2002L0032 — ET — 01.01.2012 — 014.001
Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV (2002/32/EÜ), 7. mai 2002, loomatoidus leiduvate soovimatute ainete kohta (EÜT L 140, 30.5.2002, p.10) |
Muudetud:
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV (2002/32/EÜ),
7. mai 2002,
loomatoidus leiduvate soovimatute ainete kohta
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 152 lõike 4 punkti b,
võttes arvesse komisjoni ettepanekut, ( 1 )
võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust, ( 2 )
pärast konsulteerimist regioonide komiteega,
toimides asutamislepingu ( 3 ) artiklis 251 sätestatud korras vastavalt lepituskomitees 26. märtsil 2002 heakskiidetud ühistekstile
ning arvestades järgmist:
(1) |
Nõukogu 22. aprilli 1999. aasta direktiivi 1999/29/EÜ soovimatute ainete ja toodete kohta loomasöötades ( 4 ) tuleb teha mitmeid muudatusi. Selguse ja tõhususe huvides tuleks nimetatud direktiiv uuesti koostada. |
(2) |
Loomakasvatustoodangul on ühenduse põllumajanduses väga tähtis koht ning kui on tegemist inimeste ja loomade tervise, loomade heaolu, keskkonna ja loomakasvatajate tuluallikaga, olenevad rahuldavad tulemused olulisel määral sobivate heakvaliteediliste söötade kasutamisest. |
(3) |
Söötasid käsitlevate eeskirjade olemasolu on oluline põllumajanduse tootlikkuse ja jätkusuutlikkuse ning inimeste ja loomade tervise, loomade heaolu ja keskkonnakaitse tagamise võimaldamise seisukohalt. Lisaks sellele on vajadus üldise hügieenialase määruse järele, et tagada söötade hea kvaliteet üksikutes taludes ka juhul, kui söödad pole toodetud tööstuslikult. |
(4) |
Loomatoiduks mõeldud toodete kvaliteedile ja ohutusele kehtivad eeskirjad peavad kehtima ka loomade joogivee kvaliteedile ja ohutusele. Kuigi sööda määratlus ei välista joogivee käsitlemist söödana, pole seda nõukogu 29. aprilli 1996. aasta direktiivi 96/25/EÜ (söödatoor- ainete ringluse kohta) ( 5 ) mittetäielikus nimekirjas. Joogivee söödana käsitlemise probleemi on vaja käsitleda nimetatud direktiivi raames. |
(5) |
On kindlaks tehtud, et söödalisandid võivad sisaldada soovimatuid aineid. Seetõttu tuleks laiendada direktiivi kohaldamisala ka söödalisanditele. |
(6) |
Loomatoiduks mõeldud tooted võivad sisaldada soovimatuid aineid, mis võivad ohustada looma ning loomakasvatustoodangu kaudu ka inimese tervist või keskkonda. |
(7) |
Soovimatuid aineid täielikult välistada ei ole võimalik, kuid selleks et vältida soovimatuid ja kahjulikke mõjusid, on oluline soovimatute ainete sisaldust söötades vähendada, arvestades nende ägedat mürgist toimet, bioakumulatsiooni ja lagunevust. Käesoleval ajal ei ole võimalik kehtestada lubatud piirnorme, mis oleksid väiksemad, kui ühenduses kasutatavad analüüsimeetodid võimaldavad määrata. |
(8) |
Soovimatute ainete jääkide määramise meetodid on arenenud juba nii kaugele, et nüüd on võimalik määrata isegi jääke, mis on loomade ja inimeste tervise seisukohalt tähtsusetud. |
(9) |
Loomasöödaks mõeldud tooted võivad sisaldada soovimatuid aineid ainult käesolevas direktiivis ettenähtud tingimustel ning neid tooteid ei tohi kasutada loomade toitmiseks muul viisil, Käesoleva direktiivi kohaldamine ei piira teisi söötasid käsitlevaid ühenduse sätteid, eeskätt segasöötade suhtes kohaldatavaid eeskirju. |
(10) |
Käesolevat direktiivi tuleb kohaldada loomasöödaks mõeldud toodete suhtes alates nende ühendusse sisenemise hetkest. Seega tuleb ette näha, et soovimatutele ainetele kehtestatud piirnorme kohaldataks kõikides turustusetappides alates kuupäevast, mil loomasöödaks mõeldud tooted on ringlusse lastud või kasutatud, ning eeskätt alates nende sisenemise hetkest. |
(11) |
Loomasöödaks mõeldud tooted peavad olema puhtad, ehtsad ja nõutava turustuskvaliteediga ega tohi seega korrektse kasutuse puhul ohustada inimeste ja loomade tervist või keskkonda ega mõjutada halvasti loomakasvatustoodangut. Järelikult on vaja keelata selliste loomasöödaks mõeldud toodete kasutamine või ringlusse laskmine, mis sisaldavad rohkem soovimatuid aineid, kui on ette nähtud I lisas kehtestatud piirnormidega. |
(12) |
Teatavate soovimatute ainete sisalduse piiramiseks täiendsöötades on samuti vaja kehtestada vastavad piirnormid. |
(13) |
Kuigi teatud juhtudel on lubatud piirnormid kehtestatud looduslikku fooni arvestades, tuleks endiselt püüda piirata mõnede konkreetsete soovimatute ainete sisaldust kõige madalama võimaliku tasemeni loomasöödaks mõeldud toodetes, et nii vähendada nende sisaldust loomatoidus ja toiduahelas. Seetõttu tuleks käesoleva direktiiviga lubada selliste rakenduskünniste kehtestamist, mis oleksid kehtestatud lubatud piirnormidest oluliselt madalamad. Kui rakenduskünnis ületatakse, tuleb soovimatute ainete allikate leidmiseks läbi viia juurdlus ning astuda samme selliste allikate vähendamiseks või kõrvaldamiseks. |
(14) |
Kui ohus on loomade või inimeste tervis või keskkond, peab liikmesriikidele jääma õigus kehtestatud lubatud piirnorme ajutiselt alandada, kehtestada teiste ainete piirnorme või keelustada selliste ainete sisaldus loomasöödaks mõeldud toodetes. Et tagada ühetaolist kohaldamist, tuleb käesoleva direktiivi I lisa võimalik muutmine otsustada põhjendavate dokumentide ja ettevaatuspõhimõtte alusel ühenduse erikorra kohaselt. |
(15) |
Käesoleva direktiivi nõuetele vastavate loomasöödaks mõeldud toodete puhul võib soovimatute ainete sisalduse taseme osas kohaldada ainult käesolevas direktiivis ja nõukogu 25. oktoobri 1995. aasta direktiivis 95/53/EÜ loomasöötade ametliku kontrollimise põhimõtete kindlaksmääramise kohta ( 6 ) kehtestatud ringlusse laskmist reguleerivaid piiranguid. |
(16) |
Liikmesriigid peavad kehtestama direktiivi 95/53/EÜ kohase järelevalve korra, et tagada soovimatuid aineid puudutavate nõuete täitmist loomasöödaks mõeldud toodete kasutamisel või ringlusse laskmisel. |
(17) |
Käesoleva direktiivi lisades ettenähtud tehniliste sätete kohandamiseks teaduse ja tehnika arenguga on oluline vastava korra olemasolu ühenduses. |
(18) |
Soovitatud meetmete rakendamisele kaasaaitamiseks tuleks kehtestada menetlus, mille alusel saaksid liikmesriigid ja komisjon otsusega 70/372/EMÜ ( 7 ) loodud alalise söödakomitee raames tihedat koostööd teha. |
(19) |
Käesoleva direktiivi rakendamiseks vajalikud meetmed tuleb võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused, ( 8 ) |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:
Artikkel 1
1. Käesolevas direktiivis käsitletakse loomasöödaks mõeldud toodetes sisalduvaid soovimatuid aineid.
2. Käesoleva direktiivi kohaldamine ei piira järgmiste dokumentide sätete kohaldamist:
a) nõukogu 23. novembri 1970. aasta direktiiv 70/524/EMÜ söödalisandite kohta ( 9 );
b) nõukogu direktiiv 96/25/EÜ ja nõukogu 2. aprilli 1979. aasta direktiiv 79/373/EMÜ segasööda turustamise kohta ( 10 );
c) nõukogu 23. novembri 1976. aasta direktiiv 76/895/EMÜ puu- ja köögiviljas sisalduvate ja nende pinnal esinevate pestitsiidide jääkide piirnormide kehtestamise kohta, ( 11 ) nõukogu 24. juuli 1986. aasta direktiiv 86/362/EMÜ teraviljas sisalduvate ja nende pinnal esinevate pestitsiidide jääkide lubatud piirnormide kehtestamise kohta, ( 12 ) nõukogu 24. juuli 1986. aasta direktiiv 86/363/EMÜ loomses toidus sisalduvate ja nende pinnal esinevate pestitsiidide jääkide lubatud piirnormide kehtestamise kohta ( 13 ) ning nõukogu 27. novembri 1990. aasta direktiiv 90/642/EMÜ teatavates taimset päritolu saadustes, sealhulgas puu- ja köögiviljas sisalduvate ja nende pinnal esinevate pestitsiidide jääkide lubatud piirnormide kehtestamise kohta, ( 14 ) kui kõnealuseid jääke ei ole loetletud käesoleva direktiivi I lisas;
d) inimeste ja loomade tervisega seonduvaid veterinaarküsimusi puudutavad ühenduse õigusaktid;
e) nõukogu 30. juuni 1982. aasta direktiiv 82/471/EMÜ teatavate loomasöötades kasutatavate toodete kohta ( 15 );
f) nõukogu 13. septembri 1993. aasta direktiiv 93/74/EMÜ eritoitmiseks mõeldud söötade kohta. ( 16 )
Artikkel 2
Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:
a) „söödad” – loomade söötmiseks mõeldud töötlemata, värsked või konserveeritud taimset või loomset päritolu tooted, nendest tööstusliku töötlemise abil saadud tooted ning eraldi või segudena kasutatavad orgaanilised või anorgaanilised ained, lisanditega või lisanditeta;
b) „söödamaterjalid” – mitmesugused töötlemata, värsked või konserveeritud taimset või loomset päritolu tooted, nendest tööstusliku töötlemise abil saadud tooted ning eraldi või segudena kasutatavad orgaanilised või anorgaanilised ained, lisanditega või lisanditeta, söötmiseks loomadele kas töötlemata kujul, töötlemise abil saadud segasöötade koostises või eelsegude substraatidena;
c) „söödalisandid” – söödalisandid nõukogu direktiivi 70/524/EMÜ artikli 2 punkti a tähenduses;
d) „eelsegud” – sööda tootmiseks mõeldud söödalisandite segud või ühe või mitme söödalisandi segud koos tugiainetega;
e) „segasööt” – täissöödana või lisasöödana loomade söötmiseks mõeldud lisanditega või lisanditeta söödamaterjalide segud;
f) „täiendsööt” – rohkesti teatavaid aineid sisaldav söödasegu, mis oma koostiselt sobib päevase toidutarbe rahuldamiseks ainult sel juhul, kui seda kasutatakse koos teiste söötadega;
g) „täissööt” – söödasegu, mis oma koostiselt on küllaldane päevase toidutarbe rahuldamiseks;
h) „loomasöödaks mõeldud tooted” – söödamaterjalid, eelsegud, lisandid, sööt ja kõik teised loomatoiduks mõeldud või loomatoidus kasutatavad tooted;
i) „päevaratsioon” – keskmine sööda üldkogus, arvutatuna 12 %lisele niiskusesisaldusele, mis rahuldab kõik teatava liigi, eagrupi ja tootlikkusega looma päevased vajadused;
j) „loom” – loom, kes kuulub liiki, mida inimene tavaliselt peab ja toidab ning kelle saadusi ta tarvitab toiduks, või vabalt looduses elav loom, kui teda toidetakse söödaga;
k) „ringlusse suunamine” või „ringlus” – loomasöödaks mõeldud toodete omamine müügi eesmärgil, sh müügiks pakkumine või mis tahes muuks kolmandatele isikutele võõrandamiseks kas tasu eest või ilma ning müük ja muud liiki võõrandamised;
l) „soovimatu aine” – aine või toode, välja arvatud nakkusetekitajad, mida leidub loomasöödaks mõeldud tootes ja/või selle pinnal ja mis ohustab potentsiaalselt loomade või inimeste tervist või keskkonda või võib mõjutada halvasti loomakasvatustoodangut.
Artikkel 3
1. Loomasöödaks mõeldud tooteid võib kasutamise eesmärgil tuua ühendusse kolmandatest riikidest, suunata ringlusse ja/või kasutada ühenduses ainult juhul, kui need on puhtad, ehtsad ja nõutava turustuskvaliteediga ega ohusta korrektse kasutuse puhul inimeste ja loomade tervist või keskkonda ega mõjutada halvasti loomakasvatustoodangut.
2. Loomasöödaks mõeldud tooteid ei peeta lõikele 1 vastavaks eelkõige juhul, kui nendes sisalduvate soovimatute ainete tase ei vasta I lisas sätestatud piirnormidele.
Artikkel 4
1. Liikmesriigid näevad ette, et loomasöödaks mõeldud tooted võivad sisaldada I lisas loetletud soovimatuid aineid ainult mainitud lisas ettenähtud tingimustel.
2. Et vähendada või kõrvaldada loomasöödaks mõeldud toodete soovimatute ainete allikaid, peavad liikmesriigid koostöös ettevõtjatega läbi viima juurdluse soovimatute ainete allikate leidmiseks, kui piirnorme on ületatud või avastatakse selliste ainete sisalduse tõusu, arvestades looduslikku fooni. Ühtlustatud lähenemisviisi järgimiseks suurenenud sisalduse puhul võib osutuda vajalikuks kehtestada juurdluste algatamiseks rakenduskünnised. Need võib näha ette II lisas.
Liikmesriigid peavad edastama komisjonile ja teistele liikmesriikidele kogu asjakohase teabe ja tulemused, mis puudutavad allikaid ja võetud meetmeid soovimatute ainete kõrvaldamiseks või nende sisalduse vähendamiseks. Teave tuleb edastada direktiivi 95/53/EÜ artikli 22 kohaselt komisjonile edastatava aastaaruande raames, välja arvatud juhtudel, kus teave on teistele liikmesriikidele otseselt oluline. Sellisel juhul tuleb teave edastada viivitamata.
Artikkel 5
Liikmesriigid näevad ette, et loomatoiduks mõeldud tooteid, mis sisaldavad soovimatuid aineid rohkem kui I lisas ettenähtud piirnormid lubavad, ei tohi lahjendamise eesmärgil segada sama või mõne muu loomatoiduks mõeldud tootega.
Artikkel 6
Liikmesriigid näevad ette, et kuni täiendsöötade kohta puuduvad erisätteid, ei tohi need, arvestades nende päevaratsioonis kasutatava ettenähtud osaga, sisaldada täissöötade puhul ettenähtud piirnormidest rohkem I lisas loetletud soovimatuid aineid.
Artikkel 7
1. Kui uue teabe või olemasoleva teabe ümberhindamise tulemusena pärast asjakohaste sätete vastuvõtmist on teataval liikmesriigil üksikasjalikud tõendid selle kohta, et mõni I lisas kehtestatud piirnorm või seal loetlemata soovimatu aine kujutab endast ohtu loomade või inimeste tervisele või keskkonnale, võib see liikmesriik ajutiselt olemasolevat piirnormi alandada, kehtestada piirnormi või keelustada loomatoiduks mõeldud tooted, mis sisaldavad kõnealust soovimatut ainet. Asjaomane liikmesriik teatab sellest viivitamata teistele liikmesriikidele ja komisjonile ning põhjendab oma otsust.
2. Otsus selle kohta, kas I ja II lisa tuleks muuta, tehakse viivitamatult. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, võetakse vastu artikli 11 lõikes 4 osutatud kiirmenetluse kohaselt.
Kuni nõukogu ega komisjon ei ole otsust vastu võtnud, võib liikmesriik jätkata võetud meetmete rakendamist.
Liikmesriik peab tagama vastuvõetud otsuse avalikustamise.
Artikkel 8
1. Komisjon kohandab I ja II lisa, pidades silmas teaduse ja tehnika edusamme. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, võetakse vastu artikli 11 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt. Komisjon võib tungiva kiireloomulisuse korral kohaldada kohanduste vastuvõtmiseks artikli 11 lõikes 4 osutatud kiirmenetlust.
2. Lisaks sellele komisjon:
— võtab vastavalt artikli 11 lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetlusele perioodiliselt vastu I ja II lisa terviktekstid, mis kajastavad lõike 1 kohaseid kohandusi,
— võib määratleda detoksifitseerimismenetlusele vastuvõetavuse kriteeriumid, mis täiendavad kriteeriume, mida kohaldatakse sellise menetlusega töödeldud loomatoiduks mõeldud toodetele; kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu artikli 11 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.
3. Liikmesriigid tagavad meetmete võtmise lõike 2 kohaste vastuvõetavate menetluste nõuetekohaseks kohaldamiseks ning tagavad loomatoiduks mõeldud detoksifitseeritud toodete vastavuse I lisale.
Artikkel 9
Liikmesriigid tagavad, et käesolevale direktiivile vastavate loomatoiduks mõeldud toodete suhtes ei kohaldata soovimatute ainete sisalduse osas muid ringlust käsitlevaid piiranguid kui need, mis on sätestatud käesolevas direktiivis ja direktiivis 95/53/EÜ.
Artikkel 10
Sätted, mis võivad mõjutada inimeste või loomade tervist või keskkonda, võetakse vastu pärast asjakohas(t)e teaduskomitee(de)ga konsulteerimist.
Artikkel 11
1. Komisjoni abistab nõukogu otsuse 70/372/EMÜ ( 17 ) artikliga 1 loodud alaline söödakomitee.
2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7, võttes arvesse nimetatud otsuse artikli 8 sätteid.
Tähtajaks otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõike 6 tähenduses kehtestatakse kolm kuud.
3. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ja artiklit 7, otsuse artikli 8 sätteid.
4. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1, 2, 4 ja 6 ning artiklit 7, võttes arvesse nimetatud otsuse artikli 8 sätteid.
▼M10 —————
Artikkel 13
1. Liikmesriigid kohaldavad kolmandatesse riikidesse eksporditavate ühenduses toodetud loomatoiduks mõeldud toodete suhtes vähemalt käesoleva direktiivi sätteid.
2. Lõige 1 ei mõjuta liikmesriikide õigust lubada määruse (EÜ) nr 178/2002 ( 18 ) artiklis 12 sätestatud tingimustel reeksportimist. Artikli 20 sätteid kohaldatakse mutatis mutandis.
Artikkel 14
1. Käesolevaga tunnistatakse alates 1. augustist 2003 direktiiv 1999/29/EÜ kehtetuks, ilma et see piiraks liikmesriikide kohustusi seoses III lisa A osas loetletud direktiivide ülevõtmise tähtaegadega, mis on ette nähtud III lisa B osas.
2. Viiteid direktiivile 1999/29/EÜ tõlgendatakse vastavalt viidetena käesolevale direktiivile ja loetakse kooskõlas III lisa vastavustabeliga.
Artikkel 15
Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 1. mail 2003 ning teatavad neist viivitamata komisjonile.
Võetud meetmed kehtivad alates 1. augustist 2003.
Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse normidesse või nende normide ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.
Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.
Artikkel 16
Käesolev direktiiv jõustub Euroopa Ühenduste Teatajas avaldamise päeval.
Artikkel 17
Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.
I LISA
ARTIKLI 3 LÕIKES 2 OSUTATUD SOOVIMATUTE AINETE PIIRNORMID
I JAOTIS. ANORGAANILISED LISANDID JA LÄMMASTIKUÜHENDID
Soovimatud ained |
Loomasöödaks ettenähtud tooted |
Piirnorm (mg/kg (ppm)) sööda puhul, mille niiskusesisaldus on 12 % |
1. Arseen (1) |
Söödamaterjal, |
2 |
välja arvatud: |
||
— rohujahu ning jahu, mis on valmistatud kuivatatud lutsernist, kuivatatud ristikust või kuivatatud suhkrupeedi viljalihast ja melassist; |
4 |
|
— palmituumakook; |
4 (2) |
|
— fosfaadid ja lubjarikkad merevetikad; |
10 |
|
— kaltsiumkarbonaat; |
15 |
|
— magneesiumoksiid ja magneesiumkarbonaat; |
20 |
|
— kalad ja muud veeloomad ning nendest saadud tooted; |
25 (2) |
|
— merevetikajahu ja merevetikatest valmistatud söödamaterjal. |
40 (2) |
|
Rauaosakesed, mida lisatakse jälgitavuse tagamiseks. |
50 |
|
Mikroelementühendite funktsionaalrühma kuuluvad söödalisandid, |
30 |
|
välja arvatud: |
||
— vasksulfaatpentahüdraat ja vaskkarbonaat; |
50 |
|
— tsinkoksiid, mangaan(II)oksiid ja vask(II)oksiid. |
100 |
|
Täiendsööt, |
4 |
|
välja arvatud: |
||
— mineraalsööt. |
12 |
|
Täissööt, |
2 |
|
välja arvatud: |
||
— kalade ja karusloomade täissööt. |
10 (2) |
|
2. Kaadmium |
Taimne söödamaterjal. |
1 |
Loomne söödamaterjal. |
2 |
|
Mineraalne söödamaterjal, |
2 |
|
välja arvatud: |
||
— fosfaadid. |
10 |
|
Mikroelementühendite funktsionaalrühma kuuluvad söödalisandid, |
10 |
|
välja arvatud: |
||
— vask(II)oksiid, mangaan(II)oksiid, tsinkoksiid ja mangaan(II)sulfaat, monohüdraat |
30 |
|
Sideainete ja paakumisvastaste ainete funktsionaalrühma kuuluvad söödalisandid. |
2 |
|
Eelsegud (6) |
15 |
|
Täiendsööt, |
0,5 |
|
välja arvatud: |
||
— mineraalsööt, mis |
||
– – sisaldab < 7 % fosforit (8); |
5 |
|
- - sisaldab ≥ 7 % fosforit (8); |
0,75 ühe protsendi fosfori kohta (8), maksimaalselt 7,5 |
|
— lemmikloomade täiendsööt. |
2 |
|
Täissööt, |
0,5 |
|
välja arvatud: |
||
— veiste (v.a vasikad), lammaste (v. a talled), kitsede (v.a talled) ja kalade täissööt; |
1 |
|
— lemmikloomade täissööt. |
2 |
|
3. Fluor (7) |
Söödamaterjal, |
150 |
välja arvatud: |
||
— loomne söödamaterjal, välja arvatud meres elavad koorikloomad, näiteks krill; |
500 |
|
— meres elavad koorikloomad, näiteks krill; |
3 000 |
|
— fosfaadid; |
2 000 |
|
— kaltsiumkarbonaat; |
350 |
|
— magneesium(II)oksiid; |
600 |
|
— lubjarikkad merevetikad. |
1 000 |
|
Vermikuliit (E 561). |
3 000 |
|
Täiendsööt, mis |
||
— sisaldab ≤ 4 % fosforit (8), |
500 |
|
— sisaldab > 4 % fosforit (8). |
125 ühe protsendi fosfori (8) kohta |
|
Täissööt, |
150 |
|
välja arvatud: |
||
— sigade täissööt; |
100 |
|
— kodulindude (v.a tibude) ja kalade täissööt; |
350 |
|
— tibude täissööt; |
250 |
|
— veiste, lammaste ja kitsede täissööt |
||
– – laktatsioonil; |
30 |
|
– – muu. |
50 |
|
4. Plii |
Söödamaterjal, |
10 |
välja arvatud: |
||
— haljassööt (3); |
30 |
|
— fosfaadid ja lubjarikkad merevetikad; |
15 |
|
— kaltsiumkarbonaat; |
20 |
|
— pärm. |
5 |
|
Mikroelementühendite funktsionaalrühma kuuluvad söödalisandid, |
100 |
|
välja arvatud: |
||
— tsinkoksiid; |
400 |
|
— mangaan(II)oksiid, raudkarbonaat, vaskkarbonaat. |
200 |
|
Sideainete ja paakumisvastaste ainete funktsionaalrühma kuuluvad söödalisandid, |
30 |
|
välja arvatud: |
||
— vulkaaniline klinoptiloliit. |
60 |
|
Eelsegud (6) |
200 |
|
Täiendsööt, |
10 |
|
välja arvatud: |
||
— mineraalsööt. |
15 |
|
Täissööt. |
5 |
|
5. Elavhõbe (4) |
Söödamaterjal, |
0,1 |
välja arvatud: |
||
— kalad ja muud veeloomad ning nendest saadud tooted; |
0,5 |
|
— kaltsiumkarbonaat. |
0,3 |
|
Segasööt, |
0,1 |
|
välja arvatud: |
||
— mineraalsööt; |
0,2 |
|
— kalade segasööt; |
0,2 |
|
— koerte, kasside ja karusloomade segasööt. |
0,3 |
|
6. Nitrit (5) |
Söödamaterjal, |
15 |
välja arvatud: |
||
— kalajahu; |
30 |
|
— silo; |
— |
|
— suhkrupeedist ja suhkruroost valmistatud ning tärklisetootmisega seotud tooted ja kõrvalsaadused. |
— |
|
Täissööt, |
15 |
|
välja arvatud: |
||
— koerte ja kasside täissööt, mille niiskusesisaldus on üle 20 %. |
— |
|
7. Melamiin (9) |
Sööt, |
2,5 |
välja arvatud järgmised söödalisandid: |
||
— guanidiinäädikhape; |
— |
|
— uurea; |
— |
|
— biureet. |
— |
|
(1) Piirnormi puhul arvestatakse arseeni kogusisaldust. (2) Pädevate asutuste taotluse korral peab vastutav käitleja tegema analüüsid tõendamaks, et anorgaanilise arseeni sisaldus on väiksem kui 2 ppm. Nimetatud analüüsid on eriti olulised merivetikate Hizikia fusiforme puhul. (3) Haljassööda hulka kuuluvad söödaks ettenähtud tooted, nagu näiteks hein, silo, värske rohi jne. (4) Piirnormi puhul arvestatakse elavhõbeda kogusisaldust. (5) Piirnorm on väljendatud naatriumnitritina. (6) Eelsegudele kehtestatud piirnormi puhul võetakse arvesse söödalisandeid, millel on kõrgeim plii ja kaadmiumi tase, mitte eri loomaliikide tundlikkust plii ja kaadmiumi suhtes. Nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määruse (EÜ) nr 1831/2003 (loomasöötades kasutatavate söödalisandite kohta (ELT L 268, 18.10.2003, lk 29)), artiklis 16, on eelsegude tootja kohustus loomade ja inimeste tervise kaitseks tagada, et lisaks eelsegude piirnormide järgimisele on eelsegude kasutusjuhendid kooskõlas täis- ja täiendsöötade piirnormidega. (7) Piirnormid osutavad fluori analüütilisele määramisele, kui ekstraktsioon viiakse läbi 1 N soolhappega 20 minuti jooksul ümbritseva õhu temperatuuril. Võib kasutada samaväärseid ekstraktsioonimenetlusi, kui nende puhul on tõendatud, et ekstraktsiooniefektiivsus on samaväärne. (8) Fosforisisaldus (%) söödas, mille niiskusesisaldus on 12 %. (9) Piirnorm kehtib ainult melamiini suhtes. Edaspidi kaalutakse, kas piirnorm peaks hõlmama ka struktuurilt sarnaseid ühendeid, nagu tsüanuurhape, ammeliin ja ammeliid. |
II JAOTIS. MÜKOTOKSIINID
Soovimatud ained |
Loomasöödaks ettenähtud tooted |
Piirnorm (mg/kg (ppm)) sööda puhul, mille niiskusesisaldus on 12 % |
1. Aflatoksiin B1 |
Söödamaterjal |
0,02 |
Täiend- ja täissööt, |
0,01 |
|
välja arvatud: |
||
— lüpsilehmade ja vasikate, lüpsilammaste ja tallede, lüpsikitsede ja tallede, põrsaste ja noorlindude segasööt; |
0,005 |
|
— veiste (v.a lüpsilehmad ja vasikad), lammaste (v. a lüpsilambad ja talled), kitsede (v.a lüpsikitsed ja talled), sigade (v.a põrsad) ja kodulindude (v.a noorlinnud) segasööt. |
0,02 |
|
2. Harilik tungaltera (Claviceps purpurea) |
Söödamaterjal ja segasööt, mis sisaldab jahvatamata teravilja. |
1 000 |
III JAOTIS. LOODUSLIKUD TAIMSED TOKSIINID
Soovimatud ained |
Loomasöödaks ettenähtud tooted |
Piirnorm (mg/kg (ppm)) sööda puhul, mille niiskusesisaldus on 12 % |
1. Vaba gossüpol |
Söödamaterjal, |
20 |
välja arvatud: |
||
— puuvillaseemned; |
5 000 |
|
— puuvillakook ja puuvillaseemnejahu. |
1 200 |
|
Täissööt, |
20 |
|
välja arvatud: |
||
— veiste (v.a vasikad) täissööt; |
500 |
|
— lammaste (v.a talled) ja kitsede (v.a talled) täissööt; |
300 |
|
— kodulindude (välja arvatud munakanad) ja vasikate täissööt; |
100 |
|
— jäneste, lambatallede, kitsetallede ja sigade (v.a põrsad) täissööt. |
60 |
|
2. Vesiniktsüaniidhape |
Söödamaterjal, |
50 |
välja arvatud: |
||
— linaseemned; |
250 |
|
— linakoogid; |
350 |
|
— maniokitooted ja mandlikoogid. |
100 |
|
Täissööt, |
50 |
|
välja arvatud: |
||
— noorkanade (< 6 nädalat) täissööt. |
10 |
|
3. Teobromiin |
Täissööt, |
300 |
välja arvatud: |
||
— sigade täissööt; |
200 |
|
— koerte, jäneste, hobuste ja karusloomade täissööt. |
50 |
|
4. Vinüültiooksasolidoon (5-vinüüloksasolidiin-2-tioon) |
Kodulindude täissööt, |
1 000 |
välja arvatud: |
||
— munakanade täissööt. |
500 |
|
5. Lenduv sinepiõli (1) |
Söödamaterjal, |
100 |
välja arvatud: |
||
— rapsikoogid. |
4 000 |
|
Täissööt, |
150 |
|
välja arvatud: |
||
— veiste (v.a vasikad), lammaste (v.a talled) ja kitsede (v.a talled) täissööt; |
1 000 |
|
— sigade (v.a põrsad) ja kodulindude täissööt. |
500 |
|
(1) Piirnorm on väljendatud allüülisotiotsüanaadina. |
IV JAOTIS. KLOORORGAANILISED ÜHENDID (VÄLJA ARVATUD DIOKSIINID JA PCBd)
Soovimatud ained |
Loomasöödaks ettenähtud tooted |
Piirnorm (mg/kg (ppm)) sööda puhul, mille niiskusesisaldus on 12 % |
1. Aldriin (1) |
Söödamaterjal ja segasööt, |
0,01 (2) |
2. Dieldriin (1) |
välja arvatud: |
|
— rasvad ja õlid; |
0,1 (2) |
|
— kalade segasööt. |
0,02 (2) |
|
3. Kampekloor (toksafeen) – indikaatorühendite CHB 26, 50 ja 62 summa (3) |
Kalad ja muud veeloomad ja nendest saadud tooted, |
0,02 |
välja arvatud: |
||
— kalaõli. |
0,2 |
|
Kalade täissööt |
0,05 |
|
4. Klordaan (cis- ja transisomeeride ning oksüklordaani summa, väljendatud klordaanina) |
Söödamaterjal ja segasööt, |
0,02 |
välja arvatud: |
||
— rasvad ja õlid. |
0,05 |
|
5. DDT (DDT-, DDD- (või TDE-) ja DDE-isomeeride summa, väljendatud DDT-na) |
Söödamaterjal ja segasööt, |
0,05 |
välja arvatud: |
||
— rasvad ja õlid. |
0,5 |
|
6. Endosulfaan (alfa- ja beetaisomeeride ning endosulfaansulfaadi summa, väljendatud endosulfaanina) |
Söödamaterjal ja segasööt, |
0,1 |
välja arvatud: |
||
— mais ja selle töötlemissaadused; |
0,2 |
|
— õliseemned ja nende töötlemissaadused, välja arvatud töötlemata taimeõli; |
0,5 |
|
— töötlemata taimeõli; |
1,0 |
|
— kalade täissööt. |
0,005 |
|
7. Endriin (endriini ja deltaketoi-endriini summa, väljendatud endriinina) |
Söödamaterjal ja segasööt, |
0,01 |
välja arvatud: |
||
— rasvad ja õlid. |
0,05 |
|
8. Heptakloor (heptakloori ja heptakloorepoksiidi summa, väljendatud heptakloorina) |
Söödamaterjal ja segasööt, |
0,01 |
välja arvatud: |
||
— rasvad ja õlid. |
0,2 |
|
9. Heksaklorobenseen (HCB) |
Söödamaterjal ja segasööt, |
0,01 |
välja arvatud: |
||
— rasvad ja õlid. |
0,2 |
|
10. Heksaklorotsükloheksaan (HCH) |
||
— alfa-isomeerid |
Söödamaterjal ja segasööt, |
0,02 |
välja arvatud: |
||
— rasvad ja õlid. |
0,2 |
|
— beeta-isomeerid |
Söödamaterjal, |
0,01 |
välja arvatud: |
||
— rasvad ja õlid. |
0,1 |
|
Segasööt, |
0,01 |
|
välja arvatud: |
||
— piimakarja segasööt. |
0,005 |
|
— gamma-isomeerid |
Söödamaterjal ja segasööt, |
0,2 |
välja arvatud: |
||
— rasvad ja õlid. |
2,0 |
|
(1) Eraldi või koos, väljendatud dieldriinina. (2) Aldriini ja dieldriini maksimumsisaldus eraldi või koos, väljendatud dieldriinina. (3) Numeratsioon vastavalt Parlarile, kas eesliitega „CHB” või „Parlar”: CHB 26: 2-endo,3-ekso,5-endo,6-ekso,8,8,10,10-oktoklorobornaan, CHB 50: 2-endo,3-ekso,5-endo,6-ekso,8,8,9,10,10-nonaklorobornaan, CHB 62: 2,2,5,5,8,9,9,10,10-nonaklorobornaan. |
V JAOTIS. DIOKSIINID JA PCBd
Soovimatud ained |
Loomasöödaks ettenähtud tooted |
Piirnorm (ng WHO-PCDD/F-TEQ/kg (ppm) (, (1), (2)) sööda puhul, mille niiskusesisaldus on 12 % |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
1. Dioksiinid (polüklooritud dibenso-para-dioksiinide (PCDD) ja polüklooritud dibensofuraanide (PCDF) summa, väljendatuna Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) toksilisuse ekvivalendina, kohaldades WHO toksilisuse ekvivalentfaktoreid (TEF, 1997)) (4)) |
Taimne söödamaterjal, |
0,75 |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
välja arvatud: |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
— taimeõlid ja nende kõrvalsaadused. |
0,75 |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Mineraalne söödamaterjal |
1,0 |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Loomne söödamaterjal: |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
— loomsed rasvad, sealhulgas piima- ja munarasv; |
2,0 |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
— muud maismaaloomadest saadud tooted, sealhulgas piim ja piimatooted ning munad ja munatooted; |
0,75 |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
— kalaõli; |
6,0 |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
— kalad ja muud veeloomad ning nendest saadud tooted, välja arvatud kalaõli ja kalavalgu üle 20-protsendilise rasvasisaldusega hüdrolüsaat (3); |
1,25 |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
— kalavalgu üle 20-protsendilise rasvasisaldusega hüdrolüsaat. |
2,25 |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Sideainete ja paakumisvastaste ainete funktsionaalrühma kuuluvad söödalisandid kaoliinsavi, kaltsiumsulfaatdihüdraat, vermikuliit, natroliitfonoliit, sünteetilised kaltsiumaluminaadid ja setteline klinoptiloliit. |
0,75 |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Mikroelementühendite funktsionaalrühma kuuluvad söödalisandid. |
1,0 |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Eelsegud |
1,0 |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Segasööt, |
0,75 |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
välja arvatud: |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
— lemmikloomade ja kalade segasööt; |
2,25 |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
— karusloomade segasööt. |
— |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
2. Dioksiinide ja dioksiinitaoliste PCBde summa (polüklooritud dibenso-para-dioksiinide (PCDDd), polüklooritud dibensofuraanide (PCDFd) ja polüklooritud bifenüülide (PCBd) summa, väljendatuna Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) toksilisusekvivalendina, kasutades toksilisuse ekvivalentfaktoreid WHO-TEF, 1997) (4) |
Taimne söödamaterjal, |
1,25 |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
välja arvatud: |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
— taimeõlid ja nende kõrvalsaadused. |
1,5 |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Mineraalne söödamaterjal |
1,5 |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Loomne söödamaterjal: |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
— loomsed rasvad, sealhulgas piima- ja munarasv; |
3,0 |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
— muud maismaaloomadest saadud tooted, sealhulgas piim ja piimatooted ning munad ja munatooted; |
1,25 |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
— kalaõli; |
24,0 |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
— kalad ja muud veeloomad ning nendest saadud tooted, välja arvatud kalaõli ja kalavalgu üle 20-protsendilise rasvasisaldusega hüdrolüsaat (3); |
4,5 |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
— kalavalgu üle 20-protsendilise rasvasisaldusega hüdrolüsaat. |
11,0 |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Sideainete ja paakumisvastaste ainete funktsionaalrühma kuuluvad söödalisandid kaoliinsavi, kaltsiumsulfaatdihüdraat, vermikuliit, natroliitfonoliit, sünteetilised kaltsiumaluminaadid ja setteline klinoptiloliit. |
1,5 |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Mikroelementühendite funktsionaalrühma kuuluvad söödalisandid. |
1,5 |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Eelsegud |
1,5 |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Segasööt, |
1,5 |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
välja arvatud: |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
— lemmikloomade ja kalade segasööt; |
7,0 |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
— karusloomade segasööt. |
— |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
(1) Sisalduse ülempiir; sisalduse ülempiir arvutatakse eeldusel, et kõigi allpool määramispiiri olevate eri analoogide väärtused võrduvad määramispiiriga. (2) Dioksiinide (PCDD/F) eraldi piirnormide kohaldamist jätkatakse üleminekuaja jooksul. Selle üleminekuaja jooksul peavad punktis 1 nimetatud loomasöödaks ettenähtud tooted vastama nii dioksiinide piirnormidele kui ka dioksiinide ja dioksiinitaoliste PCBde summa piirnormidele. (3) Karusloomasööda valmistamiseks otse ja vahetöötlemiseta tarnitava värske kala ja muude veeloomade suhtes ei kohaldata piirnormi, kuid lemmikloomade, loomaaia- ja tsirkuseloomade otsetoitmiseks kasutatava värske kala suhtes kohaldatakse piirnorme 4,0 ng WHO-PCDD/F-TEQ ja 8,0 ng WHO-PCDD/F-PCB-TEQ ning kalamaksa suhtes kohaldatakse piirnormi 25,0 ng WHO-PCDD/F-PCB-TEQ toote kg kohta. Kõnealustest loomadest (karusloomad, lemmikloomad, loomaaia- ja tsirkuseloomad) saadud tooted ega töödeldud loomsed valgud ei tohi sattuda toiduahelasse ning nende söötmine põllumajandusloomadele, keda peetakse, nuumatakse või aretatakse toidu tootmise eesmärgil, on keelatud (4) Inimeste tervist ähvardava ohu hindamisel kasutatavad Maailma Terviseorganisatsiooni toksilisuse ekvivalentfaktorid (TEFid), mis põhinevad 15.–18. juunil 1997 Rootsis Stockholmis peetud Maailma Terviseorganisatsiooni koosoleku otsustel (Van den Berg jt, 1998, Toxic Equivalency Factors (TEFs) for PCBs, PCDDs, PCDFs for Humans and for Wildlife. Environmental Health Perspectives, 106(12), 775).
|
VI JAOTIS. OHTLIKUD BOTAANILISED LISANDID
Soovimatud ained |
Loomasöödaks ettenähtud tooted |
Piirnorm (mg/kg (ppm)) sööda puhul, mille niiskusesisaldus on 12 % |
1. Alkaloide, glükosiide või muid mürgiseid aineid sisaldavad umbrohuseemned ning jahvatamata ja purustamata puuviljad, eraldi või seguna, mis sisaldavad |
Söödamaterjal ja segasööt |
3 000 |
— Datura sp. |
1 000 |
|
2. Crotalaria spp. |
Söödamaterjal ja segasööt |
100 |
3. Seemned ja seemnekestad järgmistelt taimedelt: Ricinus communis L., Croton tiglium L. ja Abrus precatorius L. ning nende töötlemissaadused (1) eraldi või segus |
Söödamaterjal ja segasööt |
10 (2) |
4. Kestadeta hariliku pöögi pähklid — Fagus silvatica L. 5. Oksepähkli-jatrofa — Jatropha curcas L. 6. India sinep – Brassica juncea (L.) Czern. And Coss. ssp. integrifolia (West.) Thell. 7. Sarepta kapsasrohi — Brassica juncea (L.) Czern And Coss. ssp.juncea 8. Hiina sinep – Brassica juncea (L.) Czern. And Coss. ssp. juncea var. lutea Batalin 9. Must sinep – Brassica nigra (L.) Koch 10. Etioopia sinep — Brassica carinata A. Braun |
Söödamaterjal ja segasööt |
Esimeses tulbas loetletud taimede seemneid ja vilju ning nende töötlemissaadusi võib söödas esineda ainult jälgedena, mis ei ole kvantitatiivselt määratavad |
11. Ambrosia spp. seemned |
Söödamaterjal, |
50 |
välja arvatud: |
||
— hirss (Panicum miliaceum L. terad) ja sorgo (Sorghum bicolor (L) Moench s.l. terad), mida ei söödeta loomadele otse. |
200 |
|
Segasööt, mis sisaldab jahvatamata terasid ja seemneid. |
50 |
|
(1) Sel määral, nagu on võimalik kindlaks määrata analüütilise mikroskoopiaga. (2) Hõlmab ka seemnekestade osakesi. |
VII JAOTIS. VÄLTIMATU ÜLEKANDUMISE TULEMUSENA MUUS KUI SELLEKS ETTENÄHTUD SÖÖDAS ESINEVAD LUBATUD SÖÖDALISANDID
Koktsidiostaatikumid |
Loomasöödaks ettenähtud tooted (1) |
Piirnorm (mg/kg (ppm)) sööda puhul, mille niiskusesisaldus on 12 % |
1. Dekokvinaat |
Söödamaterjal |
0,4 |
Järgmiste loomade segasööt: |
||
— munalinnud ja munakanad (> 16 nädalat); |
0,4 |
|
— broilerkanad, tapmiseelsel perioodil, kui dekokvinaadi kasutamine on keelatud (tapmiseelsel perioodil kasutatav sööt); |
0,4 |
|
— muud loomaliigid. |
1,2 |
|
Eelsegud kasutamiseks söödas, milles on keelatud dekokvinaadi kasutamine. |
( (2)) |
|
2. Diklasuriil |
Söödamaterjal |
0,01 |
Järgmiste loomade segasööt: |
||
— munalinnud, munakanad (> 16 nädalat) ja broilerkalkunid (> 12 nädalat); |
0,01 |
|
— broilerküülikud ja aretusküülikud, tapmiseelsel perioodil, kui diklasuriili kasutamine on keelatud (tapmiseelsel perioodil kasutatav sööt); |
0,01 |
|
— muud loomaliigid, v.a munakanad (< 16 nädalat), broilerkanad, pärlkanad ja broilerkalkunid (< 12 nädalat). |
0,03 |
|
Eelsegud kasutamiseks söödas, milles on keelatud diklasuriili kasutamine. |
||
3. Halofuginoonvesinikbromiid |
Söödamaterjal |
0,03 |
Järgmiste loomade segasööt: |
||
— munalinnud, munakanad ja kalkunid (> 12 nädalat); |
0,03 |
|
— broilerkanad ja kalkunid (< 12 nädalat), tapmiseelsel perioodil, kui halofuginoonvesinikbromiidi kasutamine on keelatud (tapmiseelsel perioodil kasutatav sööt); |
0,03 |
|
— muud loomaliigid. |
0,09 |
|
Eelsegud kasutamiseks söödas, milles on keelatud halofuginoonvesinikbromiidi kasutamine. |
||
4. Lasalotsiidnaatrium |
Söödamaterjal |
1,25 |
Järgmiste loomade segasööt: |
||
— koerad, vasikad, küülikud, hobuslased, lüpsiloomad, munalinnud, kalkunid (> 16 nädalat), munakanad (> 16 nädalat); |
1,25 |
|
— broilerkanad, munakanad (< 16 nädalat) ja kalkunid (< 16 nädalat), tapmiseelsel perioodil, kui lasalotsiidnaatriumi kasutamine on keelatud (tapmiseelsel perioodil kasutatav sööt); |
1,25 |
|
— muud loomaliigid. |
3,75 |
|
Eelsegud kasutamiseks söödas, milles on keelatud lasalotsiidnaatriumi kasutamine. |
||
5. Maduramütsiinammoonium alfa |
Söödamaterjal |
0,05 |
Järgmiste loomade segasööt: |
||
— hobuslased, küülikud, kalkunid (> 16 nädalat), munalinnud ja munakanad (> 16 nädalat); |
0,05 |
|
— broilerkanad ja kalkunid (< 16 nädalat), tapmiseelsel perioodil, kui maduramütsiinammoonium alfa kasutamine on keelatud (tapmiseelsel perioodil kasutatav sööt); |
0,05 |
|
— muud loomaliigid. |
0,15 |
|
Eelsegud kasutamiseks söödas, milles on keelatud maduramütsiinammoonium alfa kasutamine. |
||
6. Monensiinnaatrium |
Söödamaterjal |
1,25 |
Järgmiste loomade segasööt: |
||
— hobuslased, koerad, väikemäletsejalised (lambad ja kitsed), pardid, veised, lüpsikari, munalinnud, munakanad (> 16 nädalat) ja kalkunid (> 16 nädalat); |
1,25 |
|
— broilerkanad, munakanad (< 16 nädalat) ja kalkunid (< 16 nädalat), tapmiseelsel perioodil, kui monensiinnaatriumi kasutamine on keelatud (tapmiseelsel perioodil kasutatav sööt); |
1,25 |
|
— muud loomaliigid. |
3,75 |
|
Eelsegud kasutamiseks söödas, milles on keelatud monensiinnaatriumi kasutamine. |
||
7. Narasiin |
Söödamaterjal |
0,7 |
Järgmiste loomade segasööt: |
||
— kalkunid, küülikud, hobuslased, munalinnud ja munakanad (> 16 nädalat); |
0,7 |
|
— muud loomaliigid. |
2,1 |
|
Eelsegud kasutamiseks söödas, milles on keelatud narasiini kasutamine. |
||
8. Nikarbasiin |
Söödamaterjal |
1,25 |
Järgmiste loomade segasööt: |
||
— hobuslased, munalinnud ja munakanad (> 16 nädalat); |
1,25 |
|
— muud loomaliigid. |
3,75 |
|
Eelsegud kasutamiseks söödas, milles on keelatud nikarbasiini kasutamine (eraldi või koos narasiiniga). |
||
9. Robenidiinhüdrokloriid |
Söödamaterjal |
0,7 |
Järgmiste loomade segasööt: |
||
— munalinnud ja munakanad (> 16 nädalat); |
0,7 |
|
— broilerkanad, broilerküülikud ja aretusküülikud ning kalkunid, tapmiseelsel perioodil, kui robenidiinhüdrokloriidi kasutamine on keelatud (tapmiseelsel perioodil kasutatav sööt); |
0,7 |
|
— muud loomaliigid. |
2,1 |
|
Eelsegud kasutamiseks söödas, milles on keelatud robenidiinhüdrokloriidi kasutamine. |
||
10. Salinomütsiinnaatrium |
Söödamaterjal |
0,7 |
Järgmiste loomade segasööt: |
||
— hobuslased, kalkunid, munalinnud ja munakanad (> 12 nädalat); |
0,7 |
|
— broilerkanad, munakanad (< 12 nädalat) ja broilerjänesed, tapmiseelsel perioodil, kui salinomütsiinnaatriumi kasutamine on keelatud (tapmiseelsel perioodil kasutatav sööt); |
0,7 |
|
— muud loomaliigid. |
2,1 |
|
Eelsegud kasutamiseks söödas, milles on keelatud salinomütsiinnaatriumi kasutamine. |
||
11. Semduramütsiinnaatrium |
Söödamaterjal |
0,25 |
Järgmiste loomade segasööt: |
||
— munalinnud ja munakanad (> 16 nädalat); |
0,25 |
|
— broilerkanad, tapmiseelsel perioodil, kui semduramütsiinnaatriumi kasutamine on keelatud (tapmiseelsel perioodil kasutatav sööt); |
0,25 |
|
— muud loomaliigid. |
0,75 |
|
Eelsegud kasutamiseks söödas, milles on keelatud semduramütsiinnaatriumi kasutamine. |
||
(1) Ilma et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1831/2003 (ELT L 268, 18.10.2003, lk 29) lubatud tasemete kohaldamist. (2) Aine piirnorm eelsegus on kontsentratsioon, mis annab kasutamisjuhendi järgimisel tulemuseks ainekoguse, mis ei ületa söödale kehtestatud piirnormi rohkem kui 50 %. |
II LISA
RAKENDUSKÜNNISED, MILLE PUHUL PEAVAD LIIKMESRIIGID ARTIKLI 4 LÕIKE 2 KOHASELT ALGATAMA JUURDLUSE
JAOTIS. DIOKSIINID JA PCBd
Soovimatud ained |
Loomasöödaks ettenähtud tooted |
Rakenduskünnis (ng WHO-PCDD/F-TEQ/kg (ppm) ( (2), (3))) sööda puhul, mille niiskusesisaldus on 12 % |
Märkused ja lisateave (näiteks läbiviidava uurimise laad |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
1. Dioksiinid (polüklooritud dibenso-para-dioksiinide (PCDDd) ja polüklooritud dibensofuraanide (PCDFd) summa, väljendatuna Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) toksilisusekvivalendina, kasutades toksilisuse ekvivalentfaktoreid (WHO-TEF, 1997)) (1) |
Taimne söödamaterjal, |
0,5 |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
välja arvatud: |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
— taimeõlid ja nende kõrvalsaadused. |
0,5 |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Mineraalne söödamaterjal |
0,5 |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Loomne söödamaterjal: |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
— loomsed rasvad, sealhulgas piima- ja munarasv; |
1,0 |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
— muud maismaaloomadest saadud tooted, sealhulgas piim ja piimatooted ning munad ja munatooted; |
0,5 |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
— kalaõli; |
5,0 |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
— kalad ja muud veeloomad, nendest saadud tooted ja kõrvalsaadused, välja arvatud kalaõli ja kalavalgu üle 20-protsendilise rasvasisaldusega hüdrolüsaat (3); |
1,0 |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
— kalavalgu üle 20-protsendilise rasvasisaldusega hüdrolüsaat. |
1,75 |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Sideainete ja paakumisvastaste ainete funktsionaalrühma kuuluvad söödalisandid. |
0,5 |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Mikroelementühendite funktsionaalrühma kuuluvad söödalisandid. |
0,5 |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Eelsegud |
0,5 |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Segasööt, |
0,5 |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
välja arvatud: |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
— lemmikloomade ja kalade segasööt; |
1,75 |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
— karusloomade segasööt. |
— |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
2. Dioksiinitaolised PCBd (polüklooritud bifenüülide (PCBde) summa, väljendatuna Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) toksilisusekvivalendina, kasutades toksilisuse ekvivalentfaktoreid (WHO-TEF, 1997)) (1) |
Taimne söödamaterjal, |
0,35 |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
välja arvatud: |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
— taimeõlid ja nende kõrvalsaadused. |
0,5 |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Mineraalne söödamaterjal |
0,35 |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Loomne söödamaterjal: |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
— loomsed rasvad, sealhulgas piima- ja munarasv; |
0,75 |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
— muud maismaaloomadest saadud tooted, sealhulgas piim ja piimatooted ning munad ja munatooted; |
0,35 |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
— kalaõli; |
14,0 |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
— kalad ja muud veeloomad ning nendest saadud tooted, välja arvatud kalaõli ja kalavalgu üle 20-protsendilise rasvasisaldusega hüdrolüsaat (3); |
2,5 |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
— kalavalgu üle 20-protsendilise rasvasisaldusega hüdrolüsaat. |
7,0 |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Sideainete ja paakumisvastaste ainete funktsionaalrühma kuuluvad söödalisandid. |
0,5 |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Mikroelementühendite funktsionaalrühma kuuluvad söödalisandid. |
0,35 |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Eelsegud |
0,35 |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Segasööt, |
0,5 |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
välja arvatud: |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
— lemmikloomade ja kalade segasööt; |
3,5 |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
— karusloomade segasööt. |
— |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
(1) Inimeste tervist ähvardava ohu hindamisel kasutatavad Maailma Terviseorganisatsiooni toksilisuse ekvivalentfaktorid (TEFid), mis põhinevad 15.–18. juunil 1997 Rootsis Stockholmis peetud Maailma Terviseorganisatsiooni koosoleku otsustel (Van den Berg jt, 1998, Toxic Equivalency Factors (TEFs) for PCBs, PCDDs, PCDFs for Humans and for Wildlife. Environmental Health Perspectives, 106(12), 775). (2) Sisalduse ülempiir; sisalduse ülempiir arvutatakse eeldusel, et kõigi allpool määramispiiri olevate eri analoogide väärtused võrduvad määramispiiriga. (3) Komisjon vaatab need rakenduskünnis läbi samaaegselt dioksiinide ja dioksiinitaoliste PCBde summa piirnormide läbivaatamisega. (4) Saasteallika kindlaksmääramine. Kui allikas on kindlaks määratud, võtta võimaluse korral asjakohaseid meetmeid saastamise vähendamiseks või kõrvaldamiseks. (5) Sageli ei pruugi saasteallika uurimine vajalik olla, kuna mõnes piirkonnas on taustanivoo rakenduskünnise lähedal või ületab seda. Siiski tuleb juhul, kui rakenduskünnis on ületatud, dokumenteerida kõik andmed, nagu proovivõtuaeg, geograafiline päritolu, kalaliik jms, pidades silmas tulevasi meetmeid dioksiinide ja dioksiinitaoliste ühendite sisalduse vähendamiseks nendes loomasöödaks ettenähtud materjalides.
|
III LISA
KORRELATSIOONITABEL
Direktiiv 1999/29/EÜ |
Käesolev direktiiv |
Artikkel 1 |
Artikkel 1 |
Artikkel 2, punkt a |
Artikkel 2, punkt a |
Artikkel 2, punkt b |
Artikkel 2, punkt b |
Artikkel 2, punkt c |
Artikkel 2, punkt g |
Artikkel 2, punkt d |
Artikkel 2, punkt f |
Artikkel 2, punkt e |
Artikkel 2, punkt e |
Artikkel 2, punkt f |
Artikkel 2, punkt i |
Artikkel 2, punkt g |
Artikkel 2, punkt j |
Artikkel 2, punkt h |
— |
— |
Artikkel 2, punkt c |
— |
Artikkel 2, punkt d |
— |
Artikkel 2, punkt h |
— |
Artikkel 2, punkt k |
— |
Artikkel 2, punkt l |
Artikkel 3 |
Artikkel 3 |
Artikkel 4, lõige 1 |
Artikkel 4, lõige 1 |
Artikkel 4, lõige 2 |
— |
— |
Artikkel 4, lõige 2 |
Artikkel 5 |
— |
Artikkel 6 |
— |
Artikkel 7 |
Artikkel 5 |
Artikkel 8 |
Artikkel 6 |
Artikkel 9 |
Artikkel 7 |
Artikkel 10 |
Artikkel 8 |
Artikkel 11 |
Artikkel 9 |
Artikkel 12 |
— |
— |
Artikkel 10 |
Artikkel 13 |
Artikkel 11 |
Artikkel 14 |
Artikkel 12 |
Artikkel 15 |
Artikkel 13 |
Artikkel 16 |
— |
— |
Artikkel 14 |
— |
Artikkel 15 |
Artikkel 17 |
Artikkel 16 |
Artikkel 18 |
Artikkel 17 |
I lisa |
I lisa |
II lisa |
— |
III lisa |
— |
IV lisa |
II lisa |
( 1 ) EÜT C 89 E, 28.3.2000, lk 70 ja EÜT C 96 E, 27.3.2001, lk 346.
( 2 ) EÜT C 140, 18.5.2000, lk 9.
( 3 ) Euroopa Parlamendi 4. oktoobri 2000. aasta arvamus (EÜT C 178, 22.6.2001, lk 160), nõukogu 17. septembri 2001. aasta ühine seisukoht (EÜT C 4, 7.1.2002, lk 1) ja Euroopa Parlamendi 12. detsembri 2001. aasta otsus (Euroopa Ühenduste Teatajas veel avaldamata). Euroopa Parlamendi 10. aprilli 2002. aasta otsus ja nõukogu 22. aprilli 2002. aasta otsus.
( 4 ) EÜT L 115, 4.5.1999, lk 32.
( 5 ) EÜT L 125, 23.5.1996, lk 35. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2000/16/EÜ (EÜT L 105, 3.5.2000, lk 36).
( 6 ) EÜT L 265, 8.11.1995, lk 17. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2001/46/EÜ (EÜT L 234, 1.9.2001, lk 55).
( 7 ) EÜT L 170, 3.8.1970, lk 1.
( 8 ) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.
( 9 ) EÜT L 270, 14.12.1970, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 2205/2001 (EÜT L 297, 15.11.2001, lk 3).
( 10 ) EÜT L 86, 6.4.1979, lk 30. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2002/2/EÜ (EÜT L 63, 6.3.2002, lk 23).
( 11 ) EÜT L 340, 9.12.1976, lk 26. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 2000/57/EÜ (EÜT L 244, 29.9.2000, lk 76).
( 12 ) EÜT L 221, 7.8.1986, lk 37. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 2002/23/EÜ (EÜT L 64, 7.3.2002, lk 13).
( 13 ) EÜT L 221, 7.8.1986, lk 43. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2002/23/EÜ.
( 14 ) EÜT L 350, 14.12.1990, lk 71. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2002/23/EÜ.
( 15 ) EÜT L 213, 21.7.1982, lk 8. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 1999/20/EÜ (EÜT L 80, 25.3.1999, lk 20).
( 16 ) EÜT L 237, 22.9.1993, lk 23. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 1999/29/EÜ (EÜT L 115, 4.5.1999, lk 32).
( 17 ) EÜT L 170, 3.8.1970, lk 1.
( 18 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrus (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused (EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1).