2006D1718 — ET — 25.11.2006 — 000.001

Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest

►B

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS nr 1718/2006/EÜ,

15. november 2006,

toetusprogrammi rakendamise kohta Euroopa audiovisuaalsektoris (“MEDIA 2007”)

(EÜT L 327, 24.11.2006, p.12)


Parandatud:

►C1

Parandus, EÜT L 031, 6.2.2007, lk 10  (1718/06)



▼B

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS nr 1718/2006/EÜ,

15. november 2006,

toetusprogrammi rakendamise kohta Euroopa audiovisuaalsektoris (“MEDIA 2007”)



EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 150 lõiget 4 ja artikli 157 lõiget 3,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust ( 1 ),

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust ( 2 ),

toimides asutamislepingu artiklis 251 osutatud korras ( 3 )

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa audiovisuaalsektoril on tähtis roll Euroopa kodakondsuse kujunemisel, sest see on üheks peamiseks Euroopa Liidu ühiste põhi-, sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtuste edastajaks Euroopa elanikele ja eelkõige noortele. Ühenduse toetus on ette nähtud selleks, et Euroopa audiovisuaalsektori kaudu saaks edendada kultuuridevahelist dialoogi, parandada Euroopa erinevate kultuuride vahelist vastastikust teadlikkust ning arendada nende poliitilist, kultuurilist, sotsiaalset ja majanduslikku potentsiaali, mis annab tõelist lisandväärtust ülesandele muuta Euroopa kodakondsus tegelikkuseks. Selline toetus on ette nähtud konkurentsivõime parandamiseks ja eelkõige mitteriiklike Euroopa teoste osakaalu suurendamiseks Euroopa turul.

(2)

Samuti on vaja edendada kodanikuaktiivsust ning pingutada veelgi rohkem inimväärikuse põhimõtte austamise tagamiseks, meeste ja naiste võrdõiguslikkuse edendamiseks ja võidelda igasuguse diskrimineerimise ja tõrjutuse, sealhulgas rassismi ja ksenofoobia vastu.

(3)

Kõik käesoleva programmi alusel vastu võetud meetmed peaksid olema kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga ja eelkõige selle artikliga 11 sõnavabaduse ja massiteabevahendite mitmekesisuse kohta.

(4)

Nimetatud harta artiklis 22 sätestatakse, et Euroopa Liit austab kultuurilist ja keelelist mitmekesisust. Seetõttu on vaja pöörata tähelepanu väiksemate liikmesriikide ja rohkem kui ühe keelelise piirkonnaga liikmesriikide erivajadustele.

(5)

Ühenduse toetuse puhul audiovisuaalsektorile võetakse arvesse asutamislepingu artiklit 151.

(6)

Ühenduse toetus audiovisuaalsektorile ühildub ka Euroopa Ülemkogu 23. ja 24. märtsi 2000. aasta Lissaboni kohtumisel Euroopa Liidu jaoks määratletud uue strateegilise eesmärgiga, nimelt edendada koolitust, tööhõivet, majandusreforme ja sotsiaalset ühtekuuluvust teadmistepõhises majandussüsteemis. Euroopa Ülemkogu nentis oma järeldustes, et “Euroopa kultuurilist mitmekesisust ära kasutades ja kultuuridevahelist võrgustikku toetades toodab infosisu tööstus lisandväärtust”. Taolist lähenemist kinnitati Euroopa Ülemkogu 20. ja 21. märtsi 2003. aasta Brüsseli kohtumise järeldustes.

(7)

Ühenduse toetus audivisuaalsektoris rajaneb suurel kogemusel, mis on omandatud programmide “MEDIA I”, “MEDIA II”, “MEDIA Plus” ja “MEDIA – koolitus” ( 4 ) kasutamisel ning mis on alates 1991. aastast aidanud audiovisuaaltööstusel areneda, nagu näitab selgelt nende programmide hindamine.

(8)

Saadud tulemused näitavad, et ühenduse meetmed peavad eelkõige keskenduma järgmisele:

— audiovisuaalsektori tootmiseelsele etapile, Euroopa audiovisuaalteoste arendamisele, audiovisuaalvaldkonnaga seotud oskuste omandamisele ja täiustamisele, viimati nimetatut tuleb käsitleda kui audiovisuaalsektori tootmiseelse protsessi lahutamatut osa,

— tootmisjärgsele etapile, toodete levitamisele, kinodes näitamisele ja Euroopa audiovisuaalteoste müügi edendamisele,

— digiteerimine annab otsustava panuse audivisuaalsektori tugevdamisele ja on “MEDIA 2007” keskseks teemaks. Digitaalteenuste ja Euroopa kataloogide toetamine on üheks programmi prioriteediks, et üle saada Euroopa audiovisuaalturu killustatusest.

(9)

Media programm peaks autoreid (stsenariste ja režissööre) loomeprotsessis julgustama ning julgustama neid uute loometehnikate täiustamisel ja omandamisel, mis tugevdaks Euroopa audiovisuaalsektori uuendusvõimet.

(10)

Filmide linastamisel on rohkem kui üks digitaalplatvorm sõltuvalt erinevatest kasutustest, kasutajatest ja vajadustest. MEDIA programmi katseprojektid on audiovisuaalsektori edaspidise arengu testimise vahendiks.

(11)

Ettevalmistav meede “Majanduskasv ja audiovisuaalsektor: i2i audiovisuaalsektor”, mis täiendab programme “MEDIA Plus” ja “MEDIA – koolitus”, tähistas uut etappi audiovisuaalsektorile ühenduse toetuse andmise põhimõtete rakendamisel. See oli spetsiaalselt mõeldud nende probleemide lahendamiseks, mis selle sektori väikestel ja keskmise suurusega ettevõtjatel on rahastamisele juurdepääsemisel. Meetme “Majanduskasv ja audiovisuaalsektor: i2i audivisuaalsektor” hindamine kinnitas, et see vastas sektori vajadustele ja kinnitas vajadust taolise ühenduse tegevuse järele, aga see tegevus peaks olema enam suunatud sektori konkreetsetele vajadustele.

(12)

Euroopa audiovisuaalsektorit iseloomustab selle märkimisväärne kasvu, innovatsiooni ja dünaamilisuse potentsiaal, turu killustatus kui kultuurilise ja keelelise mitmekesisuse tulemus ning sellest tulenevalt suur hulk keskmise suurusega, väikeseid ja väga väikeseid ettevõtjaid, keda iseloomustab alatine vähene kapitalisatsioon. Ühenduse toetuse rakendamisel tuleks arvestada audiovisuaalsektori konkreetset olemust ja tagada toetussummaga seotud haldus- ja finantsmenetluste võimalikult laiaulatuslik lihtsustamine ning kohandamine vastavalt taotletavatele eesmärkidele ja sektori tavadele ja nõuetele.

(13)

Kogu ELis on üheks peamiseks konkurentsi takistuseks selliste ettevõtjate peaaegu täielik puudumine, kes spetsialiseeruvad audivisuaalsektori rahastamiseks laenu andmisele.

(14)

Komisjon ja liikmesriigid peaksid läbi vaatama nende poolt audiovisuaalsektorile antava toetuse, eelkõige ettevalmistava meetme “Majanduskasv ja audiovisuaalsektor: i2i audiovisuaalsektor” tulemused, et kindlaks teha, mis ulatuses võib tulevane toetus hõlbustada väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele tehtavate asjatundlike pakkumiste väljatöötamist seoses laenu finantseerimisega.

(15)

Tuleks uurida laenu finantseerimise süsteeme, mis on liikmesriikides siseriiklike audiovisuaalprojektide edendamiseks ja erakapitali kaasamiseks välja arendatud, et näha, kas sellist kapitali saaks teha kättesaadavaks ka mitteriiklikele Euroopa projektidele.

(16)

Euroopa audiovisuaalturgu käsitleva teabe suurem läbipaistvus ja parem levitamine võib kõnealuse sektori ettevõtjaid ning eelkõige väikese ja keskmise suurusega ettevõtjaid muuta konkurentsivõimelisemaks. See võiks suurendada erainvestorite usaldust, parandades nende arusaamist kõnealuse tööstuse potentsiaalist. See lihtsustab samuti ühenduse meetmete hindamist ja järelmeetmete rakendamist. Euroopa Liidu osalemine Euroopa Audiovisuaalsektori Vaatluskeskuse töös peaks hõlbustama nimetatud eesmärkide saavutamist.

(17)

25 liikmesriigiga ühenduses muutub koostöö järjest enam Euroopa filmitööstuse konkurentsivõime tugevdamise strateegiliseks vahendiks. Seetõttu on vaja rohkem toetada kogu ELi hõlmavate võrgustike jaoks ette nähtud projekte kõigil MEDIA programmi tasanditel – koolitus, arendamine, levitamine ja müügi edendamine. Eelkõige puudutab see koostööd sellel alal tegutsejatega liikmesriikidest, mis ühinesid Euroopa Liiduga pärast 30. aprilli 2004. Tuleks rõhutada, et audivisuaalsektori alal tegutsejate vaheline igasugune koostööstrateegia peaks olema kooskõlas ühenduse konkurentsiõigusega.

(18)

Kinematograafia avalikest vahenditest toetamine Euroopa, riiklikul, piirkondlikul või kohalikul tasandil on oluline sektori struktuurilistest raskustest ülesaamiseks ja selleks, et võimaldada Euroopa audivisuaaltööstusel toime tulla globaliseerumisest tulenevate probleemidega.

(19)

Euroopa Liiduga läbi rääkivaid riike ja neid EFTA riike, kes on Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalisriigid, käsitletakse võimalike osalejatena ühenduse programmides nende riikidega sõlmitud lepingute kohaselt.

(20)

Vaja on tugevdada koostööd MEDIA programmi ja Eurimagesi vahel ilma, et see viiks rahastamis- ja haldusküsimuste ühendamiseni.

(21)

Euroopa Ülemkogu võttis 19. ja 20. juunil 2003. aasta Thessaloniki kohtumisel vastu “Tegevussuunised Lääne-Balkani riikidele: liikudes Euroopa integratsiooni poole”, milles nähakse ette, et ühenduse programmid peaksid olema avatud stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessis osalevatele riikidele ühenduse ja nende riikide vahel sõlmitavate raamlepingute alusel.

(22)

Muud Euroopa riigid, kes osalevad Euroopa Nõukogu piiriülese televisiooni konventsioonis, moodustavad Euroopa audiovisuaalruumi lahutamatu osa ja seetõttu peaks neil soovi korral ja eelarvelisi kaalutlusi või nende audivisuaaltööstuse kaalutlusi arvesse võttes olema võimalik osaleda käesolevas programmis ja kasutada pisut rohkem piiratud koostöö vorme lähtuvalt täiendavatest eraldistest vastavalt asjaomaste poolte vahelistes lepingutes kehtestatavatele tingimustele.

(23)

Vastastikustele tasakaalustatud huvidele toetuv koostöö väljaspool Euroopat asuvate kolmandate riikidega võib luua Euroopa audiovisuaalsektorile lisandväärtusi Euroopa päritoluga teoste müügi edendamise, turulepääsu, turustamise, levitamise ja näitamise näol kõnealustes riikides. Taolist koostööd tuleks arendada täiendavatest eraldistest ja asjaomaste osaliste vahel kokkulepitavast korrast lähtudes.

(24)

Tuleks võtta sobivaid meetmeid eeskirjade eiramise ja pettuste ärahoidmiseks ning kaduma läinud, valesti üle kantud või valesti kasutatud summade tagasinõudmiseks.

(25)

Käesolev otsus kehtestab kogu programmi kehtivuse ajaks rahastamispaketi, mis on eelarvepädevale institutsioonile iga-aastase eelarvemenetluse käigus peamiseks juhiseks Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta ( 5 ) punkti 37 tähenduses.

(26)

Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused ( 6 ).

(27)

Järelevalve ja hindamise meetmete kord peaks hõlmama üksikasjalikke aastaaruandeid, samuti spetsiifilisi, mõõdetavaid, saavutatavaid, asjakohaseid ja tähtajalisi eesmärke ja näitajaid.

(28)

On vaja ette näha meetmed, millega reguleeritakse programmidelt “MEDIA Plus” ja “MEDIA – koolitus” üleminekut käesoleva otsusega loodud programmile.

(29)

Kuna käesoleva otsuse eesmärke ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning seetõttu on tegevuse ulatuse ja toime tõttu neid parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev otsus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:



I PEATÜKK

ÜLDEESMÄRGID JA EELARVE

Artikkel 1

Programmi eesmärgid ja prioriteedid

1.  Käesoleva otsusega kehtestatakse ajavahemikuks 1. jaanuarist 2007 kuni 31. detsembrini 2013 Euroopa audiovisuaalsektori toetusprogramm (edaspidi “programm”).

2.  Audivisuaalsektoril on oluline osa Euroopa kultuuriliste väärtuste edastamisel ja arendamisel ning kõrge kvalifikatsiooniga tulevikule suunatud töökohtade loomisel. Sellele sektorile omane loometegevus on positiivseks teguriks konkurentsivõime ja üldsuse silmis kultuurilise atraktiivsuse seisukohast. Programmi eesmärk on majanduslikult tugevdada audiovisuaalsektorit, et see saaks tõhusamalt täita oma kultuurilisi rolle, tugeva ja mitmekesise sisuga tööstuse ning väärtusliku ja juurdepääsetava pärandi väljaarendamise teel ning lisada väärtust siseriiklikule toetusele.

Programmi üldeesmärgid on järgmised:

a) säilitada ja väärtustada Euroopa kultuurilist ja keelelist mitmekesisust ning kinematograafia- ja audiovisuaalset pärandit, tagada avalikkusele juurdepääs nendele ning soodustada kultuuridevahelist dialoogi;

b) suurendada Euroopa audiovisuaalteoste ringlust ja vaatajaskonda Euroopa Liidu sees ja väljaspool Euroopa Liitu, sealhulgas alal tegutsejate tõhusama koostöö abil;

c) tugevdada Euroopa audiovisuaalsektori konkurentsivõimet Euroopa avatud ja konkurentsile rajatud turu süsteemis, mis soodustab tööhõivet, sealhulgas audiovisuaalalade spetsialistide vaheliste sidemete edendamise abil.

3.  Nimetatud eesmärkide saavutamiseks toetab programm järgmist:

a) tootmiseelses etapis audiovisuaalsektoris: kutseoskuste omandamist ja täiustamist audiovisuaalvaldkonnas ning Euroopa audiovisuaalteoste arendamist;

b) tootmisjärgses etapis audiovisuaalsektoris: Euroopa audiovisuaalteoste levitamist ja müügiedendust;

c) katseprojekte, mille eesmärk on programmi kohandamine vastavalt turu arengule.

4.  Käesoleva artikli lõikes 3 määratletud sekkumisvaldkondade prioriteedid on järgmised:

a) edendada loovat tegevust audiovisuaalsektoris, Euroopa kinematograafilise ja audiovisuaalse pärandi ringlusse laskmist ning sellega seotud teadmisi;

b) tugevdada Euroopa audiovisuaalsektori struktuuri, eelkõige väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate puhul;

c) vähendada tasakaalustamatust Euroopa audiovisuaalsete toodete turul audiovisuaalvaldkonnas suure tootmisvõimsusega riikide ning audiovisuaalvaldkonnas madala tootmisvõimsustega riikide või piirkondade ja/või piiratud keelelise või geograafilise ruumiga piirkondade vahel;

d) järgida ja toetada turu arengut seoses digitaliseerimisega, sealhulgas Euroopa filmide atraktiivsete digitaalsete kataloogide edendamine digitaalplatvormidel.

Artikkel 2

Rahastamispakett

1.  Rahastamispakett käesoleva projekti rakendamiseks artikli 1 lõikes 1 mainitud perioodiks on 754 950 000 EUR. Kõnealuse summa suunav jaotus valdkondade kaupa on esitatud lisa II peatüki punktis 1.4.

2.  Eelarvepädev institutsioon kinnitab iga-aastased assigneeringud finantsraamistiku piires.



II PEATÜKK

AUDIOVISUAALSEKTORI TOOTMISETAPILE EELNEVAD KONKREETSED EESMÄRGID

Artikkel 3

Kutseoskuste omandamine ja täiustamine audiovisuaalvaldkonnas

Programmi eesmärgid seoses kutseoskuste omandamise ja täiustamisega on järgmised.

1. Euroopa audiovisuaalalade spetsialistide kutseoskuste tugevdamine arendamise, tootmise, levitamise/ringlusse laskmise ja müügiedenduse valdkonnas, et parandada Euroopa audiovisuaalteoste kvaliteeti ja potentsiaali. Programmiga toetatakse eelkõige tegevusi järgmistes valdkondades:

a) stsenaariumide kirjutamise tehnikad, eesmärgiga parandada Euroopa audiovisuaalteoste kvaliteeti ja suurendada nende potentsiaalset ringlust;

b) audiovisuaalteoste tootmise, levitamise ja müügiedenduse majanduslik, rahaline ja kaubanduslik haldamine, et võimaldada Euroopa strateegiate väljatöötamist alates arengufaasist;

c) digitaaltehnoloogia ennetav arvesse võtmine Euroopa audiovisuaalsete programmide tootmisel, tootmisjärgsel etapil, levitamisel, turustamisel ja arhiveerimisel.

Lisaks tuleb astuda samme selle tagamiseks, et koolitustel osaleksid spetsialistid ja koolitajad muudest riikidest kui need, kus toimuvad vastavalt punkti 2 alapunktidele a, b ja c toetatavad koolitused.

2. Audiovisuaalvaldkonna koolitustegevuse Euroopa mõõtme suurendamine:
a) toetades Euroopa koolitusspetsialistide võrgustikku ja liikuvust, eelkõige:

— Euroopa filmikoole,

— koolituskeskusi,

— kutseala partnereid;

b) koolitades koolitajaid;

c) toetades filmikoole;

d) võttes meetmeid, et koordineerida ja edendada organisatsioone, mida toetatakse punktis 1 määratletud tegevuste alusel.

3. Pärast 30. aprilli 2004 Euroopa Liiduga ühinenud liikmesriikide spetsialistide osalemise võimaldamine punktis 1 määratletud koolitustegevustel vastavate stipendiumite abil.

Punktides 1, 2 ja 3 sätestatud meetmeid rakendatakse vastavalt lisa sätetele.

Artikkel 4

Arendustegevus

1.  Arendustegevuse osas on programmi eesmärgid järgmised:

a) toetada sõltumatute tootmisettevõtjate esitatud ning Euroopa ja rahvusvahelisele turule suunatud toomisprojektide arendamist;

b) toetada Euroopa tootmisprojektide ja -ettevõtjate rahastamiskavade väljatöötamist, eelkõige ühistootmise rahastamist.

2.  Komisjon astub samme tagamaks, et kutseoskuste parandamise valdkonnas toetatavad meetmed ning lõikes 1 sätestatud meetmed üksteist teineteist.

3.  Lõigetes 1 ja 2 sätestatud meetmeid rakendatakse vastavalt lisa sätetele.



III PEATÜKK

AUDIOVISUAALSEKTORI TOOTMISJÄRGSE ETAPI KONKREETSED EESMÄRGID KATSEPROJEKTID

Artikkel 5

Levitamine ja ringlusse laskmine

Levitamise ja ringlusse laskmise valdkonnas on programmi eesmärgid järgmised:

a) parandada levitamist Euroopas, julgustades levitajaid investeerima rahvusvaheliste Euroopa filmide ühistootmisse, omandamisse ja tutvustamisse ning looma kooskõlastatud turustusstrateegiaid;

b) parandada rahvusvaheliste Euroopa filmide ringlust Euroopa ja rahvusvahelisel turul, võttes stimuleerivaid meetmeid ekspordiks, levitamiseks mis tahes andmekandjatel ja esitamiseks kinodes;

c) edendada Euroopa sõltumatute ettevõtjate toodetud audiovisuaalteoste riikidevahelisse ringlusse laskmist, julgustades koostööd ühelt poolt ringhäälinguorganisatsioonide ja teiselt poolt sõltumatute tootjate ja levitajate vahel;

d) edendada Euroopa audiovisuaalteoste digiteerimist ning konkurentsile rajatud digitaalturu arendamist;

e) julgustada kinosid kasutama digitaalse levitamisega kaasnevaid võimalusi.

Punktides a–e sätestatud meetmeid rakendatakse lisa sätete kohaselt.

Artikkel 6

Müügiedendus

Müügiedenduse valdkonnas on programmi eesmärgid järgmised:

a) parandada Euroopa audiovisuaalteoste ringlust, tagades Euroopa audiovisuaalsektorile juurdepääsu Euroopa ja rahvusvahelistele erialastele turgudele;

b) parandada Euroopa ja rahvusvahelise publiku juurdepääsu Euroopa audiovisuaalteostele;

c) edendada riiklike filmi- ja audiovisuaalprogrammide müügiedendusega tegelevate organisatsioonide ühismeetmeid;

d) soodustada Euroopa audiovisuaalse ja kinematograafilise pärandi müügiedendust ja publiku juurdepääsu sellele nii Euroopa kui ka rahvusvahelisel tasandil.

Punktides a–d sätestatud meetmeid rakendatakse lisa sätete kohaselt.



IV PEATÜKK

KATSEPROJEKTID

Artikkel 7

Katseprojektid

1.  Programmi kohandamise tagamiseks turu arenguga, eelkõige seoses info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate kasutuselevõtmise ja rakendamisega, võib programm toetada katseprojekte.

2.  Lõike 1 rakendamiseks annavad komisjonile nõu tehnilised nõuanderühmad, mis koosnevad liikmesriikide poolt komisjoni ettepanekul nimetatud ekspertidest.



V PEATÜKK

PROGRAMMI RAKENDAMISE KORD JA FINANTSSÄTTED

Artikkel 8

Kolmandaid riike käsitlevad sätted

1.  Programm on avatud osalemiseks järgmistele riikidele, kui nõutavad tingimused on täidetud ja on saadud täiendavad eraldised:

a) EFTA riigid, kes on EMP liikmed, vastavalt EMP lepingu sätetele;

b) Euroopa Liiduga ühinemise eelse strateegia põhjal abi saavad läbirääkijariigid vastavalt üldpõhimõtetele ja nende riikide ühenduse programmides osalemise üldistele tingimustele, mis on vastavalt sätestatud raamlepingus ja assotsiatsiooninõukogude otsustes;

c) Lääne-Balkani riigid nende ühenduse programmides osalemist reguleerivates raamlepingutes kokku lepitud korralduste kohaselt.

2.  Programm on avatud ka teistele Euroopa Nõukogu piiriülese televisiooni konventsiooni osalisriikidele, välja arvatud lõikes 1 osutatud riigid, eeldusel et vastavalt asjaomaste osapoolte vahel kokku lepitud tingimustele on saadud täiendavad eraldised.

3.  Programmi avamine lõigetes 1 ja 2 osutatud kolmandatele Euroopa riikidele võib sõltuda analüüsist nende riikide siseriiklike õigusaktide ühilduvuse kohta ühenduse õigusaktidega, sealhulgas nõukogu 3. oktoobri 1989. aasta direktiivi 89/552/EMÜ (teleringhäälingutegevust käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta) ( 7 ) artikli 6 lõikega 5. Seda sätet ei kohaldata käesoleva otsuse artiklis 3 sätestatud meetmetele.

4.  Lisaks on programm avatud koostööks muude kolmandate riikidega, kes on sõlminud Euroopa Liiduga assotsiatsioonilepingu või koostöölepingu, milles sisalduvad sätted audiovisuaalsektori kohta ning milles lepitakse kokku täiendavad eraldised ja eritingimused. Lõikes 1 osutatud Lääne-Balkani riigid, kes ei soovi programmis täies ulatuses osaleda, võivad osaleda programmi raames tehtavas koostöös käesolevas lõikes sätestatud tingimustel.

Artikkel 9

Finantssätted

1.  Programmi raames võib eraldada toetusi juriidilistele ja füüsilistele isikutele.

Ilma et see piiraks nende lepingute ja konventsioonide kohaldamist, mille osaline ühendus on, peavad programmi raames toetust saavad ettevõtted olema praegu ja ka edaspidi vahetult või enamusosaluse kaudu liikmesriikide ja/või liikmesriikide kodanike omanduses.

2.  Komisjon võib toetuse saajate omaduste ja tegevuse laadi alusel otsustada, kas neid võib tegevuse või tööprogrammi edukaks lõpuleviimiseks nõutavate kutsealaste oskuste ja kvalifikatsiooni kontrollimisest vabastada. Komisjon võib samuti võtta arvesse toetatava meetme laadi, vastava audiovisuaalsektori sihtrühma eriomast profiili ja programmi eesmärke.

3.  Sõltuvalt tegevuse laadist võib rahaline abi esineda toetuste või stipendiumite kujul või mis tahes muul nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruses (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste suhtes kohaldatavat finantsmäärust) ( 8 ) lubatud kujul. Komisjon võib määrata ka auhindu programmi raames läbi viidud tegevuste või projektide eest. Sõltuvalt tegevuse laadist võidakse lubada rahastamist vastavalt kuluühikute astmestikule või kindla suurusega summadena toetuste puhul, mis ei ole suuremad komisjoni määruse (EÜ, Euratom) nr 2342/2002 (millega kehtestatakse määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 üksikasjalikud rakenduseeskirjad) ( 9 ) artiklis 181 nimetatutest.

4.  Komisjon järgib proportsionaalsuse põhimõtet selliste haldus- ja finantsnõuete suhtes nagu abikõlblikkuse kriteeriumid ja finantssuutlikkus seoses antud toetuse suurusega.

5.  Programmi tingimustel antav finantsabi ei tohi ületada 50 % toetatava tegevuse lõplikust maksumusest. Siiski võib lisas sõnaselgelt sätestatud juhtudel finantsabi ulatuda kuni 75 %ni. Samal ajal peab olema tagatud abiandmiskorra läbipaistvus ja objektiivsus.

6.  Kaasfinantseeritava meetme olemusest lähtudes ja vastavalt määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artikli 112 lõikele 1 võib komisjon lugeda rahastamiskõlblikeks otseselt toetatava meetme rakendamisega seotud kulusid, isegi kui need kulud on toetusesaajale osaliselt tekkinud enne valikumenetluse algust.

7.  Vastavalt määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artikli 113 lõikele 1 ja koostoimes määruse (EÜ, Euratom) nr 2342/2002 artikliga 172 võib kaasfinantseerimine olla osaliselt või täielikult mitterahalistes vahendites, eeldusel et toetuse väärtus ei ületa kas tegelikke ja raamatupidamisdokumentidega nõuetekohaselt tõendatud kulusid või kõnealusel turul üldiselt aktsepteeritud kulusid. Selliste toetuste hulka võivad kuuluda ruumid koolituseks või müügiedenduseks.

8.  Programmi raames tagasi makstud summad, st MEDIA programmidest (1991–2006) tulenevad ja väljavalitud projektide poolt kasutamata jäänud summad, eraldatakse programmi “MEDIA 2007” vajadusteks.

Artikkel 10

Käesoleva otsuse rakendamine

1.  Komisjon vastutab programmi rakendamise eest lisas sätestatud sätete kohaselt.

2.  Käesoleva otsuse rakendamiseks vajalikud meetmed allpool osutatud küsimustes võetakse vastu kooskõlas artikli 11 lõikes 2 osutatud menetlusega:

a) üldsuunised kõigile lisas kirjeldatud meetmetele;

b) pakkumiskutsete sisu, projektide valiku kriteeriumide ja menetluste määratlus;

c) küsimused, mis käsitlevad programmi rahaliste vahendite sisemist jaotust aastate kaupa, sealhulgas jaotus kutseoskuste parandamise, arendamise, levitamise/ringlusse laskmise ja müügiedenduse meetmete vahel;

d) tegevuste järelevalve ja hindamise kord;

e) ettepanekud ühenduse rahaliste vahendite eraldamiseks suurusjärgus üle 200 000 EUR toetusesaaja kohta aastas koolituse või müügiedenduse korral, üle 200 000 EUR arendamise korral ja üle 300 000 EUR levitamise korral;

f) artiklis 7 sätestatud katseprojektide valik.

3.  Käesoleva otsuse rakendamiseks vajalikud meetmed seoses muude küsimustega võetakse vastu kooskõlas artikli 11 lõikes 3 osutatud menetlusega.

▼C1

Artikkel 11

Komitee töökord

1.  Komisjoni abistab liikmesriikide esindajatest koosnev komitee.

2.  Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 4 ja 7.

Otsuse 1999/468/EÜ artikli 4 lõikes 3 sätestatud tähtajaks kehtestatakse kaks kuud.

3.  Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 3 ja 7, võttes arvesse otsuse artikli 8 sätteid.

4.  Komitee võtab vastu oma töökorra.

▼B

Artikkel 12

MEDIA Deski keskused

1.  Euroopa MEDIA Deski keskuste võrgustik tegutseb rakendusorganina, levitades programmi, eelkõige piiriüleste projektide kohta infot riiklikul tasandil, suurendades programmi silmapaistvust ja ergutades selle kasutamist, järgides seejuures määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artikli 54 lõike 2 punkti c ja lõiget 3, nagu on määratletud lisa II peatüki punktis 2.2.

2.  Tuleb ergutada koostööd MEDIA Deski keskuste vahel kogu võrgustikus, eelkõige lähivõrgustikes, et hõlbustada spetsialistidevahelisi sidemeid ja suhteid ning parandada üldsuse teadlikkust programmi raames toetatud põhiüritustest ja auhindadest.

3.  MEDIA Deski keskused peavad vastama järgmistele kriteeriumitele:

a) neil on piisav hulk rahvusvahelise koostöö keskkonnas töötamiseks vajaliku erialase kvalifikatsiooniga ja keeleoskusega töötajaid;

b) neil on kohased infrastruktuurid, eelkõige informaatika- ja kommunikatsiooniseadmed;

c) nad peavad tegutsema sellises halduskeskkonnas, mis võimaldab neil korralikult täita oma ülesandeid ja vältida huvide konflikti.

Artikkel 13

Järjepidevus ja vastastikune täiendavus

1.  Programmi rakendamisel tagab komisjon tihedas koostöös liikmesriikidega, et programm ning muud asjaomased ühenduse poliitikasuunad, programmid ja meetmed, mis mõjutavad koolitust ja audiovisuaalvaldkondi, on omavahel kooskõlas ning täiendavad üksteist vastastikku.

2.  Komisjon tagab samuti kooskõla programmi ja muude ühenduse haridus-, koolitus-, uurimistöö- ja infoühiskonna alaste programmide vahel.

3.  Komisjon tagab programmi tõhusa seostamise koolitus- ja audiovisuaalvaldkonna programmide ja meetmetega ühenduse ning kolmandate riikide ja asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonide, eelkõige Euroopa Nõukogu koostöö raames (Eurimages ja Euroopa Audiovisuaalsektori Vaatluskeskus, edaspidi “vaatluskeskus”).

Artikkel 14

Järelevalve ja hindamine

1.  Komisjon tagab, et käesoleva otsusega hõlmatud tegevuste suhtes teostatakse hindamist, järelevalvet ja järelhindamist. Järelevalve- ja hindamisprotsessi tulemusi võetakse arvesse programmi rakendamisel.

Komisjon tagab programmi korrapärase, välise ja sõltumatu hindamise. Programmi tõhusaks hindamiseks võib komisjon koguda andmeid, et uurida kõiki programmi raames toetatud tegevusi. See hinnang peaks arvesse võtma artikli 10 lõike 2 punktis d osutatud komitee tingimusi järelevalve ja hindamise kohta.

Järelevalveprotsess hõlmab lõike 2 punktides a ja c nimetatud aruannete koostamist ja konkreetseid tegevusi.

2.  Komisjon esitab Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele

a) hindamise vahearuande programmi tulemuste ning rakendamise kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete aspektide kohta hiljemalt kolme aasta jooksul pärast programmi käivitumist;

b) teatise programmi jätkamise kohta hiljemalt nelja aasta jooksul pärast programmi käivitumist;

c) programmi rakendamise lõpetamisel üksikasjaliku programmi rakendamist ja selle tulemusi hindava järelhindamise aruande 31. detsembriks 2015.

Komisjon avaldab ja levitab Media Deski keskuste kaudu mis tahes asjakohast statistikat ja asjakohaseid analüüsitulemusi.

3.  Lõike 2 punktide a ja c kohaselt koostatud aruanded peaksid välja selgitama programmist tuleneva lisandväärtuse.

Artikkel 15

Üleminekusätted

Nõukogu otsuse 2000/821/EÜ ( 10 ) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse nr 163/2001/EÜ ( 11 ) alusel enne 31. detsembrit 2006 alustatud tegevuste haldamist jätkatakse kuni nende lõpetamiseni vastavalt nimetatud otsuste sätetele.

Otsuse 2000/821/EÜ artiklis 8 ja otsuse nr 163/2001/EÜ artiklis 6 ette nähtud komitee asendatakse käesoleva otsuse artiklis 11 ette nähtud komiteega.



VI PEATÜKK

TEAVE EUROOPA AUDIOVISUAALSEKTORI KOHTA NING EUROOPA AUDIOVISUAALSEKTORI VAATLUSKESKUSES OSALEMINE

Artikkel 16

Teave Euroopa audiovisuaalsektori kohta

Euroopa Liit toetab Euroopa audiovisuaalsektoriga seotud teabe läbipaistvuse parandamist ning levitamist.

Artikkel 17

Osalemine Euroopa Audiovisuaalsektori Vaatluskeskuses

Artikli 16 rakendamise eesmärgil on Euroopa Liit kogu programmi vältel vaatluskeskuse liige.

Euroopa Liitu esindab tema suhetes vaatluskeskusega komisjon.

Artikkel 18

Toetus programmi eesmärkide saavutamiseks

Euroopa Liidu osalemine vaatluskeskuses on käesoleva programmi lahutamatu osa ning toetab selle eesmärkide saavutamist:

a) parandades turu läbipaistvust eri riikides kogutud andmete võrreldavuse parandamise kaudu ning tagades ettevõtjatele juurdepääsu eelkõige pärast 30. aprilli 2004 Euroopa Liiduga ühinenud liikmesriike käsitlevale finants- ja juriidilisele statistikale ja teabele, tugevdades seeläbi Euroopa audiovisuaalsektori konkurentsivõimet ja arengut;

b) võimaldades programmi tõhusamat järelevalvet ning hõlbustades selle hindamist.

Artikkel 19

Järelevalve ja hindamine

Euroopa Liidu osalemise üle vaatluskeskuses teostatakse järelevalvet ja seda hinnatakse kooskõlas artikliga 14 toimuva programmi järelevalve ning hindamise raames.



VII PEATÜKK

JÕUSTUMINE

Artikkel 20

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2007.



LISA

I PEATÜKK

RAKENDUSLIKUD EESMÄRGID JA RAKENDATAVAD MEETMED

1.   Audiovisuaalvaldkonnas ametioskuste omandamine ning täiendamine

1.1.   Euroopa audiovisuaalsektori spetsialistide oskuste täiendamine arendamise, tootmise, levitamise/ringlusse laskmise ja müügiedenduse valdkonnas eesmärgiga parandada Euroopa audiovisuaalteoste kvaliteeti ja potentsiaali

1.1.1.   Stsenaariumide kirjutamise tehnikad

— Tagada kogenud stsenaristidele traditsioonilistel ning interaktiivsetel kirjutamismeetoditel põhinevate tehnikate arendamise võimalused.

— Toetada sihtgrupi määratlemise, rahvusvahelisele publikule suunatud stsenaariumide arendamise ja toimetamise ning stsenaristi, toimetaja, režissööri, produtsendi ja levitaja vahelisi suhteid käsitlevate koolitusmoodulite väljatöötamist, rakendamist ja ajakohastamist.

— Toetada kaugõpet ning edendada vahetusprogramme ja partnerlust audiovisuaalvaldkonnas vähese tootmisvõimsusega ja/või keeleliste või geograafiliste piirangutega riikide ja regioonidega.

1.1.2.   Audiovisuaalteoste tootmise, levitamise ning müügiedenduse majanduslik, rahanduslik ja kaubanduslik korraldus

— Arendada spetsialistide võimekust Euroopa mõõtme omandamisel ning selle integreerimisel audiovisuaalprogrammide arendamise, tootmise, turustamise, levitamise, ringlusse laskmise ning müügiedenduse valdkondades.

— Toetada juhtimiskoolituse moodulite väljatöötamist, rakendamist ja ajakohastamist, võttes arvesse Euroopa mõõdet.

— Toetada kaugõpet ning edendada vahetusprogramme ja partnerlust audiovisuaalvaldkonnas vähese tootmisvõimsusega ja/või keeleliste või geograafiliste piirangutega riikide ja regioonidega.

1.1.3.   Digitaalse tehnoloogia ennetav arvesse võtmine Euroopa audiovisuaalsete programmide tootmisel, tootmisjärgsel etapil, levitamisel, turustamisel ja arhiveerimisel.

— Arendada spetsialistide digitaaltehnoloogia kasutamise võimekust, eelkõige tootmise, tootmisjärgse etapi, levitamise, turustamise, arhiveerimise ning multimeedia valdkonnas.

— Toetada audiovisuaalse digitaaltehnoloogia koolitusmoodulite väljatöötamist, rakendamist ja ajakohastamist.

— Toetada kaugõpet ning edendada vahetusprogramme ja partnerlust audiovisuaalvaldkonnas vähese tootmisvõimsusega ja/või keeleliste või geograafiliste piirangutega riikide ja regioonidega.

1.2.   Audiovisuaalõppealaste tegevuste Euroopa mõõtme tugevdamine

1.2.1.   Toetada Euroopa koolitusspetsialistide võrgustikku ja liikuvust, eelkõige Euroopa filmikoole, koolitusasutusi ja kutseala partnereid

— Edendada vahetusi ja koostööd olemasolevate koolitusasutuste ja/või koolitustegevuste vahel.

— Julgustada programmi toetusesaajaid süvendama oma koolitusalaste tegevuste kooskõlastamist, eelkõige täiendkoolituse osas, et moodustada Euroopa võrgustik, mis võib saada ühenduse toetust, eelkõige sellel alal tegutsejate ja sealhulgas televisiooniorganisatsioonide koostöö jaoks.

1.2.2.   Koolitajate koolitamine

— Tagada, et koolitajad on pädevad.

— Panustada koolitajate koolitamisse, eelkõige kaugõppe teel.

1.2.3.   Filmikoolide toetamine

— Edendada kinematograafiaõpilaste liikuvust Euroopas.

— Soodustada koolitusprojektiga seotud liikuvusstipendiume.

— Soodustada uute andekate isikute ja spetsialistide väljakujunemist uue talendi auhinna loomisega.

1.2.4.   Punktis 1.2.1 toetatud asutuste kooskõlastus- ja müügiedendusmeetmete kehtestamine

— Edendada programmi raames toetatud projektide kooskõlastamist ning müügiedendust.

— Osaleda programmi raames toetatud koolitustegevuste kooskõlastamise ja müügiedenduse sihtotstarbeliste meetmete vastuvõtmises.

1.2.5.   Pärast 30. aprilli 2004 Euroopa Liiduga ühinenud liikmesriikide spetsialistidele eristipendiumite abil punktis 1.1 sätestatud koolitustegevustes osalemise võimaldamine

— Lihtsustada pärast 30. aprilli 2004 Euroopa Liiduga ühinenud liikmesriikide spetsialistidel osalemist programmi raames toetatud projektides.

— Toetada stipendiumimehhanismi loomist.

2.   Arendamine

2.1.   Sõltumatute tootmisettevõtjate, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate esitatud ning Euroopa ja rahvusvahelisele turule suunatud tootmisprojektide arendamise toetamine

Rakenduslikud eesmärgid

— Toetada järgmistesse liikidesse kuuluvate Euroopa teoste arendamist: mängufilmid, animatsioon, dokumentaalfilmid, multimeedia.

— Julgustada ettevõtteid looma rahvusvahelise potentsiaaliga kvaliteetseid töid.

— Julgustada ettevõtteid kasutama tootmisel ning levitamisel digitaaltehnoloogiat alates projektide arendusfaasist.

— Julgustada ettevõtteid töötama välja rahvusvahelise linastamise, turustamise ning levitamise strateegiaid alates projektide arendusfaasist.

— Võimaldada väikestel ja keskmise suurusega ettevõtjatel saada arendustoetust ning kohandada meetmeid nende vajadustele.

— Tugevdada vastastikust täiendavust MEDIA programmi raames toetatavate tegevustega eesmärgiga täiustada audiovisuaalalade spetsialistide ametioskusi.

Rakendatavad meetmed

— Toetada audiovisuaalprojektide või projektikataloogide arendamist.

— Toetada Euroopa audiovisuaalteoste digiteerimist alates arendusfaasist.

2.2.   Euroopa tootmisettevõtjate ja projektide, sealhulgas ühiste tootmisprojektide rahastamiskavade väljatöötamise toetamine

Rakenduslikud eesmärgid

— Toetada tootjafirmade rahastamiskavade väljatöötamist alljärgnevatesse liikidesse kuuluvate projektide puhul: mängufilmid, animatsioon, dokumentaalfilmid, multimeedia.

— Ettevalmistava meetme “Majanduskasv ja audiovisuaalsektor: i2i audiovisuaalsektor” järelmeetmena julgustada Euroopa tasandil rahastajate otsimist, et saavutada avalike ning erainvestorite vaheline sünergia ning levitamisstrateegiate väljatöötamine alates arendusfaasist.

Rakendatavad meetmed

— Toetada väikestele ning keskmise suurusega ettevõtjatele esitatud tootmis- ja ühiste tootmisprojektide erafinantseeringutega seotud kaudsete kulude katmist (näiteks finantseerimiskulud, kindlustuskulud ja valmimise tagatiskulud).

— Toetada väikeste ning keskmise suurusega ettevõtjate, eelkõige sõltumatute tootmisettevõtjate juurdepääsu finantsteenuseid pakkuvatele ettevõtjatele, kes töötavad välja rahvusvahelise levitamise potentsiaaliga Euroopa audiovisuaalteoste arendamise ja ühistootmise investeerimisplaane.

— Julgustada finantsvahendajaid toetama rahvusvahelise leviku potentsiaaliga audivisuaalteoste arendamist ja ühistootmist.

— Toetada riiklike agentuuride koostööd audiovisuaalvaldkonnas.

3.   Levitamine ja ringlusse laskmine

Horisontaalne rakenduslik eesmärk

— Toetada levitatavate Euroopa audiovisuaalteoste kultuurilist ja keelelist mitmekesisust.

Rakendatavad meetmed

— Toetada tootjate, levitajate ja eetrisseandjate ühistes huvides Euroopa audiovisuaalteoste levitamisel ja kõikide võimalike kanalite, eelkõige digitaalkanalite kaudu ringlusse laskmisel nende dubleerimist ja subtiitritega varustamist.

3.1.   Euroopa levitussektori tugevdamine, julgustades levitajaid investeerima mitteriiklike Euroopa filmide ühistootmisse, omandamisse ja müügiedendusse ning looma koordineeritud turustusstrateegiaid

Rakenduslik eesmärk nr 1

— Julgustada filmide levitajaid investeerima mitteriiklike Euroopa filmide ühistootmisse, kasutusõiguste omandamisse ning müügi edendamisse.

Rakendatavad meetmed

— Luua Euroopa levitajatele automaatne toetussüsteem, mis on proportsionaalne programmis osalevates riikides mitteriiklike Euroopa filmide näitamise kordadega, millele kehtib riikide kaupa erinev ühe filmi kohta antava toetussumma ülempiir.

— Levitajad võivad sel viisil saadud toetusi kasutada investeeringuteks ainult järgmistes valdkondades:

— mitteriiklike Euroopa filmide ühistootmisel,

— mitteriiklike Euroopa filmide kasutusõiguste omandamisel,

— mitteriiklike Euroopa filmide toimetamise (koopiate valmistamine, dubleerimine ning subtiitritega varustamine), turustamise ja müügiedenduse rahastamisel.

Rakenduslik eesmärk nr 2

— Edendada Euroopa levitajate vahelist koostööd Euroopa turul ühiste strateegiate vastuvõtmise eesmärgil.

Rakendatavad meetmed

— Rajada mitteriiklike Euroopa filmide levitamise jaoks valikuliste toetuste süsteem, mis on mõeldud Euroopa levitajate ühendustele ning tagab neile otsese toetuse, tingimusel et need on alaliselt tegutsevad.

Rakenduslik eesmärk nr 3

— Edendada levitajate, tootjate ning müügiesindajate vahelist koostööd, et luua Euroopa filmidele rahvusvahelisi turustusstrateegiaid arendusfaasist alates.

Rakendatavad meetmed

— Rajada toetussüsteem Euroopa kinoteoste müügiedenduspakettide (mis sisaldavad subtiitritega varustatud filmi, rahvusvahelist heliriba – muusika ja efektid – ning reklaammaterjali) valmistamiseks.

Rakenduslik eesmärk nr 4

— Toetada väikeste ning keskmise suurusega ettevõtjate juurdepääsu rahastamisele mitteriiklike Euroopa teoste levitamiseks ja rahvusvaheliseks müügiks.

Rakendatavad meetmed

— Toetada järgmiste levitus- ja/või rahvusvahelise müügitegevusega seotud kaudsete kulutuste (nagu finantskulud ja kindlustus) katmist: mitteriiklike Euroopa filmide kataloogide omandamine, nende levitamiseks uute turgude kaardistamine ning Euroopa levitajate püsivate ühenduste moodustamine.

3.2.   Mitteriiklike Euroopa filmide ringluse parandamine Euroopa ja rahvusvahelisel turul, võttes stimuleerivaid meetmeid ekspordiks, levitamiseks kõikidel andmekandjatel ning kinodes esitamiseks

Rakenduslik eesmärk nr 1

— Julgustada filmilevitajaid tegema asjakohaseid investeeringuid mitteriiklike Euroopa filmide väljastamis- ning müügiedenduskuludesse.

Rakendatavad meetmed

— Rajada mitteriiklike Euroopa filmide müügiedenduse ja turustamise toetuseks filmilevitajatele valikuliste toetuste süsteem. Filmide valikukriteeriumid võivad sisaldada sätteid, mille eesmärk on eristada projekte nende päritolu ja eelarve suuruse järgi.

— Anda eritoetust filmidele, mis edendavad Euroopa kultuurilist ja keelelist mitmekesisust.

— Abistada kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul mitteriiklike Euroopa filmide väljastamist.

Rakenduslik eesmärk nr 2

— Julgustada mitteriiklike Euroopa filmide esitamist Euroopa turul, eelkõige kinovõrgustike koordineerimise toetamise teel.

Rakendatavad meetmed

— Julgustada kinode omanik- ja operaatorettevõtteid võtma oma esilinastuskinode programmi märkimisväärset osa mitteriiklikest Euroopa filmidest minimaalseks määratletud näitamisajaks. Igale kinole antav toetus määratakse kindlaks vastavalt kino programmile ning võttes arvesse võrdlusperioodi vältel antud kinos mitteriiklikele Euroopa filmidele müüdud piletite arvu.

— Panustada noort kinopublikut harivate ja nende teadlikkust suurendavate tegevuste arendamisse.

— Toetada Euroopa kinode omanikettevõtjate vahelise võrgustiku loomist ja tugevdamist ülalmainitud ühistegevuste arendamiseks.

Rakenduslik eesmärk nr 3

— Julgustada Euroopa filmide rahvusvahelist müüki ja eksporti, eelkõige mitteriiklike Euroopa filmide müüki ja eksporti Euroopas.

Rakendatavad meetmed

— Luua kinofilmide rahvusvahelise levitamisega tegelevatele Euroopa ettevõtjatele (müügiesindajatele) toetussüsteem, mis vastab nende ettevõtlustulemustele võrdlusperioodi vältel. Sel viisil saadud toetus tuleb investeerida uute mitteriiklike Euroopa filmide omandamiseks ja nende müügi edendamiseks Euroopa ning rahvusvahelisel turul.

3.3.   Euroopa sõltumatute ettevõtjate toodetud audiovisuaalteoste riikidevahelise edastamise edendamine, julgustades koostööd ühelt poolt ringhäälinguorganisatsioonide ning teiselt poolt sõltumatute tootjate ja levitajate vahel

Rakenduslik eesmärk nr 1

— Julgustada sõltumatute ettevõtjate toodetud mitteriiklike Euroopa audiovisuaalteoste ringhäälingus edastamist.

Rakendatavad meetmed

— Julgustada sõltumatuid tootjaid tootma teoseid (mängufilmid, dokumentaalfilmid ja animatsioon), milles osaleks vähemalt kolm ringhäälinguorganisatsiooni erinevatest liikmesriikidest. Toetuse andmise valikukriteeriumite hulka võivad kuuluda ka sätted projektide eristamise kohta vastavalt nende eelarve suurusele. Eritoetust antakse filmidele, mis edendavad Euroopa kultuurilist ja keelelist mitmekesisust ja säilitavad audiovisuaalset pärandit.

Rakenduslik eesmärk nr 2

— Lihtsustada finantseerimise kättesaadavust Euroopa sõltumatutele tootmisettevõtjatele.

Rakendatavad meetmed

— Toetada teoste (mängufilmid, dokumentaalfilmid ja animatsioon) tootmise kaudseid kulusid (nagu finants-, kindlustus- ja valmimise tagatiskulud) tootmisprojektide puhul, millesse on kaasatud vähemalt kolm erinevasse keelepiirkonda kuuluvat ringhäälinguorganisatsiooni erinevatest liikmesriikidest.

Rakenduslik eesmärk nr 3

— Julgustada sõltumatute tootjate toodetud Euroopa televisiooniprogrammide rahvusvahelist levitamist. Selliste programmide levitamiseks on vaja sõltumatu tootja nõusolekut, kes peab saama asjakohase osa müügituludest.

Rakendatavad meetmed

— Luua audiovisuaalteoste Euroopa rahvusvaheliste levitamise ettevõtjatele (rahvusvahelistele levitajatele) toetussüsteem vastavalt nende ettevõtlustulemustele võrdlusperioodi vältel. Sel viisil antud toetuse peavad rahvusvahelised levitajad investeerima uute Euroopa teoste omandamisse ning müügiedendusse Euroopa ja rahvusvahelisel turul.

3.4.   Euroopa audiovisuaalteoste digiteerimise toetamine

Rakenduslik eesmärk nr 1

— Parandada mitteriiklike Euroopa teoste digitaalses vormis erakasutuseks levitamist (DVD), eelkõige soodustades väljaandjate vahelist koostööd üleeuroopaliste mitmekeelsete originaalversioonide loomisel.

— Soodustada digitaaltehnoloogiate kasutamist Euroopa teoste väljastamisel (digitaalsete originaalversioonide loomine, mida saavad kasutada kõik Euroopa levitajad).

— Soodustada väljaandjaid eelkõige investeerima mitteriiklike Euroopa audiovisuaalteoste asjakohasesse müügiedendusse ja levitamisse.

— Toetada Euroopa teoste mitmekeelsust (dubleerimine, subtiitritega varustamine ja mitmekeelne tootmine).

Rakendatavad meetmed

— Kehtestada Euroopa kinematograafia- ja audiovisuaalteoste väljaandjatele automaatne toetussüsteem erakasutuseks mõeldud meedia (nagu DVD, DVD-ROM) osas, võttes arvesse nende ettevõtlustulemusi võrdlusperioodi vältel. Sel viisil saadud toetuse peavad väljaandjad investeerima mitteriiklike Euroopa teoste digitaalsesse väljastamisse ja levitamisse.

— Toetada teoste digiteerimist nende levitamiseks.

Rakenduslik eesmärk nr 2

— Soodustada mitteriiklike Euroopa teoste online-levitamist uuemate levitamisteenuste ja uue meedia (Internet, video-on-demand, pay-per-view) kaudu, samas töötades välja teoste online-turvalisust tagava metoodika, eesmärgiga võidelda piraatluse vastu.

— Soodustada Euroopa audiovisuaalsete programmide tööstuse kohandumist digitaalse tehnoloogia arengutega, eelkõige uuemate online-levitamisteenuste osas.

Rakendatavad meetmed

— Kutsuda Euroopa ettevõtteid (online-teenuste pakkujad, erihuvikanalid jne) üles looma Euroopa teoste digitaalsel kujul katalooge uues meedias kasutamiseks, kasutades selleks teoste digiteerimist ning digitaalses meedias müügiedenduse ja reklaammaterjali digiteerimist soodustavaid meetmeid.

— Soodustada Euroopa kinematograafiateoste kataloogide osas digitaalteenuste kasutuselevõttu.

3.5.   Märkimisväärsel määral mitteriiklikke Euroopa teoseid näitavates kinodes digitaalse levitamise võimaluste kasutamise soodustamine

Rakenduslikud eesmärgid

— Julgustada kinosid tegema investeeringuid digitaalseadmetesse, lihtsustades kinode omanikfirmadele laenude andmist.

Rakendatavad meetmed

— Toetada kaudseid kulusid (näiteks finants- ja kindlustuskulusid), mida kinode omanik- ja operaatorfirmad kannavad digitaalseadmetesse investeeringute tegemisel.

4.   Müügiedendus

4.1.   Euroopa audiovisuaalteoste ringluse parandamine, tagades Euroopa audiovisuaalsektorile juurdepääsu Euroopa ja rahvusvahelistele erialastele turgudele

Rakenduslik eesmärk nr 1

— Parandada spetsialistide juurdepääsu kaubandusüritustele ja erialastele audiovisuaalvaldkonna müügiüritustele Euroopas ja väljaspool Euroopat.

Rakendatavad meetmed

— Pakkuda tehnilist ja rahalist abi järgmistel üritustel osalemiseks:

— peamised Euroopa ja rahvusvahelised kinoturud,

— peamised Euroopa ja rahvusvahelised televisiooni turud,

— temaatilised turud, eelkõige animeeritud filmide, dokumentaalfilmide, multimeedia ja uute tehnoloogiate turud.

Rakenduslik eesmärk nr 2 ja rakendatavad meetmed

— Soodustada ja toetada Euroopa kataloogide moodustamist ning spetsialistidele mõeldud Euroopa programmide kataloogide andmepanga loomist.

Rakenduslik eesmärk nr 3

— Soodustada müügiedenduse toetamist alates tootmiseelsest või tootmisfaasist.

Rakendatavad meetmed

— Toetada Euroopa (või peamiselt Euroopa päritolu) teoste ja programmide arendamise, rahastamise, ühistootmise ja levitamise toetamiseks organiseeritud üritusi.

— Välja töötada ja käivitada turundus- ja müügiedenduskampaaniad Euroopa kinematograafiliste ja audiovisuaalsete programmide jaoks juba tootmisfaasis.

4.2.   Euroopa ja rahvusvahelise publiku juurdepääsu parandamine Euroopa audiovisuaalteostele

Rakenduslikud eesmärgid ja rakendatavad meetmed

— Julgustada ja toetada audiovisuaalseid festivale võtma oma programmi enamiku või olulise osa Euroopa teostest.

— Tähtsustada ja toetada neid festivale, mis aitavad kaasa liikmesriikides toodetud teoste või madala audiovisuaalvaldkonna tootmisvõimsusega piirkondade ja noorte Euroopa loojate poolt toodetud teoste müügi edendamisele ning mis soodustavad kultuurilist ja keelelist mitmekesisust ja kultuuridevahelist dialoogi.

— Julgustada ja toetada festivalide algatusi noortele suunatud visuaalse koolituse valdkonnas, eelkõige neid, mida tehakse tihedas koostöös õppeasutuste ja teiste asutustega.

— Julgustada ja toetada algatusi, mida teevad spetsialistid, eelkõige kinode omanikfirmad, avalik-õiguslikud või eraõiguslikud televisioonikanalid, festivalid ja kultuuriasutused, mille eesmärk on tihedas koostöös liikmesriikide ja komisjoniga korraldada laiale publikule mõeldud Euroopa kinematograafilise ja audiovisuaalse loomingu müüki edendavaid üritusi.

— Julgustada ja toetada laia meediatähelepanu osaliseks saavate ürituste organiseerimist, nagu auhindade jagamine ja Euroopa filmipäevad.

4.3.   Filmide ja audiovisuaalsete programmide müügi edendamise riiklike organisatsioonide ühistegevuse soodustamine

Rakenduslik eesmärk

— Soodustada Euroopa ühistegevuste ja -projektide võrgustikke ja nendevahelist koostööd.

Rakendatavad meetmed

— Toetada üleeuroopaliste müügiedendusstrateegiate loomist.

— Toetada riiklikul ja piirkondlikul tasandil müügiedendusega tegelevate üleeuroopaliste ettevõtjate rühmituste ja katusorganisatsioonide tegutsemist Euroopa ja maailmaturul.

— Toetada festivalide võrgustikke, eelkõige programmide ja oskusteabe vahetuse kaudu.

— Toetada identsete, sarnaste ja/või üksteist täiendavate eesmärkidega projektide koondamist.

— Toetada andmepankade ja kataloogide võrgustike käivitamist.

4.4.   Euroopa kinematograafilise ja audiovisuaalse pärandi edendamise ja pärandile juurdepääsu soodustamine

Rakenduslik eesmärk ja rakendatavad meetmed

— Julgustada ja toetada ürituste, eriti noortele suunatud ürituste organiseerimist, mille eesmärk on Euroopa kinematograafilise ja audiovisuaalse pärandi edendamine.

5.   Katseprojektid

Rakenduslik eesmärk

— Kindlustada, et programm kohandub turu arenguga, eelkõige seoses info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate kasutuselevõtmisega.

Rakendatavad meetmed

— Toetada katseprojekte valdkondades, mida info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate kasutuselevõtmine tõenäoliselt mõjutab.

— Levitada katseprojektide tulemusi laiale publikule, organiseerides konverentse või online- ning offline-sündmusi parimate kogemuste leviku soodustamiseks.

II PEATÜKK

RAKENDAMISE KORD

1.   Ühenduse toetus

1.1.   Ühenduse toetuse osa toetatavate tegevuste kuludest

MEDIA rahaline toetus ei tohi ületada 50 % toetatava tegevuse kuludest, välja arvatud järgmistel juhtudel.

MEDIA rahaline toetus võib olla kuni 60 % toetatava tegevuse kuludest:

a) koolitustegevuseks riikides või regioonides, kus on vähene audiovisuaalvaldkonna tootmisvõimsus, ja/või geograafiliselt ning keeleliselt piiratud alal;

b) projektide korral, mis on esitatud arenduse, levitamise/ringlusse laskmise ja müügiedenduse valdkondade all ja mille eesmärk on Euroopa keelelise ja kultuurilise mitmekesisuse väärtuse rõhutamine;

c) käesoleva lisa I peatüki punktis 3 (“Levitamine ja ringlusse laskmine”) kirjeldatud tegevuste hulka kuuluvate tegevuste korral, mis vastavad artikli 11 lõikes 2 ette nähtud menetlusele.

MEDIA rahaline toetus võib olla kuni 75 % toetatavate koolitustegevuste kuludest pärast 30. aprilli 2004 Euroopa Liiduga ühinenud liikmesriikides. See säte on erilise tähelepanu all programmi vahehindamisel.

1.2.   Ühenduse toetuse kord

Komisjon tagab, et programm on hõlpsasti juurdepääsetav ja selle rakendamine on läbipaistev.

Ühenduse toetust antakse abirahade või stipendiumitena.

Sobiva hulga ettenähtud vahenditest peab koolitussektoris igal aastal määrama võimaluse korral uutele tegevustele.

1.3.   Projektide valik

Valitud projektid peavad olema kooskõlas:

— käesoleva otsuse ja selle lisa sätetega,

— määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 ja määruse (EÜ, Euratom) nr 2342/2002 sätetega.

1.4.   Vahendite jaotus

Kasutada olevad vahendid jaotatakse vastavalt järgmistele suunistele.



Kutseoskuste omandamine ja täiustamine

ligikaudu 7 %

Arendamine

vähemalt 20 %

Levitamine

vähemalt 55 %

Müügiedendus

ligikaudu 9 %

Katseprojektid

ligikaudu 4 %

Horisontaalsed küsimused

vähemalt 5 %

Kõik esitatud protsendimäärad on soovituslikud ja neid võib muuta vastavalt artikli 11 lõikes 2 osutatud menetlusele.

Komisjoni meetmed peaksid üldise tõhususe ja artiklis 1 sätestatud programmi eesmärkide nõuetekohase elluviimise tagamiseks keskenduma põhjenduses 7 nimetatud eelmiste programmide raames võetud meetmete arendamisele.

Kõik meetmed vaadatakse igal aastal läbi vastavalt artikli 10 lõikes 2 kehtestatud menetlusele, võimaldades ühendusel reageerida antud valdkonna vajadustele ja arengule.

Programmi üldiste kultuuriliste ja tööstuslike eesmärkide saavutamiseks peaks iga-aastase rahastamispaketi jaotamine rajanema programmi tegevussuundade tõhususe jätkuval järelevalvel.

2.   Teabevahetus

2.1.   Komisjon

Komisjon võib korraldada seminare, sümpoosioneid või kohtumisi, et toetada programmi rakendamist, ning võib võtta sobivaid teavitamis-, avaldamis- ja levitamismeetmeid, eelkõige seoses programmi järelevalve ja hindamisega. Nimetatud tegevusi võib rahastada kaudselt abirahadega või pakkumiskutsete alusel või korraldada ja rahastada komisjon otse.

2.2.   MEDIA Deskid ja MEDIA kontaktpunktid

Komisjon ja liikmesriigid seavad ühiselt sisse MEDIA Deskide ja MEDIA kontaktpunktide Euroopa võrgu, mis tegutseb rakendusasutusena riiklikul tasandil kooskõlas määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artikli 54 lõike 2 punktiga c ja lõikega 3 ning mille eesmärgid on järgmised:

a) audiovisuaalsektori spetsialistide teavitamine nendele Euroopa Liidu poliitika alusel saadaval olevatest eri liiki toetustest;

b) programmi reklaamimine ja müügiedendus;

c) spetsialistide julgustamine osalema võimalikult suurel määral programmi töös;

d) spetsialistide abistamine projektide esitamisel projektikonkurssidel;

e) spetsialistide, institutsioonide ja võrgustike vahelise piiriülese koostöö julgustamine;

f) komisjoni toetamine koostöö tegemisel liikmesriikide erinevate toetusorganisatsioonidega tagamaks, et programmi tegevused täiendavad siseriiklikke toetusmeetmeid;

g) riiklike audiovisuaalturgude andmete kättesaadavaks tegemine huvitatud pooltele.

3.   Teave Euroopa audivisuaalturu kohta ja vaatluskeskuses osalemine ning võimalik koostöö Euroopa Nõukogu Eurimagesi toetusfondiga

Programm annab õigusliku aluse ühenduse audiovisuaalvaldkonna poliitika järelevalveks vajalikele kuludele.

Selles nähakse ette Euroopa Liidu osalemise jätkamine vaatluskeskuse töös. Sellega lihtsustatakse valdkonna ettevõtjate juurdepääsu teabele ja teabe levitamist. Samuti aitab see kaasa tootmisprotsessi suurema läbipaistvuse saavutamisele. Programm võiks samuti võimaldada Euroopal Liidul uurida võimalusi Eurimagesi programmi toetusfondiga koostöö tegemiseks (välja arvatud finants- ja haldusküsimustes) eesmärgiga edendada Euroopa audiovisuaalsektori konkurentsivõimet rahvusvahelisel turul.

4.   Haldusülesanded

Programmi rahaeraldised võivad samuti hõlmata kulusid, mis on seotud ettevalmistava, järelevalve-, kontrolli-, auditeerimis- ja hindamistegevusega, eelkõige õpingute, kohtumiste, teabe ja avaldamisega seotud tegevusega, mis on otseselt vajalikud programmi haldamiseks ja eesmärkide saavutamiseks; samuti kulusid, mis on seotud teabevahetusele suunatud informaatikavõrkudega koos mis tahes muude tehnilise ja haldusabi kuludega, mida komisjon võib programmi haldamiseks kasutada. Tehniliste nõuanderühmade või muude hindamise ja valikuga seotud ekspertide tööd võib nõuetekohaselt tasustada.

Programmi rakendamisel tagab komisjon artiklis 1 sätestatud eesmärkide ja prioriteetide järgimise ning tagab, et spetsialistide osalemine programmis kajastaks ühtlaselt Euroopa kultuurilist mitmekesisust.

5.   Kontrollid ja auditeerimine

Vastavalt artiklis 9 kirjeldatud menetlusele valitud projektide jaoks on sisse seatud pistelise auditeerimise süsteem.

Iga toetuse saaja säilitab viimase toetussumma maksmisele järgneva viie aasta jooksul komisjonile kättesaadavana tõendavad dokumendid tekkinud kulude kohta. Toetuse saaja tagab, et vajaduse korral tehakse komisjonile kättesaadavaks mis tahes tõendavad dokumendid, mis on tema partnerite või liikmete valduses.

Komisjonil on õigus läbi viia auditeerimist toetussummade kasutamise kohta kas otse oma töötajatega või mis tahes muu komisjoni määratud pädeva välise organisatsiooni vahendusel. Selliseid auditeerimisi võib läbi viia kogu lepingu perioodi vältel ja viie aasta jooksul alates toetuse lõppmakse tegemise kuupäevast. Nende auditeerimiste tulemused võivad viia komisjoni otsuseni nõuda raha tagasi.

Komisjoni töötajatel ja komisjoni volitatud välistel töötajatel on auditeerimise nõuetekohaseks läbiviimiseks õigus asjakohasele juurdepääsule eelkõige toetuse saaja kontoritele ja kogu vajalikule teabele, kaasa arvatud elektrooniliselt salvestatud teabele.

Kontrollikojal ja Euroopa Pettustevastasel Ametil (OLAF) on komisjoniga samasugused õigused, eelkõige juurdepääsuõigused.

Lisaks on komisjon Euroopa Ühenduste finantshuvide kaitsmiseks pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramise eest volitatud viima käesoleva programmi raames kohapeal läbi kontrollimisi ja ülevaatuseid vastavalt nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrusele (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramise eest ( 12 ). Vajaduse korral viib uurimise läbi Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) ning seda reguleeritakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta määrusega (EÜ) nr 1073/1999 Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta ( 13 ).


( 1 ) ELT C 255, 14.10.2005, lk 39.

( 2 ) ELT C 164, 5.7.2005, lk 76.

( 3 ) Euroopa Parlamendi 25. oktoobri 2005. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata), nõukogu 24. juuli 2006. aasta ühine seisukoht (ELT C 251 E, 17.10.2006, lk 1) ja Euroopa Parlamendi 25. oktoobri 2006. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

( 4 ) Programmid on loodud järgmiste aktidega:

— nõukogu 21. detsembri 1990. aasta otsus 90/685/EMÜ, mis käsitleb Euroopa audiovisuaaltööstuse arengu edendamise tegevusprogrammi rakendamist (“MEDIA”) (1991–1995) (EÜT L 380, 31.12.1990, lk 37) (“MEDIA I”),

— nõukogu 10. juuli 1995. aasta otsus 95/563/EÜ Euroopa päritoluga audiovisuaalteoste arendamise ja levitamise soodustamiseks mõeldud programmi rakendamise kohta (“MEDIA II – arendamine ja levitamine”) (1996–2000) (EÜT L 321, 30.12.1995, lk 25) ja nõukogu 22. detsembri 1995. aasta otsus 95/564/EÜ Euroopa audiovisuaalprogrammide tööstuse kutsetöötajate koolitusprogrammi (“MEDIA II – koolitus”) rakendamise kohta (EÜT L 321, 30.12.1995, lk 33) (“MEDIA II”),

— nõukogu 20. detsembri 2000. aasta otsus 2000/821/EÜ Euroopa päritoluga audiovisuaalteoste arendamise, levitamise ja nende müügi edendamise soodustamiseks mõeldud programmi rakendamise kohta (“MEDIA Plus – arendamine, levitamine ja müügi edendamine”) (2001–2005) (EÜT L 336, 30.12.2000, lk 82). Otsust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 885/2004 (ELT L 168, 1.5.2004, lk 1) (“MEDIA Plus”),

— Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. jaanuari 2001. aasta otsus nr 163/2001/EÜ Euroopa audiovisuaalprogrammide tööstuse kutsetöötajate koolitusprogrammi (“MEDIA - koolitus”) rakendamise kohta (2001–2005) (EÜT L 26, 27.1.2001, lk 1). Otsust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 885/2004 (“MEDIA–koolitus”) vastavalt.

( 5 ) ELT C 139, 14.6.2006, lk 1.

( 6 ) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23. Otsust on viimati muudetud otsusega 2006/512/EÜ (ELT L 200, 22.7.2006, lk 11).

( 7 ) EÜT L 298, 17.10.1989, lk 23.

( 8 ) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

( 9 ) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 1.

( 10 ) EÜT L 13, 17.1.2001, lk 82.

( 11 ) EÜT L 26, 27.1.2001, lk 1.

( 12 ) EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2.

( 13 ) EÜT L 136, 31.5.1999, lk 1.