02005S/TXT — ET — 18.12.2009 — 001.001

Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu

Muudetud:

Parandatud:

▼B

LEPING

BELGIA KUNINGRIIGI, TŠEHHI VABARIIGI, TAANI KUNINGRIIGI, SAKSAMAA LIITVABARIIGI, EESTI VABARIIGI, KREEKA VABARIIGI, HISPAANIA KUNINGRIIGI, PRANTSUSE VABARIIGI, IIRIMAA, ITAALIA VABARIIGI, KÜPROSE VABARIIGI, LÄTI VABARIIGI, LEEDU VABARIIGI, LUKSEMBURGI SUURHERTSOGIRIIGI, UNGARI VABARIIGI, MALTA VABARIIGI, MADALMAADE KUNINGRIIGI, AUSTRIA VABARIIGI, POOLA VABARIIGI, PORTUGALI VABARIIGI, SLOVEENIA VABARIIGI, SLOVAKI VABARIIGI, SOOME VABARIIGI, ROOTSI KUNINGRIIGI, SUURBRITANNIA JA PÕHJA-IIRI ÜHENDKUNINGRIIGI

(EUROOPA LIIDU LIIKMESRIIKIDE)

NING

BULGAARIA VABARIIGI JA RUMEENIA VAHEL

BULGAARIA VABARIIGI JA RUMEENIA ÜHINEMISE KOHTA EUROOPA LIIDUGA

Artikkel 1

1.  Bulgaaria Vabariik ja Rumeenia saavad Euroopa Liidu liikmeteks.

2.  Bulgaaria Vabariik ja Rumeenia saavad Euroopa põhiseaduse lepingu ning muudetud või täiendatud Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu osapoolteks.

3.  Vastuvõtmise tingimused ja kord on sätestatud käesolevale lepingule lisatud protokollis. Nimetatud protokolli sätted moodustavad käesoleva lepingu lahutamatu osa.

4.  Protokoll koos lisade ja liidetega lisatakse Euroopa põhiseaduse lepingule ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingule ning nende sätted moodustavad nimetatud lepingute lahutamatu osa.

Artikkel 2

1.  Juhul, kui Euroopa põhiseaduse leping ühinemise kuupäeval ei kehti, saavad Bulgaaria Vabariik ja Rumeenia liidu muudetud või täiendatud aluslepingute osapoolteks.

Sellisel juhul kohaldatakse artikli 1 lõikeid 2—4 alates Euroopa põhiseaduse lepingu jõustumise kuupäevast.

2.  Vastuvõtmise tingimused ja vastuvõtust tingitud muudatused liidu aluslepingutes, mida kohaldatakse alates ühinemise kuupäevast kuni Euroopa põhiseaduse lepingu jõustumise kuupäevani, on sätestatud käesolevale lepingule lisatud aktis. Nimetatud akti sätted moodustavad käesoleva lepingu lahutamatu osa.

3.  Juhul, kui Euroopa põhiseaduse leping jõustub pärast ühinemist, asendab artikli 1 lõikes 3 osutatud protokoll nimetatud lepingu jõustumise kuupäeval artikli 2 lõikes 2 osutatud akti. Sellisel juhul ei loeta eespool nimetatud protokolli sätteid uut õiguslikku toimet loovateks, vaid Euroopa põhiseaduse lepingus, Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingus ja käesolevas protokollis sätestatud tingimustel artikli 2 lõikes 2 osutatud akti sätetega juba loodud õiguslikku toimet säilitavateks.

Enne artikli 1 lõikes 3 osutatud protokolli jõustumist käesoleva lepingu või lõikes 2 osutatud akti alusel vastu võetud aktid kehtivad edasi ja nende õiguslik toime säilib kuni nimetatud aktide muutmise või kehtetuks tunnistamiseni.

Artikkel 3

Käesoleva lepingu suhtes kohaldatakse liikmesriikide õigusi ja kohustusi ning liidu institutsioonide volitusi ja pädevust käsitlevaid sätteid, mis on sätestatud lepingutes, mille osapoolteks Bulgaaria Vabariik ja Rumeenia saavad.

Artikkel 4

1.  Kõrged lepinguosalised ratifitseerivad käesoleva lepingu vastavalt oma põhiseadusest tulenevatele nõuetele. Ratifitseerimiskirjad antakse hoiule Itaalia Vabariigi valitsusele hiljemalt 31. detsembril 2006.

2.  Käesolev leping jõustub 1. jaanuaril 2007, tingimusel et kõik ratifitseerimiskirjad on enne seda kuupäeva hoiule antud.

Kui mõni artikli 1 lõikes 1 nimetatud riikidest ei ole oma ratifitseerimiskirja õigel ajal hoiule andnud, jõustub käesolev leping nende riikide suhtes, kes on oma ratifitseerimiskirja hoiule andnud. Sel juhul teeb nõukogu viivitamata ühehäälselt otsuse vajalikuks osutunud muudatuste kohta käesolevas lepingus, artikli 1 lõikes 3 osutatud protokolli artiklis 10, artikli 11 lõikes 2, artiklis 12, artikli 21 lõikes 1, artiklites 22, 31, 34 ja 46, III lisa punkti 2 lõigu 1 taandes b, punkti 2 lõikudes 2 ja 3 ning IV lisa B jaos, ning vajaduse korral artikli 2 lõikes 2 osutatud akti artiklites 9—11, artikli 14 lõikes 3, artiklis 15, artikli 24 lõikes 1, artiklites 31, 34, 46 ja 47, III lisa punkti 2 lõigu 1 taandes b, puntki 2 lõikudes 2 ja 3 ning IV lisa B jaos; samuti võib ta eespool nimetatud protokolli, sealhulgas selle lisade ja liidete ning vajaduse korral eespool nimetatud akti, sealhulgas selle lisade ja liidete need sätted, milles nimetatakse sõnaselgelt riiki, kes ei ole oma ratifitseerimiskirja hoiule andnud, ühehäälselt kehtetuks tunnistada või neid muuta.

Olenemata kõigi vajalike ratifitseerimiskirjade hoiule andmisest vastavalt lõikele 1 jõustub käesolev leping 1. jaanuaril 2008, kui nõukogu võtab enne Euroopa põhiseaduse lepingu jõustumist artikli 1 lõikes 3 osutatud protokolli artikli 39 või artikli 2 lõikes 2 osutatud akti artikli 39 alusel vastu otsuse mõlema ühineva riigi kohta.

Kui selline otsus tehakse ainult ühe ühineva riigi kohta, jõustub käesolev leping selle riigi suhtes 1. jaanuaril 2008.

3.  Olenemata lõikest 2 võivad liidu institutsioonid enne ühinemist vastu võtta meetmed, millele on osutatud artikli 1 lõikes 3 osutatud protokolli artikli 3 lõikes 6, artikli 6 lõike 2 teises lõigus, lõike 4 teises lõigus, lõike 7 teises ja kolmandas lõigus, lõike 8 teises lõigus, lõike 9 kolmandas lõigus, artiklites 17 ja 19, artikli 27 lõigetes 1 ja 4, artikli 28 lõigetes 4 ja 5, artiklis 29, artikli 30 lõikes 3, artikli 31 lõikes 4, artikli 32 lõikes 5, artikli 34 lõigetes 3 ja 4, artiklites 37 ja 38, artikli 39 lõikes 4, artiklites 41, 42, 55, 56 ja 57 ning IV kuni VIII lisas. Sellised meetmed võetakse vastu enne Euroopa põhiseaduse lepingu jõustumist artikli 2 lõikes 2 osutatud akti artiklite 3 lõike 6, artikli 6 lõike 2 teise lõigu, lõike 4 teise lõigu, lõike 7 teise ja kolmanda lõigu, lõike 8 teise lõigu, lõike 9 kolmanda lõigu, artiklite 20 ja 22, artikli 27 lõigete 1 ja 4, artikli 28 lõigete 4 ja 5, artikli 29, artikli 30 lõike 3, artikli 31 lõike 4, artikli 32 lõike 5, artikli 34 lõigete 3 ja 4, artiklite 37 ja 38, artikli 39 lõike 4, artiklite 41, 42, 55, 56 ja 57 ning IV kuni VIII lisa samaväärsete sätete alusel.

Need meetmed jõustuvad lepingu jõustumise kuupäeval ja ainult kooskõlas käesoleva lepingu tingimustega.

Artikkel 5

Euroopa põhiseaduse lepingu bulgaaria ja rumeenia keeles koostatud tekstid lisatakse käesolevale lepingule. Nimetatud tekstid on autentsed samadel tingimustel nagu Euroopa põhiseaduse lepingu eesti, hispaania, hollandi, iiri, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keeles koostatud tekstid.

Itaalia Vabariigi valitsus annab Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia valitsustele üle Euroopa põhiseaduse lepingu tõestatud koopia kõigis esimeses lõigus nimetatud keeltes.

Artikkel 6

Käesolev leping, mille originaal on koostatud ühes eksemplaris bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, iiri, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keeles, kusjuures tekstid kõigis nendes keeltes on võrdselt autentsed, antakse hoiule Itaalia Vabariigi valitsuse arhiivi ja nimetatud valitsus edastab tõestatud koopiad kõigi teiste allakirjutanud riikide valitsustele.

В ПОТВЪРЖДЕНИЕ НА КОЕТО, долуподписаните упълномощени представители подписаха настоящия договор.

EN FE DE LO CUAL, los plenipotenciarios abajo firmantes suscriben el presente Tratado.

NA DŮKAZ ČEHOŽ připojili níže podepsaní zplnomocnění zástupci k této smlouvě své podpisy.

TIL BEKRÆFTELSE HERAF har undertegnede befuldmægtigede underskrevet denne traktat.

ZU URKUND DESSEN haben die unterzeichneten Bevollmächtigten ihre Unterschriften unter diesen Vertrag gesetzt.

SELLE KINNITUSEKS on nimetatud täievolilised esindajad käesolevale lepingule alla kirjutanud.

ΣΕ ΠΙΣΤΩΣΗ ΤΩΝ ΑΝΩΤΕΡΩ, οι κάτωθι υπογεγραμμένοι πληρεξούσιοι υπέγραψαν την παρούσα Συνθήκη.

IN WITNESS WHEREOF the undersigned Plenipotentiaries have signed this Treaty.

EN FOI DE QUOI, les plénipotentiaires soussignés ont apposé leurs signatures au bas du présent traité.

DÁ FHIANÚ SIN, chuir na Lánchumhachtaigh thíos-sínithe a lámh leis an gConradh seo.

IN FEDE DI CHE, i plenipotenziari sottoscritti hanno apposto le loro firme in calce al presente trattato.

TO APLIECINOT, Pilnvarotie ir parakstījuši šo Līgumu.

TAI PALIUDYDAMI šią Sutartį pasirašė toliau nurodyti įgaliotieji atstovai.

FENTIEK HITELÉÜL az alulírott meghatalmazottak aláírták ezt a szerződést.

B'XIEHDA TA' DAN il-Plenipotenzjarji sottoskritti iffirmaw dan it-Trattat.

TEN BLIJKE WAARVAN de ondergetekende gevolmachtigden hun handtekening onder dit Verdrag hebben gesteld.

W DOWÓD niżej podpisani pełnomocnicy złożyli swoje podpisy pod niniejszym Traktatem.

EM FÉ DO QUE, os abaixo-assinados apuseram as suas assinaturas no final do presente Tratado.

DREPT subsemnații plenipotențiari au semnat prezentul tratat.

NA DÔKAZ TOHO splnomocnení zástupcovia podpísali túto zmluvu.

V POTRDITEV TEGA so spodaj podpisani pooblaščenci podpisali to pogodbo.

TÄMÄN VAKUUDEKSI ALLA MAINITUT täysivaltaiset edustajat ovat allekirjoittaneet tämän sopimuksen.

SOM BEKRÄFTELSE PÅ DETTA har undertecknade befullmäktigade ombud undertecknat detta fördrag.

Съставено в Люксембург на двадесет и пети април две хиляди и пета година.

Hecho en Luxemburgo, el veinticinco de abril del dos mil cinco.

V Lucemburku dne dvacátého pátého dubna dva tisíce pět.

Udfærdiget i Luxembourg den femogtyvende april to tusind og fire.

Geschehen zu Luxemburg am fünfundzwanzigsten April zweitausendfünf.

Kahe tuhande viienda aasta aprillikuu kahekümne viiendal päeval Luxembourgis.

'Εγινε στo Λουξεμβούργο, στις είκοσι πέντε Απριλίου δύο χιλιάδες πέντε.

Done at Luxembourg on the twenty‐fifth day of April in the year two thousand and five.

Fait à Luxembourg, le vingt‐cinq avril deux mille cinq.

Arna dhéanamh i Lucsamburg, an cúigiú lá fichead d'Aibreán sa bhliain dhá mhíle is a cúig.

Fatto a Lussembourgo, addi' venticinque aprile duemilacinque.

Luksemburgā, divtūkstoš piektā gada divdesmit piektajā aprīlī.

Priimta du tūkstančiai penktų metų balandžio dvidešimt penktą dieną Liuksemburge.

Kelt Luxembourgban, a kettőezer ötödik év április huszonötödik napján.

Magħmul fil-Lussemburgu, fil-ħamsa u għoxrin jum ta' April tas-sena elfejn u ħamsa.

Gedaan te Luxemburg, de vijfentwintigste april tweeduizend vijf.

Sporządzono w Luksemburgu dnia dwudziestego piątego kwietnia roku dwutysięcznego piątego.

Feito em Luxemburgo, em vinte e cinco de Abril de dois mil e cinco.

Întocmit la Luxemburg la douăzecișicinci aprilie anul două mii cinci.

V Luxembourgu, petindvajsetega aprila leta dva tisoč pet.

V Luxemburgu dňa dvadsiateho piateho apríla dvetisícpäť.

Tehty Luxemburgissa kahdentenakymmenentenäviidentenä päivänä huhtikuuta vuonna kaksituhattaviisi.

Som skedde i Luxemburg den tjugofemte april tjugohundrafem.

Pour Sa Majesté le Roi des Belges

Voor Zijne Majesteit de Koning der Belgen

Für Seine Majestät den König der Belgier

Cette signature engage également la Communauté française, la Communauté flamande, la Communauté germanophone, la Région wallonne, la Région flamande et la Région de Bruxelles-Capitale.

Deze handtekening verbindt eveneens de Vlaamse Gemeenschap, de Franse Gemeenschap, de Duitstalige Gemeenschap, het Vlaamse Gewest, het Waalse Gewest en het Brussels Hoofdstedelijk Gewest.

Diese Unterschrift bindet zugleich die Deutschsprachige Gemeinschaft, die Flämische Gemeinschaft, die Französische Gemeinschaft, die Wallonische Region, die Flämische Region und die Region Brüssel-Hauptstadt.

За Република България

Za prezidenta České republiky

For Hendes Majestæt Danmarks Dronning

Für den Präsidenten der Bundesrepublik Deutschland

Eesti Vabariigi Presidendi nimel

Για τον Πρόεδρο της Ελληνικής Δημοκρατίας

Por Su Majestad el Rey de España

Pour le Président de la République française

Thar ceann Uachtarán na hÉireann

For the President of Ireland

Per il Presidente della Repubblica italiana

Για τον Πρόεδρο της Κυπριακής Δημοκρατίας

Latvijas Republikas Valsts prezidentes vārdā

Lietuvos Respublikos Prezidento vardu

Pour Son Altesse Royale le Grand-Duc de Luxembourg

A Magyar Köztársaság Elnöke részréről

Għall-President ta' Malta

Voor Hare Majesteit de Koningin der Nederlanden

Für den Bundespräsidenten der Republik Österreich

Za Prezydenta Rzeczypospolitej Polskiej

Pelo Presidente da República Portuguesa

Pentru Președintele României

Za predsednika Republike Slovenije

Za prezidenta Slovenskej republiky

Suomen Tasavallan Presidentin puolesta

För Republiken Finlands President

För Konungariket Sveriges regering

For Her Majesty the Queen of the United Kingdom of Great Britain and Northern Ireland

PROTOKOLL

Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia Euroopa Liitu vastuvõtmise tingimusi ja korda käsitlev

ESIMENE OSA

PÕHIMÕTTED

Artikkel 1

1.  Käesolevas protokollis:

2.  Käesolevas protokollis esinevaid viiteid põhiseadusele ja liidule käsitatakse vajadusel viidetena vastavalt Euratomi asutamislepingule ja Euratomi asutamislepingu alusel asutatud ühendusele.

Artikkel 2

Alates ühinemiskuupäevast on põhiseaduse sätted, Euratomi asutamisleping ning institutsioonide poolt enne ühinemist vastuvõetud aktid Bulgaariale ja Rumeeniale siduvad ja neid kohaldatakse nendes riikides vastavalt põhiseaduses, Euratomi asutamislepingus ja käesolevas protokollis sätestatud tingimustele.

Artikkel 3

1.  Bulgaaria ja Rumeenia ühinevad otsuste ja lepingutega, mille on vastu võtnud nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajad.

2.  Euroopa Ülemkogu või nõukogu deklaratsioonide, resolutsioonide või muude seisukohtade suhtes ning liikmesriikide ühisel kokkuleppel vastu võetud deklaratsioonide, resolutsioonide ja muude seisukohtade suhtes, mis käsitlevad liitu, on Bulgaaria ja Rumeenia samasuguses olukorras kui praegused liikmesriigid; vastavalt sellele järgivad nad kõnealustest deklaratsioonidest, resolutsioonidest või muudest seisukohtadest tulenevaid põhimõtteid ja suuniseid ning võtavad nende rakendamise tagamiseks vajalikke meetmeid.

3.  Bulgaaria ja Rumeenia ühinevad I lisas loetletud konventsioonide ja protokollidega. Kõnealused konventsioonid ja protokollid jõustuvad Bulgaaria ja Rumeenia suhtes kuupäeval, mille nõukogu määrab kindlaks lõikes 4 osutatud otsustes.

4.  Nõukogu võtab ühehäälselt komisjoni soovitusel ja pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga vastu Euroopa otsused, millega tehakse kõik lõikes 3 osutatud konventsioonide ja protokollidega ühinemise tõttu nõutavad kohandused, ning avaldab kohandatud teksti Euroopa Liidu Teatajas.

5.  Lõikes 3 osutatud konventsioonide ja protokollide suhtes kohustuvad Bulgaaria ja Rumeenia võtma kasutusele haldus- ja muud meetmed nagu need, mille praegused liikmesriigid või nõukogu on ühinemiskuupäevaks vastu võtnud, ning hõlbustama praktilist koostööd liikmesriikide asutuste ja organisatsioonide vahel.

6.  Nõukogu võib ühehäälselt komisjoni ettepaneku põhjal võtta vastu Euroopa otsused, millega täiendatakse I lisa selliste konventsioonide, lepingute ja protokollidega, millele on alla kirjutatud enne ühinemiskuupäeva.

7.  Käesolevas artiklis osutatud konkreetsete dokumentide hulka kuuluvad põhiseaduse artiklis IV-438 osutatud dokumendid.

Artikkel 4

1.  Schengeni acquis' sätted, millele on osutatud põhiseadusele lisatud 17. protokollis Euroopa Liidu raamistikku integreeritud Schengeni acquis' kohta, ning Schengeni acquis'l põhinevad või sellega muul viisil seotud aktid, mis on loetletud II lisas, samuti muud samalaadsed aktid, mis on võetud vastu enne ühinemiskuupäeva, on Bulgaariale ja Rumeeniale siduvad ja neid kohaldatakse nimetatud riikides alates ühinemiskuupäevast.

2.  Need Euroopa Liidu raamistikku integreeritud Schengeni acquis' sätted ning Schengeni acquis'l põhinevad või sellega muul viisil seotud aktid, millele ei ole lõikes 1 osutatud, on Bulgaariale ja Rumeeniale siduvad alates ühinemiskuupäevast, kuid neid kohaldatakse kummaski nimetatud riigis üksnes nõukogu sellekohase Euroopa otsuse alusel, mis tehakse pärast Schengeni kehtiva hindamiskorra kohaselt toimunud kontrollimist, kas asjaomases riigis on kõnealuse acquis' kõigi osade rakendamise tingimused täidetud.

Nõukogu teeb oma otsuse ühehäälselt pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga, kusjuures hääletamisel osalevad nõukogu liikmed, kes esindavad nende liikmesriikide valitsusi, mille suhtes on käesolevas lõikes osutatud sätted juba jõustunud, ning selle liikmesriigi valitsuse esindaja, mille suhtes nimetatud sätted jõustatakse. Iirimaa ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi valitsusi esindavad nõukogu liikmed võtavad otsustamisest osa niivõrd, kuivõrd otsus käsitleb selliseid Schengeni acquis' sätteid ja Schengeni acquis'l põhinevaid või sellega muul viisil seotud akte, milles nimetatud liikmesriigid osalevad.

Artikkel 5

Alates ühinemiskuupäevast osalevad Bulgaaria ja Rumeenia majandus- ja rahaliidus kui liikmesriigid, mille suhtes on kehtestatud erand põhiseaduse artikli III-197 tähenduses.

Artikkel 6

1.  Lepingud või konventsioonid, mille liit on sõlminud ühe või mitme kolmanda riigiga, rahvusvahelise organisatsiooniga või kolmanda riigi kodanikuga või mida ta ajutiselt kohaldab, on Bulgaariale ja Rumeeniale siduvad põhiseaduses ja käesolevas protokollis sätestatud tingimustel.

2.  Bulgaaria ja Rumeenia kohustuvad käesolevas protokollis sätestatud tingimustel ühinema lepingute ja konventsioonidega, mille liit ja praegused liikmesriigid on ühiselt sõlminud või alla kirjutanud.

Bulgaaria ja Rumeenia ühinemine lepingute ja konventsioonidega, mille liit ja praegused liikmesriigid on ühiselt sõlminud teatavate kolmandate riikidega või rahvusvaheliste organisatsioonidega või mille nad on alla kirjutanud, toimub sellistele lepingutele või konventsioonidele protokolli lisamise teel, mille sõlmivad liikmesriikide nimel ühehäälselt tegutsev nõukogu ning asjaomane kolmas riik või kolmandad riigid või rahvusvaheline organisatsioon. Liikmesriikide nimel peab nende protokollide üle läbirääkimisi komisjon vastavalt läbirääkimisdirektiividele, mille on ühehäälselt heaks kiitnud nõukogu, ning konsulteerides liikmesriikide esindajatest koosneva komiteega. Komisjon esitab protokollide eelnõud nõukogule sõlmimiseks.

See menetlus ei mõjuta liidu pädevust ega volituste jagamist liidu ja liikmesriikide vahel, mis on seotud selliste lepingute sõlmimisega tulevikus või muude muudatustega, mis ei seostu ühinemisega.

3.  Lõikes 2 osutatud lepingute ja konventsioonidega ühinemisel tekivad Bulgaarial ja Rumeenial nende lepingute ja konventsioonide alusel samasugused õigused ja kohustused nagu praegustel liikmesriikidel.

4.  Ühinemiskuupäevast kuni lõikes 2 osutatud vajalike protokollide jõustumiseni kohaldavad Bulgaaria ja Rumeenia lepinguid või konventsioone, mille liit ja praegused liikmesriigid on ühiselt sõlminud enne ühinemist, välja arvatud Šveitsiga isikute vaba liikumise kohta sõlmitud leping. Seda kohustust kohaldatakse ka nende lepingute ja konventsioonide suhtes, mille ajutises kohaldamises liit ja praegused liikmesriigid on kokku leppinud.

Kuni lõikes 2 osutatud protokollide jõustumiseni võtavad liit ja liikmesriigid vastavalt vajadusele ühiselt oma vastava pädevuse piires kõik asjakohased meetmed.

5.  Bulgaaria ja Rumeenia ühinevad partnerluslepinguga ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani riikide rühma liikmete ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel, ( 1 ) mis on alla kirjutatud Cotonous 23. juunil 2000.

6.  Bulgaaria ja Rumeenia kohustuvad käesolevas protokollis sätestatud tingimustel ühinema Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ( 2 ) vastavalt selle lepingu artiklile 128.

7.  Alates ühinemiskuupäevast kohaldavad Bulgaaria ja Rumeenia liidu poolt kolmandate riikidega sõlmitud kahepoolseid tekstiililepinguid ja -kokkuleppeid.

Liidu poolt tekstiilimaterjalide ja rõivatoodete impordi suhtes kohaldatavaid koguselisi piiranguid muudetakse selliselt, et võtta arvesse Bulgaaria ja Rumeenia ühinemist liiduga. Sellega seoses võib liit pidada asjaomaste kolmandate riikidega enne ühinemiskuupäeva läbirääkimisi eespool mainitud kahepoolsete lepingute ja kokkulepete muutmise üle.

Kui kahepoolsete tekstiililepingute ja -kokkulepete muudatused ei ole ühinemiskuupäevaks jõustunud, teeb liit vajalikud muudatused oma eeskirjades tekstiilimaterjalide ja rõivatoodete kolmandatest riikidest importimise kohta, et võtta arvesse Bulgaaria ja Rumeenia ühinemist.

8.  Liidu poolt terase ja terasetoodete impordi suhtes kohaldatavaid koguselisi piiranguid muudetakse asjaomastest tarnijariikidest Bulgaariasse ja Rumeeniasse viimastel aastatel toimunud terasetoodete impordi põhjal.

Sellega seoses peetakse enne ühinemiskuupäeva läbirääkimisi liidu poolt kolmandate riikidega sõlmitud kahepoolsete teraselepingute ja -kokkulepete vajaliku muutmise üle.

Kui kahepoolsete lepingute ja kokkulepete muudatused ei ole ühinemiskuupäevaks jõustunud, kohaldatakse esimese lõigu sätteid.

9.  Enne ühinemist Bulgaaria ja Rumeenia poolt kolmandate riikidega sõlmitud kalanduslepinguid haldab liit.

Nendest lepingutest tulenevad Bulgaaria ja Rumeenia õigused ja kohustused ei muutu ajal, mil nende lepingute sätted on ajutiselt jõus.

Niipea kui võimalik ja igal juhul enne esimeses lõigus osutatud lepingute kehtivuse lõppemist võtab nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal vastu asjakohased otsused nendest lepingutest tuleneva kalapüügi jätkumise kohta, sealhulgas võimaluse kohta pikendada teatavaid lepinguid ajavahemikuks, mis ei ületa ühte aastat.

10.  Alates ühinemiskuupäevast taganevad Bulgaaria ja Rumeenia kõikidest kolmandate riikidega sõlmitud vabakaubanduslepingutest, kaasa arvatud Kesk-Euroopa vabakaubandusleping.

Kui lepingud, mille on sõlminud ühelt poolt Bulgaaria, Rumeenia või mõlemad nimetatud riigid ja teiselt poolt kolmas riik või mitu kolmandat riiki, ei ole kooskõlas käesoleva protokolli järgsete kohustustega, astuvad Bulgaaria ja Rumeenia vajalikke samme, et kõrvaldada kindlaks tehtud vastuolud. Kui Bulgaarial või Rumeenial on raskusi enne ühinemiskuupäeva ühe või mitme kolmanda riigiga sõlmitud lepingu muutmisel, taganeb ta lepingust vastavalt selle tingimustele.

11.  Käesolevas protokollis sätestatud tingimustel ühinevad Bulgaaria ja Rumeenia sisekokkulepetega, mille praegused liikmesriigid on sõlminud lõigetes 2, 5 ja 6 osutatud lepingute ja konventsioonide rakendamiseks.

12.  Vajaduse korral võtavad Bulgaaria ja Rumeenia asjakohased meetmed, et kohandada oma seisukoht rahvusvaheliste organisatsioonide ja nende rahvusvaheliste lepingute suhtes, milles osaleb ka liit või milles osalevad ka teised liikmesriigid, õiguste ja kohustustega, mis tulenevad nende ühinemisest liiduga.

Ühinemiskuupäeval või võimalikult kiiresti pärast seda taganevad nad eelkõige sellistest rahvusvahelistest kalanduslepingutest ja astuvad välja sellistest rahvusvahelistest kalandusorganisatsioonidest, milles osaleb ka liit, välja arvatud juhul, kui nende liikmesus seondub muude küsimustega kui kalandus.

13.  käesolev artikkel viitab liidu poolt sõlmitud või allakirjutatud konventsioonidele ja lepingutele, hõlmavad need samuti põhiseaduse artiklis IV-438 osutatud konventsioone ja lepinguid.

Artikkel 7

Käesoleva protokolli üleminekusätted, kui need ei ole enam kohaldatavad, võib kehtetuks tunnistada nõukogu Euroopa seadusega. Nõukogu teeb ühehäälse otsuse pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga.

Artikkel 8

1.  Institutsioonide poolt vastuvõetud aktid, millega on seotud käesoleva protokolli üleminekusätted, säilitavad oma õigusjõu; eelkõige jääb kehtima nende aktide muutmise kord.

2.  Käesoleva protokolli sätetel, mille eesmärgiks või tagajärjeks on institutsioonide poolt vastu võetud aktide kehtetuks tunnistamine või muutmine muul viisil kui üleminekumeetmena, on samasugune õigusjõud nagu nendel sätetel, mida nendega kehtetuks tunnistatakse või muudetakse, ning nende suhtes kehtivad samasugused eeskirjad.

Artikkel 9

Põhiseaduse ja institutsioonide poolt vastuvõetud aktide kohaldamise suhtes kehtivad üleminekumeetmetena käesoleva protokolliga ettenähtud erandid.

TEINE OSA

PÕHISEADUSE MUUTMINE

I JAOTIS

INSTITUTSIOONE KÄSITLEVAD SÄTTED

Artikkel 10

1.  Põhiseadusele ja Euratomi asutamislepingule lisatud 3. protokolli (Euroopa Liidu Kohtu põhikirja kinnitamise kohta) artikli 9 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Kui kohtunikke iga kolme aasta järel osaliselt välja vahetatakse, asendatakse vaheldumisi neliteist ja kolmteist kohtunikku.”

2.  Põhiseadusele ja Euratomi asutamislepingule lisatud 3. protokolli (Euroopa Liidu Kohtu põhikirja kinnitamise kohta) artikkel 48 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 48

Üldkohus koosneb kahekümne seitsmest kohtunikust.”

Artikkel 11

Põhiseadusele lisatud 5. protokolli Euroopa Investeerimispanga põhikirja kinnitamise kohta muudetakse järgmiselt.

Juhatajate nõukogu nimetab direktorid ametisse viieks aastaks; iga liikmesriik nimetab ühe direktori ja komisjon ühe direktori.

Juhatajate nõukogu nimetab asedirektorid viieks aastaks ametisse järgmiselt:

Artikkel 12

Euratomi asutamislepingu artikli 134 lõike 2 esimene lõik teadus- ja tehnikakomitee koosseisu kohta asendatakse järgmisega:

II JAOTIS

MUUD MUUDATUSED

Artikkel 13

Põhiseaduse artikli III-157 lõike 1 viimane lause asendatakse järgmisega:

„Bulgaaria, Eesti ja Ungari siseriikliku õiguse järgi kehtivate piirangute osas loetakse kõnealuseks kuupäevaks 31. detsember 1999.”

Artikkel 14

Põhiseaduse artikli IV-440 lõige 1 asendatakse järgmisega:

Artikkel 15

1.  Põhiseaduse artikli IV-448 lõikele 1 lisatakse järgmine lõik:

„Vastavalt ühinemislepingule on käesoleva lepingu bulgaaria- ja rumeeniakeelsed tekstid samuti autentsed.”

2.  Euratomi asutamislepingu artikli 225 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Käesoleva lepingu bulgaaria-, eesti-, hispaania-, iiri-, inglis-, kreeka-, leedu-, läti-, malta-, poola-, portugali-, rootsi-, rumeenia-, slovaki-, sloveeni-, soome-, taani-, tšehhi- ja ungarikeelsed tekstid on samuti autentsed.”

KOLMAS OSA

ALALISED SÄTTED

I JAOTIS

INSTITUTSIOONIDE POOLT VASTUVÕETUD AKTIDE KOHANDAMINE

Artikkel 16

Käesoleva protokolli III lisas loetletud akte kohandatakse vastavalt kõnealuse lisa sätetele.

Artikkel 17

Käesoleva protokolli IV lisas loetletud aktide kohandused, mille tingib ühinemine, tehakse kooskõlas selles lisas sätestatud suunistega.

II JAOTIS

MUUD SÄTTED

Artikkel 18

Käesoleva protokolli V lisas loetletud meetmeid kohaldatakse vastavalt selles lisas sätestatud tingimustele.

Artikkel 19

Nõukogu võib Euroopa seadusega vastu võtta käesoleva protokolli ühist põllumajanduspoliitikat käsitlevate sätete kohandusi, mis võivad liidu seaduste muutmise tõttu vajalikuks osutuda. Nõukogu teeb ühehäälse otsuse pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga.

NELJAS OSA

AJUTISED SÄTTED

I JAOTIS

ÜLEMINEKUMEETMED

Artikkel 20

Käesoleva protokolli VI ja VII lisas loetletud meetmeid kohaldatakse Bulgaaria ja Rumeenia suhtes vastavalt neis lisades sätestatud tingimustele.

II JAOTIS

INSTITUTSIOONE KÄSITLEVAD SÄTTED

Artikkel 21

1.  Põhiseadusele ja Euratomi asutamislepingule lisatud liidu institutsioone ja organeid käsitlevate üleminekusätete protokolli nr 34 artikli 1 lõikesse 2 lisatakse järgmine lõige:

„Erandina põhiseaduse artikli I-20 lõikes 2 sätestatud Euroopa Parlamendi liikmete maksimaalsest arvust, suurendatakse Euroopa Parlamendi liikmete arvu, võttes arvesse Bulgaaria ja Rumeenia ühinemist nii, et ajavahemikul alates ühinemiskuupäevast kuni Euroopa Parlamendi volituste kehtimisaja 2009 — 2014 alguseni on nendest riikidest pärit liikmete arv järgmine:

2.  Enne 31. detsembrit 2007 korraldavad mõlemad Bulgaaria ja Rumeenia otsesed ja üldised valimised, kus vastavalt aktile Euroopa Parlamendi liikmete otsese ja üldise valimise kohta ( 3 ) valitakse lõikes 1 ettenähtud arv selle riigi liikmeid Euroopa Parlamenti.

3.  Kui valimised toimuvad pärast ühinemiskuupäeva, määravad Bulgaaria ja Rumeenia parlamendid erandina põhiseaduse artikli I-20 lõikest 3 enda liikmete hulgast vastavalt kummaski riigis kehtestatud korrale Bulgaaria ja Rumeenia kodanikke esindavad Euroopa Parlamendi liikmed ajavahemikuks, mis algab ühinemisest ja kestab seni, kuni mõlemad lõikes 2 osutatud valimised on aset leidnud.

Artikkel 22

1.  Põhiseadusele ja Euratomi asutamislepingule lisatud liidu institutsioone ja organeid käsitlevate üleminekusätete protokolli nr 34 artikli 2 lõike 2 teises lõigus lisatakse Belgiat ja Tšehhi Vabariiki käsitlevate kannete vahele järgmine kanne:

ning Portugali ja Sloveeniat käsitlevate kannete vahele lisatakse:

2.  Põhiseadusele ja Euratomi asutamislepingule lisatud liidu institutsioone ja organeid käsitlevate üleminekusätete protokolli nr 34 artikli 2 lõike 2 kolmas lõik asendatakse järgmistega:

„Kui otsus tuleb teha põhiseaduse kohaselt komisjoni ettepaneku põhjal, on otsuse vastuvõtmiseks nõutav vähemalt 255 poolthäält, mis esindavad liikmete enamust. Muudel juhtudel on otsuse vastuvõtmiseks nõutav vähemalt 255 poolthäält, mis esindavad vähemalt kaht kolmandikku liikmetest.”

Artikkel 23

Põhiseadusele ja Euratomi asutamislepingule lisatud liidu institutsioone ja organeid käsitlevate üleminekusätete protokolli nr 34 artiklis 6 lisatakse Belgiat ja Tšehhi Vabariiki käsitlevate kannete vahele järgmine kanne:

ning Portugali ja Sloveeniat käsitlevate kannete vahele lisatakse:

Artikkel 24

Põhiseadusele ja Euratomi asutamislepingule lisatud liidu institutsioone ja organeid käsitlevate üleminekusätete protokolli nr 34 artiklis 7 lisatakse Belgiat ja Tšehhi Vabariiki käsitlevate kannete vahele järgmine kanne:

ning Portugali ja Sloveeniat käsitlevate kannete vahele lisatakse:

III JAOTIS

RAHANDUSSÄTTED

Artikkel 25

4

1.  Alates ühinemiskuupäevast maksavad Bulgaaria ja Rumeenia järgmised summad, mis vastavad nende poolt sissemakstavale osale põhiseadusele lisatud Euroopa Investeerimispanga põhikirja protokolli nr 5 artiklis 4 määratletud märgitud kapitalis: (

)

Need sissemaksed tehakse kaheksas võrdses osas, mille maksetähtpäevad on 31. mai 2007, 31. mai 2008, 31. mai 2009, 30. november 2009, 31. mai 2010, 30. november 2010, 31. mai 2011 ja 30. november 2011.

(4)

2.  Bulgaaria ja Rumeenia teevad reservidesse ja reservidega samaväärsetesse eraldistesse ning reservide ja eraldiste jaoks ettenähtud summasse (tulenevalt panga bilanssi kantud ühinemisele eelneva kuu lõpu kasumiaruande saldost) sissemaksed kaheksas võrdses osas, mille maksetähtpäevad on näidatud lõikes 1 ning mis moodustavad reservidest ja eraldistest järgmised protsendimäärad: 

3.  Lõigetes 1 ja 2 ettenähtud kapitali ja maksed maksavad Bulgaaria ja Rumeenia eurodes, välja arvatud juhul, kui juhatajate nõukogu on ühehäälselt teinud otsuse erandi kohta.

Artikkel 26

1.  Bulgaaria ja Rumeenia maksavad söe ja terase teadusfondi, millele on osutatud nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate 27. veebruari 2002. aasta otsuses 2002/234/ESTÜ (ESTÜ asutamislepingu lõppemisega kaasnevate finantstagajärgede ning söe ja terase teadusfondi kohta) ( 5 ) järgmised summad:

2.  Sissemaksed söe ja terase teadusfondi tehakse neljas osas alates 2009. aastast ja makstakse iga aasta esimese kuu esimesel tööpäeval järgmiselt:

Artikkel 27

1.  Pakkumisi, lepingute sõlmimisi, rakendamist ja väljamakseid ühinemiseelse abi raames Phare programmi, ( 6 ) Phare piiriülese koostöö programmi ( 7 ) alusel ning abi raames artiklis 31 osutatud üleminekutoetuse alusel korraldavad alates ühinemiskuupäevast Bulgaaria ja Rumeenia rakendusasutused.

Komisjon loobub eelkontrollist pakkumise ja lepingute sõlmimise üle komisjoni sellekohase otsusega, kui komisjon on läbi viinud akrediteerimismenetluse ja laiendatud detsentraliseeritud rakendamissüsteem (EDIS) on saanud positiivse hinnangu vastavalt kriteeriumidele ja tingimustele, mis on ette nähtud nõukogu 21. juuni 1999. aasta määruse (EÜ) nr 1266/1999 (kandidaatriikidele ühinemiseelse strateegia raames antava abi kooskõlastamise ja määruse (EMÜ) nr 3906/89 muutmise kohta) ( 8 ) lisas ja Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatava finantsmääruse ( 9 ) artiklis 164.

Kui komisjon ei ole eelkontrollist loobumise otsust teinud enne ühinemiskuupäeva, ei ole ühinemiskuupäeva ja komisjoni otsuse tegemise kuupäeva vahelisel ajal sõlmitud lepingud kõlblikud saama ühinemiseelset abi.

Kui aga komisjoni otsus eelkontrollist loobuda tehakse pärast ühinemiskuupäeva Bulgaaria või Rumeenia ametiasutustest sõltumatutel põhjustel, võib komisjon erandkorras ja nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel aktsepteerida ühinemiskuupäeva ja komisjoni otsuse tegemise kuupäeva vahelisel ajal sõlmitud lepinguid kui kõlblikke saama ühinemiseelset abi ning nõustuda ühinemiseelse abi jätkamisega piiratud aja jooksul pakkumise ja lepingute sõlmimise üle toimuva komisjoni eelkontrolli all.

2.  Enne ühinemist lõikes 1 osutatud ühinemiseelsete rahastamisvahendite alusel võetud ja pärast ühinemist artiklis 31 osutatud üleminekutoetuse alusel võetud finantskohustusi, kaasa arvatud hilisemate individuaalsete juriidiliste kohustuste võtmist ja registreerimist ning pärast ühinemist tehtud makseid reguleerivad jätkuvalt ühinemiseelse rahastamisvahendi eeskirjad ja õigusaktid ning need kaetakse vastavast eelarvepeatükist kuni asjaomaste programmide ja projektide sulgemiseni. Sellest olenemata toimuvad pärast ühinemist algatatud riigihankemenetlused vastavalt asjaomastele liidu sätetele.

3.  Viimane programmide koostamine lõikes 1 osutatud ühinemiseelseks abiks toimub viimasel ühinemiseelsel aastal. Lepingud nende programmide alusel võetavate meetmete kohta tuleb sõlmida kahe järgneva aasta jooksul. Lepingute sõlmimise tähtaega ei pikendata. Erandkorras ning nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võib lepingute täitmiseks anda piiratud tähtajapikendusi.

Olenemata sellest võib lõikes 4 määratletud halduskulude katmiseks ettenähtud ühinemiseelseid fonde siduda kahel esimesel ühinemisjärgsel aastal. Auditeerimis- ja hindamiskuludega võib ühinemiseelseid fonde siduda kuni viiel ühinemisjärgsel aastal.

4.  Et tagada lõikes 1 osutatud ühinemiseelsete rahastamisvahendite ning ISPA programmi ( 10 ) vajalik järkjärguline kaotamine, võib komisjon võtta kõik vajalikud meetmed, et tagada nõuetekohase personaliarvu säilitamine Bulgaarias ja Rumeenias kuni üheksateistkümne ühinemisjärgse kuu jooksul. Selle aja jooksul kohaldatakse Bulgaarias ja Rumeenias enne ühinemist ametisse nimetatud ametnike, ajutiste töötajate ja lepinguliste töötajate suhtes, kellelt nõutakse nimetatud riikides pärast ühinemiskuupäeva teenistusse jäämist, erandkorras samasuguseid rahalisi ja materiaalseid tingimusi, nagu kohaldas enne ühinemist komisjon vastavalt Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjadele ja Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimustele, mis on sätestatud nõukogu määruses (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68. ( 11 ) Halduskulud, kaasa arvatud muu vajaliku personali palk, kaetakse Euroopa Liidu üldeelarve realt „Uutele liikmesriikidele ühinemiseelse abi andmise järkjärguline lõpetamine” või laienemist käsitlevatelt samaväärsetelt eelarveridadelt, mis kuuluvad asjakohasesse poliitikavaldkonda.

Artikkel 28

1.  Meetmed, mille kohta on ühinemiskuupäevaks määruse (EÜ) nr 1267/99 (millega luuakse ühinemiseelse struktuuripoliitika rahastamisvahend) alusel tehtud abi käsitlev otsus ja mille rakendamine ei ole ühinemiskuupäevaks lõppenud, loetakse nõukogu 16. mai 1994. aasta määruse (EÜ) nr 1164/94 (millega asutatakse ühtekuuluvusfond) ( 12 ) alusel komisjoni poolt heakskiidetuks. Summad, mida ei ole selliste meetmete rakendamiseks veel ette nähtud, tuleb siduda ühinemiskuupäeval kehtiva ühtekuuluvusfondi käsitleva määruse alusel ja suunata Euroopa Liidu üldeelarve peatükki, mis vastab nimetatud määrusele. Kui lõigetest 2— 5 ei tulene teisiti, kohaldatakse nende meetmete suhtes käesoleva määruse alusel heakskiidetud meetmete rakendamist käsitlevaid sätteid.

2.  Lõikes 1 osutatud meetmega seotud hankemenetlus, mille kohta on ühinemiskuupäevaks juba ilmunud pakkumiskutse Euroopa Liidu Teatajas, korraldatakse selles pakkumiskutses määratud eeskirjade kohaselt. Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatava finantsmääruse artikli 165 sätteid siiski ei kohaldata. Lõikes 1 osutatud meetmega seotud hankemenetlus, mille kohta ei ole veel ilmunud pakkumiskutse Euroopa Liidu Teatajas, peab olema vastavuses põhiseaduse sätetega, selle alusel vastuvõetud õigusaktidega ja liidu poliitikaga, sealhulgas keskkonnakaitset, transporti, üleeuroopalisi võrke, konkurentsi ja riigihankelepingute sõlmimist käsitleva poliitikaga.

3.  Lõikes 1 osutatud meetme alusel tehtud komisjoni väljamaksed määratakse varaseimale täitmata kohustusele, mis on võetud kõigepealt määruse (EÜ) nr 1267/1999 kohaselt ja seejärel sel ajal kehtiva ühtekuuluvusfondi käsitleva määruse kohaselt.

4.  Lõikes 1 osutatud meetmete puhul kohaldatakse jätkuvalt määruse (EÜ) nr 1267/1999 kohaseid kulutuste abikõlblikkuse eeskirju, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, mille kohta teeb otsuse komisjon asjaomase liikmesriigi taotlusel.

5.  Erandlikel ja nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võib komisjon otsustada lubada lõikes 1 osutatud meetmete puhul teatud erandeid ühinemiskuupäeval kehtiva ühtekuuluvusfondi käsitleva määruse alusel kohaldatavatest eeskirjadest.

Artikkel 29

Kui SAPARDi ( 13 ) programmi alusel võetud põllumajandusmaa metsastamise, tootjarühmade asutamise või põllumajanduse keskkonnakaitse kavade toetamisega seotud mitmeaastaste kulukohustuste periood ületab SAPARDi programmi alusel lubatud maksete lõpptähtaega, kaetakse täitmata jäänud kulukohustused 2007.—2013. aasta maaelu arengu programmist. ►M1  Kui selleks on vaja spetsiaalseid üleminekumeetmeid, võetakse need vastu nõukogu 20. septembri 2005. aasta määruse (EÜ) nr 1698/2005 (Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta) ( 14 ) artikli 90 lõikes 2 sätestatud korras. ◄

Artikkel 30

1.  Olles enne 2003. aastat vastavalt endale võetud kohustustele lõplikult sulgenud Kozloduy tuumaelektrijaama esimese ja teise reaktori nende tegevuse lõpetamiseks, kohustub Bulgaaria 2006. aastal lõplikult sulgema nimetatud elektrijaama kolmanda ja neljanda reaktori nende tegevuse lõpetamiseks.

2.  Ajavahemikul 2007—2009 annab ühendus Bulgaariale rahalist abi, et toetada tema püüdlusi Kozloduy tuumaelektrijaama esimese kuni neljanda reaktori tegevuse lõpetamisel ning nimetatud reaktorite sulgemise ja tegevuse lõpetamise tagajärgedega tegelemisel.

Abi hõlmab muu hulgas järgmist: Kozloduy tuumaelektrijaama esimese kuni neljanda reaktori tegevuse lõpetamist toetavad meetmed, ühenduse acquis'le vastavad keskkonnakaitsealase ajakohastamise meetmed; meetmed traditsioonilise energiatootmise, -edastamise ja -jaotamise sektorite moderniseerimiseks Bulgaarias; meetmed energiatõhususe parandamiseks, taastuvate energiaallikate kasutamise edendamiseks ja energiavarustuse kindluse parandamiseks.

Aastatel 2007—2009 ulatuvad abi kulukohustuste assigneeringud 210 miljoni euroni (2004. aasta hindades), mille kohta võetakse kohustus võrdsete 70 miljoni euro (2004. aasta hindades) suuruste aastasummade kaupa.

Abi või selle osa andmise võib korraldada ühenduse rahasiirdena rahvusvahelisele Kozloduy tuumaelektrijaama tegevuse lõpetamise toetusfondile, mida haldab Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank.

3.  Komisjon võib võtta vastu eeskirjad lõikes 2 osutatud abi rakendamise kohta. Eeskirjad võetakse vastu vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused. ( 15 ) Sel eesmärgil abistab komisjoni komitee. Kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 4 ja 7. Otsuse 1999/468/EÜ artikli 4 lõikes 3 sätestatud ajavahemikuks kehtestatakse kuus nädalat. Komitee võtab vastu oma töökorra.

Artikkel 31

1.  Esimesel ühinemisaastal annab liit Bulgaariale ja Rumeeniale ajutist rahalist abi (edaspidi „üleminekutoetus”), et nad saaksid arendada ja tugevdada oma haldus- ja kohtuorganite suutlikkust liidu õiguse rakendamiseks ja täitmiseks ning suurendada parimate kogemuste vahetamist spetsialistide vahel. Kõnealusest abist rahastatakse institutsioonide väljaarendamise projekte ja nendega seotud piiratud väikesemahulisi investeeringuid.

2.  Abi põhineb püsival vajadusel tugevdada institutsioonilist suutlikkust teatavates valdkondades toimingutega, mida ei saa struktuurifondidest ega maaelu arengu fondidest rahastada.

3.  Institutsioonide väljaarendamise eesmärgil korraldatavate riiklike haldusorganite vaheliste mestimisprojektide puhul korraldatakse projektikonkursid jätkuvalt liikmesriikide kontaktasutuste võrgu kaudu, nagu see on ette nähtud liikmesriikidega sõlmitud raamlepingutes ühinemiseelse abi kohta.

Kulukohustuste assigneeringud üleminekutoetuseks Bulgaariale ja Rumeeniale 2004. aasta hindades on 82 miljonit eurot esimesel ühinemisjärgsel aastal siseriiklike ja horisontaalsete prioriteetidega tegelemiseks. Eelarvepädev asutus kinnitab assigneeringud finantsperspektiivi piires.

4.  Üleminekutoetusele vastav abi otsustatakse ja rakendatakse vastavalt nõukogu määrusele (EMÜ) nr 3906/89 teatavatele Kesk- ja Ida-Euroopa riikidele antava majandusabi kohta.

Artikkel 32

1.  Käesolevaga luuakse rahavoogude ja Schengeni toetus kui ajutine vahend, et aidata Bulgaarial ja Rumeenial ühinemiskuupäevast kuni 2009. aasta lõpuni rahastada toiminguid uuel liidu välispiiril, et rakendada Schengeni acquis' ja välispiirikontroll ning aidata parandada riigieelarvetes rahavooge.

2.  Ajutise rahavoogude ja Schengeni toetuse alusel tehakse Bulgaariale ja Rumeeniale ajavahemikuks 2007—2009 ühekordsete maksetena kättesaadavaks järgmised summad (2004. aasta hindades):

3.  Vähemalt 50 % kummalegi riigile ajutise rahavoogude ja Schengeni toetuse alusel eraldatavatest summadest kasutatakse Bulgaaria ja Rumeenia kohustuse toetuseks rahastada toiminguid uuel liidu välispiiril, et rakendada Schengeni acquis' ja välispiirikontroll.

4.  Bulgaariale ja Rumeeniale makstakse üks kaheteistkümnendik igast aastasummast vastava aasta iga kuu esimesel tööpäeval. Ühekordseid makseid kasutatakse kolme aasta jooksul alates esimesest väljamaksest. Hiljemalt kuue kuu jooksul pärast nimetatud kolmeaastase perioodi lõppu esitavad Bulgaaria ja Rumeenia põhjaliku aruande ajutise rahavoogude ja Schengeni toetuse Schengeniga seonduva osa alusel tehtud ühekordsete maksete lõpliku täitmise kohta koos tõendiga kulude põhjendatuse kohta. Kõik kasutamata või põhjendamatult kulutatud vahendid tuleb komisjonile tagasi maksta.

5.  Komisjon võib vastu võtta ajutise rahavoogude ja Schengeni toetuse toimimiseks vajalikud tehnilised sätted.

Artikkel 33

1.  Ilma et see piiraks tulevasi poliitikat käsitlevaid otsuseid, on Bulgaariale ja Rumeeniale kolmeaastasel ajavahemikul 2007—2009 struktuuriliseks tegevuseks eraldatavad kulukohustuste assigneeringud järgmised:

2.  Kolmeaastasel ajavahemikul 2007—2009 määratakse struktuurilise tegevuse kulutustele sel ajal kohaldatavate sätete alusel riigile ettenähtud assigneeringute piires kindlaks sekkumise ulatus ja iseloom.

Artikkel 34

▼M1

1.  Lisaks ühinemiskuupäeval jõus olevatele maaelu arengut käsitlevatele määrustele kohaldatakse ajavahemikul 2007–2009 Bulgaaria ja Rumeenia suhtes VIII lisa I, II ja III jao sätteid, välja arvatud kõnealuse lisa I jao punkti D, mida kohaldatakse samuti ajavahemikul 2010–2013 seoses nõuandeteenuste osutamisega põllumajandustootjatele, kes saavad elatustalude toetust. VIII lisa IV jaos sätestatud rahandusalaseid erisätteid kohaldatakse Bulgaaria ja Rumeenia suhtes kogu programmiperioodil 2007–2013.

▼B

2.  Ilma et see piiraks tulevasi poliitikat käsitlevaid otsuseid, on Bulgaariale ja Rumeeniale kolmeaastasel ajavahemikul 2007—2009 Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi tagatisrahastust maaelu arenguks eraldatavad kulukohustuste assigneeringud 3041 miljonit eurot (2004. aasta hindades).

▼M1

3.  Vajaduse korral võetakse VIII lisa sätete kohaldamiseks vajalikud rakenduseeskirjad vastu määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 90 lõikes 2 sätestatud korras.

▼B

4.  Vajaduse korral teeb nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal ja pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga kohandused VIII lisa sätetes, et tagada ühtsus maaelu arengut käsitlevate määrustega.

Artikkel 35

Igal aastal kohandab komisjon finantsperspektiivis igal aastal tehtavate tehniliste kohanduste tegemisel artiklites 30, 31, 32, 33 ja 34 nimetatud summasid vastavalt hindade muutumisele.

IV JAOTIS

MUUD SÄTTED

Artikkel 36

1.  Kui enne kolmanda ühinemisjärgse aasta lõppu tekib tõsiseid raskusi, mis võivad mõnes majandussektoris kujuneda püsivaks, või raskusi, mis võivad tingida mõne piirkonna majandusolukorra olulise halvenemise, võivad Bulgaaria või Rumeenia taotleda luba kaitsemeetmete võtmiseks, et olukorda parandada ja kohandada vaadeldav sektor siseturu majandusega.

Samadel asjaoludel võib iga praegune liikmesriik taotleda luba kaitsemeetmete võtmiseks Bulgaaria, Rumeenia või mõlema nimetatud riigi suhtes.

2.  Asjaomase riigi taotlusel võtab komisjon kiirmenetluse korras vastu Euroopa määrused või otsused, millega määratakse kindlaks kaitsemeetmed, mida ta peab vajalikuks, täpsustades nende tingimused ja rakendamise korra.

Tõsiste majandusraskuste korral ja asjaomase liikmesriigi selgesõnalisel taotlusel teeb komisjon otsuse viie tööpäeva jooksul alates koos asjakohase taustteabega esitatud taotluse saamisest. Selliselt otsustatud meetmeid hakatakse viivitamata kohaldama, neis võetakse arvesse kõikide asjaosaliste huve ning need ei või kaasa tuua piirikontrolli.

3.  Lõike 2 alusel lubatavad meetmed võivad hõlmata erandeid põhiseaduses ja iseäranis käesolevas protokollis sätestatud eeskirjadest sellises ulatuses ja sellise aja jooksul, nagu on möödapääsmatult vaja lõikes 1 osutatud eesmärkide saavutamiseks. Eelistatakse selliseid meetmeid, mis kõige vähem häirivad siseturu toimimist.

Artikkel 37

Kui Bulgaaria või Rumeenia tõsiselt häirib või vahetult ohustab siseturu toimimist sellega, et ta ei täida ühinemisläbirääkimistel võetud kohustusi, sealhulgas piiriülese mõjuga majandustegevust hõlmavaid valdkondlikke kohustusi, võib komisjon liikmesriigi põhjendatud taotlusel või omal algatusel võtta vastu vajalikke meetmeid kindlaks määravaid Euroopa määruseid või otsuseid kuni kolmanda aasta lõpuni pärast ühinemist.

Meetmed peavad olema proportsionaalsed ja eelistada tuleb meetmeid, mis kõige vähem häirivad siseturu toimimist, või, kui see on asjakohane, olemasolevate valdkondlike kaitsemehhanismide kohaldamist. Selliseid kaitsemeetmeid ei kasutata meelevaldse diskrimineerimise vahendina ega liikmesriikide vahelise kaubanduse varjatud piiramiseks. Jälgimistulemuste põhjal võib kaitseklauslit kasutada juba enne ühinemist ning vastu võetud meetmed jõustuvad ühinemiskuupäeval, kui nende jõustumist ei ole ettenähtud hilisemale kuupäevale. Meetmeid ei jäeta kehtima kauemaks kui vältimatult vajalik ning igal juhul tühistatakse need vastava kohustuse täitmise korral. Kuid neid võib kohaldada ka pärast esimeses lõigus nimetatud tähtaja möödumist, seni kuni vastavaid kohustusi ei ole täidetud. Vastavalt asjaomase uue liikmesriigi edusammudele oma kohustuste täitmisel võib komisjon meetmeid vajalikul määral kohandada. Enne kaitsemeetmeid määratlevate Euroopa määruste või otsuste tühistamist informeerib komisjon aegsasti nõukogu ning võtab asjakohaselt arvesse nõukogu märkusi selle kohta.

Artikkel 38

Kui Bulgaarias või Rumeenias on tõsiseid puudusi või nende tekkimise vahetu oht selliste raamotsuste või muude asjakohaste kohustuste, koostöövahendite ja otsuste ülevõtmisel, rakendamisel või kohaldamisel, mis on seotud vastastikuse tunnustamisega kriminaalõiguse valdkonnas Euroopa Liidu lepingu VI jaotise alusel, või selliste direktiivide ja määruste ülevõtmisel, rakendamisel või kohaldamisel, mis on seotud vastastikuse tunnustamisega tsiviilasjades Euroopa Ühenduse asutamislepingu IV jaotise alusel, ja põhiseaduse III osa III jaotise IV peatüki 3. ja 4. jao põhjal vastu võetud Euroopa seaduste ja raamseaduste ülevõtmisel, rakendamisel või kohaldamisel, võib komisjon kuni kolmanda aasta lõpuni pärast ühinemist liikmesriigi põhjendatud taotlusel või omal algatusel ja pärast liikmesriikidega konsulteerimist võtta vastu vajalikke meetmeid kindlaksmääravaid Euroopa määruseid või otsuseid, täpsustades nende meetmete jõustamise tingimused ja korra.

Need meetmed võivad endast kujutada asjakohaste sätete ja otsuste kehtivuse ajutist peatamist Bulgaaria või Rumeenia ja mõne teise liikmesriigi või teiste liikmesriikide vahelistes suhetes, ilma et see takistaks tiheda õigusalase koostöö jätkumist. Jälgimistulemuste põhjal võib kaitseklauslit kasutada juba enne ühinemist ning vastu võetud meetmed jõustuvad ühinemiskuupäeval, kui nende jõustumist ei ole ettenähtud hilisemale kuupäevale. Meetmeid ei jäeta kehtima kauemaks kui vältimatult vajalik ning igal juhul tühistatakse need vastava puuduse kõrvaldamise korral. Kuid neid võib kohaldada ka pärast esimeses lõigus nimetatud tähtaja möödumist, seni kuni nimetatud puudused püsivad. Vastavalt asjaomase uue liikmesriigi edusammudele avastatud puuduste kõrvaldamisel võib komisjon meetmeid pärast liikmesriikidega konsulteerimist vajalikul määral korrigeerida. Enne kaitsemeetmeid kindlaksmääravate Euroopa määruste ja otsuste tühistamist informeerib komisjon aegsasti nõukogu ning võtab asjakohaselt arvesse nõukogu märkusi selle kohta.

Artikkel 39

1.  Kui Bulgaaria ja Rumeenia ühinemisläbirääkimistel võetud kohustuste täitmise pideva järelevalve alusel komisjon leiab ning eelkõige kui komisjoni järelevalvearuanne esitab kindlad tõendid, et lähtuvalt acquis′ vastuvõtmiseks ja rakendamiseks Bulgaarias või Rumeenias tehtavate ettevalmistuste seisust eksisteerib tõsine oht, et ükskõik kumb neist riikidest ei tule ilmselgelt 1. jaanuariks 2007 toime liikmelisusega seotud nõuete täitmisega paljudes olulistes valdkondades, võib nõukogu komisjoni soovituse põhjal ühehäälselt otsustada, et selle riigi ühinemiskuupäev lükatakse edasi ühe aasta võrra 1. jaanuarile 2008.

2.  Olenemata lõikest 1, võib nõukogu komisjoni soovituse põhjal kvalifitseeritud häälteenamusega võtta vastu lõikes 1 mainitud otsuse Rumeenia suhtes, kui on täheldatud, et Rumeenial on tõsiseid puudujääke ühe või mitme IX lisa I punktis loetletud kohustuse või nõude täitmisel.

3.  Olenemata lõikest 1 ja ilma, et see piiraks artikli 37 kohaldamist, võib nõukogu komisjoni soovituse põhjal kvalifitseeritud häälteenamusega ning pärast 2005. aasta sügisel üksikasjaliku hinnangu andmist Rumeenia edusammudele konkurentsipoliitika alal võtta Rumeenia suhtes vastu lõikes 1 mainitud otsuse, kui IX lisa I punktis loetletud ühe või mitme kohustuse või nõude või Euroopa lepinguga ( 16 ) võetud kohustuste täitmisel Rumeenia poolt on täheldatud tõsiseid puudujääke.

4.  Lõike 1, 2 või 3 alusel tehtud otsuste puhul teeb nõukogu viivitamata kvalifitseeritud häälteenamusega otsuse käesoleva protokolli, sealhulgas selle lisade ja liidete muudatuste kohta, mis on osutunud vajalikuks edasilükkamise otsuse tõttu.

Artikkel 40

Selleks et mitte takistada siseturu häireteta toimimist, ei või Bulgaaria ja Rumeenia siseriiklike eeskirjade rakendamine VI ja VII lisas osutatud üleminekuperioodi jooksul kaasa tuua liikmesriikide vahelist piirikontrolli.

Artikkel 41

Kui on vaja üleminekumeetmeid, et hõlbustada Bulgaaria ja Rumeenia üleminekut praeguselt korralt ühise põllumajanduspoliitika rakendamisest tulenevale korrale vastavalt käesolevas protokollis sätestatud tingimustele, võtab need meetmed vastu komisjon, järgides menetlust, millele on osutatud nõukogu 29. septembri 2003. aasta määruse (EÜ) nr 1784/2003 teraviljaturu ühise korralduse kohta ( 17 ) artikli 25 lõikes 2 või vajadusel kooskõlas vastavate artiklitega muudes põllumajanduse ühist turukorraldust käsitlevates määrustes või neid asendavates Euroopa seadustes või järgides kohaldavates õigusaktides kindlaksmääratud menetlust. Käesolevas artiklis osutatud üleminekumeetmeid võidakse võtta ja kohaldada kolme ühinemisjärgse aasta jooksul. Nõukogu Euroopa seadusega võib seda tähtaega pikendada. Nõukogu teeb ühehäälse otsuse pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga.

Ühinemise tõttu vajalikud üleminekumeetmed, mis käsitlevad muude aktide kui käesolevas protokollis määratletud ühise põllumajanduspoliitika alaste aktide rakendamist, kehtestab enne ühinemiskuupäeva nõukogu komisjoni ettepanekul vastu võetud Euroopa määruste või otsustega või, kui need mõjutavad algselt komisjoni vastuvõetud akte, kehtestab need komisjon Euroopa määruste või otsustega, järgides kõnealuste aktide vastuvõtmiseks nõutavat menetlust.

Artikkel 42

Kui on vaja üleminekumeetmeid, et hõlbustada Bulgaaria ja Rumeenia üleminekut praeguselt korralt korrale, mis tuleneb liidu veterinaar-, fütosanitaar- ja toidu ohutuse eeskirjade kohaldamisest, võtab need meetmed vastu komisjon, järgides kohaldavates õigusaktides kindlaksmääratud menetlust. Neid meetmeid võidakse võtta ja kohaldada kolme ühinemisjärgse aasta jooksul.

VIIES OSA

KÄESOLEVA PROTOKOLLI RAKENDUSSÄTTED

I JAOTIS

INSTITUTSIOONIDE JA ORGANITE KORRALDUS

Artikkel 43

Euroopa Parlament teeb oma kodukorras ühinemise tõttu vajalikuks muutunud kohandused.

Artikkel 44

Nõukogu teeb oma kodukorras ühinemise tõttu vajalikuks muutunud kohandused.

Artikkel 45

Mõlemast uuest liikmesriigist nimetatakse alates tema ühinemiskuupäevast üks tema kodanik komisjoni liikmeks. Uued komisjoni liikmed nimetab ühisel kokkuleppel komisjoni presidendiga nõukogu pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga ja kooskõlas põhiseaduse artikli I-26 lõikes 4 sätestatud kriteeriumitega.

Nende liikmete ametiaeg lõpeb samal ajal kui nende liikmete oma, kes on ametis ühinemise ajal.

Artikkel 46

1.  Euroopa Kohtusse nimetatakse kaks kohtunikku ning üldkohtusse kaks kohtunikku.

2.  Ühe vastavalt lõikele 1 nimetatud Euroopa Kohtu kohtuniku ametiaeg lõpeb 6. oktoobril 2009. See kohtunik valitakse loosi teel. Teise kohtuniku ametiaeg lõpeb 6. oktoobril 2012.

Ühe vastavalt lõikele 1 nimetatud üldkohtu kohtuniku ametiaeg lõpeb 31. augustil 2007. See kohtunik valitakse loosi teel. Teise kohtuniku ametiaeg lõpeb 31. augustil 2010.

3.  Euroopa Kohus teeb oma kodukorras ühinemise tõttu vajalikuks muutunud kohandused.

Üldkohus teeb kokkuleppel Euroopa Kohtuga oma kodukorras ühinemise tõttu vajalikuks muutunud kohandused.

Selliselt kohandatud kodukorrale on vaja nõukogu nõusolekut.

4.  Ühinemiskuupäeval pooleliolevate kohtuasjade lahendamise puhul, mille suuline menetlus on alanud enne seda kuupäeva, tulevad kohtu täiskogu või kojad kokku ühinemiseelses koosseisus ja kohaldavad kodukorda enne ühinemiskuupäeva kehtinud redaktsioonis.

Artikkel 47

Mõlemast uuest liikmesriigist nimetatakse alates tema ühinemiskuupäevast üks tema kodanik kuueaastaseks ametiajaks kontrollikoja liikmeks.

Artikkel 48

Regioonide komiteed laiendatakse 27 liikme nimetamisega, kes esindavad Bulgaaria ja Rumeenia regionaal- ja kohalikke organeid ning kellel on regionaal- või kohalike organite mandaat või kes kannavad poliitilist vastutust valitud kogu ees. Nende liikmete ametiaeg lõpeb samal ajal kui nende liikmete oma, kes on ametis ühinemise ajal.

Artikkel 49

Majandus- ja sotsiaalkomiteed laiendatakse 27 liikme nimetamisega, kes esindavad Bulgaarias ja Rumeenias organiseeritud kodanikuühiskonda kuuluvaid majandus- ja ühiskonnaelu eri alasid. Nende liikmete ametiaeg lõpeb samal ajal kui nende liikmete oma, kes on ametis ühinemise ajal.

Artikkel 50

Põhiseadusega asutatud komiteede eeskirjadesse ja kodukorda tehakse pärast ühinemist niipea kui võimalik ühinemise tõttu vajalikuks muutunud kohandused.

Artikkel 51

1.  Põhiseadusega või institutsioonide aktiga loodud komiteede, rühmade ja muude organite uued liikmed nimetatakse ametisse vastavalt kõnealuste komiteede, rühmade või muude organite liikmete ametissenimetamiseks ettenähtud tingimustele ja korrale. Uute ametissenimetatud liikmete ametiaeg lõpeb samal ajal kui nende liikmete oma, kes on ametis ühinemise ajal.

2.  Ühinemise järel uuendatakse põhiseaduse või institutsioonide aktiga loodud ning olenemata liikmesriikide arvust kindlaksmääratud liikmete arvuga komiteede ja rühmade liikmeskond täielikult, kui praeguste liikmete ametiaeg ei lõpe ühinemisele järgneva aasta jooksul.

II JAOTIS

INSTITUTSIOONIDE AKTIDE KOHALDATAVUS

Artikkel 52

Ühinemisel käsitletakse Bulgaariat ja Rumeeniat põhiseaduse artikli I-33 tähenduses Euroopa raamseaduste, määruste ja otsuste ning Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 249 ja Euratomi asutamislepingu artikli 161 tähenduses direktiivide ja otsuste adressaatidena, kui kõnealused Euroopa raamseadused, määrused ja otsused ning kõnealused direktiivid ja otsused on adresseeritud kõikidele praegustele liikmesriikidele. Asja käsitatakse nii, nagu oleks sellistest Euroopa otsustest, direktiividest ja otsustest, välja arvatud vastavalt põhiseaduse artikli I-39 lõikele 2 jõustuvad Euroopa otsused ja vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 254 lõigetele 1 ja 2 jõustunud direktiivid ja otsused, teatatud Bulgaariale ja Rumeeniale ühinemisel.

Artikkel 53

1.  Bulgaaria ja Rumeenia jõustavad meetmed, mida on vaja, et nad võiksid alates ühinemiskuupäevast järgida Euroopa raamseadusi ja neid Euroopa määrusi, mis on saavutatava tulemuse seisukohalt siduvad, kuid jätavad vormi ja meetodite valiku riigi ametiasutustele, põhiseaduse artikli I-33 tähenduses ning direktiive ja otsuseid Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 249 ja Euratomi asutamislepingu artikli 161 tähenduses, kui käesolevas protokollis ei ole ette nähtud muud tähtaega. Nad teatavad kõnealustest meetmetest komisjonile hiljemalt ühinemiskuupäevaks või, kui see on asjakohane, käesolevas protokollis ette nähtud tähtajaks.

2.  Ulatuses, mil Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklis 249 ja Euratomi asutamislepingu artiklis 161 osutatud direktiividesse käesoleva protokolliga tehtud muudatused nõuavad praeguste liikmesriikide õigus- või haldusnormide muutmist, jõustavad praegused liikmesriigid meetmed, mida on vaja, et järgida muudetud direktiive alates ühinemiskuupäevast, kui käesolevas protokollis ei ole ette nähtud muud tähtaega. Nad teatavad kõnealustest meetmetest komisjonile ühinemiskuupäevaks või hilisemate meetmete puhul, käesolevas protokollis ette nähtud tähtajaks.

Artikkel 54

Kolme kuu jooksul alates ühinemisest teatavad Bulgaaria ja Rumeenia kooskõlas Euratomi asutamislepingu artikliga 33 komisjonile õigus- või haldusnormide sätted, mille eesmärk on tagada töötajate ja muu elanikkonna tervise kaitse ioniseeriva kiirguse ohtude eest kõnealuste riikide territooriumil.

Artikkel 55

Bulgaaria või Rumeenia nõuetekohaselt põhjendatud taotlusel, mis on esitatud komisjonile hiljemalt ühinemiskuupäeval, võib nõukogu komisjoni ettepanekul või komisjon, kui esialgse akti võttis vastu komisjon, võtta vastu Euroopa määrusi või otsuseid, millega sätestatakse ajutised erandid institutsioonide aktidest, mis on vastu võetud alates 1. oktoobrist 2004 kuni ühinemiskuupäevani. Need meetmed võetakse vastu vastavalt hääletamiskorrale, mis reguleerib selle akti vastuvõtmist, millest ajutist erandit taotletakse. Kui need erandid võetakse vastu pärast ühinemist, võib neid kohaldada alates ühinemiskuupäevast.

Artikkel 56

Kui institutsioonide ühinemiseelseid akte on ühinemise tõttu vaja kohandada ja neid vajalikke kohandusi ei ole käesoleva protokolliga ega selle lisadega ette nähtud, võtab nõukogu komisjoni ettepanekul või komisjon, kui esialgse akti võttis vastu komisjon, vastu selleks vajalikud aktid. Kui need kohandused võetakse vastu pärast ühinemist, võib neid kohaldada alates ühinemiskuupäevast.

Artikkel 57

Kui ei nähta ette teisiti, võtab nõukogu komisjoni ettepanekul vastu Euroopa määrused või otsused, millega kehtestatakse käesoleva protokolli sätete rakendamiseks vajalikud meetmed.

Artikkel 58

Enne ühinemist nõukogu, komisjoni või Euroopa Keskpanga poolt vastuvõetud bulgaaria ja rumeenia keeles koostatud institutsioonide aktide tekstid on alates ühinemiskuupäevast autentsed samadel tingimustel kui praegustes ametlikes keeltes koostatud tekstid. Need avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas, kui praegustes keeltes koostatud tekstid on seal avaldatud.

III JAOTIS

LÕPPSÄTTED

Artikkel 59

Käesoleva protokolli I kuni IX lisa ja nende liited moodustavad protokolli lahutamatu osa.

Artikkel 60

Itaalia Vabariigi valitsus annab Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia valitsustele üle Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu ja seda lepingut muutnud või täiendanud lepingute tõestatud koopiad eesti, hispaania, hollandi, iiri, itaalia, inglise, kreeka, läti, leedu, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keeles.

Selle lepingu bulgaaria- ja rumeeniakeelne tekst lisatakse käesolevale protokollile. Need tekstid on autentsed samadel tingimustel kui praegustes keeltes koostatud tekstid, millele on osutatud esimeses lõigus.

Artikkel 61

Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär annab Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia valitsustele üle Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaadi arhiivis hoiul olevate rahvusvaheliste lepingute tõestatud koopiad.

I LISA

Konventsioonide ja protokollide loetelu, millega Bulgaaria ja Rumeenia ühinemisel ühinevad (osutatud protokolli artikli 3 lõikes 3)

▼M10

▼B

II LISA

Nimekiri Euroopa Liidu raamistikku integreeritud Schengeni acquis′ sätete ning sellel põhinevate või sellega muul viisil seotud aktide kohta, mis on alates ühinemisest uutele liikmesriikidele siduvad ja neis kohaldatavad (osutatud protokolli artikli 4 lõikes 1)

artikkel 1 niivõrd, kuivõrd see on seotud käesoleva punkti sätetega; artiklid 3—7, välja arvatud artikli 5 lõike 1 punkt d; artiklid 13, 26, 27, 39, 44—59, 61—63, 65—69, 71—73, 75, 76, 82, 91, 126—130 (niivõrd, kuivõrd need on seotud käesoleva punkti sätetega) ja artikkel 136; lõppakti 1. ja 3. ühisdeklaratsioon.

SCH/Com-ex (93) 10 täitevkomitee otsus, 14. detsember 1993, ministrite ja riigisekretäride deklaratsioonide kohta

SCH/Com-ex (93) 14 täitevkomitee otsus, 14. detsember 1993, uimastiäri vastase võitluse alal toimuva praktilise õigusalase koostöö parandamise kohta

SCH/Com-ex (94) 16 rev täitevkomitee otsus, 21. november 1994, ühiste sisse- ja väljasõidutemplite omandamise kohta

SCH/Com-ex (94) 28 rev täitevkomitee otsus, 22. detsember 1994, artiklis 75 ettenähtud narkootiliste või psühhotroopsete ainete kaasasolekut lubava tunnistuse kohta

SCH/Com-ex (94) 29 rev 2 täitevkomitee otsus, 22. detsember 1994, 19. juuni 1990. aasta Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni jõustamise kohta

SCH/Com-ex (95) 21 täitevkomitee otsus, 20. detsember 1995, välispiiridel võimalikke probleeme käsitlevate statistiliste ja eriandmete kiire vahetamise kohta Schengeni riikide vahel

SCH/Com-ex (98) 1 rev 2 täitevkomitee otsus, 21. aprill 1998, rakkerühma tegevuse kohta, niivõrd kui see on seotud eespool punktis 2 loetletud sätetega

SCH/Com-ex (98) 26 def täitevkomitee otsus, 16. september 1998, millega luuakse alaline Schengeni hindamis- ja rakendamiskomitee

SCH/Com-ex (98) 35 rev 2 täitevkomitee otsus, 16. september 1998, EL taotlejariikidele üldkäsiraamatu edastamise kohta

SCH/Com-ex (98) 37 def 2 täitevkomitee otsus, 27. oktoober 1998, meetmete võtmise kohta ebaseadusliku sisserände tõkestamiseks, niivõrd kuivõrd see on seotud eespool punktis 2 loetletud sätetega

SCH/Com-ex (98) 51 rev 3 täitevkomitee otsus, 16. detsember 1998, piiriülese politseikoostöö kohta kuritegude ennetamise ja avastamise valdkonnas

SCH/Com-ex (98) 52 täitevkomitee otsus, 16. detsember 1998, piiriülese politseikoostöö käsiraamatu kohta, niivõrd kuivõrd see on seotud eespool punktis 2 loetletud sätetega

SCH/Com-ex (98) 57 täitevkomitee otsus, 16. detsember 1998, küllakutse, ülalpidamise ja majutuse tõendamise ühtlustatud vormi kehtestamise kohta

SCH/Com-ex (98) 59 rev täitevkomitee otsus, 16. detsember 1998, dokumendinõustajate koordineeritud kasutamise kohta

SCH/Com-ex (99) 1 rev 2 täitevkomitee otsus, 28. aprill 1999, narkootiliste ainetega seotud olukorra kohta

SCH/Com-ex (99) 6 täitevkomitee otsus, 28. aprill 1999, telekommunikatsiooni käsitleva Schengeni acqius' kohta

SCH/Com-ex (99) 7 rev 2 täitevkomitee otsus, 28. aprill 1999, kontaktametnike kohta

SCH/Com-ex (99) 8 rev 2 täitevkomitee otsus, 28. aprill 1999, informaatorite tasustamist käsitlevate üldpõhimõtete kohta

SCH/Com-ex (99) 10 täitevkomitee otsus, 28. aprill 1999, ebaseadusliku tulirelvakaubanduse kohta

SCH/Com-ex (99) 13 täitevkomitee otsus, 28. aprill 1999, üldkäsiraamatu ja ühiste konsulaarjuhiste lõpliku teksti kohta:

SCH/Com-ex (99) 18 täitevkomitee otsus, 28. aprill 1999, politseikoostöö parandamise kohta kuritegude ennetamisel ja avastamisel.

SCH/Com-ex (96) decl 6 rev 2 täitevkomitee deklaratsioon, 26. juuni 1996, väljaandmise kohta

SCH/Com-ex (97) decl 13 rev 2 täitevkomitee deklaratsioon, 9. veebruar 1998, alaealiste röövimise kohta.

SCH/C (98) 117 keskrühma otsus, 27. oktoober 1998, meetmete võtmise kohta ebaseadusliku sisserände tõkestamiseks

SCH/C (99) 25 keskrühma otsus, 22. märts 1999, informaatorite tasustamist käsitlevate üldpõhimõtete kohta.

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1683/95, 29. mai 1995, ühtse viisavormi kohta (EÜT L 164, 14.7.1995, lk 1)

Nõukogu otsus 1999/307/EÜ, 1. mai 1999, millega kehtestatakse üksikasjalik kord Schengeni sekretariaadi liitmiseks nõukogu peasekretariaadiga (EÜT L 119, 7.5.1999, lk 49)

Nõukogu otsus 1999/435/EÜ, 20. mai 1999, mis käsitleb Schengeni acquis' määratlust, et kooskõlas Euroopa Ühenduse asutamislepingu ja Euroopa Liidu lepingu asjakohaste sätetega kindlaks määrata iga acquis'd moodustava sätte või otsuse õiguslik alus (EÜT L 176, 10.7.1999, lk 1)

Nõukogu otsus 1999/436/EÜ, 20. mai 1999, millega määratakse kooskõlas Euroopa Ühenduse asutamislepingu ja Euroopa Liidu lepingu asjakohaste sätetega kindlaks iga Schengeni acquis'd moodustava sätte või otsuse õiguslik alus (EÜT L 176, 10.7.1999, lk 17)

Nõukogu otsus 1999/437/EÜ, 17. mai 1999, Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel sõlmitud lepingu teatavate rakenduseeskirjade kohta nende kahe riigi ühinemiseks Schengeni acquis' sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega (EÜT L 176, 10.7.1999, lk 31)

Nõukogu otsus 1999/848/EÜ, 13. detsember 1999, Schengeni acquis' täieliku kohalamise kohta Kreekas (EÜT L 327, 21.12.1999, lk 58)

Nõukogu otsus 2000/365/EÜ, 29. mai 2000, Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis′ sätetes (EÜT L 131, 1.6.2000, lk 43)

Nõukogu otsus 2000/586/JSK, 28. september 2000, millega kehtestatakse menetlus ühispiiridel kontrolli järkjärgulise kaotamise kohta sõlmitud 14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingu rakenduskonventsiooni artikli 40 lõigete 4 ja 5, artikli 41 lõike 7 ja artikli 65 lõike 2 muutmiseks (EÜT L 248, 3.10.2000, lk 1)

Nõukogu otsus 2000/751/EÜ, 30. november 2000, 14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingu rakendamise konventsiooniga moodustatud täitevkomitee poolt vastuvõetud üldkäsiraamatu teatavate osade salastatuse kustutamise kohta (EÜT L 303, 2.12.2000, lk 29)

Nõukogu otsus 2000/777/EÜ, 1. detsember 2000, Schengeni acquis kohaldamise kohta Taanis, Soomes ja Rootsis ning Islandil ja Norras (EÜT L 309, 9.10.2000, lk 24)

Nõukogu määrus (EÜ) nr 539/2001, 15. märts 2001, milles loetletakse kolmandad riigid, kelle kodanikel peab välispiiride ületamisel olema viisa, ja need kolmandad riigid, kelle kodanikud on sellest nõudest vabastatud (EÜT L 81, 21.3.2001, lk 1)

Nõukogu määrus (EÜ) nr 789/2001, 24. aprill 2001, millega viisataotluste läbivaatamise teatavate üksikasjalike eeskirjade ja praktiliste menetluste rakendamisvolitused jäetakse nõukogule (EÜT L 116, 26.4.2001, lk 2)

Nõukogu määrus (EÜ) nr 790/2001, 24. aprill 2001, millega antakse nõukogule rakendusvolitused piirikontrolli ja piirivalve rakendamise teatavate üksikasjalike sätete ja praktilise korra osas (EÜT L 116, 26.4.2001, lk 5)

Nõukogu otsus 2001/329/EÜ, 24. aprill 2001, millega ajakohastatakse ühiste konsulaarjuhiste VI osa ja lisasid 3, 6 ja 13 ning üldkäsiraamatu lisasid 5a, 6a ja 8 (EÜT L 116, 26.4.2001, lk 32), niivõrd kuivõrd see on seotud ühiste konsulaarjuhiste lisaga 3 ja üldkäsiraamatu lisaga 5a

Nõukogu direktiiv 2001/51/EÜ, 28. juuni 2001, millega täiendatakse 14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni artikli 26 sätteid (EÜT L 187, 10.7.2001, lk 45)

Nõukogu otsus 2001/886/JSK, 6. detsember 2001, teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) väljatöötamise kohta (EÜT L 328, 13.12.2001, lk 1)

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2414/2001, 7. detsember 2001, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 539/2001, milles loetletakse need kolmandad riigid, kelle kodanikel peab liikmesriikide välispiiride ületamisel olema viisa, ja need, kelle kodanikud on sellest kohustusest vabastatud (EÜT L 327, 12.12.2001, lk 1)

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2424/2001, 6. detsember 2001, teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) väljatöötamise kohta (EÜT L 328, 13.12.2001, lk 4)

Nõukogu määrus (EÜ) nr 333/2002, 18. veebruar 2002, ühtse vorminguga vormide kohta liikmesriigi väljastatud viisa kinnitamiseks isikutele, kelle reisidokumenti vormi koostav liikmesriik ei tunnusta (EÜT L 53, 23.2.2002, lk 4)

Nõukogu määrus (EÜ) nr 334/2002, 18. veebruar 2002, millega muudetakse ühtse viisavormi kehtestamist käsitlevat määrust (EÜ) nr 1683/95 (EÜT L 53, 23.2.2002, lk 7)

Nõukogu otsus 2002/192/EÜ, 28. veebruar 2002, Iirimaa taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis' sätetes (EÜT L 64, 7.3.2002, lk 20)

Nõukogu otsus 2002/352/EÜ, 25. aprill 2002, üldkäsiraamatu muutmise kohta (EÜT L 123, 9.5.2002, lk 47)

Nõukogu otsus 2002/353/EÜ, 25. aprill 2002, 14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingu rakendamise konventsiooniga asutatud täitevkomitee poolt vastuvõetud üldkäsiraamatu II osa salastatuse kustutamise kohta (EÜT L 123, 9.5.2002, lk 49)

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1030/2002, 13. juuni 2002, millega kehtestatakse ühtne elamisloavorm kolmandate riikide kodanike jaoks (EÜT L 157, 15.6.2002, lk 1)

Nõukogu otsus 2002/587/EÜ, 12. juuli 2002, üldkäsiraamatu muutmise kohta (EÜT L 187, 16.7.2002, lk 50)

Nõukogu raamotsus 2002/946/JSK, 28. november 2002, millega tugevdatakse karistusõiguslikku raamistiku, et tõkestada ebaseaduslikule piiriületamisele, läbisõidule ja elamisele kaasaaitamist (EÜT L 328, 5.12.2002, lk 1)

Nõukogu direktiiv 2002/90/EÜ, 28. november 2002, millega määratletakse kaasaaitamine ebaseaduslikule piiriületamisele, läbisõidule ja elamisele (EÜT L 328, 5.12.2002, lk 17)

Nõukogu otsus 2003/170/JSK, 27. veebruar 2003, liikmesriikide õiguskaitseorganite välismaale lähetatud kontaktametnike ühise kasutamise kohta (ELT L 67, 12.3.2003, lk 27)

Nõukogu määrus (EÜ) nr 453/2003, 6. märts 2003, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 539/2001, milles loetletakse kolmandad riigid, kelle kodanikel peab välispiiride ületamisel olema viisa, ja need kolmandad riigid, kelle kodanikud on sellest nõudest vabastatud (ELT L 69, 13.3.2003, lk 10)

Nõukogu otsus 2003/725/JSK, 2. oktoober 2003, millega muudetakse kontrolli järkjärgulist kaotamist ühispiiridel käsitleva 14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingu rakenduskonventsiooni artikli 40 lõikeid 1 ja 7 (ELT L 260, 11.10.2003, lk 37)

Nõukogu direktiiv 2003/110/EÜ, 25. november 2003, abi kohta läbisõidu puhul seoses väljasaatmisega õhuteed pidi (ELT L 321, 6.12.2003, lk 26)

Nõukogu määrus (EÜ) nr 377/2004, 19. veebruar 2004, sisserände kontaktametnike võrgustiku loomise kohta (ELT L 64, 2.3.2004, lk 1)

Nõukogu otsus 2004/466/EÜ, 29. aprill 2004, millega muudetakse üldkäsiraamatut sellesse sätte lisamiseks täiskasvanud saatjaga reisivate alaealiste sihtkontrolli kohta piiril (ELT L 157, 30.4.2004, lk 136)

Nõukogu direktiiv 2004/82/EÜ, 29. aprill 2004, veoettevõtjate kohustuse kohta edastada reisijaid käsitlevaid andmeid (ELT L 261, 6.8.2004, lk 24)

Nõukogu otsus 2004/573/EÜ, 29. aprill 2004, mis käsitleb ühiste lendude korraldamist, et saata kahe või enama liikmesriigi territooriumilt tagasi kolmandate riikide kodanikke, kelle suhtes kehtib tagasisaatmiskorraldus (ELT L 261, 6.8.2004, lk 28)

Nõukogu otsus 2004/574/EÜ, 29. aprill 2004, millega muudetakse üldkäsiraamatut (ELT L 261, 6.8.2004, lk 36)

Nõukogu otsus 2004/512/EÜ, 8. juuni 2004, viisainfosüsteemi (VIS) kehtestamise kohta (ELT L 213, 15.6.2004, lk 5)

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2007/2004, 26. oktoober 2004, Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuri asutamise kohta (ELT L 349, 25.11.2004, lk 1)

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2133/2004, 13. detsember 2004, liikmesriikide pädevate asutuste kohustuse kohta tembeldada süstemaatiliselt kolmandate riikide kodanike reisidokumente liikmesriikide välispiiride ületamisel ning Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni ja üldkäsiraamatu sätete sel eesmärgil muutmise kohta (ELT L 369, 16.12.2004, lk 5)

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2252/2004, 13. detsember 2004, liikmesriikide poolt väljastatud passide ja reisidokumentide turvaelementide ja biomeetria standardite kohta (ELT 385, 29.12.2004, lk 1).

III LISA

Protokolli artiklis 16 osutatud nimekiri: institutsioonide poolt vastuvõetud aktide kohandused

1.   ÄRIÜHINGUÕIGUS

TÖÖSTUSOMANDI ÕIGUSED

I.   ÜHENDUSE KAUBAMÄRK

31994 R 0040: nõukogu määrus (EÜ) nr 40/94, 20. detsember 1993, ühenduse kaubamärgi kohta (EÜT L 11, 14.1.1994, lk 1); muudetud järgmiste aktidega:

Artikli 159a lõige 1 asendatakse järgmisega:

II.   TÄIENDAVA KAITSE TUNNISTUSED

III.   ÜHENDUSE DISAINILAHENDUSED

32002 R 0006: nõukogu määrus (EÜ) nr 6/2002, 12. detsember 2001, ühenduse disainilahenduse kohta (EÜT L 3, 5.1.2002, lk 1); muudetud järgmise aktiga:

Artikli 110a lõige 1 asendatakse järgmisega:

2.   PÕLLUMAJANDUS

Artikli 2 lõike 3 punkti h järele lisatakse järgmine punkt:

ja punkt i nimetatakse ümber punktiks j.

III lisa asendatakse järgmisega:

„III LISA

Artiklis 5 osutatud töötlemiskünnised

Värske saaduse netomass

I lisa asendatakse järgmisega:

„I LISA

Tootjarühmade tunnustamiseks nõutavad tagatiskünnise protsendimäärad liikmesriikide või eripiirkondade kaupa

„Bulgaarias koosneb viinamarjakasvatusvöönd C III a viinamarjakasvatusaladest, mis ei ole nimetatud punkti 5 alapunktis e”.

„ja Rumeenias”.

Ungarile määratud garanteeritud riiklik kogus käsitleb ainult kanepikiudu.”

„Bulgaaria ja Rumeenia tagavad, et maad, mis olid 1. jaanuaril 2007 püsikarjamaa all, sellena ka säilitataks.”

„Bulgaaria ja Rumeenia jaoks on pindalatoetuse taotluste esitamiseks ettenähtud kuupäev 30. juuni 2005.”

„Bulgaaria ja Rumeenia jaoks asendatakse kuupäev 30. juuni 2003 kuupäevaga 30. juuni 2005.”

Baaskülvipinnad on järgmised:

„Artikkel 81

Pindala

Igas tootjaliikmesriigis kehtestatakse siseriiklik baaskülvipind. Prantsusmaa puhul kehtestatakse kaks baaskülvipinda. Baaskülvipinnad on järgmised:

Liikmesriik võib oma baaskülvipinna jaotada objektiivsete kriteeriumide kohaselt osadeks.”

„Artikkel 84

Pindala

1.  Liikmesriik maksab ühenduse toetust ülemmäära piires, mis arvutatakse, korrutades selle liikmesriigi jaoks lõike 3 kohaselt kehtestatud siseriikliku tagatud pindala hektarite arvu keskmise summaga, mis on 120,75 EUR.

2.  Tagatud maksimumpindalaks kehtestatakse 829 229 hektarit.

3.  Lõikes 2 osutatud tagatud maksimumpindala jaotatakse järgmisteks siseriiklikeks tagatud pindaladeks:

4.  Liikmesriik võib jaotada oma siseriikliku tagatud pindala vastavalt objektiivsetele kriteeriumidele osadeks, eelkõige piirkondlikul tasandil või seoses tootmisega.”

„Bulgaaria ja Rumeenia puhul on esimeses lõigus nimetatud üldkogused sätestatud nõukogu määruse (EÜ) nr 1788/2003 I lisa tabelis f ning läbi vaadatud vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1788/2003 artikli 6 lõike 1 kuuendale lõigule.

Bulgaaria ja Rumeenia puhul on esimeses lõigus osutatud 12kuuliseks ajavahemikuks 2006/2007.”

„Bulgaaria ja Rumeenia puhul on käesoleva lõigu kohaldamise tingimuseks ühtse pindalatoetuse kava rakendamine 2007. aastal ning artikli 66 kohaldamine.”

makstakse nende pindalade eest, mis on X lisas loetletud traditsioonilistes kõva nisu tootmispiirkondades, järgmiste pindalade piires:

„Bulgaaria ja Rumeenia puhul ei või toetustaotlusi teha maa suhtes, mis oli 30. juunil 2005 püsikarjamaa, püsikultuuride või metsa all või mida kasutati mittepõllumajanduslikel eesmärkidel.”

„Uute liikmesriikide siseriiklikud ülemmäärad on esitatud järgmises tabelis.

„Bulgaarias ja Rumeenias seatakse otsetoetused sisse järgmise kava kohaselt, kus juurdekasv on väljendatud protsentides 30. aprilli 2004. aasta koosseisuga ühenduses sel ajal kohaldatud kõnealuste toetuste tasemest:

„Bulgaaria ja Rumeenia puhul on ühtse pindalatoetuse kava alla kuuluv põllumajandusmaa see osa riigi põllumajanduskõlvikust, mis on heas põllumajanduslikus seisundis, sõltumata sellest, kas seda sel hetkel tootmiseks kasutatakse või mitte, ning mida vajaduse korral kohandatakse vastavalt Bulgaaria või Rumeenia poolt pärast komisjonilt nõusoleku saamist kehtestatud objektiivsetele kriteeriumidele.”

„Bulgaaria ja Rumeenia puhul kohaldatakse kuni ühtse pindalatoetuse kava viieaastase kohaldamisaja (s.t 2011. aasta) lõpuni artikli 143a teises lõigus sätestatud protsendimäära. Kui ühtset pindalatoetuse kava kohaldatakse punkti b kohaselt tehtud otsuse alusel sellest kuupäevast kauem, kohaldatakse artikli 143a teises lõigus 2011. aasta kohta sätestatud protsendimäära kuni ühtse pindalatoetuse kava viimase kohaldamisaasta lõpuni.”

või

Eespool esimeses taandes osutatud kogusumma arvutamisel tuleb selle sisse arvestada siseriiklikud otsetoetused ja/või nende komponendid, mis vastavad ühenduse otsetoetustele ja/või nende komponentidele, mida võeti arvesse uute liikmesriikide kehtiva ülemmäära arvutamisel vastavalt artikli 64 lõikele 2, artikli 70 lõikele 2 ja artiklile 71c.

Iga asjaomase otsetoetuse puhul võib uus liikmesriik valida kohaldamiseks kas eespool nimetatud võimaluse a või b.

Otsetoetuste kogumäär, mida võidakse ühinemise järel uutes liikmesriikides põllumajandustootjale anda asjaomase otsetoetuse raames, koos kõigi täiendavate siseriiklike otsetoetustega, ei tohi ületada seda otsetoetuste määra, mida põllumajandustootja võib 30. aprilli 2004. aasta koosseisuga ühenduses sel ajal liikmesriikidele kohaldatavate otsetoetuste raames saada.”

punkti A pealkirjale:

„* Bulgaaria ja Rumeenia puhul käsitletakse viidet aastale 2005 viitena ühtse toetuskava esimesele kohaldamisaastale.”

punkti B pealkirjale:

„* Bulgaaria ja Rumeenia puhul käsitletakse viidet aastale 2006 viitena ühtse toetuskava teisele kohaldamisaastale.”

ning punkti C pealkirjale:

„* Bulgaaria ja Rumeenia puhul käsitletakse viidet aastale 2007 viitena ühtse toetuskava kolmandale kohaldamisaastale.”

„VIIIA LISA

Artiklis 71c osutatud siseriiklikud ülemmäärad

Ülemmäärade arvutamisel on võetud arvesse artiklis 143a esitatud toetuste suurendamise kava ning seetõttu ei ole neid vaja vähendada.

„XIB LISA

Artiklites 101 ja 103 osutatud siseriiklikud põllukultuuride baaskülvipinnad ja võrdlussaagised uutes liikmesriikides

„Bulgaaria ja Rumeenia jaoks luuakse restruktureerimise erireserv, nagu on esitatud I lisa tabelis g. See reserv vabaneb 1. aprillist 2009 niisuguses ulatuses, nagu on igas nimetatud riigis vähenenud piima ja piimatoodete omatarbeks tootmine alates 2002. aastast. Reservi vabastamise ja selle jagamise tarnete ja otsemüügi kvoodiks otsustab komisjon artikli 23 lõikes 2 osutatud korras Bulgaaria ja Rumeenia poolt komisjonile 31. detsembriks 2008 esitatud aruannet käsitleva hindamise põhjal. Nimetatud aruandes esitatakse üksikasjad riigi piimasektori tegeliku restruktureerimisprotsessi tulemuste ja suundumuste kohta ning eelkõige põllumajandustootjate poolt omatarbeks tootmiselt turule suunatud tootmisele ülemineku kohta.”

„Bulgaaria, Tšehhi Vabariigi, Eesti, Küprose, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Rumeenia, Sloveenia ja Slovakkia puhul on individuaalse piimakvoodi aluseks I lisa tabelis f osutatud kvoodid.

Bulgaaria, Tšehhi Vabariigi, Eesti, Küprose, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Rumeenia, Sloveenia ja Slovakkia puhul algab 12kuuline periood individuaalsete piimakvootide kehtestamiseks järgnevalt: 1. aprillil 2001 Ungari puhul, 1. aprillil 2002 Malta ja Leedu puhul, 1. aprillil 2003 Tšehhi Vabariigi, Küprose, Eesti, Läti ja Slovakkia puhul, 1. aprillil 2004 Poola ja Sloveenia puhul ning 1. aprillil 2006 Bulgaaria ja Rumeenia puhul.”

„Bulgaaria ja Rumeenia puhul vaadatakse üldkoguse jaotumine tarnete ja otsemüügi vahel läbi tarneid ja otsemüüki käsitlevate 2006. aasta tegelike näitajate alusel ning vajadusel korrigeerib komisjon seda artikli 23 lõikes 2 sätestatud korra kohaselt.”

„Bulgaaria, Tšehhi Vabariigi, Eesti, Küprose, Läti, Leedu, Ungari, Poola, Rumeenia, Sloveenia ja Slovakkia puhul on lõikes 1 osutatud piima baasrasvasisaldus sama, mis tootjatele eraldatud koguste baasrasvasisaldus järgmistel kuupäevadel: 31. märtsil 2002 Ungari puhul, 31. märtsil 2003 Leedu puhul, 31. märtsil 2004 Tšehhi Vabariigi, Küprose, Eesti, Läti ja Slovakkia puhul, 31. märtsil 2005 Poola ja Sloveenia puhul ning 31. märtsil 2007 Bulgaaria ja Rumeenia puhul.”

„Bulgaaria ja Rumeenia puhul vaadatakse II lisas sätestatud piima baasrasvasisaldus läbi kogu 2004. aasta näitajate alusel ning vajadusel korrigeerib komisjon seda artikli 23 lõikes 2 sätestatud korra kohaselt.”

„Piima baasrasvasisaldus

3.   TRANSPORDIPOLIITIKA

31996 L 0026: nõukogu direktiiv 96/26/EÜ, 29. aprill 1996, siseriiklike ja rahvusvaheliste vedude maanteeveo-ettevõtja ja reisijate autoveo-ettevõtja tegevusalale lubamise, nende diplomite, tunnistuste ja muude kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide vastastikuse tunnustamise ning kõnealuste ettevõtjate asutamisvabaduse õiguse soodustamise kohta (EÜT L 124, 23.5.1996, lk 1), viimati muudetud järgmiste aktidega:

„Artikli 10 lõigetes 4—12 osutatud kutseoskuste tunnistusi võivad asjaomased liikmesriigid uuesti välja anda Ia lisas esitatud näidistunnistuse kujul.”.

4.   MAKSUSTAMINE

Artiklis 24a lisatakse taande

ja taande

IV LISA

Protokolli artiklis 17 osutatud nimekiri: institutsioonide poolt vastuvõetud aktide täiendavad kohandused

1.   PÕLLUMAJANDUS

A.   PÕLLUMAJANDUSALASED ÕIGUSAKTID

Nõukogu muudab komisjoni ettepaneku põhjal ja pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga kvalifitseeritud häälteenamusega määrust suhkrusektori turgude ühise korralduse kohta, et võtta arvesse Bulgaaria ja Rumeenia ühinemist, kohandades sellega suhkru ja isoglükoosi kvoote ja toorsuhkru impordi maksimaalset tarnevajadust, nagu esitatud järgnevas tabelis, mida võib kohandada samal viisil kui praeguste liikmesriikide kvoote, et tagada suhkrusektori turgude ühises korralduses kehtivate eesmärkide ja põhimõtete järgimine.

Eespool toodud A- ja B-suhkru põhikogustelt minnakse üle vastavalt Bulgaaria A- ja B-isoglükoosi põhikogustele, kui Bulgaaria seda 2006. aastal soovib.

Vajaduse korral võtab komisjon nõukogu 30. juuni 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 2075/92 (toortubakaturu ühise korralduse kohta) ( 25 ) artiklis 23 osutatud korra kohaselt ühinemise ajaks vastu määruse (EÜ) nr 2848/98 II lisas sätestatud ühenduse tunnustatud tootmispiirkondade loetelu vajalikud muudatused, et võtta arvesse Bulgaaria ja Rumeenia ühinemist, eelkõige eesmärgiga lülitada Bulgaaria ja Rumeenia määratud tubakatootmispiirkonnad nimetatud loetellu.

„XIA LISA

Artikli 99 lõikes 3 osutatud seemnetoetuse ülemmäärad uutes liikmesriikides

Tubaka siseriiklike tagatiskünniste kokkulepitud eraldised on järgmised:

B.   VETERINAAR- JA FÜTOSANITAARÕIGUSAKTID

31999 L 0105: nõukogu direktiiv 1999/105/EÜ, 22. detsember 1999, metsapaljundusmaterjali turustamise kohta (EÜT L 11, 15.1.2000, lk 17).

Vajadusel kohandab komisjon direktiivi 1999/105/EÜ artikli 26 lõikes 3 osutatud korras kõnealuse direktiivi I lisa seoses puuliikidega Pinus peuce Griseb., Fagus orientalis Lipsky, Quercus frainetto Ten. ja Tilia tomentosa Moench.

V LISA

Protokolli artiklis 18 osutatud nimekiri: muud alalised sätted

1.   ÄRIÜHINGUÕIGUS

Euroopa põhiseaduse leping, III osa III jaotise I peatüki 3. jagu „Kaupade vaba liikumine”

ERIMEHHANISM

Bulgaaria ja Rumeenia osas võib farmaatsiatoote patendi või täiendava kaitse tunnistuse omanik või tema õigusjärglane juhul, kui patenti või täiendavat kaitset on taotletud liikmesriigis ajal, mil kõnealusele tootele ei olnud eespool nimetatud uutes liikmesriikides võimalik patenti või täiendavat kaitset saada, tugineda kõnealuse patendiga või täiendava kaitse tunnistusega omandatud õigustele, et tõkestada kõnealuse toote importi ja turustamist liikmesriigis või -riikides, kus toote suhtes kehtib patendikaitse või täiendav kaitse, isegi kui ta viis kõnealuse toote uues liikmesriigis esmakordselt ise turule või kui see toimus tema nõusolekul.

Iga isik, kes kavatseb eelmises lõigus käsitletud farmaatsiatoodet importida liikmesriiki või turustada liikmesriigis, kus toote suhtes kehtib patendikaitse või täiendav kaitse, tõendab pädevatele ametiasutustele esitatavas importimistaotluses, et patendiomanikule või täiendava kaitse tunnistuse omanikule või nende õigusjärglasele on teatatud sellest kuu aega ette.

2.   KONKURENTSIPOLIITIKA

Euroopa põhiseaduse leping, III osa III jaotise I peatüki 5. jagu „Konkurentsieeskirjad”

Kõiki pärast ühinemiskuupäeva veel rakendatavaid meetmeid, mis kujutavad endast riigiabi ega vasta eespool kirjeldatud tingimustele, peetakse ühinemise järel uueks abiks põhiseaduse artikli III-168 lõike 3 kohaldamisel.

Eeltoodud sätteid ei kohaldata transpordisektorile antava abi suhtes ega põhiseaduse I lisas loetletud toodete (välja arvatud kalasaadused ja -tooted) tootmise, töötlemise või turustamisega seotud tegevuse suhtes.

Eelmised sätted ei mõjuta ka käesolevas protokollis ettenähtud konkurentsipoliitikaalaseid üleminekumeetmeid ja käesoleva protokolli VII lisa 4. peatüki B jaos kehtestatud meetmeid.

komisjoni kehtestatud vastava aruandevormi kohaselt.

Kui kolme kuu jooksul pärast meetme kohta täieliku teabe kättesaamist või pärast uue liikmesriigi avalduse saamist, milles ta teatab komisjonile, et peab esitatud teavet täielikuks, sest nõutud lisateave ei ole kättesaadav või on juba esitatud, ei esita komisjon vastuväiteid olemasolevale abimeetmele sel alusel, et on tõsiseid kahtlusi meetme kokkusobivuses ühisturuga, loetakse komisjon vastuväidet mitteesitanuks.

Olenemata sellest, et uuest liikmesriigist on kontrollimisperioodil juba saanud liidu liige, kehtib eespool sätestatud kord kõigi abimeetmete suhtes, millest on enne ühinemiskuupäeva teatatud komisjonile punkti 1 alapunktis c kirjeldatud korras.

Kui selline otsus tehakse enne ühinemiskuupäeva, jõustub otsus ühinemiskuupäeval.

Neid abimeetmeid käsitletakse põhiseaduse artikli III-168 lõike 1 tähenduses „olemasoleva” abina kuni kolmanda ühinemisjärgse aasta lõpuni.

Vajaduse korral peavad uued liikmesriigid hiljemalt kolmanda ühinemisjärgse aasta lõpuks muutma neid abimeetmeid, et täita komisjoni kohaldatavaid suuniseid. Pärast seda tähtpäeva loetakse nimetatud suunistega vastuolus olev abi uueks abiks.

Komisjon võib esitada vastuväiteid abimeetmetele, mis on antud ühinemiseelsel perioodil alates 1. septembrist 2004 kuni ülalnimetatud komisjoni otsusega määratud kuupäevani, mil komisjon leiab, et jõustamise tulemus on saavutanud rahuldava taseme, sel alusel, et on tõsiseid kahtlusi meetme kokkusobivuses ühisturuga. Nimetatud komisjoni otsust esitada vastuväide meetmele käsitletakse otsusena algatada ametlik uurimismenetlus määruse (EÜ) nr 659/1999 tähenduses. Kui selline otsus tehakse enne ühinemiskuupäeva, jõustub otsus ühinemiskuupäeval.

Kui komisjon teeb ametliku uurimismenetluse algatamise järel negatiivse otsuse, nõuab komisjon, et Rumeenia peab võtma kõik vajalikud meetmed, et abisaajalt abi tagasi saada. Tagastatava abi hulka kuuluvad intressid, mis on makstavad alates samast kuupäevast ja mille kohane määr on määratud vastavalt määrusele (EÜ) nr 794/2004. ( 27 )

3.   PÕLLUMAJANDUS

Normaalse ülekandevaru mõiste määratletakse iga toote suhtes vastavalt kriteeriumidele ja eesmärkidele, mis on iseloomulikud igale ühisele turukorraldusele.

Ilma et see mõjutaks põhiseaduse artiklis III-168 sätestatud olemasolevat abi käsitlevaid menetlusi, loetakse põhiseaduse artikli III-168 lõike 1 tähenduses olemasolevaks abiks abiprogramme ja individuaalset abi, mida antakse põhiseaduse I lisas loetletud toodete (välja arvatud kalasaadused ja -tooted) tootmise, töötlemise või turustamisega seotud tegevusele ning mis on jõustatud uues liikmesriigis enne ühinemiskuupäeva ja mida kohaldatakse veel pärast nimetatud kuupäeva, arvestades järgmisi tingimusi:

Neid abimeetmeid käsitatakse põhiseaduse artikli III-168 lõike 1 tähenduses „olemasoleva” abina kuni kolmanda ühinemisjärgse aasta lõpuni.

Vajaduse korral peavad uued liikmesriigid hiljemalt kolmanda ühinemisjärgse aasta lõpuks muutma neid abimeetmeid, et täita komisjoni kohaldatavaid suuniseid. Pärast seda tähtpäeva loetakse nimetatud suunistega vastuolus olev abi uueks abiks.

4.   TOLLILIIT

Euroopa põhiseaduse leping, III osa III jaotise I peatüki 3. jao „Kaupade vaba liikumine” 1. alajagu „Tolliliit”

Määrust (EMÜ) nr 2913/92 ja määrust (EMÜ) nr 2454/93 kohaldatakse uute liikmesriikide suhtes järgmiste eritingimuste kohaselt:

ÜHENDUSE STAATUST TÕENDAV DOKUMENT (KAUPLEMINE LAIENENUD ÜHENDUSES)

Euroopa lepingud:

SOODUSPÄRITOLU TÕEND (PÕLLUMAJANDUSE NING SÖE- JA TERASETOODETE KOHTA SÕLMITUD SOODUSLEPINGUTE ALUSEL KOLMANDATE RIIKIDE, SEALHULGAS TÜRGIGA KAUPLEMINE)

Kui kaup deklareeriti uues liikmesriigis vabasse ringlusse lubamiseks enne ühinemiskuupäeva, võidakse asjaomases uues liikmesriigis aktsepteerida ka kõnealuses uues liikmesriigis kaupade vabasse ringlusse lubamise kuupäeval kehtinud sooduslepingute või -korra alusel tagasiulatuvalt väljastatud või vormistatud päritolutõendit, tingimusel et see esitatakse tollile nelja kuu jooksul pärast ühinemiskuupäeva.

Hiljemalt aasta jooksul pärast ühinemiskuupäeva asendavad uued liikmesriigid kõnealused load uute lubadega, mis on välja antud ühenduse õigusaktides ettenähtud tingimustel.

TÖÖSTUSTOODETE VABA RINGLUST KÄSITLEVATE SÄTETE KOHANE STAATUST TÕENDAV DOKUMENT EÜ-TÜRGI TOLLILIIDU PIIRES

Kui kaup deklareeriti Türgis või uues liikmesriigis ringlusse lubamiseks enne ühinemiskuupäeva eespool nimetatud sooduskaubanduslepingute alusel, võidakse aktsepteerida ka nende lepingute alusel tagasiulatuvalt väljaantud päritolutõendit, tingimusel et see esitatakse tollile nelja kuu jooksul pärast ühinemiskuupäeva.

TOLLIPROTSEDUURID

Kui lõpetamise tulemusel tekib tollivõlg, tuleb maksta imporditollimaks, mis on võrdne ühise tollitariifistiku kohaselt tollivõla tekkimise ajal kehtinud maksuga, ning makstud summa loetakse ühenduse omavahenditeks.

MUUD SÄTTED

V LISA liide

Olemasolevate abimeetmete nimekiri, millele on osutatud V lisa 2. peatükis sätestatud olemasoleva abi mehhanismi punkti 1 alapunktis b

Märkus: Käesolevas liites loetletud abimeetmeid peetakse V lisa 2. peatükis sätestatud olemasoleva abi mehhanismi tähenduses olemasolevaks abiks ainult juhul, kui need jäävad selle abi mehhanismi esimese lõigu reguleerimisalasse.

VI LISA

Protokolli artiklis 20 osutatud nimekiri: üleminekumeetmed — Bulgaaria

1.   ISIKUTE LIIKUMISVABADUS

Euroopa põhiseaduse leping

31968 R 1612: nõukogu määrus (EMÜ) nr 1612/68, 15. oktoober 1968, töötajate liikumisvabaduse kohta ühenduse piires (EÜT L 257, 19.10.1968, lk 2); viimati muudetud järgmise aktiga:

31996 L 0071: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 96/71/EÜ, 16. detsember 1996, töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega (EÜT L 18, 21.1.1997, lk 1).

32004 L 0038: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/38/EÜ, 29. aprill 2004, mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil ning millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 1612/68 ja tunnistatakse kehtetuks direktiivid 64/221/EMÜ, 68/360/EMÜ, 72/194/EMÜ, 73/148/EMÜ, 75/34/EMÜ, 75/35/EMÜ, 90/364/EMÜ, 90/365/EMÜ ja 93/96/EMÜ (ELT L 158, 30.4.2004, lk 77).

Bulgaaria kodanikel, kes ühinemiskuupäeval töötavad seaduslikult mõnes praeguses liikmesriigis ja kellele on antud luba töötada kõnealuse liikmesriigi tööturul katkestamatult 12 kuud või kauem, on juurdepääsuõigus nimetatud liikmesriigi tööturule, kuid mitte teiste riiklikke meetmeid kohaldavate liikmesriikide tööturule.

Samad õigused on ka Bulgaaria kodanikel, kellele on pärast ühinemist antud luba töötada praeguse liikmesriigi tööturul katkestamatult 12 kuud või kauem.

Eespool teises ja kolmandas lõigus osutatud Bulgaaria kodanikud jäävad neis lõikudes sätestatud õigustest ilma, kui nad kõnealuse praeguse liikmesriigi tööturult vabatahtlikult lahkuvad.

Neid õigusi ei ole Bulgaaria kodanikel, kes töötavad seaduslikult mõnes praeguses liikmesriigis ühinemiskuupäeval või ajal, mil kohaldatakse riiklikke meetmeid, ning kellele on antud luba töötada kõnealuse liikmesriigi tööturul vähem kui 12 kuud.

Pärast kontrollimise lõpetamist ja hiljemalt ühinemiskuupäevale järgneva kaheaastase perioodi lõppedes teatavad praegused liikmesriigid komisjonile, kas nad jätkavad riiklike või kahepoolsetest kokkulepetest tulenevate meetmete kohaldamist või kohaldavad nad edaspidi määruse (EMÜ) nr 1612/68 artikleid 1—6. Kui sellist teatamist ei toimu, kohaldatakse määruse (EMÜ) nr 1612/68 artikleid 1—6.

Kui esimeses lõigus osutatud liikmesriigi tööturul esineb või on ette näha häireid, mis võivad tõsiselt ohustada mõne piirkonna või kutseala elatus- ja tööhõivetaset, teatab liikmesriik sellest komisjonile ja teistele liikmesriikidele ning esitab neile kõik asjakohased andmed. Selle informatsiooni põhjal võib liikmesriik paluda komisjonil määruse (EMÜ) nr 1612/68 artiklite 1—6 kohaldamine osaliselt või täielikult peatada, et taastada piirkonna või kutseala normaalne olukord. Komisjon otsustab peatamise ning selle kestuse ja ulatuse üle hiljemalt kaks nädalat pärast sellise taotluse saamist ning teatab otsusest nõukogule. Kahe nädala jooksul komisjoni otsuse kuupäevast võib iga liikmesriik taotleda, et nõukogu niisuguse otsuse tühistaks või seda muudaks. Sellise taotluse kohta teeb nõukogu otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega kahe nädala jooksul.

Esimeses lõigus osutatud liikmesriik võib edasilükkamatutel ja erakorralistel asjaoludel peatada määruse (EMÜ) nr 1612/68 artiklite 1—6 kohaldamise, teatades sellest tagantjärele komisjonile ning esitades põhjendused.

Need sätted ei piira soodsamate riiklike või kahepoolsetest kokkulepetest tulenevate meetmete kohaldamist.

Teenindusvaldkondade loetelu, mille suhtes võib seda erandit kohaldada, on järgmine:

Kui Saksamaa või Austria teeb vastavalt eelmistele lõikudele erandi põhiseaduse artikli III-144 esimesest lõigust, võib Bulgaaria võtta pärast komisjonile teatamist samaväärseid meetmeid.

Käesoleva punkti kohaldamise mõjul ei või töötajate ajutise liikumise tingimused Saksamaa või Austria ja Bulgaaria vahelise teenuste piiriülese osutamise raames olla piiravamad kui ühinemislepingu allakirjutamise kuupäeval kehtinud tingimused.

Riiklike või kahepoolsetest kokkulepetest tulenevate meetmete kohaldamise ajal eelistavad praegused liikmesriigid oma tööturule juurdepääsu võimaldamisel kolmandate riikide kodanikest töötajatele liikmesriikide kodanikest töötajaid, olenemata punktide 1—13 kohaldamisest.

Teises liikmesriigis seaduslikult elavaid ja töötavaid Bulgaaria võõrtöötajaid ja nende perekondi või Bulgaarias seaduslikult elavaid ja töötavaid teise liikmesriigi võõrtöötajaid ja nende perekondi ei kohelda piiravamalt kui vastavalt selles liikmesriigis või Bulgaarias elavaid ja töötavaid kolmandate riikide võõrtöötajaid ja nende perekondi. Ühenduse eelistamise põhimõtte kohaldamisel ei kohelda Bulgaarias elavaid ja töötavaid kolmandate riikide võõrtöötajaid soodsamalt kui Bulgaaria kodanikke.

2.   TEENUSTE OSUTAMISE VABADUS

31997 L 0009: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 97/9/EÜ, 3. märts 1997, investeeringute tagamise skeemide kohta (EÜT L 84, 26.3.1997, lk 22).

Erandina direktiivi 97/9/EÜ artikli 4 lõikest 1 ei kehti Bulgaarias miinimumkaitsetase kuni 31. detsembrini 2009. Bulgaaria tagab, et 1. jaanuarist 2007 kuni 31. detsembrini 2007 on investeeringud tagatud tema investeeringute tagamise skeemi alusel vähemalt 12 000 EUR suuruses summas ja 1. jaanuarist 2008 kuni 31. detsembrini 2009 vähemalt 15 000 EUR suuruses summas.

Üleminekuperioodi jooksul on teistel liikmesriikidel õigus välistada nende territooriumil asutatud Bulgaaria investeerimisühingu filiaali tegutsemine, juhul kui ja niikaua kuni selline filiaal ei ole asjaomase liikmesriigi territooriumil ühinenud ametlikult tunnustatud investeeringute tagamise skeemiga, et katta erinevus Bulgaaria kaitsetaseme ja direktiivi 97/9/EÜ artikli 4 lõikes 1 osutatud miinimumkaitsetaseme vahel.

3.   KAPITALI VABA LIIKUMINE

Euroopa põhiseaduse leping

Liikmesriikide kodanike ja Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalisriikide kodanike suhtes, kes Bulgaarias seaduslikult elavad, ei kohaldata eelmise lõigu sätted ega muid eeskirju ja menetlusi kui need, mida kohaldatakse Bulgaaria kodanike suhtes.

Talupidajate suhtes, kes on teise liikmesriigi kodanikud ning kes soovivad alustada tegevust Bulgaarias ja seal seaduslikult elada, ei kohaldata eelmise lõigu sätted ega muid menetlusi kui need, mida kohaldatakse Bulgaaria kodanike suhtes.

Kolmandal ühinemisjärgsel aastal korraldatakse kõnealuste üleminekumeetmete üldläbivaatus. Selleks esitab komisjon nõukogule aruande. Nõukogu võib ühehäälselt ja komisjoni ettepaneku põhjal otsustada lühendada esimeses lõigus osutatud üleminekuperioodi või selle lõpetada.

4.   PÕLLUMAJANDUS

A.   PÕLLUMAJANDUSALASED ÕIGUSAKTID

31997 R 2597: nõukogu määrus (EÜ) nr 2597/97, 18. detsember 1997, millega sätestatakse täiendavad eeskirjad piima- ja piimatooteturu ühise korralduse kohta joogipiima osas (EÜT L 351, 23.12.1997, lk 13); viimati muudetud järgmise aktiga:

Erandina määruse (EÜ) nr 2597/97 artikli 3 lõike 1 punktidest b ja c ei kohaldata rasvasisaldust käsitlevaid nõudeid Bulgaarias toodetud joogipiima suhtes kuni 30. aprillini 2009, seega võib piima, mille rasvasisaldus on 3 % (m/m) turustada täispiimana ning piima, mille rasvasisaldus on 2 % (m/m), võib turustada madala rasvasisaldusega piimana. Rasvasisaldust käsitlevatele nõuetele mittevastavat piima võib turustada ainult Bulgaarias või eksportida kolmandatesse riikidesse.

B.   VETERINAAR- JA FÜTOSANITAARÕIGUSAKTID

32004 R 0853: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 853/2004, 29. aprilli 2004, millega kehtestatakse loomse toidu hügieeni erieeskirjad (ELT L 139, 30.4.2004, lk 55).

Bulgaaria ametiasutused:

Piima ja/või piimapõhiseid tooteid, mis on pärit EL nõuetele mittevastavat toorpiima töötlevalt eraldi tootmisliinilt piimatöötlemisettevõttes, mis on saanud EL heakskiidu, võib turustada ainult vastavalt punktis b sätestatud tingimustele. EL nõuetele vastavast toorpiimast valmistatud tooteid, mis on töödeldud eraldi tootmisliinil käesoleva lisa liite II peatükis loetletud ettevõttes, võib turustada nõuetele vastavate toodetena, niikaua kui kõik tootmisliinide eraldamist käsitlevad tingimused on täidetud.

Ülalmainitud üleminekukorra tõrgeteta toimimiseks võib vastu võtta üksikasjalikud rakenduseeskirjad määruse (EÜ) nr 178/2002 artiklis 58 osutatud korras.

5.   TRANSPORDIPOLIITIKA

Kui eelmises lõigus osutatud liikmesriigi siseturul või selle osades on kabotaaži tõttu tekkinud või süvenenud tõsised häired — näiteks pakkumine ületab nõudlust suurel määral või on ohus finantsstabiilsus või paljude veoettevõtjate olemasolu —, teatab nimetatud liikmesriik sellest komisjonile ja teistele liikmesriikidele ning esitab neile kõik asjakohased andmed. Selle informatsiooni põhjal võib liikmesriik paluda komisjonil täielikult või osaliselt peatada määruse artikli 1 kohaldamine, et taastada normaalne olukord.

Asjaomase liikmesriigi esitatud andmete põhjal kontrollib komisjon olukorda ning otsustab ühe kuu jooksul pärast vastava palve saamist, kas on vaja võtta kaitsemeetmeid. Kohaldatakse määruse artikli 7 lõike 3 teises, kolmandas ja neljandas lõigus ning lõigetes 4, 5 ja 6 sätestatud korda.

Eespool esimeses lõigus osutatud liikmesriik võib edasilükkamatutel ja erakorralistel asjaoludel peatada määruse artikli 1 kohaldamise, teatades sellest tagantjärele komisjonile ning esitades põhjendused.

Kuni 31. detsembrini 2010 ei kohaldata Bulgaarias direktiivi 96/26/EÜ artikli 3 lõike 3 punkti c veoettevõtjate suhtes, kes tegelevad üksnes veose ja reisijate riigisisese autoveoga.

Nende ettevõtjate vaba kapital ja reservid peavad järk-järgult jõudma nimetatud artikliga kehtestatud alammäärani vastavalt järgmisele ajakavale:

Erandina direktiivi 96/53/EÜ artikli 3 lõikest 1 võivad sõidukid, mis vastavad nimetatud direktiivi I lisas sätestatud gruppide 3.2.1, 3.4.1, 3.4.2 ja 3.5.1 piirväärtustele, kasutada kuni 31. detsembrini 2013 ainult Bulgaaria teedevõrgu parandamata osi, kui need sõidukid vastavad teljemassi kohta kehtivatele Bulgaaria piirnormidele.

Alates ühinemiskuupäevast ei tohi direktiivi 96/53/EÜ nõuetele vastavatel sõidukitel piirata peamiste transiiditrasside kasutamist, mis on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 1996. aasta otsuse nr 1692/96/EÜ (üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevate ühenduse suuniste kohta) ( 39 ) I lisas.

Bulgaaria peab kinni oma peamise transiitvõrgu parandamise ajakavast, mis on esitatud allpool olevates tabelites. Kõik infrastruktuuriinvesteeringud, mille puhul kasutatakse vahendeid ühenduse eelarvest, peavad tagama, et liiklussõlmed ehitataks või parandataks selliselt, et nende kandevõime oleks 11,5 tonni telje kohta.

Vastavalt parandamise lõpuleviimisele avatakse järk-järgult Bulgaaria teedevõrk, kaasa arvatud otsuse nr 1692/96/EÜ I lisas ettenähtud võrk, rahvusvahelises liikluses osalevatele sõidukitele, mis vastavad direktiivi piirnormidele. Kui see on tehniliselt võimalik, lubatakse kogu üleminekuperioodi jooksul kasutada peale- ja mahalaadimiseks teisejärgulise teedevõrgu parandamata osi.

Alates ühinemiskuupäevast ei võeta rahvusvahelises liikluses osalevatelt õhkvedrustusega sõidukitelt, mis vastavad direktiivi 96/53/EÜ piirnormidele, ajutist lisamaksu kogu Bulgaaria teedevõrgu kasutamise eest.

Rahvusvahelises liikluses osalevatelt õhkvedrustuseta sõidukitelt, mis vastavad direktiivi piirnormidele, võetakse teedevõrgu parandamata osade kasutamise eest ajutist lisamaksu mittediskrimineerival alusel. Maksukorraldus peab olema läbipaistev ning maksude tasumine ei tohi kasutaja jaoks kaasa tuua põhjendamatut halduskoormat ega viivitust ning maksude tasumine ei tohi põhjustada teljekoormuse piirmäärade süstemaatilist kontrollimist piiril. Teljekoormuse piirmäärade järgimine tuleb tagada mittediskrimineerivalt kogu territooriumil ja piirmäärasid tuleb kohaldada ka Bulgaarias registreeritud sõidukite suhtes.

6.   MAKSUSTAMINE

Direktiivi 77/388/EMÜ artikli 28 lõike 3 punkti b kohaldamisel võib Bulgaaria säilitada käibemaksuvabastuse direktiivi F lisa punktis 17 osutatud rahvusvahelise reisijateveo puhul seni, kui on täidetud direktiivi artikli 28 lõikes 4 ettenähtud tingimus või kuni mõni praegustest liikmesriikidest samasugust vabastust kohaldab, olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem.

Erandina direktiivi 92/79/EMÜ artikli 2 lõikest 1 võib Bulgaaria kuni 31. detsembrini 2009 edasi lükata aktsiisi üldise alammäära kohaldamise kõige levinuma hinnakategooria sigarettide jaehinnale (koos kõigi maksudega), tingimusel et selle aja jooksul kohandab Bulgaaria järk-järgult oma aktsiisimäärad direktiivis sätestatud aktsiisi üldise alammääraga.

Ilma et see piiraks nõukogu 25. veebruari 1992. aasta direktiivi 92/12/EMÜ (aktsiisiga maksustatava kauba üldise korralduse ja selle kauba valdamise, liikumise ning järelevalve kohta) ( 40 ) artikli 8 kohaldamist, võivad liikmesriigid pärast komisjoni informeerimist ja seni, kuni kehtib eespool nimetatud erand, säilitada sigarettidele, mida võib Bulgaariast tuua nende territooriumile ilma täiendava aktsiisi tasumiseta, samad koguselised piirangud nagu impordi puhul kolmandatest riikidest. Seda võimalust kasutavad liikmesriigid võivad teha vajalikke kontrollimisi, tingimusel et kontrollimine ei mõjuta siseturu nõuetekohast toimimist.

Bulgaarial on lubatud mitte kohaldada direktiivi 2003/49/EÜ artikli 1 sätteid kuni 31. detsembrini 2014. Üleminekuperioodi ajal ei tohi teise liikmesriigi sidusühingule või liikmesriigi sidusühingu teises liikmesriigis asuvale püsivale tegevuskohale tasutud intressimaksete ja litsentsitasude suhtes kohaldatava maksu määr olla üle 10 % kuni 31. detsembrini 2010 ja üle 5 % järgmistel aastatel kuni 31. detsembrini 2014.

Nimetatud energiatoodetele kehtestatud tegelikud maksumäärad ei tohi alates 1. jaanuarist 2007 olla madalamad kui 50 % asjakohasest ühenduse miinimummäärast.

7.   SOTSIAALPOLIITIKA JA TÖÖHÕIVE

32001 L 0037: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/37/EÜ, 5. juuni 2001, tubakatoodete valmistamist, esitlemist ja müüki käsitlevate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta (EÜT L 194, 18.7.2001, lk 26).

Erandina direktiivi 2001/37/EÜ artiklist 3 on maksimaalse tõrvasisalduse kohaldamise tähtaeg Bulgaaria territooriumil valmistatavate ja turustatavate sigarettide puhul 1. jaanuar 2011. Üleminekuperioodi ajal:

8.   ENERGEETIKA

31968 L 0414: nõukogu direktiiv 68/414/EMÜ, 20. detsember 1968, millega EMÜ liikmesriike kohustatakse säilitama toornafta ja/või naftatoodete miinimumvarusid (EÜT L 308, 23.12.1968, lk 14); viimati muudetud järgmise aktiga:

Erandina direktiivi 68/414/EMÜ artikli 1 lõikest 1 ei kohaldata Bulgaarias kuni 31. detsembrini 2012 naftatootevarude miinimumtaset. Bulgaaria tagab, et tema naftatootevarude miinimumtase vastab iga artiklis 2 loetletud naftatootekategooria puhul vähemalt järgmise arvu päevade keskmisele sisetarbimisele, nagu see on määratletud artikli 1 lõikes 1:

9.   TELEKOMMUNIKATSIOON JA INFOTEHNOLOOGIA

32002 L 0022: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/22/EÜ, 7. märts 2002, universaalteenuse ning kasutajate õiguste kohta elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste puhul (universaalteenuse direktiiv) (EÜT L 108, 24.4.2002, lk 51).

Erandina direktiivi 2002/22/EÜ artikli 30 lõikest 1 võib Bulgaaria numbri liikuvuse rakendamise edasi lükata kuni 1. jaanuarini 2009.

10.   KESKKOND

A.   ÕHU KVALITEET

B.   JÄÄTMEHOOLDUS

Nimetatud ajavahemikku võib pikendada kõige kauem 31. detsembrini 2012 nõukogu 15. juuli 1975. aasta direktiivi 75/442/EMÜ jäätmete kohta ( 41 )(mida on muudetud nõukogu direktiiviga 91/156/EMÜ) ( 42 ) artiklis 18 määratletud korras.

Erandina direktiivi 1999/31/EÜ artikli 5 lõike 3 punktidest a ja b ning I lisa punkti 2 teisest taandest ning ilma et see piiraks direktiivi artikli 6 punkti c taande ii ja nõukogu 15. juuli 1975. aasta direktiivi 75/442/EMÜ (jäätmete kohta) 1 ( 45 ) kohaldamist, ei kohaldata vedelaid, sööbivaid ja oksüdeerivaid jäätmeid ning pinnavee prügilasse ladestatud jäätmetesse voolamise vältimist käsitlevaid nõudeid järgneva 14 olemasoleva rajatise suhtes 31. detsembrini 2014:

▼C1

▼B

Bulgaaria tagab kõnealusesse 14 olemasolevasse nõuetele mittevastavasse rajatisse ladestatud jäätmete koguse järkjärgulise vähendamise järgmiste maksimaalsete aastakoguste kohaselt:

Erandina direktiivi 2002/96/EÜ artikli 5 lõikest 5 ja artikli 7 lõikest 2 saavutab Bulgaaria lahuskogumise koguse, mis on keskmiselt vähemalt neli kilogrammi kodumajapidamiste elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmeid elaniku kohta aastas, taaskasutatava koguse ning taaskasutatava ja ringlussevõetava komponendi, materjali ja aine koguse 31. detsembriks 2008.

C.   VEE KVALITEET

31991 L 271: nõukogu direktiiv 91/271/EMÜ, 21. mai 1991, asulareovee puhastamise kohta (EÜT L 135, 30.5.1991, lk 40); viimati muudetud järgmise aktiga:

Erandina direktiivi 91/271/EMÜ artiklitest 3 ja 4 ning artikli 5 lõikest 2 ei kohaldata asulareovee kogumissüsteeme ja puhastamist käsitlevaid nõudeid Bulgaarias täielikult kuni 31. detsembrini 2014 vastavalt järgmisele vahe-eesmärgile:

D.   TÖÖSTUSSAASTE JA RISKIDE MAANDAMINE

Erandina direktiivi 96/61/EÜ artikli 5 lõikest 1 ei kohaldata olemasolevatele käitistele lubade andmist käsitlevaid nõudeid Bulgaarias järgmiste käitiste suhtes kuni iga käitise jaoks määratud kuupäevani, kui on tegemist kohustusega järgida nimetatud käitiste käitamisel heitkoguste piirväärtusi, samaväärseid parameetreid või tehnilisi meetmeid, mis põhinevad parimal võimalikul tehnikal vastavalt artikli 9 lõigetele 3 ja 4: