2004L0018 — ET — 01.01.2016 — 014.001


Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest

►B

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2004/18/EÜ,

31. märts 2004,

ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta

(ELT L 134 30.4.2004, lk 114)

Muudetud:

 

 

Euroopa Liidu Teataja

  nr

lehekülg

kuupäev

 M1

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1874/2004, 28. oktoober 2004,

  L 326

17

29.10.2004

►M2

KOMISJONI DIREKTIIV 2005/51/EÜ, EMPs kohaldatav tekst 7. september 2005,

  L 257

127

1.10.2005

 M3

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2005/75/EÜ, 16. november 2005,

  L 323

55

9.12.2005

 M4

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 2083/2005, 19. detsember 2005,

  L 333

28

20.12.2005

►M5

NÕUKOGU DIREKTIIV 2006/97/EÜ, 20. november 2006,

  L 363

107

20.12.2006

 M6

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1422/2007, 4. detsember 2007,

  L 317

34

5.12.2007

►M7

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 213/2008, 28. november 2007,

  L 74

1

15.3.2008

►M8

KOMISJONI OTSUS, 9. detsember 2008,

  L 349

1

24.12.2008

►M9

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 596/2009, 18. juuni 2009,

  L 188

14

18.7.2009

►M10

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2009/81/EÜ, EMPs kohaldatav tekst 13. juuli 2009,

  L 216

76

20.8.2009

 M11

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1177/2009, 30. november 2009,

  L 314

64

1.12.2009

 M12

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 1251/2011, 30. november 2011,

  L 319

43

2.12.2011

►M13

NÕUKOGU DIREKTIIV 2013/16/EL, 13. mai 2013,

  L 158

184

10.6.2013

 M14

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 1336/2013, 13. detsember 2013,

  L 335

17

14.12.2013

►M15

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2015/2342, 15. detsember 2015,

  L 330

18

16.12.2015




▼B

NÕUKOGU DIREKTIIV 2006/97/EÜ,

20. november 2006,

millega kohandatakse teatavaid direktiive kaupade vaba liikumise valdkonnas seoses Bulgaaria ja Rumeenia ühinemisega



EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 47 lõiget 2 ning artikleid 55 ja 95,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, ( 1 )

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust, ( 2 )

võttes arvesse regioonide komitee arvamust, ( 3 )

tegutsedes asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras ( 4 ) vastavalt lepituskomitees 9. detsembril 2003 heakskiidetud ühistekstile

ning arvestades järgmist:

(1)

Selleks, et täita lihtsustamis- ja ajakohastamisnõudeid, mis ostjad ja ettevõtjad on esitanud seoses komisjoni poolt 29. novembril 2000 vastu võetud rohelise raamatuga, on tehtud uusi muudatusi nõukogu 18. juuni 1992. aasta direktiivis 92/50/EMÜ (millega kooskõlastatakse teenuste riigihankelepingute sõlmimise kord), ( 5 ) nõukogu 14. juuni 1993. aasta direktiivis 93/36/EMÜ (millega kooskõlastatakse asjade riigihankelepingute sõlmimise kord) ( 6 ) ja nõukogu 14. juuni 1993. aasta direktiivis 93/37/EMÜ (millega kooskõlastatakse ehitustööde riigihankelepingute sõlmimise kord) ( 7 ) ning seetõttu tuleks need direktiivid selguse huvides uuesti sõnastada. Käesolev direktiiv tugineb Euroopa Ühenduste Kohtu pretsedendiõigusele, eeskätt lepingu sõlmimise kriteeriumidega seotud kohtupraktikale, millest selguvad ostjate võimalused rahuldada asjaomase üldsuse, sealhulgas ka keskkonnakaitse- ja sotsiaalvaldkonna vajadusi, kui kõnealused kriteeriumid on lepingu objektiga seotud, ei anna ostjale piiramatut valikuvabadust, on selgesti sõnastatud ja kooskõlas põhjenduses 2 mainitud oluliste põhimõtetega.

(2)

Liikmesriikides tuleb lepingute sõlmimisel riigi nimel või piirkondlike või kohalike omavalitsuste või avalik-õiguslike isikute nimel kohaldada asutamislepingu põhimõtteid, eelkõige kaupade vaba liikumise põhimõtet, asutamisvabaduse ja teenuste osutamise vabaduse põhimõtet ning nendest tulenevaid põhimõtteid, nagu võrdse kohtlemise, mittediskrimineerimise, vastastikuse tunnustamise, proportsionaalsuse ja läbipaistvuse põhimõte. Teatavat maksumust ületavate riigihankelepingute puhul on siiski soovitav koostada lepingute sõlmimise siseriiklikku korda kooskõlastavad ühenduse sätted, mis tuginevad kõnealustele põhimõtetele, et tagada nende mõju ja kindlustada hanketellimuse avatus konkurentsile. Kooskõlastavaid sätteid tuleks seepärast tõlgendada nii eespool nimetatud eeskirjade ja põhimõtete kui ka asutamislepingu muude eeskirjade kohaselt.

(3)

Kooskõlastavad sätted peaksid võimalikult ulatuslikult vastama igas liikmesriigis praegu kehtivatele hankemenetlustele ja -tavadele.

(4)

Liikmesriigid peaksid tagama, et avalik-õigusliku isiku osalemine pakkujana riigihankelepingu sõlmimise menetluses ei moonuta konkurentsi eraõiguslike pakkujate kahjuks.

(5)

Asutamislepingu artikli 6 alusel ning eelkõige säästva arengu soodustamist silmas pidades tuleb kõnealuse lepingu artiklis 3 nimetatud ühenduse poliitika ja tegevuse määratlemisse ja rakendamisse integreerida keskkonnakaitse nõuded. Käesolevas direktiivis selgitatakse seetõttu, kuidas ostjad saavad kaasa aidata keskkonnakaitsele ja säästva arengu soodustamisele ning samas tagada võimaluse saada lepingutega seotud kulutustele vastavat parimat tulu.

(6)

Käesolev direktiiv ei tohiks ühelgi viisil takistada selliste meetmete kehtestamist või elluviimist, mis on vajalikud avaliku korra, kõlbluse, julgeoleku, tervishoiu, inimeste ja loomade elu või taimede kaitse ning eelkõige säästva arengu seisukohalt, kui need meetmed on kooskõlas asutamislepinguga.

(7)

Nõukogu 22. detsembri 1994. aasta otsusega 94/800/EÜ, mis käsitleb nõukogu pädevusse kuuluvaid Euroopa Ühenduse nimel sõlmitavaid kokkuleppeid, mis saavutati mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay voorus (1986–1994), ( 8 ) kiideti heaks eelkõige WTO riigihankeid käsitlev leping, edaspidi „GATTi leping”, mille eesmärk on luua riigihankelepingute suhtes mitmepoolne tasakaalustatud õiguste ja kohustuste raamistik, et liberaliseerida ja laiendada maailmakaubandust.

Silmas pidades GATTi lepingu heakskiitmisest ühendusele tulenevaid rahvusvahelisi õigusi ja kohustusi, tuleb lepingule alla kirjutanud kolmandatest riikidest pärit pakkujate ja toodete suhtes kohaldada GATTi lepingus määratletud korda. GATTi lepingul ei ole vahetut õigusmõju. GATTi lepingus käsitletud ostjaid, kes täidavad käesoleva direktiivi sätteid ja kes kohaldavad neid GATTi lepingule alla kirjutanud kolmandate riikide ettevõtjate suhtes, tuleks seetõttu pidada GATTi lepingu nõuetele vastavateks. Samuti on asjakohane, et kooskõlastavad sätted tagaksid ühenduse ettevõtjatele sama soodsad riigihangetes osalemise tingimused, nagu on tagatud GATTi lepingule alla kirjutanud kolmandate riikide ettevõtjatele.

(8)

Enne lepingu sõlmimise menetluse algatamist võivad ostjad tehnilist dialoogi kasutades küsida või vastu võtta nõuandeid, mida võib kasutada tehnilise kirjelduse ettevalmistamisel, kusjuures kõnealused nõuanded ei tohi olla konkurentsi piirava mõjuga.

(9)

Silmas pidades ehitustööde riigihankelepingute mitmekesisust, peaks ostjatel olema võimalus ette näha, kas töö projekteerimis- ja teostamislepingud sõlmitakse eraldi või ühiselt. Käesoleva direktiiviga ei kavatseta sätestada ühiste või eraldi lepingute sõlmimist. Otsus, kas sõlmida eraldi või ühised lepingud, tuleb teha majanduslike ja kvalitatiivsete kriteeriumide põhjal, mis on määratletavad siseriiklike õigusaktidega.

(10)

Lepingut käsitletakse ehitustööde riigihankelepinguna ainult juhul, kui lepinguobjekt hõlmab konkreetselt I lisas loetletud töid, isegi juhul, kui lepinguga reguleeritakse kõnealusteks töödeks vajalike teenuste osutamist. Teenuste riigihankelepingud, eriti kinnisvarahaldusega seotud teenuste valdkonnas, võivad teatavatel tingimustel sisaldada ehitustöid. Asjaolu, et lepinguga hõlmatakse kõnealuseid ehitustöid, kuivõrd need on lepingu põhiobjektiga seotud või võivad sellest tuleneda või seda täiendada, ei anna siiski alust pidada lepingut ehitustööde riigihankelepinguks.

(11)

Tuleks sätestada raamlepinguid käsitlev ühenduse määratlus ning käesoleva direktiivi reguleerimisalasse jäävaid lepinguid hõlmavate raamlepingute erieeskirjad. Nende eeskirjade kohaselt võib ostja, kes sõlmib käesoleva direktiiviga ettenähtud korras raamlepingu eeskätt pakkumistest teavitamise, pakkumiste esitamise tähtaegade ja tingimuste osas, sõlmida raamlepingu kehtivusajal sellel põhinevaid lepinguid kas raamlepingus sätestatud tingimuste kohaselt või juhul, kui kõik tingimused ei ole raamlepingus ette kindlaks määratud, kuulutada raamlepingu osapoolte vahel välja kõnealustele tingimustele vastava uue konkursi. Uue konkursi väljakuulutamine peab vastama teatavatele eeskirjadele, mille eesmärk on tagada vajalik paindlikkus ning üldpõhimõtete, eriti võrdse kohtlemise põhimõtte järgimine. Samal põhjusel ei tohiks raamlepingute kehtivusaeg olla pikem kui neli aastat, välja arvatud ostja poolt nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel.

(12)

Jätkuvalt töötatakse välja teatavaid uusi elektroonilisi ostumeetodeid. Need meetodid aitavad suurendada konkurentsi ja täiustada riiklikke tellimusi eeskätt aja ja raha kokkuhoiu tõttu, mida nende kasutamine võimaldab. Elektroonilisi ostumeetodeid võivad kasutada ostjad, kes täidavad käesoleva direktiivi alusel koostatud eeskirju ning järgivad võrdse kohtlemise, diskrimineerimisest hoidumise ja läbipaistvuse põhimõtteid. Kui need tingimused on täidetud, võib pakkuja, eriti raamlepingu alusel uuesti väljakuulutatud konkursi või dünaamilise ostusüsteemi kasutamise korral, esitada pakkumise elektroonilise kataloogi kujul, kasutades ostja poolt artikliga 42 ettenähtud korras valitud kommunikatsioonivahendeid.

(13)

Elektrooniliste ostusüsteemide ülikiiret arengut silmas pidades tuleks praegu kehtestada asjakohased eeskirjad, mis võimaldavad ostjatel kõnealuste süsteemide kaudu avanevaid võimalusi täielikult ära kasutada. Sellest tulenevalt on vaja määratleda täielikult elektrooniline ja dünaamiline ostusüsteem tavapäraste ostutehingute jaoks ning sätestada süsteemi rajamise ja kasutamise erieeskirjad, et tagada kõigi süsteemis osaleda soovivate ettevõtjate õiglane kohtlemine. Kõik ettevõtjad, kes esitavad tehnilisele kirjeldusele vastava esialgse pakkumise ja vastavad valikukriteeriumidele, peaksid saama sellise süsteemiga liituda. Kõnealune ostusüsteem võimaldab ostjal, kes koostab juba valitud pakkujate nimekirja ning annab uutele pakkujatele osalemisvõimaluse, saada elektrooniliste vahendite abil eriti suures ulatuses pakkumisi ning järelikult kindlustada riiklike vahendite optimaalne kasutamine ulatusliku konkurentsi tingimustes.

(14)

Kuna on tõenäoline, et elektroonilisi oksjoneid hakatakse üha rohkem kasutama, peaks ühendus sellised oksjonid määratlema, kusjuures need tuleks reguleerida erieeskirjadega, et tagada nende toimimine võrdse kohtlemise, mittediskrimineerimise ja läbipaistvuse põhimõtete kohaselt. Selleks tuleks ette näha, et elektroonilised oksjonid hõlmaksid ainult neid ehitustööde, asjade või teenuste hankelepinguid, mille puhul saab tehnilised nõuded täpselt kindlaks määrata. See võib eelkõige kehtida uuendatavate asjade, ehitustööde ja teenuste hankelepingute suhtes. Samal eesmärgil peab elektroonilise oksjoni igas staadiumis olema võimalik ka pakkujad vastavalt järjestada. Elektrooniliste oksjonite kasutamine lubab ostjatel taotleda pakkujatelt uute, madalamate hindade esitamist ning juhul, kui leping sõlmitakse majanduslikult soodsaima pakkumise esitajaga, muuta peale hindade paremaks ka pakkumise muud koostisosad. Tagamaks läbipaistvuse põhimõtte kohaldamist, võivad elektroonilised oksjonid koosneda ainult sellistest osadest, mida saab ilma ostja sekkumise ja/või hinnanguteta automaatselt ja elektrooniliselt hinnata, see tähendab ainult neid koostisosi, mis on kvantifitseeritavad ning arvudes või protsentides väljendatavad. Elektrooniliste oksjonite objektiks ei tohiks olla pakkumiste need tahud, millega kaasneb kvantifitseerimatute koostisosade hindamine. Sellest tulenevalt ei tohiks elektroonilisi oksjoneid kasutada teatavate ehitustööde ja teenuste hankelepingute puhul, mille objektiks on intellektuaalne tegevus, näiteks ehitustööde projekteerimine.

(15)

Liikmesriikides on välja töötatud teatavad tsentraliseeritud ostumeetodid. Mitmed ostjad vastutavad omandamiste või riiklike lepingute/raamlepingute sõlmimise eest teiste ostjate jaoks. Ostetud koguste suurt mahtu silmas pidades aitavad sellised meetodid suurendada konkurentsi ja täiustada riiklikku tellimist. Seepärast tuleks ette näha ostjatega tegelevate tsentraliseeritud ostjate ühenduse määratlus. Samuti tuleks määratleda tingimused, mis võimaldavad kooskõlas mittediskrimineerimise ja võrdse kohtlemise põhimõttega kindlaks teha, kas ehitustöid, tarneid ja/või teenuseid tsentraliseeritud ostja kaudu ostvad ostjad täidavad käesoleva direktiiviga ettenähtud nõudeid.

(16)

Arvesse võttes erinevaid tingimusi liikmesriikides, peaksid liikmesriigid saama valida, kas ostjad võivad kasutada raamlepinguid, tsentraliseeritud ostjaid, dünaamilisi ostusüsteeme, elektroonilisi oksjoneid või konkurentidevahelist dialoogi, nagu on määratletud ja reguleeritud käesoleva direktiiviga.

(17)

Mitmete piirmäärade korrutamine kooskõlastavate sätete kohaldamiseks muudab ostjate olukorra keerulisemaks. Peale selle tuleks sellised piirmäärad rahaliidu kontekstis kehtestades eurodes. Sellest tulenevalt tuleks piirmäärad kehtestada eurodes nii, et kõnealuste sätete kohaldamine muutuks lihtsamaks, tagades samal ajal GATTi lepingus Rahvusvahelise Valuutafondi arvestusühikutes väljendatud piirmääradest kinnipidamise. Sellega seoses tuleks samuti ette näha, et eurodes kehtestatud piirmäärad vaadatakse teatavate ajavahemike järel läbi ja kohandatakse vajaduse korral euro väärtuse võimaliku kõikumise võrra Rahvusvahelise Valuutafondi arvestusühiku suhtes.

(18)

Teenuste valdkonda on käesolevas direktiivis sätestatud menetluskorra kohaldamiseks ja järelevalve tagamiseks kõige parem kirjeldada, jagades teenused liikidesse, mis vastavad ühtse klassifikatsiooni konkreetsetele rubriikidele, ning esitades need kokkuvõtlikult II A ja II B lisas vastavalt sellele, milline kord nende suhtes kehtib. IIB lisas nimetatud teenuste puhul ei piira käesoleva direktiivi asjakohased sätted kõnealuseid teenuseid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohaldamist.

(19)

Teenuste riigihankelepingute puhul kohaldatakse käesolevat direktiivi üleminekuperioodil täielikult üksnes selliste lepingute suhtes, mille puhul direktiivi sätted võimaldavad kasutada kõiki piiriülese kaubanduse suurendamise võimalusi. Muid teenuseid käsitlevaid lepinguid tuleb enne käesoleva direktiivi täieliku kohaldamise otsust üleminekuperioodi jooksul jälgida. Sellega seoses tuleb määratleda järelevalvemehhanism. See mehhanism peaks samal ajal tagama huvitatud poolte juurdepääsu asjakohasele teabele.

(20)

Vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste ala ostjate sõlmitud ning vastavate valdkondade reguleerimisalasse kuuluvaid riiklikke lepinguid reguleeritakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiiviga 2004/17/EÜ, millega kooskõlastatakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate ostjate hankemenetlused ( 9 ). Ent ostjate lepingud mere-, rannavee- või jõetransporti teenindavatel tegevusaladel jäävad käesoleva direktiivi reguleerimisalasse.

(21)

Tõhusat konkurentsi telekommunikatsiooniturul pärast selle sektori liberaliseerimiseks kavandatud ühenduse eeskirjade rakendamist silmas pidades tuleks käesoleva direktiivi reguleerimisalast välja jätta selles valdkonnas sõlmitavad riigihankelepingud, kui need on mõeldud eeskätt selleks, et võimaldada ostjale teatavat tegevust telekommunikatsioonisektoris. Need tegevusalad määratletakse nõukogu 14. juuni 1993. aasta direktiivi 93/38/EMÜ (millega kooskõlastatakse vee-, energeetika-, transpordi- ja telekommunikatsioonisektoris tegutsevate ostjate hankemenetlused) ( 10 ) artiklites 1, 2 ja 8 kasutatud määratluste kohaselt nii, et käesolevat direktiivi ei kohaldata nende lepingute suhtes, mis on direktiivi 93/38/EMÜ artikli 8 reguleerimisalast välja arvatud.

(22)

Tuleks sätestada juhud, mil kooskõlastusmeetmete võtmisest võib hoiduda riikliku julgeoleku või riigisaladusega seotud põhjustel, või erieeskirjade kohaldamise tõttu rahvusvahelistest lepingutest tulenevate, sõjaväeüksuste paigutamisega seotud või rahvusvaheliste organisatsioonide konkreetsete lepingute sõlmimise suhtes.

(23)

Vastavalt asutamislepingu artiklile 163 võimaldab teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse soodustamine ühenduse tööstuse teaduslikku ja tehnoloogilist alust tugevdada ning teenustega seotud riigihangete avamine aitab seda eesmärki saavutada. Käesolevas direktiivis ei tuleks käsitleda uurimis- ja arendusprogrammide kaasfinantseerimist, seega ei hõlma käesolev direktiiv uurimis- ja arendustegevusega seotud lepinguid, välja arvatud juhul, kui lepingust tuleneb kasu üksnes ostjale tema enese tarbeks ja tema enese tegevuse käigus tingimusel, et osutatud teenuse eest tasub täielikult ostja.

(24)

Teenuste puhul erinevad kinnisvara omandamist või rentimist või sellega seotud õigusi käsitlevad lepingud tavapärastest lepingutest, mistõttu riigihankelepingute sõlmimise eeskirju ei ole nende puhul asjakohane rakendada.

(25)

Riigihankelepingute sõlmimisel seoses teatavate audiovisuaalsete teenustega ringhäälingu valdkonnas tuleks arvesse võtta kultuuriliselt või sotsiaalselt olulisi küsimusi, mistõttu riigihankelepingute sõlmimise eeskirju ei ole nende puhul asjakohane rakendada. Seepärast tuleb valmissaadete ostmise, väljatöötamise, tootmise või ühistootmise või muude ettevalmistavate teenuste, nagu näiteks saate tootmiseks vajalike käsikirjade ja kunstilise esitusega seotud teenuste ning saateaegade kohta sõlmitud lepingutega seoses teha erand. Seda erandit ei tohiks siiski kohaldada selliste saadete tootmiseks, ühistootmiseks ja eetrisse laskmiseks vajalike tehniliste seadmete tarnimise suhtes. Ringhäälingusaadete edastamist tuleks määratleda saadete edastamise ja levitamisena mis tahes elektroonilist võrku kasutades.

(26)

Vahekohtu- ja lepitusteenuseid osutavad tavaliselt asutused või isikud, kes määratakse või valitakse viisil, mida ei saa riigihankelepingute sõlmimise eeskirjadega reguleerida.

(27)

GATTi lepingu kohaselt ei kuulu käesoleva direktiiviga reguleeritavate finantsteenuste hulka vahendid, mis on seotud raha, vahetuskursi, riigivõla ja reservide haldamise poliitikaga ning poliitikaga, mis hõlmab väärtpaberite või muude finantsdokumentidega seotud tehinguid, eelkõige neid, mis ostja teeb raha või kapitali kaasamiseks. Sellest tulenevalt ei reguleerita väärtpaberite ja muude finantsdokumentide väljaandmise, müügi, ostu või loovutamisega seotud lepinguid. Samuti jäetakse reguleerimisalast välja keskpankade osutatavad teenused.

(28)

Töö saamine ja kutsealale pääsemine on kõikidele võrdsete võimaluste tagamisel otsustava tähtsusega ning toetab sotsiaalset integreerimist. Seega aitavad kaitstud õpikojad ja tööhõiveprogrammid tõhusalt kaasa puuetega inimeste tööjõuturule pääsemisele ja naasmisele. Ent sellistel õpikodadel ei pruugi olla võimalik sõlmida lepinguid tavapärastes konkursitingimustes. Sellest tulenevalt on asjakohane ette näha, et liikmesriigid võivad jätta sellistele õpikodadele õiguse osaleda riiklike lepingute sõlmimise menetlustes või näha ette lepingute täitmist kaitstud tööhõiveprogrammide raames.

(29)

Riiklike ostjate koostatud tehnilised kirjeldused peavad võimaldama avada riigihanked konkurentsile. Selleks peab olema võimalik esitada erinevaid tehnilisi lahendusi kajastavaid pakkumisi. Sellest tulenevalt peab olema võimalik koostada tehnilised kirjeldused funktsionaalsest toimivusest ja nõuetest lähtuvalt ning juhtudel, kui viidatakse Euroopa standardile või siseriiklikule standardile, kui Euroopa standard puudub, peavad ostjad võtma arvesse ka samaväärsetel lahendustel põhinevaid pakkumisi, mis vastavad ostjate nõuetele ja on ohutuse seisukohast samaväärsed. Samaväärsuse tõestamiseks peaks pakkujatel olema lubatud kasutada mis tahes tõendeid. Ostjad peavad suutma põhjendada otsuseid, mille kohaselt samaväärsus konkreetsel juhul puudub. Ostjad, kes soovivad määratleda konkreetse lepingu tehnilise kirjeldusega seotud keskkonnanõuded, võivad sätestada keskkonnanäitajad, näiteks konkreetse tootmismeetodi ja/või toote- või teenuserühma eriomase mõju keskkonnale. Nad võivad soovi korral kasutada asjakohaseid kirjeldusi, mis on määratletud ökomärgistel, näiteks Euroopa ökomärgisel, rahvusvahelistel või siseriiklikel või muudel ökomärgistel, kui märgisel olevad nõuded on koostatud ja vastu võetud teadusinfo põhjal, kasutades menetlust, milles võivad osaleda huvirühmad, näiteks riigiasutused, tarbijad, tootjad, turustajad ja keskkonnakaitseorganisatsioonid, ning juhul, kui märgis on kõigile huvitatud pooltele kättesaadav. Võimalusel peaksid ostjad tehniliste kirjelduste koostamisel arvesse võtma kriteeriume, mis tagavad nende kättesaadavuse puuetega inimestele, või kavandama need nii, et kõigil oleks võimalik neid kasutada. Tehnilised nõuded peaksid olema selgesti esitatud, et kõik pakkujad saaksid aru, mida ostja kehtestatud nõuded hõlmavad.

(30)

Lisateave lepingute kohta tuleb esitada nii nagu liikmesriikides tavaks, kas iga lepingu lepingudokumentides või muus samaväärses dokumendis.

(31)

Eriti keerukaid projekte ellu viivatel ostjatel võib, ilma et nad ise selles süüdi oleksid, olla võimatu määrata objektiivselt kindlaks vahendid, mille abil oma vajadusi rahuldada või turul pakutavaid tehnilisi ja/või rahalisi/õiguslike lahendusi hinnata. Selline olukord võib tekkida eelkõige oluliste integreeritud transpordiinfrastruktuuride, ulatuslike arvutivõrkude või keerukat ja liigendatud rahastamist hõlmavate projektide puhul, mille rahalist ja õiguslikku ülesehitust ei ole võimalik eelnevalt määratleda. Ulatuses, milles avatud või piiratud menetlused ei võimalda selliste lepingute sõlmimist, tuleks ette näha paindlik menetlus, mille puhul säiliks lisaks ettevõtjatevahelisele konkurentsile ka ostja vajadus lepingu kõiki tahke iga kandidaadiga arutada. Ent sellist menetlust ei tohi kasutada konkurentsi piiraval või moonutaval viisil, kusjuures eelkõige ei tohi muuta pakkumiste põhielemente, kehtestada eduka pakkuja suhtes uusi olulisi nõudeid ega kaasata majanduslikult kõige soodsama pakkumise esitanud pakkuja asemel muid pakkujaid.

(32)

Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate riigihankelepingute turule kaasamise soodustamiseks on soovitav lisada allhankeid käsitlevad sätted.

(33)

Lepingu täitmise tingimused on kooskõlas käesoleva direktiiviga juhul, kui need ei ole otseselt ega kaudselt diskrimineerivad ning on esitatud hanketeates või lepingudokumentides. Esmajoones on nende abil võimalik soodustada kohapealset koolitust, eriti raskesti integreeruvate inimeste tööhõivet, tööpuudusevastast võitlust või keskkonnakaitsealast tegevust. Muu hulgas võib mainida näiteks nõudeid, mis kehtivad lepingu täitmise ajal ning mille kohaselt võetakse tööle pikka aega töötuid inimesi, rakendatakse töötute või noorte koolitusmeetmeid, täidetakse sisuliselt Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) põhikonventsioonide sätteid, kui neid ei ole rakendatud siseriikliku õigusega, ning võetakse tööle suurem arv puuetega isikuid, kui on ette nähtud siseriiklike õigusaktidega.

(34)

Töötingimuste ja tööohutuse valdkonnas nii siseriiklikul kui ka ühenduse tasandil kehtivaid õigusnorme ja kollektiivlepinguid kohaldatakse riikliku lepingu täitmise kestel tingimusel, et sellised eeskirjad ja nende kohaldamine on kooskõlas ühenduse õigusega. Piiriüleste olukordade suhtes, kui ühe liikmesriigi töötajad osutavad riikliku lepingu alusel teenuseid teises liikmesriigis, kehtivad Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 1996. aasta direktiiviga 96/71/EÜ töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega ( 11 ) sätestatud miinimumtingimused, mida asukohana peab lähetatud töötajate suhtes täitma. Kui siseriiklikud õigusaktid sisaldavad selliseid sätteid, võib nende kohustuste täitmata jätmist käsitleda raske eksimusena ametialaste käitumisreeglite vastu või asjaomase ettevõtja ametialaste käitumisreeglite rikkumisena, mille alusel võib kõnealuse ettevõtja riigihankelepingu sõlmimise menetlusest välja arvata.

(35)

Silmas pidades side- ja infotehnoloogia uusi arenguid ning lihtsustamist, mida elektroonilised vahendid võivad lepingute avalikustamise ning hankemenetluse tõhustamisel ja läbipaistvaks muutmisel pakkuda, tuleks elektroonilised vahendid võrdsustada tavapäraste side- ja teabevahetusvahenditega. Valitud vahendid ja tehnoloogiad peaksid võimalikult suures osas vastama muudes liikmesriikides kasutatavatele tehnoloogiatele.

(36)

Riigihankelepingute valdkonnas tõhusa konkurentsi tagamiseks on vaja, et liikmesriikide ostjate koostatud teated lepingute sõlmimise kohta avaldatakse kogu ühenduses. Teadetes sisalduv teave peab võimaldama ühenduse ettevõtjatel otsustada, kas kõnealused lepingud pakuvad nendele huvi või mitte. Sel eesmärgil on vaja nendele pakkuda asjakohast teavet lepingu objekti ja sellega seotud tingimuste kohta. Seega tuleks tagada riigihanketeadete suurem nähtavus asjakohaste dokumentide, näiteks lepingute sõlmimise teadete tüüpvormide ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 2195/2002 ( 12 ) sätestatud ühtse riigihangete klassifikaatori (CPV) abil, mida kasutatakse riigihankelepingute kontrollnomenklatuurina. Eelkõige piiratud menetluse korral annab teavitamine liikmesriikide ettevõtjatele võimaluse taotleda ostjatelt pakkumiskutseid nõutavate tingimuste kohaselt ja väljendada sellega oma huvi lepingute vastu.

(37)

Käesoleva direktiiviga seoses tuleks teabe elektroonilise edastamise suhtes kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 1999. aasta direktiivi 1999/93/EÜ elektroonilisi allkirju käsitleva ühenduse raamistiku kohta ( 13 ) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2000. aasta direktiivi 2000/31/EÜ infoühiskonna teenuste teatavate õiguslike aspektide, eriti elektroonilise kaubanduse kohta siseturul (direktiiv elektroonilise kaubanduse kohta). ( 14 ) Riigihankelepingute sõlmimise korra ja teenuste hankelepingute sõlmimise konkursside suhtes kehtivate eeskirjade kohaselt peab turvalisuse ja konfidentsiaalsuse tase olema kõrgem, kui on ette nähtud kõnealuste direktiividega. Sellest tulenevalt peaksid pakkumiste, osalemistaotluste ning kavade ja projektide elektroonilised vastuvõtuseadmed vastama kindlatele täiendavatele nõuetele. Seetõttu tuleks võimalikult soodustada elektrooniliste allkirjade, eriti täiustatud elektrooniliste allkirjade kasutamist. Peale selle peaksid vabatahtlikud akrediteerimiskavad looma soodsa raamistiku selliste seadmete sertifitseerimisteenuse taseme tõstmiseks.

(38)

Elektrooniliste seadmete kasutamine hoiab kokku aega. Seetõttu tuleks ette näha, et elektrooniliste vahendite kasutamise puhul vähendatakse miinimumperioode, seades siiski tingimuseks, et need vastavad konkreetsele ühenduse tasandil ette nähtud andmeedastusviisile.

(39)

Tingimused, mille alusel kontrollitakse pakkujate sobivust avatud menetluse puhul, kandidaatide sobivust piiratud ja läbirääkimistega menetluste puhul, mille kohta on avaldatud lepinguteade, ning konkurentidega peetava dialoogi ja sellega seotud valiku puhul, peavad olema läbipaistvad. Selleks tuleb kindlaks määrata mittediskrimineerivad kriteeriumid, mida ostjad võivad kasutada pakkujate valimisel, ja vahendid, mida ettevõtjad saavad kasutada, et tõendada oma vastavust nendele kriteeriumidele. Läbipaistvuse tagamiseks tuleks samuti nõuda, et ostja esitaks niipea, kui leping läheb konkursile, oma valikukriteeriumid ning eripädevuse, mida ta võib ettevõtjatelt nõuda enne, kui annab loa riigihankelepingute sõlmimise menetluses osaleda.

(40)

Ostja võib piiratud ja pärast lepinguteate avaldamist toimuvate läbirääkimistega menetlusel ning konkurentidega peetavas dialoogis osalevate kandidaatide arvu piirata. Kandidaatide arvu vähendamine peaks toimuma objektiivsete, lepinguteates nimetatud kriteeriumide kohaselt. Need objektiivsed kriteeriumid ei tähenda tingimata eelisseisundi väljaselgitamist. Ettevõtjate isikliku olukorraga seotud kriteeriumide puhul piisab sellest, kui lepinguteates viidatakse artikliga 45 sätestatud olukordadele.

(41)

Konkurentidega peetava dialoogi ja lepinguteate avaldamisele järgnevate läbirääkimistega menetluste puhul peaks ettevõtjatel paindlikkuse vajadust ja kõnealuste hankeviisidega seotud suuri kulusid silmas pidades olema õigus korraldada menetlus järjestikuste etappidena, et eelnevalt kindlaks määratud lepingu sõlmimise kriteeriumide põhjal vähendada järk-järgult pakkujate arvu, kellega arutlusi või läbirääkimisi jätkatakse. Selline vähendamine peaks asjakohaste lahenduste või kandidaatide arvu korral tagama, et toimub tõeline konkurents.

(42)

Ühenduse eeskirju diplomite, tunnistuste ja muude kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide vastastikuse tunnustamise kohta kohaldatakse juhul, kui riigihankelepingu sõlmimise menetluses või ideekonkursil osalemiseks nõutakse teatava kvalifikatsiooni tõendamist.

(43)

Hoiduda tuleks riigihankelepingute sõlmimisest ettevõtjatega, kes on osalenud kuritegeliku organisatsiooni tegevuses või keda on süüdistatud korruptsioonis või Euroopa Ühenduste finantshuve kahjustavas kelmuses või rahapesus. Vajadusel peaksid ostjad nõudma kandidaatidelt või pakkujatelt asjakohaste dokumentide esitamist ning juhul, kui kandidaadi või pakkuja isiklik olukord tekitab neis kahtlusi, tegema koostööd asjaomase liikmesriigi kompetentsete asutustega. Kõnesolevad ettevõtjad tuleks välja arvata niipea, kui ostja saab teada õigusrikkumiste kohta siseriiklike õigusaktide kohaselt langetatud, res judicata jõu saanud kohtuotsusest. Kui siseriiklikes õigusaktides on vastavad sätted, võib selliste keskkonnakaitsealaste õigusaktide või riigihankelepingute valdkonnas sõlmitud ebaseaduslikke kokkuleppeid käsitlevate õigusaktide rikkumist, mille kohta on langetatud lõplik kohtuotsus või samaväärse mõjuga otsus, pidada asjaomase ettevõtja ametialaste käitumisreeglitega seotud süüteoks või raskeks eksimiseks ametialaste käitumisreeglite vastu.

Töötajate võrdset kohtlemist käsitlevate nõukogu direktiive 2000/78/EÜ ( 15 ) ja 76/207/EMÜ ( 16 ) rakendavate siseriiklike sätete täitmata jätmist, mille kohta on langetatud lõplik kohtuotsus või samaväärse mõjuga otsus, võib pidada asjaomase ettevõtja ametialaste käitumisreeglitega seotud süüteoks või raskeks eksimiseks ametialaste käitumisreeglite vastu.

(44)

Asjakohastel juhtudel, kui ehitustööde ja/või teenuste laad õigustab keskkonnajuhtimismeetmete või -kavade rakendamist riigihankelepingu täitmise ajal, võib nõuda selliste meetmete või kavade rakendamist. Olenemata sellest, kas keskkonnajuhtimiskavad on registreeritud ühenduse dokumentide, näiteks määruse (EÜ) nr 761/2001 ( 17 ) (EMAS) alusel, võivad need tõendada, et ettevõtjal on lepingu täitmiseks vajalikud tehnilised võimalused. Keskkonnajuhtimise registreerimissüsteemide alternatiivina tuleks peale selle tõendina arvestada ka meetmete kirjeldust, mis ettevõtja on keskkonnakaitse samaväärse taseme tagamiseks rakendanud.

(45)

Käesoleva direktiiviga lubatakse liikmesriikidel luua töövõtjate, tarnijate või teenuseosutajate ametlikud nimekirjad või avalik- või eraõiguslike asutuste rakendatav sertifitseerimissüsteem ning ette näha sellise registreerimise või sertifitseerimise toime riigihankelepingute sõlmimisele teistes liikmesriikides. Heakskiidetud ettevõtjate ametlike nimekirjade puhul on oluline arvesse võtta ka neid Euroopa Kohtu pretsedente, kui teatavasse rühma kuuluv ettevõtja üritab oma registreerimistaotluse toetuseks kasutada rühma teiste ettevõtjate majanduslikke, rahalisi või tehnilisi võimalusi. Sel juhul peab ettevõtja tõestama, et kõnealused vahendid on talle kogu registreerimise kehtivusaja jooksul tõepoolest kättesaadavad. Liikmesriigid võivad seetõttu sellise registreerimisega seoses kindlaks määrata nõuete taseme, mida tuleb täita, ning näiteks juhul, kui ettevõtja nõuab rühma mõne teise ettevõtja varalise seisundi kasutamise õigust, võivad liikmesriigid eelkõige nõuda, et ettevõtja kannaks vastutust, mis vajadusel on solidaarne.

(46)

Lepingud tuleks sõlmida objektiivsete kriteeriumide kohaselt, mis tagavad läbipaistvuse, mittediskrimineerimise ja võrdse kohtlemise põhimõtete järgimise ning pakkumiste hindamise tõelise konkurentsi tingimustes. Sellest tulenevalt on asjakohane kasutada ainult kahte lepingute sõlmimise kriteeriumi ja need on „madalaim hind” ja „majanduslikult soodsaim pakkumine”.

Kindlustamaks lepingute sõlmimist võrdse kohtlemise põhimõtte kohaselt, on asjakohane sätestada pretsedendiõigusega kehtestatud kohustus tagada vajalik läbipaistvus, mis annab kõigile pakkujatele võimaluse olla piisavalt teadlik kriteeriumidest ja korrast, mille alusel määratakse kindlaks majanduslikult soodsaim pakkumine. Seepärast on ostjad kohustatud esitama lepingute sõlmimise kriteeriumid ja igale kriteeriumile omistatava suhtelise osakaalu piisavalt aegsasti, et pakkujad oleksid oma pakkumist koostades nendest teadlikud. Ostjad võivad nõuetekohaselt õigustatud juhtudel teha lepingute sõlmimise kriteeriumide suhtelise osakaalu määramisega seotud erandi, mida nad peavad suutma põhjendada, kui osakaalu ei ole esmajoones lepingu keerukuse tõttu võimalik ette kindlaks määrata. Sellistel juhtudel tuleb kriteeriumid esitada tähtsuse järjekorras.

Kui ostjad otsustavad sõlmida lepingu majanduslikult soodsaima pakkumise esitajaga, hindavad nad pakkumisi parima hinna ja kvaliteedi suhte järgi. Selleks määravad nad kindlaks majanduslikud ja kvaliteediga seotud kriteeriumid, mis üheskoos peavad aitama välja selgitada ostjale majanduslikult soodsaima pakkumise. Need kriteeriumid määratakse olenevalt lepingu objektist, sest need peavad võimaldama hinnata iga pakkumise toimivuse taset tehnilistes kirjeldustes määratletud lepingu objekti silmas pidades ning mõõta iga pakkumise hinna ja kvaliteedi suhet.

Võrdse kohtlemise tagamiseks peaksid lepingute sõlmimise kriteeriumid võimaldama pakkumisi objektiivselt võrrelda ja hinnata. Kui need tingimused on täidetud, võivad lepingu sõlmimise majanduslikud ja kvalitatiivsed kriteeriumid, näiteks keskkonnakaitsenõuete täitmine, võimaldada ostjal rahuldada üldsuse asjakohaseid vajadusi vastavalt lepingu tehnilisele kirjeldusele. Ostja võib samade tingimuste kohaselt kasutada sotsiaalsete nõuete täitmiseks ettenähtud kriteeriume, et eelkõige vastavalt lepingu tehnilisele kirjeldusele rahuldada nende eriti ebasoodsas olukorras olevate inimrühmade vajadusi, kelle jaoks lepingu objektiks olevad ehitustööd, tarned või teenused on ette nähtud või kes neid kasutavad.

(47)

Lepingute sõlmimise kriteeriumid ei tohi teenuste riigihankelepingute puhul mõjutada selliste siseriiklike sätete kohaldamist, mis käsitlevad teatavate teenuste, näiteks arhitektide, inseneride või juristide osutatud teenuste tasustamist, ja asjade riigihankelepingute puhul nende siseriiklike sätete kohaldamist, millega kehtestatakse kooliraamatute fikseeritud hinnad.

(48)

Vastavalt tehniliste nõuete muutumisele tuleb vastu võtta teatavad tehnilised tingimused eelkõige seoses teadete ja statistiliste aruannete ning kasutatud nomenklatuuri ja nomenklatuurile viitamisega, ja teha neisse muudatusi. Samuti tuleb ajakohastada lisades esitatud ostjate loetelu. Selleks on vaja kehtestada paindlik ja kiire heakskiitmisprotseduur.

(49)

Käesoleva direktiivi rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused. ( 18 )

(50)

Käesolevas direktiivis sisalduvate tähtaegade arvutamise suhtes on asjakohane kohaldada nõukogu 3. juuni 1971. aasta määrust (EMÜ, Euratom) nr 1182/71, millega määratakse kindlaks ajavahemike, kuupäevade ja tähtaegade suhtes kohaldatavad eeskirjad. ( 19 )

(51)

Käesoleva direktiivi kohaldamine ei tohiks piirata XI lisas sätestatud tähtaegade kohaldamist, mille jooksul liikmesriigid peavad direktiivid 92/50/EMÜ, 93/36/EMÜ ja93/37/EMÜ üle võtma ja need kohaldama,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:



SISUKORD

I JAOTIS

Mõisted ja üldpõhimõtted

Artikkel 1

 Mõisted

Artikkel 2

 Lepingute sõlmimise põhimõtted

Artikkel 3

 Eri- või ainuõiguste andmine: mittediskrimineerimisklausel

II JAOTIS

Riigihankelepingute suhtes kohaldatavad eeskirjad

I PEATÜKK

Üldsätted

Artikkel 4

 Ettevõtjad

Artikkel 5

 Maailma Kaubandusorganisatsiooni raames sõlmitud lepingutega seotud tingimused

Artikkel 6

 Konfidentsiaalsus

II PEATÜKK

Reguleerimisala

1. jagu — Piirmäärad

Artikkel 7

 Riigihankelepingute piirmäärad

Artikkel 8

 Lepingud, mis on rohkem kui 50 % ulatuses ostja rahastatud

Artikkel 9

 Riigihankelepingute, raamlepingute ja dünaamiliste ostusüsteemide eeldatava kogumaksumuse arvutamise meetodid

2. jagu — Eriolukorrad

Artikkel 10

 Sõjaväehanked

Artikkel 11

 Kesksete ostjate sõlmitud riigihankelepingud ja raamlepingud

3. jagu — Reguleerimisalast välja jäetud lepingud

Artikkel 12

 Vee-, energeetika-, transpordi- ja postisidesektori lepingud

Artikkel 13

 Konkreetsed erandid telekommunikatsiooni valdkonnas

Artikkel 14

 Salajased lepingud ja erilisi julgeolekumeetmeid nõudvad lepingud

Artikkel 15

 Rahvusvaheliste eeskirjade kohaselt sõlmitud lepingud

Artikkel 16

 Konkreetsed erandid

Artikkel 17

 Teenuste kontsessioonid

Artikkel 18

 Ainuõiguse alusel sõlmitud teenuste hankelepingud

4. jagu — Erikord

Artikkel 19

 Reserveeritud lepingud

III PEATÜKK

Teenuste riigihankelepingute sõlmimise kord

Artikkel 20

 II A lisas loetletud teenuste hankelepingud

Artikkel 21

 II B lisas loetletud teenuste hankelepingud

Artikkel 22

 II A ja II B lisas loetletud teenuseid hõlmavad segalepingud

IV PEATÜKK

Kirjeldusi ja lepingudokumente reguleerivad erieeskirjad

Artikkel 23

 Tehnilised kirjeldused

Artikkel 24

 Pakkumiste variandid

Artikkel 25

 Allhanked

Artikkel 26

 Lepingute täitmise tingimused

Artikkel 27

 Maksude, keskkonnakaitse, töökaitsealaste sätete ja töötingimustega seotud kohustused

V PEATÜKK

Menetlused

Artikkel 28

 Avatud, piiratud ja läbirääkimistega menetluse ning konkurentidega peetavate dialoogide kasutamine

Artikkel 29

 Konkurentidega peetav dialoog

Artikkel 30

 Juhud, mille puhul on õigustatud väljakuulutamisega läbirääkimistega menetluse kasutamine

Artikkel 31

 Juhud, mille puhul on õigustatud väljakuulutamiseta läbirääkimistega menetluse kasutamine

Artikkel 32

 Raamlepingud

Artikkel 33

 Dünaamilised ostusüsteemid

Artikkel 34

 Ehitustööde riigihankelepingud: subsideeritud elamuehitusprojektidega seotud eeskirjad

VI PEATÜKK

Teavitamist ja läbipaistvust käsitlevad eeskirjad

1. jagu — Teadete avaldamine

Artikkel 35

 Teated

Artikkel 36

 Teadete avaldamise vorm ja viis

Artikkel 37

 Vabatahtlik avaldamine

2. jagu — Tähtajad

Artikkel 38

 Osalemistaotluste ja pakkumiste laekumise tähtajad

Artikkel 39

 Avatud menetluse: kirjeldused, täiendavad dokumentatsioon ja teave

3. jagu — Teabe sisu ja edastamisvahendid

Artikkel 40

 Pakkumise esitamise, dialoogis või läbirääkimistes osalemise kutsed

Artikkel 41

 Kandidaatide ja pakkujate teavitamine

4. jagu — Teabevahetus

Artikkel 42

 Teabevahetuse suhtes kohaldatavad eeskirjad

5. jagu — Aruanded

Artikkel 43

 Aruannete sisu

VII PEATÜKK

Menetluse läbiviimine

1. jagu — Üldsätted

Artikkel 44

 Osalejate sobivuse kontrollimine, nende valik ning lepingute sõlmimine

2. jagu — Kvalitatiivse valiku kriteeriumid

Artikkel 45

 Kandidaadi või pakkuja isiklik olukord

Artikkel 46

 Sobivus tegeleda kutsealase tööga

Artikkel 47

 Finants- ja majanduslik seisund

Artikkel 48

 Tehniline ja/või kutsealane suutlikkus

Artikkel 49

 Kvaliteedi tagamise standardid

Artikkel 50

 Keskkonnajuhtimise standardid

Artikkel 51

 Täiendavad dokumendid ja teave

Artikkel 52

 Heakskiidetud ettevõtjate ametlikud nimekirjad ja sertifitseerimine avalik-õiguslike või eraõiguslike asutuste poolt

3. jagu — Lepingu sõlmimine

Artikkel 53

 Lepingute sõlmimise kriteeriumid

Artikkel 54

 Elektrooniliste oksjonite kasutamine

Artikkel 55

 Ebaharilikult madalate hindadega pakkumised

III JAOTIS

Riiklike ehitustööde kontsessioonide kohta kehtivad eeskirjad

I PEATÜKK

Riiklike ehitustööde kontsessioone reguleerivad eeskirjad

Artikkel 56

 Reguleerimisala

Artikkel 57

 Erandid seoses reguleerimisalaga

Artikkel 58

 Riiklike ehitustööde kontsessioonide teate avaldamine

Artikkel 59

 Tähtaeg

Artikkel 60

 Allhanked

Artikkel 61

 Täiendavate ehitustöölepingute sõlmimine kontsessionääriga

II PEATÜKK

Eeskirjad, seoses kontsessionääride sõlmitud lepingutega, kui kontsessionäär on ostja

Artikkel 62

 Kohaldatavad eeskirjad

III PEATÜKK

Eeskirjad, seoses kontsessionääride sõlmitud lepingutega, kui kontsessionäär ei ole ostja

Artikkel 63

 Teavitamiseeskirjad: piirmäär ja erandid

Artikkel 64

 Teate avaldamine

Artikkel 65

 Osalemistaotluste ja pakkumiste laekumis tähtajad

IV JAOTIS

Ideekonkursse reguleerivad eeskirjad

Artikkel 66

 Üldsätted

Artikkel 67

 Reguleerimisala

Artikkel 68

 Erandid reguleerimisalast

Artikkel 69

 Teated

Artikkel 70

 Konkursiteadete avaldamise vorm ja viis

Artikkel 71

 Teabeedastamise vahendid

Artikkel 72

 Konkursil osalejate valik

Artikkel 73

 Žürii koosseis

Artikkel 74

 Žürii otsused

V JAOTIS

Statistiliste andmete esitamise kohustus, täitevvõim ja lõppsätted

Artikkel 75

 Statistiliste andmete esitamise kohustus

Artikkel 76

 Statistiliste aruannete sisu

Artikkel 77

 Nõuandekomitee

Artikkel 78

 Piirmäärade läbivaatamine

Artikkel 79

 Muudatused

Artikkel 80

 Rakendamine

Artikkel 81

 Järelevalvemehhanismid

Artikkel 82

 Kehtetuks tunnistamine

Artikkel 83

 Jõustumine

Artikkel 84

 Adressaadid

LISAD

I lisa

 Artikli 1 lõike 2 punktis b nimetatud tööde loetelu

II lisa

 Artikli 1 lõike 2 punktis d nimetatud teenused

II A lisa

II B lisa

III lisa

 Artikli 1 lõike 9 teises lõigus nimetatud avalik-õiguslike isikute ja nende kategooriate loetelu

IV lisa

 Keskvalitsusasutused

V lisa

 Artiklis 7 nimetatud toodete loetelu seoses lepingute sõlmimisega riigikaitse valdkonnas

VI lisa

 Teatavate tehniliste kirjelduste määratlused

VII lisa

 Teave, mis peab sisalduma teadetes

VII A lisa

 Teave, mis peab sisalduma riigihankelepingute sõlmimise teadetes

VII B lisa

 Teave, mis peab sisalduma riiklike ehitustööde kontsessiooniteadetes

VII C lisa

 Teave, mis peab sisalduma nende kontsessionääride ehitustöölepingute sõlmimise teadetes, kes ei ole ostjad

VII D lisa

 Teave, mis peab sisalduma ideekonkursside teadetes

VIII lisa

 Avaldamisega seotud tingimused

IX lisa

 Registrid

IX A lisa

 Ehitustööde riigihankelepingud

IX B lisa

 Asjade riigihankelepingud

IX C lisa

 Teenuste riigihankelepingud

X lisa

 Pakkumiste, osalemistaotluste ning ideekonkursside kavade ja projektide elektrooniliseks vastuvõtmiseks vajalike seadmetega seotud nõuded

XI lisa

 Ülemineku- ja kohaldamistähtajad (artikkel 80)

XII lisa

 Korrelatsioonitabel



I

JAOTIS

MÕISTED JA ÜLDPÕHIMÕTTED

Artikkel 1

Mõisted

1.  Käesoleva direktiivi kohaldamisel kehtivad lõigetes 2—15 esitatud mõisted.

2.  

a)  Riigihankelepingud — ühe või mitme ettevõtja ning ühe või mitme ostja vahel kirjalikult sõlmitud rahaliste huvidega seotud lepingud, mille objektiks on ehitustööd, toodete tarnimine või teenuste osutamine käesoleva direktiivi tähenduses.

b)  Ehitustööde riigihankelepingud — riigihankelepingud, mille objektiks on kas ehitustööd või nii projekteerimine kui ka teostamine seoses mõne tegevusega I lisa tähenduses või ehitustööde teostamine või mis tahes viisil teostatav ehitus töö, mis vastab ostja kindlaksmääratud nõuetele. Ehitustöö — ehitus- või tsiviilehitustööde tulemused tervikuna, mis võimaldavad täita majanduslikke või tehnilisi ülesandeid.

c)  Asjade riigihankelepingud — muud kui punktis b nimetatud riigihankelepingud, mille objektiks on toodete ostmine, üürimine, rentimine või liisimine koos väljaostuvõimalusega või ilma.

Riigihankelepingut, mille objektiks on toodete tarnimine ja mis hõlmab lisaks sellele ka kohaletoomis- ja paigaldustoiminguid, loetakse samuti asjade riigihankelepinguks.

d)  Teenuste riigihankelepingud — muud riigihankelepingud kui ehitustööde või asjade riigihankelepingud, mille eesmärgiks on II lisas nimetatud teenuste osutamine.

Riigihankelepingut, mille objektiks on nii tooted kui ka teenused II lisa tähenduses, loetakse teenuste riigihankelepinguks juhul, kui asjaomaste teenuste maksumus ületab lepinguga hõlmatud toodete maksumuse.

Riigihankelepingut, mille objektiks on teenused II lisa tähenduses ja mis hõlmab lisaks ka tegevusi I lisa tähenduses, mis ei ole lepingu põhiobjekt, loetakse teenuste riigihankelepinguks.

3.  Riiklike ehitustööde kontsessioon — sama liiki leping kui ehitustööde riigihankeleping, välja arvatud asjaolu, et vastutasuks teostatavate tööde eest antakse üksnes ehitise ekspluateerimise õigus või see õigus koos tasuga.

4.  Teenuste kontsessioon — sama liiki leping kui teenuste riigihankeleping, välja arvatud asjaolu, et vastutasuks teenuste osutamise eest antakse üksnes õigus teenust kasutada või see õigus koos tasuga.

5.  Raamleping — leping ühe või mitme ostja ning ühe või mitme ettevõtja vahel, mille eesmärk on kehtestada teatava aja jooksul sõlmitavaid lepinguid reguleerivad tingimused, eelkõige hinna ja vajadusel ettenähtud koguse osas.

6.  Dünaamiline ostusüsteem — täielikult elektrooniline protsess tavapäraste ostude sooritamiseks, mis rahuldab ostja vajadusi turul üldkättesaadaval kujul, mille kasutamisaeg on piiratud ja mis on kogu oma kehtivusaja jooksul avatud kõigile ettevõtjatele, kes vastavad valikukriteeriumidele ja on esitanud tehnilisele kirjeldusele vastava esialgse pakkumise.

7.  Elektrooniline oksjon — uute hindade, madalamate hindadega pakkumiste ja/või pakkumise teatavate osadega seotud uute väärtuste esitamist võimaldavat elektroonilist seadet kasutav korduvmenetlus, mis toimub pärast pakkumiste esialgset täielikku hindamist ja võimaldab neid automaatsete hindamismeetodite abil järjestada.

Sellest tulenevalt ei tohi elektroonilised oksjonid hõlmata teatavaid teenuste hankelepinguid ega teatavaid ehitustööde hankelepinguid, mille objektiks on intellektuaalne tegevus, näiteks ehitustööde projekteerimine.

8.  Töövõtja, tarnija, teenuseosutaja — füüsiline või juriidiline isik või avalik-õiguslik isik või selliste isikute ja/või organite rühm, kes pakub turul vastavalt ehitustööde ja/või ehitustöö teostamist, tooteid või teenuseid.

Termin ettevõtja hõlmab võrdselt nii töövõtja, tarnija kui ka teenuseosutaja mõistet. Seda kasutatakse vaid lihtsustamise huvides.

Ettevõtjat, kes on esitanud pakkumise, nimetatakse pakkujaks. Ettevõtjat, kes on taotlenud kutset piiratud või läbirääkimistega menetluses või konkurentidega peetavas dialoogis osalemiseks, nimetatakse kandidaadiks.

9.  Ostja — riik, piirkondlikud või kohalikud omavalitsused, avalik-õiguslikud isikud ning ühest või mitmest kõnealusest organist või avalik-õiguslikust isikust koosnevad ühendused.

Avalik-õiguslik isik on mis tahes isik:

a) mis on asutatud üldistes huvides ega tegele tööstuse ega kaubandusega;

b) mis on juriidiline isik ja

c) mida põhiliselt rahastab riik, piirkondlikud või kohalikud omavalitsused või teised avalik-õiguslikud isikud või mille juhtimist need isikud kontrollivad või millel on haldus-, juhtimis- või järelevalveorgan, mille liikmetest üle poole nimetab riik, piirkondlik või kohalik omavalitsus või teised avalik-õiguslikud isikud.

Teise lõigu punktides a, b ja c nimetatud kriteeriumidele vastavate avalik-õiguslike isikute ja nende isikute kategooriate mittetäielikud nimekirjad on esitatud III lisas. Liikmesriigid teatavad komisjonile regulaarsete ajavahemike tagant kõigist avalik-õiguslike isikute ja nende kategooriate nimekirjades tehtud muudatustest.

10.  Keskne ostja — ostja, kes:

 omandab ostjate jaoks ettenähtud tarneid ja/või teenuseid või

 sõlmib ostjate jaoks ettenähtud ehitustööde, asjade või teenuste hankelepinguid või raamlepinguid.

11.  

a)  Avatud menetlus — menetlus, mille puhul võivad pakkumise esitada kõik huvitatud ettevõtjad.

b)  Piiratud menetlus — menetlus, mille puhul võivad kõik ettevõtjad taotleda osalemist, kuid pakkumise saavad esitada üksnes ostja määratud ettevõtjad.

c)  Konkurentidega peetav dialoog — menetlus, mille puhul võivad kõik ettevõtjad taotleda osalemist ning ostja peab menetluses osalema valitud kandidaatidega dialoogis, et välja selgitada üks või mitu ostja nõuetele vastavat sobivat alternatiivi, kusjuures dialoogi tulemusena välja valitud kandidaatidel palutakse esitada pakkumine.

Esimeses lõigus nimetatud menetluse kasutamisel käsitatakse riigihankelepingut „eriti keerukana” juhul, kui ostjad:

 ei suuda kooskõlas artikli 23 lõike 3 punktidega b, c või d objektiivselt kindlaks määrata tehnilisi vahendeid, mis suudaksid nende vajadusi või eesmärke rahuldada, ja/või

 ei suuda objektiivselt täpsustada projekti õiguslikku ja/või rahalist ülesehitust.

d)  Läbirääkimistega menetlus — menetlus, mille puhul ostja konsulteerib enda valitud ettevõtjatega ning peab ühe või mitmega neist läbirääkimisi lepingutingimuste suhtes.

e)  Ideekonkurss — menetlus, mille kaudu ostja peamiselt maa- ja linnaplaneeringute, arhitektuuri ja tsiviilehituse või andmetöötluse valdkonnas omandab pärast auhinnalist või auhindadeta konkurssi kavandi või projekti, mille valib välja žürii.

12.  Kirjalik või kirjalikult — sõnadest või numbritest koosnev avaldus, mida on võimalik lugeda, paljundada ja seejärel edastada. See võib hõlmata elektrooniliselt edastatud ja salvestatud teavet.

13.  Elektrooniline vahend — elektrooniliste seadmete kasutamine kaablite, raadio, optiliste vahendite või muude elektromagnetiliste vahendite kaudu saadetud, edastatud ja vastu võetud andmete töötlemiseks (sealhulgas digitaalseks pakkimiseks) ja salvestamiseks.

14.  Ühtne riigihangete klassifikaator (CPV) — määrusega (EÜ) nr 2195/2002 vastu võetud kontrollnomenklatuur, mida kohaldatakse riigihankelepingute suhtes, kusjuures tagatakse vastavus muudele olemasolevatele nomenklatuuridele.

Kui käesoleva direktiivi reguleerimisala tõlgendamisel tekib lahkarvamusi võimalike erinevuste tõttu I lisas loetletud CPV ja NACE nomenklatuuride vahel või II lisas loetletud CPV ja CPC (esialgne versioon) nomenklatuuride vahel, on ülimuslikud vastavalt NACE või CPC nomenklatuurid.

15.  Artikli 13, artikli 57 punkti a ja artikli 68 punkti b kohaldamisel kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)  üldkasutatav telekommunikatsioonivõrk — avalikkusele kättesaadav telekommunikatsiooni infrastruktuur, mis võimaldab edastada signaale kindlaksmääratud telekommunikatsioonivõrgu lõpp-punktide vahel kaablite, mikrolainete, optiliste vahendite või muude elektromagnetiliste vahendite kaudu;

b)  telekommunikatsioonivõrgu lõpp-punkt — kõik füüsilised ühendused ja nende tehnilise juurdepääsu spetsifikatsioonid, mis moodustavad osa üldkasutatavast telekommunikatsioonivõrgust ning on vajalikud sellele juurdepääsuks ja selle tõhusaks toimimiseks;

c)  üldkasutatav telekommunikatsiooniteenus — telekommunikatsiooniteenus, mille osutamise liikmesriigid on konkreetselt määranud eelkõige ühe või mitme telekommunikatsiooniorganisatsiooni ülesandeks;

d)  telekommunikatsiooniteenus — teenus, mille pakkumine tähendab osaliselt või täielikult signaalide edastamist ja suunamist üldkasutatavas telekommunikatsioonivõrgus telekommunikatsiooniprotsesside kaudu, välja arvatud ringhääling ja televisioon.

Artikkel 2

Lepingute sõlmimise põhimõtted

Ostjad kohtlevad ettevõtjaid võrdselt ja mittediskrimineerivalt ning tegutsevad läbipaistval viisil.

Artikkel 3

Eri- või ainuõiguste andmine: mittediskrimineerimisklausel

Kui ostja annab muule üksusele kui ostjale eri- või ainuõiguse osutada avalikke teenuseid, nähakse seda õigust andvas dokumendis ette, et oma tegevuse osana kolmandate isikutega asjade hankelepinguid sõlmides ei tohi asjaomane üksus neid riikkondsuse põhjal diskrimineerida.



II

JAOTIS

RIIGIHANKELEPINGUTE SUHTES KOHALDATAVAD EESKIRJAD



I

PEATÜKK

Üldsätted

Artikkel 4

Ettevõtjad

1.  Kandidaate või pakkujaid, kellel on oma asukohaliikmesriigi õigusaktide alusel õigus kõnealust teenust osutada, ei tohi tagasi lükata üksnes seetõttu, et selle liikmesriigi õiguse alusel, kus leping sõlmitakse, peaksid nad olema kas füüsilised või juriidilised isikud.

Teenuste riigihankelepingute ja ehitustööde riigihankelepingute puhul ning lisateenuseid ja/või kohaletoomis- ja paigaldustoiminguid hõlmavate asjade riigihankelepingute puhul võib juriidilistelt isikutelt siiski nõuda, et nad märgiksid pakkumises või osalemistaotluses kõnealuse lepingu täitmise eest vastutavate isikute nimed ja asjakohase kutsekvalifikatsiooni.

2.  Pakkumisi teha või end kandidaadiks seada võivad ka ettevõtjate rühmad. Pakkumise või osalemistaotluse esitamiseks ei nõuta sellistelt rühmadelt teatavat õiguslikku vormi, kuid valitud rühmale võib vastava nõudmise esitada, kui temaga on sõlmitud leping, mille puhul teatav õiguslik vorm on lepingu nõuetekohase täitmise seisukohast vajalik.

Artikkel 5

Maailma Kaubandusorganisatsiooni raames sõlmitud lepingutega seotud tingimused

Kui ostjad sõlmivad riiklikke lepinguid, peavad liikmesriigid nende suhetes kohaldama sama soodsaid tingimusi kui need, mida nad annavad kolmandate riikide ettevõtjatele mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru raames sõlmitud riigihankeid käsitleva lepingu (GATTi leping) rakendamisel. Sel eesmärgil arutavad liikmesriigid üksteisega artiklis 77 nimetatud riigihankelepingute nõuandekomitees meetmeid, mis GATTi lepingu kohaselt tuleb võtta.

Artikkel 6

Konfidentsiaalsus

Ilma et see piiraks käesoleva direktiivi sätete, eelkõige artikli 35 lõike 4 ja artikli 41 sätete kohaldamist, mis käsitlevad sõlmitud lepingutest teavitamise ning kandidaatide ja pakkujate teavitamisega seotud kohustusi, ning kooskõlas ostja suhtes kehtiva siseriikliku õigusega ei avalikusta ostja talle ettevõtja poolt edastatud konfidentsiaalset teavet; selline teavet hõlmab esmajoones tehnika- või ärialaseid saladusi ja pakkumise konfidentsiaalseid aspekte.



II

PEATÜKK

Reguleerimisala



1.

jagu

Piirmäärad

Artikkel 7

Riigihankelepingute piirmäärad

Käesolevat direktiivi kohaldatakse hankelepingute suhtes, mis ei ole artiklitega 10 ja 11 ning artiklitega 12—18 sätestatud erandite kohaselt direktiivi reguleerimisalast välja jäetud ning mille eeldatav maksumus käibemaksuta on võrdne järgmiste piirmääradega või nendest suurem:

a)  ►M15  135 000  eurot ◄ asjade ja teenuste riigihankelepingute puhul, mis on sõlmitud IV lisas keskvalitsusasutustena loetletud ostjate poolt, välja arvatud punkti b kolmandas taandes käsitletud lepingud; riigikaitse valdkonna ostjate sõlmitud asjade riigihankelepingute puhul kohaldatakse seda üksnes lepingute suhtes, mis hõlmavad V lisas loetletud tooteid;

b)  ►M15  209 000  eurot ◄ :

 muude kui IV lisas loetletud ostjate sõlmitud asjade ja teenuste riigihankelepingute puhul;

 riigikaitse valdkonnas tegutsevate IV lisas loetletud ostjate sõlmitud asjade riigihankelepingute puhul, mis hõlmavad V lisas loetlemata tooteid;

 mis tahes ostja sõlmitud teenuste riigihankelepingute puhul, mis käsitlevad II A lisa liigi 8 all nimetatud teenuseid, liigi 5 all nimetatud telekommunikatsiooniteenuseid, mille CPV asetus on samaväärne CPC viitenumbritega 7524, 7525 ja 7526, ja/või IIB lisas loetletud teenuseid;

c)  ►M15  5 225 000  eurot ◄ ehitustööde riigihankelepingute puhul.

Artikkel 8

Lepingud, mis on rohkem kui 50 % ulatuses ostja rahastatud

Käesolevat direktiivi kohaldatakse järgmiste lepingute sõlmimise suhtes:

a) lepingud, mida ostjad rahastavad vahetult rohkem kui 50 % ulatuses ning mille eeldatav maksumus käibemaksuta on vähemalt ►M15  5 225 000  eurot ◄ :

 kui need lepingud hõlmavad tsiviilehitustöid I lisa tähenduses;

 kui need lepingud hõlmavad haiglate, spordi-, puhke- ja vaba aja veetmise rajatiste, kooli- ja ülikoolihoonete ning haldushoonete ehitust;

b) teenuste hankelepingud, mida ostjad rahastavad vahetult rohkem kui 50 % ulatuses, mille eeldatav maksumus käibemaksuta on vähemalt ►M15  209 000  eurot ◄ ja mis on seotud ehitustööde hankelepinguga punkti a tähenduses.

Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et selliseid rahastamislepinguid sõlmivad ostjad tagavad käesoleva direktiivi nõuete täitmise juhul, kui lepingu sõlmib üks või mitu ostjast erinevat üksust, või juhul, kui ostjad sõlmivad lepingu kõnealuste muude üksuste eest ja nimel.

Artikkel 9

Riigihankelepingute, raamlepingute ja dünaamiliste ostusüsteemide eeldatava kogumaksumuse arvutamise meetodid

1.  Riigihankelepingu eeldatava kogumaksumuse arvutamisel võetakse aluseks ostja hinnanguline väljamakstav kogusumma käibemaksuta. Arvutamisel võetakse arvesse hinnanguline kogusumma, sealhulgas mis tahes optsioonid ja lepingu uuendamised.

Kui ostja näeb ette auhinnad või maksed kandidaatidele või pakkujatele, võtab ta neid lepingu eeldatava kogumaksumuse arvutamisel arvesse.

2.  See kalkulatsioon peab kehtima teate saatmise ajal, nagu on sätestatud artikli 35 lõikega 2, või hetkel, mil ostja alustab lepingu sõlmimise menetlust, kui teate saatmist ei nõuta.

3.  Ühtegi ehitustööprojekti ega tarnete ja/või teenuste teatavate koguste kavandatavat ostu ei tohi osadeks jaotada, eesmärgiga takistada selle kuulumist käesoleva direktiivi reguleerimisalasse.

4.  Ehitustööde riigihankelepingute puhul võetakse eeldatava maksumuse arvutamisel arvesse nii ehitustööde maksumus kui ka ostja poolt ehitustööde teostamiseks töövõtja käsutusse antud vahendite eeldatav kogumaksumus.

5.  

a) Kui kavandatava ehitustööde või teenuste ostu tulemusena sõlmitakse lepingud samaaegselt eraldi osadena, võetakse arvesse kõigi osade eeldatav kogumaksumus.

Kui osade kogumaksumus on võrdne artiklis 7 sätestatud piirmääraga või sellest suurem, kohaldatakse käesolevat direktiivi iga osa suhtes.

Ostjad võivad kõnealusest kohaldamisest siiski loobuda osade puhul, mille eeldatav maksumus käibemaksuta on alla 80 000 euro teenuste puhul või alla ühe miljoni euro ehitustööde puhul, kui selliste osade kogumaksumus ei ületa 20 % kõikide osade kogumaksumusest.

b) Kui samalaadsete asjade hankeettepaneku tulemusena sõlmitakse lepingud samaaegselt eraldi osadena, võetakse artikli 7 lõigete a ja b kohaldamise korral arvesse kõigi selliste osade eeldatav kogumaksumus.

Kui osade kogumaksumus on võrdne artiklis 7 sätestatud piirmääraga või sellest suurem, kohaldatakse käesolevat direktiivi iga osa suhtes.

Ostjad võivad kõnealusest kohaldamisest siiski loobuda osade puhul, mille eeldatav maksumus käibemaksuta on alla 80 000 euro, kui osade kogumaksumus ei ületa 20 % kõikide osade kogumaksumusest.

6.  Toodete üürimise, rentimise või liisimisega seotud asjade riigihankelepingute puhul tuleb lepingu eeldatava maksumuse arvutamisel võtta aluseks järgmine väärtus:

a) tähtajaliste hankelepingute puhul, kui tähtaeg on 12 kuud või vähem, lepingu kogumaksumus selle kehtivusaja jooksul või, kui lepingu tähtaeg on pikem kui 12 kuud, selle kogumaksumus, sealhulgas hinnanguline jääkväärtus;

b) tähtajatute hankelepingute puhul või lepingute puhul, mille kehtivusaega ei ole võimalik määratleda, kuumakse, mis on korrutatud 48ga.

7.  Asjade või teenuste riigihankelepingute puhul, mis on olemuselt regulaarsed või mida kavatsetakse teatava aja jooksul uuendada, võetakse lepingu eeldatava maksumuse arvutamisel aluseks:

a) eelnenud 12 kuu või eelarveaasta jooksul sõlmitud samalaadsete järjestikuste lepingute tegelik kogumaksumus, mida on võimaluse korral kohandatud esialgse lepingu sõlmimisele järgneva 12 kuu jooksul toimuvatele muutustele koguses või maksumuses;

b) või esimesele tarnele järgneva 12 kuu või eelarveaasta jooksul (kui see on pikem kui 12 kuud) sõlmitud järjestikuste lepingute eeldatav kogumaksumus.

Riigihankelepingu eeldatava maksumuse arvutamisviisi valik ei tohi olla seotud kavatsusega jätta kõnealune leping käesoleva direktiivi reguleerimisalast välja.

8.  Teenuste riigihankelepingute puhul tuleb lepingu eeldatava maksumuse arvutamisel vajaduse korral aluseks võtta järgmine väärtus:

a) järgmist liiki teenuste puhul:

i) kindlustusteenused: makstav kindlustusmakse ja muud tasud;

ii) panga- ja muud finantsteenused: teenustasud, vahendustasud, intress ja muud tasud;

iii) projekteerimislepingud: teenustasud, vahendustasud ja muud tasud;

b) teenuste hankelepingute puhul, milles ei täpsustata koguhinda:

i) tähtajaliste lepingute puhul, mille kehtivusaeg on 48 kuud või vähem: kogumaksumus lepingu kehtivusaja jooksul;

ii) tähtajatute lepingute või lepingute puhul, mille kehtivusaeg on üle 48 kuu: kuumakse, mis on korrutatud 48ga.

9.  Raamlepingute ja dünaamiliste ostusüsteemide puhul on arvessevõetav maksumus raamlepingu või dünaamilise ostusüsteemi kehtivusaja jooksul ettenähtud kõigi lepingute maksimaalne eeldatav maksumus käibemaksuta.



2.

jagu

Eriolukorrad

▼M10

Artikkel 10

Kaitse- ja julgeolekuvaldkonna riigihanked

Arvestades asutamislepingu artiklit 296, kohaldatakse käesolevat direktiivi kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas korraldatavate riigihangete suhtes, välja arvatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiivi 2009/81/EÜ (millega kooskõlastatakse teatavate kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas ostjate poolt sõlmitavate ehitustööde ning asjade ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise kord) ( 20 ) reguleerimisalasse kuuluvate riigihangete suhtes.

Käesolevat direktiivi ei kohaldata riigihangete suhtes, mis vastavalt direktiivi 2009/81/EÜ artiklite 8, 12 ja 13 kohaselt ei kuulu kõnealuse direktiivi reguleerimisalasse.

▼B

Artikkel 11

Kesksete ostjate sõlmitud riigihankelepingud ja raamlepingud

1.  Liikmesriigid võivad ette näha võimaluse, et ostjad ostavad ehitustöid, asju ja/või teenuseid keskselt ostjalt või keskse ostja kaudu.

2.  Artikli 1 lõikes 10 sätestatud juhtudel keskse ostja kaudu ehitustöid, asju ja/või teenuseid ostvad ostjad loetakse käesoleva direktiivi nõuded täitnuteks niivõrd, kuivõrd neid täidab keskne ostja.



3.

jagu

Reguleerimisalast väljajäetud lepingud

Artikkel 12

Vee-, energeetika-, transpordi- ja postisideteenuste sektori lepingud

Käesolevat direktiivi ei kohaldata hankelepingute suhtes, mis on sõlmitud direktiivi 2004/17/EÜ alusel ühe või mitme kõnealuse direktiivi artiklites 3–7 nimetatud tegevusalaga tegelevate ostjate poolt ja nende tegevuste sooritamiseks, ega hankelepingute suhtes, mis on kõnealuse direktiivi artikli 5 lõike 2 ning artiklite 19, 26 ja 30 alusel selle direktiivi reguleerimisalast välja jäetud.

Ent käesolevat direktiivi kohaldatakse jätkuvalt hankelepingute suhtes, mis on sõlmitud ühe või mitme direktiivi 2004/17/EÜ artiklis 6 nimetatud tegevusalaga tegelevate ostja poolt ja nende tegevuste sooritamiseks, kui asjaomane liikmesriik kasutab kõnealuse direktiivi artikli 71 teises lõigus nimetatud võimalust direktiivi kohaldamine edasi lükata.

Artikkel 13

Konkreetsed erandid telekommunikatsiooni valdkonnas

Käesolevat direktiivi ei kohaldata hankelepingute suhtes, mille põhieesmärk on võimaldada ostjal pakkuda või kasutada üldkasutatavaid telekommunikatsioonivõrke või pakkuda üldsusele üht või mitut telekommunikatsiooniteenust.

Artikkel 14

Salajased lepingud ja erilisi julgeolekumeetmeid nõudvad lepingud

Käesolevat direktiivi ei kohaldata hankelepingute suhtes, mis on kuulutatud salajasteks või mille täitmisel tuleb rakendada erilisi julgeolekumeetmeid vastavalt asjaomases liikmesriigis kehtivatele õigusnormidele või kui see on vajalik asjaomase liikmesriigi põhiliste huvide kaitseks.

Artikkel 15

Rahvusvaheliste eeskirjade kohaselt sõlmitud lepingud

Käesolevat direktiivi ei kohaldata hankelepingute suhtes, mida reguleeritakse eri protseduurireeglitega ja mis on sõlmitud:

a) kooskõlas asutamislepinguga liikmesriigi ja ühe või mitme kolmanda riigi vahel sõlmitud rahvusvahelise lepingu alusel, mis käsitleb tarneid või ehitustöid, mille eesmärk on teatava ehitustöö ühine teostamine või kasutamine allakirjutanud riikide poolt, või teenuseid, mille eesmärk on teatava projekti ühine rakendamine või kasutamine allakirjutanud riikide poolt; kõikidest lepingutest teatatakse komisjonile, kes võib nõu pidada artiklis 77 nimetatud riigihankelepingute nõuandekomiteega;

b) sõjaväeüksuste paigutamisega seotud rahvusvahelise lepingu alusel ning on seotud mõne liikmesriigi või kolmanda riigi ettevõtjatega;

c) rahvusvahelise organisatsiooni konkreetse menetluse alusel.

Artikkel 16

Konkreetsed erandid

Käesolevat direktiivi ei kohaldata teenuste riigihankelepingute suhtes, mis käsitlevad:

a) maa, olemasolevate ehitiste või muu kinnisvara või sellega seotud õiguste omandamist või rendilevõtmist mis tahes rahaliste vahenditega; käesolev direktiiv hõlmab siiski finantsteenustega seotud lepinguid, mis sõlmitakse mis tahes vormis ostu- või rendilepinguga samaaegselt, enne või pärast seda;

b) edastamiseks ette nähtud saadete ostmist, arendamist, tootmist või ühistootmist ringhäälinguorganisatsioonide poolt ja saateajaga seotud lepinguid;

c) vahekohtu- ja lepitusteenuseid;

d) väärtpaberite või muude finantsdokumentide väljaandmise, müügi, ostu või loovutamisega seotud finantsteenuseid, eriti ostjate tehinguid raha või kapitali kaasamiseks, ja keskpanga osutatavaid teenuseid;

e) töölepinguid;

f) uurimis- ja arendustegevusega seotud teenuseid, välja arvatud juhul, kui neist tuleneb kasu üksnes ostjale tema enese tarbeks ja tema enese tegevuse käigus, tingimusel, et osutatud teenuse eest tasub täismahus ostja.

Artikkel 17

Teenuste kontsessioonid

Ilma et see piiraks artikli 3 kohaldamist, ei kohaldata käesolevat direktiivi artikli 1 lõikes 4 määratletud teenuste kontsessioonide suhtes.

Artikkel 18

Ainuõiguse alusel sõlmitud teenuste hankelepingud

Käesolevat direktiivi ei kohaldata teenuste riigihankelepingute suhtes, mis ostja sõlmib teise ostja või ostjate ühendusega, kellel on ainuõigus vastavalt õigusnormidele, mis on kooskõlas asutamislepinguga.



4.

jagu

Erikord

Artikkel 19

Reserveeritud lepingud

Liikmesriigid võivad jätta riigihankelepingute sõlmimise menetluses õiguse osaleda kaitstud töökodadele või sätestada selliste lepingute täitmise kaitstud töökohtade programmi raames, kui enamik töötajaid on puuetega isikud, kes puude laadi või raskuse tõttu ei saa töötada tavalistes tingimustes.

Hanketeates viidatakse sellele sättele.



III

PEATÜKK

Teenuste riigihankelepingute sõlmimise kord

Artikkel 20

II A lisas loetletud teenuste hankelepingud

Lepingud, mille objektiks on II A lisas loetletud teenused, sõlmitakse vastavalt artiklitele 23-55.

Artikkel 21

II B lisas loetletud teenuste hankelepingud

Lepingute suhtes, mille objektiks on II B lisas loetletud teenused, kehtivad üksnes artikli 23 ja artikli 35 lõike 4 sätted.

Artikkel 22

II A ja II B lisas loetletud teenuseid hõlmavad segalepingud

Lepingud, mille objektiks on nii II A lisas kui ka II B lisas loetletud teenused, sõlmitakse vastavalt artiklitele 23—55 juhul, kui II A lisas loetletud teenuste maksumus on suurem kui II B lisas loetletud teenuste maksumus. Muudel juhtudel sõlmitakse lepingud artikli 23 ja artikli 35 lõike 4 kohaselt.



IV

PEATÜKK

Kirjeldusi ja lepingudokumente reguleerivad erieeskirjad

Artikkel 23

Tehnilised kirjeldused

1.  VI lisa punktis 1 määratletud tehnilised kirjeldused esitatakse lepingu dokumentatsioonis, näiteks teadetes, lepingudokumentides või täiendavates dokumentides. Võimalusel tuleks tehniliste kirjelduste määratlemisel arvesse võtta nende kättesaadavust puuetega inimestele või kavandama need nii, et kõigil oleks võimalik neid kasutada.

2.  Tehnilised kirjeldused peavad võimaldama kõigile pakkujatele võrdse juurdepääsu ega tohi tekitada põhjendamatuid takistusi riigihangete avamisel konkurentsile.

3.  Ilma et see piiraks kohustuslike siseriiklike tehniliste eeskirjade kohaldamist, kuivõrd need on ühenduse õigusega kooskõlas, määratletakse tehnilised kirjeldused:

a) tuginedes VI lisas määratletud tehnilistele kirjeldustele ja (tähtsuse järjekorras) Euroopa standardid ülevõtnud siseriiklikele standarditele, Euroopa tehnilistele kinnitustele, ühistele tehnilistele kirjeldustele, rahvusvahelistele standarditele, muudele Euroopa standardiorganite kehtestatud tehnilistele kontrollsüsteemidele, või juhul, kui need puuduvad, projekteerimise, arvestusmeetodi ning tööde teostamise ja toodete kasutamisega seotud siseriiklikele standarditele, siseriiklikele tehnilistele kinnitustele või siseriiklikele tehnilistele kirjeldustele. Igale viitele lisatakse märge „või sellega samaväärne”;

b) või kirjeldades kasutusomadusi või funktsionaalseid nõudeid; viimased võivad sisaldada keskkonnanäitajaid. Sellised parameetrid peavad siiski olema piisavalt täpsed, et pakkujatel oleks võimalik kindlaks määrata lepingu objekt ja et ostjad saaksid sõlmida lepingu;

c) või kirjeldades punktis b nimetatud kasutusomadusi või funktsionaalseid nõudeid, viidates punktis a nimetatud kirjeldustele kui kasutusomadustele või funktsionaalsetele nõuetele vastavuse tagamise vahendile;

d) või viidates teatavate näitajate puhul punktis a nimetatud kirjeldustele ja muude näitajate puhul punktis b nimetatud kasutusomadustele või funktsionaalsetele nõuetele.

4.  Ostja, kes kasutab võimalust viidata lõike 3 punktis a nimetatud kirjeldustele, ei tohi pakkumist tagasi lükata põhjendusega, et pakutavad tooted või teenused ei vasta ostja viidatud kirjeldustele, juhul kui pakkuja tõestab oma pakkumises ostjat rahuldaval viisil ning mis tahes asjakohaseid vahendeid kasutades, et tema pakutud lahendused on tehnilises kirjelduses esitatud nõuetega samaväärsed.

Asjakohaseks vahendiks võib olla tootja koostatud tehniline toimik või tunnustatud organi katseprotokoll.

5.  Ostja, kes kasutab lõikes 3 sätestatud võimalust teha ettekirjutusi kasutusomaduste või funktsionaalsete nõuete osas, ei tohi tagasi lükata ehitustööde, toodete või teenuste pakkumist, mis vastab Euroopa standardi üle võtnud siseriiklikule standardile, Euroopa tehnilisele kinnitusele, ühisele tehnilisele kirjeldusele, rahvusvahelisele standardile või Euroopa standardiorgani kehtestatud tehnilisele kontrollsüsteemile, kui need kirjeldused käsitlevad ostja kehtestatud kasutusomadusi või funktsionaalseid nõudeid.

Pakkuja peab pakkumises ostjat rahuldaval viisil ja asjakohaste vahenditega tõendama, et standardile vastav ehitustöö, toode või teenus on kooskõlas ostja kehtestatud kasutusomaduste või funktsionaalsete nõuetega.

Asjakohaseks vahendiks võib olla tootja tehniline toimik või tunnustatud organi katseprotokoll.

6.  Kui ostjad seovad lõike 3 punktis a nimetatud kasutusomaduste või funktsionaalsete nõuetega keskkonda mõjutavad tegurid, võivad nad kasutada Euroopa, siseriiklikel või riikidevahelistel ökomärgistel või muudel ökomärgistel määratletud üksikasjalikke nõudeid või vajaduse korral nende osi tingimusel, et:

 nõuded on kohased lepingu objektiks olevate asjade või teenuste omaduste määratlemisel;

 nõuded on koostatud teadusinfo põhjal;

 ökomärgiste vastuvõtmisel kasutatakse menetlust, milles võivad osaleda kõik huvirühmad, näiteks riigiasutused, tarbijad, tootjad, turustajad ja keskkonnakaitseorganisatsioonid; ja

 need on kõigile huvitatud pooltele kättesaadavad.

Ostjad võivad teatada, et käsitlevad ökomärgist kandvaid tooteid ja teenuseid lepingudokumentides ettenähtud tehnilistele kirjeldustele vastavatena; nad peavad tunnustama kõiki muid asjakohaseid tõendusmaterjale, näiteks tootja koostatud tehnilisi toimikuid või tunnustatud organi väljastatud katseprotokolle.

7.  Käesolevas artiklis tähendavad „tunnustatud organid” kohaldatavatele Euroopa standarditele vastavaid katse- ja kalibreerimislaboreid ning sertifitseerimis- ja inspekteerimisasutusi.

Ostjad tunnustavad teistes liikmesriikides asutatud tunnustatud organite sertifikaate.

8.  Tehnilistes kirjeldustes ei nimetata kindlat marki ega ostuallikat, konkreetset valmistusviisi ega kaubamärke, patente, liike, kindlat päritolu ega teatavat tootmisviisi, mis võiks teatavaid ettevõtteid või tooteid soosida või nende osaluse välistada, välja arvatud juhul, kui see on lepingu objekti seisukohast vältimatult vajalik. Sellised viited on lubatud erandkorras, kui lepingu objekti ei ole võimalik punktide 3 ja 4 kohaselt piisavalt täpselt ja kõigile mõistetavalt kirjeldada; sellistele viidetele lisatakse märge „või sellega samaväärne”.

Artikkel 24

Pakkumiste variandid

1.  Kui lepingu sõlmimise kriteeriumiks on majanduslikult soodsaim pakkumine, võivad ostjad lubada pakkujatel esitada pakkumiste variante.

2.  Ostjad märgivad hanketeates, kas nad lubavad esitada pakkumiste variante; selle teabeta ei ole pakkumiste variante lubatud esitada.

3.  Pakkumiste variante lubavad ostjad nimetavad lepingudokumentides miinimumnõuded, millele pakkumiste variandid peavad vastama, ning pakkumiste variantide esitamise tingimused.

4.  Arvesse võetakse ainult need pakkumiste variandid, mis vastavad ostja kehtestatud miinimumnõuetele.

Asjade või teenuste riigihankelepingute sõlmimisel ei tohi pakkumiste variantide esitamist lubanud ostjad pakkumise varianti tagasi lükata üksnes seetõttu, et selle valimine tooks kaasa teenuste hankelepingu sõlmimise asjade riigihankelepingu asemel või asjade hankelepingu sõlmimise teenuste riigihankelepingu asemel.

Artikkel 25

Allhanked

Ostja võib lepingudokumentides pakkujalt nõuda või liikmesriik võib ostjat kohustada pakkujalt nõudma, et pakkumises oleks näidatud, kui suure osa suhtes lepingu mahust kavatsetakse sõlmida allhankelepingud kolmandate isikutega, ning kõik kavandatavad alltöövõtjad.

See teave ei piira peamise ettevõtja vastutust.

Artikkel 26

Lepingute täitmise tingimused

Ostjad võivad kehtestada lepingu täitmisega seotud eritingimusi, kui need on kooskõlas ühenduse õigusega ning esitatud hanketeates või tehnilistes kirjeldustes. Lepingu täitmise tingimused võivad eelkõige olla seotud sotsiaal- ja keskkonnaprobleemidega.

Artikkel 27

Maksude, keskkonnakaitse, töökaitsealaste sätete ja töötingimustega seotud kohustused

1.  Ostja võib lepingudokumentides nimetada või liikmesriik võib ostjat kohustada nimetama asutuse või asutused, kellelt kandidaat või pakkuja võib saada asjakohast teavet selles liikmesriigis, piirkonnas või paikkonnas, kus ehitustööd teostatakse või teenust osutatakse, kehtivate maksude, keskkonnakaitsenõuete, töökaitsealaste sätete ja töötingimustega seotud kohustuste kohta, mida lepingu kehtivuse ajal teostatavate ehitustööde või osutatavate teenuste suhtes kohaldatakse.

2.  Ostja, kes annab lõikes 1 nimetatud teavet, palub lepingute sõlmimise menetluses osalevatel pakkujatel või kandidaatidel näidata, et nad on pakkumist koostades võtnud arvesse ehitustöö teostamise või teenuse osutamise kohas kehtivate töökaitsealaste sätete ja töötingimustega seotud kohustused.

Esimene lõik ei piira ebaharilikult madalate hindadega pakkumiste kontrollimist käsitleva artikli 55 sätete kohaldamist.



V

PEATÜKK

Menetlused

Artikkel 28

Avatud, piiratud ja läbirääkimistega menetluse ning konkurentidega peetavate dialoogide kasutamine

Hankelepingute sõlmimisel kasutavad ostjad siseriiklikke menetlusi, mida kohandatakse käesoleva direktiivi eesmärkidele.

Hankelepingute sõlmimisel kasutavad ostjad avatud või piiratud menetlust. Artiklis 29 selgesõnaliselt sätestatud eriolukordades võivad ostjad lepinguid sõlmida konkurentidega peetavate dialoogide alusel. Artiklites 30 ja 31 selgesõnaliselt nimetatud erijuhtudel ja eriolukordades võivad ostjad kasutada kas väljakuulutamisega või väljakuulutamiseta läbirääkimistega menetlust.

Artikkel 29

Konkurentidega peetav dialoog

1.  Eriti keeruliste lepingute puhul võivad liikmesriigid sätestada võimaluse, mille kohaselt ostjad võivad lepingu sõlmimisel kasutada konkurentidega peetavat dialoogi käesoleva artikliga ettenähtud korras, kui avatud või piiratud menetlus ei võimalda ostjate arvates lepingut sõlmida.

Hankeleping sõlmitakse majanduslikult soodsaima pakkumise alusel, mis on lepingu sõlmimise ainus kriteerium.

2.  Ostjad avaldavad hanketeate ning määratlevad oma vajadused ja nõuded selles teates ja/või kirjeldavas dokumendis.

3.  Ostjad alustavad artiklite 44—52 asjakohaste sätete kohaselt valitud kandidaatidega dialoogi, mille eesmärk on tuvastada ja määratleda ostjate vajadusi kõige paremini rahuldavad vahendid. Dialoogi ajal võivad ostjad väljavalitud kandidaatidega arutada kõiki lepingu tahke.

Ostjad tagavad kõigi pakkujate võrdse kohtlemise dialoogi ajal. Nad ei avalda teavet diskrimineerival viisil, mis võib anda mõnele pakkujale teiste ees eelise.

Ostjad ei tohi avaldada dialoogis osaleva kandidaadi pakutud lahendusi või muud tema poolt edastatud konfidentsiaalset teavet teistele osalejatele ilma kõnesoleva kandidaadi nõusolekuta.

4.  Ostjad võivad hanketeates või kirjeldavas dokumendis esitatud lepingute sõlmimise kriteeriumide kohaselt ette näha, et menetlus toimub järjestikuste etappidena, ning vähendada sel viisil lahenduste arvu, mida dialoogide pidamise etapis arutatakse. Hanketeates või kirjeldavas dokumendis on viide, et seda võimalust võidakse kasutada.

5.  Ostja jätkab dialoogi, kuni on kindlaks määranud oma vajadustele vastava(d) lahenduse(d), vajaduse korral neid võrreldes.

6.  Kui ostja on teatanud dialoogi lõpetamisest ja osalejaid sellest teavitanud, palub ta neil esitada lõplikud pakkumised dialoogi käigus esitatud ja täpsustatud lahenduse või lahenduste põhjal. Pakkumised sisaldavad kõiki ettenähtud ja projekti elluviimiseks vajalikke elemente.

Ostja taotluse korral võib neid pakkumisi selgitada, piiritleda ja täpsustada. Selgitamine, piiritlemine, täpsustamine või täiendav teave ei tohi muuta pakkumise või pakkumismenetluse põhielemente, mille muutumine tõenäoliselt moonutaks konkurentsi või avaldaks diskrimineerivat mõju.

7.  Ostjad hindavad saadud pakkumisi hanketeates või kirjeldavas dokumendis sätestatud lepingute sõlmimise kriteeriumide põhjal ja valivad majanduslikult soodsaima pakkumise artikliga 53 ettenähtud korras.

Ostja taotluse korral võib paluda, et majanduslikult soodsaimaks tunnistatud pakkumise esitanud pakkuja selgitaks pakkumise tahke või kinnitaks pakkumises sisalduvaid kohustusi, tingimusel, et see ei muuda lepingu olulisi aspekte ega tekita konkurentsi moonutamise ega diskrimineerimise ohtu.

8.  Ostjad võivad täpsustada hindasid või makseid dialoogis osalejatele.

Artikkel 30

Juhud, mille puhul on õigustatud väljakuulutamisega läbirääkimistega menetluse kasutamine

1.  Ostjad võivad hankelepinguid sõlmida väljakuulutamisega läbirääkimistega menetluse alusel järgmistel juhtudel:

a) kui avatud või piiratud menetluse või konkurentidega peetava dialoogi puhul esitatud pakkumised ei vasta nõuetele või kui pakkumised ei ole kooskõlas artiklitele 4, 24, 25 ja 27 ning VII peatükile vastavate siseriiklike sätetega, kui lepingu algtingimusi sellega oluliselt ei muudeta.

Ostjad ei pea hanketeadet avaldama, kui läbirääkimistega menetlusse kaasatakse kõik sellised pakkujad ja ainult sellised pakkujad, kes vastavad artiklite 45—52 kriteeriumidele ning kes esitasid algse avatud või piiratud menetluse või konkurentidega peetava dialoogi käigus pakkumismenetluse vorminõuetele vastavad pakkumised;

b) erandjuhtudel, kui ehitustööde, asjade või teenuste iseloom või nendega seotud ohud ei võimalda eelnevat üldist hinnakujundust;

c) teenuste puhul, muu hulgas II A lisa 6. liiki kuuluvate teenuste ja intellektuaalteenuste, nagu näiteks ehitustööde projekteerimist hõlmavate teenuste puhul, kuivõrd osutatavate teenuste laad ei võimalda lepingutingimusi määratleda piisavalt täpselt, et lepingu saaks sõlmida parima pakkumise valimise teel avatud või piiratud menetluse korra kohaselt;

d) ehitustööde riigihankelepingute korral nende ehitustööde puhul, mis tehakse üksnes teadusuuringute, katsete või arendustööde eesmärgil ja mitte kasumi tagamiseks või teadusuuringute ja arendustööga seotud kulude katmiseks.

2.  Lõikes 1 nimetatud juhtudel peavad ostjad pakkujatega läbirääkimisi, et kohandada esitatud pakkumised hanketeates, kirjeldustes ja võimalikes täiendavates dokumentides sätestatud nõuetele ning leida parim pakkumine artikli 53 lõikega 1 ettenähtud korras.

3.  Läbirääkimiste ajal tagavad ostjad kõigi pakkujate võrdse kohtlemise. Eelkõige ei avalda nad teavet diskrimineerival viisil, mis võib anda mõnele pakkujale teiste ees eelise.

4.  Ostjad võivad hanketeates või kirjeldustes esitatud lepingute sõlmimise kriteeriumide kohaselt ette näha, et menetlus toimub järjestikuste etappidena, ning vähendada sel viisil läbirääkimistel arutatavate pakkumiste arvu. Hanketeates või kirjeldustes viidatakse selle võimaluse kasutamisele.

Artikkel 31

Juhud, mille puhul on õigustatud väljakuulutamiseta läbirääkimistega menetluse kasutamine

Ostjad võivad hankelepinguid sõlmida väljakuulutamiseta läbirääkimistega menetluse alusel järgmistel juhtudel:

1) ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute puhul:

a) kui avatud või piiratud menetluse käigus ei ole esitatud ühtki pakkumist või nõuetele vastavat pakkumist või ühtki taotlust, kui lepingu algtingimusi sellega oluliselt ei muudeta ja kui komisjoni taotlusel esitatakse komisjonile asjakohane aruanne;

b) kui tehnilistel või kunstilistel põhjustel või ainuõiguste kaitsega seotud põhjustel saab lepingu sõlmida ainult ühe konkreetse ettevõtjaga;

c) äärmise vajaduse korral, kui ootamatute sündmuste tagajärjel tekkinud kiireloomulise olukorra tõttu, mida asjaomased ostjad ei saanud ette näha, ei ole võimalik artiklis 30 nimetatud avatud, piiratud või väljakuulutamisega läbirääkimistega menetluse tähtajast kinni pidada. Kiireloomulise olukorra põhjendamiseks esitatavad asjaolud ei tohi mingil juhul johtuda ostjatest;

2) asjade riigihankelepingute puhul:

a) kui asjaomaseid tooteid valmistatakse üksnes teadusuuringu, katse või arendustegevuse eesmärgil; seda sätet ei kohaldata kaubandusliku tasuvuse loomiseks mõeldud masstoodangu suhtes ega uurimis- või arendustegevusega seotud kulude katmiseks;

b) kui lepingud käsitlevad esialgse tarnija lisatarneid, mis on mõeldud tavaliste toodete või seadmete osaliseks asendamiseks või olemasolevate toodete või seadmete täiendamiseks, kui tarnija vahetamine sunniks ostjat hankima teistsuguste tehniliste omadustega materjali, mis tooks kaasa ühildamatuse või ebaproportsionaalsed tehnilised raskused käitamisel ja hooldamisel; selliste lepingute ja samuti uuendatavate lepingute kehtivusaeg ei tohi üldreeglina olla pikem kui kolm aastat;

c) kui lepingud käsitlevad tooraineturul noteeritud ja sealt ostetud tooteid;

d) kui tarned ostetakse erakordselt soodsatel tingimustel tarnijalt, kes on oma äritegevust lõpetamas, või pankrotihalduritelt või likvideerijatelt, võlausaldajatega sõlmitud kokkuleppe või muu samalaadse menetluse alusel vastavalt siseriiklikele õigusnormidele;

3) teenuste riigihangete lepingute puhul: kui kõnealune leping sõlmitakse ideekonkursi alusel ja tuleb sõlmida vastavalt kehtivale korrale konkursi võitjaga või ühega võitjatest; viimasel juhul tuleb läbirääkimistele osalema kutsuda kõik konkursi võitjad;

4) ehitustööde riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute puhul:

a) seoses täiendavate ehitustööde või lisateenustega, mida algselt kavandatud projekt või esialgselt sõlmitud leping ei sisaldanud, kuid mis ettenägematu asjaolu tõttu osutusid vajalikuks projektis või lepingus kirjeldatud tööde teostamiseks või teenuste osutamiseks, tingimusel, et leping sõlmitakse ettevõtjaga, kes kõnealust tööd teostab või kõnealust teenust osutab:

 kui täiendavaid ehitustöid või lisateenuseid ei saa tehnilistel või majanduslikel põhjustel esialgsest lepingust eraldada, ilma et see tooks ostjale kaasa olulisi ebamugavusi,

 või

 kui kõnealuseid töid või teenuseid on võimalik esialgsest lepingust eraldada, kuid need on selle täitmiseks siiski vältimatult vajalikud.

Täiendavate ehitustööde või lisateenuste kohta sõlmitud lepingute kogumaksumus ei tohi siiski ületada 50 % esialgse lepingu maksumusest;

b) uute ehitustööde või teenuste puhul, mis seisnevad samalaadsete ehitustööde või teenuste kordamises, mille kohta ostjad on ettevõtjaga esialgse lepingu sõlminud, tingimusel, et need ehitustööd või teenused vastavad avatud või piiratud menetluse alusel sõlmitud esialgse lepingu objektiks olevale põhiprojektile.

Niipea, kui esialgne projekt on pakkumisele üles seatud, tuleb teatada selle menetluse kasutamise võimalusest ning ostjad peavad artikli 7 sätete kohaldamisel arvesse võtma järgnevate ehitustööde või teenuste eeldatavat kogumaksumust.

Seda menetlust võib kasutada üksnes kolme aasta jooksul pärast esialgse lepingu sõlmimist.

Artikkel 32

Raamlepingud

1.  Liikmesriigid võivad ette näha, et ostjad võivad sõlmida raamlepinguid.

2.  Raamlepingute sõlmimisel täidavad ostjad käesolevas direktiivis nimetatud protseduurireegleid kõigis etappides kuni asjaomasel raamlepingul põhinevate lepingute sõlmimiseni. Raamlepingu osapooled valitakse artikli 53 kohaselt kehtestatud lepingute sõlmimise kriteeriumide alusel.

Raamlepingul põhinevad lepingud sõlmitakse lõikudega 3 ja 4 sätestatud menetluste kohaselt. Neid menetlusi võib rakendada üksnes nende ostjate ning ettevõtjate vahel, kes olid raamlepingu esialgsed osapooled.

Raamlepingul põhinevate lepingute sõlmimisel ei tohi osapooled ühelgi juhul asjaomases raamlepingus sätestatud tingimusi oluliselt muuta, eriti lõikes 3 osutatud juhul.

Raamlepingu kehtivusaeg ei tohi ületada nelja aastat, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud erandjuhtudel, mis on eelkõige seotud raamlepingu objektiga.

Ostjad peavad raamlepinguid kasutama nõuetekohasel viisil, mis ei tõkesta, piira ega moonuta konkurentsi.

3.  Raamlepingu sõlmimise korral ühe ettevõtjaga võetakse sellel raamlepingul põhinevate lepingute sõlmimise aluseks raamlepingus sätestatud tingimused.

Kõnealuste lepingute sõlmimisel võivad ostjad raamlepingu ettevõtjast osapoolega kirjalikult nõu pidada, paludes tal vajaduse korral oma pakkumist täiendada.

4.  Kui raamleping sõlmitakse mitme ettevõtjaga, peab ettevõtjaid olema vähemalt kolm, kuivõrd on olemas piisav arv valikukriteeriumidele vastavaid ettevõtjaid ja/või tingimustele ja lepingute sõlmimise kriteeriumidele vastavaid pakkumisi.

Mitme ettevõtjaga sõlmitud raamlepingutel põhinevaid lepinguid võib sõlmida:

 raamlepingus kehtestatud tingimustel, kusjuures uut konkurssi välja ei kuulutata, või

 juhul, kui kõik tingimused ei ole raamlepinguga kehtestatud ning osapooled konkureerivad uuesti samadel ja (vajaduse korral) täpsemini määratletud tingimustel ning asjakohasuse korral ka muudel raamlepingu kirjeldustes nimetatud tingimustel, sõlmitakse kõnealused lepingud järgmise korra kohaselt:

 

a) iga sõlmitava lepingu puhul peavad ostjad kirjalikult nõu lepingut täita suutvate ettevõtjatega;

b) ostjad määravad piisavalt pika tähtaja, mis võimaldab iga konkreetse lepinguga seoses pakkumisi esitada, ning arvestavad seejuures selliste teguritega, nagu on lepingu objekti keerukus ja pakkumiste saatmiseks vajalik aeg;

c) pakkumised esitatakse kirjalikult ning nende sisu jääb vastamiseks ettenähtud tähtaja möödumiseni konfidentsiaalseks;

d) ostjad sõlmivad lepingu pakkujaga, kes on raamlepingu kirjeldustes kehtestatud lepingute sõlmimise kriteeriumide põhjal esitanud parima pakkumise.

Artikkel 33

Dünaamilised ostusüsteemid

1.  Liikmesriigid võivad sätestada, et ostjad võivad kasutada dünaamilisi ostusüsteeme.

2.  Dünaamilise ostusüsteemi loomisel täidavad ostjad avatud menetluse eeskirju igal etapil kuni lepingu sõlmimiseni kõnealuse süsteemi alusel. Süsteemi kaasatakse kõik pakkujad, kes vastavad valikukriteeriumidele ning on esitanud esialgse pakkumise, mis on kooskõlas tehniliste nõuete ja võimalike täiendavate dokumentidega; esialgseid pakkumisi võib igal ajal parandada tingimusel, et need jätkuvalt vastavad kirjeldustele. Süsteemi loomisel ja kõnealuse süsteemi alusel lepingute sõlmimisel kasutavad ostjad elektroonilisi vahendeid üksnes artikli 42 lõigetega 2—5 ettenähtud korras.

3.  Dünaamiliste ostusüsteemide loomisel ostjad:

a) avaldavad hanketeate, milles märgitakse selgelt, et kasutusel on dünaamiline ostusüsteem;

b) osutavad kirjeldustes muu hulgas kõnealuse süsteemi alusel kavandatavate ostude olemusele ning samuti vajalikule teabele ostusüsteemi, kasutatavate elektrooniliste seadmete ning ühenduse tehnilise korralduse ja kirjelduste kohta;

c) pakuvad teate avaldamisest kuni süsteemi kasutusaja lõpuni piiramatut, otsest ja täielikku elektroonilist juurdepääsu kirjeldusele ja kõigile täiendavatele dokumentidele ning esitavad teates Interneti-aadressi, kus dokumentidega saab tutvuda.

4.  Ostjad võimaldavad kõigil ettevõtjatel kogu dünaamilise ostusüsteemi kasutusaja jooksul esitada esialgseid pakkumisi ja juurde pääseda süsteemile lõikes 2 nimetatud tingimuste kohaselt. Nad lõpetavad hindamise kõige rohkem 15 päeva jooksul alates esialgse pakkumise esitamise kuupäevast. Nad võivad hindamisperioodi siiski pikendada tingimusel, et vahepeal ei anta välja ühtki pakkumiskutset.

Ostja teatab esimeses lõigus osutatud pakkujale esimesel võimalusel pakkuja lülitamisest dünaamilisse ostusüsteemi või tema esialgse pakkumise tagasilükkamisest.

5.  Iga konkreetse lepingu kohta tuleb esitada pakkumiskutse. Enne pakkumiskutse väljaandmist avaldavad ostjad lihtsustatud hanketeate, milles kutsutakse kõiki ettevõtjaid vastavalt lõikele 4 esitama esialgset pakkumist tähtaja jooksul, mis ei tohi olla lühem kui 15 päeva alates lihtsustatud teate saatmise kuupäevast. Ostjad ei tohi pakkumist jätkata enne, kui kõigi tähtajaks saabunud esialgsete pakkumiste hindamine on lõpetatud.

6.  Ostjad teevad kõigile süsteemi lülitatud pakkujatele ettepaneku esitada pakkumine iga konkreetse lepingu kohta, mis selle süsteemi alusel sõlmitakse. Ostjad kehtestavad selleks pakkumiste esitamise tähtaja.

Leping sõlmitakse pakkujaga, kes esitas dünaamilise ostusüsteemi loomise teates kehtestatud lepingute sõlmimise kriteeriumide põhjal parima pakkumise. Vajaduse korral võib neid kriteeriume esimeses lõigus nimetatud kutses täpsemalt sõnastada.

7.  Dünaamilist ostusüsteemi ei tohi kasutada üle nelja aasta, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud erandjuhtudel.

Ostjad ei tohi süsteemi kasutada konkurentsi tõkestamiseks, piiramiseks ega moonutamiseks.

Huvitatud ettevõtjatele või süsteemi osapooltele ei tohi esitada ühegi kulutusega seotud arvet.

Artikkel 34

Ehitustööde riigihankelepingud: subsideeritud elamuehitusprojektidega seotud erieeskirjad

Riigihankelepingute puhul, mis käsitlevad subsideeritud elamuehitusprojektide projekteerimist ja ehitamist, mille maht ja keerukus ning asjaomaste ehitustööde eeldatav kestus nõuavad, et planeerimine põhineks algusest peale ostjate, ekspertide ja tööde teostamise eest vastutava töövõtja esindajatest koosneva meeskonna tihedal koostööl, võib kehtestada eraldi lepingu sõlmimise menetluse, et välja valida meeskonda integreerumise seisukohast sobivaim töövõtja.

Teates avaldavad ostjad eelkõige võimalikult täpse teostatavate ehitustööde kirjelduse, et huvitatud töövõtjatel oleks võimalik saada projektist põhjalik ettekujutus. Lisaks sellele kehtestavad ostjad kõnealuses teates artiklites 45—52 nimetatud kvalitatiivsete valikukriteeriumide kohaselt ka personaalsed, tehnilised ja finantsilised tingimused, mida kandidaadid täitma peavad.

Kui selline menetlus on vastu võetud, kohaldavad ostjad artikleid 2, 35, 36, 38, 39, 41, 42, 43 ja 45—52.



VI

PEATÜKK

Teavitamist ja läbipaistvust käsitlevad eeskirjad



1.

jagu

Teadete avaldamine

Artikkel 35

Teated

1.  Ostjad teevad komisjoni või enda poolt avaldatavas eelteates, mis sisaldab VIII lisa punkti 2 alapunkti b kohaselt „ostja profiili” kirjeldust, teatavaks:

a) tarnete puhul eeldatava kogumaksumuse seoses iga tooteliigi kohta sõlmitavate lepingute või raamlepingutega, mis nad kavatsevad sõlmida järgneva 12 kuu jooksul, kui eeldatav kogumaksumus on artikleid 7 ja 9 arvesse võttes 750 000 eurot või rohkem.

Ostjad määratlevad tootevaldkonna CPV nomenklatuurile viidates;

b) teenuste puhul niisuguste teenuste hankelepingute või raamlepingute eeldatava kogumaksumuse iga II A lisas loetletud teenuseliigi kohta, mis nad kavatsevad sõlmida järgneva 12 kuu jooksul, kui eeldatav kogumaksumus on artikleid 7 ja 9 arvesse võttes 750 000 eurot või rohkem;

c) ehitustööde puhul niisuguste lepingute või raamlepingute põhiomadused, mida ostjad kavatsevad sõlmida ja mille eeldatav maksumus on artiklit 9 arvesse võttes võrdne artikliga 7 täpsustatud piirmääraga või sellest suurem;

Punktides a ja b nimetatud teated edastatakse komisjonile või avaldatakse ostjaprofiilis võimalikult kiiresti pärast eelarveaasta algust.

Punktis c nimetatud teated edastatakse komisjonile või avaldatakse ostjaprofiilis võimalikult kiiresti pärast otsuse vastuvõtmist nende ehitustöölepingute või raamlepingute kavandamise kohta, mida ostjad kavatsevad sõlmida.

Ostjad, kes avaldavad eelteate ostjaprofiilides, edastavad komisjonile elektroonilise teate seoses eelteate avaldamisega ostjaprofiilis VIII lisa punktis 3 esitatud teadete saatmise vormi ja üksikasjaliku korra kohaselt.

Punktides a, b ja c nimetatud teadete avaldamine on kohustuslik ainult juhul, kui ostjad kasutavad artikli 38 lõikega 4 sätestatud võimalust lühendada pakkumiste laekumise tähtaegu.

Käesolevat lõiget ei kohaldata väljakuulutamiseta läbirääkimistega menetluse suhtes.

2.  Ostjad, kes soovivad sõlmida hankelepingu või raamlepingu, kasutades avatud, piiratud või väljakuulutamisega läbirääkimistega menetlust artiklis 30 sätestatud tingimustel või konkurentidega peetavat dialoogi artiklis 29 sätestatud tingimustel, teatavad sellest hanketeatega.

3.  Ostjad, kes soovivad luua dünaamilist ostusüsteemi, teatavad sellest hanketeatega.

Ostjad, kes soovivad sõlmida dünaamilisel ostusüsteemil põhinevaid lepinguid, teatavad sellest lihtsustatud hanketeatega.

4.  Ostjad, kes on sõlminud hankelepingu või raamlepingu, saadavad teate lepingute sõlmimise menetluse tulemuste kohta hiljemalt 48 päeva pärast lepingu või raamlepingu sõlmimist.

Ostjad, kes on sõlminud raamlepingud artikli 32 kohaselt, ei ole kohustatud saatma lepingute sõlmimise menetluse tulemusi sisaldavat teadet iga kõnealusel raamlepingul põhineva lepingu kohta.

Ostjad saadavad teate dünaamilisel ostusüsteemil põhineva lepingute sõlmimise menetluse tulemuste kohta 48 päeva jooksul alates iga lepingu sõlmimisest. Nad võivad sellised teated kvartalite kaupa rühmitada. Sel juhul edastavad nad teadete rühma 48 päeva jooksul pärast iga kvartali lõppu.

II B lisas loetletud teenustega seotud hankelepingute puhul märgivad ostjad teates, kas nad on selle avaldamisega nõus. Selliste teenuste hankelepingute puhul kehtestab komisjon eeskirjad statistiliste aruannete koostamiseks teadete põhjal ja nende aruannete avaldamiseks artikli 77 lõikes 2 sätestatud korras.

Teatavad andmed lepingu või raamlepingu sõlmimise kohta võib jätta avaldamata, kui selliste andmete avaldamine takistaks seaduste rakendamist või oleks muul viisil vastuolus avalike huvidega või riivaks teatavate avalik-õiguslike või eraõiguslike ettevõtjate õigustatud ärihuve või võiks kahjustada ausat konkurentsi nende vahel.

Artikkel 36

Teadete avaldamise vorm ja viis

1.  Teated sisaldavad VII A lisas nimetatud teavet ja vajaduse korral muud ostja poolt vajalikuks peetavat teavet ning esitatakse standardvormis, mille komisjon on artikli 77 lõikes 2 nimetatud menetluse kohaselt vastu võtnud.

2.  Ostjad saadavad teated komisjonile elektrooniliselt VIII lisa lõikes 3 esitatud teabeedastusvormi ja -korra kohaselt või muul viisil. Artikli 38 lõikega 8 sätestatud kiirendatud menetluse korral tuleb teated saata faksiga või elektrooniliselt VIII lisa punktis 3 esitatud teabeedastusvormi ja -korra kohaselt.

Teated avaldatakse vastavalt VIII lisa punkti 1 alapunktides a ja b ette nähtud tehnilistele näitajatele.

3.  Teated, mis on elektrooniliselt koostatud ja edastatud VIII lisa punktis 3 nimetatud edastusvormi ja -korra kohaselt, avaldatakse hiljemalt viie päeva jooksul pärast nende edastamist.

Teated, mida ei edastata elektrooniliselt VIII lisa punktis 3 nimetatud edastusvormi ja -korra kohaselt, avaldatakse hiljemalt 12 päeva jooksul pärast nende edastamist või, artikli 38 lõikes 8 nimetatud kiirendatud menetluse puhul hiljemalt viie päeva jooksul pärast nende edastamist.

4.  Hanketeated avaldatakse tervikuna ühenduse ametlikus keeles, mille valib ostja, kusjuures autentne on üksnes algkeelne tekst. Igas teates sisalduvatest olulistest andmetest avaldatakse kokkuvõte teistes ametlikes keeltes.

Komisjoni kulud seoses teadete avaldamisega kannab ühendus.

5.  Teateid ja nende sisu ei tohi enne komisjonile edastamise kuupäeva siseriiklikul tasandil avaldada.

Siseriiklikul tasandil avaldatud teated sisaldavad üksnes sellist teavet, mis sisaldus artikli 35 lõike 1 esimese lõigu kohaselt komisjonile lähetatud või ostja profiilis avaldatud teateis, kuid nendesse märgitakse teate komisjonile lähetamise või ostja profiilis avaldamise kuupäev.

Ostja profiilis ei tohi avaldada eelteateid enne, kui komisjonile on lähetatud teade nende kõnealuses vormis avaldamise kohta; nendes esitatakse lähetamise kuupäev.

6.  Teated, mida ei edastata elektrooniliselt VIII lisa punktis 3 nimetatud edastusvormi ja -korra kohaselt, võivad sisaldada kuni 650 sõna.

7.  Ostjad peavad suutma teadete lähetuskuupäeva tõendada.

8.  Komisjon annab ostjale edastatud teabe avaldamist kinnitava teatise, milles on märgitud avaldamise kuupäev. Kinnitusteatis kehtib tõendina avaldamise kohta.

Artikkel 37

Vabatahtlik avaldamine

Ostjad võivad kooskõlas artikliga 36 avaldada teateid seoses hankelepingutega, mille kohta käesolevas direktiivis sätestatud avaldamiskohustus ei kehti.



2.

jagu

Tähtajad

Artikkel 38

Osalemistaotluste ja pakkumiste laekumise tähtajad

1.  Pakkumiste ja osalemistaotluste laekumise tähtaegu kindlaks määrates võtavad ostjad arvesse konkreetse lepingu keerukust ja pakkumiste koostamiseks vajalikku aega, ilma et see piiraks käesoleva artikliga sätestatud miinimumtähtaegade kohaldamist.

2.  Avatud menetluse korral on pakkumiste laekumise miinimumtähtaeg 52 päeva alates hanketeate edastamise kuupäevast.

3.  Piiratud menetluse, artiklis 30 nimetatud väljakuulutamisega läbirääkimistega menetluse ja konkurentidega peetava dialoogi puhul:

a) on osalemistaotluste laekumise miinimumtähtaeg 37 päeva alates hanketeate edastamise kuupäevast;

b) piiratud menetluse puhul on pakkumiste laekumise miinimumtähtaeg 40 päeva alates kutse saatmise kuupäevast.

4.  Kui ostja on avaldanud eelteate, võib lõike 2 ja lõike 3 punkti b kohast pakkumiste laekumise miinimumtähtaega üldreeglina lühendada 36 päevani, kuid see ei tohi ühelgi juhul olla lühem kui 22 päeva.

Tähtaega hakatakse lugema hanketeate edastamise kuupäevast avatud menetluse puhul ja pakkumiskutse edastamise kuupäevast piiratud menetluse puhul.

Esimeses lõigus nimetatud lühendatud tähtaegu võib kasutada juhul, kui eelteade sisaldab kogu VII A lisas hanketeadetega seoses nõutavat teavet, kuivõrd teave on teate avaldamise ajal kättesaadav, ning kui eelteade saadeti avaldamiseks 52 päeva kuni 12 kuud enne hanketeate edastamise kuupäeva.

5.  Kui teated koostatakse ja edastatakse elektrooniliselt VIII lisa punktis 3 nimetatud edastusvormi ja -korra kohaselt, võib lõigetes 2 ja 4 nimetatud pakkumiste laekumistähtaegu avatud menetluse puhul ja lõike 3 punktis a nimetatud osalemistaotluste laekumistähtaega piiratud ja läbirääkimistega menetluse ning konkurentidega peetava dialoogi puhul lühendada seitsme päeva võrra.

6.  Kui ostja võimaldab lepingudokumentidele ja kõigile täiendavatele dokumentidele piiramatu ja täieliku elektroonilise juurdepääsu alates VIII lisa kohaselt avaldatud teate avaldamiskuupäevast ning esitab teate tekstis Interneti-aadressi, kus need dokumendid on kättesaadavad, võib lõikes 2 ja lõike 3 punktis b nimetatud pakkumiste laekumistähtaega lühendada viie päeva võrra.

Selle lühendamise võib liita lõikes 5 nimetatud lühendamisega.

7.  Kui kirjeldusi ja täiendavaid dokumente või lisateavet ei esitata mingil põhjusel artiklites 39 ja 40 sätestatud tähtaja jooksul, kuigi neid taotleti õigel ajal, või kui pakkumisi saab esitada üksnes pärast kohaga tutvumist või lepingudokumente täiendavate dokumentide kontrollimist kohapeal, pikendatakse pakkumiste laekumistähtaegu nii, et kõik asjaomased ettevõtjad saaksid kätte kogu pakkumise esitamiseks vajaliku teabe.

8.  Piiratud menetluse ja artiklis 30 nimetatud väljakuulutamisega läbirääkimistega menetluse puhul, kui asja kiireloomulisuse tõttu on käesolevas artiklis sätestatud tähtaegadest võimatu kinni pidada, võivad ostjad määrata:

a) osalemistaotluste laekumise tähtaja, mis ei tohi olla lühem kui 15 päeva alates hanketeate lähetuskuupäevast või lühem kui 10 päeva, kui teade edastatakse elektrooniliselt VIII lisa punktis 3 esitatud teabeedastusvormi ja -korra kohaselt;

b) ja piiratud menetluste puhul pakkumiste laekumistähtaja, mis ei tohi olla lühem kui 10 päeva alates pakkumiskutse esitamise kuupäevast.

Artikkel 39

Avatud menetlus: kirjeldused, täiendav dokumentatsioon ja teave

1.  Avatud menetluse puhul, kui ostjad ei paku kirjeldustele ja täiendavatele dokumentidele piiramatut ja täielikku elektroonilist juurdepääsu vastavalt artikli 38 lõikele 6, saadetakse kirjeldused ja täiendavad dokumendid ettevõtjatele vähemalt kuus päeva enne osalemistaotluse laekumist, kusjuures taotlus peab olema esitatud tähtajaks.

2.  Ostjad või pädevad talitused edastavad kirjeldused ja täiendavate dokumentidega seotud lisateabe vähemalt kuus päeva enne pakkumiste laekumistähtaega tingimusel, et taotlus on esitatud aegsasti.



3.

jagu

Teabe sisu ja edastamisvahendid

Artikkel 40

Pakkumise esitamise, dialoogis või läbirääkimistes osalemise kutsed

1.  Piiratud menetluste, konkurentidega peetavaid dialooge hõlmava menetluse ja väljakuulutamisega läbirääkimistega menetluse puhul artikli 30 tähenduses teevad ostjad kõigile väljavalitud kandidaatidele samaaegselt ja kirjalikult ettepaneku esitada oma pakkumised või osaleda läbirääkimistel või dialoogis, kui kasutatakse konkurentidega peetavat dialoogi.

2.  Kandidaatidele esitatav kutse sisaldab:

 kas kirjelduste või kirjeldavate dokumentide ja täiendavate dokumentide koopiat või

 viidet juurdepääsu kohta esimeses taandes nimetatud kirjeldustele ja muudele dokumentidele, kui need tehakse elektrooniliselt vahetult kättesaadavaks artikli 38 lõikega 6 ette nähtud korras.

3.  Kui kirjeldused, kirjeldavad dokumendid ja/või täiendavad dokumendid on muu üksuse kui lepingut sõlmiva ostja käes, märgitakse kutses ära aadress, kust neid kirjeldusi, seda kirjeldavat dokumenti või neid täiendavaid dokumente saab taotleda, ning vajaduse korral dokumentide taotlemise tähtaeg, nende eest makstav summa ja maksekord. Pädev talitus edastab dokumendid ettevõtjale kohe pärast taotluse laekumist.

4.  Ostja või pädev talitus edastab kirjeldused, kirjeldava dokumendi või täiendavate dokumentidega seotud lisateabe vähemalt kuus päeva enne pakkumiste laekumistähtaega tingimusel, et taotlus on esitatud aegsasti. Piiratud või kiirendatud menetluse puhul on see ajavahemik neli päeva.

5.  Peale selle peab kutse esitada pakkumine või osaleda dialoogis või läbirääkimistel sisaldama vähemalt järgmist:

a) viide avaldatud hanketeatele;

b) pakkumiste esitamise tähtaeg, aadress, kuhu pakkumised tuleb saata, ning keel või keeled, milles pakkumised tuleb koostada;

c) konkurentidega peetava dialoogi puhul konsultatsioonide alustamise kuupäev ja koht ning keel või keeled, mida kasutatakse;

d) viide kõikvõimalikele dokumentidele, mis tuleb esitada pakkuja esitatud kontrollitavate andmete tõendamiseks artikli 44 kohaselt, või lisada kõnealuses artiklis nimetatud teabele artiklites 47 ja 48 sätestatud tingimuste kohaselt;

e) lepingute sõlmimise kriteeriumide suhteline osakaal või vajadusel ka kriteeriumid tähtsuse järjekorras, kui see ei ole esitatud hanketeates, kirjeldustes või kirjeldavas dokumendis.

Artikliga 29 sätestatud eeskirjade kohaselt sõlmitavate lepingute puhul ei esitata punktis b nimetatud teavet siiski mitte dialoogis osalemise, vaid pakkumise esitamise kutses.

Artikkel 41

Kandidaatide ja pakkujate teavitamine

1.  Ostjad teavitavad kandidaate ja pakkujaid võimalikult kiiresti raamlepingute sõlmimise, lepingute sõlmimise või dünaamilisse ostusüsteemi vastuvõtmisega seotud otsustest, sealhulgas põhjustest, miks otsustati mitte sõlmida raamlepingut või lepingut, mille kohta on esitatud hankekuulutus, või alustada menetlust uuesti või rakendada dünaamilist ostusüsteemi; see teave esitatakse kirjalikult ostjale esitatud taotluse põhjal.

2.  Asjaomase osapoole taotlusel teeb ostja võimalikult kiiresti teatavaks:

 väljajäetud kandidaatidele nende taotluse tagasilükkamise põhjused;

 edututele pakkujatele pakkumise tagasilükkamise põhjused, sealhulgas artikli 23 lõigetes 4 ja 5 nimetatud juhtudel põhjused, miks tehti mittesamaväärsuse otsuse või põhjused, miks otsustati, et ehitustööd, tarned või teenused ei vasta toimimis- või funktsionaalsetele nõuetele;

 kõigile vastavaks tunnistatud pakkumise teinud pakkujatele väljavalitud pakkumise sisu ja suhtelised eelised, samuti eduka pakkuja nime või raamlepingu osapoolte nimed.

Selleks kuluv aeg ei tohi ühelgi juhul olla pikem kui 15 päeva alates kirjaliku taotluse laekumisest.

3.  Ostjad võivad siiski otsustada jätta avaldamata teatavad 1. lõigus nimetatud andmed seoses lepingu või raamlepingu sõlmimise või dünaamilisse ostusüsteemi vastuvõtmisega, kui selliste andmete avaldamine takistaks seaduste rakendamist, oleks muul viisil vastuolus üldiste huvidega või kahjustaks era- või avalik-õiguslike ettevõtjate õigustatud ärihuve või nendevahelist ausat konkurentsi.



4.

jagu

Teabevahetus

Artikkel 42

Teabevahetuse suhtes kohaldatavad eeskirjad

1.  Kogu käesolevas jaotises käsitletav sidepidamine ja teabevahetus võib toimuda posti või faksi teel või elektrooniliselt lõigetega 4 ja 5 ettenähtud korras, telefoni teel lõikes 6 nimetatud juhtudel ja asjaolude korral või neid vahendeid kombineerides vastavalt ostja valikule.

2.  Valitud sidevahendid peavad olema üldiselt kättesaadavad ega tohi seega piirata ettevõtjate juurdepääsu pakkumismenetlusele.

3.  Sidepidamine ning teabe vahetamine ja säilitamine peab toimuma viisil, mis tagab andmete terviklikkuse ning pakkumiste ja osalemistaotluste konfidentsiaalsuse säilitamise ning asjaolu, et ostjad tutvuvad pakkumiste ja osalemistaotluste sisuga alles siis, kui nende esitamise tähtaeg on möödas.

4.  Elektroonilised teabevahetusvahendid, samuti nende tehnilised omadused peavad olema mittediskrimineerivad, üldiselt kättesaadavad ja koostalitusvõimelised üldkasutatavate info- ja kommunikatsioonitehnoloogia toodetega.

5.  Pakkumiste elektrooniliste edastus- ja vastuvõtuseadmete ning osalemistaotluste elektrooniliste vastuvõtuseadmete suhtes kehtivad järgmised eeskirjad:

a) huvitatud osapooltele on kättesaadav pakkumiste ja osalemistaotluste elektrooniliseks esitamiseks vajalik teave ja tehnilised nõuded, sealhulgas krüpteerimine. Lisaks sellele peavad pakkumiste ja osalemistaotluste elektroonilised vastuvõtuseadmed vastama X lisa nõuetele;

b) liikmesriigid võivad kooskõlas direktiivi 1999/93/EÜ artikliga 5 nõuda, et elektrooniliste pakkumistega kaasneks kõnealuse artikli lõikele 1 vastav täiustatud elektrooniline allkiri;

c) liikmesriigid võivad sisse seada või säilitada vabatahtlikud akrediteerimiskavad, mille eesmärk on parandada selliste seadmete abil osutatava sertifitseerimisteenuse taset;

d) kui artiklites 45—50 ja artiklis 52 osutatud dokumente, tõendeid ja avaldusi ei ole elektroonilisel kujul olemas, kohustuvad pakkujad või kandidaadid need esitama enne pakkumiste või osalemistaotluste esitamise tähtaja möödumist.

6.  Osalemistaotluste edastamise suhtes kehtivad järgmised eeskirjad:

a) hankelepingute sõlmimise menetluses osalemise taotlused võib esitada kirjalikult või telefoni teel;

b) kui osalemistaotlused esitatakse telefoni teel, tuleb enne taotluste vastuvõtmiseks ettenähtud tähtaja möödumist saata selle kohta kirjalik kinnitus;

c) ostjad võivad nõuda faksitud osalemistaotluste kinnitamist elektrooniliselt või posti teel, kui see on vajalik juriidiliseks tõendamiseks. Ostja peab hanketeates esitama kõik sellised nõuded koos kinnituse elektrooniliselt või posti teel saatmise tähtajaga.



5.

jagu

Aruanded

Artikkel 43

Aruannete sisu

Ostjad koostavad iga lepingu, raamlepingu ja loodava dünaamilise ostusüsteemi kohta kirjaliku aruande, mis sisaldab vähemalt järgmist:

a) ostja nimi ja aadress, lepingu, raamlepingu või dünaamilise ostusüsteemi objekt ja maksumus;

b) edukate kandidaatide või pakkujate nimed ning nende valimise põhjused;

c) tagasilükatud kandidaatide või pakkujate nimed ning nende tagasilükkamise põhjused;

d) ebaharilikult madalate hindadega pakkumiste tagasilükkamise põhjused;

e) eduka pakkuja nimi ja põhjused, miks tema pakkumine välja valiti, ning juhul kui see on teada, ka lepingu või raamlepingu osa suurus, mille suhtes edukas pakkuja kavatseb sõlmida allhankelepinguid kolmandate isikutega;

f) läbirääkimistega menetluse puhul artiklites 30 ja 31 osutatud asjaolud, millega selle menetluse kasutamist põhjendatakse;

g) konkurentidega peetava dialoogi puhul artiklis 29 sätestatud asjaolud, millega selle menetluse kasutamist põhjendatakse;

h) vajadusel põhjused, miks ostja otsustas lepingut või raamlepingut mitte sõlmida või dünaamilist ostusüsteemi mitte luua.

Ostjad võtavad asjakohased meetmed, et dokumenteerida läbiviidud lepingute sõlmimise elektroonilise menetluse areng.

Aruanne või selle põhijooned edastatakse komisjoni taotlusel komisjonile.



VII

PEATÜKK

Menetluse läbiviimine



1.

jagu

Üldsätted

Artikkel 44

Osalejate sobivuse kontrollimine, nende valik ning lepingute sõlmimine

1.  Lepingud sõlmitakse artiklites 53 ja 55 sätestatud kriteeriumide alusel ja artiklit 24 arvesse võttes pärast seda, kui ostja on artiklites 47—52 osutatud finants- ja majandusliku olukorra, kutsealaste või tehniliste teadmiste või suutlikkuse kriteeriumide kohaselt ning vajaduse korral ning vastavalt lõikes 3 nimetatud mittediskrimineerimist käsitlevatele eeskirjadele ja kriteeriumidele kontrollinud nende ettevõtjate sobivust, keda ei ole artiklite 45 ja 46 kohaselt välja jäetud.

2.  Ostjad võivad nõuda, et kandidaadid ja pakkujad vastaksid artiklite 47 ja 48 kohasele minimaalse suutlikkuse tasemetele.

Artiklites 47 ja 48 osutatud teabe ulatus ja konkreetse lepingu täitmiseks vajalikud suutlikkuse miinimumtasemed peavad olema lepingu objektiga seotud ja proportsionaalsed.

Miinimumtasemed esitatakse hanketeates.

3.  Piiratud menetluse, väljakuulutamisega läbirääkimistega menetluse ja konkurentidega peetavat dialoogi kasutava menetluse puhul võivad ostjad piirata nõuetele vastavate kandidaatide arvu, kellele nad teevad ettepaneku esitada pakkumine või osaleda läbirääkimistel või dialoogis, kui on olemas piisav arv nõuetekohaseid kandidaate. Ostjad esitavad hanketeates kavandatavad objektiivsed ja mittediskrimineerivad eeskirjad või kriteeriumid ja kutsutavate kandidaatide minimaalse ja maksimaalse arvu, kui see on asjakohane.

Piiratud menetluse puhul on minimaalseks arvuks viis. Väljakuulutamisega läbirääkimistega menetluse ja konkurentidega peetavat dialoogi rakendava menetluse puhul on minimaalseks arvuks kolm. Igal juhul peab kutsutud kandidaatide arv olema piisav, et tagada tõelist konkurentsi.

Ostjad kutsuvad osalema eelnevalt kehtestatud miinimumarvuga vähemalt võrdse arvu kandidaate. Kui valikukriteeriumidele ja minimaalsele suutlikkuse tasemele vastavate kandidaatide arv on miinimumarvust väiksem, võivad ostjad menetlust jätkata, kutsudes osalema nõuetele vastava suutlikkusega kandidaadi(d). Sama menetlusega seoses ei tohi ostja kaasata ettevõtjaid, kes ei taotlenud osalemist, ega kandidaate, kes ei ole nõutaval määral suutlikud.

4.  Ostjad, kes otsustavad kasutada artikli 29 lõikes 4 ja artikli 30 lõikes 4 sätestatud võimalust vähendada arutatavate lahenduste arvu või pakkumiste arvu, mille üle peetakse läbirääkimisi, kohaldavad hanketeates, kirjeldustes või kirjeldavas dokumendis märgitud lepingute sõlmimise kriteeriume. Kuivõrd on olemas piisav arv lahendusi või nõuetele vastavaid kandidaate, tagab kokkulepitud arv lõppjärgus tõelist konkurentsi.



2.

jagu

Kvalitatiivse valiku kriteeriumid

Artikkel 45

Kandidaadi või pakkuja isiklik olukord

1.  Hankelepingu sõlmimise menetluses osalemisest jäetakse välja kõik kandidaadid või pakkujad, kelle suhtes on ostjale teadaolevalt langetatud lõplik kohtuotsus ühel või mitmel järgmisel põhjusel:

a) osalemine nõukogu ühismeetme 98/733/JSK ( 21 ) artikli 2 lõikes 1 määratletud kuritegelikus organisatsioonis;

b) korruptsioon, nagu on vastavalt määratletud nõukogu 26. mai 1997. aasta akti ( 22 ) artiklis 3 ja nõukogu ühismeetme 98/742/JSK ( 23 ) artikli 3 lõikes 1;

c) pettus Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse konventsiooni ( 24 ) artikli 1 tähenduses;

d) rahapesu nõukogu 10. juuni 1991. aasta direktiivi 91/308/EMÜ rahandussüsteemi rahapesu eesmärgil kasutamise vältimise kohta ( 25 ) artiklis 1 määratletud tähenduses.

Liikmesriigid täpsustavad käesoleva lõike rakendustingimused kooskõlas oma siseriikliku õigusega ja ühenduse õigust arvesse võttes.

Möödapääsmatult vajalikes üldistes huvides võivad liikmesriigid sätestada erandi esimeses lõigus osutatud nõudest.

Käesoleva lõike kohaldamisel teevad ostjad vajadusel kandidaatidele või pakkujatele ettepaneku esitada lõikes 3 osutatud dokumendid ja võivad, kui neil on selliste kandidaatide või pakkujate isikliku olukorra suhtes kahtlusi, pöörduda pädevate asutuste poole asjaomaste kandidaatide või pakkujate isikliku olukorra kohta vajalikuks peetava teabe saamiseks. Kui see teave puudutab kandidaati või pakkujat, kes ei asu ostjaga samas riigis, võib ostja pöörduda koostöö tegemiseks pädevate asutuste poole. Võttes arvesse selle liikmesriigi siseriiklikku õigust, kus kandidaat või pakkuja asub, on sellised palved seotud juriidiliste ja/või füüsiliste isikutega, sealhulgas ettevõtete direktorite ja muude isikutega, kellel on õigus kandidaati või pakkujat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida.

2.  Lepingus osalemisest võib välja jätta iga ettevõtja:

a) kes on pankrotis või likvideerimisel, kellele kohus on määranud halduri, kes on sõlminud kokkuleppe võlausaldajatega, kes on peatanud äritegevuse või on siseriiklike õigusnormide alusel toimuva samalaadse menetluse tõttu analoogilises olukorras;

b) kelle suhtes on algatatud menetlus pankroti väljakuulutamiseks, sundlikvideerimiseks, halduri määramiseks kohtu poolt või võlausaldajatega kokkuleppe sõlmimiseks või muu samalaadne menetlus siseriiklike õigusnormide alusel;

c) kes on vastavalt asjaomase riigi õigusnormidele res judicata jõudu omava kohtuotsusega tema ametialaste käitumisreeglitega seotud süüteos süüdi mõistetud;

d) kes on raskelt eksinud ametialaste käitumisreeglite vastu, kui ostja suudab seda mis tahes viisil tõestada;

e) kes on täitmata jätnud sotsiaalkindlustusmaksetega seonduvad kohustused, mis tal on vastavalt oma asukohariigi või ostja riigi õigusaktidele;

f) kes on täitmata jätnud maksukohustused, mis tal on vastavalt oma asukohariigi või ostja riigi õigusaktidele;

g) kes on käesoleva jao alusel nõutavate andmete esitamisel süüdi raskes pettuses või jätnud sellised andmed esitamata.

Liikmesriigid määravad kindlaks käesoleva lõike rakenduskorra ühenduse ja siseriikliku õiguse alusel.

3.  Küllaldase tõendina selle kohta, et ettevõtja suhtes ei kehti ükski lõikes 1 või lõike 2 punktides a, b, c, e või f täpsustatud juhtum, aktsepteerib ostja järgmist:

a) lõike 1 ja lõike 2 punktide a, b ja c puhul väljavõte karistusregistrist või selle puudumisel samaväärne dokument, mille on väljastanud isiku päritolu- või lähteriigi pädev kohtuorgan või haldusasutus ning mis tõendab, et need nõuded on täidetud;

b) lõike 2 punktide e ja f puhul asjaomase liikmesriigi pädeva asutuse väljastatud tõend.

Kui asjaomane riik selliseid dokumente ega tõendeid ei väljasta või kui need ei käsitle kõiki lõikes 1 ja lõike 2 punktides a, b ja c nimetatud juhtumeid, võib need asendada vandega — või kui liikmesriigis ei ole vanne sätestatud, siis tõotusega —, mille asjaomane isik annab oma päritolu- või lähteriigi pädeva kohtuorgani või haldusasutuse, notari või pädeva majandus- või kutseorganisatsiooni ees.

4.  Liikmesriigid määravad asutused ja organid, kellel on õigus lõikes 3 osutatud dokumente, tõendeid või avaldusi väljastada, ning teatavad sellest komisjonile. Teavitamine ei piira andmekaitsenormide kohaldamist.

Artikkel 46

Sobivus tegeleda kutsealase tööga

Igalt hankelepingute sõlmimises osaleda soovivalt ettevõtjalt võib nõuda tõendeid selle kohta, et ta on vastavalt oma asukohariigi seadustele kantud erialasesse või äriregistrisse, või vande all tehtud avalduse või tõendi esitamist vastavalt ehitustööde riigihankelepinguid käsitlevale IX A lisale, asjade riigihankelepinguid käsitlevale IX B lisale ja teenuste riigihankelepinguid käsitlevale IX C lisale.

Teenuste riigihankelepingute sõlmimise menetluses võib ostja juhul, kui kandidaatidel või pakkujatel peab oma päritoluriigis asjaomase teenuse osutamiseks olema luba või kui nad peavad kuuluma teatavasse organisatsiooni, nõuda neilt loa olemasolu või organisatsiooni kuulumise tõendamist.

Artikkel 47

Finants- ja majanduslik seisund

1.  Ettevõtja finants- ja majanduslikku seisundit võib üldjuhul tõendada ühe või mitme järgmise dokumendiga:

a) asjakohane pangaõiend või ametialase vastutuskindlustuse tõend, kui see on asjakohane;

b) bilanss või bilansi väljavõtted, kui bilansi avaldamine on ettevõtja asukohariigi õiguse alusel nõutav;

c) väljavõte ettevõtja kogukäibest ja, kui see on asjakohane, lepinguga seotud valdkonna käibest kõige rohkem viimase kolme majandusaasta jooksul, sõltuvalt ettevõtte asutamise või tema äritegevuse algusest, kuivõrd need andmed käibe kohta on olemas.

2.  Vajadusel võib ettevõtja konkreetse lepingu puhul kasutada teiste üksuste võimalusi, olenemata nendevaheliste sidemete õiguslikust laadist. Sel juhul peab ta ostjale tõendama, et tal on võimalus vajalikke vahendeid käsutada, esitades selleks näiteks kõnealuste üksuste poolt võetud vastava kohustuse.

3.  Samadel tingimustel võib artiklis 4 nimetatud ettevõtjate ühendus kasutada ühenduse liikmete või muude üksuste võimalusi.

4.  Ostjad täpsustavad hanketeates või pakkumiskutses, millised lõikes 1 nimetatud dokumendid nad välja valisid ning milliseid muid dokumente tuleb esitada.

5.  Kui ettevõtja ei saa ostja nõutud dokumente mõjuval põhjusel esitada, võib ta oma finants- ja majanduslikku olukorda tõendada ostja poolt sobivaks peetud muude dokumentidega.

Artikkel 48

Tehniline ja/või kutsealane suutlikkus

1.  Ettevõtjate tehnilist ja/või kutsealast suutlikkust hinnatakse ja kontrollitakse vastavalt lõigetele 2 ja 3.

2.  Ettevõtja tehnilist suutlikkust võib vastavalt ehitustööde, tarnete või teenuste laadile, kogusele või tähtsusele ja kasutusviisile tõendada ühe või mitme järgmise vahendiga:

a)

 

i) viimase viie aasta jooksul tehtud ehitustööde nimekiri, millele on lisatud tõendid tähtsamate tööde rahuldava teostamise kohta. Kõnealustes tõendites esitatakse ehitustööde maksumus, aeg ja koht ning täpsustatakse, kas tööd tehti ärieeskirjade kohaselt ja viidi nõuetekohaselt lõpule. Vajadusel esitab pädev asutus need tõendid otse ostjale;

ii) põhiliste viimase kolme aasta jooksul kohaletoimetatud tarnete või osutatud teenuste nimekiri koos nende maksumuse, kuupäevade ja avalik-õiguslike või eraõiguslike saajatega. Tõendusmaterjalina kohaletoimetatud tarnete ja osutatud teenuste kohta esitatakse:

 kui saaja oli riiklik ostja: pädeva asutuse väljaantud või allkirjaga kinnitatud tõendid;

 kui saaja oli eraõiguslik ostja: ostja kinnitus või selle puudumisel lihtsalt ettevõtja avaldus;

b) tehniliste töötajate või tehniliste üksuste, eelkõige kvaliteedikontrolli eest vastutavate isikute nimekiri sõltumata sellest, kas nad kuuluvad vahetult asjaomase ettevõtte koosseisu või mitte, ning ehitustööde riigihankelepingute puhul nende isikute nimekiri, kelle poole töövõtja võib pöörduda tööde teostamiseks;

c) tarnija või teenuseosutaja poolt kvaliteedi tagamiseks kasutatud tehniliste seadmete ning ettevõtte töö uurimise ja analüüsimise vahendite kirjeldus;

d) kui tarnitavad tooted või osutatavad teenused on keerulised või erandjuhule vastavalt eriotstarbelised, kontrollib kas ostja või ostja nimel toimiv tarnija või teenuseosutaja asukohariigi pädev asutus kokkuleppe kohaselt tarnija tootmisvõimalusi või teenuseosutaja tehnilist pädevust ning vajaduse korral talle kättesaadavaid teadus- ja uurimistöövahendeid ning kvaliteedi tagamiseks kasutatavaid meetmeid;

e) teenuseosutaja või töövõtja ja/või ettevõtte juhtkonna ning eelkõige teenuste osutamise või tööde juhtimise eest vastutavate isikute haridus ja kutsekvalifikatsioon;

f) ehitustööde riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute puhul ning ainult asjakohastel juhtudel nende keskkonnajuhtimismeetmete nimekiri, mida ettevõtja saab lepingu täitmise ajal rakendada;

g) tõend teenuseosutaja või töövõtja aasta keskmise töötajate ja juhtkonna liikmete arvu kohta viimase kolme aasta jooksul;

h) dokumendid töövahendite, seadmete ja tehnilise varustuse kohta, mida teenuseosutaja või töövõtja saab lepingu täitmisel kasutada;

i) tõend lepingu osa suuruse kohta, mille suhtes teenuseosutaja kavatseb sõlmida allhankelepinguid;

j) tarnitavate toodete puhul:

i) näidised, kirjeldused ja/või fotod, mille autentsust tuleb ostja nõudmisel tõendada;

ii) ametlike kontrolliasutuste või pädevaks tunnistatud ametite koostatud tõendid, mis kinnitavad toodete vastavust, viidates selgesti teatavatele tehnilistele kirjeldustele või standarditele.

3.  Vajadusel võib ettevõtja konkreetse lepingu puhul kasutada teiste üksuste võimalusi olenemata nendevaheliste sidemete õiguslikust laadist. Sel juhul ta peab ostjale tõendama, et tema käsutuses on lepingu täitmiseks vajalikud vahendid, tuues esile näiteks kõnealuste üksuste poolt võetud kohustuse anda vajalikud vahendid ettevõtja käsutusse.

4.  Samadel tingimustel võib artiklis 4 osutatud ettevõtjate ühendus kasutada ühenduse liikmete või muude üksuste võimalusi.

5.  Selliste lepingute sõlmimise menetluses, mille objektiks on tarned, millega kaasneb kohaletoomine ja paigaldamine, teenused ja ehitustööd, võib hinnata ettevõtjate suulikkust teenust osutada või paigaldustöid teha, võttes arvesse eelkõige nende oskusi, efektiivsust, vilumusi ja usaldusväärsust.

6.  Ostjad täpsustavad hanketeates või pakkumiskutses, milliseid dokumente nad lõike 2 alusel soovivad saada.

Artikkel 49

Kvaliteedi tagamise standardid

Kui ostjad nõuavad, et esitataks sõltumatute asutuste koostatud tõendid selle kohta, et ettevõtja järgib teatavaid kvaliteedi tagamise standardeid, viitavad nad asjakohastel Euroopa standardite seeriatel põhinevatele ja sertifitseerimist käsitlevale Euroopa standardite seeriale vastavate asutuste poolt kinnitatud kvaliteedi tagamise süsteemidele. Nad tunnustavad teiste liikmesriikide asutuste samaväärseid tõendeid. Samuti aktsepteerivad nad muud ettevõtja esitatud tõendusmaterjali samaväärsete kvaliteedi tagamise meetmete kohta.

Artikkel 50

Keskkonnajuhtimise standardid

Kui ostjad nõuavad artikli 48 lõike 2 punktis f osutatud juhtudel, et esitataks sõltumatute asutuste koostatud tõendid selle kohta, et ettevõtja täidab teatavaid keskkonnajuhtimise standardeid, viitavad nad ühenduse keskkonnajuhtimis- ja auditeerimissüsteemile (EMAS) või asjakohastel Euroopa või rahvusvahelistel standarditel põhinevatele ja sertifitseerimist käsitlevatele ühenduse seadustele või asjakohastele Euroopa või rahvusvahelistele standarditele vastavate asutuste poolt kinnitatud keskkonnajuhtimise standarditele. Nad tunnustavad teiste liikmesriikide asutuste samaväärseid tõendeid. Samuti aktsepteerivad nad muud ettevõtja esitatud tõendusmaterjali samaväärsete keskkonnajuhtimise meetmete kohta.

Artikkel 51

Täiendavad dokumendid ja teave

Ostjad võivad paluda ettevõtjatel artiklite 45—50 kohaselt esitatud tõendeid ja dokumente täiendada või selgitada.

Artikkel 52

Heakskiidetud ettevõtjate ametlikud nimekirjad ja sertifitseerimine avalik-õiguslike või eraõiguslike asutuste poolt

1.  Liikmesriigid võivad kehtestada heakskiidetud töövõtjate, tarnijate või teenuseosutajate ametlikud nimekirjad või nende sertifitseerimise avalik-õiguslike või eraõiguslike asutuse poolt.

Liikmesriigid kohandavad nendesse nimekirjadesse kandmise ja sertifitseerimisasutuste poolt välja antavate tõendite väljastamise tingimused artikli 45 lõike 1, artikli 45 lõike 2 punktide a—d ja g, artikli 46, artikli 47 lõigete 1, 4 ja 5, artikli 48 lõigete 1, 2, 5 ja 6, artikli 49 ja (vajadusel) artikli 50 sätetele.

Selliste ettevõtete ühendusse kuuluvate ettevõtete nimekirja kandmise taotluste puhul, kes saavad kasutada teiste ühendusse kuuluvate ettevõtete vahendeid, kohandavad liikmesriigid neid tingimusi ka artikli 47 lõikele 2 ja artikli 48 lõikele 3. Sel juhul peavad ettevõtjad ametlikku nimekirja koostavale asutusele tõendama, et vahendid on nende käsutuses kogu ametlikus nimekirjas registreerimist kinnitava tõendi kehtivusaja jooksul ning et sama aja jooksul vastavad kõnealused ettevõtted jätkuvalt teises lõigus nimetatud artiklites sätestatud kvalitatiivsetele valikukriteeriumidele, millele ettevõtjate registreerimine tugineb.

2.  Ametlikesse nimekirjadesse kantud või tõendit omavad ettevõtjad võivad iga lepingu puhul esitada pädeva asutuse väljaantud tõendi nimekirja kandmise kohta või pädeva sertifitseerimisasutuse väljaantud tõendi. Tõendites märgitakse dokumendid, mille alusel nad nimekirja kanti või neile tõend väljastati, ning nimekirjas sisalduv klassifikatsioon.

3.  Ettevõtjate kandmine ametlikesse nimekirjadesse pädevate asutuste poolt või sertifitseerimisasutuse väljastatud tõend on teiste liikmesriikide ostjatele ettevõtja sobivuse eelduseks, välja arvatud juhtudel, mida reguleeritakse artikli 45 lõike 1 ja lõike 2 punktidega a—d ja punktiga g, artikliga 46, artikli 47 lõike 1 punktidega b ja c ning artikli 48 lõike 2 punkti a alapunktiga i ja punktidega b, e, g ja h töövõtjate puhul, lõike 2 punkti a alapunktiga ii ja punktidega b, c, d, ja j tarnijate puhul ning lõike 2 punkti a alapunktiga ii ja punktidega c—i teenuseosutajate puhul.

4.  Ametlikesse nimekirjadesse kandmisest või sertifitseerimisest tulenevat teavet ei tohi kahtluse alla seada. Igalt registreeritud ettevõtjalt võib lepingu sõlmimisel siiski nõuda täiendavat tõendit sotsiaalkindlustusmaksete tasumise kohta.

Muude liikmesriikide ostjad kohaldavad lõiget 3 ja käesoleva lõike esimest lõiku üksnes selliste ettevõtjate suhtes, kes asuvad ametliku nimekirja koostanud liikmesriigis.

5.  Muude liikmesriikide ettevõtjate kandmisel ametlikku nimekirja või nende sertifitseerimisel lõikes 1 osutatud asutuste poolt ei tohi nõuda muid tõendeid ega andmeid kui need, mida nõutakse siseriiklikult ettevõtjalt, ning ühelgi juhul ei tohi nõuda muid tõendeid ega andmeid kui need, mis on sätestatud artiklites 45—49 ja artiklis 50, kui see on asjakohane.

Ent teiste liikmesriikide ettevõtjad ei pruugi olla kohustatud lasta end hankelepingu sõlmimise menetluses osalemiseks nimekirja kanda või sertifitseerida. Ostjad tunnustavad teiste liikmesriikide asutuste samaväärseid tõendeid. Samuti aktsepteerivad nad samaväärseid tõendusmaterjale.

6.  Ettevõtjad võivad igal ajal paluda enda ametlikku nimekirja kandmist või endale tõendi väljastamist. Nimekirja koostava asutuse või pädeva sertifitseerimisasutuse otsusest tuleb neile teatada piisavalt lühikese aja jooksul.

7.  Lõikes 1 nimetatud sertifitseerimisasutused on Euroopa sertifitseerimisstandarditele vastavad asutused.

8.  Liikmesriigid, kellel on lõikes 1 osutatud ametlikud nimekirjad või sertifitseerimisasutused, kohustuvad komisjonile ja teistele liikmesriikidele teatama asutuse aadressi, kuhu tuleks saata vastavad avaldused.



3.

jagu

Lepingu sõlmimine

Artikkel 53

Lepingute sõlmimise kriteeriumid

1.  Ilma et see piiraks siseriiklike teatavate teenuste tasustamist käsitlevate õigusnormide kohaldamist, tugineb ostja lepingu sõlmimisel järgmistele kriteeriumidele:

a) kui leping sõlmitakse ostja seisukohast majanduslikult soodsaima pakkumise esitajaga: mitmesugused asjaomase hankelepingu objektiga seotud kriteeriumid, nagu näiteks kvaliteet, hind, tehniline väärtus, esteetilised ja funktsionaalsed omadused, keskkonnaga seotud omadused, käitamiskulud, tasuvus, müügijärgne hooldus ja tehniline abi, tarnekuupäev ja tarne- või pakkumise täitmise tähtaeg või

b) üksnes madalaim hind.

2.  Ilma et see piiraks kolmanda lõigu kohaldamist, täpsustab ostja lõike 1 punktis a osutatud juhul hanketeates või lepingudokumentides või konkurentidega peetava dialoogi puhul kirjeldavas dokumendis suhtelise osakaalu, mille ta igale valitud kriteeriumile majanduslikult kõige soodsama pakkumise kindlaksmääramisel omistab.

Need osakaalud on väljendatavad nõuetekohase ulatusega vahemikena.

Ostja, kes arvab, et suhtelise osakaalu määramine ei ole ilmsetel põhjustel võimalik, nimetab hanketeates või lepingudokumentides või konkurentidega peetava dialoogi puhul kirjeldavas dokumendis lepingu sõlmimise kriteeriumid tähtsuse järjekorras.

Artikkel 54

Elektrooniliste oksjonite kasutamine

1.  Liikmesriigid võivad ette näha, et ostjad kasutavad elektroonilisi oksjoneid.

2.  Avatud, piiratud või läbirääkimistega menetluse puhul artikli 30 lõike 1 punktis a nimetatud juhul võib ostja otsustada, et hankelepingu sõlmimisele eelneb elektrooniline oksjon, kui lepingu kirjeldused on võimalik täpselt koostada.

Samadel asjaoludel võib pidada elektroonilist oksjoni raamlepingu osapoolte vahelise uue konkursi väljakuulutamisel vastavalt artikli 32 lõike 4 teise lõigu teise taande sätetele ning artiklis 33 osutatud dünaamilise ostusüsteemi alusel sõlmitavate lepingute avamisel konkurentsile.

Elektrooniline oksjon põhineb:

 üksnes hindadel, kui leping sõlmitakse madalaima hinna pakkujaga;

 või hindadel ja/või kirjeldustes viidatud pakkumise osade uuel maksumusel, kui leping sõlmitakse majanduslikult kõige soodsama pakkumise esitajaga.

3.  Ostjad, kes otsustavad pidada elektroonilise oksjoni, esitavad selle asjaolu hanketeates.

Kirjeldused hõlmavad muu hulgas järgmisi üksikasju:

a) osad, mille maksumus on elektroonilise oksjoni objekt, tingimusel, et kõnealused osad on kvantitatiivsed ning neid on võimalik väljendada arvudes või protsentides;

b) esitatava maksumuse võimalikud piirangud, mis tulenevad lepingu objektiga seotud kirjeldustest;

c) teave, mida pakkujatele elektroonilise oksjoni käigus antakse, ning vajadusel teabe andmise aeg;

d) asjakohane teave elektroonilise oksjoni pidamise korra kohta;

e) tingimused, mis võimaldavad pakkujatel pakkumised esitada, eelkõige minimaalsed erinevused, mis võivad pakkumiste tegemisel vajalikud olla;

f) asjakohane teave kasutatavate elektrooniliste seadmete ning korralduste ja ühenduse tehniliste kirjelduste kohta.

4.  Enne elektroonilise oksjoni alustamist annavad ostjad pakkumistele täieliku esialgse hinnangu vastavalt lepingute sõlmimise kriteeriumidele ja neile määratud suhtelisele osakaalule.

Kõik vastuvõetavad pakkumised esitanud pakkujad kutsutakse samaaegselt elektroonilisel teel esitama uut hinda ja/või uut maksumust; kutse sisaldab kogu vajalikku teavet individuaalse ühenduse kohta kasutusel olevate elektrooniliste seadmetega ning selles märgitakse elektroonilise oksjoni alguskuupäev ja kellaaeg. Elektrooniline oksjon võib toimuda mitme järjestikuse etapina. Elektrooniline oksjon ei tohi alata varem kui kaks tööpäeva pärast kutsete lähetamiskuupäeva.

5.  Kui leping sõlmitakse majanduslikult soodsaima pakkumise esitajaga, lisatakse kutsele asjakohase pakkumise täieliku hindamise tulemused, mis on tehtud artikli 53 lõike 2 esimeses lõigus sätestatud suhtelise osakaalu põhjal.

Kutses esitatakse ka elektroonilisel oksjonil esitatud uute hindade ja/või maksumuste põhjal automaatselt toimuva ümberjärjestuse määramiseks kasutatav matemaatiline valem. See valem väljendab kõigi kriteeriumide suhtelist osakaalu, mida kasutatakse majanduslikult soodsaima pakkumise kindlaksmääramisel, nagu on esitatud hanketeates või kirjeldustes; selleks vähendatakse eelnevalt kõiki vahemikke kindlaksmääratud väärtuseni.

Kui pakkumiste variandid on lubatud, esitatakse iga variandi kohta eraldi valem.

6.  Elektroonilise oksjoni igal etapil edastab ostja otsekohe kõigile pakkujatele vähemalt nii palju teavet, mis võimaldab neil igal ajal välja selgitada oma suhtelise järjekorranumbri. Ostjad võivad edastada ka muud teavet esitatud hindade või maksumuste kohta, tingimusel, et kirjeldustes on vastav märge. Samuti võivad nad igal ajal teatada oksjoni asjaomases etapis osalejate arvu. Ent ühelgi juhul ega ühelgi oksjoni etapil ei tohi nad avalikustada pakkuja isikut.

7.  Ostjad lõpetavad elektroonilise oksjoni ühel või mitmel järgmisel viisil:

a) oksjonil osalemise kutses nimetatakse eelnevalt kindlaksmääratud kuupäev ja aeg;

b) kui enam ei esitata minimaalse erinevusega seotud nõuetele vastavaid uusi hindu ega uusi maksumusi, märgivad ostjad oksjonil osalemise kutses aja, mille nad lasevad viimasest pakkumisest mööduda, enne kui elektrooniline oksjon lõpetatakse;

c) oksjonil osalemise kutses kindlaksmääratud arv oksjoni etappe on toimunud.

Kui ostja otsustab lõpetada elektroonilise oksjoni punkti c kohaselt ning võimalik et rakendab seejuures lõigus b sätestatud korda, esitatakse oksjonil osalemise kutses oksjoni kõigi etappide ajakava.

8.  Pärast elektroonilise oksjoni lõpetamist sõlmivad ostjad elektroonilise oksjoni tulemuste põhjal lepingu vastavalt artiklile 53.

Ostjad ei tohi elektroonilisi oksjoneid kasutades nõudeid eirata, samuti ei tohi nad kasutada oksjoneid viisil, mis võiks takistada, piirata või moonutada konkurentsi või muuta avaldatud hanketeates üles seatud ja kirjeldustes määratletud lepingu objekti.

Artikkel 55

Ebaharilikult madalate hindadega pakkumised

1.  Kui teatava lepingu puhul tunduvad pakkumiste hinnad kaupade, ehitustööde või teenustega võrreldes ebaharilikult madalad, nõuab ostja enne, kui võib sellised pakkumised tagasi lükata, kirjalikke täpsustusi pakkumise koostisosade kohta, mida ta peab asjakohaseks.

Need täpsustused võivad olla seotud esmajoones:

a) ehitusmeetodi säästlikkusega, tootmisprotsessiga või osutatavate teenustega;

b) valitud tehniliste lahendustega ja/või erakordselt soodsate tingimustega, mis on pakkujale ehitustööde teostamiseks, kaupade tarnimiseks või teenuste osutamiseks kättesaadavad;

c) pakkuja väljapakutud ehitustöö, tarnete või teenuste originaalsusega;

d) ehitustöö teostamise, teenuse pakkumise või tarnimiskohas kehtivate töökaitset ja töötingimusi käsitlevate sätete täitmisega;

e) pakkuja võimalusega saada riigiabi.

2.  Ostja kontrollib neid koostisosi, pidades nõu pakkujaga ja võttes arvesse esitatud tõendeid.

3.  Kui ostja veendub, et pakkumishind on ebaharilikult madal seepärast, et pakkuja saab riigiabi, võib pakkumise sel põhjusel tagasi lükata üksnes pärast nõupidamist pakkujaga, kui viimane ei suuda ostja määratud piisavalt pika tähtaja jooksul tõendada, et talle antud abi oli seaduslik. Kui ostja pakkumise sellistel asjaoludel tagasi lükkab, teatab ta sellest komisjonile.



III

JAOTIS

RIIKLIKE EHITUSTÖÖDE KONTSESSIOONIDE KOHTA KEHTIVAD EESKIRJAD



I

PEATÜKK

Riiklike ehitustööde kontsessioone reguleerivad eeskirjad

Artikkel 56

Reguleerimisala

Käesolevat peatükki kohaldatakse ostjate sõlmitud riiklike ehitustööde kontsessioonide suhtes, kui lepingute maksumus on ►M15  5 225 000  eurot ◄ või suurem.

Maksumust arvutatakse artiklis 9 määratletud ehitustööde riigihankelepingute suhtes kohaldatavate eeskirjadega ettenähtud korras.

Artikkel 57

Erandid seoses reguleerimisalaga

Käesolevat jaotist ei kohaldata riiklike ehitustööde kontsessioonide suhtes, mis sõlmitakse:

a) seoses ehitustööde riigihankelepingutega käesoleva direktiivi artiklites 13, 14 ja 15 osutatud juhtudel;

b) ostjate poolt, kes tegelevad ühe või mitme direktiivi 2004/17/EÜ artiklites 3—7 osutatud tegevusega, kui kontsessioonid sõlmitakse kõnealuste tegevuste kohta.

Käesolevat direktiivi kohaldatakse siiski jätkuvalt riiklike ehitustööde kontsessioonide suhtes, mille sõlmivad üht või mitut direktiivi 2004/17/EÜ artiklis 6 osutatud toimingut teostavad ostjad, kuivõrd asjaomane liikmesriik kasutab selle direktiivi artikli 71 teises lõigus osutatud võimalust direktiivi kohaldamist edasi lükata.

Artikkel 58

Riiklike ehitustööde kontsessioonide teate avaldamine

1.  Ostjad, kes soovivad sõlmida riiklike ehitustööde kontsessioonilepingu, teatavad sellest asjakohase teatega.

2.  Riiklike ehitustööde kontsessioonide teated sisaldavad VII C lisas osutatud teavet ja vajadusel muud ostja poolt vajalikuks peetavat teavet vastavalt komisjoni poolt artikli 77 lõike 2 menetluse kohaselt vastuvõetud tüüpvormidele.

3.  Teated avaldatakse artikli 36 lõigetega 2—8 ettenähtud korras.

4.  Teadete avaldamist käsitlevat artiklit 37 kohaldatakse ka riiklike ehitustööde kontsessioonide suhtes.

Artikkel 59

Tähtaeg

Kui ostjad kasutavad riiklikku ehitustööde kontsessiooni, ei tohi kontsessioonitaotluste esitamise tähtaeg olla lühem kui 52 päeva alates teate lähetamiskuupäevast, välja arvatud artikli 38 lõike 5 kohaldamise korral.

Kohaldatakse artikli 38 lõiget 7.

Artikkel 60

Allhanked

Ostja võib:

a) nõuda, et kontsessionäär sõlmiks kolmandate isikutega lepinguid, mis hõlmavad vähemalt 30 % nende ehitustööde kogumaksumusest, mille kohta kontsessioonileping sõlmitakse, andes kandidaatidele samal ajal võimaluse seda määra suurendada, täpsustades alammäära kontsessioonilepingus, või

b) taotleda kontsessioonilepingute kandidaatidelt, et nad määraksid oma pakkumises kindlaks nende tööde kogumaksumuse määra kontsessioonilepingust, kui see on olemas, mille nad kavatsevad üle anda kolmandatele isikutele.

Artikkel 61

Täiendavate ehitustöölepingute sõlmimine kontsessionääriga

Käesolevat direktiivi ei kohaldata täiendavate ehitustööde suhtes, mida algselt kavandatud kontsessiooniprojekt või algselt sõlmitud leping ei sisaldanud, kuid mis ettenägematu asjaolu tõttu osutusid projektis või lepingus kirjeldatud tööde teostamisel vajalikuks, tingimusel, et leping sõlmitakse ettevõtjaga, kes kõnealust tööd teostab:

 kui täiendavaid ehitustöid ei saa tehnilistel või majanduslikel põhjustel esialgsest lepingust eraldada, ilma et see tooks ostjatele kaasa suuri ebamugavusi, või

 kui kõnealused tööd on hoolimata sellest, et need on esialgsest lepingust eraldatavad, selle lõpuleviimiseks vältimatult vajalikud.

Täiendavate ehitustööde kohta sõlmitud lepingute kogumaksumus ei tohi siiski ületada 50 % esialgse ehitustööde kontsessioonilepingu maksumusest.



II

PEATÜKK

Eeskirjad seoses kontsessionääride sõlmitud lepingutega, kui kontsessionäär on ostja

Artikkel 62

Kohaldatavad eeskirjad

Kontsessionäär, kes on artikli 1 lõikes 9 nimetatud ostja, täidab kolmandate isikute teostatavate ehitustööde puhul käesoleva direktiivi ehitustööde riigihankelepinguid käsitlevaid sätteid.



III

PEATÜKK

Eeskirjad seoses kontsessionääride sõlmitud lepingutega, kui kontsessionäär ei ole ostja

Artikkel 63

Teavitamiseeskirjad: piirmäär ja erandid

1.  Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et ehitustööde kontsessionäärid, kes ei ole ostjad, kohaldavad kolmandate isikutega ehitustöölepinguid sõlmides artiklis 64 määratletud teavitamiseeskirju, kui selliste lepingute maksumus on ►M15  5 225 000  eurot ◄ või suurem.

Teavitamist ei nõuta siiski juhul, kui ehitustööleping vastab artiklis 31 loetletud tingimustele.

Lepingute maksumus arvutatakse vastavalt artiklis 9 sätestatud ehitustööde riigihankelepingute suhtes kehtivatele eeskirjadele.

2.  Ettevõtjate ühendusi, mis on moodustatud kontsessioonilepingu saamiseks, või nendega seotud ettevõtjaid ei käsitleta kolmandate isikutena.

Seotud ettevõtja on mis tahes ettevõtja, millele kontsessionäär võib otseselt või kaudselt avaldada valitsevat mõju või mis võib avaldada valitsevat mõju kontsessionäärile või millele koos kontsessionääriga avaldab omandiõiguse, rahalise osaluse või neid ettevõtteid reguleerivate eeskirjade alusel valitsevat mõju teine ettevõtja. Eeldatakse, et ettevõtjal on teise ettevõtja suhtes valitsev mõju, kui ta otseselt või kaudselt:

a) omab enamust ettevõtja kapitalist;

b) kontrollib enamust ettevõtja väljalastud aktsiatega määratud häältest või

c) võib nimetada rohkem kui poole ettevõtja haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liikmetest.

Nende ettevõtjate täielik nimekiri lisatakse kontsessioonitaotlusele. Seda nimekirja ajakohastatakse iga järgneva ettevõtjatevahelise suhte muutumise järel.

Artikkel 64

Teate avaldamine

1.  Ehitustööde kontsessionäärid, kes ei ole ostjad ja kes soovivad sõlmida kolmandate isikutega ehitustöölepinguid, teatavad sellest asjakohase teatega.

2.  Teated sisaldavad VII C lisas osutatud teavet ja vajaduse korral muud ehitustööde kontsessionääri poolt vajalikuks peetavat teavet vastavalt komisjoni poolt artikli 77 lõike 2 menetluse kohaselt vastuvõetud tüüpvormile.

3.  Teated avaldatakse artikli 36 lõigetega 2—8 ettenähtud korras.

4.  Artiklit 37 kohaldatakse ka teadete vabatahtliku avaldamise suhtes.

Artikkel 65

Osalemistaotluste ja pakkumiste laekumistähtajad

Ehitustöölepingute puhul, mille sõlmivad ehitustööde kontsessionäärid, kes ei ole ostjad, ei tohi kontsessionääride määratud osalemistaotluste esitamise tähtaeg olla lühem kui 37 päeva alates hanketeate lähetuskuupäevast ning pakkumiste laekumise tähtaeg ei tohi olla lühem kui 40 päeva alates hanketeate või pakkumiskutse lähetuskuupäevast.

Kohaldatakse artikli 38 lõikeid 5, 6 ja 7.



IV

JAOTIS

IDEEKONKURSSE REGULEERIVAD EESKIRJAD

Artikkel 66

Üldsätted

1.  Ideekonkursi korraldamise eeskirjad vastavad artiklitele 66—74 ja edastatakse konkursil osalemisest huvitatud isikutele.

2.  Ideekonkursil osalemist ei piirata:

a) liikmesriigi territooriumi või territooriumi osaga;

b) põhjendusega, et vastavalt selle liikmesriigi õigusele, kus konkurss korraldatakse, peavad osalejad olema kas füüsilised või juriidilised isikud.

Artikkel 67

Reguleerimisala

1.  Käesolevale jaotise kohaselt korraldavad ideekonkursse:

a) IV lisas keskvalitsusasutustena loetletud ostjad alates piirmäärast, mis on ►M15  135 000  eurot ◄ või suurem;

b) IV lisas loetlemata ostjad alates piirmäärast, mis on ►M15  209 000  eurot ◄ või suurem;

c) kõik ostjad alates piirmäärast, mis on ►M15  209 000  eurot ◄ või suurem, kui konkursid on seotud II A lisa 8. liigi teenuste, 5. liigi telekommunikatsiooniteenuste, mille CPV asend vastab viitenumbritele CPC 7524, 7525 ja 7526 ja/või IIB lisas loetletud teenustega.

2.  Käesolevat jaotist kohaldatakse:

a) ideekonkursside suhtes, mis korraldatakse osana menetlusest, mille tulemusel sõlmitakse teenuste riigihankeleping;

b) auhindu ja/või osalejatele makstavaid summasid sisaldavate ideekonkursside suhtes.

Punktis a osutatud juhtudel viitab piirmäär teenuste riigihankelepingu eeldatavale kogumaksumusele käibemaksuta, mis sisaldab ka võimalikke auhindu ja/või osalejatele makstavaid summasid.

Punktis b osutatud juhtudel viitab piirmäär auhindade ja makstavate summade kogumaksumusele, kaasa arvatud teenuste riigihankelepingu eeldatav maksumus käibemaksuta, mille võib järgnevalt sõlmida artikli 31 lõike 3 alusel, kui ostja ei välista hanketeates sellise lepingu sõlmimist.

Artikkel 68

Erandid reguleerimisalast

Käesolevat jaotist ei kohaldata:

a) ideekonkursside suhtes direktiivi 2004/17/EÜ tähenduses, mille korraldavad üht või mitut selle direktiivi artiklites 3—7 osutatud tegevust teostavad ostjad kõnealuste tegevuste teostamiseks; samuti ei kohaldata seda käesoleva direktiivi reguleerimisalast väljajäetud konkursside suhtes.

Käesolevat direktiivi kohaldatakse siiski jätkuvalt ideekonkursside suhtes, mille korraldavad üht või mitut direktiivi 2004/17/EÜ artiklis 6 osutatud tegevust teostavad ostjad, kuivõrd asjaomane liikmesriik kasutab selle direktiivi artikli 71 teises lõigus osutatud võimalust selle kohaldamist edasi lükata.

b) ideekonkursside suhtes, mis korraldatakse samadel juhtudel, nagu on nimetatud käesoleva direktiivi teenuste riigihankelepinguid käsitlevates artiklites 13, 14 ja 15.

Artikkel 69

Teated

1.  Ostjad, kes soovivad ideekonkurssi korraldada, teatavad sellest konkursikutsega.

2.  Ideekonkursi korraldanud ostjad saadavad teate konkursi tulemustega vastavalt artiklile 36 ja peavad suutma lähetuskuupäeva tõendada.

Kui konkursi tulemustega seotud teabe avaldamine võib takistada seaduste kohaldamist, olla vastuolus üldiste huvidega või kahjustada konkreetse era- või avalik-õigusliku ettevõtja õigustatud ärihuve või ausat konkurentsi teenuseosutajate vahel, võib sellist teavet mitte avaldada.

3.  Konkursside suhtes kohaldatakse ka teadete avaldamist käsitlevat artiklit 37.

Artikkel 70

Konkursikutsete avaldamise vorm ja viis

1.  Artiklis 69 nimetatud teated sisaldavad VII D lisas nimetatud teavet vastavalt komisjoni poolt artikli 77 lõike 2 menetluse kohaselt vastuvõetud standardvormidele.

2.  Teated avaldatakse artikli 36 lõigetega 2—8 ettenähtud korras.

Artikkel 71

Teabe edastamise vahendid

1.  Konkurssidega seotud teabevahetuse suhtes kohaldatakse artikli 42 lõikeid 1, 2 ja 4.

2.  Sidepidamine ning teabe vahetamine ja säilitamine peab toimuma viisil, mis tagab kogu ideekonkursil osalejate poolt edastatud andmete terviklikkuse ja konfidentsiaalsuse säilitamise ning asjaolu, et žürii tutvub kavade ja projektide sisuga alles siis, kui nende esitamise tähtaeg on möödas.

3.  Kavade ja projektide elektrooniliste vastuvõtuseadmete suhtes kohaldatakse järgmisi eeskirju:

a) asjaomastele isikutele on kättesaadav kavade ja projektide elektrooniliseks esitamiseks vajalik teave ja tehnilised nõuded, sealhulgas krüpteerimine. Lisaks sellele peavad kavade ja projektide elektroonilised vastuvõtuseadmed vastama X lisa nõuetele;

b) liikmesriigid võivad sisse seada või säilitada vabatahtlikud akrediteerimiskavad, mille eesmärk on parandada selliste seadmete abil pakutava sertifitseerimisteenuse taset.

Artikkel 72

Konkursil osalejate valik

Kui ideekonkursist saab osa võtta vaid piiratud arv osalejaid, kehtestavad ostjad selged ja mittediskrimineerivad valikukriteeriumid. Igal juhul peab osalema kutsutud kandidaatide arv olema piisav tõelise konkurentsi tagamiseks.

Artikkel 73

Žürii koosseis

Žürii koosneb üksnes füüsilistest isikutest, kes ei sõltu konkursil osalejatest. Kui konkursil osalejatelt nõutakse teatavat kutsekvalifikatsiooni, peab vähemalt kolmandikul žüriiliikmetest olema sama või sellega samaväärne kvalifikatsioon.

Artikkel 74

Žürii otsused

1.  Žürii on oma otsustes ja arvamustes sõltumatu.

2.  Žürii tutvub kandidaatide anonüümselt esitatud kavade ja projektidega, toetudes seejuures üksnes konkursikutses nimetatud kriteeriumidele.

3.  Žürii märgib žüriiliikmete allkirjastatud aruandes ära projektide järjestuse, mis on koostatud vastavalt iga projekti eelistele, ning lisab märkused ja kõik selgitamist vajavad punktid.

4.  Anonüümsus tuleb tagada ajani, mil žürii on jõudnud arvamuse või otsuseni.

5.  Vajadusel võib kutsuda kandidaate žürii poolt protokolli märgitud küsimustele vastama, et selgitada projektide mis tahes tahke.

6.  Žürii liikmete ja kandidaatide vahelise dialoogi kohta koostatakse täiemahuline protokoll.



V

JAOTIS

STATISTILISTE ANDMETE ESITAMISE KOHUSTUS, TÄITEVVÕIM JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 75

Statistiliste andmete esitamise kohustus

Hindamaks käesoleva direktiivi kohaldamise tulemusi, edastavad liikmesriigid komisjonile hiljemalt iga aasta 31. oktoobriks artikli 76 kohaselt koostatud statistilise aruande, mis käsitleb ostjate poolt eelmisel aastal sõlmitud asjade, teenuste ja ehitustööde riigihankelepinguid eraldi.

Artikkel 76

Statistilise aruande sisu

1.  Iga IV lisas loetletud ostja kohta esitatakse statistilises aruandes vähemalt järgmised üksikasjalikud andmed:

a) käesoleva direktiivi reguleerimisalasse jäävate sõlmitud lepingute arv ja maksumus;

b) GATTi lepinguga sätestatud erandite kohaselt sõlmitud lepingute arv ja kogumaksumus.

Võimaluse piires analüüsitakse esimese lõigu punktis a osutatud andmeid:

a) lepingute sõlmimise menetluse kaupa ja

b) iga sellise menetluse puhul I lisas esitatud ehitustööde ja II lisas esitatud teenuste kaupa, määrates need kindlaks CPV nomenklatuuri kategooria järgi;

c) selle ettevõtja kodakondsuse või riikkondsuse kaupa, kellega leping sõlmiti.

Kui lepingud on sõlmitud läbirääkimistega menetluse teel, analüüsitakse esimese lõigu punktis a osutatud andmeid ka artiklites 30 ja 31 nimetatud asjaolude kaupa ning täpsustatakse liikmesriikide ja kolmandate riikide edukate ettevõtjatega sõlmitud lepingute arv ja maksumus.

2.  Iga ostjakategooria kohta, mida IV lisa ei sisalda, esitatakse statistilises aruandes vähemalt järgmised üksikasjalikud andmed:

a) sõlmitud lepingute arv ja maksumus, mida analüüsitakse vastavalt lõike 1 teisele lõigule;

b) GATTi lepinguga sätestatud erandite kohaselt sõlmitud lepingute kogumaksumus.

3.  Statistilises aruandes esitatakse kõik muud GATTi lepingu alusel nõutavad statistilised andmed.

Esimeses lõigus nimetatud andmed määratakse kindlaks vastavalt artikli 77 lõike 2 kohasele menetlusele.

▼M9

Artikkel 77

Komiteemenetlus

1.  Komisjoni abistab nõukogu otsusega 71/306/EMÜ ( 26 ) asutatud komitee.

2.  Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 3 ja 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

3.  Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ja artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

4.  Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ja lõike 5 punkti b ning artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

Tähtajaks otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõike 3 punkti c, lõike 4 punkti b ja lõike 4 punkti e tähenduses kehtestatakse vastavalt neli, kaks ja kuus nädalat.

5.  Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1, 2, 4 ja 6 ning artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

▼B

Artikkel 78

Piirmäärade läbivaatamine

1.   ►M9  Komisjon kontrollib artiklis 7 kehtestatud piirmäärasid iga kahe aasta tagant, alates 30. aprillist 2004, ja muudab neid vajaduse korral. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid, võetakse vastu vastavalt artikli 77 lõikes 4 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele. Komisjon võib tungiva kiireloomulisuse tõttu kohaldada artikli 77 lõikes 5 osutatud kiirmenetlust. ◄

Kõnealuste piirmäärade väärtuste arvutamisel võetakse aluseks Rahvusvahelise Valuutafondi arvestusühikutes (SDR) väljendatud euro keskmine päevakurss 24 kuu pikkuse ajavahemiku jooksul, mis lõpeb 1. jaanuaril toimuvale läbivaatamisele eelneva augustikuu viimasel päeval. Sel viisil läbivaadatud piirmäärade väärtus ümardatakse vajadusel lähima tuhande euroni allapoole, et tagada GATTi lepingus sätestatud kehtivate SDRis väljendatud piirmäärade järgimine.

▼M9

2.  Samal ajal lõike 1 kohase läbivaatamisega ühtlustab komisjon järgmised piirmäärad:

a) artikli 8 esimese lõigu punktis a, artiklis 56 ja artikli 63 lõike 1 esimeses lõigus kehtestatud piirmäärad ehitustööde riigihankelepingute suhtes kehtivate läbivaadatud piirmääradega;

b) artikli 67 lõike 1 punktis a kehtestatud piirmäärad IV lisas osutatud ostjate sõlmitud teenuste riigihankelepingute suhtes kehtivate läbivaadatud piirmääradega;

c) artikli 8 esimese lõigu punktis b ja artikli 67 lõike 1 punktides b ja c kehtestatud piirmäärad muude ostjate kui IV lisas osutatud ostjate sõlmitud teenuste riigihankelepingute suhtes kehtivate läbivaadatud piirmääradega.

Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid, võetakse vastu vastavalt artikli 77 lõikes 4 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele. Komisjon võib tungiva kiireloomulisuse tõttu kohaldada artikli 77 lõikes 5 osutatud kiirmenetlust.

▼B

3.  Lõike 1 kohaselt kehtestatud piirmäärade väärtust rahaliidus mitte osalevate liikmesriikide vääringus tuleb alates 1. jaanuarist 2004 tavatingimustel kohandada iga kahe aasta tagant. Sellise väärtuse arvutamisel võetakse aluseks selliste eurodes väljendatud vääringute keskmine päevakurss 24 kuu pikkuse ajavahemiku jooksul, mis lõpeb 1. jaanuaril toimuvale läbivaatamisele eelneva augustikuu viimasel päeval.

4.  Komisjon avaldab lõikes 1 osutatud läbivaadatud piirmäärad ja nende vastavad väärtused lõikes 3 osutatud riikide vääringus Euroopa Liidu Teatajas nende läbivaatamisele järgneva novembrikuu alguses.

▼M9

Artikkel 79

Muudatused

1.  Artikli 77 lõikes 2 osutatud nõuandemenetluse kohaselt võib komisjon muuta

a) artiklites 35, 58, 64 ja 69 osutatud teadete ning artikli 35 lõike 4 neljandas lõigus ning artiklites 75 ja 76 sätestatud statistiliste aruannete koostamise, edastamise, vastuvõtmise, tõlkimise, kogumise ja levitamise korda;

b) VIII lisas osutatud andmete saatmise ja avaldamise korda, arvestades tehnilist progressi või halduslikke põhjusi.

2.  Komisjon võib muuta järgmisi elemente:

a) artikli 78 lõike 1 teises lõigus ja lõikes 3 toodud arvutusmeetodite tehnilisi protseduure;

b) konkreetse viitamise korda konkreetsetele CPV nomenklatuuri asetustele teadetes;

c) avalik-õiguslike asutuste ja nende kategooriate loetelu III lisas, kui kõnealune muudatus on liikmesriikide teatiste põhjal vajalik;

d) keskvalitsusasutuste loetelu IV lisas pärast GATTi lepingu jõustumiseks vajalikke kohandusi;

e) I lisas sätestatud klassifikatsiooni viitenumbreid, kuivõrd see ei muuda käesoleva direktiivi mõjuala, ning kõnealuse klassifikaatori konkreetsetele asetustele viitamise korda teadetes;

f) II lisas sätestatud klassifikatsiooni viitenumbreid, kuivõrd see ei muuda käesoleva direktiivi mõjuala, ning kõnealuses lisas loetletud teenusekategooriate piires kõnealuse klassifikaatori konkreetsetele asetustele viitamise korda teadetes;

g) X lisa punktides a, f ja g osutatud elektrooniliste vastuvõtuseadmete tehnilisi üksikasju ja omadusi.

Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid, võetakse vastu vastavalt artikli 77 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele. Komisjon võib tungiva kiireloomulisuse tõttu kohaldada artikli 77 lõikes 5 osutatud kiirmenetlust.

▼B

Artikkel 80

Rakendamine

1.  Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigusnormid hiljemalt 31. jaanuariks 2006. Liikmesriigid teatavad sellest viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid need meetmed võtavad, lisavad nad nendesse meetmetesse või nende meetmete ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2.  Liikmesriigid edastavad komisjonile nende poolt käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas vastuvõetavate siseriiklike põhiliste õigusnormide teksti.

Artikkel 81

Järelevalvemehhanismid

Vastavalt nõukogu 21. detsembri 1989. aasta direktiivile 89/665/EMÜ asjade ja ehitustööde riigihankelepingute sõlmimise läbivaatamise korra kohaldamisega seotud õigusnormide kooskõlastamise kohta ( 27 ) tagavad liikmesriigid käesoleva direktiivi rakendamise tõhusate, kättesaadavate ja läbipaistvate mehhanismide abil.

Selleks võivad nad muu hulgas nimetada või moodustada sõltumatu organi.

Artikkel 82

Kehtetuks tunnistamine

Ilma et see piiraks liikmesriikide kohustusi seoses XI lisas sätestatud ülevõtmise ja rakendamise tähtaegadega, tunnistatakse alates artiklis 80 esitatud kuupäevast kehtetuks direktiiv 92/50/EMÜ, välja arvatud selle artikkel 41, ning direktiivid 93/36/EMÜ ja 93/37/EMÜ.

Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiividele tõlgendatakse viidetena käesolevale direktiivile ja loetakse vastavalt XII lisas esitatud korrelatsioonitabelile.

Artikkel 83

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Artikkel 84

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.




I LISA

ARTIKLI 1 LÕIKE 2 PUNKTIS b NIMETATUD TÖÖDE LOETELU ( 28 )

▼M7



NACE (1)

CPV kood

JAGU F

EHITUS

Jaotis

Rühm

Klass

Valdkond

Märkused

45

 

 

Ehitus

Käesolev jaotis hõlmab uute hoonete ehitamist ja seonduvaid töid, ennistamist ja remonttöid

45000000

 

45.1

 

Objekti ettevalmistamine

 

45100000

 

 

45.11

Hoonete lammutamine ja lõhkumine; pinnasetööd

Käesolevasse klassi kuulub:

— hoonete ja muude rajatiste lammutamine

— ehitusplatside puhastamine

— pinnasetööd: kaevetööd, tagasitäide, ehitusplatsi tasandamine ja profileerimine, kraavide kaevamine, kivide eemaldamine, lõhkamine jne

— ehitusplatsi ettevalmistamine kaevetöödeks:

— 

— kattekihi eemaldamine ja muud mineraalidega seotud ettevalmistustööd

Käesolevasse klassi kuulub veel:

— ehitusplatsi kuivendamine

— põllumajandusmaa või metsa all oleva maa kuivendamine

45110000

 

 

45.12

Katsepuurimine ja läbindamine

Käesolevasse klassi kuulub:

— katsepuurimine, katseläbindamine ja südamikpuurimine ehituslikel, geofüüsikalistel, geoloogilistel või muudel sellistel eesmärkidel

Käesolevasse klassi ei kuulu:

— nafta- ja gaasipuuraukude puurimine, vt 11.20

— veekaevude puurimine, vt 45.25

— šahtide süvistamine, vt 45.25

— nafta- ja gaasiväljade uuring, geofüüsikaline, geoloogiline ja seismiline mõõdistamine, vt 74.20

45120000

 

45.2

 

Hoonete või nende osade ehitamine; insener-tehnilised rajatised

 

45200000

 

 

45.21

Hoonete üldehitus ja insenertehnilised tööd

Käesolevasse klassi kuulub:

— iga tüüpi hoonete ehitamine; insenertehniliste rajatiste ehitamine

— sillad, kaasa arvatud tõstetud maanteede sillad, viaduktid, tunnelid ja metrood

— magistraaltorustikud, magistraalside- ja elektriülekandeliinid

— linnatorustikud, linna side- ja elektriliinid

— abitööd linnades

— monteeritavate konstruktsioonide montaaž ja püstitamine objektil

Käesolevasse klassi ei kuulu:

— nafta ja gaasi toomisega kaasnevad tegevused, vt 11.20

— monteeritavate ehitiste püstitamine omavalmistatud osadest, mis pole betoonist, vt jaotised 20, 26 ja 28

— staadionite, ujumisbasseinide, võimlate, tenniseväljakute ja muude spordirajatiste, välja arvatud vastavate hoonete ehitamine, vt 45.23

— hoonete seadmestik, vt 45.3

— hoonete viimistlus, vt 45.4

— arhitektuurilised ja insenertehnilised tegevused, vt 74.20

— ehitustööde projektijuhtimine, vt 74.20

45210000

välja arvatud:

-45213316

45220000

45231000

45232000

 

 

45.22

Katusekatete ja -sõrestike ehitamine

Käesolevasse klassi kuulub:

— katuste tegemine

— katusekatete paigaldamine

— katuste hüdroisolatsioonitööd

45261000

 

 

45.23

Maanteede, teede, lennuväljade ja spordirajatiste ehitamine

Käesolevasse klassi kuulub:

— kiirteede, tänavate, maanteede ning teiste sõidukitele ja jalakäijatele mõeldud teede ehitamine

— raudteede ehitamine

— lennuväljaradade ehitamine

— staadionite, ujumisbasseinide, võimlate, tenniseväljakute ja muude spordirajatiste, välja arvatud vastavate hoonete ehitamine

— tee- ja autoparklate katetele märgistuse tegemine

Käesolevasse klassi ei kuulu:

— eelnev pinnase teisaldamine, vt 45.11

45212212 ja DA03

45230000

välja arvatud:

-45231000

-45232000

-45234115

 

 

45.24

Vesiehitiste ehitamine

Käesolevasse klassi kuulub:

— vundamentide rajamine veeteede, mere-, jõe- ja huvisadamate (marinade), lüüside jms ehitamine

— paisude ja tammide rajamine

— süvendustööd

— veealused tööd

45240000

 

 

45.25

Teised eritöid hõlmavad ehitustööd

Käesolevasse klassi kuulub:

— eri tüüpi hoonete ja rajatiste ehitamisel ette tulevad eritööd, mis nõuavad erioskusi või -vahendeid:

— 

— vundamentide rajamine, kaasa arvatud vaiade rammimine

— veekaevude puurimine ja ehitamine, šahtide süvistamine

— tööstuslike teraselementide paigaldamine

— terase painutamine

— müüriladumine

— tellingute ja töötasapindade paigaldamine ja lahtivõtmine koos rentimisega

— korstnate ja tööstuslike ahjude ehitamine

Käesolevasse klassi ei kuulu:

— tellingute rentimine ilma paigalduse ja lahtivõtmiseta, vt 71.32

45250000

45262000

 

45.3

 

Hoonete seadmestik

 

45300000

 

 

45.31

Elektrijuhtmestiku ja furnituuri paigaldamine

Käesolevasse klassi kuulub:

järgmiste süsteemide ja detailide paigaldamine hoonetesse ja teistesse rajatistesse:

— elektrijuhtmestik ja furnituur

— telekommunikatsioonisüsteemid

— elektriküttesüsteemid

— eraantennid

— tulekahjualarmid

— turvahäiresüsteemid

— liftid ja eskalaatorid

— piksevardad jms

45213316

45310000

välja arvatud:

-45316000

 

 

45.32

Isolatsioonitööd

Käesolevasse klassi kuulub:

— soojus-, heli- ja vibratsiooniisolatsiooni paigaldamine hoonetesse ja teistesse rajatistesse;

Käesolevasse klassi ei kuulu:

— hüdroisolatsioonitööd, vt 45.22

45320000

 

 

45.33

Hoone torustikud

Käesolevasse klassi kuulub:

— järgmiste süsteemide ja seadmete paigaldamine hoonetesse ja teistesse rajatistesse:

— 

— torustikud ja sanitaarseadmed

— gaasiseadmed

— kütte-, ventilatsiooni-, jahutus- või kliimaseadmed ja lõõrid

— sprinklersüsteemid

Käesolevasse klassi ei kuulu:

— elektriküttesüsteemide paigaldus, vt 45.31

45330000

 

 

45.34

Muud seadmestikud

Käesolevasse klassi kuulub:

— teede, raudteede, lennuväljade ja sadamate valgustus- ja signalisatsioonisüsteemid;

— abiseadmete ja -detailide jms paigaldamine hoonetesse ja teistesse rajatistesse

45234115

45316000

45340000

 

45.4

 

Hoonete viimistlus

 

45400000

 

 

45.41

Krohvimine

Käesolevasse klassi kuulub:

— hoonete või muude rajatiste katmine seest ja väljast krohvi või stukk-krohviga ning krohvialusvõrgu paigaldamine

45410000

 

 

45.42

Puitdetailide paigaldamine

Käesolevasse klassi kuulub:

— puidust või teistest materjalidest valmisuste, akende ja nende raamide paigaldamine, sisseehitatud köökide, treppide, poesisseseade jms valmistamine

— siseviimistlustööd, nagu lagede, puidust seinakatete, liigutatavate vaheseinte jms paigaldamine

Käesolevasse klassi ei kuulu:

— parketi ja teiste puidust põrandakatete paigaldamine, vt 45.43

45420000

 

 

45.43

Põranda- ja seinakattematerjalide paigaldamine

Käesolevasse klassi kuulub:

— järgmiste materjalide paigaldamine hoonetesse ja teistesse rajatistesse:

— 

— keraamilised, betoonist või tahutud kivist seina- või põrandaplaadid

— parkett ja teised puidust põrandakatted; vaibad ja linoleumpõrandakatted, kaasa arvatud kummist ja plastikust põrandakatted

— terratso, marmorist, graniidist või kiltkivist põranda- või seinakatted

— tapeet

45430000

 

 

45.44

Värvimine ja klaasimine

Käesolevasse klassi kuulub:

— hoonete värvimine seest ja väljast

— insener-tehniliste rajatiste värvimine

— klaasi, peeglite jms paigaldamine

Käesolevasse klassi ei kuulu:

— akende paigaldamine, vt 45.42

45440000

 

 

45.45

Muud viimistlustööd

Käesolevasse klassi kuulub:

— erabasseinide paigaldamine

— hoonete välispindade puhastamine auru, liivapritsi vms

— muud hoonete lõpetamis- või viimistlustööd

Käesolevasse klassi ei kuulu:

— hoonete ja teiste rajatiste seest puhastamine, vt 74.70

45212212 ja DA04

45450000

 

45.5

 

Ehitus- ja lammutusseadmete rent koos operaatoriga

 

45500000

 

 

45.50

Ehitus- ja lammutusseadmete rent koos operaatoriga

Käesolevasse klassi ei kuulu:

— ehitus- ja lammutusmasinate ja seadmete rent ilma operaatorita, vt 71.32

45500000

(1)   Nõukogu 9. oktoobri 1990. aasta määrus (EMÜ) nr 3037/90 Euroopa Ühenduse majandustegevuse statistilise liigituse kohta (EÜT L 293, 24.10.1990, lk 1). Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EMÜ) nr 761/93 (EÜT L 83, 3.4.1993, lk 1).

▼B




II LISA

ARTIKLI 1 LÕIKE 2 PUNKTIS d NIMETATUD TEENUSED




II A LISA ( 29 )

▼M7



Kategooria nr

Valdkond

CPC viitenumber (1)

CPV viitenumber

1

Hooldus- ja remonditeenused

6112, 6122, 633, 886

50100000-6 – 50884000-5 (välja arvatud 50310000-1 – 50324200-4 ja 50116510-9 , 50190000-3 , 50229000-6 , 50243000-0 ) ja 51000000-9 – 51900000-1

2

Maismaatransporditeenused, (2) kaasa arvatud soomusautoteenused, ja kulleriteenused, välja arvatud postivedu

712 (välja arvatud 71235), 7512, 87304

60100000-9 – 60183000-4 (välja arvatud 60160000-7 , 60161000-4 , 60220000-6 ), ja 64120000-3 – 64121200-2

3

Õhutransporditeenused: reisijate- ja lastiveoteenus, välja arvatud postivedu

73 (välja arvatud 7321)

60410000-5 – 60424120-3

(välja arvatud 60411000-2 , 60421000-5 ), ja 60500000-3

60440000-4 – 60445000-9

4

Postivedu: maismaa- ja õhutransport (2)

71235, 7321

60160000-7 , 60161000-4

60411000-2 , 60421000-5

5

Telekommunikatsiooniteenused

752

64200000-8 – 64228200-2

72318000-7 ja

72700000-7 – 72720000-3

6

Finantsteenused:

a)  kindlustusteenused

b)  pangandus- ja investeerimisteenused välja arvatud (3)

ex 81, 812, 814

66100000-1 – 66720000-3  (3)

7

Arvutiteenused ja nendega seotud teenused

84

50310000-1 – 50324200-4

72000000-5 – 72920000-5

(välja arvatud 72318000-7 ja 72700000-7 – 72720000-3 ), 79342410-4

8

Uurimis- ja arendusteenused (4)

85

73000000-2 – 73436000-7

(välja arvatud 73200000-4 , 73210000-7 , 73220000-0

9

Arvepidamis-, auditeerimis- ja raamatupidamisteenused

862

79210000-9 – 79223000-3

10

Turuanalüüsi- ja avaliku arvamuse uurimise teenused

864

79300000-7 – 79330000-6 ja

79342310-9 , 79342311-6

11

Juhtimisnõustamisteenused (5) ja muud seotud teenused

865, 866

73200000-4 – 73220000-0

79400000-8 – 79421200-3

ja

79342000-3 , 79342100-4

79342300-6 , 79342320-2

79342321-9 , 79910000-6 , 79991000-7

98362000-8

12

Arhitektiteenused: inseneriteenused ja integreeritud inseneriteenused; linnaplaneerimis- ja maastikuarhitektuuriteenused; seotud teadusliku ja tehnilise konsultatsiooni teenused, tehnilise katsetamise ja analüüsimise teenused

867

71000000-8 – 71900000-7 (välja arvatud 71550000-8 ) ja 79994000-8

13

Reklaamiteenused

871

79341000-6 – 79342200-5

(välja arvatud 79342000-3 ja 79342100-4

14

Hoonete puhastamise ja kinnisvara haldamise teenused

874, 82201 – 82206

70300000-4 – 70340000-6 , ja

90900000-6 – 90924000-0

15

Kirjastus- ja trükiteenused vahendustasu eest või lepingu alusel

88442

79800000-2 – 79824000-6

79970000-6 – 79980000-7

16

Reovee- ja jäätmekäitlusteenused; sanitaaria jms teenused

94

90400000-1 – 90743200-9 (välja arvatud 90712200-3

90910000-9 – 90920000-2 ja

50190000-3 , 50229000-6

50243000-0

(1)   CPC nomenklatuur (ajutine versioon), kasutatakse direktiivi 92/50/EMÜ reguleerimisala määratlemiseks.

(2)   Välja arvatud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni ühtse tootenomenklatuuri (CPC Prov.) 18. liiki kuuluvad raudteetransporditeenused.

(3)   Välja arvatud väärtpaberite või muude finantsdokumentide väljaandmise, müügi, ostu või loovutamisega seonduvate teenuste ning keskpankade osutatavate teenustega seotud lepingud. Välja on arvatud ka lepingud maa, olemasolevate ehitiste või muu kinnisvara või sellega seotud õiguste omandamiseks või rendile võtmiseks mis tahes rahaliste vahenditega; käesolev direktiiv hõlmab siiski finantsteenustega seotud lepinguid, mis sõlmitakse mis tahes kujul ostu- või rendilepinguga samaaegselt, sellele eelnevalt või pärast seda.

(4)   Välja arvatud uurimis- ja arendustegevusega seotud lepingud peale selliste, millest tuleneb kasu üksnes tellijale ja/või ostjale tema enese tarbeks ja tema enese tegevuse käigus, tingimusel et osutatud teenuse eest tasub täismahus tellija ja/või ostja.

(5)   Välja arvatud vahekohtu- ja lepitamisteenused.

▼B




II B LISA ►M7   ( 30 ) ◄

▼M7



Kategooria nr

Valdkond

CPC viitenumber (1)

CPV viitenumber

17

Hotelli- ja restoraniteenused

64

55100000-1 – 55524000-9 , ja 98340000-8 – 98341100-6

18

Raudteetransporditeenused

711

60200000-0 – 60220000-6

19

Veetransporditeenused

72

60600000-4 – 60653000-0 , ja 63727000-1 – 63727200-3

20

Transpordi abi- ja lisateenused

74

63000000-9 – 63734000-3

(välja arvatud 63711200-8 , 63712700-0 , 63712710-3 , ja 63727000-1 – 63727200-3 ), ja

98361000-1

21

Õigusteenused

861

79100000-5 – 79140000-7

22

Personali komplekteerimine ja otsing (2)

872

79600000-0 – 79635000-4

(välja arvatud 79611000-0 , 79632000-3 , 79633000-0 ), ja 98500000-8 – 98514000-9

23

Uurimis- ja turvateenused, välja arvatud soomusautoteenus

873 (välja arvatud 87304)

79700000-1 – 79723000-8

24

Hariduse ja kutsehariduse teenused

92

80100000-5 – 80660000-8 (välja arvatud 80533000-9 , 80533100-0 , 80533200-1

25

Tervishoiu- ja sotsiaalteenused

93

79611000-0 , ja 85000000-9 – 85323000-9 (välja arvatud 85321000-5 ja 85322000-2

26

Meelelahutus-, kultuuri- ja sporditeenused (3)

96

79995000-5 – 79995200-7 , ja 92000000-1 – 92700000-8

(välja arvatud 92230000-2 , 92231000-9 , 92232000-6

27

Muud teenused

 

 

(1)   CPC nomenklatuur (ajutine versioon), kasutatakse direktiivi 92/50/EMÜ reguleerimisala määratlemiseks.

(2)   Välja arvatud töölepingud.

(3)   Välja arvatud ringhäälinguorganisatsioonide lepingud saadete ostmiseks, arendamiseks, tootmiseks või ühistootmiseks ja saateajaga seotud lepingud.

▼M8




III LISA

ARTIKLI 1 LÕIKE 9 TEISES LÕIGUS NIMETATUD AVALIK-ÕIGUSLIKE ISIKUTE JA NENDE KATEGOORIATE LOETELU

I   — BELGIA

Asutused

A

 Agence fédérale pour l'Accueil des demandeurs d'Asile – Federaal Agentschap voor Opvang van Asielzoekers

 Agence fédérale pour la Sécurité de la Chaîne alimentaire – Federaal Agentschap voor de Veiligheid van de Voedselketen

 Agence fédérale de Contrôle nucléaire – Federaal Agentschap voor nucleaire Controle

 Agence wallonne à l'Exportation

 Agence wallonne des Télécommunications

 Agence wallonne pour l'Intégration des Personnes handicapées

 Aquafin

 Arbeitsamt der Deutschsprachigen Gemeinschaft

 Archives générales du Royaume et Archives de l'Etat dans les Provinces — Algemeen Rijksarchief en Rijksarchief in de Provinciën Astrid

B

 Banque nationale de Belgique – Nationale Bank van België

 Belgisches Rundfunk- und Fernsehzentrum der Deutschsprachigen Gemeinschaft

 Berlaymont 2000

 Bibliothèque royale Albert Ier – Koninklijke Bilbliotheek Albert I

 Bruxelles-Propreté – Agence régionale pour la Propreté – Net–Brussel — Gewestelijke Agentschap voor Netheid

 Bureau d'Intervention et de Restitution belge – Belgisch Interventie en Restitutiebureau

 Bureau fédéral du Plan – Federaal Planbureau

C

 Caisse auxiliaire de Paiement des Allocations de Chômage – Hulpkas voor Werkloosheidsuitkeringen

 Caisse de Secours et de Prévoyance en Faveur des Marins – Hulp en Voorzorgskas voor Zeevarenden

 Caisse de Soins de Santé de la Société Nationale des Chemins de Fer Belges – Kas der geneeskundige Verzorging van de Nationale Maatschappij der Belgische Spoorwegen

 Caisse nationale des Calamités – Nationale Kas voor Rampenschade

 Caisse spéciale de Compensation pour Allocations familiales en Faveur des Travailleurs occupés dans les Entreprises de Batellerie – Bijzondere Verrekenkas voor Gezinsvergoedingen ten Bate van de Arbeiders der Ondernemingen voor Binnenscheepvaart

 Caisse spéciale de Compensation pour Allocations familiales en Faveur des Travailleurs occupés dans les Entreprises de Chargement, Déchargement et Manutention de Marchandises dans les Ports, Débarcadères, Entrepôts et Stations (appelée habituellement „Caisse spéciale de Compensation pour Allocations familiales des Régions maritimes”) – Bijzondere Verrekenkas voor Gezinsvergoedingen ten Bate van de Arbeiders gebezigd door Ladings – en Lossingsondernemingen en door de Stuwadoors in de Havens, Losplaatsen, Stapelplaatsen en Stations (gewoonlijk genoemd „Bijzondere Compensatiekas voor Kindertoeslagen van de Zeevaartgewesten”)

 Centre d'Etude de l'Energie nucléaire – Studiecentrum voor Kernenergie

 Centre de recherches agronomiques de Gembloux

 Centre hospitalier de Mons

 Centre hospitalier de Tournai

 Centre hospitalier universitaire de Liège

 Centre informatique pour la Région de Bruxelles-Capitale – Centrum voor Informatica voor het Brusselse Gewest

 Centre pour l'Egalité des Chances et la Lutte contre le Racisme – Centrum voor Gelijkheid van Kansen en voor Racismebestrijding

 Centre régional d'Aide aux Communes

 Centrum voor Bevolkings- en Gezinsstudiën

 Centrum voor landbouwkundig Onderzoek te Gent

 Comité de Contrôle de l'Electricité et du Gaz – Controlecomité voor Elekticiteit en Gas

 Comité national de l'Energie – Nationaal Comité voor de Energie

 Commissariat général aux Relations internationales

 Commissariaat-Generaal voor de Bevordering van de lichamelijke Ontwikkeling, de Sport en de Openluchtrecreatie

 Commissariat général pour les Relations internationales de la Communauté française de Belgique

 Conseil central de l'Economie – Centrale Raad voor het Bedrijfsleven

 Conseil économique et social de la Région wallonne

 Conseil national du Travail – Nationale Arbeidsraad

 Conseil supérieur de la Justice – Hoge Raad voor de Justitie

 Conseil supérieur des Indépendants et des petites et moyennes Entreprises — Hoge Raad voor Zelfstandigen en de kleine en middelgrote Ondernemingen

 Conseil supérieur des Classes moyennes

 Coopération technique belge – Belgische technische Coöperatie

D

 Dienststelle der Deutschprachigen Gemeinschaft für Personen mit einer Behinderung

 Dienst voor de Scheepvaart

 Dienst voor Infrastructuurwerken van het gesubsidieerd Onderwijs

 Domus Flandria

E

 Entreprise publique des Technologies nouvelles de l'Information et de la Communication de la Communauté française

 Export Vlaanderen

F

 Financieringsfonds voor Schuldafbouw en Eenmalige Investeringsuitgaven

 Financieringsinstrument voor de Vlaamse Visserij- en Aquicultuursector

 Fonds bijzondere Jeugdbijstand

 Fonds communautaire de Garantie des Bâtiments scolaires

 Fonds culturele Infrastructuur

 Fonds de Participation

 Fonds de Vieillissement – Zilverfonds

 Fonds d'Aide médicale urgente – Fonds voor dringende geneeskundige Hulp

 Fonds de Construction d'Institutions hospitalières et médico-sociales de la Communauté française

 Fonds de Pension pour les Pensions de Retraite du Personnel statutaire de Belgacom – Pensioenfonds voor de Rustpensioenen van het statutair Personeel van Belgacom

 Fonds des Accidents du Travail – Fonds voor Arbeidsongevallen

 Fonds d'Indemnisation des Travailleurs licenciés en cas de Fermeture d'Entreprises

 Fonds tot Vergoeding van de in geval van Sluiting van Ondernemingen ontslagen Werknemers

 Fonds du Logement des Familles nombreuses de la Région de Bruxelles-Capitale – Woningfonds van de grote Gezinnen van het Brusselse hoofdstedelijk Gewest

 Fonds du Logement des Familles nombreuses de Wallonie

 Fonds Film in Vlaanderen

 Fonds national de Garantie des Bâtiments scolaires – Nationaal Warborgfonds voor Schoolgebouwen

 Fonds national de Garantie pour la Réparation des Dégâts houillers – Nationaal Waarborgfonds inzake Kolenmijnenschade

 Fonds piscicole de Wallonie

 Fonds pour le Financement des Prêts à des Etats étrangers – Fonds voor Financiering van de Leningen aan Vreemde Staten

 Fonds pour la Rémunération des Mousses – Fonds voor Scheepsjongens

 Fonds régional bruxellois de Refinancement des Trésoreries communales — Brussels gewestelijk Herfinancieringsfonds van de gemeentelijke Thesaurieën

 Fonds voor flankerend economisch Beleid

 Fonds wallon d'avances pour la réparation des dommages provoqués par des pompages et des prises d'eau souterraine

G

 Garantiefonds der Deutschsprachigen Gemeinschaft für Schulbauten

 Grindfonds

H

 Herplaatsingfonds

 Het Gemeenschapsonderwijs

 Hulpfonds tot financieel Herstel van de Gemeenten

I

 Institut belge de Normalisation – Belgisch Instituut voor Normalisatie

 Institut belge des Services postaux et des Télécommunications – Belgisch Instituut voor Postdiensten en Telecommunicatie

 Institut bruxellois francophone pour la Formation professionnelle

 Institut bruxellois pour la Gestion de l'Environnement – Brussels Instituut voor Milieubeheer

 Institut d'Aéronomie spatiale – Instituut voor Ruimte aëronomie

 Institut de Formation permanente pour les Classes moyennes et les petites et moyennes Entreprises

 Institut des Comptes nationaux – Instituut voor de nationale Rekeningen

 Institut d'Expertise vétérinaire – Instituut voor veterinaire Keuring

 Institut du Patrimoine wallon

 Institut für Aus- und Weiterbildung im Mittelstand und in kleinen und mittleren Unternehmen

 Institut géographique national – Nationaal geografisch Instituut

 Institution pour le Développement de la Gazéification souterraine — Instelling voor de Ontwikkeling van ondergrondse Vergassing

 Institution royale de Messine – Koninklijke Gesticht van Mesen

 Institutions universitaires de droit public relevant de la Communauté flamande – Universitaire instellingen van publiek recht afangende van de Vlaamse Gemeenschap

 Institutions universitaires de droit public relevant de la Communauté française – Universitaire instellingen van publiek recht afhangende van de Franse Gemeenschap

 Institut national des Industries extractives – Nationaal Instituut voor de Extractiebedrijven

 Institut national de Recherche sur les Conditions de Travail – Nationaal Onderzoeksinstituut voor Arbeidsomstandigheden

 Institut national des Invalides de Guerre, anciens Combattants et Victimes de Guerre – Nationaal Instituut voor Oorlogsinvaliden, Oudstrijders en Oorlogsslachtoffers

 Institut national des Radioéléments – Nationaal Instituut voor Radio-Elementen

 Institut national pour la Criminalistique et la Criminologie – Nationaal Instituut voor Criminalistiek en Criminologie

 Institut pour l'Amélioration des Conditions de Travail – Instituut voor Verbetering van de Arbeidsvoorwaarden

 Institut royal belge des Sciences naturelles – Koninklijk Belgisch Instituut voor Natuurwetenschappen

 Institut royal du Patrimoine culturel – Koninklijk Instituut voor het Kunstpatrimonium

 Institut royal météorologique de Belgique – Koninklijk meteorologisch Instituut van België

 Institut scientifique de Service public en Région wallonne

 Institut scientifique de la Santé publique – Louis Pasteur – Wetenschappelijk Instituut Volksgezondheid – Louis Pasteur

 Instituut voor de Aanmoediging van Innovatie door Wetenschap en Technologie in Vlaanderen

 Instituut voor Bosbouw en Wildbeheer

 Instituut voor het archeologisch Patrimonium

 Investeringsdienst voor de Vlaamse autonome Hogescholen

 Investeringsfonds voor Grond- en Woonbeleid voor Vlaams-Brabant

J

 Jardin botanique national de Belgique — Nationale Plantentuin van België

K

 Kind en Gezin

 Koninklijk Museum voor schone Kunsten te Antwerpen

L

 Loterie nationale — Nationale Loterij

M

 Mémorial national du Fort de Breendonk – Nationaal Gedenkteken van het Fort van Breendonk

 Musée royal de l'Afrique centrale – Koninklijk Museum voor Midden- Afrika

 Musées royaux d'Art et d'Histoire – Koninklijke Musea voor Kunst en Geschiedenis

 Musées royaux des Beaux-Arts de Belgique – Koninklijke Musea voor schone Kunsten van België

O

 Observatoire royal de Belgique – Koninklijke Sterrenwacht van België

 Office central d'Action sociale et culturelle du Ministère de la Défense — Centrale Dienst voor sociale en culturele Actie van het Ministerie van Defensie

 Office communautaire et régional de la Formation professionnelle et de L'Emploi

 Office de Contrôle des Assurances – Controledienst voor de Verzekeringen

 Office de Contrôle des Mutualités et des Unions nationales de Mutualités — Controledienst voor de Ziekenfondsen en de Landsbonden van Ziekenfondsen

 Office de la Naissance et de l'Enfance

 Office de Promotion du Tourisme

 Office de Sécurité sociale d'Outre-Mer – Dienst voor de overzeese sociale Zekerheid

 Office for Foreign Investors in Wallonia

 Office national d'Allocations familiales pour Travailleurs salariés — Rijksdienst voor Kinderbijslag voor Werknemers

 Office national de Sécurité sociale des Administrations provinciales et locales – Rijksdienst voor sociale Zekerheid van de provinciale en plaatselijke Overheidsdiensten

 Office national des Vacances annuelles – Rijksdienst voor jaarlijkse Vakantie

 Office national du Ducroire – Nationale Delcrederedienst

 Office régional bruxellois de l'Emploi – Brusselse gewestelijke Dienst voor Arbeidsbemiddeling

 Office régional de Promotion de l'Agriculture et de l'Horticulture

 Office régional pour le Financement des Investissements communaux

 Office wallon de la Formation professionnelle et de l'Emploi

 Openbaar psychiatrisch Ziekenhuis-Geel

 Openbaar psychiatrisch Ziekenhuis-Rekem

 Openbare Afvalstoffenmaatschappij voor het Vlaams Gewest

 Orchestre national de Belgique – Nationaal Orkest van België

 Organisme national des Déchets radioactifs et des Matières fissiles — Nationale Instelling voor radioactief Afval en Splijtstoffen

P

 Palais des Beaux-arts — Paleis voor schone Kunsten

 Participatiemaatschappij Vlaanderen

 Pool des marins de la marine marchande — Pool van de Zeelieden der Koopvaardij

R

 Radio et Télévision belge de la Communauté française

 Reproductiefonds voor de Vlaamse Musea

S

 Service d'Incendie et d'Aide médicale urgente de la Région de Bruxelles-Capitale – Brusselse hoofdstedelijk Dienst voor Brandweer en dringende medische Hulp

 Société belge d'Investissement pour les pays en développement – Belgische Investeringsmaatschappij voor Ontwinkkelingslanden

 Société d'Assainissement et de Rénovation des Sites industriels dans l'Ouest du Brabant wallon

 Société de Garantie régionale

 Sociaal economische Raad voor Vlaanderen

 Société du Logement de la Région bruxelloise et sociétés agréées — Brusselse Gewestelijke Huisvestingsmaatschappij en erkende maatschappijen

 Société publique d'Aide à la Qualité de l'Environnement

 Société publique d'Administration des Bâtiments scolaires bruxellois

 Société publique d'Administration des Bâtiments scolaires du Brabant wallon

 Société publique d'Administration des Bâtiments scolaires du Hainaut

 Société publique d'Administration des Bâtiments scolaires de Namur

 Société publique d'Administration des Bâtiments scolaires de Liège

 Société publique d'Administration des Bâtiments scolaires du Luxembourg

 Société publique de Gestion de l'Eau

 Société wallonne du Logement et sociétés agréées

 Sofibail

 Sofibru

 Sofico

T

 Théâtre national

 Théâtre royal de la Monnaie — De Koninklijke Muntschouwburg

 Toerisme Vlaanderen

 Tunnel Liefkenshoek

U

 Universitair Ziekenhuis Gent

V

 Vlaams Commissariaat voor de Media

 Vlaamse Dienst voor Arbeidsbemiddeling en Beroepsopleiding

 Vlaams Egalisatie Rente Fonds

 Vlaamse Hogescholenraad

 Vlaamse Huisvestingsmaatschappij en erkende maatschappijen

 Vlaamse Instelling voor technologisch Onderzoek

 Vlaamse interuniversitaire Raad

 Vlaamse Landmaatschappij

 Vlaamse Milieuholding

 Vlaamse Milieumaatschappij

 Vlaamse Onderwijsraad

 Vlaamse Opera

 Vlaamse Radio- en Televisieomroep

 Vlaamse Reguleringsinstantie voor de Elektriciteit- en Gasmarkt

 Vlaamse Stichting voor Verkeerskunde

 Vlaams Fonds voor de Lastendelging

 Vlaams Fonds voor de Letteren

 Vlaams Fonds voor de sociale Integratie van Personen met een Handicap

 Vlaams Informatiecentrum over Land- en Tuinbouw

 Vlaams Infrastructuurfonds voor Persoonsgebonden Aangelegenheden

 Vlaams Instituut voor de Bevordering van het wetenschappelijk- en technologisch Onderzoek in de Industrie

 Vlaams Instituut voor Gezondheidspromotie

 Vlaams Instituut voor het Zelfstandig ondernemen

 Vlaams Landbouwinvesteringsfonds

 Vlaams Promotiecentrum voor Agro- en Visserijmarketing

 Vlaams Zorgfonds

 Vlaams Woningsfonds voor de grote Gezinnen

II   — BULGAARIA

Asutused

 Икономически и социален съвет

 Национален осигурителен институт

 Национална здравноосигурителна каса

 Български червен кръст

 Българска академия на науките

 Национален център за аграрни науки

 Български институт за стандартизация

 Българско национално радио

 Българска национална телевизия

Kategooriad

Riiklikud ettevõtted õigusakti „Търговския закон” (обн., ДВ, бр.48/18.6.1991) artikli 62 lõike 3 tähenduses:

 Национална компания „Железопътна инфраструктура”

 ДП „Пристанищна инфраструктура”

 ДП „Ръководство на въздушното движение”

 ДП „Строителство и възстановяване”

 ДП „Транспортно строителство и възстановяване”

 ДП „Съобщително строителство и възстановяване”

 ДП „Радиоактивни отпадъци”

 ДП „Предприятие за управление на дейностите по опазване на околната среда”

 ДП „Български спортен тотализатор”

 ДП „Държавна парично-предметна лотария”

 ДП „Кабиюк”, Шумен

 ДП „Фонд затворно дело”

 Държавни дивечовъдни станции

Riiklikud ülikoolid, mis on asutatud õigusakti „Закона за висшето образование” (обн., ДВ, бр.112/27.12.1995) artikli 13 alusel:

 Аграрен университет – Пловдив

 Академия за музикално, танцово и изобразително изкуство – Пловдив

 Академия на Министерството на вътрешните работи

 Великотърновски университет „Св. св. Кирил и Методий”

 Висше военноморско училище „Н. Й. Вапцаров” – Варна

 Висше строително училище „Любен Каравелов” – София

 Висше транспортно училище „Тодор Каблешков” – София

 Военна академия „Г. С. Раковски” – София

 Национална музикална академия „Проф. Панчо Владигеров” – София

 Икономически университет – Варна

 Колеж по телекомуникации и пощи – София

 Лесотехнически университет – София

 Медицински университет „Проф. д-р Параскев Иванов Стоянов” – Варна

 Медицински университет – Плевен

 Медицински университет – Пловдив

 Медицински университет – София

 Минно-геоложки университет „Св. Иван Рилски” – София

 Национален военен университет „Васил Левски” – Велико Търново

 Национална академия за театрално и филмово изкуство „Кръстьо Сарафов” – София

 Национална спортна академия „Васил Левски” – София

 Национална художествена академия – София

 Пловдивски университет „Паисий Хилендарски”

 Русенски университет „Ангел Кънчев”

 Софийски университет „Св. Климент Охридски”

 Специализирано висше училище по библиотекознание и информационни технологии – София

 Стопанска академия „Д. А. Ценов” – Свищов

 Технически университет – Варна

 Технически университет – Габрово

 Технически университет – София

 Tракийски университет – Стара Загора

 Университет „Проф. д-р Асен Златаров” – Бургас

 Университет за национално и световно стопанство – София

 Университет по архитектура, строителство и геодезия – София

 Университет по хранителни технологии – Пловдив

 Химико-технологичен и металургичен университет – София

 Шуменски университет „Епископ Константин Преславски”

 Югозападен университет „Неофит Рилски” – Благоевград

Riiklikud ja munitsipaalkoolid õigusakti „Закона за народната просвета” (обн., ДВ, бр. 86/18.10.1991) tähenduses.

Kultuuriinstituudid õigusakti „Закона за закрила и развитие на културата” (обн., ДВ, бр.50/1.6.1999) tähenduses:

 Народна библиотека „Св. св. Кирил и Методий”

 Българска национална фонотека

 Българска национална филмотека

 Национален фонд „Култура”

 Национален институт за паметниците на културата

 Театри (teatrid)

 Опери, филхармонии и ансамбли (ooperid, filharmooniaorkestrid, ansamblid)

 Музеи и галерии (muuseumid ja galeriid)

 Училища по изкуствата и културата (kunsti- ja kultuurikoolid)

 Български културни институти в чужбина (Bulgaaria kultuuriinstituudid välismaal)

Õigusakti „Закона за лечебните заведения” (обн., ДВ, бр.62/9.7.1999) artikli 3 lõikes 1 osutatud riiklikud ja/või munitsipaalmeditsiiniinstituutid.

Õigusakti „Закона за лечебните заведения” (обн., ДВ, бр.62/9.7.1999) artikli 5 lõikes 1 osutatud meditsiiniinstituudid:

 Домове за медико-социални грижи за деца

 Лечебни заведения за стационарна психиатрична помощ

 Центрове за спешна медицинска помощ

 Центрове за трансфузионна хематология

 Болница „Лозенец”

 Военномедицинска академия

 Медицински институт на Министерство на вътрешните работи

 Лечебни заведения към Министерството на правосъдието

 Лечебни заведения към Министерството на транспорта

Mittekaubanduslikku laadi juriidilised isikud, mis on asutatud üldistes huvides vastavalt õigusaktile „Закона за юридическите лица с нестопанска цел” (обн., ДВ, бр.81/6.10.2000) ja mis vastavad õigusakti „Закона за обществените поръчки” (обн., ДВ, бр. 28/6.4.2004) § 1 punkti 21 tingimustele.

III   — TŠEHHI VABARIIK

 Pozemkový fond ja muud riiklikud fondid

 Česká národní banka

 Česká televize

 Český rozhlas

 Rada pro rozhlasové a televizní vysílaní

 Všeobecná zdravotní pojišťovna České republiky

 Zdravotní pojišťovna ministerstva vnitra ČR

 Ülikoolid

ja muud eraldi seadusega asutatud juriidilised isikud, mis kasutavad oma tegevuseks ja vastavalt eelarvemäärustele riigieelarvest ja riiklike fondide eelarvest saadavat raha, rahvusvaheliste institutsioonide tehtud makseid ning territoriaalorganite või kohaliku omavalitsusüksuste eelarvevahendeid.

IV   — TAANI

Asutused

 Danmarks Radio

 Det landsdækkende TV2

 Danmarks Nationalbank

 Sund og Bælt Holding A/S

 A/S Storebælt

 A/S Øresund

 Øresundskonsortiet

 Metroselskabet I/S

 Arealudviklingsselskabet I/S

 Statens og Kommunernes Indkøbsservice

 Arbejdsmarkedets Tillægspension

 Arbejdsmarkedets Feriefond

 Lønmodtagernes Dyrtidsfond

 Naviair

Kategooriad

 De Almene Boligorganisationer (sotsiaalkorteritega tegelevad organisatsioonid)

 Andre forvaltningssubjekter (muud haldusorganid)

 Universiteterne, jf. lovbekendtgørelse nr. 1368 af 7. december 2007 af lov om universiteter (ülikoolid, vt 7. detsembri 2007. aasta ülikoole käsitlev konsolideerimisseadus nr 1368)

V   — SAKSAMAA

Kategooriad

Avalik-õiguslikud juriidilised isikud

Riiklikud asutused, ettevõtted ja fondid, mille on rajanud keskvalitsus, liidumaa valitsus või kohalik omavalitsus eelkõige järgmistes valdkondades:

(1) Asutused

 Wissenschaftliche Hochschulen und verfasste Studentenschaften – [ülikoolid ja tunnustatud üliõpilasorganisatsioonid].

 Berufsständige Vereinigungen (Rechtsanwalts-, Notar-, Steuerberater-, Wirtschaftsprüfer-, Architekten-, Ärzte- und Apothekerkammern) – [juristide, notarite, maksunõunike, raamatupidajate, arhitektide, arstide ja farmatseutide kutseliidud].

 Wirtschaftsvereinigungen (Landwirtschafts-, Handwerks-, Industrie- und Handelskammern, Handwerksinnungen, Handwerkerschaften) – [äri- ja kaubandusorganisatsioonid: põllumajandus- ja käsitööühingud, kaubandus- ja tööstuskojad, käsitööliste gildid, kaupmeeste ühingud].

 Sozialversicherungen (Krankenkassen, Unfall- und Rentenversicherungsträger) – [sotsiaalkindlustusasutused: haigekassa-, õnnetus- ja pensionikindlustusfondid].

 Kassenärztliche Vereinigungen – [haigekassa arstide ühendused].

 Genossenschaften und Verbände – [kooperatiivid ja muud liidud].

(2) Ettevõtted ja fondid

Riigi kontrolli all olevad mittetööstuslikud ja mittekaubanduslikud ettevõtted, mis tegutsevad üldsuse huvides, eelkõige järgmistes valdkondades:

 Rechtsfähige Bundesanstalten – [õigus- ja teovõimelised keskvalitsused].

 Versorgungsanstalten und Studentenwerke – [pensioniorganisatsioonid ja üliõpilasliidud).

 Kultur-, Wohlfahrts- und Hilfsstiftungen – [kultuuri-, sotsiaal- ja abifondid].

Eraõiguslikud juriidilised isikud

Riigi kontrolli all olevad mittetööstuslikud ja mittekaubanduslikud ettevõtted, mis tegutsevad üldsuse huvides (sealhulgas kommunale Versorgungsunternehmen (munitsipaal-kommunaalettevõtted)):

 Gesundheitswesen (Krankenhäuser, Kurmittelbetriebe, medizinische Forschungseinrichtungen, Untersuchungs- und Tierkoerperbeseitigungsanstalten) – [tervishoid: haiglad, sanatooriumid, meditsiinilised uurimisinstituudid, katseettevõtted ja loomakerede hävitamise ettevõtted].

 Kultur (öffentliche Bühnen, Orchester, Museen, Bibliotheken, Archive, zoologische und botanische Gärten) – [kultuur: teatrid, orkestrid, muuseumid, raamatukogud, arhiivid, zooloogia- ja botaanikaaiad].

 Soziales (Kindergärten, Kindertagesheime, Erholungseinrichtungen, Kinder- und Jugendheime, Freizeiteinrichtungen, Gemeinschafts- und Bürgerhäuser, Frauenhäuser, Altersheime, Obdachlosenunterkünfte) – [sotsiaalhoolekanne: lasteaiad, lastepäevakodud, puhkeasutused, lastekodud, noortekodud, vaba aja keskused, sotsiaalkorterid, naiste turvakodud, vanadekodud, kodutute varjupaigad].

 Sport (Schwimmbäder, Sportanlagen und -einrichtungen) – [sport: ujumisbasseinid, spordirajatised].

 Sicherheit (Feuerwehren, Rettungsdienste) – [päästeteenus: tuletõrje, muud päästetalitused].

 Bildung (Umschulungs-, Aus-, Fort- und Weiterbildungseinrichtungen, Volksschulen) – [haridus: koolitus-, täiend- ja ümberkoolitusasutused, täiskasvanute õhtune koolitus].

 Wissenschaft, Forschung und Entwicklung (Großforschungseinrichtungen, wissenschaftliche Gesellschaften und Vereine, Wissenschaftsförderung) – [teadus, uuringud ja areng: laia profiiliga uurimisasutused, teadusühingud ja -liidud, teaduse arendamisega tegelevad asutused].

 Entsorgung (Straßenreinigung, Abfall- und Abwasserbeseitigung) – [jäätme- ja prügikäitlusteenused: tänavate puhastamine, reovee- ja jäätmekäitlus].

 Bauwesen und Wohnungswirtschaft (Stadtplanung, Stadtentwicklung, Wohnungsunternehmen soweit im Allgemeininteresse tätig, Wohnraumvermittlung) – [ehitus, tsiviilehitus ja elamumajandus: linnaplaneerimine, linnaarendus, elamuettevõtjad (kui nad tegutsevad üldsuse huvides), eluasemeteenused].

 Wirtschaft (Wirtschaftsförderungsgesellschaften) – [majandus: majanduse arendamisega tegelevad organisatsioonid].

 Friedhofs- und Bestattungswesen – [kalmistud ja matuseteenused].

 Zusammenarbeit mit den Entwicklungsländern (Finanzierung, technische Zusammenarbeit, Entwicklungshilfe, Ausbildung) – [koostöö arengumaadega: rahastamine, tehniline koostöö, arenguabi, koolitus].

VI   — EESTI

 Eesti Kunstiakadeemia

 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia

 Eesti Maaülikool

 Eesti Teaduste Akadeemia

 Eesti Rahvusringhaaling

 Tagatisfond

 Kaitseliit

 Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut

 Eesti Haigekassa

 Eesti Kultuurkapital

 Notarite Koda

 Rahvusooper Estonia

 Eesti Rahvusraamatukogu

 Tallinna Ülikool

 Tallinna Tehnikaülikool

 Tartu Ülikool

 Eesti Advokatuur

 Audiitorkogu

 Eesti Töötukassa

 Eesti Arengufond

Kategooriad

Muud riiklikud või eraõiguslikud juriidilised isikud kooskõlas riigihangete seaduse (RT I 21.2.2007, 15, 76) artikli 10 lõikega 2.

VII   — IIRIMAA

Asutused

 Enterprise Ireland [turunduse, tehnoloogia ja ettevõtluse arendamine]

 Forfás [ettevõtlus-, kaubandus-, teadus-, tehnoloogia- ja innovatsioonialase poliitika ja nõuande organ]

 Industrial Development Authority

 FÁS [tööstuskoolitus ja tööhõive]

 Health and Safety Authority

 Bord Fáilte Éireann – [turismi edendamine]

 CERT [hotellindus-, toitlustus- ja turismialane koolitus]

 Irish Sports Council

 National Roads Authority

 Údarás na Gaeltachta – [gaelikeelseid regioone ühendav asutus]

 Teagasc [põllumajandusalane uurimistegevus, koolitus ja areng]

 An Bord Bia – [toiduainetetööstuse edendamine]

 Irish Horseracing Authority

 Bord na gCon – [hurtade võiduajamiste toetamine ja edendamine]

 Marine Institute

 Bord Iascaigh Mhara – [kalanduse edendamine]

 Equality Authority

 Legal Aid Board

 Forbas [Forbairt]

Kategooriad

 Tervishoiuamet

 Haiglad ja muud riiklikud institutsioonid

 Kutsehariduskomiteed

 Kolledžid ja muud riiklikud haridusasutused

 Piirkondlikud ja riiklikud kalandusnõukogud

 Piirkondlikud turismiorganisatsioonid

 -Riiklikud reguleerivad ja apellatsiooniorganid [sellistes valdkondades nagu telekommunikatsioon, energeetika, planeerimine jne]

 Asutused, mille eesmärgiks on täita konkreetseid ülesandeid või rahuldada vajadusi erinevates avalikes sektorites [näiteks Healthcare Materials Management Board, Health Sector Employers Agency, Local Government Computer Services Board, Environmental Protection Agency, National Safety Council, Institute of Public Administration, Economic and Social Research Institute, National Standards Authority jt]

 Muud riiklikud asutused, mis vastavad riiklikud asutuse määratlusele.

VIII   — KREEKA

Kategooriad

 Riiklikud ettevõtted ja üksused

 Eraõiguslikud juriidilised isikud, mis on riigi omanduses või mis saavad kohaldatava õiguse alusel korrapäraselt riigilt toetust vähemalt 50 % ulatuses oma eelarvest või kus riigi osalus on vähemalt 51 %.

 Eraõiguslikud juriidilised isikud, mis on riiklikud juriidiliste isikute, mis tahes tasandi kohalike omavalitsuste, sealhulgas Kreeka kohalike omavalitsuste keskliidu („Κ.Ε.Δ.Κ.Ε.”), kommuunide (kohalike halduspiirkondade) kohalike liitude, riiklike ettevõtete või isikute või punktis b viidatud juriidiliste isikute omanduses või mis saavad kohaldatava õiguse või oma põhikirja alusel nimetatud juriidilistelt isikutelt korrapäraselt toetust vähemalt 50 % ulatuses oma eelarvest, või eespool nimetatud juriidilised isikud, mille osalus sellistes riiklikes juriidilistes isikutes on vähemalt 51 %.

IX   — HISPAANIA

Kategooriad

 Riiklikud asutused ja üksused, mis ei ole valitsusasutused (Administración General del Estado Públicas,) autonoomsete piirkondade sõltumatud asutused (l'Administración de las Comunidades Autónomas) ega kohalike omavalitsuste (Corporaciones Locales) asutused ja mille suhtes kohaldatakse Hispaania riigihankeseadust („Ley 30/2007, de 30 de octubre, de Contratos del sector público”) vastavalt selle artiklile 3;

 Entidades Gestoras y los Servicios Comunes de la Seguridad Social – [tervishoiu- ja sotsiaalteenuseid osutavad haldusasutused ja üldtalitused].

X   — PRANTSUSMAA

Asutused

 Compagnies et établissements consulaires, chambres de commerce et d'industrie (CCI), chambres des métiers et chambres d'agriculture.

Kategooriad

(1) Riiklikud asutused:

 Académie des Beaux-arts

 Académie française

 Académie des inscriptions et belles-lettres

 Académie des sciences

 Académie des sciences morales et politiques

 Banque de France

 Centre de coopération internationale en recherche agronomique pour le développement

 Ecoles d'architecture

 Institut national de la consommation

 Reunion des musées nationaux

 Thermes nationaux – Aix-les-Bains

 Groupements d'intérêt public; exemples:

 Agence EduFrance

 ODIT France (observation, développement et ingénierie touristique)

 Agence nationale de lutte contre l'illettrisme

(2) Piirkondlikul, departemangu ja kohalikul tasandil riiklikud haldusasutused:

 Collèges

 Lycées

 Etablissements publics locaux d'enseignement et de formation professionnelle agricole

 Etablissements publics hospitaliers

 Offices publics de l'habitat

(3) Territoriaalsete asutuste rühmad:

 Etablissements publics de coopération intercommunale

 Institutions interdépartementales et interrégionales

 Syndicat des transports d'Ile-de-France

▼M13

XI   — HORVAATIA

Zakon o javnoj nabavi (Narodne novine broj 90/11) (riigihangete seadus, ametlik väljaanne nr 90/11) artikli 5 lõike 1 punktis 3 osutatud ostjad, st üldistes huvides asutatud juriidilised isikud, mis ei ole tööstuslikku või kaubanduslikku laadi ja mis vastavad ühele järgmistest tingimustest:

 neid rahastatakse rohkem kui 50 % ulatuses riigi eelarvest või piirkondlike või kohalike omavalitsusüksuste eelarvest või muude selliste juriidiliste üksuste eelarvest või

 nende juhtimist kontrollivad valitsusorganid, kohalikud ja piirkondlikud omavalitsusüksused või muud sellised juriidilised üksused või

 neil on haldus-, juhtimis- või järelevalveorgan, mille liikmetest üle poole on nimetatud valitsusorganite, kohalike ja piirkondlike omavalitsusüksuste või muude selliste juriidiliste üksuste poolt.

Näiteks:

 amet Alan d.o.o.;

 APIS IT d.o.o. – infosüsteemide ja infotehnoloogia tugiamet;

 Horvaatia riiklik rahvatantsuansambel „Lado”;

 Autocesta Rijeka – Zagreb d.d. (Rijeka – Zagrebi Kiirtee AS);

 CARnet (Horvaatia akadeemiline ja teadusuuringute võrgustik);

 abi- ja hoolduskeskused;

 sotsiaalhoolduskeskused;

 hooldekodud;

 tervishoiukeskused;

 riiklikud arhiivid;

 riiklik looduskaitseinstituut;

 Krško tuumajaama dekomisjoneerimise ning radioaktiivsete jäätmete ja tuumakütuse lõppladustamise rahastamise fond;

 arestitud vara hüvitamise fond;

 Vukovari linna rekonstrueerimise ja arengu sihtasutus;

 puuetega inimeste ametialase rehabilitatsiooni ja tööhõive sihtasutus;

 Keskkonnakaitse ja Energiatõhususe Sihtasutus;

 Horvaatia Teaduste ja Kunstide Akadeemia;

 Horvaatia rekonstruktsiooni- ja arengupank;

 Hrvatska kontrola zračne plovidbe d.o.o. (Horvaatia lennuamet);

 Hrvatska lutrija d.o.o. (Horvaatia loto);

 Horvaatia rahvuspärandi sihtasutus;

 Horvaatia põllumajanduskoda;

 Horvaatia raadio ja televisioon;

 Horvaatia tehnoloogiateadmiste ühendus;

 Hrvatske autoceste d.o.o. (Horvaatia Kiirteede OÜ);

 Hrvatske ceste d.o.o. (Horvaatia Maanteede OÜ);

 Hrvatske šume d.o.o. (Horvaatia Metsade OÜ);

 Hrvatske vode (Horvaatia veemajandusettevõte);

 Horvaatia audiovisuaalkeskus;

 Horvaatia hobusekasvatuskeskus – riiklikud tõukasvandused Đakovo ja Lipik;

 Horvaatia põllumajandus-, toiduaine- ja maaelukeskus;

 Horvaatia miinivastase tegevuse keskus;

 Horvaatia kodusõja memoriaal ja dokumendikeskus;

 Horvaatia olümpiakomitee;

 Horvaatia energiaturu haldur;

 Horvaatia paraolümpiakomitee;

 Horvaatia laevandusregister;

 Horvaatia restaureerimisinstituut;

 Horvaatia kurtide spordiliit;

 Horvaatia erakorralise meditsiini instituut;

 Horvaatia rahvatervise amet;

 Horvaatia vaimse tervise amet;

 Horvaatia pensionikindlustusamet;

 Horvaatia standardiamet;

 Horvaatia telemeditsiini instituut;

 Horvaatia toksikoloogia ja antidopingu agentuur;

 Horvaatia transfusioonmeditsiini riiklik instituut;

 Horvaatia tööhõiveamet;

 Horvaatia töötervishoiu ja tööohutuse instituut;

 Horvaatia tervisekindlustusamet;

 Horvaatia töötervise kindlustusamet;

 Jadrolinija (laevandusettevõtja);

 avalik-õiguslik asutus Horvaatia Olümpiakeskus;

 avalik-õiguslikud kõrgharidusasutused;

 rahvuspargid – riiklikud asutused;

 looduspargid – riiklikud asutused;

 avalik-õiguslikud teadusinstituudid;

 Horvaatia Vabariigi või kohalike ja piirkondlike omavalitsusasutuste asutatud teatrid, muuseumid, galeriid, raamatukogud ja muud kultuurivaldkonna asutused;

 kinnipidamisasutused;

 kliinilised haiglad;

 kliinilised keskhaiglad;

 kliinikud;

 Miroslav Krleža nimeline leksikograafiainstituut;

 sadamaasutused;

 sanatooriumid;

 piirkondlike omavalitsuste rajatud apteegid;

 Matica hrvatska (rahvuspärandi sihtasutus);

 rahvusvaheline allveearheoloogia keskus;

 riiklik ja ülikooli raamatukogu;

 õpilaste ja üliõpilaste elatustaseme toetamise riiklik sihtasutus;

 kodanikuühiskonna arendamise riiklik sihtasutus;

 Horvaatia Vabariigi teaduse, kõrghariduse ja tehnoloogia arendamise sihtasutus;

 hariduse välishindamise riiklik keskus;

 riiklik kõrgharidusnõukogu;

 riiklik teadusnõukogu;

 ametlik väljaanne – Narodne novine d.d.;

 kasvatus-/parandusasutused;

 Horvaatia Vabariigi või kohalike ja piirkondlike omavalitsusüksuste rajatud haridusasutused;

 üldhaiglad;

 Plovput d.o.o. (mereliiklusohutuse eest vastutav riigiettevõte);

 polikliinikud;

 erihaiglad;

 kindlustatud isikute keskregister;

 ülikooli andmetöötluskeskus;

 spordiliidud;

 spordiühingud;

 erakorralise arstiabi asutused;

 palliatiivse ravi asutused;

 tervishoiuasutused;

 politsei solidaarsuse sihtasutus;

 vanglad;

 Dubrovniku restaureerimisinstituut;

 seemnete ja seemikute instituut;

 rahvatervise instituudid;

 lennunduse tehnikakeskus (Zrakoplovno – tehnički centar d.d.);

 maakonna maanteeametid.

▼M8

XII   — ITAALIA

Asutused

 Società Stretto di Messina S.p.A.

 Mostra d'oltremare S.p.A.

 Ente nazionale per l'aviazione civile – ENAC

 Società nazionale per l'assistenza al volo S.p.A. – ENAV

 ANAS S.p.A

Kategooria

 Consorzi per le opere idrauliche [vesiehituse konsortsiumid].

 Università statali, gli istituti universitari statali, i consorzi per i lavori interessanti le università [riiklikud ülikoolid, riiklike ülikoolide instituudid, ülikoolide arendustöö konsortsiumid].

 Istituzioni pubbliche di assistenza e di beneficenza [riiklikud hoolekande- ja heategevusasutused].

 Istituti superiori scientifici e culturali, osservatori astronomici, astrofisici, geofisici o vulcanologici [kõrgemad teadus- ja kultuuriinstituudid, astronoomia-, astrofüüsika-, geofüüsika- ja vulkanoloogia observatooriumid].

 Enti di ricerca e sperimentazione [uurimis- ja katsetööga tegelevad organisatsioonid].

 Enti che gestiscono forme obbligatorie di previdenza e di assistenza [kohustuslikke sotsiaalkindlustus- ja hoolekandesüsteeme haldavad ametid].

 Consorzi di bonifica [maaparandusühistud].

 Enti di sviluppo o di irrigazione [arendustöö- või niisutusametid].

 Consorzi per le aree industriali [tööstuspiirkondade ühendused].

 Enti preposti a servizi di pubblico interesse [üldsuse huvides teenuseid osutavad organisatsioonid].

 Enti pubblici preposti ad attività di spettacolo, sportive, turistiche e del tempo libero [meelelahutuse, spordi, turismi ja vaba aja veetmise korraldamisega tegelevad riiklikud asutused].

 Enti culturali e di promozione artistica [kultuuri ja kunstilist tegevust edendavad organisatsioonid].

XIII   — KÜPROS

 Αρχή Ραδιοτηλεόρασης Κύπρου

 Επιτροπή Κεφαλαιαγοράς Κύπρου

 Επίτροπος Ρυθμίσεως Ηλεκτρονικών Επικοινωνιών και Ταχυδρομείων

 Ρυθμιστική Αρχή Ενέργειας Κύπρου

 Εφοριακό Συμβούλιο

 Συμβούλιο Εγγραφής και Ελέγχου Εργοληπτών

 Ανοικτό Πανεπιστήμιο Κύπρου

 Πανεπιστήμιο Κύπρου

 Τεχνολογικό Πανεπιστήμιο Κύπρου

 Ένωση Δήμων

 Ένωση Κοινοτήτων

 Αναπτυξιακή Εταιρεία Λάρνακας

 Ταμείο Κοινωνικής Συνοχής

 Ταμείο Κοινωνικών Ασφαλίσεων

 Ταμείο Πλεονάζοντος Προσωπικού

 Κεντρικό Ταμείο Αδειών

 Αντιναρκωτικό Συμβούλιο Κύπρου

 Ογκολογικό Κέντρο της Τράπεζας Κύπρου

 Οργανισμός Ασφάλισης Υγείας

 Ινστιτούτο Γενετικής και Νευρολογίας

 Κεντρική Τράπεζα της Κύπρου

 Χρηματιστήριο Αξιών Κύπρου

 Οργανισμός Χρηματοδοτήσεως Στέγης

 Κεντρικός Φορέας Ισότιμης Κατανομής Βαρών

 Ίδρυμα Κρατικών Υποτροφιών Κύπρου

 Κυπριακός Οργανισμός Αγροτικών Πληρωμών

 Οργανισμός Γεωργικής Ασφάλισης

 Ειδικό Ταμείο Ανανεώσιμων Πηγών Ενέργειας και Εξοικονόμησης Ενέργειας

 Συμβούλιο Ελαιοκομικών Προϊόντων

 Οργανισμός Κυπριακής Γαλακτοκομικής Βιομηχανίας

 Συμβούλιο Αμπελοοινικών Προϊόντων

 Συμβούλιο Εμπορίας Κυπριακών Πατατών

 Ευρωπαϊκό Ινστιτούτο Κύπρου

 Ραδιοφωνικό Ίδρυμα Κύπρου

 Οργανισμός Νεολαίας Κύπρου

 Κυπριακόν Πρακτορείον Ειδήσεων

 Θεατρικός Οργανισμός Κύπρου

 Κυπριακός Οργανισμός Αθλητισμού

 Αρχή Ανάπτυξης Ανθρώπινου Δυναμικού Κύπρου

 Αρχή Κρατικών Εκθέσεων Κύπρου

 Ελεγκτική Υπηρεσία Συνεργατικών Εταιρειών

 Κυπριακός Οργανισμός Τουρισμού

 Κυπριακός Οργανισμός Αναπτύξεως Γης

  Συμβούλια Αποχετεύσεων (see kategooria osutab üksusele Συμβούλια Αποχετεύσεων, mis on asutatud ja mis tegutseb 1971. aasta õigusakti „Αποχετευτικών Συστημάτων Νόμου Ν.1(Ι)” alusel)

  Συμβούλια Σφαγείων (see kategooria osutab kohaliku omavalitsuste hallatavale üksusele Κεντρικά και Κοινοτικά Συμβούλια Σφαγείων, mis on asutatud ja mis teguteb 2003. aasta õigusakti „Σφαγείων Νόμου N.26(Ι)” alusel)

  Σχολικές Εφορείες (see kategooria osutab üksusele Σχολικές Εφορείες, mis on asutatud ja mis tegutseb 2003. aasta õigusakti „Σχολικών Εφορειών Νόμου N.108” alusel)

 Ταμείο Θήρας

 Κυπριακός Οργανισμός Διαχείρισης Αποθεμάτων Πετρελαιοειδών

 Ίδρυμα Τεχνολογίας Κύπρου

 Ίδρυμα Προώθησης Έρευνας

 Ίδρυμα Ενέργειας Κύπρου

 Ειδικό Ταμείο Παραχώρησης Επιδόματος Διακίνησης Αναπήρων

 Ταμείο Ευημερίας Εθνοφρουρού

 Ίδρυμα Πολιτισμού Κύπρου

XIV   — LÄTI

 Eraõiguslikud üksused, mis teevad oste õigusakti „Publisko iepirkumu likuma prasībām” alusel.

XV   — LEEDU

 Uurimis- ja haridusasutused (keskeriõppeasutused, teaduslikud uurimisasutused, teadus- ja tehnoloogiapargid ning muud asutused ja institutsioonid, mis tegelevad uurimis- ja haridusasutuste hindamise või nende tegevuse organiseerimisega)

 Haridusasutused (kõrgkoolid, kutsehariduslikud kolledžid, üldhariduskoolid, koolieelsed lasteasutused, informaalsed haridusasutused, eriharidusasutused ja muud asutused)

 Kultuuriasutused (teatrid, muuseumid, raamatukogud ja muud asutused)

 Leedu tervishoiusüsteemi kuuluvad riiklikud asutused (tervishoiuasutused, rahva tervisekaitsega tegelevad asutused, farmaatsiavaldkonnas tegutsevad asutused ning muud tervishoiuasutused jne)

 Sotsiaalhoolekandeasutused

 Kehakultuuri ja spordiga tegelevad asutused (spordiklubid, spordikoolid, spordikeskused, spordirajatised ja muud asutused)

 Riigikaitseasutused

 Keskkonnakaitseasutused

 Ühiskonna turvalisuse ja avaliku korra tagamisega tegelevad asutused

 Kodanikukaitse ja päästevaldkonnas tegutsevad asutused

 Turismiteenuste osutajad (turismiinfokeskused ja muud turismiteenuseid osutavad asutused)

 Muud avalik-õiguslikud ja eraõiguslikud juriidilised isikud, mis tegutsevad riigihankeseaduse („Valstybės žinios” (ametlik väljaanne) nr 84-2000, 1996; nr 4-102, 2006) artikli 4 lõike 2 alusel.

XVI   — LUKSEMBURG

 Établissements publics de l'État placés sous la surveillance d'un membre du gouvernement:

 

 Fonds d'Urbanisation et d'Aménagement du Plateau de Kirchberg

 Fonds de Rénovation de Quatre Ilôts de la Vieille Ville de Luxembourg

 Fonds Belval

 Établissements publics placés sous la surveillance des communes.

 Syndicats de communes créés en vertu de la loi du 23 février 2001 concernant les syndicats de communes.

XVII   — UNGARI

Asutused

 Egyes költségvetési szervek (teatavad eelarveorganid)

 Az elkülönített állami pénzalapok kezelője (eraldiseisvate riiklike fondide juhtorganid)

 A közalapítványok (riiklikud sihtasutused)

 A Magyar Nemzeti Bank

 A Magyar Nemzeti Vagyonkezelő Zrt.

 A Magyar Fejlesztési Bank Részvénytársaság

 A Magyar Távirati Iroda Részvénytársaság

 A közszolgálati műsorszolgáltatók (riiklikud ringhäälinguorganisatsioonid)

 Azok a közműsor-szolgáltatók, amelyek működését többségi részben állami, illetve önkormányzati költségvetésből finanszírozzák (riiklikud ringhäälinguorganisatsioonid, mida rahastatakse peamiselt riigieelarvest)

 Az Országos Rádió és Televízió Testület

Kategooriad

 Organisatsioonid, mis on loodud üldistes huvides ja mis ei tegele tööstuse või kaubandusega ja on riiklike üksuste kontrolli all või mille peamisteks rahastajateks on riiklikud üksused (rahastamine toimub riigieelarvest).

 Organisatsioonid, mis on loodud seaduse alusel, millega määratakse kindlaks nende riiklikud ülesanded ja tegevus ning mis on riiklike üksuste kontrolli all või mille peamisteks rahastajateks on riiklikud üksused (rahastamine toimub riigieelarvest).

 Organisatsioonid, mis on loodud riiklike üksuste poolt teatavate põhitegevuste tegemiseks ja mis on riiklike üksuste kontrolli all.

XVIII   — MALTA

 Uffiċċju tal-Prim Ministru (Office of the Prime Minister)

 

 Kunsill Malti Għall-Iżvilupp Ekonomiku u Soċjali (Malta Council for Economic and Social Development).

 Awtorità tax-Xandir (Broadcasting Authority).

 Industrial Projects and Services Ltd.

 Kunsill ta' Malta għax-Xjenza u Teknoloġija (Malta Council for Science and Technology)

 Ministeru tal-Finanzi (Ministry of Finance)

 

 Awtorità għas-Servizzi Finanzjarji ta' Malta (Malta Financial Services Authority).

 Borża ta' Malta (Malta Stock Exchange).

 Awtorità dwar Lotteriji u l-Loghob (Lotteries and Gaming Authority).

 Awtorità tal-Istatistika ta' Malta (Malta Statistics Authority).

 Sezzjoni ta' Konformità mat-Taxxa (Tax Compliance Unit).

 Ministeru tal-Ġustizzja u l-Intern (Ministry for Justice & Home Affairs)

 

 Ċentru Malti tal-Arbitraġġ (Malta Arbitration Centre).

 Kunsilli Lokali (Local Councils).

 Ministeru tal-Edukazzjoni, Żgħażagħ u Impjiegi (Ministry of Education, Youth and Employment)

 

 Junior College.

 Kulleġġ Malti għall-Arti, Xjenza u Teknoloġija (Malta College of Arts Science and Technology).

 Università' ta' Malta (University of Malta).

 Fondazzjoni għall-Istudji Internazzjonali (Foundation for International Studies).

 Fondazzjoni għall-Iskejjel ta' Għada (Foundation for Tomorrow's Schools).

 Fondazzjoni għal Servizzi Edukattivi (Foundation for Educational Services).

 Korporazzjoni tal-Impjieg u t-Taħriġ (Employment and Training Corporation).

 Awtorità' tas-Saħħa u s-Sigurtà (Occupational Health and Safety Authority).

 Istitut għalStudji Turistiċi (Institute for Tourism Studies).

 Kunsill Malti għall-Isport.

 Bord tal-Koperattivi (Cooperatives Board).

 Pixxina Nazzjonali tal-Qroqq (National Pool tal-Qroqq).

 Ministeru tat-Turiżmu u Kultura (Ministry for Tourism and Culture)

 

 Awtorità Maltija-għat-Turiżmu (Malta Tourism Authority).

 Heritage Malta.

 Kunsill Malti għall-Kultura u l-Arti (National Council for Culture and the Arts).

 Ċentru għall-Kreativita fil-Kavallier ta' San Ġakbu (St. James Cavalier Creativity Centre).

 Orkestra Nazzjonali (National Orchestra).

 Teatru Manoel (Manoel Theatre).

 Ċentru tal- Konferenzi tal-Mediterran (Mediterranean Conference Centre).

 Ċentru Malti għar-Restawr (Malta Centre for Restoration).

 Sovrintendenza tal-Patrimonju Kulturali (Superintendence of Cultural Heritage).

 Fondazzjoni Patrimonju Malti.

 Ministeru tal-Kompetittività u l-Komunikazzjoni (Ministry for Competitiveness and Communications)

 

 Awtorità' ta' Malta dwar il-Komuikazzjoni (Malta Communications Authority).

 Awtorità' ta' Malta dwar l-Istandards (Malta Standards Authority).

 Ministeru tar-Riżorsi u Infrastruttura (Ministry for Resources and Infrastructure)

 

 Awtorità' ta' Malta dwar ir-Riżorsi (Malta Resources Authority).

 Kunsill Konsultattiv dwar l-Industija tal-Bini (Building Industry Consultative Council).

 Ministeru għal Għawdex (Ministry for Gozo)

 Ministeru tas-Saħħa, l-Anzjani u Kura fil-Komunità (Ministry of Health, the Elderly and Community Care)

 

 Fondazzjoni għas-Servizzi Mediċi (Foundation for Medical Services).

 Sptar Zammit Clapp (Zammit Clapp Hospital).

 Sptar Mater Dei (Mater Dei Hospital).

 Sptar Monte Carmeli (Mount Carmel Hospital).

 Awtorità dwar il-Mediċini (Medicines Authority).

 Kumitat tal-Welfare (Welfare Committee).

 Ministeru għall-Investiment, Industrija u Teknologija ta' Informazzjoni (Ministry for Investment, Industry and Information Technology)

 

 Laboratorju Nazzjonali ta' Malta (Malta National Laboratory).

 MGI/Mimcol.

 Gozo Channel Co. Ltd.

 Kummissjoni dwar il-Protezzjoni tad-Data (Data Protection Commission).

 MITTS

 Sezzjoni tal-Privatizzazzjoni (Privatization Unit).

 Sezzjoni għan-Negozjati Kollettivi (Collective Bargaining Unit).

 Malta Enterprise.

 Malta Industrial Parks.

 Ministeru għall-Affarijiet Rurali u l-Ambjent (Ministry for Rural Affairs and the Environment)

 

 Awtorità ta' Malta għall-Ambjent u l-Ippjanar (Malta Environment and Planning Authority).

 Wasteserv Malta Ltd.

 Ministeru għall-Iżvilupp Urban u Toroq (Ministry for Urban Development and Roads)

 Ministeru għall-Familja u Solidarjetà Socjali (Ministry for the Family and Social Solidarity)

 

 Awtorità tad-Djar (Housing Authority).

 Fondazzjoni għas-Servizzi Soċjali (Foundation for Social Welfare Services).

 Sedqa.

 Appoġġ.

 Kummissjoni Nazzjonali Għal Persuni b'Diżabilità (National Commission for Disabled Persons).

 Sapport.

 Ministeru għall-Affarijiet Barranin (Ministry of Foreign Affairs)

 

 Istitut Internazzjonali tal-Anzjani (International Institute on Ageing).

XIX   — MADALMAAD

Asutused

 Ministerie van Binnenlandse Zaken en Koninkrijksrelaties

 

 Nederlands Instituut voor Brandweer en rampenbestrijding (NIBRA)

 Nederlands Bureau Brandweer Examens (NBBE)

 Landelijk Selectie- en Opleidingsinstituut Politie (LSOP)

 25 afzonderlijke politieregio's – (25 iseseisvat politseipiirkonda)

 Stichting ICTU

 Voorziening tot samenwerking Politie Nederland

 Ministerie van Economische Zaken

 

 Stichting Syntens

 Van Swinden Laboratorium B.V.

 Nederlands Meetinstituut B.V.

 Nederland Instituut voor Vliegtuigontwikkeling en Ruimtevaart (NIVR)

 Nederlands Bureau voor Toerisme en Congressen

 Samenwerkingsverband Noord Nederland (SNN)

 Ontwikkelingsmaatschappij Oost Nederland N.V.(Oost N.V.)

 LIOF (Limburg Investment Development Company LIOF)

 Noordelijke Ontwikkelingsmaatschappij (NOM)

 Brabantse Ontwikkelingsmaatschappij (BOM)

 Onafhankelijke Post en Telecommunicatie Autoriteit (Opta)

 Centraal Bureau voor de Statistiek (CBS)

 Energieonderzoek Centrum Nederland (ECN)

 Stichting PUM (Programma Uitzending Managers)

 Stichting Kenniscentrum Maatschappelijk Verantwoord Ondernemen (MVO)

 Kamer van Koophandel Nederland

 Ministerie van Financiën

 

 De Nederlandse Bank N.V.

 Autoriteit Financiële Markten

 Pensioen- & Verzekeringskamer

 Ministerie van Justitie

 

 Stichting Reclassering Nederland (SRN)

 Stichting VEDIVO

 Voogdij- en gezinsvoogdij instellingen – (eestkosteasutused ja perekondade eestkosteasutused)

 Stichting Halt Nederland (SHN)

 Particuliere Internaten – (erainternaadid)

 Particuliere Jeugdinrichtingen – (alaealiste seaduserikkujate karistusasutused)

 Schadefonds Geweldsmisdrijven

 Centraal Orgaan opvang asielzoekers (COA)

 Landelijk Bureau Inning Onderhoudsbijdragen (LBIO)

 Landelijke organisaties slachtofferhulp

 College Bescherming Persoongegevens

 Raden voor de Rechtsbijstand

 Stichting Rechtsbijstand Asiel

 Stichtingen Rechtsbijstand

 Landelijk Bureau Racisme bestrijding (LBR)

 Clara Wichman Instituut

 Ministerie van Landbouw, Natuur en Voedselkwaliteit

 

 Bureau Beheer Landbouwgronden

 Faunafonds

 Staatsbosbeheer

 Stichting Voorlichtingsbureau voor de Voeding

 Universiteit Wageningen

 Stichting DLO

 (Hoofd) productschappen – (tarbekaupade ametid)

 Ministerie van Onderwijs, Cultuur en Wetenschap

 Pädevad asutused:

 

 algharidust andvad riigikoolid või riiklikult rahastatavad erakoolid alghariduse seaduse („Wet op het primair onderwijs”) tähenduses;

 erivajadustega lastele algharidust andvad riigikoolid või riiklikult rahastatavad erivajadustega laste erakoolid alghariduse seaduse („Wet op het primair onderwijs”) tähenduses;

 eri- ja keskharidust andvad riigikoolid või riiklikult rahastatavad erakoolid ning eri- ja keskharidust andvad asutused nõustamiskeskuste seaduse („Wet op de expertisecentra”) tähenduses;

 keskharidust andvad riigikoolid või riiklikult rahastatavad erakoolid ning keskharidust andvad asutused keskhariduse seaduse („Wet op het Voortgezet Onderwijs”) tähenduses;

 riigiasutused ja riigi poolt rahastatavad eraasutused haridus- ja kutseharidusseaduse („Wet Educatie en Beroepsonderwijs”) tähenduses;

 riigi poolt rahastatavad ülikoolid ja kõrgemad õppeasutused, avatud ülikoolid ning ülikoolikliinikumid kõrghariduse ja teadusuuringute seaduse („Wet op het hoger onderwijs en wetenschappelijk onderzoek”) tähenduses;

 koolide nõustamisteenistused alghariduse seaduse („Wet op het primair onderwijs”) ning nõustamiskeskuste seaduse („Wet op de expertisecentra”) tähenduses;

 riiklikud õpetajate keskused riikliku hariduse toetustegevuste doteerimise seaduse („Wet subsidiëring landelijke onderwijsondersteunende activiteiten”) tähenduses;

 ringhäälinguorganisatsioonid meediaseaduse („Mediawet”) tähenduses, mis saavad üle 50 % oma vahenditest haridus-, kultuuri- ja teadusministeeriumilt;

 sihtasutused riiklike muuseumitalituste erastamise seaduse („Wet Verzelfstandiging Rijksmuseale Diensten”) tähenduses;

 muud hariduse, kultuuri ja teaduse valdkonnas tegutsevad organisatsioonid ja institutsioonid, mis saavad rohkem kui 50 % oma vahenditest haridus-, kultuuri- ja teadusministeeriumilt.

 Kõik organisatsioonid, mis saavad üle 50 % oma vahenditest haridus-, kultuuri- ja teadusministeeriumilt, näiteks:

 

 Bedrijfsfonds voor de Pers (BvdP)

 Commissariaat voor de Media (CvdM)

 Informatie Beheer Groep (IB-Groep)

 Koninklijke Bibliotheek (KB)

 Koninklijke Nederlandse Academie van Wetenschappen (KNAW)

 Vereniging voor Landelijke organen voor beroepsonderwijs (COLO)

 Nederlands Vlaams Accreditatieorgaan Hoger Onderwijs (NVAO)

 Fonds voor beeldende kunsten, vormgeving en bouwkunst

 Fonds voor Amateurkunsten en Podiumkunsten

 Fonds voor de scheppende toonkunst

 Mondriaanstichting

 Nederlands fonds voor de film

 Stimuleringsfonds voor de architectuur

 Fonds voor Podiumprogrammering- en marketing

 Fonds voor de letteren

 Nederlands Literair Productie- en Vertalingsfonds

 Nederlandse Omroepstichting (NOS)

 Nederlandse Organisatie voor Toegepast Natuurwetenschappelijk Onderwijs (TNO)

 Nederlandse Organisatie voor Wetenschappelijk Onderzoek (NWO)

 Stimuleringsfonds Nederlandse culturele omroepproducties (STIFO)

 Vervangingsfonds en bedrijfsgezondheidszorg voor het onderwijs (VF)

 Nederlandse organisatie voor internationale samenwerking in het hoger onderwijs (Nuffic)

 Europees Platform voor het Nederlandse Onderwijs

 Nederlands Instituut voor Beeld en Geluid (NIBG)

 Stichting ICT op school

 Stichting Anno

 Stichting Educatieve Omroepcombinatie (EduCom)

 Stichting Kwaliteitscentrum Examinering (KCE)

 Stichting Kennisnet

 Stichting Muziek Centrum van de Omroep

 Stichting Nationaal GBIF Kennisknooppunt (NL-BIF)

 Stichting Centraal Bureau voor Genealogie

 Stichting Ether Reclame (STER)

 Stichting Nederlands Instituut Architectuur en Stedenbouw

 Stichting Radio Nederland Wereldomroep

 Stichting Samenwerkingsorgaan Beroepskwaliteit Leraren (SBL)

 Stichting tot Exploitatie van het Rijksbureau voor Kunsthistorische documentatie (RKD)

 Stichting Sectorbestuur Onderwijsarbeidsmarkt

 Stichting Nationaal Restauratiefonds

 Stichting Forum voor Samenwerking van het Nederlands Archiefwezen en Documentaire Informatie

 Rijksacademie voor Beeldende Kunst en Vormgeving

 Stichting Nederlands Onderwijs in het Buitenland

 Stichting Nederlands Instituut voor Fotografie

 Nederlandse Taalunie

 Stichting Participatiefonds voor het onderwijs

 Stichting Uitvoering Kinderopvangregelingen/Kintent

 Stichting voor Vluchteling-Studenten UAF

 Stichting Nederlands Interdisciplinair Demografisch Instituut

 College van Beroep voor het Hoger Onderwijs

 Vereniging van openbare bibliotheken NBLC

 Stichting Muziek Centrum van de Omroep

 Nederlandse Programmastichting

 Stichting Stimuleringsfonds Nederlandse Culturele Omroepproducties

 Stichting Lezen

 Centrum voor innovatie van opleidingen

 Instituut voor Leerplanontwikkeling

 Landelijk Dienstverlenend Centrum voor studie- en beroepskeuzevoorlichting

 Max Goote Kenniscentrum voor Beroepsonderwijs en Volwasseneneducatie

 Stichting Vervangingsfonds en Bedrijfsgezondheidszorg voor het Onderwijs

 BVE-Raad

 Colo, Vereniging kenniscentra beroepsonderwijs bedrijfsleven

 Stichting kwaliteitscentrum examinering beroepsonderwijs

 Vereniging Jongerenorganisatie Beroepsonderwijs

 Combo, Stichting Combinatie Onderwijsorganisatie

 Stichting Financiering Struktureel Vakbondsverlof Onderwijs

 Stichting Samenwerkende Centrales in het COPWO

 Stichting SoFoKles

 Europees Platform

 Stichting mobiliteitsfonds HBO

 Nederlands Audiovisueel Archiefcentrum

 Stichting minderheden Televisie Nederland

 Stichting omroep allochtonen

 Stichting Multiculturele Activiteiten Utrecht

 School der Poëzie

 Nederlands Perscentrum

 Nederlands Letterkundig Museum en documentatiecentrum

 Bibliotheek voor varenden

 Christelijke bibliotheek voor blinden en slechtzienden

 Federatie van Nederlandse Blindenbibliotheken

 Nederlandse luister- en braillebibliotheek

 Federatie Slechtzienden- en Blindenbelang

 Bibliotheek Le Sage Ten Broek

 Doe Maar Dicht Maar

 ElHizjra

 Fonds Bijzondere Journalistieke Projecten

 Fund for Central and East European Bookprojects

 Jongeren Onderwijs Media

 Ministerie van Sociale Zaken en Werkgelegenheid

 

 Sociale Verzekeringsbank

 Sociaal Economische Raad (SER)

 Raad voor Werk en Inkomen (RWI)

 Centrale organisatie voor werk en inkomen

 Uitvoeringsinstituut werknemersverzekeringen

 Ministerie van Verkeer en Waterstaat

 

 RDW, Dienst Wegverkeer

 Luchtverkeersleiding Nederland (LVNL)

 Nederlandse Loodsencorporatie (NLC)

 Regionale Loodsencorporatie (RLC)

 Ministerie van Volkshuisvesting, Ruimtelijke Ordening en Milieubeheer

 

 Kadaster

 Centraal Fonds voor de Volkshuisvesting

 Stichting Bureau Architectenregister

 Ministerie van Volksgezondheid, Welzijn en Sport

 

 Commissie Algemene Oorlogsongevallenregeling Indonesië (COAR)

 College ter beoordeling van de Geneesmiddelen (CBG)

 Commissies voor gebiedsaanwijzing

 College sanering Ziekenhuisvoorzieningen

 Zorgonderzoek Nederland (ZON)

 Inspection bodies under the Wet medische hulpmiddelen

 N.V. KEMA/Stichting TNO Certification

 College Bouw Ziekenhuisvoorzieningen (CBZ)

 College voor Zorgverzekeringen (CVZ)

 Nationaal Comité 4 en 5 mei

 Pensioen- en Uitkeringsraad (PUR)

 College Tarieven Gezondheidszorg (CTG)

 Stichting Uitvoering Omslagregeling Wet op de Toegang Ziektekostenverzekering (SUO)

 Stichting tot bevordering van de Volksgezondheid en Milieuhygiëne (SVM)

 Stichting Facilitair Bureau Gemachtigden Bouw VWS

 Stichting Sanquin Bloedvoorziening

 College van Toezicht op de Zorgverzekeringen organen ex artikel 14, lid 2c, Wet BIG

 Ziekenfondsen

 Nederlandse Transplantatiestichting (NTS)

 Regionale Indicatieorganen (RIO's)

XX   — AUSTRIA

 Kõik mittetööstusliku ja mittekaubandusliku iseloomuga isikud, kelle eelarvet kontrollib „Rechnungshof” (auditeerimisasutus).

XXI   — POOLA

(1)   Riiklikud ülikoolid ja akadeemilised koolid

 Uniwersytet w Białymstoku

 Uniwersytet w Gdańsku

 Uniwersytet Śląski

 Uniwersytet Jagielloński w Krakowie

 Uniwersytet Kardynała Stefana Wyszyńskiego

 Katolicki Uniwersytet Lubelski

 Uniwersytet Marii Curie-Skłodowskiej

 Uniwersytet Łódzki

 Uniwersytet Opolski

 Uniwersytet im. Adama Mickiewicza

 Uniwersytet Mikołaja Kopernika

 Uniwersytet Szczeciński

 Uniwersytet Warmińsko-Mazurski w Olsztynie

 Uniwersytet Warszawski

 Uniwersytet Rzeszowski

 Uniwersytet Wrocławski

 Uniwersytet Zielonogórski

 Uniwersytet Kazimierza Wielkiego w Bydgoszczy

 Akademia Techniczno-Humanistyczna w Bielsku-Białej

 Akademia Górniczo-Hutnicza im, St Staszica w Krakowie

 Politechnika Białostocka

 Politechnika Częstochowska

 Politechnika Gdańska

 Politechnika Koszalińska

 Politechnika Krakowska

 Politechnika Lubelska

 Politechnika Łódzka

 Politechnika Opolska

 Politechnika Poznańska

 Politechnika Radomska im, Kazimierza Pułaskiego

 Politechnika Rzeszowska im. Ignacego Łukasiewicza

 Politechnika Szczecińska

 Politechnika Śląska

 Politechnika Świętokrzyska

 Politechnika Warszawska

 Politechnika Wrocławska

 Akademia Morska w Gdyni

 Wyższa Szkoła Morska w Szczecinie

 Akademia Ekonomiczna im. Karola Adamieckiego w Katowicach

 Akademia Ekonomiczna w Krakowie

 Akademia Ekonomiczna w Poznaniu

 Szkoła Główna Handlowa

 Akademia Ekonomiczna im. Oskara Langego we Wrocławiu

 Akademia Pedagogiczna im. KEN w Krakowie

 Akademia Pedagogiki Specjalnej Im. Marii Grzegorzewskiej

 Akademia Podlaska w Siedlcach

 Akademia Świętokrzyska im. Jana Kochanowskiego w Kielcach

 Pomorska Akademia Pedagogiczna w Słupsku

 Akademia Pedagogiczna im. Jana Długosza w Częstochowie

 Wyższa Szkoła Filozoficzno-Pedagogiczna „Ignatianum” w Krakowie

 Wyższa Szkoła Pedagogiczna w Rzeszowie

 Akademia Techniczno-Rolnicza im. J. J. Śniadeckich w Bydgoszczy

 Akademia Rolnicza im. Hugona Kołłątaja w Krakowie

 Akademia Rolnicza w Lublinie

 Akademia Rolnicza im. Augusta Cieszkowskiego w Poznaniu

 Akademia Rolnicza w Szczecinie

 Szkoła Główna Gospodarstwa Wiejskiego w Warszawie

 Akademia Rolnicza we Wrocławiu

 Akademia Medyczna w Białymstoku

 Akademia Medyczna imt Ludwika Rydygiera w Bydgoszczy

 Akademia Medyczna w Gdańsku

 Śląska Akademia Medyczna w Katowicach

 Collegium Medicum Uniwersytetu Jagiellońskiego w Krakowie

 Akademia Medyczna w Lublinie

 Uniwersytet Medyczny w Łodzi

 Akademia Medyczna im. Karola Marcinkowskiego w Poznaniu

 Pomorska Akademia Medyczna w Szczecinie

 Akademia Medyczna w Warszawie

 Akademia Medyczna im, Piastów Śląskich we Wrocławiu

 Centrum Medyczne Kształcenia Podyplomowego

 Chrześcijańska Akademia Teologiczna w Warszawie

 Papieski Fakultet Teologiczny we Wrocławiu

 Papieski Wydział Teologiczny w Warszawie

 Instytut Teologiczny im. Błogosławionego Wincentego Kadłubka w Sandomierzu

 Instytut Teologiczny im. Świętego Jana Kantego w Bielsku-Białej

 Akademia Marynarki Wojennej im. Bohaterów Westerplatte w Gdyni

 Akademia Obrony Narodowej

 Wojskowa Akademia Techniczna im. Jarosława Dąbrowskiego w Warszawie

 Wojskowa Akademia Medyczna im. Gen. Dyw. Bolesława Szareckiego w Łodzi

 Wyższa Szkoła Oficerska Wojsk Lądowych im. Tadeusza Kościuszki we Wrocławiu

 Wyższa Szkoła Oficerska Wojsk Obrony Przeciwlotniczej im. Romualda Traugutta

 Wyższa Szkoła Oficerska im. gen. Józefa Bema w Toruniu

 Wyższa Szkoła Oficerska Sił Powietrznych w Dęblinie

 Wyższa Szkoła Oficerska im. Stefana Czarnieckiego w Poznaniu

 Wyższa Szkoła Policji w Szczytnie

 Szkoła Główna Służby Pożarniczej w Warszawie

 Akademia Muzyczna im. Feliksa Nowowiejskiego w Bydgoszczy

 Akademia Muzyczna im. Stanisława Moniuszki w Gdańsku

 Akademia Muzyczna im. Karola Szymanowskiego w Katowicach

 Akademia Muzyczna w Krakowie

 Akademia Muzyczna im. Grażyny i Kiejstuta Bacewiczów w Łodzi

 Akademia Muzyczna im, Ignacego Jana Paderewskiego w Poznaniu

 Akademia Muzyczna im. Fryderyka Chopina w Warszawie

 Akademia Muzyczna im. Karola Lipińskiego we Wrocławiu

 Akademia Wychowania Fizycznego i Sportu im. Jędrzeja Śniadeckiego w Gdańsku

 Akademia Wychowania Fizycznego w Katowicach

 Akademia Wychowania Fizycznego im. Bronisława Czecha w Krakowie

 Akademia Wychowania Fizycznego im. Eugeniusza Piaseckiego w Poznaniu

 Akademia Wychowania Fizycznego Józefa Piłsudskiego w Warszawie

 Akademia Wychowania Fizycznego we Wrocławiu

 Akademia Sztuk Pięknych w Gdańsku

 Akademia Sztuk Pięknych Katowicach

 Akademia Sztuk Pięknych im, Jana Matejki w Krakowie

 Akademia Sztuk Pięknych im, Władysława Strzemińskiego w Łodzi

 Akademia Sztuk Pięknych w Poznaniu

 Akademia Sztuk Pięknych w Warszawie

 Akademia Sztuk Pięknych we Wrocławiu

 Państwowa Wyższa Szkoła Teatralna im. Ludwika Solskiego w Krakowie

 Państwowa Wyższa Szkoła Filmowa, Telewizyjna i Teatralna im, Leona Schillera w Łodzi

 Akademia Teatralna im. Aleksandra Zelwerowicza w Warszawie

 Państwowa Wyższa Szkoła Zawodowa im, Jana Pawła II w Białej Podlaskiej

 Państwowa Wyższa Szkoła Zawodowa w Chełmie

 Państwowa Wyższa Szkoła Zawodowa w Ciechanowie

 Państwowa Wyższa Szkoła Zawodowa w Elblągu

 Państwowa Wyższa Szkoła Zawodowa w Głogowie

 Państwowa Wyższa Szkoła Zawodowa w Gorzowie Wielkopolskim

 Państwowa Wyższa Szkoła Zawodowa im. Ks, Bronisława Markiewicza w Jarosławiu

 Kolegium Karkonoskie w Jeleniej Górze

 Państwowa Wyższa Szkoła Zawodowa im. Prezydenta Stanisława Wojciechowskiego w Kaliszu

 Państwowa Wyższa Szkoła Zawodowa w Koninie

 Państwowa Wyższa Szkoła Zawodowa w Krośnie

 Państwowa Wyższa Szkoła Zawodowa im, Witelona w Legnicy

 Państwowa Wyższa Szkoła Zawodowa im, Jana Amosa Kodeńskiego w Lesznie

 Państwowa Wyższa Szkoła Zawodowa w Nowym Sączu

 Państwowa Wyższa Szkoła Zawodowa w Nowym Targu

 Państwowa Wyższa Szkoła Zawodowa w Nysie

 Państwowa Wyższa Szkoła Zawodowa im, Stanisława Staszica w Pile

 Państwowa Wyższa Szkoła Zawodowa w Płocku

 Państwowa Wyższa Szkoła Wschodnioeuropejska w Przemyślu

 Państwowa Wyższa Szkoła Zawodowa w Raciborzu

 Państwowa Wyższa Szkoła Zawodowa im, Jana Gródka w Sanoku

 Państwowa Wyższa Szkoła Zawodowa w Sulechowie

 Państwowa Wyższa Szkoła Zawodowa im, Prof. Stanisława Tarnowskiego w Tarnobrzegu

 Państwowa Wyższa Szkoła Zawodowa w Tarnowie

 Państwowa Wyższa Szkoła Zawodowa im. Angelusa Silesiusa w Wałbrzychu

 Państwowa Wyższa Szkoła Zawodowa we Włocławku

 Państwowa Medyczna Wyższa Szkoła Zawodowa w Opolu

 Państwowa Wyższa Szkoła Informatyki i Przedsiębiorczości w Łomży

 Państwowa Wyższa Szkoła Zawodowa w Gnieźnie

 Państwowa Wyższa Szkoła Zawodowa w Suwałkach

 Państwowa Wyższa Szkoła Zawodowa w Wałczu

 Państwowa Wyższa Szkoła Zawodowa w Oświęcimiu

 Państwowa Wyższa Szkoła Zawodowa w Zamościu

(2)   Piirkondlike ja kohalike omavalitsuste kultuuriinstitutsioonid

(3)   Rahvuspargid

 Babiogórski Park Narodowy

 Białowieski Park Narodowy

 Biebrzański Park Narodowy

 Bieszczadzki Park Narodowy

 Drawieński Park Narodowy

 Gorczański Park Narodowy

 Kampinoski Park Narodowy

 Karkonoski Park Narodowy

 Magurski Park Narodowy

 Narwiański Park Narodowy

 Ojcowski Park Narodowy

 Park Narodowy „Bory Tucholskie”

 Park Narodowy Gór Stołowych

 Park Narodowy „Ujście Warty”

 Pieniński Park Narodowy

 Poleski Park Narodowy

 Roztoczański Park Narodowy

 Słowiński Park Narodowy

 Świętokrzyski Park Narodowy

 Tatrzański Park Narodowy

 Wielkopolski Park Narodowy

 Wigierski Park Narodowy

 Woliński Park Narodowy

(4)   Riiklikud alg- ja keskkoolid

(5)   Riiklikud raadio- ja teleringhäälinguorganisatsioonid

 Telewizja Polska S.A. (Poola Televisioon)

 Polskie Radio S.A. (Poola Raadio)

(6)   Riiklikud muuseumid, teatrid, raamatukogud ja muud riiklikud kultuuriinstitutsioonid

 Muzeum Narodowe w Krakowie

 Muzeum Narodowe w Poznaniu

 Muzeum Narodowe w Warszawie

 Zamek Królewski w Warszawie

 Zamek Królewski na Wawelu – Państwowe Zbiory Sztuki

 Muzeum Żup Krakowskich

 Państwowe Muzeum Auschwitz-Birkenau

 Państwowe Muzeum na Majdanku

 Muzeum Stutthof w Sztutowie

 Muzeum Zamkowe w Malborku

 Centralne Muzeum Morskie

 Muzeum „Łazienki Królewskie”

 Muzeum Pałac w Wilanowie

 Muzeum Łowiectwa i Jeździectwa w Warszawie

 Muzeum Wojska Polskiego

 Teatr Narodowy

 Narodowy Stary Teatr Kraków

 Teatr Wielki – Opera Narodowa

 Filharmonia Narodowa

 Galeria Zachęta

 Centrum Sztuki Współczesnej

 Centrum Rzeźby Polskiej w Orońsku

 Międzynarodowe Centrum Kultury w Krakowie

 Instytut im, Adama Mickiewicza

 Dom Pracy Twórczej w Wigrach

 Dom Pracy Twórczej w Radziejowicach

 Instytut Dziedzictwa Narodowego

 Biblioteka Narodowa

 Instytut Książki

 Polski Instytut Sztuki Filmowej

 Instytut Teatralny

 Filmoteka Narodowa

 Narodowe Centrum Kultury

 Muzeum Sztuki Nowoczesnej w Warszawie

 Muzeum Historii Polski w Warszawie

 Centrum Edukacji Artystycznej

(7)   Riiklikud uurimisinstitutsioonid, teadus- ja arendusinstitutsioonid ning muud uurimisinstitutsioonid

(8)   Riiklikud autonoomsed tervishoiuasutused, mis on asutatud piirkondlike või kohalike omavalitsuste või nende ühenduste poolt

(9)   Muud

 Panstwowa Agencja Informacji i Inwestycji Zagranicznych

XXII   — PORTUGAL

 Institutos públicos sem carácter comercial ou industrial – (mittekaubandusliku ja mittetööstusliku iseloomuga riiklikud institutsioonid)

 Serviços públicos personalizados – (juriidilistest isikutest koosnevad riiklikud talitused)

 Fundações públicas – (riiklikud sihtasutused)

 Estabelecimentos públicos de ensino, investigação científica e saúde – (riiklikud haridus-, teadustegevuse ja tervishoiuinstitutsioonid)

 INGA (National Agricultural Intervention and Guarantee Institute/Instituto Nacional de Intervenção e Garantia Agrícola)

 Instituto do Consumidor

 Instituto de Meteorologia

 Instituto da Conservação da Natureza

 Instituto da Agua

 ICEP/Instituto de Comércio Externo de Portugal

 Instituto do Sangue

XXIII   — RUMEENIA

 Academia Română

 Biblioteca Națională a României

 Arhivele Naționale

 Institutul Diplomatic Român

 Institutul Cultural Român

 Institutul European din România

 Institutul de Investigare a Crimelor Comunismului

 Institutul de Memorie Culturală

 Agenția Națională pentru Programe Comunitare în Domeniul Educației și Formării Profesionale

 Centrul European UNESCO pentru Invățământul Superior

 Comisia Națională a României pentru UNESCO

 Societatea Română de Radiodifuziune

 Societatea Română de Televiziune

 Societatea Națională pentru Radiocomunicații

 Centrul Național al Cinematografiei

 Studioul de Creație Cinematografică

 Arhiva Națională de Filme

 Muzeul Național de Artă Contemporană

 Palatul Național al Copiilor

 Centrul Național pentru Burse de Studii în Străinătate

 Agenția pentru Sprijinirea Studenților

 Comitetul Olimpic și Sportiv Român

 Agenția pentru Cooperare Europeană în domeniul Tineretului (EUROTIN)

 Agenția Națională pentru Sprijinirea Inițiativelor Tinerilor (ANSIT)

 Institutul Național de Cercetare pentru Sport

 Consiliul Național pentru Combaterea Discriminării

 Secretariatul de Stat pentru Problemele Revoluționarilor din Decembrie 1989

 Secretariatul de Stat pentru Culte

 Agenția Națională pentru Locuințe

 Casa Națională de Pensii și alte Drepturi de Asigurări Sociale

 Casa Națională de Asigurări de Sănătate

 Inspecția Muncii

 Oficiul Central de Stat pentru Probleme Speciale

 Inspectoratul General pentru Situații de Urgență

 Agenția Națională de Consultanță Agrícola

 Agenția Națională pentru Ameliorare și Reproducție în Zootehnie

 Laboratorul Central pentru Carantină Fitosanitară

 Laboratorul Central pentru Calitatea Semințelor și a Materialului Săditor

 Insitutul pentru Controlul produselor Biologice și Medicamentelor de Uz Veterinar

 Institutul de Igienă și Sănătate Publică și Veterinară

 Institutul de Diagnostic și Sănătate Animală

 Institutul de Stat pentru Testarea și Inregistrarea Soiurilor

 Banca de Resurse Genetice Vegetale

 Agenția Națională pentru Dezvoltarea și Implementarea Programelor de Reconstrucție a Zonele Miniere

 Agenția Națională pentru Substanțe și Preparate Chimice Periculoase

 Agenția Națională de Controlul Exporturilor Strategice și al Interzicerii Armelor Chimice

 Administrația Rezervației Biosferei „Delta Dunării” Tulcea

 Regia Națională a Pădurilor (ROMSILVA)

 Administrația Națională a Rezervelor de Stat

 Administrația Națională Apele Române

 Administrația Națională de Meteorologie

 Comisia Națională pentru Reciclarea Materialelor

 Comisia Națională pentru Controlul Activităților Nucleare

 Agenția Manageriala de Cercetare Stiințifică, Inovare și Transfer Tehnologic

 Oficiul pentru Administrare și Operare al Infrastructurii de Comunicații de Date „RoEduNet”

 Inspecția de Stat pentru Controlul Cazanelor, Recipientelor sub Presiune și Instalațiilor de Ridicat

 Centrul Român pentru Pregătirea și Perfecționarea Personalului din Transporturi Navale

 Inspectoratul Navigației Civile (INC)

 Regia Autonomă Registrul Auto Român

 Agenția Spațială Română

 Scoala Superioară de Aviație Civilă

 Regia Autonomă “Autoritatea Aeronautică Civilă Română

 Aeroclubul României

 Centrul de Pregătire pentru Personalul din Industrie Bușteni

 Centrul Român de Comerț Exterior

 Centrul de Formare și Management București

 Agenția de Cercetare pentru Tehnică și Tehnologii militare

 Agenția Română de Intervenții și Salvare Navală-ARSIN

 Asociația Română de Standardizare (ASRO)

 Asociația de Acreditare din România (RENAR)

 Comisia Națională de Prognoză (CNP)

 Institutul Național de Statistică (INS)

 Comisia Națională a Valorilor Mobiliare (CNVM)

 Comisia de Supraveghere a Asigurărilor (CSA)

 Comisia de Supraveghere a Sistemului de Pensii Private

 Consiliul Economic și Social (CES)

 Agenția Domeniilor Statului

 Oficiul Național al Registrului Comerțului

 Autoritatea pentru Valorificarea Activelor Statului (AVAS)

 Consiliul Național pentru Studierea Arhivelor Securității

 Avocatul Poporului

 Institutul Național de Administrație (INA)

 Inspectoratul Național pentru Evidența Persoanelor

 Oficiul de Stat pentru Invenții și Mărci (OSIM)

 Oficiul Român pentru Drepturile de Autor (ORDA)

 Oficiul Național al Monumentelor Istorice

 Oficiul Național de Prevenire și Combatere a Spălării banilor (ONPCSB)

 Biroul Român de Metrologie Legală

 Inspectoratul de Stat în Construcții

 Compania Națională de Investiții

 Compania Națională de Autostrăzi și Drumuri Naționale

 Agenția Națională de Cadastru și Publicitate Imobiliară

 Administrația Națională a Imbunătățirilor Funciare

 Garda Financiară

 Garda Națională de Mediu

 Institutul Național de Expertize Criminalistice

 Institutul Național al Magistraturii

 Scoala Nationala de Grefieri

 Administrația Generală a Penitenciarelor

 Oficiul Registrului Național al Informațiilor Secrete de Stat

 Autoritatea Națională a Vămilor

 Banca Națională a României

 Regia Autonomă „Monetăria Statului”

 Regia Autonomă „Imprimeria Băncii Naționale”

 Regia Autonomă „Monitorul Oficial”

 Oficiul Național pentru Cultul Eroilor

 Oficiul Român pentru Adopții

 Oficiul Român pentru Imigrări

 Compania Națională „Loteria Română”

 Compania Națională „ROMTEHNICA”

 Compania Națională „ROMARM”

 Agenția Națională pentru Romi

 Agenția Națională de Presă „ROMPRESS”

 Regia Autonomă „Administrația Patrimoniului Protocolului de Stat”

 Institute și Centre de Cercetare (uurimisinstituudid ja -keskused)

 Instituții de Invățământ de Stat (riiklikud haridusinstituudid)

 Universități de Stat (riiklikud ülikoolid)

 Muzee (muuseumid)

 Biblioteci de Stat (riiklikud raamatukogud)

 Teatre de Stat, Opere, Operete, filarmonica, centre și case de Cultură (riiklikud teatrid, ooperid, filharmoonia orkestrid, kultuurimajad ja -keskused)

 Reviste (ajakirjad)

 Edituri (trükikojad)

 Inspectorate Scolare, de Cultură, de Culte (hariduse, kultuuri ja usuasjade inspektsioonid)

 Complexuri, Federații și Cluburi Sportive (spordiühingud ja -klubid)

 Spitale, Sanatorii, Policlinici, Dispensare, Centre Medicale, Institute medico-Legale, Stații Ambulanță (haiglad, sanatooriumid, kliinikud, meditsiiniasutused, meditsiiniõiguse instituudid, erakorralise meditsiiniabi keskused)

 Unități de Asistență Socială (sotsiaalabi asutused)

 Tribunale (kohtud)

 Judecătorii (kohtunikud)

 Curți de Apel (apellatsioonikohtud)

 Penitenciare (parandusasutused)

 Parchetele de pe lângă Instanțele Judecătorești (riigiprokuratuur)

 Unități Militare (sõjaväeüksused)

 Instanțe Militare (sõjaväekohtud)

 Inspectorate de Politie (politseiinspektsioonid)

 Centre de Odihnă (puhkekodud)

XXIV   — SLOVEENIA

 Javni zavodi s področja vzgoje, izobraževanja ter športa (riiklikud laste-, haridus- ja spordiinstitutsioonid)

 Javni zavodi s področja zdravstva (riiklikud tervishoiuinstitutsioonid)

 Javni zavodi s področja socialnega varstva (riiklikud sotsiaalkindlustusinstitutsioonid)

 Javni zavodi s področja kulture (riiklikud kultuuriinstitutsioonid)

 Javni zavodi s področja raziskovalne dejavnosti (riiklikud teadus- ja uurimisinstitutsioonid)

 Javni zavodi s področja kmetijstva in gozdarstva (riiklikud põllumajandus- ja metsandusinstitutsioonid)

 Javni zavodi s področja okolja in prostora (riiklikud keskkonna ja territoriaalse planeerimise institutsioonid)

 Javni zavodi s področja gospodarskih dejavnosti (majandustegevusega seotud riiklikud institutsioonid)

 Javni zavodi s področja malega gospodarstva in turizma (väikeettevõtete ja turismiga seotud riiklikud institutsioonid)

 Javni zavodi s področja javnega reda in varnosti (avaliku korra ja julgeolekuga seotud riiklikud institutsioonid)

 Agencije (ametid)

 Skladi socialnega zavarovanja (sotsiaalkindlustusfondid)

 Javni skladi na ravni države in na ravni občin (riiklikud fondid keskvalitsuse ja kohalike kogukondade tasandil)

 Družba za avtoceste v RS

 Riigi või kohalike omavalitsuste asutatud üksused, mida rahastatakse Sloveenia Vabariigi või kohalike omavalitsuse vahenditest

 Muud juriidilised isikud, mis vastavad õigusakti ZJN-2 artikli 3 lõikes 2 esitatud määratlusele.

XXV   — SLOVAKKIA

 Kõik juriidilised isikud, mis on asutatud konkreetse õigusakti või haldusmeetme alusel ülduse huvides ja mis ei tegele tööstuse ega kaubandusega ning vastavad vähemalt ühele järgmistest tingimustest:

 

 juriidilised isikud, mida rahastatakse täielikult või osaliselt telliva asutuse, st valitsusasutuse, omavalitsuse, omavalitsusliku piirkonna või muu juriidilise isiku, mis vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/18/EÜ artikli 1 lõike 9 punktides a, b või c esitatud tingimustele, vahenditest;

 juriidilised isikud, mida juhib või kontrollib telliv asutus, st valitsusasutus, omavalitsus, omavalitsuslik piirkond või muu juriidiline isik, mis vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/18/EÜ artikli 1 lõike 9 punktides a, b või c esitatud tingimustele;

 telliv asutus, st valitsusasutus, omavalitsus, omavalitsuslik piirkond või muu juriidiline isik, mis vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/18/EÜ artikli 1 lõike 9 punktides a, b või c esitatud tingimustele, nimetab või valib üle poole kõnealuse juriidilise isiku juhatuse või nõukogu liikmetest.

Kõnealused isikud on riiklikud asutused, mis tegutsevad näiteks vastavalt järgmistele õigusaktidele:

 Slovaki televisiooni käsitlev seadus nr 16/2004 Coll.

 Slovaki raadiot käsitlev seadus nr 619/2003 Coll.

 tervisekindlustusettevõtteid käsitlev seadus nr 581/2004 Coll., mida on muudetud seadusega nr 719/2004 Coll., mis käsitleb riiklikku tervisekindlustust vastavalt seadusele nr 580/2004 Coll. tervisekindlustuse kohta, mida on muudetud seadusega nr 718/2004 Coll.,

 seadus nr 121/2005 Coll., millega kehtestatakse sotsiaalkindlustust käsitlev konsolideeritud seadus nr 461/2003 Coll. (muudetud redaktsioon).

XXVI   — SOOME

Riiklikud või avalikult kontrollitavad mittetööstusliku ja mittekaubandusliku iseloomuga üksused või ettevõtted.

XXVII   — ROOTSI

Kõik mittekaubandusliku iseloomuga üksused, mille riigihankelepinguid kontrollib Rootsi konkurentsiamet.

XXVIII   — ÜHENDKUNINGRIIK

Bodies

 Design Council

 Health and Safety Executive

 National Research Development Corporation

 Public Health Laboratory Service Board

 Advisory, Conciliation and Arbitration Service

 Commission for the New Towns

 National Blood Authority

 National Rivers Authority

 Scottish Enterprise

 Ordnance Survey

 Financial Services Authority

Kategooriad

 Maintained schools (riigi toetusega koolid)

 Universities and colleges financed for the most part by other contracting authorities (ülikoolid ja kolledžid, mida suures osas rahastavad teised ostjad)

 National Museums and Galleries (riiklikud muuseumid ja galeriid)

 Research Councils (uurimisnõukogud)

 Fire Authorities (tuletõrjeametid)

 National Health Service Strategic Health Authorities (riiklikud tervishoiuasutused)

 Police Authorities (politseiasutused)

 New Town Development Corporations (uute linnade väljaarendamise korporatsioonid)

 Urban Development Corporations (linnaarengu korporatsioonid)




IV LISA

KESKVALITSUSASUTUSED ( 31 )

BELGIA



1.  Services publics fédéraux (ministeeriumid):

1.  Federale Overheidsdiensten (ministeeriumid):

SPF Chancellerie du Premier Ministre;

FOD Kanselarij van de Eerste Minister;

SPF Personnel et Organisation;

FOD Kanselarij Personeel en Organisatie;

SPF Budget et Contrôle de la Gestion;

FOD Budget en Beheerscontrole;

SPF Technologie de l'Information et de la Communication (Fedict);

FOD Informatie- en Communicatietechnologie (Fedict);

SPF Affaires étrangères, Commerce extérieur et Coopération au Développement;

FOD Buitenlandse Zaken, Buitenlandse Handel en Ontwikkelingssamenwerking;

SPF Intérieur;

FOD Binnenlandse Zaken;

SPF Finances;

FOD Financiën;

SPF Mobilité et Transports;

FOD Mobiliteit en Vervoer;

SPF Emploi, Travail et Concertation sociale;

FOD Werkgelegenheid, Arbeid en sociaal overleg

SPF Sécurité Sociale et Institutions publiques de Sécurité Sociale;

FOD Sociale Zekerheid en Openbare Instellingen van sociale Zekerheid

SPF Santé publique, Sécurité de la Chaîne alimentaire et Environnement;

FOD Volksgezondheid, Veiligheid van de Voedselketen en Leefmilieu;

SPF Justice;

FOD Justitie;

SPF Economie, PME, Classes moyennes et Energie;

FOD Economie, KMO, Middenstand en Energie;

Ministère de la Défense;

Ministerie van Landsverdediging;

Service public de programmation Intégration sociale, Lutte contre la pauvreté et Economie sociale;

Programmatorische Overheidsdienst Maatschappelijke Integratie, Armoedsbestrijding en sociale Economie;

Service public fédéral de Programmation Développement durable;

Programmatorische federale Overheidsdienst Duurzame Ontwikkeling;

Service public fédéral de Programmation Politique scientifique;

Programmatorische federale Overheidsdienst Wetenschapsbeleid;

2.  Régie des Bâtiments;

2.  Regie der Gebouwen;

Office national de Sécurité sociale;

Rijksdienst voor sociale Zekerheid;

Institut national d'Assurance sociales pour travailleurs indépendants

Rijksinstituut voor de sociale Verzekeringen der Zelfstandigen;

Institut national d'Assurance Maladie-Invalidité;

Rijksinstituut voor Ziekte- en Invaliditeitsverzekering;

Office national des Pensions;

Rijksdienst voor Pensioenen;

Caisse auxiliaire d'Assurance Maladie-Invalidité;

Hulpkas voor Ziekte-en Invaliditeitsverzekering;

Fond des Maladies professionnelles;

Fonds voor Beroepsziekten;

Office national de l'Emploi;

Rijksdienst voor Arbeidsvoorziening

BULGAARIA

 Администрация на Народното събрание

 Aдминистрация на Президента

 Администрация на Министерския съвет

 Конституционен съд

 Българска народна банка

 Министерство на външните работи

 Министерство на вътрешните работи

 Министерство на държавната администрация и административната реформа

 Министерство на извънредните ситуации

 Министерство на земеделието и храните

 Министерство на здравеопазването

 Министерство на икономиката и енергетиката

 Министерство на културата

 Министерство на образованието и науката

 Министерство на околната среда и водите

 Министерство на отбраната

 Министерство на правосъдието

 Министерство на регионалното развитие и благоустройството

 Министерство на транспорта

 Министерство на труда и социалната политика

 Министерство на финансите

Seaduse või ministrite nõukogu määrusega asutatud riiklikud ametid, riiklikud komisjonid, täitevasutused ja muud riigiasutused, mille ülesanded on seotud täidesaatva võimu teostamisega:

 Агенция за ядрено регулиране

 Висшата атестационна комисия

 Държавна комисия за енергийно и водно регулиране

 Държавна комисия по сигурността на информацията

 Комисия за защита на конкуренцията

 Комисия за защита на личните данни

 Комисия за защита от дискриминация

 Комисия за регулиране на съобщенията

 Комисия за финансов надзор

 Патентно ведомство на Република България

 Сметна палата на Република България

 Агенция за приватизация

 Агенция за следприватизационен контрол

 Български институт по метрология

 Държавна агенция „Архиви”

 Държавна агенция „Държавен резерв и военновременни запаси”

 Държавна агенция „Национална сигурност”

 Държавна агенция за бежанците

 Държавна агенция за българите в чужбина

 Държавна агенция за закрила на детето

 Държавна агенция за информационни технологии и съобщения

 Държавна агенция за метрологичен и технически надзор

 Държавна агенция за младежта и спорта

 Държавна агенция по горите

 Държавна агенция по туризма

 Държавна комисия по стоковите борси и тържища

 Институт по публична администрация и европейска интеграция

 Национален статистически институт

 Национална агенция за оценяване и акредитация

 Националната агенция за професионално образование и обучение

 Национална комисия за борба с трафика на хора

 Агенция „Митници”

 Агенция за държавна и финансова инспекция

 Агенция за държавни вземания

 Агенция за социално подпомагане

 Агенция за хората с увреждания

 Агенция по вписванията

 Агенция по геодезия, картография и кадастър

 Агенция по енергийна ефективност

 Агенция по заетостта

 Агенция по обществени поръчки

 Българска агенция за инвестиции

 Главна дирекция „Гражданска въздухоплавателна администрация”

 Дирекция „Материално-техническо осигуряване и социално обслужване” на Министерство на вътрешните работи

 Дирекция „Оперативно издирване” на Министерство на вътрешните работи

 Дирекция „Финансово-ресурсно осигуряване” на Министерство на вътрешните работи

 Дирекция за национален строителен контрол

 Държавна комисия по хазарта

 Изпълнителна агенция „Автомобилна администрация”

 Изпълнителна агенция „Борба с градушките”

 Изпълнителна агенция „Българска служба за акредитация”

 Изпълнителна агенция „Военни клубове и информация”

 Изпълнителна агенция „Главна инспекция по труда”

 Изпълнителна агенция „Държавна собственост на Министерството на отбраната”

 Изпълнителна агенция „Железопътна администрация”

 Изпълнителна агенция „Изпитвания и контролни измервания на въоръжение, техника и имущества”

 Изпълнителна агенция „Морска администрация”

 Изпълнителна агенция „Национален филмов център”

 Изпълнителна агенция „Пристанищна администрация”

 Изпълнителна агенция „Проучване и поддържане на река Дунав”

 Изпълнителна агенция „Социални дейности на Министерството на отбраната”

 Изпълнителна агенция за икономически анализи и прогнози

 Изпълнителна агенция за насърчаване на малките и средни предприятия

 Изпълнителна агенция по лекарствата

 Изпълнителна агенция по лозата и виното

 Изпълнителна агенция по околна среда

 Изпълнителна агенция по почвените ресурси

 Изпълнителна агенция по рибарство и аквакултури

 Изпълнителна агенция по селекция и репродукция в животновъдството

 Изпълнителна агенция по сортоизпитване, апробация и семеконтрол

 Изпълнителна агенция по трансплантация

 Изпълнителна агенция по хидромелиорации

 Комисията за защита на потребителите

 Контролно-техническата инспекция

 Национален център за информация и документация

 Национален център по радиобиология и радиационна защита

 Национална агенция за приходите

 Национална ветеринарномедицинска служба

 Национална служба „Полиция”

 Национална служба „Пожарна безопасност и защита на населението”

 Национална служба за растителна защита

 Национална служба за съвети в земеделието

 Национална служба по зърното и фуражите

 Служба „Военна информация”

 Служба „Военна полиция”

 Фонд „Републиканска пътна инфраструктура”

 Авиоотряд 28

TŠEHHI VABARIIK

 Ministerstvo dopravy

 Ministerstvo financí

 Ministerstvo kultury

 Ministerstvo obrany

 Ministerstvo pro místní rozvoj

 Ministerstvo práce a sociálních věcí

 Ministerstvo průmyslu a obchodu

 Ministerstvo spravedlnosti

 Ministerstvo školství, mládeže a tělovýchovy

 Ministerstvo vnitra

 Ministerstvo zahraničních věcí

 Ministerstvo zdravotnictví

 Ministerstvo zemědělství

 Ministerstvo životního prostředí

 Poslanecká sněmovna PČR

 Senát PČR

 Kancelář prezidenta

 Český statistický úřad

 Český úřad zeměměřičský a katastrální

 Úřad průmyslového vlastnictví

 Úřad pro ochranu osobních údajů

 Bezpečnostní informační služba

 Národní bezpečnostní úřad

 Česká akademie věd

 Vězeňská služba

 Český báňský úřad

 Úřad pro ochranu hospodářské soutěže

 Správa státních hmotných rezerv

 Státní úřad pro jadernou bezpečnost

 Česká národní banka

 Energetický regulační úřad

 Úřad vlády České republiky

 Ústavní soud

 Nejvyšší soud

 Nejvyšší správní soud

 Nejvyšší státní zastupitelství

 Nejvyšší kontrolní úřad

 Kancelář Veřejného ochránce práv

 Grantová agentura České republiky

 Státní úřad inspekce práce

 Český telekomunikační úřad

TAANI

 Folketinget

 Rigsrevisionen

 Statsministeriet

 Udenrigsministeriet

 Beskæftigelsesministeriet

 5 styrelser og institutioner (5 ametit ja institutsiooni)

 Domstolsstyrelsen

 Finansministeriet

 5 styrelser og institutioner (5 ametid ja institutsiooni)

 Forsvarsministeriet

 5 styrelser og institutioner (5 ametit ja institutsiooni)

 Ministeriet for Sundhed og Forebyggelse

 Adskillige styrelser og institutioner, herunder Statens Serum Institut (mitmed ametid ja institutsioonid, sealhulgas „Statens Serum Institut”)

 Justitsministeriet

 Rigspolitichefen, anklagemyndigheden samt 1 direktorat og et antal styrelser (politseiülem, prokurör, 1 direktoraat ja mitu ametit)

 Kirkeministeriet

 10 stiftsøvrigheder (10 piiskopkondlikku asutust)

 Kulturministeriet – Kultuuriministeerium

 4 styrelser samt et antal statsinstitutioner (4 osakonda ja mitmed institutsioonid)

 Miljøministeriet

 5 styrelser (5 ametit)

 Ministeriet for Flygtninge, Invandrere og Integration

 1 styrelser (1 amet)

 Ministeriet for Fødevarer, Landbrug og Fiskeri

 4 direktoraterog institutioner (4 direktoraati ja institutsiooni)

 Ministeriet for Videnskab, Teknologi og Udvikling

 Adskillige styrelser og institutioner, Forskningscenter Risø og Statens uddannelsesbygninger (mitmed ametid ja institutsioonid, sealhulgas Riiklik Risoe Laboratoorium ja Taani Riiklik Uurimis- ja Hariduskeskus)

 Skatteministeriet

 1 styrelser og institutioner (1 amet ja mitmed institutsioonid)

 Velfærdsministeriet

 3 styrelser og institutioner (3 ametit ja mitmed institutsioonid)

 Transportministeriet

 7 styrelser og institutioner, herunder Øresundsbrokonsortiet (7 ametit ja institutsiooni, sealhulgas Øresundsbrokonsortiet)

 Undervisningsministeriet

 3 styrelser, 4 undervisningsinstitutioner og 5 andre institutioner (3 ametit, 4 haridusasutust, 5 muud institutsiooni)

 Økonomi- og Erhvervsministeriet

 Adskilligestyrelser og institutioner (mitmed ametid ja institutsioonid)

 Klima- og Energiministeriet

 3 styrelse og institutioner (3 ametit ja institutsiooni)

SAKSAMAA

 Auswärtiges Amt

 Bundeskanzleramt

 Bundesministerium für Arbeit und Soziales

 Bundesministerium für Bildung und Forschung

 Bundesministerium für Ernährung, Landwirtschaft und Verbraucherschutz

 Bundesministerium der Finanzen

 Bundesministerium des Innern (ainult tsiviilasjad)

 Bundesministerium für Gesundheit

 Bundesministerium für Familie, Senioren, Frauen und Jugend

 Bundesministerium der Justiz

 Bundesministerium für Verkehr, Bau und Stadtentwicklung

 Bundesministerium für Wirtschaft und Technologie

 Bundesministerium für wirtschaftliche Zusammenarbeit und Entwicklung

 Bundesministerium der Verteidigung (mittesõjalise otstarbega materjalid)

 Bundesministerium für Umwelt, Naturschutz und Reaktorsicherheit

EESTI

 Vabariigi Presidendi Kantselei

 Eesti Vabariigi Riigikogu

 Eesti Vabariigi Riigikohus

 Riigikontroll

 Õiguskantsler

 Riigikantselei

 Rahvusarhiiv

 Haridus- ja Teadusministeerium

 Justiitsministeerium

 Kaitseministeerium

 Keskkonnaministeerium

 Kultuuriministeerium

 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

 Põllumajandusministeerium

 Rahandusministeerium

 Siseministeerium

 Sotsiaalministeerium

 Välisministeerium

 Keeleinspektsioon

 Riigiprokuratuur

 Teabeamet

 Maa-amet

 Keskkonnainspektsioon

 Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus

 Muinsuskaitseamet

 Patendiamet

 Tarbijakaitseamet

 Riigihangete Amet

 Taimetoodangu Inspektsioon

 Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet

 Veterinaar- ja Toiduamet

 Konkurentsiamet

 Maksu –ja Tolliamet

 Statistikaamet

 Kaitsepolitseiamet

 Kodakondsus- ja Migratsiooniamet

 Piirivalveamet

 Politseiamet

 Eesti Kohtuekspertiisi Instituut

 Keskkriminaalpolitsei

 Päästeamet

 Andmekaitse Inspektsioon

 Ravimiamet

 Sotsiaalkindlustusamet

 Tööturuamet

 Tervishoiuamet

 Tervisekaitseinspektsioon

 Tööinspektsioon

 Lennuamet

 Maanteeamet

 Veeteede Amet

 Julgestuspolitsei

 Kaitseressursside Amet

 Kaitseväe Logistikakeskus

 Tehnilise Järelevalve Amet

IIRIMAA

 President's Establishment

 Houses of the Oireachtas – [Parliament]

 Department of the Taoiseach – [Prime Minister]

 Central Statistics Office

 Department of Finance

 Office of the Comptroller and Auditor General

 Office of the Revenue Commissioners

 Office of Public Works

 State Laboratory

 Office of the Attorney General

 Office of the Director of Public Prosecutions

 Valuation Office

 Office of the Commission for Public Service Appointments

 Public Appointments Service

 Office of the Ombudsman

 Chief State Solicitor's Office

 Department of Justice, Equality and Law Reform

 Courts Service

 Prisons Service

 Office of the Commissioners of Charitable Donations and Bequests

 Department of the Environment, Heritage and Local Government

 Department of Education and Science

 Department of Communications, Energy and Natural Resources

 Department of Agriculture, Fisheries and Food

 Department of Transport

 Department of Health and Children

 Department of Enterprise, Trade and Employment

 Department of Arts, Sports and Tourism

 Department of Defence

 Department of Foreign Affairs

 Department of Social and Family Affairs

 Department of Community, Rural and Gaeltacht – [Gaelic speaking regions] Affairs

 Arts Council

 National Gallery.

KREEKA

 Υπουργείο Εσωτερικών

 Υπουργείο Εξωτερικών

 Υπουργείο Οικονομίας και Οικονομικών

 Υπουργείο Ανάπτυξης

 Υπουργείο Δικαιοσύνης

 Υπουργείο Εθνικής Παιδείας και Θρησκευμάτων

 Υπουργείο Πολιτισμού

 Υπουργείο Υγείας και Κοινωνικής Αλληλεγγύης

 Υπουργείο Περιβάλλοντος, Χωροταξίας και Δημοσίων Έργων

 Υπουργείο Απασχόλησης και Κοινωνικής Προστασίας

 Υπουργείο Μεταφορών και Επικοινωνιών

 Υπουργείο Αγροτικής Ανάπτυξης και Τροφίμων

 Υπουργείο Εμπορικής Ναυτιλίας, Αιγαίου και Νησιωτικής Πολιτικής

 Υπουργείο Μακεδονίας- Θράκης

 Γενική Γραμματεία Επικοινωνίας

 Γενική Γραμματεία Ενημέρωσης

 Γενική Γραμματεία Νέας Γενιάς

 Γενική Γραμματεία Ισότητας

 Γενική Γραμματεία Κοινωνικών Ασφαλίσεων

 Γενική Γραμματεία Απόδημου Ελληνισμού

 Γενική Γραμματεία Βιομηχανίας

 Γενική Γραμματεία Έρευνας και Τεχνολογίας

 Γενική Γραμματεία Αθλητισμού

 Γενική Γραμματεία Δημοσίων Έργων

 Γενική Γραμματεία Εθνικής Στατιστικής Υπηρεσίας Ελλάδος

 Εθνικό Συμβούλιο Κοινωνικής Φροντίδας

 Οργανισμός Εργατικής Κατοικίας

 Εθνικό Τυπογραφείο

 Γενικό Χημείο του Κράτους

 Ταμείο Εθνικής Οδοποιίας

 Εθνικό Καποδιστριακό Πανεπιστήμιο Αθηνών

 Αριστοτέλειο Πανεπιστήμιο Θεσσαλονίκης

 Δημοκρίτειο Πανεπιστήμιο Θράκης

 Πανεπιστήμιο Αιγαίου

 Πανεπιστήμιο Ιωαννίνων

 Πανεπιστήμιο Πατρών

 Πανεπιστήμιο Μακεδονίας

 Πολυτεχνείο Κρήτης

 Σιβιτανίδειος Δημόσια Σχολή Τεχνών και Επαγγελμάτων

 Αιγινήτειο Νοσοκομείο

 Αρεταίειο Νοσοκομείο

 Εθνικό Κέντρο Δημόσιας Διοίκησης

 Οργανισμός Διαχείρισης Δημοσίου Υλικού

 Οργανισμός Γεωργικών Ασφαλίσεων

 Οργανισμός Σχολικών Κτιρίων

 Γενικό Επιτελείο Στρατού

 Γενικό Επιτελείο Ναυτικού

 Γενικό Επιτελείο Αεροπορίας

 Ελληνική Επιτροπή Ατομικής Ενέργειας

 Γενική Γραμματεία Εκπαίδευσης Ενηλίκων

 Υπουργείο Εθνικής Άμυνας

 Γενική Γραμματεία Εμπορίου

HISPAANIA

 Presidencia de Gobierno

 Ministerio de Asuntos Exteriores y de Cooperación

 Ministerio de Justicia

 Ministerio de Defensa

 Ministerio de Economía y Hacienda

 Ministerio del Interior

 Ministerio de Fomento

 Ministerio de Educación, Política Social y Deportes

 Ministerio de Industria, Turismo y Comercio

 Ministerio de Trabajo e Inmigración

 Ministerio de la Presidencia

 Ministerio de Administraciones Públicas

 Ministerio de Cultura

 Ministerio de Sanidad y Consumo

 Ministerio de Medio Ambiente y Medio Rural y Marino

 Ministerio de Vivienda

 Ministerio de Ciencia e Innovación

 Ministerio de Igualdad

PRANTSUSMAA

(1) Ministeeriumid

 Services du Premier ministre

 Ministère chargé de la santé, de la jeunesse et des sports

 Ministère chargé de l'intérieur, de l'outre-mer et des collectivités territoriales

 Ministère chargé de la justice

 Ministère chargé de la défense

 Ministère chargé des affaires étrangères et européennes

 Ministère chargé de l'éducation nationale

 Ministère chargé de l'économie, des finances et de l'emploi

 Secrétariat d’Etat aux transports

 Secrétariat d’Etat aux entreprises et au commerce extérieur

 Ministère chargé du travail, des relations sociales et de la solidarité

 Ministère chargé de la culture et de la communication

 Ministère chargé du budget, des comptes publics et de la fonction publique

 Ministère chargé de l'agriculture et de la pêche

 Ministère chargé de l'enseignement supérieur et de la recherche

 Ministère chargé de l'écologie, du développement et de l'aménagement durables

 Secrétariat d’Etat à la fonction publique

 Ministère chargé du logement et de la ville

 Secrétariat d’Etat à la coopération et à la francophonie

 Secrétariat d’Etat à l’outre-mer

 Secrétariat d’Etat à la jeunesse, des sports et de la vie associative

 Secrétariat d’Etat aux anciens combattants

 Ministère chargé de l'immigration, de l'intégration, de l'identité nationale et du co-développement

 Secrétariat d’Etat en charge de la prospective et de l’évaluation des politiques publiques

 Secrétariat d’Etat aux affaires européennes,

 Secrétariat d’Etat aux affaires étrangères et aux droits de l’homme

 Secrétariat d’Etat à la consommation et au tourisme

 Secrétariat d’Etat à la politique de la ville

 Secrétariat d’Etat à la solidarité

 Secrétariat d'Etat en charge de l'industrie et de la consommation

 Secrétariat d'Etat en charge de l'emploi

 Secrétariat d'Etat en charge du commerce, de l'artisanat, des PME, du tourisme et des services

 Secrétariat d'Etat en charge de l'écologie

 Secrétariat d'Etat en charge du développement de la région-capitale

 Secrétariat d'Etat en charge de l'aménagement du territoire

(2) Institutsioonid, sõltumatud asutused ja kohtualluvus

 Présidence de la République

 Assemblée Nationale

 Sénat

 Conseil constitutionnel

 Conseil économique et social

 Conseil supérieur de la magistrature

 Agence française contre le dopage

 Autorité de contrôle des assurances et des mutuelles

 Autorité de contrôle des nuisances sonores aéroportuaires

 Autorité de régulation des communications électroniques et des postes

 Autorité de sûreté nucléaire

 Autorité indépendante des marchés financiers

 Comité national d’évaluation des établissements publics à caractère scientifique, culturel et professionnel

 Commission d’accès aux documents administratifs

 Commission consultative du secret de la défense nationale

 Commission nationale des comptes de campagne et des financements politiques

 Commission nationale de contrôle des interceptions de sécurité

 Commission nationale de déontologie de la sécurité

 Commission nationale du débat public

 Commission nationale de l’informatique et des libertés

 Commission des participations et des transferts

 Commission de régulation de l’énergie

 Commission de la sécurité des consommateurs

 Commission des sondages

 Commission de la transparence financière de la vie politique

 Conseil de la concurrence

 Conseil des ventes volontaires de meubles aux enchères publiques

 Conseil supérieur de l’audiovisuel

 Défenseur des enfants

 Haute autorité de lutte contre les discriminations et pour l’égalité

 Haute autorité de santé

 Médiateur de la République

 Cour de justice de la République

 Tribunal des Conflits

 Conseil d'Etat

 Cours administratives d'appel

 Tribunaux administratifs

 Cour des Comptes

 Chambres régionales des Comptes

 Cours et tribunaux de l'ordre judiciaire (Cour de Cassation, Cours d'Appel, Tribunaux d'instance et Tribunaux de grande instance)

(3) Riigiasutused

 Académie de France à Rome

 Académie de marine

 Académie des sciences d'outre-mer

 Académie des technologies

 Agence centrale des organismes de sécurité sociale (ACOSS)

 Agence de biomédicine

 Agence pour l'enseignement du français à l'étranger

 Agence française de sécurité sanitaire des aliments

 Agence française de sécurité sanitaire de l'environnement et du travail

 Agence Nationale pour la cohésion sociale et l'égalité des chances

 Agence nationale pour la garantie des droits des mineurs

 Agences de l'eau

 Agence Nationale de l'Accueil des Etrangers et des migrations

 Agence nationale pour l'amélioration des conditions de travail (ANACT)

 Agence nationale pour l'amélioration de l'habitat (ANAH)

 Agence Nationale pour la Cohésion Sociale et l'Egalité des Chances

 Agence nationale pour l'indemnisation des français d'outre-mer (ANIFOM)

 Assemblée permanente des chambres d'agriculture (APCA)

 Bibliothèque publique d'information

 Bibliothèque nationale de France

 Bibliothèque nationale et universitaire de Strasbourg

 Caisse des Dépôts et Consignations

 Caisse nationale des autoroutes (CNA)

 Caisse nationale militaire de sécurité sociale (CNMSS)

 Caisse de garantie du logement locatif social

 Casa de Velasquez

 Centre d'enseignement zootechnique

 Centre d'études de l'emploi

 Centre d'études supérieures de la sécurité sociale

 Centres de formation professionnelle et de promotion agricole

 Centre hospitalier des Quinze-Vingts

 Centre international d'études supérieures en sciences agronomiques (Montpellier Sup Agro)

 Centre des liaisons européennes et internationales de sécurité sociale

 Centre des Monuments Nationaux

 Centre national d'art et de culture Georges Pompidou

 Centre national des arts plastiques

 Centre national de la cinématographie

 Centre National d'Etudes et d'expérimentation du machinisme agricole, du génie rural, des eaux et des forêts (CEMAGREF)

 Centre national du livre

 Centre national de documentation pédagogique

 Centre national des œuvres universitaires et scolaires (CNOUS)

 Centre national professionnel de la propriété forestière

 Centre National de la Recherche Scientifique (C.N.R.S)

 Centres d'éducation populaire et de sport (CREPS)

 Centres régionaux des œuvres universitaires (CROUS)

 Collège de France

 Conservatoire de l'espace littoral et des rivages lacustres

 Conservatoire National des Arts et Métiers

 Conservatoire national supérieur de musique et de danse de Paris

 Conservatoire national supérieur de musique et de danse de Lyon

 Conservatoire national supérieur d'art dramatique

 Ecole centrale de Lille

 Ecole centrale de Lyon

 École centrale des arts et manufactures

 École française d'archéologie d'Athènes

 École française d'Extrême-Orient

 École française de Rome

 École des hautes études en sciences sociales

 Ecole du Louvre

 École nationale d'administration

 École nationale de l'aviation civile (ENAC)

 École nationale des Chartes

 École nationale d'équitation

 Ecole Nationale du Génie de l'Eau et de l'environnement de Strasbourg

 Écoles nationales d'ingénieurs

 Ecole nationale d’ingénieurs des industries des techniques agricoles et alimentaires de Nantes

 Écoles nationales d'ingénieurs des travaux agricoles

 École nationale de la magistrature

 Écoles nationales de la marine marchande

 École nationale de la santé publique (ENSP)

 École nationale de ski et d'alpinisme

 École nationale supérieure des arts décoratifs

 École nationale supérieure des arts et techniques du théâtre

 École nationale supérieure des arts et industries textiles Roubaix

 Écoles nationales supérieures d'arts et métiers

 École nationale supérieure des beaux-arts

 École nationale supérieure de céramique industrielle

 École nationale supérieure de l'électronique et de ses applications (ENSEA)

 Ecole nationale supérieure du paysage de Versailles

 Ecole Nationale Supérieure des Sciences de l'information et des bibliothécaires

 Ecole nationale supérieure de la sécurité sociale

 Écoles nationales vétérinaires

 École nationale de voile

 Écoles normales supérieures

 École polytechnique

 École technique professionnelle agricole et forestière de Meymac (Corrèze)

 École de sylviculture Crogny (Aube)

 École de viticulture et d'œnologie de la Tour- Blanche (Gironde)

 École de viticulture – Avize (Marne)

 Etablissement national d’enseignement agronomique de Dijon

 Établissement national des invalides de la marine (ENIM)

 Établissement national de bienfaisance Koenigswarter

 Établissement public du musée et du domaine national de Versailles

 Fondation Carnegie

 Fondation Singer-Polignac

 Haras nationaux

 Hôpital national de Saint-Maurice

 Institut des hautes études pour la science et la technologie

 Institut français d'archéologie orientale du Caire

 Institut géographique national

 Institut National de l'origine et de la qualité

 Institut national des hautes études de sécurité

 Institut de veille sanitaire

 Institut National d'enseignement supérieur et de recherche agronomique et agroalimentaire de Rennes

 Institut National d'Etudes Démographiques (I.N.E.D)

 Institut National d'Horticulture

 Institut National de la jeunesse et de l'éducation populaire

 Institut national des jeunes aveugles – Paris

 Institut national des jeunes sourds – Bordeaux

 Institut national des jeunes sourds – Chambéry

 Institut national des jeunes sourds – Metz

 Institut national des jeunes sourds – Paris

 Institut national de physique nucléaire et de physique des particules (I.N.P.N.P.P)

 Institut national de la propriété industrielle

 Institut National de la Recherche Agronomique (I.N.R.A)

 Institut National de la Recherche Pédagogique (I.N.R.P)

 Institut National de la Santé et de la Recherche Médicale (I.N.S.E.R.M)

 Institut national d'histoire de l'art (I.N.H.A.)

 Institut national de recherches archéologiques préventives

 Institut National des Sciences de l'Univers

 Institut National des Sports et de l'Education Physique

 Institut national supérieur de formation et de recherche pour l'éducation des jeunes handicapés et les enseignements inadaptés

 Instituts nationaux polytechniques

 Instituts nationaux des sciences appliquées

 Institut national de recherche en informatique et en automatique (INRIA)

 Institut national de recherche sur les transports et leur sécurité (INRETS)

 Institut de Recherche pour le Développement

 Instituts régionaux d'administration

 Institut des Sciences et des Industries du vivant et de l'environnement (Agro Paris Tech)

 Institut supérieur de mécanique de Paris

 Institut Universitaires de Formation des Maîtres

 Musée de l'armée

 Musée Gustave-Moreau

 Musée national de la marine

 Musée national J.-J.-Henner

 Musée du Louvre

 Musée du Quai Branly

 Muséum National d'Histoire Naturelle

 Musée Auguste-Rodin

 Observatoire de Paris

 Office français de protection des réfugiés et apatrides

 Office National des Anciens Combattants et des Victimes de Guerre (ONAC)

 Office national de la chasse et de la faune sauvage

 Office National de l'eau et des milieux aquatiques

 Office national d'information sur les enseignements et les professions (ONISEP)

 Office universitaire et culturel français pour l'Algérie

 Ordre national de la Légion d'honneur

 Palais de la découverte

 Parcs nationaux

 Universités

(4) Muud riigiasutused

 Union des groupements d'achats publics (UGAP)

 Agence Nationale pour l'emploi (A.N.P.E)

 Caisse Nationale des Allocations Familiales (CNAF)

 Caisse Nationale d'Assurance Maladie des Travailleurs Salariés (CNAMS)

 Caisse Nationale d'Assurance-Vieillesse des Travailleurs Salariés (CNAVTS)

▼M13

HORVAATIA

(1) Horvaatia Vabariigi valitsusorganid:

 Horvaatia Parlament;

 Horvaatia Vabariigi President;

 Horvaatia Vabariigi Presidendi Kantselei;

 Horvaatia Vabariigi Presidendi Kantselei pärast ametiaja lõppemist;

 Horvaatia Vabariigi Valitsus;

 Horvaatia Vabariigi Valitsuse bürood;

 ministeeriumid;

 riigi keskasutused;

 riigi haldusorganisatsioonid;

 riigi haldusasutused maakondades;

 Horvaatia Vabariigi Konstitutsioonikohus;

 Horvaatia Vabariigi Ülemkohus;

 kohtud;

 Riiklik Kohtunike Nõukogu;

 prokuratuurid;

 riigiprokuröride nõukogu;

 ombudsman;

 riigihangete riiklik järelevalvekomisjon;

 Horvaatia Pank;

 riigikontroll.

(2) Riigiametid ja -bürood:

 Horvaatia tsiviillennundusamet;

 elektroonilise meedia agentuur;

 lennuõnnetuste ja-intsidentide uurimise amet;

 avaliku ja erasektori partnerluse amet;

 tervishoiu kvaliteedi- ja akrediteerimisamet;

 ravimite ja meditsiiniseadmete amet;

 liikuvuse ja ELi programmide agentuur;

 ranniku- ja mereliikluse agentuur;

 Osijekis asuva Tvrđa kindluse rekonstrueerimise agentuur;

 haridus- ja õpetajakoolitusamet;

 surveseadmete agentuur;

 tööandja pankroti korral töötajate nõudeid käsitlev kindlustusamet;

 põllumajanduse, kalanduse ja maaelu arengu maksete agentuur;

 põllumajandusmaa amet;

 kinnisvaratehingute ja -vahendamise agentuur;

 plahvatusohtlike keskkondade ja kohtade agentuur;

 Horvaatia Vabariigi piirkondliku arengu agentuur;

 raudteeturgu reguleeriv amet;

 Euroopa Liidu programmide rakendamise kontrollimise amet;

 raudteetranspordi turvalisuse amet;

 kutsehariduse ja -koolituse ning täiskasvanukoolituse amet;

 riigi kinnisvara haldamise amet;

 siseveeteede amet;

 Horvaatia keskkonnaamet;

 andmekaitseamet;

 Horvaatia konkurentsiamet;

 teadus- ja kõrgharidusamet;

 riiklik hoiuste kindlustamise ja panga rehabiliteerimise amet;

 finantsamet;

 Horvaatia toiduainete amet;

 Horvaatia väikeettevõtete amet;

 Horvaatia finantsteenuste järelevalve amet;

 Horvaatia kohustuslike naftavarude amet;

 Horvaatia postiside ja elektroonilise side amet;

 Horvaatia akrediteerimisamet;

 Horvaatia energeetika valdkonda reguleeriv amet;

 Horvaatia uudisteagentuur;

 Horvaatia põllumajandusamet;

 rahastamise ja lepingute sõlmimise keskasutus.

▼M8

ITAALIA

(1) Hankeid korraldavad asutused

 Presidenza del Consiglio dei Ministri

 Ministero degli Affari Esteri

 Ministero dell’Interno

 Ministero della Giustizia e Uffici giudiziari (esclusi i giudici di pace)

 Ministero della Difesa

 Ministero dell’Economia e delle Finanze

 Ministero dello Sviluppo Economico

 Ministero delle Politiche Agricole, Alimentari e Forestali

 Ministero dell’Ambiente – Tutela del Territorio e del Mare

 Ministero delle Infrastrutture e dei Trasporti

 Ministero del Lavoro e della Politiche Sociali

 Ministero dell' Istruzione, Università e Ricerca

 Ministero per i Beni e le Attività culturali, comprensivo delle sue articolazioni periferiche

(2) Muud riigiasutused

 CONSIP (Concessionaria Servizi Informatici Pubblici)

KÜPROS

 Προεδρία και Προεδρικό Μέγαρο

 

 Γραφείο Συντονιστή Εναρμόνισης

 Υπουργικό Συμβούλιο

 Βουλή των Αντιπροσώπων

 Δικαστική Υπηρεσία

 Νομική Υπηρεσία της Δημοκρατίας

 Ελεγκτική Υπηρεσία της Δημοκρατίας

 Επιτροπή Δημόσιας Υπηρεσίας

 Επιτροπή Εκπαιδευτικής Υπηρεσίας

 Γραφείο Επιτρόπου Διοικήσεως

 Επιτροπή Προστασίας Ανταγωνισμού

 Υπηρεσία Εσωτερικού Ελέγχου

 Γραφείο Προγραμματισμού

 Γενικό Λογιστήριο της Δημοκρατίας

 Γραφείο Επιτρόπου Προστασίας Δεδομένων Προσωπικού Χαρακτήρα

 Γραφείο Εφόρου Δημοσίων Ενισχύσεων

 Αναθεωρητική Αρχή Προσφορών

 Υπηρεσία Εποπτείας και Ανάπτυξης Συνεργατικών Εταιρειών

 Αναθεωρητική Αρχή Προσφύγων

 Υπουργείο Άμυνας

 Υπουργείο Γεωργίας, Φυσικών Πόρων και Περιβάλλοντος

 

 Τμήμα Γεωργίας

 Κτηνιατρικές Υπηρεσίες

 Τμήμα Δασών

 Τμήμα Αναπτύξεως Υδάτων

 Τμήμα Γεωλογικής Επισκόπησης

 Μετεωρολογική Υπηρεσία

 Τμήμα Αναδασμού

 Υπηρεσία Μεταλλείων

 Ινστιτούτο Γεωργικών Ερευνών

 Τμήμα Αλιείας και Θαλάσσιων Ερευνών

 Υπουργείο Δικαιοσύνης και Δημοσίας Τάξεως

 

 Αστυνομία

 Πυροσβεστική Υπηρεσία Κύπρου

 Τμήμα Φυλακών

 Υπουργείο Εμπορίου, Βιομηχανίας και Τουρισμού

 

 Τμήμα Εφόρου Εταιρειών και Επίσημου Παραλήπτη

 Υπουργείο Εργασίας και Κοινωνικών Ασφαλίσεων

 

 Τμήμα Εργασίας

 Τμήμα Κοινωνικών Ασφαλίσεων

 Τμήμα Υπηρεσιών Κοινωνικής Ευημερίας

 Κέντρο Παραγωγικότητας Κύπρου

 Ανώτερο Ξενοδοχειακό Ινστιτούτο Κύπρου

 Ανώτερο Τεχνολογικό Ινστιτούτο

 Τμήμα Επιθεώρησης Εργασίας

 Τμήμα Εργασιακών Σχέσεων

 Υπουργείο Εσωτερικών

 

 Επαρχιακές Διοικήσεις

 Τμήμα Πολεοδομίας και Οικήσεως

 Τμήμα Αρχείου Πληθυσμού και Μεταναστεύσεως

 Τμήμα Κτηματολογίου και Χωρομετρίας

 Γραφείο Τύπου και Πληροφοριών

 Πολιτική Άμυνα

 Υπηρεσία Μέριμνας και Αποκαταστάσεων Εκτοπισθέντων

 Υπηρεσία Ασύλου

 Υπουργείο Εξωτερικών

 Υπουργείο Οικονομικών

 

 Τελωνεία

 Τμήμα Εσωτερικών Προσόδων

 Στατιστική Υπηρεσία

 Τμήμα Κρατικών Αγορών και Προμηθειών

 Τμήμα Δημόσιας Διοίκησης και Προσωπικού

 Κυβερνητικό Τυπογραφείο

 Τμήμα Υπηρεσιών Πληροφορικής

 Υπουργείο Παιδείας και Πολιτισμού

 Υπουργείο Συγκοινωνιών και Έργων

 

 Τμήμα Δημοσίων Έργων

 Τμήμα Αρχαιοτήτων

 Τμήμα Πολιτικής Αεροπορίας

 Τμήμα Εμπορικής Ναυτιλίας

 Τμήμα Οδικών Μεταφορών

 Τμήμα Ηλεκτρομηχανολογικών Υπηρεσιών

 Τμήμα Ηλεκτρονικών Επικοινωνιών

 Υπουργείο Υγείας

 

 Φαρμακευτικές Υπηρεσίες

 Γενικό Χημείο

 Ιατρικές Υπηρεσίες και Υπηρεσίες Δημόσιας Υγείας

 Οδοντιατρικές Υπηρεσίες

 Υπηρεσίες Ψυχικής Υγείας

LÄTI

(1) Ministeeriumid, eriülesannetega ministeeriumide sekretariaadid ja nende allasutused

 Aizsardzības ministrija un tās padotībā esošās iestādes

 Ārlietu ministrija un tas padotībā esošās iestādes

 Bērnu un ģimenes lietu ministrija un tās padotībā esošas iestādes

 Ekonomikas ministrija un tās padotībā esošās iestādes

 Finanšu ministrija un tās padotībā esošās iestādes

 Iekšlietu ministrija un tās padotībā esošās iestādes

 Izglītības un zinātnes ministrija un tās padotībā esošās iestādes

 Kultūras ministrija un tas padotībā esošās iestādes

 Labklājības ministrija un tās padotībā esošās iestādes

 Reģionālās attīstības un pašvaldības lietu ministrija un tās padotībā esošās iestādes

 Satiksmes ministrija un tās padotībā esošās iestādes

 Tieslietu ministrija un tās padotībā esošās iestādes

 Veselības ministrija un tās padotībā esošās iestādes

 Vides ministrija un tās padotībā esošās iestādes

 Zemkopības ministrija un tās padotībā esošās iestādes

 Īpašu uzdevumu ministra sekretariāti un to padotībā esošās iestādes

 Satversmes aizsardzības birojs

(2) Muud riiklikud institutsioonid

 Augstākā tiesa

 Centrālā vēlēšanu komisija

 Finanšu un kapitāla tirgus komisija

 Latvijas Banka

 Prokuratūra un tās pārraudzībā esošās iestādes

 Saeimas kanceleja un tās padotībā esošās iestādes

 Satversmes tiesa

 Valsts kanceleja un tās padotībā esošās iestādes

 Valsts kontrole

 Valsts prezidenta kanceleja

 Tiesībsarga birojs

 Nacionālā radio un televīzijas padome

 Citas valsts iestādes, kuras nav ministriju padotībā (muud riiklikud institutsioonid, mis ei allu ministeeriumidele)

LEEDU

 Prezidentūros kanceliarija

 Seimo kanceliarija

 Institutsioonid, millel on aruandekohustus parlamendi (Seimas) ees:

 

 Lietuvos mokslo taryba

 Seimo kontrolierių įstaiga

 Valstybės kontrolė

 Specialiųjų tyrimų tarnyba

 Valstybės saugumo departamentas

 Konkurencijos taryba

 Lietuvos gyventojų genocido ir rezistencijos tyrimo centras

 Vertybinių popierių komisija

 Ryšių reguliavimo tarnyba

 Nacionalinė sveikatos taryba

 Etninės kultūros globos taryba

 Lygių galimybių kontrolieriaus tarnyba

 Valstybinė kultūros paveldo komisija

 Vaiko teisių apsaugos kontrolieriaus įstaiga

 Valstybinė kainų ir energetikos kontrolės komisija

 Valstybinė lietuvių kalbos komisija

 Vyriausioji rinkimų komisija

 Vyriausioji tarnybinės etikos komisija

 Žurnalistų etikos inspektoriaus tarnyba

 Vyriausybės kanceliarija

 Institutsioonid, millel on aruandekohustus valitsuse (Vyriausybės) ees:

 

 Ginklų fondas

 Informacinės visuomenės plėtros komitetas

 Kūno kultūros ir sporto departamentas

 Lietuvos archyvų departamentas

 Mokestinių ginčų komisija

 Statistikos departamentas

 Tautinių mažumų ir išeivijos departamentas

 Valstybinė tabako ir alkoholio kontrolės tarnyba

 Viešųjų pirkimų tarnyba

 Narkotikų kontrolės departamentas

 Valstybinė atominės energetikos saugos inspekcija

 Valstybinė duomenų apsaugos inspekcija

 Valstybinė lošimų priežiūros komisija

 Valstybinė maisto ir veterinarijos tarnyba

 Vyriausioji administracinių ginčų komisija

 Draudimo priežiūros komisija

 Lietuvos valstybinis mokslo ir studijų fondas

 Lietuvių grįžimo į Tėvynę informacijos centras

 Konstitucinis Teismas

 Lietuvos bankas

 Aplinkos ministerija

 Keskkonnaministeeriumi (Aplinkos ministerija) allasutused:

 

 Generalinė miškų urėdija

 Lietuvos geologijos tarnyba

 Lietuvos hidrometeorologijos tarnyba

 Lietuvos standartizacijos departamentas

 Nacionalinis akreditacijos biuras

 Valstybinė metrologijos tarnyba

 Valstybinė saugomų teritorijų tarnyba

 Valstybinė teritorijų planavimo ir statybos inspekcija

 Finansų ministerija

 Rahandusministeeriumi (Finansų ministerija) allasutused:

 

 Muitinės departamentas

 Valstybės dokumentų technologinės apsaugos tarnyba

 Valstybinė mokesčių inspekcija

 Finansų ministerijos mokymo centras

 Krašto apsaugos ministerija

 Kaitseministeeriumi (Krašto apsaugos ministerijos) allasutused:

 

 Antrasis operatyvinių tarnybų departamentas

 Centralizuota finansų ir turto tarnyba

 Karo prievolės administravimo tarnyba

 Krašto apsaugos archyvas

 Krizių valdymo centras

 Mobilizacijos departamentas

 Ryšių ir informacinių sistemų tarnyba

 Infrastruktūros plėtros departamentas

 Valstybinis pilietinio pasipriešinimo rengimo centras

 Lietuvos kariuomenė

 Krašto apsaugos sistemos kariniai vienetai ir tarnybos

 Kultūros ministerija

 Kultuuriministeeriumi (Kultūros ministerijos) allasutused:

 

 Kultūros paveldo departamentas;

 Valstybinė kalbos inspekcija.

 Socialinės apsaugos ir darbo ministerija

 Sotsiaalkindlustus- ja tööhõive ministeeriumi (Socialinės apsaugos ir darbo ministerijos) allasutused:

 

 Garantinio fondo administracija;

 Valstybės vaiko teisių apsaugos ir įvaikinimo tarnyba;

 Lietuvos darbo birža;

 Lietuvos darbo rinkos mokymo tarnyba;

 Trišalės tarybos sekretoriatas;

 Socialinių paslaugų priežiūros departamentas;

 Darbo inspekcija;

 Valstybinio socialinio draudimo fondo valdyba;

 Neįgalumo ir darbingumo nustatymo tarnyba;

 Ginčų komisija;

 Techninės pagalbos neįgaliesiems centras;

 Neįgaliųjų reikalų departamentas.

 Susisiekimo ministerija

 Transpordi- ja kommunikatsiooniministeeriumi (Susisiekimo ministerijos) allasutused:

 

 Lietuvos automobilių kelių direkcija;

 Valstybinė geležinkelio inspekcija;

 Valstybinė kelių transporto inspekcija;

 Pasienio kontrolės punktų direkcija.

 Sveikatos apsaugos ministerija

 Tervishoiuministeeriumi (Sveikatos apsaugos ministerijos) allasutused:

 

 Valstybinė akreditavimo sveikatos priežiūros veiklai tarnyba;

 Valstybinė ligonių kasa;

 Valstybinė medicininio audito inspekcija;

 Valstybinė vaistų kontrolės tarnyba;

 Valstybinė teismo psichiatrijos ir narkologijos tarnyba;

 Valstybinė visuomenės sveikatos priežiūros tarnyba;

 Farmacijos departamentas;

 Sveikatos apsaugos ministerijos Ekstremalių sveikatai situacijų centras;

 Lietuvos bioetikos komitetas;

 Radiacinės saugos centras.

 Švietimo ir mokslo ministerija

 Haridus- ja teadusministeeriumi (Švietimo ir mokslo ministerijos) allasutused:

 

 Nacionalinis egzaminų centras;

 Studijų kokybės vertinimo centras.

 Teisingumo ministerija

 Justiitsministeeriumi (Teisingumo ministerijos) allasutused:

 

 Kalėjimų departamentas;

 Nacionalinė vartotojų teisių apsaugos taryba;

 Europos teisės departamentas

 Ūkio ministerija

 Įstaigos prie the Ūkio ministerijos [majandusministeerium]:

 

 Įmonių bankroto valdymo departamentas;

 Valstybinė energetikos inspekcija;

 Valstybinė ne maisto produktų inspekcija;

 Valstybinis turizmo departamentas

 Užsienio reikalų ministerija

 Diplomatinės atstovybės ir konsulinės įstaigos užsienyje bei atstovybės prie tarptautinių organizacijų

 Vidaus reikalų ministerija

 Siseministeeriumi (Vidaus reikalų ministerijos) allasutused:

 

 Asmens dokumentų išrašymo centras;

 Finansinių nusikaltimų tyrimo tarnyba;

 Gyventojų registro tarnyba;

 Policijos departamentas;

 Priešgaisrinės apsaugos ir gelbėjimo departamentas;

 Turto valdymo ir ūkio departamentas;

 Vadovybės apsaugos departamentas;

 Valstybės sienos apsaugos tarnyba;

 Valstybės tarnybos departamentas;

 Informatikos ir ryšių departamentas;

 Migracijos departamentas;

 Sveikatos priežiūros tarnyba;

 Bendrasis pagalbos centras.

 Žemės ūkio ministerija

 Põllumajandusministeeriumi (Žemės ūkio ministerijos) allasutused:

 

 Nacionalinė mokėjimo agentūra;

 Nacionalinė žemės tarnyba;

 Valstybinė augalų apsaugos tarnyba;

 Valstybinė gyvulių veislininkystės priežiūros tarnyba;

 Valstybinė sėklų ir grūdų tarnyba;

 Žuvininkystės departamentas

 Teismai [kohtud]:

 

 Lietuvos Aukščiausiasis Teismas;

 Lietuvos apeliacinis teismas;

 Lietuvos vyriausiasis administracinis teismas;

 apygardų teismai;

 apygardų administraciniai teismai;

 apylinkių teismai;

 Nacionalinė teismų administracija

 Generalinė prokuratūra

 Muud avaliku halduse keskasutused (institucijos [institutsioonid], įstaigos [asutused], tarnybos[ametid])

 

 Aplinkos apsaugos agentūra;

 Valstybinė aplinkos apsaugos inspekcija;

 Aplinkos projektų valdymo agentūra;

 Miško genetinių išteklių, sėklų ir sodmenų tarnyba;

 Miško sanitarinės apsaugos tarnyba;

 Valstybinė miškotvarkos tarnyba;

 Nacionalinis visuomenės sveikatos tyrimų centras;

 Lietuvos AIDS centras;

 Nacionalinis organų transplantacijos biuras;

 Valstybinis patologijos centras;

 Valstybinis psichikos sveikatos centras;

 Lietuvos sveikatos informacijos centras;

 Slaugos darbuotojų tobulinimosi ir specializacijos centras;

 Valstybinis aplinkos sveikatos centras;

 Respublikinis mitybos centras;

 Užkrečiamųjų ligų profilaktikos ir kontrolės centras;

 Trakų visuomenės sveikatos priežiūros ir specialistų tobulinimosi centras;

 Visuomenės sveikatos ugdymo centras;

 Muitinės kriminalinė tarnyba;

 Muitinės informacinių sistemų centras;

 Muitinės laboratorija;

 Muitinės mokymo centras;

 Valstybinis patentų biuras;

 Lietuvos teismo ekspertizės centras;

 Centrinė hipotekos įstaiga;

 Lietuvos metrologijos inspekcija;

 Civilinės aviacijos administracija;

 Lietuvos saugios laivybos administracija;

 Transporto investicijų direkcija;

 Valstybinė vidaus vandenų laivybos inspekcija;

 Pabėgėlių priėmimo centras

LUKSEMBURG

 Ministère d’Etat

 Ministère des Affaires Etrangères et de l’Immigration

 Ministère de l’Agriculture, de la Viticulture et du Développement Rural

 Ministère des Classes moyennes, du Tourisme et du Logement

 Ministère de la Culture, de l’Enseignement Supérieur et de la Recherche

 Ministère de l’Economie et du Commerce extérieur

 Ministère de l’Education nationale et de la Formation professionnelle

 Ministère de l’Egalité des chances

 Ministère de l’Environnement

 Ministère de la Famille et de l’Intégration

 Ministère des Finances

 Ministère de la Fonction publique et de la Réforme administrative

 Ministère de l’Intérieur et de l’Aménagement du territoire

 Ministère de la Justice

 Ministère de la Santé

 Ministère de la Sécurité sociale

 Ministère des Transports

 Ministère du Travail et de l’Emploi

 Ministère des Travaux publics

UNGARI

 Egészségügyi Minisztérium

 Földművelésügyi és Vidékfejlesztési Minisztérium

 Gazdasági és Közlekedési Minisztérium

 Honvédelmi Minisztérium

 Igazságügyi és Rendészeti Minisztérium

 Környezetvédelmi és Vízügyi Minisztérium

 Külügyminisztérium

 Miniszterelnöki Hivatal

 Oktatási és Kulturális Minisztérium

 Önkormányzati és Területfejlesztési Minisztérium

 Pénzügyminisztérium

 Szociális és Munkaügyi Minisztérium

 Központi Szolgáltatási Főigazgatóság

MALTA

 Uffiċċju tal-Prim Ministru (Office of the Prime Minister)

 Ministeru għall-Familja u Solidarjeta’ Soċjali (Ministry for the Family and Social Solidarity)

 Ministeru ta’ l-Edukazzjoni Zghazagh u Impjieg (Ministry for Education Youth and Employment)

 Ministeru tal-Finanzi (Ministry of Finance)

 Ministeru tar-Riżorsi u l-Infrastruttura (Ministry for Resources and Infrastructure)

 Ministeru tat-Turiżmu u Kultura (Ministry for Tourism and Culture)

 Ministeru tal-Ġustizzja u l-Intern (Ministry for Justice and Home Affairs)

 Ministeru għall-Affarijiet Rurali u l-Ambjent (Ministry for Rural Affairs and the Environment)

 Ministeru għal Għawdex (Ministry for Gozo)

 Ministeru tas-Saħħa, l-Anzjani u Kura fil-Kommunita’ (Ministry of Health, the Elderly and Community Care)

 Ministeru ta’ l-Affarijiet Barranin (Ministry of Foreign Affairs)

 Ministeru għall-Investimenti, Industrija u Teknologija ta’ Informazzjoni (Ministry for Investment, Industry and Information Technology)

 Ministeru għall-Kompetittivà u Komunikazzjoni (Ministry for Competitiveness and Communications)

 Ministeru għall-Iżvilupp Urban u Toroq (Ministry for Urban Development and Roads)

MADALMAAD

 Ministerie van Algemene Zaken

 

 Bestuursdepartement

 Bureau van de Wetenschappelijke Raad voor het Regeringsbeleid

 Rijksvoorlichtingsdienst

 Ministerie van Binnenlandse Zaken en Koninkrijksrelaties

 

 Bestuursdepartement

 Centrale Archiefselectiedienst (CAS)

 Algemene Inlichtingen- en Veiligheidsdienst (AIVD)

 Agentschap Basisadministratie Persoonsgegevens en Reisdocumenten (BPR)

 Agentschap Korps Landelijke Politiediensten

 Ministerie van Buitenlandse Zaken

 

 Directoraat-generaal Regiobeleid en Consulaire Zaken (DGRC)

 Directoraat-generaal Politieke Zaken (DGPZ)

 Directoraat-generaal Internationale Samenwerking (DGIS)

 Directoraat-generaal Europese Samenwerking (DGES)

 Centrum tot Bevordering van de Import uit Ontwikkelingslanden (CBI)

 Centrale diensten ressorterend onder S/PlvS (Support services falling under the Secretary-general and Deputy Secretary-general)

 Buitenlandse Posten (ieder afzonderlijk)

 Ministerie van Defensie – (Ministry of Defence)

 

 Bestuursdepartement

 Commando Diensten Centra (CDC)

 Defensie Telematica Organisatie (DTO)

 Centrale directie van de Defensie Vastgoed Dienst

 De afzonderlijke regionale directies van de Defensie Vastgoed Dienst

 Defensie Materieel Organisatie (DMO)

 Landelijk Bevoorradingsbedrijf van de Defensie Materieel Organisatie

 Logistiek Centrum van de Defensie Materieel Organisatie

 Marinebedrijf van de Defensie Materieel Organisatie

 Defensie Pijpleiding Organisatie (DPO)

 Ministerie van Economische Zaken

 

 Bestuursdepartement

 Centraal Planbureau (CPB)

 SenterNovem

 Staatstoezicht op de Mijnen (SodM)

 Nederlandse Mededingingsautoriteit (NMa)

 Economische Voorlichtingsdienst (EVD)

 Agentschap Telecom

 Kenniscentrum Professioneel & Innovatief Aanbesteden, Netwerk voor Overheidsopdrachtgevers (PIANOo)

 Regiebureau Inkoop Rijksoverheid

 Octrooicentrum Nederland

 Consumentenautoriteit

 Ministerie van Financiën

 

 Bestuursdepartement

 Belastingdienst Automatiseringscentrum

 Belastingdienst

 de afzonderlijke Directies der Rijksbelastingen (the various Divisions of the Tax and Customs Administration throughout the Netherlands)

 Fiscale Inlichtingen- en Opsporingsdienst (incl. Economische Controle dienst (ECD))

 Belastingdienst Opleidingen

 Dienst der Domeinen

 Ministerie van Justitie

 

 Bestuursdepartement

 Dienst Justitiële Inrichtingen

 Raad voor de Kinderbescherming

 Centraal Justitie Incasso Bureau

 Openbaar Ministerie

 Immigratie en Naturalisatiedienst

 Nederlands Forensisch Instituut

 Dienst Terugkeer & Vertrek

 Ministerie van Landbouw, Natuur en Voedselkwaliteit

 

 Bestuursdepartement

 Dienst Regelingen (DR)

 Agentschap Plantenziektenkundige Dienst (PD)

 Algemene Inspectiedienst (AID)

 Dienst Landelijk Gebied (DLG)

 Voedsel en Waren Autoriteit (VWA)

 Ministerie van Onderwijs, Cultuur en Wetenschappen

 

 Bestuursdepartement

 Inspectie van het Onderwijs

 Erfgoedinspectie

 Centrale Financiën Instellingen

 Nationaal Archief

 Adviesraad voor Wetenschaps- en Technologiebeleid

 Onderwijsraad

 Raad voor Cultuur

 Ministerie van Sociale Zaken en Werkgelegenheid

 

 Bestuursdepartement

 Inspectie Werk en Inkomen

 Agentschap SZW

 Ministerie van Verkeer en Waterstaat

 

 Bestuursdepartement

 Directoraat-Generaal Transport en Luchtvaart

 Directoraat-generaal Personenvervoer

 Directoraat-generaal Water

 Centrale diensten (Central Services)

 Shared services Organisatie Verkeer en Watersaat

 Koninklijke Nederlandse Meteorologisch Instituut KNMI

 Rijkswaterstaat, Bestuur

 De afzonderlijke regionale Diensten van Rijkswaterstaat (Each individual regional service of the Directorate-general of Public Works and Water Management)

 De afzonderlijke specialistische diensten van Rijkswaterstaat (Each individual specialist service of the Directorate-general of Public Works and Water Management)

 Adviesdienst Geo-Informatie en ICT

 Adviesdienst Verkeer en Vervoer (AVV)

 Bouwdienst

 Corporate Dienst

 Data ICT Dienst

 Dienst Verkeer en Scheepvaart

 Dienst Weg- en Waterbouwkunde (DWW)

 Rijksinstituut voor Kunst en Zee (RIKZ)

 Rijksinstituut voor Integraal Zoetwaterbeheer en Afvalwaterbehandeling (RIZA)

 Waterdienst

 Inspectie Verkeer en Waterstaat, Hoofddirectie

 Port state Control

 Directie Toezichtontwikkeling Communicatie en Onderzoek (TCO)

 Toezichthouder Beheer Eenheid Lucht

 Toezichthouder Beheer Eenheid Water

 Toezichthouder Beheer Eenheid Land

 Ministerie van Volkshuisvesting, Ruimtelijke Ordening en Milieubeheer

 

 Bestuursdepartement

 Directoraat-generaal Wonen, Wijken en Integratie

 Directoraat-generaal Ruimte

 Directoraat-general Milieubeheer

 Rijksgebouwendienst

 VROM Inspectie

 Ministerie van Volksgezondheid, Welzijn en Sport

 

 Bestuursdepartement

 Inspectie Gezondheidsbescherming, Waren en Veterinaire Zaken

 Inspectie Gezondheidszorg

 Inspectie Jeugdhulpverlening en Jeugdbescherming

 Rijksinstituut voor de Volksgezondheid en Milieu (RIVM)

 Sociaal en Cultureel Planbureau

 Agentschap t.b.v. het College ter Beoordeling van Geneesmiddelen

 Tweede Kamer der Staten-Generaal

 Eerste Kamer der Staten-Generaal

 Raad van State

 Algemene Rekenkamer

 Nationale Ombudsman

 Kanselarij der Nederlandse Orden

 Kabinet der Koningin

 Raad voor de rechtspraak en de Rechtbanken

AUSTRIA

 Bundeskanzleramt

 Bundesministerium für europäische und internationale Angelegenheiten

 Bundesministerium für Finanzen

 Bundesministerium für Gesundheit, Familie und Jugend

 Bundesministerium für Inneres

 Bundesministerium für Justiz

 Bundesministerium für Landesverteidigung

 Bundesministerium für Land- und Forstwirtschaft, Umwelt und Wasserwirtschaft

 Bundesministerium für Soziales und Konsumentenschutz

 Bundesministerium für Unterricht, Kunst und Kultur

 Bundesministerium für Verkehr, Innovation und Technologie

 Bundesministerium für Wirtschaft und Arbeit

 Bundesministerium für Wissenschaft und Forschung

 Österreichische Forschungs- und Prüfzentrum Arsenal Gesellschaft m.b.H

 Bundesbeschaffung G.m.b.H

 Bundesrechenzentrum G.m.b.H

POOLA

 Kancelaria Prezydenta RP

 Kancelaria Sejmu RP

 Kancelaria Senatu RP

 Kancelaria Prezesa Rady Ministrów

 Sąd Najwyższy

 Naczelny Sąd Administracyjny

 Wojewódzkie sądy administracyjne

 Sądy powszechne – rejonowe, okręgowe i apelacyjne

 Trybunat Konstytucyjny

 Najwyższa Izba Kontroli

 Biuro Rzecznika Praw Obywatelskich

 Biuro Rzecznika Praw Dziecka

 Biuro Ochrony Rządu

 Biuro Bezpieczeństwa Narodowego

 Centralne Biuro Antykorupcyjne

 Ministerstwo Pracy i Polityki Społecznej

 Ministerstwo Finansów

 Ministerstwo Gospodarki

 Ministerstwo Rozwoju Regionalnego

 Ministerstwo Kultury i Dziedzictwa Narodowego

 Ministerstwo Edukacji Narodowej

 Ministerstwo Obrony Narodowej

 Ministerstwo Rolnictwa i Rozwoju Wsi

 Ministerstwo Skarbu Państwa

 Ministerstwo Sprawiedliwości

 Ministerstwo Infrastruktury

 Ministerstwo Nauki i Szkolnictwa Wyższego

 Ministerstwo Środowiska

 Ministerstwo Spraw Wewnętrznych i Administracji

 Ministerstwo Spraw Zagranicznych

 Ministerstwo Zdrowia

 Ministerstwo Sportu i Turystyki

 Urząd Komitetu Integracji Europejskiej

 Urząd Patentowy Rzeczypospolitej Polskiej

 Urząd Regulacji Energetyki

 Urząd do Spraw Kombatantów i Osób Represjonowanych

 Urząd Transportu Kolejowego

 Urząd Dozoru Technicznego

 Urząd Rejestracji Produktów Leczniczych, Wyrobów Medycznych i Produktów Biobójczych

 Urząd do Spraw Repatriacji i Cudzoziemców

 Urząd Zamówień Publicznych

 Urząd Ochrony Konkurencji i Konsumentów

 Urząd Lotnictwa Cywilnego

 Urząd Komunikacji Elektronicznej

 Wyższy Urząd Górniczy

 Główny Urząd Miar

 Główny Urząd Geodezji i Kartografii

 Główny Urząd Nadzoru Budowlanego

 Główny Urząd Statystyczny

 Krajowa Rada Radiofonii i Telewizji

 Generalny Inspektor Ochrony Danych Osobowych

 Państwowa Komisja Wyborcza

 Państwowa Inspekcja Pracy

 Rządowe Centrum Legislacji

 Narodowy Fundusz Zdrowia

 Polska Akademia Nauk

 Polskie Centrum Akredytacji

 Polskie Centrum Badań i Certyfikacji

 Polska Organizacja Turystyczna

 Polski Komitet Normalizacyjny

 Zakład Ubezpieczeń Społecznych

 Komisja Nadzoru Finansowego

 Naczelna Dyrekcja Archiwów Państwowych

 Kasa Rolniczego Ubezpieczenia Społecznego

 Generalna Dyrekcja Dróg Krajowych i Autostrad

 Państwowa Inspekcja Ochrony Roślin i Nasiennictwa

 Komenda Główna Państwowej Straży Pożarnej

 Komenda Główna Policji

 Komenda Główna Straży Granicznej

 Inspekcja Jakości Handlowej Artykułów Rolno-Spożywczych

 Główny Inspektorat Ochrony Środowiska

 Główny Inspektorat Transportu Drogowego

 Główny Inspektorat Farmaceutyczny

 Główny Inspektorat Sanitarny

 Główny Inspektorat Weterynarii

 Agencja Bezpieczeństwa Wewnętrznego

 Agencja Wywiadu

 Agencja Mienia Wojskowego

 Wojskowa Agencja Mieszkaniowa

 Agencja Restrukturyzacji i Modernizacji Rolnictwa

 Agencja Rynku Rolnego

 Agencja Nieruchomości Rolnych

 Państwowa Agencja Atomistyki

 Polska Agencja Żeglugi Powietrznej

 Polska Agencja Rozwiązywania Problemów Alkoholowych

 Agencja Rezerw Materiałowych

 Narodowy Bank Polski

 Narodowy Fundusz Ochrony Środowiska i Gospodarki Wodnej

 Państwowy Fundusz Rehabilitacji Osób Niepełnosprawnych

 Instytut Pamięci Narodowej – Komisja Ścigania Zbrodni Przeciwko Narodowi Polskiemu

 Rada Ochrony Pamięci Walk i Męczeństwa

 Służba Celna Rzeczypospolitej Polskiej

 Państwowe Gospodarstwo Leśne „Lasy Państwowe”

 Polska Agencja Rozwoju Przedsiębiorczości

 Urzędy wojewódzkie

 Samodzielne Publiczne Zakłady Opieki Zdrowotnej, jeśli ich organem założycielskim jest minister, centralny organ administracji rządowej lub wojewoda

PORTUGAL

 Presidência do Conselho de Ministros

 Ministério das Finanças e da Administração Pública

 Ministério da Defesa Nacional

 Ministério dos Negócios Estrangeiros

 Ministério da Administração Interna

 Ministério da Justiça

 Ministério da Economia e da Inovação

 Ministério da Agricultura, Desenvolvimento Rural e Pescas

 Ministério da Educação

 Ministério da Ciência, Tecnologia e do Ensino Superior

 Ministério da Cultura

 Ministério da Saúde

 Ministério do Trabalho e da Solidariedade Social

 Ministério das Obras Públicas, Transportes e Comunicações

 Ministério do Ambiente, do Ordenamento do Território e do Desenvolvimento Regional

 Presidença da Republica

 Tribunal Constitucional

 Tribunal de Contas

 Provedoria de Justiça

RUMEENIA

 Administrația Prezidențială

 Senatul României

 Camera Deputaților

 Inalta Curte de Casație și Justiție

 Curtea Constituțională

 Consiliul Legislativ

 Curtea de Conturi

 Consiliul Superior al Magistraturii

 Parchetul de pe lângă Inalta Curte de Casație și Justiție

 Secretariatul General al Guvernului

 Cancelaria primului ministru

 Ministerul Afacerilor Externe

 Ministerul Economiei și Finanțelor

 Ministerul Justiției

 Ministerul Apărării

 Ministerul Internelor și Reformei Administrative

 Ministerul Muncii, Familiei și Egalității de Sanse

 Ministerul pentru Intreprinderi Mici și Mijlocii, Comerț, Turism și Profesii Liberale

 Ministerul Agriculturii și Dezvoltării Rurale

 Ministerul Transporturilor

 Ministerul Dezvoltării, Lucrărilor Publice și Locuinței

 Ministerul Educației Cercetării și Tineretului

 Ministerul Sănătății Publice

 Ministerul Culturii și Cultelor

 Ministerul Comunicațiilor și Tehnologiei Informației

 Ministerul Mediului și Dezvoltării Durabile

 Serviciul Român de Informații

 Serviciul de Informații Externe

 Serviciul de Protecție și Pază

 Serviciul de Telecomunicații Speciale

 Consiliul Național al Audiovizualului

 Consiliul Concurenței (CC)

 Direcția Națională Anticorupție

 Inspectoratul General de Poliție

 Autoritatea Națională pentru Reglementarea și Monitorizarea Achizițiilor Publice

 Consiliul Național de Soluționare a Contestațiilor

 Autoritatea Națională de Reglementare pentru Serviciile Comunitare de Utilități Publice(ANRSC)

 Autoritatea Națională Sanitară Veterinară și pentru Siguranța Alimentelor

 Autoritatea Națională pentru Protecția Consumatorilor

 Autoritatea Navală Română

 Autoritatea Feroviară Română

 Autoritatea Rutieră Română

 Autoritatea Națională pentru Protecția Drepturilor Copilului

 Autoritatea Națională pentru Persoanele cu Handicap

 Autoritatea Națională pentru Turism

 Autoritatea Națională pentru Restituirea Proprietăților

 Autoritatea Națională pentru Tineret

 Autoritatea Națională pentru Cercetare Stiințifica

 Autoritatea Națională pentru Reglementare în Comunicații și Tehnologia Informației

 Autoritatea Națională pentru Serviciile Societății Informaționale

 Autoritatea Electorală Permanente

 Agenția pentru Strategii Guvernamentale

 Agenția Națională a Medicamentului

 Agenția Națională pentru Sport

 Agenția Națională pentru Ocuparea Forței de Muncă

 Agenția Națională de Reglementare în Domeniul Energiei

 Agenția Română pentru Conservarea Energiei

 Agenția Națională pentru Resurse Minerale

 Agenția Română pentru Investiții Străine

 Agenția Națională pentru Intreprinderi Mici și Mijlocii și Cooperație

 Agenția Națională a Funcționarilor Publici

 Agenția Națională de Administrare Fiscală

 Agenția de Compensare pentru Achiziții de Tehnică Specială

 Agenția Națională Anti-doping

 Agenția Nucleară

 Agenția Națională pentru Protecția Familiei

 Agenția Națională pentru Egalitatea de Sanse între Bărbați și Femei

 Agenția Națională pentru Protecția Mediului

 Agenția națională Antidrog

SLOVEENIA

 Predsednik Republike Slovenije

 Državni zbor Republike Slovenije

 Državni svet Republike Slovenije

 Varuh človekovih pravic

 Ustavno sodišče Republike Slovenije

 Računsko sodišče Republike Slovenije

 Državna revizijska komisja za revizijo postopkov oddaje javnih naročil

 Slovenska akademija znanosti in umetnosti

 Vladne službe

 Ministrstvo za finance

 Ministrstvo za notranje zadeve

 Ministrstvo za zunanje zadeve

 Ministrstvo za obrambo

 Ministrstvo za pravosodje

 Ministrstvo za gospodarstvo

 Ministrstvo za kmetijstvo, gozdarstvo in prehrano

 Ministrstvo za promet

 Ministrstvo za okolje in prostor

 Ministrstvo za delo, družino in socialne zadeve

 Ministrstvo za zdravje

 Ministrstvo za javno upravo

 Ministrstvo za šolstvo in šport

 Ministrstvo za visoko šolstvo, znanost in tehnologijo

 Ministrstvo za kulturo

 Vrhovno sodišče Republike Slovenije

 višja sodišča

 okrožna sodišča

 okrajna sodišča

 Vrhovno tožilstvo Republike Slovenije

 Okrožna državna tožilstva

 Državno pravobranilstvo

 Upravno sodišče Republike Slovenije

 Višje delovno in socialno sodišče

 delovna sodišča

 Davčna uprava Republike Slovenije

 Carinska uprava Republike Slovenije

 Urad Republike Slovenije za preprečevanje pranja denarja

 Urad Republike Slovenije za nadzor prirejanja iger na srečo

 Uprava Republike Slovenije za javna plačila

 Urad Republike Slovenije za nadzor proračuna

 Policija

 Inšpektorat Republike Slovenije za notranje zadeve

 General štab Slovenske vojske

 Uprava Republike Slovenije za zaščito in reševanje

 Inšpektorat Republike Slovenije za obrambo

 Inšpektorat Republike Slovenije za varstvo pred naravnimi in drugimi nesrečami

 Uprava Republike Slovenije za izvrševanje kazenskih sankcij

 Urad Republike Slovenije za varstvo konkurence

 Urad Republike Slovenije za varstvo potrošnikov

 Tržni inšpektorat Republike Slovenije

 Urad Republike Slovenije za intelektualno lastnino

 Inšpektorat Republike Slovenije za elektronske komunikacije, elektronsko podpisovanje in pošto

 Inšpektorat za energetiko in rudarstvo

 Agencija Republike Slovenije za kmetijske trge in razvoj podeželja

 Inšpektorat Republike Slovenije za kmetijstvo, gozdarstvo in hrano

 Fitosanitarna uprava Republike Slovenije

 Veterinarska uprava Republike Slovenije

 Uprava Republike Slovenije za pomorstvo

 Direkcija Republike Slovenije za ceste

 Prometni inšpektorat Republike Slovenije

 Direkcija za vodenje investicij v javno železniško infrastrukturo

 Agencija Republike Slovenije za okolje

 Geodetska uprava Republike Slovenije

 Uprava Republike Slovenije za jedrsko varstvo

 Inšpektorat Republike Slovenije za okolje in prostor

 Inšpektorat Republike Slovenije za delo

 Zdravstveni inšpektorat

 Urad Republike Slovenije za kemikalije

 Uprava Republike Slovenije za varstvo pred sevanji

 Urad Republike Slovenije za meroslovje

 Urad za visoko šolstvo

 Urad Republike Slovenije za mladino

 Inšpektorat Republike Slovenije za šolstvo in šport

 Arhiv Republike Slovenije

 Inšpektorat Republike Slovenije za kulturo in medije

 Kabinet predsednika Vlade Republike Slovenije

 Generalni sekretariat Vlade Republike Slovenije

 Služba vlade za zakonodajo

 Služba vlade za evropske zadeve

 Služba vlade za lokalno samoupravo in regionalno politiko

 Urad vlade za komuniciranje

 Urad za enake možnosti

 Urad za verske skupnosti

 Urad za narodnosti

 Urad za makroekonomske analize in razvoj

 Statistični urad Republike Slovenije

 Slovenska obveščevalno-varnostna agencija

 Protokol Republike Slovenije

 Urad za varovanje tajnih podatkov

 Urad za Slovence v zamejstvu in po svetu

 Služba Vlade Republike Slovenije za razvoj

 Informacijski pooblaščenec

 Državna volilna komisija

SLOVAKKIA

Ministeeriumid ja muud keskvalitsusasutused, millele viidatakse valitsuse tegevuse struktuuri ja keskvalitsuse haldusasutusi käsitlevas seaduses nr 575/2001 Coll., mida on muudetud sellele järgnevate määrustega.

 Kancelária Prezidenta Slovenskej republiky

 Národná rada Slovenskej republiky

 Ministerstvo hospodárstva Slovenskej republiky

 Ministerstvo financií Slovenskej republiky

 Ministerstvo dopravy, pôšt a telekomunikácií Slovenskej republiky

 Ministerstvo pôdohospodárstva Slovenskej republiky

 Ministerstvo výstavby a regionálneho rozvoja Slovenskej republiky

 Ministerstvo vnútra Slovenskej republiky

 Ministerstvo obrany Slovenskej republiky

 Ministerstvo spravodlivosti Slovenskej republiky

 Ministerstvo zahraničných vecí Slovenskej republiky

 Ministerstvo práce, sociálnych vecí a rodiny Slovenskej republiky

 Ministerstvo životného prostredia Slovenskej republiky

 Ministerstvo školstva Slovenskej republiky

 Ministerstvo kultúry Slovenskej republiky

 Ministerstvo zdravotníctva Slovenskej republiky

 Úrad vlády Slovenskej republiky

 Protimonopolný úrad Slovenskej republiky

 Štatistický úrad Slovenskej republiky

 Úrad geodézie, kartografie a katastra Slovenskej republiky

 Úrad jadrového dozoru Slovenskej republiky

 Úrad pre normalizáciu, metrológiu a skúšobníctvo Slovenskej republiky

 Úrad pre verejné obstarávanie

 Úrad priemyselného vlastníctva Slovenskej republiky

 Správa štátnych hmotných rezerv Slovenskej republiky

 Národný bezpečnostný úrad

 Ústavný súd Slovenskej republiky

 Najvyšši súd Slovenskej republiky

 Generálna prokuratura Slovenskej republiky

 Najvyšši kontrolný úrad Slovenskej republiky

 Telekomunikačný úrad Slovenskej republiky

 Úrad priemyselného vlastníctva Slovenskej republiky

 Úrad pre finančný trh

 Úrad na ochranu osobn ý ch udajov

 Kancelária verejneho ochranu prav

SOOME

 Oikeuskanslerinvirasto – Justitiekanslersämbetet

 Liikenne- Ja Viestintäministeriö – Kommunikationsministeriet

 

 Ajoneuvohallintokeskus AKE – Fordonsförvaltningscentralen AKE

 Ilmailuhallinto – Luftfartsförvaltningen

 Ilmatieteen laitos – Meteorologiska institutet

 Merenkulkulaitos – Sjöfartsverket

 Merentutkimuslaitos – Havsforskningsinstitutet

 Ratahallintokeskus RHK – Banförvaltningscentralen RHK

 Rautatievirasto – Järnvägsverket

 Tiehallinto – Vägförvaltningen

 Viestintävirasto – Kommunikationsverket

 Maa- Ja Metsätalousministeriö – Jord- Och Skogsbruksministeriet

 

 Elintarviketurvallisuusvirasto – Livsmedelssäkerhetsverket

 Maanmittauslaitos – Lantmäteriverket

 Maaseutuvirasto – Landsbygdsverket

 Oikeusministeriö – Justitieministeriet

 

 Tietosuojavaltuutetun toimisto – Dataombudsmannens byrå

 Tuomioistuimet – domstolar

 Korkein oikeus – Högsta domstolen

 Korkein hallinto-oikeus – Högsta förvaltningsdomstolen

 Hovioikeudet – hovrätter

 Käräjäoikeudet – tingsrätter

 Hallinto-oikeudet –förvaltningsdomstolar

 Markkinaoikeus – Marknadsdomstolen

 Työtuomioistuin – Arbetsdomstolen

 Vakuutusoikeus – Försäkringsdomstolen

 Kuluttajariitalautakunta – Konsumenttvistenämnden

 Vankeinhoitolaitos – Fångvårdsväsendet

 HEUNI – Yhdistyneiden Kansakuntien yhteydessä toimiva Euroopan kriminaalipolitiikan instituutti – HEUNI - Europeiska institutet för kriminalpolitik, verksamt i anslutning till Förenta Nationerna

 Konkurssiasiamiehen toimisto – Konkursombudsmannens byrå

 Kuluttajariitalautakunta – Konsumenttvistenämnden

 Oikeushallinnon palvelukeskus – Justitieförvaltningens servicecentral

 Oikeushallinnon tietotekniikkakeskus – Justitieförvaltningens datateknikcentral

 Oikeuspoliittinen tutkimuslaitos (Optula) – Rättspolitiska forskningsinstitutet

 Oikeusrekisterikeskus – Rättsregistercentralen

 Onnettomuustutkintakeskus – Centralen för undersökning av olyckor

 Rikosseuraamusvirasto – Brottspåföljdsverket

 Rikosseuraamusalan koulutuskeskus – Brottspåföljdsområdets utbildningscentral

 Rikoksentorjuntaneuvosto Rådet för brottsförebyggande

 Saamelaiskäräjät – Sametinget

 Valtakunnansyyttäjänvirasto – Riksåklagarämbetet

 Vankeinhoitolaitos – Fångvårdsväsendet

 Opetusministeriö – Undervisningsministeriet

 

 Opetushallitus – Utbildningsstyrelsen

 Valtion elokuvatarkastamo – Statens filmgranskningsbyrå

 Puolustusministeriö – Försvarsministeriet

 

 Puolustusvoimat – Försvarsmakten

 Sisäasiainministeriö – Inrikesministeriet

 

 Väestörekisterikeskus – Befolkningsregistercentralen

 Keskusrikospoliisi – Centralkriminalpolisen

 Liikkuva poliisi – Rörliga polisen

 Rajavartiolaitos – Gränsbevakningsväsendet

 Lääninhallitukset – Länstyrelserna

 Suojelupoliisi – Skyddspolisen

 Poliisiammattikorkeakoulu – Polisyrkeshögskolan

 Poliisin tekniikkakeskus – Polisens teknikcentral

 Poliisin tietohallintokeskus – Polisens datacentral

 Helsingin kihlakunnan poliisilaitos – Polisinrättningen i Helsingfors

 Pelastusopisto – Räddningsverket

 Hätäkeskuslaitos – Nödcentralsverket

 Maahanmuuttovirasto – Migrationsverket

 Sisäasiainhallinnon palvelukeskus – Inrikesförvaltningens servicecentral

 Sosiaali- Ja Terveysministeriö – Social- Och Hälsovårdsministeriet

 Työttömyysturvan muutoksenhakulautakunta – Besvärsnämnden för utkomstskyddsärenden

 Sosiaaliturvan muutoksenhakulautakunta – Besvärsnämnden för socialtrygghet

 Lääkelaitos – Läkemedelsverket

 Terveydenhuollon oikeusturvakeskus – Rättsskyddscentralen för hälsovården

 Säteilyturvakeskus – Strålsäkerhetscentralen

 Kansanterveyslaitos – Folkhälsoinstitutet

 Lääkehoidon kehittämiskeskus ROHTO – Utvecklingscentralen för läkemedelsbe-handling

 Sosiaali- ja terveydenhuollon tuotevalvontakeskus – Social- och hälsovårdens produkttill-synscentral

 Sosiaali- ja terveysalan tutkimus- ja kehittämiskeskus Stakes – Forsknings- och utvecklingscentralen för social- och hälsovården Stakes

 Vakuutusvalvontavirasto – Försäkringsinspektionen

 Työ- Ja Elinkeinoministeriö – Arbets- Och Näringsministeriet

 Kuluttajavirasto – Konsumentverket

 Kilpailuvirasto – Konkurrensverket

 Patentti- ja rekisterihallitus – Patent- och registerstyrelsen

 Valtakunnansovittelijain toimisto – Riksförlikningsmännens byrå

 Valtion turvapaikanhakijoiden vastaanottokeskukset– Statliga förläggningar för asylsökande

 Energiamarkkinavirasto - Energimarknadsverket

 Geologian tutkimuskeskus – Geologiska forskningscentralen

 Huoltovarmuuskeskus – Försörjningsberedskapscentralen

 Kuluttajatutkimuskeskus – Konsumentforskningscentralen

 Matkailun edistämiskeskus (MEK) – Centralen för turistfrämjande

 Mittatekniikan keskus (MIKES) – Mätteknikcentralen

 Tekes – teknologian ja innovaatioiden kehittämiskeskus - Tekes – utvecklingscentralen för teknologi och innovationer

 Turvatekniikan keskus (TUKES) – Säkerhetsteknikcentralen

 Valtion teknillinen tutkimuskeskus (VTT) – Statens tekniska forskningscentral

 Syrjintälautakunta – Nationella diskrimineringsnämnden

 Työneuvosto – Arbetsrådet

 Vähemmistövaltuutetun toimisto – Minoritetsombudsmannens byrå

 Ulkoasiainministeriö – Utrikesministeriet

 Valtioneuvoston Kanslia – Statsrådets Kansli

 Valtiovarainministeriö – Finansministeriet

 

 Valtiokonttori – Statskontoret

 Verohallinto – Skatteförvaltningen

 Tullilaitos – Tullverket

 Tilastokeskus – Statistikcentralen

 Valtiontaloudellinen tutkimuskeskus – Statens ekonomiska forskiningscentral

 Ympäristöministeriö – Miljöministeriet

 

 Suomen ympäristökeskus – Finlands miljöcentral

 Asumisen rahoitus- ja kehityskeskus – Finansierings- och utvecklingscentralen för boendet

 Valtiontalouden Tarkastusvirasto – Statens Revisionsverk

ROOTSI

A

 Affärsverket svenska kraftnät

 Akademien för de fria konsterna

 Alkohol- och läkemedelssortiments-nämnden

 Allmänna pensionsfonden

 Allmänna reklamationsnämnden

 Ambassader

 Ansvarsnämnd, statens

 Arbetsdomstolen

 Arbetsförmedlingen

 Arbetsgivarverk, statens

 Arbetslivsinstitutet

 Arbetsmiljöverket

 Arkitekturmuseet

 Arrendenämnder

 Arvsfondsdelegationen

 Arvsfondsdelegationen

B

 Banverket

 Barnombudsmannen

 Beredning för utvärdering av medicinsk metodik, statens

 Bergsstaten

 Biografbyrå, statens

 Biografiskt lexikon, svenskt

 Birgittaskolan

 Blekinge tekniska högskola

 Bokföringsnämnden

 Bolagsverket

 Bostadsnämnd, statens

 Bostadskreditnämnd, statens

 Boverket

 Brottsförebyggande rådet

 Brottsoffermyndigheten

C

 Centrala studiestödsnämnden

D

 Danshögskolan

 Datainspektionen

 Departementen

 Domstolsverket

 Dramatiska institutet

E

 Ekeskolan

 Ekobrottsmyndigheten

 Ekonomistyrningsverket

 Ekonomiska rådet

 Elsäkerhetsverket

 Energimarknadsinspektionen

 Energimyndighet, statens

 EU/FoU-rådet

 Exportkreditnämnden

 Exportråd, Sveriges

F

 Fastighetsmäklarnämnden

 Fastighetsverk, statens

 Fideikommissnämnden

 Finansinspektionen

 Finanspolitiska rådet

 Finsk-svenska gränsälvskommissionen

 Fiskeriverket

 Flygmedicincentrum

 Folkhälsoinstitut, statens

 Fonden för fukt- och mögelskador

 Forskningsrådet för miljö, areella näringar och samhällsbyggande, Formas

 Folke Bernadotte Akademin

 Forskarskattenämnden

 Forskningsrådet för arbetsliv och socialvetenskap

 Fortifikationsverket

 Forum för levande historia

 Försvarets materielverk

 Försvarets radioanstalt

 Försvarets underrättelsenämnd

 Försvarshistoriska museer, statens

 Försvarshögskolan

 Försvarsmakten

 Försäkringskassan

G

 Gentekniknämnden

 Geologiska undersökning

 Geotekniska institut, statens

 Giftinformationscentralen

 Glesbygdsverket

 Grafiska institutet och institutet för högre kommunikation- och reklamutbildning

 Granskningsnämnden för radio och TV

 Granskningsnämnden för försvarsuppfinningar

 Gymnastik- och Idrottshögskolan

 Göteborgs universitet

H

 Handelsflottans kultur- och fritidsråd

 Handelsflottans pensionsanstalt

 Handelssekreterare

 Handelskamrar, auktoriserade

 Handikappombudsmannen

 Handikappråd, statens

 Harpsundsnämnden

 Haverikommission, statens

 Historiska museer, statens

 Hjälpmedelsinstitutet

 Hovrätterna

 Hyresnämnder

 Häktena

 Hälso- och sjukvårdens ansvarsnämnd

 Högskolan Dalarna

 Högskolan i Borås

 Högskolan i Gävle

 Högskolan i Halmstad

 Högskolan i Kalmar

 Högskolan i Karlskrona/Ronneby

 Högskolan i Kristianstad

 Högskolan i Skövde

 Högskolan i Trollhättan/Uddevalla

 Högskolan på Gotland

 Högskolans avskiljandenämnd

 Högskoleverket

 Högsta domstolen

I

 ILO kommittén

 Inspektionen för arbetslöshetsförsäkringen

 Inspektionen för strategiska produkter

 Institut för kommunikationsanalys, statens

 Institut för psykosocial medicin, statens

 Institut för särskilt utbildningsstöd, statens

 Institutet för arbetsmarknadspolitisk utvärdering

 Institutet för rymdfysik

 Institutet för tillväxtpolitiska studier

 Institutionsstyrelse, statens

 Insättningsgarantinämnden

 Integrationsverket

 Internationella programkontoret för utbildningsområdet

J

 Jordbruksverk, statens

 Justitiekanslern

 Jämställdhetsombudsmannen

 Jämställdhetsnämnden

 Järnvägar, statens

 Järnvägsstyrelsen

K

 Kammarkollegiet

 Kammarrätterna

 Karlstads universitet

 Karolinska Institutet

 Kemikalieinspektionen

 Kommerskollegium

 Konjunkturinstitutet

 Konkurrensverket

 Konstfack

 Konsthögskolan

 Konstnärsnämnden

 Konstråd, statens

 Konsulat

 Konsumentverket

 Krigsvetenskapsakademin

 Krigsförsäkringsnämnden

 Kriminaltekniska laboratorium, statens

 Kriminalvården

 Krisberedskapsmyndigheten

 Kristinaskolan

 Kronofogdemyndigheten

 Kulturråd, statens

 Kungl. Biblioteket

 Kungl. Konsthögskolan

 Kungl. Musikhögskolan i Stockholm

 Kungl. Tekniska högskolan

 Kungl. Vitterhets-, historie- och antikvitetsakademien

 Kungl Vetenskapsakademin

 Kustbevakningen

 Kvalitets- och kompetensråd, statens

 Kärnavfallsfondens styrelse

L

 Lagrådet

 Lantbruksuniversitet, Sveriges

 Lantmäteriverket

 Linköpings universitet

 Livrustkammaren, Skoklosters slott och Hallwylska museet

 Livsmedelsverk, statens

 Livsmedelsekonomiska institutet

 Ljud- och bildarkiv, statens

 Lokala säkerhetsnämnderna vid kärnkraftverk

 Lotteriinspektionen

 Luftfartsverket

 Luftfartsstyrelsen

 Luleå tekniska universitet

 Lunds universitet

 Läkemedelsverket

 Läkemedelsförmånsnämnden

 Länsrätterna

 Länsstyrelserna

 Lärarhögskolan i Stockholm

M

 Malmö högskola

 Manillaskolan

 Maritima muséer, statens

 Marknadsdomstolen

 Medlingsinstitutet

 Meteorologiska och hydrologiska institut, Sveriges

 Migrationsverket

 Militärhögskolor

 Mittuniversitetet

 Moderna museet

 Museer för världskultur, statens

 Musikaliska Akademien

 Musiksamlingar, statens

 Myndigheten för handikappolitisk samordning

 Myndigheten för internationella adoptionsfrågor

 Myndigheten för skolutveckling

 Myndigheten för kvalificerad yrkesutbildning

 Myndigheten för nätverk och samarbete inom högre utbildning

 Myndigheten för Sveriges nätuniversitet

 Myndigheten för utländska investeringar i Sverige

 Mälardalens högskola

N

 Nationalmuseum

 Nationellt centrum för flexibelt lärande

 Naturhistoriska riksmuseet

 Naturvårdsverket

 Nordiska Afrikainstitutet

 Notarienämnden

 Nämnd för arbetstagares uppfinningar, statens

 Nämnden för statligt stöd till trossamfund

 Nämnden för styrelserepresentationsfrågor

 Nämnden mot diskriminering

 Nämnden för elektronisk förvaltning

 Nämnden för RH anpassad utbildning

 Nämnden för hemslöjdsfrågor

O

 Oljekrisnämnden

 Ombudsmannen mot diskriminering på grund av sexuell läggning

 Ombudsmannen mot etnisk diskriminering

 Operahögskolan i Stockholm

P

 Patent- och registreringsverket

 Patentbesvärsrätten

 Pensionsverk, statens

 Personregisternämnd statens, SPAR-nämnden

 Pliktverk, Totalförsvarets

 Polarforskningssekretariatet

 Post- och telestyrelsen

 Premiepensionsmyndigheten

 Presstödsnämnden

R

 Radio- och TV–verket

 Rederinämnden

 Regeringskansliet

 Regeringsrätten

 Resegarantinämnden

 Registernämnden

 Revisorsnämnden

 Riksantikvarieämbetet

 Riksarkivet

 Riksbanken

 Riksdagsförvaltningen

 Riksdagens ombudsmän

 Riksdagens revisorer

 Riksgäldskontoret

 Rikshemvärnsrådet

 Rikspolisstyrelsen

 Riksrevisionen

 Rikstrafiken

 Riksutställningar, Stiftelsen

 Riksvärderingsnämnden

 Rymdstyrelsen

 Rådet för Europeiska socialfonden i Sverige

 Räddningsverk, statens

 Rättshjälpsmyndigheten

 Rättshjälpsnämnden

 Rättsmedicinalverket

S

 Samarbetsnämnden för statsbidrag till trossamfund

 Sameskolstyrelsen och sameskolor

 Sametinget

 SIS, Standardiseringen i Sverige

 Sjöfartsverket

 Skatterättsnämnden

 Skatteverket

 Skaderegleringsnämnd, statens

 Skiljenämnden i vissa trygghetsfrågor

 Skogsstyrelsen

 Skogsvårdsstyrelserna

 Skogs och lantbruksakademien

 Skolverk, statens

 Skolväsendets överklagandenämnd

 Smittskyddsinstitutet

 Socialstyrelsen

 Specialpedagogiska institutet

 Specialskolemyndigheten

 Språk- och folkminnesinstitutet

 Sprängämnesinspektionen

 Statistiska centralbyrån

 Statskontoret

 Stockholms universitet

 Stockholms internationella miljöinstitut

 Strålsäkerhetsmyndigheten

 Styrelsen för ackreditering och teknisk kontroll

 Styrelsen för internationellt utvecklingssamarbete, SIDA

 Styrelsen för Samefonden

 Styrelsen för psykologiskt försvar

 Stängselnämnden

 Svenska institutet

 Svenska institutet för europapolitiska studier

 Svenska ESF rådet

 Svenska Unescorådet

 Svenska FAO kommittén

 Svenska Språknämnden

 Svenska Skeppshypotekskassan

 Svenska institutet i Alexandria

 Sveriges författarfond

 Säkerhetspolisen

 Säkerhets- och integritetsskyddsnämnden

 Södertörns högskola

T

 Taltidningsnämnden

 Talboks- och punktskriftsbiblioteket

 Teaterhögskolan i Stockholm

 Tingsrätterna

 Tjänstepensions och grupplivnämnd, statens

 Tjänsteförslagsnämnden för domstolsväsendet

 Totalförsvarets forskningsinstitut

 Totalförsvarets pliktverk

 Tullverket

 Turistdelegationen

U

 Umeå universitet

 Ungdomsstyrelsen

 Uppsala universitet

 Utlandslönenämnd, statens

 Utlänningsnämnden

 Utrikesförvaltningens antagningsnämnd

 Utrikesnämnden

 Utsädeskontroll, statens

V

 Valideringsdelegationen

 Valmyndigheten

 Vatten- och avloppsnämnd, statens

 Vattenöverdomstolen

 Verket för förvaltningsutveckling

 Verket för högskoleservice

 Verket för innovationssystem (VINNOVA)

 Verket för näringslivsutveckling (NUTEK)

 Vetenskapsrådet

 Veterinärmedicinska anstalt, statens

 Veterinära ansvarsnämnden

 Väg- och transportforskningsinstitut, statens

 Vägverket

 Vänerskolan

 Växjö universitet

 Växtsortnämnd, statens

Å

 Åklagarmyndigheten

 Åsbackaskolan

Ö

 Örebro universitet

 Örlogsmannasällskapet

 Östervångsskolan

 Överbefälhavaren

 Överklagandenämnden för högskolan

 Överklagandenämnden för nämndemanna-uppdrag

 Överklagandenämnden för studiestöd

 Överklagandenämnden för totalförsvaret

ÜHENDKUNINGRIIK

 Cabinet Office

 

 Office of the Parliamentary Counsel

 Central Office of Information

 Charity Commission

 Crown Estate Commissioners (Vote Expenditure Only)

 Crown Prosecution Service

 Department for Business, Enterprise and Regulatory Reform

 

 Competition Commission

 Gas and Electricity Consumers’ Council

 Office of Manpower Economics

 Department for Children, Schools and Families

 Department of Communities and Local Government

 

 Rent Assessment Panels

 Department for Culture, Media and Sport

 

 British Library

 British Museum

 Commission for Architecture and the Built Environment

 The Gambling Commission

 Historic Buildings and Monuments Commission for England (English Heritage)

 Imperial War Museum

 Museums, Libraries and Archives Council

 National Gallery

 National Maritime Museum

 National Portrait Gallery

 Natural History Museum

 Science Museum

 Tate Gallery

 Victoria and Albert Museum

 Wallace Collection

 Department for Environment, Food and Rural Affairs

 

 Agricultural Dwelling House Advisory Committees

 Agricultural Land Tribunals

 Agricultural Wages Board and Committees

 Cattle Breeding Centre

 Countryside Agency

 Plant Variety Rights Office

 Royal Botanic Gardens, Kew

 Royal Commission on Environmental Pollution

 Department of Health

 

 Dental Practice Board

 National Health Service Strategic Health Authorities

 NHS Trusts

 Prescription Pricing Authority

 Department for Innovation, Universities and Skills

 

 Higher Education Funding Council for England

 National Weights and Measures Laboratory

 Patent Office

 Department for International Development

 Department of the Procurator General and Treasury Solicitor

 

 Legal Secretariat to the Law Officers

 Department for Transport

 

 Maritime and Coastguard Agency

 Department for Work and Pensions

 

 Disability Living Allowance Advisory Board

 Independent Tribunal Service

 Medical Boards and Examining Medical Officers (War Pensions)

 Occupational Pensions Regulatory Authority

 Regional Medical Service

 Social Security Advisory Committee

 Export Credits Guarantee Department

 Foreign and Commonwealth Office

 

 Wilton Park Conference Centre

 Government Actuary’s Department

 Government Communications Headquarters

 Home Office

 

 HM Inspectorate of Constabulary

 House of Commons

 House of Lords

 Ministry of Defence

 

 Defence Equipment & Support

 Meteorological Office

 Ministry of Justice

 

 Boundary Commission for England

 Combined Tax Tribunal

 Council on Tribunals

 Court of Appeal – Criminal

 Employment Appeals Tribunal

 Employment Tribunals

 HMCS Regions, Crown, County and Combined Courts (England and Wales)

 Immigration Appellate Authorities

 Immigration Adjudicators

 Immigration Appeals Tribunal

 Lands Tribunal

 Law Commission

 Legal Aid Fund (England and Wales)

 Office of the Social Security Commissioners

 Parole Board and Local Review Committees

 Pensions Appeal Tribunals

 Public Trust Office

 Supreme Court Group (England and Wales)

 Transport Tribunal

 The National Archives

 National Audit Office

 National Savings and Investments

 National School of Government

 Northern Ireland Assembly Commission

 Northern Ireland Court Service

 

 Coroners Courts

 County Courts

 Court of Appeal and High Court of Justice in Northern Ireland

 Crown Court

 Enforcement of Judgements Office

 Legal Aid Fund

 Magistrates’ Courts

 Pensions Appeals Tribunals

 Northern Ireland, Department for Employment and Learning

 Northern Ireland, Department for Regional Development

 Northern Ireland, Department for Social Development

 Northern Ireland, Department of Agriculture and Rural Development

 Northern Ireland, Department of Culture, Arts and Leisure

 Northern Ireland, Department of Education

 Northern Ireland, Department of Enterprise, Trade and Investment

 Northern Ireland, Department of the Environment

 Northern Ireland, Department of Finance and Personnel

 Northern Ireland, Department of Health, Social Services and Public Safety

 Northern Ireland, Office of the First Minister and Deputy First Minister

 Northern Ireland Office

 

 Crown Solicitor’s Office

 Department of the Director of Public Prosecutions for Northern Ireland

 Forensic Science Laboratory of Northern Ireland

 Office of the Chief Electoral Officer for Northern Ireland

 Police Service of Northern Ireland

 Probation Board for Northern Ireland

 State Pathologist Service

 Office of Fair Trading

 Office for National Statistics

 

 National Health Service Central Register

 Office of the Parliamentary Commissioner for Administration and Health Service Commissioners

 Paymaster General’s Office

 Postal Business of the Post Office

 Privy Council Office

 Public Record Office

 HM Revenue and Customs

 

 The Revenue and Customs Prosecutions Office

 Royal Hospital, Chelsea

 Royal Mint

 Rural Payments Agency

 Scotland, Auditor-General

 Scotland, Crown Office and Procurator Fiscal Service

 Scotland, General Register Office

 Scotland, Queen’s and Lord Treasurer’s Remembrancer

 Scotland, Registers of Scotland

 The Scotland Office

 The Scottish Ministers

 

 Architecture and Design Scotland

 Crofters Commission

 Deer Commission for Scotland

 Lands Tribunal for Scotland

 National Galleries of Scotland

 National Library of Scotland

 National Museums of Scotland

 Royal Botanic Garden, Edinburgh

 Royal Commission on the Ancient and Historical Monuments of Scotland

 Scottish Further and Higher Education Funding Council

 Scottish Law Commission

 Community Health Partnerships

 Special Health Boards

 Health Boards

 The Office of the Accountant of Court

 High Court of Justiciary

 Court of Session

 HM Inspectorate of Constabulary

 Parole Board for Scotland

 Pensions Appeal Tribunals

 Scottish Land Court

 Sheriff Courts

 Scottish Police Services Authority

 Office of the Social Security Commissioners

 The Private Rented Housing Panel and Private Rented Housing Committees

 Keeper of the Records of Scotland

 The Scottish Parliamentary Body Corporate

 HM Treasury

 

 Office of Government Commerce

 United Kingdom Debt Management Office

 The Wales Office (Office of the Secretary of State for Wales)

 The Welsh Ministers

 

 Higher Education Funding Council for Wales

 Local Government Boundary Commission for Wales

 The Royal Commission on the Ancient and Historical Monuments of Wales

 Valuation Tribunals (Wales)

 Welsh National Health Service Trusts and Local Health Boards

 Welsh Rent Assessment Panels

▼B




V LISA

ARTIKLIS 7 NIMETATUD TOODETE LOETELU SEOSES LEPINGUTE SÕLMIMISEGA RIIGIKAITSE VALDKONNAS ( 32 )



Peatükk 25:

Sool, väävel, pinnas ja kivid, krohvimismaterjalid, lubi ja tsement

Peatükk 26:

Metallimaagid, šlakk ja tuhk

Peatükk 27:

Mineraalkütused, mineraalõlid ja nende destilleerimissaadused, bituumenid, mineraalmäärded,

välja arvatud:

ex27.10: spetsiaalkütused

Peatükk 28:

Anorgaanilised kemikaalid, väärismetallide, muldmetallide radioaktiivsete elementide ja isotoopide orgaanilised ja anorgaanilised komponendid,

välja arvatud:

ex28.09: lõhkeained

ex28.13: lõhkeained

ex28.14: pisargaas

ex28.28: lõhkeained

ex28.32: lõhkeained

ex28.39: lõhkeained

ex28.50: mürgised tooted

ex28.51: mürgised tooted

ex28.54: lõhkeained

Peatükk 29:

Orgaanilised kemikaalid

välja arvatud:

ex29.03: lõhkeained

ex29.04: lõhkeained

ex29.07: lõhkeained

ex29.08: lõhkeained

ex29.11: lõhkeained

ex29.12: lõhkeained

ex29.13: mürgised tooted

ex29.14: mürgised tooted

ex29.15: mürgised tooted

ex29.21: mürgised tooted

ex29.22: mürgised tooted

ex29.23: mürgised tooted

ex29.26: lõhkeained

ex29.27: mürgised tooted

ex29.29: lõhkeained

Peatükk 30:

Ravimid

Peatükk 31:

Väetised

Peatükk 32:

Park- ja värvaineekstraktid, tanniinid ja nende derivaadid, värvained, värvid ja lakid, kitt, täite- ja tihendusmaterjalid, tindid

Peatükk 33:

Eeterlikud õlid ja resinoidid; parfümeeria- ja kosmeetikatooted ning hügieenivahendid

Peatükk 34:

Seep, pindaktiivsed orgaanilised ained, pesemisvahendid, määrdeained, tehisvahad ja vahatooted, puhastus- ja poleerimisvahendid, küünlad ja muud analoogilised tooted, voolimispastad, hambaproteeside parafiinid ja hambaravis kasutatavad kipsisegud

Peatükk 35:

Valkained, liimid, ensüümid

Peatükk 37:

Foto- ja kinokaubad

Peatükk 38:

Mitmesugused keemiatooted,

väljaarvatud:

ex38.19: mürgised tooted

Peatükk 39:

Kunstvaigud ja plastmassid, tselluloosi estrid ja eetrid, eelnevatest valmistatud tooted,

väljaarvatud:

ex39.03: lõhkeained

Peatükk 40:

Kummi, sünteeskummi, factice ja neist valmistatud tooted,

väljaarvatud:

ex40.11: kuulikindlad rehvid

Peatükk 41:

Toornahad (v.a karusnahad) ja nahk

Peatükk 42:

Nahast tooted; sadulsepatooted ja rakmed, reisitarbed, käekotid jms tooted; tooted loomasooltest (v.a naturaalsiidikiust)

Peatükk 43:

Karusnahad, kunstkarusnahk ja neist valmistatud tooted

Peatükk 44:

Puit ja puittooted; puidusüsi

Peatükk 45:

Kork ja korgist tooted

Peatükk 46:

Õlgedest, espartost ja muudest punumismaterjalidest tooted, korv- ja vitspunutised

Peatükk 47:

Paberi toorained

Peatükk 48:

Paber ja papp, pabermassist, paberist või papist tooted

Peatükk 49:

Raamatud, ajalehed, pildid jm, trükitooted, käsikirjad, masinakirjatekstid ning plaanid

Peatükk 65:

Peakatted ja nende osad

Peatükk 66:

Vihmavarjud, päevavarjud, jalutuskepid, piitsad, ratsapiitsad, nende osad

Peatükk 67:

Töödeldud suled ja udusuled ning nendest valmistatud tooted; tehislilled; juustest tooted

Peatükk 68:

Kivist, kipsist, tsemendist, asbestist, vilgukivist, jms materjalidest tooted

Peatükk 69:

Keraamikatooted

Peatükk 70:

Klaas ja klaastooted

Peatükk 71:

Pärlid, vääris-ja poolvääriskivid, väärismetallid, väärismetallidega plakeeritud metallid ja neist valmistatud tooted, juveeltoodete imitatsioonid

Peatükk 73:

Raud ja teras ja neist valmistatud tooted

Peatükk 74:

Vask ja sellest valmistatud tooted

Peatükk 75:

Nikkel ja sellest valmistatud tooted

Peatükk 76:

Alumiinium ja sellest valmistatud tooted

Peatükk 77:

Magneesium ja berüllium ja neist valmistatud tooted

Peatükk 78:

Plii ja sellest valmistatud tooted

Peatükk 79:

Tsink ja sellest valmistatud tooted

Peatükk 80:

Tina ja sellest valmistatud tooted

Peatükk 81:

Muud metallurgias kasutatavad mitteväärismetallid ja neist valmistatud tooted

Peatükk 82:

Mitteväärismetallist tööriistad, terariistad, lusikad ja kahvlid, nende osad

välja arvatud:

ex82.05: tööriistad

ex82.07: tööriistad, osad

Peatükk 83:

Mitmesugused mitteväärismetallidest tooted

Peatükk 84:

Katlad, masinad ja mehhaanilised seadmed, nende osad,

välja arvatud:

ex84.06: mootorid

ex84.08: muud mootorid

ex84.45: masinad

ex84.53: automaatse andmetöötluse seadmed

ex84.55: rubriiki No 84.53 kuuluvad masinaosad

ex84.59: tuumareaktorid

Peatükk 85:

Elektrimasinad ja -seadmed, nende osad,

välja arvatud:

ex85.13: telekommunikatsiooniseadmed

ex85.15: ülekandeaparatuur

Peatükk 86:

Raudtee- või trammivedurid, -veeremid ja nende osad, raudteede või trammiteede relsid ja seadmed, nende osad, igasugused liikluse signalisatsiooniseadmed (mitte elektri jõul töötavad),

välja arvatud:

ex86.02: elektrilised soomusvedurid

ex86.03: muud soomusvedurid

ex86.05: soomusvagunid

ex86.06: remondivagunid

ex86.07: vagunid

Peatükk 87:

Transpordivahendid, v.a raudteeveeremid ja trammid, nende osad,

välja arvatud:

ex87.08: tankid ja muud soomukid

ex87.01: traktorid

ex87.02: sõjaväesõidukid

ex87.03: hooldeveokid

ex87.09: mootorrattad

ex87.14: järelkärud

Peatükk 89:

Laevad, paadid ja ujuvkonstruktsioonid,

välja arvatud:

ex89.01A: sõjalaevad

Peatükk 90:

Optilised, foto-, kinematograafia-, mõõte-, kontroll-, täppis-, meditsiini- ja kirurgiainstrumendid ja aparaadid, nende osad

välja arvatud:

ex90.05: binoklid

ex90.13: mitmesugused instrumendid, laserid

ex90.14: kaugusemõõtjad

ex90.28: elektrotehnilised ja elektroonika mõõteaparaadid

ex90.11: mikroskoobid

ex90.17: meditsiinilised instrumendid

ex90.18: mehhaanilised raviseadmed

ex90.19: ortopeedilised seadmed

ex90.20: röntgenaparatuur

Peatükk 91:

Kellad ja nende osad

Peatükk 92:

Muusikariistad, heli salvestus- ja taasesitusseadmed, televisioonikaamerad ja helisalvestusseadmed ning heli ja pildi esitusseadmed, nende osad ja lisaseadmed

Peatükk 94:

Mööbel ja mööblidetailid, voodipõhjad, madratsid, padjad jms topitud sisustuselemendid,

välja arvatud:

ex94.01A: lennukiistmed

Peatükk 95:

Modelleeritud ja tahutud materjalidest tooted

Peatükk 96:

Luuad, harjad, puudritupsud ja sõelad

Peatükk 98:

Mitmesugused valmistatud tooted




VI LISA

TEATAVATE TEHNILISTE KIRJELDUSTE MÄÄRATLUSED

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

1.

 

a) „tehniline kirjeldus” tähendab riiklike ehitustöölepingute puhul peamiselt hankedokumentides sisalduvaid tehniliste ettekirjutuste kogumit, millega määratletakse materjali, toote või objekti parameetrid nii, et see võimaldaks materjali, toodet või objekti kirjeldada sellisel viisil, et ostja saaks hinnata selle sobivust hanke eesmärkidega. Nimetatud parameetrid võivad hõlmata nõudeid keskkonnategevuse tulemuslikkuse tasemele, konstruktsioonilisi nõudeid (kaasa arvatud ligipääsetavuse nõue puuetega inimestele), vastavushindamist, samuti nõudeid jõudlusele, turvalisusele või mõõtudele, kaasa arvatud kvaliteedi tagamise menetlusi, terminoloogiat, sümboleid, katsetamist ja katsemeetodeid, nõudeid pakendamisele, märgistamisele ja tähistamisele ning tootmisprotsessile ja -tehnoloogiale. Ühtlasi sisaldavad nimetatud parameetrid ehitise kujunduse ja maksumusega seotud ettekirjutusi, samuti katsetamise, järelevalve ja vastuvõtmise tingimusi ning ehitamise meetodeid, tehnoloogiat ja kõiki muid tehnilisi tingimusi, mida ostja on võimeline kirjeldama vastavalt üldistele või erinormidele, mis seonduvad valmistööde, materjali või koostisosadega;

b) „tehniline kirjeldus” tähendab asjade ja teenuste riigihankelepingute puhul toote või teenuse nõutavaid omadusi määratlevas dokumendis esitatud tehnilist kirjeldust, mis hõlmab näiteks kvaliteeditaset, keskkonnategevuse tulemuslikkuse taset, nõudeid konstruktsioonile (kaasa arvatud ligipääsetavuse nõue puuetega inimestele), vastavushindamist, nõudeid jõudlusele, toote kasutusele, turvalisusele või mõõtudele, sealhulgas toote kaubamärgile vastavuse nõudeid, terminoloogiat, sümboleid, katsetamist ja katsemeetodeid, pakendamist, märgistamist ja tähistamist, kasutusjuhiseid, nõudeid tootmisprotsessile ja -tehnoloogiale ning vastavuse hindamise menetlusi;

2. „standard” tähendab tunnustatud standardiseerimisasutuse poolt heaks kiidetud, korduvaks ja pidevaks rakendumiseks mõeldud tehnilist kirjeldust, millele vastavuses olemine pole kohustuslik ja mis kuulub ühte alljärgnevatest liikidest:

rahvusvaheline standard : mõne rahvusvahelise standardiseerimisasutuse poolt vastu võetud ja avaldatud standard,

Euroopa standard : mõne Euroopa standardiseerimisasutuse poolt vastu võetud ja avaldatud standard,

siseriiklik standard : mõne siseriikliku standardiseerimisasutuse poolt vastu võetud ja avaldatud standard;

3. „Euroopa tehniline tunnustus” tähendab positiivset hinnangut selle kohta, et tehnilisest seisukohast lähtudes sobib toode mingit ettenähtud otstarvet täitma, kuna vastab oma omadustelt ehitustöödele esitatud peamistele nõuetele ja ettenähtud kasutustingimustele. Euroopa tehnilise tunnustuse väljastab liikmeriigi poolt selleks määratud tunnustusasutus;

4. „ühtne tehniline kirjeldus” tähendab tehnilist kirjeldust, mis on kehtestatud vastavalt liikmesriigi tunnustatud menetlusele, mis on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas;

5. „etalon”: iga ametlikesse standarditesse mittekuuluv toode, mille Euroopa standardiseerimisasutused on turu vajadustest lähtuvalt väljastanud.




VII LISA

TEAVE, MIS PEAB SISALDUMA TEADETES




VII A LISA

TEAVE, MIS PEAB SISALDUMA RIIGIHANKELEPINGUTE SÕLMIMISE TEADETES

TEADE OSTJAT TUTVUSTAVA EELTEATE AVALDAMISE KOHTA

1.

Ostja asukohariik

2.

Ostja nimi

3.

Ostjat tutvustava materjali Interneti-aadress (URL)

4.

CPV nomenklatuuri viitenumber või viitenumbrid

EELTEADE

1.

Ostja ning täiendavat teavet andva talituse (kui see ei ole ostja) nimi, aadress, faksi number ja e-posti aadress. Teenuste ja ehitustööde hankelepingute puhul tuleb teatada ametkond või koht, näiteks sellekohane valitsuse Interneti-lehekülg, kust saab teavet töödega seonduvate üldise maksu, keskkonnakaitse ja tööohutuse alaste õigusaktide ning töötingimuste kohta kohas, kus lepingujärgseid töid tuleb teostada.

2.

Vajadusel tuleb ära märkida, et riiklik leping on suunatud erivajadustega inimeste tööhõivekeskustele või selle raames tehtavad tööd on suunatud erivajadustega inimeste tööhõiveprogrammidele.

3.

Ehitustööde hankelepingute puhul tuleb kirjeldada töö iseloomu, mahtu ja asukohta; kui kogu tellimus jagatakse eraldi osadeks, siis eraldi osade iseloomustused ja nende suhe kogu tellimusse; kui on kättesaadav, siis tööde maksumuse ligikaudne prognoos; nomenklatuuri viitenumber või viitenumbrid.

Asjade riigihankelepingute korral tarnitavate toodete laad ja kogus või väärtus; nomenklatuuri viitenumber või viitenumbrid.

Teenuste riigihankelepingute korral plaanitava riigihanke kogumaksumus igas II A lisas loetletud teenuseliigis; nomenklatuuri viitenumber või viitenumbrid.

4.

Teenuste riigihankelepingute korral pakkumismenetluste eeldatav alguskuupäev teenuseliigi kaupa.

5.

Vajadusel näidata, kas tegemist on raamlepingu sõlmimisega.

6.

Vajadusel esitada muud teavet.

7.

Teate edastamise kuupäev või ostja tutvustust sisaldava eelteate avaldamise kohta käiva teate edastamise kuupäev.

8.

Märge selle kohta, kas hanke suhtes kohandatakse WTO lepingut.

HANKETEATED

Avatud ja piiratud menetlused, konkureerivad dialoogid, läbirääkimistega menetlus

1. Ostja nimi, aadress, telefoni ja faksi number, e-posti aadress.

2. Vajaduse korral tuleb ära märkida, et riiklik hankeleping on suunatud erivajadustega inimeste tööhõivekeskustele või selle raames tehtavad tööd on suunatud erivajadustega inimeste tööhõiveprogrammidele.

3.

 

a) Valitud pakkumismenetlus;

b) vajadusel kiirmenetluse rakendamise põhjused (piiratud ja läbirääkimistega menetluse korral);

c) vajadusel näidata, et tegemist on raamlepinguga;

d) vajadusel näidata, et kasutatakse dünaamilist ostusüsteemi;

e) vajadusel näidata, et kasutatakse elektroonilist oksjonit (avatud, piiratud või läbirääkimistega menetluse korral artikli 30 lõike 1 punktis a kirjeldatud olukorras).

4. Lepingu vorm.

5. Tööde teostamise, toodete tarnimise või teenuse osutamise koht.

6.

 

a) Ehitustööde riigihankelepingud:

 tööde iseloom ja maht ning objekti üldiseloomustus. Eraldi tuleb ära märkida võimalike lisatööde vajadus ja juhul, kui see on teada, siis lisatööde esialgne ajakava ja võimalike lepingu pikendamiste arv. Kui töö või leping on jagatud osadeks, siis erinevate osade mahud; nomenklatuuri viitenumber või viitenumbrid,

 kui töö hõlmab ka projekteerimist, siis töö või lepingu otstarvet selgitav teave,

 raamlepingu puhul raamlepingu planeeritud kestus, kõigi raamlepinguga hõlmatud tööde hinnanguline väärtus ja võimalikult täpselt raamlepingu raames teostatavate hangete maht ja sagedus.

b) Asjade riigihankelepingud:

 tarnitavate toodete iseloomustus, näidates eraldi ära, kas tooteid soovitakse osta, järelmaksuga osta, üürida, rentida või liisida või kasutada nende kombinatsiooni; nomenklatuuri viitenumber. Tarnitavate toodete kogus, näidates eraldi ära võimalikud lisahanked ja juhul, kui see on teada, siis lisahangete esialgne ajakava ja võimalike lepingu pikendamiste arv; nomenklatuuri viitenumber või viitenumbrid,

 regulaarsete teenuste osutamise lepingute või pikendatavate lepingute puhul näidata, juhul kui see on teada, edaspidiste asjade hankelepingute sõlmimise ajakava,

 raamlepingu korral raamlepingu planeeritud kestus, kõigi raamlepinguga hõlmatud tarnete hinnanguline maksumus ja võimalikult täpselt raamlepingu raames teostatavate hangete maht ja sagedus.

c) Teenuste riigihankelepingud:

 teenuse liik ja kirjeldus. Nomenklatuuri viitenumber või viitenumbrid. Osutatavate teenuste hulk. Eraldi tuleb välja tuua võimalikud lisahanked ja juhul, kui see on teada, siis lisahangete esialgne ajakava ja võimalik lepingu pikendamiste arv. Mingi perioodi jooksul uuendatavate lepingute korral näidata, juhul kui see on teada, järgnevate teenuste hankelepingute sõlmimise ajakava.

 Raamlepingu korral raamlepingu planeeritud kestus, kõigi raamlepinguga hõlmatud teenuste hinnanguline maksumus ja võimalikult täpselt raamlepingu raames teostatavate hangete maht ja sagedus.

 Märge selle kohta, kas mõni õigusnorm näeb ette, et teenust võib osutada üksnes konkreetse kutseala esindaja.

 Viide asjakohasele õigusnormile.

 Märge selle kohta, kas juriidilised isikud peavad esitama teenuse osutamise eest vastutavate töötajate nimed ja kutsekvalifikatsiooni.

7. Kui leping on jagatud osadeks, siis teave võimaluste kohta kandideerida ühele, mitmetele või kõikidele osadele.

8. Ehitustööde/tarnete/teenuste osutamise tähtajad või ehitustööde/asjade/teenuste hankelepingu kehtivuse tähtaeg; võimalusel tööde, tarnete või teenuste osutamise algustähtajad.

9. Võimalus või keeld alternatiivsete variantide pakkumiseks.

10. Lepingule seatud võimalikud eritingimused.

11. Avatud menetluse puhul:

a) lisateavet ja lisadokumente väljastava teenistuse nimi, aadress, telefoni ja faksi number ning Interneti-aadress;

b) vajadusel tähtaeg, mille jooksul lisateavet saab nõuda;

c) vajadusel lisadokumentide eest makstav tasu ja maksetingimused.

12.

 

a) Dünaamilise ostusüsteemi kasutamise korral tähtaeg, mille jooksul pakkumisi või esialgseid pakkumisi on võimalik teha (avatud menetlus);

b) hankes osalemise taotlemise tähtaeg (piiratud ja läbirääkimistega menetlus);

c) aadress, kuhu need saata;

d) keel või keeled, milles need tuleb koostada.

13. Avatud menetluse korral:

a) isikud, kes tohivad viibida pakkumiste avamise juures;

b) pakkumiste avamise kuupäev, kellaaeg ja koht.

14. Vajadusel nõutavad tagatised ja garantiid.

15. Peamised rahastamis- ja maksetingimused ja/või viited asjakohastele õigusaktidele.

16. Vajadusel õiguslik vorm, mida pakkumismenetluse võitnud teenuseosutajate ühenduselt nõutakse.

17. Valikukriteeriumid, mille alusel võidakse pakkujad välistada nende isiklikust seisukorrast lähtudes, ja vajalik teave, mille alusel on võimalik otsustada, et nad ei kuulu välistamist võimaldavate juhtumite alla. Valikukriteeriumid ja teave teenuseosutaja olukorra kohta ning talle esitatavate majanduslike ja tehniliste miinimumnõuete hindamiseks vajalikud andmed ja formaalsused. Võimalikud minimaalsed nõuded.

18. Raamlepingu korral: selles osalevate pakkujate arv ja vajadusel soovitav pakkujate arvu ülempiir, raamlepingu kehtivusperioodi pikkus, lisades vajadusel põhjendused, kui kehtivusperiood on pikem kui neli aastat.

19. Konkureeriva dialoogiga menetluse või läbirääkimistega menetluse korral koos teate hanketeate avaldamisega tuleb vajadusel teatavaks teha menetlus, mille käigus järk-järgult vähendatakse lahendusi, mida arutada, või pakkumisi, mille üle läbirääkimisi pidada.

20. Piiratud menetluse, konkureeriva dialoogiga menetluse või läbirääkimistega menetluse korral koos hanketeate avaldamisega, kui kasutatakse võimalust pakkujate või läbirääkimispartnerite arvu piiramiseks, tuleb teada pakkujate arvu alampiiri ja vajadusel ka ülempiiri ning selliseid objektiivseid kriteeriume, mille alusel otsustatakse, milliseid pakkijad selle ülempiiri raames kaasata.

21. Tähtaeg, mille jooksul pakkumised peavad jõusse jääma (avatud menetlus).

22. Vajadusel ostja poolt juba välja valitud pakkujate nimed ja aadressid (läbirääkimistega menetlus).

23. Artiklis 53 osundatud kriteeriumid, mida tuleb kasutada pakkumise võitja valikul: „madalaim hind” või „majanduslikult kõige soodsam pakkumine”. Majanduslikult kõige soodsama pakkumise kriteeriumid, samuti mainitakse nende kaalumise menetlust juhul, kui neid pole tehnilises kirjelduses mainitud või kui kasutatakse konkureeriva dialoogiga menetlust, siis kirjeldavas dokumendis.

24. Proteste menetleva ja vajadusel vahendusmenetlust teostava asutuse nimi ja aadress. Protestide esitamise täpsed tähtajad või vajadusel sellekohast teavet väljastava asutuse nimi, aadress, telefoni number, faksi number ja e-posti aadress.

25. Kooskõlas VIII lisas toodud tehniliste kirjeldustega avaldatud eelteate avaldamise kuupäev(ad) või märge selle kohta, et sellist teadet pole avaldatud.

26. Teate lähetuskuupäev.

27. Märge selle kohta, kas hanke suhtes kohandatakse WTO lepingut.

DÜNAAMILISE OSTUSÜSTEEMI PUHUL KASUTATAV LIHTSUSTATUD HANKETEADE

1.

Ostja asukohariik.

2.

Ostja nimi ja e-posti aadress.

3.

Viide hanketeate avaldamise kohta dünaamilise ostusüsteemi menetluse alustamiseks.

4.

E-posti aadress, mille kaudu on kättesaadavad tehniline kirjeldus ja dünaamilise ostusüsteemi menetlusega seonduvad lisadokumendid.

5.

Hanke objekt: „CPV” nomenklatuuri viitenumber või viitenumbrid ja hankelepingu maht või kogused.

6.

Esialgsete pakkumiste tegemise tähtaeg.

TEADE LEPINGU SÕLMIMISE KOHTA

1.

Ostja nimi ja aadress.

2.

Valitud pakkumismenetlus. Eelneva teate avaldamiseta läbirääkimistega menetluse korral põhjendus (artikkel 28).

3.

Ehitustöölepingute puhul: hanke olemus ja ulatus, töö üldiseloomustus.

Asjade hankelepingute puhul: tarnitavate toodete olemus ja kogus, vajadusel tarnijaid eraldi välja tuues; nomenklatuuri viitenumbrid.

Teenuste hankelepingute puhul: teenuseliik ja kirjeldus; nomenklatuuri viitenumber; hangitavate teenuste hulk.

4.

Lepingu sõlmimise kuupäev.

5.

Lepingu sõlmimise kriteeriumid.

6.

Saadud pakkumiste arv.

7.

Teenuse osutaja nimi ja aadress.

8.

Makstud hind või hinnaklass (miinimum/maksimum).

9.

Eduka pakkumise maksumus või lepingu sõlmimisel arvessevõetud kõrgeim ja madalaim pakkumine.

10.

Vajadusel lepinguosa suurus ja maksumus, mille suhtes võidakse sõlmida allhankelepinguid.

11.

Kuupäev, mil hanketeade avaldati kooskõlas VIII lisas toodud avaldamist puudutava tehnilise kirjeldusega.

12.

Teate lähetuskuupäev.

13.

Proteste menetleva ja vajadusel vahendusmenetlust teostava asutuse nimi ja aadress. Protestide esitamise täpsed tähtajad või vajadusel sellekohast teavet väljastava asutuse nimi, aadress, telefoni number, faksi number ja e-posti aadress.




VII B LISA

TEAVE, MIS PEAB SISALDUMA RIIKLIKE EHITUSTÖÖDE KONTSESSIOONITEADETES

1. Ostja nimi, aadress, faksi number ja e-posti aadress.

a) Lepingu täitmise asukoht.

b) Kontsessiooniobjekt; teenuseliik ja maht.

c) Avalduste esitamise tähtaeg.

d) Aadress, kuhu need tuleb saata.

e) Keel(ed), milles need peavad olema kirjutatud.

4. Kandidaatidele seatavad isiklikud, tehnilised ja rahalised tingimused.

5. Lepingu sõlmimise kriteeriumid.

6. Vajaduse korral väikseid maht töödest, mille suhtes võidakse sõlmida allhankelepinguid.

7. Teate lähetuskuupäev

8. Proteste menetleva ja vajadusel vahendusmenetlust teostava asutuse nimi ja aadress. Protestide esitamise täpsed tähtajad või vajadusel sellekohast teavet väljastava asutuse nimi, aadress, telefoni number, faksi number ja e-posti aadress.




VII C LISA

TEAVE, MIS PEAB SISALDUMA NENDE KONTSESSIONÄÄRIDE EHITUSTÖÖLEPINGUTE SÕLMIMISE TEADETES, KES EI OLE OSTJAD

1.

 

a) Lepingu täitmise asukoht.

b) Teenuste liik ja ulatus, tööde üldiseloomustus.

2. Tööde lõpetamise tähtaeg.

3. Tehnilisi kirjeldusi ja lisadokumente väljastava asutuse nimi ja aadress.

4.

 

a) Osalemisavalduste või pakkumiste vastuvõtmise lõpptähtaeg.

b) Aadress, kuhu need tuleb saata.

c) Keel(ed), milles need peavad olema kirjutatud.

5. Nõutavad tagatised ja garantiid.

6. Pakkujale seatavad majanduslikud ja tehnilised tingimused.

7. Lepingu sõlmimise kriteeriumid.

8. Teate lähetuskuupäev.




VII D LISA

TEAVE, MIS PEAB SISALDUMA IDEEKONKURSSIDE TEADETES

KONKURSITEATED

1. Ostja ja lisadokumente väljastava asutuse nimi, aadress, faksi number ja e-posti aadress.

2. Projekti kirjeldus.

3. Konkursi tüüp: avatud või piiratud.

4. Avatud konkursi korral: projektide esitamise tähtaeg.

5. Piiratud konkursi korral:

a) kavandatav osalejate arv.

b) juba kutsutud osalejate nimed, kui need on teada.

c) osalejate kutsumise kriteeriumid.

d) osalemistaotluste esitamise tähtaeg.

6. Vajadusel märge selle kohta, et osalejad peavad esindama teatud elukutset.

7. Projektide hindamise kriteeriumid.

8. Juba väljavalitud žüriiliikmete nimed.

9. Märge selle kohta, kas žürii otsus on ostjale siduv.

10. Võimalike auhindade arv ja väärtus.

11. Kõigile osalejatele makstav tasu, kui see on ette nähtud.

12. Märge selle kohta, kas konkursi võitja või võitjatega sõlmitakse või ei sõlmita mingi leping.

13. Teate lähetuskuupäev.

KONKURSI TULEMUSTE AVALDAMISE TEADE

1. Ostja nimi, aadress, faksi number ja e-posti aadress

2. Projekti kirjeldus

3. Osalejate arv

4. Välismaiste osalejate arv

5. Konkursi võitja(d)

6. Auhinnad, kui need on olemas

7. Viide konkursi korraldamise teatele

8. Teate lähetuskuupäev




VIII LISA

AVALDAMISEGA SEOTUD TINGIMUSED

1.   Teadete avaldamine

a)

►M2  Ostjad peavad saatma artiklites 41, 42, 43 ja 63 osutatud teated Euroopa Ühenduste Ametlike Väljaannete Talitusse vastavalt artikli 68 lõikes 2 sätestatud menetlusele komisjoni vastuvõetud rakenduseeskirjadega kehtestatud vormis. ◄ Artikli 35 lõike 1 esimeses lõigus mainitud ostjat tutvustavad eelteated, mida kirjeldatakse punktis 2 b, peavad järgima sama vormi, nagu ka teated selliste avaldamiste kohta.

b)

Artiklites 35, 58, 64 ja 69 osundatud teated avaldab Euroopa Ühenduste Ametlike Publikatsioonide Büroo või ostja, kui tegemist on ostjat tutvustava eelteatega vastavalt artikli 35 lõike 1 esimesele lõigule.

Lisaks võivad ostjad ostjat tutvustava teabe avaldada Internetis vastavalt punktile 2 b.

c)

Euroopa Ühenduste Ametlike Publikatsioonide Büroo edastab ostjale artikli 36 lõikes 8 osundatud kinnituse.

2.   Täiendava ja lisateabe avaldamine

a)

Ostjatel soovitatakse avaldada tehnilised kirjeldused ja lisadokumendid täielikult Internetis.

b)

Ostjat tutvustav teave võib sisaldada artikli 35 lõikes 1 osundatud eelteadet, teavet kehtivate pakkumiskutsete kohta, hangete ajakavasid, sõlmitud lepinguid, tühistatud menetlusi ja igasugust muud kasulikku üldteavet, näiteks kontaktaadressi, telefoni ja a faksi numbrit, postiaadressi ja e-posti aadressi.

3.   Teate elektroonilisel teel saatmise vorm ja menetlus

Teate elektroonilisel teel saatmise vorm ja kord on kättesaadavad Internetis aadressil „http://simap.eu.int”.




IX LISA

REGISTRID




IX A ( 33 ) LISA

EHITUSTÖÖDE RIIGIHANKELEPINGUD

Äriregistrid ja vastavad deklaratsioonid ja tunnistused erinevates liikmesriikides on järgmised:

 Belgias „Registre du commerce”/„Handelsregister”;

▼M5

 Bulgaarias „Търговски регистър”;

▼B

 Taanis „Erhvervs-og Selskabsstyrelsen”;

 Saksamaal „Handelsregister” ja „Handwerksrolle”;

 Kreekas Linna- ja Maaplaneeringute, Keskkonna ja Riiklike Ehitustööde Ministeeriumi (YΠΕΧΩΔΕ) register „Mητρώο Εργοληπτικών Επιχειρήσεων” – MEEΠ

 Hispaanias „Registro Oficial de Empresas Clasificadas del Ministerio de Hacienda”;

 Prantsusmaal „Registre du commerce et des sociétés” ja „Répertoire des métiers”;

▼M13

 Horvaatias „Sudski registar trgovačkih društava u Republici Hrvatskoj” või „Obrtni registar Republike Hrvatske”;

▼B

 Iirimaal võidakse pakkujalt nõuda, et ta esitaks äriregistri või ühingute registri tunnistuse või, kui see pole asjakohane, siis tunnistuse, mis näitab, et antud isik on vande all tunnistanud, et ta tegutseb kõnealusel kutsealal, selles riigis, kus ta on registreeritud, määratud kohas ja kindla ärinime all;

 Itaalias „Registro della Camera di commercio, industria, agricoltura e artigianato”;

 Luksemburgis „Registre aux firmes” ja „Rôle de la chambre des métiers”;

 Hollandis „Handelsregister”;

 Austrias „Firmenbuch”, „Gewerberegister”, „Mitgliederverzeichnisse der Landeskammern”;

 Portugalis „Instituto dos Mercados de Obras Públicas e Particulares e do Imobiliário” (IMOPPI)(CAEOPP);

▼M5

 Rumeenias „Registrul Comerțului”;

▼B

 Soomes „Kaupparekisteri” / „Handelsregistret”;

 Rootsis „aktiebolags-, handels- eller föreningsregistren”;

 Ühendkuningriigis võidakse pakkujalt nõuda, et ta esitaks äriregistri tunnistuse või, kui see pole asjakohane, siis tunnistuse, mis näitab, et antud isik on vande all tunnistanud, et ta tegutseb kõnealusel kutsealal, selles riigis, kus ta on registreeritud, määratud kohas ja kindla ärinime all.




IX B LISA

ASJADE RIIGIHANKELEPINGUD

Kutse- ja äriregistrid ning asjakohased deklaratsioonid ja tunnistused erinevates liikmesriikides on järgmised:

 Belgias „Registre du commerce/Handelsregister”;

▼M5

 Bulgaarias „Търговски регистър”;

▼B

 Taanis „Erhvers-og Selskabsstyrelsen”;

 Saksamaal „Handelsregister” ja „Handwerksrolle”;

 Kreekas „Βιοτεχνικό ή Εμπορικό ή Βιομηχανικό Επιμελητήριο”;

 Hispaanias „Registro Mercantil” või registrisse kandmata eraisikute puhul tunnistus, mis näitab, et antud isik on vande all tunnistanud, et ta tegutseb kõnealusel kutsealal;

 Prantsusmaal „Registre du commerce et des sociétés” ja „Répertoire des métiers”;

▼M13

 Horvaatias „Sudski registar trgovačkih društava u Republici Hrvatskoj” või „Obrtni registar Republike Hrvatske”;

▼B

 Iirimaal võidakse pakkujalt nõuda, et ta esitaks äriregistri või ühingute registri tunnistuse või, kui see pole asjakohane, siis tunnistuse, mis näitab, et antud isik on vande all tunnistanud, et ta tegutseb kõnealusel kutsealal, selles riigis, kus ta on registreeritud, määratud kohas ja kindla ärinime all;

 Itaalias „Registro della Camera di commercio, industria, agricoltura e artigianato” ja „Registro delle commissioni provinciali per l'artigianato”;

 Luksemburgis „Registre aux firmes” ja „Rôle de la chambre des métiers”;

 Hollandis „Handelsregister”;

 Austrias „Firmenbuch”, „Gewerberegister”, „Mitgliederverzeichnisse der Landeskammern”;

 Portugalis „Registo Nacional das Pessoas Colectivas”;

▼M5

 Rumeenias „Registrul Comerțului”;

▼B

 Soomes „Kaupparekisteri” ja „Handelsregistret”;

 Rootsis „aktiebolags-, handels-eller föreningsregistren”;

 Ühendkuningriigis võidakse pakkujalt nõuda, et ta esitaks äriregistri tunnistuse või, kui see pole asjakohane, siis tunnistuse, mis näitab, et antud isik on vande all tunnistanud, et ta tegutseb kõnealusel kutsealal, selles riigis, kus ta on registreeritud, määratud kohas ja kindla ärinime all;




IX C LISA

TEENUSTE RIIGIHANKELEPINGUD

Kutse- ja äriregistrid ning deklaratsioonid ja tunnistused erinevates liikmesriikides on järgmised:

 Belgias „Registre du commerce/Handelsregister” ja „Ordres professionels/Beroepsorden”;

▼M5

 Bulgaarias „Търговски регистър”;

▼B

 Taanis „Erhvervs- og Selskabsstyrelsen”;

 Saksamaal „Handelsregister”, „Handwerksrolle”, „Vereinsregister”, „Partnerschaftsregister” ja „Mitgliedsverzeichnisse de Berufskammern der Ländern”;

 Kreekas võidakse teenuse pakkujalt nõuda, et ta esitaks notariaalselt kinnitatud tunnistuse, mis näitab, et antud isik on vande all tunnistanud, et ta tegutseb kõnealusel kutsealal; I A lisas osundatud teadusuuringutealaste teenuste osutamisel siseriiklike õigusaktidega sätestatud juhtudel kasutatakse kutseregistrit „Mητρώο Μελετητών” ja „Μητρώο Γραφείων Μελετών”;

 Hispaanias „Registro Oficial de Empresas Clasificadas del Ministerio de Hacienda”;

 Prantsusmaal „Registre du commerce” ja „Répertoire des métiers”;

▼M13

 Horvaatias „Sudski registar trgovačkih društava u Republici Hrvatskoj” või „Obrtni registar Republike Hrvatske”;

▼B

 Iirimaal võidakse pakkujalt nõuda, et ta esitaks äriregistri või ühingute registri tunnistuse või, kui see pole asjakohane, siis tunnistuse, mis näitab, et antud isik on vande all tunnistanud, et ta tegutseb kõnealusel kutsealal, selles riigis, kus ta on registreeritud, määratud kohas ja kindla ärinime all;

 Itaalias „Registro della Camera di commercio, industria, agricoltura e artigianato”, „Registro delle commissioni provinciali per l'artigianato” või „Consiglio nazionale degli ordini professionali”;

 Luksemburgis „Registre aux firmes” ja „Rôle de la chambre des métiers”;

 Hollandis „Handelsregister”;

 Austrias „Firmenbuch”, „Gewerberegister”, „Mitgliederverzeichnisse der Landeskammern”;

 Portugalis „Registo nacional das Pessoas Colectivas”;

▼M5

 Rumeenias „Registrul Comerțului”;

▼B

 Soomes „Kaupparekisteri” ja „Handelsregistret”;

 Rootsis „aktiebolags-, handels- eller föreningsregistren”.

 Ühendkuningriigis võidakse pakkujalt nõuda, et ta esitaks äriregistri tunnistuse või, kui see pole asjakohane, siis tunnistuse, mis näitab, et antud isik on vande all tunnistanud, et ta tegutseb kõnealusel kutsealal, selles riigis, kus ta on registreeritud, määratud kohas ja kindla ärinime all;




X LISA

PAKKUMISTE, OSALEMISTAOTLUSTE NING IDEEKONKURSSIDE KAVADE JA PROJEKTIDE ELEKTROONILISEKS VASTUVÕTMISEKS VAJALIKE SEADMETEGA SEOTUD NÕUDED

Pakkumiste, osalemistaotluste ning ideekonkursside plaanide ja projektide elektrooniliseks vastuvõtmiseks mõeldud seadmete puhul tuleb tehniliste vahendite ja asjakohaste menetluste kaudu tagada vähemalt, et:

a) pakkumiste, osalemistaotluste ning ideekonkursside plaanide ja projektide elektroonilised allkirjad vastaksid direktiivi 1999/93/EÜ kohaselt sätestatud siseriiklike õigusnormide nõudele;

b) pakkumiste, osalemistaotluste ning ideekonkursside plaanide ja projektide kättesaamise täpse aja ja kuupäeva saab kindlaks määrata;

c) on võimalik mõistliku kindlusega tagada, et enne kehtestatud tähtaega pole kellelgi ligipääsu vastavalt eelpool loetletud nõuetele edastatud andmetele;

d) kui nimetaud ligipääsukeeldu rikutakse, siis on võimalik mõistliku kindlusega tagada, et rikkumine on selgelt tuvastatav;

e) ainult volitatud isikutel on võimalik määrata ja muuta saabunud andmete avamise kuupäeva;

f) pakkumiste menetlemise või konkursi erinevatel etappidel võib andmetele või osale andmetest ligi pääseda vaid volitatud isikute üheaegse tegevuse tulemusena;

g) volitatud isikute üheaegne tegevus peab võimaldama andmetele ligipääsu alles pärast ettenähtud kuupäeva;

h) eelpool esitatud nõuetega kooskõlas saabunud ja avatud andmed jäävad kättesaadavaks ainult selleks volitatud isikutele.




XI LISA

ÜLEMINEKU- JA KOHALDAMISTÄHTAJAD (Artikkel 80)



Direktiivid

Ülemineku- ja kohaldamistähtajad

92/50/EMÜ (EÜT L 209, 24.7.1992, lk 1)

Austria, Soome, Rootsi (1)

1. juuli 1993.

1. jaanuar 1995.

93/36/EMÜ (EÜT L 199, 9.8.1993, lk 1)

Austria, Soome, Rootsi (1)

13. juuni 1994.

1. jaanuar 1995.

93/37/EMÜ (EÜT L 199, 9.8.1993, lk 54)

direktiivide konsolideerimine:

 

—  71/305/EMÜ (EÜT L 185, 16.8.1971, lk 5):

 

—  EÜ 6 liikmesriiki

30. juuli 1972

—  DK, IRL, UK

1. jaanuar 1973

—  Kreeka

1. jaanuar 1981

—  Hispaania, Portugal

1. jaanuar 1986

—  Austria, Soome, Rootsi (1)

1. jaanuar 1995

—  89/440/EMÜ (EÜT L 210, 21.7.1989, lk 1):

 

—  EÜ 9 liikmesriiki

19. juuli 1990

—  Kreeka, Hispaania, Portugal

1. märts 1992

—  Austria, Soome, Rootsi (1)

1. jaanuar 1995

97/52/EÜ (EÜT L 328, 28.11.1997, lk 1)

13. oktoober 1998

(1)   EMP: 1. jaanuar 1994.




XII LISA

KORRELATSIOONITABEL ( 34 )



Käesolev direktiiv

Direktiiv 93/37/EMÜ

Direktiiv 93/36/EMÜ

Direktiiv 92/50/EMÜ

Muud õigusaktid

 

Artikkel 1, lõige 1

Artikkel 1, esimene rida, parandatud

Artikkel 1, esimene rida, parandatud

Artikkel 1, esimene rida, parandatud

 

 

Artikkel 1, lõige 2, punkt a

Artikkel 1, punkt a, lause esimene osa

Artikkel 1, punkt a, esimese lause esimene ja viimane osa

Artikkel 1, punkt a

 

muudetud

Artikkel 1, lõige 2, punkt b

Artikkel 1, punkt a ja punkt c, parandatud

 

 

Artikkel 1, lõige 2, punkt c, esimene lõik

Artikkel 1, punkt a, esimese lause teine osa ja teine lause, parandatud

 

 

Artikkel 1, lõige 2, punkt c, teine lõik

Artikkel 1, punkt a, parandatud

 

 

Artikkel 1, lõige 2, punkt d, esimene lõik

 

uus

Artikkel 1, lõige 2, punkt d, teine lõik

Artikkel 2, parandatud

 

 

Artikkel 1, lõige 2, punkt d, kolmas lõik

16. põhjendus parandatud

 

 

Artikkel 1, lõige 3

Artikkel 1, punkt d

 

 

Artikkel 1, lõige 4

 

uus

Artikkel 1, lõige 5

 

uus

Artikkel 1, lõige 6

 

uus

Artikkel 1, lõige 7

 

uus

Artikkel 1, lõige 8, esimene lõik

Artikkel 1, punkt c, esimene lause parandatud

 

 

Artikkel 1, lõige 8, teine lõik

 

uus

Artikkel 1, lõige 8, kolmas lõik

Artikkel 1, punkt h

Artikkel 1, punkt c

Artikkel 1, punkt c, teine lause

 

muudetud

Artikkel 1, lõige 9

Artikkel 1, punkt b, parandatud

Artikkel 1 punkt b, parandatud

Artikkel 1, punkt b, parandatud

 

 

Artikkel 1, lõige 10

 

uus

Artikkel 1, lõige 11, esimene lõik

Artikkel 1, punkt e, parandatud

Artikkel 1, punkt d, parandatud

Artikkel 1, punkt d, parandatud

 

 

Artikkel 1, lõige 11, teine lõik

Artikkel 1, punkt f, parandatud

Artikkel 1, punkt e, parandatud

Artikkel 1, punkt e, parandatud

 

 

Artikkel 1, lõige 11, kolmas lõik

 

uus

Artikkel 1, lõige 11, neljas lõik

Artikkel 1, punkt g, parandatud

Artikkel 1, punkt f, parandatud

Artikkel 1, punkt f, parandatud

 

 

Artikkel 1, lõige 11, viies lõik

Artikkel 1, punkt g, parandatud

 

 

Artikkel 1, lõige 12

 

uus

Artikkel 1, lõige 13

 

uus

Artikkel 1, lõige 14

 

uus

Artikkel 1, lõige 15

 

uus

Artikkel 2

Artikkel 6, lõige 6

Artikkel 5, lõige 7

Artikkel 3, lõige 2

 

muudetud

Artikkel 3

Artikkel 2, lõige 2

 

 

Artikkel 4, lõige 1

uus

uus

Artikkel 26, lõige 2 ja 3, parandatud

 

 

Artikkel 4, lõige 2

Artikkel 21 parandatud

Artikkel 18 parandatud

Artikkel 26, lõige 1 parandatud

 

 

Artikkel 5

Artikkel 33a parandatud

Artikkel 28 parandatud

Artikkel 38a parandatud

 

 

Artikkel 6

Artikkel 15, lõige 2

 

muudetud

Artikkel 7, punktid a ja b

Artikkel 5, lõige 1, punkt a, parandatud

Artikkel 7, lõige 1, punkt a, parandatud

 

 

Artikkel 7, punkt c

Artikkel 6, lõige 1, punkt a, parandatud

 

 

Artikkel 8

Artikkel 2 ja Artikkel 6, lõige 1, punkt b, parandatud

Artikkel 3, lõige 3 ja Artikkel 7, lõige 1, punkt a, parandatud

 

 

Artikkel 9, lõige 1, esimene lõik

Artikkel 5, lõige 5

Artikkel 7, lõige 2 ja 7

 

muudetud

Artikkel 9, lõige 1, teine lõik

 

uus

Artikkel 9, lõige 2

Artikkel 5, lõige 1, punkt b

 

muudetud

Artikkel 9, lõige 3

Artikkel 6, lõige 4

Artikkel 5, lõige 6

Artikkel 7, lõige 3, teine osalause

 

 

Artikkel 9, lõige 4

Artikkel 6, lõige 5, parandatud

 

 

 

 

Artikkel9, lõige 5, punkt a

Artikkel 6, lõige 3, parandatud

Artikkel 7, lõige 4, kolmas lõik, parandatud

 

 

Artikkel 9, lõige 5, punkt b

Artikkel 5, lõige 4

 

muudetud

Artikkel 9, lõige 6

Artikkel 5, lõige 2

 

 

Artikkel 9, lõige 7

Artikkel 5, lõige 3

Artikkel 7, lõige 6

 

 

Artikkel 9, lõige 8, punkt a

Artikkel 7, lõige 4,

 

muudetud

Artikkel 9, lõige 8, punkt b

Artikkel 7, lõige 5,

 

muudetud

Artikkel 9, lõige 9

 

uus

Artikkel 10

uus

Artikkel 3 parandatud

Artikkel 4, lõige 1 parandatud

 

 

Artikkel 11

 

uus

Artikkel 12

Artikkel 4, punkt a

Artikkel 2, punkt a

Artikkel 1, punkt a ii

 

muudetud

Artikkel 13

 

uus

Artikkel 14

Artikkel 4, punkt b

Artikkel 2, lõige 1, punkt b

Artikkel 4, lõige 2

 

 

Artikkel 15, punkt a

Artikkel 5, punkt a parandatud

Artikkel 4, punkt a parandatud

Artikkel 5, punkt a parandatud

 

 

Artikkel 15, punktid b ja c

Artikkel 5, punktid b ja c

Artikkel 4, punktid b ja c

Artikkel 5, punktid b ja c

 

 

Artikkel16

Artikkel 1, punkt a, iii- ix, parandatud

 

 

Artikkel 17

 

uus

Artikkel 18

Artikkel 6

 

muudetud

Artikkel 19

 

uus

Artikkel 20

Artikkel 8

 

 

Artikkel 21

 

 

Artikkel 9

 

 

Artikkel 22

Artikkel 10

 

 

Artikkel 23

Artikkel 10

Artikkel 8

Artikkel 14

 

muudetud

Artikkel 24, lõiked 1 - 4, esimene lõik

Artikkel 19

Artikkel 16, lõige 1,

Artikkel 24, lõige 1

 

muudetud

Artikkel 24, lõige 4, teine lõik

Artikkel 16, lõige 2, parandatud

Artikkel 24, lõige 2, parandatud

 

 

Artikkel 25, esimene lõik

Artikkel 20, esimene lõik

Artikkel 17, esimene lõik

Artikkel 25, esimene lõik

 

muudetud

Artikkel 25, teine lõik

Artikkel 20, teine lõik

Artikkel 17, teine lõik

Artikkel 25, teine lõik

 

 

Artikkel 26

 

uus

Artikkel 27, esimene lõik

Artikkel 23, lõige 1

Artikkel 28, lõige 1

 

muudetud

Artikkel 27, teine ja kolmas lõik

Artikkel 23, lõige 2

Artikkel 28, lõige 2

 

 

Artikkel 28, esimene lõik

Artikkel 7, lõige 1 parandatud

Artikkel 6, lõige 1 parandatud

Artikkel 11, lõige 1 parandatud

 

 

Artikkel 28, teine lõik

Artikkel 7, lõige 4

Artikkel 6, lõige 4

Artikkel 11, lõige 4

 

muudetud

Artikkel 29

 

uus

Artikkel 30, lõige 1, punkt a

Artikkel 7, lõige 2, punkt a

Artikkel 6, lõige 2

Artikkel 11, lõige 2, punkt a

 

 

Artikkel 30, lõige 1, punkt b

Artikkel 7, lõige 2, punkt c

uus

Artikkel 11, lõige 2, punkt b

 

 

Artikkel 30, lõige 1, punkt c

 

Artikkel 11, lõige 2, punkt c

 

 

Artikkel 30, lõige 1, punkt d

Artikkel 7, lõige 2, punkt b

 

 

Artikkel 30, lõiked 2, 3 ja 4

 

uus

Artikkel 31, punkt 1, punkt a

Artikkel 7, lõige 3 punkt a

Artikkel 6, lõige 3, punkt a

Artikkel 11, lõige 3, punkt a

 

 

Artikkel 31, punkt 1, punkt b

Artikkel 7, lõige 3, punkt b

Artikkel 6, lõige 3, punkt c

Artikkel 11, lõige 3, punkt b

 

 

Artikkel 31, punkt 1, punkt c

Artikkel 7, lõige 3, punkt c

Artikkel 6, lõige 3, punkt d

Artikkel 11, lõige 3, punkt d

 

 

Artikkel 31, punkt 2, punkt a

Artikkel 6, lõige 3, punkt b

 

 

Artikkel 31, punkt 2, punkt b

Artikkel 6, lõige 3, punkt e

 

 

Artikkel 31, punkt 2, punkt c

uus

 

 

Artikkel 31, punkt 2, punkt d

uus

 

 

Artikkel 31, punkt 3

Artikkel 11, lõige 3, punkt c

 

 

Artikkel 31, punkt 4, punkt a

Artikkel 7, lõige 3, punkt d

Artikkel 11, lõige 3, punkt e

 

 

Artikkel 31, punkt 4, punkt b

Artikkel 7, lõige 3, punkt e

Artikkel 11, lõige 3, punkt f

 

 

Artikkel 32

 

uus

Artikkel 33

 

uus

Artikkel 34, esimene ja teine lõik

Artikkel 9, esimene ja teine lõik

 

 

Artikkel 34, kolmas lõik

Artikkel 9, kolmas lõik

 

 

 

muudetud

Artikkel 35, lõige 1, esimene lõik, punkt a, esimene lõik

Artikkel 9, lõige 1, esimene lõik

 

 

Artikkel 35, lõige 1, esimene lõik, punkt a, teine lõik

Artikkel 9, lõige 1, teine lõik, esimene lause

 

muudetud

Artikkel 35, lõige 1, esimene lõik, punkt b

Artikkel 15, lõige 1

 

 

Artikkel 35, lõige 1, esimene lõik, punkt c

Artikkel 11, lõige 1

 

 

Artikkel 35, lõige 1, teine lõik

Artikkel 9, lõige 5, teine lõik

Artikkel 17, lõige 2, teine lõik

 

muudetud

Artikkel 35, lõige 1, kolmas lõik

Artikkel 11, lõige 7, teine lõik

 

muudetud

Artikkel 35, lõige 1, neljas, viies ja kuues lõik

 

uus

Artikkel 35, lõige 2

Artikkel 11, lõige 2

Artikkel 9, lõige 2

Artikkel 15, lõige 2

 

muudetud

Artikkel 35, lõige 3

 

uus

Artikkel 35, lõige 4, esimene lõik

Artikkel 11, lõige 5, esimene lause

Artikkel 9, lõige 3, esimene lause

Artikkel 16, lõige 1

 

muudetud

Artikkel 35, lõige 4, teine ja kolmas lõik

 

uus

Artikkel 35, lõige 4, neljas lõik

 

 

Artikkel 16, lõiked 3 ja 4

 

 

Artikkel 35, lõige 4, viies lõik

Artikkel 11, lõige 5, teine lause

Artikkel 9, lõige 3, teine lause

Artikkel 16, lõige 5

 

muudetud

Artikkel 36, lõige 1

Artikkel 11, lõige 6, esimene lõik, parandatud

Artikkel 9, lõige 4, esimene lause, parandatud

Artikkel 17, lõige 1, esimene lause, parandatud

 

 

Artikkel 36, lõige 2, esimene lõik

Artikkel 11, lõige 7, esimene lause

Artikkel 9, lõige 5, esimene lõik

Artikkel 17, lõige 2, esimene lõik

 

muudetud

Artikkel 36, lõige 2, teine lõik

 

uus

Artikkel 36, lõige 3

Artikkel 11, lõige 10

Artikkel 9, lõige 8

Artikkel 17, lõige 5

 

muudetud

Artikkel 36, lõige 4

Artikkel 11, lõige 8 ja 13

Artikkel 9, lõige 6 ja 11

Artikkel 17, lõige 4 ja 8

 

muudetud

Artikkel 36, lõige 5

Artikkel 11, lõige 11, parandatud

Artikkel 9, lõige 9, parandatud

Artikkel 17, lõige 6, parandatud

 

 

Artikkel 36, lõige 6

Artikkel 11, lõige 13, teine lause

Artikkel 9, lõige 11, teine lause

Artikkel 17, lõige 8, teine lause

 

muudetud

Artikkel 36, lõige 7, esimene lõik

Artikkel 11, lõige 12

Artikkel 9, lõige 10

Artikkel 17, lõige 7

 

 

Artikkel 36, lõige 7, teine lõik

 

uus

Artikkel 37

Artikkel 17

Artikkel 13

Artikkel 21

 

muudetud

Artikkel 38, lõige 1

 

uus

Artikkel 38, lõige 2

Artikkel 12, lõige 2, parandatud

Artikkel 10, lõige 1, parandatud

Artikkel 18, lõige 1, parandatud

 

 

Artikkel 38, lõige 3

Artikkel 13, lõige 1 ja 3, parandatud

Artikkel 11, lõige 1 ja 3, parandatud

Artikkel 19, lõige 1 ja 3, parandatud

 

muudetud

Artikkel 38, lõige 4

Artikkel 12, lõige 2 ja Artikkel 13, lõige 4, parandatud

Artikkel 10, lõige 1a ja Artikkel 11, lõige 3a, parandatud

Artikkel 18, lõige 2 ja Artikkel 19, lõige 4, parandatud

 

 

Artikkel 38, lõige 5 ja 6

 

uus

Artikkel 38, lõige 7

Artikkel 12, lõige 5

Artikkel 10, lõige 4

Artikkel 18, lõige 5

 

muudetud

Artikkel 38, lõige 8

Artikkel 14, lõige 1

Artikkel 12, lõige 1

Artikkel 20, lõige 1

 

muudetud

Artikkel 39

Artikkel 12, lõige 3 ja 4, Artikkel 13, lõige 6, ja Artikkel 14, lõige 2 parandatud

Artikkel 10, lõige 2 ja 3, Artikkel 11, lõige 5, ja Artikkel12, lõige 2 parandatud

Artikkel 18, lõige 3 ja 4, Artikkel 19, lõige 6 ja Artikkel 20, lõige 2 parandatud

 

 

Artikkel 40

Artikkel 13, lõige 2, ja Artikkel 14, lõige 3

Artikkel 11, lõige 2, ja Artikkel 12, lõige 3

Artikkel 19, lõige 2, ja Artikkel 20, lõige 3

 

muudetud

Artikkel 41, lõige1

Artikkel 8, lõige 2, esimene lause, parandatud

Artikkel 7, lõige 2, esimene lause, parandatud

Artikkel 12, lõige 2, esimene lause, parandatud

 

 

Artikkel 41, lõige2

Artikkel 8, lõige 1, esimene lõik, parandatud

Artikkel 7, lõige 1, esimene lõik, parandatud

Artikkel 12, lõige 1, esimene lõik, parandatud

 

 

Artikkel 41, lõige 3

Artikkel 8, lõige 1, teine lõik, parandatud

Artikkel 7, lõige 1, teine lõik, parandatud

Artikkel 12, lõige 1, teine lõik, parandatud

 

 

Artikkel 8, lõige 2, viimane lause

Artikkel 7, lõige 2, viimane lause

Artikkel 12, lõige 2, viimane lause

 

kustutatud

Artikkel 42, lõige 1, 3 ja 6

Artikkel 13, lõige 5, ja Artikkel 18, lõige 2

Artikkel 11, lõige 4, ja Artikkel 15, lõige 3

Artikkel 19, lõige 5, ja Artikkel 23, lõige 2

 

muudetud

Artikkel 42,lõige 2, 4 ja 5

 

uus

Artikkel 43

Artikkel 8, lõige 3

Artikkel 7, lõige 3

Artikkel 12, lõige 3

 

muudetud

Artikkel 44, lõige 1

Artikkel 18, lõige 1 parandatud

Artikkel 15, lõige 1 parandatud

Artikkel 23, lõige 1 parandatud

 

muudetud

Artikkel 44, lõige 2

 

uus

Artikkel 44, lõige 3

Artikkel 22

Artikkel 23, lõige 3

Artikkel 32, lõige 4

 

muudetud

Artikkel 44, lõige 4

 

uus

Artikkel 45, lõige 1

 

uus

Artikkel 45, lõige 2, esimene lõik

Artikkel 24, esimene lõik, parandatud

Artikkel 20, lõige 1, parandatud

Artikkel 29, esimene lõik, parandatud

 

 

Artikkel 45, lõige 2, teine lõik

 

uus

Artikkel 45, lõige 3

Artikkel 24, teine ja kolmas lõik, parandatud

Artikkel 20, lõige 2 ja 3 parandatud

Artikkel 29, teine ja kolmas lõik, parandatud

 

 

Artikkel 45, lõige 4

Artikkel 24, neljas lõik

Artikkel 20, lõige 4

Artikkel 29, neljas lõik

 

muudetud

Artikkel 46, esimene lõik

Artikkel 25, esimene lause muudetud

Artikkel 21, lõige 1 ja lõige 2, esimene lause, parandatud

Artikkel 30, lõige 1 ja 3, esimene lause, parandatud

 

 

Artikkel 46, teine lõik

Artikkel 30, lõige 2

 

 

Artikkel 47, lõige 1, punktid a ja b

Artikkel 26, lõige 1, punktid a ja b, parandatud

Artikkel 22, lõige 1, punktid a ja b, parandatud

Artikkel 31, lõige 1, punktid a ja b, parandatud

 

 

Artikkel 47, lõige 1, punkt c

Artikkel 26, lõige 1, punkt c

Artikkel 22, lõige 1, punkt c

Artikkel 31, lõige 1, punkt c

 

muudetud

Artikkel 47, lõige 2 ja 3

 

uus

Artikkel 47, lõige 4 ja 5

Artikkel 26, lõige 2 ja 3, parandatud

Artikkel 22, lõige 2 ja 3, parandatud

Artikkel 31, lõige 2 ja 3, parandatud

 

muudetud

Artikkel 48, lõige 1 ja lõige 2, punktid a - e ja g - j

Artikkel 27, lõige 1, parandatud

Artikkel 23, lõige 1, parandatud

Artikkel 32, lõige 2, parandatud

 

 

Artikkel 48, lõige 2, punkt f

 

 

uus

Artikkel 48, lõige 3 ja 4

 

uus

Artikkel 48, lõige 5

uus

uus

Artikkel 32, lõige 1, parandatud

 

 

Artikkel 48, lõige 6

Artikkel 27, lõige 2

Artikkel 23, lõige 2

Artikkel 32, lõige 3

 

 

Artikkel 49

uus

uus

Artikkel 33

 

muudetud

Artikkel 50

 

uus

Artikkel 51

Artikkel 28

Artikkel 24

Artikkel 34

 

 

Artikkel 52

Artikkel 29

Artikkel 25

Artikkel 35

 

muudetud

Artikkel 53, lõige 1

Artikkel 30, lõige 1 parandatud

Artikkel 26, lõige 1 parandatud

Artikkel 36, lõige 1 parandatud

 

 

Artikkel 53, lõige 2

Artikkel 30, lõige 2

Artikkel 26, lõige 2

Artikkel 36, lõige2

 

muudetud

Artikkel 30, lõige 3

 

kustutatud

Artikkel 54

 

uus

Artikkel 55

Artikkel 30, lõige 4, esimene ja teine lõik

Artikkel 27, esimene ja teine lõik

Artikkel 37, esimene ja teine lõik

 

muudetud

Artikkel 30, lõige 4, kolmas lõik

Artikkel 27, kolmas lõik

Artikkel 37, kolmas lõik

 

kustutatud

Artikkel 30, lõige 4, neljas lõik

 

kustutatud

Artikkel 31

 

kustutatud

Artikkel 32

 

Kustutatud

Artikkel 56

Artikkel 3, lõige 1, parandatud

 

 

 

 

Artikkel 57

 

 

 

uus

Artikkel 58

Artikkel 11 lõige 3, lõiked 6 - 11 ja lõige 13

 

 

 

muudetud

Artikkel 59

Artikkel 15

 

 

Artikkel 60

Artikkel 3, lõige 2

 

 

Artikkel 61

uus

 

 

Artikkel 62

Artikkel 3, lõige 3

 

 

 

 

Artikkel 63

Artikkel 3, lõige 4

 

 

 

muudetud

Artikkel 64

Artikkel 11, lõige 4, lõige 6, esimene lõik, lõige 7, esimene lõik, ja lõige 9

 

muudetud

Artikkel 65

Artikkel 16

 

 

 

 

Artikkel 66

Artikkel 13, lõige 3 ja 4

 

 

Artikkel 67, lõige 1

Artikkel 13, lõige 1, esimene lõik ja lõige 2, esimene lõik

 

 

Artikkel 67, lõige 2

 

 

Artikkel 13, lõige 1, taanded 1 - 3 ja lõige 2, taanded 1 - 3

 

muudetud

Artikkel 68

Uus

 

 

Artikkel 69, lõige 1

Artikkel 15, lõige 3

 

 

Artikkel 69, lõige 2, esimene lõik

Artikkel 16, lõige 1 ja lõige 2, teine taane

 

muudetud

Artikkel 69, lõige 2, teine lõik ja lõige 3

uus

 

 

Artikkel 70

Artikkel 17, lõige 1, lõige 2, esimene ja kolmas lõik, lõiked 3 - 6 ja lõige 8

 

muudetud

Artikkel 71

uus

 

 

Artikkel 72

Artikkel 13, lõige 5

 

 

Artikkel 73

Artikkel 13, lõige 6, esimene lõik

 

 

Artikkel 74

Artikkel 13, lõige 6, teine lõik

 

muudetud

 

Artikkel 33

Artikkel 30

Artikkel 38

 

kustutatud

Artikkel 75

Artikkel 34, lõige 1, parandatud

Artikkel 31, lõige 1, parandatud

Artikkel 39, lõige 1, parandatud

 

 

Artikkel 76

Artikkel 34, lõige 2

Artikkel 31, lõige 2

Artikkel 39, lõige 2

 

muudetud

 

 

 

Artikkel 39, lõige 2, punkt d, teine lõik

 

kustutatud

Artikkel 77, lõige 1

Artikkel 32, lõige 1

Artikkel 40, lõige 1

 

 

Artikkel 77, lõige 2

Artikkel 35, lõige 3

Artikkel 32, lõige 2

Artikkel 40, lõige 3

 

muudetud

Artikkel 40, lõige 2

 

kustutatud

Artikkel 77, lõige 3

Artikkel 32, lõige 3

Artikkel 40, lõige 4

 

muudetud

Artikkel 78, lõige 1 ja 2

 

 

 

 

uus

Artikkel 78, lõige 3 ja 4

Artikkel 6, lõige 2, punkt a,

Artikkel 5, lõige 1, punkt d

Artikkel 7, lõige 1, punkt

 

muudetud

Artikkel 79, punkt a

Artikkel 6, lõige 1, punkt b, parandatud

Artikkel 5, lõige 1, punkt c, teine lõik, parandatud

Artikkel 7, lõige 1, punkt b, teine lõik, parandatud

 

 

Artikkel 79, punkt b

Artikkel 35, lõige 2

Artikkel 16, lõige 4

 

muudetud

Artikkel 79, punkt c

 

uus

Artikkel 79, punkt d

Artikkel 35, lõige1, parandatud

 

 

Artikkel 79, punkt e

 

Artikkel 29, lõige 3, parandatud

 

 

Artikkel 79, punkt f

Artikkel 35, lõige 2 parandatud

 

uus

Artikkel 79, punkt g

 

 

Artikkel 79, punktid h ja i

 

uus

Artikkel 80

 

 

 

 

 

Artikkel 81

 

 

 

 

 

Artikkel 82

 

 

 

 

 

Artikkel 83

 

 

 

 

 

Artikkel 84

 

 

 

 

 

Lisa I

Lisa II

 

 

 

muudetud

Lisad IIA ja IIB

Lisad IA ja IB

 

muudetud

Lisa III

Lisa I

Austria, Soome ja Rootsi ühinemislepingud

Parandatud

Lisa IV

Lisa I

Austria, Soome ja Rootsi ühinemislepingud

Parandatud

Lisa V

Lisa II

 

muudetud

Lisa VI

Lisa III

Lisa III

Lisa II

 

muudetud

Lisa VII A, B, C ja D

Lisad IV, V ja VI

Lisa IV

Lisad III ja IV

 

muudetud

Lisa VIII

 

uus

Lisa IX

 

 

 

 

parandatud

Lisa IX A

Artikkel 21, lõige 2

Austria, Soome ja Rootsi ühinemislepingud

parandatud

Lisa IX B

Artikkel 30, lõige 3

Austria, Soome ja Rootsi ühinemislepingud

parandatud

Lisa IX C

Artikkel 25, parandatud

Austria, Soome ja Rootsi ühinemislepingud

parandatud

Lisa X

 

 

 

 

uus

Lisa XI

 

 

 

 

uus

Lisa XII

 

 

 

 

uus



( 1 ) EÜT C 29 E, 30.1.2001, lk 11, ja EÜT C 203 E, 27.8.2002, lk 210.

( 2 ) EÜT C 193, 10.7.2001, lk 7.

( 3 ) EÜT C 144, 16.5.2001, lk 23.

( 4 ) Euroopa Parlamendi 17. jaanuari 2002. aasta arvamus (EÜT C 271 E, 7.11.2002, lk 62), nõukogu 20. märtsi 2003. aasta ühine seisukoht (EÜT C 147 E, 24.6.2003, lk 1) ja Euroopa Parlamendi 2. juuli 2003. aasta seisukoht (Euroopa Ühenduste Teatajas seni avaldamata). Euroopa Parlamendi 29. jaanuari 2004. aasta seadusandlik resolutsioon ja nõukogu 2. veebruari 2004. aasta otsus.

( 5 ) EÜT L 209, 24.7.1992, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 2001/78/EÜ (EÜT L 285, 29.10.2001, lk 1).

( 6 ) EÜT L 199, 9.8.1993, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 2001/78/EÜ.

( 7 ) EÜT L 199, 9.8.1993, lk 54. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 2001/78/EÜ.

( 8 ) EÜT L 336, 23.12.1994, lk 1.

( 9 ) ELT L 137, 30.4.2004, lk 1.

( 10 ) EÜT L 199, 9.8.1993, lk 84. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 2001/78/EÜ (EÜT L 285, 29.10.2001, lk 1).

( 11 ) EÜT L 18, 21.1.1997, lk 1.

( 12 ) EÜT L 340, 16.12.2002, lk 1.

( 13 ) EÜT L 13, 19.1.2000, lk 12.

( 14 ) EÜT L 178, 17.7.2000, lk 1.

( 15 ) Nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiiv 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel (EÜT L 303, 2.12.2000, lk 16).

( 16 ) Nõukogu 9. veebruari 1976. aasta direktiiv 76/207/EMÜ meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta seoses töö saamise, kutseõppe ja edutamisega ning töötingimustega (EÜT L 39, 14.2.1976, lk 40). Direktiivi on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2002/73/EÜ (EÜT L 269, 5.10.2002, lk 15).

( 17 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. märtsi 2001. aasta määrus (EÜ) nr 761/2001 organisatsioonide vabatahtliku osalemise võimaldamise kohta ühenduse keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemis (EMAS) (EÜT L 114, 24.4.2001, lk 1).

( 18 ) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

( 19 ) EÜT L 124, 8.6.1971, lk 1.

( 20 ) EÜT L 217, 20.8.2009, lk 76.

( 21 ) EÜT L 351, 29.12.1998, lk 1.

( 22 ) EÜT C 195, 25.6.1997, lk 1.

( 23 ) EÜT L 358, 31.12.1998, lk 2.

( 24 ) EÜT C 316, 27.11.1995, lk 48.

( 25 ) EÜT L 166, 28.6.1991, lk 77. Direktiivi on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. detsembri 2001. aasta direktiiviga 2001/97/EÜ (EÜT L 344, 28.12.2001, lk 76).

( 26 ) EÜT L 185, 16.8.1971, lk 15.

( 27 ) EÜT L 395, 30.12.1989, lk 33. Direktiivi on muudetud direktiiviga 92/50/EMÜ.

( 28 ) Juhul, kui CPV ja NACE tõlgendamisel on erinevusi, kohaldatakse NACE nomenklatuuri.

( 29 ) Juhul, kui CPV ja CPC tõlgendamisel on erinevusi, kohaldatakse CPC nomenklatuuri

( 30 ) Juhul kui CPV ja CPC tõlgendamisel on erinevusi, kohaldatakse CPC nomenklatuuri.

( 31 ) Käesoleva direktiivi tähenduses on „keskvalitsusasutused” käesolevas lisas loetletud asutused ning nende õigusjärglased, kui riiklikul tasandil on tehtud vastavaid parandusi ja muudatusi.

( 32 ) Ainus käesoleva direktiivi seisukohalt siduv tekst on see, mis sisaldub I lisa lepingu punktis 3.

( 33 ) Artikli 46 tähenduses on „kutse- ja äriregistrid” käesolevas lisas loetletud asutused ja kui siseriiklikul tasemel on tehtud muudatusi, siis asutused, millega siinloetletud on asendatud.

( 34 ) „Parandatud” (adapted) tähendab, et muudeti teksti sõnastust, nii et kehtetuks tunnistatud direktiivide mõte jäi samaks. Sõnaga „muudetud” (amended) tähistatakse muudatusi kehtetuks tunnistatud direktiivide sätete tähenduses. See termin esineb viimases tulbas juhtudel, kui muudatus seondub kõigi kolme kehtetuks tunnistatud direktiiviga. Kui muudatus puudutab ainult ühte neist direktiividest, siis asub sõna „muudetud” kõnealuse direktiivi tulbas.