a) registreeritud liikmesriigis; või

b) registreeritud kolmandas riigis ning mida kasutab käitaja, kelle tegevuse üle liikmesriik tagab järelevalve.

a)  õhusõiduk — masin, mille tõstejõud atmosfääris moodustub õhu vastumõjul, välja arvatud maapinnalt põrkunud õhu vastumõjul;

b)  lennundustehnilised töötajad — töötajad, kes vastutavad õhusõiduki või mõne selle komponendi hooldusjärgse käitusse üleandmise eest;

c)  komponent — mootor, propeller, osa või seade;

d)  jätkuv lennukõlblikkus — kõik protsessid, mis tagavad et õhusõiduk vastab kogu oma kasutusaja jooksul kehtivatele lennukõlblikkusnõuetele ning on ohutuks käitamiseks kohases seisukorras;

e)  JAA — Joint Aviation Authorities (Ühinenud Lennuametid);

f)  JAR — Joint Aviation Requirements (ühtsed lennundusnõuded);

g)  suur õhusõiduk — õhusõiduk, mis on liigitatud lennukiks suurima stardimassiga üle 5 700 kg, või mitme mootoriga helikopter;

h)  hooldus — õhusõiduki või selle komponendi kapitaalremont, jooksev remont, ülevaatus, osade ja seadmete asendamine, modifitseerimine või defektide kõrvaldamine või nende mis tahes kombinatsioon, välja arvatud lennueelne ülevaatus;

i)  organisatsioon — füüsiline või juriidiline isik või juriidilise isiku osa. Organisatsioon võib olla asutatud mitmes kohas nii liikmesriikide territooriumil kui ka väljaspool seda;

j)  lennueelne ülevaatus — enne lendu tehtav ülevaatus, tagamaks et õhusõiduk on kavandatud lennuks valmis;

k)  ELA1 õhusõiduk — kõik järgmised Euroopa kerged mehitatud õhusõidukid:

l)  LSA õhusõiduk — kerge sportlennuk, millel on kõik järgmised näitajad:

m)  peamine tegevuskoht — ettevõtja peakontor või registreeritud asukoht, kus toimub käesolevas määruses osutatud põhiline finantstegevus ja muu tegevuse kontrollimine.

i) muid õhusõidukeid kui lennukid ja kopterid,

ii) õhusõidukikomponente,

a) viia läbi tunnustatud baaskursusi; ja/või

b) viia läbi tunnustatud tüübiõppekursusi; ja

c) korraldada eksameid; ja

d) anda välja koolitustõendeid.

a) kohaldatakse I lisa sätteid, välja arvatud jaotise M.A.201 punkti h alapunkti 2 ja jaotise M.A.708 punkti c, alates 28. septembrist 2005;

b) kohaldatakse I lisa jaotise M.A.201 punkti f kolmandate riikide käitajate kasutatavate õhusõidukite suhtes, mida ei kasutata äriliseks lennutranspordiks, alates 28. septembrist 2009.

a) I lisa sätteid õhusõidukite suhtes, mida ei kasutata äriliseks lennutranspordiks, kuni 28. septembrini 2009;

b) I lisa I jao sätteid õhusõidukite suhtes, mida kasutatakse äriliseks lennutranspordiks, kuni 28. septembrini 2008;

c) järgmisi II lisa sätteid kuni 28. septembrini 2006:

d) järgmisi II lisa sätteid kuni 28. septembrini 2008:

e) III lisa sätteid, mida kohaldatakse õhusõidukite suhtes suurima stardimassiga üle 5 700 kg, kuni 28. septembrini 2005;

f) III lisa sätteid, mida kohaldatakse õhusõidukite suhtes suurima stardimassiga kuni 5 700 kg, kuni 28. septembrini 2006;

g) äriliseks lennutranspordiks mittekasutatavate õhusõidukite puhul, mis ei ole suured õhusõidukid, vajadust täita III lisa (66. osa) järgmiste sätete puhul kuni 28. septembrini 2011:

h) selliste kolbmootoriga hermetiseerimata lennukite hoolduse puhul, mille maksimaalne stardimass on kuni 2 000 kg ja mida ei kasutata ärilises lennutranspordis:

i) ärilises lennutranspordis mittekasutatavate ELA1 lennukite hoolduse puhul kuni 28. septembrini 2015:

a) kohaldatakse I lisa (M osa) jaotise M.A.706 punkti k sätteid alates 28. septembrist 2010;

b) kohaldatakse III lisa I liite (66. osa) punkti 7.7 sätteid alates 28. septembrist 2010;

c) võivad I lisa (M osa) A jao F alajao või II lisa (145. osa) A jao kohaselt sertifitseeritud hooldusorganisatsioonid jätkata I lisa (M osa) II liites ja II lisa (145. osa) I liites sätestatud EASA vormi 1 (esmaväljastus) kasutades käitamissertifikaatide väljaandmist kuni 28. septembrini 2010;

d) võivad pädevad asutused jätkata enne käesoleva määruse jõustumist kehtiva määruse (EÜ) nr 2042/2003 I lisa (M osa) III, V ja VI liites, II lisa (145. osa) III liites, III lisa (66.osa) V liites või IV lisa (147. osa) II liites sätestatud sertifikaatide (eelmine väljastus) väljaandmist kuni 28. septembrini 2010;

1. üksikute õhusõidukite jätkuva lennukõlblikkuse järelevalve ja lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaatide väljastamise puhul registreerijaliikmesriigi määratud asutus;

2. käesoleva osa A jao F alajaos määratletud hooldusorganisatsiooni tegevuse üle järelevalve teostamise puhul

3. käesoleva osa A jao G alajaos määratletud jätkuvat lennukõlblikkust tagava organisatsiooni tegevuse üle järelevalve teostamise puhul

4. hooldusprogrammide heakskiitmise puhul

▼M3

▼B

a) Omanik vastutab õhusõiduki jätkuva lennukõlblikkuse eest ning tagab, et lennud sellega toimuvad üksnes juhul, kui:

b) Kui õhusõiduk on renditud, lähevad omaniku kohustused üle rendilevõtjale, kui:

Kõik viited käesolevas osas omanikule hõlmavad viiteid nii omanikule kui ka vajaduse korral rendilevõtjale.

c) Iga hooldust tegev isik või organisatsioon vastutab tehtavate tööde eest.

d) Kapten või ärilise lennutranspordi korral käitaja vastutab lennueelse ülevaatuse rahuldava läbimise eest. Seda ülevaatust peab tegema piloot või mõni teine kvalifitseeritud isik, kuid seda ei pea tegema sertifitseeritud hooldusorganisatsioon või 66. osa kohaselt lennundustehnilised töötajad.

e) Punktis a määratletud ülesannete täitmiseks:

f) Suure õhusõiduki korral tagab selle omanik punktis a määratletud ülesannete täitmiseks, et jätkuva lennukõlblikkuse tagamisega seotud ülesandeid täidab jätkuvat lennukõlblikkust tagav sertifitseeritud organisatsioon. Kooskõlas I liitega sõlmitakse kirjalik leping. Sellisel juhul võtab jätkuvat lennukõlblikkust tagav organisatsioon vastutuse nende ülesannete nõuetekohase täitmise eest.

g) Suurte õhusõidukite, äriliseks lennutranspordiks kasutatavate õhusõidukite ja nende komponentide hooldust teeb 145. osa nõuete järgi sertifitseeritud hooldusettevõte.

h) Äriliseks lennutranspordiks kasutatava õhusõiduki korral vastutab selle jätkuva lennukõlblikkuse eest selle käitaja,

i)  ►M3  Kui käitajal peab liikmesriigi nõuete järgi olema sertifikaat äritegevuseks, mis ei ole äriline lennutransport, peab ta: ◄

j) Omanik/käitaja on kohustatud lubama pädevat asutust ettevõttesse/õhusõidukisse, veendumaks et käesolevas osas sätestatud nõudeid täidetakse jätkuvalt.

a) Iga jaotise M.A.201 järgi vastutav isik või organisatsioon teatab registreerijaliikmesriigi määratud pädevale asutusele, konstruktsioonitüübi või lisakonstruktsioonitüübi eest vastutavale organisatsioonile ja vajaduse korral käitaja liikmesriigile õhusõiduki või selle komponendi mis tahes kindlakstehtud seisundist, mis ohustab tõsiselt lennuohutust.

b) Teatamine toimub ameti poolt kehtestatud korras ning hõlmab kogu teavet kõnealusele isikule või organisatsioonile teada oleva seisundi kohta.

c) Kui õhusõiduki omanik või käitaja sõlmib õhusõiduki hooldamiseks lepingu mõne teise isiku või organisatsiooniga, teatab see omanikule, käitajale või jätkuvat lennukõlblikkust tagavale organisatsioonile samuti igast sellisest seisundist, mis mõjutab omaniku või käitaja õhusõidukit või selle komponenti.

d) Teade antakse võimalikult kiiresti, kuid igal juhul 72 tunni jooksul pärast seda, kui isik või organisatsioon on seisundi, mille kohta teade antakse, kindlaks teinud.

1. lennueelsete ülevaatuste teel;

2. õhusõiduki ohutut käitamist mõjutavate mis tahes defektide ja vigade kõrvaldamise teel vastavalt jaotises M.A.304 ja/või jaotises M.A.401 täpsustatud andmetele, võttes suurte õhusõidukite või äriliseks lennutranspordiks kasutatavate õhusõidukite puhul olenevalt õhusõiduki tüübist arvesse miinimumvarustuse loetelu ja vajaduse korral varustatuse muudatuste loetelu;

3. kogu hoolduse kooskõlas punkti M.A.302 järgi heakskiidetud õhusõiduki hooldusprogrammiga tegemise teel;

4. suurte õhusõidukite ja äriliseks lennutranspordiks kasutatavate õhusõidukite puhul punkti M.A.302 järgi heakskiidetud hooldusprogrammi efektiivsuse analüüsimise teel;

5. mis tahes kehtiva:

6. muudatus- ja remonditööde tegemise teel vastavalt punktile M.A.304;

7. suurte õhusõidukite või äriliseks lennutranspordiks kasutatavate õhusõidukite mittekohustuslike modifikatsioonide ja/või ülevaatuste puhul nende tegemise põhimõtete kehtestamise teel;

8. vajaduse korral hoolduslike kontrolllendude tegemise teel.

a) Iga õhusõiduki hooldamine korraldatakse kooskõlas õhusõiduki hooldusprogrammiga.

b) Õhusõiduki hooldusprogrammi ja kõik selle muudatused kiidab heaks pädev asutus.

c) Kui õhusõiduki jätkuvat lennukõlblikkust tagab käesoleva lisa (M osa) A jao G alajao kohaselt sertifitseeritud jätkuvat lennukõlblikkust tagav organisatsioon, võib õhusõiduki hooldusprogrammi ja selle muudatused kiita heaks kaudse heakskiitmise menetluse teel.

d) Õhusõiduki hooldusprogramm peab vastama

e) Õhusõiduki hooldusprogramm sisaldab kõikide hooldustööde üksikasju, sealhulgas nende tegemise sagedust ning tööde liikide ja eripäraga seotud eriülesandeid.

f) Suurte õhusõidukite puhul, kui hooldusprogramm põhineb hoolduse juhtrühma loogikal või seisundi jälgimisel, peab õhusõiduki hooldusprogramm sisaldama usaldusväärsusprogrammi.

g) Õhusõiduki hooldusprogramm vaadatakse kindlate ajavahemike järel läbi ning vajaduse korral tehakse selles muudatusi. Läbivaatamine tagab, et programm on ka käitusest omandatud kogemustele tuginedes ja pädeva asutuse suuniseid arvestades jätkuvalt põhjendatud ning järgib uut ja/või muudetud hooldusjuhendit, mille on kehtestanud tüübisertifikaatide või täiendavate tüübisertifikaatide omanikud või mis tahes muud organisatsioonid, kes avaldavad sellist teavet määruse (EÜ) nr 1702/2003 lisa (21. osa) alusel.

a) ameti kinnitatud dokumendid või

b) 21. osa kohaselt sertifitseeritud projekteerimisettevõtte poolt heaks kiidetud dokumendid või

c) dokumendid, mis on esitatud määruse (EÜ) nr 1702/2003 lisa (21. osa) punktis 21A.90B või punktis 21A.431B osutatud sertifitseerimistingimustes.

a) Pärast iga hooldust lisatakse õhusõiduki jätkuva lennukõlblikkuse dokumentide hulka sellega seotud jaotisele M.A.801 või jaotisele 145.A.50 vastav hooldustõend. Iga dokument lisatakse võimalikult kiiresti, kuid igal juhul mitte hiljem kui 30 päeva pärast vastavat hooldust.

b) Õhusõiduki jätkuva lennukõlblikkuse dokumentide hulka kuuluvad:

c) Õhusõiduki lennupäevikusse kantakse olenevalt õhusõidukist õhusõiduki tüüp ja registritunnus, kuupäev, üldlennuaeg ja/või lennutsüklid ja/või maandumised.

d) Õhusõiduki jätkuva lennukõlblikkuse dokumentatsioon sisaldab aktuaalset:

e) Peale käitamisdokumendi (EASA vorm 1 või samaväärne vorm) kantakse asjaomase mootori või propelleri päevikusse või mootorikomplekti või piiratud kasutuseaga komponendi päevikusse järgmine mis tahes paigaldatud komponenti (mootor, propeller, mootorikomplekt või piiratud kasutuseaga komponent) käsitlev asjakohane teave:

f) Käesoleva osa A jao B alajao järgi jätkuva lennukõlblikkuse tagamise ülesannete täitmise eest vastutav isik peab käesolevas punktis määratletud dokumentatsiooni ning esitab selle taotluse korral pädevale asutusele.

g) Kõik kanded õhusõiduki jätkuva lennukõlblikkuse dokumentides peavad olema selged ja täpsed. Kui kannet on vaja parandada, tehakse parandus nii, et algkanne jääb selgelt näha.

h) Omanik või käitaja tagab korra järgmiste dokumentide säilitamiseks näidatud aja jooksul:

a) Äriliseks lennutranspordiks kasutatava õhusõiduki korral kasutab käitaja peale punktis M.A.305 sätestatu õhusõiduki tehnilist päevikut järgmise teabe hoidmiseks:

b) Õhusõiduki tehnilise päeviku ja selle muudatused kiidab heaks pädev asutus.

c) Käitaja tagab, et õhusõiduki tehnilist päevikut hoitakse pärast viimast kannet alles 36 kuud.

a) Omanik või käitaja tagab oma õhusõiduki alalise ülemineku korral teisele omanikule või käitajale, et punkti M.A.305 järgne jätkuva lennukõlblikkuse dokumentatsioon ning vajaduse korral punkti M.A.306 järgne käitaja tehniline päevik antakse samuti üle.

b) Kui omanik sõlmib oma õhusõiduki jätkuva lennukõlblikkuse tagamise ülesannete täitmiseks lepingu jätkuvat lennukõlblikkust tagava organisatsiooniga, peab ta sellele üle andma punkti M.A.305 järgse jätkuva lennukõlblikkuse dokumentatsiooni.

c) Dokumentatsiooni alleshoidmiseks kehtestatud ajad jäävad kehtima ka uue omaniku, käitaja või jätkuvat lennukõlblikkust tagava organisatsiooni suhtes.

a) Õhusõidukit hooldaval isikul või organisatsioonil peab hoolduse, kaasa arvatud muudatus- ja remonditööde tegemisel olema võimalus ja kohustus kasutada üksnes kehtivaid tehnilisi normdokumente.

b) Käesoleva osa tähenduses on kehtivad tehnilised normdokumendid järgmised:

▼M4

▼B

c) Õhusõidukit hooldav isik või organisatsioon tagab, et kõik kehtivad tehnilised normdokumendid on aktuaalsed ja vajaduse korral kasutamiseks valmis. Ta loob töökaartide või töölehtede süsteemi ning kas kannab tehnilised normdokumendid täpselt nendele töökaartidele või töölehtedele või tagab, et on olemas täpne viide konkreetsetele hooldustöödele nendes tehnilistes normdokumentides.

a) Kõiki hooldustöid teevad kvalifitseeritud töötajad, kes kasutavad selleks meetodeid ja võtteid ning järgivad standardeid ja instruktsioone, mis on sätestatud punktis M.A.401 osutatud tehnilistes normdokumentides. Peale selle viiakse pärast iga lennuohutust mõjutavat hooldustööd läbi sõltumatu ülevaatus, välja arvatud juhul kui 145. osas on sätestatud teisiti või pädev asutus on andnud teistsuguse loa.

b) Kõiki hooldustöid tehakse punktis M.A.401 osutatud tehnilistes normdokumentides sätestatud tööriistade, seadmete ja materjalidega, välja arvatud juhul kui 145. osas on sätestatud teisiti. Vajaduse korral tuleb tööriistad ja seadmed üle kontrollida ning ametlikult tunnustatud standardi järgi kalibreerida.

c) Hooldustööde tegemiseks kasutatav ala peab olema korras ning mustusest ja saastest puhas.

d) Kõiki hooldustöid tehakse punktis M.A.401 osutatud tehnilistes normdokumentides määratletud keskkonnaalaseid piiranguid arvesse võttes.

e) Halva ilma või pikemate hooldustööde korral tuleb kasutada asjakohaseid ruume.

f) Pärast kõiki hooldustöid tuleb viia läbi üldkontroll tagamaks, et õhusõidukisse ega ühtki selle komponenti ei ole jäänud ühtki tööriista, seadet ega muud võõrkeha, ning et kõik teisaldatud katteplaadid on tagasi paigaldatud.

a) Õhusõiduki iga defekt, mis ohustab tõsiselt lennuohutust, tuleb kõrvaldada enne järgmist lendu.

b) Seda, kas õhusõiduki defekt ohustab tõsiselt lennuohutust, ning seega ka seda, millal ja kuidas see enne järgmist lendu kõrvaldada ja milliste defektide kõrvaldamise võib edasi lükata, saavad ►M3  vastavalt jaotise M.A.801 punkti b alapunktile 1 või 2, jaotise M.A.801 punktile c või d või II lisale (145. osa) ◄ punktis M.A.401 osutatud tehniliste normdokumentide abil otsustada üksnes selleks volitatud lennundustehnilised töötajad. See ei kehti aga siis, kui:

c) Õhusõiduki iga defekt, mis ei ohusta tõsiselt lennuohutust, kõrvaldatakse võimalikult kiiresti pärast defekti esmakordset avastamist ning võttes arvesse tehnilistes normdokumentides sätestatud mis tahes piiranguid.

d) Kõik defektid, mida ei ole enne lendu kõrvaldatud, kantakse olenevalt õhusõidukist punktis M.A.305 osutatud õhusõiduki hooldusregistrisse või punktis M.A.306 osutatud käitaja tehnilisse päevikusse.

a) Ühtki komponenti ei tohi enne paigaldada, kui ta on rahuldavas seisundis, tema kohta on välja antud asjakohane EASA vormile 1 vastav või muu samaväärne hooldustõend ning ta on 21. osa Q alajao nõuete järgi tähistatud, välja arvatud juhul kui ►M3  määruse (EÜ) nr 1702/2003 lisas (21. osa) või käesoleva määruse II lisas (145. osa) või I lisa A jao F alajaos on sätestatud ◄ teisiti.

b) Enne komponendi paigaldamist õhusõidukile tagab õhusõidukit hooldav isik või sertifitseeritud organisatsioon, et komponent sobib paigaldamiseks, kui rakendada võib erinevaid modifikatsioone ja/või kehtivate lennukõlblikkuseeskirjade järgseid konfiguratsioone.

c) Standardosi paigaldatakse õhusõidukile või selle komponentidele üksnes siis, kui nad on tehnilistes normdokumentides konkreetselt ära näidatud. Standardosi paigaldatakse üksnes siis, kui nendega on kaasas tõend nende vastavuse kohta kehtivale standardile.

d) Nii toor- kui ka äratarvitatavaid materjale kasutatakse õhusõidukis või selle komponentidel üksnes siis, kui õhusõiduki või komponendi tootja on seda asjaomastes tehnilistes normdokumentides maininud või kui see on sätestatud 145. osas. Selliseid materjale tohib kasutada ainult siis, kui nad vastavad nõutavatele spetsifikatsioonidele ning on asjakohaselt jälgitavad. Iga materjaliga peavad kaasas olema dokumendid, mis on otseselt seotud vastava materjaliga ning mille hulgas on deklaratsioon spetsifikatsioonile vastavuse kohta ja nii tootja kui ka tarnija andmed.

a) Komponente, v.a määruse (EÜ) nr 1702/2003 lisa (21. osa) punkti 21A.307 alapunktis c osutatud komponendid, hooldavad käesoleva lisa (M osa) A jao F alajao või II lisa (145. osa) nõuete kohaselt sertifitseeritud hooldusorganisatsioonid.

b) Erandina punktist a võivad käesoleva lisa (M osa) A jao F alajao või II lisa (145. osa) nõuete kohaselt sertifitseeritud A-klassi pädevusega organisatsioonid või jaotise M.A.801 punkti b alapunktis 2 osutatud lennundustehnilised töötajad hooldada komponenti kooskõlas õhusõiduki tehniliste normdokumentidega või pädeva asutuse nõusoleku korral kooskõlas komponendi tehniliste normdokumentidega üksnes siis, kui need komponendid on õhusõidukile paigaldatud. Sellele vaatamata võivad sellised organisatsioonid või lennundustehnilised töötajad komponendi hoolduseks ajutiselt eemaldada, et hooldustöid oleks parem teha, välja arvatud juhul, kui selline eemaldamine tekitab vajaduse lisahoolduseks, mis ei ole hõlmatud käesoleva punkti sätetega. Käesoleva punktiga kooskõlas tehtud komponendi hoolduse puhul ei anta välja EASA vormi 1 ning selle suhtes kohaldatakse jaotises M.A.801 sätestatud nõudeid õhusõiduki hooldustõendi väljastamiseks.

c) Erandina punktist a võib käesoleva lisa (M osa) A jao F alajao või II lisa (145. osa) nõuete kohaselt sertifitseeritud B-klassi pädevusega organisatsioon kooskõlas mootori/abijõuseadme tehniliste normdokumentidega või pädeva asutuse nõusoleku korral kooskõlas komponendi tehniliste normdokumentidega hooldada mootori/abijõuseadme komponente ainult siis, kui need komponendid on mootorile/abijõuseadmele paigaldatud. Sellele vaatamata võib selline B-klassi pädevusega organisatsioon komponendi hoolduseks ajutiselt eemaldada, et hooldustöid oleks parem teha, välja arvatud juhul, kui selline eemaldamine tekitab vajaduse lisahoolduseks, mis ei ole hõlmatud käesoleva punkti sätetega.

d) Erandina punktist a ja jaotise M.A.801 punkti b alapunktist 2 võivad äriliseks lennutranspordiks mittekasutatavale ELA1 õhusõidukile paigaldatud või sellelt ajutiselt eemaldatud komponenti kooskõlas komponendi tehniliste normdokumentidega hooldada jaotise M.A.801 punkti b alapunktis 2 osutatud lennundustehnilised töötajad, välja arvatud järgmistel juhtudel:

Punktiga d kooskõlas tehtud komponendi hoolduse puhul ei anta välja EASA vormi 1 ning selle suhtes kohaldatakse jaotises M.A.801 sätestatud nõudeid õhusõiduki hooldustõendi väljastamiseks.

e) Määruse (EÜ) nr 1702/2003 lisa (21. osa) punkti 21.A307 alapunktis c osutatud komponente hooldavad käesoleva lisa (M osa) A jao F alajao või 145. osa nõuete kohaselt sertifitseeritud A-klassi pädevusega organisatsioonid või jaotise M.A.801 punkti b alapunktis 2 osutatud lennundustehnilised töötajad või hooldab neid jaotise M.A.801 punkti b alapunktis 3 osutatud omanik-piloot, kui komponent on õhusõidukile paigaldatud või hooldustööde hõlbustamiseks õhusõidukilt ajutiselt eemaldatud. Käesoleva punkti kohaselt tehtud hoolduse puhul ei anta välja EASA vormi 1 ning selle suhtes kohaldatakse jaotises M.A.801 sätestatud nõudeid õhusõiduki hooldustõendi väljaandmise kohta.

a) Paigaldatud piiratud kasutuseaga komponente ei tohi kasutada kauem kui nende sertifitseeritud kasutusiga, mis on määratletud hooldusprogrammis ja lennukõlblikkuseeskirjades, välja arvatud jaotise M.A.504 punktis c sätestatud juhtudel.

b) Sertifitseeritud kasutusiga väljendatakse kas kalendripäevade, lennutundide, maandumiste või lennutsüklitena.

c) Sertifitseeritud kasutusea lõppedes tuleb komponent eemaldada õhusõidukist hoolduseks või sertifitseeritud kasutusea ületanud komponentide puhul kõrvaldamiseks.

a) Komponent loetakse kasutuskõlbmatuks mis tahes järgmiselt loetletud asjaoludel:

b) Kasutuskõlbmatud komponendid tähistatakse ja pannakse sertifitseeritud hooldusorganisatsiooni vastutusel kindlasse kohta hoiule, kuni tehakse otsus nende edasise staatuse kohta. Sellele vaatamata võib äriliseks lennutranspordiks mittekasutatavate õhusõidukite puhul, mis ei ole suured õhusõidukid, komponendi kasutuskõlbmatuks tunnistanud isik või organisatsioon pärast seda, kui on komponendi kasutuskõlbmatuks tunnistanud, kanda vastutuse selle eest üle õhusõiduki omanikule, tingimusel et selline ülekandmine kajastatakse õhusõiduki päevikus, mootori päevikus või komponendi päevikus.

c) Komponendid, mille sertifitseeritud kasutusiga on ületatud või millel on parandamatuid defekte, tuleb lugeda praagiks ning neid ei tohi lubada liikuda tagasi komponentidega varustamise süsteemi, välja arvatud juhul kui nende sertifitseeritud kasutusiga on pikendatud või punkti M.A.304 järgi on heaks kiidetud nende remondi võimalus.

d) Iga M osa järgi vastutav isik või organisatsioon teeb punktis c nimetatud praakkomponentide puhul järgmist:

e) Punkti d sätetest olenemata võib M osa järgi vastutav isik või organisatsioon anda vastutuse praagiks liigitatud komponentide eest üle ilma neid moonutamata koolitust pakkuvale või teadustööd tegevale organisatsioonile.

a) Käesoleva alajao kohastes tegevustes osaleval organisatsioonil on lubatud tegutseda üksnes pädeva asutuse poolt väljaantud tegevusloa alusel. I lisa (M osa) V liites on esitatud tegevusloa näidis.

b) Tegevusluba hõlmavad tööd peavad olema määratletud jaotises M.A.604 osutatud sertifitseeritud hooldusorganisatsiooni käsiraamatus. I lisa (M osa) IV liites on määratletud F alajao kõik võimalikud klassid ja pädevusmärked.

c) Sertifitseeritud hooldusorganisatsioon võib vastavalt oma käsiraamatule valmistada kooskõlas tehniliste normdokumentidega piiratud koguses osi kasutamiseks tööks omaenda ruumides.

a) Hooldusorganisatsioon koostab käsiraamatu, mis sisaldab vähemalt järgmist teavet:

▼M3

▼B

b) Hooldusorganisatsiooni käsiraamatu ja selle muudatused kiidab heaks pädev asutus.

c) Punkti b sätetest olenemata võidakse käsiraamatu väiksemaid muudatusi kiita heaks teatava protseduuri teel (edaspidi „kaudne heakskiitmine”).

a) Kõikide plaanijärgsete tööde tegemiseks on eraldatud ruumid ning eritöökojad ja -ruumid on vajaduse korral isoleeritud, et vältida saastamist ja kaitsta keskkonda.

b) Kõikide plaanijärgsete tööde juhtimiseks, kaasa arvatud eelkõige hooldusregistri pidamiseks on eraldatud kontoriruumid.

c) Komponentide, seadmete, tööriistade ja materjalide hoidmiseks on eraldatud kindlad hoiuruumid. Hoidmisel tuleb tagada, et kasutuskõlbmatud komponendid ja materjalid on eraldatud kõikidest muudest komponentidest, materjalidest, seadmetest ja tööriistadest. Hoidmine toimub tootja poolt etteantud tingimustel ning juurdepääs hoiuruumidele antakse ainult volitatud töötajatele.

a) Organisatsioon nimetab ametisse vastutava juhi, kes vastutab organisatsiooni esindajana selles eest, et kõik kliendi poolt tellitud hooldustööd on rahastatud ning läbi viidud käesoleva osa nõuete kohaselt.

b) Ametisse nimetatakse isik või isikute rühm, kes vastutab selle eest, et organisatsioon täidab alati käesoleva alajao nõudeid. See isik või isikute rühm allub vastutavale juhile.

c) Kõikidel punktis b osutatud isikutel peavad olema asjakohased õhusõiduki ja/või komponentide hooldamisega seotud teadmised, taust ja kogemused.

d) Organisatsioonil on tavapäraste eeldatavate lepinguliste tööde tegemiseks asjakohased töötajad. Ajutiselt rakendatavaid tööettevõtjaid tohib kasutada ebatavaliste lepinguliste tööde tegemiseks ja üksnes töötajatena, kellel ei ole volitust anda välja hooldustõendeid.

e) Kõikide hooldusega tegelevate töötajate kutseoskused peavad olema tõendatud ja dokumenteeritud.

f) Töötajad, kes teevad eritöid, nagu näiteks keevitamist, mittepurustavaid katseid/kontrolle (välja arvatud värvimeetodil), peavad olema kvalifitseeritud vastavalt mõnele ametlikult tunnustatavale standardile.

g) Hooldusorganisatsioonil peab olema piisavalt lennundustehnilisi töötajaid, et anda õhusõidukitele ja komponentidele välja punktides M.A.612 ja M.A.613 osutatud hooldustõendeid. Nad peavad täitma 66. osas sätestatud nõudeid.

h) Erandina punktist g võib organisatsioon kasutada kooskõlas järgmiste sätetega kvalifitseeritud lennundustehnilisi töötajaid, kui osutatakse tehnilist toetust äritegevusega seotud käitajatele, tingimusel et vastavad protseduurid on käsiraamatu ühe osana heaks kiidetud.

a) Peale M.A.606 punktis g sätestatu võivad lennundustehnilised töötajad oma õigusi kasutada üksnes siis, kui organisatsioon on taganud, et:

b) Järgmistel ettenägematutel juhtudel, kui õhusõiduk maandatakse mujal kui oma põhibaasis, kus ei ole asjakohaseid lennundustehnilisi töötajaid, võib hooldusorganisatsioon, kellega on sõlmitud leping tehnilise toetuse pakkumise kohta, anda välja erandvolituse hooldustõendite väljastamiseks:

Igal sellisel juhul tuleb sellise volituse andmisest teatada seitsme päeva jooksul pädevale asutusele. Hooldustõendite väljastamise erandvolitust andev sertifitseeritud hooldusorganisatsioon tagab, et kõik hooldustööd, mis võivad mõjutada lennuohutust, kontrollitakse üle.

c) Sertifitseeritud hooldusorganisatsioon dokumenteerib kõik andmed oma lennundustehniliste töötajate kohta ning peab nende kohta ajakohastatud nimekirja, kuhu on märgitud ka nende sertifitseerimise ulatus; see nimekiri moodustab ühe osa organisatsiooni käsiraamatust vastavalt jaotise M.A.604 punkti a alapunktile 5.

a) Organisatsioon:

▼M3

▼B

b) Tööriistad ja seadmed tuleb üle kontrollida ning ametlikult tunnustatud standardi järgi kalibreerida. Organisatsioon dokumenteerib iga sellise kalibreerimise ja kasutatud standardi.

c) Organisatsioon vaatab kõik saabuvad komponendid üle, liigitab nad ning eraldab üksteisest asjakohaselt.

a) Kui kõik nõutavad komponendi hooldustööd on kooskõlas käesoleva alajaoga lõpetatud, antakse kooskõlas jaotisega M.A.802 välja komponendi hooldustõend. EASA vormi 1 ei anta välja nendele komponentidele, mida hooldatakse vastavalt jaotise M.A.502 punktile b, d või e, ega komponentidele, mis on toodetud kooskõlas jaotise M.A.603 punktiga c.

b) Komponendi hooldustõendi EASA vormil 1 võib genereerida arvutiandmebaasist.

a) Sertifitseeritud hooldusorganisatsioon dokumenteerib kõikide tehtud tööde üksikasjad. Dokumendid, mida on vaja tõendamaks, et kõik hooldustõendi saamiseks vajalikud nõuded on täidetud, kaasa arvatud allettevõtjate hooldustõendid, tuleb alles hoida.

b) Sertifitseeritud hooldusorganisatsioon esitab õhusõiduki omanikule igast hooldustõendist koopia ning koopia igast sellisest dokumendist remondi- või muudatustööde kohta, mida on kasutatud remondi- või muudatustööde tegemisel.

c) Sertifitseeritud hooldusorganisatsioon hoiab koopiad kõikidest hooldusdokumentidest ja kõikidest nendega seotud tehnilistest normdokumentidest alles kolm aastat alates kuupäevast, mil ta andis välja hooldustõendi õhusõidukile või selle komponendile, millega tehtud tööd on seotud.

a) oma sertifikaadil ja käsiraamatus määratletud kohtades hooldada iga õhusõidukit ja/või komponenti, milleks ta on sertifitseeritud;

b) korraldada eriteenuste osutamist hooldusorganisatsiooni järelevalve all teises nõuetekohaselt kvalifitseeritud organisatsioonis tingimusel, et vastavad protseduurid on kehtestatud hooldusorganisatsiooni käsiraamatus, mille on otseselt heaks kiitnud pädev asutus;

c) hooldada hooldusorganisatsiooni käsiraamatus määratletud tingimustel iga õhusõidukit ja/või komponenti, milleks ta on sertifitseeritud, mis tahes kohas, kui vajadus selle järele tekib kas seetõttu, et õhusõiduk on töökõlbmatu või et on vaja teha plaaniväliseid hooldustöid;

d) anda pärast hooldustööde lõpetamist kooskõlas jaotistega M.A.612 või M.A.613 välja hooldustõendeid.

1. organisatsiooni nimi;

2. organisatsiooni asukoht;

3. organisatsiooni muud asukohad;

4. vastutav juht;

5. M.A.606 punktis b nimetatud isikud;

6. ruumid, seadmed, tööriistad, materjalid, protseduurid, tööde maht ja lennundustehnilised töötajad, kes või mis võivad mõjutada sertifikaadi kehtivust.

a) Hooldusorganisatsiooni sertifikaat antakse välja määramata ajaks. Selle tingimuseks on, et:

b) Kui sertifikaadist loobutakse või see kehtetuks tunnistatakse, tagastatakse see pädevale asutusele.

a) Esimese astme puudus on iga M osa nõude oluline täitmata jätmine, mis vähendab ohutustaset ja ohustab tõsiselt lennuohutust.

b) Teise astme puudus on iga M osa nõude täitmata jätmine, mis võib vähendada ohutustaset ja ohustada lennuohutust.

c) Pärast punktile M.B.605 vastavate puuduste teatavakstegemist koostab hooldusorganisatsiooni sertifikaadi omanik parandusmeetmete kava ja tõendab pädevale asutusele sellega kokkulepitud aja jooksul veenvalt, et parandusmeetmed on ellu viidud.

a) Sertifitseerimise kinnituseks on VI liites esitatud sertifikaadi väljastamine pädeva asutuse poolt.

b) Lõikest a olenemata peab kõnealune luba moodustama äriliseks lennutranspordiks kasutatava õhusõiduki puhul pädeva asutuse poolt käitatava õhusõiduki kohta väljastatud lennuettevõtja sertifikaadi osa.

c) Sertifikaadiga hõlmatud tööd peavad olema määratletud jätkuva lennukõlblikkuse tagamise käsiraamatus vastavalt jaotisele M.A.704.

a) Jätkuvat lennukõlblikkust tagav organisatsioon peab esitama jätkuva lennukõlblikkuse tagamise käsiraamatu, mis sisaldab järgmist:

▼M3

▼M4

▼B

▼M3

▼B

b) Jätkuvat lennukõlblikkust tagava organisatsiooni käsiraamatu ja selle muudatused kiidab heaks pädev asutus.

c) Punkti b sätetest olenemata võidakse käsiraamatu väiksemaid muudatusi kiita heaks kaudse heakskiitmise menetluse teel. Kaudse heakskiitmise menetluses määratletakse lubatud väiksemad muudatused; jätkuvat lennukõlblikkust tagav organisatsioon määratleb selle menetluse käsiraamatus ning selle kiidab heaks jätkuvat lennukõlblikkust tagava organisatsiooni eest vastutav pädev asutus.

a) Organisatsioon nimetab ametisse vastutava juhi, kes vastutab organisatsiooni esindajana selles eest, et kõik jätkuva lennukõlblikkuse tagamiseks tehtavad tööd on rahastatud ning läbi viidud käesoleva osa nõuete kohaselt.

b) Äriliseks õhusõiduks kasutatavate õhusõidukite puhul on lõikes a osutatud vastutavaks juhiks isik, kes vastutab organisatsiooni esindajana samuti selle eest, et kogu organisatsiooni tegevus on rahastatud ning läbi viidud nõuete kohaselt, mis peavad olema täidetud lennuettevõtja sertifikaadi saamiseks.

c) Ametisse nimetatakse isik või isikute rühm, kes vastutab selle eest, et organisatsioon täidab alati käesoleva alajao nõudeid. See isik või isikute rühm allub vastutavale juhile.

d) Vastutav juht nimetab ametisse ärilise lennutranspordi valdkonna juhi. See isik vastutab lõike c kohaselt jätkuva lennukõlblikkuse tagamiseks tehtavate tööde juhtimise ja järelevalve eest.

e) Lõikes d nimetatud juhti ei tohi tööle võtta 145. osas kirjeldatud sertifitseeritud organisatsioon, mis on sõlminud käitajaga lepingu, välja arvatud juhul kui pädev asutus on andnud sellele konkreetse nõusoleku.

f) Organisatsioonil peab eeldatavate tööde jaoks olema piisavalt töötajaid.

g) Kõikidel punktis c ja d osutatud isikutel peavad olema asjakohased õhusõiduki jätkuva lennukõlblikkuse tagamisega seotud teadmised, taust ja kogemused.

h) Kõikide jätkuva lennukõlblikkuse tagamisega tegelevate töötajate kutseoskused peavad olema dokumenteeritud.

i) Organisatsioonid, kes pikendavad lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaate kooskõlas jaotise M.A.711 punkti a alapunktiga 4 ja jaotise M.A.901 punktiga f, peavad nimetama vastavate volitustega isikud, kelle kiidab heaks pädev asutus.

j) Organisatsioon määratleb jätkuva lennukõlblikkuse tagamise käsiraamatus jaotise M.A.706 punktides a, c, d ja i osutatud isiku(te) ametinimetuse(d) ja nime(d) ning ajakohastab neid.

k) Kõigi suurte lennukite ja äriliseks lennutranspordiks kasutatavate õhusõidukite puhul peab organisatsioon pädeva asutusega kooskõlastatud korras ja tingimustel kontrollima jätkuva lennukõlblikkuse tagamise, kontrollimise ja kvaliteediaudititega tegelevate töötajate pädevust.

a) Et jätkuvat lennukõlblikkust tagav sertifitseeritud organisatsioon oleks volitatud lennukõlblikkust kontrollima ja vajaduse korral lennulubasid välja andma, peavad tal selleks olema asjakohased lennukõlblikkust kontrollivad töötajad, kes annavad välja A jao I alajaos kirjeldatud lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaate või soovitusi, ning vajaduse korral lennulubasid vastavalt jaotise M.A.711 punktile c.

b) Jätkuvat lennukõlblikkust tagav sertifitseeritud organisatsioon saab enda poolt ametisse nimetatud lennukõlblikkuse kontrolli töötajatele luba anda üksnes siis, kui pädev asutus on nad pärast järelevalve all rahuldavalt läbitud lennukõlblikkuse kontrolli heaks kiitnud.

c) Organisatsioon tagab, et õhusõidukite lennukõlblikkuse kontrolle tegevatel töötajatel on tõendatavalt olemas asjakohased jätkuva lennukõlblikkuse tagamise värsked kogemused.

d) Lennukõlblikkuse kontrolli töötajate tuvastamiseks kantakse iga selline töötaja koos oma loa viitega jätkuvat lennukõlblikkust tagava organisatsiooni käsiraamatusse.

e) Organisatsioon märgib kõik lennukõlblikkuse kontrolli töötajad üles, lisades igaühe juurde tema asjakohase kvalifikatsiooni, kokkuvõtte tema kogemustest ja koolitustest jätkuva lennukõlblikkuse tagamise valdkonnas ning koopia tema loast. Kõnealust dokumenti säilitatakse kuni kaks aastat pärast seda, kui lennukõlblikkuse kontrolli töötajad on organisatsiooni juurest lahkunud.

a) Kõiki jätkuva lennukõlblikkuse tagamisega seotud töid tehakse vastavalt käesoleva osa A jao C alajao nõuetele.

b) Jätkuvat lennukõlblikkust tagav organisatsioon teeb iga hallatava õhusõiduki puhul järgmist:

▼M3

▼B

c) Äriliseks lennutranspordiks kasutatava õhusõiduki käitaja, kellel ei ole 145. osa kohast luba, sõlmib 145. osa järgi sertifitseeritud organisatsiooni või mõne teise käitajaga kirjaliku hoolduslepingu, milles on määratletud punkti M.A.301 alapunktides 2, 3, 5 ja 6 kirjeldatud ülesanded, tagades nii, et kõiki hooldustöid teeb viimasena 145. osa järgi sertifitseeritud hooldusorganisatsioon, ning määratledes punkti M.A.712 alapunktis b osutatud kvaliteediülesannete toetuse. Õhusõiduki baasi, plaanijärgse liinihoolduse ja mootorite hoolduslepingud koos kõikide muudatustega kinnitab pädev asutus. Kui aga kõne all on:

a) Jätkuvat lennukõlblikkust tagaval sertifitseeritud organisatsioonil on jaotises M.A.708 osutatud jätkuva lennukõlblikkuse tagamise ülesannete täitmiseks kehtivad ja aktuaalsed jaotises M.A.401 kirjeldatud tehnilised normdokumendid, mida ta ka kasutab. Need tehnilised normdokumendid võib esitada omanik või käitaja kooskõlas selle omaniku või käitajaga sõlmitud lepinguga. Sellisel juhul peavad jätkuvat lennukõlblikkust tagaval organisatsioonil kõnealused dokumendid olema olemas ainult lepingu kehtivuse vältel, kui jaotisest M.A.714 ei tulene teisiti.

b) Õhusõidukite puhul, mida ei kasutata äriliseks lennutranspordiks, võib jätkuvat lennukõlblikkust tagav sertifitseeritud organisatsioon koostada alus- ja/või üldhooldusprogrammid, et võimaldada esialgse sertifikaadi väljastamist ja/või sertifikaadi kohaldamisala laiendamist ilma käesoleva lisa (M osa) I liites viidatud lepinguteta. Need alus- ja/või üldhooldusprogrammid ei välista sellegipoolest vajadust kehtestada nõuetele vastav õhusõiduki hooldusprogramm kooskõlas jaotisega M.A.302 aegsasti enne jaotises M.A.711 osutatud õiguste kasutamist.

a) Jaotises M.A.901 sätestatud õhusõiduki lennukõlblikkuse kontrolli nõude täitmiseks teeb jätkuvat lennukõlblikkust tagav sertifitseeritud organisatsioon kõikide õhusõiduki dokumentide protokollitud kontrolli, et veenduda järgmises:

b) Jätkuvat lennukõlblikkust tagava sertifitseeritud organisatsiooni lennukõlblikkuse kontrolli töötajad teevad õhusõiduki tehnilise ülevaatuse. Kui lennukõlblikkuse kontrolli töötajad ei ole III lisa (66. osa) nõuete kohaselt kvalifitseeritud, abistavad neid kõnealuse ülevaatuse tegemisel vastavalt kvalifitseeritud töötajad.

c) Õhusõiduki tehnilise ülevaatuse käigus veenduvad lennukõlblikkuse kontrolli töötajad, et:

d) Erandina jaotise M.A.901 punktist a võib lennukõlblikkuse kontroll kesta kuni 90 päeva protsessi jätkuvust katkestamata, et tehniline ülevaatus saaks toimuda hoolduskontrolli käigus.

e) I lisa (M osa) III liites osutatud lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi (EASA vorm 15b) või soovituse lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi väljaandmiseks (EASA vorm 15a) võivad välja anda üksnes:

f) Õhusõiduki kohta välja antud või pikendatud lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi koopia tuleb saata kümne päeva jooksul selle õhusõiduki registreerijaliikmesriigile.

g) Lennukõlblikkuse kontrolliga seotud töid ei tohi anda lepingu korras edasi kolmandatele isikutele.

h) Kui lennukõlblikkuse kontrolli tulemused on ebaselged, teavitatakse pädevat asutust võimalikult kiiresti, kuid igal juhul 72 tunni jooksul kontrollimisega seotud olukorra tuvastanud organisatsioonist.

a) Käesoleva lisa (M osa) A jao G alajao kohaselt sertifitseeritud jätkuvat lennukõlblikkust tagav organisatsioon võib:

▼M4

▼M3

b) Liikmesriigis registreeritud jätkuvat lennukõlblikkust tagav sertifitseeritud organisatsioon võib saada loa teostada jaotises M.A.710 osutatud lennukõlblikkuse kontrolle ning:

c) Jätkuvat lennukõlblikkust tagavale organisatsioonile, kelle sertifikaat hõlmab jaotise M.A.711 punktis b osutatud õigusi, võib anda täiendava õiguse väljastada määruse (EÜ) nr 1702/2003 lisa (osa 21) jaotise 21A.711 punkti d kohaselt lennuluba sellisele õhusõidukile, millele organisatsioon võib anda lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi, kui jätkuvat lennukõlblikkust tagav organisatsioon kinnitab vastavust heakskiidetud lennutingimustele jaotises M.A.704 osutatud käsiraamatus kirjeldatud piisava heakskiidetud menetluse kohaselt.

a) Vastamaks pidevalt käesoleva alajao nõuetele, loob jätkuvat lennukõlblikkust tagav sertifitseeritud organisatsioon kvaliteedi tagamise korra ning nimetab ametisse kvaliteedijuhi, kes jälgib õhusõiduki lennukõlblikkuse tagamise protseduuride täitmist ja küllaldasust. Nimetatud protseduuride täitmise jälgimine hõlmab vastutavale juhile aruandmist, tagamaks vajaduse korral parandusmeetmete võtmise.

b) Kvaliteedi tagamise kord on mõeldud käesoleva osa A jao G alajao kohase tegevuse jälgimiseks. See sisaldab vähemalt järgmisi ülesandeid:

c) Kõnealuse tegevuse dokumente hoitakse alles vähemalt kaks aastat.

d) Kui jätkuvat lennukõlblikkust tagav sertifitseeritud organisatsioon on sertifitseeritud mõne teise osa alusel, võib ta oma kvaliteedi tagamise korra ühendada teise osa kohaselt nõutava korraga.

e) Äriliseks lennutranspordiks kasutatavate õhusõidukite korral peab käesoleva osa A jao G alajaos kirjeldatud kvaliteedi tagamise süsteem moodustama õhusõiduki käitaja kvaliteedi tagamise süsteemi lahutamatu osa.

f) Väikese organisatsiooni puhul, kes ei tegele äriliseks lennutranspordiks kasutatavate õhusõidukite jätkuva lennukõlblikkuse tagamisega, võib kvaliteedisüsteemi asendada pädeva asutuse heakskiidetud korrapäraste sisekontrollidega, välja arvatud juhul, kui organisatsioon annab välja lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaate õhusõidukitele, mille stardimass ületab 2 730 kg ning mis ei ole õhupallid. Kvaliteedisüsteemi puudumisel ei tohi organisatsioon jätkuva lennukõlblikkuse tagamise ülesannete täitmiseks sõlmida alltöövõtulepinguid teiste organisatsioonidega.

1. organisatsiooni nimi;

2. organisatsiooni asukoht;

3. organisatsiooni muud asukohad;

4. vastutav juht;

5. punkti M.A.706 alapunktis c määratletud isikud;

6. ruumid, protseduurid, tööde maht ja töötajad, mis võivad mõjutada organisatsiooni sertifikaadi kehtivust.

a) Jätkuvat lennukõlblikkust tagav sertifitseeritud organisatsioon dokumenteerib kõikide tehtud tööde üksikasjad. Jaotises M.A.305 ja vajaduse korral jaotises M.A.306 nõutud dokumendid tuleb säilitada.

b) Kui jätkuvat lennukõlblikkust tagaval organisatsioonil on jaotise M.A.711 punktis b sätestatud õigus, säilitab ta iga välja antud või pikendatud lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi ja soovituse koopia koos kõikide tõenditega. Samuti säilitab organisatsioon kõikide nende lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaatide koopiad, mida ta on jaotise M.A.711 punkti a alapunktis 4 sätestatud õiguse alusel pikendanud.

c) Kui jätkuvat lennukõlblikkust tagaval organisatsioonil on jaotise M.A.711 punktis c sätestatud õigus, säilitab ta iga vastavalt määruse (EÜ) nr 1702/2003 lisa (osa 21) jaotise 21A.729 sätete kohaselt välja antud lennuloa koopia.

d) Jätkuvat lennukõlblikkust tagav organisatsioon säilitab kõikide punktis b ja c loetletud dokumentide koopiaid kuni kaks aastat pärast õhusõiduki käitamise lõpetamist.

e) Kõnealuseid dokumente tuleb hoida nii, et on tagatud nende kaitstus kahjustuste, muutmise ja varguse eest.

f) Kogu varundamiseks kasutatavat arvutiriistvara hoitakse tööandmeid sisaldavast riistvarast eraldi ja keskkonnas, mis tagab selle säilimise heas seisukorras.

g) Kui õhusõiduki jätkuva lennukõlblikkuse tagamine antakse üle teisele organisatsioonile või isikule, tuleb sellele organisatsioonile või isikule üle anda ka kõik säilitatud dokumendid. Dokumentide säilitamiseks ettenähtud tähtajad kehtivad ka uue organisatsiooni või isiku suhtes.

h) Kui jätkuvat lennukõlblikkust tagav organisatsioon lõpetab tegevuse, tuleb kõik säilitatud dokumendid anda õhusõiduki omanikule.

a) Jätkuvat lennukõlblikkust tagava organisatsiooni sertifikaat antakse välja määramata ajaks. Selle tingimuseks on, et:

b) Kui sertifikaadist loobutakse või see kehtetuks tunnistatakse, tagastatakse see pädevale asutusele.

a) Esimese astme tähelepanek on iga M osa nõude oluline täitmata jätmine, mis vähendab ohutustaset ja ohustab tõsiselt lennuohutust.

b) Teise astme puudus on iga M osa nõude täitmata jätmine, mis võib vähendada ohutustaset ja ohustada lennuohutust.

c) Pärast punktile M.B.705 vastavate puuduste teatavakstegemist koostab jätkuvat lennukõlblikkust tagava organisatsiooni sertifikaadi omanik parandusmeetmete kava ja tõendab pädevale asutusele sellega kokkulepitud aja jooksul veenvalt, et parandusmeetmed on ellu viidud.

a) Hooldustõendeid väljastatakse vastavalt käesolevale alajaole, välja arvatud hooldustõendid, mida annab välja II lisa (145. osa) kohaselt sertifitseeritud hooldusorganisatsioon.

b) Õhusõiduki võib kasutusse võtta alles siis, kui pärast mis tahes hooldustööde lõpetamist ja veendumist, et kõik nõutavad hooldustööd on tehtud nõuetekohaselt, on hooldustõendi välja andnud:

c) Erandina jaotise M.A.801 punkti b alapunkti 2 sätetest võivad äriliseks lennutranspordiks mittekasutatavate ELA1 õhusõidukite puhul tehtud VII liites loetletud keeruliste hooldustööde kohta hooldustõendi väljastada jaotise M.A.801 punkti b alapunktis 2 osutatud lennundustehnilised töötajad.

d) Erandina jaotise M.A.801 punktist b võib ettenägematute juhtude puhul, kui õhusõiduk maandatakse kohta, kus käesoleva lisa või II lisa (145. osa) kohaselt sertifitseeritud hooldusorganisatsioon või sertifitseeritud lennundustehnilised töötajad ei ole kättesaadavad, omanik volitada iga isikut, kellel on vähemalt kolmeaastane kogemus asjakohase hooldustöö alal ning nõuetekohane kvalifikatsioon, hooldama õhusõidukit kooskõlas käesoleva lisa D alajaos sätestatud standarditega ning andma välja hooldustõendi. Sellisel juhul omanik:

e) Kui hooldustõend väljastatakse jaotise M.A.801 punkti b alapunkti 2 või jaotise M.A.801 punkti c alusel, võib lennundustehnilistel töötajatel hooldustööde tegemisel olla üks või mitu abilist, kes töötavad nende vahetu ja pideva kontrolli all.

f) Hooldustõendile peavad olema kantud vähemalt:

g) Erandina punktist b ja vaatamata punkti h sätetele võib hooldustõendi väljastada õhusõiduki kinnitatud piirangute raames juhul, kui ettenähtud hooldustöid ei saa lõpetada. See asjaolu ning kõik õhusõiduki või käitamise võimalikud piirangud tuleb märkida õhusõiduki hooldustõendile ja need on punkti f alapunkti 4 kohaselt nõutava teabe osaks.

h) Hooldustõendit ei väljastata mis tahes teadaolevate nõuete rikkumise korral, mis ohustab lennuohutust.

a) Komponendile antakse hooldustõend pärast mis tahes hooldustöid, mis on õhusõiduki komponendile tehtud kooskõlas jaotisega M.A.502.

b) Käitamissertifikaat EASA vormil 1 vastab komponendi hooldustõendile, välja arvatud juhul, kui õhusõiduki komponentide hooldustöid tehti kooskõlas jaotise M.A.502 punktiga b, d või e, millisel juhul kohaldatakse hoolduse suhtes jaotise M.A.801 kohaseid hooldustõendi väljaandmise menetlusi.

a) Selleks et olla liigitatud omanik-piloodina, peab isik:

b) Kõikide erakasutuseks mõeldud lihtsa konstruktsiooniga, mootoriga õhusõidukite korral, mille suurim stardimass on 2 730 kg või vähem, samuti purilennukite, mootorpurilennukite või õhupallide korral võib omanik-piloot anda hooldustõendi välja pärast VIII liites määratletud omanik-piloodi piiratud mahus hooldustöid.

c) Omanik-piloodi piiratud mahus hooldustööde ulatus tuleb täpsustada jaotises M.A.302 osutatud õhusõiduki hooldusprogrammis.

d) Hooldustõendi kohta tuleb teha märge päevikutesse ning see peab sisaldama tehtud hooldustööde põhilisi üksikasju, kasutatud tehnilisi normdokumente, kuupäeva, millal need hooldustööd lõpetati, ning tõendit väljastava omanik-piloodi andmeid, allkirja ja piloodiloa numbrit.

a) Lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaat väljastatakse kooskõlas III liitega (EASA vorm 15a või 15b) pärast lennukõlblikkuse kontrolli rahuldavat läbimist. Lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaat kehtib ühe aasta.

b) Kontrollitud keskkonnas asuv õhusõiduk on selline, i) mida viimase 12 kuu jooksul on pidevalt hallanud üks käesoleva lisa (M osa) A jao G alajao kohaselt sertifitseeritud organisatsioon ning ii) mida on viimase 12 kuu jooksul hooldanud käesoleva lisa (M osa) A jao F alajao või II lisa (145. osa) kohaselt sertifitseeritud hooldusorganisatsioonid. See hõlmab jaotise M.A.803 punktis b osutatud hooldustöid, mille kohta on hooldustõendid välja antud kooskõlas jaotise M.A.801 punkti b alapunktiga 2 või 3.

c) Kõikide äriliseks lennutranspordiks kasutatavate õhusõidukite puhul ja õhusõidukite puhul stardimassiga üle 2 730 kg (välja arvatud õhupallid), mis asuvad kontrollitud keskkonnas, võib punktis b osutatud jätkuvat lennukõlblikkust tagav organisatsioon, kui ta on nõuetekohaselt sertifitseeritud ja kui on täidetud punkti k sätted:

d) Kõikide äriliseks lennutranspordiks kasutatavate õhusõidukite puhul ja õhusõidukite puhul stardimassiga üle 2 730 kg (välja arvatud õhupallid), mis i) ei asu kontrollitud keskkonnas või ii) mille jätkuvat lennukõlblikkust tagab jätkuvat lennukõlblikkust tagav organisatsioon, kellel ei ole õigust teha lennukõlblikkuse kontrolle, väljastab lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi pädev asutus pärast rahuldava hinnangu andmist, mis põhineb käesoleva lisa (M osa) A jao G alajao nõuete kohaselt sertifitseeritud jätkuvat lennukõlblikkust tagava organisatsiooni soovitusel, mis on esitatud koos omaniku või käitaja taotlusega. See soovitus peab põhinema kooskõlas jaotisega M.A.710 tehtud lennukõlblikkuse kontrollil.

e) Äriliseks lennutranspordiks mittekasutatavate õhusõidukite puhul, mille stardimass on kuni 2 730 kg, ja õhupallide puhul võib iga omaniku või käitaja määratud jätkuvat lennukõlblikkust tagav organisatsioon, kui ta on käesoleva lisa (M osa) A jao G alajao nõuete kohaselt sertifitseeritud ja kui on täidetud punkti k sätted:

f) Erandina jaotise M.A.901 punkti c alapunktist 2 ja jaotise M.A.901 punkti e alapunktist 2 ning kui on täidetud punkti k sätted, võib kontrollitud keskkonnas asuva õhusõiduki puhul selle õhusõiduki jätkuvat lennukõlblikkust tagav punktis b osutatud organisatsioon pikendada kaks korda iga kord üheks aastaks lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi kehtivust, mille on välja andnud pädev asutus või mõni teine käesoleva lisa (M osa) A jao G alajao kohaselt sertifitseeritud jätkuvat lennukõlblikkust tagav organisatsioon.

g) Erandina jaotise M.A.901 punktist e ja jaotise M.A.901 punkti i alapunktist 2 võib ELA1 õhusõidukite puhul, mida ei kasutata äriliseks lennutranspordiks ning mida ei puuduta jaotise M.A.201 punkt i, lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi välja anda ka pädev asutus pärast rahuldava hinnangu andmist, mis põhineb pädeva asutuse poolt ametlikult tunnustatud ning III lisa (66. osa) sätetele ja jaotise M.A.707 punkti a alapunkti 2 alapunktis a sätestatud nõuetele vastavate lennundustehniliste töötajate soovitusel, mis on esitatud koos omaniku või käitaja taotlusega. See soovitus peab põhinema kooskõlas jaotisega M.A.710 tehtud lennukõlblikkuse kontrollil ja seda ei tohi anda enamaks kui kaheks järjestikuseks aastaks.

h) Kui mis tahes asjaolud viitavad võimaliku ohutusriski olemasolule, teostab lennukõlblikkuse kontrolli ja annab lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi välja pädev asutus ise.

i) Peale punktis h sätestatu võib pädev asutus teostada ise lennukõlblikkuse kontrolli ja anda välja lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi järgmistel juhtudel:

▼M4

▼M3

j) Kui pädev asutus teostab ise lennukõlblikkuse kontrolli ja/või annab välja lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi, siis omanik või käitaja:

k) Lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaati ei tohi välja anda ega pikendada siis, kui on ilmne või on põhjust uskuda, et õhusõiduk on lennukõlbmatu.

a) Lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaat kaotab kehtivuse, kui:

b) Õhusõiduk ei tohi lennata, kui tema lennukõlblikkussertifikaat on kehtetu või kui

c) Kui lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadist loobutakse või see kehtetuks tunnistatakse, tagastatakse see pädevale asutusele.

a) Õhusõiduki registrikannete üleviimisel ELi piires teeb vastava taotluse esitaja järgmist:

b) Punkti M.A.902 lõike a alapunkti 3 sätetest olenemata kehtib endine lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaat oma kehtivusaja lõpuni.

a) Õhusõidukit kolmandast riigist mõne liikmesriigi registrisse kandes teeb vastava taotluse esitaja järgmist:

b) Kui jätkuvat lennukõlblikkust tagav organisatsioon on veendunud, et õhusõiduk vastab asjakohastele nõuetele, saadab ta vajaduse korral registreerijaliikmesriigile dokumenteeritud soovituse lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi väljastamiseks.

c) Omanik tagab registreerijaliikmesriigi poolt tehtavaks ülevaatuseks juurdepääsu õhusõidukile.

d) Registreerijaliikmesriik väljastab uue lennukõlblikkussertifikaadi siis, kui ta on veendunud, et õhusõiduk vastab 21. osa nõuetele.

e) Kõnealune liikmesriik väljastab ka lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi, mis kehtib reeglina ühe aasta, välja arvatud juhul, kui liikmesriigil on ohutuse pärast põhjust sertifikaadi kehtivusaega piirata.

a) Esimese astme puudus on iga M osa nõude oluline täitmata jätmine, mis vähendab ohutustaset ja ohustab tõsiselt lennuohutust.

b) Teise astme puudus on iga M osa nõude täitmata jätmine, mis võib vähendada ohutustaset ja ohustada lennuohutust.

c) Pärast jaotisele M.B.903 vastavate puuduste teatavakstegemist koostab jaotise M.A.201 kohaselt vastutav isik või organisatsioon parandusmeetmete kava ning tõendab pädevale asutusele sellega kokkulepitud aja jooksul veenvalt, et parandusmeetmed, kaasa arvatud meetmed puuduse kordumise ja selle algpõhjuse taastekkimise vältimiseks, on ellu viidud.

a) Pädevad asutused kehtestavad dokumentide säilitamise süsteemi, mis võimaldab iga sertifikaadi väljaandmise, säilitamise, muutmise, peatamise või kehtetuks tunnistamise menetluste piisavat jälgimist.

b) M osa nõuetele vastavate sertifitseeritud organisatsioonide üle tehtava järelevalve dokumentide hulka kuulub vähemalt:

c) Lõikes b loetletud dokumente tuleb säilitada vähemalt neli aastat.

d) Iga õhusõiduki üle tehtava järelevalve dokumentide hulka kuulub vähemalt koopia:

▼M4

▼B

e) Lõikes d määratletud dokumente tuleb säilitada kuni kaks aastat pärast õhusõiduki käitamise lõpetamist.

f) Kõik punktis M.B.104 määratletud dokumendid tuleb teise liikmesriigi või ameti nõudel teha kättesaadavaks.

a) Lennuohutuse parandamiseks osalevad pädevad asutused vastavalt algmääruse artiklile 11 kogu vajaliku teabe vastastikuses vahetamises.

b) Ilma, et see piiraks liikmesriikide pädevusi, abistavad asjaomased pädevad asutused üksteist võimaliku ohu korral lennuohutusele, mis hõlmab mitut liikmesriiki, vajalike järelevalvemeetmete rakendamisel.

a) Pädev asutus kontrollib hooldusprogrammi vastavust punktile M.A.302.

b) Kui ►M3  jaotise M.A.302 punktis c ◄ ei ole teisiti sätestatud, kiidab hooldusprogrammi ja selle muudatused heaks pädev asutus ise.

c) Kaudse heakskiitmise korral peab pädev asutus hooldusprogrammi protseduuri heaks kiitma jätkuvat lennukõlblikkust tagava organisatsiooni käsiraamatu kaudu.

d) Hooldusprogrammi heakskiitmiseks vastavalt lõikele b peab pädeval asutusel olema juurdepääs kõikidele ►M3  jaotise M.A.302 punktides d, e ja f ◄ nõutud andmetele.

a) Pädev asutus töötab välja järelevalvekava oma registrisse kantud õhusõidukite lennukõlblikkuse jälgimiseks.

b) Järelevalvekava peab sisaldama õhusõiduki pistelisi kontrolle.

c) Kava koostatakse registreeritud õhusõidukite arvu, kohalike teadmiste ja tehtud järelevalve põhjal.

d) Tootekontrollis tuleb keskenduda reale lennukõlblikkust määravalt mõjutavatele riskiteguritele ning teha kindlaks kõik puudused. Peale selle peab pädev asutus iga puudust analüüsima, et teha kindlaks selle algpõhjus.

e) Kõikide puuduste kohta antakse kirjalik kinnitus punkti M.A.201 järgi vastutavale isikule või organisatsioonile.

f) Pädev asutus dokumenteerib kõik puudused, nende kõrvaldamiseks võetud meetmed ja soovitused.

g) Kui õhusõiduki kontrolli käigus leitakse tõendeid M osa nõuete täitmata jätmise kohta, võtab pädev asutus meetmeid kooskõlas punktiga M.B.903.

h) Kui puuduse algpõhjusest tuleb järeldada, et käesoleva jao mis tahes alajao või mõne teise osa nõuded on täitmata, käsitletakse seda kooskõlas asjaomase osa nõuetega.

i) Asjakohaste täitmisele pööratavate meetmete hõlbustamiseks vahetavad pädevad asutused teavet punkti h kohaselt tuvastatud nõuete mittetäitmise kohta.

a) peatab olulisel põhjusel võimaliku ohu korral ohutusele lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaate; või

b) peatab lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaate, tunnistab neid kehtetuks või kehtestab neile piiranguid vastavalt punkti M.B.303 lõikele g.

a) Kui punkti M.A.606 lõigete a ja b nõuded on täidetud, teatab pädev asutus sertifikaadi taotlejale kirjalikult samades lõigetes osutatud töötajate heakskiitmisest.

b) Pädev asutus veendub, et hooldusorganisatsiooni käsiraamatus määratletud protseduurid on kooskõlas M osa A jao F alajao nõuetega, ning tagab, et vastutav juht kirjutab alla deklaratsioonile.

c) Pädev asutus veendub, et organisatsioon vastab M osa A jao F alajao nõuetele.

d) Vähemalt üks kord sertifikaadi taotluse rahuldamise uurimise ajal korraldatakse kohtumine vastutava juhiga, tagamaks et ta mõistab täielikult tegevusloa tähtsust ning seda, miks kirjutab organisatsioon alla kohustusele täita tema käsiraamatus määratletud protseduure.

e) Kõikide puuduste kohta antakse taotlevale organisatsioonile kirjalik kinnitus.

f) Pädev asutus dokumenteerib kõik puudused, nende kõrvaldamiseks võetud meetmed ja soovitused.

g) Esialgse tegevusloa saamiseks peavad kõik puudused olema organisatsiooni poolt kõrvaldatud ning pädeva asutuse poolt lõpetatuks loetud.

a) Pädev asutus väljastab taotluse esitajale sertifikaadi EASA vormil 3 (V liide), kuhu kantakse sertifikaadi ulatus, kui hooldusorganisatsioon täidab käesoleva osa kehtivaid nõudeid.

b) Pädev asutus märgib sertifikaadile (EASA vorm 3) loaga seotud tingimused.

c) Viitenumber lisatakse sertifikaadile (EASA vorm 3) ameti täpsustatud viisil.

a) Pädev asutus peab ja hoiab ajakohasena nimekirja, kuhu on kantud kõik tema järelevalve all olevad M osa A jao F alajao nõuetele vastavad sertifitseeritud hooldusorganisatsioonid ning tehtud ja saabuvate kontrollvisiitide kuupäevad.

b) Iga organisatsiooni tuleb täielikult kontrollida kõige rohkem 24 kuu pikkuste ajavahemike järel.

c) Kõikide puuduste kohta antakse taotlevale organisatsioonile kirjalik kinnitus.

d) Pädev asutus dokumenteerib kõik puudused, nende kõrvaldamiseks võetud meetmed ja soovitused.

e) Iga vähemalt 24 kuu järel korraldatakse kohtumine vastutava juhiga, tagamaks et ta on kursis kontrollvisiitide käigus tekkivate tähtsate küsimustega.

a) Kui kontrollide käigus või muul moel leiab kinnitust tõsiasi, et M osa nõudeid ei täideta, võtab pädev asutus järgmised meetmed:

b) Kui pädeva asutuse poolt määratud ajakavast kinni ei peeta, võtab pädev asutus meetmed sertifikaadi osaliseks või täielikuks peatamiseks.

a) Pädev asutus lähtub kõikide organisatsioonis tehtavate muudatuste puhul, millest on teatatud kooskõlas jaotisega M.A.617, esialgse tegevusloa väljastamist käsitlevatest sätetest.

b) Kui pädev asutus ei tuvasta, et sertifitseeritud hooldusorganisatsiooni sertifikaat tuleks muudatuste olemuse või ulatuse tõttu peatada, võib ta määrata kindlaks, millistel tingimustel võib see organisatsioon kõnealuste muudatuste elluviimise ajal tegutseda.

c) Hooldusorganisatsiooni käsiraamatusse mis tahes muudatuste tegemisel:

a) peatab sertifikaadi olulisel põhjusel võimaliku ohu korral ohutusele; või

b) peatab sertifikaadi, tunnistab selle kehtetuks või kehtestab sellele piirangud vastavalt punktile M.B.605.

a) Äriliseks lennutranspordiks kasutavate õhusõidukite korral tuleb pädevale asutusele koos sertifikaadi taotlusega või vajaduse korral selle muutmise taotlusega ja lennuettevõtja sertifikaadiga saata iga õhusõidukitüübi kohta, mille kohta sertifikaati taotletakse, heakskiitmiseks:

b) Kui organisatsiooni ruumid asuvad mitmes liikmesriigis, tuleb taotluse rahuldamise uurimist ja pidevat järelevalvet sertifikaadi tingimuste täitmise üle teha koos nende liikmesriikide pädevate asutustega, mille territooriumil kõnealused ruumid veel asuvad.

a) Kui punkti M.A.706 lõigete a, c ja d ning punkti M.A.707 nõuded on täidetud, teatab pädev asutus sertifikaadi taotlejale kirjalikult samades lõigetes ja samas punktis osutatud töötajate heakskiitmisest.

b) Pädev asutus veendub, et jätkuvat lennukõlblikkust tagava organisatsiooni käsiraamatus määratletud protseduurid on kooskõlas M osa A jao G alajao nõuetega, ning tagab, et vastutav juht kirjutab alla kohustusedeklaratsioonile.

c) Pädev asutus veendub, et organisatsioon vastab M osa A jao G alajao nõuetele.

d) Vähemalt üks kord sertifikaadi taotluse rahuldamise uurimise ajal korraldatakse kohtumine vastutava juhiga, tagamaks et ta mõistab täielikult tegevusloa tähtsust ning seda, miks kirjutab jätkuvat lennukõlblikkust tagav organisatsioon alla kohustusele täita oma käsiraamatus määratletud protseduure.

e) Kõikide puuduste kohta antakse taotlevale organisatsioonile kirjalik kinnitus.

f) Pädev asutus dokumenteerib kõik puudused, nende kõrvaldamiseks võetud meetmed ja soovitused.

g) Esialgse tegevusloa saamiseks peavad kõik puudused olema organisatsiooni poolt kõrvaldatud ning pädeva asutuse poolt lõpetatuks loetud.

a) Pädev asutus väljastab taotluse esitajale sertifikaadi EASA vormil 14 (VI liide), kuhu kantakse sertifikaadi ulatus, kui jätkuvat lennukõlblikkust tagav organisatsioon täidab M osa A jao G alajao nõudeid.

b) Pädev asutus teeb sertifikaadile (EASA vorm 14) märke sertifikaadi kehtivuse kohta.

c) Viitenumber lisatakse sertifikaadile (vorm 14) ameti täpsustatud viisil.

d) Äriliseks lennutranspordiks kasutatavate õhusõidukite korral kantakse EASA vormil 14 sisalduvad andmed lennuettevõtja sertifikaadile.

a) Pädev asutus peab ja hoiab ajakohasena nimekirja, kuhu on kantud kõik tema järelevalve all olevad M osa A jao G alajao nõuetele vastavad jätkuvat lennukõlblikkust tagavad sertifitseeritud organisatsioonid ning tehtud ja saabuvate kontrollvisiitide kuupäevad.

b) Iga organisatsiooni tuleb täielikult kontrollida kõige rohkem 24 kuu pikkuste ajavahemike järel.

c) Iga 24 kuu järel tuleb kontrollida üht pisteliselt valitud õhusõidukit, mida M osa B jao G alajao nõuetele vastava sertifitseeritud organisatsioon haldab. Kontrollitava õhusõiduki valib pädev asutus varasemate kontrollide ja tootekontrollide tulemuste põhjal.

d) Kõikide puuduste kohta antakse taotlevale organisatsioonile kirjalik kinnitus.

e) Pädev asutus dokumenteerib kõik puudused, nende kõrvaldamiseks võetud meetmed ja soovitused.

f) Iga vähemalt 24 kuu järel korraldatakse kohtumine vastutava juhiga, tagamaks et ta on kursis kontrollvisiitide käigus tekkivate tähtsate küsimustega.

a) Kui kontrollide käigus või muul moel leiab kinnitust tõsiasi, et M osa nõudeid ei täideta, võtab pädev asutus järgmised meetmed:

b) Kui pädeva asutuse poolt määratud ajakavast kinni ei peeta, võtab pädev asutus meetmed sertifikaadi osaliseks või täielikuks peatamiseks.

a) Pädev asutus lähtub kõikide organisatsioonis tehtavate muudatuste puhul, millest on teatatud kooskõlas jaotisega M.A.713, esialgse tegevusloa väljastamist käsitlevatest sätetest.

b) Kui pädev asutus ei tuvasta, et jätkuvat lennukõlblikkust tagava sertifitseeritud organisatsiooni sertifikaat tuleks muudatuste olemuse või ulatuse tõttu peatada, võib ta määrata kindlaks, millistel tingimustel võib see organisatsioon kõnealuste muudatuste elluviimise ajal tegutseda.

c) Jätkuvat lennukõlblikkust tagava organisatsiooni käsiraamatusse mis tahes muudatuste tegemisel.

a) peatab sertifikaadi olulisel põhjusel võimaliku ohu korral ohutusele; või

b) peatab sertifikaadi, tunnistab selle kehtetuks või kehtestab sellele piirangud vastavalt punktile M.B.705.

1. veenduvad pädeva asutuse asjakohaselt kvalifitseeritud töötajad, et soovituses sisaldavast avaldusest nõuete täidetuse kohta nähtub, et täielik punkti M.A.710 kohane lennukõlblikkuse kontroll on tehtud;

2. uurib pädev asutus asja ja võib nõuda täiendavat teavet abiks soovituse hindamisel.

a) Kui pädev asutus teostab lennukõlblikkuse kontrolli ning annab välja lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi EASA vormil 15a (III liide), teeb ta lennukõlblikkuse kontrolli kooskõlas jaotisega M.A.710.

b) Pädeval asutusel peavad olema asjaomased töötajad lennukõlblikkuse kontrollide tegemiseks.

c) Pädev asutus märgib kõik lennukõlblikkuse kontrolli töötajad üles, lisades igaühe juurde tema asjakohase kvalifikatsiooni ning kokkuvõtte tema kogemustest ja koolitustest jätkuva lennukõlblikkuse tagamise valdkonnas.

d) Pädeval asutusel peab lennukõlblikkuse kontrollide tegemiseks olema juurdepääs jaotistes M.A.305, M.A.306 ja M.A.401 määratletud andmetele.

e) Lennukõlblikkuse kontrolli teostavad töötajad annavad pärast lennukõlblikkuse kontrolli rahuldavat läbimist välja vormi 15a.

1. esimese astme puuduste puhul nõuab pädev asutus, et enne lendude jätkamist võetaks asjakohaseid parandusmeetmeid, ning võtab ise meetmeid lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi kehtetuks tunnistamiseks või peatamiseks;

2. teise astme puuduste puhul peavad pädeva asutuse nõutavad parandusmeetmed vastama puuduse laadile.

1. Kui õhusõiduki omanik sõlmib jätkuva lennukõlblikkuse tagamisega seotud ülesannete täitmiseks lepingu M osa A jao G alajao nõuetele vastava sertifitseeritud organisatsiooniga, peab ta pärast seda, kui mõlemad pooled on lepingule alla kirjutanud, saatma lepingu koopia oma õhusõiduki registreerijaliikmesriigi pädeva asutuse nõudel sellele.

2. Leping koostatakse arvestades M osa nõudeid ning selles tuleb määratleda allakirjutanute kohustused seoses õhusõiduki jätkuva lennukõlblikkuse tagamisega.

3. Leping peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:

— õhusõiduki registreerimisnumber,

— õhusõiduki tüüp,

— õhusõiduki seerianumber,

— õhusõiduki omaniku või registreeritud rendilevõtja nimi või äriühingu andmed koos aadressiga,

4. Lepingus peab sisalduma järgmine avaldus:

„Omanik usaldab sertifitseeritud organisatsioonile õhusõiduki jätkuva lennukõlblikkuse tagamise, õhusõiduki registreerijaliikmesriigi lennukõlblikkuse järelevalveasutuste poolt heakskiidetava hooldusprogrammi väljatöötamise ning õhusõiduki mõne teise sertifitseeritud organisatsiooni poolt hooldamise korraldamise kooskõlas nimetatud hooldusprogrammiga.

Allakirjutanud kohustuvad täitma oma käesolevast lepingust tulenevaid kohustusi.

Omanik tõendab oma parima veendumuse kohaselt, et kogu sertifitseeritud organisatsioonile antud teave õhusõiduki jätkuva lennukõlblikkuse kohta on nüüd ja edaspidi õige, ning kinnitab, et õhusõidukit ei muudeta ilma sertifitseeritud organisatsiooni eelneva heakskiiduta.

Kui kumbki allakirjutanutest rikub käesolevat lepingut, muutub see tühiseks. Sellisel juhul jääb omanikule täielik vastutus kõikide õhusõiduki jätkuva lennukõlblikkuse tagamisega seotud ülesannete eest ning omanik kohustub teatama sellest kahe täisnädala jooksul oma õhusõiduki registreerijaliikmesriigi pädevatele asutustele.”

5. Kui omanik sõlmib lepingu M osa A jao G alajao nõuetele vastava jätkuvat lennukõlblikkust tagava sertifitseeritud organisatsiooniga vastavalt punktile M.A.201, jagunevad poolte kohustused järgmiselt:

5.1. Sertifitseeritud organisatsiooni kohustused:

1.1. Sertifikaadi peamine eesmärk on tõendada toodete, osade ja seadmete (edaspidi „artikkel/artiklid”) hooldustööde lennukõlblikkust.

1.2. Sertifikaat ja artikkel/artiklid peavad olema vastavuses. Sertifikaadi täitja peab säilitama sertifikaadi viisil, mis võimaldab originaalandmete kontrollimist.

1.3. Sertifikaati aktsepteerivad paljud lennundusasutused, kuid see võib sõltuda kahepoolsetest kokkulepetest ja/või lennundusasutuste poliitikast. Käesolevas sertifikaadis nimetatud „heakskiidetud projekteerimisandmed” tähendab, et need on heaks kiitnud importiva riigi lennundusasutus.

1.4. Sertifikaat ei ole saateleht ega lastikiri.

1.5. Õhusõidukit ei tohi kasutusse võtta sertifikaati kasutades.

1.6. Sertifikaat ei tähenda heakskiidu andmist artikli paigaldamiseks konkreetsele õhusõidukile, mootorile või propellerile, kuid aitab lõppkasutajal kindlaks teha lennukõlblikkuse olukorda.

1.7. Ühele sertifikaadile ei tohi märkida läbisegi tootmisest ja hooldusest tulnud artikleid.

2.1. Sertifikaat peab vastama lisatud vormingule, kaasa arvatud lahtrite numbrid ja iga lahtri asukoht. Iga lahtri suurus võib siiski erineda vastavalt taotleja vajadusele, kuid mitte sel määral, et see ei võimaldaks sertifikaati ära tunda.

2.2. Sertifikaat peab olema horisontaalpaigutusega, kuid selle suurust võib oluliselt suurendada või vähendada, kui sertifikaat jääb äratuntavaks ja loetavaks. Kahtluse korral konsulteerida pädeva asutusega.

2.3. Käitaja/paigaldaja kohustusi käsitlevad selgitused võib lisada vormi mõlemale küljele.

2.4. Kogu trükitud tekst peab olema selge ja hõlpsasti loetav.

2.5. Sertifikaat võib olla valmis trükitud või arvutipõhine, kuid mõlemal juhul peavad trükitud jooned ja tähemärgid olema selged ja loetavad ning vastama kindlaksmääratud vormingule.

2.6. Sertifikaat peab olema inglise keeles ja vajaduse korral ühes või mitmes muus keeles.

2.7. Sertifikaadile märgitavad andmed võivad olla kirjutatud kirjutusmasinaga/arvutiga või käsitsi suurtähtedega nii, et neid saab hõlpsasti lugeda.

2.8. Selguse huvides peab lühendite kasutamine olema piiratud.

2.9. Sertifikaadi täitja võib sertifikaadi tagaküljele jäävat ruumi kasutada lisamärkusteks, kuid mitte lennukõlblikkust käsitleva avalduse esitamiseks. Sertifikaadi tagakülje kasutamisele tuleb viidata sertifikaadi esikülje vastavas lahtris.

3.1. Kliendile saadetud või sertifikaadi täitja poolt säilitatavate koopiate arv ei ole piiratud.

4.1. Kui lõppkasutaja leiab sertifikaadilt vea(d), peab ta sellest/nendest sertifikaadi täitjale kirjalikult teatama. Sertifikaadi täitja võib uue sertifikaadi välja anda üksnes juhul, kui viga(sid) on võimalik kindlaks teha ja parandada.

4.2. Uuel sertifikaadil peab olema uus kontrollnumber, allkiri ja kuupäev.

4.3. Taotluse korral võib anda välja uue sertifikaadi, ilma et oleks kontrollitud artikli(te) seisundit. Uus sertifikaat ei ole deklaratsioon praeguse seisundi kohta ja selle lahtrisse 12 tuleks lisada viide eelmisele sertifikaadile järgmiselt: „Käesoleva sertifikaadiga parandatakse [algse väljaandmise kuupäev] välja antud sertifikaadi [algne kontrollnumber] viga/vead lahtri(te)s [parandatud lahter/lahtrid] ning see ei hõlma vastavust/seisundit/käibelelaskmist”. Mõlemad sertifikaadid tuleb säilitada vastavalt esimese sertifikaadiga seotud säilitusajale.

i) kasutatud hooldusandmed, sealhulgas läbivaatamise seisund ja viited;

ii) vastavus lennukõlblikkuseeskirjadele ja hooldusteatmikule;

iii) tehtud remonditööd;

iv) tehtud muudatused;

v) paigaldatud varuosad;

vi) piiratud kasutuseaga osade seisund;

vii) kõrvalekalded kliendi töökorraldusest;

viii) nõuetele vastavuse deklaratsioonid muu riigi tsiviillennundusameti hooldusnõude rahuldamiseks;

ix) teave, mida on vaja seoses puuduliku tarne või tarnejärgse montaažiga;

x) I lisa (M osa) F alajao kohaselt sertifitseeritud hooldusorganisatsioonide puhul jaotises M.A.613 osutatud komponendi hooldustõendi deklaratsioon:

„Tõendab, et lahtris 11 osutatud ja käesolevas lahtris kirjeldatud tööd on teostatud kooskõlas määruse (EÜ) nr 2042/2003 I lisa (M osa) A jao F alajao nõuetega ning sellega seoses võib väljastada hooldustõendi, juhul kui käesolevas lahtris ei ole täpsustatud teisiti. SEE EI OLE HOOLDUSTÕEND MÄÄRUSE (EÜ) nr 2042/2003 II LISA (145. OSA) KOHASELT.”

a) hooldustöid ei ole jõutud lõpetada;

b) hooldustööd on kaldunud kõrvale I lisas (M osa) nõutud standardist;

c) hooldustööd on tehtud kooskõlas mõne muu kui I lisa (M osa) nõuetega. Sellisel juhul tuleb lahtris 12 viidata konkreetsele siseriiklikule õigusaktile.

a) hooldustöid ei ole jõutud lõpetada;

b) hooldustööd on kaldunud kõrvale II lisas (145. osa) nõutud standardist;

c) hooldustööd on tehtud kooskõlas mõne muu kui II lisa (145. osa) nõuetega. Sellisel juhul tuleb lahtris 12 viidata konkreetsele siseriiklikule õigusaktile.

1. Välja arvatud väiksemate organisatsioonide puhul, millele osutatakse punktis 12, sätestatakse punktis 13 osutatud tabelis I lisa (M osa) F alajao ja II lisa (145. osa) kohaste hooldusorganisatsioonide sertifitseerimise standardsüsteem. Organisatsioonile tuleb anda sertifikaat, millega antud õigused ulatuvad ühest klassist ja pädevusest koos piirangutega kuni kõigi klasside ja pädevusteni koos piirangutega.

2. Lisaks punktis 13 osutatud tabelile peab sertifitseeritud hooldusorganisatsioon määratlema organisatsiooni käsiraamatus oma tööde ulatus. Vt ka punkt 11.

3. Hooldusorganisatsiooni käsiraamatus määratletud tööd piiritlevad pädeva asutuse kinnitatud sertifikaadi klassi(de) ja pädevus(t)e raames sertifikaadiga antud õiguste täpsed piirid. Seepärast on oluline, et sertifikaadiklass(id) ja pädevus(ed) ning organisatsiooni tööde ulatus on oleksid vastavuses.

4.  A-kategooria A-klassi pädevus tähendab, et sertifitseeritud hooldusorganisatsioon võib kooskõlas õhusõiduki tehniliste normdokumentidega või pädeva asutuse nõusoleku korral kooskõlas komponendi tehniliste normdokumentidega hooldada õhusõidukit ja kõiki komponente (sealhulgas mootoreid ja abijõuseadmeid) ainult siis, kui need komponendid on õhusõidukile paigaldatud. Sellele vaatamata võib selline sertifitseeritud A-klassi hooldusorganisatsioon komponendi hoolduseks ajutiselt eemaldada, et hooldustöid oleks parem teha, välja arvatud juhul, kui selline eemaldamine tekitab vajaduse lisahoolduseks, mis ei ole hõlmatud käesoleva punkti sätetega. Selleks puhuks on hooldusorganisatsiooni käsiraamatus määratletud kontrollimenetlus, mille peab heaks kiitma pädev asutus. Sellised hooldustööd on määratletud piirangute osas, mis tähistab ühtlasi sertifikaadi kehtivusala ulatust.

5.  A-kategooria B-klassi pädevus tähendab, et sertifitseeritud hooldusorganisatsioon võib kooskõlas mootori ja/või abijõuseadme tehniliste normdokumentidega või pädeva asutuse nõusoleku korral kooskõlas komponendi tehniliste normdokumentidega hooldada paigaldamata mootorit ja/või abijõuseadet ning mootori ja/või abijõuseadme komponente ainult siis, kui need komponendid on mootorile ja/või abijõuseadmele paigaldatud. Sellele vaatamata võib selline sertifitseeritud B-klassi hooldusorganisatsioon komponendi hoolduseks ajutiselt eemaldada, et hooldustöid oleks parem teha, välja arvatud juhul, kui selline eemaldamine tekitab vajaduse lisahoolduseks, mis ei ole hõlmatud käesoleva punkti sätetega. Sellised hooldustööd on määratletud piirangute osas, mis tähistab ühtlasi sertifikaadi kehtivusala ulatust. B-klassi pädevusega sertifitseeritud hooldusorganisatsioon võib baas- ja liinihoolduse käigus samuti hooldada paigaldatud mootoreid, tingimusel et tema käsiraamatus on selleks puhuks määratletud asjakohane kontrollimenetlus, mille on heaks kiitnud pädev asutus. Hooldusorganisatsiooni käsiraamatus määratletud tööde ulatus peab sellise tegevusega kooskõlas olema, kui pädev asutus seda lubab.

6.  A-kategooria C-klassi pädevus tähendab, et sertifitseeritud hooldusorganisatsioon võib hooldada paigaldamata komponente (välja arvatud mootorid ja abijõuseadmed), mis on mõeldud paigaldamiseks õhusõidukile või mootorile/abijõuseadmele. Sellised hooldustööd on määratletud piirangute osas, mis tähistab ühtlasi sertifikaadi kehtivusala ulatust. C-klassi pädevusega sertifitseeritud hooldusorganisatsioon võib baas- ja liinihoolduse käigus või mootori/abijõuseadme hooldustöökojas samuti hooldada paigaldatud komponente, tingimusel et tema käsiraamatus on selleks puhuks määratletud asjakohane kontrollimenetlus, mille on heaks kiitnud pädev asutus. Hooldusorganisatsiooni käsiraamatus määratletud tööde ulatus peab sellise tegevusega kooskõlas olema, kui pädev asutus seda lubab.

7.  A-kategooria D-klassi pädevus on iseseisev klassipädevus, mis ei pruugi olla seotud konkreetse õhusõiduki, mootori või muu komponendiga. D1 pädevusmärge ehk mittepurustavate katsete pädevus on sertifitseeritud hooldusorganisatsioonile vajalik üksnes juhul, kui ta teeb sellised katsed eriülesandena teise organisatsiooni jaoks. A-, B- või C-kategooria klassipädevusega sertifitseeritud hooldusorganisatsioon võib mittepurustavaid katseid teha toodetega, mida ta hooldab vastavalt selliste katsete menetlusi sisaldavale hooldusorganisatsiooni käsiraamatule, omamata D1-klassi pädevust.

8. II lisa (145. osa) kohase sertifitseeritud hooldusorganisatsiooni puhul jagunevad A-kategooria klassipädevused baashoolduseks ja liinihoolduseks. Sellise organisatsiooni võib sertifitseerida kas baas- või liinihoolduseks või mõlemaks. Tuleks märkida, et liinihooldustöökojal, mis asub baashoolduse põhitöökojas, peab olema liinihoolduse sertifikaat.

9.  Piirangute osa annab pädevatele asutustele vajaliku paindlikkuse, et kohandada sertifikaat iga konkreetse organisatsiooni vajadustele. Pädevused märgitakse sertifikaadile üksnes juhul, kui need on asjakohaste piirangutega. Punktis 13 osutatud tabelis täpsustatakse võimalikud piirangute liigid. Kuigi hooldust nimetatakse kõigis klassipädevustes viimasena, võib õhusõiduki või mootoritüübi või tootja asemel rõhutada hooldustööd, kui see on organisatsiooni puhul asjakohasem (nt avioonikasüsteemide paigaldus ja seonduv hooldus). Sellekohane märge piirangute osas näitab, et hooldusorganisatsioon on sertifitseeritud tegema hooldust kuni kõnealuse tüübini/tööni (see kaasa arvatud).

10. A- ja B-klassi piirangute osas seeriale, tüübile ja rühmale viitamise puhul tähendab seeria teatavat tüüpi seeriat nagu Airbus 300 või 310 või 319 või Boeing 737-300-seeriat või RB211-524-seeriat või Cessna 150 või Cessna 172 või Beech 55-seeriat või Continental O-200-seeriat, jne; tüüp tähendab teatavat tüüpi või mudelit nagu Airbus 310-240-tüüp või RB 211-524 B4-tüüp või Cessna 172RG-tüüp (loetleda võib mis tahes arvul seeriaid või tüüpe); rühm tähendab nt ühe kolbmootoriga õhusõidukit Cessna või Lycoming vabalthingavaid kolbmootoreid jne.

11. Kui kasutatakse pikka hooldustööde loetelu, mida võidakse sagedasti muuta, võib selliste muudatuste tegemiseks kasutada jaotise M.A.604 punktis c ja jaotise M.B.606 punktis c või jaotise 145.A.70 punktis c ja jaotises 145.B.40 osutatud kaudse heakskiitmise menetlust.

12. Kui hooldusorganisatsioonis vastutab kõigi hooldustööde planeerimise ja tegemise eest üks inimene, on sellise organisatsiooni sertifikaadi õiguste ulatus piiratud. Suurimad lubatud piirangud on järgmised:

Tuleb märkida, et pädev asutus võib konkreetse organisatsiooni suutlikkusest sõltuvalt organisatsiooni sertifikaadiga antavate õiguste ulatust veelgi piirata.

13.

 

1. Järgmiste plaaneriosade muutmine, parandamine või asendamine neetimise, kokkuliitmise, lamineerimise või keevitamise teel:

2. Järgmiste osade muutmine või remont:

3. Järgmised kolbmootorile tehtavad hooldustööd:

4. Propelleri tasakaalustamine, välja arvatud:

5. Kõik lisatööd, mis nõuavad:

a) Pädevus ja vastutus

b) Hooldustööd

Omanik-piloot võib teha lihtsaid visuaalseid ülevaatusi või toiminguid, et kontrollida plaaneri, mootorite, süsteemide ja komponentide üldist seisukorda, ilmseid kahjustusi ja normaalset toimimist.

Omanik-piloot ei tohi teostada hooldustööd juhul, kui:

▼M7

▼M3

Punktides 1–8 loetletud kriteeriume ei saa tühistada vähem piiravate suunistega, mis on välja antud kooskõlas jaotise M.A.302 punktis d osutatud hooldusprogrammiga.

Õhusõiduki lennukäsiraamatus kirjeldatud mis tahes töid õhusõiduki lennuks ettevalmistamiseks (näiteks purilennuki tiibade kinnitamine või lennueelne lennukõlblikkuskontroll) käsitatakse piloodi ülesannetena ning mitte omanik-piloodi hooldustöödena, seepärast ei ole nende puhul hooldustõend nõutav.

c) Omanik-piloodi hooldustööd ja nende dokumenteerimine

Jaotises M.A.401 osutatud tehnilised normdokumendid peavad olema omanik-piloodi tehtavate hooldustööde ajal alati kättesaadavad ning neid tuleb hooldustööde tegemisel järgida. Omanik-piloodi hooldustöödes osutatud andmete üksikasjad peab lisama hooldustõendile kooskõlas jaotise M.A.803 punktiga d.

Omanik-piloot peab teavitama jätkuvat lennukõlblikkust tagavat sertifitseeritud organisatsiooni, kes vastutab õhusõiduki jätkuva lennukõlblikkuse eest (kui sellise organisatsiooniga on leping sõlmitud), mitte hiljem kui 30 päeva pärast omanik-piloodi hooldustööde lõpetamist kooskõlas jaotise M.A.305 punktiga a.

1. organisatsioonide puhul, mille peamine tegevuskoht on liikmesriigis, kõnealuse liikmesriigi määratud asutust; või

2. organisatsioonide puhul, mille peamine tegevuskoht on kolmandas riigis, ametit.

a) kõikide plaanijärgsete tööde jaoks on olemas tööruumid ja eriti, et need on kaitstud ilmastiku eest. Vajaduse korral asuvad eritöökojad ja -ruumid eraldi, tagamaks et töökoha ja keskkonna saastumine on ebatõenäoline.

b) Lõikes a osutatud plaanijärgse töö juhtimiseks ja lennundustehniliste töötajate jaoks peavad olemas olema kontoriruumid, et viimased saaksid oma kohustusi täita nii, et see toetab õhusõidukite heade hooldusstandardite täitmist.

c) Kogu töökeskkond, kaasa arvatud õhusõidukite angaarid, komponentide hooldustöökojad ja kontoriruumid peavad sobima nendes tehtavateks töödeks ning eelkõige vastama erinõuetele. Töökeskkond peab olema selline, et see ei kahjustaks töötajate efektiivsust, välja arvatud juhul, kui see on tingitud konkreetse töö erilaadist:

d) Komponentide, seadmete, tööriistade ja materjalide hoidmiseks peavad olema eraldatud turvalised hoiuruumid. Hoidmisel tuleb tagada, et kasutuskõlblikud komponendid ja materjalid on eraldatud kõikidest kasutuskõlbmatutest komponentidest, materjalidest, seadmetest ja tööriistadest. Hoiutingimused peavad vastama tootja juhistele, et hoitavad artiklid ei kahjustuks. Juurdepääsu hoiuruumidele tohib anda üksnes volitatud töötajatele.

a) Organisatsioon nimetab ametisse vastutava juhi, kes vastutab organisatsiooni esindajana selles eest, et kõik kliendi poolt tellitud hooldustööd on rahastatud ning läbi viidud käesoleva osa nõuete kohaselt. Vastutav juht:

b) Organisatsioon nimetab ametisse ühe isiku või isikute rühma, kelle kohustuste hulka kuulub selle tagamine, et organisatsioon täidab käesoleva osa nõudeid. See isik või isikute rühm allub vastutavale juhile.

c) Lõikes a nimetatud vastutav juht määrab ametisse isiku, kes vastutab kvaliteedi tagamise korra, kaasa arvatud sellega seotud punkti 145.A.65 lõikes c nõutavad tagasiside andmise korra täitmise eest. Sellel isikul peab olema võimalik suhelda vastutava juhiga vahetult, et vastutav juht saaks olla nõuetekohaselt kursis kvaliteedi ja nõuete täitmisega seotud küsimustega.

d) Organisatsioonil peab olema hoolduse inimtöötundide plaan, milles nähtub, et organisatsioonil on piisavalt töötajaid planeerimiseks, tööde tegemiseks, juhatamiseks, ülevaatuste tegemiseks ja kvaliteedi kontrollimiseks kooskõlas organisatsiooni sertifikaadiga. Peale selle peab organisatsioonil olema kord nende tööde ülehindamiseks, mida tehakse siis kui töötajaid on mis tahes vahetuses või muul ajavahemikul plaanijärgsest vähem.

e) Organisatsioon peab kontrollima hooldus-, juhtiv- ja/või kvaliteedikontrolli töötajate pädevust pädeva asutusega kooskõlastatud korras ja tingimustel. Peale konkreetse töö tegemiseks vajalike eriteadmiste peab pädevus hõlmama teadmisi inimfaktorite ja inimvõimete kohta, mis vastavad selle isiku ülesannetele organisatsiooni ees. Inimfaktorid on põhimõtted, mis kehtivad lennunduses õhusõidukite ehitamise, sertifitseerimise, käitamise ning hooldamise ja töötajate koolitamise suhtes ning millega püütakse saavutada inimeste ja muude süsteemiosade ohutut vastastikust toimimist, võttes asjakohaselt arvesse inimvõimeid. Inimvõimed on inimese võimekus ja piiratus, mis mõjutab lennunduses ohutust ja efektiivsust.

f) Organisatsioon tagab, et töötajad, kes teevad ja/või kontrollivad õhusõidukite konstruktsiooni ja/või komponentide mittepurustavaid katseid seoses jätkuva lennukõlblikkusega, on selleks kvalifitseeritud vastavalt Euroopa standardile või mõnele muule, sellega samaväärsele ja ameti poolt tunnustatud standardile. Töötajad, kes täidavad muid eriülesandeid, peavad olema kvalifitseeritud vastavalt ametlikele standarditele. Erandina käesolevast lõikest võivad lõikes g ning lõike h alapunktides 1 ja 2 määratletud töötajad, ►M6  kellel on III lisa (66. osa) kohane B1- või B3-kategooria kvalifikatsioon ◄ , teha ja/või kontrollida mittepurustavaid katseid värvimeetodil.

g) Kui punktis j ei ole sätestatud teisiti, peavad igal õhusõidukeid hooldaval organisatsioonil olema liinihoolduseks asjaomase õhusõidukitüübipädevusega volitatud lennundustehnilised töötajad, kellel on III lisa (66. osa) ja jaotise 145.A.35 kohane B1-, B2- või B3-kategooria kvalifikatsioon (vastavalt vajadusele).

Peale selle võib õhusõidukeid hooldav organisatsioon kasutada väiksemateks plaanijärgseteks liinihooldustöödeks ja lihtsamate defektide kõrvaldamiseks asjakohase koolituse saanud volitatud lennundustehnilisi töötajaid, kellel on jaotise 66.A.20 punkti a alapunktis 1 ja jaotise 66.A.20 punkti a alapunkti 3 alapunktis ii kirjeldatud õigused ning III lisa (66. osa) ja jaotise 145.A.35 kohane kvalifikatsioon. Selliste volitatud lennundustehniliste töötajate olemasolu ei tähenda, et puudub vajadus B1-, B2- või B3-kategooria kvalifikatsiooniga (vastavalt vajadusele) lennundustehniliste töötajate järele.

h) Kui lõikes j teisiti sätestatud ei ole, peab igal õhusõidukeid hooldaval organisatsioonil:

▼M6

▼B

i) Komponente hooldavad lennundustehnilised töötajad peavad vastama 66. osa nõuetele.

j)  ►M6  Erandina punktidest g ja h ning seoses kohustusega järgida III lisa (66. osa) nõudeid ◄ võib organisatsioon kasutada järgmiselt kvalifitseeritud lennundustehnilisi töötajaid:

a) Lisaks jaotise 145.A.30 punktides g ja h sätestatud asjakohaste nõuete täitmisele peab organisatsioon tagama, et volitatud lennundustehnilistel töötajatel ning tugitöötajatel on olemas piisavad teadmised hooldatava õhusõiduki ja/või selle komponentide ning nendega seotud organisatsiooni kodukorra kohta. Volitatud lennundustehniliste töötajate puhul tuleb selles veenduda enne hooldustõendite väljaandmise volituse andmist või selle uuesti väljaandmist.

b) Organisatsioon võib volitatud lennundustehnilistele töötajatele anda hooldustõendite väljaandmise volituse üksnes nende baas- ja alamkategooriate ning mis tahes tüübipädevuste kohta, mis on III lisa (66. osa) kohaselt loetletud lennundustehnilise töötaja loas, ja üksnes tingimusel, et see luba kehtib kogu volituse kehtivusajal ning et asjaomased volitatud lennundustehnilised töötajad täidavad pidevalt III lisa (66. osa) nõudeid, välja arvatud jaotise 145.A.30 punktis j ja jaotise 66.A.20 punkti a alapunkti 3 alapunktis ii loetletud juhtudel.

c) Organisatsioon tagab, et kõik volitatud lennundustehnilised töötajad ning tugitöötajad on mis tahes kahe järjestikuse aasta jooksul saanud vähemalt kuuekuulise kogemuse asjaomase õhusõiduki või komponendi tegelikul hooldamisel.

Käesolevas punktis tähendab asjaomase õhusõiduki või komponendi tegelik hooldamine seda, et vastav isik on tegutsenud asjaomase õhusõiduki või komponendi hooldamisega seotud töökeskkonnas ning kasutanud hooldustõendite väljaandmise volitusest tulenevaid õigusi ja/või teinud tegelikult hooldustöid vähemalt mõnedele asjaomase õhusõidukitüübi või -grupi süsteemidele, mis on kindlaks määratud konkreetses hooldustõendite väljaandmise volituses.

d) Organisatsioon tagab, et kõik lennundustehnilised töötajad ning ►M6  tugitöötajad ◄ saavad iga kaheaastase perioodi jooksul piisavalt jätkukoolitust, et neil oleksid olemas ajakohased teadmised asjaomasest tehnikast, organisatsiooni kodukorrast ning inimfaktoritega seotud küsimustest.

e) Organisatsioon loob lennundustehniliste töötajate ning ►M6  tugitöötajad ◄ jaoks jätkukoolituse kava, kaasa arvatud punkti 145.A.35 asjaomaste lõigete täitmise korra, mis moodustab aluse hooldustõendite väljastamise volituste lennundustehnilistele töötajatele andmisele käesoleva osa alusel, ning 66. osa nõuete täitmise korra.

f) Kui tegemist ei ole ühegi punkti 145.A.30 lõike j alapunktis 5 määratletud ettenägematu olukorraga, hindab organisatsioon lennundustehniliste töötajate kandidaatide pädevust, kvalifikatsiooni ja hooldustõendite väljastamise oskusi organisatsiooni käsiraamatus määratletud korras enne seda, kui ta annab neile või annab neile uuesti hooldustõendite väljastamise volituse vastavalt käesolevale osale.

g) Kui lennundustehnilised töötajad täidavad lõigetes a, b, d, f ja vajaduse korral lõikes c sätestatud tingimusi, annab organisatsioon neile hooldustõendite väljastamise volituse, milles määratleb selgesõnaliselt selle volituse kehtivusulatuse ja piirangud. Selleks, et hooldustõendite väljastamise volitus pidevalt kehtiks, on vaja, et pidevalt täidetaks lõigetes a, b, d ja vajaduse korral lõikes c sätestatud tingimusi.

h) Hooldustõendite väljastamise volitus peab olema koostatud nii, et nii lennundustehnilised töötajad kui ka kõik muud volitatud isikud, kes võivad nõuda selle esitamist, näeksid sellest üheselt selle kehtivusulatuse. Kui kehtivusulatuse määratlemiseks kasutatakse lühendeid, peab organisatsioon tegema lühendite tõlked hõlpsasti kättesaadavaks. Volitatud isikud on pädevate asutuste, ameti ja selle liikmesriigi ametnikud, mis vastutab hooldatava õhusõiduki või komponendi hoolduse üle tehtava järelevalve eest.

i) Kvaliteedi tagamise korra täitmise eest vastutav isik vastutab organisatsiooni nimel ühtlasi lennundustehnilistele töötajatele hooldustõendite väljastamise volituste andmise eest. See isik võib käsiraamatus määratletud korras määrata neid volitusi tegelikult andma või kehtetuks tunnistama teise isiku.

j) Organisatsioon peab kõikide lennundustehniliste töötajate ning ►M6  tugitöötajad ◄ nimekirja, mis hõlmab:

Organisatsioon säilitab nimekirja vähemalt kolm aastat pärast seda, kui käesolevas punktis osutatud töötajad on lahkunud organisatsioonist või kui volitus tühistati. Peale selle peab hooldusorganisatsioon väljastama käesolevas punktis osutatud töötajatele nende lahkumisel soovi korral väljavõtte nende isiklike andmete toimikust.

Käesolevas punktis osutatud töötajatele tuleb soovi korral anda juurdepääs nende eespool kirjeldatud andmetele.

k) Organisatsioon väljastab lennundustehnilistele töötajatele koopia nende hooldustõendite väljastamise volitusest kas paber- või elektronkandjal.

l) Lennundustehnilised töötajad peavad oma hooldustõendite väljastamise volituse esitama igale volitatud isikule 24 tunni jooksul.

m) Lennundustehniliste töötajate ning ►M6  tugitöötajad ◄ ea alampiir on 21 aastat.

n) A-kategooria lennundustehnilise töötaja loa omanik võib konkreetset tüüpi õhusõidukitele hooldustõendite väljaandmise õigusi kasutada alles siis, kui ta on edukalt läbinud A-kategooria õhusõidukite töökoolituse, mille on korraldanud II lisa (145. osa) või IV lisa (147. osa) nõuete kohaselt sertifitseeritud organisatsioon. Kõnealune koolitus peab sisaldama iga volitatud töö puhul nii praktilist kui ka teoreetilist õpet. Koolituse edukat läbimist kontrollitakse organisatsiooni korraldatud eksami ja/või praktilise hindamise kaudu töökohal.

o) B2-kategooria lennundustehnilise loa omanik võib kasutada III lisa (66. osa) jaotise 66.A.20 punkti a alapunkti 3 alapunktis ii kirjeldatud hooldustõendite väljaandmise õigusi alles siis, kui ta i) on edukalt läbinud A-kategooria õhusõidukite töökoolituse ja ii) omab kuus kuud tõendatud praktilist kogemust väljaantava volituse rakendusala piires. Kõnealune töökoolitus peab sisaldama iga volitatud töö puhul nii praktilist kui ka teoreetilist õpet. Koolituse edukat läbimist kontrollitakse organisatsiooni korraldatud eksami ja/või praktilise hindamise kaudu töökohal. Töökoolituse ja eksami ja/või hindamise korraldab see hooldusorganisatsioon, kes volitatud lennundustehnilise töötaja volituse välja annab. Ka praktiline kogemus tuleb omandada kõnealuses hooldusorganisatsioonis.

a) Organisatsioonil peavad olemas olema tema sertifikaadis määratletud tööde tegemiseks vajalikud seadmed, tööriistad ja materjalid ning ta peab neid kasutama.

b) Organisatsioon tagab, et kõiki tööriistu, seadmeid ja vajaduse korral eelkõige testimisseadmeid kontrollitakse ja kalibreeritakse vastavalt ametlikult tunnustatud nõuetele nii sageli, kui on vaja nende töökõlblikkuse ja täpsuse tagamiseks. Organisatsioon dokumenteerib iga sellise kalibreerimise ja kasutatud standardi andmed.

a) Kõik komponendid tuleb liigitada järgmistesse kategooriatesse ja asjakohaselt üksteisest eraldada:

b) Enne komponendi paigaldamist tagab organisatsioon, et komponent sobib paigaldamiseks ka arvestades erinevaid modifikatsioone ja/või kehtivate lennukõlblikkuseeskirjade järgseid nõudeid.

c) Organisatsioon võib käimasolevate tööde tarbeks valmistada oma tööruumides piiratud koguses osi, tingimusel et vastav kord on käsiraamatus määratletud.

d) Komponendid, mille sertifitseeritud kasutusiga on ületatud või millel on parandamatuid defekte, tuleb lugeda praagiks ning neid ei tohi lubada liikuda tagasi komponentidega varustamise süsteemi, välja arvatud juhul kui nende sertifitseeritud kasutusiga on pikendatud või 21. osa järgi on heaks kiidetud mõni remondivõimalus.

e) Määruse (EÜ) nr 1702/2003 lisa (21. osa) jaotise 21A.307 punktis c osutatud komponendid võib paigaldada üksnes juhul, kui õhusõiduki omanik leiab, et need on tema õhusõidukile paigaldamiseks kõlblikud.

a) Organisatsioonil peab hoolduse, kaasa arvatud muudatus- ja remonditööde tegemiseks olema kehtivad ja aktuaalsed tehnilised normdokumendid ning ta peab neid kasutama. Kehtiv tähendab, et dokument on seotud õhusõiduki, komponendi või protsessiga, mis on määratletud organisatsiooni sertifikaadi klassipädevuste tabelis ning mis tahes sellega seotud hooldustööde loetelus.

Kui tehnilised normdokumendid esitab käitaja või klient, peavad need dokumendid organisatsioonil olemas olema tööde tegemise ajal, mis ei mõjuta punkti 145.A.55 lõike c täitmise vajadust.

b) Käesoleva osa tähenduses on kehtivad tehnilised normdokumendid iga järgmine:

c) Organisatsioon kehtestab korra tagamaks, et avastamise korral dokumenteeritakse ja teatatakse asjaomaste tehniliste normdokumentide autorile iga ebatäpsus, puudulikkus või selgusetus hooldustöötajate poolt kasutatavates tehnilistes normdokumentides.

d) Organisatsioon võib hooldusjuhendeid muuta üksnes oma käsiraamatus määratletud korras. Muutmise korral peab organisatsioon tõestama, et tulemuseks on sama head või paremad hooldusstandardid, ning teatama sellest tüübisertifikaadi omanikule. Hooldusjuhend on käesoleva lõike tähenduses juhend selle kohta, kuidas teha mingit konkreetset tööd; see ei hõlma remondi- ja muudatustööde tehnilist projekti.

e) Organisatsioon loob ühtse töökaartide või -lehtede süsteemi, mida tuleb kasutada organisatsiooni kõigis osades. Peale selle peab organisatsioon kandma nendele töökaartidele või -lehtedele kas lõigetes b ja d osutatud tehnilised normdokumendid või täpse viite konkreetsele hooldustööle või tehnilistes normdokumentides sisalduvatele töödele. Töökaarte ja -lehti võib genereerida arvuti abil ning hoida elektroonilises andmebaasis, kui on tagatud, et neid ei ole võimalik volitamata muuta, ning andmebaasist on olemas elektrooniline varund, mida tuleb uuendada 24 tunni jooksul pärast iga muudatust. Keerulised hooldustööd tuleb kanda töökaartidele või -lehtedele ning jaotada etappideks, et oleks võimalik dokumenteerida iga keerulise hooldustöö lõpetamist.

Kui organisatsioon osutab hooldusteenust õhusõiduki käitajale, kes nõuab, et organisatsioon kasutaks tema töökaartide või -lehtede süsteemi, siis kasutab organisatsioon seda. Sellisel juhul peab organisatsioon kehtestama korra, tagamaks et õhusõiduki käitaja töökaarte või -lehti täidetakse nõuetekohaselt.

f) Organisatsioon tagab, et kõik kehtivad tehnilised normdokumendid on hooldustöötajate nõudmisel hõlpsasti kättesaadavad.

g) Organisatsioon kehtestab korra, tagamaks et tema käes olevaid tehnilisi normdokumente hoitakse ajakohastena. Kui tehnilisi normdokumente kontrollib või esitab käitaja/klient, peab organisatsioonil olema võimalik tõestada, et tal on kas käitaja/kliendi kirjalik kinnitus selle kohta, et kõik tehnilised normdokumendid on ajakohased, või töökäsud, millele on märgitud kasutatavate tehniliste normdokumentide muudatuste seis, või tal on võimalik tõestada, et see muudatuste seis on märgitud käitaja/kliendi tehniliste normdokumentide muudatuste loetelus.

a) Organisatsioonil peab olemas olema tööde mahule ja keerukusele vastav süsteem kõikide vajalike töötajate, tööriistade, seadmete, materjalide tehniliste normdokumentide ja tööruumide planeerimiseks, et hooldustööd saaksid kindlasti tehtud.

b) Hooldustööde planeerimisel ja vahetuste korraldamisel tuleb arvestada inimvõimete piire.

c) Kui hooldustööde jätkamist või lõpetamist tuleb vahetuse või töötajate vahetumise tõttu üle anda, peavad saabuvad ja lahkuvad töötajad vahetama piisavalt asjaomast teavet.

a) Asjakohaste volitustega lennundustehnilised töötajad väljastavad hooldustõendi organisatsiooni nimel siis, kui nad on tuvastanud, et organisatsioon on jaotises 145.A.70 määratletud korras teinud ära kõik tellitud hooldustööd, võttes seejuures arvesse, et jaotises 145.A.45 määratletud tehnilised normdokumendid on olemas ning neid on kasutatud, ja et täitmata ei ole jäänud ühtki nõuet, mille kohta oleks teada, et see ohustab lennuohutust.

b) Hooldustõend antakse välja enne lendu pärast hooldustöid.

c) Eespool osutatud hooldustööde käigus avastatud uutest defektidest või mittetäielikest hooldustöökäskudest tuleb teatada õhusõiduki käitajale konkreetselt selleks, et saavutada temaga kokkulepe nende defektide kõrvaldamiseks või töökäskude nõuetekohaseks vormistamiseks. Kui õhusõiduki käitaja keeldub hooldustöid käesoleva lõike alusel teha laskmast, kohaldatakse lõiget e.

d) Hooldustõend antakse välja pärast mis tahes hooldustöid, mis on tehtud õhusõidukilt maha võetud komponendile. I lisa (M osa) II liites osutatud käitamissertifikaat (EASA vorm 1) on ühtlasi komponendi hooldustõend, välja arvatud juhul, kui jaotise M.A.502 punktis b või punktis e on sätestatud teisiti. Kui organisatsioon hooldab komponenti oma tarbeks, ei pruugi olla vaja EASA vormi 1 sõltuvalt organisatsiooni enda käsiraamatu kohasest komponentide kasutusse laskmise korrast.

e) Erandina lõikest a võib organisatsioon siis, kui tal ei ole võimalik kõiki tellitud hooldustöid teha, anda hooldustõendi välja õhusõiduki heakskiidetud piirangute raames. Enne hooldustõendi väljastamist märgib organisatsioon selle asjaolu tõendile.

f) Erandina lõikest a ja punktist 145.A.42 on olukorras, kui õhusõiduk asub seetõttu, et vajaliku hooldustõendiga komponenti ei ole, mujal kui oma põhiliinihoolduskohas või põhihooldusbaasis, lubatud paigaldada õhusõidukile asjakohase hooldustõendita komponenti kuni kõige rohkem 30 lennutunniks või kuni õhusõiduk naaseb kas oma põhiliinihoolduskohta või põhihooldusbaasi, olenevalt sellest, kumba ta varem jõuab, ja tingimusel, et õhusõiduki käitaja on sellega nõus ning kõnealusel komponendil on vajalik hooldustõend olemas, muudel juhtudel aga peavad kõik kehtivad hooldus- ja üldnõuded olema täidetud. Sellised komponendid tuleb pärast eespool määratletud aja möödumist eemaldada, välja arvatud juhul, kui vahepeal on komponendile lõike a ja punkti 145.A.42 alusel hangitud asjakohane hooldustõend.

a) Organisatsioon dokumenteerib kõikide tehtud hooldustööde üksikasjad. Organisatsioon peab säilitama vähemalt need dokumendid, mida on vaja tõestamaks, et kõik nõuded hooldustõendi väljastamiseks on täidetud, kaasa arvatud alltöövõtjate poolt väljastatud kasutusse laskmise dokumendid.

b) Organisatsioon esitab õhusõiduki käitajale igast hooldustõendist koopia ning koopia igast sellisest dokumendist remondi- või muudatustööde kohta, mida on kasutatud remondi- või muudatustööde tegemisel.

c) Organisatsioon hoiab koopiad kõikidest hooldustööde dokumentidest ja kõikidest nendega seotud tehnilistest normdokumentidest alles kolm aastat alates kuupäevast, mil ta andis välja hooldustõendi õhusõidukile või komponendile, millega tehtud tööd on seotud.

a) Organisatsioon peab teatama pädevale asutusele, registreerijariigile ning õhusõiduki või komponendi projekteerinud organisatsioonile igast õhusõiduki või komponendi avastatud ohtlikust või potentsiaalselt ohtlikust seisukorrast, mis ohustab tõsiselt lennuohutust.

b) Organisatsioon kehtestab sisemise juhtumitest teatamise korra, mis tuleb määratleda tema käsiraamatus, et selliseid teateid oleks võimalik koguda ja hinnata, sealhulgas teateid juhtumite kohta, millest tuleb teatada vastavalt lõikele a. Selles korras tuleb määratleda negatiivsed suundumused ja parandusmeetmed, mida organisatsioon on võtnud või peab võtma puuduste käsitlemiseks, ning see peab sisaldama kogu kõnealuste kõrvalekallete kohta teada oleva teabe hindamist ja selle teabe vahetamist.

c) Organisatsioon annab selliseid teateid ameti kehtestatud vormis ja viisil ning tagab, et need sisaldavad kogu teavet organisatsioonile teadaoleva seisukorra ja hindamise tulemuste kohta.

d) Kui organisatsioon teeb hooldustöid äriliseks lennutranspordiks kasutatava õhusõiduki käitajaga sõlmitud lepingu alusel, peab ta igast kõnealusest kõrvalekaldest, mis mõjutab selle käitaja õhusõidukit või selle komponenti, teatama ka käitajale.

e) Organisatsioon annab kõnealuseid teateid võimalikult kiiresti, kuid igal juhul 72 tunni jooksul pärast seda, kui organisatsioon on seisundi, mille kohta teade antakse, kindlaks teinud.

a) Organisatsioon kehtestab ohutuse- ja kvaliteedipoliitika, mille ta peab vastavalt punktile 145.A.70 määratlema oma käsiraamatus.

b) Organisatsioon kehtestab pädeva asutusega kooskõlastatud korra, mille puhul võetakse headest hooldustavadest kinnipidamiseks ja käesoleva osa nõuete täitmiseks arvesse inimfaktoreid ja -võimeid ning mis hõlmab selgesõnalist töökäsku või lepingut, nii et õhusõidukile või komponentidele on võimalik välja anda hooldustõend kooskõlas jaotisega 145.A.50.

c) Organisatsioon kehtestab kvaliteedi tagamise korra, mis hõlmab järgmist:

a)  Hooldusorganisatsiooni käsiraamat on dokument või dokumendid, milles on määratletud tööd, mida selle hooldusorganisatsiooni sertifikaat hõlmab, ning samuti see, kuidas organisatsioon kavatseb käesolevat osa täita. Organisatsioon esitab pädevale asutusele hooldusorganisatsiooni käsiraamatu, mis sisaldab järgmist:

b) Käsiraamatut muudetakse vastavalt vajadusele, et säilitada organisatsiooni ajakohane kirjeldus. Käsiraamatu ja selle mis tahes muudatused kiidab heaks pädev asutus.

c) Punkti b sätetest olenemata võidakse käsiraamatu väiksemaid muudatusi kiita heaks käsiraamatu protseduuri teel (edaspidi „kaudne heakskiitmine”).

a) oma sertifikaadil ja käsiraamatus määratletud kohtades hooldada iga õhusõidukit ja/või komponenti, milleks ta on sertifitseeritud;

b) sõlmida iga õhusõiduki või komponendi hooldamiseks, milleks ta on sertifitseeritud, lepingu mõne teise organisatsiooniga, mis töötab tema kvaliteedi tagamise korra kohaselt. Selline hooldus tähendab töid, mida teeb organisatsioon, millel endal ei ole selleks käesoleva osa kohast luba, ning üksnes töid, mida lubatakse teha punkti 145.A.65 lõikes b määratletud korras. Need tööd ei hõlma õhusõidukite baashoolduse kontrolle ega töökojas tehtavate hooldustööde täielikke kontrolle ega mootorite või mootoriagregaatide kapitaalremonte;

c) hooldada käsiraamatus määratletud tingimustel iga õhusõidukit või komponenti, milleks ta on sertifitseeritud, mis tahes kohas, kui vajadus selle järele tekib kas seetõttu, et õhusõiduk on töökõlbmatu, või on vaja teha plaaniväliseid liinihooldustöid;

d) hooldada iga õhusõidukit ja/või komponenti, milleks ta on sertifitseeritud, kohas, mida nimetatakse liinihoolduskohas ja kus on võimalik teha lihtsamaid hooldustöid, ning üksnes juhul, kui organisatsiooni käsiraamatu järgi on see lubatud ja käsiraamatus on need kohad loetletud;

e) anda kooskõlas punktiga 145.A.50 välja hooldustõendeid hooldustööde lõpetamise kohta.

1. organisatsiooni nimi;

2. organisatsiooni põhiasukoht;

3. organisatsiooni muud asukohad;

4. vastutav juht;

5. punkti 145.A.30 lõike b alusel ametisse nimetatud isikud;

6. tööruumid, seadmed, tööriistad, materjalid, protseduurid, tööd või lennundustehnilised töötajad, kes või mis võivad mõjutada sertifikaadi kehtivust.

a) Jätkuvat lennukõlblikkust tagava organisatsiooni sertifikaat antakse välja määramata ajaks. Selle tingimuseks on, et:

▼M4

▼B

b) Kui sertifikaadist loobutakse või see kehtetuks tunnistatakse, tuleb see pädevale asutusele tagastada.

a) Esimese astme puudus on iga 145. osa nõude oluline täitmata jätmine, mis vähendab ohutustaset ja ohustab tõsiselt lennuohutust.

b) Teise astme puudus on iga 145. osa nõude täitmata jätmine, mis võib vähendada ohutustaset ja ohustada lennuohutust.

c) Pärast punktile 145.B.50 vastavate puuduste teatavakstegemist koostab hooldusorganisatsiooni sertifikaadi omanik parandusmeetmete kava ja tõendab pädevale asutusele sellega kokkulepitud aja jooksul veenvalt, et parandusmeetmed on ellu viidud.

a) olema asjakohaselt kvalifitseeritud ja neil peavad olema oma ülesannete täitmiseks kõik vajalikud teadmised, kogemused ja väljaõpe;

b) olema vajaduse korral saanud 145. osa nõuete kohta, kaasa arvatud nende kavandatud tähenduse ja standardi kohta koolitust/jätkukoolitust.

1. Kui punkti 145.A.30 lõigete a ja b nõuded on täidetud, teatab pädev asutus sertifikaadi taotlejale kirjalikult samades lõigetes osutatud töötajate heakskiitmisest.

2. Pädev asutus veendub, et hooldusorganisatsiooni käsiraamatus määratletud protseduurid on kooskõlas 145. osa nõuetega ning vastutav juht on kirjutanud alla deklaratsioonile.

3. Pädev asutus kontrollib, kas organisatsioon täidab 145. osa nõudeid.

4. Vähemalt üks kord sertifikaadi taotluse rahuldamise uurimise ajal tuleb korraldada kohtumine vastutava juhiga, tagamaks et ta mõistab täielikult tegevusloa tähtsust ning seda, miks ta kirjutab organisatsiooni nimel alla kohustusele täita organisatsiooni käsiraamatus määratletud korda.

5. Kõikide puuduste kohta tuleb organisatsioonile anda kirjalik kinnitus.

6. Pädev asutus dokumenteerib kõik puudused, nende kõrvaldamiseks võetud meetmed ja tehtud soovitused.

7. Esialgse tegevusloa korral tuleb kõik puudused kõrvaldada enne sertifikaadi väljastamist.

1. Pädev asutus kinnitab käsiraamatu ning väljastab taotlejale vormil 3 sertifikaadi koos kategooriatega, mille suhtes sertifikaat kehtib. Pädev asutus väljastab sertifikaadi üksnes siis, kui organisatsioon täidab 145. osa nõudeid.

2. Pädev asutus märgib sertifikaadi tingimused sertifikaadile vormil 3.

3. Viitenumber lisatakse sertifikaadile (vorm 3) ameti täpsustatud viisil.

1. peab pädev asutus pidama ja ajakohasena hoidma nimekirja, kuhu on kantud kõik tema järelevalve all olevad sertifitseeritud hooldusorganisatsioonid ning tehtud ja saabuvate kontrollvisiitide kuupäevad;

2. tuleb iga organisatsiooni kõige rohkem iga 24 kuu järel kontrollida 145. osa nõuete täitmise suhtes;

3. tuleb iga vähemalt 24 kuu järel korraldada kohtumine vastutava juhiga, tagamaks et ta on kursis kontrollvisiitide käigus tekkivate tähtsate küsimustega.

1. Organisatsioon peab teatama pädevale asutusele igast punktis 145.A.85 loetletud muudatusest.

Pädev asutus lähtub kõikide muudatuste puhul organisatsioonis esialgse tegevusloa väljastamist käsitlevatest sätetest.

2. Kui pädev asutus ei tuvasta, et hooldusorganisatsiooni sertifikaat tuleks peatada, võib ta määrata kindlaks tingimusi, mil organisatsioon võib kõnealuste muudatuste kinnitamise ajal tegutseda.

1. Muudatuste otsese heakskiitmise korral jaotise 145.A.70 punkti b alusel veendub pädev asutus enne heakskiitmisest sertifitseeritud organisatsioonile teatamist, et käsiraamatus määratletud menetlused on kooskõlas II lisa (145. osa) nõuetega.

2. Kui muudatuste heakskiitmiseks kasutatakse jaotise 145.A.70 punkti c alusel kaudse heakskiitmise menetlust, veendub pädev asutus, et i) tegemist on väiksemate muudatustega ja et ii) tal on küllaldane kontroll muudatuste heakskiitmise üle, et tagada nende jätkuv vastavus II lisa (145. osa) nõuetele.

a) peatab sertifikaadi olulisel põhjusel võimaliku ohu korral ohutusele; või

b) peatab sertifikaadi, tunnistab selle kehtetuks või kehtestab sellele piirangud vastavalt punktile 145.B.50.

a) Kui kontrollide käigus või muul moel leiab kinnitust tõsiasi, et 145. osa nõudeid ei täideta, võtab pädev asutus järgmised meetmed:

b) Kui pädeva asutuse poolt määratud ajakavast kinni ei peeta, võtab pädev asutus meetmeid sertifikaadi osaliseks või täielikuks peatamiseks.

1. Pädev asutus kehtestab dokumentide säilitamise korra koos miinimumnõuetega, mis võimaldab iga organisatsiooni sertifikaadi väljaandmise, pikendamise, muutmise, peatamise või kehtetuks tunnistamise menetluste piisavat jälgimist.

2. Kõnealuste dokumentide hulka kuuluvad vähemalt järgmised:

3. Eespool nimetatud dokumente tuleb säilitada vähemalt neli aastat.

4. Pädev asutus võib dokumente säilitada kas paberkandjatel või elektroonilisel kujul või kummagi kombinatsioonina, tingimusel et asjakohased kontrolliabinõud on rakendatud.

a) Käesolevas lisas (66. osa) tähendab pädev asutus järgmist:

b) Pädev astus vastutab selle eest, et määrata kindlaks järgmine:

a) Lennundustehniliste töötajate load jagunevad järgmisteks kategooriateks:

b) A- ja B1-kategooria on lennukite, kopterite ning turbiin- ja kolbmootorite kombinatsioonide alusel jagatud alamkategooriateks. Need alamkategooriad on järgmised:

c) B3-kategooria hõlmab kolbmootoriga hermetiseerimata lennukeid maksimaalse stardimassiga kuni 2 000 kg.

1. grupp 1: keerukad mootoriga õhusõidukid ja mitme mootoriga kopterid ning lennukid, mille suurim lubatud lennukõrgus ületab lennutasandi FL290, elektroonilise juhtimissüsteemiga õhusõidukid ja muud õhusõidukid, mille puhul amet nõuab õhusõidukitüübipädevuse olemasolu;

2. grupp 2: õhusõidukid (v.a gruppi 1 kuuluvad õhusõidukid), mis kuuluvad järgmistesse alamgruppidesse:

3. 3. grupp: muud kui gruppi 1 kuuluvad kolbmootoriga lennukid.

a) Lennundustehnilise töötaja luba või selle muutmist taotletakse EASA vormil 19 (vt V liide) ning pädeva asutuse kehtestatud korras ning taotlus esitatakse pädevale asutusele.

b) Lennundustehnilise töötaja loa muutmise taotlus tuleb esitada selle liikmesriigi pädevale asutusele, kes loa välja andis.

c) Lisaks jaotise 66.A.10 punkti a, jaotise 66.A.10 punkti b või jaotise 66.B.105 kohaselt (vastavalt vajadusele) nõutavatele dokumentidele peab lennundustehnilise töötaja loale täiendavate baas- või alamkategooriate lisamise taotleja esitama pädevale asutusele oma kehtiva loa originaali koos EASA vormiga 19.

d) Kui loa baaskategooriate muutmise taotlejal on jaotise 66.B.100 alusel õigus taotleda loa baaskategooriate muutmist mõnes muus liikmesriigis kui talle loa välja andnud liikmesriigis, tuleb loa muutmise taotlus saata punktis 66.1 osutatud pädevale asutusele.

e) Kui loa baaskategooriate muutmise taotlejal on jaotise 66.B.105 alusel õigus taotleda loa baaskategooriate muutmist mõnes muus liikmesriigis kui talle loa välja andnud liikmesriigis, saadab II lisa (145. osa) kohaselt sertifitseeritud hooldusorganisatsioon lennundustehnilise töötaja loa koos EASA vormiga 19 punktis 66.1 osutatud pädevale asutusele muutmise kinnitamiseks pitseri ja allkirjaga või vajaduse korral uue loa väljaandmiseks.

f) Igale taotlusele peavad olema lisatud dokumendid, mis tõendavad, et taotleja vastab nendele teoreetiliste teadmiste, praktiliste oskuste ja kogemustega seotud nõuetele, mida taotluse esitamise ajal kohaldatakse.

a) Kohaldatakse järgmisi õigusi:

b) Lennundustehnilise töötaja loa omanik võib oma loast tulenevaid õigusi kasutada üksnes juhul, kui:

a) Lennundustehnilise töötaja loa taotleja või sellise loa omanik, kes taotleb, et tema loale lisataks täiendav kategooria või alamkategooria, peab eksami abil tõendama, missugusel tasemel on tema teadmised III lisa (66. osa) I liite kohastes ainemoodulites. Eksami korraldab koolitusorganisatsioon, kellel on IV lisa (147. osa) kohane koolitusluba, või pädev asutus.

b) Koolitus ja eksamid peavad olema sooritatud kümne aasta jooksul enne lennundustehnilise töötaja loa taotluse või lennundustehnilise töötaja loale täiendava kategooria või alamkategooria lisamise taotluse esitamist. Kui koolitus ja eksamid on sooritatud varem, on eksami eest võimalik saada boonuspunkte vastavalt punktile c.

c) Taotleja võib esitada pädevale asutusele taotluse baasteadmiste-alaste boonuspunktide täielikuks või osaliseks arvestamiseks seoses järgmisega:

Boonuspunktide andmine toimub vastavalt käesoleva lisa (66. osa) B jao E alajaole.

d) Pädeva asutuse poolt taotlejale antud boonuspunktid kehtivad kümme aastat. Pärast boonuspunktide kehtivuse lõppu võib taotleja esitada taotluse uute boonuspunktide saamiseks.

a) Lennundustehnilise töötaja loa taotlejal peab olema:

b) Lennundustehnilise töötaja loa omanikul, kes taotleb oma loa rakendusala laiendamist, peab olema vähemalt selline tsiviilõhusõidukite hooldamise kogemus, mis vastab käesoleva lisa IV liite (66. osa) kohaselt taotletavale lisakategooriale või alamkategooriale.

c) Taotlejal peab olema praktiline kogemus, mis hõlmab representatiivset läbilõiget õhusõiduki hooldustöödest.

d) Vähemalt üks aasta nõutavat kogemust peab olema hiljuti omandatud ja seotud selle kategooria või alamkategooria õhusõidukite hooldamisega, mille jaoks esialgset lennundustehnilise töötaja luba taotletakse. Kui lennundustehnilise töötaja loale taotletakse täiendavaid kategooriaid või alamkategooriaid, võib hiljuti omandatud kogemus olla lühem kui üks aasta, kuid siiski mitte lühem kui kolm kuud. Nõutav kogemus sõltub olemasoleva ja taotletava loa kategooriate/alamkategooriate vahelistest erinevustest. Selline täiendav kogemus peab olema taotletava loakategooria või alamkategooria suhtes tüüpiline.

e) Olenemata punkti a sätetest võib arvestada ka väljaspool tsiviilõhusõidukite hooldamise valdkonda omandatud õhusõidukite hooldamise kogemust, kui pädev asutus leiab, et kõnealune hooldus on samaväärne käesoleva lisa (66. osa) kohaselt nõutava hooldusega. Siiski peab taotlejal olema täiendav tsiviilõhusõidukite hooldamise kogemus, et tagada tsiviilõhusõidukite hooldamisega seotud töökeskkonna piisav tundmine.

f) Kogemus peab olema omandatud kümne aasta jooksul enne lennundustehnilise töötaja loa taotluse või lennundustehnilise töötaja loale täiendava kategooria või alamkategooria lisamise taotluse esitamist.

a) Lennundustehnilise töötaja luba kaotab kehtivuse viis aastat pärast selle viimast väljaandmist või muutmist, kui omanik ei esita luba loa välja andnud pädevale asutusele, et kontrollida loale märgitud teabe vastavust pädeva asutuse dokumentides sisalduvale teabele kooskõlas jaotisega 66.B.120.

b) Lennundustehnilise töötaja loa omanik peab täitma EASA vormi 19 (vt V liide) asjaomased osad ning esitama selle koos tema valduses oleva loaga loa originaali väljaandnud pädevale asutusele, välja arvatud juhul, kui loa omanik töötab II lisa (145. osa) kohaselt sertifitseeritud hooldusorganisatsioonis, mille käsiraamatus on sätestatud, et kõnealune organisatsioon võib vajalikud dokumendid esitada lennundustehnilise töötaja loa omaniku nimel.

c) Kõik lennundustehnilise töötaja loast tulenevad hooldustõendite väljaandmise õigused kaotavad kehtivuse loa kehtetuks muutumisel.

d) Lennundustehnilise töötaja luba kehtib üksnes siis, kui i) selle on andnud välja ja/või seda on muutnud pädev asutus ning kui ii) loa omanik on sellele alla kirjutanud.

a) Selleks et loaomanik saaks kasutada hooldustõendi väljaandmise õigusi konkreetse õhusõidukitüübi suhtes, tuleb lennundustehnilise töötaja loale märkida asjaomaste õhusõidukitüüpidega seotud pädevused.

b) Õhusõidukitüübipädevuse saamiseks tuleb edukalt läbida B1-, B2- või C-kategooria õhusõidukitüübipädevuse-alane koolitus.

c) Lisaks punkti b nõuetele peab loataotleja esimese õhusõidukitüübi pädevusmärke saamiseks konkreetses kategoorias või alamkategoorias edukalt läbima asjakohase väljaõppe töökohal vastavalt III lisa (66. osa) III liitele.

d) Erandina punktidest b ja c võib 2. ja 3. gruppi kuuluvate õhusõidukite puhul anda õhusõidukitüübipädevuse pärast järgmiste nõuete täitmist:

Need C-kategooria pädevusega töötajad, kes on kvalifikatsiooni omandanud jaotise 66.A.30 punkti a alapunktis 5 kindlaksmääratud akadeemilise kraadi omandamise kaudu, peavad esimese asjaomase õhusõidukitüübieksami sooritama B1- või B2-kategooria tasemel.

e) Gruppi 2 kuuluvate õhusõidukite puhul kohaldatakse järgmist:

f) Gruppi 3 kuuluvate õhusõidukite puhul kohaldatakse järgmist:

g) B3-kategooria lubade puhul kohaldatakse järgmist:

a) Lennundustehnilise töötaja loale märgitud piirangud tähistavad hooldustõendi väljaandmise õiguste puudumist ning neid kohaldatakse kogu õhusõiduki suhtes.

b) Jaotises 66.A.45 osutatud piirangud tühistatakse järgmisel juhtudel:

c) Jaotises 66.A.70 osutatud piirangud tühistatakse juhul, kui loaomanik sooritab edukalt eksami jaotises 66.B.300 osutatud asjaomases muutmisaruandes nimetatud moodulite või ainete kohta.

a) Nendele volitatud lennundustehnilistele töötajatele, kes omavad liikmesriigis kehtivat kvalifikatsiooni, annab asjaomase liikmesriigi pädev asutus lennundustehnilise töötaja loa enne III lisa (66. osa) jõustumist B jao D alajaos kindlaksmääratud tingimustel ilma eksamita.

b) Isik, kes on omandamas liikmesriigis kehtivat volitatud lennundustehnilise töötaja kvalifikatsiooni, võib jätkata selle omandamist enne III lisa (66. osa) jõustumist. Kõnealustel tingimustel omandatud volitatud lennundustehnilise töötaja kvalifikatsiooni omanikule annab asjaomase liikmesriigi pädev asutus välja lennundustehnilise töötaja loa B jao D alajaos kindlaksmääratud tingimustel ilma eksamita.

c) Vajaduse korral märgitakse lennundustehnilise töötaja loale jaotise 66.A.50 kohased piirangud, mis kajastavad erinevusi i) enne käesoleva määruse jõustumist liikmesriigis kehtinud ja volitatud lennundustehnilise töötaja kvalifikatsioonist tulenevate õiguste ning ii) käesoleva lisa (66. osa) I ja II liites baasteadmiste ja baasteadmiste eksami suhtes kehtestatud nõuete vahel.

d) Erandina punktist c tuleb nende õhusõidukite puhul, mis ei kuulu suurte õhusõidukite hulka ja mida ei kasutata ärilises lennutranspordis, märkida lennundustehnilise töötaja loale jaotise 66.A.50 kohased piirangud, et tagada kooskõla nende volitatud lennundustöötajatele antud õiguste, mis kehtisid liikmesriigis enne käesoleva määruse jõustumist, ning muudetud 66. osa kohase lennundustehnilise töötaja loaga antavate õiguste vahel.

a) Pädev asutus kehtestab dokumentide säilitamise süsteemi, mis võimaldab piisaval määral jälgida iga lennundustehnilise töötaja loa väljaandmise, uuendamise, muutmise, peatamise või kehtetuks tunnistamisega seotud menetlusi.

b) Kõnealused dokumendid sisaldavad iga loa kohta järgmist:

c) Punkti b alapunktides 1–5 osutatud dokumente tuleb pärast loa kehtivuse lõppemist säilitada vähemalt viis aastat.

d) Punkti b alapunktides 6, 7 ja 8 osutatud dokumente tuleb säilitada määramatu aja.

a) Käesoleva määruse nõuete rakendamiseks peavad pädevad asutused osalema määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 15 kohases vastastikuses teabevahetuses.

b) Ilma et see piiraks liikmesriikide pädevust, abistavad asjaomased pädevad asutused üksteist vajalike järelevalvemeetmete rakendamisel, kui tekib mitut liikmesriiki hõlmav võimalik oht lennuohutusele.

a) Pädev asutus kontrollib EASA vormi 19 ja mis tahes täiendavate dokumentide vastuvõtmisel, kas vorm on korrektselt täidetud ning tagab, et loataotleja kogemus vastaks käesoleva lisa (66. osa) nõuetele.

b) Pädev asutus kontrollib, kas taotluse esitaja on sooritanud asjakohase eksami, ja/või kinnitab boonuspunktide kehtivuse, et tagada kõikide I liite kohaste moodulitega seotud nõuete täitmine vastavalt käesolevale lisale (66. osa).

c) Pärast seda, kui pädev asutus on kontrollinud, kas taotlejal on käesoleva lisa (66. osa) nõuetele vastavad teadmised ja kogemused, annab ta taotlejale välja asjakohase lennundustehnilise töötaja loa. Pädev asutus säilitab sama teabe.

d) Kui lennundustehnilise töötaja loa esmakordsel väljaandmisel märgitakse loale õhusõidukitüübid või -grupid, peab pädev asutus kontrollima, kas jaotise 66.B.115 nõuded on täidetud.

a) II lisa (145. osa) nõuete kohaselt sertifitseeritud hooldusorganisatsioon, millele pädev asutus on andnud vastava loa, võib i) lennundustehnilise töötaja loa pädeva asutuse nimel ette valmistada või ii) anda soovitusi lennundustehnilise töötaja loa taotleja kohta, nii et pädev asutus saab loa ette valmistada ja välja anda.

b) Punktis a osutatud hooldusorganisatsioon peab tagama, et jaotise 66.B.100 punktide a ja b nõuded oleksid täidetud.

c) Igal juhul võib lennundustehnilise loa taotlejale välja anda ainult pädev asutus.

a) Jaotises 66.B.100 või 66.B.105 kindlaksmääratud korra kohaldamisel kinnitab pädev asutus täiendava baas- või alamkategooria pitseri ja allkirjaga lennundustehnilise töötaja loal või annab välja uue loa.

b) Pädeva asutuse registreerimissüsteemi tehakse vastavad muudatused.

a) Pärast seda, kui pädevale asutusele on esitatud nõuetekohaselt täidetud EASA 19 vorm koos täiendavate dokumentidega, mis tõendavad, et taotleja vastab asjaomase pädevuse ja sellega kaasneva lennundustehnilise töötaja loa saamiseks nõutavatele tingimustele, teeb pädev asutus järgmist:

Pädeva asutuse registreerimissüsteemis tehakse vastavad muudatused.

b) Kui täieliku tüübikoolituse korraldab mõni muu organisatsioon kui IV lisa (147. osa) kohast koolitusluba omav lennundustehniliste töötajate koolitusorganisatsioon, kontrollib pädev asutus enne tüübipädevusmärke väljaandmist, kas kõik tüübikoolitusega seotud nõuded on täidetud.

c) Kui nõuet väljaõppe kohta töökohal ei kohaldata, antakse õhusõidukitüübi pädevusmärge välja IV lisa (147. osa) kohast koolitusluba omava lennundustehniliste töötajate koolitusorganisatsiooni tunnistuse alusel.

d) Kui õhusõidukitüübi pädevuskoolitus läbitakse rohkem kui ühe kursuse raames, kontrollib pädev asutus enne tüübipädevusmärke väljaandmist, kas kursuste sisu ja pikkus vastab täielikult loakategooria rakendusalale ja kas eri teemade vahelisi kokkupuutepunkte on nõuetekohaselt käsitletud.

e) Erinevuskoolituse puhul kontrollib pädev asutus, kas i) taotleja varasem kogemus koos ii) IV lisa (147. osa) kohaselt sertifitseeritud kursuse või pädeva asutuse sertifitseeritud kursusega vastab tüübipädevusmärke väljaandmiseks sätestatud nõuetele.

f) Nõuetekohaste praktiliste oskuste olemasolu tuleb tõendada, esitades kas i) praktiliste oskuste omandamist kirjeldavad üksikasjalikud dokumendid või II lisa (145. osa) kohaselt sertifitseeritud hooldusorganisatsiooni väljaantud logiraamatu, või võimaluse korral ii) IV lisa (147. osa) kohast koolitusluba omava lennundustehniliste töötajate koolitusorganisatsiooni väljaantud koolitustõendi, mis hõlmab praktilise õppe läbimist.

g) Õhusõidukitüübi märkimisel kasutatakse ameti poolt kindlaks määratud õhusõidukitüübipädevusi.

a) Pädev asutus võrdleb lennundustehnilise töötaja luba kõnealuse asutuse käsutuses olevate andmetega ning veendub, et loa suhtes ei kohaldata ühtki jaotise 66.B.500 kohast kehtetuks tunnistamise, peatamise või muutmise menetlust. Kui andmed on identsed ning jaotise 66.B.500 alusel ei ole rakendatud ühtki meedet, taastatakse loa kehtivus viieks aastaks ning tehakse vastav märge pädeva asutuse käsutuses olevatesse andmetesse.

b) Kui pädeva asutuse andmed erinevad lennundustehnilise töötaja loal olevatest andmetest, peab pädev asutus tegema järgmist:

a) Artikli 5 lõikes 4 osutatud lennundustehnilise töötaja loale juba varem kantud konkreetsed õhusõidukitüübi pädevusmärked jäävad kehtima ja neid ei muudeta uuteks pädevusmärgeteks, välja arvatud juhul, kui loaomanik vastab täielikult käesoleva lisa (66. osa) jaotises 66.A.45 vastava grupi/alamgrupipädevuse kohta sätestatud nõuetele.

b) Muutmine toimub vastavalt järgmisele tabelile:

c) Kui loa suhtes kohaldati pärast jaotises 66.A.70 osutatud kvalifikatsioonimuutmise menetlust piiranguid, jäävad need piirangud kehtima, välja arvatud juhul, kui need tühistatakse vastavalt jaotises 66.B.300 osutatud asjaomases muutmisaruandes sätestatud tingimusele.

a) Kõiki eksamiküsimusi tuleb enne eksamit hoida turvalisel viisil, et kandidaadid ei teaks, milliseid küsimusi eksamil kasutatakse.

b) Pädev asutus määrab kindlaks järgmise:

c) Baasteadmiste eksamid toimuvad käesoleva lisa (66. osa) I ja II liites kindlaksmääratud nõuete kohaselt.

d) Tüübikoolitused ja tüübieksamid toimuvad käesoleva lisa (66. osa) III liites kindlaksmääratud nõuete kohaselt.

e) Iga kuue kuu järel tuleb koostada uued teemaarendusküsimused ning juba kasutatud küsimused tuleb kas täielikult või ajutiselt kasutuselt kõrvaldada. Kasutatud küsimused tuleb dokumenteerida ja kontrollimiseks alles hoida.

f) Kõik eksamidokumendid tuleb kandidaatidele väljastada eksami alguses ning kandidaadid peavad need eksamiks ettenähtud aja möödudes eksamineerijale tagastama. Eksamiks ettenähtud aja jooksul ei tohi ühtki eksamidokumenti eksamiruumist välja viia.

g) Kandidaat tohib eksami ajal kasutada üksnes eksamidokumente, välja arvatud teatavad eridokumendid, mida on vaja tüübieksamil.

h) Kandidaadid tuleb paigutada nii, et neil ei oleks võimalik lugeda üksteise eksamidokumente. Nad tohivad kõneleda üksnes eksamineerijaga.

i) Kandidaadid, kes tõendatult kasutavad eksamil keelatud abimaterjale, saavad eksamikeelu, mis kehtib 12 kuud alates selle eksami kuupäevast, mille ajal nad kõnealuseid materjale kasutasid.

a) Pädev asutus võib muuta ainult neid kvalifikatsioone, mis i) on saadud asjaomast pädevust omavas liikmesriigis, ilma et see piiraks kahepoolsete lepingute kohaldamist, ning ii) mis kehtisid enne käesoleva lisa (66. osa) asjaomaste nõuete jõustumist.

b) Pädev asutus võib muutmist teostada üksnes jaotise 66.B.305 või 66.B.310 kohaselt koostatud muutmisaruande alusel.

c) Muutmisaruanne peab olema i) pädeva asutuse koostatud või ii) pädeva asutuse poolt heaks kiidetud, et tagada kooskõla käesoleva lisa (66. osa) sätetega.

d) Pädev asutus peab muutmisaruannet ja selle muudatusi säilitama kooskõlas jaotisega 66.B.20.

a) Volitatud lennundustehnilise töötaja siseriiklike kvalifikatsioonide muutmise aruandes kirjeldatakse iga kvalifikatsiooniliigi rakendusala, sealhulgas asjaomase kvalifikatsiooniga seotud siseriikliku loa (kui see on olemas) rakendusala ja asjaomase kvalifikatsiooniga seotud õigusi ning sellele lisatakse nende siseriiklike õigusaktide koopiad, millega asjaomased õigused on kindlaks määratud.

b) Muutmisaruanne sisaldab iga punktis a osutatud kvalifikatsiooniliigi kohta järgmist:

a) Muutmisaruandes tuleb kirjeldada kõikide asjaomase sertifitseeritud hooldusorganisatsiooni poolt väljaantavate eri liiki volituste rakendusala ning aruandele lisatakse koopia asjaomases sertifitseeritud hooldusorganisatsioonis kehtivast lennundustehniliste töötajate kvalifitseerimise korrast, mille alusel volitust muudetakse.

b) Muutmisaruanne sisaldab iga punktis a osutatud eri liiki volituse kohta järgmist:

a) Pädev asutus võib boonuspunkte anda üksnes jaotise 66.B.405 kohaselt koostatud boonuspunktide arvestamise aruande alusel.

b) Boonuspunkide arvestamise aruanne peab olema i) pädeva asutuse koostatud või ii) pädeva asutuse poolt heaks kiidetud, et tagada kooskõla käesoleva lisa (66. osa) sätetega.

c) Pädev asutus peab boonuspunktide arvestamise aruannet ja selle muudatusi säilitama kooskõlas jaotisega 66.B.20.

a) Boonuspunktide arvestamise aruandes võrreldakse järgmist:

Võrdlus peab sisaldama märget selle kohta, kas taotleja vastab asjaomastele nõuetele ning selgitust iga väite kohta.

b) Muid boonuspunkte kui IV lisa (147. osa) kohast koolitusluba omavas organisatsioonis sooritatud baasteadmiste eksamite alusel antud boonuspunktid võib anda ainult selle liikmesriigi pädev asutus, kes kvalifikatsiooni andis, ilma et see piiraks kahepoolsete lepingute kohaldamist.

c) Boonuspunktide andmiseks peab iga mooduli ja alammooduli puhul märkima, et asjaomased nõuded on täidetud, samuti tuleb lisada märge selle kohta, kus tehnilises kvalifikatsioonis võib leida samaväärse standardi.

d) Pädev asutus kontrollib korrapäraselt, kas i) siseriiklikke kvalifikatsioonistandardeid või ii) käesoleva lisa (66. osa) I liidet on muudetud, ning annab hinnangu selle kohta, kas boonuspunktide arvestamise aruannet oleks vaja vastavalt muuta. Kõnealused muudatused tuleb dokumenteerida, märkida neile kuupäev ning neid säilitada.

a) Pädev asutus teavitab taotlejat kirjalikult talle antud boonuspunktidest ning lisab viite aruandele, mille alusel punkte arvestati.

b) Boonuspunktid kehtivad nende väljaandmisest alates kümme aastat.

c) Pärast boonuspunktide kehtivuse lõppu võib taotleja esitada taotluse uute boonuspunktide saamiseks. Kui käesoleva lisa (66. osa) I liites sätestatud nõudeid baasteadmiste kohta ei ole muudetud, taastab pädev asutus boonuspunktide kehtivuse täiendava menetluseta veel kümneks aastaks.

1. lennundustehnilise töötaja loa ja/või hooldustõenditega antavate õiguse saamine võltsitud dokumentide abil;

2. nõutavate hooldustööde tegemata jätmine ja kõnealused tööd tellinud organisatsioonile või isikule sellest teatamata jätmine;

3. töötaja enda poolt tehtud kontrolli käigus tuvastatud vajalike hooldustööde tegemata jätmine ja organisatsioonile või isikule, kelle õhusõidukile hooldust tehti, sellest teatamata jätmine;

4. hooldustööde hooletu tegemine;

5. hooldusdokumentide võltsimine;

6. hooldustõendi väljaandmine teadmisega, et tõendil märgitud hooldustöid ei ole tehtud, või kontrollimata, kas need tööd on tehtud;

7. hooldustööde tegemine või hooldustõendi väljaandmine alkoholi või uimastite mõju all;

8. hooldustõendi väljaandmine vaatamata sellele, et I lisa (M osa), II lisa (145. osa) või III lisa (66. osa) nõuded on täitmata.

—  1. TASE: aine põhielementide tundmine.

— Eesmärgid:

—

 

—  2. TASE: üldteadmised aine teoreetilistest ja praktilistest aspektidest ning oskus neid teadmisi rakendada.

— Eesmärgid:

—

 

—  3. TASE: üksikasjalikud teadmised aine teoreetiliste ja praktiliste aspektide kohta ning oskus kombineerida ja kohaldada teadmiste eri elemente loogilisel ning üldistaval viisil.

— Eesmärgid:

—