Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 37,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi nõusolekut ( 1 )

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu 31. märtsi 1984. aasta määrusega (EMÜ) nr 856/84, millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 804/68 piima- ja piimatooteturu ühise korralduse kohta, ( 2 ) on piima- ja piimatootesektoris alates 2. aprillist 1984 kehtestatud lisatasu kava. Kava on mitu korda pikendatud, eelkõige nõukogu 28. detsembri 1992. aasta määrusega (EMÜ) nr 3950/92, millega kehtestatakse lisatasu piima- ja piimatootesektoris, ( 3 ) ja viimati kuni 31. märtsini 2008 nõukogu 17. mai 1999. aasta määrusega (EÜ) nr 1256/1999, millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 3950/92, millega kehtestatakse lisatasu piima- ja piimatootesektoris. ( 4 )

(2)	Õpitud kogemustest kasu saamiseks ning kava lihtsustamiseks ja selgitamiseks tuleks määrus (EMÜ) nr 3950/92 kehtetuks tunnistada ning pikendatud kava hõlmavad eeskirjad ümber sõnastada ja selgemaks muuta.

(3)

Kava eesmärk on vähendada piima- ja piimatooteturul pakkumise ja nõudmise tasakaalustamatust ja sellest tulenevaid struktuurilisi ülejääke, saavutades seeläbi parema turutasakaalu. Seepärast tuleks selle rakendamist jätkata järgmisel seitsmel kvoodiaastal alates 1. aprillist 2008. Kõnealused kvoodiaastad tuleks lisada nendele, mis on juba ette nähtud määrusega (EMÜ) nr 3950/92.

(4)	Tuleks säilitada 1984. aastal tarvitusele võetud meetod, mis seisneb tasu kohaldamises nende piimakoguste suhtes, mis on varutud või müüdud otsetarbimiseks üle teatava tagatiskünnise. See tagatiskünnis kehtestatakse iga liikmesriigi jaoks piimarasva võrdlussisaldust käsitleva tagatud üldkogusena.

(5)

Tasu tuleks kehtestada hoiataval tasemel ning liikmesriik peab seda maksma kohe, kui tootmiskvooti on ületatud. Seejärel peaks asjaomane liikmesriik jagama maksekohustuse ületurustanud tootjate vahel. Kõnealused tootjad kohustuvad maksma liikmesriigile oma osa tasust üksnes asjaolu tõttu, et nad on ületanud neile eraldatud kvoote.

(6)	Liikmesriigid maksavad EAGGFi tagatisrahastule nende siseriiklikku võrdlussummat ületavale osale vastavat tasu, mida vähendatakse 1 % suuruse summa võrra, et võtta arvesse pankrotijuhte või teatavate tootjate lõplikku suutmatust maksta oma osa kõnealusest tasust.

(7)

Liikmesriikidele tuleks makstava tasu tootjate vahel ära jagamiseks ja selle EAGGFi tagatisrahastule maksmiseks võimaldada teatav ajavahemik. Kui liikmesriigid ei suuda sellest tähtajast kinni pidada, tuleks kõnealuste summade kasutatavus EAGGFi tagatisrahastu jaoks tagada nii, et need summad arvatakse maha liikmesriikidele tehtavatest igakuistest toetustest. See tähendab erandi kehtestamist nõukogu 26. septembri 2000. aasta määruse (EÜ) nr 2040/2000 (eelarvedistsipliini kohta) ( 5 ) artiklist 14.

(8)

Määrusega (EMÜ) nr 3950/92 eristatakse tarned ja otseturustamine. Kogemused on näidanud, et haldamist tuleks lihtsustada, piirates tarnete tegemise vaid täispiimaga ja jättes välja kõik muud piimatooted. Sellest tulenevalt peaks otseturustamine edaspidi hõlmama piima müüki ja vahetut üleandmist tarbijatele ning ka teiste piimatoodete kõiki müüke ja üleandmisi.

(9)

Iga tarneteks ettenähtud individuaalse kvoodiga peaks käima koos tüüpiline rasvasisalduse määr, mis kehtestatakse olemasolevate ja muudetavate määrade põhjal vastavalt kindlaksmääratavatele eeskirjadele. Tuleks sätestada eeskirjad selle tagamiseks, et individuaalsete tegelike rasvasisalduste kaalutud keskmise ja siseriikliku referentsrasvasisalduse vahe jääks võimalikult väikeseks.

(10)

Tuleks sätestada lihtsustatud kord individuaalsete kvootide jagamiseks tarnete ja otseturustamise vahel koos kohustusega edastada komisjonile selle jaotuse tegemiseks ja tasu arvutamiseks vajalik teave. See jaotus peaks põhinema nendel piimakvootidel, mis on tootjate kasutuses 1. aprillist 2003 algaval kvoodiaastal. Liikmesriikide poolt tootjatele eraldatud kogused kokku ei tohi ületada tootmiskvoote. Tootmiskvoodid kehtestatakse 11 kvoodiaastaks alates 1. aprillist 2004 ning neis võetakse arvesse eelmise kava erinevaid elemente.

(11)

Kindlaks tuleb määrata viis, kuidas võtta tarnitud koguste lõpliku aruande koostamisel arvesse piima rasvasisaldust. Tuleb rõhutada, et tarnitud piima rasvasisalduse vähenemise või piima erinevate osade eraldamise tagajärjeks ei tohi mitte mingil juhul olla tasu vähendamine mis tahes koguse osas, mis ületab liikmesriigi tagatud üldkoguse. Kui asjaomased kogused on ebaolulised, ei ole otseturustamise jaoks rasvasisaldust vaja arvesse võtta.

(12)

Kava tõhusa kohaldamise tagamiseks peaks tootjate käest nende osa makstavast tasust koguma kokkuostjad, kes on vajalike toimingute tegemiseks kõige paremas olukorras ning kellele tuleks seetõttu anda vahendid selle osamaksu kogumise tagamiseks. Seevastu tuleks iga kogutud summat, mis ületab liikmesriigilt nõutavat tasu, kasutada riiklike ümberkorraldamisprogrammide rahastamiseks ja/või tagastada teatavate kategooriate tootjatele või erandlikus olukorras olevatele tootjatele. Kui siiski leitakse, et liikmesriik ei pea tasu maksma, makstakse tagasi kõik kogutud ettemaksud.

(13)

Kogemus on näidanud, et selle kava rakendamine eeldab riigi reservi olemasolu, mis võimaldab saada tootjatel objektiivsete kriteeriumide alusel lisakoguseid või uutel tootjatel tegevust alustada ja mida täiendatakse kõikide kogustega, mida mingil põhjusel ei jaotata või enam ei jaotata tootjatele. Selleks, et võimaldada liikmesriikidel objektiivsete kriteeriumide kohaselt määratletud eriolukordades hakkama saada, peaks olema lubatud täiendada riigi reserve kõikide piimakvootide üldise vähendamise kaudu või vähendades nende kvootide lõplikke ülekandeid.

(14)	Selleks, et kava haldamine jääks piisavalt paindlikuks, tuleks liikmesriikidel lubada kvoodiaasta lõpus kasutamata kvoodid kas riigi tasandil või kokkuostjate vahel ümber jaotada.

(15)

Kui tootjad ei kasuta kvoote ära terves ulatuses, võib see takistada piimatootmise nõuetekohast arengut. Selliste probleemide vältimiseks peaks liikmesriikidel olema võimalus otsustada, et kui tootmisega ei tegeleta või kui kvoote kasutatakse märkimisväärse ajavahemiku jooksul eraldatud kogusest oluliselt vähem, suunatakse kasutamata kvoodid tagasi riigi reservi ning need jaotatakse ümber teiste tootjate vahel. Tuleks näha ette sätted juhtudeks, kui tootjad, kes ei suuda ajutiselt toota, soovivad siiski tootmistegevust jätkata.

(16)

Individuaalsete kvootide osade ajutine ülekandmine liikmesriikides, kes on seda lubanud, on osutunud kava tõhusust soodustavaks. Seda mehhanismi ei tuleks siiski rakendada, kui see võib sattuda vastuollu struktuuri arengu ja kohandustega, ning sellest tulenevaid mis tahes haldusraskusi ei tohiks alahinnata ning samuti ei tuleks lubada endistel tootjatel, kes on tootmisest loobunud, hoida oma kvoote enda käes kauem, kui see on vajalik nende kvootide ülekandmiseks tegutsevale tootjale.

(17)

Kava loomisel 1984. aastal kehtestati põhimõte, et kui põllumajandusettevõte müüakse, renditakse või kantakse üle pärandina, läheb vastav piimakvoot koos asjaomase maaga üle kokkuostjale, rentnikule või pärijale. Seda esialgset põhimõtet ei ole põhjust muuta. Kõigil nendel ülekandmise juhtudel, kui pooled ei ole üksmeelel, tuleks poolte seaduslike huvide kaitseks kohaldada siseriiklikke norme.

(18)

Piimatootmise ümberkorraldamise ja keskkonna parandamise jätkamiseks tuleks kehtestada teatavad erandid põhimõttest, mille kohaselt on piimakvoodid seotud põllumajandusettevõttega, ning liikmesriikidel tuleks lubada jätta alles võimalus rakendada siseriiklikke või piirkondlikke ümberkorraldusprogramme. Samuti tuleks lubada liikmesriikidel korraldada piimakvootide ülekandmine muul viisil kui tootjate vaheliste üksiktehingute teel.

(19)	Kooskõlas piimakvootide eri ülekandmisviisidega ja kasutades objektiivseid kriteeriume, tuleks lubada liikmesriikidel suunata osa ülekantud kvoote riigi reservi.

(20)

Kogemused lisatasukava osas on näidanud, et kvootide ülekandmine selliste õigustoimingute nagu liisingute abil, mille tulemuseks ei pruugi olla asjaomaste kvootide lõplik ülekandmine ülevõtjale, võib olla piimatootmisele lisakulu, mis takistab tootmisstruktuuride parandamist. Selleks, et tugevdada kvootide toimimist piima- ja piimatooteturu reguleerimisvahendina, peaks liikmesriikidel olema lubatud suunata liisingute või sarnaste õigustoimingute abil üle kantud kvoote riigi reservi, et neid objektiivsete kriteeriumide põhjal aktiivsetele ja eriti neid varem kasutanud tootjatele ümber jaotada. Samuti tuleks lubada liikmesriikidel korraldada piimakvootide ülekandmine muul viisil kui tootjate vaheliste üksiktehingute teel.

(21)	Tootmisvahenditele tehtavate kulutuste tõusu või ebavõrdse kohtlemise põhjustamise vältimiseks tuleks rõhutada, et igasugune riiklik rahaline toetus kvootide omandamise või ülekandmise jooksul on keelatud.

(22)	Käesoleva määrusega ettenähtud tasu peaeesmärk on piimatooteturu reguleerimine ja tasakaalus hoidmine. Seepärast tuleks selle tasu kohaldamisel saadud tulu kasutada piimasektori kuludeks.

(23)	Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused, ( 6 )

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

1. Alates 1. aprillist algavaks 11 järjestikuseks 12kuuliseks perioodiks (edaspidi “kvoodiaasta”) kehtestatakse tasu (edaspidi “tasu”) lehmapiima koguste ja muude piimatoodete koguste jaoks, mida asjaomase kvoodiaasta jooksul turustatakse üle I lisas kehtestatud tootmiskvootide.

2. Need kogused jaotatakse tootjate vahel vastavalt artiklile 6, eristades tarneid ja otseturustamist, nagu on määratletud artiklis 5. Tootmiskvootide ületamine ja sellest tulenev tasu määratakse kindlaks riiklikult igas liikmesriigis 3. peatüki kohaselt ning eristades tarneid ja otseturustamist.

3. I lisas määratakse kindlaks tootmiskvoodid, ilma et see piiraks nende võimalikku läbivaatamist, pidades silmas üldist turuolukorda ja eritingimusi teatavates liikmesriikides.

4. Tšehhi Vabariigi, Eesti, Läti, Leedu, Ungari, Poola,Sloveenia ja Slovakkia puhul kehtestatakse spetsiaalnerestruktureerimisreserv I lisa tabelis g esitatu kohaselt.See reserv vabastatakse alates 1. aprillist 2006 sel määral,kui põllumajandustootjate poolt piima ja piimatoodeteomatarbeks tootmine on neis riikides vähenenud – Eestija Läti puhul alates 1998. aastast ning Tšehhi Vabariigi,Leedu, Ungari, Poola, Sloveenia ja Slovakkia puhul alates2000. aastast. Reservi vabastamise ja selle jagamisetarnete ja otsemüügi kvoodiks otsustab komisjonmääruse (EÜ) nr 1788/2003 artikli 23 lõikes 2 sätestatudkorras sellist aruannet käsitleva hindamise põhjal,mille on Tšehhi Vabariik, Eesti, Läti, Leedu, Ungari,Poola, Sloveenia ja Slovakkia esitanud komisjonile31. detsembriks 2005. Nimetatud aruandes esitatakseüksikasjad riigi piimasektori restruktureerimisprotsessitulemuste ja suundumuste kohta ning eelkõige põllumajandustootjatepoolt omatarbeks tootmiselt turulesuunatud tootmisele siirdumise kohta.

Bulgaaria ja Rumeenia jaoks luuakse restruktureerimise erireserv, nagu on esitatud I lisa tabelis g. See reserv vabaneb 1. aprillist 2009 niisuguses ulatuses, nagu on igas nimetatud riigis vähenenud piima ja piimatoodete omatarbeks tootmine alates 2002. aastast. Reservi vabastamise ja selle jagamise tarnete ja otsemüügi kvoodiks otsustab komisjon artikli 23 lõikes 2 osutatud korras Bulgaaria ja Rumeenia poolt komisjonile 31. detsembriks 2008 esitatud aruannet käsitleva hindamise põhjal. Nimetatud aruandes esitatakse üksikasjad riigi piimasektori tegeliku restruktureerimisprotsessi tulemuste ja suundumuste kohta ning eelkõige põllumajandustootjate poolt omatarbeks tootmiselt turule suunatud tootmisele ülemineku kohta.

5. Bulgaaria, Tšehhi Vabariigi, Eesti, Küprose, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Rumeenia, Sloveenia ja Slovakkia puhul sisaldavad riiklikud kvoodid kõiki lehmapiima või piimaekvivalendi koguseid, mida on tarnitud kokkuostjale või müüdud otse tarbimiseks käesoleva määruse artikli 5 määratluse kohaselt, olenemata sellest, kas see on toodetud või turustatud nendes riikides kohaldatava üleminekumeetme alusel.

Tasu kehtestatakse 100 kg piima kohta ja see on 33,27 eurot kvoodiaastal 2004/2005, 30,91 eurot kvoodiaastal 2005/2006, 28,54 eurot kvoodiaastal 2006/2007 ja 27,83 eurot kvoodiaastal 2007/2008 ja hiljem.

1. Liikmesriik maksab ühendusele tasu I lisas kehtestatud ning tarnete ja otseturustamise vahel eristatud kindlaksmääratud tootmiskvootide ületamise eest; tasu makstakse Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) 99 % ulatuses nõutavast summast alates asjaomasele kvoodiaastale järgnevast 16. oktoobrist 30. novembrini.

2. Kui lõikes 1 ettenähtud tasu ei ole enne kõnealust kuupäeva makstud, arvab komisjon pärast Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondiga (EAGGF) konsulteerimist maksmata jäänud tasuga samaväärse summa maha igakuistest ettemaksetest asjaomaste liikmesriikide tehtud kulutuste põhjal nõukogu 17. mai 1999. aasta määruse (EÜ) nr 1258/1999 (ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta) ( 7 ) artikli 5 lõike 1 ja artikli 7 lõike 2 kohaselt. Enne otsuse tegemist hoiatab komisjon asjaomast liikmesriiki, kes teatab oma seisukoha ühe nädala jooksul. Määruse (EÜ) nr 2040/2000 artikli 14 sätteid ei kohaldata.

3. Komisjon määrab kindlaks käesoleva artikli rakendamise korra vastavalt artikli 23 lõikes 2 sätestatud menetlusele.

Tasu jaotatakse vastavalt artiklite 10 ja 12 sätetele tervenisti nende tootjate vahel, kes on artikli 1 lõikes 2 osutatud tootmiskvootide ületamisele kaasa aidanud.

Ilma et see piiraks artikli 10 lõike 3 ja artikli 12 lõike 1 kohaldamist, kohustuvad tootjad maksma liikmesriigile oma osa tasust, mis arvutatakse 3. peatüki sätete kohaselt, üksnes asjaolu tõttu, et nad on ületanud kasutada olevaid kvoote.

1. Liikmesriigid kehtestavad individuaalsed kvoodid määruse (EMÜ) nr 3950/92 artikli 4 kohaselt 1. aprillil 2003 alanud kvoodiaasta jooksul jaotatud individuaalsete kvootide alusel enne 1. juunit 2004.

Bulgaaria, Tšehhi Vabariigi, Eesti, Küprose, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Rumeenia, Sloveenia ja Slovakkia puhul on individuaalse piimakvoodi aluseks I lisa tabelis f osutatud kvoodid.

Bulgaaria, Tšehhi Vabariigi, Eesti, Küprose, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Rumeenia, Sloveenia ja Slovakkia puhul algab 12kuuline periood individuaalsete piimakvootide kehtestamiseks järgnevalt: 1. aprillil 2001 Ungari puhul, 1. aprillil 2002 Malta ja Leedu puhul, 1. aprillil 2003 Tšehhi Vabariigi, Küprose, Eesti, Läti ja Slovakkia puhul, 1. aprillil 2004 Poola ja Sloveenia puhul ning 1. aprillil 2006 Bulgaaria ja Rumeenia puhul.

Määruse (EÜ) nr 1782/2003 ( 9 ) artikli 95 kohaldamiseksvõivad Poola ja Sloveenia vajaduse korral kehtestadaajutised individuaalsed piimakvoodid 1. aprillil 2003algava 12 kuu pikkuse perioodi põhjal ning nad kehtestavadlõplikud individuaalsed piimakvoodid 1. aprilliks2005. Poola ja Sloveenia suhtes ei kohaldata käesolevamääruse artikleid 3 ja 4 kuni 1. aprillini 2005.

Poola puhul vaadatakse üldkoguse “jaotumine tarnete jaotsemüügi” vahel läbi tarneid ja otsemüüki käsitlevate2003. aasta näitajate alusel ning vajadusel korrigeeribkomisjon seda määruse (EÜ) nr 1788/2003 artikli 23lõikes 2 sätestatud korras.

Bulgaaria ja Rumeenia puhul vaadatakse üldkoguse jaotumine tarnete ja otsemüügi vahel läbi tarneid ja otsemüüki käsitlevate 2006. aasta tegelike näitajate alusel ning vajadusel korrigeerib komisjon seda artikli 23 lõikes 2 sätestatud korra kohaselt.

2. Tootjatel võib olla kas üks või kaks individuaalset kvooti, üks tarnete ja teine müükide jaoks. Tootja ühed kvoodid võib teisteks kvootideks ümber arvestada ainult liikmesriigi pädev asutus tootja nõuetekohase taotluse korral.

3. Kui tootjal on kaks piimakvooti, arvutatakse tema käest nõutav osa makstavast tasust kummagi kvoodi jaoks eraldi.

4. Artiklis 1 osutatud tarnete jaoks Soomele eraldatud tootmiskvoodi osa võib suurendada artikli 23 lõikes 2 sätestatud korras 200 000 tonnini, et kasutada seda kompensatsioonikvootideks Soome SLOM-tootjatele. Seda ühenduse õigusaktide kohaselt eraldatavat varu tohib kasutada ainult nende tootjate huvides, kelle tootmise taasalustamise õigust on ühinemise tulemusena piiratud.

5. Vajadusel kohandatakse individuaalseid kvoote iga asjaomase kvoodiaasta puhul nii, et iga liikmesriigi tarnete ja otseturustamise jaoks ettenähtud individuaalsed kvoodid kokku ei ületaks tootmiskvoodi vastavat osa, mida on kohandatud artikli 8 kohaselt, võttes arvesse mis tahes riigi reservi jaotamiseks tehtud vähendusi, nagu on ette nähtud artikliga 14.

Liikmesriigid võtavad vastu eeskirjad, millega lubatakse artiklis 14 ettenähtud riigi reservist eraldada tootjatele kõik kvoodid või osa neist, võttes aluseks komisjonile edastatavad objektiivsed kriteeriumid.

1. Komisjon kohandab artikli 23 lõikes 2 sätestatud korras iga liikmesriigi ja iga kvoodiaasta puhul enne kõnealuse kvoodiaasta lõppu tootmiskvootide jaotust tarnete ja otseturustamise vahel, võttes arvesse tootjate esitatud taotlusi individuaalsete tarnekvootide ja müügikvootide vaheliseks ümberarvestamiseks.

Komisjon võib sama menetluse alusel kohandada kvoodiaastaks 2005/2006 Tšehhi Vabariigi, Eesti, Küprose, Läti, Leedu, Ungari, Poola, Sloveenia ja Slovakkia jaoks määratud tootmiskvootide jaotust tarnete ja otseturustamise vahel pärast kõnealuse kvoodiaasta lõppu asjaomase liikmesriigi taotlusel. Asjakohane taotlus esitatakse komisjonile enne 10. oktoobrit 2006. Komisjon kohandab seejärel jaotust nii kiiresti kui võimalik.

2. Liikmesriigid edastavad igal aastal komisjonile artikli 23 lõikes 2 sätestatud korras kindlaksmääratavateks kuupäevadeks ja seal ettenähtud eeskirjade kohaselt teabe, mis on vajalik:

1. Igale tootjale omistatakse referentsrasvasisaldus, mida kohaldatakse temale eraldatavate individuaalsete kvootide suhtes.

2. Artikli 6 lõike 1 kohaselt 31. märtsil 2004 tootjatele eraldatavate individuaalsete piimakvootide puhul on käesoleva artikli lõikes 1 osutatud rasvasisaldus sama kui selle koguse referentsrasvasisaldus kõnealusel kuupäeval.

Bulgaaria, Tšehhi Vabariigi, Eesti, Küprose, Läti, Leedu, Ungari, Poola, Rumeenia, Sloveenia ja Slovakkia puhul on lõikes 1 osutatud piima baasrasvasisaldus sama, mis tootjatele eraldatud koguste baasrasvasisaldus järgmistel kuupäevadel: 31. märtsil 2002 Ungari puhul, 31. märtsil 2003 Leedu puhul, 31. märtsil 2004 Tšehhi Vabariigi, Küprose, Eesti, Läti ja Slovakkia puhul, 31. märtsil 2005 Poola ja Sloveenia puhul ning 31. märtsil 2007 Bulgaaria ja Rumeenia puhul.

3. Seda sisaldust muudetakse artikli 6 lõikes 2 osutatud ümberarvestamise käigus ning piimakvootide omandamise või ülekandmise puhul artikli 23 lõikes 2 osutatud korras sätestatud eeskirjade alusel.

4. Uute tootjate puhul, kes on saanud individuaalse kvoodi kõikide tarnete jaoks riigi reservist, määratakse rasvasisaldus kindlaks artikli 23 lõikes 2 osutatud eeskirjade kohaselt.

5. Lõikes 1 osutatud individuaalset referentsrasvasisaldust kohandatakse vajadusel käesoleva määruse jõustumisel ja pärast seda iga kvoodiaasta alguses nii, et iga liikmesriigi puhul ei ületaks individuaalsete tegelike rasvasisalduste kaalutud keskmine 0,1 grammi kilogrammi kohta II lisas kehtestatud referentsrasvasisaldusest.

Bulgaaria ja Rumeenia puhul vaadatakse II lisas sätestatud piima baasrasvasisaldus läbi kogu 2004. aasta näitajate alusel ning vajadusel korrigeerib komisjon seda artikli 23 lõikes 2 sätestatud korra kohaselt.

1. Lõpliku tasuaruande koostamiseks suurendatakse või vähendatakse koefitsientide abil ja artikli 23 lõike 2 kohaselt sätestatud tingimustel iga tootja tarnitud koguseid, et need kajastaks kõiki erinevusi tegeliku rasvasisalduse ja referentsrasvasisalduse vahel.

2. Kui siseriiklikul tasandil on lõike 1 kohaselt korrigeeritud tarnete summa väiksem tegelikult tehtud tarnetest, arvutatakse tasu tegelikult tehtud tarnete põhjal. Sellistel juhtudel vähendatakse iga vähendust proportsionaalselt nii, et korrigeeritud tarnete summa oleks vastavuses tegelikult tehtud tarnetega.

Kui siseriiklikul tasandil on lõike 1 kohaselt korrigeeritud tarnete summa suurem tegelikult tehtud tarnetest, arvutatakse tasu korrigeeritud tarnete põhjal.

3. Iga tootja osa makstavast tasust kehtestatakse liikmesriigi otsusega pärast seda, kui kogu tarnete jaoks eraldatud tootmiskvoodi kasutamata osa on või ei ole ümber jaotatud, proportsionaalselt iga tootja individuaalsete kvootidega või vastavalt liikmesriikide kehtestatavatele objektiivsetele kriteeriumidele:

1. Kokkuostjad vastutavad asjaomastelt tootjatelt nende osamaksu kogumise eest ning maksavad enne artikli 23 lõike 2 kohaselt kehtestatavat kuupäeva ning seal sätestatavas korras liikmesriigile selliste osamaksude summa, mis arvatakse maha ületootmise eest vastutavatele tootjatele makstavast piimahinnast, või kui see ei õnnestu, siis muude asjakohaste vahendite abil kogutud summa.

2. Kui üks kokkuostja asendab osaliselt või täielikult mõnda teist kokkuostjat või -ostjaid, tuleb selle kvoodiaasta ülejäänud osa puhul arvesse võtta tootja individuaalseid kvoote, millest on lahutatud juba tarnitud kogused, kusjuures arvesse tuleb võtta koguste rasvasisaldust. Seesama nõue kehtib ka juhul, kui tootja vahetab ühe kokkuostja teise vastu.

3. Kui võrdlusperioodi jooksul ületavad tootja tarnitud kogused selle tootja kasutada olevat kvooti, võib asjaomane liikmesriik otsustada, et kokkuostja vähendab tootja osamaksu ettemaksena asjaomase tootja poolt üle kvoodi tarnitud piima hinda vastavalt liikmesriigi poolt sätestatavatele üksikasjalikele eeskirjadele. Liikmesriik võib kehtestada konkreetse korra, et võimaldada kokkuostjatel arvata see ettemakse maha juhul, kui tootjad tarnivad mitmele kokkuostjale.

1. Otseturustamise korral kehtestatakse liikmesriigi otsusega iga tootja osa makstavast tasust sobival territoriaalsel või siseriiklikul tasandil pärast seda, kui kogu otseturustamise jaoks eraldatud tootmiskvoodi kasutamata osa on või ei ole ümber jaotatud.

2. Liikmesriigid kehtestavad müüdud, üleantud või müüdud või üleantud piimatoodete valmistamiseks kasutatud piima üldkoguselt nõutava tootja osamaksu arvutamise aluse, kohaldades artikli 23 lõike 2 kohaselt kehtestatud kriteeriume.

3. Lõpliku tasuaruande koostamisel ei võeta arvesse rasvasisaldusega seotud parandusi.

4. Tasu liikmesriigi pädevale asutusele maksmise viis ja aeg määratakse kindlaks artikli 23 lõikes 2 sätestatud korras.

1. Kui tarnete või otseturustamise puhul leitakse, et tasu tuleb maksta ja kui tootjatelt kogutud osamaks on tasust suurem, võib liikmesriik:

2. Kui tasu ei ole vaja maksta, tagastatakse kõik kokkuostjate või liikmesriigi kogutud ettemaksed hiljemalt järgmise kvoodiaasta lõpuks.

3. Kui kokkuostja ei täida kohustust koguda artikli 11 kohaselt tootjate osa makstavast tasust, võivad liikmesriigid koguda tasumata summad otse tootjatelt, ilma et see piiraks mis tahes karistusi, mida liikmesriik võib kohaldada kohustusi rikkunud kokkuostja suhtes.

4. Kui ►C1 tootja või kokkuostja ◄ ei järgi maksmiseks ettenähtud tähtaega, tuleb liikmesriigile maksta artikli 23 lõikes 2 sätestatud korras kehtestatud viivist.

1. Iga liikmesriik kehtestab I lisas kinnitatud kvootide osana riigi reservi, võttes eelkõige arvesse artikli 7 kohaseid eraldisi. Vajadusel täiendatakse riigi reservi, võttes tagasi artiklis 15 osutatud kvoodid, pidades artikli 19 kohaselt kinni teatava osa ülekantud kvootidest või vähendades kõiki individuaalseid kvoote. Kõnealused kvoodid säilitavad oma esialgse eesmärgi, st need jäävad kas tarnete või otseturustamise jaoks.

2. Kõik liikmesriigile eraldatud lisakvoodid suunatakse automaatselt riigi reservi ning jagatakse vastavalt prognoositavatele vajadustele tarnete ja otseturustamise vahel.

1. Kui füüsiline või juriidiline isik, kellel on individuaalsed kvoodid, ei vasta kvoodiaasta jooksul enam artikli 5 punkti c nõuetele, lähevad need kvoodid hiljemalt järgmise aasta 1. aprilliks tagasi riigi reservi, välja arvatud juhul, kui ta alustab hiljemalt kõnealusel kuupäeval taas tootmistegevusega, nagu on määratletud artikli 5 punktis c.

Kui isik või üksus alustab taas tootmistegevusega hiljemalt kvootidest ilmajäämisele järgneva teise kvoodiaasta lõpus, tagastatakse sellele isikule või üksusele hiljemalt taotluse esitamise kuupäevale järgnevaks 1. aprilliks kõik individuaalsed kvoodid või osa neist, millest ta on ilma jäänud.

2. Kui tootjad ei turusta vähemalt ühe kvoodiaasta jooksul kogust, mis on võrdne vähemalt 70 % nende individuaalsest kvoodist, võivad liikmesriigid otsustada, kas suunata kasutamata kvoot või osa sellest tagasi riigi reservi ja millistel tingimustel seda teha.

Liikmesriigid võivad otsustada, mis tingimustel individuaalne piimakvoot jagatakse uuesti asjaomasele tootjale, kui ta peaks turustamisega uuesti alustama.

3. Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata siiski vääramatu jõu juhtude ja nõuetekohaselt põhjendatud ja pädeva asutuse tunnustatud juhtude korral, mis mõjutavad ajutiselt asjaomaste tootjate tootmisvõimsust.

1. Liikmesriigid lubavad iga kvoodiaasta lõpus kanda asjaomase ajavahemiku jooksul ajutiselt üle individuaalsete kvootide osa, mida tootjad, kelle kasutuses need on, ei kavatse kasutada.

Liikmesriigid võivad korraldada ülekandmistoimingud asjaomaste tootjakategooriate või piimatootmise struktuuride kohaselt, piirata nende tegemise ainult kokkuostjatega või teatavate piirkondadega, lubada artikli 15 lõikes 3 sätestatud juhtudel täielikke ülekandmisi ning määrata kindlaks, millises ulatuses võib üleandja teha uusi ülekandmistoiminguid.

2. Iga liikmesriik võib teha otsuse mitte kohaldada lõiget 1 ühel või mõlemal järgmisel põhjusel:

1. Individuaalsed kvoodid lähevad koos põllumajandusettevõttega üle selle üle võtnud tootjatele, kui ettevõtte müüakse, liisitakse, antakse üle tegeliku või eeldatava pärandina või mis tahes muul viisil, millel on tootjatele samalaadsed õiguslikud tagajärjed, vastavalt liikmesriikide määratletavatele üksikasjalikele eeskirjadele, võttes arvesse piimatootmiseks kasutatavat maa-ala või muid objektiivseid kriteeriume ning vajadusel mis tahes kokkuleppeid poolte vahel. See osa kvoodist, mida ei ole koos põllumajandusettevõttega üle kantud, lisatakse riigi reservi.

2. Kui individuaalsed piimakvoodid on lõike 1 kohaselt üle kantud või kantakse üle rendilepingu või muu samalaadsete õiguslike tagajärgedega vahendi abil, võivad liikmesriigid otsustada objektiivsete kriteeriumide alusel ja eesmärgiga tagada kvootide jaotamine üksnes tootjatele, et individuaalset piimakvooti ei kanta üle koos ettevõttega.

3. Kui maa kantakse üle ametivõimudele ja/või üldsuse huvides kasutamiseks või kui valduse üleminek toimub eesmärkidel, mis ei ole põllumajanduslikud, tagavad liikmesriigid vajalike meetmete võtmise poolte seaduslike huvide kaitseks, eelkõige selleks, et anda valduse loovutanud tootjatele võimalus piimatootmist jätkata, kui nad kavatsevad seda teha.

4. Kui pooled ei saavuta maa rendilepingu aegumisel kokkulepet ja rendilepingut ei ole võimalik samadel tingimustel pikendada, samuti samalaadsete õiguslike tagajärgedega olukordades, kantakse kõnealused individuaalsed kvoodid täielikult või osaliselt üle tootjale, kelle valdusesse põllumajandusettevõte läheb, kooskõlas liikmesriikide kehtestatud või kehtestatavate sätetega, võttes arvesse poolte seaduslikke huvisid.

1. Piimatootmise edukaks ümberkorraldamiseks või keskkonna parandamiseks võivad liikmesriigid kooskõlas enda sätestatavate eeskirjadega, võttes arvesse asjaomaste poolte seaduslikke huvisid:

2. Lõike 1 sätteid võib rakendada siseriiklikul tasandil, asjakohasel piirkondlikul tasandil või määratletud varumisaladel.

1. Artiklites 17 ja 18 osutatud ülekandmiste puhul võivad liikmesriigid objektiivsete kriteeriumide alusel suunata osa individuaalsest kvoodist riigi reservi.

2. Kui individuaalsed piimakvoodid on artiklite 17 ja 18 kohaselt üle kantud või kantakse üle koos vastava maaga või ilma rendilepingu või muu samaväärse õigusliku tagajärgedega vahendi abil, võivad liikmesriigid otsustada objektiivsete kriteeriumide alusel ja eesmärgiga tagada kvootide jaotamine üksnes tootjatele, kas ja millistel tingimustel suunatakse kogu kvoot või osa sellest tagasi riigi reservi.

Ükski ametiasutus ei tohi anda kvootide omandamisega vahetult seotud rahalist abi käesoleva määruse alusel individuaalsete piimakvootide ostmisel, ülekandmisel või jaotamisel.

Kokkuostja staatuse peab eelnevalt heaks kiitma liikmesriik kooskõlas artikli 23 lõike 2 kohaselt sätestatud kriteeriumidega.

Tingimused, mida tootjad peavad täitma otseturustamise korral, ja sellise müügiga seotud teave määratakse kindlaks artikli 23 lõikes 2 sätestatud korras.

Tasu käsitatakse sekkumisena põllumajandusturgude stabiliseerimiseks, ja seda tuleb kasutada piimasektori kulude katmiseks.

1. Komisjoni abistab piima- ja piimatooteturu ühist korraldust käsitleva nõukogu 17. mai 1999. aasta määruse (EMÜ) nr 1255/1999 ( 10 ) artikliga 41 asutatud piima- ja piimatooteturu korralduskomitee, edaspidi “komitee”.

2. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 4 ja 7.

Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed võetakse vastu artikli 23 lõikes 2 sätestatud korras.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ja neid tuleb lugeda III lisas esitatud vastavustabeli kohaselt.

Käesoleva määrusega ettenähtud kavasse tehtavate muudatuste rakendamise hõlbustamiseks vajalikud mis tahes üleminekumeetmed võetakse vastu artikli 23 lõikes 2 sätestatud korras.

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. aprillist 2004, välja arvatud artiklid 6 ja 24, mida kohaldatakse alates määruse jõustumisest.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

a) Piimandusaasta 2004/2005

Tšehhi Vabariigi, Eesti, Küprose, Läti, Leedu, Ungari,Malta, Poola, Sloveenia ja Slovakkia puhul kohaldatakseartikli 1 lõikes 1 osutatud siseriiklikke piimakvootealates 1. maist 2004 kuni 31. märtsini 2005.

Liikmesriik	Kogus (tonnides)
Belgia	3 310 431,000
Tšehhi Vabariik	2 682 143,000
Taani	4 455 348,000
Saksamaa	27 864 816,000
Eesti	624 483,000
Kreeka	820 513,000
Hispaania	6 116 950,000
Prantsusmaa	24 235 798,000
Iirimaa	5 395 764,000
Itaalia	10 530 060,000
Küpros	145 200,000
Läti	695 395,000
Leedu	1 646 939,000
Luksemburg	269 049,000
Ungari	1 947 280,000
Malta	48 698,000
Madalmaad	11 074 692,000
Austria	2 749 401,000
Poola	8 964 017,000
Portugal	1 870 461,000
Sloveenia	560 424,000
Slovakkia	1 013 316,000
Slovakkia	2 407 003,324
Rootsi	3 303 000,000
Ühendkuningriik	14 609 747,000

b) Piimandusaasta 2005/2006

Liikmesriik	Kogus (tonnides)
Belgia	3 310 431,000
Tšehhi Vabariik	2 682 143,000
Taani	4 455 348,000
Saksamaa	27 864 816,000
Eesti	624 483,000
Kreeka	820 513,000
Hispaania	6 116 950,000
Prantsusmaa	24 235 798,000
Iirimaa	5 395 764,000
Itaalia	10 530 060,000
Küpros	145 200,000
Läti	695 395,000
Leedu	1 646 939,000
Luksemburg	269 049,000
Ungari	1 947 280,000
Malta	48 698,000
Madalmaad	11 074 692,000
Austria	2 749 401,000
Poola	8 964 017,000
Portugal (1)	1 920 461,000
Sloveenia	560 424,000
Slovakkia	1 013 316,000
Soome	2 407 003,324
Rootsi	3 303 000,000
Ühendkuningriik	14 609 747,000
(1) Ainult Assooride tootjatele eraldatav 50 000 tonninesuurendus.

c) Piimandusaasta 2006/2007

Liikmesriik	Kogus (tonnides)
Belgia	3 326 983,000
Tšehhi Vabariik	2 682 143,000
Taani	4 477 624,000
Saksamaa	28 004 140,000
Eesti	624 483,000
Kreeka	820 513,000
Hispaania	6 116 950,000
Prantsusmaa	24 356 977,000
Iirimaa	5 395 764,000
Itaalia	10 530 060,000
Küpros	145 200,000
Läti	695 395,000
Leedu	1 646 939,000
Luksemburg	270 394,000
Ungari	1 947 280,000
Malta	48 698,000
Madalmaad	11 130 066,000
Austria	2 763 148,000
Poola	8 964 017,000
Portugal	1 929 824,000
Sloveenia	560 424,000
Slovakkia	1 013 316,000
Soome	2 419 025,324
Rootsi	3 319 515,000
Ühendkuningriik	14 682 697,000

d) Piimandusaasta 2007/2008

Liikmesriik	Kogused tonnides
Belgia	3 343 535,000
Bulgaaria	979 000,000
Tšehhi Vabariik	2 682 143,000
Taani	4 499 900,000
Saksamaa	28 143 464,000
Eesti	624 483,000
Kreeka	820 513,000
Hispaania	6 116 950,000
Prantsusmaa	24 478 156,000
Iirimaa	5 395 764,000
Itaalia	10 530 060,000
Küpros	145 200,000
Läti	695 395,000
Leedu	1 646 939,000
Luksemburg	271 739,000
Ungari	1 947 280,000
Malta	48 698,000
Madalmaad	11 185 440,000
Austria	2 776 895,000
Poola	8 964 017,000
Portugal	1 939 187,000
Rumeenia	3 057 000,000
Sloveenia	560 424,000
Slovakkia	1 013 316,000
Soome	2 431 047,324
Rootsi	3 336 030,000
Ühendkuningriik	14 755 647,000

e) Piimandusaastad 2008/2009 – 2014/2015

Liikmesriik	Kogused tonnides
Belgia	3 360 087,000
Bulgaaria	979 000,000
Tšehhi Vabariik	2 682 143,000
Taani	4 522 176,000
Saksamaa	28 282 788,000
Eesti	624 483,000
Kreeka	820 513,000
Hispaania	6 116 950,000
Prantsusmaa	24 599 335,000
Iirimaa	5 395 764,000
Itaalia	10 530 060,000
Küpros	145 200,000
Läti	695 395,000
Leedu	1 646 939,000
Luksemburg	273 084,000
Ungari	1 947 280,000
Malta	48 698,000
Madalmaad	11 240 814,000
Austria	2 790 642,000
Poola	8 964 017,000
Portugal	1 948 550,000
Rumeenia	3 057 000,000
Sloveenia	560 424,000
Slovakkia	1 013 316,000
Soome	2 443 069,324
Rootsi	3 352 545,000
Ühendkuningriik	14 828 597,000

f) Artikli 6 lõike 1 teises lõigus osutatud tarnekvoodidja otsemüügikvoodid:

Liikmesriik	Tarned (tonnides)	Otsemüük (tonnides)
Bulgaaria	722 000	257 000
Tšehhi Vabariik	2 613 239	68 904
Eesti	537 188	87 365
Küpros	141 337	3 863
Läti	468 943	226 452
Leedu	1 256 440	390 499
Ungari	1 782 650	164 630
Malta	48 698	—
Poola	8 500 000	464 017
Rumeenia	1 093 000	1 964 000
Sloveenia	467 063	93 361
Slovakkia	990 810	22 506

Liikmesriik	Baasrasvasisaldus (g/kg)
Belgia	36,91
Bulgaaria	39,10
Tšehhi Vabariik	42,10
Taani	43,68
Saksamaa	40,11
Eesti	43,10
Kreeka	36,10
Hispaania	36,37
Prantsusmaa	39,48
Iirimaa	35,81
Itaalia	36,88
Küpros	34,60
Läti	40,70
Leedu	39,90
Luksemburg	39,17
Ungari	38,50
Madalmaad	42,36
Austria	40,30
Poola	39,00
Portugal	37,30
Rumeenia	35,93
Sloveenia	41,30
Slovakkia	37,10
Soome	43,40
Rootsi	43,40
Ühendkuningriik	39,70.

Käesolev määrus		Määrus (EMÜ) nr 3950/92
Artikli 1	lõige 1	Artikli 1 esimene lõik
	lõige 2	–
	lõige 3	Artikli 3 lõige 2
Artikkel 2		Artikli 1 teine lõik
Artikkel 3		–
Artikkel 4		Artikli 2 lõike 1 esimene lõik
Artikkel 5		Artikkel 9
Artikli 6	lõiked 1, 2 ja 3	–
	lõige 4	Artikli 3 lõige 2
	lõige 5	Artikli 4 lõige 2
Artikkel 7		–
Artikkel 8		–
Artikkel 9		–
Artikli 10	lõiked 1 ja 2	–
Artikli 10	lõige 3	Artikli 2 lõike 1 teine lõik
Artikli 11	lõige 1	Artikli 2 lõike 2 esimene lõik
	lõige 2	Artikli 2 lõike 2 teine lõik
	lõige 3	Artikli 2 lõike 2 kolmas lõik
Artikli 12	lõige 1	Artikli 2 lõige 1
	lõiked 2 ja 3	–
	lõige 4	Artikli 2 lõige 3
Artikli 13	lõige 1	Artikli 2 lõige 4
Artikli 13	lõiked 2–4	–
Artikli 14	lõige 1	Artikli 5 esimene lõik
Artikli 14	lõiked 2 ja 3	–
Artikkel 15		Artikli 5 teine ja kolmas lõik
Artikkel 16		Artikkel 6
Artikli 17	lõige 1	Artikli 7 lõige 1
	lõige 2	Artikli 8a punkt b
	lõiked 3 ja 4	Artikli 7 lõike 1 kolmas lõik ja lõige 3
Artikkel 18		Artikkel 8
Artikli 19	lõige 1	Artikli 7 lõike 1 teine lõik
Artikli 19	lõige 2	Artikli 8a punkt a
Artikkel 20		–
Artikkel 21		–
Artikkel 22		Artikkel 10
Artikli 23	lõige 1	Artikli 11 esimene lõik
Artikli 23	lõiked 2 ja 3	–
Artikkel 24		Artikli 11 esimene lõik
Artikkel 25		Artikkel 12
I lisa		Lisa
II lisa		–
III lisa		–

( 1 ) Arvamus on esitatud 5. juunil 2003 (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

( 3 ) EÜT L 405, 31.12.1992, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2028/2002 (EÜT L 313, 16.11.2002, lk 3).

		Euroopa Liidu Teataja
		No	page	date
M1	NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 2217/2004, 22. detsember 2004,	L 375	1	23.12.2004
►M2	NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1406/2006, 18. september 2006,	L 265	8	26.9.2006

►A1	Akt Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi ühinemistingimuste ja Euroopa Liidu aluslepingutesse tehtavate muudatuste kohta	L 236	33	23.9.2003
►A2		L 157	29	21.6.2005

Liikmesriik	Spetsiaalne restruktureerimisreserv tonnides
Bulgaaria	39 180
Tšehhi Vabariik	55 788
Eesti	21 885
Läti	33 253
Leedu	57 900
Ungari	42 780
Poola	416 126
Rumeenia	188 400
Sloveenia	16 214
Slovakkia	27 472.