2002R1406 — ET — 01.03.2013 — 004.001
Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1406/2002, 27. juuni 2002, millega luuakse Euroopa Meresõiduohutuse Amet (EÜT L 208, 5.8.2002, p.1) |
Muudetud:
|
|
|
Euroopa Liidu Teataja |
||
|
No |
page |
date |
||
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1644/2003, 22. juuli 2003, |
L 245 |
10 |
29.9.2003 |
|
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 724/2004, 31. märts 2004, |
L 129 |
1 |
29.4.2004 |
|
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 2038/2006, 18. detsember 2006, |
L 394 |
1 |
30.12.2006 |
|
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 100/2013, 15. jaanuar 2013, |
L 39 |
30 |
9.2.2013 |
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1406/2002,
27. juuni 2002,
millega luuakse Euroopa Meresõiduohutuse Amet
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Majandusühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 80 lõiget 2,
võttes arvesse komisjoni ettepanekut, ( 1 )
võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust, ( 2 )
võttes arvesse regioonide komitee arvamust, ( 3 )
toimides asutamislepingu artiklis 251 osutatud korras ( 4 )
ning arvestades järgmist:|
(1) |
Ühenduses on võetud mitmeid seadusandlikke meetmeid ohutuse suurendamiseks ning reostuse vältimiseks meretranspordi alal. Tõhususe tagamiseks tuleb nimetatud õigusakte kogu ühenduses nõuetekohaselt ja ühetaoliselt kohaldada. See tagab võrdse mänguruumi, vähendab nõuetele mittevastavate laevade majanduslikest eelistest tulenevat konkurentsi moonutamist ning soosib meretranspordinõuetele vastavaid ettevõtjaid. |
|
(2) |
Teatavaid praegu ühenduse või siseriiklikul tasandil täidetavaid ülesandeid võiks täita spetsialiseeritud ekspertasutus. Tegelikult on meresõiduohutust ja laevade põhjustatud merereostuse vältimist käsitlevate ühenduse õigusaktide nõuetekohaseks kohaldamiseks, nende rakendamise jälgimiseks ning kehtivate meetmete tõhususe hindamiseks tarvis tehno- ja teadustuge ning kõrgetasemelisi usaldusväärseid teadmisi. Seepärast on tarvis ühenduse olemasoleva institutsioonilise struktuuri ja võimude tasakaalustatuse piires luua Euroopa Meresõiduohutuse Amet (edaspidi „amet”). |
|
(3) |
Üldiselt peaks amet olema tehniline asutus, mis pakub ühendusele vahendeid, mis on vajalikud üldist meresõiduohutust ja laevade põhjustatud merereostuse vältimist käsitlevate eeskirjade tõhustamiseks. Amet peaks komisjoni abistama meresõiduohutust ning laevade põhjustatud merereostuse vältimist käsitlevate ühenduse õigusaktide järjepidevas ajakohastamises ja arendamises ning pakkuma vajalikku tuge nimetatud õigusaktide ühesuguse ja tõhusa rakendamise tagamiseks kogu ühenduses, aidates komisjonil täita ülesandeid, mis viimasele on määratud või määratakse praeguste ja tulevaste ühenduse õigusaktidega, mis käsitlevad meresõiduohutust ja laevade põhjustatud merereostuse vältimist. |
|
(4) |
Ameti loomise eesmärkide nõuetekohaseks saavutamiseks on tarvis, et amet täidaks liikmesriikide vetes meresõiduohutuse suurendamiseks ja laevade põhjustatud merereostuse vältimiseks ka mitmeid muid olulisi ülesandeid. Sellega seoses peaks amet tegema liikmesriikidega koostööd vajaliku väljaõppe korraldamiseks sadamariigi kontrolli ja lipuriigiga seotud küsimustes ning andma ühenduse õigusaktide rakendamisega seonduvat tehnilist abi. See peaks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. juuni 2002. aasta direktiivile 2002/59/EÜ, millega luuakse ühenduse laevaliikluse seire- ja teabesüsteem ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 93/75/EMÜ, ( 5 ) soodustama liikmesriikide ja komisjoni koostööd, töötades välja nimetatud direktiivi eesmärkide saavutamiseks vajalikku teabesüsteemi ja hallates seda, ning raskete mereõnnetuste uurimisega seotud tegevust. Amet peaks komisjonile ja liikmesriikidele andma erapooletut, usaldusväärset ja võrreldavat teavet ning andmeid meresõiduohutuse kohta ja laevade põhjustatud merereostuse vältimise kohta, võimaldamaks neil astuda vajalikke samme kehtivate meetmete tõhustamiseks ning nende tõhususe hindamiseks. Ta peaks tegema ühenduse meresõiduohutuse alase oskusteabe kättesaadavaks liituda soovivatele riikidele. Ta peaks olema osalemiseks avatud eespool nimetatud riikidele ning teistele kolmandatele riikidele, kes on ühendusega sõlminud lepingud meresõiduohutust ja laevade põhjustatud merereostuse vältimist käsitlevate ühenduse õigusaktide vastuvõtmise ja rakendamise kohta. |
|
(5) |
Amet peaks soodustama parema koostöö sisseseadmist liikmesriikide vahel ning töötama välja parimad lahendused ja neid ühenduses levitama. See peaks omakorda soodustama ühenduse üldise meresõiduohutussüsteemi laiendamist ning mereõnnetuste, merereostuse ja merel inimeste hukkumise ohu vähendamist. |
|
(6) |
Ametile määratud ülesannete nõuetekohaseks täitmiseks on vaja, et selle ametnikud teeksid ühenduse meresõiduohutuse ja laevade põhjustatud merereostuse vältimise süsteemi üldise toimimise jälgimiseks visiite liikmesriikidesse. Visiite tuleks teha ameti haldusnõukogu väljatöötatava poliitika kohaselt ning liikmesriikide ametivõimud peaksid neid soodustama. |
|
(7) |
Amet peaks kohaldama asjakohaseid ühenduse õigusakte avalikkuse juurdepääsu kohta dokumentidele ning üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel. Ta peaks andma avalikkusele ja kõigile huvitatud isikutele oma töö kohta erapooletut, usaldusväärset ja hõlpsasti arusaadavat teavet. |
|
(8) |
Ameti lepingulise vastutuse küsimustes, mida reguleerivad ameti sõlmitud lepingute suhtes kohaldatavad õigusaktid, peaks otsuste tegemine vastavalt lepingus sisalduvale vahekohtuklauslile kuuluma Euroopa Kohtu pädevusse. Euroopa Kohtu pädevusse peaks kuuluma ka vaidluste lahendamine, mis on seotud ameti lepinguvälisest vastutusest tuleneva kahju hüvitamisega. |
|
(9) |
Ameti eesmärkide saavutamise tõhusaks tagamiseks peaksid liikmesriigid ja komisjon olema esindatud haldusnõukogus, millele antakse vajalikud volitused koostada ameti eelarve ja kontrollida selle täitmist, võtta vastu kohased finantseeskirjad, luua ametile läbipaistev otsustamismenetlus, võtta vastu ameti tööprogramm, vaadata läbi liikmesriikide tehnilise abi taotlused, määratleda liikmesriikidesse visiitide tegemise poliitika ning nimetada ametisse tegevdirektor. Ameti ülimalt tehnilist ja teaduslikku eesmärki ja ülesandeid silmas pidades peaksid haldusnõukokku kuuluma iga liikmesriigi üks esindaja ja neli komisjoni esindajat, kes kõik on kõrgetasemeliste teadmistega. Haldusnõukogu kõrgetasemeliste teadmiste ning kogemuste edaspidiseks tagamiseks ning ameti ülesannetega enim seotud valdkondade kaasamiseks peaks komisjon haldusnõukogu hääleõiguseta liikmeteks nimetama nimetatud valdkondade sõltumatuid professionaale, võttes aluseks nende isiklikke teeneid ja kogemusi meresõiduohutuse alal ning laevade põhjustatud merereostuse alal, mitte aga asjaolu, et nad esindavad teatavaid kutseorganisatsioone. |
|
(10) |
Ameti sujuvaks toimimiseks on tarvis, et tegevdirektor nimetataks ametisse tema teeneid, dokumenteeritud haldamis- ja juhtimisoskust ning meresõiduohutuse alaseid ja laevade põhjustatud merereostuse vältimise alaseid teadmisi ja kogemusi silmas pidades ning et ta täidaks oma tööülesandeid täiesti sõltumatult ja korraldaks ameti sisemist toimimist paindlikult. Selleks peaks tegevdirektor ette valmistama ning võtma mis tahes meetmeid ameti tööprogrammi nõuetekohase täitmise tagamiseks, koostama igal aastal haldusnõukogule esitatava üldaruande projekti, koostama ameti tulu- ja kulukalkulatsioonid ning vastutama eelarve täitmise eest. |
|
(11) |
Ameti täieliku autonoomia ja sõltumatuse tagamiseks on tarvis sellele luua autonoomne eelarve, mille peamine tulu on ühenduse osamaks. |
|
(12) |
Seoses uute detsentraliseeritud asutuste loomisega viimastel aastatel on eelarvepädevad institutsioonid püüdnud parandada neile assigneeritud ühenduse vahendite haldamise läbipaistvust ja kontrolli, eelkõige seoses lõivude kandmisega eelarvesse, finantskontrolliga, heakskiitmisvolitustega, pensioniskeemi sissemaksetega ja sisemiste eelarvemenetlustega (toimimisjuhend). Samuti tuleks ametile piiranguteta kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1073/1999 Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta, ( 6 ) ning ta peaks ühinema Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Ühenduste Komisjoni 25. mai 1999. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppega Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) sisejuurdluste kohta. ( 7 ) |
|
(13) |
Viie aasta jooksul alates ameti tegevuse alustamisest peaks haldusnõukogu tellima sõltumatu välishinnangu, et kontrollida käesoleva määruse ning ameti ja selle töökorralduse mõju meresõiduohutuse kõrge taseme saavutamisele ja laevade põhjustatud merereostuse vältimisele, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
I
PEATÜKK
EESMÄRGID JA ÜLESANDED
Artikkel 1
Eesmärgid
1. Käesoleva määrusega asutatakse Euroopa Meresõiduohutuse Amet (edaspidi „amet”) meresõiduohutuse, meresõiduturvalisuse, laevade põhjustatud reostuse vältimise ja tõrje ning nafta- ja gaasirajatiste põhjustatud merereostustõrje kõrge, ühetaolise ja tulemusliku taseme tagamiseks.
2. Sel eesmärgil teeb amet koostööd liikmesriikide ja komisjoniga ning pakub neile vajalikku tehnilist, operatiiv- ja teadustuge käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud valdkondades artiklis 2 sätestatud põhiülesannete piires ja vajaduse korral artiklis 2a sätestatud abiülesannete piires, et eelkõige aidata liikmesriikidel ja komisjonil nõuetekohaselt kohaldada asjakohaseid liidu õigusakte. Seoses reostuse tõrje valdkonnaga annab amet operatiivtuge ainult kannatada saanud riigi (riikide) taotlusel.
3. Pakkudes lõikes 2 osutatud tuge, annab amet vajaduse korral panuse mereliikluse ja meretranspordi üldisesse tõhususse vastavalt käesolevas määruses sätestatule, et hõlbustada Euroopa piirideta meretranspordiruumi loomist.
Artikkel 2
Ameti põhiülesanded
1. Et tagada artiklis 1 sätestatud eesmärkide nõuetekohane saavutamine, täidab amet käesolevas artiklis loetletud põhiülesandeid.
2. Amet aitab komisjonil:
a) ette valmistada asjaomaste liidu õigusaktide ajakohastamist ja edasiarendamist, võttes eelkõige arvesse rahvusvaheliste õigusaktide arengut;
b) tulemuslikult rakendada asjaomaseid siduvaid liidu õigusakte, eelkõige viies läbi käesoleva määruse artiklis 3 osutatud visiite ja kontrolle ja andes komisjonile tehnilist abi talle Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta määruse (EÜ) nr 725/2004 (laevade ja sadamarajatiste turvalisuse tugevdamise kohta) ( 8 ) artikli 9 lõike 4 kohaselt määratud kontrollimisülesannete täitmisel. Sellega seoses võib amet esitada komisjonile soovitusi nendesse siduvatesse õigusaktidesse paranduste tegemiseks;
c) analüüsida käimasolevaid ja lõpetatud teadusprojekte, mis on ameti eesmärkide jaoks olulised; see võib hõlmata konkreetsetest teadusprojektidest tulenevate võimalike järelmeetmete kindlaksmääramist;
d) täita muid komisjonile liidu õigusaktidega määratud ülesandeid seoses ameti eesmärkidega.
3. Amet teeb liikmesriikidega koostööd, et
a) korraldada vajaduse korral asjakohast väljaõpet valdkondades, mille eest vastutavad liikmesriigid;
b) töötada välja tehnilisi lahendusi, sealhulgas osutada asjakohaseid operatiivteenuseid, ja anda tehnilist abi, et rajada vajalik riigisisene võimekus asjakohaste liidu õigusaktide rakendamiseks;
c) anda liikmesriikide taotlusel artiklis 3 osutatud kontrollide tulemusel saadud asjakohast teavet, et toetada selliste tunnustatud organisatsioonide järelevalvet, kes täidavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiivi 2009/15/EÜ (laevade kontrollimise ja ülevaatusega tegelevate organisatsioonide ja veeteede ametite vastavat tegevust käsitlevate ühiste eeskirjade ja standardite kohta) ( 9 ) artikli 9 alusel liikmesriikide nimel sertifitseerimisülesandeid, ilma et see piiraks lipuriigi õigusi ja kohustusi;
d) toetada kulutõhusal viisil lisavahenditega reostustõrjemeetmeid laevade põhjustatud reostuse ning nafta- ja gaasirajatiste põhjustatud merereostuse korral, kui seda taotleb kannatada saanud liikmesriik, kelle juhtimisel puhastusoperatsioone läbi viiakse, ilma et see piiraks rannikuriikide vastutust asjakohaste reostustõrjemehhanismide alalhoidmise eest, järgides selles valdkonnas olemasolevat liikmesriikidevahelist koostööd. Vajaduse korral esitatakse taotlused reostustõrje meetmete mobiliseerimiseks nõukogu otsusega 2007/779/EÜ, Euratom ( 10 ) loodud ELi kodanikukaitse mehhanismi kaudu.
4. Amet hõlbustab koostööd liikmesriikide ja komisjoni vahel:
a) liiklusjärelevalve alal, mis on hõlmatud direktiiviga 2002/59/EÜ, edendab amet eelkõige kaldariikide koostööd asjaomastes meresõidupiirkondades ning arendab ja haldab nimetatud direktiivi artiklites 6b ja 22a osutatud laevade kaugtuvastuse ja kaugseire Euroopa Liidu andmekeskust ja liidu meresõiduohutuse teabevahetussüsteemi (SafeSeaNet) ning rahvusvahelise kaugtuvastuse ja kaugseire teabe andmevahetussüsteemi vastavalt Rahvusvahelises Mereorganisatsioonis (IMO) võetud kohustusele;
b) andes taotluse korral, ja ilma et see piiraks liikmesriigi või liidu õiguse kohaldamist, pädevatele riiklikele asutustele ja asjaomastele liidu organitele nende volituste raames asjakohaseid laeva positsioneerimise andmeid ja Maa seireandmeid, et lihtsustada meetmete võtmist piraatluse ohu ja tahtliku õigusvastase tegevuse suhtes, vastavalt meretranspordi valdkonnas kohaldatavas liidu õiguses ja rahvusvaheliselt kokkulepitud õigusaktides sätestatule, võttes arvesse kohaldatavaid andmekaitse eeskirju ja kooskõlas haldusnõukogu või kõrgetasemelise juhtrühma poolt direktiivi 2002/59/EÜ kohaselt kehtestatud haldusmenetlustega, kui see on asjakohane. Laevade kaugtuvastuse ja kaugseire andmete andmise kohta annab nõusoleku asjaomane lipuriik;
c) laevaõnnetuste ja ohtlike juhtumite põhjuste uurimise valdkonnas vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiivile 2009/18/EÜ (millega kehtestatakse meretranspordi sektoris toimunud õnnetusjuhtumite juurdluse aluspõhimõtted) ( 11 ) annab amet asjaomase liikmesriigi taotlusel ja huvide konflikti puudumise eeldusel operatiivabi nendele liikmesriikidele raskete või väga raskete laevaõnnetustega seotud juurdluste läbiviimiseks ja analüüsib ohutusjuurdluste kokkuvõtteid, et välja selgitada, millistest saadud asjakohastest kogemustest võiks liidu tasandil õppust võtta. Amet koostab vastavalt kõnealuse direktiivi artiklile 17 igal aastal liikmesriikide esitatud andmete põhjal ülevaate laevaõnnetustest ja ohtlikest juhtumitest;
d) esitades objektiivset, usaldusväärset ja võrreldavat statistikat, teavet ja andmeid, võimaldab komisjonil ja liikmesriikidel astuda vajalikke samme oma tegevuse parandamiseks ja olemasolevate meetmete tulemuslikkuse ja kulutõhususe hindamiseks. Nimetatud ülesanded hõlmavad tehniliste andmete kogumist, salvestamist ja hindamist, olemasolevate andmebaaside süsteemset kasutamist, sealhulgas nende vastastikust täiendamist ning vajaduse korral uute andmebaaside väljatöötamist. Kogutud andmete põhjal aitab amet komisjonil avaldada laevade kohta teavet vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiivile 2009/16/EÜ (mis käsitleb sadamariigi kontrolli) ( 12 );
e) vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiivile 2008/106/EÜ (meremeeste väljaõppe miinimumtaseme kohta) ( 13 ) esitatud ja kasutatud meremehi käsitlevate andmete kogumisel ja analüüsimisel;
f) parandades õigusvastaselt heiteid vette laskvate laevade tuvastamist ning jälitamist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. septembri 2005. aasta direktiivile 2005/35/EÜ (mis käsitleb laevade põhjustatud merereostust ning karistuste kehtestamist merereostusega seotud rikkumiste eest) ( 14 );
g) nafta- ja gaasirajatiste põhjustatud mere naftareostuse puhul, kasutades sellise reostuse ulatuse ja keskkonnamõju seireks oma Euroopa satelliidipõhise õlireostuse jälgimise süsteemi (CleanSeaNet) teenust;
h) andes tehnilist abi, mis on liikmesriikidele ja komisjonile vajalik panustamiseks IMO, laevandust käsitlevas ulatuses Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni, sadamariigi kontrolli käsitleva vastastikuse mõistmise Pariisi memorandumi ning teiste asjaomaste piirkondlike organisatsioonide, millega liit on ühinenud, tehniliste organite asjakohasesse töösse liidu pädevusse kuuluvates küsimustes;
i) seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. oktoobri 2010. aasta direktiivi 2010/65/EL (milles käsitletakse liikmesriikide sadamatesse sisenevate ja neist väljuvate laevade teavitusformaalsusi) ( 15 ) rakendamisega, eelkõige lihtsustades andmete elektroonilist edastamist SafeSeaNeti kaudu ja toetades ühtse liidese väljatöötamist.
5. Amet võib komisjoni nõudmisel seoses asjaomaste liidu õigusaktidega anda tehnilist abi, sealhulgas kohase väljaõppe korraldamine, riikidele, kes taotlevad Euroopa Liiduga ühinemist, ja vajaduse korral Euroopa naabruspoliitika partnerriikidele ja sadamariigi kontrolli käsitleva vastastikuse mõistmise Pariisi memorandumi osalisriikidele.
Amet võib samuti anda abi laevade põhjustatud reostuse ning nafta- ja gaasirajatiste põhjustatud merereostuse korral liiduga merepiirkonda jagavatele kolmandatele riikidele kooskõlas otsusega 2007/779/EÜ, Euratom loodud ELi kodanikukaitse mehhanismiga ja samadel tingimustel, mida kohaldatakse liikmesriikide suhtes vastavalt käesoleva artikli lõike 3 punktile d. Nimetatud ülesanded viiakse kooskõlla olemasolevate piirkondlike merereostust käsitlevate koostöökokkulepetega.
Artikkel 2a
Ameti abiülesanded
1. Piiramata artiklis 2 osutatud põhiülesannete täitmist abistab amet vastavalt käesoleva artikli lõigetes 2 ja 3 sätestatule komisjoni ja liikmesriike vajaduse korral ameti eesmärkidega seotud liidu meetmete väljatöötamisel ja rakendamisel niivõrd, kuivõrd ametil on väljakujunenud ja tunnustatud eksperditeadmisi ja vahendeid. Käesolevas artiklis sätestatud abiülesanded:
a) loovad põhjendatud lisandväärtust,
b) väldivad jõupingutuste dubleerimist,
c) on liidu meretranspordipoliitika huvides,
d) ei kahjusta ameti põhiülesandeid ega
e) ei riku liikmesriikide õigusi ega kohustusi, eelkõige lipu-, sadama- ja rannikuriikidena.
2. Amet aitab komisjoni:
a) seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/56/EÜ (merestrateegia raamdirektiiv) ( 16 ) rakendamisega, panustades mereakvatooriumis hea keskkonnaseisundini eesmärgi saavutamisse selle laevandusega seotud elementidega, ning seoses olemasolevate vahendite, näiteks SafeSeaNeti ja CleanSeaNeti tulemuste kasutamisega;
b) andes tehnilist abi seoses laevadelt pärinevate kasvuhoonegaaside heitkogustega, eelkõige toimuvate rahvusvaheliste arengute jälgimisel;
c) seoses ülemaailmse keskkonna- ja turvaseire programmiga (GMES), edendades GMESi andmete ja teenuste kasutamist merega seotud eesmärkidel GMESi juhtimisraamistikus;
d) ELi merendusvaldkonna ühise teabejagamiskeskkonna arendamisel;
e) seoses mobiilsete avamere nafta- ja gaasirajatistega, uurides IMO nõudeid ja kogudes põhiteavet võimalike ohtude kohta meretranspordile ja merekeskkonnale;
f) andes asjakohast teavet siseveelaevadega tegelevate klassifikatsiooniühingute kohta vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiivile 2006/87/EÜ, millega kehtestatakse siseveelaevade tehnilised nõuded ( 17 ). See teave on samuti käesoleva määruse artikli 3 lõigetes 4 ja 5 viidatud aruannete osa.
3. Amet aitab komisjoni ja liikmesriike:
a) Euroopa piirideta meretranspordiruumi loomist toetavate poliitikasuundade ja projektide teostatavuse ja rakendamise analüüsimisel, näiteks sinise vööndi kontseptiooni ja e-merenduse, samuti meremagistraalide puhul. Selle tegemisel analüüsitakse eelkõige SafeSeaNeti lisafunktsioone, ilma et see piiraks kooskõlas direktiiviga 2002/59/EÜ loodud kõrgetasemelise juhtrühma rolli;
b) analüüsides koos jõeteabeteenuste süsteemi pädevate asutustega võimalust jagada teavet selle süsteemi ja meretranspordi infosüsteemide vahel aruande alusel, mis on ette nähtud direktiivi 2010/65/EL artikliga 15;
c) hõlbustades parimate tavade vabatahtlikku vahetamist merendusalase väljaõppe ja hariduse valdkonnas ning andes teavet merendusalase väljaõppega seotud liidu vahetusprogrammide kohta, pidades täielikult kinni Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklist 166.
Artikkel 3
Visiidid liikmesriikidesse ja kontrollid
1. Selleks et täita talle määratud ülesandeid ja abistada komisjoni talle ELi toimimise lepinguga antud ülesannete täitmisel, eelkõige asjakohase liidu õiguse rakendamise tulemuslikkuse hindamisel, viib amet läbi visiite liikmesriikidesse vastavalt haldusnõukogu kindlaksmääratud metoodikale.
2. Amet teavitab aegsasti asjaomast liikmesriiki kavandatud visiidist, volitatud ametnike nimedest ja visiidi alguse kuupäevast ning selle oodatavast kestusest. Ameti ametnikud, kellele on antud volitused visiite läbi viia, teevad seda, esitades ameti tegevdirektori kirjaliku otsuse, milles on nimetatud nende missiooni eesmärk ja suunitlused.
3. Amet viib komisjoni nimel läbi kontrolle, nagu on nõutud liidu siduvate õigusaktidega; kontrollitakse organisatsioone, mida liit on tunnustanud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta määrusele (EÜ) nr 391/2009 (laevade kontrollimise ja ülevaatusega tegelevate organisatsioonide ühiste eeskirjade ja standardite kohta) ( 18 ) ning meremeeste väljaõpet ja diplomeerimist kolmandates riikides vastavalt direktiivile 2008/106/EÜ.
4. Iga visiidi või kontrolli lõpus koostab amet aruande ja saadab selle komisjonile ja asjaomasele liikmesriigile.
5. Amet analüüsib vajaduse korral, ja alati siis, kui visiidi- või kontrollitsükkel on lõpetatud, selle tsükli aruandeid, et teha nii horisontaalsed järeldused kui ka üldised järeldused võetud meetmete tulemuslikkuse ja kulutõhususe kohta. Amet esitab selle analüüsi komisjonile, kes võib seda liikmesriikidega täiendavalt arutada, et võtta sellest õppust ja hõlbustada heade töötavade levitamist.
Artikkel 4
Läbipaistvus ja teabe kaitse
1. Ameti poolt hallatavate dokumentide suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrust (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele. ( 19 )
2. Amet võib oma pädevusse kuuluvates valdkondades teavet edastada omal algatusel. Eelkõige tagab ta, et avalikkus ja huvitatud isikud saaksid kiiresti erapooletut, usaldusväärset ja hõlpsasti arusaadavat teavet tema töö kohta.
3. Haldusnõukogu võtab vastu praktilise korra lõigete 1 ja 2 rakendamiseks, sealhulgas vajaduse korral korra liikmesriikidega konsulteerimiseks enne teabe avaldamist.
4. Käesoleva määruse kohaselt komisjoni ja ameti poolt kogutud ja töödeldud teabe suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrust (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta ( 20 ) ning amet võtab vajalikud meetmed konfidentsiaalse teabe turvalise käsitlemise ja töötlemise tagamiseks.
5. Ameti otsuste kohta, mis on vastu võetud lähtudes määruse (EÜ) nr 1049/2001 artiklist 8, võib esitada vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 195 kaebuse ombudsmanile või pöörduda vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 230 Euroopa Ühenduste Kohtusse.
II
PEATÜKK
SISESTRUKTUUR JA TEGEVUS
Artikkel 5
Õiguslik seisund, piirkondlikud keskused
1. Amet on ühenduse asutus. Amet on juriidiline isik.
2. Ametil on igas liikmesriigis kõige laialdasem õigus- ja teovõime, mis vastavalt selle riigi seadustele antakse juriidilistele isikutele. Amet võib eelkõige omandada ja võõrandada vallas- ja kinnisvara ning olla kohtus hagejaks ja kostjaks.
3. Komisjoni taotlusel ja kokkuleppel ning koostöös asjaomaste liikmesriikidega ning võttes nõuetekohaselt arvesse mõju eelarvele, sealhulgas panust, mida võivad anda asjaomased liikmesriigid, võib haldusnõukogu otsustada luua piirkondlikke keskusi, mis on vajalikud mõningate ameti ülesannete kõige tulemuslikumaks ja tõhusamaks täitmiseks. Sellise otsuse vastuvõtmisel määrab haldusnõukogu kindlaks piirkondliku keskuse täpse tegevusulatuse, vältides seejuures tarbetuid finantskulusid ja tõhustades koostööd juba tegutsevate piirkondlike ja riiklike võrgustikega.
4. Ametit esindab tegevdirektor.
Artikkel 6
Personal
1. Ameti töötajate suhtes kohaldatakse Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirju, Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimusi ning Euroopa ühenduste institutsioonide poolt kõnealuste personalieeskirjade ja teenistustingimuste kohaldamiseks ühiselt vastuvõetud eeskirju. Haldusnõukogu võtab kokkuleppel komisjoniga vastu vajalikud üksikasjalikud kohaldamiseeskirjad.
2. Ilma et see piiraks artikli 16 kohaldamist, kasutab amet oma töötajate suhtes neid volitusi, mis on antud ametisse nimetavale asutusele või ametiisikule personalieeskirjadega ja muude teenistujate teenistustingimustega.
3. Ameti personali hulka kuuluvad ametnikud, kelle komisjon või liikmesriigid on ajutiselt määranud või lähetanud, ning ameti poolt oma ülesannete täitmiseks tööle võetud muud teenistujad.
Artikkel 7
Privileegid ja immuniteedid
Ameti ja selle personali suhtes kohaldatakse Euroopa ühenduste privileegide ja immuniteetide protokolli.
Artikkel 8
Vastutus
1. Ameti lepingulist vastutust reguleerib asjaomase lepingu suhtes kohaldatav õigus.
2. Euroopa Kohtu pädevusse kuulub otsuste tegemine vastavalt ameti sõlmitud lepingus sisalduvale vahekohtuklauslile.
3. Lepinguvälise vastutuse korral hüvitab amet kõik kahjud, mille tema talitused või teenistujad oma kohustuste täitmisel on tekitanud, vastavalt liikmesriikide seaduste ühistele üldpõhimõtetele.
4. Euroopa Kohtu pädevusse kuulub lõikes 3 nimetatud kahju hüvitamisega seotud vaidluste lahendamine.
5. Teenistujate isiklik vastutus ameti ees on reguleeritud teenistujate suhtes kohaldatavate personalieeskirjade või teenistustingimuste sätetega.
Artikkel 9
Keeled
1. Ameti suhtes kohaldatakse 15. aprilli 1958. aasta määruse nr 1 sätteid, milles määratakse kindlaks Euroopa Majandusühenduses kasutatavad keeled. ( 21 )
2. Ameti toimimiseks vajalikke tõlketeenuseid osutab Euroopa Liidu asutuste tõlkekeskus.
Artikkel 10
Haldusnõukogu loomine ja volitused
1. Käesolevaga luuakse haldusnõukogu.
2. Haldusnõukogu ülesanneteks on:
a) nimetada ametisse tegevdirektor vastavalt artiklile 16;
b) võtta vastu iga-aastane majandusaasta aruanne ameti tegevuse kohta ning saata see igal aastal hiljemalt 15. juuniks Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile, kontrollikojale ja liikmesriikidele.
Amet saadab igal aastal eelarvepädevatele institutsioonidele kogu teabe hindamismenetluste tulemuste kohta;
c) vaadata tööprogrammi koostamise raames läbi komisjonile esitatud abitaotlused, millele on viidatud artikli 2 lõike 2 punktis d, liikmesriikide tehnilise abi taotlused, millele on viidatud artikli 2 lõikes 3, ja tehnilise abi taotlused, millele on viidatud artikli 2 lõikes 5, samuti abitaotlused, millele on osutatud artiklis 2a, ning need heaks kiita;
ca) analüüsida ameti mitmeaastast strateegiat, mis hõlmab viit aastat, võttes arvesse komisjoni kirjalikku arvamust, ning võtta strateegia vastu;
cb) analüüsida ja võtta vastu ameti mitmeaastane personalipoliitika kava;
cc) kaaluda halduskokkulepete kavasid, millele on osutatud artikli 15 lõike 2 punktis ba;
d) võtta iga aasta 30. novembriks vastu ameti järgmise aasta tööprogramm, võttes seejuures arvesse komisjoni arvamust, ning edastada see liikmesriikidele, Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile. Nimetatud tööprogramm võetakse vastu, ilma et see piiraks ühenduse iga-aastast eelarvemenetlust. Kui komisjon väljendab 15 päeva jooksul alates tööprogrammi vastuvõtmise kuupäevast nimetatud tööprogrammiga seoses lahkarvamust, vaatab haldusnõukogu programmi uuesti läbi ning võtab selle koos võimalike muudatustega kahe kuu jooksul teisel lugemisel vastu kahekolmandikulise häälteenamusega, sealhulgas komisjoni esindajate hääled, või liikmesriikide esindajate ühehäälse otsusega;
e) võtta enne eelarveaasta algust vastu ameti lõplik eelarve, kohandades seda vajaduse korral kooskõlas ühenduse osamaksu ja ameti muude tuludega;
f) kehtestada tegevdirektori jaoks otsustamismenetlus;
g) määrata kindlaks metoodika vastavalt artiklile 3 läbiviidavate visiitide jaoks. Kui komisjon teatab 15 päeva jooksul alates metoodika vastuvõtmise kuupäevast, et ei nõustu sellega, vaatab haldusnõukogu selle uuesti läbi ning võtab selle, muudetud kujul, kui see on asjakohane, teisel lugemisel vastu kas kahekolmandikulise häälteenamusega (sealhulgas komisjoni esindajate hääled) või liikmesriikide esindajate ühehäälse otsusega;
h) täita artiklite 18, 19 ja 21 kohaselt oma ülesandeid seoses ameti eelarvega ning teostada järelevalvet erinevate sise- ja väliauditi aruannete ja hindamiste tulemuste ning nendel põhinevate soovituste üle ja võtta asjakohaseid järelmeetmeid;
i) teostada distsiplinaarvõimu tegevdirektori ning artiklis 16 osutatud osakonnajuhatajate üle;
j) kehtestada oma töökord;
k) võtta punktis d sätestatud korras vastu üksikasjalik kava, mis käsitleb ameti valmisolekut reostuseks ja sellele reageerimist, ning seada eesmärgiks ameti käsutuses olevate rahaliste vahendite optimaalne kasutamine;
l) vaadata läbi käesoleva lõike punktis k osutatud üksikasjaliku kava rahaliste vahendite kasutamine ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määruses (EÜ) nr 2038/2006 (Euroopa Meresõiduohutuse Ameti laevareostuse vastase tegevuse mitmeaastase rahastamise kohta) ( 22 ) sätestatud eelarvekohustuste täitmine;
m) nimetada oma liikmete hulgast vaatleja, et jälgida komisjoni valimismenetlust tegevdirektori ametisse nimetamisel.
Artikkel 11
Haldusnõukogu koosseis
1. Haldusnõukokku kuuluvad iga liikmesriigi üks esindaja, neli komisjoni esindajat ning neli komisjoni nimetatud hääleõiguseta liiget, kes on enim seotud valdkondade professionaalid.
Haldusnõukogu liikmete ametisse nimetamise aluseks on nende asjakohaste kogemuste ja teadmiste tase artiklis 1 osutatud valdkondades. Liikmesriigid ja komisjon püüavad saavutada haldusnõukogus meeste ja naiste tasakaalustatud esindatuse.
2. Liikmesriigid ja komisjon nimetavad haldusnõukokku ametisse oma liikmed ning asendusliikmed, kes neid puudumise korral esindavad.
3. Ametiaeg on neli aastat. Sama isikut võib ametisse tagasi nimetada.
4. Vajaduse korral nähakse artikli 17 lõikes 2 osutatud korras ette kolmandate riikide esindajate osavõtt ning selle tingimused.
Artikkel 12
Haldusnõukogu esimees
1. Haldusnõukogu liikmed valivad enda hulgast esimehe ja aseesimehe. Aseesimees asub automaatselt täitma esimehe kohustusi, kui viimane ei saa neid ise täita.
2. Esimehe ja aseesimehe ametiaeg on kolm aastat ning lõpeb koos nende liikmesuse lõppemisega haldusnõukogus. Sama isikut võib ühe korra ametisse tagasi valida.
Artikkel 13
Koosolekud
1. Haldusnõukogu koosoleku kutsub kokku esimees.
2. Aruteludest võtab osa ameti tegevdirektor.
3. Haldusnõukogul on kaks korralist koosolekut aastas. Lisaks sellele tuleb nõukogu kokku esimehe algatusel või komisjoni või ühe kolmandiku liikmesriikide taotlusel.
4. Konfidentsiaalse küsimuse või huvide konflikti korral võib haldusnõukogu otsustada teatavaid päevakorrapunkte arutada asjaomaste liikmete kohalolekuta. Käesoleva sätte rakendamise üksikasjalikud eeskirjad nähakse ette töökorraga.
5. Haldusnõukogu võib vaatlejana koosolekule kutsuda isikuid, kelle seisukoht võib olla huvipakkuv.
6. Haldusnõukogu liikmed võivad kasutada nõustajate või ekspertide abi, kui nende töökorra sätetest ei tulene teisiti.
7. Amet tagab haldusnõukogule sekretariaaditeenused.
Artikkel 14
Hääletamine
1. Haldusnõukogu teeb oma otsused kõikide hääleõiguslike liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega.
2. Igal liikmel on üks hääl. Ameti tegevdirektor ei hääleta.
Liikme puudumise korral võib tema asendusliige tema hääleõigust kasutada.
3. Töökorraga nähakse ette üksikasjalikum hääletamiskord, eelkõige tingimused, mille korral üks liige võib teist liiget esindada.
Artikkel 15
Tegevdirektori kohustused ja volitused
1. Ametit juhib tegevdirektor, kes on oma kohustuste täitmisel täiesti sõltumatu, kui komisjoni ja haldusnõukogu vastavast pädevusest ei tulene teisiti.
2. Tegevdirektoril on järgmised kohustused ja volitused:
a) ta koostab ameti mitmeaastase strateegia ja esitab selle pärast komisjoniga konsulteerimist vähemalt kaheksa nädalat enne asjaomast haldusnõukogu koosolekut haldusnõukogule, võttes arvesse haldusnõukogu liikmete esitatud arvamusi ja ettepanekuid;
aa) ta koostab ameti mitmeaastase personalipoliitika kava ja esitab selle pärast komisjoniga konsulteerimist vähemalt neli nädalat enne asjaomast haldusnõukogu koosolekut haldusnõukogule;
ab) ta koostab ameti iga-aastase tööprogrammi, milles on märgitud eeldatavad inimressursid ja rahalised vahendid, mis igale tegevusele eraldatakse, ja üksikasjaliku naftareostuseks valmisoleku ja reostustõrje kava ning esitab need pärast komisjoniga konsulteerimist vähemalt kaheksa nädalat enne asjaomast haldusnõukogu koosolekut haldusnõukogule, võttes arvesse haldusnõukogu liikmete esitatud arvamusi ja ettepanekuid. Ta võtab vajalikud meetmed nende rakendamiseks. Ta vastab liikmesriikide abitaotlustele vastavalt artikli 10 lõike 2 punktile c;
b) ta teeb pärast komisjoniga konsulteerimist ja järgides haldusnõukogu poolt kooskõlas artikli 10 lõike 2 punktiga g väljatöötatud visiitide metoodikat otsuse artiklis 3 sätestatud visiitide ja kontrollide läbiviimise kohta;
ba) ta võib sõlmida halduskokkuleppeid teiste ameti tegevusvaldkondades tegutsevate organitega, tingimusel et halduskokkuleppe kavand on esitatud haldusnõukogule konsulteerimiseks ja et nõukogu ei lükka seda nelja nädala jooksul tagasi;
c) ta võtab kõik vajalikud meetmed, sealhulgas sisemiste administratiivjuhendite vastuvõtmine ja teatiste avaldamine, tagamaks ameti toimimine käesoleva määruse sätete kohaselt;
d) ta korraldab tulemusliku järelevalvesüsteemi, et võrrelda ameti saavutusi selle tegevuse eesmärkidega ja ülesannetega, mis on sätestatud käesolevas määruses. Selleks kehtestab ta kokkuleppel komisjoni ja haldusnõukoguga oludele kohandatud tulemusnäitajad, mis võimaldavad saavutatud tulemusi tulemuslikult hinnata. Ta tagab, et ameti organisatsiooni struktuuri skeemi kohandatakse regulaarselt muutuvate vajadustega asutuse käsutuses olevate rahaliste vahendite ja inimressursside piires. Selle põhjal koostab tegevdirektor igal aastal üldaruande projekti ning esitab selle haldusnõukogule konsulteerimiseks. Aruanne sisaldab eraldi jagu üksikasjaliku naftareostuseks valmisoleku ja reostustõrje kava rahaliste vahendite kasutamise kohta ja annab ajakohastatud ülevaate kõikide selle kava alusel rahastatud meetmete hetkeseisust. Ta kehtestab korralise hindamise menetluse, mis vastab tunnustatud kutsestandarditele;
e) ta kasutab töötajate suhtes artikli 6 lõikes 2 sätestatud volitusi;
f) ta koostab artikli 18 kohaselt ameti tulu- ja kulukalkulatsiooni ning vastutab artikli 19 kohaselt eelarve täitmise eest.
▼M4 —————
3. Tegevdirektor annab vajaduse korral Euroopa Parlamendile ja nõukogule oma ülesannete täitmisest aru.
Eelkõige annab ta ülevaate olukorrast seoses mitmeaastase strateegia ja iga-aastase tööprogrammi koostamisega.
Artikkel 16
Tegevdirektori ja osakonnajuhatajate ametisse nimetamine ja ametist vabastamine
1. Tegevdirektori nimetab ametisse ja vabastab ametist haldusnõukogu. Ta nimetatakse ametisse viieks aastaks pärast artiklis 10 osutatud vaatleja arvamuse ärakuulamist, pidades silmas tema teeneid, dokumenteeritud haldus- ja juhtimisoskust ning dokumenteeritud kogemusi artiklis 1 osutatud valdkondades. Tegevdirektor nimetatakse ametisse komisjoni esitatud vähemalt kolme kandidaadiga nimekirjast, mis koostatakse Euroopa Liidu Teatajas ja mujal avaldatud osalemiskutsete põhjal korraldatud avaliku konkursi alusel. Enne ametisse määramist võib haldusnõukogu valitud kandidaadi kutsuda esinema Euroopa Parlamendi pädeva komisjoni ette, et ta vastaks selle liikmete küsimustele. Haldusnõukogu arutab ametist vabastamist komisjoni või ühe kolmandiku selle liikmete taotlusel. Haldusnõukogu võtab oma otsused ametisse nimetamiste või ametist vabastamise kohta vastu kõikide hääleõiguslike liikmete neljaviiendikulise häälteenamusega.
2. Haldusnõukogu võib komisjoni ettepaneku põhjal ja hindamisaruannet arvesse võttes pikendada ühe korra tegevdirektori ametiaega kuni neljaks aastaks. Haldusnõukogu võtab otsused vastu kõikide hääleõiguslike liikmete neljaviiendikulise häälteenamusega. Haldusnõukogu teatab tegevdirektori ametiaja pikendamise kavatsusest Euroopa Parlamendile. Ühe kuu jooksul enne ametiaja pikendamist võidakse tegevdirektor kutsuda esinema Euroopa Parlamendi pädeva komisjoni ette, et ta vastaks selle liikmete küsimustele. Kui tegevdirektori ametiaega ei pikendata, jääb ta ametisse kuni uue tegevdirektori ametisse nimetamiseni.
3. Tegevdirektorit võib abistada üks või mitu osakonnajuhatajat. Kui tegevdirektor puudub või ei saa osaleda, täidab tema kohustusi üks osakonnajuhatajatest.
4. Osakonnajuhatajad nimetatakse ametisse, pidades silmas nende teeneid, dokumenteeritud haldus- ja juhtimisoskust ning teadmisi ja kogemusi artiklis 1 osutatud valdkondades. Osakonnajuhatajad nimetab ametisse või vabastab ametist tegevdirektor, kui haldusnõukogu on selle heaks kiitnud.
Artikkel 17
Kolmandate riikide osalemine
1. Amet on osalemiseks avatud nendele kolmandatele riikidele, kes on Euroopa Ühendusega sõlminud lepingud meresõiduohutust, meresõidu turvalisust ning laevade põhjustatud merereostuse vältimist ning selle tõkestamist käsitlevate ühenduse õigusaktide vastuvõtmise ja kohaldamise kohta.
2. Vastavalt nimetatud lepingute asjakohastele sätetele töötatakse välja kord, millega nähakse muu hulgas ette nende riikide ameti töös osalemise üksikasjalike eeskirjade laad ja ulatus, sealhulgas sätted rahaliste osamaksude ja personali kohta.
III
PEATÜKK
FINANTSNÕUDED
Artikkel 18
Eelarve
1. Ameti tuludeks on:
a) ühenduse osamaks;
b) artikli 17 kohaselt ameti töös osalevate kolmandate riikide võimalikud osamaksud;
c) tasud ja maksud trükiste, koolituse ja/või muude ameti pakutavate teenuste eest.
2. Ameti kulud hõlmavad personali-, haldus-, infrastruktuuri- ja tegevuskulusid.
3. Tegevdirektor koostab tegevuspõhise eelarvestamise põhjal ameti järgmise aasta tulude ja kulude kalkulatsiooni eelnõu ning edastab selle koos ametikohtade kava projektiga haldusnõukogule.
4. Tulud ja kulud peavad olema tasakaalus.
5. Haldusnõukogu koostab igal aastal tulude ja kulude kalkulatsiooni eelnõu põhjal ameti järgmise eelarveaasta tulude ja kulude kalkulatsiooni.
6. Haldusnõukogu edastab kõnealuse tulude ja kulude kalkulatsiooni, milles on ametikohtade projekt koos ajutiste tööprogrammidega, hiljemalt 31. märtsiks komisjonile ja riikidele, kellega ühendus on sõlminud artikli 17 kohased kokkulepped.
7. Komisjon edastab tulude ja kulude kalkulatsiooni aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule (edaspidi „eelarvepädevad institutsioonid”) koos Euroopa Liidu üldeelarve projektiga.
8. Komisjon sisestab tulude ja kulude kalkulatsiooni aruandest lähtudes Euroopa Liidu üldeelarve projekti kalkulatsiooni, mida ta peab ametikohtade kava ja üldeelarvest eraldatava toetuse suurust silmas pidades vajalikuks, ning esitab selle eelarvepädevatele institutsioonidele ELi toimimise lepingu artikliga 314 ettenähtud korras, koos kirjelduse ja põhjendusega mis tahes erinevuse kohta ameti eelarvestuse ja üldeelarvest eraldatava toetuse summade vahel.
9. Eelarvepädevad institutsioonid kinnitavad ameti subsiidiumiks kasutatavad assigneeringud.
Eelarvepädevad institutsioonid kinnitavad ameti ametikohtade kava.
10. Haldusnõukogu kinnitab eelarve. See jõustub pärast Euroopa Liidu üldeelarve vastuvõtmist. Seda ja iga-aastast tööprogrammi muudetakse vastavalt vajadusele.
11. Juhatus teatab eelarvepädevatele institutsioonidele võimalikult kiiresti kavatsusest rakendada mis tahes projekte, millel võib olla oluline finantsmõju eelarve rahastamisele, eeskätt varaga seotud projekte, nagu hoonete rentimine või müük. Juhatus teatab sellest komisjonile.
Kui ükskõik kumb eelarvepädev institutsioon on teatanud kavatsusest esitada arvamus, edastab ta selle arvamuse juhatusele kuue nädala jooksul alates projekti teatamise kuupäevast.
Artikkel 19
Eelarve täitmine ja kontroll
1. Tegevdirektor vastutab ameti eelarve täitmise eest.
2. Ameti peaarvepidaja saadab komisjoni peaarvepidajale hiljemalt iga järgneva eelarveaasta 1. märtsil esialgse raamatupidamisaruande koos aruandega, mis käsitleb eelmise eelarveaasta eelarvehaldust ja finantsjuhtimist. Komisjoni peaarvepidaja ühendab institutsioonide ja detsentraliseeritud organite esialgsed raamatupidamisarvestused kooskõlas üldise finantsmääruse artikliga 128.
3. Komisjoni peaarvepidaja saadab kontrollikojale hiljemalt iga eelarveaasta 31. märtsil esialgse raamatupidamisaruande koos aruandega, mis käsitleb eelmise eelarveaasta eelarvehaldust ja finantsjuhtimist. Aruanne, mis käsitleb eelarveaasta eelarvehaldust ja finantsjuhtimist, saadetakse ka Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
4. Olles kätte saanud kontrollikoja märkused esialgse raamatupidamisaruande kohta, mis on esitatud üldise finantsmääruse artikli 129 alusel, koostab tegevdirektor omal vastutusel ameti lõpliku raamatupidamisaruande ja esitab selle haldusnõukogule arvamuse andmiseks.
5. Haldusnõukogu esitab ameti lõpparuande kohta oma arvamuse.
6. Tegevdirektor saadab lõpparuande koos juhatuse arvamusega Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale hiljemalt iga järgneva eelarveaasta 1. juulil.
7. Lõpparuanded avaldatakse.
8. Tegevdirektor saadab kontrollikojale vastuse kontrollikoja märkuste kohta hiljemalt 30. septembril. Ta saadab kõnealuse vastuse ka haldusnõukogule.
9. Tegevdirektor esitab taotluse korral Euroopa Parlamendile üldise finantsmääruse artikli 146 lõike 3 kohaselt kogu teabe, mida on vaja kõnealust eelarveaastat käsitleva eelarve täitmise aruande kinnitamismenetluse tõrgeteta rakendamiseks.
10. Kvalifitseeritud häälteenamusega otsustava nõukogu soovituse põhjal annab Euroopa Parlament kinnituse tegevdirektori tegevusele aasta n eelarve täitmise kohta enne aasta n + 2 30. aprilli.
Artikkel 20
Pettustevastane võitlus
1. Pettuste, korruptsiooni ja muu õigusvastase tegevusega võitlemiseks kohaldatakse ameti suhtes piiranguteta määruse (EÜ) nr 1073/1999 sätteid.
2. Amet ühineb 25. mai 1999. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppega OLAFi sisejuurdluste kohta ning annab viivitamata välja kogu oma personali suhtes kohaldatavad asjakohased sätted.
3. Rahastamisotsustes ning neist tulenevates rakenduskokkulepetes ja vahendites sätestatakse selgelt, et kontrollikoda ja OLAF võivad vajaduse korral ametilt raha saajaid ning selle jaotamise eest vastutajaid kohapeal kontrollida.
Artikkel 21
Finantssätted
Haldusnõukogu võtab pärast komisjoni arvamuse saamist vastu ameti suhtes kohaldatavad finantseeskirjad. Need võivad kõrvale kalduda komisjoni 19. novembri 2002. aasta määrusest (EÜ, Euratom) nr 2343/2002, milles käsitletakse nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust) artiklis 185 nimetatud organitega seotud raamfinantsmäärust, ( 23 ) kui selline kõrvalekalle on konkreetselt vajalik ameti toimimiseks ning kui komisjon on andnud selleks eelneva nõusoleku.
IV
PEATÜKK
LÕPPSÄTTED
Artikkel 22
Hindamine
1. Haldusnõukogu tellib regulaarselt ja vähemalt kord iga viie aasta tagant sõltumatu välishinnangu käesoleva määruse rakendamise kohta. Komisjon teeb ametile kättesaadavaks mis tahes teabe, mida viimane nimetatud hinnangu jaoks vajalikuks peab.
2. Hindamise raames hinnatakse käesoleva määruse, ameti ja tema töömeetodite kasulikkust, asjakohasust, saavutatud lisandväärtust ja tulemuslikkust. Hinnangu andmisel võetakse arvesse sidusrühmade seisukohti nii Euroopa kui ka riigi tasandil. Eelkõige tuleks hinnangus käsitleda võimalikku vajadust muuta ameti ülesandeid. Kokkuleppel komisjoniga, pärast konsultatsioone kaasatud pooltega, annab haldusnõukogu välja erivolitusi.
3. Hindamisaruanne esitatakse haldusnõukogule, kes esitab soovitused käesoleva määruse, ameti ja tema töömeetodite muutmise kohta komisjonile. Komisjon edastab hindamise tulemused ja soovitused Euroopa Parlamendile ja nõukogule ning need avalikustatakse. Vajaduse korral lisatakse tegevuskava koos ajakavaga.
Artikkel 22a
Eduaruanne
Hiljemalt 2. märtsiks 2018 ja võttes arvesse artiklis 22 osutatud hindamisaruannet, esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, mis käsitleb seda, kuidas amet on täitnud talle käesoleva määrusega antud lisakohustusi, eesmärgiga teha kindlaks, kuidas ameti tegevust veel enam tõhustada ja milliseid ameti eesmärke ja ülesandeid tuleks vajaduse korral muuta.
▼M4 —————
Artikkel 24
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Ühenduste Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
( 1 ) EÜT C 120 E, 24.4.2001, lk 83 ja EÜT C 103 E, 30.4.2002, lk 184.
( 2 ) EÜT C 221, 7.8.2001, lk 64.
( 3 ) EÜT C 357, 14.12.2001, lk 1.
( 4 ) Euroopa Parlamendi 14. juuni 2001. aasta arvamus (EÜT C 53 E, 28.2.2002, lk 312), nõukogu 7. märtsi 2002. aasta ühine seisukoht (EÜT C 119 E, 22.5.2002, lk 27), Euroopa Parlamendi 12. juuni 2002. aasta otsus (Euroopa Ühenduste Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 25. juuni 2002. aasta otsus.
( 5 ) EÜT L 208, 5.8.2002, lk 10.
( 6 ) EÜT L 136, 31.5.1999, lk 1.
( 7 ) EÜT L 136, 31.5.1999, lk 15.
( 8 ) ELT L 129, 29.4.2004, lk 6.
( 9 ) ELT L 131, 28.5.2009, lk 47.
( 10 ) ELT L 314, 1.12.2007, lk 9.
( 11 ) ELT L 131, 28.5.2009, lk 114.
( 12 ) ELT L 131, 28.5.2009, lk 57.
( 13 ) ELT L 323, 3.12.2008, lk 33.
( 14 ) ELT L 255, 30.9.2005, lk 11.
( 15 ) ELT L 283, 29.10.2010, lk 1.
( 16 ) ELT L 164, 25.6.2008, lk 19.
( 17 ) ELT L 389, 30.12.2006, lk 1.
( 18 ) ELT L 131, 28.5.2009, lk 11.
( 19 ) EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43.
( 20 ) EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.
( 21 ) EÜT 17, 6.10.1958, lk 385/58. Määrust on viimati muudetud 1994. aasta ühinemisaktiga.
( 22 ) ELT L 394, 30.12.2006, lk 1.
( 23 ) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72; parandus (EÜT L 2, 7.1.2003, lk 39).