vaja sätestada üksikasjalikud eeskirjad, eelkõige abi andmise menetlus ja tingimused ning kriteeriumid, mida võetakse arvesse abisumma määramisel.

(27)

Määruse (EÜ) nr 479/2008 artiklis 19 on sätestatud üleminekutoetus viinamarjavirde kasutamiseks rikastamise eesmärgil. Kõnealuse uue meetme kasutuselevõtmiseks on vaja sätestada üksikasjalikud eeskirjad, eelkõige abi eesmärgid ja maksimumsummad ning ette näha alkoholisisalduse suurendamiseks kasutatud toote erikontroll.

(28)

Määruse (EÜ) nr 479/2008 II jaotise rakendamise kontrollimiseks ja turu nõuetekohaseks korraldamiseks on esmatähtis, et komisjoni käsutuses oleks toetusprogrammide rakendamiseks vajalikud andmed. Seda arvesse võttes tuleb üksikasjalikult sätestada, milline teave tuleb esitada toetusprogrammide aruannetes ja nende hindamisel, et hinnata nende tulemuslikkust ja tõhusust.

(29)	Lisaks käesoleva määrusega kehtestatud erieeskirjadele tuleks kohaldada eelarvedistsipliini käsitlevaid üldeeskirju ning eelkõige neid, milles käsitletakse liikmesriikide mittetäielikke või nõuetele mittevastavaid deklaratsioone.

(30)	Süsteemi finantsjuhtimise üksikasju reguleerivad ühise põllumajanduspoliitika rahastamist käsitleva nõukogu 21. juuni 2005. aasta määruse (EÜ) nr 1290/2005 (ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta) ( 9 ) rakenduseeskirjad.

(31)

Määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 76 lõikes 1 on sätestatud, et juhul kui mahlade ja viinamarjavirrete suhtes kohaldatavad tollimaksud sõltuvad toote impordihinnast, kontrollitakse kõnealuse hinna õigsust iga kaubasaadetise kontrollimisega või võttes aluseks kauba kindla väärtuse importimisel. Praegune viinamarjamahlade ja -virrete ühendusse importimise kord ei võimalda arvutada kauba tüüpilist kindlat väärtust importimisel, mis kajastaks tegeliku impordihinna suurust, eelkõige seetõttu, et impordi maht ja sagedus on ebakorrapärane ning impordikohad ja toodete päritolu vahelduvad. Kõnealuste asjaolude tõttu tuleks kõnealuse hinna kontrollimiseks kontrollida iga partiid.

(32)	Impordihind, mille alusel imporditud tooted ühises tollitariifistikus liigitatakse, peaks olema võrdne kõnealuste toodete FOB-hinnaga, millele on lisatud kindlustus- ja veokulud kuni ühenduse tolliterritooriumile sisenemise kohani.

(33)

Määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 82 lõikes 3 on sätestatud, et kõnealuse artikliga hõlmatud toodete importimisel tuleb esitada sertifikaat ja analüüsiaruanne, mille on välja andnud selle kolmanda riigi poolt määratud asutus või osakond, kust tooted on eksporditud. Tuleks sätestada analüüsiaruandele esitatavad nõuded.

(34)	Kontrolli lihtsustamiseks tuleks sätestada sertifikaadist ja analüüsiaruandest loobumine toodete puhul, mida imporditakse kolmandatest riikidest piiratud kogustes väikemahutitesse pakituna.

(35)	Ühtlustamise huvides peaks ühendusse imporditavate veinisektori toodete puhul sertifikaadi ja analüüsiaruande esitamise nõudest vabastamine olema kooskõlas vabastamist käsitlevate tollieeskirjadega ja veinipartiide saatedokumentide suhtes ühenduses kohaldatava korraga.

(36)	Haldustegevuse eri valdkondades on arvutisüsteemide kasutamine järk-järgult asendamas andmete käsitsi sisestamist. Seetõttu peaks olema võimalik kasutada arvuteid ja elektroonilist menetlust ka V I 1 ja V I 2 väljaandmisel ja kasutamisel.

(37)

Mõned kolmandad riigid, kelle määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 82 lõikes 3 osutatud asutused või osakonnad rakendavad oma riigi veinitootjate kontrollimiseks tõhusat süsteemi, on avaldanud huvi võimaluse vastu lubada tootjatel endil välja anda sertifikaate ja analüüsiaruandeid. Eeldusel et kõnealused riigid on sõlminud ühendusega kokkuleppeid, mis seisnevad pettuse vältimiseks tehtavas tihedamas koostöös ja kohustuses säilitada ühendusega head kaubandussuhted ning selleks, et lihtsustada kauplemist kõnealuste kolmandate riikidega, on asjakohane lubada, nii nagu seda on juba tehtud ühendusest pärit veinide puhul, käsitada asjaomastel isikutel tootjate endi poolt väljaantud dokumente asjaomase kolmanda riigi määratud asutuse või osakonna poolt väljaantud dokumentidena. Sellisel juhul tuleks esitada nõuetekohased kinnitused ning teostada kõnealuste dokumentide väljaandmise üle nõuetekohast järelevalvet.

(38)	Kolmandates riikides sertifikaate ja analüüsiaruandeid koostavate pädevate asutuste ja laborite nimede ja aadresside loetelud tuleks avaldada nii, et ühenduse asutused, kes teostavad järelevalvet veinitoodete impordi üle, saaksid vajaduse korral teha nõutavaid kontrolle.

(39)	Liikmesriikide pädevate asutuste kontrollitegevuse hõlbustamiseks tuleks sätestada nõutava sertifikaadi ja analüüsiaruande vorm ja vajaduse korral sisu ning nende kasutamise tingimused.

(40)	Pettuste ennetamiseks tuleks kontrollida iga imporditud tootepartii sertifikaati ja vajaduse korral analüüsiaruannet. Selleks peavad kõnealused dokumendid olema iga partiiga kaasas kuni selle paigutamiseni ühenduse kontrolli alla.

(41)	Kaubandustavade arvessevõtmiseks tuleks pädevale asutusele anda saadetise jagamisel osadeks volitus lasta oma järelevalve all koostada sertifikaadi ja analüüsiaruande väljavõte, mis lisatakse igale saadetise osadeks jagamise tulemusel saadud uuele partiile.

(42)	Pidades silmas vajadust tagada tarbijate kiire ja tõhus kaitse, on oluline ette näha võimalus peatada kõnealuse uue korra kohaldamine pettuste või tarbijate tervise ohustamise korral.

(43)	Samuti tuleks sätestada lihtsad eeskirjad dokumentide kohta, mis tuleb esitada importimisel kolmandast riigist, mis ei ole veinitoote päritoluriik, kui kõnelust toodet ei ole oluliselt töödeldud.

(44)

Eksportijate ja asutuste töö lihtsustamiseks tuleks nõuda, et vormi V I 1 tuleks lisada märge selle kohta, et liköörveinidele ja destilleerimiseks kangendatud veinidele lisatud alkohol on veinialkohol, selle asemel, et koostada eraldi dokument. Samal põhjusel tuleks dokumenti V I 1 lubada kasutada päritolunimetussertifikaadina, mida nõutakse, kui imporditakse veine, mille suhtes kohaldatakse tollimaksu vähendamist. Mõne veini puhul sertifikaati ja analüüsiaruannet siiski ei nõuta, tingimusel et esitatakse päritolunimetussertifikaat. Vormi V I 1 tuleks lubada kasutada kõnealuste liköörveinide päritolunimetuse tõendamiseks, ilma et analüüsiaruandega seotud osa tuleks täita.

(45)

Veini importimisel teatavate kolmandate riikidega sõlmitud kokkulepetes sätestatud soodustuste alusel tuleb esitada tõendid, millega kinnitatakse asjaomase veini vastavust soodustuste kohaldamise tingimustele ja mille on välja andnud ametiasutused või asutused, mida tunnustavad ametlikult mõlemad lepinguosalised ja mis on kantud ühiselt koostatud nimekirjadesse.

(46)

Liikmesriigid peaksid saatma komisjonile nende ametiasutuste või ametlikult tunnustatud asutuste nimekirjad, kes liikmesriikide ettepanekul peaksid kõnealuseid tõendeid välja andma, nii et komisjon saaks ühiselt koos asjaomaste kolmandate riikidega koostada kõnealused nimekirjad ja need neile edastada. Selliste asutuste töö lihtsustamiseks tuleks kõnealused nimekirjad esitada sobival kujul ja sobival infokandjal.

(47)

Määruse (EÜ) nr 479/2008 artiklites 85 ja 86 on sätestatud istutusõiguseta istanduste käsitlemise kord. Tuleb sätestada üksikasjalikud eeskirjad, mis käsitlevad nende tootjate suhtes kohaldatavaid karistusi, kes ei täida uusi eeskirju või enne 1. septembrit 1998 vastava istutusõiguseta istutatud viinapuude väljajuurimiskohustust, ja teateid, mis liikmesriigid sellega seoses peavad komisjonile edastama. Ilma et see piiraks liikmesriigi poolt varem määratud karistusi, peaks ebaseaduslike istanduste puhul väljajuurimise kohustuse täitmata jätmise korral kohaldatav karistus olema piisavalt karm, et motiveerida tootjaid kohustust täitma. Seetõttu peaks asjaomane trahv olema vähemalt võrdne väljajuurimistasu kahekordse keskmise väärtusega.

(48)

Määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 87 lõikes 1 on sätestatud, et kui ebaseaduslikust istandusest pärit tooteid võib ringlusesse lubada ainult destilleerimiseks, tuleb toote ringlusesse mittelubamist tõendada. Kontrolli tugevdamiseks tohiks väljaspool ringlust kasutamise viise olla ainult kolm, nimelt destilleerimiseks tarnimine, roheline korje asjaomase tootja kulul või kasutamine oma majapidamise tarbeks, kui tootja viinapuude kasvuala pindala ei ole suurem kui 0,1 hektarit. On asjakohane määrata kõnealuses artiklis nimetatud destilleerimislepingute esitamise tähtaeg. Kontrolli tõhusaks korraldamiseks peaksid rohelist korjet teostavad tootjad ametiasutusi oma kavatsusest õigel ajal teavitama. Parema kontrollitavuse huvides peaks liikmesriigil olema võimalus kohustada tootjaid ette teatama, millist kolmest toote väljaspool ringlust kasutamise viisist nad kavatsevad kasutada ja piirata täiendavalt võimalikke väljaspool ringlust toote kasutamise viise.

(49)	Ühenduse eelarve õiglase ja kontrollitava kasutamise tagamiseks tuleks ette näha rahaliste tagajärgedega karistused juhuks, kui liikmesriik ei täida ebaseaduslike istandustega seonduvat teavitamiskohustust.

(50)

Määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 91 lõikega 1 on ette nähtud uusistutusõiguste andmine maakorraldusmeetmete või üldsuse huvides vastu võetud sundvõõrandamist käsitlevate meetmete raames. Selleks et kõnealuse määruse artikli 90 lõikes 1 sätestatud istutuskeeld ei muutuks sisutuks, ei tohiks kõnealused olla ulatuslikumad kui need õigused, millele tuginedes võib viinapuid istutada alale, mis vastab 105 %-le tootjate poolt kõnealuste meetmete tulemusel kaotatud alast.

(51)

Määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 91 lõikega 1 nähakse samuti ette uusistutusõiguste andmine katseliseks viinamarjakasvatuseks ja pooktaimede kasvatamiseks. Kõnealuste uusistutusõiguste alusel rajatud istandusi tuleks kasutada ainult kindlaksmääratud eesmärkidel ja sellistelt aladelt pärit viinamarjadest valmistatud veinisektori tooteid ei tohiks turustada. Olemasolevat katselist viinamarjakasvatust ja pooktaimede kasvatamist tuleks lubada jätkata vastavalt kehtivatele eeskirjadele.

(52)

Määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 91 lõikega 1 nähakse samuti ette uusistutusõiguste andmine alade puhul, millelt saadavad veinid või viinamarjasaadused on ettenähtud üksnes viinamarjakasvataja oma majapidamise tarbeks. Kuna teatavates liikmesriikides on palju selliseid juhte, võib see mõnikord põhjustada ülemäärast halduskoormust. Sellest tulenevalt peaks liikmesriikidel olema võimalik lubada selliste alade olemasolu isegi juhul, kui nende jaoks ei ole antud istutusõigusi, tingimusel et asjaomased alad on väiksed ja et asjaomane viinamarjakasvataja ei tooda veini tööstuslikult, mis tagab turutasakaalu häirimise vältimise. Asjaomaste alade ja tootjate suhtes tuleks rakendada asjakohast järelevalvet ja sanktsioone, sealhulgas kõnealustelt aladelt viinapuude väljajuurimist, kui asjaomaseid sätteid ei järgita.

(53)

Taasistutusõigusi ei tohiks anda alade puhul, millelt viinapuud on määruse (EÜ) nr 479/2008 nõuete rikkumise tõttu sundkorras välja juuritud. Samal põhjusel ei tohiks taasistutusõigusi anda väljajuuritud viinapuude puhul, mille jaoks uusistutusõigused on antud muul eesmärgil kui veini tööstuslikuks tootmiseks.

(54)

Määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 92 lõikega 2 on ette nähtud taasistutusõiguste andmine tootjatele, kes kohustuvad tulevikus viinapuud kasvualalt välja juurima. Kõnealuseid taasistutusõigusi tohiks anda ainult siis, kui asjaomasel tootjal ei ole piisavalt istutusõigusi, et istutada täis ala, mis vastab pindalale, kust ta kavatseb viinapuud välja juurida. Kui taasistutusõiguste andmine eeldab sellise kohustuse võtmist, siis tuleks väljajuurimiskohustuse täitmise tagamiseks esitada asjakohane tagatis. Turutasakaalu häirimise vältimiseks tuleks taasistutatud viinapuude ja väljajuuritavate viinapuude üheaegse olemasolu ajal lubada turustatava veini tootmist vaid ühel kahest alast.

(55)

Määruse (EÜ) nr 479/2008 artikliga 93 nähakse tootmisvõimsuse haldamise parandamiseks ette siseriikliku ja/või piirkondliku varude loomine või säilitamine. Turutasakaalu häirimise vältimiseks ei tohiks õiguste üleandmine varude süsteemi kaudu suurendada üldist tootmisvõimsust liikmesriigi territooriumil. Sarnane tootmisvõimsuse suurendamise keeld on juba sätestatud kõnealuse määruse artikli 92 lõikega 5 ettenähtud õiguste üleandmise puhul ühelt põllumajandusettevõttelt teisele. Sel juhul võib liikmesriik kohaldada õiguste üleandmise suhtes vähenduskoefitsienti.

(56)

Määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 93 lõikega 5 on ette nähtud, et liikmesriik ei pea varude süsteemi rakendama, kui ta suudab tõendada, et kogu tema territooriumil toimib tõhus istutusõiguste haldamise süsteem. Sel juhul võib liikmesriik sätestada, et osades piirkondades kohaldatakse varude süsteemi ja teistes piirkondades mõnda muud tõhusat süsteemi. Liikmesriigid, kes soovivad kõnealuse artikliga ettenähtud võimalust kasutada, peaksid suutma tõendada, et selline süsteem toimib, ja et erandi tegemine kõnealuse määruse V jaotise I peatüki sätetest on vajalik.

(57)	Määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 90 lõikega 6 on ette nähtud, et liikmesriigid võivad säilitada veiniviinamarjasortide istutamise keelu hiljemalt kuni 31. detsembrini 2018. Tuleks sätestada, et sellist võimalust kasutada soovivad liikmesriigid teatavad sellest komisjonile õigel ajal.

(58)

Määruse (EÜ) nr 479/2008 artikliga 100 on ette nähtud, et väljajuurimistasu võib maksta üksnes haritava maa-ala eest. Selleks et ametiasutustel oleks võimalik kontrollida, kas maa-ala haritakse nõuetekohaselt, tuleks lisaks kohustuslikule kohapealsele kontrollile ette näha, et asjaomase viinamarjaistanduse toodangu kohta tuleb esitada tõendid. Nendeks peaksid olema eelmiste aastate saagideklaratsioonid või kui saagideklaratsioon mõjuvatel põhjustel puudub, muud liikmesriigi poolt selleks otstarbeks ette nähtud tõendid, mille usaldusväärsust peab liikmesriik põhjalikult kontrollima.

(59)

Määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 104 lõike 4 kohaselt võivad liikmesriigid mägedes või järskudel nõlvadel asuvad alad jätta väljajuurimiskavast välja. Kõnealune erand peaks hõlmama terrasspõlde, mis on rajatud nõlvade kalde tõttu, et selliste põldude harimine oleks võimalik ega tekiks tõsiseid probleeme erosiooniga. On asjakohane sätestada üldtunnustatud kutsestandarditel põhinevad kriteeriumid aladele, mille suhtes võib kõnealust erandit kohaldada. Lisaks võivad liikmesriigid kõnealuse määruse artikli 104 lõigete 5 ja 6 kohaselt kõnealust erandit keskkonnakaalutlustel teatavatele aladele laiendada ning Kreeka võib erandit laiendada viinamarjakasvatusaladele Egeuse mere saartel ja Kreeka Joonia mere saartel, v.a Kreeta ja Euboia saarel. Kõnealused erandid peavad olema põhjendatud ja nendest tuleb komisjoni korrapäraselt teavitada.

(60)

Võttes arvesse eelmise viinamarjakasvatusest lõpliku loobumise meetme rakendamisel omandatud kogemusi tuleks säilitada väljajuurimistasu vahemikud. Uued väljajuurimistasu vahemikud on seotud enne määruse (EÜ) nr 479/2008 jõustumist kehtinud tasustamise vahemikega ning 2009. aastal suureneb tasu 20 %, 2010. aastal 10 % ja 2011. aastal 0 %.

(61)

Subsidiaarsuse põhimõttele tuginedes peaksid liikmesriigid vastutama väljajuurimistasu taotlemise menetluse halduskorralduse eest. Neil peaks olema õigus määrata tootjatele väljajuurimismeetme raames tööde lõpetamise kuupäev, et neil jääks piisavalt aega vajalike kontrollide tegemiseks enne tasu maksmist, mis peab toimuma 15. oktoobriks.

(62)

Väljajuurimismeetme rakendamiseks eraldatud vahendite tõhusaks kasutamiseks peaksid liikmesriigid ette nägema korra, mis võimaldab kontrollida, kas väljajuurimistasu saamiseks esitatud taotlused on põhjendatud, sh vajaduse korral nõuda tootjalt kirjalikku kinnitust ja kohustust kanda taotluse läbivaatamise kulud, juhul kui taotlus võetakse mõjuva põhjuseta tagasi.

(63)	Kontrollimise huvides tuleks tasu maksta alles siis, kui väljajuurimine on lõpetatud.

(64)

Määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 104 lõige 1 võimaldab liikmesriikidel tagasi lükata väljajuurimistasu saamise edasised taotlused, kui ala kogusuurus, kus viinapuud on välja juuritud, ulatub tema territooriumil 8 %-ni või asjaomases piirkonnas 10 %-ni. Liikmesriigid peavad komisjoni sellisest otsusest teavitama.

(65)	Määruse (EÜ) nr 479/2008 II ja V jaotise rakendamise jälgimiseks ja turu nõuetekohaseks korraldamiseks on vaja, et komisjonile esitatakse nõuetekohased andmed tootmisvõimsuse kohta. Seoses sellega on vaja sätestada kõnealuse määruse artiklis 109 osutatud ülevaates esitatava teabe üksikasjad.

(66)	Viinamarjaistanduste ümberkorraldus- ja muutmistoetuse, rohelise korje toetuse ja väljajuurimistasudega seotud maksete ühtlustamiseks tuleb ühenduse tasandil määratleda aladeistanduste mõõtmise kord, st määrata kindlaks, milline ala on viinapuude kasvuala.

(67)

Selleks et teha määruse (EÜ) nr 479/2008 ja käesoleva määruse nõuetekohase täitmise tagamiseks vajalikke kontrolle ning kohaldada õigusnormide rikkumise korral asjakohaseid sanktsioone, tuleb ette näha asjakohased meetmed. Kõnealused meetmed peaksid hõlmama nii ühenduse tasandil kehtestatavaid erikontrolle ja -sanktsioone kui ka siseriiklikke lisakontrolle ja -sanktsioone. Kontrollid ja sanktsioonid peaksid olema hoiatavad, tõhusad ja proportsionaalsed.

(68)	Kõik tootmisvõimsuse kontrollid peaksid põhinema eelkõige viinamarjaistanduste registril.

(69)

Võttes arvesse tootmisvõimsuse kontrollimise olulisust ja väljajuurimiskavaga seotud vahendeid tuleks ette näha asjaomaste alade kohapealne järjepidev kontroll nii enne kui ka pärast viinapuude väljajuurimist. Liikmesriikidel, kelle käsutuses on usaldusväärne graafiline töövahend ja asjaomast ala käsitlev ajakohastatud teave, peaks siiski olema võimalik teostada enne väljajuurimist halduskontrolli. Samas saab väljajuurimisjärgse kontrolli jaoks teha kaugseire abil kindlaks, kas viinapuude väljajuurimine on tegelikult toimunud, mistõttu kõnealuses (järel)kontrollietapis peab olema lubatud kasutada kaugseiret. Võttes arvesse, kui keeruline on pindala arvutamine kaugseire abil, peaks kõnealuse meetodi kasutamine olema lubatud ainult juhul, kui välja juuritakse terve viinapuude kasvuala või kui kaugseire eraldusvõime on 1 m2 või sellest parem. Igal juhul tuleb kas väljajuurimiseelne või -järgne kontroll läbi viia kohapeal.

(70)	Veinisektorit reguleerivate sätete ühetaoliseks kohaldamiseks on vaja vastu võtta eeskirjad, et ühelt poolt täpsustada liikmesriigi ja ühenduse tasandil juba jõustunud kontrollimeetmeid ja teiselt poolt tagada veinisektori kontrollimise eest vastutavate asutuste vaheline otsene koostöö.

(71)

Tuleks ette näha eeskirjad, mille alusel liikmesriikide asutused ja ühendus üksteist abistavad, et kindlustada veinisektorit reguleerivate eeskirjade nõuetekohane kohaldamine. Kõnealused eeskirjad ei tohiks takistada kriminaalasju, ühenduse kulusid või liikmesriikide halduskaristusi käsitlevate erisätete kohaldamist.

(72)

Liikmesriigid peavad tagama veinisektori kontrollimise eest vastutavate asutuste töö tõhususe. Selleks peavad liikmesriigid määrama enda ja komisjoni vahelise koostöö eest vastutava asutuse. Samuti on väga tähtis, et kontrollitegevust koordineeritaks kõikide liikmesriikide pädevate asutuste vahel, kui veinisektori kontrollimine on jagatud mitme pädeva asutuse vahel.

(73)	Eeskirjade ühetaolise kohaldamise hõlbustamiseks kogu ühenduses peavad liikmesriigid võtma vajalikud meetmed, et tagada pädevate asutuste töötajatele piisavad uurimisvolitused eeskirjade järgimine tagamiseks.

(74)

Veinisektori turgude omavahelist seotust peegeldab kaubanduse areng liikmesriikide vahel, eelkõige kõnealuses sektoris tegutsevate rahvusvaheliste ettevõtjate arvu pidev suurenemine, ja veinisektori halduseeskirjades pakutavad võimalused viia abisüsteemiga hõlmatud või hõlmamata toimingud läbi mujal või suunata neid mujale kui toote päritolukoht. Selline olukord nõuab veelgi rohkem ühtlustatud kontrollimeetodite kasutamist ja tihedamat koostööd kontrollide eest vastutavate eri asutuste vahel.

(75)

Selleks et liikmesriikidevaheline koostöö oleks veinisektorit reguleerivate eeskirjade kohaldamisel tõhus, peavad liikmesriikide pädevad asutused olema taotluse korral valmis tegema koostööd teiste liikmesriikide pädevate asutustega. Tuleb koostada koostööd ja vastastikust abi reguleerivad eeskirjad.

(76)	Teatavate küsimuste keerulisust ja nende kiire lahendamise vajadust silmas pidades on oluline, et abistamist taotlev pädev asutus saab kokkuleppel teise pädeva asutusega uurimisse kaasata enda poolt määratud volitatud esindajaid.

(77)	Tõsise pettuseohu korral või kui pettus mõjutab ühte või mitut liikmesriiki, peavad eri asutused suutma rakendada kohe omaalgatuslikku abistamise korda.

(78)	Pidades silmas käesoleva direktiivi alusel vahetatava teabe laadi, peaks see olema ametisaladus.

(79)	Määrusega (EÜ) nr 2729/2000 on ette nähtud analüüsiandmete andmepanga loomine Teadusuuringute Ühiskeskuses (TÜK), et aidata kaasa analüütiliste kontrollide ühtlustamisele kogu ühenduses ja koguda kokku liikmesriikide analüüsiproovid ja -aruanded.

(80)

Isotoopanalüüsi standardmeetodi kasutamine tagab tõhusama kontrolli veinitoodete rikastamise üle või vee lisamise üle sellistesse toodetesse või aitab koos selliste toodete muude isotoopkarakteristikute analüüsi tulemustega kontrollida vastavust nimes osutatud päritolule. Selliste analüüside tulemuste tõlgendamise lihtsustamiseks peaks olema võimalik neid tulemusi võrrelda varem samal meetodil saadud tulemustega toodete kohta, millel on samalaadsed omadused ning mille päritolu ja valmistusviis on kindlaks tehtud.

(81)	Veini või veinist saadud toodete isotoopanalüüs tehakse määruse (EÜ) nr 479/2008 artiklis 31 sätestatud standardanalüüsimeetodil.

(82)	Ühenduse vajaliku varustusega laborites tehtud analüüside tulemuste tõlgendamise hõlbustamiseks ning eri laborites tehtud analüüside tulemuste võrdlemiseks tuleks sätestada viinamarjaproovide võtmise ja veinivalmistamise ning proovide säilitamise ühtsed eeskirjad.

(83)	Analüüsiandmete kvaliteedi ja võrreldavuse tagamiseks tuleks liikmesriikide poolt proovide isotoopanalüüsi tegemiseks määratud laborite suhtes kohaldada heakskiidetud kvaliteedistandardite süsteemi.

(84)

Isotoopanalüüs on veinisektoris kontrollimiseks ja pettustega võitlemiseks kasutatav analüüsimeetod, mille tegemiseks on vaja teaduslikke eriteadmisi ja tehnilisi eriseadmeid. Enamikul ühendusega 2004. ja 2007. aastal ühinenud liikmesriikidel puuduvad vahendid kõnealuse meetodi kasutamiseks. Kontrollimenetluste ühtse kohaldamise tagamiseks peaks nende liikmesriikide jaoks tegema analüüse Teadusuuringute Ühiskeskus, kuni nad on täielikult varustatud ja pädevad kõnealust ülesannet täitma.

(85)

Veinisektori toodete isotoopanalüüs ja tulemuste tõlgendamine on tehniliselt keerukas protseduur ja selleks, et võimaldada selliste tulemuste ühtset tõlgendamist, peaks Teadusuuringute Ühiskeskuse andmepank olema kättesaadav kõnealust analüüsimeetodit kasutavatele ametlikele laboritele ja taotluse korral liikmeriikide teistele ametiasutustele, tingimusel et järgitakse isikuandmete kaitse põhimõtteid.

(86)

Määrus (EÜ) nr 2729/2000 sisaldab eeskirju proovide võtmise kohta teistes liikmesriikides asuvatesse ametlikesse laboritesse saatmiseks ja ühiseeskirju isotoopmeetodil analüüsitavate proovide võtmiseks. Kõnealused eeskirjad tuleks üle võtta ja proovide võtmist ühenduse andmepanga jaoks tuleks käsitada veinisektori toodetest proovide võtmisena kõnealuste asutuste otsese koostöösüsteemi raames.

(87)	Kontrollide objektiivsuse tagamiseks peab liikmesriigi pädevate asutuste ametiisikutel olema võimalik paluda võtta proove teise liikmesriigi pädeval asutusel. Taotluse esitanud ametiisikul peaks olema juurdepääs võetud proovidele ning tal peaks olema võimalus määrata labor, kus neid analüüsida.

(88)	Ametiisikute jaoks, kes võtavad proove liikmesriikide pädevate asutuste koostöö raames, tuleb proovide võtmiseks ja nende kasutamiseks koostada üksikasjalikud eeskirjad. Kõnealused eeskirjad peavad tagama ametliku analüüsi tulemuste esinduslikkuse ja võimaluse neid kogu ühenduses kontrollida.

(89)	Proovide võtmise ja saatmise, analüüside ja organoleptilise hindamise ning ekspertide kaasamise kulude haldamise lihtsustamiseks tuleks sätestada, et need kulud peab kandma asutus, kes tellis proovivõtmise või eksperdi kaasamise.

(90)	Tuleks täpsustada käesoleva määruse alusel toimunud kontrollide tulemuste põhjal tehtud järelduste tõenduslik jõud.

(91)	Selleks et kontrollid ning proovide võtmine viinamarjaistandustes toimuks tõrgeteta, tuleks vastu võtta sätted, mis välistavad huvitatud pooltel nende suhtes tehtavate kontrollide takistamise ning kohustaksid neid proovivõtmist hõlbustama ja andma käesoleva määruse alusel vajalikku teavet.

(92)	Tuleks kehtestada sätted käesoleva määruse rakendamiseks vajaliku teabe liigi, vormi ja edastamise vahendite kohta. Nende hulka peaksid kuuluma ka liikmesriikide esitatud teave komisjonile.

(93)	Ühenduse eelarve õiglase ja kontrollitava kasutamise tagamiseks tuleb ette näha rahaline karistus juhul, kui liikmesriigid ei täida teavitamiskohustusi.

(94)	Liikmesriigid peavad käesoleva määruse sätete rakendamise kontrollimiseks ja auditeerimiseks säilitama vajaliku teabe selle kontrollimiseks vajaliku perioodi jooksul.

(95)	Määruse (EÜ) nr 479/2008 II ja V jaotise kohased maksed tuleks teha täies ulatuses toetusesaajatele. Liigse halduskoormuse vältimiseks tuleks liikmesriikidel lubada teatavatel tingimustel maksta tootjatele kindlustustoetust kindlustusandjate kaudu.

(96)	Tootjate õiglase kohtlemise tagamiseks tuleks kehtestada sätted ilmse vea, vääramatu jõu ja muude erakorraliste juhtude lahendamiseks. Kehtestada tuleks eeskirjad kunstlikult loodud olukordade jaoks, et vältida mis tahes neist saadavat kasu.

(97)	Tuleks vastu võtta sätted sujuva ülemineku tagamiseks eelmiselt süsteemilt uuele süsteemile, mis on kehtestatud käesoleva määrusega, ja selleks, et rakendada määruse (EÜ) nr 479/2008 artiklis 128 sätestatud üleminekusätteid.

(98)	Põllumajandusturgude ühise korralduse korralduskomitee ei ole eesistuja määratud tähtaja jooksul oma arvamust esitanud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

1. Käesoleva määrusega sätestatakse järgmiste määruse (EÜ) nr 479/2008 sätete rakenduseeskirjad:

2. Määruses (EÜ) nr 479/2008 kasutatud mõistetel on käesolevas määruses sama tähendus.

3. II jaotise kohaldamisel tähendab „tegevus” ühe või enama abisaaja rakendatavat projekti, lepingut, kokkulepet või toetusprogrammiga hõlmatud muud tegevust, mis vastab määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 7 lõikes 1 osutatud meetmete kohasele tegevusele.

1. Määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 5 lõikes 1 osutatud toetusprogrammi kava hõlmab viit eelarveaastat alates 2009. aastast kuni 2013. aastani.

Liikmesriigid esitavad komisjonile elektrooniliselt toetusprogrammi kava, kasutades käesoleva määruse I lisas sätestatud vormi.

Samuti esitavad liikmesriigid komisjonile lõikes 1 osutatud toetusprogrammi kava rahastamiskava, kasutades II lisas sätestatud vormi.

2. Liikmesriigid teavitavad komisjoni esimeses lõigus osutatud toetusprogrammi kavaga seonduvatest õigusaktidest pärast nende vastuvõtmist või muutmist. Selline teavitamine võib toimuda nii, et komisjoni teavitatakse veebisaidist, kus asjaomased õigusaktid on avalikult kättesaadavad.

3. Liikmesriigid, kes otsustavad määruse (EÜ) nr 479/2008 II lisas osutatud ajavahemiku riiklike assigneeringute kogusumma kanda 2010. eelarveaastast edasi ühtsesse otsemaksete kavasse, esitavad enne 30. juunit 2008 käesoleva määruse III lisas sätestatud vormi, täites nõuetekohaselt vastava rea.

4. Liikmesriigid, kes otsustavad rakendada toetusprogrammi, mis hõlmab piirkondlikke iseärasusi, võivad esitada andmed ka piirkondade kaupa käesoleva määruse III lisas sätestatud vormis.

5. Liikmesriigid vastutavad kulude eest alates toetusprogrammi komisjonile esitamise kuupäevast kuni selle kohaldamise alguskuupäevani vastavalt määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 5 lõike 2 esimesele lõigule.

1. Määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 5 lõikes 2 osutatud muudetud programm esitatakse komisjonile käesoleva määruse I lisas sätestatud kujul; sealhulgas esitatakse vajaduse korral muudetud rahastamiskava käesoleva määruse IV lisas sätestatud vormis.

Määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 5 lõikes 4 osutatud liikmesriigid ei pea esitama IV lisas sätestatud vormi.

Liikmesriigid vastutavad kulude eest alates muudetud toetusprogrammi komisjonile esitamise kuupäevast kuni selle kohaldamise alguskuupäevani vastavalt määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 5 lõike 2 teisele lõigule.

2. Toetusprogrammide muudatusi ei esitata rohkem kui kaks korda eelarveaasta jooksul, v.a loodusõnnetuste tõttu võetavad erakorralised meetmed. Kui liikmesriik leiab, et toetusprogrammi on vaja muuta, esitab ta hiljemalt iga aasta 1. märtsiks ja 30. juuniks muudatused ja vajaduse korral:

Kui meetmega seoses paigutatakse vahendeid ümber määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 9 kohaselt, siis tuleb sellest teatada enne ühtse otsetoetuste kava kohaldamise kalendriaastale eelneva aasta 1. detsembrit.

Määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 10 lõikes 2 osutatud veine toetatakse kolmandate riikide turgudel toimuva müügiedenduse raames tingimusel, et:

Abisaajateks võivad olla nii eraettevõtjad kui ka kutseorganisatsioonid, tootjaorganisatsioonid ja tootmisharudevahelised organisatsioonid või riigiasutused, kui liikmesriik nii otsustab. Igal juhul ei tohi riigiasutus olla ainus abisaaja, kellele liikmesriik müügiedendusmeetme raames toetust annab.

Eelistatakse mikro-, väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid komisjoni soovituse 2003/361/EÜ ( 10 ) tähenduses ja ühiseid kaubamärke.

Kava kuritarvitamise vältimiseks ei ole punktides a ja c osutatud asjaolusid üldjuhul lubatud toetust saanud meetme kestel muuta, v.a juhul, kui tõendatakse, et sellised muudatused võimaldavad saavutada paremaid tulemusi.

1. Liikmesriik sätestab taotluste esitamise üksikasjaliku korra, milles käsitletakse eelkõige:

2. Taotluse läbivaatamisel lähtuvad liikmesriigid eelkõige järgmistest kriteeriumidest:

3. Pärast taotluse läbivaatamist valivad liikmesriigid välja parima hinna ja kvaliteedi suhtega taotlused ja koostavad olemasolevate vahendite piires nende loetelu ning edastavad selle komisjonile VIII lisas sätestatud kujul, et oleks võimalik teavitada teisi liikmesriike ja suurendada meetme sidusust.

4. Kaks või enam liikmesriiki võivad otsustada ühise müügiedendustegevuse kasuks. Nad kohustuvad osalema selle rahastamises ja lepivad kokku halduskoostöö korras, et hõlbustada meetme jälgimist, rakendamist ja kontrollimist.

5. Liikmesriigid tagavad kõikide toetatavate üleriigiliste või piirkondlike kampaaniate kooskõla määruse (EÜ) nr 3/2008 või määruse (EÜ) nr 1698/2005 alusel rahastatavate meetmetega ja üleriigiliste või piirkondlike kampaaniate raames rahastatavate meetmetega.

6. Määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 10 alusel ei rahastata määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 20 punkti c alapunkti iii või määruse (EÜ) nr 3/2008 alusel rahastatavaid meetmeid.

7. Liikmesriigid võivad anda toetust ettemaksena enne meetme rakendamist, tingimusel et abisaaja on esitanud tagatise.

8. Kui liikmesriik annab müügiedenduseks riiklikku toetust, teatab ta sellest käesoleva määruse I, V, VII ja VIII lisas sätestatud vormi asjaomases osas.

Määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 11 lõike 3 teise lõigu kohaldamisel tähendab „niisuguste viinamarjaistanduste tavapärane uuendamine, kus viinapuud on ealiselt vananenud” sama viinamarjasordi istutamist samale maatükile, rakendades samu viinamarjakasvatuse võtteid. Liikmesriigid võivad sätestada lisatingimusi, eelkõige seoses asendatavate viinapuude vanusega.

2. Liikmesriigid võivad sätestada miinimumpindala, millele võib anda ümberkujundamise ja muutmise toetust, ja ümberkujundamise ning muutmise tulemusel tekkiva miinimumpindala ja erandid kõnealusest tingimusest; igasugune erand peab olema nõuetekohaselt põhjendatud ja põhinema objektiivsetel kriteeriumidel.

Määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 11 ja käesoleva peatüki alusel sätestavad liikmesriigid toetuste rakendusala ja määra käsitlevad üksikasjalikud eeskirjad. Eeskätt võib ette näha kindlasummalise toetuse maksmise, toetuse ülemmäära hektari kohta ja toetuse kohandamise objektiivsete kriteeriumide alusel. Juhul kui kasutatud istutusõigused ei ole seotud viinamarjaistanduse ümberkujundamisega, tuleb toetust vastavalt vähendada, et vältida konkurentsi kahjustamist ja võtta arvesse asjaolu, et istutusõiguse kasutamine ei põhjustanud väljajuurimise kulusid.

Toetust makstakse viinapuude kasvuala kohta, mis on määratletud kooskõlas artikli 75 lõikega 1.

Eeskirjad peavad olema koostatud selliselt, et tagatakse kava eesmärgi saavutamine.

1. Toetus makstakse välja pärast seda, kui ollakse veendunud, et ühekordne meede või kõik toetuse taotluses nimetatud meetmed (vastavalt liikmesriigi poolt meetme juhtimiseks tehtud valikule) on ellu viidud ja seda on kohapeal kontrollitud.

Tavaliselt makstakse toetus välja pärast kõigi meetmete rakendamist, makstakse toetust siiski üksikute rakendatud meetmete puhul ka juhul, kui ülejäänud meetmeid ei saadud vääramatu jõu või erakordsete asjaolude tõttu määruse (EÜ) nr 1782/2003 ( 11 ) artikli 40 lõike 4 tähenduses rakendada.

Kui kontroll näitab, et kõiki abitaotluses nimetatud meetmeid ei ole täielikult ellu viidud muudel põhjustel, kui vääramatu jõu või erakordsete asjaolude tõttu määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 40 lõike 4 tähenduses, ja kui toetust on makstud pärast üksikute rakendatud meetmete puhul, mis on osa toetuse taotluses nimetatud meetmetest, nõuavad liikmesriigid toetuse tagasi.

2. Erandina lõikest 1 võivad liikmesriigid ette näha, et tootjale makstakse toetust asjaomase meetme või abitaotluses nimetatud kõigi meetmete rakendamiseks ettemaksena enne meetme elluviimist tingimusel, et meetme rakendamine on alanud ja abisaaja on esitanud tagatise. Määruse (EMÜ) nr 2220/85 ( 12 ) kohaselt tuleb asjaomane meede ellu viia teise veiniaasta lõpuks pärast toetuse ettemakse saamist.

Liikmesriigid võivad nimetatud ajavahemikku vastavalt asjaoludele kohandada juhul, kui:

Toetuse ettemaksete saamiseks peavad kõik samal maatükil varem ellu viidud meetmed, mille puhul tootja on samuti saanud toetuse ettemakseid, olema täielikult ellu viidud.

Kui kontroll näitab, et abitaotluses nimetatud meede, mille eest on ette makstud, ei ole täielikult ellu viidud, võib liikmesriik määrata karistuse.

Liikmesriigid võivad lubada, et poolelioleva ümberkujundamismeetme puhul, mille kohta on taotlus esitatud määruse (EÜ) nr 1493/1999 artikli 11 alusel, kohaldatakse edaspidi määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 11 lõiget 3 tingimusel, et:

1. Määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 11 lõike 4 punktis b osutatud toetus ümberkorraldus- ja muutmiskulude katmiseks ei hõlma põllumajanduslike sõidukite ostuga seotud kulusid.

2. Määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 11 alusel ei anta kõnealuse määruse II jaotise kohase riikliku toetusprogrammi raames toetust teatava liikmesriigi või piirkonna sellise tegevuse eest, mida toetatakse kõnealuse liikmesriigi või piirkonna maaelu arengu programmi alusel vastavalt määrusele (EÜ) nr 1698/2005.

3. Liikmesriigid kirjeldavad ümberkorraldus- ja muutmismeetme toetusprogrammide raames toetatavaid tegevusi I lisa asjaomases osas nii üksikasjalikult, et oleks võimalik kontrollida, et kõnealust tegevust ei toetata nende maaelu arengu programmide alusel.

Määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 12 ja käesoleva punkti tähenduses ei käsitata rohelise korjena kaubanduslike viinamarjade viinapuude külge jätmist pärast tavapärase tootmistsükli lõppu (koristamata jätmine).

Rohelise korje toetust saanud maatüki pindala ei võeta arvesse geograafilise tähisega veinide tehnilises kirjelduses sätestatud saagi piirmäärade arvutamisel.

3. Toetust ei maksta, kui saak hävib enne rohelise korje algust täielikult või osaliselt eeskätt loodusõnnetuse tagajärjel komisjoni määruse (EÜ) nr 1857/2006 ( 13 ) artikli 2 lõike 8 tähenduses.

4. Kui saak hävib täielikult või osaliselt rohelise korje toetuse maksmise ja saagikoristusperioodi vahelisel ajal, ei kuulu juba toetust saanud alalt saamata jäänud tulu hüvitamisele saagikindlustuse vahenditest.

1. Liikmesriigid sätestavad taotluste esitamise korra, millega nähakse eelkõige ette asjaomase tootja suhtes kohaldatav lisatasu ja taotlusega koos esitatav teave. Taotlus peab sisaldama andmeid kasvuala, keskmise saagi, kasutatava meetodi ja viinamarjasordi ning sellest toodetava veini tüübi kohta.

2. Liikmesriigid kontrollivad, kas taotlus on põhjendatud. Selleks võivad nad tootjalt nõuda taotluse esitamisel kirjalikku kohustust. Kui taotlus võetakse tagasi mõjuva põhjuseta, võivad liikmesriigid nõuda, et asjaomane tootja kannab taotluse läbivaatamise kulud.

1. Liikmesriigid arvutavad igal aastal otsekulud, mida on kantud rohelise korje tegemisel eri meetoditel (käsitsi, mehhaaniliselt ja keemiliselt), mida nad on lubanud kasutada artikli 12 lõike 1 punkti a alapunkti iii alusel. Kui sama ala puhul kasutatakse rohkem kui ühte meetodit, arvutatakse hüvitis odavaimast meetodist lähtudes.

2. Liikmesriigid teevad rohelise korje tõttu saamata jäänud tulu kindlaks objektiivsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel.

Vastavalt määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 12 lõikele 4 määravad liikmesriigid kõnealuse määruse artikli 12 lõikega 3 ettenähtud toetuse määra standardkulude ja tavaprognoosi kohaselt saamata jäänud tulu alusel. Liikmesriigid tagavad, et kõnealused arvutused:

Tasu makstakse rajatud istanduse kohta, mille suurus määratakse kindlaks käesoleva määruse artikli 75 lõikest 1 lähtudes.

Liikmesriigid võivad toetusprogrammi lisada määruse (EÜ) nr 479/2008 artiklis 13 osutatud meetme järgmistel tingimustel:

Liikmesriigid võivad toetusprogrammi lisada määruse (EÜ) nr 479/2008 artiklis 14 osutatud meetme järgmistel tingimustel:

Määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 14 kohaldamisel on mõistel „loodusõnnetusega võrreldavad halvad ilmastikutingimused” sama tähendus, mis komisjoni määruse (EÜ) nr 1857/2006 artikli 2 lõikes 8.

Kui liikmesriigid annavad riiklikku saagikindlustuse toetust, teatavad nad sellest käesoleva määruse I, V ja VII lisas sätestatud vormis.

Toetatavad investeeringud peavad vastama asjaomase investeeringu suhtes kohaldatavatele ühenduse normidele.

Erandina punktist b võivad liikmesriigid mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete puhul komisjoni soovituse 2003/361/EÜ ( 14 ) tähenduses nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel sätestada tingimused, mille kohaselt võib kasutatud seadmete ostmist käsitada abikõlblike kuludena.

Lihtsad asendusinvesteeringud ei ole abikõlblik kulu, sest tuleb tagada, et kõnealused töötlevasse tööstusesse tehtavad investeeringud täidavad meetme eesmärki, st parandada tulemusi turu nõudlusega kohanemise ja konkurentsivõime suurendamise teel.

Määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 15 lõike 1 punktis b osutatud uute toodete, protsesside ja tehnoloogiate arenduskulud hõlmavad ettevalmistavaid tegevusi, näiteks projekti, toote, protsessi või tehnoloogia väljatöötamine ja katsed ning sellega seotud materiaalseid ja/või mittemateriaalseid investeeringuid enne uute toodete, protsesside ja tehnoloogiate äriotstarbelist kasutuselevõttu.

Lihtsad asendusinvesteeringud ei ole abikõlblik kulu, sest tuleb tagada, et kõnealused toetused täidavad meetme eesmärki, st parandada tulemusi turu nõudlusega kohanemise ja konkurentsivõime suurendamise teel.

1. Toetus makstakse välja pärast seda, kui on kindlaks tehtud, et toetuse taotluses nimetatud ühekordne meede või kõik nimetatud meetmed (vastavalt liikmesriigi poolt meetme juhtimiseks tehtud valikule) on ellu viidud ja seda on kohapeal kontrollitud.

Tavaliselt makstakse toetus välja pärast kõigi meetmete rakendamist, erandina esimesest lõigust makstakse toetust siiski üksikute rakendatud meetmete puhul ka juhul, kui ülejäänud meetmeid ei saadud vääramatu jõu või erakordsete asjaolude tõttu rakendada, nagu on osutatud nõukogu määruse (EÜ) nr 73/2009 ( 15 ) artiklis 31.

Kui kontrollimisel selgub, et kõiki toetustaotluses nimetatud meetmeid ei ole täielikult ellu viidud muudel põhjustel kui vääramatu jõu või erakordsete asjaolude tõttu, nagu on osutatud määruse (EÜ) nr 73/2009 artiklis 31, ja kui toetust on makstud pärast üksikute selliste meetmete rakendamist, mis on osa toetuse taotluses nimetatud meetmetest, nõuavad liikmesriigid toetuse tagasi.

2. Investeerimistoetuse saajad võivad taotleda pädevalt makseasutuselt ettemakset, kui selline võimalus on riikliku toetusprogrammiga ette nähtud.

Ettemakse ei tohi ületada 20 % investeeringuks antavast riigiabist ning seda makstakse tingimusel, et on seatud pangagarantii või samaväärne garantii, mis vastab 110 protsendile ettemakse summast. Investeeringute puhul, mille kohta on toetuse andmist käsitlev otsus langetatud 2009. või 2010. aastal, võib ettemakset suurendada siiski kuni 50 protsendile asjaomase investeeringuga seotud riigiabist.

Garantii vabastatakse, kui pädev makseasutus teeb kindlaks, et investeeringuks antava riigiabiga seoses tehtud tegelikud kulutused on ettemaksest suuremad.

1. Toetust ei anta turundusmeetmetele, mis on saanud toetust vastavalt määruse (EÜ) nr 479/2008 artiklile 10.

Kui liikmesriik annab riiklikku investeerimistoetust, teatab ta sellest käesoleva määruse I, V ja VII lisas sätestatud vormi asjaomases osas.

2. Määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 15 alusel ei anta kõnealuse määruse II jaotise kohase riikliku toetusprogrammi raames toetust teatava liikmesriigi või piirkonna sellise tegevuse eest, mida toetatakse kõnealuse liikmesriigi või piirkonna maaelu arengu programmi alusel vastavalt määrusele (EÜ) nr 1698/2005.

3. Liikmesriigid kirjeldavad investeerimismeetme toetusprogrammide raames toetatavaid tegevusi I lisa asjaomases osas nii üksikasjalikult, et oleks võimalik kontrollida, et kõnealust tegevust ei toetata nende maaelu arengu programmide alusel.

1. Võttes arvesse määruse (EÜ) nr 479/2008 VI.D lisa punkti 1 sätestavad liikmesriigid kõrvalsaaduste alkoholisisalduse mahuprotsentides, võrreldes toodetud veini alkoholisisaldusega. Liikmesriigid võivad alkoholisisalduse miinimummäära muuta objektiivsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel.

2. Kui vastavat liikmesriigi poolt lõike 1 kohaselt kehtestatud alkoholisisaldust ei saavutata, peavad isikud, kellele kõnealune kohustus laieneb, tarnima oma toodangust teatava koguse veini, et saavutada kõnealune alkoholisisaldus.

3. Kõrvalsaaduste alkoholisisalduse määramiseks võrreldes toodetud veini alkoholisisaldusega, kohaldatakse eri viinamarjakasvatusvööndites järgmisi standardseid naturaalse alkoholisisalduse mahuprotsente:

Tootjad on kohustatud järelevalve all kõrvaldama veinitootmise või viinamarjade muul viisil töötlemise kõrvalsaadused järgmistel tingimustel:

Asjaomast setet peetakse kõrvaldatuks, kui sete on denatureeritud nii, et seda ei saa enam veinivalmistamisel kasutada, ja kui denatureeritud sette tarnimine kolmandale isikule on kantud registrisse, mida peetakse kooskõlas määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 112 lõikega 2. Liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid, et tagada selliste toimingute kontrollimine. Nad võivad rakendada asjaomaste kolmandate isikute eelneva tunnustamise korda.

Liikmesriigid võivad otsustada, et tootjad, kes ei tooda asjaomasel veiniaastal üle 25 hektoliitri veini või kasutavad seda oma majapidamise tarbeks, ei pea oma kõrvalsaadusi kõrvaldama.

1. Tootjad võivad täita kõrvalsaaduste hävitamise kohustuse, tarnides osa või kõik veinitootmise või viinamarjade muul viisil töötlemise kõrvalsaadused destilleerimiseks.

2. Liikmesriigid võivad osa või kõikide veinitootmise või viinamarjade muul viisil töötlemise kõrvalsaaduste destilleerimiseks tarnimise teha objektiivsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel osale või kõigile veinitootjatele kohustuslikuks. Kõnealust kohustust võib täita ka veini tarnimisega äädikatööstusele.

3. Asjaomased liikmesriigid võivad rakendada destilleerijate sertifitseerimist liikmesriigi kehtestatud korras.

1. Määruse (EÜ) nr 479/2008 artiklis 16 osutatud toetust makstakse sama artikli lõikes 3 osutatud tingimuse täitmisel ja lõike 1 teises lõigus sätestatud määras destilleerijatele, kes töötlevad destilleerimiseks tarnitud tooted vähemalt 92 %-se alkoholisisaldusega toorpiirituseks.

2. Asjaomane toetus on ühekordne summa, mis on ette nähtud destilleerijalt tootjale tarnitavate toodete kogumise kulude hüvitamiseks, kui viimane kannab kõnealused kulud.

3. Liikmesriigid võivad anda toetust ettemaksena enne meetme rakendamist, tingimusel et abisaaja on esitanud tagatise.

4. Liikmesriigid võtavad vastu käesoleva artikliga ettenähtud meetme üksikasjalikud rakenduseeskirjad.

1. Destilleerijatele makstava, määruse (EÜ) nr 479/2008 artiklis 16 osutatud toetuse suurus määratakse hektoliitri kohta mahuprotsentides väljendatud alkoholisisalduse alusel järgmiselt:

2. Liikmesriigid määravad objektiivsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel lõikes 1 sätestatud piirides toetuse ja artikli 24 lõikes 2 osutatud kogumiskulude ühekordse hüvitise suuruse ja teatavad neist komisjonile I, V ja VII lisas sätestatud vormi asjaomases osas. Kõnealuseid summasid võib objektiivsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel muuta eri tootmisliike arvestades.

Liikmesriikide pädevad asutused võtavad kõik vajalikud meetmed, et kontrollida käesoleva määruse artikli 24 lõikes 1 osutatud tingimuste ja määra täitmist koostoimes määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 16 lõikega 3. Liikmesriigid võivad kõnealuse määra täitmist kontrollida üksiktootja või riiklikul tasandil. Riiklikul tasandil teostatava kontrolli valinud liikmesriigid ei hõlma alkoholibilansis koguseid, mis ei ole ette nähtud destilleerimiseks (järelevalve all toimuv kõrvaldamine), ega koguseid, mis on ette nähtud muude toodete kui tööstuslikuks otstarbeks mõeldud alkoholi arendamiseks.

1. Määruse (EÜ) nr 479/2008 artiklis 17 osutatud toetust makstakse kõnealuses määruses sätestatud tingimustel objektiivsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel tootjatele, kelle toodang on ette nähtud veinidestillaatide tootmiseks alkohoolsete jookide sektori jaoks.

3. Liikmesriigid võivad anda toetust ettemaksena enne meetme rakendamist, tingimusel et abisaaja on esitanud tagatise.

4. Liikmesriigid võtavad vastu käesoleva artikliga ettenähtud meetme üksikasjalikud rakenduseeskirjad.

Liikmesriigid sätestavad hektari kohta makstava toetuse suuruse ja teatavad sellest komisjonile I, V ja VII lisa asjaomases osas. Toetuse suurust võib objektiivsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel muuta, eelkõige vastavalt tootmispiirkonnale ja -tingimustele.

1. Liikmesriigid, kes alustavad kogu oma territooriumil või selle osal objektiivsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel ühe või mitme veinikategooria erakorralist destilleerimist määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 18 lõikes 1 sätestatud tingimustel ja sama artikli lõigetes 4 ja 5 osutatud eelarve piires, teavitavad sellest komisjoni oma toetusprogrammide muutmise kaudu.

2. Liikmesriigid võivad teha destilleerimise objektiivsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel kohustuslikuks mõnele tootjale või kõigile tootjatele.

3. Liikmesriigid võtavad vastu käesoleva artikliga ettenähtud meetme üksikasjalikud rakenduseeskirjad.

1. Määruse (EÜ) nr 479/2008 artiklis 18 osutatud toetust makstakse sama artikli lõikes 3 sätestatud tingimusel destilleerijale, kes töötleb veini vähemalt 92 %-se alkoholisisaldusega toorpiirituseks.

2. Toetus võib sisaldada miinimumhinda, mida destilleerija maksab veinitootjale.

3. Liikmesriigid võivad anda toetust ettemaksena enne meetme rakendamist, tingimusel et abisaaja on esitanud tagatise.

1. Liikmesriigid kehtestavad toetuse suuruse ja vajaduse korral käesoleva määruse artiklis 29 osutatud miinimumhinna, mida makstakse veinitootjale, ja teavitavad sellest komisjoni I, V ja VII lisas sätestatud vormi asjaomases osas. Toetuse suurust võib objektiivsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel muuta, eelkõige vastavalt tootmispiirkonnale ja veinikategooriale. Igal juhul määratakse toetuse suuurus selliselt, et veinitootjale makstav summa ei oleks suurem vastava tootmispiirkonna ja veinikategooria turuhinnast.

2. Vajaduse korral vähendavad liikmesriigid nendele tootjatele makstavat miinimumhinda, kes toodavad veini, mille alkoholisisaldust on suurendatud sahharoosi või viinamarjavirde lisamisega, ja kes on saanud määruse (EÜ) nr 479/2008 artiklis 19 osutatud toetust.

Kui liikmesriigid annavad erakorraliseks destilleerimiseks riiklikku abi, peavad nad kõigi taotluste ja nende tulemuste kohta arvestust. Nad teatavad sellest II, III ja IV lisas sätestatud vormi asjaomasel real.

1. Määruse (EÜ) nr 479/2008 artiklis 19 osutatud toetust makstakse veinitootjatele, kes kasutavad ühenduses toodetud kontsentreeritud viinamarjavirret ja puhastatud kontsentreeritud viinamarjavirret määruse (EÜ) nr 479/2008 V lisa punktis A osutatud toodete mahuprotsentides väljendatud naturaalse alkoholisisalduse suurendamiseks.

2. Liikmesriigid võivad anda toetust ettemaksena enne meetme rakendamist, tingimusel et abisaaja on esitanud tagatise.

3. Liikmesriigid võtavad vastu käesoleva artikli ettenähtud meetme üksikasjalikud rakenduseeskirjad.

1. Määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 19 lõikes 1 osutatud toetuse maksimumsumma määratakse kindlaks mahuprotsentides väljendatud võimaliku alkoholisisalduse alusel hektoliitri kohta järgmiste toodete puhul:

2. Liikmesriigid sätestavad objektiivsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel ja lõikega 1 ettenähtud piirides mõlema toote puhul toetussumma ja teatavad sellest komisjonile I, V ja VII lisas sätestatud vormi asjaomases osas. Toetuse suurust võib objektiivsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel muuta vastavalt piirkonnale või viinamarjakasvatusalale.

3. Lõikes 1 nimetatud toodete võimaliku alkoholisisalduse määramisel kohaldatakse määruse (EÜ) nr 1623/2000 I lisas esitatud vastavustabeli arvandmeid refraktomeetri näitude suhtes, mis on saadud temperatuuril 20° C komisjoni määruse (EÜ) nr 558/93 ( 16 ) lisas sätestatud meetodil. Pädeva asutuse kontrolli puhul lubatav hälve on 0,2 mahuprotsenti.

Liikmesriigi pädevad asutused võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada kontroll, millega tehakse kindlaks eelkõige alkoholisisalduse suurendamiseks kasutatava toote päritolu ja maht ning vastavus määruse (EÜ) nr 479/2008 V lisa punktidele A ja B.

1. Liikmesriigid esitavad määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 21 lõikes 1 osutatud aruande komisjonile käesoleva määruse V ja VI lisas sätestatud kujul. Asjaomastes tabelites esitatakse teave toetusprogrammi meetmete kohaldamise iga aasta kohta:

2. Samal ajal esitavad liikmesriigid VII lisas sätestatud kujul toetusprogrammi meetmete rakendamisega seotud tehnilised andmed. Liikmesriigid esitavad müügiedendusmeetme rakendamise üksikasjad VIII lisas sätestatud kujul.

3. Viited asjaomasele eelarveaastale on viited liikmesriikide poolt 16. oktoobrist kuni järgmise aasta 15. oktoobrini tehtud tegelikele maksetele.

4. Liikmesriigid esitavad määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 21 lõikes 2 osutatud aruande komisjonile käesoleva määruse V ja VI lisas sätestatud kujul. Kokkuvõttele lisatakse järgmised osad:

5. Liikmesriigid teavitavad komisjoni meetmetest, mis on võetud artikli 9 lõike 1 ja artikli 12 lõike 1 punkti d järgimiseks. Teave esitatakse VIIIa ja VIIIb lisas sätestatud kujul.

6. Määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 5 lõikes 4 osutatud liikmesriigid ei pea esitama käesoleva määruse V, VI, VII, VIII, VIIIa ja VIIIb lisas sätestatud vorme esitama.

7. Liikmesriigid registreerivad kõigi, nii muudetud kui muutmata toetusprogrammide ning nende kohaselt elluviidud meetmete üksikasjad.

Liikmesriikide toetusprogrammide raames eraldatavat rahalist toetust ei anta tootjatele, kes on seotud määruse (EÜ) nr 479/2008 artiklites 85 ja 86 osutatud istutusõiguseta rajatud istanduste ja käesoleva määruse artikli 60 lõikes 3 osutatud pooktaimede kasvatamisega.

Iga meetme puhul, välja arvatud määruse (EÜ) nr 479/2008 artikkel 9, peavad liikmesriigid:

1. Olenemata käesoleva määruse artikli 5 lõikest 8, artikli 16 kolmandast lõigust ja artikli 20 lõike 1 teisest lõigust, esitavad liikmesriigid siis, kui nad annavad riigiabi nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 ( 17 ) artikli 103n lõike 4 kohaselt, komisjonile järgmise teabe:

2. Kui kohaldatakse lõike 1 punkti a, täidavad liikmesriigid VIIIc lisa tabeli 1

3. Kui kohaldatakse lõike 1 punkti b, edastavad liikmesriigid komisjonile järgmise teabe:

4. VIIIc lisa mis tahes tabeli kujul edastatavad andmed peavad kehtima kogu programmi vältel, ilma et see piiraks programmide edaspidiseid muudatusi.

5. Olenemata määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 103n lõikest 4 ja ilma et see piiraks käesoleva määruse artikli 3 lõike 2 kohaldamist, teevad riikliku abi andvad liikmesriigid muudatusi oma tulevastesse toetusprogrammidesse nii, et nad täidavad VIIIb lisa asjakohased tabelid hiljemalt 15. oktoobriks 2009. Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 103k lõiget 2 kohaldatakse kõnealuste muudatuste suhtes.

Käesoleva jaotise kohaldamisel tähendab „partii” kaubasaatjalt kaubasaajale saadetud kaubakogust, mille kohta esitatakse üks tollideklaratsioon vabasse ringlusse lubamiseks. Ühes deklaratsioonis võib deklareerida üksnes kaupu, mis on sama päritolu määruse (EMÜ) nr 2913/92 ( 21 ) artiklite 23 ja 24 tähenduses ja mis kuuluvad kombineeritud nomenklatuuri sama koodi alla.

1. Ühise tollitariifistiku I lisa kolmanda osa I jaotise 2. lisas loetletud CN-koodide 2009 61, 2009 69 ja 2204 30 alla kuuluva kauba puhul, mille hind piiril on reguleeritud, kontrollitakse tegeliku tolliväärtuse kindlakstegemiseks iga partiid.

2. Lõikes 1 nimetatud kauba hind piiril, mis on sätestatud nõukogu määruse (EMÜ) nr 2658/87 ( 22 ) II lisas, määratakse tolliväärtuse alusel.

Veini, viinamarjamahla ja -virde importimisel kasutatavad sertifikaadid ja analüüsiaruanded

Määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 82 lõike 3 punktides a ja b osutatud sertifikaat ja analüüsiaruanne moodustavad ühe dokumendi, mille:

1. Sertifikaati ja analüüsiaruannet ei ole vaja esitada kolmandatest riikidest pärit toodete puhul, mis on sealt eksporditud kuni viieliitristes ühekorrasulguriga suletud märgistatud mahutites, kui transporditav kogus kokku (olenemata sellest, kas tegemist on eraldi partiidega või mitte) ei ületa 100 liitrit.

2. Kui tooted ei vasta lõikes 1 sätestatud tingimustele, ei ole sertifikaati ja analüüsiaruannet vaja esitada:

Täidetavad nõuded ning veini, viinamarjamahla ja -virde impordil kasutatava sertifikaadi ja analüüsiaruande koostamise üksikasjalikud eeskirjad

1. Iga ühendusse importimiseks ettenähtud saadetise kohta koostatakse sertifikaat ja analüüsiaruanne ühtse dokumendina V I 1.

Esimeses lõigus osutatud dokument koostatakse vormil V I 1, mis vastab IX lisas esitatud näidisele. Sellele kirjutab alla ametiasutuse ametiisik ja artiklis 48 osutatud tunnustatud labori ametnik.

2. Kui asjaomane toode ei ole ette nähtud otsetarbimiseks, ei ole vormi V I 1 analüüsiaruande osa vaja täita.

Kuni 60-liitristes ühekorrasulguriga suletud märgistatud mahutites oleva veini puhul, mis on pärit XII lisas nimetatud kolmandast riigist, mis on esitanud ühenduses heakskiidetud eritagatised, tuleb vormi V I 1 analüüsiaruande osas esitada üksnes järgmine teave:

1. Vorm V I 1 koosneb trükitud või käsitsi täidetud originaaleksemplarist ja läbi kopeerpaberi saadud koopiast nimetatud järjestuses.

2. Vorm V I 2 on X lisas esitatud näidise kohaselt koostatud väljavõte, mis sisaldab vormis V I 1 või mõnes teises väljavõttes V I 2 esitatud teavet ning millel on ühenduse tolliasutuse tempel. Vorm V I 2 koosneb originaaleksemplarist ja selle kahest koopiast nimetatud järjestuses.

3. Vormid V I 1 ja väljavõtted V I 2 peavad vastama XI lisas sätestatud tehnilistele eeskirjadele.

4. Nii originaaleksemplar kui koopia peavad olema tootega kaasas. Vormid V I 1 ja V I 2 tuleb täita masinakirjas või käsitsi või mõnda muud asjaomase ametiasutuse poolt tunnustatud tehnilist vahendit kasutades. Vormi käsitsi täitmise korral tuleb väljad täita tindi ja trükitähtedega. Kustutamine ja ülekirjutamine ei ole lubatud. Kui on vaja teha parandusi, kriipsutatakse valed andmed läbi ja lisatakse vajaduse korral vajalikud andmed. Sellise paranduse peab kinnitama paranduse tegija ja olenevalt asjaoludest ametiasutuse, labori või tolliasutuse templiga.

5. Vormil V I 1 ja väljavõttel V I 2 on seerianumber, mille vormi V I 1 puhul annab ametiasutus, mille ametiisik kirjutab tunnistusele alla, ja väljavõtte V I 2 puhul tolliasutus, mis lööb sellele templi vastavalt artikli 47 lõigetele 2 ja 3.

6. Ilma et see piiraks lõikeid 2, 3, 4 ja 5, võib vorme V I 1 ja V I 2 väljastada ja kasutada arvutisüsteemides kooskõlas liikmesriikide pädevate asutuste kehtestatud üksikasjalike eeskirjadega. Elektroonilise vormi V I 1 ja V I 2 sisu ja paberkandjal vormi sisu peavad olema identsed.

1. Vormi V I 1, mille on koostanud sellise XII lisas loetletud kolmanda riigi veinitootja, kes on esitanud ühenduses heakskiidetud eritagatised, käsitatakse artikliga 48 ettenähtud loetelus esitatud asutuse ja laborite koostatud sertifikaadi või analüüsiaruandena, tingimusel et kõnealuse kolmanda riigi pädev asutus on tootjat tunnustanud ja kontrollib selle tegevust.

2. Lõikes 1 nimetatud tunnustatud tootja kasutab vormi V I 1, märkides lahtrisse 9 tootjat tunnustanud kolmanda riigi ametiasutuse nime ja aadressi. Lisaks sellele täidab tootja vormi, märkides:

Tootja kirjutab vormile oma allkirja lahtrites 9 ja 10 ettenähtud kohale, kriipsutades läbi sõnad „ametiisiku nimi ja ametinimetus”.

Käesoleva määruse artikli 43 lõike 2 ja artikli 45 kohaldamise võib peatada, kui leitakse, et tooted, mille suhtes kõnealuseid meetmeid kohaldatakse, on võltsitud ja see võib tõenäoliselt ohustada tarbijate tervist või et seetõttu võidakse kasutada veinivalmistustavasid, mida ei ole nimetatud määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 82 lõikes 2.

1. Asjaomase partii vabasse ringlusse lubamiseks nõutavate tolliformaalsuste täitmisel antakse vormi V I 1 või väljavõtte V I 2 originaaleksemplar ja koopia üle selle liikmesriigi pädevale ametiasustusele, kus kõnealused tolliformaalsused täideti.

Kõnealune ametiasutus täidab vajaduse korral vormi V I 1 või väljavõtte V I 2 tagakülje. Ametiasutus tagastab originaaleksemplari asjaomasele isikule ja säilitab vormi koopia vähemalt viis aastat.

2. Kui kogu partii saadetakse edasi enne selle vabasse ringlusse lubamist, edastab uus kaubasaatja partii üle järelevalvet teostavale tolliasutusele kõnealuse partii kohta vormi V I 1 või väljavõtte V I 2 ning vajaduse korral hiljem täidetud vormi V I 2.

Kõnealune ametiasutus kontrollib, kas vormi V I 1 ja vormi V I 2 andmed või väljavõtte V I 2 ja hiljem koostatud vormi V I 2 andmed langevad kokku ning tembeldab viimati nimetatud vormi, mis on seejärel samaväärne väljavõttega V I 2, ja täidab vastavalt vormi või selle eelmise väljavõtte. Kõnealune ametiasutus tagastab väljavõtte ja vormi V I 1 või varasema väljavõtte V I 2 originaaleksemplari uuele kaubasaatjale ja hoiab kõnealuse dokumendi või varasema väljavõtte koopiad alles vähemalt viis aastat.

3. Kui partii jagatakse enne selle vabasse ringlusse lubamist osadeks, edastab asjaomane isik kõnealuse partii üle järelevalvet teostavale tolliasutusele jagatava partii kohta vormi V I 1 või väljavõtte V I 2 originaaleksemplari ja koopia ning hiljem iga uue partii kohta täidetud vormi V I 2 originaaleksemplari ja kaks koopiat.

Kõnealune ametiasutus kontrollib, kas vormi V I 1 või väljavõtte V I 2 andmed langevad kokku iga uue partii kohta hiljem koostatud vormi V I 2 andmetega ning tembeldab viimati nimetatud vormi, mis on seejärel samaväärne väljavõttega V I 2, ja täidab vastavalt vormi V I 1või väljavõtte V I 2 tagakülje, mille põhjal nimetatud väljavõte koostati. Kõnealune ametiasutus tagastab väljavõtte V I 2 ja vormi V I 1 või varasema väljavõtte V I 2 asjaomasele isikule ja hoiab kõnealuste dokumentide koopiad alles vähemalt viis aastat.

1. Komisjon koostab ja ajakohastab kolmandate riikide pädevate asutuste teatiste põhjal vormi V I 1 koostamiseks volitatud asutuste, laborite ja veinitootjate loetelud koos aadressidega. Komisjon avaldab kõnealuste asutuste ja laborite nimed ja aadressid Internetis.

2. Lõikes 1 osutatud kolmandate riikide pädevate asutuste teatises märgitakse:

Lõikes 1 osutatud loetellu kantakse üksnes need esimese lõigu punktis a osutatud asutused ja laborid, keda asjaomase kolmanda riigi pädev asutus on volitanud esitama komisjonile ja liikmesriikidele nende nõudmisel vajalikku teavet vormis esitatud andmete hindamiseks.

3. Kõnealuseid loetelusid ajakohastatakse eeskätt selleks, et kajastada asutuste või laborite aadressi- ja/või nimemuutusi.

Kui vein eksporditakse kolmandast riigist, mille territooriumil see on valmistatud (edaspidi „päritoluriik”), teise kolmandasse riiki (edaspidi „eksportiv riik”), kust vein eksporditakse seejärel edasi ühendusse, võib eksportiva riigi pädev asutus koostada päritoluriigi pädeva asutuse poolt koostatud vormi V I 1 või mõne samaväärse dokumendi põhjal asjaomase veini kohta vormi V I 1, ilma et ta peaks veini täiendavalt analüüsima, kui asjaomane vein:

Eksportiva riigi pädev asutus tõendab vormil V I 1, et tegemist on esimeses lõigus osutatud veiniga, mis vastab samas lõigus sätestatud tingimustele.

Eksportiva riigi vormile V I 1 lisatakse päritoluriigi vormi V I 1 originaal või kinnitatud koopia või samaväärne dokument.

Käesoleva artikli tähenduses käsitatakse päritoluriigina vaid selliseid riike, mis on nimetatud artikli 48 lõike 1 kohaselt avaldatud nende asutuste ja laborite loetelus, mille kolmas riik on nimetanud igale imporditavale veinipartiile lisatavate dokumentide koostajaks.

1. Liköörveinide ja destilleerimiseks kangendatud veinide puhul käsitatakse vormi V I 1 kehtivana üksnes siis, kui artiklis 48 osutatud ametiasutus on kandnud lahtrisse 14 järgmise märke:

2. Vormiga V I 1 võib tõendada, et imporditud vein kannab geograafilist tähist kooskõlas Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepinguga (TRIPS) või geograafilisi tähiseid käsitlevate ühenduse õigusaktidega või geograafiliste tähiste tunnustamist ja kaitset käsitleva lepinguga, mis on sõlmitud Euroopa Ühenduse ja kolmanda riigi vahel, kust vein on pärit.

„On tõendatud, et käesolevas dokumendis nimetatud vein on toodetud … viinamarjakasvatuspiirkonnas ja lahtris 6 märgitud geograafiline tähis on antud sellele päritoluriigi õiguses sätestatud korras”.

Kui liikmesriigi pädev asutus kahtlustab, et kolmandast riigist pärit toode ei vasta määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 82 lõigetele 1 ja 2, teavitab ta sellest viivitamata komisjoni.

1. Liikmesriigid saadavad komisjonile nende ametiasutuste või ametlikult tunnustatud asutuste loetelud, mis liikmesriikide ettepanekul peaksid välja andma tõendeid selle kohta, et kõnealune vein vastab kolmandate riikidega sõlmitud kokkulepetes ettenähtud soodustuste kohaldamise tingimustele.

2. Komisjon, tegutsedes ühenduse nimel, koostab ühiselt asjaomaste kolmandate riikidega lõikes 1 osutatud tõendi ja asjaomase kolmanda riigi samaväärse sertifikaadi väljastamise õigusega ametiasutuste loetelu ning vahetab kõnealust loetelu kolmandate riikidega.

3. Komisjon avaldab lõikes 2 nimetatud loetelu ja ajakohastab seda korrapäraselt.

Vorme V I 1 ja V I 2, mis vastasid nende väljastamisel kehtivatele sätetele, kuid mis alates käesoleva määruse kohaldamise kuupäevast enam kõnealustele sätetele ei vasta, võib jätkuvalt kasutada kuni 31. detsembrini 2008.

Huvitatud isikute nõudmisel vabastatakse impordi- ja ekspordilitsentside väljastamiseks esitatud tagatised alates 1. augustist 2008, kui kõnealused litsentsid ei ole kaotanud kehtivust enne kõnealust kuupäeva.

1. Määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 85 lõikes 3 ja artikli 86 lõike 4 teises lõigus nimetatud karistused peavad olema asjaomaste sätete rikkumise seisukohalt piisavad.

Ilma et see piiraks liikmesriikide poolt vajaduse korral määratud varasemaid karistusi, rakendavad liikmesriigid määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 85 lõikes 3 ja artikli 86 lõike 4 teises lõigus osutatud karistusi järgmiste põhimõtete alusel:

2. Liikmesriigid määravad määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 85 lõikes 3 osutatud rahalise karistuse:

Rahaline karistus määratakse käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud kriteeriumide alusel uuesti iga 12 kuu möödumisel alates nimetatud kuupäevadest kuni väljajuurimiskohustuse täitmiseni.

3. Liikmesriigid määravad määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 86 lõike 4 teises lõigus osutatud rahalise karistuse väljajuurimiskohustuse täitmata jätmise eest käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud kriteeriume arvesse võttes esimest korda 1. juulil 2010. aastal ja pärast seda iga 12 kuu järel kuni kohustus on täidetud.

4. Käesoleva artikli tähenduses rahalise karistusena tasutud summad jäävad asjaomasele liikmesriigile.

1. Määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 87 lõikes 2 osutatud karistused peavad olema asjaomaste sätete rikkumise seisukohalt piisavad.

2. Lõikes 1 osutatud karistus määratakse, kui asjaomane tootja, kelle valduses on rohkem kui 0,1 hektari suurune viinapuude kasvuala, ja kes asjakohaselt:

4. Käesoleva artikli tähenduses rahalise karistusena tasutud summad jäävad asjaomasele liikmesriigile.

1. Määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 87 lõike 1 kohaldamisel võib viinamarju või viinamarjadest valmistatud tooteid kasutada ainult järgmiseks otstarbeks:

Esimese lõigu punktiga b ettenähtud rohelise korje korral teatavad tootjad oma kavatsusest pädevale asutusele ette enne liikmesriigi poolt kooskõlas artikli 12 lõike 1 punktiga b sätestatud tähtaega. Liikmesriigid kontrollivad rohelist korjet vastavalt käesoleva määruse artikli 12 lõike 1 punktile d.

2. Ilma et see piiraks lõiget 1, võivad liikmesriigid kontrolli hõlbustamiseks näha ette, et tootjad on kohustatud teavitama liikmesriigi pädevat asutust enne liikmesriigi poolt kooskõlas artikli 12 lõike 1 punktiga b sätestatud tähtaega sellest, millise käesoleva artikli lõike 1 esimese lõigu punktides a–c nimetatud võimaluse nad valivad.

Samuti võivad liikmesriigid piirata tootjate valikuid ainult ühe või kahe lõike 1 esimese lõigu punktides a–c nimetatud võimalusega.

3. Kui asjaomasel tootjal on viinamarjaistandus, mille tooteid võib turustada, tagavad pädevad asutused, et kõnealustest teistest viinamarjaistandustest pärit turustatavatele toodetele ei lisata ebaseaduslikust istandusest pärit tooteid.

1. Liikmesriigid teatavad komisjonile iga aasta 1. märtsiks alad, mille eest on tasutud rahaline karistus, ja tegelikult määratud rahaliste karistuste summad XIII lisa tabelis 1 sätestatud kujul. Samuti teavitavad nad komisjoni õigusaktidest, millega nähakse ette kõnealused karistused.

2. Kui käesoleva määruse XIII lisa asjaomases tabelis ei ole märgitud teisiti, käsitlevad määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 85 lõikes 4, artikli 86 lõikes 5 ja artikli 87 lõikes 3 osutatud teatised eelmist veiniaastat.

Määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 85 lõikes 4 ja artikli 86 lõike 5 kohaste teatiste esitamisel esimest korda (mis peab toimuma hiljemalt 1. märtsiks 2009) märgitakse asjaomastesse tabelitesse järgmine teave:

Teises lõigu punktis a osutatud teatis esitatakse käesoleva määruse XIII lisa tabeli 2 kujul.

Teises lõigu punktis b osutatud teatis esitatakse käesoleva määruse XIII lisa tabeli 4 kujul.

Komisjon jätab endale õiguse nõuda teavet asjaomaste ebaseaduslike istanduste kohta määruse (EÜ) nr 1227/2000 artikli 2 lõike 7 alusel varem kehtinud, kuid täitmata teavitamiskohustusele tuginedes.

Hilisem iga-aastane teave esitatakse käesoleva määruse XIII lisa tabelites 3, 5, 6 ja 7 sätestatud kujul.

3. Liikmesriigid võivad valida, kas esitada lõigetes 1 ja 2 osutatud teatistes piirkondi käsitlevad üksikasjad või mitte.

Kui liikmesriik jätab mõne määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 85 lõikes 4, artikli 86 lõikes 5 ja artikli 87 lõikes 3 osutatud teavet sisaldava ja nõuetekohaselt täidetud tabeli, v.a artiklis 58 osutatud tabel 2, nõutavaks tähtajaks käesoleva määruse XIII lisas sätestatud kujul esitamata, võib vähendada neile määruse (EÜ) nr 479/2008 artiklis 7 loetletud toetusmeetmete rakendamiseks eraldatud vahendeid, nagu on ette nähtud määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 89 punktiga a. Komisjoni võib otsustada, et liikmesriigi toetusmeetmeteks eraldatud vahendite kogusummat vähendatakse, võttes arvesse rikkumise ulatust, iga viivitatud kuu eest kuni 1 % võrra alates veiniaastast, mis järgneb veiniaastale, mil teatis tuli esitada.

1. Kui liikmesriigid annavad uusistutusõiguse alade puhul, mis on mõeldud uusistutuseks maapiirkondade maakorraldusmeetmete raames või siseriiklike õigusaktide kohaselt avalikes huvides vastu võetud sundvõõrandamist käsitlevate meetmete raames, tagavad nad, et kõnealuseid õigusi ei anta alale, mis puhassaagi poolest ei ületa 105 % viinamarjakasvatusalast, mille suhtes kohaldati maapiirkondade maakorraldusmeetmeid või avalikes huvides vastuvõetud sundvõõrandamist käsitlevaid meetmeid.

2. Kui liikmesriigid annavad uusistutusõiguse katseala puhul, ei tohi selliselt alalt pärit viinamarjadest valmistatud tooteid katselise kasvatamise ajal turustada.

3. Kui liikmesriigid annavad uusistutusõiguse pooktaimede kasvatamise puhul, ei tohi sellistel aladel saaki korjata või kui saak korjatakse, tuleb see hävitada pooktaimede kasvatamise ajal.

4. Vastavalt lõigetele 2 ja 3 antud uusistutusõigus kehtib vastavalt ainult katseperioodi või pooktaimede kasvatamise ajal.

5. Enne 1. augustit 2000 katseala või pooktaimede kasvatamise jaoks antud uusistutusõigusi ja selliste õiguste või nende alusel rajatud istanduste kasutamise tingimusi kohaldatakse jätkuvalt katseperioodi või pooktaimede kasvatamise ajal. Lõike 4 teise lõigu sätteid kohaldatakse kõnealuste alade suhtes vastavalt katseperioodi või pooktaimede kasvatamise lõppedes.

6. Kohaldades määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 91 lõike 1 punkti d, võivad liikmesriigid ülemäärase halduskoormuse vältimiseks uusistutusõiguste andmise asemel ette näha, et aladele, millelt saadav vein või viinamarjasaadused on ette nähtud üksnes viinamarjakasvataja majapidamise tarbeks, ei laiene kõnealuse määruse artikli 85 lõikes 1 sätestatud väljajuurimisnõue. Liikmesriigid võivad selliselt toimida üksnes tingimusel, et:

7. Lõikes 6 osutatud aladelt pärit veini või viinamarjasaaduste turustamine on keelatud. Liikmesriigid jälgivad kõnealusest keelust kinnipidamist sätestatud korras. Kõnealuse kohustuse rikkumise tuvastamisel, kohaldatakse lisaks liikmesriigi määratud karistusele käesoleva artikli lõike 4 teise lõigu punkti b. Liikmesriigid registreerivad kõik juhud, mille suhtes on kohaldatud käesolevat lõiget.

Liikmesriikide kohustus pidada arvestust uusistutusõiguste kohta ja nendest teavitamise kohustus

Liikmesriigid registreerivad kõik juhud, mil uusistutusõigus anti artikli 60 kohaselt.

Kõnealune teatis esitatakse käesoleva määruse XIII lisa tabelis 8 sätestatud kujul. Liikmesriigid võivad valida, kas esitada teatises piirkondi käsitlevad üksikasjad või mitte. Eelmist veiniaastat käsitlev teatis edastatakse komisjonile hiljemalt iga aasta 1. märtsiks.

Kui viinapuud juuritakse alalt välja vastavalt määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 24 lõikele 4, artikli 85 lõikele 1 või artikli 86 lõikele 4 või käesoleva määruse artikli 60 lõike 4 teise lõigu punktile b, siis taasistutusõigust ei anta. Lisaks sellele ei anta taasistutusõigust juhul, kui viinapuud juuritakse välja:

1. Vastavalt määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 92 lõikele 2 võivad liikmesriigid anda taasistutusõiguse tootjale, kes kohustub viinapuud seniselt kasvualalt välja juurima enne kolmanda veiniaasta lõppu pärast uue ala täisistutamist. See on lubatud üksnes siis, kui tootja suudab tõendada, et tal puudub istutusõigus või kui sellest ei piisa, et kogu asjaomane ala viinapuid täis istutada. Liikmesriik ei tohi tootjale anda ulatuslikumat õigust, kui on vaja kogu asjaomase ala täisistutamiseks, võttes arvesse tootjale varem antud istutusõiguse ulatust. Tootja täpsustab ala, millelt ta viinapuud välja juurib.

2. Lõikes 1 osutatud kohustuse võtmisel esitab tootja tagatise. Kohustus juurida viinapuud asjaomaselt alalt välja on esmajärguline nõue komisjoni määruse (EMÜ) nr 2220/85 artikli 20 lõike 2 tähenduses. Tagatise suuruse määrab objektiivsete kriteeriumide põhjal kindlaks asjaomane liikmesriik. Tagatise suurus peab olema proportsionaalne nõude suurusega ja piisav, mõjutamaks tootjaid täitma oma kohustust.

3. Kuni väljajuurimiskohustuse täitmiseni tagavad liikmesriigid, et samal ajal ei toodeta ühelgi vastaval veiniaastal kaubanduslikul eesmärgil veini väljajuuritavalt alalt ja uuesti rajatud istandusest pärit viinamarjadest, tagades, et emmalt-kummalt alalt pärit viinamarjasaadusi võib ringlusesse lubada üksnes tootja kulul destilleerimiseks. Kõnealuseid saadusi ei tohi kasutada sellise alkoholi valmistamiseks, mille tegelik alkoholisisaldus on 80 mahuprotsenti või vähem.

4. Kui väljajuurimiskohustust ei täideta kindlaksmääratud tähtpäevaks, käsitatakse asjaomast ala, kust viinapuud jäid välja juurimata, täisistutatuna määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 90 lõikes 1 sätestatud istutuskeeldu rikkudes.

5. Liikmesriigid jälgivad asjaomaste alade täisistutamist ja viinapuude väljajuurimist asjaomastelt aladelt.

6. Liikmesriigid peavad arvestust kõigi lõigetes 1–5 käsitletud juhtude kohta.

1. Kohaldades määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 92 lõike 5 teist lõiku, võivad liikmesriigid rakendada samaväärset vähenduskoefitsienti taasistutusõiguste üleandmisel ühelt põllumajandusettevõttelt teisele.

2. Liikmesriigid peavad arvestust ühelt põllumajandusettevõttelt teisele üle antud taasistutusõiguste kohta.

1. Liikmesriigid tagavad, et õiguste üleandmine siseriikliku varu ja/või piirkondlike varude kaudu ei põhjusta asjaomase liikmesriigi territooriumil tootmisvõimsuse üldist kasvu. Vajadusel võivad liikmesiriigid kohaldada vähenduskoefitsienti.

2. Liikmesriigid teatavad komisjonile istutusõiguste siseriiklike ja/või piirkondlike varude moodustamisest või vajaduse korral oma otsusest varude süsteemi enam mitte rakendada.

3. Kui liikmesriik otsustab varude süsteemi mitte rakendada, edastab ta komisjonile tõendid selle kohta, et kogu tema territooriumil kehtib tõhusalt toimiv istutusõiguste haldamise kord.

4. Liikmesriigid peavad arvestust kõikide juhtude kohta, mil istutusõigusi antakse varudest, kõikide juhtude kohta, mil istutusõigusi kantakse ühest varust teise, ja kõikide juhtude kohta, mil istutusõigusi eraldatakse varudesse. Samuti registreeritakse kõik maksed, mis tehakse õiguste suunamise eest varusse või varust õiguste andmise eest.

5. Liikmesriigid teatavad komisjonile XIII lisa tabelis 9 sätestatud kujul iga veiniaasta kohta:

Liikmesriigid, kes soovivad säilitada oma territooriumil või oma territooriumi osades määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 90 lõikes 1 osutatud istutamiskeelu pärast 31. detsembrit 2015 vastavalt kõnealuse määruse artikli 90 lõikes 6 sätestatud võimalusele, teatavad oma kavatsusest komisjonile 1. märtsiks 2015.

1. Väljajuurimistasu võib maksta üksnes siis, kui on olemas tõendid, et asjaomast viinapuude kasvuala haritakse nõuetekohaselt. Ilma et see piiraks käesoleva määruse artikli 81 lõikes 3 sätestatud kontrolli, tuleb selleks esitada komisjoni määruse (EÜ) nr 1282/2001 ( 24 ) artikliga 2 ettenähtud saagideklaratsioon vähemalt kahe määruse (EÜ) nr 479/2008 jõustumisele eelneva veiniaasta ja kolme väljajuurimisele eelneva veiniaasta kohta.

2. Hoolimata lõikes 1 sätestatust võivad liikmesriigid ette näha, et tootjad, kes on määruse (EÜ) nr 1282/2001 artikli 2 lõike 2 punkti c või artikli 2 lõike 3 kohaselt saagideklaratsiooni esitamise kohustusest vabastatud, võivad viinamarjasaaki tõendada kõnealuse määruse artikli 2 lõike 2 punktis c sätestatud deklaratsiooni või artikli 4 lõikes 1 osutatud tootedeklaratsiooni alusel.

Kui mõjuvatel põhjustel ei ole võimalik esitada ei määruse (EÜ) nr 1282/2001 artikli 2 lõike 2 punktis c ega artikli 4 lõikes 1 sätestatud deklaratsiooni, võivad liikmesriigid ette näha alternatiivse viisi viinapuude nõuetekohase harimise tõendamiseks. Liikmesriigid vastutavad kõnealuse alternatiivse viisi usaldusväärsuse põhjaliku kontrollimise eest.

3. Enne maksetaotluse vastuvõtmist tagavad liikmesriigid, et määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 100 punktides a, b, d, e ja f kohased abikõlblikkuse tingimused on täidetud.

1. Mägedes või järskudel nõlvadel kasvavad viinapuud, mis määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 104 lõike 4 kohaselt ei vasta väljajuurimiskava abikõlblikkuse tingimustele, on järgmised:

2. Määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 104 lõikes 8 osutatud teatis peab sisaldama hinnangulisi andmeid selliste alade suuruse kohta ning see esitatakse käesoleva määruse XIV lisas sätestatud kujul.

1. Ilma et see piiraks riiklikke toetusi, mida võidakse anda vastavalt määruse (EÜ) nr 479/2008 artiklile 106, kehtestatakse kõnealuse määruse artiklis 101 sätestatud väljajuurimistasu vahemikud vastavalt käesoleva määruse XV lisas sätestatule.

2. Määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 101 lõikes 2 osutatud varasemate aastate saagikus määratakse põllumajandusettevõtte keskmise saagikuse alusel või võimaluse korral maatüki keskmise saagikuse või asjaomase põllumajandusettevõtte, millele väljajuurimistasu taotletakse, teatud viinamarjasordi keskmise saagikuse alusel. Keskmine saagikus arvutatakse viie veiniaasta (2003/2004 kuni 2007/2008) keskmise saagikuse alusel, jättes välja madalaima ja kõrgeima saagikusega aastad.

Hoolimata esimeses lõigus sätestatust, võivad liikmesriigid ette näha, et tootjad, kes on määruse (EÜ) nr 1282/2001 artikli 2 lõike 2 punkti c või artikli 2 lõike 3 kohaselt saagideklaratsiooni esitamise kohustusest vabastatud, võivad viinamarjasaaki tõendada kõnealuse määruse artikli 2 lõike 2 punktis c sätestatud deklaratsiooni või artikli 4 lõikes 1 osutatud tootedeklaratsiooni alusel.

Liikmesriigid võivad ette näha, et ühistute liikmete või muudesse rühmadesse kuuluvate või nendega seotud tootjate puhul, kellel puudub määruse (EÜ) nr 1282/2001 artikli 2 lõike 2 punktis c nimetatud deklaratsioon võib arvesse võtta ühistu või rühma keskmist saagikust, kui ühistu või rühm tõendab, et asjaomane tootja on asjaomastel aastatel neile tegelikult viinamarju tarninud. Sellisel juhul võetakse arvesse sellise ühistule või rühmale tarnitud viinamarjasordi keskmist saagikust, mille suhtes väljajuurimistasu taotletakse.

Liikmesriigid võivad ette näha, et kui mõjuvatel põhjustel, v.a teises ja kolmandas lõigus nimetatud põhjused, mida kontrollivad liikmesriigid, puudub nii saagideklaratsioon kui ka määruse (EÜ) nr 1282/2001 artikli 2 lõike 2 punktis c või artikli 4 lõikes 1 sätestatud deklaratsioon, käsitatakse varasemate aastate saagikusena asjaomase piirkonna keskmist saagikust.

Liikmesriigid vastutavad varasemate aastate saagikuse tõendamiseks kooskõlas käesoleva artikliga esitatud deklaratsioonide ja muude andmete usaldusväärsuse põhjaliku kontrollimise eest.

4. Tasu makstakse viinapuude kasvuala eest, mille suurus määratakse artikli 75 kohaselt.

1. Liikmesriik sätestab taotluste esitamise korra, milles sätestatakse eelkõige:

2. Liikmesriigid kontrollivad, kas taotlused on põhjendatud. Selleks võivad nad ette näha, et asjaomane tootja võtab taotluse esitamisel endale kirjaliku kohustuse. Kui taotlus võetakse mõjuva põhjuseta tagasi, võivad nad ette näha, et asjaomane tootja kannab taotluse läbivaatamisega seotud kulud.

3. Kui teataval eelarveaastal võttis tootja väljajuurimistasu taotluse tagasi või juuris taotluses märgitud ala välja üksnes osaliselt või üldse mitte, võib liikmesriik otsustada, et ta ei pea järgmisel mis tahes eelarveaastal kõnealust tootjat prioriteetseks vastavalt määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 85s lõike 5 punktile b.

1. Kui summad kiidetakse heaks määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 102 lõikes 4 osutatud ühtse protsendimäära alusel, toimivad liikmesriigid kõikidel asjaomastel aastatel järgmiselt:

2. Liikmesriik määrab määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 102 lõike 5 punktis b osutatud objektiivsed ja mittediskrimineerivad kriteeriumid kindlaks nii, et taotletavat summat ei pea vähendama, kui taotluse saab vastu võtta. Liikmesriik teatab komisjonile lõikes 1 osutatud kriteeriumid iga aasta 15. oktoobriks käesoleva määruse XIII lisa tabelis 10.

3. Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, ei kohaldata ühtset heakskiiduprotsenti nende liikmesriikide suhtes, kes määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 85s lõike 2 kohaselt on teatanud abikõlblike taotlustega hõlmatud pindalast, mis on väiksem kui 50 hektarit.

Väljajuurimistasu makstakse pärast seda, kui väljajuurimise toimumist on kontrollitud, hiljemalt selle aasta 15. oktoobriks, mil liikmesriik võttis taotluse vastu vastavalt määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 102 lõikele 5.

1. Määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 102 lõigetes 2, 5 ja 6 osutatud teave esitatakse käesoleva määruse XIII lisa tabelites 10–12 sätestatud kujul. Liikmesriigid võivad valida, kas esitada kõnealustes tabelites piirkondi käsitlevad üksikasjad või mitte.

2. Kui liikmesriigid maksavad riiklikku väljajuurimistoetust, lisavad nad kõnealuse teabe lõikes 1 osutatud tabelisse.

3. Kui liikmesriik otsustab vastavalt määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 104 lõikele 1 uued taotlused tagasi lükata, teatab ta otsusest komisjonile.

4. Liikmesriigid teatavad komisjonile meetmetest, mis on võetud määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 104 lõike 9 täitmiseks. Teave esitatakse käesoleva määruse XIII lisa tabelis 12 sätestatud kujul.

5. Liikmesriigid edastavad komisjonile hiljemalt iga aasta 1. detsembriks aastaaruande eelmisel eelarveaastal väljajuurimiskava osas tehtud kontrollide kohta. Teave esitatakse käesoleva määruse XIII lisa tabelis 13 sätestatud kujul.

Määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 109 kohases ülevaates edastatakse andmed eelmise veiniaasta 31. juuli seisuga.

Ülevaade sisaldab käesoleva määruse XIII lisa tabelites 14–16 täpsustatud teavet. Liikmesriigid võivad valida, kas esitada kõnealustes tabelites piirkondi käsitlevad üksikasjad või mitte.

1. Määruse (EÜ) nr 479/2008 artiklites 11, 12 ja 98 osutatud viinamarjaistanduste ümberkujundamise ja muutmise, rohelise korje tegemise ja väljajuurimisega seotud meetmete kohaldamiseks määratletakse viinapuude kasvuala viinapuujuurte välispiiri järgi, millele lisatakse puhverala, mille laius võrdub poolega ridadevahelisest kaugusest. Viinapuude kasvuala suurus määratakse kooskõlas komisjoni määruse (EÜ) nr 796/2004 ( 25 ) artikli 30 lõike 1 esimese lõiguga.

2. Juhul kui määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 101 lõikes 2 osutatud varasemate aastate saagikus määratakse kindlaks sellise ala puhul, mis ei vasta käesoleva artikli lõikes 1 esitatud määratlusele, võivad liikmesriigid arvutada saagikuse ümber, jagades asjaomase ettevõtte või maatüki või veini kategooria toodangu viinapuude kasvualaga, millelt saadakse lõikes 1 määratletud mahus veini.

Ilma et see piiraks käesoleva määruse konkreetsete sätete või muude ühenduse õigusaktide kohaldamist, näevad liikmesriigid ette vajalikud kontrollid ja muud abinõud määral, mis tagab määruse (EÜ) nr 479/2008 ja käesoleva määruse nõuetekohase kohaldamise. Need peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad, et tagada ühenduste finantshuvide piisav kaitse.

1. Kontrollimine koosneb halduskontrollist ja vajaduse korral kohapealsest kontrollist.

2. Halduskontroll on süsteemne ja sisaldab ristkontrolli, milles muu hulgas kasutatakse ka nõukogu määruse (EÜ) nr 1782/2003 II jaotise 4. peatükiga ettenähtud ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi andmeid.

3. Välja arvatud juhul kui määruses (EÜ) nr 479/2008 või käesolevas määruses on ette nähtud süstemaatiline kohapealne kontroll, teevad pädevad asutused kohapealseid kontrolle pisteliselt, määrates abisaajate/tootjate valimi riskianalüüsi alusel kooskõlas käesoleva määruse artikliga 79.

4. Määruse (EÜ) nr 479/2008 artiklites 16, 17, 18 ja 19 ette nähtud meetmete puhul kuulub valimisse vähemalt 5 % abitaotlustest. Valim peab esindama ka vähemalt 5 % toetuste summast.

5. Määruse (EÜ) nr 479/2008 artikliga 15 ettenähtud meetmete puhul kohaldatakse mutatis mutandis määruse (EÜ) nr 1975/2006 ( 26 ) artikleid 26, 27 ja 28.

6. Käesolevas artiklis sätestatud kohapealsete kontrollide suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 796/2004 artikli 26 lõikeid 3 ja 4.

7. Liikmesriigid kasutavad kõigil vajalikel juhtudel ühtset haldus- ja kontrollisüsteemi (IACS).

1. Kohapealsed kontrollid tehakse ette teatamata. Kontrollimisest võib siiski vajaliku miinimumaja jooksul ette teatada tingimusel, et see ei kahjusta kontrolli eesmärki. Kõige lühem etteteatamise aeg on 48 tundi, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel või meetmed, mille puhul on süstemaatilised kohapealsed kontrollid ette nähtud.

2. Vajaduse korral tehakse käesolevas määruses sätestatud kohapealsed kontrollid koos mõne muu ühenduse õigusaktis ette nähtud kontrolliga.

3. Kui toetusesaaja või tema esindaja takistab kohapealse kontrolli tegemist, lükatakse asjaomane abitaotlus või asjaomased abitaotlused tagasi.

1. Pädev asutus valib käesoleva määruse kohaselt toimuvate kohapealsete kontrollide kontrollvalimid riskianalüüsi põhjal ja juhul, kui kontroll on seotud konkreetselt ühenduse eelarvest rahastamisega, esitatud abitaotluste representatiivsuse alusel. Riskianalüüsi tõhusust hinnatakse ja ajakohastatakse igal aastal järgmiselt:

Representatiivsuse tagamiseks valivad liikmesriigid miinimumarvu abisaajate/tootjate hulgast juhuvalikut alusel 20–25 %, keda kontrollitakse kohapeal.

2. Pädev asutus peab arvestust iga abisaaja/tootja kohapealseks kontrolliks valimise põhjuste üle. Kohapealset kontrolli tegevale kontrollijale teatatakse kõnealused põhjused enne kontrollimise algust.

1. Iga kohapealse kontrolli kohta tuleb koostada aruanne, mille põhjal saab jälgida tehtud kontrollide üksikasju.

Kui kontrollitakse ühenduse eelarvest rahastamist, tuleb aruandes esitada eelkõige järgmine teave:

2. Kui taotluses esitatud teave ja kohapealse kontrolli või kaugseirega tuvastatud tegelik olukord erinevad, saadetakse viinamarjakasvatajale kontrollaruande koopia ja talle antakse võimalus sellele alla kirjutada, enne kui pädev asutus teeb tuvastatud asjaolude põhjal otsuse toetuse vähendamise või sellest ilmajätmise kohta.

1. Selleks et kontrollida määruse (EÜ) nr 479/2008 V jaotise tootmisvõimsust käsitlevate sätete täitmist, sealhulgas kõnealuse määruse artikli 80 lõikes 1 sätestatud uusistutuskeelust kinnipidamist, kasutavad liikmesriigid istandusregistrit.

2. Määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 92 kohaselt taasistutusõiguste andmiseks tuleb alasid enne ja pärast väljajuurimist korrapäraselt kontrollida. Kontrollitakse maatükke, millele taasistutusõigus antakse.

Väljajuurimiseelse kontrolli käigus kontrollitakse, kas asjaomane viinamarjaistandus on olemas.

Kontroll tehakse klassikalise kohapealse kontrollina. Kui aga liikmesriigi käsutuses on usaldusväärne ja ajakohastatud elektrooniline istandusregister, võib teostada halduskontrolli ja piirduda väljajuurimiseelse kohapealse kontrolli kohustuse täitmiseks 5 % taotluste kontrollimisega (igal aastal), et kinnitada halduskontrolli usaldusväärsust. Kui kohapealse kontrolli tulemusel avastatakse piirkonnas tervikuna või mõnes selle osas olulisi õigusrikkumisi või lahknevusi, suurendab pädev asutus samal ja järgneval aastal vastavalt vajadusele kohapealsete kontrollide arvu.

3. Alasid, mille eest saadakse väljajuurimistasu, kontrollitakse korrapäraselt enne ja pärast väljajuurimist. Kontrollitakse neid maatükke, mille kohta on esitatud abitaotlus.

Väljajuurimiseelse kontrolli käigus kontrollitakse, kas asjaomane viinamarjaistandus on olemas, kas rajatud istanduse suurus on määratud kooskõlas artikliga 75 ja kas asjaomast ala on nõuetekohaselt haritud.

Kontroll tehakse klassikalise kohapealse kontrollina. Kui aga liikmesriigi käsutuses on graafiline töövahend, mis võimaldab kooskõlas artikliga 75 mõõta maatükki elektroonilises istandusregistris, ja usaldusväärne ajakohastatud teave selle kohta, et maatükki haritakse nõuetekohaselt, võib kontrolli teha haldusasutusest lahkumata ja väljajuurimiseelse kohapealse kontrolli kohustuse täitmiseks võib piirduda 5 % taotluste kontrollimisega, et kinnitada halduskontrolli usaldusväärsust. Kui kohapealse kontrolli tulemusel avastatakse piirkonnas tervikuna või mõnes selle osas olulisi õigusrikkumisi või lahknevusi, suurendab pädev asutus asjaomasel aastal vastavalt vajadusele kohapealsete kontrollide arvu.

4. Seda, kas väljajuurimine on tegelikult toimunud, kontrollitakse klassikalise kohapealse kontrolli käigus; kui juuritakse välja kogu viinapuude kasvuala või kaugseire eraldusvõime on 1 m2 või sellest parem, võib seda teha kaugseire abil.

5. Ilma et see piiraks lõike 3 kolmandat lõiku ja lõiget 4, tehakse alade puhul, mille eest makstakse väljajuurimistasu, vähemalt kaks lõike 3 esimeses lõigus nimetatud kontrolli klassikalise kohapealse kontrollina.

1. Kui liikmesriik määrab veinisektori eeskirjade järgimise kontrollimiseks mitu pädevat asutust, koordineerib ta kõnealuste asutuste tööd.

2. Samuti määrab iga liikmesriik ühe kontaktasutuse, kes vastutab teiste liikmesriikide kontaktasutuste ja komisjoniga suhtlemise eest. Eelkõige saab ja saadab kontaktasutus koostöötaotlusi käesoleva jaotise rakendamiseks ning esindab oma liikmesriiki suhetes teiste liikmesriikide või komisjoniga.

Iga liikmesriik võtab vajalikud meetmed, et hõlbustada oma pädevate asutuste ametiisikute tööd. Liikmesriik tagab eelkõige, et sellised ametiisikud, vajaduse korral koos muude selleks eesmärgiks volitatud asutuste ametiisikutega:

1. Kui liikmesriigi pädev asutus teeb oma territooriumil kontrolle, võib ta taotleda teavet teiste liikmesriikide pädevatelt asutustelt, kui eespool nimetatud kontrollid mõjutavad neid liikmesriike otseselt või kaudselt. Sellise taotluse saamisel tuleb abi osutada võimalikult kiiresti.

Kui esimeses lõigus osutatud kontroll hõlmab kolmandast riigist pärit toodet ja kui selle toote turustamine võib teistele liikmesriikidele huvi pakkuda, teavitatakse sellest komisjoni.

Taotluse saanud asutus annab taotluse esitanud asutusele tema kohustuste täitmiseks vajaliku teabe.

2. Kui asutus esitab põhjendatud taotluse, teostab taotluse saanud asutus püstitatud eesmärkide saavutamiseks erijärelevalvet või erikontrolli või võtab sellise järelevalve või kontrolli teostamise tagamiseks vajalikud meetmed.

4. Taotluse esitanud asutus võib kooskõlas taotluse saanud asutusega määrata ametiisikud:

Esimese lõigu punktis a osutatud koopiaid võib teha ainult kokkuleppel taotluse saanud asutusega.

7. Käesolevas artiklis osutatud taotlused edastatakse kõnealuse liikmesriigi taotluse saanud ametiasutusele asjaomase liikmesriigi kontaktasutuse kaudu. Sama korda kohaldatakse:

Olenemata esimesest lõigust ning kiirema ja tõhusama koostöö huvides võivad liikmesriigid lubada pädeval asutusel:

Liikmesriigi pädev asutus teatab oma haldusala kontaktasutuse kaudu asjaomase liikmesriigi kontaktasutusele viivitamata, kui tal on põhjust kahtlustada või kui talle saab teatavaks, et:

1. Artikli 84 lõikes 1 ja artiklis 85 osutatud teabele lisatakse niipea kui võimalik asjakohased dokumendid ja muu tõendusmaterjal ning viide haldus- või kohtumenetlusele ning see peab eelkõige hõlmama:

2. Abimenetluse algatamisega seotud kontaktasutused teavitavad üksteist viivitamata:

1. Veinitoodete analüüside andmepanka haldab Teadusuuringute Ühiskeskus (TÜK).

2. Andmepank sisaldab veinitoodete etanooli ja vee komponentide isotoopanalüüsiga määruse (EÜ) nr 479/2008 artiklis 31 osutatud meetodil saadud andmeid.

3. Andmepank aitab ühtlustada liikmesriikide ametlikes laborites määruse (EMÜ) nr 479/2008 artiklis 31 osutatud meetodil saadud tulemuste tõlgendamist.

1. Analüüside andmepanga loomiseks tagavad liikmesriigid värskete viinamarjade analüüsiproovide võtmise ja nende töötlemise ning neist veini valmistamise vastavalt XVI lisa juhendile.

2. Värskete viinamarjade proovid võetakse viinamarjaistandustest, mis asuvad selgelt määratletud mullatüübi, asukoha, viinapuude kujundamismeetodi, viinamarjasordi, vanuse ja viljelustavadega viinamarjakasvatuspiirkondades.

3. Igal aastal andmepanga jaoks võetavate proovide arv on sätestatud XVII lisas. Proovide valikul tuleb arvestada viinamarjaistanduste geograafilist asukohta XVII lisas loetletud liikmesriikides. Igal aastal võetakse vähemalt 25 % proovidest samadelt katselappidelt kui eelneval aastal.

4. Proove analüüsivad liikmesriikide määratud laborid määruse (EÜ) nr 479/2008 artiklis 31 osutatud meetodil. Määratud laborid peavad vastama standardis ISO/IEJ 17025 sätestatud katselaborite töö üldkriteeriumidele ja eelkõige osalema tasemekatsete süsteemis, mis hõlmab isotoopanalüüsi meetodeid. Kvaliteedikontrolli ja esitatud andmete valideerimise eesmärgil esitatakse Teadusuuringute Ühiskeskusele kirjalikud tõendid kõnealustele kriteeriumidele vastavuse kohta.

5. Analüüsiaruanne koostatakse kooskõlas XIX lisaga. Kirjeldusleht koostatakse iga proovi jaoks vastavalt XVIII lisa küsimustikule.

6. Analüüside tulemuste ja tõlgenduse aruande koopia koos kirjelduslehe koopiaga saadetakse Teadusuuringute Ühiskeskusesse.

2004. või 2007. aastal ühendusega ühinenud liikmesriigid, kellel puuduvad vahendid isotoopanalüüsi tegemiseks saadavad 31. juulil 2010. aastal lõppeva ajavahemiku kohta oma veiniproovid analüüsiks Teadusuuringute Ühiskeskusele.

Sel juhul võivad nad määrata pädeva asutuse, kellel on ligipääs nende territooriumil võetud proove käsitlevale teabele.

1. Andmepangas sisalduv teave on taotluse korral kättesaadav liikmesriikide poolt selleks määratud laboritele.

2. Teadusuuringute Ühiskeskusele koostab ja ajakohastab igal aastal liikmesriikide laborite nimekirja, kes vastutavad analüüside andmepanga jaoks proovide ettevalmistamise ja mõõtmiste eest.

3. Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võib lõikes 1 osutatud teabe (kui see on representatiivne) taotluse korral teha kättesaadavaks liikmesriikide muudele ametiasutustele.

4. Teavet edastatakse üksnes asjakohaste analüüsiandmete kohta, mida on vaja võrreldavate omaduste ja algupäraga proovi analüüsi tulemuste tõlgendamiseks. Igale teatisele lisatakse meeldetuletus andmepanga kasutamise miinimumnõuete kohta.

Liikmesriigid tagavad, et nende andmepangas sisalduvad isotoopanalüüsi tulemused on saadud käesoleva peatüki kohaselt võetud ja töödeldud proovide analüüsimisel.

1. II peatüki kohaldamisega seoses võivad liikmesriigi pädeva asutuse ametiisikud taotleda teise liikmesriigi pädevalt asutuselt proovide võtmist vastavalt kõnealuse liikmesriigi asjaomastele sätetele.

2. Taotluse esitanud asutus hoiab proove enda käes ning määrab muu hulgas labori, kus neid analüüsida.

3. Proovid võetakse ja neid käsitletakse vastavalt XX lisas esitatud juhendile.

1. Proovide võtmise, käsitlemise ja saatmise ning analüüside ja organoleptilise hindamise kulud katab selle liikmesriigi pädev asutus, kes palus proovid võtta. Need kulud arvutatakse vastavalt selles liikmesriigis kohaldatavatele tasumääradele, mille territooriumil toimingud tehakse.

Teiste liikmesriikide pädevad asutused võivad tugineda asjaoludele, mille ühe liikmesriigi pädeva asutuse ametiisikud on tuvastanud käesoleva peatüki kohaldamisel. Sel juhul ei ole neil seetõttu, et asjaolud ei leidnud tuvastamist kõnealuses liikmesriigis, vähem kaalu.

1. Füüsilised või juriidilised isikud või selliste isikute rühmad, kelle ametialase tegevuse suhtes võidakse kohaldada käesolevas määruses osutatud kontrolle, ei tohi kontrollide tegemist takistada ja peavad nende tegemisele kaasa aitama.

2. Viinamarjakasvatajad, kellelt pädeva asutuse ametiisikud viinamarjaproovid võtavad:

Määruse (EÜ) nr 479/2008 II jaotises, v.a artiklis 9, ja V jaotisega ettenähtud toetused makstakse täies ulatuses abisaajatele.

Erandina esimesest lõigust võivad liikmesriigid maksta määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 14 lõikes 1 osutatud toetust kindlustusandjate kaudu tingimusel, et:

Vahendajate kasutamine maksete edastamiseks ei tohi moonutada kindlustusturu konkurentsitingimusi.

Enne makse tegemist, v.a ettemakse, mille puhul on esitatud tagatis, tehakse eelkontroll vastavalt käesolevas määruses sätestatule.

Alusetult makstud toetused nõutakse asjaomaselt abisaajalt koos intressidega tagasi. Määruse (EÜ) nr 796/2004 artiklis 73 sätestatud eeskirju kohaldatakse mutatis mutandis.

Halduskaristuste rakendamine ja alusetult makstud summade tagastamine ei mõjuta kohustust teatada komisjonile õigusrikkumistest vastavalt komisjoni määrusele (EÜ) nr 1848/2006. ( 27 )

Ilma et see piiraks määruses (EÜ) nr 479/2008 või käesolevas määruses sätestatud karistuste kohaldamist, näevad liikmesriigid riiklikul tasandil ette määruses (EÜ) nr 479/2008 ja käesolevas määruses sätestatud nõuete rikkumisel kohaldatavad karistused, mis peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad, et tagada ühenduste finantshuvide piisav kaitse.

Ilma et see piiraks määruses (EÜ) nr 479/2008 või käesolevas määruses sätestatud konkreetsete meetmete kohaldamist, ei maksta toetust abisaajatele, kelle puhul on kindlaks tehtud, et nad on tekitanud sellise toetuse saamiseks vajalikud tingimused kunstlikult, et saada kasu asjaomase meetme eesmärkide vastaselt.

1. Ilma et see piiraks käesoleva määruse sätteid, tuleb käesoleva määruse kohaselt edastatavad teatised esitada määruse lisades esitatud vormingus tabeliprogrammis loodud failidena. Need esitatakse komisjonile ka elektroonilisel kujul. Kui liikmesriik kogub andmeid piirkondade kaupa, saadab ta komisjonile ka piirkondi käsitleva koondtabeli.

Kui teavet ei edastata kirjeldatud viisil ja vormingus, võib seda käsitada teavitamata jätmisena, ilma et see piiraks lõike 4 kohaldamist.

2. Kui liikmesriik peaks mõnes tabelis esitama ainult nullväärtused, võib ta tabeli täitmata jätta ja komisjonile teatada, et kõnealune tabel ei ole tema puhul asjakohane. Selline lihtsustatud teatis esitatakse asjaomase tabeli esitamise tähtajaks.

3. Ilma et see piiraks käesoleva määruse sätteid, võtavad liikmesriigid vajalikud meetmed, et tagada käesolevas määruses sätestatud teavitamistähtaegade järgimine.

4. Kui liikmesriik ei täida määruse (EÜ) nr 479/2008 või käesoleva määruse kohast teavitamiskohustust või kui komisjoni valduses olevate objektiivsete faktide põhjal ilmneb, et teavitamine on olnud puudulik, võib komisjon peatada nõukogu määruse (EÜ) nr 1290/2005 artiklis 14 osutatud veinisektoriga seotud igakuised maksed osaliselt või täielikult kuni teabe nõuetekohase edastamiseni.

5. Liikmesriigid säilitavad käesoleva määruse alusel registreeritud teabe vähemalt kümme veiniaastat pärast teabe registreerimist.

6. Käesolevas määruses nõutud teatised ei mõjuta liikmesriikide kohustusi, mis on sätestatud nõukogu määruses (EMÜ) nr 357/79 viinamarjakasvatusalade statistiliste vaatluste kohta. ( 28 )

Määruse (EÜ) nr 479/2008 või käesoleva määruse kohaselt edastatud teatist, nõuet või teisele liikmesriigile esitatud taotlust, sealhulgas abitaotlust võib pärast selle esitamist igal ajal parandada juhul, kui pädev asutus avastab mõne ilmse vea.

Kui määruse (EÜ) nr 479/2008 või käesoleva määruse kohaselt tuleb määrata karistus, ei tehta seda vääramatu jõu või erakorraliste asjaolude puhul määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 40 lõike 4 tähenduses.

1. Määrused (EÜ) nr 1227/2000, (EÜ) nr 1623/2000, (EÜ) nr 2729/2000 ja (EÜ) nr 883/2001 tunnistatakse kehtetuks.

2. Viiteid lõikes 1 kehtetuks tunnistatud määrustele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ja neid loetakse vastavalt XXII lisas esitatud vastavustabelile.

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Riiklike toetusprogrammide tehnilised andmed vastavalt määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 6 punktile c

(summa tuhandetes eurodes)

Liikmesriik: (1)

Teatise kuupäev: (2)

Eelmise teatise kuupäev:

Muudetud tabeli number:

Eelarveaasta

2009

2010

2011

2012

2013

Kokku

Meetmed

Määrus (EÜ) nr 479/2008

Prognoos

Rakendamine

Prognoos

Rakendamine

Prognoos

Rakendamine

Prognoos

Rakendamine

Prognoos

Rakendamine

(1)

(2)

(3)

(4)

(5)

(6)

(7)

(8)

(9)

(10)

(11)

(12)

(13)

(14)

▼M2 —————

▼M1

2. Müügiedendus kolmandate riikide turgudel

Artikkel 10

Projektide arv

(Kumulatiivne)

Keskmine ühenduse toetus (4)

Riigiabi

(Kumulatiivne)

3a. Viinamarjaistanduste ümberkujundamine ja muutmine

Artikkel 11

Pindala

(ha)

(Kumulatiivne)

Keskmine summa

(eurot/ha) (3)

3b. Jätkuvad meetmed

Määrus (EÜ) nr 1493/1999

Pindala

(ha)

(Kumulatiivne)

Keskmine summa

(eurot/ha) (3)

4. Roheline korje

Artikkel 12

Pindala

(ha)

Keskmine summa

(eurot/ha) (3)

5. Investeerimisfondid

Artikkel 13

Uute fondide arv

(Kumulatiivne)

Keskmine ühenduse toetus (5)

6. Saagikindlustus

Artikkel 14

Tootjate arv

(Kumulatiivne)

Keskmine ühenduse toetus (6)

Riigiabi

7. Investeeringud ettevõtetesse

Artikkel 15

Abisaajate arv

(Kumulatiivne)

Keskmine ühenduse toetus (7)

Riigiabi

(Kumulatiivne)

7.1. Investeeringud ettevõtetesse lähenemise piirkondades

Artikli 15 lõike 4 punkt a

Abikõlblikud kulud

(Kumulatiivne)

7.2. Investeeringud ettevõtetesse piirkondades, mis ei ole lähenemise piirkonnad

Artikli 15 lõige 4 punkt b

Abikõlblikud kulud

(Kumulatiivne)

7.3. Investeeringud ettevõtetesse äärepoolseimates piirkondades

Artikli 15 lõike 4 punkt c

Abikõlblikud kulud

(Kumulatiivne)

7.4. Investeeringud ettevõtetesse väiksematel Egeuse mere saartel

Artikli 15 lõike 4 punkt d

Abikõlblikud kulud

(Kumulatiivne)

7.5. Investeeringud ettevõtetesse lähenemise piirkondades

Artikli 15 lõike 4 punkt a

Ühenduse toetus

(Kumulatiivne)

7.6. Investeeringud ettevõtetesse piirkondades, mis ei ole lähenemise piirkonnad

Artikli 15 lõige 4 punkt b

Ühenduse toetus

(Kumulatiivne)

7.7. Investeeringud ettevõtetesse äärepoolseimates piirkondades

Artikli 15 lõike 4 punkt c

Ühenduse toetus

(Kumulatiivne)

7.8. Investeeringud ettevõtetesse väiksematel Egeuse mere saartel

Artikli 15 lõike 4 punkt d

Ühenduse toetus

(Kumulatiivne)

8. Kõrvalsaaduste destilleerimine

Artikkel 16

Maksimaalse toetuse ulatus

(eurot/%vol/hl) (8)

Miljonit hl

Keskmine ühenduse toetus (9)

9. Alkohoolsete jookide destilleerimine – pindalatoetus

Artikkel 17

Toetuse ulatus

(eurot/ha) (8)

Pindala (ha)

Keskmine toetus (3)

10. Erakorraline destilleerimine

Artikkel 18

Toetuse ulatus

(eurot/%vol/hl) (8)

Tootja miinimum-hind

(eurot/%vol/hl) (8)

Miljonit hl

Keskmine ühenduse toetus (9)

11. Kontsentreeritud viinamarjavirde kasutamine rikastamiseks

Artikkel 19

Toetuse ulatus

(eurot/%vol/hl) (8)

Miljonit hl

Keskmine ühenduse toetus (9)

(1) Kasutada Euroopa Ühenduste Ametlike Väljaannete Talituse akronüümi.

(2) Teatise esitamise tähtaeg: prognooside puhul esimest korda 30. juuni 2008, seejärel iga aasta 1. märts ja 30. juuni, ning rakendamise puhul iga aasta 1. märts (esimest korda 2010. aastal).

(3) Arvutatakse, jagades II lisas esitatud summa(d) (prognoosid) ja VI lisas esitatud summa (rakendamine) käesolevas lisas märgitud pindala suurusega.

(4) Arvutatakse, jagades II lisas esitatud summa(d) (prognoosid) ja VI lisas esitatud summa (rakendamine) käesolevas lisas märgitud projektide arvuga.

(5) Arvutatakse, jagades II lisas esitatud summa(d) (prognoosid) ja VI lisas esitatud summa (rakendamine) käesolevas lisas märgitud fondide arvuga.

(6) Arvutatakse, jagades II lisas esitatud summa(d) (prognoosid) ja VI lisas esitatud summa (rakendamine) käesolevas lisas märgitud tootjate arvuga.

(7) Arvutatakse, jagades II lisas esitatud summa(d) (prognoosid) ja VI lisas esitatud summa (rakendamine) käesolevas lisas märgitud abisaajate arvuga.

(8) Üksikasjad esitatakse I ja V lisas.

(9) Arvutatakse, jagades II lisas esitatud summa(d) (prognoosid) ja VI lisas esitatud summa (rakendamine) käesolevas lisas märgitud hektoliitrite arvuga.

Teatise esitamise tähtpäev on iga aasta 1. detsembril ja esimest korda 1. detsembril 2009.

Teatise esitamise tähtpäev on iga aasta 1. detsember ja esimest korda 1. detsember 2009.

Teave asutamislepingu artiklite 87, 88 ja 89 kohaselt juba heakskiidetud abikavade kohta või teave selle kohta, et teatavast meetmest ei tule teavitada ( 36 )

Abisaajale antava abi vorm (vajaduse korral täpsustada iga meetme kohta eraldi) (nt otsetoetus, sooduslaen…):

Täiendav teabeleht sellise abi kohta, mis on ette nähtud müügiedenduseks kolmandate riikide turgudel (määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikkel 103p ( 41 ))

Täiendav teabeleht sellise abi kohta, mis on ette nähtud saagikindlustuse maksete maksmiseks (määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikkel 103t ( 42 ))

Täiendav teabeleht investeeringuteks antava abi kohta (määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikkel 103u ( 43 ))

Abikõlblikud investeeringud võivad ületada 25 miljonit eurot või abisumma 12 miljonit eurot:

Teatisele on lisatud dokumendid, mis tõendavad, et toetuse eesmärgid on selgelt määratletud ja kajastavad konkreetseid struktuurilisi ja territoriaalseid vajadusi ning struktuurilisi puudusi:

Kui „jah”, tuleb sellised dokumendid esitada käesoleva täiendava teabelehe lisas.

Artiklites 43 ja 44 osutatud vorme V I 1 ja V I 2 käsitlevad tehnilised eeskirjad

Määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 85 lõikes 4 ja käesoleva määruse artikli 58 lõikes 2 osutatud teatis.

Määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 85 lõikes 4 ja artikli 87 lõikes 3 ja käesoleva määruse artikli 58 lõikes 2 osutatud teatis.

Määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 86 lõikes 5 ja käesoleva määruse artikli 58 lõikes 2 osutatud teatis.

Määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 86 lõikes 5 ja artikli 87 lõikes 3 ning käesoleva määruse artikli 58 lõikes 2 osutatud teatis.

Määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 102 lõikes 2 ja käesoleva määruse artikli 71 lõikes 2 ja artikli 73 lõikes 1 osutatud teatis.

Määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 102 lõikes 5 ja käesoleva määruse artikli 73 lõikes 1 osutatud teatis.

Määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 102 lõikes 6 ja käesoleva määruse artikli 68 lõikes 2 osutatud teatis.

Määruse (EÜ) nr 479/2008 artiklis 109 ja käesoleva määruse artiklis 74 osutatud teatis.

Määruse (EÜ) nr 479/2008 artiklis109 ja käesoleva määruse artiklis 74 osutatud teatis.

Kooskõlas määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 104 lõigetega 4–6 väljajuurimiskava jaoks kõlbmatuks tunnistatud alad

Määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 104 lõikes 8 ja käesoleva määruse artikli 68 lõikes 2 osutatud teatis.

Juhend värskete viinamarjade proovide võtmise ja nendest veini valmistamise kohta artikli 88 lõikes 1 osutatud isotoopanalüüsi jaoks

Igal aastal liikmesriikides artikli 88 lõikes 3 osutatud andmepanka võetavate proovide arv

Küsimustik artikli 88 lõikes 5 osutatud isotoopanalüüsi jaoks viinamarjaproovi võtmise ja veinivalmistamise kohta

Kasutatavad analüüsimeetodid ja tulemuste väljendamise meetodid (ühikud) põhinevad määruse (EÜ) nr 479/2008 artiklis 31 kirjeldatud meetoditel (või tõendatult samaväärsetel meetoditel, mida kasutavad analüüsimisega tegelevad laborid).

(Proovi võtmise eest vastutava pädeva asutuse tempel ja proovi võtnud ametiisiku nimi, ametikoht ja allkiri)

(Veini valmistanud pädeva asutuse tempel ja kõnealust asutust esindava pädeva ametiisiku allkiri)

Määruse (EÜ) nr 479/2008 artiklis 31 osutatud isotoopmeetodil analüüsitud veini ja veinitoodete proovid, mille andmed sisestatakse Teadusuuringute Ühiskeskuse isotoobiandmepanka

4. Etanooli deuteeriumi-isotoopide suhte määramise tulemus NMRi (tuumamagnetresonantsi) abil

( 2 ) EÜT L 179, 14.7.1999, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1234/2007 (ELT L 299, 16.11.2007, lk 1).

( 3 ) EÜT L 143, 16.6.2000, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1216/2005 (ELT L 199, 29.7.2005, lk 32).

( 4 ) EÜT L 194, 31.7.2000, lk 45. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1433/2007 (ELT L 320, 6.12.2007, lk 18).

( 5 ) EÜT L 316, 15.12.2000, lk 16. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2030/2006 (ELT L 414, 30.12.2006, lk 40).

( 6 ) EÜT L 128, 10.5.2001, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1211/2007 (ELT L 274, 18.10.2007, lk 5).

( 8 ) ELT L 277, 21.10.2005, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 146/2008 (ELT L 46, 21.2.2008, lk 1).

( 9 ) ELT L 209, 11.8.2005, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1437/2007 (ELT L 322, 7.12.2007, lk 1).

( 12 ) EÜT L 205, 3.8.1985, lk 5. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1913/2006 (ELT L 365, 21.12.2006, lk 52).

( 22 ) EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 275/2008 (ELT L 85, 27.3.2008, lk 3).

( 26 ) ELT L 368, 23.12.2006, lk 74. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1396/2007 (ELT L 311, 29.11.2007, lk 3).

( 28 ) EÜT L 54, 5.3.1979, lk 124. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1791/2006 (ELT L 363, 20.12.2006, lk 1).

( 30 ) Kõik käesolevas lisas nimetatud artiklid viitavad määrusele (EÜ) nr 479/2008.

( 32 ) Määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 5 lõikes 4 osutatud liikmesriigid ei pea punkte C ja F täitma.

( 33 ) Täita ainult punktid, mis käsitlevad toetusprogrammi raames võetud meetmeid.

( 34 ) Kõik käesolevas lisas osutatud artiklid viitavad määrusele (EÜ) nr 479/2008.

( 35 ) Tehnilise, majandusliku, keskkonnaalase ja sotsiaalse mõju hindamine, mis põhineb esitatud programmi järelevalveks ja hindamiseks määratletud kriteeriumidel ja arvnäitajatel.

( 39 ) Komisjoni määrus (EÜ) nr 800/2008, 6. august 2008, EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse ühisturuga kokkusobivaks (üldine grupierandi määrus) (ELT L 214, 9.8.2008, lk 3).

		Euroopa Liidu Teataja
		No	page	date
►M1	KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 42/2009, 20. jaanuar 2009,	L 16	6	21.1.2009
►M2	KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 702/2009, 3. august 2009,	L 202	5	4.8.2009

Piirkond	Liikmesriigi poolt heakskiidetud taotlused		Kohapealne kontroll		Pärast kontrolli heakskiidetud pindala (ha)	Pärast kontrolli heaks kiitmata pindala (ha)	Taotletud tasu, mille maksmisest keelduti (EUR)	Karistused (2)
Piirkond	Taotluste arv	Pindala (ha)	Taotluste arv	Kontrollitud pindala (ha)	Pärast kontrolli heakskiidetud pindala (ha)	Pärast kontrolli heaks kiitmata pindala (ha)	Taotletud tasu, mille maksmisest keelduti (EUR)	Karistused (2)
(1)	(2)	(3)	(4)	(5)	(6)	(7)	(8)	(9)
1
2
…
Liikmesriigis kokku
(1) Kasutada Euroopa Ühenduste Ametlike Väljaannete Talituse akronüümi. (2) Vajaduse korral.

Meetme kood	Abimeetme nimetus	Kava õiguslik alus	Abimeetme kestus

Piirkond	Pärast 31. augustit 1998 vastava istutusloata rajatud istandus
Piirkond	Tuvastatud ajavahemikus 1. septembrist 1998 kuni 31. juulini 2008 (ha)	Välja juuritud ajavahemikus 1. septembrist 1998 kuni 31. juulini 2008 (ha)
(1)	(2)	(3)
1
2
3
…
Liikmesriigis kokku

Piirkond	Pärast 31. augustit 1998 vastava istutusloata rajatud istandus
Piirkond	Asjaomasel veiniaastal tuvastatud (1) (ha)	Asjaomasel veiniaastal välja juuritud (1) (ha)	Ala, millele laieneb destilleerimiskohustus (ha)	Asjaomasel veiniaastal destilleeritud veini kogus (1) (hl)	Ala, millele laieneb roheline korje (ha)
(1)	(2)	(3)	(4)	(5)	(6)
1
2
3
…
Liikmesriigis kokku
(1) Esimeses teatises, mis tuleb edastada 1. märtsiks 2009, esitatakse andmed ajavahemiku kohta 1. augustist 2008 kuni 31. detsembrini 2008; kõikides järgmistes teatistes teatise saatmisele eelnenud veiniaasta kohta.

(tuhandetes eurodes)
Liikmesriik: (1)
Hiljemalt 30. juuniks 2008 esitatava teatise kuupäev:
		Eelarveaasta
Meetmed	Määrus (EÜ) nr 479/2008	2009	2010	2011	2012	2013	Kokku
(1)	(2)	(3)	(4)	(5)	(6)	(7)	(8)
1. Ühtne otsemaksete kava	Artikkel 9
2. Müügiedendus kolmandate riikide turgudel	Artikkel 10
3a. Viinamarjaistanduste ümberkujundamine ja muutmine	Artikkel 11
3b. Jätkuvad meetmed	Määrus (EÜ) nr 1493/1999
4. Roheline korje	Artikkel 12
5. Investeerimisfondid	Artikkel 13
6. Saagikindlustus	Artikkel 14
7. Investeeringud ettevõtetesse	Artikkel 15
8. Kõrvalsaaduste destilleerimine	Artikkel 16
9. Alkohoolsete jookide destilleerimine – pindalatoetus	Artikkel 17
10. Erakorraline destilleerimine	Artikli 18 lõige 1
11. Kontsentreeritud viinamarjavirde kasutamine rikastamiseks	Artikkel 19
Kokku
Liikmesriigi toetusprogrammi mittekuuluvate meetmete puhul märkida „0”.Kui see on asjakohane:
10a. Riigiabi erakorraliseks destilleerimiseks	Artikli 18 lõige 5
(1) Kasutada Euroopa Ühenduste Ametlike Väljaannete Talituse akronüümi.

(tuhandetes eurodes)
Liikmesriik: (1)
Piirkond:
Hiljemalt 30. juuniks 2008 esitatava teatise kuupäev:
		Eelarveaasta
Meetmed	Määrus (EÜ) nr 479/2008	2009	2010	2011	2012	2013	Kokku
(1)	(2)	(3)	(4)	(5)	(6)	(7)	(8)
1. Ühtne otsemaksete kava	Artikkel 9
2. Müügiedendus kolmandate riikide turgudel	Artikkel 10
3a. Viinamarjaistanduste ümberkujundamine ja muutmine	Artikkel 11
3b. Jätkuvad meetmed	Määrus (EÜ) nr 1493/1999
4. Roheline korje	Artikkel 12
5. Investeerimisfondid	Artikkel 13
6. Saagikindlustus	Artikkel 14
7. Investeeringud ettevõtetesse	Artikkel 15
8. Kõrvalsaaduste destilleerimine	Artikkel 16
9. Alkohoolsete jookide destilleerimine – pindalatoetus	Artikkel 17
10. Erakorraline destilleerimine	Artikkel 18
11. Kontsentreeritud viinamarjavirde kasutamine rikastamiseks	Artikkel 19
Kokku
Liikmesriigi toetusprogrammi mittekuuluvate meetmete puhul märkida summa lahtrisse „0”.Kui see on asjakohane:
10a. Riigiabi erakorraliseks destilleerimiseks	Artikli 18 lõige 5
(1) Kasutada Euroopa Ühenduste Ametlike Väljaannete Talituse akronüümi.

Abisaajad	Abikõlblik meede (määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 10 lõige 3)	Kirjeldus (4)	Sihtturg	Ajavahemik	Abikõlblikud kulud (EUR)	Sellest ühenduse toetus (EUR)	Sellest liikmesriigi toetus (olemasolul) (EUR)
(1)	(2)	(3)	(4)	(5)	(6)	(7)	(8)
…
(1) Vastavalt määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 21 lõikele 1. (2) Mittevajalik läbi kriipsutada. (3) Teatise esitamise tähtpäev on prognooside puhul esimest korda 30. juuni 2008, seejärel iga aasta 1. märts ja 30. juuni, ning rakendamise puhul iga aasta 1. märts (esimest korda 2010. aastal). (4) Sh kas müügiedendust korraldatakse koostöös ühe või mitme liikmesriigiga.

Piirkond	Asjaomasel veiniaastal määratud karistus (1)
	Vastavalt liikmesriigi õigusaktides sätestatule (nagu osutatud määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 85 lõikes 3)		Kehtestatud vastavalt määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 85 lõikele 3 (alates 31. detsembrist 2008 määratav karistus)		Vastavalt määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 86 lõikele 4 (alates 1. jaanuarist 2010 määratav karistus)		Vastavalt määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 87 lõikele 2
	eurodes	pindala (ha)	eurodes	pindala (ha)	eurodes	pindala (ha)	eurodes	pindala (ha)
(1)	(2)	(3)	(4)	(5)	(6)	(7)	(8)	(9)
1
2
…
Liikmesriigis kokku
(1) Esimeses teatises, mis tuleb edastada 1. märtsiks 2009, esitatakse andmed ajavahemiku 1. augustist 2008 kuni 31. detsembrini 2008 kohta; kõikides järgmistes teatistes teatise saatmisele eelnenud veiniaasta kohta.

Piirkond	Enne 1. septembrit 1998 istutusõiguseta rajatud istandus
Piirkond	Seadustamist taotletud 1. augustist 2007 kuni 31. juulini 2008 (ha)	Seadustatud ajavahemikus 1. augustist 2007 kuni 31. juulini 2008 vastavalt määruse (EÜ) nr 1493/1999 artikli 2 lõikele 3 (ha)	Liikmesriik keeldus seadustamisest vastavalt määruse (EÜ) nr 1493/1999 artikli 2 lõikele 3 ajavahemikus 1. augustist 2007 kuni 31. juulini 2008 (ha)
(1)	(2)	(3)	(4)
1
2
3
…
Liikmesriigis kokku

Piirkond	Varudesse kantud istutusõigused		Varudest antud istutusõigused
Piirkond	Pindala (ha)	Istutusõiguste eest makstud summa (eurodes)	Pindala (ha)	Istutusõiguste eest makstud summa (eurodes)
(1)	(2)	(3)	(4)	(5)
1
2
3
…
Liikmesriigis kokku

Piirkond				Tootlikkuse vahemik (hl/ha)
Piirkond				≤ 20	> 20 ja ≤ 30	> 30 ja ≤ 40	> 40 ja ≤ 50	> 50 ja ≤ 90	> 90 ja ≤ 130	> 130 ja ≤ 160	> 160
(1)	(2)			(3)	(4)	(5)	(6)	(7)	(8)	(9)	(10)
1	pindala (ha)
	tasu	ELi eelarve (eurot)
		Liikmesriigi vahendid	eurot
		Liikmesriigi vahendid	eurot/ha
2	pindala (ha)
	tasu	ELi eelarve (eurot)
		Liikmesriigi vahendid	eurot
		Liikmesriigi vahendid	eurot/ha
…
Liikmesriigis kokku	pindala (ha)
	tasu	ELi eelarve (eurot)
		Liikmes-riigi vahendid	eurot
		Liikmes-riigi vahendid	eurot/ha

Piirkond	Väljajuurimiskavaga hõlmatud tootjate arv	Väljajuurimiseelne kontroll				Väljajuurimisjärgne kontroll				Pärast kontrolli heakskiidetud pindala (ha)	Pärast kontrolli heaks kiitmata pindala (ha)	Taotletud tasu, mille maksmisest keelduti (eurodes)
		halduslik		kohapealne		kohapealne		kaugseire
		Kontrollitud tootjate arv	Kontrollitud ala (ha)	Kontrollitud tootjate arv	Kontrollitud ala (ha)	Kontrollitud tootjate arv	Kontrollitud ala (ha)	Kontrollitud tootjate arv	Kontrollitud ala (ha)
(1)	(2)	(3)	(4)	(5)	(6)	(7)	(8)	(9)	(10)	(11)	(12)	(13)
1
2
…
Liikmesriigis kokku

Piirkond	Tegelikult rajatud istandused (ha)
Piirkond	Kaitstud päritolunimetusega veinid (1)	Kaitstud geograafilise tähisega veinid (1)	Kaitstud päritolunimetuse/geograafilise tähisega veinid kokku (1)	Päritolunimetuseta/geograafilise tähiseta veinid (1)	Kokku
(1)	(2)	(3)	(4)	(5)	(6)
1
2
3
…
Liikmesriigis kokku
(1) Esimeses teatises, mis tuleb esitada 1. märtsiks 2009, on kõnealuste veergude pealkirjad järgmised: mpv-kvaliteetveinid/geograafilise tähisega lauaveinid/mpv-kvaliteetveinid ja geograafilise tähisega lauaveinid kokku/lauaveinid (geograafilise tähiseta). Liikmesriigid, kes ei saa samal ajal eristada geograafilise tähisega lauaveinide tootmiseks kasutatavat ala ja geograafilise tähiseta lauaveinide tootmiseks kasutatavat ala, võivad oma esimeses teatises saata 2007/2008. veiniaasta kohta üheainsa arvu kõigi lauaveinide kohta ja hiljemalt 31. detsembriks 2009 saata ajakohastatud tabeli, eristades kõnealuste lauaveinide kahte kategooriat.

Sort	Tegelikult rajatud istandused (ha)	Osakaal (%)
(1)	(2)	(3)
1
2
3
…
Muu
Kokku

	Abikõlbmatu piirkonna nimi	Asjaomase ala hinnanguline suurus (ha)	Põhjendus
(1)	(2)	(3)	(4)
Mägialad	1
	2
	…
Järskudel nõlvadel asuvad alad	1
	2
	…
Keskkonnakaalutlustel abikõlbmatuks tunnistatud alad	1
	2
	…
Egeuse mere saared ja Joonia mere saared	1
	2
	…

Varasemate aastate saagikus hektari kohta (hl)	Tasu (eurot/ha)
Varasemate aastate saagikus hektari kohta (hl)	Veiniaastal 2008/2009 heaks kiidetud taotlused	Veiniaastal 2009/2010 heaks kiidetud taotlused	Veiniaastal 2010/2011 heaks kiidetud taotlused
(1)	(2)	(3)	(4)
≤20	1 740	1 595	1 450
>20 ja ≤30	4 080	3 740	3 400
>30 ja ≤40	5 040	4 620	4 200
>40 ja ≤50	5 520	5 060	4 600
>50 ja ≤90	7 560	6 930	6 300
>90 ja ≤130	10 320	9 460	8 600
>130 ja ≤160	13 320	12 210	11 100
>160	14 760	13 530	12 300

Määrus (EÜ) nr 1227/2000	Käesolev määrus
Artikkel 3	Artiklid 60 ja 61
Artikli 4 lõige 1	Artikkel 62
Artikli 4 lõiked 2–7	Artikkel 63
Artikli 4 lõige 8	Artikkel 64
Artikli 5 lõige 1	Artikli 65 lõige 1
Artikli 5 lõige 3	Artikkel 64
Artikli 5 lõige 4	Artikli 65 lõige 2
Artikli 5 lõige 5	Artikli 65 lõige 3
Artikli 5 lõige 6	Artikli 65 lõige 4
Artikli 8 lõige 1	Artikli 70 lõige 1

Määrus (EÜ) nr 1623/2000	Käesolev määrus
Artikkel 12	Artikkel 32
Artikkel 13	Artikkel 33
Artikli 14a lõige 1	Artikkel 34
Artikli 46 lõige 2	Artikli 21 lõige 3
Artikli 50 lõige 2	Artikkel 22

Määrus (EÜ) nr 2729/2000	Käesolev määrus
Artikli 2 lõige 3	Artikli 76 punkt d
Artikli 2 lõige 4	Artikli 76 punkt e
Artikli 3 lõige 1	Artikli 82 lõige 1
Artikli 3 lõige 2	Artikli 82 lõige 2
Artikkel 4	Artikkel 83
Artikkel 5	Artikkel 81
Artikkel 7	Artikkel 84
Artikkel 8	Artikkel 85
Artikkel 9	Artikkel 86
Artikkel 10	Artikkel 87
Artikkel 11	Artikkel 88
Artikkel 12	Artikkel 89
Artikkel 13	Artikkel 90
Artikkel 14	Artikkel 91
Artikkel 15	Artikkel 92
Artikkel 16	Artikkel 93
Artikkel 17	Artikkel 94
Artikkel 19	Artikkel 95

Määrus (EÜ) nr 883/2001	Käesolev määrus
Artikli 14 lõige 1	Artikli 39 lõige 1
Artikkel 20	Artikkel 40
Artikkel 21	Artikkel 41
Artikkel 22	Artikkel 42
Artikkel 24	Artikkel 43
Artikkel 25	Artikkel 44
Artikkel 26	Artikkel 45
Artikli 27 lõige 1	Artikkel 46
Artikkel 28	Artikkel 47
Artikkel 29	Artikkel 48
Artikkel 30	Artikkel 49
Artikli 31 lõige 2	Artikkel 51
Artikkel 32	Artikkel 50
Artikkel 34a	Artikkel 52