02004L0025 — ET — 09.01.2024 — 004.001
Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2004/25/EÜ, 21. aprill 2004, ülevõtmispakkumiste kohta (ELT L 142 30.4.2004, lk 12) |
Muudetud:
|
|
Euroopa Liidu Teataja |
||
nr |
lehekülg |
kuupäev |
||
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 219/2009, 11. märts 2009, |
L 87 |
109 |
31.3.2009 |
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2014/59/EL, 15. mai 2014, |
L 173 |
190 |
12.6.2014 |
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2021/23, 16. detsember 2020, |
L 22 |
1 |
22.1.2021 |
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV (EL) 2023/2864, 13. detsember 2023, |
L |
1 |
20.12.2023 |
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2004/25/EÜ,
21. aprill 2004,
ülevõtmispakkumiste kohta
(EMPs kohaldatav tekst)
Artikkel 1
Reguleerimisala
Artikkel 2
Mõisted
Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:
ülevõtmispakkumine või pakkumine – ettevõtte väärtpaberite omanikele tehtud avalik pakkumine (v.a pakkumise objektiks oleva ettevõtte enda poolt) sooviga omandada kõik kõnealused väärtpaberid või osa nendest kas kohustuslikult või vabatahtlikult, kusjuures pakkumine tehakse vastavalt siseriiklikule õigusele kas pärast kontrolli omandamist pakkumise objektiks oleva ettevõtte üle või on see pakkumise eesmärgiks;
pakkumise objektiks olev ettevõte – ettevõte, kelle väärtpaberid on pakkumise objektiks;
pakkumise tegija – avaliku või eraõiguse alusel toimiv füüsiline või juriidiline isik, kes teeb pakkumise;
kooskõlas tegutsevad isikud – füüsilised või juriidilised isikud, kes teevad koostööd pakkumise tegija või pakkumise objektiks oleva ettevõttega kas otsese või vaikiva, suulise või kirjaliku kokkuleppe alusel, mille eesmärgiks on kas saavutada kontroll pakkumise objektiks oleva ettevõtte üle või nurjata pakkumise teostamine;
väärtpaberid – edasiantavad väärtpaberid, mis annavad hääleõiguse ettevõttes;
pakkumise osapooled – pakkumise tegija, pakkumise tegija juhatuse liikmed, kui pakkumise teeb ettevõte, pakkumise objektiks olev ettevõte, pakkumise objektiks oleva ettevõtte väärtpaberite omanikud ja juhatuse liikmed ning isikud, kes tegutsevad selliste osapooltega kooskõlas;
mitu häält andvad väärtpaberid – väärtpaberid, mis kuuluvad spetsiifilisse, eraldi liiki ja millest igaüks annab rohkem kui ühe hääle.
Artikkel 3
Üldpõhimõtted
Käesoleva direktiivi rakendamiseks tagavad liikmesriigid, et järgitakse alljärgnevaid põhimõtteid:
pakkumise objektiks oleva ettevõtte sama liiki väärtpaberite kõiki omanikke tuleb kohelda võrdväärselt; lisaks tuleb kaitsta teisi väärtpaberite omanikke, kui isik omandab kontrolli ettevõtte üle.
pakkumise objektiks oleva ettevõtte väärtpaberite omanikel peab olema piisavalt aega ja informatsiooni võtmaks vastu asjakohasel teabel põhinevaid otsuseid pakkumise kohta; pakkumise objektiks oleva ettevõtte juhatus, kui see nõustab väärtpaberite omanikke, peab esitama oma seisukoha pakkumise teostamise mõju kohta tööhõivele, töötingimustele ja ettevõtte töökohtade asukohtadele;
pakkumise objektiks oleva ettevõtte juhatus peab toimima kogu ettevõtte huvide kohaselt, ega tohi võtta väärtpaberite omanikelt võimalust võtta vastu pakkumistingimuste hindamisel põhinevaid otsuseid;
pakkumise objektiks oleva ettevõtte, pakkumist esitava ettevõtte või mõne muu, pakkumise mõjupiirkonnas oleva ettevõtte väärtpaberiturul ei tohi tekkida moonutusi nii, et väärtpaberite kurss tõuseb või langeb kunstlikult ning turu normaalne funktsioneerimine on häiritud;
pakkumise tegija tohib pakkumise välja kuulutada alles siis, kui on tagatud, et ta on võimeline täielikult välja maksma kõik võimalikult pakutavad rahalised tasud, ning pärast seda, kui ta on võtnud kõik mõistlikud meetmed tagamaks kõigi muude hüvitiste maksmise.
pakkumise objektiks oleva ettevõtte tegevust ei tohi nende väärtpaberite suhtes tehtud pakkumisega takistada kauem, kui see on põhjendatud.
Lõikes 1 sätestatud põhimõtete järgimiseks liikmesriigid:
tagavad, et täidetakse käesolevas direktiivis sätestatud miinimumnõuded;
võivad pakkumiste reguleerimisele kehtestada täiendavaid tingimusi ja eeskirju, mis on rangemad kui käesolevas direktiivis sätestatud tingimused ja eeskirjad.
Artikkel 4
Järelevalveasutus ja kohaldatav õigus
Pakkumise üle järelevalve teostamiseks pädev ametiasutus on selle liikmesriigi ametiasutus, kus on pakkumise objektiks oleva äriühingu registreeritud asukoht, juhul kui äriühingu väärtpaberitega on lubatud kaubelda kõnealuse liikmesriigi reguleeritud turul.
Kui pakkumise objektiks oleva ettevõtte väärtpaberitega ei ole reguleeritud turul lubatud kaubelda selles liikmesriigis, kus ettevõte on registreeritud, on pakkumise üle järelevalve teostamiseks pädev ametiasutus on selle liikmesriigi ametiasutus, kelle reguleeritud turul on väärtpaberitega lubatud kaubelda.
Kui pakkumise objektiks oleva ettevõtte väärtpaberitega on reguleeritud turul lubatud kaubelda rohkem kui ühes liikmesriigis, on pakkumise üle järelevalve teostamise pädevus selle liikmesriigi ametiasutusel, kelle reguleeritud turul lubati väärtpaberitega kaubelda kõige enne.
Kui pakkumise objektiks oleva ettevõtte väärtpaberitega kauplemiseks reguleeritud turul on esimene luba antud mitmes liikmesriigis üheaegselt, määrab pakkumise objektiks olev ettevõte, milline kõnealuste liikmesriikide järelevalveasutustest on pädev pakkumise üle järelevalvet teostama, teavitades sellest asjaomaseid reguleeritud turge ja nende järelevalveasutusi esimesel kauplemispäeval.
Kui pakkumise objektiks oleva ettevõtte väärtpaberitega kauplemiseks reguleeritud turul on artikli 21 lõikes 1 sätestatud kuupäevaks juba antud luba rohkem kui ühes liikmesriigis ja kui see anti üheaegselt, lepivad kõnealuste liikmesriikide järelevalveasutused nelja nädala jooksul alates artikli 21 lõikes 1 nimetatud kuupäevast kokku, kes neist on pädev pakkumise üle järelevalvet teostama. Muul juhul määrab pakkumise objektiks olev ettevõte kõnealuste asutuste hulgast pädeva asutuse esimesel kauplemispäeval pärast kõnealuse neljanädalase tähtaja möödumist.
Liikmesriigid tagavad, et punktis c nimetatud otsused avalikustatakse.
Punktides b ja c nimetatud juhtudel kohaldatakse pakkumise korral pakutava tasu ja eelkõige hinna, pakkumismenetluse ja eelkõige pakkumise tegija pakkumisotsuse kohta käivate andmete, pakkumisdokumendi sisu ja pakkumise avalikustamise suhtes selle liikmesriigi eeskirju, kus asub pädev asutus. Pakkumise objektiks oleva ettevõtte töötajate teavitamise ja äriühinguõigusega, eelkõige kontrolli andva hääleõiguse protsendiga seotud küsimustes ning küsimustes, mis on seotud mis tahes erandiga pakkumise tegemise kohustuse suhtes ning tingimuste suhtes, mille korral pakkumise objektiks oleva ettevõtte juhatus võib võtta meetmeid, mis võivad viia pakkumise nurjumiseni, kohaldatakse selle liikmesriigi eeskirju ja pädevaks asutuseks on selle liikmesriigi asutus, kus pakkumise objektiks olev ettevõte on registreeritud.
Tingimusel, et järgitakse artikli 3 lõikes 1 sätestatud üldpõhimõtteid, võivad liikmesriigid oma käesoleva direktiivi põhjal välja antavates või kehtestatavates eeskirjades võimaldada erandeid kõnealustest eeskirjadest:
lisades sellised erandid oma siseriiklikesse eeskirjadesse, et võtta arvesse siseriiklikul tasandil määratletavad asjaolud
ja/või
andes riigi järelevalveasutustele vastavalt nende pädevusele volituse teha erandeid siseriiklikest eeskirjadest, võtmaks arvesse punktis i nimetatud või muid erilisi asjaolusid; viimasel juhul on vajalik põhjendatud otsus.
Liikmesriigid tagavad, et käesoleva direktiivi artikli 5 lõiget 1 ei kohaldata juhul, kui rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/59/EL ( 3 ) IV jaotises või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/23 ( 4 ) V jaotises sätestatud kriisilahenduse vahendeid, õigusi ja korda.
Artikkel 5
Vähemusaktsionäride kaitse, kohustuslik pakkumine ja õiglane hind
Tingimusel, et järgitakse artikli 3 lõikes 1 sätestatud üldpõhimõtteid, võivad liikmesriigid anda järelevalveasutustele volituse kohandada esimeses lõigus osutatud hinda selgesti määratletud asjaolude ja kriteeriumide alusel. Selleks võivad liikmesriigid koostada nimekirja tingimustest, mille korral kõrgeimat hinda võib kas tõsta või alandada, näiteks kui kõrgeima hinna suhtes on kokku lepitud ostja ja müüja vahelise lepinguga või kui asjaomaste väärtpaberite turuhindadega on manipuleeritud või kui erandlikud sündmused on mõjutanud üldisi või teatud turuhindu või kui on tegemist majanduslikes raskustes oleva ettevõtte päästmisega. Liikmesriigid võivad ka määrata sellistel juhtudel kohaldatavad kriteeriumid, milleks võib näiteks olla teatud perioodi keskmine turuhind, ettevõtte likvideerimisväärtus või muud finantsanalüüsil üldiselt kasutatavad objektiivsed kriteeriumid.
Järelevalveasutuse otsusele õiglase hinna kohandamise kohta lisatakse põhjendused ja otsus avalikustatakse.
Kui pakkumise tegija pakutud tasu ei hõlma siiski likviidseid väärtpabereid, millega on lubatud kaubelda reguleeritud turul, peab see alternatiivina hõlmama rahalist tasu.
Pakkumise tegija peab igal juhul pakkuma rahalist tasu vähemalt alternatiivina, kui tema või temaga kooskõlas tegutsevad isikud on ajavahemikul, mis algab liikmesriigi poolt lõike 4 kohaselt määratud ajast ja lõpeb pakkumise vastuvõtmise tähtaja lõppedes, raha eest omandanud väärtpabereid ulatuses, mis annab vähemalt 5 % pakkumise objektiks oleva ettevõtte hääleõigusest.
Liikmesriigid võivad sätestada nii, et rahalist tasu tuleb alati pakkuda vähemalt alternatiivina.
Artikkel 6
Teave pakkumiste kohta
Kui järelevalveasutus peab eelnevalt heaks kiitma esimeses lõigus nimetatud pakkumisdokumendi, tunnustatakse seda pärast heakskiitmist ja võimalikku tõlkimist kõigis liikmesriikides, mille turul on pakkumise objektiks oleva ettevõtte väärtpaberitega lubatud kaubelda, ilma et kõnealuste liikmesriikide järelevalveasutused peaksid selle heaks kiitma. Kõnealused järelevalveasutused võivad nõuda täiendavate andmete lisamist pakkumisdokumendile ainult sellisel juhul, kui lisaandmed on spetsiifilised selle liikmesriigi või nende liikmesriikide turule, kus pakkumise objektiks oleva ettevõtte väärtpaberitega on lubatud kaubelda, ja kui andmed on seotud formaalsustega, mida tuleb järgida pakkumise vastuvõtmisel ja pakkumise lõppedes tasu vastuvõtmisel ning samuti seoses maksudega väärtpaberiomanikele pakutud tasult.
Lõikes 2 nimetatud pakkumisdokument sisaldab vähemalt alljärgnevat teavet:
pakkumise tingimused;
pakkumise tegija isik või juhul, kui pakkujaks on äriühing, selle äriühingu vorm, nimi ja registrisse kantud asukoht,
väärtpaberid või väärtpaberiliik või -liigid, mille suhtes pakkumine tehakse,
iga väärtpaberi või väärtpaberiliigi eest pakutav tasu ja kohustusliku pakkumise korral tasu määramisel kasutatud hindamismeetod ning üksikasjalikud andmed tasu maksmise viisi kohta;
selliste õiguste eest pakutav hüvitis, mida on artikli 11 lõikes 4 sätestatud kaitsemeetmete tühistamise reegli kohaselt võimalik kõrvaldada, ja üksikasjalikud andmed hüvitise maksmisviisi ja selle määramisel kasutatava meetodi kohta;
väärtpaberite maksimum- ja miinimumprotsendid või -kogused, mida pakkuja kohustub omandama;
üksikasjalikud andmed pakkumise tegija ja temaga kooskõlas tegutsevate isikute olemasoleva osaluse kohta pakkumise objektiks olevas ettevõttes;
kõik tingimused, mis pakkumise suhtes kehtivad;
pakkumise tegija kavatsused seoses pakkumise objektiks oleva ettevõtte tegevuse jätkamisega ja, niivõrd, kui pakkumine seda mõjutab, pakkumise teinud ettevõtte tegevuse jätkamisega, samuti nende ettevõtete töötajate ja juhtkonna töökohtade säilimisega, sealhulgas töötingimuste olulise muutumisega, ning eelkõige pakkumise tegija strateegiliste plaanidega kõnealuse kahe ettevõtte suhtes ja nende tõenäolise mõjuga tööhõivele ja ettevõtete tegevuse asukohtadele;
pakkumise vastuvõtmiseks antav aeg;
kui pakkumise tegija pakutav tasu hõlmab igat liiki väärtpabereid, siis teave kõnealuste väärtpaberite kohta;
andmed pakkumise finantseerimise kohta;
pakkumise tegijaga või pakkumise objektiks oleva ettevõttega kooskõlas tegutsevate isikute isikuandmed, äriühingute korral nende vorm, nimi, registreeritud asukoht ja seos pakkumise tegijaga ja, kui võimalik, pakkumise objektiks oleva ettevõttega;
siseriiklikud õigusaktid, mis reguleerivad pakkumise tegija ja pakkumise objektiks oleva ettevõtte väärtpaberite omanike vahelisi pakkumise tulemusena sõlmitavaid lepinguid; ning pädev kohus.
Artikkel 7
Pakkumise vastuvõtmise tähtaeg
Artikkel 8
Pakkumise avalikustamine
Artikkel 9
Pakkumise objektiks oleva ettevõtte juhatuse kohustused
Selline volitus on kohustuslik vähemalt alates hetkest, kui pakkumise objektiks oleva ettevõtte juhatus saab artikli 6 lõike 1 esimeses lauses nimetatud andmed, ja nii kaua, kuni pakkumise tulemus avalikustatakse või pakkumine ära langeb. Liikmesriigid võivad nõuda, et volitus tuleb saada juba varem, näiteks niipea, kui pakkumise objektiks oleva ettevõtte juhatus saab teada tulevasest pakkumisest.
Artikkel 10
Teave artikli 1 lõikes 1 nimetatud ettevõtete kohta
Liikmesriigid tagavad, et artikli 1 lõikes 1 nimetatud ettevõtted avaldavad üksikasjaliku teabe alljärgnevates küsimustes:
nende kapitali struktuur, sealhulgas väärtpaberid, millega ei ole lubatud kaubelda mitte ühegi liikmesriigi reguleeritud turul, ja vajadusel andmed väärtpaberite eri liikide ja iga väärtpaberiliigiga seotud õigused ja kohustused ning nende protsentuaalne osakaal ettevõtte aktsiakapitalist;
kõik väärtpaberite ülekandmise piirangud, näiteks väärtpaberiomandi piirangud või vajadus saada nõusolek ettevõttelt või teistelt väärtpaberiomanikelt, ilma et see piiraks direktiivi 2001/34/EÜ artikli 46 kohaldamist;
oluline otsene või (sh püramiidstruktuuril või ristomandusel põhinev) kaudne osalus direktiivi 2001/34/EÜ artikli 85 tähenduses;
spetsiifilisi kontrolliõigusi andvate väärtpaberite omanikud ja nende õiguste kirjeldus;
kontrollisüsteem töötajate osalusskeemi korral, kui töötajad ei teosta oma kontrolliõigusi otse;
hääleõigust käsitlevad piirangud, näiteks hääleõiguse piiramine teatud protsentuaalse osaluse või häälte arvuga, hääleõiguse kasutamisele seatavad tähtajad või süsteemid, mille korral väärtpaberitega seotud rahalised õigused ja väärtpaberite omamine on koostöös äriühinguga teineteisest lahutatud;
ettevõttele teadaolevad aktsionäride vahelised kokkulepped, mis võivad piirata väärtpaberite ja/või hääleõiguse üleandmist direktiivi 2001/34/EÜ tähenduses;
ettevõtte juhatuse liikmete ametisse nimetamist ja vahetamist ning põhikirja muutmist reguleerivad eeskirjad;
juhatuse liikmete volitused, eelkõige aktsiate emiteerimist ja tagasiostmist käsitlevad volitused;
kõik olulised kokkulepped, milles ettevõte on osapooleks ja mis jõustuvad, muutuvad või lõpevad, kui ülevõtmispakkumise tulemusena saavutab ettevõtte üle kontrolli teine isik, ja selliste kokkulepete mõju, välja arvatud juhul, kui nende olemuse tõttu tekiks nende avaldamisest ettevõttele tõsine kahju; käesolevat erandit ei kohaldata, kui ettevõte on muude juriidiliste nõuete põhjal spetsiaalselt kohustatud selliseid andmed avaldama;
ettevõtte ja selle juhatuse või töötajate vahelised kokkulepped, milles sätestatakse hüvitised töölt lahkumise või ilma tõsise põhjuseta vallandamise või töösuhte lõppemise korral ülevõtmispakkumise tagajärjel.
Artikkel 11
Kaitsemeetmete tühistamine
Artikli 7 lõikes 1 sätestatud pakkumise vastuvõtmistähtaja jooksul ei kohaldata pakkumise tegija suhtes väärtpaberite üleandmise piiranguid, mis on sätestatud pakkumise objektiks oleva ettevõtte ja selle väärtpaberite omanike vahelistes või kõnealuste väärtpaberite omanike omavahelistes lepingutes, mis on sõlmitud pärast käesoleva direktiivi vastuvõtmist.
Hääleõigust käsitlevad piirangud, mille suhtes lepitakse kokku pakkumise objektiks oleva ettevõtte ja selle väärtpaberiomanike vahelises või kõnealuste väärtpaberiomanike omavahelises, pärast käesoleva direktiivi vastuvõtmist sõlmitud lepingus, ei kehti aktsionäride üldkoosolekul, kus tehakse otsus artikli 9 kohaste võimalike kaitsemeetmete suhtes.
Mitu häält andvad väärtpaberid annavad igaüks ainult ühe hääle aktsionäride üldkoosolekul, kus tehakse otsus artikli 9 kohaste võimalike kaitsemeetmete suhtes.
Selleks on pakkumise tegijal õigus kutsuda aktsionäride üldkoosolek kokku lühikese etteteatamisajaga tingimusel, et koosolek peetakse mitte varem kui kaks nädalat pärast selle kokkukutsumist.
Artikkel 12
Vabatahtlikud sätted
Ettevõtte otsus võetakse vastu aktsionäride üldkoosolekul põhikirja muutmise kohta kehtivate eeskirjade ja selle liikmesriigi õiguse kohaselt, kus ettevõte on registreeritud. Otsusest teatatakse selle liikmesriigi järelevalveasutusele, kus ettevõte on registreeritud, ja kõigi nende liikmesriikide järelevalveasutustele, kus ettevõtte väärtpaberitega on reguleeritud turul lubatud kaubelda või kus seda on taotletud.
Artikkel 13
Muud pakkumiste teostamise suhtes kohaldatavad eeskirjad
Liikmesriigid kehtestavad ka pakkumiste läbiviimist reguleerivad eeskirjad vähemalt alljärgnevate küsimuste suhtes:
pakkumiste äralangemine;
pakkumiste muutmine;
võistlevad pakkumised;
pakkumistulemuste avaldamine;
pakkumiste pöördumatus ja lubatud tingimused.
Artikkel 14
Töötajate esindajate teavitamine ja nende ärakuulamine
Käesolev direktiiv ei piira pakkumise tegija ja pakkumise objektiks oleva ettevõtte esindajate teavitamise ja nende ärakuulamisega seotud eeskirjade kohaldamist ega, kui liikmesriigid on nii ette näinud, eeskirjade kohaldamist, mis on seotud töötajate õigusega osaleda otsuste vastuvõtmisel vastavalt asjakohastele siseriiklikele õigusnormidele, eelkõige normidele, mis on vastu võetud direktiivide 94/45/EÜ, 98/59/EÜ, 2001/86/EÜ ja 2002/14/EÜ kohaselt.
Artikkel 15
Väikeaktsionäride välistamisõigus
Liikmesriigid tagavad, et pakkumise tegija võib kõigilt ülejäänud väärtpaberite omanikelt nõuda, et nad müüksid kõnealused väärtpaberid talle õiglase hinnaga. Liikmesriigid kehtestavad kõnealuse õiguse ühel järgmistest juhtudest:
kui pakkumise tegija omanduses on pakkumise objektiks oleva ettevõtte väärtpabereid vähemalt 90 protsendi ulatuses hääleõigust andvast kapitalist ja 90 % hääleõigusest;
või
kui pakkumise tegija on pärast pakkumise vastuvõtmist omandanud pakkumise objektiks oleva ettevõtte väärtpaberid või sõlminud siduva kokkuleppe nende omandamiseks vähemalt 90 % ulatuses hääleõigust andvast kapitalist ja 90 % pakkumises hõlmatud hääleõigusest.
Punktis a osutatud juhul võivad liikmesriigid sätestada kõrgema läve, mis siiski ei tohi ületada 95 % hääleõigust andvast kapitalist ega 95 % hääleõigusest.
Kui pakkumise objektiks olev ettevõte on emiteerinud mitut liiki väärtpabereid, võivad liikmesriigid sätestada, et väikeaktsionäride välistamisõigust võib teostada ainult selle väärtpaberiliigi piires, mille korral on saavutatud lõikes 2 sätestatud lävi.
Pärast vabatahtlikku ülevõtmispakkumist loetakse nii lõike 2 punktis a kui punktis b osutatud juhul pakkumises pakutud tasu õiglaseks hinnaks, kui pakkumise tegija on pakkumise vastuvõtmise tulemusena omandanud väärtpabereid vähemalt 90 % ulatuses pakkumises hõlmatud hääleõigust andvast kapitalist.
Pärast kohustuslikku ülevõtmispakkumist loetakse õiglaseks hinnaks pakkumises pakutavat tasu.
Artikkel 16
Õigus nõuda aktsiate väljaostu
Artikkel 16a
Juurdepääs teabele Euroopa ühtse juurdepääsupunkti kaudu
Liikmesriigid tagavad, et teave vastab järgmistele nõuetele:
see esitatakse määruse (EL) 2023/2859 artikli 2 punktis 3 määratletud, andmete väljavõttu võimaldavas vormingus või, kui see on liidu õigusega nõutav, masinloetavas vormingus kõnealuse määruse artikli 2 punkti 4 määratluse kohaselt;
see esitatakse koos järgmiste metaandmetega:
kõik selle ettevõtte nimed, millega teave on seotud;
ettevõtte juriidilise isiku tunnus, mis on kindlaks määratud vastavalt määruse (EL) 2023/2859 artikli 7 lõike 4 punktile b;
ettevõtte suurus kategooriate kaupa, mis on kindlaks määratud vastavalt kõnealuse määruse artikli 7 lõike 4 punktile d;
ettevõtte majandustegevuse tööstussektor(id), mis on kindlaks määratud vastavalt kõnealuse määruse artikli 7 lõike 4 punktile e;
teabe liik vastavalt kõnealuse määruse artikli 7 lõike 4 punktile c;
märge selle kohta, kas teave sisaldab isikuandmeid.
Liikmesriigid tagavad, et teave vastab järgmistele nõuetele:
see esitatakse määruse (EL) 2023/2859 artikli 2 punktis 3 määratletud, andmete väljavõttu võimaldavas vormingus;
see esitatakse koos järgmiste metaandmetega:
kõik selle ettevõtte nimed, millega teave on seotud;
kui see on olemas, ettevõtte juriidilise isiku tunnus, mis on kindlaks määratud vastavalt määruse (EL) 2023/2859 artikli 7 lõike 4 punktile b;
teabe liik vastavalt kõnealuse määruse artikli 7 lõike 4 punktile c;
märge selle kohta, kas teave sisaldab isikuandmeid.
Lõike 1 kohaselt esitatud teabe tõhusa kogumise ja haldamise tagamiseks töötab ESMA välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõu, et täpsustada järgmist:
mis tahes muud teabele lisatavad metaandmed;
andmete struktureerimine teabes;
millise teabe puhul on nõutav masinloetav vorming ja millist masinloetavat vormingut tuleb sellistel juhtudel kasutada.
Punkti c kohaldamisel hindab ESMA eri masinloetavate vormingute eeliseid ja puudusi ning teeb asjakohased kohapealsed testid.
ESMA esitab kõnealuse rakenduslike tehniliste standardite eelnõu komisjonile.
Komisjonile antakse õigus võtta vastu käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 15.
Artikkel 17
Sanktsioonid
Liikmesriigid määravad kindlaks käesoleva direktiivi kohaselt vastu võetud siseriiklike eeskirjade rikkumise eest määratavad sanktsioonid ja võtavad vajalikud meetmed nende jõustamiseks. Sätestatavad sanktsioonid peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid teatavad kõnealustest meetmetest komisjonile hiljemalt artikli 21 lõikes 1 sätestatud kuupäevaks ja nende edaspidistest muudatustest esimesel võimalusel.
Artikkel 18
Komiteemenetlus
▼M1 —————
Artikkel 19
Kontaktkomitee
Luuakse kontaktkomitee, kelle ülesandeks on:
ilma et see piiraks asutamislepingu artiklite 226 ja 227 kohaldamist, hõlbustada käesoleva direktiivi ühtlustatud kohaldamist korrapäraste koosolekute abil, millel käsitletakse praktilisi probleeme, mis tekivad seoses käesoleva direktiivi kohaldamisega;
vajaduse korral nõustada komisjoni käesoleva direktiivi täiendamise või muutmise suhtes.
Artikkel 20
Ülevaatamine
Komisjon vaatab viie aasta möödudes artikli 21 lõikes 1 nimetatud kuupäevast käesoleva direktiivi üle selle kohaldamisel omandatud kogemuste alusel ning teeb vajadusel ettepanekuid direktiivi muutmise kohta. Kõnealune ülevaatuse hõlmab kontrollistruktuure ja käesoleva direktiiviga hõlmamata ülevõtmiskaitseid.
Selleks esitavad liikmesriigid komisjonile igal aastal andmed nende ettevõtete suhtes tehtud ülevõtmispakkumiste kohta, kelle väärtpaberitega on nende reguleeritud turul lubatud kaubelda. Kõnealused andmed sisaldavad riikide nimesid, kus asjaomased ettevõtted on registreeritud, pakkumise tulemusi ja kõiki muid olulisi andmeid, mis on olulised ülevõtmispakkumiste tegeliku teostumise mõistmiseks.
Artikkel 21
Ülevõtmine
Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse normidesse või nende normide ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.
Artikkel 22
Jõustumine
Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Artikkel 23
Adressaadid
Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.
( 1 ) Nõukogu 10. mai 1993. aasta direktiiv 93/22/EMÜ väärtpaberiturul pakutavate investeerimisteenuste kohta (EÜT L 141, 11.6.1993, lk 27). Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2002/87/EÜ (ELT L 35, 11.2.2003, lk 1).
( 2 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. mai 2001. aasta direktiiv 2001/34/EÜ, mis käsitleb väärtpaberite ametlikku noteerimist väärtpaberibörsil ja nende väärtpaberite kohta avaldatavat teavet (EÜT L 184, 6.7.2001, lk 1). Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2003/71/EÜ (ELT L 345, 31.12.2003, lk 64).
( 3 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/59/EL, millega luuakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse õigusraamistik ning muudetakse nõukogu direktiivi 82/891/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2001/24/EÜ, 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2005/56/EÜ, 2007/36/EÜ, 2011/35/EL, 2012/30/EL ja 2013/36/EL ning määruseid (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 648/2012 (ELT L 173, 12.6.2014, lk 190).
( 4 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2020. aasta määrus (EL) 2021/23 kesksete vastaspoolte finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse raamistiku kohta ning millega muudetakse määruseid (EL) nr 1095/2010, (EL) nr 648/2012, (EL) nr 600/2014, (EL) nr 806/2014 ja (EL) 2015/2365 ning direktiive 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2007/36/EÜ, 2014/59/EL ja (EL) 2017/1132 (ELT L 022, 22.1.2021, lk 1).
( 5 ) Neljas nõukogu direktiiv 78/660/EMÜ, 25. juuli 1978, teatavat liiki äriühingute raamatupidamise aastaaruannete kohta (EÜT L 222, 14.8.1978, lk 11). Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2003/51/EÜ (ELT L 178, 17.7.2003, lk 16).
( 6 ) Seitsmes nõukogu direktiiv 83/349/EMÜ, 13. juuni 1983, konsolideeritud aruannete kohta (EÜT L 193, 18.7.1983, lk 1). Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2003/51/EÜ.
( 7 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2023. aasta määrus (EL) 2023/2859, millega luuakse Euroopa ühtne juurdepääsupunkt, mis tagab keskse juurdepääsu finantsteenuste, kapitaliturgude ja kestlikkusega seotud avalikult kättesaadavale teabele (ELT L, 2023/2859, 20.12.2023, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2023/2859/oj).