2008L0121 — ET — 05.10.2009 — 001.001
Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2008/121/EÜ, 14. jaanuar 2009, tekstiilinimetuste kohta (uuestisõnastamine) (EÜT L 019, 23.1.2009, p.29) |
Muudetud:
|
|
|
Euroopa Liidu Teataja |
||
|
No |
page |
date |
||
|
KOMISJONI DIREKTIIV 2009/121/EÜ, EMPs kohaldatav tekst 14. september 2009, |
L 242 |
13 |
15.9.2009 |
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2008/121/EÜ,
14. jaanuar 2009,
tekstiilinimetuste kohta (uuestisõnastamine)
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 95,
võttes arvesse komisjoni ettepanekut,
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust, ( 1 )
toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras, ( 2 )
ning arvestades järgmist:|
(1) |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 1996. aasta direktiivi 96/74/EÜ tekstiilinimetuste kohta ( 3 ) on korduvalt oluliselt muudetud. ( 4 ) Kuna kõnealusesse direktiivi tehakse uusi muudatusi, on soovitatav see selguse huvides uuesti sõnastada. |
|
(2) |
Kui tekstiiltoodete nimetusi, koostist ja märgistamist käsitlevad sätted peaksid liikmesriigiti erinema, takistaks see siseturu tõrgeteta toimimist. |
|
(3) |
Need takistused saab kõrvaldada, kui ühenduses turule viidavate tekstiiltoodete suhtes kehtiksid ühtsed eeskirjad. Seepärast on vaja ühtlustada tekstiilkiudude nimetused ning tekstiiltoodete etikettide, tähistuste ja saatedokumentide üksikasjad tootmise, töötlemise ja turustamise eri etappidel. |
|
(4) |
Tuleks kehtestada sätted ka teatavate toodete suhtes, mis ei ole valmistatud ainult tekstiilmaterjalist, kuid sisaldavad olulise osana tekstiili, või kui tootja, töötleja või kaupleja on pööranud sellele erilist tähelepanu. |
|
(5) |
Ehedate toodete puhul lubatud tolerantsi „muude kiudude” osas tuleks rakendada ka segude puhul. |
|
(6) |
Siseriiklike sätete eesmärgi saavutamiseks kõnealuses valdkonnas peaks märgistamine olema kohustuslik. |
|
(7) |
Juhul kui toote koostise kindlaksmääramine selle valmistamise ajal on tehniliselt keeruline, võib etiketile märkida iga sel ajal teadaoleva kiu tingimusel, et valmistoode sisaldab teatava protsendimäära nimetatud kiude. |
|
(8) |
Selleks et vältida õigusnormide erisugust kohaldamist ühenduses, on otstarbekas kindlaks määrata teatavate kaht või enamat koostisosa sisaldavate tekstiiltoodete täpsed märgistusmeetodid ning samuti tekstiiltoodete need koostisosad, mida märgistamisel ja analüüsimisel ei ole vaja arvesse võtta. |
|
(9) |
Ainult ühismärgistatavaid tekstiiltooteid ja meetrikaupa või mõõtulõigatult müüdavaid tekstiiltooteid tuleks müügiks pakkuda nii, et tarbija saaks täielikult tutvuda üldpakendile või rullile kinnitatud andmetega. Sellekohased meetmed tuleb võtta liikmesriikidel. |
|
(10) |
Kasutajate ja tarbijate seas teatavat prestiiži omavate kirjelduste ja nimetuste kasutamise kohta tuleks kehtestada kindlad tingimused. |
|
(11) |
On vaja kehtestada tekstiili proovivõtu- ja analüüsimeetodid, et välistada erimeelsused kasutatavate meetodite suhtes. Praegu kehtivate siseriiklike meetodite esialgne säilitamine ei takista ühtsete eeskirjade rakendamist. |
|
(12) |
V lisas, mis kehtestab tekstiiltoodete kiusisalduse analüüsimiseks iga kiu kuivmassile rakendatavad kokkuleppelised massilisad, esitatakse jaotistes 1, 2 ja 3 lambavilla ja/või muude loomade villa sisaldavate kraasitud ja kammitud kiudude koostise arvutamiseks kaks erinevat kokkuleppelist massilisa. Laboratooriumid ei suuda alati eristada, kas toode on kraasitud või kammitud kiust, mistõttu võivad tekstiiltoote vastavuskontrollid anda ühenduses erinevaid tulemusi. Seepärast tuleks kahtluse korral lubada laboratooriumidel rakendada ühtainsat kokkuleppelist massilisa. |
|
(13) |
Kõigi tekstiiltoodetele kohaldatavate sätete ühtlustamine ühes tekstiiltooteid käsitlevas eraldi direktiivis ei ole soovitatav. |
|
(14) |
III ja IV lisa peaksid neis loetletud toodete eripära tõttu hõlmama ka muid märgistamisest vabastatud tooteid, eriti ühekorratooteid või tooteid, mille puhul nõutakse üksnes ühismärgistamist. |
|
(15) |
Käesoleva direktiivi rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused. ( 5 ) |
|
(16) |
Komisjonile tuleks eelkõige anda volitus kohandada I ja V lisa tehnika arenguga ning võtta vastu kahe- ja kolmekomponentsete segude kvantitatiivse analüüsi uued meetodid. Kuna need on üldmeetmed ja nende eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid, muu hulgas täiendades seda uute vähem oluliste sätetega, tuleb need vastu võtta vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele. |
|
(17) |
Direktiivi uued sätted käsitlevad üksnes komiteemenetlust. Seetõttu ei pea liikmesriigid neid üle võtma. |
|
(18) |
Käesolev direktiiv ei peaks mõjutama liikmesriikide kohustusi, mis on seotud VI lisa B osas esitatud direktiivide siseriiklikku õigusesse ülevõtmise tähtaegadega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:
Artikkel 1
1. Tekstiiltooteid võib turustada ühenduse piires enne nende tööstuslikku töötlemist, selle jooksul või mis tahes turustamisetappidel üksnes juhul, kui need tooted vastavad käesolevale direktiivile.
2. Käesolevat direktiivi ei kohaldata tekstiiltoodetele, mis on:
a) ette nähtud eksportimiseks kolmandatesse riikidesse;
b) sisenevad liikmesriikidesse tollikontrolli all transiidi eesmärgil;
c) imporditud kolmandatest riikidest seestöötlemiseks;
d) antud kodustöötajatele või iseseisvatele firmadele töötlemiseks ilma neile tarnitud materjalide omandiõiguse üleminekuta.
Artikkel 2
1. Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:
a) „tekstiiltooted” – igasugused töötlemata tooted, osaliselt töödeldud tooted, töödeldud tooted, pooltooted, valmistooted, poolvalmis või valmis õmblustooted, mis koosnevad ainult tekstiilkiududest, olenemata kasutatud segamis- või ühendusmenetlusest;
b) „tekstiilkiud”:
i) saadus, mida iseloomustavad painduvus, peenus ja suurima laiusmõõduga võrreldes suur pikkus ning mis seetõttu sobib tekstiiltoodete valmistamiseks;
ii) painduvad ribad ja torud, mis ei ole laiemad kui 5 mm, sealhulgas ribad, mis on lõigatud I lisa punktides 19–47 loetletud kiudude valmistamiseks kasutatud ainete laiematest ribadest või kiledest ja mis sobivad tekstiiltoodete valmistamiseks; laiuseks loetakse kokkumurtud, lamestatud, kokkusurutud või keerutatud riba või toru laiust või ebaühtlase laiuse korral selle keskmist laiust.
2. Tekstiiltoodetega võrdsustatakse järgmised tooted ja nende suhtes kohaldatakse käesolevat direktiivi:
a) tooted, mille massist vähemalt 80 % on tekstiilkiud;
b) mööbli ning vihma- ja päikesevarju kattematerjalid, mille massist vähemalt 80 % on tekstiilkiud; samuti mitmekihiliste põrandakatete, madratsite ja matkatarvete tekstiilosad ning jalatsite, sõrm- ja labakinnaste soojendusvoodrid tingimusel, et need osad või voodrid moodustavad vähemalt 80 % terviktoote massist;
c) muude toodete tekstiilosad, mis moodustavad lahutamatu osa tootest, kui nende koostis on kindlaks määratud.
Artikkel 3
1. Artiklis 2 viidatud kiudude nimetused ja kirjeldused on esitatud I lisas.
2. I lisa tabelis esitatud nimetusi kasutatakse üksnes nende kiudude kohta, mille omadused on täpsustatud nimetatud tabeli samas punktis.
3. Ühtki loetletud nimetust ei tohi ükskõik millises keeles kasutada omaette sõnana, omadussõnana või liitsõnas ühegi muu kiu kohta.
4. Tekstiilkiududest filamentlõnga kuju või eripära kirjeldamiseks ei tohi kasutada sõna „siid”.
Artikkel 4
1. Tekstiiltootele ei tohi märkida „100 %”, „puhas” või „täis-” või kasutada muid samalaadseid termineid, kui toode ei koosne ainult sellest kiust.
2. Tekstiiltoode võib sisaldada kuni 2 % massist muid kiude, kui see kogus on tehniliselt õigustatud ega ole lisatud sihilikult. Nimetatud tolerants ulatub kraasmenetletud toodete puhul kuni 5 %ni.
Artikkel 5
1. Villasele tootele võib märkida ühe II lisas osutatud nimetustest, kui see on valmistatud valmistootes varem kasutamata kiust, mida ei ole kedratud ega vildistatud muul otstarbel kui üksnes selle toote valmistamiseks ning mis ei ole töötlemisel ega kasutamisel kahjustunud.
2. Erandina lõikest 1 võib II lisas esitatud nimetusi kasutada kiusegus sisalduva villa kohta, kui:
a) kogu kiusegus sisalduv vill vastab lõike 1 nõuetele;
b) villa osatähtsus kiusegu kogumassist on vähemalt 25 %;
c) kiusegus on lisaks villale veel üksainus muu kiud.
Käesolevas lõikes osutatud juhul tuleb esitada kiusegu täielik protsentuaalne koostis.
3. Toote valmistamise tehnilisest eripärast tingituna on lõigetes 1 ja 2 osutatud toodete, sealhulgas kraasitud villaste toodete puhul lubatud tolerants kuni 0,3 % võõrkiudusid.
Artikkel 6
1. Tekstiiltootele, mis koosneb kahest või enamast kiust, millest ühe osatähtsus on vähemalt 85 % kogumassist, märgitakse:
a) vähemalt 85 % osatähtsusega kiu nimetus, millele järgneb selle kiu sisaldus massiprotsentides;
b) vähemalt 85 % osatähtsusega kiu nimetus, millele järgnevad sõnad „vähemalt 85 %”, või
c) toote täielik protsentuaalne koostis.
2. Tekstiiltootele, mis koosneb kahest või enamast kiust, millest igaühe osatähtsus on alla 85 % toote kogumassist, märgitakse vähemalt kahe peamise kiu nimetus ja protsendimäär massist, järgnevad tootes sisalduvate muude kiudude nimetused nende osatähtsuse alanevas järjestuses, kas massiprotsendiga või ilma. Seejuures:
a) kiudusid, millest igaühe osatähtsus on alla 10 % toote kogumassist, võib tähistada ühisnimetusega „muud kiud”, millele järgneb nende kiudude summaarne sisaldus massiprotsentides;
b) kui nimetatakse ühte kiudu, mille osatähtsus kogumassist on alla 10 %, tuleb esitada selle toote täielik protsentuaalne koostis.
3. Tooteid, mille lõim on puhtast puuvillast ja kude puhtast linasest ning linasisaldus on vähemalt 40 % riide kogumassist, kui mett on kõrvaldatud, võib nimetada „poollinaseks” ja sel juhul tuleb lisada koostise iseloomustus: „lõim puhtast puuvillast – kude puhtast linasest”.
4. Terminit „segakiud” või „kiusisaldus kindlaks määramata” võib kasutada toote suhtes, mille koostist on valmistamise ajal raske kindlaks määrata.
5. Lõpptarbijale mõeldud tekstiiltoodete puhul on lõigetes 1 kuni 4 nimetatud protsentuaalsetes koostistes:
a) lubatud kõrvalisi kiudusid kuni 2 % tekstiiltoote kogumassist tingimusel, et see kogus on tingitud toote valmistamise tehnilisest eripärast ega ole lisatud sihilikult; kraasmenetletud toodete puhul on lubatud tolerants kuni 5 %, ilma et see piiraks artikli 5 lõikes 3 viidatud tolerantsi rakendamist;
b) lubatud valmistamisest tingitud 3 %ne tolerants etiketil esitatud kiudude kogumassist tootel esitatud ja analüüsi teel määratud kiusisalduse protsendimäärade vahel; sama tolerantsi kohaldatakse ka nende kiudude suhtes, mida vastavalt lõikele 2 loetletakse osatähtsuse alanevas järjestuses ilma protsendimäära näitamata. Nimetatud tolerants kehtib ka artikli 5 lõike 2 punkti b suhtes.
Analüüsimisel arvutatakse tolerantsid eraldi. Punktis b viidatud tolerantsi arvutamisel arvessevõetav kogumass on kiudude kogumass lõpptootes, millest on maha arvatud iga punktis a nimetatud tolerantsi rakendamisel tuvastatud kõrvalise kiu mass.
Punktides a ja b viidatud tolerantse lubatakse summeerida üksnes juhul, kui punktis a nimetatud tolerantsi rakendamisel ilmneb, et analüüsimisel tuvastatud mis tahes kõrvaline kiud on ühe või mitme etiketil näidatud kiuga samast keemilisest liigist.
Teatavate toodete puhul, mille tootmisprotsessis vajatakse punktides a ja b esitatud tolerantsidest suuremaid tolerantse, võib neid lubada üksnes erandjuhul, kui toote vastavust on kontrollitud artikli 13 lõike 1 kohaselt ning kui tootja on seda piisavalt põhjendanud. Liikmesriigid teatavad sellest komisjonile viivitamata.
Artikkel 7
Piiramata artikli 4 lõikes 2, artikli 5 lõikes 3 ja artikli 6 lõikes 5 ettenähtud tolerantside kohaldamist, ei ole vaja artiklites 4 ja 6 sätestatud kiukoostistes nimetada nähtavaid, eristatavaid, üksnes kaunistusotstarbelisi kiudusid, mille osatähtsus ei ületa 7 % lõpptoote massist. Sama kehtib kiudude kohta, nt metallkiud, mis on lisatud antistaatilise mõju saavutamiseks, ning mille osatähtsus ei ületa 2 % lõpptoote massist. Artikli 6 lõikes 3 viidatud toodete puhul ei arvutata neid protsente riide massist, vaid lõime massist ja koe massist eraldi.
Artikkel 8
1. Tekstiiltooted käesoleva direktiivi tähenduses märgistatakse või tähistatakse, kui need pannakse turule tootmise või kaubastamise eesmärgil. Nimetatud märgistust või tähistust võivad asendada või täiendada kaasasolevad saatedokumendid, kui tooteid ei pakuta müügiks lõpptarbijale või kui need tarnitakse riigi või avalik-õigusliku juriidilise isiku tellimuse täitmiseks või nendes liikmesriikides, kus käesolev mõiste on tundmatu, samaväärsele üksusele.
2. Artiklites 3 kuni 6 ning I ja II lisas osutatud nimetused, kirjeldused ja andmed tekstiilkiu sisalduse kohta tuleb kaubadokumentides esitada arusaadavalt. Eelkõige välistab see nõue lühendite kasutamise müügilepingutes, saatelehtedel ja arvetes. Masinloetavat koodi võib siiski kasutada tingimusel, et koodi selgitus on samas dokumendis.
3. Artiklites 3 kuni 6 ning I ja II lisas osutatud nimetused, kirjeldused ja andmed tekstiili kiusisalduse kohta tuleb esitada arusaadavalt, loetavalt ja ühesuguses kirjas, kui tekstiiltooteid pakutakse müügiks või müüakse tarbijale, eriti kataloogides, tutvustavates reklaamtrükistes, pakenditel, etikettidel ja tähistustel.
Muud andmed ja teave, mida ei ole käesoleva direktiiviga ette nähtud, tuleb esitada eraldi. See ei kehti kaubamärkide või ärinimede kohta, mis võivad olla vahetult enne või pärast käesoleva direktiiviga nõutavaid andmeid.
Kui esimeses lõigus viidatud tarbijale müügiks pakutaval või müüdaval tekstiiltootel on siiski esitatud kaubamärk või ärinimi, mis sisaldab kas omaette sõnana, omadussõnana või liitsõnas ühte I lisas loetletud nimetust või nimetust, mis on sellega kergesti segiaetav, siis peavad kaubamärgile või ärinimele vahetult eelnema või järgnema arusaadavalt, loetavalt ja ühesuguses kirjas artiklites 3 kuni 6 ning I ja II lisas viidatud tekstiilkiudude nimetused, kirjeldused ja andmed tekstiilkiu sisalduse kohta.
4. Liikmesriik võib nõuda, et tema territooriumil lõpptarbijale müügiks pakutavatel või müüdavatel tekstiiltoodetel kasutataks käesolevas artiklis nõutud märgistamiseks ja tähistamiseks ka tema riigikeelt.
Poolide, rullide, vihtide, kerade või mis tahes muu õmblus-, nõelumis- ja tikkimislõnga väikese koguse puhul võivad liikmesriigid kasutada esimeses lõigus ettenähtud võimalust üksnes pakendite või näidiste ühismärgistamise korral. Ilma et see piiraks IV lisa punktis 18 osutatud juhtude kohaldamist, võib üksiktooteid märgistada mis tahes ühenduse keeles.
5. Liikmesriik ei või keelata ka muude kui artiklites 3, 4 ja 5 viidatud ning toote omadusi kajastavate kirjelduste ja andmete kasutamist, kui need sobivad kokku liikmesriigi heade kaubandustavadega.
Artikkel 9
1. Igal tekstiiltootel, mis koosneb vähemalt kahest erineva kiusisaldusega koostisosast, on etikett, millel on märgitud iga osa kiusisaldus. Märgistama ei pea neid koostisosi, mille osatähtsus toote kogumassist on alla 30 %, välja arvatud põhivooder.
2. Kui kaks või enam toodet on ühe ja sama kiusisaldusega ning moodustavad tavaliselt ühtse terviku, siis piisab ühest etiketist.
3. Ilma et see piiraks artikli 12 kohaldamist:
a) esitatakse järgmiste korsett-toodete puhul kas kogu toote kiukoostis või allpool loetletud toodete osade kiukoostis koos või eraldi:
i) rinnahoidjatel: kausside ja seljaosa pealis- ja alusriie;
ii) korsettidel: esi-, selja- ja küljeosa kõvendusotstarbelised detailid;
iii) korselettidel: kausside pealis- ja alusriie, esi- ja seljaosa kõvendusotstarbelised detailid ning küljedetailid.
Esimeses lõigus loetlemata korsett-toodete puhul tuleb märkida kas kogu toote kiukoostis või eri osade kiukoostis koos või eraldi; märgistama ei pea neid osi, mille osatähtsus toote kogumassist on alla 10 %.
Nimetatud korsett-toodete eri osad tuleb eraldi märgistada nii, et tarbija mõistaks hõlpsasti, millisele tooteosale etiketil olevad andmed osutavad;
b) söövitustrükkmenetlusel valmistatud tekstiili kiukoostis esitatakse kogu toote kohta, kusjuures põhiriide ja söövitustrükkosade kiukoostis märgitakse eraldi. Kõnealused osad tuleb nimetada;
c) tikitud tekstiili kiukoostis esitatakse kogu toote kohta, kusjuures põhiriide ja tikkimislõnga kiukoostis märgitakse eraldi ning osad nimetatakse; kui tikitud osade osatähtsus on alla 10 % toote pinnast, esitatakse üksnes põhiriide kiukoostis;
d) kui tarbijale pakutakse müügiks lõnga, mille südamik ja kattelõng koosnevad eri kiududest, esitatakse kiukoostis kogu toote kohta, kusjuures eraldi võib märkida südamiku ning kattelõnga koostise; kõnealused osad tuleb nimetada;
e) kui samet-, plüüs- või muud sarnased tekstiilid koosnevad eri kiududest valmistatud põhimikust ja tarbepinnast, esitatakse nende kahe osa kiukoostis eraldi; kõnealused osad tuleb nimetada;
f) kui põrandakatted ja vaibad koosnevad eri kiududest valmistatud põhimikust ja tarbepinnast, võib esitada üksnes tarbepinna kiukoostise, kusjuures tarbepind tuleb nimetada.
Artikkel 10
1. Erandina artiklitest 8 ja 9:
a) III lisas loetletud tekstiiltoodete puhul, mis on mõnes artikli 2 lõike 1 punktis a viidatud töötlusetapis, ei saa liikmesriigid nõuda märgistust või tähistust koos nimetuse või kiukoostisega. Kui sellistel toodetel on etikett või tähistus, mis esitab nimetuse või kiukoostise või kaubamärgi või ärinime, kus sisaldub omaette sõnana või omadussõnana või liitsõna osana üks I lisas loetletud nimetustest või nimetus, mis on sellega hõlpsasti segiaetav, siis kohaldatakse artiklite 8 ja 9 sätteid;
b) kui IV lisas loetletud tekstiiltooted on sama liiki ja sama kiukoostisega, siis võib neid müügiks pakkuda üheskoos ühisetiketiga, mis esitab käesolevas direktiivis ettenähtud kiukoostise andmed;
c) meetrikaupa müüdavate tekstiiltoodete kiukoostis on vaja märkida üksnes müügiks pakutaval kangal või rullil.
2. Liikmesriigid astuvad kõik vajalikud sammud, et tagada lõike 1 punktides b ja c osutatud toodete müügiks pakkumine sellisel viisil, et lõpptarbija saab kõnealuste toodete kiukoostisest täieliku ülevaate.
Artikkel 11
Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed tagamaks, et teavet, millega turule viidavad tekstiiltooted varustatakse, ei oleks võimalik segi ajada käesolevas direktiivis sätestatud nimetuste ja andmetega.
Artikkel 12
Artikli 8 lõike 1 ja muude käesoleva direktiivi tekstiiltoodete märgistamisega seotud sätete kohaldamisel määratakse artiklites 4, 5 ja 6 nimetatud kiuprotsendid ilma järgmisi komponente arvesse võtmata:
a) kõikide tekstiiltoodete mittetekstiilsed osad, ultusääred, etiketid ja märgid, tootes väheolulise osa moodustavad äärised ja posamendid, tekstiilmaterjaliga kaetud nööbid ja pandlad, lisandid, kaunistused, mitteelastsed paelad, toote teatavatesse kindlatesse kohtadesse lisatud elastikniidid ja -paelad ning nähtavad, eristatavad, üksnes kaunistusotstarbelised ja antistaatilised kiud, mis vastavad artikli 7 tingimustele;
b) põrandakatete ja vaipade muud osad, välja arvatud tarbepind;
c) mööbliriide sidus- ja täitelõimed ning -koed, mis ei ole tarbepinna osaks;
d) eesriiete ja kardinate sidus- ja täitelõimed ning -koed, mis ei ole riide parema poole osaks;
e) muude tekstiiltoodete põhi- ja karkassriided, kõvendused ja tugevdused, vaheriie ja tugevdusriie, õmblusniit ja ühenduslõng, kui need ei asenda riide lõime ja/või kude, täidised (välja arvatud soojendusotstarbelised täidised) ning vooder vastavalt artikli 9 lõikele 1.
Selle punkti kohaldamisel:
i) ei käsitata tekstiiltoodete põhi- või karkassriiet, mis täidab tarbepinna põhimiku otstarvet, eriti tekkides ja kahekordsetes riietes, ning samet- ja plüüsriietes ning nendetaolistes toodetes, äravõetava põhimikuna;
ii) „kõvendused ja tugevdused” on tekstiiltoote kindlatesse kohtadesse toote tugevdamiseks, kõvendamiseks või paksuse suurendamiseks lisatud lõng või materjalid;
f) rasv- ja sideained, lastained, mett ja aprett, immutusained, värvimise ja trükkimise lisaained ja muud tekstiili töötlemisel kasutatavad ained. Ühenduse õigusnormide puudumise korral võtavad liikmesriigid kõik vajalikud meetmed tagamaks, et need ained ei esineks kogustes, mis võiksid tarbijat eksitada.
Artikkel 13
1. Tekstiiltoodete koostise vastavust teabele, mis on esitatud kooskõlas käesoleva direktiiviga, kontrollitakse analüüsimeetoditega, mis on kindlaks määratud lõikes 2 viidatud direktiivides.
Selleks tuleb kindlaks määrata artiklis 4, 5 ja 6 nimetatud kiuprotsendid, rakendades iga kiu kuivale massile V lisas ettenähtud vastavaid kokkuleppelisi massilisasid pärast seda, kui neist on eemaldatud artiklis 12 nimetatud komponendid.
2. Käesoleva direktiiviga hõlmatud toodete kiukoostise väljaselgitamiseks liikmesriikides kasutatavad proovivõtu- ja analüüsimeetodid määratakse kindlaks eraldi direktiivides.
Artikkel 14
1. Ükski liikmesriik ei tohi keelata ega takistada käesoleva direktiivi sätetele vastavate tekstiiltoodete turule viimist, põhjendades seda nimetuste või kiukoostise spetsifikatsioonidega.
2. Käesoleva direktiivi sätted ei välista liikmesriikides kehtivate tööstus- ja kaubandusomandi kaitset, päritolumärke ja -tähiseid ning ebaausa konkurentsi vältimise kohta käsitlevate sätete kohaldamist.
Artikkel 15
1. Komisjon võtab vastu I lisa täiendused ning V lisa täiendused ja muudatused, mis on vajalikud nende lisade kohandamiseks tehnika arenguga.
2. Komisjon määrab kindlaks kahe- ja kolmekomponentsete segude kvantitatiivse analüüsi uued meetodid lisaks neile meetoditele, millele on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 1996. aasta direktiivis 96/73/EÜ kahekomponentsete tekstiilkiusegude teatavate kvantitatiivsete analüüsimeetodite kohta ( 6 ) ja nõukogu 26. veebruari 1973. aasta direktiivis 73/44/EMÜ kolmekomponentsete tekstiilkiusegude kvantitatiivse analüüsiga seotud õigusaktide ühtlustamise kohta liikmesriikides. ( 7 )
3. Lõigetes 1 ja 2 nimetatud meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid, muu hulgas täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 16 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.
Artikkel 16
1. Komisjoni abistab direktiiviga 96/73/EÜ asutatud direktiivides tekstiilinimetusi ja märgistamist käsitlev komitee.
2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ja artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.
Artikkel 17
Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas vastuvõetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.
Artikkel 18
Direktiiv 96/74/EÜ, mida on muudetud VI lisa A osas loetletud õigusaktidega, tunnistatakse kehtetuks; see ei mõjuta liikmesriikide kohustusi, mis on seotud VI lisa B osas esitatud direktiivide ülevõtmise tähtaegadega.
Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile kooskõlas VII lisas esitatud vastavustabeliga.
Artikkel 19
Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Artikkel 20
Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.
I LISA
TEKSTIILKIUDUDE TABEL
(viidatud artiklis 3)
|
Nr |
Nimetus |
Kiu kirjeldus |
|
1 |
lambavill (1) |
Lamba (Ovis aries) või lambatalle villaku villast saadav kiud |
|
2 |
alpaka, laama, kaamel, kašmiir, mohäär, angoora, vikunja, jakk, guanako, kašgoora, kobras, saarmas, millele järgneb või ei järgne nimetus „-vill” või „-karv” (1) |
järgmiste loomade karv: alpaka, laama, kaamel, kašmiirkits, angoorakits, angooraküülik, vikunja, jakk, guanako, kašgoorakits (kašmiirkitse ja angoorakitse ristand), kobras, saarmas |
|
3 |
loomakarvad või hobusejõhv, kas looma liigile osutamisega või osutamiseta (nt veisekarvad, kitsekarvad, hobusejõhv) |
mitmesuguste jaotistes 1 ja 2 nimetamata loomade karv |
|
4 |
siid |
üksnes siidi eritavatelt putukatelt saadav kiud |
|
5 |
puuvill |
puuvillataime (Gossypium) seemnekupardest saadav kiud |
|
6 |
kapok |
kapokipuu (Ceiba pentandra) viljakupra siseküljelt saadav kiud |
|
7 |
lina |
linataime (Linum usitatissimum) niinest saadav kiud |
|
8 |
harilik kanep |
kanepi (Cannabis sativa) niinest saadav kiud |
|
9 |
džuut |
Corchorus olitorius ja Corchorus capsularis niinest saadav kiud. Käesoleva direktiivi kohaldamisel võrdsustatakse džuudiga järgmistelt taimedelt saadavad niinekiud: Hibiscus cannabinus, Hibiscus sabdariffa, Abutilon avicennae, Urena lobata, Urena sinuata |
|
10 |
manillakanep (abaka) |
Musa textilis’e tupplehtedest saadav kiud |
|
11 |
halfa |
Stipa tenacissima lehtedest saadav kiud |
|
12 |
kookoskiud |
Cocos nucifera pähklitelt saadav kiud |
|
13 |
genista |
Cytisus scoparius ja/või Spartium junceum niinest saadav kiud |
|
14 |
ramjee |
Boehmeria nivea ja Boehmeria tenacissima niinest saadav kiud |
|
15 |
sisal |
Agave sisalana lehtedest saadav kiud |
|
16 |
sunn |
Crotalaria juncea niinest saadav kiud |
|
17 |
henequen (heneken) |
Agave fourcroydes niinest saadav kiud |
|
18 |
maguey (kantal) |
Agave cantala niinest saadav kiud |
|
19 |
atsetaat |
tselluloos-atsetaatkiud, milles vähemalt 74 %, kuid alla 92 % hüdroksüülrühmadest on atsetüülitud |
|
20 |
alginaat |
algiinhappe metalle sisaldavatest sooladest saadav kiud |
|
21 |
vaskammoniaak |
vaskammoniaakmenetlusel saadav regenereeritud tsellulooskiud |
|
22 |
modaal |
regenereeritud tsellulooskiud, mis on saadud modifitseeritud viskoosmenetlusel ja on suure katkemistugevuse ja kõrge märgmooduliga. Katkemistugevus (BC) konditsioneeritud olekus ja vajalik koormus (BM) märjas olekus kiu pikendamiseks 5 % võrra on järgmine: BC (CN) ≥ 1,3 √T + 2 T BM (CN) ≥ 0,5 √T kus T on keskmine joontihedus detsiteksides |
|
23 |
valkkiud |
looduslikest valkainetest kemikaalide abil regenereerimise ja stabiliseerimisega saadav kiud |
|
24 |
triatsetaat |
tselluloos-atsetaatkiud, milles vähemalt 92 % hüdroksüülrühmadest on atsetüülitud |
|
25 |
viskoos |
regenereeritud tsellulooskiud, mis saadakse viskoosmenetlusel filament- ja staapelkiududena |
|
26 |
akrüül |
kiud, mille lineaarsed makromolekulid sisaldavad vähemalt 85 massiprotsenti akrüülnitriilrühmi |
|
27 |
kloorkiud |
kiud lineaarsetest makromolekulidest, mille ahelas on üle 50 massiprotsendi vinüül- või vinülideenkloriidi monomeere |
|
28 |
fluorkiud |
kiud, mille lineaarsed makromolekulid sisaldavad alifaatseid fluorsüsinikmonomeere |
|
29 |
modakrüül |
kiud, mille lineaarsed makromolekulid sisaldavad üle 50 ja alla 85 massiprotsendi akrüülnitriilrühmi |
|
30 |
polüamiid või nailon |
kiud, mille sünteetilised lineaarsed makromolekulid sisaldavad korduvaid amiidrühmi, millest vähemalt 85 % on ühendatud alifaatsete või tsükloalifaatsete rühmadega |
|
31 |
aramiid |
kiud, mille sünteetilised lineaarsed makromolekulid sisaldavad aromaatseid rühmi, mis on ühendatud amiid- või imiidsidemetega, kusjuures vähemalt 85 % amiid- või imiidsidemetest seovad kahte aromaatset tuuma vahetult ja imiidsidemeid, kui neid üldse esineb, ei ole rohkem kui amiidsidemeid |
|
32 |
polüimiid |
kiud, mille sünteetilised lineaarsed makromolekulid sisaldavad korduvaid imiidrühmi |
|
33 |
Lyocell (2) |
regenereeritud derivatiseerimata tselluloosist kiud, mis saadakse orgaanilises lahustis lahustamise ja ketrusmenetlusega |
|
34 |
polülaktiid |
kiud, mis on moodustatud lineaarsetest makromolekulidest, mille ahelas on vähemalt 85 massiprotsenti looduslikest suhkrutest saadud piimhappeestri ühendeid, ja mille sulamistemperatuur on vähemalt 135 °C |
|
35 |
polüester |
kiud, mille lineaarsed makromolekulid sisaldavad vähemalt 85 massiprotsenti diooli ja tereftaalhappe estreid |
|
36 |
polüeteen |
kiud, mis koosnevad asendamata alifaatsetest küllastunud lineaarsetest süsivesinik-makromolekulidest |
|
37 |
polüpropeen |
kiud, mis sisaldab alifaatseid küllastunud süsivesinik-makromolekule, milles igal teisel süsiniku aatomil on isotaktilise paigutusega metüülkõrvalrühm (muid kõrvalrühmi ei ole) |
|
38 |
polükarbamiid |
kiud, mille lineaarsed makromolekulid sisaldavad korduvat funktsionaalse ureüleenrühma (NH-CO-NH) |
|
39 |
polüuretaan |
kiud, mille lineaarsed makromolekulid sisaldavad korduvat funktsionaalset uretaanrühma |
|
40 |
vinülaal |
kiud, mille lineaarsed makromolekulid koosnevad eriastmeliselt atsetaalitud polüvinüülalkoholist |
|
41 |
trivinüül |
akrüülnitriili terpolümeerist, monomeersest kloorvinüülist ja kolmanda komponendina monomeersest vinüülist kiud, milles ühegi komponendi osa ei ületa 50 massiprotsenti |
|
42 |
elastodieen |
elastne kiud, mis koosneb looduslikust või sünteetilisest polüisopreenist või ühest või enamast dieenist, mis on polümeriseeritud kas ühe või enama vinüüli monomeeriga või ilma; kui kiudu venitada kolmekordse algpikkuseni ja siis vabastada, taastab see kiiresti ja peaaegu täielikult oma lähtepikkuse |
|
43 |
elastaan |
elastne kiud, mis koosneb vähemalt 85 massiprotsendist segmenteeritud polüuretaanist; kui kiudu venitada kolmekordse algpikkuseni ja siis vabastada, taastab see kiiresti ja peaaegu täielikult oma lähtepikkuse |
|
44 |
klaaskiud |
klaasist valmistatud kiud |
|
45 |
kiu koostismaterjalile vastav nimetus, nt metall (metall-, metalliseeritud), asbest, paber, millele järgneb või ei järgne sõna „-lõng” või „-kiud” |
mitmesugustest mujal käesolevas lisas loetlemata materjalidest või uutest materjalidest saadav kiud |
|
46 |
elastomultiester |
kiud, mis on tekkinud kahe või enama keemiliselt erineva lineaarse makromolekuli koostoimel kahes või enamas eri faasis (millest ühegi osakaal ei ületa 85 massiprotsenti), mis sisaldab estrirühmi kui domineerivaid funktsionaalseid lülisid (vähemalt 85 %) ja mis pärast sobivat töötlust esialgse pikkusega võrreldes poolteist korda pikemaks venitatuna ja vabastatuna taastab kiiresti ja peaaegu täielikult oma esialgse pikkuse |
|
47 |
elastolefiin |
Kiud, mis sisaldab vähemalt 95 massiprotsenti osaliselt ristsillatud makromolekule, koosneb etüleenist ja vähemalt veel ühest teisest olefiinist ning mis esialgse pikkusega võrreldes poolteist korda pikemaks venitatuna ja vabastatuna taastab kiiresti ja peaaegu täielikult oma esialgse pikkuse. |
|
48 |
melamiin |
kiud, mis koosneb vähemalt 85 massiprotsendi ulatuses melamiini derivaatide ristseotud makromolekulidest |
|
(1) Käesoleva lisa punkti 1 nimetust „vill” võib samuti kasutada lamba või -talle villaku villa ja punkti 2 kolmandas veerus loetletud muude loomade karva segule osutamisel. (2) „Orgaaniline lahusti” tähendab põhiliselt orgaaniliste kemikaalide ja vee segu. |
||
II LISA
Artikli 5 lõikes 1 osutatud nimetused
|
bulgaaria keeles |
: |
„необработена вълна”, |
|
hispaania keeles |
: |
„lana virgen” või „lana de esquilado”, |
|
tšehhi keeles |
: |
„střižní vlna”, |
|
taani keeles |
: |
„ren, ny uld”, |
|
saksa keeles |
: |
„Schurwolle”, |
|
eesti keeles |
: |
„uus vill”, |
|
kreeka keeles |
: |
„παρθένο μαλλί”, |
|
inglise keeles |
: |
„virgin wool” või „fleece wool”, |
|
prantsuse keeles |
: |
„laine vierge” või „laine de tonte”, |
|
itaalia keeles |
: |
„lana vergine” või „lana di tosa”, |
|
läti keeles |
: |
„pirmlietojuma vilna” või „jaunvilna”, |
|
leedu keeles |
: |
„natūralioji vilna”, |
|
ungari keeles |
: |
„élőgyapjú”, |
|
malta keeles |
: |
„suf verġni”, |
|
hollandi keeles |
: |
„scheerwol”, |
|
poola keeles |
: |
„żywa wełna”, |
|
portugali keeles |
: |
„lã virgem”, |
|
rumeenia keeles |
: |
„lână virgină”, |
|
slovaki keeles |
: |
„strižná vlna”, |
|
sloveeni keeles |
: |
„runska volna”, |
|
soome keeles |
: |
„uusi villa”, |
|
rootsi keeles |
: |
„ren ull”. |
III LISA
Tooted, mille puhul märgistus või tähistus ei ole kohustuslik
(viidatud artikli 10 lõike 1 punktis a)
1. Varrukahoidjad
2. Tekstiilmaterjalidest kellarihmad
3. Etiketid ja märgid
4. Tekstiilmaterjalidest polstriga pidemed
5. Kohvikannusoojendajad
6. Teekannusoojendajad
7. Varrukakaitsed
8. Muhvid, välja arvatud karusriidest
9. Tehislilled
10. Nõelapadjad
11. Maalimislõuend
12. Alus-, karkass- ja kõvendusotstarbelised tekstiiltooted
13. Vilt
14. Kantud õmblustooted, kui neid otsesõnu sellistena iseloomustatakse
15. Säärised
16. Pakkematerjalid, mis ei ole uued ja mida müüakse kasutatuna
17. Viltkübarad
18. Tekstiilmaterjalidest kerged ja pehmed käekotid ning sadulsepakaubad
19. Tekstiilmaterjalidest reisitarbed
20. Käsitsi tikitud seinavaibad nii valmis- kui ka lõpetamata toodetena ja materjalid nende valmistamiseks, sealhulgas alusmaterjalist eraldi müüdav tikkimislõng, mis on spetsiaalselt ette nähtud selliste seinavaipade jaoks
21. Tõmblukud
22. Tekstiilmaterjalidega kaetud nööbid ja pandlad
23. Tekstiilmaterjalidest raamatuümbrised
24. Mänguasjad
25. Jalatsite tekstiilosad, välja arvatud soojendusvoodrid
26. Mitmest osast linikud pindalaga alla 500 cm2
27. Pajakindad ja pajalapid
28. Munasoojendajad
29. Kosmeetikakotid
30. Riidest tubakakotid
31. Riidest prillitoosid, portsigarid, tulemasinatoosid ja kammituped
32. Sportimisel kasutatavad kaitsetarbed, välja arvatud kindad
33. Tualett-tarvete kotid
34. Jalatsihooldusvahendite kotid
35. Matusetarbed
36. Ühekorratooted, välja arvatud vatt
Käesoleva direktiivi kohaldamisel käsitatakse ühekorratoodetena tekstiiltooteid, mis on ette nähtud kasutamiseks ainult ühel korral või piiratud aja jooksul ning mille tavapärane kasutamine välistab nende taastamise edaspidiseks kasutamiseks samal või samalaadsel eesmärgil.
37. Tekstiiltooted, mille kohta kehtivad Euroopa farmakopöa eeskirjad ja milles on viide nendele eeskirjadele, taaskasutatavad meditsiinilised ja ortopeedilised sidemed ning igasugused ortopeedilised tekstiiltooted
38. Tekstiiltooted, sealhulgas IV lisa punktis 12 nimetatud nöörid ja köied, mis tavaliselt on ette nähtud:
a) kasutamiseks kaupade valmistamise ja töötlemise seadmete koostisosadena;
b) kasutamiseks masinates, seadmetes (nt kütte-, kliima- ja valgustusseadmetes), kodumasinates ja muudes seadmetes, autodes ja muudes sõiduvahendites nende osadena või nende käitamiseks, hooldamiseks või seadmestamiseks, välja arvatud sõidukitest eraldi müüdavad presentkatted ja mootorsõidukite tekstiilist tarvikud
39. Kaitse- ja ohutustarbelised tekstiiltooted nagu ohutusrihmad, langevarjud, päästevestid, päästerennid, tuletõrjevahendid, kuulikindlad vestid ja eriotstarbelised kaitserõivad (nt mis pakuvad kaitset tule, kemikaalide või muude turvalisusele ohtu kujutavate riskide eest)
40. Kilehallid (nt spordi-, näituse- või laohallid) tingimusel, et need varustatakse toodete kasutamisjuhendi ja tehniliste spetsifikatsioonidega
41. Purjed
42. Tekstiiltooted loomadele
43. Lipud ja vimplid
IV LISA
Tooted, mille kohta kehtib üksnes ühismärgistamise või -tähistamise kohustus
(viidatud artikli 10 lõike 1 punktis b)
1. Põrandalapid
2. Puhastuslapid
3. Äärised ja posamendid
4. Tekstiilpudukaubad
5. Vööd
6. Traksid
7. Suka- ja sokihoidjad ja -paelad
8. Kinga- ja saapapaelad
9. Paelad
10. Kummipaelad
11. Uutena müüdavad pakkematerjalid
12. Pakkenöör ja põllumajandusliku otstarbega nöörid ja köied; nöörid ja köied, välja arvatud III lisa punkti 38 kuuluvad ( 8 )
13. Linikud
14. Taskurätikud
15. Juuksevõrgud
16. Laste lipsud ja ristlipsud
17. Pudipõlled; pesukindad ja -lapid
18. Õmblusniit, nõelumis- ja tikkimislõng väikestes kogustes (netomassiga alla 1 grammi) jaemüügiks pakendatult
19. Kardina-, eesriiete ja aknakatete paelad.
V LISA
Tekstiiltootes sisalduvate kiudude massi arvutamisel kasutatavad kokkuleppelised massilisad
(viidatud artiklis 13)
|
Kiu nr |
Kiud |
Massilisa, % |
|
1–2 |
Lambavill ja muude loomade vill: |
|
|
kammitud kiud |
18,25 |
|
|
kraasitud kiud |
17,00 (1) |
|
|
3 |
Loomakarv: |
|
|
kammitud kiud |
18,25 |
|
|
kraasitud kiud |
17,00 (1) |
|
|
Hobusejõhv: |
||
|
kammitud kiud |
16,00 |
|
|
kraasitud kiud |
15,00 |
|
|
4 |
Siid |
11,00 |
|
5 |
Puuvill: |
|
|
tavalised kiud |
8,50 |
|
|
merseriseeritud kiud |
10,50 |
|
|
6 |
Kapok |
10,90 |
|
7 |
Lina |
12,00 |
|
8 |
Kanep |
12,00 |
|
9 |
Džuut |
17,00 |
|
10 |
Manillakanep (abaka) |
14,00 |
|
11 |
Halfa |
14,00 |
|
12 |
Kookoskiud |
13,00 |
|
13 |
Genista |
14,00 |
|
14 |
Ramjee (pleegitatud kiud) |
8,50 |
|
15 |
Sisal |
14,00 |
|
16 |
Sunn |
12,00 |
|
17 |
Henequen (heneken) |
14,00 |
|
18 |
Maguey (kantal) |
14,00 |
|
19 |
Atsetaat |
9,00 |
|
20 |
Alginaat |
20,00 |
|
21 |
Vaskammoniaak |
13,00 |
|
22 |
Modaal |
13,00 |
|
23 |
Valk |
17,00 |
|
24 |
Triatsetaat |
7,00 |
|
25 |
Viskoos |
13,00 |
|
26 |
Akrüül |
2,00 |
|
27 |
Kloorkiud |
2,00 |
|
28 |
Fluorkiud |
0,00 |
|
29 |
Modakrüül |
2,00 |
|
30 |
Polüamiid või nailon: |
|
|
staapelkiud |
6,25 |
|
|
filamentkiud |
5,75 |
|
|
31 |
Aramiid |
8,00 |
|
32 |
Polüimiid |
3,50 |
|
33 |
Lyocell |
13,00 |
|
34 |
Polülaktiid |
1,50 |
|
35 |
Polüester: |
|
|
staapelkiud |
1,50 |
|
|
filamentkiud |
1,50 |
|
|
36 |
Polüeteen |
1,50 |
|
37 |
Polüpropeen |
2,00 |
|
38 |
Polükarbamiid |
2,00 |
|
39 |
Polüuretaan: |
|
|
staapelkiud |
3,50 |
|
|
filamentkiud |
3,00 |
|
|
40 |
Vinülaal |
5,00 |
|
41 |
Trivinüül |
3,00 |
|
42 |
Elastodieen |
1,00 |
|
43 |
Elastaan |
1,50 |
|
44 |
Klaaskiud: |
|
|
keskmise läbimõõduga üle 5 μm |
2,00 |
|
|
keskmise läbimõõduga alla 5 μm |
3,00 |
|
|
45 |
Metallkiud |
2,00 |
|
Metalliseeritud kiud |
2,00 |
|
|
Asbest |
2,00 |
|
|
Paberlõng |
13,75 |
|
|
46 |
Elastomultiester |
1,50 |
|
47 |
Elastolefiin |
1,50 |
|
48 |
melamiin |
7,00 |
|
(1) Kokkuleppelist massilisa 17,00 % rakendatakse ka juhul, kui ei ole võimalik tuvastada, kas tekstiiltootes sisalduv lamba- ja/või muude loomade vill on kraasitud või kammitud. |
||
VI LISA
A OSA
Kehtetuks tunnistatud direktiiv koos muudatustega
(viidatud artiklis 18)
|
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 96/74/EÜ (EÜT L 32, 3.2.1997, lk 38) |
|
|
Komisjoni direktiiv 97/37/EÜ (EÜT L 169, 27.6.1997, lk 74) |
|
|
2003. aasta ühinemisakti II lisa punkt 1.F.2 (ELT L 236, 23.9.2003, lk 66) |
|
|
Komisjoni direktiiv 2004/34/EÜ ((ELT L 89, 26.3.2004, lk 35) |
|
|
Komisjoni direktiiv 2006/3/EÜ (ELT L 5, 10.1.2006, lk 14) |
|
|
Nõukogu direktiiv 2006/96/EÜ (ELT L 363, 20.12.2006, lk 81) |
ainult lisa punkti D alapunkt 2 |
|
Komisjoni direktiiv 2007/3/EÜ (ELT L 28, 3.2.2007, lk 12) |
B OSA
Siseriiklikku õigusesse ülevõtmise tähtpäevad
(viidatud artiklis 18)
|
Direktiiv |
Ülevõtmise tähtpäev |
|
96/74/EÜ |
— |
|
97/37/EÜ |
1. juuni 1998 |
|
2004/34/EÜ |
1. märts 2005 |
|
2006/3/EÜ |
9. jaanuar 2007 |
|
2006/96/EÜ |
1. jaanuar 2007 |
|
2007/3/EÜ |
2. veebruar 2008 |
VII LISA
VASTAVUSTABEL
|
Direktiiv 96/74/EÜ |
Käesolev direktiiv |
|
Artikkel 1 |
Artikli 1 lõige 1 |
|
Artikli 2 lõige 1 |
Artikli 2 lõike 1 punkt a |
|
Artikli 2 lõike 2 sissejuhatus |
Artikli 2 lõike 1 punkti b sissejuhatus |
|
Artikli 2 lõike 2 esimene taane |
Artikli 2 lõike 1 punkti b alapunkt i |
|
Artikli 2 lõike 2 teine taane |
Artikli 2 lõike 1 punkti b alapunkt ii |
|
Artikli 2 lõike 3 sissejuhatus |
Artikli 2 lõike 2 sissejuhatus |
|
Artikli 2 lõike 3 esimene taane |
Artikli 2 lõike 2 punkt a |
|
Artikli 2 lõike 3 teine taane |
Artikli 2 lõike 2 punkt b |
|
Artikli 2 lõike 3 kolmas taane |
Artikli 2 lõike 2 punkt c |
|
Artikkel 3 |
Artikkel 3 |
|
Artikkel 4 |
Artikkel 4 |
|
Artikli 5 lõike 1 sõnastus, välja arvatud taanded |
Artikli 5 lõige 1 |
|
Artikli 5 lõike 1 taanded |
II lisa |
|
Artikli 5 lõige 2 |
Artikli 5 lõige 2 |
|
Artikli 5 lõige 3 |
Artikli 5 lõige 3 |
|
Artikli 6 lõike 1 sissejuhatus |
Artikli 6 lõike 1 sissejuhatus |
|
Artikli 6 lõike 1 esimene taane |
Artikli 6 lõike 1 punkt a |
|
Artikli 6 lõike 1 teine taane |
Artikli 6 lõike 1 punkt b |
|
Artikli 6 lõike 1 kolmas taane |
Artikli 6 lõike 1 punkt c |
|
Artikli 6 lõige 2 |
Artikli 6 lõige 2 |
|
Artikli 6 lõige 3 |
Artikli 6 lõige 3 |
|
Artikli 6 lõige 4 |
Artikli 6 lõige 5 |
|
Artikli 6 lõige 5 |
Artikli 6 lõige 4 |
|
Artikkel 7 |
Artikkel 7 |
|
Artikli 8 lõige 1 |
Artikli 8 lõige 1 |
|
Artikli 8 lõike 2 punkt a |
Artikli 8 lõige 2 |
|
Artikli 8 lõike 2 punkt b |
Artikli 8 lõige 3 |
|
Artikli 8 lõike 2 punkt c |
Artikli 8 lõige 4 |
|
Artikli 8 lõike 2 punkt d |
Artikli 8 lõige 5 |
|
Artikli 9 lõige 1 |
Artikli 9 lõige 1 |
|
Artikli 9 lõige 2 |
Artikli 9 lõige 2 |
|
Artikli 9 lõike 3 sissejuhatus |
Artikli 9 lõike 3 sissejuhatus |
|
Artikli 9 lõike 3 punkti a esimese lõigu sissejuhatus |
Artikli 9 lõike 3 punkti a esimese lõigu sissejuhatus |
|
Artikli 9 lõike 3 punkti a esimese lõigu esimene taane |
Artikli 9 lõike 3 punkti a esimese lõigu punkt i |
|
Artikli 9 lõike 3 punkti a esimese lõigu teine taane |
Artikli 9 lõike 3 punkti a esimese lõigu punkt ii |
|
Artikli 9 lõike 3 punkti a esimese lõigu kolmas taane |
Artikli 9 lõike 3 punkti a esimese lõigu punkt iii |
|
Artikli 9 lõike 3 punkti a teine lõik |
Artikli 9 lõike 3 punkti a teine lõik |
|
Artikli 9 lõike 3 punkti a kolmas lõik |
Artikli 9 lõike 3 punkti a kolmas lõik |
|
Artikli 9 lõike 3 punktid b kuni f |
Artikli 9 lõike 3 punktid b kuni f |
|
Artikkel 10 |
Artikkel 10 |
|
Artikkel 11 |
Artikkel 11 |
|
Artikli 12 sissejuhatus |
Artikli 12 sissejuhatus |
|
Artikli 12 punkt 1 |
Artikli 12 punkt a |
|
Artikli 12 punkti 2 alapunkt a |
Artikli 12 punkt b |
|
Artikli 12 punkti 2 alapunkti b esimene lõik |
Artikli 12 punkt c |
|
Artikli 12 punkti 2 alapunkti b teine lõik |
Artikli 12 punkt d |
|
Artikli 12 punkti 2 alapunkti c esimene lõik |
Artikli 12 punkti e esimene lõik |
|
Artikli 12 punkti 2 alapunkti c teise lõigu sissejuhatus |
Artikli 12 punkti e teise lõigu sissejuhatus |
|
Artikli 12 punkti 2 alapunkti c teise lõigu esimene taane |
Artikli 12 punkti e teise lõigu punkt i |
|
Artikli 12 punkti 2 alapunkti c teise lõigu teine taane |
Artikli 12 punkti e teise lõigu punkt ii |
|
Artikli 12 punkt 3 |
Artikli 12 punkt f |
|
Artikkel 13 |
Artikkel 13 |
|
Artikkel 14 |
Artikkel 14 |
|
Artikli 15 sissejuhatus |
Artikli 1 lõike 2 sissejuhatus |
|
Artikli 15 punkt 1 |
Artikli 1 lõike 2 punkt a |
|
Artikli 15 punkt 2 |
Artikli 1 lõike 2 punkt b |
|
Artikli 15 punkt 3 |
Artikli 1 lõike 2 punkt c |
|
Artikli 15 punkt 4 |
Artikli 1 lõike 2 punkt d |
|
Artikkel 16 |
Artiklid 15 ja 16 |
|
Artikkel 17 |
Artikkel 17 |
|
Artikkel 18 |
— |
|
— |
Artikkel 18 |
|
Artikli 19 esimene lõik |
Artikkel 20 |
|
Artikli 19 teine lõik |
Artikkel 19 |
|
I lisa, nr 1 kuni 33 |
I lisa, nr 1 kuni 33 |
|
I lisa, nr 33a |
I lisa, nr 34 |
|
I lisa, nr 34 |
I lisa, nr 35 |
|
I lisa, nr 35 |
I lisa, nr 36 |
|
I lisa, nr 36 |
I lisa, nr 37 |
|
I lisa, nr 37 |
I lisa, nr 38 |
|
I lisa, nr 38 |
I lisa, nr 39 |
|
I lisa, nr 39 |
I lisa, nr 40 |
|
I lisa, nr 40 |
I lisa, nr 41 |
|
I lisa, nr 41 |
I lisa, nr 42 |
|
I lisa, nr 42 |
I lisa, nr 43 |
|
I lisa, nr 43 |
I lisa, nr 44 |
|
I lisa, nr 44 |
I lisa, nr 45 |
|
I lisa, nr 45 |
I lisa, nr 46 |
|
I lisa, nr 46 |
I lisa, nr 47 |
|
II lisa, nr 1 kuni 33 |
V lisa, nr 1 kuni 33 |
|
II lisa, nr 33a |
V lisa, nr 34 |
|
II lisa, nr 34 |
V lisa, nr 35 |
|
II lisa, nr 35 |
V lisa, nr 36 |
|
II lisa, nr 36 |
V lisa, nr 37 |
|
II lisa, nr 37 |
V lisa, nr 38 |
|
II lisa, nr 38 |
V lisa, nr 39 |
|
II lisa, nr 39 |
V lisa, nr 40 |
|
II lisa, nr 40 |
V lisa, nr 41 |
|
II lisa, nr 41 |
V lisa, nr 42 |
|
II lisa, nr 42 |
V lisa, nr 43 |
|
II lisa, nr 43 |
V lisa, nr 44 |
|
II lisa, nr 44 |
V lisa, nr 45 |
|
II lisa, nr 45 |
V lisa, nr 46 |
|
II lisa, nr 46 |
V lisa, nr 47 |
|
III lisa |
III lisa |
|
IV lisa |
IV lisa |
|
V lisa |
— |
|
VI lisa |
— |
|
— |
VI lisa |
|
— |
VII lisa |
( 1 ) ELT C 162, 25.6.2008, lk 40.
( 2 ) Euroopa Parlamendi 17. juuni 2008. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta otsus.
( 3 ) EÜT L 32, 3.2.1997, lk 38.
( 4 ) Vt VI lisa A osa.
( 5 ) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.
( 6 ) EÜT L 32, 3.2.1997, lk 1.
( 7 ) EÜT L 83, 30.3.1973, lk 1.
( 8 ) Selle punkti alla kuuluvate mõõtulõigatult müüdavate toodete ühismärgistuseks peetakse märgistust poolil. Siia kuuluvad muu hulgas alpinismi ja veespordi harrastamisel kasutatavad köied.