2005L0055 — ET — 10.06.2006 — 002.001
Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest
|
►B
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2005/55/EÜ,
28. september 2005,
liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta, mis käsitlevad meetmeid, mida võetakse sõidukite diiselmootoritest eralduvate gaasiliste ja tahkete osakeste heitmete vastu ning sõidukites kasutatavatest maagaasil või veeldatud naftagaasil töötavatest ottomootoritest eralduvate gaasiliste osakeste heitmete vastu
(EMPs kohaldatav tekst)
(EÜT L 275, 20.10.2005, p.1)
|
Muudetud:
▼B
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2005/55/EÜ,
28. september 2005,
liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta, mis käsitlevad meetmeid, mida võetakse sõidukite diiselmootoritest eralduvate gaasiliste ja tahkete osakeste heitmete vastu ning sõidukites kasutatavatest maagaasil või veeldatud naftagaasil töötavatest ottomootoritest eralduvate gaasiliste osakeste heitmete vastu
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 95,
võttes arvesse komisjoni ettepanekut,
võttes arvesse Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust, (
1
)
tegutsedes asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras (
2
)
ning arvestades järgmist:
|
(1)
|
Nõukogu 3. detsembri 1987. aasta direktiiv 88/77/EMÜ (sõidukite diiselmootoritest eralduvate gaasiliste heitmete vastu võetavaid meetmeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta) (
3
) on üks mitmest üksikdirektiivist tüübikinnitusmenetluse kohta, mis kehtestati nõukogu 6. veebruari 1970. aasta direktiiviga 70/156/EMÜ liikmesriikide mootorsõidukite ja nende haagiste tüübikinnitusega seotud õigusaktide ühtlustamise kohta. (
4
) Direktiivi 88/77/EMÜ on mitmel korral oluliselt muudetud, kehtestades üha rangemaid saasteainete heitkoguste piirmäärasid. Kuna antud direktiivi tuleb ka edaspidi muuta, tuleks see selguse huvides uuesti sõnastada.
|
|
(2)
|
Nõukogu direktiiviga 91/542/EMÜ, (
5
) millega muudetakse direktiivi 88/77/EMÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 1999. aasta direktiiviga 1999/96/EÜ (liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta, mis käsitlevad meetmeid, mida võetakse sõidukite diiselmootoritest eralduvate gaasiliste ja tahkete osakeste heitmete vastu ning sõidukites kasutatavatest maagaasil või veeldatud naftagaasil töötavatest ottomootoritest eralduvate gaasiliste osakeste heitmete vastu, ning nõukogu direktiivi 88/77/EMÜ muutmise kohta) (
6
) ning komisjoni direktiiviga 2001/27/EÜ, (
7
) millega kohandatakse tehnika arenguga nõukogu direktiivi 88/77/EMÜ, kehtestatud sätted on küll autonoomsed, kuid direktiivis 88/77/EMÜ kehtestatud süsteemiga tihedalt seotud. Täpsuse ja õiguskindluse huvides tuleks need autonoomsed sätted täielikult lõimida direktiivi 88/77/EMÜ uuestisõnastatava tekstiga.
|
|
(3)
|
Et direktiivis 70/156/EMÜ sätestatud EÜ tüübikinnitussüsteemi saaks rakendada igale sõidukitüübile, peavad kõik liikmesriigid kehtestama ühesugused nõuded.
|
|
(4)
|
Komisjoni programm, mis käsitleb õhukvaliteeti, maanteeliikluses tekkivaid heitmeid, kütuseid ja heitkoguste vähendamise tehnoloogiaid (edaspidi “Auto-Oil I programm”) näitas, et saavutamaks vastavust tulevikus ettenähtud õhukvaliteedi standarditega on vaja raskeveokite saasteainete heitkoguseid veelgi rohkem vähendada.
|
|
(5)
|
“Auto-Oil I” programmi kohaselt on ettenähtud õhukvaliteedi saavutamisel keskmise pikkusega tähtaja jooksul kõige olulisemaks meetmeks alates 2000. aastast kehtivate heite piirväärtuste vähendamine, mis tähendab süsinikmonooksiidi, kõigi süsivesinike, lämmastikoksiidide ja tahkete osakeste heitmete vähendamist 30 % võrra. Praeguste mootoritüüpide heitgaasi suitsususe vähendamine 30 % võrra peaks aitama veelgi vähendada tahkete osakeste heitmeid. Alates 2005. aastast kehtivate süsinikmonooksiidi, kõigi süsivesinike ja lämmastikoksiidide heite piirväärtuste edasine vähendamine 30 % võrra ja tahkete osakeste vähendamine 80 % võrra peaks õhukvaliteeti keskmise kuni pika tähtaja jooksul oluliselt parandama. Alates 2008. aastast kehtiv lämmastikoksiidide täiendav piirväärtus peaks kõnealuse saasteaine piirväärtusi veel 43 % võrra vähendama.
|
|
(6)
|
Gaasiliste ja tahkete osakeste heitkoguste ning heitgaaside suitsususe kindlaksmääramiseks kasutatakse tüübikinnituskatseid, mis võimaldavad täpsemalt hinnata mootorite heitekarakteristikuid kasutuselolevate sõidukite ekspluatatsioonitingimustele sarnanevates katsetingimustes. Alates 2000. aastast kasutatakse tavaliste diiselmootorite ja teatud tüüpi heitkoguste kontrollseadmetega varustatud diiselmootorite katsetamisel püsiseisundi režiimist koosnevat katsetsüklit ning uut koormustesti suitsususe kindlaksmääramiseks. Kõrgetasemeliste heitmete kontrollsüsteemidega varustatud diiselmootorite katsetamisel kasutatakse täiendavalt uut siirderežiimiga katsetsüklit. Alates 2005. aastast tuleks diiselmootorite puhul kasutada kõiki nimetatud katsetsükleid. Gaasiküttega sõidukite puhul kasutatakse üksnes uut siirderežiimiga katsetsüklit.
|
|
(7)
|
Ühelgi juhuslikult valitud koormusel määratletud tööpiirkonnas ei tohi piirväärtused ületada asjakohast protsendimäära.
|
|
(8)
|
Uute standardite ja katsemenetluste kehtestamisel tuleks arvestada tulevase liikluse kasvu mõjuga ühenduse õhukvaliteedile. Komisjoni poolt selles valdkonnas tehtud töö on näidanud, et ühenduse mootoritööstus on teinud suuri edusamme tehnoloogia arendamisel, mis võimaldab tunduvalt vähendada gaasiliste ja tahkete osakeste heitmeid. Keskkonnakaitse ja rahvatervise huvides tuleb siiski jätkata pingutusi heitmete piirväärtuste ja muude tehniliste nõuete edasiseks parandamiseks. Eelkõige tuleks tulevikumeetmete kavandamisel arvestada üliväikeste tahkete osakeste omadusi käsitleva, praegu veel lõpetamata teadusuuringu tulemusi.
|
|
(9)
|
Kasutuselolevate heitmete kontrollsüsteemide tõhususe ja kestvuse tagamiseks tuleb mootorikütuste kvaliteeti jätkuvalt parandada.
|
|
(10)
|
Mootori heitkoguste kontrollseadmete tõrgete ja talitlusvõime halvenemise kiiremaks avastamiseks tuleks alates 2005. aastast rakendada raskeveokite pardadiagnostikasüsteemide (OBD-süsteemid) kohta käivaid uusi sätteid. Nimetatud sätted peaksid võimaldama parandada diagnostika- ja remondivõimalusi, aidates tõhusalt kaasa kasutuselolevate raskeveokite heitkoguste säästva taseme säilitamisele. Kuna kogu maailmas on raskeveokite diiselmootorite OBD-süsteemide kasutamine alles algstaadiumis, peaks nende kasutuselevõtmine ühenduses toimuma kahes etapis, et OBD-süsteemi arendades oleks võimalik välistada valenäitude esinemist. Kuna liikmesriigid peavad tagama, et raskeveokite omanikud ja operaatorid OBD-süsteemi näidatud vead parandaksid, tuleks nende töö hõlbustamiseks registreerida pärast vea näitamist läbitud vahemaa või vea näitamisest möödunud aeg.
|
|
(11)
|
Diiselmootorid on oma olemuselt vastupidavad ning võivad nõuetekohase ja tõhusa hoolduse korral edukalt säilitada lubatud heitkoguste taseme äärmiselt pikkade vahemaade puhul, mida kaubanduslikud raskeveokid oma tööülesannete täitmisel läbivad. Uued heitkoguste standardid kohustavad aga kasutama gaasi väljumiskohale paigutatud mootori heitmete kontrollsüsteeme, näiteks lämmastikoksiidide eemaldamise süsteemid (deNOx-süsteemid), diiselmootorite tahkete osakeste heitmete filtrid ja nende kahe ühendamisel saadud süsteemid ning ehk ka muud süsteemid, mis tuleb veel edaspidi määratleda. Seepärast tuleb kehtestada kasuliku tööea nõue, mis on mootori heitmete kontrollsüsteemi vastavuse tagamise menetluses võrdlusperioodiks. Sellise nõude kehtestamisel tuleks hoolikalt arvesse võtta pikki vahemaid, mida raskeveokid läbivad, vajadust asjakohase ja õigeaegse hoolduse järele ning et N1-kategooria sõidukid võiksid saada tüübikinnituse kas käesoleva direktiivi alusel või vastavalt nõukogu 20. märtsi 1970. aasta direktiivile 70/220/EMÜ mootorsõidukite ottomootorite heitgaaside tekitatud õhusaaste vastu võetavaid meetmeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta. (
8
)
|
|
(12)
|
Liikmesriikidele tuleks anda võimalus kiirendada ühenduse nõuetele vastavate sõidukite turuleviimist maksusoodustuste abil, kui see on kooskõlas asutamislepingu sätetega ning vastab siseturul konkurentsimoonutuste ärahoidmiseks sätestatud tingimustele. Käesolev direktiiv ei mõjuta liikmesriikide õigust lülitada saasteainete ja muude ainete heitkogused mootorsõidukite liiklusmaksude arvestamise alusesse.
|
|
(13)
|
Kuna osa maksusoodustusi loetakse asutamislepingu artikli 87 lõike 1 kohaselt riigiabiks, tuleks nimetatud maksusoodustustest asutamislepingu artikli 88 lõike 3 kohaselt teatada komisjonile, et neid oleks võimalik asjakohaste vastavuskriteeriumide alusel hinnata. Käesoleva direktiivi kohane meetmetest teatamine ei tohi piirata asutamislepingu artikli 88 lõikes 3 sätestatud teatamiskohustust.
|
|
(14)
|
Menetluse lihtsustamiseks ja kiirendamiseks peaks komisjonil olema õigus vastu võtta meetmeid käesoleva direktiivi põhiliste sätete rakendamiseks ning direktiivi lisade kohandamiseks teaduse ja tehnika arenguga.
|
|
(15)
|
Käesoleva direktiivi rakendamiseks ning teaduse ja tehnika arenguga kohandamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsuse 1999/468/EÜ kohaselt, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused. (
9
)
|
|
(16)
|
Komisjon peaks jälgima praegu veel reguleerimata saasteainetele piirväärtuste kehtestamise vajadust, mis tuleneb uute alternatiivsete kütuste ja uute heitgaaside heitkoguste kontrollsüsteemide laiemast kasutamisest.
|
|
(17)
|
Komisjon peaks nii kiiresti kui võimalik esitama ettepanekud lämmastikoksiidide (NOx) ja tahkete osakeste heitmete piirväärtuste kohta, mida ta võib hilisemas etapis asjakohaseks pidada.
|
|
(18)
|
Kuna liikmesriigid ei suuda iseseisvalt saavutada käesoleva direktiivi eesmärki – luua siseturg kõikide sõidukitüüpide gaasiliste ja tahkete osakeste heitmetele ühtsete tehniliste nõuete rakendamise läbi – ja meetme ulatuse tõttu on see eesmärk kergemini saavutatav ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid vastavalt asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttele. Selles artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv kaugemale antud eesmärgi saavutamiseks vajalikust.
|
|
(19)
|
Käesoleva direktiivi ülevõtmine siseriiklikku õigusesse peaks piirduma vaid nende sätetega, mida on eelmiste direktiividega võrreldes oluliselt muudetud. Muutmata sätete ülevõtmise kohustus tuleneb varasematest direktiividest.
|
|
(20)
|
Käesolev direktiiv ei tohiks piirata liikmesriikide kohustusi siseriiklikku õigusesse ülevõtmise tähtaegade ning IX lisa B osas nimetatud direktiivide kohaldamise osas,
|
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:
Artikkel 1
Mõisted
Käesoleva direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:
a)
sõiduk – diisel- või gaasimootori abil käivitatav mis tahes sõiduk, nagu on määratletud direktiivi 70/156/EMÜ artiklis 2, välja arvatud M1 kategooria sõidukid, mille suurim tehniliselt lubatud täismass on alla 3,5 tonni või sellega võrdne;
b)
diisel- või gaasimootor – sõiduki liikumapaneva jõu allikas, mille saab kinnitada eraldi tehnilise seadmestikuna, nagu on määratletud direktiivi 70/156/EMÜ artiklis 2;
c)
eriti keskkonnasõbralik sõiduk – sõiduk, mille käivitamiseks kasutatakse mootorit, mis vastab I lisa punktis 6.2.1 sisalduva tabeli C reas toodud lubatavatele heitmete piirväärtustele.
Artikkel 2
Liikmesriikide kohustused
1. Liikmesriigid:
a) keelduvad direktiivi 70/156/EMÜ artikli 4 lõikele 1 vastava EÜ tüübikinnituse väljastamisest ja
b) keelduvad siseriiklikust tüübikinnitusest,
diisel- või gaasimootorite tüüpide puhul ja diisel- või gaasimootoriga käivitatavate sõidukitüüpide puhul, kui I–VIII lisas sätestatud nõuded ei ole täidetud ning eriti kui mootorist eralduvate gaasiliste ja tahkete osakeste heitmete ja heitgaasi suitsususe väärtused ei vasta I lisa punktis 6.2.1 sisalduvate tabelite A reas esitatud piirväärtustele.
2. Välja arvatud juhul, kui sõidukeid ja mootoreid kavatsetakse eksportida kolmandatesse riikidesse ning kasutusel olevate asendusmootorite puhul, kui I—VIII lisas sätestatud nõuded pole täidetud, ning eelkõige juhul, kui mootorist eralduvate gaasiliste ja tahkete osakeste heitmete ja heitgaasi suitsususe väärtused ei vasta I lisa punkti 6.2.1 tabelite A reas sätestatud piirväärtustele, liikmesriigid:
a) peavad uute sõidukitega või uute mootoritega kaasasolevaid direktiivi 70/156/EMÜ sätete kohaselt koostatud vastavustunnistusi kehtetuks selle direktiivi artikli 7 lõike 1 kohaldamisel ning
b) keelavad diisel- või gaasimootorite abil käitatavate uute sõidukite registreerimise, müümise, kasutuselevõtmise või kasutamise ning uute diisel- või gaasimootorite müümise või kasutamise.
3. Alates 1. oktoobrist 2003, välja arvatud sõidukite ja mootorite puhul, mida kavatsetakse eksportida kolmandatesse riikidesse, ning kasutuselolevate sõidukite asendusmootorite puhul, kui on tegemist gaasimootorite tüüpidega ning gaasimootoritega käitatavate sõidukitüüpidega, mis ei vasta I–VIII lisas sätestatud nõuetele, liikmesriigid:
a) peavad uute sõidukite või uute mootoritega kaasasolevaid, vastavalt direktiivi 70/156/EMÜ sätetele koostatud vastavustunnistusi nimetatud direktiivi artikli 7 lõike 1 kohaldamisel kehtetuks ning
b) keelavad uute sõidukite registreerimise, müümise, kasutuselevõtmise või kasutamise ning uute mootorite müümise ja kasutamise.
4. Kui lisade I–VIII ja artiklite 3 ja 4 nõuded on täidetud, ning eelkõige juhul, kui mootorist eralduvate gaasiliste ja tahkete osakeste heitmete ja heitgaasi suitsususe väärtused vastavad I lisa punktis 6.2.1 sisalduvate tabelite B1 või B2 reas esitatud piirväärtustele või C reas esitatud piirväärtustele, ei tohi ükski liikmesriik põhjustel, mis on seotud mootorist eralduvate gaasiliste ja tahkete osakeste heitmetega ning heitgaasi suitsususe väärtusega:
a) keelduda direktiivi 70/156/EMÜ artikli 4 lõikele 1 vastava EÜ tüübikinnituse või siseriikliku tüübikinnituse andmisest diisel- või gaasimootoriga käitatavale sõidukitüübile;
b) keelata diisel- või gaasimootoriga käitatavate uute sõidukite registreerimist, müümist, kasutuselevõtmist või kasutamist;
c) keelduda EÜ tüübikinnituse andmisest diisel- või gaasimootori tüübile;
d) keelata uute diisel- ja gaasimootorite müümist või kasutamist.
5. Alates 1. oktoobrist 2005 nende diisel- või gaasimootorite tüüpide ja diisel- või gaasimootorite abil käitatavate sõidukite tüüpide puhul, mis ei vasta I—VIII lisas ning artiklites 3 ja 4 sätestatud nõuetele ning eelkõige juhul, kui mootorist eralduvate gaasiliste ja tahkete osakeste heitmete ja heitgaasi suitsususe väärtused ei vasta I lisa punkti 6.2.1 tabelite B1 reas sätestatud piirväärtustele, liikmesriigid:
a) keelduvad direktiivi 70/156/EMÜ artikli 4 lõikele 1 vastava EÜ tüübikinnituse andmisest ja
b) keelduvad siseriikliku tüübikinnituse andmisest.
6. Alates 1. oktoobrist 2006 loevad liikmesriigid, välja arvatud sõidukite ja mootorite puhul, mida kavatsetakse eksportida kolmandatesse riikidesse ning välja arvatud kasutusel olevate asendusmootorite puhul, kui I–VIII lisas ning artiklites 3 ja 4 sätestatud nõuded pole täidetud, ning eelkõige juhul, kui mootorist eralduvate gaasiliste ja tahkete osakeste heitmete ja heitgaasi suitsususe väärtused ei vasta I lisa punkti 6.2.1 tabelite B1 reas sätestatud piirväärtustele:
a) uute sõidukitega või uute mootoritega kaasasolevaid vastavalt direktiivi 70/156/EMÜ sätetele koostatud vastavussertifikaate kehtetuks selle direktiivi artikli 7 lõike 1 kohaldamisel ja
b) keelavad diiselmootorite või gaasimootorite abil käitatavate uute sõidukite registreerimise, müümise, kasutuselevõtmise või kasutamise ning uute diisel- või gaasimootorite müümise või kasutamise.
7. Alates 1. oktoobrist 2008 diisel- või gaasimootorite tüüpide puhul ja diisel- või gaasimootoriga käitatavate sõidukitüüpide puhul, kui mootorist eralduvate gaasiliste ja tahkete osakeste heitmete ja heitgaasi suitsususe väärtused ei vasta I–VIII lisas ja artiklites 3 ja 4 sätestatud nõuetele, ning eelkõige juhul, kui mootorist eralduvate gaasiliste ja tahkete osakeste heitmete ja heitgaasi suitsususe väärtused ei vasta I lisa punkti 6.2.1 tabelite B2 reas sätestatud piirväärtustele, liikmesriigid:
a) ei anna direktiivi 70/156/EMÜ artikli 4 lõikele 1 vastavat EÜ tüübikinnitust ega
b) siseriiklikku tüübikinnitust.
8. Alates 1. oktoobrist 2009 loevad liikmesriigid, välja arvatud sõidukite ja mootorite puhul, mida kavatsetakse eksportida kolmandatesse riikidesse, ning kasutusel olevate sõidukite asendusmootorite puhul, kui mootorist eralduvate gaasiliste ja tahkete osakeste heitmete ja heitgaasi suitsususe väärtused ei vasta I–VIII lisas ja artiklites 3 ja 4 esitatud nõuetele, ning eelkõige juhul, kui mootorist eralduvate gaasiliste ja tahkete osakeste heitmete ja heitgaasi suitsususe väärtused ei vasta I lisa punkti 6.2.1 tabelite B2 reas sätestatud piirväärtustele:
a) direktiivi 70/156/EMÜ kohaselt uute sõidukitega või uute mootoritega kaasasolevaid vastavussertifikaate kehtetuks selle direktiivi artikli 7 lõike 1 kohaldamisel ja
b) keelavad diiselmootorite või gaasimootorite abil käitatavate uute sõidukite registreerimise, müümise, kasutuselevõtmise või kasutamise ning uute diisel- või gaasimootorite müümise ja kasutamise.
9. Lõike 4 kohaselt loetakse mootor vastavaks lõigetes 1, 2 ja 3 esitatud nõuetele juhul, kui see vastab I–VIII lisas esitatud nõuetele ja on vastavuses I lisa punktis 6.2.1 sisalduvate tabelite C reas esitatud piirväärtustele.
Lõike 4 kohaselt loetakse mootor vastavaks lõigetes 1–3 ja 5–8 esitatud nõuetele juhul, kui see vastab I–VIII lisas ja artiklites 3 ja 4 esitatud nõuetele ja I lisa punktis 6.2.1 sisalduvate tabelite C reas esitatud piirväärtustele.
10. Diisel- ja gaasimootorite suhtes, mis peavad tüübikinnitussüsteemi kohaselt vastama I lisa jaos 6.2.1 sätestatud piirväärtustele, kohaldatakse järgmist:
kõikidel juhulikult valitud koormustel, mis jäävad määratud kontrollpiirkonda, ja võtmata arvesse mootori määratletud ekspluatatsioonitingimusi, mille suhtes seda sätet ei kohaldata, ei ületa prooviks võetud heitkogused 30 sekundi jooksul I lisa jaos 6.2.1 toodud tabelite ridades B2 ja C esitatud piirväärtusi üle 100 %. Kohaldatakse kontrollpiirkonda, mille puhul protsendimäära ei ületata; mootori ekspluatatsioonitingimused, mida ei arvestata, ja muud asjakohased tingimused määratakse kindlaks artikli 7 lõikes 1 osutatud korras.
Artikkel 3
Heitmete kontrollsüsteemide vastupidavus
1. Alates 1. oktoobrist 2005 näitab tootja uute tüübikinnituste puhul ja alates 1. oktoobrist 2006 kõigi tüübikinnituste puhul, et diisel- või gaasimootor, mille tüübikinnituses on osutatud I lisa punkti 6.2.1 tabelite B1 ja B2 ridades esitatud piirväärtustele, vastab nendele piirväärtustele järgmise kasuliku eluea jooksul:
a) kas 100 000 km või viis aastat, sõltuvalt sellest, kumb enne täitub, kui mootorid paigaldatakse N1- ja M2-kategooriasõidukitele;
b) kas 200 000 km või kuus aastat, sõltuvalt sellest, kumb enne täitub, kui mootorid paigaldatakse N2-kategooria sõidukitele, N3-kategooria sõidukitele, mille registrimass ei ületa 16 tonni, ja M3-kategooriasse kuuluvatele I, II ja A klassi sõidukitele ning klassi B kuuluvatele sõidukitele, mille registrimass ei ületa 7,5 tonni;
c) kas 500 000 km või seitse aastat, sõltuvalt sellest, kumb enne täitub, kui mootorid paigaldatakse N3-kategooria sõidukitele, mille registrimass ei ületa 16 tonni, ja M3-kategooriasse kuuluvatele III ja B klassi sõidukitele, mille registrimass ületab 7,5 tonni.
Alates 1. oktoobrist 2005 uute sõidukitüüpide puhul ning alates 1. oktoobrist 2006 kõigi sõidukitüüpide puhul peavad sõidukitele antud tüübikinnitused kinnitama ka heitmete kontrollseadmete nõuetekohast töötamist sõiduki normaalse kasutusaja jooksul tavapärastes kasutustingimustes (nõuetekohaselt kasutatud ja hooldatud kasutuselolevate sõidukite vastavus).
2. Lõike 1 rakendusmeetmed võetakse vastu hiljemalt 28. detsembriks 2005.
Artikkel 4
Pardadiagnostikasüsteemid
1. Alates 1. oktoobrist 2005 sõidukite uute tüübikinnituste puhul ja alates 1. oktoobrist 2006 kõigi tüübikinnituste puhul tuleb diiselmootorile, mille tüübikinnituses on osutatud I lisa punkti 6.2.1 tabelite B1 reas või C reas esitatud heite piirväärtustele, või sõidukile, mida sellise mootoriga käitatakse, paigaldada pardadiagnostikasüsteem (OBD-süsteem), mille abil teatatakse sõiduki juhile rikkest, kui lõike 3 tabeli B1 reas või C reas esitatud OBD lubatud piirnorme on ületatud.
OBD-süsteem võimaldab tuvastada olulisi häireid heitgaasi järeltöötlussüsteemide töös, mis tekivad:
a) katalüsaatoris, kui see on paigaldatud eraldi seadmestikuna, olenemata sellest, kas see on lämmastikoksiidide eemaldamise süsteemi (deNOx-süsteemi) või diiselmootori tahkete osakeste heitmete filtri osa või mitte;
b) deNOx-süsteemis, kui see süsteem on paigaldatud;
c) diiselmootori tahkete osakeste heitmete filtris, kui see on paigaldatud;
d) deNOx-süsteemi ja diiselmootori tahkete osakeste heitmete filtri ühendatud süsteemis.
2. Alates 1. oktoobrist 2008 sõidukite uute tüübikinnituste puhul ja alates 1. oktoobrist 2009 kõigi tüübikinnituste puhul tuleb diiselmootorile või gaasimootorile, mille tüübikinnituses on osutatud I lisa punkti 6.2.1 tabelite B2 reas või C reas esitatud heite piirväärtustele, või sõidukile, mida sellise mootoriga käitatakse, paigaldada pardadiagnostikasüsteem (OBD-süsteem), mille abil teatatakse sõidukijuhile rikkest, kui lõike 3 tabeli B2 reas või C reas esitatud OBD lubatud piirnormid on ületatud.
OBD-süsteem sisaldab ka ühilduvaid seadmeid mootori elektroonilise juhtimisploki ning mootori või sõiduki muude elektriliste või elektrooniliste süsteemide vahel, mille abil võetakse vastu teateid mootori elektrooniliselt juhtimisplokilt ning antakse sellele edasi ning mis mõjutavad heitmete kontrollsüsteemi nõuetekohast talitlust, nagu näiteks ühilduvaid seadmeid mootori elektroonilise juhtimisploki ja ülekande elektroonilise juhtimisploki vahel.
3. OBD lubatud piirnormid on järgmised:
|
Rida
|
Diiselmootorid
|
|
Lämmastikoksiidide mass
(NOx) g/kWh
|
Tahkete osakeste mass
(PT) g/kWh
|
|
B1 (2005)
|
7,0
|
0,1
|
|
B2 (2008)
|
7,0
|
0,1
|
|
C (EEV)
|
7,0
|
0,1
|
4. Katsetamise, diagnostika ning hooldus- ja remonditööde tegemise eesmärgil tuleb tagada täielik ja ühtne juurdepääs OBD-teabele kooskõlas direktiivi 70/220/EMÜ asjakohaste sätetega ja OBD-süsteemidele vastavust tagavaid varuosasid käsitlevate sätetega.
5. Lõigete 1, 2 ja 3 rakendamiseks vajalikud meetmed võetakse vastu hiljemalt 28. detsembriks 2005.
Artikkel 5
Tarbitavaid reaktiive kasutavad heitmete kontrollsüsteemid
Artikli 7 lõike 1 kohaselt artikli 4 rakendamiseks vajalike meetmete määratlemisel hõlmab komisjon vajadusel tehnilised meetmed, et minimeerida tarbitavaid reaktiive kasutavate heitmete kontrollsüsteemide mittevastava hooldamise oht. Lisaks hõlmatakse vajadusel meetmed, millega tagatakse, et tarbitavate reaktiivide kasutamisest tulenev ammoniaagi heitkogus oleks võimalikult väike.
Artikkel 6
Maksusoodustused
1. Liikmesriigid võivad ette näha maksusoodustusi ainult käesolevale direktiivile vastavate sõidukite suhtes. Sellised soodustused peavad olema kooskõlas asutamislepingu sätetega ning käesoleva artikli lõigetega 2 või 3.
2. Soodustusi kohaldatakse kõikide liikmesriigi turul müügiks pakutavate uute sõidukite suhtes, mis eelnevalt vastavad I lisa punkti 6.2.1 tabelite B1 reas või B2 reas esitatud piirväärtustele.
Soodustused lõpevad B1 reas esitatud piirväärtuste kohustusliku kohaldamisega artikli 2 lõike 6 kohaselt või B2 reas esitatud piirväärtuste kohustusliku kohaldamisega vastavalt artikli 2 lõikele 8.
3. Soodustusi kohaldatakse kõikide liikmesriigi turul müügiks pakutavate uute sõidukite suhtes, mis vastavad I lisa punkti 6.2.1 tabelite C reas esitatud lubatavatele piirväärtustele.
4. Lisaks lõikes 1 osutatud tingimustele ei tohi maksusoodustused olla ühegi sõidukitüübi puhul suuremad lisakulust nendele tehnilistele lahendustele, mille eesmärk on vastavuse tagamine I lisa punkti 6.2.1 tabelite ridades B1 või B2 esitatud piirväärtustega või C reas esitatud lubatavate piirväärtustega ega sõidukile paigaldamise kulust.
5. Liikmesriigid teavitavad komisjoni käesolevas artiklis nimetatud maksusoodustuste sisseseadmise või muutmise kavadest piisavalt varakult, et komisjon saaks esitada oma märkused.
Artikkel 7
Rakendamismeetmed ja muudatused
1. Käesoleva direktiivi artikli 2 lõike 10 ning artiklite 3 ja 4 rakendamiseks vajalikud meetmed võtab vastu komisjon, keda abistab direktiivi 70/156/EMÜ artikli 13 lõike 1 kohaselt moodustatud komitee, kes tegutseb sama direktiivi artikli 13 lõikes 3 osutatud menetluse kohaselt.
2. Direktiivi teaduse ja tehnika arenguga kohandamiseks tehtavad muudatused võtab vastu komisjon, keda abistab direktiivi 70/156/EMÜ artikli 13 lõike 1 kohaselt moodustatud komitee, kes tegutseb sama direktiivi artikli 13 lõikes 3 osutatud menetluse kohaselt.
Artikkel 8
Läbivaatamine ja aruanded
1. Komisjon vaatab läbi raskeveokitele ja mootoritele kohaldatavate uute heite piirväärtuste rakendamise vajaduse saasteainete osas, mida praegu veel ei reguleerita. Läbivaatamise aluseks on uute alternatiivkütuste ulatuslikum turule toomine ja uute lisaainetel põhinevate heitgaasi heitmete kontrollsüsteemide kasutuselevõtmine, mis aitab saavutada vastavust käesolevas direktiivis kindlaks määratud tulevikustandarditele. Vajaduse korral esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule asjakohase ettepaneku.
2. Komisjon peaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitama seadusandlikud ettepanekud raskeveokite lämmastikoksiidide (NOx) ja tahkete osakeste heitmete täiendavate piirväärtuste kohta.
Vajadusel uurib komisjon, kas tahkete osakeste tasemele ja suurusele on vaja kehtestada lisapiirväärtused, ja kui see on vajalik, lisab need ettepanekutesse.
3. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettekande ülemaailmselt ühtlustatud katsetsüklit käsitlevate läbirääkimiste tulemuste kohta.
4. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettekande OBM-süsteemi kasutamist puudutavate nõuete kohta. Kui see on asjakohane, teeb komisjon ettekande põhjal ettepaneku tehniliste spetsifikatsioonide ja vastavate lisade kaasamise meetmete kohta, et oleks võimalik sätestada nende OBM-süsteemide tüübikinnitus, mis tagavad OBD-süsteemidele vähemalt samaväärse seiretaseme ning on nendega kooskõlas.
Artikkel 9
Ülevõtmine
1. Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid enne 9. novembrist 2006. Kui artiklis 7 osutatud rakendusmeetmete vastuvõtmine lükkub edasi hilisemaks kui 28. detsember 2005, täidavad liikmesriigid selle kohustuse ülevõtmise kuupäevaks, mis on ette nähtud kõnealuseid rakendusmeetmeid sisaldavas direktiivis. Nad edastavad komisjonile viivitamata nende sätete teksti ning nimetatud sätete ja direktiivi vaheliste seoste vastavustabeli.
Liikmesriigid kohaldavad neid sätteid alates 9. novembrist 2006 või kui artiklis 7 osutatud rakendusmeetmete vastuvõtmine lükkub edasi hilisemaks kui 28. detsember 2005, alates ülevõtmise kuupäevast, mis on kindlaks määratud kõnealuseid rakendusmeetmeid sisaldavas direktiivis.
Kui liikmesriigid need sätted vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Liikmesriigid lisavad ka kinnituse selle kohta, et kehtivate õigus- ja haldusnormide viiteid käesoleva direktiiviga kehtetuks tunnistatud direktiividele tõlgendatakse viidetena käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi ning kinnituse sõnastuse näevad ette liikmesriigid.
2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas vastuvõetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.
Artikkel 10
Kehtetuks tunnistamine
IX lisa A osas loetletud direktiivid tunnistatakse kehtetuks alates 9. novembrist 2006, ilma et see piiraks liikmesriike nende kohustuste täitmisel, mis on seotud siseriiklikku õigusesse ülevõtmise tähtaegadega ning IX lisa B osas esitatud direktiivide kohaldamisel.
Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiividele tõlgendatakse viidetena käesolevale direktiivile ning neid loetakse vastavalt X lisa vastavustabelile.
Artikkel 11
Jõustumine
Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Artikkel 12
Adressaadid
Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.
I LISA
REGULEERIMISALA, MÕISTED JA LÜHENDID, EÜ TÜÜBIKINNITUSE TAOTLEMINE, SPETSIFIKATSIOONID JA KATSED NING TOODANGU VASTAVUS
▼M1
1. REGULEERIMISALA
Käesolevat direktiivi kohaldatakse kõigi diiselmootoriga mootorsõidukite gaasiliste ja tahkete osakeste heidete, heitekontrolliseadmete kasuliku tööea, kasutuselolevate sõidukite/mootorite ja pardadiagnostikasüsteemide (OBD-süsteemide) vastavuse kontrollimise ja kõigi maagaasil või veeldatud naftagaasil töötavate ottomootoritega mootorsõidukite gaasiliste heidete, kasuliku tööea, kasutusel olevate sõidukite/mootorite ja pardadiagnostikasüsteemide (OBD-süsteemide) vastavuse suhtes ning artiklis 1 täpsustatud diiselmootorite ja ottomootorite suhtes, välja arvatud N1-, N2- ja M2-kategooria sõidukite diiselmootorid ning maagaasil või veeldatud naftagaasil töötavate ottomootoritega N1-kategooria sõidukid, millele on tüübikinnitus antud nõukogu direktiivi 70/220/EMÜ (
10
) alusel.
2. MÄÄRATLUSED
|
2.1.
|
Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi määratlusi:
mootori (mootoritüüpkonna) kinnitamine — mootoritüübi (mootoritüüpkonna) kinnitamine gaasiliste ja tahkete osakeste heidete määra suhtes;
täiendav heitekontrollistrateegia (auxiliary emission control strategy (AECS)) — heitekontrollistrateegia, mis aktiveerub või muudab põhilist heitekontrollistrateegiat teataval konkreetsel eesmärgil või teatavatel konkreetsetel eesmärkidel, reageerides ümbritseva keskkonna ja/või töötingimuste teatavale kombinatsioonile, näiteks sõiduki kiirusele, mootori pöörlemiskiirusele, kasutatud käigule, sisselasketorustiku temperatuurile või rõhule;
põhiline heitekontrollistrateegia (base emission control strategy (BECS)) — heitekontrollistrateegia, mis on aktiivne mootori käituskiiruse ja -koormuse vahemikus, kui AECS ei ole aktiveeritud; silmas on peetud järgmisi strateegiaid, kuid nende loetelu ei ole ammendav:
— mootori gaasijaotuse kaardistamine,
— heitgaasitagastuse kaardistamine (EGR kaardistus),
— SCR katalüsaatori reaktiivi doseerimise plaan;
deNOx ja tahkete osakeste ühisfilter — heitgaasi järeltöötlussüsteem, mis on konstrueeritud nii, et see vähendab üheaegselt lämmastikoksiidide (NOx) ja tahkete osakeste (PT) heitkoguseid;
pidev regenereerimine — heitgaasi järeltöötlussüsteemi regeneratsiooniprotsess, mis toimub pidevalt või vähemalt üks kord ETC-katse jooksul; selline regeneratsiooniprotsess ei nõua spetsiaalset katsemenetlust;
kontrollpiirkond — piirkond mootori pöörlemiskiiruste A ja C ning 25-100protsendilise koormuse vahel;
deklareeritud maksimaalne võimsus (Pmax
) — maksimaalne võimsus EÜ kilovattides (kasulik võimsus), nagu tootja on tüübikinnitustaotluses esitanud;
▼M2
katkestusstrateegia:
— AECS, mis vähendab BECSi heitekontrolli tõhusust olukorras, mis võib kergesti tekkida sõiduki tavapärasel töötamisel ja kasutamisel, või
— BECS, mis eristab töötamist standardiseeritud tüübikatsetuse ajal töötamisest muudes olukordades ning alandab heitkoguste kontrolli taset nende tingimuste puhul, mis ei ole kohaldatava tüübikatsetuse jaoks määrava tähtsusega,
— OBD või heitekontrollistrateegia, mis eristab töötamist standardiseeritud tüübikatsetuse ajal töötamisest muudes olukordades ning vähendab (õigeaegse ja täpse) seiresuutlikkuse taset nende tingimuste puhul, mis ei ole kohaldatava tüübikatsetuse jaoks määrava tähtsusega;
▼M1
deNOx süsteem — heitgaaside järeltöötlussüsteem lämmastikoksiidide (NOx) heidete vähendamiseks (s.t et siia kuuluvad praegu passiivsed ja aktiivsed lahjad NOx katalüsaatorid, NOx adsorberid ja valikulise katalüütilise redutseerimise (SCR) süsteemid);
viiteaeg — aeg võrdluspunktis mõõdetava komponendi vahetamisest kuni 10 %ni süsteemi reaktsiooni lõppväärtusest (t
10); Gaasiliste komponentide puhul on see põhiliselt mõõdetava komponendi detektorisse ülekandmise aeg proovivõtturist detektorisse. Viiteaja jaoks on proovivõttur määratletud võrdluspunktina;
diiselmootor — survesüüte põhimõttel töötav mootor;
ELR-katse — katsetsükkel, mis koosneb käesoleva lisa punkti 6.2 kohaselt mootori püsikiirusel sooritatavatest järjestikustest koormusastmetest;
ESC-katse — 13 käesoleva lisa punkti 6.2 kohaselt rakendatavast püsiseisundi režiimist koosnev katsetsükkel;
ETC-katse — katsetsükkel 1 800st iga sekund vahetuvast üleminekurežiimist; rakendatakse käesoleva lisa punkti 6.2 kohaselt;
konstruktsioonielement — sõiduki või mootori puhul:
— iga kontrollisüsteem, sealhulgas arvuti tarkvara, elektroonilised juhtimissüsteemid ja arvuti loogika,
— mis tahes kontrollisüsteemi kalibreerimine,
— süsteemide vastastikuse toime tulemused
— või
— mis tahes riistvarakomponendid;
heidet mõjutav puudus — mis tahes puudus või kõrvalekalle tavatootmise tolerantsidest seadme, süsteemi või koondi konstruktsiooni, materjalide või töötluse osas, mis mõjutab heitekontrollisüsteemi mis tahes parameetrit, spetsifikatsiooni või komponenti; puuduvat komponenti võib käsitada heidet mõjutavaks puudusena;
heitekontrollistrateegia (ECS) — konstruktsioonielement või konstruktsioonielementide kogum, mis on sõiduki või mootori üldkonstruktsiooni sisse viidud selleks, et kontrollida heitgaase, ning millesse kuulub üks BECS ja üks AECS komplekt.
heitekontrollisüsteem — heitgaaside järeltöötlussüsteem, mootorisüsteemi elektronjuhtseade (elektronjuhtseadmed) ning kõik heitgaasisüsteemi osad, mille abil antakse teateid kõnealus(t)ele juhtseadme(te)le edasi või võetakse teateid juhtseadm(et)elt vastu, ning vajaduse korral sideliides heidete juhtimiseks (riistvara ja sõnumid) mootorisüsteemi elektroonilise kontrollploki (elektrooniliste kontrollplokkide) (EECU) ja kõikide muude jõuseadmete või sõiduki juhtseadme vahel;
mootori järeltöötlussüsteemi tüüpkond — tootja koostatud mootorite rühm, mis vastab mootoritüüpkonna määratlusele, kuid on heitgaasi järeltöötlussüsteemi kasutamise alusel jagatud omakorda alarühmadesse, ning mida kasutatakse kasutusaja saavutamise katseplaani jooksul halvendustegurite kindlaksmääramise katsetes vastavalt komisjoni direktiiv 2005/78/EÜ, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/55/EÜ (liikmesriikide seaduste ühtlustamise kohta, mis käsitlevad meetmeid, mida võetakse sõidukite diiselmootoritest eralduvate gaasiliste ja tahkete osakeste heidete vastu ning sõidukites kasutatavatest maagaasil või veeldatud naftagaasil töötavatest ottomootoritest eralduvate gaasiliste osakeste heidete vastu) ja muudetakse selle lisasid I, II, II, IV ja VI (
11
) II lisale ning mille abil kontrollitakse kasutuselolevate sõidukite/mootorite vastavust, lähtudes direktiivi 2005/78/EÜ III lisast;
mootorisüsteem — mootor, heitekontrollisüsteem ja sideliides (riistvara ja sõnumid) mootorisüsteemi elektroonilis(t)e juhtimisseadis(t)e ja kõikide muude jõuseadmete või sõiduki juhtseadme(te) vahel;
mootoritüüpkond — tootja koostatud mootorite rühm, mis on projekteeritud samalaadsete heitgaasikarakteristikutega, nagu on määratletud käesoleva direktiivi II lisa 2. liites; kõik tüüpkonna mootorid peavad vastama heidete suhtes kehtestatud piirväärtustele;
mootori käituskiiruse vahemik — käesoleva direktiivi III lisas ettenähtud minimaalse ja maksimaalse pöörlemiskiiruse vahel asuv pöörlemiskiiruse vahemik, mida mootori tavapärasel töötamisel kõige sagedamini kasutatakse;
mootori pöörlemiskiirused A, B ja C — katsekiirused mootori käituskiiruse vahemikus, mida kasutatakse ESC- ja ELR-katses, nagu on ette nähtud käesoleva direktiivi III lisa 1. liites;
mootori seadistus — konkreetne mootori/sõiduki konfiguratsioon, mis hõlmab heitekontrollistrateegiat (ECS), ühe üksikmootori nimivõimsust (tüübikinnitusega täiskoormuse pöördemomendi kõver) ja vajaduse korral ühte komplekti pöördemomendi piirajaid;
mootoritüüp — mootorite kategooria, mis ei erine selliste põhiliste mootori karakteristikute poolest, nagu on määratletud käesoleva direktiivi II lisas;
heitgaasi järeltöötlussüsteem — katalüsaator (oksüdatsioonikatalüsaator või kolmeastmeline katalüsaator), tahkete osakeste filter, deNOx-süsteem, deNOx ja tahkete osakeste ühisfilter või mõni muu heiteid vähendav seade, mis on paigaldatud mootorist allavoolu; käesolev määratlus ei hõlma heitgaasitagastust, mis, kui see on paigaldatud, on mootorisüsteemi lahutamatu osa;
gaasimootor - maagaasi (NG) või veeldatud naftagaasi (LPG) kütusel töötav mootor;
gaasilised heited — süsinikmonooksiid, süsivesinikud (eeldatav määr CH1,85 diiselmootori puhul, CH2,525 veeldatud naftagaasil töötava mootori puhul ja CH2,93 maagaasil töötava mootori puhul (NMHC) ja eeldatav molekul CH3O0,5 etanoolkütusega diiselmootorite puhul), metaan (eeldatav määr CH4 maagaasil töötava mootori puhul) ning lämmastikoksiidid, mille määra väljendatakse lämmastikdioksiidi (NO2) ekvivalendina;
maksimaalne pöörlemiskiirus (nhi
) — suurim mootori pöörlemiskiirus, mille puhul tekitatakse 70 % deklareeritud maksimaalsest võimsusest;
minimaalne pöörlemiskiirus (nlo
) — väikseim mootori pöörlemiskiirus, mille puhul tekitatakse 50 % deklareeritud maksimaalsest võimsusest;
oluline talitlushäire (
12
) — mis tahes heitgaaside järeltöötlussüsteemi püsiv või ajutine rike, mis teadaolevalt põhjustab mootorisüsteemi gaasiliste või tahkete osakeste heidete viivitamatut või hilisemat suurenemist ja mida OBD-süsteemi abil ei ole võimalik nõuetekohaselt hinnata;
rike:
— mis tahes heitekontrollisüsteemi talitluse halvenemine või häire, sealhulgas elektrihäired, mis võivad põhjustada seda, et heide ületab OBD-piirväärtusi, või seda, et kui reguleeritavad saasteained ületavad OBD-piirväärtusi, ei jõua heited heitgaasi järeltöötlussüsteemi tegevusulatusse,
— mis tahes juhtumid, mille puhul OBD-süsteem ei suuda täita käesolevas direktiivis sätestatud seirenõudeid.
Tootja võib siiski käsitada rikkena ka talitluse halvenemist või häiret, mille tagajärjel tekkinud heited ei ületa OBD-piirväärtusi.
Rikkeindikaator (MI) — visuaalne näidik, mis selgelt teatab sõidukijuhile rikkest käesolevas direktiivis määratletud tähenduses;
mitme seadistusega mootor — mootor, millel on rohkem kui üks mootoriseadistus;
maagaasirühm — H või L rühm, nagu on määratletud 1993. aasta novembri Euroopa standardis EN 437;
kasulik võimsus — katsestendil väntvõlli või sellele vastava osa lõpus saadud võimsus EÜ-kilovattides, mõõdetuna EÜ võimsuse mõõtmise meetodil, nagu on ette nähtud komisjoni direktiiviga 80/1269/EMÜ (
13
);
OBD — pardadiagnostikasüsteem heidete kontrollimiseks, mis võimaldab avastada rikke olemasolu ning kindlaks määrata rikke oletatava asukoha arvutimällu salvestatud veakoodi abil;
OBD-mootoritüüpkond — tootja koostatud mootoriseadmete rühm, millel on direktiivi 2005/78/EÜ IV lisas esitatud nõuetele vastavad OBD-süsteemi tüübikinnituseks vajalikud sarnased OBD-süsteemi konstruktsiooniparameetrid vastavalt käesoleva lisa punktile 8;
suitsususe mõõtur — mõõtevahend suitsususe mõõtmiseks valguse vähendamise põhimõttel;
algmootor — mootoritüüpkonnast valitud mootor, millel on kõnealust mootoritüüpkonda esindavad heitekarakteristikud;
tahkete osakeste järeltöötlusseade — tahkete osakeste (PT) heidete vähendamiseks kavandatud heitgaasi järeltöötlussüsteem tahkete osakeste mehhaanilise, aerodünaamilise, difusioonilise või inertsiaalse eraldusega;
tahkete osakeste heited — aine, mis kogutakse eri filtrisse pärast heitgaasi lahjendamist puhta filtreeritud õhuga temperatuuril kuni 325 K (52 °C);
osakoormus — suurima võimaliku momendikiiruse murdarv mootori teataval pöörlemiskiirusel;
perioodiline regenereerumine — heitekontrolliseadme perioodiline regenereerumisprotsess, mis toimub vähem kui 100 tunni jooksul mootori normaalsest tööajast; regeneratsioonitsüklite ajal võivad heitenormid olla ületatud;
►M2
heidete reguleerimise juhtseadme seisund ◄
— AECS aktiveerumine OBD-süsteemi poolt avastatud ESC-rikke tõttu, mis aktiveerib MI ja mille puhul ei ole vaja signaale rikkis osalt või mootorilt;
jõuvõtuseade — mootoriga käivitatav seade, mille abil saab kasutada sõidukile paigutatud lisavarustust;
reaktiiv — iga aine, mida hoitakse sõidukis asuvas paagis ning mis heitekontrollisüsteemi nõudmisel varustab heitgaasi järeltöötlussüsteemi (kui see on vajalik);
uuskalibreerimine — maagaasil töötava mootori peenreguleerimine samade näitajate (võimsus, kütusekulu) saamiseks maagaasi eri rühmade puhul;
võrdluskiirus (nref
) — 100 % pöörlemiskiiruse väärtus, mida kasutatakse ETC-katse suhteliste kiiruseväärtuste denormaliseerimiseks, nagu on sätestatud käesoleva direktiivi III lisa 2. liites;
reaktsiooniaeg — ajavahe võrdluspunktis mõõdetava komponendi kiire vahetamise ja mõõtesüsteemi asjakohase reageeringu vahel, mille puhul mõõdetava komponendi kontsentratsioonimuutus peab olema vähemalt 60 % FS ja see peab toimuma vähem kui 0,1 sekundiga; süsteemi reaktsiooniaeg (t
90) moodustub süsteemi viiteajast ja süsteemi tõusuajast (vt ka ISO 16183);
tõusuaeg — aeg 10–90 % reaktsiooni lõpliku näidu vahel (t
90 — t
10); see on seadme reaktsioon pärast seda, mõõdetav komponent on kui seadmeni jõudnud; tõusuaja jaoks on proovivõttur määratletud võrdluspunktina;
kohastuvus — mootoriseade, mis võimaldab hoida püsivat õhu/kütuse suhet;
suits — diiselmootori heitgaasivoos hõljuvad osakesed, mis neelavad, peegeldavad või murravad valgust;
katsetsükkel — kindlaksmääratud kiiruse ja pöördemomendiga katsefaaside järjestus mootori katsetamiseks püsiseisundis (ESC-katse) või üleminekutingimustel (ETC-, ELR-katse);
pöördemomendi piiraja — seade, mis piirab ajutiselt mootori maksimaalset pöördemomenti;
ülekandeaeg — on määratletud ajana valikproovis mõõdetavast vahetamisest kuni 50 %ni reaktsiooni lõppväärtusest (t
50). Ülekandeaega kasutatakse erinevate mõõteinstrumentide signaalide ühtlustamiseks;
kasulik tööiga — käesoleva lisa punkti 6.2.1 tabelite ridade B1, B2 või C kohaselt tüübikinnituse saanud sõidukite ja mootorite nõuetekohane kaugus- ja/või ajavahemik, mis on määratletud käesoleva direktiivi artiklis 3 (heitekontrollisüsteemide vastupidavus), mille vastavuse tagamine asjakohaste gaasiliste, tahkete osakeste ja suitsu heidete piirväärtustega on osa tüübikinnitusest;
Wobbe'i indeks (alumine W1 või ülemine Wu) — gaasi mahuühiku kütteväärtuse ja gaasi suhtelise tiheduse ruutjuure suhe samades võrdlustingimustes:
(gaas = plyn; air = õhk)
λ nihketegur (Sλ) — mõiste, mis kirjeldab mootori juhtimissüsteemi kohandumisvõimet seoses õhu ülejäägi suhte λ muutumisega, kui mootori kütusena kasutatakse puhtast metaanist erineva koostisega gaasi (Sλ arvutamisel vaata VII lisa);
▼M2
heitekontrollisüsteem — süsteem, mis tagab NOx kontrollimeetmete nõuetekohase toimimise mootorisüsteemis vastavalt I lisa punkti 6.5 nõuetele.
▼M1
|
|
2.2.
|
Sümbolid, lühendid ja rahvusvahelised standardid 2.2.1. Katseparameetrite tähised
|
Sümbol
|
Ühik
|
Mõiste
|
|
A
p
|
m2
|
Isokineetilise proovivõtturi ristlõike pindala
|
|
A
e
|
m2
|
Väljalasketoru ristlõike pindala
|
|
c
|
ppm/mahuprotsenti
|
Kontsentratsioon
|
|
C
d
|
—
|
SSV-CVS vooluhulgategur
|
|
C1
|
—
|
Süsivesinike C1-ekvivalent
|
|
d
|
m
|
Diameeter
|
|
D
0
|
m3/s
|
Mahtpumba kalibreerimisfunktsioonisirge lõik
|
|
D
|
—
|
Lahjendustegur
|
|
D
|
—
|
Besseli funktsiooni konstant
|
|
E
|
—
|
Besseli funktsiooni konstant
|
|
E
E
|
—
|
Etaani kasutegur
|
|
E
M
|
—
|
Metaani kasutegur
|
|
E
Z
|
g/kWh
|
Interpoleeritud NOx heited kontrollpunktis
|
|
f
|
1/s
|
Sagedus
|
|
f
a
|
—
|
Laboratooriumi atmosfäärifaktor
|
|
fc
|
s–1
|
Besseli filtri piirsagedus
|
|
F
s
|
—
|
Stöhhiomeetriline tegur
|
|
H
|
MJ/m3
|
Kütteväärtus
|
|
H
a
|
g/kg
|
Siseneva õhuvoolu absoluutniiskus
|
|
H
d
|
g/kg
|
Lahjendusõhu absoluutniiskus
|
|
i
|
—
|
Üksikrežiimi või hetkväärtust tähistav alaindeks
|
|
K
|
—
|
Besseli konstant
|
|
k
|
m–1
|
Valguse neeldumistegur
|
|
k
f
|
|
Kütuse kuiv/niiske korrektsiooni eritegur
|
|
k
h,D
|
—
|
Diiselmootorite lämmastikoksiidide niiskuskorrektsioonitegur
|
|
k
h,G
|
—
|
Gaasimootorite lämmastikoksiidide niiskuskorrektsioonitegur
|
|
K
V
|
|
CFV kalibreerimisfunktsioon
|
|
k
W,a
|
—
|
Siseneva õhuvoolu kuiv/niiske korrektsioonitegur
|
|
k
W,d
|
—
|
Lahjendusõhu kuiv/niiske korrektsioonitegur
|
|
k
W,e
|
—
|
Lahjendatud heitgaasi kuiv/niiske korrektsioonitegur
|
|
k
W,r
|
—
|
Toore heitgaasi kuiv/niiske korrektsioonitegur
|
|
L
|
%
|
Osamoment katsemootori suurimast jõumomendist
|
|
La
|
M
|
Efektiivne optilise tee pikkus
|
|
M
ra
|
g/mol
|
Siseneva õhu molekulmass
|
|
M
re
|
g/mol
|
Heitgaasi molekulmass
|
|
m
d
|
kg
|
Osakeste proovifiltrit läbiva niiske õhuproovi mass
|
|
m
ed
|
kg
|
Tsükli lahjendatud heitgaasi kogumass
|
|
m
edf
|
kg
|
Tsükli ekvivalentse lahjendatud heitgaasi kogumass
|
|
m
ew
|
kg
|
Tsükli heitgaasi kogumass
|
|
m
f
|
mg
|
Kogutud tahkete osakeste proovimass
|
|
m
f,d
|
mg
|
Kogutud lahjendusõhu tahkete osakeste proovimass
|
|
m
gas
|
g/h või g
|
Gaasiliste heidete massivool (massivoolukiirus)
|
|
m
se
|
kg
|
Tsükli heitgaasi proovimass
|
|
m
sep
|
kg
|
Tahkete osakeste kogumisfiltrid läbinud lahjendatud heitgaasiproovi mass
|
|
m
set
|
kg
|
Tahkete osakeste kogumisfiltrid läbinud kahekordselt lahjendatud heitgaasiproovi mass
|
|
m
ssd
|
kg
|
Sekundaarse lahjendusõhu mass
|
|
N
|
%
|
Suitsusus
|
|
N
P
|
—
|
Mahtpumba (PDP) pöörete koguarv tsükli jooksul
|
|
N
P,i
|
—
|
Mahtpumba pöörete arv ajavahemikus
|
|
n
|
min–1
|
Mootori pöörlemiskiirus
|
|
n
p
|
s–1
|
Mahtpumba pöörlemiskiirus
|
|
nhi
|
min–1
|
Mootori maksimaalne pöörlemiskiirus
|
|
nlo
|
min–1
|
Mootori minimaalne pöörlemiskiirus
|
|
nref
|
min–1
|
Mootori võrdluskiirus ETC-katses
|
|
p
a
|
kPa
|
Mootorisse siseneva õhu küllastunud auru rõhk
|
|
p
b
|
kPa
|
Atmosfääri kogurõhk
|
|
p
d
|
kPa
|
Lahjendusõhu küllastunud auru rõhk
|
|
p
p
|
kPa
|
Absoluutrõhk
|
|
p
r
|
kPa
|
Veeauru rõhk pärast jahutusvanni
|
|
p
s
|
kPa
|
Kuiv atmosfäärirõhk
|
|
p
1
|
kPa
|
Rõhu hõrendus pumba sisselaskeava juures
|
|
P(a)
|
kW
|
Katse puhul paigaldatavate abiseadmete kasutatav võimsus
|
|
P(b)
|
kW
|
Katse puhul eemaldatavate abiseadmete kasutatav võimsus
|
|
P(n)
|
kW
|
Korrigeerimata kasulik võimsus
|
|
P(m)
|
kW
|
Katsesüsteemis mõõdetud võimsus
|
|
q
maw
|
kg/h või kg/s
|
Niiske siseneva õhu massivoolukiirus
|
|
q
mad
|
kg/h või kg/s
|
Kuiva siseneva õhu massivoolukiirus
|
|
q
mdw
|
kg/h või kg/s
|
Niiske lahjendusõhu massivoolukiirus
|
|
q
mdew
|
kg/h või kg/s
|
Lahjendatud niiske heitgaasi massivoolukiirus
|
|
q
mdew,i
|
kg/s
|
Püsimahuproovi (CVS) massivoolu hetkkiirus niiskes heitgaasis
|
|
q
medf
|
kg/h või kg/s
|
Ekvivalentse lahjendatud niiske heitgaasi massivoolukiirus
|
|
q
mew
|
kg/h või kg/s
|
Niiske heitgaasi massivoolukiirus
|
|
q
mf
|
kg/h või kg/s
|
Kütuse massivoolukiirus
|
|
q
mp
|
kg/h või kg/s
|
Tahkete osakeste proovimassi voolukiirus
|
|
q
vs
|
dm3/min
|
Proovimassi voolukiirus liikumisel analüsaatori stendile
|
|
q
vt
|
cm3/min
|
Märgistusgaasi voolukiirus
|
|
Ω
|
—
|
Besseli konstant
|
|
Q
s
|
m3/s
|
PDP/CFV-CVS voolu mahtkiirus
|
|
Q
SSV
|
m3/s
|
SSV-CVS voolu mahtkiirus
|
|
ra
|
—
|
Isokineetilise proovivõtturi ja väljalasketoru ristlõikepindalade suhe
|
|
r
d
|
—
|
Lahjendusaste
|
|
r
D
|
—
|
SSV-CVS diameetrite suhe
|
|
r
p
|
—
|
SSV-CVS rõhkude suhe
|
|
r
s
|
—
|
Proovivõtusuhe
|
|
Rf
|
—
|
FID kalibreereerimistegur
|
|
ρ
|
kg/m3
|
Tihedus
|
|
S
|
kW
|
Dünamomeetri seadistus
|
|
Si
|
m–1
|
Suitsu hetkeväärtus
|
|
Sλ
|
—
|
Λ nihkefaktor
|
|
T
|
K
|
Absoluutne temperatuur
|
|
T
a
|
K
|
Siseneva õhu absoluutne temperatuur
|
|
t
|
S
|
Mõõtmisaeg
|
|
te
|
S
|
Elektriline reaktsiooniaeg
|
|
tf
|
S
|
Filtri reaktsiooniaeg Besseli funktsiooni jaoks
|
|
tp
|
S
|
Füüsikaline reaktsiooniaeg
|
|
Δt
|
S
|
Ajavahemik suitsu järjestikuste mõõteväärtuste vahel (= 1/proovivõtu kiirus)
|
|
Δt
i
|
S
|
CFV hetkevoolu ajavahemik
|
|
τ
|
%
|
Suitsu läbitustegur
|
|
u
|
—
|
Gaasilise komponendi ja heitgaasi tiheduste suhe
|
|
V
0
|
m3/rev
|
Ühele pumbapöördele vastav pumbatava PDP gaasi ruumala
|
|
V
s
|
l
|
Analüsaatori stendi süsteemi ruumala
|
|
W
|
—
|
Wobbe’i indeks
|
|
Wact
|
kWh
|
Tegeliku ETC-tsükli töö
|
|
Wref
|
kWh
|
ETC-võrdlustsükli töö
|
|
W
F
|
—
|
Kaalutegur
|
|
WFE
|
—
|
Efektiivne kaalutegur
|
|
X
0
|
m3/rev
|
Mahtpumba mahtkiiruse kalibreerimisfunktsioon
|
|
Yi
|
m–1
|
Suitsu 1 sek Besseli keskmine väärtus
|
▼B
|
►M1
2.2.2. ◄
|
Keemiliste ühendite tähised
|
CH4
|
Metaan
|
|
C2H6
|
Etaan
|
|
C2H5OH
|
Etanool
|
|
C3H8
|
Propaan
|
|
CO
|
Süsinikmonooksiid
|
|
DOP
|
Dioktüülftalaat
|
|
CO2
|
Süsinikdioksiid
|
|
HC
|
Süsivesinikud
|
|
NMHC
|
Mittemetaansüsivesinikud
|
|
NOx
|
Lämmastikoksiidid
|
|
NO
|
Lämmastikoksiid
|
|
NO2
|
Lämmastikdioksiid
|
|
PT
|
Tahked osakesed
|
|
|
►M1
2.2.3. ◄
|
Lühendid
|
CFV
|
Kriitilise voolu Venturi toru
|
|
CLD
|
Kemoluminestsentsdetektor
|
|
ELR
|
Euroopa koormustest
|
|
ESC
|
Euroopa püsiseisundi katsetsükkel
|
|
ETC
|
Euroopa muutuvseisundi katsetsükkel
|
|
FID
|
Leekionisatsioondetektor
|
|
GC
|
Gaasikromatograaf
|
|
HCLD
|
Kuumkemoluminestsentsdetektor
|
|
HFID
|
Kuumleek-ionisatsioondetektor
|
|
LPG
|
Veeldatud naftagaas
|
|
NDIR
|
Mittehajuv infrapunane absorptsioonanalüsaator
|
|
NG
|
Maagaas
|
|
NMC
|
Mittemetaansüsivesinike eraldaja
|
|
▼M1
|
2.2.4.
|
Kütuse koostise sümbolid
|
w
ALF
|
kütuse vesinikusisaldus, massiprotsent
|
|
w
BET
|
kütuse süsinikusisaldus, massiprotsent
|
|
w
GAM
|
kütuse väävlisisaldus, massiprotsent
|
|
w
DEL
|
kütuse lämmastikusisaldus, massiprotsent
|
|
w
EPS
|
kütuse hapnikusisaldus, massiprotsent
|
|
α
|
vesiniku molaarsuhe (H/C)
|
|
β
|
süsiniku molaarsuhe (C/C)
|
|
γ
|
väävli molaarsuhe (S/C)
|
|
δ
|
lämmastiku molaarsuhe (N/C)
|
|
ε
|
hapniku molaarsuhe (O/C)
|
|
Kütuse CβHαOεNδSγ
puhul
β = 1 süsiniku põhinevatel kütustel, β = 0 vesinikkütustel
|
|
|
2.2.5.
|
Standardid, millele käesolevas direktiivis on viidatud
|
ISO 15031-1
|
ISO 15031-1: 2001 “Maanteesõidukid — Sõiduki ja sõidukiväliste katseseadmete sidestamine heidet mõjutava diagnostika puhul — 1. osa: Üldandmed.”
|
|
ISO 15031-2
|
ISO/PRF TR 15031-2: 2004 “Maanteesõidukid — Sõiduki ja sõidukiväliste katseseadmete sidestamine heidet mõjutava diagnostika puhul — 2. osa: Mõisted, määratlused, lühendid ja akronüümid.”
|
|
ISO 15031-3
|
ISO 15031-3: 2004 “Maanteesõidukid — Sõiduki ja sõidukiväliste katseseadmete sidestamine heidet mõjutava diagnostika puhul — 3. osa: Diagnostikaliides ja selle seotud vooluahelad, spetsifikatsioon ja kasutamine.”
|
|
SAE J1939-13
|
SAE J1939-13: “Diagnostika väliliides.”
|
|
ISO 15031-4
|
ISO DIS 15031-4.3: 2004 “Maanteesõidukid — Sõiduki ja sõidukiväliste katseseadmete sidestamine heidet mõjutava diagnostika puhul — 4. osa: Sõidukivälised katseseadmed.”
|
|
SAE J1939-73
|
SAE J1939-73: “Rakenduse kiht — Diagnostika.”
|
|
ISO 15031-5
|
ISO DIS 15031-5.4: 2004 “Maanteesõidukid — Sõiduki ja sõidukiväliste katseseadmete sidestamine heidet mõjutava diagnostika puhul — 5. osa: Heidetega seotud diagnostikateenused.”
|
|
ISO 15031-6
|
ISO DIS 15031-6.4: 2004 “Maanteesõidukid — Sõiduki ja sõidukiväliste katseseadmete sidestamine heidet mõjutava diagnostika puhul — 6. osa: Diagnostika veakoodide identifitseerimine.”
|
|
SAE J2012
|
SAE J2012: “Diagnostika veakoodide definitsioonid, mis on ekvivalentsed ISO/DIS 15031-6-ga”, 30. aprill 2002.
|
|
ISO 15031-7
|
ISO 15031-7: 2001 “Maanteesõidukid — Sõiduki ja sõidukiväliste katseseadmete sidestamine heidet mõjutava diagnostika puhul — 7. osa: Liidese kaitse.”
|
|
SAE J2186
|
SAE J2186: “E/E liidese kaitse”, oktoober 1996.
|
|
ISO 15765-4
|
ISO 15765-4: 2001 “Maanteesõidukid — Kontrollala võrgustiku diagnostika (CAN) — 4. osa: Nõuded heidetega seotud süsteemidele.”
|
|
SAE J1939
|
SAE J1939: “Soovituslikud tegutsemistavad sõidukite seeriakontrolli- ja sidevõrgustiku jaoks.”
|
|
ISO 16185
|
ISO 16185: 2000 “Maanteesõidukid — Homologeerimise mootoritüüpkond.”
|
|
ISO 2575
|
ISO 2575: 2000 “Maanteesõidukid — Juhtimisseadmete, indikaatorite ja märgulampide sümbolid.”
|
|
ISO 16183
|
ISO 16183: 2002 “Raskeveokite mootorid — Toore heitgaasi gaasiliste heidete ja tahkete osakeste mõõtmine katse üleminekutingimustel osavoolu lahjendussüsteemide abil.”
|
|
▼B
|
3. EÜ TÜÜBIKINNITUSE TAOTLEMINE
3.1. EÜ tüübikinnituse taotlemine mootoritüübile või mootoritüüpkonnale kui eraldi seadmestikule
▼M1
|
3.1.1.
|
Taotluse mootoritüübi või mootoritüüpkonna kinnitamiseks seoses diiselmootoritest paisatavate gaasiliste ja tahkete osakeste heidete määra ja gaasimootorite gaasiliste heidetega ning samuti kasuliku tööea ja pardadiagnostikasüsteemiga (OBD-süsteem) peab esitama mootori tootja või tootja ametlik esindaja.
Kui taotlus on esitatud pardadiagnostikasüsteemiga (OBD-süsteem) varustatud mootori kohta, tuleb täita punktis 3.4 esitatud nõuded.
|
▼B
|
3.1.2.
|
Sellele tuleb lisada allpool mainitud dokumendid kolmes eksemplaris ning järgmised üksikasjalikud andmed:
|
3.1.2.1.
|
Mootoritüübi või -tüüpkonna kirjeldus, mis sisaldab vajaduse korral käesoleva direktiivi II lisas nimetatud üksikasjalikke andmeid ning vastab direktiivi 70/156/EMÜ artiklites 3 ja 4 esitatud nõuetele. (
14
)
|
|
|
3.1.3.
|
Mootor, mis vastab II lisas kirjeldatud “mootoritüübi” või “algmootori” karakteristikutele, esitatakse punktis 6 määratletud tüübikinnituskatsete läbiviimise eest vastutavale tehnilisele teenistusele.
|
3.2. Sõidukitüübi mootori EÜ tüübikinnitustaotlus
▼M1
|
3.2.1.
|
Taotluse sõiduki tüübikinnituse saamiseks seoses selle diiselmootori või diiselmootoritüüpkonna gaasiliste ja tahkete osakeste heidete määra ja gaasimootori või gaasimootoritüüpkonna gaasiliste heidete ning samuti kasuliku tööea ja pardadiagnostikasüsteemiga (OBD-süsteemi) peab esitama sõiduki tootja või selleks nõuetekohaselt volitatud esindaja.
Kui taotlus on esitatud pardadiagnostikasüsteemiga (OBD-süsteem) varustatud mootori kohta, tuleb täita punktis 3.4 esitatud nõuded.
|
▼B
|
3.2.2.
|
Sellele tuleb lisada allpool mainitud dokumendid kolmes eksemplaris ning järgmised üksikasjalikud andmed:
|
3.2.2.1.
|
sõidukitüübi, sõiduki mootoriga seotud osade, mootoritüübi või -tüüpkonna kirjeldus, mis vajaduse korral sisaldab II lisas nimetatud üksikasjalikke andmeid koos direktiivi 70/156/EMÜ artikli 3 kohaldamisel ettenähtud dokumentatsiooniga.
|
|
▼M1
|
3.2.3.
|
Tootja esitab rikkeindikaatori (MI) kirjelduse, millega OBD-süsteem teatab sõidukijuhile vea olemasolust.
Tootja esitab indikaatori ja hoiatusrežiimi kirjelduse, millega sõidukijuhile teatatakse nõuetekohase reaktiivi puudumisest.
|
▼B
3.3. Tüübikinnituse saanud mootoriga sõidukitüübi EÜ tüübikinnituse taotlemine
▼M1
|
3.3.1.
|
Taotluse sõiduki tüübikinnituse saamiseks seoses selle kinnitatud diiselmootori või diiselmootoritüüpkonna gaasiliste ja tahkete osakeste heidete määra ja kinnitatud gaasimootori või gaasimootoritüüpkonna gaasiliste heidete ning samuti kasuliku tööea ja pardadiagnostikasüsteemiga (OBD-süsteemi) peab esitama sõiduki tootja või selleks nõuetekohaselt volitatud esindaja.
|
▼B
|
3.3.2.
|
Sellele tuleb lisada allpool nimetatud dokumendid kolmes eksemplaris ning järgmised üksikasjalikud andmed:
|
3.3.2.1.
|
sõidukitüübi ja mootoriga seotud sõidukiosade kirjeldus, mis sisaldab II lisas nimetatud üksikasjalikke andmeid, ning vajaduse korral EÜ tüübikinnitustunnistuse koopia (VI lisa), mis on antud sõidukitüübile paigaldatud mootorile või mootoritüüpkonnale kui eraldi seadmestikule, ning direktiivi 70/156/EMÜ artikli 3 kohaldamisel ettenähtud dokumentatsioon.
|
|
▼M1
|
3.3.3.
|
Tootja esitab rikkeindikaatori (MI) kirjelduse, millega OBD-süsteem teatab sõidukijuhile vea olemasolust.
Tootja esitab indikaatori ja hoiatusrežiimi kirjelduse, millega sõidukijuhile teatatakse nõuetekohase reaktiivi puudumisest.
|
3.4. Pardadiagnostikasüsteemid
|
3.4.1.
|
Pardadiagnostikasüsteemiga (OBD-süsteemiga) varustatud mootori kinnitamise taotlusele tuleb lisada II lisa 1. liite punktis 9 nõutud teave (algmootori kirjeldus) ja/või II lisa 3. liite punktis 6 nõutud teave (tüüpkonda kuuluva mootoritüübi kirjeldus) ning lisaks:
|
3.4.1.1.
|
üksikasjalikud kirjalikud andmed, mis sisaldavad OBD-süsteemi töökarakteristikute täielikku kirjeldust koos sõiduki heitekontrollisüsteemi kõigi asjakohaste osade loeteluga, st sensorite, aktuaatorite ja osadega, mille seire toimub OBD-süsteemi abil.
|
|
3.4.1.2.
|
Vajaduse korral tootja avaldus parameetrite kohta, mis võetakse aluseks suuremate talituslike rikete seirel ning lisaks sellele:
|
3.4.1.2.1.
|
esitab tootja tehnilisele teenistusele heiteid mõjutava heitekontrollisüsteemi võimalike rikete kirjelduse. Tehniline teenistus ja sõiduki tootja peavad kõnealust teavet arutama ja selles kokku leppima.
|
|
|
3.4.1.3.
|
Vajaduse korral mootorisüsteemi elektroonilise kontrollploki (EECU) ja kõikide muude jõuseadme või sõiduki juhtseadme vahelise sideliidese kirjeldus (riistvara ja sõnumid), kui vahetatav teave mõjutab heitekontrollisüsteemi tõrgeteta toimimist.
|
|
3.4.1.4.
|
Kui on asjakohane, siis muude tüübikinnituste koopiad, mis sisaldavad tüübikinnituste laiendamist võimaldavaid andmeid.
|
|
3.4.1.5.
|
Vajaduse korral käesoleva lisa punktis 8 osutatud üksikasjad mootoritüüpkonna kohta.
|
|
3.4.1.6.
|
Tootja peab kirjeldama meetmeid, mida on rakendatud, et takistada EECU või mõne muu punktis 3.4.1.3 käsitletud liidese parameetri võltsimist või muutmist.
|
|
▼B
4. EÜ TÜÜBIKINNITUS
4.1. Universaalse EÜ tüübikinnituse andmine kütustele
Universaalne EÜ tüübikinnitus antakse kütustele juhul, kui on täidetud järgmised nõuded.
|
4.1.1.
|
Diislikütusel töötav algmootor peab vastama IV lisas määratletud etalonkütusele käesoleva direktiiviga kehtestatud nõuetele.
|
|
4.1.2.
|
Maagaasil töötav algmootor peab suutma kohanduda mis tahes koostisega müügilolevate kütustega. Üldiselt esineb kaks maagaasikütuse tüüpi, kõrge kütteväärtusega kütus (H-rühma gaas) ja madala kütteväärtusega kütus (L-rühma gaas), mille kütteväärtus kõigub märkimisväärselt mõlemas rühmas; need erinevad märkimisväärselt energiasisalduse poolest, mida väljendatakse Wobbe’i indeksiga, ning λ-nihketeguri (Sλ) poolest. Wobbe’i indeksi ja nihketeguri Sλ arvutamise valem on antud punktides 2.27 ja 2.28. Looduslikke gaase, mille λ-nihketegur jääb 0,89 ja 1,08 vahele (0,89 ≤ Sλ ≤ 1,08), loetakse H-gaasideks ning gaase, mille λ-nihketegur jääb 1,08 ja 1,19 vahele (1,08 ≤ Sλ ≤ 1,19), loetakse L-gaasideks. Sλ suured kõikumised kajastuvad etalonkütuste koostises.
Algmootor peab vastama käesoleva direktiivi nõuetele etalonkütuste GR (kütus 1) ja G25 (kütus 2) puhul, nagu on kindlaks määratud IV lisas, mootori kütusega varustamist kahe katse vahel muutmata. Pärast kütuse vahetamist on siiski lubatud üks ETC tsüklile vastav mõõtmisteta kohandussõit. Enne katsetamist tuleb algmootor sisse sõita vastavalt III lisa 2. liite lõikes 3 esitatud korrale.
|
4.1.2.1.
|
Tootja taotluse korral võib mootorit katsetada kolmanda kütusega (kütus 3) juhul, kui selle λ-nihketegur (Sλ) jääb 0,89 (s.t kütuse GR alumise piiri) ja 1,19 (s.t kütuse G25 ülemise piiri) vahele, näiteks kui kütus 3 on müügilolev kütus. Selle katse tulemused võib võtta aluseks toodangu vastavuse hindamisel.
|
|
|
4.1.3.
|
Maagaasil töötava mootori puhul, mis kohastub nii H-rühma gaaside kui ka L-rühma gaasidega ning mille ümberlülitamine H-rühma gaasidelt L-rühma gaasidele toimub lüliti abil, katsetatakse algmootorit lüliti igas asendis mõlema IV lisas kindlaksmääratud asjakohase etalonkütusega. H-rühma gaasidele vastavas asendis katsetatakse mootorit kütustega GR (kütus 1) ja G23 (kütus 3), L-rühma gaasidele vastavas asendis kütustega G25 (kütus 2) ja G23 (kütus 3). Algmootor peab vastama käesoleva direktiivi nõuetele lüliti mõlemas asendis, ilma et kummaski asendis toimuks kahe katse vahel kütusega varustamise korrigeerimist. Pärast kütuse vahetamist on siiski lubatud üks ETC tsüklile vastav mõõtmisteta kohandussõit. Enne katsetamist tuleb algmootor sisse sõita III lisa 2. liite lõikes 3 esitatud protseduuri kohaselt.
|
4.1.3.1.
|
Tootja taotluse korral võib mootorit katsetada G23 (kütus 3) asemel kolmanda kütusega juhul, kui λ-nihketegur (Sλ) jääb 0,89 (s.t kütuse GR alumise piiri) ja 1,19 (s.t kütuse G25 ülemise piiri) vahele, näiteks kui kütus 3 on müügilolev kütus. Selle katse tulemused võib võtta aluseks toodangu vastavuse hindamisel.
|
|
|
4.1.4.
|
Gaasimootorite puhul määratakse iga saasteaine emissioonitulemuste suhe “r” järgmiselt:
või
ning
|
|
4.1.5.
|
Veeldatud naftagaasil töötav algmootor peab suutma kohanduda mis tahes koostisega müügiloleva kütusega. Veeldatud naftagaasi C3/C4 koostis varieerub. Etalonkütustes on need varieerumised arvesse võetud. Algmootor peaks vastama etalonkütuste A ja B heitmetega seotud nõuetele, nagu on kindlaks määratud IV lisas, ilma kütusega varustamise korrigeerimiseta kahe katse vahel. Pärast kütuse vahetamist on siiski lubatud üks ETC tsüklile vastav mõõtmisteta kohandussõit. Enne katsetamist tuleb algmootor sisse sõita vastavalt III lisa 2. liite lõikes 3 esitatud korrale.
|
4.1.5.1.
|
Iga saasteaine emissioonitulemuste suhe “r” määratakse järgmiselt:
|
|
4.2. Piirangutega EÜ tüübikinnituse andmine kütuserühmale
Kütusepiirangutega EÜ tüübikinnitus antakse juhul, kui on täidetud järgmised nõuded:
|
4.2.1.
|
Maagaasil töötava, kuid nii H-rühma kui ka L-rühma gaasidel töötamiseks kohandatud mootori heitgaasiga seotud tüübikinnitus.
Algmootorit katsetatakse asjakohase etalonkütusega, nagu on asjaomase gaaside rühma suhtes kindlaks määratud IV lisas. H-rühma gaaside vastavad kütused on GR (kütus 1) ja G23 (kütus 3), L-rühma gaaside vastavad kütused on G25 (kütus 2) ja G23 (kütus 3). Algmootor peab vastama heitmetega seotud nõuetele, seejuures kütusega varustamist kahe katse vahel korrigeerimata. Pärast kütuse vahetamist on siiski lubatud üks ETC tsüklile vastav mõõtmisteta kohandussõit. Enne katsetamist tuleb algmootor sisse sõita vastavalt III lisa 2. liite lõikes 3 esitatud korrale.
|
4.2.1.1.
|
Tootja taotluse korral võib mootorit katsetada G23 (kütus 3) asemel kolmanda kütusega juhul, kui λ -nihketegur (Sλ) jääb 0,89 (s.t kütuse GR alumise piiri) ja 1,19 (s.t kütuse G25 ülemise piiri) vahele, näiteks kui kütus 3 on müügilolev kütus. Selle katse tulemused võib võtta aluseks toodangu vastavuse hindamisel.
|
|
4.2.1.2.
|
Iga saasteaine emissioonitulemuste suhe “r” määratakse järgmiselt:
või
ning
|
|
4.2.1.3.
|
Tarbijale üleantaval mootoril peab olema märgis (vaata lõige 5.1.5) andmetega, millise gaaside rühma suhtes on mootor kinnitatud.
|
|
|
4.2.2.
|
Ühel teatava koostisega kohandatud kütusel, maagaasil või veeldatud naftagaasil töötava mootori heitgaaside tüübikinnitus
|
4.2.2.1.
|
Maagaasi kasutav algmootor peab vastama etalonkütuste GR ja G25 heitmetega seotud nõuetele, veeldatud naftagaasi kasutav algmootor peab vastama etalonkütuste A ja B nõuetele, nagu on ette nähtud IV lisas. Kütusesüsteemi peenreguleerimine katsete vahel on lubatud. Kõnealune peenreguleerimine koosneb kütusesüsteemi andmebaasi uuskalibreerimisest, ilma muudatusteta andmebaasi põhilises juhtimisstrateegias või andmebaasi põhistruktuuris. Vajaduse korral on lubatud välja vahetada otseselt kütusevooluga seotud osad (näiteks pihustusotsakud).
|
|
4.2.2.2.
|
Tootja soovi korral võib mootorit katsetada etalonkütustega GR ja G23 või G25 ja G23 ning sellisel juhul kehtib tüübikinnitus üksnes vastavalt kas H-rühma või L-rühma gaaside suhtes.
|
|
4.2.2.3.
|
Tarbijale üleantaval mootoril peab olema märgis (vaata lõige 5.1.5) andmetega, millise gaaside rühma suhtes on mootor kinnitatud.
|
|
4.3. Mootoritüüpkonna liikme heitgaasidega seotud tüübikinnitus
|
4.3.1.
|
Algmootori tüübikinnitust laiendatakse, välja arvatud punktis 4.3.2 mainitud juhul, kõigile mootoritüüpkonna liikmetele uue katsetamiseta mis tahes kütustel, mis koostiselt kuuluvad rühma, mille suhtes algmootor on kinnitatud (punktis 4.2.2 kirjeldatud mootorite puhul), või samas kütuste rühmas (punktis 4.1 või 4.2 kirjeldatud mootorite puhul), mille suhtes algmootor on kinnitatud.
|
|
4.3.2.
|
Sekundaarne katsemootor Kui mootoritüüpkonda kuuluva mootori tüübikinnitustaotluse või sõiduki mootori tüübikinnitustaotluse korral teeb tüübikinnitusasutus kindlaks, et valitud algmootor ei esinda I lisa 1. liites määratletud mootoritüüpkonda täielikult, siis võib tüübikinnitusasutus valida katsetamiseks alternatiivse ning vajaduse korral uue etalonkatsemootori.
|
4.4. Tüübikinnitustunnistus
Punktides 3.1, 3.2 ja 3.3 nimetatud tüübikinnitusega seoses antakse VI lisas esitatud näidisele vastav tunnistus.
5. MOOTORI MÄRGISTUS
5.1. Eraldi seadmestikuna kinnitatud mootoril peab olema:
|
5.1.1.
|
mootori tootja kaubamärk või kaubanimi;
|
|
5.1.2.
|
tootja kaubanduslik kirjeldus;
|
|
5.1.3.
|
EÜ tüübikinnituse number, millele eelneb (eelnevad) EÜ tüübikinnituse andnud riigi eraldustäht (eraldustähed) või -number (-numbrid).
►M1
(
15
) ◄
|
|
5.1.4.
|
maagaasil töötava mootori puhul üks järgmistest märgistest, mis peab asuma EÜ tüübikinnitusnumbri järel:
— täht H mootori puhul, mis on kinnitatud ja kalibreeritud H-rühma gaaside suhtes,
— täht L mootori puhul, mis on kinnitatud ja kalibreeritud L-rühma gaaside suhtes,
— tähed HL mootori puhul, mis on kinnitatud ja kalibreeritud H-rühma ning L-rühma gaaside suhtes,
— tähed Ht mootori puhul, mis on kinnitatud ja kalibreeritud H-rühma gaaside teatava koostisega gaasi suhtes ning mida saab mootori küttesüsteemi peenreguleerimise teel ümber lülitada H-rühma gaaside teisele teatavale gaasile,
— tähed Lt mootori puhul, mis on kinnitatud ja kalibreeritud L-rühma gaaside teatava koostisega gaasi suhtes ning mida saab mootori küttesüsteemi peenreguleerimise teel ümber lülitada teisele L- rühma gaaside teatavale gaasile,
— tähed HLt mootori puhul, mis on kinnitatud ja kalibreeritud H-rühma või L-rühma gaaside teatava koostisega gaasi suhtes ning mida saab mootori küttesüsteemi peenreguleerimise teel ümber lülitada H- rühma või L-rühma gaaside teisele teatavale gaasile.
|
|
5.1.5.
|
Märgised Maagaasil või veeldatud naftagaasil töötavate mootorite puhul, millel on kütuserühmade piirangutega tüübikinnitus, kasutatakse järgmisi märgiseid:
5.1.5.1. Sisu
Esitada tuleb järgmised andmed:
Punkti 4.2.1.3 kohaldamisel peab märgisel olema tekst
“KÜTUSENA KASUTADA AINULT H-RÜHMA MAAGAASI”. Vajaduse korral asendatakse täht “H” tähega “L”.
Punkti 4.2.2.3 kohaldamisel peab märgisel olema tekst
“KÜTUSENA KASUTADA AINULT SPETSIFIKATSIOONILE VASTAVAT MAAGAASI …” või vajaduse korral “KÜTUSENA KASUTADA AINULT SPETSIFIKATSIOONILE VASTAVAT VEELDATUD NAFTAGAASI …”. Esitada tuleb kogu IV lisa asjaomases tabelis (asjaomastes tabelites) nõutav teave ning mootori tootja poolt kindlaksmääratud koostisosad ja piirväärtused.
Tähtede ja numbrite kõrgus peab olema vähemalt 4 mm.
Märkus:
Kui selline märgistamine ei ole ruumipuudusel võimalik, siis võib kasutada lihtsustatud koodi. Sellisel juhul peavad kogu eespool nimetatud teavet sisaldavad selgitused olema kergesti kättesaadavad igale isikule, kes täidab kütusepaaki või tegeleb mootori ning selle lisaseadmete hooldus- või remonditöödega, ning asjaomastele organitele. Kõnealuste selgitavate märkuste asukoht ja sisu määratakse kindlaks tootja ning tüübikinnitusasutuse vastastikusel kokkuleppel.
5.1.5.2. Omadused
Märgised peavad püsima kogu mootori kasuliku tööea jooksul. Märgised peavad olema selgesti loetavad ning tähed ja numbrid peavad olema kustumatud. Lisaks sellele peavad märgised olema kinnitatud nii, et kinnitus peab vastu mootori kogu kasuliku tööea jooksul ning märgised ei tohi olla eemaldatavad ilma nende purustamise või vigastamiseta.
5.1.5.3. Paigaldamine
Tähised tuleb kinnitada sellisele mootori osale, mis on vajalik mootori tavapäraseks toimimiseks ja mida mootori kasutusaja jooksul üldjuhul asendama ei pea. Lisaks sellele tuleb tähised asetada selliselt, et pärast mootori tööks vajalike abiseadmete paigaldamist on need keskmist kasvu inimesele kergesti nähtavad.
|
|
5.2.
|
Sõidukitüübi mootorile EÜ tüübikinnitustaotluse korral tuleb punktis 5.1.5 kindlaksmääratud märgistus asetada kütuse tankimisava lähedusse.
|
|
5.3.
|
Kinnitatud mootoriga sõidukitüübile EÜ tüübikinnitustaotluse korral tuleb punktis 5.1.5 kindlaksmääratud märgistus asetada ka kütuse tankimisava lähedusse.
|
6. SPETSIFIKATSIOONID JA KATSED
▼M1
6.1. Üldosa
6.1.1. Heitekontrolliseadmed
|
6.1.1.1.
|
Osad, mis võivad mõjutada diisel- ja gaasimootorite gaasiliste ja tahkete osakeste heiteid, peavad olema projekteeritud, ehitatud, monteeritud ja paigaldatud nii, et tavakasutuses mootor vastaks käesoleva direktiivi sätetele.
|
|
6.1.2.
|
Katkestusstrateegia kasutamine on keelatud.
|
6.1.2.1.
|
Mitme seadistusega mootori kasutamine on keelatud seni, kuni käesoleva direktiiviga (
16
) nähakse ette asjakohased ja jõulised sätted mitme seadistusega mootorite kohta.
|
|
|
6.1.3.
|
Heitekontrollistrateegia
|
6.1.3.1.
|
Konstruktsioonielemendid ja heitekontrollistrateegia (ECS), mis võivad mõjutada diiselmootorite gaasiliste ja tahkete osakeste heiteid ning gaasimootorite gaasilisi heiteid, peavad olema projekteeritud, ehitatud, monteeritud ja paigaldatud nii, see võimaldaks tavakasutuses mootoril vastata käesoleva direktiivi sätetele. ECS hõlmab põhilist heitekontrollistrateegiat (BECS) ja tavaliselt ühte või mitut täiendavat heitekontrollistrateegiat (AECS).
|
|
|
6.1.4.
|
Nõuded põhilisele heitekontrollistrateegiale
|
6.1.4.1.
|
Põhiline heitekontrollistrateegia (BECS) kavandatakse nii, et tavakasutuses mootor vastaks käesoleva direktiivi sätetele. Tavakasutus ei piirdu punktis 6.1.5.4 kindlaksmääratud kasutustingimustega.
|
|
|
6.1.5.
|
Nõuded täiendavale heitekontrollistrateegiale
|
6.1.5.1.
|
Täiendavat heitekontrollistrateegiat (AECS) võib paigaldada mootorile või sõidukile tingimusel, et AECS:
— ei tööta punktis 6.1.5.4 kindlaksmääratud kasutustingimustel punkti 6.1.5.5 kohaldamise eesmärgil
— või
— aktiveeritakse ainult punktis 6.1.5.4 kindlaksmääratud kasutustingimustel punktis 6.1.5.6 määratletud eesmärkidel ja mitte kauemaks, kui on vaja kõnealuste eesmärkide saavutamiseks.
|
|
6.1.5.2.
|
Täiendav heitekontrollistrateegia (AECS), mis töötab punktis 6.1.5.4 täpsustatud kasutustingimustel ning mille tulemuseks on kohaldatava heidete katsetsükli ajal tavaliselt kasutatava heitekontrollistrateegiaga (ECS) võrreldes erinev või muudetud strateegia, on lubatud juhul, kui kooskõlas punkti 6.1.7 nõuetega tõestatakse täielikult, et meede ei vähenda jäädavalt heitekontrollisüsteemi tõhusust. Kõigil muudel juhtudel käsitatakse sellist strateegiat katkestusstrateegiana.
|
|
6.1.5.3.
|
Täiendav heitekontrollistrateegia (AECS), mis ei tööta punktis 6.1.5.4 täpsustatud kasutustingimustel, on lubatud juhul, kui kooskõlas punkti 6.1.7 nõuetega tõestatakse täielikult, et meede on vajalik kui miinimumstrateegia punkti 6.1.5.6 kohaldamiseks keskkonnakaitse ja muude tehniliste aspektide suhtes. Kõigil muudel juhtudel käsitatakse sellist strateegiat katkestusstrateegiana.
|
|
6.1.5.4.
|
Vastavalt punktis 6.1.5.1 sätestatule rakendatakse järgmisi kasutustingimusi muutumatus olukorras ja mootori muutuvates töötingimustes:
— maksimaalne kõrgus 1 000 meetrit (või samaväärne õhurõhk 90 kPa),
— ümbritsev temperatuur vahemikus 275–303 K (2–30 °C) (
17
) (
18
),
— ning
— mootori jahutusvedeliku temperatuur vahemikus 343–373 K (70–100 °C).
|
|
6.1.5.5.
|
Täiendavat heitekontrollistrateegiat (AECS) võib paigaldada mootorile või sõidukile tingimusel, et AECS töö on hõlmatud kohaldatavas tüübikinnituskatses ning aktiveeritakse vastavalt punktile 6.1.5.6.
|
|
6.1.5.6.
|
AECS aktiveeritakse:
— ainult pardasignaalide toimel mootori (kaasa arvatud õhukäitlusseadme) ja/või sõiduki kaitsmiseks kahjustuste eest,
— ohutu töö tagamiseks,
►M2
heidete reguleerimise juhtseadme seisundid ◄ ja mitterežiimse strateegia rakendamiseks,
— ülemääraste heidete vältimiseks, külmkäivituseks või soojenduseks,
— kui seda kasutatakse selleks, et teha järeleandmisi konkreetsetel ümbritsevatel tingimustel või töötingimustel ühe reguleeritava saasteaine kontrolli osas, eesmärgiga säilitada kontroll muude reguleeritavate saasteainete üle heitkoguste piirväärtuste raames, mis on kohased asjaomasele mootorile. Sellise AECSi eesmärgiks on kompenseerida loomulikult esinevaid nähtusi ning teha seda viisil, mis tagab piisava kontrolli heidete kõikide koostisosade üle.
|
|
|
6.1.6.
|
Nõuded pöördemomendi piirajatele
|
6.1.6.1.
|
Pöördemomendi piirajat lubatakse, kui see vastab punktides 6.1.6.2. või 6.5.5 esitatud nõuetele. Kõigil muudel juhtudel käsitatakse pöördemomendi piirajat katkestusstrateegiana.
|
|
6.1.6.2.
|
Pöördemomendi piirajat võib paigaldada mootorile või sõidukile tingimusel, et:
— pöördemomendi piiraja aktiveeritakse ainult pardasignaalide toimel mootorisüsteemi või sõiduki konstruktsioonide kaitsmiseks kahjustuste eest ja/või sõiduki ohutuse tagamiseks või jõuvõtuseadme aktiveerimiseks, kui sõiduk on paigal, või meetmete rakendamiseks, millega tagatakse deNOx-süsteemi nõuetekohane toimimine,
— pöördemomendi piiraja aktiveeritakse ainult ajutiselt,
— pöördemomendi piiraja ei muuda heitekontrollistrateegiat (ECS),
— jõuvõtuseadme või jõuseadme kaitsmise puhul piirdub pöördemoment konstantse piirväärtusega, mis ei sõltu mootori pöörlemiskiirusest ega ei ületa kunagi täiskoormuse pöördemomenti,
— aktiveeritakse samal viisil, et piirata sõiduki töötamist, eesmärgiga julgustada juhti rakendama vajalikke meetmeid, et tagada NOx kontrollimeetmete nõuetekohase toimimise mootorisüsteemis.
|
|
|
6.1.7.
|
Nõuded elektroonilisele heitekontrollisüsteemile 6.1.7.1. Nõuded dokumentidele
Valmistaja esitab dokumentatsiooni, millest selguvad konstruktsioonielemendid, heitekontrollistrateegia (ECS), mootorisüsteemi pöördemomendi piiraja ja see, kuidas toimub väljundparameetrite otsene või kaudne reguleerimine. Dokumentatsioon koosneb kahest osast.
a) Tehnilisele uurimisasutusele tüübikinnitustaotluse üleandmisel esitatav dokumentatsioon peab sisaldama ECSi ja vajaduse korral pöördemomendi piiraja täielikku kirjeldust. Andmed võib esitada lühidalt juhul, kui nendest ilmneb, et on määratletud kõik need väljundparameetrid, mis on saadud üksikute sisendparameetrite reguleerimispiiride maatriksi alusel. Nimetatud teave tuleb lisada käesoleva lisa punktis 3 nõutavale dokumentatsioonile.
b) Täiendav materjal, millest ilmnevad täiendava heitekontrollistrateegia (AECS) poolt muudetavad parameetrid, ning piirtingimused, mille korral AECS töötab. Täiendav materjal peab sisaldama toitesüsteemi kontrolli põhimõtet, gaasijaotusfaaside strateegiate ja lülituspunktide kirjeldusi kõikide töötamistingimuste korral. Lisaks hõlmab see ka käesoleva lisa punktis 6.5.5 kirjeldatud pöördemomendi piiraja kirjeldust.
Lisadokumentatsioon peab sisaldama ka põhjendusi mis tahes AECS kasutamise kohta ning täiendavaid materjale ja katseandmeid, mis näitavad mootorile või sõidukile paigaldatud mis tahes AECSi mõju heitgaasidele. AECSi kasutamist võib põhjendada katseandmete ja/või usaldusväärse tehnilise analüüsiga.
Nimetatud lisamaterjal on rangelt konfidentsiaalne ning tehakse tüübikinnitusasutusele taotluse korral kättesaadavaks. Tüübikinnitusasutus hoiab nimetatud materjalid konfidentsiaalsetena.
|
|
6.1.8.
|
Punktis 6.2.1 esitatud tabelite A reas kirjeldatud mootorite tüübikinnitus (mootorid, mida tavaliselt ei katsetata ETC-katsetega)
|
6.1.8.1.
|
Et kindlaks teha, kas strateegiat või meedet tuleks käsitada punktis 2 esitatud määratluste kohaselt katkestusstrateegiakna, võib tüübikinnitusasutus ja/või tehniline teenistus nõuda lisaks NOx võrdlustestide sooritamist, kasutades ETC-katset, mida võib teha kombinatsioonis tüübikinnituskatsega või toote vastavuskontrolli menetlusega.
|
|
6.1.8.2.
|
Tehes kindlaks, kas strateegiat või meedet tuleks käsitada punktis 2 esitatud määratluste kohaselt katkestusstrateegiana, aktsepteeritakse 10 %st lisamarginaali asjaomase NOx piirväärtuse suhtes.
|
|
|
6.1.9.
|
Tüübikinnituse laiendamise üleminekusätted on esitatud direktiivi 2001/27/EÜ I lisa punktis 6.1.5. Kuni 8. novembrini 2006 kehtib olemasoleva tüübikinnitustunnistuse number. Laiendamise puhul muutub ainult baaskinnitusnumbri laiendust tähistav järjenumber järgmiselt.
Näitena Saksamaal antud neljanda kinnituse teine laiendus, mis vastab kuupäeval A esitatud taotlusele:
e1*88/77*2001/27A*0004*02
|
|
6.1.10.
|
Elektroonikasüsteemide turvalisust käsitlevad sätted
|
6.1.10.1.
|
Igal heitekontrolliseadmega varustatud sõidukil peab saama vältida andmete muutmist, välja arvatud tootja lubatud juhtudel. Tootja annab andmete muutmise loa juhul, kui muutmine on vajalik sõiduki diagnostikaks, tehnohoolduseks, kontrollimiseks, moderniseerimiseks või remondiks. Kõik ümberprogrammeeritavad arvutikoodid ja tööparameetrid peavad olema võltsimiskindlad ning kaitstud vähemalt tasemel, mis vastab standardile ISO DIS 15031-7 (SAE J2186) tingimusel, et turvalisusega seotud teabevahetus toimub diagnostikaliidese abil direktiivi 2005/78/EÜ IV lisa punkti 6 kohaselt. Kõik eemaldatavad kaliibrimismälukiibid peavad olema isoleermaterjaliga kapseldatud, kaetud pitseeritud ümbrisega või kaitstud elektronalgoritmidega ega tohi olla muudetavad erivahendeid või -protseduure kasutamata.
|
|
6.1.10.2.
|
Arvutikoodiga mootori tööparameetrid ei tohi olla muudetavad ilma, et selleks kasutataks eritöövahendeid või meetodeid (näiteks joodetud või kapseldatud arvutiosad või pitseeritud (või joodetud) arvutikorpused).
|
|
6.1.10.3.
|
Tootjad peavad võtma nõuetekohaseid meetmeid kaitsmaks kütuse maksimaalse etteande seadet omavolilise muutmise eest sõiduki kasutuseloleku ajal.
|
|
6.1.10.4.
|
Tootjad võivad taotleda tüübikinnitusasutuselt erandit seoses ühe kõnealuse nõudega nende sõidukite puhul, mis tõenäoliselt ei vaja kaitset. Kriteeriumid, mis ei tarvitse olla ainsad, mis tüübikinnitusasutus erandi kaalumisel arvesse võtab, on järgmised: töökiipide kättesaadavus, sõiduki head tehnilised näitajad ning sõiduki kavandatud müügimaht.
|
|
6.1.10.5.
|
Tootjad, kes kasutavad programmeeritavaid arvutikoodisüsteeme (näiteks EEPROMi ehk programmeeritav elekterkustutusega püsimälu), peavad tõkestama volitamata ümberprogrammeerimised. Tootjad peavad rakendama tõhusaid võltsimisvastaseid strateegiaid ning kirjutuskaitsefunktsioone, millele pääseb elektrooniliselt juurde tootja poolt hooldatavas välisarvutis. Ametiasutused võivad heaks kiita alternatiivsed meetodid, mis tagavad samaväärse kaitse võltsimise vastu.
|
|
6.2. Spetsifikatsioonid seoses gaasiliste ja tahkete osakeste heidete ja suitsuga
Tüübikinnitusel punktis 6.2.1 esitatud tabeli A rea kohaselt määratakse tavapäraste diiselmootorite, kaasa arvatud elektrooniliste sissepritseseadmetega, heitgaasitagastusega (EGR) ja/või oksüdatsioonikatalüsaatoritega varustatud mootorite heitkogused kindlaks ESC- ja ELR-katsetega. Diiselmootoreid, mis on varustatud täiendatud heitgaasi järeltöötlussüsteemiga, sealhulgas lämmastikoksiidide katalüsaatorite ja/või osakeste püüduritega, kontrollitakse täiendavalt ETC-katsega.
Tüübikinnituskatsetustel punktis 6.2.1 sisalduvate tabelite ridade B1 või B2 või C rea kohaselt määratakse heitkogused ESC-, ELR- ja ETC-katsetega.
Gaasimootorite gaasilised heited määratakse kindlaks ETC-katsega.
ESC- ja ELR-katsete kirjeldused on esitatud III lisa 1. liites, ETC-katse kirjeldus aga III lisa 2. ja 3. liites.
Katsetamiseks esitatud mootori gaasiliste ja vajaduse korral tahkete osakeste heiteid ning suitsu mõõdetakse III lisa 4. liites kirjeldatud meetodite abil. V lisas on kirjeldatud gaasiliste heidete soovitatavaid analüüsisüsteeme, soovitatavaid tahkete osakeste proovivõtusüsteeme ning soovitatavaid suitsu mõõtmissüsteeme.
Tehniline teenistus võib kinnitada muud süsteemid või analüsaatorid, kui need annavad vastavates katsetsüklites samaväärseid tulemusi. Süsteemi võrdväärsuse määramise aluseks on korrelatsiooniuuring vaatlusaluse süsteemi ja käesolevale direktiivile vastavatest võrdlussüsteemidest ühe süsteemi vahel, mis hõlmab vähemalt seitset näidiste paari. Tahkete osakeste heidete määramisel tunnustatakse võrdväärse võrdlussüsteemina üksnes ISO 16183 standardi nõuetele vastavat täisvoolu lahjendussüsteemi või osavoolu lahjendussüsteemi. “Tulemused” viitavad konkreetse tsükli heidete väärtusele. Korrelatsioonikatsetus tuleb teha samas laboris, katsekambris ja samal katsemootoril ning peab eelistatavalt toimuma samal ajal. Näidisepaaride keskmiste väärtuste võrdväärsus määratakse kindlaks käesoleva lisa 4. liites kirjeldatud F- ja t-katsete andmetega, mis saadakse kirjeldatud laboris, katsekambris ja katsemootoril. Võõrväärtused määratakse kindlaks vastavalt ISO 5725 standardile ning jäetakse andmebaasist välja. Uue süsteemi lisamisel direktiivi rajaneb võrdväärsuse määramine korratavuse ja korduvteostatavuse arvutamisel, nagu on kirjeldatud standardis ISO 5725.
▼B
6.2.1. Piirväärtused
Süsinikmonooksiidi, kõigi süsivesinike, lämmastikoksiidide ja tahkete osakeste mass, nagu see on kindlaks määratud ESC katses, ning suitsusus vastavalt ELR katse tulemustele ei tohi ületada tabelis 1 esitatud väärtusi.
Tabel 1
Piirväärtused – ESC ja ELR katsed
|
Rida
|
Süsinikmonooksiidi mass
(CO) g/kWh
|
Süsivesinike mass
(HC) g/kWh
|
Lämmastikoksiidide mass
(NOx) g/kWh
|
Tahkete osakeste mass
(PT) g/kWh
|
Suits
m–1
|
|
A (2000)
|
2,1
|
0,66
|
5,0
|
0,10
|
0,13 (1)
|
0,8
|
|
B 1 (2005)
|
1,5
|
0,46
|
3,5
|
0,02
|
0,5
|
|
B 2 (2008)
|
1,5
|
0,46
|
2,0
|
0,02
|
0,5
|
|
C (EEV)
|
1,5
|
0,25
|
2,0
|
0,02
|
0,15
|
|
(1) Mootoritele, mille ühe silindri töömaht on alla 0,75 dm3 ja nimipöörlemiskiirus üle 3 000 min -1.
|
Diiselmootorite, mida ETC katses täiendavalt katsetatakse, ning eriti gaasimootorite süsinikmonooksiidi, muude süsivesinike kui metaan, metaani (vajaduse korral), lämmastikoksiidide ja tahkete osakeste (vajaduse korral) konkreetsed massid ei tohi ületada tabelis 2 esitatud väärtusi.
Tabel 2
Piirväärtused – ETC katsed
|
Rida
|
Süsinikmonooksiidi mass
(CO) g/kWh
|
Süsivesinike mass, v.a metaan
(NMHC) g/kWh
|
Metaani mass
(CH4) (1) g/kWh
|
Lämmastikoksiidide mass
(NOx) g/kWh
|
Tahkete osakeste mass (PT)
(PT) (2) g/kWh
|
|
A (2000)
|
5,45
|
0,78
|
1,6
|
5,0
|
0,16
|
0,21 (3)
|
|
B 1 (2005)
|
4,0
|
0,55
|
1,1
|
3,5
|
0,03
|
|
B 2 (2008)
|
4,0
|
0,55
|
1,1
|
2,0
|
0,03
|
|
C (EEV)
|
3,0
|
0,40
|
0,65
|
2,0
|
0,02
|
|
(1) Üksnes maagaaskütusel töötavatele mootoritele.
(2) Pole kohaldatav gaasikütusega töötavatele mootoritele etapil A ning etappidel B1 ja B2.
(3) Mootoritele, mille ühe silindri töömaht on alla 0,75 dm3 ja nimipöörlemiskiirus on üle 3 000 min-1.
|
6.2.2. Diisel- ja gaasimootorite puhul süsivesinike mõõtmine
|
6.2.2.1
|
Tootja võib soovi korral ETC katses mõõta muude süsivesinike kui metaan massi asemel kõigi süsivesinike massi (THC). Sellisel juhul on kõigi süsivesinike massi piirväärtus sama nagu tabelis 2 esitatud muude süsivesinike kui metaan massi piirväärtus.
|
6.2.3. Diiselmootorite erinõuded
|
6.2.3.1.
|
ESC katse kontrollpiirkonna juhuslikult valitud punktides mõõdetud lämmastikoksiidide konkreetne mass ei tohi olla üle 10 % suurem külgnevate katseetappide saadavatest interpoleeritud väärtustest (III lisa 1. liite punktid 4.6.2 ja 4.6.3).
|
|
6.2.3.2.
|
ELR katse juhuslikult valitud pöörlemiskiirusel saadud suitsu väärtus ei tohi olla üle 20 % suurem kõrvuti asetseval kahel pöörlemiskiirusel saadud suurimast suitsu väärtusest või üle 5 % suurem piirväärtusest, olenevalt sellest, kumb on suurem.
|
▼M1
6.3. Vastupidavus- ja halvendustegurid
|
6.3.1.
|
Käesoleva direktiivi kohaldamisel määrab tootja kindlaks halvendustegurid, mille abil tõestatakse, et mootoritüüpkonna või mootori järeltöötlussüsteemi tüüpkonna gaasilised ja tahked heited vastavad käesoleva lisa punkti 6.2.1 tabelites esitatud heidete piirväärtustele käesoleva direktiivi artiklis 3 sätestatud vastupidavusaja vältel.
|
|
6.3.2.
|
Mootoritüüpkonna või mootori järeltöötlussüsteemi tüüpkonna asjaomastele heitkoguste piirväärtustele asjakohase vastupidavusaja jooksul vastavust tõendavad menetlused on esitatud direktiivi 2005/78/EÜ II lisas.
|
6.4. Pardadiagnostikasüsteem (OBD-süsteem)
|
6.4.1.
|
Vastavalt käesoleva direktiivi artikli 4 lõigetele 1 ja 2 peavad diiselmootorid või diiselmootoritega varustatud sõidukid olema heitkoguste kontrollimiseks varustatud pardadiagnostikasüsteemiga (OBD) vastavalt direktiivi 2005/78/EÜ IV lisa nõuetele.
Vastavalt käesoleva direktiivi artikli 4 lõikele 2 peavad gaasimootorid või gaasimootoriga varustatud sõidukid olema heitkoguste kontrollimiseks varustatud pardadiagnostikasüsteemiga (OBD) vastavalt direktiivi 2005/78/EÜ IV lisa nõuetele.
|
|
6.4.2.
|
Mootorite tootmine väikeste partiidena Alternatiivina käesolevas punktis esitatud nõuetele võivad mootoritootjad, kelle ühe OBD-mootoritüüpkonda kuuluva mootoritüübi ülemaailmne aastatoodang on:
— alla 500 ühiku, saada EÜ tüübikinnituse käesoleva direktiivi nõuete põhjal, kui mootori puhul jälgitakse ainult süsteemi katkematust ja järeltöötlussüsteemi puhul olulisi talitlushäireid,
— alla 50 ühiku, saada EÜ tüübikinnituse käesoleva direktiivi nõuete põhjal, kui kogu heitekontrollisüsteemi (s.t mootori ja järeltöötlussüsteemi) puhul jälgitakse ainult süsteemi katkematust.
Tüübikinnitusasutus peab teatama komisjonile kõikidest käesoleva sätte alusel antud tüübikinnitusega seotud asjaoludest.
|
▼M2
6.5. Nõuded NOx kontrollimeetmete nõuetekohase toimimise tagamiseks
6.5.1. Üldosa
|
6.5.1.1.
|
Käesolevat punkti kohaldatakse kõikide diiselmootorisüsteemide suhtes, hoolimata tehnoloogiast, mida kasutatakse punkti 6.2.1 tabelites esitatud heitkoguste piirväärtustest kinnipidamiseks.
|
|
6.5.1.2.
|
Kohaldamiskuupäevad Punktide 6.5.3, 6.5.4 ja 6.5.5 nõudeid hakatakse uute tüübikinnituste puhul kohaldama alates 9. novembrist 2006 ja kõikide uute sõidukite registreerimise puhul alates 1. oktoobrist 2007.
|
|
6.5.1.3.
|
Kõik käesoleva punktiga hõlmatud mootorisüsteemid peavad olema projekteeritud, ehitatud ja paigaldatud nii, et need vastaksid nõuetele kogu kasutusaja jooksul.
|
|
6.5.1.4.
|
Tootja esitab II lisas käesoleva punktiga hõlmatud mootorisüsteemi talituslikke kasutusomadusi ammendavalt kirjeldava teabe.
|
|
6.5.1.5.
|
Kui mootorisüsteemis on vaja kasutada reaktiive, peab tootja täpsustama tüübikinnitustaotluses kõikide heitgaasi järeltöötlussüsteemis kasutatud reaktiivide omadusi, nt liiki ja kontsentratsioone, töötemperatuuritingimusi ning andma viiteid rahvusvahelistele standarditele jms.
|
|
6.5.1.6.
|
Punktis 6.1 esitatud nõuete kohaselt peavad kõik käesoleva punktiga hõlmatud mootorisüsteemid säilitama heitkoguste kontrollifunktsiooni kõikide ühenduse territooriumil üldjuhul valitsevate tingimuste puhul, eriti ümbritseva õhu madalate temperatuuride puhul.
|
|
6.5.1.7.
|
Tüübikinnituse jaoks tõestab tootja tehnilisele talitusele, et reaktiivi vajavate mootorisüsteemide puhul ei ületa ammoniaagi heidete hulk kohaldatava heidete katsetsükli ajal keskmist väärtust 25 ppm.
|
|
6.5.1.8.
|
Reaktiivi vajavate mootorisüsteemide puhul on iga sõidukile eraldi paigaldatud reaktiivipaagi juures ka vedelikuproovi võtmiseks vajalikud vahendid. Proovivõtukoht on kergesti juurdepääsetav ilma erivahendeid või -meetodeid kasutamata.
|
6.5.2. Hooldusnõuded
|
6.5.2.1.
|
Tootja annab uute raskeveokite või raskeveokite mootorite omanikele kirjaliku juhendi või korraldab sellise juhendi edastamise, milles on märgitud, et kui sõiduki heitekontrollisüsteem ei tööta korralikult, annab rikkeindikaator (MI) sellest juhile märku ning mootor hakkab seejärel töötama alatalitlusel.
|
|
6.5.2.2.
|
Juhendis on kirjas sõiduki nõuetekohase kasutamise ja hoolduse nõuded, sealhulgas vajadusel ka tarbitavate reaktiivide kasutamise nõuded.
|
|
6.5.2.3.
|
Juhendid peavad olema kirjutatud arusaadavas ja mittetehnilises keeles ning selle riigi keeles, kus raskeveokit või raskeveokite mootorit müüakse või registreeritakse.
|
|
6.5.2.4.
|
Juhendites täpsustatakse, kas sõiduki käitaja peab reaktiive lisama tavapäraste hoolduskordade vahel, ning esitatakse vastava raskesõiduki tüübi tõenäoline reaktiivikulu.
|
|
6.5.2.5.
|
Juhenditega nähakse ette, et nõuetekohaste omadustega reaktiivi kasutamine ja nende lisamine näidustuste olemasolul on kohustuslik, et sõiduk vastaks asjaomasele sõiduki- või mootoritüübile välja antud vastavustunnistusele.
|
|
6.5.2.6.
|
Juhendites on kirjas, et sellise sõiduki kasutamine, mis ei tarbi ühtegi reaktiivi, kuigi see on saasteainete heidete vähendamise seisukohalt nõutav, võib olla kriminaalkorras karistatav ning et selle tõttu võivad sõiduki registreerinud riigis või mõnes teises riigis, kus sõidukit kasutatakse, muutuda kehtetuks sõidukite ostmiseks või kasutamiseks kehtestatud soodustingimused.
|
6.5.3. Mootorisüsteemi NOx heidete kontroll
|
6.5.3.1.
|
Mootorisüsteemi NOx heidete kontrolli mittenõuetekohane töötamine (näiteks nõutava reaktiivi puudumise, heitgaasi mittenõuetekohase tagastusvoolu või heitgaasitagastuse deaktiveerimise tõttu) tehakse kindlaks, jälgides heitgaasivoogu paigutatud sensorite abil NOx taset.
|
|
6.5.3.2.
|
Kui NOx tase ületab I lisa punkti 6.2.1 tabelis 1 esitatud kohaldatava piirväärtuse rohkem kui 1,5 g/kWh, antakse sõidukijuhile sellest teada MI aktiveerumisega, nagu viidatud direktiivi 2005/78/EÜ IV lisa punktis 3.6.5.
|
|
6.5.3.3.
|
Lisaks sellele salvestatakse vastavalt direktiivi 2005/78/EÜ IV lisa punktile 3.9.2 arvutimällu vähemalt 400 päevaks või 9 600 mootori töötunniks kustutamiskindel veakood, mis aitab tuvastada, miks NOx tase ületas punktis 6.5.3.2 täpsustatud taseme.
NOx taseme ületamise põhjustest peab vajaduse korral olema võimalik kindlaks teha vähemalt järgmiseid: tühi reaktiivipaak, reaktiivi doseerimise katkemine, reaktiivi halb kvaliteet, liiga väike reaktiivikulu, heitgaasi mittenõuetekohane tagastusvool või heitgaasitagastuse deaktiveerumine. Muudel juhtudel annavad veakoodid teate “kõrge NOx tase – põhjus teadmata”.
|
|
6.5.3.4.
|
Kui NOx tase ületab artikli 4 lõikes 3 esitatud tabelis antud OBD-piirväärtused, vähendab pöördemomendi piiraja mootori talitlust vastavalt punkti 6.5.5 nõuetele nii, et sõidukijuht seda kindlasti märkab. Kui pöördemomendi piiraja on aktiveerunud, jätkub juhi teavitamine vastavalt punkti 6.5.3.2 nõuetele ja kustutamiskindel veakood salvestatakse vastavalt punktile 6.5.3.3.
|
|
6.5.3.5.
|
Üksnes heitgaasitagastust ja mitte ühtegi muud NOx heitgaasi järeltöötlussüsteemi kasutavate mootorisüsteemide puhul võib tootja kasutada punkti 6.5.3.1 nõuete kohaseks NOx taseme kindlakstegemiseks alternatiivset meetodit. Tüübikinnituse ajal tõestab tootja, et NOx taseme kindlakstegemise alternatiivne meetod on punktis 6.5.3.1 esitatud nõuetega võrreldes sama õigeaegne ja täpne ning toob kaasa punktides 6.5.3.2, 6.5.3.3 ja 6.5.3.4 kirjeldatud tagajärjed.
|
6.5.4. Reaktiivide kontroll
|
6.5.4.1.
|
Sõidukite puhul, milles tuleb käesoleva punkti nõuete täitmiseks kasutada reaktiive, teavitatakse juhti reaktiivi hulgast sõidukile paigaldatud reaktiivipaagis spetsiaalse, sõiduki armatuurlaual asuva mehaanilise või elektroonilise näidiku abil. Hoiatus antakse ka juhul, kui reaktiivi on:
— vähem kui 10 % – tootja valikul võib see protsent olla suurem – paagi mahust, või
— vähem kogusest, mis vastab teekonna pikkusele, mida on võimalik läbida tootja poolt täpsustatud kütusetagavaraga.
Reaktiivi näidik paigaldatakse kütusenäidiku vahetusse lähedusse.
|
|
6.5.4.2.
|
Juhti teavitatakse vastavalt direktiivi 2005/78/EÜ IV lisa punktile 3.6.5, kui reaktiivipaak on tühi.
|
|
6.5.4.3.
|
Niipea kui reaktiivipaak saab tühjaks, kohaldatakse lisaks punkti 6.5.4.2 nõuetele ka punkti 6.5.5 nõudeid.
|
|
6.5.4.4.
|
Tootja võib alternatiivina punkti 6.5.3 nõuete täitmisele valida punktide 6.5.4.5–6.5.4.12 nõuete täitmise.
|
|
6.5.4.5.
|
Mootorisüsteemid on varustatud vahenditega, millega tehakse kindlaks, kas sõidukis on tootja poolt kinnitatud ja käesoleva direktiivi II lisas esitatud reaktiivi omadustele vastav vedelik.
|
|
6.5.4.6.
|
Kui reaktiivipaagis olev vedelik ei vasta tootja poolt kinnitatud ja käesoleva direktiivi II lisas esitatud miinimumnõuetele, kohaldatakse punktis 6.5.4.12 esitatud lisanõudeid.
|
|
6.5.4.7.
|
Mootorisüsteemid on varustatud vahenditega, millega tehakse kindlaks reaktiivi kulu ning võimaldatakse sõidukiväline juurdepääs kuluandmetele.
|
|
6.5.4.8.
|
Standardse diagnostikaliidese jadapordi kaudu on võimalik teada saada reaktiivi keskmine kulu ja keskmine nõutav reaktiivikulu mootorisüsteemis kas mootori eelneva 48tunnise tööaja jooksul või aja jooksul, mis kulus vähemalt 15liitrise nõutava kulu saavutamiseks, olenevalt sellest, kumb periood on pikem, nagu viidatud direktiivi 2005/78/EÜ IV lisa punktis 6.8.3.
|
|
6.5.4.9.
|
Reaktiivi kulu jälgimiseks tuleb jälgida vähemalt järgmisi mootori parameetreid:
— reaktiivi kogus sõidukil asuvas paagis,
— reaktiivivool või reaktiivi sissepritse heitgaasi järeltöötlussüsteemi sissepritsekohale nii lähedalt kui tehniliselt võimalik.
|
|
6.5.4.10.
|
Kui punktis 6.5.4.8 määratletud perioodi jooksul on reaktiivi keskmise kulu ja keskmise nõutava reaktiivikulu kõrvalekalle rohkem kui 50 %, rakendatakse punktis 6.5.4.12 sätestatud meetmeid.
|
|
6.5.4.11.
|
Kui reaktiivi doseerimine katkeb, rakendatakse punktis 6.5.4.12 sätestatud meetmeid. Meetmeid ei rakendata, kui katkestuse kutsub esile mootori elektronjuhtseade, kuna mootori töötingimused on sellised, et reaktiivi doseerimine pole heitkoguste seisukohalt nõutav, tingimusel, et tootja on tüübikinnitusasutust selgesõnaliselt teavitanud, millal selliseid töötingimusi kohaldatakse.
|
|
6.5.4.12.
|
Mis tahes kõrvalekalded punktide 6.5.4.6, 6.5.4.10 või 6.5.4.11 nõuetele vastavusest peavad põhjustama samasuguseid tagajärgi kui need, millele on viidatud punktides 6.5.3.2, 6.5.3.3 ja 6.5.3.4.
|
6.5.5. Meetmed heitkoguste järelkontrollisüsteemi loata muutmise vältimiseks
|
6.5.5.1.
|
Käesoleva punktiga hõlmatud mootorisüsteemid on varustatud pöördemomendi piirajaga, mis teavitab sõidukijuhti, kui mootorisüsteem ei tööta nõuetekohaselt või sõidukit käitatakse nõuetele mittevastavalt, ning julgustab seega viga(vigu) viivitamata kõrvaldama.
|
|
6.5.5.2.
|
Pöördemomendi piiraja aktiveerub, kui sõiduk peatub esimest korda pärast seda, kui on ilmnenud punktides 6.5.3.4, 6.5.4.3, 6.5.4.6, 6.5.4.10 või 6.5.4.11 kirjeldatud tingimused.
|
|
6.5.5.3.
|
Kui pöördemomendi piiraja aktiveerub, ei ületa mootori pöördemoment ühelgi juhul konstantset väärtust, milleks on:
— sõidukikategooriate N3 > 16 tonni, M1 > 7,5 tonni, M3/III ja M3/B > 7,5 tonni puhul 60 % mootori maksimaalsest pöördemomendist,
— sõidukikategooriate N1, N2, N3 ≤ 16 tonni, 3,5 tonni < M1 ≤ 7,5 tonni, M2, M3/I, M3/II, M3/A ja M3/B ≤ 7,5 tonni puhul 75 % mootori maksimaalsest pöördemomendist.
|
|
6.5.5.4.
|
Dokumentide ja pöördemomendi piiraja suhtes kehtivad nõuded on esitatud punktides 6.5.5.5–6.5.5.8.
|
|
6.5.5.5.
|
Üksikasjalikud kirjalikud andmed, mis sisaldavad heitekontrollisüsteemi ja pöördemomendi piiraja töökarakteristikute täielikku kirjeldust, täpsustatakse vastavalt dokumente käsitlevatele nõuetele, mis on esitatud punktis 6.1.7.1. Tootja esitab teabe mootori elektronjuhtseadmes kasutatavate punkti 6.5.6.5 kohaste algoritmide kohta, mille abil seostatakse ETC katses NOx kontsentratsiooni konkreetse NOx heitkogusega (g/kWh).
|
|
6.5.5.6.
|
Pöördemomendi piiraja deaktiveeritakse mootori tühikäigul, kui selle aktiveerumise esile kutsunud tingimused on lakanud eksisteerimast. Pöördemomendi piirajat ei deaktiveerita automaatselt, kui selle aktiveerumise põhjused pole kõrvaldatud.
|
|
6.5.5.7.
|
Pöördemomendi piirajat ei ole võimalik deaktiveerida lüliti või hooldustööriista abil.
|
|
6.5.5.8.
|
Pöördemomendi piirajat ei tarvitata kaitseväes, päästeteenistuses ja tuletõrjeteenistuses kasutatavate sõidukite ja kiirabiautode puhul. Pöördemomendi võib püsivalt deaktiveerida ainult mootori või sõiduki tootja ning nõuetekohaseks identifitseerimiseks määratakse samasse mootoritüüpkonda kuuluv spetsiaalne mootoritüüp.
|
6.5.6. Heitekontrollisüsteemi töötingimused
|
6.5.6.1.
|
Heitekontrollisüsteem peab töötama, kui
— ümbritseva keskkonna temperatuur on vahemikus 266K–308K (– 7 °C–35 °C),
— ta asub kuni 1 600 m kõrgusel merepinnast,
— mootorijahutusvedeliku temperatuur on üle 343 K (70 °C).
Käesolevat punkti ei kohaldata reaktiivipaagi reaktiivitaseme seire puhul, mida teostatakse igasuguste kasutustingimuste korral.
|
|
6.5.6.2.
|
Heitekontrollisüsteemi võib deaktiveerida, kui mitterežiimne strateegia on aktiivne ja tulemuseks on pöördemomendi vähenemine madalama tasemeni kui punktis 6.5.5.3 vastavale sõidukikategooriale määratud tasemed.
|
|
6.5.6.3.
|
Kui heidete reguleerimise juhtseadme seisund on aktiivne, jätkab heitekontrollisüsteem tööd ja vastab punkti 6.5 sätetele.
|
|
6.5.6.4.
|
NOx kontrolli meetmete nõuetele mittevastav toimimine tuvastatakse nelja OBD-katsetsükli käigus, nagu viidatud direktiivi 2005/78/EÜ IV lisa 1. liite punktis 6.1 esitatud määratluses.
|
|
6.5.6.5.
|
Algoritme, mida kasutatakse elektronjuhtseadmes NOx kontsentratsiooni konkreetse NOx heitkogusega seostamiseks (g/kWh) ETC katses, ei käsitata katkestusstrateegiana.
|
|
6.5.6.6.
|
Kui käivitub AECS, mis on tüübikinnitusega tegelevalt asutuselt saanud punkti 6.1.5 kohase tüübikinnituse, kohaldatakse igasuguse AECS tööst tingitud NOx taseme tõusu suhtes punktis 6.5.3.2 osutatud asjaomaseid piirväärtusi. Kõigil sellistel juhtudel kirjeldatakse AECSi mõju NOx tasemele vastavalt punktile 6.5.5.5.
|
6.5.7. Heitekontrollisüsteemi häire
|
6.5.7.1.
|
Heitekontrollisüsteemi puhul seiratakse elektrihäireid ja mis tahes sensorite eemaldamist või deaktiveerumist, mis takistavad süsteemil punktide 6.5.3.2 ja 6.5.3.4 kohaselt heitkoguse suurenemist tuvastada.
Diagnostikavõimet mõjutavad sensorid on näiteks sensorid, mis mõõdavad otseselt NOx kontsentratsiooni, karbamiidi kvaliteedi sensorid ja sensorid, mida kasutatakse reaktiivi doseerimise, reaktiivitaseme, reaktiivikulu või heitgaasitagastuse määra seireks.
|
|
6.5.7.2.
|
Kui heitekontrollisüsteemi häire on kindlaks tehtud, teavitatakse juhti viivitamata hoiatussignaali aktiveerimisega vastavalt IV lisa punktile 3.6.5.
|
|
6.5.7.3.
|
Pöördemomendi piiraja aktiveeritakse vastavalt punktile 6.5.5, kui häiret ei kõrvaldata 50 mootori töötunni jooksul.
Esimeses alalõigus sätestatud aega vähendatakse 36 tunnile alates artikli 2 lõigetes 7 ja 8 täpsustatud kuupäevadest.
|
|
6.5.7.4.
|
Kui heitekontrollisüsteem on teinud kindlaks, et häire on kõrvaldatud, võib kõnealuse häirega seotud veakoodi süsteemi mälust kustutada, välja arvatud punktis 6.5.7.5 osutatud juhtudel, ning vajaduse korral deaktiveeritakse pöördemomendi piiraja vastavalt punktile 6.5.5.6.
Heitekontrollisüsteemi häirega seotud veakoodi või -koode ei tohi olla võimalik mis tahes skänneri abil süsteemi mälust kustutada.
|
|
6.5.7.5.
|
Heitekontrollisüsteemi eemaldamise või deaktiveerumise korral vastavalt punktile 6.5.7.1 salvestatakse arvuti mällu vastavalt direktiivi 2005/78/EÜ IV lisa punktile 3.9.2 vähemalt 400 päevaks või 9 600 mootori töötunniks kustutamiskindel veakood.
|
6.5.8. Heitekontrollisüsteemi töö demonstreerimine
|
6.5.8.1.
|
Punktiga 3 ettenähtud tüübikinnituse taotluse osana demonstreerib tootja vastavust nimetatud punkti sätetele mootori dünamomeetril läbiviidavate katsetega vastavalt punktidele 6.5.8.2–6.5.8.7.
|
|
6.5.8.2.
|
Mootoritüüpkonna või OBD-mootoritüüpkonna vastavust nimetatud punkti nõuetele võib demonstreerida tüüpkonna ühe mootori (algmootori) heitekontrollisüsteemi katsetades tingimusel, et tootja tõestab tüübikinnitusasutusele, et kogu mootoritüüpkonna heitekontrollisüsteemid on sarnased.
Demonstreerimisel võib esitada tüübikinnitusasutusele näiteks algoritme, funktsionaalseid analüüse jms.
Algmootori valib tootja kokkuleppel tüübikinnitusasutusega.
|
|
6.5.8.3.
|
Heitekontrollisüsteemi katsetamine koosneb järgmisest kolmest etapist.
Valik:
asutus valib tootja esitatud toimimisvigade nimekirjast NOx kontrollimeetmete toimimisvea või heitekontrollisüsteemi häire.
Kvalifikatsioon:
toimimisvea mõju kontrollitakse, mõõtes NOx taset ETC-katsega mootori katsestendil.
Demonstreerimine:
süsteemi reaktsiooni (pöördemomendi vähenemine, hoiatussignaal jne) demonstreeritakse, katsetades mootorit nelja OBD-katsetsükli käigus.
|
6.5.8.3.1.
|
Valikuetapi jaoks esitab tootja tüübikinnitusasutusele nende seirestrateegiate kirjelduse, mida kasutatakse, et kindlaks teha mis tahes NOx kontrollimeetme võimalik toimimisviga või heitekontrollisüsteemi võimalik häire, mille tulemusena aktiveeruks pöördemomendi piiraja või üksnes hoiatussignaal.
Kõnealusesse nimekirja kuuluvate toimimisvigade tüüpilised näited on tühi reaktiivipaak, toimimisviga, mille tulemuseks on reaktiivi doseerimise katkemine, ebapiisav reaktiivi kvaliteet, liiga väike reaktiivikulu, heitgaasi mittenõuetekohane tagastusvool või heitgaasitagastuse deaktiveerumine.
Tüübikinnitusasutus valib antud nimekirjast vähemalt kaks ja maksimaalselt kolm NOx kontrollisüsteemi toimimisviga või heitekontrollisüsteemi häiret.
|
|
6.5.8.3.2.
|
Kvalifikatsioonietapi jaoks mõõdetakse NOx heitkoguseid ETC-katsetsükli käigus vastavalt III lisa 2. liite sätetele. ETC-katse tulemust kasutatakse, et määrata kindlaks, milline on NOx kontrollisüsteemi eeldatav reaktsioon demonstratsiooni käigus (pöördemomendi vähenemine ja/või hoiatussignaal). Häire simuleeritakse nii, et NOx tase ei ületaks ühtki punktides 6.5.3.2 või 6.5.3.4 antud piirväärtust rohkem kui 1 g/kWh võrra.
Heidete kvalifikatsioon ei ole nõutav tühja reaktiivipaagi korral või kui demonstreeritakse heitekontrollisüsteemi häiret.
Pöördemomendi piiraja deaktiveeritakse kvalifikatsiooniprotsessi käigus.
|
|
6.5.8.3.3.
|
Demonstreerimisetapi jaoks katsetatakse mootorit maksimaalselt nelja OBD-katsetsükli käigus.
Võivad esineda ainult demonstratsiooniks valitud häired.
|
|
6.5.8.3.4.
|
Enne punktis 6.5.8.3.3 nimetatud katseseeria käivitamist seatakse heitekontrollisüsteem seisundisse “häired puuduvad”.
|
|
6.5.8.3.5.
|
Olenevalt valitud NOx tasemest aktiveerib süsteem hoiatussignaali ja vajaduse korral pöördemomendi piiraja mis tahes ajahetkel enne katseseeria lõppu. Katseseeria võib peatada, kui NOx kontrollisüsteem on nõuetekohaselt reageerinud.
|
|
|
6.5.8.4.
|
Heitekontrollisüsteemi puhul, mis põhineb peamiselt heitevoos paiknevate sensorite abil NOx taseme seirel, võib tootja nõuetele vastavuse kindlakstegemiseks otsustada teatavate süsteemi funktsioonide (nt doseerimise katkemine, suletud tagastusvooluklapp) otsese seire kasuks. Sel juhul demonstreeritakse valitud süsteemi funktsioone.
|
|
6.5.8.5.
|
Punktiga 6.5.5.3 ettenähtud tase, mille pöördemomendi piiraja peab pöördemomendi vähendamisel saavutama, kinnitatakse koos mootori üldise talitluse kinnitamisega vastavalt direktiivile 80/1269/EMÜ. Demonstreerimisel tõestab tootja tüübikinnitusasutusele, et mootori elektronjuhtseadmesse on lisatud nõuetekohane pöördemomendi piiraja. Eraldi pöördemomendi mõõtmine demonstreerimise ajal ei ole nõutav.
|
|
6.5.8.6.
|
Alternatiivina punktidele 6.5.8.3.3–6.5.8.3.5 võib heitekontrollisüsteemi ja pöördemomendi piiraja tööd demonstreerida sõidukit katsetades. Sõidukiga sõidetakse teel või katserajal, kusjuures valitud heitekontrollisüsteemi toimimisvead või häired aitavad demonstreerida, et hoiatussignaali ja pöördemomendi piiraja aktiveerimine toimub vastavalt punkti 6.5 ja eriti punktide 6.5.5.2. ja 6.5.5.3 nõuetele.
|
|
6.5.8.7.
|
Kui punkti 6.5 nõuete täitmiseks on vajalik kustutamiskindla veakoodi salvestamine arvutimällu, peavad demonstratsiooniseeria lõpuks olema täidetud järgmised kolm tingimust:
— OBD skänneri abil on võimalik kinnitada punktis 6.5.3.3 kirjeldatud sobiva kustutamiskindla veakoodi olemasolu OBD arvutimälus ning tüübikinnitusasutusele on võimalik tõestada, et skänner ei saa seda koodi kustutada, ning
— direktiivi 2005/78/EÜ IV lisa punktis 3.9.2 nimetatud kustutamiskindla loendaja abil on võimalik kindlaks määrata aeg, mille jooksul hoiatussignaal oli katseseeria ajal aktiivne, ja on võimalik tõestada, et skänner ei saa seda koodi kustutada, ning
— tüübikinnitusasutus on kinnitanud konstruktsioonielemendid, mis näitavad, et kõnealune kustutamiskindel teave on salvestatud arvutimällu vastavalt direktiivi 2005/78/EÜ IV lisa punktile 3.9.2 vähemalt 400 päevaks või 9 600 mootori töötunniks.
|
▼B
7. SÕIDUKILE PAIGALDAMINE
|
7.1.
|
Mootori paigaldamine sõidukile peab vastama järgmistele mootori tüübikinnitust käsitlevatele karakteristikutele:
|
7.1.1.
|
sisselaske hõrendus ei tohi ületada kinnitatud mootori jaoks VI lisas ettenähtud väärtust;
|
|
7.1.2.
|
väljalaske vasturõhk ei tohi ületada kinnitatud mootori jaoks VI lisas ettenähtud väärtust;
|
|
7.1.3.
|
väljalaskesüsteemi maht ei tohi erineda rohkem kui 40 % VI lisas toodud tüübikinnituses määratletust;
|
|
7.1.4.
|
mootori tööks vajalike abiseadmete kasutatav võimsus ei tohi olla suurem kinnitatud mootorile VI lisas kindlaksmääratud väärtusest.
|
|
8. MOOTORITÜÜPKOND
▼M1
8.1. Mootoritüüpkonda määratlevad parameetrid
Mootoritüüpkond, nagu selle on määratlenud mootori tootja, peab vastama standardi ISO 16185 sätetele.
▼B
8.2. Algmootori valik
8.2.1. Diiselmootorid
Tüüpkonna algmootori valimisel kasutatakse esmase kriteeriumina suurimat kütusekulu töötsükli kohta maksimaalmomendi pöörlemiskiirusel. Kui kaks või enam mootorit vastavad sellele esmasele kriteeriumile, kasutatakse algmootori valimisel teisese kriteeriumina suurimat kütusekulu töötsükli kohta nimipöörlemiskiirusel. Teatavatel asjaoludel võib tüübikinnitusasutus otsustada, et tüüpkonna kõrgeima heitmete taseme selgitamiseks on parim viis katsetada teist mootorit. Seega võib tüübikinnitusasutus valida katsetamiseks veel ühe mootori selliste tunnuste põhjal, mis viitavad selle võimalikule kõrgeimale heitmete tasemele tüüpkonna mootorite hulgas.
Kui tüüpkonna mootoritel on muid tunnuseid, mida võiks pidada gaasiliste heitmete teket mõjutavateks, tuleb need tunnused tuvastada ja võtta arvesse algmootori valimisel.
8.2.2. Gaasimootorid
Tüüpkonna algmootori valiku esmaseks kriteeriumiks peab olema suurim töömaht. Juhul kui kaks või enam mootorit vastavad kõnealusele esmasele kriteeriumile, valitakse algmootor teiseste kriteeriumide kohaselt, mis järjestatakse järgmiselt:
— suurim kütusekulu töötsükli kohta deklareeritud nimivõimsusel,
— kõige varasem süüteajastus,
— kõige madalam heitgaasitagastuse määr,
— õhupumba puudumine või kõige madalama tegeliku õhuvooluga pump.
Teatavatel asjaoludel võib tüübikinnitusasutus otsustada, et tüüpkonna kõrgeima heitmete taseme selgitamiseks on parim viis katsetada teist mootorit. Seega võib tüübikinnitusasutus valida katsetamiseks veel ühe mootori selliste tunnuste põhjal, mis viitavad selle võimalikule kõrgeimale heitmete tasemele tüüpkonna mootorite hulgas.
▼M1
8.3. OBD-mootoritüüpkonda määratlevad parameetrid
OBD-mootoritüüpkonda võib määratleda põhiliste konstruktsiooniparameetrite alusel, mis peavad olema ühised kõigil tüüpkonna mootoritel.
Mootorisüsteemide ühte ja samasse OBD-mootoritüüpkonda kuulumist peavad näitama järgmised ühised põhiparameetrid:
— rikete avastamise meetodid,
välja arvatud juhul, kui tootja on tehnilise või muu vastava menetlusega tõestanud nende meetodite võrdväärsust.
Märkus: mootorid, mis ei kuulu samasse mootoritüüpkonda võivad kuuluda samasse OBD-mootoritüüpkonda tingimusel, et eespool nimetatud kriteeriumid on täidetud.
▼B
9. TOODANGU VASTAVUS
|
9.1.
|
▼M1
Tootmise vastavust tagavad meetmed tuleb rakendada direktiivi 70/156/EMÜ artiklis 10 ettenähtud korras. Toodangu vastavust kontrollitakse käesoleva direktiivi VI lisas sätestatud tüübikinnitustunnistuses esitatud kirjelduse põhjal. 1., 2. ja 3. liite kohaldamisel korrigeeritakse toodangu nõuetele vastavuse osas kontrollitavatest mootoritest paisatavaid mõõdetud gaasiliste ja tahkete osakeste heitkogust sellele mootorile vastavate halvendusteguritega (DF), mis on esitatud VI lisa liite punktis 1.5.
Direktiivi 70/156/EMÜ X lisa punkte 2.4.2 ja 2.4.3 kohaldatakse juhul, kui pädevad asutused ei ole rahul tootja kontrollimenetlusega.
▼B
|
9.1.1.
|
Saasteainete heitmete mõõtmise korral mootoril, mille tüübikinnitust on üks või mitu korda laiendatud, tehakse katsed asjaomase laiendamisega kaasnevas infopaketis kirjeldatud mootoril (mootoritel).
|
9.1.1.1.
|
Saasteainekatses kasutatava mootori vastavus.
Tootja ei tohi valitud mootorit pärast mootori esitamist asjaomastele organitele ühelgi viisil reguleerida.
|
9.1.1.1.1.
|
Seeriast võetakse juhusliku valimi alusel kolm mootorit. Mootoritele, mida punktis 6.2.1 esitatud tabeli A reale vastava tüübikinnituse saamiseks katsetatakse ainult ESC ja ELT katsetes või ainult ETC katses, tuleb teha toodangu vastavuse kontrollimiseks ettenähtud katsed. Tüübikinnitusasutuse nõusolekul tehakse kõigile teistele punktis 6.2.1 esitatud tabeli A, B1 või B2 rea või C rea kohaselt kinnitatud mootoritele toodangule vastavuse kinnitamiseks kas ESC või ELR tsükli katsed või ETC tsükli katsed. Piirväärtused on esitatud käesoleva lisa punktis 6.2.1.
|
|
9.1.1.1.2.
|
Kui pädev asutus kiidab heaks toodangu standardhälbe, mille tootja on andnud vastavalt mootorsõidukeid ja nende haagiseid käsitleva direktiivi 70/156/EMÜ X lisale, siis tehakse katsed vastavalt käesoleva lisa 1. liitele.
Kui pädev asutus ei kiida heaks toodangu standardhälvet, mille tootja on andnud vastavalt mootorsõidukeid ja nende haagiseid käsitleva direktiivi 70/156/EMÜ X lisale, siis tehakse katsed vastavalt käesoleva lisa 2. liitele.
Tootja taotluse korral võib teha katsed vastavalt käesoleva lisa 3. liitele.
|
|
9.1.1.1.3.
|
Seeriast valitud mootoril tehtud katse põhjal loetakse seeria toodang vastavaks juhul, kui asjakohases liites ettenähtud kriteeriumide kohane otsus kõigi saasteainete kohta on positiivne ning mittevastavaks juhul, kui ühe saasteaine kohta tehtud otsus on negatiivne.
Ühe saasteainega seotud positiivset otsust ei saa muuta mis tahes täiendavate katsete põhjal, mis tehakse otsuse langetamiseks teiste saasteainete kohta.
Katse tehakse teise mootoriga (vaata joonis 2) juhul, kui kõigi saasteainete suhtes ei saada positiivset otsust ja kui ühe saasteaine suhtes ei saada negatiivset otsust.
Kui otsusele ei jõuta, siis võib tootja otsustada katsetamise igal ajal lõpetada. Sellisel juhul registreeritakse negatiivne otsus.
|
|
|
9.1.1.2.
|
Katsed tehakse uutel mootoritel. Gaasimootorid tuleb sisse sõita vastavalt III lisa 2. liite lõikes 3 määratletud menetlusele.
|
9.1.1.2.1.
|
Tootja taotluse korral võib katsed teha siiski diisel- või gaasimootoritel, mille sissesõitmisaeg on pikem kui punktis 9.1.1.2 nimetatud ajavahemik, kuid mitte üle 100 tunni. Sellisel juhul sõidab mootori sisse tootja, kes kohustub loobuma kõnealuste mootorite igasugusest reguleerimisest.
|
|
9.1.1.2.2.
|
Tootja taotluse korral sissesõidu tegemiseks punktis 9.1.1.2.1 ettenähtud korras võib sisse sõita:
— kõik katsetatavad mootorid
— esimese katsetatava mootori, kusjuures määratakse eraldumiskoefitsient järgmiselt: —
— esimese katsetatava mootori saasteainete heitkogused määratakse katsetamise “0” ja “x” tunnil,
— arvutatakse iga saasteaine heitkoguste “0” ja “x” tunni vaheline eraldumiskoefitsient: —
heitkogused “x” tundi/heitkogused “0” tundi.
See võib olla väiksem kui üks.
Järgmistele katsetatavatele mootoritele ei tehta sissesõiduprotseduuri, kuid nende “0” tunni heitkogused arvutatakse ümber eraldumiskoefitsiendi alusel.
Sel juhul määratakse kindlaks järgmised väärtused:
— esimese mootori “x” tunni väärtused,
— muude mootorite “0” tunni väärtused, korrutatuna eraldumiskoefitsiendiga.
|
|
9.1.1.2.3.
|
Diislikütusel ja veeldatud naftagaasil töötavate mootorite kõnealusel katsetamisel võib kasutada müügilolevat kütust. Kuid tootja taotluse korral võib kasutada ka IV lisas kirjeldatud etalonkütuseid. See eeldab katseid, nagu on kirjeldatud käesoleva lisa punktis 4, milles iga gaasimootorit katsetatakse vähemalt kahe etalonkütusega.
|
|
9.1.1.2.4.
|
Maagaasil töötavate mootoritega võib kõik kõnealused katsed teha müügiloleva kütusega järgmiselt:
— H-märgisega mootoritega müügiloleva H-rühma kütusega (0,89 ≤ Sλ ≤ 1,00),
— L-märgisega mootoritega müügiloleva L-rühma kütusega (1,00 ≤ Sλ ≤ 1,19),
— HL-märgisega mootoritega müügiloleva kütusega, mille λ -nihketegur jääb piiridesse (0,89 ≤ Sλ ≤ 1,19).
Kuid tootja taotluse korral võib kasutada ka IV lisas kirjeldatud etalonkütuseid. See eeldab katseid, nagu on kirjeldatud käesoleva lisa punktis 4.
|
|
9.1.1.2.5.
|
Kui gaasimootor, mille katsetamisel kasutatakse müügilolevat kütust, ei vasta nõuetele ning katsetulemused vaidlustatakse, siis tuleb katsed teha algmootoril, mis töötab etalonkütusel, või lõigetes 4.1.3.1 ja 4.2.1.1 nimetatud kütusel 3, kui algmootorit on sellega katsetatud. Seejärel tuleb katsetulemus ümber arvutada asjaomase koefitsiendi (asjaomaste koefitsientide) “r”, “ra” või “rb” alusel, nagu on kirjeldatud punktides 4.1.4, 4.1.5.1 ja 4.2.1.2. Korrigeerimist ei tehta, kui r, ra või rb on väiksem kui üks. Mõõdetud ja arvutatud tulemused peavad tõestama, et mootor vastab piirväärtustele kõigi asjaomaste kütuste kasutamisel (gaasimootorite puhul kütused 1 ja 2 ning vajaduse korral kütus 3 ning veeldatud naftagaasil töötavate mootorite puhul kütused A ja B).
|
|
9.1.1.2.6.
|
Ühel konkreetse koostisega kütusel töötamiseks ettenähtud gaasimootori vastavuskatsed tehakse kütusega, millele mootor on kalibreeritud.
Joonis 2
Toodangu vastavuskatse skeem
|
|
|
▼M1
|
9.1.2.
|
Pardadiagnostika (OBD)
|
9.1.2.1.
|
OBD-süsteemi toodete nõuetele vastavuse kontrollimine tuleb teostada vastavalt järgmistele tingimustele.
|
|
9.1.2.2.
|
Kui tüübikinnitusasutuse arvates ei ole toodangu kvaliteet rahuldav, siis võetakse seeriast üks juhuslikult valitud mootor ning katsetatakse seda direktiivi 2005/78/EÜ IV lisa 1. liites kirjeldatud menetluse kohaselt. Katseid võib teha mootoritega, mille sissesõitmisaeg ei ületa 100 tundi.
|
|
9.1.2.3.
|
Toodangut käsitatakse nõuetele vastavana, kui kõnealune mootor vastab direktiivi 2005/78/EÜ IV lisa 1. liites kirjeldatud katsete nõuetele.
|
|
9.1.2.4.
|
Kui seeriast valitud mootor ei vasta punkti 9.1.2.2 nõuetele, siis võetakse seeriast neljast mootorist koosnev juhuslik valim, millega tehakse direktiivi 2005/78/EÜ IV lisa 1. liites kirjeldatud katsed. Katseid võib teha mootoritega, mille sissesõitmisaeg ei ületa 100 tundi.
|
|
9.1.2.5.
|
Toodangut käsitatakse nõuetele vastavana, kui neljast sõidukist koosneva juhusliku valimi vähemalt kolm sõidukit vastavad direktiivi 2005/78/EÜ IV lisa 1. liites kirjeldatud katsete nõuetele.
|
|
|
10. KASUTUSELOLEVATE SÕIDUKITE/MOOTORITE VASTAVUS
|
10.1.
|
Käesoleva direktiivi kohaldamisel tuleb kasutuselolevate sõidukite/mootorite vastavust kontrollida perioodiliselt kogu sõidukile paigaldatud mootori kasutusaja jooksul.
|
|
10.2.
|
Heidetega seoses antud tüübikinnitusega hõlmatavad lisameetmed peavad tagama ka heitekontrolliseadmete toimimisvõime sõidukile paigaldatud mootori kasutusaja jooksul tavapärastes kasutustingimustes.
|
|
10.3.
|
Menetlused, mida tuleb järgida seoses kasutuselolevate sõidukite/mootorite vastavusega, on esitatud direktiivi 2005/78/EÜ III lisas.
|
▼B
1. liide
TOODANGU VASTAVUSE KATSEMENETLUS NÕUETEKOHASE STANDARDHÄLBE PUHUL
1. Käesolevas liites kirjeldatakse toodangu saasteainete heitkogustega seotud vastavuse tõendamise menetlust, kui toodangu tootja poolt antud standardhälve on nõuetekohane.
2. Proovivõtumenetlus on ette nähtud sellisena, et kolmest mootorist koosneva minimaalse suurusega valimi puhul on seeria katse läbimise tõenäosus siis, kui 40 % mootoritest on defektsed, 0,95 (tootja risk 5 %) ning seeria vastuvõtmise tõenäosus on siis, kui 65 % mootoritest on defektsed, 0,10 (tarbija risk 10 %).
▼M1
3. Kõigi I lisa punktis 6.2.1 nimetatud saasteainete puhul kasutatakse järgmist menetlust (vt joonis 2).
Eeldatakse, et:
|
L
|
=
|
saasteaine piirväärtuse naturaallogaritm;
|
|
xi
|
=
|
naturaallogaritm valimisse kuuluva i-nda mootori (pärast vastava halvendusteguri rakendamist toimunud) mõõtmisel saadud väärtusest;
|
|
s
|
=
|
toodangu arvestuslik standardhälve (pärast mõõtmisel saadud väärtusest naturaallogaritmi võtmist);
|
|
n
|
=
|
konkreetse valimi suurus.
|
▼B
4. Iga valimi puhul arvutatakse piirväärtuse standardhälvete summa järgmise valemi abil:
5. Seejärel:
— kui katsetulemuse statistiline väärtus on suurem kui valimi suhtes tabelis 3 antud positiivsete otsuste arv, siis tehakse saasteaine suhtes positiivne otsus,
— kui katsetulemuse statistiline väärtus on väiksem kui valimi suhtes tabelis 3 antud negatiivsete otsuste arv, siis tehakse saasteaine suhtes negatiivne otsus,
— teistsugusel juhul katsetatakse täiendavat mootorit I lisa punkti 9.1.1.1 kohaselt ning arvutamise aluseks võetakse ühe ühiku võrra suurendatud valim.
Tabel 3
1. liites esitatud proovivõtukava positiivsete ja negatiivsete otsuste arvud
Valimi minimaalsuurus: 3
|
Katsetatud mootorite koguarv (valimi suurus)
|
Positiivsete otsuste arv An
|
Negatiivsete otsuste arv Bn
|
|
3
|
3,327
|
– 4,724
|
|
4
|
3,261
|
– 4,790
|
|
5
|
3,195
|
– 4,856
|
|
6
|
3,129
|
– 4,922
|
|
7
|
3,063
|
– 4,988
|
|
8
|
2,997
|
– 5,054
|
|
9
|
2,931
|
– 5,120
|
|
10
|
2,865
|
– 5,185
|
|
11
|
2,799
|
– 5,251
|
|
12
|
2,733
|
– 5,317
|
|
13
|
2,667
|
– 5,383
|
|
14
|
2,601
|
– 5,449
|
|
15
|
2,535
|
– 5,515
|
|
16
|
2,469
|
– 5,581
|
|
17
|
2,403
|
– 5,647
|
|
18
|
2,337
|
– 5,713
|
|
19
|
2,271
|
– 5,779
|
|
20
|
2,205
|
– 5,845
|
|
21
|
2,139
|
– 5,911
|
|
22
|
2,073
|
– 5,977
|
|
23
|
2,007
|
– 6,043
|
|
24
|
1,941
|
– 6,109
|
|
25
|
1,875
|
– 6,175
|
|
26
|
1,809
|
– 6,241
|
|
27
|
1,743
|
– 6,307
|
|
28
|
1,677
|
– 6,373
|
|
29
|
1,611
|
– 6,439
|
|
30
|
1,545
|
– 6,505
|
|
31
|
1,479
|
– 6,571
|
|
32
|
– 2,112
|
– 2,112
|
2. liide
TOODANGU VASTAVUSE KATSETAMISE MENETLUS, KUI STANDARDHÄLVE EI VASTA NÕUETELE VÕI EI OLE KÄTTESAADAV
1. Käesolevas liites kirjeldatakse toodangu saasteainete heitkogustega seotud vastavuse tõendamise menetlust, kui toodangu tootja poolt antud standardhälve ei vasta nõuetele või ei ole kättesaadav.
2. Proovivõtumenetlus on ette nähtud sellisena, et kolmest mootorist koosneva minimaalse suurusega valimi puhul on seeria katse läbimise tõenäosus siis, kui 40 % mootoritest on defektsed, 0,95 (tootja risk 5 %) ning seeria vastuvõtmise tõenäosus on siis, kui 65 % mootoritest on defektsed, 0,10 (tarbija risk 10 %).
▼M1
3. Pärast vastava halvendusteguri rakendamist käsitatakse saasteainete I lisa punktis 6.2.1 esitatud väärtusi normaalselt jaotunutena ning need tuleb teisendada, võttes nende naturaallogaritmi; m0 ja m tähistavad vastavalt minimaalse ja maksimaalse suurusega valimit (m0 = 3 ja m = 32) ning n on konkreetse valimi suurus.
4. Kui x1, x2, … xi on seerias mõõdetud väärtuste naturaallogaritmid (pärast vastava halvendusteguri rakendamist) ning L on saasteaine piirväärtuse naturaallogaritm, siis:
ja
5. Tabelis 4 esitatakse konkreetsele valimi numbrile vastava positiivse (An) ja negatiivse (Bn) otsuse arvud. Katse statistik kujutab endast suhet
, mille abil tehakse seeria suhtes positiivne või negatiivne otsus järgmisel viisil:
m0 ≤ n < m:
— positiivne otsus, kui
,
— negatiivne otsus, kui
,
— tehakse uus mõõtmine, kui
.
6. Märkused
Järgmised rekursiivsed valemid on kasulikud katsestatistiku järjestikuste väärtuse arvutamisel:
Tabel 4
2. liites esitatud proovivõtukava positiivsete ja negatiivsete otsuste arvud
Valimi minimaalsuurus: 3
|
Katsetatud mootorite koguarv (valimi suurus)
|
Positiivsete otsuste arv An
|
Negatiivsete otsuste arv Bn
|
|
3
|
- 0,80381
|
16,64743
|
|
4
|
- 0,76339
|
7,68627
|
|
5
|
- 0,72982
|
4,67136
|
|
6
|
- 0,69962
|
3,25573
|
|
7
|
- 0,67129
|
2,45431
|
|
8
|
- 0,64406
|
1,94369
|
|
9
|
- 0,61750
|
1,59105
|
|
10
|
- 0,59135
|
1,33295
|
|
11
|
- 0,56542
|
1,13566
|
|
12
|
- 0,53960
|
0,97970
|
|
13
|
- 0,51379
|
0,85307
|
|
14
|
- 0,48791
|
0,74801
|
|
15
|
- 0,46191
|
0,65928
|
|
16
|
- 0,43573
|
0,58321
|
|
17
|
- 0,40933
|
0,51718
|
|
18
|
- 0,38266
|
0,45922
|
|
19
|
- 0,35570
|
0,40788
|
|
20
|
- 0,32840
|
0,36203
|
|
21
|
- 0,30072
|
0,32078
|
|
22
|
- 0,27263
|
0,28343
|
|
23
|
- 0,24410
|
0,24943
|
|
24
|
- 0,21509
|
0,21831
|
|
25
|
- 0,18557
|
0,18970
|
|
26
|
- 0,15550
|
0,16328
|
|
27
|
- 0,12483
|
0,13880
|
|
28
|
- 0,09354
|
0,11603
|
|
29
|
- 0,06159
|
0,09480
|
|
30
|
- 0,02892
|
0,07493
|
|
31
|
- 0,00449
|
0,05629
|
|
32
|
- 0,03876
|
0,03876
|
3. liide
TOODANGU VASTAVUSE KATSETAMINE TOOTJA TAOTLUSE KORRAL
1. Käesolevas liites kirjeldatakse menetlust, mida kasutatakse toodangu saasteainete heitkogustega seotud vastavuse tõendamisel, kui tootja seda taotleb.
2. Proovivõtumenetlus on ette nähtud sellisena, et kolmest mootorist koosneva minimaalse suurusega valimi puhul on seeria katse läbimise tõenäosus siis, kui 30 % mootoritest on defektsed, 0,90 (tootja risk 10 %) ning seeria vastuvõtmise tõenäosus on siis, kui 65 % mootoritest on defektsed, 0,10 (tarbija risk 10 %).
▼M1
3. Kõigi I lisa punktis 6.2.1 nimetatud saasteainete puhul kasutatakse järgmist menetlust (vaata joonis 2):
Eeldatakse, et:
|
L
|
=
|
saasteaine piirväärtuse naturaallogaritm;
|
|
xi
|
=
|
naturaallogaritm valimisse kuuluva i-nda mootori (pärast vastava halvendusteguri rakendamist toimunud) mõõtmisel saadud väärtusest;
|
|
s
|
=
|
toodangu arvestuslik standardhälve (pärast mõõtmisel saadud väärtusest naturaallogaritmi võtmist);
|
|
n
|
=
|
konkreetse valimi suurus.
|
▼B
4. Arvutatakse valimi suhtes katse statistiku väärtus, mis määrab nõuetele mittevastavate mootorite arvu, s.t xi ≥ L.
5. Seejärel:
— katse statistiku väärtuse puhul, mis on valimi suhtes tabelis 5 antud positiivsete otsuste arvust väiksem või sellega võrdne, tehakse saasteaine suhtes positiivne otsus,
— katse statistiku väärtuse puhul, mis on valimi suhtes tabelis 5 antud negatiivsete otsuste arvust suurem või sellega võrdne, tehakse saasteaine suhtes negatiivne otsus,
— teistsugusel juhul katsetatakse täiendavat mootorit I lisa punkti 9.1.1.1 kohaselt ning arvutamise aluseks võetakse ühe ühiku võrra suurendatud valim.
Tabelis 5 esitatakse positiivsete ja negatiivsete otsuste arvud on arvutatud rahvusvahelise standardi ISO 8422/1991 alusel.
Tabel 5
3. liites esitatud proovivõtukava positiivsete ja negatiivsete otsuste arvud
Valimi minimaalsuurus: 3
|
Katsetatud mootorite koguarv (valimi suurus)
|
Positiivsete otsuste arv
|
Negatiivsete otsuste arv
|
|
3
|
—
|
3
|
|
4
|
0
|
4
|
|
5
|
0
|
4
|
|
6
|
1
|
5
|
|
7
|
1
|
5
|
|
8
|
2
|
6
|
|
9
|
2
|
6
|
|
10
|
3
|
7
|
|
11
|
3
|
7
|
|
12
|
4
|
8
|
|
13
|
4
|
8
|
|
14
|
5
|
9
|
|
15
|
5
|
9
|
|
16
|
6
|
10
|
|
17
|
6
|
10
|
|
18
|
7
|
11
|
|
19
|
8
|
9
|
▼M1
4. liide
SÜSTEEMI VÕRDVÄÄRSUSE KINDLAKSMÄÄRAMINE
Süsteemi võrdväärsuse kindlaksmääramise aluseks vastavalt käesoleva lisa punktile 6.2 on korrelatsiooniuuring vaatlusaluse süsteemi ja käesolevale direktiivile vastavatest võrdlussüsteemidest ühe süsteemi vahel, mis hõlmab vähemalt seitset näidiste paari ning mille käigus kasutatakse asjakohast katsetsüklit(katsetsükleid). Kohaldatavateks võrdväärsuse kriteeriumiteks on F-katse ja kahepoolne Studenti t-katse.
Kõnealuse statistilise meetodiga kontrollitakse hüpoteesi, mille kohaselt vaatlusaluse süsteemi populatsiooni standardhälve ja mõõdetud heidete keskmine väärtus ei erine võrdlussüsteemi standardhälbest ja mõõdetud heidete populatsiooni keskmisest väärtusest. Hüpoteesi tõesust katsetatakse F ja t väärtuste 5 % olulisusastme põhjal. 7–10 näidisepaari F ja t kriitilised väärtused on esitatud allpool olevas tabelis. Kui allpool esitatud valemite põhjal arvutatud F ja t väärtused on suuremad kui F ja t kriitilised väärtused, ei ole vaatlusalune süsteem võrdväärne.
Tuleb järgida järgmist menetlust. Alumised indeksid R ja C tähistavad vastavalt võrdlussüsteemi ja vaatlusalust süsteemi.
a) Teostada võrdlussüsteemi ja vaatlusaluse süsteemiga vähemalt 7 katset, eelistatavalt üheaegselt. Katsete arvu tähistatakse vastavalt nR ja nC.
b) Arvutada keskmised väärtused xR ja xC ning standardhälbed sR ja sC.
c) Arvutada F väärtus järgmise valemiga:
(major = suurem, minor = väiksem)
(Murru lugejas peab olema kahest standardhälbest SR või SC suurem)
d) Arvutada t väärtus järgmise valemiga:
e) Võrrelda F ja t arvutatud väärtusi allpool olevas tabelis esitatud F ja t kriitiliste väärtustega, mis vastavad teostatud katsete arvule. Kui valimi suurus on suurem, tuleb vaadata 5 % olulisusastme (95 % usaldusnivoo) statistilisi tabeleid.
f) Määrata kindlaks vabadusastmed (df) järgmiste valemitega:
|
F-katse puhul
|
:
|
df = nR – 1 / nC – 1
|
|
t-katse puhul
|
:
|
df = nC + nR – 2
|
Valimisuurustele vastavad F ja t väärtused
|
Valimi suurus
|
Fkatse
|
Tkatse
|
|
|
Df
|
Fcrit
|
Df
|
tcrit
|
|
7
|
6/6
|
4,284
|
12
|
2,179
|
|
8
|
7/7
|
3,787
|
14
|
2,145
|
|
9
|
8/8
|
3,438
|
16
|
2,120
|
|
10
|
9/9
|
3,179
|
18
|
2,101
|
g) Määrata kindlaks võrdväärsus järgmiselt:
— kui F < Fcrit
ja t < tcrit, siis on vaatlusalune süsteem võrdväärne käesoleva direktiivi võrdlussüsteemiga,
— kui F ≥ Fcrit
ja t ≥ tcrit, siis ei ole vaatlusalune süsteem võrdväärne käesoleva direktiivi võrdlussüsteemiga.
▼B
II LISA
►(5) M1
►(5) M1
►(5) M1
►(5) M1
►(5) M1
1. liide
►(1) M1
►(1) M1
►(3) M1
►(3) M1
►(3) M1
►(2) M1
►(2) M1
2. liide
MOOTORITÜÜPKONNA PÕHIKARAKTERISTIKUD
►(1) M1
3. liide
►(1) M1
►(1) M1
►(3) M1
►(3) M1
►(3) M1
►(1) M1
4. liide
MOOTORIGA SEOTUD SÕIDUKIOSADE KARAKTERISTIKUD
▼M1
5. liide
OBDga SEOTUD TEAVE
|
1.
|
Vastavalt direktiivi 2005/78/EÜ IV lisa punkti 5 sätetele, peab sõiduki tootja OBD-seadmega ühildatavate varu- ja talitlusosade, diagnostikavahendite ning katseseadmete valmistamise võimaldamiseks esitama järgmise lisateabe, välja arvatud juhul, kui kõnealune teave on kaitstud intellektuaalomandi õigustega või kui see on tootjate või originaalseadmete tootja(te)ga seotud tarnijate oskusteabe osa.
Vajadusel korratakse käesolevas punktis loetletud teavet EÜ tüübikinnitustunnistuse 2. liites (käesoleva direktiivi VI lisa).
|
1.1.
|
Sõidukile algse tüübikinnituse andmisel kasutatud eelkonditsioneerimistsüklite liigi ja arvu kirjeldus.
|
|
1.2.
|
Sõiduki OBD-seadme abil jälgitava osaga seotud algse tüübikinnituse andmisel kasutatud OBD-tsüklite liigi kirjeldus.
|
|
1.3.
|
Põhjalik dokument, milles kirjeldatakse kõiki andurite abil jälgitavaid osi ning vigade avastamise strateegiat ja rikkeindikaatori aktiveerimist (kindlaksmääratud sõidutsüklite arv või statistiline meetod) ning milles on iga OBD-süsteemi abil kontrollitava osa puhul esitatud ka jälgitavate teiseste parameetrite loetelu. Kõigi kasutatud OBD-väljundkoodide ja -vormingute nimekiri (koos selgitustega) heidet mõjutavate jõuseadme osade ja heidet mittemõjutavate üksikosade puhul, juhul kui rikkeindikaatori aktiveerimise kindlaksmääramisel kasutatakse nende osade seiret.
|
1.3.1.
|
Käesoleva punktiga nõutava teabe võib näiteks kindlaks määrata, täites allpool esitatud tabeli, mis lisatakse käesolevale lisale.
|
Osa
|
Veakood
|
Seire strateegia
|
Vea avastamise kriteeriumid
|
Rikkeindikaatori aktiveerumise kriteeriumid
|
Teisesed parameetrid
|
Eelkonditsioneerimine
|
Näidiskatse
|
|
SCR katalüsaator
|
Pxxxx
|
NOx sensorite 1 ja 2 signaalid
|
Sensorite 1 ja 2 signaalide erinevus
|
3.tsükkel
|
Mootori pöörlemiskiirus, mootori koormus, katalüsaatori temperatuur, reaktiivi mõju
|
Kolm OBD katsetsüklit (3 lühikest ESC-tsüklit)
|
OBD katsetsükkel (lühike ESC-tsükkel)
|
|
|
1.3.2.
|
Käesoleva liite alusel nõutav teave võib piirduda OBD-süsteemi talletatud veakoodide täieliku loeteluga, kui ei kohaldata direktiivi 2005/78/EÜ IV lisa punkti 5.1.2.1, näiteks varu- ja talitlusosade puhul. Kõnealust teavet võib määratleda näiteks punktis 1.3.1 esitatud tabeli kahe esimese veeru täitmisega.
Kogu teabepakett peab olema tüübikinnitusasutusele kättesaadav koos käesoleva direktiivi I lisa punktis 6.1.7.1 “Nõuded dokumentidele” nõutud lisamaterjalidega.
|
|
1.3.3.
|
Käesoleva punkti alusel nõutav teave kordub EÜ tüübikinnitustunnistuse 2. liites (käesoleva direktiivi VI lisa).
Kui ei kohaldata direktiivi 2005/78/EÜ IV lisa punkti 5.1.2.1, näiteks varu- ja talitlusosade puhul, võib EÜ tüübikinnitustunnistuse 2. liites (käesoleva direktiivi VI lisa) esitatud teave piirduda punktis 1.3.2 nimetatuga.
|
|
|
▼B
III LISA
KATSETUSMETOODIKA
1. SISSEJUHATUS
|
1.1.
|
Käesolevas lisas kirjeldatakse katsetatavate mootorite gaasiliste saasteainete, tahkete osakeste ja suitsu heitkoguste määramise meetodeid. Kirjeldatakse kolme katsetsüklit, mida rakendatakse I lisa punktis 6.2 ettenähtud viisil:
— ESC katse, mis koosneb 13 püsiseisundi režiimi tsüklist,
— ELR katse, mis koosneb eri pöörlemiskiirustel vahelduvatest koormusastmetest, mis moodustavad katsemenetluse lahutamatu osa ning mis sooritatakse ühel ja samal ajal,
— ETC katse, mis koosneb iga sekundi järel vahelduvatest järjestikustest üleminekurežiimidest.
|
|
1.2.
|
Katse tehakse katsestendile paigaldatud ning dünamomeetriga ühendatud mootoril.
|
|
1.3.
|
Mõõtmise põhimõte Mootorist eralduvate mõõdetavate heitmete hulka kuuluvad gaasilised heitmed (süsinikmonooksiid, kõik süsivesinikud ainult diiselmootoritel ESC katses; muud süsivesinikud kui metaan ainult diisel- ja gaasimootoritel ETC katses; metaan ainult gaasimootoritel ETC katses ning lämmastikoksiidid), tahked osakesed (ainult diiselmootoritel) ning suits (ainult diiselmootoritel ELR katses). Peale selle kasutatakse süsinikdioksiidi sageli märgistusgaasina osa- ja täisvoolu lahjendusastme kindlaksmääramisel. Hea inseneritava kohaselt peetakse üldist süsinikdioksiidi mõõtmist heaks mõõtmisprobleemide avastamise vahendiks katse ajal.
▼M1
1.3.1. ESC-katse
Eelnevalt soojendatud mootori kindlaksmääratud järjestuses töötamise tingimustes tuleb pidevalt mõõta eespool nimetatud heitgaasikoguseid proovivõtu teel toorest või lahjendatud heitgaasist. Katsetsükkel koosneb mitmest diiselmootorite tüüpilist töövahemikku hõlmavast kiirus- ja võimsusrežiimist. Iga režiimi ajal määratakse iga gaasilise heite kontsentratsioon, heitgaasivool ja efektiivvõimsus ning mõõdetud väärtused kaalutakse. Tahkete osakeste mõõtmiseks lahjendatakse heitgaasi konditsioneeritud välisõhuga, kasutades osavoolu või täisvoolu lahjendussüsteemi. Tahked osakesed kogutakse ühele nõuetekohastele filtrile proportsionaalselt iga režiimi kaaluteguritega. Arvutatakse iga heite kogus grammides ühe kilovatt-tunni kohta, nagu on kirjeldatud käesoleva lisa 1. liites. Peale selle mõõdetakse lämmastikoksiidide sisaldust tehnilise teenistuse poolt valitud kolmes katsefaasis ning mõõdetud väärtusi võrreldakse väärtustega, mis on arvutatud valitud katsefaase hõlmavate katsetsükli režiimide põhjal. Lämmastikoksiidide kontrollimisega tagatakse mootori heitkoguste kontrolli efektiivsus mootori tavapärases tööpiirkonnas.
▼B
1.3.2. ELR katse
Eelnevalt soojendatud mootori suits määratakse ettenähtud koormuskatses suitsususe mõõturi abil. Katses tõstetakse mootori koormust püsikiirusel 10-100 % koormuseni kolmel erineval mootori pöörlemiskiirusel. Lisaks sooritatakse katse tehnilise teenistuse (
50
) poolt valitud neljanda koormusastmega ning võrreldakse saadud väärtust eelmiste koormusastmete väärtustega. Suitsu maksimaalne väärtus määratakse keskväärtusalgoritmi abil, nagu on kirjeldatud käesoleva lisa 1. liites.
▼M1
1.3.3. ETC-katse
Eespool nimetatud saasteainekoguseid mõõdetakse kas eelnevalt soojendatud mootoriga sooritatava kindlaksmääratud üleminekutsükli ajal, mis põhineb suurel määral veoautodele ja bussidele paigaldatud võimsate mootorite sõiduomadustel maanteesõidu juhtimismudelitel, kusjuures enne seda lahjendatakse kogu heitgaas konditsioneeritud välisõhuga (püsimahuproovi (CVS) süsteem kahekordne lahjendus tahkete osakeste puhul) või määrates kindlaks gaasilised koostisosad toores heitgaasis ja tahked osakesed osavoolu lahjendussüsteemiga. Kasutades mootori pöördemomendi ja pöörlemiskiiruse tagasisidesignaale dünamomeetriliselt stendilt integreeritakse võimsus tsükli ajaga ning saadakse mootori töö kogu tsükli jooksul. CVS-süsteemi puhul määratakse NOx ja HC kontsentratsioon tsükli jooksul analüsaatorisignaali integreerimise teel, kusjuures CO, CO2 ja NMHC kontsentratsiooni saab määrata analüsaatorisignaali integreerimise või proovigaasi kotti kogumise abil. Kui mõõtmised tehakse toore heitgaasiga, määratakse tsükli jooksul kõik gaasilised koostisosad analüsaatorisignaali integreerimise teel. Tahkete osakeste heitkoguste mõõtmiseks kogutakse proportsionaalne proov nõuetekohasele filtrile. Saasteainete heidete massi arvutamiseks määratakse kindlaks toore või lahjendatud heitgaasi voolu kiirus tsükli jooksul. Massi heidete väärtused seostatakse mootori tööga ning saadakse iga saasteaine kogus grammides ühe kilovatt-tunni kohta, nagu on kirjeldatud käesoleva lisa 2. liites.
▼B
|
2. KATSETINGIMUSED
▼M1
2.1. Mootori katsetingimused
|
2.1.1.
|
Mõõdetakse mootori sisselaskeõhu absoluutne temperatuur (T
a) kelvinites ning kuiv atmosfäärirõhk (p
s), mida väljendatakse kilopaskalites (kPa), ning määratakse kindlaks parameeter f
a järgmiselt. Mitmesilindriliste mootorite, näiteks V-mootorite puhul, millel on väljalasketorustiku harude selgesti eristatavad rühmad, võetakse kõnealuste rühmade keskmine temperatuur.
a) Diiselmootorid:
Ülelaadeta ja mehaanilise ülelaadega mootorid:
Turboülelaaduriga mootorid siseneva õhuvoolu jahutusega või ilma:
b) Sädesüütemootorid:
|
|
2.1.2.
|
Katse kehtivus Katsetulemused tunnistatakse kehtivateks, kui parameeter fa on järgmistes piirides:
0,96 ≤ f
a ≤ 1,06
|
▼B
2.2. Vahejahutiga mootorid
Ülelaadeõhu temperatuur registreeritakse ning see võib deklareeritud maksimaalse võimsuse ja täiskoormusega pöörlemiskiiruse juures erineda II lisa 1. liite punktis 1.16.3 kindlaksmääratud kokkusurutud õhu maksimaalsest temperatuurist ± 5 K. Jahutusagendi temperatuur peab olema vähemalt 293 K (20 °C).
Katseseadesüsteemi või välise ülelaadekompressori kasutamise korral võib ülelaadeõhu temperatuur erineda deklareeritud maksimaalse võimsuse pöörlemiskiiruse ja täiskoormuse juures II lisa 1. liite punktis 1.16.3 kindlaksmääratud maksimaalsest kokkusurutud õhu temperatuurist ± 5 K. Vahejahuti eespool nimetatud nõuete täitmiseks tehtud seadistust kasutatakse kogu katsetsükli jooksul.
2.3. Mootori õhu sisselaskesüsteem
Mootor peab olema varustatud sisselaskesüsteemiga, mille õhu sisselaskepiirang on ± 100 Pa mootori ülempiirist, mis töötab deklareeritud maksimaalse võimsuse pöörlemiskiirusel ja täiskoormusega.
2.4. Mootori heitgaasisüsteem
Mootor peab olema varustatud heitgaasisüsteemiga, mille heitgaasi vasturõhk on ± 1 000 Pa mootori ülempiirist, mis töötab deklareeritud maksimaalse võimsuse pöörlemiskiirusel ja täiskoormusega ning mille maht on ± 40 % tootja poolt kindlaksmääratud mahust. Katseseadesüsteemi võib kasutada juhul, kui see vastab mootori tegelikele töötamistingimustele. Heitgaasisüsteem peab vastama heitgaasi proovivõtunõuetele, nagu on sätestatud III lisa 4. liite punktis 3.4 ja V lisa punktis 2.2.1, EP ja punktis 2.3.1, EP.
Heitgaasi järeltöötlussüsteemiga varustatud mootori puhul peab katses kasutatava väljalasketoru läbimõõt vastama kasutuselolevate seadmete vähemalt nelja väljalasketoru läbimõõdule, järeltöötlusseadet sisaldava laiendussektsiooni alguse sisselaskeavast ülesvoolu. Väljalasketorustiku ääriku või turboülelaaduri väljalaskeava ja heitgaasi järeltöötlusseadme vaheline kaugus peab vastama sõiduki konfiguratsioonil või tootja spetsifikatsioonides ettenähtud kaugusele. Heitgaasi vasturõhu või piirangu suhtes kehtivad samad, eespool nimetatud kriteeriumid ning neid võib reguleerida ventiiliga. Järeltöötluse mahuti võib eemaldada mannekeenkatse ning mootori kaardistamise ajaks ning asendada samaväärse, inaktiivset katalüsaatori kandjat sisaldava mahutiga.
2.5. Jahutussüsteem
Kasutatakse mootori jahutussüsteemi, mis on piisava mahuga, et säilitada mootori tootja poolt ettenähtud normaalsed töötemperatuurid.
2.6. Määrdeõlid
Katses kasutatavate määrdeõlide spetsifikatsioonid registreeritakse ning esitatakse koos katsetulemustega, nagu on kindlaks määratud II lisa 1. liite punktis 7.1.
2.7. Kütus
Kütusena kasutatakse IV lisas nimetatud etalonkütust.
Kütuse temperatuuri ja mõõtepunkti määrab kindlaks tootja II lisa 1. liite punktis 1.16.5 antud piirides. Kütuse temperatuur peab olema vähemalt 306 K (33 °C). Kui kütuse temperatuur ei ole kindlaks määratud, siis peab see olema 311 K ± 5 K (38 °C ± 5 °C) toitesüsteemi sisselaskeava juures.
Maagaasil ja veeldatud naftagaasil töötavate mootorite kütuse temperatuur ja mõõtepunkt peavad olema II lisa 1. liite punktis 1.16.5 esitatud piirides või II lisa 3. liite punktis 1.16.5 antud piirides mootori puhul, mis ei ole algmootor.
▼M1
|
2.8.
|
Heitgaasi järeltöötlussüsteemiga varustatud mootori katsetamisel peavad katsetsüklis mõõdetud heitkogused esindama tegelikkuses esinevaid heitkoguseid. Heitgaasi järeltöötlussüsteemiga varustatud mootorite puhul, kus reaktiivi kasutamine on nõutav, peab kõikides katsetes kasutatav reaktiiv vastama II lisa 1. liite punkti 2.2.1.13 nõuetele.
|
2.8.1.
|
Pideval regenereerimisprotsessil põhineva heitgaasi järeltöötlussüsteemi puhul mõõdetakse heiteid stabiliseeritud järeltöötlussüsteemis.
Regenereerimisprotsess peab ETC-katse jooksul esinema vähemalt ühe korra ning tootja peab teatama, millistel normaaltingimustel see toimub (tahmasisaldus, temperatuur, väljalaskesüsteemi vasturõhk jne).
Regenereerimisprotsessi kinnitamiseks tuleb teostada vähemalt viis ETC-katset. Katsete ajal tuleb registreerida heitgaasi temperatuur ja rõhk (temperatuur enne ja pärast järeltöötlussüsteemi, väljalaskesüsteemi vasturõhk jne).
Järeltöötlussüsteemi käsitatakse rahuldavana, kui tootja esitatud tingimused esinevad katse käigus piisava aja jooksul.
Katse lõpptulemuseks on erinevate ETC-katsete käigus saadud tulemuste aritmeetiline keskmine.
Kui heitgaasi järeltöötlussüsteemil on turvarežiim, mis lülitub ümber perioodilise regenereerimise režiimile, tuleb seda kontrollida vastavalt punktile 2.8.2. Sel konkreetsel juhul võib I lisa tabelis 2 esitatud piirväärtusi ületada ja neid ei tule kaaluda.
|
|
2.8.2.
|
Perioodilise regenereerimise protsessil põhineva heitgaasi järeltöötlussüsteemi puhul mõõdetakse heitkoguseid vähemalt kahe ETC-katsega, kusjuures üks katse teostatakse stabiliseeritud järeltöötlussüsteemiga regenereerimise ajal ja üks väljaspool seda ning tulemused kaalutakse.
Regenereerimise protsess peab esinema ETC-katse jooksul vähemalt ühe korra. Mootor võib olla varustatud lülitiga, mis hoiab regenereerimise protsessi ära või võimaldab seda, tingimusel et see operatsioon ei mõjuta mootori esialgset kalibreeringut.
Tootja teatab, millistel normaaltingimuste parameetrite juures regenereerimise protsess toimub (tahmasisaldus, temperatuur, väljalaskesüsteemi vasturõhk jne) ning milline on selle kestus (n2). Tootja esitab ka kogu teabe kahe regenereerimise vahelise aja (n1) kindlaksmääramiseks. Aja kindlaksmääramise täpse menetluskorra suhtes lepitakse kokku tehnilise teenistusega hea inseneritava kohaselt.
Tootja valmistab ette järeltöötlussüsteemi, mida on koormatud, eesmärgiga kutsuda esile regenereerimine ETC-katse ajal. Mootori soojendamise faasis regenereerimist ei toimu.
Keskmised heitkogused kahe regenereerimisfaasi vahel määratakse mitme peaaegu võrse ETC-katse aritmeetilisest keskmisest. On soovitav teha vähemalt üks ETC-katse vahetult enne ja üks vahetult pärast regenereerimise katset. Alternatiivina võivad tootjad esitada andmed, mis tõestavad, et heitkogused regenereerimisfaaside vahel on konstantsed (± 15 %). Sellisel juhul võib kasutada ainult ühe ETC-katse heitkoguseid.
Regenereerimise katse ajal registreeritakse kõik regenereerimise tuvastamiseks vajalikud andmed (CO või NOx heitkogused, temperatuur enne ja pärast järeltöötlussüsteemi, väljalaskesüsteemi vasturõhk jne).
Regenereerimise protsessi jooksul võib ületada I lisa tabelis 2 esitatud heidete piirkoguseid.
Mõõdetud heitkoguseid kaalutakse vastavalt käesoleva lisa 2. liite punktidele 5.5 ja 6.3 ning lõpptulemus ei tohi ületada I lisa tabelis 2 esitatud piirkoguseid.
|
|
▼B
1. liide
ESC JA ELR KATSETSÜKLID
1. MOOTORI JA DÜNAMOMEETRI SEADISTUS
1.1. Mootori pöörlemiskiiruste A, B ja C määramine
Mootori pöörlemiskiirused A, B ja C kehtestab tootja kooskõlas järgmiste sätetega:
Maksimaalne pöörlemiskiirus nhi määratakse arvutamise teel ning see moodustab 70 % deklareeritud maksimaalsest efektiivvõimsusest P(n), nagu on kindlaks määratud II lisa 1. liite punktis 8.2. nhi on mootori suurim pöörlemiskiirus, mille puhul võimsuskõveral tekib kõnealune võimsuse väärtus.
Minimaalne pöörlemiskiirus nlo määratakse arvutamise teel ning see moodustab 50 % deklareeritud maksimaalsest efektiivvõimsusest P(n), nagu on kindlaks määratud II lisa 1. liite punktis 8.2. nlo on mootori väikseim pöörlemiskiirus, mille puhul võimsuskõveral tekib kõnealune võimsuse väärtus.
Mootori pöörlemiskiirused A, B ja C arvutatakse järgmiselt:
Mootori pöörlemiskiiruste A, B ja C kontrollimiseks võib kasutada ühte järgmistest meetoditest:
a) mootori võimsuse kinnitamisel direktiivi 80/1269/EMÜ kohaselt tehakse nhi ja nlo täpseks määramiseks mõõtmised täiendavates katsefaasides. Maksimaalne efektiivvõimsus, nhi ja nlo määratakse võimsuskõvera alusel ning mootori pöörlemiskiirused A, B ja C arvutatakse eespool esitatud sätete kohaselt;
b) mootor kaardistatakse piki täiskoormuse kõverat, maksimaalsest koormuseta kiirusest kuni tühikäigu pöörlemiskiiruseni, vähemalt 5 mõõtepunktis pöörete arvu 1 000 min-1 kohta ning mõõtepunktides vahemikus ± 50 min-1 deklareeritud maksimaalse võimsuse pöörlemiskiirusel. Maksimaalne võimsus, nhi ja nlo määratakse kõnealusel kaardistamiskõveral ning mootori pöörlemiskiirused A, B ja C arvutatakse eespool esitatud sätete kohaselt.
Kui mootori mõõdetud pöörlemiskiirused A, B ja C asuvad tootja poolt ettenähtud mootorikiiruste vahemikus täpsusega ± 3 %, siis tehakse heitmete katsed tootja poolt ettenähtud mootorikiirustel. Kui mootorikiirustest mõni ületab hälbe, siis kasutatakse heitmete katses mõõdetud mootorikiirusi.
1.2. Dünamomeetri seadistuste määramine
Pöördemomendi kõver täiskoormusel määratakse eksperimentaalselt, eri katserežiimide pöördemomendiväärtuste arvutamiseks puhastingimustel, nagu on kindlaks määratud II lisa 1. liite punktis 8.2. Mootori lisaseadmete (kui neid kasutatakse) kasutatav võimsus võetakse arvesse. Igale katserežiimile vastav dünamomeetri seadistus arvutatakse järgmistest valemitest:
, kui katsetamine toimub netoseisus
, kui katsetamine ei toimu netoseisus.
Seejuures:
|
s
|
=
|
dünamomeetri seadistus, kW
|
|
P(n)
|
=
|
mootori efektiivvõimsus, nagu on esitatud II lisa 1. liite punktis 8.2, kW
|
|
L
|
=
|
osakoormus punkti 2.7.1 kohaselt, %
|
|
P(a)
|
=
|
II lisa 1. liite punkti 6.1 kohaselt paigaldatavate lisaseadmete kasutatav võimsus
|
|
P(b)
|
=
|
II lisa 1. liite punkti 6.2 kohaselt eemaldatavate lisaseadmete kasutatav võimsus
|
2. ESC KATSE KULG
Tootja taotluse korral võib mootori ja heitgaasisüsteemi mõõtetsüklile eelnevaks konditsioneerimiseks teha mannekeenkatse.
▼M1
2.1. Proovivõtufiltrite ettevalmistamine
Vähemalt tund enne katset asetatakse iga filter osaliselt suletud Petri tassi, mis on kaitstud tolmu eest, ning pannakse kaalukambrisse stabiliseeruma. Stabiliseerumisperioodi lõpus kaalutakse iga filter ning registreeritakse omakaal. Seejärel hoitakse filtrit kuni katses kasutamiseni suletud Petri tassis või tihendatud filtrialusel. Filtrit tuleb kasutada kaheksa tunni jooksul pärast kaalukambrist väljavõtmist. Omakaal registreeritakse.
▼B
2.2. Mõõteseadmete paigaldamine
Mõõteriistad ja proovivõtturid tuleb nõuetekohaselt paigaldada. Kui heitgaasi lahjendamiseks kasutatakse täisvoolu lahjendussüsteemi, siis tuleb süsteemiga ühendada väljalasketoru.
2.3. Lahjendussüsteemi ja mootori käivitamine
Lahjendussüsteem ja mootor käivitatakse ja neid soojendatakse, kuni kõik temperatuurid ja rõhud on stabiliseerunud efektiivvõimsusel tootja soovituse ja hea inseneritava kohaselt.
2.4. Tahkete osakeste proovivõtusüsteemi käivitamine
Tahkete osakeste proovivõtusüsteem käivitatakse ja see töötab möödavoolul. Lahjendusõhu tahkete osakeste fooni taseme saab määrata lahjendusõhu juhtimise teel läbi tahkete osakeste filtrite. Filtreeritud lahjendusõhu kasutamise korral võib teha ühe mõõtmise kas enne või pärast katset. Filtreerimata lahjendusõhu puhul võib mõõtmised teha tsükli alguses ja lõpus ning arvutada keskmised väärtused.
2.5. Lahjendusastme korrigeerimine
Lahjendusõhk reguleeritakse selliselt, et lahjendatud heitgaasi temperatuur vahetult enne põhifiltrit ei oleks üheski režiimis üle 325 K (52 °C). Lahjendusaste (q) peab olema vähemalt 4.
Süsteemide puhul, milles lahjendusaste määratakse CO2 või NOx kontsentratsiooni mõõtmise teel, tuleb lahjendusõhu CO2 või NOx sisaldust mõõta iga katse alguses ja lõpus. Lahjendusõhu CO2 ja NOx taustkontsentratsiooni enne ja pärast katset tehtud mõõtmiste vahe võib olla vahemikus vastavalt 100 m-1 või 5 m-1.
2.6. Analüsaatorite kontrollimine
Heitmete analüsaatorid nullistatakse ja määratakse kindlaks mõõteulatus.
2.7. Katsetsükkel
2.7.1. Mootori dünamomeetri katsetamine koosneb järgmisest tsüklist, mis koosneb 13 režiimist:
|
Režiim nr
|
Mootori pöörlemiskiirus
|
Osakoormus
|
Statistiline kaal
|
Režiimi kestus
|
|
1
|
Tühikäik
|
–
|
0,15
|
4 minutit
|
|
2
|
A
|
100
|
0,08
|
2 minutit
|
|
3
|
B
|
50
|
0,10
|
2 minutit
|
|
4
|
B
|
75
|
0,10
|
2 minutit
|
|
5
|
A
|
50
|
0,05
|
2 minutit
|
|
6
|
A
|
75
|
0,05
|
2 minutit
|
|
7
|
A
|
25
|
0,05
|
2 minutit
|
|
8
|
B
|
100
|
0,09
|
2 minutit
|
|
9
|
B
|
25
|
0,10
|
2 minutit
|
|
10
|
C
|
100
|
0,08
|
2 minutit
|
|
11
|
C
|
25
|
0,05
|
2 minutit
|
|
12
|
C
|
75
|
0,05
|
2 minutit
|
|
13
|
C
|
50
|
0,05
|
2 minutit
|
2.7.2. Katseseeria
Katseseeria käivitatakse. Katse tehakse punktis 2.7.1 ettenähtud järjestuses moodulite kohaselt.
Mootor töötab igal režiimil ettenähtud aja, kusjuures mootori pöörlemiskiirust ja koormust muudetakse esimese 20 sekundi jooksul. Kindlaksmääratud pöörete arv hoitakse vahemikus 50 min-1 ja kindlaksmääratud pöördemomendi erinevus suurimast momendikiirusest katsekiiruse pöörete arvu juures võib olla 2 %.
Tootja taotluse korral võib katseseeriat korrata nii palju kordi, kui on vaja osakeste piisava massi kogumiseks filtrile. Tootja peab esitama andmete hindamis- ja arvutamisprotseduuri üksikasjaliku kirjelduse. Gaasiliste heitmete määramine toimub ainult esimeses tsüklis.
2.7.3. Analüsaatori reaktsiooniaeg
Analüsaatorite väljund salvestatakse lintmeerikule või mõõdetakse samaväärse andmesalvestussüsteemi abil, kusjuures heitgaas voolab läbi analüsaatorite kogu katsetsükli jooksul.
▼M1
2.7.4. Tahkete osakeste proovi võtmine
Kogu katse vältel kasutatakse ühte filtrit. Katsetsüklis kindlaksmääratud kaalutegurid võetakse arvesse heitgaasi massivooluga proportsionaalse proovi võtmise teel tsükli iga üksiku režiimi ajal. See on võimalik proovi voolukiiruse, proovivõtuaja ja/või lahjendusastme reguleerimise teel nii, et saavutataks punktis 5.6 esitatud efektiivsete kaalutegurite kriteeriumid.
Proovivõtuaeg režiimi kohta peab olema vähemalt 4 sekundit iga 0,01 kaaluteguri kohta. Proovivõtt peab igal režiimil toimuma võimalikult režiimi lõpus. Tahkete osakeste proovivõtt ei tohi lõppeda varem kui 5 sekundit enne režiimi lõppu.
▼B
2.7.5. Mootoriga seotud tingimused
Mootori pöörlemiskiirust ja koormust, siseneva õhuvoolu temperatuuri ja hõrendust, heitgaasi temperatuuri ja vasturõhku, kütusevoolu ja õhu- või heitgaasivoolu, ülelaadeõhu temperatuuri, kütuse temperatuuri ja niiskust registreeritakse igal režiimil, kusjuures pöörete arvu ja koormusega seotud nõuded (vaata punkt 2.7.2) peavad olema täidetud tahkete osakeste proovivõtu ajal, kuid igal juhul iga režiimi viimase minuti kestel.
Salvestada tuleb kõik arvutamiseks vajalikud lisaandmed (vaata punktid 4 ja 5).
2.7.6. Lämmastikoksiidide kontrollimine mõõtepiirkonnas
Lämmastikoksiidide kontrollimine mõõtepiirkonnas peab toimuma vahetult pärast 13. režiimi lõppu.
Mootorit konditsioneeritakse 13. režiimil kolme minuti jooksul enne mõõtmiste algust. Mõõtmispiirkonna erinevates, tehnilise teenistuse (
51
) poolt valitud kohtades tehakse kolm mõõtmist. Iga mõõtmise jaoks ettenähtud aeg on kaks minutit.
Mõõtmisprotseduur on identne lämmastikoksiidide mõõtmise protseduuriga tsükli 13. moodulis ning see sooritatakse käesoleva liite punktide 2.7.3, 2.7.5 ja 4.1 ning III lisa 4. liite punkti 3 kohaselt.
Arvutused tehakse punkti 4 kohaselt.
2.7.7. Analüsaatorite ülekontrollimine
Pärast heitkoguste määramise katset toimuval teistkordsel kontrollimisel kasutatakse nullgaasi ja sama võrdlusgaasi. Katse loetakse kehtivaks, kui enne katset ja pärast katse saadud tulemuste vahe on alla 2 % võrdlusgaasi väärtusest.
3. ELR KATSE KULG
3.1. Mõõteseadmete paigaldamine
Suitsususe mõõtur ja proovivõtturid, kui neid kasutatakse, paigaldatakse summuti või järeltöötlusseadme (olemasolu korral) taha seadme tootja poolt kindlaksmääratud üldise paigaldamisprotseduuri kohaselt. Peale selle järgitakse vajaduse korral ISO IDS 11614 10. jao nõudeid.
Enne nullpunkti ja skaala maksimaalväärtuse kontrollimist tuleb suitsususe mõõturit seadme tootja soovituste kohaselt soojendada ja stabiliseerida. Kui suitsususe mõõtur on varustatud mõõteseadme optika tahmumist vältiva läbipuhumisõhusüsteemiga, siis aktiveeritakse ka see süsteem ning reguleeritakse tootja soovituste kohaselt.
3.2. Suitsususe mõõturi kontrollimine
Nullpunkti ja skaala maksimaalväärtuse kontroll tehakse suitsususe näidu režiimil, sest suitsususe skaalal on kaks täpselt määratletavat kalibreerimispunkti, suitsusus 0 % ja suitsusus 100 %. Seejärel, kui seade on k-näidu režiimile tagasi asetatud, arvutatakse täpne valguse neeldumistegur suitsususe mõõturi tootja poolt esitatud mõõdetud suitsususe ja LA väärtuse alusel.
Kui suitsususe mõõturi valgusvihku ei takistata, siis reguleeritakse näit suitsususe väärtusele 0,0 % ± 1,0 %. Kui valgusvihu jõudmist vastuvõtjani takistatakse, siis reguleeritakse näit suitsususe väärtusele 100,0 % ± 1,0 %.
3.3. Katsetsükkel
3.3.1. Mootori konditsioneerimine
Mootorit ja süsteemi soojendatakse maksimaalvõimsusel, et stabiliseerida mootori parameetrid tootja soovituse kohaselt. Eelkonditsioneerimisfaas peaks kaitsma tegelikku mõõtmist eelmisest katsest väljalaskesüsteemi jäänud jääkide mõju eest.
Kui mootor on stabiliseeritud, alustatakse tsüklit 20 ± 2 sekundit pärast eelkonditsioneerimisfaasi. Tootja taotluse korral võib täiendavaks konditsioneerimiseks teha enne mõõtmistsüklit mannekeenkatse.
3.3.2. Katsejärjestus
Katse koosneb kolmest järjestikusest koormusastmest igal pöörlemiskiirusel III lisa punktis 1.1 määratletud mootori kolmest pöörlemiskiirusest, pöörlemiskiirusel A (1. tsükkel), B (2. tsükkel) ja C (3. tsükkel), millele järgneb 4. tsükkel tehnilise teenistuse (
52
) valitud pöörlemiskiirusel kontrollpiirkonnas ning koormuste vahemikus 10 %-100 %. Katsemootori dünamomeetriline katsetamine toimub joonisel 3 esitatud järjestuses.
Joonis 3
ELR katse järjestus
a) Mootor töötab mootori pöörlemiskiirusel A ja 10 % koormusel 20 ± 2 sekundit. Ettenähtud kiirus hoitakse vahemikus ± 20 p/min ning pöördemoment 2 % suurimast pöördemomendist kontrollpöörlemiskiirusel.
b) Eelmise etapi lõpus viiakse pöörlemiskiirust reguleeriv kang kiiresti täielikult avatud asendisse ning hoitakse selles asendis 10 ± 1 sekundit. Rakendatakse dünamomeetri koormust, mis on vajalik mootori pöörlemiskiiruse hoidmiseks täpsusega ± 150 p/min esimese kolme sekundi jooksul ning ± 20 p/min ülejäänud etapi jooksul.
c) Alapunktides a ja b kirjeldatud järjestust korratakse kaks korda.
d) Pärast kolmanda koormusastme lõppu reguleeritakse mootor 20 ± 2 sekundi jooksul pöörlemiskiirusele B ning koormusele 10 %.
e) Alapunktide a–c järjestust rakendatakse pöörlemiskiirusel B töötava mootoriga.
f) Pärast kolmanda koormusastme lõppu reguleeritakse mootor 20 ± 2 sekundi jooksul pöörlemiskiirusele C ning koormusele 10 %.
g) Alapunktide a–c järjestust rakendatakse pöörlemiskiirusel C töötava mootoriga.
h) Pärast kolmanda koormusastme lõppu reguleeritakse mootor 20 ± 2 sekundi jooksul valitud pöörlemiskiirusele ning koormusele üle 10 %.
i) Alapunktide a–c järjestust rakendatakse valitud pöörlemiskiirusel töötava mootoriga.
3.4. Tsükli valideerimine
Suitsu keskmiste väärtuste suhtelised standardhälbed iga kontrollpöörlemiskiiruse juures (SVA, SVB, SVC, mis on arvutatud käesoleva liite punkti 6.3.3 kohaselt igal järjestikusel koormusastmel vastavalt igale kontrollpöörlemiskiirusele) peavad olema alla 15 % keskmisest väärtusest või alla 10 % I lisa tabelis nr 1 esitatud piirväärtusest, kusjuures kehtib suurem väärtus. Suurema erinevuse korral korratakse järjestust, kuni kolm järjetikust koormusastet vastavad validatsioonikriteeriumidele.
3.5. Suitsususe mõõturi taaskontrollimine.
Suitsususe mõõturi nullhälve pärast katsetamist ei tohi olla üle ± 5,0 % suurem I lisa tabelis nr 1 esitatud piirväärtusest.
▼M1
4. HEITGAASIVOOLU ARVUTAMINE
4.1. Toore heitgaasi massivoolu kindlaksmääramine
Heitkoguste arvutamiseks toores heitgaasis peab teada olema heitgaasivool. Heitgaasi massivool määratakse kindlaks vastavalt punktile 4.1.1 või 4.1.2. Heitgaasivoolu kindlaksmääramisel saadud lugemi täpsus peab olema ± 2,5 % või ± 1,5 % mootori suurimast väärtusest, olenevalt sellest, kumb on suurem. Võib kasutada võrdväärseid meetodeid (nt käesoleva lisa 2. liite punktis 4.2 kirjeldatud meetodeid).
4.1.1. Otsese mõõtmise meetod
Heitgaasi vooluhulga otsest mõõtmist võib teostada järgmiste süsteemidega:
— rõhkude erinevusseade, näiteks mõõteotsak,
— ultraheli-vooluhulgamõõtur,
— keerisvoolu-heitgaasimõõtur.
Heidete väärtusi mõjutavate mõõtmisvigade vältimiseks tuleb võtta ettevaatusabinõud. Ettevaatusabinõud hõlmavad seadmete hoolikat paigaldamist mootori heitgaasisüsteemi vastavalt seadme tootja soovitustele ja heale inseneritavale. Tuleb silmas pidada, et seadme paigaldamine ei mõjutaks mootori tööd ega heitkoguseid.
4.1.2. Õhu ja kütuse mõõtmise meetod
See hõlmab õhu- ja kütusevoolu mõõtmist. Selleks kasutatakse õhukulumõõturit ja kütusekulumõõturit, mis vastavad punktis 4.1 esitatud täieliku täpsuse nõuetele. Heitgaasivool arvutatakse järgmiselt:
q
mew
= q
maw
+ q
mf
4.2. Lahjendatud heitgaasi massivoolukiiruse kindlaksmääramine
Selleks, et arvutada lahjendatud heitgaasis sisalduvaid heitkoguseid täisvoolu lahjendussüsteemi abil peab olema teada lahjendatud heitgaasivool. Lahjendatud heitgaasi voolukiirus (q
mdev) mõõdetakse iga režiimi ajal PDP-CVS, CFV-CVS või SSV-CVS süsteemi abil vastavalt käesoleva lisa 2. liite punktis 4.1 esitatud üldvalemitele. Lugemi täpsus peab olema ± 2 % või parem, ning see määratakse kindlaks käesoleva lisa 5. liite punkti 2.4 nõuete kohaselt.
▼M1
5. HEITGAASIKOGUSTE ARVUTAMINE
5.1. Andmete hindamine
Gaasiliste heidete hindamiseks arvestatakse välja meeriku näidu keskmine väärtus iga katserežiimi viimase 30 sekundi jooksul ning meeriku näitude keskmiste väärtuste ja vastavate kalibreerimisandmete põhjal määratakse iga katserežiimi puhul süsivesinike (HC), süsinikmonooksiidi (CO) ja lämmastikoksiidide (NOx) keskmised kontsentratsioonid (conc). Kasutada võib teistsugust registreerimisviisi, kui sellega tagatakse samaväärsete andmete saamine.
Lämmastikoksiidide (NOx) kontrollimisel kontrollipiirkonnas kohaldatakse eespool nimetatud nõudeid ainult lämmastikoksiidide (NOx) suhtes.
Heitgaasivool q
mew või lahjendatud heitgaasivool q
mdew, kui seda kasutatakse, määratakse kindlaks käesoleva lisa 4. liite punkti 2.3 kohaselt.
5.2. Ümberarvutamine kuiva/niiske heitgaasi mõõtmise korra
Kui kontsentratsiooni ei ole juba mõõdetud niiskes heitgaasis, teisendatakse mõõtmistulemus vastavaks niiske heitgaasi mõõtmistulemusele. Teisendamine viiakse läbi iga režiimi puhul.
cwet = kw × cdry
Toores heitgaas:
või
kus:
|
pr
|
=
|
veeauru rõhk pärast jahutusvanni, kPa,
|
|
pb
|
=
|
atmosfääri kogurõhk, kPa,
|
|
Ha
|
=
|
sisselaskeõhu niiskus, g vett kg kuiva õhu kohta,
|
|
kf
|
=
|
0,055584 × wALF – 0,0001083 × wBET – 0,0001562 × wGAM + 0,0079936 × wDEL + 0,0069978 × wEPS
|
Lahjendatud heitgaas:
või
Lahjendusõhk:
KWd = 1 – KW1
Sisselaskeõhk:
KWa
= 1 – KW2
kus
|
H
a
|
=
|
sisselaskeõhu niiskus, g vett kg kuiva õhu kohta
|
|
H
d
|
=
|
lahjendusõhu niiskus, g vett kg kuiva õhu kohta
|
ning need võib tuletada suhtelise niiskuse, kastepunkti, aururõhu või kuiva/märja termomeetri mõõtmistulemustest, kasutades üldiselt tunnustatud valemeid.
5.3. Lämmastikoksiidide (NOx) kontsentratsiooni korrigeerimine niiskuse ja temperatuuri suhtes
Lämmastikoksiidide (NOx) heited sõltuvad ümbritseva õhu tingimustest, seetõttu korrigeeritakse NOx kontsentratsiooni ümbritseva õhu temperatuuri ja niiskuse suhtes järgmistes valemites esitatud tegurite abil. Tegurid kehtivad vahemikus 0-25 g/kg kuiva õhu kohta.
a) Diiselmootorite puhul:
kus:
|
T
a
|
=
|
sisselaskeõhu temperatuur, K
|
|
H
a
|
=
|
sisselaskeõhu niiskus, g vett kg kuiva õhu kohta,
|
kus
H
a võib tuletada suhtelise niiskuse, kastepunkti, aururõhu või kuiva/märja termomeetri mõõtmistulemustest, kasutades üldiselt tunnustatud valemeid.
b) Sädesüütemootorite puhul
k
h.G = 0,6272 + 44,030 × 10–3 × H
a - 0,862 × 10–3 × H
a
2
kus
H
a võib tuletada suhtelise niiskuse, kastepunkti, aururõhu või kuiva/märja termomeetri mõõtmistulemustest, kasutades üldiselt tunnustatud valemeid.
5.4. Heidete massivoolu kiiruse arvutamine.
Heidete massivoolu kiirus (g/h) arvutatakse iga režiimi puhul järgmiselt. NOx arvutamisel kasutatakse punkti 5.3 kohaselt kindlaksmääratud niiskuskorrektsioonitegurit vastavalt kas k
h,D, või k
h,G.
Kui kontsentratsiooni ei ole juba mõõdetud niiskes heitgaasis, teisendatakse mõõtmistulemus vastavaks niiske heitgaasi mõõtmistulemusele vastavalt punktile 5.2. Tabelis 6 on esitatud teatavate koostisosade u
gas väärtused, mis põhinevad käesolevale direktiivile vastavatel ideaalgaasi omadustel ja kütustel.
a) Toores heitgaasi puhul:
m
gas = u
gas × c
gas × q
mew
kus:
|
u
gas
|
=
|
heitgaasi koostisosa tiheduse ja heitgaasi tiheduse suhe
|
|
c
gas
|
=
|
vastava koostisosa sisaldus toores heitgaasis, ppm
|
|
q
mew
|
=
|
heitgaasi massivoolu kiirus, kg/h
|
b) Lahjendatud heitgaasi puhul
m
gas = u
gas × c
gas,c × q
mdew
kus:
|
u
gas
|
=
|
heitgaasi koostisosa tiheduse ja õhu tiheduse suhe
|
|
c
gas,c
|
=
|
vastava koostisosa taustkorrigeeritud kontsentratsioon lahjendatud heitgaasis, ppm
|
|
q
mdew
|
=
|
lahjendatud heitgaasi massivoolu kiirus, kg/h
|
kus:
Lahjendustegur D arvutatakse vastavalt käesoleva lisa, 2. liite punktile 5.4.1.
5.5. Spetsiifiliste heitkoguste arvutamine
Kõigi üksikute koostisosade heitkogused (g/kWh) arvutatakse järgmise valemiga:
kus:
m
gas = vastava gaasi mass
P
n = kasulik võimsus, mis määratakse kindlaksvastavalt II lisa punktile 8.2.
Eespool esitatud arvutustes kasutatavad kaalutegurid vastavad punktile 2.7.1.
Tabel 6
Erinevate heitgaasi koostisosade u
gas väärtused toores ja lahjendatud heitgaasis
|
Kütus
|
|
NOx
|
CO
|
THC/NMHC
|
CO2
|
CH4
|
|
Diisel
|
Toores heitgaas
|
0,001587
|
0,000966
|
0,000479
|
0,001518
|
0,000553
|
|
Lahjendatud heitgaas
|
0,001588
|
0,000967
|
0,000480
|
0,001519
|
0,000553
|
|
Etanool
|
Toores heitgaas
|
0,001609
|
0,000980
|
0,000805
|
0,001539
|
0,000561
|
|
Lahjendatud heitgaas
|
0,001588
|
0,000967
|
0,000795
|
0,001519
|
0,000553
|
|
CNG (surumaagaas)
|
Toores heitgaas
|
0,001622
|
0,000987
|
0,000523
|
0,001552
|
0,000565
|
|
Lahjendatud heitgaas
|
0,001588
|
0,000967
|
0,000584
|
0,001519
|
0,000553
|
|
Propaan
|
Toores heitgaas
|
0,001603
|
0,000976
|
0,000511
|
0,001533
|
0,000559
|
|
Lahjendatud heitgaas
|
0,001588
|
0,000967
|
0,000507
|
0,001519
|
0,000553
|
|
Butaan
|
Toores heitgaas
|
0,001600
|
0,000974
|
0,000505
|
0,001530
|
0,000558
|
|
Lahjendatud heitgaas
|
0,001588
|
0,000967
|
0,000501
|
0,001519
|
0,000553
|
| Märkused: — Toore heitgaasi u-väärtused ideaalgaasi omaduste juures λ = 2, kuiv õhk, 273 K, 101,3 kPa.
— Lahjendatud heitgaasi u-väärtused ideaalgaasi omaduste ja õhutiheduse juures.
— CNG u-väärtused täpsusega 0,2 % järgmise koostise puhul: C = 66–76 %; H = 22–25 %; N = 0–12 %.
— CNG u-väärtused HC puhul vastavad CH2,93 (kogu HC jaoks tuleb kasutada CH4
u-väärtust).
|
5.6. Pindala kontrollväärtuste arvutamine
NOX heitkogust mõõdetakse ja arvutatakse vastavalt punktile 5.6.1 kolmes punkti 2.7.6 kohaselt valitud kontrollpunktis ning määratakse kindlaks ka interpoleerimise teel nende katsetsükli faasidega, mis punkti 5.6.2 kohaselt asuvad kõige lähemal vastavale kontrollpunktile. Mõõdetud väärtusi võrreldakse seejärel interpoleeritud väärtustega vastavalt punktile 5.6.3.
5.6.1. Spetsiifiliste heitkoguste arvutamine
Iga kontrollpunkti (Z) NOx heitkogus arvutatakse järgmiselt:
m
NOx,Z = 0,001587 × c
NOx,Z × k
h,D × q
mew
5.6.2. Katsetsükli heidete väärtuse kindlaksmääramine
Iga kontrollpunkti NOx heitkogus interpoleeritakse valitud kontrollpunkti Z katva katsetsükli neljast lähimast režiimist, nagu on esitatud joonisel 4. Kõnealuste režiimide (R, S, T, U) puhul kasutatakse järgmisi määratlusi:
Pöörlemiskiirus (R) = Pöörlemiskiirus (T) = nRT
Pöörlemiskiirus (S) = Pöörlemiskiirus (U) = nSU
Osakoormus (R) = Osakoormus (S)
Osakoormus (T) = Osakoormus (U).
Kontrollpunkti Z NOx heitkogus arvutatakse järgmiselt:
ja
kus:
ER, ES, ET, EU = katvate režiimide konkreetne NOx heitkogus, mis on arvutatud vastavalt punktile 5.6.1.
MR, MS, MT, MU = mootori pöördemoment katvate režiimide puhul.
Joonis 4
NOx kontrollpunkti interpoleerimine
5.6.3. NOx heidete väärtuste võrdlemine
Kontrollpunkti Z mõõdetud konkreetset NOx heitkogust (NOx,Z) võrreldakse interpoleeritud väärtusega (EZ) järgmiselt:
6. TAHKETE OSAKESTE HEIDETE ARVUTAMINE
6.1. Andmete hindamine
Tahkete osakeste hindamisel registreeritakse iga režiimil läbi filtrite voolavate proovide kogumassid (m
sep).
Filtrid asetatakse tagasi kaalukambrisse ning konditsioneeritakse vähemalt ühe tunni jooksul, kuid mitte kauem kui 80 tundi, seejärel kaalutakse. Registreeritakse filtrite brutokaal, sellest lahutatakse omakaal (vt punkt 2.1) ning saadakse tahkete osakeste proovi mass m
f.
Taustkorrigeerimise korral registreeritakse filtreid läbiva lahjendusõhu mass (m
d) ja tahkete osakeste mass (m
f,d). Enam kui ühe mõõtmise korral tuleb arvutada jagatis m
f,d/m
d iga üksiku mõõtmise kohta ning arvutada keskmine väärtus.
6.2. Osavoolu lahjendussüsteem
Tahkete osakeste heidete lõplikud registreeritavad katsetulemused määratakse kindlaks järgmiste etappide põhjal. Lahjendusastet saab reguleerida mitmel eri viisil ning seetõttu on kasutusel erinevad q
medf arvutamise meetodid. Kõik arvutused põhinevad proovivõtuaja üksikrežiimide keskmistel väärtustel.
6.2.1. Isokineetilised süsteemid
q
medf
= q
mew
× rd
kus r
a on isokineetilise proovivõtturi ja väljalasketoru ristlõikepindalade suhe:
6.2.2. Süsteemid, milles mõõdetakse CO2 või NOx sisaldust
qmedf
= qmew
× rd
kus:
|
c
wE
|
=
|
märgistusgaasi niiskusesisaldus toores heitgaasis
|
|
c
wD
|
=
|
märgistusgaasi niiskusesisaldus lahjendatud heitgaasis
|
|
c
wA
|
=
|
märgistusgaasi niiskusesisaldus lahjendusõhus
|
Kuivas heitgaasis mõõdetud sisaldused teisendatakse niiskes heitgaasis mõõdetud sisaldusteks vastavalt käesoleva liite punktile 5.2.
6.2.3. Süsteemid, milles kasutatakse CO2 mõõtmist ja süsiniku tasakaalustusmeetod (
53
)
kus:
|
c
(CO2)D
|
=
|
CO2 sisaldus lahjendatud heitgaasis
|
|
c
(CO2)A
|
=
|
CO2 sisaldus lahjendusõhus
|
(sisaldused mahuprotsentidena niiskes heitgaasis)
Võrrand põhineb süsiniku tasakaalu eeldusel (mootorisse sisenevad süsinikuaatomid eralduvad süsinikdioksiidina) ning määratakse kindlaks järgmiselt:
qmedf
= qmew
× r
d
ja
6.2.4. Süsteemid, milles kasutatakse voolu mõõtmist
qmedf = qmew × rd
6.3. Täisvoolu lahjendussüsteem
Kõik arvutused põhinevad proovivõtuaja üksikrežiimide keskmistel väärtustel. Lahjendatud heitgaasi vool q
mdew määratakse kindlaks vastavalt käesoleva lisa 2. liite punktile 4.1. Proovide kogumass m
sep arvutatakse vastavalt käesoleva lisa 2. liite punktile 6.2.1.
6.4. Tahkete osakeste massivoolu arvutamine
Tahkete osakeste massivool arvutatakse järgmiselt. Täisvoolu lahjendussüsteemi kasutamisel asendatakse punkti 6.2 kohaselt kindlaksmääratud q
medf punkti 6.3 kohaselt kindlaksmääratud q
mdew-ga.
i = 1, … n
Tahkete osakeste massivoolu võib taustkorrigeerida järgmiselt:
![PTmass = {mf msep - [mf,d md × Σ i = 1 i = n (1 - 1 Di) × Wfi]} × qmedf 1000](./../../../../resource.html?uri=celex:02005L0055-20060610.EST.xhtml.L_2005313ET.01003701.tif.jpg)
kus D arvutatakse vastavalt käesoleva lisa 2. liite punktile 5.4.1.
▼B
►M1
7. ◄ SUITSU VÄÄRTUSTE ARVUTAMINE
►M1
7.1. ◄ Besseli algoritm
Besseli algoritmi kasutatakse 1 sekundi keskmiste väärtuste arvutamiseks suitsu hetkeliste lugemite põhjal, ümber arvutatuna punkti 6.3.1 kohaselt. Algoritm emuleerib teise järgu madalpääsfiltrit ning selle kasutamine nõuab iteratiivseid arvutusi koefitsientide kindlaksmääramiseks. Need koefitsiendid on suitsususe mõõturisüsteemi reaktsiooniaja ja võttesageduse funktsioon. Seetõttu tuleb punktis 6.1.1 ettenähtud toimingut korrata iga kord, kui süsteemi reaktsiooniaeg ja/või võttesagedus muutuvad.
►M1
7.1.1. ◄ Filtri reaktsiooniaja ning Besseli konstantide arvutamine
Reaktsiooniaeg Besseli algoritmis (tF) on suitsususe mõõturi süsteemi füüsikalise ja elektrilise reaktsiooniaja funktsioon, nagu on määratletud III lisa 4. liite punktis 5.2.4, ning selle arvutamiseks kasutatakse järgmist võrrandit:
kus:
|
tp
|
=
|
füüsikaline reaktsiooniaeg, sek
|
|
te
|
=
|
elektriline reaktsiooniaeg, sek
|
Filtri piirsageduse (fc) määramise arvutused põhinevad sisendi tõusul 0-1 ≤ 0,01 sek (vaata VII lisa). Reaktsiooniaeg on ajavahemik, mille jooksul Besseli väljundsignaal jõuab 10 protsendist (t10) 90 protsendini (t90) nimetatud astmelisest funktsioonist. See saadakse fc väärtuse itereerimise teel kuni t90-t10≈tF. fc esimest iteratsiooni väljendatakse järgmise valemi abil:
Besseli konstandid E ja K arvutatakse järgmiste võrrandite abil:
kus:
|
Δt
|
=
|
|
|
Ω
|
=
|
|
►M1
7.1.2. ◄ Besseli algoritmi arvutamine
Kasutades E ja K väärtusi arvutatakse Besseli 1 s keskmine väärtus astmelise sisendi Si kohta järgmiselt:
kus:
Ajad t10 ja t90 interpoleeritakse. Väärtuse fc reaktsiooniaega tF määratletakse t90 ja t10 vahelise ajalise erinevusena. Kui see reaktsiooniaeg ei ole piisavalt lähedane nõutavale, siis jätkatakse itereerimist, kuni tegelik reaktsiooniaeg vastab 1 protsendilise täpsusega nõutavale reaktsiooniajale:
►M1
7.2. ◄ Andmete hindamine
Suitsu mõõtmiste sagedus peab olema vähemalt 20 Hz.
►M1
7.3. ◄ Suitsu määramine
►M1
7.3.1. ◄ Andmete ümberarvestamine
Kuna kõigi suitsususe mõõturite põhiline mõõteühik on läbitustegur, siis arvestatakse suitsu väärtused ümber läbitustegurist (τ) valguse neeldumisteguriks (k) järgmiselt:
ning
kus:
|
k
|
=
|
valguse neeldumiskoefitsient, m-1
|
|
LA
|
=
|
efektiivne optilise tee pikkus, nagu on ette näinud mõõteriista tootja, m
|
Ümberarvutus tehakse enne andmete edasist töötlemist.
►M1
7.3.2. ◄ Keskmise suitsu väärtuse arvutamine Besseli funktsiooni põhjal
Vajalik piirsagedus fc on sagedus, mis tekitab filtri nõuetekohase reaktsiooniaja tF. Niipea kui kõnealune sagedus on punktis 6.1.1 nimetatud iteratsiooniprotsessi abil määratud, arvutatakse välja Besseli algoritmi tegelikud konstandid E ja K. Besseli algoritmi rakendatakse seejärel suitsu hetkeväärtuste suhtes (k-väärtus), nagu on kirjeldatud punktis 6.1.2:
Besseli algoritm on laadilt rekursiivne. Seega on algoritmile vaja algseid sisendväärtusi Si-1 ja Si-2 ning algseid väljundväärtusi Si-2 ja Yi-2. Nende väärtuseks võib võtta 0.
Kolme pöörlemiskiiruse A, B ja C iga koormusastme 1 sek-maksimaalväärtus Ymax valitakse igast suitsukõvera Yi üksikväärtustest.
►M1
7.3.3. ◄ Lõpptulemus
Iga katsetsükli (katse pöörlemiskiiruse) keskmised suitsu väärtused (SV) arvutatakse järgmiselt:
|
Katse pöörlemiskiirusel A
|
:
|
SVA = (Ymax1,A + Ymax2,A + Ymax3,A) / 3
|
|
Katse pöörlemiskiirusel B
|
:
|
SVB = (Ymax1,B + Ymax2,B + Ymax3,B) / 3
|
|
Katse pöörlemiskiirusel C
|
:
|
SVC = (Ymax1,C + Ymax2,C + Ymax3,C) / 3
|
kus:
Ymax1, Ymax2, Ymax3 = on suurim Besseli 1 s keskmine väärtus kolmel koormusastmel
Lõppväärtus arvutatakse järgmiselt:
SV = (0,43 × SVA) + (0,56 × SVB) + (0,01 × SVC)
2. liide
ETC KATSETSÜKKEL
1. MOOTORI KAARDISTUSPROTSEDUUR
1.1. Kaardistatud kiiruse ulatuse määramine
ETC katse tegemiseks katsekambris tuleb mootor pöörlemiskiiruse/pöördemomendi määramiseks enne katsetsüklit kaardistada. Minimaalne ja maksimaalne kaardistamiskiirus määratakse järgmiselt:
|
Minimaalne kaardistamiskiirus
|
=
|
tühikäigu pöörlemiskiirus
|
|
Maksimaalne kaardistamiskiirus
|
=
|
nhi × 1,02 või kiirus, mille puhul täiskoormuse pöördemoment langeb nullini, olenevalt sellest, kumb kiirus on väiksem
|
1.2. Mootori võimsuse kaardistamine
Mootor soojendatakse maksimaalvõimsusel, et stabiliseerida mootori parameetrid tootja soovituse ja hea inseneritava kohaselt. Pärast mootori stabiliseerimist kaardistatakse see järgmiselt:
a) mootor vabastatakse koormusest ja seda kasutatakse tühikäigu pöörlemiskiirusel;
b) mootorit kasutatakse täiskoormusel/täielikult avatud pritsepumbaga minimaalsel kaardistamiskiirusel;
c) mootori pöörlemiskiirust tõstetakse keskmise kiirusega 8 ± 1 min-1 /sekundis minimaalselt kaardistamiskiiruselt maksimaalsele. Mootori pöörlemiskiiruse ja pöördemomendi väärtused registreeritakse sagedusega vähemalt üks mõõtepunkt sekundis.
1.3. Kaardistamiskõvera tekitamine
Kõik punkti 1.2 kohaselt registreeritud andmed ühendatakse punktidevahelise lineaarse interpolatsiooni abil. Saadud pöördemomendi kõver on kaardistuskõver ning seda kasutatakse mootoritsükli normaliseeritud pöördemomendi väärtuste ümberarvutamiseks katsetsükli tegelikeks pöördemomendi väärtusteks, nagu on kirjeldatud punktis 2.
1.4. Alternatiivne kaardistamine
Kui tootja arvamuse kohaselt ei ole eespool kirjeldatud kaardistusmetoodika mis tahes teatava mootori puhul usaldusväärne või esindav, siis võib kasutada alternatiivset kaardistusmetoodikat. Kõnealused alternatiivsed meetodid peavad vastama kindlaksmääratud kaardistamisprotseduuri eesmärkidele, mis seisneb kõigi katsetsüklites saavutatavate mootori pöörlemiskiiruste suurima momendikiiruse määramises. Hälbed käesolevas punktis nimetatud kaardistamismeetoditest turvalisuse või tüüpilisuse eesmärgil peavad koos põhjendustega olema tehnilise teenistuse poolt kinnitatud. Ühelgi juhul ei tohi mootori pidevalt vähenevaid pöördeid kasutada reguleeritud või turboülelaaduriga mootori puhul.
1.5. Korduskatsed
Mootorit ei ole vaja enne iga katsetsüklit kaardistada. Mootor tuleb enne katsetsüklit uuesti kaardistada, kui:
— viimasest kaardistamisest on asjatundjate hinnangul möödunud liiga palju aega
— või
— mootorit on mehaaniliselt muudetud või uuesti kalibreeritud ning see võib mõjutada mootori tööd.
2. ETALONKATSETSÜKLI MOODUSTAMINE
Siirdekatsetsüklit on kirjeldatud käesoleva lisa 3. liites. Pöördemomendi ja pöörete arvu normaliseeritud väärtused muudetakse tegelikeks väärtusteks allpool esitatud viisil, mille tulemusena saadakse etalontsükkel.
2.1. Tegelik kiirus
Kiiruse normaliseerimine tühistatakse järgmise võrrandi abil:
Võrdluskiirus (nref) vastab 3. liites esitatud mootori dünamomeetrilises graafikus esitatud 100 % kiiruse väärtustele. Seda määratletakse järgmiselt (vaata I lisa joonis 1):
kus nhi ja nlo määratakse kas I lisa 2. punkti või III lisa 1. liite punkti 1.1 kohaselt.
2.2. Tegelik pöördemoment
Pöördemoment normaliseeritakse vastaval pöörlemiskiirusel suurima momendikiiruseni. Etalontsükli pöördemomendi normaliseeritud väärtused arvutatakse punkti 1.3 kohaselt määratud kaardistamiskõvera abil ümber järgmiselt:
Tegelik pöördemoment = (pöördemoment protsentides × maks. pöördemoment /100)
vastava tegeliku kiiruse suhtes, nagu on määratletud punktis 2.1.
Etalontsükli tekitamiseks tuleb faaside käivituspunktide (“m”) negatiivsed pöördemomendi väärtused muuta tegelikeks väärtusteks, mis määratakse kindlaks ühel järgmistest viisidest:
— negatiivne 40 % vastava pöörete arvu juures kasutatavast positiivsest pöördemomendist,
— mootori käitamiseks minimaalselt maksimaalsele kaardistamiskiirusele vajaliku negatiivse pöördemomendi kaardistamine,
— negatiivse pöördemomendi määramine, mis on vajalik mootori käitamiseks tühikäigul ja võrdluskiirustel ning kõnealuste faaside vaheliseks lineaarseks interpolatsiooniks.
2.3. Tegelikeks väärtusteks ümberarvutamise näide
Näitena muudetakse järgmine katsefaas tegelikele väärtustele vastavaks:
|
pöördemoment protsentides
|
=
|
82
|
Aluseks võetakse järgmised väärtused:
|
võrdluskiirus
|
=
|
2 200 min- 1
|
|
tühikäigukiirus
|
=
|
600 min- 1
|
mille tulemusena saadakse:
tegelik kiirus = (43 × (2 200 – 600)/100) + 600 = 1 288 min-1
tegelik pöördemoment = (82 × 700/100) = 574 Nm
mille puhul mootori pöörlemiskiirusel 1 288 min-1 kaardistamiskõveral saadud suurim pöördemoment on 700 Nm.
▼M1
3. HEITKOGUSTE KATSE KULG
Tootja nõudmisel võib mootori ja heitgaasisüsteemi mõõtetsüklile eelnevaks konditsioneerimiseks teha mannekeenkatse.
Maagaasil- ja veeldatud naftagaasil töötavate mootorite sissesõitmiseks kasutatakse ETC katset. Mootor sõidetakse sisse vähemalt kahes ETC-tsüklis, kuni ühe ETC-tsükli kestel mõõdetud CO heitkogus ületab eelmise ETC-tsükli kestel mõõdetud CO heitkoguse kõige rohkem 10 % võrra.
3.1. Proovivõtufiltrite ettevalmistamine (vajaduse korral)
Vähemalt üks tund enne katset asetatakse iga filter osaliselt kaetud, tolmu eest kaitstud Petri tassi ning asetatakse stabiliseerimiseks kaalukambrisse. Stabiliseerumisperioodi lõpus kaalutakse iga filter ning registreeritakse selle omakaal. Seejärel hoitakse filtrit suletud Petri tassis või tihendatud filtrialusel kuni kasutamiseni katses. Filtrit tuleb kasutada kaheksa tunni jooksul pärast kaalukambrist väljavõtmist. Omakaal registreeritakse.
3.2. Mõõteseadmete paigaldamine
Mõõteriistad ja proovivõtturid tuleb nõuetekohaselt paigaldada. Kui kasutatakse täisvoolu lahjendussüsteemi, ühendatakse sellega väljalasketoru.
3.3. Lahjendussüsteemi ja mootori käivitamine
Lahjendussüsteem ja mootor käivitatakse ja neid soojendatakse, kuni kõik temperatuurid ja rõhud on stabiliseerunud efektiivvõimsusel tootja soovituse ja hea inseneritava kohaselt.
3.4. Tahkete osakeste proovivõtusüsteemi käivitamine (ainult diiselmootorid)
Tahkete osakeste proovivõtusüsteem käivitatakse ja see töötab möödavoolul. Lahjendusõhu tahkete osakeste fooni taseme saab kindlaks määrata lahjendusõhu juhtimise teel läbi tahkete osakeste filtrite. Filtreeritud lahjendusõhu kasutamise korral võib teha ühe mõõtmise kas enne või pärast katset. Kui lahjendusõhku ei filtreerita, võib mõõtmised teha tsükli alguses ja lõpus ning arvutada keskmised väärtused.
Lahjendussüsteem ja mootor käivitatakse ja neid soojendatakse, kuni kõik temperatuurid ja rõhud on stabiliseerunud tootja soovituse ja hea inseneritava kohaselt.
Perioodilise regenereerimisega järeltöötluse puhul ei esine regenereerimist mootori soojendamise ajal.
3.5. Lahjendussüsteemi reguleerimine
Lahjendussüsteemi voolukiirused (täisvool või osavool) reguleeritakse nii, et süsteemi ei kondenseeruks vett ning filtri pinna maksimaalne temperatuur oleks 325 K (52 °C) või vähem (vt V lisa punkt 2.3.1, DT).
3.6. Analüsaatorite kontrollimine
Heiteanalüsaatorid nullistatakse ja määratakse kindlaks mõõteulatus. Proovivõtukottide kasutamise korral kotid tühjendatakse.
3.7. Mootori käivitamisprotseduur
Stabiliseeritud mootor käivitatakse kasutaja käsiraamatus sisalduva tootja poolt soovitatud käivitusprotseduuri kohaselt, seejuures kasutatakse kas seeriatoodangu käivitusmootorit või dünamomeetrit. Valikuliselt võib katset alustada mootorit välja lülitamata otse eelkonditsioneerimisfaasist, kui mootor töötab tühikäigupöörlemiskiirusel.
3.8. Katsetsükkel
3.8.1. Katsejärjestus
Katseseeriaga alustatakse, kui mootor on jõudnud tühikäigu pöörlemiskiiruseni. Katse sooritatakse etalontsükli kohaselt, nagu on ette nähtud käesoleva liite punktis 2. Mootori pöörlemiskiiruse ja pöördemomendi seadistuspunktid seadistatakse sagedusele 5 Hz (soovitatavalt 10 Hz) või enamale. Mootori pöörlemiskiiruse ja pöördemomendi tagasisideandmed registreeritakse vähemalt kord sekundis kogu katsetsükli kestel ning signaalid võib elektrooniliselt filtreerida.
3.8.2. Gaasiheidete mõõtmine
3.8.2.1. Täisvoolu lahjendussüsteem
Mootori või katseseeria käivitamisel või tsükli alustamisel vahetult eelkonditsioneerimisest lülitatakse sisse mõõteseadmed, et samaaegselt alustada:
— lahjendusõhu kogumist või analüüsimist,
— lahjendatud heitgaasi kogumist või analüüsimist,
— lahjendatud heitgaasi (CVS) koguse ning nõuetekohaste temperatuuride ja rõhkude mõõtmist,
— dünamomeetri pöörlemiskiiruse ja pöördemomendi tagasisideandmete registreerimist.
Süsivesinikke (HC) ja lämmastikoksiide (NOx) mõõdetakse pidevalt lahjendustunnelis sagedusega 2 Hz. Keskmiste kontsentratsioonide määramine toimub analüsaatori signaalide integreerimise teel katsetsükli kestel. Süsteemi reaktsiooniaeg ei tohi ületada 20 sekundit ning seda kohandatakse vajaduse korral CVS voolukõikumistega ja proovivõtuaja/katsetsükli nihetega. CO, CO2, NMHC ja CH4 määratakse integreerimise teel või tsükli ajal proovivõtukotti kogunenud heitgaasikontsentratsioonide analüüsimise teel. Gaasiliste saasteainete kontsentratsioonid lahjendusõhus määratakse integreerimise või kogumise teel taustsaasteainete kotti. Kõik muud väärtused registreeritakse sagedusega vähemalt kord sekundis (1 Hz).
3.8.2.2. Toore heitgaasi mõõtmine
Mootori või katseseeria käivitamisel, kui tsüklit alustatakse vahetult eelkonditsioneerimisest, lülitatakse sisse mõõteseadmed, et samaaegselt alustada:
— toore heitgaasi kontsentratsioonide analüüsimist,
— heitgaasi või sisselaskeõhu ja kütuse voolukiiruse mõõtmist,
— dünamomeetri pöörlemiskiiruse ja pöördemomendi tagasisideandmete registreerimist.
Gaasiliste heidete (HC, CO ja NOx) hindamiseks registreeritakse heidete kontsentratsioonid ja heitgaasi massivoolu kiirus ning salvestatakse arvutisüsteemi sagedusega vähemalt 2 Hz. Süsteemi reaktsiooniaeg ei tohi olla üle 10 sek. Kõik muud väärtused registreeritakse sagedusega vähemalt 1 Hz. Analooganalüsaatori puhul registreeritakse reaktsioon ning kalibreerimisandmeid võib rakendada andmete hindamise käigus on-line- või off-line-meetodil.
Gaasiliste koostisosade heitkoguste massi arvutamiseks viiakse registreeritud sisalduste kõverad ja heitgaasi massi voolukiiruse kõver ajalisse vastavusse üleminekuajast nagu määratletud I lisa punktis 2. Seega määratakse iga gaasilise heite analüsaatori ja heitgaasi massivoolusüsteemi reaktsiooniaeg kindlaks vastavalt käesoleva lisa 5. liite punktidele 4.2.1 ja 1.5 ning need registreeritakse.
3.8.3. Tahkete osakeste proovivõtt (vajaduse korral)
3.8.3.1. Täisvoolu lahjendussüsteem
Tsükli puhul, mida alustatakse vahetult eelkonditsioneerimisest, lülitatakse tahkete osakeste proovivõtusüsteem mootori või katsejärjestuse käivitamisega samal ajal möödavoolult tahkete osakeste kogumisele.
Kui voolu kompenseerimist ei kasutata, siis reguleeritakse proovivõtupump (proovivõtupumbad) nii, et tahkete osakeste proovivõtturit või ülekandetoru läbiva voolu kiirus püsiks ettenähtud voolukiiruse juures täpsusega ± 5 %. Kui kasutatakse voolu kompenseerimist (või proovigaasivoolu proportsionaalset reguleerimist), siis tuleb näidata, et põhitoru voolu ja tahkete osakeste voolu suhe erineb ettenähtud väärtusest kõige rohkem ± 5 % (välja arvatud proovivõtu esimesed kümme sekundit).
Märkus: kahekordse lahjenduse korral on proovigaasivool proovivõtufiltreid läbiva voolu ja teise astme lahjendusõhuvoolu vaheline netoväärtus.
Registreeritakse keskmine temperatuur ja rõhk gaasimõõturi (gaasimõõturite) või voolu mõõteriistade sisselaskeava juures. Kui tahkete osakeste suure koormuse tõttu filtrile ei ole ettenähtud voolukiirust võimalik kogu tsükli kestel säilitada (täpsusega ± 5 %), siis on katse kehtetu. Katse tehakse uuesti, kasutades väiksemat voolukiirust ja/või suurema läbimõõduga filtrit.
3.8.3.2. Osavoolu lahjendussüsteem
Tsükli puhul, mida alustatakse vahetult eelkonditsioneerimisest, lülitatakse tahkete osakeste proovivõtusüsteem mootori või katsejärjestuse käivitamisega samal ajal möödavoolult tahkete osakeste kogumisele.
Osavoolu lahjendussüsteemi kontrolliks on vaja kiire reaktsiooniga süsteemi. Süsteemi üleminekuaeg määratakse kindlaks III lisa 5. liite punktis 3.3 kirjeldatud menetlusega. Kui heitgaasivoolu mõõtmise (vt punkt 4.2.1) ja osavoolu süsteemi liidetud üleminekuaeg on lühem kui 0,3 sek, võib kasutada on-line-kontrolli. Kui üleminekuaeg ületab 0,3 sek, tuleb kasutada eelnevalt registreeritud katsel põhinevat eelkontrolli. Sellisel juhul on tõusuaeg ≤1 sek ja kombinatsiooni viiteaeg ≤10 sek.
Kogu süsteemi reaktsiooniaeg reguleeritakse nii, et oleks tagatud osakeste representatiivne proov qmp,i, mis on proportsionaalne heidete massivooluga. Proportsionaalsuse kindlaksmääramiseks tuleb teostada qmp,i regressioonanalüüs vastandatuna qmew,i regressioonanalüüsiga vähemalt 1 Hz andmehõivesageduse juures, ning täidetud peavad olema järgmised kriteeriumid:
— qmp,i ja qmew,i vahelise lineaarregressiooni korrelatsioonitegur R2 ei tohi olla väiksem kui 0,95,
— hinnangu standardviga üleminekul qmp,i väärtuselt qmew,i väärtusele ei tohi ületada 5 % qmp maksimaalväärtusest,
— regressioonisirge qmp lõik ei tohi ületada ± 2 % qmp maksimaalväärtusest.
Valikuliselt võib teha eelkatse ning kasutada eelkatse heite massivoolusignaali, et kontrollida proovigaasi voolu tahkete osakeste süsteemi (eelkontroll). Selline menetlus on nõutav, kui tahkete osakeste süsteemi üleminekuaeg t50,P või heidete massivoolusignaali üleminekuaeg t50,F või mõlemad on > 0,3 sek. Osavoolu lahjendussüsteemi nõuetekohane kontroll saavutatakse, kui qmp kontrolliva eelkatse qmew,pre ajakõverat nihutatakse eelkontrolliaja t50,P + t50,F võrra.
qmp,i ja qmew,i vahelise korrelatsiooni saamiseks kasutatakse tegeliku katse ajal võetud andmeid, mille puhul qmew,i aeg on nihutatud qmp,i suhtes t50,F võrra (t50,P ei mänginud nihutamisel rolli). See tähendab, et ajaline nihe qmew ja qmp vahel on nende III lisa 5. liite punktis 3.3 kindlaksmääratud üleminekuaegade vahe.
3.8.4. Mootori seiskumine
Mootori seiskumise korral katsetsükli mis tahes hetkel tuleb mootor eelkonditsioneerida ja uuesti käivitada ning katset korrata. Kui katsetsükli ajal tekib mõne vajaliku katseseadme rike, siis katse ei kehti.
3.8.5. Toimingud pärast katset
Pärast katse lõppemist lõpetatakse lahjendatud heitgaasi mahu või toore heitgaasi voolukiiruse mõõtmine, gaasivool kogumiskottidesse peatatakse ning lülitatakse välja tahkete osakeste proovivõtupump. Ühtses analüsaatorite süsteemis jätkub proovivõtt süsteemi reaktsiooniaegade lõppemiseni.
Kogumiskottides (kui neid kasutatakse) olevaid kontsentratsioone analüüsitakse võimalikult kiiresti, igal juhul hiljemalt 20 minutit pärast katsetsükli lõppemist.
Pärast heitkoguste määramise katset kontrollitakse analüsaatorid nullgaasi ja sama võrdlusgaasi abil uuesti üle. Katset käsitatakse kehtivana, kui enne ja pärast katset saadud tulemuste ning võrdlusgaasi väärtuse vahe on alla 2 %.
3.9. Katse vastavustõendamine
3.9.1. Andmenihe
Tagasiside- ja võrdlustsükli väärtuste vahelisest ajalisest mahajäämusest tuleneva nihke minimeerimiseks võib kogu mootori pöörlemiskiiruse ja pöördemomendi tagasisidesignaali järjestust võrdluskiiruse ja pöördemomendi järjestuse suhtes ajaliselt kiirendada või tagasi hoida. Nihutades tagasisidesignaale tuleb nii pöörlemiskiirust kui pöördemomenti nihutada samal määral ning samas suunas.
3.9.2. Tsükli töö arvutamine
Tsükli tegelik töö Wact (kWh) arvutatakse kõigi mootori pöörlemiskiiruse ja pöördemomendi registreeritud tagasisideväärtuste paaride põhjal. Seda tehakse pärast tagasisideandmete mis tahes nihutamist, kui on tehtud selline valik. Tsükli tegelikku tööd Wact võrreldakse võrdlustsükli tööga Wref ning selle abil arvutatakse spetsiifilise pidurdamise heitkoguseid (vt punkte 4.4 ja 5.2). Sama metoodikat kasutatakse nii võrdlus- kui ka tegeliku mootori võimsuse integreerimisel. Väärtuste kindlaksmääramisel võrdlustsükli piirväärtuste ja mõõdetud väärtuste vahelistes punktides kasutatakse lineaarset interpoleerimist.
Võrdlustsükli ja tsükli tegeliku töö integreerimisel nullistatakse kõik negatiivsed pöördemomendi väärtused ja võetakse need arvesse. Kui integreerimissagedus on väiksem kui 5 hertsi ning juhul, kui pöördemomendi positiivne väärtus muutub teatava ajavahemiku jooksul negatiivseks või negatiivne väärtus positiivseks, siis arvutatakse negatiivne osa ja nullistatakse. Positiivne osa lisatakse integreeritud väärtusele.
Wact hälve Wref suhtes peab olema vahemikus – 15 % kuni + 5 %
3.9.3. Katsetsükli statistiline valideerimine
Pöörlemiskiirusele, pöördemomendile ja võimsusele tehakse tagasisideväärtuste lineaarne regressioon kontrollväärtuste suhtes. Seda tehakse pärast tagasisideandmete mis tahes nihutamist, kui on tehtud selline valik. Kasutatakse vähimruutude meetodit järgmise kõige sobivama võrrandiga:
y = mx + b
kus:
|
y
|
=
|
pöörlemiskiiruse (min–1), pöördemomendi (Nm) või võimsuse (kW) tagasiside (tegelik) väärtus
|
|
m
|
=
|
regressioonisirge kalle
|
|
x
|
=
|
pöörlemiskiiruse (min–1), pöördemomendi (Nm) või võimsuse (kW) kontrollväärtus
|
|
b
|
=
|
regressioonisirge y-telg
|
Hinnangu standardviga (SE) üleminekul y-väärtuselt x-väärtusele ja kindlaksmääramise koefitsient (r2) arvutatakse iga regressioonisirge suhtes.
Kõnealune analüüs soovitatakse teha sagedusel 1 Hz. Kõik negatiivsed pöördemomendi kontrollväärtused ning nendega seotud tagasisideväärtused jäetakse tsükli pöördemomendi ja võimsuse statistilise valideerimise arvestusest välja. Katset käsitatakse kehtivana, kui tabelis 7 esitatud kriteeriumid on täidetud.
Tabel 7
Regressioonisirge tolerantsid
|
|
Pöörlemiskiirus
|
Pöördemoment
|
Võimsus
|
|
Hinnangu standardviga (SE) y-lt üleminekul x-le
|
Maksimaalselt 100 min–1
|
Maksimaalselt 13 % (15 %) (1) võimsuse kaardistamisel saadud mootori suurimast pöördemomendist
|
Maksimaalselt 8 % (15 %) (1) võimsuse kaardistamisel saadud mootori suurimast võimsusest
|
|
Regressioonisirge tõus, m
|
0,95–1,03
|
0,83–1,03
|
0,89–1,03
(0,83–1,03) (1)
|
|
Kindlaksmääramiskoefitsient, r2
|
min 0,9700
(min 0,9500) (1)
|
min 0,8800
(min 0,7500) (1)
|
min 0,9100
(min 0,7500) (1)
|
|
Regressioonisirge y-telglõik, b
|
± 50 min–1
|
± 20 Nm või ± 2 % (± 20 Nm või ± 3 %) (1) suurimast pöördemomendist, olenevalt sellest, kumb on suurem
|
± 4 kW või ± 2 % (± 4 kW või ± 3 %) (1) suurimast võimsusest, olenevalt sellest, kumb on suurem
|
|
(1) Kuni 1. oktoobrini 2005 võib sulgudes esitatud numbreid kasutada gaasimootorite tüübikatsetuseks. (Komisjon annab aru gaasimootorite edasiarendamise kohta, et kinnitada või muuta käesolevas tabelis esitatud gaasimootorite suhtes kohaldatavaid regressioonisirge tolerantse.)
|
Punktide väljajätmine regressioonanalüüsist toimub tabeli 8 kohaselt.
Tabel 8
Punktid, mille väljajätmine regressioonanalüüsist on lubatud
|
Tingimused
|
Väljajäetavad punktid
|
|
Täiskoormus ja pöördemomendi tagasiside < 95 % kontrollpöördemomendist
|
Pöördemoment ja/või võimsus
|
|
Täiskoormus ja pöörlemiskiiruse tagasiside < 95 % kontrollpöörlemiskiirusest
|
Pöörlemiskiirus ja/või võimsus
|
|
Koormuseta, tühikäigufaasita, pöördemomendi tagasiside > kontrollpöördemoment
|
Pöördemoment ja/või võimsus
|
|
Koormuseta, pöörlemiskiiruse tagasiside ≤ tühikäigu pöörlemiskiirus + 50 min–1 ja pöördemomendi tagasiside = tootja määratletud/mõõdetud tühikäigu pöördemoment ± 2 % maksimaalsest pöördemomendist
|
Pöörlemiskiirus ja/või võimsus
|
|
Koormuseta, pöörlemiskiiruse tagasiside > tühikäigu pöörlemiskiirus + 50 min–1 ja pöördemomendi tagasiside > 105 % kontrollpöördemomendist
|
Pöördemoment ja/või võimsus
|
|
Koormuseta ja pöörlemiskiiruse tagasiside > 105 % kontrollpöörlemiskiirusest
|
Pöörlemiskiirus ja/või võimsus
|
▼M1
4. HEITGAASIVOOLU ARVUTAMINE
4.1. Lahjendatud heitgaasivoolu kindlaksmääramine
Katsetsükli kogu lahjendatud heitgaasivool (kg/katse) arvutatakse tsükli mõõteväärtuste voolu mõõteseadme vastavate kalibreerimisandmete põhjal (PDP puhul V0, CFV puhul KV, SSV puhul C
d, nagu on kindlaks määratud III lisa 5. liite punktis 2). Kui lahjendatud heitgaasi temperatuur hoitakse soojusvaheti abil püsivana kogu tsükli kestel (PDV–CVS puhul ± 6 K, CFV–CVS puhul ± 11 K või SSV-CVS puhul ± 11 K, vt V lisa punkt 2.3), siis kasutatakse järgmisi valemeid:
PDP-CVS süsteem:
m
ed = 1,293 × V
0 × N
P × (p
b – p
1) × 273 / (101,3 × T)
kus:
|
V
0
|
=
|
ühe pöördega pumbatava gaasi maht katsetingimustes, m3/pööre
|
|
N
P
|
=
|
pumba pöörete üldarv katse ajal
|
|
p
b
|
=
|
atmosfäärirõhk katsekambris, kPa
|
|
p
1
|
=
|
hõrendus atmosfäärirõhu suhtes pumba sisselaskeava juures, kPa
|
|
T
|
=
|
lahjendatud heitgaasi keskmine temperatuur pumba sisselaskeava juures kogu tsükli kestel, K
|
CFV-CVS süsteem:
m
ed = 1,293 × t × K
v × p
p / T
0,5
kus:
|
K
V
|
=
|
kriitilise voolu Venturi toru kalibreerimiskoefitsient standardtingimustes
|
|
p
p
|
=
|
absoluutrõhk Venturi toru sissevooluava juures, kPa
|
|
T
|
=
|
absoluutne temperatuur Venturi toru sissevooluava juures, K
|
SSV-CVS süsteem:
m
ed = 1,293 × QSSV
kus:
![QSSV = A0d2Cdpp √[1 T (rp 1,4286 - rp 1,7143) × (1 1 - rD4rp1,4286)]](./../../../../resource.html?uri=celex:02005L0055-20060610.EST.xhtml.L_2005313ET.01004201.tif.jpg)
kus:
|
A
0
|
=
|
konstantide ja ühikute teisenduste kogu
= 0,006111 SI-süsteemi ühikutes
|
|
C
d
|
=
|
SSV vooluhulgategur
|
|
p
p
|
=
|
absoluutrõhk Venturi toru sissevooluava juures, kPa
|
|
T
|
=
|
temperatuur Venturi toru sissevooluava juures, K
|
|
r
p
|
=
|
SSV kõri ja sissevooluava absoluutrõhu suhe, staatiline rõhk =
|
|
rD
|
=
|
SSV kõri läbimõõdu, d, ja sisselasketoru sisemise läbimõõdu suhe =
|
Voolu kompenseerimisega süsteemi (soojusvahetita süsteemi) kasutamise korral arvutatakse heitkoguste hetkemass ja integreeritakse kogu katse ajale. Sellisel juhul arvutatakse lahjendatud heitgaasi hetkemass järgmiselt:
PDP-CVS süsteem:
m
ed,i = 1,293 × V
0 × N
P,i × (p
b – p
1) × 273 / (101,3 × T)
kus:
N
P,i = pumba üldine pöörete arv ajaühikus
CFV-CVS süsteem:
m
ed,i = 1,293 × Δt
i × K
V × p
p / T
0,5
kus:
Δt
i = ajavahemik, sek
SSV-CVS süsteem:
med = 1,293 × QSSV × Δti
kus:
Δt
i = ajavahemik, sek
Tegeliku aja arvutamist alustatakse kas C
d mõistliku väärtuse puhul, nagu 0,98, või Q
ssv mõistliku väärtuse puhul. Kui arvutamine algab Q
ssv puhul, kasutatakse Q
ssv esialgset väärtust Re hindamiseks.
Kõikide heitkogusekatsete kestel peab Reynoldsi arv SSV kõris jääma Reynoldsi arvude vahemikku, mida kasutatakse käesoleva lisa 5. liite punkti 2.4 kohase kalibreerimiskõvera saamiseks.
4.2. Toore heitgaasi massivoolu arvutamine
Heitkoguste arvutamiseks toores heitgaasis ning osavoolu lahjendussüsteemi kontrollimiseks peab teada olema heitgaasi massivoolukiirus. Heitgaasi massivoolukiirus arvutatakse vastavalt ükskõik kummale punktides 4.2.2–4.2.5 kirjeldatud meetodile.
4.2.1. Reaktsiooniaeg
Heitkoguste arvutamiseks peab ükskõik kumma edaspidi kirjeldatud meetodi reaktsiooniaeg olema võrdne või väiksem kui analüsaatori puhul nõutav reaktsiooniaeg, nagu on määratletud käesoleva lisa 5. liite punktis 1.5.
Osavoolu lahjendussüsteemi kontrollimiseks on nõutav lühem reaktsiooniaeg. On-line-kontrolliga osavoolu lahjendussüsteemide puhul on nõutav reaktsiooniaeg ≤ 0,3 sekundit. Eelnevalt registreeritud katsel põhineva eelkontrolliga osavoolu lahjendussüsteemide puhul peab heitgaasi voolu mõõtmissüsteemi reaktsiooniaeg olema ≤ 5 sekundit tõusuajaga ≤ 1 sekund. Süsteemi reaktsiooniaja täpsustab seadme tootja. Nõuded heitgaasivoolu ja osavoolu lahjendussüsteemi kombineeritud reaktsiooniajale on esitatud punktis 3.8.3.2.
4.2.2. Otsese mõõtmise meetod
Heitgaasi vooluhulga otsest mõõtmist võib teostada järgmiste süsteemidega:
— rõhkude erinevusseade, näiteks mõõteotsak,
— ultraheli-vooluhulgamõõtur,
— keerisvoolu-heitgaasimõõtur.
Heidete väärtusi mõjutavate mõõtmisvigade vältimiseks tuleb võtta ettevaatusabinõud. Ettevaatusabinõud hõlmavad seadmete hoolikat paigaldamist mootori heitgaasisüsteemi vastavalt seadme tootja soovitustele ja heale inseneritavale. Tuleb silmas pidada, et seadme paigaldamine ei mõjutaks mootori tööd ega heitkoguseid.
Heitgaasivoolu määramise täpsus peab olema vähemalt ± 2,5 % lugemist või ± 1,5 % mootori suurimast väärtusest, olenevalt kumb on suurem.
4.2.3. Õhu ja kütuse mõõtmise meetod
See hõlmab õhu- ja kütusevoolu mõõtmist. Selleks kasutatakse õhukulumõõturit ja kütusekulumõõturit, mis vastavad punktis 4.2.2 esitatud heitgaasivoolu täieliku täpsuse nõuetele. Heitgaasivool arvutatakse järgmiselt:
qmew = qmaw + qmf
4.2.4. Märgistusgaasi mõõtmise meetod
See hõlmab märgistusgaasi sisalduse mõõtmist heitgaasis. Teatav kogus inertgaasi (nt puhast heeliumi) lastakse märgistusgaasina heitgaasivoolu. Gaas segatakse ja lahjendatakse heitgaasiga, kuid see ei jõua väljalasketorru. Seejärel mõõdetakse gaasi sisaldus heitgaasiproovis.
Selleks, et tagada märgistusgaasi täielik segunemine, peab heitgaasi proovivõttur asetsema märgistusgaasi sisselaskekohast allavoolu vähemalt 1 m või väljalasketoru 30-kordsele läbimõõdule vastaval kaugusel, olenevalt sellest, kumb on suurem. Proovivõttur võib asetseda sisselaskekohale lähemal, kui täielikku segunemist kinnitab märgistusgaasi kontsentratsiooni võrdlemine võrdluskontsentratsiooniga kui märgistusgaas lastakse sisse mootorist ülesvoolu.
Märgistusgaasi voolukiirus reguleeritakse selliseks, et märgistusgaasi kontsentratsioon pärast segunemist mootori tühikäigul jääb väiksemaks märgistusgaasi analüsaatori skaala lõppväärtusest.
Heitgaasivool arvutatakse järgmiselt:
kus:
|
q
mew,i
|
=
|
heitgaasi massivoolu hetkekiirus, kg/s
|
|
q
vt
|
=
|
märgistusgaasivool, cm3/min
|
|
c
mix.i
|
=
|
märgistusgaasi hetkesisaldus pärast segunemist, ppm
|
|
ρ
e
|
=
|
heitgaasi tihedus, kg/m3 (vrdl tabel 3)
|
|
c
a
|
=
|
märgistusgaasi taustsisaldus sisselaskeõhus, ppm
|
Kui taustsisaldus on väiksem kui 1 % märgistusgaasi sisaldusest pärast segunemist (c
mix.i) maksimaalse heitgaasivoo juures, võib taustsisaldust mitte arvestada.
Kogu süsteem peab vastama heitgaasivoolu täpsusnõuetele ning see kalibreeritakse vastavalt käesoleva lisa 5. liite punktile 1.7.
4.2.5. Õhuvoolu ning õhu ja kütuse suhte mõõtmise meetod
See hõlmab heitgaasi massi arvutamist õhuvoolu ning õhu ja kütuse suhte abil. Heitgaasi hetkemassivoolu arvutatakse järgmiselt:
kus:
kus:
|
A/F
st
|
=
|
stöhhiomeetriline õhu ja kütuse suhe, kg/kg
|
|
c
CO2
|
=
|
kuiva CO2 sisaldus, %
|
|
c
CO
|
=
|
kuiva CO sisaldus, ppm
|
Märkus:
β on süsinikku sisaldavate kütuste puhul 1 ja vesinikku sisaldavate kütuste puhul 0.
Õhukulumõõtur peab vastama käesoleva lisa 4. liite punktis 2.2 esitatud täpsusnõuetele, CO2 analüsaator peab vastama käesoleva lisa 4. liite punktis 3.3.2 esitatud nõuetele ning kogu süsteem peab vastama heitgaasivoolu täpsusnõuetele.
Valikuliselt võib käesoleva lisa 4. liite punktis 3.3.6 esitatud nõuetele vastava õhu ülejäägi suhtarvu mõõtmiseks kasutada sellist õhu ja kütuse mõõteseadet nagu tsirkooniumsensorit.
▼M1
5. HEITGAASIKOGUSTE ARVUTAMINE
5.1. Andmete hindamine
Gaasiliste heidete hindamiseks lahjendatud heitgaasis registreeritakse heidete sisaldused (HC, CO ja NOx) ja lahjendatud heitgaasi massivoolukiirus vastavalt punktile 3.8.2.1 ning salvestatakse arvutisüsteemis. Analooganalüsaatori puhul registreeritakse reaktsioon ning kalibreerimisandmed rakendatakse on-line või off-line andmete hindamise käigus.
Gaasiliste heidete hindamiseks toores heitgaasis registreeritakse heidete kontsentratsioonid (HC, CO ja NOx) ja heitgaasi massivoolukiirus vastavalt punktile 3.8.2.2 ning salvestatakse arvutisüsteemis. Analooganalüsaatori puhul registreeritakse reaktsioon ning kalibreerimisandmed rakendatakse on-line või off-line andmete hindamise käigus.
5.2. Kuiv/niiske korrigeerimine
Kui sisaldus on mõõdetud kuivas heitgaasis, teisendatakse mõõtmistulemus vastavaks niiske heitgaasi mõõtmistulemusele järgmise valemiga. Pideva mõõtmise puhul teisendatakse enne edasisi arvutusi iga hetkemõõtmistulemus.
cwet = kW × cdry
Kohaldatakse käesoleva lisa 1. liite punktis 5.2 esitatud teisendusvalemeid.
5.3. Lämmastikoksiidide (NOx) kontsentratsiooni korrigeerimine niiskuse ja temperatuuri suhtes
Lämmastikoksiidide (NOx) heited sõltuvad ümbritseva õhu tingimustest, seetõttu korrigeeritakse NOx kontsentratsiooni ümbritseva õhu temperatuuri ja niiskuse suhtes käesoleva lisa 1. liite punktis 5.3 esitatud tegurite abil. Tegurid kehtivad vahemikus 0–25 g/kg kuiva õhu kohta.
5.4. Heidete massivoolukiiruste arvutamine
Heidete mass tsüklis (g/katse) arvutatakse sõltuvalt kasutatavast mõõtmismeetodist järgmiselt. Kui kontsentratsiooni ei ole juba mõõdetud niiskes heitgaasis, teisendatakse mõõtmistulemus vastavaks niiske heitgaasi mõõtmistulemusele vastavalt käesoleva lisa 1. liite punktile 5.2. Kasutatakse käesoleva lisa 1. liite tabelis 6 esitatud käesoleva direktiivi jaoks asjakohaste kütuste koostisosade vastavaid u
gas väärtusi ideaalgaasi omaduste puhul.
a)
Toore heitgaasi puhul:
kus:
|
u
gas
|
=
|
heitgaasi koostisosa tiheduse ja heitgaasi tiheduse suhe tabelist 6
|
|
c
gas,i
|
=
|
vastava koostisosa hetkekontsentratsioon toores heitgaasis, ppm
|
|
q
mew,i
|
=
|
heitgaasi massivoolu hetkkiirus, kg/s
|
|
f
|
=
|
andmete võttesagedus, Hz
|
b)
Lahjendatud heitgaasi puhul ilma voolu kompenseerimiseta:
mgas = ugas × cgas × med
kus:
|
u
gas
|
=
|
heitgaasi koostisosa tiheduse ja õhu tiheduse suhe tabelist 6
|
|
c
gas
|
=
|
vastava koostisosa taustkorrigeeritud keskmine kontsentratsioon, ppm
|
|
m
ed
|
=
|
tsükli lahjendatud heitgaasi kogumass, kg
|
c)
Lahjendatud heitgaasi puhul koos voolu kompenseerimisega:
![mgas = [ugas × Σ i = 1 i = n (ce,i × qmdew,i × 1 f)] - [(med × cd × (1 - 1/D) × ugas)]](./../../../../resource.html?uri=celex:02005L0055-20060610.EST.xhtml.L_2005313ET.01004601.tif.jpg)
kus:
|
c
e,i
|
=
|
lahjendatud heitgaasis mõõdetud vastava koostisosa hetkekontsentratsioon, ppm
|
|
c
d
|
=
|
lahjendusõhus mõõdetud vastava koostisosa kontsentratsioon, ppm
|
|
q
mdew,i
|
=
|
heitgaasi massivoolu hetkkiirus, kg/s
|
|
m
ed
|
=
|
tsükli lahjendatud heitgaasi kogumass, kg
|
|
u
gas
|
=
|
heitgaasi koostisosa tiheduse ja õhu tiheduse suhe tabelist 6
|
|
D
|
=
|
lahjendustegur (vt punkt 5.4.1)
|
Vajaduse korral arvutatakse NMHC ja CH4 kontsentratsioon ühe käesoleva lisa 4. liite punktis 3.3.4 esitatud meetodi järgi:
a)
GC meetod (ainult täisvoolu lahjendussüsteemi puhul):
cNMHC = cHC – cCH4
b)
NMC meetod
kus:
|
c
HC(w/Cutter)
|
=
|
HC kontsentratsioon proovigaasi voolamisel läbi NMC
|
|
c
HC(w/oCutter)
|
=
|
HC kontsentratsioon proovigaasi NMC möödavoolul
|
5.4.1. Taustkorrigeeritud kontsentratsioonide kindlaksmääramine (ainult täisvoolu lahjendussüsteemi puhul)
Heidete netokontsentratsioonide saamiseks lahutatakse lahjendusõhu gaasiliste heidete keskmised taustkontsentratsioonid mõõdetud kontsentratsioonidest. Taustkontsentratsioonide keskmiste väärtuste kindlaksmääramiseks võib kasutada proovikoti meetodit või püsivat mõõtmist integreerimisega. Kasutatakse järgmisi valemeid:
kus:
|
c
e
|
=
|
lahjendatud heitgaasis mõõdetud vastava saasteaine kontsentratsioon, ppm
|
|
c
d
|
=
|
lahjendusõhus mõõdetud vastava saasteaine kontsentratsioon, ppm
|
Lahjendustegur arvutatakse järgmiselt:
a) diisel ja LPG-d kütusena kasutavad gaasimootorid
b) G-d kütusena kasutavad gaasimootorid
kus:
|
c
CO2
|
=
|
CO2 kontsentratsioon lahjendatud heitgaasis, mahuprotsentides
|
|
c
HC
|
=
|
HC kontsentratsioon lahjendatud heitgaasis, ppm C1
|
|
c
NMHC
|
=
|
NMHC kontsentratsioon lahjendatud heitgaasis, ppm C1
|
|
c
CO
|
=
|
CO kontsentratsioon lahjendatud heitgaasis, ppm
|
|
F
S
|
=
|
stöhhiomeetriline tegur
|
Kuivas heitgaasis mõõdetud kontsentratsioon teisendatakse vastavaks niiske heitgaasi mõõtmistulemusele vastavalt käesoleva lisa 1. liite punktile 5.2.
Stöhhiomeetriline tegur arvutatakse järgmiselt:
kus
α, ε = CH
α
O
ε
kütuse molaarsuhe
Kui kütuse koostis ei ole teada, võib alternatiivselt kasutada järgmisi stöhhiomeetrilisi tegureid:
5.5. Spetsiifiliste heidete arvutamine
Tahkete osakeste heitkogus (g/kWh) arvutatakse järgmiselt:
a) kõik koostisosad välja arvatud NOx:
b) NOx:
kus:
W
act = tsükli tegelik töö, mis on kindlaks määratud vastavalt punktile 3.9.2.
|
5.5.1.
|
Perioodilise heitgaasi järeltöötlussüsteemi puhul kaalutakse heitkoguseid järgmiselt:
kus:
|
n1
|
=
|
ETC-katsete arv kahe regenereerimise vahel;
|
|
n2
|
=
|
ETC katsete arv regenereerimise ajal (vähemalt üks ETC-katse);
|
|
M
gas,n2
|
=
|
heitkogus regenereerimise ajal;
|
|
M
gas,n1
|
=
|
heitkogus pärast regenereerimist.
|
|
6. TAHKETE OSAKESTE HEIDETE ARVUTAMINE (VAJADUSE KORRAL)
6.1. Andmete hindamine
Tahkete osakeste filter asetatakse tagasi kaalukambrisse hiljemalt üks tund pärast katse lõppu. Filter konditsioneeritakse vähemalt ühe tunni, kuid mitte kauem kui 80 tunni jooksul osaliselt suletud, tolmu eest kaitstud Petri tassis ning kaalutakse. Registreeritakse filtrite brutokaal, sellest lahutatakse omakaal ning saadakse tahkete osakeste proovi mass m
f. Tahkete osakeste sisalduse hindamiseks registreeritakse katsetsükli jooksul läbi filtrite voolavate proovide kogumassid (m
sep).
Taustkorrigeerimise korral registreeritakse filtreid läbiva lahjendusõhu mass (m
d) ja tahkete osakeste mass (m
f,d).
6.2. Massivoolu arvutamine
6.2.1. Täisvoolu lahjendussüsteem
Tahkete osakeste mass (g/katse) arvutatakse järgmiselt:
kus:
|
m
f
|
=
|
tsükli ajal kogutud tahkete osakeste proovimass, mg
|
|
m
sep
|
=
|
tahkete osakeste kogumisfiltrid läbinud lahjendatud heitgaasiproovi mass, kg
|
|
m
ed
|
=
|
lahjendatud heitgaasiproovi kogumass tsüklis, kg
|
Kahekordse lahjendussüsteemi kasutamise korral lahutatakse teise lahjendusõhu mass läbi tahkete osakeste filtri juhitud kahekordselt lahjendatud heitgaasi kogumassist.
msep = mset – mssd
kus:
|
m
set
|
=
|
tahkete osakeste filtrist läbivoolava kahekordselt lahjendatud heitgaasi mass, kg
|
|
m
ssd
|
=
|
sekundaarse lahjendusõhu mass, kg
|
Kui lahjendusõhu tahkete osakeste taustnivoo määratakse punkti 3.4 kohaselt, siis võib tahkete osakeste massi taustkorrigeerida. Sellisel juhul arvutatakse tahkete osakeste mass (g/katse) järgmiselt:
![mPT = [mf msep - (mf,d md × (1 - 1 D))] × med 1000](./../../../../resource.html?uri=celex:02005L0055-20060610.EST.xhtml.L_2005313ET.01004901.tif.jpg)
kus:
|
mPT, msep, med
|
=
|
vaata eespool
|
|
md
|
=
|
taustosakeste proovivõtuseadme abil kogutud esimese lahjendusõhu mass, kg
|
|
mf,d
|
=
|
esimesest lahjendusõhust kogutud taustosakeste mass, mg
|
|
D
|
=
|
lahjendustegur, nagu on kindlaks määratud punktis 5.4.1
|
6.2.2. Osavoolu lahjendussüsteem
Tahkete osakeste mass (g/katse) arvutatakse ühe järgmise meetodi abil:
a)
kus:
|
m
f
|
=
|
tsükli ajal kogutud tahkete osakeste proovimass, mg
|
|
m
sep
|
=
|
tahkete osakeste kogumisfiltrid läbinud lahjendatud heitgaasiproovi mass, kg
|
|
m
edf
|
=
|
tsükli ekvivalentse lahjendatud heitgaasi kogumass, kg
|
Tsükli ekvivalentse lahjendatud heitgaasi kogumass arvutatakse järgmiselt:
kus:
|
q
medf,i
|
=
|
ekvivalentse lahjendatud heitgaasi massivoolu hetkkiirus, kg/s
|
|
q
mew,i
|
=
|
heitgaasi massivoolu hetkkiirus, kg/s
|
|
r
d,i
|
=
|
hetkelahjendusaste
|
|
q
mdew,i
|
=
|
lahjendatud heitgaasi massivoolu hetkkiirus lahjendustunnelis, kg/s
|
|
q
mdw,i
|
=
|
lahjendusõhu massivoolu hetkkiirus, kg/s
|
|
f
|
=
|
andmete võttesagedus, Hz
|
b)
kus:
|
m
f
|
=
|
tsükli ajal kogutud tahkete osakeste proovimass, mg
|
|
r
s
|
=
|
tsükli keskmine proovivõtusuhe,
|
kuna:
kus:
|
m
se
|
=
|
tsükli proovimass, kg
|
|
m
ew
|
=
|
tsükli heitgaasi kogu massivool, kg
|
|
m
sep
|
=
|
tahkete osakeste kogumisfiltrid läbinud lahjendatud heitgaasiproovi mass, kg
|
|
m
sed
|
=
|
lahjendatud heitgaasiproovi kogumass lahjendustunnelis, kg
|
Märkus: täisproovivõtusüsteemi puhul on m
sep ja M
sed identsed.
6.3. Spetsiifiliste heitkoguste arvutamine
Tahkete osakeste heitkogus (g/kWh) arvutatakse järgmiselt:
kus:
W
act = tsükli tegelik töö, mis on kindlaks määratud vastavalt punktile 3.9.2, kWh.
|
6.3.1.
|
Perioodilise heitgaasi järeltöötlussüsteemi puhul kaalutakse heitkoguseid järgmiselt:
kus
|
n1
|
=
|
ETC-katsete arv kahe regenereerimise vahel;
|
|
n2
|
=
|
ETC-katsete arv regenereerimise ajal (vähemalt üks ETC-katse);
|
|
|
=
|
heitkogus regenereerimise ajal;
|
|
|
=
|
heitkogus väljaspool regenereerimist.
|
|
▼B
3. liide
ETC KATSE DÜNAMOMEETRI VÄÄRTUSTE TABEL
|
Aeg
s
|
Normaalkiirus
%
|
Normaalne pöördemoment
%
|
|
1
|
0
|
0
|
|
2
|
0
|
0
|
|
3
|
0
|
0
|
|
4
|
0
|
0
|
|
5
|
0
|
0
|
|
6
|
0
|
0
|
|
7
|
0
|
0
|
|
8
|
0
|
0
|
|
9
|
0
|
0
|
|
10
|
0
|
0
|
|
11
|
0
|
0
|
|
12
|
0
|
0
|
|
13
|
0
|
0
|
|
14
|
0
|
0
|
|
15
|
0
|
0
|
|
16
|
0,1
|
1,5
|
|
17
|
23,1
|
21,5
|
|
18
|
12,6
|
28,5
|
|
19
|
21,8
|
71
|
|
20
|
19,7
|
76,8
|
|
21
|
54,6
|
80,9
|
|
22
|
71,3
|
4,9
|
|
23
|
55,9
|
18,1
|
|
24
|
72
|
85,4
|
|
25
|
86,7
|
61,8
|
|
26
|
51,7
|
0
|
|
27
|
53,4
|
48,9
|
|
28
|
34,2
|
87,6
|
|
29
|
45,5
|
92,7
|
|
30
|
54,6
|
99,5
|
|
31
|
64,5
|
96,8
|
|
32
|
71,7
|
85,4
|
|
33
|
79,4
|
54,8
|
|
34
|
89,7
|
99,4
|
|
35
|
57,4
|
0
|
|
36
|
59,7
|
30,6
|
|
37
|
90,1
|
“m”
|
|
38
|
82,9
|
“m”
|
|
39
|
51,3
|
“m”
|
|
40
|
28,5
|
“m”
|
|
41
|
29,3
|
“m”
|
|
42
|
26,7
|
“m”
|
|
43
|
20,4
|
“m”
|
|
44
|
14,1
|
0
|
|
45
|
6,5
|
0
|
|
46
|
0
|
0
|
|
47
|
0
|
0
|
|
48
|
0
|
0
|
|
49
|
0
|
0
|
|
50
|
0
|
0
|
|
51
|
0
|
0
|
|
52
|
0
|
0
|
|
53
|
0
|
0
|
|
54
|
0
|
0
|
|
55
|
0
|
0
|
|
56
|
0
|
0
|
|
57
|
0
|
0
|
|
58
|
0
|
0
|
|
59
|
0
|
0
|
|
60
|
0
|
0
|
|
61
|
0
|
0
|
|
62
|
25,5
|
11,1
|
|
63
|
28,5
|
20,9
|
|
64
|
32
|
73,9
|
|
65
|
4
|
82,3
|
|
66
|
34,5
|
80,4
|
|
67
|
64,1
|
86
|
|
68
|
58
|
0
|
|
69
|
50,3
|
83,4
|
|
70
|
66,4
|
99,1
|
|
71
|
81,4
|
99,6
|
|
72
|
88,7
|
73,4
|
|
73
|
52,5
|
0
|
|
74
|
46,4
|
58,5
|
|
75
|
48,6
|
90,9
|
|
76
|
55,2
|
99,4
|
|
77
|
62,3
|
99
|
|
78
|
68,4
|
91,5
|
|
79
|
74,5
|
73,7
|
|
80
|
38
|
0
|
|
81
|
41,8
|
89,6
|
|
82
|
47,1
|
99,2
|
|
83
|
52,5
|
99,8
|
|
84
|
56,9
|
80,8
|
|
85
|
58,3
|
11,8
|
|
86
|
56,2
|
“m”
|
|
87
|
52
|
“m”
|
|
88
|
43,3
|
“m”
|
|
89
|
36,1
|
“m”
|
|
90
|
27,6
|
“m”
|
|
91
|
21,1
|
“m”
|
|
92
|
8
|
0
|
|
93
|
0
|
0
|
|
94
|
0
|
0
|
|
95
|
0
|
0
|
|
96
|
0
|
0
|
|
97
|
0
|
0
|
|
98
|
0
|
0
|
|
99
|
0
|
0
|
|
100
|
0
|
0
|
|
101
|
0
|
0
|
|
102
|
0
|
0
|
|
103
|
0
|
0
|
|
104
|
0
|
0
|
|
105
|
0
|
0
|
|
106
|
0
|
0
|
|
107
|
0
|
0
|
|
108
|
11,6
|
14,8
|
|
109
|
0
|
0
|
|
110
|
27,2
|
74,8
|
|
111
|
17
|
76,9
|
|
112
|
36
|
78
|
|
113
|
59,7
|
86
|
|
114
|
80,8
|
17,9
|
|
115
|
49,7
|
0
|
|
116
|
65,6
|
86
|
|
117
|
78,6
|
72,2
|
|
118
|
64,9
|
“m”
|
|
119
|
44,3
|
“m”
|
|
120
|
51,4
|
83,4
|
|
121
|
58,1
|
97
|
|
122
|
69,3
|
99,3
|
|
123
|
72
|
20,8
|
|
124
|
72,1
|
“m”
|
|
125
|
65,3
|
“m”
|
|
126
|
64
|
“m”
|
|
127
|
59,7
|
“m”
|
|
128
|
52,8
|
“m”
|
|
129
|
45,9
|
“m”
|
|
130
|
38,7
|
“m”
|
|
131
|
32,4
|
“m”
|
|
132
|
27
|
“m”
|
|
133
|
21,7
|
“m”
|
|
134
|
19,1
|
0,4
|
|
135
|
34,7
|
14
|
|
136
|
16,4
|
48,6
|
|
137
|
0
|
11,2
|
|
138
|
1,2
|
2,1
|
|
139
|
30,1
|
19,3
|
|
140
|
30
|
73,9
|
|
141
|
54,4
|
74,4
|
|
142
|
77,2
|
55,6
|
|
143
|
58,1
|
0
|
|
144
|
45
|
82,1
|
|
145
|
68,7
|
98,1
|
|
146
|
85,7
|
67,2
|
|
147
|
60,2
|
0
|
|
148
|
59,4
|
98
|
|
149
|
72,7
|
99,6
|
|
150
|
79,9
|
45
|
|
151
|
44,3
|
0
|
|
152
|
41,5
|
84,4
|
|
153
|
56,2
|
98,2
|
|
154
|
65,7
|
99,1
|
|
155
|
74,4
|
84,7
|
|
156
|
54,4
|
0
|
|
157
|
47,9
|
89,7
|
|
158
|
54,5
|
99,5
|
|
159
|
62,7
|
96,8
|
|
160
|
62,3
|
0
|
|
161
|
46,2
|
54,2
|
|
162
|
44,3
|
83,2
|
|
163
|
48,2
|
13,3
|
|
164
|
51
|
“m”
|
|
165
|
50
|
“m”
|
|
166
|
49,2
|
“m”
|
|
167
|
49,3
|
“m”
|
|
168
|
49,9
|
“m”
|
|
169
|
51,6
|
“m”
|
|
170
|
49,7
|
“m”
|
|
171
|
48,5
|
“m”
|
|
172
|
50,3
|
72,5
|
|
173
|
51,1
|
84,5
|
|
174
|
54,6
|
64,8
|
|
175
|
56,6
|
76,5
|
|
176
|
58
|
“m”
|
|
177
|
53,6
|
“m”
|
|
178
|
40,8
|
“m”
|
|
179
|
32,9
|
“m”
|
|
180
|
26,3
|
“m”
|
|
181
|
20,9
|
“m”
|
|
182
|
10
|
0
|
|
183
|
0
|
0
|
|
184
|
0
|
0
|
|
185
|
0
|
0
|
|
186
|
0
|
0
|
|
187
|
0
|
0
|
|
188
|
0
|
0
|
|
189
|
0
|
0
|
|
190
|
0
|
0
|
|
191
|
0
|
0
|
|
192
|
0
|
0
|
|
193
|
0
|
0
|
|
194
|
0
|
0
|
|
195
|
0
|
0
|
|
196
|
0
|
0
|
|
197
|
0
|
0
|
|
198
|
0
|
0
|
|
199
|
0
|
0
|
|
200
|
0
|
0
|
|
201
|
0
|
0
|
|
202
|
0
|
0
|
|
203
|
0
|
0
|
|
204
|
0
|
0
|
|
205
|
0
|
0
|
|
206
|
0
|
0
|
|
207
|
0
|
0
|
|
208
|
0
|
0
|
|
209
|
0
|
0
|
|
210
|
0
|
0
|
|
211
|
0
|
0
|
|
212
|
0
|
0
|
|
213
|
0
|
0
|
|
214
|
0
|
0
|
|
215
|
0
|
0
|
|
216
|
0
|
0
|
|
217
|
0
|
0
|
|
218
|
0
|
0
|
|
219
|
0
|
0
|
|
220
|
0
|
0
|
|
221
|
0
|
0
|
|
222
|
0
|
0
|
|
223
|
0
|
0
|
|
224
|
0
|
0
|
|
225
|
21,2
|
62,7
|
|
226
|
30,8
|
75,1
|
|
227
|
5,9
|
82,7
|
|
228
|
34,6
|
80,3
|
|
229
|
59,9
|
87
|
|
230
|
84,3
|
86,2
|
|
231
|
68,7
|
“m”
|
|
232
|
43,6
|
“m”
|
|
233
|
41,5
|
85,4
|
|
234
|
49,9
|
94,3
|
|
235
|
60,8
|
99
|
|
236
|
70,2
|
99,4
|
|
237
|
81,1
|
92,4
|
|
238
|
49,2
|
0
|
|
239
|
56
|
86,2
|
|
240
|
56,2
|
99,3
|
|
241
|
61,7
|
99
|
|
242
|
69,2
|
99,3
|
|
243
|
74,1
|
99,8
|
|
244
|
72,4
|
8,4
|
|
245
|
71,3
|
0
|
|
246
|
71,2
|
9,1
|
|
247
|
67,1
|
“m”
|
|
248
|
65,5
|
“m”
|
|
249
|
64,4
|
“m”
|
|
250
|
62,9
|
25,6
|
|
251
|
62,2
|
35,6
|
|
252
|
62,9
|
24,4
|
|
253
|
58,8
|
“m”
|
|
254
|
56,9
|
“m”
|
|
255
|
54,5
|
“m”
|
|
256
|
51,7
|
17
|
|
257
|
56,2
|
78,7
|
|
258
|
59,5
|
94,7
|
|
259
|
65,5
|
99,1
|
|
260
|
71,2
|
99,5
|
|
261
|
76,6
|
99,9
|
|
262
|
79
|
0
|
|
263
|
52,9
|
97,5
|
|
264
|
53,1
|
99,7
|
|
265
|
59
|
99,1
|
|
266
|
62,2
|
99
|
|
267
|
65
|
99,1
|
|
268
|
69
|
83,1
|
|
269
|
69,9
|
28,4
|
|
270
|
70,6
|
12,5
|
|
271
|
68,9
|
8,4
|
|
272
|
69,8
|
9,1
|
|
273
|
69,6
|
7
|
|
274
|
65,7
|
“m”
|
|
275
|
67,1
|
“m”
|
|
276
|
66,7
|
“m”
|
|
277
|
65,6
|
“m”
|
|
278
|
64,5
|
“m”
|
|
279
|
62,9
|
“m”
|
|
280
|
59,3
|
“m”
|
|
281
|
54,1
|
“m”
|
|
282
|
51,3
|
“m”
|
|
283
|
47,9
|
“m”
|
|
284
|
43,6
|
“m”
|
|
285
|
39,4
|
“m”
|
|
286
|
34,7
|
“m”
|
|
287
|
29,8
|
“m”
|
|
288
|
20,9
|
73,4
|
|
289
|
36,9
|
“m”
|
|
290
|
35,5
|
“m”
|
|
291
|
20,9
|
“m”
|
|
292
|
49,7
|
11,9
|
|
293
|
42,5
|
“m”
|
|
294
|
32
|
“m”
|
|
295
|
23,6
|
“m”
|
|
296
|
19,1
|
0
|
|
297
|
15,7
|
73,5
|
|
298
|
25,1
|
76,8
|
|
299
|
34,5
|
81,4
|
|
300
|
44,1
|
87,4
|
|
301
|
52,8
|
98,6
|
|
302
|
63,6
|
99
|
|
303
|
73,6
|
99,7
|
|
304
|
62,2
|
“m”
|
|
305
|
29,2
|
“m”
|
|
306
|
46,4
|
22
|
|
307
|
47,3
|
13,8
|
|
308
|
47,2
|
12,5
|
|
309
|
47,9
|
11,5
|
|
310
|
47,8
|
35,5
|
|
311
|
49,2
|
83,3
|
|
312
|
52,7
|
96,4
|
|
313
|
57,4
|
99,2
|
|
314
|
61,8
|
99
|
|
315
|
66,4
|
60,9
|
|
316
|
65,8
|
“m”
|
|
317
|
59
|
“m”
|
|
318
|
50,7
|
“m”
|
|
319
|
41,8
|
“m”
|
|
320
|
34,7
|
“m”
|
|
321
|
28,7
|
“m”
|
|
322
|
25,2
|
“m”
|
|
323
|
43
|
24,8
|
|
324
|
38,7
|
0
|
|
325
|
48,1
|
31,9
|
|
326
|
40,3
|
61
|
|
327
|
42,4
|
52,1
|
|
328
|
46,4
|
47,7
|
|
329
|
46,9
|
30,7
|
|
330
|
46,1
|
23,1
|
|
331
|
45,7
|
23,2
|
|
332
|
45,5
|
31,9
|
|
333
|
46,4
|
73,6
|
|
334
|
51,3
|
60,7
|
|
335
|
51,3
|
51,1
|
|
336
|
53,2
|
46,8
|
|
337
|
53,9
|
50
|
|
338
|
53,4
|
52,1
|
|
339
|
53,8
|
45,7
|
|
340
|
50,6
|
22,1
|
|
341
|
47,8
|
26
|
|
342
|
41,6
|
17,8
|
|
343
|
38,7
|
29,8
|
|
344
|
35,9
|
71,6
|
|
345
|
34,6
|
47,3
|
|
346
|
34,8
|
80,3
|
|
347
|
35,9
|
87,2
|
|
348
|
38,8
|
90,8
|
|
349
|
41,5
|
94,7
|
|
350
|
47,1
|
99,2
|
|
351
|
53,1
|
99,7
|
|
352
|
46,4
|
0
|
|
353
|
42,5
|
0,7
|
|
354
|
43,6
|
58,6
|
|
355
|
47,1
|
87,5
|
|
356
|
54,1
|
99,5
|
|
357
|
62,9
|
99
|
|
358
|
72,6
|
99,6
|
|
359
|
82,4
|
99,5
|
|
360
|
88
|
99,4
|
|
361
|
46,4
|
0
|
|
362
|
53,4
|
95,2
|
|
363
|
58,4
|
99,2
|
|
364
|
61,5
|
99
|
|
365
|
64,8
|
99
|
|
366
|
68,1
|
99,2
|
|
367
|
73,4
|
99,7
|
|
368
|
73,3
|
29,8
|
|
369
|
73,5
|
14,6
|
|
370
|
68,3
|
0
|
|
371
|
45,4
|
49,9
|
|
372
|
47,2
|
75,7
|
|
373
|
44,5
|
9
|
|
374
|
47,8
|
10,3
|
|
375
|
46,8
|
15,9
|
|
376
|
46,9
|
12,7
|
|
377
|
46,8
|
8,9
|
|
378
|
46,1
|
6,2
|
|
379
|
46,1
|
“m”
|
|
380
|
45,5
|
“m”
|
|
381
|
44,7
|
“m”
|
|
382
|
43,8
|
“m”
|
|
383
|
41
|
“m”
|
|
384
|
41,1
|
6,4
|
|
385
|
38
|
6,3
|
|
386
|
35,9
|
0,3
|
|
387
|
33,5
|
0
|
|
388
|
53,1
|
48,9
|
|
389
|
48,3
|
“m”
|
|
390
|
49,9
|
“m”
|
|
391
|
48
|
“m”
|
|
392
|
45,3
|
“m”
|
|
393
|
41,6
|
3,1
|
|
394
|
44,3
|
79
|
|
395
|
44,3
|
89,5
|
|
396
|
43,4
|
98,8
|
|
397
|
44,3
|
98,9
|
|
398
|
43
|
98,8
|
|
399
|
42,2
|
98,8
|
|
400
|
42,7
|
98,8
|
|
401
|
45
|
99
|
|
402
|
43,6
|
98,9
|
|
403
|
42,2
|
98,8
|
|
404
|
44,8
|
99
|
|
405
|
43,4
|
98,8
|
|
406
|
45
|
99
|
|
407
|
42,2
|
54,3
|
|
408
|
61,2
|
31,9
|
|
409
|
56,3
|
72,3
|
|
410
|
59,7
|
99,1
|
|
411
|
62,3
|
99
|
|
412
|
67,9
|
99,2
|
|
413
|
69,5
|
99,3
|
|
414
|
73,1
|
99,7
|
|
415
|
77,7
|
99,8
|
|
416
|
79,7
|
99,7
|
|
417
|
82,5
|
99,5
|
|
418
|
85,3
|
99,4
|
|
419
|
86,6
|
99,4
|
|
420
|
89,4
|
99,4
|
|
421
|
62,2
|
0
|
|
422
|
52,7
|
96,4
|
|
423
|
50,2
|
99,8
|
|
424
|
49,3
|
99,6
|
|
425
|
52,2
|
99,8
|
|
426
|
51,3
|
100
|
|
427
|
51,3
|
100
|
|
428
|
51,1
|
100
|
|
429
|
51,1
|
100
|
|
430
|
51,8
|
99,9
|
|
431
|
51,3
|
100
|
|
432
|
51,1
|
100
|
|
433
|
51,3
|
100
|
|
434
|
52,3
|
99,8
|
|
435
|
52,9
|
99,7
|
|
436
|
53,8
|
99,6
|
|
437
|
51,7
|
99,9
|
|
438
|
53,5
|
99,6
|
|
439
|
52
|
99,8
|
|
440
|
51,7
|
99,9
|
|
441
|
53,2
|
99,7
|
|
442
|
54,2
|
99,5
|
|
443
|
55,2
|
99,4
|
|
444
|
53,8
|
99,6
|
|
445
|
53,1
|
99,7
|
|
446
|
55
|
99,4
|
|
447
|
57
|
99,2
|
|
448
|
61,5
|
99
|
|
449
|
59,4
|
5,7
|
|
450
|
59
|
0
|
|
451
|
57,3
|
59,8
|
|
452
|
64,1
|
99
|
|
453
|
70,9
|
90,5
|
|
454
|
58
|
0
|
|
455
|
41,5
|
59,8
|
|
456
|
44,1
|
92,6
|
|
457
|
46,8
|
99,2
|
|
458
|
47,2
|
99,3
|
|
459
|
51
|
100
|
|
460
|
53,2
|
99,7
|
|
461
|
53,1
|
99,7
|
|
462
|
55,9
|
53,1
|
|
463
|
53,9
|
13,9
|
|
464
|
52,5
|
“m”
|
|
465
|
51,7
|
“m”
|
|
466
|
51,5
|
52,2
|
|
467
|
52,8
|
80
|
|
468
|
54,9
|
95
|
|
469
|
57,3
|
99,2
|
|
470
|
60,7
|
99,1
|
|
471
|
62,4
|
“m”
|
|
472
|
60,1
|
“m”
|
|
473
|
53,2
|
“m”
|
|
474
|
44
|
“m”
|
|
475
|
35,2
|
“m”
|
|
476
|
30,5
|
“m”
|
|
477
|
26,5
|
“m”
|
|
478
|
22,5
|
“m”
|
|
479
|
20,4
|
“m”
|
|
480
|
19,1
|
“m”
|
|
481
|
19,1
|
“m”
|
|
482
|
13,4
|
“m”
|
|
483
|
6,7
|
“m”
|
|
484
|
3,2
|
“m”
|
|
485
|
14,3
|
63,8
|
|
486
|
34,1
|
0
|
|
487
|
23,9
|
75,7
|
|
488
|
31,7
|
79,2
|
|
489
|
32,1
|
19,4
|
|
490
|
35,9
|
5,8
|
|
491
|
36,6
|
0,8
|
|
492
|
38,7
|
“m”
|
|
493
|
38,4
|
“m”
|
|
494
|
39,4
|
“m”
|
|
495
|
39,7
|
“m”
|
|
496
|
40,5
|
“m”
|
|
497
|
40,8
|
“m”
|
|
498
|
39,7
|
“m”
|
|
499
|
39,2
|
“m”
|
|
500
|
38,7
|
“m”
|
|
501
|
32,7
|
“m”
|
|
502
|
30,1
|
“m”
|
|
503
|
21,9
|
“m”
|
|
504
|
12,8
|
0
|
|
505
|
0
|
0
|
|
506
|
0
|
0
|
|
507
|
0
|
0
|
|
508
|
0
|
0
|
|
509
|
0
|
0
|
|
510
|
0
|
0
|
|
511
|
0
|
0
|
|
512
|
0
|
0
|
|
513
|
0
|
0
|
|
514
|
30,5
|
25,6
|
|
515
|
19,7
|
56,9
|
|
516
|
16,3
|
45,1
|
|
517
|
27,2
|
4,6
|
|
518
|
21,7
|
1,3
|
|
519
|
29,7
|
28,6
|
|
520
|
36,6
|
73,7
|
|
521
|
61,3
|
59,5
|
|
522
|
40,8
|
0
|
|
523
|
36,6
|
27,8
|
|
524
|
39,4
|
80,4
|
|
525
|
51,3
|
88,9
|
|
526
|
58,5
|
11,1
|
|
527
|
60,7
|
“m”
|
|
528
|
54,5
|
“m”
|
|
529
|
51,3
|
“m”
|
|
530
|
45,5
|
“m”
|
|
531
|
40,8
|
“m”
|
|
532
|
38,9
|
“m”
|
|
533
|
36,6
|
“m”
|
|
534
|
36,1
|
72,7
|
|
535
|
44,8
|
78,9
|
|
536
|
51,6
|
91,1
|
|
537
|
59,1
|
99,1
|
|
538
|
66
|
99,1
|
|
539
|
75,1
|
99,9
|
|
540
|
81
|
8
|
|
541
|
39,1
|
0
|
|
542
|
53,8
|
89,7
|
|
543
|
59,7
|
99,1
|
|
544
|
64,8
|
99
|
|
545
|
70,6
|
96,1
|
|
546
|
72,6
|
19,6
|
|
547
|
72
|
6,3
|
|
548
|
68,9
|
0,1
|
|
549
|
67,7
|
“m”
|
|
550
|
66,8
|
“m”
|
|
551
|
64,3
|
16,9
|
|
552
|
64,9
|
7
|
|
553
|
63,6
|
12,5
|
|
554
|
63
|
7,7
|
|
555
|
64,4
|
38,2
|
|
556
|
63
|
11,8
|
|
557
|
63,6
|
0
|
|
558
|
63,3
|
5
|
|
559
|
60,1
|
9,1
|
|
560
|
61
|
8,4
|
|
561
|
59,7
|
0,9
|
|
562
|
58,7
|
“m”
|
|
563
|
56
|
“m”
|
|
564
|
53,9
|
“m”
|
|
565
|
52,1
|
“m”
|
|
566
|
49,9
|
“m”
|
|
567
|
46,4
|
“m”
|
|
568
|
43,6
|
“m”
|
|
569
|
40,8
|
“m”
|
|
570
|
37,5
|
“m”
|
|
571
|
27,8
|
“m”
|
|
572
|
17,1
|
0,6
|
|
573
|
12,2
|
0,9
|
|
574
|
11,5
|
1,1
|
|
575
|
8,7
|
0,5
|
|
576
|
8
|
0,9
|
|
577
|
5,3
|
0,2
|
|
578
|
4
|
0
|
|
579
|
3,9
|
0
|
|
580
|
0
|
0
|
|
581
|
0
|
0
|
|
582
|
0
|
0
|
|
583
|
0
|
0
|
|
584
|
0
|
0
|
|
585
|
0
|
0
|
|
586
|
0
|
0
|
|
587
|
8,7
|
22,8
|
|
588
|
16,2
|
49,4
|
|
589
|
23,6
|
56
|
|
590
|
21,1
|
56,1
|
|
591
|
23,6
|
56
|
|
592
|
46,2
|
68,8
|
|
593
|
68,4
|
61,2
|
|
594
|
58,7
|
“m”
|
|
595
|
31,6
|
“m”
|
|
596
|
19,9
|
8,8
|
|
597
|
32,9
|
70,2
|
|
598
|
43
|
79
|
|
599
|
57,4
|
98,9
|
|
600
|
72,1
|
73,8
|
|
601
|
53
|
0
|
|
602
|
48,1
|
86
|
|
603
|
56,2
|
99
|
|
604
|
65,4
|
98,9
|
|
605
|
72,9
|
99,7
|
|
606
|
67,5
|
“m”
|
|
607
|
39
|
“m”
|
|
608
|
41,9
|
38,1
|
|
609
|
44,1
|
80,4
|
|
610
|
46,8
|
99,4
|
|
611
|
48,7
|
99,9
|
|
612
|
50,5
|
99,7
|
|
613
|
52,5
|
90,3
|
|
614
|
51
|
1,8
|
|
615
|
50
|
“m”
|
|
616
|
49,1
|
“m”
|
|
617
|
47
|
“m”
|
|
618
|
43,1
|
“m”
|
|
619
|
39,2
|
“m”
|
|
620
|
40,6
|
0,5
|
|
621
|
41,8
|
53,4
|
|
622
|
44,4
|
65,1
|
|
623
|
48,1
|
67,8
|
|
624
|
53,8
|
99,2
|
|
625
|
58,6
|
98,9
|
|
626
|
63,6
|
98,8
|
|
627
|
68,5
|
99,2
|
|
628
|
72,2
|
89,4
|
|
629
|
77,1
|
0
|
|
630
|
57,8
|
79,1
|
|
631
|
60,3
|
98,8
|
|
632
|
61,9
|
98,8
|
|
633
|
63,8
|
98,8
|
|
634
|
64,7
|
98,9
|
|
635
|
65,4
|
46,5
|
|
636
|
65,7
|
44,5
|
|
637
|
65,6
|
3,5
|
|
638
|
49,1
|
0
|
|
639
|
50,4
|
73,1
|
|
640
|
50,5
|
“m”
|
|
641
|
51
|
“m”
|
|
642
|
49,4
|
“m”
|
|
643
|
49,2
|
“m”
|
|
644
|
48,6
|
“m”
|
|
645
|
47,5
|
“m”
|
|
646
|
46,5
|
“m”
|
|
647
|
46
|
11,3
|
|
648
|
45,6
|
42,8
|
|
649
|
47,1
|
83
|
|
650
|
46,2
|
99,3
|
|
651
|
47,9
|
99,7
|
|
652
|
49,5
|
99,9
|
|
653
|
50,6
|
99,7
|
|
654
|
51
|
99,6
|
|
655
|
53
|
99,3
|
|
656
|
54,9
|
99,1
|
|
657
|
55,7
|
99
|
|
658
|
56
|
99
|
|
659
|
56,1
|
9,3
|
|
660
|
55,6
|
“m”
|
|
661
|
55,4
|
“m”
|
|
662
|
54,9
|
51,3
|
|
663
|
54,9
|
59,8
|
|
664
|
54
|
39,3
|
|
665
|
53,8
|
“m”
|
|
666
|
52
|
“m”
|
|
667
|
50,4
|
“m”
|
|
668
|
50,6
|
0
|
|
669
|
49,3
|
41,7
|
|
670
|
50
|
73,2
|
|
671
|
50,4
|
99,7
|
|
672
|
51,9
|
99,5
|
|
673
|
53,6
|
99,3
|
|
674
|
54,6
|
99,1
|
|
675
|
56
|
99
|
|
676
|
55,8
|
99
|
|
677
|
58,4
|
98,9
|
|
678
|
59,9
|
98,8
|
|
679
|
60,9
|
98,8
|
|
680
|
63
|
98,8
|
|
681
|
64,3
|
98,9
|
|
682
|
64,8
|
64
|
|
683
|
65,9
|
46,5
|
|
684
|
66,2
|
28,7
|
|
685
|
65,2
|
1,8
|
|
686
|
65
|
6,8
|
|
687
|
63,6
|
53,6
|
|
688
|
62,4
|
82,5
|
|
689
|
61,8
|
98,8
|
|
690
|
59,8
|
98,8
|
|
691
|
59,2
|
98,8
|
|
692
|
59,7
|
98,8
|
|
693
|
61,2
|
98,8
|
|
694
|
62,2
|
49,4
|
|
695
|
62,8
|
37,2
|
|
696
|
63,5
|
46,3
|
|
697
|
64,7
|
72,3
|
|
698
|
64,7
|
72,3
|
|
699
|
65,4
|
77,4
|
|
700
|
66,1
|
69,3
|
|
701
|
64,3
|
“m”
|
|
702
|
64,3
|
“m”
|
|
703
|
63
|
“m”
|
|
704
|
62,2
|
“m”
|
|
705
|
61,6
|
“m”
|
|
706
|
62,4
|
“m”
|
|
707
|
62,2
|
“m”
|
|
708
|
61
|
“m”
|
|
709
|
58,7
|
“m”
|
|
710
|
55,5
|
“m”
|
|
711
|
51,7
|
“m”
|
|
712
|
49,2
|
“m”
|
|
713
|
48,8
|
40,4
|
|
714
|
47,9
|
“m”
|
|
715
|
46,2
|
“m”
|
|
716
|
45,6
|
9,8
|
|
717
|
45,6
|
34,5
|
|
718
|
45,5
|
37,1
|
|
719
|
43,8
|
“m”
|
|
720
|
41,9
|
“m”
|
|
721
|
41,3
|
“m”
|
|
722
|
41,4
|
“m”
|
|
723
|
41,2
|
“m”
|
|
724
|
41,8
|
“m”
|
|
725
|
41,8
|
“m”
|
|
726
|
43,2
|
17,4
|
|
727
|
45
|
29
|
|
728
|
44,2
|
“m”
|
|
729
|
43,9
|
“m”
|
|
730
|
38
|
10,7
|
|
731
|
56,8
|
“m”
|
|
732
|
57,1
|
“m”
|
|
733
|
52
|
“m”
|
|
734
|
44,4
|
“m”
|
|
735
|
40,2
|
“m”
|
|
736
|
39,2
|
16,5
|
|
737
|
38,9
|
73,2
|
|
738
|
39,9
|
89,8
|
|
739
|
42,3
|
98,6
|
|
740
|
43,7
|
98,8
|
|
741
|
45,5
|
99,1
|
|
742
|
45,6
|
99,2
|
|
743
|
48,1
|
99,7
|
|
744
|
49
|
100
|
|
745
|
49,8
|
99,9
|
|
746
|
49,8
|
99,9
|
|
747
|
51,9
|
99,5
|
|
748
|
52,3
|
99,4
|
|
749
|
53,3
|
99,3
|
|
750
|
52,9
|
99,3
|
|
751
|
54,3
|
99,2
|
|
752
|
55,5
|
99,1
|
|
753
|
56,7
|
99
|
|
754
|
61,7
|
98,8
|
|
755
|
64,3
|
47,4
|
|
756
|
64,7
|
1,8
|
|
757
|
66,2
|
“m”
|
|
758
|
49,1
|
“m”
|
|
759
|
52,1
|
46
|
|
760
|
52,6
|
61
|
|
761
|
52,9
|
0
|
|
762
|
52,3
|
20,4
|
|
763
|
54,2
|
56,7
|
|
764
|
55,4
|
59,8
|
|
765
|
56,1
|
49,2
|
|
766
|
56,8
|
33,7
|
|
767
|
57,2
|
96
|
|
768
|
58,6
|
98,9
|
|
769
|
59,5
|
98,8
|
|
770
|
61,2
|
98,8
|
|
771
|
62,1
|
98,8
|
|
772
|
62,7
|
98,8
|
|
773
|
62,8
|
98,8
|
|
774
|
64
|
98,9
|
|
775
|
63,2
|
46,3
|
|
776
|
62,4
|
“m”
|
|
777
|
60,3
|
“m”
|
|
778
|
58,7
|
“m”
|
|
779
|
57,2
|
“m”
|
|
780
|
56,1
|
“m”
|
|
781
|
56
|
9,3
|
|
782
|
55,2
|
26,3
|
|
783
|
54,8
|
42,8
|
|
784
|
55,7
|
47,1
|
|
785
|
56,6
|
52,4
|
|
786
|
58
|
50,3
|
|
787
|
58,6
|
20,6
|
|
788
|
58,7
|
“m”
|
|
789
|
59,3
|
“m”
|
|
790
|
58,6
|
“m”
|
|
791
|
60,5
|
9,7
|
|
792
|
59,2
|
9,6
|
|
793
|
59,9
|
9,6
|
|
794
|
59,6
|
9,6
|
|
795
|
59,9
|
6,2
|
|
796
|
59,9
|
9,6
|
|
797
|
60,5
|
13,1
|
|
798
|
60,3
|
20,7
|
|
799
|
59,9
|
31
|
|
800
|
60,5
|
42
|
|
801
|
61,5
|
52,5
|
|
802
|
60,9
|
51,4
|
|
803
|
61,2
|
57,7
|
|
804
|
62,8
|
98,8
|
|
805
|
63,4
|
96,1
|
|
806
|
64,6
|
45,4
|
|
807
|
64,1
|
5
|
|
808
|
63
|
3,2
|
|
809
|
62,7
|
14,9
|
|
810
|
63,5
|
35,8
|
|
811
|
64,1
|
73,3
|
|
812
|
64,3
|
37,4
|
|
813
|
64,1
|
21
|
|
814
|
63,7
|
21
|
|
815
|
62,9
|
18
|
|
816
|
62,4
|
32,7
|
|
817
|
61,7
|
46,2
|
|
818
|
59,8
|
45,1
|
|
819
|
57,4
|
43,9
|
|
820
|
54,8
|
42,8
|
|
821
|
54,3
|
65,2
|
|
822
|
52,9
|
62,1
|
|
823
|
52,4
|
30,6
|
|
824
|
50,4
|
“m”
|
|
825
|
48,6
|
“m”
|
|
826
|
47,9
|
“m”
|
|
827
|
46,8
|
“m”
|
|
828
|
46,9
|
9,4
|
|
829
|
49,5
|
41,7
|
|
830
|
50,5
|
37,8
|
|
831
|
52,3
|
20,4
|
|
832
|
54,1
|
30,7
|
|
833
|
56,3
|
41,8
|
|
834
|
58,7
|
26,5
|
|
835
|
57,3
|
“m”
|
|
836
|
59
|
“m”
|
|
837
|
59,8
|
“m”
|
|
838
|
60,3
|
“m”
|
|
839
|
61,2
|
“m”
|
|
840
|
61,8
|
“m”
|
|
841
|
62,5
|
“m”
|
|
842
|
62,4
|
“m”
|
|
843
|
61,5
|
“m”
|
|
844
|
63,7
|
“m”
|
|
845
|
61,9
|
“m”
|
|
846
|
61,6
|
29,7
|
|
847
|
60,3
|
“m”
|
|
848
|
59,2
|
“m”
|
|
849
|
57,3
|
“m”
|
|
850
|
52,3
|
“m”
|
|
851
|
49,3
|
“m”
|
|
852
|
47,3
|
“m”
|
|
853
|
46,3
|
38,8
|
|
854
|
46,8
|
35,1
|
|
855
|
46,6
|
“m”
|
|
856
|
44,3
|
“m”
|
|
857
|
43,1
|
“m”
|
|
858
|
42,4
|
2,1
|
|
859
|
41,8
|
2,4
|
|
860
|
43,8
|
68,8
|
|
861
|
44,6
|
89,2
|
|
862
|
46
|
99,2
|
|
863
|
46,9
|
99,4
|
|
864
|
47,9
|
99,7
|
|
865
|
50,2
|
99,8
|
|
866
|
51,2
|
99,6
|
|
867
|
52,3
|
99,4
|
|
868
|
53
|
99,3
|
|
869
|
54,2
|
99,2
|
|
870
|
55,5
|
99,1
|
|
871
|
56,7
|
99
|
|
872
|
57,3
|
98,9
|
|
873
|
58
|
98,9
|
|
874
|
60,5
|
31,1
|
|
875
|
60,2
|
“m”
|
|
876
|
60,3
|
“m”
|
|
877
|
60,5
|
6,3
|
|
878
|
61,4
|
19,3
|
|
879
|
60,3
|
1,2
|
|
880
|
60,5
|
2,9
|
|
881
|
61,2
|
34,1
|
|
882
|
61,6
|
13,2
|
|
883
|
61,5
|
16,4
|
|
884
|
61,2
|
16,4
|
|
885
|
61,3
|
“m”
|
|
886
|
63,1
|
“m”
|
|
887
|
63,2
|
4,8
|
|
888
|
62,3
|
22,3
|
|
889
|
62
|
38,5
|
|
890
|
61,6
|
29,6
|
|
891
|
61,6
|
26,6
|
|
892
|
61,8
|
28,1
|
|
893
|
62
|
29,6
|
|
894
|
62
|
16,3
|
|
895
|
61,1
|
“m”
|
|
896
|
61,2
|
“m”
|
|
897
|
60,7
|
19,2
|
|
898
|
60,7
|
32,5
|
|
899
|
60,9
|
17,8
|
|
900
|
60,1
|
19,2
|
|
901
|
59,3
|
38,2
|
|
902
|
59,9
|
45
|
|
903
|
59,4
|
32,4
|
|
904
|
59,2
|
23,5
|
|
905
|
59,5
|
40,8
|
|
906
|
58,3
|
“m”
|
|
907
|
58,2
|
“m”
|
|
908
|
57,6
|
“m”
|
|
909
|
57,1
|
“m”
|
|
910
|
57
|
0,6
|
|
911
|
57
|
26,3
|
|
912
|
56,5
|
29,2
|
|
913
|
56,3
|
20,5
|
|
914
|
56,1
|
“m”
|
|
915
|
55,2
|
“m”
|
|
916
|
54,7
|
17,5
|
|
917
|
55,2
|
29,2
|
|
918
|
55,2
|
29,2
|
|
919
|
55,9
|
16
|
|
920
|
55,9
|
26,3
|
|
921
|
56,1
|
36,5
|
|
922
|
55,8
|
19
|
|
923
|
55,9
|
9,2
|
|
924
|
55,8
|
21,9
|
|
925
|
56,4
|
42,8
|
|
926
|
56,4
|
38
|
|
927
|
56,4
|
11
|
|
928
|
56,4
|
35,1
|
|
929
|
54
|
7,3
|
|
930
|
53,4
|
5,4
|
|
931
|
52,3
|
27,6
|
|
932
|
52,1
|
32
|
|
933
|
52,3
|
33,4
|
|
934
|
52,2
|
34,9
|
|
935
|
52,8
|
60,1
|
|
936
|
53,7
|
69,7
|
|
937
|
54
|
70,7
|
|
938
|
55,1
|
71,7
|
|
939
|
55,2
|
46
|
|
940
|
54,7
|
12,6
|
|
941
|
52,5
|
0
|
|
942
|
51,8
|
24,7
|
|
943
|
51,4
|
43,9
|
|
944
|
50,9
|
71,1
|
|
945
|
51,2
|
76,8
|
|
946
|
50,3
|
87,5
|
|
947
|
50,2
|
99,8
|
|
948
|
50,9
|
100
|
|
949
|
49,9
|
99,7
|
|
950
|
50,9
|
100
|
|
951
|
49,8
|
99,7
|
|
952
|
50,4
|
99,8
|
|
953
|
50,4
|
99,8
|
|
954
|
49,7
|
99,7
|
|
955
|
51
|
100
|
|
956
|
50,3
|
99,8
|
|
957
|
50,2
|
99,8
|
|
958
|
49,9
|
99,7
|
|
959
|
50,9
|
100
|
|
960
|
50
|
99,7
|
|
961
|
50,2
|
99,8
|
|
962
|
50,2
|
99,8
|
|
963
|
49,9
|
99,7
|
|
964
|
50,4
|
99,8
|
|
965
|
50,2
|
99,8
|
|
966
|
50,3
|
99,8
|
|
967
|
49,9
|
99,7
|
|
968
|
51,1
|
100
|
|
969
|
50,6
|
99,9
|
|
970
|
49,9
|
99,7
|
|
971
|
49,6
|
99,6
|
|
972
|
49,4
|
99,6
|
|
973
|
49
|
99,5
|
|
974
|
49,8
|
99,7
|
|
975
|
50,9
|
100
|
|
976
|
50,4
|
99,8
|
|
977
|
49,8
|
99,7
|
|
978
|
49,1
|
99,5
|
|
979
|
50,4
|
99,8
|
|
980
|
49,8
|
99,7
|
|
981
|
49,3
|
99,5
|
|
982
|
49,1
|
99,5
|
|
983
|
49,9
|
99,7
|
|
984
|
49,1
|
99,5
|
|
985
|
50,4
|
99,8
|
|
986
|
50,9
|
100
|
|
987
|
51,4
|
99,9
|
|
988
|
51,5
|
99,9
|
|
989
|
52,2
|
99,7
|
|
990
|
52,8
|
74,1
|
|
991
|
53,3
|
46
|
|
992
|
53,6
|
36,4
|
|
993
|
53,4
|
33,5
|
|
994
|
53,9
|
58,9
|
|
995
|
55,2
|
73,8
|
|
996
|
55,8
|
52,4
|
|
997
|
55,7
|
9,2
|
|
998
|
55,8
|
2,2
|
|
999
|
56,4
|
33,6
|
|
1000
|
55,4
|
“m”
|
|
1001
|
55,2
|
“m”
|
|
1002
|
55,8
|
26,3
|
|
1003
|
55,8
|
23,3
|
|
1004
|
56,4
|
50,2
|
|
1005
|
57,6
|
68,3
|
|
1006
|
58,8
|
90,2
|
|
1007
|
59,9
|
98,9
|
|
1008
|
62,3
|
98,8
|
|
1009
|
63,1
|
74,4
|
|
1010
|
63,7
|
49,4
|
|
1011
|
63,3
|
9,8
|
|
1012
|
48
|
0
|
|
1013
|
47,9
|
73,5
|
|
1014
|
49,9
|
99,7
|
|
1015
|
49,9
|
48,8
|
|
1016
|
49,6
|
2,3
|
|
1017
|
49,9
|
“m”
|
|
1018
|
49,3
|
“m”
|
|
1019
|
49,7
|
47,5
|
|
1020
|
49,1
|
“m”
|
|
1021
|
49,4
|
“m”
|
|
1022
|
48,3
|
“m”
|
|
1023
|
49,4
|
“m”
|
|
1024
|
48,5
|
“m”
|
|
1025
|
48,7
|
“m”
|
|
1026
|
48,7
|
“m”
|
|
1027
|
49,1
|
“m”
|
|
1028
|
49
|
“m”
|
|
1029
|
49,8
|
“m”
|
|
1030
|
48,7
|
“m”
|
|
1031
|
48,5
|
“m”
|
|
1032
|
49,3
|
31,3
|
|
1033
|
49,7
|
45,3
|
|
1034
|
48,3
|
44,5
|
|
1035
|
49,8
|
61
|
|
1036
|
49,4
|
64,3
|
|
1037
|
49,8
|
64,4
|
|
1038
|
50,5
|
65,6
|
|
1039
|
50,3
|
64,5
|
|
1040
|
51,2
|
82,9
|
|
1041
|
50,5
|
86
|
|
1042
|
50,6
|
89
|
|
1043
|
50,4
|
81,4
|
|
1044
|
49,9
|
49,9
|
|
1045
|
49,1
|
20,1
|
|
1046
|
47,9
|
24
|
|
1047
|
48,1
|
36,2
|
|
1048
|
47,5
|
34,5
|
|
1049
|
46,9
|
30,3
|
|
1050
|
47,7
|
53,5
|
|
1051
|
46,9
|
61,6
|
|
1052
|
46,5
|
73,6
|
|
1053
|
48
|
84,6
|
|
1054
|
47,2
|
87,7
|
|
1055
|
48,7
|
80
|
|
1056
|
48,7
|
50,4
|
|
1057
|
47,8
|
38,6
|
|
1058
|
48,8
|
63,1
|
|
1059
|
47,4
|
5
|
|
1060
|
47,3
|
47,4
|
|
1061
|
47,3
|
49,8
|
|
1062
|
46,9
|
23,9
|
|
1063
|
46,7
|
44,6
|
|
1064
|
46,8
|
65,2
|
|
1065
|
46,9
|
60,4
|
|
1066
|
46,7
|
61,5
|
|
1067
|
45,5
|
“m”
|
|
1068
|
45,5
|
“m”
|
|
1069
|
44,2
|
“m”
|
|
1070
|
43
|
“m”
|
|
1071
|
42,5
|
“m”
|
|
1072
|
41
|
“m”
|
|
1073
|
39,9
|
“m”
|
|
1074
|
39,9
|
38,2
|
|
1075
|
40,1
|
48,1
|
|
1076
|
39,9
|
48
|
|
1077
|
39,4
|
59,3
|
|
1078
|
43,8
|
19,8
|
|
1079
|
52,9
|
0
|
|
1080
|
52,8
|
88,9
|
|
1081
|
53,4
|
99,5
|
|
1082
|
54,7
|
99,3
|
|
1083
|
56,3
|
99,1
|
|
1084
|
57,5
|
99
|
|
1085
|
59
|
98,9
|
|
1086
|
59,8
|
98,9
|
|
1087
|
60,1
|
98,9
|
|
1088
|
61,8
|
48,3
|
|
1089
|
61,8
|
55,6
|
|
1090
|
61,7
|
59,8
|
|
1091
|
62
|
55,6
|
|
1092
|
62,3
|
29,6
|
|
1093
|
62
|
19,3
|
|
1094
|
61,3
|
7,9
|
|
1095
|
61,1
|
19,2
|
|
1096
|
61,2
|
43
|
|
1097
|
61,1
|
59,7
|
|
1098
|
61,1
|
98,8
|
|
1099
|
61,3
|
98,8
|
|
1100
|
61,3
|
26,6
|
|
1101
|
60,4
|
“m”
|
|
1102
|
58,8
|
“m”
|
|
1103
|
57,7
|
“m”
|
|
1104
|
56
|
“m”
|
|
1105
|
54,7
|
“m”
|
|
1106
|
53,3
|
“m”
|
|
1107
|
52,6
|
23,2
|
|
1108
|
53,4
|
84,2
|
|
1109
|
53,9
|
99,4
|
|
1110
|
54,9
|
99,3
|
|
1111
|
55,8
|
99,2
|
|
1112
|
57,1
|
99
|
|
1113
|
56,5
|
99,1
|
|
1114
|
58,9
|
98,9
|
|
1115
|
58,7
|
98,9
|
|
1116
|
59,8
|
98,9
|
|
1117
|
61
|
98,8
|
|
1118
|
60,7
|
19,2
|
|
1119
|
59,4
|
“m”
|
|
1120
|
57,9
|
“m”
|
|
1121
|
57,6
|
“m”
|
|
1122
|
56,3
|
“m”
|
|
1123
|
55
|
“m”
|
|
1124
|
53,7
|
“m”
|
|
1125
|
52,1
|
“m”
|
|
1126
|
51,1
|
“m”
|
|
1127
|
49,7
|
25,8
|
|
1128
|
49,1
|
46,1
|
|
1129
|
48,7
|
46,9
|
|
1130
|
48,2
|
46,7
|
|
1131
|
48
|
70
|
|
1132
|
48
|
70
|
|
1133
|
47,2
|
67,6
|
|
1134
|
47,3
|
67,6
|
|
1135
|
46,6
|
74,7
|
|
1136
|
47,4
|
13
|
|
1137
|
46,3
|
“m”
|
|
1138
|
45,4
|
“m”
|
|
1139
|
45,5
|
24,8
|
|
1140
|
44,8
|
73,8
|
|
1141
|
46,6
|
99
|
|
1142
|
46,3
|
98,9
|
|
1143
|
48,5
|
99,4
|
|
1144
|
49,9
|
99,7
|
|
1145
|
49,1
|
99,5
|
|
1146
|
49,1
|
99,5
|
|
1147
|
51
|
100
|
|
1148
|
51,5
|
99,9
|
|
1149
|
50,9
|
100
|
|
1150
|
51,6
|
99,9
|
|
1151
|
52,1
|
99,7
|
|
1152
|
50,9
|
100
|
|
1153
|
52,2
|
99,7
|
|
1154
|
51,5
|
98,3
|
|
1155
|
51,5
|
47,2
|
|
1156
|
50,8
|
78,4
|
|
1157
|
50,3
|
83
|
|
1158
|
50,3
|
31,7
|
|
1159
|
49,3
|
31,3
|
|
1160
|
48,8
|
21,5
|
|
1161
|
47,8
|
59,4
|
|
1162
|
48,1
|
77,1
|
|
1163
|
48,4
|
87,6
|
|
1164
|
49,6
|
87,5
|
|
1165
|
51
|
81,4
|
|
1166
|
51,6
|
66,7
|
|
1167
|
53,3
|
63,2
|
|
1168
|
55,2
|
62
|
|
1169
|
55,7
|
43,9
|
|
1170
|
56,4
|
30,7
|
|
1171
|
56,8
|
23,4
|
|
1172
|
57
|
“m”
|
|
1173
|
57,6
|
“m”
|
|
1174
|
56,9
|
“m”
|
|
1175
|
56,4
|
4
|
|
1176
|
57
|
23,4
|
|
1177
|
56,4
|
41,7
|
|
1178
|
57
|
49,2
|
|
1179
|
57,7
|
56,6
|
|
1180
|
58,6
|
56,6
|
|
1181
|
58,9
|
64
|
|
1182
|
59,4
|
68,2
|
|
1183
|
58,8
|
71,4
|
|
1184
|
60,1
|
71,3
|
|
1185
|
60,6
|
79,1
|
|
1186
|
60,7
|
83,3
|
|
1187
|
60,7
|
77,1
|
|
1188
|
60
|
73,5
|
|
1189
|
60,2
|
55,5
|
|
1190
|
59,7
|
54,4
|
|
1191
|
59,8
|
73,3
|
|
1192
|
59,8
|
77,9
|
|
1193
|
59,8
|
73,9
|
|
1194
|
60
|
76,5
|
|
1195
|
59,5
|
82,3
|
|
1196
|
59,9
|
82,8
|
|
1197
|
59,8
|
65,8
|
|
1198
|
59
|
48,6
|
|
1199
|
58,9
|
62,2
|
|
1200
|
59,1
|
70,4
|
|
1201
|
58,9
|
62,1
|
|
1202
|
58,4
|
67,4
|
|
1203
|
58,7
|
58,9
|
|
1204
|
58,3
|
57,7
|
|
1205
|
57,5
|
57,8
|
|
1206
|
57,2
|
57,6
|
|
1207
|
57,1
|
42,6
|
|
1208
|
57
|
70,1
|
|
1209
|
56,4
|
59,6
|
|
1210
|
56,7
|
39
|
|
1211
|
55,9
|
68,1
|
|
1212
|
56,3
|
79,1
|
|
1213
|
56,7
|
89,7
|
|
1214
|
56
|
89,4
|
|
1215
|
56
|
93,1
|
|
1216
|
56,4
|
93,1
|
|
1217
|
56,7
|
94,4
|
|
1218
|
56,9
|
94,8
|
|
1219
|
57
|
94,1
|
|
1220
|
57,7
|
94,3
|
|
1221
|
57,5
|
93,7
|
|
1222
|
58,4
|
93,2
|
|
1223
|
58,7
|
93,2
|
|
1224
|
58,2
|
93,7
|
|
1225
|
58,5
|
93,1
|
|
1226
|
58,8
|
86,2
|
|
1227
|
59
|
72,9
|
|
1228
|
58,2
|
59,9
|
|
1229
|
57,6
|
8,5
|
|
1230
|
57,1
|
47,6
|
|
1231
|
57,2
|
74,4
|
|
1232
|
57
|
79,1
|
|
1233
|
56,7
|
67,2
|
|
1234
|
56,8
|
69,1
|
|
1235
|
56,9
|
71,3
|
|
1236
|
57
|
77,3
|
|
1237
|
57,4
|
78,2
|
|
1238
|
57,3
|
70,6
|
|
1239
|
57,7
|
64
|
|
1240
|
57,5
|
55,6
|
|
1241
|
58,6
|
49,6
|
|
1242
|
58,2
|
41,1
|
|
1243
|
58,8
|
40,6
|
|
1244
|
58,3
|
21,1
|
|
1245
|
58,7
|
24,9
|
|
1246
|
59,1
|
24,8
|
|
1247
|
58,6
|
“m”
|
|
1248
|
58,8
|
“m”
|
|
1249
|
58,8
|
“m”
|
|
1250
|
58,7
|
“m”
|
|
1251
|
59,1
|
“m”
|
|
1252
|
59,1
|
“m”
|
|
1253
|
59,4
|
“m”
|
|
1254
|
60,6
|
2,6
|
|
1255
|
59,6
|
“m”
|
|
1256
|
60,1
|
“m”
|
|
1257
|
60,6
|
“m”
|
|
1258
|
59,6
|
4,1
|
|
1259
|
60,7
|
7,1
|
|
1260
|
60,5
|
“m”
|
|
1261
|
59,7
|
“m”
|
|
1262
|
59,6
|
“m”
|
|
1263
|
59,8
|
“m”
|
|
1264
|
59,6
|
4,9
|
|
1265
|
60,1
|
5,9
|
|
1266
|
59,9
|
6,1
|
|
1267
|
59,7
|
“m”
|
|
1268
|
59,6
|
“m”
|
|
1269
|
59,7
|
22
|
|
1270
|
59,8
|
10,3
|
|
1271
|
59,9
|
10
|
|
1272
|
60,6
|
6,2
|
|
1273
|
60,5
|
7,3
|
|
1274
|
60,2
|
14,8
|
|
1275
|
60,6
|
8,2
|
|
1276
|
60,6
|
5,5
|
|
1277
|
61
|
14,3
|
|
1278
|
61
|
12
|
|
1279
|
61,3
|
34,2
|
|
1280
|
61,2
|
17,1
|
|
1281
|
61,5
|
15,7
|
|
1282
|
61
|
9,5
|
|
1283
|
61,1
|
9,2
|
|
1284
|
60,5
|
4,3
|
|
1285
|
60,2
|
7,8
|
|
1286
|
60,2
|
5,9
|
|
1287
|
60,2
|
5,3
|
|
1288
|
59,9
|
4,6
|
|
1289
|
59,4
|
21,5
|
|
1290
|
59,6
|
15,8
|
|
1291
|
59,3
|
10,1
|
|
1292
|
58,9
|
9,4
|
|
1293
|
58,8
|
9
|
|
1294
|
58,9
|
35,4
|
|
1295
|
58,9
|
30,7
|
|
1296
|
58,9
|
25,9
|
|
1297
|
58,7
|
22,9
|
|
1298
|
58,7
|
24,4
|
|
1299
|
59,3
|
61
|
|
1300
|
60,1
|
56
|
|
1301
|
60,5
|
50,6
|
|
1302
|
59,5
|
16,2
|
|
1303
|
59,7
|
50
|
|
1304
|
59,7
|
31,4
|
|
1305
|
60,1
|
43,1
|
|
1306
|
60,8
|
38,4
|
|
1307
|
60,9
|
40,2
|
|
1308
|
61,3
|
49,7
|
|
1309
|
61,8
|
45,9
|
|
1310
|
62
|
45,9
|
|
1311
|
62,2
|
45,8
|
|
1312
|
62,6
|
46,8
|
|
1313
|
62,7
|
44,3
|
|
1314
|
62,9
|
44,4
|
|
1315
|
63,1
|
43,7
|
|
1316
|
63,5
|
46,1
|
|
1317
|
63,6
|
40,7
|
|
1318
|
64,3
|
49,5
|
|
1319
|
63,7
|
27
|
|
1320
|
63,8
|
15
|
|
1321
|
63,6
|
18,7
|
|
1322
|
63,4
|
8,4
|
|
1323
|
63,2
|
8,7
|
|
1324
|
63,3
|
21,6
|
|
1325
|
62,9
|
19,7
|
|
1326
|
63
|
22,1
|
|
1327
|
63,1
|
20,3
|
|
1328
|
61,8
|
19,1
|
|
1329
|
61,6
|
17,1
|
|
1330
|
61
|
0
|
|
1331
|
61,2
|
22
|
|
1332
|
60,8
|
40,3
|
|
1333
|
61,1
|
34,3
|
|
1334
|
60,7
|
16,1
|
|
1335
|
60,6
|
16,6
|
|
1336
|
60,5
|
18,5
|
|
1337
|
60,6
|
29,8
|
|
1338
|
60,9
|
19,5
|
|
1339
|
60,9
|
22,3
|
|
1340
|
61,4
|
35,8
|
|
1341
|
61,3
|
42,9
|
|
1342
|
61,5
|
31
|
|
1343
|
61,3
|
19,2
|
|
1344
|
61
|
9,3
|
|
1345
|
60,8
|
44,2
|
|
1346
|
60,9
|
55,3
|
|
1347
|
61,2
|
56
|
|
1348
|
60,9
|
60,1
|
|
1349
|
60,7
|
59,1
|
|
1350
|
60,9
|
56,8
|
|
1351
|
60,7
|
58,1
|
|
1352
|
59,6
|
78,4
|
|
1353
|
59,6
|
84,6
|
|
1354
|
59,4
|
66,6
|
|
1355
|
59,3
|
75,5
|
|
1356
|
58,9
|
49,6
|
|
1357
|
59,1
|
75,8
|
|
1358
|
59
|
77,6
|
|
1359
|
59
|
67,8
|
|
1360
|
59
|
56,7
|
|
1361
|
58,8
|
54,2
|
|
1362
|
58,9
|
59,6
|
|
1363
|
58,9
|
60,8
|
|
1364
|
59,3
|
56,1
|
|
1365
|
58,9
|
48,5
|
|
1366
|
59,3
|
42,9
|
|
1367
|
59,4
|
41,4
|
|
1368
|
59,6
|
38,9
|
|
1369
|
59,4
|
32,9
|
|
1370
|
59,3
|
30,6
|
|
1371
|
59,4
|
30
|
|
1372
|
59,4
|
25,3
|
|
1373
|
58,8
|
18,6
|
|
1374
|
59,1
|
18
|
|
1375
|
58,5
|
10,6
|
|
1376
|
58,8
|
10,5
|
|
1377
|
58,5
|
8,2
|
|
1378
|
58,7
|
13,7
|
|
1379
|
59,1
|
7,8
|
|
1380
|
59,1
|
6
|
|
1381
|
59,1
|
6
|
|
1382
|
59,4
|
13,1
|
|
1383
|
59,7
|
22,3
|
|
1384
|
60,7
|
10,5
|
|
1385
|
59,8
|
9,8
|
|
1386
|
60,2
|
8,8
|
|
1387
|
59,9
|
8,7
|
|
1388
|
61
|
9,1
|
|
1389
|
60,6
|
28,2
|
|
1390
|
60,6
|
22
|
|
1391
|
59,6
|
23,2
|
|
1392
|
59,6
|
19
|
|
1393
|
60,6
|
38,4
|
|
1394
|
59,8
|
41,6
|
|
1395
|
60
|
47,3
|
|
1396
|
60,5
|
55,4
|
|
1397
|
60,9
|
58,7
|
|
1398
|
61,3
|
37,9
|
|
1399
|
61,2
|
38,3
|
|
1400
|
61,4
|
58,7
|
|
1401
|
61,3
|
51,3
|
|
1402
|
61,4
|
71,1
|
|
1403
|
61,1
|
51
|
|
1404
|
61,5
|
56,6
|
|
1405
|
61
|
60,6
|
|
1406
|
61,1
|
75,4
|
|
1407
|
61,4
|
69,4
|
|
1408
|
61,6
|
69,9
|
|
1409
|
61,7
|
59,6
|
|
1410
|
61,8
|
54,8
|
|
1411
|
61,6
|
53,6
|
|
1412
|
61,3
|
53,5
|
|
1413
|
61,3
|
52,9
|
|
1414
|
61,2
|
54,1
|
|
1415
|
61,3
|
53,2
|
|
1416
|
61,2
|
52,2
|
|
1417
|
61,2
|
52,3
|
|
1418
|
61
|
48
|
|
1419
|
60,9
|
41,5
|
|
1420
|
61
|
32,2
|
|
1421
|
60,7
|
22
|
|
1422
|
60,7
|
23,3
|
|
1423
|
60,8
|
38,8
|
|
1424
|
61
|
40,7
|
|
1425
|
61
|
30,6
|
|
1426
|
61,3
|
62,6
|
|
1427
|
61,7
|
55,9
|
|
1428
|
62,3
|
43,4
|
|
1429
|
62,3
|
37,4
|
|
1430
|
62,3
|
35,7
|
|
1431
|
62,8
|
34,4
|
|
1432
|
62,8
|
31,5
|
|
1433
|
62,9
|
31,7
|
|
1434
|
62,9
|
29,9
|
|
1435
|
62,8
|
29,4
|
|
1436
|
62,7
|
28,7
|
|
1437
|
61,5
|
14,7
|
|
1438
|
61,9
|
17,2
|
|
1439
|
61,5
|
6,1
|
|
1440
|
61
|
9,9
|
|
1441
|
60,9
|
4,8
|
|
1442
|
60,6
|
11,1
|
|
1443
|
60,3
|
6,9
|
|
1444
|
60,8
|
7
|
|
1445
|
60,2
|
9,2
|
|
1446
|
60,5
|
21,7
|
|
1447
|
60,2
|
22,4
|
|
1448
|
60,7
|
31,6
|
|
1449
|
60,9
|
28,9
|
|
1450
|
59,6
|
21,7
|
|
1451
|
60,2
|
18
|
|
1452
|
59,5
|
16,7
|
|
1453
|
59,8
|
15,7
|
|
1454
|
59,6
|
15,7
|
|
1455
|
59,3
|
15,7
|
|
1456
|
59
|
7,5
|
|
1457
|
58,8
|
7,1
|
|
1458
|
58,7
|
16,5
|
|
1459
|
59,2
|
50,7
|
|
1460
|
59,7
|
60,2
|
|
1461
|
60,4
|
44
|
|
1462
|
60,2
|
35,3
|
|
1463
|
60,4
|
17,1
|
|
1464
|
59,9
|
13,5
|
|
1465
|
59,9
|
12,8
|
|
1466
|
59,6
|
14,8
|
|
1467
|
59,4
|
15,9
|
|
1468
|
59,4
|
22
|
|
1469
|
60,4
|
38,4
|
|
1470
|
59,5
|
38,8
|
|
1471
|
59,3
|
31,9
|
|
1472
|
60,9
|
40,8
|
|
1473
|
60,7
|
39
|
|
1474
|
60,9
|
30,1
|
|
1475
|
61
|
29,3
|
|
1476
|
60,6
|
28,4
|
|
1477
|
60,9
|
36,3
|
|
1478
|
60,8
|
30,5
|
|
1479
|
60,7
|
26,7
|
|
1480
|
60,1
|
4,7
|
|
1481
|
59,9
|
0
|
|
1482
|
60,4
|
36,2
|
|
1483
|
60,7
|
32,5
|
|
1484
|
59,9
|
3,1
|
|
1485
|
59,7
|
“m”
|
|
1486
|
59,5
|
“m”
|
|
1487
|
59,2
|
“m”
|
|
1488
|
58,8
|
0,6
|
|
1489
|
58,7
|
“m”
|
|
1490
|
58,7
|
“m”
|
|
1491
|
57,9
|
“m”
|
|
1492
|
58,2
|
“m”
|
|
1493
|
57,6
|
“m”
|
|
1494
|
58,3
|
9,5
|
|
1495
|
57,2
|
6
|
|
1496
|
57,4
|
27,3
|
|
1497
|
58,3
|
59,9
|
|
1498
|
58,3
|
7,3
|
|
1499
|
58,8
|
21,7
|
|
1500
|
58,8
|
38,9
|
|
1501
|
59,4
|
26,2
|
|
1502
|
59,1
|
25,5
|
|
1503
|
59,1
|
26
|
|
1504
|
59
|
39,1
|
|
1505
|
59,5
|
52,3
|
|
1506
|
59,4
|
31
|
|
1507
|
59,4
|
27
|
|
1508
|
59,4
|
29,8
|
|
1509
|
59,4
|
23,1
|
|
1510
|
58,9
|
16
|
|
1511
|
59
|
31,5
|
|
1512
|
58,8
|
25,9
|
|
1513
|
58,9
|
40,2
|
|
1514
|
58,8
|
28,4
|
|
1515
|
58,9
|
38,9
|
|
1516
|
59,1
|
35,3
|
|
1517
|
58,8
|
30,3
|
|
1518
|
59
|
19
|
|
1519
|
58,7
|
3
|
|
1520
|
57,9
|
0
|
|
1521
|
58
|
2,4
|
|
1522
|
57,1
|
“m”
|
|
1523
|
56,7
|
“m”
|
|
1524
|
56,7
|
5,3
|
|
1525
|
56,6
|
2,1
|
|
1526
|
56,8
|
“m”
|
|
1527
|
56,3
|
“m”
|
|
1528
|
56,3
|
“m”
|
|
1529
|
56
|
“m”
|
|
1530
|
56,7
|
“m”
|
|
1531
|
56,6
|
3,8
|
|
1532
|
56,9
|
“m”
|
|
1533
|
56,9
|
“m”
|
|
1534
|
57,4
|
“m”
|
|
1535
|
57,4
|
“m”
|
|
1536
|
58,3
|
13,9
|
|
1537
|
58,5
|
“m”
|
|
1538
|
59,1
|
“m”
|
|
1539
|
59,4
|
“m”
|
|
1540
|
59,6
|
“m”
|
|
1541
|
59,5
|
“m”
|
|
1542
|
59,6
|
0,5
|
|
1543
|
59,3
|
9,2
|
|
1544
|
59,4
|
11,2
|
|
1545
|
59,1
|
26,8
|
|
1546
|
59
|
11,7
|
|
1547
|
58,8
|
6,4
|
|
1548
|
58,7
|
5
|
|
1549
|
57,5
|
“m”
|
|
1550
|
57,4
|
“m”
|
|
1551
|
57,1
|
1,1
|
|
1552
|
57,1
|
0
|
|
1553
|
57
|
4,5
|
|
1554
|
57,1
|
3,7
|
|
1555
|
57,3
|
3,3
|
|
1556
|
57,3
|
16,8
|
|
1557
|
58,2
|
29,3
|
|
1558
|
58,7
|
12,5
|
|
1559
|
58,3
|
12,2
|
|
1560
|
58,6
|
12,7
|
|
1561
|
59
|
13,6
|
|
1562
|
59,8
|
21,9
|
|
1563
|
59,3
|
20,9
|
|
1564
|
59,7
|
19,2
|
|
1565
|
60,1
|
15,9
|
|
1566
|
60,7
|
16,7
|
|
1567
|
60,7
|
18,1
|
|
1568
|
60,7
|
40,6
|
|
1569
|
60,7
|
59,7
|
|
1570
|
61,1
|
66,8
|
|
1571
|
61,1
|
58,8
|
|
1572
|
60,8
|
64,7
|
|
1573
|
60,1
|
63,6
|
|
1574
|
60,7
|
83,2
|
|
1575
|
60,4
|
82,2
|
|
1576
|
60
|
80,5
|
|
1577
|
59,9
|
78,7
|
|
1578
|
60,8
|
67,9
|
|
1579
|
60,4
|
57,7
|
|
1580
|
60,2
|
60,6
|
|
1581
|
59,6
|
72,7
|
|
1582
|
59,9
|
73,6
|
|
1583
|
59,8
|
74,1
|
|
1584
|
59,6
|
84,6
|
|
1585
|
59,4
|
76,1
|
|
1586
|
60,1
|
76,9
|
|
1587
|
59,5
|
84,6
|
|
1588
|
59,8
|
77,5
|
|
1589
|
60,6
|
67,9
|
|
1590
|
59,3
|
47,3
|
|
1591
|
59,3
|
43,1
|
|
1592
|
59,4
|
38,3
|
|
1593
|
58,7
|
38,2
|
|
1594
|
58,8
|
39,2
|
|
1595
|
59,1
|
67,9
|
|
1596
|
59,7
|
60,5
|
|
1597
|
59,5
|
32,9
|
|
1598
|
59,6
|
20
|
|
1599
|
59,6
|
34,4
|
|
1600
|
59,4
|
23,9
|
|
1601
|
59,6
|
15,7
|
|
1602
|
59,9
|
41
|
|
1603
|
60,5
|
26,3
|
|
1604
|
59,6
|
14
|
|
1605
|
59,7
|
21,2
|
|
1606
|
60,9
|
19,6
|
|
1607
|
60,1
|
34,3
|
|
1608
|
59,9
|
27
|
|
1609
|
60,8
|
25,6
|
|
1610
|
60,6
|
26,3
|
|
1611
|
60,9
|
26,1
|
|
1612
|
61,1
|
38
|
|
1613
|
61,2
|
31,6
|
|
1614
|
61,4
|
30,6
|
|
1615
|
61,7
|
29,6
|
|
1616
|
61,5
|
28,8
|
|
1617
|
61,7
|
27,8
|
|
1618
|
62,2
|
20,3
|
|
1619
|
61,4
|
19,6
|
|
1620
|
61,8
|
19,7
|
|
1621
|
61,8
|
18,7
|
|
1622
|
61,6
|
17,7
|
|
1623
|
61,7
|
8,7
|
|
1624
|
61,7
|
1,4
|
|
1625
|
61,7
|
5,9
|
|
1626
|
61,2
|
8,1
|
|
1627
|
61,9
|
45,8
|
|
1628
|
61,4
|
31,5
|
|
1629
|
61,7
|
22,3
|
|
1630
|
62,4
|
21,7
|
|
1631
|
62,8
|
21,9
|
|
1632
|
62,2
|
22,2
|
|
1633
|
62,5
|
31
|
|
1634
|
62,3
|
31,3
|
|
1635
|
62,6
|
31,7
|
|
1636
|
62,3
|
22,8
|
|
1637
|
62,7
|
12,6
|
|
1638
|
62,2
|
15,2
|
|
1639
|
61,9
|
32,6
|
|
1640
|
62,5
|
23,1
|
|
1641
|
61,7
|
19,4
|
|
1642
|
61,7
|
10,8
|
|
1643
|
61,6
|
10,2
|
|
1644
|
61,4
|
“m”
|
|
1645
|
60,8
|
“m”
|
|
1646
|
60,7
|
“m”
|
|
1647
|
61
|
12,4
|
|
1648
|
60,4
|
5,3
|
|
1649
|
61
|
13,1
|
|
1650
|
60,7
|
29,6
|
|
1651
|
60,5
|
28,9
|
|
1652
|
60,8
|
27,1
|
|
1653
|
61,2
|
27,3
|
|
1654
|
60,9
|
20,6
|
|
1655
|
61,1
|
13,9
|
|
1656
|
60,7
|
13,4
|
|
1657
|
61,3
|
26,1
|
|
1658
|
60,9
|
23,7
|
|
1659
|
61,4
|
32,1
|
|
1660
|
61,7
|
33,5
|
|
1661
|
61,8
|
34,1
|
|
1662
|
61,7
|
17
|
|
1663
|
61,7
|
2,5
|
|
1664
|
61,5
|
5,9
|
|
1665
|
61,3
|
14,9
|
|
1666
|
61,5
|
17,2
|
|
1667
|
61,1
|
“m”
|
|
1668
|
61,4
|
“m”
|
|
1669
|
61,4
|
8,8
|
|
1670
|
61,3
|
8,8
|
|
1671
|
61
|
18
|
|
1672
|
61,5
|
13
|
|
1673
|
61
|
3,7
|
|
1674
|
60,9
|
3,1
|
|
1675
|
60,9
|
4,7
|
|
1676
|
60,6
|
4,1
|
|
1677
|
60,6
|
6,7
|
|
1678
|
60,6
|
12,8
|
|
1679
|
60,7
|
11,9
|
|
1680
|
60,6
|
12,4
|
|
1681
|
60,1
|
12,4
|
|
1682
|
60,5
|
12
|
|
1683
|
60,4
|
11,8
|
|
1684
|
59,9
|
12,4
|
|
1685
|
59,6
|
12,4
|
|
1686
|
59,6
|
9,1
|
|
1687
|
59,9
|
0
|
|
1688
|
59,9
|
20,4
|
|
1689
|
59,8
|
4,4
|
|
1690
|
59,4
|
3,1
|
|
1691
|
59,5
|
26,3
|
|
1692
|
59,6
|
20,1
|
|
1693
|
59,4
|
35
|
|
1694
|
60,9
|
22,1
|
|
1695
|
60,5
|
12,2
|
|
1696
|
60,1
|
11
|
|
1697
|
60,1
|
8,2
|
|
1698
|
60,5
|
6,7
|
|
1699
|
60
|
5,1
|
|
1700
|
60
|
5,1
|
|
1701
|
60
|
9
|
|
1702
|
60,1
|
5,7
|
|
1703
|
59,9
|
8,5
|
|
1704
|
59,4
|
6
|
|
1705
|
59,5
|
5,5
|
|
1706
|
59,5
|
14,2
|
|
1707
|
59,5
|
6,2
|
|
1708
|
59,4
|
10,3
|
|
1709
|
59,6
|
13,8
|
|
1710
|
59,5
|
13,9
|
|
1711
|
60,1
|
18,9
|
|
1712
|
59,4
|
13,1
|
|
1713
|
59,8
|
5,4
|
|
1714
|
59,9
|
2,9
|
|
1715
|
60,1
|
7,1
|
|
1716
|
59,6
|
12
|
|
1717
|
59,6
|
4,9
|
|
1718
|
59,4
|
22,7
|
|
1719
|
59,6
|
22
|
|
1720
|
60,1
|
17,4
|
|
1721
|
60,2
|
16,6
|
|
1722
|
59,4
|
28,6
|
|
1723
|
60,3
|
22,4
|
|
1724
|
59,9
|
20
|
|
1725
|
60,2
|
18,6
|
|
1726
|
60,3
|
11,9
|
|
1727
|
60,4
|
11,6
|
|
1728
|
60,6
|
10,6
|
|
1729
|
60,8
|
16
|
|
1730
|
60,9
|
17
|
|
1731
|
60,9
|
16,1
|
|
1732
|
60,7
|
11,4
|
|
1733
|
60,9
|
11,3
|
|
1734
|
61,1
|
11,2
|
|
1735
|
61,1
|
25,6
|
|
1736
|
61
|
14,6
|
|
1737
|
61
|
10,4
|
|
1738
|
60,6
|
“m”
|
|
1739
|
60,9
|
“m”
|
|
1740
|
60,8
|
4,8
|
|
1741
|
59,9
|
“m”
|
|
1742
|
59,8
|
“m”
|
|
1743
|
59,1
|
“m”
|
|
1744
|
58,8
|
“m”
|
|
1745
|
58,8
|
“m”
|
|
1746
|
58,2
|
“m”
|
|
1747
|
58,5
|
14,3
|
|
1748
|
57,5
|
4,4
|
|
1749
|
57,9
|
0
|
|
1750
|
57,8
|
20,9
|
|
1751
|
58,3
|
9,2
|
|
1752
|
57,8
|
8,2
|
|
1753
|
57,5
|
15,3
|
|
1754
|
58,4
|
38
|
|
1755
|
58,1
|
15,4
|
|
1756
|
58,8
|
11,8
|
|
1757
|
58,3
|
8,1
|
|
1758
|
58,3
|
5,5
|
|
1759
|
59
|
4,1
|
|
1760
|
58,2
|
4,9
|
|
1761
|
57,9
|
10,1
|
|
1762
|
58,5
|
7,5
|
|
1763
|
57,4
|
7
|
|
1764
|
58,2
|
6,7
|
|
1765
|
58,2
|
6,6
|
|
1766
|
57,3
|
17,3
|
|
1767
|
58
|
11,4
|
|
1768
|
57,5
|
47,4
|
|
1769
|
57,4
|
28,8
|
|
1770
|
58,8
|
24,3
|
|
1771
|
57,7
|
25,5
|
|
1772
|
58,4
|
35,5
|
|
1773
|
58,4
|
29,3
|
|
1774
|
59
|
33,8
|
|
1775
|
59
|
18,7
|
|
1776
|
58,8
|
9,8
|
|
1777
|
58,8
|
23,9
|
|
1778
|
59,1
|
48,2
|
|
1779
|
59,4
|
37,2
|
|
1780
|
59,6
|
29,1
|
|
1781
|
50
|
25
|
|
1782
|
40
|
20
|
|
1783
|
30
|
15
|
|
1784
|
20
|
10
|
|
1785
|
10
|
5
|
|
1786
|
0
|
0
|
|
1787
|
0
|
0
|
|
1788
|
0
|
0
|
|
1789
|
0
|
0
|
|
1790
|
0
|
0
|
|
1791
|
0
|
0
|
|
1792
|
0
|
0
|
|
1793
|
0
|
0
|
|
1794
|
0
|
0
|
|
1795
|
0
|
0
|
|
1796
|
0
|
0
|
|
1797
|
0
|
0
|
|
1798
|
0
|
0
|
|
1799
|
0
|
0
|
|
1800
|
0
|
0
|
|
“m” = motoring.
|
ETC katse dünamomeetriliste väärtuste tabel on graafiliselt kujutatud joonisel 5.
Joonis 5
ETC dünamomeetriliste väärtuste tabel
4. liide
MÕÕTMIS- JA PROOVIVÕTUPROTSEDUUR
▼M1
1. SISSEJUHATUS
Katsetamiseks esitatud mootorist eralduvate gaasiliste ainete, tahkete osakeste ja suitsu mõõtmisel tuleb kasutada V lisas kirjeldatud meetodeid. V lisa asjakohastes punktides kirjeldatakse soovitatavaid gaasiliste heidete analüüsisüsteeme (punkt 1), soovitatavaid tahkete osakeste lahjendus- ja proovivõtusüsteeme (punkt 2) ning soovitatavaid suitsususe mõõtureid suitsu mõõtmiseks (punkt 3).
ESC-katse jaoks määratakse kindlaks gaasilised ained toorheitgaasis. Valida võib ka nende kindlaksmääramise lahjendatud heitgaasis, kui tahkete osakeste kindlaksmääramisel kasutatakse täisvoolu lahjendussüsteemi. Tahkete osakeste kindlaksmääramiseks kasutatakse kas osa- või täisvoolu lahjendussüsteemi.
ETC-katse puhul võib kasutada järgmisi süsteeme:
— CVS täisvoolu lahjendussüsteem gaasiliste ja tahkete osakeste heidete kindlaksmääramiseks (kahekordsed lahjendussüsteemid on lubatud)
— või
— toore heitgaasi kindlaksmääramine gaasilistel heidetel kombineeritult osavoolu lahjendussüsteemi kasutamisega tahkete osakeste heidete puhul
— või
— nende kahe põhimõtte mis tahes kombinatsioon (nt toore heitgaasi mõõtmine ja täisvoolu tahkete osakeste mõõtmine).
▼B
2. DÜNAMOMEETER JA KATSEKAMBRI SEADMED
Mootori heitkoguste määramise katsetes dünamomeetrilistel stendidel kasutatakse järgmisi seadmeid.
2.1. Mootori dünamomeeter
Mootori dünamomeetri karakteristikud peavad olema piisavad käesoleva lisa 1. ja 2. liites kirjeldatud katsetsüklite tegemiseks. Pöörlemiskiiruse mõõtesüsteem peab andma ± 2 % täpsusega lugemi. Pöördemomendi mõõtesüsteemi näidu täpsus peab olema ± 3 % väärtusest skaala osas, mis moodustab üle 20 % skaala maksimaalväärtusest, ning ± 0,6 % väärtusest skaala osas, mis on võrdne 20 % skaala maksimumväärtusest või sellest väiksem.
▼M1
2.2. Muud mõõtevahendid
Mõõtevahendeid kütusekulu, õhukulu, jahutusvedeliku ja määrdeõli temperatuuri, heitgaasi rõhu ja sisselasketorustiku hõrenduse, heitgaasi temperatuuri, sisselaskeõhu temperatuuri, atmosfäärirõhu, niiskuse ja kütuse temperatuuri mõõtmiseks tuleb kasutada nõuetekohaselt. Kõnealused mõõtevahendid peavad vastama tabelis 9 esitatud nõuetele.
Tabel 9
Mõõtevahendi täpsus
|
Mõõtevahend
|
Täpsus
|
|
Kütusekulu
|
± 2 % mootori maksimumväärtusest
|
|
Õhukulu
|
± 2 % näidust või ± 1 % mootori maksimumväärtusest, olenevalt sellest, kumb on suurem
|
|
Heitgaasivool
|
± 2,5 % näidust või ± 1,5 % mootori maksimumväärtusest, olenevalt sellest, kumb on suurem
|
|
Temperatuur ≤ 600 K (327 °C)
|
± 2 K absoluutväärtus
|
|
Temperatuur ≥ 600 K (327 °C)
|
± 1 % näidust
|
|
Atmosfäärirõhk
|
± 0,1 kPa absoluutväärtus
|
|
Heitgaasirõhk
|
± 0,2 kPa absoluutväärtus
|
|
Sisselaske hõrendus
|
± 0,05 kPa absoluutväärtus
|
|
Muud rõhud
|
± 0,1 kPa absoluutväärtus
|
|
Suhteline niiskus
|
± 3 % absoluutväärtus
|
|
Absoluutne niiskus
|
± 5 % näidust
|
|
Lahjendusõhu vool
|
± 2 % näidust
|
|
Lahjendatud heitgaasivool
|
± 2 % näidust
|
▼M1 —————
▼M1
3. GAASILISTE KOOSTISOSADE MÄÄRAMINE
3.1. Üldised analüsaatori spetsifikatsioonid
Analüsaatorite mõõtepiirkond peab vastama heitgaasikoostisosade kontsentratsioonide mõõtmisel ettenähtud täpsusnõuetele (punkt 3.1.1) Analüsaatoreid soovitatakse kasutada nii, et mõõdetava kontsentratsiooni väärtus jääks vahemikku 15 %–100 % skaala lõppväärtusest.
Skaala lõppväärtusest 15 % võrra väiksemad mõõteväärtused on samuti vastuvõetavad juhul, kui näidikute (arvutid, andmeregistraatorid) täpsus ja eraldusvõime on skaala lõppväärtusest 15 % väiksema näidu korral piisav. Sellisel juhul tuleb teha täiendav kalibreerimine vähemalt neljas nullist erinevas, üksteisest võimalikult võrdsel kaugusel asuvas mõõtepunktis, et tagada kalibreerimiskõverate täpsus vastavalt käesoleva lisa 5. liite punktile 1.6.4.
Seadme elektromagnetiline ühilduvus (electromagnetic compatibility (EMC)) peab olema sellisel tasemel, et minimeerida lisavigu.
3.1.1. Täpsus
Analüsaator ei tohi kõrvale kalduda nominaalsest kalibreerimispunktist rohkem kui ± 2 % näidust kogu mõõtmispiirkonnas, välja arvatud null; või rohkem kui ± 0,3 % skaala lõppväärtusest, olenevalt sellest, kumb on suurem. Täpsus määratakse kindlaks vastavalt kalibreerimisnõuetele, mis on esitatud käesoleva lisa 5. liite punktis 1.6.
Märkus: Käesoleva direktiivi kohaldamisel tähendab täpsus analüsaatori näidu hälvet nominaalsetest kalibreerimisväärtustest kalibreerimisgaasi kasutamisel (= õige väärtus).
3.1.2. Tulemuste lähedusaste
Tulemuste lähedusaste, mis määratluse kohaselt on teatava kalibreerimis- või võrdlusgaasi 10 korduva reageerimise 2,5 kordne standardhälve, ei tohi olla suurem kui ± 1 % skaala maksimaalsele näidule vastavast kontsentratsioonist iga kasutatava mõõtepiirkonna kohta üle 155 ppm (või ppm C) või ± 2 % iga mõõtepiirkonna kohta alla 155 ppm (või ppm C).
3.1.3. Müra
Analüsaatori maksimaalne reaktsioon null- ja kalibreerimis- või võrdlusgaasile mis tahes kümne sekundi pikkuse ajavahemiku jooksul võib olla kuni 2 % skaala maksimaalsest näidust kõigis kasutatud mõõtepiirkondades.
3.1.4. Nullpunkti triiv
Nullreaktsioon on määratluse kohaselt nullgaasile kolmekümne sekundi jooksul antav keskmine reaktsioon koos müraga. Nullpunkti triiv ühe tunni kestel peab olema alla 2 % skaala maksimaalnäidust kõige madalamas kasutatud mõõtepiirkonnas.
3.1.5. Haarde triiv
Haardereaktsioon on määratluse kohaselt keskmine reaktsioon koos müraga, mis antakse võrdlusgaasile kolmekümne sekundi jooksul. Võrdlusreaktsiooni triiv ühe tunni kestel peab olema alla 2 % skaala maksimaalnäidust kõige madalamas kasutatud mõõtepiirkonnas.
3.1.6. Tõusuaeg
Mõõtmissüsteemi paigaldatud analüsaatori tõusuaeg ei tohi ületada 3,5 s.
Märkus: Üksnes analüsaatori reaktsiooniaja hindamisega ei määratleta selgelt kogu süsteemi sobivust katseks siirderežiimil. Mahud ja eriti tühimahud kogu süsteemis mõjutavad nii edasikandumisaega proovist analüsaatorini kui ka tõusuaega. Ka analüsaatori sisene edasikandumisaeg määratletakse analüsaatori reaktsiooniajana nagu konverter või püünised NOx analüsaatorites. Kogu süsteemi reaktsiooniaja kindlaksmääramist kirjeldatakse käesoleva lisa 5. liite punktis 1.5.
3.2. Gaasikuivatus
Valikulise gaasikuivatusseadme mõju mõõdetavate gaaside kontsentratsioonile peab olema võimalikult väike. Vee eemaldamisel proovigaasist ei tohi kasutada keemilisi kuivatusaineid.
3.3. Analüsaatorid
Punktides 3.3.1-3.3.4 kirjeldatakse kasutatavaid mõõtmispõhimõtteid. Mõõtesüsteemide üksikasjalik kirjeldus on esitatud V lisas. Gaaside analüüsimisel kasutatakse järgmisi vahendeid. Mittelineaarsete analüsaatorite puhul võib kasutada lineariseerivaid ahelaid.
3.3.1. Süsinikmonooksiidi (CO) analüüs
Süsinikmonooksiidi analüüsimisel kasutatakse mittehajusa infrapunase (NDIR) kiirgus analüsaatori tüüp analüsaatorit.
3.3.2. Süsinikdioksiidi (CO2) analüüs
Süsinikdioksiidi analüüsimisel kasutatakse mittehajusa infrapunase (NDIR) kiirguse analüsaatori tüüpi analüsaatorit.
3.3.3. Süsivesinike (HC) analüüs
Diislikütusel ja veeldatud naftagaasil (LPG-kütusel) töötavate gaasimootorite süsivesinike analüüsimisel kasutatakse kuumleek-ionisatsioondetektori (HFID) tüüpi analüsaatorit, mille detektorit, ventiile, torustikku jne soojendatakse nii, et gaasi temperatuur oleks püsivalt 463K ± 10K (190 ± 10 °C). Maagaasil töötavate gaasimootorite süsivesinike analüsaator võib olla kuumutuseta leek-ionisatsioondetektori (FID) tüüpi, olenevalt kasutatavast meetodist (vt V lisa punkt 1.3).
3.3.4. Muude süsivesinike kui metaan (NMHC) analüüs (ainult maagaasil töötavad gaasimootorid)
Muude süsivesinike kui metaan kindlaksmääramiseks kasutatakse ühte järgmistest meetoditest.
3.3.4.1. Gaasikromatograafia (GC) meetod
Muud süsivesinikud kui metaan määratakse kindlaks temperatuuril 423 K (150 °C) konditsioneeritud gaasikromatograafiga (GC) analüüsitud metaani lahutamise teel punkti 3.3.3 kohaselt mõõdetud süsivesinikest.
3.3.4.2. Metaanist erinevate süsivesinike eraldusmeetod (NMC)
Süsivesinike fraktsioon metaanita määratakse kindlaks kuumutatud, koos FIDiga kasutatud NMC abil metaani lahutamise teel süsivesinikest vastavalt punktile 3.3.3.
3.3.5. Lämmastikoksiidide (NOx) analüüs
Lämmastikoksiidide analüüsimisel kasutatakse kemoluminestsentsdetektori (CLD) või kuumkemoluminestsentsdetektori (HCLD) tüüpi analüsaatorit NO2/NO konverteriga, kui mõõtmine toimub kuivas heitgaasis. Niiskes heitgaasis mõõtmise puhul kasutatakse HCLD analüsaatorit, mille konverteri temperatuur on üle 328 K (55 °C) tingimusel, et veeauru mõju kontrolli (vaata käesoleva lisa 5. liite punkt 1.9.2.2) tulemus on nõuetele vastav.
3.3.6. Õhu-kütuse suhte mõõtmine
Õhu-kütuse suhte mõõtmisvarustusena heitgaasi voolu kindlaksmääramiseks vastavalt käesoleva lisa 2. liite punktis 4.2.5 täpsustatule kasutatakse suure ulatusega õhu ja kütuse suhte sensorit või tsirkoonium-tüüpi lambda-sensorit. Sensor tuleb paigaldada vahetult väljalasketorule, kus heitgaasi temperatuur on piisavalt kõrge vee kondenseerumise kõrvaldamiseks.
Sensori ja selle elektroonika täpsus peab jääma vahemikku:
Eespool täpsustatud täpsuse saavutamiseks peab sensor olema kalibreeritud vastavalt seadme tootja kirjeldusele.
3.4. Gaasiliste heidete proovi võtmine
3.4.1. Toores heitgaas
Gaasiliste heidete proovivõtturid tuleb paigaldada vähemalt kas 0,5 m või väljalasketoru kolmekordse diameetri võrra (olenevalt sellest, kumb on suurem) heitgaasisüsteemi väljundist ülesvoolu ning mootori lähedale, et tagada, et heitgaasi temperatuur oleks proovivõtturi kohal vähemalt 343 K (70 °C).
Hargneva väljalasketorustikuga mitmesilindrilise mootori puhul peab proovivõtturi sissevooluava asuma piisavalt kaugel allavoolu, et tagada, et proov esindab kõigi silindrite keskmisi heitgaasikoguseid. Kui tegemist on mitmesilindrilise mootoriga, mille väljalasketorustikud moodustavad omaette rühmad, nagu V-kujulise mootorikonfiguratsiooni korral, soovitatakse kombineerida proovivõtturist ülespoole jäävaid väljalasketorustikke. Kui seda ei saa teostada, on lubatud võtta proov suurima CO2 heitega rühmast. Kasutada võib teisi meetodeid, mille vastavus eespool nimetatud meetoditele on tõestatud. Heitgaasi väljalaske arvutamiseks kasutatakse heitgaasi massivoolu koguväärtust.
Kui mootor on varustatud heitgaasi järeltöötlussüsteemiga, siis võetakse heitgaasiproov heitgaasi järeltöötlussüsteemist allavoolu.
3.4.2. Lahjendatud heitgaas
Väljalasketoru mootori ja täisvoolu lahjendussüsteemi vahel peab vastama V lisa punkti 2.3.1, EP nõuetele.
Heitgaasi proovivõttur (proovivõtturid) paigaldatakse lahjendustunneli punkti, kus lahjendusõhk ja heitgaas on hästi segunenud ning mis asub tahkete osakeste proovivõtturi lähedal.
Proovi saab tavaliselt võtta kahel viisil:
— tsükli kestel kogutakse saasteained kogumiskotti ning mõõdetakse pärast katse lõppu,
— saasteainete proove võetakse pidevalt ning integreeritakse kogu tsükli ajale; kõnealune viis on kohustuslik HC ja NOx mõõtmisel.
4. TAHKETE OSAKESTE KINDLAKSMÄÄRAMINE
Tahkete osakeste kindlaksmääramisel on vaja lahjendussüsteemi. Lahjenduse võib läbi viia osavoolu lahjendussüsteemi abil või täisvoolu kahekordse lahjendussüsteemi abil. Lahjendussüsteemi voolumaht peab olema piisavalt suur, et täielikult kõrvaldada vee kondenseerumine lahjendus- ja proovivõtu süsteemides. Vahetult filtrihoidjatest ülesvoolu peab lahjendatud heitgaasi temperatuur olema madalam kui 325 K (52 °C) (
54
) On lubatud kontrollida lahjendusõhu niiskust enne lahjendussüsteemi sisenemist ning spetsiaalne niiskusekõrvaldamine on kasulik, kui lahjendusõhu niiskus on suur. Lahjendusõhu temperatuur lahjendustunneli sissepääsu vahetus läheduses peab olema kõrgem kui 288 K (15 °C).
Osavoolu lahjendussüsteem tuleb kavandada nii, et saaks võtta proportsionaalse toore heitgaasi proovi mootori heitgaasivoolust, arvestades seega muutustega heitgaasivoolu määras, ning et saaks lahjendusõhu proovi temperatuuril alla 325 K (52 °C) testfiltri juures. Selleks on oluline määrata lahjendussuhe või proovivõtmise suhe r
dil või r
s, täites käesoleva lisa 5. liite punkti 3.2.1 täpsusnõudeid. Võib kasutada ka teisi proovi võtmise meetodeid, kusjuures proovivõtmise liik määrab oluliselt kasutatavad proovivõtmise vahendid ja protseduurid (V lisa punkt 2.2).
Üldiselt paigaldatakse tahkete osakeste proovivõttur gaasiliste heidete proovivõtturi lähedale, kuid siiski piisavalt kaugele, et vältida vahelesegamist. Seepärast kohaldatakse punkti 3.4.1 paigaldamissätteid ka tahkete osakeste proovivõtu suhtes. Proovivõtu liin peab vastama V lisa punkti 2 nõuetele.
Hargneva väljalasketorustikuga mitmesilindrilise mootori puhul peab proovivõtturi sissevooluava asuma piisavalt kaugel allavoolu, et tagada, et proov esindab kõigi silindrite keskmisi heitgaasikoguseid. Kui tegemist on mitmesilindrilise mootoriga, mille väljalasketorustikud moodustavad omaette rühmad, nagu V-kujulise mootorikonfiguratsiooni korral, soovitatakse kombineerida proovivõtturist ülespoole jäävaid väljalasketorustikke. Kui seda ei saa teostada, on lubatud võtta proov suurima CO2 heidetega rühmast. Kasutada võib teisi meetodeid, mille vastavus eespool nimetatud meetoditele on tõestatud. Heidete väljalaske arvutamiseks kasutatakse heitgaasi massivoolu.
Tahkete osakeste massi kindlaksmääramiseks vajatakse tahkete osakeste proovivõtusüsteemi, tahkete osakeste proovivõtufiltreid, mikrogrammkaalusid ja reguleeritud temperatuuri ja niiskusega kaalukambrit.
Tahkete osakeste proovi võtmisel rakendatakse ühe filtri meetodit, mille puhul kasutatakse ühte filtrit (vt punkt 4.1.3) kogu katsetsükli kestel. ESC-katse proovivõtufaasis tuleb eriti suurt tähelepanu pöörata proovivõtuaegadele ja -vooludele.
4.1. Tahkete osakeste proovivõtufiltrid
Lahjendatud heidete proov võetakse filtriga, mis katse ajal vastab punktide 4.1.1 ja 4.1.2 nõuetele.
4.1.1. Filtri spetsifikatsioon
Vajalikud on floorsüsinikuga kaetud klaasfiiberfiltrid. Kõigi filtritüüpide 0,3 μm DOP (dioktüülftalaat) kogumisefektiivsus on vähemalt 99 % gaasi kiirusel filtri ristlõike pindala suhtes vahemikus 35–100 cm/s.
4.1.2. Filtri suurus
Soovitatavad on tahkete osakeste filtrid diameetriga 47 mm või 70 mm. Ka suurema diameetriga filtrid sobivad (punkt 4.1.4), kuid väiksema läbimõõduga filtreid ei tohi kasutada.
4.1.3. Gaasi kiirus filtri ristlõike pindala suhtes
Gaasi kiirus filtri ristlõike pindala suhtes läbi filtri peab olema 35–100 cm/sek. Rõhu langus katse alguse ja lõpu vahel ei tohi olla suurem kui 25 kPa.
4.1.4. Filtri koormus
Nõutavad väikseimad filtri koormused tavalisemate filtrisuuruste kohta on esitatud tabelis 10. Suurte filtrite korral peab väikseim filtri koormus olema 0,065 mg/1 000 mm2 filtripindala kohta.
Tabel 10
Väikseimad filtri koormused
|
Filtri läbimõõt (mm)
|
Väikseim koormus (mg)
|
|
47
|
0,11
|
|
70
|
0,25
|
|
90
|
0,41
|
|
110
|
0,62
|
Juhul kui eelnevate katsete põhjal pole katsetsüklis pärast voolukiiruste ja lahjendussuhte optimeerimist tõenäoline saavutada nõutavat väikseimat filtri koormust, võib asjaomaste osapoolte vahel kokku leppides kasutada ka madalamat filtrikoormust, kui on võimalik tõestada, et see vastab punkti 4.2 täpsusnõuetele, nt 0,1μg kaaludega.
4.1.5. Filtri hoidja
Heidete katse jaoks tuleb filtrid paigutada filtrihoidja komplekti, mis vastab V lisa punkti 2.2 nõuetele. Filtrihoidja komplekt peab olema kavandatud nii, et saavutataks voolu ühtlane jaotus filtri tööpinnal. Kiire toimega ventiilid paigaldatakse kas filtrihoidjast üles- või allavoolu. Vahetult filtrihoidjast ülesvoolu võib paigaldada inertse eelklassifitseerija 50 % katkestuspunktiga 2,5 μm ja 10 μm vahel. Eelklassifitseerija kasutamine on eriti soovitatav, kui kasutatakse avatud toru proovivõtturit, mis on suunatud ülesvoolu heitevoo suunas.
4.2. Kaalukambri ja analüütiliste kaalude spetsifikatsioonid
4.2.1. Kaalukambri tingimused
Tahkete osakeste filtrite konditsioneerimise ja kaalumise kambri (või ruumi) temperatuur peab olema vahemikus 295K ± 3 K (22 °C ± 3 °C) kogu filtrite konditsioneerimise ja kaalumise ajal. Niiskus peab olema kastepunktis 282,5K ± 3 K (9,5 °C ± 3 °C) ning suhteline niiskus 45 % ± 8 %.
4.2.2. Võrdlusfiltri kaalumine
Kambris (või ruumis) ei tohi olla saastet (näiteks tolmu), mis võiks langeda tahkete osakeste filtritele stabiliseerumise ajal. Kõrvalekalded kaalukambri punktis 4.2.1 ettenähtud spetsifikatsioonidest on lubatud juhul, kui need ei kesta üle 30 minuti. Kaaluruum peaks enne personali sisenemist ruumi vastama ettenähtud spetsifikatsioonile. Vähemalt kaks võrdlusfiltrit tuleb kaaluda 4 tunni jooksul proovifiltrite kaalumisest, soovitavalt aga samal ajal. Võrdlusfiltrid peavad olema proovifiltritega ühesuurused ja samast materjalist.
Juhul kui võrdlusfiltrite keskmine kaal erineb proovifiltrite kaalust rohkem kui 10 μg, ei arvestata ühtegi proovifiltrit ja korratakse heitekatset.
Juhul kui punktis 4.2.1 kirjeldatud kaalumisruumi püsivustingimused ei ole täidetud, kuid võrdlusfiltrite kaal vastab eespool kirjeldatud tingimustele, võib mootoritootja valida, kas nõustuda proovifiltrite kaaluga või tunnistada katse kehtetuks, teha korda kaalumisruumi kontrollisüsteem ning korrata katset.
4.2.3. Analüütilised kaalud
Filtri kaalumiseks kasutatavate analüütiliste kaalude täpsus (standardhälve) peab olema vähemalt 2 μg ning resolutsioon vähemalt 1 μg (1 arv = 1 μg), vastavalt kaalude tootja täpsustusele.
4.2.4. Staatilise elektri mõju kõrvaldamine
Staatilise elektri mõju kõrvaldamiseks tuleb filtrid enne kaalumist neutraliseerida, kasutades poloonium-neutraliseerijat, Faraday puuri või muud samasuguse mõjuga vahendit.
4.2.5. Nõuded voolu mõõtmiseks
4.2.5.1. Üldnõuded
Voolumõõturi või voolumõõtmise seadmete absoluutsed täpsusväärtused peavad vastama punktis 2.2 kirjeldatutele.
4.2.5.2. Erisätted osavoolu lahjendussüsteemide kohta
Osavoolu lahjendussüsteemide korral tuleb erilist tähelepanu pöörata proovivoolu q
mp täpsusele, kui seda ei mõõdeta otse vaid määratakse kindlaks diferentsiaalvoolu mõõtmise kaudu:
q
mp = qmdew
– qmdw
Sel juhul ei piisa q
mdew ja q
mdw
q
mp täpsusest ± 2 % selleks, et tagada q
mp piisav täpsus. Kui gaasivool määratakse kindlaks diferentsiaalvoolu mõõtmisega, peaks erinevuse suurim lubatud viga olema selline, et q
mp täpsus jääks vahemikku ± 5 % juhul, kui lahjendussuhe on väiksem kui 15. Seda saab arvutada, võttes iga mõõtmisvahendi vigade ruutkeskmise.
Suuruse q
mp piisav täpsus saavutatakse ühega järgmise meetodiga.
q
mdew ja q
mdw absoluutne täpsus on ± 0,2 %, mis tagab q
mp täpsuse ≤ 5 % lahjendussuhte 15 korral. Siiski esinevad suuremad vead suurema lahjendussuhte korral.
q
mdw kalibreeritakse q
mdew suhtes, nii et saavutatakse q
mp sama täpsus kui meetod a) korral. Sellise kalibreerimise üksikasjad vt III lisa 5. liite punkt 3.2.1.
q
mp täpsus määratakse kindlaks kaudselt lahjendussuhte täpsusest, mis määratakse kindlaks märgistusgaasi, nt CO2 abil. Taas on nõutav meetodiga a) samaväärne q
mp täpsus.
q
mdew ja q
mdw absoluutne täpsus on ± 2 % skaala lõppväärtusest. q
mdew ja q
mdw vahe maksimumsuurus on 0,2 % ning lineaarsusviga on ± 0,2 % suurimast q
mdew katse ajal saadud väärtusest.
▼B
5. SUITSU MÄÄRAMINE
Käesolevas osas esitatakse ELR katses kasutatavate kohustuslike ja valikuliste seadmete spetsifikatsioonid. Suitsu mõõtmiseks kasutatakse suitsususe ja valguse neeldumisteguri näidiku režiimiga suitsususe mõõturit. Suitsususe režiimi kasutatakse ainult kalibreerimisel ja suitsususe mõõturi kontrollimisel. Katsetsükli suitsu väärtusi mõõdetakse valguse neeldumisteguri näidiku režiimil.
5.1. Üldnõuded
ELR katses vajatakse suitsu mõõtmise ja andmetöötlussüsteemi, mis koosneb kolmest funktsionaalsest üksusest. Üksused võib integreerida üheks osaks või need võivad toimida omavahel ühendatud osade süsteemina. Kolm funktsionaalset üksust on:
— suitsususe mõõtur, mis vastab V lisa punkti 3 nõuetele,
— andmetöötlusüksus, mis on võimeline täitma III lisa 1. liite punktis 6 kirjeldatud funktsioone,
— printer ja/või elektrooniline salvestuskandja III lisa 1. liite punktis 6.3 nimetatud suitsu väärtuste salvestamiseks ja esitamiseks.
5.2. Erinõuded
5.2.1. Lineaarsus
Lineaarsus peab olema ± 2 % suitsususest.
5.2.2. Nullhälve
Nullhälve ühe tunni kestel tohib olla kuni ± 1 % suitsususest.
5.2.3. Suitsususe mõõturi näiduskaala ja mõõtepiirkond
Suitsususe mõõturi näiduskaala mõõtepiirkond peab olema 0–100 % suitsususest ning lugemi täpsus 0,1 % suitsususest. Valguse neeldumisteguri skaala mõõtepiirkond peab olema 0–30 m-1 valguse neeldumistegurit ning lugemi täpsus 0,01 m-1 valguse neeldumistegurit.
5.2.4. Mõõtevahendi reaktsiooniaeg
Suitsususe mõõturi füüsikaline reaktsiooniaeg ei tohi olla üle 0,2 sekundi. Füüsikaline reaktsiooniaeg on aeg, mis kulub kiirreaktsiooni vastuvõtja skaalaväärtuse jõudmiseks 10 protsendilt 90 protsendini hälbe koguväärtusest, kui mõõdetava gaasi suitsusus muutub vähema kui 0,1 sekundi jooksul.
Suitsususe mõõturi füüsikaline reaktsiooniaeg ei tohi olla üle 0,05 sekundi. Suitsususe mõõturi elektriline reaktsiooniaeg võib olla kuni 0,05 sekundit. Elektriline reaktsiooniaeg on aeg, mis kulub suitsususe mõõturi skaalaväärtuse jõudmiseks 10 protsendilt 90 protsendini skaala maksimaalsest väärtusest, kui valgusvoog katkestatakse või valgusallikas kustutatakse täielikult vähema kui 0,01 sekundi jooksul.
5.2.5. Neutraalsed tihedusfiltrid
Suitsususe mõõturi kalibreerimisel, lineaarsuse mõõtmisel või mõõteulatuse reguleerimisel kasutatava mis tahes neutraalse tihedusfiltri suitsususe väärtus peab olema teada 1,0 % täpsusega. Filtri nimiväärtuse täpsust tuleb kontrollida vähemalt kord aastas siseriikliku või rahvusvahelise standardi kohase võrdlusfiltri abil.
Neutraalsed tihedusfiltrid on täppisseadmed ning võivad kasutamisel kergesti kahjustuda. Neid tuleks käsitseda võimalikult vähe ja kui vaja, siis ettevaatlikult, et filtrit mitte kriimustada ega määrida.
5. liide
KALIBREERIMISPROTSEDUUR
1. ANALÜÜSISEADMETE KALIBREERIMINE
1.1. Sissejuhatus
Iga analüsaatorit tuleb kalibreerida nii sageli, kui see on käesoleva direktiivi kohaste täpsusnõuete täitmiseks vajalik. Käesolevas osas kirjeldatakse III lisa 4. liite punktis 3 ja V lisa punktis 1 nimetatud analüsaatorite kalibreerimismeetodit.
1.2. Kalibreerimisgaasid
Kalibreerimisgaaside säilitusajast tuleb kinni pidada.
Kalibreerimisgaaside tootja poolt ettenähtud säilitusaja lõppemise kuupäev registreeritakse.
1.2.1. Puhtad gaasid
Gaaside nõuetekohast puhtust määratletakse allpool esitatud saaste piirnormide abil. Kättesaadavad peavad olema järgmised gaasid:
Puhastatud lämmastik
(Saaste ≤ 1 ppm C1, ≤ 1 ppm CO, ≤ 400 ppm CO2, ≤ 0,1 ppm NO)
Vesiniku ja heeliumi segu
(40 ± 2 % vesinikku, ülejäänud osa heelium)
(Saaste ≤ 1 ppm C1, ≤ 400 ppm CO2)
Puhastatud sünteetiline õhk
(Saaste ≤ 1 ppm C1, ≤ 1 ppm CO, ≤ 400 ppm CO2, ≤ 0,1 ppm NO)
(Hapnikusisaldus 18–21 mahuprotsenti)
Puhastatud propaan või süsinikmonooksiid (CO) CVS vastavustõendamiseks
1.2.2. Kalibreerimis- ja võrdlusgaasid
Kättesaadavad peavad olema järgmise keemilise koostisega gaaside segud:
C3H8 ja puhastatud sünteetiline õhk (vaata punkt 1.2.1);
CO ja puhastatud lämmastik;
NOx ja puhastatud lämmastik (selles kalibreerimisgaasis sisalduv NO2 kogus ei tohi moodustada üle 5 % NO sisaldusest);
CO2 ja puhastatud lämmastik
CH4 ja puhastatud sünteetiline õhk
C2H6 ja puhastatud sünteetiline õhk
Märkus: Lubatud on muud gaasikombinatsioonid tingimusel, et gaasid ei reageeri üksteisega.
Kalibreerimis- ja võrdlusgaasi tegelik kontsentratsioon peab olema ± 2 % nimiväärtusest. Kalibreerimisgaasi kõik kontsentratsioonid väljendatakse mahu põhjal (mahuprotsent või mahu ppm väärtus).
Kalibreerimis- ja võrdlusgaaside saamiseks võib kasutada ka gaasijaoturit, mille abil gaasi lahjendatakse puhastatud N2 või puhastatud sünteetilise õhuga. Segamisseade peab võimaldama lahjendatud kalibreerimisgaaside kontsentratsiooni määrata ± 2 % täpsusega.
▼M1
1.2.3. Täpse segamise seadmete kasutamine
Gaasid, mida kasutatakse kalibreerimiseks ja võrdluseks, võidakse saada ka kasutades täpsussegistit (gaasijaoturit), mille abil gaasi lahjendatakse puhastatud N2 või puhastatud sünteetilise õhuga. Segamisseadme täpsus peab olema selline, et segatud kalibreerimisgaaside kontsentratsiooni täpsus oleks ± 2 %. Selline täpsus eeldab, et segamisel kasutatavad lähtegaasid peavad olema teada vähemalt täpsusega ± 1 %, vastavalt riiklikele või rahvusvahelistele gaasi standarditele. Iga segamisseadme kontrollimiseks kalibreeritakse seadet 15–50 % ulatuses skaala lõppväärtusest.
Soovi korral võib segamisseadet kontrollida ka oma laadilt lineaarse vahendiga, näiteks kasutades NO gaasi koos CLDga. Vahendi võrdlusväärtus kohandatakse selle võrdlusgaasiga, mis on vahendiga vahetult ühendatud. Segamisseadme kasutatavaid seadistusi kontrollitakse ning nimiväärtust võrreldakse vahendi mõõdetud kontsentratsiooniga. Erinevus peab igas punktis jääma vahemikku ± 1 % nimiväärtusest.
▼B
1.3. Analüsaatorite ja proovivõtusüsteemi töökord
Analüsaatoritega töötamisel tuleb järgida seadme tootja poolt antud käivitamis- ja tööjuhendeid. Arvestada tuleb punktides 1.4–1.9 esitatud miinimumnõudeid.
▼M1
1.4. Lekkimiskatse
Süsteemi katsetatakse lekkimise suhtes. Proovivõttur lahutatakse heitgaasisüsteemist ja ots suletakse. Analüüspump lülitatakse sisse. Pärast esialgset stabiliseerumisaega peaksid kõik voolumõõdikud näitama nulli. Vastasel korral tuleb kontrollida proovivõtutorusid ja viga parandada.
Maksimaalne lubatav lekkimisaste vaakumi poolel on 0,5 % kontrollitava süsteemi osa läbivast voolust. Analüsaatori voolusid ja möödavoolusid võib kasutada tegelike voolude hindamiseks.
Alternatiivina võib süsteemi tühjendada vähemalt rõhuni 20 kPa vaakumit (absoluutrõhk 80 kPa). Pärast esialgset stabiliseerumist ei tohiks rõhu tõus Δp (kPa/min) süsteemis ületada:
Δp = p / V
s × 0,005 × q
vs
kus
|
q
vs
|
=
|
süsteemi voolukiirus, l/min
|
Teise meetodina võib rakendada sisalduse astmelist muutmist proovivõtutoru alguses ümberlülitamise teel nullgaasilt võrdlusgaasile. Juhul kui piisava aja möödudes on näit ligikaudu 1 % madalam algul seatud kontsentratsioonist, osutab see kalibreerimise või lekkega seotud probleemidele.
▼M1
1.5. Analüütilise süsteemi reaktsiooniaja kontroll
Süsteemi seadistused reaktsiooniaja hindamiseks peavad olema täpselt samad kui katsemõõtmisel (st rõhk, voolukiirused, filtri seadistused analüsaatoritel ja kõik muud reageerimisaja mõjud). Reageerimisaja kindlaksmääramiseks vahetatakse gaasi vahetult proovivõtturi sisselaskeava juures. Gaasilülitus tuleb teha vähem kui 0,1 sekundiga. Katses kasutatavad gaasid peaksid muutma kontsentratsiooni vähemalt 60 % FS.
Iga gaasikomponendi kontsentratsioonijälg tuleb salvestada. Reageerimisaeg määratletakse kui ajavahemik gaasilülituse ja vastava salvestatud kontsentratsioonimuutuse vahel. Süsteemi reageerimisaeg (t
90) koosneb mõõtedetektori viiteajast ja detektori tõusuajast. Viiteaeg määratletakse ajavahemikuna vahetamisest (t
0) kuni 10 %ni lõppnäidust (t
10). Detektori tõusuaeg määratletakse ajavahemikuna lõppnäidu 10 % ja 90 % vahel (t
90 – t
10).
Analüsaatori ja väljalaskevoolu signaalide aja vastavusseviimiseks toormõõtmise korral määratletakse üleminekuaeg ajavahemikuna vahetamise ajast (t
0) kuni 50 %ni lõppnäidust (t
50).
Süsteemi reaktsiooniaeg peaks olema ≤ 10 sekundit, tõusuajaga ≤ 3,5 sekundit (kõigi piiratud komponentide puhul (CO, NOx, HC või NMHC) kõikides kasutatud vahemikes.
▼M1
1.6. Kalibreerimine
1.6.1. Mõõteseadmed
Mõõteseadmed tuleb kalibreerida ja kalibreerimiskõveraid kontrollitakse võrdlusgaasiga. Kasutatakse samu gaasi voolukulusid kui heitgaasi proovivõttudel.
1.6.2. Soojendusaeg
Soojendusaeg peaks vastama tootja soovitustele. Kui soojendusaeg pole täpsustatud, soovitatakse analüsaatoreid soojendada vähemalt kaks tundi.
1.6.3. NDIR ja HFID analüsaator
NDIR analüsaator seadistatakse vastavalt vajadusele ning HFID analüsaatori leek optimeeritakse (punkt 1.8.1).
1.6.4. Kalibreerimiskõvera kindlaksmääramine
— Iga tavaliselt kasutatav tööpiirkond kalibreeritakse,
— CO, CO2, NOx ja HC analüsaatorid nullistatakse puhastatud sünteetilise õhu (või lämmastiku) abil,
— analüsaatoritesse juhitakse vastavad kalibreerimisgaasid, registreeritakse väärtused ja kalibreerimiskõver määratakse kindlaks,
— kalibreerimiskõver määratakse kindlaks vähemalt 6 kalibreerimispunktiga (null välja arvatud), mis paiknevad ligikaudu ühtlaselt tööpiirkonnas. Kõrgeim nimikontsentratsioon peab olema vähemalt 90 % skaala lõppväärtusest,
— kalibreerimiskõvera arvutamisel kasutatakse vähimruutude meetodit. Kasutada võib kõige sobivamat lineaarset või mittelineaarset võrrandit,
— kalibreerimispunktide moodustatud joon ei või erineda vähimruutude meetodil moodustatud kõige sobivamast joonest rohkem kui ± 2 % näidust või ± 0,3 % skaala lõppväärtusest olenevalt sellest, kumb tulemus on suurem,
— nullväärtust kontrollitakse veel kord ning olenevalt vajadusest korratakse kalibreerimisprotseduuri.
1.6.5. Muud meetodid
Kasutada võib muud tehnoloogiat (näiteks arvuti, mõõtepiirkonna elektrooniline kontroll jne), kui suudetakse tõestada, et selle täpsus on samaväärne.
1.6.6. Märgistusgaasi analüsaatori kalibreerimine heitgaasivoolu mõõtmiseks
Kalibreerimiskõver määratakse kindlaks vähemalt 6 kalibreerimispunktiga (null välja arvatud), mis paiknevad ligikaudu ühtlaselt tööpiirkonnas. Kõrgeim nimikontsentratsioon peab olema vähemalt 90 % skaala lõppväärtusest. Kalibreerimiskõver arvutatakse vähimruutude meetodil.
Kalibreerimispunktide moodustatud joon ei või erineda vähimruutude meetodil moodustatud kõige sobivamast joonest rohkem kui ± 2 % näidust või ± 0,3 % skaala lõppväärtusest olenevalt sellest, kumb tulemus on suurem.
Analüsaatorid nullistatakse ja määratakse kindlaks nende mõõteulatus enne katset, kasutades nullgaasi ja võrdlusgaasi, mille nimiväärtus on üle 80 % analüsaatori skaala lõppväärtusest.
▼B
►M1
1.6.7. ◄ Kalibreerimise vastavustõendamine
Kõiki tavapäraselt kasutatavaid tööpiirkondi tuleb enne iga analüüsimist kontrollida järgmise protseduuri kohaselt.
Kalibreerimist kontrollitakse nullgaasi ja võrdlusgaasi abil, mille nimiväärtus moodustab üle 80 % mõõtepiirkonna skaala lõppväärtusest.
Kui erinevus saadud väärtuse ja kindlaksmääratud etalonväärtuse vahel ei ole suurem kui 4 % skaala lõppväärtusest kahes kõnealuses punktis, siis võib reguleerimisparameetreid muuta. Teistsugusel juhul tuleb kindlaks määrata uus kalibreerimiskõver punkti 1.5.5 kohaselt.
1.7. NOx konverteri efektiivsuse katse
Lämmastikdioksiidi (NO2) muundamisel lämmastikoksiidiks (NO) kasutatava konverteri kasutegurit katsetatakse punktide 1.7.1–1.7.8 (joonis 6) kohaselt.
1.7.1. Katse ülesseadmine
Joonisel 6 (vaata ka III lisa 4. liite punkt 3.3.5) esitatud katse skeemi ning allpool esitatud menetlust kasutades saab konverterite kasutegurit määrata osonaatori abil.
1.7.2. Kalibreerimine
CLA ja HCLD kalibreeritakse kõige sagedamini kasutatavas mõõtepiirkonnas null- ja võrdlusgaasi kasutades tootja spetsifikatsioonide kohaselt (NO sisaldus peab moodustama 80 % mõõtepiirkonnast ning gaaside segu NO2 kontsentratsioon peab olema alla 5 % NO kontsentratsioonist). NOx analüsaator peab olema NO asendis, et võrdlusgaas ei läbiks konverterit. Kontsentratsiooni näit tuleb registreerida.
1.7.3. Arvutamine
NOx konverteri kasutegur arvutatakse järgmiselt:
kus:
|
a
|
=
|
on NOx kontsentratsioon punkti 1.7.6 kohaselt
|
|
b
|
=
|
on NOx kontsentratsioon punkti 1.7.7 kohaselt
|
|
c
|
=
|
on NO kontsentratsioon punkti 1.7.4 kohaselt
|
|
d
|
=
|
on NO kontsentratsioon punkti 1.7.5 kohaselt
|
1.7.4. Hapniku lisamine
T-liitmiku kaudu lisatakse gaasivoole pidevalt hapnikku või nullõhku, kuni saadud kontsentratsiooni näit on ligikaudu 20 % väiksem punktis 1.7.2 esitatud kalibreerimisgaasi kontsentratsioonist. (Analüsaator on NO režiimil.) Kontsentratsiooni väärtus c tuleb registreerida. Osonaator on kogu toimingu ajal desaktiveeritud.
1.7.5. Osonaatori aktiveerimine
Nüüd osonaator aktiveeritakse, et tekitada piisavalt osooni, millega alandatakse NO kontsentratsiooni 20 protsendini (minimaalselt 10 %) punktis 1.7.2 esitatud kalibreerimiskontsentratsioonist. (Analüsaator on NO režiimil.)
1.7.6. NOx režiim
Seejärel lülitatakse NO analüsaator NOx režiimile, nii et gaasisegu (koostisega NO, NO2, O2 ja N2) voolab nüüd läbi konverteri. Kontsentratsiooni väärtus a registreeritakse. (Analüsaator on NOx režiimil.)
1.7.7. Osonaatori desaktiveerimine
Nüüd osonaator desaktiveeritakse. Punktis 1.7.6 kirjeldatud gaaside segu voolab läbi konverteri detektorisse. Kontsentratsiooni väärtus b registreeritakse. (Analüsaator on NOx režiimil.)
1.7.8. NO režiim
NO režiimile lülitamisel, kui osonaator on desaktiveeritud, katkestatakse ka hapniku või sünteetilise õhu voog. Analüsaatori NOx näidu kõrvalekalle punkti 1.7.2 kohasel mõõtmisel saadud väärtusest võib olla kuni ± 5 %. (Analüsaator on NO režiimil.)
1.7.9. Katse intervall
Konverteri kasutegurit tuleb katsetada enne NOx analüsaatori iga kalibreerimist.
1.7.10. Efektiivsusnõue
Konverteri kasutegur ei tohi olla alla 90 %, ent eriti soovitatav kasutegur on 95 %.
Märkus:
Kui osonaator ei suuda punkti 1.7.5 kohaselt vähendada kontsentratsiooni analüsaatori kõige tavalisemas tööpiirkonnas 80 protsendilt 20 protsendile, siis kasutatakse suurimat mõõtepiirkonda, millega vähendamine saadakse.
Joonis 6
NOx konverteri kasuteguri määramise seadme skeem
1.8. Leekionisatsioondetektori (FID) reguleerimine
1.8.1. Detektori näidu optimeerimine
FID tuleb reguleerida seadme tootja poolt ettenähtud nõuete kohaselt. Näidu optimeerimiseks kõige tavalisemas tööpiirkonnas tuleks kasutada propaaniga võrdlusgaasi õhus.
Pärast kütuse ja õhuvoolu reguleerimist tootja soovituste kohaselt juhitakse analüsaatorisse 350 ± 75 ppm C võrdlusgaasi. Teatavale kütusevoolule vastav näit määratakse võrdlusgaasi ja nullgaasi näitude vahe põhjal. Kütusevoolu reguleeritakse astmeliselt tootja spetsifikatsioonist üles- või allapoole. Võrdlus- ja nullgaasi näidud kõnealuste kütusevoolude juures registreeritakse. Võrdlus- ja nullgaasi näitude vahe esitatakse diagrammina ning kütusevool kantakse kõvera sellele poolele, mis vastab suurematele väärtustele.
1.8.2. Süsivesiniku kalibreerimistegurid
Analüsaator kalibreeritakse punkti 1.5 kohaselt propaani sisaldava õhu ja puhastatud sünteetilise õhu abil.
Kalibreerimistegurid määratakse pärast analüsaatori kasutuselevõtmist ning pärast suuremate hooldustööde tegemist. Teatava konkreetse süsivesiniku kalibreerimistegur (Rf) on suhe FIDi C1 väärtuse ja silindris oleva gaasi kontsentratsiooni vahel, väljendatuna ppm C1 väärtusena.
Katsegaasi kontsentratsioon peab tekitama näidu, mis moodustab ligikaudu 80 % mõõteskaalast. Kontsentratsioon peab olema teada täpsusega ± 2 % võttes aluseks mahus väljendatud gravimeetrilise standardi. Peale selle tuleb gaasisilindrit eelkonditsioneerida 24 tundi temperatuuril 298 K ± 5 K (25 °C ± 5 °C).
Kasutatavad katsegaasid ja soovitatavad suhtelised kalibreerimistegurid on järgmised:
metaan ja puhastatud sünteetiline õhk 1,00 ≤ Rf ≤ 1,15
propüleen ja puhastatud sünteetiline õhk 0,90 ≤ Rf ≤ 1,10
tolueen ja puhastatud sünteetiline õhk 0,90 ≤ Rf ≤ 1,10.
Need väärtused vastavad propaani ja puhastatud sünteetilise õhu kaliibrimisteguri (Rf) väärtusele 1,00.
1.8.3. Hapniku interferentsi kontrollimine
Hapniku interferentsi kontrollitakse analüsaatori kasutuselevõtmise puhul ning pärast suuremate hooldustööde tegemist.
Kalibreerimistegur määratletakse ja tehakse kindlaks punkti 1.8.2 kohaselt. Kasutatav katsegaas ja soovitatav suhteline kalibreerimistegur on järgmised:
See väärtus vastab propaani ja puhastatud sünteetilise õhu kalibreerimisteguri (Rf) väärtusele 1,00.
FIDi põleti õhus oleva hapniku kontsentratsioon peab vastama täpsusega ± 1 mooliprotsenti hapniku kontsentratsioonile põleti õhus, mida kasutati viimases hapniku interferentsi katses. Suurema erinevuse puhul tuleb kontrollida hapniku interferentsi ning vajaduse korral analüsaatorit reguleerida.
1.8.4. NMC (metaanist erinevate süsivesinike eraldaja) kasutegur (ainult maagaasil töötavate gaasimootorite puhul)
NMCd kasutatakse metaanist erinevate süsivesinike eemaldamiseks proovigaasist kõigi süsivesinike, välja arvatud metaan, oksüdeerimise teel. Ideaalolukorras on muundumine metaani puhul 0 % ning teiste süsivesinike puhul etaanina 100 %. NMHC täpseks mõõtmiseks määratakse kõnealused kaks kasutegurit ning kasutatakse NMHC heitme massivoolu arvutamisel (vaata III lisa 2. liite punkt 4.3).
1.8.4.1. Metaani kasutegur
Metaan-kalibreerimisgaas juhitakse läbi FID NMC möödavooluga ja ilma ning saadud kaks kontsentratsiooni väärtust registreeritakse. Kasutegur määratakse järgmiselt:
kus:
|
concw
|
=
|
on HC kontsentratsioon CH4 voolamisel läbi NMC
|
|
concw/o
|
=
|
on HC kontsentratsioon CH4 möödavoolu puhul NMC-st.
|
1.8.4.2. Etaani kasutegur
Etaan-kalibreerimisgaas juhitakse läbi FID NMC möödavooluga ja ilma ning saadud kaks kontsentratsiooni väärtust registreeritakse. Kasutegur määratakse järgmiselt:
kus:
|
concw
|
=
|
on HC kontsentratsioon C2H6 voolamisel läbi NMC
|
|
concw/o
|
=
|
on HC kontsentratsioon C2H6 möödavoolu puhul NMC-st.
|
1.9. CO, CO2 ja NOx analüsaatorite interferents
Heitgaasis sisalduvate muude kui analüüsitavate gaaside toime võib näitu mitmel viisil häirida. NDIR mõõtevahendite puhul esinev interferents on positiivne juhul, kui häiriv gaas avaldab mõõdetava gaasiga samalaadset mõju, kuid vähemal määral. NDIR mõõtevahendite puhul esineb negatiivne interferents juhul, kui häiriv gaas laiendab mõõdetava gaasi neeldumisriba, ning CLD mõõtevahendite puhul siis, kui häiriv gaas summutab kiirgust. Interferentsi kontroll punktide 1.9.1 ja 1.9.2 kohaselt tehakse enne analüsaatorite esmakordset kasutamist ning pärast suuremate hooldustööde tegemist.
1.9.1. CO analüsaatori interferentsi kontrollimine
CO analüsaatori toimimist võivad häirida vesi ja CO2. Seetõttu juhitakse CO2 võrdlusgaas kontsentratsiooniga 80–100 % katse suurima mõõtepiirkonna lõppväärtusest mullidena läbi toasooja vee ning tulemus registreeritakse. Analüsaatori näit ei tohi erineda üle 1 % skaala lõppväärtusest, kui mõõtepiirkond on võrdne 300 ppm, või üle 3 ppm, kui mõõtepiirkond on alla 300 ppm.
1.9.2. NOx analüsaatori tundlikkuskontroll
CLD (ja HCLD) analüsaatorite puhul tuleb tähelepanu pöörata kahele gaasile. Need on CO2 ja veeaur. Kõnealuste gaaside lahjendav toime on võrdeline nende kontsentratsiooniga ning seetõttu tuleb katseliselt kindlaks määrata katses esinevate suurimate eeldatavate kontsentratsioonide lahjendamine.
1.9.2.1. CO2 tundlikkuskontroll
CO2 võrdlusgaas kontsentratsiooniga 80–100 % suurima mõõtepiirkonna lõppväärtusest juhitakse läbi NDIR analüsaatori ning CO2 väärtus registreeritakse väärtusena A. Seejärel lahjendatakse võrdlusgaasi ligikaudu 50 % NO võrdlusgaasiga ning juhitakse läbi NDIR ja (H)CLD analüsaatorite, kusjuures registreeritakse CO2 ja NO väärtused vastavalt väärtusena B ja C. Seejärel CO2 vool katkestatakse ning läbi (H)CLD ja NO juhitakse ainult NO võrdlusgaas, mille väärtus registreeritakse väärtusena D.
Lahjendus, mis ei tohi olla üle 3 % skaala lõppväärtusest, arvutatakse järgmiselt:
kus
|
A
|
=
|
on NDIR analüsaatori abil mõõdetud lahjendamata CO2 kontsentratsioon, %
|
|
B
|
=
|
on DIR analüsaatori abil mõõdetud lahjendatud CO2 kontsentratsioon, %
|
|
C
|
=
|
on (H)CLD abil mõõdetud lahjendatud NO kontsentratsioon, ppm
|
|
D
|
=
|
on (H)CLD abil mõõdetud lahjendamata NO kontsentratsioon, ppm
|
CO2 ja NO võrdlusgaasi lahjendamiseks ja koguste määramiseks võib kasutada teisi meetodeid, näiteks dünaamilist segamist.
1.9.2.2. Veeauru mõju kontroll
Seda kontrolli rakendatakse ainult niiske gaasi kontsentratsiooni mõõtmisel. Veejahutuse arvutamisel peab arvesse võtma, et NO võrdlusgaas lahjendatakse veeauruga ning veeauru kontsentratsiooni segus tuleb suurendada, et see vastaks katse ajal eeldatavale kontsentratsioonile.
NO võrdlusgaas, mille kontsentratsioon moodustab 80–100 % tavalise mõõtepiirkonna skaala lõppväärtusest, juhitakse läbi (H)CLD ning NO väärtus registreeritakse väärtusena D. Seejärel läbib mullistatud NO võrdlusgaas toasooja vee ning juhitakse läbi (H)CLD ning NO väärtus registreeritakse väärtusena C. Määratakse analüsaatorite absoluutne töösurve ja vee temperatuur ning registreeritakse vastavalt väärtustena E ja F. Määratakse mullivee temperatuurile F vastav segu küllastunud auru rõhk ja registreeritakse väärtusena G. Segu veeauru kontsentratsioon (H, %) arvutatakse järgmiselt:
Eeldatav (veeaurus) lahjendatud NO võrdlusgaasi kontsentratsioon (De) arvutatakse järgmiselt:
Diiselmootorite heitgaasis arvutatakse katse ajal eeldatav heitgaasi veeauru suurim kontsentratsioon (Hm, %), võttes kütuse aatomite H/C suhteks 1,8 : 1, lahjendamata CO2 võrdlusgaasi kontsentratsioonist (A, nagu on mõõdetud punktis 1.9.2.1) järgmiselt:
Veejahutus, mis ei tohi olla suurem kui 3 %, arvutatakse järgmiselt:
kus:
|
De
|
=
|
on eeldatav lahjendatud NO kontsentratsioon, ppm
|
|
C
|
=
|
on lahjendatud NO kontsentratsioon, ppm
|
|
Hm
|
=
|
on suurim veeauru kontsentratsioon, %
|
|
H
|
=
|
on tegelik veeauru kontsentratsioon, %
|
Märkus:
On tähtis, et sellel kontrollimisel on NO2 kontsentratsioon NO võrdlusgaasis minimaalne, sest jahutuse arvutustes ei ole arvesse võetud NO2 absorbeerumist vees.
1.10. Kalibreerimisintervallid
Analüsaatorid tuleb punkti 1.5 kohaselt kalibreerida vähemalt iga kolme kuu tagant või iga kord pärast süsteemi sellist remontimist või muutmist, mis võib kalibreerimist mõjutada.
2. CVS-SÜSTEEMI KALIBREERIMINE
2.1. Üldosa
Püsimahuproovi (CVS) süsteem kalibreeritakse siseriiklikele või rahvusvahelistele standarditele vastava täpse voolumõõturi ja piiramisseadme abil. Süsteemi läbivat voolu mõõdetakse eri tõkestuspunktides ning mõõdetakse süsteemi parameetrid ja seostatakse vooluga.
Kasutada võib eri tüüpi voolumõõtureid, näiteks kalibreeritud Venturi toru, kalibreeritud laminaarset kulumõõturit või kalibreeritud turbiinmõõturit.
2.2. Mahtpumba (PDP) kalibreerimine
Kõik pumba parameetrid mõõdetakse samaaegselt pumbaga jadaühenduses oleva voolumõõturi parameetritega. Arvutatud voolukiirus (m3/min pumba sisselaskeava juures, absoluutsel rõhul ja temperatuuril) registreeritakse korrelatsioonifunktsioonina, mis vastab pumba parameetrite teatavale kombinatsioonile. Seejärel koostatakse lineaarvõrrand, mis väljendab seost pumba vooluhulga ja korrelatsioonifunktsiooni vahel. Kui CVS-süsteemil on mitu kiirust, siis kalibreeritakse kõik kasutatavad piirkonnad. Kalibreerimise ajal tuleb hoida temperatuur muutumatuna.
2.2.1. Andmete analüüsimine
Õhu voolukiirus (Qs) igas tõkestuspunktis (vähemalt 6 punkti) arvutatakse standardtingimustes tootja poolt ettenähtud meetodil voolumõõturi andmete põhjal m3/min. Õhu voolukiirus arvutatakse seejärel ümber pumba vooluhulgaks (V0) kuupmeetrites pöörde kohta (m3/pööre) pumba sisselaskeava absoluutse temperatuuri ja rõhu juures järgmiselt:
kus:
|
Qs
|
=
|
on õhu voolukiirus standardtingimustes (101,3 kPa, 273 K), m3/sek
|
|
T
|
=
|
on temperatuur pumba sisselaskeava juures, K
|
|
pA
|
=
|
on absoluutrõhk pumba sisselaskeava juures (pB-p1), kPa
|
|
n
|
=
|
on pumba pöörlemiskiirus, p/sek
|
Pumba rõhu kõikumiste ning nihkemäära vastastikuse mõju kompenseerimiseks arvutatakse pumba pöörlemiskiiruse, rõhkude vahe pumba sisse- ja väljalaskeava juures ja pumba absoluutse väljalaskerõhu vaheline korrelatsioonifunktsioon (X0) järgmiselt:
kus:
|
Δpp
|
=
|
on rõhkude vahe pumba sisse- ja väljalaskeava juures, kPa
|
|
pA
|
=
|
on absoluutne väljalaskerõhk pumba väljalaskeava juures, kPa
|
Kalibreerimisvõrrandi koostamiseks tehakse vähimruutude meetodi lineaarne kohandus:
D0 ja m on vastavalt lõikepunkti ning tõusu konstandid, mis kirjeldavad regressioonijooni.
Mitme kiirusega püsimahuproovi (CVS) süsteemi puhul peavad pumba erinevatele voolukiirustele vastavad kalibreerimiskõverad olema ligikaudu paralleelsed ning lõikepunktiväärtused (D0) peavad kasvama, kui pumba vooluhulk väheneb.
Võrrandi abil arvutatud väärtused peavad vastama mõõdetud väärtustele (V0) täpsusega ± 0,5 %. m väärtused on iga pumba puhul erinevad. Tahkete osakeste juurdevoolu tõttu väheneb ajapikku pumba libisemismäär, mida kajastavad madalamad m väärtused. Seetõttu tuleb kalibreerimine teha pumba kasutuselevõtmisel, pärast suuremaid hooldustöid ning juhul, kui kogu süsteemi kontrollimine (punkt 2.4) viitab libisemismäära muutumisele.
2.3. Venturi toru kalibreerimine kriitilise vooluga (CFV)
CFV kalibreerimisel võetakse aluseks Venturi toru kriitilise voolu võrrand. Gaasi vool on sisselaskerõhu ja temperatuuri funktsioon, nagu on näha järgmisest valemist:
kus:
|
Kv
|
=
|
on kalibreerimiskoefitsient
|
|
pA
|
=
|
on absoluutrõhk Venturi toru sissevooluava juures, kPa
|
|
T
|
=
|
on temperatuur Venturi toru sissevooluava juures, K
|
2.3.1. Andmete analüüsimine
Õhu voolukiirus (Qs) igas tõkestuspunktis (vähemalt 8 punkti) arvutatakse standardtingimustes tootja poolt ettenähtud meetodil voolumõõturi andmete põhjal m3/min. Kalibreerimiskoefitsient iga punkti kohta arvutatakse kalibreerimisandmete põhjal järgmiselt:
kus:
|
Qs
|
=
|
on õhu voolukiirus standardtingimustes (101,3 kPa, 273 K), m3/sek
|
|
T
|
=
|
on temperatuur Venturi toru sissevooluava juures, K
|
|
pA
|
=
|
on absoluutrõhk Venturi toru sissevooluava juures, kPa.
|
Kriitilise voolu määramiseks esitatakse Kv Venturi toru sissevoolurõhu funktsioonina. Kriitilise (tõkestatud) voolu puhul on Kv väärtus suhteliselt püsiv. Rõhu langedes (vaakum kasvab) Venturi toru tõkestus kaob ning Kv väheneb ning sellest järeldub, et CFV toimib väljaspool lubatavat piirkonda.
Kv keskmine väärtus ja standardhälve arvutatakse vähemalt kaheksas kriitilise voolu piirkonna punktis. Standardhälbe erinevus ei tohi olla suurem kui ± 0,3 % Kv keskmisest väärtusest.
▼M1
2.4. Eelhelikiirusega Venturi toru (SSV) kalibreerimine
SSV kalibreerimine põhineb eelhelikiirusega Venturi toru vooluvõrrandil. Gaasivool on sisselaskeava rõhu ja temperatuuri ning SSV sissevooluava ja kõri vahelise rõhulanguse funktsioon.
2.4.1. Andmete analüüsimine
Õhu voolukiirus (QSSV) igas kõri tõkestuspunktis (minimaalselt 16 tõkestuspunkti) arvutatakse tootja poolt ettenähtud meetodil voolumõõturi andmete põhjal standardühikutes m3/min. Kalibreerimiskoefitsient iga punkti kohta arvutatakse kalibreerimisandmete põhjal järgmiselt:
![QSSV = A0d2Cdpp √ [1 T (rp1,4286 - rp1,7143) × (1 1 - rD 4rp1,4286)]](./../../../../resource.html?uri=celex:02005L0055-20060610.EST.xhtml.L_2005313ET.01005901.tif.jpg)
kus
|
Q
SSV
|
=
|
õhuvoolu kiirus standardtingimustes (101,3 kPa, 273 K), m3/s
|
|
T
|
=
|
temperatuur Venturi toru sissevooluava juures, K
|
|
D
|
=
|
SSV kõri diameeter, m
|
|
r
p
|
=
|
SSV kõri ja sisselaskeava absoluutse staatilise rõhu suhe =
|
|
r
D
|
=
|
SSV kõri diameetri, d, ja sisselasketoru sisediameetri suhe =
|
Eelhelikiirusega voolu hulga kindlaksmääramiseks esitatakse C
d Reynoldsi arvu funktsioonina SSV kõris. Re väärtus SSV kõris arvutatakse järgmise valemi kohaselt:
kus
|
A
1
|
=
|
konstantide ja ühikute teisenduste kogum
|
|
Q
SSV
|
=
|
õhuvoolu kiirus standardtingimustes (101,3 kPa, 273 K), m3/s
|
|
d
|
=
|
SSV kõri diameeter, m
|
|
μ
|
=
|
gaasi absoluutne või dünaamiline viskoossus, arvutatud järgmise valemiga:
|
|
b
|
=
|
empiiriline konstant =
|
|
S
|
=
|
empiiriline konstant = 110,4 K
|
Kuna Q
SSV on Re valemi sisendiks, tuleb arvutusi alustada esialgse oletusega kalibreerimis-Venturi Q
SSV või C
d väärtuste kohta. Arvutusi korratakse, kuni Q
SSV väärtused lähenevad. Konvergentsi meetod peab andma täpsuseks vähemalt 0,1 % punkti väärtusest.
Vähemalt kuueteist punkti puhul eelhelikiirusega voolu piirkonnas peavad C
d kalibreerimiskõvera võrrandist arvutatud väärtused jääma vahemikku ± 0,5 % mõõdetud C
d väärtusest iga kalibreerimispunkti kohta.
▼B
►M1
2.5. ◄ Kogu süsteemi vastavustõendamine
Kogu CVS proovivõtusüsteemi ja analüüsisüsteemi täpsuse määramiseks juhitakse süsteemi teadaolev kogus heitgaasi, kusjuures süsteem töötab tavapärasel viisil. Saasteaine analüüsimine ja massi arvutamine toimub III lisa 2. liite punkti 4.3 kohaselt, välja arvatud propaani puhul, mil HC koefitsiendi 0,000479 asemel kasutatakse koefitsienti 0,000472. Kasutatakse ühte kahest järgmisest meetodist.
►M1
2.5.1. ◄ Voolu mõõtmine kriitilise avaga
Teadaolev kogus puhast gaasi (süsinikmonooksiid või propaan) juhitakse püsimahuproovi (CVS) süsteemi kalibreeritud kriitilise ava kaudu. Kui sisselaskerõhk on piisavalt kõrge, siis ei sõltu kriitilise ava abil reguleeritav voolu kiirus väljalaskerõhust (≡ kriitilisest voolust). Püsimahuproovi (CVS) süsteem töötab nagu tavalise heitgaasikatse ajal umbes viis kuni kümme minutit. Gaasiproovi analüüsitakse tavaliste seadmetega (kogumiskoti abil või integreerimismeetodil) ning arvutatakse gaasi mass. Sellisel viisil määratud mass peab vastama süsteemi juhitud gaasi teadaolevale massile täpsusega ± 3 %.
►M1
2.5.2. ◄ Mõõtmine gravimeetrilisel meetodil
Süsinikmonooksiidi või propaaniga täidetud väikese silindri kaal määratakse täpsusega ± 0,01 grammi. Püsimahuproovi (CVS) süsteem pannakse viieks kuni kümneks minutiks tööle nagu tavalises heitgaasikatses, juhtides sinna samal ajal süsinikmonooksiidi või propaani. Kasutatud puhta gaasi kogus määratakse massierinevuste mõõtmisega. Gaasiproovi analüüsitakse tavaliste seadmetega (kogumiskoti abil või integreerimismeetodil) ning arvutatakse gaasi mass. Sellisel viisil määratud mass peab vastama süsteemi juhitud gaasi teadaolevale massile täpsusega ± 3 %.
▼M1
3. TAHKETE OSAKESTE MÕÕTESÜSTEEMI KALIBREERIMINE
3.1. Sissejuhatus
Tahkete osakeste mõõtesüsteemi kalibreerimine piirdub voolukulumõõturitega, mida kasutatakse proovivoolu ja lahjenduse suhte kindlaksmääramiseks. Iga voolukulumõõturit tuleb kalibreerida piisavalt sageli käesoleva direktiivi täpsusnõuete täitmiseks. Kasutatavat kalibreerimismeetodit kirjeldatakse punktis 3.2.
3.2. Voolu mõõtmine
3.2.1. Perioodiline kalibreerimine
— Selleks, et täita voolu mõõtmisel absoluutse täpsuse nõudeid vastavalt käesoleva lisa 4. liite punktile 2.2, tuleb voolukulumõõtureid kalibreerida täpse voolukulumõõturiga, mis vastab rahvusvahelistele või riiklikele standarditele.
— Juhul kui proovigaasi vool määratakse kindlaks diferentsiaalvoolu mõõtmisega, tuleb voolukulumõõturid kalibreerida ühe järgmise protseduuri abil, nii et proovivool q
mp tunnelisse vastaks käesoleva lisa 4. liite punkti 4.2.5.2 täpsusnõuetele:
—
a)
q
mdw voolukulumõõtur ühendatakse järjestikku q
mdw voolukulumõõturiga, kahe kõnealuse voolukulumõõturi vahe kalibreeritakse vähemalt viies seadepunktis vooluväärtustega, mis paiknevad ühtlaselt katses kasutatava väikseima q
mdw väärtuse ja ning katses kasutatava q
mdew väärtuse vahel. Lahjendustunneli kasutamisest võib loobuda.
b) Kalibreeritud massivoolu seade ühendatakse järjestikku q
mdew voolukulumõõturiga ning täpsust kontrollitakse katses kasutatava väärtuse suhtes. Seejärel ühendatakse massivoolu seade järjestikku q
mdw voolukulumõõturiga ning täpsust kontrollitakse vähemalt 5 seadeväärtuse suhtes, mis vastavad lahjendussuhtele 3–50, vastavalt katses kasutatava q
mdew väärtusele.
c) Ülekandetoru TT lahutatakse väljalaskeseadmest ning kalibreeritud voolu mõõtmisseade q
mp mõõtmiseks sobiva mõõtmispiirkonnaga ühendatakse ülekandetoruga. Seejärel antakse q
mdew-le katses kasutatav väärtus ning q
mdw seatakse järjestikku vähemalt viiele väärtusele, mis vastavad lahjendussuhtele q 3–50 vahel. Teise võimalusena võidakse moodustada eraldi kalibreerimisvoolu tee, mis möödub tunnelist, kuid kogu- ja lahjendusõhk voolavad läbi vastavate mõõdikute nagu tegelikus katses.
d) Märgistusgaas juhitakse väljalaske ülekandetorusse TT. See märgistusgaas võib olla heitgaasi koostisosa, näiteks CO2 või NOx. Pärast tunnelis lahjendamist mõõdetakse märgistusgaasi koostisosa. Seda tehakse viie lahjendussuhte kohta 3 ja 50 vahel. Proovivoolu täpsus määratakse kindlaks lahjendussuhtes r
d:
—
q
mp täpsuse tagamiseks võetakse arvesse gaasianalüsaatorite täpsust.
3.2.2. Süsinikuvoolu kontroll
— Soovitatav on läbi viia süsinikuvoolu kontroll, selleks et tuvastada mõõtmis- ja kontrolliprobleeme ja kontrollida osavoolusüsteemi nõuetekohast toimimist. Süsinikuvoolu kontrolli peaks läbi viima vähemalt iga kord, kui paigaldatakse uus mootor või muudetakse midagi olulist katsekambri konfiguratsioonis.
— Mootor kasutatakse tipppöörete koormusel ja tippkiirusel või mõnes muus püsivas olukorras, mille puhul eraldub 5 % või enam CO2-te. Osavoolu proovivõtusüsteemi kasutatakse lahjendusteguriga ligikaudu 15:1.
— Kui kontrollitakse süsinikuvoolu, kohaldatakse käesoleva lisa 6. liites kirjeldatud protseduuri. Süsinikuvoolu kiirused arvutatakse vastavalt käesoleva lisa 6. liite punktidele 2.1 kuni 2.3. Kõik süsinikuvoolu kiirused peaksid omavahel ühilduma 6 % piires.
3.2.3. Katse eelne kontroll
— Katse eelne kontroll teostatakse 2 tunni jooksul enne katset järgmisel viisil.
— Voolukulumõõturite täpsust kontrollitakse samal meetodil kui kalibreerimisel (vt punkt 3.2.1) vähemalt kahes punktis, kaasa arvates q
mdw vooluväärtused, mis vastavad lahjendussuhetele vahemikus 5–15 q
mdew katses kasutatava väärtuse puhul.
— Juhul kui punktis 3.2.1 kirjeldatud kalibreerimisprotseduuri tulemuste põhjal saab tõestada, et voolukulumõõturi kalibreering püsib pikema aja jooksul stabiilne, võib katse eelse testi ära jätta.
3.3. Ülekandeaja kindlaksmääramine (ainult ETC-osavoolu lahjendussüsteemide puhul)
— Süsteemi seadeväärtused ülekandeaja hindamiseks peavad olema täpselt samad kui katsemõõtmisel. Ülekandeaja kindlaksmääramiseks kasutatakse järgmist meetodit.
— Sõltumatu võrdlev voolukulumõõtur katsevoolu jaoks sobiva mõõtmispiirkonnaga ühendatakse järjestikku ja tihedalt proovivõtturiga. Selle voolukulumõõturi ülekandeaeg peaks olema väiksem kui 100 ms vooluastme suuruse kohta, mida reaktsiooniaja mõõtmisel kasutatakse. Voolu piiramine peab olema piisavalt väike, et mitte mõjutada osavoolu lahjendussüsteemi dünaamilist toimimist ning see peaks vastama heale inseneritavale.
— Heitgaasivoolu (või õhuvoolu, kui arvutatakse heitgaasivoolu) astet muudetakse osavoolu lahjendussüsteemi sisendis, väheselt voolult vähemalt 90 %ni skaala lõppväärtusest. Astme muutmise käivitaja peaks olema sama, mida tegelikus katses kasutatakse eelkontrolli algatamiseks. Heitgaasivoolu astme stiimul ja voolumõõdiku reaktsioon salvestatakse sagedusega vähemalt 10 Hz.
— Nende andmete põhjal määratakse kindlaks osavoolu lahjendussüsteemi ülekandeaeg, mis on aeg astmestiimuli algusest kuni 50 %ni vooluhulgamõõturi reageeringust. Samal viisil määratakse kindlaks osavoolu lahjendussüsteemi qmp
signaali ning heitgaasivoolu mõõturi q
mew,i signaali ülekandeajad. Neid signaale kasutatakse regressioonikontrollil, mis tehakse iga katse järel (vt käesoleva lisa 2. liite punkt 3.8.3.2).
— Arvutust korratakse vähemalt viie tõusu ja languse stiimuliga ning leitakse keskmine tulemus. Sellest väärtusest lahutatakse võrdlusvooluhulgamõõturi sisemine ülekandeaeg (< 100 ms). Saadakse osavoolu lahjendussüsteemi “eel”-väärtus, mida kohaldatakse vastavalt käesoleva lisa 2. liite punktile 3.8.3.2.
3.4. Tahkete osakeste voolu tingimuste kontrollimine
Heitgaasi kiiruse diapasooni ja rõhu võnkumisi kontrollitakse ning reguleeritakse vajaduse korral V lisa punkti 2.2.1, EP, nõuete kohaselt.
3.5. Kalibreerimise sagedus
Voolumõõteriistu tuleb kalibreerida vähemalt iga kolme kuu tagant või iga kord pärast süsteemi sellist remontimist või muutmist, mis võib kalibreerimist mõjutada.
▼B
4. SUITSU MÕÕTESEADMETE KALIBREERIMINE
4.1. Sissejuhatus
Suitsususe mõõturit tuleb kalibreerida nii sageli, kui see on käesolevas direktiivis ettenähtud täpsusnõuete täitmiseks vajalik. Käesolevas osas kirjeldatakse III lisa 4. liite punktis 5 ja V lisa punktis 3 nimetatud osade kalibreerimismeetodit.
4.2. Kalibreerimisprotseduur
4.2.1. Soojendusaeg
Suitsususe mõõturit soojendatakse ja see stabiliseeritakse tootja soovituste kohaselt. Kui suitsususe mõõtur on varustatud mõõteseadme optika tahmumist vältiva läbipuhumisõhusüsteemiga, siis aktiveeritakse ka see süsteem ning reguleeritakse tootja soovituste kohaselt.
4.2.2. Lineaarsuse määramine
Suitsususe mõõturi lineaarsust kontrollitakse suitsususe näidu režiimil tootja soovituste kohaselt. Suitsususe mõõturisse asetatakse kolm teadaoleva läbitusteguriga neutraalset tihedusfiltrit, mis vastavad III lisa 4. liite punktis 5.2.5 esitatud nõuetele, ning väärtus registreeritakse. Neutraalfiltrite suitsususe nimiväärtus peab olema ligikaudu 10 %, 20 % ja 40 %.
Lineaarsus võib neutraalse tihedusfiltri suitsususe nimiväärtusest erineda kõige rohkem ± 2 %. Eespool nimetatud väärtusi ületavat mittelineaarsust tuleb korrigeerida enne katset.
4.3. Kalibreerimise sagedus
Suitsususe mõõturit tuleb punkti 4.2.2 kohaselt kalibreerida vähemalt iga kolme kuu tagant või iga kord pärast süsteemi sellist remontimist või muutmist, mis võib kalibreerimist mõjutada.
▼M1
6. liide
SÜSINIKUVOOLU KONTROLL
1. SISSEJUHATUS
Ainult väga väike osa heitgaasides sisalduvast süsinikust on pärit kütusest ja sellest minimaalne osa on heitgaasis CO2-na. See on CO2 mõõtmistel põhineva süsteemi vastavustõendamise kontrolli aluseks.
Süsinikuvool heitgaasi mõõtmissüsteemidesse määratakse kindlaks kütuse voolukiiruse põhjal. CO2 sisalduse ja gaasivoolukiiruste alusel määratakse kindlaks süsinikuvool heitkoguste ja tahkete osakeste proovivõtusüsteemide erinevates proovivõtupunktides.
Mootorist lähtub teadaolev süsinikuvool ning jälgides sama süsinikuvoolu väljalasketorus ja osavoolu väljalaset tahkete osakeste proovivõtusüsteemist on võimalik kindlaks teha lekke ulatus ja voolu mõõtmise täpsus. Sellise kontrolli eeliseks on see, et koostisosad toimivad temperatuuri ja voolu osas tegelikes mootori katsetingimustes.
Järgmisel joonisel on esitatud proovivõtupunktid, kus süsinikuvoolu kontrollitakse. Süsinikuvoolu arvutamise erivalemid iga punkti kohta on esitatud allpool.
Joonis 7
2. ARVUTAMINE
2.1. Süsiniku voolu kiirus mootorisse (punkt 1)
Kütuse CH
α
O
ε
puhul arvutatakse süsiniku massivoolu kiirus mootorisse järgmise valemi abil:
kus:
qmf
= kütuse massivoolukiirus, kg/s
2.2. Süsiniku voolu kiirus toores heitgaasis (punkt 2)
Süsiniku voolu kiirus mootori väljalasketorus määratakse kindlaks toore CO2 kontsentratsiooni ja heitgaasi massivoolukiiruse järgi:
kus:
|
c
CO2,r
|
=
|
niiske CO2 sisaldus toores heitgaasis, %
|
|
c
CO2,a
|
=
|
niiske CO2 sisaldus ümbritsevas õhus, % (umbes 0,04 %)
|
|
q
mew
|
=
|
niiske heitgaasi massivoolukiirus, kg/s
|
|
M
re
|
=
|
heitgaasi molekulmass
|
Kui CO2 sisaldus mõõdetakse kuivas heitgaasis, teisendatakse see niiskes heitgaasis mõõdetud sisaldusteks vastavalt käesoleva lisa 1. liite punktile 5.2.
2.3. Süsiniku voolu kiirus lahjendussüsteemis (punkt 3)
Süsiniku voolu kiirus määratakse lahjendatud CO2 sisalduse, heitgaasi massivoolukiiruse ja proovi voolukiiruse järgi:
kus
|
c
CO2,d
|
=
|
niiske CO2 sisaldus lahjendatud heitgaasis lahjendustunneli väljalaskeava juures, %
|
|
c
CO2,a
|
=
|
niiske CO2 sisaldus ümbritsevas õhus, % (umbes 0,04 %)
|
|
q
mdew
|
=
|
lahjendatud niiske heitgaasi massivoolukiirus, kg/s
|
|
q
mew
|
=
|
niiske heitgaasi massivoolukiirus, kg/s (ainult osavoolusüsteemi puhul)
|
|
qmp
|
=
|
proovi massivoolukiirus osavoolu lahjendussüsteemi, kg/s (ainult osavoolusüsteemi puhul)
|
|
M
re
|
=
|
heitgaasi molekulmass
|
Kui CO2 sisaldus mõõdetakse kuivas heitgaasis, teisendatakse see niiskes heitgaasis mõõdetud sisaldusteks vastavalt käesoleva lisa 1. liite punktile 5.2.
|
2.4.
|
Heitgaasi molaarmass (Mre) arvutatakse järgmiselt:
kus
|
q
mf
|
=
|
kütuse massivoolukiirus, kg/s
|
|
q
maw
|
=
|
niiske siseneva õhu massivoolukiirus, kg/s
|
|
H
a
|
=
|
siseneva õhuvoolu niiskus, vee kogus grammides 1 kg kuivas õhus
|
|
M
ra
|
=
|
kuiva siseneva õhu molekulmass (= 28,9 g/mol)
|
|
α, δ, ε, γ
|
=
|
CH
α
O
δ
N
ε
S
γ
kütuse molaarsuhted
|
Alternatiivselt võib kasutada järgmisi molekulmasse:
|
M
re (diisel)
|
=
|
28,9 g/mol
|
|
▼B
IV LISA
TÜÜBIKINNITUSKATSETEKS JA TOODANGU VASTAVUSE TÕENDAMISEKS ETTENÄHTUD ETALONKÜTUSE TEHNILISED KARAKTERISTIKUD
1.1. Diisel-etalonkütus mootori katsetamiseks i lisa punkti 6.2.1 tabelite reas a esitatud heitkoguste piirväärtuste suhtes (1)
|
Parameeter
|
Ühik
|
Piirväärtused (2)
|
Katsemeetod
|
Väljaanne
|
|
Miinimum
|
Maksimum
|
|
Tsetaaniarv (3)
|
|
52,0
|
54,0
|
EN-ISO 5165
|
1998 (4)
|
|
Tihedus temperatuuril 15 °C
|
kg/m3
|
833
|
837
|
EN-ISO 3675
|
1995
|
|
Destillatsioon
|
|
|
|
|
|
|
— 50 protsendipunkti
|
°C
|
245
|
—
|
EN-ISO 3405
|
1998
|
|
— 95 protsendipunkti
|
°C
|
345
|
350
|
EN-ISO 3405
|
1998
|
|
— lõplik keemispunkt
|
°C
|
—
|
370
|
EN-ISO 3405
|
1998
|
|
Leekpunkt
|
°C
|
55
|
—
|
EN 27719
|
1993
|
|
CFPP
|
°C
|
—
|
- 5
|
EN 116
|
1981
|
|
Viskoossus temperatuuril 40 °C
|
mm2/s
|
2,5
|
3,5
|
EN-ISO 3104
|
1996
|
|
Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud
|
% m/m
|
3,0
|
6,0
|
IP 391 (7)
|
1995
|
|
Väävlisisaldus (5)
|
mg/kg
|
—
|
300
|
pr. EN-ISO/DIS 14596
|
1998 (4)
|
|
Vasekorrosioon
|
|
—
|
1
|
EN-ISO 2160
|
1995
|
|
Koksiarv Conradsoni järgi (10 % DR)
|
% m/m
|
—
|
0,2
|
EN-ISO 10370
|
|
|
Tuhasisaldus
|
% m/m
|
—
|
0,01
|
EN-ISO 6245
|
1995
|
|
Veesisaldus
|
% m/m
|
—
|
0,05
|
EN-ISO 12937
|
1995
|
|
Neutralisatsiooniarv (tugev hape)
|
mg KOH/g
|
—
|
0,02
|
ASTM D 974-95
|
1998 (4)
|
|
Oksüdatsiooni stabiilsus (6)
|
mg/ml
|
—
|
0,025
|
EN-ISO 12205
|
1996
|
|
|
% m/m
|
—
|
—
|
EN 12916
|
[2000] (4)
|
|
▼B
(1) Kui on vaja välja arvutada mootori või sõiduki soojuslik kasutegur, saab kütuse kütteväärtuse arvutada järgmise valemi põhjal:
(2) Spetsifikatsioonis antud väärtused on “tegelikud väärtused”. Nende piirväärtuste kindlaksmääramisel on kasutatud dokumendis ISO 4259, Petroleum products — Determination and application of precision data in relation to methods of test sisalduvaid tingimusi ning maksimumväärtuse kindlaksmääramisel on arvesse võetud 2R minimaalset erinevust üle nulli; maksimum- ja miinimumväärtuse kindlaksmääramisel on minimaalne erinevus 4R (R = korduvteostatavus). Olenemata kõnealusest meetmest, mis on vajalik statistilistel põhjustel, peaks kütusetootja eesmärgiks olema siiski nullväärtus juhul, kui ettenähtud maksimumväärtus on 2R, ning keskmine väärtus juhul, kui on antud maksimaalsed ja minimaalsed piirväärtused. Vajaduse korral selgitada kütuse vastavust spetsifikatsiooni nõuetele tuleks rakendada ISO 4259 tingimusi.
(3) Tsetaaniarvu diapasoon ei vasta 4R miinimumdiapasooni nõuetele. Kui siiski peaks tekkima vaidlusi kütuse tarnija ning kasutaja vahel, siis võib kasutada vaidluste lahendamisel ISO 4259 tingimusi, kui vajaliku täpsuse saavutamisel ei piirduta ühekordse määramisega, vaid tehakse piisaval hulgal korduvmõõtmisi.
(4) Avaldamise kuu lisatakse teatava aja pärast.
(5) Katses kasutatud kütuse tegelik väävlisisaldus avaldatakse. Peale selle peab sõiduki mootori käesoleva direktiivi I lisa punktis 6.2.1 sisalduva tabeli B reas sätestatud piirväärtuste kinnitamisel kasutatava etalonkütuse maksimaalne väävlisisaldus olema 50 ppm. Komisjon teeb võimalikult kiiresti ettepaneku muudatuse tegemiseks käesolevas lisas, milles kajastub direktiivi 98/70/EÜ IV lisas määratletud kütuse väävlisisalduse keskmine turuväärtus.
(6) Kuigi oksüdatsiooni stabiilsust kontrollitakse, jääb säilivusaeg tõenäoliselt piiratuks. Ladustamistingimuste ja säilivusaja suhtes tuleks tarnijaga nõu pidada.
(7) Polütsükliliste aromaatsete süsivesinike määramise uus ja parem meetod on väljatöötamisel
|
▼M1
|
1.2.
|
Diisel-etalonkütus mootori katsetamiseks i lisa punkti 6.2.1 tabelite reas b1, b2 või c esitatud heitkoguste piirväärtuste suhtes
|
Parameeter
|
Ühik
|
Piirväärtused (1)
|
Katsemeetod
|
|
Miinimum
|
Maksimum
|
|
Tsetaaniarv (2)
|
|
52,0
|
54,0
|
EN-ISO 5165
|
|
Tihedus temperatuuril 15 °C
|
kg/m3
|
833
|
837
|
EN-ISO 3675
|
|
Destillatsioon:
|
|
|
|
|
|
— 50 % punkt
|
°C
|
245
|
—
|
EN-ISO 3405
|
|
— 95 % punkt
|
°C
|
345
|
350
|
EN-ISO 3405
|
|
— lõplik keemispunkt
|
°C
|
—
|
370
|
EN-ISO 3405
|
|
Leekpunkt
|
°C
|
55
|
—
|
EN 22719
|
|
CFPP
|
°C
|
—
|
–5
|
EN 116
|
|
Viskoossus 40 °C juures
|
mm2/s
|
2,3
|
3,3
|
EN-ISO 3104
|
|
Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud
|
massiprotsent
|
2,0
|
6,0
|
IP 391
|
|
Väävlisisaldus (3)
|
mg/kg
|
—
|
10
|
ASTM D 5453
|
|
Vasekorrosioon
|
|
—
|
1. klass
|
EN-ISO 2160
|
|
Koksiarv Conradsoni järgi (10 % DR)
|
massiprotsent
|
—
|
0,2
|
EN-ISO 10370
|
|
Tuhasisaldus
|
massiprotsent
|
—
|
0,01
|
EN-ISO 6245
|
|
Veesisaldus
|
massiprotsent
|
—
|
0,02
|
EN-ISO 12937
|
|
Neutralisatsiooniarv (tugev hape)
|
mg KOH/g
|
—
|
0,02
|
ASTM D 974
|
|
Oksüdatsiooni stabiilsus (4)
|
mg/ml
|
—
|
0,025
|
EN-ISO 12205
|
|
Määrimisvõime (HFRR kulumisjärgne läbimõõt 60 °C juures)
|
μm
|
—
|
400
|
CEC F-06-A-96
|
|
FAME (rasvhappe metüüleetrid)
|
keelatud
|
|
(1) Spetsifikatsioonis esitatud väärtused on “tegelikud väärtused”. Nende piirväärtuste kujundamisel on kohaldatud ISO 4259 “Naftatooted — katsetusmeetodite täpsusandmete kindlaksmääramine ja kohaldamine” tingimusi, minimaalsete väärtuste kujundamisel on võetud arvesse 2R positiivset minimaalset erinevust; maksimum- ja miinimumväärtuse kindlaksmääramisel on minimaalne erinevus 4R (R — korduvteostatavus).
(2) Tsetaaniarvu diapasoon ei vasta 4R miinimumdiapasooni nõuetele. Kui siiski peaks tekkima vaidlusi kütuse tarnija ning kasutaja vahel, võib kasutada vaidluste lahendamisel ISO 4259 tingimusi juhul, kui vajaliku täpsuse saavutamisel ei piirduta ühekordse kindlaksmääramisega, vaid tehakse piisaval hulgal korduvmõõtmisi.
(3) I tüübi katsetuses kasutatud kütuse tegelik väävlisisaldus avaldatakse.
(4) Kuigi oksüdatsiooni stabiilsust kontrollitakse, on säilivusaeg tõenäoliselt piiratud. Ladustamistingimuste ja säilivusaja osas tuleks tarnijaga nõu pidada.
|
|
▼B
►M1
1.3. ◄ Diiselmootorites kasutatav etanool (1)
|
Parameeter
|
Ühik
|
Piirväärtused (2)
|
Katsemeetod (3)
|
|
Miinimum
|
Maksimum
|
|
Alkohol, mass
|
% m/m
|
92,4
|
—
|
ASTM D 5501
|
|
Kogu alkoholis sisalduv muu alkohol peale etanooli, mass
|
% m/m
|
—
|
2
|
ADTM D 5501
|
|
Tihedus temperatuuril 15 °C
|
kg/m3
|
795
|
815
|
ASTM D 4052
|
|
Tuhasisaldus
|
% m/m
|
|
0,001
|
ISO 6245
|
|
Leekpunkt
|
°C
|
10
|
|
ISO 2719
|
|
Happesus, väljendatud äädikhappena
|
% m/m
|
—
|
0,0025
|
ISO 1388-2
|
|
Neutralisatsiooniarv (tugev hape)
|
KOH mg/1
|
—
|
1
|
|
|
Värvus
|
Vastavalt värviskaalale
|
—
|
10
|
ASTM D 1209
|
|
Kuiv jääk temperatuuril 100 °C
|
mg/kg
|
|
15
|
ISO 759
|
|
Veesisaldus
|
% m/m
|
|
6,5
|
ISO 760
|
|
Aldehüüdid, väljendatud äädikhappena
|
% m/m
|
|
0,0025
|
ISO 1388-4
|
|
Väävlisisaldus
|
mg/kg
|
—
|
10
|
ASTM D 5453
|
|
Estrid, väljendatud etüülatsetaadina
|
% m/m
|
—
|
0,1
|
ASSTM D 1617
|
|
(1) Kütusena kasutatavale etanoolile võib lisada tootja poolt ettenähtud tsetaaniarvu parendavaid lisandeid. Maksimaalne lubatud kogus on 10 % m/m.
(2) Spetsifikatsioonis antud väärtused on “tegelikud väärtused”. Nende piirväärtuste kindlaksmääramisel on kasutatud dokumendis ISO 4259, Petroleum products — Determination and application of precision data in relation to methods of test sisalduvaid tingimusi ning maksimumväärtuse kindlaksmääramisel on arvesse võetud 2R minimaalset erinevust üle nulli; maksimum- ja miinimumväärtuse kindlaksmääramisel on minimaalne erinevus 4R (R = korduvteostatavus). Olenemata kõnealusest meetmest, mis on vajalik statistilistel põhjustel, peaks kütusetootja eesmärgiks olema siiski nullväärtus juhul, kui ettenähtud maksimumväärtus on 2R, ning keskmine väärtus juhul, kui on antud maksimaalsed ja minimaalsed piirväärtused. Vajaduse korral selgitada kütuse vastavust spetsifikatsiooni nõuetele tuleks rakendada ISO 4259 tingimusi.
(3) Kõikide eespool nimetatud omaduste osas tuleb kasutada vastavaid ISO meetodeid, kui need vastu võetakse.
|
|
2.
|
MAAGAAS (NG) Euroopa turgudel müüdavad kütused moodustavad kaks eri rühma:
— H-rühm, mis piirneb etalonkütustega GR ja G23,
— L-rühm, mis piirneb etalonkütustega G23 ja G25.
Järgnevalt tehakse kokkuvõte etalonkütuste GR, G23 ja G25 karakteristikutest:
Etalonkütus GR
|
Karakteristikud
|
Ühikud
|
Alus
|
Piirväärtused
|
Katsemeetod
|
|
Miinimum
|
Maksimum
|
|
Koostis:
|
|
|
|
|
|
|
Metaan
|
|
87
|
84
|
89
|
|
|
Etaan
|
|
13
|
11
|
15
|
|
|
Tasakaal (1)
|
%-mool
|
—
|
—
|
1
|
ISO 6974
|
|
Väävlisisaldus
|
mg/m3 (2)
|
—
|
—
|
10
|
ISO 6326-5
|
|
(1) Inertsed gaasid + C2+.
(2) Väärtus, mis määratakse standardtingimustes (293,2 K (20 °C) ja 101,3 kPa).
|
Etalonkütus G23
|
Karakteristikud
|
Ühikud
|
Alus
|
Piirväärtused
|
Katsemeetod
|
|
Miinimum
|
Maksimum
|
|
Koostis:
|
|
|
|
|
|
|
Metaan
|
|
92,5
|
91,5
|
93,5
|
|
|
Tasakaal (1)
|
%-mool
|
—
|
—
|
1
|
ISO 6974
|
|
N2
|
|
7,5
|
6,5
|
8,5
|
|
|
Väävlisisaldus
|
mg/m3 (2)
|
—
|
—
|
10
|
ISO 6326-5
|
|
(1) Inertsed gaasid (välja arvatud N2) +C2+ +C2+.
(2) Väärtus, mis määratakse standardtingimustes (293.2 K (20 °C) ja 101.3 kPa).
|
Etalonkütus G25
|
Karakteristikud
|
Ühikud
|
Alus
|
Piirväärtused
|
Katsemeetod
|
|
Miinimum
|
Maksimum
|
|
Koostis:
|
|
|
|
|
|
|
Metaan
|
|
86
|
84
|
88
|
|
|
Tasakaal (1)
|
%-mool
|
—
|
—
|
1
|
ISO 6974
|
|
N2
|
|
14
|
12
|
16
|
|
|
Väävlisisaldus
|
mg/m3 (2)
|
—
|
—
|
10
|
ISO 6326-5
|
|
(1) Inertsed gaasid (välja arvatud N2) +C2+ +C2+.
(2) Väärtus, mis määratakse standardtingimustes (293.2 K (20 °C) ja 101.3 kPa).
|
|
▼M1
|
3.
|
LPG ETALONKÜTUSTE TEHNILISED ANDMED A. LPG etalonkütuste tehnilised andmed sõidukite katsetamiseks i lisa punkti 6.2.1 tabelite reas a esitatud heitkoguste piirväärtuste suhtes
|
Parameeter
|
Ühik
|
Kütus A
|
Kütus B
|
Katsemeetod
|
|
Koostis:
|
|
|
|
ISO 7941
|
|
C3-sisaldus
|
mahu-protsent
|
50 ± 2
|
85 ± 2
|
|
|
C4-sisaldus
|
mahu-protsent
|
tasakaal
|
tasakaal
|
|
|
< C3, > C4
|
mahu-protsent
|
maksimum 2
|
maksimum 2
|
|
|
Olefiinid
|
mahu-protsent
|
maksimum 12
|
maksimum 14
|
|
|
Aurutusjääk
|
mg/kg
|
maksimum 50
|
maksimum50
|
ISO 13757
|
|
Vesi temperatuuril 0 °C
|
|
vaba
|
Vaba
|
Visuaalne kontroll
|
|
Väävli kogusisaldus
|
mg/kg
|
maksimum 50
|
maksimum 50
|
EN 24260
|
|
Vesiniksulfiid
|
|
puudub
|
Puudub
|
ISO 8819
|
|
Korrosioon vaseribal
|
klass
|
1. klass
|
1. klass
|
ISO 6251 (1)
|
|
Lõhn
|
|
iseloomulik
|
iseloomulik
|
|
|
Mootori oktaaniarv
|
|
miinimum 92,5
|
Miinimum 92,5
|
EN 589 B lisa
|
|
(1) See meetod ei võimalda söövitavate ainete olemasolu täpselt kindlaks määrata juhul, kui proov sisaldab korrosioonitinhibiitoreid või muid kemikaale, mis vähendavad proovi korrosiooni vaseribal. Seepärast ei ole lubatud kõnealuseid koostisosi lisada, et mitte mõjutada katsetulemusi.
|
B. Tehnilised andmed LPG etalonkütuste kohta, mida kasutatakse sõidukite katsetamisel I lisa punkti 6.2.1 tabelite reas B1, B2 või C esitatud heitkoguste piirväärtuste suhtes
|
Parameeter
|
Ühik
|
Kütus A
|
Kütus B
|
Katsemeetod
|
|
Koostis:
|
|
|
|
ISO 7941
|
|
C3-sisaldus
|
mahu-protsent
|
50 ± 2
|
85 ± 2
|
|
|
C4- sisaldus
|
mahu-protsent
|
Tasakaal
|
Tasakaal
|
|
|
< C3, > C4
|
mahu-protsent
|
maksimum 2
|
maksimum 2
|
|
|
Olefiinid
|
mahu-protsent
|
maksimum 12
|
maksimum 14
|
|
|
Aurustusjääk
|
mg/kg
|
maksimum 50
|
maksimum 50
|
ISO 13757
|
|
Vesi temperatuuril 0 °C
|
|
Vaba
|
Vaba
|
Visuaalne kontroll
|
|
Väävlisisaldus
|
mg/kg
|
maksimum 10
|
maksimum 10
|
EN 24260
|
|
Vesiniksulfiid
|
|
Puudub
|
Puudub
|
ISO 8819
|
|
Korrosioon vaseribal
|
klass
|
1. klass
|
1. klass
|
ISO 6251 (1)
|
|
Lõhn
|
|
Iseloomulik
|
Iseloomulik
|
|
|
Mootori oktaaniarv
|
|
miinimum 92,5
|
miinimum 92,5
|
EN 589 B lisa
|
|
(1) See meetod ei võimalda söövitavate ainete olemasolu täpselt kindlaks määrata juhul, kui proov sisaldab korrosiooniinhibiitoreid või muid kemikaale, mis vähendavad proovi korrosiooni vaseribal. Seepärast ei ole lubatud kõnealuseid koostisosi lisada, et mitte mõjutada katsetulemusi.
|
|
▼B
V LISA
ANALÜÜSI- JA PROOVIVÕTUSÜSTEEMID
1. GAASILISTE HEITMETE MÄÄRAMINE
1.1. Sissejuhatus
Punktis 1.2 ning joonistel 7 ja 8 esitatakse soovitatavate proovivõtu- ja analüüsisüsteemide üksikasjalik kirjeldus. Erinevad konfiguratsioonid annavad samaväärseid tulemusi ning seetõttu ei ole täpne vastavus joonistele 7 ja 8 vajalik. Lisateabe saamiseks ja süsteemide toime kooskõlastamiseks on lubatud kasutada lisaseadmeid, nagu mõõteriistad, ventiilid, solenoidid, pumbad ja lülitid. Sellised osad, mis ei ole vajalikud teatavate süsteemide täpsuse säilitamiseks, võib ära jätta, kui see on hea inseneritava kohane.
Joonis 7
Analüüsisüsteemi skeem CO, CO2, NOx, HC määramiseks toores heitgaasis (ainult ESC katses)
1.2. Analüüsisüsteemi kirjeldus
Analüüsisüsteemi gaasiliste heitmete määramiseks toores heitgaasis (joonis 7, ainult ESC katses) või lahjendatud heitgaasis (joonis 8, ETC ja ESC katses) kirjeldatakse järgmiste seadmete kasutamise põhjal:
— HFID analüsaator süsivesinike mõõtmiseks,
— NDIR analüsaatorid süsinikmonooksiidi ja süsinikdioksiidi mõõtmiseks,
— HCLD või samaväärne analüsaator lämmastikoksiidide mõõtmiseks.
Kõigi koostisosade proovi saab võtta ühe või kahe teineteise lähedal asetseva proovivõtturiga, mille näidud jaotatakse süsteemisiseselt eri analüsaatorite vahel. Tuleb hoolikalt jälgida, et analüüsisüsteemi üheski faasis ei esineks heitgaasi koostisosade (kaasa arvatud vesi ja väävelhape) kondenseerumist.
Joonis 8
Analüüsisüsteemi skeem CO, CO2, NOx, HC määramiseks lahjendatud heitgaasis (valikuline ESC katse puhul)
1.2.1. Joonistel 7 ja 8 kujutatud komponendid
EP Väljalasketoru
SP2 Väljalasketoru proovivõttur (ainult joonis 7)
Soovitatav on sirge, roostevabast terasest, otsast suletud, mitme avaga proovivõttur. Sisediameeter ei tohi olla suurem proovivõtutoru sisediameetrist. Proovivõtturi seinte paksus ei tohi olla üle 1 mm. Proovivõtturi kolmel eri radiaaltasandil peab olema vähemalt kolm ava, mille suurus võimaldab proovi võtta ligikaudu samast voolust. Proovivõttur peab katma vähemalt 80 % väljalasketoru läbimõõdust. Kasutada on lubatud ühte või kahte proovivõtturit.
SP1 Lahjendatud heitgaasi HC proovivõttur (ainult joonis 8)
Proovivõttur:
— peab moodustama kuumutatud proovivõtutoru HSL1esimese 254–762 mm pikkuse osa,
— peab olema vähemalt 5 mm sisediameetriga,
— tuleb paigaldada lahjendustunneli DT (vaata punkt 2.3, joonis 20) punkti, kus lahjendusõhk ja heitgaas on hästi segunenud (ligikaudu tunneli kümnekordse läbimõõdu kaugusele heitgaasi lahjendustunnelisse sisenemise punktist allavoolu),
— peab asetsema piisavalt kaugel (radiaalselt) muudest proovivõtturitest ja tunneli seinast, et seda ei mõjutaks keerisvoolud või keerised,
— tuleb kuumutada nii, et gaasivoo temperatuur tõuseks 463 K ±10 K (190 °C ±10 °C) proovivõtturi väljalaskeava juures.
SP3 Lahjendatud heitgaasi CO, CO2, NOx proovivõttur (ainult joonis 8)
Proovivõttur peab:
— asetsema samas kohas kus SP2,
— peab asetsema piisavalt kaugel (radiaalselt) muudest proovivõtturitest ja tunneli seinast, et seda ei mõjutaks keerisvoolud või keerised,
— olema kuumutatud ja isoleeritud kogu pikkuses, et miinimumtemperatuur oleks 328 K (55 °C), et vältida vee kondenseerumist.
HSL1 Kuumutatud proovivõtutoru
Proovivõtutorust võetakse proovigaas ühe võtturi abil jaotuspunktini (jaotuspunktideni) ja HC analüsaatorini.
Proovivõtutoru:
— peab olema 5–13,5 mm sisediameetriga,
— materjal peab olema roostevaba teras või PTFE,
— sein tuleb hoida temperatuuril 463 K ±10 K (190 °C ±10 °C), mõõdetuna igas eraldi reguleeritavas kuumutatud osas, kui heitgaasi temperatuur proovivõtturi juures on 463 K (190 °C) või sellest madalam,
— sein tuleb hoida temperatuuril üle 453 K (180 °C), kui heitgaasi temperatuur proovivõtturi juures on üle 463 K (190 °C),
— vahetult kuumutatud filtri F2 ja HFID anduri ees tuleb hoida gaasitemperatuuri 463 K ±10 K (190 °C ±10 °C);
HSL2 Kuumutatud NOx proovivõtutoru
Proovivõtutoru:
— seina temperatuur tuleb hoida vahemikus 328 K–473 K (55 °C–200 °C) kuni konverterini C, kui kasutatakse jahutuspaaki B, ning analüsaatorini juhul, kui jahutuspaaki B ei kasutata,
— peab olema valmistatud roostevabast terasest või PTFEst.
SL CO ja CO2 proovivõtutoru
Toru materjal peab olema PTFE või roostevaba teras. See võib olla kuumutatud või kuumutamata.
BK Taustgaasikott (valikuline; ainult joonis 8)
Taustkontsentratsioonide mõõtmiseks.
BG Proovigaasikott (valikuline; ainult joonis 8, CO ja CO2)
Proovikontsentratsioonide mõõtmiseks.
F1 Kuumutatud eelfilter (valikuline)
Temperatuur sama nagu HSL1 puhul.
F2 Kuumutatud filter
Filter eraldab mis tahes tahked osakesed proovigaasist enne analüsaatorit. Temperatuur sama nagu HSL1 puhul. Filtrit vahetatakse vastavalt vajadusele.
P Kuumutatud proovivõtupump
Pumpa kuumutatakse HSL1 temperatuurini.
HC
Kuumleek-ionisatsioondetektor (HFID) süsivesinike määramiseks. Temperatuur tuleb hoida vahemikus 453 K–473 K (180 °C–200 °C).
CO, CO2
NDIR analüsaatorid süsinikmonooksiidi ja süsinikdioksiidi määramiseks (valikuline lahjendusastme määramisel PT mõõtmiseks).
NO
CLD või HCLD analüsaator lämmastikoksiidide mõõtmiseks. HCLD kasutamisel tuleb selle temperatuur hoida vahemikus 328 K–473 K (55 °C–200 °C).
C Konverter
Konverterit kasutatakse NO2 katalüütiliseks redutseerimiseks NO enne analüüsi CLD või HCLD analüsaatorites.
B Jahutuspaak (valikuline)
Heitgaasiproovi vee jahutamiseks ja kondenseerimiseks. Paagi temperatuur tuleb jää- või jahutussüsteemi abil hoida vahemikus 273 K–277 K (0 °C–4 °C). Paak ei ole kohustuslik juhul, kui analüsaator on vaba veeauru interferentsist, nagu on määratletud III lisa 5. liite punktides 1.9.1 ja 1.9.2. Kui vesi eemaldatakse kondenseerumise teel, siis tuleb proovigaasi temperatuuri või kastepunkti jälgida kas veeseparaatoris või voolusuunas. Proovigaasi temperatuur või kastepunkt ei tohi olla üle 280 K (7 °C). Vee eemaldamiseks proovigaasist ei ole lubatud kasutada keemilisi kuivatusaineid.
T1, T2, T3 Temperatuuriandur
Gaasivoo temperatuuri jälgimiseks.
T4 Temperatuuriandur
NO2-NO konverteri temperatuuri jälgimiseks.
T5 Temperatuuriandur
Jahutuspaagi temperatuuri jälgimiseks.
G1, G2, G3 Manomeeter
Rõhu mõõtmiseks proovivõtutorus.
R1, R2 Rõhuregulaator
HFID analüsaatori õhu ja kütuse rõhu reguleerimiseks.
R3, R4, R5 Rõhuregulaator
Proovivõtutoru rõhu ning analüsaatoritesse juhitava voolu reguleerimiseks.
FL1, FL2, FL3 Voolumõõtur
Proovigaasi möödavoolu jälgimiseks.
FL4-FL6 Voolumõõtur (valikuline)
Analüsaatoreid läbiva voolu mõõtmiseks.
V1-V5 Ümberlülitusventiil
Proovigaasi-, võrdlusgaasi- või nullgaasivoolu analüsaatori jaoks valimise ventiil.
V6, V7 Solenoidventiil
NO2-NO konverteri möödavooluks.
V8 Nõelventiil
Analüsaatoritesse suunduvate voolude reguleerimiseks.
V9, V10 Nõelventiil
Analüsaatoritesse suunduvate voolude reguleerimiseks.
V11, V12 Äravooluventiil (valikuline)
Kondensaadi eemaldamiseks paagist B.
1.3. NMHC analüüs (ainult maagaasil töötavad mootorid)
1.3.1. Gaasikromatograafia (GC, joonis 9 )
GC meetodit kasutades pritsitakse proovigaasi väike mõõdetud kogus analüüsikolonni, kus inertne kandegaas selle laiali kannab. Kolonnis eraldatakse eri koostisosad keemispunktide järgi nii, et need elueeritakse kolonnist eri aegadel. Seejärel suunatakse need läbi detektori, mis annab elektrisignaali olenevalt koostisosade kontsentratsioonist. See ei ole pidev analüüsimeetod ning seetõttu saab seda kasutada ainult koos meetodiga, mis põhineb proovigaasi kogumisel kotti, nagu on kirjeldatud III lisa 4. liite punktis 3.4.2.
NMHC määramisel kasutatakse leekionisatsioondetektoriga (FID) automaatset gaasikromatograafi (GC). Heitgaas kogutakse proovivõtukotti, millest võetakse osa ja pritsitakse gaasikromatograafi (GC). Proovigaas jagatakse kaheks osaks (CH4/õhk/CO ja NMCH/CO2/H2O) Porapaki kolonnis. Molekulaarsõel-kolonnis eraldatakse metaan (CH4) õhust ja süsinikmonooksiidist (CO), enne kui see juhitakse FID analüsaatorisse kontsentratsiooni mõõtmiseks. Kogu tsükli ühe proovi pritsest teise proovi pritseni võib teha 30 sekundiga. NMHC määramiseks tuleb CH4 kontsentratsioon lahutada HC kontsentratsiooni koguväärtusest (vaata III lisa, 2. liite punkt 4.3.1).
Joonisel 9 on kujutatud CH4 korduvaks määramiseks mõeldud tavapärane gaasikromatograaf. Kasutada võib ka muid heal inseneritaval põhinevaid GC meetodeid.
Joonis 9
Metaanianalüüsi vooluskeem (GC meetod)
Joonisel 9 kujutatud komponendid
Analüüsimisel kasutatakse Porapaki kolonni mõõtmetega 180/300 μm (ava 50/80), 610 mm (pikkus) × 2,16 mm (siseläbimõõt), mida enne esmakordset kasutamist konditsioneeritakse kandegaasiga vähemalt 12 tundi temperatuuril 423 K (150 °C).
Kasutatakse 13X tüüpi kolonni mõõtmetega 250/350 μm (ava 45/60), 1220 mm (pikkus) × 2,16 mm (siseläbimõõt), enne esmakordset kasutamist konditsioneeritakse kandegaasiga vähemalt 12 tundi temperatuuril 423 K (150 °C).
Kolonnide ja ventiilide hoidmine analüsaatori töötamiseks vajalikul stabiilsel temperatuuril ning kolonnide konditsioneerimiseks temperatuuril 423 K (150 °C).
Roostevabast terasest toru, mille pikkusest piisab ligikaudu 1 cm3 mahutamiseks.
Proovigaasi juhtimiseks gaasikromatograafi.
Molekulaarsõelaga kuivati, mida kasutatakse vee ja muude saasteainete eemaldamiseks kandegaasist, kui neid selles leidub.
Leekionisatsioondetektor (FID) metaani kontsentratsiooni mõõtmiseks.
Proovigaasikotist joonisel 8 kujutatud SL kaudu võetud proovi sissepritseks. Ventiil peab olema väikese tühimahuga, gaasitihe ja kuumutatav temperatuurini 423 K (150 °C).
Võrdlusgaasi, proovigaasi või vooluta oleku valimiseks.
Süsteemi voolude reguleerimiseks.
Kütuse- (= kandegaasi), proovivõtu- ja õhuvoolu reguleerimiseks.
FID analüsaatorisse suunduva õhuvoolu reguleerimiseks.
Kütuse- (= kandegaasi), proovivõtu- ja õhuvoolu reguleerimiseks.
Paagutatud metallfiltrid, et ära hoida mustuse pääsemine pumpa või mõõteseadmetesse.
Proovigaasi möödavoolu jälgimiseks.
1.3.2. Metaanist erinevate süsivesinike eraldusmeetod (NMC, joonis 10)
Eraldaja oksüdeerib kõik süsivesinikud peale metaani (CH4) süsinikdioksiidiks (CO2) ja veeks (H2O) ning proovigaasi voolamisel läbi NMC määrab FID ainult metaani (CH4). Proovigaasikoti kasutamise korral paigaldatakse SL juurde voolu kõrvalejuhtimissüsteem (vaata punkt 1.2, joonis 8), mille abil saab voolu vahelduvalt eraldajast läbi või mööda juhtida, nagu on kujutatud joonise 10 ülaosas. NMHC mõõtmisel jälgitakse FID analüsaatori mõlemat väärtust (HC ja CH4) ning need salvestatakse. Integreerimismeetodi kasutamise korral paigaldatakse HSL1 paralleelselt tavapärase FID analüsaatoriga (vaata punkt 1.2, joonis 8) teine NMC seeria FID, nagu on kujutatud joonise 10 alumises osas. NMHC mõõtmisel jälgitakse mõlema FID analüsaatori väärtusi (HC ja CH4) ning need salvestatakse.
Eraldaja CH4 ja C2H6 seotud katalüütilised omadused tuleb heitgaasivoo tingimusi esindavate H2O väärtuste juures temperatuuril 600 K (327 °C) või sellest kõrgemal temperatuuril enne katset kindlaks määrata. Heitgaasivoo proovi kastepunkt ja O2 tase peavad olema teada. FID analüsaatori CH4 suhteline näit tuleb registreerida (vaata III lisa 5. liite punkt 1.8.2).
Joonis 10
Metaanianalüüsi vooluskeem metaanist erinevate süsivesinike eraldajaga (NMC)
Joonisel 10 kujutatud komponendid
Kõigi süsivesinike, v.a metaani, oksüdeerimine.
Kuumleek-ionisatsioondetektor (HFID) HC ja CH4 kontsentratsioonide mõõtmiseks. Temperatuur tuleb hoida vahemikus 453 K–473 K (180 °C–200 °C).
Proovigaasi, nullgaasi ja võrdlusgaasi valimiseks. V1 ja joonisel 8 kujutatud V2 on identsed.
NMC möödavoolule lülitamiseks.
NMC ja möödavooluseadet läbiva voolu tasakaalustamiseks.
Proovivõtutoru rõhu ning HFID analüsaatorisse suunduva voolu reguleerimiseks. R1 ja joonisel 8 kujutatud R3 on identsed.
Proovigaasi möödavoolu mõõtmiseks. FL1 ja joonisel 8 kujutatud FL1 on identsed.
2. HEITGAASI LAHJENDAMINE JA TAHKETE OSAKESTE MÄÄRAMINE
2.1. Sissejuhatus
Punktides 2.2, 2.3 ja 2.4 ning joonistel 11–22 esitatakse soovitatavate lahjendus- ja proovivõtusüsteemide üksikasjalik kirjeldus. Erinevad konfiguratsioonid annavad samaväärseid tulemusi ning seetõttu ei ole täpne vastavus kõnealustele joonistele vajalik. Lisateabe saamiseks ja süsteemide toime kooskõlastamiseks on lubatud kasutada lisaseadmeid, nagu mõõteriistad, ventiilid, solenoidid, pumbad ja lülitid. Teatavate süsteemide täpsuse säilitamiseks mittevajalikud komponendid võib ära jätta, kui see vastab heale inseneritavale.
2.2. Osavoolu lahjendussüsteem
Lahjendussüsteemi kirjeldus on esitatud joonistel 11–19 ning see põhineb heitgaasivoolu osa lahjendamisel. Heitgaasivoo jaotamise ja sellele järgneva lahjendusprotsessi võib sooritada eri tüüpi lahjendussüsteemide abil. Tahkete osakeste kogumiseks juhitakse kogu lahjendatud heitgaas või ainult osa lahjendatud heitgaasist tahkete osakeste kogumissüsteemi (punkt 2.4, joonis 21). Esimest meetodit nimetatakse täisproovivõtumenetluseks ning teist meetodit osaproovivõtumenetluseks.
Lahjendusastme arvutamine sõltub kasutatud süsteemi tüübist. Soovitatavad on järgmised tüübid:
Isokineetilised süsteemid (joonised 11, 12)
Kõnealustes süsteemides seatakse ülekandetorusse voolav gaasivoog kiiruse ja/või rõhu osas vastavusse heitgaasi põhivooluga ning seetõttu peab heitgaasvool proovivõtturi juures olema häireteta ja ühtlane. Selle saavutamiseks kasutatakse tavaliselt resonaatorit ning proovivõtupunktist ülesvoolu asetatud sirget juurdevoolutoru. Jaotussuhe arvutatakse seejärel kergesti mõõdetavate väärtuste põhjal, nagu on näiteks torude läbimõõdud. Tuleks märkida, et isokineesi kasutatakse ainult voolutingimuste kohandamisel, mitte suuruste järgi jaotamise kohandamisel. Viimane ei ole tavaliselt vajalik, kuna tahked osakesed on piisavalt väikesed, et gaasivooluga ühineda.
Reguleeritava vooluga süsteemid ja kontsentratsiooni mõõtmine (joonised 13–17)
Kõnealustes süsteemides võetakse proov heitgaasi põhivoost lahjendusõhu voo ja kogu lahjendatud heitgaasivoo reguleerimise teel. Lahjendusaste määratakse märgistusgaaside, näiteks mootori heitgaasis tavaliselt sisalduvate CO2 või NOx kontsentratsioonist. Mõõdetakse kontsentratsioonid lahjendatud heitgaasis ja lahjendusõhus, kusjuures kontsentratsiooni toores heitgaasis võib mõõta kas otse või määrata kütusevoolust süsiniku tasakaalu võrrandi abil, kui kütuse koostis on teada. Süsteeme saab reguleerida arvutatud lahjendusastme abil (joonised 13, 14) või ülekandetorusse siseneva voolu abil (joonised 12, 13, 14).
Reguleeritava vooluga süsteemid ja voolu mõõtmine (joonised 18, 19)
Kõnealustes süsteemides võetakse proov heitgaasi põhivoost lahjendusõhu voo ja kogu lahjendatud heitgaasivoo reguleerimise teel. Lahjendusaste määratakse kahe voolu erinevuse põhjal. Voolumõõturid peavad olema üksteise suhtes täpselt kalibreeritud, sest nende kahe voolu suhteline suurus võib suurte lahjendusastmete juures (15 ja suuremad) viia märkimisväärsete vigade tekkimiseni. Voolu saab kergesti reguleerida, kui lahjendatud heitgaasi voolu kiirus hoitakse konstantsena ning vajaduse korral muudetakse lahjendusõhu voolu kiirust.
Osavoolu lahjendussüsteemide kasutamise korral tuleb tähelepanu pöörata võimalikele probleemidele seoses tahkete osakeste kaoga ülekandetorus, et tagada mootori heitgaasist võetava proovi esindavus, ning jaotussuhte kindlaksmääramisele. Kirjeldatud süsteemide puhul pööratakse tähelepanu kõnealustele kriitilistele valdkondadele.
Joonis 11
Osavoolu lahjendussüsteem isokineetilise proovivõtturiga ja osavooproovi võtmine (SB kontroll)
Toores heitgaas juhitakse väljalasketorust EP lahjendustunnelisse DT ülekandetoru TT kaudu isokineetilise proovivõtturi ISP abil. Heitgaasitoru ja proovivõtturi sisselaskeava vahelist heitgaasi rõhkude vahet mõõdetakse rõhuanduri DPT abil. Saadud signaal edastatakse vooluregulaatorisse FC1, millega reguleeritakse imipuhurit SB nii, et rõhkude vahe proovivõtturi otsa juures püsib nullis. Kõnealustes tingimustes on heitgaasi kiirused väljalasketorus EP ja proovivõtturis ISP identsed ning väljalasketoru ISP ja ülekandetoru TT läbib püsiva suurusega (jaotatud) heitgaasivoolu osa. Jaotustegur määratakse EP ja ISP ristlõikepindalade põhjal. Lahjendusõhu voolukiirust mõõdetakse voolumõõturi FM1 abil. Lahjendusaste arvutatakse lahjendusõhu voolu ja jaotusteguri põhjal.
Joonis 12
Osavoolu lahjendussüsteem isokineetilise proovivõtturiga ja osavooproovi võtmine (PB kontroll) Osavoolu lahjendussüsteem isokineetilise proovivõtturiga ja osavooproovi võtmine (SB kontroll)
Toores heitgaas juhitakse väljalasketorust EP lahjendustunnelisse DT ülekandetoru TT kaudu isokineetilise proovivõtturi ISP abil. Heitgaasitoru ja proovivõtturi sisselaskeava vahelist heitgaasi rõhkude vahet mõõdetakse rõhuanduri DPT abil. Saadud signaal edastatakse vooluregulaatorisse FC1, millega reguleeritakse imipuhurit SB nii, et rõhkude vahe proovivõtturi otsa juures püsib nullis. Selleks võetakse väike osa lahjendusõhust, mille voolukiirus on juba kindlaks määratud voolumõõturi FM1 abil, ning juhitakse see pneumaatilise ava abil ülekandetorusse TT. Kõnealustes tingimustes on heitgaasi kiirused väljalasketorus EP ja proovivõtturis ISP identsed ning väljalasketoru ISP ja ülekandetoru TT läbib püsiva suurusega (jaotatud) heitgaasivoolu osa. Jaotustegur määratakse EP ja ISP ristlõikepindalade põhjal. Lahjendusõhk imetakse läbi DT imipuhuri SB abil ning FM1 abil mõõdetakse voolu kiirus DT sisselaskeava juures. Lahjendusaste arvutatakse lahjendusõhuvoolu ja jaotusastme põhjal.
Joonis 13
Osavoolu lahjendussüsteem CO2 ja NOx kontsentratsiooni mõõtmisega ning osavooproovi võtmine
Toores heitgaas juhitakse väljalasketorust EP lahjendustunnelisse DT proovivõtturi SP ja ülekandetoru TT kaudu. Märgistusgaasi (CO2 või NOx) kontsentratsioonid mõõdetakse nii toores ja lahjendatud heitgaasis kui ka lahjendusõhus heitgaasianalüsaatori (analüsaatorite) EGA abil. Signaalid kantakse üle vooluregulaatorisse FC2, mis reguleerib kas ülelaadekompressorit PB või imipuhurit SB, et säiliks soovitud heitgaasi jaotis ja lahjendusaste DTs. Lahjendusaste arvutatakse märgistusgaasi kontsentratsioonide põhjal toores heitgaasis, lahjendatud heitgaasis ja lahjendusõhus.
Joonis 14
Osavoolu lahjendussüsteem, CO2 kontsentratsiooni mõõtmine, süsiniku tasakaal ja täisproovi võtmine
Toores heitgaas juhitakse väljalasketorust EP lahjendustunnelisse DT proovivõtturi SP ja ülekandetoru TT kaudu. CO2 kontsentratsioonid mõõdetakse lahjendatud heitgaasis ja lahjendusõhus heitgaasianalüsaatori (heitgaasianalüsaatorite) EGA abil. CO2 ja GFUEL signaalid kantakse üle kas tahkete osakeste proovivõtusüsteemi vooluregulaatorisse FC2 või regulaatorisse FC3 (vaata joonis 21). FC2 reguleerib ülelaadekompressorit PB, FC3 reguleerib proovivõtupumpa (vaata joonis 21), korrigeerides süsteemi sisse- ja väljavoolu nii, et säiliks soovitud heitgaasijaotis ja lahjendusaste DTs. Lahjendusaste arvutatakse CO2 kontsentratsioonide ja GFUEL väärtuste põhjal süsiniku tasakaalu meetodil.
Joonis 15
Osavoolu lahjendussüsteem ühe Venturi toruga, kontsentratsiooni mõõtmine ja osavooproovi võtmine
Toores heitgaas juhitakse Venturi toru VN poolt DTs tekitatud negatiivse rõhu tõttu proovivõtturi SP ja ülekandetoru TT kaudu väljalasketorust EP lahjendustunnelisse DT. Gaasi voolukiirus TTs oleneb impulsivahetusest Venturi piirkonnas ning on seetõttu mõjutatud gaasi absoluutsest temperatuurist TT väljalaskeava juures. Sellest tulenevalt ei ole heitgaasijaotis antud voolu kiiruse juures konstantne ning lahjendusaste madalamal koormusel on veidi väiksem kui suure koormuse puhul. Märgistusgaasi kontsentratsioonid (CO2 või NOx) mõõdetakse toores heitgaasis, lahjendatud heitgaasis ja lahjendusõhus heitgaasianalüsaatori (analüsaatorite) EGA abil ning lahjendusaste arvutatakse sellisel viisil mõõdetud väärtustest.
Joonis 16
Osavoolu lahjendussüsteem kahe Venturi toru või kahe avaga, kontsentratsiooni mõõtmine ja osavooproovi võtmine
Toores heitgaas juhitakse väljalasketorust EP lahjendustunnelisse DT proovivõtturi SP ja ülekandetoru TT kaudu avade või Venturi torude kogumit sisaldava voolujaoturi abil. Esimene (FD1) asetseb EPs, teine (FD2) asetseb TTs Peale selle on tarvis kahte rõhureguleerimisventiili (PCV1 ja PCV2), mis EP vasturõhu ja DTs oleva rõhu reguleerimise teel säilitavad konstantse heitgaasijaotise. PCV1 paikneb EPs väljalasketorust SP allavoolu, PCV2 asub ülelaadekompressori PB ja DT vahel. Märgistusgaasi (CO2 või NOx) kontsentratsioonid mõõdetakse nii toores heitgaasis, lahjendatud heitgaasis kui ka lahjendusõhus heitgaasianalüsaatori (analüsaatorite) EGA abil. Need on vajalikud heitgaasijaotiste kontrollimiseks ning neid saab kasutada PCV1 ja PCV2 reguleerimiseks, et kontrollida jaotamise täpsust. Need on vajalikud heitgaasijaotiste kontrollimiseks ning neid saab kasutada PCV1 ja PCV2 reguleerimiseks, et kontrollida jaotamise täpsust. Lahjendusaste arvutatakse märgistusgaasi kontsentratsioonidest.
Joonis 17
Osavoolu lahjendussüsteem mitme jaotustoruga, kontsentratsiooni mõõtmine ja osavooproovi võtmine
Toores heitgaas juhitakse väljalasketorust EP lahjendustunnelisse DT ülekandetoru TT kaudu voolujaoturi FD3 abil, mis koosneb mitmest väljalasketorusse EP paigaldatud samade mõõtmetega (läbimõõt, pikkus ja käänderaadius) torust. Ühte kõnealustest torudest läbiv heitgaas juhitakse lahjendustunnelisse DT ning ülejäänud torusid läbiv heitgaas voolab läbi niisutuskambri DC. Seega määrab heitgaasi jaotise torude üldarv. Jaotuse pidevaks reguleerimiseks on vaja, et rõhkude vahe DC ja TT väljalaskeava vahel võrduks nulliga, ning seda mõõdetakse rõhkude vahe anduriga DPT. Nulliga võrduv rõhkude vahe saadakse värske õhu sissepritse abil lahjendustunnelisse DT ülekandetoru sisselaskeava juures. Märgistusgaasi (CO2 või NOx) kontsentratsioonid mõõdetakse toores heitgaasis, lahjendatud heitgaasis ja lahjendusõhus heitgaasianalüsaatori (analüsaatorite) EGA abil. Need on vajalikud heitgaasijaotuse kontrollimiseks ning neid saab jaotamise täpsuse eesmärgil kasutada sissevoolava õhu voolukiiruse reguleerimiseks. Lahjendusaste arvutatakse märgistusgaasi kontsentratsioonidest.
Joonis 18
Voolu reguleerimisega osavoolu lahjendussüsteem
Toores heitgaas juhitakse väljalasketorust EP lahjendustunnelisse DT proovivõtturi SP ja ülekandetoru TT kaudu. Tunnelit läbiva voolu koguhulka reguleeritakse vooluregulaatori FC3 ning tahkete osakeste proovivõtupumba P abil (vaata joonis 18). Lahjendusõhu voolu reguleeritakse vooluregulaatori FC2 abil, mille puhul väärtused GEXHW, GAIRW või GFUEL on kasutatavad käsusignaalidena soovitud heitgaasijaotiste saamiseks. Proovigaasi vool lahjendustunnelisse DT on täisvoolu ja lahjendusõhu voolu vahe. Lahjendusõhu voolukiirust mõõdetakse voolumõõturiga FM1, täisvoolukiirust tahkete osakeste süsteemi voolumõõturiga FM3 (vaata joonis 21). Lahjendusaste arvutatakse lahjendusõhu voolu ja jaotusteguri põhjal.
Joonis 19
Osavoolu lahjendussüsteem, voo reguleerimine ning osavooproovi võtmine
Toores heitgaas juhitakse väljalasketorust EP lahjendustunnelisse DT proovivõtturi SP ja ülekandetoru TT kaudu. Heitgaasivoolu jaotamist ja lahjendustunnelisse DT suunduvat voolu reguleeritakse vooluregulaatori FC2 abil, mis korrigeerib vastavalt ülelaadekompressori PB ja imipuhuri SB voolusid (või kiirusi). See on võimalik, sest tahkete osakeste proovivõtusüsteemi abil võetud proov juhitakse tagasi lahjendustunnelisse DT. Käsusignaalidena vooluregulaatorile FC2 võib kasutada GEXHW, GAIRW või GFUEL väärtusi. Lahjendusõhu voolukiirust mõõdetakse voolumõõturiga FM1, täisvoolukiirust voolumõõturiga FM2. Lahjendusaste arvutatakse kahe kõnealuse voolukiiruse põhjal.
2.2.1. Joonistel 11 ja 19 kujutatud komponendid
EP Väljalasketoru
Väljalasketoru võib olla isoleeritud. Väljalasketoru termilise inertsi vähendamiseks peaks toru paksuse ja läbimõõdu suhe olema soovitatavalt kuni 0,015. Elastsete osade kasutamist piiratakse pikkuse ja läbimõõdu suhteni 12 või alla selle. Kõverusi tohib olla võimalikult vähe, et vähendada inertsi kogunemist. Kui süsteemis on testisüsteemi summuti, siis võib ka selle isoleerida.
Isokineetilise süsteemi väljalasketorul ei tohi olla põlvi, kõverusi ega järske läbimõõdu muutumisi vähemalt toru kuuekordsele läbimõõdule vastavas pikkuses ülesvoolu ning toru kolmekordsele läbimõõdule vastavas pikkuses allavoolu, mõõdetuna proovivõtturi otsast. Gaasivoolu kiirus proovivõtupiirkonnas peab olema üle 10 m/sek, välja arvatud tühikäigu pöörlemiskiirusel. Heitgaasi rõhuvõngete keskmine hälve ei tohi olla üle ± 500 Pa. Igasugune rõhuvõngete vähendamine muul viisil kui šassiitüüpi heitgaasisüsteemi (kaasa arvatud summuti ja järeltöötluse seadmed) kasutamise abil, ei tohi muuta mootori jõudlust ega põhjustada tahkete osakeste ladestumist.
Isokineetilise proovivõtturita süsteemides soovitatakse kasutada sirget toru, mille pikkus ülesvoolu võrdub toru kuuekordse läbimõõduga ning pikkus allavoolu vastab toru kolmekordsele läbimõõdule, mõõdetuna proovivõtturi otsast.
SP Proovivõttur (joonised 10, 14, 15, 16, 18, 19)
Siseläbimõõt peab olema vähemalt 4 mm. Väljalasketoru ja proovivõtturi läbimõõtude suhe peab olema vähemalt 4. Proovivõttur on avatud toru, mis asetseb väljalasketoru keskteljel suunaga ülesvoolu, või mitme avaga proovivõttur vastavalt SP1 kirjeldusele punktis 1.2.1, joonis 5.
ISP Isokineetiline proovivõttur (joonised 11, 12)
Isokineetiline proovivõttur peab olema paigaldatud väljalasketoru keskteljele suunaga ülesvoolu, kus valitsevad punktis EP ettenähtud voolutingimused, ning selle ehitus peab võimaldama võtta proportsionaalset proovi toorest heitgaasist. Siseläbimõõt peab olema vähemalt 12 mm. Siseläbimõõt peab olema vähemalt 12 mm.
Heitgaasi isokineetilisel jaotamisel on vaja reguleerimissüsteemi, mis säilitab nulliga võrduva rõhkude vahe EP ja ISP vahel. Kõnealustes tingimustes on heitgaasi kiirused väljalasketorus EP ja proovivõtturis ISP identsed ning ISP läbiv massivool on heitgaasivoolu püsiva suurusega osa. ISP peab olema ühendatud rõhkude vahe anduriga DPT. Reguleerimine, mis annab nulliga võrduva rõhkude vahe EP ja ISP vahel, toimub vooluregulaatori FC1 abil.
FD1, FD2 Voolujaotur (joonis 16)
Proportsionaalse heitgaasiproovi saamiseks paigaldatakse väljalasketorusse EP ja ülekandetorusse TT vastavalt Venturi torude või avade kogum. Proportsionaalsel jaotamisel rõhkude reguleerimise abil EPs ja DTs on vaja reguleerimissüsteemi, mis koosneb kahest rõhureguleerimisventiilist PCV1 ja PCV 2.
FD3 Voolujaotur (joonis 17)
Proportsionaalse proovi saamiseks toorest heitgaasist paigaldatakse väljalasketorusse EP torustik (mitmetoruline seadmestik). Üks torudest viib heitgaasi lahjendustunnelisse DT, kusjuures teiste torude kaudu väljub heitgaas niisutuskambrisse DC. Torud peavad olema ühesuguste mõõtmetega (sama läbimõõt, pikkus, käänderaadius), nii et heitgaasi jagunemisaeg sõltub torude üldarvust. Proportsionaalseks jagunemiseks on vaja reguleerimissüsteemi, mis säilitab nulliga võrduva rõhkude vahe torude seadmestiku niisutuskambrisse DC avaneva klapi ja ülekandetoru väljalaskeava vahel. Kõnealustes tingimustes on heitgaasi kiirused väljalasketorus EP ja voolujaoturis FD3 võrdelised ning ülekandetoru TT läbiv vool on heitgaasivoolu püsiva suurusega osa. Kõnealused kaks punkti peavad olema ühendatud rõhkude vahe anduriga DPT. Reguleerimine, mis annab nulliga võrduva rõhkude vahe, toimub vooluregulaatori FC1 abil.
EGA heitgaasianalüsaator (joonised 13, 14, 15, 16, 17)
Kasutada võib CO2 või NOx analüsaatoreid (süsiniku tasakaalu meetodi puhul kasutatakse ainult CO2 analüsaatorit). Analüsaatorid kalibreeritakse sarnaselt gaasiliste heitmete mõõtmiseks ettenähtud analüsaatoritega. Kontsentratsioonierinevuste määramisel võib kasutada ühte või mitut analüsaatorit. Täpsuselt peavad mõõtesüsteemid olema sellised, et GEDFW,i oleks vahemikus ± 4 %.
TT Ülekandetoru (joonised 11–19)
Ülekandetoru peab olema:
— võimalikult lühike, suurima pikkusega 5 meetrit,
— proovivõtturi läbimõõduga võrdse või sellest suurema, kuid mitte üle 25 mm läbimõõduga,
— väljalaskeavaga lahjendustunneli keskteljel ning suunatud allavoolu.
Ühe meetri pikkune või lühem toru tuleb isoleerida materjaliga, mille maksimaalne soojusjuhtivus on 0,05 W/m × K ning isoleerkihi paksus sobib proovivõtturi läbimõõduga. Torud pikkusega üle ühe meetri tuleb isoleerida ja kuumutada, kuni seina temperatuur on vähemalt 523 K (250 °C).
DPT rõhkude vahe andur (joonised 11, 12, 17)
Rõhkude vahe anduri mõõteulatus peab olema ± 500 Pa või väiksem.
FC1 Vooluregulaator (joonised 11, 12, 17)
Isokineetilistes süsteemides (joonised 11, 12) on vooluregulaatorit vaja nulliga võrduva rõhkude vahe säilitamiseks EP ja ISP vahel. Reguleerimine võib toimuda järgmisel viisil:
a) reguleeritakse imipuhuri SB kiirust või voolu ning hoitakse ülelaadekompressori PB kiirus või vool konstantsena igal režiimil (joonis 11) või
b) seatakse imipuhur SB lahjendatud konstantsele heitgaasi massivoolule ning reguleeritakse ülelaadekompressori PB voolu ning seega heitgaasiproovi voolu ülekandetoru TT otsa piirkonnas (joonis 12).
Rõhu reguleerimisega süsteemi puhul ei tohi vea jääk reguleerimispiirkonnas olla üle ± 3 Pa. Rõhuvõnked lahjendustunnelis võivad olla keskmiselt kõige enam ± 250 Pa.
Mitmetorulises seadmes (joonis 17) vajatakse vooluregulaatorit heitgaasi proportsionaalseks jaotamiseks, et hoida rõhk torustiku väljalaskeava ja TT väljalaskeava vahel nullis. Reguleeritakse lahjendustunnelisse DT pritsitava õhu voolukiirust kontrollides seda ülekandetoru TT väljalaskeava juures.
PCV1, PCV2 Rõhureguleerimisventiil (joonis 16)
Kahe Venturi toruga/kahe avaga süsteemis vajatakse kahte rõhureguleerimisventiili voolu proportsionaalseks jaotamiseks, reguleerides väljalasketoru EP vasturõhku ja rõhku lahjendustunnelis DT. Ventiilid peavad paiknema väljalasketorus EP oleva proovivõtturi suhtes allavoolu ning ülelaadekompressori PB ja lahjendustunneli DT vahel.
DC Niisutuskamber (joonis 17)
Niisutuskamber paigaldatakse torustiku väljalaskeava juurde rõhuvõngete vähendamiseks väljalasketorus EP.
VN Venturi toru (joonis 15)
Venturi toru paigaldatakse lahjendustunnelisse DT negatiivse rõhu tekitamiseks ülekandetoru TT väljalaskeava piirkonnas. TT läbiva gaasi voolukiirus määratakse impulsivahetuse teel Venturi toru piirkonnas, ning see on põhimõtteliselt proportsionaalne ülelaadekompressori PB voolu kiirusega, mis annab konstantse lahjendusastme. Kuna impulsivahetusele avaldavad mõju temperatuur ülekandetoru TT väljalaskeava juures ja rõhkude vahe EP ja DT vahel, siis on tegelik lahjendusaste madalal koormusel natuke väiksem kui suure koormuse puhul.
FC2 Vooluregulaator (joonised 13, 14, 18, 19, valikuline)
Vooluregulaatorit võib kasutada ülelaadekompressori PB ja /või imipuhuri SB voolu reguleerimiseks. See võib olla ühendatud heitgaasi-, siseneva õhuvoolu või kütusevoolu signaalidega ja/või CO2 või NOx diferentsiaalsignaalidega. Rõhu all oleva õhu juurdevoolu puhul (joonis 18) reguleerib FC2 otseselt õhuvoolu.
FM1 Voolumõõtur (joonised 11, 12, 18, 19)
Gaasimõõtur või muu voolumõõtur lahjendusõhuvoolu mõõtmiseks. FM1 ei ole kohustuslik juhul, kui ülelaadekompressor PB on kalibreeritud voolu mõõtmiseks.
FM2 Voolumõõtur (joonis 19)
Gaasimõõtur või muu voolumõõtur lahjendatud heitgaasivoolu mõõtmiseks. FM2 ei ole kohustuslik juhul, kui imipuhur SB on kalibreeritud voolu mõõtmiseks.
PB Ülelaadekompressor (joonised 11, 12, 13, 14, 15, 16, 19)
Lahjendusõhu voolu reguleerimiseks võib PB olla ühendatud vooluregulaatoritega FC1 või FC2. PB ei ole vajalik tiibsulguri kasutamise korral. Kui PB on kalibreeritud, siis võib seda kasutada lahjendusõhu mõõtmisel.
SB Imipuhur (joonised 11, 12, 13, 16, 17, 19)
Ainult osavooproovivõtusüsteemides. Kui SB on kalibreeritud, siis võib seda kasutada lahjendatud heitgaasivoolu mõõtmisel.
DAF Lahjendusõhu filter (joonised 11–19)
Taustsüsivesinike eemaldamiseks soovitatakse lahjendusõhk filtreerida ja juhtida läbi puusöekihi. Mootoritootjate taotluse korral tehakse heade inseneritavade kohaselt lahjendusõhu proov tahkete osakeste taustanivoo määramiseks, mis seejärel lahutatakse lahjendatud heitgaasis mõõdetud väärtustest.
DT Lahjendustunnel (joonised 11–19)
Lahjendustunnel:
— peab olema piisava pikkusega, et heitgaas ja lahjendusõhk saaksid turbulentse voolu juures täielikult seguneda,
— peab olema valmistatud roostevabast terasest ning selle:
—
— paksuse ja läbimõõdu suhe peab olema 0,025 või sellest väiksem juhul, kui tunneli siseläbimõõt on üle 75 mm,
— seina nimipaksus peab olema vähemalt 1,5 mm, kui tunneli siseläbimõõt võrdub 75 mm või on sellest väiksem,
— läbimõõt osavooproovivõtusüsteemi puhul peab olema vähemalt 75 mm,
— läbimõõt täisproovivõtusüsteemi puhul peab olema vähemalt 25 mm,
— seina võib otsese kuumutamise või lahjendusõhu eelkuumutamise teel kuumutada temperatuurini 325 K (52 °C) tingimusel, et õhu temperatuur enne heitgaasi juhtimist lahjendustunnelisse ei tõuse üle 325 K (52 °C),
Mootori heitgaas peab olema korralikult lahjendusõhuga segatud. Osavooproovivõtusüsteemides kontrollitakse segamiskvaliteeti pärast kasutuselevõtmist tunneli CO2-profiili abil, kusjuures mootor töötab (vähemalt neli võrdsete vahedega mõõtepunkti). Vajaduse korral võib kasutada segamisotsikut.
Märkus:
Kui lahjendustunnelit DT ümbritseva õhu temperatuur on alla 293 K (20 °C), tuleb tarvitusele võtta ettevaatusabinõud, vältimaks tahkete osakeste kadusid lahjendustunneli jahedate seinte tõttu. Seetõttu soovitatakse tunnelit eespool nimetatud piires soojendada ja/või isoleerida.
Mootori suure koormuse juures võivad tunnelit jahutada sellised mitteagressiivsed vahendid nagu tsirkulatsiooniventilaator, kuni jahutusagendi temperatuur ei lange alla 293 K (20 °C).
HE Soojusvaheti (joonised 16, 17)
Soojusvaheti peab olema piisava võimsusega, et imipuhuri SB sisselaskeava juures püsiks katse keskmisele töötemperatuurile vastav temperatuur täpsusega ± 11 K.
2.3. Täisvoolu lahjendussüsteem
Joonisel 20 kirjeldatakse lahjendussüsteemi, mis põhineb heitgaasi täisvoolu lahjendamisel püsimahuproovi (Constant Volume Sampling, CVS) mõiste kohaselt. Mõõdetakse heitgaasi ja lahjendusõhu segu üldmahtu. Kasutada võib kas PDP või CFV süsteemi.
Tahkete osakeste kogumiseks viiakse lahjendatud heitgaasiproov tahkete osakeste proovivõtusüsteemi (punkt 2.4, joonised 21 ja 22). Kui seda tehakse otse, siis nimetatakse lahjendust ühekordseks lahjenduseks. Kui proov lahjendatakse veel kord teise astme lahjendustunnelis, siis nimetatakse lahjendust kahekordseks lahjenduseks. See on kasulik juhul, kui filtri pinna temperatuurinõudeid ei ole võimalik ühekordse lahjenduse korral täita. Kahekordset lahjendussüsteemi, mis on osaliselt lahjendussüsteem, kirjeldatakse punkti 2.4 joonisel 22 tahkete osakeste proovivõtusüsteemi modifikatsioonina, sest enamik selle koostisosadest on samad kui tavalises tahkete osakeste proovivõtusüsteemis.
Joonis 20
Täisvoolu lahjendussüsteem
Toore heitgaasi koguhulk segatakse lahjendustunnelis DT lahjendusõhuga. Lahjendatud heitgaasivool mõõdetakse kas mahtpumba PDP või kriitilise vooluga Venturi toru CFV abil. Tahkete osakeste proportsionaalse proovi võtmisel ja voolu kindlaksmääramisel võib kasutada soojusvahetit HE või elektroonilist voolu kompenseerimise süsteemi EFC. Kuna tahkete osakeste massi määramine toimub kogu lahjendatud heitgaasivoolu põhjal, siis ei ole lahjendusastet tarvis arvutada.
2.3.1. Joonisel 20 kujutatud komponendid
EP Väljalasketoru
Väljalasketoru pikkus mõõdetuna mootori väljalasketorustikust, turboülelaaduri väljalaskeavast või järeltöötlusseadmest lahjendustunnelini ei tohi olla üle 10 meetri. Kui väljalasketoru pikkus mootori väljalasketorustikust, turboülelaaduri väljalaskeavast või järeltöötlusseadmest allavoolu on üle nelja meetri, siis tuleb isoleerida kõik üle nelja meetri pikkused torud, välja arvatud süsteemis paiknev suitsumõõtur, kui seda kasutatakse. Isoleerkihi paksus peab olema vähemalt 25 mm. Isoleermaterjali soojusjuhtivus ei tohi olla üle 0,1 W/mK, mõõdetuna temperatuuril 673 K (400 °C). Väljalasketoru termilise inertsi vähendamiseks peaks toru paksuse ja läbimõõdu suhe olema soovitatavalt 0,015 või väiksem. Elastsete osade kasutamist piiratakse pikkuse ja läbimõõdu suhteni 12 või alla selle.
PDP Mahtpump
PDP mõõdab lahjendatud heitgaasivoolu koguhulka pumba pöörete arvu ja väljasurve põhjal. Heitgaasisüsteemi vasturõhku ei tohi PDP või sisselaskesüsteemi lahjendusõhu abil kunstlikult alandada. Sisselülitatud PDP süsteemiga töötamisel mõõdetud heitgaasisüsteemi staatiline vasturõhk peab vastama väljalülitatud PDP süsteemiga töötamisel mõõdetud staatilisele rõhule täpsusega ± 1,5 kPa, kui mootori pöörlemiskiirus ja koormus jäävad samaks. Vahetult PDP ees mõõdetud gaasisegu temperatuur võib katse keskmisest töötemperatuurist erineda ± 6 K juhul, kui ei kasutata voolu kompenseerimist. Voolu kompenseerimist võib kasutada ainult juhul, kui temperatuur PDP sisselaskeava juures ei ole üle 323 K (50 °C).
CFV Kriitilise vooluga Venturi toru
CFV mõõdab kogu lahjendatud heitgaasivoolu voolukiiruse tõkestamise abil (kriitiline vool). Sisselülitatud CFV süsteemiga töötamisel mõõdetud heitgaasisüsteemi staatiline vasturõhk peab vastama väljalülitatud CFV süsteemiga töötamisel mõõdetud staatilisele rõhule täpsusega ± 1,5 kPa, kui mootori pöörlemiskiirus ja koormus jäävad samaks. Vahetult CFV ees mõõdetud gaasisegu temperatuur võib katse keskmisest töötemperatuurist erineda ± 11 K juhul, kui ei kasutata voolu kompenseerimist.
HE Soojusvaheti (valikuline EFC kasutamise korral)
Soojusvaheti peab olema piisava jõudlusega, et säilitada temperatuur eespool nimetatud piirides.
EFC Elektrooniline voolu kompenseerimise süsteem (valikuline HE kasutamise korral)
Kui temperatuur PDP või CFV sissevooluava juures ei püsi eespool nimetatud piirides, siis tuleb kasutusele võtta voolu kompenseerimise süsteem voolukiiruse pidevaks mõõtmiseks ning proportsionaalse proovivõtu reguleerimiseks tahkete osakeste süsteemis. Selleks kasutatakse pidevalt mõõdetava voolukiiruse signaale, et vastavalt korrigeerida proovigaasivoolu läbi tahkete osakeste proovivõtusüsteemi tahkete osakeste filtrite (vaata punkti 2.4 jooniseid 21, 22).
DT Lahjendustunnel
Lahjendustunnel:
— peab olema piisavalt väikese läbimõõduga, et tekiks turbulentne vool (Reynoldsi arv üle 4 000) ning piisava pikkusega, et heitgaas ja lahjendusõhk täielikult seguneksid; kasutada võib segamisotsikut,
— peab olema läbimõõduga vähemalt 460 mm ühekordse lahjendussüsteemi puhul,
— peab olema läbimõõduga vähemalt 210 mm kahekordse lahjendussüsteemi puhul,
Mootori heitgaas juhitakse allavoolu lahjendustunnelisse ning segatakse põhjalikult.
Ühekordse lahjenduse puhul viiakse lahjendustunnelist võetud proov tahkete osakeste proovivõtusüsteemi (vaata punkt 2.4, joonis 21). PDP või CFV peavad olema piisava mahuga, et lahjendatud heitgaasi temperatuur vahetult tahkete osakeste põhifiltri ees ei tõuseks üle 325 K (52 °C).
Kahekordse lahjenduse puhul viiakse lahjendustunnelist võetud proov teise astme lahjendustunnelisse, kus seda veelgi lahjendatakse ning seejärel läbi proovivõtufiltrite juhitakse (punkt 2.4, joonis 22). PDP või CFV maht peab olema piisav, et lahjendatud heitgaasivoo temperatuur lahjendustunnelis DT ei tõuseks proovivõtupiirkonnas üle 464 K (191 °C). Teise astme lahjendussüsteem peab andma piisavalt teise astme lahjendusõhku, et kahekordselt lahjendatud heitgaasivoo temperatuur vahetult enne tahkete osakeste põhifiltrit ei tõuseks üle 325 K (52 °C) või oleks sellega võrdne.
DAF Lahjendusõhu filter
Taustsüsivesinike elimineerimiseks soovitatakse lahjendusõhk filtreerida ja juhtida läbi puusöekihi. Mootoritootjate taotluse korral võetakse heade inseneritavade kohaselt lahjendusõhu proov taustosakeste nivoo määramiseks, mis seejärel lahutatakse lahjendatud heitgaasis mõõdetud väärtustest.
PSP Tahkete osakeste proovivõttur
Proovivõttur moodustab tahkete osakeste ülekandetoru PTT eesmise osa ning:
— see paigaldatakse avaga ülesvoolu lahjendustunneli (DT) keskteljel asuvasse punkti, milles lahjendusõhk ja heitgaas on hästi segunenud, ligikaudu tunneli kümnekordse läbimõõdu kaugusele heitgaasi lahjendustunnelisse sisenemise punktist allavoolu,
— see peab olema vähemalt 12 mm siseläbimõõduga,
— selle seina võib otsese kuumutamise või lahjendusõhu eelkuumutamise teel kuumutada temperatuurini 325 K (52 °C) tingimusel, et õhu temperatuur enne heitgaasi juhtimist lahjendustunnelisse ei tõuse üle 325 K (52 °C),
2.4. Tahkete osakeste proovivõtusüsteem
Tahkete osakeste proovivõtusüsteem on vajalik tahkete osakeste kogumiseks tahkete osakeste filtrile. Osavoolu lahjendusest täisproovi võtmisel, mille puhul juhitakse kogu lahjendatud heitgaasiproov läbi filtrite, moodustavad lahjendussüsteem (punkt 2.2, joonised 14, 18) ja proovivõtusüsteem tavaliselt ühtse seadmestiku. Osavoolu või täisvoolu lahjendusest osavooproovi võtmisel, mille puhul läbi filtrite juhitakse ainult osa lahjendatud heitgaasist, moodustavad lahjendussüsteem (punkt 2.2, joonised 11, 12, 13, 15, 16, 17, 19; punkt 2.3, joonis 20) ja proovivõtusüsteem tavaliselt eraldi seadmestiku.
Käesolevas direktiivis käsitletakse täisvoolu lahjendussüsteemi kaheastmelist lahjendussüsteemi (joonis 22) tavapärase tahkete osakeste proovivõtusüsteemi (nagu on kujutatud joonisel 21) modifikatsioonina. Kaheastmelises lahjendussüsteemis on olemas kõik tahkete osakeste proovivõtusüsteemi osad, nagu filtripesad ja proovivõtupump.
Proovivõtupump soovitatakse kogu katse ajaks sisse lülitada, et vältida reguleerimispiirkonna mõjutamisi. Ühekordse filtriga meetodi puhul tuleb kasutada möödavoolusüsteemi proovivoolu juhtimiseks läbi proovivõtufiltrite soovitud aegadel. Ümberlülitustest tulenevaid häireid mõõtepiirkonnas tuleb võimalikult vähendada.
Joonis 21
Tahkete osakeste proovivõtusüsteem
Osavoo- või täisvoolu lahjendussüsteemi lahjendustunnelist DT võetud lahjendatud heitgaasiproov juhitakse läbi tahkete osakeste proovivõtturi PSP ja tahkete osakeste ülekandetoru PTT proovivõtupumba P abil. Proovigaas läbib filtripesa (filtripesade) FH, milles on tahkete osakeste proovivõtufiltrid. Proovigaasi voolukiirust reguleeritakse vooluregulaatori FC3 abil. Voolu kompenseerimise elektroonilise süsteemi EFC olemasolu korral (vaata joonis 20) kasutatakse lahjendatud heitgaasivoolu FC3 käsusignaalina.
Joonis 22
Kaheastmeline lahjendussüsteem (ainult täisvoolusüsteem)
Täisvoolu lahjendussüsteemi lahjendustunnelist DT võetud lahjendatud heitgaasiproov viiakse läbi tahkete osakeste proovivõtturi PSP ja tahkete osakeste ülekandetoru PTT teise astme lahjendustunnelisse SDT, kus see veel kord lahjendatakse. Seejärel juhitakse gaasiproov läbi tahkete osakeste proovivõtufiltreid sisaldava(te) filtripesa(de). Lahjendusõhu voolukiirus on tavaliselt konstantne, sest proovigaasi voolukiirust reguleerib vooluregulaator FC3. Voolu kompenseerimise elektroonilise süsteemi EFC (vaata joonis 20) olemasolu korral kasutatakse kogu lahjendatud heitgaasivoolu FC3 suunatud käsusignaalina.
2.4.1. Joonistel 21 ja 22 kujutatud komponendid
PTT Tahkete osakeste ülekandetoru (joonised 21, 22)
Tahkete osakeste ülekandetoru maksimaalne pikkus võib olla 1 020 mm, kuid see peab olema nii lühike kui võimalik. Vajaduse korral (osavooproovi võtmisega osavoolu lahjendussüsteemid ning täisvoolu lahjendussüsteemid) lisatakse sellele proovivõtturi (vastavalt SP, ISP, PSP, vaata punktid 2.2 ja 2.3) pikkus.
Mõõtmed on järgmised:
— osavooproovi võtmisega osavoolu lahjendussüsteemi ja täisvoolu ühekordse lahjendussüsteemi puhul proovivõtturi (vastavalt SP, ISP, PSP) tipust filtripesani,
— täisproovi võtmisega osavoolu lahjendussüsteemi puhul lahjendustunneli lõpust filtripesani,
— täisvoo kaheastmelise lahjendussüsteemi puhul proovivõtturi (PSP) tipust teise astme lahjendustunnelini.
Ülekandetoru:
— seina võib otsese kuumutamise või lahjendusõhu eelkuumutamise teel kuumutada temperatuurini 325 K (52 °C) tingimusel, et õhu temperatuur enne heitgaasi juhtimist lahjendustunnelisse ei tõuse üle 325 K (52 °C);
SDT Teise astme lahjendustunnel (joonis 22)
Teise astme lahjendustunneli minimaalne läbimõõt peaks olema 75 mm ning selle pikkus peaks võimaldama vähemalt 0,25 sekundilist viibeaega kahekordse lahjendusega proovi puhul. Põhifiltri pesa kaugus SDT väljalaskeavast peab olema 300 mm.
Teise astme lahjendustunnelit:
— võib otsese kuumutamise või lahjendusõhu eelkuumutamise teel kuumutada seina temperatuurini 325 K (52 °C) tingimusel, et õhu temperatuur enne heitgaasi juhtimist lahjendustunnelisse ei tõuse üle 325 K (52 °C),
FH Filtripesa (filtripesad) (joonised 21, 22)
Põhi- ja abifiltrite puhul võib kasutada kas ühte filtripesa või eraldi pesasid. III lisa 4. liite punktis 4.1.3 esitatud nõuded peavad olema täidetud.
Filtripesa (filtripesi):
— võib otsese kuumutamise või lahjendusõhu eelkuumutamise teel kuumutada seina temperatuurini 325 K (52 °C) tingimusel, et õhu temperatuur enne heitgaasi juhtimist lahjendustunnelisse ei tõuse üle 325 K (52 °C);
P Proovivõtupump (joonised 21, 22)
Tahkete osakeste proovivõtupump peab asetsema tunnelist piisavalt kaugel, et sissevoolava gaasi temperatuur püsiks konstantsena (± 3K) juhul, kui voolu ei korrigeerita FC3 abil.
DP Lahjendusõhupump (joonis 22)
Lahjendusõhupump peab olema asetatud nii, et sissevoolava teise astme lahjendusõhu temperatuur oleks 298 K 5 K (25 °C 5 °C), kui lahjendusõhku eelnevalt ei kuumutata.
FC3 Vooluregulaator (joonised 21, 22)
Vooluregulaatorit kasutatakse tahkete osakeste proovi voolukiiruse kompenseerimiseks proovivõturaja siseste temperatuuri ja vasturõhu kõikumiste puhul, kui muud vahendid ei ole kättesaadavad. Vooluregulaator on vajalik voolu kompenseerimise elektroonilise süsteemi EFC (vaata joonis 20) kasutamise korral.
FM3 Voolumõõtur (joonised 21, 22)
Tahkete osakeste gaasi- või voolumõõturid peavad asetsema piisavalt kaugel proovivõtupumbast P, et sissevoolava gaasi temperatuur püsiks konstantsena ( 3K) juhul, kui voolu ei korrigeerita FC3 abil.
FM4 Voolumõõtur (joonis 22)
Lahjendusõhu gaasi- või voolumõõturid peavad olema asetatud nii, et sissevoolav gaas püsiks temperatuuril 298 K ± 5 K (25 °C ± 5 °C).
BV Kuulkraan (valikuline)
Kuulkraani läbimõõt ei tohi olla väiksem kui tahkete osakeste ülekandetoru PTT siseläbimõõt ning selle lülitusaeg peab olema alla 0,5 sekundi.
Märkus:
Kui PSP, PTT, SDT ja FH ümbritseva õhu temperatuur on alla 293 K (20 °C), tuleks rakendada ettevaatusabinõusid, et vältida tahkete osakeste kadusid kõnealuste osade jahedate seinte tõttu. Seetõttu soovitatakse kõnealuseid osi vastavates kirjeldustes soovitatud piirides kuumutada ja/või need isoleerida. Ühtlasi soovitatakse, et filtri pinnatemperatuur proovivõtu ajal ei oleks alla 293 K.
Mootori suurte koormuste juures võivad eespool nimetatud osi jahutada sellised mitteagressiivsed vahendid nagu tsirkulatsiooniventilaator, kuni jahutusagendi temperatuur ei lange alla 293 K (20 °C).
3. SUITSU MÄÄRAMINE
3.1. Sissejuhatus
Punktides 3.2 ja 3.3 ning joonistel 23 ja 24 esitatakse soovitatavate suitsususe mõõturite süsteemide üksikasjalikud kirjeldused. Erinevate konfiguratsioonidega võib saada samaväärseid tulemusi ning seetõttu ei ole täpne vastavus joonistele 23 ja 24 vajalik. Lisateabe saamiseks ja koostisüsteemide töö kooskõlastamiseks on lubatud kasutada lisaseadmeid, nagu mõõteriistad, ventiilid, solenoidid, pumbad ja lülitid. Teatavate süsteemide täpsuse säilitamiseks mittevajalikud koostid võib ära jätta, kui see on heade inseneritavade kohane.
Mõõtmispõhimõtte kohaselt juhitakse valgusvoog läbi kindlaksmääratud pikkusega suitsujoa, mis mõõdetakse. Kaldvalguse osa põhjal, mis jõuab vastuvõtjani, saab kindlaks määrata kandja valguse neeldumisomadused. Suitsu mõõtmine oleneb seadme ehitusest ning võib toimuda väljalasketorus (väljalasketorusse paigaldatud täisvoolu suitsususe mõõtur), väljalasketoru lõpus (väljalasketoru lõppu asetatud täisvoolu suitsususe mõõtur) või väljalasketorust proovi võtmise teel (osavoolu suitsususe mõõtur). Mõõteriista tootja esitab mõõteriista optilise tee pikkuse, mille abil määratakse valguse neeldumistegur suitsususe signaali põhjal.
3.2. Täisvoolu suitsususe mõõtur
Kasutada võib kahte peamist täisvoolu suitsususe mõõturi tüüpi (joonis 23). Väljalasketorus asetseva suitsususe mõõturi puhul mõõdetakse kogu väljalasketorus sisalduva heitgaasivoolu suitsusust. Selle suitsususe mõõturi tüübi puhul sõltub efektiivse optilise tee pikkus suitsususe mõõturi ehitusest.
Väljalasketoru lõppu paigaldatud suitsususe mõõturi puhul mõõdetakse kogu heitgaasivoolu suitsusust selle väljumisel väljalasketorust. Selle suitsususe mõõturi tüübi puhul sõltub efektiivse optilise tee pikkus väljalasketoru ehitusest ning väljalasketoru otsa ja suitsususe mõõturi vahelisest kaugusest.
Joonis 23
Täisvoolu suitsususe mõõtur
3.2.1. Joonisel 23 kujutatud komponendid
EP Väljalasketoru
Väljalasketorusse paigaldatud suitsususe mõõturi puhul ei tohi väljalasketoru läbimõõt muutuda kolmekordsele läbilõikele vastavas ulatuses mõõtepiirkonna ees ja taga. Kui mõõtepiirkonna läbilõige on väljalasketoru läbimõõdust suurem, siis soovitatakse kasutada enne mõõtepiirkonda astmeliselt ahenevat toru.
Väljalasketoru lõppu paigaldatud suitsususe mõõturi puhul peab väljalasketoru olema viimase 0,6 m ulatuses ümmarguse põiklõikega ning sellel ei tohi olla põlvi ega kõverusi. Väljalasketoru ots peab olema sirge. Suitsususe mõõtur peab olema paigaldatud heitgaasivoolu keskjoonele 25 ± 5 mm kaugusele väljalasketoru otsast.
OPL Optilise tee pikkus
Suitsu neeldumise optilise tee pikkus suitsususe mõõturi valgusallika ja vastuvõtja vahel, vajadusel korrigeerituna tihedusgradientidest ja ääreefektist tuleneva ebaühtluse suhtes. Optilise tee pikkuse esitab mõõteriista tootja, kõiki tahmumisvastaseid meetmeid (näiteks läbipuhumisõhk) arvesse võttes. Kui optilise tee pikkust ei ole antud, siis määratakse see vastavalt standardi ISO IDS 11614 punktile 11.6.5. Optilise tee pikkuse õigeks määramiseks peab heitgaasi minimaalne kiirus olema 20 m/sek.
LS Valgusallikas
Valgusallikana kasutatakse hõõglampi värvustemperatuuriga vahemikus 2 800–3 250 K või rohelist valgusdioodi (LED) spektritipuga 550–570 nm. Valgusallikat tuleb hoida tahmumise eest vahendite abil, mis ei mõjuta tootjate poolt ettenähtud optilise tee pikkust.
LD Valgusdetektor
Detektorina kasutatakse fotoelementi või fotodioodi (vajaduse korral filtriga). Kui valgusallikana kasutatakse hõõglampi, siis peab vastuvõtja maksimaalne spektraaltundlikkus vastama inimsilma valgustundlikkuse kõverale (maksimumtundlikkus) vahemikus 550–570 nm, seejärel väärtus langeb kuni 4 % kõnealusest tipptundlikkusest piirkonnas alla 430 nm ja üle 680 nm. Valgusdetektorit kaitstakse tahmumise eest vahendite abil, mis ei mõjuta tootja poolt ettenähtud optilise tee pikkust.
CL Kollimaatorläätsed
Valgusallikas kollimeeritakse valgusvihuks suurima läbimõõduga 30 mm. Valgusvihu kiired peavad olema paralleelsed optilise teljega, kusjuures hälve võib olla 3°.
T1 Temperatuuriandur (valikuline)
Heitgaasi temperatuuri võib jälgida kogu katse kestel.
3.3. Osavoolu suitsususe mõõtur
Osavoolu suitsususe mõõturi puhul (joonis 24) võetakse representatiivne heitgaasiproov väljalasketorust ning juhitakse ülekandetoru kaudu mõõtekambrisse. Selle suitsususe mõõturi tüübi puhul sõltub efektiivse optilise tee pikkus suitsususe mõõturi ehitusest. Järgmises punktis nimetatud reaktsiooniajad kehtivad suitsususe mõõturi tootja poolt kindlaksmääratud minimaalse voolukiiruse puhul.
Joonis 24
Osavoolu suitsususe mõõtur
3.3.1. Joonisel 24 kujutatud komponendid
EP Väljalasketoru
Väljalasketoru on sirge toru, mille pikkus proovivõtturi tipust mõõdetuna on vähemalt kuus toru läbimõõtu ülesvoolu ja kolm läbimõõtu allavoolu.
SP Proovivõttur
Proovivõttur on väljalasketoru keskteljele või selle lähedale asetatud avatud toru suunaga ülesvoolu. Väljalasketoru seina lõtk peab olema vähemalt 5 mm. Proovivõtturi läbimõõt peab tagama representatiivse proovivõtu ning piisava voolu läbi suitsususe mõõturi.
TT Ülekandetoru
Ülekandetoru:
— peab olema võimalikult lühike ning tagama heitgaasi temperatuuri 373 ± 30 K (100 °C 30 ± °C) mõõtekambri sissevooluava juures,
— seina temperatuur peab olema piisaval määral kõrgem heitgaasi kastepunktist, et ära hoida kondenseerumist,
— läbimõõt peab täies ulatuses võrduma proovivõtturi läbimõõduga,
— reaktsiooniaeg peab olema alla 0,05 sekundi seadme minimaalse läbivoolu juures, nagu on määratletud III lisa 4. liite punktis 5.2.4,
— ei tohi märkimisväärselt mõjutada suitsu tippväärtusi.
FM Voolumõõtur
Voolu mõõteriistad mõõtekambrisse suunduva voolu korrektsuse kontrollimiseks. Mõõteriista tootja määrab kindlaks minimaal- ja maksimaalvoolu, mis peavad olema sellised, et ülekandetoru TT reaktsiooniaja ning optilise tee pikkuse spetsifikatsioonid oleksid täidetud. Voolumõõtur võib asuda proovivõtupumba P läheduses, kui seda kasutatakse.
MC Mõõtekamber
Mõõtekambris peab olema peegelduseta sisepind või samaväärne optiline keskkond. Sisepeegeldumistest või hajumisefektidest tekkivate juhukiirte tagasipeegeldust detektorile tuleb võimalikult vähendada.
Mõõtekambris oleva gaasi rõhk võib atmosfäärirõhust erineda kuni 0,75 kPa. Kui seadme ehitus seda ei võimalda, siis tuleb suitsususe mõõturi näit atmosfäärirõhule ümber arvutada.
Mõõtekambri seina temperatuur peab olema ± 5 K täpsusega vahemikus 343 K (70 °C) ja 373 K (100 °C), kuid igal juhul piisavalt kõrgem heitgaasi kastepunktist, et ära hoida kondenseerumist. Mõõtekambris peavad olema temperatuuri mõõtmiseks vajalikud asjakohased seadmed.
OPL Optilise tee pikkus
Suitsu neeldumise optilise tee pikkus suitsususe mõõturi valgusallika ja vastuvõtja vahel, vajadusel korrigeerituna tihedusgradientidest ja ääreefektist tuleneva ebaühtluse suhtes. Optilise tee pikkuse esitab mõõteriista tootja kõiki tahmumisvastaseid meetmeid (näiteks läbipuhumisõhk) arvesse võttes. Kui optilise tee pikkust ei ole kindlaks määratud, siis määratakse see vastavalt standardi ISO IDS 11614 punktile 11.6.5.
LS Valgusallikas
Valgusallikana kasutatakse hõõglampi värvustemperatuuriga vahemikus 2 800–3 250 K või rohelist valgusdioodi (LED) spektritipuga 550–570 nm. Valgusallikat tuleb tahmumise eest kaitsta vahendite abil, mis ei mõjuta tootjate poolt ettenähtud optilise tee pikkust.
LD Valgusdetektor
Detektorina kasutatakse fotoelementi või fotodioodi (vajaduse korral filtriga). Kui valgusallikana kasutatakse hõõglampi, siis peab vastuvõtja maksimaalne spektraaltundlikkus vastama inimsilma valgustundlikkuse kõverale (maksimumtundlikkus) vahemikus 550–570 nm, seejärel väärtus langeb kuni 4 % kõnealusest tipptundlikkusest piirkonnas alla 430 nm ja üle 680 nm. Valgusdetektorit kaitstakse tahmumise eest vahendite abil, mis ei mõjuta tootja poolt ettenähtud optilise tee pikkust.
CL Kollimaatorläätsed
Valgusallikas kollimeeritakse valgusvihuks suurima läbimõõduga 30 mm. Valgusvihu kiired peavad olema paralleelsed optilise teljega, kusjuures hälve võib olla 3°.
T1 Temperatuuriandur
Heitgaasi temperatuuri jälgimiseks mõõtekambri sissevooluava juures.
P Proovivõtupump (valikuline)
Mõõtekambrist allavoolu asuvat proovivõtupumpa võib kasutada proovigaasi juhtimiseks läbi mõõtekambri.
VI LISA
▼M1
1. liide
▼B
EÜ tüübikinnitustunnistuse juurde seoses sõiduki/eraldi seadmestiku/osa (
56
) tüübikinnitusega
►(1) M1
▼M1
1.4. Mootori/algmootori heitkoguste tasemed: (
57
)
1.4.1. ESC-katse
Halvendustegur (DF): arvutatud/kindlaksmääratud (57)
Täpsustada järgmises tabelis halvendusteguri väärtused ja ESC-katse heited:
|
ESC-katse
|
|
Halvendustegur:
|
CO
|
THC
|
NOx
|
PT
|
|
|
|
|
|
|
Heited
|
CO
(g/kWh)
|
THC
(g/kWh)
|
NOx
(g/kWh)
|
PT
(g/kWh)
|
|
Mõõdetud:
|
|
|
|
|
|
arvutatud koos halvendusteguriga:
|
|
|
|
|
1.4.2. ELR-katse
Suitsu väärtus: … m–1
1.4.3. ETC-katse
Halvendustegur (DF): arvutatud/kindlaksmääratud (57)
|
ETC-katse
|
|
Halvendustegur:
|
CO
|
NMHC
|
CH4
|
NOx
|
PT
|
|
|
|
|
|
|
|
Heited
|
CO
(g/kWh)
|
NMHC
(g/kWh) (1)
|
CH4
(g/kWh) (1)
|
NOx
(g/kWh)
|
PT
(g/kWh) (1)
|
|
Mõõdetud koos regenereerimisega:
|
|
|
|
|
|
|
Mõõdetud ilma regenereerimiseta:
|
|
|
|
|
|
|
Mõõdetud/kaalutud:
|
|
|
|
|
|
|
Arvutatud koos halvendusteguriga:
|
|
|
|
|
|
|
(1) Mittevajalik välja jätta.
|
▼M1
2. liide
OBDga SEOTUD TEAVE
Vastavalt käesoleva direktiivi II lisa 5. liite sätetele peab sõiduki tootja esitama käesolevas liites esitatud teabe, et võimaldada OBD-seadmega ühildatavate varu- ja talitlusosade, diagnostikavahendite ning katseseadmete valmistamist. Sõiduki tootja ei pea sellist teavet esitama, kui see on kaitstud intellektuaalomandi õigustega või kui see on tootjate või originaalseadmete tootja(te)ga seotud tarnijate oskusteabe osa.
Käesolev liide on taotluse korral võrdsetel alustel kättesaadav kõikidele osade, diagnostikavahendite ja katseseadmete huvitatud tootjatele.
Vastavalt II lisa 5. liite punkti 1.3.3 sätetele on käesoleva punktiga nõutav teave identne nimetatud liites esitatud teabega.
1. Sõidukile algse tüübikinnituse andmisel kasutatud eelkonditsioneerimistsüklite liigi ja arvu kirjeldus.
2. Sõiduki OBD-seadme abil jälgitava osaga seotud algse tüübikinnituse andmisel kasutatud OBD-tsüklite liigi kirjeldus.
3. Põhjalik dokument, milles kirjeldatakse kõiki andurite abil jälgitavaid osi ning vigade avastamise strateegiat ja rikkeindikaatori aktiveerimist (kindlaksmääratud sõidutsüklite arv või statistiline meetod) ning milles on iga OBD-seadme abil kontrollitava osa puhul esitatud ka jälgitavate teiseste parameetrite loetelu. Kõigi kasutatud OBD-väljundkoodide ja -vormingute nimekiri (koos selgitustega) heitkoguseid mõjutavate jõuseadme osade ja heitkoguseid mittemõjutavate üksikosade puhul, juhul kui rikkeindikaatori aktiveerimise kindlaksmääramisel kasutatakse nende osade seiret.
▼B
VII LISA
ARVUTAMISMEETODITE NÄIDISED
1. ESC KATSE
1.1. Gaasilised heitmed
Allpool esitatakse iga katserežiimi tulemuste arvutamiseks vajalikud mõõteandmed. Käesolevas näites on CO ja NOx sisaldust mõõdetud kuivas, HC sisaldust märjas heitgaasis. HC kontsentratsiooni väljendatakse propaani ekvivalendina (C3) ning see tuleb C1 ekvivalendi saamiseks korrutada kolmega. Arvutamismeetod muude režiimide puhul on sama.
|
P
(kW)
|
Ta
(K)
|
Ha
(g/kg)
|
GEXH
(kg)
|
GAIRW
(kg)
|
GFUEL
(kg)
|
HC
(ppm)
|
CO
(ppm)
|
NOx
(ppm)
|
|
82,9
|
294,8
|
7,81
|
563,38
|
545,29
|
18,09
|
6,3
|
41,2
|
495
|
Kuiva/niiske paranduskoefitsiendi KW,r (III lisa 1. liite punkt 4.2):
ja
Märgrikastuse arvutamine:
NOx niiskuskorrektsiooniteguri KH,D arvutamine (III lisa 1. liite punkt 4.3):
Heitkoguste massivoolu kiiruse arvutamine (III lisa 1. liite punkt 4.4):
Üksikainete heitmete arvutamine (III lisa 1. liite punkt 4.5):
Järgmine on CO arvutamise näide; teised koostisosad arvutatakse samal viisil.
Üksikrežiimide heitkoguste massivoolu kiirused korrutatakse vastavate kaaluteguritega, nagu on näidatud III lisa 1. liite punktis 2.7.1, ning liidetakse kokku, et saada kogu tsükli heitkoguste keskmine massivoolu kiirus:
|
CO
|
=
|
|
|
|
=
|
30,91 g/h
|
Üksikrežiimide mootori võimsus korrutatakse vastavate kaaluteguritega, nagu on näidatud III lisa 1. liite punktis 2.7.1, ning liidetakse kokku, et saada kogu tsükli keskmine võimsus:
|
|
=
|
|
|
|
=
|
60,006 kW
|
NOx heitmete arvutamine juhuslikult valitud punktis (III lisa 1. liite punkt 4.6.1):
Eeldatakse, et juhuslikult valitud punktis on määratud järgmised väärtused:
|
NOx mass.Z
|
=
|
487,9 g/h (arvutatud eelmiste valemite põhjal)
|
|
NOx,Z
|
=
|
487,9/83 = 5,878 g/kWh
|
Heitmete väärtuse määramine katsetsükli väärtuste põhjal (III lisa 1. liite punkt 4.6.2):
Oletatakse, et ESC katse nelja katva režiimi väärtused on järgmised:
|
nRT
|
nSU
|
ER
|
ES
|
ET
|
EU
|
MR
|
MS
|
MT
|
MU
|
|
1 368
|
1 785
|
5,943
|
5,565
|
5,889
|
4,973
|
515
|
460
|
681
|
610
|
NOx heitmete väärtuste võrdlemine (III lisa 1. liite punkt 4.6.3):
1.2. Tahkete osakeste heitmed
Tahkete osakeste mõõtmine toimub põhimõttel, et tahkete osakeste kogumine toimub kogu tsükli kestel, kuid proovimass ja voolukiirused määratakse (MSAM ja GEDF) üksikrežiimide ajal. GEDF väärtuse arvutamine sõltub kasutatavast süsteemist. Järgmistes näidetes kasutatakse CO2 mõõtmist ja süsiniku tasakaalu meetodit sisaldavat ning voolu mõõtmist sisaldavat süsteemi. Täisvoolu lahjendussüsteemi kasutamise korral mõõdetakse GEDF otse CVS seadme abil.
GEDF arvutamine (III lisa 1. liite punktid 5.2.3 ja 5.2.4):
Oletatakse, et režiimi 4 mõõteandmed on järgmised. Muude režiimide puhul kasutatakse sama arvutamismeetodit.
|
GEXH
(kg/h)
|
GFUEL
(kg/h)
|
GDILW
(kg/h)
|
GTOTW
(kg/h)
|
CO2D
(%)
|
CO2A
(%)
|
|
334,02
|
10,76
|
5,4435
|
6,0
|
0,657
|
0,040
|
a) süsiniku tasakaalu meetod
b) voolu mõõtmise meetod
Massivoolu kiiruse arvutamine (III lisa 1. liite punkt 5.4):
Üksikrežiimide GEDFW massivoolu kiirused korrutatakse vastavate kaaluteguritega, nagu on näidatud III lisa 1. liite punktis 2.7.1, ning liidetakse kokku, et saada kogu tsükli keskmine GEDF. Koondproovi massivoolu kiirus MSAM saadakse üksikrežiimide proovide massivoolu kiiruste liitmisel.
|
|
=
|
|
|
|
=
|
3 604,6 kg/h
|
|
|
=
|
0,226 + 0,122 + 0,151 + 0,152 + 0,076 + 0,076 + 0,076 + 0,136 + 0,151 + 0,121 + 0,076 + 0,076 + 0,075
|
|
|
=
|
1,515 kg
|
Kui tahkete osakeste mass filtritel on 2,5 mg, siis
Taustkorrigeerimine (valikuline)
Oletatakse, et ühel taustmõõtmisel on saadud järgmised väärtused. Lahjendustegur DF arvutatakse käesoleva lisa punkti 3.1 kohaselt ning seda ei ole siin esitatud.
|
Kokku DF
|
=
|
|
|
|
=
|
0,923
|
Üksikainete heitmete arvutamine (III lisa 1. liite punkt 5.5):
|
|
=
|
|
|
|
=
|
60,006 kW
|
Spetsiifilise kaaluteguri arvutamine (III lisa 1. liite punkt 5.6):
Võttes aluseks 4. režiimi arvutatud väärtused,
Käesolev väärtus vastab ettenähtud väärtusele täpsusega 0,10 ± 0,003.
2. ELR KATSE
Besseli filtreerimist käsitletakse Euroopa heitmetealastes õigusaktides täiesti uue keskmiste väärtuste arvutamise meetodina ning seetõttu esitatakse käesolevas lisas Besseli filtri selgitus, Besseli algoritmi näide ning suitsu lõppväärtuse arvutamise näide. Besseli algoritmi konstandid sõltuvad üksnes suitsususe mõõturi ehitusest ja andmekogumissüsteemi võttesagedusest. Suitsususe mõõturite tootjad peaksid soovitatavalt esitama Besseli filtri lõplikud konstandid eri võttesagedustel ning tarbijad peaksid neid konstante kasutama Besseli algoritmi moodustamisel ja suitsu väärtuste arvutamisel.
2.1. Besseli filtriga seotud üldised märkused
Kõrgsagedushäirete tõttu on töötlemata suitsusussignaali väärtused tavaliselt väga ebaühtlased. ELR katses kasutatakse Besseli filtrit kõnealuste kõrgsagedushäirete kõrvaldamiseks. Besseli filter on rekursiivne, teise järgu madalpääsfilter, mis tagab signaali kiireima tõusu ilma ülevõnketa.
Oletatava reaalaja töötlemata heitgaasivoolu puhul väljalasketorus annab iga suitsususe mõõtur viivitusega erineval viisil mõõdetud suitsusussignaali. Mõõdetud suitsusussignaali viivitus ja ulatus sõltub esmajoones suitsususe mõõturi mõõteruumi geomeetriast, kaasa arvatud heitgaasi proovivõtutorud, ning suitsususe mõõturis signaali elektroonilisele töötlemisele kuluvast ajast. Kõnealuseid mõjusid iseloomustavaid väärtusi nimetatakse vastavalt füüsikaliseks ja elektriliseks reaktsiooniajaks, mis vastavad iga suitsususe mõõturi tüübi ühele filtrile.
Besseli filtri kasutamise eesmärk on tagada kogu suitsususe mõõtesüsteemi filtrite ühtsed üldised omadused, mis hõlmavad järgmisi väärtusi:
— suitsususe mõõturi füüsikaline reaaktsiooniaeg (tp),
— suitsususe mõõturi elektriline reaktsiooniaeg (te),
— kasutatud Besseli filtri reaktsiooniaeg (tF).
Süsteemi kogu reaktsiooniaeg tAver saadakse järgmiselt:
See peab kõigi suitsususe mõõturite puhul olema võrdse suurusega, et suitsu väärtus oleks sama. Seetõttu peab Besseli filter olema valmistatud nii, et filtri reaktsiooniaeg (tF) ning iga üksiku suitsususe mõõturi füüsikaline reaktsiooniaeg (tp) ja elektriline reaktsiooniaeg (te) kokku annaksid tulemuse, mis vastab kogureaktsiooniajale (tAver). Iga üksiku suitsususe mõõturi tp ja te väärtused on teada, ning tAver on käesoleva direktiivi kohaselt 1,0 s, siis saab tF välja arvutada järgmiselt:
Määratluse kohaselt on filtri reaktsiooniaeg tF filtreeritud väljundsignaali tõusu aeg 10 %–90 % astmelise sisendsignaali kohta. Seetõttu tuleb Besseli filtri piirsagedust itereerida nii, et Besseli filtri reaktsiooniaeg sobiks nõutava tõusuajaga.
![Aeg [s]Astmeline sisendsignaalSignaal [-]Besseli filtreeritud väljundsignaal](./../../../../resource.html?uri=celex:02005L0055-20060610.EST.xhtml.L_2005275ET.01014201.tif.jpg)
Joonis a
Astmelise sisendsignaali ja filtreeritud väljundsignaali kõverad
Joonisel a on kujutatud astmelise sisendsignaali kõverad, Besseli Filtreeritud väljundsignaal ja filtri reaktsiooniaeg Besseli funktsioonis (tF).
Besseli filtri lõpliku algoritmi koostamine on mitmeastmeline protsess, mis vajab mitut iteratsioonitsüklit. Skeemil on kujutatud iteratsiooniprotseduur.
![Suitsususe mõõturi karakteristikudtp, te [s]ReguleeriminetAver [s]Andmekogumissüsteemiregistreerimissa-gedus [Hz]Nõutav Besseli filtri kogureaktsiooniaeg tFBesseli filtri algoritmi koostaminefc, E, KBesseli filtri kasutamine astmelisel sisendsignaalilt(10%), t(90%)Itereeritud filtri reaktsiooniaja arvutaminetF,iter = t(90%) – t(10%)tF ja tF,iter vaheline kõvalekalleIteratsioonikriteeriumide kontrollFOR-CL2005L0055ET0020010.0001.0117.xml.jpgei|Δ| ≤ 0,01jahBesseli filtri lõplikud konstandid ja algoritmYi = …IteratsioonPiirsagedusereguleeriminefc,új = fc × (1 + Δ)fc = fc,nes1. aste2. aste3. aste4. aste5. aste6. aste7. aste](./../../../../resource.html?uri=celex:02005L0055-20060610.EST.xhtml.L_2005275ET.01014301.tif.jpg)
2.2. Besseli algoritmi arvutamine:
Käesolevas näites moodustatakse Besseli algoritm mitmel astmel, kasutades III lisa 1. liite punktil 6.1 põhinevat iteratsioonimeetodit.
Suitsususe mõõturi ja andmekogumissüsteemi eeldatavad väärtused on järgmised:
— füüsikaline reaktsiooniaeg tp: 0,15 s
— elektriline reaktsiooniaeg te: 0,05 s
— kogu reaktsiooniaeg tAver: 1,00 s (käesoleva direktiivi määratluse kohaselt),
1. aste Nõutav Besseli filtri reaktsiooniaeg tF:
2. aste Piirsageduse väljaarvestamine ja Besseli konstantide E ja K arvutamine esimese iteratsiooni jaoks:
|
fc
|
=
|
|
|
Ω
|
=
|
|
|
E
|
=
|
|
|
K
|
=
|
|
Selle põhjal saadakse Besseli algoritm:
kus Si vastab astmelise sisendsignaali väärtustele ( “0” või “1”) ning Yi vastab väljundsignaali filtreeritud väärtustele.
3. aste Besseli filtri kasutamine astmelisel sisendsignaalil:
Määratluse kohaselt on Besseli filtri reageerimisaeg Besseli funktsioonis tF filtreeritud väljundsignaali tõusu aeg vahemikus 10 %–90 % astmelise sisendsignaali kohta. Väljundsignaali ajapunktide t10 (10 %) ja t90 (90 %) määramisel tuleb kasutada Besseli filtrit astmelisel sisendsignaalil, kasutades eespool nimetatud fc, E ja K väärtusi.
Tabelis B esitatakse indeksid, astmelise sisendsignaali ajad ja väärtused ning saadud esimese ja teise iteratsiooni filtreeritud väljundsignaali väärtused. Punktid, mis on kõige lähemal t10 ja t90-le, on märgitud numbritega paksus kirjas.
Tabeli B esimeses iteratsioonis esineb 10 % väärtus indeksite 30 ja 31 vahel ja 90 % väärtus indeksite 191 ja 192 vahel. tF,iter väärtuse arvutamiseks määratakse t10 ja t90 täpsed väärtused kahe külgneva mõõtepunkti vahelise lineaarse interpolatsiooni teel järgmiselt:
kus outupper ja outlower on vastavalt Besseli filtreeritud väljundsignaaliga külgnevad punktid ning tlower on tabelis B esitatud külgneva ajapunkti aeg.
4. aste Esimese iteratsioonitsükli filtri reaktsiooniaeg:
5. aste Hälve esimese iteratsioonitsükli eeldatava ja saadud filtri reaktsiooniaja vahel:
6. aste Iteratsioonikriteeriumide kontrollimine:
|Δ| ≤ 0,01 on nõutav. Kuna 0,081641 > 0,01, siis iteratsioonikriteerium ei ole täidetud ning tuleb alustada järgmist iteratsioonitsüklit. Selles iteratsioonitsüklis arvutatakse välja uus piirsagedus fc ja Δ põhjal järgmiselt: fc,new = 0,318152 × (1 + 0,081641) = 0,344126 Hz
Uut piirsagedust kasutatakse teises iteratsioonitsüklis, alustades uuesti 2. astmest. Iteratsiooni tuleb korrata, kuni kriteeriumid on täidetud. Esimese ja teise iteratsiooni saadud väärtused on esitatud tabelis A.
Tabel A
Esimese ja teise iteratsiooni väärtused
|
Parameeter
|
1. iteratsioon
|
2. iteratsioon
|
|
fc
|
(Hz)
|
0,318152
|
0,344126
|
|
E
|
(-)
|
7,07948 E-5
|
8,272777 E-5
|
|
K
|
(-)
|
0,970783
|
0,968410
|
|
t10
|
(s)
|
0,200945
|
0,185523
|
|
t90
|
(s)
|
1,276147
|
1,179562
|
|
tF,iter
|
(s)
|
1,075202
|
0,994039
|
|
Δ
|
(-)
|
0,081641
|
0,006657
|
|
fc,new
|
(Hz)
|
0,344126
|
0,346417
|
7. aste Lõplik Besseli algoritm:
Kui iteratsiooninõuded on täidetud, arvutatakse lõplikud Besseli konstandid ja lõplik Besseli algoritm 2. astme kohaselt. Käesolevas näites täideti iteratsioonikriteeriumid pärast teist iteratsiooni (Δ = 0,006657 ≤ 0,01). Seejärel kasutatakse lõplikku algoritmi keskmiste suitsu väärtuste määramiseks (vaata järgmine punkt 2.3).
Tabel B
Esimese ja teise iteratsioonitsükli astmelise sisendsignaali ja Besseli filtreeritud väljundsignaali väärtused
|
Indeks i
[-]
|
Aeg
[s]
|
Astmeline sisendsignaal Si
[-]
|
Filtreeritud väljundsignaal Yi
[-]
|
|
1. iteratsioon
|
2. iteratsioon
|
|
- 2
|
- 0,013333
|
0
|
0,000000
|
0,000000
|
|
- 1
|
- 0,006667
|
0
|
0,000000
|
0,000000
|
|
0
|
0,000000
|
1
|
0,000071
|
0,000083
|
|
1
|
0,006667
|
1
|
0,000352
|
0,000411
|
|
2
|
0,013333
|
1
|
0,000908
|
0,001060
|
|
3
|
0,020000
|
1
|
0,001731
|
0,002019
|
|
4
|
0,026667
|
1
|
0,002813
|
0,003278
|
|
5
|
0,033333
|
1
|
0,004145
|
0,004828
|
|
~
|
~
|
~
|
~
|
~
|
|
24
|
0,160000
|
1
|
0,067877
|
0,077876
|
|
25
|
0,166667
|
1
|
0,072816
|
0,083476
|
|
26
|
0,173333
|
1
|
0,077874
|
0,089205
|
|
27
|
0,180000
|
1
|
0,083047
|
0,095056
|
|
28
|
0,186667
|
1
|
0,088331
|
0,101024
|
|
29
|
0,193333
|
1
|
0,093719
|
0,107102
|
|
30
|
0,200000
|
1
|
0,099208
|
0,113286
|
|
31
|
0,206667
|
1
|
0,104794
|
0,119570
|
|
32
|
0,213333
|
1
|
0,110471
|
0,125949
|
|
33
|
0,220000
|
1
|
0,116236
|
0,132418
|
|
34
|
0,226667
|
1
|
0,122085
|
0,138972
|
|
35
|
0,233333
|
1
|
0,128013
|
0,145605
|
|
36
|
0,240000
|
1
|
0,134016
|
0,152314
|
|
37
|
0,246667
|
1
|
0,140091
|
0,159094
|
|
~
|
~
|
~
|
~
|
~
|
|
175
|
1,166667
|
1
|
0,862416
|
0,895701
|
|
176
|
1,173333
|
1
|
0,864968
|
0,897941
|
|
177
|
1,180000
|
1
|
0,867484
|
0,900145
|
|
178
|
1,186667
|
1
|
0,869964
|
0,902312
|
|
179
|
1,193333
|
1
|
0,872410
|
0,904445
|
|
180
|
1,200000
|
1
|
0,874821
|
0,906542
|
|
181
|
1,206667
|
1
|
0,877197
|
0,908605
|
|
182
|
1,213333
|
1
|
0,879540
|
0,910633
|
|
183
|
1,220000
|
1
|
0,881849
|
0,912628
|
|
184
|
1,226667
|
1
|
0,884125
|
0,914589
|
|
185
|
1,233333
|
1
|
0,886367
|
0,916517
|
|
186
|
1,240000
|
1
|
0,888577
|
0,918412
|
|
187
|
1,246667
|
1
|
0,890755
|
0,920276
|
|
188
|
1,253333
|
1
|
0,892900
|
0,922107
|
|
189
|
1,260000
|
1
|
0,895014
|
0,923907
|
|
190
|
1,266667
|
1
|
0,897096
|
0,925676
|
|
191
|
1,273333
|
1
|
0,899147
|
0,927414
|
|
192
|
1,280000
|
1
|
0,901168
|
0,929121
|
|
193
|
1,286667
|
1
|
0,903158
|
0,930799
|
|
194
|
1,293333
|
1
|
0,905117
|
0,932448
|
|
195
|
1,300000
|
1
|
0,907047
|
0,934067
|
|
~
|
~
|
~
|
~
|
~
|
2.3. Suitsu väärtuste arvutamine
Skeemil on kujutatud lõplike suitsu väärtuste määramise üldmenetlus.
![Pöörlemiskiirus A1. koormusastePöörlemiskiirus A2. koormusastePöörlemiskiirus A3. koormusastePöörlemiskiirus B1. koormusastePöörlemiskiirus B2. koormusastePöörlemiskiirus B3. koormusastePöörlemiskiirus C1. koormusastePöörlemiskiirus C2. koormusastePöörlemiskiirus C3. koormusasteTöötlemata suitsususväärtused N [%]Ümberarvutamine valguse neeldumisteguriks k [1/m]k = – (1/LA) × ln (1 – N/100)Filtreerimine Besseli filtrigaIga pöörlemiskiiruse ja koormusastme maksimaalse k-väärtuse (tippväärtus) valimineYmax1,AYmax1,BYmax1,CYmax2,AYmax2,BYmax2,CYmax3,AYmax3,BYmax3,CTsükli valideerimine igal pöörlemiskiiruselIga pöörlemiskiiruse keskmise suitsu väärtuse arvutamineSVA = (Ymax1,A + Ymax2,A + Ymax3,A)/3SVB = (Ymax1,B + Ymax2,B + Ymax3,B)/3SVC = (Ymax1,C + Ymax2,C + Ymax3,C)/3Lõpliku suitsu väärtuse arvutamineSV = 0,43 × SVA + 0,56 × SVB + 0,01 × SVC](./../../../../resource.html?uri=celex:02005L0055-20060610.EST.xhtml.L_2005275ET.01014801.tif.jpg)
Joonisel b on ELR katse esimeses koormusastmes mõõdetud suitsususe töötlemata signaalid ning filtreerimata ja filtreeritud valguse neeldumistegurid (k-väärtused). Esitatud on filtreeritud k-signaali maksimumväärtus (tippväärtus) Ymax1,A. Tabelis C esitatakse vastavalt indeks i, ajad (võttesagedus 150 Hz), töötlemata suitsususväärtused, filtreerimata ja filtreeritud k-väärtused. Filtreerimisel kasutati käesoleva lisa punkti 2.2 kohaselt arvutatud Besseli algoritmi konstante. Andmekoguse suuruse tõttu on tabelis esitatud ainult suitsukõvera alumised ja ülemised osad.
![Suitsusus N [%]Aeg [s]Tippväärtus = 0,5424 m-1Suits [1/m]Suitsusus [%]Filtreerimata suits kFiltreeritud suits k](./../../../../resource.html?uri=celex:02005L0055-20060610.EST.xhtml.L_2005275ET.01014901.tif.jpg)
Joonis b
Mõõdetud suitsususe N, filtreerimata suitsu k ja filtreeritud suitsu k väärtuste kõverad
Tippväärtuse (i = 272) arvutamisel on aluseks võetud järgmised tabelis C esitatud väärtused. Kõik muud üksikud suitsu väärtused arvutatakse samal viisil. Algoritmi alguses S-1, S-2, Y-1 ja Y-2 nullistatakse.
|
LA (m)
|
0,430
|
|
Indeks i
|
272
|
|
N (%)
|
16,783
|
|
S271 (m-1)
|
0,427392
|
|
S270 (m-1)
|
0,427532
|
|
Y271 (m-1)
|
0,542383
|
|
Y270 (m-1)
|
0,542337
|
k-väärtuse arvutamine (III lisa 1. liite punkt 6.3.1):
See väärtus vastab järgmise võrrandi väärtusele S272.
Suitsu keskmise väärtuse arvutamine Besseli algoritmis (III lisa 1 liite punkt 6.3.2):
Järgmises võrrandis kasutatakse punktis 2.2 nimetatud Besseli konstante. Eespool arvutatud tegelik filtreerimata k väärtus vastab väärtusele S272 (Si). S271 (Si-1) ja S270 (Si-2) on kaks eelnevat filtreerimata k väärtust, Y271 (Yi-1) ja Y270 (Yi-2) on kaks eelnevat filtreeritud k väärtust.
See väärtus vastab järgmises võrrandis väärtusele Ymax1,A.
Suitsu lõpliku väärtuse arvutamine (III lisa 1. liite punkt 6.3.3):
Iga suitsukõvera maksimaalset filtreeritud k-väärtust kasutatakse järgnevates arvutustes.
Aluseks võetakse järgmised väärtused:
|
Pöörlemiskiirus
|
Ymax (m-1)
|
|
1. tsükkel
|
2. tsükkel
|
3. tsükkel
|
|
A
|
0,5424
|
0,5435
|
0,5587
|
|
B
|
0,5596
|
0,5400
|
0,5389
|
|
C
|
0,4912
|
0,5207
|
0,5177
|
Tsükli valideerimine (III lisa 1. liite punkt 3.4)
Enne SV arvutamist tuleb tsükkel valideerida, selleks arvutatakse välja iga pöörlemiskiiruse kolme tsükli suitsu väärtuste suhtelised standardhälbed.
|
Pöörlemiskiirus
|
Keskmine SV
(m-1)
|
Absoluutne standardhälve
(m-1)
|
Suhteline standardhälve
(%)
|
|
A
|
0,5482
|
0,0091
|
1,7
|
|
B
|
0,5462
|
0,0116
|
2,1
|
|
C
|
0,5099
|
0,0162
|
3,2
|
Käesolevas näites täidetakse 15 % valideerimiskriteerium kõigil pöörlemiskiirustel.
Tabel C
Suitsususe N väärtused, filtreerimata ja filtreeritud k-väärtus koormusastme alguses
|
Indeks i
[-]
|
Aeg
[s]
|
Suitsusus N
[%]
|
Filtreerimata k-väärtus
[m-1]
|
Filtreeritud k-väärtus
[m-1]
|
|
-2
|
0,000000
|
0,000000
|
0,000000
|
0,000000
|
|
-1
|
0,000000
|
0,000000
|
0,000000
|
0,000000
|
|
0
|
0,000000
|
0,000000
|
0,000000
|
0,000000
|
|
1
|
0,006667
|
0,020000
|
0,000465
|
0,000000
|
|
2
|
0,013333
|
0,020000
|
0,000465
|
0,000000
|
|
3
|
0,020000
|
0,020000
|
0,000465
|
0,000000
|
|
4
|
0,026667
|
0,020000
|
0,000465
|
0,000001
|
|
5
|
0,033333
|
0,020000
|
0,000465
|
0,000002
|
|
6
|
0,040000
|
0,020000
|
0,000465
|
0,000002
|
|
7
|
0,046667
|
0,020000
|
0,000465
|
0,000003
|
|
8
|
0,053333
|
0,020000
|
0,000465
|
0,000004
|
|
9
|
0,060000
|
0,020000
|
0,000465
|
0,000005
|
|
10
|
0,066667
|
0,020000
|
0,000465
|
0,000006
|
|
11
|
0,073333
|
0,020000
|
0,000465
|
0,000008
|
|
12
|
0,080000
|
0,020000
|
0,000465
|
0,000009
|
|
13
|
0,086667
|
0,020000
|
0,000465
|
0,000011
|
|
14
|
0,093333
|
0,020000
|
0,000465
|
0,000012
|
|
15
|
0,100000
|
0,192000
|
0,004469
|
0,000014
|
|
16
|
0,106667
|
0,212000
|
0,004935
|
0,000018
|
|
17
|
0,113333
|
0,212000
|
0,004935
|
0,000022
|
|
18
|
0,120000
|
0,212000
|
0,004935
|
0,000028
|
|
19
|
0,126667
|
0,343000
|
0,007990
|
0,000036
|
|
20
|
0,133333
|
0,566000
|
0,013200
|
0,000047
|
|
21
|
0,140000
|
0,889000
|
0,020767
|
0,000061
|
|
22
|
0,146667
|
0,929000
|
0,021706
|
0,000082
|
|
23
|
0,153333
|
0,929000
|
0,021706
|
0,000109
|
|
24
|
0,160000
|
1,263000
|
0,029559
|
0,000143
|
|
25
|
0,166667
|
1,455000
|
0,034086
|
0,000185
|
|
26
|
0,173333
|
1,697000
|
0,039804
|
0,000237
|
|
27
|
0,180000
|
2,030000
|
0,047695
|
0,000301
|
|
28
|
0,186667
|
2,081000
|
0,048906
|
0,000378
|
|
29
|
0,193333
|
2,081000
|
0,048906
|
0,000469
|
|
30
|
0,200000
|
2,424000
|
0,057067
|
0,000573
|
|
31
|
0,206667
|
2,475000
|
0,058282
|
0,000693
|
|
32
|
0,213333
|
2,475000
|
0,058282
|
0,000827
|
|
33
|
0,220000
|
2,808000
|
0,066237
|
0,000977
|
|
34
|
0,226667
|
3,010000
|
0,071075
|
0,001144
|
|
35
|
0,233333
|
3,253000
|
0,076909
|
0,001328
|
|
36
|
0,240000
|
3,606000
|
0,085410
|
0,001533
|
|
37
|
0,246667
|
3,960000
|
0,093966
|
0,001758
|
|
38
|
0,253333
|
4,455000
|
0,105983
|
0,002007
|
|
39
|
0,260000
|
4,818000
|
0,114836
|
0,002283
|
|
40
|
0,266667
|
5,020000
|
0,119776
|
0,002587
|
Suitsususe N väärtused, filtreerimata ja filtreeritud k-väärtus Ymax1,A ümber (≡ tippväärtus, poolpaksus kirjas)
|
Indeks i
[-]
|
Aeg
[s]
|
Suitsusus N
[%]
|
Filtreerimata k-väärtus
[m-1]
|
Filtreeritud k-väärtus
[m-1]
|
|
259
|
1,726667
|
17,182000
|
0,438429
|
0,538856
|
|
260
|
1,733333
|
16,949000
|
0,431896
|
0,539423
|
|
261
|
1,740000
|
16,788000
|
0,427392
|
0,539936
|
|
262
|
1,746667
|
16,798000
|
0,427671
|
0,540396
|
|
263
|
1,753333
|
16,788000
|
0,427392
|
0,540805
|
|
264
|
1,760000
|
16,798000
|
0,427671
|
0,541163
|
|
265
|
1,766667
|
16,798000
|
0,427671
|
0,541473
|
|
266
|
1,773333
|
16,788000
|
0,427392
|
0,541735
|
|
267
|
1,780000
|
16,788000
|
0,427392
|
0,541951
|
|
268
|
1,786667
|
16,798000
|
0,427671
|
0,542123
|
|
269
|
1,793333
|
16,798000
|
0,427671
|
0,542251
|
|
270
|
1,800000
|
16,793000
|
0,427532
|
0,542337
|
|
271
|
1,806667
|
16,788000
|
0,427392
|
0,542383
|
|
272
|
1,813333
|
16,783000
|
0,427252
|
0,542389
|
|
273
|
1,820000
|
16,780000
|
0,427168
|
0,542357
|
|
274
|
1,826667
|
16,798000
|
0,427671
|
0,542288
|
|
275
|
1,833333
|
16,778000
|
0,427112
|
0,542183
|
|
276
|
1,840000
|
16,808000
|
0,427951
|
0,542043
|
|
277
|
1,846667
|
16,768000
|
0,426833
|
0,541870
|
|
278
|
1,853333
|
16,010000
|
0,405750
|
0,541662
|
|
279
|
1,860000
|
16,010000
|
0,405750
|
0,541418
|
|
280
|
1,866667
|
16,000000
|
0,405473
|
0,541136
|
|
281
|
1,873333
|
16,010000
|
0,405750
|
0,540819
|
|
282
|
1,880000
|
16,000000
|
0,405473
|
0,540466
|
|
283
|
1,886667
|
16,010000
|
0,405750
|
0,540080
|
|
284
|
1,893333
|
16,394000
|
0,416406
|
0,539663
|
|
285
|
1,900000
|
16,394000
|
0,416406
|
0,539216
|
|
286
|
1,906667
|
16,404000
|
0,416685
|
0,538744
|
|
287
|
1,913333
|
16,394000
|
0,416406
|
0,538245
|
|
288
|
1,920000
|
16,394000
|
0,416406
|
0,537722
|
|
289
|
1,926667
|
16,384000
|
0,416128
|
0,537175
|
|
290
|
1,933333
|
16,010000
|
0,405750
|
0,536604
|
|
291
|
1,940000
|
16,010000
|
0,405750
|
0,536009
|
|
292
|
1,946667
|
16,000000
|
0,405473
|
0,535389
|
|
293
|
1,953333
|
16,010000
|
0,405750
|
0,534745
|
|
294
|
1,960000
|
16,212000
|
0,411349
|
0,534079
|
|
295
|
1,966667
|
16,394000
|
0,416406
|
0,533394
|
|
296
|
1,973333
|
16,394000
|
0,416406
|
0,532691
|
|
297
|
1,980000
|
16,192000
|
0,410794
|
0,531971
|
|
298
|
1,986667
|
16,000000
|
0,405473
|
0,531233
|
|
299
|
1,993333
|
16,000000
|
0,405473
|
0,530477
|
|
300
|
2,000000
|
16,000000
|
0,405473
|
0,529704
|
3. ETC KATSE
3.1. Gaasilised heitmed (diiselmootorid)
PDP-CVS süsteemide eeldatavad katsetulemused on järgmised:
|
V0 (m3/rev)
|
0,1776
|
|
Np (rev)
|
23 073
|
|
pB (kPa)
|
98,0
|
|
p1 (kPa)
|
2,3
|
|
T (K)
|
322,5
|
|
Ha (g/kg)
|
12,8
|
|
NOx conce (ppm)
|
53,7
|
|
NOx concd (ppm)
|
0,4
|
|
COconce (ppm)
|
38,9
|
|
COconcd (ppm)
|
1,0
|
|
HCconce (ppm)
|
9,00
|
|
HCconcd (ppm)
|
3,02
|
|
CO2,conce (%)
|
0,723
|
|
Wact (kWh)
|
62,72
|
Lahjendatud heitgaasivoolu arvutamine (III lisa 2. liite punkt 4.1):
NOx paranduskoefitsiendi arvutamine (III lisa 2. liite punkt 4.2):
Taustkorrigeeritud kontsentratsioonide arvutamine (III lisa 2. liite punkt 4.3.1.1):
Diislikütuse eeldatav koostis on C1H1,8
Heitmete massivoolu arvutamine (III lisa 2. liite punkt 4.3.1):
Eriheitmete arvutamine (III lisa 2. liite punkt 4.4):
3.2. Tahkete osakeste heitmed (diiselmootorid)
Kahekordse lahjendusega PDP-CVS süsteemide eeldatavad katsetulemused on järgmised:
|
MTOTW (kg)
|
4 237,2
|
|
Mf,p (mg)
|
3,030
|
|
Mf,b (mg)
|
0,044
|
|
MTOT (kg)
|
2,159
|
|
MSEC (kg)
|
0,909
|
|
Md (mg)
|
0,341
|
|
MDIL (kg)
|
1,245
|
|
DF
|
18,69
|
|
Wact (kWh)
|
62,72
|
Heitmete massi arvutamine (III lisa 2. liite punkt 5.1):
Taustkorrigeeritud heitmete massi arvutamine (III lisa 2. liite punkt 5.1):
Eriheitmete arvutamine (III lisa 2. liite punkt 5.2):
3.3. Gaasilised heitmed (maagaaskütusel töötavad mootorid)
Kahekordse lahjendusega PDP-CVS süsteemide eeldatavad katsetulemused on järgmised:
|
MTOTW (kg)
|
4 237,2
|
|
Ha (g/kg)
|
12,8
|
|
NOx conce (ppm)
|
17,2
|
|
NOx concd (ppm)
|
0,4
|
|
COconce (ppm)
|
44,3
|
|
COconcd (ppm)
|
1,0
|
|
HCconce (ppm)
|
27,0
|
|
HCconcd (ppm)
|
3,02
|
|
CH4 conce (ppm)
|
18,0
|
|
CH4 concd (ppm)
|
1,7
|
|
CO2,conce ( %)
|
0,723
|
|
Wact (kWh)
|
62,72
|
NOx paranduskoefitsiendi arvutamine (III lisa 2. liite punkt 4.2):
NMHC kontsentratsiooni arvutamine (III lisa 2. liite punkt 4.3.1):
a) GC meetod
b) NMC meetod
Eeldatav metaani kasutegur on 0,04 ning etaani kasutegur on 0,98 (vaata III lisa 5. liite punkt 1.8.4)
Taustkorrigeeritud kontsentratsioonide arvutamine (III lisa 2. liite punkt 4.3.1.1):
G20 etalonkütuse (100 % metaani) kasutamise korral, koostisega C1H4:
NMHC taustkontsentratsioon on HCconcd ja CH4concd vahe
Heitmete massivoolu arvutamine (III lisa 2. liite punkt 4.3.1):
Eriheitmete arvutamine (III lisa 2. liite punkt 4.4):
4. λ-NIHKETEGUR (Sλ)
4.1. λ-nihketeguri arvutamine (Sλ) (
58
)
kus
|
inerts %
|
=
|
on inertsete gaaside (näiteks N2, CO2, He jne) mahuprotsent kütuses;
|
|
O2
*
|
=
|
on esialgse hapniku mahuprotsent kütuses;
|
|
n ja m
|
=
|
viitavad kütuse süsivesinikke esindavale CnHm keskmisele väärtusele
|
kus
|
CH4
|
=
|
on kütuse metaanisisaldus mahuprotsentides;
|
|
C2
|
=
|
on kütuse kõigi C2 süsivesinike sisaldus mahuprotsentides (näiteks C2H6, C2H4 jne);
|
|
C3
|
=
|
on kütuse kõigi C3 süsivesinike sisaldus mahuprotsentides (näiteks C3H8, C3H6 jne);
|
|
C4
|
=
|
on kütuse kõigi C4 süsivesinike sisaldus mahuprotsentides (näiteks C4H10, C4H8 jne);
|
|
C5
|
=
|
on kütuse kõigi C5 süsivesinike sisaldus mahuprotsentides (näiteks C5H12, C5H10 jne);
|
diluent ehk lahjendusvedelik = on kütuse lahjendusgaaside sisaldus mahuprotsentides (näiteks O2
*, N2, CO2, He jne);
4.2. λ-nihketeguri (Sλ) arvutamise näide:
1. näide:
G25: CH4 = 86 %, N2 = 14 % (mahuprotsentides)
2. näide:
GR: CH4 = 87 %, C2H6 = 13 % (mahuprotsentides)
3. näide:
USA: CH4 = 89 %, C2H6 = 4,5 %, C3H8 = 2,3 %, C6H14 = 0,2 %, O2 = 0,6 %, N2 = 4 %
VIII LISA
ETANOOLIL TÖÖTAVATELE DIISELMOOTORITELE ESITATAVAD TEHNILISED ERINÕUDED
Etanoolil töötavate diiselmootorite puhul kohaldatakse käesoleva direktiivi III lisas kirjeldatud katsemenetluste asjaomaste punktide, võrrandite ja tegurite suhtes järgmisi muudatusi.
III lisa 1. liites:
4.2. Kuiv/niiske korrigeerimine
4.3. Lämmastikoksiidide (NOx) kontsentratsiooni korrigeerimine niiskuse ja temperatuuri suhtes
kus
|
A
|
=
|
on 0,181 GFUEL/GAIRD – 0,0266
|
|
B
|
=
|
on – 0,123 GFUEL/GAIRD + 0,00954
|
|
Ta
|
=
|
on õhutemperatuur kelvinites (K)
|
|
Ha
|
=
|
on siseneva õhuvoolu niiskus, vee kogus grammides 1 kg kuivas õhus
|
4.4. Heitmete massivoolu kiiruse arvutamine
Iga režiimi heitmete massivoolu kiirus (g/h) arvutatakse järgmiselt, võttes heitgaasi tiheduseks 1,272 kg/m3 temperatuuril 273 K (0 °C) ning rõhu juures 101,3 kPa:
kus
NOx conc, COconc, HCconc (
59
) tähistavad keskmisi kontsentratsioone (ppm) toores heitgaasis, nagu on määratletud punktis 4.1.
Heitgaasikoguste vabatahtliku määramise puhul täisvoolu lahjendussüsteemi abil kasutatakse järgmisi valemeid:
kus
NOx conc, COconc, HCconc (59) tähistavad iga režiimi keskmisi taustkorrigeeritud kontsentratsioone (ppm) lahjendatud heitgaasis, nagu on määratletud III lisa 2. liite punktis 4.3.1.1.
III lisa 2. liites:
2. liite punkte 3.1, 3.4, 3.8.3 ja 5 ei kohaldata üksnes diiselmootorite suhtes. Neid kohaldatakse ka etanoolil töötavatele diiselmootorite suhtes.
|
4.2.
|
Katse tingimused tuleb valida sellised, et õhutemperatuur ja niiskus mootori sisselaskeava juures vastaksid katse ajal standardtingimustele. Standardtingimuseks loetakse seda, kui 1 kg kuivas õhus on 6 ± 0,5 g vett temperatuuril 298 ± 3 K. Nendes piirides NOx ei korrigeerita. Kui need tingimused ei ole täidetud, loetakse katse kehtetuks.
|
|
4.3.
|
Heitmete massivoolu arvutamine 4.3.1 Konstantse massivooluga süsteemid
Soojusvahetiga süsteemides määratakse saasteainete mass (g/katse) järgmiste võrrandite abil:
,kus
NOx conc, COconc, HCconc (
60
) = ja NMHCconc on kogu tsükli keskmised taustkorrigeeritud kontsentratsioonid, mis on saadud integreerimise (kohustuslik NOx ja HC puhul) või kotis mõõtmise teel, ppm;
MTOTW = on kogu tsükli lahjendatud heitgaasi kogumass kg-des, nagu on määratletud punktis 4.1
4.3.1.1. Taustkorrigeeritud kontsentratsioonide määramine
Heitmete netokontsentratsioonide saamiseks lahutatakse lahjendusõhu gaasiliste heitmete keskmised taustkontsentratsioonid mõõdetud kontsentratsioonidest. Taustkontsentratsioonide keskmiste väärtuste määramiseks võib kasutada proovikoti meetodit või püsivat mõõtmist integreerimisega. Kasutatakse järgmisi valemeid:
kus
|
conc
|
=
|
on vastava heitme kontsentratsioon lahjendatud heitgaasis, korrigeerituna lahjendusõhus sisalduva vastava saasteaine kogusega, ppm;
|
|
conce
|
=
|
on vastava heitme kontsentratsioon, mõõdetuna lahjendatud heitgaasis, ppm;
|
|
concd
|
=
|
on vastava heitme kontsentratsioon, mõõdetuna lahjendusõhus, ppm;
|
Lahjendustegur arvutatakse järgmiselt:
kus
|
CO2conce
|
=
|
on CO2 kontsentratsioon lahjendatud heitgaasis, mahuprotsent
|
|
HCconce
|
=
|
on HC kontsentratsioon lahjendatud heitgaasis, ppm C1
|
|
COconce
|
=
|
on CO kontsentratsioon lahjendatud heitgaasis, ppm
|
|
FS
|
=
|
on stöhhiomeetriline tegur.
|
Kuivas heitgaasis mõõdetud kontsentratsioonid arvutatakse ümber niiskes heitgaasis mõõdetud kontsentratsioonile III lisa 1. liite punkti 4.2 kohaselt.
Stöhhiomeetriline tegur arvutatakse kütuse harilikule koostisele CHαOβNγ järgmiselt:
Kui kütuse koostis pole teada, võib alternatiivselt kasutada järgmisi stöhhiomeetrilisi tegureid:
FS (etanool) = 12,3.
4.3.2. Voolu kompenseerimisega süsteemid
Soojusvahetita süsteemide puhul arvutatakse heitmete massi (g/katse) määramiseks heitkoguste hetkemass ning integreeritakse hetkeväärtused kogu tsükli ulatuses. Kontsentratsiooni hetkeväärtuste suhtes rakendatakse ka vahetut taustkorrigeerimist. Kasutatakse järgmisi valemeid:
kus
|
conce
|
=
|
on vastava heitme kontsentratsioon, mõõdetuna lahjendatud heitgaasis, ppm
|
|
concd
|
=
|
on vastava heitme kontsentratsioon, mõõdetuna lahjendusõhus, ppm;
|
|
MTOTW,i
|
=
|
on niiske lahjendatud heitgaasi hetkemass (vaata punkt 4.1), kg;
|
|
MTOTW
|
=
|
on kogu tsükli lahjendatud heitgaasi kogumass (vaata punkt 4.1), kg;
|
|
DF
|
=
|
on lahjendustegur, nagu on määratletud punktis 4.3.1.1.
|
|
|
4.4.
|
Teatud heitkoguste arvutamine Kõigi üksikute koostisosade heitkogused (g/kWh) arvutatakse järgmisel viisil:
kus
Wact = on tsükli tegelik töö, nagu on määratletud punktis 3.9.2, kWh.
|
IX LISA
TÄHTAJAD KEHTETUKS TUNNISTATUD DIREKTIIVIDE ÜLEVÕTMISEKS SISERIIKLIKES SEADUSTES
Vastavalt artiklis 10 ettenähtule
A OSA
Kehtetuks tunnistatud direktiivid
|
Direktiivid
|
Euroopa Ühenduste Teataja
|
|
Direktiiv 88/77/EMÜ
|
L 36, 9.2.1988, lk 33.
|
|
Direktiiv 91/542/EMÜ
|
L 295, 25.10.1991, lk 1.
|
|
Direktiiv 96/1/EÜ
|
L 40, 17.2.1996, lk 1.
|
|
Direktiiv 1999/96/EÜ
|
L 44, 16.2.2000, lk 1.
|
|
Direktiiv 2001/27/EÜ
|
L 107, 18.4.2001, lk 10.
|
B OSA
Siseriiklikes seadustes ülevõtmise tähtajad
|
Direktiiv
|
Ülevõtmise tähtajad
|
Kohaldamise kuupäev
|
|
Direktiiv 88/77/EMÜ
|
1. juuli 1988
|
|
|
Direktiiv 91/542/EMÜ
|
1. jaanuar 1992
|
|
|
Direktiiv 96/1/EÜ
|
1. juuli 1996
|
|
|
Direktiiv 1999/96/EÜ
|
1. juuli 2000
|
|
|
Direktiiv 2001/27/EÜ
|
1. oktoober 2001
|
1. oktoober 2001
|
X LISA
KORRELATSIOONIDE TABEL
(Vastavalt artikli 10 teises punktis ettenähtule)
|
Direktiiv 88/77/EMÜ
|
Direktiiv 91/542/EMÜ
|
Direktiiv 1999/96/EÜ
|
Direktiiv 2001/27/EÜ
|
Käesolev direktiiv
|
|
artikkel 1
|
—
|
|
—
|
artikkel 1
|
|
artikli 2 lõige 1
|
artikli 2 lõige 1
|
artikli 2 lõige 1
|
artikli 2 lõige 1
|
artikli 2 lõige 4
|
|
artikli 2 lõige 2
|
artikli 2 lõige 2
|
artikli 2 lõige 2
|
artikli 2 lõige 2
|
artikli 2 lõige 1
|
|
—
|
artikli 2 lõige 3
|
—
|
—
|
—
|
|
artikli 2 lõige 3
|
—
|
—
|
—
|
—
|
|
artikli 2 lõige 4
|
artikli 2 lõige 4
|
artikli 2 lõige 3
|
artikli 2 lõige 3
|
artikli 2 lõige 2
|
|
—
|
—
|
—
|
artikli 2 lõige 4
|
artikli 2 lõige 3
|
|
—
|
—
|
—
|
artikli 2 lõige 5
|
—
|
|
—
|
—
|
artikli 2 lõige 4
|
—
|
artikli 2 lõige 5
|
|
—
|
—
|
artikli 2 lõige 5
|
—
|
artikli 2 lõige 6
|
|
—
|
—
|
artikli 2 lõige 6
|
—
|
artikli 2 lõige 7
|
|
—
|
—
|
artikli 2 lõige 7
|
—
|
artikli 2 lõige 8
|
|
—
|
—
|
artikli 2 lõige 8
|
—
|
artikli 2 lõige 9
|
|
artikkel 3
|
—
|
—
|
—
|
—
|
|
—
|
—
|
artiklid 5 ja 6
|
—
|
artikkel 3
|
|
—
|
—
|
artikkel 4
|
—
|
artikkel 4
|
|
—
|
artikli 3 lõige 1
|
artikli 3 lõige 1
|
—
|
artikli 6 lõige 1
|
|
—
|
artikli 3 lõike 1 punkt a
|
artikli 3 lõike 1 punkt a
|
—
|
artikli 6 lõige 2
|
|
—
|
artikli 3 lõike 1 punkt b
|
artikli 3 lõike 1 punkt b
|
—
|
artikli 6 lõige 3
|
|
—
|
artikli 3 lõige 2
|
artikli 3 lõige 2
|
—
|
artikli 6 lõige 4
|
|
—
|
artikli 3 lõige 3
|
artikli 3 lõige 3
|
—
|
artikli 6 lõige 5
|
|
artikkel 4
|
—
|
—
|
—
|
artikkel 7
|
|
artikkel 6
|
artiklid 5 ja 6
|
artikkel 7
|
—
|
artikkel 8
|
|
artikkel 5
|
artikkel 4
|
artikkel 8
|
artikkel 3
|
artikkel 9
|
|
—
|
—
|
—
|
—
|
artikkel 10
|
|
—
|
—
|
artikkel 9
|
artikkel 4
|
artikkel 11
|
|
artikkel 7
|
artikkel 7
|
artikkel 10
|
artikkel 5
|
artikkel 12
|
|
lisad I–VII
|
—
|
—
|
—
|
lisad I–VII
|
|
—
|
—
|
—
|
VIII lisa
|
VIII lisa
|
|
—
|
—
|
—
|
—
|
IX lisa
|
|
—
|
—
|
—
|
—
|
X lisa
|
