02002A0430(04) — ET — 01.07.2017 — 005.004

Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu

Muudetud:

▼B

EUROOPA ÜHENDUSE JA ŠVEITSI KONFÖDERATSIOONI VAHELINE PÕLLUMAJANDUSTOODETEGA KAUPLEMISE KOKKULEPE

Artikkel 1

Eesmärk

1.  Käesoleva kokkuleppe eesmärgiks on lepinguosaliste vaheliste vabakaubandussuhete tugevdamine, võimaldades vastastikku paremat juurdepääsu teineteise põllumajandustoodete turule.

2.  „Põllumajandustooted” tähistab rahvusvahelise kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi konventsiooni gruppides 1 kuni 24 nimetatud tooteid. Käesoleva kokkuleppe 1., 2. ja 3. lisa kohaldamisel ei kuulu nende hulka harmoneeritud süsteemi grupi 3 ja rubriikide 16.04 ja 16.05 tooted ning tooted CN-koodiga 0511 91 10 , 0511 91 90 , 1902 20 10 ja 2301 20 00 .

3.  Käesolevat kokkulepet ei kohaldata vabakaubanduslepingu 2. protokolliga hõlmatud toodete suhtes, välja arvatud kokkuleppe 1. ja 2. lisas antavad soodustused.

Artikkel 2

Tariifsed soodustused

1.  Ilma et see piiraks 3. lisas sätestatud soodustuste kohaldamist, on Šveitsi poolt ühendusele antavad soodustused loetletud käesoleva kokkuleppe 1. lisas.

2.  Ilma et see piiraks 3. lisas sätestatud soodustuste kohaldamist, on ühenduse poolt Šveitsile antavad soodustused loetletud käesoleva kokkuleppe 2. lisas.

Artikkel 3

Soodustused juustudele

Erisätted, mida kohaldatakse juustuga kauplemisele, on esitatud käesoleva kokkuleppe 3. lisas.

Artikkel 4

Päritolureeglid

Päritolureeglid, mis sätestatakse vastastikku käesoleva kokkuleppe 1., 2. ja 3. lisas, on esitatud vabakaubanduslepingu 3. protkollis.

Artikkel 5

Tehniliste kaubandustõkete kõrvaldamine

1.   ►M19  Viis, kuidas vähendada tehnilisi takistusi põllumajandustoodetega kauplemise erinevates valdkondades, on sätestatud 4.–12. lisas järgmiselt: ◄

▼M19

▼B

2.  Käesoleva lepingu artikli 1 lõikeid 2 ja 3 ning artikleid 6, 7, 8 ja 10–13 ei kohaldata 11. lisa suhtes.

Artikkel 6

Ühine põllumajanduskomitee

1.  Lepinguosaliste esindajate poolt moodustatakse ühiskomitee (edaspidi „komitee”).

2.  Komitee vastutab käesoleva kokkuleppe haldamise eest ning kindlustab selle laitmatu toimimise.

3.  Komisjonil on õigus teha otsuseid vastavalt käesolevas kokkuleppes ning selle lisades sätestatule. Lepinguosalised viivad neid otsuseid ellu oma menetluste kohaselt.

4.  Komitee kehtestab ise oma töökorra.

5.  Komitee tegutseb omavahelise kokkuleppe alusel.

6.  Kindlustamaks kokkuleppe nõuetekohast rakendamist, konsulteerivad lepinguosalised ühe lepinguosalise taotluse korral ühiskomitees.

7.  Komitee moodustab töörühmad, mis on vajalikud käesoleva kokkuleppe lisade haldamiseks. Oma töökorras täpsustab komitee eelkõige töörühmade liikmelisuse ja nende tegutsemisviisi.

▼M19

8.  Komitee on volitatud kiitma heaks kokkuleppe autentse versiooni uutes keeltes.

▼B

Artikkel 7

Vaidluste lahendamine

Kumbki lepinguosaline võib pöörduda käesoleva kokkuleppe tõlgendamise või kohaldamisega seotud vaidlusküsimusega komitee poole. Viimane püüab vaidlust lahendada. Komiteele esitatakse kõik andmed, mis võivad osutuda vajalikuks olukorra põhjalikul uurimisel, et leida vastuvõetav lahendus. Sel eesmärgil teeb Komitee kindlaks kõik käesoleva kokkuleppe laitmatu toimimise säilitamise võimalused.

Artikkel 8

Teabevahetus

1.  Lepinguosalised vahetavad kogu asjakohast informatsiooni, mis käsitleb käesoleva kokkuleppe rakendamist ja kohaldamist.

2.  Kumbki lepinguosaline teavitab teist kavatsetavatest muudatustest õigusnormides, mis puudutavad käesoleva kokkuleppega hõlmatud valdkondi ning teatab teisele lepinguosalisele uutest sätetest niipea kui võimalik.

Artikkel 9

Konfidentsiaalsus

Lepinguosaliste usaldusisikud, eksperdid ja muud esindajad ei tohi ka pärast oma ülesannete täitmise lõpetamist avalikustada teavet, mis on saadud käesoleva kokkuleppe raames ja mille kohta kehtib ametisaladuse hoidmise kohustus.

Artikkel 10

Kaitsemeetmed

1.  Juhul, kui ühelt lepinguosaliselt pärinevate toodete import põhjustab või võib põhjustada tõsiseid häireid teise lepinguosalise turgudel seoses käesoleva lepingu 1., 2. ja 3. lisa kohaldamisega ja arvestades lepinguosaliste põllumajandusturgude erilist tundlikkust, peavad osapooled viivitamatult konsulteerima, et leida sobivat lahendust. Kuni lahendust ei ole leitud, võib asjaomane lepinguosaline võtta meetmeid, mida ta peab vajalikuks.

2.  Kui on võetud lõikes 1 või teistes käesoleva kokkuleppe lisades sätestatud kaitsemeetmed:

▼M14

Artikkel 11

Muudatused

Komitee või otsustada muuta kokkuleppe lisasid ja lisade juurde kuuluvaid liiteid.

▼B

Artikkel 12

Kontrollimine

1.  Kui üks lepinguosaline soovib käesoleva kokkuleppe uuesti läbivaatamist, esitab ta põhjendatud taotluse teisele.

2.  Lepinguosalised võivad teha komiteele ülesandeks taotlus läbi vaadata ning teha vajaduse korral ettepanekuid eelkõige läbirääkimiste pidamiseks.

3.  Lepinguosalised peavad lõikes 2 nimetatud läbirääkimiste tulemusena saavutatud kokkulepped ratifitseerima või heaks kiitma oma menetluste kohaselt.

Artikkel 13

Arengut käsitlev klausel

1.  Käesolevaga kohustuvad lepinguosalised jätkama tööd omavahelise põllumajandus-saadustega kauplemise järk-järguliseks liberaliseerimiseks.

2.  Sel eesmärgil vaatavad lepinguosalised komitees korrapäraselt läbi tingimused, mis hõlmavad nendevahelist põllumajandussaadustega kauplemist.

3.  Silmas pidades nende läbivaatamiste tulemusi ja nende vastavaid põllumajanduspoliitikaid ning arvestades põllumajandusturgude tundlikkust, võivad lepinguosalised alustada käesoleva kokkuleppe raames läbirääkimisi, et vähendada edaspidi takistusi vastastikusel ja vastastikku kasulikul põllumajandussaadustega kauplemisel.

4.  Lepinguosalised peavad lõikes 3 nimetatud läbirääkimiste tulemusena saavutatud kokkulepped ratifitseerima või heaks kiitma oma menetluste kohaselt.

Artikkel 14

Kokkuleppe rakendamine

1.  Lepinguosalised võtavad kõik üld- ja erimeetmed, mida on vaja nende käesolevast kokkuleppest tulenevate kohustuste täitmiseks.

2.  Nad hoiduvad kõigist meetmetest, mis võiksid kahjustada käesoleva kokkuleppe eesmärkide saavutamist.

Artikkel 15

Lisad

Käesoleva kokkuleppe lisad, k.a nende juurde kuuluvad liited, moodustavad selle lahutamatu osa.

Artikkel 16

Territoriaalne kohaldamisala

Käesolevat kokkulepet kohaldatakse ühelt poolt nende territooriumite suhtes, kus kohaldatakse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, nimetatud asutamislepingus sätestatud tingimustel, ja teiselt poolt Šveitsi territooriumi suhtes.

Artikkel 17

Jõustumine ja kehtivusaeg

1.  Lepinguosalised ratifitseerivad või kiidavad käesoleva kokkuleppe heaks oma menetluste kohaselt. See jõustub järgmise seitsme kokkuleppe ratifitseerimiskirjade hoiuleandmise või kinnitamise kohta viimase teate saatmisele järgneva ülejärgmise kuu esimesel päeval:

2.  Käesolev kokkulepe on sõlmitud esialgu seitsmeks aastaks. Seda pikendatakse piiramatult, kui ühendus või Šveits ei teata teisele lepinguosalisele pikendamata jätmisest enne esialgse tähtaja lõppu. Niisuguse teatamise puhul kohaldatakse artiklit 4.

3.  Euroopa Ühendus või Šveits võivad kokkuleppe lõpetada, teatades sellest teisele lepinguosalisele. Niisuguse teatamise puhul kohaldatakse artiklit 4.

4.  Lõikes 1 nimetatud seitsme kokkuleppe kohaldamine lõpetatakse kuus kuud pärast lõikes 2 nimetatud pikendamata jätmisest teatamist või lõikes 3 nimetatud kokkuleppe lõpetamist.

Hecho en Luxemburgo, el veintiuno de junio de mil novecientos noventa y nueve, en dos ejemplares en las lenguas alemana, danesa, española, finesa, francesa, griega, inglesa, italiana, neerlandesa, portuguesa y sueca, siendo cada uno de estos textos igualmente auténtico.

Udfærdiget i Luxembourg, den enogtyvende juni nitten hundrede og nioghalvfemsi to eksemplarer på dansk, engelsk, finsk, fransk, græsk, italiensk, nederlandsk, portugisisk, spansk, svensk og tysk, idet hver af disse tekster har samme gyldighed.

Geschehen zu Luxemburg am einundzwanzigsten Juni neunzehnhundertneunundneunzig in zweifacher Ausfertigung in dänischer, deutscher, englischer, finnischer, französischer, griechischer, italienischer, niederländischer, portugiesischer, spanischer und schwedischer Sprache, wobei jeder dieser Wortlaute gleichermaßen verbindlich ist.

Έγινε στο Λουξεμβούργο, στις είκοσι μία Ιουνίου χίλια εννιακόσια ενενήντα εννέα, σε δύο ατνίτυπα στην αγγλική, γαλλική, γερμανική, δανική, ελληνική, ισπανική, ιταλική, ολλανδική, πορτογαλική, σουηδική και φινλανδική γλώσσα, όλα δε τα κείμενα αυτά είναι εξίσου αυθεντικά.

Done at Luxembourg on the twenty-first day of June in the year one thousand nine hundred and ninety-nine, in duplicate in the Spanish, Danish, German, Greek, English, French, Italian, Dutch, Portuguese, Finnish and Swedish languages, each text being equally authentic.

Fait à Luxembourg, le vingt-et-un juin mil neuf cent quatre-vingt dix-neuf, en double exemplaire, en langues allemande, anglaise, danoise, espagnole, finnoise, française, grecque, italienne, néerlandaise, portugaise et suédoise, chacun de ces textes faisant également foi.

Fatto a Lussemburgo, addì ventuno giugno millenovecentonovantanove, in duplice esemplare, in lingua danese, finnica, francese, greca, inglese, italiana, olandese, portoghese, spagnola, svedese e tedesca. Ciascuna delle versioni linguistiche fa parimenti fede.

Gedaan te Luxemburg, de eenentwintigste juni negentienhonderd negenennegentig, in twevoud, in de Deense, de Duitse, de Engelse, de Finse, de Franse, de Griekse, de Italiaanse, de Nederlandse, de Portugese, de Spaanse en de Zweedse taal, zijnde alle talen gelijkelijk authentiek.

Feito no Luxemburgo, em vinte e um de Junho de mil novecentos e noventa e nove, em dois exemplares, nas línguas alemã, dinamarquesa, espanhola, finlandesa, francesa, grega, inglesa, italiana, neerlandesa, portuguesa e sueca, fazendo igualmente fé qualquer dos textos.

Tehty Luxemburgissa kahdentenakymmenentenäensimmäisenä päivänä kesäkuuta vuonna tuhatyhdeksänsataayhdeksänkymmentäyhdeksän kahtena kappaleena englannin, espanjan, hollannin, italian, kreikan, portugalin, ranskan, ruotsin, saksan, suomen ja tanskan kielellä, ja jokainen teksti on yhtä todistusvoimainen.

Utfärdat i Luxemburg den tjugoförsta juni nittonhundranittionio i två exemplar på det danska, engelska, finska, franska, grekiska, italienska, nederländska, portugisiska, spanska, svenska och tyska språket, vilka samtliga texter är giltiga.

Por la Comunidad Europea

For Det Europæiske Fællesskab

Für die Europäische Gemeinschaft

Για την Ευρωπαϊκή Κοινότητα

For the European Community

Pour la Communauté européenne

Per la Comunità europea

Voor de Europese Gemeenschap

Pela Comunidade Europeia

Euroopan yhteisön puolesta

På Europeiska gemenskapens vägnar

Por la Confederación Suiza

For Det Schweiziske Edsforbund

Für der Schweizerischen Eidgenossenschaft

Για την Ελβετική Συνομοσπονδία

For the Swiss Confederation

Pour la Confédération suisse

Per la Confederazione svizzera

Voor de Zwitserse Bondsstaat

Pela Confederação Suíça

Sveitsin valaliiton puolesta

På Schweiziska Edsförbundets vägnar

SISUKORD

▼M12

LISA 1

Šveitsi poolt antavad soodustused

Šveits annab järgmistele ühendusest pärit toodetele allpool sätestatud tariifsed soodustused; mõne toote puhul nende kindlaksmääratud aastase koguse piires.

LISA 2

Ühenduse poolt antavad soodustused

Ühendus annab järgmistele Šveitsist pärit toodetele allpool sätestatud tariifsed soodustused, mõne toote puhul nende kindlaksmääratud aastase koguse piires.

▼M18

LISA 3

▼B

LISA 4

TAIMETERVIS

Artikkel 1

Eesmärk

►M14  1. ◄   Käesoleva lisa eesmärk on lihtsustada lepinguosaliste vahelist kauplemist taimede, taimsete saaduste ja muude taimetervisemeetmetega seotud toodetega, mis pärinevad nende territooriumilt või mis on imporditud kolmandatest riikidest ning loetletud 1. liites, mis on koostatud komitee poolt kooskõlas käesoleva kokkuleppe artikliga 11.

▼M14

2.  Erandina kokkuleppe artiklist 1 kohaldatakse kõnealust lisa kõikide liites 1 loetletud taimede, taimsete saaduste ja muude toodete suhtes, nagu on osutatud lõikes 1.

▼B

Artikkel 2

Põhimõtted

1.  Lepinguosalised märgivad, et neil on ühesugused taimede, taimsete saaduste või muude toodete abil levivate kahjulike organismide sissetoomise ja levimise vastaseid kaitsemeetmeid käsitlevad õigusaktid, millel on samaväärne toime vastavalt artiklile 1 sätestatud 1. liites toodud taimede ja taimsete saaduste kaitsmiseks kahjulike organismide sissetoomise ja leviku eest. Sama kehtib ka kolmandatest riikidest sissetoodavate taimede, taimsete saaduste ja muude toodete suhtes võetavate taimetervisemeetmete kohta.

2.  Lõikes 1 osutatud õigusaktid loetletakse komitee poolt vastavalt kokkuleppe artiklile 11 koostatavas 2. liites.

▼M14

3.  Kokkuleppeosalised tunnustavad vastastikku vastavate asutuste poolt heakskiidetud organisatsioonide väljaantavaid taimepasse. Kõnealuste organisatsioonide korrapäraselt ajakohastatav nimekiri on kättesaadav 3. liites loetletud asutuste nimekirjast. Need passid peavad olema vastavuses lõikega 2 ettenähtud 2. liites loetletud õigusaktidega ning vastama nendes kehtestatud nõuetele taimede, taimsete saaduste ja muud artikliga 1 ettenähtud 1. liites loetletud toodete liikumise kohta vastavate kokkuleppeosaliste territooriumidel.

▼B

4.  Kauplemisel taimede, taimsete saaduste jt artikliga 1 sätestatud 1. liites loetletud toodetega, mille kohta ei kehti kahe lepinguosalise territooriumidel kauplemisel rakendatav taimepasside kord, pole vajalik taimepass, vaid ainult muud lepinguosaliste õigusaktidega ette nähtud dokumendid, eriti need, mis võimaldavad nende taimede, taimsete saaduste ja muude toodete päritolu kindlakstegemist.

Artikkel 3

1.  Taimede, taimseta saaduste ja muude toodetega, mida ei ole artikliga 1 sätestatud 1. liites selgelt nimetatud ning mis ei kuulu kummagi lepinguosalise taimetervisemeetmete alla, võib kaubelda ilma taimetervisemeetmetega seotud dokumentide, identsuse ja taimetervise kontrollita.

2.  Kui üks lepinguosaline kavatseb võtta taimetervisemeetmeid lõikes 1 osutatud taimede, taimsete saaduste või muude toodete osas, teatab ta sellest teisele lepinguosalisele.

3.  Lähtuvalt artikli 10 lõikest 2 hindab taimetervise töörühm vastavalt lõikele 2 tehtud muudatuste mõju käesolevale lisale, et vajaduse korral teha ettepanekuid asjakohaste liidete muutmiseks.

Artikkel 4

Piirkondlikud nõuded

1.  Kumbki lepinguosaline võib sarnaste kriteeriumide põhjal kehtestada erinõuded taimede, taimsete saaduste ja muude toodete liikumisele, sõltumata päritolust, oma territooriumi aladel või aladele, kui seda tingib nende alade taimetervise olukord.

2.  Komitee poolt vastavalt kokkuleppe artiklile 11 koostatud 4. liide määratleb lõikes 1 osutatud alad ning nendega seotud erinõuded.

Artikkel 5

Impordikontrollid

1.  Kumbki lepinguosaline teostab pistelisi taimetervise kontrolle määral, mis ei ületa teatavat protsenti vastavalt artiklile 1 sätestatud 1. liites loetletud taimede, taimsete saaduste ja muude toodete partiidest. See protsendimäär, mille kohta teeb ettepaneku taimetervise töögrupp ja mille kehtestab komitee, määratakse iga taime, taimse saaduse ja muu toote puhul vastavalt fütosanitaarohule. Käesoleva lisa jõustumise tähtajal on see protsendimäär 10 %.

2.  Vastavalt käesoleva lisa artikli 10 lõikele 2 võib komitee otsustada taimetervise töögrupi ettepanekul vähendada lõikes 1 sätestatud kontrollide määra.

3.  Lõikeid 1 ja 2 kohaldatakse ainult taimetervise kontrollide kohta kauplemisel taimede, taimsete saaduste ja muude toodetega lepinguosaliste vahel.

4.  Lõikeid 1 ja 2 kohaldatakse kokkuleppe artikli 11 ja käesoleva lisa artiklite 6 ja 7 kohaselt.

Artikkel 6

Kaitsemeetmed

Kaitsemeetmeid võetakse vastavalt kokkuleppe artikli 10 lõikes 2 sätestatud korrale.

Artikkel 7

Erandid

1.  Kui üks lepinguosaline kavatseb kohaldada erandeid teise lepinguosalise territooriumi osa või kogu territooriumi suhtes, teatab ta sellest teisele eelnevalt ning põhjendab oma otsust. Piiramata võimalust viia kavandatavad erandid ellu viivitamatult, konsulteerivad lepinguosalised nii kiiresti kui võimalik, et leida sobivaid lahendusi.

2.  Kui üks lepinguosaline kohaldab erandeid oma territooriumi osa või mõne kolmanda riigi suhtes, teatab ta sellest teisele eelnevalt ning põhjendab oma otsust. Piiramata võimalust viia kavandatavad erandid ellu viivitamatult, konsulteerivad lepinguosalised nii kiiresti kui võimalik, et leida sobivaid lahendusi.

Artikkel 8

Ühiskontrollid

1.  Lepinguosalised nõustuvad ühiskontrollidega, mida teostatakse teise lepinguosalise nõudmisel, hindamaks taimetervise olukorda ning meetmeid, millel on samaväärne mõju artiklis 2 sätestatutega

2.  „Ühiskontroll” tähistab kontrolli, mida teostatakse piiril, et kontrollida emma-kumma lepinguosalise saadetise vastavust taimetervise nõuetele.

3.  Selliseid kontrolle viiakse läbi vastavalt taimetervise töögrupi ettepanekul komitee poolt vastu võetud korrale.

Artikkel 9

Teabevahetus

1.  Vastavalt kokkuleppe artiklile 8 vahetavad lepinguosalised kogu asjakohast informatsiooni oma õigus- ja haldusnormide rakendamise ja kohaldamise kohta, mis on hõlmatud käesoleva lisa ja 5. liites osutatud teatistega.

2.  Et kindlustada käesoleva lisaga hõlmatud õigusaktide üksikasjalike rakenduseeskirjade kohaldamise samaväärsust, nõustub kumbki lepinguosaline teise taotlusel viimase ekspertide külastustega oma territooriumil, mida korraldatakse koostöös kõnesoleva territooriumi eest vastutava taimekaitseasutusega.

Artikkel 10

Taimetervise töörühm

1.  Taimetervise töörühm (edaspidi „töörühm”), mis on moodustatud kokkuleppe artikli 6 lõike 7 alusel, võib arutada kõiki käesoleva lisa ja selle rakendamisega seotud küsimusi.

2.  Töörühm vaatab korrapäraselt läbi lepinguosaliste käesoleva lisaga hõlmatud õigusnormide seisukorra. Ta esitab komiteele eelkõige ettepanekuid käesoleva lisa liidete kohandamise ja kaasajastamise kohta.

▼M27

1. liide

TAIMED, TAIMSED SAADUSED JA MUUD TOOTED

A.    Emma-kumma kokkuleppeosalise territooriumilt pärit taimed, taimsed saadused ja muud tooted, mille suhtes kokkuleppeosaliste samalaadsed õigusaktid annavad samaväärse kaitse ning kokkuleppeosalised tunnustavad taimepassi

1.   Taimed ja taimsed saadused

B.    Taimed, taimsed saadused ja muud väljastpoolt kokkuleppeosaliste territooriumi pärit tooted, mille puhul annavad kokkuleppeosaliste taimetervist käsitlevad sätted seoses importimisega samaväärse kaitse ja millega on nende vahel võimalik kaubelda taimepassi alusel juhul, kui nad on loetletud käesoleva liite A osas, või vabalt, kui neid ei ole nimetatud liites loetletud

C.    Taimed, taimsed saadused ja muud tooted, mis saabuvad kokkuleppeosaliste territooriumilt ja mille suhtes ei ole kokkuleppeosalised kehtestanud samalaadseid õigusakte ning mille puhul ei tunnustata taimepassi

2. liide

ÕIGUSAKTID ( 5 )

Liidu õigusaktid

Šveitsi õigusaktid

▼M14

3. liide

Asutused, kes peavad nõudmise korral esitama nimekirja selliste ametiasutuste kohta, kes on vastutavad taimepasside ettevalmistamise eest

A.   Euroopa ühendus:

iga liikmesriigi kohta üks vastutav asutus, nagu on osutatud nõukogu 8. mai 2000. aasta direktiivi 2000/29/EÜ ( 6 ) artikli 1 lõikes 4.

B.   Šveits:

Office fédéral de l'agriculture

CH-3003 BERNE

▼M27

4. liide ( 7 )

ARTIKLIS 4 NIMETATUD ALAD JA NENDEGA SEOTUD ERINÕUDED

Artiklis 4 nimetatud alad ja nendega seotud erinõuded, mida peavad järgima mõlemad kokkuleppeosalised, on kindlaks määratud kahe kokkuleppeosalise vastavates õigusnormides, mis on esitatud allpool.

Liidu õigusaktid

Šveitsi õigusaktid

▼B

5. liide

Teabevahetus

Artikli 9 lõikes 1 osutatud teatised on järgmised:

LISA 5

LOOMATOIT

Artikkel 1

Eesmärk

1.  Käesolevaga kohustuvad lepinguosalised ühtlustama oma loomatoitu käsitlevaid õigusakte, et lihtsustada omavahelist kauplemist nende toodete osas.

2.  Toodete ja tooterühmade nimekiri, mille puhul lepinguosaliste õigusaktide rakendamine lepinguosaliste hinnangul samaväärset mõju omab, ning vajadusel viimaste hinnangul samaväärset mõju omavate õigusnormide nimekiri, esitatakse komitee poolt vastavalt kokkuleppe artiklile 11 koostatud 1. liites.

▼M14

2a.  Erandina kokkuleppe artiklist 1 kohaldatakse kõnealust lisa kõikide 1. liites loetletud õigusaktidega hõlmatud toodete suhtes, nagu on osutatud lõikes 2.

▼B

3.  Lepinguosalised kaotavad piirikontrollid lõikes 2 nimetatud 1. liite toodete ja tootegruppide osas.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:

Artikkel 3

Teabevahetus

Vastavalt kokkulepe artiklile 8 saadavad lepinguosalised teineteisele:

Neljandas taandes nimetatud programmid peavad arvestama iga lepinguosalise olukorraga ja eelkõige määrama regulaarsete kontrollide läbiviimise viisi ja sageduse.

Artikkel 4

Kontrollide üldsätted

Lepinguosalised astuvad vajalikke samme, et kindlustada teisele lepinguosalisele tarnitavatele toodetele sama hoolikas kontroll kui oma territooriumil turustatavatele toodetele; nad tagavad eelkõige, et:

Artikkel 5

Kontrollid päritolukohas

1.  Lepinguosalised tagavad, et pädevad asutused viivad läbi kontrolle ettevõtetes, tagamaks, et need täidavad oma kohustusi ning turule viidavad tooted vastavad vastavalt artiklile 1 kehtestatud 1. liites loetletud õigusnormidele.

2.  Kui on põhjust kahtlustada, et nõudeid ei ole täidetud, viib pädev asutus läbi vajalikud kontrollimised ja kui kahtlus leiab kinnitust, võtab vastavad meetmed.

Artikkel 6

Kontrollimine sihtkohas

1.  Sihtriigiks oleva lepinguosalise pädevad asutused võivad sihtkohas kontrollida tooteid mittediskrimineerivate pisteliste kontrollidega, tagamaks nende vastavust käesoleva lisaga hõlmatud sätetele.

2.  Kui sihtkohaks oleva lepinguosalise pädeval asutusel on teavet, mis lubab kahtlustada rikkumist, võib kontrollimisi läbi viia ka toodete vedamise ajal tema territooriumil.

3.  Kui asjaomase lepinguosalise pädevad asutused täheldavad saadetise kontrollimisel sihtkohas või vedamise ajal, et tooted ei vasta käesoleva lisaga hõlmatud sätetele, võtavad nad vajalikke meetmeid ja nõuavad kaubasaatjalt, kaubasaajalt või mõnelt muult asjaomaselt osapoolelt, et:

Artikkel 7

Väljastpoolt lepinguosaliste territooriumi pärit toodete kontroll

1.  Olenemata artikli 4 lõikest 1 võtavad lepingupooled kõik vajalikud meetmed tagamaks, et nende tolliterritooriumile mujalt kui kokkuleppe artiklis 16 määratletud territooriumidelt saabunud tooted läbivad pädevate asutuste dokumendikontrolli iga partii puhul ja pistelise identsuskontrolli, et kontrollida nende:

neile kohaldatava tolliprotseduuri kindlaksmääramiseks.

2.  Lepinguosalised võtavad vajalikke meetmeid, et tagada pisteliste füüsiliste kontrollidega toodete eeskirjadele vastavus enne nende lubamist vabasse ringlusse.

Artikkel 8

Koostöö rikkumiste korral

1.  Lepinguosalised toetavad teineteist käesolevas lisas sätestatud viisil ja tingimustel. Nad tagavad, et loomatoidus kasutatavaid tooteid käsitlevaid õigusnorme kohaldataks nõuetekohaselt, eelkõige vastastikuses koostöös ja nimetatud sätete rikkumise tuvastamise ja uurimise teel.

2.  Käesolevas artiklis sätestatud abi ei mõjuta kriminaalmenetlust ning lepinguosaliste poolt kriminaalasjades antavat vastastikust õigusabi käsitlevaid sätteid.

Artikkel 9

Eelluba vajavad tooted

1.  Lepinguosalised püüavad tagada, et nende 2. liites loetletud õigusnormidega hõlmatud toodete nimekirjad on identsed.

2.  Lepinguosalised teavitavad teineteist lõikes 1 nimetatud toodete loataotluste kohta.

Artikkel 10

Konsultatsioonid ja kaitsemeetmed

1.  Kui üks lepinguosaline leiab, et teine ei ole täitnud käesoleva lisa järgset kohustust, konsulteerivad lepinguosalised.

2.  Lepinguosaline, kes taotleb konsultatsioone, esitab teisele lepinguosalisele kõik andmed, mida on vaja kõnealuse juhtumi üksikasjalikuks läbivaatamiseks.

3.  Kaitsemeetmeid vastavalt tooteid ja tootegruppe käsitlevatele õigusnormidele, mis on loetletud vastavalt artiklile 1 koostatud 1. liites, võetakse kooskõlas kokkuleppe artikli 10 lõikes 2 sätestatud korrale.

4.  Kui lepinguosalised ei jõua lõikes 1 ja kokkuleppe artikli 10 lõike 2 punktis a sätestatud konsultatsioonide järel kokkuleppele, võib lepinguosaline, kes taotles konsultatsioone või kes võttis lõikes 3 nimetatud meetmeid, võtta asjakohaseid ajutisi kaitsemeetmeid, et tagada käesoleva lisa kohaldamist.

Artikkel 11

Loomatoidu töörühm

1.  Loomatoidu töörühm (edaspidi „töörühm”), mis on moodustatud artikli 6 lõike 7 alusel, võib arutada kõiki käesoleva lisa ja selle rakendamisega seotud küsimusi. Ta vastutab ka käesoleva lisaga sätestatud ülesannete eest

2.  Töörühm vaatab korrapäraselt läbi lepinguosaliste käesoleva lisaga hõlmatud siseriiklike õigusaktide seisukorra. Ta esitab komiteele eelkõige ettepanekuid käesoleva lisa liidete kaasajastamise kohta.

Artikkel 12

Konfidentsiaalsus

1.  Mistahes käesolevast lisast tulenev teave on konfidentsiaalne. Kõnealuse teabe suhtes kehtib ametisaladuse hoidmise kohustus ja kaitse, mis laieneb samalaadsetele andmetele neid saava lepinguosalise siseriiklike õigusaktide kohaselt.

2.  Lõikes 1 nimetatud konfidentsiaalsuse põhimõtet ei kohaldata artiklis 3 osutatud teabele.

3.  Lepinguosaline, kelle õigusaktid või haldustavad sätestavad käesolevas lisas sätestatutest rangemad piirangud tööstus- ja kaubandussaladustele, ei ole kohustatud esitama teavet, kui teine lepinguosaline ei pea nimetatud rangematest piirangutest kinni.

4.  Saadud teavet võib lepinguosaline kasutada ainult käesoleva lisa raames; muudel eesmärkidel võib seda kasutada üksnes teabe esitanud haldusasutuse eelneval kirjalikul nõusolekul, järgides kõiki selle asutuse kehtestatud piiranguid.

Lõige 1 ei välista teabe kasutamist üldise karistusõiguse rikkumise kohta algatatud kohtu- või haldusmenetlustes, kui seda saadi rahvusvahelise õigusalase koostöö teel.

5.  Lepinguosalised võivad käesoleva artikli kohaselt saadud teavet ja uuritud dokumente kasutada tõenditena oma tõendusmaterjalides, aruannetes ja ütlustes ning kohtumenetlustes ja süüdistustes.

▼M10

1. Liide

Ühenduse eeskirjad

Šveitsi eeskirjad

▼M10

2. Liide

ARTIKLIS 9 NIMETATUD ÕIGUSAKTIDE LOETELU

Ühenduse eeskirjad

Šveitsi eeskirjad:

▼B

LISA 6

SEEMNED

Artikkel 1

Eesmärk

1.  Käesolev lisa hõlmab põllumajandus-, köögivilja-, puuvilja- ja ilutaimede liike ning viinapuid.

2.  Käesolevas lisas tähistab „seemned” kogu paljundus- ning istutusmaterjali.

Artikkel 2

Õigusaktide vastavuse tunnustamine

1.  Lepinguosalised tunnustavad, et käesoleva lisa 1. liite 1. jaos loetletud õigusaktides sätestatud nõudmised on samaväärse mõjuga.

2.  Lepinguosalised võivad omavahel kaubelda lõikes 1 osutatud õigusaktides määratletud liikide seemnetega ja neid mõlema lepinguosalise territooriumil vabalt turustada, ilma et see piiraks artiklite 5 ja 6 kohaldamist. Ainuke nõutav kahe lepinguosalise seaduste vastavust kinnitav dokument on etikett vm dokument, mis on vajalik kauplemiseks kooskõlas nimetatud seadustega.

3.  Vastavuskontrolli eest vastutavad asutused on loetletud 2. liites.

Artikkel 3

Sertifikaatide vastastikune tunnustamine

1.  Kumbki lepinguosaline tunnustab 1. liite 2. jaos loetletud õigusaktidega hõlmatud liikide seemnete sertifikaate vastavalt lõikele 2, mis on koostatud kooskõlas teise lepinguosalise õigusaktidega 2. liites loetletud asutuste poolt.

2.  Lõikes 1 tähistab „sertifikaat” lepinguosaliste seadustega nõutavaid dokumente, mida kohaldatakse seemnete impordil vastavalt 1. liite 2. jaole.

Artikkel 4

Seaduste ühtlustamine

1.  Lepinguosalised püüavad ühtlustada 1. liite 2. jaos loetletud õigusaktidega hõlmatud ja 1. lisa 1. ja 2. jaos loetletud õigusaktidega hõlmamata liikide seemnetega kauplemist käsitlevaid seadusi.

2.  Kui üks lepinguosaline võtab vastu uued õigusnormid, kohustuvad lepinguosalised hindama võimalust käesoleva lisa rakendusala laiendamiseks, et kaasata uus sektor vastavalt kokkuleppe artiklites 11 ja 12 kehtestatud korrale.

3.  Kui üks lepinguosaline muudab mõne käesoleva lisaga hõlmatud sektoriga seotud õigusnorme, kohustuvad mõlemad lepinguosalised hindama niisuguse muudatuse tagajärgi vastavalt kokkuleppe artiklites 11 ja 12 kehtestatud korrale.

▼M14

Artikkel 5

Sordid

1.  Ilma et see piiraks lõike 3 kohaldamist, võimaldab Šveits oma territooriumil ühenduses tunnustatud taimesortide seemnete turustamist 1. liite 1. jaos loetletud õigusaktidega hõlmatud liikide puhul.

2.  Ilma et see piiraks lõike 3 kohaldamist, võimaldab ühendus oma territooriumil Šveitsis tunnustatud taimesortide seemnete turustamist 1. liite 1. jaos loetletud õigusaktidega hõlmatud liikide puhul.

3.  Kokkuleppeosalised koostavad ühiselt 1. liite 1. jaos loetletud õigusaktides osutatud sortide kataloogi selliste liikide puhul, mis on sätestatud ühenduse ühiskataloogis. Kokkuleppeosalised võimaldavad oma territooriumil selliste taimesortide seemnete turustamist, mis on loetletud ühiselt koostatud kataloogis.

4.  Lõikeid 1, 2 ja 3 ei kohaldata geneetiliselt muundatud sortide puhul.

5.  Kokkuleppeosalised teavitavad teineteist sordi heakskiitmise taotluste esitamisest ja tagasivõtmisest, uute sortide riiklikku kataloogi kandmisest ja kataloogi muutmisest. Nad esitavad vastava taotluse korral vastastikku oluliste näitajate lühikirjelduse iga uue sordi kasutamise kohta ja näitajad, mille poolest sorti saab eristada teistest tuntud sortidest. Kumbki kokkuleppeosaline hoiab teise jaoks kättesaadavana toimikut, mis sisaldab iga heakskiidetud sordi kirjeldust ja selget kokkuvõtet kõikidest heakskiitmise aluseks olnud põhjustest. Geneetiliselt muundatud sortide puhul teavitavad kokkuleppeosalised teineteist selliste sortide keskkonda viimise kohta tehtud riskianalüüside tulemustest.

6.  Kokkuleppeosalised võivad pidada tehnilisi konsultatsioone, et hinnata kriteeriume, millel nende poolt teatava sordi heakskiitmine põhineb. Vajadusel teavitatakse nende konsultatsioonide tulemustest seemnete töörühma.

7.  Kokkuleppeosalised kasutavad olemasolevaid elektroonilisi teabevahetussüsteeme või lõikes 5 osutatud süsteeme, mis on arendatud teabevahetuse hõlbustamiseks.

Artikkel 6

Erandid

1.  1. liite 1. jaos loetletud õigusaktidega hõlmatud liikide seemnetega kauplemisel lubavad Šveits ja ühendus 3. liites loetletud, ühenduse ja Šveitsi poolt lubatud erandeid.

2.  Kokkuleppeosalised teavitavad teineteist kõigist eranditest seemnete turustamisel, mida nad kavatsevad oma territooriumil või selle osal rakendada. Lühiajaliste erandite puhul või erandite puhul, mis peavad jõustuma viivitamata, piisab tagantjärele teatamisest.

3.  Erandina artikli 5 lõigetest 1 ja 3 võib Šveits otsustada keelata oma territooriumil ühenduse ühises põllumajandustaimesortide kataloogis heakskiidetud sortide seemnete turustamise.

4.  Erandina artikli 5 lõigetest 2 ja 3 võib ühendus otsustada keelata oma territooriumil Šveitsi riiklikus põllumajandustaimesortide kataloogis heakskiidetud sortide seemnete turustamise.

5.  Lõikeid 3 ja 4 kohaldatakse 1. liite 1. jaos loetletud kokkuleppeosaliste õigusaktides ettenähtud juhtudel.

6.  Mõlemad kokkuleppeosalised võivad lõiget 3 ja 4 rakendada:

7.  Pärast käesoleva lisa jõustumist kohaldatakse vastavalt artiklile 4 1. liite 1. jao loetellu lisatud sätetega hõlmatud liikide sortide suhtes analoogia põhjal lõiget 6.

8.  Kokkuleppeosalised võivad pidada tehnilisi konsultatsioone, et hinnata lõigetes 1–4 osutatud erandite mõju käesolevale lisale.

9.  Lõiget 8 ei kohaldata juhul, kui 1. liite 1. jaos loetletud õigusaktide erandite kohta otsuse langetamise eest vastutavad ühenduse liikmesriigid. Lõiget 8 ei kohaldata ka Šveitsi poolt sarnastel juhtudel vastu võetud erandite puhul.

▼B

Artikkel 7

Kolmandad riigid

1.  Piiramata artikli 10 kohaldamist, kohaldatakse käesolevat lisa ka mõlema lepinguosalise territooriumil turustatava seemne suhtes, mis ei pärine ühenduse liikmesriigist või Šveitsist ning mida mõlemad lepinguosalised tunnustavad.

2.  Lõikes 1 nimetatud kolmandate riikide loetelu, vastavad liigid ja sellise tunnustuse ulatus sätestatakse 4. liites

Artikkel 8

Võrdluskatsed

1.  Võrdluskatseid tehakse mõlema lepinguosalise territooriumil turustatavatest partiidest võetud seemneproovide järelkontrolliks. Šveits osaleb ühenduse võrdluskatsetel.

2.  Seemnete töörühm hindab lepinguosaliste poolt läbiviidavate võrdluskatsete korraldust.

Artikkel 9

Seemnete töörühm

1.  Seemnete töörühm (edaspidi „töörühm”), mis on moodustatud kokkuleppe artikli 6 lõike 7 alusel, võib arutada kõiki käesoleva lisa ja selle rakendamisega seotud küsimusi.

2.  Töörühm vaatab korrapäraselt läbi lepinguosaliste käesoleva lisaga hõlmatud valdkondade õigusnormide seisukorra. Ta esitab komiteele eelkõige ettepanekuid käesoleva lisa liidete kohaldamise ja kaasajastamise kohta.

Artikkel 10

Kokkulepped teiste riikidega

Osapooled lepivad kokku, et nende poolt kolmandate riikidega sõlmitud vastastikuse tunnustamise kokkulepped ei tohi mingil tingimusel tekitada teisele osapoolele kohustust tunnustada nende kolmandate riikide vastavushindamisasutuste poolt välja antud ettekandeid, sertifikaate, lubasid või markeeringuid, kui osapooled pole selles vormikohaselt kokku leppinud.

1. liide

Õigusaktid

1. jagu (õigusaktide vastavuse tunnustamine)

A.   ÜHENDUSE SÄTTED

1.   Põhilised õigusaktid

2.   Rakendussätted (8) 

B.   ŠVEITSI SÄTTED ( 9 )

2. jagu (sertifikaatide vastastikune tunnustamine)

A.   ÜHENDUSE SÄTTED

1.   Põhilised õigusaktid

2.    Rakendussätted ( 11 )

B.   ŠVEITSI SÄTTED

C.   IMPORDIKS NÕUTAVAD SERTIFIKAADID

2. liide

Seemnekontrolli ja seemnete sertifitseerimist teostavad asutused

3. liide

Šveitsi poolt lubatavad ühenduse erandid ( 12 )

4. liide

Kolmandate riikide loetelu ( 14 )

▼M20

LISA 7

VEINITOODETEGA KAUPLEMINE

Artikkel 1

Eesmärgid

Mittediskrimineerimise ja vastastikkuse põhimõttest lähtudes lepivad kokkuleppeosalised kokku hõlbustada ja edendada oma territooriumidelt pärit veinitoodetega kauplemist käesolevas kokkuleppes sätestatud tingimustel.

Artikkel 2

Reguleerimisala

Käesolevat lisa kohaldatakse 1. liites osutatud õigusaktidega kindlaks määratud veinitoodete suhtes.

Artikkel 3

Mõisted

Kui ei ole selgelt sätestatud teisiti, kasutatakse käesolevas lisas järgmisi mõisteid:

I

JAOTIS

IMPORDILE JA MÜÜGILE KOHALDATAVAD SÄTTED

Artikkel 4

Märgistus, esitlusviis ja saatedokumendid

1.  Kokkuleppeosalistevaheline kauplemine nende territooriumilt pärit ja artikliga 2 kindlaks määratud veinitoodetega toimub kooskõlas käesolevas lisas esitatud tehniliste sätetega. „Tehnilised sätted” tähistab kõiki 3. liites loetletud veinitoodete määratlemist, veinivalmistustavasid, nimetatud toodete koostist, saatedokumente ning transpordi- ja turustuseeskirju käsitlevaid sätteid.

2.  Komitee võib võtta vastu otsuse lõikes 1 osutatud tehnilisi sätteid muuta.

3.  3. liites loetletud õigusaktide sätteid, milles käsitletakse õigusaktide jõustumist või rakendamist, käesoleva lisa suhtes ei kohaldata.

4.  Käesolev lisa ei piira siseriiklike ega Euroopa Liidu maksustamiseeskirjade või samaväärsete kontrollimeetmete kohaldamist.

II

JAOTIS

ARTIKLIGA 2 KINDLAKS MÄÄRATUD VEINITOODETE NIMETUSTE VASTASTIKUNE KAITSE

Artikkel 5

Kaitstud nimetused

Euroopa Liidust ja Šveitsist pärit veinitoodete puhul on kaitstud järgmised 4. liites osutatud nimetused:

Artikkel 6

Nimed ja viited, mis tähistavad Euroopa Liidu liikmesriike ja Šveitsi

1.  Et tähistada veinide päritolu Šveitsis, tuleb arvestada, et kõnealuseid tooteid tähistav nimetus või viited Euroopa Liidu liikmesriigile

2.  Et tähistada veinide päritolu Euroopa Liidus, tuleb arvestada, et kõnealuseid tooteid tähistav nimetus või viited Šveitsile

Artikkel 7

Muud tingimused

1.  Nimetused „kaitstud päritolunimetus”, „kaitstud geograafiline tähis”, sealhulgas lühendid „KPN” ja „KGT”, samuti nimetused „Sekt” ja „Crémant”, millele on osutatud komisjoni määruses (EÜ) nr 607/2009, ( 15 ) on reserveeritud asjaomase liikmesriigi päritolu veinidele ja neid tohib kasutada üksnes Euroopa Liidu õigusaktide ja eeskirjadega ette nähtud tingimustel.

2.  Ilma et see piiraks artiklit 10, on tähistused „kontrollitud päritolunimetus”, sealhulgas lühend „KPN”, ja „vin du pays” (maakonnavein), millele on osutatud konföderatsiooni põllumajandusseaduse artiklis 63, reserveeritud asjaomase Šveitsi päritolu veinidele ning on ette nähtud kasutamiseks üksnes Šveitsi õigusaktide ja eeskirjadega ette nähtud tingimustel.

Tähistus „vin du table” (lauavein), millele on osutatud konföderatsiooni põllumajandusseaduse artiklis 63, on reserveeritud asjaomase Šveitsi päritolu veinidele ning on ette nähtud kasutamiseks üksnes Šveitsi õigusaktide ja eeskirjadega ette nähtud tingimustel.

Artikkel 8

Päritolunimetuste ja geograafiliste tähiste kaitse

1.  Euroopa Liidu päritolunimetused ja geograafilised tähised, mis on loetletud 4. liite A osas, on Šveitsis

Euroopa Liidu päritolunimetused ja geograafilised tähised, mis on loetletud 4. liite B osas, on Euroopa Liidus

2.  Kokkuleppeosalised võtavad vastavalt käesolevale lisale kõik vajalikud meetmed 4. liites loetletud kokkuleppeosaliste territooriumilt pärit veini kirjeldamisel ja esitlemisel kasutatavate päritolunimetuste ja geograafiliste tähiste vastastikuse kaitse tagamiseks. Iga kokkuleppeosaline kehtestab asjakohased õiguslikud vahendid, mis tagavad 4. liites loetletud traditsiooniliste nimetuste ja geograafiliste tähiste tõhusa kaitse ja välistavad nende kasutamise traditsiooniliste nimetuste ja geograafiliste tähistega hõlmamata veinide tähistamiseks.

3.  Lõikega 1 ette nähtud kaitset kohaldatakse isegi juhul, kui

4.  Kui 4. liites loetletud päritolunimetused või geograafilised tähised on homonüümsed, tagatakse igale sellisele nimetusele kaitse tingimusel, et seda kasutatakse heauskselt ning et kokkuleppeosaliste poolt komitee raames kehtestatud praktilistel tingimustel on tagatud asjaomaste tootjate õiglane kohtlemine ja tarbijat ei eksitata.

5.  Kui 4. liites loetletud geograafiline tähis on homonüümne kolmanda riigi geograafilise tähisega, kohaldatakse TRIPS-lepingu artikli 23 lõiget 3.

6.  Käesoleva lisa sätted ei piira mingil viisil ühegi isiku õigust kasutada äritegevuses enda või oma ärialase eelkäija nime, välja arvatud juhul, kui seda nime kasutatakse tarbijaid eksitaval viisil.

7.  Mitte miski käesolevas lisas ei kohusta kokkuleppeosalist kaitsma teise kokkuleppeosalise 4. liites loetletud geograafilist tähist, mis ei ole kaitstud või mille kaitsmine on lõpetatud selle päritoluriigis või mille kasutamisest selles riigis on loobutud.

8.  Kokkuleppeosalised kinnitavad, et käesolevast lisast tulenevad õigused ja kohustused on seotud üksnes nende päritolunimetuste või geograafiliste tähistega, mis on loetletud 4. liites.

9.  Ilma et see piiraks TRIPS-lepingut, täiendatakse ja täpsustatakse käesoleva lisaga neid õigusi ja kohustusi, mida mõlemad kokkuleppeosalised geograafiliste tähiste kaitse puhul kohaldavad.

Erandina käesoleva lisa 5. liites osutatud juhtumist loobuvad kokkuleppeosalised TRIPS-lepingu artikli 24 lõigetele 4, 6 ja 7 tuginedes siiski õigusest keelduda teise kokkuleppeosalise tootenimetuse kaitsmisest.

10.  Käesoleva artikliga ette nähtud erakorralist kaitset kohaldatakse käesoleva lisa 4. liites esitatud Euroopa Liidu nimekirjas oleva nimetuse „Champagne” suhtes.

Artikkel 9

Suhted päritolunimetuste, geograafiliste tähiste ja kaubamärkide vahel

1.  Kokkuleppeosalised ei ole kohustatud kaitsma päritolunimetust või geograafilist tähist juhul, kui selle kaitsmine võib varasema kaubamärgi mainet ja tuntust arvesse võttes tarbijat veini tegeliku olemuse suhtes eksitada.

2.  Artikliga 2 kindlaks määratud veinitoote kaubamärk, mis koosneb 4. liitega kaitstud päritolunimetusest või geograafilisest tähisest või sisaldab neid, ei kuulu mõlema kokkuleppeosalise õiguse kohaselt registreerimisele või selle registreerimisest keeldutakse osaliselt kas omal algatusel või asjaomase poole taotlusel, kui kõnesolev toode ei ole pärit päritolunimetusega või geograafilise tähisega hõlmatud paigast.

3.  Artikliga 2 kindlaks määratud veinitoote registreeritud kaubamärk, mis koosneb 4. liitega kaitstud päritolunimetusest või geograafilisest tähisest või sisaldab neid, tunnistatakse mõlema kokkuleppeosalise õiguse kohaselt kehtetuks või osaliselt kehtetuks kas omal algatusel või asjaomase poole taotlusel, kui kõnesolev toode ei ole pärit päritolunimetusega või geograafilise tähisega hõlmatud paigast.

4.  Kaubamärki, mille kasutus vastab ühele eelmises lõikes osutatud olukordadest ning mida üks kokkuleppeosaline (sealhulgas Euroopa Liidu liikmesriigid) on heauskselt kohaldanud, registreerinud või kasutanud, kui vastav võimalus on asjaomaste õigusaktidega ette nähtud, enne käesoleva lisa kohast teise kokkuleppeosalise kaitstud päritolunimetuse või geograafilise tähise kaitse alla võtmise kuupäeva, võib jätkuvalt kasutada olenemata päritolunimetusele või geograafilisele tähisele antud kaitsest, tingimusel et asjaomase kokkuleppeosalise õigusaktide kohaselt ei ole mingit põhjust kaubamärki tühistada.

Artikkel 10

Traditsiooniliste nimetuste kaitse

1.  Euroopa Liidu veinide traditsioonilisi nimetusi, mis on loetletud 4. liite A osas,

Šveitsi veinide traditsioonilisi nimetusi, mis on loetletud 4. liite B osas,

2.  Kokkuleppeosalised võtavad käesolevat kokkulepet kohaldades kõik vajalikud meetmed, et kaitsta käesoleva artikli kohaselt 4. liites loetletud traditsioonilisi nimetusi, mida kasutatakse kokkuleppeosaliste territooriumilt pärit veini kirjeldamisel ja esitlemisel. Selleks tagavad kokkuleppeosalised tõhusa õiguskaitse, et vältida traditsiooniliste märgete kasutamist sellise veini kirjeldamiseks, millel ei ole õigust nendele traditsioonilistele nimetustele, isegi kui traditsioonilistele nimetustele on lisatud sellised väljendid nagu „liik”, „tüüp”, „laad”, „imitatsioon”, „meetod” vms.

3.  Traditsioonilise nimetuse kaitse hõlmab üksnes

4.  Kui 4. liites loetletud traditsioonilised nimetused on homonüümsed, tagatakse igale sellisele nimetusele kaitse tingimusel, et seda kasutatakse heauskselt ning et kokkuleppeosaliste poolt komitee raames kehtestatud praktilistel tingimustel on tagatud asjaomaste tootjate õiglane kohtlemine ja tarbijat ei eksitata.

5.  Kui 4. liites osutatud traditsiooniline nimetus on homonüümne sellise veinitoote nimetusega, mis ei pärine kokkuleppeosaliste territooriumidelt, võib niisugust nimetust veinitoote kirjeldamiseks ja esitlemiseks kasutada tingimusel, et seda on kasutatud traditsiooniliselt ja järjepidevalt, selle vastavat kasutamist reguleerib päritolumaa ning tarbijates ei ole tekitatud veini täpse päritolu kohta vale arusaama.

6.  Käesolev lisa ei piira mingil viisil ühegi isiku õigust kasutada äritegevuses enda või oma ärialase eelkäija nime, välja arvatud juhul, kui seda nime kasutatakse tarbijaid eksitaval viisil.

7.  Artikliga 2 kindlaks määratud veinitoote kaubamärk, mis koosneb 4. liitega kaitstud traditsioonilisest nimetusest või sisaldab seda, ei kuulu mõlema kokkuleppeosalise õiguse kohaselt registreerimisele või selle registreerimisest keeldutakse osaliselt kas omal algatusel või asjaomase poole taotlusel, kui kõnesolev kaubamärk ei hõlma veinitooteid, mis on pärit osutatud traditsioonilise nimetusega hõlmatud geograafilisest paigast.

Artikliga 2 kindlaks määratud veinitoote registreeritud kaubamärk, mis koosneb 4. liitega kaitstud traditsioonilisest nimetusest või sisaldab seda, tunnistatakse mõlema kokkuleppeosalise õiguse kohaselt kehtetuks või osaliselt kehtetuks kas omal algatusel või asjaomase poole taotlusel, kui kõnesolev kaubamärk ei hõlma veinitooteid, mis on pärit osutatud traditsioonilise nimetusega hõlmatud geograafilisest paigast.

Kaubamärki, mille kasutus vastab ühele eelmises lõikes osutatud olukordadest ning mida üks kokkuleppeosaline (sealhulgas Euroopa Liidu liikmesriigid) on heauskselt kohaldanud, registreerinud või kasutanud enne käesoleva lisa kohast teise kokkuleppeosalise poolset traditsioonilise nimetuse kaitse alla võtmise kuupäeva, võib jätkuvalt kasutada, kui kokkuleppeosalise õigusaktidega on selline võimalus ette nähtud.

8.  Mitte ükski käesoleva lisa säte ei kohusta kokkuleppeosalisi kaitsma traditsioonilist märget, millele on osutatud 4. liites, kuid mis ei ole kaitstud või mille kaitsmine on lõpetatud selle päritoluriigis või mille kasutamisest on loobutud.

Artikkel 11

Kaitse rakendamine

1.  Kokkuleppeosalised võtavad kõik vajalikud meetmed tagamaks, et juhul, kui kokkuleppeosalistelt pärit veinitooteid eksporditakse ja turustatakse väljaspool nende territooriumi, ei kasutata ühe kokkuleppeosalise nimetusi, mis on käesoleva lisa kohaselt kaitstud, teiselt kokkuleppeosaliselt pärit toodete kirjeldamiseks ja esitlemiseks.

2.  Kokkuleppeosaliste asjakohaste õigusaktidega lubatud määral laieneb käesoleva lisaga kehtestatud kaitsesoodustus füüsilistele ja juriidilistele isikutele ning tootjate, ettevõtjate ja tarbijate liitudele, ühingutele ja organisatsioonidele, mille peakontor asub teise kokkuleppeosalise territooriumil.

3.  Kui veinitoote kirjelduse või esitlusviisiga, eelkõige märgistuses, ametlikes või äridokumentides või reklaamis, rikutakse käesolevast lisast tulenevaid õigusi, kohaldavad kokkuleppeosalised vajalikke haldusmeetmeid või algatavad kohtumenetluse, et võidelda kõlvatu konkurentsi vastu või hoida muul viisil ära kaitstud nimetuse väärkasutamist.

4.  Lõikes 3 sätestatud meetmeid rakendatakse eelkõige järgmistel juhtudel:

5.  Käesolev lisa ei piira kokkuleppeosaliste õigust kehtestada käesoleva lisaga kaitstud kirjelduste suhtes oma siseriiklike õigusaktide või muude rahvusvaheliste kokkulepete alusel ulatuslikumat kaitset.

III

JAOTIS

AMETLIKE KONTROLLIASUTUSTE TEGEVUS JA NENDEVAHELINE VASTASTIKUNE ABI

Artikkel 12

Eesmärk ja piirangud

1.  Kokkuleppeosalised toetavad teineteist käesolevas jaotises sätestatud viisil ja tingimustel. Nad tagavad, et veinitoodetega kauplemise eeskirju kohaldatakse nõuetekohaselt, eelkõige teineteisele vastastikust abi osutades ning õigusaktide rikkumisi tuvastades ja uurides.

2.  Käesolevas jaotises sätestatud abi ei mõjuta kriminaalmenetlust ning kokkuleppeosaliste poolt kriminaalasjades antavat vastastikust õigusabi käsitlevaid sätteid.

3.  Käesolev jaotis ei mõjuta kohtuliku uurimise konfidentsiaalsust hõlmavaid siseriiklikke norme.

I

ALAJAOTIS

Kontrolli ja vastastikuse abiga seotud asutused ning isikud

Artikkel 13

Kontaktasutused

1.  Kui üks kokkuleppeosaline määrab mitu pädevat asutust, peab ta tagama nende kooskõlastatud tegevuse.

2.  Iga kokkuleppeosaline määrab ühe kontaktasutuse. Kõnealune asutus

Artikkel 14

Asutused ja laborid

Kokkuleppeosalised

Artikkel 15

Kontrollitavad isikud

Füüsilised või juriidilised isikud või selliste isikute rühmad, kelle ametialast tegevust võidakse käesoleva jaotise kohaselt kontrollida, ei tohi kontrollimist takistada ja peavad sellele kaasa aitama.

II

ALAJAOTIS

Kontrollimeetmed

Artikkel 16

Kontrollimeetmed

1.  Kokkuleppeosalised astuvad vajalikke samme, et tagada artiklis 12 sätestatud abi sobivate kontrollimeetmete teel.

2.  Kontrollitakse süstemaatiliselt või pisteliselt. Pisteliste kontrollide puhul tagavad kokkuleppeosalised, et need oleksid tüüpilised oma arvu, laadi ja sageduse poolest.

3.  Kokkuleppeosalised võtavad vajalikke meetmeid, et hõlbustada oma pädevate asutuste ametnike tööd, eelkõige tagades, et viimased

Artikkel 17

Proovid

1.  Ühe kokkuleppeosalise pädev asutus võib esitada teise kokkuleppeosalise pädevale asutusele taotluse võtta proove vastavalt selle kokkuleppeosalise asjakohastele sätetele.

2.  Taotluse saanud asutus säilitab vastavalt lõikele 1 võetud proovid ja määrab labori, kuhu need kontrollimiseks saadetakse. Taotluse esitanud asutus võib määrata teise labori, et teha proovide paralleelne analüüs. Sel otstarbel peab taotluse saanud asutus saatma taotluse esitanud asutusele sobiva koguse proove.

3.  Kui taotluse esitanud ja taotluse saanud asutus ei jõua kokkuleppele lõikes 2 osutatud analüüside tulemuste osas, teeb ühiselt määratud labor otsustava analüüsi.

III

ALAJAOTIS

Menetlused

Artikkel 18

Rakendusjuht

Kui ühe kokkuleppeosalise pädeval asutusel on põhjendatud kahtlus või ta saab teada, et

Artikkel 19

Vastastikuse abi taotlused

1.  Käesolevas jaotises sätestatud taotlused tehakse kirjalikult. Neile lisatakse sellele vastamiseks vajalikud dokumendid. Kui see on olukorra pakilisuse tõttu vajalik, võib vastu võtta suulisi taotlusi, kuid need tuleb viivitamata kirjalikult kinnitada.

2.  Lõikes 1 nimetatud taotlustele lisatakse järgmine teave:

3.  Taotlused esitatakse ühes kokkuleppeosaliste ametlikest keeltest.

4.  Kui taotlus ei vasta eespool esitatud vorminõuetele, võib nõuda selle parandamist või täiendamist; samas on siiski juba võimalik nõuda kaitsemeetmeid.

Artikkel 20

Menetlus

1.  Taotluse esitanud asutuse palvel esitab taotluse saanud asutus kogu asjakohase teabe, mis aitab taotluse esitanud asutusel tagada veinitoodetega kauplemise eeskirjade õige kohaldamise, sealhulgas teabe täheldatud või kavandatud toimingute kohta, millega rikutakse või võidakse neid eeskirju rikkuda.

2.  Kui taotluse esitanud asutus esitab põhjendatud taotluse, viib taotluse saanud asutus püstitatud eesmärkide saavutamiseks läbi erijärelevalve või erikontrolli või võtab sellise järelevalve läbiviimise tagamiseks kõik vajalikud meetmed.

3.  Lõigetes 1 ja 2 osutatud taotluse saanud asutus tegutseb enda nimel või mõne oma riigi asutuse taotlusel.

4.  Taotluse saanud asutuse nõusolekul võib taotluse esitanud asutus määrata tema teenistuses või tema esindatava kokkuleppeosalise muu pädeva asutuse teenistuses oleva ametiisiku

Esimeses taandes osutatud koopiaid võib teha ainult kokkuleppel taotluse saanud asutusega.

5.  Taotluse esitanud asutus, kes soovib saata teise kokkuleppeosalise juurde vastavalt lõike 4 esimesele lõigule määratud ametiisiku osa võtma nimetatud lõigu teises taandes osutatud kontrollimenetlustest, peab taotluse saanud asutust sellest aegsasti enne nende menetluste algust teavitama. Taotluse saanud asutuse ametiisikud vastutavad kontrollimiste eest.

Taotluse esitanud asutuse ametiisikud

6.  Käesoleva artikliga sätestatud põhjendatud taotlused asjaomase kokkuleppeosalise taotluse saanud asutusele edastatakse selle kokkuleppeosalise kontaktasutuse kaudu. Sama korda kohaldatakse

Erandina esimesest lõigust ning kiirema ja tõhusama koostöö huvides võivad kokkuleppeosalised teatavatel selleks vajalikel kordadel lubada pädeval asutusel

Sel juhul teavitavad pädevad asutused viivitamata asjaomase kokkuleppeosalise kontaktasutust.

7.  Mõlema kokkuleppeosalise analüütilise andmepanga teave, mis sisaldab vastavalt andmeid kummagi kokkuleppeosalise veinitoodete analüüside kohta, tehakse kokkuleppeosaliste poolt selleks määratud laboritele nende soovi korral kättesaadavaks. Teabe edastamine on seotud üksnes asjakohaste analüüsiandmetega, mida on vaja võrreldavate omaduste ja algupäraga prooviga tehtud analüüsi tulemuste tõlgendamiseks.

Artikkel 21

Vastastikuse abi otsus

1.  Kokkuleppeosaline, kelle alla taotluse saanud asutus kuulub, võib käesoleva jaotise tähenduses abi osutamisest keelduda, kui abi võib kahjustada asjaomase kokkuleppeosalise suveräänsust, avalikku korda, julgeolekut või muid olulisi huve.

2.  Kui taotluse esitanud asutus palub abi, mida ta ise ei suudaks anda, kui temalt seda palutaks, viitab ta sellele asjaolule oma taotluses. Sel juhul otsustab taotluse saanud asutus, kuidas sellisele taotlusele vastata.

3.  Kui abist keeldutakse, tuleb otsusest ja selle põhjustest viivitamata teatada taotluse esitanud asutusele.

Artikkel 22

Teave ja dokumentatsioon

1.  Taotluse saanud asutus edastab taotluse esitanud asutusele uurimistulemused dokumentide, nende tõestatud ärakirjade, aruannete jms kujul.

2.  Kõik lõikes 1 osutatud dokumendid võib asendada samal eesmärgil ja mis tahes vormis esitatud elektroonilise teabega.

3.  Artiklites 18 ja 20 osutatud teabele lisatakse asjakohased dokumendid või muu tõendusmaterjal ja haldusmeetmete või kohtumenetluste üksikasjad ning see peab eelkõige käsitlema

4.  Asjaomased kontaktasutused, kelle initsiatiivil artiklites 18 ja 20 sätestatud vastastikuse abi menetlus algatati, teavitavad teineteist viivitamatult

Artikkel 23

Kulud

Käesoleva jaotise kohaldamisega tekkinud lähetuskulud kannab kokkuleppeosaline, kes määras ametiisiku artikli 20 lõigetes 2 ja 4 sätestatud meetmete võtmiseks.

Artikkel 24

Konfidentsiaalsus

1.  Mis tahes käesolevast jaotisest tulenev teave on konfidentsiaalne. Selle teabe suhtes kehtib ametisaladuse hoidmise kohustus ja sellele laieneb kaitse, mis on olenevalt olukorrast samalaadsele teabele ette nähtud teabe saanud kokkuleppeosalise asjakohastes õigusnormides ja liidu ametiasutuste suhtes kohaldatavates vastavates sätetes.

2.  Kui ühe kokkuleppeosalise õigusaktides või haldustavades on kehtestatud tööstus- ja kaubandussaladustele käesolevas jaotises sätestatutest rangemad piirangud, ei ole ta kohustatud esitama teavet, kui taotluse esitanud kokkuleppeosaline ei pea nimetatud rangematest piirangutest kinni.

3.  Saadud teavet kasutatakse ainult käesoleva jaotise kohaldamisel; kui üks kokkuleppeosalistest soovib seda teavet oma territooriumil muul otstarbel kasutada, peab tal selleks olema teabe andnud asutuse eelnev kirjalik nõusolek ning sellele lisaks tuleb võtta arvesse kõnealuse asutuse ette nähtud piiranguid.

4.  Lõige 1 ei välista teabe kasutamist üldise karistusõiguse rikkumisest tulenevates kohtu- või haldusmenetlustes, kui see saadi rahvusvahelise õigusalase koostöö kaudu.

5.  Kokkuleppeosalised võivad käesoleva protokolli sätete kohaselt saadud teavet ja uuritud dokumente kasutada tõenditena oma tõendusmaterjalides, aruannetes ja ütlustes ning kohtumenetlustes ja kohtulikes süüdistustes vastavalt käesoleva jaotise sätetele.

IV

JAOTIS

ÜLDSÄTTED

Artikkel 25

Erandid

1.  I ja II jaotist ei kohaldata artikliga 2 kindlaks määratud nende veinitoodete suhtes, mis

2.  Käesoleva lisa kehtimise ajaks peatatakse ühenduse ja Šveitsi vahel 15. oktoobril 1984 Brüsselis sõlmitud veinide ametliku kontrolli alast koostööd käsitleva kirjavahetuse kohaldamine.

Artikkel 26

Konsulteerimine

1.  Kokkuleppeosalised alustavad konsultatsioone, kui üks neist leiab, et teine ei ole täitnud mõnda käesoleva lisaga ette nähtud kohustust.

2.  Kokkuleppeosaline, kes taotleb konsultatsioone, esitab teisele kokkuleppeosalisele kõik andmed, mis on vajalikud kõnealuse juhtumi üksikasjalikuks läbivaatamiseks.

3.  Kui mis tahes viivitus võiks ohustada inimeste tervist või kahjustada pettuste vältimiseks võetud meetmete tõhusust, võib ajutisi kaitsemeetmeid võtta eelnevate konsultatsioonideta, tingimusel et konsultatsioonid toimuvad kohe pärast nimetatud meetmete võtmist.

4.  Kui kokkuleppeosalised ei jõua lõigetes 1 ja 3 sätestatud konsultatsioonide järel kokkuleppele, võib kokkuleppeosaline, kes taotles konsultatsioone või kes võttis lõikes 3 nimetatud meetmeid, võtta asjakohaseid kaitsemeetmeid, mis võimaldavad käesolevat kokkulepet nõuetekohaselt kohaldada.

Artikkel 27

Töörühm

1.  Veinitoodete töörühm (edaspidi „töörühm”), mis on moodustatud kokkuleppe artikli 6 lõike 7 alusel, võib arutada kõiki käesoleva lisa ja selle rakendamisega seotud küsimusi.

2.  Töörühm vaatab korrapäraselt läbi kokkuleppeosaliste käesoleva lisaga hõlmatud õigusnormide seisukorra. Ta koostab ja esitab komiteele eelkõige ettepanekuid käesoleva lisa ja selle liidete kohandamise kohta.

Artikkel 28

Üleminekusätted

1.  Ilma et see piiraks artikli 8 lõike 10 kohaldamist, võib veinitooteid, mis on käesoleva lisa jõustumise ajaks toodetud, valmistatud, tähistatud ja esitatud kooskõlas kokkuleppeosaliste riiklike õigusnormidega, kuid mis keelatakse käesoleva lisaga, müüa kuni varude ammendumiseni.

2.  Kui komitee ei ole teisiti määranud, on käesoleva lisa kohaselt toodetud, valmistatud, tähistatud ja esitatud veinitooteid, mille tootmine, valmistamine, tähistamine ja esitamine ei ole pärast kõnealuse lisa muutmist enam nõuetega vastavuses, lubatud turustada kuni varude lõppemiseni.

1. liide

Artiklis 2 osutatud veinitooted

Euroopa Liit

Nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (ELT L 299, 16.11.2007, lk 1), mida on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 2010. aasta määrusega (EL) nr 1234/2010 (ELT L 346, 30.12.2010, lk 11). CN-koodidele 2009 61 , 2009 69 ja 2204 vastavad tooted (EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1).

Šveits

Siseministeeriumi (Département fédéral de l’intérieur) 23. novembri 2005. aasta määruse (alkohoolsete jookide kohta) (viimati muudetud 15. detsembril 2010 (RO 2010 6391)) peatükk 2. Šveitsi tollitariifistiku numbrite 2009.60 ja 2204 alla kuuluvad tooted.

2. liide

Artikli 3 punktides a ja b osutatud erisätted

Kontrollitud päritolunimetus Genève (AOC Genève)

1.   Geograafiline piirkond

AOC Genève geograafiline ala hõlmab järgmist:

mida on kirjeldatud AOC Genève’i eeskirjades.

2.   Viinamarjatootmispiirkond

Viinamarjatootmispiirkond hõlmab järgmist:

3.   Veinitootmispiirkond

Veinitootmispiirkond asub üksnes Šveitsi territooriumil.

4.   Ümberklassifitseerimine

AOC Genève kasutamine ei takista tähiste „vin de pays” ja „vin de table suisse” kasutamist, et tähistada veine, mis on toodetud punkti 2 alapunktis b osutatud tootmispiirkonnas ning mis liigitatakse ümber.

5.   AOC Genève’i eeskirjade kontroll

Šveitsis vastutavad kontrolli eest Šveitsi pädevad asutused, eelkõige Genfi kantoni asutused.

Šveitsi pädev asutus volitab Prantsusmaa territooriumil füüsilist kontrolli tegema Prantsusmaa kontrolliasutuse, kellele on vastava tegevusloa andnud Prantsusmaa pädev asutus.

6.   Üleminekusätted

Tootjad, kelle viinamarjaistandused ei ole loetletud punkti 2 alapunkti b viinamarjatootmispiirkondade hulgas, kuid kellel oli varem õigus AOC Genève’i kasutada, võivad jätkata nimetuse kasutamist kuni 2013. aastani ning kõnealuseid tooteid võib turustada kuni varude lõppemiseni.

3. liide

Veinitooteid hõlmavate ja artiklis 4 osutatud õigusnormide ja tehniliste eeskirjade loetelu

A.    Õigusnormid, mida kohaldatakse Euroopa Liidust pärit veinitoodete importimisel Šveitsi ja nende turustamisel seal

Asjaomaste õigusaktide ja erisätete tekstid

B.    Õigusaktid, mida kohaldatakse Šveitsist pärit veinitoodete importimisel Euroopa Liitu ja nende turustamisel seal

Õigusaktid

Šveitsist pärit ( 16 )veinitoodete veo saatedokument ( 17 )

4. liide

Artiklis 5 osutatud kaitstud nimetused

A   OSA

Euroopa Liidust pärit veinitoodete kaitstud nimetused