02008E0944 — ET — 17.09.2019 — 001.001
Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu
|
NÕUKOGU ÜHINE SEISUKOHT 2008/944/ÜVJP, 8. detsember 2008, millega määratletakse sõjatehnoloogia ja -varustuse ekspordi kontrolli reguleerivad ühiseeskirjad (ELT L 335 13.12.2008, lk 99) |
Muudetud:
|
|
|
Euroopa Liidu Teataja |
||
|
nr |
lehekülg |
kuupäev |
||
|
L 239 |
16 |
17.9.2019 |
||
NÕUKOGU ÜHINE SEISUKOHT 2008/944/ÜVJP,
8. detsember 2008,
millega määratletakse sõjatehnoloogia ja -varustuse ekspordi kontrolli reguleerivad ühiseeskirjad
Artikkel 1
1. Iga liikmesriik hindab, sealhulgas valitsustevaheliste üleandmiste puhul, artiklis 12 nimetatud ELi sõjavarustuse üldnimekirjas olevate toodete ekspordilitsentside taotlusi iga juhtumi puhul eraldi, võrreldes neid artiklis 2 sätestatud kriteeriumitega.
1a. Kui uus asjakohane teave on kättesaadav, soovitatakse igal liikmesriigil uuesti hinnata ELi sõjavarustuse üldnimekirjas olevate toodete ekspordilitsentse pärast nende andmist.
2. Lõikes 1 nimetatud ekspordilitsentside taotlused hõlmavad:
— füüsilise ekspordi litsentside taotlusi, sealhulgas neid, mille eesmärk on sõjavarustuse litsentseeritud tootmine kolmandates riikides;
— vahenduslitsentside taotlusi;
— transiidi- või ümberlaadimislitsentside taotlusi;
— elektrooniliste andmekandjate kaudu või faksi või telefoni teel tarkvara ja tehnoloogia immateriaalse üleandmise litsentside taotlusi.
Liikmesriikide õigusaktides sätestatakse, millisel juhul nimetatud taotluste puhul on ekspordilitsents nõutav.
Artikkel 2
Kriteeriumid
1. Esimene kriteerium: austada liikmesriikide rahvusvahelisi kohustusi ja kokkuleppeid, eeskätt ÜRO Julgeolekunõukogu või Euroopa Liidu poolt vastu võetud sanktsioone, tuumarelvade leviku tõkestamist ja muid küsimusi käsitlevaid lepinguid, samuti muid rahvusvahelisi kohustusi ja kokkuleppeid.
Ekspordilitsentsi väljaandmisest tuleb keelduda, kui selle lubamine oleks muu hulgas vastuolus:
a) liikmesriikide rahvusvaheliste kohustustega ning nende kokkulepetega jõustada Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni, Euroopa Liidu ja Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni relvaembargosid;
b) tuumarelva leviku tõkestamise lepingu, bioloogiliste ja toksiinrelvade konventsiooni ja keemiarelvade konventsiooni raames liikmesriikide poolt võetud rahvusvaheliste kohustustega;
ba) teatavate tavarelvade konventsiooni ja asjakohaste lisaprotokollide raames liikmesriikide poolt võetud rahvusvaheliste kohustustega;
bb) relvakaubanduslepingu raames liikmesriikide poolt võetud rahvusvaheliste kohustustega;
c) jalaväemiinide kasutamise, ladustamise, tootmise ja üleandmise keelustamise ning nende hävitamise konventsiooni (Ottawa konventsioon) raames liikmesriikide poolt võetud rahvusvaheliste kohustustega;
ca) väike- ja kergrelvade ebaseadusliku kaubanduse kõigi aspektide ennetamist, tõkestamist ja likvideerimist käsitleva ÜRO tegevuskava raames liikmesriikide poolt võetud kohustustega;
d) liikmesriikide kohustustega Austraalia grupi, raketitehnoloogia kontrollrežiimi, Zangger-komitee, tuumatarnijate grupi, Wassenaari kokkuleppe ja ballistiliste kanderakettide leviku tõkestamist käsitleva Haagi tegevusjuhendi raames.
2. Teine kriteerium: Inimõiguste austamine ning samuti rahvusvahelise humanitaarõiguse austamine lõppsihtkohaks oleva riigi poolt.
— Olles hinnanud vastuvõtva riigi suhtumist inimõigusi käsitlevates rahvusvahelistes õigusaktides sätestatud asjakohastesse põhimõtetesse, liikmesriigid:
—
a) keelduvad ekspordilitsentsi väljaandmisest, kui on olemas ilmne oht, et eksporditavat sõjatehnoloogiat või -varustust võidakse kasutada siserepressioonideks;
b) on igal üksikjuhul ja võttes arvesse sõjatehnoloogia või -varustuse iseloomu, eriti ettevaatlikud ja valvsad litsentside väljaandmisel riikidele, kus Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni, Euroopa Liidu või Euroopa Nõukogu pädevad asutused on tuvastanud tõsiseid inimõiguste rikkumisi;
— Selles tähenduses hõlmab tehnoloogia või varustus, mida võidakse kasutada siserepressioonideks, muu hulgas ka tehnoloogiat või varustust, mille kohta on olemas tõendid selle või sarnase tehnoloogia või varustuse kasutamise kohta siserepressioonideks lõppkasutaja poolt, või on põhjust uskuda, et tehnoloogia või varustus suunatakse väidetavalt lõppkasutuselt või lõppkasutajalt ära ja kasutatakse siserepressioonideks. Kooskõlas käesoleva ühise seisukoha artikliga 1, kaalutakse hoolikalt tehnoloogia või varustuse olemust, esmajoones juhul, kui see on kavandatud kasutamiseks sisejulgeoleku eesmärgil. Siserepressioonid hõlmavad muu hulgas isikute piinamist ja muul julmal, ebainimlikul või alandaval viisil kohtlemist või karistamist, kiirkorras ja omavolilist hukkamist, kadumist, omavolilist kinnipidamist ja muid olulisi inimõiguste ja põhivabaduste rikkumisi, mis on sätestatud asjakohastes inimõigusi käsitlevates rahvusvahelistes õigusaktides, sealhulgas inimõiguste ülddeklaratsioonis ning kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelises paktis.
— Olles hinnanud vastuvõtva riigi suhtumist rahvusvahelise humanitaarõiguse õigusaktides sätestatud asjakohastesse põhimõtetesse, liikmesriigid:
—
c) keelduvad ekspordilitsentsi väljaandmisest, kui on olemas ilmne oht, et eksporditavat sõjatehnoloogiat või -varustust võidakse kasutada rahvusvahelise humanitaarõiguse tõsistes rikkumistes.
3. Kolmas kriteerium: Lõppsihtriigi siseolukord, sõltuvalt pingete või relvastatud konfliktide olemasolust.
Liikmesriigid keelduvad ekspordilitsentsi väljaandmisest sõjatehnoloogiale või -varustusele, mis võib lõppsihtriigis esile kutsuda või pikendada relvastatud konflikte või süvendada olemasolevaid pingeid või konflikte.
4. Neljas kriteerium: Piirkondliku rahu, julgeoleku ja stabiilsuse säilitamine.
Liikmesriigid keelduvad ekspordilitsentsi väljaandmisest, kui on olemas ilmne oht, et kavandatud adressaat võiks kasutada eksporditavat sõjatehnoloogiat või -varustust agressiooniks teise riigi vastu või jõuga territoriaalsete nõudmiste esitamiseks. Kõnealuste ohtude kaalumisel võtavad liikmesriigid muu hulgas arvesse:
a) relvastatud konflikti olemasolu või tõenäosust vastuvõtva riigi ja teise riigi vahel;
b) territoriaalseid nõudmisi naaberriigile, mida vastuvõtja on minevikus üritanud, või ähvardanud jõuga teostada;
c) tõenäosust, et sõjatehnoloogiat või -varustust kasutatakse vastuvõtja poolt tõenäoliselt muul kui seaduspärasel rahvusliku julgeoleku ja kaitse eesmärgil;
d) vajadust mitte kahjustada märkimisväärselt piirkondlikku stabiilsust.
5. Viies kriteerium: Liikmesriikide ja territooriumide, mille välissuhete eest liikmesriik vastutab, ning sõbralike riikide ja liitlasriikide rahvuslik julgeolek.
Liikmesriigid võtavad arvesse:
a) eksporditava sõjatehnoloogia või -varustuse võimalikku mõju nende ja samuti liikmesriikide ning sõbralike riikide ja liitlasriikide kaitse- ja julgeolekuhuvidele, mööndes, et see tegur ei tohi mõjutada inimõiguste, piirkondliku rahu, julgeoleku ja stabiilsuse kriteeriumidega arvestamist;
b) asjaomase sõjatehnoloogia või -varustuse kasutamise ohtu nende või liikmesriikide ning sõbralike riikide ja liitlasriikide vägede vastu.
6. Kuues kriteerium: Ostjariigi suhtumine rahvusvahelisse üldsusesse, eelkõige tema suhtumine terrorismi, tema liitlaste iseloom ja rahvusvahelise õiguse austamine.
Ostjariigi suhtes võtavad liikmesriigid muu hulgas arvesse andmeid:
a) tema terrorismi ja rahvusvahelist organiseeritud kuritegevust toetava või soodustava tegevuse kohta;
b) tema kinnipidamise kohta oma rahvusvahelistest kohustustest, eelkõige kohustusest mitte kasutada jõudu, ning rahvusvahelisest humanitaarõigusest;
c) tema kohustusi massihävitusrelvade leviku tõkestamisel ja muudes relvastuskontrolli ja desarmeerimise valdkondades, eelkõige esimese kriteeriumi punktis b nimetatud asjakohaste relvastuskontrolli ja desarmeerimise konventsioonide allkirjastamisel, ratifitseerimisel ja rakendamisel.
7. Seitsmes kriteerium: Oht, et sõjatehnoloogia või -varustus suunatakse ostjariigis kõrvale või reeksporditakse ebasoovitavatel tingimustel.
Hinnates eksporditava sõjatehnoloogia või -varustuse mõju vastuvõtvale riigile ja riski, et selline tehnoloogia või varustus võidakse suunata ebasoovitavale lõppkasutajale või ebasoovitavale kasutusele, võetakse arvesse:
a) vastuvõtjariigi õigustatud kaitse- ja sisejulgeoleku huve, sealhulgas osalemist Ühendatud Rahvaste Organisatsiooni või muus rahuvalveoperatsioonis;
b) vastuvõtjariigi tehnilist suutlikkust sellise tehnoloogia või varustuse kasutamiseks;
c) vastuvõtjariigi suutlikkust kohaldada efektiivset ekspordikontrolli;
d) ohtu, et selline tehnoloogia või varustus reeksporditakse ebasoovitavale adressaadile, ja andmeid selle kohta, kas vastuvõtjariik on igal reekspordil kinni pidanud reekspordile eelneva kontrolli või nõusoleku andmise protseduurist, mida eksportiv liikmesriik peab asjakohaseks kehtestada;
e) ohtu, et selline tehnoloogia või varustus suunatakse kõrvale terroristlikele ühendustele või üksikutele terroristidele;
f) pöördprojekteerimise või tahtmatu tehnosiirde ohtu.
8. Kaheksas kriteerium: Sõjatehnoloogia või -varustuse ekspordi kokkusobivus vastuvõtjariigi majandusliku ja tehnilise suutlikkusega, võttes arvesse, et soovitavalt peaksid riigid oma õigustatud, relvastumisega seotud julgeoleku- ja kaitsevajadused saavutama inim- ja majandusressursside minimaalse ümbersuunamisega.
Liikmesriigid võtavad arvesse asjakohastest allikatest, näiteks Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Arenguprogrammi (UNDP), Maailmapanga, Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) ning Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) aruannetest saadud teavet selle kohta, kas kavandatav eksport võiks tõsiselt kahjustada vastuvõtjariigi säästvat arengut. Nad kaaluvad sellega seoses vastuvõtjariigi sõjaliste kulude ja sotsiaalkulude suhte taset, võttes arvesse ka ELilt saadud abi ja kahepoolset abi.
Artikkel 3
Käesolev ühine seisukoht ei mõjuta liikmesriikide õigust rakendada rangemate piirangutega siseriiklikku poliitikat.
Artikkel 4
1. Liikmesriigid edastavad käesoleva ühise seisukoha kriteeriumitega kooskõlas keeldutud ekspordilitsentside taotluste asjaolud koos selgitusega, miks litsentsi andmisest keelduti. Enne seda, kui liikmesriik annab välja litsentsi, mille väljaandmisest teine liikmesriik või teised liikmesriigid on eelnenud kolme aasta jooksul olemuselt identse tehingu (või identsete tehingute) puhul keeldunud, konsulteerib ta kõigepealt keeldunud liikmesriigi või liikmesriikidega. Kui pärast konsultatsioone otsustab liikmesriik ikkagi litsentsi välja anda, teavitab ta litsentsi väljaandmisest keeldunud liikmesriiki või liikmesriike, andes põhistuse kohta üksikasjalise selgituse.
2. Sõjatehnoloogia või -varustuse üleandmise lubamise või keelamise otsus tehakse iga liikmesriigi puhul siseriikliku diskretsiooni alusel. Litsentsi andmisest keeldumiseks loetakse seda, kui liikmesriik on keeldunud lubamast asjaomase sõjatehnoloogia või -varustuse tegelikku müüki või eksporti, juhul kui müük oleks vastasel juhul toimunud, või kui liikmesriik on keeldunud sõlmimast asjakohast lepingut. Keeldumiseks, millest tuleb teatada, võib siseriikliku korra kohaselt pidada läbirääkimiste alustamise loa andmisest keeldumist või eitavat vastust ametlikule, konkreetse tellimuse kohta esitatud esialgsele järelepärimisele.
3. Liikmesriigid hoiavad sellised keeldumised ja konsultatsioonid konfidentsiaalsed ja ei kasuta neid kaubandusliku tulu saamiseks.
Artikkel 5
Ekspordilitsentsid antakse vaid lõppsihtriigis lõppkasutust käsitleva usaldusväärse eelinfo alusel. Üldiselt nõuab see põhjalikult kontrollitud lõppkasutaja sertifikaati või asjakohast dokumentatsiooni ja/või lõppsihtriigi poolt teatavas vormis väljastatud ametlikku luba. Kontrollides sõjatehnoloogia või -varustuse ekspordi litsentsitaotlusi, mille eesmärk on varustuse tootmine kolmandates riikides, võtab liikmesriik eelkõige arvesse lõpptoodangu võimalikku kasutamist tootjariigis ja ohtu, et lõpptoodang võidakse suunata kõrvale või eksportida ebasoovitavale lõppkasutajale.
Artikkel 6
Piiramata nõukogu määruse (EÜ) nr 428/2009 ( 1 ) kohaldamist, kehtivad käesoleva ühise seisukoha artiklis 2 sätestatud kriteeriumid ja artiklis 4 sätestatud konsulteerimiskord ka liikmesriikide suhtes määruse (EÜ) nr 428/2009 I lisas määratletud kahesuguse kasutusega kauba ja tehnoloogia osas, juhul kui on tõsine alus uskuda, et sellise kauba ja tehnoloogia lõppkasutajaks on vastuvõtjariigi relvajõud või siseriiklikud julgeolekujõud või sarnased organid. Käesoleva ühise seisukoha viiteid sõjatehnoloogiale või -varustusele tõlgendatakse nii, et see hõlmab ka sellist kaupa ja tehnoloogiat.
Artikkel 7
Käesoleva ühise seisukoha maksimaalse tõhususe saavutamiseks töötavad liikmesriigid ühiselt ÜVJP raames, et tugevdada omavahelist koostööd ja soodustada lähenemist sõjatehnoloogia ja -varustuse ekspordi alal, muu hulgas asjakohase teabevahetuse kaudu, mis sealhulgas käsitleb keeldumisest teatamist ja relvaekspordipoliitikat, ning võimalike meetmete väljaselgitamisega lähenemise edasiseks suurendamiseks.
Artikkel 8
1. Iga aasta 30. juuniks esitab iga liikmesriik Euroopa välisteenistusele eelneva kalendriaasta teabe sõjatehnoloogia ja -varustuse ekspordi ning käesoleva ühise seisukoha rakendamise kohta.
2. Kõikidelt liikmesriikidelt saadud andmete põhjal koostatud Euroopa Liidu aastaaruanne esitatakse nõukogule vastuvõtmiseks ning tehakse kirjeldava aruande ja otsingut võimaldava andmebaasi vormis Euroopa välisteenistuse veebisaidil avalikkusele kättesaadavaks.
3. Lisaks avaldab iga Euroopa Liidu sõjavarustuse üldnimekirjas olevat tehnoloogiat või varustust eksportiv liikmesriik oma sõjatehnoloogia ja -varustuse ekspordi kohta siseriikliku aruande, mille sisu on kooskõlas kohaldatavate siseriiklike õigusaktidega.
Artikkel 9
Liikmesriigid hindavad vajadusel ÜVJP raames üheskoos liikmesriikide sõjatehnoloogia ja -varustuse ekspordi võimalike ja tegelike vastuvõtjate olukorda käesoleva ühise seisukoha põhimõtete ja kriteeriumite põhjal.
Artikkel 10
Kuigi liikmesriigid võivad vajadusel arvesse võtta ka kavandatava ekspordi mõju nende majanduslikele, sotsiaalsetele, kaubanduslikele ja tööstuslikele huvidele, ei tohi need asjaolud mõjutada eespool nimetatud kriteeriumite kohaldamist.
Artikkel 11
Liikmesriigid annavad endast parima, et julgustada teisi sõjatehnoloogiat või -varustust eksportivaid riike kohaldama käesoleva ühise seisukoha kriteeriume. Nad vahetavad regulaarselt kogemusi kriteeriumit kohaldavate kolmandate riikidega oma sõjatehnoloogia ja -varustuse ekspordi kontrollipoliitika ja kriteeriumite kohaldamise kohta.
Artikkel 12
Kõik liikmesriigid tagavad, et nende siseriiklikud õigusaktid võimaldavad neil kontrollida kogu ELi sõjavarustuse üldnimekirjas oleva tehnoloogia ja varustuse eksporti. Euroopa Liidu sõjavarustuse üldnimekiri on võrdlusmaterjaliks liikmesriikide sisseriiklikele sõjatehnoloogia ja -varustuse nimekirjadele, kuid ei asenda neid otseselt.
Artikkel 13
Käesoleva ühise seisukoha rakendamisel lähtutakse käesoleva ühise seisukoha kasutusjuhendist, mida vaadatakse regulaarselt läbi.
Artikkel 14
Käesolev ühine seisukoht jõustub selle vastuvõtmise päeval.
Artikkel 15
Käesolev ühine seisukoht vaadatakse läbi viis aastat pärast nõukogu otsuse (ÜVJP) 2019/1560 ( 2 ) vastuvõtmise kuupäeva.
Artikkel 16
Käesolev ühine seisukoht avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.
( 1 ) Nõukogu 5. mai 2009. aasta määrus (EÜ) nr 428/2009, millega kehtestatakse ühenduse kord kahesuguse kasutusega kaupade ekspordi, edasitoimetamise, vahendamise ja transiidi kontrollimiseks (ELT L 134, 29.5.2009, lk 1).
( 2 ) Nõukogu 16. septembri 2019. aasta otsus (ÜVJP) 2019/1560, millega muudetakse ühist seisukohta 2008/944/ÜVJP, millega määratletakse sõjatehnoloogia ja -varustuse ekspordi kontrolli reguleerivad ühiseeskirjad (ELT L 239, 17.9.2019, lk 16).