Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest

millega nähakse ette Euroopa Ühenduse ja teatavate riikide vahelist kaubavahetuse enamsoodustusrežiimi reguleerivate sätete kohaste ühenduse päritolutõendite väljastamise ja koostamise ning teatavate heakskiidetud eksportija tunnistuste väljastamise lihtsustamise kord

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 133,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu 14. novembri 1983. aasta määrusega (EMÜ) nr 3351/83, milles sätestatakse Euroopa Majandusühenduse ja teatavate riikide vahelist kaubavahetuse enamsoodustusrežiimi reguleerivate sätete kohaste liikumissertifikaatide EUR.1 väljastamise ja vormide EUR.2 koostamise lihtsustamise kord, ( 1 ) nähti ette sooduspäritolureeglite õige kohaldamine teatavatest kolmandatest riikidest ühendusse eksportimise suhtes.

(2)	Pärast määruse (EMÜ) nr 3351/83 vastuvõtmist on tolli valdkonnas aset leidnud palju muudatusi.

(3)

Ühtse turu kontekstis on leitud, et ettevõtted, mis ekspordivad kaupu ühest või mitmest liikmesriigist, kus ei ole nende asukoht, ning soovivad kasutada päritolutõendi väljastamise lihtsustatud menetlust, peavad mõnikord igas ekspordi lähteliikmesriigis taotlema eraldi loa. Soovitav on nimetatud olukorda lihtsustada, tagades samal ajal soodustuskorra nõuetekohase toimimise jätkumise.

(4)	Päritolutõendite väljastamise või kontrollimise eest vastutavad asutused peaksid suutma täita ühenduse soodustuskorra kohased kohustused nõutavateks tähtaegadeks.

(5)	Selguse huvides tuleks määrus (EMÜ) nr 3351/83 kehtetuks tunnistada ja asendada see käesoleva määrusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

1. Tarnijad esitavad ühenduse sooduspäritolureeglite osas deklaratsiooni vormis informatsiooni toodete staatuse kohta.

2. Tarnijate deklaratsioone kasutavad eksportijad tõenditena, eelkõige lisades neid ühenduse päritolutõendite väljastamise taotlustele või koostades nende alusel ühenduse päritolutõendeid ühenduse ja teatavate riikide vahelist kaubavahetuse enamsoodustusrežiimi reguleerivate sätete kohaselt.

Tarnija esitab eraldi deklaratsiooni iga kaubasaadetise kohta, välja arvatud artiklis 4 nimetatud juhtudel.

Deklaratsiooni lisab tarnija konkreetse saadetisega seonduvale kaubaarvele või saatelehele või muule äridokumendile, milles kirjeldatakse asjaomaseid kaupu piisavalt täpselt, et neid oleks võimalik identifitseerida.

Tarnija võib deklaratsiooni esitada igal ajal, ka pärast kaupade kättetoimetamist.

1. Kui tarnija tarnib konkreetsele kliendile regulaarselt kaupu, mille staatus jääb sooduspäritolureeglite osas eeldatavalt pikaks ajaks muutumatuks, võib ta mitme saadetise kohta esitada ühe deklaratsiooni (edaspidi “pikaajaline tarnija deklaratsioon”). Pikaajalise tarnija deklaratsiooni võib väljastada kuni üheks aastaks deklaratsiooni väljaandmise kuupäevast arvates.

2. Pikaajalise tarnija deklaratsiooni võib väljastada tagasiulatuva mõjuga. Sellisel juhul ei tohi kehtivusaeg ületada ühte aastat alates deklaratsiooni jõustumisest.

3. Kui pikaajalise tarnija deklaratsiooni kehtivusaeg tarnitavate kaupade suhtes lõpeb, teatab tarnija sellest viivitamata ostjale.

1. Toodete suhtes, mis on saanud sooduspäritolustaatuse, väljastatakse tarnija deklaratsioon I lisas ette nähtud vormis ning pikaajalise tarnija deklaratsioonid II lisas ette nähtud vormis.

2. Toodete suhtes, mis on ühenduses läbinud töö või töötluse, kuid ei ole sooduspäritolustaatust saanud, väljastatakse tarnija deklaratsioon III lisas ette nähtud vormis ja pikaajalise tarnija deklaratsioon IV lisas ette nähtud vormis.

3. Tarnija deklaratsioon peab kandma tarnija omakäelist originaalallkirja ning võib olla koostatud valmistrükitud vormis. Kui arve ja tarnija deklaratsioon on koostatud arvutis, ei pea deklaratsioonile käsitsi alla kirjutama, kui tarnija võtab kliendi ees kirjalikult kohustuse vastutada täielikult iga tema isikut nimetava tarnija deklaratsiooni eest selliselt, nagu oleksid need tema poolt käsitsi alla kirjutatud.

1. Tarnija deklaratsiooni täpsuse või autentsuse kontrollimiseks võivad tolliasutused nõuda, et eksportija saaks tarnijalt V lisas esitatud vormis teabesertifikaadi INF 4.

2. Teabesertifikaadi INF 4 väljastab selle liikmesriigi tolliasutus, kus on tarnija asukoht. Nimetatud asutustel on õigus nõuda mis tahes tõendeid ja kontrollida tarnija raamatupidamisdokumente ning teha mis tahes kontrollimisi, mida nad vajalikuks peavad.

3. Tolliasutused väljastavad teabesertifikaadi INF 4 kolme kuu jooksul alates tarnijate taotluse saamisest, nimetades selles, kas tarnija antud deklaratsioon oli tõene.

4. Täidetud sertifikaat antakse tarnijale, kes edastab selle eksportijale, et anda see üle asjaomasele tolliasutusele.

1. Tarnija deklaratsiooni koostanud tarnija säilitab kõiki deklaratsiooni õigsust tõendavaid dokumente vähemalt kolm aastat.

2. Tolliasutus, kellelt taotleti teabesertifikaadi INF 4 väljaandmist, säilitab taotluse vormi vähemalt kolm aastat.

1. Eksportija, kes sageli ekspordib kaupu liikmesriigist, kus ei ole tema asukoht, võib saada sellist eksporti hõlmava heakskiidetud eksportija staatuse.

Selleks esitab ta taotluse selle liikmesriigi pädevatele tolliasutustele, kus on tema asukoht ja kus ta säilitab päritolutõendeid sisaldavat dokumentatsiooni.

2. Kui lõikes 1 nimetatud asutused on veendunud, et asjaomaste lepingute päritoluprotokollides või autonoomseid sooduskordi käsitlevates ühenduse õigusaktides sätestatud tingimused on täidetud, ning väljastavad loa, teatavad nad sellest asjaomaste liikmesriikide tollile.

Liikmesriikide tolliasutused aitavad üksteisel kontrollida tarnija deklaratsioonides esitatud andmete õigsust ning tagada, et heakskiidetud eksportija lubade süsteem toimiks nõuetekohaselt.

1. Kui eksportija ei suuda esitada teabesertifikaati INF 4 nelja kuu jooksul alates tolliasutuselt taotluse saamisest, võivad eksportiva liikmesriigi tolliasutused küsida asjaomaste toodete sooduspäritolureeglite alla kuulumise kohta kinnitust otse tarnija asukohaliikmesriigi asutustelt.

2. Lõike 1 kohaldamisel saadavad eksportiva liikmesriigi tolliasutused taotluse saanud liikmesriigi tolliasutustele kogu neile kättesaadava teabe ning põhjendavad oma järelepärimise vormi või sisu.

Taotluse põhjendamiseks esitavad nad kõik saadud dokumendid või teabe, mis annavad alust kahelda tarnija deklaratsiooni täpsuses.

3. Kontrolli teostavad selle liikmesriigi tolliasutused, kus tarnija deklaratsioon väljastati. Kõnealused asutused võivad nõuda tõendeid, teostada tootja raamatupidamisdokumentide kontrolli või teha muid kontrolle, mida nad vajalikuks peavad.

4. Kontrolli taotlenud tolliasutusi teavitatakse tulemustest niipea kui võimalik teabesertifikaadi INF 4 abil.

5. Kui viie kuu jooksul alates järelkontrollitaotlusest ei ole vastust saadud või kui vastus ei sisalda piisavalt andmeid, et selgitada välja toodete tegelik päritolu, võivad eksportiva riigi tolliasutused nimetatud dokumentide põhjal koostatud päritolutõendid kehtetuks tunnistada.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele.

1. Enne käesoleva määruse jõustumist väljastatud tarnija deklaratsioonid, sealhulgas pikaajalise tarnija deklaratsioonid, jäävad kehtima.

2. Määruses (EMÜ) nr 3351/83 esitatud näidiste kohaseid tarnija deklaratsioone võib väljastada 12 kuu jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest.

3. Määruse (EMÜ) nr 3351/83 V lisas esitatud tüübile vastavaid teabesertifikaate INF 4 võib kasutada 12 kuu jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest.

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Ühenduste Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Tarnija deklaratsioon, mille tekst on toodud allpool, tuleb koostada kooskõlas joonealuste märkustega. Joonealuseid märkusi ei ole siiski vaja uuesti kirjutada.

		Euroopa Liidu Teataja
		No	page	date
►M1	NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1617/2006, 24. oktoober 2006,	L 300	5	31.10.2006
►M2	NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 75/2008, 28. jaanuar 2008,	L 24	1	29.1.2008