02003R2003 — ET — 01.12.2020 — 018.001

Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu

►B

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 2003/2003,

13. oktoober 2003,

väetiste kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

(ELT L 304 21.11.2003, lk 1)

Muudetud:

 

 

Euroopa Liidu Teataja

  nr

lehekülg

kuupäev

►M1

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 885/2004, 26. aprill 2004

  L 168

1

1.5.2004

►M2

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 2076/2004, 3. detsember 2004,

  L 359

25

4.12.2004

►M3

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1791/2006, 20. november 2006,

  L 363

1

20.12.2006

►M4

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 162/2007, 19. veebruar 2007,

  L 51

7

20.2.2007

►M5

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1107/2008, 7. november 2008,

  L 299

13

8.11.2008

►M6

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 219/2009, 11. märts 2009,

  L 87

109

31.3.2009

►M7

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1020/2009, 28. oktoober 2009,

  L 282

7

29.10.2009

►M8

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 137/2011, 16. veebruar 2011,

  L 43

1

17.2.2011

►M9

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 223/2012, 14. märts 2012,

  L 75

12

15.3.2012

►M10

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 463/2013, 17. mai 2013,

  L 134

1

18.5.2013

►M11

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 1257/2014, 24. november 2014,

  L 337

53

25.11.2014

►M12

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2016/1618, 8. september 2016,

  L 242

24

9.9.2016

►M13

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/1102, 27. juuni 2019,

  L 175

25

28.6.2019

►M14

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2020/1666, 10. november 2020,

  L 377

3

11.11.2020



▼B

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 2003/2003,

13. oktoober 2003,

väetiste kohta

(EMPs kohaldatav tekst)



I

JAOTIS

ÜLDSÄTTED



I

PEATÜKK

Reguleerimisala ja mõisted

Artikkel 1

Reguleerimisala

Käesolevat määrust kohaldatakse väetiste suhtes, mille turuleviimisel kasutatakse märget „EÜ väetis”.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) 

Väetis – materjal, mille peamiseks ülesandeks on anda taimedele toiteelemente.

b) 

Primaartoiteelemendid – lämmastik, fosfor ja kaalium.

c) 

Sekundaartoiteelemendid – kaltsium, magneesium, naatrium ja väävel.

d) 

Mikroelemendid – elemendid (boor, koobalt, vask, raud, mangaan, molübdeen ja tsink), mis on taimede kasvuks vajalikud võrreldes põhi- ja sekundaartoiteelementidega väikestes kogustes.

e) 

Mineraalväetis – väetis, mille puhul deklareeritud toiteelemendid esinevad kaevandatud mineraalide või füüsikalise ja/või keemilise tehnoloogia abil saadud anorgaaniliste ainete koostises. Kokkuleppeliselt liigitatakse mineraalväetiste hulka ka kaltsiumtsüaanamiid, karbamiid ning selle kondensatsiooni- ja assotsiatsiooniproduktid ning kelaatseid või kompleksi seotud mikroelemente sisaldavad väetised.

f) 

Kelaatne mikroelement – teatava I lisa punktis E.3.1 loetletud orgaanilise molekuliga sidestatud mikroelement.

g) 

Kompleksi seotud mikroelement – teatava I lisa punktis E.3.2 loetletud orgaanilise molekuliga sidestatud mikroelement.

h) 

Väetiseliik – teatava I lisas esineva ühise liiginimetusega väetised.

i) 

Lihtväetis – lämmastik-, fosfor- või kaaliumväetis, mille puhul on deklareeritud, et see sisaldab ainult ühte primaartoiteelementi.

j) 

Kompleksväetis – keemilise menetluse või segamise abil või mõlemat protsessi koos kasutades saadud väetis, mille puhul on deklareeritud, et see sisaldab vähemalt kahte primaartoiteelementi.

k) 

Kombineeritud väetis – keemilise reaktsiooni, lahustamise või tahke vormi puhul granuleerimise abil saadud kompleksväetis, mille puhul on deklareeritud, et see sisaldab vähemalt kahte primaartoiteelementi. Tahke vormi puhul sisaldab iga kombineeritud väetise graanul kõiki toiteelemente vastavalt deklaratsioonile.

l) 

Väetissegu – väetis, mis on saadud mitme tahke väetise kokkusegamisel keemiliste reaktsioonideta.

m) 

Leheväetis – väetis, mis sobib kultuurtaimede lehtedele kandmiseks ja mille toiteelemente kultuurtaimed omastavad lehtede kaudu.

n) 

Vedelväetis – lahusena või suspensioonina esinev väetis.

o) 

Väetislahus – vedelväetis, milles ei ole tahkeid osakesi.

p) 

Väetissuspensioon – kahefaasiline väetis, mille vedelas faasis on suspendeeritud tahked osakesed.

q) 

Deklaratsioon – avaldus toiteelementide (kaasa arvatud toitainevormid ja lahustuvvormid) sisalduse kohta, mis tagatakse lubatud hälbe ulatuses.

r) 

Deklareeritud sisaldus – toiteelemendi või selle oksiidi sisaldus, mis ühenduse õigusaktide kohaselt esitatakse EÜ väetise etiketil või asjakohastes lisatud dokumentides.

s) 

Lubatud hälve – hälve, mille võrra toiteelemendi sisalduse mõõdetud väärtus võib deklareeritud väärtusest erineda.

t) 

Euroopa standard – Euroopa Standardikomitee (CEN) standard, mida on ühendus ametlikult tunnustanud ja mille viide on avaldatud Euroopa Ühenduste Teatajas.

u) 

Pakend – suletav mahuti, mida kasutatakse väetiste hoidmiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks ja jaotamiseks ja mille mahutavus on kuni 1 000  kg.

v) 

Pakendamata väetis – käesolevas määruses sätestatu kohaselt pakendamata väetis.

w) 

Turuleviimine – väetise tarnimine tasu eest või tasuta või ladustamine tarnimise eesmärgil. Turuleviimisena käsitletakse ka väetise importi Euroopa Ühenduse tolliterritooriumile.

x) 

Tootja – väetise turuleviimise eest vastutav füüsiline või juriidiline isik; tootjaks peetakse eelkõige väetise valmistajat, importijat, oma nimel töötavat pakendajat ja isikut, kes muudab väetise karakteristikuid. Tootjaks ei peeta siiski väetise edasimüüjat, kes ei muuda väetise karakteristikuid.



II

PEATÜKK

Turuleviimine

Artikkel 3

EÜ väetis

Märget „EÜ väetis” võib kasutada väetiste puhul, mis kuuluvad I lisas loetletud väetiseliikidesse ja vastavad käesoleva määruse nõuetele.

Märget „EÜ väetis” ei tohi kasutada väetiste puhul, mis ei vasta käesoleva määruse nõuetele.

Artikkel 4

Asumine ühenduses

Tootja peab asuma ühenduses ja vastutab EÜ väetise vastavuse eest käesoleva määruse sätetele.

Artikkel 5

Vaba ringlus

1.  
Ilma et see piiraks artikli 15 ja muude ühenduse õigusaktide kohaldamist, ei tohi liikmesriigid koostise, identifitseerimise, märgistamise, pakendamise või muude käesoleva määruse sätetega seotud põhjustel keelata, piirata ega takistada märget „EÜ väetis” kandva ja käesoleva määruse sätetele vastava väetise turuleviimist.
2.  
Väetised, millel on käesoleva määruse kohane märge „EÜ väetis”, ringlevad ühenduses vabalt.

Artikkel 6

Kohustuslikud avaldused

1.  

Artikli 9 nõuete täitmiseks võivad liikmesriigid ette näha, et nende territooriumil turuleviidavate väetiste puhul väljendatakse lämmastiku, fosfori ja kaaliumi ja sisaldus järgmiselt:

a) 

lämmastiku puhul ainult elementvormis (N) ning

b) 

fosfori ja kaaliumi puhul ainult elementvormis (P, K) või

c) 

fosfori ja kaaliumi puhul ainult oksiidvormis (P2O5, K2O) või

d) 

fosfori ja kaaliumi puhul samaaegselt nii element- kui ka oksiidvormis.

Kui kasutatakse võimalust ette näha, et fosfori, kaaliumi ja magneesiumi sisaldust väljendatakse elementvormis, tuleb kõik lisades oksiidvormile esitatud viited väljendada elementvormis, kasutades arvnäitajate ümberarvutamisel järgmisi tegureid:

a) 

fosfor (P) = fosforpentaoksiid (P2O5) × 0,436,

b) 

kaalium (K) = kaaliumoksiid (K2O) × 0,830.

2.  

Liikmesriigid võivad ette näha, et nende territooriumil turuleviidud sekundaartoiteelemente sisaldavate väetiste ja artikli 17 tingimustele vastavate primaartoiteelemente sisaldavate väetiste puhul väljendatakse kaltsiumi, magneesiumi, naatriumi ja väävli sisaldus järgmiselt:

a) 

oksiidvormis (CaO, MgO, Na2O, SO3),

b) 

elementvormis (Ca, Mg, Na, S) või

c) 

mõlemas vormis.

Kaltsiumoksiidi, magneesiumoksiidi, naatriumoksiidi ja vääveltrioksiidi sisalduse ümberarvutamiseks kaltsiumi, magneesiumi, naatriumi ja väävli sisalduseks kasutatakse järgmisi tegureid:

a) 

kaltsium (Ca) = kaltsiumoksiid (CaO) × 0,715,

b) 

magneesium (Mg) = magneesiumoksiid (MgO) × 0,603,

c) 

naatrium (Na) = naatriumoksiid (Na2O) × 0,742,

d) 

väävel (S) = vääveltrioksiid (SO3) × 0,400.

Oksiid- või elementvormi sisalduse arvutamisel ümardatakse deklareeritav arv lähima kümnendkohani.

3.  
Liikmesriigid ei tohi tõkestada lõikes 1 ja 2 mainitud vormides märgistatud EÜ väetiste turuleviimist.
4.  

I lisa A, B, C või D jaos loetletud liiki EÜ väetiste puhul deklareeritakse ühe või mitme mikroelemendi (boor, koobalt, vask, raud, mangaan, molübdeen, tsink) sisaldus, juhul kui on täidetud järgmised tingimused:

a) 

mikroelemente on lisatud vähemalt I lisa punktides E.2.2 ja E.2.3 kehtestatud minimaalmääral;

b) 

EÜ väetis vastab jätkuvalt I lisa A, B, C ja D jao nõuetele.

5.  
Kui mikroelemendid on põhi- (N, P, K) ja sekundaartoiteelementide (Ca, Mg, Na, S) saamiseks mõeldud toorme harilikud komponendid, võib neid deklareerida tingimusel, et mikroelemendid esinevad vähemalt I lisa punktides E.2.2 ja E.2.3 kehtestatud minimaalmääral.
6.  

Mikroelementide sisaldus deklareeritakse järgmiselt:

a) 

I lisa punktis E.1 loetletud liiki väetiste puhul selle punkti 6. veeru nõuete kohaselt;

b) 

punktis a mainitud väetistest valmistatud segude puhul, mis sisaldavad vähemalt kahte erinevat mikroelementi ja vastavad I lisa punkti E.2.1 nõuetele, ning I lisa A, B, C ja D jaos loetletud liiki väetiste puhul märgitakse:

i) 

mikroelemendi üldsisaldus protsentides väetise massist,

ii) 

vees lahustuva vormi sisaldus protsentides väetise massist, kui see moodustab vähemalt poole üldsisaldusest.

Kui mikroelement on täielikult vees lahustuv, deklareeritakse ainult vees lahustuva vormi sisaldus.

Kui mikroelement on keemiliselt sidestatud orgaanilise molekuliga, deklareeritakse väetises leiduva mikroelemendi sisaldus protsentides toote massist vahetult vees lahustuva vormi sisalduse järel ning lisatakse märge „kelaaditud … abil” või „kompleksi seotud … abil”, märkides orgaanilise molekuli nimetuse I lisa punktis E.3 sätestatu kohaselt. Orgaanilise molekuli nimetuse võib asendada akronüümiga.

Artikkel 7

Identifitseerimine

1.  
Tootja kasutab EÜ väetiste puhul artiklis 9 loetletud identifitseerimismärgiseid.
2.  
Kui väetis on pakendatud, peavad need märgised olema pakendil või etiketil. Kui väetis on pakendamata, esitatakse märgised saatedokumentides.

Artikkel 8

Jälgitavus

EÜ väetise jälgitavuse tagamiseks säilitab tootja andmed väetiste päritolu kohta, ilma et see piiraks artikli 26 lõike 3 kohaldamist. Need andmed peavad olema liikmesriikidele kontrollimiseks kättesaadavad kuni väetist turustatakse ja veel 2 aasta jooksul pärast seda, kui tootja on väetise turuleviimise lõpetanud.

Artikkel 9

Märked

1.  

Ilma et see piiraks muude ühenduse eeskirjade kohaldamist, peavad artiklis 7 mainitud pakenditel, etikettidel ja saatedokumentidel olema järgmised märked.

a) 

Kohustuslikud identifitseerimismärked

— 
sõnad „EÜ VÄETIS” trükitähtedega,
— 
väetiseliik, juhul kui see on mainitud I lisas,
— 
väetissegude puhul märge „segu” ja väetiseliigi nimetus,
— 
artiklites 19, 21 ja 23 kindlaksmääratud lisamärked,
— 
toitainevormid märgitakse nii sõnadega kui ka vastavate keemiliste sümbolitega, s.o lämmastik (N), fosfor (P), fosforpentaoksiid (P2O5), kaalium (K), kaaliumoksiid (K2O), kaltsium (Ca), kaltsiumoksiid (CaO), magneesium (Mg), magneesiumoksiid (MgO), naatrium (Na), naatriumoksiid (Na2O), väävel (S), vääveltrioksiid (SO3), boor (B), vask (Cu), koobalt (Co), raud (Fe), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tsink (Zn),
— 
kui väetis sisaldab mikroelemente, millest üks või mitu on keemiliselt sidestatud orgaanilise molekuliga, märgitakse mikroelemendi järel üks järgmine täpsustus:
i) 

„Kelaaditud … abil” (I lisa punktis E.3.1 ettenähtud kelaaditekiti nimetus või akronüüm);

ii) 

„Kompleksi seotud … abil” (I lisa punktis E.3.2 ettenähtud kompleksitekiti nimetus või akronüüm);

— 
väetises olevate mikroelementide nimetused tähestikulises järjekorras või keemilised sümbolid: B, Co, Cu, Fe, Mn, Mo, Zn,
— 
I lisa punktides E.1 ja E.2 loetletud toodete puhul nende kasutamise erijuhendid,
— 
vedelväetise mass. Võib märkida ka vedelväetise mahu või massi ja mahu suhte (kilogrammid hektoliitri kohta või grammid liitri kohta),
— 
neto- või brutomass, vedelväetise korral võib märkida ka mahu. Juhul kui märgitakse brutomass, esitatakse lisaks ka pakendi mass,
— 
tootja nimi või ärinimi ja aadress.
b) 

Mittekohustuslikud identifitseerimismärked

— 
I lisas loetletud asjakohased märked,
— 
säilitamise ja käsitsemise juhend ning I lisa punktides E.1 ja E.2 mainimata väetiste puhul ka väetiste kasutamise erijuhendid,
— 
asjakohasele mullale ja põllukultuurile sobivad väetise doosimäärad ja kasutustingimused,
— 
tootja märgistus ja toote kaubanimi.

Punktis b esitatud identifitseerimismärked ei tohi olla vastuolus punktis a esitatud märgetega ja peavad olema neist selgesti eraldatud.

2.  
Kõik lõikes 1 mainitud märked tuleb selgesti eraldada kogu muust pakenditel, etikettidel ja lisatud dokumentides olevast teabest.
3.  
Vedelväetisi võib turule viia ainult juhul, kui tootja esitab vajalikud lisajuhised eelkõige säilitustemperatuuri kohta ja õnnetusjuhtumite vältimiseks säilitamisel.
4.  
Käesoleva artikli kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad sätestatakse artikli 32 lõikes 2 osutatud korras.

Artikkel 10

Märgistamine

1.  
Artiklis 9 käsitletud üksikasjade kohta pakendile trükitud etiketid ja tähised peavad paiknema nähtaval kohal. Etiketid kinnitatakse pakendile või pakendisulgurile. Kui sulgur kujutab endast sulgurtõkendit, tuleb tõkendile märkida pakendaja nimi või tunnus.
2.  
Lõikes 1 käsitletud märgised peavad olema kustumatud ja selgesti loetavad.
3.  
Artikli 7 lõikes 2 mainitud pakendamata väetiste puhul lisatakse kaubale identifitseerimismärkeid sisaldavad dokumendid, mis peavad olema kontrollimiseks kättesaadavad.

Artikkel 11

Keeled

Etikett, pakendil esitatud märked ja lisatud dokumendid peavad olema vähemalt selle liikmesriigi ametlikus keeles või keeltes, kus väetist turustatakse.

Artikkel 12

Pakendid

Pakendatud väetise korral peab pakend olema suletud sellisel viisil või sellise vahendi abil, et sulgur, sulgurtõkend või pakend ise rikutaks pakendi avamisel nii, et seda ei saa parandada. Võib kasutada klappkotte.

Artikkel 13

Lubatud hälbed

1.  
EÜ väetise toiteelementide sisaldus peab olema II lisas kindlaksmääratud lubatud hälvete piirides, mis on mõeldud selleks, et arvesse võtta valmistamisel, proovide võtmisel ja analüüsil esinevaid kõrvalekaldeid.
2.  
Tootja ei tohi kasutada II lisas esitatud lubatud hälbeid süstemaatiliste eeliste saamiseks.
3.  
I lisas kindlaksmääratud minimaal- ja maksimaalsisalduste puhul ei ole tolerantse ette nähtud.

Artikkel 14

Väetistele esitatavad nõuded

Teatava väetisliigi võib kanda I lisasse ainult järgmistel tingimustel:

a) 

see tagab toiteelementide tõhusa kättesaadavuse;

b) 

on kindlaks määratud asjakohased proovivõtu-, analüüsi- ja vajaduse korral ka katsemeetodid;

c) 

seda liiki väetised ei kahjusta tavalistes kasutustingimustes inimese, loomade või taimede tervist või keskkonda.

Artikkel 15

Kaitseklausel

1.  
Kui liikmesriigil on alust arvata, et teatav käesoleva määruse nõuetele vastav EÜ väetis kujutab siiski ohtu inimese, loomade või taimede tervisele või keskkonnale, võib ta ajutiselt keelata selle väetise turuleviimise oma territooriumil või kohaldada selle suhtes eritingimusi. Asjaomane liikmesriik teatab sellest viivitamata teistele liikmesriikidele ja komisjonile ning põhjendab oma otsust.
2.  
Komisjon võtab vastu otsuse küsimuse kohta 90 päeva jooksul alates teate saamisest artikli 32 lõikes 2 osutatud korras.
3.  
Käesoleva määruse sätted ei välista avaliku julgeoleku seisukohalt õigustatud meetmeid, mida komisjon või liikmesriigid võivad võtta EÜ väetiste turuleviimise keelamiseks, piiramiseks või takistamiseks.



II

JAOTIS

TEATAVATE VÄETISELIIKIDE SUHTES KOHALDATAVAD SÄTTED



I

PEATÜKK

Primaartoiteelemente sisaldavad mineraalväetised

Artikkel 16

Reguleerimisala

Käesolevat peatükki kohaldatakse primaartoiteelemente sisaldavate tahkete ja vedelate liht- ning kompleksmineraalväetiste suhtes, kaasa arvatud sekundaar- ja/või mikroelemente sisaldavad väetised, juhul kui nad vastavad I lisa A, B või C jaos või punktides E.2.2 või E.2.3 kehtestatud minimaalsete toiteelementide sisalduste nõuetele.

Artikkel 17

Primaartoiteelemente sisaldavates mineraalväetistes leiduvate sekundaartoiteelementide deklareerimine

I lisa A, B ja C jaos loetletud liiki EÜ väetise puhul võib deklareerida sekundaartoiteelementide kaltsiumi, magneesiumi, naatriumi ja väävli sisalduse juhul, kui neid elemente on väetises vähemalt järgmistele minimaalsisaldustele vastaval määral:

a) 

2 % kaltsiumoksiidi (CaO) ehk 1,4 % Ca;

b) 

2 % magneesiumoksiidi (MgO) ehk 1,2 % Mg;

c) 

3 % naatriumoksiidi (Na2O) ehk 2,2 % Na;

d) 

5 % vääveltrioksiidi (SO3) ehk 2 % S.

Sellisel juhul lisatakse väetiseliigi nimetusele artikli 19 lõike 2 punktis ii ettenähtud märge.

Artikkel 18

Kaltsium, magneesium, naatrium ja väävel

1.  

I lisa A, B ja C jaos loetletud väetiste magneesiumi, naatriumi ja väävli sisalduse deklareerimisel väljendatakse need sisaldused ühel järgmisel viisil:

a) 

üldsisaldus protsentides väetise massist;

b) 

kui vees lahustuv vorm moodustab vähemalt veerandi üldsisaldusest, esitatakse üldsisaldus ja vees lahustuva vormi sisaldus protsentides väetise massist;

c) 

kui element esineb täielikult vees lahustuvas vormis, deklareeritakse ainult vees lahustuva vormi massiprotsent.

2.  
Kui I lisas ei ole sätestatud teisiti, deklareeritakse kaltsiumi sisaldus ainult juhul, kui kaltsium esineb vees lahustuvas vormis, kusjuures sisaldus väljendatakse protsentides väetise massist.

Artikkel 19

Identifitseerimine

1.  
Lisaks artikli 9 lõike 1 punktis a käsitletud kohustuslikele märgetele esitatakse ka käesoleva artikli lõigetes 2, 3, 4, 5 ja 6 sätestatud märked.
2.  

Kompleksväetise liiginimetuse järel märgitakse:

i) 

deklareeritud sekundaartoiteelementide keemilised sümbolid (sulgudes pärast primaartoiteelementide sümboleid);

ii) 

primaartoiteelementide sisaldust väljendavad arvud. Deklareeritud sekundaartoiteelementide sisaldus esitatakse sulgudes pärast primaartoiteelementide sisaldusi.

3.  
Väetiseliigi nimetuse järel esitatakse ainult arvud põhi- ja sekundaartoiteelementide sisalduste kohta.
4.  
Juhul kui deklareeritakse mikroelemendid, märgitakse sõna „mikroelementidega” või „sisaldab” ning selle järel olemasolevate mikroelementide nimetused ja keemilised sümbolid.
5.  
Põhi- ja sekundaartoiteelementide deklareeritud sisaldused esitatakse massiprotsentides täisarvudena või vajaduse korral, kui on olemas sobiv analüüsi meetod, ühe kümnendkoha täpsusega.

Kui väetis sisaldab mitut deklareeritud toiteelementi, on esitamise järjekord primaartoiteelementide puhul N, P2O5 ja/või P, K2O ja/või K ning sekundaartoiteelementide puhul CaO ja/või Ca, MgO ja/või Mg, Na2O ja/või Na, SO3 ja/või S.

Mikroelementide sisalduse deklareerimisel märgitakse iga mikroelemendi nimetus ja sümbol ning lahustuvvormide massiprotsendid vastavalt I lisa punktidele E.2.2 ja E.2.3.

6.  
Toitainevormide ja lahustuvvormide sisaldused väljendatakse samuti protsentides väetise massist, välja arvatud juhul, kui I lisas on selgesti ette nähtud, et need sisaldused tuleb väljendada teisiti.

Esitatakse üks kümnendkoht, välja arvatud mikroelementide juhtumil, kui kümnendkohtade arv on kindlaks määratud I lisa punktides E.2.2 ja E.2.3.



II

PEATÜKK

Sekundaartoiteelemente sisaldavad mineraalväetised

Artikkel 20

Reguleerimisala

Käesolevat peatükki kohaldatakse sekundaartoiteelemente sisaldavate tahkete ja vedelate mineraalväetiste suhtes, kaasa arvatud mikroelemente sisaldavad väetised, juhul kui nad vastavad I lisa D jaos või punktides E.2.2 või E.2.3 kehtestatud minimaalse toiteelementide sisalduse nõuetele.

Artikkel 21

Identifitseerimine

1.  
Lisaks artikli 9 lõike 1 punktis a käsitletud kohustuslikele märgetele esitatakse ka käesoleva artikli lõigetes 2, 3, 4 ja 5 sätestatud märked.
2.  
Juhul kui deklareeritakse mikroelemendid, märgitakse sõna „mikroelementidega” või „sisaldab” ning selle järel olemasolevate mikroelementide nimetused ja keemilised sümbolid.
3.  
Sekundaartoiteelementide deklareeritud sisaldused esitatakse massiprotsentides täisarvudena või vajaduse korral, kui on olemas sobiv analüüsi meetod, ühe kümnendkoha täpsusega.

Kui väetis sisaldab mitut sekundaartoiteelementi, on esitamise järjekord

CaO ja/või Ca, MgO ja/või Mg, Na2O ja/või Na, SO3 ja/või S.

Deklareeritud mikroelementide sisalduste puhul märgitakse iga mikroelemendi nimetus ja sümbol ning lahustuvvormide massiprotsendid vastavalt I lisa punktidele E.2.2 ja E.2.3.

4.  
Toitainevormide ja lahustuvvormide sisaldused väljendatakse samuti protsentides väetise massist, välja arvatud juhul, kui I lisas on selgesti ette nähtud, et need sisaldused tuleb väljendada teisiti.

Esitatakse üks kümnendkoht, välja arvatud mikroelementide juhtumil, kui kümnendkohtade arv on kindlaks määratud I lisa punktides E.2.2 ja E.2.3.

5.  
Kui I lisas ei ole sätestatud teisiti, deklareeritakse kaltsiumi sisaldus ainult juhul, kui kaltsium esineb vees lahustuvas vormis, kusjuures sisaldus väljendatakse protsentides väetise massist.



III

PEATÜKK

Mikroelemente sisaldavad mineraalväetised

Artikkel 22

Reguleerimisala

Käesolevat peatükki kohaldatakse mikroelemente sisaldavate tahkete ja vedelate mineraalväetiste suhtes, juhul kui nad vastavad I lisa punktides E.1 ja E.2.1 kehtestatud minimaalse toiteelementide sisalduse nõuetele.

Artikkel 23

Identifitseerimine

1.  
Lisaks artikli 9 lõike 1 punktis a käsitletud kohustuslikele märgetele esitatakse ka käesoleva artikli lõigetes 2, 3, 4 ja 5 sätestatud märked.
2.  
Kui väetis sisaldab mitut mikroelementi, märgitakse liiginimetus „mikroelementide segu” ning selle järel olemasolevate mikroelementide nimetused ja keemilised sümbolid.
3.  
Kui väetis sisaldab ainult ühte mikroelementi (I lisa, punkt E.1), esitatakse deklareeritud mikroelemendi sisaldus massiprotsentides täisarvuna või vajaduse korral ühe kümnendkoha täpsusega.
4.  
Mikroelementide vormide ja lahustuvvormide sisaldused väljendatakse samuti protsentides väetise massist, välja arvatud juhul, kui I lisas on selgesti ette nähtud, et need sisaldused tuleb väljendada teisiti.

Mikroelementide korral esitatavate kümnendkohtade arvud on kindlaks määratud I lisa punktis E.2.1.

5.  

I lisa punktides E.1 ja E.2.1 käsitletud toodete puhul esitatakse etiketil ja lisatud dokumentides kohustuslike ja mittekohustuslike deklaratsioonide järel järgmine tekst:

„Kasutamiseks ainult kinnitatud vajaduse korral. Mitte ületada vajaliku doosi määra.”

Artikkel 24

Pakendid

Käesoleva peatüki reguleerimisalasse kuuluvad väetised peavad olema pakendatud.



IV

PEATÜKK

Suure lämmastikusisaldusega ammooniumnitraatväetised

Artikkel 25

Reguleerimisala

Käesolevas peatükis tähendab suure lämmastikusisaldusega ammooniumnitraat-liht- või kompleksväetis toodet, mis on valmistatud ammooniumnitraadi baasil kasutamiseks väetisena ja mille lämmastikusisaldus on üle 28 % ammooniumnitraadi massist.

Seda liiki väetis võib sisaldada anorgaanilisi või inertseid aineid.

Seda liiki väetiste valmistamiseks kasutatud ained ei tohi suurendada väetise kuumustundlikkust ja detonatsioonikalduvust.

Artikkel 26

Ohutusmeetmed ja kontrollimine

1.  
Tootja tagab, et suure lämmastikusisaldusega ammooniumnitraat-lihtväetis vastaks III lisa 1. jao sätetele.
2.  
Käesolevas peatükis ettenähtud kontrollimised, analüüsid ja katsed kõrge lämmastikusisaldusega ammooniumnitraat-lihtväetiste ametlikuks kontrollimiseks tehakse III lisa 3. jaos kirjeldatud meetodite kohaselt.
3.  
Selleks et tagada turuleviidud kõrge lämmastikusisaldusega EÜ ammooniumnitraatväetiste jälgitavus, säilitab väetisetootja operaatorite ning väetise ja selle põhikomponentide valmistamiskohtade nimed ja aadressid. Need andmed peavad olema liikmesriikidele kontrollimiseks kättesaadavad kuni väetist turustatakse ja veel 2 aasta jooksul pärast seda, kui tootja on väetise turuleviimise lõpetanud.

Artikkel 27

Detonatsioonikindluse katse

Ilma et see piiraks artiklis 26 käsitletud meetmete võtmist, tagab tootja, et iga turuleviidud suure lämmastikusisaldusega EÜ ammooniumnitraatväetis on läbinud käesoleva määruse III lisa 2., 3. (meetod 1, punkt 3) ja 4. jaos kirjeldatud detonatsioonikindluse katse. See katse tehakse artikli 30 lõikes 1 või artikli 33 lõikes 1 mainitud heakskiidetud laboratooriumide poolt. Tootja esitab katsetulemused asjaomase riigi pädevale asutusele vähemalt 5 päeva enne väetise turuleviimist või, impordi korral, vähemalt 5 päeva enne väetise saabumist Euroopa Ühenduse piirile. Edaspidi tagab tootja jätkuvalt, et kõik turuleviidavad väetisetarned suudavad läbida kõnesoleva katse.

Artikkel 28

Pakendid

Suure lämmastikusisaldusega ammooniumnitraatväetisi võib teha lõpptarbijale kättesaadavaks ainult pakendatult.



III

JAOTIS

VÄETISTE VASTAVUSHINDAMINE

Artikkel 29

Kontrollmeetmed

1.  
Liikmesriigid võivad märget „EÜ väetis” kandvate väetiste puhul võtta ametliku kontrolli meetmeid selle tõendamiseks, et need väetised vastavad käesoleva määruse nõuetele.

Liikmesriigid võivad nõuda lõivu, mis ei ületa kõnesolevateks kontrollmeetmeteks vajalike katsete maksumust, kuid see ei kohusta tootjat katset kordama või maksma korratud katse eest juhul, kui esmane katse on näidanud asjakohase väetise vastavust nõuetele ja see katse on tehtud artikli 30 nõuetele vastava laboratooriumi poolt.

2.  
Liikmesriigid tagavad, et proovide võtmised ja analüüsid I lisas loetletud liiki EÜ väetiste ametlikuks kontrollimiseks tehakse III ja IV lisas kirjeldatud meetodite kohaselt.
3.  
Vastavust käesolevale direktiivile väetiseliikide, deklareeritud toiteelementide sisalduste ning toitainevormide ja lahustuvvormide deklareeritud sisalduste osas võib tõendada ametliku kontrollimise abil, kasutades ainult III ja IV lisa kohaselt kehtestatud proovivõtu- ja analüüsimeetodeid ning võttes arvesse II lisas sätestatud lubatud hälbeid.

▼M6

4.  
Komisjon kohandab ja ajakohastab mõõtmis-, proovivõtu- ja analüüsimeetodeid, kasutades võimaluse korral Euroopa standardeid. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, võetakse vastu artikli 32 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt. Samas korras võetakse vastu ka käesolevas artiklis ning artiklites 8, 26 ja 27 ettenähtud kontrollmeetmete kindlaksmääramiseks vajalikud rakenduseeskirjad. Nendes rakenduseeskirjades käsitletakse eeskätt küsimusi vajalike korduskatsete sageduse kohta ja meetmete kohta, mida kavandatakse selle tagamiseks, et turuleviidud väetis oleks katsetatud väetisega identne.

▼B

Artikkel 30

Laboratooriumid

1.  
Liikmesriigid teatavad komisjonile nimekirjadest, kuhu on kantud liikmesriikide territooriumil asuvad heakskiidetud laboratooriumid, kes on pädevad osutama teenuseid, mis on vajalikud selleks, et kontrollida EÜ väetiste vastavust käesoleva määruse nõuetele. Need laboratooriumid peavad vastama V lisa B jaos mainitud standarditele. Selline teade esitatakse 11. juuniks 2004 ja iga edasise muudatuse puhul.
2.  
Komisjon avaldab heakskiidetud laboratooriumide nimekirja Euroopa Liidu Teatajas.
3.  
Kui liikmesriigil on alust arvata, et teatav heakskiidetud laboratoorium ei vasta lõikes 1 mainitud standarditele, suunab ta küsimuse artiklis 32 mainitud komiteele. Kui komitee nõustub, et laboratoorium ei vasta standarditele, kustutab komisjon laboratooriumi nime lõikes 2 mainitud nimekirjast.
4.  
Komisjon võtab vastu otsuse küsimuse kohta 90 päeva jooksul alates teate saamisest artikli 32 lõikes 2 osutatud korras.
5.  
Komisjon avaldab muudetud nimekirja Euroopa Liidu Teatajas.



IV

JAOTIS

LÕPPSÄTTED



I

PEATÜKK

Lisade kohandamine

Artikkel 31

Uued EÜ väetised

▼M6

1.  
Komisjon kohandab I lisa, kandes sinna uued väetiseliigid.

▼B

2.  
Tootja või tema esindaja, kes soovib esitada I lisasse kandmiseks uut liiki väetise, koostab selleks tehnilise toimiku, võttes arvesse V lisa A jaos osutatud tehnilisi dokumente.

▼M6

3.  
Komisjon kohandab lisasid, et võtta arvesse tehnika arengut.

▼M6

4.  
Lõigetes 1 ja 3 osutatud meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, võetakse vastu artikli 32 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.

▼M6

Artikkel 32

Komiteemenetlus

1.  
Komisjoni abistab komitee.
2.  

Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7, võttes arvesse nimetatud otsuse artikli 8 sätteid.

Tähtajaks otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõike 6 tähenduses kehtestatakse kolm kuud.

3.  
Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ja artiklit 7, võttes arvesse nimetatud otsuse artikli 8 sätteid.

▼B



II

PEATÜKK

Üleminekusätted

Artikkel 33

Pädevad laboratooriumid

1.  
Ilma et see piiraks artikli 30 lõike 1 sätete kohaldamist, võivad liikmesriigid üleminekuajaks kuni 11. detsembrini 2007 jätkuvalt rakendada siseriiklikke õigusnorme, milles käsitletakse õiguse andmist pädevatele asutustele teenuste osutamiseks, mis on vajalikud selleks, et kontrollida EÜ väetiste vastavust käesoleva määruse nõuetele.
2.  
Liikmesriigid teatavad nende laboratooriumide nimekirjast komisjonile ning esitavad nendele volituste andmise kava üksikasjad. Selline teade esitatakse 11. juuniks 2004 ja iga edasise muudatuse korral.

Artikkel 34

Pakendamine ja märgistamine

Olenemata artikli 35 lõikest 1, võib eelnevates direktiivides ettenähtud EÜ väetiste märkeid, pakendeid ja etikette jätkuvalt kasutada kuni 11. juunini 2005.



III

PEATÜKK

Lõppsätted

Artikkel 35

Kehtetuks tunnistatud direktiivid

1.  
Direktiivid 76/116/EMÜ, 77/535/EMÜ, 80/876/EMÜ ja 87/94/EMÜ tunnistatakse kehtetuks.
2.  
Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiividele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele. Eelkõige käsitatakse erandeid direktiivi 76/116/EMÜ artiklist 7, mida komisjon teeb asutamislepingu artikli 95 lõike 6 alusel, eranditena käesoleva määruse artiklist 5, kusjuures need erandid säilitavad jätkuvalt oma mõju, olenemata käesoleva määruse jõustumisest. Kuni karistuste kehtestamiseni artikli 36 alusel, võivad liikmesriigid jätkuvalt rakendada karistusi lõikes 1 mainitud direktiivide siseriiklike rakenduseeskirjade rikkumise eest.

Artikkel 36

Karistused

Liikmesriigid kehtestavad eeskirjad karistuste kohta, mida kohaldatakse käesoleva määruse sätete rikkumise korral, ning võtavad kõik vajalikud meetmed nende rakendamise tagamiseks. Ettenähtud trahvid peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

Artikkel 37

Siseriiklikud sätted

Liikmesriigid teatavad komisjonile käesoleva määruse artikli 6 lõike 1, artikli 6 lõike 2, artikli 29 lõike 1 ja artikli 36 kohaselt vastuvõetud siseriiklikest õigusnormidest 11. juuniks 2005 ja teatavad komisjonile viivitamata neid õigusnorme mõjutavatest muudatustest.

Artikkel 38

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, välja arvatud artikkkel 8 ja artikli 26 lõige 3, mis jõustuvad 11. juunil 2005.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.



SISUKORD

I LISA – EÜ väetiseliikide nimekiri

A.

Anorgannilised väetised, mis sisaldavad ühte pőhitoitelementi

A.1.

Lämmastikväetised

A.2.

Fosforväetised

A.3.

Kaaiumväetised

B.

Anorgannilised kompleksväetised, mis sisaldavad mitut toileelement i

B.1.

NPK-väetised

B.2.

NP-väetised

B.3.

NK-väetised

B.4.

PK-väetised

C.

Anorgaaniised vedelväetised

C.1.

Ühte pőhitoiteelementi sisaldavad vedelväetised

C.2.

Vedelad kompleksväetised

D.

Anorgaanilised teisejarguliste toiteelementidega väetised

E.

Anorgaanilised mikrovaetised

E.1.

Mikroväetised, mis sisalvadad ainult ühte mikroelementi

E.1.1.

Boor

E.1.2.

Koobalt

E.1.3.

Vask

E.1.4

Raud

E.1.5.

Mangaan

E.1.6.

Molübdeen

E.1.7.

Tsink

E.2

Mikropoelementide sisalduse minimummâärad väetistes, massiprotsenti

E.3

Mikroelementidega kellate vol orgaanilisi kompekse moodustavate lubatud ainete loetelu

F.

Nitrifikatsiooni ja ureaasi inhibiitorid

G.

Lubiained

II LISA – Lubatud hälbed

1.

Primaartoiteelemente sisaldavad lihtmineraalväetised – toiteelementide massiprotsendi absoluutväärtused arvestatult N-le, P2O5-le, K2O-le, MgO-le või Cl-le

2.

Primaartoiteelemente sisaldavad kompleksmineraalväetised

3.

Sekundaartoiteelementide sialdus väetistes

4.

Mikroelementide sisaldus väetistes

5.

Lubiained

III LISA – Tehnilised sätted suure lämmastikusisaldusega ammooniumnitraatväetiste kohta

1.

Suure lämmastikusisaldusega ammooniumnitraat-lihtväetiste karakteristikud ja asjakohased piirnormid

2.

Suure lämmastikusisaldusega ammooniumnitraatväetiste detonatsioonikindluse katse kirjeldus

3.

Lisades III-1 ja III-2 kindlaksmääratud piirnormidele vastavuse kontrollimise meetodid

4.

Detonatsioonikindluse määramine

IV LISA – Proovivõtu- ja analüüsimeetodid

A.

Proovivõtumeetodid väetiste kontrollimiseks

1.

Eesmärk ja rakendatavus

2.

Proovivõtjad

3.

Mõisted

4.

Seadmed

5.

Kvantitatiivsed nõuded

6.

Juhised proovide võtmiseks, ettevalmistamiseks ja pakendamiseks

7.

Lõpp-proovide pakendamine

8.

Proovivõtuprotokoll

9.

Proovide sihtkoht

B

Väetiste analüüsi meetodid

Üldised märkused

Üldsätted väetiste analüüsi meetodite kohta

Meetodid 1

– Proovivõtmine ja proovi ettevalmistamine

Meetod 1.1

– Proovide võtmine analüüsiks

Meetod 1.2

– Proovide ettevalmistamine analüüsiks

Meetod 1.3

– Proovide võtmine analüüsiks staatilistest puisteväetistest

Meetodid 2

– Lämmastik

Meetod 2.1

– Ammooniumlämmastiku määramine

Meetodid 2.2

– Nitraat- ja ammooniumlämmastiku määramine

Meetod 2.2.1

– Nitraat- ja ammooniumlämmastiku määramine Ulschi meetodil

Meetod 2.2.2

– Nitraat- ja ammooniumlämmastiku määramine Arndi meetodil

Meetod 2.2.3

– Nitraat- ja ammooniumlämmastiku määramine Devarda meetodil

Meetodid 2.3

– Üldlämmastiku määramine

Meetod 2.3.1

– Üldlämmastiku määramine kaltsiumtsüaanamiidis, mis ei sisalda nitraate

Meetod 2.3.2

– Üldlämmastiku määramine kaltsiumtsüaanamiidis, mis sisaldab nitraate

Meetod 2.3.3

– Üldlämmastiku määramine karbamiidis

Meetod 2.4

– Tsüaanamiidlämmastiku määramine

Meetod 2.5

– Biureedi spektrofotomeetriline määramine karbamiidis

Meetodid 2.6

– Erinevate lämmastikuvormide määramine ühes ja samas proovis

Meetod 2.6.1

– Erinevate lämmastikuvormide määramine ühes ja samas proovis väetiste korral, milles lämmastik esineb nitraat-, ammoonium-, karbamiid- või tsüaanamiidlämmastikuna

Meetod 2.6.2

– Üldlämmastiku määramine kahel meetodil väetistes, mis sisaldavad lämmastikku ainult nitraatidena, ammooniumlämmastiku ja karbamiidina

Meetod 2.6.3

– Karbamiidi kondensaatide määramine vedelikkromatograafiaga Isobutüleendikarbamiid ja krotonülideendikarbamiid (meetod A) ning metüleen-karbamiidi oligomeerid (meetod B)

Meetodid 3

– Fosfor

Meetodid 3.1

– Eraldamine

Meetod 3.1.1

– Anorgaanilistes hapetes lahustuva fosfori ekstraheerimine

Meetod 3.1.2

– 2 % sipelghappes lahustuva fosfori ekstraheerimine

Meetod 3.1.3

– 2 % sidrunhappes lahustuva fosfori ekstraheerimine

Meetod 3.1.4

– Neutraalses ammooniumtsitraadi lahuses lahustuva fosfori ekstraheerimine

Meetodid 3.1.5

– Eraldamine leeliselise ammooniumtsitraadi lahuse abil

Meetod 3.1.5.1

– Lahustuva fosfori ekstraheerimine Petermanni meetodil 65 °C juures

Meetod 3.1.5.2

– Lahustuva fosfori ekstraheerimine Petermanni meetodil toatemperatuuril

Meetod 3.1.5.3

– Joulie leeliselises ammooniumtsitraadi lahuses lahustuva fosfori ekstraheerimine

Meetod 3.1.6

– Vees lahustuva fosfori ekstraheerimine

Meetod 3.2

– Ekstraheeritud fosfori määramine

Meetod 4

– Kaalium

Meetod 4.1

– Vees lahustuva kaaliumi sisalduse määramine

Meetod 5

– Süsinikdioksiid

Meetod 5.1

– Süsinikdioksiidi määramine. I osa: tahked väetised

Meetod 6

– Kloor 116

Meetod 6.1

– Kloriidide määramine orgaanilise aine puudumise korral

Meetodid 7

– Peenestusmäär

Meetod 7.1

– Peenestusmäära määramine (kuivmenetlus)

Meetod 7.2

– Fosforiidihiiva peenestusmäära määramine

Meetodid 8

– Sekundaartoiteelemendid

Meetod 8.1

– Üldkaltsiumi, üldmagneesiumi, üldnaatriumi ja sulfaatidena esineva üldväävli ekstraheerimine

Meetod 8.2

– Erinevates vormides esineva üldväävli ekstraheerimine

Meetod 8.3

– Vees lahustuva kaltsiumi, magneesiumi, naatriumi ja sulfaatidena esineva väävli ekstraheerimine

Meetod 8.4

– Erinevates vormides esineva vees lahustuva väävli ekstraheerimine

Meetod 8.5

– Elementaarse väävli ekstraheerimine ja määramine

Meetod 8.6

– Eraldatud ja oksalaadina sadestatud kaltsiumi manganimeetriline määramine

Meetod 8.7

– Magneesiumi määramine aatomiabsorptsioonspektromeetria abil

Meetod 8.8

– Magneesiumi määramine kompleksomeetria abil

Meetod 8.9

– Sulfaadisisalduse määramine kolmel meetodil

Meetod 8.10

– Eraldatud naatriumi määramine

Meetod 8.11

– Kaltsiumi ja formiaadi määramine kaltsiumformiaadis

Meetodid 9

– Analüüsimeetodid, kui mikroelementide sisaldus ei ületa 10 %

Meetod 9.1

– Väetistes olevate mikroelementide ekstraktsioon kuningveega

Meetod 9.2

– Väetises olevate vees lahustuvate mikroelementide ekstraktsioon ja orgaaniliste ühendite eemaldamine väetise ekstraktidest

Meetod 9.3

– Koobalti, vase, raua, mangaani ja tsingi määramine leek-aatomabsorptsioonspektromeetriga (FAAS)

Meetod 9.4

– Boori, koobalti, vase, raua, mangaani, molübdeeni ja tsingi määramine ICP-AES meetodiga

Meetod 9.5

– Boori spektromeetriline määramine asometiin H-ga

Meetod 9.6

– Molübdeeni spektromeetriline määramine ammooniumtiotsüanaatkompleksi abil

Meetodid 10

– Analüüsimeetodid, kui mikroelementide sisaldus on üle 10 %

Meetod 10.1

– Väetistes olevate mikroelementide ekstraktsioon kuningveega

Meetod 10.2

– Väetises olevate vees lahustuvate mikroelementide ekstraktsioon ja orgaaniliste ühendite eemaldamine väetise ekstraktidest

Meetod 10.3

– Koobalti, vase, raua, mangaani ja tsingi määramine leek-aatomabsorptsioonspektromeetriga (FAAS)

Meetod 10.4

– Boori, koobalti, vase, raua, mangaani, molübdeeni ja tsingi määramine ICP-AES meetodiga

Meetod 10.5

– Boori määramine atsidimeetrilise tiitrimise abil

Meetod 10.6

– Molübdeeni gravimeetriline määramine 8-hüdroksükinoliiniga

Meetod 11

– Kelaadimoodustajad

Meetod 11.1

– Kelaatsete mikroelementide sisalduse ja mikroelementide kelaatse fraktsiooni määramine

Meetod 11.2

– EDTA, HEDTA ja DTPA määramine

Meetod 11.3

– o,o-EDDHA, o,o-EDDHMA ja HBED abil kelaaditud raua määramine

Meetod 11.4

– EDDHSA abil moodustatud kelaatse raua määramine

Meetod 11.5

– o,p-EDDHA abil moodustatud kelaatse raua määramine

Meetod 11.6

– IDHA määramine

Meetod 11.7

– Lignosulfonaatide määramine

Meetod 11.8

– Komplekseerunud mikroelementide sisalduse ja komplekseerunud mikroelementide fraktsiooni määramine

Meetod 11.9

– [S,S]-EDDSi määramine

Meetod 11.10

– HGA määramine

Meetods 12

– Nitrifikatsiooni ja ureaasi inhibiitorid

Meetod 12.1

– Ditsüaandiamiidi määramine

Meetod 12.2

– NBPT määramine

Meetod 12.3

– 3-metüülpürasooli määramine

Meetod 12.4

– TZ määramine

Meetod 12.5

– 2-NPT määramine

Meetod 12.6

– DMPF määramine

Meetod 12.7

– NBPT/NPPT määramine

Meetod 12.8

– DMPSA määramine

Meetods 13

– Raskmetallid

Meetod 13.1

– Kaadmiumisisalduse määramine

Meetodid 14

– Lubiained

Meetod 14.1

– Lubiainete suurusejaotuse määramine kuiv- ja märgsõelumise abil

Meetod 14.2

– Karbonaat- ja silikaatlubiainete reaktsioonivõime määramine soolhappe abil

Meetod 14.3

– Reaktsioonivõime määramine automaatse tiitrimismeetodiga sidrunhappe abil

Meetod 14.4

– Lubiainete neutraliseeriva toime määramine

Meetod 14.5

– Kaltsiumi sisalduse määramine lubiainetes oksalaadi abil

Meetod 14.6

– Kaltsiumi ja magneesiumi sisalduse määramine lubiainetes kompleksomeetria abil

Meetod 14.7

– Magneesiumi sisalduse määramine lubiainetes aatomiabsorptsioonspektromeetria abil

Meetod 14.8

– Niiskussisalduse määramine

Meetod 14.9

– Graanulite lagunemise määramine

Meetod 14.10

– Toote mõju määramine pinnaseproovide inkubatsiooni abil

V LISA

A.

Dokumendid, millest tootjad või nende esindajad juhinduvad tehnilise kausta koostamisel uue väetiseliigi kandmiseks käesoleva määruse I lisasse

B.

Nõuded, mida volituste saamiseks peavad täitma laboratooriumid, kes on pädevad osutama vajalikke teenuseid, et kontrollida eü väetiste vastavust käesoleva määruse ja selle lisade nõuetele



I LISA

EÜ VÄETISELIIKIDE NIMEKIRI

A.   Anorgaanilised väetised, mis sisaldavad ühte põhitoitelementi

A.1.   Lämmastikväetised



Jrk nr

Liigi nimetus

Andmed tootmismeetodi kohta ja põhilised koostisosad

Toitainete miinimumsisaldus (massiprotsent); toitainete väljendusviis; muud nõuded

Liigi nimetuse kohta muud andmed

Toitainete sisalduse esitamise viis; toitainete vorm ja lahustuvus; muud tunnused

1

2

3

4

5

6

1(a)

Kaltsiumnitraat ehk lubisalpeeter

Keemiline valmistis, mis sisaldab peamiselt kaltsiumnitraati. Võib sisaldada ka ammooniumnitraati

15 % N

Lämmastik väljendatakse üld- või nitraat- ja ammooniumlämmastikuna. Ammooniumlämmastiku maksimaalne sisaldus 1,5 %

 

Üldlämmastik

Lisatavate andmed

Nitraatlämmastik

Ammooniumlämmastik

1(b)

Kaltsiummagneesiumnitraat (lubisalpeeter ja magneesium)

Keemiline valmistis, mis sisaldab peamiselt kaltsium- ja magneesiuminitraati

13 % N

Lämmastik väljendatakse nitraatlämmastikuna. Minimaalne vees lahustuva magneesiumi soolasisaldus väljendatakse magneesium oksiidina: 5 % MgO

 

Nitraatlämmastik

Vees lahustuv magneesiumoksiid

1(c)

Magneesiumnitraat

Keemiline valmistis, mis sisaldab peamiselt heksahüdreeritud magneesiumnitraati

10 % N

Lämmastik väljendatakse nitraatlämmastikuna

Turustades kristallidena võib lisada „kristallilises vormis”.

Nitraatlämmastik

Vees lahustuv magneesiumoksiid

14 % MgO

Magneesiumi sisaldus väljendatakse vees lahustuva magneesiumoksiidina

2(a)

Naatriumnitraat

Keemiline valmistis, mis sisaldab peamiselt naatriumnitraati

15 % N

Lämmastik väljendatakse nitraatlämmastikuna

 

Nitraatlämmastik

2(b)

Tšiili nitraat ehk tšiili salpeeter

Keemiline valmistis, mis on saadud kaltsiumitoormest, sisaldab peamiselt naatriumnitraati

15 % N

Lämmastik väljendatakse nitraatlämmastikuna

 

Nitraatlämmastik

3(a)

Kaltsiumtsüaanamiid ehk lubilämmastik

Keemiline valmistis, mis sisaldab peamiselt kaltsiumtsüaanamiidi, kaltsiumoksiidi ja vähesel määral ammooniumühendeid ja karbamiidi

18 % N

Lämmastik väljendatakse üldlämmastikuna, vähemalt 75 % lämmastikust peab olema deklareeritud tsüaanamiidi vormis

 

Üldlämmastik

3(b)

Lämmastik-kaltsiumtsüaanamiid

Keemiline valmistis, mis sisaldab peamiselt kaltsiumtsüaanamiidi, kaltsium oksiidi ja võimalikult väikestes kogustes ammooniumühendid ja karbamiidi, millele on lisatud nitraate

18 % N

Lämmastik väljendatakse üldlämmastikuna, vähemalt 75 % deklareeritud mitte nitraatlämmastikust peab olema tsüaanamiidina. Nitraatlämmastiku sisaldus:

— minimaalselt: 1 % N

— maksimaalselt: 3 % N

 

Üldlämmastik

Nitraatlämmastik

▼M5

4

Ammooniumsulfaat

Keemiline toode, mis sisaldab peamise koostisainena ammooniumsulfaati ja (võib sisaldada) kuni 15 % kaltsiumnitraati

19,7 %,

väljendatud üldlämmastikuna

Nitraatlämmastiku maksimumsisaldus 2,2 %, kui on lisatud kaltsiumnitraati

Kui turustatakse ammooniumsulfaadi ja kaltsiumnitraadi seguna, peab valmistis sisaldama kuni 15 % kaltsiumnitraati

Ammooniumlämmastik

Üldlämmastik, kui on lisatud kaltsiumnitraati

▼B

5

Ammooniumnitraat või kaltsiumammooniumnitraat e. lubiammooniumsalpeeter

Keemiline valmistis, mis sisaldab peamiselt ammooniumnitraati ja mis võib sisaldada täiteainena lubjakivi- või dolomiidijahu, kaltsium- või magneesiumsulfaati või kiseriiti

20 % N

Lämmastik väljendatakse nitraat- ja ammooniumlämmastikuna, mõlemad lämmastikuvormid arvestatakse olemasoleva lämmastiku osas pooleks.

Vajaduse korral vt käesoleva määruse lisasid III.1 ja III.2.

See väetise liik varustatakse märkega „kaltsiumammooniumnitraat”, kui väetis sisaldab kaltsiumkarbonaati (näiteks lubjakivi) ja/või magneesiumkarbonaati ja kaltsiumkarbonaati (näiteks dolomiit) lisaks ammooniumnitraadile. Minimaalne nimetatud karbonaatide sisaldus peab olema 20 % ja nende puhtusaste vähemalt 90 %.

Üldlämmastik

Nitraatlämmastik

Ammooniumlämmastik

6

Ammooniumsulfaatnitraat

Keemiline valmistis, mis sisaldab peamiselt ammooniumnitraati ja- sulfaati

25 % N

Lämmastik väljendatakse ammoonium- ja nitraatlämmastikuna. Minimaalne nitraatlämmastiku sisaldus 5 %

 

Üldlämmastik

Ammooniumlämmastik

Nitraatlämmastik

7

Magneesiumsulfonitraat

Keemiline valmistis, mis sisaldab peamiselt ammooniumnitraati, ammooniumsulfaati ja magneesiumsulfaati

19 % N

Lämmastik väljendatakse ammoonium- ja nitraatlämmastikuna. Minimaalne nitraatlämmastiku sisaldus 6 %.

 

Üldlämmastik

Ammooniumlämmastik

5 % MgO

Magneesium väljendatakse vees lahustuva magneesiumoksiidina

 

Nitraatlämmastik

Vees lahustuv magneesiumoksiid

8

Magneesiumammooniumnitraat

Keemiline valmistis, mis sisaldab peamiselt ammooniumnitraati ja magneesiumiühendeid (dolomiit ja/või magneesiumsulfaat)

19 % N

Lämmastik väljendatakse ammoonium- ja nitraatlämmastikuna. Minimaalne nitraatlämmastiku sisaldus on 6 %.

 

Üldlämmastik

Ammooniumlämmastik

Nitraatlämmastik

5 % MgO

Magneesium väljendatakse üldmagneesiumoksiidina

 

Üldmagneesiumoksiid ja võimalusel vees lahustuv magneesiumoksiid

9

Karbamiid

Keemiline valmistis, mis sisaldab peamiselt karbonüüldiamiidi (karbamiidi)

44 % N

Üldkarbamiidlämmastik (kaasa arvatud biureet). Maksimaalne biureedi sisaldus 1,2 %

 

Üldlämmastik väljendatakse karbamiidlämmastikuna

10

Krotonülideendikarbamiid

Keemilise reaktsiooni tulemusena saadud valmistis, mis sisaldab karbamiidi ja krotonaldehüüdi.

Monomeerne segu

28 % N

Lämmastik väljendatakse üldlämmastikuna

Vähemalt 25 % N on krotonülideendikarbamiidi

Maksimaalne karbamiidlämmastiku sisaldus on 3 %

 

Üldlämmastik

Karbamiidlämmastikku vähemalt 1 % kaalust

Krotonülideendikarbamiidlämmastik

11

Isobutülideendikarbamiid

Keemilise reaktsiooni tulemusena saadud valmistis, mis sisaldab karbamiidi ja isobutüüraldehüüdi.

Monomeerne segu

28 % N

Lämmastik väljendatakse üldlämmastikuna

Vähemalt 25 % N on isobutülideendikarbamiid

Maksimaalne karbamiidlämmastiku sisaldus on 3 %

 

Üldlämmastik

Karbamiidlämmastikku vähemalt 1 % kaalust

Isobutülideendikarbamiidlämmastik

12

Karbamiidformaldehüüd

Valmistis, mis saadakse karbamiidi ja formaldehüüdi reageerimisel, sisaldab peamiselt karbamiidaldehüüdi molekule.

Polümeerne ühend

36 % N üldlämmastikuna

Lämmastik väljendatakse üldlämmastikuna

Vähemalt 3/5 kogu deklareeritud üldlämmastikust peab olema kuumas vees lahustuv

Vähemalt 31 % N on karbamiidformaldehüüd

Maksimaalne karbamiidlämmastiku sisaldus on 5 %

 

Üldlämmastik

Karbamiidlämmastikku vähemalt 1 % kaalust

Külmas vees lahustuv formaldehüüdkarbamiidlämmastik

Kuumas vees lahustuv formaldehüüdkarbamiidlämmastik

13

Krotonülideendikarbamiidi sisaldav lämmastikväetis

Keemiline valmistis, mis sisaldab krotonülideendikarbamiidi ja lämmastikväetisi (A1 loetelu valmistised, välja arvatud valmistised 3(a), 3(b) ja 5)

18 % N väljendatakse üldlämmastikuna

Vähemalt 3 % lämmastikust on ammooniumlämmastik ja/või nitraatlämmastik ja/või karbamiidlämmastik

Vähemalt 1/3 kogu deklareeritud üldlämmastikust peab olema krotonülideendikarbamiidi

Maksimaalne biureedisisaldus on:

(karbamiid N + krotonülideendikarbamiid N) × 0,026

 

Üldlämmastik

Iga vormi sisaldus peab olema vähemalt 1 %:

— nitraatlämmastik

— ammooniumlämmastik

— karbamiidlämmastik

Krotonülideendikarbamiidlämmastik

14

Isobutülideendikarbamiidi sisaldav lämmastikväetis

Keemiline valmistis, mis sisaldab isobutülideendikarbamiidi (A 1 loetelu valmistised, välja arvatud valmistised 3(a), 3(b) ja 5)

18 % N väljendatakse üldlämmastikuna

Vähemalt 3 % lämmastikust on ammooniumlämmastik ja/või nitraatlämmastik ja/või karbamiidlämmastik

Vähemalt 1/3 kogu deklareeritud üldlämmastikust peab olema isobutülideendikarbamiidlämmastik

Maksimaalne biureedisisaldus on:

(karbamiid N + isobutülideendikarbamiid N) × 0,026

 

Üldlämmastik

Iga vormi sisaldus peab olema vähemalt 1 %:

— nitraatlämmastik

— ammooniumlämmastik

— karbamiidlämmastik

Isobutülideendikarbamiidlämmastik

15

Karbamiidformaldehüüdi sisaldav lämmastikväetis

Keemiline valmistis, mis sisaldab karbamiidformaldehüüdi ja lämmastikväetisi (A 1 loetelu valmistised, välja arvatud valmistised 3(a), 3(b) ja 5)

18 % N väljendatakse üldlämmastikuna

Vähemalt 3 % lämmastikust on ammoonium- ja/või nitraat- ja/või karbamiidlämmastik.

Vähemalt 1/3 deklareeritud üldlämmastikust peab olema karbamiidformaldehüüdlämmastik

Karbamiidformaldehüüdlämmastik peab sisaldama vähemalt 3/5 kuumas vees lahustuvat lämmastikku

Maksimaalne biureedisisaldus:

(karbamiid N + karbamiidformaldehüüd) × 0,026

 

Üldlämmastik

Iga vormi sisaldus peab olema vähemalt 1 %:

— nitraatlämmastik

— ammooniumlämmastik

— karbamiidlämmastik

Karbamiiidformaldehüüdlämmastik

Külmas vees lahustuv karbamiiidformaldehüüdlämmastik

Ainult kuumas vees lahustuv karbamiiidformaldehüüdlämmastik

▼M5 —————

▼B

►M5  16 ◄

Karbamiidammooniumsulfaat

Keemiline valmistis, mis saadakse karbamiidist ja ammooniumsulfaadist

30 % N

Lämmastik väljendatakse ammoonium- ja karbamiidlämmastikuna

Minimaalne ammooniumlämmastiku sisaldus 4 %

Minimaalne väävli sisaldus väljendatakse vääveltrioksiidina 12 %

Maksimaalne biureedisisaldus 0,9 %

 

Üldlämmastik

Ammooniumlämmastik

Karbamiidlämmastik

Vees lahustuv vääveltrioksiid

A.2.   Fosforväetised

Kui granuleeritud kujul müüdava väetise puhul (väetis 1, 3, 4, 5, 6 või 7) on ette nähtud põhikomponendiks oleva aine osakeste suuruse kriteerium, määratakse nende suurus sobiva analüüsimeetodi abil.



Jrk nr

Liigi nimetus

Andmed tootmismeetodi kohta ja põhilised koostisosad

Toitainete miinimumsisaldus (massiprotsent); toitainete andmete väljendusviis; muud nõuded

Liigi nimetuse kohta muud andmed

Toitainete sisalduse esitamise viis; toitainete vormid ja lahustuvus; muud tunnused

1

2

3

4

5

6

1

Räbu:

— Toomasfosfaat

— Toomasräbu

Valmistis, mis saadakse fosforirikka rauamaagi rauaks töötlemisel ja sisaldab peamiselt kaltsiumränifosfaati

12 % P2O5

Fosfor väljendatakse mineraalhappes lahustuva fosforpentaoksiidina, vähemalt 75 % deklareeritud fosforpentaoksiidi sisaldusest peab olema 2 % sidrunhappes lahustuvana

või 10 % P2O5

Fosfor väljendatakse 2 % sidrunhappes lahustuva fosforpentaoksiidina

Osakeste suurus:

— vähemalt 75 % läbib 0,160 mm avadega sõela

— vähemalt 96 % läbib 0,630 mm avadega sõela

 

Mineraalhappes lahustuv üldfosforpentaoksiid, millest 75 % (massiprotsent) on lahustuv 2 % sidrunhappes (turustamiseks Prantsusmaal, Itaalias, Hispaanias, Kreekas ►M1  , Tšehhi Vabariigis, Eestis, Küprosel, Lätis, Leedus, Ungaris, Maltal, Poolas, Sloveenias, Slovakkias, ◄ ►M3  Bulgaarias ja Rumeenias ◄ )

Mineraalhappes lahustuv üldfosforpentaoksiid ja 2 % sidrunhappes lahustuv fosforpentaoksiid (turustamiseks Ühendkuningriigis)

2 % sidrunhappes lahustuv üldfosforpentaoksiid (turustamiseks Saksamaal, Belgias, Taanis, Iirimaal, Luksemburgis, Hollandis ja Austrias)

2(a)

Lihtsuperfosfaat

Valmistis, mis saadakse fosfaattoorme reageerimisel väävelhappega ja sisaldab peamiselt monokaltsiumfosfaati ja kaltsiumsulfaati

16 % P2O5

Fosfor väljendatakse neutraalses ammooniumtsitraadis lahustuva P2O5 -na, vähemalt 93 % deklareeritud P2O5 sisaldusest peab olema vees lahustuv.

Analüüsiks võetav kogus: 1 g

 

Neutraalses ammooniumtsitraadis lahustuv fosforpentaoksiid

Vees lahustuv fosforpentaoksiid

2(b)

Rikastatud e. kontsentreeritud superfosfaat

Valmistis, mis saadakse fosfaattoorme reageerimisel väävelhappega ja fosforhappega ning sisaldab peamiselt monokaltsiumfosfaati ja kaltsiumsulfaati

25 % P2O5

Fosfor väljendatakse neutraalses ammooniumtsitraadis lahustuva P2O5- na, vähemalt 93 % deklareeritud P2O5 sisaldusest peab olema vees lahustuv.

Analüüsiks võetav kogus: 1 g

 

Neutraalses ammooniumtsitraadis lahustuv fosforpentaoksiid

Vees lahustuv fosforpentaoksiid

▼M2

2(c)

Kolmekordne superfosfaat

Valmistis, mis saadakse peenestatud fosfaattoorme reageerimisel fosforhappega ja mis sisaldab peamiselt monokaltsiumfosfaati

38 % P2O5

Fosfor väljendatakse neutraalses ammooniumtsitraadis lahustuva P2O5-na, vähemalt 85 % deklareeritud P2O5-sisaldusest peab olema vees lahustuv

Analüüsiks võetav kogus: 3 g

 

Neutraalses ammooniumtsitraadis lahustuv fosforpentaoksiid

Vees lahustuv fosforpentaoksiid

▼B

3

Osaliselt lahustunud toorfosfaat e. poolsuperfosfaat

Valmistis, mis saadakse fosfaattoorme reageerimisel osalise koguse väävelhappe või fosforhappega ja sisaldab peamiselt monokaltsiumfosfaati, trikaltsiumfosfaati ja kaltsiumsulfaati

20 % P2O5

Fosfor väljendatakse mineraalhappes lahustuva P2O5-na, vähemalt 40 % deklareeritud P2O5 sisaldusest peab olema vees lahustuv.

Osakeste suurus:

— vähemalt 90 % läbib 0,160 mm avadega sõela

— vähemalt 98 % läbib 0,630 mm avadega sõela

 

Mineraalhappes lahustuv üldfosforpentaoksiid

Vees lahustuv fosforpentaoksiid

▼M7

3(a)

Osaliselt lahustunud looduslik fosfaat magneesiumilisandiga

Valmistis, mis saadakse loodusliku fosfaadi osalisel lahustamisel väävelhappes või fosforhappes ja millele lisatakse magneesiumsulfaati või magneesiumoksiidi ning mis sisaldab põhiliste koostisosadena monokaltsiumfosfaati, trikaltsiumfosfaati, kaaliumsulfaati ja magneesiumsulfaati

16 % P2O5

6 % MgO

Fosfor väljendatakse neutraalses mineraalhappes lahustuva P2O5-na, kusjuures vähemalt 40 % deklareeritud P2O5 sisaldusest peab olema vees lahustuv

Graanulite suurus:

— vähemalt 90 % osakestest peab mahtuma läbi 0,160 mm avadega sõela

— vähemalt 98 % osakestest peab mahtuma läbi 0,630 mm avadega sõela

 

(Mineraalhapetes lahustuv) fosforpentaoksiid (kokku)

Vees lahustuv fosforpentaoksiid

Magneesiumoksiid (kokku)

Vees lahustuv magneesiumoksiid

▼B

4

Dikaltsiumfosfaat

Valmistis, mis saadakse fosfaattoorme või kondijahu töötlemisel fosforhappega ja mis sisaldab peamiselt dehüdreeritud dikaltsiumfosfaati

38 % P2O5

Fosfor väljendatakse leelises ammooniumtsitraadis lahustuva P2O5-na (Petermanni meetod)

Osakeste suurus:

— vähemalt 90 % läbib 0,160 mm avadega sõela,

— vähemalt 98 % läbib 0,630 mm avadega sõela

 

Leeliselises ammooniumtsitraadis lahustuv fosforpentaoksiid

5

Kaltsineeritud fosfaat

Valmistis, mis saadakse fosfaattoorme kuumutamisel leeliste ühendite ja ränihappega ning sisaldab peamiselt kaltsiumfosfaati ja kaltsiumsilikaati

25 % P2O5

Fosfor väljendatakse leeliselises ammooniumtsitraadis lahustuva P2O5-na (Petermanni meetod)

Osakeste suurus:

— vähemalt 75 % läbib 0,160 mm avadega sõela

— vähemalt 96 % läbib 0,630 mm avadega sõela

 

Leeliselises ammooniumtsitraadis lahustuv fosforpentaoksiid

6

Alumiiniumkaltsiumfosfaat

Amorfne valmistis, mis saadakse fosfaattoorme kuumutamisel ja jahvatamisel ning sisaldab peamiselt alumiinium- ja kaltsiumfosfaate

30 % P2O5

Fosfor väljendatakse mineraalhappes lahustuva P2O5-na, vähemalt 75 % deklareeritud P2O5 sisaldusest peab lahustuma leeliselises ammooniumtsitraadis (Joulie meetod)

Osakeste suurus:

— vähemalt 90 % läbib 0,160 mm avadega sõela,

— vähemalt 98 % läbib 0,630 mm avadega sõela

 

Mineraalhappes lahustuv üldfosforpentaoksiid

Leeliselises ammooniumtsitraadis lahustuv fosforpentaoksiid

7

Pehme fosfaattoorme fosfaat e. fosforiidijahu

Valmistis, mis saadakse pehme fosfaattoorme jahvatamisel ja mis peamiselt sisaldab trikaltsiumfosfaati ja kaltsiumkarbonaati

25 % P2O5

Fosfor väljendatakse mineraalhappes lahustuva P2O5-na, vähemalt 55 % deklareeritud P2O5 sisaldusest peab lahustuma 2 % sipelghappes

Osakeste suurus:

— vähemalt 90 % läbib 0,063-mm avadega sõela,

— vähemalt 99 % läbib 0,125-mm avadega sõela.

 

Mineraalhappes lahustuv üldfosforpentaoksiid

2 % sipelghappes lahustuv fosforpentaoksiid

0,063 mm avadega sõela läbiva materjali massiprotsent

A.3.   Kaaliumväetised



Jrk nr

Liigi nimetus

Andmed tootmismeetodi kohta ja põhilised koostisosad

Toitainete miinimumsisaldus (massiprotsent); toitainete andmete väljendusviis; muud nõudmised

Liigi nimetuse kohta muud andmed

Toitainete sisalduse esitamise viis; toitainete tüüp ja lahustuvus; muud tunnused

1

2

3

4

5

6

▼M11

1

Töötlemata kaaliumsool

Töötlemata kaaliumsooladest saadud valmistis

9 % K2O

Kaalium väljendatakse vees lahustuva K2O-na

2 % MgO

Magneesium vees lahustuvate soolade kujul, väljendatakse magneesiumoksiidina

Võib lisada tavapäraseid kaubanimesid

Vees lahustuv kaaliumoksiid

Vees lahustuv magneesiumoksiid

Naatriumoksiid kokku

Kloriidisisaldus tuleb deklareerida

▼M10

2

Rikastatud töötlemata kaaliumsool

Töötlemata kaaliumsooladest saadud valmistis, mida on rikastatud kaaliumkloriidiga segamise abil

18 % K2O

Kaalium väljendatakse vees lahustuva K2O-na

Võib lisada tavapäraseid kaubanimesid

Vees lahustuv kaaliumoksiid

Vees lahustuva magneesiumoksiidi sisaldus võidakse esitada, kui MgO sisaldus on kõrgem kui 5 %

▼B

3

Kaaliumkloriid (kaalisool)

Valmistis, mis saadakse looduslikest kaaliumiühenditest ja sisaldab peamiselt kaaliumkloriidi

37 % K2O

Kaalium väljendatakse vees lahustuva K2O-na

Võib lisada tuntud kaubanduslikud nimetused

Vees lahustuv kaaliumoksiid

4

Magneesiumi sisaldav kaaliumkloriid

Valmistis, mis saadakse kaalitoormest, kuhu on lisatud magneesiumühendeid ja mis peamiselt sisaldab kaaliumkloriidi ja magneesiumsoola

37 % K2O

Kaalium väljendatakse vees lahustuva K2O-na

 

Vees lahustuv kaaliumoksiid

Vees lahustuv magneesiumoksiid

5 % MgO

Veeslahutuv magneesium väljendatakse magneesiumoksiidina

 

5

Kaaliumsulfaat

Kaaliumiühendite keemilise reaktsiooni tulemusena saadud valmistis, mis sisaldab peamiselt kaaliumsulfaati

47 % K2O

Kaalium väljendatakse vees lahustuva K2O-na

Maksimaalne kloorisisaldus on 3 %

 

Vees lahustuv kaaliumoksiid

Kloori sisalduse mainimine on valikuline

6

Magneesiumiühendeid sisaldav kaaliumsulfaat e. kaalimagneesium

Keemiline valmistis, mis saadakse kaaliumi ja magneesiumi ühendite keemilise reaktsiooni tulemusena ja mis sisaldab peamiselt kaalium- ja magneesiumsulfaati

22 % K2O

Kaalium väljendatakse vees lahustuva K2O-na

Võib lisada tuntud kaubanduslikud nimetused

Vees lahustuv kaaliumoksiid

Vees lahustuv magneesiumoksiid

Kloori sisalduse mainimine on valikuline

8 % Mg0

Vees lahustuv magneesium väljendatakse magneesiumoksiidina

Maksimaalne kloorisisaldus on 3 %

7

Kaaliumsulfaati sisaldav kiseriit

Valmistis, mis saadakse kiseriidist, kuhu on lisatud kaaliumsulfaati

8 % MgO

Magneesium väljendatakse vees lahustuva MgO-na

Võib lisada tuntud kaubanduslikud nimetused

Vees lahustuv magneesiumoksiid

Vees lahustuv kaaliumoksiid

Kloori sisalduse mainimine on valikuline

6 % K2O

Kaalium väljendatakse vees lahustuva K2O-na

Kokku MgO + K2O 20 %

Maksimaalne kloorisisaldus on 3 %

B.   Anorgaanilised kompleksväetised, mis sisaldavad mitut toiteelementi

B.1.   NPK väetised



B.1.1

Liigi nimetus

NPK väetised

Andmed tootmismeetodi kohta

Keemiliselt või segades saadud valmistis, millele ei ole lisatud loomseid ega taimseid orgaanilisi ühendeid

Toitainete miinimumsisaldus (massiprotsent)

— Kokku 20 % (N + P2O5+K2O)

— Toitainete sisaldus vähemalt: 3 % N, 5 % P2O5, 5 % K2O



Toitainete vormid, osakeste suurus, lahustuvus ja deklareeritud sisaldus veergudes 4, 5 ja 6

Väetiste identifitseerimise andmed

ja muud nõuded

N

P2O5

K2O

N

P2O5

K2O

1

2

3

4

5

6

(1)  Üldlämmastik

(2)  Nitraatlämmastik

(3)  Ammooniumlämmastik

(4)  Karbamiidlämmastik

(5)  Tsüaanamiidlämmastik

(1)  Vees lahustuv P2O5

(2)  Neutraalses ammooniumtsitraadis lahutuv P2O5

(3)  Neutraalses ammooniumtsitraadis ja vees lahustuv P2O5

(4)  Ainult mineraalhappes lahustuv P2O5

(5)  Leeliselises ammooniumtsitraadis lahustuv P2O5 (Petermanni meetod)

(6a)  Mineraalhappes lahustuv P2O5, millest vähemalt 75 % lahustub 2 % sidrunhappes

(6b)  2 % sidrunhappes lahustuva P2O5

(7)  Mineraalhappes lahustuv P2O5, millest vähemalt 75 % deklareeritud P2O5 sisaldusest lahustub leeliselises ammooniumtsitraadis (Joulie meetod)

(8)  Mineraalhappes lahustuv P2O5, millest vähemalt 55 % deklareeritud P2O5 sisaldusest lahustub

Vees lahustuv K2O

(1)  Üldlämmastik

(2)  Lämmastik deklareeritakse, kui N vormide (2) kuni (5) sisaldus on vähemalt 1 massiprotsent

(3)  Üle 28 % N, vt lisa III.2

1.  NPK väetis, mis ei sisalda toomasräbu, kaltsineeritud fosfaate, alumiiniumkaltsiumfosfaate, osaliselt lahustuvat toorfosfaati ja pehme fosfaattoorme fosfaate, deklareeritakse vastavalt lahustuvusele (1), (2) või (3):

— kui vees lahustuvat P2O5 on alla 2 %, deklareeritakse ainult lahustuvus (2);

— kui vees lahustuvat P2O5 on vähemalt 2 %, tuleb deklareerida lahustuvus (3), ja vees lahustuva P2O5 sisaldus peab olema viidatud (lahustuvus (1))

Mineraalhappes lahustuva P2O5 sisaldus ei tohi ületada 2 %

Lahustuvuse (2) ja (3) kindlaks määramiseks väetise liigi 1 analüüsiks võetav kogus on 1 g

2(a)  NPK väetis, mis sisaldab pehme fosfaattoorme fosfaate (fosforiidijahu) või osaliselt lahustuvat toorfosfaati (poolsuperfosfaati) ei tohi sisaldada toomasräbu, kaltsineeritud fosfaate ja alumiiniumkaltsium fosfaate. Deklareeritakse vastavalt lahustuvusele (1), (3) ja (4)

See väetise tüüp peab sisaldama:

— ainult mineraalhappes lahustuvat P2O5 vähemalt 2 % (lahustuvus (4));

— neutraalses ammooniumtsitraadis ja vees lahustuvat P2O5 vähemalt 5 % (lahustuvus (3));

— vees lahustuvat P2O5 vähemalt 2,5 % (lahustuvus (1)).

See väetisetüüp peab olema varustatud märkega „peeneks jahvatatud fosfaattoormega NPK väetis” või „poolsuperfosfaati sisaldav NPK väetis”. Lahustuvuse (3) kindlaks määramiseks väetise liigi 2(a) analüüsiks võetav kogus on 3 g

(1)  Vees lahustuv kaaliumoksiid

(2)  Väetis loetakse „madala kloorisisaldusega”, kui kloori sisaldus ei ületa 2 %

(3)  Kloori sisaldus võidakse deklareerida

Fosfaatsete koostisosade osakeste suurus:

Toomasräbu: vähemalt 75 % läbib sõela avadega 0,160 mm

Alumiiniumkaltsiumfosfaat: vähemalt 90 % läbib sõela avadega 0,160 mm

Kaltsineeritud fosfaat: vähemalt 75 % läbib sõela avadega 0,160 mm

Pehme fosfaattoorme fosfaat: vähemalt 90 % läbib sõela avadega 0,063 mm

Osaliselt lahustuv fosfaat: vähemalt 90 % läbib sõela avadega 0,160 mm

 

2(b)  NPK väetis, mis sisaldab alumiiniumkaltsiumfosfaati, ei sisalda toomasräbu, kaltsineeritud fosfaati, pehme fosfaattoorme fosfaati ja osaliselt lahustuvat fosfaati.

Selle puhul deklareeritakse lahustuvus (1) ja (7), kusjuures viimati mainitud juhul deklareeritakse väärtus, millest on eelnevalt lahutatud vees lahustuva vormi sisaldus.

Kõnesolevat liiki väetis peab sisaldama:

— vähemalt 2 % vees lahustuvat P2O5 (lahustuvus (1));

— vähemalt 5 % lahustuvuses (7) esinevat P2O5.

Kõnesolevat liiki väetise turustamisel kasutatakse nimetust „Alumiiniumkaltsiumfosfaat-NPK-väetis”.

3.  Juhul kui NPK väetis sisaldab ühte järgnevast fosfaattoormest: toomasräbu, kaltsineeritud fosfaat, alumiiniumkaltsiumfosfaat, pehme fosfaattoorme fosfaat (fosforiidijahu), peab liigi nimetusele järgnema fosfaatide koostisosi kirjeldav märge.

P2O5 lahustuvus deklareeritakse:

— toomasräbu sisaldava väetise puhul: lahustuvus (6a) (turustamiseks Prantsusmaal, Itaalias, Hispaanias, Portugalis, Kreekas ►M1  , Tšehhi Vabariigis, Eestis, Küprosel, Lätis, Leedus, Ungaris, Maltal, Poolas, Sloveenias, Slovakkias, ◄ ►M3  Bulgaarias ja Rumeenias ◄ ), lahustuvus (6b) (turustamiseks Saksamaal, Belgias, Taanis, Iirimaal, Luksemburgis, Hollandis, Ühendkuningriigis ja Austrias);

— kaltsineeritud fosfaate sisaldava väetise puhul: lahustuvus (5);

— alumiiniumkaltsiumfosfaate sisaldava väetise puhul: lahustuvus (7);

— pehme fosfaattoorme fosfaati (fosforiidijahu) sisaldava väetise puhul: lahustuvus (8).

 



B.1.2.

Liigi nimetus

NPK väetised, mis sisaldavad krotonülideendikarbamiidi või isobutülideendikarbamiidi või karbamiidformaldehüüde.

Andmed tootmismeetodi kohta

Keemiliselt või segades saadud valmistis, millele ei ole lisatud loomseid ega taimseid orgaanilisi ühendeid ning sisaldab krotonülideendikarbamiidi või isobutülideendikarbamiidi või karbamiidformaldehüüde.

Toitainete miinimumsisaldus (massiprotsent)

— Kokku 20 % (N + P2O5+K2O)

— Toitainete sisaldus vähemalt:

— 

— 5 % N. Vähemalt ¼ deklareeritud üldlämmastikust peab pärinema lämmastiku vormidest (5) või (6) või (7). Vähemalt deklareeritud lämmastiku sisaldusest peab lahustuma kuumas vees.

— 5 % P2O5,

— 5 % K2O.



Toitainete vormid, lahustuvus ja deklareeritud sisaldus veergudes 4, 5 ja 6; osakeste suurus

Väetiste identifitseerimise andmed ja muud nõuded

N

P2O5

K2O

N

P2O5

K2O

1

2

3

4

5

6

(1)  Üldlämmastik

(2)  Nitraatlämmastik

(3)  Ammooniumlämmastik

(4)  Karbamiidlämmastik

(5)  Krotonülideendikarbamiidi sisaldav lämmastik

(6)  Isobutülideendikarbamiidi sisaldav lämmastik

(7)  Karbamiidformaldehüüdi sisaldav lämmastik

(8)  Karbamiidformaldehüüdi sisaldav lämmastik, mis on lahustuv ainult kuumas vees

(9)  Karbamiidformaldehüüdi sisaldav lämmastik, mis on lahustuv ainult külmas vees

(1)  Vees lahustuv P2O5

(2)  Neutraalses ammooniumtsitraadis lahutuv P2O5

(3)  Neutraalses ammooniumtsitraadis ja vees lahustuv P2O5

Vees lahustuv K2O

(1)  Üldlämmastik

(2)  Lämmastik deklareeritakse, kui mistahes N vormide (2) kuni (4) sisaldus on vähemalt 1 massiprotsent

(3)  Lämmastik deklareeritakse, kui väetis sisaldab ühte N vormidest (5) kuni (7). Lämmastik deklareeritakse, kui väetis sisaldab N vorme (8) ja (9)

NPK väetis, mis ei sisalda toomasräbu, kaltsineeritud fosfaate, alumiiniumkaltsiumfosfaate, pehme fosfaattoorme fosfaati, osaliselt lahustuvat fosfaati ja toorfosfaate deklareeritakse vastavalt lahustuvusele (1), (2) või (3):

— kui vees lahustuvat P2O5 on alla 2 %, deklareeritakse ainult lahustuvus (2);

— kui vees lahustuvat P2O5 on vähemalt 2 %, tuleb deklareerida lahustuvus (3), ja vees lahustuva P2O5 sisaldus peab olema viidatud (lahustuvus (1)).

Mineraalhappes lahustuva P2O5 sisaldus ei tohi ületada 2 %

Lahustuvuse (2) ja (3) kindlaks määramiseks väetise liigi 1 analüüsiks võetav kogus on 1 g

(1)  Vees lahustuv kaaliumoksiid

(2)  Väetis loetakse „madala kloorisisaldusega”, kui kloori sisaldus ei ületa 2 %

(3)  Kloori sisaldus võidakse deklareerida, kui selle sisaldus on alla 2 %

B.2.   NP väetised



B.2.1.

Liigi nimetus

NP väetised

Andmed tootmismeetodi kohta

Keemiliselt või segades saadud valmistis, millele ei ole lisatud loomseid ega taimseid orgaanilisi ühendeid

Toitainete miinimumsisaldus (massiprotsent)

— Kokku 18 % (N + P2O5)

— Toitainete sisaldus vähemalt: 3 % N, 5 % P2O5



Toitainete vormid, lahustuvus ja deklareeritud sisaldus veergudes 4, 5 ja 6; osakeste suurus

Väetiste identifitseerimise andmed ja muud nõuded

N

P2O5

K2O

N

P2O5

K2O

1

2

3

4

5

6

(1)  Üldlämmastik

(2)  Nitraatlämmastik

(3)  Ammooniumlämmastik

(4)  Karbamiidlämmastik

(5)  Tsüanamiidlämmastik

(1)  Vees lahustuv P2O5

(2)  Neutraalses ammooniumtsitraadis lahutuv P2O5

(3)  Neutraalses ammooniumtsitraadis ja vees lahustuv P2O5

(4)  Ainult mineraalhappes lahustuv P2O5

(5)  Leeliselises ammooniumtsitraadis lahustuv P2O5 (Petermanni meetod)

(6a)  Mineraalhappes lahustuv P2O5, millest vähemalt 75 % lahustub 2 % sidrunhappes

(6b)  2 % sidrunhappes lahustuva P2O5

(7)  Mineraalhappes lahustuv P2O5, millest vähemalt 75 % deklareeritud P2O5 sisaldusest lahustub leeliselises ammooniumtsitraadis (Joulie meetod)

(8)  Mineraalhappes lahustuv P2O5, millest vähemalt 55 % deklareeritud P2O5 sisaldusest lahustub 2 % sipelghappes

 

(1)  Üldlämmastik

(2)  Lämmastik deklareeritakse kui mistahes N vormide (2) kuni (4) sisaldus on vähemalt 1 massiprotsent

(1)  NP väetis, mis ei sisalda toomasräbu, kaltsineeritud fosfaate, alumiiniumkaltsiumfosfaate, pehme fosfaattoorme fosfaati (fosforiidijahu) ja osaliselt lahustuvat fosfaati (poolsuperfosfaati) deklareeritakse vastavalt lahustuvusele (1), (2) või (3):

— kui vees lahustuvat P2O5 on alla 2 %, deklareeritakse ainult lahustuvus (2);

— kui vees lahustuvat P2O5 on vähemalt 2 %, tuleb deklareerida lahustuvus (3), ja vees lahustuva P2O5 sisaldus peab olema viidatud (lahustuvus (1)).

Mineraalhappes lahustuva P2O5

sisaldus ei tohi ületada 2 %

Lahustuvuse (2) ja (3) kindlaks määramiseks väetise liigi 1 analüüsiks võetav kogus on 1 g

2(a)  NP väetis, mis sisaldab pehme fosfaattoorme fosfaati (fosforiidijahu) või osaliselt lahustuvat toorfosfaati (poolsuperfosfaati) ei tohi sisaldada toomasräbu, kaltsineeritud fosfaati ja alumiiniumkaltsiumfosfaati.

Deklareeritakse vastavalt lahustuvusele (1), (3) ja (4).

See väetise tüüp peab sisaldama:

— ainult mineraalhappes lahustuvat P2O5 vähemalt 2 % (lahustuvus (4));

— neutraalses ammooniumtsitraadis ja vees lahustuvat P2O5 vähemalt 5 % (lahustuvus (3));

— vees lahustuvat P2O5 vähemalt 2,5 % (lahustuvus (1)).

See väetisetüüp peab olema varustatud märkega „peeneks jahvatatud fosfaattoormega NP väetis” või „poolsuperfosfaati sisaldav NP väetis”.

Lahustuvuse (3) kindlaks määramiseks väetise liigi 2(a) analüüsiks võetav kogus on 3 g

 

Fosfaatsete koostisosade Osakeste suurus:

Toomasräbu: vähemalt 75 % läbib sõela avadega 0,160 mm

Alumiiniumkaltsiumfosfaat vähemalt 90 % läbib sõela avadega 0,160 mm

Kaltsineeritud fosfaat: vähemalt 75 % läbib sõela avadega 0,160 mm

Pehme fosfaattoorme fosfaat: vähemalt 90 % läbib sõela avadega 0,063 mm

Osaliselt lahustuv fosfaat: vähemalt 90 % läbib sõela avadega 0,160 mm

 

2(b)  NP väetis, mis sisaldab alumiiniumkaltsiumfosfaati, ei sisalda toomasräbu, kaltsineeritud fosfaati, pehme fosfaattoorme fosfaati ja osaliselt lahustuvat fosfaati.

Deklareeritakse vastavalt lahustuvusele (1) ja (7), kusjuures viimati mainitud juhul deklareeritakse väärtus, millest on eelnevalt lahutatud vees lahustuva vormi sisaldus.

See väetise liik peab sisaldama:

— vähemalt 2 % vees lahustuvat P2O5 (lahustuvus (1))

— vähemalt 5 % P2O5 vastavalt lahustuvusele (7)

See väetise liik peab olema varustatud märkega „alumiiniumkaltsiumfosfaati sisaldav NP väetis”.

3.  Juhul kui NP väetis sisaldab ainult ühte järgmistest fosfaatväetistest: toomasräbu, kaltsineeritud fosfaate, alumiiniumkaltsiumfosfaate, pehmet fosfaattoorme fosfaate, peab liigi nimetusele järgnema fosfaatide koostisosi kirjeldav märge.

P2O5 lahustuvus deklareeritakse:

— toomasräbu sisaldava väetise puhul: lahustuvus (6a) (turustamiseks Prantsusmaal, Itaalias, Hispaanias, Portugalis, Kreekas ►M1  , Tšehhi Vabariigis, Eestis, Küprosel, Lätis, Leedus, Ungaris, Maltal, Poolas, Sloveenias, Slovakkias, ◄ ►M3  Bulgaarias ja Rumeenias ◄ ), lahustuvus (6b) (turustamiseks Saksamaal, Belgias, Taanis, Iirimaal, Luksemburgis, Hollandis, Ühendkuningriigis ja Austrias);

— kaltsineeritud fosfaate sisaldava väetise puhul: lahustuvus (5);

— alumiiniumkaltsiumfosfaate sisaldava väetise puhul: lahustuvus (7);

— pehme fosfaattoorme fosfaati (fosforiidijahu) sisaldava väetise puhul: lahustuvus (8).

 



B.2.2.

Liigi nimetus

NP väetised, mis sisaldavad krotonülideendikarbamiidi või isobutülideendikarbamiidi või karbamiidformaldehüüde.

Andmed tootmismeetodi kohta

Keemiliselt või segades saadud valmistis, millele ei ole lisatud loomseid ega taimseid orgaanilisi ühendeid ning sisaldab krotonülideendikarbamiidi või isobutülideendikarbamiidi või karbamiidformaldehüüde.

Toitainete miinimumsisaldus (massiprotsent)

— Kokku 18 % (N + P2O5)

— Toitainete sisaldus järgmiselt:

— 

— 5 % N.

— Vähemalt ¼ deklareeritud üldlämmastikust peab pärinema lämmastiku vormidest (5) või (6) või (7).

— Vähemalt deklareeritud lämmastiku sisaldusest peab lahustuma kuumas vees.

— 5 % P2O5



Toitainete vormid, lahustuvus ja deklareeritud sisaldus veergudes 4, 5 ja 6; osakeste suurus

Väetiste identifitseerimise andmed ja muud nõuded

N

P2O5

K2O

N

P2O5

K2O

1

2

3

4

5

6

(1)  Üldlämmastik

(2)  Nitraatlämmastik

(3)  Ammooniumlämmastik

(4)  Karbamiidlämmastik

(5)  Krotonülideendikarbamiidi sisaldav lämmastik

(6)  Isobutülideendikarbamiidi sisaldav lämmastik

(7)  Karbamiidformaldehüüdi sisaldav lämmastik

(8)  Karbamiidformaldehüüdi sisaldav lämmastik, mis on lahustuv ainult kuumas vees

(9)  Karbamiidformaldehüüdi sisaldav lämmastik, mis on lahustuv ainult külmas vees

(1)  Vees lahustuv P2O5

(2)  Neutraalses ammooniumtsitraadis lahutuv P2O5

(3)  Neutraalses ammooniumtsitraadis ja vees lahustuv P2O5

 

(1)  Üldlämmastik

(2)  Lämmastik deklareeritakse, kui mistahes N vormide (2) kuni (4) sisaldus on vähemalt 1 massiprotsent

(3)  Lämmastik deklareeritakse, kui väetis sisaldab ühte N vormidest (5) kuni (7). Lämmastik deklareeritakse, kui väetis sisaldab N vorme (8) ja (9)

NP väetis, mis ei sisalda toomasräbu, kaltsineeritud fosfaate, alumiiniumkaltsiumfosfaate, pehme fosfaattoorme fosfaati, osaliselt lahustuvat fosfaati ja toorfosfaate deklareeritakse vastavalt lahustuvusele (1), (2) või (3):

— kui vees lahustuvat P2O5 on alla 2 %, deklareeritakse ainult lahustuvus (2);

— kui vees lahustuvat P2O5 on vähemalt 2 %, tuleb deklareerida lahustuvus (3), ja vees lahustuva P2O5 sisaldus peab olema viidatud (lahustuvus (1)).

Mineraalhappes lahustuva P2O5 sisaldus ei tohi ületada 2 %

Lahustuvuse (2) ja (3) kindlaks määramiseks analüüsiks võetav kogus on 1 g

 

B.3.   NK väetised



B.3.1.

Liigi nimetus

NK väetised

Andmed tootmismeetodi kohta

Keemiliselt või segades saadud valmistis, millele ei ole lisatud loomseid ega taimseid orgaanilisi ühendeid

Toitainete miinimumsisaldus (massiprotsent)

— Kokku 18 % (N + K2O)

— Toitainete sisaldus: 3 % N, 5 % K2O



Toitainete vormid, lahustuvus ja deklareeritud sisaldus veergudes 4, 5 ja 6; osakeste suurus

Väetiste identifitseerimise andmed ja muud nõuded

N

P2O5

K2O

N

P2O5

K2O

1

2

3

4

5

6

(1)  Üldlämmastik

(2)  Nitraatlämmastik

(3)  Ammooniumlämmastik

(4)  Karbamiidlämmastik

(5)  Tsüanamiidlämmastik

 

Vees lahustuv K2O

(1)  Üldlämmastik

(2)  Lämmastik deklareeritakse, kui mistahes N vormide (2) kuni (5) sisaldus on vähemalt 1 massiprotsent

 

(1)  Vees lahustuv kaaliumoksiid

(2)  Väetis loetakse „madala kloorisisaldusega”, kui kloori sisaldus ei ületa 2 %

(3)  Kloori sisaldus võidakse deklareerida



B.3.2.

Liigi nimetus

NK väetised, mis sisaldavad krotonülideendikarbamiidi või isobutülideendikarbamiidi või karbamiidformaldehüüde.

Andmed tootmismeetodi kohta

Keemiliselt või segades saadud valmistis, millele ei ole lisatud loomseid ega taimseid orgaanilisi ühendeid ning sisaldab krotonülideendikarbamiidi või isobutülideendikarbamiidi või karbamiidformaldehüüde.

Toitainete miinimumsisaldus (massiprotsent)

— Kokku 18 % (N + K2O)

— Toitainete sisaldus järgmiselt:

— 

— 5 % N.

— Vähemalt ¼ deklareeritud üldlämmastikust peab pärinema lämmastiku vormidest (5) või (6) või (7).

— Vähemalt 3/5 deklareeritud lämmastiku sisaldusest peab lahustuma kuumas vees.

— 5 % K2O



Toitainete vormid, lahustuvus ja deklareeritud sisaldus veergudes 4, 5 ja 6; osakeste suurus

Väetiste identifitseerimise andmed ja muud nõuded

N

P2O5

K2O

N

P2O5

K2O

1

2

3

4

5

6

(1)  Üldlämmastik

(2)  Nitraatlämmastik

(3)  Ammooniumlämmastik

(4)  Karbamiidlämmastik

(5)  Krotonülideendikarbamiidi sisaldav lämmastik

(6)  Isobutülideendikarbamiidi sisaldav lämmastik

(7)  Karbamiidformaldehüüdi sisaldav lämmastik

(8)  Karbamiidformaldehüüdi sisaldav lämmastik, mis on lahustuv ainult kuumas vees

(9)  Karbamiidformaldehüüdi sisaldav lämmastik, mis on lahustuv ainult külmas vees

 

Vees lahustuv K2O

(1)  Üldlämmastik

(2)  Lämmastik deklareeritakse, kui mistahes N vormide (2) kuni (4) sisaldus on vähemalt 1 massiprotsent

(3)  Lämmastik deklareeritakse, kui väetis sisaldab ühte N vormidest (5) kuni (7). Lämmastik deklareeritakse, kui väetis sisaldab N vorme (8) ja (9)

 

(1)  Vees lahustuv kaaliumoksiid

(2)  Väetis loetakse „madala kloorisisaldusega”, kui kloori sisaldus ei ületa 2 %

(3)  Kloori sisaldus võidakse deklareerida

B.4.   PK väetised



Liigi nimetus

PK väetised

Andmed tootmismeetodi kohta

Keemiliselt või segades saadud valmistis, millele ei ole lisatud loomseid ega taimseid orgaanilisi ühendeid

Toitainete miinimumsisaldus (massiprotsent)

— Kokku 18 % (P2O5 + K2O)

— Toitainete sisaldus: 5 % P2O5, 5 % K2O



Toitainete vormid, lahustuvus ja deklareeritud sisaldus veergudes 4, 5 ja 6; osakeste suurus

Väetiste identifitseerimise andmed ja muud nõuded

N

P2O5

K2O

N

P2O5

K2O

1

2

3

4

5

6

 

(1)  Vees lahustuv P2O5

(2)  Neutraalses ammooniumtsitraadis lahutuv P2O5

(3)  Neutraalses ammooniumtsitraadis ja vees lahustuv P2O5

(4)  Ainult mineraalhappes lahustuv P2O5

(5)  Leeliselises ammooniumtsitraadis lahustuv P2O5 (Petermanni meetod)

(6a)  Mineraalhappes lahustuv P2O5, millest vähemalt 75 % lahustub 2 % sidrunhappes

(6b)  2 % sidrunhappes lahustuva P2O5

(7)  Mineraalhappes lahustuv P2O5, millest vähemalt 75 % deklareeritud P2O5 sisaldusest lahustub leeliselises ammooniumtsitraadis (Joulie meetod)

(8)  Mineraalhappes lahustuv P2O5, millest vähemalt 55 % deklareeritud P2O5 sisaldusest lahustub 2 % sipelghappes.

Vees lahustuv K2O

 

1.  PK väetis, mis ei sisalda toomasräbu, kaltsineeritud fosfaate, alumiiniumkaltsiumfosfaate, pehme fosfaattoorme fosfaati, osaliselt lahustuvat fosfaati ja toorfosfaate deklareeritakse vastavalt lahustuvusele (1), (2) või (3):

— kui vees lahustuvat P2O5 on alla 2 %, deklareeritakse ainult lahustuvus (2);

— kui vees lahustuvat P2O5 on vähemalt 2 %, tuleb deklareerida lahustuvus (3), ja vees lahustuva P2O5 sisaldus peab olema viidatud (lahustuvus (1))

Mineraalhappes lahustuva P2O5 sisaldus ei tohi ületada 2 %

Lahustuvuse (2) ja (3) kindlaks määramiseks analüüsiks võetav kogus on 1 g.

2(a)  PK väetis, mis sisaldab pehme fosfaattoorme fosfaate või osaliselt lahustuvat toorfosfaati ei tohi sisaldada toomasräbu kaltsineeritud fosfaate ja alumiiniumkaltsiumfosfaate.

Deklareeritakse vastavalt lahustuvusele (1), (3) ja (4).

See väetise tüüp peab sisaldama:

— ainult mineraalhappes lahustuvat P2O5 vähemalt 2 % (lahustuvus (4));

— neutraalses ammooniumtsitraadis ja vees lahustuvat P2O5 vähemalt 5 % (lahustuvus (3));

— vees lahustuvat P2O5 vähemalt 2,5 % (lahustuvus (1)).

See väetisetüüp peab olema märgistatud märkega „peeneks jahvatatud toorfosfaate sisaldav PK väetis” või „osaliselt lahustuvaid toorfosfaate sisaldav PK väetis”

Lahustuvuse (3) kindlaks määramiseks väetise liigi 2(a) analüüsiks võetav kogus on 3 g.

(1)  Vees lahustuv kaaliumoksiid

(2)  Väetis loetakse „madala kloorisisaldusega”, kui kloori sisaldus ei ületa 2 %

(3)  Kloori sisaldus võidakse deklareerida

Fosfaatsete koostisosade Osakeste suurus:

Toomasräbu: vähemalt 75 % läbib sõela avadega 0,160 mm

Alumiiniumkaltsiumfosfaat: vähemalt 90 % läbib sõela avadega 0,160 mm

Kaltsineeritud fosfaat: vähemalt 75 % läbib sõela avadega 0,160 mm

Pehme fosfaattoorme fosfaat: vähemalt 90 % läbib sõela avadega 0,063 mm

Osaliselt lahustuv fosfaat: vähemalt 90 % läbib sõela avadega 0,160 mm

 

2(b)  PK väetis, mis sisaldab alumiiniumkaltsiumfosfaati, ei sisalda toomasräbu, kaltsineeritud fosfaati, pehme fosfaattoorme fosfaati ja osaliselt lahustuvat fosfaati.

Deklareeritakse vastavalt lahustuvusele (1) ja (7), kusjuures viimati mainitud juhul deklareeritakse väärtus, millest on eelnevalt lahutatud vees lahustuva vormi sisaldus.

See väetise liik peab sisaldama:

— vähemalt 2 % vees lahustuvat P2O5 (lahustuvus (1))

— vähemalt 5 % P2O5 vastavalt lahustuvusele (7)

See väetise liik peab olema varustatud märkega „alumiiniumkaltsiumfosfaati sisaldav PK väetis”.

3.  Juhul kui PK väetis sisaldab ainult ühte järgmistest fosfaatväetistest: toomasräbu, kaltsineeritud fosfaati, alumiiniumkaltsiumfosfaate, pehmet fosfaattoorme fosfaati, peab liigi nimetusele järgnema fosfaatide koostisosi kirjeldav märge.

P2O5 lahustuvus deklareeritakse:

— toomasräbu sisaldava väetise puhul: lahustuvus (6a) (turustamiseks Prantsusmaal, Itaalias, Hispaanias, Portugalis, Kreekas ►M1  , Tšehhi Vabariigis, Eestis, Küprosel, Lätis, Leedus, Ungaris, Maltal, Poolas, Sloveenias,Slovakkias, ◄ ►M3  Bulgaarias ja Rumeenias ◄ ), lahustuvus (6b) (turustamiseks Saksamaal, Belgias, Taanis, Iirimaal, Luksemburgis, Hollandis, Ühendkuningriigis ja Austrias);

— kaltsineeritud fosfaate sisaldava väetise puhul: lahustuvus (5);

— alumiiniumkaltsiumfosfaate sisaldava väetise puhul: lahustuvus (7);

— pehme fosfaattoorme fosfaati (fosforiidijahu) sisaldava väetise puhul: lahustuvus (8).

 

C.   Anorgaanilised vedelväetised

C.1.   Ühte põhitoiteelementi sisaldavad vedelväetised



Jrk nr

Liigi nimetus

Andmed tootmismeetodi kohta ja põhilised koostisosad

Toitainete miinimumsisaldus (massiprotsent); toitainete andmete väljendusviis; muud nõudmised

Liigi nimetuse kohta muud andmed

Toitainete sisalduse esitamise viis; toitainete tüüp ja lahustuvus; muud tunnused

1

2

3

4

5

6

1

Lämmastikväetise vesilahus

Keemiliselt ja vees lahustades saadud valmistis, mis normaaltingimustes säilib stabiilsena (stabiilne õhurõhu muutustele) ja millele ei ole lisatud loomseid ega taimseid orgaanilisi ühendeid

15 % N

Lämmastik esitatakse kas üldlämmastikuna või, kui valmistis sisaldab ainult ühte lämmastiku vormi, siis nitraat-, ammoonium-, või amiidlämmastikuna,

Biureedisisaldus mitte üle

amiidlämmastik × 0,026

 

Üldlämmastik või nitraat-, ammoonium-, või amiidlämmastik, kui nende sisaldus on vähemalt 1 %

Kui biureedisisaldus on alla 0,2 %, võidakse märkida „madala biureedisisaldusega”

2

Karbamiidi ja ammooniumnitraadi vesilahus

Keemiliselt ja vees lahustades saadud valmistis, mis sisaldab ammooniumnitraati ja karbamiidi

26 % N

Lämmastik esitatakse üldlämmastikuna, kui amiidlämmastiku sisaldus moodustab poole lämmastiku sisaldusest

Biureedisisaldus mitte üle 0,5 %

 

Üldlämmastik

Nitraat-, ammoonium-, või amiidlämmastik.

Kui biureedisisaldus on alla 0,2 %, võidakse märkida „madala biureedisisaldusega”

3

Kaltsiumnitraadi lahus

Valmistis, mis saadakse kaltsiumnitraadi lahustamisel vees

8 % N

Ammooniumlämmastikku mitte üle 1 %

Kaltsium väljendatakse vees lahustuva CaO-na

Liigi nimetusele võib järgneda kasutamisviisid

— juureväliseks väetamiseks;

— toitelahuste valmistamiseks;

— kastmislahuste valmistamiseks

Üldlämmastik

Vees lahustuv kaltsiumoksiid, kui veerus 5 toodud kasutusviis on märgitud

Valikuliselt:

— nitraatlämmastik

— ammooniumlämmastik

4

Magneesiumnitraadi lahus

Keemilise reaktsiooni teel saadud ja magneesiumnitraadi vees lahustamisel saadud valmistis

6 % N

Lämmastik väljendatakse nitraatlämmastikuna

 

Nitraatlämmastik

Vees lahustuv magneesiumoksiid

9 % MgO

Magneesium väljendatakse vees lahustuva magneesiumoksiidina

Minimaalne pH sisaldus 4

 

5

Kaltsiumnitraadi suspensioon

Valmistis, milles vees lahustatud kaltsiumnitraat on suspensioonina

8 % N

Lämmastik väljendatakse üldlämmastikuna või nitraat- ja ammooniumlämmastikuna. Maksimaalne ammooniumlämmastiku sisaldus 1,0 %

Liigi nimetusele võib järgneda kasutamisviisid:

— juureväliseks väetamiseks;

— toitelahuste ja suspensiooni valmistamiseks;

— kastmislahuste valmistamiseks

Üldlämmastik

Nitraatlämmastik

Vees lahustuv kaltsiumoksiid, kui veerus 5 toodud kasutusviis on märgitud

14 % CaO Kaltsium väljendatakse vees lahustuva CaO-na

6

Lämmastikväetise lahus, mis sisaldab karbamiidformaldehüüdi

Keemiliselt või karbamiidformaldehüüdi vees lahustades saadud valmistis ja lämmastikväetiste A-1 loetelu valmistised käesolevas määruses, välja arvatud valmistised 3(a), 3(b) ja 5

18 % N väljendatakse üldlämmastikuna.

Vähemalt ⅓ kogu deklareeritud lämmastikust peab pärinema karbamiidformaldehüüdist.

Biureedisisaldus mitte üle (amiidlämmastik + karbamiid-formaldehüüd N) × 0,026

 

Üldlämmastik

Iga lämmastikuvormi sisaldus peab olema vähemalt 1 %:

— nitraatlämmastik

— ammooniumlämmastik

— amiidlämmastik

Karbamiidformaldehüüdist pärinev lämmastik

7

Lämmastikväetise suspensioon, mis sisaldab karbamiidformaldehüüdi

Keemiliselt või vees lahustunud karbamiidformaldehüüdi suspensioonil saadud valmistis ja lämmastikväetisteA-1 loetelu valmistised käesolevas määruses, väljaarvatud valmistised 3(a), 3(b) ja 5

18 % N väljendatakse üldlämmastikuna.

Vähemalt ⅓ kogu deklareeritud lämmastikust peab pärinema karbamiidformaldehüüdist, millest vähemalt peab olema lahustuv kuumas vees.

Biureedisisaldus mitte üle (amiidlämmastik + karbamiid-formaldehüüd N) × 0,026

 

Üldlämmastik

Iga lämmastikuvormi sisaldus peab olema vähemalt 1 %:

— nitraatlämmastik

— ammooniumlämmastik

— amiidlämmastik

Karbamiidformaldehüüdist pärinev lämmastik

Karbamiidformaldehüüdist pärinev lämmastik, mis on lahustuv külmas vees

Karbamiidformaldehüüdist pärinev lämmastik, mis on lahustuv kuumas vees

C.2.   Vedelad kompleksväetised



C.2.1

Liigi nimetus

NPK väetislahused

Andmed tootmismeetodi kohta

Keemiliselt ja vees lahustades saadud valmistis, mis normaaltingimustes säilib stabiilsena (stabiilne õhurõhu muutustele) ja millele ei ole lisatud loomseid ega taimseid orgaanilisi ühendeid

Toitainete miinimumsisaldus (massiprotsent) ja muud nõuded

— Kokku 15 % (N + P2O5 + K2O)

— Toitainete sisaldus vähemalt: 2 % N, 3 % P2O5, 3 % K2O

— Maksimaalne biureedisisaldus: amiidlämmastik × 0,026



Toitainete vormid, lahustuvus ja deklareeritud sisaldus veergudes 4, 5 ja 6; osakeste suurus

Väetiste identifitseerimise andmed ja muud nõuded

N

P2O5

K2O

N

P2O5

K2O

1

2

3

4

5

6

(1)  Üldlämmastik

(2)  Nitraatlämmastik

(3)  Ammooniumlämmastik

(4)  Amiidlämmastik

Vees lahustuv P2O5

Vees lahustuv K2O

(1)  Üldlämmastik

(2)  Lämmastiku vormid (2) kuni (4) peab deklareerima, kui nende sisaldus on vähemalt 1 massiprotsent

(3)  Kui biureedisisaldus on alla 0,2 %, võidakse märkida „madala biureedisisaldusega”

Vees lahustuv P2O5

(1)  Vees lahustuv kaaliumoksiid

(2)  Sõna „madala kloorisisaldusega” võib kasutada vaid juhul, kui Cl sisaldus ei ületa 2 %

(3)  Kloriidi sisaldus võidakse deklareerida

▼M11



C.2.2

Liigi nimetus:

NPK-väetise lahus, mis sisaldab karbamiidformaldehüüdi

Andmed valmistamismeetodi kohta:

Keemiliselt ja vees lahustamise abil saadud atmosfäärirõhul püsiv toode, millesse ei ole lisatud loomseid ega taimseid orgaanilisi toitaineid ja mis sisaldab karbamiidformaldehüüdi

Minimaalne toitainesisaldus (massiprotsentides) ja muud nõuded:

—  Kokku 15 % (N + P2O5 + K2O)

—  Iga toitaine kohta:

— 5 % N, vähemalt 25 % deklareeritud üldlämmastikusisaldusest peab olema saadud lämmastiku vormist (5)

— 3 % P2O5

— 3 % K2O

Maksimaalne biureedisisaldus: (N karbamiid-formaldehüüdi koostises) × 0,026

Veergude 4, 5 ja 6 kohaselt deklareeritavad toitainevormid, lahustuvvormid ja toitainesisaldused — osakeste suurus

Andmed väetiste identifitseerimiseks — muud nõuded

N

P2O5

K2O

N

P2O5

K2O

1

2

3

4

5

6

1)  Lämmastik kokku

2)  Nitraatlämmastik

3)  Ammooniumlämmastik

4)  Karbamiidlämmastik

5)  Karbamiidformaldehüüdist saadud lämmastik

Vees lahustuv P2O5

Vees lahustuv K2O

1)  Lämmastik kokku

2)  Kui mõnes punktides 2, 3 ja 4 osutatud vormis esineva lämmastiku sisaldus on üle 1 massiprotsendi, tuleb see deklareerida

3)  Karbamiidformaldehüüdist saadud lämmastik

4)  Kui biureedisisaldus on alla 0,2 %, võib lisada sõnad „vähese biureedisisaldusega”

Vees lahustuv P2O5

1)  Vees lahustuv kaaliumoksiid

2)  Sõnu „vähese kloriidisisaldusega” võib kasutada ainult juhul, kui Cl sisaldus ei ületa 2 %

3)  Võib deklareerida kloriidisisalduse



C.2.3

Liigi nimetus:

NPK-väetise suspensioon

Andmed valmistamismeetodi kohta:

Vedelsaadus, milles toitained esinevad nii suspensioonina vees kui ka lahusena ja millesse ei ole lisatud loomseid ega taimseid orgaanilisi toitaineid

Minimaalne toitainesisaldus (massiprotsentides) ja muud nõuded:

—  Kokku: 20 %, (N + P2O5 + K2O)

—  Iga toitaine kohta: 3 % N, 4 % P2O5, 4 % K2O

—  Maksimaalne biureedisisaldus: karbamiidne N × 0,026

Veergude 4, 5 ja 6 kohaselt deklareeritavad toitainevormid, lahustuvvormid ja toitainesisaldused — osakeste suurus

Andmed väetiste identifitseerimiseks — muud nõuded

N

P2O5

K2O

N

P2O5

K2O

1

2

3

4

5

6

1)  Lämmastik kokku

2)  Nitraatlämmastik

3)  Ammooniumlämmastik

4)  Karbamiidlämmastik

1)  Vees lahustuv P2O5

2)  Neutraalses ammooniumtsitraadi lahuses lahustuv P2O5

3)  Neutraalses ammooniumtsitraadi lahuses ja vees lahustuv P2O5

Vees lahustuv K2O

1)  Lämmastik kokku

2)  Kui mõnes punktides 2, 3 ja 4 osutatud vormis esineva lämmastiku sisaldus on üle 1 massiprotsendi, tuleb see deklareerida

3)  Kui biureedisisaldus on alla 0,2 %, võib lisada sõnad „vähese biureedisisaldusega”

Väetises ei tohi olla toomasräbu, alumiiniumkaltsiumfosfaati, kaltsineeritud fosfaate, osaliselt lahustatud fosfaate ega looduslikke fosfaate

1)  Kui vees lahustuva P2O5 sisaldus on alla 2 %, deklareeritakse ainult lahustuvvorm 2

2)  Kui vees lahustuva P2O5 sisaldus on vähemalt 2 %, deklareeritakse lahustuvvorm 3 ja märgitakse ka vees lahustuva P2O5 sisaldus

1)  Vees lahustuv kaaliumoksiid

2)  Sõnu „vähese kloriidisisaldusega” võib kasutada ainult juhul, kui Cl sisaldus ei ületa 2 %

3)  Võib deklareerida kloriidisisalduse



C.2.4

Liigi nimetus:

NPK-väetise suspensioon, mis sisaldab karbamiidformaldehüüdi

Andmed valmistamismeetodi kohta:

Vedelsaadus, milles toitained esinevad nii lahusena kui ka suspensioonina vees ja millesse ei ole lisatud loomseid ega taimseid orgaanilisi toitaineid ja mis sisaldab karbamiidformaldehüüdi

Minimaalne toitainesisaldus (massiprotsentides) ja muud nõuded:

—  Kokku 20 % (N + P2O5 + K2O)

—  Iga toitaine kohta:

— 5 % N, vähemalt 25 % deklareeritud üldlämmastikusisaldusest peab olema saadud lämmastiku vormist (5)

— Vähemalt 3/5 deklareeritud lämmastikusisaldusest (5) peab olema kuumas vees lahustuv

— 4 % P2O5

— 4 % K2O

Maksimaalne biureedisisaldus: (N karbamiid-formaldehüüdi koostises) × 0,026

Veergude 4, 5 ja 6 kohaselt deklareeritavad toitainevormid, lahustuvvormid ja toitainesisaldused — osakeste suurus

Andmed väetiste identifitseerimiseks — muud nõuded

N

P2O5

K2O

N

P2O5

K2O

1

2

3

4

5

6

1)  Lämmastik kokku

2)  Nitraatlämmastik

3)  Ammooniumlämmastik

4)  Karbamiidlämmastik

5)  Karbamiidformaldehüüdist saadud lämmastik

1)  Vees lahustuv P2O5

2)  Neutraalses ammooniumtsitraadi lahuses lahustuv P2O5

3)  Neutraalses ammooniumtsitraadi lahuses ja vees lahustuv P2O5

Vees lahustuv K2O

1)  Lämmastik kokku

2)  Kui mõnes punktides 2, 3 ja 4 osutatud vormis esineva lämmastiku sisaldus on üle 1 massiprotsendi, tuleb see deklareerida

3)  Karbamiidformaldehüüdist saadud lämmastik

4)  Kui biureedisisaldus on alla 0,2 %, võib lisada sõnad „vähese biureedisisaldusega”

Väetises ei tohi olla toomasräbu, alumiiniumkaltsiumfosfaati, kaltsineeritud fosfaate, osaliselt lahustatud fosfaate ega looduslikke fosfaate

1)  Kui vees lahustuva P2O5 sisaldus on alla 2 %, deklareeritakse ainult lahustuvvorm 2

2)  Kui vees lahustuva P2O5 sisaldus on vähemalt 2 %, deklareeritakse lahustuvvorm 3 ja märgitakse ka vees lahustuva P2O5 sisaldus

1)  Vees lahustuv kaaliumoksiid

2)  Sõnu „vähese kloriidisisaldusega” võib kasutada ainult juhul, kui Cl sisaldus ei ületa 2 %

3)  Võib deklareerida kloriidisisalduse



C.2.5

Liigi nimetus:

NP-väetise lahus

Andmed valmistamismeetodi kohta:

Keemiliselt ja vees lahustamise abil saadud atmosfäärirõhul püsiv toode, millesse ei ole lisatud loomseid ega taimseid orgaanilisi toitaineid

Minimaalne toitainesisaldus (massiprotsentides) ja muud nõuded:

—  Kokku: 18 %, (N + P2O5)

—  Iga toitaine kohta: 3 % N, 5 % P2O5

—  Maksimaalne biureedisisaldus: karbamiid N × 0,026

Veergude 4, 5 ja 6 kohaselt deklareeritavad toitainevormid, lahustuvvormid ja toitainesisaldused — osakeste suurus

Andmed väetiste identifitseerimiseks — muud nõuded

N

P2O5

K2O

N

P2O5

K2O

1

2

3

4

5

6

1)  Lämmastik kokku

2)  Nitraatlämmastik

3)  Ammooniumlämmastik

4)  Karbamiidlämmastik

Vees lahustuv P2O5

 

1)  Lämmastik kokku

2)  Kui mõnes punktides 2, 3 ja 4 osutatud vormis esineva lämmastiku sisaldus on üle 1 massiprotsendi, tuleb see deklareerida

3)  Kui biureedisisaldus on alla 0,2 %, võib lisada sõnad „vähese biureedisisaldusega”

Vees lahustuv P2O5-

 



C.2.6

Liigi nimetus:

NP-väetise lahus, mis sisaldab karbamiidformaldehüüdi

Andmed valmistamismeetodi kohta:

Keemiliselt ja vees lahustamise abil saadud atmosfäärirõhul püsiv toode, millesse ei ole lisatud loomseid ega taimseid orgaanilisi toitaineid ja mis sisaldab karbamiidformaldehüüdi

Minimaalne toitainesisaldus (massiprotsentides) ja muud nõuded:

—  Kokku 18 % (N + P2O5)

—  Iga toitaine kohta:

— 5 % N, vähemalt 25 % deklareeritud üldlämmastikusisaldusest peab olema saadud lämmastiku vormist (5)

— 5 % P2O5

Maksimaalne biureedisisaldus: (N karbamiid-formaldehüüdi koostises) × 0,026

Veergude 4, 5 ja 6 kohaselt deklareeritavad toitainevormid, lahustuvvormid ja toitainesisaldused — osakeste suurus

Andmed väetiste identifitseerimiseks — muud nõuded

N

P2O5

K2O

N

P2O5

K2O

1

2

3

4

5

6

1)  Lämmastik kokku

2)  Nitraatlämmastik

3)  Ammooniumlämmastik

4)  Karbamiidlämmastik

5)  Karbamiidformaldehüüdist saadud lämmastik

Vees lahustuv P2O5

 

1)  Lämmastik kokku

2)  Kui mõnes punktides 2, 3 ja 4 osutatud vormis esineva lämmastiku sisaldus on üle 1 massiprotsendi, tuleb see deklareerida

3)  Karbamiidformaldehüüdist saadud lämmastik

4)  Kui biureedisisaldus on alla 0,2 %, võib lisada sõnad „vähese biureedisisaldusega”

Vees lahustuv P2O5

 



C.2.7

Liigi nimetus:

NP-väetise suspensioon

Andmed valmistamismeetodi kohta:

Vedelsaadus, milles toitained esinevad nii lahusena kui ka suspensioonina vees ja millesse ei ole lisatud loomseid ega taimseid orgaanilisi toitaineid

Minimaalne toitainesisaldus (massiprotsentides) ja muud nõuded:

—  Kokku: 18 %, (N + P2O5)

—  Iga toitaine kohta: 3 % N, 5 % P2O5

—  Maksimaalne biureedisisaldus: karbamiid N × 0,026

Veergude 4, 5 ja 6 kohaselt deklareeritavad toitainevormid, lahustuvvormid ja toitainesisaldused — osakeste suurus

Andmed väetiste identifitseerimiseks — muud nõuded

N

P2O5

K2O

N

P2O5

K2O

1

2

3

4

5

6

1)  Lämmastik kokku

2)  Nitraatlämmastik

3)  Ammooniumlämmastik

4)  Karbamiidlämmastik

1)  Vees lahustuv P2O5 —

2)  Neutraalses ammooniumtsitraadi lahuses lahustuv P2O5

3)  Neutraalses ammooniumtsitraadi lahuses ja vees lahustuv P2O5

 

1)  Lämmastik kokku

2)  Kui mõnes punktides 2, 3 ja 4 osutatud vormis esineva lämmastiku sisaldus on üle 1 massiprotsendi, tuleb see deklareerida

3)  Kui biureedisisaldus on alla 0,2 %, võib lisada sõnad „vähese biureedisisaldusega”

Väetises ei tohi olla toomasräbu, alumiiniumkaltsiumfosfaati, kaltsineeritud fosfaate, osaliselt lahustatud fosfaate ega looduslikke fosfaate

1)  Kui vees lahustuva P2O5 sisaldus on alla 2 %, deklareeritakse ainult lahustuvvorm 2

2)  Kui vees lahustuva P2O5 sisaldus on vähemalt 2 %, deklareeritakse lahustuvvorm 3 ja märgitakse ka vees lahustuva P2O5 sisaldus

 



C.2.8

Liigi nimetus:

NP-väetise suspensioon, mis sisaldab karbamiidformaldehüüdi

Andmed valmistamismeetodi kohta:

Vedelsaadus, milles toitained esinevad nii lahusena kui ka suspensioonina vees ja millesse ei ole lisatud loomseid ega taimseid orgaanilisi toitaineid ja mis sisaldab karbamiidformaldehüüdi

Minimaalne toitainesisaldus (massiprotsentides) ja muud nõuded:

—  Kokku 18 % (N + P2O5)

—  Iga toitaine kohta:

— 5 % N, vähemalt 25 % deklareeritud üldlämmastikusisaldusest peab olema saadud lämmastiku vormist (5)

— Vähemalt 3/5 deklareeritud lämmastikusisaldusest (5) peab olema kuumas vees lahustuv

— 5 % P2O5

Maksimaalne biureedisisaldus: (N karbamiid-formaldehüüdi koostises) × 0,026

Veergude 4, 5 ja 6 kohaselt deklareeritavad toitainevormid, lahustuvvormid ja toitainesisaldused — osakeste suurus

Andmed väetiste identifitseerimiseks — muud nõuded

N

P2O5

K2O

N

P2O5

K2O

1

2

3

4

5

6

1)  Lämmastik kokku

2)  Nitraatlämmastik

3)  Ammooniumlämmastik

4)  Karbamiidlämmastik

5)  Karbamiidformaldehüüdist saadud lämmastik

1)  Vees lahustuv P2O5

2)  Neutraalses ammooniumtsitraadi lahuses lahustuv P2O5

3)  Neutraalses ammooniumtsitraadi lahuses ja vees lahustuv P2O5

 

1)  Lämmastik kokku

2)  Kui mõnes punktides 2, 3 ja 4 osutatud vormis esineva lämmastiku sisaldus on üle 1 massiprotsendi, tuleb see deklareerida

3)  Karbamiidformaldehüüdist saadud lämmastik

4)  Kui biureedisisaldus on alla 0,2 %, võib lisada sõnad „vähese biureedisisaldusega”

Väetises ei tohi olla toomasräbu, alumiiniumkaltsiumfosfaati, kaltsineeritud fosfaate, osaliselt lahustatud fosfaate ega looduslikke fosfaate

1)  Kui vees lahustuva P2O5 sisaldus on alla 2 %, deklareeritakse ainult lahustuvvorm 2

2)  Kui vees lahustuva P2O5 sisaldus on vähemalt 2 %, deklareeritakse lahustuvvorm 3 ja märgitakse ka vees lahustuva P2O5 sisaldus

 

▼M11



C.2.9

Liigi nimetus:

NK-väetise lahus

Andmed valmistamismeetodi kohta:

Keemiliselt ja vees lahustamise abil saadud atmosfäärirõhul püsiv toode, millesse ei ole lisatud loomseid ega taimseid orgaanilisi toitaineid

Minimaalne toitainesisaldus (massiprotsentides) ja muud nõuded:

—  Kokku: 15 % (N + K2O)

—  Iga toitaine kohta: 3 % N, 5 % K2O

—  Maksimaalne biureedisisaldus: karbamiid N × 0,026

Veergude 4, 5 ja 6 kohaselt deklareeritavad toitainevormid, lahustuvvormid ja toitainesisaldused — osakeste suurus

Andmed väetiste identifitseerimiseks — muud nõuded

N

P2O5

K2O

N

P2O5

K2O

1

2

3

4

5

6

1)  Lämmastik kokku

2)  Nitraatlämmastik

3)  Ammooniumlämmastik

4)  Karbamiidlämmastik

 

Vees lahustuv K2O

1)  Lämmastik kokku

2)  Kui mõnes punktides 2, 3 ja 4 osutatud vormis esineva lämmastiku sisaldus on üle 1 massiprotsendi, tuleb see deklareerida

3)  Kui biureedisisaldus on alla 0,2 %, võib lisada sõnad „vähese biureedisisaldusega”

 

1)  Vees lahustuv kaaliumoksiid

2)  Sõnu „vähese kloriidisisaldusega” võib kasutada ainult juhul, kui Cl sisaldus ei ületa 2 %

3)  Võib deklareerida kloriidisisalduse



C.2.10

Liigi nimetus:

NK-väetise lahus, mis sisaldab karbamiidformaldehüüdi

Andmed valmistamismeetodi kohta:

Keemilise menetluse ja vees lahustamise abil saadud atmosfäärirõhul püsiv toode, millesse ei ole lisatud loomseid ega taimseid orgaanilisi toitaineid ja mis sisaldab karbamiidformaldehüüdi

Minimaalne toitainesisaldus (massiprotsentides) ja muud nõuded:

—  Kokku 15 % (N + K2O)

—  Iga toitaine kohta:

— 5 % N, vähemalt 25 % deklareeritud üldlämmastikusisaldusest peab olema saadud lämmastiku vormist (5)

— 5 % K2O

Maksimaalne biureedisisaldus: (N karbamiid-formaldehüüdi koostises) × 0,026

Veergude 4, 5 ja 6 kohaselt deklareeritavad toitainevormid, lahustuvvormid ja toitainesisaldused — osakeste suurus

Andmed väetiste identifitseerimiseks — muud nõuded

N

P2O5

K2O

N

P2O5

K2O

1

2

3

4

5

6

1)  Lämmastik kokku

2)  Nitraatlämmastik

3)  Ammooniumlämmastik

4)  Karbamiidlämmastik

5)  Karbamiidformaldehüüdist saadud lämmastik

 

Vees lahustuv K2O

1)  Lämmastik kokku

2)  Kui mõnes punktides 2, 3 ja 4 osutatud vormis esineva lämmastiku sisaldus on üle 1 massiprotsendi, tuleb see deklareerida

3)  Karbamiidformaldehüüdist saadud lämmastik

4)  Kui biureedisisaldus on alla 0,2 %, võib lisada sõnad „vähese biureedisisaldusega”

 

1)  Vees lahustuv kaaliumoksiid

2)  Sõnu „vähese kloriidisisaldusega” võib kasutada ainult juhul, kui Cl sisaldus ei ületa 2 %

3)  Võib deklareerida kloriidisisalduse



C.2.11

Liigi nimetus:

NK-väetise suspensioon

Andmed valmistamismeetodi kohta:

Vedelsaadus, milles toitained esinevad nii lahusena kui ka suspensioonina vees ja millesse ei ole lisatud loomseid ega taimseid orgaanilisi toitaineid

Minimaalne toitainesisaldus (massiprotsentides) ja muud nõuded:

—  Kokku: 18 % (N + K2O)

—  Iga toitaine kohta: 3 % N, 5 % K2O

—  Maksimaalne biureedisisaldus: karbamiid N × 0,026

Veergude 4, 5 ja 6 kohaselt deklareeritavad toitainevormid, lahustuvvormid ja toitainesisaldused — osakeste suurus

Andmed väetiste identifitseerimiseks — muud nõuded

N

P2O5

K2O

N

P2O5

K2O

1

2

3

4

5

6

1)  Lämmastik kokku

2)  Nitraatlämmastik

3)  Ammooniumlämmastik

4)  Karbamiidlämmastik

 

Vees lahustuv K2O

1)  Lämmastik kokku

2)  Kui mõnes punktides 2, 3 ja 4 osutatud vormis esineva lämmastiku sisaldus on üle 1 massiprotsendi, tuleb see deklareerida

3)  Kui biureedisisaldus on alla 0,2 %, võib lisada sõnad „vähese biureedisisaldusega”

 

1)  Vees lahustuv kaaliumoksiid

2)  Sõnu „vähese kloriidisisaldusega” võib kasutada ainult juhul, kui Cl sisaldus ei ületa 2 %

3)  Võib deklareerida kloriidisisalduse



C.2.12

Liigi nimetus:

NK-väetise suspensioon, mis sisaldab karbamiidformaldehüüdi

Andmed valmistamismeetodi kohta:

Vedelsaadus, milles toitained esinevad nii lahusena kui ka suspensioonina vees ja millesse ei ole lisatud loomseid ega taimseid orgaanilisi toitaineid ja mis sisaldab karbamiidformaldehüüdi

Minimaalne toitainesisaldus (massiprotsentides) ja muud nõuded:

—  Kokku 18 % (N + K2O)

—  Iga toitaine kohta:

— 5 % N, vähemalt 25 % deklareeritud üldlämmastikusisaldusest peab olema saadud lämmastiku vormist (5)

— Vähemalt 3/5 deklareeritud lämmastikusisaldusest (5) peab olema kuumas vees lahustuv

— 5 % K2O

Maksimaalne biureedisisaldus: (N karbamiid-formaldehüüdi koostises) × 0,026

Veergude 4, 5 ja 6 kohaselt deklareeritavad toitainevormid, lahustuvvormid ja toitainesisaldused — sakeste suurus

Andmed väetiste identifitseerimiseks — muud nõuded

N

P2O5

K2O

N

P2O5

K2O

1

2

3

4

5

6

1)  Lämmastik kokku

2)  Nitraatlämmastik

3)  Ammooniumlämmastik

4)  Karbamiidlämmastik

5)  Karbamiidformaldehüüdist saadud lämmastik

 

Vees lahustuv K2O

1)  Lämmastik kokku

2)  Kui mõnes punktides 2, 3 ja 4 osutatud vormis esineva lämmastiku sisaldus on üle 1 massiprotsendi, tuleb see deklareerida

3)  Karbamiidformaldehüüdist saadud lämmastik

4)  Kui biureedisisaldus on alla 0,2 %, võib lisada sõnad „vähese biureedisisaldusega”

 

1)  Vees lahustuv kaaliumoksiid

2)  Sõnu „vähese kloriidisisaldusega” võib kasutada ainult juhul, kui Cl sisaldus ei ületa 2 %

3)  Võib deklareerida kloriidisisalduse



C.2.13

Liigi nimetus:

PK-väetise lahus

Andmed valmistamismeetodi kohta:

Keemilise menetluse ja vees lahustamise abil saadud toode, millesse ei ole lisatud loomseid ega taimseid orgaanilisi toitaineid

Minimaalne toitainesisaldus (massiprotsentides) ja muud nõuded:

—  Kokku: 18 % (P2O5 + K2O)

—  Iga toitaine kohta: 5 % P2O5, 5 % K2O

Veergude 4, 5 ja 6 kohaselt deklareeritavad toitainevormid, lahustuvvormid ja toitainesisaldused — osakeste suurus

Andmed väetiste identifitseerimiseks — muud nõuded

N

P2O5

K2O

N

P2O5

K2O

1

2

3

4

5

6

 

Vees lahustuv P2O5

Vees lahustuv K2O

 

Vees lahustuv P2O5

1)  Vees lahustuv kaaliumoksiid

2)  Sõnu „vähese kloriidisisaldusega” võib kasutada ainult juhul, kui Cl sisaldus ei ületa 2 %

3)  Võib deklareerida kloriidisisalduse



C.2.14

Liigi nimetus:

PK-väetise suspensioon

Valmistamismeetodi andmed:

Vedelsaadus, milles toitained esinevad nii lahusena kui ka suspensioonina vees ja millesse ei ole lisatud loomseid ega taimseid orgaanilisi toitaineid

Minimaalne toitainesisaldus (massiprotsentides) ja muud nõuded:

—  Kokku: 18 % (P2O5 + K2O)

—  Iga toitaine kohta: 5 % P2O5, 5 % K2O

Veergude 4, 5 ja 6 kohaselt deklareeritavad toitainevormid, lahustuvvormid ja toitainesisaldused — osakeste suurus

Andmed väetiste identifitseerimiseks — muud nõuded

N

P2O5

K2O

N

P2O5

K2O

1

2

3

4

5

6

 

1)  Vees lahustuv P2O5

2)  Neutraalses ammooniumtsitraadi lahuses lahustuv P2O5

3)  Neutraalses ammooniumtsitraadi lahuses ja vees lahustuv P2O5

Vees lahustuv K2O

 

Väetises ei tohi olla toomasräbu, alumiiniumkaltsiumfosfaati, kaltsineeritud fosfaate, osaliselt lahustatud fosfaate ega looduslikke fosfaate

1)  Kui vees lahustuva P2O5 sisaldus on alla 2 %, deklareeritakse ainult lahustuvvorm 2

2)  Kui vees lahustuva P2O5 sisaldus on vähemalt 2 %, deklareeritakse lahustuvvorm 3 ja märgitakse ka vees lahustuva P2O5 sisaldus

1)  Vees lahustuv kaaliumoksiid

2)  Sõnu „vähese kloriidisisaldusega” võib kasutada ainult juhul, kui Cl sisaldus ei ületa 2 %

3)  Võib deklareerida kloriidisisalduse

▼B

D.   Anorgaanilised teisejärguliste toiteelementidega väetised



Jrk nr

Liigi nimetus

Valmistamisviis ja põhilised koostisosad

Toitainete miinimumsisaldus (massiprotsent); toitainete andmete väljendusviis; muud nõudmised

Liigi nimetuse kohta muud andmed

Toitainete sisalduse esitamise viis; toitainete tüüp ja lahustuvus; muud tunnused

1

2

3

4

5

6

1

Kaltsiumsulfaat

Looduslikult esinev või tööstuslikult saadud valmistis, mis sisaldab erineva hüdratatsiooni taseme juures kaltsiumsulfaati

25 % CaO

35 % SO3

Kaltsium ja väävel väljendatakse üldsisaldusena CaO + SO3

Osakeste suurus:

— vähemalt 80 % läbib 2 mm avadega sõela,

— vähemalt 99 % läbib 10 mm avadega sõela

Võib lisada tuntud kaubanduslikud nimetused

Kogu vääveltrioksiid

Valikuliselt: kogu CaO

2

Kaltsiumkloriidi lahus

Tööstuslikult saadud kaltsiumkloriidi lahus

12 % CaO

Kaltsium väljendatakse vees lahustuva CaO-na

 

Kaltsiumoksiid

Valikuliselt: kogu CaO

▼M8

2.1

Kaltsiumformiaat

Keemiliselt saadud valmistis, mis sisaldab põhikoostisosana kaltsiumformiaati

33,6 % CaO

Kaltsium väljendatakse vees lahustuva CaO-na

56 % formiaati

 

Kaltsiumoksiid

formiaat

2.2

Vedel kaltsiumformiaat

Valmistis, mis saadakse kaltsiumformiaadi lahustamisel vees

21 % CaO

Kaltsium väljendatakse vees lahustuva CaO-na

35 % formiaati

 

Kaltsiumoksiid

formiaat

▼M14

2.3

Iminodimerevaikhappe kaltsiumkelaat

Keemiline toode, mis sisaldab põhikomponendina iminodimerevaikhappe kaltsiumkelaati ja millele ei ole lisatud loomseid ega taimseid orgaanilisi toitaineid

9 % CaO

Iminodimerevaikhappega (IDHA) kelaaditud kaltsium, väljendatuna vees lahustuva CaO-na

 

Iminodimerevaikhappega (IDHA) kelaaditud kaltsium, väljendatuna vees lahustuva CaO-na

▼B

3

Väävel elemendina

Võrdlemisi rafineeritud looduslik või tööstuslikult saadud valmistis

98 % S (245 % SO3)

Väävel väljendatakse kogu SO3-na

 

Kogu vääveltrioksiid

4

Kiseriit

Mineraalset päritolu valmistis, mis sisaldab põhikomponendina monohüdraatmagneesiumsulfaati)

24 % MgO

45 % SO3

Magneesium ja väävel väljendatakse vees lahustuva magneesiumoksiidina ja vääveltrioksiidina

Võib lisada tuntud kaubanduslikud nimetused

Vees lahustuv magneesiumoksiid

Valikuliselt: vees lahustuv vääveltrioksiid

▼M7

5

Magneesiumsulfaat

Valmistis, mille põhiline koostisosa on magneesiumsulfaatheptahüdraat

15 % MgO

28 % SO3

Kui lisatakse mikroelemente, deklareeritakse need vastavalt artikli 6 lõigetele 4 ja 6:

10 % MgO

17 % SO3

Magneesium ja väävel väljendatakse vees lahustuva magneesiumoksiidi ja vääveltrioksiidina

Võib lisada tavapäraseid kaubanimesid

Vees lahustuv magneesiumoksiid

Vees lahustuv vääveltrioksiid

▼B

5.1

Magneesiumsulfaadi lahus

Vees lahustamise tulemusena saadud tööstusliku päritoluga valmistis, mis sisaldab magneesiumsulfaati

5 % MgO

10 % SO3

Magneesium ja väävel väljendatakse vees lahustuva magneesiumoksiidina ja vees lahustuva väävelanhüdriidina

Võib lisada tuntud kaubanduslikud nimetused

Vees lahustuv magneesiumoksiid

Valikuliselt: vees lahustuv väävelanhüdriid

5.2

Magneesiumhüdroksiidi

Keemiliselt saadud valmistis, mis sisaldab põhikoostisosana magneesiumhüdroksiidi

60 % MgO

Osakeste suurus: vähemalt 99 % on võimelised läbima sõela suurusega 0,063 mm

 

Kogu magneesiumoksiid

5.3

Magneesiumhüdroksiidi suspensioon

Valmistis, mis sisaldab suspensiooni tulemusena saadud tüüpi 5.2

24 % MgO

 

Kogu magneesiumoksiid

6

Magneesiumkloriidi lahus

Tööstusliku päritoluga valmistis, mis saadakse magneesiumkloriidi lahustamisele

13 % MgO

Magneesium väljendatakse magneesiumoksiidina

Maksimaalne kaltsiumi sisaldus 3 % CaO

 

Magneesiumoksiid

E.   Anorgaanilised mikroväetised

Selgitav märkus:

allpool nimetatud märkusi kohaldatakse kogu E osale

Märge 1:

kelaadimoodustaja nime võib väljendada osas E.3 nimetatud lühendina, kasutades suuri algustähti

Märge 2:

kui valmistise lahustamisel vees ei jää sadet, võib väljendada „lahustamiseks”

Märge 3:

kui mikroelement on esitatud kelaadi vormis, tuleb lisada pH vahemik, garanteeritakse kelaatühendi stabiilsus

E.1.   Mikroväetised, mis sisaldavad ainult ühte mikroelementi

E.1.1.   Boor



Jrk nr

Liigi nimetus

Valmistamisviis ja põhilised koostisosad

Toitainete miinimumsisaldus (massiprotsent); toitainete andmete väljendusviis; muud nõudmised

Liigi nimetuse kohta muud andmed

Toitainete sisalduse esitamise viis; toitainete tüüp ja lahustuvus; muud tunnused

1

2

3

4

5

6

1a

Boorhape

Valmistis, mis saadakse boraadi reageerimisel happega

14 % vees lahustuv B

Võib lisada tuntud kaubanduslikud nimetused

Vees lahustuv boor (B)

1b

Naatriumboraat

Keemiliselt saadud valmistis, mis sisaldab peamiselt naatriumboraati

10 % vees lahustuv boor

Võib lisada tuntud kaubanduslikud nimetused

Vees lahustuv boor (B)

1c

Kaltsiumboraat

Valmistis, mis saadakse kolemaniidist või pandermiidist, sisaldab peamiselt kaltsiumboraati

7 % üldboor

Osakeste suurus: vähemalt 98 % läbib sõela 0,063 mm avadega sõela

Võib lisada tuntud kaubanduslikud nimetused

Üldboor (B)

1d

Booretanoolamiin

Valmistis, mis saadakse boorhappe ja etanoolamiini reageerimisel

8 % vees lahustuv B

 

Vees lahustuv boor (B)

1e

Boraadi väetislahus

Valmistis, mis saadakse liigi 1a ja/või 1b ja/või 1d lahustamisel

2 % vees lahustuv B

Valmistise nimes tuleb märkida väetise koostisosa olemasolu

Vees lahustuv boor (B)

▼M9

1f

Boraatväetise suspensioon

Valmistis, mis saadakse liigi 1a ja/või 1b ja/või 1c ja/või 1d suspendeerimisel vees

2 % üldboori

Märgistusel peavad olema väetise koostisosade nimetused.

Üldboor (B)

Vees lahustuv boor (B), kui seda leidub

▼B

E.1.2.   Koobalt



Jrk nr

Liigi nimetus

Valmistamisviis ja põhilised koostisosad

Toitainete miinimumsisaldus (massiprotsent); toitainete andmete väljendusviis; muud nõudmised

Liigi nimetuse kohta muud andmed

Toitainete sisalduse esitamise viis; toitainete tüüp ja lahustuvus; muud tunnused

1

2

3

4

5

6

2a

Koobaltisool

Keemiliselt saadud valmistis, mille põhiliseks koostisosaks on koobalti mineraalsool

19 % vees lahustuv Co

Valmistise nimes peab sisalduma viide seotud anioonile

Vees lahustuv koobalt (Co)

▼M8

2b

Koobaltkelaat

Vees lahustuv valmistis, mis sisaldab koobalti ja tunnustatud kelaadimoodustaja(te) ühendit

5 % vees lahustuvat koobaltit, millest vähemalt 80 % moodustab kelaadi tunnustatud kelaadimoodustaja(te)ga

Iga sellise tunnustatud kelaadimoodustaja nimetus, mis moodustab kelaadi vähemalt 1 % vees lahustuva koobaltiga ja mida saab identifitseerida ja kvantifitseerida Euroopa standardi järgi

Vees lahustuv koobalt (Co)

Valikuliselt: tunnustatud kelaadimoodustajaga seotud koobaltit (Co) kokku

Selliste tunnustatud kelaadimoodustajatega seotud koobalt (Co), mis moodustavad kelaadi vähemalt 1 % vees lahustuva koobaltiga ja mida saab identifitseerida ja kvantifitseerida Euroopa standardi järgi)

▼M9

2c

Koobaltväetise lahus

Liikide 2a ja/või 2b või 2d vesilahus

2 % vees lahustuvat koobaltit

Kui segus kasutatakse liike 2a ja 2d, siis peab kompleksifraktsioon sisaldama vähemalt 40 % vees lahustuvat koobaltit (Co)

Märgistusel peab olema:

1)  anorgaanilis(t)e aniooni(de) nimetus/nimetused, kui anioone esineb;

2)  mis tahes lubatud kelaadimoodustaja nimetus, ning kelaadimoodustaja (kui seda kasutatakse) peab moodustama kelaadi vähemalt 1 % vees lahustuva koobaltiga ja teda peab saama identifitseerida ja kvantifitseerida Euroopa standardi järgi,

või

lubatud kompleksimoodustaja nimetus ning kompleksimoodustajat peab saama identifitseerida Euroopa standardi järgi, kui see on olemas

Vees lahustuv koobalt

Selliste lubatud kelaadimoodustajatega seotud koobalt (Co), mis moodustavad kelaadi vähemalt 1 % vees lahustuva koobaltiga ja mida saab identifitseerida ja kvantifitseerida Euroopa standardi järgi.

Lubatud kompleksimoodustajaga seotud koobalt, kompleksimoodustajat peab saama identifitseerida Euroopa standardi järgi

Valikuliselt: lubatud kelaadimoodustaja(te)ga seotud koobaltit (Co) kokku

▼M9

2d

Koobaltkompleksväetis

Vees lahustuv valmistis, mis sisaldab koobaltit, mis on keemiliselt seotud ühe lubatud kompleksimoodustajaga

5 % vees lahustuvat koobaltit, kusjuures vähemalt 80 % vees lahustuvast koobaltist peab olema kompleksifraktsioonis

Märgistusel peab olema lubatud kompleksimoodustaja nimetus ning kompleksimoodustajat peab saama identifitseerida Euroopa standardi järgi

Vees lahustuv koobalt

Komplekseerunud üldkoobalt (Co)

▼B

E.1.3.   Vask



Jrk nr

Liigi nimetus

Valmistamisviis ja põhilised koostisosad

Toitainete miinimumsisaldus (massiprotsent); toitainete andmete väljendusviis; muud nõudmised

Liigi nimetuse kohta muud andmed

Toitainete sisalduse esitamise viis; toitainete tüüp ja lahustuvus; muud tunnused

1

2

3

4

5

6

3a

Vasesool

Keemiliselt saadud valmistis, mille põhiliseks koostisosaks on vase mineraalsool

20 % vees lahustuvat vaske

Valmistise nimes peab sisalduma viide seotud anioonile

Vees lahustuv vask (Cu)

3b

Vaskoksiid

Keemiliselt saadud valmistis, mille põhiliseks koostisosaks on vaskoksiid

70 % üldvase sisaldus

Osakeste suurus: vähemalt 98 % läbib 0,063 mm avadega sõela

 

Üldvase sisaldus (Cu)

3c

Vaskhüdroksiid

Keemiliselt valmistatu valmistis, mille põhiliseks koostisosaks on vaskhüdroksiid

45 % üldvase sisaldus

Osakeste suurus: vähemalt 98 % läbib 0,063 mm avadega sõela

 

Üldvase sisaldus (Cu)

▼M8

3d

Vaskkelaat

Vees lahustuv valmistis, mis sisaldab vase ja tunnustatud kelaadimoodustaja(te) ühendit

5 % vees lahustuvat vaske, millest vähemalt 80 % moodustab kelaadi tunnustatud kelaadimoodustaja(te)ga

Iga sellise tunnustatud kelaadimoodustaja nimetus, mis moodustab kelaadi vähemalt 1 % vees lahustuva vasega ja mida saab identifitseerida ja kvantifitseerida Euroopa standardi järgi

Vees lahustuv vask (Cu)

Valikuliselt: tunnustatud kelaadimoodustajatega seotud vaske (Cu) kokku

Selliste tunnustatud kelaadimoodustajatega seotud vask (Cu), mis moodustavad kelaadi vähemalt 1 % vees lahustuva vasega ja mida saab identifitseerida ja kvantifitseerida Euroopa standardi järgi)

▼B

3e

Vase baasväetis

Valmistis, mis saadakse E.1.3 loetelu valmististe 3a ja/või 3b ja/või 3c ja/või 3d segamisel täiteainega, mis ei sisalda vaske

5 % üldvase sisaldus

Valmistise nimele lisatakse:

(1)  vase koostisosade nimi(ed);

(2)  mis tahes kelaadimoodustaja nimi

Üldvase sisaldus (Cu)

Vees lahustuva vase (Cu) sisaldus, kui seda on rohkem kui ¼ vase üldsisaldusest

Vaskkelaat (Cu), kui esineb

▼M9

3f

Vaskväetise lahus

Liikide 3a ja/või 3d või 3i vesilahus

2 % vees lahustuvat vaske

Kui segus kasutatakse liike 3a ja 3i, siis peab kompleksifraktsioon sisaldama vähemalt 40 % vees lahustuvat vaske

Märgistusel peab olema:

1)  anorgaanilis(t)e aniooni(de) nimetus (nimetused);

2)  iga sellise lubatud kelaadimoodustaja nimetus, ning kelaadimoodustaja (kui seda kasutatakse) peab moodustama kelaadi vähemalt 1 % vees lahustuva vasega ja teda peab saama identifitseerida ja kvantifitseerida Euroopa standardi järgi,

või

lubatud kompleksimoodustaja nimetus ning kompleksimoodustajat peab saama identifitseerida Euroopa standardi järgi

Vees lahustuv vask

Selliste lubatud kelaadimoodustajatega seotud vask (Cu), mis moodustavad kelaadi vähemalt 1 % vees lahustuva vasega ja mida saab identifitseerida ja kvantifitseerida Euroopa standardi järgi

Lubatud kompleksimoodustajaga seotud vask, kompleksimoodustajat peab saama identifitseerida Euroopa standardi järgi

Valikuliselt: lubatud kelaadimoodustaja(te)ga seotud vaske (Cu) kokku

▼B

3g

Vaskoksükloriid

Keemiliselt saadud valmistis, mille põhiliseks koostisosaks on vaskoksükloriid (Cu2Cl(OH)3)

50 % üldvase sisaldus

Osakeste suurus: vähemalt 98 % läbib sõela 0,063 mm avadega sõela

 

Üldvase sisaldus (Cu)

▼M9

3h

Vaskväetise suspensioon

Valmistis, mis saadakse liikide 3a ja/või 3b ja/või 3c ja/või 3d ja/või 3g suspendeerimisel vees

17 % üldvaske

Märgistusel peab olema:

1)  aniooni(de) nimetus (nimetused), kui anioone leidub;

2)  iga sellise lubatud kelaadimoodustaja nimetus, ning kelaadimoodustaja (kui seda kasutatakse) peab moodustama kelaadi vähemalt 1 % vees lahustuva vasega ja teda peab saama identifitseerida ja kvantifitseerida Euroopa standardi järgi

Üldvask (Cu)

Vees lahustuv vask, kui esineb

Selliste lubatud kelaadimoodustajatega seotud vask (Cu), mis moodustavad kelaadi vähemalt 1 % vees lahustuva vasega ja mida saab identifitseerida ja kvantifitseerida Euroopa standardi järgi

▼M9

3i

Vaskkompleksväetis

Vees lahustuv valmistis, mis sisaldab vaske, mis on keemiliselt seotud ühe lubatud kompleksimoodustajaga

5 % vees lahustuvat vaske, kusjuures vähemalt 80 % vees lahustuvast vasest peab olema kompleksifraktsioonis

Märgistusel peab olema lubatud kompleksimoodustaja nimetus ning kompleksimoodustajat peab saama identifitseerida Euroopa standardi järgi

Vees lahustuv vask

Komplekseerunud üldvask (Cu)

▼M4

E.1.4.   Raud



Jrk-nr

Liigi nimetus

Andmed valmistamisviisi ja oluliste komponentide kohta

Toitainete miinimumsisaldus

(massiprotsentides)

Andmed toitainete väljendusviisi kohta

Muud nõuded

Muud andmed liigi nimetuse kohta

Toitained, mille sisaldus tuleb deklareerida

Muud kriteeriumid

Toitainevormid ja lahustuvvormid

1

2

3

4

5

6

4a

Rauasool

Keemiliselt saadud valmistis, mille põhiliseks koostisosaks on rauasool

12 % vees lahustuvat rauda

Valmistise nimes peab sisalduma mineraalaniooni nimi.

Vees lahustuv raud (Fe)

▼M8

4b

Raudkelaat

Vees lahustuv valmistis, mis sisaldab raua ja tunnustatud kelaadimoodustaja(te) ühendit

5 % vees lahustuvat rauda, millest kelaatne fraktsioon moodustab vähemalt 80 % ja millest vähemalt 50 % on kelaaditud tunnustatud kelaadimoodustaja(te)ga

Iga sellise tunnustatud kelaadimoodustaja nimetus, mis moodustab kelaadi vähemalt 1 % vees lahustuva rauaga ning mida saab identifitseerida ja kvantifitseerida Euroopa standardi järgi

Vees lahustuv raud (Fe)

Valikuliselt: tunnustatud kelaadimoodustajaga seotud rauda (Fe) kokku

Selliste tunnustatud kelaadimoodustajatega seotud raud (Fe), mis moodustavad kelaadi vähemalt 1 % vees lahustuva rauaga ja mida saab identifitseerida ja kvantifitseerida Euroopa standardi järgi

▼M9

4c

Raudväetise lahus

Liikide 4a ja/või 4b või 4d vesilahus

2 % vees lahustuvat rauda

Kui segus kasutatakse liike 4a ja 4d, siis peab kompleksifraktsioon sisaldama vähemalt 40 % vees lahustuvat rauda

Märgistusel peab olema:

1)  anorgaanilis(t)e aniooni(de) nimetus (nimetused), kui anioone leidub;

2)  iga sellise lubatud kelaadimoodustaja nimetus, ning kelaadimoodustaja (kui seda kasutatakse) peab moodustama kelaadi vähemalt 1 % vees lahustuva rauaga ja teda peab saama identifitseerida ja kvantifitseerida Euroopa standardi järgi,

või

lubatud kompleksimoodustaja nimetus ning kompleksimoodustajat peab saama identifitseerida Euroopa standardi järgi

Vees lahustuv raud (Fe)

Selliste lubatud kelaadimoodustajatega seotud raud (Fe), mis moodustavad kelaadi vähemalt 1 % vees lahustuva rauaga ja mida saab identifitseerida ja kvantifitseerida Euroopa standardi järgi

Lubatud kompleksimoodustajaga seotud raud, kompleksimoodustajat peab saama identifitseerida Euroopa standardi järgi

Valikuliselt: lubatud kelaadimoodustaja(te)ga seotud rauda (Fe) kokku

▼M9

4d

Raudkompleksväetis

Vees lahustuv valmistis, mis sisaldab rauda, mis on keemiliselt seotud ühe lubatud kompleksimoodustajaga

5 % vees lahustuvat rauda, kusjuures vähemalt 80 % vees lahustuvast rauast peab olema kompleksifraktsioonis

Märgistusel peab olema lubatud kompleksimoodustaja nimetus ning kompleksimoodustajat peab saama identifitseerida Euroopa standardi järgi

Vees lahustuv raud (Fe)

Komplekseerunud üldraud (Fe)

▼B

E.1.5.   Mangaan



Jrk nr

Liigi nimetus

Valmistamisviis ja põhilised koostisosad

Toitainete miinimumsisaldus (massiprotsent); toitainete andmete väljendusviis; muud nõudmised

Liigi nimetuse kohta muud andmed

Toitainete sisalduse esitamise viis; toitainete tüüp ja lahustuvus; muud tunnused

1

2

3

4

5

6

5a

Mangaanisool

Keemiliselt saadud valmistis, mille põhiliseks koostisosaks on mangaan (II) sool

17 % vees lahustuvat mangaani

Valmistise nimes peab sisalduma viide seotud anioonile

Vees lahustuv mangaan (Mn)

▼M8

5b

Mangaankelaat

Vees lahustuv valmistis, mis sisaldab mangaani ja tunnustatud kelaadimoodustaja(te) ühendit

5 % vees lahustuvat mangaani, millest vähemalt 80 % moodustab kelaadi tunnustatud kelaadimoodustaja(te)ga

Iga sellise tunnustatud kelaadimoodustaja nimetus, mis moodustab kelaadi vähemalt 1 % vees lahustuva mangaaniga ja mida saab identifitseerida ja kvantifitseerida Euroopa standardi järgi

Vees lahustuv mangaan (Mn)

Valikuliselt: tunnustatud kelaadimoodustajatega seotud mangaani (Mn) kokku

Selliste tunnustatud kelaadimoodustajatega seotud mangaan (Mn), mis moodustavad kelaadi vähemalt 1 % vees lahustuva mangaaniga ja mida saab identifitseerida ja kvantifitseerida Euroopa standardi järgi)

▼B

5c

Mangaanoksiid

Keemiliselt saadud valmistis, mille põhiliseks koostisosaks on mangaanoksiid

40 % üldmangaani

Osakeste suurus: vähemalt 80 % läbib 0,063 mm avadega sõela

 

Üldmangaanisisaldus (Mn)

5d

Mangaani baasväetis

Valmistis, mis saadakse tüüpide 5a ja 5c segamisel

17 % üldmangaani

Valmistise nimele lisatakse mangaani koostisosade nimed

Üldmangaanisisaldus (Mn)

Vees lahustuva mangaani (Mn) sisaldus, kui seda on rohkem kui 1/4 mangaani üldsisaldusest

▼M9

5e

Mangaanväetise lahus

Liikide 5a ja/või 5b või 5g vesilahus

2 % vees lahustuv Mn

Kui segus kasutatakse liike 5a ja 5g, siis peab kompleksifraktsioon sisaldama vähemalt 40 % vees lahustuvat mangaani

Märgistusel peab olema:

1)  anorgaanilis(t)e aniooni(de) nimetus (nimetused), kui anioone leidub;

2)  iga sellise lubatud kelaadimoodustaja nimetus, ning kelaadimoodustaja (kui seda kasutatakse) peab moodustama kelaadi vähemalt 1 % vees lahustuva mangaaniga ja teda peab saama identifitseerida ja kvantifitseerida Euroopa standardi järgi,

või

lubatud kompleksimoodustaja nimetus ning kompleksimoodustajat peab saama identifitseerida Euroopa standardi järgi

Vees lahustuv mangaan (Mn)

Selliste lubatud kelaadimoodustajatega seotud mangaan (Mn), mis moodustavad kelaadi vähemalt 1 % vees lahustuva mangaaniga ning mida saab identifitseerida ja kvantifitseerida Euroopa standardi järgi

Lubatud kompleksimoodustajaga seotud mangaan, kompleksimoodustajat peab saama identifitseerida Euroopa standardi järgi

Valikuliselt: lubatud kelaadimoodustaja(te)ga seotud mangaani (Mn) kokku

▼M9

5f

Mangaanväetise suspensioon

Valmistis, mis saadakse liigi 5a ja/või 5b ja/või 5c suspendeerimisel vees

17 % üldmangaani (Mn)

Märgistusel peab olema:

1)  aniooni(de) nimetus (nimetused), kui anioone leidub;

2)  iga sellise lubatud kelaadimoodustaja nimetus, ning kelaadimoodustaja (kui seda kasutatakse) peab moodustama kelaadi vähemalt 1 % vees lahustuva mangaaniga ja teda peab saama identifitseerida ja kvantifitseerida Euroopa standardi järgi

Üldmangaan (Mn)

Vees lahustuv mangaan, kui seda esineb

Mis tahes lubatud kelaadimoodustajaga seotud mangaan (Mn), kelaadimoodustaja peab moodustama kelaadi vähemalt 1 % vees lahustuva mangaaniga ning seda peab saama identifitseerida ja kvantifitseerida Euroopa standardi järgi.

5g

Mangaankompleksväetis

Vees lahustuv valmistis, mis sisaldab mangaani, mis on keemiliselt seotud ühe lubatud kompleksimoodustajaga

5 % vees lahustuvat mangaani, kusjuures vähemalt 80 % vees lahustuvast mangaanist peab olema kompleksifraktsioonis

Märgistusel peab olema lubatud kompleksimoodustaja nimetus ning kompleksimoodustajat peab saama identifitseerida Euroopa standardi järgi

Vees lahustuv mangaan (Mn)

Komplekseerunud üldmangaan (Mn)

▼B

E.1.6.   Molübdeen



Jrk nr

Liigi nimetus

Valmistamisviis ja põhilised koostisosad

Toitainete miinimumsisaldus (massiprotsent); toitainete andmete väljendusviis; muud nõudmised

Liigi nimetuse kohta muud andmed

Toitainete sisalduse esitamise viis; toitainete tüüp ja lahustuvus; muud tunnused

1

2

3

4

5

6

6a

Naatriummolübdaat

Keemiliselt saadud valmistis, mille põhiliseks koostisosaks on naatriummolübdaat

35 % vees lahustuvat molübdeeni

 

Vees lahustuv molübdeen (Mo)

6b

Ammooniummolübdaat

Keemiliselt saadud valmistis, mille põhiliseks koostisosaks on ammooniummolübdaat

50 % vees lahustuvat molübdeeni

 

Vees lahustuv molübdeen (Mo)

6c

Molübdeeni baasväetis

Valmistis, mis saadakse E.1.6 loetelu, valmististe 6a ja 6b segamisel

35 % vees lahustuvat molübdeeni

Valmistise nimele lisatakse molübdeeni koostisosade nimed

Vees lahustuv molübdeen (Mo)

6d

Molübdeeni baasväetise lahus

Valmistis, mis saadakse E.1.6 loetelu, valmististe 6a ja/või 6b lahustamisel vees

3 % vees lahustuvat molübdeeni

Valmistise nimele lisatakse molübdeeni koostisosade nimed

Vees lahustuv molübdeen (Mo)

E.1.7.   Tsink



Jrk nr

Liigi nimetus

Valmistamisviis ja põhilised koostisosad

Toitainete miinimumsisaldus (massiprotsent); toitainete andmete väljendusviis; muud nõudmised

Liigi nimetuse kohta muud andmed

Toitainete sisalduse esitamise viis; toitainete tüüp ja lahustuvus; muud tunnused

1

2

3

4

5

6

7a

Tsingisool

Keemiliselt saadud valmistis, mille põhiliseks koostisosaks on mineraalne tsingisool

15 % vees lahustuvat tsinki

Valmistise nimes peab sisalduma viide seotud anioonile

Vees lahustuv tsink (Zn)

▼M8

7b

Tsinkkelaat

Vees lahustuv valmistis, mis sisaldab tsingi ja tunnustatud kelaadimoodustaja(te) ühendit

5 % vees lahustuvat tsinki, millest vähemalt 80 % moodustab kelaadi tunnustatud kelaadimoodustaja(te)ga

Iga sellise tunnustatud kelaadimoodustaja nimetus, mis moodustab kelaadi vähemalt 1 % vees lahustuva tsingiga ja mida saab identifitseerida ja kvantifitseerida Euroopa standardi järgi

Vees lahustuv tsink (Zn)

Valikuliselt: tunnustatud kelaadimoodustajatega seotud tsinki (Zn) kokku

Selliste tunnustatud kelaadimoodustajatega seotud tsink (Zn), mis moodustavad kelaadi vähemalt 1 % vees lahustuva tsingiga ja mida saab identifitseerida ja kvantifitseerida Euroopa standardi järgi

▼B

7c

Tsinkoksiid

Keemiliselt saadud valmistis, mille põhiliseks koostisosaks on tsinkoksiid

70 % üldtsinki

Osakeste suurus: vähemalt 80 % läbib 0,063 mm avadega sõela

 

Üldtsink (Zn)

7d

Tsingi baasväetis

Valmistis, mis saadakse tüüpide 7a ja 7c segamisel

30 % üldtsink

Valmistise nimele lisatakse tsingi koostisosade nimed

Üldtsink (Zn)

Vees lahustuva tsingi (Zn) sisaldus, kui seda on rohkem kui ¼ tsingi üldsisaldusest

▼M9

7e

Tsinkväetise lahus

Liikide 7a ja/või 7b või 7g vesilahus

2 % vees lahustuvat Zn

Kui segus kasutatakse liike 7a ja 7g, siis peab kompleksifraktsioon sisaldama vähemalt 40 % vees lahustuvat tsinki

Märgistusel peab olema:

1)  anorgaanilis(t)e aniooni(de) nimetus (nimetused), kui anioone leidub;

2)  iga sellise lubatud kelaadimoodustaja nimetus, ning kelaadimoodustaja (kui seda kasutatakse) peab moodustama kelaadi vähemalt 1 % vees lahustuva tsingiga ja teda peab saama identifitseerida ja kvantifitseerida Euroopa standardi järgi,

või

lubatud kompleksimoodustaja nimetus ning kompleksimoodustajat peab saama identifitseerida Euroopa standardi järgi

Vees lahustuv tsink

Selliste lubatud kelaadimoodustajatega seotud tsink (Zn), mis moodustavad kelaadi vähemalt 1 % vees lahustuva tsingiga ning mida saab identifitseerida ja kvantifitseerida Euroopa standardi järgi

Lubatud kompleksimoodustajaga seotud tsink, kompleksimoodustajat peab saama identifitseerida Euroopa standardi järgi

Valikuliselt: lubatud kelaadimoodustaja(te)ga seotud tsinki (Zn) kokku

▼M8

7f

Tsinkväetise suspensioon

Valmistis, mis on saadud liikide 7a ja/või 7c ja/või 7b suspendeerimisel veega

20 % tsinki kokku

Märgistus peab sisaldama:

1.  aniooni(de) nimetust (nimetusi)

2.  iga sellise tunnustatud kelaadimoodustaja nimetust, mis moodustab kelaadi vähemalt 1 % vees lahustuva tsingiga (kui seda esineb) ning mida saab identifitseerida ja kvantifitseerida Euroopa standardi järgi

Tsinki kokku (Zn)

Vees lahustuv tsink (Zn) (kui seda esineb)

Selliste tunnustatud kelaadimoodustajatega seotud tsink (Zn), mis moodustavad kelaadi vähemalt 1 % vees lahustuva tsingiga ning mida saab identifitseerida ja kvantifitseerida Euroopa standardi järgi

▼M9

7g

Tsinkkompleksväetis

Vees lahustuv valmistis, mis sisaldab tsinki, mis on keemiliselt seotud ühe lubatud kompleksimoodustajaga

5 % vees lahustuv tsink, kusjuures vähemalt 80 % vees lahustuvast tsingist peab olema kompleksifraktsioonis

Märgistusel peab olema lubatud kompleksimoodustaja nimetus ning kompleksimoodustajat peab saama identifitseerida Euroopa standardi järgi

Vees lahustuv tsink (Zn)

Komplekseerunud üldtsink (Zn)

▼M8

E.2.    Mikroelementide miinimumsisaldus (massiprotsentides) väetistes; mitut mikroelementi sisaldavad väetiseliigid

E.2.1    Mikroelementide miinimumsisaldus (massiprotsentides) mikroelemente sisaldavates tahketes ja vedelates väetistes

▼B



 

Mikroelementide esinemise vormid

Mineraalsena

Kelaadi või kompleksina

Element:

Boor (B)

0,2

0,2

Koobalt (Co)

0,02

0,02

Vask (Cu)

0,5

0,1

Raud (Fe)

2,0

0,3

Mangaan (Mn)

0,5

0,1

Molübdeen (Mo)

0,02

–

Tsink (Zn)

0,5

0,1

▼M8

E.2.2.    Mikroelementide miinimumsisaldus (massiprotsentides) mulda viidavates EÜ väetistes, mis sisaldavad esma- ja/või teisejärgulisi toitaineid koos mikroelementidega

▼B



 

Põllule või rohumaadele

Aianduses

Boor (B)

0,01

0,01

Koobalt (Co)

0,002

–

Vask (Cu)

0,01

0,002

Raud (Fe)

0,5

0,02

Mangaan (Mn)

0,1

0,01

Molübdeen (Mo)

0,001

0,001

Tsink (Zn)

0,01

0,002

▼M8

E.2.3.    Mikroelementide miinimumsisaldus (massiprotsentides) lehtede pritsimiseks kasutatavates EÜ väetistes, mis sisaldavad esma- ja/või teisejärgulisi toitaineid koos mikroelementidega

▼B



Boor (B)

0,010

Koobalt (Co)

0,002

Vask (Cu)

0,002

Raud (Fe)

0,020

Mangaan (Mn)

0,010

Molübdeen (Mo)

0,001

Tsink (Zn)

0,002

▼M8

E.2.4    Vedelad ja tahked mikroväetiste segud

▼M9



Nr

Liigi nimetus

Andmed valmistamisviisi ja oluliste koostisosade kohta

Mikroelementide miinimumsisaldus kokku (massiprotsentides)

Andmed mikroelementide väljendusviisi kohta

Muud nõuded

Muud andmed liigi nimetuse kohta

Mikroelemendid, mille sisaldus tuleb deklareerida

Mikroelementide vormid ja lahustuvus

Muud kriteeriumid

1

2

3

4

5

6

1

Mikroelementide segu

Valmistis, mis on saadud kahe või enama E.1 liiki väetise segamisel või siis kahe või enama E.1 liiki väetise lahustamisel ja/või suspendeerimisel vees

1)  Mikroelemente kokku: 5 % tahke segu massist

või

2)  2 % vedela segu massist

Iga mikroelemendi sisaldus vastavalt punktile E.2.1

Iga kasutatud mikroelemendi nimetus ja keemiline sümbol loetletuna tähestiku järjekorras keemilise elemendi sümboli järgi ning liiginimetusele peab/peavad järgnema vastasiooni(de) nimetus(ed)

Iga mikroelemendi kogusisaldus väljendatuna väetise massiprotsendina, v.a juhul, kui mikroelement on täielikult vees lahustuv

Iga mikroelemendi vees lahustuva osa sisaldus väljendatuna väetise massiprotsendina, kui lahustuv osa moodustab vähemalt poole kogu mikroelementide hulgast. Kui mikroelement on täielikult vees lahustuv, deklareeritakse ainult vees lahustuva osa sisaldus.

Kui mikroelement on keemiliselt seotud orgaanilise molekuliga, deklareeritakse väetises leiduva mikroelemendi sisaldus toote massiprotsendina vahetult vees lahustuva osa järel ning lisatakse märge „kelaaditud … abil” või „kompleksi seotud … abil” ning märgitakse lubatud kelaadimoodustaja või kompleksimoodustaja nimetus punktis E.3 sätestatu kohaselt. Orgaanilise molekuli nimetuse võib asendada akronüümiga.

Nii kohustusliku kui ka valikulise teabe puhul tuleb lisada järgmine tekst: „Kasutamiseks ainult kinnitatud vajaduse korral. Mitte ületada vajaliku doosi määra.”

▼M4

E.3.   Mikroelementide lubatud kelaadimoodustajate või orgaanilisi komplekse moodustavate ainete loetelu.

Järgmised ained on lubatud tingimusel, et nende vastav toiteelementkelaat vastab nõukogu direktiivi 67/548/EMÜ nõuetele. ( 1 )

▼M9

E.3.1.   Kelaadimoodustajad ( 2 )

Happed või naatrium-, kaalium- või ammooniumsoolad:



Nr

Nimetus

Alternatiivnimetus

Keemiline valem

Happe CASi number (1)

1

Etüleendiamiintetraäädikhape

EDTA

C10H16O8N2

60-00-4

2

2-hüdroksietüül-etüleendiamiintriäädikhape

HEEDTA

C10H18O7N2

150-39-0

3

Dietüleentriamiinpentaäädikhape

DTPA

C14H23O10N3

67-43-6

4

Etüleendiamiin- N,N’-di-[(o-hüdroksüfenüül)-äädikhape]

[o,o] EDDHA

C18H20O6N2

1170-02-1

5

Etüleendiamiin-N-[(o-hüdroksüfenüül)-äädikhape]-N’-[(p-hüdroksüfenüül)-äädikhape]

[o,p] EDDHA

C18H20O6N2

475475-49-1

6

Etüleendiamiin-N,N’-di-[(o-hüdroksü-metüülfenüül)-äädikhape]

[o,o] EDDHMA

C20H24O6N2

641632-90-8

7

Etüleendiamiin-N-[(o-hüdroksü-metüülfenüül)-äädikhape]-N’-[(p-hüdroksü-metüülfenüül)-äädikhape]

[o,p] EDDHMA

C20H24O6N2

641633-41-2

8

Etüleendiamiin-N,N’-di-[5-karboksü-2-hüdroksüfenüül)-atsetaat]

EDDCHA

C20H20O10N2

85120-53-2

9

Etüleendiamiin-N,N’-di-[(2-hüdroksü-5-sulfofenüül)-äädikhape] ja selle kondensatsiooniproduktid

EDDHSA

C18H20O12N2S2 +n*(C12H14O8N2S)

57368-07-7 ja 642045-40-7

10

Iminodimerevaikhape

IDHA

C8H11O8N

131669-35-7

11

N,N’-di(2-hüdroksübensüül)etüleendiamiin-N,N’-diäädikhape

HBED

C20H24N2O6

35998-29-9

▼M12

12

[S,S]-etüleendiamiindimerevaikhape

[S,S]-EDDS

C10H16O8N2

20846-91–7
(1)   

Ainult teadmiseks.

▼M9

E.3.2.   Kompleksimoodustajad ( 3 )

Allpool nimetatud kompleksimoodustajaid võib kasutada üksnes kastmiseks ja/või pritsimiseks ette nähtud valmististes, erandiks on Zn lignosulfonaat, Fe lignosulfonaat, Cu lignosulfonaat ja Mn lignosulfonaat, mida võib kasutada otse mulda panemiseks ette nähtud valmististes.

Happed või naatrium-, kaalium- või ammooniumsoolad:

▼M10



Nr

Nimetus

Alternatiivnimetus

Keemiline valem

Happe CASi number (1)

1

Lignosulfoonhape

LS

Keemiline valem puudub

8062-15–5 (2)

▼M12

2

Heptaglükoonhape

HGA

C7H14O8

23351-51–1
(1)   

Ainult teadmiseks.

(2)   

Kvaliteediga seotud põhjustel peavad vastavad fenool-hüdroksüüli sisaldus ja orgaanilise väävli sisaldus EN 16109 meetodil mõõdetuna ületama vastavalt 1,5 % ja 4,5 %.

▼M5

F.   Nitrifikatsiooni ja ureaasi inhibiitorid

Allpool tabelites F.1 ja F.2 loetletud nitrifikatsiooni ja ureaasi inhibiitoreid võib lisada I lisa punktides A.1, B.1, B.2, B.3, C.1 ja C.2 loetletud väetiseliikidele, kui on täidetud järgmised tingimused:

1) 

vähemalt 50 % väetise üldlämmastikusisaldusest moodustavad 3. veerus nimetatud lämmastikuvormid;

2) 

need ei kuulu 4. veerus nimetatud väetiseliikide hulka.

Nende väetiste liiginimetusele, millele on lisatud tabelis F.1 loetletud nitrifikatsiooni inhibiitoreid, lisatakse sõnad „sisaldab nitrifikatsiooni inhibiitorit ([nitrifikatsiooni inhibiitori liiginimetus])”.

Nende väetiste liiginimetusele, millele on lisatud tabelis F.2 loetletud ureaasi inhibiitoreid, lisatakse sõnad „sisaldab ureaasi inhibiitorit ([ureaasi inhibiitori liiginimetus])”.

Turustamise eest vastutav isik peab igale pakendile või saadetisele lisama võimalikult täieliku tehnilise teabe. Selle teabe abil peab kasutaja saama eelkõige otsustada väetise lisamise määra ja ajastuse üle vastavalt kasvatatavale põllukultuurile.

Uued nitrifikatsiooni ja ureaasi inhibiitorid võib kanda vastavalt kas tabelisse F1 või F2 pärast seda, kui on hinnatud nimetatud tehnilist dokumentatsiooni, mis esitatakse vastavalt juhistele, mis nende segude kohta koostatakse.



F.1.  Nitrifikatsiooni inhibiitorid

nr

Nitrifikatsiooni inhibiitori nimetus ja koostis

Inhibiitori miinimum- ja maksimumsisaldus väljendatuna massiprotsendina üldlämmastikusisaldusest (nii ammooniumlämmastikus kui ka karbamiidlämmastikus)

EÜ väetiseliigid, milles ei lubata inhibiitorit kasutada

Nitrifikatsiooni inhibiitorite kirjeldus, mida on lubatud segudes kasutada

Lubatud määr

1

2

3

4

5

1

Ditsüaandiamiid

ELINCS nr 207-312-8

min 2,25

maks. 4,5

 

 

▼M9

2

Valmistis, mis sisaldab ditsüaandiamiidi (DCD) ja 1,2,4-triasooli (TZ)

EC# EINECSi nr 207-312-8

EC# EINECSi nr 206-022-9

min. 2,0

maks. 4,0

 

Segu koostis 10:1

(DCD:TZ)

3

Valmistis, mis sisaldab 1,2,4-triasooli (TZ) ja 3-metüülpürasooli (MP)

EC# EINECSi nr 206-022-9

EC# EINECSi nr 215-925-7

min. 0,2

maks. 1,0

 

Segu koostis 2:1

(TZ:MP)

▼M11

4

3,4-dimetüül-1H-pürasoolfosfaat (DMPF)

EÜ nr 424–640-9

Minimaalselt: 0,8

Maksimaalselt: 1,6

 

 

▼M13

5

Isomeeride 2-(3,4-dimetüülpürasool-1-üül)merevaikhappe ja 2-(4,5-dimetüülpürasool-1-üül)merevaikhappe segu (DMPSA)

EÜ nr 940-877-5

min 0,8

maks 1,6

 

 

▼M5



F.2.  Ureaasi inhibiitorid

nr

Ureaasi inhibiitori nimetus ja koostis

Inhibiitori miinimum- ja maksimumsisaldus väljendatuna massiprotsendina üldlämmastikusisaldusest karbamiidlämmastikus

EÜ väetiseliigid, milles ei lubata inhibiitorit kasutada

Ureaasi inhibiitorite kirjeldus, mida on lubatud segudes kasutada

Lubatud määr

1

2

3

4

5

1

N-(n-butüül) tiofosfor triamiid (NBPT)

ELINCS nr 435-740-7

min 0,09

maks. 0,20

 

 

▼M9

2

N-(2-nitrofenüül) fosfortriamiid (2-NPT)

EC# EINECSi nr 477-690-9

min. 0,04

maks. 0,15

 

 

▼M12

3

N-butüül-tiofosfortriamiidi (NBPT) ja N-propüül-tiofosfortriamiidi (NPPT) segu (suhtes 3:1) (1)

Reaktsioonisegu:

EÜ nr 700–457-2

NBPT/NPPT segu:

NBPT: ELINCS nr 435–740-7

NPPT: CASi nr 916809-14–8

Minimaalselt: 0,02

Maksimaalselt: 0,3

 

 
(1)   

NPPT sisalduse kõikumine: 20 %.

▼M10

G.   Lubiained

Sõna „LUBIAINE” lisatakse pärast mõistet „EÜ VÄETIS”.

Kui ei ole teisiti märgitud, viitavad kõik punktide G.1–G.5 tabelites esitatud omadused tootele selle tarnitud kujul.

Granuleeritud lubiained, mis on toodetud väiksemate esmaste osakeste liitmise teel, peavad vees segamisel lagunema osakesteks, mille suurusejaotus on esitatud liigi kirjeldustes, mõõdetuna meetodil 14.9 „Graanulite lagunemise määramine”.

G.1.    Looduslikud lubjad



Nr

Liigi nimetus

Valmistamisviis ja põhilised koostisosad

Toitainete miinimumsisaldus (massiprotsent)

Toitainete andmete väljendusviis

Muud nõuded

Muud andmed liigi nimetuse kohta

Toitainete sisalduse esitamise viis

Toitainete tüüp ja lahustuvus

Muud tunnused

1

2

3

4

5

6

1a

Lubjakivi – standardkvaliteet

Valmistis sisaldab põhikoostisainena kaltsiumkarbonaati, mis saadakse lubjakivi looduslike ühendite peenestamisel

Minimaalne neutraliseeriv toime: 42

Märgsõelumisel määratud peenestusaste:

— vähemalt 97 % osakestest peab mahtuma läbi 3,15 mm avadega sõela;

— vähemalt 80 % osakestest peab mahtuma läbi 1 mm avadega sõela; ning

— vähemalt 50 % osakestest peab mahtuma läbi 0,5 mm avadega sõela.

Võib lisada tavapäraseid kaubanimesid või alternatiivseid nimesid.

Neutraliseeriv toime

Üldkaltsium

Üldmagneesium (valikuline)

Reaktsioonivõime ja määramismeetod (valikuline)

Niiskus (valikuline)

Märgsõelumisel määratud peenestusaste (valikuline)

Pinnaseproovide inkubatsiooni tulemused (valikuline)

1b

Lubjakivi – kõrge kvaliteet

Minimaalne neutraliseeriv toime: 50

Märgsõelumisel määratud peenestusaste:

— vähemalt 97 % osakestest peab mahtuma läbi 2 mm avadega sõela;

— vähemalt 80 % osakestest peab mahtuma läbi 1 mm avadega sõela;

— vähemalt 50 % osakestest peab mahtuma läbi 0,315 mm avadega sõela ning

— vähemalt 30 % osakestest peab mahtuma läbi 0,1 mm avadega sõela.

Võib lisada tavapäraseid kaubanimesid või alternatiivseid nimesid.

2a

Dolomiitlubjakivi – standardkvaliteet

Valmistis sisaldab põhikoostisainena kaltsiumkarbonaati ja magneesiumkarbonaati, mis saadakse dolomiitlubjakivi looduslike ühendite peenestamisel

Minimaalne neutraliseeriv toime: 45

Üldmagneesium: 3 % MgO

Märgsõelumisel määratud peenestusaste:

— vähemalt 97 % osakestest peab mahtuma läbi 3,15 mm avadega sõela;

— vähemalt 80 % osakestest peab mahtuma läbi 1 mm avadega sõela ning

— vähemalt 50 % osakestest peab mahtuma läbi 0,5 mm avadega sõela.

Võib lisada tavapäraseid kaubanimesid või alternatiivseid nimesid.

Neutraliseeriv toime

Üldkaltsium

Üldmagneesium

Reaktsioonivõime ja määramismeetod (valikuline)

Niiskus (valikuline)

Märgsõelumisel määratud peenestusaste (valikuline)

Pinnaseproovide inkubatsiooni tulemused (valikuline)

2(b)

Dolomiitlubjakivi – kõrge kvaliteet

Minimaalne neutraliseeriv toime: 52

Üldmagneesium: 3 % MgO

Märgsõelumisel määratud peenestusaste:

— vähemalt 97 % osakestest peab mahtuma läbi 2 mm avadega sõela;

— vähemalt 80 % osakestest peab mahtuma läbi 1 mm avadega sõela;

— vähemalt 50 % osakestest peab mahtuma läbi 0,315 mm avadega sõela ning

— vähemalt 30 % osakestest peab mahtuma läbi 0,1 mm avadega sõela.

Võib lisada tavapäraseid kaubanimesid või alternatiivseid nimesid.

3a

Dolokivi – standardkvaliteet

Valmistis sisaldab põhikoostisainena kaltsiumkarbonaati ja magneesiumkarbonaati, mis saadakse dolokivi looduslike ühendite peenestamisel

Minimaalne neutraliseeriv toime: 48

Üldmagneesium: 12 % MgO

Märgsõelumisel määratud peenestusaste:

— vähemalt 97 % osakestest peab mahtuma läbi 3,15 mm avadega sõela;

— vähemalt 80 % osakestest peab mahtuma läbi 1 mm avadega sõela ning

— vähemalt 50 % osakestest peab mahtuma läbi 0,5 mm avadega sõela.

Võib lisada tavapäraseid kaubanimesid või alternatiivseid nimesid.

Neutraliseeriv toime

Üldkaltsium

Üldmagneesium

Reaktsioonivõime ja määramismeetod (valikuline)

Niiskus (valikuline)

Märgsõelumisel määratud peenestusaste (valikuline)

Pinnaseproovide inkubatsiooni tulemused (valikuline)

3b

Dolokivi – kõrge kvaliteet

Minimaalne neutraliseeriv toime: 54

Üldmagneesium: 12 % MgO

Märgsõelumisel määratud peenestusaste:

— vähemalt 97 % osakestest peab mahtuma läbi 2 mm avadega sõela;

— vähemalt 80 % osakestest peab mahtuma läbi 1 mm avadega sõela;

— vähemalt 50 % osakestest peab mahtuma läbi 0,315 mm avadega sõela ning

— vähemalt 30 % osakestest peab mahtuma läbi 0,1 mm avadega sõela.

Võib lisada tavapäraseid kaubanimesid või alternatiivseid nimesid.

4a

Merelise päritoluga lubjakivi – standardkvaliteet

Valmistis sisaldab põhikoostisainena kaltsiumkarbonaati, mis saadakse merelise päritoluga lubjakivi looduslike ühendite peenestamisel.

Minimaalne neutraliseeriv toime: 30

Märgsõelumisel määratud peenestusaste:

— vähemalt 97 % osakestest peab mahtuma läbi 3,15 mm avadega sõela ning

— vähemalt 80 % osakestest peab mahtuma läbi 1 mm avadega sõela.

Võib lisada tavapäraseid kaubanimesid või alternatiivseid nimesid.

Neutraliseeriv toime

Üldkaltsium

Üldmagneesium (valikuline)

Reaktsioonivõime ja määramismeetod (valikuline)

Niiskus (valikuline)

Märgsõelumisel määratud peenestusaste (valikuline)

Pinnaseproovide inkubatsiooni tulemused (valikuline)

4b

Merelise päritoluga lubjakivi – kõrge kvaliteet

Minimaalne neutraliseeriv toime: 40

Märgsõelumisel määratud peenestusaste:

— vähemalt 97 % osakestest peab mahtuma läbi 2 mm avadega sõela ning

— vähemalt 80 % osakestest peab mahtuma läbi 1 mm avadega sõela.

Võib lisada tavapäraseid kaubanimesid või alternatiivseid nimesid.

5a

Kriit – standardkvaliteet

Valmistis sisaldab põhikoostisainena kaltsiumkarbonaati, mis saadakse kriidi looduslike ühendite peenestamisel

Märgsõelumisel pärast vees lagundamist määratud peenestusaste:

— vähemalt 90 % osakestest peab mahtuma läbi 3,15 mm avadega sõela;

— vähemalt 70 % osakestest peab mahtuma läbi 2 mm avadega sõela ning

— vähemalt 40 % osakestest peab mahtuma läbi 0,315 mm avadega sõela.

(Kuivsõelumisel saadud) 1–2 mm fraktsioonide reaktsioonivõime vähemalt 40 % sidrunhappes

Minimaalne neutraliseeriv toime: 42

Märgsõelumisel määratud peenestusaste:

— vähemalt 97 % osakestest peab mahtuma läbi 25 mm avadega sõela ning

— vähemalt 30 % osakestest peab mahtuma läbi 2 mm avadega sõela.

Võib lisada tavapäraseid kaubanimesid või alternatiivseid nimesid.

Neutraliseeriv toime

Üldkaltsium

Üldmagneesium (valikuline)

Reaktsioonivõime ja määramismeetod (valikuline)

Niiskus (valikuline)

Märgsõelumisel määratud peenestusaste (valikuline)

Pinnaseproovide inkubatsiooni tulemused (valikuline)

5b

Kriit – kõrge kvaliteet

Märgsõelumisel pärast vees lagundamist määratud peenestusaste:

— vähemalt 97 % osakestest peab mahtuma läbi 3,15 mm avadega sõela;

— vähemalt 70 % osakestest peab mahtuma läbi 2 mm avadega sõela ning

— vähemalt 50 % osakestest peab mahtuma läbi 0,315 mm avadega sõela.

(Kuivsõelumisel saadud) 1–2 mm fraktsioonide reaktsioonivõime vähemalt 65 % sidrunhappes

Minimaalne neutraliseeriv toime: 48

Märgsõelumisel määratud peenestusaste:

— vähemalt 97 % osakestest peab mahtuma läbi 25 mm avadega sõela ning

— vähemalt 30 % osakestest peab mahtuma läbi 2 mm avadega sõela.

Võib lisada tavapäraseid kaubanimesid või alternatiivseid nimesid.

6

Karbonaatide suspensioon

Valmistis sisaldab põhikoostisainena kaltsiumkarbonaati ja/või magneesiumkarbonaati, mis saadakse lubjakivi, dolomiitlubjakivi, dolokivi või kriidi looduslike ühendite peenestamisel ja suspendeerimisel vees.

Minimaalne neutraliseeriv toime: 35

Märgsõelumisel määratud peenestusaste:

— vähemalt 97 % osakestest peab mahtuma läbi 2 mm avadega sõela;

— vähemalt 80 % osakestest peab mahtuma läbi 1 mm avadega sõela;

— vähemalt 50 % osakestest peab mahtuma läbi 0,315 mm avadega sõela ning

— vähemalt 30 % osakestest peab mahtuma läbi 0,1 mm avadega sõela.

Võib lisada tavapäraseid kaubanimesid või alternatiivseid nimesid.

Neutraliseeriv toime

Üldkaltsium

Üldmagneesium kui MgO ≥ 3 %

Niiskus (valikuline)

Reaktsioonivõime ja määramismeetod (valikuline)

Märgsõelumisel määratud peenestusaste (valikuline)

Pinnaseproovide inkubatsiooni tulemused (valikuline)

G.2.    Looduslikku päritolu oksiid- ja hüdroksiidlubjad



Nr

Liigi nimetus

Valmistamisviis ja põhilised koostisosad

Toitainete miinimumsisaldus (massiprotsent)

Toitainete andmete väljendusviis

Muud nõuded

Muud andmed liigi nimetuse kohta

Toitainete sisalduse esitamise viis

Toitainete tüüp ja lahustuvus

Muud tunnused

1

2

3

4

5

6

1a

Põletatud lubi – tavakvaliteet

Valmistis sisaldab põhikoostisainena kaltsiumoksiidi, mis saadakse lubjakivi looduslike ühendite põletamisel.

Minimaalne neutraliseeriv toime: 75

Kuivsõelumisel määratud peenestusaste:

peen:

— vähemalt 97 % osakestest peab mahtuma läbi 4 mm avadega sõela.

teraline:

— vähemalt 97 % osakestest peab mahtuma läbi 8 mm avadega sõela ning

— kuni 5 % osakestest peab mahtuma läbi 0,4 mm avadega sõela.

Liigi nimetus peab sisaldama peenestusastme tüüpi „peen” või „teraline”.

Võib lisada tavapäraseid kaubanimesid või alternatiivseid nimesid.

Neutraliseeriv toime

Üldkaltsium

Üldmagneesium (valikuline)

Kuivsõelumisel määratud peenestusaste (valikuline)

Pinnaseproovide inkubatsiooni tulemused (valikuline)

1b

Põletatud lubi – kõrgem kvaliteet

Valmistis sisaldab põhikoostisainena kaltsiumoksiidi, mis saadakse lubjakivi looduslike ühendite põletamisel.

Minimaalne neutraliseeriv toime: 85

Kuivsõelumisel määratud peenestusaste:

peen:

— vähemalt 97 % osakestest peab mahtuma läbi 4 mm avadega sõela.

teraline:

— vähemalt 97 % osakestest peab mahtuma läbi 8 mm avadega sõela ning

— kuni 5 % osakestest peab mahtuma läbi 0,4 mm avadega sõela.

Liigi nimetus peab sisaldama peenestusastme tüüpi „peen” või „teraline”.

Võib lisada tavapäraseid kaubanimesid või alternatiivseid nimesid.

Neutraliseeriv toime

Üldkaltsium

Üldmagneesium (valikuline)

Kuivsõelumisel määratud peenestusaste (valikuline)

Pinnaseproovide inkubatsiooni tulemused (valikuline)

2a

Põletatud magnesiaallubi – tavakvaliteet

Valmistis sisaldab põhikoostisainena kaltsiumoksiidi ja magneesiumoksiidi, mis saadakse dolomiitlubjakivi looduslike ühendite põletamisel

Minimaalne neutraliseeriv toime: 80

Üldmagneesium: 7 % MgO

Kuivsõelumisel määratud peenestusaste:

peen:

— vähemalt 97 % osakestest peab mahtuma läbi 4 mm avadega sõela.

teraline:

— vähemalt 97 % osakestest peab mahtuma läbi 8 mm avadega sõela ning

— kuni 5 % osakestest peab mahtuma läbi 0,4 mm avadega sõela.

Liigi nimetus peab sisaldama peenestusastme tüüpi „peen” või „teraline”.

Võib lisada tavapäraseid kaubanimesid või alternatiivseid nimesid.

Neutraliseeriv toime

Üldkaltsium

Üldmagneesium

Kuivsõelumisel määratud peenestusaste (valikuline)

Pinnaseproovide inkubatsiooni tulemused (valikuline)

2b

Põletatud magnesiaallubi – kõrgem kvaliteet

Valmistis sisaldab põhikoostisainena kaltsiumoksiidi ja magneesiumoksiidi, mis saadakse dolomiitlubjakivi looduslike ühendite põletamisel

Minimaalne neutraliseeriv toime: 85

Üldmagneesium: 7 % MgO

Kuivsõelumisel määratud peenestusaste:

peen:

— vähemalt 97 % osakestest peab mahtuma läbi 4 mm avadega sõela.

teraline:

— vähemalt 97 % osakestest peab mahtuma läbi 8 mm avadega sõela ning

— kuni 5 % osakestest peab mahtuma läbi 0,4 mm avadega sõela.

Liigi nimetus peab sisaldama peenestusastme tüüpi „peen” või „teraline”.

Võib lisada tavapäraseid kaubanimesid või alternatiivseid nimesid.

Neutraliseeriv toime

Üldkaltsium

Üldmagneesium

Kuivsõelumisel määratud peenestusaste (valikuline)

Pinnaseproovide inkubatsiooni tulemused (valikuline)

3a

Põletatud dolomiitlubi – tavakvaliteet

Valmistis sisaldab põhikoostisainena kaltsiumoksiidi ja magneesiumoksiidi, mis saadakse dolokivi looduslike ühendite põletamisel

Minimaalne neutraliseeriv toime: 85

Üldmagneesium: 17 % MgO

Kuivsõelumisel määratud peenestusaste:

peen:

— vähemalt 97 % osakestest peab mahtuma läbi 4 mm avadega sõela.

teraline:

— vähemalt 97 % osakestest peab mahtuma läbi 8 mm avadega sõela ning

— kuni 5 % osakestest peab mahtuma läbi 0,4 mm avadega sõela.

Liigi nimetus peab sisaldama peenestusastme tüüpi „peen” või „teraline”.

Võib lisada tavapäraseid kaubanimesid või alternatiivseid nimesid.

Neutraliseeriv toime

Üldkaltsium

Üldmagneesium

Kuivsõelumisel määratud peenestusaste (valikuline)

Pinnaseproovide inkubatsiooni tulemused (valikuline)

3b

Põletatud dolomiitlubi – kõrgem kvaliteet

Valmistis sisaldab põhikoostisainena kaltsiumoksiidi ja magneesiumoksiidi, mis saadakse dolokivi looduslike ühendite põletamisel

Minimaalne neutraliseeriv toime: 95

Üldmagneesium: 17 % MgO

Kuivsõelumisel määratud peenestusaste:

peen:

— vähemalt 97 % osakestest peab mahtuma läbi 4 mm avadega sõela.

teraline:

— vähemalt 97 % osakestest peab mahtuma läbi 8 mm avadega sõela ning

— kuni 5 % osakestest peab mahtuma läbi 0,4 mm avadega sõela.

Liigi nimetus peab sisaldama peenestusastme tüüpi „peen” või „teraline”.

Võib lisada tavapäraseid kaubanimesid või alternatiivseid nimesid.

Neutraliseeriv toime

Üldkaltsium

Üldmagneesium

Kuivsõelumisel määratud peenestusaste (valikuline)

Pinnaseproovide inkubatsiooni tulemused (valikuline)

4

Hüdreeritud põletatud lubi (kustutatud lubi)

Valmistis sisaldab põhikoostisainena kaltsiumhüdroksiidi, mis saadakse lubjakivi looduslike ühendite põletamise ja kustutamise tulemusel.

Minimaalne neutraliseeriv toime: 65

Märgsõelumisel määratud peenestusaste:

— vähemalt 95 % osakestest peab mahtuma läbi 0,16 mm avadega sõela.

Võib lisada tavapäraseid kaubanimesid või alternatiivseid nimesid.

Neutraliseeriv toime

Üldkaltsium

Üldmagneesium (valikuline)

Märgsõelumisel määratud peenestusaste (valikuline)

Niiskus (valikuline)

Pinnaseproovide inkubatsiooni tulemused (valikuline)

5

Hüdreeritud põletatud magnesiaallubi (kustutatud magnesiaallubi)

Valmistis sisaldab põhikoostisainena kaltsiumhüdroksiidi ja magneesiumhüdroksiidi, mis saadakse dolomiitlubjakivi looduslike ühendite põletamise ja kustutamise tulemusel.

Minimaalne neutraliseeriv toime: 70

Üldmagneesium: 5 % MgO

Märgsõelumisel määratud peenestusaste:

— vähemalt 95 % osakestest peab mahtuma läbi 0,16 mm avadega sõela.

Võib lisada tavapäraseid kaubanimesid või alternatiivseid nimesid.

Neutraliseeriv toime

Üldkaltsium

Üldmagneesium

Märgsõelumisel määratud peenestusaste (valikuline)

Niiskus (valikuline)

Pinnaseproovide inkubatsiooni tulemused (valikuline)

6

Hüdreeritud põletatud dolomiitlubi

Valmistis sisaldab põhikoostisainena kaltsiumhüdroksiidi ja magneesiumhüdroksiidi, mis saadakse dolokivi looduslike ühendite põletamise ja kustutamise tulemusel.

Minimaalne neutraliseeriv toime: 70

Üldmagneesium: 12 % MgO

Märgsõelumisel määratud peenestusaste:

— vähemalt 95 % osakestest peab mahtuma läbi 0,16 mm avadega sõela.

Võib lisada tavapäraseid kaubanimesid või alternatiivseid nimesid.

Neutraliseeriv toime

Üldkaltsium

Üldmagneesium

Märgsõelumisel määratud peenestusaste (valikuline)

Niiskus (valikuline)

Pinnaseproovide inkubatsiooni tulemused (valikuline)

7

Hüdreeritud lubjasuspensioon

Valmistis sisaldab põhikoostisainena kaltsiumhüdroksiidi ja/või magneesiumhüdroksiidi, mis saadakse lubjakivi, dolomiitlubjakivi, dolokivi looduslike ühendite põletamise, kustutamise ja vees suspendeerimise tulemusel.

Minimaalne neutraliseeriv toime: 20

Märgsõelumisel määratud peenestusaste:

— vähemalt 95 % osakestest peab mahtuma läbi 0,16 mm avadega sõela.

Võib lisada tavapäraseid kaubanimesid või alternatiivseid nimesid.

Neutraliseeriv toime

Üldkaltsium

Üldmagneesium kui MgO ≥ 3 %

Niiskus (valikuline)

Märgsõelumisel määratud peenestusaste (valikuline)

Pinnaseproovide inkubatsiooni tulemused (valikuline)

G.3.    Tööstuslike protsesside tulemusel saadud lubjad



Nr

Liigi nimetus

Valmistamisviis ja põhilised koostisosad

Toitainete miinimumsisaldus (massiprotsent)

Toitainete andmete väljendusviis

Muud nõuded

Muud andmed liigi nimetuse kohta

Toitainete sisalduse esitamise viis

Toitainete tüüp ja lahustuvus

Muud tunnused

1

2

3

4

5

6

1a

Suhkrutööstuse lubi

Suhkrutootmisel tekkiv valmistis, mis on saadud karboniseerimise teel, kasutades üksnes looduslikku päritolu põletatud lupja, ja mis sisaldab põhikoostisainena hästi peenestatud kaltsiumkarbonaati.

Minimaalne neutraliseeriv toime: 20

Võib lisada tavapäraseid kaubanimesid või alternatiivseid nimesid.

Neutraliseeriv toime

Üldkaltsium

Üldmagneesium (valikuline)

Niiskus (valikuline)

Reaktsioonivõime ja määramismeetod (valikuline)

Pinnaseproovide inkubatsiooni tulemused (valikuline)

1b

Suhkrutööstuse lubja suspensioon

Minimaalne neutraliseeriv toime: 15

G.4.    Segatud lubjad



Nr

Liigi nimetus

Valmistamisviis ja põhilised koostisosad

Toitainete miinimumsisaldus (massiprotsent)

Toitainete andmete väljendusviis

Muud nõuded

Muud andmed liigi nimetuse kohta

Toitainete sisalduse esitamise viis

Toitainete tüüp ja lahustuvus

Muud tunnused

1

2

3

4

5

6

1

Segatud lubi

Valmistis, mis on saadud punktides G1 ja G2 loetletud liikide segamise teel.

Karbonaatide miinimumsisaldus: 15 %

Karbonaatide maksimumsisaldus: 90 %

Liigi nimetusele lisatakse sõna „magneesium-”, kui MgO ≥ 5 %.

Võib lisada tavapäraseid kaubanimesid või alternatiivseid nimesid.

Punktides G.1 ja G.2 täpsustatud liigid

Neutraliseeriv toime

Üldkaltsium

Üldmagneesium kui MgO ≥ 3 %

Pinnaseproovide inkubatsiooni tulemused (valikuline)

Niiskus (valikuline)

G.5.    Lubiainete segamine muude EÜ väetiseliikidega



Nr

Liigi nimetus

Valmistamisviis ja põhilised koostisosad

Toitainete miinimumsisaldus (massiprotsent)

Toitainete andmete väljendusviis

Muud nõuded

Muud andmed liigi nimetuse kohta

Toitainete sisalduse esitamise viis

Toitainete tüüp ja lahustuvus

Muud tunnused

1

2

3

4

5

6

1

[punkti G.1–G.4 liigi nimetuse] segu [punkti A, B või D liigi nimetusega]

Valmistis, mis on saadud punktides G.1–G.4 loetletud lubiainete segamisel, pressimisel või granuleerimisel punktides A, B või D loetletud väetiseliikidega.

Järgmised segud on keelatud:

— ammooniumsulfaat (liik A.1.4) või karbamiid (liik A.1.9) punktis G.2 loetletud oksiid- ja hüdroksiidlupjadega;

— liikide A.2.2 a, b või c superfosfaatide segamine ja seejärel pressimine või granuleerimine kõigi punktides G.1 – G.4 loetletud liikidega.

Neutraliseeriv toime: 15

3 % N segudel, mis sisaldavad minimaalse lämmastikusisaldusega väetiseliike

3 % P2O5 segudel, mis sisaldavad minimaalse P2O5 sisaldusega väetiseliike

3 % K2O segudel, mis sisaldavad minimaalse K2O sisaldusega väetiseliike

Kaalium väljendatakse vees lahustuva K2O-na

Muud eri kirjetes väljendatud nõuded.

Neutraliseeriv toime

Toitained vastavalt iga väetiseliigi toitainete deklaratsioonile.

Üldkaltsium

Üldmagneesium kui MgO ≥ 3 %

Kui kloriidisisaldus ei ületa 2 % Cl, võib lisada sõnad „madala kloriidisisaldusega”

Niiskus (valikuline)

Peenestusaste (valikuline)

▼B



II LISA

LUBATUD HÄLBED

Käesolevas lisas esitatud lubatud hälbed kujutavad endast massiprotsentides väljendatud negatiivseid piirhälbeid.

Allpool esitatakse EÜ väetiseliikide kaupa toiteelementide deklareeritud sisalduste lubatud hälbed.

1.   Primaartoiteelemente sisaldavad lihtmineraalväetised – toiteelementide massiprotsendi absoluutväärtused arvestatult N-le, P2O5-le, K2O-le, MgO-le või Cl-le

1.1.   Lämmastikväetised



kaltsiumnitraat

0,4

kaltsiummagneesiumnitraat

0,4

naatriumnitraat

0,4

tšiili salpeeter

0,4

kaltsiumtsüaanamiid

1,0

nitraadilisandiga kaltsiumtsüaanamiid

1,0

ammooniumsulfaat

0,3

ammooniumnitraat või kaltsiumammooniumnitraat

—  kuni 32 %

0,8

—  üle 32 %

0,6

ammooniumsulfaatnitraat

0,8

magneesiumsulfonitraat

0,8

magneesiumammooniumnitraat

0,8

karbamiid

0,4

kaltsiumnitraadi suspensioon

0,4

karbamiid-formaldehüüd-lämmastikväetise lahus

0,4

karbamiid-formaldehüüd-lämmastikväetise suspensioon

0,4

karbamiid-ammooniumsulfaat

0,5

lämmastikväetise lahus

0,6

ammooniumnitraat-karbamiidi lahus

0,6

1.2.   Fosforväetised



Toomasräbu:

—  deklareeritav sisaldus väljendatakse 2 massiprotsendi piirhälbega

0,0

—  deklareeritav sisaldus väljendatakse ühe arvuga

1,0

Muud fosforväetised



P2O5 lahustuvvormide sisaldus:

(väetise number I lisas)

 

—  anorgaanilistes hapetes lahustuv P2O5

(3, 6, 7)

0,8

—  sipelghappes lahustuv P2O5

(7)

0,8

—  neutraalses ammooniumtsitraadi lahuses lahustuv P2O5

(2a, 2b, 2c)

0,8

—  leeliselises ammooniumtsitraadi lahuses lahustuv P2O5

(4, 5, 6)

0,8

—  vees lahustuv P2O5

(2a, 2b, 3)

0,9

(2c)

1,3

1.3.   Kaaliumväetised



►M10  töötlemata kaaliumsool ◄

1,5

►M10  rikastatud töötlemata kaaliumsool ◄

1,0

kaaliumkloriid:

—  kuni 55 %

1,0

—  üle 55 %

0,5

magneesiumsoolalisandiga kaaliumkloriid

1,5

kaaliumsulfaat

0,5

magneesiumsoolalisandiga kaaliumsulfaat

1,5

1.4.   Muud komponendid



kloor

0,2

2.   Primaartoiteelemente sisaldavad kompleksmineraalväetised

2.1.   Toiteelemendid



N

1,1

P2O5

1,1

K2O

1,1

2.2.   Summaarne negatiivne hälve deklareeritud väärtusest



kaksikväetised

1,5

kolmikväetised

1,9

3.   Sekundaartoiteelementide sialdus väetistes

Deklareeritud kaltsiumi, magneesiumi, naatriumi ja väävli sisalduste lubatud hälbed on neljandik nende toiteelementide deklareeritud sisaldustest, kuid CaO, MgO, Na2O ja SO3 puhul siiski mitte üle 0,9 protsendipunkti ehk mitte üle 0,64 protsendipunkti Ca, 0,55 protsendipunkti Mg, 0,67 protsendipunkti Na ja 0,36 protsendipunkti S.

4.   Mikroelementide sisaldus väetistes

Deklareeritud mikroelementide sisalduste puhul nähakse ette järgmised lubatud hälbed:

— 
0,4 protsendipunkti enam kui 2 % sisalduse korral,
— 
üks viiendik deklareeritud väärtusest kuni 2 % sisalduse korral.

Mitmesuguste lämmastiku vormide ja fosforpentaoksiidi lahustuvvormide deklareeritud sisalduste lubatud hälve on võrdne ühe kümnendikuga asjakohase toiteelemendi üldsisaldusest, kusjuures maksimaalne lubatud hälve on 2 massiprotsenti, tingimusel, et, arvestades eespool kindlaksmääratud lubatud hälbeid, on kõnesoleva toiteelemendi üldsisaldus I lisas kindlaksmääratud piirides.

▼M10

5.   Lubiained

Deklareeritud kaltsiumi- ja magneesiumisisalduste puhul nähakse ette järgmised lubatud hälbed:



Magneesiumoksiid:

—  kuni ja kaasa arvatud 8 % MgO

1

—  8 % kuni 16 % MgO

2

—  üle 16 % MgO

3

Kaltsiumoksiid

3

Deklareeritud neutraliseeriva toime puhul nähakse ette järgmine lubatud hälve:



Neutraliseeriv toime

3

Teatava suurusega sõelast läbi mahtuvate osakeste deklareeritud sisalduse puhul nähakse ette järgmine lubatud hälve:



Peenestusaste

10

▼B



III LISA

TEHNILISED SÄTTED SUURE LÄMMASTIKUSISALDUSEGA AMMOONIUMNITRAATVÄETISTE KOHTA

1.   Suure lämmastikusisaldusega ammooniumnitraat-lihtväetiste karakteristikud ja nendega seotud piirnormid

1.1.   Poorsus (õliretensioon)

Pärast kahte käesoleva lisa 3. jao punkti 2 sätetele vastavat termotsüklit temperatuurivahemikus 25–50 °C ei tohi väetise õliretensioon ületada 4 massiprotsenti.

1.2.   Põlevad komponendid

Süsinikule arvestatud põleva materjali protsent ei tohi olla üle 0,2 vähemalt 31,5 massiprotsenti lämmastikusisaldusega väetiste puhul ja ei tohi olla üle 0,4, kui väetise lämmastikusisaldus on vähemalt 28, kuid alla 31,5 massiprotsenti.

1.3.   pH

10 g väetise lahustamisel 100 ml vees saadud lahuse pH peab olema vähemalt 4,5.

1.4.   Osakeste suuruse määramine

1 mm avadega sõela ei tohi läbida üle 5 massiprotsendi osakestest ning 0,75 mm avadega sõela ei tohi läbida üle 3 massiprotsendi osakestest.

1.5.   Kloor

Kloori suurimaks sisalduseks kehtestatakse 0,02 massiprotsenti.

1.6.   Raskmetallid

Raskmetalle ei tohi tahtlikult lisada ja tootmise käigus juhuslikult lisanduvad raskmetallide jäljed ei tohi ületada komitee kehtestatud piirnorme.

Vasesisaldus ei tohi olla üle 10 mg/kg.

Muude raskmetallide piirsisaldusi ei kehtestata.

2.   Suure lämmastikusisaldusega ammooniumnitraatväetiste detonatsioonikindluse katse kirjeldus

Detonatsioonikatse tehakse representatiivse väetiseprooviga. Enne detonatsioonikindluse katset tehakse kogu väetiseprooviga viis käesoleva lisa 3. osa punkti 3 sätete kohast termotsüklit.

Väetisega tehakse detonatsioonikatse rõhtsalt asetsevas terastorus järgmiste nõuete kohaselt:

— 
õmblusteta terastoru,
— 
toru pikkus:vähemalt 1 000  mm,
— 
nominaalne välisläbimõõt: vähemalt 114 mm,
— 
nominaalne seina paksus: vähemalt 5 mm,
— 
võimenduslaeng: selleks et määrata proovi tundlikkust detonatsiooni levimisele, valitakse võimenduslaengu liik ja mass nii, et proovile avaldatav detonatsioonisurve oleks maksimaalne,
— 
katsetemperatuur: 15–25 °C,
— 
pliist indikaatorsilindrid detonatsiooni määramiseks: läbimõõt 50 mm, kõrgus 100 mm,
— 
pliisilindrid asetatakse 150 mm intervallidega nii, et nad kannaksid terastoru rõhtasendis. Katset tehakse kaks korda. Katse loetakse lõplikuks, kui kummaski katses ühe või mitme kandva silindri muljutuse määr on alla 5 %.

3.   Lisades III-1 ja III-2 kindlaksmääratud piirnormidele vastavuse kontrollimise meetodid

1.   meetod

Termotsükli meetodid

1.   Rakendatavus ja rakendusala

Käesolevas dokumendis määratakse kindlaks termotsükli meetodid, mida kasutatakse enne suure lämmastikusisaldusega ammooniumnitraat-lihtväetiste õliretensiooni katset ning enne suure lämmastikusisaldusega ammooniumnitraat-liht- ja kompleksväetiste detonatsioonikindluse katset.

Loetakse, et käesolevas jaotises kirjeldatud suletud termotsükli meetodid modelleerivad küllaldaselt tingimusi, mida tuleb arvestada IV peatüki II jaotise rakendusalas; selle meetodi rakendamisel ei pruugi tekkida siiski kõiki tingimusi, mis kujunevad veol ja ladustamisel.

2.   Lisas III-1 osutatud termotsüklid

2.1.   Rakendusala

Käesolevat protseduuri rakendatakse termotsüklite puhul enne väetise õliretensiooni määramist.

2.2.   Põhimõte ja määratlus

Erlenmeyeri kolbi asetatud proov soojendatakse tavatemperatuurilt temperatuurini 50 °C ja hoitakse seda saavutatud temperatuuril kaks tundi (50 °C-staadium). Seejärel jahutatakse proov temperatuurini 25 °C ja hoitakse seda sellel temperatuuril kaks tundi (25 °C-staadium). Kaks järjestikust staadiumi 50 °C ja 25 °C juures koos kujutavad endast üht termotsüklit. Pärast kahe termotsükli läbimist hoitakse uuritavat proovi 20 ± 3 °C juures õliretensiooniarvu määramiseks.

2.3.   Seadmed

Harilik laborivarustus, eelkõige järgmised seadmed:

— 
25 ± 1 ja 50 ± 1 °C juures termostateeritavad veevannid,
— 
Erlenmeyeri kolvid, à 150 ml.

2.4.   Protseduur

Iga uuritav 70 ± 5 g proov pannakse Erlenmeyeri kolbi ja kolvid suletakse korkidega.

Iga kahe tunni järel tõstetakse kolvid 50 °C-vannist 25 °C-vanni ja ümberpöördult.

Kummaski veevannis hoitakse vett püsival temperatuuril ja liikuvana, segades seda kiiresti ja jälgides, et vee tase ulatuks proovi tasemest kõrgemale. Korkide kaitseks kondensaadi eest kaetakse need vahtkummist kapslitega.

3.   III lisa 2. jao puhul kasutatavad termotsüklid

3.1.   Rakendusala

Käesolevat protseduuri rakendatakse termotsüklite puhul enne detonatsioonikatset.

3.2.   Põhimõte ja määratlus

Veekindlasse kapslisse asetatud proov soojendatakse tavatemperatuurilt temperatuurini 50 °C ja hoitakse seda saavutatud temperatuuril üks tund (50 °C-staadium). Seejärel jahutatakse proov temperatuurini 25 °C ja hoitakse sellel temperatuuril üks tund (25 °C-staadium). Kaks järjestikust staadiumi 50 °C ja 25 °C juures koos kujutavad endast üht termotsüklit. Pärast nõutava arvu termotsüklite läbimist hoitakse uuritavat proovi kuni detonatsioonikindluse katseni 20 ± 3 °C juures.

3.3.   Seadmed

— 
Temperatuurivahemikus 20–51 °C termostateeritav veevann, mida saab soojendada ja jahutada kiirusega vähemalt 10 °C/h, või kaks veevanni, millest üks on termostateeritav 20 °C juures ja teine 51 °C juures. Veevanni(de) vett segatakse pidevalt, veevanni mahutavus peab olema küllaldane selleks, et tagada vee tugev ringlemine.
— 
Üleni veekindel roostevabast terasest kapsel, millel on keskel termopaar. Kapsli laius väljastpoolt on 45 ± 2 mm ja seinte paksus 1,5 mm (vt joonis 1). Kapsli kõrguse ja pikkuse võib valida vastavalt veevanni mõõtmetele, nt pikkus 600 mm, kõrgus 400 mm.

3.4.   Protseduur

Kapslisse pannakse üheks detonatsiooniks küllaldane kogus väetist ja kaas suletakse. Kapsel asetatakse veevanni. Vesi soojendatakse temperatuurini 51 °C ja mõõdetakse temperatuur väetiseproovi keskel. Ühe tunni möödumisel sellest, kui temperatuur proovi keskel on saavutanud 50 °C, vesi jahutatakse. Ühe tunni möödumisel sellest, kui temperatuur proovi keskel on saavutanud 25 °C, vesi soojendatakse ning alustatakse teist termotsüklit. Juhul kui kasutatakse kaht veevanni, asetatakse kapsel pärast iga soojendus/jahutustsüklit teise veevanni.

image

Joonis 1

2.   meetod

Õliretensiooni määramine

1.   Rakendatavus ja rakendusala

Käesolevas dokumendis määratakse kindlaks suure lämmastikusisaldusega ammooniumnitraat-lihtväetiste õliretensiooni määramise protseduur.

See meetod on rakendatav nii piisksulatatud kui muul viisil granuleeritud väetiste puhul, mis ei sisalda õlis lahustuvaid aineid.

2.   Mõiste

Väetise õliretensioon: väetises talletuv massiprotsentides väljendatud õlikogus, mis määratakse töötingimustes.

3.   Põhimõte

Proovi kaalutis sukeldatakse kindlaksmääratud ajaks täielikult gaasiõlisse ning seejärel eemaldatakse kindlaksmääratud tingimustes õli liig. Mõõdetakse proovi kaalutise massi juurdekasv.

4.   Reaktiiv

Gaasiõli

Suurim viskoossus : 5 mPas, 40 °C

Tihedus : 0,8–0,85 g/ml, 20 °C

Väävlisisaldus : ≤ 1,0 massiprotsenti

Tuhasus : ≤ 0,1 massiprotsent

5.   Seadmed

Harilik laborivarustus ja:

5.1. 

Kaal, mis võimaldab kaaluda täpsusega 0,01 grammi.

5.2. 

Keeduklaasid, à 500 ml.

5.3. 

Plastlehter, ülaosas eelistatavalt silindriliste seintega, läbimõõt ligikaudu 200 mm

5.4. 

Lehtrisse (5.3) sobiv proovisõel, avade läbimõõt 0,5 mm.

Märkus.

Lehtri ja sõela mõõtmed peavad tagama, et ainult mõned graanulid satuvad ülestikku, nii et õli saab kergesti eemaldada.

5.5. 

Kiirfilterpaber, kurdudega, pehme, 150 g/m2.

5.6. 

Imipaber (laboratoorseks kasutamiseks).

6.   Protseduur

6.1.

Ühe ja sama uuritava proovi kahe eraldi kaalutisega tehakse kiiresti teineteise järel kaks eraldi määramist.

▼M7

6.2.

Proovisõela (5.4) abil eemaldatakse osakesed, mille läbimõõt on alla 0,5 mm. 0,01-grammise täpsusega kaalutud 50-grammine proov pannakse keeduklaasi (5.2). Lisatakse piisavalt gaasiõli (punkt 4), nii et mikrograanulid ja graanulid oleksid täielikult kaetud, ja segatakse hästi, et tagada kõigi mikrograanulite ja graanulite pinna märgumine. Keeduklaas kaetakse uuriklaasiga ja jäetakse seisma üheks tunniks 25 (± 2) °C juures.

▼B

6.3.

Kogu keeduklaasi sisu filtreeritakse läbi lehtri (5.3), milles on proovisõel (5.4). Sõelale jäänud osa jäetakse sinna üheks tunniks, selleks et suurem osa õli liiast ära valguks.

6.4.

Tasasele pinnale asetatakse ülestikku kaks filterpaberi (5.5) lehte (ligikaudu 500 × 500 mm); Selleks et graanulid ei veereks maha, murtakse kummagi filterpaberi neli serva umbes 40 mm laiuselt üles. Filterpaberite keskele asetatakse kaks kihti imipaberit (5.6). Kogu sõela (5.4) sisu puistatakse imipaberitele ja graanulid jaotatakse pehme lameda harja abil ühtlaselt laiali. Kahe minuti pärast kergitatakse imipaberite ühte serva, graanulid kantakse üle alumisele filterpaberile ja jaotatakse harja abil ühtlaselt laiali. Proovile asetatakse veel üks filterpaberileht, mille servad on samuti üles keeratud, ja graanuleid veeretatakse filterpaberite vahel ringliigutuste abil, seejuures nendele kergelt surudes. Iga kaheksa ringi järel peatutakse, kergitatakse filterpaberite vastasservi ja asetatakse servadesse veerenud graanulid tagasi keskele. Jätkatakse järgmise protseduuriga: tehakse neli täisringi kõigepealt kellaosuti liikumise suunas ja seejärel vastassuunas. Seejärel veeretatakse graanulid tagasi keskele, nagu eespool kirjeldatud. Seda protseduuri korratakse kolm korda (24 ringi, kaks servade tõstmist). Alumise ja ülemise filterpaberilehe vahele asetatakse ettevaatlikult uus filterpaberileht ja ülemise lehe servi kergitades lastakse graanulitel veereda uuele lehele. Graanulid kaetakse uue filterpaberilehega ja korratakse eespool kirjeldatud protseduuri. Kohe pärast veeretamise lõpetamist puistatakse graanulid kaalutud anumasse ja kaalutakse uuesti 0,01 g täpsusega proovi jäänud gaasiõli massi määramiseks.

6.5.

 Veeretamise kordamine ja uus kaalumine

Kui leitakse, et uuritavasse prooviosasse jäänud gaasiõli kogus on suurem kui 2 grammi, asetatakse see prooviosa uutele filterpaberitele ja korratakse punkti 6.4 kohaselt veeretamist ning nurkade kergitamist (kaks korda kaheksa ringi, üks kergitamine). Seejärel kaalutakse prooviosa uuesti.

7.   Arvutuseeskiri

7.1.   Arvutamismeetod ja valem

Õliretensioon väljendataksee protsentides sõelutud prooviosa massist ja arvutatakse järgmise valemi abil:

image

kus:

m1 on sõelutud prooviosa (6.2) mass grammides;
m2 on punkti 6,4 või 6,5 kohaselt viimase kaalumise abil leitud proovi mass grammides.

Tulemuseks loetakse kahe eraldi määramise aritmeetilist keskmist.

3.   meetod

Põlevate komponentide määramine

1.   Rakendatavus ja rakendusala

Käesolevas dokumendis määratakse kindlaks suure lämmastikusisaldusega ammooniumnitraat-lihtväetistes põlevate komponentide sisalduse määramise protseduur.

2.   Põhimõte

Eelnevalt eemaldatakse happe abil anorgaanilistest täiteainetest eraldunud süsinikdioksiid. Orgaanilised ühendid oksüdeeritakse kroomsegu abil. Moodustuv süsinikdioksiid absorbeeritakse baariumhüdroksiidi lahusesse. Sade lahustatakse vesinikkloriidhappe lahuses ja määratakse naatriumhüdroksiidi lahusega tagasitiitrimise abil.

3.   Reaktiivid

3.1.

Analüüsipuhas kroom(VI)trioksiid, Cr2O3.

3.2.

Väävelhape, lahjendatud 60 mahuprotsendini: üheliitrilisse keeduklaasi valatakse 360 ml vett ja lisatakse ettevaatlikult 640 ml väävelhapet (tihedus 1,83 g/ml, 20 °C).

3.3.

Hõbenitraat: 0,1 M lahus.

3.4.

 Baariumhüdroksiid

kaalutakse 15 grammi baariumhüdroksiidi [Ba(OH)2.8H2O] ja lahustatakse täielikult kuumas vees Lastakse jahtuda ja kantakse üle üheliitrisesse mõõtekolbi. Mõõtekolb täidetakse mahumärgini ja lahust segatakse. Filtreeritakse läbi kurdfiltri.

3.5.

Vesinikkloriidhape: 0,1 M standardlahus.

3.6.

Naatriumhüdroksiid: 0,1 M standardlahus.

3.7.

Bromofenoolsinine: 0,4 grammi bromofenoolsinist lahustatakse ühes liitris vees.

3.8.

Fenoolftaleiin: 2 grammi fenoolftaleiini lahustatakse ühes liitris 60 mahuprotsendilises etanoolis.

3.9.

Naatronlubi: osakeste mõõtmed ligikaudu 1,0–1,5 mm.

3.10.

Demineraliseeritud vesi, värskelt keedetud, süsinikdioksiidi eemaldamiseks.

4.   Seadmed

4.1.

Harilik laborivarustus, eelkõige järgmised seadmed:

— 
klaasfiltertiigel, mahutavus 15 ml, filtri läbimõõt 20 mm, kogu kõrgus 50 mm, poorsus 4 (pooride läbimõõt 5–15 μm);
— 
600 ml keeduklaas.

4.2.

Surulämmastiku allikas.

4.3.

Seade, mis koosneb järgmistest võimaluse korral ümarlihvühenduste abil kokkupandud osadest (vt joonis 2):

4.3.1. 

Ligikaudu 200 mm pikkune 30 mm diameetriga absorptsioonitoru A, täidetud naatronlubjaga (3.9), mida hoiavad kohal klaaskiudkorgid.

4.3.2. 

500 ml ümarapõhjaline külgharuga reaktsioonikolb B.

4.3.3. 

Vigreux' rektifikatsioonikolonn C', ligikaudu 150 mm.

4.3.4. 

Kahepinnaline jahuti C, 200 mm.

▼M7

4.3.5. 

Dreschseli pudel D, mida kasutatakse võimaliku üledestilleerunud happe liia püüdurina.

▼B

4.3.6. 

Jäävann E Drechseli pudeli jahutamiseks.

4.3.7. 

kaks 32–35 mm läbimõõduga absorptsioonianumat F1 ja F2, mille gaasipihusti kujutab endast 10 mm läbimõõduga tihedat klaasfiltrit.

4.3.8. 

Imipump ja vooluregulaator G, mis kujutab endast voolukontuuri lülitatud klaasist T-toru, mille vaba haru on kruvinäpitsaga varustatud lühikese kummivooliku abil ühendatud peene kapillaartoruga.

Ettevaatust:

Kuna keeva kroomhappelahuse kasutamine seadmes vähendatud rõhu all on ohtlik, tuleb rakendada vajalikke ettevaatusabinõusid.

5.   Protseduur

5.1.   Uuritav proov

Kaalutakse ligikaudu 10 grammi ammooniumnitraati 0,001 grammi täpsusega.

5.2.   Karbonaatide eemaldamine

▼M7

Proov pannakse analüüsimiseks reaktsioonikolbi B. Lisatakse 100 ml H2SO4 (3.2). Mikrograanulid või graanulid lahustuvad tavatemperatuuril ligikaudu 10 minutiga. Koostatakse joonisel kujutatud seade: absorptsioonitoru A üks ots ühendatakse tagasivoolu blokeeriva seadme abil lämmastikuallikaga (4.2), milles lämmastiku rõhk on 667–800 Pa, ning teine ots reaktsioonikolbi siseneva toitetoruga. Paigaldatakse Vigreux’ fraktsioneeriv rektifikatsioonikolonn C' ja jahuti C ühendatakse jahutusveeallikaga. Lämmastikuvool läbi lahuse reguleeritakse keskmisele tugevusele, lahus kuumutatakse keemistemperatuurini ja kuumutatakse veel kaks minutit. Pärast seda ei tohi lahusest enam mulle eralduda; kui mullide eraldumine siiski jätkub, kuumutatakse veel 30 minutit. Seejärel lastakse lahusel jahtuda vähemalt 20 minutit, voolutades sellest läbi lämmastikku.

▼B

Seadme lõplikuks diagrammi kohaseks koostamiseks ühendatakse jahuti toru Drechseli pudeliga D ning Drechseli pudel absorptsioonianumatega F1 ja F2. Koostamise kestel peab jätkuma lämmastiku vool läbi lahuse. Kummassegi absorptsioonianumasse F1 ja F2 lisatakse kiiresti 50 ml baariumhüdroksiidi lahust (3.4).

Barboteeritakse läbi lämmastikku ligikaudu 10 minutit. Absorptsioonianumates olev lahus peab jääma selgeks. Kui lahus hägustub, tuleb karbonaatide eemaldamist korrata.

5.3.   Oksüdatsioon ja absorptsioon

Eemaldatakse lämmastikutoitetoru ja reaktsioonikolbi B lisatakse kiiresti külgharu kaudu 20 grammi kroomtrioksiidi (3.1) ja 6 milliliitrit hõbenitraadi lahust (3.3). Seade ühendatakse imipumbaga ja reguleeritakse lämmastikuvool selliseks, et läbi klaasfiltritega absorptsioonianumate F1 ja F2 liiguks statsionaarne gaasimullide vool.

Vedelik reaktsioonikolvis B kuumutatakse keemiseni ja keedetakse poolteist tundi. ( 4 ) Võib olla vaja sättida vooluventiili G, sest katse ajal sadestunud baariumkarbonaat võib ummistada klaasfiltrid. Seadme töö on rahuldav, kui baariumhüdroksiidi lahus absorptsioonianumas F2 jääb selgeks. Vastasel juhul katset korratakse. Kuumutamine lõpetatakse ja seade võetakse koost lahti. Mõlemat pihustit (3.10) pestakse nii seest kui ka väljast baariumhüdroksiidi eemaldamiseks ja pesuvesi kogutakse vastavasse absorptsioonianumasse. Pihustid asetatakse teineteise järel 600 ml keeduklaasi, mida kasutatakse hiljem määramiseks.

Kasutades klaasfiltertiiglit, filtreeritakse vaakumis kõigepealt absorptsioonianuma F2 ja seejärel absorptsioonianuma F1 sisu. Sade kogutakse, loputades absorptsioonianumaid veega (3.10), ning klaasfiltertiiglit pestakse 50 ml sama veega. Klaasfiltertiigel asetatakse 600 ml keeduklaasi ja lisatakse ligikaudu 100 ml keedetud vett (3.10). Kumbagi absorptsioonianumasse pannakse 50 ml keedetud vett ja juhitakse läbi pihustite viie minuti jooksul lämmastikku. Need veed ühendatakse keeduklaasis oleva veega. Seda operatsiooni korratakse üks kord, selleks et tagada pihustite täielik loputamine.

5.4.   Orgaanilisest ainest pärinevate karbonaatide mõõtmine

Keeduklaasi sisule lisatakse viis tilka fenoolftaleiini (3.8). Lahus muutub punaseks. Lisatakse tilkhaaval vesinikkloriidhapet (3.5), kuni roosa värvus kaob. Lahust segatakse hoolikalt klaasfiltertiiglis, selleks et veenduda, et roosa värvus ei ilmu uuesti. Lisatakse viis tilka bromofenoolsinist (3.7) ja tiitritakse vesinikkloriidhappega (3.5), kuni lahus muutub kollaseks. Lisatakse veel 10 ml vesinikkloriidhapet.

Lahus kuumutatakse keemistemperatuurini ja keedetakse mitte üle ühe minuti. Kontrollitakse hoolikalt, et lahusesse ei oleks jäänud sadet.

Lastakse jahtuda ja tiitritakse tagasi naatriumhüdroksiidi lahusega (3.6).

6.   Pimekatse

Pimekatse tehakse sama protseduuri kohaselt, kasutades kõiki reaktiive samades kogustes.

7.   Arvutuseeskiri

Põlevate komponentide sisaldus C väljendatakse süsiniku protsentides proovi massist ja arvutatakse järgmise valemi abil:

image

kus:

E = prooviosa mass grammides,

V1 = pärast fenoolftaleiini värvi muutumist lisatud 0,1 M vesinikkloriidhappe üldmaht milliliiitrites,

V2 = tagasitiitrimiseks kasutatud 0,1 M naatriumhüdroksiidi lahuse maht milliliitrites.

image

Joonis 2

4.   meetod

pH määramine

1.   Rakendatavus ja rakendusala

Käesolevas dokumendis määratakse kindlaks suure lämmastikusisaldusega ammooniumnitraat-lihtväetiste lahuste pH määramise protseduur.

2.   Põhimõte

Ammooniumnitraadi lahuse pH mõõdetakse pH-meetri abil.

3.   Reaktiivid

Süsihappegaasivaba destilleeritud või demineraliseeritud vesi.

3.1.   Puhverlahus, pH 6,88, 20 °C

3,40 ± 0,01 grammi kaaliumdivesinikortofosfaati (KH2PO4) lahustatakse ligikaudu 400 ml vees. Seejärel lahustatakse 3,55 ± 0,01 grammi dinaatriumvesinikortofosfaati (Na2HPO4) ligikaudu 400 ml vees. Mõlemad lahused kantakse kadudeta 1 000  ml mõõtekolbidesse, täidetakse mõõtekolvid mahumärgini ja lahuseid segatakse. Saadud lahuseid säilitatakse õhukindlas anumas.

3.2.   Puhverlahus, pH 4,00, 20 °C

10,21 ± 0,01 grammi kaaliumvesinikftalaati (KHC8O4H4) lahustatakse vees, kantakse kadudeta 1 000  ml mõõtekolbi, mõõtekolb täidetakse mahumärgini ja lahust segatakse.

Saadud lahust säilitatakse õhukindlas anumas.

3.3.

Võib kasutada ka müügilolevaid pH standardlahuseid.

4.   Seadmed

Klaas- ja kalomel- või samaväärsete elektroodidega varustatud pH-meeter, tundlikkus 0,05 pH ühikut.

5.   Protseduur

5.1.   pH-meetri kaliibrimine

pH-meeter (4) kaliibritakse 20 ± 1 °C juures, kasutades puhverlahuseid (3.1), (3.2) või (3.3). Lahuse pinna kohale juhitakse kogu katse kestel aeglast lämmastikuvoolu.

5.2.   Määramine

10 ± 0,01 grammile proovile 250 ml keeduklaasis lisatakse 100,0 milliliitrit vett. Lahustumatud komponendid eemaldatakse vedeliku filtrimise, dekanteerimise või tsentrifuugimise abil. Selge lahuse pH mõõdetakse 20 ± 1 °C juures sama protseduuri kohaselt nagu pH-meetri kaliibrimise korral.

6.   Tulemuste väljendamine

Tulemus väljendatakse pH-ühikutes 0,1 ühiku täpsusega, märkides ka kasutatud temperatuuri.

5.   meetod

Osakeste suuruse määramine

1.   Rakendatavus ja rakendusala

Käesolevas dokumendis määratakse kindlaks suure lämmastikusisaldusega ammooniumnitraat-lihtväetiste sõelkatsetamise protseduur.

2.   Põhimõte

Uuritav proov sõelutakse läbi kolmekordse liitsõela kas käsitsi või mehaaniliste vahendite abil. Registreeritakse igale sõelale jäänud osakeste mass ja vastava sõela läbinud materjali väljaarvutatud protsent.

3.   Seadmed

3.1.

200 mm läbimõõduga traadist punutud standardsõelad avade läbimõõduga 2,0, 1,0 ja 0,5 mm Ühine kaas ja kogur nende sõelte jaoks.

3.2.

Kaal, mis võimaldab kaaluda täpsusega 0,1 grammi.

3.3.

Mehaaniline sõelavõnguti (olemasolu korral), mis võimaldab liigutada uuritavat proovi nii vertikaalselt kui ka horisontaalselt.

4.   Protseduur

4.1.

Proov jagatakse ligikaudu 100 grammisteks representatiivseteks osadeks.

4.2.

Üks osa kaalutakse täpsusega 0,1 grammi.

4.3.

Liitsõel reastatakse avade suurenemise järjekorras, kogur, 0,5, 1 ja 2 mm sõel, ning proovi kaalutis asetatakse ülemisele sõelale. Liitsõel kaetakse kaanega.

4.4.

Sõelu võngutatakse käsitsi või mehaaniliselt, liigutades neid nii vertikaalselt kui horisontaalselt ja käsitsitöö korral aeg-ajalt koputades. Võngutatakse 10 minutit või seni, kui igast sõelast ühes minutis läbipudenev kogus on alla 0,1 grammi.

4.5.

Sõelad võetakse üksteise järel välja ja kogutakse sõeltele jäänud materjal, pühkides tagumist külge vajaduse korral pehme harjaga.

4.6.

Igale sõelale jäänud ja kogurisse pudenenud materjal kaalutakse täpsusega 0,1 grammi.

5.   Tulemuste hindamine

5.1.

Massiosad arvutatakse ümber protsentideks massiosade summast (mitte algkogusest).

Arvutatakse kogurisse sattunud materjali (< 0,5 mm) protsent: A %

Arvutatakse 0,5 mm sõelale jäänud materjali protsent: B %

Arvutatakse 1,0 mm sõela läbinud materjali protsent, s.o (A + B) %

Massiosade summa ei tohi ületada 2 % algmassist.

5.2.

Tehakse vähemalt kaks eraldi analüüsi; määramistulemused ei tohi erineda A puhul üle 1,0 protsendipunkti ja B puhul üle 1,5 protsendipunkti. Kui see tingimus ei ole täidetud, katset korratakse.

6.   Tulemuste väljendamine

Nii A kui ka A + B puhul esitatakse kahe väärtuse keskmised.

6.   meetod

Kloori (kloriidioonide) sisalduse määramine

1.   Rakendatavus ja rakendusala

Käesolevas dokumendis määratakse kindlaks suure lämmastikusisaldusega ammooniumnitraat-lihtväetistes kloori (kloriidioonide) sisalduse määramise protseduur.

2.   Põhimõte

Kloriidioonid lahustatakse vees ja määratakse happelises keskkonnas hõbenitraadiga potentsiomeetrilise tiitrimise abil.

3.   Reaktiivid

Kloriidioonidevaba destilleeritud või demineraliseeritud vesi.

3.1.

Atsetoon, analüüsipuhas.

3.2.

Kontsentreeritud lämmastikhape (tihedus 1,40 g/ml, 20 °C).

3.3.

Hõbenitraat, 0,1 M standardlahus. Lahust säilitatakse tumedas klaaspudelis.

3.4.

Hõbenitraat, 0,004 M standardlahus – lahus valmistatakse värskelt enne kasutamist.

3.5.

Kaaliumkloriid, 0,1 M standardlahus. Kaalutakse 0,1 milligrammi täpsusega 3,7276 grammi analüüsipuhast kaaliumkloriidi, mida on eelnevalt kuivatatud kuivatuskapis 130 °C juures ühe tunni jooksul ja jahutatud eksikaatoris tavatemperatuurini. Kaalutis lahustatakse väheses vees, kantakse kadudeta 500 ml mõõtekolbi, lahjendatakse mahumärgini ja lahust segatakse.

3.6.

Kaaliumkloriid, standardne 0,004 M võrdluslahus, valmistatakse värskelt enne kasutamist.

4.   Seadmed

4.1.

Hõbeindikaatorelektroodi ja kalomelvõrdluselektroodiga potentsiomeeter, tundlikkus 2 mV, mõõtepiirkond –500 kuni + 500 mV.

4.2.

Kalomelelektroodiga (4.1) ühendatud sild, milles on küllastatud kaaliumnitraadi lahus ning mille otstes on poorsed korgid.

4.3.

Magnetsegur ja teflonkattega segamispulk.

4.4.

Peeneotsaline mikrobürett, gradueeritud 0,01 ml jaotiste kaupa.

5.   Protseduur

5.1.   Hõbenitraadi lahuse standardimine

Kahte madalasse sobiva mahutavusega (nt 250 ml) keeduklaasi pannakse 5,00 ja 10,00 ml kaaliumkloriidi standardlahust (3.6). Kummagi keeduklaasi sisu tiitritakse järgmiselt.

Keeduklaasi lisatakse 5 ml lämmastikhappe lahust (3.2), 120 ml atsetooni (3.1) ja piisavalt vett, nii et lahuse üldmaht oleks ligikaudu 150 ml. Lahusesse asetatakse segamispulk (4.3) ja käivitatakse magnetsegur. Lahusesse sukeldatakse hõbeelektrood (4.1) ja silla (4.2) vaba ots. Elektroodid ühendatakse potentsiomeetriga (4.1) ja pärast aparaadi nulli kontrollimist registreeritakse algpotentsiaali väärtus.

Tiitritakse mikrobüreti (4.4) abil, kusjuures alguses lisatakse 4 või 9 ml hõbenitraadi lahust, vastavalt kasutatud standardse kaaliumkloriidi võrdluslahuse kogusele. Hõbenitraadi lisamist jätkatakse 0,1 ml haaval 0,004 M lahuse puhul ja 0,05 ml haaval 0,1 M lahuse puhul. Pärast iga portsjoni lisamist oodatakse potentsiaali stabiliseerumiseni.

Tabeli esimeses kahes veerus registreeritakse lisatud lahuse mahud ja vastavad potentsiaali väärtused.

Tabeli kolmandas veerus registreeritakse potentsiaali E järjestikused juurdekasvud Δ1E. Neljandas veerus registreeritakse potentsiaali juurdekasvude Δ1E positiivsed ja negatiivsed vahed Δ2E. Tiitrimise lõpp vastab hõbenitraadi lahuse selle 0,1 või 0,05 ml portsjoni (V1) lisamisele, mis annab suurima Δ1E väärtuse.

Reaktsiooni lõpulejõudmisele vastava hõbenitraadi lahuse täpse mahu Veq arvutamiseks kasutatakse järgmist valemit:

image

kus:

V0 on lisatud hõbenitraadi lahuse üldmaht milliliitrites, mis vahetult eelnes suurima juurdekasvu Δ1E andnud mahule;
V1 on viimase lisatud hõbenitraadi portsjoni maht (0,1 või 0,05 ml),
b on viimane positiivne Δ2E väärtus,
B on Δ2E viimase positiivse ja esimese negatiivse väärtuse absoluutväärtuste summa (vt näide tabelis 1).

5.2.   Pimekatse

Tehakse pimekatse ja see võetakse arvesse lõpptulemuste arvutamisel.

Pimekatse tulemus V4 reaktiivide mõju arvestamiseks väljendatakse milliliitrites järgmise valemi abil:

image

kus:

V2 on 10 ml kaaliumkloriidi standardse võrdluslahuse tiitrimiseks kasutatud hõbenitraadi lahuse täpne maht Veq milliliitrites;
V3 on 5 ml kaaliumkloriidi standardse võrdluslahuse tiitrimiseks kasutatud hõbenitraadi lahuse täpne maht Veq milliliitrites.

5.3.   Kontrollkatse

Pimekatse abil võib samal ajal ka kontrollida, kas seade töötab rahuldavalt ja kas katseprotseduuri on rakendatud õigesti.

5.4.   Määramine

Kaalutakse 10–20 grammi proovi täpsusega 0,01 grammi ja kaalutis kantakse kvantitatiivselt üle 250 ml keeduklaasi. Lisatakse 20 ml vett, 5 ml lämmastikhappe lahust (3.2), 120 ml atsetooni (3.1) ja piisavalt vett ligikaudu 150 ml üldmahuni.

Keeduklaasi asetatakse magnetseguri pulk (4.3), keeduklaas asetatakse segurile ja segur käivitatakse. Lahusesse sukeldatakse hõbeelektrood (4.1) ja silla (4.2) vaba ots, elektroodid ühendatakse potentsiomeetriga (4.1) ja pärast aparaadi nulli kontrollimist registreeritakse algpotentsiaal.

Tiitritakse hõbenitraadi lahusega, lisades mikrobüretist (4.4) lahust 0,1 ml haaval. Pärast iga portsioni lisamist oodatakse potentsiaali stabiliseerumiseni.

Tiitrimist jätkatakse punkti 5.1 kohaselt alates neljandast lõigust: „Tabeli esimeses kahes veerus registreeritakse lisatud lahuse mahud ja vastavad potentsiaali väärtused …”.

6.   Arvutuseeskiri

Analüüsi tulemused väljendatakse analüüsiks esitatud proovis sisalduva kloori protsentides. Protsentides väljendatud kloori (Cl) sisaldus arvutatakse järgmise valemi abil:

image

kus:

T on kasutatud hõbenitraadi lahuse molaarsus;
V4 on pimekatse (5.2) tulemus milliliitrites;
V5 on punkti 5.4 kohaselt määratud Veq väärtus milliliitrites;
m on uuritava prooviosa mass grammides.



Tabel 1: Näide

Hõbenitraadi lahuse maht

V

(ml)

Potentsiaal

E

(mV)

Δ1E

Δ2E

4,80

176

 

 

4,90

211

35

+37

5,00

283

72

–49

5,10

306

23

–10

5,20

319

13

 

image

7.   meetod

Vase määramine

1.   Rakendatavus ja rakendusala

Käesolevas dokumendis määratakse kindlaks suure lämmastikusisaldusega ammooniumnitraat-lihtväetistes vase sisalduse määramise protseduur.

2.   Põhimõte

Proov lahustatakse lahjendatud vesinikkloriidhappes ja vasesisaldus määratakse aatomiabsorptsioonspektromeetriliselt.

3.   Reaktiivid

3.1.

Vesinikkloriidhape, tihedus 1,18 g/ml, 20 °C.

3.2.

Vesinikkloriidhape, 6 M.

3.3.

Vesinikkloriidhape, 0,5 M.

3.4.

Ammooniumnitraat.

3.5.

Vesinikperoksiid, 30 (massi-/mahu)protsenti

3.6.

Vase emalahus: ( 5 ) kaalutakse 1 gramm puhast vaske täpsusega 0,001 grammi, lahustatakse 25 milliliitris 6 M vesinikkloriidhappe lahuses (3.2), lisatakse portsjonide haaval 5 ml vesinikperoksiidi (3.5) ja lahjendatakse veega 1 liitrini. 1 ml saadud lahust sisaldab 1 000  μg vaske (Cu).

3.6.1.

Lahjendatud vaselahus: 10 ml emalahust (3.6) lahjendatakse veega 100 milliliitrini ja 10 ml saadud lahust lahjendatakse omakorda veega 100 milliliitrini; 1 ml lõpplahjenduses sisaldub 10 μg vaske (Cu).

Lahus valmistatakse värskelt enne kasutamist.

4.   Seadmed

Vasklambiga (324,8 nm) aatomiabsorptsioonspektromeeter.

5.   Protseduur

5.1.   Uuritava lahuse valmistamine

Kaalutakse 25 grammi proovi täpsusega 0,001 grammi, pannakse see 400 ml keeduklaasi ja lisatakse ettevaatlikult 20 ml vesinikkloriidhapet (3.1) (süsinikdioksiidi moodustumise tõttu võib reaktsioon kulgeda tormiliselt). Vajaduse korral lisatakse veel vesinikkloriidhapet. Kui mullide eraldumine on lõppenud, aurutatakse lahus auruvannil kuivaks, aeg-ajalt klaaspulgaga segades. Lisatakse 15 ml 6 M vesinikkloriidhappe lahust (3.2) ja 120 ml vett. Segatakse klaaspulgaga, mis jäetakse keeduklaasi, ning keeduklaas kaetakse uuriklaasiga. Keedetakse tasa kuni täieliku lahustumiseni ja jahutatakse.

Lahus kantakse kvantitatiivselt üle 250 ml mõõtekolbi, pestes keeduklaasi 5 ml 6 M vesinikkloriidhappega (3.2) ja kaks korda 5 ml keeva veega, lisatakse 0,5 M vesinikkloriidhapet (3.3) mahumärgini ja lahust segatakse hoolikalt.

Filtreeritakse läbi vasevaba filterpaberi ( 6 ), kusjuures esimesed 50 ml filtraati visatakse ära.

5.2.   Pimekatselahus

Valmistatakse pimekatselahus, milles puudub üksnes proov, ja võetakse sellega saadud tulemus arvesse lõpptulemuse arvutamisel.

5.3.   Määramine

5.3.1.   Proovilahuse ja pimekatselahuse ettevalmistamine

Proovilahust (5.1) ja pimekatselahust (5.2) lahjendatakse 0,5 M vesinikkloriidhappe lahusega (3.3) nii, et vasesisaldus oleks spektrofotomeetri optimaalses mõõtepiirkonnas. Harilikult ei ole lahjendamist vaja.

5.3.2.   Kaliibrimislahuste valmistamine

Valmistatakse vähemalt viis spektrofotomeetri optimaalsele mõõtepiirkonnale (Cu sisaldus 0–5,0 mg/l) vastavat standardlahust, lahjendades lahust (3.6.1) 0,5 M vesinikkloriidhappelahusega (3.3). Enne täiendamist mahumärgini lisatakse igale lahusele ammooniumnitraati (3.4), nii et selle lõppsisaldus oleks 100 mg/ml.

5.4.   Mõõtmine

Spektrofotomeeter (4) reguleeritakse lainepikkusele 324,8 nm. Kasutatakse oksüdeerivat õhk-atsetüleenleeki. Leeki pihustatakse kolmes korduses üksteise järel kaliibrimislahust (5.3.2), proovilahust ja pimekatselahust (5.3.1), kusjuures enne iga pihustamist pestakse instrument läbi destilleeritud veega. Joonestatakse kaliibrimiskõver, kandes ordinaatteljele keskmise neelduvuse iga standardi puhul ja abstsissteljele vastava vasesisalduse (μg/ml).

Kaliibrimiskõvera abil määratakse vasesisaldus uuritavas lõpplahuses ja pimekatselahuses.

6.   Arvutuseeskiri

Proovi vasesisalduse arvutamisel võetakse arvesse uuritava proovi massi, analüüsil tehtud lahjendusi ja pimekatse tulemust. Tulemus väljendatakse vase (Cu) milligrammides kilogrammi kohta.

4.   Detonatsioonikindluse määramine

4.1.   Rakendatavus ja rakendusala

Käesolevas dokumendis määratakse kindlaks suure lämmastikusisaldusega ammooniumnitraatväetiste detonatsioonikindluse määramise protseduur.

4.2.   Põhimõte

Uuritav proov suletakse terastorusse ja proovile antakse võimenduslõhkelaengu abil detonatsiooniimpulss. Detonatsiooni levimist hinnatakse katse abil rõhtsat toru kandvate pliisilindrite muljutuse määra järgi.

4.3.   Seadmed ja vahendid

4.3.1.   Plastne lõhkeaine, pentriidi sisaldus 83–86 %

Tihedus : 1 500 –1 600  kg/m3

Detonatsiooni kiirus : 7 300 –7 700  m/s

Mass : 500 ± 1 grammi

4.3.2.   Seitse painduvat mittemetall-mähiskestaga detoneernööri

Täidise mass : 11–13 g/m

Iga detoneernööri pikkus : 400 ± 2 mm.

4.3.3.   Pressitud sekundaarlõhkeaine tablett, milles on pesa detonaatori jaoks

Lõhkeaine : heksogeen/vaha 95/5, tetrüül või muu samalaadne sekundaarlõhkeaine, grafiidilisandiga või grafiidilisandita

Tihedus : 1 500 –1 600  kg/m3

Läbimõõt : 19–21 mm

Kõrgus : 19–23 mm

Tsentraalne pesa detonaatori jaoks : läbimõõt 7–7,3 mm, sügavus 12 mm

4.3.4.   ISO 65 – 1981 – Paksuseinalised torud – spetsifikaadile vastav õmblusteta terastoru nominaalläbimõõduga DN 100 (4)

Välisläbimõõt : 113,1–115,0 mm

Seina paksus : 5,0–6,5 mm

Pikkus : 1 005  ± 2 mm.

4.3.5.   Alusplaat

Materjal : heakvaliteediline keevitatav teras

Mõõtmed : 160 × 160 mm

Paksus : 5–6 mm

4.3.6.   Kuus pliisilindrit

Läbimõõt : 50 ± 2 mm.

Kõrgus : 100–101 mm

Materjal : pehme plii, puhtus vähemalt 99,5 %

4.3.7.   Terasplokk

pikkus : vähemalt 1 000  mm

Laius : vähemalt 150 mm

Kõrgus : vähemalt 150 mm

Mass : vähemalt 300 kg, kui puudub kindel terasploki alus

4.3.8.   Plast- või pappsilinder võimenduslaengu jaoks

Seina paksus : 1,5–2,5 mm

Läbimõõt : 92–96 mm

Kõrgus : 64–67 mm

4.3.9.

Detonaator (elektriline või mitteelektriline detonaator), initsiatsiooniimpulss 8–10

4.3.10.

 Puuketas

Läbimõõt : 92–96 mm. Puuketta läbimõõt peab sobima plast- või pappsilindri (4.3.8) siseläbimõõduga.

Paksus : 20 mm

4.3.11.

Puupulk, mille mõõtmed on samad kui detonaatoril (4.3.9)

4.3.12.

Nööpnõelad (pikkusega mitte üle 20 mm)

4.4.   Protseduur

4.4.1.   Võimenduslaengu ettevalmistamine terastorusse asetamiseks

Olenevalt seadmete kättesaadavusest võib võimenduslaengus lõhkeaine initsieerimiseks kasutada kaht meetodit.

4.4.1.1.   Samaaegne initsieerimine seitsmes punktis

Kasutamiseks ettevalmistatud võimenduslaeng on näidatud joonisel 1.

4.4.1.1.1.

Läbi puuketta (4.3.10) keskme ja 55 mm läbimõõduga kontsentrilisel ringjoonel sümmeetriliselt jaotunud kuue punkti puuritakse teljega paralleelsed avad. Avade läbimõõt on 6–7 mm (vt joonis 1, lõige A–B), olenevalt kasutatava detoneernööri (4.3.2) läbimõõdust.

4.4.1.1.2.

Lõigatakse seitse 400 mm pikkust painduva detoneernööri (4.3.2) tükki, kusjuures lõiked tehakse siledad, nii et tükkide otstest ei läheks lõhkeainet kaduma, ja otsad kaetakse viivitamata kleepribaga. Kõik seitse detoneernööri pistetakse puuketta (4.3.10) seitsmesse avasse, nii et otsad eenduksid ketta teisest küljest mõne sentimeetri võrra. Seejärel torgatakse iga detoneernööri tekstiilkesta põiki 5–6 mm kaugusele otsast väike nööpnõel (4.3.12) ja nööpnõela kõrvale ümber detoneernööri mähitakse 2 cm laiune kleepriba. Seejärel tõmmatakse nööri pikemast otsast nööpnõel vastu puuketast.

4.4.1.1.3.

Plastsest lõhkeainest (4.3.1) vormitakse 92–96 mm läbimõõduga silinder, olenevalt silindri (4.3.8) läbimõõdust. Silinder (4.3.8) asetatakse püsti rõhtsale pinnale ja pannakse sisse vormitud lõhkeaine. Seejärel asetatakse silindri ülemisse otsa puuketas ( 7 ) seitsme detoneernööri tükiga ja surutakse see lõhkeaine vastu. Silindri kõrgus reguleeritakse selliseks (64–67 mm), et selle ülemine serv ei ulatuks puukettast kõrgemale. Seejärel kinnitatakse silinder kogu välispinna ulatuses näiteks klambrite või väikeste naeltega puuketta külge.

4.4.1.1.4.

Seitsme detoneernööri tüki vabad otsad seatakse ümber puupulga (4.3.11) nii, et nad kõik asuksid ühel puupulgaga ristuval tasandil. Otsad kinnitatakse puupulga ümber kimpu kleepriba abil. ( 8 )

4.4.1.2.   Initsieerimine presstableti abil tsentrist

Kasutamiseks ettevalmistatud võimenduslaeng on näidatud joonisel 2.

4.4.1.2.1.   Presstableti valmistamine

Rakendades vajalikke ettevaatusabinõusid, pannakse 10 grammi sekundaarset lõhkeainet (4.3.3) 19–21 mm siseläbimõõduga vormi ja pressitakse nõutava kuju ja tihedusega tabletiks.

(Tableti läbimõõdu ja kõrguse suhe peab olema ligikaudu 1: 1.)

Vormi põhja keskel on 12 mm kõrgune 7–7,3 mm läbimõõduga (olenevalt kasutatava detonaatori läbimõõdust) kärn, mis tekitab presstabletis silindrikujulise pesa, kuhu hiljem asetatakse detonaator.

4.4.1.2.2.   Võimenduslaengu ettevalmistamine

Rõhtsal pinnal püsti seisvasse silindrisse (4.3.8) pannakse lõhkeaine (4.3.1) ja surutakse seda puutempliga, nii et lõhkeaine omandab tsentraalpesaga silindri kuju. Mainitud pessa asetatakse presstablett. Presstabletiga silindrikujuline lõhkeaine kaetakse puukettaga (4.3.10), milles on 7,0–7,3 mm läbimõõduga tsentraalava detonaatori sissepanemiseks. Puuketas ja silinder kinnitatakse kokku ristuvate kleepribadega. Puukettasse puuritud ava ja presstabletis oleva pesa ühistelgsuse tagamiseks torgatakse läbi ava puupulk (4.3.11).

4.4.2.   Terastoru ettevalmistamine detonatsioonikatseks

Terastoru (4.3.4) ühest otsast 4 mm kaugusel puuritakse teineteise vastas risti läbi seina kaks 4 mm läbimõõduga ava.

Toru teise otsa külge kinnitatakse põkk-keevituse abil alusplaat (4.3.5), kusjuures täisnurk alusplaadi ja toru seina vahel täidetakse kogu liite ulatuses keevismetalliga.

4.4.3.   Terastoru täitmine ja laadimine

Vt joonised 1 ja 2.

4.4.3.1.

Uuritavat proovi, terastoru ja võimenduslaengut konditsioneeritakse 20 ± 5 °C juures. Kahe detonatsioonikatse tegemiseks on vaja 16–18 kg uuritavat proovi.

4.4.3.2.

Terastoru pannakse püsti, nii et selle nelinurkne alusplaat toetuks kindlale tasasele, soovitatavalt betoonist alusele. Terastoru täidetakse ligikaudu ühe kolmandikuni tema kõrgusest uuritava prooviga ja lastakse tal viis korda kukkuda 10 cm kõrguselt vertikaalselt vastu põrandat, selleks et graanulid asetuksid torus nii tihedalt kui võimalik. Tihendamise kiirendamiseks põrutatakse toru, lüües teda kukkumiste vahel kokku 10 korda 750–1 000 grammise haamriga.

Laadimist korratakse teise uuritava prooviosaga samal viisil. Viimane täitmine tehakse nii, et pärast toru tõstmist ja kukkuda laskmist kokku 10 korda ja 20 vahepealset haamrilööki täidaks proov toru 70 mm kauguseni tema suudmest.

Terastorusse laaditud proovi tase reguleeritakse selliseks, et hiljem torusse pandav võimenduslaeng (4.4.1.1 või 4.4.1.2) puutuks kogu pinna ulatuses tihedalt kokku prooviga.

4.4.3.3.

Võimenduslaeng asetatakse torusse nii, et see puutuks kokku prooviga; puuketta ülemine pind peab asetsema 6 mm allpool toru suuet. Oluline tihe kokkupuude lõhkeaine ja uuritava proovi vahel saavutatakse väikeste proovikoguste lisamise või eemaldamise abil. Nagu joonistel 1 ja 2 näidatud, tuleb toru suudme lähedal olevatest avadest torgata läbi splindid ja painutada nende harud laiali vastu toru.

4.4.4.   Terastoru ja pliisilindrite asetus (vt joonis 3)

4.4.4.1.

Pliisilindrite (4.3.6) põhjad nummerdatakse ühest kuueni. Rõhtsal alusel oleva terasploki (4.3.7) keskjoonele tehakse kuus märki 150 mm vahemaadega, kusjuures esimene märk peab olema vähemalt 75 mm kaugusel ploki servast. Iga märgi kohale pannakse püsti pliisilinder nii, et iga silindri põhja keskpunkt asetseks märgil.

4.4.4.2.

Punkti 4.4.3 kohaselt ettevalmistatud terastoru asetatakse rõhtsalt pliisilindritele, nii et terastoru telg oleks terasploki keskjoonega paralleelne ja toru kinnikeevitatud ots ulatuks 50 mm üle pliisilindri nr 6. Selleks et toru ei veereks, pannakse pliisilindrite ülemiste otste ja toru seina vahele väikesed puukiilud (üks kiil kummalegi poole) või asetatakse toru ja terasploki vahele puust risttugi.

Märkus.

Tuleb kontrollida, et toru puudutaks kõiki kuut pliisilindrit; väikesi toru kõverusi võib kompenseerida, pöörates toru ümber pikitelje; kui mõni pliisilinder on liiga kõrge, antakse ettevaatlikult haamriga lüües talle nõutav kõrgus.

4.4.5.   Detonatsiooni ettevalmistamine

4.4.5.1.

Seade koostatakse punkti 4.4.4 kohaselt pommivarjendis või nõuetekohaselt ettevalmistatud maa-aluses rajatises (nt kaevandus või tunnel). Kontrollitakse, et terastoru oleks enne detonatsiooni hoitud 20 ± 5 °C juures.

Märkus.

Kui kõnesolevaid initsieerimiseks sobivaid kohti ei ole, võib vajaduse korral tööks kasutada ka puitprussidega kaetud betoonvoodriga varjendit. Detonatsioon võib tekitada suure kineetilise energiaga lendavaid terasekilde, sellepärast peab laenguid initsieerima elumajadest ja liiklusteedest nõutaval kaugusel.

4.4.5.2.

Kui kasutatakse seitsme initsiatsioonipunktiga võimenduslaengut, tuleb kontrollida, et detoneernöörid oleksid punkti 4.4.1.1.4 kohaselt välja sirutatud ja asetseksid nii rõhtsalt kui võimalik.

4.4.5.3.

Puupulk eemaldatakse ja asemele asetatakse detonaator. Enne laengu initsieerimist evakueeritakse inimesed ohutsoonist ja katsepersonal varjub.

4.4.5.4.

Lõhkeaine detoneeritakse.

4.4.6.

Suitsul (gaasilised ning mõnikord mürgised laguproduktid nagu nitroosgaasid) lastakse piisava aja jooksul hajuda, seejärel korjatakse pliisilindrid kokku ja mõõdetakse nende kõrgused nooniusnihkkaliibri abil.

Registreeritakse iga nummerdatud pliisilindri muljutuse määr, mis väljendatakse protsentides esialgsest 100 millimeetrisest kõrgusest. Kui silinder on muljutud kaldu, registreeritakse suurim ja väikseim väärtus ning arvutatakse keskmine.

4.4.7.

Võib kasutada ka detonatsioonikiiruse pidevmõõtmise sondi; sond asetatakse piki toru telge või seina.

4.4.8.

Iga prooviga tehakse kaks detonatsioonikatset.

4.5.   Katseprotokoll

Iga detonatsioonikatse protokollis esitatakse järgmiste parameetrite väärtused:

— 
tegelikul mõõtmisel leitud terastoru välisläbimõõt ja seina paksus,
— 
terastoru Brinelli kõvadus,
— 
toru ja proovi temperatuur vahetult enne laengu initsieerimist,
— 
torus oleva proovi pakketihedus (kg/m3),
— 
iga pliisilindri kõrgus pärast laengu initsieerimist ja vastava silindri number,
— 
võimenduslaengu initsieerimise meetod.

4.5.1.   Katsetulemuste hindamine

Katse loetakse lõplikuks ja proov vastavaks III lisa 2. jao nõuetele, kui kummagi initsieerimise korral vähemalt ühe pliisilindri muljutuse määr on alla 5 %.

image

Joonis 1

image

Joonis 2

image

Joonis 3



IV LISA

PROOVIVÕTU- JA ANALÜÜSIMEETODID

A.   PROOVIVÕTUMEETODID VÄETISTE KONTROLLIMISEKS

SISSEJUHATUS

Õige proovi võtmine on nõudlik toiming ja vajab suurt hoolikust. Tuleb kindlasti rõhutada, et väetiste ametlikuks kontrollimiseks võetud proov peab olema piisavalt representatiivne.

Järgnevalt kirjeldatud proovivõtumeetodeid tuleb väga täpselt järgida, kusjuures proove peavad võtma spetsialistid, kellel on kogemusi proovide võtmisel tavameetodite abil.

1.   Eesmärk ja rakendatavus

Väetiste kvaliteedi ja koostise ametlikuks kontrollimiseks ettenähtud proovid võetakse järgnevalt kirjeldatud meetodite kohaselt. Selliselt saadud proovi käsitatakse representatiivsna proovipartii suhtes.

2.   Proovivõtja

Proove võtavad liikmesriikide poolt selleks volitatud eriettevalmistusega ametnikud.

3.   Mõisted

Proovipartii : toote kogus, mida käsitletakse tervikuna ning mille omadusi võib pidada ühtseteks.

Osaproov : proovipartii ühest punktist võetud kogus.

Koondproo : samast proovipartiist võetud osaproovide kogum.

Taandproov : koondproovi representatiivne osa, mis on saadud vähendamise teel.

Lõpp-proov : taandproovi representatiivne osa.

4.   Seadmed

4.1.

Proovivõtuvahendid peavad olema materjalist, mis ei mõjuta uuritava toote omadusi. Liikmesriigid võivad proovivõtuvahendid ametlikult heaks kiita.

4.2.

 Vahendid, mida soovitatakse proovide võtmiseks tahketest väeistest

4.2.1.   Käsitsi proovivõtmine

4.2.1.1. Lamedapõhjaline vertikaalsete äärtega kühvel.

4.2.1.2. Proovivõtupuur pika lõhe või lahtritega. Proovivõtupuuri mõõtmed peavad vastama proovipartii omadustele (mahuti sügavus, koti mõõtmed jms) ja väetiseosakeste suurusele.

4.2.2.   Mehaaniline proovivõtmine

Ümberlaaditavatest väetisest proovide võtmiseks võib kasutada heakskiidetud mehaanilisi proovivõtuseadmeid.

4.2.3.   Proovijagaja

Osaproovide võtmisel ning taandproovide ja lõpp-proovide valmistamisel võib kasutada seadet, mis on mõeldud proovi jagamiseks võrdseteks osadeks.

4.3.

 Vahendid, mida soovitatakse proovide võtmiseks vedelväetistest

4.3.1.   Käsitsi proovivõtmine

Lahtise otsaga toru, proovel, pudel või muu sobiv vahend, mis võimaldab võtta proovipartiist juhuproovi.

4.3.2.   Mehaaniline proovivõtmine

Ümberlaaditavatest vedelväetisest proovide võtmiseks võib kasutada heakskiidetud mehaanilisi proovivõtuseadmeid.

5.   Kvantitatiivsed nõuded

5.1.   Proovipartii

Proovipartii suurus peab olema selline, et proove oleks võimalik võtta kõikidest proovipartii osadest.

5.2.   Osaproovid

5.2.1.   Pakendamata tahked väetised või vedelväetised mahutites, mille mahutavus on üle 100 kg

5.2.1.1. Proovipartiid massiga kuni 2,5 tonni:

Minimaalne osaproovide arv: seitse

5.2.1.2. Proovipartiid massiga üle 2,5 tonni ja kuni 80 tonni:

Minimaalne osaproovide arv:
image  ( 9 )

5.2.1.3. Proovipartiid massiga üle 80 tonni:

Minimaalne osaproovide arv: 40

5.2.2.   Pakendatud tahked väetised või kuni sajakilogrammilistes mahutites (pakendites) olevad vedelväetised

5.2.2.1. Pakendid massiga üle 1 kg

5.2.2.1.1. 

Vähem kui viiest pakendist koosnevad proovipartiid:

minimaalne pakendite arv, millest võetakse proov: ( 10 ) kõik pakendid.

5.2.2.1.2. 

Viiest kuni kuueteistkümnest pakendist koosnevad proovipartiid:

minimaalne pakendite arv, millest võetakse proov: (10)  neli.

5.2.2.1.3. 

Seitsmeteistkümnest kuni neljasajast pakendist koosnevad proovipartiid:

millest võetakse proov: (10) 
image  (9) 

5.2.2.1.4. 

Enam kui 400 pakendist koosnevad proovipartiid:

minimaalne pakendite arv, millest võetakse proov: (10)  20.

5.2.2.2. Pakendid massiga kuni 1 kg:

minimaalne pakendite arv, millest võetakse proov: (10)  neli.

5.3.   Koondproov

Nõutav on üks koondproov proovipartii kohta. Koondproovi moodustavate osaproovide üldmass ei tohi olla väiksem järgmistest kogustest:

5.3.1. 

Pakendamata tahked väetised või vedelväetised mahutites, mille mahutavus on üle 100 kg: 4 kg.

5.3.2. 

Pakendatud tahked väetised või kuni sajakilogrammilistes mahutites (pakendites) olevad vedelväetised

5.3.2.1. 

Pakendid massiga üle 1 kg: 4 kg.

5.3.2.2. 

Pakendid massiga kuni 1 kg: nelja originaalpakendi netomass.

5.3.3. 

Proov ammooniumnitraatväetiste III lisa 2. jao kohaseks katsetamiseks: 75 kg

5.4.   Lõpp-proov

Lõpp-proovid saadakse vajaduse korral koondproovi vähendamise teel. Nõutav on vähemalt ühe lõpp-proovi analüüs. Uuritava proovi mass ei tohi olla alla 500 g.

5.4.1.

Tahked ja vedelväetised

5.4.2.

 Ammooniumnitraatväetise proovid katsetamisteks

Lõpp-proovid katsetamisteks saadakse vajaduse korral koondproovide vähendamise teel.

5.4.2.1.

Lõpp-proovi minimaalne mass III lisa 1. jao kohaseks katsetamiseks: 1 kg

5.4.2.2.

Lõpp-proovi minimaalne mass III lisa 2. jao kohaseks katsetamiseks: 25 kg

6.   Juhised proovide võtmiseks, ettevalmistamiseks ja pakendamiseks

6.1.   Üldmärkused

Proov võetakse ja valmistatakse võimalikult kiiresti, rakendades vajalikke ettevaatusabinõusid selle tagamiseks, et proov säiliks representatiivsena uuritava väetise suhtes. Vahendid ja tööpinnad ning proovide hoidmiseks ettenähtud anumad peavad olema puhtad ja kuivad.

Vedelväetiste puhul tuleb proovipartiid enne proovi võtmist võimaluse korral segada.

6.2.   Osaproovid

Osaproovid võetakse juhuvaliku abil kogu proovipartii ulatuses ja need peavad olema ligikaudu võrdse suurusega.

6.2.1.   Pakendamata tahked väetised või vedelväetised mahutites, mille mahutavus on üle 100 kg

Katsepartii jagatakse mõtteliselt teatavaks arvuks ligikaudu võrdseks osaks. Osad, mille arv vastab punkti 5.2 kohasele osaproovide arvule, valitakse juhuslikult ning igast osast võetakse vähemalt üks proov. Juhul kui pakendamata väetistest või enam kui sajakilogrammilistes mahutites olevatest vedelväetistest ei ole võimalik võtta proove järgides punkti 5.1 nõudeid, võetakse proovid proovipartii ümberlaadimisel. Sel juhul võetakse proovid juhuvaliku abil saadud eespool määratletud mõttelistest osadest väetise ümberlaadimisel.

6.2.2.   Pakendatud tahked väetised või kuni sajakilogrammilistes mahutites (pakendites) olevad vedelväetised

Pärast seda, kui proovi võtmiseks on punkti 5.2 kohaselt vajalik arv pakendeid välja valitud, võetakse osa iga pakendi sisust. Vajaduse korral võetakse proovid pärast seda, kui pakendid on ükshaaval tühjendatud.

6.3.   Koondproovi valmistamine

Ühtne koondproov saadakse osaproovide kokkusegamise abil.

6.4.   Lõpp-proovi valmistamine

Koondproovi segatakse hoolikalt. ( 11 )

Vajaduse korral vähendatakse koondproov esmalt vähemalt 2 kilogrammini (taandproov), kasutades mehaanilist proovijagajat või kvarteerimismeetodit.

Valmistatakse vähemalt kolm ligikaudu ühesuurust lõpp-proovi, mis vastavad punktis 5.4 kindlaksmääratud kvantitatiivsetele nõuetele. Iga proov pannakse sobivasse õhukindlasse mahutisse. Rakendatakse vajalikke ettevaatusabinõusid, et vältida proovi karakteristikute muutumist.

III lisa 1. Ja 2. jaos ettenähtud katsete puhul hoitakse lõpp-proove temperatuuril 0–25 °C.

7.   Lõpp-proovide pakendamine

Mahutid ja pakendid pitseeritakse ning märgistatakse (kogu etikett peab olema pitseri sees) selliselt, et mahuteid ei oleks võimalik avada pitserit rikkumata.

8.   Proovivõtuprotokoll

Iga proovivõtmise kohta tuleb täita protokoll, mis võimaldab iga proovipartiid üheselt identifitseerida.

9.   Proovide sihtkoht

Iga proovipartii puhul saadetakse vähemalt üks lõpp-proov ning analüüsiks või katsetamiseks vajalik teave võimalikult kiiresti volitatud analüüsilaborisse või katseasutusse.

B   VÄETISTE ANALÜÜSI MEETODID

(Vt sisukord, lk 2)

Üldised märkused

Laboriseadmed

Meetodite kirjeldamisel ei määrata täpselt kindlaks üldisi laboriseadmeid, kuid nähakse siiski ette kolbide ja pipettide mahutavused. Kõigil juhtudel peavad lamoriseadmed olema täiesti puhtad, eriti toiteelementide väikeste koguste määramise phul.

Kontrollkatsed

Enne analüüsi veendutakse, et seadmed on töökorras, analüüsimeetodeid rakendatakse õigesti ja kasutatakse asjakohaseid tuntud keemilise koostisega kemikaale (nt ammooniumsulfaat, monokaaliumsulfaat jne). Juhul kui analüüsimeetodit ei järgita täpselt, võib analüüsitava väetise keemilise koostise kohta saada ebaõigeid andmeid. Samas on teatavad määramised empiirilised ja seotud toodetega, mille keemiline koostis on keeruline. Nei juhtudel on soovitav, et võimaluse korral kasutaksid laboratooriumid kindla koostisega standardseid etalonväetisi.

Üldsätted väetiste analüüsi meetodite kohta

1.   Reaktiivid

Kui ei ole ette nähtud teisiti, peavad kõik reaktiivid olema analüüsipuhtad. Mikroelementide määramisel kontrollitakse reaktiivide puhtust pimekatse abil. Olenevalt kontrollimise tulemustes võib olla vaja reaktiive puhastada.

2.   Vesi

Juhul kui meetodis esineva lahustamise, lahjendamise, loputamise või pesemise puhul ei mainita lahustit või lahjendit, loetakse, et tuleb kasutada vett. Tavaliselt peab vesi olema demineraliseeritud või destilleeritud. Analüüsimeetodites mainitud erijuhtudel puhastatakse kõnesolevat vett erimeetodite abil.

3.   Laboriseadmed

Mis puutub tavaliselt kontroll-laborites kasutatavatesse seadmetesse, siis käesolevates analüüsimeetodites kirjeldatakse ainult eriseadmeid ja -aparaate ning seadmeid, mis on vajalikud teatavate erinõuete täitmiseks. Seadmed peavad olema täiesti puhtad, eriti juhul, kui määratakse väikesei koguseid. Laboratoorium peab tagama kasutatavate klaasist mõõtenõude täpsuse vastavalt asjakohastele metroloogilistele standarditele.

▼M13

Meetodid 1

Proovivõtmine ja proovi ettevalmistamine

Meetod 1.1

Proovide võtmine analüüsiks

EN 1482-1: Väetised ja lubiväetised. Proovivõtmine ja proovi ettevalmistamine. Osa 1: Proovivõtmine

Meetod 1.2

Proovide ettevalmistamine analüüsiks

EN 1482-2: Väetised ja lubiväetised. Proovivõtmine ja proovi ettevalmistamine. Osa 2: Proovi ettevalmistamine

Meetod 1.3

Proovide võtmine analüüsiks staatilistest puisteväetistest

EN 1482-3: Väetised ja lubiväetised. Proovivõtmine ja proovi ettevalmistamine. Osa 3: Proovide võtmine staatilistest puisteväetistest.

▼B

Meetodid 2

Lämmastik

▼M7

Meetod 2.1

Ammooniumlämmastiku määramine

EN 15475: Väetised – Ammooniumlämmastiku määramine.

Seda analüüsimeetodit on kontrollitud ringtestiga.

▼B

Meetodid 2.2

Nitraat- ja ammooniumlämmastiku määramine

▼M7

Meetod 2.2.1

Nitraat- ja ammooniumlämmastiku määramine Ulschi meetodil

EN 15558: Väetised – Nitraat- ja ammooniumlämmastiku määramine Ulschi meetodil.

Seda analüüsimeetodit ei ole kontrollitud ringtestiga.

Meetod 2.2.2

Nitraat- ja ammooniumlämmastiku määramine Arndi meetodil

EN 15559: Väetised – Nitraat- ja ammooniumlämmastiku määramine Arndi meetodil.

Seda analüüsimeetodit ei ole kontrollitud ringtestiga.

Meetod 2.2.3

Nitraat- ja ammooniumlämmastiku määramine Devarda meetodil

EN 15476: Väetised – Nitraat- ja ammooniumlämmastiku määramine Devarda meetodil.

Seda analüüsimeetodit on kontrollitud ringtestiga.

▼B

Meetod 2.3

Üldlämmastiku määramine.

▼M7

Meetod 2.3.1

Üldlämmastiku määramine kaltsiumtsüaanamiidis, mis ei sisalda nitraate

EN 15560: Väetised – Üldlämmastiku määramine kaltsiumtsüaanamiidis, mis ei sisalda nitraate.

Seda analüüsimeetodit ei ole kontrollitud ringtestiga.

Meetod 2.3.2

Üldlämmastiku määramine kaltsiumtsüaanamiidis, mis sisaldab nitraate

EN 15561: Väetised – Üldlämmastiku määramine kaltsiumtsüaanamiidis, mis sisaldab nitraate.

Seda analüüsimeetodit ei ole kontrollitud ringtestiga.

Meetod 2.3.3

Üldlämmastiku määramine karbamiidis

EN 15478: Väetised – Üldlämmastiku määramine karbamiidis.

Seda analüüsimeetodit on kontrollitud ringtestiga.

Meetod 2.4

Tsüaanamiidlämmastiku määramine

EN 15562: Väetised – Tsüaanamiidlämmastiku määramine.

Seda analüüsimeetodit ei ole kontrollitud ringtestiga.

Meetod 2.5

Biureedi spektrofotomeetriline määramine karbamiidis

EN 15479: Väetised – Biureedi spektrofotomeetriline määramine karbamiidis.

Seda analüüsimeetodit on kontrollitud ringtestiga.

▼B

Meetodid 2.6

Erinevate lämmastikuvormide määramine ühes ja samas proovis

▼M7

Meetod 2.6.1

Erinevate lämmastikuvormide määramine ühes ja samas proovis väetiste korral, milles lämmastik esineb nitraat-, ammoonium-, karbamiid- või tsüaanamiidlämmastikuna

EN 15604: Väetised – Erinevate lämmastikuvormide määramine ühes ja samas proovis väetiste korral, milles lämmastik esineb nitraat-, ammoonium-, karbamiid- või tsüaanamiidlämmastikuna.

Seda analüüsimeetodit ei ole kontrollitud ringtestiga.

▼M8

Meetod 2.6.2

Üldlämmastiku määramine kahel meetodil väetistes, mis sisaldavad lämmastikku ainult nitraatidena, ammooniumlämmastiku ja karbamiidina

EN 15750: Väetised. Üldlämmastiku määramine kahel meetodil väetistes, mis sisaldavad lämmastikku ainult nitraatidena, ammooniumlämmastiku ja karbamiidina

Seda analüüsimeetodit on kontrollitud mitmes laboratooriumis.

▼M8

Meetod 2.6.3

Karbamiidi kondensaatide määramine vedelikkromatograafiaga Isobutüleendikarbamiid ja krotonülideendikarbamiid (meetod A) ning metüleen-karbamiidi oligomeerid (meetod B)

EN 15705: Väetised. Karbamiidi kondensaatide määramine vedelikkromatograafiaga (HPLC). Isobutülideendikarbamiid ja krotonülideendikarbamiid (meetod A) ja metüleen-karbamiidi oligomeerid (meetod B)

Seda analüüsimeetodit on kontrollitud mitmes laboratooriumis.

▼B

Meetodid 3

Fosfor

Meetodid 3.1

Eraldamine

▼M9

Meetod 3.1.1

Anorgaanilistes hapetes lahustuva fosfori ekstraheerimine

EN 15956: Väetised – Anorgaanilistes hapetes lahustuva fosfori ekstraheerimine.

Seda analüüsimeetodit on kontrollitud mitmes laboris.

Meetod 3.1.2

2 % sipelghappes lahustuva fosfori ekstraheerimine

EN 15919: Väetised – 2 % sipelghappes lahustuva fosfori ekstraheerimine.

Seda analüüsimeetodit ei ole laboritevahelise võrdlusega kontrollitud.

Meetod 3.1.3

2 % sidrunhappes lahustuva fosfori ekstraheerimine

EN 15920: Väetised – 2 % sidrunhappes lahustuva fosfori ekstraheerimine

Seda analüüsimeetodit ei ole laboritevahelise võrdlusega kontrollitud.

Meetod 3.1.4

Neutraalses ammooniumtsitraadi lahuses lahustuva fosfori ekstraheerimine

EN 15957: Väetised – Neutraalses ammooniumtsitraadi lahuses lahustuva fosfori ekstraheerimine.

Seda analüüsimeetodit on kontrollitud mitmes laboris.

▼B

Meetodid 3.1.5

Eraldamine leeliselise ammooniumtsitraadi lahuse abil

▼M9

Meetod 3.1.5.1

Lahustuva fosfori ekstraheerimine Petermanni meetodil 65 °C juures

EN 15921: Väetised – Lahustuva fosfori ekstraheerimine Petermanni meetodil 65 °C juures.

Seda analüüsimeetodit ei ole laboritevahelise võrdlusega kontrollitud.

Meetod 3.1.5.2

Lahustuva fosfori ekstraheerimine Petermanni meetodil toatemperatuuril

EN 15922: Väetised – Lahustuva fosfori ekstraheerimine Petermanni meetodil toatemperatuuril.

Seda analüüsimeetodit ei ole laboritevahelise võrdlusega kontrollitud.

Meetod 3.1.5.3

Joulie leeliselises ammooniumtsitraadi lahuses lahustuva fosfori ekstraheerimine

EN 15923: Väetised – Joulie leeliselises ammooniumtsitraadi lahuses lahustuva fosfori ekstraheerimine.

Seda analüüsimeetodit ei ole laboritevahelise võrdlusega kontrollitud.

Meetod 3.1.6

Vees lahustuva fosfori ekstraheerimine

EN 15958: Väetised – Vees lahustuva fosfori ekstraheerimine.

Seda analüüsimeetodit on kontrollitud mitmes laboris.

Meetod 3.2

Ekstraheeritud fosfori määramine

EN 15959: Väetised – Eraldatud fosfori määramine.

Seda analüüsimeetodit on kontrollitud mitmes laboris.

▼B

Meetod 4

Kaalium

▼M7

Meetod 4.1

Vees lahustuva kaaliumi sisalduse määramine

EN 15477: Väetised – Vees lahustuva kaaliumi sisalduse määramine.

Seda analüüsimeetodit on kontrollitud ringtestiga.

▼B

Meetod 5

▼M8

Süsinikdioksiid

Meetod 5.1

Süsinikdioksiidi määramine. I osa: tahked väetised

EN 14397-1: Väetised ja lubiväetised. Süsinikdioksiidi määramine. I osa: tahked väetised

Seda analüüsimeetodit on kontrollitud mitmes laboratooriumis.

▼B

Meetod 6

Kloor

▼M10

Meetod 6.1

Kloriidide määramine orgaanilise aine puudumise korral

EN 16195: väetised – kloriidide määramine orgaanilise aine puudumise korral

Seda analüüsimeetodit on kontrollitud ringtestiga.

▼B

Meetodid 7

Peenestusmäär

▼M9

Meetod 7.1

Peenestusmäära määramine (kuivmenetlus)

EN 15928: Väetised – Peenestusmäära määramine (kuivmenetlus).

Seda analüüsimeetodit ei ole laboritevahelise võrdlusega kontrollitud.

Meetod 7.2

Fosforiidihiiva peenestusmäära määramine

EN 15924: Väetised – Fosforiidihiiva peenestusmäära määramine.

Seda analüüsimeetodit ei ole laboritevahelise võrdlusega kontrollitud.

▼B

Meetodid 8

Sekundaartoiteelemendid

▼M9

Meetod 8.1

Üldkaltsiumi, üldmagneesiumi, üldnaatriumi ja sulfaatidena esineva üldväävli ekstraheerimine

EN 15960: Väetised – Üldkaltsiumi, üldmagneesiumi, üldnaatriumi ja sulfaatidena esineva üldväävli ekstraheerimine.

Seda analüüsimeetodit ei ole laboritevahelise võrdlusega kontrollitud.

Meetod 8.2

Erinevates vormides esineva üldväävli ekstraheerimine

EN 15925: Väetised – Erinevates vormides esineva üldväävli ekstraheerimine.

Seda analüüsimeetodit ei ole laboritevahelise võrdlusega kontrollitud.

Meetod 8.3

Vees lahustuva kaltsiumi, magneesiumi, naatriumi ja sulfaatidena esineva väävli ekstraheerimine

EN 15961: Väetised – Vees lahustuva kaltsiumi, magneesiumi, naatriumi ja sulfaatidena esineva väävli ekstraheerimine.

Seda analüüsimeetodit ei ole laboritevahelise võrdlusega kontrollitud.

Meetod 8.4

Erinevates vormides esineva vees lahustuva väävli ekstraheerimine

EN 15926: Väetised – Erinevates vormides esineva vees lahustuva väävli ekstraheerimine.

Seda analüüsimeetodit ei ole laboritevahelise võrdlusega kontrollitud.

Meetod 8.5

Elementaarse väävli ekstraheerimine ja määramine

EN 16032: Väetised – Elementaarse väävli ekstraheerimine ja määramine.

Seda analüüsimeetodit ei ole laboritevahelise võrdlusega kontrollitud.

▼M10

Meetod 8.6

Eraldatud ja oksalaadina sadestatud kaltsiumi manganimeetriline määramine

EN 16196: väetised – eraldatud ja oksalaadina sadestatud kaltsiumi manganimeetriline määramine

Seda analüüsimeetodit on kontrollitud ringtestiga.

Meetod 8.7

Magneesiumi määramine aatomiabsorptsioonspektromeetria abil

EN 16197: väetised – magneesiumi määramine aatomiabsorptsioonspektromeetria abil

Seda analüüsimeetodit on kontrollitud ringtestiga.

Meetod 8.8

Magneesiumi määramine kompleksomeetria abil

EN 16198: väetised – magneesiumi määramine kompleksomeetria abil

Seda analüüsimeetodit on kontrollitud ringtestiga.

▼M8

Meetod 8.9

Sulfaadisisalduse määramine kolmel meetodil

EN 15749: Väetised. Sulfaadisisalduse määramine kolmel meetodil

Seda analüüsimeetodit on kontrollitud mitmes laboratooriumis.

▼M10

Meetod 8.10

Eraldatud naatriumi määramine leekemissioonspekromeetria abil

EN 16199: väetised – eraldatud naatriumi määramine leekemissioonspekromeetria abil

Seda analüüsimeetodit on kontrollitud ringtestiga.

▼M9

Meetod 8.11

Kaltsiumi ja formiaadi määramine kaltsiumformiaadis

EN 15909: Väetised – Kaltsiumi ja formiaadi määramine kaltsiumformiaatväetistes.

Seda analüüsimeetodit on kontrollitud mitmes laboris.

▼M13

Meetodid 9

Analüüsimeetodid, kui mikroelementide sisaldus ei ületa 10 %

Meetod 9.1

Väetistes olevate mikroelementide ekstraktsioon kuningveega

EN 16964: Väetised. Väetistes olevate mikrotoitainete ekstraktsioon kuningveega

Seda analüüsimeetodit on kontrollitud laboritevahelise võrdlusuuringuga.

Meetod 9.2

Väetises olevate vees lahustuvate mikroelementide ekstraktsioon ja orgaaniliste ühendite eemaldamine väetise ekstraktidest

EN 16962: Väetised. Väetises olevate vees lahustuvate mikrotoitainete ekstraktsioon ja orgaaniliste ühendite eemaldamine väetise ekstraktidest

Seda analüüsimeetodit on kontrollitud laboritevahelise võrdlusuuringuga.

Meetod 9.3

Koobalti, vase, raua, mangaani ja tsingi määramine leek-aatomabsorptsioonspektromeetriga (FAAS)

EN 16965: Väetised: Koobalti, vase, raua, mangaani ja tsingi määramine leek-aatomabsorptsioonspektromeetriga (FAAS)

Seda analüüsimeetodit on kontrollitud laboritevahelise võrdlusuuringuga.

Meetod 9.4

Boori, koobalti, vase, raua, mangaani, molübdeeni ja tsingi määramine ICP-AES meetodiga

EN 16963: Väetised. Väetistes oleva boori, koobalti, vase, raua, mangaani, molübdeeni ja tsingi määramine ICP-AES meetodiga

Seda analüüsimeetodit on kontrollitud laboritevahelise võrdlusuuringuga.

Meetod 9.5

Boori spektromeetriline määramine asometiin H-ga

EN 17041: Väetised. Boori (sisaldusega ≤ 10 %) spektromeetriline määramine asometiiniga H

Seda analüüsimeetodit on kontrollitud laboritevahelise võrdlusuuringuga.

Meetod 9.6

Molübdeeni spektromeetriline määramine ammooniumtiotsüanaatkompleksi abil

EN 17043: Väetised. Molübdeeni (sisaldusega ≤ 10 %) spektromeetriline määramine ammooniumtiotsüanaatkompleksi abil

Seda analüüsimeetodit on kontrollitud laboritevahelise võrdlusuuringuga.

Meetodid 10

Analüüsimeetodid, kui mikroelementide sisaldus on üle 10 %

Meetod 10.1

Väetistes olevate mikroelementide ekstraktsioon kuningveega

EN 16964: Väetised. Väetistes olevate mikrotoitainete ekstraktsioon kuningveega

Seda analüüsimeetodit on kontrollitud laboritevahelise võrdlusuuringuga.

Meetod 10.2

Väetises olevate vees lahustuvate mikroelementide ekstraktsioon ja orgaaniliste ühendite eemaldamine väetise ekstraktidest

EN 16962: Väetised. Väetises olevate vees lahustuvate mikrotoitainete ekstraktsioon ja orgaaniliste ühendite eemaldamine väetise ekstraktidest

Seda analüüsimeetodit on kontrollitud laboritevahelise võrdlusuuringuga.

Meetod 10.3

Koobalti, vase, raua, mangaani ja tsingi määramine leek-aatomabsorptsioonspektromeetriga (FAAS)

EN 16965: Väetised: Koobalti, vase, raua, mangaani ja tsingi määramine leekaatomiabsorptsioonispektromeetriaga (FAAS)

Seda analüüsimeetodit on kontrollitud laboritevahelise võrdlusuuringuga.

Meetod 10.4

Boori, koobalti, vase, raua, mangaani, molübdeeni ja tsingi määramine ICP-AES meetodiga

EN 16963: Väetised. Väetistes oleva boori, koobalti, vase, raua, mangaani, molübdeeni ja tsingi määramine ICP-AES meetodiga

Seda analüüsimeetodit on kontrollitud laboritevahelise võrdlusuuringuga.

Meetod 10.5

Boori määramine atsidimeetrilise tiitrimise abil

EN 17042: Väetised. Boori (sisaldusega > 10 %) määramine atsidimeetrilise tiitrimise abil

Seda analüüsimeetodit ei ole laboritevahelise võrdlusuuringuga kontrollitud.

Meetod 10.6

Molübdeeni gravimeetriline määramine 8-hüdroksükinoliiniga

CEN/TS 17060: Väetised. Molübdeeni (sisaldusega > 10 %) gravimeetriline määramine 8-hüdroksükinoliiniga

Seda analüüsimeetodit ei ole laboritevahelise võrdlusuuringuga kontrollitud.

▼M7

Meetod 11

▼M12

Kelaate ja komplekse moodustavad ained

▼M7

Meetod 11.1

Kelaatsete mikroelementide sisalduse ja mikroelementide kelaatse fraktsiooni määramine

EN 13366: Väetised – Töötlemine katioonivahetusvaiguga, et määrata kelaatsete mikroelementide sisaldust ja mikroelementide kelaatset fraktsiooni

Seda analüüsimeetodit on kontrollitud ringtestiga.

Meetod 11.2

EDTA, HEDTA ja DTPA määramine

EN 13368-1: Väetised – Kelaadimoodustajate määramine väetistes ioonvahetuskromatograafia meetodil – 1. osa: EDTA, HEDTA ja DTPA

Seda analüüsimeetodit on kontrollitud ringtestiga.

▼M9

Meetod 11.3

o,o-EDDHA, o,o-EDDHMA ja HBED abil kelaaditud raua määramine

EN 13368-2: Väetised – Väetistes olevate kelaadimoodustajate kromatograafiline määramine. Osa 2: o,o-EDDHA, o,o-EDDHMA ja HBED abil kelaaditud raua määramine ioonvahetuskromatograafiaga.

Seda analüüsimeetodit on kontrollitud mitmes laboris.

▼M7

Meetod 11.4

EDDHSA abil moodustatud kelaatse raua määramine

EN 15451: Väetised – Kelaadimoodustajate määramine – EDDHSA abil moodustatud kelaatse raua määramine ioonpaarkromatograafia meetodil

Seda analüüsimeetodit on kontrollitud ringtestiga.

Meetod 11.5

o,p-EDDHA abil moodustatud kelaatse raua määramine

EN 15452: Väetised – Kelaadimoodustajate määramine – o,p-EDDHA abil moodustatud kelaatse raua määramine pöördfaasilise kõrgefektiivse vedelikkromatograafia (HPLC) meetodil

Seda analüüsimeetodit on kontrollitud ringtestiga.

▼M9

Meetod 11.6

IDHA määramine

EN 15950: Väetised – N-(1,2-dikarboksüetüül)-D,L-asparagiinhappe (iminodimerevaikhappe (IDHA)) määramine kõrgefektiivse vedelikkromatograafia (HPLC) meetodiga.

Seda analüüsimeetodit on kontrollitud mitmes laboris.

Meetod 11.7

Lignosulfonaatide määramine

EN 16109: Väetised – Komplekseerunud mikroelemendi ioonide määramine väetistes – Lignosulfonaatide kindlakstegemine.

Seda analüüsimeetodit on kontrollitud mitmes laboris.

Meetod 11.8

Komplekseerunud mikroelementide sisalduse ja komplekseerunud mikroelementide fraktsiooni määramine

EN 15962: Väetised – Komplekseerunud mikroelementide sisalduse ja komplekseerunud mikroelementide fraktsiooni määramine.

Seda analüüsimeetodit on kontrollitud mitmes laboris.

▼M12

Meetod 11.9

[S,S]-EDDSi määramine

EN 13368-3 3. osa: väetised – kelaadimoodustajate määramine väetistes kromatograafia meetodil: [S,S]-EDDS määramine ioonvahetuskromatograafia meetodil

Seda analüüsimeetodit on kontrollitud ringtestiga.

Meetod 11.10

HGA määramine

EN 16847: väetised – komplekse moodustavate ainete määramine väetistes – heptaglükoonhappe määramine kromatograafia meetodil

Seda analüüsimeetodit on kontrollitud ringtestiga.

▼M7

Meetodid 12

Nitrifikatsiooni ja ureaasi inhibiitorid

Meetod 12.1

Ditsüaandiamiidi määramine

EN 15360: Väetised – Ditsüaandiamiidi määramine – kõrgefektiivse vedelikkromatograafia (HPLC) meetod

Seda analüüsimeetodit on kontrollitud ringtestiga.

Meetod 12.2

NBPT määramine

EN 15688: Väetised – Ureaasi inhibiitori N-(n-butüül)tiofosfortriamiidi (NBPT) määramine kasutades kõrgefektiivse vedelikkromatograafia (HPLC) meetodit

Seda analüüsimeetodit on kontrollitud ringtestiga.

▼M9

Meetod 12.3

3-metüülpürasooli määramine

EN 15905: Väetised – 3-metüülpürasooli (MP) määramine kõrgefektiivse vedelikkromatograafia (HPLC) meetodiga.

Seda analüüsimeetodit on kontrollitud mitmes laboris.

Meetod 12.4

TZ määramine

EN 16024: Väetised – 1H,1,2,4-triasooli määramine uureas ja uureat sisaldavates väetistes kõrgefektiivse vedelikkromatograafia (HPLC) meetodiga.

Seda analüüsimeetodit on kontrollitud mitmes laboris.

Meetod 12.5

2-NPT määramine

EN 16075: Väetised – N-(2-nitrofenüül)fosfortriamiidi (2-NPT) määramine uureas ja uureat sisaldavates väetistes kõrgefektiivse vedelikkromatograafia (HPLC) meetodiga.

Seda analüüsimeetodit on kontrollitud mitmes laboris.

▼M11

Meetod 12.6

DMPF määramine

EN 16328: Väetised — 3,4-dimetüül-1H-pürasoolfosfaadi (DMPF) määramine — kõrgsurvevedelikkromatograafia (HPLC) meetodil

Seda analüüsimeetodit on kontrollitud laboritevaheliste katsetega.

Meetod 12.7

NBPT/NPPT määramine

EN 16651: Väetised — N-(n-butüül)-tiofosforhappe triamiidi (NBPT) ja N-propüül-tiofosforhappe triamiidi (NPPT) määramine kõrgsurvevedelikkromatograafia (HPLC) meetodil

Seda analüüsimeetodit on kontrollitud laboritevaheliste katsetega.

▼M13

Meetod 12.8

DMPSA määramine

EN 17090: Väetised. Nitrifikatsiooni inhibiitori DMPSA määramine väetistes kõrgefektiivse vedelikkromatograafiaga (HPLC)

Seda analüüsimeetodit on kontrollitud laboritevahelise võrdlusuuringuga.

▼M7

Meetod 13

Raskmetallid

Meetod 13.1

Kaadmiumisisalduse määramine

EN 14888: Väetised ja lupjamismaterjalid – Kaadmiumisisalduse määramine.

Seda analüüsimeetodit on kontrollitud ringtestiga.

▼M10

Meetodid 14

Lubiained

Meetod 14.1

Lubiainete suurusejaotuse määramine kuiv- ja märgsõelumise abil

EN 12948: lubiained – suurusejaotuse määramine kuiv- ja märgsõelumise abil

Seda analüüsimeetodit on kontrollitud ringtestiga.

Meetod 14.2

Karbonaat- ja silikaatlubiainete reaktsioonivõime määramine soolhappe abil

EN 13971: karbonaat- ja silikaatlubiained – reaktsioonivõime määramine – potentsiomeetriline tiitrimine soolhappe abil

Seda analüüsimeetodit on kontrollitud ringtestiga.

Meetod 14.3

Reaktsioonivõime määramine automaatse tiitrimismeetodiga sidrunhappe abil

EN 16357: karbonaatlubiained – reaktsioonivõime määramine – automaatne tiitrimine sidrunhappe abil

Seda analüüsimeetodit on kontrollitud ringtestiga.

Meetod 14.4

Lubiainete neutraliseeriva toime määramine

EN 12945: lubiained – neutraliseeriva toime määramine – titrimeetrilised meetodid

Seda analüüsimeetodit on kontrollitud ringtestiga.

Meetod 14.5

Kaltsiumi sisalduse määramine lubiainetes oksalaadi abil

EN 13475: lubiained – kaltsiumi sisalduse määramine – oksalaat-meetod

Seda analüüsimeetodit on kontrollitud ringtestiga.

Meetod 14.6

Kaltsiumi ja magneesiumi sisalduse määramine lubiainetes kompleksomeetria abil

EN 12946: lubiained – kaltsiumi ja magneesiumi sisalduse määramine – kompleksomeetria meetod

Seda analüüsimeetodit on kontrollitud ringtestiga.

Meetod 14.7

Magneesiumi sisalduse määramine lubiainetes aatomiabsorptsioonspektromeetria abil

EN 12947: lubiained – magneesiumi sisalduse määramine – aatomiabsorptsioonspektromeetria meetod

Seda analüüsimeetodit on kontrollitud ringtestiga.

Meetod 14.8

Niiskussisalduse määramine

EN 12048: tahked väetised ja lubiained – niiskussisalduse määramine – gravimeetriline meetod kuivatamisega temperatuuril 105 °C +/– 2 °C

Seda analüüsimeetodit on kontrollitud ringtestiga.

Meetod 14.9

Graanulite lagunemise määramine

EN 15704: lubiained – granuleeritud kaltsiumi ja kaltsium-/magneesiumkarbonaadi lagunemise määramine vee mõjul

Seda analüüsimeetodit on kontrollitud ringtestiga.

Meetod 14.10

Toote mõju määramine pinnaseproovide inkubatsiooni abil

EN 14984: lubiained – toote mõju määramine pinnase pH-le – pinnaseproovide inkubatsiooni meetod

Seda analüüsimeetodit on kontrollitud ringtestiga.

▼B



V LISA

A.   DOKUMENDID, MILLEST TOOTJAD VÕI NENDE ESINDAJAD JUHINDUVAD TEHNILISE KAUSTA KOOSTAMISEL UUE VÄETISELIIGI KANDMISEKS KÄESOLEVA MÄÄRUSE I LISASSE

1.

Juhend tehnilise kausta koostamiseks väetisele märke „EÜ väetis” taotlemisel.

Euroopa Ühenduste Teataja C 138, 20.5 1994, lk 14.

2.

Komisjoni 5. märtsi 1991. aasta direktiiv 91/155/EMÜ, milles määratletakse ja sätestatakse ohtlikke valmistisi käsitleva eriteabe süsteemi üksikasjalik kord direktiivi 88/379/EMÜ artikli 10 rakendamiseks.

Euroopa Ühenduste Teataja L 76/35, 22.3.1991, lk 35.

3.

Komisjoni 10. detsembri 1993. aasta direktiiv 93/112/EÜ, millega muudetakse komisjoni direktiivi 91/155/EMÜ, milles määratletakse ja sätestatakse ohtlikke valmistisi käsitleva eriteabe süsteemi üksikasjalik kord nõukogu direktiivi 88/379/EMÜ artikli 10 rakendamiseks.

Euroopa Ühenduste Teataja L 314, 16.12.1993, lk 38.

▼M7

B.   NÕUDED, MIDA VOLITUSTE SAAMISEKS PEAVAD TÄITMA LABORATOORIUMID, KES ON PÄDEVAD OSUTAMA VAJALIKKE TEENUSEID, ET KONTROLLIDA EÜ VÄETISTE VASTAVUST KÄESOLEVA MÄÄRUSE JA SELLE LISADE NÕUETELE

1. Laboratooriumide tasemel rakendatav standard.

— 
Laboratooriumid, kes on akrediteeritud standardi EN ISO/IEC 17025 „Pädevuse üldnõuded katse- ja mõõtelaboratooriumidele” kohaselt pädevad kasutama vähemalt üht III või IV lisas esitatud meetodit.
— 
Kuni 18. novembrini 2014 laboratooriumid, kes ei ole veel akrediteeritud järgmistel tingimustel:
— 
laboratoorium tõestab, et ta on alustanud ja teostab standardi EN ISO/IEC 17025 täitmiseks vajalikke akrediteerimismenetlusi ühe või mitme III ja IV lisas esitatud meetodi kasutamise suhtes ning
— 
laboratoorium esitab pädevale asutusele tõendid, et ta osaleb edukalt laboritevaheliste katsete läbiviimisel.

2. Akrediteerimisasutuste tasemel rakendatav standard.

EN ISO/IEC 17011; Vastavushindamine: Üldnõuded vastavushindamisasutusi akrediteerivatele akrediteerimisasutustele.


( 1 ) EÜT 196, 16.8.1967, lk 1.

( 2 ) Kelaadimoodustajaid tuleb identifitseerida ja kvantifitseerida nimetatud kelaadimoodustajaid hõlmavate Euroopa standardite alusel.

( 3 ) Kompleksimoodustajaid tuleb identifitseerida ja kvantifitseerida nimetatud kompleksimoodustajaid hõlmavate Euroopa standardite alusel.

( 4 ) Hõbenitraatkatalüsaatori juuresolekul on pooleteisetunnine reaktsiooniaeg enamiku orgaaniliste ainete korral küllaldane.

( 5 ) Võib kasutada ka müügilolevaid vase standardlahuseid.

( 6 ) Whatman 541 või samaväärne filterpaber.

( 7 ) Ketta läbimõõt peab vastama silindri siseläbimõõdule.

( 8 ) 
NB:
Kui pärast koostamist on kuus välimist detoneernööri pingul, võib keskmine detoneernöör olla pisut lõdvem.

( 9 ) Kui saadud arv on murdarv, ümardatakse see järgmise täisarvuni.

( 10 ) Kui pakendi netomass on kuni 1 kg, on osaprooviks ühe originaalpakendi sisu.

( 11 ) Kõik tükid purustatakse (vajaduse korral võetakse need proovist välja ja pannakse pärast purustamist tagasi).