2008R0110 — ET — 07.02.2014 — 005.001
Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 110/2008, 15. jaanuar 2008, (EÜT L 039, 13.2.2008, p.16) |
Muudetud:
|
|
|
Euroopa Liidu Teataja |
||
|
No |
page |
date |
||
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1334/2008, 16. detsember 2008, |
L 354 |
34 |
31.12.2008 |
|
|
L 53 |
1 |
25.2.2012 |
||
|
L 289 |
48 |
31.10.2013 |
||
|
L 33 |
1 |
4.2.2014 |
||
|
L 33 |
3 |
4.2.2014 |
||
Muudetud:
|
L 112 |
10 |
24.4.2012 |
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 110/2008,
15. jaanuar 2008,
piiritusjookide määratlemise, kirjeldamise, esitlemise, märgistamise ja geograafiliste tähiste kaitse kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 1576/89
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 95,
võttes arvesse komisjoni ettepanekut,
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust ( 1 ),
toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras ( 2 )
ning arvestades järgmist:|
(1) |
Nõukogu 29. mai 1989. aasta määrus (EMÜ) nr 1576/89 (millega kehtestatakse piiritusjookide määratlemise, kirjeldamise ja esitlemise üldeeskirjad) ( 3 ) ja komisjoni 24. aprilli 1990. aasta määrus (EMÜ) nr 1014/90 (millega kehtestatakse piiritusjookide määratlemise, kirjeldamise ja esitlemise üksikasjalikud rakenduseeskirjad) ( 4 ) on osutunud edukaks piiritusjookide sektori reguleerimisel. Hiljutisi kogemusi silmas pidades on siiski vaja täpsustada eeskirju, mida kohaldatakse teatavate piiritusjookide määratlemiseks, kirjeldamiseks, esitlemiseks ja märgistamiseks ning samuti nende geograafiliste tähiste kaitsmiseks, võttes samas arvesse traditsioonilisi tootmismeetodeid. Seetõttu tuleks määrus (EMÜ) nr 1576/89 kehtetuks tunnistada ja asendada. |
|
(2) |
Piiritusjookide sektor on oluline ühenduse tarbijatele, tootjatele ja põllumajandussektorile. Piiritusjookide sektori suhtes kohaldatavad meetmed peaksid aitama saavutada tarbijakaitse kõrge taseme, turu läbipaistvuse ja ausa konkurentsi ning vältima ebaausat tegevust. Sealjuures kaitsevad võetavad meetmed ühenduses toodetavate piiritusjookide head mainet nii ühenduses kui ka maailmaturul, võttes jätkuvalt arvesse piiritusjookide valmistamise traditsioone ning kasvavat nõudmist tarbijakaitse ja teabe järele. Kategooriate puhul, kus tehnoloogilised uuendused tagavad parema kvaliteedi, tuleks selliste uuendustega arvestada, kui see ei mõjuta asjaomase piiritusjoogi traditsioonilisi omadusi. |
|
(3) |
Piiritusjookide tootmine on ühenduse põllumajanduse oluline turuväljund. Õiguslik raamistik peaks rõhutama seda tihedat seost põllumajandussektoriga. |
|
(4) |
Et tagada süstemaatilisem lähenemisviis piiritusjooke hõlmavates õigusaktides, tuleks käesolevas määruses sätestada täpselt kindlaksmääratud kriteeriumid piiritusjookide tootmiseks, kirjeldamiseks, esitlemiseks ja märgistamiseks ning samuti nende geograafiliste tähiste kaitseks. |
|
(5) |
Tarbijate huvides tuleks käesolevat määrust kohaldada kõigi ühenduses turule viidavate piiritusjookide suhtes, olenemata sellest, kas need on toodetud ühenduses või kolmandates riikides. Selleks et eksportida kvaliteetseid piiritusjooke ning säilitada ja parandada ühenduse piiritusjookide mainet maailmaturul, tuleks käesolevat määrust kohaldada ka ühenduses ekspordiks toodetavate jookide suhtes. Erandjuhtudel, kui seda nõutakse importiva kolmanda riigi õigusaktidega, peaks käesolev määrus võimaldama lubada vastavalt kontrolliga regulatiivmenetlusele teha erandit määruse I ja II lisa sätetest. Määrust tuleks kohaldada ka põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi ja/või destillaatide alkohoolsete jookide tootmisel kasutamise suhtes ning piiritusjookide nimetuste toiduainete esitlemisel ja märgistamisel kasutamise suhtes. |
|
(6) |
Üldiselt peaks käesolev määrus endiselt keskenduma nende piiritusjookide määratlusele, mida tuleks liigitada kategooriateks. Määratlused peaksid jätkuvalt järgima traditsioonilisi kvaliteedinõudeid, kuid neid tuleb uuendada, kui vajalikud määratlused puuduvad, on puudulikud või kui selliseid määratlusi saab seoses tehnoloogia arenguga täiustada. |
|
(7) |
Et võtta arvesse tarbijate ootusi seoses viina tootmisel kasutatavate toorainetega, eelkõige traditsiooniliselt viina tootvates liikmesriikides, tuleks ette näha piisava teabe esitamine kasutatud tooraine kohta juhul, kui viin on valmistatud muudest põllumajandusliku päritoluga toorainetest kui teravili ja/või kartul. |
|
(8) |
Lisaks sellele peaks tarbijate ootuste täitmiseks ja traditsioonide järgimiseks piiritusjookide ja muude alkohoolsete jookide valmistamisel kasutatav etüülalkohol olema üksnes põllumajandusliku päritoluga. See peaks tagama ühtlasi põhilistele põllumajandussaadustele turuväljundi. |
|
(9) |
Arvestades piiritusjookide sektori olulisust ja keerulisust, on asjakohane sätestada piiritusjookide kirjeldamiseks ja esitlemiseks ulatuslikumad erimeetmed võrreldes horisontaalsete eeskirjadega, mis kehtestati Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. märtsi 2000. aasta direktiiviga 2000/13/EÜ (toiduainete märgistamist, esitlemist ja reklaami käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta) ( 5 ). Need erimeetmed peaksid aitama vältida termini „piiritusjook” ja piiritusjookide nimetuste väärkasutamist toodete puhul, mis ei vasta käesolevas määruses esitatud määratlustele. |
|
(10) |
Kuigi on oluline tagada, et üldiselt viitab laagerdusaeg või vanus üksnes kõige lühema laagerdusajaga alkohoolsele koostisosale, peaks käesolev määrus lubama teha erandit, et võtta arvesse traditsioonilisi laagerdusprotsesse, mida reguleerivad liikmesriikide õigusaktid. |
|
(11) |
Kooskõlas asutamislepinguga, rakendades kvaliteedipoliitikat ja piiritusjookide hea kvaliteedi ja mitmekesisuse võimaldamiseks peaks liikmesriikidel olema võimalik võtta oma territooriumil toodetud piiritusjookide jaoks vastu rangemad tootmise, kirjeldamise, esitlemise ja märgistamise eeskirjad, kui on sätestatud käesolevas määruses. |
|
(12) |
Nõukogu 22. juuni 1988. aasta direktiivi 88/388/EMÜ (toiduainetes kasutatavaid lõhna- ja maitseaineid ning nende tootmiseks vajalikke lähtematerjale käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta) ( 6 ) kohaldatakse ka piiritusjookide suhtes. Käesolevas määruses on seega vaja sätestada ainult need eeskirjad, mis nimetatud direktiivis puuduvad. |
|
(13) |
Oluline on silmas pidada intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingut (edaspidi „TRIP-leping”), eriti selle artikleid 22 ja 23, ning üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe sätteid, mis on nõukogu otsusega 94/800/EÜ ( 7 ) heaks kiidetud Maailma Kaubandusorganisatsiooni asutamislepingu lahutamatu osa. |
|
(14) |
Võttes arvesse, et piiritusjookide suhtes ei kohaldata nõukogu 20. märtsi 2006. aasta määrust (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toiduainete geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta), ( 8 ) tuleks piiritusjookide geograafiliste tähiste kaitse eeskirjad sätestada käesolevas määruses. Registreerida tuleks geograafilised tähised, mis näitavad piiritusjoogi pärinemist mingi riigi territooriumilt või territooriumi teatud piirkonnast või paikkonnast, kui piiritusjoogi teatav omadus, maine või mõni muu tunnus on olulisel määral seostatav toote geograafilise päritoluga. |
|
(15) |
Käesolevas määruses tuleks sätestada mittediskrimineeriv menetlus kolmanda riigi ja ELi geograafiliste tähiste registreerimiseks, nendega seonduvate nõuete täitmiseks, tähiste muutmiseks ja võimalikuks tühistamiseks kooskõlas TRIP-lepinguga, tunnustades samas kehtestatud geograafiliste tähiste eristaatust. |
|
(16) |
Määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused ( 9 ). |
|
(17) |
Komisjonile tuleks eelkõige anda volitus lubada erandeid käesoleva määruse teatud sätetest, kui importiva riigi õigus seda nõuab; kehtestada magustamise ja maitse ümardamise maksimaalsed tasemed; lubada erandeid laagerdamisaega ja vanust käsitlevatest eeskirjadest; võtta vastu otsuseid geograafiliste tähiste registreerimise, tühistamise ja kustutamise ning samuti tehnilise toimiku muutmise taotluste kohta; muuta tehniliste mõistete ja nõuete loetelu, kategooriateks liigitatud piiritusjookide määratlusi ja registreeritud geograafiliste tähiste loetelu; teha erandeid geograafiliste tähiste registreerimist ja tehnilise toimiku muutmist reguleerivast menetlusest. Kuna need on üldmeetmed ja nende eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, neid muu hulgas välja jättes või lisades käesolevale määrusele uusi vähemolulisi sätteid, tuleb need vastu võtta vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele. |
|
(18) |
Üleminek määruses (EMÜ) nr 1576/89 sätestatud eeskirjadelt käesoleva määruse sätetele võib põhjustada raskusi, mida käesolevas määruses ei käsitleta. Nimetatud üleminekuks vajalikud meetmed ning samuti meetmed, mida läheb vaja piiritusjookide sektoris tekkivate konkreetsete praktiliste probleemide lahendamiseks, tuleks vastu võtta vastavalt otsusele 1999/468/EÜ. |
|
(19) |
Hõlbustamaks üleminekut määruses (EMÜ) nr 1576/89 ettenähtud eeskirjadelt, tuleks kõnealuse määruse alusel piiritusjookide tootmist lubada käesoleva määruse esimese kohaldamisaasta jooksul; samuti tuleks näha ette olemasolevate varude turustamine kuni nende ammendumiseni, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
I PEATÜKK
PIIRITUSJOOKIDE REGULEERIMISALA, MÄÄRATLEMINE JA LIIGITAMINE
Artikkel 1
Reguleerimisala
1. Käesoleva määrusega kehtestatakse eeskirjad piiritusjookide määratlemise, kirjeldamise, esitlemise ja märgistamise ning samuti nende geograafiliste tähiste kaitse kohta.
2. Käesolevat määrust kohaldatakse kõigi ühenduses turule viidavate piiritusjookide suhtes, olenemata sellest, kas need on toodetud ühenduses või kolmandates riikides, ning samuti ühenduses ekspordiks toodetavate jookide suhtes. Määrust kohaldatakse ka põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi ja/või destillaatide alkohoolsete jookide tootmisel kasutamise suhtes ning piiritusjookide nimetuste toiduainete esitlemisel ja märgistamisel kasutamise suhtes.
3. Erandjuhtudel, kui seda nõutakse importiva kolmanda riigi õigusaktidega, võib lubada erandit I ja II lisa sätetest vastavalt artikli 25 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.
Artikkel 2
Piiritusjookide määratlemine
1. Käesoleva määruse kohaldamisel tähendab „piiritusjook” sellist alkohoolset jooki,
a) mis on ette nähtud inimtarbimiseks;
b) millel on erilised organoleptilised omadused;
c) mille minimaalne alkoholisisaldus on 15 mahuprotsenti;
d) mis on valmistatud
i) kas otse
— looduslikult kääritatud saaduste destilleerimise teel koos lõhna- ja maitseainetega või ilma ja/või
— taimematerjalide leotamisel või samalaadsel töötlemisel põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholis ja/või põllumajandusliku päritoluga destillaadis ja/või käesolevas määruses määratletud piiritusjookides ja/või
— põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholile ja/või põllumajandusliku päritoluga destillaadile ja/või käesolevas määruses määratletud piiritusjookidele I lisa punktis 3 loetletud lõhna- ja maitseainete, suhkru või muude magusainete ja/või muude põllumajandustoodete ja/või toiduainete lisamise teel,
ii) või piiritusjoogi segamisel ühe või mitme
— muu piiritusjoogiga ja/või
— põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi või põllumajandusliku päritoluga destillaadiga ja/või
— muu alkohoolse joogiga ja/või
— joogiga.
2. Piiritusjookideks ei peeta siiski CN-koodide 2203, 2204, 2205, 2206 ja 2207 alla kuuluvaid jooke.
3. Lõike 1 punktis c sätestatud minimaalne alkoholisisaldus ei piira II lisa 41. kategooria toote määratluse kohaldamist.
4. Käesoleva määruse tehnilised mõisted ja nõuded on kehtestatud I lisas.
Artikkel 3
Etüülalkoholi päritolu
1. Piiritusjookide ja nende komponentide tootmiseks kasutatav etüülalkohol on üksnes põllumajandusliku päritoluga asutamislepingu I lisa tähenduses.
2. Piiritusjookide tootmiseks kasutatav etüülalkohol vastab käesoleva määruse I lisa punktis 1 esitatud määratlusele.
3. Etüülalkohol, mida kasutatakse piiritusjookide valmistamisel vajalike värvainete, lõhna- ja maitseainete ning kõikide teiste lubatud lisandite lahjendamiseks või lahustamiseks, on põllumajandusliku päritoluga.
4. Alkohoolsed joogid ei sisalda sünteetilist alkoholi ega mittepõllumajandusliku päritoluga alkoholi asutamislepingu I lisa tähenduses.
Artikkel 4
Piiritusjookide kategooriad
Piiritusjoogid liigitatakse kategooriatesse vastavalt II lisas sätestatud määratlustele.
Artikkel 5
Piiritusjookide kategooriaid käsitlevad üldised eeskirjad
1. Ilma et see piiraks II lisas esitatud 1.–14. kategooria suhtes kehtestatud erieeskirju, järgitakse nende kategooriate all määratletud piiritusjookide tootmisel järgmisi nõudeid:
a) neid toodetakse üksnes toorainete alkoholkääritamise ja destilleerimise teel, mis on ette nähtud asjaomase piiritusjoogi määratluses;
b) neile ei ole lisatud lahjendatud või lahjendamata alkoholi I lisa punkti 5 tähenduses;
c) neile ei lisata lõhna- ja maitseühendeid;
d) neile on lisatud ainult karamelli värvi parandamiseks;
e) magustatakse maitse ümardamiseks ainult vastavalt I lisa punktile 3. Maitse ümardamiseks kasutatavate, I lisa punkti 3 alapunktides a–f loetletud saaduste maksimaalne tase otsustatakse vastavalt artikli 25 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele. Arvesse võetakse liikmesriikide asjakohaseid õigusakte.
2. Ilma et see piiraks kõigi II lisas esitatud 15.–46. kategooria suhtes kehtestatud erieeskirju, võivad nende kategooriate all määratletud piiritusjoogid
a) olla valmistatud asutamislepingu I lisas loetletud mis tahes põllumajanduslikust toorainest;
b) sisaldada lisatud alkoholi käesoleva määruse I lisa punkti 5 tähenduses;
c) sisaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määruse (EÜ) nr 1334/2008 (millega kehtestatakse toidu lisaainete, toiduensüümide ning toidu lõhna- ja maitseainete lubade andmise ühtne menetlus) ( 10 ) artikli 3 lõike 2 punktis b määratletud lõhna- ja maitseühendeid ning kõnealuse määruse artikli 3 lõike 2 punktis d määratletud lõhna- ja maitsepreparaate;
d) sisaldada käesoleva määruse I lisa punktis 10 määratletud värvaineid;
e) olla magustatud nii, et nad vastaksid teatavatele tooteomadustele, ning vastavalt käesoleva määruse I lisa punktile 3 ning liikmesriikide õigusakte arvestades.
3. Ilma et see piiraks II lisas kehtestatud erieeskirju, võivad muud piiritusjoogid, mis ei vasta 1.–46. kategooria nõuetele,
a) olla valmistatud asutamislepingu I lisas nimetatud mis tahes põllumajanduslikust toorainest ja/või inimtarbimiseks ette nähtud sobivast toiduainest;
b) sisaldada lisatud alkoholi käesoleva määruse I lisa punkti 5 tähenduses;
c) sisaldada ühte või mitut määruse (EÜ) nr 1334/2008 artikli 3 lõike 2 punktis a määratletud lõhna- ja maitseainet;
d) sisaldada käesoleva määruse I lisa punktis 10 määratletud värvaineid;
e) olla magustatud nii, et nad vastaksid teatavatele tooteomadustele, ning vastavalt käesoleva määruse I lisa punktile 3.
Artikkel 6
Liikmesriikide õigusaktid
1. Kvaliteedipoliitika rakendamisel liikmesriikide territooriumil toodetud piiritusjookide suhtes ja eelkõige III lisas registreeritud geograafiliste tähiste või uute geograafiliste tähiste kehtestamise suhtes võivad liikmesriigid kehtestada piiritusjookide tootmise, kirjeldamise, esitlemise ja märgistamise suhtes rangemad eeskirjad kui II lisas sätestatud, kui need on kooskõlas ühenduse õigusega.
2. Liikmesriigid ei keela ega piira käesoleva määruse nõuetele vastavate piiritusjookide importi, müüki ega tarbimist.
II PEATÜKK
PIIRITUSJOOKIDE KIRJELDAMINE, ESITLEMINE JA MÄRGISTAMINE
Artikkel 7
Mõisted
Käesoleva määruse tähenduses on mõisted „kirjeldamine”, „esitlemine” ja „märgistamine” määratletud I lisa punktides 14, 15 ja 16.
Artikkel 8
Müüginimetus
Vastavalt direktiivi 2000/13/EÜ artiklile 5 kohaldatakse nimetuse suhtes, mille all piiritusjooki müüakse (edaspidi „müüginimetus”), käesoleva peatüki sätteid.
Artikkel 9
Müüginimetust käsitlevad erieeskirjad
1. Piiritusjookide puhul, mis vastavad II lisas määratletud 1.–46. kategooria toodete spetsifikaatidele, kasutatakse nende kirjeldamisel, esitlemisel ja märgistamisel neile nimetatud lisas antud müüginimetust.
2. Piiritusjoogid, mis vastavad artiklis 2 sätestatud määratlusele, kuid mis ei vasta II lisa 1.–46. kategooriasse klassifitseerimise nõuetele, kannavad kirjeldamisel, esitlemisel ja märgistamisel müüginimetust „piiritusjook”. Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 5 kohaldamist, ei tohi seda müüginimetust asendada ega muuta.
3. Kui piiritusjook vastab rohkem kui ühele II lisas esitatud piiritusjoogi kategooria määratlusele, võib seda müüa ühe või mitme II lisas vastava kategooria all loetletud nimetuse all.
4. Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 9 ja artikli 10 lõike 1 kohaldamist, võib lõikes 1 osutatud nimetusi kasutada üksnes sellise piiritusjoogi ükskõik mis viisil kirjeldamiseks või esitlemiseks, mille puhul need nimetused on esitatud II lisas ja registreeritud III lisas.
5. Müüginimetusi võib täiendada või asendada III lisas registreeritud geograafilise tähisega ning vastavalt III peatükile või täiendada vastavalt siseriiklikele sätetele mis tahes muu geograafilise tähisega, tingimusel et see ei eksita tarbijat.
6. III lisas registreeritud geograafilisi tähiseid võib täiendada üksnes
a) nimetustega, mida 20. veebruaril 2008 juba kasutatakse artiklis 20 määratletud kehtestatud geograafiliste tähiste puhul, või
b) kooskõlas artikli 17 lõikes 1 nimetatud asjaomase tehnilise toimikuga.
7. Sellise alkohoolse joogi kirjeldamisel, esitlemisel või märgistamisel, mis ei vasta ühelegi II lisas toodud 1.–46. kategooria määratlusele, ei kasutata koos käesolevas määruses sätestatud mis tahes müüginimetuse ja/või III lisas registreeritud geograafilise tähisega täiendavaid sõnu või väljendeid, näiteks „samasugune”, „liiki”, „stiili”, „valmistatud”, „maitsega” või muid samalaadseid täiendeid.
8. Piiritusjoogi müüginimetust ei tohi asendada kaubamärgiga, margitoote nimega või väljamõeldud nimega.
9. II lisas osutatud 1.–46. kategooria nimetusi võib lisada toiduainete koostisosade loetellu, tingimusel et loetelu on kooskõlas direktiiviga 2000/13/EÜ.
Artikkel 10
Müüginimetuste ja geograafiliste tähiste kasutamist käsitlevad erieeskirjad
1. Ilma et see piiraks direktiivi 2000/13/EÜ kohaldamist, on keelatud II lisa 1.–46. kategooriasse kuuluvaid nimetusi või III lisas registreeritud geograafilisi tähiseid kasutada liitnimetuses või vihjata neile toiduainete esitlemisel, kui asjaomase toote alkohol ei ole pärit ainult märgitud piiritusjoogist (piiritusjookidest).
2. Lõikes 1 osutatud liitnimetuste kasutamine on keelatud ka siis, kui piiritusjooki on lahjendatud selliselt, et alkoholisisaldust on vähendatud allapoole kõnealuse piiritusjoogi määratluses nimetatud minimaalset alkoholisisaldust.
3. Erandina lõikest 1 ei mõjuta käesoleva määruse sätted nimetuste „amer” ja „bitter” võimalikku kasutust toodete puhul, mida käesolev määrus ei hõlma.
4. Erandina lõikest 1 ja võttes arvesse väljakujunenud tootmismeetodeid, võib II lisa 32. kategooria punktis d loetletud liitnimetusi kasutada ühenduses toodetud likööride esitlemisel vastavalt nimetatud punktis sätestatud tingimustele.
Artikkel 11
Eri liiki jookide segude kirjeldamine, esitlemine ja märgistamine
1. Kui II lisa 1.–14. kategooria piiritusjoogile on lisatud lahjendatud või lahjendamata alkoholi I lisa punkti 5 tähenduses, kannab see piiritusjook müüginimetust „piiritusjook”. See ei tohi kanda mis tahes vormis nime, mida kannab 1.–14. kategoorias loetletud piiritusjook.
2. Kui II lisa 1.–46. kategoorias nimetatud piiritusjook on segatud
a) ühe või mitme eri liiki piiritusjoogiga ja/või
b) ühe või mitme põllumajandusliku päritoluga destillaadiga,
kannab see nimetust „piiritusjook”. See müüginimetus peab olema etiketil silmapaistvas kohas selgelt ja nähtavalt ning seda müüginimetust ei tohi asendada ega muuta.
3. Lõiget 2 ei kohaldata kõnealuses lõikes nimetatud eri liiki jookide segude kirjeldamise, esitlemise või märgistamise suhtes, kui need segud vastavad ühele II lisa 1.–46. kategoorias esitatud määratlusele.
4. Ilma et see piiraks direktiivi 2000/13/EÜ kohaldamist, võib käesoleva artikli lõikes 2 osutatud eri liiki jookide segamise teel saadud piiritusjookide kirjeldamisel, esitlemisel ja märgistamisel kasutada ühte või mitut II lisas loetletud nimetust ainult siis, kui see nimetus ei ole osaks müüginimetusest, vaid on üksnes märgitud segu alkohoolsete koostisosade loeteluga samale väljale ning sellele eelneb nimetus „eri liiki jookide segamisel saadud piiritusjook”.
Nimetus „eri liiki jookide segamisel saadud piiritusjook” peab olema kirjutatud samas kirjatüübis ja sama värvi tähtedega kui müüginimetus. Tähesuurus võib olla kuni pool müüginimetuses kasutatavast tähesuurusest.
5. Lõikes 2 nimetatud eri liiki jookide segude, mille suhtes kohaldatakse vastavalt lõikele 4 alkohoolsete koostisosade loeteluga seonduvaid nõudeid, märgistamisel ja esitlemisel väljendatakse iga alkohoolse koostisosa osakaalu mahuprotsentides koguseliselt kahanevas järjekorras. See osakaal on nimetatud koostisosa puhta alkoholi mahuprotsent segu puhta alkoholi kogusisaldusest mahuprotsentides.
Artikkel 12
Piiritusjookide kirjeldamist, esitlemist ja märgistamist käsitlevad erieeskirjad
1. Kui piiritusjoogi kirjeldamisel, esitlemisel või märgistamisel viidatakse põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi tootmiseks kasutatud toorainele, tuleb nimetada kõik tootmisprotsessis kasutatud põllumajandusliku päritoluga alkoholi liigid koguseliselt kahanevas järjekorras.
2. Piiritusjoogi kirjeldamisel, esitlemisel või märgistamisel võib lisada sõnad „sama liiki jookide segu”, „sama liiki jookide segamine” või „sama liiki jookidest segatud” ainult siis, kui piiritusjook on saadud sama liiki jookide segamisel, nagu see on määratletud I lisa punktis 7.
3. Ilma et see piiraks mis tahes vastavalt artikli 25 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele vastu võetud erandi kohaldamist, võib piiritusjoogi kirjeldamisel, esitlemisel või märgistamisel märkida laagerdusaega või vanust, kui see viitab kõige lühema laagerdusajaga alkohoolsele koostisosale, ning tingimusel et nimetatud piiritusjook on laagerdunud maksuhalduri järelevalve või samasuguseid tagatisi võimaldava järelevalve all.
Artikkel 13
Pliid sisaldavate kapslite ja fooliumi keelamine
Piiritusjooke ei hoita müümiseks ega turustata mahutites, mille sulgurid on kaetud pliid sisaldavate kapslite või fooliumiga.
Artikkel 14
Piiritusjookide kirjeldamisel, esitlemisel ja märgistamisel kasutatav keel
1. Käesoleva määrusega ette nähtud andmed esitatakse Euroopa Liidu ühes või mitmes ametlikus keeles, nii et need oleksid lõpptarbijale hõlpsasti mõistetavad, kui tarbijat ei teavitata muul viisil.
2. Piiritusjoogi etiketil ega esitlemisel ei tõlgita II lisas kursiivkirjas esitatud termineid ja III lisas registreeritud geograafilisi tähiseid.
3. Kolmandatest riikidest pärinevate piiritusjookide puhul on lubatud kasutada selle kolmanda riigi ametlikku keelt, kus nimetatud piiritusjook on toodetud, tingimusel et käesoleva määrusega ette nähtud andmed esitatakse ka ühes Euroopa Liidu ametlikest keeltest, nii et kõik andmed oleksid lõpptarbijale hõlpsasti mõistetavad.
4. Ilma et see piiraks lõike 2 kohaldamist, võib ühenduses toodetud ja ekspordiks mõeldud piiritusjookide puhul käesoleva määrusega ette nähtud andmeid korrata ka keeles, mis ei ole Euroopa Liidu ametlik keel.
III PEATÜKK
GEOGRAAFILISED TÄHISED
Artikkel 15
Geograafilised tähised
1. Geograafiline tähis tähendab käesolevas määruses tähist, mis näitab piiritusjoogi pärinemist mingi riigi territooriumilt või territooriumi teatud piirkonnast või paikkonnast, kui piiritusjoogi teatav omadus, maine või mõni muu iseloomustav tunnus on olulisel määral seostatav selle kauba geograafilise päritoluga.
2. Lõikes 1 osutatud geograafilised tähised on registreeritud III lisas.
3. III lisas registreeritud geograafilised tähised ei või muutuda üldnimetusteks.
Üldnimetuseks muutunud nimetusi ei või III lisas registreerida.
Üldnimetuseks muutunud nimetus tähendab piiritusjoogi nimetust, mis on muutunud ühenduses piiritusjoogi liigi üldiseks nimetuseks, kuigi see on seotud koha või piirkonnaga, kus kõnealust toodet algselt valmistati või kus see turule viidi.
4. III lisas registreeritud geograafilise tähisega piiritusjoogid vastavad kõigile artikli 17 lõikes 1 sätestatud tehnilise toimiku spetsifikaatidele.
Artikkel 16
Geograafiliste tähiste kaitse
Ilma et see piiraks artikli 10 kohaldamist, kaitstakse III lisas registreeritud geograafilisi tähiseid
a) nende otsese või kaudse kaubanduslikul eesmärgil kasutamise eest seoses toodetega, mida ei ole selle geograafilise tähise all registreeritud, kui need on võrreldavad selle geograafilise tähise all registreeritud piiritusjoogiga või kui sellise kasutusega kaasneb registreeritud geograafilise tähise maine ärakasutamine;
b) mis tahes väärkasutuse, imiteerimise või seoste tekitamise eest ka siis, kui toote tegelik päritolu on näidatud või kui tõlkes on kasutatud geograafilist tähist või sellele on lisatud väljend „samasugune”, „liiki”, „stiili”, „valmistatud”, „maitsega” või muu samalaadne väljend;
c) muude toote päritolu, laadi või olulisi omadusi käsitlevate valede või eksitavate märgete eest toote kirjeldamisel, esitlemisel või märgistamisel, mis võivad anda selle päritolust vale ettekujutuse;
d) mis tahes muu tegevuse eest, mis võib tarbijat eksitada seoses toote tegeliku päritoluga.
Artikkel 17
Geograafiliste tähiste registreerimine
1. Taotlus geograafilise tähise registreerimiseks III lisas esitatakse komisjonile ühes Euroopa Liidu ametlikus keeles või lisatakse taotlusele tõlge ühte nendest keeltest. Taotlus on nõuetekohaselt põhjendatud ja see sisaldab tehnilist toimikut, kus on sätestatud spetsifikaadid, millele asjaomane piiritusjook peab vastama.
2. Ühenduse geograafilise piirkonnaga seotud geograafiliste tähiste kohta esitab lõikes 1 osutatud taotluse piiritusjoogi päritoluliikmesriik.
3. Kolmanda riigi geograafilise piirkonnaga seotud geograafiliste tähiste kohta saadetakse lõikes 1 osutatud taotlused kas otse või asjaomase kolmanda riigi ametiasutuste kaudu komisjonile ning need sisaldavad tõendeid selle kohta, et kõnealune nimi on kaitstud päritoluriigis.
4. Lõikes 1 nimetatud tehniline toimik peab sisaldama vähemalt järgmisi peamisi spetsifikaate:
a) piiritusjoogi nimetus ja kategooria, sealhulgas geograafiline tähis;
b) piiritusjoogi kirjeldus, sealhulgas toote peamised füüsikalised, keemilised ja/või organoleptilised omadused ning piiritusjoogi eriomadused võrreldes asjaomase kategooriaga;
c) asjaomase geograafilise piirkonna määratlus;
d) piiritusjoogi valmistusmeetodi ja vajaduse korral autentsete ja muutumatute kohalike meetodite kirjeldus;
e) üksikasjad, mis näitavad seost geograafilise piirkonna või geograafilise päritoluga;
f) ühenduse ja/või siseriiklikes ja/või piirkondlikes õigusaktides sätestatud nõuded;
g) taotleja nimi ja kontaktaadress;
h) geograafilise tähise mis tahes täiend ja/või mis tahes märgistust käsitlev erieeskiri vastavalt asjaomasele tehnilisele toimikule.
5. Komisjon kontrollib kaheteistkümne kuu jooksul pärast lõikes 1 osutatud taotluse esitamist, kas taotlus vastab käesolevale määrusele.
6. Kui komisjon leiab, et lõikes 1 osutatud taotlus vastab käesolevale määrusele, avaldatakse lõikes 4 osutatud tehnilise toimiku peamised spetsifikaadid Euroopa Liidu Teataja C-seerias.
7. Kuue kuu jooksul pärast tehnilise toimiku avaldamist võib iga õigustatud huvi tundev füüsiline või juriidiline isik esitada vastuväite geograafilise tähise III lisas registreerimise kohta põhjusel, et käesolevas määruses sätestatud tingimused ei ole täidetud. Nõuetekohaselt põhjendatud vastuväide esitatakse komisjonile ühes Euroopa Liidu ametlikus keeles või sellele lisatakse tõlge ühte nendest keeltest.
8. Komisjon võtab vastu otsuse geograafilise tähise III lisas registreerimise kohta vastavalt artikli 25 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele, võttes arvesse käesoleva artikli lõike 7 kohaselt esitatud vastuväiteid. See otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teataja C-seerias.
Artikkel 18
Geograafilise tähise tühistamine
Kui tehnilise toimiku spetsifikaatidele vastamine ei ole enam tagatud, võtab komisjon vastavalt artikli 25 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele vastu registreerimise tühistamist käsitleva otsuse. See otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teataja C-seerias.
Artikkel 19
Homonüümsed geograafilised tähised
Käesoleva määruse nõuetele vastava homonüümse geograafilise tähise registreerimisel arvestatakse selle kohalikku ja tavapärast kasutust ning tegelikku segiajamisohtu, eelkõige
— ei registreerita homonüümset nimetust, mis võib tekitada tarbijas eksliku arvamuse, et tooted on pärit muult territooriumilt, isegi kui nimetus vastab sõna-sõnalt kõnealuse piiritusjoogi tegelikule päritoluterritooriumile, -piirkonnale või -kohale;
— registreeritud homonüümset geograafilist tähist lubatakse kasutada ainult tingimusel, et tegelikkuses suudetakse tagada hiljem registreeritud homonüümi ja registris juba esineva nimetuse eristamine, võttes arvesse vajadust kohelda asjaomaseid tootjaid võrdselt ning mitte eksitada tarbijaid.
Artikkel 20
Kehtestatud geograafilised tähised
1. Kõigi 20. veebruaril 2008 III lisas registreeritud geograafiliste tähiste kohta esitavad liikmesriigid komisjonile artikli 17 lõike 1 kohaselt ette nähtud tehnilise toimiku hiljemalt 20. veebruariks 2015.
2. Liikmesriigid tagavad, et tehniline toimik on avalikkusele kättesaadav.
3. Kui komisjonile ei ole esitatud tehnilist toimikut 20. veebruariks 2015, kustutab komisjon geograafilise tähise III lisast vastavalt artikli 25 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.
4. Lõikes 1 osutatud tähtaeg tehniliste toimikute esitamiseks kehtib ka III lisas loetletud Horvaatia geograafiliste tähiste kohta.
Artikkel 21
Tehnilise toimiku muutmine
Artiklis 17 osutatud menetlust kohaldatakse mutatis mutandis, kui artikli 17 lõikes 1 ja artikli 20 lõikes 1 osutatud tehnilist toimikut tuleb muuta.
Artikkel 22
Tehnilise toimiku spetsifikaatidele vastavuse kontroll
1. Ühenduse geograafilise piirkonnaga seotud geograafiliste tähiste osas tagavad tehnilise toimiku spetsifikaatidele vastavuse kontrolli enne toote turuleviimist
— üks või mitu artikli 24 lõikes 1 osutatud pädevatest asutustest ja/või
— üks või mitu Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 882/2004 (ametlike kontrollide kohta, mida tehakse sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevate eeskirjade täitmise kontrollimise tagamiseks) ( 11 ) artiklis 2 osutatud kontrolliorganitest, mis tegutsevad toote sertifitseerimisasutusena.
Ilma et see piiraks siseriiklike õigusaktide kohaldamist, kannavad kõnealuse tehnilise toimiku spetsifikaatidele vastavuse kontrolli kulud kontrollitavad ettevõtjad.
2. Kolmanda riigi geograafilise piirkonnaga seotud geograafiliste tähiste osas tagavad tehnilise toimiku spetsifikaatidele vastavuse kontrollimise enne toote turuleviimist
— üks või mitu kolmanda riigi poolt määratud avalik-õiguslikest asutustest ja/või
— üks või mitu toote sertifitseerimisasutustest.
3. Lõigetes 1 ja 2 osutatud toote sertifitseerimisasutused järgivad Euroopa standardit EN 45011 või ISO/IEC juhendit 65 (toodete sertifitseerimissüsteemidega tegelevate asutuste üldnõuded) ning alates 1. maist 2010 akrediteeritakse need sertifitseerimisasutused vastavalt nimetatud standardile või juhendile.
4. Kui ametiasutused on vastavalt lõigetele 1 ja 2 otsustanud kontrollida tehnilise toimiku spetsifikaatidele vastavust, annavad nad piisavad tagatised objektiivsuse ja erapooletuse kohta ning nende käsutuses on erialase ettevalmistusega personal ja vahendid, mis on vajalikud nende ülesannete täitmiseks.
Artikkel 23
Kaubamärkide ja geograafiliste tähiste vaheline seos
1. Toote kaubamärki, mis sisaldab III lisas registreeritud geograafilist tähist, ei registreerita või see tühistatakse, kui selle kasutamine tingib mõne artiklis 16 osutatud olukordadest.
2. Võttes nõuetekohaselt arvesse ühenduse õigust, võib olenemata geograafilise tähise registreerimisest jätkata ühele artiklis 16 osutatud olukorrale vastava kaubamärgi kasutamist, mida on kas enne geograafilise tähise päritoluriigis kaitse alla võtmise kuupäeva või enne 1. jaanuari 1996 heauskselt taotletud, mis on heauskselt registreeritud või sellisel viisil kasutamisega sisse seatud ühenduse territooriumil, kui selline võimalus on sätestatud asjaomase õigusega, tingimusel et selle kehtetukstunnistamiseks või kaotamiseks ei ole ühtegi põhjust vastavalt nõukogu 21. detsembri 1988. aasta esimesele direktiivile 89/104/EMÜ kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta ( 12 ) või nõukogu 20. detsembri 1993. aasta määrusele (EÜ) nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta ( 13 ).
3. Geograafilist tähist ei registreerita, kui kaubamärgi mainet ja tuntust ning kasutamise aega ühenduses arvesse võttes võib registreerimine eksitada tarbijat toote tegeliku määratluse osas.
IV PEATÜKK
ÜLD-, ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED
Artikkel 24
Piiritusjookide kontrollimine ja kaitsmine
1. Piiritusjookide kontrollimise eest vastutavad liikmesriigid. Nad võtavad käesoleva määruse sätete järgimiseks vajalikud meetmed ja eelkõige määravad nad ühe pädeva asutuse, mis vastutab, või pädevad asutused, mis vastutavad käesoleva määrusega kehtestatud kohustustega seotud kontrollimise eest kooskõlas määrusega (EÜ) nr 882/2004.
2. Liikmesriigid ja komisjon edastavad üksteisele käesoleva määruse rakendamiseks vajaliku teabe.
3. Komisjon tagab liikmesriikidega konsulteerides käesoleva määruse ühtse kohaldamise ning vajaduse korral võtab vastu meetmed vastavalt artikli 25 lõikes 2 osutatud regulatiivmenetlusele.
Artikkel 25
Komitee
1. Komisjoni abistab piiritusjoogituru komitee.
2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artiklites 5 ja 7 sätestatud regulatiivkomitee menetlust, võttes arvesse nimetatud otsuse artikli 8 sätteid.
Tähtajaks otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõike 6 tähenduses kehtestatakse kolm kuud.
3. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5a ja 7, võttes arvesse kõnealuse otsuse artiklis 8 sätestatut.
Artikkel 26
Lisade muutmine
Lisasid muudetakse vastavalt artikli 25 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.
Artikkel 27
Rakendusmeetmed
Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed võetakse vastu vastavalt artikli 25 lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetlusele.
Artikkel 28
Üleminekumeetmed ja muud erimeetmed
1. Vastavalt artikli 25 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele võetakse vajaduse korral vastu meetmed käesoleva määruse muutmiseks, et
a) hõlbustada hiljemalt 20. veebruariks 2011 üleminekut määruses (EMÜ) nr 1576/89 sätestatud eeskirjadelt käesolevas määruses kehtestatud eeskirjadele;
b) teha nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel erandeid artiklite 17 ja 22 sätetest;
c) kehtestada ühenduse sümbol piiritusjookide sektori geograafiliste tähiste jaoks.
2. Vastavalt artikli 25 lõikes 2 osutatud regulatiivmenetlusele võetakse vastu meetmed, et lahendada konkreetseid praktilisi küsimusi, näiteks tehes tootmispaiga etiketile märkimise teatavatel juhtudel kohustuslikuks, et vältida tarbijate eksitamist ning säilitada ja arendada ühenduse standardmeetodeid piiritusjookide analüüsimiseks.
3. Käesoleva määruse nõuetele mittevastavate piiritusjookide turustamist võib jätkata kooskõlas määrusega (EMÜ) nr 1576/89 kuni 20. maini 2009. Käesoleva määruse nõuetele mittevastavate, kuid kooskõlas määrusega (EMÜ) nr 1576/89 enne 20. veebruari 2008 või kuni 20. maini 2009 toodetud piiritusjookide turuleviimist võib jätkata kuni varude ammendumiseni.
Artikkel 29
Kehtetuks tunnistamine
1. Käesolevaga tunnistatakse määrus (EMÜ) nr 1576/89 kehtetuks. Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele.
2. Komisjoni määrused (EMÜ) nr 2009/92, ( 14 ) (EÜ) nr 1267/94 ( 15 ) ja (EÜ) nr 2870/2000 ( 16 ) jäävad kehtima.
Artikkel 30
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Seda kohaldatakse alates 20. maist 2008.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
I LISA
TEHNILISED MÕISTED JA NÕUDED
Artikli 2 lõikes 4 ja artiklis 7 osutatud tehnilised mõisted ja nõuded on järgmised.
1. Põllumajandusliku päritoluga etüülalkohol:
põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholil on järgmised omadused:
a) organoleptilised omadused: peale toorainest tuleneva maitse muud maitset ei esine;
b) minimaalne alkoholisisaldus mahuprotsentides: 96,0 %;
c) maksimaalne jääkainete sisaldus:
i) üldine happesus väljendatuna äädikhappe grammides ühe hektoliitri 100mahuprotsendilise alkoholi kohta: 1,5;
ii) estrite sisaldus väljendatuna etüülatsetaadi grammides ühe hektoliitri 100mahuprotsendilise alkoholi kohta: 1,3;
iii) aldehüüdide sisaldus väljendatuna atseetaldehüüdi grammides ühe hektoliitri 100mahuprotsendilise alkoholi kohta: 0,5;
iv) kõrgemate alkoholide sisaldus väljendatuna isobutüülalkoholi grammides ühe hektoliitri 100mahuprotsendilise alkoholi kohta: 0,5;
v) metanoolisisaldus grammides ühe hektoliitri 100mahuprotsendilise alkoholi kohta: 30;
vi) kuivekstrakti sisaldus grammides ühe hektoliitri 100mahuprotsendilise alkoholi kohta: 1,5;
vii) lenduvate lämmastikaluste sisaldus väljendatuna lämmastiku grammides ühe hektoliitri 100mahuprotsendilise alkoholi kohta: 0,1;
viii) furfuroolisisaldus: allpool avastamisläve.
2. Põllumajandusliku päritoluga destillaat:
alkoholi sisaldav vedelik, mis on saadud asutamislepingu I lisas nimetatud põllumajandustoote või -toodete destilleerimisel pärast alkoholkääritamist, kuid millel puuduvad etüülalkoholi või piiritusjoogi omadused, aga on säilinud valmistamisel kasutatud tooraine(te) lõhn ja maitse.
Kasutatud toorainele viitamisel peab destillaat olema saadud ainult nimetatud toorainest.
3. Magustamine:
piiritusjookide valmistamisel ühe või mitme järgmise saaduse kasutamine:
a) poolvalge suhkur, ekstra valge suhkur, rafineeritud valge suhkur, dekstroos, fruktoos, glükoossiirup, vedel suhkur, vedel invertsuhkur, invertsuhkrusiirup, nagu on määratletud nõukogu 20. detsembri 2001. aasta direktiivis 2001/111/EÜ teatavate inimtoiduks ettenähtud suhkrute kohta ( 17 );
b) rektifitseeritud kontsentreeritud viinamarjavirre, kontsentreeritud viinamarjavirre, värske viinamarjavirre;
c) kõrvetatud suhkur, mis on saadud ainult sahharoosi termilisel töötlemisel ilma aluste, mineraalhapete või muude keemiliste lisanditeta;
d) mesi, nagu on määratletud nõukogu 20. detsembri 2001. aasta direktiivis 2001/110/EÜ mee kohta ( 18 );
e) jaanileivapuusiirup;
f) teised süsivesikuid sisaldavad looduslikud ained, millel on samalaadne toime kui eespool nimetatud saadustel.
4. Eri liiki jookide segamine:
uue joogi saamiseks kahe või enama erineva joogi ühendamine.
5. Alkoholi lisamine:
piiritusjoogile põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi ja/või põllumajandusliku päritoluga destillaadi lisamine.
6. Vee lisamine:
piiritusjookide valmistamisel lubatakse lisada vett, tingimusel et vee kvaliteet on kooskõlas nõukogu 15. juuli 1980. aasta direktiivi 80/777/EMÜ loodusliku mineraalvee kasutamise ja turustamisega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta ( 19 ) ja nõukogu 3. novembri 1998. aasta direktiiviga 98/83/EÜ olmevee kvaliteedi kohta ( 20 ) ning et lisatud vesi ei muuda toote laadi.
Vesi võib olla destilleeritud, demineraliseeritud, permuteeritud või pehmendatud.
7. Sama liiki jookide segamine:
kahe või enama sama kategooria piiritusjoogi ühendamine, kui nende koostises on ainult vähese tähtsusega erinevused, mis tulenevad ühest või mitmest järgmisest tegurist:
a) nende valmistusmeetod;
b) kasutatud destillaatorid;
c) laagerdusaeg;
d) tootmise geograafiline piirkond.
Sel viisil saadud piiritusjook kuulub segamiseks võetud piiritusjookidega samasse kategooriasse.
8. Laagerdamine:
teatud reaktsioonide loomuliku toimumise võimaldamine vastavates mahutites, mille tulemusena kõnealune piiritusjook omandab varem puudunud organoleptilised omadused.
9. Maitsestamine:
piiritusjoogi valmistamisel määruse (EÜ) nr 1334/2008 artikli 3 lõike 2 punktis a määratletud ühe või mitme lõhna- ja maitseaine kasutamine.
10. Värvimine:
piiritusjoogi valmistamisel ühe või mitme Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. juuni 1994. aasta direktiivis 94/36/EÜ (toiduainetes kasutatavate värvainete kohta) ( 21 ) määratletud värvaine kasutamine.
11. Alkoholisisaldus mahuprotsentides:
lahuses sisalduva puhta alkoholi mahu ja kogu lahuse mahu suhe temperatuuril 20 oC.
12. Lenduvate ainete sisaldus:
piiritusjoogis sisalduvate etüülalkoholist ja metanoolist erinevate lenduvate ainete kogus, mis on saadud ainult destilleerimise tulemusena, kasutatud tooraine ühekordsel või korduval destilleerimisel.
13. Tootmispaik:
paik või piirkond, kus toimus valmistoote tootmisprotsessi see etapp, mille käigus piiritusjook sai talle iseloomulikud tunnused ja olulised määravad omadused.
14. Kirjeldamine:
nimetused, mida kasutatakse märgistamisel, esitlemisel ja pakendil, joogi transpordi saatedokumentides, äridokumentides, eelkõige kaubaarvetes ja veokirjades ning reklaamis.
15. Esitlemine:
nimetused, mida kasutatakse etiketil ja pakendil, sealhulgas reklaamides ja müügikampaaniates, mida kujutatakse piltidel või muul viisil, samuti mahutitel, sealhulgas pudelitel ja sulguritel.
16. Märgistamine:
kõik kirjeldused ja muud märkused, sümbolid, illustratsioonid või kaubamärgid, mis eristavad kõnealust jooki teistest ning mis on ühel ja samal mahutil, sealhulgas sulguril või mahutile kinnitatud ripatsitel ja pudelikaelasiltidel.
17. Pakend:
kaitsev ümbris, näiteks paber, iga tüüpi vutlarid, pappkarbid ja kastid, mida kasutatakse ühe või mitme mahuti transportimisel ja/või müügil.
II LISA
PIIRITUSJOOGID
Piiritusjookide kategooriad
1. Rumm
a) Rumm on
i) piiritusjook, mis on saadud ainult roosuhkru töötlemisel tekkivast melassist või siirupist või suhkruroomahla enda alkoholkääritamisel ja destilleerimisel, destilleeritud alkoholisisalduseni kuni 96 mahuprotsenti, kusjuures nimetatud destillaadil on märgatavad rummile iseloomulikud organoleptilised omadused, või
ii) ainult suhkruroomahla alkoholkäärimisel ja destilleerimisel saadud piiritusjook, millel on rummile iseloomulik aroom ja milles lenduvate ainete sisaldus ühe hektoliitri 100mahuprotsendilise alkoholi kohta on vähemalt 225 grammi. Selle kange alkohoolse joogi turule viimisel võib lisada müüginimetusele „rumm” täpsustava sõna „põllumajanduslik”, millele on lisatud III lisas registreeritud mis tahes Prantsusmaa ülemeredepartemangude ja Madeira autonoomse piirkonna geograafilised tähised.
b) Rummi minimaalne alkoholisisaldus on 37,5 mahuprotsenti.
c) Joogile ei ole lisatud lahjendatud või lahjendamata alkoholi I lisa punkti 5 tähenduses.
d) Rumm ei tohi olla maitsestatud.
e) Rummile võib olla lisatud ainult karamelli värvi parandamiseks.
f) Märke „traditionnel” võib lisada III lisa 1. kategoorias nimetatud geograafilisele tähisele, kui rumm on valmistatud alla 90mahuprotsendilisest destillaadist, mis on saadud ainult tootmispaigast pärinevast toormaterjalist pärast selle alkoholkäärimist. Sellise rummi lenduvate ainete sisaldus ühe hektoliitri 100mahuprotsendilise alkoholi kohta peab olema vähemalt 225 grammi ja see ei tohi olla magustatud. Sõna „traditionnel” kasutamine ei takista kasutamast väljendeid „suhkru tootmisel saadud” või „põllumajanduslik”, mida võib lisada müüginimetusele rumm ja geograafilistele tähistele.
See säte ei mõjuta mingil juhul sõna „traditionnel” kasutamist käesoleva sättega hõlmamata toodete puhul vastavalt nende enda erikriteeriumidele.
2. Whisky ehk whiskey
a) Whisky ehk whiskey on piiritusjook, mis on saadud ainult
i) linnastatud teraviljast valmistatud meski destilleerimisel koos teiste teraviljade tervete teradega või ilma, mida on
— suhkrustatud selles sisalduva linnasediastaasi abil koos teiste looduslike ensüümidega või ilma;
— pärmi abil kääritatud;
ii) destilleerimisel või korduval destilleerimisel alkoholisisalduseni kuni 94,8 mahuprotsenti, kusjuures destillaadil on kasutatud toorainest tulenev lõhn ja maitse;
iii) viimase destillaadi vähemalt kolmeaastasel laagerdumisel kuni 700liitristes puuvaatides.
Viimane destillaat, millele võib lisada ainult vett ja karamelli (värvimiseks), säilitab punktides i, ii ja iii nimetatud tootmisprotsessis saadud värvi, lõhna ja maitse.
b) Whisky ehk whiskey minimaalne alkoholisisaldus on 40mahuprotsenti.
c) Joogile ei ole lisatud lahjendatud või lahjendamata alkoholi I lisa punkti 5 tähenduses.
d) Whisky ehk whiskey ei tohi olla magustatud või maitsestatud ega sisaldada lisandeid peale värvimiseks kasutatava karamelli.
3. Teraviljast valmistatud kange alkohoolne jook
a) Teraviljast valmistatud kange alkohoolne jook on piiritusjook, mis on saadud ainult kääritatud täistera teraviljameski destilleerimisel ja millel on kasutatud toorainest tulenevad organoleptilised omadused.
b) Teraviljast valmistatud kange alkohoolse joogi, välja arvatud korn’i, minimaalne alkoholisisaldus on 35mahuprotsenti.
c) Joogile ei ole lisatud lahjendatud või lahjendamata alkoholi I lisa punkti 5 tähenduses.
d) Teraviljast valmistatud kange alkohoolne jook ei tohi olla maitsestatud.
e) Teraviljast valmistatud kangele alkohoolsele joogile võib olla lisatud ainult karamelli värvi parandamiseks.
f) Müüginimetusega „teraviljabrändi” tähistatud teraviljast valmistatud kange alkohoolne jook peab olema saadud kääritatud täistera teraviljameski destilleerimise teel alkoholisisalduseni kuni 95mahuprotsenti ja kasutatud toorainest tulenevad organoleptilised omadused peavad olema säilinud.
4. Veinist valmistatud kange alkohoolne jook
a) Veinist valmistatud kange alkohoolne jook on piiritusjook,
i) mis on saadud ainult veini või destilleerimise jaoks kangendatud veini destilleerimisel alkoholisisalduseni kuni 86 mahuprotsenti või veinidestillaadi korduval destilleerimisel alkoholisisalduseni kuni 86 mahuprotsenti;
ii) milles lenduvate ainete sisaldus ühe hektoliitri 100mahuprotsendilise alkoholi kohta peab olema vähemalt 125 grammi;
iii) mille maksimaalne metanoolisisaldus ühe hektoliitri 100mahuprotsendilise alkoholi kohta on 200 grammi.
b) Veinist valmistatud kange alkohoolse joogi minimaalne alkoholisisaldus on 37,5 mahuprotsenti.
c) Joogile ei ole lisatud lahjendatud või lahjendamata alkoholi I lisa punkti 5 tähenduses.
d) Veinist valmistatud kange alkohoolne jook ei tohi olla maitsestatud. See ei välista traditsioonilisi tootmismeetodeid.
e) Veinist valmistatud kangele alkohoolsele joogile võib olla lisatud ainult karamelli värvi parandamiseks.
f) Kui veinist valmistatud kanget alkohoolset jooki on laagerdatud, võib jätkata selle turule viimist „veinist valmistatud kange alkohoolse joogi” nimetuse all, tingimusel et seda on laagerdatud 5. kategooria all määratletud piiritusjoogile ette nähtud aja või kauem.
5. Brandy ehk Weinbrand
a) Brandy ehk Weinbrand on piiritusjook,
i) mis on saadud veinist valmistatud kangest alkohoolsest joogist, millele on või ei ole lisatud alkoholisisalduseni kuni 94,8 mahuprotsenti destilleeritud veinidestillaati, tingimusel et nimetatud destillaadi sisaldus ei ületa 50 % valmistoote alkoholisisaldusest;
ii) mis on vähemalt üks aasta laagerdunud tammepuust mahutites või vähemalt kuus kuud alla 1 000 liitristes tammepuuvaatides;
iii) milles lenduvate ainete sisaldus ühe hektoliitri 100mahuprotsendilise alkoholi kohta on vähemalt 125 grammi ning mis on saadud ainult kasutatud tooraine destilleerimisel või korduval destilleerimisel;
iv) mille maksimaalne metanoolisisaldus ühe hektoliitri 100mahuprotsendilise alkoholi kohta on 200 grammi.
b) Brandy ehk Weinbrand’i minimaalne alkoholisisaldus on 36 mahuprotsenti.
c) Joogile ei ole lisatud lahjendatud või lahjendamata alkoholi I lisa punkti 5 tähenduses.
d) Brandy ehk Weinbrand ei tohi olla maitsestatud. See ei välista traditsioonilisi tootmismeetodeid.
e) Brandy’le ehk Weinbrand’ile võib olla lisatud ainult karamelli värvi parandamiseks.
6. Viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud kange alkohoolne jook
a) Viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud kange alkohoolne jook on piiritusjook, mis vastab järgmistele tingimustele:
i) see on saadud ainult viinamarjade pressimisjääkide kääritamisel ja otsesel veeaurudestilleerimisel või destilleerimisel pärast vee lisamist;
ii) pressimisjääkidele võib lisada järelejäänud pära, mille kogus ei tohi ületada 25 kg 100 kg pressimisjääkide kohta;
iii) pärast saadud alkoholi kogus ei tohi ületada 35 % valmistoote alkoholikogusest;
iv) destilleerimine toimub viinamarjade pressimisjääkidega alla 86 mahuprotsendi juures;
v) korduv destilleerimine on lubatud sama alkoholisisalduse juures;
vi) lenduvate ainete sisaldus ühe hektoliitri 100mahuprotsendilise alkoholi kohta on vähemalt 140 grammi ning maksimaalne metanoolisisaldus ühe hektoliitri 100mahuprotsendilise alkoholi kohta on 1 000 grammi.
b) Viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud kange alkohoolse joogi minimaalne alkoholisisaldus on 37,5 mahuprotsenti.
c) Joogile ei ole lisatud lahjendatud või lahjendamata alkoholi I lisa punkti 5 tähenduses.
d) Viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud kange alkohoolne jook ei tohi olla maitsestatud. Sellega ei välistata traditsioonilisi valmistamisviise.
e) Viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud kangele alkohoolsele joogile võib olla lisatud ainult karamelli värvi parandamiseks.
7. Puuviljade pressimisjääkidest valmistatud kange alkohoolne jook
a) Puuviljade pressimisjääkidest valmistatud kange alkohoolne jook on piiritusjook, mis vastab järgmistele tingimustele:
i) see on saadud ainult puuviljade (välja arvatud viinamarjad) pressimisjääkide kääritamisel ja destilleerimisel alla 86mahuprotsendilise alkoholisisalduse juures;
ii) lenduvate ainete minimaalne sisaldus ühe hektoliitri 100mahuprotsendilise alkoholi kohta on 200 grammi;
iii) maksimaalne metanoolisisaldus ühe hektoliitri 100mahuprotsendilise alkoholi kohta on 1 500 grammi;
iv) vesiniktsüaniidhappe maksimaalne sisaldus ühe hektoliitri 100mahuprotsendilise alkoholi kohta on 7 grammi luuviljade pressimisjääkidest valmistatud kange alkohoolse joogi puhul;
v) korduv destilleerimine on punkti i kohaselt lubatud sama alkoholisisalduse juures.
b) Puuviljade pressimisjääkidest valmistatud kange alkohoolse joogi minimaalne alkoholisisaldus on 37,5 mahuprotsenti.
c) Joogile ei ole lisatud lahjendatud või lahjendamata alkoholi I lisa punkti 5 tähenduses.
d) Puuviljade pressimisjääkidest valmistatud kange alkohoolne jook ei tohi olla maitsestatud.
e) Puuviljade pressimisjääkidest valmistatud kangele alkohoolsele joogile võib olla lisatud ainult karamelli värvi parandamiseks.
f) Müüginimetus koosneb puuvilja nimest, millele järgnevad sõnad „pressimisjääkidest valmistatud kange alkohoolne jook”. Kui kasutatakse erinevate puuviljade pressimisjääke, on müüginimetus „puuviljade pressimisjääkidest valmistatud kange alkohoolne jook”.
8. Rosinatest valmistatud kange alkohoolne jook ehk raisin brandy
a) Rosinatest valmistatud kange alkohoolne jook ehk raisin brandy on piiritusjook, mis on saadud kuivatatud ainult viinamarjasortide „Corinth Black” või „Moscatel of the Alexandria” ekstrakti alkoholkäärimissaaduse destilleerimisel ja mille alkoholisisaldus on alla 94,5 mahuprotsendi, kusjuures nimetatud destillaadil on säilinud kasutatud tooraine lõhn ja maitse.
b) Rosinatest valmistatud kange alkohoolse joogi ehk raisin brandy minimaalne alkoholisisaldus on 37,5 mahuprotsenti.
c) Joogile ei ole lisatud lahjendatud või lahjendamata alkoholi I lisa punkti 5 tähenduses.
d) Rosinatest valmistatud kange alkohoolne jook ehk raisin brandy ei tohi olla maitsestatud.
e) Rosinatest valmistatud kangele alkohoolsele joogile ehk raisin brandy’le võib olla lisatud ainult karamelli värvi parandamiseks.
9. Puuviljadest valmistatud kange alkohoolne jook
a) Puuviljadest valmistatud kange alkohoolne jook on piiritusjook,
i) mis on valmistatud ainult rohke viljalihaga, luuseemnetega või ilma luuseemneteta puuviljade, marjade või köögiviljade või nendest saadud virde kääritamisel ja destilleerimisel;
ii) mille alkoholisisaldus on alla 86 mahuprotsendi ja destillaadil on destilleeritavast toorainest tulenev lõhn ja maitse;
iii) milles lenduvate ainete sisaldus ühe hektoliitri 100mahuprotsendilise alkoholi kohta on vähemalt 200 grammi;
iv) mille vesiniktsüaniidhappe sisaldus ühe hektoliitri 100mahuprotsendilise alkoholi kohta ei ületa 7 grammi luuviljadest saadava piiritusjoogi puhul.
b) Puuviljadest valmistatud kange alkohoolse joogi maksimaalne metanoolisisaldus ühe hektoliitri 100mahuprotsendilise alkoholi kohta on 1 000 grammi.
Järgmiste puuviljadest valmistatud kangete alkohoolsete jookide maksimaalne metanoolisisaldus on siiski
i) 1 200 grammi ühe hektoliitri 100mahuprotsendilise alkoholi kohta, kui see on saadud järgmistest puuviljadest:
— ploom (Prunus domestica L.),
— mirabell-ploom (Prunus domestica L. subsp. syriaca (Borkh.) Janch. ex Mansf.),
— must ploom (Prunus domestica L.),
— aedõun (Malus domestica Borkh.),
— pirn (Pyrus communis L.), välja arvatud sordi „Williams” pirnid (Pyrus communis L. cv „Williams”),
— vaarikas (Rubus idaeus L.),
— põõsasmurakas (Rubus fruticosus auct. aggr.),
— aprikoos (Prunus armeniaca L.),
— virsik (Prunus persica (L.) Batsch);
ii) 1 350 grammi ühe hektoliitri 100mahuprotsendilise alkoholi kohta, kui see on saadud järgmistest puuviljadest või marjadest:
— sordi „Williams” pirnid (Pyrus communis L. cv „Williams”),
— punane sõstar (Ribes rubrum L.),
— must sõstar (Ribes nigrum L.),
— hariliku pihlaka marjad (Sorbus aucuparia L.),
— musta leedri viljad (Sambucus nigra L.),
— küdooniad (Cydonia oblonga Mill.),
— kadakamarjad (Juniperus communis L. ja/või Juniperus oxicedrus L.).
c) Puuviljadest valmistatud kange alkohoolse joogi minimaalne alkoholisisaldus on 37,5 mahuprotsenti.
d) Joogile ei ole lisatud lahjendatud või lahjendamata alkoholi I lisa punkti 5 tähenduses.
e) Puuviljadest valmistatud kange alkohoolne jook ei tohi olla maitsestatud.
f) Puuviljadest valmistatud kange alkohoolse joogi müüginimetus on „kange alkohoolne jook”, mis asub puuvilja, marja või köögivilja nimetuse järel, näiteks: kirssidest valmistatud kange alkohoolne jook ehk kirsch, ploomidest valmistatud kange alkohoolne jook ehk slivovits, mirabellidest, virsikutest, õuntest, pirnidest, aprikoosidest, viigimarjadest, tsitrusviljadest või viinamarjadest valmistatud kange alkohoolne jook või muud puuviljadest valmistatud kanged alkohoolsed joogid.
Neid võib koos puuvilja nimetusega tähistada ka nimetusega wasser.
Puuvilja nimetus võib müüginimetusena asendada sõna „kange alkohoolne jook”, millele eelneb puuvilja nimetus, üksnes järgmiste puuviljade või marjade puhul:
— mirabell-ploom (Prunus domestica L. subsp. syriaca (Borkh.) Janch. ex Mansf.),
— ploom (Prunus domestica L.),
— must ploom (Prunus domestica L.),
— maasikapuu vili (Arbutus unedo L.),
— õunasort „Golden Delicious”.
Kui valitseb oht, et üks nendest müüginimetustest ei ole lõpptarbijale hõlpsasti mõistetav, kasutatakse märgistamisel sõna „kange alkohoolne jook”, millele lisatakse võimalusel selgitus.
g) Nime Williams võib kasutada ainult pirnisordist „William” valmistatud kange alkohoolse joogi müümisel.
h) Kui kahte või enamat eri liiki puuvilja, marja või köögivilja on koos destilleeritud, müüakse saadud toodet nime „puuviljadest valmistatud kange alkohoolne jook” või vastavalt „köögiviljadest valmistatud kange alkohoolne jook” all. Seda nimetust võib täiendada kõikide puuviljade, marjade või köögiviljade nimedega koguseliselt kahanevas järjekorras.
10. Õuntest valmistatud kange alkohoolne jook ja pirnidest valmistatud kange alkohoolne jook
a) Õuntest valmistatud kange alkohoolne jook ja pirnidest valmistatud kange alkohoolne jook on piiritusjoogid,
i) mis on valmistatud ainult õuna- või pirnisiidri destilleerimisel alkoholisisalduseni kuni 86 mahuprotsenti, kusjuures destillaadil on puuviljadest tulenev lõhn ja maitse;
ii) milles lenduvate ainete sisaldus ühe hektoliitri 100mahuprotsendilise alkoholi kohta on vähemalt 200 grammi;
iii) mille maksimaalne metanoolisisaldus ühe hektoliitri 100mahuprotsendilise alkoholi kohta on 1 000 grammi.
b) Õuntest valmistatud kange alkohoolse joogi ja pirnidest valmistatud kange alkohoolse joogi minimaalne alkoholisisaldus on 37,5 mahuprotsenti.
c) Joogile ei ole lisatud lahjendatud või lahjendamata alkoholi I lisa punkti 5 tähenduses.
d) Õuntest valmistatud kange alkohoolne jook ega pirnidest valmistatud kange alkohoolne jook ei tohi olla maitsestatud.
e) Õuntest valmistatud kangele alkohoolsele joogile ja pirnidest valmistatud kangele alkohoolsele joogile võib olla lisatud ainult karamelli värvi parandamiseks.
11. Meest valmistatud kange alkohoolne jook
a) Meest valmistatud kange alkohoolne jook on piiritusjook,
i) mis on toodetud ainult meemeski kääritamise ja destilleerimise teel;
ii) mis on destilleeritud alkoholisisalduseni kuni 86 mahuprotsenti, kusjuures destillaadil on kasutatud toorainest tulenevad organoleptilised omadused.
b) Meest valmistatud kange alkohoolse joogi minimaalne alkoholisisaldus on 35 mahuprotsenti.
c) Joogile ei ole lisatud lahjendatud või lahjendamata alkoholi I lisa punkti 5 tähenduses.
d) Meest valmistatud kange alkohoolne jook ei tohi olla maitsestatud.
e) Meest valmistatud kangele alkohoolsele joogile võib olla lisatud ainult karamelli värvi parandamiseks.
f) Meest valmistatud kanget alkohoolset jooki võib magustada ainult meega.
12. Hefebrand ehk käärimissettest valmistatud kange alkohoolne jook
a) Hefebrand ehk käärimissettest valmistatud kange alkohoolne jook, mis on valmistatud ainult veini käärimissettest või kääritatud puuviljast destilleerimisel alkoholisisalduseni kuni 86 mahuprotsenti.
b) Hefebrand’i ehk käärimissettest valmistatud kange alkohoolse joogi minimaalne alkoholisisaldus on 38 mahuprotsenti.
c) Joogile ei ole lisatud lahjendatud või lahjendamata alkoholi I lisa punkti 5 tähenduses.
d) Hefebrand ehk käärimissettest valmistatud kange alkohoolne jook ei tohi olla maitsestatud.
e) Hefebrand’ile ehk käärimissettest valmistatud kangele alkohoolsele joogile võib olla lisatud ainult karamelli värvi parandamiseks.
f) Müüginimetusele Hefebrand ehk käärimissettest valmistatud kange alkohoolne jook lisatakse kasutatud tooraine nimetus.
13. Bierbrand ehk eau de vie de bière
a) Bierbrand ehk eau de vie de bière on piiritusjook, mis on saadud ainult alla 86mahuprotsendilise alkoholisisaldusega värske õlle otsedestilleerimisel normaalrõhul, nii et destillaadil on õllest tulenevad organoleptilised omadused.
b) Bierbrand’i ehk eau de vie de bière’i minimaalne alkoholisisaldus on 38 mahuprotsenti.
c) Joogile ei ole lisatud lahjendatud või lahjendamata alkoholi I lisa punkti 5 tähenduses.
d) Bierbrand ehk eau de vie de bière ei tohi olla maitsestatud.
e) Bierbrand’ile ehk eau de vie de bière’ile võib olla lisatud ainult karamelli värvi parandamiseks.
14. Topinambur ehk maapirnidest valmistatud kange alkohoolne jook
a) Topinambur ehk maapirnidest valmistatud kange alkohoolne jook on piiritusjook, mis on valmistatud ainult maapirni mugulate (Helianthus tuberosus L.) kääritamisel ja destilleerimisel alkoholisisalduseni kuni 86 mahuprotsenti.
b) Topinambur’i ehk maapirnidest valmistatud kange alkohoolse joogi minimaalne alkoholisisaldus on 38 mahuprotsenti.
c) Joogile ei ole lisatud lahjendatud või lahjendamata alkoholi I lisa punkti 5 tähenduses.
d) Topinambur ehk maapirnidest valmistatud kange alkohoolne jook ei tohi olla maitsestatud.
e) Topinambur’ile ehk maapirnidest valmistatud kangele alkohoolsele joogile võib olla lisatud ainult karamelli värvi parandamiseks.
15. Viin
a) Viin on piiritusjook, mida valmistatakse põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholist, mis on saadud pärmi abil kääritades kas
i) kartulist ja/või teraviljast või
ii) muust põllumajanduslikust toorainest,
mis on destilleeritud ja/või rektifitseeritud, et valikuliselt vähendada kasutatud toorainete ja käärimisel moodustunud kõrvalsaaduste organoleptilisi omadusi.
Sellele protsessile võib joogile eriliste organoleptiliste omaduste andmiseks järgneda korduv destilleerimine ja/või töötlemine asjakohaste abiainetega, muu hulgas filtreerimine läbi aktiivsöe.
Põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi puhul peab maksimaalne jääkide hulk vastama I lisas sätestatule, kuid lõppsaaduse metanoolisisaldus ei tohi ületada 10 grammi ühe hektoliitri 100mahuprotsendilise alkoholi kohta.
b) Viina minimaalne alkoholisisaldus on 37,5 mahuprotsenti.
c) Ainsate lõhna- ja maitseainetena on lubatud lisada kääritatud toorainest saadud destillaadis sisalduvaid looduslikke lõhna- ja maitseühendeid. Lisaks võib tootele anda erilisi organoleptilisi omadusi, mis ei anna domineerivat maitset.
d) Sellise viina kirjeldamisel, esitlemisel või märgistamisel, mis ei ole toodetud ainult alapunkti a taandes i nimetatud tooraine(te)st, kasutatakse nimetust „… toodetud”, mille ette on lisatud etüülalkoholi tootmisel kasutatud tooraine(te) nimetus(ed). Märgis peab olema kooskõlas direktiivi 2000/13/EÜ artikli 13 lõikega 2.
16. Leotamise ja destilleerimise teel saadud kange alkohoolne jook (nimetusele eelneb puuvilja nimetus)
a) Leotamise ja destilleerimise teel saadud kange alkohoolne jook (nimetusele eelneb puuvilja nimetus) on piiritusjook,
i) mis on toodetud punktis ii loetletud osaliselt kääritatud või kääritamata puuviljade või marjade leotamise teel, kusjuures 100 kg kääritatud puuviljade või marjade kohta võib lisada maksimaalselt 20 liitrit põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi või samadest puuviljadest või marjadest valmistatud kanget alkohoolset jooki ja/või nende destillaati, ja kääritamisele järgneb destilleerimine alkoholisisalduseni kuni 86 mahuprotsenti;
ii) mis on valmistatud järgmistest puuviljadest või marjadest:
— põõsasmurakas (Rubus fruticosus auct. aggr.),
— maasikas (Fragaria spp.),
— mustikas (Vaccinium myrtillus L.),
— vaarikas (Rubus idaeus L.),
— punane sõstar (Ribes rubrum L.),
— laukapuu vili (Prunus spinosa L.),
— hariliku pihlaka marjad (Sorbus aucuparia L.),
— aedpihlaka marjad (Sorbus domestica L.),
— dahoon (Ilex cassine L.),
— vahtralehise pihlaka marjad (Sorbus torminalis (L.) Crantz),
— musta leedri vili (Sambucus nigra L.)
— koer-kibuvitsa marjad (Rosa canina L.),
— must sõstar (Ribes nigrum L.),
— banaan (Musa spp.),
— granadill (Passiflora edulis Sims),
— ambarella (Spondias dulcis Sol. ex Parkinson),
— kollane mombin (Spondias mombin L.).
b) Leotamise ja destilleerimise teel saadud kange alkohoolse joogi (nimetusele eelneb puuvilja nimetus) minimaalne alkoholisisaldus on 37,5 mahuprotsenti.
c) Leotamise ja destilleerimise teel saadud kange alkohoolne jook (nimetusele eelneb puuvilja nimetus) ei tohi olla maitsestatud.
d) Leotamise ja destilleerimise teel saadud kange alkohoolse joogi (nimetusele eelneb puuvilja nimetus) märgistamisel ja esitlemisel peavad sõnad „leotamise ja destilleerimise teel saadud” olema kirjelduses, esitlemisel või märgistamisel samas kirjatüübis, sama suurte ja sama värvi tähtedega kui sõna „kange alkohoolne jook (ja sellele eelnev puuvilja nimetus)” ning olema sellega samal väljal, ja pudelitel peab see olema eesmisel etiketil.
17. Geist (millele järgneb kasutatud puuvilja või tooraine nimetus)
a) Geist (millele järgneb kasutatud puuvilja või tooraine nimetus) on piiritusjook, mis on valmistatud 16. kategooria alapunkti a taandes ii loetletud kääritamata puuviljade ja marjade või köögiviljade, pähklite või muude taimematerjalide, näiteks maitsetaimede või roosi kroonlehtede leotamisel põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholis, millele järgneb destilleerimine alkoholisisalduseni kuni 86 mahuprotsenti.
b) Geist’i (millele järgneb kasutatud puuvilja või tooraine nimetus) minimaalne alkoholisisaldus on 37,5 mahuprotsenti.
c) Geist (millele järgneb kasutatud puuvilja või tooraine nimetus) ei tohi olla maitsestatud.
18. Emajuurepiiritusjook
a) Emajuurepiiritusjook on piiritusjook, mis on valmistatud emajuure destillaadist, mis omakorda on saadud emajuure juurte kääritamisel põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi lisamisega või ilma selleta.
b) Emajuurepiiritusjoogi minimaalne alkoholisisaldus on 37,5 mahuprotsenti.
c) Emajuurepiiritusjook ei tohi olla maitsestatud.
19. Kadakamarjamaitselised piiritusjoogid
a) Kadakamarjamaitselised piiritusjoogid on saadud põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi ja/või teraviljapiirituse ja/või teravilja destillaadi maitsestamisel kadakamarjadega (Juniperus communis L. ja/või Juniperus oxicedrus L.).
b) Kadakamarjamaitseliste piiritusjookide minimaalne alkoholisisaldus on 30 mahuprotsenti.
c) Lisaks sellele võib kasutada ka teisi määruse (EÜ) nr 1334/2008 artikli 3 lõike 2 punktis b määratletud lõhna- ja maitseühendeid ja/või kõnealuse määruse artikli 3 lõike 2 punktis d määratletud lõhna- või maitsepreparaate ja/või aromaatseid taimi või nende osi, kusjuures kadaka organoleptilised omadused peavad olema tuntavad, isegi kui need on mõnikord nõrgenenud.
d) Kadakamarjamaitselised piiritusjoogid võivad kanda müüginimetusi Wacholder või genebra.
20. Gin
a) Gin on kadakamarjamaitseline piiritusjook, mis on saadud organoleptiliselt sobiva põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi maitsestamisel kadakamarjadega (Juniperus communis L.).
b) Gin’i minimaalne alkoholisisaldus on 37,5 mahuprotsenti.
c) Gin’i valmistamiseks võib kasutada ainult määruse (EÜ) nr 1334/2008 artikli 3 lõike 2 punktis b määratletud lõhna- ja maitseühendeid ja/või kõnealuse määruse artikli 3 lõike 2 punktis d määratletud lõhna- või maitsepreparaate, kusjuures kadakamarjamaitse peab olema ülekaalus.
d) Nimetusele „gin” võib lisada sõna „dry”, kui toode ei sisalda magusainelisandit rohkem kui 0,1 grammi lõppsaaduse ühe liitri kohta.
21. Destilleeritud gin
a) Destilleeritud gin on
i) kadakamarjamaitseline piiritusjook, mis on saadud ainult organoleptiliselt sobivast ja kindlaksmääratud kvaliteediga põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholist, mille esialgne alkoholisisaldus on vähemalt 96 mahuprotsenti, selle korduval destilleerimisel traditsiooniliselt ainult džinni tarbeks kasutatavas destillaatoris kadaka- (Juniperus communis L.) ja muude taimede marjadega, tingimusel et kadakamarja maitse on ülekaalus, või
ii) saadud nimetatud destilleerimissaaduse ja samasuguse koostise, puhtuse ja alkoholisisaldusega, põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi segamisel; destilleeritud gin’i maitsestamiseks võib samuti kasutada 20. kategooria punktis c nimetatud lõhna- ja maitseühendeid ja/või lõhna- ja maitsepreparaate.
b) Destilleeritud gin’i minimaalne alkoholisisaldus on 37,5 mahuprotsenti.
c) Gin, mida saadakse lihtsalt essentside või lõhna- ja maitseainete lisamisega põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholile, ei ole destilleeritud gin.
d) Nimetusele „destilleeritud gin” võib lisada sõna „dry”, kui toode ei sisalda magusaineid suhkrusisaldusega rohkem kui 0,1 grammi lõppsaaduse ühe liitri kohta.
22. London gin
a) London gin on destilleeritud gin’i tüüp:
i) mis on saadud ainult põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholist ja mille maksimaalne metanoolisisaldus ühe hektoliitri 100mahuprotsendilise alkoholi kohta on kuni 5 grammi; alkoholi maitse saadakse ainult etüülalkoholi korduval destilleerimisel traditsioonilistes destillaatorites looduslike taimematerjalidega;
ii) mille destillaadi alkoholisisaldus on vähemalt 70 mahuprotsenti;
iii) põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi täiendaval lisamisel peab see vastama I lisa punktis 1 nimetatud omadustele, kuid selle maksimaalne metanoolisisaldus ei tohi ületada 5 grammi ühe hektoliitri 100mahuprotsendilise alkoholi kohta;
iv) mis ei sisalda magusaineid suhkrusisaldusega rohkem kui 0,1 grammi lõppsaaduse ühe liitri kohta ega värvaineid;
v) mis ei sisalda mis tahes muid lisaaineid peale vee.
b) London gin’i minimaalne alkoholisisaldus on 37,5 mahuprotsenti.
c) Nimetusele London gin võib lisada sõna „dry”.
23. Köömnemaitselised piiritusjoogid
a) Köömnemaitselised piiritusjoogid saadakse põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi maitsestamisel köömnetega (Carum carvi L.).
b) Köömnemaitseliste piiritusjookide minimaalne alkoholisisaldus on 30 mahuprotsenti.
c) Joogile võib lisada ka teisi määruse (EÜ) nr 1334/2008 artikli 3 lõike 2 punktis b nimetatud lõhna- ja maitseühendeid ja/või kõnealuse määruse artikli 3 lõike 2 punktis d nimetatud lõhna- ja maitsepreparaate, kuid köömnemaitse peab seejuures olema ülekaalus.
24. Akvavit või aquavit
a) Akvavit või aquavit on köömne- ja/või tilliseemnemaitseline piiritusjook, mida on maitsestatud taime- või vürtsidestillaadiga.
b) Akvavit’i või aquavit’i minimaalne alkoholisisaldus on 37,5 mahuprotsenti.
c) Lisaks sellele võib kasutada ka teisi määruse (EÜ) nr 1334/2008 artikli 3 lõike 2 punktis c määratletud looduslikke lõhna- ja maitseühendeid ja/või kõnealuse määruse artikli 3 lõike 2 punktis d määratletud lõhna- ja maitsepreparaate, kuid valdavalt peab nende jookide maitse tulenema köömnete (Carum carvi L.) ja/või aedtilli seemnete (Anethum graveolens L.) destillaadist, kusjuures keelatud on eeterlike õlide kasutamine.
d) Mõruained ei tohi maitses selgelt tuntavad olla; kuivekstrakti sisaldus 100 milliliitri kohta ei tohi olla rohkem kui 1,5 grammi.
25. Aniisimaitselised piiritusjoogid
a) Aniisimaitselisi piiritusjooke saadakse põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi maitsestamisel tähtaniisi (Illicium verum Hook f.), aniisi (Pimpinella anisum L.), apteegitilli (Foeniculum vulgare Mill.) või mõne teise sama põhilist aromaatset koostisosa sisaldava taime ekstraktiga, kusjuures kasutatakse ühte järgmistest töötlusviisidest või nende kombinatsiooni:
i) leotamine ja/või destilleerimine;
ii) alkoholi korduv destilleerimine eelnimetatud taimede seemnete või muude taimeosadega;
iii) aniisimaitseliste taimede destilleeritud looduslike ekstraktide lisamine.
b) Aniisimaitseliste piiritusjookide minimaalne alkoholisisaldus on 15 mahuprotsenti.
c) Aniisimaitseliste piiritusjookide valmistamisel võib kasutada ainult direktiivi 88/388/EMÜ artikli 1 lõike 2 punkti b alapunktis i ja artikli 1 lõike 2 punktis c nimetatud looduslikke lõhna- ja maitseühendeid ning ►M1 lõhna- ja maitsepreparaate ◄ .
d) Kasutada võib ka teisi looduslikke taimeekstrakte või aromaatsete taimede seemneid, kuid aniisimaitse peab olema ülekaalus.
26. Pastis
a) Pastis on aniisimaitseline piiritusjook, mis sisaldab ka lagritsajuure (Glycyrrhiza spp.) looduslikke ekstrakte, samuti nii „halkoonide” nime all tuntud värvaineid kui ka glütsürritsiinhapet, mille minimaalne ja maksimaalne sisaldus ühe liitri kohta peab olema vastavalt 0,05 ja 0,5 grammi.
b) Pastis’e minimaalne alkoholisisaldus on 40 mahuprotsenti.
c) Pastis’e valmistamisel võib kasutada ainult direktiivi 88/388/EMÜ artikli 1 lõike 2 punkti b alapunktis i ja artikli 1 lõike 2 punktis c nimetatud looduslikke lõhna- ja maitseühendeid ning ►M1 lõhna- ja maitsepreparaate ◄ .
d) Pastis’e suhkrusisaldus väljendatuna invertsuhkrus on alla 100 grammi ühe liitri kohta ning minimaalne ja maksimaalne anetoolisisaldus vastavalt 1,5 ja 2 grammi ühe liitri kohta.
27. Pastis de Marseille
a) Pastis de Marseille on pastis, mille anetoolisisaldus ühe liitri kohta on 2 grammi.
b) Pastis de Marseille minimaalne alkoholisisaldus on 45 mahuprotsenti.
c) Pastis de Marseille valmistamisel võib kasutada ainult direktiivi 88/388/EMÜ artikli 1 lõike 2 punkti b alapunktis i ja artikli 1 lõike 2 punktis c nimetatud looduslikke lõhna- ja maitseühendeid ning ►M1 lõhna- ja maitsepreparaate ◄ .
28. Anis
a) Anis on aniisimaitseline piiritusjook, mille iseloomulik maitse tuleneb ainult aniisist (Pimpinella anisum L.) ja/või tähtaniisist (Illicium verum Hook f.) ja/või apteegitillist (Foeniculum vulgare Mill.).
b) Anis’i minimaalne alkoholisisaldus on 35 mahuprotsenti.
c) Anis’i valmistamisel võib kasutada ainult direktiivi 88/388/EMÜ artikli 1 lõike 2 punkti b alapunktis i ja artikli 1 lõike 2 punktis c nimetatud looduslikke lõhna- ja maitseühendeid ning ►M1 lõhna- ja maitsepreparaate ◄ .
29. Destilleeritud anis
a) Destilleeritud anis on anis, mis sisaldab 28. kategooria punktis a osutatud seemnetega ja geograafiliste tähiste puhul mastiksipistaatsia ja teiste aromaatsete taimede seemnetega destilleeritud alkoholi, tingimusel et selline alkohol moodustab destilleeritud anis’i alkoholisisaldusest vähemalt 20 mahuprotsenti.
b) Destilleeritud anis’i minimaalne alkoholisisaldus on 35 mahuprotsenti.
c) Destilleeritud anis’i valmistamisel võib kasutada ainult direktiivi 88/388/EMÜ artikli 1 lõike 2 punkti b alapunktis i ja artikli 1 lõike 2 punktis c nimetatud looduslikke lõhna- ja maitseühendeid ning ►M1 lõhna- ja maitsepreparaate ◄ .
30. Mõrumaitseline piiritusjook ehk bitter
a) Mõrumaitseline piiritusjook ehk bitter on piiritusjook, mille puhul mõru maitse on ülekaalus ja mis on saadud põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi maitsestamisel määruse (EÜ) nr 1334/2008 artikli 3 lõike 2 punktis b määratletud lõhna- ja maitseühenditega ja/või kõnealuse määruse artikli 3 lõike 2 punktis d määratletud lõhna- ja maitsepreparaatidega.
b) Mõrumaitselise piiritusjoogi ehk bitter’i minimaalne alkoholisisaldus on 15 mahuprotsenti.
c) Mõrumaitselist piiritusjooki ehk bitter’it võib samuti müüa nimetusega „amer” või „bitter” kas koos mõne täiendiga või ilma.
31. Maitsestatud viin
a) Maitsestatud viin on viin, millele on antud tooraine maitsest erinev ülekaalus olev maitse.
b) Maitsestatud viina minimaalne alkoholisisaldus on 37,5 mahuprotsenti.
c) Maitsestatud viina võib magustada, sama liiki jookidega segada, maitsestada, laagerdada või värvida.
d) Maitsestatud viina võib müüa ka nimetuse all, mis sisaldab mis tahes ülekaalus oleva maitse nimetust koos sõnaga „viin”.
32. Liköör
a) Liköör on piiritusjook,
i) mille minimaalne suhkrusisaldus väljendatuna invertsuhkrus on
— 70 grammi liitri kohta kirsilikööride puhul, mis sisaldavad ainult kirssidest saadud etüülalkoholi;
— 80 grammi liitri kohta emajuure- või samalaadsete likööride puhul, mille valmistamisel on lõhnaainena kasutatud ainult emajuurt või samalaadseid taimi;
— 100 grammi liitri kohta kõigil teistel juhtudel;
ii) mis on saadud põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi või selle destillaadi või ühe või mitme piiritusjoogi või sama liiki piiritusjookide segu maitsestamisel, mida magustatakse ja millele lisatakse põllumajandussaadusi või toiduaineid, näiteks rõõska koort, piima või teisi piimasaadusi, puuvilju või marju, naturaalset või nõukogu 10. juuni 1991. aasta määruses (EMÜ) nr 1601/91 (millega sätestatakse aromatiseeritud veinide, aromatiseeritud veinijookide ja aromatiseeritud veinikokteilide määratlemise, kirjeldamise ja esitlemise üldeeskirjad) ( 22 ) määratletud aromatiseeritud veini.
b) Likööri minimaalne alkoholisisaldus on 15 mahuprotsenti.
c) Likööri valmistamisel võib kasutada määruse (EÜ) nr 1334/2008 artikli 3 lõike 2 punktis b määratletud lõhna- ja maitseühendeid ning kõnealuse määruse artikli 3 lõike 2 punktis d määratletud lõhna- ja maitsepreparaate. Ainult määruse (EÜ) nr 1334/2008 artikli 3 lõike 2 punktis c määratletud looduslikke lõhna- ja maitseühendeid ning kõnealuse määruse artikli 3 lõike 2 punktis d määratletud lõhna- ja maitsepreparaate võib siiski kasutada liköörides.
i) mis on valmistatud järgmistest puuviljadest või marjadest:
— must sõstar,
— kirss,
— vaarikas,
— mooruspuu marjad,
— mustikas,
— tsitrusviljad,
— rabamurakas,
— mesimurakas,
— jõhvikas,
— pohl,
— astelpaju marjad,
— ananass;
ii) mis on valmistatud järgmistest taimedest:
— piparmünt,
— emajuur,
— aniis,
— puju,
— harilik koldrohi.
d) Ühenduses toodetud likööride esitlemisel võib kasutada järgmisi liitnimetusi juhul, kui vastavalt väljakujunenud tootmismeetoditele kasutatakse põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi:
— prune brandy,
— orange brandy,
— apricot brandy,
— cherry brandy,
— solbaerrom ehk mustasõstrarumm.
Nende likööride märgistamisel ja esitlemisel tuleb liitnimetus kirjutada etiketil ühele reale, samas kirjatüübis ja sama värvi tähtedega ning sõna „liköör” tuleb kirjutada nimetuse vahetusse lähedusse vähemalt sama suurte tähtedega. Kui alkohol ei ole saadud märgitud piiritusjoogist, tuleb selle päritolu märkida etiketile liitnimetuse ja sõnaga „liköör” samale nägemisväljale kas nimetades põllumajandusliku päritoluga alkoholi liigi või sõnadega „toodetud põllumajandusliku päritoluga alkoholist” või „tootmisel on kasutatud põllumajandusliku päritoluga alkoholi”.
33. Crème de (millele järgneb kasutatud puuvilja või tooraine nimetus)
a) Nimetust „crème de” (millele järgneb kasutatud puuvilja või tooraine nimetus) kasutatakse likööride puhul, välja arvatud piimasaaduste puhul, mille minimaalne suhkrusisaldus väljendatuna invertsuhkrus on 250 grammi liitri kohta.
b) Crème de (millele järgneb kasutatud puuvilja või tooraine nimetus) minimaalne alkoholisisaldus on 15 mahuprotsenti.
c) Selle piiritusjoogi suhtes kohaldatakse 32. kategoorias sätestatud eeskirju likööride lõhna- ja maitseühendite ning ►M1 lõhna- ja maitsepreparaate ◄ kohta.
d) Müüginimetusele võib lisada sõna „liköör”.
34. Crème de cassis
a) Crème de cassis on mustasõstraliköör, mille minimaalne suhkrusisaldus väljendatuna invertsuhkrus on vähemalt 400 grammi liitri kohta.
b) Crème de cassis’ minimaalne alkoholisisaldus on 15 mahuprotsenti.
c) Crème de cassis’ suhtes kohaldatakse 32. kategoorias sätestatud eeskirju likööride lõhna- ja maitseühendite ning ►M1 lõhna- ja maitsepreparaate ◄ kohta.
d) Müüginimetusele võib lisada sõna „liköör”.
35. Guignolet
a) Guignolet on liköör, mis on saadud kirsside leotamisel põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholis.
b) Guignolet’ minimaalne alkoholisisaldus on 15 mahuprotsenti.
c) Guignolet’ suhtes kohaldatakse 32. kategoorias sätestatud eeskirju likööride lõhna- ja maitseühendite ning ►M1 lõhna- ja maitsepreparaate ◄ kohta.
d) Müüginimetusele võib lisada sõna „liköör”.
36. Punch au rhum
a) Punch au rhum on liköör, mille alkoholisisaldus tuleneb ainult rummist.
b) Punch au rhum’i minimaalne alkoholisisaldus on 15 mahuprotsenti.
c) Punch au rhum’i suhtes kohaldatakse 32. kategoorias sätestatud eeskirju likööride lõhna- ja maitseühendite ning ►M1 lõhna- ja maitsepreparaate ◄ kohta.
d) Müüginimetusele võib lisada sõna „liköör”.
37. Sloe gin
a) Sloe gin on liköör, mille valmistamiseks on laukaploome leotatud gin’is ja millele võib olla lisatud laukaploomi mahla.
b) Sloe gin’i minimaalne alkoholisisaldus on 25 mahuprotsenti.
c) Sloe gin’i valmistamisel võib kasutada ainult direktiivi 88/388/EMÜ artikli 1 lõike 2 punkti b alapunktis i ja artikli 1 lõike 2 punktis c nimetatud looduslikke lõhna-ja maitseühendeid ning ►M1 lõhna- ja maitsepreparaate ◄ .
d) Müüginimetusele võib lisada sõna „liköör”.
38. Sambuca
a) Sambuca on värvitu aniisimaitseline liköör,
i) mis sisaldab aniisi (Pimpinella anisum L.), tähtaniisi (Illicium verum L.) või muude maitsetaimede destillaate;
ii) mille minimaalne suhkrusisaldus väljendatuna invertsuhkrus on 350 grammi liitri kohta;
iii) mille loodusliku anetooli sisaldus on mitte vähem kui 1 gramm ja mitte rohkem kui 2 grammi liitri kohta.
b) Sambuca minimaalne alkoholisisaldus on 38 mahuprotsenti.
c) Sambuca suhtes kohaldatakse 32. kategoorias sätestatud eeskirju lõhna- ja maitseühendite ning ►M1 lõhna- ja maitsepreparaate ◄ kohta.
d) Müüginimetusele võib lisada sõna „liköör”.
39. Maraschino, marrasquino või maraskino
a) Maraschino, marrasquino või maraskino on värvitu liköör, mille maitse ja lõhn saadakse marasca kirsside destillaadist või kirsside või nende osade põllumajandusliku päritoluga alkoholis leotamise tulemusena ning mille minimaalne suhkrusisaldus väljendatuna invertsuhkrus on 250 grammi liitri kohta.
b) Maraschino, marrasquino või maraskino minimaalne alkoholisisaldus on 24 mahuprotsenti.
c) Maraschino, marrasquino või maraskino suhtes kohaldatakse 32. kategoorias sätestatud eeskirju likööride lõhna- ja maitseühendite ning ►M1 lõhna- ja maitsepreparaate ◄ kohta.
d) Müüginimetusele võib lisada sõna „liköör”.
40. Nocino
a) Nocino on liköör, mille maitse ja lõhn saadakse peamiselt tervete roheliste kreeka pähklite (Juglans regia L.) leotamise ja/või destilleerimise teel ning mille minimaalne suhkrusisaldus väljendatuna invertsuhkrus on 100 grammi liitri kohta.
b) Nocino minimaalne alkoholisisaldus on 30 mahuprotsenti.
c) Nocino suhtes kohaldatakse 32. kategoorias sätestatud eeskirju likööride lõhna- ja maitseühendite ning ►M1 lõhna- ja maitsepreparaate ◄ kohta.
d) Müüginimetusele võib lisada sõna „liköör”.
41. Munaliköör ehk advocaat või avocat või advokat
a) Munaliköör ehk advocaat või avocat või advokat on maitsestatud või maitsestamata piiritusjook, mis on saadud põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholist, destillaadist ja/või piiritusest ja mille koostisse kuulub kvaliteetne munakollane, munavalge ja suhkur või mesi. Minimaalne suhkru- või meesisaldus invertsuhkrus väljendatuna on 150 grammi liitri kohta. Puhta munakollase minimaalne sisaldus on 140 grammi lõppsaaduse ühe liitri kohta.
b) Erandina artikli 2 lõike 1 punktist c on munalikööri ehk advocaat’i või avocat’i või advokat’i minimaalne alkoholisisaldus 14 mahuprotsenti.
c) Munalikööri ehk advocaat'i või avocat’i või advokat’i valmistamisel võib kasutada ainult määruse (EÜ) nr 1334/2008 artikli 3 lõike 2 punktis b määratletud lõhna- ja maitseühendeid ning kõnealuse määruse artikli 3 lõike 2 punktis d määratletud lõhna- ja maitsepreparaate.
42. Munasisaldusega liköör
a) Munasisaldusega liköör on maitsestatud või maitsestamata piiritusjook, mis on saadud põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholist, destillaadist ja/või piiritusest ning mille iseloomulike koostisosade hulka kuuluvad kvaliteetne munakollane, munavalge ja suhkur või mesi. Minimaalne suhkru- või meesisaldus väljendatuna invertsuhkrus on 150 grammi liitri kohta. Munakollase minimaalne sisaldus on 70 grammi lõppsaaduse ühe liitri kohta.
b) Munasisaldusega likööri minimaalne alkoholisisaldus on 15 mahuprotsenti.
c) Munasisaldusega likööri valmistamisel võib kasutada ainult direktiivi 88/388/EMÜ artikli 1 lõike 2 punkti b alapunktis i ja artikli 1 lõike 2 punktis c nimetatud looduslikke lõhna- ja maitseühendeid ning ►M1 lõhna- ja maitsepreparaate ◄ .
43. Mistrà
a) Mistrà on aniisimaitseline või loodusliku anetooli maitseline värvitu piiritusjook,
i) mille anetoolisisaldus on mitte vähem kui 1 gramm ja mitte rohkem kui 2 grammi liitri kohta;
ii) mis võib sisaldada ka maitsetaimede destillaati;
iii) millele ei ole lisatud suhkrut.
b) Mistrà minimaalne alkoholisisaldus on 40 mahuprotsenti ja selle maksimaalne alkoholisisaldus on 47 mahuprotsenti.
c) Mistrà valmistamisel võib kasutada ainult direktiivi 88/388/EMÜ artikli 1 lõike 2 punkti b alapunktis i ja artikli 1 lõike 2 punktis c nimetatud looduslikke lõhna- ja maitseühendeid ning ►M1 lõhna- ja maitsepreparaate ◄ .
44. Väkevä glögi ehk spritglögg
a) Väkevä glögi ehk spritglögg on piiritusjook, mis on saadud toidutoormest põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi maitsestamisel […] nelgi ja/või kaneeli lõhna- ja maitseainetega, kusjuures kasutatud on ühte järgmistest meetoditest: leotamine ja/või destilleerimine, alkoholi korduv destilleerimine koos eespool nimetatud taimede osadega, määruse (EÜ) nr 1334/2008 artikli 3 lõike 2 punktis c nimetatud, nelgi või kaneeli lõhna- ja maitseühendite lisamine või nende meetodite kombinatsioon.
b) Väkevä glögi ehk spritglögg’i minimaalne alkoholisisaldus on 15 mahuprotsenti.
c) Samuti võidakse kasutada muid määruse (EÜ) nr 1334/2008 artikli 3 lõike 2 punktides b, d ja h määratletud teisi lõhna- ja maitseaineid, lõhna- ja maitseühendeid ja/või lõhna- ja maitsepreparaate, kuid eespool osutatud vürtside maitse peab olema ülekaalus.
d) Lõppsaadus ei tohi sisaldada rohkem kui 50 % veini või veinitooteid.
45. Berenburg või Beerenburg
a) Berenburg või Beerenburg on piiritusjook,
i) mis on saadud põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholist;
ii) mis on saadud puuviljade, marjade või taimede või nende osade leotamisel;
iii) mis sisaldab erilise lõhna- ja maitseaine destillaadina emajuurt (Gentiana lutea L.), kadakamarju (Juniperus communis L.) ja loorberilehti (Laurus nobilis L.);
iv) mille värvus varieerub helepruunist tumepruunini;
v) mis võib olla magustatud kuni 20 grammini liitri kohta väljendatuna invertsuhkrus.
b) Berenburg’i või Beerenburg’i minimaalne alkoholisisaldus on 30 mahuprotsenti.
c) Berenburg’i või Beerenburg’i valmistamisel võib kasutada ainult direktiivi 88/388/EMÜ artikli 1 lõike 2 punkti b alapunktis i ja artikli 1 lõike 2 punktis c nimetatud looduslikke lõhna- ja maitseühendeid ning ►M1 lõhna- ja maitsepreparaate ◄ .
46. Mee- ehk mõdunektar
a) Mee- ehk mõdunektar on piiritusjook, mis on saadud kääritatud meemeski ning mee destillaadi ja/või põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi segamisel ning selle segu, mis sisaldab vähemalt 30 mahuprotsenti kääritatud meemeskit, maitsestamisel.
b) Mee- ehk mõdunektari minimaalne alkoholisisaldus on 22 mahuprotsenti.
c) Mee- ehk mõdunektari valmistamisel võib kasutada ainult direktiivi 88/388/EMÜ artikli 1 lõike 2 punkti b alapunktis i ja artikli 1 lõike 2 punktis c nimetatud looduslikke lõhna- ja maitseühendeid ning ►M1 lõhna- ja maitsepreparaate ◄ , tingimusel et mee maitse on ülekaalus.
d) Mee- ehk mõdunektarit võib magustada ainult meega.
Muud piiritusjoogid
1. Rum-Verschnitt’i valmistatakse Saksamaal ning see on saadud rummi segamisel alkoholiga, kusjuures vähemalt 5 % lõppsaaduse alkoholisisaldusest peab tulenema rummist. Rum-Verschnitt’i minimaalne alkoholisisaldus on 37,5 mahuprotsenti. Rum-Verschnitt’i nimetusega toote märgistamisel ja esitlemisel peab sõna Verschnitt olema kirjelduses, esitlemisel või märgistamisel sama kirjatüübiga, sama suurte ja sama värvi tähtedega kui sõna „Rum” ning olema sellega ühel joonel, ja pudelitel peab see olema eesmisel etiketil. Kui seda toodet müüakse väljaspool Saksamaad, peab etiketile olema märgitud selle alkoholikoostis.
2. Slivovice’i valmistatakse Tšehhi Vabariigis ja see on saadud põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi lisamisel ploomidestillaadile enne viimast destilleerimist, kusjuures alkoholi lisatakse maksimaalselt 30 mahuprotsenti. Toote kirjeldamisel tuleb kasutada sõna „piiritusjook”, samuti võib eesmise etiketi samal nägemisväljal kasutada nimetust slivovice. Kui Tšehhi slivovice viiakse turule ühenduses, peab etiketil olema märgitud alkoholikoostis. Käesolev säte ei piira nimetuse slivovice kasutamist puuviljadest või marjadest valmistatud kangete alkohoolsete jookide puhul vastavalt 9. kategooriale.
III LISA
GEOGRAAFILISED TÄHISED
|
Tootekategooria |
Geograafiline tähis |
Päritoluriik (täpset geograafilist päritolu kirjeldatakse tehnilises toimikus) |
|
1. Rumm |
||
|
Rhum de la Martinique |
Prantsusmaa |
|
|
Rhum de la Guadeloupe |
Prantsusmaa |
|
|
Rhum de la Réunion |
Prantsusmaa |
|
|
Rhum de la Guyane |
Prantsusmaa |
|
|
Rhum de sucrerie de la Baie du Galion |
Prantsusmaa |
|
|
Rhum des Antilles françaises |
Prantsusmaa |
|
|
Rhum des départements français d'outre-mer |
Prantsusmaa |
|
|
Ron de Málaga |
Hispaania |
|
|
Ron de Granada |
Hispaania |
|
|
Rum da Madeira |
Portugal |
|
|
Ron de Guatemala |
Guatemala |
|
|
2. Whisky/Whiskey |
||
|
Scotch Whisky |
Ühendkuningriik (Šotimaa) |
|
|
Irish Whiskey/Uisce Beatha Eireannach/ Irish Whisky (1) |
Iirimaa |
|
|
Whisky español |
Hispaania |
|
|
Whisky breton/Whisky de Bretagne |
Prantsusmaa |
|
|
Whisky alsacien/Whisky d'Alsace |
Prantsusmaa |
|
|
3. Teraviljast valmistatud kange alkohoolne jook |
||
|
Eau-de-vie de seigle de marque nationale luxembourgeoise |
Luksemburg |
|
|
Korn/Kornbrand |
Saksmaa, Austria, Belgia (saksa keelt kõnelev piirkond) |
|
|
Münsterländer Korn/Kornbrand |
Saksamaa |
|
|
Sendenhorster Korn/Kornbrand |
Saksamaa |
|
|
Bergischer Korn/Kornbrand |
Saksamaa |
|
|
Emsländer Korn/Kornbrand |
Saksamaa |
|
|
Haselünner Korn/Kornbrand |
Saksamaa |
|
|
Hasetaler Korn/Kornbrand |
Saksamaa |
|
|
Samanė |
Leedu |
|
|
4. Veinist valmistatud kange alkohoolne jook |
||
|
Eau-de-vie de Cognac |
Prantsusmaa |
|
|
Eau-de-vie des Charentes |
Prantsusmaa |
|
|
Eau-de-vie de Jura |
Prantsusmaa |
|
|
Cognac |
Prantsusmaa |
|
|
(Nimetusele „Cognac” võib lisada järgmisi sõnu: |
||
|
— Fine |
Prantsusmaa |
|
|
— Grande Fine Champagne |
Prantsusmaa |
|
|
— Grande Champagne |
Prantsusmaa |
|
|
— Petite Fine Champagne |
Prantsusmaa |
|
|
— Petite Champagne |
Prantsusmaa |
|
|
— Fine Champagne |
Prantsusmaa |
|
|
— Borderies |
Prantsusmaa |
|
|
— Fins Bois |
Prantsusmaa |
|
|
— Bons Bois) |
Prantsusmaa |
|
|
Fine Bordeaux |
Prantsusmaa |
|
|
Fine de Bourgogne |
Prantsusmaa |
|
|
Armagnac |
Prantsusmaa |
|
|
Bas-Armagnac |
Prantsusmaa |
|
|
Haut-Armagnac |
Prantsusmaa |
|
|
Armagnac-Ténarèze |
Prantsusmaa |
|
|
Blanche Armagnac |
Prantsusmaa |
|
|
Eau-de-vie de vin de la Marne |
Prantsusmaa |
|
|
Eau-de-vie de vin originaire d'Aquitaine |
Prantsusmaa |
|
|
Eau-de-vie de vin de Bourgogne |
Prantsusmaa |
|
|
Eau-de-vie de vin originaire du Centre-Est |
Prantsusmaa |
|
|
Eau-de-vie de vin originaire de Franche-Comté |
Prantsusmaa |
|
|
Eau-de-vie de vin originaire du Bugey |
Prantsusmaa |
|
|
Eau-de-vie de vin de Savoie |
Prantsusmaa |
|
|
Eau-de-vie de vin originaire des Coteaux de la Loire |
Prantsusmaa |
|
|
Eau-de-vie de vin des Côtes-du-Rhône |
Prantsusmaa |
|
|
Eau-de-vie de vin originaire de Provence |
Prantsusmaa |
|
|
Eau-de-vie de Faugères/Faugères |
Prantsusmaa |
|
|
Eau-de-vie de vin originaire du Languedoc |
Prantsusmaa |
|
|
Aguardente de Vinho Douro |
Portugal |
|
|
Aguardente de Vinho Ribatejo |
Portugal |
|
|
Aguardente de Vinho Alentejo |
Portugal |
|
|
Aguardente de Vinho da Região dos Vinhos Verdes |
Portugal |
|
|
Aguardente de Vinho da Região dos Vinhos Verdes de Alvarinho |
Portugal |
|
|
Aguardente de Vinho Lourinhã |
Portugal |
|
|
Сунгурларска гроздова ракия/Гроздова ракия от Сунгурларе/Sungurlarska grozdova rakya/Grozdova rakya from Sungulare |
Bulgaaria |
|
|
Сливенска перла (Сливенска гроздова ракия/Гроздова ракия от Сливен)/Slivenska perla (Slivenska grozdova rakya/Grozdova rakya from Sliven) |
Bulgaaria |
|
|
Стралджанска Мускатова ракия/Мускатова ракия от Стралджа/Straldjanska Muscatova rakya/Muscatova rakya from Straldja |
Bulgaaria |
|
|
Поморийска гроздова ракия/Гроздова ракия от Поморие/Pomoriyska grozdova rakya/Grozdova rakya from Pomorie |
Bulgaaria |
|
|
Русенска бисерна гроздова ракия/Бисерна гроздова ракия от Русе/Russenska biserna grozdova rakya/Biserna grozdova rakya from Russe |
Bulgaaria |
|
|
Бургаска Мускатова ракия/Мускатова ракия от Бургас/Bourgaska Muscatova rakya/Muscatova rakya from Bourgas |
Bulgaaria |
|
|
Добруджанска мускатова ракия/Мускатова ракия от Добруджа/Dobrudjanska muscatova rakya/Muscatova rakya from Dobrudja |
Bulgaaria |
|
|
Сухиндолска гроздова ракия/Гроздова ракия от Сухиндол/Suhindolska grozdova rakya/Grozdova rakya from Suhindol |
Bulgaaria |
|
|
Карловска гроздова ракия/Гроздова Ракия от Карлово/Karlovska grozdova rakya/Grozdova Rakya from Karlovo |
Bulgaaria |
|
|
Vinars Târnave |
Rumeenia |
|
|
Vinars Vaslui |
Rumeenia |
|
|
Vinars Murfatlar |
Rumeenia |
|
|
Vinars Vrancea |
Rumeenia |
|
|
Vinars Segarcea |
Rumeenia |
|
|
5. Brandy/Weinbrand |
||
|
Brandy de Jerez |
Hispaania |
|
|
Brandy del Penedés |
Hispaania |
|
|
Brandy italiano |
Itaalia |
|
|
Brandy Αττικής/Atika brandy |
Kreeka |
|
|
Brandy Πελοποννήσου/Peloponnesose brandy |
Kreeka |
|
|
Brandy Κεντρικής Ελλάδας/Kesk-Kreeka brandy |
Kreeka |
|
|
Deutscher Weinbrand |
Saksamaa |
|
|
Wachauer Weinbrand |
Austria |
|
|
Weinbrand Dürnstein |
Austria |
|
|
Pfälzer Weinbrand |
Saksamaa |
|
|
Karpatské brandy špeciál |
Slovakkia |
|
|
Brandy français/Brandy de France |
Prantsusmaa |
|
|
6. Viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud kange alkohoolne jook |
||
|
Marc de Champagne/Eau-de-vie de marc de Champagne |
Prantsusmaa |
|
|
Marc d'Aquitaine/Eau-de-vie de marc originaire d'Aquitaine |
Prantsusmaa |
|
|
Marc de Bourgogne/Eau-de-vie de marc de Bourgogne |
Prantsusmaa |
|
|
Marc du Centre-Est/Eau-de-vie de marc originaire du Centre-Est |
Prantsusmaa |
|
|
Marc de Franche-Comté/Eau-de-vie de marc originaire de Franche-Comté |
Prantsusmaa |
|
|
Marc du Bugey/Eau-de-vie de marc originaire de Bugey |
Prantsusmaa |
|
|
Marc de Savoie/Eau-de-vie de marc originaire de Savoie |
Prantsusmaa |
|
|
Marc des Côteaux de la Loire/Eau-de-vie de marc originaire des Coteaux de la Loire |
Prantsusmaa |
|
|
Marc des Côtes-du-Rhône/Eau-de-vie de marc des Côtes du Rhône |
Prantsusmaa |
|
|
Marc de Provence/Eau-de-vie de marc originaire de Provence |
Prantsusmaa |
|
|
Marc du Languedoc/Eau-de-vie de marc originaire du Languedoc |
Prantsusmaa |
|
|
Marc d'Alsace Gewürztraminer |
Prantsusmaa |
|
|
Marc de Lorraine |
Prantsusmaa |
|
|
Marc d'Auvergne |
Prantsusmaa |
|
|
Marc du Jura |
Prantsusmaa |
|
|
Aguardente Bagaceira Bairrada |
Portugal |
|
|
Aguardente Bagaceira Alentejo |
Portugal |
|
|
Aguardente Bagaceira da Região dos Vinhos Verdes |
Portugal |
|
|
Aguardente Bagaceira da Região dos Vinhos Verdes de Alvarinho |
Portugal |
|
|
Orujo de Galicia |
Hispaania |
|
|
Grappa |
Itaalia |
|
|
Grappa di Barolo |
Itaalia |
|
|
Grappa piemontese/Grappa del Piemonte |
Itaalia |
|
|
Grappa lombarda/Grappa di Lombardia |
Itaalia |
|
|
Grappa trentina/Grappa del Trentino |
Itaalia |
|
|
Grappa friulana/Grappa del Friuli |
Itaalia |
|
|
Grappa veneta/Grappa del Veneto |
Itaalia |
|
|
Südtiroler Grappa/Grappa dell'Alto Adige |
Itaalia |
|
|
Grappa siciliana/Grappa di Sicilia |
Itaalia |
|
|
Grappa di Marsala |
Itaalia |
|
|
Τσικουδιά/Tsikoudia |
Kreeka |
|
|
Τσικουδιά Κρήτης/Kreeta tsikoudia |
Kreeka |
|
|
Τσίπουρο/Tsipouro |
Kreeka |
|
|
Τσίπουρο Μακεδονίας/Makedoonia tsipouro of Macedonia |
Kreeka |
|
|
Τσίπουρο Θεσσαλίας/Tessaalia tsipouro |
Kreeka |
|
|
Τσίπουρο Τυρνάβου/Tírnavose tsipouro |
Kreeka |
|
|
Eau-devie de marc de marque nationale luxembourgeoise |
Luksemburg |
|
|
Ζιβανία/Τζιβανία/Ζιβάνα/Zivania |
Küpros |
|
|
Törkölypálinka |
Ungari |
|
|
9. Puuviljadest valmistatud kange alkohoolne jook |
||
|
Schwarzwälder Kirschwasser |
Saksamaa |
|
|
Schwarzwälder Mirabellenwasser |
Saksamaa |
|
|
Schwarzwälder Williamsbirne |
Saksamaa |
|
|
Schwarzwälder Zwetschgenwasser |
Saksamaa |
|
|
Fränkisches Zwetschgenwasser |
Saksamaa |
|
|
Fränkisches Kirschwasser |
Saksamaa |
|
|
Fränkischer Obstler |
Saksamaa |
|
|
Mirabelle de Lorraine |
Prantsusmaa |
|
|
Kirsch d'Alsace |
Prantsusmaa |
|
|
Quetsch d'Alsace |
Prantsusmaa |
|
|
Framboise d'Alsace |
Prantsusmaa |
|
|
Mirabelle d'Alsace |
Prantsusmaa |
|
|
Kirsch de Fougerolles |
Prantsusmaa |
|
|
Williams d'Orléans |
Prantsusmaa |
|
|
Südtiroler Williams/Williams dell'Alto Adige |
Itaalia |
|
|
Südtiroler Aprikot/Aprikot dell'Alto Adige |
Itaalia |
|
|
Südtiroler Marille/Marille dell'Alto Adige |
Itaalia |
|
|
Südtiroler Kirsch/Kirsch dell'Alto Adige |
Itaalia |
|
|
Südtiroler Zwetschgeler/Zwetschgeler dell'Alto Adige |
Itaalia |
|
|
Südtiroler Obstler/Obstler dell'Alto Adige |
Itaalia |
|
|
Südtiroler Gravensteiner/Gravensteiner dell'Alto Adige |
Itaalia |
|
|
Südtiroler Golden Delicious/Golden Delicious dell'Alto Adige |
Itaalia |
|
|
Williams friulano/Williams del Friuli |
Itaalia |
|
|
Sliwovitz del Veneto |
Itaalia |
|
|
Sliwovitz del Friuli-Venezia Giulia |
Itaalia |
|
|
Sliwovitz del Trentino-Alto Adige |
Itaalia |
|
|
Distillato di mele trentino/Distillato di mele del Trentino |
Itaalia |
|
|
Williams trentino/Williams del Trentino |
Itaalia |
|
|
Sliwovitz trentino/Sliwovitz del Trentino |
Itaalia |
|
|
Aprikot trentino/Aprikot del Trentino |
Itaalia |
|
|
Medronho do Algarve |
Portugal |
|
|
Medronho do Buçaco |
Portugal |
|
|
Kirsch Friulano/Kirschwasser Friulano |
Itaalia |
|
|
Kirsch Trentino/Kirschwasser Trentino |
Itaalia |
|
|
Kirsch Veneto/Kirschwasser Veneto |
Itaalia |
|
|
Aguardente de pêra da Lousã |
Portugal |
|
|
Eau-de-vie de pommes de marque nationale luxembourgeoise |
Luksemburg |
|
|
Eau-de-vie de poires de marque nationale luxembourgeoise |
Luksemburg |
|
|
Eau-de-vie de kirsch de marque nationale luxembourgeoise |
Luksemburg |
|
|
Eau-de-vie de quetsch de marque nationale luxembourgeoise |
Luksemburg |
|
|
Eau-de-vie de mirabelle de marque nationale luxembourgeoise |
Luksemburg |
|
|
Eau-de-vie de prunelles de marque nationale luxembourgeoise |
Luksemburg |
|
|
Wachauer Marillenbrand |
Austria |
|
|
Szatmári Szilvapálinka |
Ungari |
|
|
Kecskeméti Barackpálinka |
Ungari |
|
|
Békési Szilvapálinka |
Ungari |
|
|
Szabolcsi Almapálinka |
Ungari |
|
|
Gönci Barackpálinka |
Ungari |
|
|
Pálinka |
Ungari, Austria (aprikoosist valmistatud kanged alkohoolsed joogid, mis on toodetud ainult järgmistes liidumaades: Niederösterreich, Burgenland, Steiermark,/Wien) |
|
|
Újfehértói meggypálinka |
Ungari |
|
|
Bošácka Slivovica |
Slovakkia |
|
|
Brinjevec |
Sloveenia |
|
|
Dolenjski sadjevec |
Sloveenia |
|
|
Троянска сливова ракия/Сливова ракия от Троян/Troyanska slivova rakya/Troyanist pärit Slivova rakya |
Bulgaaria |
|
|
Силистренска кайсиева ракия/Кайсиева ракия от Силистра/Silistrenska kaysieva rakya/Silistrast pärit Kaysieva rakya |
Bulgaaria |
|
|
Тервелска кайсиева ракия/Кайсиева ракия от Тервел/Tervelska kaysieva rakya/Tervelist pärit Kaysieva rakya |
Bulgaaria |
|
|
Ловешка сливова ракия/Сливова ракия от Ловеч/Loveshka slivova rakya/Lovechist pärit Slivova rakya |
Bulgaaria |
|
|
Pălincă |
Rumeenia |
|
|
Țuică Zetea de Medieșu Aurit |
Rumeenia |
|
|
Țuică de Valea Milcovului |
Rumeenia |
|
|
Țuică de Buzău |
Rumeenia |
|
|
Țuică de Argeș |
Rumeenia |
|
|
Țuică de Zalău |
Rumeenia |
|
|
Țuică Ardelenească de Bistrița |
Rumeenia |
|
|
Horincă de Maramureș |
Rumeenia |
|
|
Horincă de Cămârzana |
Rumeenia |
|
|
Horincă de Seini |
Rumeenia |
|
|
Horincă de Chioar |
Rumeenia |
|
|
Horincă de Lăpuș |
Rumeenia |
|
|
Turț de Oaș |
Rumeenia |
|
|
Turț de Maramureș |
Rumeenia |
|
|
Hrvatska loza |
Horvaatia |
|
|
Hrvatska stara šljivovica |
Horvaatia |
|
|
Slavonska šljivovica |
Horvaatia |
|
|
Pisco (4) |
Peruu |
|
|
10. Õuntest valmistatud kange alkohoolne jook ja pirnidest valmistatud kange alkohoolne jook |
||
|
Calvados |
Prantsusmaa |
|
|
Calvados Pays d'Auge |
Prantsusmaa |
|
|
Calvados Domfrontais |
Prantsusmaa |
|
|
Eau-de-vie de cidre de Bretagne |
Prantsusmaa |
|
|
Eau-de-vie de poiré de Bretagne |
Prantsusmaa |
|
|
Eau-de-vie de cidre de Normandie |
Prantsusmaa |
|
|
Eau-de-vie de poiré de Normandie |
Prantsusmaa |
|
|
Eau-de-vie de cidre du Maine |
Prantsusmaa |
|
|
Aguardiente de sidra de Asturias |
Hispaania |
|
|
Eau-de-vie de poiré du Maine |
Prantsusmaa |
|
|
Somerset Cider Brandy (2) |
Ühendkuningriik |
|
|
15. Viin |
||
|
Svensk Vodka/Swedish Vodka |
Rootsi |
|
|
Suomalainen Vodka/Finsk Vodka/Vodka of Finland |
Soome |
|
|
Polska Wódka/Polish Vodka |
Poola |
|
|
Laugarício Vodka |
Slovakkia |
|
|
Originali Lietuviška degtinė/Original Lithuanian vodka |
Leedu |
|
|
▼M2 ————— |
||
|
Latvijas Dzidrais |
Läti |
|
|
Rīgas Degvīns |
Läti |
|
|
Estonian vodka |
Eesti |
|
|
17. Geist |
||
|
Schwarzwälder Himbeergeist |
Saksamaa |
|
|
18. Emajuure-piiritusjook |
||
|
Bayerischer Gebirgsenzian |
Saksamaa |
|
|
Südtiroler Enzian/Genziana dell'Alto Adige |
Itaalia |
|
|
Genziana trentina/Genziana del Trentino |
Itaalia |
|
|
19. Kadakamarja-maitselised piiritusjoogid |
||
|
Genièvre/Jenever/Genever |
Belgia, Madalmaad, Prantsusmaa (Põhjapiirkond (59) ja Pas-de-Calais (62)), Saksamaa (liidumaad Nordrhein-Westfalen ja Niedersachsen) |
|
|
Genièvre de grains, Graanjenever, Graangenever |
Belgia, Madalmaad, Prantsusmaa (Põhjapiirkond (59) ja Pas-de-Calais (62)) |
|
|
Jonge jenever, jonge genever |
Belgia, Madalmaad |
|
|
Oude jenever, oude genever |
Belgia, Madalmaad |
|
|
Hasseltse jenever/Hasselt |
Belgia (Hasselt, Zonhoven, Diepenbeek) |
|
|
Balegemse jenever |
Belgia (Balegem) |
|
|
O' de Flander-Oost-Vlaamse Graanjenever |
Belgia (Ida-Flandria) |
|
|
Peket-Pekêt/Pèket-Pèkèt de Wallonie |
Belgia (Valloonia) |
|
|
Genièvre Flandres Artois |
Prantsusmaa (Põhjapiirkond (59) ja Pas-de-Calais (62)) |
|
|
Ostfriesischer Korngenever |
Saksamaa |
|
|
Steinhäger |
Saksamaa |
|
|
Plymouth Gin |
Ühendkuningriik |
|
|
Gin de Mahón |
Hispaania |
|
|
Vilniaus Džinas/Vilnius Gin |
Leedu |
|
|
Spišská Borovička |
Slovakkia |
|
|
Slovenská Borovička Juniperus |
Slovakkia |
|
|
Slovenská Borovička |
Slovakkia |
|
|
Inovecká Borovička |
Slovakkia |
|
|
Liptovská Borovička |
Slovakkia |
|
|
24. Akvavit/aquavit |
||
|
Dansk Akvavit/Dansk Aquavit |
Taani |
|
|
Svensk Aquavit/Svensk Akvavit/Swedish Aquavit |
Rootsi |
|
|
25. Aniisimaitselised piiritusjoogid |
||
|
Anis español |
Hispaania |
|
|
Anís Paloma Monforte del Cid |
Hispaania |
|
|
Hierbas de Mallorca |
Hispaania |
|
|
Hierbas Ibicencas |
Hispaania |
|
|
Évora anisada |
Portugal |
|
|
Cazalla |
Hispaania |
|
|
Chinchón |
Hispaania |
|
|
Ojén |
Hispaania |
|
|
Rute |
Hispaania |
|
|
Janeževec |
Sloveenia |
|
|
29. Destilleeritud anis |
||
|
Ouzo/Ούζο |
Küpros, Kreeka |
|
|
Ούζο Μυτιλήνης/Lesbose ouzo |
Kreeka |
|
|
Ούζο Πλωμαρίου/Plomári ouzo |
Kreeka |
|
|
Ούζο Καλαμάτας/Kalamáta ouzo |
Kreeka |
|
|
Ούζο Θράκης/Traakia ouzo |
Kreeka |
|
|
Ούζο Μακεδονίας/Makedoonia ouzo |
Kreeka |
|
|
30. Mõrumaitselised piiritusjoogid/bitter |
||
|
Demänovka bylinná horká |
Slovakkia |
|
|
Rheinberger Kräuter |
Saksamaa |
|
|
Trejos devynerios |
Leedu |
|
|
Slovenska travarica |
Sloveenia |
|
|
31. Maitsestatud viin |
||
|
Põhja-Podlaasia madalikult pärit ürdiviin, mis on maitsestatud hariliku lõhnheinaga / Wódka ziołowa z Niziny Północnopodlaskiej aromatyzowana ekstraktem z trawy żubrowej |
Poola |
|
|
Polska Wódka/Polish Vodka (5) Originali Lietuviška degtinė/Original Lithuanian vodka (5) |
Poola Leedu |
|
|
32. Liköör |
||
|
Berliner Kümmel |
Saksamaa |
|
|
Hamburger Kümmel |
Saksamaa |
|
|
Münchener Kümmel |
Saksamaa |
|
|
Chiemseer Klosterlikör |
Saksamaa |
|
|
Bayerischer Kräuterlikör |
Saksamaa |
|
|
Irish Cream (3) |
Iirimaa |
|
|
Palo de Mallorca |
Hispaania |
|
|
Ginjinha portuguesa |
Portugal |
|
|
Licor de Singeverga |
Portugal |
|
|
Mirto di Sardegna |
Itaalia |
|
|
Liquore di limone di Sorrento |
Itaalia |
|
|
Liquore di limone della Costa d'Amalfi |
Itaalia |
|
|
Genepì del Piemonte |
Itaalia |
|
|
Genepì della Valle d'Aosta |
Itaalia |
|
|
Benediktbeurer Klosterlikör |
Saksamaa |
|
|
Ettaler Klosterlikör |
Saksamaa |
|
|
Ratafia de Champagne |
Prantsusmaa |
|
|
Ratafia catalana |
Hispaania |
|
|
Anis português |
Portugal |
|
|
Suomalainen Marjalikööri/Suomalainen Hedelmälikööri/Finsk Bärlikör/Finsk Fruktlikör/ Finnish berry liqueur/Finnish fruit liqueur |
Soome |
|
|
Grossglockner Alpenbitter |
Austria |
|
|
Mariazeller Magenlikör |
Austria |
|
|
Mariazeller Jagasaftl |
Austria |
|
|
Puchheimer Bitter |
Austria |
|
|
Steinfelder Magenbitter |
Austria |
|
|
Wachauer Marillenlikör |
Austria |
|
|
Jägertee/Jagertee/Jagatee |
Austria |
|
|
Hüttentee |
Saksamaa |
|
|
Allažu Ķimelis |
Läti |
|
|
Čepkelių |
Leedu |
|
|
Demänovka Bylinný Likér |
Slovakkia |
|
|
Polish Cherry |
Poola |
|
|
Karlovarská Hořká |
Tšehhi Vabariik |
|
|
Pelinkovec |
Sloveenia |
|
|
Blutwurz |
Saksamaa |
|
|
Cantueso Alicantino |
Hispaania |
|
|
Licor café de Galicia |
Hispaania |
|
|
Licor de hierbas de Galicia |
Hispaania |
|
|
Génépi des Alpes/Genepì degli Alpi |
Prantsusmaa, Itaalia |
|
|
Μαστίχα Χίου/Chíose masticha |
Kreeka |
|
|
Κίτρο Νάξου/Naxose kitro |
Kreeka |
|
|
Κουμκουάτ Κέρκυρας/Kérkyra Koum Kouat |
Kreeka |
|
|
Τεντούρα/Tentoura |
Kreeka |
|
|
Poncha da Madeira |
Portugal |
|
|
Hrvatski pelinkovac |
Horvaatia |
|
|
34. Crème de cassis |
||
|
Cassis de Bourgogne |
Prantsusmaa |
|
|
Cassis de Dijon |
Prantsusmaa |
|
|
Cassis de Saintonge |
Prantsusmaa |
|
|
Cassis du Dauphiné |
Prantsusmaa |
|
|
Cassis de Beaufort |
Luksemburg |
|
|
39. Maraschino/Marrasquino/Maraskino |
Zadarski maraschino |
Horvaatia |
|
40. Nocino |
||
|
Nocino di Modena |
Itaalia |
|
|
Orehovec |
Sloveenia |
|
|
Muud piiritusjoogid |
||
|
Pommeau de Bretagne |
Prantsusmaa |
|
|
Pommeau du Maine |
Prantsusmaa |
|
|
Pommeau de Normandie |
Prantsusmaa |
|
|
Svensk Punsch/Swedish Punch |
Rootsi |
|
|
Pacharán navarro |
Hispaania |
|
|
Pacharán |
Hispaania |
|
|
Inländerrum |
Austria |
|
|
Bärwurz |
Saksamaa |
|
|
Aguardiente de hierbas de Galicia |
Hispaania |
|
|
Aperitivo Café de Alcoy |
Hispaania |
|
|
Herbero de la Sierra de Mariola |
Hispaania |
|
|
Königsberger Bärenfang |
Saksamaa |
|
|
Ostpreußischer Bärenfang |
Saksamaa |
|
|
Ronmiel |
Hispaania |
|
|
Ronmiel de Canarias |
Hispaania |
|
|
Genièvre aux fruits/Vruchtenjenever/ Jenever met vruchten/Fruchtgenever |
Belgia, Madalmaad, Prantsusmaa (Põhjapiirkond (59) ja Pas-de-Calais (62)), Saksamaa (liidumaad Nordrhein-Westfalen ja Niedersachsen) |
|
|
Domači rum |
Sloveenia |
|
|
Irish Poteen/Irish Poóitín |
Iirimaa |
|
|
Trauktinė |
Leedu |
|
|
Trauktinė Palanga |
Leedu |
|
|
Trauktinė Dainava |
Leedu |
|
|
Hrvatska travarica |
Horvaatia |
|
|
(1) Geograafilise tähisega Irish Whiskey/Uisce Beatha Eireannach/Irish Whisky märgistatakse Iirimaal ja Põhja-Iirimaal toodetud whisky't/whiskey't. (2) Geograafilisele tähisele „Somerset Cider Brandy” peab olema lisatud tähistus „Õuntest valmistatud kange alkohoolne jook”. (3) Geograafiline tähis „Irish Cream” hõlmab nii Iirimaal kui ka Põhja-Iirimaal toodetud likööri. (4) Geograafilise tähise „Pisco” kaitsmine käesoleva määruse kohaselt ei piira nimetuse „Pisco” kasutamist Tšiilist pärit toodetes, mis on kaitstud Tšiili Vabariigi ja Euroopa Liidu vahel 2002. aastal sõlmitud assotsieerimislepinguga. (5) Toote märgisel peab olema müüginimetus „maitsestatud viin”. Sõna „maitsestatud” võib asendada ülekaalus oleva maitse nimetusega. |
||
( 1 ) ELT C 324, 30.12.2006, lk 12.
( 2 ) Euroopa Parlamendi 19. juuni 2007. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 17. detsembri 2007. aasta otsus.
( 3 ) EÜT L 160, 12.6.1989, lk 1. Määrust on viimati muudetud 2005. aasta ühinemisaktiga.
( 4 ) EÜT L 105, 25.4.1990, lk 9. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2140/98 (EÜT L 270, 7.10.1998, lk 9).
( 5 ) EÜT L 109, 6.5.2000, lk 29. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 2007/168/EÜ (ELT L 310, 28.11.2007, lk 11).
( 6 ) EÜT L 184, 15.7.1988, lk 61. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).
( 7 ) EÜT L 336, 23.12.1994, lk 1.
( 8 ) ELT L 93, 31.3.2006, lk 12. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 1791/2006 (ELT L 363, 20.12.2006, lk 1).
( 9 ) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23. Otsust on muudetud otsusega 2006/512/EÜ (ELT L 200, 22.7.2006, lk 11).
( 10 ) ELT L 354, 31.12.2008, lk 34.
( 11 ) ELT L 165, 30.4.2004, lk 1. Määrust on viimati muudetud nõukogu määrusega (EÜ) nr 1791/2006.
( 12 ) EÜT L 40, 11.2.1989, lk 1. Direktiivi on muudetud nõukogu otsusega 92/10/EMÜ (EÜT L 6, 11.1.1992, lk 35).
( 13 ) EÜT L 11, 14.1.1994, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1891/2006 (ELT L 386, 29.12.2006, lk 14).
( 14 ) Komisjoni 20. juuli 1992. aasta määrus (EMÜ) nr 2009/92, millega määratakse kindlaks piiritusjookide, aromatiseeritud veinide, aromatiseeritud veinijookide ja aromatiseeritud veinikokteilide valmistamisel kasutatud põllumajanduslikku päritolu etüülalkoholi ühenduse analüüsimeetodid (EÜT L 203, 21.7.1992, lk 10).
( 15 ) Komisjoni 1. juuni 1994. aasta määrus (EÜ) nr 1267/94, millega kohaldatakse teatavate piiritusjookide vastastikuse tunnustamise kokkuleppeid Euroopa Liidu ja kolmandate riikide vahel (EÜT L 138, 2.6.1994, lk 7). Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 1434/97 (EÜT L 196, 24.7.1997, lk 56).
( 16 ) Komisjoni 19. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 2870/2000, millega sätestatakse ühenduse standardmeetodid piiritusjookide analüüsimiseks (EÜT L 333, 29.12.2000, lk 20). Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 2091/2002 (EÜT L 322, 27.11.2002, lk 11).
( 17 ) EÜT L 10, 12.1.2002, lk 53.
( 18 ) EÜT L 10, 12.1.2002, lk 47.
( 19 ) EÜT L 229, 30.8.1980, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003.
( 20 ) EÜT L 330, 5.12.1998, lk 32. Direktiivi on muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003.
( 21 ) EÜT L 237, 10.9.1994, lk 13. Direktiivi on muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003.
( 22 ) EÜT L 149, 14.6.1991, lk 1. Määrust on viimati muudetud 2005. aasta ühinemisaktiga.