2003R0437 — ET — 20.04.2009 — 004.001

Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest

Muudetud:

▼B

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 437/2003,

27. veebruar 2003,

reisijate, kauba ja posti õhuvedu käsitlevate statistiliste aruannete kohta

Artikkel 1

Eesmärk

Liikmesriigid koostavad statistilisi aruandeid reisijate, kauba ja posti ärilise õhuveo kohta ja samuti tsiviilõhusõidukite ühenduse lennujaamadesse saabumiste ja sealt lahkumiste kohta, välja arvatud riiklike õhusõidukite lendude puhul.

Artikkel 2

Gibraltar

1.  Käesoleva määruse kohaldamisest Gibraltari lennujaama suhtes ei järeldu, et see piiraks Hispaania Kuningriigi ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi õiguslikke seisukohti nende vaidluses selle territooriumi suveräänsuse üle, kus lennujaam paikneb.

2.  Käesoleva määruse kohaldamine Gibraltari lennujaama suhtes lükatakse edasi, kuni jõustub kord, mis sisaldub Hispaania Kuningriigi ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi välisministrite 2. detsembril 1987 tehtud ühisdeklaratsioonis. Hispaania Kuningriigi ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi valitsused teatavad nõukogule jõustumise kuupäeva.

Artikkel 3

Andmekogumise erisused

1.  Iga liikmesriik kogub statistilisi andmeid järgmiste muutujate kohta:

Iga valdkonna statistilised muutujad, nende liigitamiseks kasutatavad nimetused, nende vaatlusajavahemikud ning mõisted on esitatud I ja II lisas.

2.  Iga liikmesriik kogub kõiki I lisas piiritletud andmeid kõikide oma territooriumil asuvate ühenduse lennujaamade kohta, mille aastakäive ületab 150 000 reisijaühikut.

Komisjon koostab esimese lõiguga hõlmatud ühenduse lennujaamade loendi ja vajaduse korral ajakohastab seda artikli 11 lõikes 2 osutatud korras.

3.  Lõikega 2 hõlmamata lennujaamade kohta, välja arvatud nende kohta, kus äriline liiklus toimub vaid juhuti, edastavad liikmesriigid üksnes aastaaruanded, mis koosnevad I lisa tabelis C1 piiritletud andmetest.

4.  Olenemata lõigetest 2 ja 3, võivad liikmesriigid lennujaamade kohta:

artikli 11 lõikes 2 osutatud korras edastada I lisas piiritletutest puudulikumaid andmeid piiratud tähtaja jooksul, mis ei kesta kauem kui kolm aastat, arvates 1. jaanuarist 2003.

5.  Olenemata lõikest 2, võivad liikmesriigid lennujaamade kohta:

artikli 11 lõikes 2 osutatud korras edastada 31. detsembrini 2003 üksnes olemasolevaid andmeid.

Artikkel 4

Andmete kogumine

1.  Võimalust mööda põhineb andmete kogumine kasutada olevatel allikatel, et andmeesitajate töökoormus oleks võimalikult väike.

2.  Andmeesitajad, kellel liikmesriigid paluvad teavet anda, on kohustatud esitama õige ja täieliku teabe ettenähtud aja jooksul.

▼M4

Artikkel 5

Statistiliste andmete täpsus

Andmete kogumine põhineb täielikel andmetel, välja arvatud juhul, kui komisjon on kehtestanud teistsugused täpsusnõuded. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu artikli 11 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.

▼B

Artikkel 6

Andmetöötlus

Liikmesriigid kasutavad andmetetöötlusmeetodeid, millega tagatakse artikli 3 alusel kogutud andmete kooskõla artiklis 5 sätestatud täpsusnõuetega.

Artikkel 7

Tulemuste edastamine

1.  Liikmesriigid edastavad määruse (EÜ) nr 322/97 kohaselt Euroopa Ühenduste Statistikaametile artiklis 6 kirjeldatud andmetöötluse tulemused, sealhulgas andmed, mille liikmesriigid on statistika salajasust käsitlevate siseriiklike õigusnormide või tavade kohaselt tunnistanud salajaseks.

▼M4

2.  Tulemused edastatakse vastavalt I lisas esitatud andmefailidele. Failid piiritleb komisjon. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, võetakse vastu artikli 11 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.

Komisjon täpsustab failide edastamiseks kasutatavad vahendid artikli 11 lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetluse kohaselt.

▼B

3.  Esimene vaatlusajavahemik algab 1. jaanuaril 2003. Edastamine toimub esimesel võimalusel, ent hiljemalt kuue kuu möödumisel vaatlusajavahemiku lõpust.

Artikkel 8

Levitamine

1.  Menetlused, millega komisjon avaldab või levitab statistilisi tulemusi, koostatakse artikli 11 lõikes 2 osutatud korras.

2.  Komisjon levitab liikmesriikidele asjakohaseid statistilisi tulemusi sama tihti kui neid edastatakse.

Artikkel 9

Aruanded

1.  Liikmesriigid edastavad komisjoni taotlusel kogu teabe andmekogumisvõtete kohta. Samuti teatavad liikmesriigid vajaduse korral komisjonile kõikidest sisulistest muudatustest kasutavates kogumisvõtetes.

2.  Kui andmeid on kogutud kolm aastat, esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määruse ja eelkõige artiklite 7 ja 8 kohaldamisel omandatud kogemustest.

▼M4

Artikkel 10

Rakendusmeetmed

1.  Artikli 11 lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetluse kohaselt kehtestatakse käesoleva määruse rakendusmeetmed, mis käsitlevad:

2.  Komisjon võtab vastu järgmised rakendusmeetmed, mis käsitlevad:

Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, seda muu hulgas täiendades, võetakse vastu artikli 11 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.

Artikkel 11

Komiteemenetlus

1.  Komisjoni abistab otsusega 89/382/EMÜ, Euratom asutatud statistikaprogrammi komitee.

2.  Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7, võttes arvesse nimetatud otsuse artikli 8 sätteid.

Tähtajaks otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõike 6 tähenduses kehtestatakse kolm kuud.

3.  Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ja lõike 5 punkti a ning artiklit 7, võttes arvesse nimetatud otsuse artikli 8 sätteid.

▼B

Artikkel 12

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

▼M1

I LISA

EUROSTATILE ANDMETE EDASTAMISEKS KASUTATAV KIRJE ÜLESEHITUS

Esitatavad andmed käsitlevad üksnes tsiviillennundust.

Riiklikud lennud ning lennunumbri all veetavate reisijate või kaubasaatelehe alusel veetava kauba maitsi või meritsi liikumised on välja arvatud.

A.   Teekonnaosade tabel (kuuandmed) ( 8 )

Selles tabelis esitatavad andmed käsitlevad üksnes ärilist õhuvedu.

B.   Lendude lähte-/sihtpunktide tabel (kuuandmed) ( 9 )

Selles tabelis esitatavad andmed käsitlevad üksnes ärilist õhuvedu.

C.   Lennujaamade tabel (vähemalt aastaandmed)

Selles tabelis esitatavad andmed käsitlevad üksnes ärilist õhuvedu, välja arvatud “õhusõidukite äriline kogukäive”, mis käsitleb kõiki ärilisi üldist laadi lende ja “õhusõidukite kogukäive”, mis käsitleb kõikide tsiviilõhusõidukite käivet (v.a riiklikud lennud).

TÄHISED

1.   Andmeid esitav riik

Kasutatav tähistussüsteem tuletatakse kohatähistes sisalduvatest ICAO riigitunnustest. Kui sama riigi kohta on olemas mitu ICAO eesliidet, kasutatakse üksnes peamist ICAO eesliidet, mida kohaldatakse maismaa suhtes.

▼M2

▼M3

▼M1

2.   Vaatlusajavahemik

3.   Lennujaamad

Lennujaamad tähistatakse ICAO dokumendis nr 7910 loetletud ICAO neljatäheliste tunnuste järgi. Teadmata lennujaamad tuleks märgistada tähisega “ZZZZ”.

4.   Lennuettevõtja andmed

Lennuettevõtjad, kellel on luba tegutseda üksnes teatavas EL osas, märgitakse “EL lennuettevõtjateks”.

Vabatahtlikult võib kasutada ka tähist “2” + ISO kahetähelist riigitähist (lennuettevõtjale tegevusloa andnud riik), samuti ICAO lennuettevõtjatähist.

5.   Õhusõiduki liik

Õhusõidukite liigid tähistatakse ICAO dokumendis nr 8643 loetletud ICAO õhusõidukite liikide tunnuste järgi.

Teadmata õhusõidukid tuleks märgistada tähisega “ZZZZ”.

II LISA

MÕISTED JA ESITATAV STATISTIKA

Iga mõiste pealkirja järel on loend määruse artiklitest või tabelitest, kus viidatakse sellele mõistele.

I.   ÜLDISED MÕISTED JA MUUTUJAD

1.   Ühenduse lennujaam (artiklid 1 ja 3)

Piiritletud maa- või veeala, mille suhtes kohaldatakse asutamislepingu sätteid ja mis on täielikult või osaliselt mõeldud õhusõidukite saabumiseks, lahkumiseks ja pinnal liikumiseks ning mida võib kasutada ärilisteks õhuvedudeks.(vt punkt 4)

2.   Riiklik lend (artikkel 1 ja tabel C1)

Iga lend, mis õhusõidukitega tehakse riigi sõjaväe, tolli, politsei või muude õiguskaitseorganite huvides.

Iga lend, mille riigi võimuorganid on tunnistanud riiklikuks lennuks.

Artiklis 1 sisalduvat väljendit “välja arvatud riiklike õhusõidukite lendude puhul” tuleks tõlgendada kui “välja arvatud riiklike lendude puhul”.

3.   Reisijaühik (artikli 3 lõiked 2, 4 ja 5)

Üks reisijaühik võrdub ühe reisijaga või 100 kilogrammi kauba ja postiga.

Artikli 3 lõikes 2 osutatud ühenduse lennujaamade (vt punkt 1) loendi koostamisel ja artikli 3 lõigetes 4 ja 5 osutatud üleminekuaja kohaldamisel tuleb reisijaühikute abil piirmäärade arvutamisel ühenduse lennujaamade (vt punkt 1) puhul arvesse võtta veetud reisijate (vt punkt 16) koguarvu pluss otsetransiitreisijate (vt punkt 18) (loendatakse ühe korra) koguarvu pluss peale-/mahalaaditud kauba ja posti (vt punkt 17) üldkogust.

4.   Äriline õhuvedu (artikkel 1 ja tabelid A1, B1 ja C1)

Veolend või sari veolende, mis tehakse tasu eest reisijate ja/või kauba ja posti ühisveoks.

Lennud võivad olla regulaarsed (vt punkt 5) või mitteregulaarsed.(vt punkt 6)

5.   Regulaarlennud (tabelid A1 ja B1)

Ärilised õhuveod,(vt punkt 4) mis toimuvad avaldatud ajakava kohaselt või nii korrapäraselt ja tihti, et moodustavad ilmselgelt kavakindla lendude sarja.

Nende hulka kuuluvad ka lisalennud, mis on tingitud regulaarlendude ületäitumisest.

6.   Mitteregulaarlennud (tabelid A1 ja B1)

Ärilised õhuveod,(vt punkt 4) välja arvatud regulaarlennud (vt punkt 5).

7.   Reisijate õhuvedu (tabelid A1 ja B1)

Regulaarlennud (vt punkt 5) või mitteregulaarlennud (vt punkt 6), mis sooritatakse õhusõidukiga, millega veetakse tasu eest ühte või mitut reisijat, ja kõik lennud, mis on avaldatud sõiduplaanides märgitud sellistena, millele võivad pääseda reisijad.

Nende hulka kuuluvad lennud, mille käigus veetakse tasu eest nii reisijaid kui ka kaupa ja posti.

8.   Puhtkauba ja posti õhuvedu (tabelid A1 ja B1)

Regulaarlennud (vt punkt 5) või mitteregulaarlennud (vt punkt 6), mis sooritatakse õhusõidukiga, millega veetakse tasu eest muud kui reisijaid, s.o kaupa ja posti.

Nende hulka ei kuulu lennud, mille käigus veetakse ühte või mitut reisijat tasu eest, ja lennud, mis on avaldatud sõiduplaanides märgitud sellistena, millele võivad pääseda reisijad.

9.   Lennuettevõtja (ärilise õhuveo teostaja) (tabelid A1, B1 ja C1)

Õhuveoettevõtja, kellel on kehtiv tegevusluba äriliste lendude (vt punkt 13) teostamiseks.

Kui lennuettevõtjatel on ühisettevõtteid või muid kokkuleppeid, mis eeldavad, et vähemalt kaks neist võtavad teatava lennu või ühendatud lendude puhul õhuveotoodete pakkumise ja müügi eest eraldi vastutuse, märgitakse lendu tegelikult teostav lennuettevõtja.

II.   TABELIGA A1 (TEEKONNAOSAD) SEOTUD MÕISTED JA MUUTUJAD

10.   Teekonnaosa (tabel A1)

Õhusõiduki lend õhkutõusmisest järgmise maandumiseni.

11.   Reisijate arv pardal (tabel A1)

Kõikide nende reisijate arv, kes on õhusõiduki pardal andmeid esitavas lennujaamas maandumisel või sealt õhku tõusmisel.

Kõik teekonnaosa (vt punkt 10) läbimise ajal õhusõiduki pardal olevad tasu eest ja tasuta lendavad reisijad.

Nende hulka kuuluvad otsetransiitreisijad(vt punkt 18) (loendatakse saabumisel ja lahkumisel).

12.   Kauba ja posti kogus pardal (tabel A1)

Andmeid esitavas lennujaamas maandumisel või sealt õhku tõusmisel õhusõiduki pardal oleva kogu kauba ja posti kogus.

Teekonnaosa (vt punkt 10) läbimise ajal õhusõiduki pardal olev kogu kaup ja post.

Hõlmab otsetransiitkaupa ja posti (loendatakse saabumisel ja lahkumisel).

Hõlmab kullerposti ja diplomaatilist posti.

Ei hõlma reisijate pagasit.

13.   Äriline lend (tabel A1)

Veolend, mis tehakse tasu eest reisijate ja/või kauba ja posti ühisveoks.

Tabelis A1 on ärilised lennud kokku liidetud muude näitajate (“Reisijate arv pardal (vt punkt 11)”, “Kauba ja posti kogus pardal (vt punkt 12)” ja “Reisijakohtade arv(vt punkt 14)”) arvutamiseks.

14.   Reisijakohtade arv (tabel A1)

Kahe lennujaama vahelist teekonnaosa (vt punkt 10) läbiva õhusõiduki lennule müügil olevate reisijakohtade koguarv.

Teekonnaosal (vt punkt 10) ei tohiks tasu eest veetavate reisijate kogurarv ületada müügil olevate reisijakohtade koguarvu.

Hõlmab kohti, mis on teekonnaosa suhtes juba müüdud, s.o neid, mida täidavad otsetransiitreisijad (vt punkt 18).

Ei hõlma kohti, mis ei ole reisijateveoks tegelikult saadaval suurima kogumassi piirangu tõttu.

Kui andmeid ei ole selliselt saada, tuleks esitada üks järgmistest hinnangulistest näitajatest, mis on järjestatud eelistatuima järgi:

III.   TABELITEGA B1 (LENDUDE LÄHTE- JA SIHTPUNKTID) JA C1 (LENNUJAAMAD) SEOTUD MÕISTED JA MUUTUJAD

15.   Lendude lähte- ja sihtpunktid (tabel B1)

Liiklus ärilise õhuveo (vt punkt 4) raames, millel on kordumatu lennunumber ja mis on jaotatud osadeks lennujaamapaaride kaupa selle lennu lähte- ja sihtpunkti järgi.

Kui reisijate, kauba või posti lähtelennujaam ei ole teada, käsitletakse lähtepunktina õhusõiduki teekonna alguspunkti; kui sihtlennujaam ei ole teada, tuleks sihtpunktina käsitleda samamoodi õhusõiduki teekonna lõpp-punkti.

16.   Veetud reisijad (tabelid B1 ja C1)

Kõik reisijad teataval (sama numbriga) lennul, keda loendatakse ainult üks kord, mitte selle lennu igal osal.

Kõik tasu eest ja tasuta veetavad reisijad, kelle teekond algab või lõpeb andmeid esitavas lennujaamas, ja ümberistuvad reisijad, kes ühinevad lennuga või lahkuvad lennult andmeid esitavas lennujaamas.

Otsetransiitreisijad (vt punkt 18) on välja arvatud.

17.   Peale-/mahalaaditud kaup ja post (tabelid B1 ja C1)

Kogu õhusõidukile või õhusõidukilt laaditud kaup ja post.

Hõlmab kullerposti ja diplomaatilist posti.

Ei hõlma reisijate pagasit.

Ei hõlma otsetransiitkaupa ja posti.

18.   Otsetransiitreisijad (tabel C1)

Reisijad, kes pärast lühikest peatust jätkavad oma teekonda samal õhusõidukil lennul, mille number on sama kui lennul, millega nad saabusid.

Lennujaama kogustatistikas ja reisijaühikute (vt punkt 3) arvutamisel loendatakse otsetransiitreisijaid vaid ühe korra.

Reisijaid, kes vahetavad õhusõidukit tehniliste raskuste tõttu, kuid jätkavad sama numbriga lennul, peetakse otsetransiitreisijateks.

Mõningatel vahepeatustega lendudel muutub lennunumber teatavas lennujaamas, et tähistada muutust riiki sisenevast lennust riigist väljuvaks lennuks. Näiteks lend Barcelonast Hamburgi, kust lend jätkub enne Barcelonasse naasmist Frankfurti. Kui sellisel juhul jätkavad vahepeatuskohta reisinud oma teekonda samal õhusõidukil, tuleks neid pidada otsetransiitreisijateks.

19.   Õhusõidukite äriline kogukäive (tabel C1)

Kõik tasulisteks lendudeks vajalikud õhkutõusmised ja maandumised.

Hõlmab ärilisi õhuvedusid (vt punkt 4) ja kõiki ärilisi üldist laadi lende.

20.   Õhusõidukite kogukäive (tabel C1)

Kõik õhusõidukite õhkutõusmised ja maandumised.

Hõlmab õhusõidukite ärilist kogukäivet (vt punkt 19) ja kõiki mitteärilisi üldist laadi lende.

Ei hõlma riiklikke lende.(vt punkt 2)

Ei hõlma täieliku peatuseta maandumisi järgneva õhkutõusmisega, ülelende raja maandumispunktist ega ebaõnnestunud lähenemisi.

( 1 ) EÜT C 325, 6.12.1995, lk 11.

( 2 ) EÜT C 39, 12.2.1996, lk 25.

( 3 ) Euroopa Parlamendi 29. veebruari 1996. aasta arvamus (EÜT C 78, 18.3.1996, lk 28), kinnitatud 16. septembril 1999 (EÜT C 54, 25.2.2000, lk 79), nõukogu 30. septembri 2002. aasta ühine seisukoht (EÜT C 275 E, 12.11.2002, lk 33) ja Euroopa Parlamendi 18. detsembri 2002. aasta otsus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

( 4 ) EÜT L 42, 16.2.1999, lk 1.

( 5 ) EÜT L 52, 22.2.1997, lk 1.

( 6 ) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

( 7 ) EÜT L 181, 28.6.1989, lk 47.

( 8 ) 2003. aastal on ka veerandaastaandmed vastuvõetavad.

( 9 ) 2003. aastal on ka veerandaastaandmed vastuvõetavad.