2001R1639 — ET — 17.09.2004 — 001.001

Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest

►B	KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1639/2001, 25. juuli 2001, millega kehtestatakse ühenduse kalandussektori andmekogumise miinimum- ja laiendatud programm ning sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1543/2000 üksikasjalikud rakenduseeskirjad (EÜT L 222, 17.8.2001, p.53)

Muudetud:

		Euroopa Liidu Teataja
		No	page	date
►M1	KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1581/2004, 27. august 2004,	L 289	6	10.9.2004

▼B

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1639/2001,

25. juuli 2001,

millega kehtestatakse ühenduse kalandussektori andmekogumise miinimum- ja laiendatud programm ning sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1543/2000 üksikasjalikud rakenduseeskirjad

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. juuni 2000. aasta määrust (EÜ) nr 1543/2000, millega kehtestatakse ühenduse raamistik ühise kalanduspoliitika elluviimiseks vajalike kalandusandmete kogumiseks ja haldamiseks, ( 1 ) eriti selle artikli 5 lõiget 1 ja artikli 8 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määrusega (EÜ) nr 1543/2000 kehtestatakse ühenduse raamistik kalavarude ja kalandussektori olukorra hindamiseks vajalike andmete kogumiseks ja haldamiseks. Selleks nähakse selles määruses ette, et liikmesriigid koostavad kalandusandmete kogumise ja haldamise riiklikud programmid kooskõlas ühenduse programmidega.

(2)	Seetõttu on vaja koostada ühenduse miinimumprogramm, mis hõlmab teaduslikuks hindamiseks hädavajalikke andmeid, ja ühenduse laiendatud programm, mis sisaldab ka teaduslikke hinnanguid oluliselt parandada võivaid andmeid.

(3)	Kummagi programmi jaoks vajalikud andmed tuleks koguda püügimahtu ja -koormust, saaki ja sektori majandusolukorda hõlmavate hindamismenetluste teel.

(4)	Liikmesriikide programmid, mille eesmärk on teaduslikeks hinnanguteks vajalike andmete kogumine, peaksid olema kooskõlas ühise kalanduspoliitika muude aspektide haldamiseks vajalike andmete ja nende andmete kogumisega, mis tulenevad liikmesriikide kohustustest ühenduse statistikaprogrammi suhtes.

(5)	Tuleks sätestada andmete edastamise ja kättesaadavusega, sealhulgas konfidentsiaalsusega, samuti ühenduse programmide tehniliste muudatuste ja eranditega seotud eeskirjad. Lisaks tuleks kehtestada riiklike programmide järelevalve kord.

(6)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas kalanduse ja akvakultuuri korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Objekt

Kehtestatakse määruse (EÜ) nr 1543/2000 artikli 5 lõikes 1 nimetatud ühenduse miinimum- ja laiendatud programm, nagu lisas on sätestatud.

Käesoleva määrusega nähakse ette ka teatavad üksikasjalikud eeskirjad, mis käsitlevad andmete kogumist liikmesriikide riiklike programmide raames.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid.

1. Laevastiku osa – füüsikaliste omaduste ja püüniste kasutuse poolest võimalikult ühesuguste laevade rühm, mis on tekkinud neljandas mitmeaastases arendusprogrammis ettenähtud laevastiku osadeks jaotamise tulemusel.

2. Kutselise kalapüügi laevastik – nõukogu määruse nr 3690/93 ( 2 ) kohaselt registreeritud ja litsentsitud või muul viisil kalavarude ärieesmärgil kasutamiseks püügiloa saanud laevad, mille kohta liikmesriigid peaksid ühenduse kalalaevade registrile esitama andmed vastavalt komisjoni määrusele nr 2090/98 ( 3 )

3. Harrastus- ja sportkalapüük – kalapüük, mis ei toimu ärieesmärgil.

4. Lähteandmed – andmed üksikute laevade, füüsiliste või juriidiliste isikute või üksikvalimite kohta.

5. Tulemuslik püügivõimsus – laevade püügivõimsuse hindamine nende saakide võrdlemise teel.

6. Nimipüügivõimsus – püügivõimsuse väljendamine füüsikalise omaduse (mootori võimsus, tonnaaž) või selliste omaduste kombinatsiooniga.

7. Püügikoormus – laeva püügivõimsuse ja kalapüügi kestuse tulemus või laevade rühma korral kõikide sellesse rühma kuuluvate laevade püügikoormuste summa.

8. Püügitehnika liik – teatavat tüüpi püüniste või püünisterühma piires ühe või mitme püünise kasutamine.

9. Ajalis-ruumiline jaotus – teatava ajavahemiku ja geograafilise alapiirkondadeks stratifitseerimise kombinatsioon.

10. Ammendav valik – populatsiooni statistiline uuring mingi parameetri suhtes, mõõtes kõiki selle populatsiooni isendeid.

11. Töötlev tööstus – kala, karpide ja limuste toiduks valmistamise ja säilitamisega, samuti kala, karpe või limuseid sisaldavate toodete valmistamisega tegelev tööstus.

12. Töötleva tööstuse sektor – töötlemise tüübi (külmutatud, soolatud/kuivatatud ja suitsutatud tooted, konservid, valmistoidud ja muud) ning asjaomaste liikide (põhjalähedased ja süvamereliigid, tuunid (Thunnidae), muud pelaagilised liigid, v.a tuunid (Thunnidae), muud kalaliigid, karbid, peajalgsed, kahepoolmelised karploomad, muud limused, muud) rühmade turustuskanalite alusel kindlaksmääratud töötleva tööstuse osa.

13. Kokkuvõtlikud andmed – määruse (EÜ) nr 1543/2000 artikli 2 punktis b määratletud kokkuvõtlikud andmed.

14. Funktsionaalne üksus – statistiliste ruutude rühm, mis vastab geograafiliselt eraldatud bioloogiliste varude või varude rühmade levikualale, nagu on sätestatud II lisas.

15. Saak – kogu tegelikult püütud kala eluskaal, s.o brutosaak.

16. Lossitud saak – lossitud saagi eluskaal, s.o nominaalsaak.

17. Vette tagasi lastud saak – püügi ajal või peatselt selle järel vette tagasi lastud alamõõdulise, müügiks kõlbmatu või muidu ebasoovitava kala täiseluskaal.

Artikkel 3

Riiklikele programmidele esitatavad nõuded

Liikmesriikide koostatavad riiklikud programmid, milles võetakse arvesse lisas sätestatud ühenduse programme, sisaldavad eelkõige järgmist:

a) seosed ühenduse programmidega, täpsustades kavandatud toimingud lõikude kaupa, viidates asjaomasele programmile;

b) lõikude ja programmide ning I liite 2. tasemel ettenähtud geograafiliste piirkondade kaupa jaotatud analüütilise arvestuse elemendid;

▼M1

c) valikuuringu korral järgitud strateegiate ja kasutatud statistiliste hinnangute üksikasjalik kirjeldus täpsustaseme ning kulu ja täpsuse suhte hindamiseks; see kirjeldus sisaldab ka hinnatava parameetri hinnangulisi täpsustasemeid; need hinnangulised tasemed lisatakse lõpparuandesse sellises vormis, mille komisjon määrab kindlaks pärast STECFiga konsulteerimist.

▼B

d) elemendid, mis võimaldavad näidata liikmesriikide vahelist koostööd ja ülesannete jaotust;

▼M1

e) valikuuringu korral tuleb riiklike programmide raames kehtestatud menetlustega tagada, et vajalikke andmeid koguvad nõuetekohaselt määratud vaatlejad ning et kalalaevade kaptenid lubavad need vaatlejad pardale ja teevad nendega koostööd vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 2371/2002 ( 4 ) artikli 22 lõike 1 punktile d.

▼M1 —————

▼B

Artikkel 4

Riiklike programmide esitamine

Liikmesriigid esitavad määruses (EÜ) nr 1543/2000 artiklis 6 nimetatud riikliku programmi elektroonilisel teel komisjonile hiljemalt iga aasta 31. mail.

Artikkel 5

Andmete edastamine rahvusvahelistele organisatsioonidele

1. Liikmesriigid edastavad käesolevas määruses nimetatud andmed vastavatele rahvusvahelistele organisatsioonidele nende organisatsioonide erieeskirjade ja õigusnormide kohaselt.

2. Liikmesriigid teatavad komisjonile lõikes 1 nimetatud andmete edastamisest ja esitavad komisjoni nõudmisel nende andmete elektroonilise koopia.

Artikkel 6

Komisjoni ja liikmesriikide vaheline kooskõlastamine

1. Komisjon tutvub riiklike programmidega ja kontrollib nende vastavust käesoleva määrusega sätestatud tingimustele.

Kui riikliku programmiga tutvumisel selgub, et see ei vasta nimetatud tingimustele, teatab komisjon sellest viivitamata asjaomasele liikmesriigile ja teeb vastavad muudatusettepanekud. Seejärel võib kõnealune liikmesriik esitada muudetud riikliku programmi.

2. Liikmesriigid esitavad hiljemalt 31. mail 2003 ja seejärel hiljemalt programmi iga kohaldamisaasta 31. mail tehnilise tegevusaruande, milles antakse üksikasjalik ülevaade miinimum- ja laiendatud programmi koostamisel püstitatud eesmärkide saavutustest.

3. Iga liikmesriik määrab käesoleva määruse rakendamise eest vastutava ametiasutuse (edaspidi “riiklik korrespondent”).

4. Iga liikmesriik teatab komisjonile ja teistele liikmesriikidele hiljemalt 31. mail 2001 üksikasjalikud andmed oma riikliku korrespondendi kohta.

5. Riiklik korrespondent teatab komisjonile korrapäraselt riiklike programmide edenemisest.

Artikkel 7

Ühenduse programmide eiramine

Kui komisjon leiab, et liikmesriik ei täida ühenduse programmide menetlustes ettenähtud kohustusi, ehkki sai nende menetluste jaoks ühenduse finantsabi, teatab ta sellest kõnealusele liikmesriigile, kes teeb haldusjuurdluse.

Liikmesriik teatab komisjonile juurdluse käigust ja järeldustest ning saadab komisjonile viivitamata juurdluse aruande koopia, näidates peamised elemendid, millel see aruanne põhineb.

Komisjon võib teha otsuse nõuda kõnealuse ajavahemiku eest põhjendamatult makstud summad koos intressidega välja.

Artikkel 8

Tehnilised muudatused ja erandid

1. Komisjon võib lubada lisa G jao punkti 1 alapunktis iii nimetatud uuringute muudatusi, võttes aluseks kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (edaspidi STECF) nõuande.

2. Komisjon võib STECFi nõuandel ja määruse (EÜ) nr 1543/2000 artikli 9 lõikes 2 nimetatud korras teha otsuse lisa H ja J jaos sätestatud kohustuste erandite kohta.

Artikkel 9

Lähte- ja kokkuvõtlike andmete haldamine

1. Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed käesoleva määruse alusel kogutud lähteandmete konfidentsiaalse käsitlemise tagamiseks.

2. Lähteandmeid säilitatakse vastavate ülesannete täitmiseks vajaliku aja jooksul ja vähemalt viis aastat.

3. Iga liikmesriik tagab ühendusega seotud kokkuvõtlike andmete inkorporeerimise infotehnoloogilistesse andmekogudesse, mis on komisjonile ja riiklikele korrespondentidele elektroonilisel teel kättesaadavad vastavalt artiklitele 10 ja 11.

4. Lõikes 3 nimetatud kokkuvõtlike andmete hulgas ei tohi olla mingeid andmeid, mille abil oleks võimalik identifitseerida konkreetseid laevu ning füüsilisi või juriidilisi isikuid.

5. Liikmesriigid tagavad oma arvutisüsteemides andmete töötlemise turvalisuse, eriti kui see töötlemine eeldab andmete edastamist võrgu kaudu.

6. Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud tehnilised meetmed, et kaitsta andmeid juhusliku või õnnetusjuhtumist tuleneva hävimise, juhusliku kaotsimineku, kahjustamise, levitamise või loata kasutamise ning igasuguse sobimatu töötlemise eest.

Artikkel 10

Komisjoni juurdepääs andmetele

1. Kui komisjon soovib kasutada käesoleva määruse kohaselt kogutud kokkuvõtlikke andmeid, teatab ta asjaomasele liikmesriigile, milliste andmetega on tegemist.

2. Liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid, et võimaldada kõnealuste andmete kaugkonsulteerimist või kopeerimist ajavahemiku jooksul, mis ei ületa 20 tööpäeva.

3. Kui liikmesriigil ei ole võimalik rahuldada komisjoni taotlust andmetega tutvumiseks, peab ta sellest ja selle põhjustest viivitamata komisjonile teatama.

4. Kui komisjon teeb liikmesriigi andmetest arvutifaili, ei tohi seda säilitada kauem kui 20 tööpäeva alates andmetaotluse esitamise päevast, pärast seda tuleb see hävitada, välja arvatud juhul, kui asjaomane liikmesriik on andmete säilitamiseks andnud oma selgesõnalise kirjaliku nõusoleku.

Artikkel 11

Liikmesriikide juurdepääs andmetele

1. Liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid, et lihtsustada teiste liikmesriikide riiklike korrespondentide juurdepääsu kokkuvõtlikke andmeid sisaldavale infotehnoloogilisele andmekogule.

2. Liikmesriigid põhjendavad komisjonile ja teistele liikmesriikidele käesoleva määrusega hõlmatud andmetele juurdepääsu tühistamist.

3. Kui riiklik korrespondent soovib tutvuda teise liikmesriigi valduses olevate andmetega, saadab ta taotluse nende andmete kättesaadavuse eest vastutavale riiklikule korrespondendile. Viimane vastab taotlusele 10 tööpäeva jooksul alates taotluse esitamise päevast ja peab võimalikku keeldumist põhjendama.

4. Liikmesriigid võivad sõlmida lepinguid või kokku leppida elektroonilise kättesaadavusega seotud infotehnoloogiaprotokollide kohta, et lihtsustada juurdepääsu andmekogudele. Nad teatavad sellest viivitamata komisjonile. Andmekogude kättesaadavusega seotud kulud katab andmeid taotlev riiklik korrespondent.

Artikkel 12

Konfidentsiaalsus

STECFi liikmetel ja STECFi korraldatud koosolekutest osavõtjatel ei ole lubatud teha andmetest ei osalist ega täielikku koopiat, et neid väljaspool koosolekut kasutada.

Artikkel 13

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Ühenduste Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

LISA

I PEATÜKK

SISU JA MEETODID

A. Ühenduse programmide sisu

1.	Määruse (EÜ) nr 1543/2000 artikli 5 lõikes 1 nimetatud ühenduse miinimumprogramm sisaldab järgmisi menetlusi: a) sisendite hindamise menetlus: püügimahud ja -koormus; b) saagi ja lossitud saagi hindamise ja valikuuringu menetlus; c) sektori majandusolukorra hindamise menetlus.

2.	Määruse (EÜ) nr 1543/2000 artikli 5 lõikes 1 nimetatud ühenduse laiendatud programm sisaldab punktis 1 nimetatud menetlusi ja iga menetluse jaoks kindlaksmääratud lisaandmeid.

Iga menetluse puhul määratakse miinimumprogrammi jaoks kindlaks jälgitavad parameetrid, jaotustasemed ja taotletavad täpsustasemed. Laiendatud programmide jaoks, mille kohta täpsustasemeid ei ole kehtestatud, peab iga liikmesriik oma riiklikus programmis näitama taotletavad täpsustasemed ning kasutatava hindamismenetlusega seotud kulu ja täpsuse suhte.

B. Täpsustasemed ja valikuuringu intensiivsus

Kui valikuuringuprogrammide koguselisi eesmärke ei ole võimalik määratleda ei täpsustasemete ega valimi suuruse osas, korraldatakse statistilisi prooviuuringuid. Selliste prooviuuringutega hinnatakse probleemi tähtsust ning selgitatakse välja hilisemate üksikasjalike uuringute vajadus ja tulemuslikkus.

2.	Kui koguselisi eesmärke on võimalik määratleda, võib neid täpsustada kas otse valimite suuruste või võtmise sageduse või täpsus- ja usaldustasemete määratlemise teel.

3.	Kui viidatakse valimi suurusele või võtmise sagedusele statistiliselt määratletud populatsioonis, peab valikuuringustrateegia olema vähemalt sama tõhus kui lihtsa juhusliku valimi korral. Selliseid valikuuringustrateegiaid kirjeldatakse vastavates riiklikes programmides.

Täpsus- või usaldustasemele viitamisel tuleb vahet teha järgmiste tasemete vahel:

a) 1. tase: tase, millel 95protsendisel usaldustasemel on võimalik parameetrit hinnata ± 25protsendise täpsusega;

b) 2. tase: tase, millel 95protsendisel usaldustasemel on võimalik parameetrit hinnata ± 10protsendise täpsusega;

c) 3. tase: tase, millel 95protsendisel usaldustasemel on võimalik parameetrit hinnata ± 5protsendise täpsusega;

▼M1

Andmete kogumisel varude kohta, mis kuuluvad mõne nõukogu määruse alusel taastamiskava alla, on laiendatud programmi valikuuringu kohta kehtivad nõuded miinimumprogrammi puhul kohustuslikud määruse vastuvõtmisele järgneval aastal ning taastamiskava elluviimise perioodil. Sama kehtib uuringute kohta, mille peamine uuritav varu kuulub taastamiskava alla.

▼B

II PEATÜKK

SISENDITE HINDAMISE MENETLUS: PÜÜGIMAHUD JA -KOORMUS

C. Püügimahtudega seotud andmete kogumine

Miinimumprogrammi raames kogutakse andmeid selleks, et iga hiljem määratletava laevastiku osa puhul hinnata sellesse kuuluvate laevade arvu ning punktis a määratletud parameetrite keskmist väärtust laeva kohta.

a) Parameetrid:

kogutavate andmete hulka peavad kuuluma andmed kõigi neljanda mitmeaastase arendusprogrammiga hõlmatud kalalaevade kohta:

— kogumahutavus (brutotonnaaž),

— peamasina maksimumvõimsus pideval töörežiimil (vajaduse korral pärast vähendamist) väljendatuna kilovattides (kW), nagu nõukogu määruses (EÜ) nr 2930/86 ( 5 ) on määratletud,

— laeva vanus, mis on arvutatud laevakere vanuse alusel.

b) Jaotustasemed:

— andmed tuleb koguda viisil, mis võimaldab III liites määratletud laevastiku osi eristada,

— andmeid tuleb igal aastal ajakohastada.

c) Täpsustasemed:

määrusest (EÜ) nr 2090/98 tulenevate andmete kogumine peab olema ammendav. Muud tüüpi punktis 1a nimetatud andmete osas võib valikuuringuprogrammid koostada nii, et hinnangu tulemused saavutaksid B jaos määratletud 3. täpsustaseme.

Laiendatud programm

a) Täiendavad parameetrid on järgmised:

— peamasina maksimumvõimsus pideval töörežiimil enne vähendamist,

— tõstukite ja vintside tööks kasutatava(te) abimootori(te) maksimaalne koguvõimsus üle 12 meetrise kogupikkusega laevadel,

— eri püügitehnikate standardpüüniste omadused, sealhulgas nende mõõtmed ja kindlustusväärtus,

— eri püügitehnikate püüniste keskmine arv laeva kohta.

b) Jaotustasemed:

— arvessevõetavad laevastiku osad määratletakse IV liites,

— arvessevõetavad püügitehnikad määratletakse samuti IV liites.

D. Püügikoormusega seotud andmete kogumine

Miinimumprogrammi raames tuleb andmed koguda järgmisel viisil:

a) Parameetrid:

i) kütusekulu; ( 6 )

ii) püügikoormused püügitehnikate kaupa: need mõõdetakse teatava piirkonna ja teatava ajavahemiku püügipäevade kaalutud summa alusel:

— iga päeva kaalutakse laeva nimipüügivõimsusega seotud mõõtühikuga; need mõõtühikud määratletakse V liites,

— merepäev loetakse kalendripäevaks, kui kalalaev püüdis sel päeval kala vähemalt üks kord või kui passiivpüünis jäeti selleks päevaks merre,

— päev loetakse kasutatuks selles piirkonnas, kus sel päeval esimene püük aset leidis. Kui päeval, mil vähemalt üks (passiiv)püünis merre jäeti, laev kala ei püüdnud, loetakse päev kasutatuks piirkonnas, kus sellel püügiretkel püünised viimati vette lasti;

iii) eri püügikoormused: need on seotud erihuvi pakkuvate varudega ja määratletakse püügitehnikate kaupa, kuid arvesse võetakse ainult neid päevi, kui VI liites nimetatud varude pardal olev saak ületab selles liites nimetatud künnised:

— erivarude korral võib lisaks V liites määratletud mõõtühikutele kasutada lisamõõtühikuid, tingimusel et need vastavad nimetatud varude hindamisega seotud piirkondlike kalandusorganisatsioonide kehtestatud spetsifikatsioonidele.

b) Jaotustasemed:

i) kütusekulu osas tuleb mahu ja kuluna väljendatud andmeid koguda viisil, mis võimaldab hinnata aasta keskmist kütusekulu igas II liites määratletud laevastiku laeva kohta ( 7 );

ii) püügitehnika kohta määratava püügikoormuse andmed tuleb koguda VIII liites määratletud püügitehnika liikide kaupa kord kvartalis I liites määratletud 3. taseme geograafilise jaotuse kohaselt.

Lisaks üldisele püügikoormusele arvestatakse iga III liites määratletud laevastiku osa panust (püügikoormus püügitehnikate ja laevastiku osade kaupa) ( 8 );

iii) eri püügikoormuste andmeid kogutakse nii nagu püügitehnika kohta määratava püügikoormuse korral, s.o VIII liites kindlaksmääratud püügitehnika liikide eristamise teel kord kvartalis I liites määratletud 3. taseme geograafilise jaotuse kohaselt.

c) Täpsustasemed:

komisjoni määruse (EMÜ) nr 2807/83 (millega määratletakse liikmesriikide lossitud saaki käsitlevate andmete registreerimise erikord) ( 9 ) sätetele vastavate andmete kogumine peab olema ammendav. Kui on vaja muid andmeid, kogutakse need sellise valikuuringukorra kohaselt, mis võimaldab saavutada laevastiku osade kaupa hinnatavate keskmiste väärtuste järgmisi täpsustasemeid: 2. täpsustase kütusekuluga seotud andmete puhul, 2. täpsustase püügitehnika kohta määratava püügikoormusega seotud andmete puhul ning 1. täpsustase eripüügikoormusega seotud andmete puhul. Passiivpüüniste püügikoormuse määramiseks võib teha prooviuuringuid.

Laiendatud programm

a) Täiendavad parameetrid:

püügitehnika kohta määratava püügikoormuse ja punkti 1a alapunktides ii ja iii nimetatud eri püügikoormuse osas:

— võib kasutada muid kui V liites määratletud mõõtühikuid, tingimusel et need on riiklikes programmides üksikasjalikult esitatud ja põhjendatud,

— eripüügikoormuse määratlemisel võib arvesse võtta ka muid kui VI liites määratletud varusid ja/või künniseid,

— püüniste püügikoormust võib mõõta ka kalapüügikordade järgi, välja arvatud mõrdade, lõksude ja seisevnootade kasutamisel. Sellisel juhul viitavad põhiühikud püügile ja mitte püügipäevadele. Iga püügikord vastab ühele IX liites määratletud eeskirjade kohaselt kindlaksmääratud püügikoormusele. Peale nimetatud liites näidatud eeskirjade võib kasutada ka muid eeskirju, kui neid on põhjalikult kirjeldatud ja põhjendatud,

— mõrdade, lõksude ja seisevnootade püügikoormusega seotud andmed võib esitada meres olevate püüniste arvuna, mida on korrutatud ajaga (iga püünise meresoleku päevade arv aastas).

b) Jaotustasemed:

i) kütusekulu andmeid võib koguda viisil, mis võimaldab hinnata kvartali keskmist kütusekulu iga IV liites määratletud laevastiku osa laeva kohta;

ii) püügitehnika kohta määratava püügikoormuse ja eri püügikoormuse osas:

— püügikoormust käsitlevaid andmeid võib eristada X liites nimetatud püügitehnika liikide kaupa; võib kasutada üksikasjalikumat liigitust, kui riiklikus programmis kirjeldatud ja põhjendatud on,

— püügikoormuse andmeid laevastiku osade kaupa võib koguda IV liites määratletud laevastiku osadele viidates,

— püügikoormuse andmeid võib koguda iga kuu, osutades I liite 4. taseme geograafilisele jaotusele; VII liites nimetatud varude korral võib eripüügikoormuse andmeid koguda selles liites täpsustatud sügavuste vahel vahet tehes.

III PEATÜKK

SAAGI JA LOSSITUD SAAGI HINDAMISE MENETLUS

E. Andmete kogumine saagi ja lossitud saagi kohta

Miinimumprogrammi raames tuleb andmed koguda järgmisel viisil:

a) Parameetrid:

— andmete kogumine peab võimaldama hinnata:

—

— kõikide varude kaubanduslikku lossitud saaki,

— XII liites nimetatud varude kogu-, lossitud ja vette tagasi lastud saaki,

— XI liites nimetatud varude harrastus- ja sportkalapüügi meresaaki,

— iga liikmesriik peab kirjeldama kasutatud ümberarvestuskoefitsiente.

b) Jaotustasemed:

— iga liikmesriik esitab hinnangu kogu kaubandusliku aastas lossitud saagi kohta liikide kaupa, eristades saagi geograafilise päritolu I liite 2. taseme geograafilise jaotuse kohaselt. Kui mitme liigi rühmitamine on asjakohasem, võib komisjon teha liikmesriikidele erandi, tingimusel et see on täielikult põhjendatud,

— XII liites nimetatud varude korral jaotatakse kaubanduslik lossitud saak selles liites näidatud viisil,

— III liites täpsustatud laevastiku osade kaalu ja väärtuse alusel jaotatud lossitud saak tuleb eristada liikide ja kvartalite kaupa ning saagi geograafilise päritolu osas I liite 2. taseme geograafilise jaotuse kohaselt, ( 10 )

— XII liites nimetatud varude vette tagasi lastud saaki jälgitakse, et hinnata keskmist aastasaaki kaalu järgi kolme aasta jooksul III liites määratletud püügitehnika liikide kaupa, välja arvatud nende varude osas, mille puhul XII liites täpsustatakse teistsugune jaotuseeskiri,

— IX liites nimetatud harrastus- ja sportkalanduse puhul on vaja rakendada B jaos määratletud prooviuuringut, võttes arvesse samas liites täpsustatud jaotustaset.

c) Täpsustase:

— kaubanduslikku lossitud saaki tuleb hinnata nõukogu määruse (EMÜ) nr 2847/93 ( 11 ) ja nõukogu määruse (EÜ) nr 104/2000 ( 12 ) kohaselt kogutud ammendavate andmete alusel. Need andmed, mida nimetatud määrused ei hõlma, saadakse valikuuringu ja statistiliste andmete kogumise korras sellisel viisil, et väljapüügimahtude ja kvootidega hõlmatud varude hindamisel saavutataks 3. täpsustase, XII liites loetletud väljapüügimahtude ja kvootidega hõlmamata varude hindamisel 2. täpsustase ja muudel juhtudel 1. täpsustase,

— XII liites nimetatud varude vette tagasi lastud saagi iga-aastaste hinnangutega seotud andmete puhul tuleb saavutada 1. täpsustase. Kui liikmesriigid ei suuda nimetatud täpsustaset saavutada või suudavad seda ainult ülemääraste kulutustega, võivad nad saada komisjonilt loa täpsustaseme või valikuuringusageduse alandamiseks või prooviuuringu tegemiseks, tingimusel et sellekohase taotluse juures on kõik vajalikud dokumendid,

— XII liites nimetamata varude vette tagasi lastud saagi iga-aastane hinnang tuleb teha prooviuuringute teel. Nende uuringute järeldused tuleb edastada komisjonile hiljemalt 31. oktoobril 2003,

— XI liites nimetatud harrastus- ja sportkalanduse saak hõlmatakse prooviuuringutega. Nende uuringute järeldused tuleb edastada komisjonile hiljemalt 31. oktoobril 2003.

Liikmesriigid võtavad vastavalt määruse (EMÜ) nr 2847/93 sätetele vajalikke meetmeid kõikide asjakohaste andmete registreerimise tagamiseks kooskõlas nimetatud määruse artikliga 9.

Lisaks teevad liikmesriigid vajaduse korral koostööd teiste liikmesriikidega, et saada terviklikke andmeid oma lipu all sõitvate laevade lossitud saagi kohta.

Laiendatud programm

a) Täiendavad parameetrid:

— XIII liites nimetatud varude lossitud saak,

— muude kui XI liites nimetatud varude harrastus- ja sportkalapüügi meresaak,

— lõhe osas Lääne- ja Põhjamere geograafilise piirkonna lehtersuudmetest, järvedest ja jõgedest püütud saak.

b) Jaotustase:

— andmed XII liites nimetatud varude kaubandusliku lossitud saagi kohta võib jaotada selles liites laiendatud programmi jaoks määratletud sätete kohaselt. Täiendava geograafilise stratifitseerimise võib teha sügavuse või mõne muu kriteeriumi alusel, kui see on kooskõlas D jao punkti 2b alapunkti ii kolmanda taandega ja selle kasulikkust põhjendatakse vastavas riiklikus programmis,

— XIII liites nimetatud varudega seotud andmeid võib koguda kord kvartalis, eristades saagid III liites määratletud püügitehnika liikide kohaselt ja I liite 3. taseme geograafiliste piirkondade järgi. VII liites nimetatud varudega seotud andmed võib alljaotada selles liites täpsustatud sügavuste vahel vahet tehes,

— saagiandmeid võib koguda laevastiku osade kaupa, nagu on määratletud IV või X liites,

— andmeid vette tagasi lastud saagi kohta võib koguda laiendatud programmi raames:

—

— kord kvartalis III liites nimetatud püügitehnika liikide järgi ja I liite 3. taseme geograafilise piirkonna kohaselt nende varude kohta, mille puhul XII liites nimetatakse vette tagasi lastud saagi iga-aastast hindamist miinimumprogrammi raames,

— igal aastal võimalikult III liites nimetatud püügitehnika liikide järgi ja geograafilise jaotuseta nende varude kohta, mille puhul XII liites ei nõuta vette tagasi lastud saagi iga-aastast hindamist miinimumprogrammi raames,

— igal aastal XIII liites nimetatud varude muu jaotuseta.

▼M1

F. Saagi püügimahu ühikute ja/või eri kutseliste laevastike tegeliku püügikoormuse andmete kogumine

Nõutakse järgmisi andmesarju.

1. Miinimumprogrammi tasandil esitatavad andmed hõlmavad andmesarju üksnes saagi ja püügikoormuse kohta, mis on seotud:

— laevastikega, mida on kasutatud mis tahes ajal alates aastast 1995 varude hindamisel kas analüütiliste ja/või tootmismudelite joaks,

— varudega, mida ei hinnata ja mille puhul on SPMÜ andmesarjad mis tahes ajal alates aastast 1995 ainus viis hinnata trende arvukuse muutumisel,

— kalapüügiga, mille suhtes kehtivad piirkondlike kalandusorganisatsioonidega seotud kohustused.

Varude mõisted vastavad piirkondlike kalandusorganisatsioonide määratletud mõistetele ning valikuuringu strateegiad hõlmavad vähemalt vastavaid jaotusi.

Liikmesriigid kirjeldavad üksikasjalikult iga varu arvukuse indeksi arvutamise viisi.

2. Laiendatud programmi tasandil nõutakse andmesarju saagi ja püügikoormuse kohta, mis on seotud:

— laevastikega, mida pole veel varude hindamisel kasutatud, ent kus kavatsetakse varusid, nt Vahemere piirkonna ja süvamere varusid edaspidi hinnata,

— laevastikega, kus andmete kogumine algas viimastel aastatel ning kuni nende andmesarjade kasutamiseni varude hindamisel (sellised andmesarjad võib miinimumprogrammi alla üle viia ainult siis, kui neid kasutatakse varude hindamise menetluses),

— laevastikega, mille puhul kogutakse SPMÜ andmesarju, kuid neid andmeid kasutatakse ainult bioloogilisel eesmärgil (koosseis pikkuse ja vanuse järgi, andmed suguküpsuse kohta).

Varude mõisted peaksid vastama piirkondlike kalandusorganisatsioonide määratletud mõistetele ning valikuuringu strateegiad hõlmavad vähemalt vastavaid jaotusi.

Liikmesriigid kirjeldavad üksikasjalikult iga varu arvukuse indeksi arvutamise viisi.

▼B

G. Varude teaduslikuks hindamiseks tehtavate uuringute vajalikkus

Miinimumprogrammi raames:

i) tuleb teha kõik XIV liites nimetatud ja prioriteedi 1 alla kuuluvad uuringud;

ii) liikmesriigid peavad oma riiklike programmide raames tagama varasemate uuringute jätkumise;

iii) olenemata punktidest i ja ii võivad liikmesriigid teha uuringukoormuse või valikuuringukava muutmisettepaneku, tingimusel et see ei avalda negatiivset mõju tulemuste kvaliteedile.

2.	Laiendatud programmi raames on kõik XIV liites prioriteedi 2 alla kuuluvatena näidatud uuringud vajalikud.

H. Bioloogilise valimi võtmine saagist: koosseis vanuse ja pikkuse järgi

Miinimumprogrammi raames tuleb andmed koguda järgmisel viisil:

▼M1

a) Parameetrid:

bioloogiline valim tuleb võtta kõikide XV liites kohustuslikuna nimetatud varude lossitud saagist, et hinnata saagi koosseisu pikkuse ja vajaduse korral vanuse järgi.

(b) Jaotus- ja täpsustasemed:

i) taastamiskavade alla kuuluvate varude puhul kasutavad liikmesriigid valikuuringustrateegiat, mille puhul saavutatakse lossitud saagi pikkuse ja vajaduse korral vanuse hindamisel 2. täpsustase;

ii) muude varude puhul kasutavad liikmesriigid valikuuringustrateegiat, mille puhul saavutatakse lossitud saagi pikkuse ja vajaduse korral vanuse hindamisel 1. täpsustase.

Kui sellise lähenemisviisi kasutamine ei ole võimalik, võivad liikmesriigid siiski kasutada alternatiivset meetodit, mille jaotustasemed on täpsustatud XV liites.

▼B

c) Valikuuringuprogrammi rakendamine:

liikmesriik, kelle territooriumil lossimine aset leiab, vastutab valikuuringuprogrammide sisseseadmise eest vastavalt käesolevas artiklis määratletud standarditele. Liikmesriik teeb vajaduse korral koostööd kolmandate riikide ametiasutustega, et sätestada bioloogiliste valimite võtmine kõnealuste kolmandate riikide lipu all sõitvate laevade lossitud saagist.

Iga liikmesriik võtab vastavalt määrusele (EMÜ) nr 2847/93 vajalikke meetmeid, et tagada kõikide tema lipu all sõitvate laevade tegevusega seotud andmete kogumine olenemata lossimispaigast.

d) Valikuuringu eeskirjade erandid:

— pikkused:

—

1) kui varude väljapüügimahud ja kvoodid on määratletud, võib nende varude lossitud saagi pikkuse järgi liigitamise liikmesriigi riiklikust programmist välja jätta järgmistel tingimustel:

i) kõnealused kvoodid peavad ühenduse väljapüügimahuosast olema alla viie protsendi või keskmiselt vähem kui 100 tonni kolme eelmise aasta jooksul;

ii) selliste liikmesriikide kvootide summa, kelle osa on väiksem kui 5 %, peab olema alla 15 % ühenduse väljapüügimahuosast.

Kui punktis i ettenähtud tingimus on täidetud, punktis ii ettenähtud tingimus aga mitte, võivad liikmesriigid sätestada kooskõlastatud programmi, et nende lossitud kogusaagi puhul rakendataks XV liites kirjeldatud valikuuringukava või mõnd muud samaväärset täpsust võimaldavat valikuuringukava.

Vajaduse korral võib riiklikku programmi kohandada iga aasta 31. jaanuarini, et võtta arvesse kvootide vahetamist liikmesriikide vahel;

2) varude suhtes, mille väljapüügimahud ja kvoodid ei ole määratletud, ja väljaspool Vahemere piirkonda kohaldatakse samu eeskirju kolme eelmise aasta keskmise lossitud saagi alusel, viidates ühenduse poolt lossitud varu kogusaagile;

▼M1

3) Vahemere piirkonna varude osas tehakse erand ühe Vahemere piirkonna riigi saagile, mis vastab kaalu järgi vähem kui kümnele protsendile EL-i selle liigi kogusaagist Vahemere piirkonnas või on väiksem kui 200 tonni. See erand ei kehti hariliku tuuni puhul.

▼B

— vanus:

—

1) kui varude väljapüügimahud ja kvoodid on määratletud, võib nende varude lossitud saagi vanuse järgi liigitamise liikmesriigi riiklikust programmist välja jätta järgmistel tingimustel:

i) kõnealused kvoodid peavad vastama vähem kui kümnele protsendile ühenduse väljapüügimahuosast või keskmiselt vähem kui 200 tonnile kolme eelmise aasta jooksul;

ii) nende liikmesriikide kvootide summa, kelle osa on väiksem kui 10 %, peab olema alla 25 % ühenduse väljapüügimahuosast.

Vajaduse korral võib riiklikku programmi kohandada iga aasta 31. jaanuarini, et võtta arvesse kvootide vahetamist liikmesriikide vahel;

2) varude suhtes, mille väljapüügimahud ja kvoodid ei ole määratletud, ja väljaspool Vahemere piirkonda kohaldatakse samu eeskirju kolme eelmise aasta keskmise lossitud saagi alusel ning viidates varu ühenduse poolt lossitud kogusaagile;

▼M1

▼B

4) võimaluse korral tuleks kaubandusliku püügi korral saagi vanus alati kindlaks määrata. Kui seda ei ole tehtud, peaksid liikmesriigid selle täpsustama oma riiklikus programmis;

— muu:

—

kui liikmesriikide vahelise koostööga tagatakse punktiga a hõlmatud parameetrite üldhinnangu vajalik täpsustase, ei pea iga asjaomane liikmesriik eraldi kinnitama, et tema andmed on nimetatud täpsustaseme saavutamiseks piisavad.

▼M1

e) Vette tagasi lastud saak:

Vette tagasi lastud saaki hinnatakse iga-aastaselt vastavalt püügitehnika liigile pikkuse järgi, kui:

— vette tagasi lastud saagiga seotud andmeid kasutavad varude hindamise töörühmad;

— vette tagasi lastud saak moodustab nende varude puhul, mille kohta tuleb koguda XII liites täpsustatud iga-aastaseid andmeid vette tagasi lastud saagi kohta, üle 10 % kogusaagi massist või üle 20 % saagi kogusest.

Valikuuringu intensiivsus on XV liites kaubandusliku lossitud saagi kohta määratletud intensiivsus.

Kui vette tagasi lastud saak kuulub pikkuseklassidesse, mida lossitud saagi hulgas ei ole, tuleb vanus kindlaks määrata vastavalt XV liites sätestatud eeskirjadele.

Kui liikmesriigid ei suuda siiski nimetatud täpsustaset saavutada või suudavad seda ainult ülemääraste kulutuste abil, võivad nad saada komisjonilt loa erandi tegemiseks, tingimusel et sellekohase taotluse juures on kõik vajalikud dokumendid.

▼B

f) Harrastus- ja sportkalapüük

XI liites täpsustatud varude kohta peavad liikmesriigid korraldama prooviuuringuid, milles järgitakse selles liites määratletud jaotustaset. Nende uuringutega peab olema võimalik kehtestada tulevikus nõutavad täpsustasemed. Nende uuringute järeldused tuleb edastada komisjonile hiljemalt 31. oktoobril 2003.

▼M1

Laiendatud programm:

a) Täiendavad parameetrid:

bioloogiline valim tuleb võtta kõikide XV liites valikulistena nimetatud varude lossitud saagist, et hinnata saagi koosseisu pikkuse ja vajaduse korral vanuse järgi.

b) Jaotus- ja täpsustasemed:

liikmesriigid kasutavad valikuuringustrateegiat, mille puhul saavutatakse lossitud saagi pikkuse ja vajaduse korral vanuse hindamisel 1. täpsustase.

Kui sellise lähenemisviisi kasutamine ei ole võimalik, võivad liikmesriigid siiski kasutada alternatiivset meetodit, mille nõutud jaotustasemed on täpsustatud XV liites.

c) Vette tagasi lastud saak:

valikuuringuprogramm, millega hinnatakse iga-aastaselt XV liites nimetatud valikuliste varude vette lastud saagi koosseisu pikkuse järgi.

▼B

I. Muu bioloogilise valimi võtmine

Miinimumprogrammi raames tuleb andmed koguda järgmisel viisil:

a) Parameetrid:

i) pikkuse ja kaalu kasvukõverad, vanuse/pikkuse ja suguküpsuse ning vanuse/pikkuse ja sigivuse suhe tuleb esitada kõigi XVI liites nimetatud varude kohta, sealhulgas nende varude kohta, mis ei kuulu iga-aastasele hindamisele saagi vanuselise koosseisu järgi;

ii) tuleb rakendada lossitud saagist bioloogilise valimi võtmise programme, et hinnata järgmiste varude osatähtsust: heeringas Skagerrakis, Kattegatis ja Põhjamere idaosas, looduslik ja kasvatatud lõhe Läänemeres, erinevad railiigid IV ja VIId piirkonnas;

iii) liikmesriigid peaksid rakendama valikuuringukava kaubandusliku saagi soolise jagunemise kindlaksmääramiseks. Kui see on võimatu, võib kasutada teaduslike uuringute ajal saadud valimeid.

b) Jaotustase

Punkti a alapunktis i nimetatud parameetrid:

— mõisted antakse varude kaupa vastavalt XVI liites määratletud ajavahemikele. Bioloogiliste parameetrite hindamisel kasutatavate olemasolevate andmete kehtivust tuleb kontrollida iga kolme kuni kuue aasta tagant, nagu XVI liites määratletakse. Liikmesriigid peavad vajaduse korral neid parameetreid ajakohastama,

— norra salehomaari (Nephrops), süvalesta, hariliku süvameregarneeli (Pandalus borealis), atlandi merilesta, merikeele ja merluusi kasvu- ja suguküpsusekõverad kehtestatakse eraldi isas- ja emaskalade kohta.

Punkti a alapunktis ii nimetatud parameetrid:

andmed tuleks esitada kord kvartalis, järgides IV liites kirjeldatud püügitehnika liigitust.

c) Täpsustasemed

i) kasvukõverad:

— selliste varude korral, mille isendite vanust saab kindlaks määrata, tuleb iga vanuseklassi puhul keskmist kaalu ja pikkust hinnata 3. täpsustasemel kuni sellise vanuseni, et vastavate vanuseklasside kumulatiivne lossitud saak moodustaks vähemalt 95 % vastava varu riigi saagist,

— selliste varude korral, mille isendite vanust ei saa määrata, kuid mille kasvukõverat saab hinnata, tuleb iga vanuseklassi puhul hinnata keskmist kaalu ja pikkust 2. täpsustasemel kuni sellise vanuseni, et vastavate vanuseklasside kumulatiivne lossitud saak moodustab vähemalt 90 % vastava varu riigi saagist;

ii) suguküpsuse, sigivuse ja soolise jagunemise osas võib valida vanusele või pikkusele viitamise vahel, tingimusel et liikmesriigid, kes peavad vastavaid bioloogilisi valimeid võtma, on kokku leppinud järgmises:

— suguküpsuse ja sigivuse osas tuleb saavutada 3. täpsustase vanuse- ja/või pikkuseklassis, mille piirväärtused vastavad 20 ja 90 protsendile suguküpsetest kaladest,

— soolise jagunemise korral tuleb saavutada 3. täpsustase kuni sellise vanuse või pikkuseni, et vastavate vanuse- või pikkuseklasside kumulatiivne lossitud saak moodustab vähemalt 95 % selle varu riigi saagist;

iii) punkti a alapunktis ii nimetatud saagi varusid ja liigilist koosseisu tuleb hinnata 1. täpsustasemel.

d) Erandid

1) Kui varude väljapüügimahud ja kvoodid on määratletud, võib nende varude bioloogiliste parameetrite hindamise liikmesriigi riiklikust programmist välja jätta järgmistel tingimustel:

i) kõnealused kvoodid vastavad vähem kui kümnele protsendile ühenduse väljapüügimahuosast või keskmiselt vähem kui 200 tonnile kolme eelmise aasta jooksul;

ii) selliste liikmesriikide kvootide summa, kelle osa on väiksem kui 5 %, on alla 20 % ühenduse väljapüügimahuosast.

Vajaduse korral võib riiklikku programmi kohandada iga aasta 1. veebruarini, et võtta arvesse kvootide vahetamist liikmesriikide vahel.

2) Varude suhtes, mille väljapüügimahud ja kvoodid ei ole määratletud, kohaldatakse samu eeskirju eelmise kolme aasta keskmise lossitud saagi alusel, viidates ühenduse poolt lossitud kogusaagile.

Kui liikmesriikide vahelise koostööga tagatakse kõigi punkti a alapunktiga i hõlmatud parameetrite üldhinnangu vajalik täpsustase, ei pea asjaomane liikmesriik eraldi kinnitama, et tema andmed on nimetatud täpsustaseme saavutamiseks piisavad.

Laiendatud programmi raames

Täiendavad parameetrid:

— XVI liites nimetatud varude puhul on iga-aastane ajakohastamine ja soo järgi eristamine vajalik,

— XVI liites nimetamata, kuid XV liites nimetatud varude puhul, mille pikkuseandmeid on kogutud, on andmeid kasvu, suguküpsuse ja soolise jagunemise kohta vaja iga kolme aasta tagant,

— XIII liites nimetatud liikide kasvu- ja suguküpsusekõverad on vajalikud, kuid andmeid ei ajakohastata sagedamini kui iga kolme aasta tagant,

— XII või XIII liites nimetatud liigirühmade saagi valikuuringuprogrammid liigilise koosseisu kindlakstegemiseks on vajalikud iga kolme aasta tagant.

IV PEATÜKK

SEKTORI MAJANDUSLIKU OLUKORRA HINDAMISE MENETLUS

J. Majandusandmete kogumine laevade rühmade kaupa

Miinimumprogrammi raames tuleb andmed koguda järgmisel viisil:

a) Parameetrid:

— andmeid tuleb koguda kõikide XVII liites nimetatud parameetrite kohta vastavalt III liites sätestatud laevastiku osadeks jaotamisele,

— varade kogumaksumuse, sealhulgas renditud seadmete kapitalimaksumuse hindamiseks tuleb mõõta investeeringuid. Eelistada tuleb kindlustatud väärtusi. Kui kindlustatud väärtuse kindlakstegemine osutub liiga raskeks, võib üldjuhul kindlaks määrata laeva asendushinna. Sel juhul tuleb asendamise vajadust näidata riiklikus programmis,

— tootmiskulude hulgas peavad tööjõukulud katma kõik tööandjate tehtavad kulutused, sealhulgas sotsiaalkindlustuse, ravikindlustuse, vanaduspensioni ja muud nendega seotud maksed.

b) Jaotustasemed:

— igal laevarühmal hinnatakse kõiki parameetreid, nagu III liites on määratletud,

— vastavalt määruse (EÜ) nr 1543/2000 IV lisa spetsifikatsioonidele kogutakse hindadega seotud andmeid igal aastal, Vahemerel kalastavate laevastike kohta eraldi, ja saagid esitatakse I liite 3. tasemel nimetatud geograafiliste piirkondade kaupa.

c) Täpsustasemed:

iga parameetri ja iga laevastikuosa kohta tuleb saavutada 1. täpsustase.

2.	Laiendatud programm: a) Täiendavad parameetrid: laiendatud programm hõlmab kõiki XVIII liites määratletud andmeid. b) Jaotustasemed: punkti 1a esimeses taandes nimetatud laevarühmade jaotuse võib teha kuni IV liites määratletud tasemeni, arvestades I liite 2. taseme piirkondlikku eristamist.

K. Andmete kogumine töötleva tööstuse kohta

Miinimumprogrammi raames

Liikmesriigid peaksid tegema prooviuuringuid, et hinnata XIX liites loetletud parameetrite iga-aastast väärtust sektorite kaupa; prooviuuringutes tuleb võrrelda eri andmekogumisstrateegiate, sealhulgas valikuuringukavade kulu ja tulemuslikkuse suhet. Nende uuringute järeldused tuleb edastada komisjonile hiljemalt 31. oktoobril 2003.

Laiendatud programm

a) Täiendavad parameetrid

Andmete kogumise ja haldamisega on võimalik:

i) hinnata sektori ja/või rannikualadel (ühenduses kasutatav statistiliste territoriaaljaotuste nomenklatuur, NUTS 3) paiknevate ettevõtete üldist tundlikkust TACide ja kvootidega reguleeritavate ja/või muudest kalavarude kaitsega seotud meetmetest mõjutatud varude saagi või väljastpoolt ühenduse vesi tuleva saagi suhtes;

ii) hinnata ühise kalanduspoliitika elluviimiseks võetavate meetmete, nagu nõukogu määrusega (EMÜ) nr 3759/92 ( 13 ) ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 2792/1999 ( 14 ) ettenähtud meetmete ja kõrvalisimate piirkondade kalandus- ja akvakultuurisektoris võetavate erimeetmete (kõrvalisele asukohale ning saarelisele asendile vastavate valikmeetmete programm, POSEI) mõju, sealhulgas sotsiaalset ja majanduslikku mõju.

b) Jaotustasemed

Sektori ettevõtete analüüsis võib arvesse võtta ettevõtete asutamist eri NUTS 3 piirkondades, ranniku- ja muudel aladel.

Liidete loetelu

I liide:	Geograafiline stratifitseerimine piirkondlike kalandusorganisatsioonide kaupa
II liide:	Funktsionaalsed üksused ja statistilised ruudud (Nephrops norvegicus)
III liide (C jagu):	Laevade põhijaotus mahutavuse järgi (miinimumprogramm)
IV liide (C jagu):	Laevade üksikasjalik jaotus mahutavuse järgi (laiendatud programm)
V liide (D jagu):	Püügivõimsuse ühikud püügitehnika liikide kaupa
VI liide (D jagu):	Eri püügikoormusega seotud varud (miinimumprogramm)
VII liide (D jagu):	Sihtliigid ja -sügavused (laiendatud programm)
VIII liide (D jagu):	Püügikoormusega seotud andmete vaheliigitus (miinimumprogramm)
IX liide (D jagu):	Püügikoormuse mõiste seoses kalapüügiga (laiendatud programm)
X liide (D jagu):	Püügitehnika üksikasjalik liigitus (laiendatud programm)
XI liide (E jagu):	Harrastuskalapüügi varude loetelu (miinimumprogramm)
XII liide (E jagu):	Nende varude loetelu, mille lossitud ja vette tagasi lastud saak on järelevalve all (miinimumprogramm)
XIII liide:	Laiendatud programmi valikuliste liikide loetelu
XIV liide (G jagu):	Uuringute loetelu (miinimum- ja laiendatud programm)
XV liide (H jagu):	Vanuse ja pikkuse valikuuringu kava (miinimum- ja laiendatud programm)
XVI liide (I jagu):	Muu bioloogilise valimi võtmine
XVII liide (J jagu):	Majandusandmed laevastiku osade kaupa, nagu III liites on määratletud (miinimumprogramm)
XVIII liide (J jagu):	Majanduslikuks põhihinnanguks vajalikud andmed laevastiku osade kaupa (laiendatud programm)
XIX liide (K jagu):	Majandusandmed kalapüügisektori ja töötleva tööstuse sektori kohta (miinimumprogramm)

▼M1

I liide

Piirkondlike kalandusorganisatsioonide geograafiline stratifitseerimine

	ICES	NAFO	ICCAT	GFCM	CCAMLR	IOTC	Muu
1. tase	Püügipiirkond	Püügipiirkond	FAO püügipiirkond	Püügipiirkond nt 37 Vahemeri ja Must meri	Püügipiirkond nt 48	FAO püügipiirkond	FAO püügipiirkond
2. tase	Alapiirkond Nt IV Põhjameri	Alapiirkond nt 21.2 Labrador	FAO alapiirkond	Alapiirkond nt 37.1 Vahemere lääneosa	Alapiirkond nt 48.1 Antarktika poolsaar	FAO alapiirkond	FAO alapiirkond
3. tase	Rajoon Nt IVc	Rajoon nt 21.2H	Rajoon 5° × 5°	Rajoon nt 37.1.2 Lioni laht	Rajoon 5° × 5°	Rajoon 5° × 5°	Rajoon 5° × 5°
4. tase	Ruut 30′ × 1°	Ruut	Ruut 1° × 1°	Alarajoon	Ruut 1° × 1°	Ruut 1° × 1°	Ruut 1° × 1°

II liide

Funktsionaalsed üksused ja statistilised ruudud (Nephrop norvegicus)

Funktsionaalse üksuse nr	Nimetus	ICES püügipiirkond	Statistilised ruudud
3	Skagerrak	IIIa	47G0-G1; 46F9-G1; 45F8-G1; 44F7-G0; 43F8-F9
4	Kattegat	IIIa	44G1-G2; 42-43G0-G2; 41G1-G2
5	Botney Gut – Silver Pit	IVb, c	36-37 F1-F4; 35F2-F3
6	Farn Deeps	IVb	38-40 E8-E9; 37E9
7	Fladen Ground	IVa	44-49 E9-F1; 45-46E8
8	Firth of Forth	IVb	40-41E7; 41E6
9	Moray Firth	IVa	44-45 E6-E7; 44E8
10	Noup	IVa	47E6
11	North Minch	VIa	44-46 E3-E4
12	South Minch	VIa	41-43 E2-E4
13	Clyde	VIa	39-40 E4-E5
14	Iiri mere idaosa	VIIa	35-38E6; 38E5
15	Iiri mere lääneosa	VIIa	36E3; 35-37 E4-E5; 38E4
16	Porcupine'i madal	VIIc, k	31-36 D5-D6; 32-35 D7-D8
17	Aran Grounds	VIIb	34-35 D9-E0
18	Iirimaa looderannik	VIIb	37D9-E1; 36D9
19	Iirimaa edela- ja kagurannik	VIIg, j	31-33 D9-E0; 31E1; 32E1-E2; 33E2-E3
20	Labadie loodeosa, Baltimore ja Galley	VIIg, j	28-30 E1; 28-31 E2; 30-32 E3; 31 E4
21	Jones ja Cockburn	VIIg, h, j
22	Smalls	VIIg
23	Biskaia lahe põhjaosa	VIIIa	22-24 E6-E7; 23-24E5
24	Biskaia lahe lõunaosa	VIIIb	20-21 E7-E8; 19E8
25	Põhja-Galiitsia	VIIIc	15E0-E1; 16E1
26	Lääne-Galiitsia	IXa	13-14 E0-E1
27	Põhja-Portugal (Espicheli neeme põhjaosa)	IXa	6-12E0; 9-12E1
28	Edela-Portugal (Alentejo)	IXa	3-5 E0-E1
29	Lõuna-Portugal (Algarve)	IXa	2E0-E2
30	Cádizi laht	IXa	2-3 E2-E3
31	Kantaabria meri	VIIIc	16E4-E7
32	Norra süvik	IVa	44-52 F2-F6; 43F5-F7
33	Hoornsi rahu esine	IVb	39-41E4; 39-41E5

III liide (C jagu)

Laevade põhijaotus mahutavuse järgi (miinimumprogramm)

Laeva pikkus		< 12 m	12 ≤ 24 m	24 ≤ 40 m	≥ 40 m
Püünise liik
Aktiivpüünised	Piimtraal
	Põhjatraalid- ja noodad
	Pelaagilised traalid ja noodad
	Tragid
	Universaalsed
	Muud (täpsustada)
Passiivpüünised	Õngpüünised	(1)
	Triivvõrgud ja seisevpüünised
	Lõksud ja mõrrad
	Universaalsed
	Muud (täpsustada)
Universaalpüünised	Aktiiv- ja passiivpüüniste kombinatsioon
Litsentsita laevad
(1) See laevastiku osa hõlmab kõiki passiivpüüniseid Märkus 1: kui püüniseklassi kuulub alla 10 laeva, võib selle lahtri ühendada kõrvaloleva pikkuseklassiga, mis täpsustatakse riiklikus programmis. Märkus 2: kui laev kasutab teatavat püügitehnikat üle 50 % ajast, loetakse see vastavasse laevastiku ossa kuuluvaks. Märkus 3: pikkus määratletakse kogupikkusena.

IV liide (C jagu)

Laevade üksikasjalik jaotus mahutavuse järgi (laiendatud programm)

Laeva pikkus			< 10 m	10 ≤ 12 m	12 ≤ 18 m	18 ≤ 24 m	24 ≤ 40 m	≥ 40 m
Püünise liik
Aktiivpüünised	Piimtraalid	Põhjameri ≤ 221 kW
		Põhjameri > 221 kW
		Väljaspool Põhjamerd
	Põhjatraalid ja -noodad	Põhjatraalid
		Ankurdatud ja ankurdamata põhjanoodad
		Universaalsed
	Pelaagilised traalid ja noodad	Pelaagilised traalid
		Pelaagilised noodad ja seinnoodad
		Universaalsed
	Tragid
	Universaalsed aktiivpüünised
	Muud (täpsustada)
Passiivpüünised	Õngpüünised	Õngejadad
	Õngpüünised	Muud õngpüünised
	Triivvõrgud ja seisevpüünised
	Lõksud ja mõrrad
	Universaalsed passiivpüünised
	Muud (täpsustada)
Universaalpüünised	Aktiiv- ja passiivpüüniste kombinatsioon
Litsentsita laevad

V liide (D jagu)

Püügivõimsuse ühikud püügitehnika liikide kaupa

Püügitehnika	Püügivõimsuse ühikud
Veetavad püünised	kW ja GT
Passiivpüünised	kW ja GT
Universaalsed laevad	kW ja GT

VI liide (D jagu)

Eripüügikoormusega seotud varud

Liigid ja püügipiirkonnad	1. künnis ()	2. künnis ()
Lõhe (Läänemeri)	30 %	5 %
Tursk (kõik püügipiirkonnad, v.a Vahemeri)	30 %	5 %
Kilttursk (kõik püügipiirkonnad, v.a Vahemeri)	30 %	5 %
Süsikas (kõik püügipiirkonnad, v.a Vahemeri)	30 %	5 %
Merlang (kõik püügipiirkonnad, v.a Vahemeri)	30 %	5 %
Atlandi merilest (kõik püügipiirkonnad, v.a Vahemeri)	30 %	5 %
Merikeel (kõik püügipiirkonnad, v.a Vahemeri)	10 %	5 %
Merikeel (Vahemeri)	30 %	5 %
Norra salehomaar (kõik püügipiirkonnad)	30 %	5 %
Merluus (kõik püügipiirkonnad)	30 %	5 %
Anšoovis (kõik püügipiirkonnad)	30 %	5 %
Sardiin (kõik püügipiirkonnad)	50 %	5 %
Makrell (kõik püügipiirkonnad, v.a Vahemeri)	50 %	10 %
Harilik stauriid (kõik püügipiirkonnad, v.a Vahemeri)	50 %	10 %
Mõõkkala (kõik püügipiirkonnad)	30 %	5 %
Harilik tuun (kõik püügipiirkonnad)	30 %	5 %
Suursilm-tuun (kõik püügipiirkonnad)	30 %	5 %
Pikkuim-tuun (kõik püügipiirkonnad)	30 %	5 %
Kulduim-tuun (kõik püügipiirkonnad)	30 %	5 %
Heeringas (kõik püügipiirkonnad, v.a Vahemeri)	50 %	10 %
Kilu (kõik püügipiirkonnad, v.a Vahemeri)	50 %	10 %
Tobiad (kõik püügipiirkonnad, v.a Vahemeri)	70 %
Tursik (kõik püügipiirkonnad, v.a Vahemeri)	70 %
Harilik angerjas (kõik püügipiirkonnad)	30 %
(1) Püügipäeva sihtliigiks loetakse üht konkreetset liiki, kui selle liigi osa protsentides on päeva kogusaagist suurem, kui 1. künnis ette näeb. (2) Püügipäeva loetakse üht konkreetset sihtliiki mõjutavaks, kui selle liigi osa protsentides on päeva kogusaagist suurem, kui 2. künnis ette näeb.

▼B

VII liide (D jagu)

Sihtliigid ja -sügavused (laiendatud programm)

Varu	Püügipiirkond	Künnis
Tursk	NAFO	30 %
Pikksabalased	Kõik püügipiirkonnad	30 %
Süvalest	Kõik püügipiirkonnad	30 %
Meriahven	Kõik püügipiirkonnad	30 %
Pandalus spp.	Kõik püügipiirkonnad	30 %
Pagellus bogaraveo	ICES	30 %
Aphanopus carbo	ICES	30 %
Argentina silus	ICES	30 %
Beryx spp.	ICES	30 %
Coryphaenoides rupestris	ICES	30 %
Hoplostethus atlanticus	ICES	30 %
Molva dypterygia	ICES	30 %
Molva molva	ICES	30 %
Sügavused: 0-200 m, 201-500 m, 501–1 000 m, > 1 000 m

VIII liide (D jagu)

Püügikoormusega seotud andmete vaheliigitus (miinimumprogramm)

IX liide (D jagu)

Püügikoormuse mõiste seoses kalapüügiga (laiendatud programm)

Püünise liik	Muutuja
Traalid	Traalitõmbe kestus × kW
Seinnoodad	Võrkude arv
Võrgud	Võrkude arv × pikkus × merel oldud aeg
Õngejadad	Õngede arv × merel oldud aeg
Lõksud, mõrrad ja seisevnoodad	Arv × aastas merel oldud aeg

X liide (D jagu)

Püügitehnika üksikasjalik liigitus (laiendatud programm)

I. Aktiivpüünised

a) Piimtraalid

Masina võimsus < 221 kW Põhjamerel tegutsevatel laevadel

i)	võrgusilma suurus:< 32 mm, 80-109 mm, ≥ 110 mm

Masina võimsus ≥ 221 kW Põhjamerel tegutsevatel laevadel

i)	võrgusilma suurus: 80-109 mm, ≥ 110 mm

Piimtraalid väljaspool Põhjamerd

i)	võrgusilma suurus: < 32 mm, 80-109 mm, ≥ 110 mm

b) Põhjatraalid ja -noodad

1. Põhjatraalnoodad

(i)	üksikpõhjatraalnoot, kaksiktraal, topelttraal, teised mitmiktraalnoodad, neljapaneelne traalnoot, kõrge vertikaalavaga traalnoot

i)	võrgusilma suurus: < 32 mm, 32-54 mm, 55-69 mm, 70-79 mm, 80-109 mm, ≥ 110 mm

iii)	i) ja ii) võib omavahel ühendada

2. Ankurdatud põhjanoodad

i)	võrgusilma suurus: < 32 mm, 32-54 mm, 55-69 mm, 70-79 mm, 80-109 mm, ≥ 110 mm

3. Ankurdamata põhjanoodad

i)	võrgusilma suurus: < 32 mm, 32-54 mm, 55-69 mm, 70-79 mm, 80-109 mm, ≥ 110 mm

c) Pelaagilised traalid ja noodad

1. Pelaagilised traalid

(i)	üksiktraal, kaksiktraal

ii)	võrgusilma suurus: traalid: < 32 mm, 32-54 mm, 55-69 mm, 70-79 mm, 80-109 mm, ≥ 110 mm (Atlandi ookean ja Põhjameri); < 32 mm, 32-90 mm, 91-105 mm, 106-119 mm, ≥ 120 mm (Läänemeri); 14-49 mm, 50-99 mm, 100-119 mm, ≥ 120 mm (Vahemeri)

2. Pelaagilised ja seinnoodad

i)	peibutuspüügivahenditega

ii)	peibutuspüügivahenditeta

d) Tragid

i)	hüdraulilised tragid

ii)	muud tragid

II. Passiivpüünised

a) Seisevpüünised ja -jadad

1. Seisevpüünised

abarid

ii)	nakkevõrgud

iii)	seisevvõrgud

iv)	alajaotis võrgusilma suuruse järgi on samuti lubatud: 10-99 mm, 100-119 mm, ≥ 120 mm (Atlandi ookean ja Põhjameri); < 105 mm, 105-119 mm, ≥ 120 mm (Läänemeri)

2. Õngejadad

mailid

ii)	põhjaõngejadad

iii)	pelaagilised jadaõnged

3. Muud õngpüünised

veoõnged

ii)	elussöödaga ritvõng

iii)	elussöödata ritvõng

b) Ajuvõrgud

i)	võrgusilma suurused Läänemerel: ≤ 30 mm, ≤ 150 mm

ii)	võrgusilma suurused Vahemerel: ≤ 150 mm, 151-299 mm, ≥ 300 mm

c) Lõksud ja mõrrad

i)	lõkspüünised, sealhulgas mõrrad ja seisevnoodad

ii)	vähilõksud võimalike alajaotistega sihtliikide kaupa

▼M1

XI liide (E jagu)

Harrastuskalapüügi varude loetelu (miinimumprogramm)

1. Lõhe (Läänemere ja Põhjamere akvatoorium):

kaalu ja arvu järgi kogutud saagiandmed:

— I liite 2. tasemel määratletud geograafiliste püügipiirkondade kaupa.

2. Harilik tuun (kõik püügipiirkonnad):

kaalu ja arvu järgi kogutud saagiandmed:

— aastate kaupa,

— I liite 2. tasemel määratletud geograafiliste püügipiirkondade kaupa,

— eristades alla ja üle 10-kilogrammilist saaki.

3. Tursk püügipiirkondades III, IV, V, VI ja VII:

kaalu järgi kogutud saagiandmed:

— I liite 2. tasemel määratletud geograafiliste püügipiirkondade kaupa.

Nende uuringute tulemused tuleb edastada komisjonile 31. märtsiks 2007.

XII liide (E jagu)

Varud, mille lossitud ja vette tagasi lastud saak on järelevalve all (miinimumprogramm)

Liigid		Püügipiirkond/varu	Valim		Vette tagasi lastud saak
Liigid		Püügipiirkond/varu	MP	EP	MP
ICES I ja II püügipiirkond
Klaasangerjas	Anguilla anguilla	I, II	Q2	M1
Täiskasvanud harilik angerjas	Anguilla anguilla	I, II	Q2	M1
Kudemisrännet alustanud harilik angerjas	Anguilla anguilla	I, II	Q2	M1
Atlandi-skandinaavia heeringas	Clupea harengus	IIa, V	Q2	M2	Y
Tursk	Gadus morhua	I, II	Q2	M2	Y
Kilttursk	Melanogrammus aeglefinus	I, II	Q2	M2	Y
Põhjaputassuu	Micromesistius poutassou	I–IX, XII, XIV	Q2	M1	T
Harilikud süvameregarneelid	Pandalus borealis	I, II	Y2	Q2	T
Süsikas	Pollachius virens	I, II	Q2	M2	Y
Meriahvenad spp.	Sebastes spp.	I, II	Y3	Q2	T
Stauriid	Trachurus trachurus	IIa, IVa, Vb, VIa, VIIa–c, e–k, VIIIabde	Q2	M1	T
Põhjameri (Skagerrak) ICES IIIa püügipiirkond (põhjaosa)
Tobiad	Ammodytidae	IIIa N	Q2	M1	T
Klaasangerjas	Anguilla anguilla	IIIa N	Q2	M1
Täiskasvanud harilik angerjas	Anguilla anguilla	IIIa N	Q2	M1
Kudemisrännet alustanud harilik angerjas	Anguilla anguilla	IIIa N	Q2	M1
Heeringas	Clupea harengus	IV, VIId, IIIa/22–24, IIIa	Q2	M1	Y
Tursk	Gadus morhua	IV, VIId, IIIa	Q2	M2	Y
Kilttursk	Melanogrammus aeglefinus	IV, IIIa	Q2	M1	Y
Merluus	Merluccius merluccius	IIIa, IV, VI, VII, VIIIab	Q2	M1	Y
Põhjaputassuu	Micromesistius poutassou	I–IX, XII, XIV	Q2	M1	T
Norra salehomaar	Nephrops norvegicus	Funktsionaalne üksus	Q0	M0	Y
Harilikud süvameregarneelid	Pandalus borealis	IIIa, IVa idaosa	R2	Q1	T
Atlandi merilest	Pleuronectes platessa	IIIa	Q2	M1	Y
Süsikas	Pollachius virens	IV, IIIa, VI	Q2	M1	Y
Makrell	Scomber scombrus	IIIa, IVbc, VIId	Q2	M1	T
Merikeel	Solea solea	IIIa	R2	Q1	Y
Kilu	Sprattus sprattus	IIIa	Q2	M1	T
Tursik	Trisopterus esmarki	IV, IIIa	Q2	M1	T
ICES III püügipiirkond (v.a Skagerrak), k.a Läänemeri
Klaasangerjas	Anguilla anguilla	Kõik püügipiirkonnad	Q2	M1
Täiskasvanud harilik angerjas	Anguilla anguilla	Kõik püügipiirkonnad	Q2	M1
Kudemisrännet alustanud harilik angerjas	Anguilla anguilla	Kõik püügipiirkonnad	Q2	M1
Heeringas	Clupea harengus	22–24/25–29, 32/30/31/Riia laht	Q2	M1	T
Tursk	Gadus morhua	IIIa S/22–24, 3d/25–32	Q2	M2	Y
Merluus	Merluccius merluccius	IIIa, IV, VI, VII, VIIIab	Q2	M1	Y
Põhjaputassuu	Micromesistius poutassou	I–IX, XII, XIV	Q2	M1	T
Norra salehomaar	Nephrops norvegicus	Funktsionaalne üksus	Q0	M0	Y
Lest	Platichthys flesus	IIIa–d	Q2	M1	T
Atlandi merilest	Pleuronectes platessa	IIIa	Q2	M1	Y
Lõhe	Salmo salar	IIIb-d, 22–31/32	R2	Q1	T
Meriforell	Salmo trutta	IIIb–d	R2	Q2	T
Merikeel	Solea solea	IIIa	R2	Q1	Y
Kilu	Sprattus sprattus	IIIa S/IIIb–d	Q2	M1	T
Põhjamere ning La Manche'i idaosa ICES IV ja VIId püügipiirkond
Tobiad	Ammodytidae	IV	Q1	M1	T
Klaasangerjas	Anguilla anguilla	IV, VIId	Q2	M1
Täiskasvanud harilik angerjas	Anguilla anguilla	IV, VIId	Q2	M1
Kudemisrännet alustanud harilik angerjas	Anguilla anguilla	IV, VIId	Q2	M1
Hõbekalad	Argentina spp.	IV	Z2	R2	T
Heeringas	Clupea harengus	IV, VIId, IIIa	Q2	M1	Y
Garneelid	Crangon crangon	IV, VIId	Q1	M1	T
Kiviahvenad	Dicentrarchus labrax	IV, VIId	Y3	Q3	T
Tursk	Gadus morhua	IV, VIId, IIIa	Q2	M1	Y
Nelitäpp-kenakammeljas	Lepidorhombus boscii	IV, VIId	Y2	Q2	T
Kammellased	Lepidorhombus whiffiagonis	IV, VIId	Y2	Q2	T
Mustkõht-merikurat	Lophius budegassa	IV, VIId	Y2	Q2	T
Euroopa merikurat	Lophius piscatorius	IV, VI	Y2	Q2	T
Kilttursk	Melanogrammus aeglefinus	IV, IIIa	Q2	M1	Y
Merlang	Merlangius merlangus	IV, VIId	Q2	M1	Y
Merluus	Merluccius merluccius	IIIa, IV, VI, VII, VIIIab	Q2	M2	Y
Põhjaputassuu	Micromesistius poutassou	I–IX, XII, XIV	Q2	M1	T
Väikesuulest	Microstomus kitt	IV, VIId	Z2	R2	T
Kefaal	Mullus barbatus	IV, VIId	Z2	Q2	T
Vahemere meripoisur	Mullus surmuletus	IV, VIId	Z2	Q2	T
Norra salehomaar	Nephrops norvegicus	Funktsionaalne üksus	Q0	M0	Y
Harilikud süvameregarneelid	Pandalus borealis	IIIa, IVa idaosa/IVa	R2	Q1	T
Atlandi merilest	Pleuronectes platessa	IV/VIId	Q2	M1	Y
Süsikas	Pollachius virens	IV, IIIa, VI	Q2	M1	Y
Harilik kammeljas	Psetta maxima	IV, VIId	Q2	M1	T
Ogarai	Raja clavata	IV, VIId	Z2	R2	T
Tähtrai	Raja radiata	IV, VIId	Z2	R2	T
Kägurai	Raja naevus	IV, VIId	Z2	R2	T
Tähnikrai	Raja montagui	IV, VIId	Z2	R2	T
Muud raid	Rajidae	IV, VIId	Z2	R2	T
Makrell	Scomber scombrus	IIIa, IVbc, VIId	Q2	M1	T
Silekammeljas	Scopthalmus rhombus	IV, VIId	Q2	M1	T
Merikeel	Solea solea	IV/VIId	Q2	M1	Y
Kilu	Sprattus sprattus	IV	Q1	M1	T
Stauriidid	Trachurus spp.	IIa, IVa, Vb, VIa, VIIa–c, e–k, VIIIabde/IIIa, IVbc, VIId	Z2	R2	T
Tursik	Trisopterus esmarki	IV	Q1	M1	Y
Kirde-Atlandi ja La Manche'i lääneosa ICES V, VI, VII (d välja arvatud), VIII, IX, X, XII, XIV püügipiirkond
Klaasangerjas	Anguilla anguilla	Kõik püügipiirkonnad	Q2	M1
Täiskasvanud harilik angerjas	Anguilla anguilla	Kõik püügipiirkonnad	Q2	M1
Kudemisrännet alustanud harilik angerjas	Anguilla anguilla	Kõik püügipiirkonnad	Q2	M1
Süsisabad	Aphanopus spp.	IXa, X	Q2	Q3	T
Hõbekalad	Argentina spp.	Kõik püügipiirkonnad	Z2	R2	T
Limapead	Beryx spp.	X	R2	Q2	T
Krabi	Cancer pagurus	Kõik püügipiirkonnad	Z2	Y2	T
Kare ogahai	Centrophorus granulosus	Kõik püügipiirkonnad	Y2	M4	T
Hall lühiogahai	Centrophorus squamosus	Kõik püügipiirkonnad	Y2	M4	T
Portugali süvahai	Centroscymnus coelolepis	Kõik püügipiirkonnad	Y2	M4	T
Heeringas	Clupea harengus	VIa/VIa N/VIa S, VIIbc/VIIa/VIIj	Q2	M1	Y
Harilik meriangerjas	Conger conger	X	R2	Q2	T
Kalju-tömppeakala	Coryphaenoides rupestris	Kõik püügipiirkonnad	Y2	Q2	T
Kiviahvenad	Dicentrarchus labrax	Kõik püügipiirkonnad, IX välja arvatud	Y2	Q2	T
Anšoovis	Engraulis encrasicolus	VIII	Q2	M1	T
Anšoovis	Engraulis encrasicolus	IXa (ainult Cádiz)	Q2	M2	T
Tursk	Gadus morhua	Vb, VI, XII, XIV	Y2	Q2	Y
Tursk	Gadus morhua	Va/Vb/VIa/VIb/VIIa/VIIb–k/VIII	Q2	M2	T
Sinisuu-liftahven	Helicolenus dactylopterus	IXa, X	Q2	M2	T
Homaar	Homarus gammarus	Kõik püügipiirkonnad	Z2	Y2	T
Atlandi karekala	Hoplostethus atlanticus	Kõik püügipiirkonnad	Z2	Y2	T
Nelitäpp-kenakammeljas	Lepidorhombus boscii	VIIIc, IXa	Q2	M2	T
Kammellased	Lepidorhombus whiffiagonis	VI/VII, VIIIabd	Q2	M2	Y
Kammellased	Lepidorhombus whiffiagonis	VIIIc, IXa	Q2	M2	T
Harilik ebakalmaar	Loligo vulgaris	VIIIc, IXa	Y2	Q2	T
Mustkõht-merikurat	Lophius budegassa	IV, VI/VIIe–k, VIIIabd/VIIIc, IXa	Q2	M2	T
Euroopa merikurat	Lophius piscatorius	IV, VI/VIIb–k, VIIIabd/VIIIc, IXa	Q2	M2	T
Kilttursk	Melanogrammus aeglefinus	Va/Vb, VI, XII, XIV	Y2	Q2	Y
Kilttursk	Melanogrammus aeglefinus	VIa/VIb/VIIa/VIIb–k	Q2	M2	Y
Merlang	Merlangius merlangus	Vb/VIa/VIb/VIIa/VIIe–k	Q2	M2	Y
Merlang	Merlangius merlangus	VIII/IX, X	Y2	Q2	T
Merluus	Merluccius merluccius	IIIa, IV, VI, VII, VIIIab/VIIIc, IXa	Q2	M2	Y
Põhjaputassuu	Micromesistius poutassou	I–IX, XII, XIV	Q2	M1	T
Sinine molva	Molva dypterygia	X	R2	Q2	T
Harilik molva	Molva molva	Kõik püügipiirkonnad	Y2	Q2	T
Vahemere meripoisur	Mullus surmuletus	Kõik püügipiirkonnad	Z2	Y2	T
Norra salehomaar	Nephrops norvegicus	Funktsionaalne üksus	Q0	M0	Y
Kaheksajalg	Octopus vulgaris	VIIIc, IXa	Y2	Q2	T
Viburhännak	Parapenaeus longirostris	IXa	Y2	Q2	T
Niituimlutsud	Phycis phycis	X	Q2	M2	T
Atlandi merilest	Pleuronectes platessa	VIIa/VIIe/VIIfg	Q2	M2	Y
Süsikas	Pollachius virens	Va/Vb/IV, IIIa, VI	Q2	M2	T
Süsikas	Pollachius virens	VII, VIII, IX, X	Y2	Q2	T
Ameerika vrakkahven	Polyprion americanus	X	Y2	Q2	T
Blondrai	Raja brachyura	Kõik püügipiirkonnad	Y2	Q2	T
Ogarai	Raja clavata	Kõik püügipiirkonnad	Y2	Q2	T
Tähnikrai	Raja montagui	Kõik püügipiirkonnad	Y2	Q2	T
Kägurai	Raja naevus	Kõik püügipiirkonnad	Y2	Q2	T
Muud raid	Rajidae	Kõik püügipiirkonnad	Y2	Q2	T
Süvalest	Reinhardtius hippoglossoides	V, VI, XII, XIV	Y2	Q2	T
Sardiin	Sardina pilchardus	VIIIabd/VIIIc, IXa	Q2	M1	T
Jaapani makrell	Scomber japonicus	VIII, IX	Y2	R2	T
Makrell	Scomber scombrus	II, IIIa, IV, V, VI, VII, VIII, IX/VIIIc, IXa	Q2	M1	T
Meriahvenad	Sebastes spp.	V, VI, XII, XIV	Q2	M2	T
Seepia	Sepia officinalis	VIIIc, IXa	Y2	Q2	T
Merikeel	Solea solea	VIIa/VIIe/VIIfg/VIIIab	Q2	M2	T
Merikeel	Solea solea	VIIbc/VIIhk/IXa	Y2	Q2	T
Merikogerlased	Sparidae	VIIIc, IXa, X	Y2	Q2	T
Sinistauriid	Trachurus picturatus	X	Q2	M2	T
Harilik stauriid	Trachurus trachurus	IIa, IVa, Vb, VIa, VIIa–c, e–k, VIIIabde/VIIIc, IXa/X	Q2	M1	T
Tursik	Trisopterus luscus	VIIIc, IXa	Y2	Q2	T
Vahemeri
Klaasangerjas	Anguilla anguilla	Kõik püügipiirkonnad	Q2	M1
Täiskasvanud harilik angerjas	Anguilla anguilla	Kõik püügipiirkonnad	Q2	M1
Kudemisrännet alustanud harilik angerjas	Anguilla anguilla	Kõik püügipiirkonnad	Q2	M1
Hiidlehthännak	Aristeomorpha foliacea	1.3, 2.2, 3.1	Q6	M6	T
Punakas aristiid	Aristeus antennatus	1.1, 1.3, 2.2, 3.1	Q6	M6	T
Suursilm-kuldvöötahven	Boops boops	1.3, 2.1, 2.2, 3.1	Y6	Q6	T
Harilik kuldmakrell	Coryphaena hippurus	Kõik püügipiirkonnad	Y6	Q6
Väike kuldmakrell	Coryphaena equiselis	Kõik püügipiirkonnad	Z6	R6
Kiviahvenad	Dicentrarchus labrax	1, 2	Y6	Q6	T
Väike muskuspolüüp	Eledone cirrosa	Kõik püügipiirkonnad	Y6	Q6	T
Harilik muskuspolüüp	Eledone moschata	Kõik püügipiirkonnad	Y6	Q6	T
Anšoovis	Engraulis encrasicolus	Kõik püügipiirkonnad	Q6	M6	T
Hall merikukk	Eutrigla gurnardus	1.3, 2.2, 3.1	Y6	Q6	T
Kalmaarilised	Illex spp., Todarodes spp.	1.3, 2.1, 2.2, 3.1	Q6	M6	T
Purikalalased	Istiophoridae	Kõik püügipiirkonnad	Q5	Q4	T
Harilik ebakalmaar	Loligo vulgaris	1.3, 2.2, 3.1	Y6	Q6	T
Mustkõht-merikurat	Lophius budegassa	1.1, 1.3, 2.2, 3.1	Q6	M6	T
Euroopa merikurat	Lophius piscatorius	1.1, 1.3, 2.2, 3.1	Q6	M6	T
Merluus	Merluccius merluccius	Kõik püügipiirkonnad	Q6	M6	T
Kefaallased	Mugilidae	1.3, 2.1, 2.2, 3.1	Q6	M6	T
Kefaal	Mullus barbatus	Kõik püügipiirkonnad	Q6	M6	T
Vahemere meripoisur	Mullus surmuletus	Kõik püügipiirkonnad	Q6	M6	T
Norra salehomaar	Nephrops norvegicus	1.3, 2.1, 2.2, 3.1	Q6	M6	T
Kaheksajalg	Octopus vulgaris	Kõik püügipiirkonnad	Q6	M6	T
Besuugo	Pagellus erythrinus	1.1, 1.2, 2.1, 2.2, 3.1	Y6	Q6	T
Viburhännak	Parapenaeus longirostris	1.1, 1.3, 2.2, 3.1	Q6	M6	T
Karamot-viburhännak	Penaeus kerathurus	3.1	Y6	Q6	T
Ogarai	Raja clavata	1.3, 2.1, 2.2, 3.1	Y6	Q6	T
Peegelrai	Raja miraletus	1.3, 2.1, 2.2, 3.1	Y6	Q6	T
Atlandi pelamiid	Sarda sarda	Kõik püügipiirkonnad	Q5	Q4	T
Sardiin	Sardina pilchardus	Kõik püügipiirkonnad	Q6	M6	T
Makrellid	Scomber spp.	1.3, 2.2, 3.1	Y6	Q6	T
Hailaadsed	Hailaadsed Selachii	Kõik püügipiirkonnad	Q5	Q4	T
Seepia	Sepia officinalis	1.3, 2.1, 3.1	Q6	M6	T
Merikeel	Solea vulgaris	1.2, 2.1, 3.1	Y6	Q6	T
Kuld-merikoger	Sparus aurata	1.2, 3.1	Y6	Q6	T
Ahvenalised	Spicara spp.	1.3, 2.1, 2.2, 3.1	Y6	Q6	T
Harilik ritsikvähk	Squilla mantis	1.3, 2.1, 2.2	Q6	M6	T
Pikkuim-tuun	Thunnus alalunga	Kõik püügipiirkonnad	Q5	Q4	T
Harilik tuun	Thunnus thynnus	Kõik püügipiirkonnad	Q5	Q4	T
Vahemere stauriid	Trachurus mediterraneus	1.1, 1.3, 3.1	Y6	Q6	T
Harilik stauriid	Trachurus trachurus	1.1, 1.3, 3.1	Y6	Q6	T
Ruuge merikukk	Trigla lucerna	1.3, 2.2, 3.1	Y6	Q6	T
Veenuskarplased	Veneridae	2.1, 2.2	Q6	M6	T
Mõõkkala	Xiphias gladius	Kõik püügipiirkonnad	Q5	Q4	T
NAFO püügipiirkonnad
Tursk	Gadus morhua	2J3KL	Y2	Q2	Y
Tursk	Gadus morhua	3M	Y2	Q2	Y
Tursk	Gadus morhua	3NO	Y2	Q2	Y
Tursk	Gadus morhua	3Ps	Y2	Q2	T
Tursk	Gadus morhua	SA 1	Y2	Q2	Y
Pikklest	Glyptocephalus cynoglossus	3NO	Y2	Q2	T
Harilik karelest	Hippoglossoides platessoides	3LNO	Y2	Q2	T
Harilik karelest	Hippoglossoides platessoides	3M	Y2	Q2	T
Ruske soomuslest	Limanda ferruginea	3LNO	Y2	Q2	T
Pikksabalased	Macrouridae	SA 2 + 3	Y2	Q2	T
Harilikud süvameregarneelid	Pandalus spp.	3M	Q2	M2	Y
Raid	Raja spp.	SA 3	Y2	Q2	T
Süvalest	Reinhardtius hippoglossoides	3KLMNO	Y2	Q2	Y
Süvalest	Reinhardtius hippoglossoides	SA 1	Y2	Q2	T
Meriahvenad	Sebastes spp.	3M	Y2	Q2	Y
Meriahvenad	Sebastes spp.	3LN	Y2	Q2	Y
Meriahvenad	Sebastes spp.	3O	Y2	Q2	Y
Meriahvenad	Sebastes spp.	SA 1	Y2	Q2	Y
Siirdekalad, Atlandi ookean, India ookean, Vaikne ookean
Makrelltuunid	Auxis spp.		Y	M4	Y
Atlandi väiketuun	Euthynnus alleteratus		Y	M4	Y
Purikalalased	Istiophoridae		Y	M4	Y
Atlandi makohai	Isurus oxyrinchus		Y	M4	T
Vööttuun	Katsuwonus pelamis		M5	M4	T
Harilik heeringahai	Lamna nasus		Y	M4	T
Sinihai	Prionace glauca		Y	M4	T
Atlandi pelamiid	Sarda sarda		Y	M4	Y
Ogahailased	Squalidae		Y	M4	Y
Pikkuim-tuun	Thunnus alalunga		M5	M4	T
Kulduim-tuun	Thunnus albacares		M5	M4	Y
Suursilm-tuun	Thunnus obesus		M5	M4	Y
Harilik tuun	Thunnus thynnus		M5	M4	T
Mõõkkala	Xiphias gladius		M5	M4	T
CECAF FAO 34
Süsisaba	Aphanopus carbo	Madeira	Q2	M2	T
Merluus	Merluccius spp.	Atlandi ookeani kesk- ja idaosa	Q6	M6	T
Kaheksajalg	Octopus vulgaris	Atlandi ookeani kesk- ja idaosa	Q4	M4	T
Viburhännak	Parapeneus longirostris	Atlandi ookeani kesk- ja idaosa	Q2	M2	T
Viburhännak	Penaeus notialis	Atlandi ookeani kesk- ja idaosa	Q3	M3	T
Sardiin	Sardina pilchardus	Atlandi ookeani kesk- ja idaosa	Q5	M5	T
Makrell	Scomber japonicus	Madeira	Q2	M2	T
Stauriidid	Trachurus spp.	Madeira	Q2	M2	T
WECAF
Punakas riffahven	Lutjanus purpureus	Prantsuse Guajaana ZEE	Y6	Q7	T
Õrn viburhännak	Penaeus subtilis	Prantsuse Guajaana ZEE	M6	M7	T

XIII liide

Laiendatud programmi valikuliste liikide loetelu

Liigid		Püügipiirkond/varu	Valim
ICES I ja II püügipiirkond
Süvalest	Reinhardtius hippoglossoides	I, II	Y3
Põhjameri (Skagerrak) ICES IIIa püügipiirkond (põhjaosa)
Harilik soomuslest	Limanda limanda	IIIa N	R2
Merlang	Merlangius merlangus	IIIa N	R2
Ogahailased	Squalidae	IIIa N	Z3
ICES III püügipiirkond (v.a Skagerrak), k.a Läänemeri
Siiad	Coregonus lavaretus	IIId	R2
Harilik haug	Esox lucius	IIId	R2
Harilik soomuslest	Limanda limanda	IIIa S, IIIb–d	R2
Kilttursk	Melanogrammus aeglefinus	IIIa S	R2
Merlang	Merlangius merlangus	IIIa S	R2
Ahven	Perca fluviatilis	IIId	R2
Atlandi merilest	Pleuronectes platessa	IIIb–d	R2
Süsikas	Pollachius virens	IIIa S	R2
Harilik kammeljas	Psetta maxima	IIIb–d	R2
Harilik koha	Stizostedion lucioperca	IIId	R2
Põhjamere ning La Manche'i idaosa ICES IV ja VIId püügipiirkond
Merihundid	Anarhichas spp.	IV	Z3
Meriluts	Brosme brosme	IV, IIIa	Z3
Pikklest	Glyptocephalus cynoglossus	IV	Z3
Sinisuu-liftahven	Helicolenus dactylopterus	IV	Z3
Harilik soomuslest	Limanda limanda	IV, VIId	Z2
Põhja-pikksaba	Macrourus berglax	IV, IIIa	Z3
Sinine molva	Molva dypterygia	IV, IIIa	Z3
Molva	Molva molva	IV, IIIa	Z3
Suur kammkarp	Pecten maximus	VIId	Z2
Niituimlutsud	Phycis phycis	IV	Z3
Süvalest	Reinhardtius hippoglossoides	IV	Z3
Lõhe	Salmo salar	IV	Z0
Meriahvenad	Sebastes spp.	IV	Z3
Süvavee haid	Hailaadsed Selachii	IV	Z3
Väikesed haid	Hailaadsed Selachii	IV, VIId	Z3
Harilikud ogahaid	Squalus acanthias	IV, VIId	Z3
Kirde-Atlandi ja La Manche'i lääneosa ICES V, VI, VII (v.a d), VIII, IX, X, XII, XIV püügipiirkond
Süsisabad	Aphanopus spp.	kõik püügipiirkonnad, IXa ja X välja arvatud	Z2
Kotkaskala	Argyrosoma regius	kõik püügipiirkonnad	Z2
Limapead	Beryx spp.	kõik püügipiirkonnad, X välja arvatud	Z2
Vampumteod	Busycon spp.	kõik püügipiirkonnad	Y2
Harilik meriangerjas	Conger conger	kõik püügipiirkonnad, X välja arvatud	Y2
Kiviahvenad	Dicentrarchus labrax	IX	Y2
Pikklest	Glyptocephalus cynoglossus	VI, VII	Y2
Sinisuu-liftahven	Helicolenus dactylopterus	kõik püügipiirkonnad, IXa ja X välja arvatud	Z2
Harilik ebakalmaar	Loligo vulgaris	kõik püügipiirkonnad, VIIIc ja IXa välja arvatud	Y2
Moiva	Mallotus villosus	XIV	Y2
Lestlased	Microchirus variegatus	kõik püügipiirkonnad	Y2
Väikesuulest	Microstomus kitt	kõik püügipiirkonnad	Z2
Sinine molva	Molva dypterygia	kõik püügipiirkonnad, X välja arvatud	Y2
Kaheksajalg	Octopus vulgaris	kõik püügipiirkonnad, VIIIc ja IXa välja arvatud	Z2
Harilikud süvameregarneelid	Pandalus spp.	kõik püügipiirkonnad	Z2
Niituimlutsud	Phycis phycis	kõik püügipiirkonnad, X välja arvatud	Z2
Atlandi merilest	Pleuronectes platessa	VIIbc/VIIhk/VIII, IX, X	Y2
Pollak	Pollachius pollachius	kõik püügipiirkonnad	Y2
Lõhe	Salmo salar	kõik püügipiirkonnad	Z0
Seepia	Sepia officinalis	kõik püügipiirkonnad, VIIIc ja IXa välja arvatud	Z2
Kaunkarbid	Solen spp.	kõik püügipiirkonnad	Z2
Merikogerlased	Sparidae	kõik püügipiirkonnad, VIIIc, IXa ja X välja arvatud	Z2
Harilik ogahai	Squalus acanthias	kõik püügipiirkonnad	Y2
Vahemere stauriid	Trachurus mediterraneus	VIIIc, IXa	Y2
Tursikud	Trisopterus spp.	kõik püügipiirkonnad, VIIIc ja IXa välja arvatud	Z2
Muud süvamereliigid	Muud süvamereliigid	kõik püügipiirkonnad	Z2
Vahemeri
Põhjaputassuu	Micromesistius poutassou	1.1, 3.1	Y6
NAFO püügipiirkonnad
Harilikud süvameregarneelid	Pandalus spp.	3LN	Y2
CECAF FAO 34
Anšoovis	Engraulis encrasicolus		Y7
Lintuim	Lepidopus caudatus	Mauritaania	Y7
Harilik ebakalmaar	Loligo vulgaris	Atlandi ookeani kesk- ja idaosa	Y7
Pelamiid	Sarda sarda	Mauritaania	Q7
Ümar sardinell	Sardinella aurita	Mauritaania, Atlandi ookeani kesk- ja idaosa	Y7
Madeira sardinell	Sardinella maderensis	Mauritaania, Atlandi ookeani kesk- ja idaosa	Y7
Jaapani makrell	Scomber japonicus	Mauritaania	Y7
Seepia	Sepia hierredda	Atlandi ookeani kesk- ja idaosa	Y7
Merikogerlased, kiviahvenlased, urisejalased	Sparidae, Serranidae, Haemulidae	Atlandi ookeani kesk- ja idaosa	Y7
Harilik stauriid	Trachurus trachurus	Mauritaania	Y7
Cunene stauriid	Trachurus trecae	Mauritaania	Y7
Lintuim	Trichiuridae		Y7
CCAMLR FAO 58
Haugjääkala	Champsocephalus gunnari	Kerguelen	Y6
Patagoonia kihvkala	Dissostichus eleginoides	Kerguelen	Y6
Pikksabalased	Macrouridae	Kerguelen, Crozet	Y6
Hall nototeenia	Notothenia squamifrons	Kerguelen	Y6
Raid	Raja spp.	Kerguelen, Crozet	Y6
Atlandi ookeani edelaosa FAO 41
Patagoonia kihvkala	Dissostichus eleginoides	Argentina/Ühendkuningriik	Y7
Lõunakongrio	Genypterus blacodes	Argentina/Ühendkuningriik	Y7
Argentiina lühiuimkalmaar	Illex argentinus	Argentina/Ühendkuningriik	Q7
Patagoonia ebakalmaar	Loligo gahi	Argentina/Ühendkuningriik	Q7
Pikksabalased	Macrourus spp.	Argentina/Ühendkuningriik	Y7
Argentiina piitsmerluus	Macruronus magellanicus	Argentina/Ühendkuningriik	Y7
Uusmeremaa merluus	Merluccius australis	Argentina/Ühendkuningriik	Y7
Argentiina merluus	Merluccius hubbsi	Argentina/Ühendkuningriik	Q7
Lõunaputassuu	Micromesistius australis	Argentina/Ühendkuningriik	Y7
Nototeenialased	Notothenia spp., Patagonotothen spp.	Argentina/Ühendkuningriik	Y7
Patagoonia nototeenia	Salilota australis	Argentina/Ühendkuningriik	Y7
Angola FAO 47
Punavööt-aristiid	Aristeus varidens	Angola	Q7
Roosa süvahännak	Parapenaeus longirostris	Angola	Q7
Viburhännakud	Penaeus spp.	Angola	Q7

XIV liide (G osa)

Uuringute loetelu (miinimum- ja laiendatud programm)

Uuringu nimetus	Püügipiirkond	Ajavahemik	Põhieesmärgid (liigid jms)	Uuringukoormus		Prioriteet
Uuringu nimetus	Püügipiirkond	Ajavahemik	Põhieesmärgid (liigid jms)	Päevad	Traalitõmbed	Prioriteet
ICES III püügipiirkond, k.a Läänemeri
BITS esimene/neljas kvartal	IIIaS, IIIb–d	Esimene ja neljas kvartal	Tursk ja muud põhjalähedased liigid	129–157	510	1
IBTS esimene/kolmas kvartal	IIIa	Esimene ja kolmas kvartal	Kilttursk, tursk, süsikas, heeringas, kilu, merlang, makrell, tursik	22–26	95	1
Heeringa akustiline uuring	IIIa ja IIIb–d	Kolmas ja neljas kvartal	Heeringas, kilu	60–74	180	1
Kilu akustiline uuring	IIIc–d	Teine kvartal	Kilu	32–39	85	1
Heeringavastsete uuring	IIIc	Teine kvartal	Heeringavastsed	54–66	400	2
Saksa lestaliste uuring	IIIc	Kolmas kvartal	Lest	24–30	20	2
Põhjameri ning La Manche'i idaosa ja II püügipiirkond
IBTS esimene kvartal	IV, IIIa	Esimene kvartal	Kilttursk, tursk, süsikas, heeringas, kilu, merlang, makrell, tursik	117–143	360	1
Atlandi-skandinaavia heeringa uuring	IIa	Mai	Heeringas, põhjaputassuu	27–33	90 + kontroll	1
IBTS kolmas kvartal	IV, IIIa	Kolmas kvartal	Kilttursk, tursk, süsikas, heeringas, kilu, merlang, makrell, tursik	117–143	360	1
Põhjamere heeringa akustiline uuring	IV, IIIa	Juuli	Heeringas, kilu	68–83	150 + kontroll	1
Piimtraalide uuring	IVb, IVc, VIId	Kolmas kvartal	Atlandi merilest, merikeel	50–62	280	1
Merikeele võrgukatsepüügid	IVb, IVc	Kolmas kvartal	Merikeel, atlandi merilest	14–17	60	1
Põhjalähedaste noorjärkude uuring	Põhjamere rannikud	Kolmas ja neljas kvartal	Atlandi merilest, merikeel, krevetid	117–143	1 000	1
Heeringavastsete uuring	IV, VIId	Esimene ja neljas kvartal	Heeringa- ja kiluvastsed	37–45	390	2
Süvalesta uuring	IIb slopes	Oktoobrikuu alates aastast 1997	Süvalest	27–33	120, 300–750 m sügavuselt	2
Homaaride videouuring	IVa, IVb	Esimene ja neljas kvartal	Homaarid	17–21	90	2
La Manche'i põhjakalade uuring	VIId	Neljas kvartal	Merlang, tursk, tursik, atlandi merilest, merikukk, merikogerlane, meripoisur	27–33	100	2
Saksa tursa uuring	Helgolandi laht	Esimene ja neljas kvartal	Tursk, merlang, atlandi merilest ja harilik soomuslest	14–18	70	2
Makrelli marja uuring	IV	Mai-juuli (igal kolmandal aastal)	Makrelli marja toodang	14	130	1
Atlandi ookeani kirdeosa ning La Manche'i lääneosa
Lääne IBTS neljas kvartal	VIa, VII, VIII, IXa	Oktoober–november	Põhjakalade uuring (päristursalised ja pelaagilised liigid), arvukuse indeksid	149–182	580	1
ISBCBTS	VIIa, f, g,	September	Merikeel, atlandi lest	22–26	120	1
Makrelli/hariliku stauriidi marja uuring	VIa, VII, VIII, IXa	Jaanuar–juuli (igal kolmandal aastal)	Makrelli/hariliku stauriidi marja toodang	252–308	1 750 planktoni-/ 50 põhjatraali	1
Kudeva/kude-eelse heeringa akustiline uuring	VIa, VIIa, g	Juuli, september, november, märts, jaanuar	Heeringas, kilu	126–154	Akustiline kontroll	1
Sardiini, anšoovise, hariliku stauriidi akustiline uuring	VIII + IX	Märts/aprill/mai	Sardiini, anšoovise, makrelli, hariliku stauriidi arvukuse indeksid	77–95	140	1
BIOMAN	VIII	Mai	Anšoovise kudemarja biomass (päevane marjatoodang)	18–22	600/20 pelaagilist traalitõmmet	1
Meriahvena uuring	Irmingeri meri	Juuni (iga kahe aasta tagant)	Meriahvena arvukus, vanus	24–30	20	1
Sardiini DEPM	VIIIc, IXa	Kevad (VIII), talv (IX), iga kolme aasta tagant	Sardiini kudemarja biomass ja CUFES kasutamine hinnangute parandamiseks	108–132	1 200	1
WCBTS	VIIe	Oktoober	Merikeel, atlandi merilest, euroopa merikurat, väikesuulest	7–9	55	1
Põhjaputassuu uuring	VI, VII	Märts–aprill	Põhjaputassuu	40	80	1
RESSGASC	VIIIa, b	Mai + oktoober	Arvukuse indeksid, merluusi ja merikeele vette tagasi lastud saak	22–26	70	2
Homaaride videouuring	VIa		Homaarid (varjepaikade loendus)	28–34	200	2
Marjatoodangu uuring	VIIa	Jaanuar–mai (iga viie aasta tagant)	Marjatoodang (põhjakala)	58–70	800	2
DARD põhjakala	VIIa	Märts	Põhjakalade uuring (päristursalised ja pelaagilised liigid)	9–11	45	2
DARD heeringavastsed	VIIa	November	Vastsete indeksid: heeringas	5–6	60	2
DARD MIK-võrk	VIIa	Mai/juuni	Pelaagilised noorjärkude näitajad: päristursalised	5–6	45	2
DARD homaarid	VIIa	Aprill + august	Levimus ja bioloogia: homaarid	14–18	80	2
Atlandi merilesta noorjärkude uuring	VIIa	Mai	Atlandi merilesta noorjärgud	6–8	25	2
Homaarid	VIIa	Juuni	Homaaride ökoloogia	6–8	25	2
Tursa märgistamine	VIIa, b, VIa–b	Märts	Tursk	9–11	30	2
Marja ja vastsete uuring	VI	Aprill	Põhjakala (päristursalised)	25–31	70	2
ARSA	IXa	Märts	Põhjakalavarude arvukuse indeksid	15–19	50	2
Sardiini akustiline uuring (SAR)	IXa	November	Arvukuse indeksid, varude uuenemine	23–29	40	2
Homaarid	IXa	Juuni	Homaaride arvukuse indeksid/homaaride varude uuenemine	15–19	60	2
Põhjakalade uuring suvel	IXa	Juuli/august	Merluusi, hariliku stauriidi, makrelli arvukus	23–28	65	2
Süvamerekalade uuring	IXa	August/september	Süvamerevarude arvukuse indeksid	41–50	130	2
ARQDAÇO	X	Aprill/mai	Sinisuu-liftahvena, niituimlutsude, limapeade, hariliku meriangerja ja merikogerlaste arvukus	41–50	35	2
DEEP	X	Neljas kvartal	Levimus ja arvukus	27–33	25	2
PELAGICOS	X	Kolmas kvartal	Tuuni ja haide levimus ja arvukus	27–33	25	2
Gröönimaa põhjakalade uuring	ICES XIV, NAFO SA1	September/oktoober	Sihtliigi tursa ja muude liikide levimus, arvukus, biomass ja varude uuenemine	42–52	70, 400 m sügavuseni	2
IBTS (WCGFS)	VIIe–k, VIIIa	Märts	Põhjakalade uuring (päristursalised + pelaagilised liigid)	27–33	80	2
Šotimaa läänerannik, kalade noorjärkude uuring	VIa, VIIa	Märts	Päristursalised, heeringas, makrell	19–23	60	2
Rockall-uuring	VIb	September (iga kahe aasta tagant)	Kilttursk	12–14	40	2
Süvamereuuring	VIa	September (iga kahe aasta tagant)	Süvamereliikide arvukus	14	35	2
Porcupine'i põhjakalade uuring	VIIb, c, j, k	Kolmas kvartal	Merluus, merikurat, kammellased	30	90	2
Vahemeri
MEDITS	37(1, 2, 3.1)	Teine kvartal	30 liiki	320–391	1 100	1
PELMED	37(2)	Juuni–juuli	Sardiin, anšoovis (arvukuse indeksid)	23–28	15	2
GRUND	37(1, 2)		10 sihtliigi bioloogilised andmed	81–99	1 080	2
ANŠOOVIS	37(3.1)		Anšoovise arvukuse hindamine	11–13	110	2
ECOMED	37(1)	November–detsember	Sardiin, anšoovis (arvukuse indeksid)	27–33	55	2
SARDIIN	37(3.1, 2.2)		Sardiini arvukuse hindamine	27–33	110	2
NAFO püügipiirkond
Flemish Capi põhjakalade uuring	3M	Juuli alates 1988	Tursk, harilik karelest, meriahven, süvalest, põhja-pikksaba, viburhännak	30–36	120 kuni 750 m sügavuseni	1
3NO põhjakalade uuring	3NO	Aprill/mai alates 1995	Ruske soomuslest, harilik karelest, tursk, meriahven, süvalest, põhja-pikksaba	27–33	120/kuni 1 250 m	2
India ookean ja Atlandi ookean, Vahemeri
Tuuni märgistamine (ainult hindamiseks)	India ookean ja Atlandi ookean, Vahemeri		Suursilm-tuun, harilik tuun, mõõkkala			1
Tuuni märgistamine (ainult hindamiseks)	India ookean ja Atlandi ookean, Vahemeri		Kulduim-tuun, vööttuun, pikkuim-tuun			2

XV liide (H jagu)

Vanuse ja pikkuse valikuuringu kava (miinimum- ja laiendatud programm)

Liigid		Püügipiirkond/varu	M/O	Pikkus	Vanus
ICES I ja II püügipiirkond
Angerjas	Anguilla anguilla	I, II	M	A2	A2
Atlandi-skandinaavia heeringas	Clupea harengus	IIa, V	M	F3	F4
Tursk	Gadus morhua	I, II	M	D3	E4
Kilttursk	Melanogrammus aeglefinus	I, II	M	D3	E4
Põhjaputassuu	Micromesistius poutassou	I-IX, XII, XIV	M	F3	F3
Harilik süvameregarneel	Pandalus borealis	I, II	M	D2	Ei kohaldata
Süsikas	Pollachius virens	I, II	M	D2	E3
Süvalest	Reinhardtius hippoglossoides	I, II	O	F3	F3
Meriahven	Sebastes spp.	I, II	M	E2	E2
Harilik stauriid	Trachurus trachurus	IIa, IVa, Vb, VIa, VIIa-c,e-k, VIIIabde	M	F3	F4
Põhjameri (Skagerrak) ICES IIIa (põhjaosa)
Tobiad	Ammodytidae	IIIa N	M	F3	F3
Angerjas	Anguilla anguilla	IIIa N	M	A2	A2
Heeringas	Clupea harengus	IV, VIId, IIIa/22–24, IIIa	M	F2	F2
Tursk	Gadus morhua	IV, VIId, IIIa	M	C3	C4
Harilik soomuslest	Limanda limanda	IIIa N	O	C3	C3
Kilttursk	Melanogrammus aeglefinus	IV, IIIa	M	C3	C3
Merlang	Merlangius merlangus	IIIa N	O	C3	C3
Merluus	Merluccius merluccius	IIIa, IV, VI, VII, VIIIab	M	C3	C3
Põhjaputassuu	Micromesistius poutassou	I-IX, XII, XIV	M	F3	F3
Norra salehomaar	Nephrops norvegicus	Funktsionaalne üksus	M	C1	Ei kohaldata
Harilikud süvameregarneelid	Pandalus borealis	IIIa, IVa idaosa	M	C0	Ei kohaldata
Atlandi merilest	Pleuronectes platessa	IIIa	M	C3	C3
Süsikas	Pollachius virens	IV, IIIa, VI	M	C3	C3
Makrell	Scomber scombrus	IIIa, IVbc, VIId	M	E3	E3
Merikeel	Solea solea	IIIa	M	B3	B3
Kilu	Sprattus sprattus	IIIa	M	F2	F2
Ogahailased	Squalidae	IIIa N	O	C4	Ei kohaldata
Tursik	Trisopterus esmarki	IV, IIIa	M	F3	F3
ICES III püügipiirkond (v.a Skagerrak), k.a Läänemeri
Angerjas	Anguilla anguilla	IIIa (a N välja arvatud)	M	A2	A2
Heeringas	Clupea harengus	22-24/25-29, 32/30/31/Riia laht	M	F2	F2
Harilik siig	Coregonus lavaretus	IIId	O	C3	C3
Harilik haug	Esox lucius	IIId	O	C3	C3
Tursk	Gadus morhua	IIIa S	M	C3	C3
Tursk	Gadus morhua	IIIb-d	M	D3	D4
Harilik soomuslest	Limanda limanda	IIIa S, IIIb-d	O	D3	D3
Kilttursk	Melanogrammus aeglefinus	IIIa S	O	C3	C3
Merlang	Merlangius merlangus	IIIa S	O	C3	C3
Merluus	Merluccius merluccius	IIIa, IV, VI, VII, VIIIab	M	C3	C3
Põhjaputassuu	Micromesistius poutassou	I–IX, XII, XIV	M	F3	F3
Norra salehomaar	Nephrops norvegicus	Funktsionaalne üksus	M	C1	Ei kohaldata
Ahven	Perca fluviatilis	IIId	O	C3	C3
Lest	Platichtys flesus	IIIb–d	M	C3	C3
Atlandi merilest	Pleuronectes platessa	IIIa S	M	C3	C3
Atlandi merilest	Pleuronectes platessa	IIIb–d	O	D3	D3
Süsikas	Pollachius virens	IIIa S	O	C3	C3
Harilik kammeljas	Psetta maxima	IIIb–d	O	C3	C3
Lõhe	Salmo salar	IIIb–d, 22-31/32	M	C3	C3
Meriforell	Salmo trutta	IIIb–d	M	C3	C3
Merikeel	Solea solea	IIIa	M	B3	B3
Kilu	Sprattus sprattus	IIIa S	M	F2	F3
Kilu	Sprattus sprattus	IIIb–d	M	G2	G3
Harilik koha	Stizostedion lucioperca	IIId	O	C3	C3
Põhjamere ning La Manche'i idaosa ICES IV ja VIId püügipiirkond
Tobiad	Ammodytidae	IV	M	G3	G3
Angerjas	Anguilla anguilla	IV, VIId	M	A2	A2
Harilik merihunt	Anarhichas spp.	IV	O	C4	C4
Hõbekalad	Argentina spp.	IV	M	F1	F2
Meriluts	Brosme brosme	IV, IIIa	O	C4	C4
Heeringas	Clupea harengus	IV, VIId, IIIa	M	F3	F4
Garneelid	Crangon crangon	IV, VIId	M	E2	Ei kohaldata
Kiviahvenad	Dicentrarchus labrax	IV, VIId	M	D3	D3
Tursk	Gadus morhua	IV, VIId, IIIa	M	D3	D4
Pikklest	Glyptocephalus cynoglossus	IV	O	C4	C4
Sinisuu-liftahven	Helicolenus dactylopterus	IV	O	C4	C4
Nelitäpp-kenakammeljas	Lepidorhombus boscii	IV, VIId	M	E3	E4
Kammellased	Lepidorhombus whiffiagonis	IV, VIId	M	E3	E4
Harilik soomuslest	Limanda limanda	IV, VIId	O	C4	C4
Mustkõht-merikurat	Lophius budegassa	IV, VIId	M	D4	D4
Euroopa merikurat	Lophius piscatorius	IV, VI	M	D4	D4
Põhja-pikksaba	Macrourus berglax	IV, IIIa	O	C4	C4
Kilttursk	Melanogrammus aeglefinus	IV, IIIa	M	D3	D4
Merlang	Merlangius merlangus	IV, VIId	M	E4	D4
Merluus	Merluccius merluccius	IIIa, IV, VI, VII, VIIIab	M	C4	C4
Põhjaputassuu	Micromesistius poutassou	I-IX, XII, XIV	M	F3	F3
Väikesuulest	Microstomus kitt	IV, VIId	M	D4	D4
Sinine molva	Molva dypterygia	IV, IIIa	O	C4	C4
Molva	Molva molva	IV, IIIa	O	C4	C4
Kefaal	Mullus barbatus	IV, VIId	M	D3	D3
Vahemere meripoisur	Mullus surmuletus	IV, VIId	M	D3	D3
Norra salehomaar	Nephrops norvegicus	Funktsionaalne üksus	M	B0	Ei kohaldata
Harilikud süvameregarneelid	Pandalus borealis	IIIa, IVa idaosa/IVa	P	E2	Ei kohaldata
Suur kammkarp	Pecten maximus	VIId	M	D3	Ei kohaldata
Niituimlutsud	Phycis phycis	IV	O	C4	C4
Atlandi merilest	Pleuronectes platessa	IV	M	E3	E4
Atlandi merilest	Pleuronectes platessa	VIId	M	C1	C3
Süsikas	Pollachius virens	IV, IIIa, VI	M	D3	D4
Harilik kammeljas	Psetta maxima	IV, VIId	M	D4	D4
Ogarai	Raja clavata	IV, VIId	M	E4	Ei kohaldata
Tähnikrai	Raja montagui	IV, VIId	M	E4	Ei kohaldata
Kägurai	Raja naevus	IV, VIId	M	E4	Ei kohaldata
Tähtrai	Raja radiata	IV, VIId	M	E4	Ei kohaldata
Muud raid	Rajidae	IV, VIId	M	E4	Ei kohaldata
Süvalest	Reinhardtius hippoglossoides	IV	O	C4	C4
Lõhe	Salmo salar	IV	O	C4	C4
Makrell	Scomber scombrus	IIIa, IVbc, VIId	M	F3	F4
Sile kammeljas	Scophthalmus rhombus	IV, VIId	M	D4	D4
Meriahvenad	Sebastes spp.	IV	O	C4	C4
Süvavee hai	Selachii	IV	O	C4	Ei kohaldata
Väike hai	Selachii	IV, VIId	O	C4	Ei kohaldata
Merikeel	Solea solea	IV	M	D3	D4
Merikeel	Solea solea	VIId	M	C1	C3
Kilu	Sprattus sprattus	IV/VIIde	M	G3	G3
Harilik ogahai	Squalus acanthias	IV, VIId	O	C4	Ei kohaldata
Piikkimakrillit	Trachurus spp.	IIa, IVa, Vb, VIa, VIIa–c, e–k, VIIIabde/IIIa, IVbc, VIId	M	F2	F4
Tursik	Trisopterus esmarki	IV	M	G3	G3
Kirde-Atlandi ja La Manche'i lääneosa ICES V, VI, VII (d välja arvatud), VIII, IX, X, XII, XIV püügipiirkond
Angerjas	Anguilla anguilla	kõik püügipiirkonnad	M	A2	A2
Süsisabad	Aphanopus spp.	kõik püügipiirkonnad, IXa ja X välja arvatud	O	F3	F3
Süsisabad	Aphanopus spp.	IXa, X	M	B2	B4
Hõbekalad	Argentina spp.	kõik püügipiirkonnad	M	F1	F2
Kotkaskala	Argyrosoma regius	kõik püügipiirkonnad	O	F3	F3
Limapead	Beryx spp.	kõik püügipiirkonnad, X välja arvatud	O	F3	F3
Limapead	Beryx spp.	X	M	A3	A4
Vampumteod	Busycon spp.	kõik püügipiirkonnad	O	F3	F3
Taskukrabi	Cancer pagurus	kõik püügipiirkonnad	M	D3	Ei kohaldata
Kare ogahai	Centrophorus granulosus	kõik püügipiirkonnad	M	B4	Ei kohaldata
Hall lühiogahai	Centrophorus squamosus	kõik püügipiirkonnad	M	B4	Ei kohaldata
Portugali süvahai	Centroscymnus coelolepis	kõik püügipiirkonnad	M	B4	Ei kohaldata
Heeringas	Clupea harengus	VIa/VIa N/VIa S, VIIbc/VIIa/VIIj	M	F3	F4
Harilik meriangerjas	Conger conger	kõik püügipiirkonnad, X välja arvatud	O	F3	F4
Harilik meriangerjas	Conger conger	X	M	B4	B4
Kalju-tömppeakala	Coryphaenoides rupestris	kõik püügipiirkonnad	M	F3	C2
Sea kiviahvenad	Dicentrarchus labrax	kõik püügipiirkonnad, IX välja arvatud	M	D3	E4
Kiviahvenad	Dicentrarchus labrax	IX	O	F3	F4
Anšoovis	Engraulis encrasicolus	IXa (ainult Cádiz)	M	E2	F3
Anšoovis	Engraulis encrasicolus	VIII	M	D3	E4
Tursk	Gadus morhua	Va/Vb/VIa/VIb/VIIa/VIIe-k	M	D3	E4
Pikklest	Glyptocephalus cynoglossus	VI, VII	O	F3	F3
Sinisuu-liftahven	Helicolenus dactylopterus	kõik püügipiirkonnad, IXa ja X välja arvatud	O	F3	F2
Sinisuu-liftahven	Helicolenus dactylopterus	IXa, X	M	B3	B4
Homaar	Homarus gammarus	kõik püügipiirkonnad	M	F3	Ei kohaldata
Atlandi karekala	Hoplostethus atlanticus	kõik püügipiirkonnad	M	F3	F3
Nelitäpp-kenakammeljas	Lepidorhombus boscii	VIIIc, IXa	M	C3	E3
Kammellased	Lepidorhombus whiffiagonis	VII, VIIIabd/VIIIc, IXa	M	C3	E3
Harilik ebakalmaar	Loligo vulgaris	kõik püügipiirkonnad, VIIIc ja IXa välja arvatud	O	F3	Ei kohaldata
Harilik ebakalmaar	Loligo vulgaris	VIIIc, IXa	M	B2	Ei kohaldata
Mustkõht-merikurat	Lophius budegassa	IV, VI/VIIb–k, VIIIabd	M	C3	D4
Mustkõht-merikurat	Lophius budegassa	VIIIc, IXa	M	B3	E3
Euroopa merikurat	Lophius piscatorious	IV, VI/VIIb–k, VIIIabd	M	C3	D4
Euroopa merikurat	Lophius piscatorious	VIIIc, IXa	M	B3	E3
Moiva	Mallotus villosus	XIV	O	F3	F3
Kilttursk	Melanogrammus aeglefinus	Va/Vb	M	F4	F4
Kilttursk	Melanogrammus aeglefinus	VIa/VIb/VIIa/VIIb–k	M	E4	E3
Merlang	Merlangius merlangus	VIII/IX, X	M	F3	F4
Merlang	Merlangius merlangus	Vb/VIa/VIb/VIIa/VIIe–k	M	C3	E3
Merluus	Merluccius merluccius	IIIa, IV, VI, VII, VIIIab/VIIIc, IXa	M	C3	E3
Lestlased	Microchirus variegatus	kõik püügipiirkonnad	O	F3	F3
Põhjaputassuu	Micromesistius poutassou	I-IX, XII, XIV	M	F3	F4
Väikesuulest	Microstomus kitt	kõik püügipiirkonnad	O	F3	F3
Sinine molva	Molva dypterygia	kõik püügipiirkonnad, X välja arvatud	O	F3	F4
Sinine molva	Molva dypterygia	X	M	A4	A4
Molva	Molva molva	kõik püügipiirkonnad	M	F3	F4
Vahemere meripoisur	Mullus surmuletus	kõik püügipiirkonnad	M	F3	F3
Norra salehomaar	Nephrops norvegicus	VI funktsionaalne üksus	M	B0	Ei kohaldata
Norra salehomaar	Nephrops norvegicus	VII funktsionaalne üksus	M	B1	Ei kohaldata
Norra salehomaar	Nephrops norvegicus	VIII, IX funktsionaalne üksus	M	A1	Ei kohaldata
Kaheksajalg	Octopus vulgaris	kõik püügipiirkonnad, VIIIc ja IXa välja arvatud	O	F3	Ei kohaldata
Kaheksajalg	Octopus vulgaris	VIIIc, IXa	M	B3	Ei kohaldata
Harilikud süvameregarneelid	Pandalus spp.	kõik püügipiirkonnad	O	F3	Ei kohaldata
Viburhännak	Parapenaeus longirostris	IXa	M	B1	Ei kohaldata
Niituimlutsud	Phycis phycis	kõik püügipiirkonnad, X välja arvatud	O	F3	F3
Niituimlutsud	Phycis phycis	X	M	B3	B4
Atlandi merilest	Pleuronectes platessa	VIIa/VIIe/VIIfg	M	B1	B3
Atlandi merilest	Pleuronectes platessa	VIIbc/VIIh-k/VIII, IX, X	O	F3	F4
Pollak	Pollachius pollachius	kõik püügipiirkonnad	O	F3	F4
Süsikas	Pollachius virens	Va/Vb/IV, IIIa, VI	M	C3	E3
Süsikas	Pollachius virens	VII, VIII	M	F3	F4
Ameerika vrakkahven	Polyprion americanus	X	M	A4	A4
Blondrai	Raja brachyura	kõik püügipiirkonnad	M	F4	Ei kohaldata
Ogarai	Raja clavata	kõik püügipiirkonnad	M	F4	Ei kohaldata
Tähnikrai	Raja montagui	kõik püügipiirkonnad	M	F4	Ei kohaldata
Kägurai	Raja naevus	kõik püügipiirkonnad	M	E4	Ei kohaldata
Muud raid	Rajidae	kõik püügipiirkonnad	M	F4	Ei kohaldata
Süvalest	Reinhardtius hippoglossoides	V, XIV/VI	M	A2	E3
Lõhe	Salmo salar	kõik püügipiirkonnad	O	F3	F3
Sardiin	Sardina pilchardus	VIIIabd/VIIIc, IXa	M	C3	E3
Jaapani makrell	Scomber japonicus	VIII, IX	M	D3	F4
Makrell	Scomber scombrus	II, IIIa, IV, V, VI, VII, VIII, IX (VIIIc ja IXa välja arvatud)	M	F3	F4
Makrell	Scomber scombrus	VIIIc, IXa	M	D4	D4
Meriahvenad	Sebastes spp.	V, VI, XII, XIV	M	C2	E3
Seepia	Sepia officinalis	kõik püügipiirkonnad, VIIIc ja IXa välja arvatud	V	F3	Ei kohaldata
Seepia	Sepia officinalis	VIIIc, IXa	M	B3	Ei kohaldata
Merikeel	Solea solea	VIIa/VIIfg	M	B1	B3
Merikeel	Solea solea	VIIbc/VIIhjk/IXa	M	F3	F4
Merikeel	Solea solea	VIIe	M	C3	D4
Merikeel	Solea solea	VIIIab	M	B1	C3
Kaunkarbid	Solen spp.	kõik püügipiirkonnad	V	F3	Ei kohaldata
Merikogerlased	Sparidae	kõik püügipiirkonnad, VIIIc, IXa ja X välja arvatud	O	F3	F3
Merikogerlased	Sparidae	VIIIc, IXa, X	M	B3	B4
Harilik ogahai	Squalus acanthias	kõik püügipiirkonnad	O	F3	Ei kohaldata
Vahemere stauriid	Trachurus mediterraneus	VIII, IX	O	F3	F4
Sinistauriid	Trachurus picturatus	X	M	B3	C4
Harilik stauriid	Trachurus trachurus	IIa, IVa, Vb, VIa, VIIa–c, e–k, VIIIabde/X	M	F3	F4
Harilik stauriid	Trachurus trachurus	VIIIc, IXa	M	D3	E2
Tursik	Trisopterus luscus	VIIIc, IXa	M	B4	B4
Tursik	Trisopterus spp.	kõik püügipiirkonnad, VIIIc ja IXa välja arvatud	O	F3	F3
Muud süvamereliigid	Muud süvamereliigid	kõik püügipiirkonnad	O	F3	F3
Vahemeri
Angerjas	Anguilla anguilla	kõik püügipiirkonnad	M	A2	A2
Hiidlehthännak	Aristeomorpha foliacea	1.3, 2.2, 3.1	M	B3	Ei kohaldata
Punakas aristiid	Aristeus antennatus	1.1, 1.3, 2.2, 3.1	M	B3	Ei kohaldata
Suursilm-kuldvöötahven	Boops boops	1.3, 2.1, 2.2, 3.1	M	E3	E4
Harilik kuldmakrell	Coryphaena hippurus	kõik püügipiirkonnad	M	B3	B3
Väike kuldmakrell	Coryphaena equiselis	kõik püügipiirkonnad	M	B3	B3
Kiviahvenad	Dicentrarchus labrax	1.2	M	E3	E3
Väike muskuspolüüp	Eledone cirrosa	1.1, 1.3, 2.1, 2.2, 3.1	M	E4	Ei kohaldata
Harilik muskuspolüüp	Eledone moschata	1.3, 2.1, 2.2, 3.1	M	E4	Ei kohaldata
Anšoovis	Engraulis encrasicolus	kõik püügipiirkonnad	M	D3	E4
Hall merikukk	Eutrigla gurnardus	1.3, 2.2, 3.1	M	D3	D3
Kalmaarilised	Illex spp., Todarodes spp.	1.3, 2.1, 2.2, 3.1	M	D3	Ei kohaldata
Purikalalased	Istiophoridae	kõik püügipiirkonnad	M	D2	D2
Harilik ebakalmaar	Loligo vulgaris	1.3, 2.2, 3.1	M	D3	Ei kohaldata
Mustkõht-merikurat	Lophius budegassa	1.1, 1.3, 2.2, 3.1	M	C2	D4
Euroopa merikurat	Lophius piscatorius	1.1, 1.3, 2.2, 3.1	M	C2	D4
Merluus	Merluccius merluccius	kõik püügipiirkonnad	M	C3	D4
Põhjaputassuu	Micromesistius poutassou	1.1, 3.1	O	D3	D3
Kefaallased	Mugilidae	1.3, 2.1, 2.2, 3.1	M	D3	D3
Kefaal	Mullus barbatus	kõik püügipiirkonnad	M	C3	D4
Vahemere meripoisur	Mullus surmuletus	kõik püügipiirkonnad	M	C3	D4
Norra salehomaar	Nephrops norvegicus	1.3, 2.1, 2.2, 3.1	M	B3	Ei kohaldata
Kaheksajalg	Octopus vulgaris	kõik püügipiirkonnad	M	E4	Ei kohaldata
Besuugo	Pagellus erythrinus	1.1, 1.2, 2.1, 2.2, 3.1	M	D3	E4
Viburhännak	Parapenaeus longirostris	1.1, 1.3, 2.2, 3.1	M	C3	Ei kohaldata
Karamot-viburhännak	Penaeus kerathurus	3.1	M	E3	Ei kohaldata
Ogarai	Raja clavata	1.3, 2.1, 2.2, 3.1	M	D3	Ei kohaldata
Peegelrai	Raja miraletus	1.3, 2.1, 2.2, 3.1	M	D3	Ei kohaldata
Atlandi pelamiid	Sarda sarda	kõik püügipiirkonnad	M	E4	E4
Sardiin	Sardina pilchardus	kõik püügipiirkonnad	M	D3	E4
Makrellid	Scomber spp.	1.3, 2.2, 3.1	M	E4	E4
Seepia	Sepia officinalis	1.3, 2.1, 3.1	M	E3	Ei kohaldata
Hailaadsed	Selachii	kõik püügipiirkonnad	M	D2	Ei kohaldata
Merikeel	Solea vulgaris	1.2, 2.1, 3.1	M	E3	E3
Kuld-merikoger	Sparus aurata	1.2, 3.1	M	E3	E3
Ahvenalised	Spicara spp.	1.3, 2.1, 2.2, 3.1	M	E3	E3
Harilik ritsikvähk	Squilla mantis	1.3, 2.1, 2.2	M	E4	Ei kohaldata
Pikkuim-tuun	Thunnus alalunga	kõik püügipiirkonnad	M	C2	C2
Harilik tuun	Thunnus thynnus	kõik püügipiirkonnad	M	C2	C2
Vahemere stauriid	Trachurus mediterraneus	1.1, 1.3, 3.1	M	E3	E4
Harilik stauriid	Trachurus trachurus	1.1, 1.3, 3.1	M	E3	E4
Ruuge merikukk	Trigla lucerna	1.3, 2.2, 3.1	M	D3	D3
Veenuskarplased	Veneridae	2.1, 2.2	M	F3	Ei kohaldata
Mõõkkala	Xiphias gladius	kõik püügipiirkonnad	M	C2	C2
NAFO püügipiirkonnad
Tursk	Gadus morhua	2J 3KL	M	A2	E3
Tursk	Gadus morhua	3M	M	A2	E3
Tursk	Gadus morhua	3NO	M	A2	E3
Tursk	Gadus morhua	3Ps	M	F4	F4
Tursk	Gadus morhua	SA 1	M	F4	F4
Pikklest	Glyptocephalus cynoglossus	3NO	M	A2	A2
Harilik karelest	Hippoglossoides platessoides	3LNO	M	A2	E3
Harilik karelest	Hippoglossoides platessoides	3M	M	A2	E3
Ruske soomuslest	Limanda ferruginea	3LNO	M	A2	A2
Pikksabalased	Macrouridae	SA 2 + 3	M	A2	E3
Harilikud süvameregarneelid	Pandalus spp.	3LN	O	F3	Ei kohaldata
Harilikud süvameregarneelid	Pandalus spp.	3M	M	D2	Ei kohaldata
Raid	Raja spp.	SA 3	M	D2	Ei kohaldata
Süvalest	Reinhardtius hippoglossoides	3KLMNO	M	A2	E3
Süvalest	Reinhardtius hippoglossoides	SA 1	M	A2	E3
Meriahvenad	Sebastes spp.	3LN	M	A2	A2
Meriahvenad	Sebastes spp.	3M	M	A2	F3
Meriahvenad	Sebastes spp.	3O	M	C2	C2
Meriahvenad	Sebastes spp.	SA 1	M	A2	A2
Siirdekalad, Atlandi ookean, India ookean, Vaikne ookean
Makrelltuunid	Auxis spp.		M	E4
Atlandi väiketuun	Euthynnus alleteratus		M	E4
Purikalalased	Istiophoridae		M	D2
Atlandi makohai	Isurus oxyrinchus		M	A4
Vööttuun	Katsuwonus pelamis		M	C2
Harilik heeringahai	Lamna nasus		M	A4
Sinihai	Prionace glauca		M	A4
Atlandi pelamiid	Sarda sarda		M	E4
Ogahailased	Squalidae		M	D2
Pikkuim-tuun	Thunnus alalunga		M	C2
Kulduim-tuun	Thunnus albacares		M	C2
Suursilm-tuun	Thunnus obesus		M	C2
Harilik tuun	Thunnus thynnus		M	C2
Mõõkkala	Xiphias gladius		M	C2
CECAF FAO 34
Süsisaba	Aphanopus carbo	Madeira	M	D3
Anšoovis	Engraulis encrasicolus		O	E3
Lintuim	Lepidopus caudatus	Mauritaania	O	D2
Harilik ebakalmaar	Loligo vulgaris	Atlandi ookeani kesk- ja idaosa	O	D2
Merluus	Merluccius spp.	Atlandi ookeani kesk- ja idaosa	M	C2
Kaheksajalg	Octopus vulgaris	Atlandi ookeani kesk- ja idaosa	M	C2
Roosa süvahännak	Parapenaeus longirostris	Atlandi ookeani kesk- ja idaosa	M	C2
Roosa viburhännak	Penaeus notialis	Atlandi ookeani kesk- ja idaosa	M	C2
Pelamiid	Sarda sarda	Mauritaania	O	F2
Sardiin	Sardina pilchardus	Atlandi ookeani kesk- ja idaosa	M	E3
Ümar sardinell	Sardinella aurita	Mauritaania, Atlandi ookeani kesk- ja idaosa	O	F3
Madeira sardinell	Sardinella maderensis	Mauritaania, Atlandi ookeani kesk- ja idaosa	O	F3
Jaapani makrell	Scomber japonicus	Madeira	M	D2
Jaapani makrell	Scomber japonicus	Mauritaania	O	D2
Seepia	Sepia hierredda	Atlandi ookeani kesk- ja idaosa	O	D2
Merikogerlased, kiviahvenlased, urisejalased	Sparidae, Serranidae, Haemulidae	Atlandi ookeani kesk- ja idaosa	O	D2
Stauriidid	Trachurus spp.	Madeira	M	D3
Harilik stauriid	Trachurus trachurus	Mauritaania	O	D2
Cunene stauriid	Trachurus trecae	Mauritaania	O	D2
Lintuim	Trichiuridae		O	D2
WECAF
Punakas riffahven	Lutjanus purpureus	Prantsuse Guajaana ZEE	M	C2
Õrn viburhännak	Penaeus subtilis	Prantsuse Guajaana ZEE	M	C2
CCAMLR FAO 58
Haugjääkala	Champsocephalus gunnari	Kerguelen	O	C2
Patagoonia kihvkala	Dissostichus eleginoides	Kerguelen	O	C2	D3
Pikksabalased	Macrouridae	Kerguelen Crozet	O	C2
Hall nototeenia	Notothenia squamifrons	Kerguelen	O	C2
Raid	Raja spp.	Kerguelen Crozet	O	C2
Atlandi ookeani edelaosa FAO 41
Patagoonia kihvkala	Dissostichus eleginoides	Argentina/Ühendkuningriik	O	D2	D2
Lõunakongrio	Genypterus blacodes	Argentina/Ühendkuningriik	O	D2	D2
Argentiina lühiuimkalmaar	Illex argentinus	Argentina/Ühendkuningriik	O	D2	Ei kohaldata
Patagoonia ebakalmaar	Loligo gahi	Argentina/Ühendkuningriik	O	D2	Ei kohaldata
Pikksabalased	Macrourus spp.	Argentina/Ühendkuningriik	O	D2	D2
Argentiina piitsmerluus	Macruronus magellanicus	Argentina/Ühendkuningriik	O	D2	D2
Uusmeremaa merluus	Merluccius australis	Argentina/Ühendkuningriik	O	D2	D2
Argentiina merluus	Merluccius hubbsi	Argentina/Ühendkuningriik	O	D2	C2
Lõunaputassuu	Micromesistius australis	Argentina/Ühendkuningriik	O	D2	D2
Nototeenialased	Notothenia spp., Patagonotothen spp.	Argentina/Ühendkuningriik	O	D2	D2
Patagoonia nototeenia	Salilota australis	Argentina/Ühendkuningriik	O	D2	D2
Angola FAO 47
Punavööt-aristiid	Aristeus varidens	Angola	O	B2	Ei kohaldata
Roosa süvahännak	Parapenaeus longirostris	Angola	O	B2	Ei kohaldata
Viburhännak	Penaeus spp.	Angola	O	B2	Ei kohaldata

XVI liide (I jagu)

Muu bioloogilise valimi võtmine

Liigid		Püügipiirkond/varu	Kasvandmed		Suguküpsusandmed		Sigivus		Sooline jagunemine
Liigid		Püügipiirkond/varu	Pikkus	Kaal	Pikkus	Vanus	Pikkus	Vanus	Pikkus	Vanus
ICES I ja II püügipiirkond
Angerjas	Anguilla anguilla	I, II	T	T
Atlandi-skandinaavia heeringas	Clupea harengus	IIa, V	T	T	T	T			T	T
Tursk	Gadus morhua	I, II	T	T	T	T			T	T
Kilttursk	Melanogrammus aeglefinus	I, II	T	T	T	T			T	T
Põhjaputassuu	Micromesistius poutassou	I–IX, XII, XIV	T	T	T	T			T	T
Harilik süvameregarneel	Pandalus borealis	I, II	T	T	T				T
Süsikas	Pollachius virens	I, II	T	T	T	T			T	T
Meriahvenad ssp.	Sebastes spp. (1)	I, II	T	T	T	T			T	T
Harilik stauriid	Trachurus trachurus	IIa, IVa, Vb, VIa, VIIa–c, e–k, VIIIabde	T	T	T	T			T	T
Põhjameri (Skagerrak) ICES IIIa püügipiirkond (põhjaosa)
Tobiad	Ammodytidae	IIIa N	T	T	T	T			T	T
Angerjas	Anguilla anguilla	IIIa N	T	T
Heeringas	Clupea harengus	IV, VIId, IIIa/22–24, IIIa	T	T	T	T			T	T
Tursk	Gadus morhua	IV, VIId, IIIa	T	T	T	T			T	T
Kilttursk	Melanogrammus aeglefinus	IV, IIIa	T	T	T	T			T	T
Merluus	Merluccius merluccius	IIIa, IV, VI, VII, VIIIab	T	T	T	T			T	T
Põhjaputassuu	Micromesistius poutassou	I–IX, XII, XIV	T	T	T	T			T	T
Põhjaputassuu	Nephrops norvegicus	Funktsionaalne üksus	S	S	S				T
Harilik süvameregarneel	Pandalus borealis	IIIa, IVa idaosa	T	T	T				T
Atlandi merilest	Pleuronectes platessa	IIIa	T	T	T	T			T	T
Süsikas	Pollachius virens	IV, IIIa, VI	T	T	T	T			T	T
Makrell	Scomber scombrus	IIIa, IVbc, VIId	T	T	T	T			T	T
Merikeel	Solea solea	IIIa	T	T	T	T			T	T
Kilu	Sprattus sprattus	IIIa	T	T	T	T			T	T
Tursik	Trisopterus esmarki	IV, IIIa	T	T	T	T			T	T
ICES III püügipiirkond (v.a Skagerrak), k.a Läänemeri
Angerjas	Anguilla anguilla	IIIa (a N välja arvatud)	T	T
Heeringas	Clupea harengus	22–24/25–29, 32/30/31/Riia laht	T	T	T	T			T	T
Lest	Platichthys flesus	IIIb–d	T	T	T	T			T	T
Tursk	Gadus morhua	IIIa S/22–24, 3d/25–32	T	T	T	T			T	T
Norra salehomaar	Nephrops norvegicus	Funktsionaalne üksus	S	S	S				T
Atlandi merilest	Pleuronectes platessa	IIIa S	T	T	T	T			T	T
Lõhe	Salmo salar	IIIb–d, 22–31/32	T	T	T	T			T	T
Meriforell	Salmo trutta	IIIb–d	T	T	T	T			T	T
Merikeel	Solea solea	IIIa	T	T	T	T			T	T
Kilu	Sprattus sprattus	IIIa S/IIIb–d	T	T	T	T			T	T
Põhjamere ning La Manche'i idaosa ICES IV ja VIId püügipiirkond
Tobiad	Ammodytidae	IV	T	T	T	T			T	T
Angerjas	Anguilla anguilla	IV, VIId	T	T
Hõbekalad	Argentina spp. (1)	IV	T	T	T	T			T	T
Heeringas	Clupea harengus	IV, VIId, IIIa	T	T	T	T			T	T
Garneelid	Crangon crangon	IV, VIId	T	T	T				T
Kiviahvenad	Dicentrarchus labrax	IV, VIId	T	T	T	T			T	T
Tursk	Gadus morhua	IV, VIId, IIIa	T	T	T	T			T	T
Nelitäpp-kenakammeljas	Lepidorhombus boscii	IV, VIId	T	T	T	T			T	T
Kammellased	Lepidorhombus whiffiagonis	IV, VIId	T	T	T	T			T	T
Mustkõht-merikurat	Lophius budegassa	IV, VIId	T	T	T	T			T	T
Euroopa merikurat	Lophius piscatorius	IV, VI	T	T	T	T			T	T
Kilttursk	Melanogrammus aeglefinus	IV, IIIa	T	T	T	T			T	T
Merlang	Merlangius merlangus	IV, VIId	T	T	T	T			T	T
Merluus	Merluccius merluccius	IIIa, IV, VI, VII, VIIIab	T	T	T	T			T	T
Põhjaputassuu	Micromesistius poutassou	I–IX, XII, XIV	T	T	T	T			T	T
Väikesuulest	Microstomus kitt	IV, VIId	T	T	T	T			T	T
Kefaal	Mullus barbatus	IV, VIId	T	T	T	T			T	T
Vahemere meripoisur	Mullus surmuletus	IV, VIId	T	T	T	T			T	T
Norra salehomaar	Nephrops norvegicus	Funktionaalne üksus	S	S	S				T
Harilik süvameregarneel	Pandalus borealis	IIIa, IVa idaosa/IVa	T	T	T				T
Atlandi merilest	Pleuronectes platessa	IV/VIId	T	T	T	T			T	T
Süsikas	Pollachius virens	IV, IIIa, VI	T	T	T	T			T	T
Harilik kammeljas	Psetta maxima	IV, VIId	T	T	T	T			T	T
Ogarai	Raja clavata	IV, VIId	T	T	T				T
Tähtrai	Raja radiata	IV, VIId	T	T	T				T
Kägurai	Raja naevus	IV, VIId	T	T	T				T
Tähnikrai	Raja montagui	IV, VIId	T	T	T				T
Muud raid	Rajidae (1)	IV, VIId	T	T	T				T
Makrell	Scomber scombrus	IIIa, IVbc, VIId	T	T	T	T	T	T	T	T
Sile kammeljas	Scopthalmus rhombus	IV, VIId	T	T	T	T			T	T
Merikeel	Solea solea	IV/VIId	T	T	T	T			T	T
Kilu	Sprattus sprattus	IV	T	T	T	T			T	T
Stauriidid	Trachurus spp. (1)	IIa, IVa, Vb, VIa, VIIa–c, e–k, VIIIabde/IIIa, IVbc, VIId	T	T	T	T	T	T	T	T
Tursik	Trisopterus esmarki	IV	T	T	T	T			T	T
Kirde-Atlandi ja La Manche'i lääneosa ICES V, VI, VII (d välja arvatud), VIII, IX, X, XII, XIV püügipiirkond
Angerjas	Anguilla anguilla	kõik püügipiirkonnad	T	T
Süsisabad	Aphanopus spp. (1)	IXa, X	T	T	T	T			T	T
Hõbekalad	Argentina spp. (1)	kõik püügipiirkonnad	T	T	T	T			T	T
Limapead	Beryx spp. (1)	X	T	T	T	T			T	T
Taskukrabi	Cancer pagurus	kõik püügipiirkonnad	T	T	T				T
Kare ogahai	Centrophorus granulosus	kõik püügipiirkonnad	T	T	T	Ei kohaldata			T	Ei kohaldata
Hall lühiogahai	Centrophorus squamosus	kõik püügipiirkonnad	T	T	T	Ei kohaldata			T	Ei kohaldata
Portugali süvahai	Centroscymnus coelolepis	kõik püügipiirkonnad	T	T	T	Ei kohaldata			T	Ei kohaldata
Heeringas	Clupea harengus	VIa/VIa N/VIa S, VIIbc/VIIa/VIIj	T	T	T	T			T	T
Harilik meriangerjas	Conger conger	X	T	T	T	T			T	T
Kalju-tömppeakala	Coryphaenoides rupestris	kõik püügipiirkonnad	T	T	T	T			T	T
Kiviahvenad	Dicentrarchus labrax	kõik püügipiirkonnad, IX välja arvatud	T	T	T	T			T	T
Anšoovis	Engraulis encrasicolus	IXa, ainult Cádiz	T	T	T	T	T	T	T	T
Anšoovis	Engraulis encrasicolus	VIII	T	T	T	T	Y	Y	Y	Y
Tursk	Gadus morhua	Va/Vb/VIa/VIb/VIIa/VIIe–k	T	T	T	T			T	T
Sinisuu-liftahven	Helicolenus dactylopterus	IXa, X	T	T	T	T			T	T
Homaar	Homarus gammarus	kõik püügipiirkonnad	T	T	T				T
Atlandi karekala	Hoplostethus atlanticus	kõik püügipiirkonnad	T	T	T	T			T	T
Nelitäpp-kenakammeljas	Lepidorhombus boscii	VIIIc, IXa	T	T	T	T			T	T
Kammellased	Lepidorhombus whiffiagonis	VI/VII, VIIIabd/VIIIc, IXa	T	T	T	T			T	T
Harilik ebakalmaar	Loligo vulgaris	VIIIc, IXa	T	T	T				T
Mustkõht-merikurat	Lophius budegassa	IV, VI/VIIb–k, VIIIabd/VIIIc, IXa	T	T	T	T			T	T
Euroopa merikurat	Lophius piscatorius	IV, VI/VIIb–k, VIII abd/VIIIc, IXa	T	T	T	T			T	T
Kilttursk	Melanogrammus aeglefinus	Va/Vb, VI, XII, XIV/VIa/VIb/VIIa/VIIb–k	T	T	T	T			T	T
Merlang	Merlangius merlangus	VIII/IX, X	T	T					T
Merlang	Merlangius merlangus	Vb/VIa/VIb/VIIa/VIIe–k	T	T	T	T			T	T
Merluus	Merluccius merluccius	IIIa, IV, VI, VII, VIIIab/VIIIc, IXa	T	T	T	T			T	T
Põhjaputassuu	Micromesistius poutassou	I–IX, XII, XIV	T	T	T	T			T	T
Sinine molva	Molva dypterygia	X	T	T	T	T			T	T
Harilik molva	Molva molva	kõik püügipiirkonnad	T	T	T	T			T	T
Vahemere meripoisur	Mullus surmuletus	kõik püügipiirkonnad	T	T	T	T			T	T
Norra salehomaar	Nephrops norvegicus	Funktsionaalne üksus	S	S	S				T
Kaheksajalg	Octopus vulgaris	VIIIc, IXa	T	T	T				T
Viburhännak	Parapenaeus longirostris	IXa	T	T	T				T
Niituimlutsud	Phycis phycis	X	T	T	T	T			T	T
Atlandi merilest	Pleuronectes platessa	VIIa/VIIe/VIIfg	T	T	T	T			T	T
Süsikas	Pollachius virens	Va/Vb/IV, IIIa, VI/VII, VIII	T	T	T	T			T	T
Ameerika vrakkahven	Polyprion americanus	X	T	T	T	T			T	T
Blondrai	Raja brachyura	kõik püügipiirkonnad	T	T	T				T
Ogarai	Raja clavata	kõik püügipiirkonnad	T	T	T				T
Tähnikrai	Raja montagui	kõik püügipiirkonnad	T	T	T				T
Kägurai	Raja naevus	kõik püügipiirkonnad	T	T	T				T
Muud raid	Rajidae (1)	kõik püügipiirkonnad	T	T	T				T
Süvalest	Reinhardtius hippoglossoides	V, XIV/VI	T	T	T	T			T	T
Sardiin	Sardina pilchardus	VIIIabd/VIIIc, IXa	T	T	T	T	T	T	T	T
Jaapani makrell	Scomber japonicus	VIII, IX	T	T	T	T			T	T
Makrell	Scomber scombrus	II, IIIa, IV, V, VI, VII, VIII, IX	T	T	T	T	T	T	T	T
Makrell	Scomber scombrus	VIIIc, IXa	T	T	T	T	T	T	T	T
Meriahvenad	Sebastes spp. (1)	V, VI, XII, XIV	T	T	T	T			T	T
Seepia	Sepia officinalis	VIIIc, IXa	T	T	T				T
Merikeel	Solea solea	VIIa/VIIbc/VIIe/VIIfg/VIIhk/VIIIab/IXa	T	T	T	T			T	T
Merikogerlased	Sparidae (1)	VIIIc, IXa, X	T	T	T	T			T	T
Sinistauriid	Trachurus picturatus	X	T	T	T	T			T	T
Harilik stauriid	Trachurus trachurus	IIa, IVa, Vb, VIa, VIIa–c, e–k, VIIIabde/VIIIc, IXa/X	T	T	T	T	T	T	T	T
Tursik	Trisopterus luscus	VIIIc, IXa	T	T	T	T			T	T
Vahemeri
Angerjas	Anguilla anguilla	kõik püügipiirkonnad	T	T
Hiidlehthännak	Aristeomorpha foliacea	1.3, 2.2, 3.1	T	T	T				T
Punakas aristiid	Aristeus antennatus	1.1, 1.3, 2.2, 3.1	T	T	T				T
Suursilm-kuldvöötahven	Boops boops	1.3, 2.1, 2.2, 3.1	T	T	T	T			T	T
Kuldmakrellid	Coryphaena spp. (1)	kõik püügipiirkonnad	T	T	T	T			T	T
Kiviahvenad	Dicentrarchus labrax	1.2	T	T	T	T			T	T
Väike muskuspolüüp	Eledone cirrhosa	1.1, 1.3, 2.1, 2.2, 3.1	T	T	T				T
Harilik muskuspolüüp	Eledone moschata	1.3, 2.1, 2.2, 3.1	T	T	T				T
Anšoovis	Engraulis encrasicolus	kõik püügipiirkonnad	T	T	T	T			T	T
Hall merikukk	Eutrigla gurnardus	1.3, 2.2, 3.1	T	T	T	T			T	T
Kalmaarilised	Illex spp. (1), Todarodes spp. (1)	1.3, 2.1, 2.2, 3.1	T	T	T				T
Purikalalased	Istiophoridae (1)	kõik püügipiirkonnad	T	T	T	T			T	T
Harilik ebakalmaar	Loligo vulgaris	1.3, 2.2, 3.1	T	T	T				T
Mustkõht-merikurat	Lophius budegassa	1.1, 1.3, 2.2, 3.1	T	T	T	T			T	T
Euroopa merikurat	Lophius piscatorius	1.1, 1.3, 2.2, 3.1	T	T	T	T			T	T
Merluus	Merluccius merluccius (1)	1.1, 1.2, 1.3, 2.1, 2.2, 3.1	T	T	T	T			T	T
Kefaallased	Mugilidae (1)	1.3, 2.1, 2.2, 3.1	T	T	T	T			T	T
Kefaal	Mullus barbatus	kõik püügipiirkonnad	T	T	T	T			T	T
Vahemere meripoisur	Mullus surmuletus	kõik püügipiirkonnad	T	T	T	T			T	T
Norra salehomaar	Nephrops norvegicus	1.3, 2.1, 2.2, 3.1	S	S	S				T
Kaheksajalg	Octopus vulgaris	kõik püügipiirkonnad	T	T	T				T
Besuugo	Pagellus erythrinus	1.1, 1.2, 2.1, 2.2, 3.1	T	T	T	T			T	T
Viburhännak	Parapenaeus longirostris	1.1, 1.3, 2.2, 3.1	T	T	T				T
Karamot-viburhännak	Penaeus kerathurus	3.1	T	T	T				T
Ahvenalised	Spicara maris	3.1	T	T	T	T			T	T
Ogarai	Raja clavata	1.3, 2.1, 2.2, 3.1	T	T	T				T
Peegelrai	Raja miraletus	1.3, 2.1, 2.2, 3.1	T	T	T				T
Atlandi pelamiid	Sarda sarda	kõik püügipiirkonnad	T	T	T	T			T	T
Sardiin	Sardina pilchardus	kõik püügipiirkonnad	T	T	T	T			T	T
Makrell	Scomber spp.	1.3, 2.2, 3.1	T	T	T	T			T	T
Hailaadsed	Hailaadsed Selachii (1)	kõik püügipiirkonnad	T	T	T	T			T	T
Seepia	Sepia officinalis	1.3, 2.1, 3.1	T	T	T				T
Merikeel	Solea vulgaris	1.2, 2.1, 3.1	T	T	T	T			T	T
Kuld-merikoger	Sparus aurata	1.2, 3.1	T	T	T	T			T	T
Ahvenalised	Spicara spp. (1)	1.3, 2.1, 2.2, 3.1	T	T	T	T			T	T
Harilik ritsikvähk	Squilla mantis	1.3, 2.1, 2.2	T	T	T				T
Pikkuim-tuun	Thunnus alalunga	kõik püügipiirkonnad	T	T	T	T			T	T
Harilik tuun	Thunnus thynnus	kõik püügipiirkonnad	T	T	T	T			T	T
Vahemere stauriid	Trachurus mediterraneus	1.1, 1.3, 3.1	T	T	T	T			T	T
Harilik stauriid	Trachurus trachurus	1.1, 1.3, 3.1	T	T	T	T			T	T
Hall merikukk	Trigla lucerna	1.3, 2.2, 3.1	T	T	T	T			T	T
Veenuskarplased	Veneridae (1)	2.1, 2.2	T	T	T				T
Mõõkkala	Xiphias gladius	kõik püügipiirkonnad	T	T	T	T			T	T
NAFO püügipiirkonnad
Tursk	Gadus morhua	2J 3KL	T	T					T
Tursk	Gadus morhua	3M	T	T	T	T			T	T
Tursk	Gadus morhua	3NO	T	T	T	T			T	T
Tursk	Gadus morhua	3Ps	T	T	T	T			T	T
Tursk	Gadus morhua	SA I	T	T	T	T			T	T
Pikklest	Glyptocephalus cynoglossus	3NO	T	T					T
Harilik karelest	Hippoglossoides platessoides	3LNO	T	T	T	T			T	T
Harilik karelest	Hippoglossoides platessoides	3M	T	T	T	T			T	T
Ruske soomuslest	Limanda ferruginea	3LNO	T	T					T
Pikksabalased	Macrouridae (1)	SA 2 + 3	T	T	T	T			T	T
Harilikud süvameregarneelid	Pandalus spp. (1)	3M	T	T	T				T
Raid	Raja spp. (1)	SA 3	T	T					T
Süvalest	Reinhardtius hippoglossoides	3KLMNO	T	T	T	T			T	T
Süvalest	Reinhardtius hippoglossoides	1D	T	T	T	T			T	T
Meriahvenad	Sebastes spp. (1)	3M	T	T					T
Meriahvenad	Sebastes spp. (1)	3LN	T	T
Meriahvenad	Sebastes spp. (1)	3O	T	T
Meriahvenad	Sebastes spp. (1)	SA I	T	T
Siirdekalad, Atlandi ookean, India ookean, Vaikne ookean
Makrelltuunid	Auxis spp. (1)		T	T	T	T			T	T
Atlandi väiketuun	Euthynnus alleteratus		T	T	T	T			T	T
Purikalalased	Istiophoridae (1)		T	T	T	T			T	T
Atlandi makohai	Isurus oxyrinchus		T	T	T				T
Vööttuun	Katsuwonus pelamis		T	T	T	T			T	T
Harilik heeringahai	Lamna nasus		T	T	T				T
Sinihai	Prionace glauca		T	T	T				T
Atlandi pelamiid	Sarda sarda		T	T	T	T			T	T
Ogahailased	Squalidae (1)		T	T	T				T
Pikkuim-tuun	Thunnus alalunga		T	T	T	T			T	T
Kulduim-tuun	Thunnus albacares		T	T	T	T			T	T
Suursilm-tuun	Thunnus obesus		T	T	T	T			T	T
Harilik tuun	Thunnus thynnus		T	T	T	T			T	T
Mõõkkala	Xiphias gladius		T	T	T	T			T	T
CECAF FAO 34
Süsisaba	Aphanopus carbo	Madeira	T	T	T	T			T	T
Anšoovis	Engraulis encrasicolus		T	T	T	T			T	T
Harilik ebakalmaar	Loligo vulgaris	Atlandi ookeani kesk- ja idaosa	T	T	T				T
Merluus	Merluccius spp. (1)	Atlandi ookeani kesk- ja idaosa	T	T	T	T			T	T
Kaheksajalg	Octopus vulgaris	Atlandi ookeani kesk- ja idaosa	T	T	T				T
Roosa süvahännak	Parapeneus longirostris	Atlandi ookeani kesk- ja idaosa	T	T	T				T
Roosa viburhännak	Penaeus notialis	Atlandi ookeani kesk- ja idaosa	T	T	T				T
Sardiin	Sardina pilchardus	Atlandi ookeani kesk- ja idaosa	T	T	T	T			T	T
Pelamiid	Sarda sarda	Mauritaania	T	T	T	T			T	T
Ümar sardinell	Sardinella aurita	Mauritaania, Atlandi ookeani kesk- ja idaosa	T	T	T	T			T	T
Madeira sardinell	Sardinella maderensis	Mauritaania, Atlandi ookeani kesk- ja idaosa	T	T	T	T			T	T
Jaapani makrell	Scomber japonicus	Madeira, Mauritaania	T	T	T	T			T	T
Seepia	Sepia hierredda	Atlandi ookeani kesk- ja idaosa	T	T	T				T
Stauriidid	Trachurus spp. (1)	Madeira	T	T	T	T			T	T
WECAF
Punakas riffahven	Lutjanus purpureus	Prantsuse Guajaana ZEE	T	T	T	T			T	T
Õrn viburhännak	Penaeus subtilis	Prantsuse Guajaana ZEE	T	T	T				T
(1) Iga konkreetses püügipiirkonnas esinevat liiki tuleb arvestada eraldi.

▼B

XVII liide (J jagu)

Majandusandmed laevastiku osade kaupa, nagu III liites on määratletud (miinimumprogramm)

Üldine kirjeldus	Laiendatud programm Esimene prioriteet (aastas)
Sissetulek (käive)	Kokku ja liikide kaupa
Tootmiskulud: — laeva meeskond (sh sotsiaalkindlustuskulud) — kütus — hooldustööd — muud tegevuskulud	Kokku ja tootmiskulude kaupa
Püsikulud	Investeeringutelt arvutatud keskmine kulu
Finantsseisund	Oma- ja väliskapitali osa
Investeeringud (vara)
Hinnad/liigid (1)	Väärtus tonnides
Tööhõive	Täistööajaga / osalise tööajaga / täistööajale taandatud
Laevastik	— nr — GT — kW — vanus — kasutatud püünised
Püügikoormus	Asjakohane tehnoloogiat ja aega arvessevõttev ühik
(1) Kõikjal kord kvartalis. Kokku liidetud 3. piirkondlikul tasemel Vahemerel 1. liite tähenduses.

XVIII liide (J jagu)

Majanduslikuks põhihinnanguks vajalikud andmed laevastiku osade kaupa (laiendatud programm)

Üldine kirjeldus	Laiendatud programm Teine prioriteet
Lossitud saak liikide kaupa	Hooajaliselt (iga kuu) Varud (ICES püügipiirkondade kaupa) Turukategooria Piirkondlik diferentseerimine (3. tase, I liide)
Sissetulek (käive)	Subsiidiumid (igal aastal) Piirkondlik diferentseerimine (3. tase, I liide)
Tootmiskulud: — laeva meeskond — kütus — hooldustööd — muud tegevuskulud	Tegevuskulude üksikasjalikum jaotamine Piirkondlik diferentseerimine (3. tase, I liide) Laeva meeskonnale makstud töötasu diferentseerimine töökohtade järgi
Püsikulud	Piirkondlik diferentseerimine (3. tase, I liide)
Finantsseisund	Rent teistele asutustele Piirkondlik diferentseerimine (3. tase, I liide)
Investeeringud (vara)	Investeringuliikide kaupa laevakere, eri mootorid ning jahutus- ja külmutusseadmed, ladustamis- ja tõsteseadmed
Hinnad/liigid	Iga kuu Turukategooriate kaupa Piirkondlik diferentseerimine (3. tase, I liide)
Tööhõive	Oskused/haridus Eristamine laeva suuruse järgi, piirkondlik diferentseerimine
Laevastik	Levastiku osade suuruskategooriad Piirkondlik diferentseerimine (3. tase, I liide)
Püügikoormus	Piirkondlik diferentseerimine (3. tase, I liide)

XIX liide (K jagu)

Majandusandmed kalapüügisektori ja töötleva tööstuse sektori kohta (miinimumprogramm)

Üldine kirjeldus	Miinimumprogramm Esimene prioriteet (aastas)
Toore	Kokku ja liikide kaupa (tonni)
Sissetulek (käive)	Kokku ja toodete kaupa
Tootmiskulud: — tööjõud — energia — toore (väärtus) — pakendamine — muud jooksevkulud	Kokku ja tootmiskulude kaupa
Püsikulud	Investeeringutelt arvutatud keskmine kulu
Finantsseisund	Oma- ja laenukapitali osa
Investeeringud (aktiva)	— Esialgne — Asendus — Kindlustus
Hinnad/tooted	Väärtus tonnides
Tööhõive	Arv/täistööajale taandatud
Tootmisvõimsuse rakendamine	Aasta keskmine

( 1 ) EÜT L 176, 15.7.2000, lk 1.

( 2 ) EÜT L 341, 31.12.1993, lk 93.

( 3 ) EÜT L 266, 1.10.1998, lk 27.

( 4 ) EÜT L 358, 31.12.2002, lk 59.

( 5 ) EÜT L 274, 25.9.1986, lk 1.

( 6 ) Andmed on kogutud IV peatükis ettenähtud majandusliku olukorra hindamise menetluse kohaselt.

( 7 ) Andmed on kogutud IV peatükis ettenähtud majandusliku olukorra hindamise menetluse kohaselt.

( 8 ) Andmed on kogutud IV peatükis ettenähtud majandusliku olukorra hindamise menetluse kohaselt.

( 9 ) EÜT L 276, 10.10.1983, lk 1.

( 10 ) Andmed on kogutud IV peatükis ettenähtud majandusliku olukorra hindamise menetluse kohaselt.

( 11 ) EÜT L 261, 20.10.1993, lk 1.

( 12 ) EÜT L 17, 21.1.2000, lk 22.

( 13 ) EÜT L 388, 31.12.1992, lk 1.

( 14 ) EÜT L 337, 30.12.1999, lk 10.