Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 8. veebruari 1993. aasta määrust (EMÜ) nr 315/93, milles sätestatakse ühenduse menetlused toidus sisalduvate saasteainete suhtes, ( 1 ) eriti selle artikli 2 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni 8. märtsi 2001. aasta määrust (EÜ) nr 466/2001 (millega sätestatakse teatavate saasteainete piirnormid toiduainetes) ( 2 ) on mitu korda oluliselt muudetud. Teatavate saasteainete piirnorme on vaja taas muuta, et võtta arvesse uut teavet ja arenguid Codex Alimentarius’es. Samas tuleks teksti vajaduse korral selgemaks muuta. Määrus (EÜ) nr 466/2001 tuleks seega tervikuna asendada.

(2)	Rahva tervise kaitsmiseks on oluline, et saasteainete sisaldust hoitaks toksikoloogiliselt vastuvõetaval tasemel.

(3)	Pidades silmas erinevusi liikmesriikide õigusaktides ja nendest erinevustest tulenevat konkurentsi moonutuste ohtu, on mõnede saasteainete puhul vaja kehtestada ühenduse meetmed, et proportsionaalsuse põhimõtet järgides tagada turu ühtsus.

(4)

Tuleb kehtestada ranged piirnormid, mida on võimalik mõistlikkuse piires saavutada heade põllumajandus-, kalandus- ja tootmistavade järgimise abil ning toidu tarbimisega seotud riske arvesse võttes. Saasteainete puhul, mida loetakse genotoksilisteks kantserogeenideks, ning juhtudel, mil elanikkonna või riskigruppi kuuluvate elanikkonnarühmade kokkupuude saasteainetega on lubatava koguse lähedane või ületab seda, tuleb kehtestada nii madalad piirnormid, kui on mõistlikkuse piires võimalik (ALARA). Sellise lähenemisega tagatakse, et toidukäitlejad võtavad tarvitusele võimalikult palju meetmeid saastumise vältimiseks ja vähendamiseks, eesmärgiga kaitsta rahva tervist. Lisaks sellele on riskigruppi kuuluva elanikkonnarühma – imikute ja väikelaste – tervise kaitseks asjakohane kehtestada madalamad piirnormid, mis on saavutatavad imiku- ja väikelapsetoitude tootmiseks kasutatavate toorainete range valiku teel. Ühtlasi on otstarbekas toorainet rangelt valida ka teatavate muude toiduainete, näiteks otsetarbimiseks ettenähtud kliide, tootmisel.

(5)	Et piirnorme oleks võimalik kohaldada kuivatatud, lahjendatud, töödeldud või liittoiduainete puhul, mille jaoks pole konkreetseid ühenduse piirnorme kehtestatud, peaksid toidukäitlejad esitama konkreetsed kontsentreerimis- ja lahjendustegurid koos neid põhjendavate asjakohaste katseandmetega.

(6)	Rahvatervise tõhusa kaitse tagamiseks ei tohi piirnormist suurema saasteainesisaldusega tooteid turule viia ei olemasoleval kujul, segatuna teiste toiduainetega ega teiste toiduainete koostisosana.

(7)

Maapähklite, pähklite, kuivatatud puuvilja ja maisi aflatoksiinide sisaldust saab vähendada sorteerimise ja muude füüsilise töötlemise meetodite abil. Et vähendada mõju kaubandusele, oleks seega kohane lubada suuremat aflatoksiinide sisaldust nendes toodetes, mis ei ole ette nähtud otsetarbimiseks ega kasutamiseks toidu koostisosana. Neil juhtudel tuleks kehtestada aflatoksiinide piirnormid, võttes arvesse eespool nimetatud töötlemismeetodite mõju maapähklite, pähklite, kuivatatud puuvilja ja maisi aflatoksiinide sisalduse vähendamisel tasemeni, mis jääb allapoole otsetarbimiseks ettenähtud või toidu koostisosana kasutatavatele toodetele kehtestatud piirnorme.

(8)	Teatavate saasteainete piirnormide sisalduse tõhusaks rakendamiseks teatavate toiduainete puhul on asjakohane sellisteks juhtudeks ette näha sobivad märgistamise sätted.

(9)

Mõnede liikmesriikide kliimatingimuste tõttu on raske tagada, et värske salati ja värske spinati osas piirnorme ei ületataks. Nendel liikmesriikidel tuleks lubada jätkata oma territooriumil kasvatatud ja sealsamas tarbimiseks ettenähtud piirnormidest kõrgema nitraadisisaldusega värske salati ja spinati ajutist turustamist. Salati- ja spinatitootjad, kes tegutsevad eespool nimetatud loa saanud liikmesriikides, peaksid järk-järgult muutma oma tootmisviise, järgides riigi tasandil soovitatavat head põllumajandustava.

(10)

Teatavate Läänemere piirkonnast pärit kalaliikides võib olla kõrge dioksiini- ja dioksiinilaadsete PCBde sisaldus. Märkimisväärne osa nendest Läänemere piirkonna kalaliikidest ei vasta piirnormile ja tuleks seega tarbitava toidu hulgast välja jätta. On alust eeldada, et kala eemaldamine tarbitava toidu hulgast võib Läänemere piirkonnas tervisele negatiivset mõju avaldada.

(11)

Rootsis ja Soomes on kasutusel süsteem, mis suudab tagada tarbijale täieliku teabe toitumissoovitustest, mis käsitlevad Läänemere piirkonna kala tarbimise piiramist võimalike terviseriskide vältimiseks teatavates riskigruppi kuuluvates elanikkonnarühmades. Seepärast on asjakohane lubada Rootsil ja Soomel erandkorras ajutiselt turustada teatavaid Läänemere piirkonnast pärit ja nende territooriumil tarbimiseks ettenähtud kalaliike, mille dioksiini- ja dioksiinilaadsete PCBde sisaldus on käesolevas määruses sätestatust kõrgem. Tuleb rakendada vajalikke meetmeid tagamaks, et piirnormidele mittevastavat kala ja kalandustooteid ei turustata teistes liikmesriikides. Soome ja Rootsi esitavad komisjonile igal aastal seire tulemused dioksiinide ja dioksiinilaadsete PCBde sisalduste kohta Läänemere piirkonna kalades ning aruande meetmete kohta, mis on võetud tarvitusele, et vähendada dioksiinide ja dioksiinilaadsete PCBde kogust, mille inimesed saavad Läänemere kala tarbimisel.

(12)

Piirnormide ühtseks jõustamise tagamiseks peaksid kõik ühenduse pädevad asutused rakendama samu proovivõtu- ja analüüsikriteeriume. Lisaks sellele on oluline, et analüüsitulemuste kohta esitataks aruanne ja et neid tõlgendataks ühtsel viisil. Käesolevas määruses määratletud proovivõtu- ja analüüsimeetmetega nähakse ette aruandluse ja tõlgendamise ühtsed eeskirjad.

(13)

Liikmesriigid ja huvitatud isikud peaksid tegema teatavate saasteainete piirnormide seiret ning esitama selle tulemuste kohta aruande, samuti aru andma ennetusmeetmete tulemusel saavutatud edusammudest, et komisjonil oleks võimalik hinnata, kas olemasolevaid meetmeid on vaja muuta või vastu võtta lisameetmeid.

(14)	Kõik ühenduse tasandil vastu võetud piirnormid tuleb teaduse ja tehnika edusammude ning põllumajandus-, kalandus- ja tootmistavade paranemise arvessevõtmiseks uuesti üle vaadata.

(15)	Kliisid ja idusid turustatakse otsetarbimiseks ning seepärast on asjakohane kehtestada deoksünivalenooli ja zearalenooni piirnormid nendes toodetes.

(16)	Codex Alimentarius’es on hiljuti sätestatud plii piirnormi kalas, millega ühendus nõustus. Seepärast on asjakohane kehtivat sätet plii sisalduse kohta kalas vastavalt muuta.

(17)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruses (EÜ) nr 853/2004 (millega sätestatakse loomse toidu hügieeni erieeskirjad) ( 3 ) on määratletud loomne toit ja sellest tulenevalt tuleks mõnel juhul muuta loomse toidu osas tehtud kandeid vastavalt nimetatud määruses kasutatud terminoloogiale.

(18)	On vaja sätestada, et saasteainete piirnorme ei kohaldata toodete suhtes, mis on seaduslikult ühenduse turule viidud enne nende piirnormide kohaldamise kuupäeva.

(19)

Köögiviljad on toidust saadavate nitraatide peamine allikas. Toidu teaduskomitee tõdes oma 22. septembri 1995. aasta arvamuses, ( 4 ) et tavaliselt saadakse nitraate tublisti vähem lubatud päevasest tarbitavast kogusest (ADI), milleks on 3,65 mg kehamassi kilogrammi kohta. Komitee soovitas siiski jätkata jõupingutusi, et vähendada toidu ja vee kaudu saadavat nitraadi hulka.

(20)	Kuna kliimatingimused mõjutavad oluliselt teatavate köögiviljade, näiteks salati ja spinati, nitraadisisaldust, tuleks kehtestada aastaajast sõltuvad nitraatide piirnormid.

(21)

Aflatoksiinidega seoses tõdes toidu teaduskomitee 23. septembril 1994. aastal esitatud arvamuses, et aflatoksiinid on genotoksilised kantserogeensed ained ( 5 ). Selle arvamuse põhjal on asjakohane piirata aflatoksiinide sisaldust toidus (aflatoksiinide B1, B2, G1 ja G2 kogusisaldust) ning eraldi aflatoksiini B1 sisaldust, kuna see on kõige toksilisem ühend. Aflatoksiini M1 suhtes kehtivate piirnormide võimalikku vähendamist imiku- ja väikelapsetoidus tuleks kaaluda, pidades silmas arenguid analüüsimenetlustes.

(22)

Ohratoksiin A (OTA) suhtes võttis toidu teaduskomitee vastu teadusliku arvamuse 17. septembril 1998. aastal. ( 6 ). Nõukogu 25. veebruari 1993. aasta direktiivi 93/5/EMÜ (liikmesriikidelt komisjonile antava abi ja liikmesriikide koostöö kohta toidualaste küsimuste teaduslikul uurimisel) ( 7 ) raames viidi läbi ühenduse elanike poolt toidu kaudu tarbitavate ohratoksiin A koguste hindamine ( 8 ). Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) võttis 4. aprillil 2006 komisjoni taotlusel vastu ajakohastatud teadusliku arvamuse ohratoksiin A sisalduse kohta toidus, ( 9 ) võttes arvesse uut teaduslikku teavet ning määras lubatud nädalaseks tarbitavaks koguseks (TWI) 120 ng kehamassi kilogrammi kohta.

(23)

Nende arvamuste põhjal on asjakohane sätestada ohratoksiini piirnormid teraviljas, teraviljasaadustes, rosinates, röstitud kohvis, veinis, viinamarjamahlas ning imiku- ja väikelapsetoidus, mis kõik on pealmisteks allikateks, millest inimesed või riskigruppi kuuluvad tarbijarühmad, näiteks lapsed, saavad ohratoksiin A.

(24)

Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) viimasest teaduslikust arvamusest lähtudes hinnatakse vajadust sätestada ohratoksiin A piirnormid toidus, näiteks nagu kuivatatud puuviljas (välja arvatud rosinad), kakaos ja kakaotoodetes, vürtsides, lihatoodetes, toorkohvis, õlles ja lagritsas, ning vajadust vaadata läbi kehtivad piirnormid, eelkõige rosinates ja viinamarjamahlas sisalduva ohratoksiin A osas.

(25)	Toidu teaduskomitee 8. märtsi 2000. aasta koosolekul kinnitati patuliini ajutiseks maksimaalseks lubatud päevaseks tarbitavaks koguseks (PMTDI) 0,4 μg kehamassi kilogrammi kohta ( 10 ).

(26)	Direktiivi 93/5/EMÜ raames täideti 2001. aastal teaduskoostöö ülesanne „ELi liikmesriikide elanike poolt toidu kaudu patuliini tarbimise hindamine” ( 11 ).

(27)

Tuginedes sellele hinnangule ja võttes arvesse ajutist maksimaalset lubatud päevast tarbitavat kogust (PMTDI) tuleks sätestada patuliini piirnormid teatavates toiduainetes, et kaitsta tarbijaid lubamatu saastumise eest. Need piirnormid tuleks läbi vaadata ja neid vajaduse korral vähendada, võttes arvesse teaduse ja tehnika arengut ning komisjoni 11. augusti 2003. aasta soovituse 2003/598/EÜ, mis käsitleb patuliiniga saastumise vältimist ja vähendamist õunamahla ning muudes jookides, mille koostisosaks on õunamahl, ( 12 ) rakendamist.

(28)

Toidu teaduskomitee on vastu võtnud mitmeid arvamusi hindamaks järgmisi fusarium-toksiine: deoksünivalenool 1999. aasta detsembris, ( 13 ) kinnitades lubatud päevaseks tarbitavaks koguseks (TDI) 1 μg kehamassi kilogrammi kohta, zearalenoon 2000. aasta juunis, ( 14 ) kinnitades ajutiseks lubatud päevaseks tarbitavaks koguseks (t-TDI) 0,2 μg kehamassi kilogrammi kohta, fumonisiinid 2000. aasta oktoobris ( 15 ) (ajakohastatud 2003. aasta aprillis), ( 16 ) kinnitades lubatud päevaseks tarbitavaks koguseks (TDI) 2 μg kehamassi kilogrammi kohta, nivalenool 2000. aasta oktoobris, ( 17 ) kinnitades ajutiseks lubatud päevaseks tarbitavaks koguseks (t-TDI) 0,7 μg kehamassi kilogrammi kohta, T-2 ja HT-2 toksiin 2001. aasta mais, ( 18 ) kinnitades kombineeritud ajutiseks lubatud päevaseks tarbitavaks koguseks (t-TDI) 0,06 μg kehamassi kilogrammi kohta ning trihhotetseenide rühm 2002. aasta veebruaris ( 19 ).

(29)	Direktiivi 93/5/EMÜ raames täideti ja lõpetati 2003. aasta septembris teaduskoostöö ülesanne „Toiduainetes fusarium-toksiinide sisaldust käsitlevate andmete kogumine ja ELi liikmesriikide elanike poolt toidu kaudu tarbitavate koguste hindamine” ( 20 ).

(30)

Teaduslike arvamuste ja toidu kaudu tarbitavate koguste hindamise põhjal on asjakohane sätestada deoksünivalenooli, zearalenooni ja fumonisiinide piirnormid. Fumonisiinide osas näitasid viljakoristuse kontrollandmed siiski, et mais ja maisitooted võivad olla väga tugevalt saastunud fumonisiinidega ning tuleks võtta asjakohaseid meetmeid tarvitusele, et liiga saastunud mais ja maisitooted ei satuks toiduahelasse.

(31)

Koguste tarbimist käsitlevad prognoosid näitavad, et toksiinid T-2 ja HT-2 võivad ohustada rahva tervist. Seega on vajalik ja esmatähtis tundliku ja usaldusväärse analüüsimeetodi väljatöötamine, esinemist käsitlevate andmete kogumine ning T-2 ja HT-2 toksiinide esinemist põhjustavate tegurite uurimine teraviljas ja teraviljatoodetes, eelkõige kaeras ja kaeratoodetes.

(32)

Koosesinemise tõttu ei ole vaja kehtestada erimeetmeid 3-atsetüül-deoksünivalenooli, 15-atsetüül-deoksünivalenooli ja fumonisiin B3 suhtes, sest deoksünivalenooli ja fumonisiin B1 ja B2 suhtes kehtestatud meetmed kaitsevad elanikerühmi ka liigse 3-atsetüül-deoksünivalenooli, 15-atsetüül-deoksünivalenooli ja fumonisiin B3- tarbimise eest. Sama kehtib nivalenooli kohta, mida esineb mingil määral koos deoksünivalenooliga. Lisaks sellele jääb hinnangute põhjal inimese nivalenooli tarbimine oluliselt alla ajutiselt lubatud päevasele kogusele. Muude eespool nimetatud teaduskoostöö ülesande raames uuritud trihhotetseenide, nagu 3-atsetüüldeoksünivalenool, 15-atsetüüldeoksünivalenool, fusarenoon-X, T2-triool, diatsetoksüstsirpenool, neosolaniool, monoatsetoksüstsirpenool ja verrukool, kohta on vähe andmed, mis näitab, et neid ei esine kuigi laialdaselt ning mõõdetud kogused on üldiselt väikesed.

(33)

Kasvuaegsed kliimatingimused, eriti õitsemise ajal, mõjutavad suurel määral fusarium-toksiinide sisaldust. Teataval määral aitab Fusarium’itega saastumist vältida heade põllumajandustavade järgimine, mille abil viiakse ohutegurid miinimumini. Komisjoni 17. augusti 2006. aasta soovitus 2006/583/EÜ fusarium-toksiinide vältimise ja vähendamise kohta teraviljas ja teraviljatoodetes ( 21 ) sisaldab fusarium-toksiinide (zearalenooni, fumonisiinide ja trihhotetseenide) teraviljas esinemise vältimise ja vähendamise üldpõhimõtteid, mis on aluseks riiklike tegevusjuhiste väljatöötamisel.

(34)	Töötlemata teravilja suhtes, mis viiakse turule esmatöötlemiseks, tuleks sätestada fusarium-toksiinide piirnormid. Puhastamist, sorteerimist ja kuivatamist ei loeta esmatöötlemiseks seni, kuni viljatera ei mõjutata mehaaniliselt. Puhastamist peetakse esmatöötlemiseks.

(35)

Kuna töötlemata teravilja puhastamise ja töötlemise abil võib muutuda fusarium-toksiinide sisalduse vähendamise aste, on asjakohane kehtestada piirnormid lõpptarbijale ettenähtud teraviljatoodete ning teraviljast saadud peamiste toiduainete suhtes, samuti on vaja rakendusakte, et tagada rahva tervise kaitse.

(36)

Maisi puhul ei ole kõigi fusarium-toksiinide, eelkõige zearalenooni ja fumonisiinide B1 ja B2 tekkepõhjused täpselt teada. Seetõttu antakse toidutöötlejatele aega nende mükotoksiinide tekkepõhjuste uurimiseks ja vastavate meetmete väljatöötamiseks, mis aitaksid võimaluse korral vältida nende esinemist teraviljas. Piirnorme, mis põhinevad toksiinide toiduainetes esinemist käsitlevatel praegustel andmetel, soovitatakse rakendada alates 2007. aastast juhul, kui enne seda kuupäeva ei ole sätestatud uutel andmetel põhinevaid piirnorme.

(37)	Kuna riisis leitud fusarium-toksiinide sisaldus on madal, ei kehtestata riisi ja riisitoodete suhtes piirnorme.

(38)

1. juuliks 2008 tuleks uuesti läbi vaadata deoksünivalenooli, zearalenooni ja fumonisiini B1 ja B2 piirnormid ning teraviljas ja teraviljatoodetes esinevate T-2 ja HT-2 toksiinide piirnormide kehtestamise asjakohasus, võttes arvesse teaduslike ja tehniliste teadmiste arengut toksiinide sisalduse kohta toidus.

(39)

Plii suhtes võttis toidu teaduskomitee 19. juunil 1992. aastal vastu arvamuse, ( 22 ) milles on ajutiseks lubatud nädalaseks tarbitavaks koguseks (PTWI) kinnitatud 25 μg kehamassi kilogrammi kohta, nagu pakkus Maailma Terviseorganisatsioon 1986. aastal. Toidu teaduskomitee jõudis oma arvamuses järeldusele, et plii keskmine sisaldus toiduainetes ei kujuta otsest ohtu.

(40)

Direktiivi 1993/5/EMÜ raames täideti 2004. aastal teaduskoostöö ülesanne 3.2.11 „ELi liikmesriikide elanike poolt arseeni, kaadmiumi, plii ja elavhõbeda toidu kaudu tarbimise hindamine.” ( 23 ) Kõnealuse hindamise ja toidu teaduskomitee arvamuse põhjal on asjakohane võtta tarvitusele meetmed plii sisalduse vähendamiseks toidus nii palju kui võimalik.

(41)

Toidu teaduskomitee kinnitas 2. juuni 1995. aasta arvamuses ( 24 ) kaadmiumi ajutiseks lubatud nädalaseks tarbitavaks koguseks (PTWI) 7 μg kehamassi kilogrammi kohta ning soovitas, et toidu kaudu tarbitavat kaadmiumi tuleks püüda veelgi vähendada, sest toiduained on kaadmiumi peamine allikas. Toidu kaudu tarbimist hinnati teaduskoostöö ülesande 3.2.11 raames. Kõnealuse hindamise ja toidu teaduskomitee arvamuse põhjal on asjakohane võtta tarvitusele meetmeid kaadmiumi sisalduse vähendamiseks toidus nii palju kui võimalik.

(42)

Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) võttis 24. veebruaril 2004. aastal vastu arvamuse elavhõbeda ja metüülelavhõbeda sisalduse kohta toidus ( 25 ) ning kinnitas ajutiseks lubatud nädalaseks tarbitavaks koguseks 1,6 μg kehamassi kilogrammi kohta. Metüülelavhõbe on kõige ohtlikum ühend ning kalas ja mereandides võib see moodustada üle 90 % kogu elavhõbeda kogusest. Võttes arvesse teaduskoostöö ülesande 3.2.11 tulemust jõudis Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) järeldusele, et elavhõbeda kogused toidus, välja arvatud kalas ja mereandides, ohtu ei kujuta. Muud toidud ei sisalda elavhõbedat metüülelavhõbeda kujul ja seepärast ei peeta neid ohtlikeks.

(43)

Lisaks piirnormide kehtestamisele on metüülelavhõbeda puhul asjakohased toitumissoovitused, et kaitsta riskigruppi kuuluvaid elanikkonnarühmi. Seepärast on Euroopa Komisjoni tervishoiu ja tarbijakaitse peadirektoraadi veebisaidil ( 26 ) avaldatud teatis metüülelavhõbeda sisalduse kohta kalas ja kalandustoodetes. Mitmed liikmesriigid on koostanud ka oma elanikele vajalikke teemakohaseid nõuandeid.

(44)	Toidu teaduskomitee jõudis 12. detsembril 2001. aastal vastu võetud arvamuses ( 27 ) järeldusele, et anorgaaniliste tinaühendite sisaldus 150 mg/kg konserveeritud jookides ja 250 mg/kg teistes toidukonservides võib põhjustada mõnedel inimestel maoärritust.

(45)

Et kaitsta rahva tervist selle terviseriski eest, on vaja kehtestada anorgaaniliste tinaühendite piirnormid toidukonservides ja konserveeritud jookides. Kuni andmed imikute ja väikelaste tundlikkuse kohta anorgaaniliste tinaühendite suhtes saavad kättesaadavaks, on vaja ettevaatuse mõttes kaitsta selle riskigrupi kuuluva elanikkonnarühma tervist ning kehtestada rangemad piirnormid.

(46)

Toidu teaduskomitee võttis 30. mail 2001. aastal vastu teadusliku arvamuse 3-monokloropropaan-1,2-diooli (3-MCPD) sisalduse kohta toidus, ( 28 ) millega uut teaduslikku teavet arvesse võttes ajakohastati sama komitee 16. detsembril 1994. aastal vastu võetud arvamust, ( 29 ) ning kinnitas 3-MCPD lubatud päevaseks tarbitavaks koguseks (TDI) 2 μg kehamassi kilogrammi kohta.

(47)

Direktiivi 93/5/EMÜ raames täideti ja lõpetati 2004. aasta juunis teaduskoostöö ülesanne „Toiduainetes 3-MCPD ja sellega seotud ainete sisaldusi käsitlevate andmete kogumine ja võrdlemine” ( 30 ). 3-MCPD tarbiti peamiselt sojakastmete ja sojakastmel põhinevate toodete kaudu. Mõnedes maades tarbitakse toidu kaudu märkimisväärne kogus pigem mõnede muude toiduainete, näiteks leiva ja nuudlite, suurtes kogustes tarbimise, kui 3-MCPD kõrge sisalduse tõttu nendes toiduainetes.

(48)

Seetõttu tuleks sätestada 3-MCPD piirnormid hüdrolüüsitud taimevalgus (HVP) ja sojakastmes, võttes arvesse nende toiduainete tarbimisega kaasnevaid riske. Liikmesriikidel on soovitatud uurida 3-MCPD sisaldust teistes toiduainetes, et kaaluda piirnormide kehtestamise vajadust ka muude toiduainete osas.

(49)

30. mail 2001. aastal võttis toidu teaduskomitee vastu arvamuse toidus sisalduvate dioksiinide ja dioksiinilaadsete PCBde kohta, ( 31 ) millega ajakohastati sama komitee 22. novembri 2000. aasta arvamust ( 32 ) ning kinnitati dioksiinide ja dioksiinilaadsete PCBde lubatud nädalaseks tarbitavaks koguseks (TWI) 14 pg Maailma Terviseorganisatsiooni toksilisuse ekvivalenti (WHO-TEQ) kehamassi kilogrammi kohta.

(50)

Termin „dioksiinid” käesoleva määruse tähenduses hõlmab 75 polüklooritud dibenso-p-dioksiini (PCDD) analoogi ja 135 polüklooritud dibensofuraani (PCDF) analoogi, millest 17 on toksikoloogiliselt ohtlikud. Polüklooritud bifenüülid (PCBd) on 209 erinevast analoogist koosnev rühm, mille võib nende toksikoloogiliste omaduste põhjal jagada kahte gruppi: 12 analoogil on dioksiinide toksikoloogilised omadused ja neid nimetatakse seetõttu sageli dioksiinilaadseteks PCBdeks. Ülejäänud PCBdel ei ole dioksiinilaadset toksilisust, kuid neil on teistsuguseid toksikoloogilisi omadusi.

(51)

Igal dioksiini või dioksiinilaadse PCB analoogil on erinev toksilisuse tase. Nende eri analoogide summaarse toksilisuse leidmiseks ning riskianalüüsi ja kontrolli võimaldamiseks on välja töötatud toksilisuse ekvivalentfaktori (TEF) mõiste. See tähendab, et analüüsi tulemused kõigi dioksiini analoogide ja dioksiinilaadsete PCB analoogide jaoks väljendatakse ühe määratava ühiku, TCDD toksilisuse ekvivalentkontsentratsiooni (TEQ) alusel.

(52)

Hinnangute kohaselt, milles võeti arvesse 2000. aasta juunis lõpetatud teaduskoostöö ülesande „ELi liikmesriikide elanike poolt dioksiinide ja dioksiinilaadsete PCBde toidu kaudu tarbimise hindamine” ( 33 ) tulemusi, saab märkimisväärne osa ühenduse elanikkonnast neid aineid toidu kaudu üle lubatud nädalase koguse.

(53)

Kuigi toksikoloogilisest seisukohast peaks iga piirnorm kehtima nii dioksiinide kui ka dioksiinilaadsete PCBde suhtes, kehtestati 2001. aastal ühenduse tasandil piirnormid ainult dioksiinidele, mitte aga dioksiinilaadsetele PCBdele, kuna tol ajal olid andmed dioksiinilaadsete PCBde esinemise kohta väga piiratud. Vahepeal on avaldatud rohkem andmeid dioksiinilaadse PCBde esinemise kohta ja seepärast määratati 2006. aastal piirnormid dioksiinide ja dioksiinilaadsete PCBde summale, kuna selline lähenemisviis on toksikoloogia seisukohast kõige kohasem. Sujuva ülemineku tagamiseks tuleks üleminekuperioodil lisaks uutele dioksiinide ja dioksiinilaadsete PCBde summa piirnormidele kohaldada ka seniseid dioksiinide piirnorme. Selle perioodi jooksul peavad toiduained vastama nii dioksiinide piirnormidele kui ka dioksiinide ja dioksiinilaadsete PCBde summa piirnormidele. 31. detsembriks 2008 esitatakse hinnangud, kas eraldi piirnormidest dioksiinidele võiks loobuda.

(54)

Toidus ja loomasöödas leiduvate dioksiinide ja dioksiinilaadsete PCBde sisalduse vähendamise edendamiseks esitati komisjoni 6. veebruari 2006. aasta soovituses 2006/88/EÜ (dioksiinide, furaanide ja PCBde sisalduse vähendamise kohta loomasöödas ja toidus) ( 34 ) häiretasemed. Nende häiretasemete abil toovad pädevad asutused ja käitlejad esile juhtumid, mille suhtes tuleb kindlaks teha saasteallikas ja rakendada meetmeid saaste vähendamiseks või kõrvaldamiseks. Kuna dioksiinide ja dioksiinilaadsete PCBde allikad on erinevad, määrati erinevad häiretasemed ühelt poolt dioksiinidele ja teiselt poolt dioksiinilaadsetele PCBdele. Selline ennetav lähenemisviis dioksiinide ja dioksiinilaadsete PCBde sisalduse vähendamiseks loomasöödas ja toidus ning sellest tulenevalt kohaldatavad piirnormid tuleks kindlaksmääratud ajavahemiku järel läbi vaadata, eesmärgiga määrata rangemad piirnormid. Seetõttu esitatakse hiljemalt 31. detsembriks 2008 hinnangud dioksiinide ja dioksiinilaadsete PCBde summa piirnormide olulise vähendamise kohta.

(55)

Ettevõtjad peavad tegema jõupingutusi, et suurendada oma võimet kõrvaldada merelise päritoluga õlist dioksiine, furaane ja dioksiinilaadseid PCBid. Oluliselt madalamad normid, mille suhtes esitatakse hinnangud hiljemalt 31. detsembriks 2008, põhinevad saastusest puhastamise kõige tõhusama meetodi tehnilistel võimalustel.

(56)

Muude toiduainete puhul tuleb piirnormide kehtestamisel 31. detsembriks 2008 erilist tähelepanu pöörata vajadusele kehtestada madalamad dioksiinide ja dioksiinilaadsete PCBde piirnormid imiku- ja lastetoitude jaoks, arvestades andmeid, mis saadakse aastatel 2005, 2006 ja 2007 läbiviidavatest programmidest dioksiinide ja dioksiinilaadsete PCBde sisalduse jälgimiseks imiku- ja lastetoitudes.

(57)

Toidu teaduskomitee leidis oma 4. detsembri 2002. aasta arvamuses, ( 35 ) et mitmed polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud (PAH) on genotoksilised kantserogeenid. FAO/WHO ühine lisaainete ekspertkomisjon (JECFA) viis 2005. aastal läbi PAHide riskianalüüsi ning prognoosis PAHide riskinorme (MOE), mille alusel oleks võimalik anda nõu ühendite kohta, mis on nii genotoksilised kui ka kantserogeensed ( 36 ).

(58)

Toidu teaduskomitee arvamuse kohaselt võiks benso(a)püreeni kasutada toiduainetes sisalduvate kantserogeensete PAHide, sealhulgas ka bens(a)antratseeni, benso(b)fluoranteeni, benso(j)fluoranteeni, benso(k)fluoranteeni, benso(g,h,i)perüleeni, krüseeni, tsüklopenta(c,d)püreeni, dibens(a,h)antratseeni, dibenso(a,e)püreeni, dibenso(a,h)püreeni, dibenso(a,i)püreeni, dibenso(a,l)püreeni, indeno(1,2,3-cd)püreeni ja 5-metüülkrüseeni esinemise ja mõju märgistusainena. Kõnealuste PAHide suhtelist osakaalu toiduainetes tuleb täiendavalt analüüsida, et saada teavet järgmiseks ülevaatamiseks, mille käigus uuritakse benso(a)püreeni kui märgistusaine edaspidist sobivust. Lisaks sellele tuleks analüüsida benso(c)fluoreeni, järgides FAO/WHO ühise lisaainete ekspertkomisjoni soovitust.

(59)	Toiduained võivad PAHidega saastuda nende suitsutamisel, kuumutamisel ja kuivatamisel, mille käigus põlemissaadused toiduainega vahetult kokku puutuvad. Lisaks sellele võib PAHidega saastumist põhjustada keskkonnareostus, seda eelkõige kala ja kalandustoodete puhul.

(60)

Direktiivi 93/5/EMÜ raames täideti 2004. aastal teaduskoostöö ülesanne „PAHide esinemist käsitlevate andmete kogumine toidus” ( 37 ). Suuri koguseid leiti kuivatatud puuviljades, oliivijääkõlis, suitsutatud kalas, viinamarjaseemneõlis, suitsulihatoodetes, värsketes molluskites, vürtsides/kastmetes ja maitseainetes.

(61)

Rahva tervise kaitsmiseks on vaja kehtestada benso(a)püreeni piirnormid teatavate rasvu ja õlisid sisaldavate toiduainetele ning toiduainetele, milles suitsutamine või kuivatamine võib põhjustada kõrge saastatuse. Piirnormid on vajalikud ka toiduainetele, eelkõige kala ja kalandustoodetele, kus kõrget saastatust võib põhjustada keskkonnareostus, näiteks laevade põhjustatud õlireostus.

(62)

Benso(a)püreeni on leitud mõnedes toiduainetes, näiteks kuivatatud puuviljas ja toidulisandites, kuid olemasolevate andmete põhjal ei ole võimalik kindlaks määrata, milliseid sisaldusi saaks mõistlikkuse piires saavutada. Tuleb teha lisauuringuid, et selgitada, milliseid sisaldusi on nendes toiduainetes võimalik mõistlikkuse piires saavutada. Seni tuleks kohaldada benso(a)püreeni piirnorme vastavates koostisosades, näiteks toidulisandites kasutatavates õlides ja rasvades.

(63)	PAHide piirnormid ning kakaovõis sisalduvate PAHide piirnormide kehtestamise asjakohasus tuleks uuesti läbi vaadata 1. aprilliks 2007, võttes arvesse teaduslike ja tehniliste teadmiste arengut benso(a)püreeni ja teiste kantserogeensete PAHide sisalduse määramise kohta toidus.

(64)	Käesolevas määruses ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

1. Lisas loetletud toiduaineid ei tohi turule viia, kui need sisaldavad lisas loetletud saasteaineid lisas sätestatud piirnormist suuremal määral.

2. Kui lisas ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse asjaomaste toiduainete söödava osa suhtes lisas sätestatud piirnorme.

1. Kui kuivatatud, lahjendatud, töödeldud või mitmest koostisosast koosnevate toodete suhtes kohaldatakse lisas sätestatud piirnorme, võetakse arvesse järgmist:

2. Kui pädev asutus teostab ametlikku kontrolli, esitab toidukäitleja kuivatamise, lahjendamise, töötlemise ja/või segamise või asjaomaste kuivatatud, lahjendatud, töödeldud toiduainete ja/või liittoiduainete kohta konkreetsed kontsentreerimis- ja lahjendustegurid ning põhjendab neid.

Kui toidukäitleja ei esita vajalikku kontsentreerimis- või lahjendustegurit või kui pädev asutus peab tegurit sobimatuks arvestades toidukäitleja antud põhjendusi, määrab asutus olemasoleva teabe põhjal ise teguri, eesmärgiga kaitsta inimeste tervist.

3. Lõiget 1 ja 2 kohaldatakse juhul, kui nendele kuivatatud, lahjendatud ja töödeldud toiduainetele või liittoiduainetele ei ole konkreetseid ühenduse piirnorme kehtestatud.

4. Kuni ühenduse õigusaktidega ei ole sätestatud imiku- ja väikelapsetoidu jaoks konkreetseid piirnorme, võivad liikmesriigid ette näha rangemad piirnormid.

1. Lisas sätestatud piirnormidele mittevastavaid toiduaineid ei tohi kasutada toidu koostisosana.

2. Lisas sätestatud piirnormidele vastavaid toiduaineid ei tohi segada neid piirnorme ületavate toiduainetega.

3. Toiduaineid, mida saaste vähendamiseks sorteeritakse või muul viisil füüsiliselt töödeldakse, ei tohi segada toiduainetega, mis on ette nähtud otsetarbimiseks või kasutamiseks toidu koostisosana.

4. Lisa 2. jaos loetletud saasteaineid (mükotoksiine) sisaldavaid toiduaineid ei tohi keemilise töötlemisega tahtlikult detoksifitseerida.

Erisätted maapähklite, muude õliseemnete, pähklipuu viljade, kuivatatud puuvilja, riisi ja maisi kohta

Lisa punktides 2.1.5, 2.1.6, 2.1.7, 2.1.8, 2.1.10 ja 2.1.11 sätestatud aflatoksiinide piirnormidele mittevastavaid maapähkleid, muid õliseemneid, pähklipuu vilju, kuivatatud puuvilja, riisi ning maisi võib turule viia tingimusel, et need tooted

Erisätted maapähklite, muude õliseemnete, neist valmistatud toodete ja teravilja kohta

Igal üksikul kotil, kastil jms ja saatedokumendi originaalil peab olema selge märge kavandatud kasutuse kohta. Saatedokumenti peab olema võimalik seostada partiiga, märkides ära partii tunnuskoodi, mis on partii igal kotil, kastil vms. Lisaks sellele peab partii vastuvõtja saatedokumendis märgitud majandustegevus olema kooskõlas kavandatud kasutusega.

Kui puudub selge märge selle kohta, et kavandatud kasutus ei näe ette toiduna kasutamist, kehtivad lisa punktides 2.1.5 ja 2.1.11 sätestatud piirnormid kõikide turule viidud maapähklite, muude õliseemnete ja neist valmistatud toodete ning teravilja kohta.

Seoses töötlemisele minevate maapähklite ja muude õliseemnete suhtes kehtestatud erandiga ja juhul, kui kohaldatakse lisa punktis 2.1.1 sätestatud piirnorme, on erand kehtiv üksnes saadetiste puhul, millele on selgelt märgitud kasutusotstarve ja mis kannavad märget „toode, mida töödeldakse rafineeritud taimeõli tootmiseks”. Märge kantakse iga üksiku koti, kasti vms etiketile ja saatedokumendile/saatedokumentidele. Toote lõplikuks sihtkohaks peab olema töötlemistehas.

Kui katte all kasvatatud salat („katmikalal kasvatatud salat”) pole sellisena märgistatud, kohaldatakse lisas vabas õhus kasvatatud salati („avamaal kasvatatud salat”) jaoks sätestatud piirnorme.

4. Erandina lõikest 1 lubatakse Soomel, Rootsil ja Lätil turule viia nende territooriumil tarbimiseks ettenähtud Läänemere piirkonnast pärit looduslikku lõhet, mille dioksiinisisaldus ja/või dioksiinitaoliste PCBde ja/või muude kui dioksiinitaoliste PCBde sisaldus on kõrgem lisa punktis 5.3 kehtestatud normidest tingimusel, et neil on süsteem, mis tagab tarbijate täieliku informeerituse sellest, et teataval ohustatud elanikkonnarühmal on soovitav piirata Läänemere piirkonnast pärit loodusliku lõhe ja sellest valmistatud toodete kasutamist toiduks, et vältida võimalikku ohtu tervisele.

Soome, Rootsi ja Läti peavad rakendama ka edaspidi meetmeid tagamaks, et looduslikku lõhet ja sellest valmistatud tooteid, mis ei vasta lisa punktis 5.3 kehtestatud piirnormidele, ei toodaks turule teistes liikmesriikides.

Soome, Rootsi ja Läti annavad igal aastal komisjonile aru meetmetest, mida nad on võtnud, et tagada ohustatud elanikkonnarühmale täielik teave soovitava toitumisviisi kohta ning tagada, et piirnormidele mittevastavat looduslikku lõhet ja sellest valmistatud tooteid ei toodaks turule teistes liikmesriikides. Lisaks peavad nad esitama tõendid kõnealuste meetmete tõhususe kohta.

5. Erandina lõikest 1 lubatakse Soomel ja Rootsil turule viia nende territooriumil tarbimiseks ettenähtud Läänemere piirkonnast pärit looduslikku heeringat (Clupea harengus), mis on suurem kui 17 cm, looduslikku paaliat (Salvelinus spp.), looduslikku jõesilmu (Lampetra fluviatilis) ja meriforelli (Salmo trutta) ning nendest valmistatud tooteid, mille dioksiinisisaldus ja/või dioksiinitaoliste PCBde ja/või muude kui dioksiinitaoliste PCBde sisaldus on kõrgem lisa punktis 5.3 kehtestatud normidest tingimusel, et neil on süsteem, mis tagab tarbijate täieliku informeerituse sellest, et teataval ohustatud elanikkonnarühmal on soovitav piirata Läänemere piirkonnast pärit loodusliku heeringa (mis on suurem kui 17 cm), loodusliku paalia, loodusliku jõesilmu ja meriforelli ning nendest valmistatud toodete kasutamist toiduks, et vältida võimalikku ohtu tervisele.

Soome ja Rootsi peavad rakendama ka edaspidi meetmeid tagamaks, et looduslikku heeringat, mis on suurem kui 17 cm, looduslikku paaliat, jõesilmu ja meriforelli ning nendest valmistatud tooteid, mis ei vasta lisa punktis 5.3 kehtestatud piirnormidele, ei toodaks turule teistes liikmesriikides.

Soome ja Rootsi annavad igal aastal komisjonile aru meetmetest, mida nad on võtnud, et tagada ohustatud elanikkonnarühmale täielik teave soovitava toitumisviisi kohta ning tagada, et piirnormidele mittevastavat kala ja sellest valmistatud tooteid ei toodaks turule teistes liikmesriikides. Lisaks peavad nad esitama tõendid kõnealuste meetmete tõhususe kohta.

6. Erandina artiklist 1 võivad Iirimaa, Hispaania, Horvaatia, Küpros, Läti, Poola, Portugal, Rumeenia, Slovaki Vabariik, Soome, Rootsi ja Ühendkuningriik lubada turule lasta traditsiooniliselt suitsutatud liha ja lihatooteid, mis on suitsutatud nende territooriumil ja mis on ette nähtud tarbimiseks nende territooriumil ning mille polütsükliliste aromaatsete süsivesinike sisaldus ületab lisa punktis 6.1.4 sätestatud piirnormi, seda tingimusel, et need tooted vastavad nende suhtes enne 1. septembrit 2014 kohaldatavatele piirnormidele, st 5,0 μg/kg benso(a)püreeni puhul ja 30,0 μg/kg benso(a)püreeni, bens(a)antratseeni, benso(b)fluoranteeni ja krüseeni summa puhul.

Need liikmesriigid peavad jätkama polütsükliliste aromaatsete süsivesinike esinemise jälgimist suitsutatud lihas ja lihatoodetes ning kehtestama võimaluse korral heade suitsutustavade rakendamise kavad, milles kehtestatud piirnormid oleksid majanduslikult teostatavad ja tagaksid, et nende toodete tüüpilised organoleptilised omadused ei kao.

Kolm aastat kestvas ajavahemikus, mil käesolevat määrust rakendatakse, tuleks kättesaadava teabe põhjal olukorda uuesti hinnata, pidades seejuures silmas võimalust koostada selliste suitsutatud liha ja lihatoodete loetelu, mille kohaliku tootmise ja tarbimise puhul võiks teha ajalise piiranguta erandi.

7. Erandina artiklist 1 võivad Iirimaa, Läti, Rumeenia, Soome, Rootsi ja Ühendkuningriik lubada turule lasta traditsiooniliselt suitsutatud kala ja kalandustooteid, mis on suitsutatud nende territooriumil ja mis on ette nähtud tarbimiseks nende territooriumil ning mille polütsükliliste aromaatsete süsivesinike sisaldus ületab lisa punktis 6.1.5 sätestatud piirnormi, seda tingimusel, et need suitsutatud tooted vastavad nende suhtes enne 1. septembrit 2014 kohaldatavatele piirnormidele, st 5,0 μg/kg benso(a)püreeni puhul ja 30,0 μg/kg benso(a)püreeni, bens(a)antratseeni, benso(b)fluoranteeni ja krüseeni summa puhul.

Need liikmesriigid peavad jätkama polütsükliliste aromaatsete süsivesinike esinemise jälgimist suitsutatud kalas ja kalandustoodetes ning kehtestama võimaluse korral heade suitsutustavade rakendamise kavad, milles kehtestatud piirnormid oleksid majanduslikult teostatavad ja tagaksid, et nende toodete tüüpilised organoleptilised omadused ei kao.

Kolm aastat kestvas ajavahemikus, mil käesolevat määrust rakendatakse, tuleks kättesaadava teabe põhjal olukorda uuesti hinnata, pidades seejuures silmas võimalust koostada selliste suitsutatud kala ja kalandustoodete loetelu, mille kohaliku tootmise ja tarbimise puhul võiks teha ajalise piiranguta erandi.

Lisas sätestatud piirnormide ametlikuks kontrolliks võetakse proove ja tehakse analüüse vastavalt komisjoni määrustele (EÜ) nr 1882/2006, ( 38 ) EÜ nr 401/2006, ( 39 ) EÜ nr 1883/2006 ( 40 ) ning komisjoni direktiividele 2001/22/EÜ, ( 41 ) 2004/16/EÜ ( 42 ) ja 2005/10/EÜ ( 43 ).

1. Liikmesriigid kontrollivad nitraatide sisaldust köögiviljades, mis võivad neid märkimisväärsel määral sisaldada, eelkõige lehtköögiviljades, ning edastavad tulemused regulaarselt EFSA-le.

2. Liikmesriigid ja huvitatud pooled edastavad igal aastal komisjonile tehtud uuringute tulemused ning teabe edusammude kohta, mis on tehtud ennetusmeetmete rakendamisel, et vältida saastumist ohratoksiin A, deoksünivalenooli, zearalenooni, fumonisiin B1 ja B2 ning T-2 ja HT-2 toksiinidega. Komisjon teeb need tulemused kättesaadavaks teistele liikmesriikidele. Vastavad esinemisandmed edastatakse EFSA-le.

3. Liikmesriigid teatavad komisjonile aflatoksiini määramise tulemused, mis on saadud vastavalt komisjoni määrusele (EÜ) nr 1152/2009 ( 44 ). Liikmesriigid peaksid komisjonile teatama furaani, etüülkarbamaadi, perfluoritud alküülühendite ja akrüülamiidi määramise tulemused, mis on saadud vastavalt komisjoni soovitustele 2007/196/EÜ ( 45 ), 2010/133/EL ( 46 ), 2010/161/EL ( 47 ) ja 2010/307/EL ( 48 ).

4. Liikmesriikide kogutud andmed saasteainete esinemise kohta tuleks, kui see on asjakohane, edastada ka EFSA-le.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele.

Käesolevat määrust ei kohaldata toodete suhtes, mis on turule viidud enne punktides a–f osutatud kuupäevi kooskõlas vastavatel kuupäevadel kohaldatud sätetega:

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

2. jagu: mükotoksiinid

Toode (3)		Piirnormid (μg/kg)
▼M5
2.1.	Aflatoksiinid	B1	B1, B2, G1 ja G2 summa	M1
2.1.1.	Maapähklid ja muud õliseemned, (40) mida enne otsetarbimist või toidu koostisosana kasutamist sorteeritakse või töödeldakse füüsiliselt muul viisil, välja arvatud: — maapähklid ja muud õliseemned, mida töödeldakse rafineeritud taimeõli tootmiseks	8,0 (7)	15,0 (7)	—
2.1.2.	Mandlid, pistaatsiapähklid ja aprikoosituumad, mida enne otsetarbimist või toidu koostisosana kasutamist sorteeritakse või töödeldakse füüsiliselt muul viisil	12,0 (7)	15,0 (7)	—
2.1.3.	Sarapuupähklid ja brasiilia pähklid, mida enne otsetarbimist või toidu koostisosana kasutamist sorteeritakse või töödeldakse füüsiliselt muul viisil	8,0 (7)	15,0 (7)
2.1.4.	Muud pähklipuu viljad, mida ei loetletud punktides 2.1.2 ja 2.1.3 ja mida enne otsetarbimist või toidu koostisosana kasutamist sorteeritakse või töödeldakse füüsiliselt muul viisil	5,0 (7)	10,0 (7)	—
2.1.5.	Maapähklid ja muud õliseemned (40) ning nendest valmistatud tooted, mis on ette nähtud otsetarbimiseks või kasutamiseks toidu koostisosana, välja arvatud: — töötlemata taimeõli, mis läheb rafineerimisele — rafineeritud taimeõli	2,0 (7)	4,0 (7)	—
2.1.6.	Mandlid, pistaatsiapähklid ja aprikoosituumad, mis on ette nähtud otsetarbimiseks või kasutamiseks toidu koostisosana (41)	8,0 (7)	10,0 (7)	—
2.1.7.	Sarapuupähklid ja brasiilia pähklid, mis on ette nähtud otsetarbimiseks või kasutamiseks toidu koostisosana (41)	5,0 (7)	10,0 (7)
2.1.8.	Muud pähklipuu viljad, mida ei loetletud punktides 2.1.6 ja 2.1.7 ja neist valmistatud tooted, mis on ette nähtud otsetarbimiseks või kasutamiseks toidu koostisosana	2,0 (7)	4,0 (7)	—
▼M12
2.1.9.	Muu kuivatatud puuvili kui kuivatatud viigimarjad, mida enne otsetarbimist või toidu koostisosana kasutamist sorteeritakse või töödeldakse füüsiliselt muul viisil	5,0	10,0	—
2.1.10.	Muu kuivatatud puuvili kui kuivatatud viigimarjad ning nendest valmistatud tooted, mis on ette nähtud otsetarbimiseks või kasutamiseks toidu koostisosana	2,0	4,0	—
▼M5
2.1.11.	Teravili ning sellest valmistatud tooted, sealhulgas töödeldud teraviljatooted, välja arvatud punktides 2.1.12, 2.1.15 ja 2.1.17 loetletud tooted	2,0	4,0	—
2.1.12.	Mais ja riis, mida enne otsetarbimist või toidu koostisosana kasutamist sorteeritakse või töödeldakse füüsiliselt muul viisil	5,0	10,0	—
2.1.13.	Toorpiim, (8) kuumtöödeldud piim ja piimapõhiste toodete valmistamiseks kasutatav piim	—	—	0,050
2.1.14.	Järgmised vürtsitaimede liigid: Capsicum spp. (nende kuivatatud viljad, terved või jahvatatud, sealhulgas vürtspaprika, vürtspaprikapulber, Cayenne’i pipar ja paprika) Piper spp. (nende viljad, sealhulgas valge ja must pipar) Myristica fragrans (muskaatpähklipuu) Zingiber officinale (harilik ingver) Curcuma longa (kollajuur) Vürtsisegud, mis sisaldavad üht või mitut eespool nimetatud vürtsi.	5,0	10,0	—
2.1.15.	Imikutele ja väikelastele ette nähtud teraviljapõhised töödeldud toidud ja muud imikutoidud (5) (9)	0,10	—	—
2.1.16.	Imikutele ette nähtud piimasegud ja jätkupiimasegud, sealhulgas imikutele ette nähtud piim ja piimal põhinev jätkupiimasegu (6) (10)	—	—	0,025
2.1.17.	Meditsiiniliseks eriotstarbeks ette nähtud dieettoidud, (11) (12) mis on mõeldud spetsiaalselt imikutele	0,10	—	0,025
▼M12
2.1.18.	Kuivatatud viigimarjad	6,0	10,0	—
▼B
2.2.	Ohratoksiin A
2.2.1.	Töötlemata teravili	5,0
▼M11
2.2.2.	Kõik töötlemata teraviljast valmistatud tooted, sealhulgas töödeldud teraviljatooted ja otsetarbimiseks ettenähtud teravili, välja arvatud punktides 2.2.9, 2.2.10 ja 2.2.13 loetletud tooted	3,0
▼B
2.2.3.	Rosinad (korint, harilikud rosinad ja sultana-rosinad)	10,0
2.2.4.	Röstitud kohvioad ja jahvatatud röstitud kohv, välja arvatud lahustuv kohv	5,0
2.2.5.	Lahustuv kohv	10,0
2.2.6.	Veinid (sealhulgas vahuveinid, välja arvatud liköörveinid ja veinid, mis sisaldavad alkoholi vähemalt 15 mahuprotsenti) ning puuviljaveinid (13)	2,0 (14)
2.2.7.	Aromatiseeritud veinid, aromatiseeritud veinijoogid ja aromatiseeritud veinikokteilid (15)	2,0 (14)
2.2.8.	Otsetarbimiseks ette nähtud viinamarjamahl, viinamarjamahl kontsentreeritud viinamarjamahlast, viinamarjanektar, viinamarjavirre ja viinamarjavirre kontsentreeritud viinamarjavirdest (16)	2,0 (14)
2.2.9.	Imikutoidud ja imikutele ja väikelastele ettenähtud teraviljapõhised töödeldud toidud (5), (9)	0,50
2.2.10.	Meditsiiniliseks eriotstarbeks ettenähtud dieettoidud, (11), (12) mis on mõeldud spetsiaalselt imikutele	0,50
▼M11
2.2.11.	Vürtsid, sh kuivatatud vürtsid
	Piper spp (nende viljad, sealhulgas valge ja must pipar) Myristica fragrans (muskaatpähklipuu) Zingiber officinale (harilik ingver) Curcuma longa (kollajuur)	15 μg/kg
	Capsicum spp (nende kuivatatud viljad, terved või jahvatatud, sealhulgas vürtspaprika, vürtspaprikapulber, Cayenne’i pipar ja paprika)	30 μg/kg kuni 31.12.2014 15 μg/kg alates 1.1.2015
	Vürtsisegud, mis sisaldavad üht või mitut eespool nimetatud vürtsi	15 μg/kg
▼M4
2.2.12.	Lagrits (Glycyrrhiza glabra, Glycyrrhiza inflate ja muud liigid)
2.2.12.1.	Lagritsajuur, taimetee tooraine	20 μg/kg
2.2.12.2.	Lagritsaekstrakt, (42) toidus (eelkõige jookides ja kompvekkides) kasutamiseks	80 μg/kg
▼M11
2.2.13.	Nisugluteen, mida ei müüda otse tarbijale	8,0
▼B
2.3.	Patuliin
2.3.1.	Puuviljamahl, puuviljamahl kontsentreeritud puuviljamahlast ja puuviljanektar (16)	50
2.3.2.	Piiritusjoogid, (17) siider ja muud kääritatud joogid, mis on saadud õuntest või sisaldavad õunamahla	50
2.3.3.	Viljalihaga õunatooted (sealhulgas otsetarbimiseks ettenähtud õunakompott, õunapüree), välja arvatud punktides 2.3.4 ja 2.3.5 loetletud tooted	25
2.3.4.	Õunamahl ja viljalihaga õunatooted (sealhulgas õunakompott ning õunapüree imikutele ja väikelastele, (18) mis märgistatakse ja müüakse sellisena) (6)	10,0
2.3.5.	Imikutoidud, välja arvatud imikutele ja väikelastele ettenähtud teraviljapõhised töödeldud toidud (5), (6)	10,0
▼M1
2.4.	Deoksünivalenool (19)
2.4.1.	Töötlemata teravili, (20) (21), välja arvatud kõva nisu, kaer ja mais	1 250
2.4.2.	Töötlemata kõva nisu ja kaer (20) (21)	1 750
2.4.3.	Töötlemata mais, (20) välja arvatud töötlemata mais, mis on ettenähtud töötlemiseks märgjahvatusmeetodil (37)	1 750 (22)
2.4.4.	Otsetarbimiseks ette nähtud teravili, teraviljajahu, kliid ja idud kui otsetarbimiseks ettenähtud lõpptoode, välja arvatud punktides 2.4.7, 2.4.8 ja 2.4.9 loetletud tooted	750
2.4.5.	Pastatooted (kuiv) (23)	750
2.4.6.	Leib (sealhulgas väikesed pagaritooted), kondiitritooted, küpsised, teraviljast suupisted ja hommikusöögihelbed	500
2.4.7.	Imikutele ja väikelastele ettenähtud teraviljapõhised töödeldud toidud ja muud imikutoidud (5) (9)	200
2.4.8.	Maisi jahvatusfraktsioon osakese suurusega > 500 mikronit, mis kuulub CN-koodi 1103 13 või 1103 20 40 alla, ja muud maisi jahvatussaadused osakese suurusega > 500 mikronit, mis ei ole ette nähtud otsetarbimiseks ning mis kuuluvad CN-koodi 1904 10 10 alla	750 (22)
2.4.9.	Maisi jahvatusfraktsioon osakese suurusega ≤ 500 mikronit, mis kuulub CN-koodi 1102 20 alla, ja muud maisi jahvatussaadused osakese suurusega ≤ 500 mikronit, mis ei ole ette nähtud otsetarbimiseks ning kuuluvad CN-koodi 1904 10 10 alla	1 250 (22)
2.5.	Zearalenoon (19)
2.5.1.	Töötlemata teravili, (20) (21), välja arvatud mais	100
2.5.2.	Töötlemata mais, (20) välja arvatud töötlemata mais, mis on ette nähtud töötlemiseks märgjahvatusmeetodil (37)	350 (22)
2.5.3.	Otsetarbimiseks ette nähtud teravili, teraviljajahu, kliid ja idud kui otsetarbimiseks ettenähtud lõpptoode, välja arvatud punktides 2.5.6, 2.5.7, 2.5.8, 2.5.9 ja 2.5.10 loetletud tooted	75
2.5.4.	Rafineeritud maisiõli	400 (22)
2.5.5.	Leib (sealhulgas väikesed pagaritooted), kondiitritooted, küpsised, teraviljast suupisted ja hommikusöögihelbed, välja arvatud maisist suupisted ja maisipõhised hommikusöögihelbed	50
2.5.6.	Otsetarbimiseks ette nähtud mais, maisist suupisted ja maisipõhised hommikusöögihelbed	100 (22)
2.5.7.	Imikutele ja väikelastele ette nähtud teraviljapõhised töödeldud toidud (välja arvatud maisipõhised töödeldud toidud) ja muud imikutoidud (5) (9)	20
2.5.8.	Imikutele ja väikelastele ette nähtud maisipõhised töödeldud toidud (5) (9)	20 (22)
2.5.9.	Maisi jahvatusfraktsioon osakese suurusega > 500 mikronit, mis kuulub CN-koodi 1103 13 või 1103 20 40 alla, ja muud maisi jahvatussaadused osakese suurusega > 500 mikronit, mis ei ole ette nähtud otsetarbimiseks ning mis kuuluvad CN-koodi 1904 10 10 alla	200 (22)
2.5.10.	Maisi jahvatusfraktsioon osakese suurusega ≤ 500 mikronit, mis kuulub CN-koodi 1102 20 alla, ja muud maisi jahvatussaadused osakese suurusega ≤ 500 mikronit, mis ei ole ette nähtud otsetarbimiseks ning mis kuuluvad CN-koodi 1904 10 10 alla	300 (22)
2.6.	Fumonisiinid	B1 ja B2 summa
2.6.1.	Töötlemata mais, (20) välja arvatud töötlemata mais, mis on ette nähtud töötlemiseks märgjahvatusmeetodil (37)	4 000 (24)
2.6.2.	Otsetarbimiseks ette nähtud mais ja maisipõhised tooted, välja arvatud punktides 2.6.3 ja 2.6.4 loetletud tooted	1 000 (24)
2.6.3.	Maisist suupisted ja maisipõhised hommikusöögihelbed	800 (24)
2.6.4.	Imikutele ja väikelastele ette nähtud maisipõhised töödeldud toidud ja muud imikutoidud (5) (9)	200 (24)
2.6.5.	Maisi jahvatusfraktsioon osakese suurusega > 500 mikronit, mis kuulub CN-koodi 1103 13 või 1103 20 40 alla, ja muud maisi jahvatussaadused osakese suurusega > 500 mikronit, mis ei ole ette nähtud otsetarbimiseks ning mis kuuluvad CN-koodi 1904 10 10 alla	1 400 (24)
2.6.6.	Maisi jahvatusfraktsioon osakese suurusega ≤ 500 mikronit, mis kuulub CN-koodi 1102 20 alla, ja muud maisi jahvatussaadused osakese suurusega ≤ 500 mikronit, mis ei ole ette nähtud otsetarbimiseks ning mis kuuluvad CN-koodi 1904 10 10 alla	2 000 (24)
▼B
2.7.	T-2 ja HT-2 toksiin (19)	T-2 ja HT-2 toksiini summa
2.7.1.	Töötlemata teravili (20) ja teraviljatooted
▼M14
2.8	Tsitriniin
2.8.1	Toidulisandid, mis põhinevad punase pärmi Monascus purpureusega kääritatud riisil	2 000 (1)
▼B

3. jagu: metallid

Toode (3)		Piirnormid (mg/kg märgkaalu kohta)
3.1.	Plii
3.1.1.	Toorpiim, (8) kuumtöödeldud piim ja piimapõhiste toodete valmistamiseks kasutatav piim	0,020
3.1.2.	Imiku piimasegud ja jätkupiimasegud (6), ►M3 (10) ◄	0,020
3.1.3.	Veise-, lamba-, sea- ja linnuliha (välja arvatud rups) (8)	0,10
3.1.4.	Veise-, lamba-, sea- ja linnurups (8)	0,50
3.1.5.	Kala lihaskude (25), (26)	0,30
▼M6
3.1.6	Koorikloomad (27): jäsemete ja tagakeha lihaskude (44). Krabi ja krabilaadsete koorikloomade (Brachyura ja Anomura) puhul jäsemete lihaskude.	0,50
▼B
3.1.7.	Kahepoolmelised molluskid (27)	1,5
3.1.8.	Peajalgsed (sisikonnata) (27)	1,0
▼M6
3.1.9	Kaunviljad (28) ja teravili	0,20
3.1.10	Köögiviljad, välja arvatud kapsasköögivili, lehtköögiviljad, värsked ürdid, seened ja merevetikad (28). Kartuli puhul kohaldatakse piirnormi kooritud kartuli suhtes.	0,10
3.1.11	Kapsasköögiviljad, lehtköögiviljad (43) ja järgmised seened (28): Agaricus bisporus (šampinjonid), Pleurotus ostreatus (austerservikud), Lentinula edodes (shiitakeseened)	0,30
▼B
3.1.12.	Puuvili, välja arvatud marjad (28)	0,10
3.1.13.	Marjad (28)	0,20
3.1.14.	Rasvad ja õlid, sealhulgas piimarasv	0,10
3.1.15.	Puuviljamahlad, puuviljamahlad kontsentreeritud puuviljamahladest ja puuviljanektarid (16)	0,050
3.1.16.	Veinid (sealhulgas vahuveinid, välja arvatud liköörveinid), siidrid, pirnisiider ja puuviljaveinid (13)	0,20 (29)
3.1.17.	Aromatiseeritud veinid, aromatiseeritud veinijoogid ja aromatiseeritud veinikokteilid (15)	0,20 (29)
▼M3
3.1.18.	Toidulisandid (39)	3,0
▼M16
3.2.	Kaadmium
3.2.1.	Köögi- ja puuviljad, välja arvatud juurviljad ja mugulköögiviljad, lehtköögiviljad, värsked ürdid, lehtkapsas, varsköögiviljad, seened ning merevetikad (28)	0,050
3.2.2.	Juurviljad ja mugulköögiviljad, välja arvatud juurseller, pastinaak, aed-piimjuur, mädarõigas), varsköögiviljad (välja arvatud seller) (28). Kartuli puhul kohaldatakse piirnormi kooritud kartuli suhtes.	0,10
3.2.3.	Lehtköögiviljad, värsked ürdid, lehtkapsas, seller, juurseller, pastinaak, aed-piimjuur, mädarõigas ja järgmised seened: (28) Agaricus bisporus (šampinjonid), Pleurotus ostreatus (austerservikud), Lentinula edodes (shiitakeseened)	0,20
3.2.4.	Seened, välja arvatud punktis 3.2.3 loetletud seened (28)	1,0
3.2.5.	Teravili, välja arvatud nisu ja riis	0.10
3.2.6.	— Nisuterad, riisiterad — Nisukliid ja nisuidud otsetarbimiseks — Sojaoad	0,20
3.2.7.	Järgmised kakao- ja šokolaaditooted (49):
	— piimašokolaad, milles kakaokuivaine üldkogus on < 30 %	0,10 alates 1. jaanuarist 2019
	— šokolaad, milles kakaokuivaine üldkogus on < 50 % Piimašokolaad, milles kakaokuivaine üldkogus on ≥ 30 %	0,30 alates 1. jaanuarist 2019
	— šokolaad, milles kakaokuivaine üldkogus on ≥ 50 %	0,80 alates 1. jaanuarist 2019
	— lõpptarbijale müüdav kakaopulber või kakaopulber koostisosana lõpptarbijale müüdavas magustatud kakaopulbris (šokolaadijook)	0,60 alates 1. jaanuarist 2019
3.2.8.	Veise-, lamba-, sea- ja linnuliha (välja arvatud rups) (8)	0,050
3.2.9.	Hobuseliha, välja arvatud rups (8)	0,20
3.2.10.	Veise-, lamba-, sea-, linnu- ja hobusemaks (8)	0,50
3.2.11.	Veise-, lamba-, sea-, linnu- ja hobuseneer (8)	1,0
3.2.12.	Kala lihaskude (25) (26), välja arvatud punktides 3.2.13, 3.2.14 ja 3.2.15 loetletud liigid	0,050
3.2.13.	Järgmiste kalade lihaskude (25) (26): makrell (Scomber sp.), tuun (Thunnus sp., Katsuwonus pelamis, Euthynnus sp.), lõuna-aafrika sintsüoptermudil (Sicyopterus lagocephalus)	0,10
3.2.14.	Järgmiste kalade lihaskude (25) (26): makrelltuunid (Auxis sp.)	0,15
3.2.15.	Järgmiste kalade lihaskude (25) (26): anšoovised (Engraulis sp.) mõõkkala (Xiphias gladius) sardiin (Sardina pilchardus)	0,25
3.2.16.	Koorikloomad (27): jäsemete ja tagakeha lihaskude (44). Krabi ja krabilaadsete koorikloomade (Brachyura ja Anomura) puhul jäsemete lihaskude	0,50
3.2.17.	Kahepoolmelised molluskid (27)	1,0
3.2.18.	Peajalgsed (sisikonnata) (27)	1,0
3.2.19.	Imiku piimasegud ja jätkupiimasegud (10) (30):
	— lehmapiimavalkudest või valgu hüdrolüsaatidest valmistatud pulberpiimasegud	0,010 alates 1. jaanuarist 2015
	— lehmapiimavalkudest või valgu hüdrolüsaatidest valmistatud vedelpiimasegud	0,005 alates 1. jaanuarist 2015
	— sojavalgu isolaatidest kas eraldi või segus lehmapiimavalkudega valmistatud pulberpiimasegud	0,020 alates 1. jaanuarist 2015
	— sojavalgu isolaatidest kas eraldi või segus lehmapiimavalkudega valmistatud vedelpiimasegud	0,010 alates 1. jaanuarist 2015
3.2.20.	Imikutele ja väikelastele ette nähtud teraviljapõhised töödeldud toidud ja muud imikutoidud (5) (30)	0,040 alates 1. jaanuarist 2015
3.2.21.	Toidulisandid, (39) välja arvatud punktis 3.2.22 loetletud toidulisandid	1,0
3.2.22.	Toidulisandid, (39) mis koosnevad üksnes või peamiselt kuivatatud merevetikatest, merevetikatest valmistatud toodetest või kuivatatud kahepoolmelistest molluskitest	3,0
▼B
3.3.	Elavhõbe
▼M6
3.3.1	Kalandustooted (27) ja kalade lihaskude (25) (26), välja arvatud punktis 3.3.2. loetletud liigid. Koorikloomade piirnorm kehtib jäsemete ja tagakeha lihaskoe (44) kohta. Krabi ja krabilaadsete koorikloomade (Brachyura ja Anomura) puhul kehtib see jäsemete lihaskoe kohta.	0,50
▼M3
3.3.2.	Järgmiste kalade lihaskude: (25) (26) merikuradid (Lophius species) harilik merihunt (Anarhichas lupus) Atlandi pelamiid (Sarda sarda) angerjad (Anguilla species) seaninad, karekalad või saagkõhud (Hoplostethus species) kalju-tömppeakala (Coryphaenoides rupestris) harilik hiidlest (Hippoglossus hippoglossus) Aafrika kongrio (Genypterus capensis) marliinid (Makaira species) kammellased (Lepidorhombus species) meripoisurid (Mullus species) lõunakongrio (Genypterus blacodes) harilik haug (Esox lucius) vöötideta pelamiid (Orcynopsis unicolor) väike tursik (Trisopterus minutus) portugali süvahai (Centroscymnus coelolepis) raid (Raja species) meriahvenad (Sebastes marinus, S. mentella, S. viviparus) purikala (Istiophorus platypterus) lintuimed (Lepidopus caudatus, Aphanopus carbo) besuugod (Pagellus species) haid (kõik liigid) gempüüllased (Lepidocybium flavobrunneum, Ruvettus pretiosus, Gempylus serpens) tuurad (Acipenser species) mõõkkala (Xiphias gladius) tuunid (Thunnus species, Euthynnus species, Katsuwonus pelamis)	1,0
▼M3
3.3.3.	Toidulisandid (39)	0,10
▼B
3.4.	Tina (anorgaaniline)
3.4.1.	Toidukonservid, välja arvatud joogid	200
3.4.2.	Konserveeritud joogid, sealhulgas puuvilja- ja köögiviljamahlad	100
3.4.3.	Konserveeritud imikutoidud ning imikutele ja väikelastele ettenähtud teraviljapõhised töödeldud toidud, välja arvatud kuivatatud ja pulbrilised tooted (5), (30)	50
3.4.4.	Konserveeritud imiku piimasegud ja jätkupiimasegud (sealhulgas imikupiim ja piimal põhinev jätkupiimasegu), välja arvatud kuivatatud ja pulbrilised tooted ►M3 (10) ◄ , (30)	50
3.4.5.	Konserveeritud meditsiiniliseks eriotstarbeks ettenähtud dieettoidud, (11), (30) mis on mõeldud spetsiaalselt imikutele, välja arvatud kuivatatud ja pulbrilised tooted	50

5. jagu: dioksiinid ja PCBd (32)

Toode		Piirnormid
Toode		Dioksiinide summa (WHO-PCDD/F-TEQ) (33)	Dioksiinide ja dioksiinitaoliste PCB de summa (WHO-PCDD/F-PCB-TEQ) (33)	PCB 28, PCB52, PCB101, PCB138, PCB153 ja PCB180 summa (ICES – 6) (33)
5.1	Liha ja lihatooted (välja arvatud söödav rups), mis on saadud (8):
	— veistelt ja lammastelt	2,5 pg/rasva gramm (34)	4,0 pg/rasva gramm (34)	40 ng/rasva gramm (34)
	— kodulindudelt	1,75 pg/rasva gramm (34)	3,0 pg/rasva gramm (34)	40 ng/rasva gramm (34)
	— sigadelt	1,0 pg/rasva gramm (34)	1,25 pg/rasva gramm (34)	40 ng/rasva gramm (34)
▼M13
5.2	Punktis 5.1 osutatud maismaaloomadelt (välja arvatud lambad) pärit maks ja maksatooted	0,30 pg/märgkaalu gramm	0,50 pg/märgkaalu gramm	3,0 ng/märgkaalu gramm
	Lammastelt pärit maks ja maksatooted	1,25 pg/märgkaalu gramm	2,00 pg/märgkaalu gramm	3,0 ng/g märgkaalu gramm
▼M19
5.3	Kala lihaskude, kalandustooted ja nendest saadud tooted (26) (35), välja arvatud — looduslik angerjas — looduslik harilik ogahai (Squalus acanthias) — looduslik mageveekala, välja arvatud mageveekogudest püütud diadroomsed liigid — kalamaks ja sellest saadud tooted — merelist päritolu õlid Koorikloomade puhul kehtib piirnorm jäsemete ja tagakeha lihaskoe (44) kohta. Krabi ja krabilaadsete koorikloomade (Brachyura ja Anomura) puhul kehtib see jäsemete lihaskoe kohta.	3,5 pg/märgkaalu gramm	6,5 pg/märgkaalu gramm	75 ng/märgkaalu gramm
▼M9
5.4	Loodusliku mageveekala lihaskude, välja arvatud mageveekogudest püütud diadroomsed liigid ja nendest saadud tooted (26)	3,5 pg/märgkaalu gramm	6,5 pg/märgkaalu gramm	125 ng/märgkaalu gramm
▼M19
5.4a	Loodusliku hariliku ogahai (Squalus acanthias) lihaskude ja sellest saadud tooted (35)	3,5 pg/märgkaalu gramm	6,5 pg/märgkaalu gramm	200 ng/märgkaalu gramm
▼M9
5.5	Loodusliku angerja (Anguilla anguilla) lihaskude ja sellest saadud tooted	3,5 pg/märgkaalu gramm	10,0 pg/märgkaalu gramm	300 ng/märgkaalu gramm
5.6	Kalamaks ja sellest valmistatud tooted, välja arvatud punktis 5.7 osutatud merelist päritolu õli	—	20,0 pg/märgkaalu gramm (38)	200 ng/märgkaalu gramm (38)
5.7	Merelist päritolu õli (kalaõli, kalamaksaõli ja teiste mereorganismide inimtoiduks ettenähtud õlid)	1,75 pg/rasva gramm	6,0 pg/rasva gramm	200 ng/rasva gramm
5.8	Toorpiim (8) ja piimatooted, (8) sealhulgas piimarasv	2,5 pg/rasva gramm (34)	5,5 pg/rasva gramm (34)	40 ng/rasva gramm (34)
5.9	Kanamunad ja munatooted (8)	2,5 pg/rasva gramm (34)	5,0 pg/rasva gramm (34)	40 ng/rasva gramm (34)
5.10	Rasv, mis on saadud:
	— veistelt ja lammastelt	2,5 pg/rasva gramm	4,0 pg/rasva gramm	40 ng/rasva gramm
	— koduindudelt	1,75 pg/rasva gramm	3,0 pg/rasva gramm	40 ng/rasva gramm
	— sigadelt	1,0 pg/rasva gramm	1,25 pg/rasva gramm	40 ng/rasva gramm
5.11	Segatud loomarasv	1,5 pg/rasva gramm	2,50 pg/rasva gramm	40 ng/rasva gramm
5.12	Taimeõlid ja -rasvad	0,75 pg/rasva gramm	1,25 pg/rasva gramm	40 ng/rasva gramm
5.13	Imiku- ja väikelapsetoidud (6)	0,1 pg/märgkaalu gramm	0,2 pg/märgkaalu gramm	1,0 ng/märgkaalu gramm

(1) Piirnorm tuleb läbi vaadata enne 1. jaanuari 2016, pidades silmas teavet muudest toiduainetest tuleneva kokkupuute kohta tsitriniiniga ja ajakohastatud teavet tsitriniini mürgisuse kohta, eelkõige seoses kantserogeensuse ja genotoksilisusega.

(2) Piirnorm on kehtestatud eruukhappe kohta ning selle sisaldus arvutatakse rasvhapete kogusisaldusena toidu rasvasisalduses.

(3) Puu-, köögi- ja teraviljade puhul osutatakse vastavas kategoorias loetletud toiduainetele, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. veebruari 2005. aasta määruses (EÜ) nr 396/2005 taimses ja loomses toidus ja söödas või nende pinnal esinevate pestitsiidide jääkide piirnormide ja nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ muutmise kohta (ELT L 70, 16.3.2005, lk 1), viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 178/2006 (ELT L 29, 2.2.2006, lk 3). Muuhulgas tähendab see, et tatart (Fagopyrum sp) loetakse teraviljaks ja tatratooteid teraviljatoodeteks. ►M3 Puuviljade suhtes kohaldatavad piirnormid ei kehti pähklipuu viljade suhtes. ◄

(4) Piirnorme ei kohaldata värske spinati suhtes, mis on ette nähtud töötlemiseks ja mida veetakse pakendamata põllult töötlemisettevõttesse.

(5) ►M6 Käesolevas kategoorias loetletud toiduained, nagu on määratletud komisjoni 5. detsembri 2006. aasta direktiivis 2006/125/EÜ imikutele ja väikelastele mõeldud teraviljapõhiste töödeldud toitude ja muude imikutoitude kohta (ELT L 339, 6.12.2006, lk 16). ◄

(6) Piirnormi kohaldatakse tarvitusvalmis toodete suhtes (turustatakse olemasoleval kujul või on tarvitusvalmiks muudetud tootja juhendi kohaselt).

(7) ►M5 Piirnorme kohaldatakse maapähklite ja pähklipuu viljade söödavate osade suhtes. Kui analüüsitakse koorimata pähkleid, eeldatakse aflatoksiinisisalduse arvutamisel, et saastatud on pähklite söödav osa, v.a brasiilia pähklite puhul. ◄

(8) Käesolevas kategoorias loetletud toiduained, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruses (EÜ) nr 853/2004, millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erieeskirjad (ELT L 226, 25.6.2004, lk 22).

(9) Piirnormi kohaldatakse kuivaine suhtes. Kuivaine määratakse vastavalt määrusele (EÜ) nr 401/2006.

(10) Käesolevas kategoorias on loetletud toiduained, nagu on määratletud komisjoni direktiivis 2006/141/EÜ (ELT L 401, 30.12.2006, lk 1).

(11) Käesolevas kategoorias loetletud toiduained, nagu on määratletud komisjoni 25. märtsi 1999. aasta direktiivis 1999/21/EÜ meditsiiniliseks eriotstarbeks mõeldud dieettoitude kohta (EÜT L 91, 7.4.1999, lk 29).

(12) Piima ja piimatoodete puhul kohaldatakse piirnormi tarvitusvalmis toodete suhtes (turustatakse olemasoleval kujul või on tarvitusvalmiks muudetud tootja juhendi kohaselt) ja muude toodete puhul kuivaine suhtes. Kuivaine määratakse vastavalt määrusele (EÜ) nr 401/2006.

(13) Käesolevas kategoorias loetletud toiduained, nagu on määratletud nõukogu 17. mai 1999. aasta määruses (EÜ) nr 1493/1999 veinituru ühise korralduse kohta (EÜT L 179, 14.7.1999, lk 1), viimati muudetud Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia Euroopa Liitu vastuvõtmise tingimusi ja korda käsitleva protokolliga (ELT L 157, 21.6.2005, lk 29).

(14) Piirnormi kohaldatakse toodete suhtes, mis on valmistatud alates 2005. aasta saagikoristusest.

(15) Käesolevas kategoorias loetletud toiduained, nagu on määratletud nõukogu 10. juuni 1991. aasta määruses (EMÜ) nr 1601/91, millega sätestatakse aromatiseeritud veinide, aromatiseeritud veinijookide ja aromatiseeritud veinikokteilide määratlemise, kirjeldamise ja esitlemise üldeeskirjad (EÜT L 149, 14.6.1991, lk 1), viimati muudetud Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia Euroopa Liitu vastuvõtmise tingimusi ja korda käsitleva protokolliga. Nende jookide suhtes kohaldatav ohratoksiini A piirnorm on veini ja/või viinamarjavirde sisalduse funktsioon valmistootes.

(16) Käesolevas kategoorias loetletud toiduained, nagu on määratletud nõukogu 20. detsembri 2001. aasta direktiivis 2001/112/EÜ inimtoiduks ettenähtud puuviljamahlade ja teatavate samalaadsete toodete kohta (EÜT L 10, 12.1.2002, lk 58).

(17) Käesolevas kategoorias loetletud toiduained, nagu on määratletud nõukogu 29. mai 1989. aasta määruses (EMÜ) nr 1576/89, millega kehtestatakse piiritusjookide määratlemise, kirjeldamise ja esitlemise üldeeskirjad (EÜT L 160, 12.6.1989, lk 1), viimati muudetud Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia Euroopa Liitu vastuvõtmise tingimusi ja korda käsitleva protokolliga.

(18) ►M6 Imikud ja väikelapsed, nagu on määratletud direktiivis 2006/141/EÜ (ELT L 401, 30.12.2006, lk 1) ja direktiivis 2006/125/EÜ. ◄

(19) Punktides 2.4, 2.5, ja 2.7 sätestatud deoksünivalenooli, zearalenooni, T-2 ja HT-2 toksiini piirnormide kohaldamisel ei loeta riisi teravilja hulka ega riisitooteid teraviljatoodete hulka.

(20) Piirnormi kohaldatakse töötlemata teravilja suhtes, mis viiakse turule esmatöötlemiseks. Esmatöötlemine tähendab mis tahes mehaanilist või termilist töötlust, välja arvatud terade kuivatamine. Puhastamist, sorteerimist ja kuivatamist ei loeta esmatöötluseks seni, kuni viljatera ei mõjutata mehaaniliselt ja täisterad jäävad pärast puhastamist ja sorteerimist terveks. Integreeritud tootmis- ja töötlemissüsteemides kohaldatakse piirnormi töötlemata teraviljade suhtes juhul, kui need on ettenähtud esmatöötlemiseks.

(21) Piirnormi kohaldatakse teraviljade suhtes, mis on koristatud ja üle võetud alates 2005/2006. majandusaastast vastavalt komisjoni 19. aprilli 2000. aasta määrusele (EÜ) nr 824/2000, millega kehtestatakse teravilja ülevõtmise kord sekkumisametite poolt ja sätestatakse teravilja kvaliteedi määramise analüüsimeetodid (EÜT L 100, 20.4.2000, lk 31), viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1068/2005 (ELT L 174, 7.7.2005, lk 65).

(25) Kalad on määratletud nõukogu määruse (EÜ) nr 104/2000 (EÜT L 17, 21.1.2000, lk 22) artikli 1 loendi kategoorias a (välja arvatud kalamaks koodiga CN 03027000), viimati muudetud aktiga, mis käsitleb Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi ühinemistingimusi ja lepingute kohandamist, mille alusel on loodud Euroopa Liit (ELT L 236, 23.9.2003, lk 33). Kuivatatud, lahjendatud, töödeldud ja/või liittoiduainete suhtes kohaldatakse artikli 2 lõikeid 1 ja 2.

(26) Tervikuna söömiseks ettenähtud kalade puhul kohaldatakse piirnormi terve kala suhtes.

(27) Toiduained on määratletud määruse (EÜ) nr 104/2000 artikli 1 loendi kategooriates c ja f vastavalt vajadusele (liigid, nagu on loetletud vastavas kandes). Kuivatatud, lahjendatud, töödeldud ja/või liittoiduainete suhtes kohaldatakse artikli 2 lõikeid 1 ja 2. ►M16 Pecten maximus'e puhul kohaldatakse piirnormi ainult lähendajalihase ja sugunäärmete suhtes. ◄

(28) Piirnormi kohaldatakse puu- või köögivilja suhtes pärast pesemist ja söödava osa eraldamist.

(29) Piirnormi kohaldatakse toodete suhtes, mis on valmistatud alates 2001. aasta saagikoristusest.

(31) Piirnorm on antud vedelprodukti kohta, mis sisaldab 40 % kuivainet. Sellele vastab piirnorm 0,05 mg/kg kuivaines. Seda piirnormi kohandatakse proportsionaalselt toodete kuivainesisaldusele.

(32) ►M9 Dioksiinide (polüklooritud dibenso-para-dioksiinide (PCDD) ja polüklooritud dibensofuraanide (PCDF)) summa, väljendatuna Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) toksilisusekvivalendina, kasutades toksilisuse ekvivalentfaktoreid WHO-TEF, ning dioksiinide ja dioksiinitaoliste PCBde (polüklooritud dibenso-para-dioksiinide (PCDD), polüklooritud dibensofuraanide (PCDF) ja polüklooritud bifenüülide (PCB) summa, väljendatuna WHO toksilisusekvivalendina, kasutades toksilisuse ekvivalentfaktoreid WHO-TEF). Inimese terviseriskide hindamisel kasutatavad WHO toksilisuse ekvivalentfaktorid põhinevad 2005. aasta juunis Genfis peetud Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) rahvusvahelise kemikaaliohutuse programmi (IPCS) raames toimunud eksperdikohtumise järeldustel (Martin van den Berg et al., The 2005 World Health Organization Re-evaluation of Human and Mammalian Toxic Equivalency Factors for Dioxins and Dioxin-like Compounds. Toxicological Sciences 93(2), 223–241 (2006))

(33) Sisalduse ülempiir: sisalduse ülempiir arvutatakse eeldusel, et kõigi allpool määramispiiri olevate eri analoogide sisalduse väärtused võrduvad määramispiiriga.

(34) ►M9 Rasva põhjal väljendatud piirnormi ei kohaldata toiduainete suhtes, mis sisaldavad alla 2 % rasva. Toidu puhul, mis sisaldab alla 2 % rasva, kohaldatakse sama tootepõhist piirnormi, mis 2 % rasvasisaldusega toidu puhul ning selle arvutamisel võetakse aluseks rasva põhjal arvutatud piirnorm, kasutades järgmist valemit: tootepõhiselt väljendatud piirnorm toidu puhul, mis sisaldab vähem kui 2 % rasva = rasva põhjal väljendatud piirnorm sama toidu puhul × 0,02. ◄

(35) Toiduained on määratletud määruse (EÜ) nr 104/2000 artikli 1 loendi kategooriates a, b, c, e ja f, välja arvatud punktis 5.11 osutatud kalamaks.

(36) Toiduained on määratletud määruse (EÜ) nr 104/2000 artikli 1 loendi kategooriates b, c ja f.

(37) Erand kehtib üksnes maisi suhtes, mille otstarve on nt märgistusel selgelt näidatud; st mais on ettenähtud töötlemiseks märgjahvatusmeetodil (tärklise tootmine).

(38) Konserveeritud kalamaksa puhul kohaldatakse piirnorme kogu konservi toiduna tarbimiseks ette nähtud sisu suhtes.

(40) Õliseemned, mis on liigitatud CN-koodide 1201 , 1202 , 1203 , 1204 , 1205 , 1206 , 1207 alla ja neist valmistatud CN-koodi 1208 alla liigitatud tooted; meloniseemned on liigitatud koodi ex 1207 99 alla.

(41) Neist valmistatud/saadud töödeldud toodete puhul peetakse silmas üksnes või peaaegu üksnes asjaomastest pähklipuu viljadest valmistatud/saadud töödeldud tooteid ning selliste pähklipuu viljade suhtes sätestatud piirnorme kohaldatakse ka neist valmistatud/saadud töödeldud toodete suhtes. Muudel juhtudel kohaldatakse valmistoodete / töödeldud toodete puhul artikli 2 lõikeid 1 ja 2.

(42) Piirnormi kohaldatakse puhta lahjendamata ekstrakti suhtes, mille 1 kg tootmiseks on kasutatud 3–4 kg lagritsajuurt.

(43) Lehtköögiviljade piirnormi ei kohaldata värskete ürtide suhtes (mis kuuluvad määruse (EÜ) nr 396/2005 I lisa koodi 0256000 alla).

(45) Madalama piirnormi arvutamisel on lähtutud eeldusest, et nelja aine kõik allpool määramispiiri olevad väärtused võrduvad nulliga.

(46) Liha ja lihatooted, mis on läbinud kuumtöötlemisprotsessi, mille käigus võivad moodustuda PAHid (s.o ainult grillimine ja röstimine).

(47) Konserveeritud toote puhul kasutatakse analüüsimiseks kogu konservi. Liittoote piirnormi leidmisel kohaldatakse artikli 2 lõike 1punkti c ja artikli 2 lõiget 2.

(48) Piirnorm ei kehti sellise toidu puhul, mille puhul on võimalik tõestada, et suurem melamiinisisaldus kui 2,5 mg/kg tuleneb tsüromasiinist, mida on lubatud kasutada insektitsiidina. Melamiinisisaldus ei või ületada tsüromasiini sisaldust.

(49) Teatavate kakao- ja šokolaaditoodete puhul kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuni 2000. aasta direktiivi 2000/36/EÜ (toiduks ettenähtud kakao- ja šokolaaditoodete kohta) (EÜT L 197, 3.8.2000, lk 19) I lisa A osa punktides 2, 3 ja 4 esitatud määratlusi.

( 1 ) EÜT L 37, 13.2.1993, lk 1. Määrust on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).

( 2 ) EÜT L 77, 16.3.2001, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 199/2006 (ELT L 32, 4.2.2006, lk 32).

( 3 ) ELT L 139, 30.4.2004, lk 55. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1662/2006 (ELT L 320, 18.11.2006, lk 1).

( 4 ) Toidu teaduskomitee aruanded, seeria 38, toidu teaduskomitee arvamus nitraatide ja nitritite kohta, lk 1–33, http://ec.europa.eu/food/fs/sc/scf/reports/scf_reports_38.pdf

( 5 ) Toidu teaduskomitee aruanded, seeria 35, toidu teaduskomitee arvamus aflatoksiinide, ohratoksiin A ja patuliini kohta, lk 45–50, http://ec.europa.eu/food/fs/sc/scf/reports/scf_reports_35.pdf

( 6 ) Toidu teaduskomitee arvamus ohratoksiin A kohta (avaldatud 17. septembril 1998), http://ec.europa.eu/food/fs/sc/scf/out14_en.html

( 7 ) Aruanded teaduskoostöö ülesannete kohta, ülesanne 3.2.7 „ELi liikmesriikide elanike poolt toidu kaudu ohratoksiin A tarbimise hindamine”, lk 153, http://ec.europa.eu/food/food/chemicalsafety/contaminants/task_3-2-7_en.pdf

( 9 ) Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) teaduskomisjoni, mis käsitleb toiduahelas olevaid saasteaineid, arvamus, mis võeti vastu komisjoni taotlusel seoses ohratoksiin A sisaldusega toidus, http://www.efsa.europa.eu/etc/medialib/efsa/science/contam/contam_opinions/1521.Par.0001.File.dat/contam_op_ej365_ochratoxin_a_food_en1.pdf

( 10 ) Toidu teaduskomitee 8.–9. märtsil 2000. aastal Brüsselis peetud 120. istungi protokoll, protokolliline avaldus patuliini kohta, http://ec.europa.eu/food/fs/sc/scf/out55_en.pdf

( 11 ) Aruanded teaduskoostöö ülesannete kohta, ülesanne 3.2.8 „ELi liikmesriikide elanike poolt toidu kaudu patuliini tarbimise hindamine”, 138 lk, http://ec.europa.eu/food/food/chemicalsafety/contaminants/3.2.8_en.pdf

( 13 ) Toidu teaduskomitee arvamus fusarium-toksiinide kohta, 1. osa: deoksünivalenool (DON), (avaldatud 2. detsembril 1999), http://ec.europa.eu/food/fs/sc/scf/out44_en.pdf

( 14 ) Toidu teaduskomitee arvamus fusarium-toksiinide kohta, 2. osa: zearalenoon (ZEN), (avaldatud 22. juunil 2000), http://ec.europa.eu/food/fs/sc/scf/out65_en.pdf

( 15 ) Toidu teaduskomitee arvamus fusarium-toksiinide kohta, 3. osa: fumonisiin B1 (FB1) (avaldatud 17. oktoobril 2000), http://ec.europa.eu/food/fs/sc/scf/out73_en.pdf

( 16 ) Toidu teaduskomitee ajakohastatud arvamus fumonisiin B1, B2 ja B3 kohta (avaldatud 4. aprillil 2003), http://ec.europa.eu/food/fs/sc/scf/out185_en.pdf

( 17 ) Toidu teaduskomitee arvamus fusarium-toksiinide kohta, 4. osa: nivalenool (NIV) (avaldatud 19. oktoobril 2000), http://ec.europa.eu/food/fs/sc/scf/out74_en.pdf

( 18 ) Toidu teaduskomitee arvamus fusarium-toksiinide kohta, 5. osa: T-2 toksiin ja HT-2 toksiin (vastu võetud 30. mail 2001), http://ec.europa.eu/food/fs/sc/scf/out88_en.pdf

( 19 ) Toidu teaduskomitee arvamus fusarium-toksiinide kohta, 6. osa: T-2 toksiini, HT-2 toksiini, nivalenooli ja deoksünivalenoili hindamine rühmana (vastu võetud 26. veebruaril 2002), http://ec.europa.eu/food/fs/sc/scf/out123_en.pdf

( 20 ) Aruanded teaduskoostöö ülesannete kohta, ülesanne 3.2.10 „Toiduainetes fusarium-toksiinide sisaldust käsitlevate andmete kogumine ja ELi liikmesriikide elanike poolt toidu kaudu tarbitavate koguste hindamine”, lk 606, http://ec.europa.eu/food/fs/scoop/task3210.pdf

( 22 ) Toidu teaduskomitee aruanded, seeria 32, toidu teaduskomitee arvamus „Toidus ja joogis sisalduva plii potentsiaalne oht tervisele”, lk 7–8, http://ec.europa.eu/food/fs/sc/scf/reports/scf_reports_32.pdf

( 23 ) Aruanded teaduskoostöö ülesannete kohta, ülesanne 3.2.11 „ELi liikmesriikide elanike poolt arseeni, kaadmiumi, plii ja elavhõbeda toidu kaudu tarbimise hindamine”, lk 125, http://ec.europa.eu/food/food/chemicalsafety/contaminants/scoop_3-2-11_heavy_metals_report_en.pdf

( 24 ) Toidu teaduskomitee aruanded, seeria 36, toidu teaduskomitee arvamus kaadmiumi kohta, lk 67–70, http://ec.europa.eu/food/fs/sc/scf/reports/scf_reports_36.pdf

( 25 ) Toiduahelas olevate saasteainetega tegeleva Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) teaduskomisjoni arvamus, mis võeti vastu komisjoni taotlusel seoses elavhõbeda ja metüülelavhõbeda sisaldusega toidus (vastu võetud 24. veebruaril 2004), http://www.efsa.eu.int/science/contam/contam_opinions/259/opinion_contam_01_en1.pdf

( 26 ) http://ec.europa.eu/food/food/chemicalsafety/contaminants/information_note_mercury-fish_12-05-04.pdf

( 27 ) Toidu teaduskomitee arvamus konservtoidus sisalduva tina otseste ohtude kohta (vastu võetud 12. detsembril 2001), http://ec.europa.eu/food/fs/sc/scf/out110_en.pdf

( 28 ) Toidu teaduskomitee arvamus 3-monokloropropaan-1,2-diooli (3-MCPD) kohta, millega ajakohastati toidu teaduskomitee 1994. aasta arvamust (vastu võetud 30. mail 2001), http://ec.europa.eu/food/fs/sc/scf/out91_en.pdf

( 29 ) Toidu teaduskomitee aruanded, 36. seeria, toidu teaduskomitee arvamus 3-monokloropropaan-1,2-diooli (3-MCPD) kohta, lk 31–34, http://ec.europa.eu/food/fs/sc/scf/reports/scf_reports_36.pdf

( 30 ) Aruanded teaduskoostöö ülesannete kohta, ülesanne 3.2.9 „Toiduainetes 3-monokloropropaan-1,2-diooli (3-MCPD) ja sellega seotud ainete sisaldusi käsitlevate andmete kogumine ja võrdlemine”, lk 256, http://ec.europa.eu/food/food/chemicalsafety/contaminants/scoop_3-2-9_final_report_chloropropanols_en.pdf

( 31 ) Toidu teaduskomitee arvamus toidus sisalduvate dioksiinide ja dioksiinilaadsete PCBde riskihindamise kohta. Ajakohastamine põhineb uuel teaduslikul teabel, mis sai kättesaadavaks alates toidu teaduskomitee 22. novembri 2000. aasta arvamuse vastuvõtmisest (vastu võetud 30. mail 2001), http://ec.europa.eu/food/fs/sc/scf/out90_en.pdf

( 32 ) Toidu teaduskomitee arvamus toidus sisalduvate dioksiinide ja dioksiinilaadsete PCBde riskihindamise kohta (vastu võetud 22. novembri 2000), http://ec.europa.eu/food/fs/sc/scf/out78_en.pdf

( 33 ) Aruanded teaduskoostöö ülesannete kohta, ülesanne 3.2.5 „ELi liikmesriikide elanike poolt dioksiinide ja dioksiinitaoliste PCBde toidu kaudu omastamise hindamine”, http://ec.europa.eu/dgs/health_consumer/library/pub/pub08_en.pdf

( 35 ) Toidu teaduskomitee arvamus toidus sisalduvate polütsükliliste aromaatsete süsivesinikega seotud terviseriskide kohta (4. detsember 2002), http://ec.europa.eu/food/fs/sc/scf/out153_en.pdf

( 36 ) Teatavate toidus sisalduvate saasteainete hindamine – FAO/WHO ühise lisaainete ekspertkomisjoni aruanne, 64. istung, Rooma, 8.–17. veebruar 2005, lk 1–6 ja lk 61–81,

WHO tehnilised aruanded, nr 930, 2006 – http://whqlibdoc.who.int/trs/WHO_TRS_930_eng.pdf

( 37 ) Aruanded teaduskoostöö ülesannete kohta, ülesanne 3.2.12 „Polütsükliliste aromaatsete süsivesinike esinemist käsitlevate andmete kogumine toidus”, http://ec.europa.eu/food/food/chemicalsafety/contaminants/scoop_3-2-12_final_report_pah_en.pdf

( 41 ) EÜT L 77, 16.3.2001, lk 14. Direktiivi on muudetud direktiiviga 2005/4/EÜ (ELT L 19, 21.1.2005, lk 50).

( 49 ) Piirnorm tuleb läbi vaadata enne 1. jaanuari 2016, pidades silmas teavet muudest toiduainetest tuleneva kokkupuute kohta tsitriniiniga ja ajakohastatud teavet tsitriniini mürgisuse kohta, eelkõige seoses kantserogeensuse ja genotoksilisusega.

( 50 ) Piirnorm on kehtestatud eruukhappe kohta ning selle sisaldus arvutatakse rasvhapete kogusisaldusena toidu rasvasisalduses.

( 51 ) Puu-, köögi- ja teraviljade puhul osutatakse vastavas kategoorias loetletud toiduainetele, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. veebruari 2005. aasta määruses (EÜ) nr 396/2005 taimses ja loomses toidus ja söödas või nende pinnal esinevate pestitsiidide jääkide piirnormide ja nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ muutmise kohta (ELT L 70, 16.3.2005, lk 1), viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 178/2006 (ELT L 29, 2.2.2006, lk 3). Muuhulgas tähendab see, et tatart (Fagopyrum sp) loetakse teraviljaks ja tatratooteid teraviljatoodeteks. ►M3 Puuviljade suhtes kohaldatavad piirnormid ei kehti pähklipuu viljade suhtes. ◄

( 52 ) Piirnorme ei kohaldata värske spinati suhtes, mis on ette nähtud töötlemiseks ja mida veetakse pakendamata põllult töötlemisettevõttesse.

( 53 ) ►M6 Käesolevas kategoorias loetletud toiduained, nagu on määratletud komisjoni 5. detsembri 2006. aasta direktiivis 2006/125/EÜ imikutele ja väikelastele mõeldud teraviljapõhiste töödeldud toitude ja muude imikutoitude kohta (ELT L 339, 6.12.2006, lk 16). ◄

( 54 ) Piirnormi kohaldatakse tarvitusvalmis toodete suhtes (turustatakse olemasoleval kujul või on tarvitusvalmiks muudetud tootja juhendi kohaselt).

( 55 ) ►M5 Piirnorme kohaldatakse maapähklite ja pähklipuu viljade söödavate osade suhtes. Kui analüüsitakse koorimata pähkleid, eeldatakse aflatoksiinisisalduse arvutamisel, et saastatud on pähklite söödav osa, v.a brasiilia pähklite puhul. ◄

( 56 ) Käesolevas kategoorias loetletud toiduained, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruses (EÜ) nr 853/2004, millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erieeskirjad (ELT L 226, 25.6.2004, lk 22).

( 57 ) Piirnormi kohaldatakse kuivaine suhtes. Kuivaine määratakse vastavalt määrusele (EÜ) nr 401/2006.

( 58 ) Käesolevas kategoorias on loetletud toiduained, nagu on määratletud komisjoni direktiivis 2006/141/EÜ (ELT L 401, 30.12.2006, lk 1).

( 59 ) Käesolevas kategoorias loetletud toiduained, nagu on määratletud komisjoni 25. märtsi 1999. aasta direktiivis 1999/21/EÜ meditsiiniliseks eriotstarbeks mõeldud dieettoitude kohta (EÜT L 91, 7.4.1999, lk 29).

( 60 ) Piima ja piimatoodete puhul kohaldatakse piirnormi tarvitusvalmis toodete suhtes (turustatakse olemasoleval kujul või on tarvitusvalmiks muudetud tootja juhendi kohaselt) ja muude toodete puhul kuivaine suhtes. Kuivaine määratakse vastavalt määrusele (EÜ) nr 401/2006.

( 61 ) Käesolevas kategoorias loetletud toiduained, nagu on määratletud nõukogu 17. mai 1999. aasta määruses (EÜ) nr 1493/1999 veinituru ühise korralduse kohta (EÜT L 179, 14.7.1999, lk 1), viimati muudetud Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia Euroopa Liitu vastuvõtmise tingimusi ja korda käsitleva protokolliga (ELT L 157, 21.6.2005, lk 29).

( 62 ) Piirnormi kohaldatakse toodete suhtes, mis on valmistatud alates 2005. aasta saagikoristusest.

( 63 ) Käesolevas kategoorias loetletud toiduained, nagu on määratletud nõukogu 10. juuni 1991. aasta määruses (EMÜ) nr 1601/91, millega sätestatakse aromatiseeritud veinide, aromatiseeritud veinijookide ja aromatiseeritud veinikokteilide määratlemise, kirjeldamise ja esitlemise üldeeskirjad (EÜT L 149, 14.6.1991, lk 1), viimati muudetud Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia Euroopa Liitu vastuvõtmise tingimusi ja korda käsitleva protokolliga. Nende jookide suhtes kohaldatav ohratoksiini A piirnorm on veini ja/või viinamarjavirde sisalduse funktsioon valmistootes.

( 64 ) Käesolevas kategoorias loetletud toiduained, nagu on määratletud nõukogu 20. detsembri 2001. aasta direktiivis 2001/112/EÜ inimtoiduks ettenähtud puuviljamahlade ja teatavate samalaadsete toodete kohta (EÜT L 10, 12.1.2002, lk 58).

( 65 ) Käesolevas kategoorias loetletud toiduained, nagu on määratletud nõukogu 29. mai 1989. aasta määruses (EMÜ) nr 1576/89, millega kehtestatakse piiritusjookide määratlemise, kirjeldamise ja esitlemise üldeeskirjad (EÜT L 160, 12.6.1989, lk 1), viimati muudetud Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia Euroopa Liitu vastuvõtmise tingimusi ja korda käsitleva protokolliga.

( 66 ) Imikud ja väikelapsed, nagu on määratletud direktiivis 2006/141/EÜ (ELT L 401, 30.12.2006, lk 1) ja direktiivis 2006/125/EÜ.

Imikud ja väikelapsed, nagu on määratletud direktiivis 2006/141/EÜ (ELT L 401, 30.12.2006, lk 1) ja direktiivis 2006/125/EÜ.

( 67 ) Punktides 2.4, 2.5, ja 2.7 sätestatud deoksünivalenooli, zearalenooni, T-2 ja HT-2 toksiini piirnormide kohaldamisel ei loeta riisi teravilja hulka ega riisitooteid teraviljatoodete hulka.

( 68 ) Piirnormi kohaldatakse töötlemata teravilja suhtes, mis viiakse turule esmatöötlemiseks. Esmatöötlemine tähendab mis tahes mehaanilist või termilist töötlust, välja arvatud terade kuivatamine. Puhastamist, sorteerimist ja kuivatamist ei loeta esmatöötluseks seni, kuni viljatera ei mõjutata mehaaniliselt ja täisterad jäävad pärast puhastamist ja sorteerimist terveks. Integreeritud tootmis- ja töötlemissüsteemides kohaldatakse piirnormi töötlemata teraviljade suhtes juhul, kui need on ettenähtud esmatöötlemiseks.

( 69 ) Piirnormi kohaldatakse teraviljade suhtes, mis on koristatud ja üle võetud alates 2005/2006. majandusaastast vastavalt komisjoni 19. aprilli 2000. aasta määrusele (EÜ) nr 824/2000, millega kehtestatakse teravilja ülevõtmise kord sekkumisametite poolt ja sätestatakse teravilja kvaliteedi määramise analüüsimeetodid (EÜT L 100, 20.4.2000, lk 31), viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1068/2005 (ELT L 174, 7.7.2005, lk 65).

( 73 ) Kalad on määratletud nõukogu määruse (EÜ) nr 104/2000 (EÜT L 17, 21.1.2000, lk 22) artikli 1 loendi kategoorias a (välja arvatud kalamaks koodiga CN 03027000), viimati muudetud aktiga, mis käsitleb Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi ühinemistingimusi ja lepingute kohandamist, mille alusel on loodud Euroopa Liit (ELT L 236, 23.9.2003, lk 33). Kuivatatud, lahjendatud, töödeldud ja/või liittoiduainete suhtes kohaldatakse artikli 2 lõikeid 1 ja 2.

( 74 ) Tervikuna söömiseks ettenähtud kalade puhul kohaldatakse piirnormi terve kala suhtes.

( 75 ) Toiduained on määratletud määruse (EÜ) nr 104/2000 artikli 1 loendi kategooriates c ja f vastavalt vajadusele (liigid, nagu on loetletud vastavas kandes). Kuivatatud, lahjendatud, töödeldud ja/või liittoiduainete suhtes kohaldatakse artikli 2 lõikeid 1 ja 2. ►M16 Pecten maximus'e puhul kohaldatakse piirnormi ainult lähendajalihase ja sugunäärmete suhtes. ◄

( 76 ) Piirnormi kohaldatakse puu- või köögivilja suhtes pärast pesemist ja söödava osa eraldamist.

( 77 ) Piirnormi kohaldatakse toodete suhtes, mis on valmistatud alates 2001. aasta saagikoristusest.

( 79 ) Piirnorm on antud vedelprodukti kohta, mis sisaldab 40 % kuivainet. Sellele vastab piirnorm 0,05 mg/kg kuivaines. Seda piirnormi kohandatakse proportsionaalselt toodete kuivainesisaldusele.

( 80 ) Dioksiinide (polüklooritud dibenso-para-dioksiinide (PCDD) ja polüklooritud dibensofuraanide (PCDF)) summa, väljendatuna Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) toksilisusekvivalendina, kasutades toksilisuse ekvivalentfaktoreid WHO-TEF, ning dioksiinide ja dioksiinitaoliste PCBde (polüklooritud dibenso-para-dioksiinide (PCDD), polüklooritud dibensofuraanide (PCDF) ja polüklooritud bifenüülide (PCB) summa, väljendatuna WHO toksilisusekvivalendina, kasutades toksilisuse ekvivalentfaktoreid WHO-TEF). Inimese terviseriskide hindamisel kasutatavad WHO toksilisuse ekvivalentfaktorid põhinevad 2005. aasta juunis Genfis peetud Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) rahvusvahelise kemikaaliohutuse programmi (IPCS) raames toimunud eksperdikohtumise järeldustel (Martin van den Berg et al., The 2005 World Health Organization Re-evaluation of Human and Mammalian Toxic Equivalency Factors for Dioxins and Dioxin-like Compounds. Toxicological Sciences 93(2), 223–241 (2006))

Dioksiinide (polüklooritud dibenso-para-dioksiinide (PCDD) ja polüklooritud dibensofuraanide (PCDF)) summa, väljendatuna Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) toksilisusekvivalendina, kasutades toksilisuse ekvivalentfaktoreid WHO-TEF, ning dioksiinide ja dioksiinitaoliste PCBde (polüklooritud dibenso-para-dioksiinide (PCDD), polüklooritud dibensofuraanide (PCDF) ja polüklooritud bifenüülide (PCB) summa, väljendatuna WHO toksilisusekvivalendina, kasutades toksilisuse ekvivalentfaktoreid WHO-TEF). Inimese terviseriskide hindamisel kasutatavad WHO toksilisuse ekvivalentfaktorid põhinevad 2005. aasta juunis Genfis peetud Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) rahvusvahelise kemikaaliohutuse programmi (IPCS) raames toimunud eksperdikohtumise järeldustel (

, The 2005 World Health Organization Re-evaluation of Human and Mammalian Toxic Equivalency Factors for Dioxins and Dioxin-like Compounds. Toxicological Sciences 93(2), 223–241 (2006))

Kasutatud lühendid: T = tetra; Pe = penta; Hx = heksa; Hp = hepta; O = okta; CDD = klorodibensodioksiin; CDF = klorodibensofuraan; CB = klorobifenüül.

( 81 ) Sisalduse ülempiir: sisalduse ülempiir arvutatakse eeldusel, et kõigi allpool määramispiiri olevate eri analoogide sisalduse väärtused võrduvad määramispiiriga.

( 82 ) Rasva põhjal väljendatud piirnormi ei kohaldata toiduainete suhtes, mis sisaldavad alla 2 % rasva. Toidu puhul, mis sisaldab alla 2 % rasva, kohaldatakse sama tootepõhist piirnormi, mis 2 % rasvasisaldusega toidu puhul ning selle arvutamisel võetakse aluseks rasva põhjal arvutatud piirnorm, kasutades järgmist valemit:

Rasva põhjal väljendatud piirnormi ei kohaldata toiduainete suhtes, mis sisaldavad alla 2 % rasva. Toidu puhul, mis sisaldab alla 2 % rasva, kohaldatakse sama tootepõhist piirnormi, mis 2 % rasvasisaldusega toidu puhul ning selle arvutamisel võetakse aluseks rasva põhjal arvutatud piirnorm, kasutades järgmist valemit:

tootepõhiselt väljendatud piirnorm toidu puhul, mis sisaldab vähem kui 2 % rasva = rasva põhjal väljendatud piirnorm sama toidu puhul × 0,02.

( 83 ) Toiduained on määratletud määruse (EÜ) nr 104/2000 artikli 1 loendi kategooriates a, b, c, e ja f, välja arvatud punktis 5.11 osutatud kalamaks.

( 84 ) Toiduained on määratletud määruse (EÜ) nr 104/2000 artikli 1 loendi kategooriates b, c ja f.

( 85 ) Erand kehtib üksnes maisi suhtes, mille otstarve on nt märgistusel selgelt näidatud; st mais on ettenähtud töötlemiseks märgjahvatusmeetodil (tärklise tootmine).

( 86 ) Konserveeritud kalamaksa puhul kohaldatakse piirnorme kogu konservi toiduna tarbimiseks ette nähtud sisu suhtes.

( 88 ) Õliseemned, mis on liigitatud CN-koodide 1201 , 1202 , 1203 , 1204 , 1205 , 1206 , 1207 alla ja neist valmistatud CN-koodi 1208 alla liigitatud tooted; meloniseemned on liigitatud koodi ex 1207 99 alla.

( 89 ) Neist valmistatud/saadud töödeldud toodete puhul peetakse silmas üksnes või peaaegu üksnes asjaomastest pähklipuu viljadest valmistatud/saadud töödeldud tooteid ning selliste pähklipuu viljade suhtes sätestatud piirnorme kohaldatakse ka neist valmistatud/saadud töödeldud toodete suhtes. Muudel juhtudel kohaldatakse valmistoodete / töödeldud toodete puhul artikli 2 lõikeid 1 ja 2.

( 90 ) Piirnormi kohaldatakse puhta lahjendamata ekstrakti suhtes, mille 1 kg tootmiseks on kasutatud 3–4 kg lagritsajuurt.

( 91 ) Lehtköögiviljade piirnormi ei kohaldata värskete ürtide suhtes (mis kuuluvad määruse (EÜ) nr 396/2005 I lisa koodi 0256000 alla).

( 93 ) Madalama piirnormi arvutamisel on lähtutud eeldusest, et nelja aine kõik allpool määramispiiri olevad väärtused võrduvad nulliga.

( 94 ) Liha ja lihatooted, mis on läbinud kuumtöötlemisprotsessi, mille käigus võivad moodustuda PAHid (s.o ainult grillimine ja röstimine).

( 95 ) Konserveeritud toote puhul kasutatakse analüüsimiseks kogu konservi. Liittoote piirnormi leidmisel kohaldatakse artikli 2 lõike 1punkti c ja artikli 2 lõiget 2.

( 96 ) Piirnorm ei kehti sellise toidu puhul, mille puhul on võimalik tõestada, et suurem melamiinisisaldus kui 2,5 mg/kg tuleneb tsüromasiinist, mida on lubatud kasutada insektitsiidina. Melamiinisisaldus ei või ületada tsüromasiini sisaldust.

( 97 ) Teatavate kakao- ja šokolaaditoodete puhul kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuni 2000. aasta direktiivi 2000/36/EÜ (toiduks ettenähtud kakao- ja šokolaaditoodete kohta) (EÜT L 197, 3.8.2000, lk 19) I lisa A osa punktides 2, 3 ja 4 esitatud määratlusi.

		Euroopa Liidu Teataja
		No	page	date
►M1	KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1126/2007, 28. september 2007,	L 255	14	29.9.2007
►M2	KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 565/2008, 18. juuni 2008,	L 160	20	19.6.2008
►M3	KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 629/2008, 2. juuli 2008,	L 173	6	3.7.2008
►M4	KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 105/2010, 5. veebruar 2010,	L 35	7	6.2.2010
►M5	KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 165/2010, 26. veebruar 2010,	L 50	8	27.2.2010
►M6	KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 420/2011, 29. aprill 2011,	L 111	3	30.4.2011
►M7	KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 835/2011, 19. august 2011,	L 215	4	20.8.2011
►M8	KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 1258/2011, 2. detsember 2011,	L 320	15	3.12.2011
►M9	KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 1259/2011, 2. detsember 2011,	L 320	18	3.12.2011
M10	KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 219/2012, 14. märts 2012,	L 75	5	15.3.2012
►M11	KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 594/2012, 5. juuli 2012,	L 176	43	6.7.2012
►M12	KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 1058/2012, 12. november 2012,	L 313	14	13.11.2012
►M13	KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 1067/2013, 30. oktoober 2013,	L 289	56	31.10.2013
►M14	KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 212/2014, 6. märts 2014,	L 67	3	7.3.2014
M15	KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 362/2014, 9. aprill 2014,	L 107	56	10.4.2014
►M16	KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 488/2014, 12. mai 2014,	L 138	75	13.5.2014
►M17	KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 696/2014, 24. juuni 2014,	L 184	1	25.6.2014
►M18	KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 1327/2014, 12. detsember 2014,	L 358	13	13.12.2014
►M19	KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2015/704, 30. aprill 2015,	L 113	27	1.5.2015

Toode		Piirnormid (μg/kg)
6.1	Benso(a)püreen, bens(a)antratseen, benso(b)fluoranteen ja krüseen	Benso(a)püreen	Benso(a)püreeni, bens(a)antratseeni, benso(b)fluoranteeni ja krüseeni summa (45)
6.1.1	Õlid ja rasvad (välja arvatud kakaovõi ja kookosõli), mis on ette nähtud otsetarbimiseks või kasutamiseks toidu koostisosana	2,0	10,0
6.1.2	Kakaooad ja nendest saadud tooted	5,0 μg/kg rasva kohta alates 1.4.2013	35,0 μg/kg rasva kohta alates 1.4.2013 kuni 31.3.2015 30,0 μg/kg rasva kohta alates 1.4.2015
6.1.3	Kookosõli, mis on ette nähtud otsetarbimiseks või kasutamiseks toidu koostisosana	2,0	20,0
6.1.4	Suitsuliha ja suitsulihatooted	5,0 kuni 31.8.2014 2,0 alates 1.9.2014	30,0 alates 1.9.2012 kuni 31.8.2014 12,0 alates 1.9.2014
6.1.5	Suitsukala lihaskude ja suitsutatud kalandustooted (26) (36), välja arvatud punktides 6.1.6 ja 6.1.7. nimetatud kalandustooted Suitsutatud koorikloomade puhul kehtib piirnorm jäsemete ja tagakeha lihaskoe (44) kohta. Suitsutatud krabi ja krabilaadsete koorikloomade (Brachyura ja Anomura) puhul kehtib see jäsemete lihaskoe kohta.	5,0 kuni 31.8.2014 2,0 alates 1.9.2014	30,0 alates 1.9.2012 kuni 31.8.2014 12,0 alates 1.9.2014
6.1.6	Suitsukilu ja konserveeritud suitsukilu (26) (47) (Sprattus sprattus); kahepoolmelised molluskid (värsked, jahutatud või külmutatud) (27); Lõpptarbijale müüdav kuumtöödeldud liha või kuumtöödeldud lihatooted (46)	5,0	30,0
6.1.7	Kahepoolmelised molluskid (36) (suitsutatud)	6,0	35,0
6.1.8	Imikutele ja väikelastele ette nähtud teraviljapõhised töödeldud toidud ja muud imikutoidud (5) (30)	1,0	1,0
6.1.9	Imikutele ette nähtud piimasegud ja jätkupiimasegud, sealhulgas imikutele ette nähtud piim ja piimal põhinev jätkupiimasegu (10) (30)	1,0	1,0
6.1.10	Meditsiiniliseks eriotstarbeks ette nähtud dieettoidud, (11) (30) mis on mõeldud spetsiaalselt imikutele	1,0	1,0

Toode		Piirnormid (mg/kg)
7.1.	Melamiin
7.1.1.	Toit, välja arvatud imikute piimasegud ja jätkupiimasegud (48)	2,5
7.1.2.	Pulbrilised imikute piimasegud ja jätkupiimasegud	1

Toode (3)		Piirnormid (g/kg)
8.1	Eruukhape
8.1.1	Taimeõlid ja -rasvad	50 (2)
8.1.2	Toit, millele on lisatud taimeõli- või rasvu, v. a punktis 8.1.3 osutatud toit	50 (2)
8.1.3	Imiku piimasegud ja jätkupiimasegud (10)	10 (2)

Analoog	TEF väärtus
Dibenso-p-dioksiinid (PCDDd)
2,3,7,8-TCDD	1
1,2,3,7,8-PeCDD	1
1,2,3,4,7,8-HxCDD	0,1
1,2,3,6,7,8-HxCDD	0,1
1,2,3,7,8,9-HxCDD	0,1
1,2,3,4,6,7,8-HpCDD	0,01
OCDD	0,0003
Dibensofuraanid (PCDF)
2,3,7,8-TCDF	0,1
1,2,3,7,8-PeCDF	0,03
2,3,4,7,8-PeCDF	0,3
1,2,3,4,7,8-HxCDF	0,1
1,2,3,6,7,8-HxCDF	0,1
1,2,3,7,8,9-HxCDF	0,1
2,3,4,6,7,8-HxCDF	0,1
1,2,3,4,6,7,8-HpCDF	0,01
1,2,3,4,7,8,9-HpCDF	0,01
OCDF	0,0003
Dioksiinitaolised PCBd: mitte-orto-PCBd + mono-orto-PCBd
Mitte-orto-PCBd
PCB 77	0,0001
PCB 81	0,0003
PCB 126	0,1
PCB 169	0,03
Mono-orto-PCBd
PCB 105	0,00003
PCB 114	0,00003
PCB 118	0,00003
PCB 123	0,00003
PCB 156	0,00003
PCB 157	0,00003
PCB 167	0,00003
PCB 189	0,00003

Toode (3)		Piirnormid (mg NO3/kg)
1.1.	Värske spinat (Spinacia oleracea) (4)		3 500
1.2.	Konserveeritud, sügavkülmutatud või külmutatud spinat		2 000
1.3.	Värske salat (Lactuca sativa L.) (katmikalal ja avamaal kasvatatud salat), välja arvatud punktis 1.4 nimetatud salat	Koristatud 1. oktoobrist 31. märtsini:
		katmikalal kasvatatud salat	5 000
		avamaal kasvatatud salat	4 000
		Koristatud 1. aprillist 30. septembrini:
		katmikalal kasvatatud salat	4 000
		avamaal kasvatatud salat	3 000
1.4.	„Iceberg”-sorti salat	Katmikalal kasvatatud salat	2 500
1.4.	„Iceberg”-sorti salat	avamaal kasvatatud salat	2 000
1.5.	Rukola (Eruca sativa, Diplotaxis sp., Brassica tenuifolia, Sisymbrium tenuifolium)	Koristatud 1. oktoobrist 31. märtsini:	7 000
1.5.		Koristatud 1. aprillist 30. septembrini:	6 000
1.6.	Imikutele ja väikelastele ettenähtud teraviljapõhised töödeldud toidud ja muud imikutoidud (5) (6)		200
▼B