2002R1030 — ET — 19.05.2008 — 001.001
Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest
|
NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1030/2002, 13. juuni 2002, millega kehtestatakse ühtne elamisloavorm kolmandate riikide kodanike jaoks (EÜT L 157, 15.6.2002, p.1) |
Muudetud:
|
|
|
Euroopa Liidu Teataja |
||
|
No |
page |
date |
||
|
L 115 |
1 |
29.4.2008 |
||
NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1030/2002,
13. juuni 2002,
millega kehtestatakse ühtne elamisloavorm kolmandate riikide kodanike jaoks
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 63 punkti 3,
võttes arvesse komisjoni ettepanekut, ( 1 )
võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust ( 2 )
ning arvestades järgmist:|
(1) |
Amsterdami lepinguga seatakse eesmärgiks luua järk-järgult vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala ning antakse komisjonile algatusõigus ühtlustatud sisserändepoliitikaga seotud asjakohaste meetmete võtmiseks. |
|
(3) |
Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanevat ala käsitleva Amsterdami lepingu sätete rakendamist käsitleva nõukogu ja komisjoni tegevuskava ( 3 ) paragrahvi 38 punkti c alapunktiga ii nähakse ette liikmesriikide poolt pikaajaliste viisade ja elamislubade väljaandmise menetlusnormide ettevalmistamine. |
|
(3) |
15. ja 16. oktoobri 1999. aasta Euroopa Ülemkogu Tampere istungil rõhutati selle ühtlustatud sisserändepoliitika vajalikkust, eelkõige kolmandate riikide kodanike sissesõitu ja elamist käsitlevaid asutamislepingu sätteid silmas pidades. |
|
(4) |
Nõukogu ühismeede 97/11/JSK ( 4 ) ühtse elamisloavormi kohta kinnitab vajadust ühtlustada liikmesriikide poolt kolmandate riikide kodanikele antavate elamislubade vorm. Seepärast on kohane ühismeede 97/11/JSK asendada ühenduse õigusaktiga. |
|
(5) |
On oluline, et ühtne elamisloavorm sisaldaks kogu vajalikku informatsiooni ja vastaks väga kõrgetele tehnilistele nõudmistele, eriti järeletegemist ja võltsimist välistavate kaitsemeetmete osas. See aitab ennetada ebaseaduslikku sisserännet ja ebaseaduslikku elamist ning nende vastu võidelda. Vorm peaks ka sobima kasutamiseks kõikides liikmesriikides ja olema varustatud üldiselt äratuntavate turvaelementidega, mis on palja silmaga nähtavad. |
|
(6) |
Tugevdamaks elamislubade kaitset võltsimise ja järeletegemise eest arutavad liikmesriigid ja komisjon, võttes arvesse tehnoloogia arengut, korrapäraselt muudatusi, mida tuleks lubades sisalduvate turvaelementide muutmise ning eelkõige uute biomeetriliste elementide lisamise osas teha. |
|
(7) |
Käesolevas määruses sätestatakse üksnes spetsifikaat, mis ei ole salajane. Nimetatud spetsifikaadile tuleb lisada täiendavad turvaelemendid, mis peavad jääma salajasteks, et takistada järeletegemist ja võltsimist, ega tohi sisaldada isikuandmeid või viiteid isikuandmetele. Selle täiendava tehnospetsifikaadi vastuvõtmise pädevus tuleks anda komisjonile, keda abistab ühtse viisavormi kehtestamist käsitleva nõukogu 29. mai 1995. aasta määruse (EÜ) nr 1683/95 ( 5 ) artikliga 6 loodud komitee. Sellega seoses tuleb tagada, et ei tekiks ebajärjepidevust nõukogu 17. detsembri 1997. aasta ning 8. juuni 2001. aasta otsustel põhinevate elamislubade vahel. |
|
(8) |
Tagamaks, et nimetatud teavet ei levitata laiemalt, kui vaja, peaks iga liikmesriik määrama ka ainult ühe ühtset elamisloavormi trükkiva asutuse, kusjuures liikmesriigile jääb õigus seda asutust vajaduse korral vahetada. Turvalisuse tagamiseks peab iga liikmesriik teatama kõnealuse pädeva asutuse nime komisjonile ja teistele liikmesriikidele. |
|
(9) |
Liikmesriigid peaksid komisjoniga kooskõlastades rakendama vajalikke meetmeid tagamaks, et isikuandmete töötlemisel järgitaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivis 95/46/EÜ (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta) ( 6 ) sätestatud nõudeid nimetatud andmete kaitse kohta. |
|
(10) |
Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise kord. ( 7 ) |
|
(11) |
Käesolev määrus ei mõjuta liikmesriikide pädevust riikide ja territoriaalüksuste ning nende ametivõimude poolt väljastatud passide, reisidokumentide ja isikut tõendavate dokumentide tunnustamise alal. |
|
(12) |
Taani on Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli artiklite 1 ja 2 kohaselt teatanud, et ei osale käesoleva määruse vastuvõtmises, ning seetõttu seda tema suhtes ei kohaldata. Võttes arvesse, et käesoleva määruse eesmärk on täiendada Schengeni acquis'd vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingu IV jaotisele, otsustab Taani vastavalt protokolli artiklile 5 kuue kuu jooksul pärast seda, kui nõukogu on käesoleva määruse vastu võtnud, kas ta võtab selle sätted üle oma siseriiklikku õigusesse. |
|
(13) |
Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis' sätete edasiarendamist, mis on seotud nõukogu 17. mai 1999. aasta otsuse 1999/437/EÜ (Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel nimetatud kahe riigi Schengeni acquis' rakendamises, kohaldamises ja edasiarendamises osalemise kohta sõlmitud lepingu teatavate rakenduseeskirjade kohta) ( 8 ) artikli 1 punktis B osutatud valdkonnaga. |
|
(14) |
Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukohta käsitleva protokolli artikli 3 kohaselt teatas Ühendkuningriik 3. juuli 2001. aasta kirjaga oma soovist osaleda käesoleva määruse vastuvõtmises ja kohaldamises. |
|
(15) |
Vastavalt nimetatud protokolli artiklile 1 ei osale Iirimaa käesoleva määruse vastuvõtmises. Sellest tulenevalt ning ilma et see mõjutaks eespool nimetatud protokolli artikli 4 kohaldamist, ei kohaldata käesoleva määruse sätteid Iirimaa suhtes, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
1. Liikmesriikide poolt kolmandate riikide kodanikele antavad elamisload koostatakse ühtses vormis ning neil on piisavalt ruumi käesoleva määruse lisas sätestatud teabe jaoks. ►M1 Kolmanda riigi kodanike elamisload antakse eraldi dokumendina välja formaadis ID 1 või ID 2. ◄ Iga liikmesriik võib ühtse vormi vastavale väljale lisada teabe loa iseloomu ja asjassepuutuva isiku õigusliku seisundi kohta, eelkõige info selle kohta, kas isikul on lubatud töötada.
2. Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
a) elamisluba — liikmesriigi ametivõimude poolt välja antud mis tahes luba, mis võimaldab kolmanda riigi kodanikul seaduslikult tema territooriumil viibida, välja arvatud:
i) viisad;
ii) varjupaigataotluse, elamisloa- või selle pikendamise taotluse läbivaatamise ajaks väljastatud load;
iia) erandolukorras väljastatud elamisload lubatud viibimise pikendamiseks maksimaalselt üheks kuuks;
iii) kuni kuuekuuliseks riigis viibimiseks nende liikmesriikide poolt antud load, kes ei kohalda 14. juunil 1985 Beneluxi Majandusliidu riikide, Saksamaa Liitvabariigi ja Prantsuse Vabariigi valitsuste vahel nende ühispiiridel kontrolli järkjärgulise kaotamise kohta sõlmitud Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni ( 9 ) artiklit 21;
b) kolmanda riigi kodanik — isik, kes ei ole liidu kodanik asutamislepingu artikli 17 lõike 1 tähenduses.
Artikkel 2
1. Artikli 7 lõikes 2 nimetatud korras kehtestatakse ühtse elamisloavormi täiendav tehnospetsifikaat järgmises:
a) täiendavad turvaelemendid ja -nõuded, sealhulgas tugevdatud võltsimis- ja järeletegemisvastased standardid;
b) ühtse elamisloa täitmise tehnilised menetlused ja reeglid;
c) ühtse elamisloa täitmise muud nõuded;
d) biomeetriliste tunnuste andmekandja ja selle turvalisuse tagamise, sealhulgas andmetele loata juurdepääsu ärahoidmise tehnospetsifikaadid;
e) näokujutise ja sõrmejäljekujutiste kvaliteedinõuded ja ühised standardid;
f) täielik loetelu täiendavatest siseriiklikest turvaelementidest, mida liikmesriigid saavad lisada vastavalt lisa punktile h.
2. Ühtse elamisloa värvilahendust võib muuta artikli 7 lõikes 2 osutatud korras.
Artikkel 3
Artikli 7 lõikes 2 nimetatud korras võidakse otsustada, et artiklis 2 nimetatud spetsifikaadid on salajased ja ei kuulu avaldamisele. Sellisel juhul tehakse need kättesaadavaks üksnes liikmesriikide määratud asutustele, kes vastutavad trükkimise eest, ning liikmesriigi või komisjoni poolt nõuetekohaselt volitatud isikutele.
Iga liikmesriik määrab ühe asutuse, kes vastutab ühtse elamisloa trükkimise eest. Liikmesriik teatab selle asutuse nime komisjonile ja teistele liikmesriikidele. Kaks või enam liikmesriiki võivad nimetada ühe ja sama asutuse. Igal liikmesriigil on õigus enda määratud asutust vahetada. Liikmesriik teatab sellest komisjonile ja teistele liikmesriikidele.
Artikkel 4
Isikul, kellele elamisluba on välja antud, on õigus kontrollida elamisloale kantud isikuandmeid ja vajaduse korral nõuda paranduste tegemist või kustutamist, ilma et see piiraks andmekaitsereeglite kohaldamist.
Elamisloale või artiklis 4a nimetatud elamisloa andmekandjale ei kanta teavet masinloetaval kujul, välja arvatud juhul, kui see on sätestatud käesolevas määruses või selle lisas või kui dokumendi väljastanud liikmesriik on seda vastavas reisidokumendis nimetanud kooskõlas oma siseriikliku õigusega. Liikmesriigid võivad lisa punktis 16 nimetatud kiibile salvestada andmeid e-teenuste, näiteks e-valitsuse ja e-äri jaoks ning samuti elamisloaga seonduvaid täiendavaid andmeid. Kogu siseriiklik teave tuleb siiski artiklis 4a nimetatud biomeetrilistest andmetest loogiliselt eraldada.
Käesoleva määruse kohaldamisel kasutatakse elamislubadele kantud biomeetrilisi tunnuseid üksnes järgmistel eesmärkidel:
a) dokumendi ehtsuse kontrollimiseks;
b) kasutaja isikusamasuse kontrollimiseks otseselt kättesaadavate võrreldavate tunnuste abil, kui elamisloa esitamine on nõutav siseriiklike õigusaktide kohaselt.
Artikkel 4a
Ühtne elamisloavorm hõlmab andmekandjat, mis sisaldab kasutaja näokujutist ja tema kahte sõrmejäljekujutist koostalitlusvõimelises vormingus. Andmed peavad olema turvatud ja andmekandja peab olema piisava salvestusmahu ja -võimega, et tagada andmete terviklus, autentsus ja konfidentsiaalsus.
Artikkel 4b
Käesoleva määruse kohaldamisel võtavad liikmesriigid kolmandate riikide kodanikelt biomeetrilised tunnused, mille hulka kuuluvad näokujutis ja kaks sõrmejäljekujutist.
Menetlus määratakse kindaks kooskõlas asjaomase liikmesriigi tavaga ning inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis ja ÜRO lapse õiguste konventsioonis sätestatud kaitsemeetmetega.
Kogutakse järgmisi biomeetrilisi tunnuseid:
— foto, mille on esitanud taotleja või mis tehakse taotluse esitamise ajal, ning
— kaks sõrmejäljekujutist, mis võetakse otsevajutusega ja registreeritakse digitaalselt.
Biomeetriliste tunnuste võtmise tehnospetsifikaadid määratakse kindlaks artikli 7 lõikes 2 nimetatud korras ning vastavalt ICAO standarditele ja liikmesriikide poolt oma kodanikele välja antud passidele nõukogu 13. detsembri 2004 aasta määrusega (EÜ) nr 2252/2004 (liikmesriikide poolt väljastatud passide ja reisidokumentide turvaelementide ja biomeetria standardite kohta) ( 10 ) kehtestatud tehnilistele spetsifikatsioonidele.
Sõrmejäljekujutiste võtmine on kohustuslik alates kuuendast eluaastast.
Sõrmejälgede andmise nõudest vabastatakse isikud, kellelt on füüsiliselt võimatu sõrmejälgi võtta.
Artikkel 5
Käesolevat määrust ei kohaldata kolmandate riikide kodanike suhtes, kes on:
— vaba liikumise õigust kasutavad liidu kodanike pereliikmed,
— Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalisteks olevate Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni osalisriikide kodanikud ning nende pereliikmed, kes kasutavad nimetatud lepingu kohast vaba liikumise õigust,
— kolmandate riikide kodanikud, kes on viisakohustusest vabastatud ning kellel on õigus liikmesriigis viibida kuni kolm kuud.
Artikkel 5a
Kui liikmesriigid kasutavad ühtset vormi muudel kui käesolevas määruses sätestatud eesmärkidel, tuleb võtta asjakohased meetmed tagamaks, et seda ei oleks võimalik segamini ajada artiklis 1 nimetatud elamisloaga ning eesmärk oleks kaardil selgelt märgitud.
Artikkel 6
Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed võetakse vastu artikli 7 lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetluse kohaselt.
Artikkel 7
1. Komisjoni abistab määruse (EÜ) nr 1683/95 artikli 6 lõike 2 alusel loodud komitee.
2. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7.
Otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõike 6 kohaseks tähtajaks kehtestatakse kaks kuud.
3. Komitee võtab vastu oma töökorra.
Artikkel 8
Käesolev määrus ei mõjuta liikmesriikide pädevust riikide ja territoriaalüksuste ning nende ametivõimude poolt väljastatud passide, isikut tõendavate dokumentide ja reisidokumentide tunnustamise alal.
Artikkel 9
Liikmesriigid võtavad artiklis 1 määratletud ühtse elamisloavormi kasutusele hiljemalt ühe aasta jooksul pärast artikli 2 lõike 1 punktis a nimetatud meetmete vastuvõtmist.
Nimetatud kuupäevast alates asendab käesolev määrus asjaomaste liikmesriikide jaoks ühismeedet 97/11/JSK.
Näokujutise salvestamine esmase biomeetrilise tunnusena võetakse kasutusele hiljemalt kaks aastat ja kahe sõrmejäljekujutise salvestamine hiljemalt kolm aastat pärast artikli 2 lõike 1 punktides d ja e ette nähtud vastavate tehniliste meetmete vastuvõtmist.
Juba väljastatud elamislubade kehtivust käesoleva määruse rakendamine aga ei mõjuta, kui asjaomane liikmesriik ei otsusta teisiti.
Käesoleva artikli kolmandas lõikes nimetatud näokujutise esimeste tehnospetsifikaatide vastuvõtmisele järgneva kaheaastase üleminekuaja jooksul võib jätkata elamislubade väljastamist kleebisena.
Ühtse elamisloavormi kasutuselevõtt ei mõjuta siiski varem muus vormis välja antud elamislubade kehtivust, kui asjaomane liikmesriik ei otsusta teisiti.
Artikkel 10
Käesolev määrus jõustub Euroopa Ühenduste Teatajas avaldamise päeval.
Käesolev määrus on Euroopa Ühenduse asutamislepingu kohaselt tervikuna siduv ja liikmesriikides vahetult kohaldatav.
LISA
a) Kirjeldus
Biomeetriliste andmetega elamisluba teostatakse eraldi dokumendina formaadis ID 1 või ID 2. See tugineb masinloetavaid viisasid (dokumendi 9303 osa 2) või masinloetavaid reisidokumente (dokumendi 9303 osa 3) käsitleva ICAO dokumendiga ettenähtud spetsifikaatidele. Elamisluba võib kleebisena väljastada üksnes artikli 9 kolmandas lõikes nimetatud tehnospetsifikaatide vastuvõtmisele järgneva kahe aasta jooksul. Elamisluba peab sisaldama järgmisi andmeid:
1. Dokumendi nimetus (elamisluba) väljaandnud liikmesriigi keel(t)es. ( 11 )
2. Dokumendi number (eriliste turvaelementidega ►M1 ————— ◄ ).
3.1. Nimi: perekonnanimi ja eesnimi või eesnimed antud järjekorras. (11)
4.2. “Kehtiv kuni” sisaldab asjassepuutuvat kehtivuse lõppkuupäeva või vajaduse korral ajaliselt piiramata kehtivust tähistavat sõna.
5.3. Väljaandmise koht ja kehtivuse alguskuupäev: elamisloa väljastamisaeg ja -koht. (11)
6.4. Loa liik: liikmesriigi poolt kolmanda riigi kodanikule antud elamisloa täpne liik (11) . ►M1 Vaba liikumise õigust mittekasutanud Euroopa Liidu kodaniku pereliikme elamisluba peab sisaldama märget “pereliige”. Kui tegemist on soodustatud isikutega Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/38/EÜ, mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil, ( 12 ) artikli 3 lõike 2 kohaselt, võivad liikmesriigid kasutada märget “soodustatud isik direktiivi 2004/38/EÜ artikli 3 lõike 2 kohaselt”. ◄
7.5.—9. Märkused: Liikmesriigid võivad lisada siseriiklikuks kasutamiseks vajalikke siseriiklike õigusaktide kohaseid andmeid ja märkusi kolmandate riikide kodanike kohta, sealhulgas andmeid võimaliku tööloa kohta. (12)
8. Kuupäev/allkiri/kinnitus: vajaduse korral väljaandnud asutuse allkiri ja pitser ning ning omaniku allkiri.
8.a Punktis 1 nimetatud dokumendi nimetust võib korrata ka kaardi allservas veel kahes keeles. Punktides 2 kuni 8 nimetatud andmed tuleks esitada dokumendi väljaandnud liikmesriigi keel(t)es. Väljaandnud liikmesriik võib lisada kas samal real või rida allpool teksti mõnes muus Euroopa Liidu institutsioonide ametlikus keeles, kuid kokku mitte rohkem kui kahes keeles.
9. Trükitud osa sisaldab liikmesriigi embleemi, võimaldamaks elamisluba eristada ning tõendada selle päritolu.
10. Masinloetav osa. Masinloetav osa peab vastama ICAO juhistele.
11. Masinloetav osa sisaldab trükitud teksti taustatrükis, mis tähistab väljaandvat liikmesriiki. See tekst ei või mõjutada masinloetava osa tehnilisi omadusi.
12. Metalliseeritud varjatud kujutis, mis sisaldab liikmesriigi riigitähist, kui tegemist on kleebisega.
13. OVD (optiliselt muutuv märk) (kinegramm või samaväärne märk), mis on vähemalt sama tuvastuskvaliteedi ja turvalisustasemega kui parajasti ühtsel viisavormil kasutatav märk.
14. Kui elamisluba teostatakse eraldi dokumendina, kinnitatakse sellele väljale foto ning kinnistatakse see kaardi pinnaga püsivalt ühendamise või kuumlamineerimise teel, kusjuures igal juhul tuleb lisada optiliselt muutuv märk.
Kui elamisluba teostatakse kleebisena, kantakse sellele väljale kõrgete turvalisusnõuete kohaselt teostatud foto.
15. Eraldi dokumendi puhul on tagaküljel järgmised lisateabe lahtrid:
— sünniaeg ja -koht, (12)
— kodakondsus, (12)
— sugu, (12)
— märkused, (12)
Märkida võib ka loaomaniku aadressi. (12)
16. Andmekandjana kasutatakse raadiosageduskiipi vastavalt artiklile 4a. Liikmesriigid võivad andmeid salvestada nimetatud kiibile või lisada elamisloale riigisiseseks kasutamiseks alternatiivliidese või eraldi kontaktkiibi, mis paikneb loa tagaküljel ning mis vastab ISO standarditele ja ei takista mingil moel raadiosageduskiibi kasutamist.
17. ICAO sümbol, mis tähistab kontaktivaba kiibiga masinloetavat reisidokumenti (e-MRTD).
b) Värvus, trükiprotsess
Liikmesriigid kehtestavad värvuse ja trükiprotsessi vastavalt käesoleva lisaga ettenähtud ühtsele vormile ning käesoleva määruse artikli 2 kohaselt kehtestatavale tehnospetsifikaadile.
c) Materjal
Isiku- või muid andmeid sisaldava elamisloa valmistamiseks kasutatav paber peab vastama järgmistele miinimumnõuetele:
— optiliste valgenditeta,
— kahetooniliste vesimärkidega,
— turvaainetega, mis kaitsevad keemilise kustutamise eest,
— värviliste kiududega (osaliselt nähtavad, osaliselt UV-fluorestseerivad),
— UV-fluorestseerivate planšettidega.
Kleebisena väljastataval elamisloal vesimärke ei kasutata.
Kui isikuandmeid sisaldav kaart on täielikult plastist, ei ole üldjuhul võimalik paberi puhul kasutatavaid ehtsusmärke kasutada. Nimetatud märkide puudumine tuleb seepärast kompenseerida turvatrüki, optiliselt muutuvate märkide või allpool toodud täiendava turvalisusstandardeid ületava trükitehnika kasutamise teel. Kasutatavate materjalide peamised turvaelemendid peaksid olema ühtse kujundusega.
d) Trükitehnika
Kasutatakse järgmisi trükitehnikaid:
— tausta trükkimiseks:
—kahetoonilised giljošid,
fluorestseerivad spektrivärvused,
UV-fluorestseeriv ületrükk,
tõhusad võltsimis- ja järeletegemisvastased motiivid,
paberkaartide ja kleebiste puhul reagenttrükivärvide kasutamine.
Paigutus kaardi esiküljel peab erinema paigutusest tagaküljel;
— vormide trükkimine:
—integreeritud mikrotrüki abil (kui see ei sisaldu juba taustatrükis);
— nummerdamine:
—trükkides (võimaluse korral erilises numbri- või kirjaliigis ning UV-fluorestseeriva värviga) või kaartide puhul samas tehnikas kui isikuandmete pealekandmisel. Kleebiste puhul on kohustuslik fluorestseeriva värvi ja erilises kirjaliigis trükitud numeratsioon.
Kleebiste puhul kasutatakse ka varjatud kujutisi sisaldavat sügavtrükki, mikrokirja ja optiliselt muutuvat värvi. Täielikult plastist valmistatud kaartidel kasutatakse ka täiendavaid optiliselt muutuvaid turvaelemente, milleks on vähemalt optiliselt muutuv trükivärv või samaväärsed vahendid. Turvatrüki peamised elemendid peaksid olema ühtse kujundusega.
e) Kaitse kopeerimise eest
Elamisloakleebisel või elamisloakaardi esiküljel kasutatakse optiliselt muutuvat märki, mis on vähemalt sama tuvastuskvaliteedi ja turvalisustasemega kui parajasti ühtsel viisavormil kasutatav märk. See optiliselt muutuv märk inkorporeeritakse kas kaarti, kuumlaminaati või optiliselt muutuvasse kattekihti või, kui tegemist on kleebisega, lisatakse metallitud optiliselt muutuva märgi kujul (sügavtrükk ületrükiga).
f) Trükitehnika
Et tagada elamisloale kantavate andmete nõuetekohane kaitse võltsimise ja järeletegemise eest, kantakse isikuandmed, sealhulgas foto, omaniku allkiri ja muud põhiandmed tulevikus püsivalt dokumendi põhimaterjalile. Foto kinnitamise tavapäraseid viise enam ei kasutata.
Kasutada võib järgmisi täitmistehnikaid:
— lasertrükkimine,
— termoülekanne,
— jugatrükkimine,
— fotografeerimine,
— lasergraveerimine.
Et tagada isikuandmete piisav kaitse muutmiskatsete eest, on lasertrükkimise, termoülekande või fototehnikate kasutamise korral kohustuslik kuumlamineerimine koos optiliselt muutuva turvamärgi pealekandmisega. Kaardi vormis elamisload peavad olema nimetatud viisil lamineeritud ka juhul, kui nende valmistamisel kasutati jugatrükki. Kuna reisidokumentide korduv kuumlamineerimine seoses neisse kleebise vormis elamislubade kinnitamisega ei ole soovitav, on kleebiste väljaandmisel ainus võimalik tehnika jugatrükkimine. Plastkaartide (täielikult või osaliselt sünteetilisest materjalist) puhul kasutatakse lasergraveerimist.
|
g) |
Liikmesriigid võivad punktide c, d ja e puhul kehtestada täiendavaid turvaelemente, kui need on kooskõlas kõnealustes küsimustes juba tehtud otsustega. Tehnilised nõuded ja turvaelemendid peavad vastama ühtse viisavormi kehtestamist käsitlevas määruses (EÜ) nr 1683/95 sätestatud nõuetele ja spetsifikaadile. |
|
h) |
Liikmesriigid võivad lisada samuti täiendavaid siseriiklikke turvaelemente, eeldusel et need sisalduvad käesoleva määruse artikli 2 lõike 1 punkti f kohaselt kindlaks määratud loetelus, ning eeldusel, et need on vastavuses järgmiste näidisvormide ühtlustatud väljanägemisega ja et sellega ei vähendata ühtsete turvaelementide tõhusust. |
|
|
|
|
|
|
|
( 1 ) EÜT C 180 E, 26.6.2001, lk 304.
( 2 ) Arvamus on esitatud 12. detsembril 2001 (Euroopa Ühenduste Teatajas seni avaldamata).
( 3 ) EÜT C 19, 23.1.1999, lk 1.
( 4 ) EÜT L 7, 10.1.1997, lk 1.
( 5 ) EÜT L 164, 14.7.1995, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 334/2002 (EÜT L 53, 23.2.2002, lk 7).
( 6 ) EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31.
( 7 ) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.
( 8 ) EÜT L 176, 10.7.1999, lk 31.
( 9 ) EÜT L 239, 22.9.2000, lk 19.
( 10 ) ELT L 385, 29.12.2004, lk 1.
( 11 ) Kui see teave on esitatud ametlikus keeles, mille puhul ei kasutata ladina tähestikku, tuleks kanded translitereerida ladina kirja.
( 12 ) ELT L 158, 30.4.2004, lk 77.
