2005R2166 — ET — 01.01.2011 — 001.001
Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest
|
NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 2166/2005, 20. detsember 2005, (EÜT L 345, 28.12.2005, p.5) |
Muudetud:
|
|
|
Euroopa Liidu Teataja |
||
|
No |
page |
date |
||
|
L 343 |
1 |
22.12.2009 |
||
NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 2166/2005,
20. detsember 2005,
millega kehtestatakse meetmed Kantaabria mere ja Pürenee poolsaare läänerannikuvete uusmeremaa merluusi ja norra salehomaari varude taastamiseks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 850/98 kalavarude kaitsest noorte mereorganismide kaitseks võetud tehniliste meetmete kaudu
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 37,
võttes arvesse komisjoni ettepanekut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, ( 1 )
ning arvestades järgmist:|
(1) |
Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu (ICES) hiljutised teadussoovitused on viidanud sellele, et uusmeremaa merluusi ja norra salehomaari varud ICESi rajoonides VIIIc ning IXa on püügi tõttu ilmutanud suremusnäitajaid, mis on kahandanud suguküpsete kalade hulga meres piirini, kus varud ei pruugi olla suutelised end taastootma ja selle tulemusel ähvardab neid hävimine. |
|
(2) |
Kooskõlas nõukogu 20. detsembri 2002. aasta määruse (EÜ) nr 2371/2002 (ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta) ( 2 ) artikliga 5 tuleks võtta meetmed nende varude mitmeaastaste taastamiskavade koostamiseks. |
|
(3) |
Nimetatud kavade eesmärk peaks olema kõnealuste varude ohutute bioloogiliste piiride taastamine kümne aasta jooksul. |
|
(4) |
Eesmärk tuleks lugeda saavutatuks, kui kõnealused kalavarud on kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF) poolt ICESi uusimate teadussoovituste põhjal koostatud hinnangu kohaselt ohututes bioloogilistes piirides. |
|
(5) |
Selle eesmärgi saavutamiseks tuleks kalastussuremust kontrollida, et suremust saaks aastast aastasse vähendada. |
|
(6) |
Sellist kalastussuremuse kontrolli on võimalik saavutada asjakohase meetodi kasutuselevõtmisega lubatud kogupüügi (TAC) taseme kehtestamiseks kõnealustele varudele ja sellise keelupiirkondi ja kilovatt-püügipäevade piiranguid hõlmava süsteemi loomisega, mille puhul nendele varudele suunatud püügikoormus oleks piiratud tasemega, mille juures lubatud kogupüüki ei või ületada. |
|
(7) |
Kui varud on taastunud, peaks nõukogu tegema komisjoni ettepanekul otsuse vastavate järelmeetmete kohta kooskõlas määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikliga 6. |
|
(8) |
Lisaks nõukogu 12. oktoobri 1993. aasta määruses (EMÜ) nr 2847/93 (millega luuakse ühise kalanduspoliitika suhtes rakendatav kontrollisüsteem) ( 3 ) sätestatule peaks rakendama täiendavaid kontrollimeetmeid, et tagada vastavus käesolevas määruses kehtestatud meetmetega. |
|
(9) |
Norra salehomaari varude taastamiseks on vajalik, et kõnealuse liigi teatavatel kudealadel kehtestataks püügikeeld. Seetõttu tuleks määrust (EÜ) nr 850/98 ( 4 ) vastavalt muuta, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
I
PEATÜKK
SISU JA EESMÄRK
Artikkel 1
Sisu
Käesolev määrus kehtestab järgmiste varude (edaspidi “kõnealused varud”) taastamise kava:
a) Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu (ICES) püügirajoonide VIIIc ja IXa uusmeremaa merluusi varud;
b) ICESi püügirajooni VIIIc norra salehomaari varud;
c) ICESi püügirajooni IXa norra salehomaari varud.
Artikkel 2
Taastamiskava eesmärk
Taastamiskava eesmärk on kõnealuste varude taastamine ohututes bioloogilistes piirides, tuginedes ICESilt saadavale teabele. Eesmärk hõlmab järgmist:
a) artikli 1 punktis a nimetatud varude puhul jõudmist kudekarja 35 000-tonnise biomassini kahel järjestikusel aastal vastavalt olemasolevatele teaduslikele aruannetele või suguküpsete kalade koguste suurendamist kümne aasta jooksul, et saavutatud kogus oleks 35 000 tonni või enam. Nimetatud arvu korrigeeritakse vastavalt STECFilt saadud teaduslikele andmetele.
b) artikli 1 punktides b ja c nimetatud varude puhul varude taastamist kümne aasta jooksul ohututes bioloogilistes piirides.
Artikkel 3
Taastamismeetmete hindamine
1. Komisjon hindab ICESi ning STECFi soovituste põhjal taastamismeetmete mõju kõnealustele varudele ja nende varude püügile käesoleva määruse kohaldamise teisel aastal ning igal sellele järgneval aastal.
2. Kui komisjon leiab iga-aastase hindamise alusel, et mis tahes kõnealuste varude puhul on artiklis 2 sätestatud eesmärk saavutatud, otsustab nõukogu komisjoni ettepanekul kvalifitseeritud häälteenamusega asendada vastava varu käesoleva määrusega ettenähtud taastamiskava vastavalt määruse (EÜ) nr 2371/2002 artiklile 6 selle varu majandamiskavaga.
3. Kui komisjon leiab iga-aastase hindamise alusel, et mis tahes kõnealused varud ei ilmuta rahuldavaid taastumise tunnusmärke, teeb nõukogu komisjoni ettepanekul kvalifitseeritud häälteenamusega otsuse täiendavate või alternatiivsete meetmete kohta, et tagada kõnealuste varude taastumine.
II
PEATÜKK
LUBATUD KOGUPÜÜK
Artikkel 4
TAC kindlaksmääramine
1. Igal aastal otsustab nõukogu komisjoni ettepanekul kvalifitseeritud häälteenamusega kõnealuste varude TAC järgmiseks aastaks.
2. Artikli 1 punktis a osutatud varude TAC määratakse kindlaks vastavalt artiklile 5.
3. Artikli 1 punktides b ja c osutatud varude TAC määratakse kindlaks vastavalt artiklile 6.
Artikkel 5
Uusmeremaa merluusi varude TAC kindlaksmääramise kord
1. Kui STECFi poolt ICESi viimase aruande alusel koostatud hinnangu kohaselt on artikli 1 punktis a nimetatud varude kalastussuremus suurem kui 0,3 aastas, ei tohi vastavate varude TAC ületada püüki, mis STECFi poolt ICESi viimase aruande alusel koostatud teadusliku hinnangu kohaselt viiks TAC kohaldamisaastal kalastussuremuse 10-protsendilise vähenemiseni võrreldes eelneva aasta hinnangulise kalastussuremusega.
2. Kui STECFi poolt ICESi viimase aruande alusel koostatud hinnangu kohaselt on artikli 1 punktis a osutatud varude kalastussuremus 0,3 aastas või sellest väiksem, määratakse vastavate varude puhul TAC, mis STECFi poolt ICESi viimase aruande alusel koostatud teadusliku hinnangu kohaselt viiks TAC kohaldamisaastal kalastussuremuseni 0,27 aastas.
3. Kui STECFil on ICESi viimaste aruannete põhjal võimalik arvutada lõigetes 1 ja 2 määratletud kalastussuremusele vastav püügimaht üksnes osale ICESi püügirajoonidest VIIIc ja IXa, määratakse TAC, mis
a) on kooskõlas püügimahuga, mis vastab kalastussuremuse määrale teadussoovitustega hõlmatud piirkonnas ja
b) võimaldab säilitada teadussoovitustega hõlmatud piirkonna ning püügirajoonide VIIIc ja IXa kui terviku püügimahtude konstantse suhte. Suhe arvutatakse otsuse vastuvõtmisele eelneval kolmel aastal toimunud püügi alusel.
Arvutamiseks kasutatakse käesoleva määruse lisas esitatud meetodit.
Artikkel 6
Norra salehomaari varude TAC kindlaksmääramise kord
STECFi viimasele teaduslikule hinnangule tuginedes määratakse artikli 1 punktides b ja c osutatud varude puhul TAC, mis viiks kalastussuremuse samasuguse suhtelise muutuseni, mis saavutataks artikli 1 punktis a osutatud varude puhul artiklit 5 kohaldades.
Artikkel 7
TAC kõikumise piirangud
Käesoleva määruse esimesel kohaldamisaastal kehtivad järgmised eeskirjad:
a) kui artikli 5 või artikli 6 kohaldamise tulemuseks oleks TAC, mis ületab eelneva aasta TACd enam kui 15 %, võtab nõukogu vastu TAC, mis ei ole eelneva aasta TACst enam kui 15 % suurem;
b) kui artikli 5 või artikli 6 kohaldamise tulemuseks oleks TAC, mis on eelneva aasta TACst enam kui 15 % väiksem, võtab nõukogu vastu TAC, mis ei ole eelneva aasta TACst enam kui 15 % väiksem.
III
PEATÜKK
PÜÜGIKOORMUSE PIIRAMINE
Artikkel 8
Püügikoormuse piiramine
1. Peatükis II viidatud lubatud kogupüügid komplekteeritakse püügikoormuse piiramise süsteemi abil, mis põhineb geograafilistel aladel ja püügivahendite liikidel ning nende kalastusvõimaluste kasutamisega seotud tingimustel, mis on määratletud nõukogu 22. detsembri 2004. aasta määruse (EÜ) nr 27/2005 (millega määratakse 2005. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused ning tingimused, mida kohaldatakse ühenduse vetes ning ühenduse kalalaevade suhtes püügipiirangutega vetes) ( 5 ) lisas IVb.
2. Igal aastal otsustab nõukogu komisjoni ettepanekul kvalifitseeritud häälteenamusega kilovatt-püügipäevade maksimaalse lubatud arvu kohandamise kalalaevadele, mille suhtes kohaldatakse lõikes 1 osutatud püügikoormuse piiramise süsteemi. Kõnealune kohandamine toimub samas proportsioonis kui määr, mille ulatuses kohandatakse igal aastal ICESi ja STECFi hinnangute kohaselt vastavalt artiklis 5 kirjeldatud meetodile kehtestatud kalastussuremuse määraga kooskõlas olevat kalastussuremuse määra.
3. Erandina lõigetest 1 ja 2 võib iga asjaomane liikmesriik rakendada erinevat meetodit püügikoormuse korraldamisel püügipiirkonna IXa selles osas, mis jääb 7° 23′ 48″ läänepikkusest ida poole, mõõdetuna ülemaailmse geodeetilise süsteemi (WGS84) kohaselt. Sellise meetodiga kehtestatakse püügikoormuse viitemäär, mis on võrdne 2005. aasta püügikoormusega. 2006. aastaks ja järgnevateks aastateks kohandatakse püügikoormust ulatuses, mille otsustab nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal kvalifitseeritud häälteenamusega. Kõnealuse kohandamise kohta tehakse ettepanek ICESi viimasest aruandest lähtuva STECFi viimase soovituse põhjal. Juhul kui nõukogu ei ole otsust vastu võtnud, tagavad asjaomased liikmesriigid, et püügikoormus ei ületa viitemäära.
4. Komisjon võib nõuda, et iga liikmesriik, kes rakendab lõikes 3 esitatud erandit, esitaks aruande mis tahes erineva püügikoormuse korraldamise meetodi rakendamise kohta. Komisjon edastab kõnealuse aruande kõigile liikmesriikidele.
5. Lõike 3 kohaldamisel mõõdetakse püügikoormust näitajaga, mis saadakse igal kalendriaastal kõigi asjaomastele kalalaevadele paigaldatud mootorite võimsuse (mõõdetuna kilovattides) ning nende poolt kõnealuses piirkonnas viibitud püügipäevade arvu korrutiste liitmisel.
▼M1 —————
V
PEATÜKK
MÄÄRUSE (EÜ) nr 850/98 MUUTMINE
Artikkel 15
Norra salehomaari püügi piirangud
Määrusele (EÜ) nr 850/98 lisatakse järgmine artikkel:
“Artikkel 29b
Norra salehomaari püügi piirangud
1. Allpool sätestatud ajavahemikel on keelatud püük
i) põhjatraalidega või muude samalaadsete veetavate püünistega, mis puutuvad kokku merepõhjaga, ja
ii) kalakorvidega geograafilistes piirkondades, mis asuvad järgmiste ülemaailmse geodeetilise süsteemi (WGS84) kohaste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel:
a) 1. juunist 31. augustini
42° 23′ põhjalaiust, 08° 57′ läänepikkust,
42° 00′ põhjalaiust, 08° 57′ läänepikkust,
42° 00′ põhjalaiust, 09° 14′ läänepikkust,
42° 04′ põhjalaiust, 09° 14′ läänepikkust,
42° 09′ põhjalaiust, 09° 09′ läänepikkust,
42° 12′ põhjalaiust, 09° 09′ läänepikkust,
42° 23′ põhjalaiust, 09° 15′ läänepikkust,
42° 23′ põhjalaiust, 08° 57′ läänepikkust;
b) 1. maist 31. augustini
37° 45′ põhjalaiust, 009° 00′ läänepikkust,
38° 10′ põhjalaiust, 009° 00′ läänepikkust,
38° 10′ põhjalaiust, 009° 15′ läänepikkust,
37° 45′ põhjalaiust, 009° 20′ läänepikkust.
2. Erandina lõikes 1 sätestatud keelust on lõike 1 punktis b nimetatud geograafilistes piirkondades ja samas punktis nimetatud ajavahemikul püük põhjatraalide või muude samalaadsete merepõhjaga kokku puutuvate veetavate püünistega lubatud juhul, kui norra salehomaari kaaspüük ei ole suurem kui 2 % kogusaagist.
3. Erandina lõikes 1 sätestatud keelust on püük kalakorvidega, millega ei püüta norra salehomaari, lõike 1 punktis b nimetatud geograafilistes piirkondades ja samas punktis nimetatud ajavahemikul lubatud.
4. Lõikes 1 nimetatud geograafilistes piirkondades ja väljaspool selles lõikes nimetatud ajavahemikke ei tohi norra salehomaari kaaspüük olla suurem kui 5 % kogusaagist.
5. Liikmesriigid tagavad, et lõikes 1 nimetatud geograafilistes piirkondades ja väljaspool selles lõikes nimetatud ajavahemikke ei ületa püügikoormuse määr, mis on kehtestatud asjaomase liikmesriigi põhjatraalidega või muude samalaadsete merepõhjaga kokku puutuvate veetavate püünistega püüdvatele kalalaevadele, samadel ajavahemikel ja samades piirkondades 2004. aastal rakendatud püügikoormuse määra.
6. Liikmesriigid teavitavad komisjoni meetmetest, mida nad on võtnud lõikes 5 sätestatud kohustuse täitmiseks. Juhul kui komisjon leiab, et liikmesriigi meetmete abil ei ole võimalik kohustust täita, võib ta teha ettepanekuid meetmete muutmiseks. Juhul kui komisjon ja asjaomane liikmesriik meetmete osas kokkuleppele ei jõua, võib komisjon võtta vastu meetmeid vastavalt määruse (EÜ) nr 2371/2002 ( 6 ) artikli 30 lõikes 2 osutatud menetlusele.
Artikkel 16
Taastamiskava käsitlev aruanne
Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles esitatakse kõnealuste varude taastamiskava kohaldamisega seotud järeldused, sealhulgas nimetatud kavaga seonduvad olemasolevad sotsiaal-majanduslikud andmed. Kõnealune aruanne esitatakse 17. jaanuariks 2010.
VI
PEATÜKK
LÕPPSÄTTED
Artikkel 17
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
LISA
TAC arvestamise meetod uusmeremaa merluusi püügiks püügirajoonides VIIIc ja IXa olukorras, mil teaduslik püügiprognoos on olemas vaid osa kohta kõnealusest piirkonnast
Juhul kui teadussoovitus püügiks püügirajoonide VIIIc ja IXa alapiirkondades vastavalt artiklis 5 määratletud kalastussuremuse määrale on x tonni, keskmine püük samades püügirajoonide alapiirkondades kolmel eelneval aastal y tonni ja keskmine püük püügirajoonides VIIIc ja IXa kolmel eelneval aastal on z tonni, on TAC zx : y tonni.
( 1 ) Arvamus on esitatud 14. aprillil 2005. aastal (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).
( 2 ) EÜT L 358, 31.12.2002, lk 59.
( 3 ) EÜT L 261, 20.10.1993, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 768/2005 (ELT L 128, 21.5.2005, lk 1).
( 4 ) EÜT L 125, 27.4.1998, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1568/2005 (ELT L 252, 28.9.2005, lk 2).
( 5 ) ELT L 12, 14.1.2005, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1936/2005 (ELT L 311, 26.11.2005, lk 1).
( 6 ) EÜT L 358, 31.12.2002, lk 59.”