Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest

läbipaistvuse nõuete ühtlustamise kohta teabele, mis kuulub avaldamisele emitentide kohta, kelle väärtpaberid on lubatud reguleeritud turul kauplemisele, ning millega muudetakse direktiivi 2001/34/EÜ

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikleid 44 ja 95,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust, ( 1 )

võttes arvesse Euroopa Keskpanga arvamust, ( 2 )

tegutsedes asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras, ( 3 )

ning arvestades järgmist:

Tõhusad, läbipaistvad ja integreeritud väärtpaberiturud annavad oma panuse tõelise ühtse turu kujunemisele ühenduses ning edendavad kapitali parema jaotumise ja kulude vähendamise teel majanduse kasvu ning töökohtade loomist. Väärtpaberite emitentide kohta täpse, ammendava ja õigeaegse teabe avalikustamine on aluseks jätkusuutlikule investorite usaldusele ning võimaldab anda informeeritud hinnangut nende äritegevusele ja varalisele seisule. See suurendab nii investorite kaitset kui turu efektiivsust.

Seetõttu peaksid väärtpaberite emitendid investoritele tagama regulaarse teabevoo abil kohase läbipaistvuse olemasolu. Samal põhjusel peaksid nii aktsionärid kui ka füüsilised ja juriidilised isikud, kes omavad hääleõigusi või finantsinstrumente, mis annavad nende omanikule õiguse omandada olemasolevaid hääleõigusega aktsiaid, teavitama emitente oluliste osaluste omandamisest või muudest muutustest seoses oluliste osalustega, et viimased saaksid hoida avalikkust muutustega kursis.

Komisjoni 11. mai 1999 teatises „Finantsturu raamistiku elluviimine: tegevuskava” nimetatakse rida meetmeid, mis on vajalikud finantsteenuste ühtse turu lõplikuks kujunemiseks. Euroopa Ülemkogu kutsus 2000. aasta märtsis Lissabonis üles seda tegevuskava rakendama aastaks 2005. Tegevuskavas rõhutatakse vajadust läbipaistvuse nõudeid ajakohastava direktiivi järele. Seda vajadust kinnitas ka Euroopa Ülemkogu 2002. aasta märtsis Barcelonas.

Käesolev direktiiv peab olema vastavuses ülesannete ja kohustustega, mis asutamislepinguga ning Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirjaga on pandud Euroopa Keskpankade Süsteemile (edaspidi „EKPS”) ning liikmesriikide keskpankadele; sealjuures tuleb ühenduse õiguse esmaste eesmärkide järgimise tagamiseks erilist tähelepanu pöörata liikmesriikide keskpankadele, kelle aktsiad on juba lubatud reguleeritud turul kauplemisele.

Väärtpaberite emitente perioodilise ja jooksva teabe esitamisele kohustustavate siseriikliku õiguse sätete suurem ühtlustamine peaks suurendama investorite kaitse taset kogu ühenduses. Siiski ei mõjuta käesolev direktiiv kehtivaid ühenduse õigusakte, mis reguleerivad ühisinvesteerimisettevõtjate (v.a kinnist tüüpi investeerimisfondide) poolt emiteeritud osakuid või nendes ettevõtjates omandatud või võõrandatud osakuid.

Käesoleva direktiivi eesmärke järgides suudaks aktsiate või alla 1 000 eurose nimiväärtusega võlaväärtpaberiteemitentide üle parimal viisil teostada järelevalvet liikmesriik, kelle territooriumil on emitendi registreeritud tegevuskoht. Sellega seoses tuleb igal juhul saavutada sidusus Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. novembri 2003. aasta direktiiviga 2003/71/EÜ väärtpaberite üldsusele pakkumisel või kauplemisele lubamisel avaldatava prospekti kohta. ( 4 ) Samamoodi tuleks evitada teatud paindlikkust ning lubada nii kolmandate riikide emitentidel kui ka ühenduse ettevõtjatel, kes emiteerivad ainult eespool nimetamata väärtpabereid, valida päritoluliikmesriik.

Investorite kaitse kõrge tase kogu ühenduses võimaldaks kõrvaldada takistused väärtpaberite lubamisel liikmesriigi territooriumil asuvatele või toimivatele reguleeritud turgudele. Teised liikmesriigid peale päritoluliikmesriigi ei tohiks enam oma reguleeritud turgudele väärtpaberite lubamist piirata kehtestades karmimad perioodilise ja jooksva teabe esitamise nõuded emitentidele, kelle väärtpaberid on lubatud reguleeritud turul kauplemisele.

Vastavalt käesolevale direktiivile päritoluliikmesriigi põhimõtet kohaldades piirangute kõrvaldamine ei tohiks mõjutada direktiivis käsitlemata valdkondi, nagu aktsionäride õigus sekkuda emitentide ärijuhtimisse. Samuti ei tohiks see mõjutada päritoluliikmesriigi õigust nõuda emitendilt korraldatud teabe osalist või täielikku avaldamist ka ajalehtedes.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. juuli 2002. aasta määrus (EÜ) nr 1606/2002 rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kohaldamiste kohta ( 5 ) sillutas juba teed finantsaruandluse standardite lähendamiseks kogu ühenduse territooriumil neile emitentidele, kelle väärtpaberid on lubatud reguleeritud turul kauplemisele ning kes peavad koostama konsolideeritud aastaaruande. Seega on äriühinguõiguse direktiivides kõigile ettevõtjatele kehtestatud üldisele süsteemile lisaks juba loodud eraldi regulatsioon väärtpaberiemitentidele. Aasta-ja vahearuannete esitamist puudutavas osas rajaneb käesolev direktiiv samal kontseptsioonil, kaasa arvatud emitendi varadest, kohustustest, finantsolukorrast ja kasumist või kahjumist õige ja õiglase ülevaate andmise põhimõte. Poolaasta vahearuande osaks olev lühendatud raamatupidamisaruanne on samuti piisav alus andmaks emitendi majandusaasta kuuest esimesest kuust õiget ja õiglast ülevaadet.

10)

Majandusaasta aruanne peaks kindlustama iga-aastase teabe avaldamise pärast seda, kui emitendi väärtpaberid on kord juba lubatud reguleeritud turule. Majandusaasta aruannete võrdlemise lihtsustamisest on väärtpaberituru investoritel kasu ainult siis, kui nad saavad olla kindlad, et see informatsioon avaldatakse kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul pärast majandusaasta lõppu. Võlaväärtpaberite puhul, mis on lubatud reguleeritud turul kauplemisele enne 1. jaanuarit 2005 ja mille on emiteerinud emitendid, kelle registreeritud asukoht asub kolmandas riigis, võib päritoluliikmesriik teatud tingimustel lubada emitentidel mitte koostada käesoleva direktiivi kohaselt nõutavatele tingimustele vastavaid majandusaasta aruandeid.

11)	Käesolev direktiiv näeb ette põhjalikumate raamatupidamise poolaasta aruannete esitamise emitentidele, kelle aktsiad on lubatud reguleeritud turul kauplemisele. See peaks investoritel võimaldama anda informeeritumat hinnangut emitendi olukorra kohta.

12)

Päritoluliikmesriik võib võlaväärtpaberite emitentidele teha erandeid poolaastaaruannete esitamise kohustusest:

— kui tegemist on väikeses mahus võlaväärtpabereid emiteerivate krediidiasutustega või

— kui tegemist on käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeval juba olemasolevate emitentidega, kes emiteerivad eranditult võlaväärtpabereid, mida tingimusteta ja tagasivõtmatult garanteerib päritoluliikmesriik või selle piirkondlik või kohalik omavalitsus või

— kümneaastase üleminekuperioodi vältel, ent seda ainult võlaväärtpaberite puhul, mis on lubatud reguleeritud turule kauplemisele enne 1. jaanuarit 2005 ja mida võivad omandada ainult kutselised investorid. Kui sellise erandi annab päritoluliikmesriik, ei või seda laiendada teistele võlaväärtpaberitele, mis lubatakse reguleeritud turule pärast seda.

13)

Euroopa Parlament ja nõukogu tervitavad komisjoni poolt võetud kohustust kiiremas korras hinnata haldus-, juhtimis- või järelevalveorganite iga liikme tasustamispõhimõtete, kõigi makstud tasude (kaasaarvatud teatud tingimustel makstavate või edasilükatud maksetähtpäevaga tasud) ja loonustasude läbipaistvuse suurendamist vastavalt komisjoni 21. mail 2003 vastuvõetud tegevuskavale „Moderniseerides äriühinguõigust ja edendades Corporate Governance'i Euroopa Liidus”, nagu ka komisjoni kavatsust esitada sellel teemal lähitulevikus oma soovitus.

14)

Emitente, kelle aktsiad on lubatud reguleeritud turul kauplemisele ja kelle peamine tegevusala on kaevandamine, peaks päritoluliikmesriik julgustama majandusaasta aruannetes avalikustama makseid valitsustele. Päritoluliikmesriik peaks lisaks sellele julgustama taoliste maksete suuremat läbipaistvust erinevatel rahvusvahelistel finantsfoorumitel välja töötatud raamides.

15)

Käesolev direktiiv teeb poolaastaaruannete esitamise kohustuslikuks ka ainult võlaväärtpabereid reguleeritud turgudel emiteerivatele emitentidele. Erandi võib teha hulgiturgudel, kui iga väärtpaberi nimiväärtus on vähemalt 50 000 eurot nagu vastavalt direktiivile 2003/71/EÜ. Kui võlaväärtpabereid emiteeritakse mõnes teises valuutas, on erandid võimalikud ainult siis, kui iga väärtpaberi nimiväärtus vastavas valuutas on emiteerimise päeval vähemalt võrdne 50 000 euroga.

16)

Aktsiate emiteerija majandustegevuse tulemuse kohta majandusaasta jooksul õigeaegsema ja usaldusväärsema teabe saamine eeldab vahearuannete sagedasemat esitamist. Seetõttu tuleks kehtestada nõue avalikustada majandusaasta esimese kuue kuu jooksul esimene tegevuse vahearuanne ja majandusaasta teise kuue jooksul teine tegevuse vahearuanne. Aktsiate emiteerijad, kes juba avalikustavad kvartaalseid aruandeid, tuleks vabastada tegevuse vahearuannete esitamise kohustusest.

17)	Emitendi, tema haldus-, juhtimis- ja järelevalveorganite või emitendi vastutavate töötajate suhtes peavad olema kohaldatavad kohased vastutuse sätted, mis kehtestatakse igas liikmesriigis siseriiklike õigusaktidega. Liikmesriigid peavad saama vabalt otsustada vastutuse määra üle.

18)

Avalikkust tuleks teavitada oluliste osaluste muutumisest emitentides, kelle aktsiatega kaubeldakse ühenduses asuval või seal toimival reguleeritud turul. See informatsioon peaks investoritel võimaldama aktsiaid omandada või käsutada, olles täielikult teadlik muutustest hääleõiguse struktuuris; see peaks samuti parandama aktsiate emitentide üle tõhusa kontrolli teostamist ning suurendama üldist turu läbipaistvust suurte kapitaliliikumistega seoses. Teatud asjaoludel tuleks anda teavet tagatiseks antud aktsiate või artiklis 13 määratletud finantsinstrumentide kohta.

19)

Artiklit 9 ja artikli 10 punkti c ei peaks kohaldama aktsiate puhul, mis on antud EKPSi liikmetele või nende poolt nende kui rahandusasutuste ülesannete teostamiseks, eeldusel, et nende aktsiatega kaasnevaid hääleõigusi ei teostata; väljendit „lühiajaline” tuleks artikli 11 kontekstis mõista viitena krediiditehingutele, mis on tehtud kooskõlas asutamislepingu ja Euroopa Keskpanga (edaspidi „EKP”) õigusaktidega, eelkõige EKP suunistega rahapoliitika instrumentide ja menetluste ning TARGETi kohta, samuti krediiditehingute kohta, mida tehakse kooskõlas siseriiklike sätetega võrreldavate ülesannete teostamiseks.

20)

Vältimaks teatud turuosaliste liigset koormamist ning selgitamaks, kes tõepoolest mõjutab emitente, ei laiene aktsiate või muude, omanikule aktsiate omandamise õigust andvate artiklis 13 määratletud finantsinstrumentide olulistest osalustest teavitamise kohustus turutegijatele või aktsiate haldajatele, samuti eranditult kliiringu ja arveldamise eesmärgil omandatud aktsiate või finantsinstrumentidest puhul, jäädes ühenduse piires kohaldatavate kitsenduste ja tagatiste raamidesse. Päritoluliikmesriigil peaks olema võimalus lubada piiratud erandeid krediidiasutuste või investeerimisühingute portfellis hoitavate aktsiate kohta.

21)

Selgitamaks, kes omab ühenduse piires konkreetses emitendis tegelikku aktsiate või muude finantsinstrumentide olulist osalust, ei tohiks emaettevõtjatelt nõuda oma osaluste summeerimist osalustega, mida haldavad avatud investeerimisfondid (UCITS) või investeerimisühingud, niivõrd kui need fondid või ühingud kasutavad oma hääleõigusi oma emaettevõtjatest sõltumatutena ning vastavad teatud täiendavatele tingimustele.

22)

Reguleeritud turul kauplemisele lubatud väärtpaberite omanike jooksev teavitamine peaks ka tulevikus toimuma võrdse kohtlemise põhimõttest lähtuvalt. See võrdne kohtlemine puudutab üksnes samas olukorras olevaid aktsionäre ja ei mõjuta seega küsimust mitu häält võib olla seotud teatud aktsiaga. Samamoodi laieneb võrdne kohtlemine edaspidigi samaväärsete võlaväärtpaberite (pari passu) omanikele ja seda ka riiklike võlaväärtpaberite puhul. Aktsiate ja/või võlaväärtpaberite omanike teavitamine üldkoosolekutel peaks lihtsustuma. Eelkõige tuleks aktiivsemalt kaasata välismaal asuvaid aktsiate ja/või võlaväärtpaberite omanikke, andes neile võimaluse saata volitatud isikuid enda nimel tegutsema. Samadel põhjustel tuleks aktsionäride või võlaväärtpaberite omanike üldkoosolekul otsustada uute info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate kasutuselevõtu üle. Sellisel juhul peaksid emitendid võtma tarvitusele abinõusid teavitamaks omanikke tõhusalt neile kuuluvatest aktsiatest ja/või võlaväärtpaberitest, niivõrd kui neid omanikke on võimalik kindlaks teha.

23)

Takistuste kõrvaldamiseks ja ühenduse tasandil kehtestatud teavitamiskohustuste tõhusaks elluviimiseks peab päritoluliikmesriigi pädev asutus teostama kohast kontrolli. Käesolev direktiiv peaks andma vähemalt miinimumgarantii sellise teabe õigeaegse kättesaadavuse osas. Seetõttu peaks igas liikmesriigis olema vähemalt üks andmete esitamise ja säilitussüsteem.

24)

Emitendi mistahes kohustus tõlkida kogu jooksev ja perioodiline teave vastavatesse keeltesse kõigis nendes liikmesriikides, kus tema väärtpaberid on kauplemisele lubatud, ei soosi väärtpaberiturgude integratsiooni, vaid takistab väärtpaberite piiriülest reguleeritud turgudele kauplemisele lubamist. Seetõttu peaks teatud juhtudel emitentidel olema lubatud esitada teavet mõnes rahvusvahelises rahanduses tavapärases keeles. Kuivõrd teiste liikmesriikide ja kolmandate riikide investorite ligitõmbamiseks on vaja eraldi jõupingutusi, ei tohiks liikmesriigid enam keelata aktsionäridel, hääleõigusi teostavatel isikutel või finantsinstrumentide omanikel esitada nõutud teavet emitendile mõnes rahvusvahelises rahanduses tavapärases keeles.

25)

Edendamaks aktiivselt Euroopa kapitaliturgude integratsiooni peaks ühenduse tasandil paremini korraldama investorite juurdepääsu emitentide kohta käivale teabele. Teistest riikidest peale emitendi päritoluliikmesriigi pärit investorid tuleks sellisele teabele juurdepääsu otsimisel asetada samasse positsiooni emitendi päritoluliikmesriigist pärit investoritega. Seda on võimalik saavutada, kui päritoluliikmesriik tagab teabe kogu ühenduse territooriumil levitamiseks kehtestatud miinimumkvaliteedistandarditest kinnipidamise kiirel ja mittediskrimineerival viisil ning sõltuvalt vastava korraldatud teabe liigist. Sellele lisaks peaks olema päritoluliikmesriigis avaldatud informatsiooni võimalik tsentraalselt käsutada nii, et oleks võimalik üles ehitada jaeinvestoritele kohaste hindadega juurdepääsetav Euroopa infovõrgustik, ilma et emitentide teabe esitamise kohustusi asjatult dubleeritaks. Emitendid peaksid saama kasu vabast konkurentsist meediakanali või operaatori valikul käesoleva direktiivi kohase teabe avaldamisel.

26)

Selleks, et veelgi lihtsustada investorite juurdepääsu ettevõtjate informatsioonile kõikides liikmesriikides, tuleks elektrooniliste sidevõrkude sisseseadmise alaste suuniste sõnastamine jätta liikmesriikide järelevalveasutuste ülesandeks, kes teeks seda tihedas koostöös teiste osapooltega, eelkõige väärtpaberiemitentidega, investoritega, turuosalistega, reguleeritud turgude korraldajatega ja finantsinformatsiooni pakkujatega.

27)

Investorite tõhusa kaitse ja reguleeritud turgude nõuetekohase korraldamise tagamiseks, peaksid reeglid, mida peavad teabe avaldamisel järgima reguleeritud turul kauplemisele lubatud väärtpaberite emitendid, laienema ka emitentidele, kelle registreeritud tegevuskoht ei ole liikmesriigis ja kes ei lange asutamislepingu artikli 48 kohaldamisalasse. Samuti tuleks tagada, et igasugune muu kohane teave ühenduse või kolmanda riigi emitentide kohta, mille avaldamine on ette nähtud kolmandas riigis ent mitte liikmesriigis, tehtaks ühenduse avalikkusele kättesaadavaks.

28)

Igas liikmesriigis tuleks nimetada üks pädev asutus, kes vastutaks viimase instantsina nii käesoleva direktiivi alusel vastuvõetud sätetest kinnipidamise järelevalve kui ka rahvusvahelise koostöö eest. Tegemist peaks olema haldusasutusega ja huvide konfliktide vältimiseks peab olema tagatud selle asutuse sõltumatus majandusosalistest. Liikmesriigid võivad siiski määrata ka muu kompetentse institutsiooni kontrollima, et käesolevas direktiivis viidatud teave on esitatud vastavalt asjakohase aruandluse nõuetele ja võtma õiguserikkumiste avastamisel tarvitusele kohased abinõud; see institutsioon ei pea olema haldusasutus.

29)

Kasvav piiriülene tegevus nõuab koostöö parendamist pädevate siseriiklike asutuste vahel, sealhulgas infovahetuse ja ennetuslike abinõude ulatuslikku reguleerimist. Reguleerimise ja järelevalve funktsioonide korraldamine liikmesriikide tasandil ei tohi takistada pädevate siseriiklike asutuste vahelist tõhusat koostööd.

30)

Oma 17. juuli 2002 istungil moodustas nõukogu Euroopa väärtpaberiturgude reguleerimiseks tarkade komitee. Oma lõpparuandes tegi nimetatud komitee ettepaneku evitada uus õigusloomemenetlus, mis rajaneks neljatasandilisel lähenemisel, nimelt olulised põhimõtted, tehnilised rakendusmeetmed, koostöö liikmesriikide väärtpaberiturgude reguleerijate vahel ning ühenduse õiguse jõustamine. Käesoleva direktiiviga tuleks kehtestada pelgalt üldised „raampõhimõtted”, samas kui tehnilised üksikasjad sätestavad rakendusmeetmed võtab vastu komisjon komisjoni otsusega 2001/528/EÜ ( 6 ) moodustatud Euroopa väärtpaberikomitee kaasabil.

31)	Stockholmis märtsis 2001 kokku tulnud Euroopa Ülemkogu vastuvõetud resolutsioonis kiideti heaks tarkade komitee lõpparuanne ning selles sisalduv neljatasandiline lähenemine, mis peaks muutma ühenduse õigusloome väärtpaberite valdkonnas tõhusamaks ja läbipaistvamaks.

32)	Vastavalt sellele resolutsioonile tuleks sagedamini kasutada rakendusmeetmeid kindlustamaks, et tehnilised sätted käiksid kaasas turu arenguga ja järelevalvepraktikatega; samuti tuleks rakendussätete kõikide etappide jaoks kehtestada tähtajad.

33)

Oma 5. veebruari 2002 resolutsioonis finantsteenuste õigusaktide rakendamise kohta kiitis Euroopa Parlament samuti heaks tarkade komitee aruande, tuginedes komisjoni presidendi poolt samal päeval Euroopa Parlamendi ees esitatud deklaratsioonile ja komisjoni siseturu eest vastutava liikme poolt 2. oktoobril 2001 Euroopa Parlamendi majandus- ja rahanduskomisjoni esimehele adresseeritud kirjale, milles käsitleti Euroopa Parlamendi rolli kindlustamist selles protsessis.

34)

Euroopa Parlamendile tuleks alates rakendusmeetmete eelnõu esmakordset kättesaamisest anda aega kolm kuud, et neid kontrollida ning avaldada oma arvamus. Tungivatel ja nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võib seda tähtaega siiski lühendada. Kui Euroopa Parlament selle tähtaja jooksul resolutsiooni vastu võtab, peab komisjon meetmete eelnõu uuesti üle vaatama.

35)

Võtmaks arvesse väärtpaberiturgudel toimuvaid uusi arenguid, võib osutuda vajalikuks käesoleva direktiivi sätete tehniliste rakendusmeetmete vastuvõtmine. Komisjonile tuleb seetõttu anda pädevus võtta vastu rakendusmeetmeid, olles ära kuulanud Euroopa väärtpaberikomitee arvamuse, niivõrd kui nimetatud meetmetega ei muudeta käesoleva direktiivi olulisi osi ja komisjon tegutseb kooskõlas käesoleva direktiivi põhimõtetega.

36)

Rakendusvolituste teostamisel kooskõlas käesoleva direktiiviga peaks komisjon järgima alljärgnevaid põhimõtteid:

— vajadus tagada investorite hulgas usaldus finantsturgude vastu, edendades finantsturgude läbipaistvuse kõrget taset;

— vajadus pakkuda investoritele laias valikus omavahel konkureerivaid investeerimisvõimalusi ning nende olukorrale kohast avalikustatava informatsiooni taset ja nende kaitset;

— vajadus tagada, et sõltumatud reguleerivad asutused jõustaksid õigusakte järjekindlalt, eelkõige võitluses majanduskuritegudega;

— vajadus tagada läbipaistvuse ja kõigi turuosaliste ning Euroopa Parlamendi ja nõukoguga konsulteerimise kõrge tase;

— vajadus julgustada uuendusi finantsturgudel edendamaks nende dünaamikat ja tõhusust;

— vajadus tagada turu ausus, teostades finantsturgude uuenduste üle tihedat ja reageerivat järelevalvet;

— kapitalikulude langetamise ja kapitalile hõlpsama juurdepääsu olulisus;

— turuosalistele (kaasaarvatud väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad ning väikeinvestorid) kõigist rakendusmeetmetest tuleneva kulu ja tulu tasakaal pikemas perspektiivis;

— vajadus edendada ühenduse finantsturgude rahvusvahelist konkurentsivõimet, ilma et tõkestataks niivõrd vajaliku rahvusvahelise koostöö laienemist;

— vajadus luua kõikide turuosaliste jaoks samad tingimused, võttes iga kord, kui see osutub kohaseks, vastu ühendust hõlmavad õigusaktid;

— vajadus austada erinevusi riikide turgude vahel niivõrd, kui need ei mõju lubamatul viisil ühtse turu sidususele;

— vajadus tagada kooskõla muude ühenduse õigusaktidega selles valdkonnas, sest teabe tasakaalustamatus ja läbipaistvuse puudumine võivad ohustada turgude toimimist ja tekitada kahju eelkõige tarbijatele ja väikeinvestoritele.

37)

Selleks, et tagada käesoleva direktiivi nõuete või käesoleva direktiivi rakendusmeetmete täitmist, tuleks nimetatud nõuete või meetmete rikkumised viivitamatult avastada ja vajadusel määrata karistus. Seetõttu peaksid meetmed ja sanktsioonid olema piisavalt rikkumisi ärahoidvad ja proportsionaalsed ning neid tuleks jõustada järjepidevalt. Liikmesriigid peavad tagama, et pädevate siseriiklike asutuste otsuste puhul on tagatud kohtusse pöördumise õigus.

38)

Käesoleva direktiivi eesmärgiks on ajakohastada hetkel kehtivaid läbipaistvuse nõudeid väärtpaberite emitentidele ja investoritele, kes omandavad või võõrandavad olulisi osalusi emitentides, kelle aktsiad on lubatud reguleeritud turul kauplemisele. Käesoleva direktiiviga asendatakse teatud nõuded, mis on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. mai 2001. aasta direktiivis 2001/34/EÜ, mis käsitleb väärtpaberite ametlikku noteerimist väärtpaberibörsil ja nende väärtpaberite kohta avaldatavat teavet. ( 7 ) Selleks, et koondada läbipaistvust puudutavad nõuded ühte õigusakti, tuleb viimast vastavalt muuta. See muudatus ei puuduta aga kehtima jäävat sätet, mille kohaselt liikmesriigid võivad vastavalt direktiivi 2001/34/EÜ artiklitele 42 kuni 63 ette näha lisanõudeid.

39)	Käesolev direktiiv on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiviga 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta. ( 8 )

40)	Käesolevas direktiivis austatakse põhiõigusi ja järgitakse põhimõtteid, mida tunnustatakse eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas.

41)

Kuivõrd liikmesriigid ei suuda kehtiva ühenduse õiguse alusel piisavalt saavutada käesoleva direktiivi eesmärke, nimelt investorite usalduse kindlustamist ühenduse piires samavõrd suure läbipaistvuse saavutamisega ning sel viisil siseturu loomise lõpetamist, ja käesoleva direktiivi eesmärgid on seetõttu paremini saavutatavad ühenduse tasandil, võib ühendus võtta kasutusele meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Vastavalt samas artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõttele ei ületa käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide saavutamisel vajalikkuse piire.

42)	Käesoleva direktiivi rakendamiseks vajalikud meetmed tuleb vastu võtta kooskõlas nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusega 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused, ( 9 )

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

1. Käesolev direktiiv sätestab perioodilise ja jooksva teabe avalikustamise nõuded emitentide kohta, kelle väärtpaberid on juba lubatud kauplemisele liikmesriigis asuvale või seal toimivale reguleeritud turule.

2. Direktiiv ei kohaldu ühisinvesteerimisettevõtjate (v.a kinnist tüüpi investeerimisfondide) osakutele ega ka osakutele, mida sellistes ühisinvesteerimisettevõtjates omandatakse või võõrandatakse.

3. Liikmesriigid võivad otsustada mitte kohaldada artikli 16 lõike 3 ja artikli 18 lõigete 2 ja 4 sätteid riigi, piirkondliku või kohaliku omavalitsuse poolt emiteeritud väärtpaberitele, mis on lubatud reguleeritud turul kauplemisele.

4. Liikmesriigid võivad otsustada mitte kohaldada artiklit 17 oma keskpankadele kui reguleeritud turul kauplemisele lubatud aktsiate emitentidele, tingimusel, et see kauplemisele lubamine toimus enne 20. jaanuar 2005.

2. Lõike 1 punkti f alapunktis ii nimetatud „kontrollitava ettevõtja” mõiste tähenduses hõlmavad omaniku hääle-, nimetamis- ja tagasikutsumise õigused ka aktsionäri poolt kontrollitava muu ettevõtja õigusi, nagu ka iga füüsilise või juriidilise isiku õigusi, kes tegutseb küll oma nimel, ent aktsionäri või aktsionäri poolt kontrollitava muu ettevõtja eest.

2a. Käesoleva direktiivi viited juriidilistele isikutele hõlmavad ka registreeritud ettevõtjate ühendusi, millel pole õigusvõimet, ja usaldusfonde.

3. Selleks et võtta arvesse tehnilisi arenguid finantsturgudel, täpsustada nõudeid ja ühetaoliselt kohaldada lõiget 1, võtab komisjon lõikes 1 sätestatud mõistete kohta vastu meetmed vastavalt artikli 27 lõigetele 2a, 2b ja 2c.

Teise lõigu punktides a ja b osutatud meetmed kehtestatakse delegeeritud õigusaktidega vastavalt artikli 27 lõigetele 2a, 2b ja 2c ning artiklites 27a ja 27b sätestatud tingimustel.

1. Päritoluliikmesriik võib emitentidele kehtestada rangemaid nõudeid kui käesolevas direktiivis sätestatud, välja arvatud nõue, et emitendid avaldavad korrapäraselt finantsteavet sagedamini kui artiklis 4 osutatud majandusaasta aruanne või artiklis 5 osutatud poolaasta vahearuanne.

1a. Erandina lõikest 1 võivad päritoluliikmesriigid nõuda emitentidelt, et nad avaldaksid täiendavat perioodilist finantsteavet sagedamini kui artiklis 4 osutatud majandusaasta aruanne või artiklis 5 osutatud poolaasta vahearuanne, kui on täidetud järgmised tingimused:

Enne kui liikmesriigid teevad otsuse nõuda emitentidelt täiendava perioodilise finantsteabe avaldamist, hindavad nad nii seda, kas sellised lisanõuded võivad põhjustada emitentide liigset keskendumist kiirete tulemuste ja lühiajalise edu saavutamisele, kui ka seda, kas need võivad negatiivselt mõjutada väike- ja keskmise suurusega emitentide võimet siseneda reguleeritud turgudele.

See ei piira liikmesriikide võimalust nõuda täiendava perioodilise finantsteabe avaldamist emitentidelt, kes on finantseerimisasutused.

Päritoluliikmesriik ei või aktsionäridele või artiklis 10 või 13 osutatud füüsilistele või juriidilistele isikutele kehtestada rangemaid nõudeid, kui on sätestatud käesolevas direktiivis, välja arvatud:

1. Emitent peab oma majandusaasta aruande avalikustama hiljemalt nelja kuu möödumisel pärast iga majandusaasta lõppu ja tagama selle avalikult kättesaadavuse vähemalt kümne aasta vältel.

3. Kui emitendil on konsolideeritud aruande koostamise kohustus vastavalt 13. juuni 1983. aasta nõukogu seitsmendale direktiivile 83/349/EMÜ konsolideeritud aastaaruannete kohta, ( 16 ) peab auditeeritud raamatupidamisaruanne koosnema vastavalt määrusele (EÜ) nr 1606/2002 koostatud konsolideeritud aruandest ja emaettevõtja aastaaruandest, mis on koostatud vastavalt emaettevõtja registreeritud asukoha liikmesriigi õigusaktidele.

Kui emitendil ei ole konsolideeritud aruande koostamise kohustust, peab auditeeritud raamatupidamisaruanne koosnema vastavalt äriühingu registreeritud asukoha liikmesriigi õigusaktidele koostatud aruannetest.

4. Raamatupidamisaruandeid tuleb auditeerida vastavalt nõukogu 25. juuli 1978. aasta neljanda direktiivi 78/660/EMÜ, mis käsitleb teatavat liiki äriühingute raamatupidamise aastaaruandeid, ( 17 ) artiklitele 51 ja 51a ning, juhul kui emitendil on konsolideeritud aruande koostamise kohustus, direktiivi 83/349/EMÜ artiklile 37.

Raamatupidamisaruannete auditeerimise eest vastutava isiku või isikute allkirjastatud auditi aruanne tuleb avalikustada täies mahus koos majandusaasta aruandega.

5. Tegevusaruanne tuleb koostada vastavalt direktiivi 78/660/EMÜ artiklile 46 ja, juhul kui emitendil on konsolideeritud aruande koostamise kohustus, direktiivi 83/349/EMÜ artiklile 36.

6. Komisjon peab vastavalt artikli 27 lõikes 2 osutatud menetlusele vastu võtma rakendusmeetmed, arvestamaks tehnilisi arenguid finantsturgudel ja tagamaks lõike 1 ühetaolist kohaldamist. Eriti peab komisjon täpsustama tehnilisi tingimusi, mille alusel peab avalikustatud majandusaasta aruanne, kaasa arvatud auditi aruanne, jääma avalikult kättesaadavaks. Vajaduse korral võib komisjon kohandada ka lõikes 1 viidatud viieaastast perioodi.

7. Kui Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) (edaspidi „Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve”), mis asutati Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1095/2010, ( 18 ) on teinud kulutasuvuse analüüsi, siis koostatakse alates 1. jaanuarist 2020 kõik majandusaasta aruanded ühtses elektroonilises aruandevormingus.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve koostab regulatiivse tehnilise standardi eelnõu, millega täpsustatakse elektrooniline aruandevorming, pidades silmas praegusi ja tulevasi tehnilisi võimalusi. Enne nimetatud regulatiivse tehnilise standardi vastuvõtmist viib Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve läbi võimalike elektrooniliste aruandevormingute piisava hindamise ja teeb asjakohaseid katsetusi. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealuse regulatiivse tehnilise standardi eelnõu komisjonile hiljemalt 31. detsembriks 2016.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu teises lõigus osutatud regulatiivne tehniline standard vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitele 10–14.

1. Aktsiate või võlaväärtpaberite emitent peab majandusaasta esimest kuut kuud käsitleva poolaasta vahearuande avalikustama nii kiiresti kui võimalik pärast vastava perioodi lõppu, kuid hiljemalt kolme kuu möödumisel. Emitent peab tagama poolaasta vahearuande avaliku kättesaadavuse vähemalt kümne aasta vältel.

3. Kui emitendil on konsolideeritud aruande koostamise kohustus, tuleb lühendatud raamatupidamisaruanne koostada vastavalt määruse (EÜ) nr 1606/2002 artiklis 6 sätestatud protseduuriga heakskiidetud rahvusvahelistele raamatupidamisstandarditele raamatupidamise vahearuandluse kohta.

Kui emitendil ei ole konsolideeritud aruande koostamise kohustust, peab lühendatud raamatupidamisaruanne koosnema vähemalt lühendatud bilansist, lühendatud kasumiaruandest ja nende aruannete selgitavatest lisadest. Lühendatud bilansi ja lühendatud kasumiaruande koostamisel peab emitent järgima samu tunnistamise ja mõõtmise põhimõtteid kui majandusaasta aruande koostamisel.

4. Tegevuse vahearuanne peab kajastama vähemalt majandusaasta esimese kuue kuu jooksul toimunud olulisi sündmusi ja nende mõju lühendatud raamatupidamisaruandele ning sisaldama majandusaasta järelejäänud kuue kuu peamiste riskide ja kahtluste kirjeldust. Aktsiate emitendi tegevuse vahearuanne peab kajastama ka suuremaid tehinguid seotud osapooltega.

5. Kui poolaasta vahearuanne on auditeeritud, tuleb auditi aruanne esitada täies mahus. Sama kehtib audiitorite koostatud ülevaate korral. Kui poolaasta vahearuanne on auditeerimata või audiitorite poolt üle vaatamata, peab emitent oma aruandes seda deklareerima.

6. Komisjon võtab artikli 27 lõike 2 või artikli 27 lõike 2a, 2b ja 2c kohaselt vastu meetmed, et järgida tehnilisi arenguid finantsturgudel ja ühetaoliselt kohaldada käesoleva artikli lõikeid 1–5.

Punktis a osutatud meetmed võetakse vastu vastavalt artikli 27 lõikes 2 osutatud regulatiivmenetlusele. Punktides a ja c osutatud meetmed kehtestatakse delegeeritud õigusaktidega vastavalt artikli 27 lõigetele 2a, 2b ja 2c ning artiklites 27a ja 27b sätestatud tingimustel.

Komisjon võib vastavalt artikli 27 lõigetele 2a, 2b ja 2c ning artiklites 27a ja 27b sätestatud tingimustel kohandada delegeeritud õigusaktiga vajaduse korral ka lõikes 1 osutatud viieaastast ajavahemikku.

Liikmesriigid nõuavad, et emitendid, kes tegutsevad mäetööstuses või looduslikult tekkinud metsade raietööstuses, nagu määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiivi 2013/34/EL (teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ) ( 19 ) artikli 41 punktides 1 ja 2, koostavad vastavalt kõnealuse direktiivi 10. peatükile igal aastal aruande valitsusasutustele tehtud maksete kohta. Aruanne avalikustatakse hiljemalt kuue kuu möödumisel pärast iga majandusaasta lõppu ja see jääb avalikult kättesaadavaks vähemalt kümneks aastaks. Valitsustele tehtud maksete kohta antakse aru konsolideeritult.

Liikmesriigid peavad tagama, et vastutus artiklite 4, 5, 6 ja 16 alusel koostatud ning avalikustatud teabe eest langeb vähemalt emitendile või tema haldus-, juhtimis- või järelevalveorganitele, ja liikmesriigid peavad tagama, et nende kohustust reguleerivad seadused, määrused ja haldusnormid kehtivad emitentide, käesolevas artiklis nimetatud organite või emitentide tegevuse eest vastutavate isikute suhtes.

2. Päritoluliikmesriik võib artiklit 5 mitte rakendada krediidiasutuste suhtes, mille aktsiad ei ole lubatud reguleeritud turul kauplemisele ja mis on kestvalt või korduvalt emiteerinud üksnes võlaväärtpabereid, tingimusel, et selliste võlaväärtpaberite kogunimiväärtus jääb alla 100 000 000 euro ning nad ei ole avaldanud vastavalt direktiivile 2003/71/EÜ koostatud prospekti.

3. Päritoluliikmesriik võib artiklit 5 mitte rakendada direktiivi 2003/71/EÜ jõustumise päeval juba eksisteerivate emitentide suhtes, kes emiteerivad reguleeritud turul üksnes päritoluliikmesriigi või ühe tema regionaalse või kohaliku omavalitsuse tingimusteta ja tagasivõtmatu garantiiga võlaväärtpabereid.

4. Erandina käesoleva artikli lõike 1 punktist b ei kohaldata artikleid 4 ja 5 emitendi suhtes, kes emiteerib üksnes võlaväärtpabereid, millest igaühe nimiväärtus on vähemalt 50 000 eurot (või kui tegemist on muus vääringus kui euro emiteeritud võlaväärtpaberitega, siis igaühe nimiväärtus on emiteerimise kuupäeval võrdne vähemalt 50 000 euroga) ja mis on juba enne 31. detsembrit 2010 lubatud kauplemisele liidu reguleeritud turul, juhul kui need võlaväärtpaberid on tagasi ostmata.

1. Päritoluliikmesriik peab tagama, et aktsionär, kes omandab või võõrandab sellise emitendi aktsiaid, mis on reguleeritud turul kauplemisele lubatud ja millel on hääleõigus, teavitab emitenti omandamise või võõrandamise tulemusena aktsionäri valduses olevast emitendi hääleõiguse osakaalust, juhul kui see osakaal jõuab 5 %, 10 %, 15 %, 20 %, 25 %, 30 %, 50 % või 75 % piirmäärani või ületab mõnda nimetatud piirmäära või langeb allapoole mõnda nimetatud piirmäära.

Hääleõigust arvestatakse hääleõigusega aktsiate alusel isegi juhul, kui hääleõiguse teostamine on peatatud. Lisaks peab sellist teavet andma ka kõikide samasse liiki kuuluvate ja hääleõigusega aktsiate kohta.

2. Päritoluliikmesriik peab tagama, et aktsionär teavitab emitenti hääleõiguse osakaalust juhul, kui see osakaal hääleõiguse jaotust muutva sündmuse tulemusel artiklile 15 vastavalt avalikustatud teabe alusel jõuab mõne lõikes 1 sätestatud piirmäärani või ületab mõnda nimetatud piirmäära või langeb allapoole mõnda nimetatud piirmäära. Kui emitendi registreeritud asukoht asub kolmandas riigis, tuleb teda teavitada samaväärsetel juhtudel.

4. Käesolev artikkel ei kohaldu aktsiatele, mida omandatakse üksnes kliiringu ja arveldamise eesmärgiga tavalise lühikese maksetsükli raames, samuti haldajatele nende halduses olevate aktsiate osas tingimusel, et selline haldaja võib nende aktsiatega seotud hääleõigust teostada üksnes kirjalikult või elektroonilisel teel saadud juhtnööride alusel.

5. Käesolev artikkel ei kohaldu ka olulise osaluse omandamisele või võõrandamisele turutegija poolt turutegija pädevuse piires, kui see osalus jõuab 5 % piirmäärani või ületab nimetatud piirmäära, tingimusel, et:

6. Käesolevat artiklit ei kohaldata hääleõiguste suhtes, mida hoitakse krediidiasutuse või investeerimisühingu kauplemisportfellis, nagu määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006. aasta direktiivi 2006/49/EÜ (investeerimisühingute ja krediidiasutuste kapitali adekvaatsuse kohta) ( 20 ) artiklis 11, tingimusel et:

6a. Käesolevat artiklit ei kohaldata hääleõiguste suhtes, mis on seotud kooskõlas komisjoni 22. detsembri 2003. aasta määrusega (EÜ) nr 2273/2003 (millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/6/EÜ seoses tagasiostuprogrammidele ja finantsinstrumentide stabiliseerimisele ettenähtud eranditega) ( 21 ) stabiliseerimise eesmärkidel omandatud aktsiatega, tingimusel et nende aktsiatega seotud hääleõigusi ei teostata ega kasutata muul moel eesmärgiga sekkuda emitendi juhtimisse.

6b. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve koostab regulatiivse tehnilise standardi eelnõu, et täpsustada lõigetes 5 ja 6 osutatud 5 % piirmäära arvutamise meetod äriühingute kontserni puhul, võttes arvesse artikli 12 lõikeid 4 ja 5.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealuse regulatiivse tehnilise standardi eelnõu komisjonile hiljemalt 27. novembriks 2014.

Komisjonil on õigus võtta vastu käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud regulatiivne tehniline standard vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitele 10–14.

7. Komisjon võtab delegeeritud õigusaktidega vastavalt artikli 27 lõigetele 2a, 2b ja 2c ning artiklites 27a ja 27b sätestatud tingimustel vastu meetmed, et võtta arvesse tehnilisi arenguid finantsturgudel ja täpsustada lõigetes 2, 4 ja 5 sätestatud nõudeid.

Komisjon täpsustab delegeeritud õigusaktidega vastavalt artikli 27 lõigetele 2a, 2b ja 2c ning artiklites 27a ja 27b sätestatud tingimustel käesoleva artikli lõikes 4 osutatud „tavalise lühikese maksetsükli” maksimaalse pikkuse ja päritoluliikmesriigi pädeva asutuse asjakohased kontrollimehhanismid.

Lisaks võib komisjon vastavalt artikli 27 lõikes 2 osutatud regulatiivmenetlusele koostada käesoleva artikli lõikes 2 osutatud sündmuste nimekirja.

Artikli 9 lõigetes 1 ja 2 viidatud teatamisnõuet tuleb rakendada ka füüsilisele või juriidilisele isikule niivõrd, kuivõrd viimasel on õigus omandada, võõrandada või teostada hääleõigust järgmistel juhtudel või nende kombinatsioonide korral:

1. Artikkel 9 ja artikli 10 punkt c ei kohaldu aktsiatele, mis on antud EKPS liikmetele või nende poolt nende kui rahandusasutuste ülesannete teostamiseks, kaasa arvatud aktsiatele, mis on antud EKPS liikmetele või nende poolt vastavalt pandi-, tagasiostu või muule sarnasele rahapoliitika eesmärkidel või maksesüsteemi siseselt tagatud likviidsuskokkuleppele.

2. Antud erandit rakendatakse ülalnimetatud tehingutele, mis on lühiajalised, eeldusel, et nende aktsiatega seotud hääleõigust ei teostata.

2. ►M4 Emitenti tuleb teavitada niipea kui võimalik, kuid mitte hiljem kui nelja kauplemispäeva möödumisel päevast, kui aktsionär või artiklis 10 osutatud füüsiline või juriidiline isik: ◄

3. Ettevõtja tuleb vabastada teatamiskohustusest vastavalt lõikele 1, kui teate esitab emaettevõtja või, juhul kui emaettevõtja ise on kontrollitav ettevõtja, viimase emaettevõtja.

4. Fondivalitseja emaettevõtja ei ole kohustatud summeerima oma osalusi vastavalt artiklite 9 ja 10 sätetele fondivalitseja osalustega, mida viimane juhib vastavalt direktiivis 85/611/EMÜ sätestatud tingimustele, eeldusel, et selline fondivalitseja teostab oma hääleõigust emaettevõtjast sõltumatult.

Siiski kohalduvad artiklid 9 ja 10 juhul, kui emaettevõtja või muu emaettevõtja kontrollitav ettevõtja on investeerinud selle fondivalitseja juhitud osalustesse ja fondivalitsejal ei ole õigust teostada selliste osalustega seotud hääleõigust ning ta võib sellist hääleõigust teostada üksnes emaettevõtja või muu emaettevõtja kontrollitava ettevõtja otseste või kaudsete juhtnööride alusel.

5. Direktiivi 2004/39/EÜ alusel volitatud investeerimisettevõtja emaettevõtja ei ole kohustatud summeerima oma osalusi artiklite 9 ja 10 tähenduses osalustega, mida selline investeerimisettevõtja juhib eraldi iga üksiku kliendi kaupa direktiivi 2004/39/EÜ artikli 4 lõike 1 punkti 9 tähenduses, tingimusel, et:

Siiski kohalduvad artiklid 9 ja 10 juhul, kui emaettevõtja või muu emaettevõtja kontrollitav ettevõtja on investeerinud selle investeerimisettevõtja juhitud osalustesse ja investeerimisettevõtjal ei ole õigust teostada selliste osalustega seotud hääleõigust ning ta võib sellist hääleõigust teostada üksnes emaettevõtja või muu emaettevõtja kontrollitava ettevõtja otseste või kaudsete juhtnööride alusel.

6. Vastavalt lõikele 1 teate saamisel, kuid hiljemalt kolme järgneva kauplemispäeva möödumisel, peab emitent avalikustama kogu teates sisaldunud teabe.

7. Päritoluliikmesriik võib emitendid vabastada lõikes 6 sätestatud nõudest juhul, kui teates sisaldunud teave avalikustatakse selle liikmesriigi pädeva asutuse poolt vastavalt artikli 21 tingimustele selle teate saamisel, kuid hiljemalt kolme järgneva kauplemispäeva möödumisel.

8. Selleks et võtta arvesse tehnilisi arenguid finantsturgudel ja täpsustada käesoleva artikli lõigetes 1, 2, 4, 5 ja 6 sätestatud nõudeid, võtab komisjon vastu meetmed vastavalt artikli 27 lõigetele 2a, 2b ja 2c ning artiklites 27a ja 27b sätestatud tingimustel:

9. Selleks et tagada ühtsed tingimused lõike 1 kohaldamiseks ja võtta arvesse tehnilisi arenguid finantsturgudel, võib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1095/2010 ( 22 ) asutatud Euroopa järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) töötada välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, et kehtestada standardvormid, -mallid ja -menetlused, mida kasutatakse emitendi teavitamisel vastavalt käesoleva artikli lõikele 1 ja artikli 19 lõike 3 kohasel teabe esitamisel.

Komisjonile antakse volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010.

1. Artiklis 9 sätestatud teatamiskohustust tuleb kohaldada ka füüsilise või juriidilise isiku suhtes, kes otseselt või kaudselt omab:

Nõutud teates tuuakse välja need finantsinstrumendid liikide kaupa, mida omatakse vastavalt esimese lõigu punktile a, ja finantsinstrumendid, mida omatakse vastavalt sama lõigu punktile b, tehes vahet füüsilise arvelduse õigust andvate finantsinstrumentide ja sularahaarvelduse õigust andvate finantsinstrumentide vahel.

1a. Hääleõiguste arv arvutatakse finantsinstrumendi aluseks olevate aktsiate nimiväärtuse kogusumma põhjal, välja arvatud juhul, kui finantsinstrument annab õiguse üksnes sularahaarvelduseks, mil hääleõiguste arv arvutatakse deltaga korrigeeritult, korrutades finantsinstrumendi aluseks olevate aktsiate nimiväärtuse finantsinstrumendi deltaga. Selleks summeerib omanik sama emitendi kõik finantsinstrumendid ja annab nendest teada. Hääleõiguste arvutamiseks võetakse arvesse üksnes pikki positsioone. Pikki positsioone ei tasaarvestata alusvara sama emitendi lühikeste positsioonidega.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve koostab regulatiivse tehnilise standardi eelnõu, et täpsustada:

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealuse regulatiivse tehnilise standardi eelnõu komisjonile hiljemalt 27. novembriks 2014.

Komisjonil on õigus võtta vastu käesoleva lõike teises lõigus osutatud regulatiivne tehniline standard vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitele 10–14.

1b. Lõike 1 kohaldamisel käsitatakse finantsinstrumendina järgmiseid instrumente, tingimusel et nad vastavad ühele või mitmele lõike 1 esimese lõigu punktides a ja b sätestatud tingimustest:

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve koostab korrapäraselt selliste finantsinstrumentide informatiivse nimekirja, mille suhtes kehtib teatamise nõue vastavalt lõikele 1, ning ajakohastab seda, võttes arvesse finantsturgude tehnilist arengut.

2. Komisjonil on õigus kooskõlas artikli 27 lõigetega 2a, 2b ja 2c ning kohaldades artiklites 27a ja 27b sätestatud tingimusi võtta vastu delegeeritud õigusaktid, mis täpsustavad teate sisu, esitamise aega ja adressaati, nagu osutatud lõikes 1.

3. Selleks et tagada käesoleva artikli lõike 1 ühtsed kohaldamistingimused ja võtta arvesse tehnilisi arenguid finantsturgudel, võib Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) töötada välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, et kehtestada standardvormid, -mallid ja -menetlused, mida kasutatakse emitendi teavitamisel vastavalt käesoleva artikli lõikele 1 ja artikli 19 lõike 3 kohasel teabe esitamisel.

Komisjonile antakse volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklis 15 sätestatud korras.

4. Artikli 9 lõigetes 4, 5 ja 6 ning artikli 12 lõigetes 3, 4 ja 5 sätestatud erandeid kohaldatakse mutatis mutandis teatamisnõuete suhtes vastavalt käesolevale artiklile.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve koostab regulatiivse tehnilise standardi eelnõu, et täpsustada juhud, mille korral esimeses lõigus osutatud erandit kohaldatakse finantsinstrumentide suhtes, mida omab füüsiline või juriidiline isik, täites kliendi korraldusi või reageerides kliendi taotlusele kaubelda muul viisil kui omandiõiguse alusel, või maandades positsioone, mis tulenevad sellistest tehingutest.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealuse regulatiivse tehnilise standardi eelnõu komisjonile hiljemalt 27. novembriks 2014.

Komisjonil on õigus võtta vastu käesoleva lõike teises lõigus osutatud regulatiivne tehniline standard vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitele 10–14.

1. Artiklites 9, 10 ja 13 sätestatud teatamisnõuet kohaldatakse füüsilise või juriidilise isiku suhtes, kui tema poolt vastavalt artiklitele 9 ja 10 otseselt või kaudselt omatavate hääleõiguste arv summeerituna häälte arvuga, mis on seotud finantsinstrumentidega, mida otseselt või kaudselt hallatakse vastavalt artiklile 13, saavutab artikli 9 lõikes 1 sätestatud piirmäära, ületab selle või langeb sellest allapoole.

Vastavalt käesoleva lõike esimesele lõigule hõlmab nõutud teade vastavalt artiklitele 9 ja 10 omatavate aktsiate hääleõiguste jaotust ja hääleõigusi, mis on seotud finantsinstrumentidega artikli 13 tähenduses.

2. Hääleõigustest, mis on seotud finantsinstrumentidega, millest on juba teatatud vastavalt artiklile 13, ei teatata uuesti, kui füüsiline või juriidiline isik on omandanud nende aluseks olevad aktsiad ja sellise omandamise tulemusena saavutab sama emitendi välja lastud aktsiatega seotud hääleõiguste koguarv artikli 9 lõikes 1 sätestatud piirmäära või ületab seda.

1. Kui reguleeritud turul kauplemisele lubatud aktsiate emitent omandab või võõrandab oma aktsiaid kas ise või isiku kaudu kes tegutseb oma nimel aga emitendi eest, peab päritoluliikmesriik tagama, et emitent avalikustab oma aktsiate osakaalu niipea kui võimalik, kuid hiljemalt sellisele omandamisele või võõrandamisele järgneva nelja kauplemispäeva möödumisel, juhul, kui osakaal jõuab 5 % või 10 % piirmäärani hääletusõigusest või ületab sellist piirmäära või langeb alla sellise piirmäära. Osakaalu tuleb arvestada hääleõigusega aktsiate koguarvu alusel.

2. Komisjon võtab delegeeritud õigusaktidega vastavalt artikli 27 lõigetele 2a, 2b ja 2c ning artiklites 27a ja 27b sätestatud tingimustel vastu meetmed, et võtta arvesse tehnilisi arenguid finantsturgudel ja täpsustada lõikes 1 sätestatud nõudeid.

Artiklis 9 sätestatud piirmäärade arvutamiseks peab päritoluliikmesriik nõudma vähemalt seda, et emitent avalikustaks hääleõiguste koguarvu ja kapitali suuruse iga kalendrikuu lõpus, mille jooksul toimus selle koguarvu suurenemine või vähenemine.

1. Reguleeritud turul kauplemisele lubatud aktsiate emitent peab viivituseta avalikustama igasuguse muutuse erinevate aktsialiikidega seotud õigustes, kaasa arvatud muutused õigustes, mis on seotud emitendi enda emiteeritud tuletisväärtpaberitega, mis annavad juurdepääsu selle emitendi aktsiatele.

2. Reguleeritud turul kauplemisele lubatud muude väärtpaberite kui aktsiate emitent peab viivituseta avalikustama kõik muutused muude väärtpaberite kui aktsiate omanike õigustes, kaasa arvatud muutused nende väärtpaberite tähtaegades ja tingimustes, mis võivad kaudselt mõjutada neid õigusi, eriti tulenevalt muutustest laenutingimustes või intressimäärades.

Nõuded reguleeritud turul kauplemisele lubatud aktsiate emitentide poolt esitatavale teabele

1. Reguleeritud turul kauplemisele lubatud aktsiate emitent peab võrdsetel asjaoludel kohtlema kõiki aktsionäre võrdselt.

2. Emitent peab tagama, et kõik võimalused ja kogu teave, mida aktsionärid vajavad oma õiguste teostamiseks, oleks päritoluliikmesriigis kättesaadavad ning et andmete terviklikkus oleks tagatud. Aktsionäre ei tohi takistada oma õiguste teostamiseks esindaja kaudu, niivõrd kui peetakse kinni emitendi asukohamaa õigusaktidest. Eelkõige peab emitent:

3. Päritoluliikmesriik peab emitentidel lubama edastada aktsionäridele teavet elektroonilisel teel, kui üldkoosolek on vastu võtnud sellekohase otsuse ning on täidetud vähemalt järgmised tingimused:

4. Komisjon võtab delegeeritud õigusaktidega vastavalt artikli 27 lõigetele 2a, 2b ja 2c ning artiklites 27a ja 27b sätestatud tingimustel vastu meetmed, et võtta arvesse tehnilisi arenguid finantsturgudel, informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia arenguid ning täpsustada lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatud nõudeid. Komisjon määrab eelkõige kindlaks finantseerimisasutuste liigid, mille kaudu aktsionär saab teostada lõike 2 punktis c nimetatud rahalisi õigusi.

Nõuded reguleeritud turul kauplemisele lubatud võlaväärtpaberite emitentide poolt esitatavale teabele

1. Reguleeritud turul kauplemisele lubatud võlaväärtpaberite emitent peab samaväärsete võlaväärtpaberite omanikke kohtlema võrdselt (pari passu) kõigi nimetatud võlaväärtpaberitega seotud õiguste osas.

2. Emitent peab tagama, et kõik võimalused ja kogu teave, mida võlaväärtpaberite omanikud vajavad oma õiguste teostamiseks, oleks päritoluliikmesriigis avalikult kättesaadavad ning et andmete terviklikkus oleks tagatud. Võlaväärtpaberite omanikke ei tohi takistada oma õiguste teostamiseks esindaja kaudu, niivõrd kui peetakse kinni emitendi asukohamaa õigusaktidest. Eelkõige peab emitent:

3. Kui koosolekule tuleb kutsuda ainult võlaväärtpaberite omanikud, kelle käes olevatest võlaväärtpaberitest igaühe nimiväärtus on vähemalt 100 000 eurot (või kui muus vääringus kui euro emiteeritud võlaväärtpaberitest igaühe nimiväärtus on emiteerimise kuupäeval võrdne vähemalt 100 000 euroga), võib emitent valida koosoleku toimumise kohaks iga liikmesriigi, kui on olemas kõik võimalused ja kogu teave, mida võlaväärtpaberite omanikud vajavad oma õiguste teostamiseks selles liikmesriigis.

Esimeses lõigus märgitud valikut kohaldatakse ka selliste võlaväärtpaberite omanike suhtes, kelle valduses olevatest võlaväärtpaberitest igaühe nimiväärtus on vähemalt 50 000 eurot (või kui muus vääringus kui euro emiteeritud võlaväärtpaberitest igaühe nimiväärtus on emiteerimise kuupäeval võrdne vähemalt 50 000 euroga) ja mis on juba enne 31. detsembrit 2010 lubatud kauplemisele liidu reguleeritud turul, juhul kui need võlaväärtpaberid on tagasi ostmata, eeldusel et emitendi valitud liikmesriigis on olemas kõik võimalused ja kogu teave, mida selliste võlaväärtpaberite omanikud vajavad oma õiguste teostamiseks.

4. Päritoluliikmesriik või emitendi poolt vastavalt lõikele 3 valitud liikmesriik peab emitentidel lubama edastada võlaväärtpaberite omanikele teavet elektroonilisel teel, kui üldkoosolek on vastu võtnud sellekohase otsuse ning on täidetud järgmised tingimused:

5. Komisjon võtab delegeeritud õigusaktidega vastavalt artikli 27 lõigetele 2a, 2b ja 2c ning artiklites 27a ja 27b sätestatud tingimustel vastu meetmed, et võtta arvesse tehnilisi arenguid finantsturgudel, informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia arenguid ning täpsustada lõigetes 1–4 sätestatud nõudeid. Komisjon määrab eelkõige kindlaks finantseerimisasutuste liigid, mille kaudu võlaväärtpaberi omanik saab teostada lõike 2 punktis c nimetatud rahalisi õigusi.

1. Emitent või isik, kes ilma emitendi nõusolekuta on taotlenud tema väärtpaberite kauplemisele lubamist mõnel reguleeritud turul, avaldades korraldatud teavet, on kohustatud sama teabe samaaegselt esitama oma päritoluliikmesriigi pädevale asutusele. Asutus võib otsustada, kas ta avaldab selle teabe oma veebilehel.

2. Päritoluliikmesriik võib emitendi vabastada lõikes 1 sätestatud kohustusest, kui see teave on avaldatud vastavalt direktiivi 2003/6/EÜ artiklile 6 või käesoleva direktiivi artikli 12 lõikele 6.

3. Emitentidele vastavalt artiklitele 9, 10, 12 ja 13 edastatav teave tuleb samaaegselt esitada päritoluliikmesriigi pädevale asutusele.

4. Komisjon võtab delegeeritud õigusaktidega vastavalt artikli 27 lõigetele 2a, 2b ja 2c ning artiklites 27a ja 27b sätestatud tingimustel vastu meetmed, et täpsustada lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatud nõudeid.

Komisjon määrab eelkõige kindlaks menetluse, mille kohaselt emitent või aktsiate või muude finantsinstrumentide haldaja või artiklis 10 osutatud isik või üksus peab esitama vastavalt kas lõike 1 või lõike 3 alusel päritoluliikmesriigi pädevale asutusele teavet eesmärgiga võimaldada teabe edastamist päritoluliikmesriigis elektroonilisel teel.

1. Kui väärtpaberid on lubatud kauplemisele ainult päritoluliikmesriigis asuvale reguleeritud turule, avaldatakse korraldatud teave päritoluliikmesriigi pädevale asutusele vastuvõetavas keeles.

2. Kui väärtpaberid on lubatud kauplemisele nii päritoluliikmesriigis asuval reguleeritud turul kui ka reguleeritud turul ühes või mitmes vastuvõtvas liikmesriigis, siis kuulub korraldatud teave avaldamisele:

3. Kui väärtpaberid on lubatud kauplemisele ühe või mitme vastuvõtva liikmesriigi reguleeritud turule, ent mitte päritoluliikmesriigis, siis tuleb korraldatud teave emitendi valikul avalikustada kas asjakohaste vastuvõtvate liikmesriikide pädevatele asutustele vastuvõetavas keeles või mõnes rahvusvahelises rahanduses tavapärases keeles.

Lisaks võib päritoluliikmesriik õigusaktide või haldusnormidega sätestada, et korraldatud teave tuleb emitendi valikul avalikustada kas pädevale asutusele vastuvõetavas keeles või mõnes rahvusvahelises rahanduses tavapärases keeles.

4. Kui väärtpaberid lubatakse reguleeritud turul kauplemisele ilma emitendi loata, siis ei kehti lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatud kohustused mitte emitendi suhtes, vaid isiku suhtes, kes on taotlenud luba kauplemiseks ilma emitendi nõusolekuta.

5. Liikmesriigid lubavad aktsionäridel või füüsilistel või juriidilistel isikutel artiklite 9, 11 ja 13 tähenduses esitada emitendile käesoleva direktiivi raames teavet mõnes rahvusvahelises rahanduses tavapärases keeles. Kui emitent saab teate sellisel kujul, siis ei tohi liikmesriigid nõuda emitendilt tõlke esitamist pädevale asutusele vastuvõetavas keeles.

6. Erinevalt lõigetest 1–4 avaldatakse korraldatud teave üldsusele emitendi valikul või emitendi nõusolekuta sellist luba taotleva isiku valikul kas päritoluliikmesriigi ja vastuvõtvate liikmesriikide pädevate asutuste tunnustatavas keeles või rahvusvahelises rahanduses üldkasutatavas keeles, kui väärtpaberid, millest igaühe nimiväärtus on vähemalt 100 000 eurot (või kui muus vääringus kui euro emiteeritud võlaväärtpaberitest igaühe nimiväärtus on emiteerimise kuupäeval võrdne vähemalt 100 000 euroga), on lubatud reguleeritud turul kauplemisele ühes või mitmes liikmesriigis.

Esimeses lõigus osutatud erandit kohaldatakse ka võlaväärtpaberite suhtes, millest igaühe nimiväärtus on vähemalt 50 000 eurot (või kui muus vääringus kui euro emiteeritud võlaväärtpaberitest igaühe nimiväärtus on emiteerimise kuupäeval võrdne vähemalt 50 000 euroga) ja mis on juba enne 31. detsembrit 2010 lubatud kauplemisele reguleeritud turul ühes või mitmes liikmesriigis, juhul kui need võlaväärtpaberid on tagasi ostmata.

7. Kui korraldatud teabe sisu kohta esitatakse hagi liikmesriigi kohtusse, siis otsustatakse nimetatud teabe kohtumenetluse tarvis tõlkimise kulude kandmine selle liikmesriigi õiguse alusel.

1. Päritoluliikmesriik tagab, et emitent või isik, kes on taotlenud väärtpaberite reguleeritud turul kauplemisele lubamist ilma emitendi nõusolekuta, avalikustaks korraldatud teabe kujul, mis võimaldab sellele kiiret juurdepääsu mittediskrimineerival moel ning selle andmist lõikes 2 viidatud ametlikult kindlaksmääratud süsteemi käsutusse. Emitent või isik, kes on ilma tema nõusolekuta taotlenud väärtpaberite reguleeritud turul kauplemisele lubamist, ei tohi investoritelt nõuda mistahes erilist tasu juurdepääsu eest teabele. Päritoluliikmesriik on kohustatud nõudma, et emitent peab kasutama meediakanaleid, mille puhul võib mõistlikult eeldada, et nad edastavad teavet tõepoolest kogu ühenduse avalikkusele. Päritoluriik ei tohi sätestada kohustust, et kasutataks meediakanaleid, kelle operaatorid on asutanud tema territooriumil.

2. Päritoluliikmesriik tagab vähemalt ühe ametlikult kindlaksmääratud süsteemi olemasolu korraldatud teabe tsentraalseks salvestamiseks. Taolised süsteemid peaksid vastama miinimumkvaliteedistandarditele, mis puudutab andmekindlust, kindlust teabe päritolu suhtes, aja fikseerimist ja lihtsat ligipääsetavust lõppkasutajatele, ning toimib sarnaselt teabe esitamise korrale, nagu on sätestatud artikli 19 lõikes 1.

3. Kui väärtpaberid on lubatud kauplemisele ainult ühe vastuvõtva liikmesriigi reguleeritud turule, ent mitte päritoluliikmesriigis, siis tagab vastuvõttev liikmesriik korraldatud teabe avalikustamise vastavalt lõikes 1 osutatud nõuetele.

4. Komisjonil on õigus kooskõlas artikli 27 lõigetega 2a, 2b ja 2c ning kohaldades artiklites 27a ja 27b sätestatud tingimusi võtta vastu delegeeritud õigusaktid, et täpsustada järgmist:

Komisjon võib samuti koostada ja ajakohastada nimekirja avalikkusele teabe edastamise meediakanalitest.

1. 1. jaanuariks 2018 luuakse veebiportaal, mis toimib Euroopa elektroonilise juurdepääsupunktina (edaspidi „juurdepääsupunkt”). Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve arendab juurdepääsupunkti välja ja hoiab seda käigus.

2. Ametlikult kindlaks määratud salvestamise süsteemide sidestamise süsteemi koostisosad on järgmised:

3. Liikmesriigid tagavad juurdepääsupunkti kaudu juurdepääsu oma tsentraalsetele salvestamise süsteemidele.

1. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve koostab regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, millega kehtestatakse tehnilised nõuded korraldatud teabele juurdepääsu kohta liidu tasandil, et täpsustada järgmist:

2. Regulatiivsete tehniliste standardite eelnõude koostamisel võtab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve arvesse tehnilisi nõudeid äriregistrite ja äriühinguregistrite sidestamise süsteemile, mis on loodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2012/17/EL ( 23 ).

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 27. novembriks 2015.

Komisjonil on õigus võtta vastu käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitele 10–14.

1. Kui emitendi registrijärgne asukoht on kolmandas riigis, võib päritoluliikmesriigi pädev asutus vabastada emitendi artiklite 4–7, artikli 12 lõike 6 ja artiklite 14–18 nõuete täitmisest, niivõrd kui nimetatud kolmanda riigi õigus näeb ette vähemalt samaväärsed nõuded või kui emitent täidab kolmanda riigi õigusaktide nõudeid, mida päritoluliikmesriigi pädev asutus käsitab samaväärsetena.

Pädev asutus teatab seejärel Euroopa Järelevalveasutusele (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) tehtud eranditest.

Kolmandas riigis kehtivate nõuetega reguleeritud teave koostatakse vastavalt artiklile 19 ja avaldatakse vastavalt artiklitele 20 ja 21.

2. Erinevalt lõikes 1 sätestatust, ei kehti emitentidele, kelle registreeritud tegevuskoht on kolmandas riigis, artiklites 4 või 5 sätestatud aastaaruannete koostamise kohustus enne majandusaastat, mis algab 1. jaanuaril 2007 või pärast seda, eeldusel, et emitendid koostavad majandusaasta aruandeid vastavalt määruses (EÜ) nr 1606/2002 artiklis 9 nimetatud rahvusvaheliselt tunnustatud standarditele.

3. Päritoluliikmesriigi pädev asutus tagab, et kolmandas riigis avalikustatud teave, mis võib omada tähendust ühenduse avalikkusele, avaldatakse vastavalt artiklitele 20 ja 21, isegi kui sellise teabe puhul ei ole tegemist korraldatud teabega artikli 2 lõike 1 punkti k tähenduses.

4. Lõike 1 ühtsete kohaldamistingimuste tagamiseks võtab komisjon vastu rakendusmeetmed vastavalt artikli 27 lõikes 2 osutatud menetlusele eesmärgiga:

Esimese lõigu punkti ii raames võtab komisjon delegeeritud õigusaktidega vastavalt artikli 27 lõigetele 2a, 2b ja 2c ning artiklites 27a ja 27b sätestatud tingimustel vastu ka meetmed nende standardite hindamise kohta, mis puudutavad rohkem kui ühe riigi emitente.

Komisjon võtab vastavalt artikli 27 lõikes 2 osutatud menetlusele artikli 30 lõikes 3 sätestatud tingimustel vastu vajalikud otsused kolmandas riigis asuva emitendi poolt kasutatavate raamatupidamisstandardite samaväärsuse küsimuses. Kui komisjon leiab, et kolmanda riigi raamatupidamisstandardid ei ole samaväärsed, võib ta asjassepuutuval emitendil lubada kohase üleminekuperioodi jooksul kõnealuseid raamatupidamisstandardeid edasi kasutada.

Kolmanda lõigu raames võtab komisjon delegeeritud õigusaktidega vastavalt artikli 27 lõigetele 2a, 2b ja 2c ning artiklites 27a ja 27b sätestatud tingimustel vastu ka meetmed, mille eesmärk on kehtestada üldised samaväärsuse kriteeriumid rohkem kui ühe riigi emitente puudutavate raamatupidamisstandardite kohta.

5. Lõikes 2 sätestatud nõuete täpsustamiseks võib komisjon võtta delegeeritud õigusaktidega vastavalt artikli 27 lõigetele 2a, 2b ja 2c ning artiklites 27a ja 27b sätestatud tingimustel vastu meetmed, milles määratakse kindlaks kolmandas riigis avaldatud teave, mis omab tähendust liidu avalikkusele.

6. Ettevõtjad, kelle registreeritud tegevuskoht asub kolmandas riigis ja kes oleks vajanud luba vastavalt nõukogu direktiivi 85/611/EMÜ artikli 5 lõikele 1või luba portfellide haldamiseks vastavalt direktiivi 2004/39/EÜ I lisa A osa punktile 4, kui nende registreeritud tegevuskoht või - ainult väärtpaberiettevõtjate puhul - nende peakontor asuks ühenduse piires, ei ole samuti kohustatud summeerima oma osalusi emaettevõtja osalustega, nagu on sätestatud artikli 12 lõigetes 4 ja 5, eeldusel, et nad vastavad samadele sõltumatuse kohta sätestatud tingimustele nagu fondivalitsejad või väärtpaberiettevõtjad.

7. Järgimaks tehnilisi arenguid finantsturgudel, informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia arenguid, ja kindlustamaks lõike 6 ühetaolist kohaldamist, võtab komisjon vastavalt artikli 27 lõikes 2 sätestatud menetlusele vastu rakendusmeetmed, kehtestades, et kolmas riik peab oma siseriiklike õigus- või haldusnormidega tagama sõltumatuse nõuete samaväärsuse käesolevas direktiivis ja selle rakendusmeetmetes sätestatuga.

Komisjon võtab delegeeritud õigusaktidega vastavalt artikli 27 lõigetele 2a, 2b ja 2c ning artiklites 27a ja 27b sätestatud tingimustel vastu ka meetmed, mille eesmärk on kehtestada esimeses lõigus ette nähtud üldised samaväärsuse kriteeriumid.

8. Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) abistab komisjoni käesolevast artiklist tulenevate ülesannete täitmisel määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 33 kohaselt.

1. Iga liikmesriik nimetab direktiivi 2003/71/EÜ artikli 21 lõikes 1 osutatud keskse asutuse pädevaks keskseks haldusasutuseks, kes vastutab käesolevast direktiivist tulenevate kohustuste täitmise eest ja kes tagab käesoleva direktiivi alusel vastu võetud sätete tegeliku kohaldamise. Liikmesriigid teavitavad sellest komisjoni ja Euroopa Järelevalveasutust (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve).

Liikmesriik võib siiski lõike 4 punktis h toodud eesmärkidel nimetada esimeses lõigus nimetatud pädevast kesksest asutusest erineva asutuse.

2. Liikmesriigid võivad oma pädeval kesksel asutusel lubada ülesandeid delegeerida. Käesoleva direktiivi ja selle rakendussätete kohaste kohustustega seonduvate ülesannete, välja arvatud lõike 4 punktis h nimetatud ülesanded, iga delegeerimine vaadatakse üle viie aasta möödumisel käesoleva direktiivi jõustumisest ja see lõpeb kaheksa aasta möödumisel käesoleva direktiivi jõustumisest. Ülesannete iga delegeerimise puhul tuleb eraldi ära tuua, milliseid ülesandeid delegeeritakse ning millistel tingimustel tuleb neid täita.

Need tingimused peavad sisaldama ka klauslit, mis kohustab vastavat üksust tegutsema ja olema korraldatud nii, et oleks välditud huvide konflikt ja et delegeeritud ülesannete täitmisel saadud teavet ei kasutataks ebaõiglaselt või konkurentsi välistamiseks. Igal juhul lasub lõppvastutus käesoleva direktiivi ja selle rakendusmeetmete täitmise järelevalve eest lõike 1 kohaselt määratud pädeval asutusel.

3. Liikmesriigid teatavad komisjonile, määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 28 lõike 4 kohaselt Euroopa Järelevalveasutusele (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) ja teiste liikmesriikide pädevatele asutustele kõikidest kokkulepetest, mis on sõlmitud ülesannete delegeerimiseks, sealhulgas sellise delegeerimise täpsetest tingimustest.

4. Iga pädev asutus omab oma ülesannete täitmiseks vajalikke volitusi. Tal peaks olema vähemalt õigus:

4a. Ilma et see piiraks lõike 4 kohaldamist, antakse pädevatele asutustele kõik nende ülesannete täitmiseks vajalikud uurimisvolitused. Neid volitusi kasutatakse kooskõlas siseriikliku õigusega.

4b. Pädevad asutused kasutavad karistuste määramise õigust kooskõlas käesoleva direktiivi ja siseriikliku õigusega mõnel järgmisel viisil:

5. Lõiked 1 kuni 4 ei piira liikmesriigi võimalust kehtestada eraldi õigus- ja halduskorraldus Euroopa ülemereterritooriumide suhtes, kelle välissuhete eest see liikmesriik vastutab.

6. Kui audiitorid edastavad tulenevalt pädeva asutuse lõike 4 punkti a kohaselt esitatud teabenõudest pädevale asutusele andmeid faktide või otsuste kohta, siis ei kujuta see seaduste, määruste ja haldusnormidega kehtestatud teabe edastamisele seatud piirangute rikkumist ning audiitoreid ei saa selle eest mingil viisil vastutusele võtta.

1. Ametisaladusega on seotud kõik isikud, kes töötavad või on töötanud pädeva asutuse heaks, samuti isikute heaks, kellele pädevad asutused on delegeerinud teatud ülesandeid. Ametisaladuse alla kuuluvat teavet ei tohi avaldada ühelegi teisele isikule ega asutusele, välja arvatud juhul, kui see on ette nähtud mõne liikmesriigi õigusaktides, määrustes ja haldusnormides.

2. Liikmesriikide pädevad ametiasutused teevad koostööd, kui see on nende ülesannete täitmiseks vajalik, ning kasutavad selleks oma volitusi, sõltumata sellest, kas need on sätestatud käesolevas direktiivis või käesoleva direktiivi alusel välja antud siseriiklikes õigusaktides. Pädevad ametiasutused osutavad teiste liikmesriikide pädevatele ametiasutustele ametialast abi.

Karistuste määramise õiguse ja uurimisvolituste kasutamisel teevad pädevad asutused tihedat koostööd, tagamaks, et karistused või meetmed annaksid soovitud tulemuse, ja koordineerivad oma tegevust piiriülestel juhtudel.

2a. Pädevad asutused võivad teatada Euroopa Järelevalveasutusele (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) olukordadest, kui koostöötaotlus on tagasi lükatud või kui sellele ei ole mõistliku aja jooksul vastatud. Ilma et see piiraks ELi toimimise lepingu artikli 258 kohaldamist, võib Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) esimeses lauses osutatud juhtudel toimida kooskõlas talle määruse (EL) nr 1095/2010 artiklis 19 antud volitustega.

2b. Pädevad asutused teevad käesoleva direktiivi kohaldamisel koostööd Euroopa Järelevalveasutusega (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) kooskõlas määrusega (EL) nr 1095/2010.

2c. Pädevad asutused esitavad Euroopa Järelevalveasutusele (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) viivitamata kogu teabe, mis on vajalik tema ülesannete täitmiseks käesoleva direktiivi ja määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 35 kohaselt.

►M3 3. Lõikega 1 ei takistata pädevatel asutustel konfidentsiaalse teabe vahetamist ega selle edastamist teistele pädevatele asutustele, Euroopa Järelevalveasutusele (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrusega (EL) nr 1092/2010 (finantssüsteemi makrotasandi usaldatavusjärelevalve kohta Euroopa Liidus ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu asutamise kohta) ( 24 ) asutatud Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule. ◄ Sel teel vahetatud teave kuulub ametisaladuse alla, mis on kohustuslik isikutele, kes töötavad või on töötanud pädevates ametiasutustes, kes on teavet omandanud.

4. Liikmesriigid ja Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) võivad vastavalt määruse (EL) nr1095/2010 artiklile 33 sõlmida koostöölepinguid teabe vahetamiseks kolmandate riikide pädevate asutuste või organitega, kes on asjaomase kolmanda riigi õigusaktide kohaselt volitatud täitma käesolevast direktiivist tulenevaid mis tahes ülesandeid, mis vastavalt artiklile 24 delegeeritakse pädevatele asutustele. Liikmesriigid teavitavad koostöölepingute sõlmimisest Euroopa Järelevalveasutust (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve). Peab olema tagatud, et taoline teabevahetus kuulub vähemalt käesolevas artiklis ettenähtud ulatuses ametisaladuse alla. Sellise teabevahetuse eesmärk on nimetatud asutuste või organite järelevalveülesande täitmine. Kui teave pärineb mõnest teisest liikmesriigist, siis võib seda edasi anda üksnes teavet edastanud pädevate asutuste selgesõnalisel nõusolekul ja üksnes eesmärkidel, milleks nimetatud asutused oma nõusoleku andsid.

1. Kui mõne vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus leiab, et emitent või aktsiate või teiste finantsinstrumentide omanik või artiklis 10 osutatud isik või üksus on rikkunud õigusnorme või oma kohustusi, teatab ta sellest päritoluliikmesriigi pädevale asutusele ja Euroopa Järelevalveasutusele (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve).

2. Kui vaatamata päritoluliikmesriigi pädeva asutuse võetud meetmetele või nende meetmete ebapiisavuse tõttu jätkab emitent või väärpaberite omanik asjakohaste õigusnormide rikkumist, võtab vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus pärast päritoluliikmesriigi pädeva asutuse teavitamist artikli 3 lõike 2 kohaselt kõik vajalikud meetmed, et kaitsta investoreid, ning teatab neist komisjonile ja Euroopa Järelevalveasutusele (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) nii kiiresti kui võimalik.

1. Komisjoni abistab otsuse 2001/528/EÜ artikliga 1 loodud Euroopa väärtpaberikomitee.

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7, võttes arvesse selle artikli 8 sätteid, tingimusel et selle menetluse kohaselt vastuvõetud rakendusmeetmed ei muuda käesoleva direktiivi olulisi sätteid.

Otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõike 6 kohaselt sätestatav tähtaeg on kolm kuud.

2a. Komisjonile antakse neljaks aastaks alates 4. jaanuarist 2011 volitused võtta vastu artikli 2 lõikes 3, artikli 5 lõikes 6, artikli 9 lõikes 7, artikli 12 lõikes 8, artikli 13 lõikes 2, artikli 14 lõikes 2, artikli 17 lõikes 4, artikli 18 lõikes 5, artikli 19 lõikes 4, artikli 21 lõikes 4, artikli 23 lõikes 4, artikli 23 lõikes 5 ja artikli 23 lõikes 7 osutatud delegeeritud õigusakte. Komisjon koostab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt kuus kuud enne nelja-aastase ajavahemiku lõppu. Volituste delegeerimist uuendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu volitused kooskõlas artikliga 27a tagasi võtab.

2b. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

2c. Komisjonile antud volituste suhtes võtta vastu delegeeritud õigusakte kohaldatakse artiklites 27a ja 27b sätestatud tingimusi.

3. 31. detsembriks 2010 ja seejärel vähemalt iga kolme aasta tagant vaatab komisjon läbi tema rakendusvolitustega seotud õigusnormid ning esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande nimetatud volituste toimimise kohta. Aruandes uuritakse eelkõige, kas komisjon peaks esitama ettepanekuid käesoleva direktiivi muutmiseks, et tagada komisjoni rakendusvolituste asjakohane ulatus. Järeldustele selle kohta, kas muutmine on vajalik või mitte, lisatakse üksikasjalikud põhjendused. Aruandele lisatakse vajaduse korral õigusakti ettepanek komisjoni rakendusvolituste sätete muutmiseks.

1. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 2 lõikes 3, artikli 5 lõikes 6, artikli 9 lõikes 7, artikli 12 lõikes 8, artikli 13 lõikes 2, artikli 14 lõikes 2, artikli 17 lõikes 4, artikli 18 lõikes 5, artikli 19 lõikes 4, artikli 21 lõikes 4, artikli 23 lõikes 4, artikli 23 lõikes 5 ja artikli 23 lõikes 7 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta.

2. Institutsioon, kes on algatanud sisemenetluse, et otsustada, kas volituste delegeerimine tuleks tagasi võtta, püüab sellest teavitada teist institutsiooni ja komisjoni mõistliku aja jooksul enne lõpliku otsuse tegemist, nimetades delegeeritud volitused, mille suhtes võidakse kohaldada tagasivõtmist.

3. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub kohe või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. Otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

1. Euroopa Parlament või nõukogu võivad delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid esitada kolme kuu jooksul alates õigusakti teatavakstegemisest. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel võib seda tähtaega pikendada kolme kuu võrra.

2. Kui pärast lõikes 1 osutatud tähtaja möödumist ei ole Euroopa Parlament ega nõukogu delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid esitanud, avaldatakse see Euroopa Liidu Teatajas ning see jõustub õigusaktis sätestatud kuupäeval.

Delegeeritud õigusakt võidakse avaldada Euroopa Liidu Teatajas ning see võib jõustuda enne nimetatud ajavahemiku lõppemist, kui nii Euroopa Parlament kui ka nõukogu on komisjonile teatanud, et nad ei kavatse vastuväiteid esitada.

3. Kui kas Euroopa Parlament või nõukogu esitab delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid lõikes 1 osutatud ajavahemiku jooksul, õigusakt ei jõustu. Vastuväiteid esitanud institutsioon põhjendab delegeeritud õigusakti suhtes esitatud vastuväiteid Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 296 kohaselt.

1. Ilma et see piiraks pädevate asutuste artikli 24 kohaseid volitusi ja liikmesriikide õigust ette näha ja määrata kriminaalkaristusi, sätestavad liikmesriigid eeskirjad haldusmeetmete ja -karistuste kohta, mida kohaldatakse käesoleva direktiivi ülevõtmiseks vastu võetud siseriiklike sätete rikkumise korral, ning võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada nende rakendamine. Kõnealused haldusmeetmed ja - karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

2. Ilma et see piiraks artikli 7 kohaldamist, tagavad liikmesriigid, et juhul, kui kohustus lasub juriidilisel isikul, võib kohustuse rikkumise korral olenevalt liikmesriigi õiguses sätestatud tingimustest karistuse määrata asjaomase juriidilise isiku haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liikmele ja muudele füüsilistele isikutele, kes vastutavad rikkumise eest vastavalt liikmesriigi õigusele.

1. Artiklis 28a osutatud rikkumiste korral on pädevatel asutustel õigus võtta vähemalt järgmisi haldusmeetmeid ja määrata järgmiseid halduskaristusi:

Liikmesriikides, mille rahaühik ei ole euro, arvutatakse eurole vastav summa riigi omavääringus, võttes arvesse ametlikku vahetuskurssi Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2013. aasta direktiivi 2013/50/EL (millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/109/EÜ läbipaistvusnõuete ühtlustamise kohta teabele, mis kuulub avaldamisele emitentide kohta, kelle väärtpaberid on lubatud reguleeritud turul kauplemisele, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/71/EÜ väärtpaberite üldsusele pakkumisel või kauplemisele lubamisel avaldatava prospekti kohta ja komisjoni direktiivi 2007/14/EÜ, milles sätestatakse direktiivi 2004/109/EÜ teatavate sätete üksikasjalikud rakenduseeskirjad) ( 25 ) jõustumise päeval.

2. Ilma et see piiraks artikli 24 kohaseid pädevate asutuste volitusi ja liikmesriikide õigust määrata kriminaalkaristusi, tagavad liikmesriigid, et nende õigus- ja haldusnormides on ette nähtud võimalus peatada artikli 28a punktis b osutatud rikkumiste korral aktsiatega seotud hääleõiguste kasutamine. Liikmesriigid võivad ette näha, et hääleõiguste peatamist kohaldatakse ainult kõige raskemate rikkumiste suhtes.

3. Liikmesriigid võivad ette näha lisakaristusi või -meetmeid või suuremaid rahalisi halduskaristusi, kui on sätestatud käesolevas direktiivis.

1. Liikmesriigid tagavad, et halduskaristuse või -meetme liigi ja taseme kindlaksmääramisel võtavad pädevad asutused arvesse kõiki olulisi asjaolusid, sealhulgas asjakohasel juhul järgmist:

2. Käesoleva direktiivi kohaselt järelevalve- ja uurimisvolituste täitmiseks kogutud isikuandmeid töödeldakse asjakohasel juhul vastavalt direktiivile 95/46/EÜ ja määrusele (EÜ) nr 45/2001.

1. Liikmesriigid näevad ette, et pädevad asutused avaldavad põhjendamatu viivituseta kõik otsused ja ettekirjutused karistuste ja meetmete kohta, mis on määratud ja võetud käesoleva direktiivi sätete rikkumise eest, märkides vähemalt teabe rikkumise liigi ja laadi kohta ning rikkumise eest vastutavate füüsiliste või juriidiliste isikute nimed.

Pädevad asutused võivad siiski kooskõlas siseriikliku õigusega avaldamise edasi lükata või avaldada otsuse või ettekirjutuse anonüümselt, kui on täidetud ükskõik milline järgmistest tingimustest:

2. Kui lõike 1 kohaselt avaldatud otsus või ettekirjutus kaevatakse edasi, on pädev asutus kohustatud avaldamisel lisama ka selle teabe, otsuse või ettekirjutuse avaldamise ajal või hiljem muudatuse kujul, kui kaebus esitatakse pärast esmast avaldamist.

1. Erinevalt käesoleva direktiivi artikli 5 lõikest 3 võib päritoluliikmesriik määruse (EÜ) nr 1606/2002 artiklis 9 nimetatud emitendid, vabastada sellest määrusest tuleneva raamatupidamisaruande esitamise kohustusest majandusaasta kohta, mis algab1. jaanuaril 2006 või hiljem.

2. Olenemata artikli 12 lõikest 2 peab aktsionär emitendile kooskõlas artiklitega 9, 10 ja 13 hiljemalt kahe kuu möödudes artikli 31 lõikes 1 nimetatud kuupäevast teatavaks tegema, kui palju hääli ja kui suurt osa emitendi aktsiakapitalist ta sel hetkel omab, välja arvatud juhul, kui ta on edastanud emitendile samaväärset teavet sisaldava teatise juba enne nimetatud kuupäeva.

Olenemata artikli 12 lõikest 6 teeb emitent omakorda teatavaks andmed, mida ta nende teatiste raames omandab, hiljemalt kolm kuud pärast artikli 31 lõikes 1 nimetatud kuupäeva.

3. Kui emitendi asukoht paikneb kolmandas riigis, võib päritoluliikmesriik vabastada taolise emitendi artikli 4 lõikes 3 sätestatud raamatupidamisaruande ja artikli 4 lõikes 5 sätestatud tegevusaruande koostamisest üksnes taoliste võlaväärtpaberite osas, millega kauplemine oli lubatud juba enne 1. jaanuari 2005 ühenduses mõnel reguleeritud turul. Vabastamine on võimalik juhul, kui:

4. Päritoluliikmesriik võib vabastada emitendi artiklis 5 sätestatud poolaasta vahearuande avaldamise kohustusest pärast 1. jaanuari 2005 kümneaastaseks perioodiks vaid võlaväärtpaberite osas, mis on lubatud ühenduse reguleeritud turul kauplemisele enne 1. jaanuarit 2005, eeldusel, et päritoluliikmesriik oli otsustanud taolisele emitendile lubada nimetatud võlaväärtpaberite kauplemisele lubamise hetkel direktiivi 2001/34/EÜ artiklis 27 sätestatud vabastust ära kasutada.

1. Liikmesriigid võtavad kasutusele vajalikud meetmed täitmaks käesoleva direktiivi tingimused hiljemalt 20. jaanuar 2007. Liikmesriigid teavitavad sellest komisjoni.

Kui liikmesriigid võtavad vastu vajalikke meetmeid, viitavad nad käesolevale direktiivile vastavates aktides endis või asjaomase viite kaudu nende ametlikul avaldamisel. Liikmesriigid reguleerivad viitamise viisi.

2. Kui liikmesriigid võtavad vastu meetmeid kooskõlas artikli 3 lõikega 1, artikli 8 lõikega 2 või 3 või artikliga 30, teatavad nad sellest viivitamata komisjonile ja teistele liikmesriikidele.

Direktiivi 2001/34/EÜ muudetakse järgmiselt, kusjuures muudatused jõustuvad artikli 31 lõikes 1 nimetatud kuupäevast:

Viiteid välja jäetud sätetele tõlgendatakse viidetena käesoleva direktiivi sätetele.

Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule 30. juuniks 2009 aruande käesoleva direktiivi toimimise kohta ning olemasolevate võlaväärtpaberite vabastamise lõpetamise otstarbekuse kohta pärast kümneaastast üleminekuperioodi kooskõlas artikli 30 lõikega 4, sealhulgas võimalike tagajärgede kohta Euroopa finantsturgudele.

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

( 3 ) Euroopa Parlamendi 30. märtsi 2004. a arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 2. detsembri 2004. aasta otsus.

( 6 ) EÜT L 191, 13.7.2001, lk 45. Otsust on muudetud otsusega 2004/8/EÜ (ELT L 3, 7.1.2004, lk 33).

( 7 ) EÜT L 184, 6.7.2001, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2003/71/EÜ.

( 8 ) EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31. Direktiivi on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).

( 12 ) EÜT L 375, 31.12.1985, lk 3. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2004/39/EÜ.

( 13 ) ELT L 126, 26.5.2000, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 2004/69/EÜ (ELT L 125, 28.4.2004, lk 44).

( 14 ) EÜT L 204, 21.7.1998, lk 37. Direktiivi on viimati muudetud nõukogu direktiiviga 2006/96/EÜ (ELT L 363, 20.12.2006, lk 81).

( 16 ) EÜT L 193, 18.7.1983, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2003/51/EÜ (ELT L 178, 17.7.2003, lk 16).

( 17 ) EÜT L 222, 14.8.1978, lk 11. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2003/51/EÜ.

		Euroopa Liidu Teataja
		No	page	date
►M1	EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2008/22/EÜ, 11. märts 2008,	L 76	50	19.3.2008
►M2	EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2010/73/EL, EMPs kohaldatav tekst 24. november 2010,	L 327	1	11.12.2010
►M3	EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2010/78/EL, EMPs kohaldatav tekst 24. november 2010,	L 331	120	15.12.2010
►M4	EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2013/50/EL, EMPs kohaldatav tekst 22. oktoober 2013,	L 294	13	6.11.2013