Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 151 lõike 5 esimest taanet,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust ( 1 ),

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras ( 2 ),

ning arvestades järgmist:

(1)

Oluline on soodustada koostööd ja kultuurivahetust, et austada ja edendada kultuuride ja keelte mitmekesisust Euroopas ning parandada Euroopa kodanike teadmisi teistest Euroopa kultuuridest, samas tõstes inimeste teadlikkust Euroopa ühisest kultuuripärandist. Kultuuri- ja keelealase koostöö ning kultuurilise ja keelelise mitmekesisuse edendamine aitab muuta Euroopa kodakondsuse tajutavaks reaalsuseks, soodustades Euroopa kodanike vahetut osalemist integratsiooniprotsessis.

(2)	Euroopa Liidu välise nähtavuse parandamisele saab kaasa aidata aktiivse kultuuripoliitikaga, mille eesmärgiks on säilitada Euroopa kultuuriline mitmekesisus ja edendada kultuuriühisosa ja ühist kultuuripärandit.

(3)

Selleks, et kodanikud toetaksid täielikult Euroopa integratsiooni ning osaleksid selles täiel määral, tuleks rohkem rõhutada nende ühiseid kultuurilisi väärtusi ja juuri kui nende identiteedi ning vabadusel, võrdsusel, demokraatial, inimväärikuse ja aususe austamisel, sallivusel ja solidaarsusel põhinevasse ühiskonda kuulumise põhielemente, järgides seejuures täielikult Euroopa Liidu põhiõiguste hartat.

(4)

On oluline, et kultuurisektor aitab kaasa Euroopa laiemale poliitilisele arengule ning mängib selles oma rolli. Kultuurisektor on oluline tööandja ja lisaks sellele eksisteerib selge seos kultuuri tehtud investeeringute ja majandusarengu vahel; sellest tulenebki kultuuripoliitika tugevdamise tähtsus piirkondlikul, riiklikul ja Euroopa tasandil. Vastavalt tuleks suurendada kultuuritööstuse tähtsust Lissaboni strateegia kohaselt toimuva arengu raames, kuna eelnimetatud tööstuse panus Euroopa majandusse aina kasvab.

(5)	Samuti on vaja edendada kodanikuaktiivsust ja tugevdada võitlust tõrjutuse kõigi vormide, sealhulgas rassismi ja ksenofoobia vastu. Kultuurile juurdepääsu parandamine võimalikult paljude inimeste jaoks võib olla vahendiks sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemisel.

(6)	Asutamislepingu artiklis 3 sätestatakse, et kõigi selles artiklis osutatud meetmete puhul on ühenduse eesmärk meeste ja naiste ebavõrdsuse kaotamine ja võrdõiguslikkuse edendamine.

(7)

Kultuuriprogrammide “Kaleidoskoop”, “Ariane”, “Raphael” ja “Kultuur 2000” loomine otsustega nr 719/96/EÜ ( 3 ) , 2085/97/EÜ ( 4 ) , 2228/97/EÜ ( 5 ) ja 508/2000/EÜ ( 6 ) on olnud positiivsed vaheetapid ühenduse kultuurimeetmete rakendamisel. Nii on omandatud märkimisväärseid kogemusi, eeskätt kõnealuste kultuuriprogrammide hindamise kaudu. Praegu on oluline ratsionaliseerida ja tugevdada ühenduse kultuurimeetmeid, toetudes nende hinnangute tulemustele, kõigi huvitatud isikutega peetud konsultatsioonide tulemustele ja Euroopa institutsioonide viimase aja tööle. Seega on asjakohane kehtestada vastav programm.

(8)

Euroopa institutsioonid on mitu korda avaldanud arvamust küsimustes, mis puudutavad ühenduse kultuurimeetmeid ja kultuurikoostööga seonduvaid väljakutseid; eelkõige nõukogu 25. juuni 2002. aasta resolutsioonis uue tööplaani kohta Euroopa kultuurikoostöö valdkonnas ( 7 ) ja 19. detsembri 2002. aasta resolutsioonis, millega rakendatakse Euroopa kultuurikoostöö valdkonna tööplaan ( 8 ) , Euroopa Parlamendi 5. septembri 2001. aasta resolutsioonis kultuurikoostöö kohta Euroopa Liidus ( 9 ) , 28. veebruari 2002. aasta resolutsioonis programmi “Kultuur 2000” rakendamise kohta, ( 10 )22. oktoobri 2002. aasta resolutsioonis teatri- ja näitekunsti olulisuse ja kasvu kohta laienenud Euroopa Liidus ( 11 ) ja 4. septembri 2003. aasta resolutsioonis kultuuritööstuse kohta ( 12 ) ning Regioonide Komitee 9. oktoobri 2003. aasta arvamuses programmi “Kultuur 2000” pikendamise kohta.

(9)	Nõukogu rõhutas ülalnimetatud resolutsioonides vajadust võtta ühenduse tasandil vastu ühtsem lähenemisviis kultuurivaldkonnale ning seda, et Euroopa lisandväärtus on oluline ja määrav mõiste Euroopa kultuurikoostöö raames ning samuti ühenduse kultuurivaldkonna meetmete üldtingimus.

(10)	Et muuta reaalsuseks Euroopa rahvaste ühine kultuuriruum, on oluline edendada kultuurivallas tegutsejate riikidevahelist liikumist, kunstiteoste ning kultuuri- ja kunstitoodete riikidevahelist ringlust, samuti on oluline soodustada dialoogi ja kultuurivahetust.

(11)

Nõukogu 16. novembri 2004. aasta järeldustes kultuurialase tööplaani kohta (2005-2006), Euroopa Parlamendi 4. septembri 2003. aasta otsuses kultuuritööstuse kohta ning Majandus– ja Sotsiaalkomitee 2004. aasta 28. jaanuari arvamuses kultuuritööstuse kohta Euroopas väljendati vajadust võtta suuremal määral arvesse mitteaudiovisuaalse kultuuritööstuse majanduslikku ja sotsiaalset eripära. Lisaks sellele tuleks uues programmis arvestada ettevalmistusmeetmetega kultuurialaseks koostööks 2002.–2004. aastal edendatud küsimustes.

(12)

Sellega seoses on vaja edendada tihedamat koostööd kultuurivallas tegutsejate vahel, julgustades neid looma mitmeaastaseid koostööprojekte, et arendada ühist tegevust ja toetada eesmärgikohasemaid meetmeid, millel on tegelik Euroopa lisandväärtus, toetada sümboolse tähendusega kultuuriüritusi, toetada Euroopa kultuurikoostöö organisatsioone ja soodustada analüüside tegmist Euroopas huvi pakkuvatel teemadel, samuti toetada Euroopa kultuurikoostööalase teabe kogumist, levitamist ja projektide mõju suurendavaid tegevusi ning Euroopa kultuuripoliitika arendamist.

(13)

Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 2006. aasta otsusele nr 1622/2006/EÜ (millega kehtestatakse kultuurisündmusega “Euroopa kultuuripealinn” seotud ühenduse meede aastateks 2007 kuni 2019) ( 13 ) on vaja oluliselt rahastada nimetatud üritust, mis on eurooplaste seas kõrgelt hinnatud ja mis aitab tugevdada ühisesse kultuuriruumi kuulumise tunnet. Selle ürituse raames tuleb rõhutada üleeuroopalist kultuurikoostööd.

(14)

Toetudes Euroopa Liidu kogemustele, mis on omandatud seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta otsusega nr 792/2004/EÜ (millega kehtestatakse ühenduse tegevusprogramm Euroopa tasandil kultuurivaldkonnas tegutsevate asutuste edendamiseks) ( 14 ), tuleks anda tegevustoetust organisatsioonidele, kes töötavad Euroopa kultuurikoostöö nimel ja täidavad seega Euroopa kultuurisaadikute rolli.

(15)	Programmiga tuleb aidata kaasa Euroopa Liidu jõupingutustele edendada säästvat arengut ja võidelda igasuguse diskrimineerimise vastu, järgides sõnavabaduse põhimõtet.

(16)	Euroopa Liidu kandidaatriike ja EMP lepingu osalisi EFTA riike tuleks käsitleda ühenduse programmide võimalike osalistena nende riikidega sõlmitud lepingute kohaselt.

(17)

Thessalonikis 19.–20. juunil 2003. aastal kokku tulnud Euroopa Ülemkogu võttis vastu “Lääne-Balkani riikide arengukava: Euroopa integratsiooni poole liikudes,” milles nähakse ette, et ühenduse programmid peaksid olema avatud stabiliseerimis- ja assotsiatsiooniprotsessis osalevatele riikidele ühenduse ja nende riikide vahel sõlmitavate raamlepingute alusel. Soovi korral peaks kõnealustel riikidel sõltuvalt eelarvelistest kaalutlustest või poliitilistest prioriteetidest olema võimalik osaleda programmis või kasutada kitsamalt määratletud koostöövormi lähtuvalt lisaeraldistest ja järgides asjaomaste poolte vahel kokkulepitavat erikorda.

(18)	Programm peaks olema avatud koostööks ka teiste kolmandate riikidega, kes on sõlminud ühendusega kultuuriosa sisaldava lepingu vastavalt korrale, mis tuleb veel kehtestada.

(19)

Ühenduse meetme lisandväärtuse suurendamiseks on vaja kindlustada nimetatud otsuse raames võetavate meetmete ning teiste asjakohaste ühenduse strateegiate, meetmete ja vahendite ühtsus ja vastastikune täiendavus, järgides asutamislepingu artikli 151 lõiget 4. Erilist tähelepanu tuleks pöörata ühenduse meetmete vastastikusele mõjule kultuuri ja hariduse vallas ning meetmetele, mis edendavad heade praktiliste lahendustega tutvumist ja tihedamat koostööd Euroopa tasandil.

(20)	Ühenduse toetuse rakendamisel tuleks arvesse võtta Euroopa kultuurisektori eripära ning hoolitseda eelkõige selle eest, et haldus- ja finantskorda lihtsustataks niipalju kui võimalik ning kohandataks vastavalt seatud eesmärkidele, samuti kultuurisektoris käibivatele tavadele ja selle arengutele.

(21)	Komisjon, liikmesriigid ning kultuuri kontaktpunktid peaksid tegutsema selle nimel, et edendada väiksemate kultuurivallas tegutsejate osalemist mitmeaastastes koostööprojektides ning korraldada tegevusi potentsiaalsete projektipartnerite kokkuviimiseks.

(22)	Programm peaks koondama kogu Euroopa kultuuriettevõtjate eriomadusi ja -teadmisi. Vajaduse korral peaksid komisjon ja liikmesriigid võtma meetmeid mis tahes liikmesriigi või osaleva riigi kultuurivallas tegutsejate osaluse suurendamiseks.

(23)	Komisjoni ja liikmesriikide koostöö raames tuleb tagada kõnealuse programmi pidev järelevalve ja hindamine, et seda saaks kohandada, eelkõige meetmete rakendamise tähtsusjärjekorda muutes. Hinnang peaks sisaldama iseseisvate ja erapooletute asutuste antud välishinnangut.

(24)	Programmi järelevalve ja hindamise menetlustes tuleks kasutada konkreetseid, mõõdetavaid, saavutatavaid, asjakohaseid ja tähtajalisi eesmärke ja näitajaid.

(25)	Tuleks rakendada asjakohaseid meetmeid, et vältida rikkumisi ja pettusi ning nõuda tagasi kadumaläinud, valesti ülekantud või kasutatud vahendid.

(26)	Kultuurikoostööks on vaja kehtestada ajavahemikuks 1. jaanuar 2007 kuni 31. detsember 2013 ühtne rahastamis- ja planeerimisvahend, mis nimetatakse programmiks “Kultuur”.

(27)	Käesolevas otsuses sätestatakse kogu programmi kehtivuse ajaks rahastamispakett, mis on peamiseks juhiseks Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta ( 15 ) punkti 37 tähenduses.

(28)	Käesoleva direktiivi rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused ( 16 ).

(29)

Käesoleva otsuse finantsalaseks rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust ( 17 ) (edaspidi “finantsmäärus”), ning komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 2342/2002, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 üksikasjalikud rakenduseeskirjad ( 18 ).

(30)

Ühenduse meede täiendab riigi või piirkonna meedet kultuurikoostöö alal. Kuna käesoleva otsuse eesmärki, nimelt ühisel kultuuripärandil põhineva Euroopa kultuuriala edendamist (kultuurivallas tegutsejate riikidevaheline liikumine Euroopas, kunstiteoste ning kultuuri– ja kunstitoodete riikidevaheline ringlus, kultuuridevaheline dialoog), ei suuda liikmesriigid selle riikidevahelise ulatuse tõttu piisavalt saavutada ning seega on meetme ulatuse või toime tõttu seda parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev otsus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(31)	Tuleks ette näha üleminekusätted, et tagada sujuv üleminek otsustega nr 508/2000/EÜ ja nr 792/2004/EÜ kehtestatud programmidelt käesoleva otsusega kehtestatavale programmile,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

1. Käesoleva otsusega luuakse programm “Kultuur”, ühtne mitmeaastane kõigile kultuurisektoritele ja igat liiki kultuurivallas tegutsejatele avatud ühenduse kultuurimeetmete programm (edaspidi “programm”).

2. Programmi rakendatakse ajavahemikus 1. jaanuarist 2007 kuni 31. detsembrini 2013.

1. Programmi rakendamiseks artiklis 1 osutatud ajavahemikul nähakse ette rahastamispakett 400 miljonit eurot.

2. Eelarvepädevad institutsioonid kinnitavad iga-aastased eraldised finantsraamistiku piires.

1. Programmi üldeesmärk on edendada eurooplaste ühist ja ühisel kultuuripärandil põhinevat kultuuriruumi kultuurikoostöö arendamise kaudu programmis osalevate riikide loomeinimeste, kultuurivallas tegutsejate ja kultuuriasutuste vahel eesmärgiga soodustada Euroopa kodakondsuse väljakujunemist. Programmis võivad osaleda ka kultuuritööstuses, kuid mitte audiovisuaalsektoris tegutsevad ettevõtted, eelkõige väiksed kultuuriettevõtted, kui nad toimivad kasumit mitte taotlevate kultuurivallas tegutsejatena.

1. Programmi eesmärke täidetakse lisas kirjeldatud järgmiste meetmete rakendamise kaudu:

Kui nõutavad tingimused on täidetud ja lisaeraldised makstud, osalevad käesolevas lõikes nimetatud riigid programmis täiel määral.

2. Programm on avatud koostööks ka teiste kolmandate riikidega, kes on sõlminud ühendusega kultuuriklausleid sisaldava assotsiatsiooni- või koostöölepingu, lähtuvalt lisaeraldistest ja sätestatavast erikorrast.

Lõike 1 punktis c nimetatud Lääne-Balkani riigid, kes ei soovi täiel määral programmis osaleda, võivad teha programmiga koostööd käesolevas lõikes ettenähtud tingimuste kohaselt.

Programm võimaldab teha koostööd kultuurivaldkonnas pädevate rahvusvaheliste organisatsioonidega, näiteks UNESCO või Euroopa Nõukoguga, ühiste osamaksude alusel ja järgides iga institutsiooni või organisatsiooni eeskirju artiklis 4 loetletud kultuurimeetmete elluviimise kohta.

Komisjon tagab ühilduvuse programmi ja muude ühenduse vahendite vahel, eelkõige seoses struktuurifondide kaudu rakendatud vahenditega ja vahenditega, mida rakendatakse sellistes valdkondades nagu haridus, kutseõpe, teadusuuringud, infoühiskond, kodanikuaktiivsus, noored, sport, keeled, sotsiaalne kaasamine, ELi välissuhted ja võitlus diskrimineerimise vastu.

1. Komisjon tagab programmis sisalduvate ühenduse meetmete rakendamise kooskõlas lisaga.

2. Artikli 9 lõikes 2 nimetatud menetluse kohaselt võetakse vastu järgmised meetmed:

3. Komisjon teavitab artiklis 9 osutatud komiteed ja Euroopa Parlamenti kõigist muudest valikuotsustest, mille ta on käesoleva otsuse rakendamisel teinud, kahe tööpäeva jooksul pärast kõnealuste otsuste vastuvõtmist. Selle teabe hulka kuuluvad saadud taotluste kirjeldused ja analüüs, hindamis- ja valikumenetluse kirjeldus ning nii toetuse andmiseks esitatud projektide kui ka tagasilükatud projektide nimekirjad.

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 4 ja 7, võttes arvesse selle artikli 8 sätteid.

Otsuse 1999/468/EÜ artikli 4 lõikes 3 sätestatud tähtajaks kehtestatakse kaks kuud.

1. Kultuuri kontaktpunktid lisa I osa punktis 3.1 määratletud tähenduses tegutsevad rakendusasutustena, et levitada programmi kohta riigi tasandil teavet, võttes arvesse finantsmääruse artikli 54 lõike 2 punkti c ja lõiget 3.

1. Finantsabi antakse toetusena juriidilistele isikutele. Finantsmääruse artikli 114 lõike 1 tingimustel võib teatud juhtudel anda toetusi füüsilistele isikutele. Samuti võib komisjon anda auhindu füüsilistele või juriidilistele isikutele kõnealuse programmi alusel rakendatud meetmete või projektide eest. Sõltuvalt meetme laadist võib lubada ühtse määraga rahastamist ja/või ühikukulu määrade kohaldamist.

2. Komisjon võib vastavalt toetusesaaja ja meetme omadustele otsustada, kas toetusesaaja võib vabastada kavandatud meetme või tööprogrammi täitmiseks nõutava kutsealase pädevuse ja kvalifikatsiooni tõendamisest.

3. Toetuse või auhinna võivad saada Euroopa kultuuripealinnade teatavad tegevused, mis on määratud vastavalt otsusele nr 1419/1999/EÜ.

Kultuurikoostöös kolmandate riikidega pööratakse erilist tähelepanu programmi ja ühenduse poliitika järjepidevusele ja vastastikusele täiendavusele.

1. Komisjon tagab programmi eesmärkide täitmise korrapärase järelevalve. Järelevalve- ja hindamistulemusi võetakse arvesse programmi rakendamisel.

Järelevalve hõlmab eelkõige lõike 3 punktides a ja c nimetatud aruannete koostamist.

Programmi erieesmärke võib järelevalvearuannete tulemuste alusel kooskõlas asutamislepingu artiklis 251 sätestatud menetlusega üle vaadata.

3. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele:

Enne 2006. aasta 31. detsembrit otsuste nr 508/2000/EÜ ja nr 792/2004/EÜ kohaselt algatatud meetmete kohaldamist jätkatakse kuni nende lõpetamiseni nimetatud otsuste kohaselt.

Otsuse nr 508/2000/EÜ artikli 5 tingimuste kohaselt ettenähtud komitee asendatakse käesoleva otsuse artiklis 9 ettenähtud komiteega.

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Programm toetab jätkusuutlikke ja struktureeritud kultuurilise koostöö projekte, et koondada kogu Euroopa kultuurivallas tegutsejate eriomadusi ja -teadmisi. Toetuse eesmärk on abistada koostööprojekte nende algus- ja ülesehitusjärgus või nende geograafilise laienemise järgus. Projekte kannustatakse rajama oma tegevuse püsivale alusele ning saavutama majanduslikku iseseisvust.

Iga koostööprojekt hõlmab vähemalt kuut kultuurivallas tegutsejat kuuest erinevast programmis osalevast riigist. Selle eesmärk on koondada ühes või mitmes kultuurisektoris tegutsejaid erinevatesse mitmeaastastesse tegevustesse või projektidesse, mis võivad hõlmata kas üht või mitut sektorit, kuid mis peavad olema suunatud ühele eesmärgile.

Iga koostööprojekti eesmärk on läbi viia mitmeid struktureeritud ja mitmeaastaseid kultuuritegevusi. Neid tuleb teostada ühenduse rahalise toetuse kestuse jooksul. Neil peab olema vähemalt kaks kolmest artikli 3 lõikes 2 nimetatud erieesmärgist. Eelistatakse neid koostööprojekte, mille eesmärgiks on arendada kolmele kõnealuses artiklis nimetatud erieesmärgile vastavaid tegevusi.

Koostööprojektid valitakse välja taotlusvooru alusel finantsmääruse kohaselt. Sellega seoses võetakse valiku tegemisel muu hulgas arvesse koostööpartnerite tunnustatud asjatundlikkust nende tegevusvaldkonnas, nende finantssuutlikkust ja võimekust kavandatud tegevuste läbiviimiseks, samuti nende tegevuste kvaliteeti ja vastavust artiklis 3 sätestatud programmi üld- ja erieesmärkidele.

Koostööprojektide aluseks peab olema koostööleping, s.t ühine dokument, mis on ühe osaleva riigi juriidilises vormis ja millele on alla kirjutanud kõik koostööpartnerid.

Ühenduse toetus ei või ületada 50 % projekti eelarvest ja see kahaneb järk-järgult. Toetus koostööprojektide kõikidele tegevustele ei või olla suurem kui 500 000 EUR aastas. Toetust antakse kolme- kuni viieaastaseks perioodiks.

Näiteks eraldatakse seda liiki toetusele programmi kogueelarvest ligikaudu 32 %.

Programm toetab valdkonnasiseseid või valdkondadevahelisi kultuurikoostöö alaseid meetmeid Euroopa kultuurivallas tegutsejate vahel. Esmajärjekorras peetakse silmas loovust ja uuenduslikkust. Eelkõige soodustatakse meetmeid, mille eesmärgiks on otsida koostöövõimalusi, et arendada neid pikema aja jooksul.

Iga meede kavandatakse ja viiakse läbi partnerluse raames, milles osalevad vähemalt kolm kultuurivallas tegutsejat kolmest erinevast osalevast riigist; need võivad olla ühest või mitmest sektorist.

Meetmed valitakse välja taotlusvooru alusel finantsmääruse kohaselt. Sellega seoses võetakse valiku tegemisel muu hulgas arvesse koostööpartnerite tunnustatud asjatundlikkust nende tegevusvaldkonnas, nende finantssuutlikkust ja võimekust kavandatud tegevuse läbiviimiseks, samuti nende tegevuste kvaliteeti ja vastavust artiklis 3 sätestatud programmi üld- ja erieesmärkidele.

Ühenduse toetus ei või ületada 50 % projekti eelarvest. Toetus ei või olla väiksem kui 50 000 EUR ega suurem kui 200 000 EUR. Toetust antakse maksimaalselt 24 kuuks.

Selle meetme jaoks sätestatud tingimusi, mis käsitlevad projektide esitamiseks vajalike kultuurettevõtjate miinimumarvu, ning ühenduse toetuse miinimum- ja maksimumsummasid, võib muuta, arvestades kirjanduse tõlkimise erivajadusi.

Näiteks eraldatakse seda liiki toetuse jaoks programmi kogueelarvest ligikaudu 29 %.

Programmiga toetatakse samuti erimeetmeid. Kõnealused meetmed on erilised, sest sisult ja haardelt ulatuslikena peaksid need leidma Euroopa rahvastes sügavat vastukaja ning aitama süvendada ühesse ja samasse ühendusse kuulumise tunnet, teadvustama neile liikmesriikide kultuuri mitmekesisust, samuti toetama kultuuride- ja rahvastevahelist dialoogi. Need peavad täitma vähemalt kahte kolmest artiklis 3 nimetatud erieesmärgist.

Kõnealused erimeetmed aitavad samuti suurendada ühenduse kultuurimeetmete nähtavust nii Euroopa Liidus kui ka sellest väljaspool. Need aitavad suurendada Euroopa rikka ja mitmekesise kultuuri tuntust kogu maailmas.

Märkimisväärne toetus eraldatakse “Euroopa kultuuripealinnadele”, et aidata läbi viia tegevusi, mis rõhutavad Euroopa nähtavamaks muutmist ja üleeuroopalist kultuurikoostööd.

Erimeetmete hulka võib arvata ka auhindade jagamise, sest see väärtustab kunstnikke, kunstiteoseid ning kultuuri- ja kunstisaavutusi, tutvustab neid väljaspool riigipiire ning soodustab seega liikuvust ja vahetusi.

Samuti võidakse sellega seoses eraldada toetusi koostööks kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, nii nagu näevad ette artikli 5 lõige 2 ja artikkel 6.

Eespool toodud näited ei kujuta endast ammendavat nimekirja nendest meetmetest, mida võidakse programmi selles osas toetada.

Erimeetmete valikutingimused sõltuvad konkreetsest meetmest. Rahalist toetust antakse taotlusvooru ja pakkumismenetluse alusel, välja arvatud finantsmääruse artiklites 54 ja 168 nimetatud juhtudel. Samuti võetakse arvesse iga meetme vastavust käesoleva otsuse artiklis 3 sätestatud programmi üldeesmärkidele ja erieesmärkidele.

Näiteks eraldatakse seda liiki toetuse jaoks programmi kogueelarvest ligikaudu 16 %.

2. Teine tegevussuund: Kultuuri valdkonnas Euroopa tasandil tegutsevate organite toetamine

Toetust antakse kas tegevustoetusena, millega kaasrahastatakse kulusid, mis on seotud sellise organisatsiooni alalise tööprogrammiga, kes tegutseb kultuuri valdkonnas Euroopa üldistes huvides või kes järgib kõnealuses valdkonnas Euroopa Liidu poliitikaga ühtivaid eesmärke.

Näiteks eraldatakse sellele tegevussuunale programmi kogueelarvest ligikaudu 10 %.

Toetust võib anda organisatsioonidele, mis töötavad kultuurikoostöö nimel ühel või mitmel järgmisel viisil:

Nendel organisatsioonidel peab olema tõeline Euroopa mõõde. Sellest lähtuvalt peavad nad tegutsema Euroopa tasandil kas üksi või koostöös mitmesuguste ühendustega ning nende struktuur (registreeritud liikmed) ja tegevus peab saavutama mõju terves Euroopa Liidus või hõlmama vähemalt seitset Euroopa riiki.

See osa avatakse nii asutustele, mida toetatakse otsuse nr 792/2004/EÜ I lisa teises osas, kui ka kõikidele muudele Euroopa tasandil kultuurivaldkonnas tegutsevatele asutustele tingimusel, et nad täidavad käesoleva otsuse artiklis 3 kehtestatud eesmärke ning järgivad käesoleva otsuse tingimusi.

Kõnealuste tegevustoetuste saajad valitakse välja taotlusvooru alusel. Valiku tegemisel võrreldakse asutuse tööplaani vastavust artiklis 3 sätestatud erieesmärkidega.

Selle tegevussuuna raames eraldatud tegevustoetus ei tohi ületada 80 % organisatsiooni abikõlblikest kulutustest sel aastal, milleks toetus on eraldatud.

3. Kolmas tegevussuund: kultuurikoostöö valdkonnas analüüside tegemise ning teabe kogumise ja levitamise ning projektide mõju suurendamise toetamine

Näiteks eraldatakse sellele tegevussuunale programmi kogueelarvest ligikaudu 5 %.

Selleks, et kindlustada programmi käsitleva praktilise teabe sihipärane ja tõhus levik kohalikul tasandil, toetatakse “kultuuri kontaktpunkte”. Need liikmesriigi tasandil tegutsevad asutused luuakse vabatahtlikkuse alusel kooskõlas määruse (EÜ, Euratom) nr 2342/2002 artikliga 39.

Programm toetab uuringute ja analüüside tegemist Euroopa kultuurikoostöö ja Euroopa kultuuripoliitika arendamise valdkonnas. Kõnealuse toetuse eesmärk on suurendada teabe ja arvandmete kogust ja kvaliteeti, et saada võrdlusandmeid kultuurikoostöö kohta Euroopa tasandil, eriti loomeinimeste ja kultuurivallas tegutsejate liikuvuse, kunstiteoste ning kultuuri- ja kunstitoodete ringluse ja kultuuridevahelise dialoogi kohta ja neid analüüsida.

Selle tegevussuuna raames võidakse toetada uuringuid ja analüüse, mis aitavad suurendada teadmisi üleeuroopalise kultuurikoostöö kohta ja luua soodsaid tingimusi selle arenemiseks. Eelkõige tuleb soodustada projekte, mille eesmärgiks on statistiliste andmete kogumine ja analüüsimine.

3.3. Kultuurikoostööalase teabe kogumise ja levitamise ning projektide mõju suurendamise toetamine

Programm toetab teabe kogumist ja levitamist ning tegevusi, mille sihiks on suurendada projektide mõju, arendades välja Internetis toimiva töövahendi, mis on kohandatud arvestama kultuurivaldkonna professionaalide vajadusi üle-euroopalise kultuurikoostöö alal.

Kõnealune töövahend peab võimaldama vahetada kogemusi ja tutvuda heade praktiliste lahendustega, levitada teavet programmi ja üleeuroopalise kultuurikoostöö kohta laiemas tähenduses.

Programmi rahalised vahendid võivad katta ka vahetult programmi juhtimiseks ja selle eesmärkide saavutamiseks vajalike ettevalmistustööde, järelevalve, kontrolli, auditi ja hindamisega seotud kulusid, eelkõige uuringute ja kohtumiste, teavitamis- ja avaldamismeetmetega seotud kulusid, samuti kulusid, mis on seotud infovahetuseks väljatöötatud arvutivõrkudega ning kogu muu tehnilise ja haldusabiga, mida komisjon võib kasutada programmi juhtimiseks.

Artikli 11 lõikes 2 kirjeldatud menetluse kohaselt väljavalitud projektide jaoks on kehtestatud juhuslikul valikul põhinev auditisüsteem.

Toetusesaaja teeb komisjonile kättesaadavaks kõik kulutusi tõendavad dokumendid viie aasta vältel alates viimase makse tegemisest. Toetusesaaja tagab, et vajadusel oleksid komisjonile kättesaadavad ka partnerite või tema liikmete valduses olevad tõendavad dokumendid.

Komisjon võib auditeerida toetusrahade kasutamist kas otse oma ametnike või mõne teise tema valitud kvalifitseeritud asutuse vahendusel. Auditeid võib läbi viia kogu lepingu kehtivusajal ja viie aasta jooksul alates lõppmakse tegemise kuupäevast. Vajaduse korral võib komisjon teha audititulemuste põhjal tagastamisotsuse.

Komisjoni personalil ja komisjoni volitatud kolmandatel isikutel peab olema asjakohane juurdepääsuõigus toetusesaaja ametiruumidele ja kogu auditi läbiviimiseks vajalikule teabele, sealhulgas elektroonilisele teabele.

Kontrollikojal ja Euroopa Pettustevastase Ametil (OLAF) on samad õigused nagu komisjonil, eelkõige juurdepääsuõigus.

Ühenduste finantshuvide kaitsmiseks pettuse ja muu eeskirjade eiramise eest võib komisjon kõnealuse programmi raames teha kohapeal kontrolle ja ülevaatusi nõukogu 11. novembri 1996. aasta määruse (Euratom, EÜ) nr 2185/96 ( 19 ) kohaselt. OLAF teostab vajaduse korral uurimisi vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta määrusele (EÜ) nr 1073/1999 ( 20 ).

Komisjon võib korraldada seminare, konverentse või kohtumisi selleks, et hõlbustada programmi rakendamist ja viia läbi projektide mõju suurendamiseks mõeldud teavitamise, teabe avaldamise ja, levitamisega seotud ning muid asjakohaseid tegevusi, samuti programmi järelevalvet ja hindamist. Kõnealuseid tegevusi võib rahastada toetuste või riigihankemenetluse abil või korraldab ja rahastab neid komisjon ise.

Komisjon ja liikmesriigid korraldavad vabatahtlikkuse alusel programmi rakendamiseks vajaliku teabevahetuse ja tõhustavad seda; see teabevahetus toimub kultuuri kontaktpunktide vahendusel, mis tegutsevad liikmesriigi tasandil rakendusasutustena finantsmääruse artikli 54 lõike 2 punkti c ja lõike 3 kohaselt.

Ilma et see piiraks asutamislepingu artikli 87 kohaldamist, võivad liikmesriigid vajaduse korral luua toetuskavu kultuurivallas tegutsejate individuaalse liikumise soodustamiseks, et suurendada nende osalust programmis. Seda toetust saab anda kultuuriettevõtjatele reisitoetuste kujul, et lihtsustada riikidevaheliste kultuuriprojektide ettevalmistusetappe.

Nimetatud protsendid on näitlikud ning artiklis 9 sätestatud komitee võib neid muuta kooskõlas artikli 9 lõikes 2 osutatud menetlusega.

( 2 ) Euroopa Parlamendi 25. oktoobri 2005. aasta seisukoht (ELT C 272 E, 9.11.2006, lk 233), nõukogu 18. juuli 2006. aasta ühine seisukoht (ELT C 238 E, 3.10.2006, lk 18) ja Euroopa Parlamendi 24. oktoobri 2006. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata). Nõukogu 11. detsembri 2006. aasta otsus.

( 3 ) Euroopa Parlamendi 29. märtsi 1996. aasta otsus nr 719/96/EÜ, millega luuakse üle-Euroopalise tähtsusega kunstiliste ja kultuuriliste ürituste toetusprogramm (Kaleidoskoop) (EÜT L 99, 20.4.1996, lk 20).Otsust on muudetud otsusega nr 477/1999/EÜ (EÜT L 57, 5.3.1999, lk 2).

( 4 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. oktoobri 1997. aasta otsus nr 2085/97/EÜ, millega luuakse raamatuid ja lugemist käsitlev tõlkimist hõlmav toetusprogramm (Ariane) (EÜT L 291, 24.10.1997, lk 26). Otsust on muudetud otsusega nr 476/1999/EÜ (EÜT L 57, 5.3.1999, lk 1).

( 5 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 1997. aasta otsus nr 2228/97/EÜ, millega luuakse ühenduse tegevusprogramm kultuuripärandi valdkonnas (Raphaeli programm) (EÜT L 305, 8.11.1997, lk 31). Otsus on tunnistatud kehtetuks otsusega nr 508/2000/EÜ (EÜT L 63, 10.3.2000, lk 1).

( 6 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. veebruari 2000. aasta otsus nr 508/2000/EÜ, millega kehtestatakse programm “Kultuur 2000” (EÜT L 63, 10.3.2000, lk 1). Otsust on viimati muudetud nõukogu määrusega (EÜ) nr 885/2004 (ELT L 168, 1.5.2004, lk 1).

( 16 ) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23. Otsust on muudetud otsusega 2006/512/EÜ (ELT L 200, 22.7.2006, lk 11).

( 18 ) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ, Euratom) nr 1248/2006 (ELT L 227, 19.8.2006, lk 3).

		Euroopa Liidu Teataja
		No	page	date
►M1	EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS nr 1352/2008/EÜ, 16. detsember 2008,	L 348	128	24.12.2008

	Protsenti eelarvest
Tegevussuund 1 (kultuurimeetmete toetamine)	Ligikaudu 77 %
— mitmeaastased koostööprojektid	Ligikaudu 32 %
— koostöömeetmed	Ligikaudu 29 %
— erimeetmed	Ligikaudu 16 %
Tegevussuund 2 (Kultuuri valdkonnas Euroopa tasandil tegutsevate organite toetamine)	Ligikaudu 10 %
Tegevussuund 3 (analüüside tegemise ning teabe kogumise ja levitamise toetamine)	Ligikaudu 5 %
Kõik tegevuskulutused	Ligikaudu 92 %
Programmi juhtimine	Ligikaudu 8 %