Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu

milles käsitletakse tarbijale suunatud finantsteenuste kaugturustust ja millega muudetakse nõukogu direktiivi 90/619/EMÜ ning direktiive 97/7/EÜ ja 98/27/EÜ

1. Käesoleva direktiivi eesmärk on ühtlustada tarbijale suunatud finantsteenuste kaugturustust käsitlevaid liikmesriikide õigusnorme.

2. Selliste finantsteenuseid käsitlevate lepingute puhul, mis sisaldavad esialgset teenuse osutamise lepingut, millele järgnevad järjestikused toimingud või aja jooksul eraldi tehtavad sama laadi toimingud, kohaldatakse käesoleva direktiivi sätteid üksnes esialgse lepingu suhtes.

Kui esialgne teenuse osutamise leping puudub, kuid samad lepinguosalised teevad järjestikuseid toiminguid või aja jooksul eraldi sama laadi toiminguid, kohaldatakse artikleid 3 ja 4 üksnes esimese toimingu suhtes. Kui rohkem kui aasta jooksul ei ole sama laadi toimingut tehtud, loetakse järgmine toiming uue toimingute sarja esimeseks toiminguks, mistõttu kohaldatakse artikleid 3 ja 4.

a) sidevahendi abil sõlmitud leping — finantsteenuseid käsitlev leping, mille teenuste osutaja ja tarbija on sõlminud sellise kaugmüügi- või teenuste osutamise skeemi alusel, mida pakub teenuste osutaja, kes kõnealuse lepingu täitmiseks kasutab üksnes üht või mitut kaugsidevahendit kuni lepingu sõlmimiseni, viimane kaasa arvatud;

b) finantsteenus — panga-, krediidi-, kindlustus-, personaalpensioni, investeerimis- või makseteenus;

c) teenuste osutaja — füüsiline isik või avalik- või eraõiguslik juriidiline isik, kes oma majandus- või kutsetegevuse raames osutab teenuseid sidevahendi abil sõlmitud lepingute alusel;

d) tarbija — füüsiline isik, kes käesolevas direktiivis käsitletud sidevahendi abil sõlmitud lepingute raames tegutseb eesmärkidel, mis ei ole seotud tema majandus- ega kutsetegevusega;

e) kaugsidevahendid — vahendid, mida võib kasutada teenuse kaugturustamiseks teenuste osutaja ja tarbija vahel, ilma et nad peaksid üheaegselt füüsiliselt kohal viibima;

f) püsiv andmekandja — vahend, mis võimaldab tarbijal säilitada isiklikult talle suunatud teavet nii, et sellele on võimalik hilisemaks kasutamiseks ligi pääseda teabe eesmärgiga vastavuses oleva aja jooksul, ja mis võimaldab säilitatud teavet muutmata kujul taasesitada;

g) kaugsidevahendi operaator või tarnija — füüsiline või avalik- või eraõiguslik juriidiline isik, kelle kutse- või majandustegevus on seotud ühe või mitme kaugsidevahendi kättesaadavaks tegemisega teenuste osutajatele.

1. Tarbijale antakse aegsasti enne seda, kui ta ennast sidevahendi abil sõlmitud lepingu või tehtud pakkumisega seob, järgmine teave, mis käsitleb:

a) teenuste osutaja isikuandmed ja põhiline majandustegevus, teenuste osutaja asukoha aadress ning muu tarbija ja teenuste osutaja suhete seisukohast oluline koha-aadress;

b) tarbija elukohaliikmesriigis asuva teenuste osutaja esindaja isikuandmed ning sellise esindaja olemasolu korral tarbija ja esindaja suhete seisukohast oluline koha-aadress;

c) kui tarbijal on ärilised suhted kutseala esindajaga, kes ei ole teenuste osutaja, kõnealuse kutseala esindaja isikuandmed, amet, milles ta tarbijaga suheldes tegutseb ning tarbija ja kutseala esindaja suhete seisukohast oluline koha-aadress;

d) kui teenuste osutaja on registreeritud äriregistris või muus samalaadses avalikus registris, siis see äriregister, millesse teenuste osutaja on kantud, tema registreerimisnumber või samaväärne identifitseerimisvõimalus selles registris;

e) kui teenuste osutaja tegevus sõltub loasüsteemist, siis üksikasjad asjakohase järelevalve teostaja kohta;

a) finantsteenuse peamiste omaduste kirjeldus;

b) koguhind, mille tarbija teenuste osutajale finantsteenuse eest tasub, sealhulgas kõik seonduvad tasud, maksed ja kulud, ning kõik teenuste osutaja vahendusel tasutavad maksud või, kui täpset hinda ei ole võimalik näidata, hinna arvutamise alus, mis võimaldab tarbijal hinda kontrollida;

c) vajaduse korral teatis selle kohta, et finantsteenus on seotud vahenditega, millega nende eriomaduste või tehtavate toimingute tõttu kaasnevad erilised riskid või mille hind sõltub finantsturgude kõikumistest, mida teenuste osutajal ei ole võimalik mõjutada, ja et varasem käitumine ei võimalda prognoosida tulevast käitumist;

d) teave võimaluse kohta, et eksisteerib ka muid makse ja/või kulusid, mida ei tasuta teenuste osutaja vahendusel või mida teenuste osutaja ei kehtesta;

e) esitatud teabe kehtivusaega käsitlevad võimalikud piirangud;

f) maksmise ja täitmise kord;

g) kaugsidevahendite kasutamisega tarbijale kaasnevad erilised lisakulud, kui selliseid lisakulusid sisse nõutakse;

3) sidevahendi abil sõlmitud lepingut:

a) artiklis 6 nimetatud taganemisõiguse olemasolu või puudumine ning juhul, kui taganemisõigus on olemas, selle kehtivusaeg ja rakendamise tingimused, sealhulgas teave summa kohta, mille tasumist tarbijalt võidakse artikli 7 lõike 1 alusel nõuda, ning kõnealuse õiguse rakendamata jätmise tagajärjed;

b) sidevahendi abil sõlmitud lepingu minimaalne kehtivusaeg selliste finantsteenuste puhul, mida tuleb osutada pidevalt või korduvalt;

c) teave poolte kõikide võimalike õiguste kohta lõpetada leping varem või ühepoolselt sidevahendi abil sõlmitud lepingu tingimuste tõttu, sealhulgas sanktsioonide kohta, mis lepingust sellisel juhul tuleneda võivad;

d) praktilised suunised taganemisõiguse rakendamise kohta, mis sisaldavad muuhulgas aadressi, kuhu taganemisteatis saata tuleks;

e) liikmesriik või -riigid, kelle õiguse alusel teenuste osutaja enne sidevahendi abil lepingu sõlmimist tarbijaga suhteid loob;

f) sidevahendi abil sõlmitud lepingu suhtes kohaldatava ja/või pädevat kohut käsitleva õiguse lepingulised tingimused;

g) millises keeles või millistes keeltes lepingulised tingimused ja käesolevas artiklis nimetatud eelteave esitatakse ning millises keeles või millistes keeltes kohustub teenuste osutaja kokkuleppel tarbijaga edastama teavet kõnealuse sidevahendi abil sõlmitud lepingu kehtivusaja jooksul;

a) kas sidevahendi abil sõlmitud lepingu osapooleks oleva tarbija käsutuses on kohtuväline kaebuste ja kahjuhüvitusnõuete mehhanism ning kui on, selle kasutamise võimalused;

b) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 1994. aasta direktiivis 94/19/EÜ (hoiuste tagamise skeemide kohta) ( 1 ) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. märtsi 1997. aasta direktiivis 97/9/EÜ (investeeringute tagamise skeemide kohta) ( 2 ) käsitlemata tagatisfondide või muu hüvitamiskorra olemasolu.

2. Lõikes 1 nimetatud teave, mille kaubanduslik eesmärk tuleb selgesõnaliselt väljendada, esitatakse selgelt ja arusaadavalt, kasutatud kaugsidevahendite seisukohast asjakohasel viisil, võttes eelkõige nõuetekohaselt arvesse äritehingute suhtes kohaldatavaid hea usu põhimõtteid ja põhimõtteid, mis reguleerivad nende isikute kaitset, kes ei saa liikmesriikide õiguse kohaselt oma nõusolekut anda, näiteks alaealised.

a) teenuste osutaja isikuandmed ja teenuste osutaja algatatud telefonikõne kaubanduslik eesmärk tuleb selgesõnaliselt väljendada iga tarbijaga peetava vestluse alguses;

b) kui tarbija annab selleks selgesõnalise nõusoleku, tuleb esitada üksnes järgmine teave:

— tarbijaga ühenduses oleva isiku isikuandmed ja tema seos teenuste osutajaga,

— finantsteenuse peamiste omaduste kirjeldus,

— koguhind, mille tarbija peab teenuste osutajale finantsteenuse eest tasuma, sealhulgas kõik teenuste osutaja vahendusel tasutavad maksud või, kui täpset hinda ei ole võimalik näidata, hinna arvutamise alus, mis võimaldab tarbijal hinda kontrollida,

— teave võimaluse kohta, et eksisteerib ka muid makse ja/või kulusid, mida ei tasuta teenuste osutaja vahendusel või mida teenuste osutaja ei kehtesta,

— artiklis 6 nimetatud taganemisõiguse olemasolu või puudumine ja juhul, kui taganemisõigus on olemas, selle kehtivusaeg ja rakendamise tingimused, sealhulgas teave summa kohta, mille tasumist tarbijalt võidakse artikli 7 lõike 1 alusel nõuda.

Teenuste osutaja teavitab tarbijat, et taotluse korral võib saada lisateavet, ja kirjeldab kõnealuse lisateabe laadi. Igal juhul annab teenuste osutaja täieliku teabe, kui ta on täitnud artiklis 5 sätestatud kohustused.

4. Enne lepingu sõlmimist tarbijale edastatav lepingulisi kohustusi käsitlev teave peab olema kooskõlas nende lepinguliste kohustustega, mis tuleneksid sidevahendi abil sõlmitava lepingu suhtes eeldatavasti kohaldatavast õigusest, kui selline leping sõlmitaks.

1. Kui finantsteenuseid reguleerivas ühenduse õiguses on sätteid, mis sisaldavad lisaks artikli 3 lõikes 1 loetletud nõuetele muid eelteabele esitatavaid nõudeid, jätkatakse kõnealuste nõuete kohaldamist.

2. Kuni suurema ühtsuse saavutamiseni võivad liikmesriigid säilitada või kehtestada rangemad sätted eelteabele esitatavate nõuete kohta, kui sellised sätted on kooskõlas ühenduse õigusega.

3. Liikmesriigid edastavad komisjonile siseriiklikud sätted käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 nimetatud eelteabele esitatavate nõuete kohta, kui need nõuded on esitatud lisaks artikli 3 lõikes 1 loetletud nõuetele. Komisjon võtab edastatud siseriiklikke sätteid arvesse artikli 20 lõikes 2 nimetatud aruande koostamisel.

4. Et saavutada kõikide asjakohaste vahendite abil suurem läbipaistvus, tagab komisjon, et teave talle edastatud siseriiklike sätete kohta on kättesaadav nii tarbijatele kui ka teenuste osutajatele.

5. Juhul kui kohaldatakse ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/2366 ( 3 ), asendatakse käesoleva direktiivi artikli 3 lõike 1 kohased teabe andmist käsitlevad sätted (välja arvatud lõike 2 punktid c–g, lõike 3 punktid a, d ja e ning lõike 4 punkt b) direktiivi (EL) 2015/2366 artiklitega 44, 45, 51 ja 52.

1. Teenuste osutaja edastab tarbijale kõik lepingulised tingimused ning artikli 3 lõikes 1 ja artiklis 4 nimetatud teabe paberkandjal või mõnel muul tarbijale ligipääsetaval püsival andmekandjal aegsasti enne seda, kui tarbija ennast mõne sidevahendi abil sõlmitud lepingu või tehtud pakkumisega seob.

2. Teenuste osutaja peab täitma lõikes 1 sätestatud kohustuse kohe pärast lepingu sõlmimist, kui leping on sõlmitud tarbija taotlusel, kasutades sellist kaugsidevahendit, mis ei võimalda lepinguliste tingimuste ja teabe esitamist vastavalt lõikele 1.

3. Mis tahes ajal lepingulise suhte kehtivusaja jooksul on tarbijal õigus saada taotluse korral lepingulised tingimused paberkandjal. Lisaks on tarbijal õigus muuta kasutatavat kaugsidevahendit, välja arvatud juhul, kui see ei ole kooskõlas sõlmitud lepingu või osutatava finantsteenuse laadiga.

1. Liikmesriigid tagavad, et tarbijal on 14 kalendripäeva jooksul võimalik lepingust taganeda ilma sanktsioonideta ja põhjust esitamata. Seda tähtaega pikendatakse 30 kalendripäevani sidevahendi abil sõlmitud lepingute puhul, mis on seotud direktiivis 90/619/EMÜ käsitletud elukindlustusega ja personaalpensioniga seotud toimingutega.

— kas sidevahendi abil lepingu sõlmimise päevast, välja arvatud eespool nimetatud elukindlustuse puhul, mille tähtaeg algab hetkest, mil tarbijat teavitatakse sidevahendi abil lepingu sõlmimisest, või

— päevast, mil tarbija saab lepingulised tingimused ja artikli 5 lõigetele 1 või 2 vastava teabe, juhul kui see kuupäev on hilisem kui esimeses taandes nimetatud kuupäev.

Liikmesriigid võivad lisaks taganemisõigusele ette näha, et investeerimisteenuseid käsitlevate lepingute rakendamine peatatakse käesolevas lõikes sätestatud tähtajaks.

a) selliste finantsteenuste suhtes, mille hind sõltub finantsturgude kõikumistest, mida teenuste osutajal ei ole võimalik mõjutada ja mis võivad toimuda taganemise tähtaja jooksul, näiteks teenused, mis on seotud:

— rahaturu instrumentidega,

— vabalt kaubeldavate väärtpaberitega,

— ühisinvesteerimisettevõtjate osakutega,

— finantsfutuuride lepingutega, sealhulgas võrdväärsete sularahas makstavate finantsinstrumentidega,

— tähtpäevaintressiga lepingutega (forward interest-rate agreement — FRA),

— intressimäära vahetuslepingute, valuuta vahetuslepingute ning väärtpaberite ja võlakohustuste saldo vahetuslepingutega,

— käesolevas punktis nimetatud finantsinstrumentide ostu- ja müügioptsioonidega, sealhulgas võrdväärsete sularahas makstavate finantsinstrumentidega. See liik hõlmab eriti valuutaoptsioone ja intressimääraoptsioone;

b) reisi- ja pagasikindlustuspoliiside või samalaadsete lühiajaliste kindlustuspoliiside suhtes, mille kehtivusaeg on alla ühe kuu;

c) selliste lepingute suhtes, mille mõlemad pooled on tarbija selgesõnalisel taotlusel täielikult täitnud enne seda, kui tarbija oma taganemisõigust rakendab.

a) sellise krediidi suhtes, mis on ette nähtud esmajoones maa või olemasoleva või projekteeritava ehitise omandiõiguste saamiseks või säilitamiseks või ehitise renoveerimiseks või parendamiseks, või

b) sellise krediidi suhtes, mille tagatiseks on kas hüpoteek või kinnisvara või kinnisvaraga seotud õigus, või

c) ametiisiku teenuseid kasutavate tarbijate avalduste suhtes, kui asjaomane ametiisik kinnitab, et tarbijale on tagatud artikli 5 lõikes 1 sätestatud õigused.

Käesolev lõige ei piira nende tarbijate õigust mõtlemisajale, kes elavad liikmesriikides, kus käesoleva direktiivi vastuvõtmise ajal selline õigus eksisteerib.

4. Liikmesriigid, kes kasutavad lõikes 3 sätestatud võimalust, teatavad sellest komisjonile.

5. Komisjon edastab liikmesriikide esitatud teabe Euroopa Parlamendile ja nõukogule ning tagab teabe kasutamise võimaluse ka seda taotlevatele tarbijatele ja teenuste osutajatele.

6. Kui tarbija rakendab oma taganemisõigust, teatab ta sellest enne asjaomase tähtaja möödumist artikli 3 lõike 1 punkti 3 alapunkti d kohaselt talle antud praktilisi suuniseid järgides ja kasutades vahendeid, mille vastavust siseriiklikule õigusele on võimalik tõendada. Tähtaega loetakse järgituks, kui teatis, juhul kui see on paberkandjal või mõnel muul saajale ligipääsetaval püsival andmekandjal, on saadetud enne tähtaja möödumist.

7. Käesolevat artiklit ei kohaldata direktiivi 97/7/EÜ artikli 6 lõikes 4 või Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 1994. aasta direktiivi 94/47/EÜ (ostjate kaitse kohta, mis puudutab kinnisvara osaajalise kasutamise õiguse ostu-müügilepingute teatavaid aspekte) ( 4 ) artiklis 7 sätestatud tingimustel kehtetuks tunnistatud krediidilepingute suhtes.

Kui teatavat finantsteenust käsitlevale sidevahendi abil sõlmitud lepingule on lisatud teine sidevahendi abil sõlmitud leping, mis käsitleb teenuseid, mida osutab teenuste osutaja või kolmas isik kõnealuse kolmanda isiku ja teenuste osutaja vahelise kokkuleppe alusel, lõpeb teine sidevahendi abil sõlmitud leping ilma mingite sanktsioonideta, kui tarbija rakendab artikli 6 lõikes 1 sätestatud taganemisõigust.

8. Käesoleva artikli sätted ei piira sidevahendi abil sõlmitud lepingu ülesütlemist või lõpetamist või selle mittekohaldamist reguleerivaid liikmesriikide õigusakte ega tarbija õigust täita oma lepingulisi kohustusi enne sidevahendi abil sõlmitud lepingus sätestatud tähtaega. Kõnealuseid sätteid kohaldatakse sõltumata lepingu lõpetamise tingimustest ja õiguslikest tagajärgedest.

1. Kui tarbija rakendab artikli 6 lõikes 1 sätestatud taganemisõigust, võib temalt nõuda tasumist põhjendamatult viivitamata üksnes teenuse eest, mida teenuste osutaja on lepingu kohaselt tõepoolest osutanud. Lepingu täitmist võib alustada üksnes pärast seda, kui tarbija on selleks oma nõusoleku andnud. Tasutav summa ei või:

— ületada summat, mis on proportsionaalne juba osutatud teenuse osaga võrreldes lepingu kogumahuga,

— igal juhul olla selline, et seda saaks käsitada sanktsioonina.

2. Liikmesriigid võivad ette näha, et kui tarbija taganeb kindlustuslepingust, ei või temalt nõuda mingi summa tasumist.

3. Teenuste osutaja ei või tarbijalt nõuda mingi lõikes 1 sätestatud summa tasumist, välja arvatud juhul, kui ta suudab tõendada, et tarbijat oli tasutavast summast nõuetekohaselt teavitatud kooskõlas artikli 3 lõike 1 punkti 3 alapunktiga a. Mitte mingil juhul ei või teenuste osutaja nõuda sellise summa tasumist juhul, kui ta on alustanud lepingu täitmist enne artikli 6 lõikes 1 sätestatud taganemise tähtaja möödumist ilma tarbija eelneva nõusolekuta.

4. Teenuste osutaja tagastab tarbijale põhjendamatult viivitamata ja hiljemalt 30 kalendripäeva jooksul kõik summad, mis ta on tarbijalt kooskõlas sidevahendi abil sõlmitud lepinguga saanud, välja arvatud lõikes 1 nimetatud summa. Kõnealune tähtaeg algab päeval, kui teenuste osutaja saab taganemisteatise.

5. Tarbija tagastab teenuste osutajale põhjendamatult viivitamata ja 30 kalendripäeva jooksul kõik summad ja/või kogu vara, mis ta on teenuste osutajalt saanud. Kõnealune tähtaeg algab päeval, kui tarbija saadab taganemisteatise.

Arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2005. aasta direktiivis 2005/29/EÜ, mis käsitleb ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausaid kaubandustavasid siseturul, ( 5 ) sätestatud inertsmüügi keeldu, ilma et see piiraks liikmesriikide õigusaktide nende sätete kohaldamist, mis käsitlevad sidevahendi abil sõlmitud lepingute automaatset uuendamist, kui selline automaatne uuendamine on nende sätetega lubatud, võtavad liikmesriigid vajalikud meetmed, et vabastada tarbija kõigist kohustustest nende tarnete puhul, mida ta ei ole tellinud, kusjuures tarbija vastamata jätmist ei saa käsitada nõusolekuna.

1. Kui teenuste osutaja kasutab järgmisi kaugsidevahendeid, peab ta selleks saama tarbija eelneva nõusoleku:

a) inimsekkumist mittevajavad automatiseeritud kõnevalimissüsteemid (automaatvalimissüsteemid);

2. Liikmesriigid tagavad, et lõikes 1 nimetamata kaugsidevahendeid, mis võimaldavad tarbijaga isiklikult ühendust võtta:

a) ei lubata kasutada, välja arvatud juhul, kui selleks on saadud asjaomaste tarbijate nõusolek, või

b) võib kasutada üksnes juhul, kui tarbija ei ole sellest selgesõnaliselt keeldunud.

Liikmesriigid näevad ette asjakohased sanktsioonid juhuks, kui teenuste osutaja ei täida käesoleva direktiivi kohaselt vastuvõetud siseriiklikke sätteid.

Selleks võivad liikmesriigid eelkõige ette näha, et tarbija võib lepingu mis tahes ajal tasuta ja ilma sanktsioonideta lõpetada.

2. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed selle tagamiseks, et tarbija ei kaota käesoleva direktiiviga pakutavat kaitset põhjusel, et lepingu suhtes kohaldatavaks õiguseks valitakse kolmanda riigi õigus, kui leping on ühe või mitme liikmesriigi territooriumiga tihedalt seotud.

1. Liikmesriigid tagavad, et on olemas sobivad ja tõhusad vahendid, millega kindlustada käesoleva direktiivi täitmine tarbijate huvides.

2. Lõikes 1 nimetatud vahendite hulka kuuluvad sätted, mille kohaselt üks või mitu järgmistest siseriikliku õigusega määratud asutustest võib kooskõlas siseriikliku õigusega pöörduda kohtute või pädevate haldusasutuste poole, et tagada käesoleva direktiivi rakendamiseks vastuvõetud siseriiklike sätete kohaldamine:

a) avalik-õiguslikud asutused või nende esindajad;

b) tarbijaorganisatsioonid, kellel on õigustatud huvi tarbijaid kaitsta;

c) kutseorganisatsioonid, kellel on õigustatud huvi meetmeid võtta.

3. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed selle tagamiseks, et kaugsidevahendite operaatorid ja tarnijad lõpetavad võimaluse korral tegevuse, mis on neile teatatud kohtuotsuse, haldusotsuse või järelevalveasutuse otsusega tunnistatud käesoleva direktiiviga vastuolus olevaks.

1. Liikmesriigid soodustavad sidevahendi abil osutatavaid finantsteenuseid käsitlevate tarbijavaidluste lahendamiseks asjakohaste ja tõhusate kohtuväliste kaebuste ja kahjuhüvitusnõuete menetluste kehtestamist või edasiarendamist.

2. Liikmesriigid julgustavad eelkõige vaidluste kohtuvälise lahendamise eest vastutavaid asutusi tegema koostööd sidevahendite abil osutatavaid finantsteenuseid käsitlevate piiriüleste vaidluste lahendamiseks.

Ilma et see piiraks artikli 7 lõike 3 kohaldamist, võivad liikmesriigid ette näha, et tõendamiskohustuse, mis käsitleb teenuste osutaja kohustust teavitada tarbijat ning tarbija nõusolekut lepingu sõlmimise ja vajaduse korral selle täitmisega, võib panna teenuste osutajale.

Kõik lepingulised tingimused, millega nähakse ette, et kõikide või osa käesoleva direktiiviga teenuste osutajale pandud kohustuste tõendamiskohustus lasub tarbijal, on vastavalt nõukogu 5. aprilli 1993. aasta direktiivile 93/13/EMÜ (ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes) ( 6 ) ebaõiglased.

Nende teenuste osutajate jaoks, kes asuvad liikmesriigis, kus ei ole veel käesolevat direktiivi üle võetud ja mille õiguses ei ole käesoleva direktiiviga ettenähtud kohustustele vastavaid kohustusi, võivad liikmesriigid kehtestada käesoleva direktiiviga kooskõlas olevad siseriiklikud eeskirjad.

Direktiivi 90/619/EMÜ artikli 15 lõike 1 esimene lõik asendatakse järgmisega:

“1. Iga liikmesriik näeb ette, et kindlustusvõtja, kes sõlmib individuaalse elukindlustuslepingu, võib 30 kalendripäeva jooksul alates ajast, kui talle lepingu sõlmimisest teatatakse, lepingu üles öelda.”

1. Artikli 3 lõike 1 esimene taane asendatakse järgmisega:

“— mis on seotud finantsteenusega, mille suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. septembri 2002. aasta direktiivi 2002/65/EÜ, milles käsitletakse tarbijale suunatud finantsteenuste kaugturustust ja millega muudetakse nõukogu direktiivi 90/619/EMÜ ning direktiive 97/7/EÜ ja 98/27/EÜ ( *1 ),

“11. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. septembri 2002. aasta direktiiv 2002/65/EÜ, milles käsitletakse tarbijale suunatud finantsteenuste kaugturustust ja millega muudetakse nõukogu direktiivi 90/619/EMÜ ning direktiive 97/7/EÜ ja 98/27/EÜ ( *2 ).

1. Pärast käesoleva direktiivi rakendamist kontrollib komisjon finantsteenuste siseturu toimimist kõnealuste teenuste turustamise seisukohast. Komisjon peaks püüdma üksikasjalikult analüüsida raskusi, millega nii tarbijad kui ka teenuste osutajad kokku puutuvad või kokku puutuda võivad, eelkõige raskusi, mis tulenevad teavet ja taganemisõigust käsitlevate siseriiklike sätete erinevusest.

2. Komisjon edastab hiljemalt 9. aprillil 2006 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande probleemide kohta, millega finantsteenuseid osta ja müüa soovivad tarbijad ja teenuste osutajad kokku puutuvad, ja esitab vajaduse korral ettepanekud finantsteenustealase ühenduse õiguse teavet ja taganemisõigust käsitlevate sätete ja artiklis 3 käsitletud sätete muutmiseks ja/või edasiseks ühtlustamiseks.

1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 9. oktoobril 2004. Liikmesriigid teatavad neist viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid need meetmed vastu võtavad, lisavad nad nendesse meetmetesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud siseriiklike põhiliste õigusnormide teksti ja tabeli, milles on näidatud käesoleva direktiivi sätete vastavus vastuvõetud siseriiklikele sätetele.

( 3 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/2366, mis käsitleb makseteenuseid siseturul ning millega muudetakse direktiive 2002/65/EÜ, 2009/110/EÜ, 2013/36/EL ja määrust (EL) nr 1093/2010 ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2007/64/EÜ (ELT L 337, 23.12.2015, lk 35).

		Euroopa Liidu Teataja
		nr	lehekülg	kuupäev
►M1	EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2005/29/EÜ, EMPs kohaldatav tekst 11. mai 2005,	L 149	22	11.6.2005
►M2	EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2007/64/EÜ, EMPs kohaldatav tekst 13. november 2007,	L 319	1	5.12.2007
►M3	EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV (EL) 2015/2366, EMPs kohaldatav tekst 25. november 2015,	L 337	35	23.12.2015