Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest

teise Marco Polo programmi loomise kohta, et anda ühenduse finantsabi kaubaveosüsteemi keskkonnakaitsemeetmete tõhustamiseks (Marco Polo II), ja määruse (EÜ) nr 1382/2003 kehtetuks tunnistamise kohta

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 71 lõiget 1 ja artikli 80 lõiget 2,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust, ( 1 )

olles konsulteerinud Regioonide Komiteega,

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras ( 2 )

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni 2001. aasta septembri valges raamatus ühise transpordipoliitika kohta rõhutatakse eri transpordiliikide ühitamise väljatöötamist kui praktilist ning tõhusat vahendit, mille abil saavutada tasakaalustatud transpordisüsteem, ja tehakse ettepanek mitte ainult meremagistraalide kui hea kvaliteediga, integreeritud, eri transpordiliike ühitava võimaluse välja arendamiseks, vaid ka raudtee- ja siseveetranspordi kui kõnealuse strateegia võtmeelementide intensiivsemaks kasutamiseks. Göteborgis 15. ja 16. juunil 2001. aastal toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumisel deklareeriti, et säästva arengustrateegia keskmes on transpordiliikide osakaalu muutmine. Lisaks sellele rõhutati Barcelonas 15. ja 16. märtsil 2002. aastal toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumisel vajadust vähendada ummikuid liikluse kitsaskohtades erinevates piirkondades, eelkõige mainiti Alpe, Püreneesid ja Läänemerd, mis näitab, et meremagistraalide liinid on üle-euroopalise transpordivõrgu lahutamatuks ning oluliseks osaks. Turumajanduslik transpordiliike ühitav rahastamisprogramm on peamine instrument edasise transpordiliikide ühitamise väljatöötamiseks ja peaks eriti toetama meremagistraalide rajamist, mis tagab muu hulgas majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse, ning raudtee- ja siseveetransporti.

(2)

Kui otsustavaid meetmeid kasutusele ei võeta, kasvab autovedude kogumaht Euroopas 2013. aastaks rohkem kui 60 % võrra. Selle tulemusena suureneks Euroopa Liidu 25 liikmesriigi rahvusvaheliste maanteevedude maht ajavahemikul 2007–2013 hinnanguliselt 20,5 miljardi tonnkilomeetri võrra aastas, mille negatiivseks tagajärjeks oleksid lisakulutused maantee infrastruktuurile, liiklusõnnetused, ummikud, kohalik ja ülemaailmne reostus, tarneahela ning logistika töökindlusetus ning keskkonnakahjustused.

(3)	Maanteekaubaveo mahu kasvuga toimetulekuks tuleb praegusest rohkem kasutada merelühisõite, raudteed ja siseveeteed ning vajalik on julgustada transpordi- ja logistikasektori edasisi kaalukaid algatusi, nagu veeremite tehniliste uuenduste arendamine, et vähendada maanteeummikuid.

(4)

Seepärast tuleks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuli 2003. aasta määrusega (EÜ) nr 1382/2003, mis käsitleb ühenduse finantsabi andmist kaubaveosüsteemi keskkonnakaitsemeetmete tõhustamiseks (Marco Polo programm), ( 3 ) loodud programmi täiendada uute meetmetega, mille eesmärk oleks rahvusvahelise maanteetranspordi tegelik vähendamine. Seepärast teeb komisjon ettepaneku luua tugevam programm (edaspidi “Marco Polo II programm” või “programm”), et edendada transpordiliikide ühitamist, vähendada maanteeummikuid ning parandada kaubaveosüsteemi keskkonnakaitsemeetmeid ühenduses. Kõnealuse eesmärgi saavutamiseks peaks programm toetama kaubaveo-, logistika- ning muude asjaomaste turgude meetmeid, võttes arvesse väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKEde) vajadusi. Programm peaks aitama vähemalt oodatavat rahvusvahelise kaubaveo kogumahu kasvu ümber suunata, esmajoones merelühisõitudele, raudtee- ja siseveetranspordile või ühendvedudele, kus maanteeveod on võimalikult lühikesed. Seega tuleks määrusega (EÜ) nr 1382/2003 loodud Marco Polo programm asendada uuega.

(5)

Marco Polo II programmi iseloomustavad erinevad meetmete tüübid, mis peaksid aitama kaasa mõõdetavale ja pidevale ümbersuunamisele ning paremale koostööle ühendveoturul. Lisaks peaksid Marco Polo II programmi raames läbi viidavad meetmed aitama kaasa rahvusvaheliste maanteevedude tegelikule vähendamisele.

(6)

Marco Polo II programmi raames rahastatavad meetmed peaksid geograafiliselt ulatuselt olema rahvusvahelised. Et arvesse võtta meetmete Euroopa mõõdet, peaksid projekti esitama eri riikides asuvad ettevõtjad, kes tegutsevad meetme esitamisel konsortsiumina. Avalik-õiguslikel üksustel peaks olema võimalik vastavalt siseriiklikele õigusaktidele sellises konsortsiumis osaleda, kui nad tegelevad majandustegevusega.

(7)	Taotlejatel peaks olema võimalus esitada uusi või vajaduse korral olemasolevaid projekte, mis valitsevatele turuvajadustele kõige paremini vastavad. Sobivaid projekte, eelkõige neid, mis võtavad arvesse VKEde vajadusi, ei tohiks takistada kõlblike meetmete liiga jäiga määratlemisega.

(8)	Võib esineda juhtumeid, kus olemasoleva teenuse arendamisest võib täiendava ümbersuunamise, kvaliteedi ning keskkonnakaitse ja elujõulisuse osas saada vähemalt sama suurt kasu kui olulisi kulutusi nõudva uue teenuse väljatoomisest.

(9)

Läbipaistvuse, objektiivsuse ja selge piiritletuse huvides peaks näiteks ümbersuunamismeetmete käivitamiseks antav abi lähtuma elanikkonna kulude kokkuhoiust, mis tuleneb merelühisõitude, raudtee- ja siseveetranspordi kasutamisest üksnes maanteetranspordi asemel. Seepärast peaks käesolev määrus nägema ette soovitusliku finantsabi ümbersuunatava maanteevedude tonnkilomeetri eest.

(10)

Ühenduse finantsabi, mis põhineb tonnkilomeetritel, mis suunatakse ümber maanteelt merelühisõitudele, raudteele või siseveeteedele või mis põhineb maanteekaubaveo tonnkilomeetri või maanteekaubaveo veokilomeetri vältimisel, peaks olema kohandatav, et saaks toetada kvaliteetseid projekte või projekte mis annavad tunnistust tegelikust keskkonnakasust.

(11)	Rahaliste vahendite eraldamisel tuleks erilist tähelepanu pöörata ka programmi geograafilises ulatuses olevatele tundlikele ja suurlinnade piirkondadele.

(12)	Programmi kõikide meetmete tulemusi tuleks nõuetekohaselt levitada, et tagada nende avalikustamine, läbipaistvus ja parimate tavade vahetamine.

(13)

Valikuprotseduuri kestel ning meetmete kestvuse ajal on vaja tagada, et valitud meetmed ühist transpordipoliitikat reaalselt toetaksid ega põhjustaks konkurentsimoonutusi, mis on vastuolus ühiste huvidega. Seepärast peaks komisjon hindama mõlema programmi rakendamist. Komisjon peaks hiljemalt 30. juunil 2007 esitama hindamisaruande Marco Polo programmi tulemuste kohta aastatel 2003–2006.

(14)

Meetmed ei tohiks kaasa tuua konkurentsimoonutusi ulatuses, mis on vastuolus ühiste huvidega, seda eelkõige selliste transpordiliikide vahel, mis ei kuulu maanteetranspordi alla, või üksikute transpordiliikide piires. Eriline rõhk tuleks asetada selliste moonutuste vältimiseks, et meetmed soodustaksid pigem kaubaveo suunamist maanteelt ümber alternatiivsetele transpordiliikidele kui kaubaveo taandamist olemasolevatest raudtee-, merelühisõidu või siseveetranspordi teenustest.

(15)

Kuna Marco Polo II programmi eesmärki ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning seda on programmi ulatuse ja mõju tõttu parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(16)	Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused ( 4 ).

(17)

Käesolev määrus kehtestab kogu programmi kehtivuse ajaks rahastamispaketi, mis on eelarvepädevatele institutsioonidele iga-aastase eelarvemenetluse käigus peamiseks juhiseks Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni institutsioonidevahelise kokkuleppe eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta ( 5 ) punkti 37 tähenduses.

(18)	Marco Polo programmi järjepidevuse ja läbipaistvuse kaitsmiseks tuleks kehtestada lepinguid ja valikuprotseduuri käsitlevad üleminekusätted,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Käesoleva määrusega nähakse ette rahastamisvahend (edaspidi “Marco Polo II programm” või “programm”), mille eesmärk on vähendada ummikuid, parandada transpordisüsteemi keskkonnakaitsemeetmeid ja laiendada ühendvedusid ning aidata seega kaasa tõhusale ja säästvale transpordisüsteemile, mis tagab ELile lisandväärtuse, avaldamata majanduslikule, sotsiaalsele või territoriaalsele ühtekuuluvusele negatiivset mõju. Programm kestab 1. jaanuarist 2007 kuni 31. detsembrini 2013, et programmi lõpuks saavutataks ümbersuunamine (mis on oodatava iga-aastase rahvusvahelise kaupade maanteeveo tonnkilomeetrites mõõdetava kogumahu kasvu oluline osa) merelühisõitudele, raudtee- ja siseveetranspordile või ühendvedudele, kus maanteeveod on võimalikult lühikesed.

2. Kui meede hõlmab kolmanda riigi territooriumi, ei kaeta programmist selle riigi territooriumil tehtud kulutusi, välja arvatud lõigetes 3 ja 4 sätestatud juhtudel.

3. Programm on osalemiseks avatud Euroopa Liiduga ühinemise kandidaatriikidele. Osalemist reguleerivad nende riikidega sõlmitud assotsieerumislepingute sätted ning iga asjaomase riigi suhtes assotsiatsiooninõukogu otsusega kehtestatud reeglid.

4. Programm on osalemiseks avatud ka EFTA ja EMP riikidele ja lähedalasuvatele kolmandatele riikidele, kui nad teevad lisaeraldisi nende riikidega kokku lepitud korras.

1. Meetmed esitavad liikmesriikides või vastavalt artikli 3 lõigetele 3 ja 4 osalevates riikides asuvad ettevõtjad või konsortsiumid.

2. Väljaspool artikli 3 lõigetes 3 ja 4 nimetatud osalevaid riike asuvaid ettevõtjaid võib projekti kaasata, kuid ühendus ei tohi neid programmi raames mingil juhul rahastada.

2. Rahastamise eritingimused ja muud nõuded erinevate meetmete kohta on sätestatud lisas.

3. Ühenduse finantsabi põhineb lepingutel, mille üle räägivad läbi komisjon ja abisaaja. Nimetatud lepingute tingimustega hoitakse rahaline ja halduskoormus võimaluse piires nii väike (näiteks ettevõtjasõbralike pangatagatiste võimaldamise kaudu), nagu kehtivad eeskirjad ja määrused — eelkõige nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust ( 7 ) — seda võimaldavad, et saavutada võimalikult suur haldustõhusus ja paindlikkus.

4. Ilma et see piiraks artiklis 1 nimetatud poliitika üldist eesmärki, määratleb iga-aastased prioriteedid katalüsaatormeetmeid ja ühiseid õppemeetmeid käsitlevate taotluste esitamise kutse jaoks ja vaatab vajaduse korral üle komisjon, keda abistab artiklis 10 viidatud komitee artikli 10 lõikes 2 sätestatud korras.

Programmi alla kuuluvate meetmete esitamis- ja valikumenetlusega seotud üksikasjalikud eeskirjad võetakse vastu artikli 10 lõikes 2 nimetatud korras.

Programmiga hõlmatud meetmetele ühenduse finantsabi andmine ei välista neile meetmetele riigiabi andmist riiklikul, piirkondlikul või kohalikul tasandil, kui kõnealune abi on kooskõlas asutamislepingus sätestatud riigiabi andmise korraga ning jääb iga konkreetset liiki meetme puhul lisas sätestatud kumulatiivpiiridesse.

Meetmed esitatakse komisjonile vastavalt artiklile 6 välja antud üksikasjalike eeskirjade kohaselt. Esitatakse kõik andmed, mida komisjon vajab valiku tegemiseks kooskõlas artiklis 9 sätestatud kriteeriumidega.

Vajadusel pakub komisjon taotlejatele abi, et taotlemist lihtsustada, näiteks veebipõhise kasutajatoe kaudu.

Esitatud meetmeid hindab komisjon. Programmi raames finantsabi andmiseks meetmeid valides võtab komisjon arvesse järgmist:

Komisjon võtab pärast artiklis 10 osutatud komitee teavitamist vastu otsuse finantsabi andmise kohta.

2. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 4 ja 7, võttes arvesse selle artiklis 8 sätestatut.

Marco Polo II programmi rakendamise rahastamispakett ajavahemikuks 1. jaanuarist 2007 kuni 31. detsembrini 2013 on 450 miljonit eurot.

Eelarvepädev institutsioon kinnitab iga-aastased assigneeringud finantsraamistiku piires.

Kuni 5 % käesoleva määrusega ette nähtud eelarvest pannakse kõrvale kaasmeetmeteks ning artikli 5 rakendamise sõltumatuks hindamiseks.

1. Komisjon tagab, et käesoleva määruse kohaselt rahastatud meetmete rakendamisel kaitstakse Euroopa ühenduste finantshuve ennetavate meetmetega pettuse, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu, tõhusa kontrollimisega, põhjendamatult makstud summade sissenõudmisega ning juhul, kui avastatakse eeskirjade eiramine, tõhusate, proportsionaalsete ning hoiatavate karistustega kooskõlas nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrusega (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta ( 8 ) ja nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrusega (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest, ( 9 ) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta määrusega (EÜ) nr 1073/1999 Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta ( 10 ).

2. Käesoleva määruse kohaselt rahastatud meetmete osas tähendab mõiste “eeskirjade eiramine” määruse (EÜ, Euratom) nr 2988/95 artikli 1 kohaselt ühenduse õiguse mis tahes sätte või lepingust tulenevate kohustuste rikkumist ettevõtja tegevuse või tegevusetuse kaudu, mis kahjustab või kahjustaks Euroopa Liidu üldeelarvet või nende juhitavaid eelarveid põhjendamatu kuluartikli tõttu.

3. Lepingutes ja kokkulepetes, samuti käesolevast määrusest tulenevates kokkulepetes osalevate kolmandate riikidega nähakse ette eelkõige komisjoni (või komisjoni volitatud esindaja) poolne järelevalve ja finantskontroll ning kontrollikoja poolne audiitorkontroll, mis vajaduse korral viiakse läbi kohapeal.

1. Komisjon teavitab komiteed vähemalt kaks korda aastas programmi finantsalasest rakendamisest ning esitab ajakohastatud andmed kõikide programmi raames rahastatavate meetmete kohta.

Komisjon viib läbi nii programmi vahe- kui ka lõpphindamise, et hinnata selle panust ühenduse transpordipoliitika eesmärkide saavutamisel ja eraldiste tõhusat kasutamist.

2. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele teatise Marco Polo programmide tulemuste kohta aastatel 2003–2010. Komisjon esitab kõnealuse teatise enne, kui ta töötab välja ettepaneku kolmanda Marco Polo programmi kohta, ja võtab nimetatud ettepaneku väljatöötamisel arvesse teatises esitatud märkusi.

Määrus (EÜ) nr 1382/2003 tunnistatakse kehtetuks alates 14. detsembrist 2006.

Määruse (EÜ) nr 1382/2003 raames läbi viidavate meetmetega seotud lepingute täitmine jätkub vastavalt kõnealusele määrusele kuni nende tegevusliku ja rahalise lõpetamiseni.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Rahastamistingimused ja -nõuded vastavalt artikli 5 lõikele 2

Meetme tüüp	A. Katalüsaator Artikli 5 lõike 1 punkt a	B. Meremagistraalid Artikli 5 lõike 1 punkt b	C. Ümbersuunamine Artikli 5 lõike 1 punkt c	D. Liikluse vältimine Artikli 5 lõike 1 punkt d	E. Ühine õpe Artikli 5 lõike 1 punkt e
1. Rahastamistingimused	a) Katalüsaatormeetme eesmärgid saavutatakse kuni 60-kuulise ajavahemiku jooksul ning realistlikus äriplaanis prognoositakse, et meede on ka pärast selle lõppu elujõuline.	a) Meremagistraalide meetme eesmärgid saavutatakse kuni 60-kuulise ajavahemiku jooksul ning realistlikus äriplaanis prognoositakse, et meede on ka pärast selle lõppu elujõuline.	a) Ümbersuunamismeetme eesmärgid saavutatakse kuni 36-kuulise ajavahemiku jooksul ning realistlikus äriplaanis prognoositakse, et meede on ka pärast selle lõppu elujõuline.	a) Liikluse vältimise meetme eesmärgid saavutatakse kuni 60-kuulise ajavahemiku jooksul ning realistlikus äriplaanis prognoositakse, et meede on ka pärast selle lõppu elujõuline.	a) Meede toob kaasa kaubanduslike teenuste paranemise turul, eelkõige soodustab ja/või lihtsustab see koostöö parandamise ning oskusteabe vahetamise kaudu maanteetranspordi vältimist või selle ümbersuunamist maanteedelt lähimereveole, raudteele ja siseveeteedele; meede vältab kuni 24 kuud.
	b) Katalüsaatormeede on logistika, tehnoloogia, meetodite, seadmete, toodete, infrastruktuuri või teenuste poolest Euroopa tasandil uuenduslik.	b) Meremagistraalide meede on logistika, tehnoloogia, meetodite, seadmete, toodete, infrastruktuuri või teenuste poolest Euroopa tasandil uuenduslik; arvesse võetakse ka teenuse head kvaliteeti, lihtsustatud protseduure ja inspekteerimisi, vastavust ohutus- ja turvastandarditele, head juurdepääsu sadamatele, tõhusaid tagamaaühendusi ning paindlikke ja tõhusaid sadamateenuseid.	b) Ümbersuunamismeede ei too asjaomastel turgudel eelkõige erinevate alternatiivsete transpordiliikide ja maanteetranspordi vahel või üksikute transpordiliikide piires kaasa konkurentsimoonutusi, mille ulatus kahjustaks ühist huvi.	b) Liikluse vältimise meede on tootmislogistika ja transpordilogistika ühendamise poolest Euroopa tasandil uuenduslik.	b) Meede on Euroopa tasandil uuenduslik.
	c) Eeldatakse, et katalüsaatormeede toob kaasa kaubaveo tegeliku, mõõdetava ja jätkusuutliku ümbersuunamise maanteelt lähimereveole, raudteele ja siseveeteedele.	c) Meremagistraalide meetme eesmärk on suuremahulise ja suure sagedusega, mitut kaubaveoliiki ühendava lähimereveoteenuse soodustamine, sh võimaluse korral kombineeritud kauba- ja reisijateveo teenused või kombinatsioon lähimereveoteenustest ja muudest transpordiliikidest, mille puhul maanteeveod on võimalikult lühikesed; meede peaks eelistatavalt sisaldama kombineeritud raudtee ja/või siseveeteede kaudu toimuvaid tagamaa kaubaveoteenuseid.	c) Ümbersuunamismeetme kohta esitatakse realistlik plaan, milles sätestatakse selle eesmärkide saavutamise konkreetsed etapid.	c) Liikluse vältimise meetme eesmärk on soodustada rahvusvahelise kaubaveo suuremat tõhusust Euroopa turgudel, keskendudes majanduskasvu takistamata tootmis- ja/või turustamisprotsesside muutmisele, et saavutada lühemad vahemaad, kõrgemad laadimistegurid, vähem tühisõite, mahu ja/või kaalu vähenemine või muud tulemused, mis vähendavad oluliselt maanteetransporti, kuid mis ei avalda negatiivset mõju toodangu kvaliteedile või tööjõule.	c) Ühise õppe meede ei too asjaomastel turgudel erinevate alternatiivsete transpordiliikide ja maanteetranspordi vahel või üksikute transpordiliikide piires kaasa konkurentsimoonutusi, mille ulatus kahjustaks ühist huvi.
	d) Katalüsaatormeetme kohta esitatakse realistlik plaan, milles sätestatakse selle eesmärkide saavutamise konkreetsed etapid ning näidatakse ära vajadus komisjoni juhtimisabi järele.	d) Eeldatakse, et meremagistraalide meede toob kaasa kaubaveo tegeliku, mõõdetava ja jätkusuutliku ümbersuunamise maanteelt lähimereveole, siseveeteedele või raudteele; sellise ümbersuunamise maht peaks suurenema kiiremini kui prognoositav maanteekaubavedu.	d) Kui ümbersuunamismeede nõuab toetuslepingu kolmandate isikute teenete kasutamist, esitab taotleja tõendid, et asjaomased teenused on valitud läbipaistval, objektiivsel ja mittediskrimineerival viisil.		d) Ühise õppemeetme kohta esitatakse realistlik plaan, milles sätestatakse selle eesmärkide saavutamise konkreetsed etapid ning näidatakse ära vajadus komisjoni juhtimisabi järele.
	e) Katalüsaatormeede ei too asjaomastel turgudel erinevate alternatiivsete transpordiliikide ja maanteetranspordi vahel või üksikute transpordiliikide piires kaasa konkurentsimoonutusi, mille ulatus kahjustaks ühist huvi.	e) Meremagistraalide meetmete kohta esitatakse realistlik plaan, milles sätestatakse selle eesmärkide saavutamise konkreetsed etapid ning näidatakse ära vajadus komisjoni juhtimisabi järele.		d) Liikluse vältimise meetme kohta esitatakse realistlik plaan, milles sätestatakse selle eesmärkide saavutamise konkreetsed etapid ning näidatakse ära vajadus komisjoni juhtimisabi järele.
	f) Kui katalüsaatormeede nõuab toetuslepingu kolmandate isikute teenete kasutamist, esitab taotleja tõendid, et asjaomased teenused on valitud läbipaistval, objektiivsel ja mittediskrimineerival viisil.	f) Meremagistraalide meede ei too asjaomastel turgudel erinevate alternatiivsete transpordiliikide ja maanteetranspordi vahel või üksikute transpordiliikide piires kaasa konkurentsimoonutusi, mille ulatus kahjustaks ühist huvi.		e) Liikluse vältimise meede ei too asjaomastel turgudel erinevate alternatiivsete transpordiliikide ja maanteetranspordi vahel või üksikute transpordiliikide piires kaasa konkurentsimoonutusi, mille ulatus kahjustaks ühist huvi.
		g) Kui meremagistraalide meede nõuab toetuslepingu kolmandate isikute teenete kasutamist, esitab taotleja tõendid, et asjaomased teenused on valitud läbipaistval, objektiivsel ja mittediskrimineerival viisil.		f) Kui liikluse vältimise meede nõuab toetuslepingu kolmandate isikute teenete kasutamist, esitab taotleja tõendid, et asjaomased teenused on valitud läbipaistval, objektiivsel ja mittediskrimineerival viisil.
2. Rahastamise määr ja ulatus	a) Ühenduse finantsabi katalüsaatormeetmetele on maksimaalselt 35 % kogukulutustest, mis on vajalikud meetme eesmärkide saavutamiseks ning tehakse meetme tulemusena. Kõnealuste kulutuste katteks võib taotleda ühenduse finantsabi selles osas, mis on otseselt seotud meetme rakendamisega. Lisainfrastruktuuriga seotud abikõlblikud kulud ei ületa 20 % meetme abikõlblike kulude kogusummast.	a) Ühenduse finantsabi meremagistraalide meetmetele on maksimaalselt 35 % kogukulutustest, mis on vajalikud meetme eesmärkide saavutamiseks ning tehakse meetme tulemusena. Kõnealuste kulutuste katteks võib taotleda ühenduse finantsabi selles osas, mis on otseselt seotud meetme rakendamisega. Lisainfrastruktuuriga seotud abikõlblikud kulud ei ületa 20 % meetme abikõlblike kulude kogusummast.	a) Ühenduse finantsabi ümbersuunamismeetmetele on maksimaalselt 35 % kogukulutustest, mis on vajalikud meetme eesmärkide saavutamiseks ning tehakse meetme tulemusena. Kõnealuste kulutuste katteks võib taotleda ühenduse finantsabi selles osas, mis on otseselt seotud meetme rakendamisega. Lisainfrastruktuuriga seotud abikõlblikud kulud ei ületa 20 % meetme abikõlblike kulude kogusummast.	a) Ühenduse finantsabi liikluse vältimise meetmetele on maksimaalselt 35 % kogukulutustest, mis on vajalikud meetme eesmärkide saavutamiseks ning tehakse meetme tulemusena. Kõnealuste kulutuste katteks võib taotleda ühenduse finantsabi selles osas, mis on otseselt seotud meetme rakendamisega. Lisainfrastruktuuriga seotud abikõlblikud kulud ei ületa 20 % meetme abikõlblike kulude kogusummast.	a) Ühenduse finantsabi ühise õppe meetmetele on maksimaalselt 50 % kogukulutustest, mis on vajalikud meetme eesmärkide saavutamiseks ning tehakse meetme tulemusena. Kõnealuste kulutuste katteks võib taotleda ühenduse finantsabi selles osas, mis on otseselt seotud meetme rakendamisega.
	Valikumenetluses sätestatud taotluse esitamise kuupäeval või pärast seda tehtud kulutuste katteks saab taotleda ühenduse finantsabi, tingimusel, et ühendusepoolne rahastamine kiidetakse lõplikult heaks. Vallasvara maksumuse osalise katmise tingimuseks on kohustus kasutada kõnealust vara abi andmise ajal peaasjalikult meetme huvides, nagu see on toetuslepingus määratletud.	Valikumenetluses sätestatud taotluse esitamise kuupäeval või pärast seda tehtud kulutuste katteks saab taotleda ühenduse finantsabi, tingimusel, et ühendusepoolne rahastamine kiidetakse lõplikult heaks. Vallasvara maksumuse osalise katmise tingimuseks on kohustus kasutada kõnealust vara abi andmise ajal peaasjalikult meetme huvides, nagu see on toetuslepingus määratletud.	Valikumenetluses sätestatud taotluse esitamise kuupäeval või pärast seda tehtud kulutuste katteks saab taotleda ühenduse finantsabi, tingimusel, et ühendusepoolne rahastamine kiidetakse lõplikult heaks. Vallasvara maksumuse osalise katmise tingimuseks on kohustus kasutada kõnealust vara abi andmise ajal peaasjalikult meetme huvides, nagu see on toetuslepingus määratletud.	Valikumenetluses sätestatud taotluse esitamise kuupäeval või pärast seda tehtud kulutuste katteks saab taotleda ühenduse finantsabi, kui ühendusepoolne rahastamine kiidetakse lõplikult heaks. Vallasvara maksumuse osalise katmise tingimuseks on kohustus kasutada kõnealust vara abi andmise ajal peaasjalikult meetme huvides, nagu see on toetuslepingus määratletud.	Valikumenetluses sätestatud taotluse esitamise kuupäeval või pärast seda tehtud kulutuste katteks saab taotleda ühenduse finantsabi, tingimusel, et ühendusepoolne rahastamine kiidetakse lõplikult heaks.
				b) Ühenduse finantsabi liikluse vältimise meetmetele ei tohi kasutada sellise äri- või tootmistegevuse toetamiseks, millel puudub otsene seos transpordi või turustamisega.
	b) Ühenduse finantsabi, mille komisjon määrab kindlaks tonnkilomeetrite alusel, mis suunatakse ümber maanteelt lähimereveole, raudteele ja siseveeteedele, on algselt kaks eurot ümbersuunatud maanteeveoste 500 tonnkilomeetri kohta. Seda soovituslikku summat võib kohandada, eelkõige vastavalt meetme kvaliteedile või tegelikule keskkonnakasule.	b) Ühenduse finantsabi, mille komisjon määrab kindlaks tonnkilomeetrite alusel, mis suunatakse ümber maanteelt lähimereveole, raudteele ja siseveeteedele, on algselt kaks eurot ümbersuunatud maanteeveoste 500 tonnkilomeetri kohta. Seda soovituslikku summat võib kohandada, eelkõige vastavalt meetme kvaliteedile või tegelikule keskkonnakasule.	b) Ühenduse finantsabi, mille komisjon määrab kindlaks tonnkilomeetrite alusel, mis suunatakse ümber maanteelt lähimereveole, raudteele ja siseveeteedele, on algselt kaks eurot ümbersuunatud maanteeveoste 500 tonnkilomeetri kohta. Seda soovituslikku summat võib kohandada, eelkõige vastavalt meetme kvaliteedile või tegelikule keskkonnakasule.	c) Ühenduse finantsabi on algselt kaks eurot 500 tonnkilomeetri või 25 veokilomeetri vältimise eest. Seda soovituslikku summat võib kohandada, eelkõige vastavalt meetme kvaliteedile või tegelikule keskkonnakasule.
	c) Komisjon võib artikli 10 lõikes 2 sätestatud korras vajaduse korral aeg-ajalt üle vaadata arengusuunad, mis seonduvad kõnealuse arvutuse aluseks olevate asjaoludega, ning kui vaja, ühenduse finantsabi suurust vastavalt muuta.	c) Komisjon võib artikli 10 lõikes 2 sätestatud korras vajaduse korral aeg-ajalt üle vaadata arengusuunad, mis seonduvad kõnealuse arvutuse aluseks olevate asjaoludega, ning kui vaja, ühenduse finantsabi suurust vastavalt muuta.	c) Komisjon võib artikli 10 lõikes 2 sätestatud korras vajaduse korral aeg-ajalt üle vaadata arengusuunad, mis seonduvad kõnealuse arvutuse aluseks olevate asjaoludega, ning kui vaja, ühenduse finantsabi suurust vastavalt muuta.	c) Komisjon võib artikli 10 lõikes 2 sätestatud korras vajaduse korral aeg-ajalt üle vaadata arengusuunad, mis seonduvad kõnealuse arvutuse aluseks olevate asjaoludega, ning kui vaja, ühenduse finantsabi suurust vastavalt muuta.
3. Toetuslepingu vorm ja kestus	Ühenduse finantsabi katalüsaatormeetmetele antakse toetuslepingute alusel, mis sisaldavad nõuetekohaseid sätteid juhtimise ja järelevalve kohta. Üldiselt kestavad kõnealused lepingud maksimaalselt 62 ja minimaalselt 36 kuud. Lepingu rakendamise erakorraliste, näiteks erandlikust majanduslangusest tingitud viivituste puhul, mida toetusesaaja piisavalt põhjendab, võib lepingut erandkorras pikendada 6 kuu võrra.	Ühenduse finantsabi meremagistraalide meetmetele antakse toetuslepingute alusel, mis sisaldavad nõuetekohaseid sätteid juhtimise ja järelevalve kohta. Üldiselt kestavad kõnealused lepingud maksimaalselt 62 ja minimaalselt 36 kuud. Lepingu rakendamise erakorraliste, näiteks erandlikust majanduslangusest tingitud viivituste puhul, mida toetusesaaja piisavalt põhjendab, võib lepingut erandkorras pikendada 6 kuu võrra.	Ühenduse finantsabi ümbersuunamismeetmetele antakse toetuslepingute alusel. Üldiselt kestavad kõnealused lepingud maksimaalselt 38 kuud. Lepingu rakendamise erakorraliste, näiteks erandlikust majanduslangusest tingitud viivituste puhul, mida toetusesaaja piisavalt põhjendab, võib lepingut erandkorras pikendada 6 kuu võrra.	Ühenduse finantsabi liikluse vältimise meetmetele antakse toetuslepingute alusel, mis sisaldavad nõuetekohaseid sätteid juhtimise ja järelevalve kohta. Üldiselt kestavad kõnealused lepingud maksimaalselt 62 ja minimaalselt 36 kuud. Lepingu rakendamise erakorraliste, näiteks erandlikust majanduslangusest tingitud viivituste puhul, mida toetusesaaja piisavalt põhjendab, võib lepingut erandkorras pikendada 6 kuu võrra.	Ühenduse finantsabi ühistele õppemeetmetele antakse toetuslepingute alusel, mis sisaldavad nõuetekohaseid sätteid juhtimise ja järelevalve kohta. Üldiselt ei ületa nende lepingute kestus 26 kuud, mida võib esialgse eelarve piires toetusesaaja taotlusel pikendada veel 26 kuu võrra, kui esimese 12 tegevuskuu jooksul on saavutatud positiivseid tulemusi.
3. Toetuslepingu vorm ja kestus	Pärast ettenähtud 62-kuulise (erandjuhul 68-kuulise) maksimumperioodi lõppu ei tohi ühenduse finantsabi pikendada.	Pärast ettenähtud 62-kuulise (erandjuhul 68-kuulise) maksimumperioodi lõppu ei tohi ühenduse finantsabi pikendada.	Pärast ettenähtud 38-kuulise (erandjuhul 44-kuulise) maksimumperioodi lõppu ei tohi ühenduse finantsabi pikendada.	Pärast ettenähtud 62-kuulise (erandjuhul 68-kuulise) maksimumperioodi lõppu ei tohi ühenduse finantsabi pikendada.	Pärast ettenähtud 52-kuulise maksimumperioodi lõppu ei tohi ühenduse finantsabi pikendada.
4. Lepingu väärtuskünnis	Minimaalne soovituslik toetuskünnis katalüsaatormeetme kohta on aastas 30 miljonit ümbersuunatud või välditud tonnkilomeetrit või selle mahuekvivalent, mida rakendatakse kogu toetuslepingu kehtivusaja jooksul.	Minimaalne soovituslik toetuskünnis meremagistraalide meetme kohta on aastas 200 miljonit ümbersuunatud tonnkilomeetrit või selle mahuekvivalent, mida rakendatakse kogu toetuslepingu kehtivusaja jooksul.	Minimaalne soovituslik toetuskünnis ümbersuunamismeetme kohta on aastas 60 miljonit ümbersuunatud tonnkilomeetrit või selle mahuekvivalent, mida rakendatakse kogu toetuslepingu kehtivusaja jooksul. Meetmete suhtes, mille eesmärk on suunata transporti ümber siseveeteedele, kohaldatakse erikünnist, mis on 13 miljonit ümbersuunatud tonnkilomeetrit või selle mahuekvivalent, mida rakendatakse kogu toetuslepingu kehtivusaja jooksul.	Minimaalne soovituslik toetuskünnis liikluse vältimise meetme kohta on aastas 80 miljonit välditud tonnkilomeetrit või 4 miljonit veokilomeetrit, mida rakendatakse kogu toetuslepingu kehtivusaja jooksul.	Minimaalne soovituslik toetuskünnis on 250 000 eurot ühise õppe meetme kohta.
5. Levitamine	Katalüsaatormeetmete tulemusi ja meetodeid levitatakse ning parimate tavade vahetamist toetatakse vastavalt levitamiskavale, et aidata saavutada käesoleva määruse eesmärke.	Meremagistraalide meetmete tulemusi ja meetodeid levitatakse ning parimate tavade vahetamist toetatakse vastavalt levitamiskavale, et aidata saavutada käesoleva määruse eesmärke.	Erimeetmeid ümbersuunamismeetmete levitamiseks pole ette nähtud.	Liikluse vältimise meetme tulemusi ja meetodeid levitatakse ning parimate tavade vahetamist toetatakse vastavalt levitamiskavale, et aidata saavutada käesoleva määruse eesmärke.	Ühise õppe meetmete tulemusi ja meetodeid levitatakse ning parimate tavade vahetamist toetatakse vastavalt levitamiskavale, et aidata saavutada käesoleva määruse eesmärke.

( 2 ) Euroopa Parlamendi 17. mai 2006. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 12. oktoobri 2006. aasta otsus.

( 3 ) ELT L 196, 2.8.2003, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 788/2004 (ELT L 138, 30.4.2004, lk 17).

( 4 ) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23. Otsust on viimati muudetud otsusega 2006/512/EÜ (ELT L 200, 22.7.2006, lk 11).

		Euroopa Liidu Teataja
		No	page	date
►M1	EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 923/2009, 16. september 2009,	L 266	1	9.10.2009