Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest

mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1347/2000

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 61 punkti c ja artikli 67 lõiget 1,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, ( 1 )

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, ( 2 )

võttes arvesse Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust ( 3 )

ning arvestades järgmist:

(1)	Euroopa Ühendus on seadnud eesmärgiks luua vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala, kus on tagatud isikute vaba liikumine. Sellise ala loomiseks peab ühendus muu hulgas tsiviilasjades tehtava õigusalase koostöö valdkonnas vastu võtma siseturu nõuetekohaseks toimimiseks vajalikud meetmed.

(2)	Tamperes kokku tulnud Euroopa Ülemkogu kinnitas, et kohtuotsuste vastastikuse tunnustamise põhimõte on tõelise õigusruumi loomise nurgakivi, ja tõi prioriteedina esile suhtlusõigust.

(3)

Nõukogu määruses (EÜ) nr 1347/2000 ( 4 ) on sätestatud reeglid kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta kohtuasjades, mis käsitlevad abieluasju ja vanemlikku vastutust abikaasade ühiste laste eest. Selle määruse sisu võeti olulises osas üle samu küsimusi käsitlevast 28. mai 1998. aasta konventsioonist. ( 5 )

(4)	3. juulil 2000 esitas Prantsusmaa algatuse nõukogu määruseks selliste kohtuotsuste vastastikuse täitmise kohta, mis käsitlevad õigust lapsega suhelda. ( 6 )

(5)	Kõigi laste võrdsuse tagamiseks hõlmab käesolev määrus kõiki vanemlikku vastutust reguleerivaid otsuseid, sealhulgas meetmeid lapse kaitseks, sõltumatult nende seostest abieluõigusliku menetlusega.

(6)	Kuna vanemliku vastutuse eeskirjade kohaldamine kerkib sageli üles abieluõiguslike menetluste kontekstis, on sobivam, kui abielulahutuse ja vanemliku vastutuse küsimusi käsitleb üks dokument.

(7)	Käesoleva määruse reguleerimisala hõlmab tsiviilasju igat liiki kohtutes.

(8)	Abielulahutust, lahuselu või abielu kehtetuks tunnistamist käsitlevate kohtuotsuste osas tuleks käesolevat määrust kohaldada ainult abielude lahutamise suhtes ja see ei tohiks käsitleda küsimusi nagu lahutuse põhjus, abielu omandiõiguslikud tagajärjed või muud kaasnevad asjaolud.

(9)

Lapse vara osas tuleks käesolevat määrust kohaldada ainult last kaitsvate meetmete suhtes, st i) lapse vara eest vastutava, last esindava või abistava isiku või organi määramine ja ülesanded ning ii) lapse vara haldamine, säilitamine või kasutamine. Selle kontekstis tuleks käesolevat määrust kohaldada näiteks juhtudel, kui vanemad vaidlevad lapse vara haldamise üle. Lapse varaga seotud meetmeid, mis ei käsitle lapse kaitset, peaks jätkuvalt reguleerima nõukogu 22. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades. ( 7 )

(10)

Käesolev määrus ei ole mõeldud kohaldamiseks sotsiaalkindlustusega seotud küsimustes, avalikes huvides võetud üldise iseloomuga meetmete suhtes haridus- või terviseküsimustes või varjupaigaõiguse ja sisserände suhtes. Lisaks ei kohaldata seda lapsevanema tuvastamise suhtes, sest see on vanemliku vastutuse tekkimisest eraldi küsimus, ega muude isiku seisundiga seotud küsimuste suhtes. Seda ei kohaldata ka laste sooritatud kriminaalkuritegude tulemusel võetud meetmete suhtes.

(11)

Ülalpidamiskohustused jäetakse käesoleva määruse reguleerimisalast välja, sest neid käsitleb juba nõukogu määrus nr 44/2001. Kohtutel, millel on jurisdiktsioon vastavalt käesolevale määrusele, on üldiselt jurisdiktsioon teha otsuseid ülalpidamiskohustuse küsimuses nõukogu määruse nr 44/2001 artikli 5 lõike 2 alusel.

(12)

Käesoleva määrusega kehtestatud kohtualluvuse alused vanemliku vastutuse küsimustes kujundatakse lapse huve silmas pidades, eeskätt läheduskriteeriumi põhjal. See tähendab, et jurisdiktsioon peaks esimeses järjekorras olema lapse alalise elukoha liikmesriigil, välja arvatud teatavatel lapse elukoha vahetamise juhtudel või vastavalt kokkuleppele vanemliku vastutuse kandjate vahel.

(13)	Lapse huvides võimaldab käesolev määrus erandina ja teatavatel tingimustel pädeval kohtul anda asi edasi teise liikmesriigi kohtule, kui sellel kohtul on asja arutamiseks paremad võimalused. Sel juhul ei tohiks teisel kohtul lubada anda asja edasi kolmandale kohtule.

(14)

Käesoleva määruse jõustumine ei tohiks mõjutada diplomaatilist puutumatust käsitleva rahvusvahelise avaliku õiguse kohaldamist. Kui käesoleva määruse kohast jurisdiktsiooni ei saa teostada diplomaatilise puutumatuse tõttu vastavalt rahvusvahelisele õigusele, tuleks jurisdiktsiooni teostada vastavalt selle liikmesriigi siseriiklikule õigusele, kus kõnealusel isikul puudub selline puutumatus.

(15)	Nõukogu 29. mai 2000. aasta määrust (EÜ) nr 1348/2000 tsiviil- ja kaubandusasjade kohtu- ja kohtuväliste dokumentide Euroopa Liidu liikmesriikides kätteandmise kohta ( 8 ) tuleks kohaldada käesoleva määruse alusel algatatud menetluste dokumentide kätteandmise suhtes.

(16)	Käesolev määrus ei tohiks takistada liikmesriigi kohtuid kiireloomulistel juhtudel võtmast ajutisi meetmeid, sealhulgas kaitsemeetmeid kõnealuses riigis paikneva vara või isikute suhtes.

(17)

Lapse ebaseadusliku äraviimise või kinnipidamise korral tuleks viivitamatult saavutada lapse tagastamine ja sel eesmärgil kohaldatakse jätkuvalt 25. oktoobri 1980. aasta Haagi konventsiooni, mida täiendavad käesoleva määruse sätted, eriti artikkel 11. Kohtud liikmesriigis, kuhu laps on ebaseaduslikult ära viidud või kus teda ebaseaduslikult kinni peetakse, peaksid saama konkreetsetel nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel tema tagastamist vastustada. Sellise otsuse võiks asendada selle liikmesriigi kohtu hilisema otsusega, kus oli lapse alaline elukoht enne tema ebaseaduslikku äraviimist või kinnipidamist. Kui see otsus sisaldab lapse tagasitoomist, peaks tagasitoomine toimuma, ilma et liikmesriigis, kuhu laps on ära viidud või kus teda kinni peetakse, oleks otsuse tunnustamiseks ja täitmisele pööramiseks vaja erimenetlust.

(18)

Kui kohus on otsustanud jätta laps 1980. aasta Haagi konventsiooni artikli 13 alusel tagasi saatmata, peaks ta sellest teatama pädevale kohtule või keskasutusele liikmesriigis, kus laps alaliselt elas enne ebaseaduslikku äraviimist või kinnipidamist. Kui viimati nimetatud liikmesriigi kohtus ei ole hagi esitatud, peaks see kohus või keskasutus sellest osapooltele teatama. See kohustus ei tohiks keskasutust takistada sellest teatamast ka asjaomastele ametivõimudele vastavalt siseriiklikule õigusele.

(19)	Käesoleva määruse kohaldamises on oluline roll lapse ärakuulamisel, kuigi käesolev dokument ei ole kavandatud muutma kohaldatavat siseriiklikku korda.

(20)	Lapse ärakuulamine teises liikmesriigis võib toimuda vastavalt korrale, mis on sätestatud nõukogu 28. mai 2001. aasta määruses (EÜ) nr 1206/2001 liikmesriikide kohtute vahelise koostöö kohta tõendite kogumisel tsiviil- ja kaubandusasjades. ( 9 )

(21)	Liikmesriigis tehtud kohtuotsuste tunnustamine ja täitmisele pööramine peaks põhinema vastastikuse usalduse põhimõttel ja mittetunnustamise põhjusi peaks olema võimalikult vähe.

(22)	Ühes liikmesriigis täitmisele pööratavaid autentseid dokumente ja osapooltevahelisi kokkuleppeid tuleks tunnustamist ja täitmist reguleerivate eeskirjade kohaldamise eesmärgil käsitada samaväärsetena “kohtuotsustega”.

(23)

Tamperes kokku tulnud Euroopa Ülemkogu leidis oma otsustes (punkt 34), et kohtuotsuseid perekonnaõiguslike kohtuasjade valdkonnas tuleks “automaatselt tunnustada kogu liidus ilma vahemenetlusteta või ilma, et otsuse täitmisest oleks võimalik põhjendatult keelduda”. Seetõttu tuleks kohtuotsused, mis käsitlevad suhtlusõigust ja lapse tagastamist ning mis on päritoluliikmesriigis vastavalt käesoleva määruse sätetele tõendatud, olema tunnustatavad ja täitmisele pööratavad kõikides teistes liikmesriikides ilma mingeid edasisi menetlusi nõudmata. Selliste kohtuotsuste täitmisele pööramise korda reguleerib jätkuvalt siseriiklik õigus.

(24)	Kohtuotsuse täitmisele pööramise hõlbustamiseks antud tõend ei tohiks kuuluda edasikaebamisele. Seda tuleks parandada ainult juhul, kui tehtud on oluline viga, st juhul, kui see ei kajasta kohtuotsust nõuetekohaselt.

(25)

Keskasutused peaksid vanemliku vastutuse küsimustes tegema koostööd nii üldistes küsimustes kui ka konkreetsetel juhtudel, sealhulgas perekondlike vaidluste rahuldava lahendamise soodustamise eesmärgil. Sel eesmärgil osalevad keskasutused tsiviil- ja kaubandusasju käsitlevas Euroopa kohtute võrgus, mis on loodud nõukogu 28. mai 2001. aasta otsusega 2001/470/EÜ, millega luuakse tsiviil- ja kaubandusasju käsitlev Euroopa kohtute võrk. ( 10 )

(26)	Komisjon peaks tegema avalikult kättesaadavaks ja ajakohastama liikmesriikide edastatud kohtute ning edasikaebemenetluste nimekirjad.

(27)	Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused. ( 11 )

(28)	Käesolev määrus asendab määrust (EÜ) nr 1347/2000, mis tunnistatakse seetõttu kehtetuks.

(29)	Käesoleva määruse nõuetekohaseks toimimiseks peaks komisjon selle kohaldamist kontrollima ja tegema vajalikke muudatusettepanekuid.

(30)	Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukohta käsitleva protokolli artikli 3 kohaselt on Ühendkuningriik ja Iirimaa teatanud oma soovist osaleda käesoleva määruse vastuvõtmisel ja kohaldamisel.

(31)	Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva määruse vastuvõtmisel ning seega ei ole see määrus Taani suhtes siduv ja Taanis seda ei kohaldata.

(32)

Kuna liikmesriigid ei saa käesoleva määruse eesmärke täielikult täita ning seda saaks paremini täita ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuspõhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(33)	Käesolevas määruses tunnustatakse põhiõigusi ja peetakse kinni Euroopa Liidu põhiõiguste harta põhimõtetest. Eeskätt püütakse sellega tagada lapse põhiõiguste austamist, mis on sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 24,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

1. Käesolevat määrust kohaldatakse järgmisi valdkondi käsitlevate tsiviilasjade suhtes igat liiki kohtutes:

2. Artikli 1 lõikes b osutatud küsimused võivad käsitleda eelkõige järgmist:

1. Abielulahutuse, lahuselu ja abielu kehtetuks tunnistamisega seotud asjad on selle liikmesriigi kohtu alluvuses,

2. Käesoleva määruse kohaldamisel on alalisel asukohal sama tähendus, mis Ühendkuningriigi ja Iirimaa õigussüsteemides.

Vastuhagi on selle kohtu alluvuses, kus on pooleli menetlus artikli 3 põhjal, kui vastuhagi kuulub käesoleva määruse reguleerimisalasse.

Ilma et see piiraks artikli 3 kohaldamist, on see liikmesriigi kohus, kes on teinud lahuseluotsuse, pädev muutma seda otsust abielulahutuseks, kui kõnealuse liikmesriigi õigusaktid seda ette näevad.

võib teises liikmesriigis kohtusse kaevata üksnes kooskõlas artiklitega 3, 4 ja 5.

1. Kui liikmesriigi ükski kohus ei ole artiklite 3, 4 ja 5 kohaselt pädev, määratakse kohtualluvus igas liikmesriigis kindlaks selle riigi õigusaktide alusel.

2. Liikmesriigi kodanik, kelle alaline elukoht on teise liikmesriigi territooriumil, võib sellise kostja suhtes, kelle alaline elukoht ei ole liikmesriigis ja kes ei ole liikmesriigi kodanik või, Ühendkuningriigi ja Iirimaa puhul, kelle alaline asukoht ei ole ühes viimati nimetatud liikmesriikidest, tugineda oma alalise elukoha riigis kohaldatavatele kohtualluvuseeskirjadele samamoodi kui selle riigi kodanikud.

1. Liikmesriigi kohtutel on vanemliku vastutuse asjus pädevus lapse suhtes, kelle alaline elukoht on hagi esitamise ajal selles liikmesriigis.

1. Kui laps kolib seaduslikult ühest liikmesriigist teise ja saab seal uue alalise elukoha, säilitavad lapse varasema alalise elukohariigi kohtud erandina artiklist 8 pädevuse kolme kuu jooksul pärast kolimist, et muuta kõnealuses liikmesriigis enne lapse kolimist tehtud kohtuotsust suhtlusõiguse kohta, kui selle isiku alaline elukoht, kellele on vastavalt suhtlusõigust käsitlevale kohtuotsusele antud suhtlusõigus, on jätkuvalt lapse varasema alalise elukoha liikmesriigis.

2. Lõiget 1 ei kohaldata juhul, kui lõikes 1 nimetatud suhtlusõiguse kasutaja on tunnustanud lapse uue alalise elukoha liikmesriigi kohtute pädevust, osaledes sealsete kohtute menetlustes nende pädevust vaidlustamata.

Lapse ebaseadusliku äraviimise või kinnipidamise korral säilitavad selle liikmesriigi kohtud, kus oli lapse alaline elukoht vahetult enne äraviimist või kinnipidamist, oma pädevuse, kuni laps on saanud alalise elukoha teises liikmesriigis ja

1. Kui isik, institutsioon või muu organ, kellel on eestkosteõigus, taotleb liikmesriigi pädevatelt asutustelt kohtuotsuse tegemist lapseröövi tsiviilõiguslikke küsimusi käsitleva 25. oktoobri 1980. aasta rahvusvahelise Haagi konventsiooni (edaspidi “1980. aasta Haagi konventsioon”) alusel, et saavutada lapse tagasitoomist, kes on ebaseaduslikult ära viidud või kinni peetud liikmesriigis, mis ei ole see liikmesriik, kus laps vahetult enne ebaseaduslikku äraviimist või kinnipidamist alaliselt elas, kohaldatakse lõikeid 2–8.

2. 1980. aasta Haagi konventsiooni artiklite 12 ja 13 kohaldamisel tagatakse, et lapsele antakse menetluse käigus võimalus saada ära kuulatud, kui see ei osutu lapse vanust või küpsusastet arvestades sobimatuks.

3. Kohus, kellele on esitatud lõikes 1 nimetatud lapse tagasitoomise taotlus, tegutseb taotluse menetlemisel kiiresti, kasutades kõige kiiremat siseriiklikus õiguses sätestatud korda.

Ilma et see piiraks esimese lõigu kohaldamist, teeb kohus otsuse hiljemalt kuus nädalat pärast taotluse esitamist, kui see ei ole erandlike asjaolude tõttu võimatu.

4. Kohus ei saa keelduda lapse tagasitoomisest 1980. aasta Haagi konventsiooni artikli 13b alusel, kui ta on kindlaks teinud, et lapse kaitseks pärast tema tagasitoomist on tehtud piisavad korraldused.

5. Kohus ei saa lapse tagasitoomisest keelduda, kui lapse tagasitoomist taotlenud isikule ei ole antud võimalust ära kuulatud saada.

6. Kui kohus on teinud tagasitoomisest keeldumise otsuse 1980. aasta Haagi konventsiooni artikli 13 kohaselt, peab kohus viivitamatult otse või oma keskasutuse kaudu edastama tagasitoomisest keeldumise otsuse ja kõigi asjakohaste dokumentide koopiad, eeskätt kohtuistungi protokolli ärakirja, siseriikliku õigusega määratud pädevale kohtule või keskasutusele liikmesriigis, kus laps vahetult enne ebaseaduslikku äraviimist või kinnipidamist alaliselt elas. Kohus peab kõik nimetatud dokumendid saama ühe kuu jooksul pärast tagasitoomisest keeldumise otsuse kuupäeva.

7. Kui üks osapooltest ei ole juba pöördunud kohtusse liikmesriigis, kus laps vahetult enne ebaseaduslikku äraviimist või kinnipidamist alaliselt elas, peab lõikes 6 nimetatud teabe saanud kohus või keskasutus sellest osapooltele teatama ja kutsuma neid vastavalt siseriiklikule õigusele esitama kohtule oma seisukoht kolme kuu jooksul alates teatamise kuupäevast, et kohus saaks lapse eestkosteõiguse küsimuse läbi vaadata.

Ilma et see piiraks käesolevas määruses sisalduvate kohtualluvust käsitlevate eeskirjade kohaldamist, lõpetab kohus menetluse, kui talle pole tähtajaks seisukohti esitatud.

8. 1980. aasta Haagi konventsiooni artikli 13 kohasest tagasitoomisest keeldumise otsusest olenemata on iga hilisem lapse tagasitoomist nõudev otsus, mille teeb vastavalt käesolevale määrusele pädev kohus, täitmisele pööratav vastavalt III peatüki 4. jaotisele lapse tagasitoomise tagamiseks.

1. Liikmesriigi kohtutel, kellel on artikli 3 tõttu pädevus lahutuse, lahuselu või abielu tühistamise taotluse suhtes, on pädevus kõigi selle taotlusega seotud vanemlikku vastutust käsitlevates küsimustes juhul, kui:

3. Liikmesriigi kohtutel on seoses vanemliku vastutusega pädevus lõikes 1 nimetamata menetlustes juhul, kui:

4. Kui lapse alaline elukoht on kolmanda riigi territooriumil, mis ei ole 19. oktoobri 1996. aasta vanemliku vastutuse ja lastekaitsemeetmetega seotud kohtualluvust, kohaldatavat seadust, tunnustamist, kohtuotsuste täitmist ja koostööd käsitleva Haagi konventsiooni lepinguosaline, loetakse kohtualluvust käesoleva artikli alusel lapse huvides olevaks, eriti juhul, kui osutub, et kõnealuses kolmandas riigis ei saa menetlust korraldada.

1. Kui lapse alalist elukohta ei saa kindlaks teha ja kohtualluvust määrata artikli 12 alusel, on pädevad selle liikmesriigi kohtud, kus laps viibib.

2. Lõiget 1 kohaldatakse samuti pagulaste laste või rahvusvaheliselt ümber asustatud laste suhtes nende riigis toimuvate rahutuste tõttu.

Kui liikmesriigi ükski kohus ei ole artiklite 8–13 kohaselt pädev, määratakse kohtualluvus igas liikmesriigis kindlaks selle riigi õigusaktide alusel.

1. Erandina võivad selle liikmesriigi kohtud, kelle kohtualluvuses on asja sisuline arutamine, kui nad leiavad, et teise liikmesriigi kohtus, millega lapsel on eriline side, oleks asja või selle konkreetse osa arutamiseks paremad võimalused ja kui see on lapse parimates huvides:

Kohtu omal algatusel või teise liikmesriigi kohtu taotluse põhjal toimunud üleviimisega peab nõustuma vähemalt üks osapool.

3. Lapsel loetakse olevat lõikes 1 nimetatud eriline side liikmesriigiga, kui see liikmesriik:

4. Asja sisuliseks arutamiseks pädev liikmesriigi kohus kehtestab tähtaja, mille jooksul tuleb vastavalt lõikele 1 pöörduda kõnealuse teise liikmesriigi kohtutesse.

Kui selleks ajaks ei ole kohtutesse pöördutud, jätkab kohus, kuhu pöörduti, pädevuse teostamist vastavalt artiklitele 8–14.

5. Juhul, kui see on kohtuasja konkreetsete asjaolude tõttu lapse parimates huvides, võivad kõnealuse teise liikmesriigi kohtud võtta pädevuse kuue nädala jooksul pärast nende poole pöördumist vastavalt lõike 1 punktile a või b. Sel juhul loobub kohus, kuhu esimesena pöörduti, pädevusest. Muul juhul jätkab kohus, kuhu esimesena pöörduti, pädevuse teostamist vastavalt artiklitele 8–14.

6. Käesoleva artikli eesmärgil teevad kohtud koostööd kas otseselt või siis vastavalt artiklile 53 määratud keskasutuste kaudu.

Kui liikmesriigi kohtule esitatud hagi käsitleb asja, mis käesoleva määruse kohaselt ei ole tema alluvuses ning mis on selle määruse põhjal mõne teise liikmesriigi kohtu alluvuses, teatab ta omal algatusel, et asi ei allu sellele kohtule.

1. Kui kostja, kelle peamine elukoht ei ole liikmesriigis, kus hagi on esitatud, ei ilmu kohtusse, peatab pädev kohus menetluse nii kauaks, kuni on tõestatud, et kostjal on olnud võimalus menetluse algatamist käsitlev või samaväärne dokument kätte saada küllalt aegsasti, et ta oleks saanud end kaitsta, või on tõestatud, et selleks on võetud kõik vajalikud meetmed.

2. Kui menetluse algatamist käsitlev dokument või samaväärne dokument tuli vastavalt sellele määrusele edastada ühest liikmesriigist teise, kohaldatakse käesoleva artikli lõike 1 sätete asemel määruse (EÜ) nr 1348/2000 sätteid.

3. Kui menetluse algatamist käsitlev või samaväärne dokument tuli tsiviil- ja kaubandusasjade kohtu- ja kohtuväliste dokumentide välisriikides kätteandmist käsitleva 15. novembri 1965. aasta Haagi konventsiooni kohaselt toimetada välismaale ning kui määruse (EÜ) nr 1348/2000 sätteid ei saa kohaldada, kohaldatakse nimetatud konventsiooni artiklit 15.

1. Kui erinevate liikmesriikide kohtutes algatatakse ühtede ja samade asjaosaliste vaheline lahutus-, lahuselu- või vanemliku vastutuse menetlus, peatab kohus, kellele hagi on esitatud hiljem, menetluse omal algatusel seni, kuni on kindlaks tehtud selle kohtu pädevus, kellele hagi on esitatud esimesena.

2. Kui erinevate liikmesriikide kohtutes algatatakse ühe ja sama lapse suhtes ühe ja sama alusega hagide põhjal vanemlikku vastutust käsitlev menetlus, peatab kohus, kellele hagi on esitatud hiljem, menetluse omal algatusel seni, kuni on kindlaks tehtud selle kohtu pädevus, kellele hagi on esitatud esimesena.

3. Kui on kindlaks tehtud selle kohtu pädevus, kellele hagi on esitatud esimesena, loobub kohus, kellele hagi on esitatud hiljem, pädevusest esimese kohtu kasuks.

Sel juhul võib pool, kes esitas asjakohase hagi kohtule, kellele hagi on esitatud hiljem, esitada kõnealuse hagi kohtule, kellele hagi on esitatud esimesena.

1. Edasilükkamatutel juhtudel ei takista käesoleva määruse sätted liikmesriigi kohtuid võtmast selles riigis viibivate isikute ja seal asuva vara suhtes selliseid ajutisi meetmeid, sealhulgas kaitsemeetmed, mis on ette nähtud selle liikmesriigi õigusaktidega, isegi kui käesoleva määruse alusel on peaasja arutamisel pädev mõne teise liikmesriigi kohus.

2. Lõikes 1 osutatud meetmeid ei kohaldata enam, kui liikmesriigi kohus, kelle pädevuses on vastavalt käesolevale määrusele asja sisuline arutamine, on võtnud meetmed, mida ta sobivaks peab.

1. Ühes liikmesriigis tehtud kohtuotsust tunnustatakse teistes liikmesriikides ühegi erimenetluse järgimist nõudmata.

2. Eelkõige, ilma et see piiraks lõike 3 kohaldamist, ei nõuta erimenetluse järgimist liikmesriigi perekonnaseisuregistrite ajakohastamise puhul, mille aluseks on abielulahutust, lahuselu või abielu kehtetuks tunnistamist käsitlev kohtuotsus, mis on tehtud teises liikmesriigis ja mida ei ole selle liikmesriigi õiguse kohaselt võimalik edasi kaevata.

3. Ilma et see piiraks käesoleva peatüki 4. jao kohaldamist, võib iga huvitatud osapool käesoleva peatüki 2. jaos sätestatud korras taotleda otsust, et kohtuotsust tunnustataks või ei tunnustataks.

Sellise kohtu kohalik pädevus, mis on kantud nimekirja, mille iga liikmesriik teatab komisjonile vastavalt artiklile 68, määratakse selle liikmesriigi siseriikliku õigusega, kus algatatakse tunnustamise või mittetunnustamise menetlus.

4. Kui kohtuotsuse tunnustamise küsimus tõstatatakse liikmesriigi kohtus arutatava asja käigus, võib kõnealune kohus selle küsimuse otsustada.

Abielulahutust, lahuselu või abielu kehtetuks tunnistamist käsitlevate kohtuotsuste mittetunnustamise põhjused

Abielulahutust, lahuselu või abielu kehtetuks tunnistamist käsitlevat kohtuotsust ei tunnustata:

Otsuse teinud liikmesriigi kohtu pädevus ei kuulu kontrollimisele. Artikli 22 punktis a ja artikli 23 punktis a osutatud avalikule korrale vastavuse kontrollimist ei või kohaldada artiklites 3–14 sätestatud kohtualluvuseeskirjade suhtes.

Kohtuotsuse tunnustamisest ei või keelduda põhjusel, et selle liikmesriigi õigusaktid, kus taotletakse tunnustamist, ei luba abielulahutust, lahuselu või abielu kehtetuks tunnistamist nendesamade tõsiasjade põhjal.

1. Selle liikmesriigi kohus, kus taotletakse teises liikmesriigis tehtud kohtuotsuse tunnustamist, võib menetluse peatada, kui kohtuotsus on tavalises korras edasi kaevatud.

2. Selle liikmesriigi kohus, kus taotletakse Iirimaal või Ühendkuningriigis tehtud kohtuotsuse tunnustamist, võib menetluse peatada, kui kohtuotsuste täitmine on otsuse teinud liikmesriigis kaebuse tõttu peatatud.

1. Lapse suhtes vanemlikku vastutust käsitlevat kohtuotsust, mis on tehtud liikmesriigis ja on selles liikmesriigis täitmisele pööratav ning kätte antud, täidetakse teises liikmesriigis siis, kui see on huvitatud poole taotlusel kuulutatud seal täitmisele pööratavaks.

2. Ühendkuningriigis täidetakse sellist kohtuotsust Inglismaal ja Walesis, Šotimaal või Põhja-Iirimaal ainult siis, kui see on huvitatud poole taotlusel registreeritud täitmiseks Ühendkuningriigi vastavas osas.

1. Täitmisotsuse taotlus esitatakse kohtule, mis on kantud nimekirja, mille iga liikmesriik teatab komisjonile vastavalt artiklile 68.

2. Kohaliku kohtu pädevus määratakse kindlaks selle isiku alalise elukoha järgi, kelle suhtes täitmist taotletakse, või selle lapse alalise elukoha järgi, kellega taotlus seondub.

Kui kumbki esimeses lõigus nimetatud kohtadest ei asu kohtuotsuse täitmise liikmesriigis, määratakse kohalike kohtute pädevus kindlaks täitmise koha järgi.

1. Taotluse esitamise menetlust reguleerib selle liikmesriigi õigus, kus kohtuotsuse täitmist taotletakse.

2. Taotleja peab esitama kättetoimetamisaadressi selle kohtu tööpiirkonnas, kellele taotlus esitatakse. Kui kohtuotsuse täitmise liikmesriigi õigus sellise aadressi esitamist siiski ette ei näe, määrab taotleja endale esindaja kohtuprotsessis.

1. Kohus, kellele esitatakse taotlus, teeb oma määruse viivitamata. Isikul, kelle suhtes täitmist taotletakse, ega lapsel ei ole menetluste selles etapis õigust teha taotluse kohta mingeid esildisi.

2. Taotluse võib tagasi lükata vaid mõnel artiklites 22, 23 ja 24 nimetatud põhjustest.

Asjaomane kohtuteenistuja teatab taotlejale taotluse kohta tehtud määrusest viivitamata kohtuotsuse täitmise liikmesriigis sätestatud korras.

1. Kumbki pool võib täitmisotsuse taotluse kohta tehtud määruse edasi kaevata.

2. Kaebus esitatakse kohtule, mis on kantud nimekirja, mille iga liikmesriik teatab komisjonile vastavalt artiklile 68.

3. Apellatsioonkaebust menetletakse vaidlustatud kohtuasjade menetluskorra kohaselt.

4. Kui taotleja esitab apellatsioonkaebuse täitmisotsuse suhtes, kutsutakse pool, kelle suhtes täitmist taotletakse, apellatsioonikohtusse. Kui see isik kohtusse ei ilmu, kohaldatakse artikli 18 sätteid.

5. Apellatsioonkaebus täitmisotsuse peale tuleb esitada ühe kuu jooksul alates selle teatavaks tegemisest. Kui selle poole alaline elukoht, kelle suhtes täitmist taotletakse, on muus liikmesriigis kui see, kus on tehtud kohtuotsuse täitmise otsus, on kaebuse esitamise tähtaeg kaks kuud alates kuupäevast, mil määrus edastati isikule või toimetati tema elukohta. Olenemata kaugusest ei või tähtaega pikendada.

Kaebuse kohta tehtud otsust võib vaidlustada ainult menetlusega, mis on kantud nimekirja, mille iga liikmesriik teatab komisjonile vastavalt artiklile 68.

1. Kohus, kellele kaebus artiklite 33 või 34 kohaselt esitatakse, võib menetluse peatada selle poole taotlusel, kelle suhtes täitmist taotletakse, kui kohtuotsuse teinud liikmesriigis on selle otsuse peale esitatud tavaline kaebus või sellise kaebuse esitamise tähtaeg ei ole veel möödunud. Viimasel juhul võib kohus määrata tähtaja, mille jooksul apellatsioonkaebus tuleb esitada.

2. Kui kohtuotsus on tehtud Iirimaal või Ühendkuningriigis, käsitatakse kõiki otsuse teinud liikmesriigis kasutatavaid vaidlustamisvahendeid lõikes 1 osutatud tavaliste kaebustena.

1. Kui kohtuotsus on tehtud mitme nõude kohta ja täitmist ei saa lubada kõikide nõuete osas, annab kohus loa ühe või mitme nõude täitmiseks.

1. Kohtuotsuse tunnustamist taotlev või vaidlustav või selle täitmisotsust taotlev pool esitab:

2. Kui kohtuotsus on tehtud tagaselja, esitab tunnustamist või täitmisotsust taotlev pool lisaks sellele:

1. Kui artikli 37 lõike 1 punktis b või lõikes 2 märgitud dokumente ei esitata, võib kohus määrata nende esitamise tähtaja, tunnustada samaväärseid dokumente või, kui ta leiab, et tal on piisavalt teavet, nende esitamise nõudmisest loobuda.

2. Kui kohus seda nõuab, esitatakse dokumentide tõlge. Tõlke tõestab selleks mõnes liikmesriigis õigustatud isik.

Abieluasju käsitleva kohtuotsuse tõend ja vanemlikku vastutust käsitleva kohtuotsuse tõend

Pädev kohus või asutus päritoluliikmesriigis annab huvitatud poole nõudel välja tõendi, kasutades I lisas (kohtuotsused abieluasjades) või II lisas (kohtuotsused vanemliku vastutuse kohta) esitatud tüüpvormi.

Teatavate suhtlusõigust käsitlevate kohtuotsuste ja teatavate lapse tagasitoomist nõudvate kohtuotsuste täitmine

2. Käesoleva jao sätted ei takista vanemliku vastutuse kandjal taotleda kohtuotsuse tunnustamist ja täitmisele pööramist käesoleva peatüki 1. ja 2. jaos sätestatud korras.

1. Artikli 40 lõike 1 punktis a osutatud suhtlusõigust, mis on antud ühes liikmesriigis tehtud täitmisele pööratava kohtuotsusega, tunnustatakse ja täidetakse teises liikmesriigis ilma täitmisotsuse vajaduseta ning ilma võimaluseta selle tunnustamist vastustada, kui kohtuotsus on päritoluliikmesriigis tõendatud vastavalt lõikele 2.

Isegi kui siseriiklik õigus ei näe ette suhtlusõigust andva kohtuotsuse täitmist seaduse alusel, võib otsuse teinud kohus kuulutada, et kohtuotsus on kõigist kaebustest olenemata täitmisele pööratav.

2. Otsuse teinud kohtunik annab lõikes 1 nimetatud tõendi, kasutades III lisas (tõend suhtlusõiguse kohta) esitatud tüüpvormi, ainult juhul, kui:

3. Kui suhtlusõigusega kaasneb kohtuotsuse tegemise ajal piiriülene olukord, antakse tõend ex officio, kui kohtuotsus pööratakse täitmisele, isegi ainult ajutiselt. Kui olukord saab hiljem piiriülese iseloomu, antakse tõend ühe osapoole taotluse põhjal.

1. Artikli 40 lõike 1 punktis b osutatud liikmesriigis tehtud täitmisele pööratava kohtuotsusega nõutavat lapse tagasitoomist tunnustatakse ja täidetakse teises liikmesriigis ilma täitmisotsuse vajaduseta ning ilma võimaluseta selle tunnustamist vastustada, kui kohtuotsus on päritoluliikmesriigis tõendatud vastavalt lõikele 2.

Isegi kui siseriiklik õigus ei näe ette artikli 11 lõike 8 punktis b osutatud lapse tagasitoomist nõudva kohtuotsuse täitmist seaduse alusel, olenemata kõigist kaebustest, võib otsuse teinud kohus kuulutada kohtuotsuse täitmisele pööratavaks.

2. Otsuse teinud kohtunik, kes on teinud artikli 40 lõike 1 punktis b osutatud otsuse, annab lõikes 1 osutatud tõendi ainult juhul, kui:

Juhul, kui kohus või mõni muu asutus võtab meetmeid lapse turvalisuse tagamiseks pärast alalise elukoha liikmesriiki naasmist, peab tõend sisaldama selliste meetmete üksikasju.

Otsuse teinud kohtunik annab omal algatusel tõendi, kasutades IV lisa tüüpvormi (tõend lapse (laste) tagasitoomise kohta).

1. Igasuguse tõendi täpsustamise suhtes kohaldatakse päritoluliikmesriigi õigust.

2. Kaebuse aluseks ei saa olla tõendi väljaandmine vastavalt artikli 41 lõikele 1 või artikli 42 lõikele 1.

Tõlge peab olema kohtuotsuse täitmise liikmesriigi riigikeeles või ühes selle riigikeeltest või muus keeles, mida kohtuotsuse täitmise liikmesriik sõnaselgelt tunnustab. Tõlke tõestab selleks mõnes liikmesriigis õigustatud isik.

Dokumente, mis on ametlikult koostatud või autentsete dokumentidena registreeritud ja ühes liikmesriigis täidetavad, ning samuti osapoolte vahelisi kokkuleppeid, mis on täidetavad nende sõlmimise liikmesriigis, tunnustatakse ja täidetakse samadel tingimustel nagu kohtuotsuseid.

2. Iga teise liikmesriigi kohtu tehtud kohtuotsust, mis kuulutatakse täidetavaks 2. jao kohaselt või mida tõendatakse vastavalt artikli 41 lõikele 1 või vastavalt artikli 42 lõikele 1, täidetakse kohtuotsuse täitmise liikmesriigis samadel tingimustel, nagu see oleks tehtud selles liikmesriigis.

Eeskätt ei saa vastavalt artikli 41 lõikele 1 või artikli 42 lõikele 1 tõendatud kohtuotsust täitmisele pöörata, kui see on vastuolus hilisema täitmisele pööratava kohtuotsusega.

1. Kohtuotsuse täitmise liikmesriigi kohtud võivad sätestada tegutsemiskorra suhtlusõiguse kasutamise korraldamiseks, kui kohtuotsuses, mille teevad liikmesriigi kohtud, kelle kohtualluvuses on asja sisuline arutamine, ei ole vajaliku korraldust tehtud või ei ole piisavalt tehtud ning juhul, kui selle kohtuotsuse olulisi osi respekteeritakse.

2. Lõikele 1 kohaselt ette nähtud tegutsemiskorra kohaldamine lõpeb hilisema kohtuotsuse kohaselt, mille teevad liikmesriigi kohtud, kelle kohtualluvuses on asja sisuline arutamine.

Käesoleva peatüki sätteid, välja arvatud 4. jagu, kohaldatakse ka käesoleva määruse kohastest menetlustest tulenevate kulude suuruse kindlaksmääramise ja selliseid kulusid käsitlevate otsuste täideviimise suhtes.

Taotlejal, kes on kohtuotsuse teinud liikmesriigis saanud täielikult või osaliselt tasuta õigusabi või kes on vabastatud kulude kandmisest, on artiklites 21, 28, 41, 42 ja 48 sätestatud menetlustes õigus saada sellist kõige soodsamat õigusabi või sellist kõige ulatuslikumat vabastust kuludest, mis on kohtuotsuse täitmise liikmesriigi õigusaktidega ette nähtud.

Poolelt, kes taotleb ühes liikmesriigis tehtud kohtuotsuse täitmist teises liikmesriigis, ei nõuta kautsjonit või deposiiti järgmistel alustel:

Artiklites 37, 38 ja 45 osutatud dokumentide või kohtuprotsessi esindajat määrava dokumendi suhtes ei nõuta legaliseerimist ega muu samalaadse formaalsuse täitmist.

Iga liikmesriik määrab ühe või mitu keskasutust, mis aitavad kaasa käesoleva määruse kohaldamisele, ja täpsustab iga asutuse geograafilise või funktsionaalse pädevuse. Kui liikmesriik on nimetanud rohkem kui ühe keskasutuse, võib teateid tavaliselt saata otse asjakohasele pädevale keskasutusele. Kui teade saadetakse keskasutusele, kes ei ole pädev, vastutab viimane selle edastamise eest pädevale keskasutusele ja sellest saatjale teatamise eest.

Keskasutused edastavad teavet siseriiklike seaduste ja menetluste kohta ning võtavad meetmeid käesoleva määruse kohaldamise parendamiseks ja omavahelise koostöö tugevdamiseks. Sel eesmärgil kasutatakse otsusega nr 2001/470/EÜ loodud tsiviil- ja kaubandusasju käsitlevat Euroopa kohtute võrku.

Keskasutused teevad teise liikmesriigi keskasutuse või vanemliku vastutuse kandja taotluse põhjal konkreetsetel juhtudel koostööd käesoleva määruse eesmärkide saavutamiseks. Sel eesmärgil võtavad nad otseselt või ametivõimude või muude organite kaudu tegutsedes kõik sobivad meetmed, järgides kõnealuse liikmesriigi õigust isikuandmete kaitse küsimustes, et:

1. Kui kohus, kellel on pädevus vastavalt artiklitele 8–15, arutab lapse paigutamist hooldeasutusse või kasuperekonda ja kui selline paigutamine peab toimuma teises liikmesriigis, konsulteerib ta esmalt keskasutuse või muu viimases riigis pädeva asutusega, kui selles liikmesriigis on siseriiklikel lapse hooldeasutusse või kasuperekonda paigutamise juhtudel nõutav ametivõimude sekkumine.

2. Lõikes 1 nimetatud hooldeasutusse või kasuperekonda paigutamist käsitleva kohtuotsuse võib teha taotlevas riigis ainult juhul, kui taotluse saanud riigi pädev asutus on paigutamisega nõustunud.

3. Lõigetes 1 ja 2 nimetatud konsulteerimise või nõusoleku korda reguleerib taotluse saanud liikmesriigi siseriiklik õigus.

4. Kui artiklite 8–15 kohaselt pädev asutus otsustab paigutada lapse kasuperekonda ja kui selline paigutamine peab toimuma teises liikmesriigis ning kui viimati nimetatud liikmesriigis ei nõuta siseriiklikel lapse kasuperekonda paigutamise juhtudel ametivõimude sekkumist, teatab ta sellest viimati nimetatud riigi keskasutusele või muule pädevale asutusele.

1. Iga vanemliku vastutuse kandja võib esitada oma alalise elukoha liikmesriigi keskasutusele või lapse alalise elukoha või viibimise liikmesriigi keskasutusele artiklis 55 osutatud abitaotluse. Üldiselt peab taotlus sisaldama kogu kättesaadavat teavet, mis on selle täitmisele pööramiseks asjakohane. Kui abitaotlus käsitleb käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluva vanemlikku vastutust käsitleva kohtuotsuse tunnustamist või täitmisele pööramist, lisab vanemliku vastutuse kandja artiklis 39, artikli 41 lõikes 1 või artikli 42 lõikes 1 sätestatud asjakohased tõendid.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile muude ühenduse institutsioonide ametliku keele või keeled, milles keskasutused teateid vastu võtavad.

1. Käesoleva määruse kohaldamise hõlbustamiseks kohtuvad keskasutused korrapäraselt.

2. Koosolekud kutsutakse kokku, järgides otsust nr 2001/470/EÜ, millega luuakse tsiviil- ja kaubandusasju käsitlev Euroopa kohtute võrk.

1. Kui artiklite 60, 63 ja 64 ning käesoleva artikli lõike 2 sätetest ei tulene teisiti, asendab käesolev määrus liikmesriikide puhul konventsioone, mis kehtivad käesoleva määruse jõustumise ajal ja on sõlmitud kahe või enama liikmesriigi vahel ning käsitlevad käesoleva määrusega reguleeritud küsimusi.

Liikmesriikide vahelistes suhetes on käesolev määrus ülimuslik järgmiste konventsioonide suhtes, niivõrd kui need käsitlevad käesoleva määrusega reguleeritud küsimusi:

Seos vanemliku vastutuse ja lastekaitsemeetmetega seotud kohtualluvust, kohaldatavat seadust, tunnustamist, kohtuotsuste täitmist ja koostööd käsitleva 19. oktoobri 1996. aasta Haagi konventsiooniga

Seoses vanemliku vastutuse ja lastekaitsemeetmetega seotud kohtualluvust, kohaldatavat seadust, tunnustamist, kohtuotsuste täitmist ja koostööd käsitleva 19. oktoobri 1996. aasta Haagi konventsiooniga kohaldatakse käesolevat määrust:

1. Artikli 59 lõikes 1, artiklis 60 ja artiklis 61 osutatud kokkulepped ja konventsioonid kehtivad edasi küsimustes, mida käesolev määrus ei reguleeri.

2. Artiklis 60 osutatud konventsioonid, eeskätt 1980. aasta Haagi konventsioon, toimivad jätkuvalt nende liikmesriikide vahel, kes on selle lepinguosalised, kooskõlas artikliga 60.

1. Käesoleva määruse kohaldamine ei piira 7. mail 1940 Vatikanis Püha Tooli ja Portugali vahel sõlmitud rahvusvahelise lepingu (konkordaadi) kohaldamist.

2. Kõiki lõikes 1 nimetatud lepingu alusel tehtud otsuseid abielu kehtetuse kohta tunnustatakse liikmesriikides käesoleva määruse III peatüki 1. jaos sätestatud tingimustel.

3. Lõigete 1 ja 2 sätteid kohaldatakse ka järgmiste Püha Tooliga sõlmitud rahvusvaheliste lepingute (konkordaatide) suhtes:

4. Hispaania, Itaalia ja Malta võivad lõikes 2 sätestatud otsuste tunnustamise suhtes kohaldada sama menetlust ja samu kontrolle, mida kohaldatakse lõikes 3 nimetatud Püha Tooliga sõlmitud rahvusvaheliste kokkulepete kohaselt kiriklike kohtute otsuste suhtes.

1. Käesoleva määruse sätteid kohaldatakse ainult algatatud kohtumenetluste, ametlikult koostatud või autentsena registreeritud dokumentide ning selliste kokkulepete suhtes, mis on sõlmitud osapoolte vahel pärast käesoleva määruse kohaldamiskuupäeva vastavalt artiklile 72.

2. Kohtuotsuseid, mis on tehtud pärast käesoleva määruse kohaldamiskuupäeva menetlustes, mis on algatatud enne määruse (EÜ) nr 1347/2000 jõustumiskuupäeva, tunnustatakse ja täidetakse kooskõlas käesoleva määruse III peatüki sätetega, kui kohtualluvus põhineb eeskirjadel, mis on kooskõlas käesoleva määruse II peatüki või määruse (EÜ) nr 1347/2000 sätetega või otsuse teinud liikmesriigi ja taotlusesaaja liikmesriigi vahel sõlmitud konventsiooniga, mis oli menetluste algatamise ajal kehtiv.

3. Enne käesoleva määruse kohaldamiskuupäeva tehtud kohtuotsuseid pärast määruse (EÜ) nr 1347/2000 jõustumist algatatud menetlustes tunnustatakse ja täidetakse vastavalt käesoleva määruse III peatüki sätetele juhul, kui need on seotud abielulahutuse, lahuselu või abielu kehtetuks tunnistamisega või vanemliku vastutusega mõlema abikaasa laste eest nende abieluasjade menetluse korral.

4. Enne käesoleva määruse kohaldamiskuupäeva, aga pärast määruse (EÜ) nr 1347/2000 jõustumiskuupäeva tehtud kohtuotsuseid enne määruse (EÜ) nr 1347/2000 jõustumiskuupäeva algatatud menetlustes tunnustatakse ja täidetakse vastavalt käesoleva määruse III peatüki sätetele juhul, kui need on seotud abielulahutuse, lahuselu või abielu kehtetuks tunnistamisega või vanemliku vastutusega abikaasade ühiste laste eest nende abieluasjade menetluse korral ja kui see kohtualluvus põhineb eeskirjadel, mis on kooskõlas käesoleva määruse II peatüki või määruse (EÜ) nr 1347/2000 sätetega või otsuse teinud liikmesriigi ja taotlusesaaja liikmesriigi vahel sõlmitud konventsiooniga, mis oli menetluse algatamise hetkel kehtiv.

Komisjon esitab hiljemalt 1. jaanuariks 2012 ning seejärel iga viie aasta järel Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa majandus- ja sotsiaalkomiteele liikmesriikide antud teabe põhjal aruande käesoleva määruse kohaldamise kohta. Aruandele lisatakse vajaduse korral kohandamisettepanekud.

Sellises liikmesriigis, kus käesoleva määrusega reguleeritud küsimuste suhtes kohaldatakse erinevates territoriaalüksustes kahte või enamat õigussüsteemi või normistikku:

Liikmesriigid esitavad kolme kuu jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest komisjonile:

Liikmesriigid teatavad komisjonile artiklites 21, 29, 33 ja 34 osutatud kohtute ning edasikaebemenetluste nimekirjad ja kõik selles nimekirjas tehtud muudatused.

Komisjon ajakohastab seda teavet ja teeb selle avalikult kättesaadavaks Euroopa Liidu Teatajas avaldamise teel ning kõigi muude asjakohaste vahenditega.

Kõik I–IV lisade tüüpvormide muudatused võetakse vastu artikli 70 lõikes 2 sätestatud konsultatiivkorra kohaselt.

2. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 3 ja 7.

1. Määrus (EÜ) nr 1347/2000 tunnistatakse kehtetuks alates käesoleva määruse kohaldamiskuupäevast.

2. Kõiki viiteid määrusele (EÜ) nr 1347/2000 käsitatakse viidetena käesolevale määrusele vastavalt V lisa võrdlustabelile.

Seda kohaldatakse 1. märtsist 2005, välja arvatud artiklid 67, 68, 69 ja 70, mida kohaldatakse 1. augustist 2004.

Käesolev määrus on Euroopa Ühenduse asutamislepingu kohaselt tervikuna siduv ja liikmesriikides vahetult kohaldatav.

ARTIKLIS 39 OSUTATUD TÕEND VANEMLIKKU VASTUTUST KÄSITLEVATE KOHTUOTSUSTE KOHTA ( 14 )

ARTIKLI 41 LÕIKES 1 OSUTATUD TÕEND SUHTLUSÕIGUST KÄSITLEVATE KOHTUOTSUSTE KOHTA ( 18 )

Kehtetuks tunnistatud artiklid	Uue teksti vastavad artiklid
1	1, 2
2	3
3	12
4
5	4
6	5
7	6
8	7
9	17
10	18
11	16, 19
12	20
13	2, 49, 46
14	21
15	22, 23
16
17	24
18	25
19	26
20	27
21	28
22	21, 29
23	30
24	31
25	32
26	33
27	34
28	35
29	36
30	50
31	51
32	37
33	39
34	38
35	52
36	59
37	60, 61
38	62
39
40	63
41	66
42	64
43	65
44	68, 69
45	70
46	72
I lisa	68
II lisa	68
III lisa	68
IV lisa	I lisa
V lisa	II

Rootsi ja Soome deklaratsioonid vastavalt abieluasjade ja vanemliku vastutusega abikaasade ühiste laste eest seotud asjade kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist ning määruse (EÜ) nr 1347/2000 kehtetuks tunnistamist käsitleva nõukogu määruse artikli 59 lõike 2 punktile a.

Vastavalt abieluasjade ja vanemliku vastutusega abikaasade ühiste laste eest seotud asjade kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist ning määruse (EÜ) nr 1347/2000 kehtetuks tunnistamist käsitleva nõukogu määruse artikli 59 lõike 2 punktile a deklareerib Rootsi käesolevaga, et Rootsi ja Soome vahelistes suhetes kohaldatakse käesoleva määruse eeskirjade asemel täielikult 6. veebruaril 1931 Taani, Soome, Islandi, Norra ja Rootsi vahel sõlmitud konventsiooni, mis sisaldab abielu, lapsendamist ja eestkostet käsitlevaid rahvusvahelise eraõiguse sätteid, ja selle lõpp-protokolli.

Vastavalt abieluasjade ja vanemliku vastutusega abikaasade ühiste laste eest seotud asjade kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist ning määruse (EÜ) nr 1347/2000 kehtetuks tunnistamist käsitleva nõukogu määruse artikli 59 lõike 2 punktile a deklareerib Soome käesolevaga, et Soome ja Rootsi vahelistes suhetes kohaldatakse käesoleva määruse eeskirjade asemel täielikult 6. veebruaril 1931 Soome, Taani, Islandi, Norra ja Rootsi vahel sõlmitud konventsiooni, mis sisaldab abielu, lapsendamist ja eestkostet käsitlevaid rahvusvahelise eraõiguse sätteid, ja selle lõpp-protokolli.

( 2 ) Arvamus on esitatud 20. septembril 2002 (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

( 5 ) Määruse (EÜ) nr 1347/2000 vastuvõtmise ajal võttis nõukogu arvesse professor Alegria Borrasi selgitavat aruannet selle konventsiooni kohta (EÜT C 221, 16.7.1998, lk 27).

( 7 ) EÜT L 12, 16.1.2001, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1496/2002 (EÜT L 225, 22.8.2002, lk 13).

( 12 ) Nõukogu 27. novembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 2201/2003, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega abikaasade ühiste laste eest, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1347/2000.

( 14 ) Nõukogu 27. novembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 2201/2003, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega abikaasade ühiste laste eest, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1347/2000.

( 15 ) Ühise eestkoste korral võib punktis 3 nimetatud isikuid samuti nimetada punktis 4.

( 18 ) Nõukogu 27. novembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 2201/2003, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega abikaasade ühiste laste eest, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1347/2000.

( 19 ) Ühise eestkoste korral võib punktis 3 nimetatud isikuid samuti nimetada punktis 4.

( 20 ) Teha rist vastava isiku kasti, kelle suhtes kohtuotsus tuleks täitmisele pöörata.

( 22 ) Nõukogu 27. novembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 2201/2003, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega abikaasade ühiste laste eest, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1347/2000.

		Euroopa Liidu Teataja
		nr	lehekülg	kuupäev
►M1	NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 2116/2004, 2. detsember 2004,	L 367	1	14.12.2004