Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu

Määrusega kehtestatakse ►C2 väiksemate nõuete ◄ Euroopa menetlus (edaspidi „Euroopa ►C2 väiksemate nõuete ◄ menetlus”), mille eesmärk on lihtsustada ja kiirendada piiriüleste ►C2 väiksemate nõuete ◄ menetlemist ning vähendada kulusid. Euroopa ►C2 väiksemate nõuete ◄ menetlus on vaidluspooltele kättesaadav alternatiivina liikmesriikide õiguses sätestatud menetlustele.

Ühtlasi kaotab määrus vahemenetlused, mis olid vajalikud, et võimaldada ühes liikmesriigis Euroopa ►C2 väiksemate nõuete ◄ menetluse tulemusena tehtud kohtuotsuse tunnustamist ja täitmist teises liikmesriigis.

1. Käesolevat määrust kohaldatakse artiklis 3 määratletud piiriülestele kohtuasjadele tsiviil- ja kaubandusasjades igat liiki kohtutes, kui nõude väärtus, välja arvatud intressid, kulud ja muud kõrvalnõuded, ei ületa 5 000 eurot ajal, mil nõudevorm saabub pädevasse kohtusse. See ei laiene eelkõige maksu-, tolli- ega haldusasjadele ega ka riigi vastutusele, mis tuleneb riigi tegevusest või tegevusetusest riigivõimu teostamisel (acta iure imperii).

a) füüsiliste isikute perekonnaseis ning õigus- ja teovõime;

b) abielusuhtest või suhtele kohaldatava õiguse kohaselt abieluga sarnase toimega suhtest tulenevad varalised õigused;

c) perekonna-, sugulus-, abielu- või hõimlussuhetest tulenevad ülalpidamiskohustused;

d) testamendid ja pärimine, sealhulgas surma tagajärjel tekkivad ülalpidamiskohustused;

e) pankrotimenetlus, maksejõuetute äriühingute või teiste juriidiliste isikute likvideerimismenetlus, kohtulikud kokkulepped, kompromissi tegemine ja muud sarnased menetlused;

i) kinnisvara üürimine või rentimine, välja arvatud rahaliste nõuetega seotud hagid, või

j) eraelu puutumatus ja isikuõiguste rikkumine, sealhulgas au teotamine.

1. Käesolevas määruses tähendab mõiste „piiriülene ►C2 kohtuasi ◄ ” ►C2 kohtuasi ◄ , mille korral vähemalt ühe poole alaline elu- või asukoht või peamine elukoht on liikmesriigis, mis ei ole liikmesriik, kus asub avaldusega tegelev kohus.

2. Alaline elu- või asukoht määratakse kindlaks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1215/2012 ( 1 ) artiklitele 62 ja 63.

3. Asjaolu, kas kohtuasja puhul on tegemist piiriülese kohtuasjaga, määratakse kindlaks selle kuupäeva seisuga, mil nõudevorm saabub pädevasse kohtusse.

1. ►C2 Hageja ◄ alustab Euroopa ►C2 väiksemate nõuete ◄ menetlust, täites I lisas esitatud standardse nõudevormi A ja esitades selle pädevale kohtule otse, posti teel või muud edastamisviisi kasutades (nagu näiteks faks või elektronpost), mida tunnustatakse liikmesriigis, kus menetlust alustatakse. Nõudevormis esitatakse nõuet toetavate tõendite kirjeldus ja nõudevormiga koos võib vajadusel esitada asjakohased tõendavad dokumendid.

2. Liikmesriigid teavitavad komisjoni nende poolt tunnustatud edastamisviisidest. Komisjon teeb selle teabe üldsusele kättesaadavaks.

3. Kui nõue ei kuulu käesoleva määruse reguleerimisalasse, teavitab kohus sellest ►C2 hagejat ◄ . Juhul kui ►C2 hageja ◄ oma nõuet tagasi ei võta, jätkab kohus nõude menetlemist vastavalt selles liikmesriigis, kus menetlust läbi viiakse, kohaldatavale asjakohasele menetlusõigusele.

4. Kui kohus leiab, et ►C2 hageja ◄ esitatud teave on ebapiisav või ei ole piisavalt selge või kui nõudevorm ei ole nõuetekohaselt täidetud, samuti kui nõue on selgelt põhjendamatu või taotlus lubamatu, annab kohus ►C2 hagejale ◄ võimaluse nõudevormi täiendada või parandada või esitada määratud tähtaja jooksul kohtu nõudmistele vastavat lisateavet või -dokumente või nõue tagasi võtta. Kohus kasutab selleks II lisas esitatud tüüpvormi B.

Kui nõue on selgelt põhjendamatu või taotlus lubamatu või kui ►C2 hageja ◄ ei täienda või paranda nõudevormi määratud tähtaja jooksul, lükatakse avaldus tagasi. ►M2 Kohus teavitab hagejat hagiavalduse tagasilükkamisest ja sellest, kas tagasilükkamise saab vaidlustada. ◄

5. Liikmesriigid tagavad, et nõude tüüpvorm A oleks kättesaadav kõikides kohtutes, kus on võimalik Euroopa väiksemate nõuete menetlust alustada, ning et see oleks kättesaadav asjakohastel liikmesriikide veebisaitidel.

1a. Kohus peab kohtuistungi vaid juhul, kui ta leiab, et kirjalike tõendite põhjal ei ole võimalik otsust teha, või kui üks pooltest seda taotleb. Kohus võib sellise taotluse rahuldamisest keelduda, kui ta leiab, et kohtuasja asjaolusid arvestades ei ole kohtuistung kohtuasja õiglaseks menetlemiseks vajalik. Keeldumist põhjendatakse kirjalikult. Keeldumist ei saa vaidlustada eraldi kohtuotsuse enda vaidlustamisest.

2. Pärast nõuetekohaselt täidetud nõudevormi saamist täidab kohus III lisas esitatud vastuse standardvormi C I osa.

Nõudevormi ja nende olemasolu korral tõendavate dokumentide koopiad koos täidetud vastusvormiga toimetatakse ►C2 kostjale ◄ kätte kooskõlas artikliga 13. Nimetatud dokumendid saadetakse välja neljateistkümne päeva jooksul alates nõuetekohaselt täidetud nõudevormi kättesaamisest.

3. ►C2 Kostja ◄ vastab 30 päeva jooksul alates nõudevormi ja vastuse vormide kätteandmisest, täites vastuse standardvormi C II osa ja lisades asjakohased tõendavad dokumendid ning tagastades need kohtule või edastades oma vastuse mõnel muul nõuetekohasel viisil vastusvormi kasutamata.

4. 14 päeva jooksul pärast ►C2 kostja ◄ vastuse saamist saadetakse selle koopia koos asjakohaste tõendavate dokumentidega ►C2 hagejale ◄ .

5. Kui ►C2 kostja ◄ oma vastuses väidab, et mitterahalise nõude väärtus on suurem artikli 2 lõikes 1 esitatud piirväärtusest, otsustab kohus 30 päeva jooksul alates vastuse saatmisest ►C2 hagejale ◄ , kas nõue kuulub käesoleva määruse reguleerimisalasse. Sellist otsust ei või eraldi vaidlustada.

6. Vastunõuet, mis esitatakse, kasutades tüüpvormi A, ja asjakohased tõendavad dokumendid toimetatakse ►C2 hagejale ◄ kätte kooskõlas artikliga 13. Nimetatud dokumendid saadetakse välja neljateistkümne päeva jooksul alates kättesaamisest.

►C2 Hagejal ◄ on vastunõudele vastamiseks aega 30 päeva alates kättetoimetamisest.

7. Kui vastunõue ületab artikli 2 lõikes 1 sätestatud piirmäära, siis ei menetleta nõuet ja vastunõuet vastavalt Euroopa ►C2 väiksemate nõuete ◄ menetlusele, vaid neid käsitletakse selle liikmesriigi, kus menetlus läbi viiakse, menetlusõiguse kohaselt.

Vastunõuete suhtes kohaldatakse mutatis mutandis artikleid 2 ja 4 ning käesoleva artikli lõikeid 3, 4 ja 5.

1. Nõudevorm, vastus, vastunõue, vastus vastunõudele ja asjakohaste tõendavate dokumentide kirjeldus esitatakse kohtu menetluskeeles või ühes kohtu menetluskeeltest.

2. Kui mõni muu kohtule esitatud dokument ei ole koostatud menetluskeeles, võib kohus nõuda selle dokumendi tõlkimist üksnes juhul, kui tõlge tundub olevat vajalik kohtuotsuse tegemiseks.

3. Kui üks pool keeldub dokumendi vastuvõtmisest, sest see ei ole ühes järgnevatest keeltest:

a) adressaatliikmesriigi ametlik keel või, kui nimetatud liikmesriigis on mitu ametlikku keelt, kättetoimetamiskoha või edastamiskoha ametlik keel või üks selle ametlikest keeltest, või

siis teavitab kohus sellest teist poolt, selleks et viimane esitaks dokumendi tõlke.

1. 30 päeva jooksul alates vastuse saamisest ►C2 kostjalt ◄ või ►C2 hagejalt ◄ , kes on vastanud artikli 5 lõikes 3 või 6 sätestatud tähtaja jooksul, teeb kohus otsuse või:

a) nõuab pooltelt määratud, kuni 30päevase tähtaja jooksul nõude kohta lisateabe esitamist;

c) kutsub pooled kohtuistungile, mis tuleb pidada 30 päeva jooksul arvates kutse esitamisest.

2. Kohus teeb otsuse kas 30 päeva jooksul arvates kohtuistungist või pärast kogu otsuse tegemiseks vajaliku teabe kättesaamist. Otsus toimetatakse pooltele kätte kooskõlas artikliga 13.

3. Kui kohus ei ole saanud asjaomaselt poolelt vastust artikli 5 lõikes 3 või 6 sätestatud tähtaja jooksul, teeb ta nõude või vastunõude küsimuses otsuse.

1. Kui vastavalt artikli 5 lõikele 1a peetakse vajalikuks pidada kohtuistung, kasutatakse kohtuistungi pidamiseks kohtule kättesaadavaid asjakohaseid sidevahendeid, nagu video- või telekonverents, välja arvatud juhul, kui selliste sidevahendite kasutamine on kohtuasja konkreetsete asjaolude tõttu selle õiglaseks menetlemiseks sobimatu.

Kui ärakuulatava isiku alaline elu- või asukoht või peamine elukoht on liikmesriigis, mis ei ole liikmesriik, kus asub hagiavaldust menetlev kohus, korraldatakse kõnealuse isiku osalemine kohtuistungil video- või telekonverentsi või muude asjakohaste sidevahendite abil, kasutades nõukogu määruses (EÜ) nr 1206/2001 ( 2 ) sätestatud menetlusi.

2. Pool, kes on kutsutud kohtuistungil füüsiliselt kohal viibima, võib taotleda sidevahendite kasutamist, tingimusel et sellised vahendid on kohtule kättesaadavad, ning põhjendusel, et füüsilise kohalviibimise korraldamine, eelkõige sellest kõnealusele poolele tulenevad võimalikud kulud, ei oleks nõuet arvestades proportsionaalsed.

3. Pool, kes on kutsutud kohtuistungil osalema sidevahendite abil, võib taotleda füüsilist kohalviibimist kohtuistungil. Nõude tüüpvormis A ja vastuse tüüpvormis C, mis kehtestatakse artikli 27 lõikes 2 sätestatud korras, esitatakse pooltele teavet selle kohta, et ühe poole taotlusel kohtuistungil füüsilise kohalviibimise tõttu tema kantud kulude hüvitamine sõltub artiklis 16 sätestatud tingimuste täitmisest.

4. Kohtu poolt lõigetes 2 ja 3 sätestatud taotluse osas tehtud otsust ei saa vaidlustada eraldi kohtuotsuse enda vaidlustamisest.

1. Kohus määrab kindlaks tõendite kogumise viisi ja otsuse tegemiseks vajalike tõendite piisavuse, arvestades tõendite lubatavuse kohta kehtestatud norme. Ta kasutab tõendite kogumisel lihtsaimaid ja kõige vähem koormavaid meetodeid.

2. Kohus võib tõendeid koguda kirjalike ütluste abil tunnistajatelt, ekspertidelt või pooltelt.

3. Kui tõendite kogumiseks on vaja isik ära kuulata, korraldatakse ärakuulamine vastavalt artiklis 8 sätestatud tingimustele.

4. Kohus võib kasutada tõenditena eksperdiarvamusi või võtta suulisi ütlusi ainult juhul, kui muude tõendite põhjal ei ole võimalik otsust teha.

Poolte esindamine advokaadi või mõne muu õigusala esindaja poolt ei ole kohustuslik.

1. Liikmesriigid tagavad, et pooled saavad nii praktilist abi vormide täitmisel kui ka üldist teavet Euroopa väiksemate nõuete menetluse kohaldamisala kohta ning üldist teavet selle kohta, millised kohtud on asjaomases liikmesriigis pädevad tegema otsust Euroopa väiksemate nõuete menetluses. Kõnealune abi peab olema tasuta. Käesoleva lõikega ei kehtestata nõuet, mille kohaselt peaksid liikmesriigid andma tasuta õigusabi konkreetse kohtuasja õigusliku hindamise kujul.

2. Liikmesriigid tagavad, et teave lõikes 1 sätestatud abi andmiseks pädevate asutuste ja organisatsioonide kohta oleks kättesaadav kõikides kohtutes, kus on võimalik Euroopa väiksemate nõuete menetlust alustada, ning et selline teave oleks kättesaadav liikmesriikide asjakohastel veebisaitidel.

3. Kui vähegi võimalik, püüab kohus edendada poolte vahelise kokkuleppe saavutamist.

1. Artikli 5 lõigetes 2 ja 6 osutatud dokumendid ning artikli 7 kohaselt tehtud kohtuotsused tuleb kätte toimetada

i) kui need on tehniliselt kättesaadavad ja lubatavad selle liikmesriigi menetlusõiguses, kus Euroopa väiksemate nõuete menetlust läbi viiakse, ning kui poole, kellele tuleb dokumendid kätte toimetada, alaline elu- või asukoht või peamine elukoht on teises liikmesriigis, siis kõnealuse liikmesriigi menetlusõiguses, ning

ii) kui pool, kellele tuleb dokumendid kätte toimetada, on eelnevalt andnud sõnaselge nõusoleku dokumentide elektrooniliseks kättetoimetamiseks või kellel on seadusjärgne kohustus sellise kättetoimetamisviisiga nõustuda vastavalt selle liikmesriigi menetlusõigusele, kus on asjaomase poole alaline elu- või asukoht või peamine elukoht.

Kättetoimetamist tõendatakse kättesaamise kuupäeva kandva vastuvõtuteatisega.

2. Lõikes 1 nimetamata muu kirjalik suhtlus kohtu ja poolte või muude menetlusosaliste vahel toimub elektrooniliselt ja seda tõendab vastuvõtuteatis, juhul kui elektroonilised vahendid on tehniliselt kättesaadavad ja lubatavad selle liikmesriigi menetlusõiguses, kus Euroopa väiksemate nõuete menetlust läbi viiakse, ning tingimusel, et pool või isik on selliste suhtlusvahendite kasutamisega eelnevalt nõustunud või kui tal on seadusjärgne kohustus sellise suhtlusvahendi kasutamisega nõustuda vastavalt selle liikmesriigi menetlusõigusele, kus on asjaomase poole või isiku alaline elu- või asukoht või peamine elukoht.

3. Lisaks muudele vahenditele, mis on liikmesriigi menetlusõiguses kättesaadavad, et anda lõigete 1 ja 2 kohaselt elektrooniliste vahendite kasutamisele eelnev nõusolek, saab sellise nõusoleku väljendamiseks kasutada ka nõude tüüpvormi A ja vastuse tüüpvormi C.

4. Kui lõike 1 kohane kättetoimetamine ei ole võimalik, võib see toimuda ühel määruse (EÜ) nr 1896/2006 artiklis 13 või 14 sätestatud viisidest.

Kui lõike 2 kohane suhtlus ei ole võimalik või kui see on kohtuasja konkreetsete asjaolude tõttu sobimatu, võib kasutada mis tahes muud Euroopa väiksemate nõuete menetluse toimumiskoha liikmesriigi õiguses lubatud suhtlusviisi.

1. Kui kohus kehtestab tähtaja, teavitatakse asjaomast poolt tähtajast kinnipidamata jätmise tagajärgedest.

2. Erakorralistel asjaoludel, kui see on vajalik poolte õiguste kaitsmiseks, võib kohus pikendada artikli 4 lõikes 4, artikli 5 lõigetes 3 ja 6 ning artikli 7 lõikes 1 sätestatud tähtaegu.

3. Kui kohtul ei ole erakorraliste asjaolude tõttu võimalik järgida artikli 5 lõigetes 2 kuni 6 ning artiklis 7 sätestatud tähtaegu, peab ta nendes sätetes nõutavad toimingud tegema võimalikult kiiresti.

1. Kohtuotsus on täidetav vaatamata võimalikule edasikaebamisele. Tagatis ei ole nõutav.

2. Artiklit 23 kohaldatakse samuti juhul, kui kohtuotsust tuleb täita liikmesriigis, kus kohtuotsus tehti.

1. Liikmesriigis Euroopa väiksemate nõuete menetluses tasumisele kuuluv riigilõiv ei tohi olla ebaproportsionaalne ega suurem selles liikmesriigis lihtmenetluses kohaldatavast riigilõivust.

2. Liikmesriigid tagavad, et pooled saavad riigilõivu tasuda kaugmakse teel, mis võimaldab pooltel teha makse ka muust liikmesriigist kui kohtu asukoha liikmesriik, võimaldades vähemalt üht järgmistest makseviisidest:

Menetluse kulud kannab kaotaja pool. Kohus ei mõista siiski võitnud poole kasuks välja kulusid, mis on tehtud vajaduseta või on nõuet arvestades ebaproportsionaalsed.

1. Liikmesriik teavitab komisjoni, kas tema menetlusõiguse kohaselt on Euroopa ►C2 väiksemate nõuete ◄ menetluse raames tehtud kohtuotsuse peale võimalik kaevata ning millise tähtaja jooksul saab sellist kaebust esitada. Komisjon teeb selle teabe üldsusele kättesaadavaks.

1. Kostjal, kes ei ilmunud kohtusse, on õigus esitada avaldus Euroopa väiksemate nõuete menetluse raames tehtud kohtuotsuse läbivaatamiseks kohtuotsuse tegemise liikmesriigi pädevale kohtule juhul, kui

a) kostjale ei toimetatud nõudevormi kätte või kui toimus kohtuistung, ei kutsutud teda sellel osalema piisavalt aegsasti ja sellisel viisil, et ta oleks saanud end kaitsta, või

b) kostjal ei olnud temast olenemata põhjustel võimalik nõuet vaidlustada vääramatu jõu või erakorraliste asjaolude tõttu,

välja arvatud juhul, kui kostja ei vaidlustanud kohtuotsust, mil tal oli selleks võimalus.

2. Läbivaatamise avalduse esitamise tähtaeg on 30 päeva. Tähtaega arvestatakse alates kuupäevast, mil kostja sai kohtuotsuse sisust tegelikult teadlikuks ja tal oli võimalus sellele reageerida, ning hiljemalt alates kuupäevast, mil tehti esimene täitetoiming, mille tulemusel ta kaotas osaliselt või täielikult vara käsutusõiguse. Seda tähtaega ei saa pikendada.

3. Kui kohus lükkab lõikes 1 osutatud läbivaatamise avalduse tagasi põhjusel, et nimetatud lõikes sätestatud läbivaatamise tingimused ei ole täidetud, jääb kohtuotsus jõusse.

Kui kohus otsustab, et läbivaatamine on põhjendatud mõnel lõikes 1 sätestatud põhjustest, on Euroopa väiksemate nõuete menetluses tehtud kohtuotsus tühine. Hagejal säilib siiski õigus aegumistähtaja täielikule või osalisele peatamisele, kui selline peatamine on vastavalt siseriiklikule õigusele kohaldatav.

Kui käesolevas määruses ei ole ette nähtud teisiti, kohaldatakse Euroopa ►C2 väiksemate nõuete ◄ menetlemisel selle liikmesriigi menetlusõigust, kus menetlust läbi viiakse.

1. Ühes liikmesriigis Euroopa ►C2 väiksemate nõuete ◄ menetluse raames tehtud kohtuotsust tunnustatakse ja täidetakse teises liikmesriigis ilma täidetavaks tunnistamise määruse tegemise kohustuseta ning ilma võimaluseta tunnustamist vaidlustada.

2. Poole taotlusel annab kohus Euroopa väiksemate nõuete menetluse raames tehtud kohtuotsuse kohta ilma lisakuludeta kinnituse, kasutades selleks IV lisas esitatud tüüpvormi D. Kõnealuse poole taotlusel esitab kohus talle kinnituse mis tahes teises liidu institutsioonide ametlikus keeles, kasutades selleks Euroopa e-õiguskeskkonna portaalis olevat mitmekeelset dünaamilist tüüpvormi. Käesoleva määrusega ei kohustata kohut esitama kinnituse vaba tekstiga väljadele sisestatud teksti tõlget ja/või transliteratsiooni.

1. Piiramata käesoleva peatüki sätete kohaldamist, reguleerib täitemenetlust selle liikmesriigi õigus, kus otsust täidetakse.

Euroopa ►C2 väiksemate nõuete ◄ menetluses tehtud otsust täidetakse samadel tingimustel kui kohtuotsust, mis on tehtud täitmise liikmesriigis.

a) kohtuotsuse ärakirja, mis vastab selle ehtsuse kindlakstegemiseks vajalikele tingimustele ning

b) artikli 20 lõikes 2 osutatud kinnituse ja vajaduse korral selle tõlke kohtuotsust täitva liikmesriigi ametlikku keelde või, kui kõnealuses liikmesriigis on mitu ametlikku keelt, kohtuotsuse täitmise taotlemise asukoha kohtu või menetlustoimingute ametlikku keelde või ühte ametlikest keeltest vastavalt asjaomase liikmesriigi õigusele, või muusse keelde, mille aktsepteerimisest kohtuotsust täitev liikmesriik on teatanud.

3. Poolel, kes taotleb Euroopa ►C2 väiksemate nõuete ◄ menetluses tehtud otsuse täitmist teises liikmesriigis, ei pea olema täitmise liikmesriigis muud

4. Poolelt, kes taotleb ühes liikmesriigis teises liikmesriigis Euroopa ►C2 väiksemate nõuete ◄ menetluses tehtud otsuse täitmist, ei nõuta tagatist ega kautsjonit, sõltumata selle nimetusest, põhjusel, et ta on välisriigi kodanik või et tema alaline või peamine elukoht ei ole selles liikmesriigis, kus täitmist taotletakse.

1. Iga liikmesriik võib teatavaks teha liidu institutsioonide selle ametliku keele või need ametlikud keeled, mis ei ole tema riigikeeled, kuid mille kasutamist ta võib artikli 20 lõikes 2 osutatud kinnituse puhul aktsepteerida.

2. Artikli 20 lõikes 2 osutatud kinnituses esitatud teavet kohtuotsuse sisu kohta tõlgib isik, kes on kvalifitseeritud tegema tõlkeid ühes liikmesriikidest.

1. Isiku, kelle suhtes kohtuotsuse täitmist taotletakse, taotlusel keeldub selle liikmesriigi, kus otsust täidetakse, pädev kohus otsust täitmast, kui Euroopa ►C2 väiksemate nõuete ◄ menetluses tehtud kohtuotsus on vastuolus muus liikmesriigis või kolmandas riigis tehtud varasema kohtuotsusega, tingimusel et:

a) varasem otsus käsitles samu asjaolusid ning pooli;

b) varasem kohtuotsus tehti liikmesriigis, kus kohtuotsust täidetakse, või vastab tunnustamiseks vajalikele tingimustele liikmesriigis, kus kohtuotsust täidetakse, ning

c) vastuolu ei esitatud ega olnud võimalik esitada vastuväitena kohtumenetluse käigus liikmesriigis, kus tehti kohtuotsus Euroopa ►C2 väiksemate nõuete ◄ menetluses.

2. Mitte mingil juhul ei või Euroopa ►C2 väiksemate nõuete ◄ menetluses tehtud kohtuotsust sisuliselt uuesti läbi vaadata liikmesriigis, kus otsust täidetakse.

Kui üks pooltest on vaidlustanud Euroopa ►C2 väiksemate nõuete ◄ menetluses tehtud kohtuotsuse või kui vaidlustamine on veel võimalik või kui pool on esitanud taotluse läbivaatamiseks artikli 18 tähenduses, võib otsust täitva liikmesriigi pädev kohus või pädev asutus selle poole taotlusel, kelle suhtes täitmist taotletakse:

b) määrata täitmise tingimuseks kindla suurusega tagatise andmine või

c) erandlikel asjaoludel täitemenetluse peatada.

Euroopa väiksemate nõuete menetluse käigus kohtu poolt kinnitatud või kohtus sõlmitud kohtulikku kokkulepet, mis on menetluse läbiviimise liikmesriigis täitmisele pööratav, tunnustatakse ja täidetakse teises liikmesriigis samadel tingimustel, kui Euroopa väiksemate nõuete menetluse käigus tehtud kohtuotsust.

Liikmesriigid teevad koostööd üldsuse ja kutseringkondade teavitamiseks Euroopa ►C2 väiksemate nõuete ◄ menetlusest, sealhulgas kuludest, eelkõige otsusega nr 2001/470/EÜ loodud tsiviil- ja kaubandusasju käsitleva Euroopa kohtute võrgu kaudu.

a) millised kohtud on pädevad tegema otsuseid Euroopa väiksemate nõuete menetluses;

b) millised sidevahendid on vastavalt artikli 4 lõikele 1 Euroopa väiksemate nõuete menetluses lubatud ja kohtutele kättesaadavad;

c) millised asutused või organisatsioonid on pädevad pakkuma praktilist abi vastavalt artiklile 11;

d) millised elektroonilised kättetoimetamisviisid ja sidevahendid on tehniliselt kättesaadavad ja nende menetlusõiguses lubatavad vastavalt artikli 13 lõigetele 1, 2 ja 3 ning millised vahendid, kui üldse, on nende siseriikliku õiguse kohaselt kättesaadavad artikli 13 lõigete 1 ja 2 kohaselt elektrooniliste vahendite kasutamise osas eelneva nõusoleku andmiseks;

e) millistel isikutel või kutsealadel, kui üldse, on seadusjärgne kohustus nõustuda elektrooniliste sidevahendite abil toimuva dokumentide kättetoimetamise või muu kirjaliku suhtlusega vastavalt artikli 13 lõigetele 1 ja 2;

f) kui suur on riigilõiv Euroopa väiksemate nõuete menetluses või kuidas seda arvutatakse, samuti millised on riigilõivu tasumise lubatud makseviisid vastavalt artiklile 15a;

g) kooskõlas artikliga 17, kas nende menetlusõiguses on ette nähtud edasikaebeõigus, millise tähtaja jooksul tuleb kaebus esitada ning millisele kohtule saab kaebust esitada;

h) milline on artikli 18 kohase läbivaatamise taotlemise menetlus ja millised kohtud on selliseks läbivaatamiseks pädevad;

i) milliseid keeli nad artikli 21a lõike 1 kohaselt aktsepteerivad ning

j) milliste ametiasutuste pädevusse kuulub täitmine ning millistel ametiasutustel on pädevus artikli 23 kohaldamise eesmärgil.

Liikmesriigid teavitavad komisjoni kõigist hilisematest muudatustest kõnealuses teabes.

2. Komisjon teeb lõike 1 kohaselt edastatud teabe üldsusele kättesaadavaks kõikide asjakohaste vahendite abil, näiteks Euroopa e-õiguskeskkonna portaali kaudu.

Komisjonil on kooskõlas artikliga 27 õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte I–IV lisa muutmiseks.

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artiklis 26 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates 13. jaanuarist 2016.

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 26 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5. Artikli 26 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

1. Komisjon esitab 15. juuliks 2022 Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele käesoleva määruse toimimist käsitleva aruande, milles hinnatakse, kas

a) artikli 2 lõikes 1 osutatud piirväärtuse täiendav suurendamine on asjakohane, et saavutada käesoleva määruse eesmärk, milleks on hõlbustada õiguskaitse kättesaadavust kodanikele ning väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele piiriüleste kohtuasjade puhul, ning

b) Euroopa väiksemate nõuete menetluse kohaldamisala laiendamine, eelkõige töötasu nõuetele, on asjakohane, et hõlbustada õiguskaitse kättesaadavust töötajatele piiriülestes töövaidlustes tööandjaga, olles analüüsinud sellise laiendamise igakülgset mõju.

Sel eesmärgil esitavad liikmesriigid 15. juuliks 2021 komisjonile andmed Euroopa väiksemate nõuete menetluse raames esitatud hagiavalduste arvu ja Euroopa väiksemate nõuete menetluses tehtud kohtuotsuste täitmise taotluste arvu kohta.

2. Komisjon esitab 15. juuliks 2019 Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele aruande Euroopa väiksemate nõuete menetluse alase teabe levitamise kohta liikmesriikides ning võib esitada soovitusi, kuidas selle menetluse tuntust veelgi parandada.

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2009, välja arvatud artikkel 25, mida kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2008.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides kooskõlas Euroopa Ühenduse asutamislepinguga.

( 1 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2012. aasta määrus (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (ELT L 351, 20.12.2012, lk 1).

( 2 ) Nõukogu 28. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1206/2001 liikmesriikide kohtute vahelise koostöö kohta tõendite kogumisel tsiviil- ja kaubandusasjades (EÜT L 174, 27.6.2001, lk 1).

		Euroopa Liidu Teataja
		nr	lehekülg	kuupäev
M1	NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 517/2013, 13. mai 2013,	L 158	1	10.6.2013
►M2	EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2015/2421, 16. detsember 2015,	L 341	1	24.12.2015
►M3	KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2017/1259, 19. juuni 2017,	L 182	1	13.7.2017

C1	Parandus, ELT L 141, 5.6.2015, lk 118 (861/2007)
►C2	Parandus, ELT L 259, 6.10.2015, lk 40 (861/2007)
►C3	Parandus, ELT L 069, 13.3.2018, lk 63 (2017/1259)