2002R0494 — ET — 01.01.2016 — 001.001
Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest
|
KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 494/2002 19. märts 2002, (ELT L 077 20.3.2002, lk 8) |
Muudetud:
|
|
|
Euroopa Liidu Teataja |
||
|
nr |
lehekülg |
kuupäev |
||
|
L 275 |
20 |
20.10.2015 |
||
KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 494/2002
19. märts 2002,
millega kehtestatakse ICES III, IV, V, VI ja VII alapiirkonna ning VIII alapiirkonna a, b, d ja e rajooni merluusivarude taastamise täiendavad tehnilised meetmed
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse nõukogu 30. märtsi 1998. aasta määrust (EÜ) nr 850/98 kalavarude kaitsest noorte mereorganismide kaitseks võetud tehniliste meetmete kaudu, ( 1 ) viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 973/2001, ( 2 ) eriti selle artikli 45 lõiget 1,
ning arvestades järgmist:|
(1) |
Rahvusvaheline Mereuurimise Nõukogu (ICES) teatas 2000. aasta novembris, et ICES III, IV, V, VI ja VII alapiirkonna ning VIII alapiirkonna a, b, d ja e rajooni merluusivarud on tõsises hävimisohus. |
|
(2) |
Suur osa merluusivarudest eluneb ICES V, VI ja VII alapiirkonnas ja VIII alapiirkonna a, b, d ja e rajoonis. |
|
(3) |
Komisjoni 14. juuni 2001. aasta määruses (EÜ) nr 1162/2001 (ICES III, IV, V, VI ja VII alapiirkonnas ning VIII alapiirkonna a, b, d ja e rajoonis merluusivarude taastamiseks võetavate meetmete kohta ning seonduvate tingimuste kohta kalalaevade tegevuse kontrollimiseks) ( 3 ) nähakse merluusivarude taastamiseks ette mitmed täiendavad tehnilised meetmed. |
|
(4) |
Need tehnilised meetmed jäävad kehtima kuni 1. märtsini 2002. Selleks kuupäevaks ei ole muudatuste tegemine määruses (EÜ) nr 850/98 veel lõpetatud. Meetmete kohaldamise katkestamine tekitaks merluusivarudele tõsist kahju. |
|
(5) |
Seepärast tuleb viivitamata tegutseda, et tagada määrusega (EÜ) nr 1162/2001 ettenähtud meetmete kohaldamise jätkamine, kuni nõukogu määruse (EÜ) nr 850/98 muudatused vastu võtab. |
|
(6) |
Kalapüük alla 100millimeetrise võrgusilma suurusega piimtraalnootadega piirkondades, mis muidu on muude 100millimeetrise võrgusilma suurusega veetavate püünistega kalapüügiks keelatud, ei kahjusta tõenäoliselt merluusivarude kaitset, sest piimtraalnootadega kalapüügil on kaaspüüki sattuvate merluuside hulk on väga väike. Siiski tuleb tagada, et kaaspüügi väikest hulka ei ületataks, ja piirata sellise püügi aega ja geograafilist piirkonda. |
|
(7) |
Määruse (EÜ) nr 1162/2001 artikli 2 lõikega 2 nähakse ette erand, mis on põhjendatud asjaoluga, et merluusipüügi piirangud põhjustaksid päevakaupa tegutsevatele väikestele kalalaevadele tõsiseid majandusprobleeme. Merluusivarude kaitse ja taastamise seisukohast pole sellel erandil märkimisväärseid tagajärgi. Seetõttu tuleks erandit edasi kohaldada. |
|
(8) |
Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas kalanduse ja akvakultuuri korralduskomitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Käesolevat määrust kohaldatakse kalalaevade suhtes, mis tegutsevad ICES V ja VI alapiirkonnas ning ICES VII alapiirkonna b, c, f, g, h, j ja k ning VIII alapiirkonna a, b, d ja e rajoonis.
Artikkel 1a
Käesoleva määruse tähenduses on „soovimatu püük” juhuslikult püütud mereorganismid, mis vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013 ( 4 ) artiklile 15 tuleb lossida ja arvestada kvoodist maha kas seetõttu, et need on kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõdust väiksemad, või seetõttu, et neid püüti suuremas koguses, kui on saagi koostise eeskirjade või kaaspüügi eeskirjadega lubatud.
Artikkel 2
1. Olenemata määruse (EÜ) nr 850/98 artikli 4 lõikes 4 ja artiklis 15 sätestatud tingimustest, ei tohi 55—99 mm võrgusilmaga veetavaid püüniseid (välja arvatud piimtraalnooti) kasutavate laevade pardal hoitavad merluusisaagid (Merluccius merluccius) ületada 20 % pardal hoitava mereorganismide kogusaagi massist ja 55—99 mm võrgusilmaga piimtraalnooti kasutavate laevade pardal hoitavad merluusisaagid (Merluccius merluccius) 5 % pardal hoitava mereorganismide kogusaagi massist.
2. Lõikes 1 sätestatud tingimusi ei kohaldata alla 12 meetri pikkuste laevade suhtes, mis pöörduvad sadamasse tagasi 24 tunni jooksul viimasest väljumisajast arvates.
3. Lõiget 1 ei kohaldata soovimatu püügina püütud merluusi suhtes, mille suhtes kehtib määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 15 sätestatud lossimiskohustus. Selline soovimatu püük lossitakse ja arvestatakse kvoodist maha.
Artikkel 3
Keelatud on kasutada:
a) veetavate püüniste (v.a piimtraalnoodad) üle 55 mm võrgusilmaga noodapärasid ja/või võrgupikendusi, mis ei ole valmistatud kuni 6 mm jämedusest üheniidilisest võrgumaterjalist või kuni 4 mm jämedusest kaheniidilisest võrgumaterjalist, välja arvatud ICES V ja VI alapiirkonnas;
b) veetavaid põhjavõrke (välja arvatud piimtraalnoodad), mille noodapära võrgusilm on 70—89 mm ja ümbermõõt, liitekohad ja palistused välja jättes, on mis tahes suunas üle 120 võrgusilma;
c) veetavaid põhjavõrke, milles esineb nelinurkseid võrgusilmasid, mille servad ei ole ligikaudselt võrdse pikkusega;
d) veetavaid põhjavõrke, mille külge on mis tahes viisil kinnitatud alla 100 mm võrgusilmaga noodapära, välja arvatud juhul, kui see on võrgu eesosa külge õmmeldud.
Artikkel 4
Pardal on keelatud hoida või kasutada piimtraalnooti, mille võrgusilma suurus on 70 mm või rohkem, välja arvatud juhul, kui sellise võrgu esiosa terve ülemine pool koosneb võrgutükist, mille iga üksiku silma suurus on vähemalt 180 mm ja mis on kinnitatud:
— vahetult ülemise selise külge, või
— kõige rohkem kolme mis tahes silmasuurusega võrgusilmarea külge, mis omakorda on kinnitatud vahetult ülemise selise külge.
Võrgutükk peab ulatuma võrgu tagumise osa suunas vähemalt sellise arvu võrgusilmade ulatuses, mis saadakse:
a) jagades piimi meetrites väljendatud pikkuse arvuga 12;
b) korrutades punkti a kohaselt saadud tulemuse arvuga 5 400 ;
c) jagades punkti b kohaselt saadud tulemuse võrgutüki väikseima millimeetrites väljendatud võrgusilmaga;
d) jättes punkti c kohaselt saadud tulemuse puhul arvestamata kümnendmurrud ja muud murdosad.
Artikkel 5
1. Lõike 2 kohaldamiseks määratletakse järgmised geograafilised piirkonnad:
a) piirkond, mis on piiratud järgmisi geograafilisi koordinaate ühendavate sirgjoontega, välja arvatud selle piirkonna osad, mis ulatuvad 12 meremiilini Iirimaa lähtejoontest:
53o30'N, 11o00'W
53o30'N, 12o00'W
53o00'N, 12o00'W
51o00'N, 11o00'W
49o30'N, 11o00'W
49o30'N, 07o00'W
51o00'N, 07o00'W
51o00'N, 10o30'W
51o30'N, 11o00'W
53o30'N, 11o00'W;
b) piirkond, mis on piiratud järgmisi geograafilisi koordinaate ühendavate sirgjoontega, välja arvatud selle piirkonna osad, mis ulatuvad 12 meremiilini Prantsusmaa lähtejoontest:
48o00'N, 06o00'W
48o00'N, 07o00'W
45o00'N, 02o00'W
44o00'N, 02o00'W
punkt Prantsusmaa rannikul asukohaga 44o00'N
punkt Prantsusmaa rannikul asukohaga 45o30'N
45o30'N, 02o00'W
45o45'N, 02o00'W
48o00'N, 06o00'W.
2. Lõikes 1 määratletud piirkondades:
— on keelatud kalapüük veetavate püünistega, välja arvatud piimtraalnoodad, mille võrgusilma suurus on 55—99 mm,
— on keelatud osaliselt või täielikult vette lasta või muul viisil kasutada veetavaid püüniseid, välja arvatud piimtraalnoodad, mille võrgusilma suurus on 55—99 mm,
— tuleb kõik veetavad püünised, mille võrgusilma suurus on 55—99 mm, välja arvatud piimtraalnoodad, sorida ja stoovida vastavalt 1. oktoobri 1993. aasta määruse (EMÜ) nr 2847/93 (ühise kalanduspoliitika suhtes rakendatava kontrollisüsteemi loomise kohta) ( 5 ) artikli 20 lõikes 1 sätestatud tingimustele.
Lõike 1 punktis a määratletud piirkondades:
— on keelatud kalapüük seisevpüünistega, mille võrgusilma suurus on alla 120 mm,
— on keelatud osaliselt või täielikult vette lasta või muul viisil kasutada seisevpüüniseid, mille võrgusilma suurus on alla 120 mm,
— tuleb kõik alla 120 mm võrgusilmaga seisevpüünised sorida ja stoovida vastavalt määruse (EMÜ) nr 2847/93 artikli 20 lõikes 1 sätestatud tingimustele.
Lõike 1 punktis b määratletud piirkondades:
— on keelatud kalapüük seisevpüünistega, mille võrgusilma suurus on alla 100 mm,
— on keelatud osaliselt või täielikult vette lasta või muul viisil kasutada seisevpüüniseid, mille võrgusilma suurus on alla 100 mm,
— tuleb kõik alla 100 mm võrgusilmaga seisevpüünised sorida ja stoovida vastavalt määruse (EMÜ) nr 2847/93 artikli 20 lõikes 1 sätestatud tingimustele.
Artikkel 6
1. Artikli 5 lõike 1 punktis a määratletud piirkonnas võib piimtraalnooti, mille võrgusilma suurus on 55—99 mm, kasutada või osaliselt või täielikult vette lasta ainult pikkuskraadist 07o30'W ida poole jääval alal ja ainult ajavahemikus aprillist oktoobrini.
2. Artikli 5 lõike 1 punktis b määratletud piirkonnas võib piimtraalnooti, mille võrgusilma suurus on 55—99 mm, kasutada või osaliselt või täielikult vette lasta ainult laiuskraadist 46o00'N lõuna poole jääval alal ja ainult ajavahemikus juunist septembrini.
3. Nendes artikli 5 lõike 1 punktides a ja b määratletud piirkondade osades, mis asuvad väljaspool lõigetes 1 ja 2 nimetatud piirkondi, soritakse ja stoovitakse kõik piimtraalnoodad, mille võrgusilma suurus on 55—99 mm, vastavalt määruse (EMÜ) nr 2847/93 artikli 20 lõikes 1 sätestatud tingimustele.
Artikkel 7
Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Ühenduste Teatajas.
Käesolevat määrust kohaldatakse alates 1. märtsist 2002.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
( 1 ) EÜT L 125, 27.4.1998, lk 1.
( 2 ) EÜT L 137, 19.5.2001, lk 1.
( 3 ) EÜT L 159, 14.6.2001, lk 4.
( 4 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1380/2013, 11. detsember 2013, ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22).
( 5 ) EÜT L 261, 20.10.1993, lk 1.