2001R2423 — ET — 01.01.2005 — 004.001

Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest

►B	EUROOPA KESKPANGA MÄÄRUS (EÜ) nr (2423/2001), 22. november 2001, rahaloomeasutuste sektori koondbilansi kohta (EKP/2001/13) (EÜT L 333, 17.12.2001, p.1)

Muudetud:

		Euroopa Liidu Teataja
		No	page	date
►M1	Euroopa Keskpanga määrus (EÜ) nr 993/2002, 6. juuni 2002,	L 151	11	11.6.2002
►M2	Euroopa Keskpanga määrus (EÜ) nr 2174/2002, 21. november 2002,	L 330	29	6.12.2002
►M3	Euroopa Keskpanga määrus (EÜ) nr 1746/2003, 18. september 2003,	L 250	17	2.10.2003
►M4	Euroopa Keskpanga määrus (EÜ) nr 2181/2004, 16. detsember 2004,	L 371	42	18.12.2004

▼B

EUROOPA KESKPANGA MÄÄRUS (EÜ) nr (2423/2001),

22. november 2001,

rahaloomeasutuste sektori koondbilansi kohta

(EKP/2001/13)

EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU,

võttes arvesse nõukogu 23. novembri 1998. aasta määrust (EÜ) nr 2533/98 statistilise teabe kogumise kohta Euroopa Keskpanga poolt, ( 2 ) eriti selle artikli 5 lõiget 1 ja artikli 6 lõiget 4,

võttes arvesse nõukogu 23. novembri 1998. aasta määrust (EÜ) nr 2531/98 kohustuslike reservide kohaldamise kohta Euroopa Keskpanga poolt, ( 3 ) eriti selle artikli 6 lõiget 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Keskpanga 1. detsembri 1998. aasta määrust (EÜ) nr 2819/98 rahaloomeasutuste sektori koondbilansi kohta (EKP/1998/16) ( 4 ) on juba muudetud määrusega (EÜ) nr 1921/2000 (EKB/2000/8); ( 5 ) nüüd, kui nimetatud määrusesse tehakse uusi olulisi muudatusi, on soovitatav kõnealused sätted uuendada, esitades need käesolevas määruses ühtse tekstina.

(2)

Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) ülesannete täitmiseks on vaja koostada rahaloomeasutuste (RA) sektori koondbilanss. Selle põhieesmärk on anda Euroopa Keskpangale (EKP) terviklik statistiline ülevaade rahapoliitilise keskkonna arengust ühtse majandusterritooriumina käsitletavates osalevates liikmesriikides. Statistika hõlmab koondfinantsvarasid ja -kohustusi jääkidena, kvaliteetsete finantsvoogudena laenude puhul ja samuti väärtpaberite haldamisega seotud täpsustatud finantsvoogudena.

(3)

Kooskõlas Euroopa Ühenduse asutamislepingu (edaspidi “leping”) sätetega ning vastavalt Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirjas (edaspidi “põhikiri”) sätestatud tingimustele annab EKP välja määrusi, kui see on vajalik EKPSi kohustuste täitmiseks, mis on määratletud põhikirjas ja teatavatel juhtudel ka asutamislepingu artikli 107 lõikes 6 nimetatud nõukogu sätetes.

(4)

Põhikirja artiklis 5.1 nõutakse, et EKP peab riikide keskpankade (RKP) abiga koguma kas riikide pädevatelt asutustelt või otse majandussubjektidelt vajalikku statistilist teavet, mida on vaja EKPSi ülesannete täitmiseks. Põhikirja artikkel 5.2 näeb ette, et riikide keskpangad peavad võimalust mööda täitma artiklis 5.1 kirjeldatud ülesandeid.

(5)

Riikide keskpankadel võib olla vaja — ja see vähendaks aruandluskoormust — koguda tegelikult andmeid esitavalt üldkogumilt EKP statistiliste nõuete täitmiseks vajalik statistiline teave osana laiemast statistika aruandluse raamistikust, mille riikide keskpangad loovad omal vastutusel ühenduse või siseriikliku õiguse või kehtiva tava kohaselt ja mis täidab muid statistilisi eesmärke, kui see ei kahjusta EKP statistiliste nõuete täitmist. Läbipaistvuse tagamiseks on sellistel juhtudel asjakohane teavitada andmeesitajaid, et andmeid kogutakse muudel statistilistel eesmärkidel. Konkreetsetel juhtudel võib EKP kasutada sellistel muudel eesmärkidel kogutud teavet oma nõuete rahuldamiseks.

(6)

Määruse (EÜ) nr 2533/98 artiklis 3 nõutakse, et EKP peab kindlaks määrama tegeliku andmeid esitava üldkogumi vaadeldavas üldkogumis, ja võimaldatakse tal vabastada teatavad andmeesitajate klassid osaliselt või täielikult statistiliste andmete esitamise nõuetest. Artikli 6 lõige 4 näeb ette, et EKP võib vastu võtta määrusi tingimuste täpsustamiseks, mille korral võib kasutada õigust kontrollida või korraldada statistilise teabe kohustuslikku kogumist.

(7)

Määruse (EÜ) nr 2531/89 artikliga 5 antakse EKP-le õigus vastu võtta määrusi või otsuseid, millega asutused vabastatakse kohustuslike reservide nõudest, nähakse ette teistele asutustele võlgnetavate kohustuste reservibaasist välja- või mahaarvamise kord ning määratakse teatavate kohustuseliikide puhul teistsugused reservimäärad. Artikliga 6 antakse EKP-le õigus koguda asutustelt kohustuslike reservide kohaldamiseks vajalikku teavet ning õigus kontrollida selle teabe täpsust ja kvaliteeti, mida asutused esitavad, et tõendada kohustuslike reservide nõuete täitmist. Üldise aruandluskoormuse vähendamiseks on soovitav kasutada statistilist teavet kuubilansi kohta ka EKPSi kohustuslike reservide süsteemi kuuluvate krediidiasutuste reservibaasi regulaarseks arvutamiseks.

(8)	Määruse (EÜ) nr 2533/98 artikkel 4 näeb ette, et liikmesriigid peavad korraldama oma statistiliste andmete kogumist ning tegema igakülgset koostööd EKPSiga, et tagada põhikirja artiklist 5 tulenevate kohustuste täitmine.

(9)

Kuigi tunnustatakse, et EKP põhikirja artikli 34.1 alusel vastuvõetud määrused ei anna mingeid õigusi ega pane mingeid kohustusi mitteosalevatele liikmesriikidele, kohaldatakse põhikirja artiklit 5 nii osalevate kui mitteosalevate liikmesriikide suhtes. Määruses (EÜ) nr 2533/98 meenutatakse, et põhikirja artikkel 5 koos asutamislepingu artikliga 5 osutab kohustusele kavandada ja kohaldada siseriiklikul tasandil kõiki meetmeid, mida mitteosalevad liikmesriigid peavad asjakohaseks selleks, et koguda EKP statistiliste andmete esitamise nõuete täitmiseks vajalikku statistilist teavet ning teha statistika valdkonnas õigel ajal ettevalmistusi, et saada osalevateks liikmesriikideks.

(10)

EKP ja krediidiasutuste likviidsuse juhtimise hõlbustamiseks tuleks reservinõuded kinnitada hiljemalt reservide hoidmisperioodi esimesel päeval; erandina võib tekkida vajadus, et krediidiasutused annaksid aru reservibaasi või kinnitatud reservinõuete parandamisest; reservinõuete kinnitamise või tunnustamise kord ei piira andmeesitajate kohustust edastada alati õiget statistilist teavet ja vaadata üle ebaõige statistiline teave, mis võib juba olla edastatud.

(11)

Krediidiasutuste ühinemise ja jagunemise konkreetse korra määramine on vajalik nende asutuste kohustuste selgitamiseks seoses reservinõuetega; käesolevas määruses sätestatud ühinemiste ja jagunemiste määratlused põhinevad määratlustel, mis on juba olemas ühenduse teisestes õigusaktides aktsiaseltside kohta. Neid määratlusi on kohandatud käesoleva määruse eesmärkidele; see kord ei piira võimalust hoida kohustuslikke reserve vahendaja kaudu.

(12)

EKP monetaarstatistika on tuletatud määruse (EÜ) nr 2819/98 (EKP/1998/16) kohaselt kogutud rahaloomeasutuste bilansistatistikast, mis kujundati välja majandus- ja rahaliidu teisel etapil ja mida peeti ainult miinimumandmeteks rahanduspoliitika vajadusel. Lisaks hõlmas see määrus ainult bilansi jääkide kohta andmete kogumist, jättes välja ümberhindluse arvestamise aruandluse, mis on vajalik finantsvoogude statistika koostamiseks laiaulatusliku rahaagregaadi M3 vastaskirjete puhul, millest arvutatakse kasvumäärad. Nende andmete piiratust arvestades oli vajalik parandada rahaloomeasutuste bilansi statistikat.

(13)

Vaja on laiendada igakuiseid nõudeid, et esitada igakuine hoiuste näol esinevate kohustuste jaotus allsektorite ja edasi tähtaegade/vääringute kaupa ning laenude jaotus allsektorite/tähtaegade ning eesmärgi kaupa, kuna neid jaotusi peetakse rahanduspoliitikas oluliseks. See sisaldab varem ainult kvartali kaupa kogutud andmeid.

(14)

Õigel ajal on vaja tuletada rahaagregaatide ja vastaskirjete jääkide ja finantsvoogude statistika. Koondbilansist jääkide kohta tuletatakse finantsvoogude statistika, kasutades täiendavat statistilist teavet vahetuskursi muutuste, muude väärtpaberite väärtuse muutumise ja laenude kustutamise/vähendamise ning muude kohanduste nagu ümberliigitamiste kohta.

(15)	Vaja on tagada asjakohaselt ühtlustatud ja kvaliteetsete andmete kättesaadavus laenude kustutamise/vähendamise kohta, suunates nõudmise andmeesitajatele. Samuti on vaja koguda andmeid väärtpaberite hinna ümberhindamise kohta.

(16)

Eraldi liik bilansis “rahaturupaber” jäetakse välja ja ühendatakse andmeliigiga “emiteeritud võlakirjad” kohustuste poolel. Sellesse liiki kuulunud instrumendid kantakse lahtrisse “emiteeritud võlakirjad” ja jaotatakse vastavalt nende esialgsele tähtajale. Vastav ümberpaigutus on tehtud ka rahaloomeasutuste bilansi varade poolel.

(17)	Hoiuste määratlus peaks arvesse võtma saldosid, mis vastavad elektronrahaga seotud ettemakstud summadele,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Mõisted

Käesolevas määruses on mõistetel “andmeesitaja”, “osalev liikmesriik”, “resident” ja “resideeriv” määruse (EÜ) nr 2533/98 artiklis 1 määratletud tähendus.

Artikkel 2

Tegelik andmeid esitav üldkogum

1. Tegelik andmeid esitav üldkogum koosneb osalevate liikmesriikide territooriumil resideerivatest rahaloomeasutustest. Statistilistel eesmärkidel hõlmavad rahaloomeasutused ühenduse õigusaktides määratletud resideerivaid krediidiasutusi ja kõiki muid resideerivaid finantsasutusi, kes võtavad üksustelt, välja arvatud rahaloomeasutused, vastu hoiuseid ja/või nende lähedasi asendajaid ning annavad (vähemalt majanduslikus mõttes) oma arvel ja nimel laenu ja/või investeerivad väärtpaberitesse.

2. Riikide keskpangad võivad teha erandeid väikestele rahaloomeasutustele, kui igakuisesse koondbilanssi kuuluvate rahaloomeasutuste osatähtsus on vähemalt 95 % iga osaleva liikmesriigi rahaloomeasutuste bilansi kogumahust. Riikide keskpangad kontrollivad selle tingimuse täitmist aegsasti, et iga aasta alguses saaks vajaduse korral teha erandeid või tühistada need.

▼M2

3. I lisa 1. osa III jao punkti vi kohaldamisel hõlmab tegelik andmeid esitav üldkogum ka teisi finantsvahendajaid, välja arvatud kindlustusseltsid ja pensionifondid (edaspidi “teised finantsvahendajad”), nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 2533/98 artikli 2 lõike 2 punktis a. Riikide keskpangad võivad teha nende üksuste suhtes erandi, kui nõutavad statistilised andmed saadakse muudest kättesaadavatest allikatest kooskõlas I lisa 1. osa III jao punktiga vi. Riikide keskpangad kontrollivad selle tingimuse täitmist aegsasti, et iga aasta alguses saaks vajaduse korral ja EKP nõusolekul teha erandeid või need tühistada. Riikide keskpangad võivad käesoleva määruse kohaldamisel koostada teiste andmeid esitavate finantsvahendajate loetelu ja seda ajakohastada I lisa 1. osa III jao punktis vi sätestatud põhimõtete kohaselt.

▼B

Artikkel 3

Rahaloomeasutuste statistiline nimekiri

1. EKP koostab I lisa 1. osa lõikes 1 sätestatud liigituspõhimõtete kohaselt rahaloomeasutuste statistilise nimekirja ja ajakohastab seda, võttes arvesse sageduse ja tähtaegsusega seotud nõudeid, mis tulenevad selle nimekirja kasutamisest EKPSi kohustusliku reservi süsteemis. Rahaloomeasutuste statistilise nimekirja koostamine ja ajakohastamine kuulub EKP juhatuse pädevusse.

2. Riikide keskpangad ja EKP teevad rahaloomeasutuste statistilise nimekirja ja selle ajakohastused asjaomastele asutustele kättesaadavaks sobival viisil, kaasa arvatud elektrooniliste vahenditega, Interneti kaudu või asjaomaste andmeesitajate taotluse põhjal paberkandjal.

3. Rahaloomeasutuste statistiline nimekiri on ette nähtud üksnes teavitamiseks. Kui lõike 2 kohase nimekirja viimane kättesaadav versioon on ebatäpne, ei rakenda EKP sanktsioone ühegi üksuse suhtes, kes ei ole oma aruandlusnõudeid asjakohaselt täitnud, kui kõnealused üksused kasutasid ebatäpset nimekirja heauskselt.

Artikkel 4

Statistilise aruandluse nõuded

1. Rahaloomeasutuste sektori koondbilansi korrapäraseks koostamiseks jääkide ja finantsvoogude kohta esitab tegelik andmeid esitav üldkogum igakuise statistilise teabe oma kuulõpu bilansi ning igakuiste finantsvoogude kohanduste kohta laenude kustutamise/vähendamise osas ja hoitavate väärtpaberite hinna ümberhindamise osas aruandlusperioodi jooksul selle liikmesriigi keskpangale, mille resident rahaloomeasutus on. Täiendavad andmed teatavate bilansikirjete kohta esitatakse iga kvartal jääkide osas.

2. Nõutav statistiline teave on kindlaks määratud käesoleva määruse I lisas. ►M3 I lisa 1. osa IV jaotise punkte 6a ja 7a arvesse võttes peab iga riigi keskpank kontrollima, kas tähisega # märgitud lahtritega seotud andmed I lisa 2. osa tabelites 3 ja 4 on väheolulised ja teatama andmeesitajatele, kui neid andmeid ei nõuta. ◄

3. Nõutav statistiline teave esitatakse edastamist, täpsust, mõistete vastavust ja andmete parandamist käsitlevate miinimumnõuete kohaselt, mis on sätestatud käesoleva määruse IV lisas.

4. Riikide keskpangad määratlevad ja rakendavad riigi erijooni arvestades aruandluskorra, mida tegelik andmeid esitav üldkogum peab järgima. Riikide keskpangad tagavad, et see aruandluskord annab nõutava statistilise teabe ja võimaldab kontrollida artikli 4 lõikes 3 nimetatud edastamist, täpsust, mõistete vastavust ja andmete parandamist käsitlevate miinimumnõuete järgimist.

5. Artikli 2 lõikes 2 nimetatud erandid vähendavad rahaloomeasutuste statistilise aruandluse nõudeid järgmiselt:

— krediidiasutused, mille suhtes sellised erandid kehtivad, peavad täitma vähendatud aruandluse nõudeid, mis on sätestatud käesoleva määruse II lisas,

— väikesed rahaloomeasutused, mis ei ole krediidiasutused, peavad täitma vähendatud aruandluse nõudeid, mis on sätestatud käesoleva määruse III lisas.

Väikesed rahaloomeasutused võivad soovi korral eranditest loobuda ja täita aruandluse nõudeid täielikult.

6. Piiramata artikli 2 lõike 2 erandit võivad riikide keskpangad teha erandi rahaturufondide ümberhindamise kohandustest teatamise osas, kõrvaldades nõude teatada rahaturufondide ümberhindamise kohandusest.

7. Riikide keskpangad võivad teha erandi väärtpaberite hinna ümberhindamise sageduse ja tähtaegade osas ning nõuda neid andmeid iga kvartali kohta ja samasugust tähtaega järgides nagu iga kvartal edastatavate jääkide andmete puhul, tingimusel et täidetakse järgmisi nõudeid:

— andmeesitajad esitavad riikide keskpankadele asjakohase teabe väärtuse hindamise tavade kohta, kaasa arvatud koguselised näitajad selle kohta, kui suur protsent nende hoitavatest instrumentidest on hinnatud eri hindamismeetodite järgi,

— kui on olnud oluline hinna ümberhindamine, on riikide keskpankadel õigus nõuda andmeesitajatelt lisateavet selle kuu kohta, millal muutus toimus.

8. Ühinemise, jagunemise või muu ümberkujundamise puhul, mis võib mõjutada andmeesitaja statistiliste kohustuste täitmist, teatab kõnealune andmeesitaja pärast seda, kui sellise toimingu läbiviimise kavatsus on avalikustatud, ja aegsasti enne kui ühinemine, jagunemine või ümberkorraldus on jõustunud, asjakohase riigi keskpangale käesolevas määruses sätestatud statistilise aruandluse nõuete täitmise kavandatava korra.

Artikkel 5

Esitatud statistilise teabe kasutamine määruse (EÜ) nr 2818/98 (EKP/1998/15) kohaselt

1. Krediidiasutuste poolt käesoleva määruse kohaselt esitatud statistilist teavet kasutab iga krediidiasutus oma reservibaasi arvutamiseks vastavalt Euroopa Keskpanga 1. detsembri 1998. aasta määrusele (EÜ) nr 2818/98 kohustuslike reservide kohaldamise kohta (EKP/1998/15), ( 6 ) muudetud määrusega (EÜ) nr 1921/2000 (EKP/2000/8). Iga krediidiasutus kasutab seda teavet eelkõige selleks, et kontrollida oma reservide hoidmise nõude täitmist hoidmisperioodil.

▼M3 —————

▼B

3. EKPSi kohustusliku reservi süsteemi kohaldamist käsitlevad eri- ja üleminekumeetmed on sätestatud käesoleva määruse II lisas. Selle lisa erisätteid kohaldatakse määruse (EÜ) nr 2818/98 (EKP/1998/15) sätete asemel.

Artikkel 6

Statistilise teabe kontrollimine ja kohustuslik kogumine

Riikide keskpankadel on õigus kontrollida või kohustuslikus korras koguda teavet, mille andmeesitajad esitavad käesolevas määruses sätestatud statistilise aruandluse nõudeid järgides, ilma et see piiraks EKP õigust ise kõnealust õigust kasutada. Seda õigust kasutatakse eelkõige juhul, kui tegelikku andmeid esitavasse üldkogumisse kuuluv asutus ei täida käesoleva määruse IV lisas sätestatud edastamist, täpsust, mõistete vastavust ja andmete parandamist käsitlevaid miinimumnõudeid.

Artikkel 7

Üleminekusätted

Käesoleva määruse osade kohaldamist käsitlevad üleminekusätted on käesoleva määruse V lisas.

Artikkel 8

Kehtetuks tunnistamine

▼M1

1. Määrus (EÜ) nr 2819/98 (EKP/1998/16) tunnistatakse kehtetuks 1. jaanuaril 2003.

▼B

2. Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele loetakse viideteks käesolevale määrusele.

▼M1

Artikkel 9

Käesolev määrus jõustub 1. jaanuaril 2003.

▼B

I LISA

STATISTILISTE ANDMETE ESITAMISE NÕUDED JA KLASSIFITSEERIMISPÕHIMÕTTED

1. OSA

Rahaloomeasutused ja statistiliste andmete esitamise nõuded

Sissejuhatus

Tuleb regulaarselt koostada ühtse majandusterritooriumina käsitletava osalevate liikmesriikide rahaloomeliste finantsvahendajate nõuetekohaselt liigendatud koondbilanss, milles on esitatud andmed jääkide ja finantsvoogude kohta ning mis põhineb terviklikul ja homogeensel rahandussektoril ja andmeid esitaval üldkogumil.

Seetõttu koosneb rahaloomeasutuste sektori koondbilanssi hõlmav osalevate liikmesriikide statistikasüsteem kahest järgmisest põhiosast:

— rahaloomeasutuste statistiline nimekiri ja

— ülevaade statistilisest teabest, mida need rahaloomeasutused esitavad iga kuu ja iga kvartal.

▼M2

Rahaloomeasutuste bilanssi käsitleva täieliku teabe saamiseks on vaja kehtestada teatavad andmete esitamise nõuded teistele finantsvahendajatele, välja arvatud kindlustusseltsid ja pensionifondid, kui nad osalevad rahaturufondide aktsiaid/osakuid hõlmavas finantstegevuses.

▼M2

Riikide keskpangad koguvad statistilist teavet rahaloomeasutustelt ja teistelt finantsvahendajatelt I jao punktis 6 sätestatud piires siseriikliku korra kohaselt, mis põhineb käesolevas lisas sätestatud ühtlustatud määratlustel ja klassifikatsioonidel.

▼B

I. Rahaloomeasutused

Euroopa Keskpank (EKP) koostab järgmisena kirjeldatud klassifitseerimispõhimõtete alusel rahaloomeasutuste statistilise nimekirja ja ajakohastab seda regulaarselt. Üks oluline aspekt on rahanduslik uuendus, mida mõjutab ühtse turu arendamine ning siirdumine majandus- ja rahaliitu, mis omakorda mõjutavad finantsinstrumentide näitajaid ja ajendavad finantsasutusi muutma oma tegevussuunitlust. Järelevalve- ja pideva kontrolli kord aitavad tagada, et rahaloomeasutuste nimekiri on alati ajakohastatud, täpne, võimalikult homogeenne ja statistiliste eesmärkide seisukohalt piisavalt stabiilne. Rahaloomeasutuste statistiline nimekiri sisaldab teavet selle kohta, kas asutused kuuluvad ametlikult Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) kohustuslike reservide süsteemi.

Seega koosneb käesoleva määruse artikli 2 lõikes 1 sätestatud määratluse kohaselt rahaloomeasutuste sektorisse peale keskpankade ka kaks suurt residentidest finantsasutuste kontserni. Need kontsernid on ühenduse õiguses määratletud krediidiasutused (ettevõtja, kes võtab üldsuselt vastu hoiuseid või muid tagasimakstavaid rahalisi vahendeid ( 7 ) ning annab oma arvel ja nimel krediiti) või elektronrahaasutus, nagu see on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. septembri 2000. aasta direktiivis 2000/46/EÜ elektronrahaasutuste asutamise ja tegevuse kohta ning usaldatavusnormatiivide täitmise üle peetava järelevalve kohta), (EÜT L 275, 27.10.2000, lk 39) ( 8 ) ning muud rahaloomeasutused, st muud rahaloomeasutuse määratlusele vastavad residentidest finantsasutused olenemata nende tegevusvaldkonnast. Finantsasutuste klassifitseerimisel rahaloomeasutusteks on määrav see, missugune on nende asutuste emiteeritud instrumentide asendatavus krediidiasutustesse paigutatud hoiustega, tingimusel et nende muud aspektid on kooskõlas rahaloomeasutuse määratlusega.

3.	Tuleb märkida, et direktiiv 2000/12/EÜ jätab mõned ettevõtjad oma kohaldamisalast osaliselt välja. Need väljajäetud ettevõtjad kuuluvad käesoleva määruse kohaldamisalasse juhul, kui nad vastavad rahaloomeasutuse määratlusele.

4.	Mil määral saab muude finantsvahendajate kui krediidiasutuste emiteeritud finantsinstrumente asendada hoiustega, selle määrab nende likviidsus, mis hõlmab arveldatavust, konverteeritavust, väärtuse püsivust ja turustatavust ning milles võetakse vajaduse korral arvesse nende emiteerimise tähtaega.

Eelmises lõikes kirjeldatud hoiustega asendatavuse määratlemisel kasutatakse järgmisi mõisteid:

— arveldatavus — võimalus mobiliseerida finantsinstrumenti paigutatud vahendeid eri makseviiside, näiteks tšekkide, ülekandekorralduste, otsearvelduste või muude samalaadsete vahendite abil,

— konverteeritavus — võimalus konverteerida finantsinstrumendid rahasse või arveldushoiustesse, võttes arvesse sellest tulenevaid kulusid; majandusliku kasu kaotamist sellise konverteerimise puhul võib käsitada likviidsusastet vähendava sanktsioonina,

— väärtuse püsivus — eelnev teadmine, kui suur on finantsinstrumendi täpne likvideerimisväärtus riigi vääringus,

— turustatavaks peetakse väärtpabereid, mida korrastatud turgudel regulaarselt noteeritakse ja millega nendel turgudel kaubeldakse. Avatud investeerimisfondide aktsiatel puudub turg selle tavatähenduses. Investorid teavad siiski aktsiate igapäevast noteeringut ja võivad selle hinnaga rahalisi vahendeid välja võtta.

Ühisinvesteerimisettevõtjate puhul vastavad rahaturufondid kokkulepitud likviidsusnõuetele ja kuuluvad seega rahaloomeasutuste sektorisse. Rahaturufondid on sellised ühisinvesteerimisettevõtjad, mille osakud on likviidsuse poolest hoiuste lähedased asendajad ning kes investeerivad peamiselt rahaturuinstrumentidesse ja/või rahaturufondide aktsiatesse/osakutesse ja/või muudesse ülekantavatesse võlainstrumentidesse, mille järelejäänud tähtaeg on kuni üks aasta, ja/või pangahoiustesse ja/või kes soovivad saavutada tasuvust, mis on ligilähedane rahaturuinstrumentide intressimääradele. Rahaturufondide identifitseerimiseks kohaldatavad kriteeriumid saab teada ühisinvesteerimisettevõtjate avalikest börsiprospektidest, fonditingimustest, asutamislepingutest, põhikirjadest või vastavatest eeskirjadest, märkimisdokumentidest või investeerimislepingutest, turustusdokumentidest või muudest samalaadsetest dokumentidest. ►M2 Rahaturufond või selle seaduslik esindaja vastutab rahaturufondidele kehtestatud statistiliste andmete esitamise nõuete täitmiseks vajaliku teabe esitamise eest. Praktilistel kaalutlustel võivad andmeid esitada kõik rahaturufondide aktsiaid/osakuid hõlmavas finantstegevuses osalevad üksused, näiteks depoopangad. ◄

Lõikes 6 nimetatud rahaturufondide määratlemisel kasutatakse järgmisi mõisteid:

— ühisinvesteerimisettevõtjad — ettevõtjad, mille ainus eesmärk on avalikkuselt kaasatud kapitali ühine investeerimine ning mille osakud ostetakse tagasi või lunastatakse osakuomanike nõudmisel otse või kaudselt ettevõtja vara arvelt. Sellise ettevõtja võib asutada vastavalt seadusele kas lepinguõiguse (fondivalitseja juhitavad lepingulised fondid) või investeerimisfondide õiguse (avatud investeerimisfondid) või põhikirja (investeerimisühingud) alusel,

— pangahoiused — krediidiasutustesse paigutatud sularahahoiused, mis tagastatakse nõudmisel või kohaldades kuni kolmekuulist etteteatamisaega, või hoiused, millel on kuni kaheaastane kokkulepitud tähtaeg; hoiusteks loetakse ka tagasiostutehingute või väärtpaberilaenudega seotud väärtpaberiülekannete eest krediidiasutustele makstavad summad,

— hoiustega asendatavus likviidsuse seisukohalt — võimalus, et ühisinvesteerimisettevõtjate osakuid saab tavapärastes turutingimustes osakuomanike nõudmisel tagasi osta, lunastada või üle kanda, nii et osakute likviidsus on võrreldav hoiuste likviidsusega,

— peamiselt — vähemalt 85 % investeerimisportfellist,

— rahaturuinstrumendid — need ülekantavad võlainstrumentide liigid, millega rahaturul tavaliselt kaubeldakse (näiteks hoiusesertifikaadid, kommertspaberid ja pangaaktseptid, riigi ja kohalike omavalitsuste võlakirjad), kuna neil on järgmised omadused:

—

i) likviidsus — neid on võimalik tagasi osta, lunastada või piiratud hinnaga müüa, pidades silmas madalaid tasusid ja väikest ostu-müügikursi vahet, ning nendega kauplemisel on väga lühike arveldusviivitus;

ii) turu sügavus — instrumentidega kaubeldakse turul, mis on võimeline alla neelama suuremahulisi tehinguid, ilma et see mõjutaks oluliselt instrumentide hinda;

iii) väärtuse püsivus — nende väärtuse võib alati või vähemalt üks kord kuus täpselt kindlaks määrata;

iv) madal intressirisk — instrumentide järelejäänud tähtaeg on kuni üks aasta või nende intresse korrigeeritakse regulaarselt vastavalt rahaturu tingimustele vähemalt iga 12 kuu järel;

v) madal krediidirisk — sellised instrumendid on kas:

— väärtpaberibörsil ametlikult noteeritud või nendega kaubeldakse teistel reguleeritud turgudel, mis tegutsevad korrapäraselt ning on tunnustatud ja üldsusele avatud, või

— emiteeritud määruste alusel, mille eesmärk on kaitsta investoreid ja sääste, või

— on nende emitent:

—

— kesk-, piirkondlik või kohalik omavalitsus, liikmesriigi keskpank, Euroopa Liit, Euroopa Keskpank, Euroopa Investeerimispank või mitteliikmesriik või kui viimane on liitriik, üks liitriiki kuuluv liige, või avalik-õiguslik rahvusvaheline organisatsioon, kuhu kuulub üks või mitu liikmesriiki,

— või

— asutus, mille suhtes kohaldatakse usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalvet ühenduse õiguses määratletud kriteeriumide kohaselt, või asutus, mis järgib ja mille suhtes kohaldatakse usaldatavusnormatiive, mida pädevad asutused peavad vähemalt sama rangeks kui ühenduse õiguses sätestatud normatiivid, või kui mõni selline asutus on instrumentide tagaja,

— või

— ettevõtja, mille väärtpaberid on väärtpaberibörsil ametlikult noteeritud või kaubeldavad muudel reguleeritud turgudel, mis tegutsevad korrapäraselt ning on tunnustatud ja üldsusele avatud.

8.	Euroopa rahvamajanduse arvepidamise süsteemis (ESA 95) on rahaloomeasutusteks liigitatud finantsasutused jaotatud kahte allsektorisse, “Keskpank” (S.121) ( 9 ) ja “Muud rahaloomeasutused” (S.122).

▼M2

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

— rahaturufondide nimelised aktsiad/osakud — rahaturufondide aktsiad/osakud, mille kohta peetakse siseriiklike õigusaktide kohaselt arvestust koos andmetega aktsiate/osakute omanike ja nende residentsuse kohta,

— rahaturufondide esitajaaktsiad/-osakud — rahaturufondide aktsiad/osakud, mille omanike kohta ei peeta siseriiklike õigusaktide kohaselt arvestust või mille kohta peetakse arvestust andmeteta aktsiate/osakute omanike residentsuse kohta.

▼M4

II Raamatupidamiseeskirjad

Kui käesolev määrus ei sätesta teisiti, on käesolevale määrusele vastava aruandluse jaoks RAde poolt järgitavad raamatupidamisreeglid need, millega rakendatakse riigis nõukogu 8. detsembri 1986. aasta direktiiv 86/635/EMÜ pankade ja muude finantsasutuste raamatupidamise ja konsolideeritud aastaaruannete kohta, ( 10 ) ja kõik muud kohaldatavad rahvusvahelised standardid. Ilma et see piiraks liikmesriikides tunnustatud raamatupidamistavade kohaldamist ja tasaarvelduskorda, tuleb statistilistes aruannetes esitada kõik finantsvarad ja -kohustused brutosummana.

▼B

III. Igakuine koondbilanss: jäägid

Eesmärk

Eesmärk on esitada iga kuu andmed rahaloomeasutuste tegevuse kohta jääkide osas. Andmed esitatakse piisavalt üksikasjalikult, et anda EKP-le terviklik statistiline ülevaade rahapoliitilise keskkonna arengust ühtse majandusterritooriumina käsitletavates osalevates liikmesriikides ning võimaldada selle territooriumi rahaagregaatide ja nende vastaskirjete paindlikku arvutamist. Lisaks sellele kasutatakse vastavalt EKPSi kohustuslike reservide süsteemi kuuluvate krediidiasutuste iga kuu esitatavaid andmeid jääkide kohta kõnealuste krediidiasutuste reservibaasi arvutamiseks vastavalt Euroopa Keskpanga 1. detsembri 1998. aasta määrusele kohustuslike reservide kohaldamise kohta (EKP/1998/15), ( 11 ) muudetud määrusega (EÜ) nr 1921/2000 (EKP/2000/8). ( 12 ) Igakuine aruandekohustus jääkide osas on esitatud tabelis 1. Peenejoonelistes lahtrites väljad ( 13 ) tuleb täita ainult krediidiasutustel, mille suhtes kohaldatakse reservinõuet (üksikasjalikud andmed II lisas); aruandlus on kohustuslik, välja arvatud andmete esitamine üle kaheaastase etteteatamistähtajaga lõpetatavate hoiuste kohta, mis jääb kuni edaspidise teatamiseni vabatahtlikuks. Instrumentide üksikasjalikud määratlused on esitatud käesoleva lisa 3. osas.

Nõuded

EKP arvestab osalevate riikide territooriumi rahaagregaadid laekumata summadena (jäägid). Baasraha hõlmab ringluses olevaid pangatähti ja münte ning rahaloomeasutuste muid rahalisi kohustusi (hoiused ja muud finantsinstrumendid, mis on hoiuste lähedased asendajad). Baasraha vastaskirjed koosnevad kõigist rahaloomeasutuse bilansi ülejäänud kirjetest. EKP koostab ka finantsvoogude statistika, mis tuletatakse andmetest jääkide kohta ja muudest andmetest, kaasa arvatud rahaloomeasutuste edastatud andmed (vt V jaotis).

EKP nõuab statistiliste andmete esitamist instrumentide/tähtaegade kategooriate, vääringute ja vastaspoolte kaupa jaotatuna. Kuna kohustuste ja varade suhtes kohaldatakse eri nõudeid, käsitletakse rahaloomeasutuse bilansi kaht poolt eraldi. Need pooled on esitatud käesoleva lisa 2. osas tabelis A.

i) Instrumentide ja tähtaegade kategooriad

a) Kohustused

Osalevate liikmesriikide rahaagregaatide arvutamiseks on vaja instrumendid jaotada asjakohastesse kategooriatesse. Need kategooriad on ringluses olev raha, kohustused hoiuste näol, rahaturufondide emiteeritud aktsiad/osakud, emiteeritud võlakirjad, omakapital ja muud kohustused. Rahaliste ja mitterahaliste kohustuste eristamiseks jaotatakse hoiuste näol esinevad kohustused omakorda üleööhoiusteks, kokkulepitud tähtajaga hoiusteks, etteteatamistähtajaga lõpetatavateks hoiusteks ja tagasiostulepinguteks (repotehing).

Esialgse tähtaja järgi liigitust võib kasutada üksikasjalike näitajate alusel toimuva instrumentide liigitamise asemel juhul, kui eri turgudel kasutatavad finantsinstrumendid ei ole täielikult võrreldavad. Instrumendid jaotatakse tähtajavööndi tähtpäevade (või etteteatamistähtaegade) kaupa järgmiselt: kokkulepitud tähtajaga hoiuste puhul üheaastane ja kaheaastane esialgne tähtaeg; etteteatamistähtajaga lõpetatavate hoiuste puhul kolmekuuline etteteatamisaeg ja kaheaastane etteteatamisaeg. Repotehinguid tähtaegade alusel ei jaotata, sest üldjuhul on need väga lühiajalised instrumendid (tavaliselt on esialgne tähtaeg alla kolme kuu). Rahaloomeasutuste emiteeritud võlakirjad jaotatakse samuti ühe- ja kaheaastase tähtaja alusel. Rahaturufondide emiteeritud aktsiate/osakute puhul ei ole tähtaegade alusel jaotamine vajalik.

b) Varad

Rahaloomeasutuste vara jaotatakse järgmiselt: sularaha, laenud, väärtpaberid, välja arvatud aktsiad, rahaturufondide aktsiad/osakud, aktsiad ja muud osakud, põhivara ja muu vara. Rahaloomeasutuste laenud osalevate liikmesriikide residentidele (välja arvatud rahaloomeasutused ja valitsemissektor) tuleb jaotada esialgsete tähtaegade alusel (üheaastase ja viieaastase tähtaja vööndid) allsektorite kaupa ja rahaloomeasutuste laenud kodumajapidamistele eesmärgi kaupa. Jaotamine esialgne tähtaegade alusel on vajalik rahaloomeasutustele kuuluvate võlakirjade puhul, mille on emiteerinud teised osalevates liikmesriikides asuvad rahaloomeasutused. Need varad tuleb jaotada ühe- ja kaheaastase lõpptähtaja vöönditesse, et võimaldada selle vahendi rahaloomeasutuste vaheliste osaluste tasaarveldust rahaagregaatide arvutamisel.

ii) Vääringud

7.	EKP-l peab olema võimalus määratleda rahaagregaate nii, et need hõlmaksid mis tahes vääringus koos või ainult euros denomineeritud saldosid. Seetõttu esitatakse euros väljendatud saldod aruandluskavas eraldi nende bilansikirjete puhul, mida võib kasutada rahaagregaatide arvutamisel.

iii) Vastaspooled

Osalevate liikmesriikide rahaagregaatide ja vastaskirjete arvutamiseks on vaja kindlaks määrata need osalevate liikmesriikide territooriumil asuvad vastaspooled, mis moodustavad raha hoidva sektori. Riigisiseseid vastaspooli ja mujal eurotsoonis asuvaid vastaspooli käsitletakse eraldi, kuid kõigis statistilistes jaotustes täpselt samal viisil. Igakuistes andmetes ei eristata geograafilise asukoha järgi väljaspool osalevate liikmesriikide territooriumi asuvaid vastaspooli.

Osalevate liikmesriikide territooriumil asuvad vastaspooled identifitseeritakse vastavalt nende riigisisesele klassifikatsioonile sektorite või asutuste kaupa kooskõlas rahaloomeasutuste statistilise nimekirjaga ning juhisega klientide statistilise liigituse kohta (“Guidance for the statistical classification of customers”), mis on esitatud EKP väljaandes “Money and Banking Statistics Sector Manual”, milles lähtutakse võimalust mööda ESA 95-le vastavatest klassifitseerimispõhimõtetest. Osalevate liikmesriikide raha hoidva sektori identifitseerimise võimaldamiseks jaotatakse vastaspooled, mis ei ole rahaloomeasutused, valitsemissektoriks (S.13), millest hoiuste näol esinevates kohustustes kokku identifitseeritakse eraldi keskvalitsus (S.1311), ja muudeks residentide sektoriteks. Rahaagregaatide ja krediidi vastaskirjete igakuise sektori eristuse arvutamiseks jagatakse muud residentide sektorid omakorda järgmisteks allsektoriteks: muud finantsvahendajad + finantsvahenduse abiettevõtted (S.123 + S.124), kindlustusseltsid ja pensionifondid (S.125), kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvad ettevõtted (S.11) ja kodumajapidamised + kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid (S.14 + S.15). Pidades silmas hoiuste näol esinevaid kohustusi kokku ja hoiusekategooriaid “üle kaheaastase tähtajaga tähtajalised hoiused”, “etteteatamistähtajaga lõpetatavad üle kaheaastase tähtajaga hoiused” ja “repotehingud”, eristatakse EKPSi kohustuslike reservide süsteemi kohaldamiseks lisaks ka krediidiasutusi, muid rahaloomeasutustest vastaspooli ja keskvalitsust.

iv) Laenude eesmärk

10.

Laenud kodumajapidamistele (kaasa arvatud kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid) jaotatakse laenu tüübi põhjal (tarbijakrediit; eluasemelaenud; muu). Tarbijakrediidi ja eluasemelaenu üksikasjalik määratlus sisaldub käesoleva määruse 3. osas pealkirja “Rahaloomeasutuste sektori igakuise koondbilansi instrumentide kategooriate üksikasjalik kirjeldus” all kategoorias 2: “Laenud”.

v) Instrumendi- ja tähtajakategooriate ristseosed vääringute ja vastaspooltega

11.

Osalevate liikmesriikide rahandusstatistika koostamiseks ja EKPSi kohustuslike reservide süsteemi kuuluvate krediidiasutuste reservibaasi arvutamiseks vajalike andmete kogumiseks tuleb bilansis luua teatavad seosed instrumentide, tähtaegade ja vääringute ning vastaspoolte vahel ning kodumajapidamistele antud laenude kohta edasine jaotus eesmärgi järgi.

12.

Andmenõuded on kõige üksikasjalikumad, kui vastaspooled kuuluvad raha hoidvasse sektorisse. Statistiline teave hoiuste näol esinevate kohustuste kohta allsektori ja tähtaja kaupa, mis on täiendavalt liigitatud vääringu alusel, on vajalik M3ga hõlmatud välisvaluuta osade arengu täpsema analüüsi võimaldamiseks. Eriti hõlbustab nende osade vääringu analüüs uuringuid, mis käsitlevad asendatavuse määra M3 välisvaluutas ja euros väljendatud osade vahel. Positsioone, mille puhul vastaspooleks on muud rahaloomeasutused, jaotatakse ainult juhul, kui see on vajalik rahaloomeasutuste vaheliste summade tasaarveldamiseks või reservibaasi arvutamiseks.

13.

Teiste riikidega seotud positsioonid tuleb esitada ainult “üle kaheaastase tähtajaga tähtajaliste hoiuste”, “etteteatamistähtajaga lõpetatavate üle kaheaastase tähtajaga hoiuste” ja “repotehingute” kohta sellise reservibaasi arvutamiseks, mille suhtes kohaldatakse positiivset reservimäära, ning hoiuste kogusumma kohta välismaa sektori arvutamiseks. Lisaks jaotatakse maksebilansi ja rahastamiskontode jaoks hoiuste näol esinevad kohustused ja laenud seoses teiste riikidega üheaastase esialgse tähtaja põhjal.

▼M2

vi) Rahaturufondide aktsiate/osakute omanike residentsus

13.a.

Andmeesitajad esitavad iga kuu miinimumandmed osalevate liikmesriikide rahaloomeasutuste emiteeritud rahaturufondide aktsiate/osakute omanike residentsuse kohta oma liikmesriigi/teiste osalevate liikmesriikide/teiste riikide kaupa. See võimaldab riikide keskpankadel esitada Euroopa Keskpangale andmed kõnealuse instrumendi omanike residentsuse kohta ning jätta rahaagregaatide arvutamisest välja osalevate liikmesriikide mitteresidentidele kuuluva vara.

13.b.

Riikide keskpangad võivad artikli 4 lõike 4 kohaselt nõuda andmeid käesoleva määruse nõuetes nimetamata lisajaotuste kohta, kaasa arvatud jaotused vastaspoolte sektorite, vääringute või tähtaegade kaupa.

13.c.

Nimeliste aktsiate/osakute puhul esitavad emiteerivad rahaturufondid või nende seaduslikud esindajad või I lisa 1. osa I jao lõikes 6 osutatud üksused kuubilansis andmed, mis on jaotatud emiteeritud aktsiate/osakute omanike residentsuse järgi.

13.d.

Esitajaaktsiate/-osakute puhul esitavad andmeesitajad rahaturufondide aktsiate/osakute omanike residentsuse järgi jaotatud andmed viisil, mille otsustab asjaomase riigi keskpank kokkuleppel Euroopa Keskpangaga. See nõue piirdub ühe järgneva variandiga või variantide kombinatsiooniga, mis määratakse kindlaks, võttes arvesse asjaomaste turgude korraldust ja kõnealuste liikmesriikide siseriiklikus õiguses ettenähtud korda. Riikide keskpangad ja Euroopa Keskpank kontrollivad seda regulaarselt.

a) Emiteerivad rahaturufondid

Emiteerivad rahaturufondid või nende seaduslikud esindajad või I lisa 1. osa I jao lõikes 6 osutatud üksused esitavad andmed, mis on jaotatud emiteeritud aktsiate/osakute omanike residentsuse järgi. Kui emiteerival rahaturufondil ei ole võimalik omaniku residentsust otseselt kindlaks määrata, esitab ta asjakohased andmed kättesaadava teabe alusel. Selline teave võib pärineda aktsiate/osakute vahendajalt või mõnelt teiselt aktsiate/osakute emiteerimise, tagasiostmise või üleandmisega seotud üksuselt.

b) Rahaloomeasutused ja teised finantsvahendajad kui rahaturufondide aktsiate/osakute haldajad

Rahaloomeasutused ja teised finantsvahendajad, kes tegutsevad rahaturufondide aktsiate/osakute haldajatena, esitavad omanike residentsuse järgi jaotatud andmed selliste aktsiate/osakute kohta, mille on emiteerinud residendist rahaturufondid ning mida haldab omanik või mõni teine haldajana tegutsev vahendaja. Seda varianti võib kasutada juhul, kui on täidetud järgmised tingimused. Esiteks, haldaja peab eristama omanike nimel hallatavaid rahaturufondide aktsiaid/osakuid teiste haldajate nimel hallatavatest aktsiatest/osakutest. Teiseks, valdavat osa rahaturufondide aktsiatest/osakutest peavad haldama omamaised residendist asutused, mis on liigitatud finantsvahendajana (rahaloomeasutused või teised finantsvahendajad).

c) Rahaloomeasutused ja teised finantsvahendajad, kes esitavad andmeid residentide ja mitteresidentide vaheliste tehingute kohta, mis hõlmavad residendist rahaturufondide aktsiaid/osakuid

Rahaloomeasutused ja teised finantsvahendajad, kes esitavad andmeid residentide ja mitteresidentide vaheliste tehingute kohta, mis hõlmavad residendist rahaturufondide aksiaid/osakuid, esitavad omanike residentsuse järgi jaotatud andmed selliste residendist rahaturufondide emiteeritud aktsiate/osakute kohta, millega nad kauplevad omaniku või mõne teise tehingus osaleva vahendaja nimel. Seda varianti võib kasutada juhul, kui on täidetud järgmised tingimused. Esiteks, aruandlus on täielik ja hõlmab kõiki andmeesitajate tehinguid. Teiseks, täpsed andmed esitatakse osalevate liikmesriikide mitteresidentidega tehtud ostu- ja müügitehingute kohta. Kolmandaks, samade aktsiate/osakute emiteerimis-ja tagasimakseväärtuse (mis ei hõlma makse) vahelised erinevused on minimaalsed. Neljandaks, osalevate liikmesriikide mitteresidentidele kuulub üksnes väike osa residendist rahaturufondide emiteeritud aktsiatest/osakutest. Kui andmeesitajal ei ole võimalik omaniku residentsust otseselt kindlaks määrata, esitab ta asjakohased andmed kättesaadava teabe alusel.

13.e.

Kui nimelised aktsiad/osakud või esitajaaktsiad/-osakud emiteeritakse esimest korda või kui turu arengu tõttu tuleb varianti või variantide kombinatsiooni muuta, võivad riikide keskpangad teha üheks aastaks erandi lõigetes 13c ja 13d sätestatud nõuete osas.

▼B

Tähtajalisus

14.

Iga osaleva liikmesriigi rahaloomeasutuste agregeeritud kuubilanss esitatakse EKP-le 15. tööpäeva lõpuks pärast selle kuu lõppu, mille kohta andmed esitatakse. Riikide keskpangad otsustavad tähtajast lähtuvalt, millal nad peavad andmeesitajatelt andmed saama, et seda tähtaega järgida, võttes arvesse EKPSi kohustuslike reservide süsteemi kohaldamisel nõutavat tähtajalisust.

▼M4

Hoiuste ja laenude näol olevate kohustuste statistiline hindamine

15.	Käesoleva määruse täitmiseks tuleb esitada aruanne hoiuste näol esinevad kohustuste ja laenude kohta kuu lõpul maksmata summa nimiväärtuses brutosummana. Nimiväärtus on põhisumma, mille laenusaaja peab lepingu kohaselt laenuandjale tagasi maksma.

16.

RKPd võivad lubada proviseeritud laenude aruandlust, millest on maha arvatud eraldised, ja ostetud laenude aruandlust soetamisel kokku lepitud hinnaga, kui vastavat aruandlusviisi kohaldatakse kõikidele residentidest andmeesitajatele ja see on vajalik laenude statistilise hindamise järjepidevuse säilitamiseks andmete osas, mille aruandlusperiood on enne 2005. aasta jaanuari.

▼B

IV. Kvartaliandmed bilansiaruannete kohta (jäägid)

Eesmärk

1.	Teatavad andmed on vajalikud rahapoliitilise keskkonna arengu edasiseks analüüsiks ja muudel statistilistel eesmärkidel, nagu kapitalikontod ja maksebilanss. Eesmärk on saada kõnealustel eesmärkidel üksikasjalikumaid andmeid teatavate bilansikirjete kohta.

Nõuded

Jaotused kvartali kaupa esitatakse ainult agregeeritud bilansi põhiliste kirjete kohta. Lisaks sellele võib EKP lubada teatavat paindlikkust agregaatide eraldamisel, kui üldisemal agregeerimistasandil kogutud andmete alusel võib järeldada, et kõnealused andmed ei ole tõenäoliselt olulised.

a) Osalevate liikmesriikide rahaloomeasutustele antud krediidi jaotus allsektorite ja tähtaegade kaupa

Selleks et kontrollida rahaloomeasutuste üldist krediidiandmist (laenud ja väärtpaberid) raha hoidvale sektorile täieliku sektori- ja tähtajastruktuuri põhjal, jaotatakse kvartaliandmetes laenud valitsemissektorile, välja arvatud keskvalitsus, ühe- ja viieaastase esialgse tähtaja järgi ning valitsemissektori, välja arvatud keskvalitsuse emiteeritud väärtpaberid üheaastase esialgse tähtaja järgi, kõik on ühendatud allsektorite jaotusega (osariigi/liidumaa valitsus (S.1312), kohalik valitsus (S.1313) ja sotsiaalkindlustusfondid (S.1314)). Samuti on nõutav muude residentide kui rahaloomeasutuste ja valitsemissektori emiteeritud väärtpaberite, välja arvatud aktsiad, omavahel ühendatud jaotus allsektorite kaupa, jaotades kuni üheaastase ja üle üheaastase tähtaja järgi. Rahaloomeasutuse hallatavate aktsiate ja muude osakute jaotus allsektorite kaupa on nõutav järgmiste allsektorite puhul: muud finantsvahendajad + finantsvahenduse abiettevõtted (S.123 + S.124), kindlustusseltsid ja pensionifondid (S.125) ning kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvad ettevõtted (S.11).

4.	Rahaloomeasutuste antud laenude kogusumma keskvalitsusele (S.1311) ja rahaloomeasutuste hallatavate väärtpaberite, välja arvatud aktsiate kogusumma tuleb samuti esitada.

b) Osalevate liikmesriikide valitsemissektori (välja arvatud keskvalitsus) rahaloomeasutuste hoiuste näol esinevate kohustuste jaotus allsektorite kaupa

5.	Osalevate liikmesriikide valitsemissektori, välja arvatud keskvalitsuse hoiuste näol esinevad kohustused jaotatakse osariigi/liidumaa valitsuse (S.1312), kohaliku valitsuse (S.1313) ja sotsiaalkindlustusfondide (S.1314) kaupa.

c) Jaotus riikide kaupa

Vastaspooled identifitseeritakse liikmesriikide kaupa, et analüüsida rahapoliitilise keskkonna edasist arengut ja samuti üleminekunõuete ning andmete kvaliteedi kontrollimiseks. Parema teabe saamiseks rahaagregaatides sisalduvate hallatavate võlakirjade kohta emiteerinud riigi järgi tehakse tähtaja põhjal jaotus ühe- ja kaheaastase tähtajavööndi järgi.

▼M3

6a.

Andmeesitajad esitavad andmeid 2. osa tabeli 3 lahtrite kohta, mis ei ole märgitud tähisega #.

Andmeesitajad esitavad andmeid ka tähisega # märgitud lahtrite osas. Kui kõrgemal koondtasandil kogutud andmetest järeldub, et need andmed on väheolulised, võivad riikide keskpangad otsustada nende esitamist mitte nõuda. Iga riigi keskpank teatab andmeesitajatele vastavast otsusest.

▼B

d) Jaotus vääringute kaupa

Põhilised bilansikirjed jaotatakse mitteosalevate liikmesriikide vääringute ja tähtsamate rahvusvaheliste vääringute (USA dollar, Jaapani jeen ja Šveitsi frank) kaupa. Need jaotused on vajalikud, et võimaldada finantsvoogude statistika arvutamist vahetuskursimuutustega kohandatud rahaagregaatide ja vastaskirjete kohta, kui need agregaadid on määratletud viisil, mis hõlmab kõiki vääringuid kokku. Maksebilansi ja kapitalikontode jaoks esitatakse hoiuste näol esinevate kohustuste ja laenude jaotus teiste riikide suhtes vääringute kaupa üheaastase esialgse tähtaja järgi.

▼M3

7a.

Andmeesitajad esitavad andmeid 2. osa tabeli 4 lahtrite kohta, mis ei ole märgitud tähisega #.

▼B

e) Väljaspool osalevaid liikmesriike (mitteosalevad liikmesriigid ja teised riigid) asuvate vastaspoolte varade ja kohustuste jaotus sektorite kaupa

Rahaloomeasutuste varade ja kohustuste puhul väljaspool osalevaid liikmesriike asuvate vastaspoolte suhtes tuleb eristada pankade (või mitteosalevates liikmesriikides asuvate rahaloomeasutuste) ja mittepankadega seotud positsioone; mittepankade puhul tuleb eristada valitsemissektorit ja muid residentidest sektoreid. Kui ESA 95 ei kehti, klassifitseeritakse sektorid SNA 93 kohaselt.

Tähtajalisus

9.	Riikide keskpangad esitavad kvartali statistilised andmed EKP-le 28. tööpäeva tööaja lõpuks pärast selle kuu lõppu, mille kohta andmed esitatakse. Riikide keskpangad otsustavad tähtaja täitmisest lähtuvalt, millal nad peavad andmeesitajatelt andmed saama.

▼M3

9a.

Juhul kui andmed tähisega # märgitud lahtrite osas on väheolulised, kuid riikide keskpangad siiski neid koguvad, võivad riikide keskpangad edastada need EKP-le ühe täiendava kuu jooksul pärast 28. tööpäeva lõppu, mis järgneb sellele kvartalile, mille kohta andmed esitatakse. Riikide keskpangad otsustavad tähtaja täitmisest lähtuvalt, millal nad peavad andmeesitajatelt andmed saama.

▼M4

Hoiuste ja laenude näol olevate kohustuste statistiline hindamine

10.	Hoiuste ja laenude näol olevate kohustuste aruandlus toimub vastavalt III jaotise punktides 15 ja 16 sätestatud kuupositsioonide reeglitele.

▼B

V. Finantsvoogude statistika koostamine

Eesmärk

Finantsvoogude statistika koostamiseks rahaagregaatide ja vastaskirjete kohta tuleb andmed tehingute väärtuse kohta aegsasti tuletada koondbilansist jääkide kohta, mis annab teavet saadaolevate varade ja kohustuste kohta ning täiendavat statistilist teavet ümberliigituste, vahetuskursi muutuste, muude hindamises toimunud muudatuste ja teatavate muude kohanduste kohta, nagu näiteks laenude kustutamine.

Nõuded

Finantstehingud väljendatakse kuulõpu aruandepäevadel esitatud jääkide seisu vahena, millest arvatakse maha selles vahes lisaks tehingutele muude tegurite mõjul toimunud muudatuste mõju. Sel eesmärgil vajab EKP statistilist teavet nende tegurite kohta, mis on seotud peaaegu kõigi rahaloomeasutuse bilansikirjetega. See teave esitatakse kohandustena, mis hõlmavad rubriike “Ümberliigitamine ja muud kohandused”, vahetuskursi kohandused ning “Ümberhindamine ja laenude kustutamine/vähendamine”. Lisaks sellele tuleb EKP-le esitada selgitused rubriigis “Ümberliigitamine ja muud kohandused” tehtud kohanduste kohta.

3.	Käesoleva määrusega andmeid esitavale üldkogumile esitatud statistikanõue käsitleb üksnes “Ümberhindamise kohandusi”, mis hõlmavad laenude kustutamist/vähendamist, ja hindamises toimunud muudatusi vaatlusperioodil seoses hallatavate väärtpaberitega.

Andmeesitajate suhtes kohaldatavad andmete esitamise nõuded on esitatud käesoleva lisa 2. osa tabelis 1 A “miinimumnõuetena”. “Miinimumnõudeid” vaadeldakse kui miinimumi, mille alusel on võimalik EKP nõutavate täielike andmete kohta kohanduste koostamine ja hindamine. Riikide keskpangad võivad koguda lisaandmeid, mida “miinimumnõuded” ei hõlma. Need lisaandmed võivad käsitleda tabelis 1 A märgitud jaotusi, mis ei ole “miinimumnõuded”.

Andmeesitajatele esitatud nõue ei hõlma vahetuskursi muutusi ja ümberliigitamise kohandust. EKP arvutab igakuise vahetuskursi kohanduse andmeesitajate esitatud varade andmete põhjal vääringute kaupa. Need andmed esitatakse iga kvartal käesoleva lisa 2. osa tabeli 4 kohaselt. Lõikes 1 nimetatud ümberliigitused jäetakse samuti välja, kuna neid andmeid koguvad riikide keskpangad ise, kasutades mitmesuguseid teabeallikaid, mis on riikide keskpankadele juba kättesaadavad.

Laenude kustutamine/vähendamine

Kohandusest seoses laenude kustutamise/vähendamisega teatatakse selleks, et eemaldada finantsvoogude statistikast bilansis dokumenteeritud laenude väärtuste muutuste mõju, mille põhjustab laenude kustutamise/vähendamise kohaldamine. Samuti peaks see peegeldama laenude provisjoni muudatusi, kui mõni riigi keskpank otsustab, et jäägid tuleb kirjendada netosummana ilma provisjonita. Kustutamine/vähendamine, mida tunnustatakse laenu müümise või üleandmise ajal kolmandale osapoolele, esitatakse nii, nagu need on identifitseeritavad.

i) Instrumentide ja tähtaegade kategooriad

7.	Kustutamine/vähendamine liitub varade kirjega “laenud”. Tähtaegade järgi jaotus ei ole vajalik miinimumnõuete puhul. Riikide keskpangad võivad siiski nõuda andmeesitajatelt lisaandmeid igakuise varasid käsitlevate andmete jaoks esitatud tähtaegade jaotuse kohaselt.

ii) Vääringud

8.	Laenude “ümberhindamise kohanduse” jaotus vääringu (euro/mitteeuro) alusel ei kuulu miinimumnõuete hulka; riikide keskpangad võivad siiski nõuda jaotust vääringute kaupa.

iii) Vastaspooled

Miinimumnõuetesse kuulub vastaspoolte jaotus geograafilise asukoha järgi kustutatud/vähendatud summade identifitseerimise kohta ja provisjonide muutuste kohta, kui laenudest teatatakse neto ilma provisjonita. Lisaks liigitatakse osalevates liikmesriikides asuvad vastaspooled nende sektori järgi, esitades eraldi andmed rahaloomeasutuste ja “muude residentide sektori” kohta ning jaotades viimasena nimetatud veel allsektoriteks, st muud finantsvahendajad + finantsvahenduse abiettevõtted (S.123 + S.124), kindlustusseltsid ja pensionifondid (S.125), kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvad ettevõtted (S.11) ja kodumajapidamised + kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid (S.14 + S.15). Lisaks esitatakse andmed kodumajapidamiste sektori kohta ka jaotatuna laenu eesmärgi järgi, st tarbijakrediit, eluasemelaen ja muu (jääk). Laenude puhul teistele riikidele esitatakse kogusummad ilma lisajaotuseta.

iv) Tähtajalisus

10.	EKP saab agregeeritud “ümberhindamise kohandused” iga osaleva liikmesriigi andmeesitajate antud laenude kustutamise/vähendamise kohta 15. tööpäeva lõpuks pärast andmetes käsitletud kuu lõppu. Riikide keskpangad otsustavad tähtajalisusest lähtuvalt, millal nad peavad andmeesitajatelt andmed saama.

Väärtpaberite hinna ümberhindamine

11.

▼M4

Väärtpaberite hinna ümberhindamise kohandus kajastab kõikumist väärtpaberite hindamises, mis tekib väärtpaberite noteerimise või nendega kauplemise hinna muutuste tõttu. Kohandus hõlmab muutusi, mis toimuvad vaatlusaja jooksul perioodi lõpu bilansi positsioonides seoses muutustega väärtpaberite kirjendamise kontrollväärtuses, st võimalikku kasumit/kahju. Samuti võib see sisaldada hindamises toimunud muutusi, mis tulenevad väärtpaberitehingutest, st realiseeritud kasumit/kahju.

▼B

i) Instrumentide ja tähtaegade kategooriad

a) Kohustused

12.

▼M4

Bilansi kohustuste poole jaoks ei ole kehtestatud aruandluse miinimumnõuet. Juhul kui andmeesitajad hindavad emiteeritud võlaväärtpabereid viisil, millega kaasnevad muutused nende perioodi lõpu positsioonides, võivad RKPd selliste muutuste suhtes andmeid koguda. Vastavad andmed esitatakse kui “muu ümberhindamise” kohandused.

▼B

b) Varad

13.

Hinna ümberhindamise kohandust nõutakse rahaloomeasutustelt kirjete “väärtpaberid, v.a aktsiad” ning “aktsiad ja muud osakud” kohta. Miinimumnõuded käsitlevad “väärtpabereid, v.a aktsiaid”, mille esialgne tähtaeg on üle kahe aasta. Riikide keskpangad võivad laiendada seda nõuet miinimumnõuetest kaugemale, nõudes andmete esitamist sama vääringu ja tähtaja järgi jaotatuna nagu igakuiste andmete puhul jääkide kohta. Kirje “aktsiad ja muu osakud” puhul tähendavad miinimumnõuded kogusummasid sektori kaupa ja vastavad nõuetele jääkide andmete kohta.

ii) Vääringud

14.	Hinna ümberhindamise jaotus vääringute kaupa ei ole miinimumnõuete puhul vajalik. Riikide keskpangad võivad seda nõuet laiendada miinimumnõuetest kaugemale, pidades silmas vääringute jaotust (euro/mitteeuro).

iii) Vastaspooled

15.

Kirje “väärtpaberid, v.a aktsiad” hinna ümberhindamise puhul tuleb miinimumnõuete kohaselt jaotada sama riigi residentide ja teiste osalevate liikmesriikide residendid sektorite kaupa, st rahaloomeasutuste sektor, valitsemissektor ja muu residentide sektor. Teiste riikide puhul teatatakse kohanduse kogusummad. Riikide keskpangad võivad nõuet laiendada nii, et see hõlmab samasuguse jaotuse kui igakuised jääkide andmed.

16.

“Aktsiate ja muude osakute” hinna ümberhindamise puhul tähendavad miinimumnõuded riigisiseste ja teiste osalevate liikmesriikide residentide jaotust sektorite kaupa, st rahaloomeasutused ja muud residentide sektorid, ning teiste riikide puhul teatatakse kohanduse kogusummad. Sel juhul vastavad miinimumnõuded andmetele, mille riigi keskpank esitab EKP-le.

iv) Tähtajalisus

17.	EKP saab iga osaleva liikmesriigi andmeesitajaid käsitlevad koondatud ümberhindamise kohandused väärtpaberite hinna ümberhindamiste kohta 15. tööpäeval pärast andmetes käsitletud kuu lõppu. Riikide keskpangad otsustavad tähtajast lähtuvalt, millal nad peavad andmeesitajatelt andmed saama.

2. OSA

Nõutavad jaotused

Tabel A

Rahaloomeasutuste sektori agregeeritud bilansi jaotus

Instrumentide/tähtaegade kategooriad, vastaspooled ja vääringud

(Kuuandmete rubriigid on poolpaksus kirjas ja tähistatud tärniga)

INSTRUMENTIDE/TÄHTAEGADE KATEGOORIAD

Varad

Kohustused

1.Sularaha *2.Laenud* tähtajagakuni üks aasta (1)*üle ühe aasta ja kuni viis aastat (1)*üle viie aasta (1)*3.Väärtpaberid, v.a aktsiad *, tähtajaga:kuni üks aasta (2)*üle ühe aasta ja kuni kaks aastat (2)*üle kahe aasta (2)*4.Rahaturufondide aktsiad/osakud *5.Aktsiad ja muud osakud *6.Põhivara *7.Muu vara *

8.Ringluses olev raha9.Hoiused *kuni üks aasta (3)*üle ühe aasta (3)*9.1.Üleööhoiused (4)*9.2.Hoiused kokkulepitud tähtajaga: *

kuni üks aasta *

üle ühe aasta ja kuni kaks aastat *üle kahe aasta (5)*9.3.Etteteatamistähtajaga lõpetatavad hoiused:kuni kolm kuud (6)*üle kolme kuu *millest üle kahe aasta (9)*9.4.Tagasiostulepingud*10.Rahaturufondide aktsiad/osakud *11.Emiteeritud võlakirjad tähtajaga *:kuni üks aasta *üle ühe aasta ja kuni kaks aastat *üle kahe aasta *12.Omakapital *13.Muud kohustused *

VASTASPOOLED

Varad

Kohustused

A. Riigi residendid *

Rahaloomeasutused *

Mitterahaloomeasutused *

Valitsemissektor *

keskvalitsus

osariigi/liidumaa valitsus

kohalik omavalitsus

sotsiaalkindlustusfondid

Muud residentide sektorid (10)*

muud finantsvahendajad jne (S.123 + S.124) (7) (10)*

kindlustusseltsid ja pensionifondid (S.125) (10)*

kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvad ettevõtted (S.11) (10)*

kodumajapidamised jne (S.14 + S.15) (8), (10)*

B. Teiste rahaliidu liikmesriikide residendid *

Rahaloomeasutused *

Mitterahaloomeasutused *

Valitsemissektor *

keskvalitsus

osariigi/liidumaa valitsus

kohalik omavalitsus

sotsiaalkindlustusfondid

Muud residentide sektorid (10)*

muud finantsvahendajad jne (S.123 + S.124) (7) (10)*

Kindlustusseltsid ja pensionifondid (S.125) (10)*

kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvad ettevõtted (S.11) (10)*

kodumajapidamised jne (S.14 + S.15) (8) (10)*

C. Teiste riikide residendid *

Pangad

Mittepangad

valitsemissektor*

muud residentide sektorid

D. Määratlemata

A. Riigi residendid *

Rahaloomeasutused *

millest: krediidiasutused *

Mitterahaloomeasutused *

Valitsemissektor *

keskvalitsus *

osariigi/liidumaa valitsus

kohalik omavalitsus

sotsiaalkindlustusfondid

Muud residentide sektorid (10)*

muud finantsvahendajad jne (S.123 + S.124) (7), (10)*

kindlustusseltsid ja pensionifondid (S.125) (10)*

kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvad ettevõtted (S.11) (10)*

kodumajapidamised jne (S.14 + S.15) (8) (10)*

B. Teiste rahaliidu liikmesriikide residendid *

Rahaloomeasutused *

millest: krediidiasutused *

Mitterahaloomeasutused

Valitsemissektor *

keskvalitsus *

osariigi/liidumaa valitsus

kohalik omavalitsus

sotsiaalkindlustusfondid

Muud residentide sektorid (10)*

muud finantsvahendajad jne (S.123 + S.124) (7), (10)*

kindlustusseltsid ja pensionifondid (S.125) (10)*

kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvad ettevõtted (S.11) (10)*

kodumajapidamised jne (S.14 + S.15) (8) (10)*

C. Teiste riikide residendid *

Pangad

Mittepangad

valitsemissektor

muud residentide sektorid

D. Määratlemata

Vääringud

e	euro
x	Välisvaluuta	Vääringud, v.a euro (st muude liikmesriikide vääringud, USA dollar, Jaapani jeen, Šveitsi frank, muud vääringud)

(1) Igakuist tähtaegade jaotust kohaldatakse ainult laenudele, mis on antud muudele residentide sektoritele kui rahaliidu liikmesriikide rahaloomeasutused ja valitsemissektor, ning igakuist tähtaegade jaotust teistele riikidele antud üheaastaste laenude suhtes. Kvartaalne tähtaegade jaotus on seotud laenudega valitsemissektorile, mis ei ole osalevate liikmesriikide keskvalitsus.

(2) Igakuine tähtaegade jaotus kehtib ainult rahaliidu liikmesriikides asuvate rahaloomeasutuste emiteeritud väärtpaberite puhul. Kvartaliandmetes eristatakse rahaliidu liikmesriikide mitterahaloomeasutuste emiteeritud väärtpaberite puhul kuni üheaastase ja üle üheaastase tähtajaga väärtpabereid.

(3) Ainult teiste riikide suhtes.

(4) Kaasa arvatud vahesaldod, mis näitavad rahaloomeasutuste nimel välja antud ettemaksekaartidel hoitavaid summasid ja muid kohustusi, mis tulenevad elektronraha käibelelaskmisest.

(5) Kaasa arvatud riiklikult reguleeritavad hoiused.

(6) Kaasa arvatud mitteülekantavad arveldushoiused.

(7) Muud finantsvahendajad (S.123) + finantsvahenduse abiettevõtted (S.124).

(8) Kodumajapidamised (S.14) + kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid (S.15).

(9) Andmete esitamine etteteatamistähtajaga lõpetatavate üle kaheaastase tähtajaga hoiuste kohta on edaspidise teatamiseni vabatahtlik.

(10) Laenude ja hoiuste puhul on nõutav igakuine jaotus allsektorite kaupa.

►() M2

►() M2

3. OSA

EKP-le esitatavat koondbilanssi käsitlevad määratlused — kohustuste ja varade instrumentide liigid

Üldmõisted

Osalevaid liikmesriike hõlmava rahaloomeasutuste sektori koondbilansi arvutamisel koosneb andmeid esitav üldkogum rahaloomeasutuste statistilisse nimekirja kuuluvatest rahaloomeasutustest, mis asuvad osalevate liikmesriikide territooriumil. ( 24 ) Need on:

— sellel territooriumil registreeritud ja seal asuvad asutused, kaasa arvatud väljaspool kõnealust territooriumi asuvate emaettevõtjate tütarettevõtjad, ja

— väljaspool kõnealust territooriumi paikneva peakontoriga asutuste filiaalid.

Tütarettevõtjad on eraldiseisvad juriidilise isiku õigustega struktuuriüksused, milles mõnel teisel üksusel on häälteenamus või täisosalus, kuid filiaalid on juriidilise isiku õiguseta üksused (sõltumatu juriidilise staatuseta), mis kuuluvad täielikult emaettevõtjale.

Statistika eesmärgil konsolideerivad rahaloomeasutused oma kõigi sama riigi territooriumil asuvate osakondade (registreeritud või peakontor ja/või filiaalid) tegevuse. Statistika eesmärgil ei ole lubatud konsolideerida eri riike käsitlevaid statistilisi andmeid.

Kui emaettevõtja ja tema tütarettevõtjad on sama riigi territooriumil asuvad rahaloomeasutused, võib emaettevõtja konsolideerida oma statistilistes aruannetes nende tütarettevõtjate tegevuse, eristades siiski EKPSi kohustuslike reservide süsteemi kohaldamiseks krediidiasutuste ja muude rahaloomeasutuste tegevuse.

Kui asutusel on filiaale, mis asuvad teiste osalevate liikmesriikide territooriumil, käsitleb konkreetses osalevas liikmesriigis asuv registreeritud või peakontor positsioone kõigi nende filiaalide suhtes nagu positsioone muude osalevate liikmesriikide residentide suhtes. Samuti käsitleb konkreetses osalevas liikmesriigis asuv filiaal oma positsioone teiste osalevate liikmesriikide territooriumil asuvate registreeritud või peakontori või muude sama asutuse filiaalide suhtes nagu positsioone muude osalevate liikmesriikide residentide suhtes.

Kui asutusel on filiaale, mis asuvad väljaspool osalevate liikmesriikide territooriumi, käsitleb konkreetses osalevas liikmesriigis asuv registreeritud või peakontor positsioone kõigi nende filiaalide suhtes nagu positsioone teiste riikide residentide suhtes. Samuti käsitleb konkreetses osalevas liikmesriigis asuv filiaal oma positsioone väljaspool osalevate liikmesriikide territooriumi asuvate registreeritud või peakontori või muude sama asutuse filiaalide suhtes nagu positsioone teiste riikide residentide suhtes.

Offshore-finantskeskustes asuvaid asutusi käsitatakse statistikas selle territooriumi residendina, kus on nende asukoht.

Esialgne tähtaeg tähendab finantsinstrumendi kindlaksmääratud kehtivusaega, enne mille möödumist ei saa seda lunastada (nt võlakirjad) või kaasneb lunastamisega teatav sanktsioon (nt mõned hoiuste liigid). Etteteatamisaeg on periood, mis algab kuupäeval, kui omanik teatab kavatsusest lunastada instrument, ning lõpeb kuupäeval, mil omanikul on õigus see sularahasse konverteerida, ilma et tema suhtes rakendataks sanktsioone. Finantsinstrumente liigitatakse etteteatamisaja järgi ainult juhul, kui neil puudub kokkulepitud tähtaeg.

Sektorite määratlused

Sektorite klassifitseerimine põhineb ESA 95 sätestatud standardil. Väljaspool riigi territooriumi asuvate mitterahaloomeasutustest vastaspoolte sektori klassifitseerimiseks võib täpsemaid suuniseid leida EKP monetaar- ja pangandusstatistika sektori käsiraamatust (“Money and Banking Statistics Sector Manual”).

Väljaspool liikmesriike asuvaid pankasid käsitatakse pigem pankade kui rahaloomeasutustena. Mõistet “mitterahaloomeasutus” kasutatakse samuti ainult liikmesriikide puhul; teiste riikide puhul on asjakohasem mõiste “mittepank”. Mitterahaloomeasutused hõlmavad järgmisi sektoreid ja allsektoreid:

— valitsemissektor: residendist üksused, mille peamine tegevusala on individuaalseks või ühistarbimiseks ettenähtud turuväliste kaupade ja teenuste tootmine ja/või riigi tulude ja rikkuse ümberjaotamine (ESA 95, punktid 2.68 — 2.70),

— keskvalitsus: riigi haldustalitused ja teised keskasutused, mille pädevusse kuulub terve majandusterritooriumi, välja arvatud sotsiaalkindlustusfondide haldamine (ESA 95, punkt 2.71),

— osariigi/liidumaa valitsus: eraldiseisvad institutsioonilised üksused, mis täidavad teatavaid valitsuse ülesandeid keskvalitsusest madalamal ning kohalikust omavalitsusest kõrgemal tasandil, välja arvatud sotsiaalkindlustusfondide haldamine (ESA 95, punkt 2.72),

— kohalik omavalitsus: riigi haldusorganid, mille pädevusse kuulub ainult riigi majandusterritooriumi kohalik piirkond, välja arvatud sotsiaalkindlustusfondide kohalikud asutused (ESA 95, punkt 2.73),

— sotsiaalkindlustusfondid: riiklikud, osariigi/liidumaa ja kohalikud institutsioonilised üksused, mille peamine tegevusala on sotsiaaltoetuste pakkumine (ESA 95, punkt 2.74).

Muud residentide sektorid, st mitterahaloomeasutustest residendid, mis ei kuulu valitsemissektorisse, on:

— muud finantsvahendajad + finantsvahenduse abiettevõtted: mittemonetaarsed finantsettevõtted ja kvaasiettevõtted (välja arvatud kindlustusseltsid ja pensionifondid), mille peamine tegevusala on finantsvahendus ning mis võtavad institutsiooniliste üksuste ees, välja arvatud rahaloomeasutused, kohustusi muul kujul kui raha, hoiused ja/või hoiuste lähedased asendajad (ESA 95, punktid 2.53 — 2.56). Nende hulka kuuluvad ka finantsvahenduse abiettevõtted, mis on kõik finantsettevõtted ja kvaasiettevõtted, mille peamine tegevusala on abistamine finantsvahenduses (ESA 95, punktid 2.57 — 2.59),

— kindlustusseltsid ja pensionifondid: mittemonetaarsed finantsettevõtted ja kvaasiettevõtted, mille peamine tegevusala on finantsvahendus riskide ühiskasutuse tagajärjel (ESA 95, punktid 2.60 — 2.67),

— kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvad ettevõtted: ettevõtted ja kvaasiettevõtted, mis ei tegele finantsvahendusega, vaid peamiselt turustatava kauba ja mittefinantsteenuste tootmisega (ESA 95, punktid 2.21 — 2.31),

— kodumajapidamised: üksikisikud või üksikisikute rühmad kui tarbijad ja kui tootjad, kes toodavad kaupu ja mittefinantsteenuseid ainult oma lõpptarbimiseks, ning kui turukaupade ja finants- ja mittefinantsteenuste tootjad, tingimusel et nende tegevusvaldkond ei vasta kvaasiettevõtte tegevusvaldkonnale. See mõiste hõlmab ka kodumajapidamisi teenindavaid kasumitaotluseta institutsioone, kes põhimõtteliselt tegelevad turuväliste kaupade ja teenuste tootmisega teatavatele kodumajapidamiste rühmadele (ESA 95, punktid 2.75 — 2.88).

Instrumentide kategooriate määratlused

Koondbilansis sisalduvate varade ja kohustuste kategooriate määratlustes võetakse arvesse eri finantssüsteemide omadusi. Instrumentide jaotamine tähtaegade järgi võib asendada nende määratluste järjepidevust juhul, kui eri finantsturgudel kasutatavad instrumendid ei ole omavahel täielikult võrreldavad.

Järgnevates tabelites esitatakse üksikasjalik standardne ülevaade instrumentide kategooriatest, mille järgi riikide keskpangad kehtestavad riigi tasandil kohaldatavad kategooriad käesoleva määruse kohaselt. ( 25 )

Rahaloomeasutuste sektori agregeeritud kuubilansi instrumentide kategooriate üksikasjalik kirjeldus

VARADE KATEGOORIAD

Kategooria	Peamiste omaduste kirjeldus
1. Sularaha	Ringluses olevad euro ja välisriikide pangatähed ja mündid, mida tavaliselt kasutatakse maksete tegemiseks.
2. Laenud	Aruandluse kava puhul hõlmavad laenud andmeesitajate poolt laenuvõtjatele laenatavaid vahendeid, mida ei tõendata dokumentidega või mida tõendab üksainus dokument (isegi kui see on muutunud kaubeldavaks). Laenud sisaldavad varasid hoiuste kujul: — kodumajapidamistele tarbijakrediidina antavad laenud (laenud isiklikuks kasutamiseks kaupade ja teenuste tarbimisel), eluasemelaenud (krediit investeeringuteks eluasemesse, kaasa arvatud ehitamine ja eluaseme remontimine), ning muud laenud (ettevõtluse alustamise laen, võlgade konsolideerimise laen, hariduslaen jne). Eluasemelaenud hõlmavad eluasemena kasutatavale kinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud laene, mida kasutatakse eluaseme soetamiseks, ja muid eluaseme soetamiseks antud laenud, mis on isiklikult või muu varaga tagatud, juhul kui need laenud on eristatavad — hoiused teistes rahaloomeasutustes — kapitaliliising kolmandatele isikutele — Kapitaliliisingud on lepingud, millega püsikauba õiguslik omanik (“liisinguandja”) laenab need varad kolmandale osapoolele (“liisinguvõtja”) varade majandusliku eluea enamikuks või terveks elueaks vahetusena osamaksete eest, mis katavad kauba hinna pluss arvestusliku intressitasu. Liisinguvõtja saab eeldatavasti kõik kauba kasutamisest tuleneva kasu ning kannab omandiga seotud kulud ja riskid. Statistika puhul käsitletakse kapitaliliisingut laenuna liisinguandjalt liisinguvõtjale (võimaldades liisinguvõtjal osta püsikaupa). Rahaloomeasutuse (kui liisinguandja) antud kapitaliliisingud kirjendatakse rahaloomeasutuse bilansis varade kirjes “laenud”. Liisinguvõtjale laenatud varasid (püsikaupu) ei kirjendata rahaloomeasutuse bilansis — halvad laenud, mida ei ole veel tagasi makstud või kustutatud — Halbadeks laenudeks peetakse laene, mille tagasimaksmine on hilinenud või mille tagasimaksmisvõimalused on takistatud. Riikide keskpangad määratlevad, kas halvad laenud tuleb kirjendada koos provisjonidega või ilma — mittekaubeldavad väärtpaberid — Hallatavad väärtpaberid, v.a aktsiad ja muud osakud, mis ei ole vabalt kaubeldavad ja millega ei saa kaubelda järelturul, vt ka “kaubeldud laenud” — kaubeldavad laenud Laenud, mis on tegelikult muutunud vabalt kaubeldavaks, liigitatakse varade kirje “laenud” alla juhul, kui neid tõendatakse jätkuvalt üheainsa dokumendiga ja üldjuhul kaubeldakse nendega ainult harva: — allutatud laen hoiuse või laenu kujul — Allutatud laenuinstrumendid annavad emiteerinud asutuse vastu allutatud nõude, mida võib kasutada alles siis, kui kõik kõrgema järgu nõuded (nt hoiused/laenud) on rahuldatud, andes neile mõned aktsiate ja muude osakute omadused. Statistika puhul käsitletakse allutatud laenu finantsinstrumendi laadi kohaselt, st see liigitatakse kas “laenude” või “väärtpaberite, v.a aktsiad” alla vastavalt instrumendi laadile. Kui kõiki rahaloomeasutuse hallatavaid allutatud laene esitatakse jooksvalt statistika puhul ühe arvuna, tuleb see arv esitada kirjes “väärtpaberid, v.a aktsiad” sel põhjusel, et allutatud laenud esinevad enamasti väärtpaberite, mitte laenude kujul — nõuded pöördrepotehingute alusel — Andmeesitajate ostetud väärtpaberite eest vahetuseks makstud sularaha vastaskirje — vt kohustuste punkt 9.4 Järgmist kirjet ei käsitleta laenuna: — usalduse alusel antud laenud usalduse alusel antud laenud (“usalduslaenud”) on laenud, mis tehakse ühe osapoole nimel (“usaldusisik”) kolmanda osapoole eest (“soodustatud isik”). Statistika puhul ei kirjendata usalduse alusel antud laene usaldusisiku bilansis, kui rahaliste vahendite omamise riskid ja tulud jäävad soodustatud isikule. Omandi riskid ja tulud jäävad soodustatud isikule, kui: i) soodustatud isik võtab endale laenu krediidiriski (st usaldusisik vastutab ainult laenu administratiivse haldamise eest); või ii) soodustatud isiku investeering on garanteeritud kaotuste vastu, kui usaldusisik peaks likvideerimisele minema (st usalduse alusel antav laen ei ole osa usaldusisiku varadest, mida võib pankroti korral jaotada)
3. Väärtpaberid, v.a aktsiad	Väärtpaberid, välja arvatud aktsiad või muud osakud, mis on tavaliselt järelturul vabalt kaubeldavad või mida võib turul tasaarvestada ning mis ei anna omanikule emiteeriva asutuse suhtes mingeid omandiõigusi. Sellesse rubriiki kuuluvad: — väärtpaberid, mille omanikul on tingimusteta õigus saada kindlaksmääratud või lepingus ettenähtud tasu kupongimaksete ja/või nimetatud kindla summana teataval kuupäeval (teatavatel kuupäevadel) või alates emiteerimisel kindlaksmääratud kuupäevast — edasimüüdavad laenud, mis vormistatakse ümber suure hulga identsete dokumentidena ja millega võib kaubelda järelturul (vt ka kategooria 2 “kaubeldavad laenud”) — allutatud laen võlakirjade kujul (vt ka kategooria 2 “allutatud laen hoiuse või laenu kujul”) — järjepidevuse hoidmiseks repo-tüüpi tehingute käsitlemisel jäävad väärtpaberite laenutehingute alusel laenatud väärtpaberid esialgse omaniku bilanssi (ja neid ei viida üle ajutise omaniku bilanssi), kui pöördtehing on kindel kohustus (ja mitte lihtsalt võimalus)
3a. Väärtpaberid, v.a aktsiad, kuni üheaastase esialgse tähtajaga	— Kaubeldavad võlakirjad (dokumentidega tõendatud või mitte), mille esialgne tähtaeg on kuni üks aasta — Kaubeldavad laenud, mille esialgne tähtaeg on kuni üks aasta, mis on ümber vormistatud suure hulga identsete dokumentidena ja millega kaubeldakse järelturul — Allutatud laenud võlakirjade kujul, mille esialgne tähtaeg on kuni üks aasta
3b. Väärtpaberid, v.a aktsiad, üle ühe- ja kuni kaheaastase esialgse tähtajaga	— Kaubeldavad võlakirjad (dokumentidega tõendatud või mitte), mille esialgne tähtaeg on üle ühe ja kuni kaks aastat — Kaubeldavad laenud, mille esialgne tähtaeg on üle ühe ja kuni kaks aastat, mis on ümber vormistatud suure hulga identsete dokumentidena ja millega kaubeldakse järelturul — Allutatud laenud võlakirjade kujul, mille esialgne tähtaeg on üle ühe ja kuni kaks aastat
3c. Väärtpaberid, v.a aktsiad, mille esialgne tähtaeg on üle kahe aasta	— Kaubeldavad võlakirjad (dokumentidega tõendatud või mitte), mille esialgne tähtaeg on üle kahe aasta — Kaubeldavad laenud, mille esialgne tähtaeg on üle kahe aasta, mis vormistatakse ümber suure hulga identsete dokumentidena ja millega kaubeldakse järelturul — Allutatud laen võlakirjade kujul, mille esialgne tähtaeg on üle kahe aasta
4. Rahaturufondide aktsiad/osakud	See varade kirje hõlmab rahaturufondide emiteeritud aktsiaid/osakuid. Rahaturufondid on ühisinvesteerimisettevõtjad, mille osakud on likviidsuse seisukohalt hoiustega asendatavad ning kes peamiselt investeerivad rahaturuinstrumentidesse ja/või rahaturufondide aktsiatesse/osakutesse ja/või muudesse ülekantavatesse võlakohustustesse, mille järelejäänud tähtaeg on kuni üks aasta (kaasa arvatud), ja/või pangahoiustesse ja/või kes soovivad saavutada tootlust, mis läheneb rahaturuinstrumentide intressimääradele (vt ka kategooriad 5 ja 10)
5. Aktsiad ja muud osakud	Väärtpaberid, mis tähistavad omandiõigusi ettevõtete või kvaasiettevõtete suhtes. Üldjuhul annavad need väärtpaberid omanikule õiguse osale ettevõtete või kvaasiettevõtete kasumist ja õiguse kõnealuse ettevõtte likvideerimise korral osale selle omavahenditest. See rubriik hõlmab investeerimisfondide aktsiaid (v.a rahaturufondide aktsiad/osakud).
6. Põhivara	Aruandluse kava puhul hõlmab see rubriik materiaalset või immateriaalset mitterahalist põhivara, mis on ette nähtud andmeesitajatele korduvaks kasutamiseks rohkem kui ühe aasta jooksul. Siia kuuluvad rahaloomeasutuste kasutatavad maa ja hooned, samuti seadmed, tarkvara ja muu infrastruktuur. Rahalist põhivara ei esitata siin, vaid hoopis rubriigis “laenud”, “väärtpaberid, v.a aktsiad”, “aktsiad ja muude osakud” instrumendi tüübi kohaselt
7. Muu vara	Kirjet “muu vara” käsitletakse ülejäänud kirjena bilansi varade poolel, mille määratlus on “mujal hõlmamata vara” See kirje võib sisaldada: — tuletisinstrumentide positiivse turuväärtusega positsioone — Statistika puhul kuuluvad siia tuletisinstrumendi positsioonid, mis tuleb esitada bilansis — vahekirjetega seoses saadavad brutosummad — Vahekirjed on rahaloomeasutuse bilansis hoitavad varade bilansid, mis ei ole sisse kantud klientide nimel, aga mis on siiski seotud klientide varaga (nt investeerimist, ülekandmist või arveldust ootavad varad) — transiitkirjetega seoses saadaolevad brutosummad — Transiitkirjed esindavad (tavaliselt klientidele kuuluvaid) varasid, mida parajasti antakse edasi ühelt rahaloomeasutuselt teisele. Siia kuuluvad tšekid ja muud maksevahendid, mis on saadetud tagasivõtmiseks muudele rahaloomeasutustele ►M4 — laenudelt kogunenud intress — Tekkepõhise raamatupidamise üldpõhimõtte kohaselt kirjendatakse laenudelt saadaolev intress vastavalt kogunemisele (st tekkepõhiselt) ja mitte laekumisele (kassapõhine). Laenudelt kogunenud intress liigitatakse brutosumma alusel “muu vara” alla. Kogunenud intress eraldatakse laenust, millega ta seondub. ◄ — saadaolevad dividendid — saadaolevad summad, mis ei ole seotud rahaloomeasutuse põhitegevusega — riigi käibelelastud müntide vastaskirje varana (ainult riikide keskpankade bilansis) — “Muust varast” võib välja arvata finantsinstrumendid, mis võtavad finantsvara kuju (teistes bilansi kirjetes), teatavad finantsinstrumendid, mis ei võta finantsvara kuju, nagu garantiid, kohustused, hallatud ja usalduslaenud (kirjendatud väljaspool bilanssi) ning mitterahalised varad nagu maa ja kaubad (sisaldub kirjes “põhivara”)

KOHUSTUSTE KATEGOORIAD

Kategooria	Peamiste omaduste kirjeldus
8. Ringluses olev raha	Kohustuste kategooria “ringluses olev raha” tähendab ringluses olevaid pangatähti ja münte, mida tavaliselt kasutatakse maksete tegemiseks. See kategooria hõlmab EKP ja riikide keskpankade emiteeritud pangatähti. Ringluses olevad mündid ei ole osalevates liikmesriikides rahaloomeasutuste, vaid keskvalitsuse kohustus. Mündid on osa rahaagregaatidest ja tavapäraselt kantakse see kohustus kategooriasse “ringluses olev raha”. Selle kohustuse vastaskirje kantakse “muu vara” alla
9. Hoiused	Andmeesitajate poolt kreeditoridele võlgnetavad summad, välja arvatud kaubeldavate väärtpaberite emissioonist tulenevad summad. Aruandluskava puhul jaotatakse see kategooria üleööhoiusteks, kokkulepitud tähtajaga hoiusteks, etteteatamistähtajaga lõpetatavateks hoiusteks ja tagasiostulepinguteks “Hoiused” hõlmavad ka “laene” kui rahaloomeasutuste kohustusi. Kontseptuaalselt esindavad laenud rahaloomeasutuste saadud summasid, mis ei ole struktureeritud “hoiuste” kujul. ESA 95 eristab “laene” ja “hoiuseid” algatava osapoole alusel (kui see on laenuvõtja, on tegu laenuga, kui aga võlausaldaja, on tegu hoiusega), kuigi tegelikkuses muutub selle eristuse asjakohasus siseriikliku finantsstruktuuri kohaselt. Aruandluse kavas ei tunnistata “laene” eraldi kategooriana bilansi kohustuste poolel. Selle asemel tuleb võlad, mida peetakse “laenudeks”, liigitada eristamata kirjesse “hoiuste näol esinevad kohustused”, kui neid ei esinda kaubeldavad instrumendid. See vastab juba kirjeldatud “hoiuste näol esinevate kohustuste” määratlusele. “Hoiuste näol esinevate kohustustena” liigitatud laenud rahaloomeasutustele jaotatakse vastavalt aruandluse kava nõuetele (st sektori, instrumendi, vääringu ja tähtaja kaupa) Andmeesitajate emiteeritud edasiandmisõiguseta võlainstrumendid liigitatakse üldiselt kirjesse “hoiuste näol esinevad kohustused”. Instrumente võib nimetada “mitte vabalt kaubeldavateks” tähenduses, et vahendi seadusliku omandi üleandmisel on piiranguid, mis tähendab, et neid ei saa turustada, või kuigi nad on tehniliselt kaubeldavad, ei saa neid turustada korrastatud turu puudumise tõttu. Andmeesitajate emiteeritud edasiandmisõiguseta instrumendid, mis hiljem muutuvad kaubeldavaks ja millega saab kaubelda järelturul, tuleks ümber liigitada “võlakirjadeks” Tuletislepingute alusel tehtud tagatishoiused (tagatised) tuleks liigitada “hoiuste näol esinevate kohustuste” hulka, kui nad esindavad rahaloomeasutustesse deponeeritud sularahatagatist ja kui nad jäävad deponeerija omandiks ning makstakse lepingu lõppemisel deponeerijale tagasi. Kehtiva turutava alusel soovitatakse samuti, et andmeesitaja saadad tagatised tuleks liigitada ainult “hoiuste näol esinevateks kohustusteks” määral, mil rahaloomeasutus saab vahendeid, mis on vabalt kättesaadavad edasilaenamiseks. Kui rahaloomeasutuse saadud tagatise osa tuleb edasi anda teisele tuletisturul osalejale (nt arvelduskojale), tuleks “hoiuste näol esinevaks kohustuseks” liigitada põhimõtteliselt ainult rahaloomeasutuse käsutusse jääv osa. Kehtiva turutava keerukus võib muuta raskeks tegelikult tagasimakstavate tagatiste identifitseerimise, sest mitmesugust tüüpi tagatisi pannakse eristamata samale arvele, või rahaloomeasutusele edasilaenatavaid varasid andvate tagatiste identifitseerimise. Neil juhtudel võib need tagatised liigitada “muude kohustuste” või “hoiuste näol esinevate kohustuste” alla, siseriikliku tava kohaselt liigitatakse “sihtotstarbelised, nt liisinglepingutega seotud saldod” kas hoiuste näol esinevate kohustustena kirjes “kokkulepitud tähtajaga hoiused” või “etteteatamistähtajaga lõpetatavad hoiused” vastavalt asjakohase lepingu tähtajale või sätetele. Usalduse alusel saadud varasid (hoiuseid) ei esitata rahaloomeasutuse statistilises bilansis (vt “usalduse alusel antud laenud” kategoorias 2)
9.1. Üleööhoiused	Hoiused, mis on sularahasse konverteeritavad ja/või mida on võimalik nõudmisel üle kanda pangatšekiga, panga maksekorraldusega, deebetkandega või samalaadsete vahendite abil ilma oluliste viivituste, piirangute või sanktsioonideta. Elektronraha kontekstis ettemakstud summasid esindavad saldod “riistvarapõhise” e-raha (nt ettemaksekaardid) või “tarkvarapõhise” e-raha kujul, mille annavad välja rahaloomeasutused, kuuluvad selle kirje alla. Sellesse kirjesse ei kuulu mitteülekantavad hoiused, mis saab nõudmise korral välja võtta, kuid mille väljavõtmisel rakendatakse olulisi sanktsioone: — saldod (intressi kandvad või mitte), mida on võimalik oluliste sanktsioonide või piiranguteta arveldada tšeki, pangakorralduse, deebetkande vms abil — saldod (intressi kandvad või mitte), mida on võimalik oluliste sanktsioonide või piiranguteta sularahasse konverteerida nõudmise korral kohe või hoiuse tegemisele järgneva tööpäeva lõpuks, kuid mis ei ole ülekantavad — saldod (intressi kandvad või mitte), mis esindavad ettemakstud summasid seoses “riistvarapõhise” või “tarkvarapõhise” e-rahaga (nt ettemaksekaardid) — laenud, mis tuleb tagasi maksta laenu andmise päevale järgneva tööpäeva lõpuks
9.2. Kokkulepitud tähtajaga hoiused	Mitteülekantavad hoiused, mida ei saa enne kokkulepitud tähtaega sularahasse konverteerida või mida saab enne kokkulepitud tähtaega sularahasse konverteerida ainult juhul, kui omaniku suhtes rakendatakse teatavaid sanktsioone. See kirje hõlmab ka riiklikult reguleeritavaid säästuhoiuseid, kui tähtajaga seotud kriteerium ei ole asjakohane (liigitatud üle kaheaastase tähtaja vööndisse). Automaatselt pikenevad finantstooted tuleb liigitada varasema tähtaja järgi. Kuigi kokkulepitud tähtajaga hoiustel võib olla võimalus varasemaks tagasinõudmiseks pärast etteteatamist või need võivad olla tagasinõutavad sõltuvalt teatavatest sanktsioonidest, ei loeta neid omadusi liigitamise puhul asjakohasteks
9.2a. Hoiused kokkulepitud tähtajaga kuni üks aasta	— Kuni üheaastase kindlaksmääratud tähtajaga hoiused (välja arvatud hoiused, mille esialgne tähtaeg on üks päev), mis ei ole ülekantavad ja mida ei saa enne kõnealust tähtaega sularahasse konverteerida — Kuni üheaastase kindlaksmääratud tähtajaga hoiused, mis ei ole ülekantavad, kuid mille võib eelneva teatamise korral enne kõnealuse tähtaja lõppu tagasi saada; eelneva teatamise korral tuleks need hoiused klassifitseerida vajadust mööda kategooriasse 9.3a või 9.3b — Kuni üheaastase kindlaksmääratud tähtajaga hoiused, mis ei ole ülekantavad, kuid mille võib nõudmise korral ja teatavate sanktsioonide rakendamisel tagasi saada — Tagatismaksed, mis tehakse ühe aasta jooksul lõpetatavate tuletisinstrumendi lepingute alusel, mille puhul antakse krediidiriskiga seoses sularahatagatis, kuid mis jäävad hoiustaja omandisse ja makstakse talle lepingu lõpetamisel tagasi — Üheainsa dokumendiga tõendatud laenud, mille esialgne tähtaeg on kuni üks aasta — Rahaloomeasutuste emiteeritud edasiandmisõiguseta võlakirjad (dokumentidega tõendatud või mitte), mille esialgne tähtaeg on kuni üks aasta — Rahaloomeasutuste antud allutatud laenud hoiuste või laenude kujul, mille esialgne tähtaeg on kuni üks aasta
9.2b. Hoiused kokkulepitud tähtajaga üle ühe aasta ning kuni kaks aastat	— Ühe- kuni kaheaastase kindlaksmääratud tähtajaga hoiused, mis ei ole ülekantavad ja mida ei saa enne kõnealust tähtaega sularahasse konverteerida — Ühe- kuni kaheaastase kindlaksmääratud tähtajaga hoiused, mis ei ole ülekantavad, kuid mille võib eelneva teatamise korral enne kõnealuse tähtaja lõppu tagasi saada; eelneva teatamise korral tuleks need hoiused klassifitseerida vajadust mööda kategooriasse 9.3a või 9.3b — Ühe- kuni kaheaastase kindlaksmääratud tähtajaga hoiused, mis ei ole ülekantavad, kuid mille võib nõudmise korral ja teatavate sanktsioonide rakendamisel tagasi saada — Tagatismaksed, mis tehakse ühe kuni kahe aasta jooksul lõpetatavate tuletisinstrumendi lepingute alusel, mille puhul antakse krediidiriskiga seoses sularahatagatis, kuid mis jäävad hoiustaja omandisse ja makstakse talle lepingu lõpetamisel tagasi — Üheainsa dokumendiga tõendatud laenud, mille esialgne tähtaeg on üks kuni kaks aastat — Rahaloomeasutuste emiteeritud edasiandmisõiguseta võlakirjad (dokumentidega tõendatud või mitte), mille esialgne tähtaeg üle ühe aasta ja kuni kaks aastat — Rahaloomeasutuste antud allutatud laenud hoiuste või laenude kujul, mille esialgne tähtaeg on üle ühe aasta ja kuni kaks aastat
9.2c. Hoiused kokkulepitud tähtajaga üle kahe aasta	— Üle kaheaastase kindlaksmääratud tähtajaga hoiused, mis ei ole ülekantavad ja mida ei saa enne kõnealust tähtaega sularahasse konverteerida — Üle kaheaastase kindlaksmääratud tähtajaga hoiused, mis ei ole ülekantavad, kuid mille võib eelneva teatamise korral enne kõnealuse tähtaja lõppu tagasi saada; eelneva teatamise korral tuleks need hoiused klassifitseerida vajadust mööda kategooriasse 9.3a või 9.3b — Üle kaheaastase kindlaksmääratud tähtajaga hoiused, mis ei ole ülekantavad, kuid mille võib nõudmise korral ja teatavate sanktsioonide rakendamisel tagasi saada — Hoiused (tähtajast olenemata), mille puhul intressimäärad ja/või muud tingimused on siseriiklikes õigusaktides kindlaks määratud ning mis on ette nähtud eriotstarbeliste kulutuste (nt eluasemekulud) katmiseks pärast kaheaastase tähtaja möödumist (isegi juhul, kui need kuuluvad nõudmise korral tagasimaksmisele) — Tagatismaksed, mis tehakse pikema aja kui kahe aasta jooksul lõpetatavate tuletisinstrumendi lepingute alusel, mille puhul antakse krediidiriskiga seoses sularahatagatis, kuid mis jäävad hoiustaja omandisse ja makstakse talle lepingu lõpetamisel tagasi — Üheainsa dokumendiga tõendatud laenud, mille esialgne tähtaeg on üle kahe aasta — Rahaloomeasutuste emiteeritud edasiandmisõiguseta võlakirjad (dokumentidega tõendatud või mitte), mille esialgne tähtaeg on üle kahe aasta — Rahaloomeasutuste antud allutatud laenud hoiuste või laenude kujul, mille esialgne tähtaeg on üle kahe aasta
9.3. Etteteatamistähtajaga lõpetatavad hoiused	Mitteülekantavad hoiused, millel puudub kokkulepitud tähtaeg ning mida ei saa sularahasse konverteerida etteteatamisajata, millele eelneval ajal ei ole võimalik hoiuseid sularahasse konverteerida või rakendatakse sel juhul sanktsioone. Need hõlmavad hoiuseid, mida on lubatud nõudmise korral seaduslikult välja võtta, kuid mille väljavõtmise suhtes rakendatakse siseriiklikest tavadest lähtuvalt olulisi sanktsioone ja piiranguid (klassifitseeritakse kuni kolmekuulise tähtaja vööndisse) ning investeeringute kontosid, millel puudub etteteatamisaeg või kokkulepitud tähtaeg, kuid mille väljavõtmise kohta kehtivad piirangud (klassifitseeritakse üle kolmekuulise tähtaja vööndisse)
9.3a. Kuni kolmekuulise etteteatamistähtajaga lõpetatavad hoiused	— Kindlaksmääratud tähtajata hoiused, mida saab välja võtta ainult kuni kolmekuulise etteteatamisajaga; kui hoiuseid on võimalik välja võtta enne kõnealust etteteatamisaega (või ka nõudmise korral), rakendatakse väljavõtmise suhtes sanktsioone — Mitteülekantavad arveldushoiused ja muud liiki jaehoiused, mida on küll lubatud nõudmise korral seaduslikult lõpetada, kuid mille lõpetamisel rakendatakse olulisi sanktsioone — Kindlaksmääratud tähtajaga hoiused, mis ei ole ülekantavad, kuid mille ennetähtaegse väljavõtmise suhtes on rakendatud alla kolmekuulist etteteatamisaega
9.3b. Üle kolmekuulise etteteatamistähtajaga lõpetatavad hoiused, millest: üle kaheaastase etteteatamistähtajaga lõpetatavad hoiused (vajaduse korral)	— Kindlaksmääratud tähtajata hoiused, mida saab välja võtta ainult üle kolmekuulise etteteatamisajaga; kui hoiuseid on võimalik välja võtta enne kõnealust etteteatamisperioodi (või ka nõudmise korral), rakendatakse väljavõtmise suhtes sanktsioone — Investeeringute kontod, millel puudub etteteatamisaeg või kokkulepitud tähtaeg, kuid mille väljavõtmise suhtes kehtivad piirangud — Kindlaksmääratud tähtajaga hoiused, mis ei ole ülekantavad, kuid mille ennetähtaegse väljavõtmise suhtes on rakendatud üle kolmekuulist etteteatamisaega
9.4. Repotehingud	Andmeesitajate kindlaksmääratud hinnaga (koos kohustusega osta samad (või samalaadsed) väärtpaberid/kuld teataval kuupäeval kindlaksmääratud hinna eest tagasi) müüdud väärtpaberite/kulla eest saadud raha vastaskirje. Kolmandale isikule (“ajutine omandaja”) üleantud väärtpaberite/kulla eest andmeesitajate saadud summad liigitatakse “tagasiostulepingute” alla, kui pöördtehing on kindel kohustus, mitte ainult võimalus. See tähendab, et andmeesitajatele jääb tehingu ajal tegelik (majanduslik) kontroll kõnealuste väärtpaberite/kulla üle. Sellega seoses ei ole seadusliku omandiõiguse üleandmine repo-tüüpi tehingute käsitlemisel asjakohane omadus. Kui ajutine omandaja müüb repotehingu teel saadud väärtpaberid, tuleb müük dokumenteerida väärtpaberite/kulla otsese tehinguna ja kanda ajutise omandaja bilanssi negatiivse positsioonina väärtpaberite/kulla portfellis Järgmised kolm repo-tüüpi tehingute varianti on kõik sellise struktuuriga, et need vastavad tagatud laenu käsitlemise tingimustele. Seega liigitatakse andmeesitajate saadud summad (vahetuseks ajutiselt kolmandale isikule üleantud väärtpaberite/kulla eest) kirjesse “tagasiostulepingud”: — summad, mis on saadud kolmandale isikule tagasiostulepingu vormis ajutiselt ülekantud väärtpaberite/kulla eest — summad, mis on saadud kolmandale isikule võlakirjalaenu vormis (sularahatagatisega) ajutiselt ülekantud väärtpaberite/kulla eest — summad, mis on saadud kolmandale isikule müügilepingu/tagasiostulepingu vormis ajutiselt ülekantud väärtpaberite/kulla eest
10. Rahaturufondide aktsiad/osakud	Rahaturufondide emiteeritud aktsiad või osakud. Rahaturufondid on ühisinvesteerimisettevõtjad, mille aktsiad/osakud on likviidsuse poolest hoiuste lähedased asendajad ning kes investeerivad peamiselt rahaturuinstrumentidesse ja/või rahaturufondide aktsiatesse/osakutesse ja/või muudesse ülekantavatesse võlakohustustesse, mille järelejäänud tähtaeg on kuni üks aasta, ja/või pangahoiustesse ja/või kes soovivad saavutada tasuvust, mis on ligilähedane rahaturuinstrumentide intressimääradele
11. Emiteeritud võlakirjad	Väärtpaberid, välja arvatud andmeesitajate emiteeritud osakud või rahaturupaberid, mis on tavaliselt järelturul vabalt kaubeldavad või mida on võimalik turul tasaarvestada ning mis ei anna omanikule emiteeriva asutuse suhtes omandiõigust. Sellesse kirjesse kuuluvad väärtpaberid, mille omanikul on tingimusteta õigus saada kindlaksmääratud või lepingus ettenähtud tasu kupongimaksete ja/või kindla summana teataval kuupäeval (teatavatel kuupäevadel) või alates emiteerimisel kindlaksmääratud kuupäevast. Andmeesitajate emiteeritud edasiandmisõiguseta instrumendid, mis hiljem muutuvad vabalt kaubeldavaks, tuleks ümber liigitada “võlakirjadeks” (vt ka kategooria 9) Rahaloomeasutuste antud allutatud võlga käsitletakse monetaar- ja pangandusstatistika puhul samuti nagu muud rahaloomeasutuste tekitatud võlga. Seega liigitatakse väärtpaberite kujul antud allutatud võlg “emiteeritud võlakirjade” alla, rahaloomeasutuste hoiuste või laenude kujul antud võlg liigitatakse “hoiuste näol esinevate kohustuste” alla. Kui kogu rahaloomeasutuse antud võlg esitatakse statistika puhul üheainsa summana, kantakse see arv kirjesse “emiteeritud võlakirjad” põhjendusega, et allutatud võlg esineb tavaliselt pigem väärtpaberite kui laenude kujul. Allutatud võlga ei tohiks liigitada kohustuste kirje “omakapital” alla
11a. Võlakirjad esialgse tähtajaga kuni üks aasta	— Rahaloomeasutuste emiteeritud kaubeldavad võlakirjad (dokumentidega tõendatud või mitte), mille esialgne tähtaeg on kuni üks aasta — Monetar-finantsasutuste antud allutatud laenud võlakirjade kujul, mille esialgne tähtaeg on kuni üks aasta
11b. Võlakirjad, mille esialgne tähtaeg on üle ühe ja kuni kaks aastat	— Rahaloomeasutuste emiteeritud kaubeldavad võlakirjad (dokumentidega tõendatud või mitte), mille esialgne tähtaeg on üle ühe aasta ja kuni kaks aastat — Rahaloomeasutuste antud allutatud laenud võlakirjade kujul, mille esialgne tähtaeg on üle ühe aasta ja kuni kaks aastat
11c. Võlakirjad, mille esialgne tähtaeg on üle kahe aasta	— Rahaloomeasutuste emiteeritud kaubeldavad võlakirjad (dokumentidega tõendatud või mitte), mille esialgne tähtaeg on üle kahe aasta — Rahaloomeasutuste antud allutatud laenud võlakirjade kujul, mille esialgne tähtaeg on üle kahe aasta
12. Omakapital	Aruandluse kava puhul hõlmab see kategooria summasid, mis tekivad andmeesitajate aktsiakapitali emissioonist aktsionäridele või muudele omanikele, kellel on varalised õigused rahaloomeasutuses ning kellel on üldjuhul õigus osale asutuse kasumist ja osale vahenditest kõnealuse asutuse likvideerimise korral. Samuti hõlmab see kategooria vahendeid, mis tulenevad jaotamata kasumist või vahenditest, mille andmeesitajad on kõrvale pannud edaspidisteks makseteks ja tulevaste kohustuste täitmiseks. Siia kuuluvad: — aktsiakapital — jagamata kasum või vahendid — eri- ja üldprovisjonid laenude, väärtpaberite ja muud liiki vara katteks (võib kirjendada raamatupidamiseeskirjade kohaselt)
13. Muud kohustused	Kirjet “muud kohustused” käsitletakse ülejäänud kirjena bilansi passiva poolel, mille määratlus on “mujal hõlmamata kohustused” See kirje võib sisaldada: — tuletisinstrumentide negatiivse turuväärtusega positsioone — Statistika puhul kuuluvad siia tuletisinstrumendi positsioonid, mis tuleb bilansis esitada — vahekirjetega seoses makstavad brutosummad — Vahekirjed on rahaloomeasutuse bilansis hoitavad saldod, mis ei ole kirjendatud klientide nimel, kuid mis on siiski seotud klientide varaga (nt investeerimist, ülekandmist või arveldust ootavad varad) — transiitkirjetega seoses makstavad brutosummad — Transiitkirjed tähendavad (tavaliselt klientidele kuuluvaid) varasid, mida parajasti antakse edasi ühelt rahaloomeasutuselt teisele. Kirjed hõlmavad krediidiülekandeid, mis on võetud klientide arvetelt, ja muid kirjeid, mille eest andmeesitaja ei ole veel vastavat makset tasunud ►M4 — hoiustelt kogunenud maksmisele kuuluv intress — Vastavalt tekkepõhise raamatupidamise üldpõhimõttele kirjendatakse hoiustelt makstav intress bilansis vastavalt kogunemisele (st tekkepõhiselt) ja mitte tegelikule maksmisele (st kassapõhine). Hoiustelt kogunenud intress liigitatakse brutosumma alusel “muude kohustuste” alla. Kogunenud intress eraldatakse hoiusest, millega ta seondub. ◄ — väljamakstavad dividendid — rahaloomeasutuse põhitegevusega sidumata makstavad summad (summad, mis võlgnetakse tarnijatele, maksud, töötasud, sotsiaalmaksud jne) — provisjonid kolmandate isikute ees olevate kohustuste katteks (pensionid, dividendid jne) — tuletislepingute alusel tehtud tagatismaksed — Tuletislepingute alusel tehtud tagatismaksed (tagatised) tuleb üldjuhul liigitada “hoiuste näol esinevate kohustuste” alla (vt kategooria 9) — Kehtiva turutava keerukus võib muuta raskeks tegelikult tagasimakstavate tagatiste identifitseerimise, sest mitmesugust tüüpi marginaale pannakse eristamata samale arvele, või rahaloomeasutusele edasilaenatavaid varasid andvate marginaalide identifitseerimise. Sellistel juhtudel võib need tagatised liigitada “muude kohustuste” või “hoiuste näol esinevate kohustuste” alla siseriikliku tava kohaselt — netopositsioonid, mis tulenevad väärtpaberite laenamisest ilma rahalise tagatiseta — netosummad, mis makstakse tulevaste arveldusoperatsioonide eest väärpaberitega või välisvaluutatehingutega — “Muudest kohustustest” võib välja arvata peaaegu kõik finantsinstrumendid, mis võtavad rahaliste kohustuste kuju (hõlmatud muude bilansikirjetega); finantsinstrumendid, mis ei võta rahaliste kohustuste kuju nagu garantiid, kohustused, hallatud ja usalduslaenud (kirjendatakse väljaspool bilanssi), ja mitterahalised kohustused nagu kapitalikirjed passiva poolel (hõlmatud kirjega “omakapital”).

II LISA

KOHUSTUSLIKU RESERVI SÜSTEEMI KOHALDAMIST KÄSITLEVAD ERI- JA ÜLEMINEKUSÄTTED NING SÄTTED KREDIIDIASUTUSI HÕLMAVA ÜHINEMISE KOHTA

1. OSA

Erisätted

I. Krediidiasutused, kes peavad esitama täielikud andmed

Selleks et oleks võimalik välja arvutada õige reservibaas, mille suhtes kohaldatakse positiivset reservimäära, tuleb iga kuu esitada üksikasjalikud andmed üle kaheaastase tähtajaga tähtajaliste hoiuste kohta, üle kaheaastase etteteatamisajaga lõpetatavate hoiuste kohta ning krediidiasutuste repotehingutega seotud kohustuste kohta järgmistes (riigisisestes ja teiste rahaliidu liikmesriikide) sektorites: “rahaloomeasutused”, “krediidiasutused, mille suhtes kohaldatakse reservinõuet, EKP ja riikide keskpangad”, “keskvalitsus” ja “teised riigid”. Krediidiasutused võivad esitada oma võlad rubriigis “rahaloomeasutused, v.a krediidiasutused, mille suhtes kohaldatakse kohustuslike reservide nõuet, EKP ja riikide keskpangad”, selle asemel et esitada need rubriigis “rahaloomeasutused” ning “krediidiasutused, mille suhtes kohaldatakse kohustuslike reservide nõuet, EKP ja riikide keskpangad”, tingimusel et andmed on piisavalt üksikasjalikud ja see ei mõjuta poolpaksus kirjas esitatud andmeid. Olenevalt andmete kogumise riiklikust süsteemist ning ilma et see piiraks käesolevas määruses sätestatud mõistete ja rahaloomeasutuste bilansi liigituspõhimõtete täielikku järgimist, võivad krediidiasutused, mille suhtes kohaldatakse reservinõuet, esitada reservibaasi arvutamiseks vajalikud andmed, välja arvatud andmed vabalt kaubeldavate instrumentide kohta, vastavalt I lisa tabeli 1 märkuse 5 kohaselt, tingimusel et see ei mõjuta poolpaksus kirjas esitatud andmeid.

II. Lihtsustatud aruandlusega väikeste krediidiasutuste andmete esitamise kava

EKPSi kohustusliku reservi süsteemi kohaldamiseks esitavad lihtsustatud aruandlusega väikesed krediidiasutused käesoleva lisa tabeli kohaselt vähemalt kvartaliandmed, mis on vajalikud reservibaasi arvutamiseks. Lihtsustatud aruandlusega väikesed krediidiasutused tagavad, et selle tabeli kohaselt esitatud andmed vastavad täielikult tabelis 1 kohaldatavatele määratlustele ja liigitusele. Lihtsustatud aruandlusega asutuste reservibaasi andmed kolme ►M3 ————— ◄ reservide hoidmisperioodi kohta põhinevad kvartalilõpu andmetel, mille riikide keskpangad koguvad hiljemalt 28. tööpäeval pärast iga kvartali lõppu.

III. EKPSi kohustusliku reservi süsteemi kuuluvate krediidiasutuste konsolideeritud aruandlus kontsernina

Kohustusliku reservi süsteemi kuuluvad krediidiasutused võivad Euroopa Keskpanga (EKP) loal esitada konsolideeritud statistilise aruande kohustusliku reservi süsteemi kuuluvate krediidiasutuste kontserni kohta, kes asuvad ühe riigi territooriumil, tingimusel et kõik asjaomased institutsioonid on loobunud õigusest saada kasu reservinõude kindlasummalisest mahaarvamisest. Kontsernil tervikuna säilib siiski õigus saada kasu kindlasummalisest mahaarvamisest. Kõik asjaomased asutused on ükshaaval esitatud EKP rahaloomeasutuste nimekirjas.

4.	Kui lihtsustatud aruandlus kehtib terve kontserni kohta, peab ta täitma ainult lihtsustatud aruandlusega väikestele krediidiasutustele kehtestatud lihtsustatud aruandluskorda. Vastasel juhul kohaldatakse kontserni suhtes tervikuna täieliku aruandluse kava.

IV. Veerg “millest krediidiasutused, mille suhtes kohaldatakse reservinõuet, EKP ja riikide keskpangad”

Veerg “millest krediidiasutused, mille suhtes kohaldatakse reservinõuet, EKP ja riikide keskpangad” ei sisalda andmeid esitavate asutuste kohustusi EKPSi kohustusliku reservi süsteemi kohaldamisest vabastatud asutuste ees, st asutused, mis on kohustusliku reservi süsteemi kohaldamisest vabastatud muudel põhjustel kui saneerimismeetmed.

Vabastatud asutuste nimekiri sisaldab ainult asutusi, mis on süsteemi kohaldamisest vabastatud muudel põhjustel kui saneerimismeetmed. Asutusi, mis on ajutiselt vabastatud kohustuslike reservide nõudest nende suhtes kohaldatavate saneerimismeetmete tõttu, käsitatakse asutustena, mille suhtes kohaldatakse reservinõuet ning seetõttu on kohustused nende asutuste ees esitatud veerus “millest krediidiasutused, mille suhtes kohaldatakse reservinõuet, EKP ja riikide keskpangad”. Selles veerus esitatakse ka kohustused selliste asutuste ees, kes seoses kindlasummalise mahaarvamise kohaldamisega ei pea tegelikult täitma EKPSi reservinõuet.

2. OSA

Üleminekusätted

Etteteatamistähtajaga lõpetatavate üle kaheaastase tähtajaga hoiuste kohta andmete esitamine on edaspidise teatamiseni vabatahtlik. Andmeesitajad võivad täita seda nõuet vabatahtliku aruandluse korras, st nad võivad esitada kas tegelikud andmed (kaasa arvatud nullväärtus) või kasutada märget “andmed puuduvad” (kasutades vastavat sümbolit). Kui on otsustatud esitada tegelikud andmed, et või andmeesitaja enam kasutada märget “andmed puuduvad”.

3. OSA

Krediidiasutusi hõlmav ühinemine

Käesolevas lisas kasutatakse mõisteid “ühinemine”, “ühinevad asutused” ja “ühendav asutus” niisuguses tähenduses, nagu on määratletud Euroopa Keskpanga 1. detsembri 1998. aasta määruses (EÜ) nr 2818/98 kohustuslike reservide kohaldamise kohta (EKP 1998/15), ( 26 ) muudetud määrusega (EÜ) nr 1921/2000 (EKP/2000/8). ( 27 )

9.	Hoidmisperioodil, mille jooksul ühinemine jõustub, arvutatakse ühendava asutuse reservinõuded ja neid tuleb täita määruse (EÜ) nr 2818/98 (EKP/1998/15) artikli 13 kohaselt.

10.

Järgmisteks hoidmisperioodideks arvutatakse ühendava asutuse kohustuslik reserv vajaduse korral käesoleva lisa liites ettenähtud eeskirjade kohaselt esitatud reservibaasi ja statistilise teabe alusel. Muul juhul kohaldatakse määruse (EÜ) nr 2818/98 (EKP/1998/15) artiklis 3 sätestatud tavalisi statistilise teabe esitamise ja reservinõude arvutamise eeskirju.

11.

Ühendavale asutusele tehtav ajutine erand tavalisest andmeesituskorrast

Piiramata eelmistes lõigetes ettenähtud kohustusi, võib asjakohane riigi keskpank lubada ühendaval asutusel täita oma kohustust edastada statistilist teavet ajutise korra kohaselt, näiteks kasutades eraldi vorme iga ühineva asutuse kohta mitme perioodi jooksul pärast ühinemise jõustumist. Erand tavalisest andmeesitamiskorrast peab piirduma võimalikult lühikese ajaga ega tohi ületada kuut kuud pärast ühinemise jõustumist. Erand ei piira ühendava asutuse kohustust täita oma andmete esitamise kohustusi käesoleva määruse kohaselt ja vajaduse korral tema kohustust võtta käesoleva lisa kohaselt endale ühinevate asutuste andmete esitamise kohustused.

Liide

Erisätted ühinemisega seotud krediidiasutuste kohustusliku reservi arvutamiseks (1)

Juhtumi number	Ühinemise liik	Võetavad kohustused
1	Ühinemine, mille puhul asutus, mille suhtes kohaldatakse täielikku aruandlust (ühendav asutus), omandab ühe või mitu asutust (ühinevad asutused), mille suhtes kohaldatakse täielikku aruandlust, jõustub pärast asjaomase riigi keskpanga seatud tähtpäeva vastavalt käesoleva määruse artiklile 4 igakuise statistilise teabe esitamiseks eelmise kuu kohta.	Ühinemisele järgneval reservide hoidmisperioodil arvutatakse ühendava asutuse kohustuslik reserv reservibaasi alusel, mis koondab ühendava asutuse ja ühinevate asutuste reservibaase. Koondatavad reservibaasid on need, mis sellel hoidmisperioodil oleksid asjakohased, kui ühinemist ei oleks toimunud. Tehakse ainult üks kindlasummaline mahaarvamine.
2	Ühinemine, mille puhul asutus, mille suhtes kohaldatakse täielikku aruandlust (ühendav asutus), omandab ühe või mitu lihtsustatud aruandlusega asutust ja võib omandada ühe või mitu asutust (ühinevad asutused), mille suhtes kohaldatakse täielikku aruandlust, jõustub pärast asjaomase riigi keskpanga seatud tähtpäeva vastavalt käesoleva määruse artiklile 4 statistilise teabe esitamiseks eelmise kvartali kohta.	Ühinemisele järgneval hoidmisperioodil arvutatakse ühendava asutuse kohustuslik reserv reservibaasi alusel, mis koondab ühendava asutuse ja ühinevate asutuste reservibaase. Koondatavad reservibaasid on need, mis sellel hoidmisperioodil oleksid asjakohased, kui ühinemist ei oleks toimunud. Tehakse ainult üks kindlasummaline mahaarvamine.
3	Ühinemine, mille puhul asutus, mille suhtes kohaldatakse täielikku aruandlust (ühendav asutus), omandab ühe või mitu asutust (ühinevad asutused), mille suhtes kohaldatakse täielikku aruandlust, jõustub ajavahemikul kuu lõpu ja asjaomase riigi keskpanga seatud tähtaja vahel vastavalt käesoleva määruse artiklile 4 igakuise statistilise teabe esitamiseks eelmise kuu kohta.	Ühinemisele järgneval hoidmisperioodil arvutatakse ühendava asutuse kohustuslik reserv reservibaasi alusel, mis koondab ühendava asutuse ja ühinevate asutuste reservibaase. Koondatavad reservibaasid on need, mis sellel hoidmisperioodil oleksid asjakohased, kui ühinemist ei oleks toimunud. Tehakse ainult üks kindlasummaline mahaarvamine. Ühendav asutus võtab lisaks oma andmete esitamise kohustusele ka ühinevate asutuste andmete esitamise kohustused ühinemisele eelnevat kuud käsitleva statistilise teabe osas.
4	Ühinemine, mille puhul asutus, mille suhtes kohaldatakse täielikku aruandlust (ühendav asutus), omandab ühe või mitu lihtsustatud aruandlusega asutust ja võib omandada ühe või mitu asutust (ühinevad asutused), mille suhtes kohaldatakse täielikku aruandlust, jõustub kvartali lõpu ja asjaomase riigi keskpanga seatud tähtaja vahel vastavalt käesoleva määruse artiklile 4 statistilise teabe esitamiseks eelmise kvartali kohta.	Ühinemisele järgneval hoidmisperioodil arvutatakse ühendava asutuse kohustuslik reserv reservibaasi alusel, mis koondab ühendava asutuse ja ühinevate asutuste reservibaase. Koondatavad reservibaasid on need, mis sellel hoidmisperioodil oleksid asjakohased, kui ühinemist ei oleks toimunud. Tehakse ainult üks kindlasummaline mahaarvamine. Ühendav asutus võtab lisaks oma andmete esitamise kohustusele ka ühinevate asutuste andmete esitamise kohustused ühinemisele eelnevat kuud või kvartalit käsitleva statistilise teabe osas.
5	Ühinemine, mille puhul lihtsustatud aruandlusega asutus (ühendav asutus) omandab ühe või mitu asutust, mille suhtes kohaldatakse täielikku aruandlust, ja võib omandada ühe või mitu lihtsustatud aruandlusega asutust (ühinevad asutused), jõustub pärast asjaomase riigi keskpanga seatud tähtpäeva vastavalt käesoleva määruse artiklile 4 statistilise teabe esitamiseks eelmise kuu kohta.	Kohaldatakse sama korda nagu juhtumi 1 puhul.
6	Ühinemine, mille puhul lihtsustatud aruandlusega asutus (ühendav asutus) omandab ühe või mitu lihtsustatud aruandlusega asutust (ühinevad asutused), jõustub pärast asjaomase riigi keskpanga seatud tähtpäeva vastavalt käesoleva määruse artiklile 4 igakuise statistilise teabe esitamiseks eelmise kvartali kohta.	Ühinemisele järgneval hoidmisperioodil ja kuni ühendav asutus on pärast ühinemist esimest korda edastanud kvartaliandmed käesoleva määruse II lisas ettenähtud lihtsustatud aruandlusega andmeesitajatele kehtestatud nõuete kohaselt, arvutatakse ühendava asutuse kohustuslik reserv reservibaasi alusel, mis koondab ühendava asutuse ja ühinevate autuste reservibaase. Koondatavad reservibaasid on need, mis sellel hoidmisperioodil oleksid asjakohased, kui ühinemist ei oleks toimunud. Tehakse ainult üks kindlasummaline mahaarvamine.
7	Ühinemine, mille puhul lihtsustatud aruandlusega asutus (ühendav asutus) omandab ühe või mitu lihtsustatud aruandlusega asutust (ühinevad asutused), jõustub pärast asjaomase riigi keskpanga seatud tähtpäeva vastavalt käesoleva määruse artiklile 4 igakuise statistilise teabe esitamiseks eelmise kvartali kohta ja lihtsustatud aruandlusega asutus muutub ühinemise tõttu asutuseks, mille suhtes kohaldatakse täielikku aruandlust.	Kohaldatakse sama korda nagu juhtumi 2 puhul.
8	Ühinemine, mille puhul lihtsustatud aruandlusega asutus (ühendav asutus) omandab ühe või mitu lihtsustatud aruandlusega asutust (ühinevad asutused), jõustub kvartali lõpu ja asjaomase riigi keskpanga seatud tähtaja vahel vastavalt käesoleva määruse artiklile 4 igakuise statistilise teabe esitamiseks eelmise kvartali kohta.	Ühinemisele järgneval hoidmisperioodil ja kuni ühendav asutus on pärast ühinemist esimest korda edastanud kvartaliandmed käesoleva määruse II lisas ettenähtud lihtsustatud aruandlusega andmeesitajatele kehtestatud nõuete kohaselt, arvutatakse ühendava asutuse kohustuslik reserv reservibaasi alusel, mis koondab ühendava asutuse ja ühinevate asutuste reservibaase. Koondatavad reservibaasid on need, mis sellel hoidmisperioodil oleksid asjakohased, kui ühinemist ei oleks toimunud. Tehakse ainult üks kindlasummaline mahaarvamine. Ühendav asutus võtab lisaks oma andmete esitamise kohustusele ka ühinevate asutuste andmete esitamise kohustused ühinemisele eelnevat kvartalit käsitleva statistilise teabe osas.
9	Ühinemine, mille puhul lihtsustatud aruandlusega asutus (ühendav asutus) omandab ühe või mitu asutust, mille suhtes kohaldatakse täielikku aruandlust, ja võib omandada ühe või mitu lihtsustatud aruandlusega asutust (ühinevad asutused), jõustub kuu lõpu ja asjaomase riigi keskpanga seatud tähtaja vahel vastavalt käesoleva määruse artiklile 4 statistilise teabe esitamiseks eelmise kuu kohta.	Kohaldatakse sama korda nagu juhtumi 3 puhul.
10	Ühinemine, mille puhul lihtsustatud aruandlusega asutus (ühendav asutus) omandab ühe või mitu lihtsustatud aruandlusega asutust (ühinevad asutused), jõustub kvartali lõpu ja asjaomase riigi keskpanga seatud tähtaja vahel vastavalt käesoleva määruse artiklile 4 igakuise statistilise teabe esitamiseks eelmise kvartali kohta ja lihtsustatud aruandlusega asutus muutub ühinemise tõttu asutuseks, mille suhtes kohaldatakse täielikku aruandlust.	Kohaldatakse sama korda nagu juhtumi 4 puhul.
11	Ühinemine, mille puhul asutus, mille suhtes kohaldatakse täielikku aruandlust (ühendav asutus), luuakse asutustest (ühinevad asutused), mille suhtes kohaldatakse täielikku aruandlust, jõustub ajavahemikul kuu lõpu ja asjaomase riigi keskpanga seatud tähtaja vahel vastavalt käesoleva määruse artiklile 4 igakuise statistilise teabe esitamiseks eelmise kuu kohta.	Ühinemisele järgneval hoidmisperioodil arvutatakse ühendava asutuse kohustuslik reserv reservibaasi alusel, mis koondab ühinevate asutuste reservibaase. Koondatavad reservibaasid on need, mis sellel hoidmisperioodil oleksid asjakohased, kui ühinemist ei oleks toimunud. Tehakse ainult üks kindlasummaline mahaarvamine. Ühendav asutus võtab endale ühinevate asutuste andmete esitamise kohustused ühinemisele eelnevat kuud käsitlevate andmete osas.
12	Ühinemine, mille puhul asutus, mille suhtes kohaldatakse täielikku aruandlust (ühendav asutus), luuakse ühest või mitmest lihtsustatud aruandlusega asutusest ja võimalusel ühest või mitmest asutusest (ühinevad asutused), mille suhtes kohaldatakse täielikku aruandlust, jõustub kvartali lõpu ja asjaomase riigi keskpanga seatud tähtaja vahel vastavalt käesoleva määruse artiklile 4 statistilise teabe esitamiseks eelmise kvartali kohta.	Ühinemisele järgneval hoidmisperioodil arvutatakse ühendava asutuse kohustuslik reserv reservibaasi alusel, mis koondab ühinevate asutuste reservibaase. Koondatavad reservibaasid on need, mis sellel hoidmisperioodil oleksid asjakohased, kui ühinemist ei oleks toimunud. Tehakse ainult üks kindlasummaline mahaarvamine. Ühendav asutus võtab endale ühinevate asutuste andmete esitamise kohustused ühinemisele eelneva kuu või kvartali andmete esitamise osas sõltuvalt asutusest.
13	Ühinemine, mille puhul lihtsustatud aruandlusega asutus (ühendav asutus) luuakse ühest või mitmest lihtsustatud aruandlusega asutusest (ühinevad asutused), jõustub kvartali lõpu ja asjaomase riigi keskpanga seatud tähtaja vahel vastavalt käesoleva määruse artiklile 4 igakuise statistilise teabe esitamiseks eelmise kvartali kohta.	Ühinemisele järgneval hoidmisperioodil ja kuni ühendav asutus on pärast ühinemist esimest korda edastanud kvartaliandmed käesoleva määruse II lisas ettenähtud lihtsustatud aruandluskorraga andmeesitajatele kehtestatud nõuete kohaselt, arvutatakse ühendava asutuse kohustuslik reserv reservibaasi alusel, mis koondab ühinevate asutuste reservibaase. Koondatavad reservibaasid on need, mis sellel hoidmisperioodil oleksid asjakohased, kui ühinemist ei oleks toimunud. Tehakse ainult üks kindlasummaline mahaarvamine. Ühendav asutus võtab endale ühinevate asutuste andmete esitamise kohustused ühinemisele eelnevat kvartalit käsitlevate andmete osas.
(1) Tabelis esitatakse konkreetsetel juhtudel kohaldatavate keerukamate menetluste üksikasjad. Tabelis esitamata juhtudel kohaldatakse määruse (EÜ) nr 2818/98 (EKP/1998/15) artiklis 3 sätestatud tavalisi statistilise teabe esitamise ja reservinõude arvutamise eeskirju.

III LISA

VÄIKESTELE RAHALOOMEASUTUSTELE, V.A KREDIIDIASUTUSED, ESITATAVAD STATISTIKANÕUDED

Kui riikide keskpangad otsustavad vabastada väikesed rahaloomeasutused täielike andmete esitamise nõude täitmisest, peaksid nad sellest teatama asjaomastele asutustele, jätkates samal ajal vähemalt iga-aastaste bilansiandmete kogumist, et kontrollida lihtsustatud aruandlusega asutuse suurust.

IV LISA

MIINIMUMNÕUDED, MIDA PEAB TÄITMA TEGELIK ANDMEID ESITAV ÜLDKOGUM

EKP statistiliste andmete esitamise nõuete järgimiseks peavad andmeesitajad täitma järgmisi miinimumnõudeid:

1. Edastamise miinimumnõuded

a) Andmed tuleb riikide keskpankadele edastada õigeks ajaks ning järgides riikide keskpankade kehtestatud tähtpäeva;

b) statistilised aruanded tuleb esitada sellises vormis ja formaadis, mis vastab riikide keskpankade kehtestatud andmete esitamise tehnilistele nõuetele;

c) tuleb kindlaks määrata andmeesitaja kontaktisik/kontaktisikud; ja

d) tuleb järgida tehnilisi näitajaid, mis käsitlevad andmeedastust riikide keskpankadele.

2. Täpsuse miinimumnõuded

e) Statistiline teave peab olema õige:

— kõik lineaarkitsendused peavad olema täidetud (nt bilanss peab olema tasakaalus, vahesummad kokku peavad vastama lõppsummale),

— kõigi sageduste andmed on järjepidevad;

f) andmeesitajad peavad suutma anda teavet arengu kohta, mis on esitatud andmete kohaselt toimunud;

g) statistiline teave peab olema täielik; puuduvatest andmetest tuleb riikide keskpanku teavitada ja nende puudumist selgitada ning need tuleb esitada niipea kui võimalik;

h) statistilises teabes ei tohi olla pidevaid ja struktuurilisi lünki;

i) andmeesitajad peavad järgima neid mõõtmeid ja kümnendkohti, mis riikide keskpangad on määranud andmete tehniliseks edastamiseks;

j) andmeesitajad peavad järgima arvude ümardamise põhimõtteid, mis riikide keskpangad on kehtestanud andmete tehniliseks edastamiseks.

3. Mõistete vastavuse miinimumnõuded

k) Statistiline teave peab vastama käesolevas määruses olevatele määratlustele ja liigitustele;

l) kui nendest mõistetest ja liigitustest on kõrvale kaldutud, kontrollivad andmeesitajad võimaluse korral korrapäraselt kasutatud meetme ja käesolevas määruses sätestatud meetme vahelist erinevust ja mõõdavad selle;

m) andmeesitajad peavad suutma selgitada lahknevusi, mis ilmnevad esitatud andmete võrdlemisel varasemate ajavahemike andmetega.

4. Andmete parandamise miinimumnõuded

n) Tuleb järgida EKP ja riikide keskpankade sätestatud põhimõtteid ja korda andmete parandamiseks. Korrapäraselt tehtavatest parandustest kõrvalekalduvatele parandustele tuleb lisada selgitus.

V LISA

ÜLEMINEKUMEETMED KÄESOLEVA MÄÄRUSE KOHALDAMISEKS

1. Esimesed andmed esitatakse käesoleva määruse kohaselt 2003. aasta jaanuarikuu kohta.

▼M3

1a. Punktist 1 olenemata algab käesoleva määrusega kooskõlas olev kvartaalsete andmete aruandlus tähisega # märgitud lahtrite osas juunis 2004 lõppeva perioodi kohta.

1b. Juhul kui vastav riigi keskpank ei otsusta nõuda väheoluliste andmete esmast kvartaalset aruandlust juunis 2004 lõppeva perioodi kohta, tuleb aruanne esitada 12 kuud pärast seda, kui ta teatab andmeesitajatele, et andmed on nõutavad.

▼B

2. 12kuulise üleminekuperioodi jooksul võib statistikanõuete kohased uued kuuandmed jääkide kohta esitada EKPle, pikendades tähtaega ühe kuu võrra pärast 15. tööpäeva lõppu, mis järgneb andmetes käsitletud kuu lõpule. Riikide keskpangad otsustavad, millal nad peavad andmeesitajatelt andmed saama, et seda tähtpäeva järgida.

▼M3

2a. Esimese 12 aruandluse kuu osas võib EKPle esitada olulisi andmeid tähisega # märgitud lahtrite osas ühe täiendava kuu jooksul pärast 28. tööpäeva lõppu, mis järgneb sellele kvartalile, mille kohta andmed esitatakse. Riikide keskpangad otsustavad tähtaja täitmisest lähtuvalt, millal nad peavad andmeesitajatelt andmed saama.

▼B

3. 12kuulise üleminekuperioodi jooksul võib statistikanõuete kohased uued kuuandmed laenude kustutamise/vähendamise ja väärtpaberite hinna ümberhindamise kohta esitada EKP-le, pikendades tähtaega ühe kuu võrra pärast 15. tööpäeva lõppu, mis järgneb andmetes käsitletud kuu lõpule. Riikide keskpangad otsustavad, millal nad peavad andmeesitajatelt andmed saama, et seda tähtpäeva järgida.

4. Maksebilansi statistika koostamiseks esitatava laenude/hoiuste tähtaja igakuise jaotuse puhul teiste riikide suhtes ja nende laenude/hoiuste kohta lisaks iga kvartal vääringu kaupa tehtava jaotuse puhul võib iga liikmesriik määratleda ajakava oma erivajaduste kohaselt, mille kohaselt rahaloomeasutuste bilansi statistikat kasutatakse maksebilansi koostamiseks.

5. Eraldi üleminekuajale omane joon on euro edaspidine kasutuselevõtt teistes liikmesriikides. Rahaloomeasutused võtavad seda arvesse, säilitades võimaluse jaotada riikide kaupa neid positsioone, mis on seotud mitteosalevate liikmesriikidega. Põhimõtteliselt oleks samuti võimalik jaotada need saldod vääringu alusel, identifitseerides eraldi mitteosalevate liikmesriikide omavääringu, euro ja muud vääringud. Võimaliku suure aruandluskoormuse vähendamiseks võib EKP eelneval nõusolekul ja teatavat paindlikkust osutades esitada vanemaid andmeid ajavahemiku kohta, mis eelneb teadaolevatele muudatustele osalevate liikmesriikide koosseisus.

6. Pidades silmas liikmesriigis seoses euro käibelevõtmisega toimuvat sularahavahetust, kuuluvad aruandluse kavas osaleva liikmesriigi omavääringus esitatud kirjed “eurodes” esitatud kirjete alla alates selle liikmesriigi astumisest rahaliitu ja enne kui üleminek kõnealuselt vääringult eurole on lõpule viidud.

▼M2

7. Alates 1. maist 2003 kuni 31. detsembrini 2003 võib osalevate liikmesriikide rahaloomeasutuste emiteeritud rahaturufondide aktsiate/osakute omanike residentsust käsitlevad igakuised andmed, mis on jaotatud oma liikmesriigi/teiste osalevate liikmesriikide/teiste riikide kaupa, esitada Euroopa Keskpangale ühe kuu pikkuse viivitusega pärast selle kuu lõpule järgneva 15. tööpäeva lõppu, mida need andmed käsitlevad. Riikide keskpangad otsustavad, millal andmeesitajad peavad andmed esitama, et sellest tähtpäevast oleks võimalik kinni pidada.

( 1 ) Euroopa Keskpanga määrus (EÜ) nr 2423/2001 (EÜT L 333, 17.12.2001, lk 1).

( 2 ) EÜT L 318, 27.11.1998, lk 8.

( 3 ) EÜT L 318, 27.11.1998, lk 1.

( 4 ) EÜT L 356, 30.12.1998, lk 7.

( 5 ) EÜT L 229, 9.9.2000, lk 34.

( 6 ) EÜT L 356, 30.12.1998, lk 1.

( 7 ) Kaasa arvatud tulud, mis tekivad panga võlakirjade avalikust müügist.

( 8 ) Krediidiasutuste asutamist ja tegevust käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. märtsi 2000. aasta direktiivi 2000/12/EÜ (EÜT L 126, 26.5.2000, lk 1) (muudetud direktiiviga 2000/28/EÜ (EÜT L 275, 27.10.2000, lk 37) ja mida võidakse edaspidi muuta) artikkel 1.

( 9 ) See ja järgmised viited on ESA 95 allsektoritele.

( 10 ) EÜT L 372, 31.12.1986, lk 1.

( 11 ) EÜT L 356, 30.12.1998, lk 1.

( 12 ) EÜT L 229, 9.9.2000, lk 34.

( 13 ) Krediidiasutused võivad esitada oma positsioonid rubriigis “rahaloomeasutused, v.a krediidiasutused, mille suhtes kohaldatakse kohustuslike reservide nõuet, EKP ja riikide keskpangad”, selle asemel et esitada need rubriigis “rahaloomeasutused” ning “krediidiasutused, mille suhtes kohaldatakse kohustuslike reservide nõuet, EKP ja riikide keskpangad”, tingimusel et andmed on piisavalt üksikasjalikud ja see ei mõjuta poolpaksus kirjas esitatud andmeid.

( 14 ) Igakuist tähtaegade jaotust kohaldatakse ainult laenudele, mis on antud muudele residentide sektoritele kui rahaliidu liikmesriikide rahaloomeasutused ja valitsemissektor, ning igakuist tähtaegade jaotust teistele riikidele antud üheaastaste laenude suhtes. Kvartaalne tähtaegade jaotus on seotud laenudega valitsemissektorile, mis ei ole osalevate liikmesriikide keskvalitsus.

( 15 ) Igakuine tähtaegade jaotus kehtib ainult rahaliidu liikmesriikides asuvate rahaloomeasutuste emiteeritud väärtpaberite puhul. Kvartaliandmetes eristatakse rahaliidu liikmesriikide mitterahaloomeasutuste emiteeritud väärtpaberite puhul kuni üheaastase ja üle üheaastase tähtajaga väärtpabereid.

( 16 ) Ainult teiste riikide suhtes.

( 17 ) Kaasa arvatud vahesaldod, mis näitavad rahaloomeasutuste nimel välja antud ettemaksekaartidel hoitavaid summasid ja muid kohustusi, mis tulenevad elektronraha käibelelaskmisest.

( 18 ) Kaasa arvatud riiklikult reguleeritavad hoiused.

( 19 ) Kaasa arvatud mitteülekantavad arveldushoiused.

( 20 ) Muud finantsvahendajad (S.123) + finantsvahenduse abiettevõtted (S.124).

( 21 ) Kodumajapidamised (S.14) + kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid (S.15).

( 22 ) Andmete esitamine etteteatamistähtajaga lõpetatavate üle kaheaastase tähtajaga hoiuste kohta on edaspidise teatamiseni vabatahtlik.

( 23 ) Laenude ja hoiuste puhul on nõutav igakuine jaotus allsektorite kaupa.

( 24 ) Käesoleva lisa 2. osa tabelites liigitatakse EKP rahaloomeasutusest residendina selle riigi järgi, kus EKP füüsiliselt asub.

( 25 ) Teisisõnu, need tabelid ei ole konkreetsete finantsinstrumentide nimekirjad.

( 26 ) EÜT L 356, 30.12.1998, lk 1.

( 27 ) EÜT L 229, 9.9.2000, lk 34.