(1)

Nõukogu kehtestas määrusega (EÜ) nr 128/2005 ( 2 ) (edaspidi “ajutine määrus”) ajutise dumpinguvastase tollimaksu Hiina Rahvavabariigist (edaspidi “HRV”) pärinevate CN-koodide ex842790 00 ning ex843120 00 alla kuuluvate kaubaaluste käsivedukite ja nende oluliste osade, st kerede ja hüdraulikasüsteemide impordi suhtes.

(2)

Tuleks meenutada, et dumpingut ja kahju käsitlev uurimine hõlmas ajavahemikku 1. aprillist 2003 kuni 31. märtsini 2004 (edaspidi “uurimisperiood”). Kahju hindamise seisukohalt oluliste suundumuste jälgimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2000 uurimisperioodi lõpuni (edaspidi “vaatlusperiood”).

(3)

Pärast HRVst pärit kaubaaluste käsivedukite ja nende oluliste osade impordile ajutise dumpinguvastase tollimaksu kehtestamist esitasid mõned huvitatud isikud kirjalikult oma märkused. Huvitatud isikutele, kes soovisid oma arvamust avaldada suuliselt, anti see võimalus.

(4)

Komisjon jätkas lõplike järelduste tegemiseks vajalikuks peetud teabe kogumist ja kontrolli. Pärast ajutiste meetmete rakendamist korraldati kontrollkäik importivatesse äriühingutesse Jungheinrich AG Saksamaal ja TVH Handling Equipment N.V Belgias.

(5)

Kõiki huvitatud isikuid teavitati peamistest faktidest ja kaalutlustest, mille alusel kavandati esitada ettepanek lõpliku dumpinguvastase tollimaksu kehtestamiseks ning nõuda lõplikult sisse ajutise tollimaksuna tagatiseks antud summad. Peale nimetatud teabe saamist anti neile võimalus esitada määratud perioodi jooksul oma seisukohad.

(6)

Isikute suulised ja kirjalikud märkused vaadati läbi ning vajadusel tehti järeldustes muudatused.

(7)

Vaatlusalused tooted on mitte-iseliikuvad kaubaaluste käsivedukid, mida kasutatakse tavaliselt kaubaalustele paigutatavate materjalide käitlemiseks, ning nende olulised osad, st kered ja hüdraulikasüsteemid, mis on pärit HRVst ja kuuluvad tavaliselt CN-koodide ex842790 00 ja ex843120 00 alla.

(8)

Mõned huvitatud isikud kordasid oma ajutise määruse põhjenduses 11 esitatud märkusi kerede ja hüdraulikasüsteemide kaasamise kohta, kuid ei lisanud täiendavat teavet ega põhjendusi. Neile märkustele on juba vastatud ajutise määruse põhjendustes 12–14. Nimetatud isikud ei tõstatanud ajutise määruse vastavate osadega seoses täiendavaid teemasid.

(9)

Nad väitsid jätkuvalt, et: a) kered ja hüdraulikasüsteemid ühelt poolt ning kaubaaluste käsivedukid teiselt poolt on erinevad tooted ning kerede ning hüdraulikasüsteemide osas ei viidud läbi dumpingu ja kahju hindamist, mistõttu dumpinguvastast tollimaksu ei saa kehtestada; b) vedukite osade kaasamine ilma algmääruse artiklis 13 sätestatud menetlust järgimata tooks kahju ühenduses tegutsevatele kaubaaluste käsivedukite koostajatele ning c) keresid ning hüdraulikasüsteeme imporditakse ka hoolduse eesmärgil ja tollimaksu kehtestamine keredele ja hüdraulikasüsteemidele kahjustaks õigustamatult praegusi kasutajaid.

(10)

Seoses väitega, et kered ja hüdraulikasüsteemid on kaubaaluste käsivedukitest erinevad tooted ja et kerede ja hüdraulikasüsteemide osas ei tehtud dumpingu ja kahju hindamist, tuleb märkida, et käesoleva uurimise raames käsitletakse kõiki kaubaaluste käsivedukite tüüpe ning nende olulisi osi ühe tootena ajutise määruse põhjenduses 10 esitatud põhjustel, st põhjusel, et neil on samasugused tehnilised põhiomadused ja kasutusalad. Piisavat tõendust selle järelduse ümberlükkamiseks ei ole esitatud. Seoses väitega, et kerede ja hüdraulikasüsteemide osas ei tehtud dumpingu ja kahju hindamist, tuleb meenutada, et need olulised osad on määratletud kui osa vaatlusalusest tootest, mille osas tehti kindlaks dumping ja kahju samasuguse toote ühenduse tootmisharule. Konkreetselt dumpingu olemasolu hindamisel leiti, et keresid ja hüdraulikasüsteeme imporditi uurimisperioodil liiga väikeses koguses, et impordiandmeid saaks pidada esinduslikuks. Seetõttu peeti õigustatuks võtta vaatlusaluse toote dumpingumarginaali määramisel aluseks kaubaaluste käsivedukid tervikuna, kuna nende kohta on olemas esinduslikud ja usaldusväärsed andmed.

(11)

Seoses väitega, et olulised osad saab kaasata ainult algmääruse artiklis 13 sätestatud korras, et vältida põhjendamatuid raskusi ühenduses tegutsevatele kaubaaluste käsivedukite tootjatele, märgitakse, et artikkel 13 ei käsitle vaatlusaluse toote määratlemist. Selle asemel osutab algmääruse artikkel 13 mitmetele menetlusest kõrvalehoidmise viisidele, sealhulgas toote koostamisele osadest, mis ei ole määratletud uurimise käigus vaatlusaluse tootena; seda probleemi käesoleva juhtumi puhul aga ei ilmne. Seetõttu ei saa väitega nõustuda.

(12)

Seoses väitega, et keresid ja hüdraulikasüsteeme imporditakse ka hoolduse eesmärgil ning et tollimaksu kehtestamine keredele ja hüdraulikasüsteemidele kahjustaks õigustamatult vedukite praegusi kasutajaid, tuleb märkida, et ükski kasutaja ei esitanud uurimise käigus kaebust meetmete vastava mõju kohta. Lisaks tuleb märkida, et uurimisperioodil oli kerede ja hüdraulikasüsteemide impordimaht HRVst võrreldes imporditud Hiina kaubaaluste käsivedukite hulgaga väga väike. Seega on impordi mõju olemasolevate kaubaaluste käsivedukite hooldusele minimaalne, kui seda üldse on, ning väitega ei saa nõustuda.

(13)

Kuna täiendavaid märkusi pole esitatud, kiidetakse ajutise määruse põhjendustes 10–15 esitatud vaatlusaluse toote lõplik määratlus heaks.

(14)

Kuna märkusi pole esitatud, kiidetakse heaks ajutise määruse samasugust toodet käsitlevad põhjendused 16–18.

(15)

Pärast ajutiste meetmete rakendamist väitsid kolm koostööd tegevat eksportivat tootjat, et nende suhtes oleks pidanud rakendama turumajanduslikku kohtlemist. Kaks neist kordasid varem esitatud väiteid, millele komisjon on juba vastanud ajutise määruse põhjendustes 19–34.

(16)

Tuleb meenutada, et ühe puhul nimetatud eksportivatest tootjatest, kes tegelikult koosneb kahest seotud äriühingust, leidis uurimine, et teatavad varad on ettevõtte raamatupidamises arvele võetud ostuhinnast märksa kõrgema hinnaga. Seda loeti vastuolus olevaks raamatupidamise standarditega IAS 1 (finantsaruannete õiglane esitus) ja IAS 16 (materiaalse põhivara mõõtmine kajastamisel). Lisaks leiti, et teine äriühing rikkus ka standardeid IAS 21 (välisvaluutatehingute esmane kajastamine) ja IAS 32 (finantsinstrumentide avalikustamine ja kajastamine). Ka ei juhtinud äriühingute audiitorid nimetatud raamatupidamisprobleemidele tähelepanu, mis kinnitab järeldust, et auditid ei olnud tehtud IASi standarditest lähtuvalt. Eeltoodud järelduste muutmiseks piisavaid uusi tõendeid ei esitatud, mistõttu leiab siinkohal kinnitust, et nimetatud eksportiv tootja ei vasta algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c esitatud teise kriteeriumi nõuetele.

(17)

Teises eksportivas tootjas näitas uurimine, et teatava laenu mahakandmine ei olnud äriühingu raamatupidamises nõuetekohaselt kajastatud, mis mõjutas olulisel määral äriühingu finantstulemusi. Seda loeti standardi IAS 1 rikkumiseks (finantsaruannete õige ja õiglane esitus). Lisaks muutis äriühing halbade laenude provisjonide arvestusmeetodit tagasiulatuvaid ümberarvestusi tegemata, mis taas mõjutas finantstulemusi olulisel määral. Seda loeti standardi IAS 8 rikkumiseks (muudatused arvutusmeetodites). Audiitor juhtis tähelepanu küll sellele, et halbade laenude provisjonide arvutusmeetodi muudatus ei vasta ka Hiina raamatupidamisstandarditele, kuid ei pakkunud lahendust laenuga seotud probleemile. Eeltoodud järelduste muutmiseks piisavaid tõendeid ei esitatud, mistõttu leiab siinkohal kinnitust, et ka see eksportiv tootja ei vasta algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti c teise kriteeriumi nõuetele.

(18)

Kolmas eksportiv tootja, Zhejiang Noblelift Equipment Joint Stock Co. Ltd, kes taotles ka pärast ajutiste meetmete kehtestamist turumajanduslikku kohtlemist, esitas tõendid, et nende välisvaluutatehingute esmase kajastamise meetod, mis ei ole küll teatavatel juhtudel täielikult kooskõlas standardiga IAS 21, ei ole mõjutanud äriühingu finantstulemusi. Teisi probleeme seoses IAS-standarditele vastavusega äriühingu raamatupidamises ei leitud. Nimetatud asjaoludel peeti kohaseks vaadata uuesti läbi järeldused, mis käsitlesid nimetatud eksportiva tootja vastavust algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c esitatud teise kriteeriumi nõuetele, ja rakendada tema suhtes turumajanduslikku kohtlemist. Ülejäänud osas kiidetakse ajutise määruse põhjenduste 19–34 järeldused heaks.

(19)

Tuleb märkida, et pärast ajutiste meetmete rakendamist esitasid koostööd mittetegev Hiina eksportiv tootja ja temaga seotud ühenduse importija esialgsete järelduste kohta teatavad märkused ja taotlesid turumajanduslikku kohtlemist või selle mittevõimaldamise korral individuaalset kohtlemist. Neid äriühinguid teavitati, et vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 7, artikli 5 lõikele 10, artikli 9 lõikele 5 ja artikli 18 lõikele 1 ei saa eksportivad tootjad, kes koostööd ei tee, st eksportivad tootjad, kes ei ole määratud tähtaja jooksul endast teada andnud, oma seisukohti kirjalikult esitanud ja teavet edastanud, taotleda turumajanduslikku või individuaalset kohtlemist.

(20)

Kuna märkusi ei ole esitatud, kiidetakse heaks ajutise määruse individuaalset kohtlemist käsitlevad põhjenduste 35–37 sisu.

(21)

Esialgu valiti eksportivatele tootjatele, kelle suhtes ei rakendata turumajanduslikku kohtlemist, normaalväärtuse määramise kolmandaks turumajanduslikuks võrdlusriigiks Kanada. Pärast ajutiste meetmete rakendamist kordasid kaks eksportivat tootjat ja üks importija oma ajutise määruse põhjenduses 41 esitatud vastuargumente. Siiski ei esitanud nad oma väidete kinnituseks tõendusmaterjali.

(22)

Nad väitsid jätkuvalt, et Kanada valimine kolmandaks turumajanduslikuks võrdlusriigiks on ebasobiv, sest Kanada kaubaaluste käsivedukite tootjatel on märksa suuremad tootmiskulud kui vastavatel Hiina tootjatel, eriti tööjõukulude osas. Sellega seoses on üks eksportiv tootja taotlenud täiendavat kohandust, et võtta arvesse tema HRV tootmisüksuse ja Kanada tootjate tootmiskulude erinevusi, samas kui teine eksportiv tootja väitis, et juba tehtud suured kohandused viitavad, et Kanada ja Hiina kaubaaluste käsivedukid ei ole võrreldavad.

(23)

Sellega seoses tuleb meenutada, et uurimise tulemuste kohaselt on Kanadas konkurentsil põhinev ja esinduslik kaubaaluste käsivedukite turg, Hiina ja Kanada tootjate tootmisvahendid ja -meetodid on sarnased ning üldjoontes on Hiina ja Kanada kaubaaluste käsivedukid selle uurimise jaoks seatud ajutise määruse põhjendustes 40, 43 ja 44 esitatud kriteeriumide määrusealusel võrreldavad. Lisaks leiti uurimise käigus, et kaubaaluste käsivedukite tootmine ei ole tööjõumahukas (tööjõukulu Kanadas ei ületa 15 % tootmise kogukulust) ja seetõttu ei mõjuta Kanada ja HRV tööjõukulude erinevused tootmise kogukulu olulisel määral. Seega ei saa nõustuda väitega, et peamiselt tööjõuga seotud kuluerinevused ei luba Kanadat sobivaks võrdlusriigiks pidada.

(24)

Seoses väitega, et Kanada tootjate kulud kaubaaluste käsivedukite tootmisel on märgatavalt kõrgemad kui Hiina tootjate kulud ning et normaalväärtust tuleks kohandada lähtuvalt Kanada tootjate ja kõnealuse HRV tootja kulude erinevusest, tuleb märkida, et teavet väite esitanud eksportiva tootja tootmiskulude kohta ei aktsepteeritud, sest kõnealusele tootjale ei võimaldatud turumajanduslikku kohtlemist. See vähendab oluliselt kulude võrdlust käsitleva väite jõudu. Seetõttu tuleks taotlus tagasi lükata.

(25)

Seoses väitega, et juba määratud suured kohandused tõendavad Kanada ja Hiina kaubaaluste käsivedukite võrreldamatust, tuleb märkida, et võrreldavad tootetüübid valiti vastavas tootmisharus põhjendatuks loetud kriteeriumide alusel. Tootetüüpe võrreldi teatavate tehniliste omaduste alusel, mida kasutavad kõik turul tegutsejad, ei esitatud tõendeid selle kohta, et võrdlusmeetod on ebasobiv ajutise määruse põhjenduse 43 tähenduses. Seega ei saa nimetatud väitega nõustuda.

(26)

Võrdlusriigi normaalväärtuse määramise kohta ei esitatud täiendavaid väiteid ning seega kiidetakse heaks ajutise määruse põhjenduste 38–48 järeldused.

(27)

Kuna ühele eksportivale tootjale võimaldati turumajanduslikku kohtlemist (vt põhjendust 18 eespool), määrati normaalväärtus vastavalt algmääruse artikli 2 lõigetele 1 kuni 6 allpool esitatud viisil.

(28)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 2 uuriti kõigepealt, kas kaubaaluste käsivedukite müük omamaistele sõltumatutele ostjatele oli esinduslik, st kas sellise müügi osakaal äriühingu kogu vastavast eksportmüügist ühendusse oli vähemalt 5 %. Kõnealuse eksportiva tootja puhul oli omamaine müük esinduslik.

(29)

Järgmiseks uuriti, kas eksporditavate tootetüüpidega võrreldavate tootetüüpide omamaine müük oli esinduslik. Selleks tehti kõigepealt kindlaks omamaiselt müüdavad võrreldavad tootetüübid. Uurimise seisukohalt loeti omamaiselt müüdavad kaubaaluste käsivedukite tüübid ühendusse eksporditud tüüpidega identseteks või otseselt võrreldavateks, kui tüüpidel oli ühesugune tõstevõime, kerematerjal, kahvli suurus, hüdraulika tüüp ning rataste tüüp.

(30)

Konkreetse tootetüübi omamaine müük loeti piisavalt esinduslikuks, kui kogu tootetüübi müük omamaistele sõltumatutele ostjatele moodustas uurimisperioodil vähemalt 5 % võrreldava tootetüübi eksportmüügist ühendusse. Mõnede eksporditavate tootetüüpide puhul oli omamaine müük esinduslik.

(31)

Esmalt uuriti, kas eksportiva tootja käsitletavate tootetüüpide omamaist müüki võib lugeda vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 4 tavapärase kaubandustegevuse käigus toimunuks.

(32)

Selleks määrati uurimisperioodil iga eksporditava tootetüübi sõltumatutele klientidele toimunud kahjumita müügi osakaal kogu omamaisest müügist:

(33)

Kui käesoleva määruse põhjendustes 30 ja 31 ning põhjenduse 32 punktides a ja b esitatud nõuded olid täidetud, määrati vastava tootetüübi normaalväärtus algmääruse artikli 2 lõikes 1 sätestatud korras vastavalt sõltumatute klientide poolt uurimisperioodil makstud või maksmisele kuuluvatele tegelikele hindadele eksportiva riigi turul.

(34)

Käesoleva määruse põhjenduse 3 punktile c vastavate tootetüüpide puhul, samuti tootetüüpide puhul, mille omamaise müügi maht ei olnud käesoleva määruse põhjenduse 30 mõistes esinduslik, tuli arvutada normaalväärtus.

(35)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 6 liideti tootmiskuludele normaalväärtuse arvutamiseks eksportiva tootja poolt uurimisperioodil samasuguse toote tavapärase kaubandustegevuse raames toimunud omamaise müügiga seonduvad müügi-, üld- ja halduskulud ning saadud kaalutud keskmine kasum.

(36)

Ühenduses tegutsevatele sõltumatutele klientidele otse müüdavate toodete ekspordihinna määramise kohta pärast ajutiste meetmete rakendamist märkusi ei esitatud. Seega kiidetakse heaks ajutise määruse põhjenduses 49 esitatud järeldused, mis käsitlevad ekspordihinna määratlemist vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 8.

(37)

Kahe eksportiva tootja puhul arvutati ajutiselt ekspordihind toodetele, mida müüakse importijatele, kellega tootjatel leiti olevat vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 9 ajutise määruse põhjenduses 49 esitatud kompensatsioonileping.

(38)

Üks eksportivatest tootjatest ning tema toodete importija, kellele määrati teatavad ekspordihinnad, väitsid, et nendevaheline suhe ei anna põhjust ekspordihindade arvutamiseks ning et ekspordihindade arvutamise aluseks peaksid olema eksportiva tootja ja importija vahel tegelikult kehtivad hinnad. Uurimine näitas aga, et tegelikke ekspordihindu mõjutas osapoolte vaheline leping, mille kohaselt importija kannab teatavad tootearenduskulud. Seetõttu on keskmine ekspordihind konkreetsele tootjale oluliselt kõrgem kui teistele ühenduse sõltumatutele klientidele. Seega ei tunnustata eksportiva tootja ning nimetatud importija vahelisi kehtivaid hindu ekspordihindade määratlemise alusena. Lisaks said eksportiv tootja ja importija uurimisperioodi käigus seotud äriühinguteks. Tavaliselt võetakse sellises olukorras ekspordihindade arvutamise aluseks edasimüügihinnad ühenduse sõltumatutele ostjatele. Käesoleval juhul on aga uurimisperioodil tehtud väga vähe edasimüügitehinguid, importija ei esitanud tehinguhindu õigeaegselt ning neid ei olnud võimalik kontrollida. Nimetatud asjaolusid arvesse võttes ei arvestatud vastavaid müügitehinguid lõplike eksporthindade arvutamisel.

(39)

Tegelikult oli vastaval eksportival tootjal märkimisväärne hulk otsemüügitehinguid ühenduse sõltumatute klientidega, mida võeti käesoleva määruse põhjenduses 36 esitatud ekspordihinna määratlemisel arvesse.

(40)

Teine eksportiv tootja, kelle puhul arvutati teatavad ekspordihinnad, ning tema toodete importija esitasid esialgsete järelduste kohta märkused, väites, et nende vahel ei ole sõlmitud kokkulepet ega lepingut, mis vastaks algmääruse artikli 2 lõikes 9 ja WTO dumpinguvastase lepingu artiklis 2.3 esitatud kompensatsioonilepingu määratlusele. Seetõttu on ebaõige ekspordihindade arvutamine importija ja sõltumatute klientide vahel kehtivate edasimüügi hindade alusel.

(41)

Selle väitega ei saa nõustuda, sest eksportija ja importija esitatud teave ei kattu. Eksportiva tootja valdustes toimunud kontrollkäigu jooksul teavitati uurijaid, et põhjus, miks osapoolte esitatud ekspordihinnad on tavapärasest märgatavalt kõrgemad, seisneb eksportiva tootja ja importija vahel sõlmitud erilepingus. Lisaks osutasid üksikasjade osas sellele lepingule kõik ekspordiarved. Eksportiv tootja eitas kirjaliku lepingu olemasolu, kuid selgitas, et asjaomane importija on valmis maksma kõrgemaid hindu, et omandada eksportiva tootja teatavate toodete ainumüügiõigus teatavatel turgudel ning säilitada see õigus. Ka importija eitas igasuguse erisuhte olemasolu ning selgitas kontrollkäigu ajal, et eksportivale tootjale makstavad hinnad on kõrgemad vastavate toodete kõrge kvaliteedi tõttu. Neil asjaoludel tuleb järeldada, et esitatud ekspordihinnad ei olnud usaldatavad ning neid tuli kohandada kas lähtuvalt algmääruse artikli 2 lõikest 9 teatavat tüüpi kompensatsioonilepingu olemasolu tõttu või lähtuvalt algmääruse artikli 2 lõike 10 punktist a füüsiliste omaduste erinevuse tõttu, millest tuleneb toodete väidetavalt kõrgem kvaliteet. Sellele väitele ei esitatud ühtki tõendust ning uurimise tulemused on väitega vastuolus. Täiendava teabe puudumisel arvutati ekspordihinnad ajutise määruse põhjenduses 49 esitatud viisil.

(42)

Sama eksportiv tootja ja sama importija väitsid samuti, et ekspordihinnad ei ole õigesti arvutatud, kuna arvutuses kasutatud kasumimarginaal on oluliselt kõrgem kui samal eesmärgil varasemate juhtumite puhul kasutatud marginaal ning seetõttu põhjendamatu. Sellega seoses tuleb märkida, et iga juhtumit hinnatakse konkreetsetest asjaoludest lähtuvalt ning ühe uurimise järeldusi ei saa teise uurimise juures rakendada. Käesoleval juhul oli arvutustes kasutatud kasumimarginaal üheteistkümne üksteisest sõltumatu importija poolt uurimise käigus esitatud vastava toote müügi netotulude kaalutud keskmine. Tõendusmaterjale nende andmete ümberlükkamiseks ei ole esitatud. Seetõttu ei saa väitega nõustuda.

(43)

Samas tuleb märkida, et pärast kontrollkäiku vaatlusaluse importija valdustesse on ekspordihindade arvutus üle vaadatud, et võtta arvesse vajalikud parandused teatavates edasimüügi hindades ja importija müügi-, üld- ja halduskulud.

(44)

Pärast ajutiste meetmete rakendamist taotles üks eksportiv tootja ekspordihindade kohandamist vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 10 punkti d alapunktile i seoses erinevate kaubandustasanditega ühendusesuunalise otseekspordimüügi ja ekspordiotstarbelise müügi näol HRV edasimüüjatele. Tootja väitis, et eksportmüügi osaks Hiina edasimüüjate vahendusel on täiendav müük edasimüüjale, mis otseekspordi korral ühendusse ei ole tavaliselt vajalik. Sellega seoses tuleb märkida, et algmääruse eespool nimetatud artikkel sätestab, et kohandusi seoses kaubandustasanditega võib rakendada juhul, kui on näidatud, et eksportiva riigi siseturul on tootja jaoks eri kaubandustasanditel olemas pidevad ja selged funktsiooni- ja hinnaerinevused. Käesoleval juhul taotles eksportiv tootja kohandust ja püüdis selle vajalikkust tõestada, viidates pigem oma ekspordimüügi kui omamaise müügiga seotud asjaoludele. See ei ole piisav alus kaubandustasanditega seotud kohanduste taotlemiseks. Lisaks tehti uurimise käigus kindlaks, et kogu nimetatud eksportiva tootja eksportmüük, nagu ka võrdlusriigi omamaine müük, toimus edasimüüjate kaudu, st ekspordihinna ja normaalväärtuse vahel ei eksisteeri erinevaid kaubandustasandeid.

(45)

Ajutise määruse põhjenduses 53 esitatud dumpingumarginaali arvutamisel kõigile ülejäänud eksportivatele tootjatele ei võetud enam arvesse eksportivat tootjat, kellele võimaldati turumajanduslikku kohtlemist. Ajutise määruse põhjendustes 52 ja 53 esitatud järelduste kohta ei esitatud täiendavaid märkusi ning need põhjendused kiidetakse heaks. Tootja jaoks, kelle suhtes rakendati turumajanduslikku kohtlemist, määratleti dumpingumarginaal vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 11, võrreldes käesoleva määruse põhjenduste 28 kuni 35 alusel leitud iga ühendusse eksporditava tootetüübi kaalutud keskmist normaalväärtust vastava tootetüübi kaalutud keskmise ekspordihinnaga. Eespool toodud muudatusi arvestades on lõplikult määratletud dumpingumarginaalid protsendina vabast netohinnast ühenduse piiril enne tollimaksu sissenõudmist järgmised:

(46)

Märkuste puudumisel kiidetakse heaks ajutise määruse põhjendustes 55 ja 56 esitatud esialgsed järeldused ühenduse toodangu kohta.

(47)

Märkuste puudumisel kiidetakse heaks ajutise määruse põhjenduses 57 esitatud esialgsed järeldused ühenduse tootmisharu määratluse kohta.

(48)

Märkuste puudumisel kiidetakse heaks ajutise määruse põhjendustes 58 ja 59 esitatud esialgsed järeldused ühenduse tarbimise kohta.

(49)

Märkuste puudumisel kiidetakse heaks ajutise määruse põhjendustes 60 kuni 64 esitatud esialgsed järeldused kaubaaluste käsivedukite impordi kohta HRVst ühendusse.

(50)

Pärast ajutiste meetmete rakendamist seadis üks eksportiv tootja kahtluse alla ühenduse tootmisharule tekitatud kahju, väites, et vaatlusperioodil on ühenduse tootmisharu tootmisvõimsus kasvanud, laovarude dünaamika pärast 2001. aastat ei osuta kahjule, vaid ühenduse tootmisharu olukorra paranemisele, ühenduse tootjate poolt müüdud kaubaaluste käsivedukite müügihind ja ühenduse tootjate turuosa püsisid 2003. aasta jooksul ja uurimisperioodil stabiilsetena, võrreldes 2000. aastaga tõusis 2001. aastal ühenduse tootmisharu kasumlikkus, investeeringute maht ühenduse tootmisharus on rohkem kui kahekordistunud, mis viitab, et kapitali hankimine ei ole probleem ning palkade stabiilset taset tuleks käsitleda positiivse näitajana.

(51)

Seoses väitega, et ühenduse tootmisharu tootmisvõimsus on kasvanud ning see suundumus ei viita kahjule, tuleb märkida, et kuigi vaatlusperioodi jooksul kasvas ühenduse tootmisvõimsus 3 % võrra, langes see 2002. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal peaaegu 2 % võrra. Tegelikult suurenes tootmisvõimsus ainult aastatel 2001 ja 2002, kui tehti investeeringuid. Seda suundumust ei saa pidada näitajaks kahju puudumise kohta ühenduse tootmisharule, eriti arvestades, et sama perioodi jooksul langes tarbimine 17 % võrra.

(52)

Seoses väitega, et laovarude dünaamika pärast 2001. aastat ei näita kahju, vaid pigem ühenduse tootmisharu olukorra paranemist, tuleb märkida, et lisaks ajutise määruse põhjenduses 67 esitatud selgitusele, miks nimetatud näitajat ei loeta ühenduse tootmisharu olukorra hindamisel eriti oluliseks, tuleb meenutada, et vaatlusperioodil suurenesid laovarud kokku 14 % võrra. Tõsiasi, et laovarud olid kõige suuremad aastal 2001, ei muuda järeldust, et laovarud võisid vähemalt kaasa aidata ühenduse tootmisharu kahjustamisele.

(53)

Seoses väitega, et ühenduse tootjate poolt müüdud kaubaaluste käsivedukite müügihind ja turuosa püsisid aastal 2003 ja uurimisperioodil stabiilsetena, tuleb märkida, et üheksa kuud 2003. aastast jäid uurimisperioodi. Tuleb ka märkida, et kahjude analüüs hõlmab mitut aastat ning nii ühenduse tootmisharu turuosa kui toodete müügihind on vaatlusperioodi jooksul oluliselt vähenenud. Seda ei ole vaidlustatud.

(54)

Seoses väitega, et ühenduse tootmisharu kasumlikkuse kasv aastal 2001 võrreldes aastaga 2000 ei viita kahjule, tuleb märkida, et aastatel 2000 ja 2001 kasvas kasumlikkus vähesel määral, 0,28-lt aastal 2000 0,51 %ni aastal 2001 ning seejärel langes ühtlaselt – 2,31 %ni uurimisperioodil. Tegemist on selge kahjunäitajaga.

(55)

Seoses väitega, et ühenduse tootmisharu investeeringute maht on rohkem kui kahekordistunud ja seega pole tootmisharul probleeme kapitali leidmisega, tuleb meenutada, et tehti suuremad investeeringud, nagu on selgitatud ajutise määruse põhjenduses 76, aastatel 2001 ja 2002, et vahetada ühenduse tootmisharu konkurentsivõime säilitamiseks välja kulunud tootmisvahendid. 2002. aasta ning uurimisperioodi vahelisel ajal langes investeeringute maht 40 % võrra, mis koos samal ajal toimunud kasumlikkuse langusega viitab probleemidele kapitali kaasamisel. Tegemist on taas selge kahju näitajaga.

(56)

Seoses väitega, et püsivaid töötasusid tuleb pidada positiivseks näitajaks, tuleb märkida, et seda faktorit tuleks analüüsida üldise palgataseme ja tööhõive arengu taustal. Tootmisharule tehtud kahju on selgelt nähtav töötajate arvu vähenemises. Tõsiasja, et ühenduse tootjad ei suutnud kõlvatu konkurentsi tõttu nimetatud perioodil töötasu vastavalt inflatsioonile tõsta, tuleb lugeda negatiivseks näitajaks.

(57)

Seega ei saa nõustuda eksportiva tootja väidetega, mida on analüüsitud käesoleva määruse põhjendustes 50 kuni 56.

(58)

Teatavad importijad väitsid, et ühenduse tootmisharu on kaubaaluste käsivedukeid pakkunud müügiks oluliselt madalamate hindadega kui on pakutud Hiinas toodetud mis tahes kaubaaluste käsivedukit, mis viitab, et tootmisharule pole kahju tekitatud. Selle väite toetuseks ei avastatud ajutise määruse põhjenduses 64 esitatud olulist, üle 55 % hinna allalöömist, ning seetõttu ei saa väitega nõustuda.

(59)

Täiendavate märkuste puudumisel kiidetakse heaks ajutise määruse põhjendustes 65 kuni 84 esitatud esialgsed järeldused ühenduse tootmisharu olukorra kohta.

(60)

Nagu juba ajutises määruses sätestatud, oli kõigi kahju määramisel oluliste näitajate suundumus negatiivne. Täiendavate märkuste puudumisel kiidetakse heaks ajutise määruse põhjendustes 85 kuni 87 esitatud esialgsed järeldused kahju kohta.

(61)

Märkuste puudumisel ajutise määruse põhjenduses 88 esitatud kahju põhjuseid käsitleva peatüki sissejuhatava osa kohta, kiidetakse avaldus heaks.

(62)

Üks eksportiv tootja ja teatavad importijad väitsid, et Eurostati impordiandmete kasutamine asjaomase toote impordimahu ja impordi turuosa määratlemisel on ebakohane, sest selle jaoks ei ole eraldi CN-koodi. Nad väitsid, et vastavalt komplektset toodet ja selle detaile tähistava mõlema kõnealuse CN-koodi alla kuuluvad ka teised tooted ning seega ei anna Eurostati vastavad andmed täpset pilti dumpinguhinnaga impordi mõjust. Tuleb märkida, et pole esitatud tõendeid, mis kinnitaksid, et CN-koodi 8427 90 00, alla, mis hõlmab komplektset toodet ning mida kasutati dumpinghinnaga impordi mahu määratlemiseks, oleks klassifitseeritud olulistes kogustes muid tooteid. Tegelikult kasutasid samad huvitatud isikud Eurostati sama CN-koodi impordiandmeid kinnitamaks oma väidet, mis käsitles kaubaaluste käsivedukite importi muudest kolmandatest riikidest. Tuleb ka arvesse võtta, et CN-koodi kitsa määratluse tõttu on enamik selle koodi all ühendusse imporditavatest toodetest vaatlusalused tooted. CN-koodi 8431 20 00 puhul, mis hõlmab varuosi, mida kasutatakse eranditult või põhiliselt rubriiki 8427 kuuluvate seadmete juures, tuleb märkida, et selle koodi toodete Eurostati kajastatud import on väike ning seda pole vaatlusaluse toote impordimahu ja impordi turuosa määratlemisel arvesse võetud. Seetõttu ei saa väitega nõustuda.

(63)

Täiendavate märkuste puudumisel kiidetakse heaks ajutise määruse põhjendustes 89 kuni 91 esitatud esialgsed järeldused dumpinghinnaga impordi mõju kohta.

(64)

Pärast ajutiste meetmete rakendamist väitis üks eksportiv tootja, et ühenduse tootmisharu eksporditulemuste hinnang on ebaõige. Hinnangu kohaselt langes eksportmüük 2000. aasta ning uurimisperioodi vahelisel ajal peaaegu 50 %, avaldades olulist mõju ühenduse tootmisharu majandustulemustele. Tuleb märkida, et isegi kui eksport on absoluutmahtudes vähenenud, moodustas see nimetatud perioodil keskmiselt vaid 11 % ühenduse tootjate kogumüügist. Lisaks teenis eksportmüük uurimisperioodil mõningast kasumit, samal ajal kui müük ühenduses oli kahjumis. Seega ei saa ekspordi vähenemist lugeda ühenduse tootmisharule olulist kahju tekitanud faktoriks. Seetõttu ei saa väitega nõustuda ja ajutise määruse põhjendustes 92 ja 93 esitatud järeldused kiidetakse heaks.

(65)

Märkuste puudumisel kiidetakse ajutise määruse põhjenduses 94 esitatud esialgsed järeldused ühenduse tootmisharu investeeringute kohta heaks.

(66)

Kaks eksportivat tootjat ja teatavad importijad väitsid, et erinevalt ajutise määruse põhjenduses 95 esitatud järeldusest on muud riigid peale HRV, eelkõige Brasiilia ja India, euro tugevust ära kasutades oma müüki ühenduse turul oluliselt suurendanud. Arvestades, et kolmandate riikide nagu Brasiilia ja India import moodustab ainult umbes 1 % Hiina vaatlusaluse toote impordimahust, võib nende mõju, kui see eksisteerib, pidada väheoluliseks. Seetõttu ei saa väitega nõustuda.

(67)

Täiendavate märkuste puudumisel kiidetakse ajutise määruse põhjendustes 95 ja 96 esitatud esialgsed järeldused muude kolmandate riikide impordi kohta heaks.

(68)

Üks eksportiv tootja ja teatavad importijad väitsid, et osa kindlaks tehtud hinna allalöömisi tuleneb USA dollari nõrkusest euro suhtes ja mitte impordi dumpinguhindadest. Samas ei ole kõnealused isikud esitanud mingit tõendusmaterjali, mis näitaks USA dollari põhise HRV impordi mahtu ning võimaldaks üldiselt hinnata valuutakursside mõju hindadele. Kuid isegi juhul, kui kogu import HRV-st põhineks USA dollaril (uurimise tulemused ei kinnita sellist eeldust), oleksid asjaomase toote impordihinnad pidanud langema 25 % võrra (USA dollari väärtuse langus euroga võrreldes), mitte 34 % võrra, nagu toimus vaatlusperioodil. Lõpuks tuleb märkida, et kui jätta välja kaks üksikjuhtumit, kus impordi maht oli selgelt tühine, vähenes peale HRV kõikide muude riikide import, kes samuti euro tugevnemisest kasu said. See osutab, et valuutakursside kõikumine ei saanud olla HRV-st pärineva dumpinghinnaga impordi hüppelise kasvu oluliseks põhjuseks. Seega ei saa väitega nõustuda ja ajutise määruse põhjenduses 98 esitatud järeldused kiidetakse heaks.

(69)

Üks eksportiv tootja ning teatavad importijad kordasid varasemat väidet, et kaebuse esitajateks on suured materjalikäitlusega tegelevad äriühingud, mille jaoks kaubaaluste käsivedukid on vaid kõrvaltoode, mida kasutatakse sageli suuremate ning kallimate toodete müügi vahendina. Kuna uut tõendusmaterjali ei ole esitatud, kiidetakse ajutise määruse põhjendustes 99 ja 100 esitatud järeldused heaks ning väide lükatakse tagasi.

(70)

Üks eksportiv tootja kordas väidet, et ühenduse tootjad on ise endale kahju põhjustanud, keskendudes madala kvaliteediga toodete tootmisele ning varuosade allhanke korras tootmisele. Siiski ei esitatud selle väite kinnituseks tõendusmaterjale. Tuleb märkida, et väidet on ajutise määruse põhjendustes 101 kuni 103 juba uuritud ja selgesõnaliselt hinnatud ning nimetatud põhjendused kiidetakse heaks.

(71)

Täiendavate märkuste puudumisel, mis võiksid esialgset otsust muuta, kiidetakse heaks ajutise määruse põhjendustes 104 ja 105 esitatud esialgne järeldus kahjude põhjuste kohta.

(72)

Märkuste puudumisel kiidetakse heaks ajutise määruse põhjenduses 106 esitatud üldised märkused ühenduse huvi kohta.

(73)

Pärast ajutiste meetmete rakendamist väitis üks importija, et varem suletud ühenduse tootmisüksusi ei avata uuesti ning seega ei looda dumpinguvastaste meetmete kehtestamisega uusi töövõimalusi. Selle väite kinnituseks ei esitatud mingit tõendusmaterjali. Isegi kui suletud tehaseid ei avata uuesti, tuleb märkida, et uurimisperioodil kasutas ühenduse tootmisharu ainult 46 % oma tootmisvõimsusest. See näitab selgelt, et ühenduse tootmisharu tootmisel ja müügil võiks ühenduse turu õiglase konkurentsi tingimustes kasvupotentsiaali olla. Seetõttu ei saa väitega nõustuda.

(74)

Üks eksportiv tootja ja teatavad importijad väitsid, et ühenduse tootmisharu kaubaaluste käsivedukitega seotud tegevus on, eriti tööhõive seisukohalt kaduvväike, võrreldes tootmisharu kogutegevusega ning seetõttu on tootmisharu huvi vastavate meetmete suhtes teiste turuosalistega võrreldes piiratud. Esiteks tuleb meenutada, et eksportivatel tootjatel pole õigust esitada väiteid seoses ühenduse tootmisharu huvi hindamisega. Sama kehtib ka allpool käsitletud tarnijate, kauplejate või kasutajate huvi puhul. Esitatud väited vaadati siiski läbi. Selles küsimuses tuleb meenutada, et uurimisperioodil andis ühenduse tootmisharu kaubaaluste käsivedukitega seoses tööd umbes 434 inimesele, samal ajal kui koostööd tegevad importijad andsid tööd umbes 74-le. Lisaks tuleb märkida, et teatavad ühenduse tootjad sõltuvad peaaegu täies ulatuses kaubaaluste käsivedukite tootmisest ja müügist. Seetõttu ei saa väitega nõustuda.

(75)

Täiendavate märkuste puudumisel kiidetakse heaks ajutise määruse põhjendustes 107 kuni 109 esitatud esialgsed järeldused ühenduse tootmisharu huvi kohta.

(76)

Üks eksportiv tootja väitis, et ühenduse tarnijate seisukohtade esitamata jätmine osutab, et HRV-st pärinev import ei mõjutanud nende äritegevust negatiivselt. Selle väitega ei saa nõustuda. Ühenduse tootmisharu sõltub teatavate varuosade puhul ühenduse tarnijatest ning oletus, et negatiivne mõju tarnijate äritegevusele puudub, ei ole põhjendatud. Ühenduse tehaste jätkuv sulgemine võib nende tegevusele veelgi suuremat mõju avaldada. Uute märkuste puudumisel kiidetakse heaks ajutise määruse põhjenduses 110 esitatud esialgne järeldus ühenduse tarnijate huvi kohta.

(77)

Üks eksportiv tootja väitis, et uurimine ei arvestanud nende väikeimportijate huve, kelle tegevus keskendub kaubaaluste käsivedukitele. Tuleb märkida, et nende importijate huve, kes teatasid endast määratud tähtajaks ning esitasid piisavat teavet, võeti uurimise käigus täielikult arvesse. Koostööd tegevate sõltumatute importijate hulgas oli kahe ja kolme töötajaga äriühinguid. Lisaks tuleb märkida, et koostööd tegevad importijad näitasid kaubaaluste käsivedukitega seoses väga kõrget kasumlikkust (netokasum kuni 50 % käibest). Seega saab põhjendatult järeldada, et dumpinguvastaste meetmete kehtestamise mõju nende äritegevusele on suhteliselt väike. Seega peaks väite tagasi lükkama ja ajutise määruse põhjendustes 111 kuni 114 esitatud järeldused heaks kiitma.

(78)

Kaks eksportivat tootjat ja teatavad importijad väitsid, et hinnatõusul, mida põhjustavad Hiina kaubaaluste käsivedukite suhtes kehtestatud meetmed, on vahetu ja ebaproportsionaalne mõju tuhandetele kauplustele, ladudele ja tehastele, mis ühenduses kaubaaluste käsivedukeid kasutavad. Siiski tuleb siinkohal märkida, et ükski kaubaaluste käsivedukite kasutaja ühenduses ei ole ajutises määruses sätestatud järelduste kohta märkusi esitanud. Kuna väite kinnituseks ei ole tõendusmaterjali esitatud, tuleks see tagasi lükata.

(79)

Täiendavate märkuste puudumisel kiidetakse heaks ajutise määruse põhjendustes 115 ja 116 esitatud esialgsed järeldused ühenduse kasutajate huvi kohta.

(80)

Eespool toodust lähtudes kiidetakse heaks ajutise määruse põhjendustes 117 kuni 119 esitatud järeldused ühenduse huvi kohta.

(81)

Põhjendatud märkuste puudumisel kiidetakse kahju kõrvaldamist võimaldava taseme leidmise metoodika, mida on kirjeldatud ajutise määruse põhjendustes 120 kuni 123, heaks.

(82)

Selle metoodika alusel on arvutatud kahju kõrvaldamist võimaldav tase lõplikult kehtestatavate meetmete taseme määratlemiseks.

(83)

Eespool nimetatut arvestades ja kooskõlas algmääruse artikli 9 lõikega 4 tuleks kehtestada lõplik dumpinguvastane tollimaks leitud dumpingumarginaalide tasemel, kuna kõigi eksportivate tootjate puhul tehti kindlaks, et kahjude kõrvaldamist võimaldav tase on kõrgem kui dumpingumarginaal.

(84)

Eespool nimetatut arvesse võttes on lõplikud tollimaksumäärad järgmised:

(85)

Käesolevas määruses äriühingutele määratud individuaalsed dumpinguvastase tollimaksu määrad kehtestati käesoleva uurimise järelduste põhjal. Seepärast peegeldavad nad vastavate äriühingute uurimise käigus kindlaks tehtud olukorda. Neid tollimaksumäärasid (vastupidi kogu riigi suhtes kehtestatud tollimaksumäärale, mida kohaldatakse kõigi ülejäänud äriühingute suhtes), kohaldatakse üksnes asjaomasest riigist pärineva ning nimetatud äriühingute ja seega ka konkreetsete juriidiliste isikute toodetud toodete impordi suhtes. Ükskõik millise muu selle määruse regulatiivosas nime ning aadressiga kirjeldamata äriühingu, sealhulgas määruses nimetatud äriühinguga seotud äriühingu imporditavate toodete suhtes käesolevad soodusmaksumäärad ei kehti ning nende suhtes rakendatakse kõigi ülejäänud äriühingute puhul kehtivat maksumäära.

(86)

Kõik taotlused käesolevate individuaalsete dumpinguvastaste tollimaksumäärade rakendamiseks (nt pärast juriidilise isiku nime muutmist või pärast uute toomise või müügiga tegelevate isikute loomist) tuleb viivitamata esitada komisjonile ( 3 ) koos kogu asjaomase teabega, eelkõige teabega muudatuste kohta äriühingu tegevuses seoses tootmise, omamaise ja eksportmüügiga, mis on seotud näiteks kõnealuse nimemuutusega või kõnealuse muutusega tootmis- ja müügiüksustes. Vajaduse korral tehakse käesolevasse määrusse muudatus, millega täiendatakse individuaalse tollimaksumääraga äriühingute nimekirja.

(87)

Arvestades leitud dumpingumarginaalide ning ühenduse tootmisharule põhjustatud kahju suurust, on oluline, et ajutise määrusegakehtestatud dumpinguvastase tollimaksuna tagatiseks kogutud summad nõutaks käesoleva määrusega lõplikult sätestatud tollimaksu ulatuses lõplikult sisse. Kui lõplik tollimaks on suurem kui ajutine tollimaks, tuleb lõplikult sisse nõuda ainult ajutise tollimaksu ulatuses tagatisena makstud summad.

(88)

Pärast ajutiste dumpinguvastaste meetmete rakendamist väljendasid kaks eksportivat tootjat valmisolekut kohustuste võtmiseks vastavalt algmääruse artiklile 8. Lepinguliste vahendite rakendamise võimalust hinnakohustuste vormis uuriti. Siiski tuleb märkida, et üks nimetatud eksportivatest tootjatest ei ole uurimise käigus koostööd teinud ning kuna tema suhtes ei rakendata käesoleva määruse põhjenduses 19 toodud turumajanduslikku või individuaalset kohtlemist, ei saa miinimumhindu kehtestada. Lisaks tehti kindlaks, et kõnealusel tootel on sadu tüüpe, mida regulaarselt täiustatakse või muul viisil muudetakse. Samuti müüsid eksportivad tootjad samadele klientidele kas otse või seotud importijate kaudu teisi tooteid. Nimetatud asjaoludel oleks hinnakohustuste täitmise jälgimine praktiliselt võimatu. Seetõttu leiti, et käesoleva uurimisega seoses oleks hinnakohustustega nõustumine ebamõistlik ning pakkumine tuleb tagasi lükata. Eksportivaid tootjaid teavitati ning neile anti võimalus märkuste esitamiseks. Esitatud märkused ei muutnud eespool nimetatud järeldust,