2007D0697 — ET — 25.02.2011 — 001.001


Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest

►B

KOMISJONI OTSUS,

22. oktoober 2007,

millega lubatakse Iirimaa taotletud erand vastavalt nõukogu direktiivile 91/676/EMÜ veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest

(teatavaks tehtud numbri K(2007) 5095 all)

(Ainult ingliskeelne tekst on autentne)

(2007/697/EÜ)

(EÜT L 284, 30.10.2007, p.27)

Muudetud:

 

 

Euroopa Liidu Teataja

  No

page

date

►M1

KOMISJONI OTSUS, 24. veebruar 2011,

  L 51

19

25.2.2011




▼B

KOMISJONI OTSUS,

22. oktoober 2007,

millega lubatakse Iirimaa taotletud erand vastavalt nõukogu direktiivile 91/676/EMÜ veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest

(teatavaks tehtud numbri K(2007) 5095 all)

(Ainult ingliskeelne tekst on autentne)

(2007/697/EÜ)



EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 12. detsembri 1991. aasta direktiivi 91/676/EMÜ veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest, ( 1 ) eriti selle III lisa punkti 2 kolmandat lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Kui sõnnikukogus, mida liikmesriik kavatseb igal aastal hektari kohta maale laotada, erineb direktiivi 91/676/EMÜ III lisa punkti 2 teise lõigu esimeses lauses ja selle alapunktis a osutatust, peab see kogus olema selline, mis ei piira kõnealuse direktiivi artiklis 1 osutatud eesmärkide saavutamist, ning seda tuleb põhjendada objektiivsete kriteeriumide abil, milleks käesoleval juhul on näiteks pikad kasvuperioodid ja suure lämmastikuvajadusega põllukultuurid.

(2)

12. novembril 2004 esitas Iirimaa komisjonile taotluse erandi lubamiseks direktiivi 91/676/EMÜ III lisa punkti 2 kolmandast lõigust. 18. oktoobril 2006 esitati ajakohastatud taotlus, mis põhines õigusaktil European Communities (Good Agricultural Practice for the Protection of Waters) Regulations, 2006 (Statutory Instrument Number 378 of 2006).

(3)

Taotletud erand käsitleb Iirimaa kavatsust lubada põllumajandusettevõtetes, kus on üle 80 % rohumaad, kasutada 250 kg loomasõnnikupõhist lämmastikku hektari kohta aastas. Erand peaks hõlmama maksimaalselt 10 000 veisekasvatusettevõtet Iirimaal ehk 8 % kõikidest põllumajandusettevõtetest, 8 % kasutatud põllumajandusmaast ja 20 % loomühikutest.

(4)

Iirimaa õigusakt European Communities (Good Agricultural Practice for the Protection of Waters) Regulations, 2006 (Statutory instrument No 378 of 2006), millega rakendatakse direktiivi 91/676/EMÜ, kehtib ka taotletud erandi suhtes.

(5)

Iirimaa õigusaktid, millega rakendatakse direktiivi 91/676/EMÜ, sisaldavad nii lämmastiku kui ka fosfaadi maksimaalseid kasutamisnorme. Maksimaalseid väetise kasutamisnorme diferentseeritakse vastavalt lämmastiku ja fosfaadi sisaldusele pinnases ning seepärast võetakse arvesse pinnases leiduva lämmastiku ja fosfaadi osakaalu.

(6)

Kolmas aruanne nitraadidirektiivi rakendamise kohta Iirimaal ja viimased keskkonnakaitseameti aruanded ajavahemiku 2001–2003 kohta, mis esitati komisjonile, näitasid, et keskmine nitraadisisaldus põhjavees oli umbes 2,5 mg/l ja nitraadisisaldus üle 50 mg/l registreeriti kuni 2 % proovivõtukohtades. Andmed jõgede veekvaliteedi kohta ajavahemikul 2000–2003 näitasid, et keskmine väärtus Eurowaterneti seirejaamades oli 6,9 mg/l nitraate.

(7)

70 % põhjavee seirekohtadest näitasid nitraadisisalduse puhul stabiilset või vähenemissuundumust; jõgede veekvaliteet paranes ajavahemikul 2001–2003, võrreldes eelmise aruandlusperioodiga 1995–1997, ning 1980. aastate lõpul halvenenud veekvaliteet on hakanud paranema. Samuti täheldati hüpertroofsete järvede vähenemist.

(8)

Iirimaa kohaldab tegevuskava direktiivi 91/676/EMÜ artikli 3 lõike 5 kohaselt kogu oma territooriumil vastavalt õigusaktile European Communities (Good Agricultural Practice for the Protection of Waters) Regulations, 2006 (Statutory instrument No 378 of 2006).

(9)

Loomade arv ja keemiliste väetiste kasutamine on viimase kümne aasta jooksul vähenenud. Veiste, sigade ja lammaste arv vähenes ajavahemikul 1997–2004 vastavalt 7 %, 3 % ja 17 %. Loomasõnnikupõhise lämmastiku keskmine koormus oli 2004. aastal 103 kg hektari kohta, mis on märgatavalt väiksem kui 1998. aasta 140 kg hektari kohta. Fosfori (P) keskmine koormus oli 16 kg hektari kohta. Keemilise lämmastikväetise kasutamine vähenes 21 % ajavahemikul 1999–2005 ning fosfaatväetise kasutamine vähenes 37 % ajavahemikul 1999–2005.

(10)

Iirimaal on 90 % põllumajandusmaast rohumaa ning ülekaalus on rohumaaliigid, mis sobivad rohumaaviljeluseks. Üldiselt haritakse rohumaapõhistes põllumajandusettevõtetes 47 % maast ekstensiivselt ning seepärast on seal madal loomkoormus ja vähene väetisekasutus, 36 % haritakse põllumajanduse keskkonnaprogrammide alusel (maakeskkonna kaitse kava) ja ainult 7 % haritakse intensiivselt; 10 % kasutatakse põllukultuuride jaoks. Keemiliste väetiste keskmine kasutus rohumaal on 82 kg lämmastikku ja 7,6 kg fosforit hektari kohta.

(11)

Iirimaa kliima, millele on iseloomulik ühtlane sademete hulk kogu aasta vältel ja suhteliselt väike temperatuuri kõikumine, soodustab pikka rohukasvuperioodi, mis ulatub 330 päevast aastas edelas 250 päevani aastas kirdes.

(12)

Iirimaa teatises nimetatud tehnilistes ja teaduslikes materjalides on näha, et kavandatav kogus 250 kg loomasõnnikupõhist lämmastikku hektari kohta aastas põllumajandusettevõtetes, kus on üle 80 % rohumaad, on põhjendatud objektiivsete kriteeriumide abil, nagu näiteks pikad kasvuperioodid ja suure lämmastikuvajadusega põllukultuurid.

(13)

Seetõttu leiab komisjon, et Iirimaa taotletud kogus ei piira direktiivi 91/676/EMÜ eesmärkide saavutamist, kui arvestatakse teatavate rangete tingimustega.

(14)

Käesolevat otsust tuleks kohaldada seoses õigusaktiga European Communities (Good Agricultural Practice for the Protection of Waters) Regulations, 2006 (Statutory instrument No 378 of 2006).

(15)

Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas direktiivi 91/676/EMÜ artikli 9 alusel moodustatud nitraadikomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:



▼M1

Artikkel 1

Iirimaa 18. oktoobri 2006. aasta kirjas taotletud erand, mille eesmärk on lubada direktiivi 91/676/EMÜ III lisa punkti 2 teise lõigu esimese lause ja alapunktiga a ette nähtud kogusest suuremat kogust loomasõnnikut, tehakse käesolevas otsuses esitatud tingimuste täitmise korral ning pikendatakse kõnealust erandit 12. mai 2010. aasta kirjas taotletud ajavahemikuks.

▼B

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas otsuses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „rohumaapõhised põllumajandusettevõtted” – ettevõtted, kus 80 % või rohkem põllumajandusmaast, millele sõnnikut laotatakse, on rohumaa;

b) „rohusööjad kariloomad” – veised (välja arvatud piimavasikad), lambad, hirved, kitsed ja hobused;

c) „rohumaa” – ajutine või püsirohumaa (ajutine rohumaa on tavaliselt kasutuses vähem kui neli aastat).

Artikkel 3

Kohaldamisala

Käesolevat otsust kohaldatakse iga üksikjuhtumi suhtes eraldi, kui artiklites 4, 5 ja 6 rohumaapõhiste põllumajandusettevõtete kohta esitatud tingimused on täidetud.

Artikkel 4

Iga-aastane luba ja kohustused

1.  Erandit kohaldada soovivad põllumajandustootjad esitavad pädevatele asutustele igal aastal sellekohase taotluse.

2.  Koos lõikes 1 osutatud aastase taotlusega võtavad nad endale kirjalikult kohustuse täita artiklites 5 ja 6 sätestatud tingimusi.

3.  Pädevad ametiasutused tagavad, et kõik eranditaotlused esitatakse halduskontrolliks. Kui lõikes 1 osutatud taotlustele tehtud riiklike ametiasutuste kontrollist selgub, et artiklites 5 ja 6 sätestatud tingimused ei ole täidetud, teavitatakse sellest taotluse esitajat. Sel juhul loetakse taotlus tagasilükatuks.

Artikkel 5

Sõnniku ja muude väetiste laotamine

1.  Rohusööjate kariloomade sõnniku kogus, mida igal aastal rohumaapõhistes põllumajandusettevõtetes maale laotatakse, sealhulgas loomade enda poolt, ei ületa sõnnikukogust, mis sisaldab 250 kg lämmastikku hektari kohta, kui lõigetes 2–7 esitatud tingimused on täidetud.

2.  Lämmastiku üldkogused ei ületa asjaomase põllukultuuri eeldatavat väetisevajadust ning nende puhul võetakse arvesse maapinnast saadavat lämmastikku. Lämmastiku üldkogust diferentseeritakse vastavalt loomkoormusele ja rohumaa saagikusele.

3.  Iga põllumajandusettevõte koostab väetamiskava, milles on kirjeldatud põllumajandusmaa külvikorda ja sõnniku ning lämmastik- ja fosfaatväetiste kavandatud kasutamist. Kava on põllumajandusettevõttes saadaval hiljemalt 1. märtsil.

Väetamiskava sisaldab järgmist:

a) kariloomade arv, lauda ja ladustamissüsteemi kirjeldus, sealhulgas olemasolev sõnnikuhoidla maht;

b) põllumajandusettevõttes toodetud lämmastikku sisaldava sõnniku (välja arvatud lauda- ja laokaod) ja fosforit sisaldava sõnniku arvestus;

c) iga põllukultuuri külvikord ja kasvuala koos skemaatilise kaardiga, millel on märgitud iga põllu asukoht;

d) põllukultuuride eeldatav lämmastiku- ja fosforivajadus;

e) põllumajandusettevõttest või põllumajandusettevõttesse tarnitava sõnniku kogus ja liik;

f) lämmastiku ja fosforiga seotud pinnaseanalüüsid, kui need on olemas;

g) sõnnikust saadava lämmastiku ja fosfori kasutamine igal põllul (põllukultuuri ja pinnasetüübi poolest samalaadsed põllumajandusettevõtte maatükid);

h) lämmastiku ja fosfori kasutamine koos keemiliste ja muude väetistega igal põllul.

Vastavuse tagamiseks kavade ja põllumajandustegevuse vahel vaadatakse kavad läbi hiljemalt seitsme päeva jooksul pärast põllumajandustegevuse muudatusi.

4.  Iga põllumajandusettevõte peab väetamisarvestust, kaasa arvatud reovee majandamisega seotud teave. See esitatakse pädevale asutusele iga kalendriaasta kohta.

5.  Iga üksikut erandit kohaldav rohumaapõhine põllumajandusettevõte on nõus artikli 4 lõikes 1 osutatud taotluse, väetamiskava ja väetamisarvestuse kontrollimisega.

6.  Igas üksikut erandit kohaldavas põllumajandusettevõttes viiakse kõikidel külvikorra ja pinnase omaduste suhtes samalaadsetel maa-aladel vähemalt üks kord nelja aasta jooksul läbi analüüs lämmastiku ja fosfori sisaldumise kohta pinnases. Iga viie hektari kohta tuleb teha vähemalt üks analüüs.

7.  Sõnnikut ei või laotada sügisel enne rohumaa harimist.

Artikkel 6

Maaharimine

Põllumajandusettevõtetes sõnniku laotamiseks olemasolevast alast on 80 % või rohkem rohumaa. Üksikut erandit kohaldavad põllumajandustootjad võtavad järgmised meetmed:

a) ajutine rohumaa küntakse kevadel;

b) sisseküntud rohumaale järgneb kõikidel pinnasetüüpidel suure lämmastikunõudlusega põllukultuur;

c) külvikorrad ei sisalda liblikõielisi ega muid õhulämmastikku siduvaid taimi. See ei kehti siiski ristiku suhtes rohumaal, kus ristiku osakaal on väiksem kui 50 %, ega heintaimede allakülviga teravilja ja herne suhtes.

Artikkel 7

Muud meetmed

Iirimaa tagab, et erandi kasutamine ei piira ühenduse teiste keskkonnaalaste õigusaktide järgimiseks vajalike meetmete kohaldamist.

Artikkel 8

Seire

1.  Pädevad ametiasutused koostavad kaardid, millel on esitatud rohumaapõhiste põllumajandusettevõtete protsent, kariloomade protsent ja üksiku erandi alla kuuluva põllumajandusmaa protsent igas krahvkonnas, ning ajakohastavad neid igal aastal. ►M1  Nimetatud kaardid esitatakse komisjonile igal aastal juuniks. ◄

2.  Tegevuskava ja erandiga hõlmatud põllumajandusettevõtete seire toimub Iirimaa tegevuskava kohaselt kehtestatud põllumajanduslikel valgaladel. Võrdlusvalgalad peavad hõlmama eri pinnasetüüpe, intensiivsuse tasemeid ja väetamismeetodeid.

3.  Järelevalve ja väetiste pidev analüüs annavad teavet maade kasutamise kohta kohalikul tasandil, külvikordade ja väetamismeetodite kohta üksikut erandit kohaldavates põllumajandusettevõtetes. Neid andmeid saab kasutada nitraatide leostumise ulatuse ja fosforikadude arvestuseks kindla mudeli põhjal põldudel, kus kasutatakse kuni 250 kg loomasõnnikupõhist lämmastikku hektari kohta aastas.

4.  Seirekohtadeks olevate põllumajanduslike valgalade hulka kuuluvate põllumajandusettevõtete madala põhjavee, pinnasevee, äravooluveest ja ojadest saab andmeid lämmastiku- ja fosforisisalduse kohta vees, mis voolab juuretasandilt põhja- ja pinnavette.

5.  Kõige ohualtimate järvede ja eelkõige kõige ohualtimate põhjaveekihtide läheduses asuvate põllumajanduslike valgalade puhul tehakse tugevdatud veekontrolli.

6.  Erandi kohaldamisperioodi lõpuks tehakse uuring, et koguda üksikasjalikku teaduslikku teavet intensiivselt haritavate rohumaade kohta Iirimaal. Uuringus keskendutakse nitraatide leostumisele võrdluspiirkondade ohualdiste pinnasetüüpidega (liiv ja liivsavi) seotud intensiivsete piimatootmissüsteemide puhul.

Artikkel 9

Kontroll

1.  Pädev riigiasutus viib läbi halduskontrolle kõikide üksikut erandit kohaldatavate põllumajandusettevõtete suhtes, et hinnata, kas maa harimisel arvestatakse rohusööjate kariloomade sõnniku põhise 250 kg lämmastiku ülempiiri hektari kohta aastas ning kõiki lämmastiku ja fosfori kasutamise maksimaalseid norme ning tingimusi.

2.  Kohapealsete kontrollide programmi koostamine põhineb riskianalüüsil, eelnevate aastate kontrollimiste tulemustel ning direktiivi 91/676/EMÜ rakendusaktide üldistel pistelistel kontrollimistel. Vähemalt 3 % üksikut erandit kohaldavates põllumajandusettevõtetes viiakse artiklites 5 ja 6 sätestatud tingimustel läbi kontrolle kohapeal.

Artikkel 10

Aruannete esitamine

1.  Pädev asutus esitab igal aastal komisjonile seire tulemused ning põhjaliku aruande vee kvaliteedi muutumise ja hindamismeetodite kohta. Aruanne sisaldab teavet erandi tingimuste rakendamise hindamise kohta põllumajandusettevõtetes läbi viidava kontrollimise abil ning halduskontrolli ja põldtunnustamise käigus saadud teavet tingimustele mittevastavate põllumajandusettevõtete kohta. Esimene aruanne edastatakse juunis 2008 ja seejärel igal aastal hiljemalt juunikuus.

2.  Komisjon võtab kõnealusel viisil saadud tulemusi arvesse seoses võimaliku uue eranditaotlusega.

▼M1

Artikkel 11

Kohaldamine

Käesolevat otsust kohaldatakse seoses Iirimaa tegevuskavaga, mida rakendatakse õigusaktiga European Communities (Good Agricultural Practice for Protection of Waters) Regulations 2010 (Statutory Instrument No 610 of 2010).

Käesolev otsus kehtib 31. detsembrini 2013.

▼B

Artikkel 12

Käesolev otsus on adresseeritud Iirimaale.



( 1 ) EÜT L 375, 31.12.1991, lk 1. Direktiivi on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).