2008R0199 — ET — 12.03.2008 — 000.001
Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest
|
NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 199/2008, 25. veebruar 2008, (EÜT L 060, 5.3.2008, p.1) |
Parandatud:
NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 199/2008,
25. veebruar 2008,
kalandussektori andmete kogumist, haldamist ja kasutamist käsitleva ühenduse raamistiku loomise ning ühise kalanduspoliitikaga seotud teadusliku nõustamise toetamise kohta
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 37,
võttes arvesse komisjoni ettepanekut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, ( 1 )
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust, ( 2 )
pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,
ning arvestades järgmist:|
(1) |
Nõukogu 20. detsembri 2002. aasta määrusega (EÜ) nr 2371/2002 (ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta) ( 3 ) on ette nähtud, et kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (edaspidi „STECF”) majandab vee-elusressursse, hinnates sealjuures regulaarselt bioloogilisi, tehnilisi, keskkonna-, sotsiaal- ja majandusaspekte. |
|
(2) |
ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni vastutustundliku kalapüügi juhend ning piirialade kalavarude kaitset ja majandamist käsitlev kokkulepe rõhutavad vajadust arendada teadusuuringuid ja andmete kogumist, et täiustada teaduslikke teadmisi selle sektori kohta. |
|
(3) |
Ühise kalanduspoliitika eesmärkide kohaselt, mis on seotud vee-elusressursside kaitse, majandamise ja kasutamisega ühendusevälistes vetes, peab ühendus osalema kalavarude kaitseks tehtavates jõupingutustes, seda eriti vastavalt kalandusalastele partnerlepingutele või piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonide vastuvõetud sätetele. |
|
(4) |
Nõukogu võttis 23. jaanuaril 2003. aastal vastu järeldused seoses komisjoni teatisega nõukogule ja Euroopa Parlamendile, millega loodi keskkonnakaitsenõuete ühisesse kalanduspoliitikasse integreerimise ühenduse tegevuskava koos juhtpõhimõtete, juhtimismeetmete ja töökavaga, et minna kalavarude majandamisel üle ökosüsteemil põhinevale lähenemisviisile. |
|
(5) |
Nõukogu võttis 13. oktoobril 2003. aastal vastu järeldused seoses komisjoni teatisega nõukogule ja Euroopa Parlamendile ühenduse kalavarude majandamisega seotud teadusliku ja tehnilise nõustamise tõhustamise kohta, milles kirjeldatakse ühenduse vajadusi teadusliku nõustamise järele, sätestatakse nõuandmismehhanismid, määratletakse valdkonnad, milles süsteem vajab tugevdamist, ning soovitades võimalikke lühiajalisi, keskmise tähtajaga ja pikaajalisi lahendusi. |
|
(6) |
Nõukogu 29. juuni 2000. aasta määrus (EÜ) nr 1543/2000 (millega kehtestatakse ühenduse raamistik ühise kalanduspoliitika elluviimiseks vajalike andmete kogumiseks ja haldamiseks) ( 4 ) on vaja läbi vaadata, et võtta nõuetekohaselt arvesse laevastikul põhinevat lähenemisviisi kalavarude majandamisele, vajadust arendada välja ökosüsteemil põhinev lähenemisviis, vajadust kalandusandmete parema kvaliteedi, täielikkuse ja neile laiema juurdepääsu järele, vajadust tõhusamalt toetada teaduslikku nõustamist ning edendada liikmesriikide koostööd. |
|
(7) |
Kalandusandmete kogumist ja haldamist käsitlevad kehtivad määrused sisaldavad sätteid kalalaevade, nende tegevuse ja püügiandmete kogumise ja haldamise ning hindade järelevalve kohta, mida tuleks käesolevas määruses arvesse võtta, et täiustada nimetatud andmete kogumist ja kasutamist ühise kalanduspoliitika raames ning vältida igasugust andmete kogumise dubleerimist. Nimetatud kehtivad määrused on järgmised: nõukogu 12. oktoobri 1993. aasta määrus (EMÜ) nr 2847/93 (millega luuakse ühise kalanduspoliitika suhtes rakendatav kontrollisüsteem), ( 5 ) nõukogu 22. aprilli 1996. aasta määrus (EÜ) nr 788/96 (liikmesriikide akvakultuuritoodangu statistika esitamise kohta), ( 6 ) komisjoni 30. septembri 1998. aasta määrus (EÜ) nr 2091/98 (mis käsitleb ühenduse kalalaevastiku osadeks jagamist ja püügikoormust seoses mitmeaastaste arendusprogrammidega), ( 7 ) nõukogu 17. detsembri 1999. aasta määrus (EÜ) nr 104/2000 (kalandus- ja akvakultuuritooteturu ühise korralduse kohta), ( 8 ) nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määrus (EÜ) nr 2347/2002 (millega kehtestatakse süvamere kalavarude püügi suhtes kohaldatavad konkreetsed juurdepääsunõuded ja nendega seotud tingimused), ( 9 ) nõukogu 4. novembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1954/2003 (mis käsitleb teatavate ühenduse kalastuspiirkondade ja kalavarudega seotud püügikoormuse korraldamist), ( 10 ) komisjoni 18. detsembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 2244/2003 (millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad laevaseire satelliitsüsteemide kohta), ( 11 ) komisjoni 30. detsembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 26/2004 (ühenduse kalalaevastiku registri kohta), ( 12 ) nõukogu 26. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 812/2004, (millega sätestatakse meetmed vaalaliste juhusliku püügi kohta püügipiirkondades), ( 13 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1921/2006 (mis käsitleb statistiliste andmete esitamist kalandustoodete lossimise kohta liikmesriikides), ( 14 ) nõukogu 21. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1966/2006 (kalapüügi elektroonilise registreerimise ja aruandluse ning kaugseirevahendite kohta) ( 15 ) ning nõukogu 18. septembri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 1100/2007 (millega kehtestatakse meetmed euroopa angerja varude taastamiseks). ( 16 ) |
|
(8) |
Teadusliku hinnangu andmiseks kogutud andmed peaksid hõlmama teavet laevastike ja nende tegevuse kohta, bioloogilisi andmeid püügi, sealhulgas vette tagasilaskmise kohta, kalavarude uuringute andmeid ning andmeid kalanduse võimalike mõjude kohta mereökosüsteemile. Need peaksid sisaldama ka hinnakujundust selgitavaid andmeid ja muid andmeid, mis võimaldavad hinnata kalandusettevõtete, vesiviljeluse ja töötleva tööstuse majanduslikku olukorda ning nende sektorite tööhõivetendentse. |
|
(9) |
Vee-elusressursside kaitsmiseks ja säilitamiseks ning nende säästvaks kasutamiseks tuleks järk-järgult rakendada ökosüsteemil põhinevat lähenemisviisi kalavarude majandamisele. Seda silmas pidades on vaja koguda andmeid, et hinnata kalanduse mõju mereökosüsteemile. |
|
(10) |
Kalandusandmete kogumist, haldamist ja kasutamist käsitlevad ühenduse programmid tuleks rakendada liikmesriikide otsesel vastutusel. Vastavalt sellele peaksid liikmesriigid kooskõlas ühenduse programmiga koostama riiklikud programmid. |
|
(11) |
Liikmesriikidel on vaja teha koostööd omavahel ja ka kolmandate riikidega ning koordineerida oma riiklikke programme sama merepiirkonda ning samu siseveekogusid hõlmavaid piirkondi käsitlevate andmete kogumise osas. |
|
(12) |
Tuleks kehtestada ühenduse tasandil prioriteedid, samuti andmete kogumise ja töötlemise kord ühenduses, et tagada kogu süsteemi kooskõla ning optimeerida selle kulutõhusust stabiilse mitmeaastase piirkondliku raamistiku loomise kaudu. |
|
(13) |
Käesolevas määruses osutatud andmed tuleks salvestada riiklikes elektroonilistes andmebaasides, et komisjonil oleks neile juurdepääs ja neid saaks edastada lõpptarbijaile. Teadlaste huvides on, et isiku identifitseerimist mittevõimaldavad andmed oleksid kättesaadavad kõikidele, kes on huvitatud nende andmete analüüsimisest. |
|
(14) |
Kalavarude majandamine nõuab konkreetsete küsimuste lahendamiseks üksikasjalike andmete töötlemist. Seetõttu peaksid liikmesriigid edastama teaduslikuks analüüsiks vajalikud andmed ning tagama, et neil oleks selleks tehnilised võimalused. Vajadusel võib üksikasjalikud andmed enne edastamist kokku võtta lõpptarbijate taotluses määratletud kokkuvõtlikkuse tasemeni. |
|
(15) |
Käesoleva määrusega hõlmatud andmetele juurdepääsuga seotud kohustused ei piira liikmesriikide kohustusi, mis tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2003. aasta direktiivist 2003/4/EÜ (keskkonnateabele avaliku juurdepääsu ( 17 ) kohta) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. septembri 2006. aasta määrusest (EÜ) nr 1367/2006 (keskkonnainfo kättesaadavuse, keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise Århusi konventsiooni sätete kohaldamise kohta ühenduse institutsioonide ja organite suhtes). ( 18 ) |
|
(16) |
Üksikisikute kaitset isikuandmete töötlemisel käesoleva määruse tähenduses reguleeritakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiviga 95/46/EÜ (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta) ( 19 ) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrusega (EÜ) nr 45/2001 (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta). ( 20 ) |
|
(17) |
Kalandusandmete kogumise ja haldamise riiklike programmide rakendamine nõuab olulisi kulutusi. Nendest programmidest saadavat kasu on võimalik täielikult saavutada üksnes ühenduse tasandil. Seetõttu tuleks ette näha ühenduse rahaline osalus liikmesriikide kulutustes vastavalt nõukogu 22. mai 2006. aasta määrusele (EÜ) nr 861/2006, millega kehtestatakse ühenduse finantsmeetmed ühise kalanduspoliitika rakendamiseks ja mereõiguse valdkonnas. ( 21 ) |
|
(18) |
Kui komisjon leiab, et asjaomased kulud on seotud eeskirjade eiramisega, tuleks sätestada finantskorrektsioonid vastavalt määruse (EÜ) nr 861/2006 artiklile 28. |
|
(19) |
Väga oluline on riiklike programmide nõuetekohane täitmine, eelkõige tähtpäevadest kinnipidamise, kvaliteedikontrolli ning kogutud andmete valideerimise ja edastamise osas. Seetõttu tuleb ühenduse rahalise osaluse tingimuseks seada asjakohastest tähtpäevadest kinnipidamine, kvaliteedikontrolli teostamine, kokkulepitud kvaliteedistandardite järgimine ja andmete edastamine. Järelikult tuleks kasutusele võtta nimetatud tingimuste eiramisega seotud rahaliste karistuste süsteem. |
|
(20) |
Ühise kalanduspoliitika elluviimiseks vajaliku teadusliku nõustamise usaldusväärsuse parandamiseks tuleks liikmesriikidel ja komisjonil oma tegevust koordineerida ja teha koostööd asjaomastes rahvusvahelistes teadusasutustes. |
|
(21) |
Esmatähtsaks tuleks lugeda asjakohaste teadusekspertide osalemise tagamine ühise kalanduspoliitika elluviimiseks vajalikke teaduslikke hinnanguid andvates eksperdirühmades. |
|
(22) |
Andmekogumist käsitlevate sätete rakendamise osas tuleks nõu pidada teadlastega ning teavitada kalanduses töötajaid ja teisti huvirühmi. Asjaomased ametiasutused, kes vajalikke arvamusi koguvad, on komisjoni otsusega 2005/629/EÜ ( 22 ) loodud kalanduse STEFC, komisjoni otsusega 1999/478/EÜ ( 23 ) loodud kalanduse ja akvakultuuri nõuandekomitee ning nõukogu otsusega 2004/585/EÜ ( 24 ) loodud piirkondlikud nõuandekomisjonid. |
|
(23) |
Korralduskomitee peaks tagama liikmesriikide ja komisjoni tiheda koostöö, et hõlbustada käesoleva määruse nõuetekohast rakendamist. Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ (millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused). ( 25 ) |
|
(24) |
Varasematest kogemustest ja uutest vajadustest lähtudes on asjakohane määrus (EÜ) nr 1543/2000 kehtetuks tunnistada ja asendada see käesoleva määrusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
I
PEATÜKK
ÜLDSÄTTED
Artikkel 1
Sisu
1. Käesoleva määrusega kehtestatakse järgmised eeskirjad:
a) kalandussektori kohta bioloogiliste, tehniliste, keskkonnaalaste ja sotsiaalmajanduslike andmete kogumine ja haldamine mitmeaastaste programmide raames;
b) kalandussektori andmete kasutamine ühise kalanduspoliitika raames teadusliku analüüsi eesmärgil.
2. Käesoleva määrusega nähakse ette ka ühise kalanduspoliitika rakendamiseks vajaliku teadusliku nõustamise tõhustamine.
3. Käesolev määrus ei piira kohustusi, mis tulenevad direktiivist 95/46/EÜ, määrusest (EÜ) nr 45/2001, direktiivist 2003/4/EÜ ja määrusest (EÜ) nr 1367/2006.
Artikkel 2
Mõisted
Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
a) „kalandussektor” – kaubandusliku kalapüügi, harrastuskalapüügi ja vesiviljelusega seotud ning kalandustooteid töötleva tööstuse tegevus;
b) „vesiviljelus” – veeorganismide kasvatamine ja viljelemine võtete abil, mis on välja töötatud kõnealuste organismide tootmiseks suuremas ulatuses, kui looduslik keskkond seda võimaldab; veeorganismid kuuluvad füüsilise või juriidilise isiku vara hulka kogu kasvatus- või viljelusetapi jooksul kuni saagi kogumiseni, viimane kaasa arvatud;
c) „harrastuskalapüük” – mittekutseline kalapüük, mille puhul vee-elusressursse kasutatakse harrastuslikul või sportlikul eesmärgil;
d) „merepiirkonnad” – nõukogu otsuse 2004/585/EÜ I lisas sätestatud geograafilised piirkonnad ning piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonide kehtestatud piirkonnad;
e) „lähteandmed” – andmed üksikute laevade, füüsiliste või juriidiliste isikute või üksikproovide kohta;
f) „metaandmed” – andmed, mis annavad kvalitatiivset ja kvantitatiivset teavet kogutud lähteandmete kohta;
g) „üksikasjalikud andmed” – lähteandmetele tuginevad andmed kujul, mis ei võimalda füüsiliste ega juriidiliste isikute otsest ega kaudset identifitseerimist;
h) „kokkuvõtlikud andmed” – konkreetse analüüsi eesmärgil lähte- või üksikasjalike andmete kokkuvõtmisest saadud andmed;
i) „lõpptarbijad” – asutused, kes on kalandussektori andmete teaduslikust analüüsist huvitatud teadus- või majandamisalase huvi tõttu;
j) „laevastiku- ja kalanduspõhine proovivõtt” – kokkulepitud piirkondlikele kalapüügiliikidele ja laevastiku osadele tuginevad bioloogiliste, tehniliste ja sotsiaalmajanduslike andmete kogumise uuringud;
k) „ühenduse kalalaev” – määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 3 punktis d määratletud laev.
II
PEATÜKK
ANDMETE KOGUMINE, HALDAMINE JA KASUTAMINE MITMEAASTASTE PROGRAMMIDE RAAMES
1.
JAOTIS
Ühenduse programm ja riiklikud programmid
Artikkel 3
Ühenduse programm
1. Ühenduse mitmeaastane programm järgmiste valdkondade bioloogiliste, tehniliste, keskkonnaalaste ja sotsiaalmajanduslike andmete kogumiseks:
a) ühenduse kalalaevade poolt toimunud kaubanduslik kalapüük:
i) ühenduse vetes, sealhulgas kaubanduslik angerja- ja lõhepüük siseveekogudes;
ii) ühendusevälistes vetes;
b) harrastuskalapüük ühenduse vetes, sealhulgas harrastuslik angerja- ja lõhepüük siseveekogudes;
c) liikmesriikide territooriumidel ja ühenduse vetes toimuv vesiviljelus, mis on seotud merekalaliikidega, sealhulgas angerja ja lõhega;
d) kalandustooteid töötlev tööstus
määratletakse artikli 27 lõikes 2 osutatud korras.
2. Ühenduse programm koostatakse kolmeaastasteks ajavahemikeks. Esimene ajavahemik hõlmab aastaid 2009 ja 2010.
Artikkel 4
Riiklikud programmid
1. Ilma et see piiraks liikmesriikide ühenduse õigusest tulenevate olemasolevate andmekogumiskohustuste täitmist, koguvad liikmesriigid bioloogilisi, tehnilisi, keskkonnaalaseid ja sotsiaalmajanduslikke lähteandmeid mitmeaastase riikliku programmi (edaspidi „riiklik programm”) raames, mis koostatakse kooskõlas ühenduse programmiga.
2. Riiklik programm hõlmab eelkõige järgmisi 2. jaotises sätestatud valdkondi:
a) mitmeaastased proovivõtuprogrammid;
b) vajadusel kaubandusliku ja harrastuskalapüügi merel toimuva seire kava;
c) merel toimuvate teadusuuringute kava;
d) andmete teadusliku analüüsi eesmärgil haldamise ja kasutamise kava.
3. Riiklikesse programmidesse lisatakse andmete kogumisel ja analüüsimisel ning andmete õigsuse ja täpsuse hindamisel kasutatavad menetlused ja meetodid.
4. Liikmesriigid esitavad oma riiklikud programmid komisjonile heakskiitmiseks. Nad esitavad programmid elektrooniliselt ning tähtpäevaks, vormis ja aadressile, mille komisjon kehtestab artikli 27 lõikes 2 osutatud korras.
5. Esimesed riiklikud programmid hõlmavad tegevust aastatel 2009 ja 2010.
Artikkel 5
Koordineerimine ja koostöö
1. Liikmesriigid koordineerivad oma riiklikke programme sama merepiirkonna teiste liikmesriikidega ja teevad kõik selleks, et koordineerida oma meetmeid kolmandate riikidega, kellel on sama merepiirkonna vete suhtes suveräänsed õigused või jurisdiktsioon. Selleks võib komisjon korraldada piirkondlikke koordineerimiskoosolekuid, et abistada liikmesriike nende riiklike programmide koordineerimisel ja sama piirkonna andmete kogumisel, haldamisel ja kasutamisel.
2. Piirkondlikel koordineerimiskoosolekutel antud soovituste arvessevõtmiseks esitavad liikmesriigid programmiperioodi jooksul vajadusel ettepanekuid riiklike programmide muutmiseks. Nimetatud muudatusettepanekud saadetakse komisjonile vähemalt kaks kuud enne programmi rakendamise aastat.
3. Käesoleva artikli kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad võetakse vastu artikli 27 lõikes 2 osutatud korras.
Artikkel 6
Riiklike programmide hindamine ja heakskiitmine
1. Kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF) hindab:
a) riiklike programmide ja nendesse tehtud muudatuste vastavust artiklitele 4 ja 5 ning
b) artikli 1 lõikes 1 sätestatud eesmärkidel riiklike programmidega hõlmatavate andmete teaduslikku tähtsust ning kavandatud meetodite ja menetluste kvaliteeti.
2. Kui lõikes 1 osutatud STECFi hinnangust ilmneb, et riiklik programm ei ole vastavuses artiklitega 4 ja 5 või ei taga andmete teaduslikku tähtsust või kavandatud meetodite ja menetluste piisavat kvaliteeti, teavitab komisjon sellest viivitamata asjaomast liikmesriiki ja teeb ettepanekud kõnealuse programmi muutmiseks. Seejärel esitab asjaomane liikmesriik komisjonile muudetud riikliku programmi.
3. Komisjon kiidab riiklikud programmid ja neisse vastavalt artikli 5 lõikele 2 tehtud muudatused heaks STECFi hinnangu alusel ning tema talituste teostatud kuluhinnangu alusel.
Artikkel 7
Riiklike programmide tulemuste hindamine ja heakskiitmine
1. Liikmesriigid esitavad igal aastal komisjonile aruande oma riiklike programmide täitmise kohta. Nad esitavad aruanded komisjoni poolt artikli 27 lõikes 2 osutatud korras kehtestatud tähtpäevaks, vormis ja aadressile.
2. STECF hindab:
a) komisjoni poolt artikli 6 lõike 3 kohaselt heakskiidetud riiklike programmide täitmist ning
b) liikmesriikide kogutud andmete kvaliteeti.
3. Komisjon lähtub riiklike programmide täitmise hindamisel:
a) STECFi hinnangust;
b) konsulteerimisest asjaomaste piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonidega, milles ühendus on lepinguosaline või vaatleja, ja asjaomaste rahvusvaheliste teadusasutustega ning
c) oma talituste teostatud kuluhinnangutest.
Artikkel 8
Ühenduse finantsabi
1. Riiklikele programmidele antavat ühenduse finantsabi rakendatakse vastavalt määruses (EÜ) nr 861/2006 sätestatud eeskirjadele.
2. Määruse (EÜ) nr 861/2006 artiklis 9 osutatud lähteandmed hõlmavad üksnes liikmesriikide riiklike programmide neid osi, millega rakendatakse ühenduse programmi.
3. Riiklikele programmidele antakse ühenduse finantsabi üksnes juhul, kui käesolevas määruses sätestatud eeskirjad on täielikult täidetud.
4. Komisjon, olles eelnevalt andnud asjaomasele liikmesriigile võimaluse oma seisukohti esitada, võib ühenduse finantsabi peatada ja/või tagasi nõuda järgmistel asjaoludel:
a) kui artiklis 7 osutatud hinnangust ilmneb, et riikliku programmi täitmine ei ole vastavuses käesoleva määrusega või
b) kui artikli 7 lõike 3 punktis b osutatud konsulteerimisest ilmneb, et liikmesriigid ei ole andmeid edastanud artikli 16 lõike 4 ja artikli 20 lõike 1 kohaselt või
c) kui andmete kvaliteedi kontroll ja andmete kogumise protsess ei vasta artikli 14 lõikele 2 ja artiklile 17.
5. Ilma et see piiraks lõike 3 kohaldamist, võib komisjon, olles enne andnud asjaomasele liikmesriigile võimaluse oma seisukohti esitada, vähendada ühenduse finantsabi ka järgmistel asjaoludel:
a) riiklikku programmi ei esitatud komisjonile artikli 4 lõike 4 kohaselt kehtestatud tähtpäevaks;
b) aruannet ei esitatud komisjonile artikli 7 lõike 1 kohaselt kehtestatud tähtpäevaks;
c) lõpptarbija esitas ametliku teabenõude ja asjaomasele lõpptarbijale ei edastatud andmeid vastavalt artikli 20 lõigetele 2 ja 3 või kvaliteedikontroll ja kõnealuste andmete töötlemine ei olnud vastavuses artikli 14 lõikega 2 ja artikliga 17.
6. Ühenduse finantsabi vähendamine, millele osutatakse lõigetes 4 ja 5, on võrdeline mittevastavuse ulatusega. Ühenduse finantsabi vähendamist, millele osutatakse lõikes 5, kohaldatakse aja jooksul järk-järgult ning see ei ületa 25 % riikliku programmi aastasest kogumaksumusest.
7. Lõikes 6 osutatud vähendamise kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad võetakse vastu artikli 27 lõikes 2 osutatud korras.
2.
JAOTIS
Andmekogumisprotsessile esitatavad nõuded
Artikkel 9
Proovivõtuprogrammid
1. Liikmesriigid kehtestavad mitmeaastased riiklikud proovivõtuprogrammid.
2. Mitmeaastased riiklikud proovivõtuprogrammid hõlmavad eelkõige järgmist:
a) laevastiku- ja kalanduspõhisest valikust lähtuv bioloogiliste andmete valikukava, mis asjakohasel juhul hõlmab ka harrastuskalapüüki;
b) ökosüsteemi andmete valikukava, mis võimaldab hinnata kalandussektori poolt mereökosüsteemile avaldatavat mõju ning aitab jälgida mereökosüsteemi seisundit;
c) sotsiaalmajanduslike andmete valikukava, mis võimaldab hinnata kalandussektori majanduslikku olukorda, analüüsida selle tulemusi ajalises lõikes ning hinnata rakendatud või kavandatud meetmete mõju.
3. Liikmesriigid esitavad riiklike proovivõtuprogrammide kehtestamisel kasutatud meetodid ja korra, mis on:
a) ajalises lõikes võimalikult stabiilsed;
b) piirkondade lõikes võimalikult standardiseeritud;
c) võimalikult suures vastavuses asjaomaste piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonide, milles ühendus on lepinguosaline või vaatleja, ja rahvusvaheliste teadusasutuste poolt kehtestatud kvaliteedistandarditega.
4. Kogutud andmete õigsust ja täpsust hinnatakse vajadusel süstemaatiliselt.
Artikkel 10
Juurdepääs proovivõtukohtadele
Liikmesriigid tagavad, et riikliku programmi täitmise eest vastutava organi määratud proovivõtjatel on nende tööülesannete täitmiseks juurdepääs:
a) kõikidele lossimistele, sealhulgas vajadusel vesiviljelustoodete ümberlaadimistele ja üleandmistele;
b) riiklike asutuste peetavatele ning majandusandmete kogumise seisukohalt olulistele laeva- ja äriregistritele;
c) kalandusega seotud äriühingute majandusandmetele.
Artikkel 11
Kaubandusliku ja harrastuskalapüügi vaatlus merel
1. Kui see on riiklike programmide raames andmete kogumiseks vajalik, kavandavad ja rakendavad liikmesriigid kaubandusliku ja harrastuskalapüügi merel toimuvaid vaatlusi.
2. Merel toimuva vaatluse ülesanded määravad kindlaks liikmesriigid.
3. Ühenduse kalalaevade kaptenid võtavad laeva pardale vastu merel toimuva vaatluse kava raames tegutsevad ja riikliku programmi rakendamise eest vastutava ametiasutuse poolt määratud vaatlejad ning teevad nendega koostööd, et võimaldada neil ühenduse kalalaevade pardal viibimise ajal oma tööülesandeid täita.
4. Ühenduse kalalaevade kaptenid võivad merel toimuva vaatluse kava raames tegutsevaid vaatlejaid pardale lubamast keelduda üksnes ilmse ruumipuuduse tõttu laeval või ohutusega seotud põhjustel vastavalt siseriiklikele õigusaktidele. Sellistel juhtudel kogutakse andmeid ühenduse kalalaeva meeskonna enda proovivõtuprogrammi kaudu, mille kavandab ja mida kontrollib riikliku programmi rakendamise eest vastutav ametiasutus.
Artikkel 12
Teadusuuringud merel
1. Liikmesriigid teevad merel teadusuuringuid, et hinnata varude hulka ja jaotumist sõltumatult kaubanduslikust kalapüügist pärit andmetest ning kalapüügi mõju keskkonnale.
2. Ühenduse finantsabi saamiseks kõlblike merel toimuvate teadusuuringute loetelu võetakse vastu artikli 27 lõikes 2 osutatud korras.
III
PEATÜKK
ANDMEHALDUSPROTSESS
Artikkel 13
Andmesalvestus
Liikmesriigid:
a) tagavad, et riiklike programmide raames kogutud lähteandmed salvestatakse turvaliselt elektroonilistes andmebaasides, ning rakendavad kõik vajalikud abinõud nende andmete konfidentsiaalsuse tagamiseks;
b) tagavad, et riiklike programmide raames kogutud sotsiaalmajanduslike lähteandmetega seonduvad metaandmed salvestatakse turvaliselt elektroonilistes andmebaasides;
c) rakendavad kõik vajalikud tehnilised abinõud nende andmete kaitsmiseks juhusliku või ebaseadusliku hävitamise, juhusliku hävimise, kahjustumise, levitamise või neile ilma loata juurdepääsu eest.
Artikkel 14
Andmete kvaliteedi kontroll ja valideerimine
1. Liikmesriigid vastutavad riiklike programmide raames kogutud lähteandmete ning nende põhjal saadud ning lõpptarbijaile edastatavate üksikasjalike ja kokkuvõtlike andmete kvaliteedi ja terviklikkuse eest.
2. Liikmesriigid tagavad, et:
a) riiklike programmide raames kogutud lähteandmete suhtes tehakse nõuetekohane vigade kontroll, rakendades sobivaid kvaliteedikontrollimenetlusi;
b) riiklike programmide raames kogutud lähteandmete põhjal saadud üksikasjalikud ja kokkuvõtlikud andmed valideeritakse enne nende edastamist lõpptarbijaile;
c) punktides a ja b osutatud lähteandmete, üksikasjalike ja kokkuvõtlike andmete suhtes kohaldatavad kvaliteedi tagamise menetlused töötatakse välja rahvusvaheliste teadusasutuste, piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonide ja STECFi vastuvõetud korras.
IV
PEATÜKK
ÜHISE KALANDUSPOLIITIKA RAAMES KOGUTUD ANDMETE KASUTAMINE
Artikkel 15
Hõlmatud andmed
1. Käesolevat peatükki kohaldatakse kõikide järgmiste andmete suhtes:
a) määruste (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 788/96, (EÜ) nr 2091/98, (EÜ) nr 104/2000, (EÜ) nr 2347/2002, (EÜ) nr 1954/2003, (EÜ) nr 2244/2003, (EÜ) nr 26/2004, (EÜ) nr 812/2004, (EÜ) nr 1921/2006, (EÜ) nr 1966/2006 ja (EÜ) nr 1100/2007 alusel kogutud andmed;
b) käesoleva määruse raames kogutud järgmised andmed:
i) laevade tegevust käsitlevad andmed, mis põhinevad satelliitjälgimisest ja muudest nõutud vormis seiresüsteemidest saadud andmetel;
ii) andmed, mis võimaldavad usaldusväärselt hinnata kogu püügimahtu varude kaupa kindlaksmääratud piirkondlike kalapüügiliikide ja laevastiku osade, geograafiliste piirkondade ja perioodide lõikes, sealhulgas vette tagasilaskmist, ning asjakohasel juhul andmed harrastuskalapüügi mahu kohta;
iii) kõik kasutatavate varude seisundi hindamiseks vajalikud bioloogilised andmed;
iv) ökosüsteemi andmed, mis on vajalikud, et hinnata kalapüügi mõju mereökosüsteemile;
v) kalandussektori sotsiaalmajanduslikud andmed.
2. Liikmesriigid väldivad lõikes 1 osutatud andmete kogumisel dubleerimist.
Artikkel 16
Juurdepääs lähteandmetele ja lähteandmete edastamine
1. Artikli 4 lõike 1 kohaselt kogutud lähteandmete (välja arvatud sotsiaalmajanduslike andmete) olemasolu kontrollimiseks tagavad liikmesriigid, et komisjonil oleks juurdepääs artikli 13 punktis a osutatud riiklikele elektroonilistele andmebaasidele.
2. Artikli 4 lõike 1 kohaselt kogutud sotsiaalmajanduslike andmete olemasolu kontrollimiseks tagavad liikmesriigid, et komisjonil oleks juurdepääs artikli 13 punktis b osutatud riiklikele elektroonilistele andmebaasidele.
3. Liikmesriigid sõlmivad komisjoniga lepingud, et tagada komisjoni tõhus ja takistamatu juurdepääs lõigetes 1 ja 2 osutatud riiklikele elektroonilistele andmebaasidele, ilma et see piiraks ühenduse muude eeskirjadega kehtestatud kohustuste täitmist.
4. Liikmesriigid tagavad, et merel toimuvate teadusuuringute raames kogutud lähteandmed edastatakse rahvusvahelistele teadusorganisatsioonidele ja piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonide asjaomastele teadusasutustele kooskõlas ühenduse ja liikmesriikide rahvusvaheliste kohustustega.
Artikkel 17
Lähteandmete töötlemine
1. Liikmesriigid töötlevad lähteandmed üksikasjalike või kokkuvõtlike andmete kogumitesse vastavalt:
a) asjakohastele rahvusvahelistele standarditele, kui need on olemas;
b) rahvusvahelisel või piirkondlikul tasandil sõlmitud protokollidele, kui need on olemas.
2. Vajaduse korral esitavad liikmesriigid lõpptarbijaile ja komisjonile taotletud andmete töötlemisel kohaldatud meetodite ning andmete statistiliste omaduste kirjelduse.
Artikkel 18
Üksikasjalike ja kokkuvõtlike andmete esitamine
1. Liikmesriigid teevad üksikasjalikud ja kokkuvõtlikud andmed lõpptarbijaile kättesaadavaks, et toetada teaduslikku analüüsi:
a) kalavarude majandamiseks, sealhulgas piirkondlikele nõuandekomisjonidele koostatavate nõuannete alusena;
b) avaliku arutelu huvides ning sidusrühmade osalemiseks poliitika väljatöötamisel;
c) teadusväljaandes avaldamiseks.
2. Vajadusel ja anonüümsuse tagamise eesmärgil võivad liikmesriigid keelduda satelliitjälgimisel põhinevate laevade tegevust käsitlevate andmete esitamisest lõpptarbijatele lõike 1 punktis b ettenähtud eesmärkidel.
Artikkel 19
Üksikasjalike ja kokkuvõtlike andmete edastamine
Liikmesriigid edastavad üksikasjalikud ja kokkuvõtlikud andmed turvalisel elektroonilisel kujul.
Artikkel 20
Üksikasjalike ja kokkuvõtlike andmete edastamise kord
1. Liikmesriigid tagavad regulaarselt edastatavate asjakohaste üksikasjalike ja kokkuvõtlike andmete õigeaegse esitamise asjaomastele piirkondlikele kalavarude majandamise organisatsioonidele, milles ühendus on lepinguosaline või vaatleja, ning asjaomastele rahvusvahelistele teadusasutustele vastavalt ühenduse ja liikmesriikide rahvusvahelistele kohustustele.
2. Kui üksikasjalikke ja kokkuvõtlikke andmeid taotletakse konkreetse teadusliku analüüsi jaoks, tagavad liikmesriigid, et andmed esitatakse lõpptarbijaile:
a) ühe kuu jooksul alates vastava taotluse saamisest, kui andmeid taotletakse artikli 18 lõike 1 punktis a osutatud eesmärgil;
b) kahe kuu jooksul alates vastava taotluse saamisest, kui andmeid taotletakse artikli 18 lõike 1 punktis b osutatud eesmärgil.
3. Kui üksikasjalikke ja kokkuvõtlikke andmeid taotletakse artikli 18 lõike 1 punktis c osutatud teadusväljaandes avaldamiseks, siis liikmesriigid:
a) võivad andmekogujate kutsehuvide kaitsmiseks viivitada andmete lõpptarbijaile edastamisega kolm aastat alates andmete kogumise kuupäevast. Liikmesriigid teatavad lõpptarbijaile ja komisjonile kõikidest sellistest otsustest. Põhjendatud juhtudel võib komisjon lubada nimetatud perioodi pikendamist;
b) tagavad, et andmed edastatakse lõpptarbijaile kahe kuu jooksul alates vastava taotluse saamisest, juhul kui kõnealune kolme aasta pikkune ajavahemik on juba möödunud.
4. Liikmesriigid võivad asjaomaste üksikasjalike ja kokkuvõtlike andmete edastamisest keelduda üksnes järgmistel juhtudel:
a) juhul, kui esineb oht, et füüsilised ja/või juriidilised isikud võidakse identifitseerida; sel juhul võib liikmesriik kavandada anonüümsust tagava alternatiivse viisi lõpptarbija vajaduste rahuldamiseks;
b) artikli 22 lõikes 3 nimetatud juhtudel;
c) juhul, kui samad andmed on juba kättesaadavad teisel kujul või formaadis, mis on lõpptarbijatele hõlpsasti kättesaadav.
5. Kui nende lõpptarbijate, kes ei ole asjaomased piirkondlikud kalavarude majandamise organisatsioonid, milles ühendus on lepinguosaline või vaatleja, ja asjaomaste rahvusvaheliste teadusasutuste taotletud andmed erinevad asjaomastele piirkondlikele kalavarude majandamise organisatsioonidele, milles ühendus on lepinguosaline või vaatleja, ja asjaomastele rahvusvahelistele teadusasutustele juba esitatud andmetest, võivad liikmesriigid enne andmete edastamist nõuda lõpptarbijailt andmetest väljavõtete ja kokkuvõtete tegemise tegelike kulude tasumist.
Artikkel 21
Andmete esitamisest keeldumise läbivaatamine
1. Kui liikmesriik keeldub artikli 20 lõike 3 punkti a alusel andmete esitamisest, võib lõpptarbija taotleda komisjonilt keeldumise läbivaatamist. Kui komisjon leiab, et keeldumine ei ole põhjendatud, võib komisjon nõuda, et liikmesriik esitaks andmed lõpptarbijale ühe kuu jooksul.
2. Kui liikmesriik ei esita nimetatud andmeid lõikes 1 sätestatud aja jooksul, kohaldatakse artikli 8 lõikeid 5 ja 6.
Artikkel 22
Lõpptarbijate kohustused
1. Andmete lõpptarbijad:
a) kasutavad andmeid üksnes vastavalt artiklile 18 esitatud taotluses nimetatud otstarbel;
b) viitavad nõuetekohaselt andmeallikatele;
c) vastutavad andmete õige ja asjakohase kasutamise eest vastavalt teaduseetikale;
d) teatavad komisjonile ja asjaomastele liikmesriikidele kõikidest võimalikest andmetega seotud probleemidest;
e) esitavad asjaomastele liikmesriikidele ja komisjonile viited andmete kasutamise tulemuste kohta;
f) ei edasta taotletud andmeid kolmandatele osapooltele ilma asjaomase liikmesriigi nõusolekuta;
g) ei müü andmeid kolmandatele osapooltele.
2. Liikmesriigid teatavad komisjonile kõigist lõpptarbijapoolsetest rikkumistest.
3. Kui lõpptarbija ei täida lõikes 1 sätestatud nõudeid, võib komisjon lubada, et asjaomane liikmesriik piirab selle lõpptarbija juurdepääsu andmetele või keeldub talle andmetele juurdepääsu andmisest.
V
PEATÜKK
TEADUSLIKU NÕUSTAMISE TOETAMINE
Artikkel 23
Rahvusvaheliste organisatsioonide koosolekutel osalemine
Liikmesriigid tagavad, et nende riiklikud eksperdid osalevad piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonide, milles ühendus on lepinguosaline või vaatleja, ja rahvusvaheliste teadusasutuste asjakohastel koosolekutel.
Artikkel 24
Koordineerimine ja koostöö
1. Liikmesriigid ja komisjon koordineerivad oma jõupingutusi ja teevad koostööd, et parandada teadusliku nõustamise usaldusväärsust ja piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonide, milles ühendus on lepinguosaline või vaatleja, ning rahvusvaheliste teadusasutuste töökavade ja töömeetodite kvaliteeti.
2. Nimetatud koordineerimine ja koostöö toimub ilma, et see piiraks avatud teaduslikku arutelu, ning eesmärgiga edendada erapooletut teaduslikku nõustamist.
VI
PEATÜKK
LÕPPSÄTTED
Artikkel 25
Rakendusmeetmed
Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed võetakse vastu artikli 27 lõikes 2 osutatud korras.
Artikkel 26
Järelevalve
Riiklike programmide edenemise üle teostab järelevalvet komisjon koos STECFiga määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikliga 30 loodud kalanduse ja akvakultuuri korralduskomitees (edaspidi „komitee”).
Artikkel 27
Komitee
1. Komisjoni abistab komitee.
2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 4 ja 7.
3. Tähtajaks otsuse 1999/468/EÜ artikli 4 lõike 3 tähenduses kehtestatakse üks kuu.
Artikkel 28
Kehtetuks tunnistamine
1. Määrus (EÜ) nr 1543/2000 tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2009. Kehtetuks tunnistatud sätted jäävad siiski kehtima enne 31. detsembrit 2008 heakskiidetud riiklike programmide suhtes.
2. Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ja neid loetakse vastavalt lisas esitatud vastavustabelile.
Artikkel 29
Jõustumine
Käeolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
LISA
Vastavustabel
|
Määrus (EÜ) nr 1543/2000 |
Määrus (EÜ) nr 199/2008 |
|
Artikkel 1 |
Artikkel 1 |
|
Artikkel 2 |
Artikkel 2 |
|
Artikkel 3 |
Artiklid 3, 4, 5 |
|
Artikkel 4 |
Artikkel 15 |
|
Artikkel 5 |
Artiklid 3, 25 |
|
Artikkel 6 |
Artiklid 4, 8 |
|
Artikkel 7 |
Artiklid 13, 18 |
|
Artikkel 8 |
Artiklid 25, 26 |
|
Artikkel 9 |
Artikkel 27 |
|
Artikkel 10 |
Artikkel 26 |
|
Artikkel 11 |
Artikkel 29 |
( 1 ) 13. novembri 2007. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).
( 2 ) ELT C 10, 15.1.2008, lk 53.
( 3 ) EÜT L 358, 31.12.2002, lk 59. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 865/2007 (ELT L 192, 24.7.2007, lk 1).
( 4 ) EÜT L 176, 15.7.2000, lk 1.
( 5 ) EÜT L 261, 20.10.1993, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1098/2007 (ELT L 248, 22.9.2007, lk 1).
( 6 ) EÜT L 108, 1.5.1996, lk 1. Määrust on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).
( 7 ) EÜT L 266, 1.10.1998, lk 36.
( 8 ) EÜT L 17, 21.1.2000, lk 22. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1759/2006 (ELT L 335, 1.12.2006, lk 3).
( 9 ) EÜT L 351, 28.12.2002, lk 6. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 2269/2004 (ELT L 396, 31.12.2004, lk 1).
( 10 ) ELT L 289, 7.11.2003, lk 1.
( 11 ) ELT L 333, 20.12.2003, lk 17.
( 12 ) ELT L 5, 9.1.2004, lk 25. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 1799/2006 (ELT L 341, 7.12.2006, lk 26).
( 13 ) ELT L 150, 30.4.2004, lk 12, parandatud väljaandes ELT L 185, 24.5.2004, lk 4. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 809/2007 (ELT L 182, 12.7.2007, lk 1).
( 14 ) ELT L 403, 30.12.2006, lk 1.
( 15 ) ELT L 409, 30.12.2006, lk 1, parandatud väljaandes ELT L 36, 8.2.2007, lk 3.
( 16 ) ELT L 248, 22.9.2007, lk 17.
( 17 ) ELT L 41, 14.2.2003, lk 26.
( 18 ) ELT L 264, 25.9.2006, lk 13.
( 19 ) EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31. Direktiivi on muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003.
( 20 ) EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.
( 21 ) ELT L 160, 14.6.2006, lk 1.
( 22 ) ELT L 225, 31.8.2005, lk 18.
( 23 ) EÜT L 187, 20.7.1999, lk 70. Otsust on muudetud otsusega nr 2004/864/EÜ (ELT L 370, 17.12.2004, lk 91).
( 24 ) ELT L 256, 3.8.2004, lk 17. Otsust on muudetud otsusega 2007/409/EÜ (ELT L 155, 15.6.2007, lk 68).
( 25 ) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23. Otsust on muudetud otsusega 2006/512/EÜ (ELT L 200, 22.7.2006, lk 11).