konsolideeritud TEKST: 32001R0999 — ET

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 999/2001,

22. mai 2001,

millega sätestatakse teatavate transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate vältimise, kontrolli ja likvideerimise eeskirjad

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 152 lõike 4 punkti b,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, ( 1 )

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust, ( 2 )

olles nõu pidanud regioonide komiteega,

tegutsedes asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras ( 3 )

ning arvestades järgmist:

(1)

Mitme aasta jooksul on tuvastatud erinevate transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate (TSE) juhtumid eraldi inimestel ja loomadel. Veiste spongioosse entsefalopaatia (BSE) esinemine tehti veistel esimest korda kindlaks 1986. aastal ja järgnevatel aastatel tuvastati selle esinemine ka teistel loomaliikidel. 1996. aastal kirjeldati Creutzfeldt-Jacobi tõve (CJD) uut teisendit. Järjest rohkem leitakse tõendeid BSE tekitaja ja Creutzfeldt-Jacobi tõve uue teisendi sarnasuse kohta.

(2)

Alates 1990. aastast on ühendus vastu võtnud meetmed inimeste ja loomade kaitsmiseks veiste spongioosse entsefalopaatia ohu eest. Need meetmed põhinevad loomade tervisekaitset käsitlevate direktiivide kaitsemeetmetel. Võttes arvesse teatavate transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate suurt ohtu inimeste ja loomade tervisele, on asjakohane võtta vastu nende vältimise, kontrolli ja likvideerimise erieeskirjad.

(3)	Käesolev määrus käsitleb otseselt rahvatervist ja on seotud siseturu toimimisega. See hõlmab nii asutamislepingu I lisaga hõlmatud kui ka hõlmamata tooteid. Seetõttu on asjakohane valida õiguslikuks aluseks asutamislepingu artikli 152 lõike 4 punkt b.

(4)

Komisjon on eelkõige juhtivalt teaduskomiteelt ja rahvatervisega seotud veterinaarmeetmete teaduskomiteelt saanud TSE mitmete aspektide kohta teaduslikke seisukohti. Need seisukohad hõlmavad soovitusi meetmete kohta, millega vähendada nakatunud toodetega kokkupuutest tulenevat võimalikku ohtu inimeste ja loomade tervisele.

(5)

Neid eeskirju tuleks kohaldada elusloomade ja loomsete saaduste tootmise ja turuleviimise suhtes. Eeskirju ei ole siiski vaja kohaldada kosmeetikatoodete või ravimite, meditsiiniseadmete või nende lähteainete või vahesaaduste suhtes, mille suhtes kohaldatakse muid erieeskirju, mis käsitlevad eelkõige määratletud riskiteguriga materjali kasutamise keeldu. Neid eeskirju ei peaks kohaldama ka loomsete saaduste suhtes, mis ei kujuta tõsist ohtu inimeste või loomade tervisele, kuna neid kasutatakse muudel eesmärkidel kui toidu, sööda või väetise tootmiseks. Tuleks tagada, et käesoleva määruse reguleerimisalaga hõlmamata loomseid saadusi tuleks hoida selle määrusega hõlmatud loomsetest saadustest eraldi, välja arvatud juhul, kui need vastavad samadele tervishoiustandarditele.

(6)	Tuleks sätestada, et komisjon võtab kaitsemeetmed juhul, kui liikmesriigi või kolmanda riigi pädev asutus ei ole TSE ohtu piisavalt arvesse võtnud.

(7)

Tuleks sätestada kord, millega olemasoleva teabe põhjal määratakse kindlaks liikmesriigi, kolmanda riigi või nende piirkonna (edaspidi “riigid” või “piirkonnad”) epidemioloogiline staatus esinemise, levimise ja inimeste nakatumisohu osas. Komisjon peaks nende liikmesriikide ja kolmandate riikide kategooria, mis ei taotle oma staatuse määramist, kindlaks määrama kättesaadava teabe põhjal.

(8)	Liikmesriigid peaksid koostama koolitusprogrammid TSEde vältimise ja kontrollimisega tegelevate isikute, samuti veterinaararstide, põllumajandustootjate ja põllumajandusloomade veo, turustamise ja tapmisega tegelevate töötajate jaoks.

(8a)

Tuleks lubada teatavate mittemäletsejalistelt pärit töödeldud loomsete valkude söötmine mittemäletsejalistele, arvestades liigisisese ringlussevõtu keeldu, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. oktoobri 2002. aasta määruses (EÜ) nr 1774/2002 (milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste sanitaareeskirjad) ( 4 ) ning kontrolli puudutavaid aspekte, mis on eriti seotud teatud liikidele omaste töödeldud loomsete valkude eristamisega, nagu on sätestatud komisjoni poolt 15. juulil 2005. aastal vastu võetud teatises TSE suuniste kohta.

(9)	Liikmesriigid peaksid igal aastal viima läbi BSE ja skreipi seireprogrammi ning teavitama komisjoni ja teisi liikmesriike selle tulemustest ning muudest TSEde esinemisjuhtudest.

(10)

Teatavad mäletsejaliste koed tuleks tunnistada määratletud riskiteguriga materjaliks TSE patogeneesi ja selle riigi või piirkonna epidemioloogilise staatuse põhjal, kus asub või kust on pärit asjaomane loom. Määratletud riskiteguriga materjal tuleks kõrvaldada ning hävitada selliselt, et see ei ohustaks mingil moel inimeste või loomade tervist. Eelkõige ei tohi seda turustada toidu, sööda või väetise tootmiseks. Tuleks siiski ette näha võimalus saada samaväärne tervisekaitsetase üksikute loomade lausteimimisega TSE suhtes, niipea kui need testid on lõplikult kinnitatud. Tapmisviisid, mille käigus nakkus võib ajust teistesse kudedesse levida, peaksid olema lubatud ainult kõige väiksema BSE ohuga riikides ja piirkondades.

(11)	Inimeste ja loomade TSEdesse nakatumise vältimiseks tuleks võtta meetmed, millega keelatakse teatavat liiki loomsete valkude söötmine teatavatele loomaliikidele ja keelatakse teatavate mäletsejalistelt pärit materjalide kasutamine toidus. Kõnealused piirangud peaksid olema vastavuses ohu suurusega.

(11a)

Oma 28. oktoobri 2004. aasta resolutsioonis ( 5 ) väljendas Euroopa Parlament muret mäletsejalistele loomsete valkude söötmise üle, kuna need ei ole täiskasvanud kariloomade loomuliku toidu osa. BSE ning suu- ja sõrataudi kriisi künnisel on nõustutud üha enam sellega, et parim moodus inimeste ja loomade tervise kaitsmiseks on pidada ja sööta loomi viisil, mis võtab arvesse iga liigi eripära. Ettevaatuspõhimõtte kohaselt ning kooskõlas mäletsejaliste loomuliku toiduvaliku ja elutingimustega on seepärast vajalik säilitada keeld sööta mäletsejalistele loomseid valke kujul, mis ei ole tavaliselt nende loomuliku toiduvaliku osa.

(11b)

Lihamass saadakse liha kontidelt eemaldamisel nii, et lihaskiu struktuur hävib või muundub. Lihamass võib sisaldada kondi- ja luuümbrise tükke. Seega ei ole lihamass võrreldav tavalise lihaga. Järelikult tuleks selle kasutamine inimtoiduks üle vaadata.

(12)

Loomade TSE kahtlusest tuleks teatada pädevale asutusele, mis peaks viivitamatult võtma kõik asjakohased meetmed, sealhulgas taudikahtlase looma liikumise piiramine kuni uurimise tulemuste saamiseni või looma tapmine ametliku järelevalve all. Kui pädev asutus ei suuda TSE nakkust vältida, tuleks läbi viia vastav uuring ning rümpa tuleks kuni diagnoosi määramiseni hoida ametliku järelevalve all.

(13)

Kui TSE nakatumise kohta saadakse ametlik kinnitus, peaks pädev asutus võtma kõik vajalikud meetmed, sealhulgas rümpade hävitamine, uuringu läbiviimine kõikide riskirühma kuuluvate loomade kindlaksmääramiseks ning riskirühma kuuluvate loomade ja loomsete saaduste suhtes liikumispiirangu sätestamine. Kahjud, mis tulenevad loomade ja loomsete saaduste hävitamisest käesoleva määruse alusel, tuleks omanikele võimalikult kiiresti hüvitada.

(14)	Liikmesriigid peaksid koostama situatsioonplaani riiklike meetmete rakendamiseks BSE puhangu korral. Komisjon peaks need plaanid heaks kiitma. Seda sätet tuleks lisaks BSEle laiendada ka teistele TSEdele.

(15)

Tuleks ette näha teatavate elusloomade ja loomsete saaduste turustamise sätted. Olemasolevate veiste identifitseerimist ja registreerimist käsitlevate ühenduse eeskirjadega on ette nähtud süsteem, mis võimaldab kooskõlas rahvusvaheliste standarditega teha kindlaks loomade ema ja päritolukarja. Samaväärsed tagatised tuleks ette näha ka kolmandatest riikidest imporditud veiste puhul. Ühenduses kauplemisel või kolmandatest riikidest importimisel peaks ühenduse eeskirjadega hõlmatud loomade ja loomsete saadustega kaasas olema nimetatud eeskirjades nõutud sertifikaadid, mida on vajaduse korral kooskõlas käesoleva määrusega täiendatud.

(16)

Tuleks keelata teatavates riskipiirkondades asuvatelt veistelt pärit loomsete saaduste turuleviimine. Seda keeldu ei tohiks siiski kohaldada teatavate loomsete saaduste suhtes, mis on kontrollitud tingimustes toodetud loomadest, kelle puhul on võimalik tõestada, et TSEsse nakatumise oht ei ole suur.

(17)

TSE vältimist, kontrolli ja likvideerimist käsitlevate eeskirjade järgimise tagamiseks on TSE olukorrast tervikliku epidemioloogilise pildi saamiseks vaja võtta kindlaksmääratud korra alusel laboratoorseks kontrolliks proove. Ühtsete kontrollimeetodite ja tulemuste tagamiseks tuleks luua riiklikud ja ühenduse tugilaborid ning võtta kasutusele usaldusväärsed teaduslikud meetodid, sealhulgas spetsiaalsed TSE kiirtestid. Kiirteste tuleks kasutada igal võimalusel.

(18)

Liikmesriikides tuleks TSEde vältimist, kontrolli ja likvideerimist käsitlevate nõuete ühtse rakendamise tagamiseks läbi viia ühenduse kontrolle ja samuti sätestada auditeerimise korra rakendamine. Selleks et tagada, et kolmandad riigid esitaksid elusloomade ja loomsete saaduste ühendusse importimisel ühenduses kohaldatavate tagatistega samaväärsed tagatised, tuleks kohapeal teha ühenduse kontrolle, et teha kindlaks, kas importivad kolmandad riigid täidavad imporditingimusi.

(19)

TSEde suhtes kohaldatavad kauplemisega seotud meetmed peaksid olemasolu korral põhinema rahvusvahelistel standarditel, suunistel või soovitustel, kui need on olemas. Kui vastavad rahvusvahelised standardid, suunised või soovitused ei võimalda vajalikku terviseohutust saavutada, võib vastu võtta kõrgemat terviseohutust tagavad ja teaduslikult põhjendatud meetmed.

(20)	Käesolev määrus tuleks uute teaduslike andmete saamise korral uuesti läbi vaadata.

(21)	Käesoleva määruse raames tuleks sätestada vajalikud üleminekumeetmed, eelkõige määratletud riskiteguriga materjali kasutamise osas.

(22)	Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta kooskõlas nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusega 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused. ( 6 )

(23)	Käesoleva määruse rakendamiseks tuleks ette näha kord, mille alusel luuakse alalise veterinaarkomitee, alalise söödakomitee ja alalise toidukomitee raames tihe ja tõhus koostöö komisjoni ja liikmesriikide vahel.

(24)	Võttes arvesse, et käesoleva määruse rakendamise sätted on üldmeetmed otsuse 1999/468/EÜ artikli 2 tähenduses, tuleks need vastu võtta nimetatud otsuse artiklis 5 sätestatud regulatiivkomitee menetlust järgides,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Kohaldamisala

1. Käesolevas määruses sätestatakse loomadel transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate (TSEd) vältimise, kontrolli ja likvideerimise eeskirjad. Neid eeskirju kohaldatakse elusloomade ja loomsete saaduste tootmise ja turustamise ning teatavatel juhtudel ka nende ekspordi suhtes.

2. Käesolevat artiklit ei kohaldata:

a) kosmeetiliste vahendite, ravimite või meditsiinivahendite või nende lähteainete või vahesaaduste suhtes;

b) toodete suhtes, mis ei ole ette nähtud kasutamiseks toidus, söödas või väetises, või nende lähteainete või vahesaaduste suhtes;

c) loomsete saaduste suhtes, mis on ette nähtud kasutamiseks näitustel, õpetamisel, teaduslikus uurimustöös, eriuuringutes või -analüüsides, tingimusel et neid ei tarbi ega kasuta hiljem inimesed või loomad, välja arvatud need loomad, keda hoitakse asjaomase uurimusprojekti jaoks;

d) elusloomade suhtes, keda kasutatakse uurimustöös või kes on selle jaoks ette nähtud.

Artikkel 2

Elusloomade ja loomsete saaduste eraldamine

Selleks et vältida ristsaastumist või artikli 1 lõikes 1 osutatud elusloomade või loomsete saaduste asendamist artikli 1 lõike 2 punktides a, b ja c osutatud loomsete saadustega või artikli 1 lõike 2 punktis d osutatud elusloomadega, tuleb elusloomi ja loomseid saadusi alati eraldi hoida, välja arvatud juhul, kui elusloomi ja loomseid saadusi toodetakse TSEde puhul kasutatavate tervisekaitsetingimustega samaväärsetel tingimustel.

Käesoleva artikli rakenduseeskirjad võetakse vastu artikli 24 lõikes 2 osutatud korras.

Artikkel 3

Mõisted

1. Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) TSEd – kõik transmissiivsed spongioossed entsefalopaatiad, välja arvatud need, mis esinevad inimestel;

b) turuleviimine – iga toiming, mille eesmärk on müüa käesoleva määrusega hõlmatud elusloomi või loomseid saadusi ühenduses asuvale kolmandale isikule või varustada sellist kolmandat isikut muul viisil tasu eest või tasuta või ladustada neid kolmanda isiku varustamiseks;

c) loomsed saadused – iga toode, mis on saadud direktiivide 89/662/EMÜ ( 7 ) või 90/425/EMÜ ( 8 ) sätetega hõlmatud loomsetest saadustest või neid saadusi sisaldav toode;

d) lähteained – tooraine või mõni muu loomne saadus, millest või mille abil toodetakse artikli 1 lõike 2 punktides a ja b osutatud tooteid;

e) pädev asutus – liikmesriigi keskasutus, mis on pädev tagama käesoleva määruse nõuete järgimise, või mõni muu asutus, millele see keskasutus on selle pädevuse eelkõige sööda kontrollimiseks delegeerinud; see määratlus hõlmab vajaduse korral ka kolmanda riigi vastavat asutust;

f) kategooria – üks II lisa C peatükis osutatud liigituse kategooriatest;

g) määratletud riskiteguriga materjal – V lisas märgitud koed; määratlusega ei hõlmata neid kudesid sisaldavaid või nendest saadud tooteid, kui ei ole märgitud teisiti;

h) TSE taudikahtlusega loom – elusad, tapetud või surnud loomad, kellel esineb või on esinenud neuroloogilisi või käitumishäireid või kui nende üldine seisund on kesknärvisüsteemi kahjustuse tõttu pidevalt halvenenud, ja kelle puhul ei ole kliinilise läbivaatuse, ravi tulemusel, tapajärgse kontrolli või tapaeelse ja tapajärgse laboratoorse analüüsi alusel võimalik panna muud diagnoosi; veiste spongioosset entsefalopaatiat (BSE) kahtlustatakse nende veiste puhul, kelle BSE kiirtesti tulemus on positiivne;

i) põllumajandusettevõte – koht, kus loomi peetakse, kasvatatakse, aretatakse, nendega tegeletakse või kus neid inimestele näidatakse;

j) proovivõtmine – statistilist täpsust tagavate proovide võtmine loomadelt või nende elukeskkonnast või loomsetest saadustest haiguse diagnoosi määramiseks, põlvnemissuhete kindlakstegemiseks, tervisekontrolliks või loomsetes saadustes mikrobioloogiliste ainete või teatavate materjalide puudumise kontrollimiseks;

k) väetised – loomset saadust sisaldav aine, mida kasutatakse maapinnas taimede kasvu parandamiseks; võib hõlmata biogaasi tootmisel või komposteerimise käigus tekkivaid lagundumissaadusi;

l) kiirtestid – X lisas loetletud sõelumismeetodid, mille tulemused selguvad 24 tunniga;

m) alternatiivtest – artikli 8 lõikes 2 osutatud testid, mida kasutatakse alternatiivina määratletud riskiteguriga materjali kõrvaldamisele;

n) lihamass ehk MSM – toode, mis on saadud liha eraldamisel lihaga kaetud kontidelt pärast konditustamist, kasutades mehaanilisi vahendeid, mille tulemuseks on lihaskiu struktuuri hävimine või muundumine;

o) passiivne järelevalve – teavitamine kõikidest TSE kahtlusega loomadest, ja selliste loomade laboratoorsed uuringud, juhul kui TSEd ei ole võimalik välistada kliiniliste uuringute abil;

p) aktiivne järelevalve – selliste loomade uurimine, kelle kohta ei ole teatatud TSE taudikahtlusest (nt hädatapmisele kuuluvad loomad, tapaeelsel kontrollil haigustunnustega loomad, surnud loomad, terved tapaloomad ja TSE juhtumi tõttu praagitud loomad), eelkõige selleks, et määrata kindlaks TSE areng ja levimus riigis või selle piirkonnas.

2. Kohaldatakse ka I lisas sätestatud erimääratlusi.

3. Kui käesolevas määruses esinevaid mõisteid ei ole lõikes 1 või I lisas määratletud, kohaldatakse määruses (EÜ) nr 1760/2000 ( 9 ) ja direktiivides 64/432/EMÜ, ( 10 ) 89/662/EMÜ, 90/425/EMÜ ja 91/68/EMÜ ( 11 ) või vastavalt kõnealustele direktiividele esitatud asjakohaseid mõisteid, juhul kui neile käesolevas tekstis viidatakse.

Artikkel 4

Kaitsemeetmed

1. Kaitsemeetmete rakendamise osas kohaldatakse direktiivi 89/662/EMÜ artiklis 9, direktiivi 90/425/EMÜ artiklis 10, direktiivi 91/496/EMÜ ( 12 ) artiklis 18 ja direktiivi 97/78/EÜ ( 13 ) artiklis 22 sätestatud põhimõtteid ja sätteid.

2. Kaitsemeetmed võetakse vastu artikli 24 lõikes 2 sätestatud korras ning kaitsemeetmete võtmisest ja vastavatest põhjustest teatatakse Euroopa Parlamendile.

II PEATÜKK

BSE STAATUSE MÄÄRAMINE

Artikkel 5

Klassifikatsioon

1. Liikmesriikide või kolmandate riikide või nende piirkondade (edaspidi „riigid või piirkonnad”) BSE staatus määratakse kindlaks liigitamisega ühte järgmisest kolmest kategooriast:

— ebaoluline BSE risk vastavalt II lisa määratlusele,

— kontrollitud BSE risk vastavalt II lisa määratlusele,

— määramata BSE risk vastavalt II lisa määratlusele.

Riikide või piirkondade BSE staatust võib määrata ainult II lisa A peatükis sätestatud kriteeriumide alusel. Need kriteeriumid hõlmavad riskianalüüsi tulemust, mis on saadud kõigi võimalike tegurite põhjal veiste spongioosse entsefalopaatia avaldumiseks vastavalt II lisa B peatüki määratlusele, ja nende arengut aja jooksul ning aktiivse ja passiivse järelevalve kõikehõlmavaid meetmeid, milles võetakse arvesse riigi või piirkonna riskikategooriat.

Liikmesriigid ja kolmandad riigid, kes soovivad jääda nende kolmandate riikide nimekirja, kes on kiidetud heaks ühendusse elusloomade või käesolevas määruses käsitletud toodete eksportimiseks, esitavad komisjonile oma BSE staatuse määramiseks taotluse koos asjaomase teabega II lisa A peatükis määratletud kriteeriumide kohta ning II lisa B peatükis määratletud võimalike riskitegurite kohta ning nende kujunemise kohta aja jooksul.

2. Otsus iga taotluse kohta tehakse lõikes 1 osutatud kriteeriume ja võimalike riskitegureid arvesse võttes ja artikli 24 lõikes 2 sätestatud korras ning selle otsuse alusel määratakse taotluse esitanud riik või piirkond ühte II lisa C peatükis määratletud kategooriasse.

Kõnealune otsus tehakse kuue kuu jooksul pärast taotluse ja lõike 1 teises lõigus osutatud asjaomase teabe esitamist. Kui komisjon leiab, et tõendusmaterjalid ei sisalda II lisa A ja B peatükkides sätestatud teavet, palub komisjon lisateavet, mis tuleb esitada kindlaksmääratava ajavahemiku jooksul. Lõplik otsus tehakse kuue kuu jooksul pärast kogu teabe esitamist.

Pärast seda, kui rahvusvaheline episootiaamet (OIE) on kehtestanud riikide kategooriatesse liigitamise korra ja kui taotluse esitanud riik on paigutatud ühte nendest kategooriatest, võib käesoleva lõike esimese lõigu alusel teha otsuse asjaomasele riigile määratud ühenduse kategooria vajaduse korral artikli 24 lõikes 2 osutatud korras uuesti läbi vaadata.

3. Kui komisjon leiab, et liikmesriigi või kolmanda riigi poolt vastavalt II lisa A ja B peatükkidele esitatud teave on ebapiisav või ebaselge, võib komisjon artikli 24 lõikes 2 sätestatud korras määrata liikmesriigi või kolmanda riigi BSE staatuse kindlaks täieliku riskianalüüsi põhjal.

Selline riskianalüüs peab sisaldama taotleva liikmesriigi või kolmanda riigi TSE epidemioloogilise olukorra lõplikku statistilist vaatlust, mis põhineb kiirtestide kasutamisel põhineval lausteimimisel. Komisjon võtab arvesse rahvusvahelise episootiaameti poolt kasutatava liigituse kriteeriume.

Kiirtestid kiidetakse sel eesmärgil heaks vastavalt artikli 24 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele ning kantakse X lisa C peatüki punktis 4 kehtestatud loetellu.

Sellist lausteimimise menetlust võivad kasutada ka need liikmesriigid või kolmandad riigid, mis soovivad saada artikli 24 lõikes 2 sätestatud korras läbiviidud liigitusele ühenduse heakskiitu.

Sellise lausteimimise menetluse kulud kannab asjaomane liikmesriik või kolmas riik.

4. Liikmesriigid ja kolmandad riigid, mis ei ole kooskõlas lõike 1 kolmanda lõiguga esitanud taotlust oma territooriumilt elusloomade ja loomsete saaduste lähetamiseks, täidavad määramata BSE riskiga riikidele kohaldatavaid impordinõudeid, kuni nad on esitanud sellise taotluse ja lõplik otsus nende BSE staatuse kohta on vastu võetud.

5. Liikmesriigid teatavad komisjonile võimalikult kiiresti kõikidest epidemioloogilistest tõenditest või teabest, mis võiks tuua kaasa BSE staatuse muutmise, eelkõige artiklis 6 sätestatud seireprogrammide tulemused.

6. Kolmanda riigi hoidmine ühenduse eeskirjadega ettenähtud nende kolmandate riikide loetelus, kust võib eksportida ühendusse elusloomi või loomseid saadusi, mille puhul on käesolevas määruses ette nähtud erieeskirjad, otsustatakse artikli 24 lõikes 2 sätestatud korras ning see sõltub olemasolevat teavet silmas pidades või, kui TSE esinemist peetakse tõenäoliseks, lõikes 1 sätestatud teabe esitamisest. Juhul kui nimetatud teavet ei esitata kolme kuu jooksul pärast ühenduse poolt vastava nõude esitamise kuupäeva, kohaldatakse käesoleva artikli lõike 4 sätteid kuni teabe esitamiseni ja selle hindamiseni kooskõlas lõigetega 2 ja 3.

Kolmandad riigid võivad käesoleva määruse erieeskirjadega hõlmatud elusloomi ja loomseid saadusi ühendusse eksportida komisjoni poolt neile määratud kategooria jaoks sätestatud tingimustel, kui nad kohustuvad võimalikult kiiresti teatama komisjonile kirjalikult kõikidest epidemioloogilistest või muudest tõenditest, mis võivad tingida BSE staatuse muutmise.

7. Artikli 24 lõikes 2 sätestatud korras võib liikmesriigi või kolmanda riigi või mõne nende piirkonna BSE liigituse muutmise kohta teha otsuse kooskõlas artiklis 21 sätestatud kontrolli tulemustega.

8. Lõigetes 2, 3, 4, 6 ja 7 osutatud otsused põhinevad riskianalüüsil ning nende tegemisel võetakse arvesse II lisa A ja B peatükkides sätestatud soovitatavaid kriteeriume.

III PEATÜKK

TSE VÄLTIMINE

Artikkel 6

Seiresüsteem

1. Iga liikmesriik viib igal aastal vastavalt III lisale läbi TSEde seireprogrammi, mis põhineb aktiivsel ja passiivsel järelevalvel. Programm hõlmab ka kiirtestide abil läbiviidavat sõelumismenetlust, kui selline menetlus on asjaomase loomaliigi osas kättesaadav.

Kiirtestid kiidetakse sel eesmärgil heaks artikli 24 lõikes 3 osutatud korras ning kantakse X lisa loetellu.

1a. Lõikes 1 osutatud iga-aastane seireprogramm hõlmab minimaalselt järgmiseid alampopulatsioone:

a) kõik üle 24 kuu vanused veised, kes on saadetud hädatapmisele või kelle puhul on tapaeelsetel kontrollidel täheldatud haigustunnuseid,

b) kõik üle 30 kuu vanused veised, kes on tapetud tavatingimustel inimtoiduks,

c) kõik üle 24 kuu vanused veised, keda ei ole tapetud inimtoiduks, vaid kes on surnud või hukatud põllumajandusettevõttes, transpordi ajal või tapamajas (surnud loomad).

Liikmesriigid võivad otsustada teha punkti c sätetest erandeid kõrvalistel madala loomkoormusega aladel, kus surnud loomade kogumist ei ole korraldatud. Seda võimalust kasutavad liikmesriigid teavitavad komisjoni ja esitavad asjaomaste alade nimekirja koos erandite põhjendustega. Erandid ei hõlma rohkem kui 10 % veiste populatsioonist liikmesriigis.

1b. Pärast konsulteerimist vastava teaduskomiteega võib teaduse arengut arvestades ja artikli 24 lõikes 3 osutatud korras kohandada lõike 1 a punktides a ja c kehtestatud vanust.

Liikmesriigi taotlusel, kes suudab tõendada riigi epidemioloogilise olukorra paranemist kindlate kriteeriumide alusel, mis kehtestatakse artikli 24 lõikes 3 osutatud korras, võidakse selle konkreetse liikmesriigi iga-aastased seireprogrammid uuesti läbi vaadata.

Asjaomane liikmesriik peab tõendama oma suutlikkust määrata võetud meetmete tõhusust ning tagama põhjalikule riskianalüüsile tuginedes inimeste ja loomade tervise kaitse. Liikmesriik peab eelkõige tõendama:

a) selgesti vähenevat või püsivalt madalat BSE levimust ajakohastele uurimistulemustele tuginedes;

b) et ta on rakendanud ja jõustanud vähemalt kuue aasta jooksul täies mahus BSE kontrollikavad (ühenduse õigusaktid elusloomade jälgitavuse ja tuvastamise kohta ning BSE järelevalve kohta);

c) et ta on rakendanud ja jõustanud vähemalt kuue aasta jooksul ühenduse õigusaktid põllumajandusloomade täieliku söödakeelu kohta.

2. Iga liikmesriik teatab alalises veterinaarkomitees komisjonile ja teistele liikmesriikidele muude TSEde kui BSEd esinemisest.

3. Kõik ametlikud uuringud ja laboratoorsed kontrollid registreeritakse vastavalt III lisa B peatükile.

4. Liikmesriigid esitavad igal aastal komisjonile aruande, mis sisaldab vähemalt III lisa B peatüki I osas osutatud teavet. Iga kalendriaasta kohta esitatakse aruanne hiljemalt järgmise aasta 31. märtsiks. Komisjon esitab riiklike aruannete kokkuvõtte, mis sisaldab III lisa B peatüki II osas osutatud teavet, alalisele veterinaarkomiteele kolme kuu jooksul pärast nimetatud aruannete kättesaamist.

5. Käesoleva artikli rakenduseeskirjad võetakse vastu artikli 24 lõikes 2 osutatud korras.

Artikkel 6a

Aretusprogrammid

1. Liikmesriigid võivad kehtestada aretusprogrammid oma lambapopulatsioonide TSEde resistentsuse selekteerimiseks. Kõnealused programmid peavad hõlmama raamistikku teatavate karjade TSE suhtes resistentseks tunnistamiseks ja neid võib laiendada ka teistele loomaliikidele teadusliku tõendusmaterjali alusel, mis kinnitab kõnealuste liikide teatavate genotüüpide resistentsust TSE suhtes.

2. Lõikes 1 sätestatud programmide erieeskirjad võetakse vastu artikli 24 lõikes 2 osutatud korras.

3. Liikmesriigid, kes kehtestavad aretusprogrammid, esitavad komisjonile regulaarselt aruandeid, et programme oleks võimalik teaduslikult hinnata, eelkõige nende mõju TSEde esinemissagedusele, aga samuti geneetilisele mitmekesisusele ja varieerivusele ning vanade, haruldaste või vastava piirkonnaga hästi kohanenud lambatõugude säilimisele. Aretusprogrammide teaduslikke tulemusi ja üldisi tagajärgi hinnatakse korrapäraselt ning vajaduse korral neid programme vastavalt muudetakse.

Artikkel 7

Loomasööta käsitlevad keelud

1. Loomadelt saadud valkude söötmine mäletsejalistele on keelatud.

2. Kooskõlas IV lisaga laiendatakse lõikes 1 sätestatud keeldu muudele loomadele kui mäletsejalistele ning seda piiratakse selles osas, mis puudutab nende loomade söötmist loomsete saadustega.

3. Lõikeid 1 ja 2 kohaldatakse ilma, et see piiraks kõnealustes lõigetega hõlmatud keelu suhtes kehtestatud eranditele osutavas IV lisas sätestatu kohaldamist.

Komisjon võib artikli 24 lõikes 3 osutatud korras ja tuginedes mäletsejalistest noorloomade toitumisvajaduste teaduslikule hindamisele ja vastavalt käesoleva artikli rakendamiseks vastu võetud käesoleva artikli lõikes 5 osutatud eeskirjadele ning pärast selle erandiga seotud kontrolli puudutavate aspektide hindamist, lubada noormäletsejalistele kaladelt saadud valkude söötmist.

4. Määratlemata BSE riskiga liikmesriikidel või nende piirkondadel ei lubata eksportida ega ladustada põllumajandusloomadele ettenähtud sööta, mis sisaldab imetajatelt saadud valke, või imetajatele (v.a. koerad, kassid ja karusloomad) ettenähtud sööta, mis sisaldab imetajatelt saadud töödeldud valke.

Määratlemata BSE riskiga kolmandatel riikidel või nende piirkondadel ei lubata ühendusse eksportida põllumajandusloomadele ettenähtud sööta, mis sisaldab imetajatelt saadud valke, või imetajatele (v.a. koerad, kassid ja karusloomad) ettenähtud sööta, mis sisaldab imetajatelt saadud töödeldud valke.

Liikmesriigi või kolmanda riigi taotlusel võidakse artikli 24 lõikes 2 osutatud korras ning järgides artikli 24 lõikes 3 osutatud korras kehtestatavaid üksikasjalikke kriteeriume võtta vastu otsus teha käesoleva lõike piirangute suhtes üksikerandeid. Iga erandi puhul arvestatakse käesoleva artikli lõikes 3 toodud sätteid.

4a. Soodsa riskianalüüsi alusel, milles võetakse arvesse vähemalt nakkuse ulatust ja võimalikku allikat ning saadetise lõppsihtkohta, võidakse artikli 24 lõikes 3 osutatud korras võtta vastu otsus kehtestada söödas leiduvate, juhuslikust ja tehniliselt vältimatust saastumisest põhjustatud loomsete valkude ebaoluliste koguste lubatud tase.

5. Käesoleva artikli rakenduseeskirjad, eelkõige ristsaastumise vältimise ning käesolevale artiklile vastavuse kontrollimiseks vajalikud proovivõtu- ja analüüsimeetodite eeskirjad võetakse vastu artikli 24 lõikes 2 osutatud korras. Need eeskirjad põhinevad komisjoni aruandel, mis käsitleb loomset päritolu sööda hankimist, töötlemist, kontrolli ja jälgitavust.

Artikkel 8

Määratletud riskiteguriga materjal

1. Määratletud riskiteguriga materjal kõrvaldatakse ja hävitatakse kooskõlas käesoleva määruse V lisaga ja määrusega (EÜ) nr 1774/2002. Seda ei impordita ühendusse. V lisas osutatud määratletud riskiteguriga materjali loetelu hõlmab vähemalt üle 12 kuu vanuste veiste aju, seljaaju, silmi ja mandleid ning artikli 24 lõikes 3 osutatud korras määratud vanuse ületanud veiste selgroogu. Võttes arvesse artikli 5 lõike 1 esimeses lõigus kehtestatud erinevaid riskikategooriaid ning artikli 6 lõike 1a ja lõike 1b punkti b nõudeid, muudetakse vastavalt V lisa määratletud riskiteguriga materjali loetelu.

2. Käesoleva artikli lõiget 1 ei kohaldata nendelt loomadelt pärit kudede suhtes, mis on artikli 24 lõikes 3 osutatud korras läbinud selleks eesmärgiks heakskiidetud alternatiivse testi, kui see test on loetletud X lisas ja seda kohaldatakse V lisas sätestatud tingimustel ning testi tulemused on negatiivsed.

Liikmesriigid, mis lubavad vastavalt käesolevale lõikele kasutada kõnealust alternatiivset testi, teavitavad sellest teisi liikmesriike ja komisjoni.

3. Kontrolli all hoitava või määratlemata BSE riskiga liikmesriikides või nende piirkondades, ei tohi nende veiste, lammaste või kitsede puhul, mille liha on ette nähtud inim- või loomatoiduks, vigastada kesknärvisüsteemikudesid pärast uimastamist koljuõõnde viidava pika vardakujulise instrumendiga ega uimastamisega seoses koljuõõnde süstitud gaasiga.

4. V lisas esitatud vanusega seotud andmeid on võimalik kohandada. Sellised kohandused põhinevad viimastel teaduslikult tõestatud uurimistulemustel TSE esinemise statistilise tõenäosuse kohta ühenduse veiste, lammaste ja kitsede populatsiooni asjaomases vanuserühmas.

5. Artikli 24 lõikes 3 osutatud korras võib vastu võtta eeskirjad, mis näevad ette erandid käesoleva artikli lõigetest 1–4 seoses artikli 7 lõikes 1 sätestatud söötmise keelu tõhusa rakendamise kuupäevaga ning vajadusel kontrollitud BSE riskiga kolmandate riikide või nende piirkondade puhul seoses kuupäevaga, millest alates tuleb tõhusalt rakendada keeldu kasutada imetajatelt pärit valku mäletsejaliste söödas, selleks et piirata nõudeid kõrvaldada ja hävitada määratletud riskiteguriga materjal enne nimetatud kuupäeva asjaomastes riikides või piirkondades sündinud loomadega.

6. Käesoleva artikli rakenduseeskirjad võetakse vastu artikli 24 lõikes 2 osutatud korras.

Artikkel 9

Mäletsejalistelt pärit materjalist saadud või seda sisaldavad loomsed saadused

1. VI lisas loetletud loomsed saaduseid tootmisel kasutatakse artikli 24 lõikes 3 osutatud korras heakskiidetud tootmisprotsesse.

2. Kontrolli all hoitava või määratlemata BSE riskiga riikidest või piirkondadest pärit veiste, lammaste ja kitsede luid ei kasutata lihamassi tootmiseks. Enne 1. juulit 2008 esitavad liikmesriigid komisjonile aruande lihamassi kasutamise ja tootmismeetodi kohta oma territooriumil. See aruanne hõlmab avaldust selle kohta, kas liikmesriik kavatseb lihamassi tootmist jätkata.

Seejärel esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatise lihamassi edasise vajaduse ja kasutamise kohta ühenduses, sealhulgas tarbijatele suunatud teabepoliitika kohta.

3. V lisa punktis 5 sätestatud kriteeriume silmas pidades ei kohaldata lõikeid 1 ja 2 nende mäletsejaliste puhul, kellele on tehtud vastavalt artikli 24 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele heaks kiidetud alternatiivne test, tingimusel et nimetatud test sisaldub X lisas toodud loetelus, kui testi tulemused on osutunud negatiivseks.

4. Käesoleva artikli rakenduseeskirjad võetakse vastu artikli 24 lõikes 2 osutatud korras.

Artikkel 10

Koolitusprogrammid

1. Liikmesriigid tagavad, et pädeva asutuse, diagnostikalaborite ning põllumajanduslikku ja veterinaariaalast haridust andvate õppeasutuste töötajad, riiklikud veterinaararstid, veterinaararstid, tapamajade töötajad ja tõuaretajad, loomapidajad ja loomadega tegelevad inimesed on saanud koolitust TSE kliiniliste tunnuste ja epidemioloogia kohta ning kontrolli läbi viivad inimesed ka TSE laboratoorsete uuringute tulemuste tõlgendamise kohta.

2. Lõikes 1 osutatud koolitusprogrammide tõhusa rakendamise tagamiseks võib ühendus anda rahalist abi. Sellise abi suurus määratakse kindlaks artikli 24 lõikes 2 osutatud korras.

IV PEATÜKK

TSEde KONTROLL JA LIKVIDEERIMINE

Artikkel 11

Teavitamine

Ilma et see piiraks direktiivi 82/894/EMÜ ( 14 ) kohaldamist, tagavad liikmesriigid, et pädevat asutust teavitatakse kohe igast TSE taudikahtlusega loomast.

Liikmesriigid teavitavad korrapäraselt üksteist ja komisjoni teatatud TSE juhtudest.

Pädev asutus võtab viivitamatult käesoleva määruse artiklis 12 sätestatud meetmed ja muud vajalikud meetmed.

Artikkel 12

Taudikahtlusega loomade suhtes võetavad meetmed

1. TSE taudikahtlusega looma jaoks kehtestatakse ametlik liikumispiirang kuni pädeva asutuse poolt läbi viidava kliinilise ja epidemioloogilise kontrolli tulemuste saamiseni või loom tapetakse ametliku järelevalve all laboratoorse uuringu läbiviimiseks.

Kui TSEsse nakatumist kahtlustatakse ametlikult mõne liikmesriigi põllumajandusettevõtte veise puhul, kehtestatakse kuni uuringutulemuste saamiseni kõnealuses ettevõttes kõikide veiste suhtes ametlik liikumispiirang. Kui TSEsse nakatumist kahtlustatakse ametlikult mõne liikmesriigi põllumajandusettevõtte lamba või kitse puhul, kehtestatakse kuni uuringutulemuste saamiseni kõnealuses ettevõttes kõikide lammaste ja kitsede suhtes ametlik liikumispiirang.

Kui on siiski tõendeid selle kohta, et põllumajandusettevõte, kus loom asus TSE kahtluse tekkimise ajal, ei ole tõenäoliselt selline ettevõte, kus loom võis nakatuda TSEsse, võib pädev asutus otsustada, et ametlik liikumispiirang kehtestatakse ainult taudikahtlusega looma suhtes.

Vajaduse korral võib pädev asutus sõltuvalt olemasolevatest epidemioloogilistest andmetest otsustada, kas liikumispiirang kehtestatakse lisaks põllumajandusettevõttele, kus loom nakkuse sai, ka teistele põllumajandusettevõtetele.

Liikmesriigi võib artikli 24 lõikes 2 osutatud korras ja erandina käesolevas lõikes sätestatud ametlikest liikumispiirangutest vabastada kõnealuste piirangute kohaldamisest, kui kõnealune liikmesriik kohaldab samaväärset julgeolekut pakkuvaid meetmeid, tuginedes inimeste või loomade tervisele avalduda võiva võimaliku riski nõuetekohasele hindamisele.

2. Kui pädeva asutuse arvates ei ole TSE nakatumise ohtu võimalik välistada, loom tapetakse; looma aju ja muud pädeva asutuse poolt kindlaks määratud koed eemaldatakse ja saadetakse ametlikult volitatud laborisse, artikli 19 lõikes 1 ette nähtud riigi tugilaborisse või artikli 19 lõikes 2 ette nähtud ühenduse tugilaborisse kontrollimiseks artiklis 20 sätestatud testimismeetoditega.

3. Kõik taudikahtlusega looma kehaosad on negatiivse diagnoosi saamiseni ametliku kontrolli all või hävitatakse vastavalt määrusele (EÜ) nr 1774/2002.

4. Käesoleva artikli rakenduseeskirjad võetakse vastu artikli 24 lõikes 2 osutatud korras.

Artikkel 13

Pärast TSE esinemise kinnitamist kohaldatavad meetmed

1. Kui TSE esinemine on ametlikult kinnitatud, kohaldatakse võimalikult kiiresti järgmiseid meetmeid:

a) kõik looma kehaosad hävitatakse vastavalt määrusele (EÜ) nr 1774/2002, välja arvatud vastavalt käesoleva määruse III lisa B peatükile andmekogu jaoks säilitatav materjal;

b) viiakse läbi uurimine riskirühma kuuluvate loomade tuvastamiseks vastavalt VII lisa punktile 1;

c) kõik käesoleva lõike punktis b osutatud uurimise käigus kindlaksmääratud ja vastavalt käesoleva määruse VII lisa punktile 2 ohustatud loomad ja nende saadused tapetakse ja hävitatakse vastavalt määrusele (EÜ) nr 1774/2002.

Liikmesriigi taotlusel ja soodsa riskianalüüsi alusel, milles võetakse eelkõige arvesse kontrollimeetmeid selles liikmesriigis, võidakse artikli 24 lõikes 2 osutatud korras vastu võtta otsus lubada käesolevas lõikes osutatud veiste kasutamist kuni nende tootliku eluea lõpuni.

Erandina käesolevast lõikest võib liikmesriik kohaldada muid meetmeid, mis tagavad samaväärse kaitsetaseme, tuginedes artiklite 24a ja 25 kohasele soodsale riskihinnangule, milles on eelkõige arvesse võetud asjaomase liikmesriigi kontrollimeetmeid, kui nimetatud meetmed on kõnealuse liikmesriigi jaoks heaks kiidetud vastavalt artikli 24 lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetlusele.

2. Kuni lõike 1 punktides b ja c osutatud meetmete rakendamiseni on ettevõte, kus loom asus TSE kohta kinnituse saamiseni, ametliku kontrolli all ja igasuguseks TSE kahtlusega loomade ja sellistelt loomadelt pärit loomsete saaduste ettevõttest väljaviimiseks või sinnatoomiseks on vaja pädeva asutuse luba, et tagada asjaomaste loomade ja loomsete saaduste viivitamatu jälgimine ja identifitseerimine.

Kui on tõendeid selle kohta, et ettevõte, kus nakatunud loom asus TSE esinemise kohta kinnituse saamise hetkel, ei ole tõenäoliselt ettevõte, kus loom TSEga kokku puutus, võib pädev asutus otsustada ametliku kontrolli alla panna mõlemad ettevõtted või ainult selle ettevõtte, kus loom nakatus.

3. Liikmesriigid, mis on rakendanud artikli 12 lõike 1 viiendas lõigus ettenähtud kaitsemeetmetega samaväärseid tagatisi pakkuva asenduskava, võib erandina lõike 1 punktide b ja c nõuetest vabastada artikli 24 lõikes 2 osutatud korras nõudest kohaldada loomade liikumise suhtes ametlikke piiranguid ja nõudest loomad tappa ning hävitada.

4. Kooskõlas artikli 12 lõikega 2 ja käesoleva artikli lõike 1 punktidega a ja c tapetud loomadest või hävitatud loomsetest saadustest tekkinud kahju hüvitatakse omanikele viivitamatult.

5. Ilma et see piiraks direktiivi 82/894/EMÜ kohaldamist, teatatakse muude TSEde kui BSE kinnitatud esinemisest komisjonile igal aastal.

6. Käesoleva artikli rakenduseeskirjad võetakse vastu artikli 24 lõikes 2 osutatud korras.

Artikkel 14

Situatsioonplaanid

1. Liikmesriigid koostavad kooskõlas ühenduse loomahaiguste tõrje eeskirjade üldiste põhimõtetega suunised, milles täpsustatakse rakendatavad riiklikud meetmed ja pädevus ning vastutus TSE juhtude kinnitamise korral.

2. Vajaduse korral võib artikli 24 lõikes 2 osutatud korras suuniseid ühenduse õigusaktide ühtseks kohaldamiseks ühtlustada.

V PEATÜKK

TURULE VIIMINE JA EKSPORT

Artikkel 15

Elusloomad, nende sperma, embrüod ja munarakud

1. Veiste, lammaste või kitsede ning nende sperma, embrüote ja munarakkude turuleviimise või vajaduse korral nende ekspordi suhtes kohaldatakse VIII lisas sätestatud tingimusi ning impordi puhul IX lisas sätestatud tingimusi. Elusloomade ja nende embrüote ja munarakkudega peavad kaasas olema ühenduse õigusaktidega ettenähtud veterinaartõendid, mis on kooskõlas artikliga 17 või impordi puhul artikliga 18.

2. TSE kahtluse või kinnitusega loomade esimese põlvkonna järglaskonna, sperma, embrüote ja munarakkude turuleviimiseks tuleb täita VIII lisa B peatükis sätestatud tingimused.

3. Artikli 24 lõikes 3 osutatud korras võib lõigete 1 ja 2 sätteid laiendada teistele loomaliikidele.

4. Käesoleva artikli rakenduseeskirjad võib vastu võtta artikli 24 lõikes 2 osutatud korras.

Artikkel 16

Loomsete saaduste turuleviimine

1. Turuleviimisel ja eksportimisel vastavalt käesolevale artiklile, VIII lisa C ja D peatükkidele ning IX lisa A, C, F ja G peatükkidele ei kohaldata piiranguid järgmiste tervetest mäletsejalistest saadud loomsete saaduse suhtes:

a) artikliga 15 hõlmatud loomsed saadused, eelkõige sperma, embrüod ja munarakud;

b) piim ja piimatooted, toornahad ning toornahast saadud želatiin ja kollageen.

2. Loomsed saadused, mis on imporditud kontrollitud või määramata BSE riskiga kolmandast riigist, peavad olema saadud tervetelt veistelt, lammastest ja kitsedest, kelle kesknärvisüsteemikudesid ei ole vigastatud või kelle koljuõõnde pole süstitud gaasi, nagu on osutatud artikli 8 lõikes 3.

3. Määratlemata BSE riskiga riigist või piirkonnast pärinevaid veistelt saadud materjale sisaldavaid loomseid toiduaineid ei viida turule, välja arvatud juhul, kui need on pärit loomadelt, kes:

a) on sündinud kaheksa aastat pärast mäletsejatele imetajatelt saadud loomse valgu söötmise keelu tõhusa jõustumise kuupäeva ja and

b) on sündinud, keda on kasvatatud ja kes on jäänud karjadesse, mis on olnud tõendatult BSE-vabad vähemalt seitse aastat.

Lisaks sellele ei saadeta mäletsejalistelt pärinevaid toiduaineid määratlemata BSE riskiga liikmesriigist või selle piirkonnast teise liikmesriiki ega impordita määratlemata BSE riskiga kolmandast riigist.

Seda keeldu ei kohaldata VIII lisa C peatükis loetletud loomset päritolu toodetele, mis vastavad VIII lisa C peatükis esitatud nõuetele.

Nende toodetega peab kaasas olema riikliku veterinaararsti väljastatud veterinaartõend, mis kinnitab, et tooted on toodetud kooskõlas käesoleva määrusega.

4. Kui loom viiakse ühe kategooria riigist või piirkonnast teise kategooriasse kuuluvasse riiki või piirkonda, liigitatakse see selle riigi kõrgeimasse kategooriasse, kus see on üle 24 tunni viibinud, välja arvatud juhul, kui esitatakse piisavad tagatised selle kohta, et looma ei ole söödetud kõige kõrgema kategooria liigitusega riigis või piirkonnas.

5. Loomsetele saadustele, mille jaoks on käesolevas artiklis sätestatud erieeskirjad, lisatakse ühenduse õigusaktides sätestatud veterinaartõendid või äridokumendid vastavalt artiklitele 17 ja 18 või, kui selliseid veterinaartõendeid ei ole ühenduse õigusaktides sätestatud, veterinaartõend või äridokument, mille näidised sätestatakse artikli 24 lõikes 2 sätestatud korras.

6. Ühendusse importimisel peavad loomsed saadused vastama IX lisa A, C, F ja G peatükkide nõuetele.

7. Vastavalt artikli 24 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele võib lõigete 1 kuni 6 sätteid laiendada muudele loomsetele saadustele. Käesoleva artikli rakenduseeskirjad võetakse vastu vastavalt artikli 24 lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetlusele.

Artikkel 17

Artikli 24 lõikes 2 sätestatud korras tuleb direktiivi 64/432/EMÜ F lisas osutatud veterinaartõenditele, direktiivi 91/68/EMÜ E lisa näidistele II ja III ning ühenduse õigusaktides veiste, lammaste ja kitsede sperma, embrüote ja munarakkudega kauplemiseks sätestatud veterinaartõenditele lisada vajaduse korral viide vastavalt artiklile 5 antud päritoluliikmesriigi või -piirkonna kategooriale.

Vajaduse korral lisatakse loomsete saadustega kauplemisega seotud äridokumentidele viide komisjoni poolt kooskõlas artikliga 5 antud päritoluliikmesriigi või piirkonna kategooriale.

Artikkel 18

Lisaks ühenduse õigusaktides importimiseks ettenähtud veterinaartõenditele sätestatakse artikli 24 lõikes 2 osutatud korras vastavalt artiklile 5 liigitatud kolmandate riikide puhul kohe peale liigitust käsitleva otsuse tegemist IX lisas sätestatud erinõuded.

VI PEATÜKK

TUGILABORID, PROOVIVÕTT, TESTID JA KONTROLLID

Artikkel 19

Tugilaborid

1. Iga liikmesriigi tugilaborid ja nende ülesanded ning kohustused on sätestatud X lisa A peatükis.

2. Ühenduse tugilaborid ja nende ülesanded ning kohustused on sätestatud X lisa B peatükis.

Artikkel 20

Proovivõtmine ja laboratoorsed analüüsimeetodid

1. Proovivõtmine ja laborikatsed TSE esinemise kontrollimiseks viiakse läbi X lisa C peatükis sätestatud meetodeid ja protokolle kasutades.

2. Vajaduse korral võetakse käesoleva artikli ühtse kohaldamise tagamiseks vastu rakenduseeskirjad vastavalt artikli 24 lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetlusele. Lammastel ja kitsedel BSE esinemise kontrollimise meetod võetakse vastu vastavalt artikli 24 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

Artikkel 21

Ühenduse kontrollid

1. Komisjoni eksperdid võivad koostöös liikmesriikide pädevate asutustega teha kohapealseid kontrolle, kui see on vajalik käesoleva määruse ühtseks kohaldamiseks. Liikmesriik, mille territooriumil kontrollimine toimub, tagab ekspertidele nende ülesande täitmisel kogu vajaliku abi. Komisjon teavitab pädevaid asutusi kontrollide tulemustest.

Käesoleva määruse rakenduseeskirjad, eelkõige riiklike ametiasutustega koostööd reguleerivad eeskirjad, võetakse vastu artikli 24 lõikes 2 sätestatud korras.

2. Kolmandaid riike hõlmavad ühenduse kontrollid viiakse läbi kooskõlas direktiivi 97/78/EÜ artiklitega 20 ja 21.

VII PEATÜKK

ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 22

Määratletud riskiteguriga materjali käsitlevad üleminekumeetmed

1. XI lisa A osa sätteid kohaldatakse alates 1. juulist 2001 vähemalt kuus kuud ja nende kohaldamine lõpetatakse kohe pärast kooskõlas artikli 5 lõigetega 2 või 4 artikli 8 jõustumise kohta otsuse vastu võtmist.

2. Vastavalt artikli 5 lõikele 3 tehtud lõpliku statistilise vaatluse tulemusi kasutatakse üleminekuperioodil artikli 5 lõikes 1 osutatud riskianalüüsi tulemuste kinnitamiseks või ümberlükkamiseks, võttes arvesse rahvusvahelise episootiaameti (OIE) poolt määratletud liigitamise põhimõtteid.

3. Pärast konsulteerimist asjakohase teaduskomiteega võetakse artikli 24 lõikes 2 sätestatud korras vastu asjaomase statistilise vaatluse üksikasjalikud eeskirjad.

4. Statistilise vaatluse miinimumnõuded on sätestatud XI lisa B osas.

Artikkel 23

Lisade muutmine ja üleminekumeetmed

Pärast asjakohase teaduskomiteega konsulteerimist rahvatervist mõjutada võivates küsimustes muudetakse või täiendatakse lisasid ning võetakse vastu asjaomased üleminekumeetmed vastavalt artikli 24 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

▼M21

Selle korra alusel võetakse üleminekumeetmed vastu ajavahemikuks, mis lõpeb hiljemalt 1. juulil 2007, et võimaldada üleminekut praeguselt korralt käesoleva määrusega kehtestatud korrale.

Artikkel 23a

Vastavalt artikli 24 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivkomitee menetlusele võetakse vastu järgmised meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, sealhulgas täiendades neid:

a) artikli 5 lõike 3 kolmandas lõigus, artikli 6 lõikes 1, artikli 8 lõikes 2 ja artikli 9 lõikes 3 osutatud kiirtestide heakskiitmine,

b) artikli 6 lõikes 1b osutatud vanuse kohandamine,

c) artikli 6 lõikes 1b osutatud kriteeriumid riigi epidemioloogilise olukorra paranemise tõendamiseks,

d) artikli 7 lõikes 3 osutatud otsus lubada noormäletsejalistele kaladelt saadud valkude söötmist,

e) artikli 7 lõikes 4 osutatud kriteeriumid piirangutest erandite tegemiseks,

f) artikli 7 lõikes 4a osutatud otsus kehtestada koguste lubatud tase,

g) artikli 8 lõikes 1 osutatud otsus vanuse kohta,

h) artikli 8 lõikes 5 osutatud eeskirjad, mis näevad ette erandid seoses määratletud riskiteguriga materjali kõrvaldamise ja hävitamise nõuetega,

i) artikli 9 lõikes 1 osutatud tootmisprotsesside heakskiitmine,

j) artikli 15 lõikes 3 osutatud otsus laiendada teatavaid sätteid teistele loomaliikidele,

k) artikli 16 lõigete 1 kuni 6 kohaldamise laiendamine muudele loomset päritolu toodetele,

l) artikli 20 lõikes 2 osutatud meetodi vastuvõtmine lammastel ja kitsedel BSE esinemise kontrollimiseks,

m) lisade muutmine või täiendamine ja artiklis 23 osutatud asjakohaste üleminekumeetmete vastuvõtmine.

Artikkel 24

Komiteed

1. Komisjoni abistab toiduahela ja loomatervishoiu alaline komitee. Artiklit 6a puudutavates küsimustes konsulteerib komisjon siiski ka alalise zootehnikakomiteega.

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

Nimetatud otsuse artikli 5 lõikes 6 osutatud ajavahemik on kolm kuud ja käesoleva määruse artikli 4 lõikes 2 osutatud kaitsemeetmete puhul 15 päeva.

3. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1-4 ja artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

Artikkel 24a

Otsused, mis võetakse vastu vastavalt mõnele artiklis 24 osutatud menetlusele, põhinevad inimeste või loomade tervisele avalduda võiva võimaliku riskiga nõuetekohasel hindamisel ning olemasolevaid teaduslikke tõendeid arvesse võttes säilitavad — või teaduslikult õigustatud juhtudel — tõstavad ühenduses tagatud inimeste ja loomade tervise kaitse taset.

Artikkel 25

Teaduskomiteedega konsulteerimine

Kõikides käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvates küsimustes, mis võivad mõjutada rahva tervist, peetakse nõu asjaomaste teaduskomiteedega.

Artikkel 26

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub päev pärast avaldamist Euroopa Ühenduste Teatajas.

Käesolevat määrust kohaldatakse alates 1. juulist 2001.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

▼M10

I LISA

ERIMÄÄRATLUSED

▼M48

Käesolevas määruses kasutakse järgmiseid mõisteid, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1069/2009, ( 15 ) komisjoni määruses (EL) nr 142/2011, ( 16 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 178/2002, ( 17 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 767/2009 ( 18 ) ning nõukogu direktiivis 2006/88/EÜ ( 19 )

a) määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 3 lõikes 6 sätestatud mõiste „põllumajandusloom”;

b) määruse (EL) nr 142/2011 I lisas sätestatud järgmised mõisted:

i) „karusloomad” punktis 1;

ii) „veretooted” punktis 4;

iii) „töödeldud loomne valk” punktis 5;

iv) „kalajahu” punktis 7;

v) „kollageen” punktis 11;

vi) „želatiin” punktis 12;

vii) „hüdrolüüsitud valk” punktis 14;

viii) „lemmikloomatoidu konserv” punktis 16;

ix) „lemmikloomatoit” punktis 19;

x) „töödeldud lemmikloomatoit” punktis 20;

c) määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 3 lõikes 4 sätestatud mõiste „sööt”;

d) määrus (EÜ) nr 767/2009:

i) „söödamaterjalid” artikli 3 lõike 2 punktis g;

ii) „segasööt” artikli 3 lõike 2 punktis h;

iii) „täissööt” artikli 3 lõike 2 punktis i;

e) direktiiv 2006/88/EÜ:

i) „vesiviljelusloom” artikli 3 lõike 1 punktis b;

ii) „veeloom” artikli 3 lõike 1 punktis e.

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „algupärane BSE juhtum” – veiste spongioosse entsefalopaatia juhtum, mille puhul ei ole nakatumine enne eluslooma importimist selgelt tõendatud;

b) „kohort” – rühm veiseid, mis hõlmab:

i) loomi, kes on sündinud nakatunud loomaga samas karjas kas 12 kuud enne või 12 kuud pärast kõnealuse looma sündi, ja

ii) loomi, kes on esimese eluaasta jooksul kasvanud koos nakatunud loomaga;

c) „näitjuhtum” – esimene loom põllumajandusettevõttes või epidemioloogiliselt määratletud rühmas, kelle TSE nakkus leiab kinnitust;

d) „TSE väikemäletsejalistel” – normist erineva PrP-valgu kinnitava katse järel lambal või kitsel avastatud transmissiivse spongioosse entsefalopaatia juhtum;

e) „skreipijuhtum” – kinnitatud transmissiivse spongioosse entsefalopaatia juhtum lambal või kitsel, mille puhul BSE diagnoos on välistatud vastavalt kriteeriumidele, mis on sätestatud Euroopa liidu referentlabori tehnilises käsiraamatus TSE tüve iseloomustuse kohta väikemäletsejalistel ( 20 );

f) „klassikalise skreipi juhtum” – kinnitatud skreipi juhtum, mis on liigitatud klassikaliseks vastavalt kriteeriumidele, mis on sätestatud ühenduse referentlabori tehnilises käsiraamatus TSE tüve iseloomustuse kohta väikemäletsejalistel;

g) „ebatüüpilise skreipi juhtum” – kinnitatud skreipi juhtum, mis on eristatav klassikalisest skreipist vastavalt kriteeriumidele, mis on sätestatud ühenduse referentlabori tehnilises käsiraamatus TSE tüve iseloomustuse kohta väikemäletsejalistel;

h) „prioonvalgu genotüüp” – lammastel kahe alleeli kombinatsioon, nagu on kirjeldatud komisjoni otsuse 2002/1003/EÜ ( 21 ) I lisa punktis 1;

i) „BSE juhtum” – riiklikus referentlaboris vastavalt X lisa C peatüki punkti 3.1 alapunktides a ja b esitatud meetoditele ja juhenditele kinnitatud BSE juhtum;

j) „klassikalise BSE juhtum” – BSE juhtum, mis on liigitatud klassikaliseks vastavalt kriteeriumidele, mis on sätestatud Euroopa Liidu referentlaboris kasutatava veiste TSE isolaatide liigitamise meetodi puhul ( 22 );

k) „ebatüüpilise BSE juhtum” – BSE juhtum, mida ei ole võimalik liigitada klassikalise BSE juhtumiks vastavalt kriteeriumidele, mis on sätestatud Euroopa Liidu referentlaboris kasutatava veiste TSE isolaatide liigitamise meetodi puhul;

l) „üle 18 kuu vanused lambad ja kitsed” – lambad ja kitsed:

i) kelle vanust kinnitatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 21/2004 ( 23 ) artikli 3 lõike 1 punktides b, c ja d osutatud registrites või liikumisdokumentides või

ii) kellel on enam kui kaks igemest väljunud jäävlõikehammast.

II LISA

BSE STAATUSE MÄÄRAMINE

A PEATÜKK

Kriteeriumid

Liikmesriikide või kolmandate riikide või nende piirkondade (edaspidi „riigid või piirkonnad”) BSE staatus määratakse kindlaks punktides a–e esitatud kriteeriumide alusel.

Riigis või piirkonnas:

a) vastavalt B peatüki sätetele tehakse riskianalüüs, milles määratakse kindlaks kõik võimalikud BSE esinemise tegurid ja nende ajaline perspektiiv antud riigis või piirkonnas;

b) luuakse BSE pideva järelevalve ja seire süsteem, eriti B peatükis kirjeldatud ohtude osas, mille puhul järgitakse D peatükis kehtestatud järelevalve miinimumnõudeid;

c) veterinaararstide, põllumajandustootjate ning töötajate jaoks, kes tegelevad veiste veo, turustamise ja tapmisega, on loodud käesoleval ajal rakendatav teadlikustamisprogramm, et julgustada teatama kõigist juhtudest, mille puhul käesoleva lisa D peatükis määratletud siht-alampopulatsioonides esineb BSE-le vastavate kliiniliste tunnustega loomi;

d) jääb kehtima kohustus kõigist BSE kliiniliste tunnustega veistest teatada ja neid uurida;

e) punktis b osutatud järelevalve- ja seiresüsteemi raames võetud peaaju või muude kudede proove uuritakse heakskiidetud laboris.

B PEATÜKK

Riskianalüüs

1. Riskianalüüsi struktuur

Riskianalüüs hõlmab sisenemise hindamist ja kokkupuute hindamist.

2. Sissetoomisohu hindamine (sissetoodud nakkuse võimalus)

2.1. Sissetoomisohu hindamisel hinnatakse selle tõenäosust, kas BSE tekitaja on riiki või piirkonda sisse toodud võimaliku BSE tekitajaga saastunud kaupade vahendusel või on see vastavas riigis või piirkonnas juba varem olemas.

Arvesse võetakse järgmisi ohutegureid:

a) BSE tekitaja olemasolu või puudumine riigis või piirkonnas ning tekitaja olemasolu korral selle levimus lähtudes järelevalvetegevuse tulemusest;

b) algupärase BSEga mäletsejalistelt saadud liha-kondijahu või kõrned;

c) imporditud liha-kondijahu või kõrned;

d) imporditud veised, lambad ja kitsed;

e) imporditud sööt ja selle koostisosad;

f) mäletsejalistelt pärit ja inimtoiduks kasutatavad imporditud tooted, mis võivad sisaldada V lisa punktis 1 loetletud kudesid ning mida on võib-olla söödetud veistele;

g) mäletsejalistelt saadud imporditud tooted in vivo kasutamiseks veistele.

2.2. Sissetoomisohu hindamisel tuleb arvesse võtta punktis 2.1 loetletud ohuteguritega seotud spetsiaalseid tauditõrjeprogramme, järelevalvet ja muid epidemioloogilisi uuringuid (eriti veiste BSE-alast järelevalvet).

3. Kokkupuute hindamine

Kokkupuute hindamisel vaadatakse, kui tõenäoline on veiste kokkupuutumine BSE tekitajaga, sealjuures võetakse arvesse järgmist:

a) BSE tekitaja ringlus ja amplifikatsioon veistele söödetava liha-kondijahu või mäletsejalistelt pärit kõrnete või BSE tekitajaga saastunud muu sööda või selle koostisainete kaudu;

b) mäletsejaliste rümpade (sealhulgas teadmata põhjusel surnud kariloomade) kasutamine, kõrvalsaadused ja tapajäätmed, jäätmetöötlusprotsesside parameetrid ja loomasööda tootmise meetodid;

c) mäletsejalistelt saadud liha-kondijahu ja kõrnete söötmine või mittesöötmine mäletsejalistele, kaasa arvatud loomasööda ristsaastumise vältimise meetmed;

d) seni veiste suhtes kohaldatud BSE-alase järelevalve tase ja järelevalve tulemused.

C PEATÜKK

Kategooriate määramine

I. VÄHEOLULISE BSE-RISKIGA RIIK VÕI PIIRKOND

Riik või piirkond:

1) kus vastavalt B peatükis sätestatule on tehtud riskianalüüs, millega tehakse kindlaks varasemad ja olemasolevad riskitegurid;

2) kes on tõendanud, et vastava allpool esitatud ajavahemiku jooksul on iga kindlakstehtud ohu kontrollimiseks võetud asjakohased meetmed;

3) kes on tõendanud, et rakendatakse B-tüüpi järelevalvet vastavalt peatükile D ning on täidetud punktide sihtarv vastavalt tabelile 2, ning

4) ning mis on:

a) kas olukorras, kui:

i) riigis või piirkonnas ei ole esinenud ühtegi BSE juhtu või BSE juhtumi põhjuseks on import ja nakatunud loomad on täielikult hävitatud;

ii) selle lisa A peatüki punktide c, d ja e kriteeriume on järgitud vähemalt seitse aastat ning

iii) vajaliku kontrolli- ja uurimistaseme abil on tõendatud, et mäletsejalistele ei ole vähemalt kaheksa aastat söödetud mäletsejalistest saadud liha-kondijahu ega kõrneid;

b) või olukorras, kui:

i) riigis või piirkonnas on esinenud üks või rohkem algupärast BSE juhtumit, kuid kõik algupärased BSE juhtumid esinesid rohkem kui 11 aastat tagasi;

ii) A peatüki punktide c, d ja e kriteeriume on järgitud vähemalt seitse aastat;

iii) vajaliku kontrolli- ja uurimistaseme abil on tõendatud, et mäletsejalistele ei ole vähemalt kaheksa aastat söödetud mäletsejalistest saadud liha-kondijahu ega kõrneid;

iv) antud riigi või piirkonna allpool loetletud elusloomad on pidevalt identifitseeritavad, nende liikumine on kontrollitud ning tapmise või surma korral hävitatakse täielikult:

— kõik BSEsse nakatunud loomad;

— kõik veised, kes on esimese eluaasta jooksul kasvanud koos BSEsse nakatunud loomaga ning kes on selle perioodi vältel saanud sama saastunud sööta, või

— kui teises taandes osutatud uuringute tulemused ei ole lõplikud, kõik veised, kes on sündinud BSEsse nakatunud loomaga samas karjas 12 kuu jooksul pärast kõnealuse looma sündi.

II. KONTROLLITUD BSE RISKIGA RIIK VÕI PIIRKOND

Riik või piirkond,

1) kus vastavalt B peatükis osutatud teabe põhjal on läbi viidud riskianalüüs, millega tehakse kindlaks minevikus esinenud ja olemasolevad riskitegurid;

2) kes on tõendanud, et iga kindlakstehtud ohu kontrollimiseks on võetud asjakohased meetmed, kuid nimetatud meetmeid pole võetud asjakohase ajavahemiku jooksul;

3) kes on tõendanud, et rakendatakse A-tüüpi järelevalvet vastavalt peatükile D ning on täidetud punktide sihtarv vastavalt tabelile 2. A-tüüpi järelevalve võib asendada B-tüüpi järelevalvega, kui vastav punktide sihtarv on täidetud, ning

4) ning mis on:

a) kas olukorras, kui:

i) riigis või piirkonnas ei ole esinenud ühtegi BSE juhtumit või BSE juhtumi põhjuseks on import ja nakatunud loomad on täielikult hävitatud, A peatüki punktide c, d ja e kriteeriume on järgitud ning vajaliku kontrolli- ja uurimistaseme abil saab tõendada, et mäletsejalistele ei ole söödetud mäletsejalistest saadud liha-kondijahu ega kõrneid;

ii) A peatüki punktide c, d ja e kriteeriume on järgitud vähem kui 7 aastat ja/või

iii) ei ole võimalik tõendada, et kontrollimeetmed mäletsejalistest saadud liha-kondijahu või kõrnete söötmise üle mäletsejalistele oleksid kehtinud kaheksa aastat;

b) või olukorras, kui:

i) riigis või piirkonnas on esinenud algupärane BSE juhtum, A peatüki punktide c, d ja e kriteeriume on järgitud ning vajaliku kontrolli- ja uurimistaseme abil saab tõendada, et mäletsejalistele ei ole söödetud mäletsejalistest saadud liha-kondijahu ega kõrneid;

ii) A peatüki punktide c–e kriteeriume on järgitud vähem kui seitse aastat ja/või

iii) ei ole võimalik tõendada, et kontrollimeetmed mäletsejalistest saadud liha-kondijahu või kõrnete söötmise üle mäletsejalistele oleksid kehtinud vähemalt kaheksa aastat;

iv) antud riigi või piirkonna allpool loetletud elusloomad on pidevalt identifitseeritavad, nende liikumine on kontrollitud ning tapmise või surma korral hävitatakse täielikult, ning

— kõik BSEsse nakatunud loomad ning

— kõik veised, kes on esimese eluaasta jooksul kasvanud koos BSEsse nakatunud loomaga ning kes on selle perioodi vältel saanud sama saastunud sööta, või

— kui teises taandes osutatud uuringute tulemused ei ole lõplikud, kõik veised, kes on sündinud BSEsse nakatunud loomaga samas karjas 12 kuu jooksul pärast kõnealuse looma sündi.

III. MÄÄRATLEMATA BSE RISKIGA RIIK VÕI PIIRKOND

Riik või piirkond, mille BSE staatust pole kindlaks määratud või kes ei täida tingimusi, mis on vajalikud riigi või piirkonna liigitamiseks mõnda teise kategooriasse.

D PEATÜKK

Järelevalve miinimumnõuded

1. Järelevalve tüübid

Käesolevas lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) A-tüüpi järelevalve

A-tüüpi järelevalve kohaldamine võimaldab tuvastada BSE, mille korral kontroll-levimus ( 24 ) on vähemalt üks juhtum 100 000 täiskasvanud veise kohta kõnealuses riigis või piirkonnas, kusjuures usaldusnivoo on 95 %.

b) B-tüüpi järelevalve

B-tüüpi järelevalve kohaldamine võimaldab tuvastada BSE, mille korral fikseeritud levimus on vähemalt üks juhtum 50 000 täiskasvanud veise kohta kõnealuses riigis või piirkonnas, kusjuures usaldusnivoo on 95 %.

B-tüüpi järelevalvet võivad riskianalüüsi järelduste kinnitamiseks teostada ebaolulise BSE riski staatusega riigid ja piirkonnad, näiteks tõendades kindlakstehtud ohutegurite vähendamise meetmete tõhusust järelevalve kaudu, mis on suunatud tõenäosuse suurendamisele, et nende meetmete ebaõnnestumine tuvastatakse.

B-tüüpi järelevalvet võivad pärast A-tüüpi järelevalve abil vastavate punktide sihtarvu saavutamist teostada ka kontrollitud BSE riski staatusega riigid ja piirkonnad, et säilitada usaldust A-tüüpi järelevalve kaudu saadud teadmiste suhtes.

Käesolevas lisas määratakse järelevalve eesmärgil kindlaks järgmised neli veiste alampopulatsiooni:

a) BSE-le vastavate käitumuslike või kliiniliste tunnustega üle 30 kuu vanused veised (kliiniliste tunnuste kahtlus);

b) ambulatoorsel ravil mitteolevad, lamavad, haigestunud üle 30 kuu vanused veised, kes ei suuda ilma kõrvalise abita tõusta ega kõndida; hädatapmisele või tapaeelsesse kontrolli saadetud üle 30 kuu vanused veised (hädatapetud loomad);

c) põllumajandusettevõttes, veo ajal või tapamajas surnuna leitud või tapetud üle 30 kuu vanused veised (lõpnud loomad);

d) korraliselt tapetud üle 36 kuu vanused veised.

2. Järelevalvestrateegia

2.1. Selleks et tagada riigi või piirkonna karja puhul valimi representatiivsus, koostatakse järelevalvestrateegia, mille puhul võetakse arvesse demograafilisi tegureid, nagu tootmise liik ja geograafiline asukoht, ning kultuuriliselt erinevate loomakasvatustavade võimalikku mõju. Kasutatud lähenemisviis ja eeldused dokumenteeritakse ning dokumente säilitatakse seitse aastat.

2.2. BSE järelevalvestrateegia elluviimiseks kasutab riik täiskasvanud veiste populatsiooni vanuselise jaotuse dokumenteeritud või usaldusväärseid hinnangulisi andmeid ning antud riigis või piirkonnas BSE suhtes kontrollitud veiste arvu vanuse ja alampopulatsiooni lõikes.

3. Punktiväärtused ja punktide sihtarv

Järelevalve valimid peavad vastama tabelis 1 kindlaksmääratud punktiväärtuste alusel tabelis 2 kehtestatud punktide sihtarvule. Uurida tuleb kõiki kliiniliste tunnuste kahtlusega loomi, sõltumata kogunenud punktide arvust. Riik koostab valimi neljast alampopulatsioonist vähemalt kolme kohta. Valimite puhul kogunenud punktisumma liidetakse kumulatiivselt seitsme järjestikuse aasta jooksul ning tulemuseks saadakse punktide sihtarv. Kogunenud punktisummat võrreldakse perioodiliselt riigi või piirkonna punktide sihtarvuga.

Tabel 1

Järelevalve punktiväärtused vastavasse alampopulatsiooni ja vanusekategooriasse kuuluvatelt loomadelt võetud proovide puhul

Järelevalve alampopulatsioon
Korraliselt tapetud loomad (1)	Lõpnud loomad (2)	Hädatapetud loomad (3)	Kliiniliste tunnuste kahtlusega loomad (4)
≥ 1 aasta vanused ja < 2 aasta vanused
0,01	0,2	0,4	N/A
≥ 2 aasta vanused ja < 4 aasta vanused (noorloomad)
0,1	0,2	0,4	260
≥ 4 aasta vanused ja < 7 aasta vanused (keskmise vanusega loomad)
0,2	0,9	1,6	750
≥ 7 aasta vanused ja < 9 aasta vanused (vanemad loomad)
0,1	0,4	0,7	220
≥ 9 aasta vanused (vanaloomad)
0,0	0,1	0,2	45
(1) Korraliselt tapetud üle 36 kuu vanused loomad. (2) Põllumajandusettevõttes, veo ajal või tapamajas surnult või tapetult leitud üle 30 kuu vanused loomad (lõpnud loomad). (3) Ambulatoorsel ravil mitteolevad, lamavad, haigestunud üle 30 kuu vanused loomad, kes ei suuda ilma kõrvalise abita tõusta ega kõndida; hädatapmisele või tapaeelsesse kontrolli saadetud üle 30 kuu vanused loomad (hädatapetud loomad). (4) BSE-le vastavate käitumuslike või kliiniliste tunnustega üle 30 kuu vanused loomad (kliiniliste tunnuste kahtlusega loomad).

Tabel 2

Punktide sihtarv riigi või piirkonna täiskasvanud veiste populatsiooni erineva suuruse korral

Riigi või piirkonna punktide sihtarv
Täiskasvanud veiste arv (24 kuud ja vanemad)	A-tüüpi järelevalve	B-tüüpi järelevalve
> 1 000 000	300 000	150 000
900 001 — 1 000 000	214 600	107 300
800 001 — 900 000	190 700	95 350
700 001 — 800 000	166 900	83 450
600 001 — 700 000	143 000	71 500
500 001 — 600 000	119 200	59 600
400 001 — 500 000	95 400	47 700
300 001 — 400 000	71 500	35 750
200 001 — 300 000	47 700	23 850
100 001 — 200 000	22 100	11 500
90 001 — 100 000	19 900	9 950
80 001 — 90 000	17 700	8 850
70 001 — 80 000	15 500	7 750
60 001 — 70 000	13 000	6 650
50 001 — 60 000	11 000	5 500
40 001 — 50 000	8 800	4 400
30 001 — 40 000	6 600	3 300
20 001 — 30 000	4 400	2 200
10 001 — 20 000	2 100	1 050
9 001 — 10 000	1 900	950
8 001 — 9 000	1 600	800
7 001 — 8 000	1 400	700
6 001 — 7 000	1 200	600
5 001 — 6 000	1 000	500
4 001 — 5 000	800	400
3 001 — 4 000	600	300
2 001 — 3 000	400	200
1 001 — 2 000	200	100

4. Spetsiifiline sihtrühm

Riigi või piirkonna iga eespool esitatud alampopulatsiooni raames võib riik moodustada sihtrühma veistest, kes on imporditud riikidest või piirkondadest, kus on esinenud BSE juhtumeid, ning veistest, kellele on tõenäoliselt söödetud saastunud sööta, mis pärineb riikidest või piirkondadest, kus on esinenud BSE juhtumeid.

5. BSE järelevalve mudel

Riik võib valida, kas kasutada BSE juhtude esinemise/levimuse kindlakstegemiseks BSE järelevalve mudelit või BSE järelevalve mudelil põhinevat alternatiivmeetodit.

6. Säilitusjärelevalve

Pärast punktide sihtarvu kogunemist ning selleks, et riigi või piirkonna staatust saaks jätkuvalt määratleda kontrollitud või väheolulise BSE riskiga riigi või piirkonnana, võib järelevalve taandada B-tüüpi järelevalveks (tingimusel et kõik teised näitajad on jätkuvalt positiivsed). Kuid selleks, et vastata jätkuvalt käesolevas peatükis kehtestatud nõuetele, peab iga-aastane järelevalve jätkuvalt hõlmama vähemalt kolme neljast ettenähtud alampopulatsioonist. Peale selle tuleb uurida kõiki BSE kliiniliste tunnuste põhjal kahtlustatavaid loomi, sõltumata kogunenud punktisummast. Pärast vajaliku punktide sihtarvu kogunemist ei tohi riigi või piirkonna iga-aastane järelevalve olla väiksem kui seitsmendik kogu B-tüüpi järelevalve punktide sihtarvust.

III LISA

SEIRESÜSTEEM

A PEATÜKK

I. VEISTE SEIRE

1. Üldosa

Veiste seire viiakse läbi kooskõlas X lisa C peatüki punkti 3 alapunkti 1 alapunkti b sätestatud laboratoorsete meetoditega.

2. Inimtoiduks tapetud loomade seire

2.1.

Kõiki üle 24 kuu vanuseid veiseid kontrollitakse veiste spongioosse entsefalopaatia suhtes, kui:

— nende suhtes on kohaldatud vastavalt määruse (EÜ) nr 835/2004 ( 25 ) III lisa I jao VI peatüki punktile 1 hädatapmist või

— neile tehtud tapaeelse kontrolli käigus on tehtud tähelepanekuid õnnetuste või tõsiste füsioloogiliste ja funktsionaalsete probleemide või märkide kohta vastavalt määruse (EÜ) nr 854/2004 ( 26 ) I lisa I jao II peatüki B osa punktile 2.

2.2.	BSE suhtes kontrollitakse kõiki üle 30 kuu vanuseid terveid veiseid, kes kuuluvad korralisele tapmisele inimtoiduks.

3. Muul põhjusel kui inimtoiduks tapetud loomade seire

3.1.	Kõiki üle 24 kuu vanuseid veiseid, kes on surnud või tapetud, kuid kes ei ole: — tapetud hävitamiseks vastavalt komisjoni määrusele (EÜ) nr 716/96, ( 27 ) — tapetud epideemia, näiteks suu- ja sõrataudiga seoses, — tapetud inimtoiduks, kontrollitakse veiste spongioosse entsefalopaatia suhtes.

3.2.

Liikmesriigid võivad otsustada teha erandi punkti 3.1 sätetest kõrvalistes madala loomkoormusega piirkondades, kus ei ole korraldatud surnud loomade kokkukogumist. Liikmesriigid, kes seda erandit kasutavad, teavitavad sellest komisjoni ja esitavad erandiga hõlmatud piirkondade loetelu. See erand ei tohi hõlmata üle 10 % liikmesriigi veisepopulatsioonist.

▼M26

4. Vastavalt määrusele (EÜ) nr 716/96 hävitamiseks ostetud loomade seire

Kõiki ajavahemikul 1. augustist 1995 kuni 1. augustini 1996 sündinud loomi, kes on tapetud seoses hävitamisega vastavalt määrusele (EÜ) nr 716/96, kontrollitakse veiste spongioosse entsefalopaatia suhtes.

5. Muude loomade seire

Lisaks punktides 2–4 osutatud kontrollidele võivad liikmesriigid vabatahtlikult otsustada kontrollida teisi oma territooriumil olevaid veiseid, eelkõige neid, kes on pärit riikidest, kus esineb algupärast veiste spongioosset entsefalopaatiat, kui need on söönud võimalikku nakatatud sööta või kui need on sündinud veiste spongioosse entsefalopaatiaga nakatunud emasloomal või on pärit selliselt emasloomalt.

6. Kontrollidele järgnevad meetmed

6.1.	Kui inimtoiduks tapetud loom on valitud kontrollimiseks veiste spongioosse entsefalopaatia suhtes, ei kanta direktiivi 64/433/EMÜ I lisa XI peatükis sätestatud tervisemärki looma rümbale enne kiirtesti negatiivse tulemuse saamist.

6.2.	Liikmesriigid võivad teha erandi punkti 6.1 sätetest, kui tapamajas kasutatakse ametlikku süsteemi, millega tagatakse, et mitte mingid tervisemärki kandvate kontrollitud loomade osad ei välju tapamajast enne kiirtesti negatiivse tulemuse saamist.

▼M42

6.3.

Kõik veiste spongioosse entsefalopaatia suhtes kontrollitavate loomade osad, sealhulgas nahk, jäävad kuni kiirtesti negatiivsete tulemuste saamiseni ametliku kontrolli alla, välja arvatud juhul, kui need kõrvaldatakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1774/2002 artikli 4 lõike 2 punktidega a, b või e.

6.4.	Kiirtestis positiivse või ebaselge tulemuse saanud looma kehaosad, sealhulgas nahk, kõrvaldatakse vastavalt määruse (EÜ) nr 1774/2002 artikli 4 lõike 2 punktidele a, b või e, välja arvatud materjal, mida säilitatakse B peatüki III osas ette nähtud registri jaoks.

6.5.

Kui inimtoiduks tapetud loomal on kiirtesti tulemus positiivne või ebaselge, tuleb punkti 6.4 kohaselt lisaks positiivse või ebaselge testitulemusega looma rümbale hävitada vähemalt sellele samal tapaliinil vahetult eelnev rümp ja kaks vahetult järgnevat rümpa. Erandina võivad liikmesriigid otsustada hävitada eespool nimetatud rümbad üksnes juhul, kui X lisa C peatüki punkti 3.1 alapunktis b osutatud kinnitavate uuringute tulemusena osutub kiirtesti tulemus positiivseks või ebaselgeks.

6.6.	Liikmesriigid võivad punkti 6.5 sätetest kõrvale kalduda juhul, kui tapamajas kasutatakse süsteemi rümpadevahelise nakatumise vältimiseks.

▼M38

7. Iga-aastaste BSE seireprogrammide läbivaatamine vastavalt artikli 6 lõikele 1b

7.1. Liikmesriikide taotlused

Liikmesriikide poolt komisjonile esitatud taotlused, mis käsitlevad liikmesriikide iga-aastaste BSE seireprogrammide läbivaatamist, peavad sisaldama vähemalt järgmist:

a) teave selle kohta, et eelneva kuue aasta jooksul on liikmesriigi territooriumil rakendatud iga-aastast BSE seiresüsteemi, sealhulgas üksikasjalikud dokumendid, mis tõendavad vastavust punktis 7.2. sätestatud epidemioloogilistele kriteeriumidele;

b) teave selle kohta, et eelneva kuue aasta jooksul on liikmesriigi territooriumil rakendatud artikli 6 lõike 1b kolmanda lõigu punktiga b ette nähtud veiste identifitseerimise ja jälgitavuse süsteemi, sealhulgas üksikasjalik kirjeldus selle kohta, kuidas toimib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1760/2000 ( 28 ) artiklis 5 nimetatud elektrooniline andmebaas;

c) teave eelneva kuue aasta jooksul liikmesriigi territooriumil rakendatud loomade söötmist käsitlevate keeldude kohta, sealhulgas üksikasjalik kirjeldus artikli 6 lõike 1b kolmanda lõigu punktiga c ette nähtud põllumajandusloomade täieliku söödakeelu jõustamise kohta, samuti proovivõtukava ja kindlaks tehtud rikkumiste arv ja tüüp ning järelmeetmete tulemused;

d) kavandatava läbivaadatud BSE seireprogrammi üksikasjalik kirjeldus, mis sisaldab selle geograafilise piirkonna kirjeldust, kus programmi tuleb hakata rakendama, ja läbivaadatud BSE seireprogrammiga hõlmatud veiste alampopulatsioonide kirjeldus, sealhulgas testitavate loomade vanusepiirid ja testide valimi suurus;

e) põhjalike riskianalüüside tulemused, mis näitavad, et BSE seireprogrammiga tagatakse inimeste ja loomade tervise kaitse. Kõnealused riskianalüüsid peavad sisaldama sünnikohortide analüüse või muid asjakohaseid uuringuid, millega tõendatakse, et TSEdega nakatumise ohtu vähendavaid meetmeid, sealhulgas artikli 6 lõike 1b kolmanda lõigu punktis c nimetatud söödakeeldu, on rakendatud tõhusalt.

7.2. Epidemioloogilised kriteeriumid

BSE seireprogrammi läbivaatamise kohta esitatud taotlused võib heaks kiita ainult juhul, kui asjaomane liikmesriik suudab tõendada, et lisaks artikli 6 lõike 1b kolmanda lõigu punktides a, b ja c esitatud nõuetele on kõnealuse liikmesriigi territooriumil täidetud järgmised epidemioloogilised kriteeriumid:

a) vastavalt artikli 6 lõike 1b kolmanda lõigu punktile b on alates ühenduse BSE kontrollikava rakendamisest vähemalt kuue sellele järgneva aasta jooksul

kas

i) täiskasvanud veiste loomapopulatsiooni (üle 24 kuu vanused loomad) puhul täheldatud, et BSE aastase esinemissageduse keskmine näitaja on vähenenud rohkem kui 20 %, ning selliste BSEsse nakatunud kariloomade koguarv, kes on sündinud pärast artikli 6 lõike 1b kolmanda lõigu punktis c nimetatud ühenduse täieliku söödakeelu rakendamist põllumajandusloomade suhtes, ei ületa 5 % kinnitatud BSE juhtude koguarvust

või

ii) iga-aastane BSE esinemissagedus täiskasvanud veiste loomapopulatsiooni hulgas (üle 24 kuu vanused loomad) on olnud jätkuvalt alla 1/100 000

või

iii) täiendava võimalusena nende liikmesriikide puhul, kus täiskasvanud veiste loomapopulatsioon (üle 24 kuu vanused loomad) on väiksem kui 1 000 000 looma, on kinnitatud BSE juhtude koguarv jäänud alla viie;

b) punktis a nimetatud kuueaastase ajavahemiku järel ei ole teavet selle kohta, et BSE epidemioloogiline olukord halveneks.

II. LAMMASTE JA KITSEDE SEIRE

1. Üldosa

Lammaste ja kitsede seiret teostatakse kooskõlas X lisa C peatüki punkti 3.2 alapunktis b sätestatud laboratoorsete meetoditega.

2. Inimtoiduks tapetud lammaste ja kitsede seire

a) liikmesriigid, milles paaritatud uttede ja utetallede populatsioon on suurem kui 750 000 looma, kontrollivad kooskõlas punktis 4 sätestatud proovivõtmise eeskirjadega aastas minimaalselt 10 000 inimtoiduks tapetud lammast;

b) liikmesriigid, milles poeginud ja paaritatud kitsede populatsioon on suurem kui 750 000 looma, kontrollivad kooskõlas punktis 4 sätestatud proovivõtmise eeskirjadega aastas minimaalselt 10 000 inimtoiduks tapetud lammast;

c) liikmesriik võib otsustada selle asendamise eesmärgil:

— kontrollida punktides a ja b sätestatud inimtoiduks tapetud lammaste ja kitsede väikseimast valimimahust kuni 50 % ulatuses suhtega üks ühele ja lisaks punktis 3 sätestatud väikseimale valimimahule üle 18 kuu vanuseid surnud lambaid või kitsi;

— kontrollida punktides a ja b sätestatud väikseimast valimimahust kuni 10 % ulatuses suhtega üks ühele üle 18 kuu vanuseid lambaid või kitsi, kes on tapetud haiguste likvideerimise programmi raames.

3. Muul eesmärgil kui inimtoiduks tapetud lammaste ja kitsede seire

Liikmesriigid kontrollivad kooskõlas punktis 4 sätestatud proovivõtueeskirjadega ning tabelites A ja B osutatud valimite minimaalse suurusega lambaid ja kitsi, kes on surnud või tapetud, kuid keda ei tapetud:

— haiguse likvideerimise programmi raames ega

— inimtoiduks.

Tabel A

Liikmesriigi paaritatud uttede ja utetallede populatsioon	Surnud lammaste valimi minimaalne suurus (1)
> 750 000	10 000
100 000 –750 000	1 500
40 000 –100 000	100 % kuni 500
< 40 000	100 % kuni 100
(1) Valimite suuruse määramisel on arvesse võetud lammaste populatsiooni suurust igas üksikus liikmesriigis ning need on sätestatud eesmärgiga kehtestada saavutatavad sihid.

Tabel B

Liikmesriigi poeginud kitsede ja paaritatud kitsede populatsioon	Surnud kitsede valimi minimaalne suurus (1)
> 750 000	10 000
250 000 –750 000	1 500
40 000 –250 000	100 % kuni 500
< 40 000	100 % kuni 100
(1) Valimite suuruse määramisel on arvesse võetud kitsede populatsiooni suurust igas üksikus liikmesriigis ning need on sätestatud eesmärgiga kehtestada saavutatavad sihid.

4. Proovivõtueeskirjad punktides 2 ja 3 osutatud loomade puhul

Loomade vanus peab olema üle 18 kuu või neil peab olema enam kui kaks igemest väljunud jäävlõikehammast.

Loomade vanust hinnatakse hammastiku, nähtavate suguküpsuse tundemärkide või mis tahes muu usaldusväärse informatsiooni alusel.

Valimi moodustamisel vältida mis tahes grupi üleesindatust seoses päritolu, vanuse, tõu, toodangu tüübi või mis tahes muu näitajaga.

Proovivõtmisel võetakse arvesse iga piirkonda ja aastaaega. Võimaluse korral tuleb vältida mitme proovi võtmist samast karjast. Liikmesriigid seavad oma seireprogrammides eesmärgiks saavutada võimaluse korral see, et järjestikustel proovivõtuaastatel tehakse TSE kontrolle kõigis ametlikult registreeritud põllumajandusettevõtetes, kus on üle 100 looma, ja neis, kus pole kunagi avastatud TSE juhtumeid.

Liikmesriigid kehtestavad süsteemi, mis võimaldab sihtmärgist lähtudes või muul alusel kontrollida, et loomad ei jääks proovide võtmisest kõrvale.

Liikmesriigid võivad siiski otsustada jätta proovivõtmisel arvestamata kõrvalised piirkonnad, kus loomade tihedus on väike ja kus ei ole korraldatud surnud loomade kogumist. Kõnealust erandit rakendavad liikmesriigid teavitavad sellest komisjoni ning esitavad nende kõrvaliste piirkondade nimekirja, kus kõnealune erand kehtib. Kõnealune erand ei tohi hõlmata rohkem kui 10 % antud liikmesriigi lammaste ja kitsede populatsioonist.

5. Seire põllumajandusettevõtetes, kus kontrollitakse TSE esinemist, ja likvideerimismeetmed

Üle 18 kuu vanuseid loomi, kes on tapetud vastavalt VII lisa B peatüki 2. osa punktile 2.2.1 ja punkti 2.2.2 alapunktile b või c hävitamise eesmärgil, kontrollitakse TSE esinemise suhtes vastavalt X lisa C peatüki 3. osa punkti 3.2 alapunktis b sätestatud laboratoorsetele meetoditele ja juhenditele, võttes aluseks järgmises tabelis esitatud valimi suurusele vastava juhuslikult võetud lihtvalimi.

Üle 18 kuu vanuste hävitamise eesmärgil tapetud loomade arv karjas	Valimi minimaalne suurus
70 või vähem	Kõik nõuetele vastavad loomad
80	68
90	73
100	78
120	86
140	92
160	97
180	101
200	105
250	112
300	117
350	121
400	124
450	127
500 või rohkem	150

6. Muude loomade seire

Lisaks punktides 2, 3 ja 4 sätestatud seireprogrammidele võivad liikmesriigid teostada vabatahtlikult muude loomade seiret, eelkõige:

— piima tootmiseks ette nähtud loomade puhul;

— algupärase TSEga riikidest pärinevate loomade puhul;

— potentsiaalselt nakatatud söötasid tarbinud loomade puhul;

— TSEga nakatunud emasloomadest sündinud või pärit loomade puhul.

7. Lammaste ja kitsede kontrollimisele järgnevad meetmed

7.1. Kui inimtoiduks tapetud lammas või kits on vastavalt punktile 2 TSE kontrollimiseks välja valitud, ei märgistata tema korjust määruse (EÜ) nr 854/2004 I lisa I jao III peatükiga ette nähtud tervisemärgiga seni, kuni kiirtesti sooritamisel on saadud negatiivne tulemus.

7.2. Liikmesriigid võivad kalduda punktist 7.1 kõrvale juhul, kui tapamajas rakendatakse pädeva asutuse heaks kiidetud süsteemi, mis tagab, et looma kõikide kehaosade teekonda on võimalik jälgida ja ükski kontrollitud loomade tervisemärki kandev kehaosa ei välju tapamajast enne kiirtesti negatiivse tulemuse selgumist.

7.3. Kontrollitud looma kõiki kehaosi, sealhulgas nahka, säilitatakse ametliku kontrolli all seni, kuni kiirtesti sooritamisel on saadud negatiivne tulemus, välja arvatud vastavalt määruse (EÜ) nr 1774/2002 artikli 4 lõike 2 punktile a, b või e vahetult kõrvaldatavate loomsete kõrvalsaaduste puhul.

7.4. Kiirtesti alusel positiivseks osutunud looma kõik kehaosad, sealhulgas nahk, kõrvaldatakse vahetult vastavalt määruse (EÜ) nr 1774/2002 artikli 4 lõike 2 punktile a, b või e, välja arvatud materjal, mida säilitatakse seoses käesoleva lisa B peatüki III osas sätestatud registriga.

8. Genotüübi määramine

8.1. Lammastel määratakse iga TSE positiivse juhtumi korral koodonite 136, 154 ja 171 prioonvalgu genotüüp. Lammaste genotüüpides, mille mõlema alleeli 136. koodon kodeerib alaniini, mõlema alleeli 154. koodon kodeerib arginiini ja mõlema alleeli 171. koodon kodeerib arginiini, leitud TSE juhtudest teatatakse viivitamata komisjonile. Kui positiivne TSE juhtum on ebatüüpiline skreipijuhtum, määratakse kindlaks koodoni 141 prioonvalgu genotüüp.

8.2. Lisaks loomadele, kelle genotüüp on määratud punkti 8.1 sätete kohaselt, määratakse koodonite 136, 141, 154 ja 171 prioonvalgu genotüüp lammaste minimaalses valimis. Liikmesriikides, kus täisealiste lammaste populatsioon on üle 750 000 looma, on kõnealuse valimi minimaalne suurus vähemalt 600 looma. Muudes liikmesriikides on valimi minimaalne suurus vähemalt 100 looma. Proove võib võtta inimtoiduks tapetud loomadelt, põllumajandusettevõttes surnud loomadelt või elusloomadelt. Proovid peavad võtma arvesse kogu lambapopulatsiooni.

▼M18

III. MUUDE LOOMALIIKIDE SEIRE

Liikmesriigid võivad vabatahtlikult teostada TSEde seiret muude loomaliikide kui veiste, lammaste ja kitsede puhul.

B PEATÜKK

ARUANDLUSE JA DOKUMENTEERIMISE NÕUDED

I. NÕUDED LIIKMESRIIKIDELE

A. Liikmesriikide poolt artikli 6 lõike 4 sätete kohases aastaaruandes esitatav informatsioon

1. Vastavalt artikli 12 lõikele 1 ametlikele liikumispiirangutele allutatud haiguskahtlusega juhtumite arv loomaliigi kohta.

2. Vastavalt artikli 12 lõikele 2 laboratoorseid uuringuid nõudvate haiguskahtlusega juhtumite arv loomaliigi kohta koos kiirtestide ja kinnitavate testide tulemustega (positiivsete ja negatiivsete loomade arvuga) ning veiste puhul kõikide testitud loomade hinnangulise vanusega. Vanuseline jaotus peaks võimalusel olema grupeeritud järgmiselt: alla 24 kuu vanused, jaotus iga 12 kuu kohta vanuste vahemikus 24 kuni 155 kuud ja üle 155 kuu vanused.

3. Karjade arv, milles tuvastatud haiguskahtlusega juhtumitest lammaste ja kitsede hulgas on artikli 12 lõigete 1 ja 2 kohaselt teada antud ja neid juhtumeid uuritud.

4. Igas A peatüki I osa punktides 2.1, 2.2, 2.3, 3.1, 4.1, 4.2, 4.3 ja 5 osutatud alampopulatsioonis testitud veiste arv. Esitatakse valimi võtmise meetod, kiirtestide ja kinnitavate testide tulemused ning punkti 2 sätete kohaselt grupeeritud testitud loomade hinnanguline vanuseline jaotus.

5. Igas A peatüki II osa punktides 2, 3 ja 5 osutatud alampopulatsioonis testitud lammaste ja kitsede ning karjade arv koos valimi võtmise meetodi ning kiirtestide ja kinnitavate testide tulemustega.

6. Positiivsete BSE ja skreipi juhtumite geograafiline jaotus, sealhulgas päritoluriik, kui see ei ole aruannet esitav riik. Iga TSE juhtumi kohta veiste, lammaste ja kitsede hulgas tuuakse ära sünniaasta ja võimalusel sünnikuu. Tuuakse välja TSE juhtumid, mida peetakse ebatüüpilisteks, ning sellise hinnangu põhjused. Skreipi juhtumite puhul esitatakse X lisa C peatüki punkti 3.2 alapunkti c alapunktis i sätestatud selektiivsel immunoblotanalüüsil põhineva esmase molekulaarse katse tulemused.

7. Muude loomade kui veiste, lammaste ja kitsede puhul proovide ja kinnitust leidnud TSE juhtumite arv loomaliigi kohta.

8. Iga TSE suhtes positiivseks osutunud või vastavalt A peatüki II osa punktidele 8.1 ja 8.2 testitud lamba genotüüp ja võimalusel tõug.

B. Aruandlusperioodid

Artikli 6 lõikes 4 nõutava aastaaruande võib moodustada A peatükis sätestatud informatsiooni sisaldavate ja igakuiselt või punktis 8 viidatud informatsiooni puhul kvartaalselt komisjonile edastatavate aruannete kogum, kui vastavat informatsiooni uuendatakse pidevalt lisainformatsiooni kättesaadavaks muutumisel.

II. KOMISJONI KOKKUVÕTTES ESITATAV TEAVE

Kokkuvõte esitatakse tabelina, mis hõlmab iga liikmesriigi puhul vähemalt I osas osutatud teavet.

III. REGISTRID

Pädev asutus säilitab seitse aastat registreid, mis hõlmavad:

— artikli 12 lõikes 1 osutatud liikumispiirangutega hõlmatud loomade arvu ja liiki,

— artikli 12 lõikes 1 osutatud kliiniliste ja epidemioloogiliste uuringute arvu ja tulemusi,

— artikli 12 lõikes 2 osutatud laboratoorsete uuringute arvu ja tulemusi,

— A peatükis osutatud seireprogrammide raames proovivõtuga hõlmatud loomade arvu, tunnuseid ja päritolu ning võimaluse korral vanust, tõugu ja anamnestilisi andmeid,

— lammaste positiivse transmissiivse spongioosse entsefalopaatia juhtude prioonvalgu genotüüpi.

2.	Uurimislabor hoiab seitsme aasta jooksul alles kõik katsedokumendid, eelkõige laboripäevikud, ja vajaduse korral parafiiniblokid ja immunoblotanalüüsi fotod.

▼M48

IV LISA

LOOMADE SÖÖTMINE

I PEATÜKK

Artikli 7 lõikes 1 sätestatud keelu laiendamine

Artikli 7 lõikes 1 sätestatud keeldu laiendatakse vastavalt artikli 7 lõikele 2, et see hõlmaks:

a) mäletsejalistele loomse päritoluga kaltsiumvesinikfosfaadi ja trikaltsiumfosfaadi ning neid sisaldava segajõusööda söötmist;

b) mittemäletsejalistele põllumajandusloomadele, välja arvatud karusloomadele, järgmiste ainete söötmist:

i) töödeldud loomsed valgud;

ii) mäletsejalistelt saadud kollageen ja želatiin;

iii) veretooted;

iv) loomse päritoluga hüdrolüüsitud valk;

v) loomse päritoluga kaltsiumvesinikfosfaat ja trikaltsiumfosfaat;

vi) punktides i–v loetletud tooteid sisaldav sööt.

II PEATÜKK

Erandid artikli 7 lõikes 1 ja I peatükis sätestatud keeldudest

Artikli 7 lõikes 1 ja I peatükis sätestatud keelde ei kohaldata vastavalt artikli 7 lõike 3 esimesele lõigule:

a) mäletsejaliste söötmise suhtes järgmiste ainetega:

i) piim, piimapõhised tooted, piimasaadused, ternespiim ja ternespiimatooted;

ii) munad ja munatooted;

iii) mittemäletsejalistelt saadud kollageen ja želatiin;

iv) hüdrolüüsitud valk, mis on saadud:

— mittemäletsejaliste kehaosadest või

— mäletsejaliste toornahkadest;

v) eespool punktides i–iv loetletud tooteid sisaldav segajõusööt;

b) mittemäletsejaliste põllumajandusloomade söötmise suhtes järgmise söödamaterjali ja segajõusöödaga:

i) hüdrolüüsitud valk, mis on saadud mittemäletsejaliste kehaosadest või mäletsejaliste toornahkadest;

ii) kalajahu ja kalajahu sisaldav segajõusööt, mis on toodetud, turule viidud ja mida kasutatakse vastavalt III peatükis sätestatud üldtingimustele ja IV peatüki A jaos sätestatud eritingimustele;

iii) loomse päritoluga kaltsiumvesinikfosfaat ja trikaltsiumfosfaat ning neid sisaldav segajõusööt, mis on toodetud, turule viidud ja mida kasutatakse vastavalt III peatükis sätestatud üldtingimustele ja IV peatüki B jaos sätestatud eritingimustele;

iv) mittemäletsejalistelt saadud veretooted ja neid veretooteid sisaldav segajõusööt, mis on toodetud, turule viidud ja mida kasutatakse vastavalt III peatükis sätestatud üldtingimustele ja IV peatüki C jaos sätestatud eritingimustele;

c) vesiviljelusloomadele selliste töödeldud loomsete valkude (välja arvatud kalajahu) söötmise suhtes, mis on saadud mittemäletsejalistelt ja selliseid töödeldud loomseid valkusid sisaldava segajõusööda suhtes, mis on toodetud, turule viidud ja mida kasutatakse vastavalt III peatükis sätestatud üldtingimustele ja IV peatüki D jaos sätestatud eritingimustele;

d) võõrutamata mäletsejalistele selliste piimaasendajate söötmise suhtes, mis sisaldavad kalajahu ja mis on toodetud, turule viidud ja mida kasutatakse vastavalt IV peatüki E jaos sätestatud eritingimustele;

e) põllumajandusloomadele sellise taimse päritoluga söödamaterjali ning sellist söödamaterjali sisaldava segajõusööda söötmise suhtes, milles esineb väheses koguses luuokiseid, mis pärinevad keelatud loomaliikidelt. Liikmesriigid võivad seda erandit kasutada üksnes juhul, kui nad on eelnevalt teostanud riskihindamise, millega on tõendanud, et oht loomade tervisele on väga väike. Riskihindamisel tuleb arvesse võtta vähemalt järgmist:

i) saastumise taset;

ii) saastumise laadi ja allikat;

iii) saastatud sööda kavandatavat kasutust.

III PEATÜKK

II peatükis sätestatud teatavate erandite kohaldamise üldtingimused

A JAGU

Mittemäletsejaliste põllumajandusloomade söötmiseks ettenähtud söödamaterjalide ja segajõusööda transport

1. Järgmiseid mittemäletsejaliste põllumajandusloomade söötmiseks ettenähtud tooteid transporditakse sõidukites ja konteinerites, mida ei kasutata mäletsejalistele ettenähtud sööda transpordiks:

a) pakendamata töödeldud loomsed valgud – sealhulgas kalajahu –, mis on saadud mittemäletsejalistelt;

b) loomse päritoluga pakendamata kaltsiumvesinikfosfaat ja trikaltsiumfosfaat;

c) pakendamata veretooted, mis on saadud mittemäletsejalistelt;

d) pakendamata segajõusööt, mis sisaldab punktides a, b ja c loetletud söödamaterjali.

Kirjeid, milles on esitatud transporditud toodete liik, säilitatakse vähemalt kahe aasta jooksul pädevale asutusele kättesaadavatena.

2. Erandina punktist 1 võidakse sõidukeid ja konteinereid, mida on eelnevalt kasutatud kõnealuses punktis loetletud toodete transportimiseks, kasutada mäletsejalistele ettenähtud sööda transportimiseks, tingimusel et need on ristsaastumise vältimiseks enne puhastatud vastavalt dokumenteeritud menetlusele, mille pädev asutus on eelnevalt heaks kiitnud.

Kui sellist menetlust kasutatakse, tuleb see dokumenteerida ning dokumendid säilitada vähemalt kahe aasta jooksul pädevale asutusele kättesaadavatena.

3. Pakendamata töödeldud loomsed valgud, mis on saadud mittemäletsejalistelt, ning sellistelt loomadelt saadud töödeldud loomseid valkusid sisaldav pakendamata segajõusööt transporditakse sõidukites ja konteinerites, mida ei kasutata muude mittemäletsejaliste põllumajandusloomade kui vesiviljelusloomade sööda transportimiseks.

4. Erandina punktist 3 võidakse sõidukeid ja konteinereid, mida on eelnevalt kasutatud selles punktis loetletud toodete transportimiseks, kasutada muudele mittemäletsejalistele põllumajandusloomadele kui vesiviljelusloomadele ettenähtud sööda transportimiseks, tingimusel et need on ristsaastumise vältimiseks enne puhastatud vastavalt dokumenteeritud menetlusele, mille pädev asutus on eelnevalt heaks kiitnud.

Kui sellist menetlust kasutatakse, tuleb see dokumenteerida ning dokumendid säilitada vähemalt kahe aasta jooksul pädevale asutusele kättesaadavatena.

B JAGU

Mittemäletsejaliste põllumajandusloomade söötmiseks ettenähtud segajõusööda tootmine

1. Mittemäletsejaliste põllumajandusloomade söötmiseks ettenähtud segajõusööta ja järgmist söödamaterjali sisaldavat segajõusööta toodetakse asutustes, kus ei toodeta segajõusööta mäletsejalistele ning mille on heaks kiitnud pädev asutus:

a) kalajahu;

b) loomse päritoluga kaltsiumvesinikfosfaat ja trikaltsiumfosfaat;

c) mittemäletsejalistelt saadud veretooted.

2. Erandina punktist 1 võib pädev asutus pärast kohapealse kontrolli teostamist lubada mäletsejalistele ettenähtud segajõusööda tootmist asutustes, kus toodetakse ka mittemäletsejaliste põllumajandusloomadele sellist segajõusööta, mis sisaldab kõnealuses punktis loetletud tooteid, eeldusel et täidetud on järgmised tingimused:

a) mäletsejalistele ettenähtud segajõusööta tuleb toota ja hoida ladustamise, transportimise ja pakendamise ajal ruumides, mis on füüsiliselt eraldatud nendest ruumidest, kus toodetakse ja hoitakse mittemäletsejalistele ettenähtud segajõusööta;

b) kirjeid, milles on märgitud punktis 1 loetletud toodete ostmine ja kasutamine ning neid tooteid sisaldava segajõusööda müük, tuleb säilitada vähemalt viie aasta jooksul pädevale asutusele kättesaadavatena;

c) mäletsejalistele ettenähtud segajõusöödast tuleb võtta korrapäraselt proove ja neid analüüsida, et teha kindlaks, kas selles ei esine loomse päritoluga keelatud komponente, kasutades sööda kontrollimisel loomse päritoluga komponentide määramise analüüsimeetodeid, mis on sätestatud komisjoni määruse (EÜ) nr 152/2009 (*) VI lisas; proovide võtmise ja analüüside tegemise sagedus määratakse kindlaks riskihindamise põhjal, mille on teostanud oma menetluste osana ettevõtja ohuanalüüsi ja kriitiliste kontrollpunktide süsteemi (HACCP) põhimõtetel; sellise proovide võtmise ja analüüside tulemused tuleb säilitada vähemalt viie aasta jooksul pädevale asutusele kättesaadavatena. ( 29 )

3. Erandina punktist 1 ei ole nõutav eriluba täissööda tootmiseks kõnealuses punktis loetletud tooteid sisaldavast segajõusöödast põllumajandusettevõtjate enda majapidamise tarbeks, eeldusel et nad täidavad järgmisi tingimusi:

a) nad peab olema registreerinud pädev asutus;

b) nad peavad pidama üksnes mittemäletsejalisi loomi;

c) nad peavad tootma täissööta üksnes samas ettevõttes kasutamiseks;

d) täissööda tootmiseks kasutatava kalajahu sisaldava segajõusööda toorvalgusisaldus on alla 50 %;

e) täissööda tootmiseks kasutatava loomse päritoluga kaltsiumvesinikfosfaati ja trikaltsiumfosfaati sisaldava segajõusööda fosfori kogusisaldus on alla 10 %;

f) täissööda tootmiseks mittemäletsejalistelt saadud veretooteid sisaldava segajõusööda valgu kogusisaldus on alla 50 %.

C JAGU

Muude mittemäletsejaliste põllumajandusloomade kui karusloomade söötmiseks ettenähtud söödamaterjalide ja segajõusööda import

Importijad tagavad, et enne iga allpool loetletud sellise söödamaterjali ja segajõusööda saadetise vabasse ringlusse laskmist liidus, mida kavatsetakse kasutada muude mittemäletsejaliste põllumajandusloomade kui karusloomade söötmiseks, analüüsitakse seda vastavalt käesoleva lisa II peatükile, kasutades sööda kontrollimisel loomse päritoluga komponentide määramise analüüsimeetodeid, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 152/2009 VI lisas, et teha kindlaks, kas selles ei esine loomse päritoluga keelatud komponente:

a) töödeldud loomsed valgud, sealhulgas kalajahu, mis on saadud mittemäletsejalistelt;

b) mittemäletsejalistelt saadud veretooted;

c) segajõusööt, mis sisaldab punktides a ja b loetletud söödamaterjali.

D JAGU

Mittemäletsejaliste põllumajandusloomade söötmiseks ettenähtud sööda kasutamine ja ladustamine põllumajandusettevõtetes

1. Järgmise sööda kasutamine ja ladustamine on keelatud põllumajandusettevõtetes, kus peetakse selliseid põllumajandusloomade liike, kellele selline sööt ei ole ette nähtud:

a) töödeldud loomsed valgud, sealhulgas kalajahu, mis on saadud mittemäletsejalistelt;

b) loomse päritoluga kaltsiumvesinikfosfaat ja trikaltsiumfosfaat;

c) mittemäletsejalistelt saadud veretooted;

d) segajõusööt, mis sisaldab punktides a–c loetletud söödamaterjali.

2. Erandina punktist 1 võib pädev asutus lubada kasutada ja ladustada punkti 1 alapunktis d viidatud segajõusööta põllumajandusettevõtetes, kus peetakse selliseid põllumajandusloomade liike, kellele selline sööt ei ole ette nähtud, tingimusel et põllumajandusettevõttes on rakendatud meetmed sellise segajõusööda söötmise vältimiseks loomaliikidele, kellele selline sööt ei ole ette nähtud.

IV PEATÜKK

II peatükis sätestatud erandite kohaldamise eritingimused

A JAGU

Eritingimused, mida kohaldatakse sellise kalajahu ja kalajahu sisaldava segajõusööda tootmise ja kasutamise suhtes, mis on ette nähtud muude mittemäletsejaliste põllumajandusloomade kui karusloomade söötmiseks

Järgmisi eritingimusi kohaldatakse sellise kalajahu ja kalajahu sisaldava segajõusööda tootmise ja kasutamise suhtes, mis on ette nähtud muude mittemäletsejaliste põllumajandusloomade kui karusloomade söötmiseks:

a) kalajahu peab olema toodetud töötlemisettevõttes, kus tegeletakse üksnes muudest veeloomadest kui mereimetajatest saadud toodete tootmisega;

b) kalajahu ja kalajahu sisaldava segajõusööda saadetiste äridokumendil või vajaduse korral terviseohutuse sertifikaadil ja selliseid tooteid sisaldaval mis tahes pakendil peavad olema selgelt kirjas sõnad „sisaldab kalajahu – ei tohi anda mäletsejalistele.”

B JAGU

Eritingimused, mida kohaldatakse sellise loomse päritoluga kaltsiumvesinikfosfaadi ja trikaltsiumfosfaadi ning neid sisaldava segajõusööda kasutamise suhtes, mis on ette nähtud muude mittemäletsejaliste põllumajandusloomade kui karusloomade söötmiseks

Loomse päritoluga kaltsiumvesinikfosfaadi ja trikaltsiumfosfaadi ning selliseid fosfaate sisaldava segajõusööda äridokumendil või vajaduse korral terviseohutuse sertifikaadil ja selliseid tooteid sisaldaval mis tahes pakendil peavad olema selgelt kirjas sõnad „sisaldab loomse päritoluga kaltsiumvesinikfosfaati/trikaltsiumfosfaati – ei tohi anda mäletsejalistele.”

C JAGU

Eritingimused, mida kohaldatakse selliste mittemäletsejalistelt saadud veretoodete ja neid tooteid sisaldava segajõusööda tootmise ja kasutamise suhtes, mis on ette nähtud muude mittemäletsejaliste põllumajandusloomade kui karusloomade söötmiseks

Järgmisi eritingimusi kohaldatakse selliste mittemäletsejalistelt saadud veretoodete ja neid tooteid sisaldava segajõusööda tootmise ja kasutamise suhtes, mis on ette nähtud muude mittemäletsejaliste põllumajandusloomade kui karusloomade söötmiseks:

a) veretoodete tootmiseks ettenähtud veri peab pärinema tapamajadest, kus ei tapeta mäletsejalisi ja mille pädev asutus on sellisena registreerinud.

Erandina kõnealusest eritingimusest võib pädev asutus lubada mäletsejaliste tapmist tapamajades, kus toodetakse mittemäletsejalistelt saadud verd, mis on ette nähtud mittemäletsejaliste põllumajandusloomade söödaks kasutavateks veretoodeteks.

Luba võidakse anda üksnes siis, kui pädev asutus on pärast inspekteerimist veendunud mäletsejaliste ja mittemäletsejaliste vere ristsaastumise vältimiseks võetud meetmete tõhususes.

Meetmed peavad hõlmama järgmiseid miinimumnõudeid:

i) mittemäletsejalisi tapetakse liinidel, mis on füüsiliselt eraldatud mäletsejaliste tapmiseks kasutatavatest liinidest;

ii) mittemäletsejaliste vere kogumisel, ladustamisel, transportimisel ja pakendamisel kasutatakse rajatisi, mis on füüsiliselt eraldatud rajatistest, mida kasutatakse mäletsejaliste vere kogumisel, ladustamisel, transportimisel ja pakendamisel;

iii) mittemäletsejaliste verest võetakse korrapäraselt proove ja seda analüüsitakse, et kontrollida, kas selles ei leidu mäletsejaliste valkusid. Kasutatud analüüsimeetod peab olema selleks teaduslikult valideeritud. Proovide võtmise ja analüüside tegemise sagedus tuleb kindlaks määrata riskihindamise põhjal, mille ettevõtja on teostanud oma menetluste osana ohuanalüüsi ja kriitiliste kontrollpunktide süsteemi põhimõtetel;

b) mittemäletsejaliste söötmiseks ettenähtud veretoodete tootmiseks kasutatav veri tuleb vedada töötlemisettevõttesse sõidukites ja konteinerites, mida kasutatakse üksnes mittemäletsejaliste vere transportimiseks.

Erandina sellest eritingimusest võidakse sõidukeid ja konteinereid, mida on eelnevalt kasutatud mäletsejalistelt saadud vere transportimiseks, kasutada mittemäletsejalistelt saadud vere transportimiseks, tingimusel et need on ristsaastumise vältimiseks enne põhjalikult puhastatud vastavalt dokumenteeritud menetlusele, mille pädev asutus on eelnevalt heaks kiitnud. Kui sellist menetlust kasutatakse, tuleb see dokumenteerida ning dokumendid säilitada vähemalt kahe aasta jooksul pädevale asutusele kättesaadavatena;

c) veretooteid toodetakse üksnes sellistes töötlemisettevõtetes, kus töödeldakse ainult mittemäletsejaliste verd.

Erandina kõnealusest eritingimusest võib pädev asutus lubada toota mittemäletsejaliste põllumajandusloomade söödaks kasutavaid veretooteid töötlemisettevõtetes, kus töödeldakse mittemäletsejaliste verd.

Luba võidakse anda üksnes siis, kui pädev asutus on pärast inspekteerimist veendunud vere ristsaastumise vältimiseks võetud meetmete tõhususes.

Meetmed peavad hõlmama järgmiseid miinimumnõudeid:

i) mittemäletsejalistelt saadud veretooteid tuleb toota suletud süsteemis, mis on füüsiliselt eraldatud mäletsejalistelt saadud veretoodete tootmisest;

ii) mittemäletsejalistelt saadud pakendamata tooraine ja pakendamata lõpptoodete kogumine, ladustamine, transportimine ja pakendamine toimub rajatistes, mis on eraldatud rajatistest, kus kogutakse, ladustatakse, transporditakse ja pakendatakse mäletsejalistelt saadud pakendamata toorainet ja pakendamata lõpptooteid;

iii) mittemäletsejalistelt ja mäletsejalistelt saadud sissetulevat verd ja vastavaid veretooteid tuleb pidevalt võrrelda;

iv) mittemäletsejalistelt saadud veretoodetest tuleb võtta korrapäraselt proove ja neid analüüsida, et teha kindlaks, kas selles ei esine ristsaastumist mäletsejalistelt saadud veretoodetega, kasutades sööda kontrollimisel loomse päritoluga komponentide määramise analüüsimeetodeid, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 152/2009 VI lisas; proovide võtmise ja analüüside tegemise sagedus määratakse kindlaks riskihindamise põhjal, mille ettevõtja on teostanud oma menetluste osana ohuanalüüsi ja kriitiliste kontrollpunktide süsteemi põhimõtetel; sellise proovide võtmise ja analüüside tulemused tuleb säilitada vähemalt viie aasta jooksul pädevale asutusele kättesaadavatena;

d) veretooteid ja veretooteid sisaldava segajõusööda saadetiste äridokumendil või vajaduse korral terviseohutuse sertifikaadil ja selliseid tooteid sisaldaval mis tahes pakendil peavad olema selgelt kirjas sõnad „sisaldab veretooteid – ei tohi anda mäletsejalistele.”

D JAGU

Mittemäletsejalistelt saadud ja vesiviljelusloomadele söötmiseks ettenähtud muude töödeldud loomsete valkude kui kalajahu ning selliseid loomseid valkusid sisaldava segajõusööda tootmise ja kasutamise suhtes kohaldatavad eritingimused

Mittemäletsejalistelt saadud ja vesiviljelusloomadele söötmiseks ettenähtud muude töödeldud loomsete valkude kui kalajahu ning selliseid valkusid sisaldava segajõusööda tootmise ja kasutamise suhtes kohaldatakse järgmisi eritingimusi:

a) loomsed kõrvalsaadused, mis on ette nähtud käesolevas jaos viidatud töödeldud loomsete valkude tootmiseks, peavad pärinema tapamajadest, kus ei tapeta mäletsejalisi ja mille pädev asutus on sellisena registreerinud või lihalõikusettevõttest, kus ei konditustata ega tükeldata mäletsejaliste liha.

Erandina kõnealusest eritingimusest võib pädev asutus lubada mäletsejaliste tapmist tapamajades, kus toodetakse mittemäletsejalistelt saadud loomseid kõrvalsaadusi, mis on ette nähtud käesolevas jaos viidatud töödeldud loomsete valkude tootmiseks.

Luba võidakse anda üksnes siis, kui pädev asutus on pärast inspekteerimist veendunud mäletsejaliste ja mittemäletsejaliste kõrvalsaaduste ristsaastumise vältimiseks võetud meetmete tõhususes.

Meetmed peavad hõlmama järgmiseid miinimumnõudeid:

i) mittemäletsejalisi tapetakse liinidel, mis on füüsiliselt eraldatud mäletsejaliste tapmiseks kasutatavatest liinidest;

ii) mittemäletsejalistelt saadud loomsete kõrvalsaaduste kogumisel, ladustamisel, transportimisel ja pakendamisel kasutatakse rajatisi, mis on eraldatud rajatistest, mida kasutatakse mäletsejalistelt saadud loomsete kõrvalsaaduste kogumisel, ladustamisel, transportimisel ja pakendamisel;

iii) mittemäletsejalistelt saadud loomsetest kõrvalsaadustest võetakse korrapäraselt proove ja neid analüüsitakse, et kontrollida, kas neis ei leidu mäletsejaliste valkusid. Kasutatud analüüsimeetod peab olema selleks teaduslikult valideeritud. Proovide võtmise ja analüüside tegemise sagedus tuleb kindlaks määrata riskihindamise põhjal, mille ettevõtja on teostanud oma menetluste osana ohuanalüüsi ja kriitiliste kontrollpunktide süsteemi põhimõtetel;

b) mittemäletsejalistelt saadud loomsed kõrvalsaadused, mis on ette nähtud käesolevas jaos viidatud töödeldud loomsete valkude tootmiseks, transporditakse töötlemisettevõttesse sõidukites ja konteinerites, mida ei kasutata mäletsejalistelt saadud loomsete kõrvalsaaduste transportimiseks.

Erandina sellest eritingimusest võidakse neid transportida sõidukites ja konteinerites, mida on eelnevalt kasutatud mäletsejalistelt saadud loomsete kõrvalsaaduste transportimiseks, tingimusel et need sõidukid ja konteinerid on ristsaastumise vältimiseks enne puhastatud vastavalt dokumenteeritud menetlusele, mille pädev asutus on eelnevalt heaks kiitnud.

Kui sellist menetlust kasutatakse, tuleb see dokumenteerida ning dokumendid säilitada vähemalt kahe aasta jooksul pädevale asutusele kättesaadavatena;

c) käesolevas jaos viidatud töödeldud loomset valku töödeldakse töötlemisettevõtetes, kus töödeldakse üksnes mittemäletsejalistelt saadud loomseid kõrvalsaadusi, mis on pärit punktis a osutatud tapamajadest ja lihalõikusettevõtetest.

Erandina kõnealusest eritingimusest võib pädev asutus lubada käesolevas jaos osutatud töödeldud loomse valgu töötlemist töötlemisettevõtetes, kus töödeldakse mäletsejalistelt saadud loomseid kõrvalsaadusi.

Luba võidakse anda üksnes siis, kui pädev asutus on pärast inspekteerimist veendunud, et mäletsejalistelt saadud töödeldud loomsete valkude ja mittemäletsejalistelt saadud töödeldud loomsete valkude ristsaastumise vältimiseks võetud meetmed on tõhusad.

Kõnealused ennetusmeetmed peavad hõlmama järgmiseid miinimumnõudeid:

i) mäletsejalistelt saadud töödeldud loomseid valke tuleb toota suletud süsteemis, mis on füüsiliselt eraldatud süsteemist, mida kasutatakse käesolevas jaos viidatud töödeldud loomsete valkude tootmiseks;

ii) mäletsejalistelt saadud loomseid kõrvalsaadusi tuleb ladustamisel ja transportimisel hoida rajatistes, mis on füüsiliselt eraldatud rajatistest, mida kasutatakse mittemäletsejalistelt saadud loomsete kõrvalsaaduste ladustamiseks ja transportimiseks;

iii) mäletsejalistelt saadud töödeldud loomseid valke tuleb ladustamisel ja pakendamisel hoida rajatistes, mis on füüsiliselt eraldatud rajatistest, mida kasutatakse mittemäletsejalistelt saadud lõpptoodete ladustamiseks ja transportimiseks;

iv) käesolevas jaos viidatud töödeldud loomsetest valkudest tuleb võtta korrapäraselt proove ja neid analüüsida, et teha kindlaks, kas need ei ole ristsaastatud mäletsejalistelt pärit töödeldud loomsete valkudega, kasutades sööda kontrollimisel loomse päritoluga komponentide määramise analüüsimeetodeid, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 152/2009 VI lisas; proovide võtmise ja analüüside tegemise sagedus määratakse kindlaks riskihindamise põhjal, mille ettevõtja on teostanud oma menetluste osana ohuanalüüsi ja kriitiliste kontrollpunktide süsteemi põhimõtetel; sellise proovide võtmise ja analüüside tulemused tuleb säilitada vähemalt viie aasta jooksul pädevale asutusele kättesaadavatena;

d) käesolevas jaos viidatud töödeldud loomseid valke sisaldavat segajõusööta tuleb toota ettevõtetes, millele pädev asutus on selleks otstarbeks heakskiidu andnud ning kus toodetakse üksnes vesiviljelusloomade sööta.

Erandina sellest eritingimusest:

i) võib pädev asutus pärast kohapealset kontrolli lubada toota segajõusööta vesiviljelusloomadele ettevõtetes, kus toodetakse ka teistele põllumajandusloomadele (välja arvatud karusloomadele) ettenähtud sööta, eeldusel et täidetud on järgmised tingimused:

— mäletsejalistele ettenähtud segajõusööta tuleb toota ja hoida ladustamise, transportimise ja pakendamise ajal rajatistes, mis on füüsiliselt eraldatud nendest rajatistest, kus toodetakse ja hoitakse mittemäletsejalistele loomadele ettenähtud segajõusööta;

— vesiviljelusloomadele ettenähtud segajõusööta tuleb toota ja hoida ladustamise, transportimise ja pakendamise ajal rajatistes, mis on füüsiliselt eraldatud nendest rajatistest, kus toodetakse ja hoitakse mittemäletsejalistele loomadele ettenähtud segajõusööta;

— kirjeid, kuhu on märgitud käesolevas jaos viidatud töödeldud loomsete valkude ostmine ja kasutamine ning sellist valku sisaldava segajõusööda müük, tuleb säilitada vähemalt viie aasta jooksul pädevale asutusele kättesaadavatena;

— muudele põllumajandusloomadele kui vesiviljelusloomadele ettenähtud segajõusöödast tuleb võtta korrapäraselt proove ja neid analüüsida, et teha kindlaks, kas selles ei esine loomse päritoluga keelatud komponente, kasutades sööda kontrollimisel loomse päritoluga komponentide määramise analüüsimeetodeid, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 152/2009 VI lisas; proovide võtmise ja analüüside tegemise sagedus määratakse kindlaks riskihindamise põhjal, mille ettevõtja on teostanud oma menetluste osana ohuanalüüsi ja kriitiliste kontrollpunktide süsteemi põhimõtetel; tulemused tuleb säilitada vähemalt viie aasta jooksul pädevale asutusele kättesaadavatena;

ii) nõutav ei ole eriluba täissööda tootmiseks käesolevas jaos viidatud töödeldud loomseid valke sisaldavast segajõusöödast selliste põllumajandusettevõtjate enda majapidamise tarbeks, kes täidavad järgmisi tingimusi:

— pädev asutus on nad registreerinud;

— nad peavad üksnes vesiviljelusloomi;

— nad toodavad täissööta vesiviljelusloomadele üksnes samas ettevõttes kasutamiseks ning

— käesolevas jaos viidatud töödeldud loomseid valke sisaldav segajõusööt, mida nad tootmises kasutavad, moodustab koguvalgust alla 50 %;

e) käesolevas jaos viidatud töödeldud loomsete valkude saadetiste äridokumendil või vajaduse korral terviseohutuse sertifikaadil ja selliseid tooteid sisaldaval mis tahes pakendil peavad olema selgelt kirjas järgmised sõnad: „mittemäletsejalistelt saadud töödeldud loomne valk – ei tohi kasutada põllumajandusloomade, välja arvatud vesiviljelusloomade ja karusloomade sööda tootmiseks.”

Käesolevas jaos viidatud töödeldud loomseid valke sisaldava segajõusööda, mis on ette nähtud vesiviljelusloomadele, saadetiste äridokumendil või vajaduse korral terviseohutuse sertifikaadil ja selliseid tooteid sisaldaval mis tahes pakendil peavad olema selgelt kirjas järgmised sõnad: „sisaldab mittemäletsejalistelt saadud töödeldud loomseid valke – ei tohi kasutada põllumajandusloomade, välja arvatud vesiviljelusloomade ja karusloomade söödaks.”

E JAGU

Eritingimused, mida kohaldatakse võõrutamata mäletsejalistele söötmiseks ettenähtud kalajahu sisaldavate piimaasendajate tootmise, turuleviimise ja kasutamise suhtes

Mäletsejaliste liikide võõrutamata põllumajandusloomadele söötmiseks ettenähtud kalajahu sisaldavate piimaasendajate tootmise, turuleviimise ja kasutamise suhtes kohaldatakse järgmisi eritingimusi:

a) piimaasendajates kasutatav kalajahu peab olema toodetud töötlemisettevõtetes, kus tegeletakse üksnes veeloomadest (välja arvatud mereimetajatest) saadud toodete tootmisega ning mis täidavad III peatükis sätestatud üldtingimusi;

b) kalajahu kasutamist mäletsejaliste liikide võõrutamata põllumajandusloomade puhul lubatakse üksnes piimaasendajate tootmiseks, mida turustatakse kuivalt ja antakse loomadele kindlas koguses vedelikus lahjendatuna ning mis on ette nähtud võõrutamata mäletsejaliste söötmiseks, et enne võõrutuse lõppemist täiendada või asendada pärast ternespiima antavat piima;

c) kalajahu sisaldavaid piimaasendajaid, mis on ette nähtud mäletsejaliste liikide võõrutamata põllumajandusloomade jaoks, tuleb toota ettevõtetes, kus ei toodeta muud mäletsejaliste jaoks ette nähtud segajõusööta ja millel on pädeva asutuse luba.

Erandina sellest eritingimusest võib pädev asutus pärast kohapealse kontrolli teostamist lubada mäletsejalistele ettenähtud muu segajõusööda tootmist asutustes, kus toodetakse ka mäletsejaliste liikide võõrutamata põllumajandusloomade jaoks ettenähtud piimaasendajaid, mis sisaldavad kalajahu, kui täidetud on järgmised tingimused:

i) muud mäletsejalistele ettenähtud segajõusööta tuleb hoida rajatistes, mis on füüsiliselt eraldatud rajatistest, mida kasutatakse pakendamata kalajahu ja kalajahu sisaldavate pakendamata piimaasendajate ladustamiseks, transportimiseks ja pakendamiseks;

ii) mäletsejalistele ettenähtud muud segajõusööta tuleb toota rajatistes, mis on füüsiliselt eraldatud rajatistest, kus toodetakse kalajahu sisaldavaid piimaasendajaid;

iii) kalajahu ostmist ja kasutamist ning kalajahu sisaldavate piimaasendajate müüki käsitlevad kirjed peavad olema pädevale asutusele kättesaadavad vähemalt viie aasta jooksul;

iv) mäletsejalistele ettenähtud muust segajõusöödast tuleb võtta korrapäraselt proove ja neid analüüsida, et teha kindlaks, et selles ei esine loomse päritoluga keelatud komponente, kasutades sööda kontrollimisel loomse päritoluga komponentide määramise analüüsimeetodeid, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 152/2009 VI lisas; proovide võtmise ja analüüside tegemise sagedus määratakse kindlaks riskihindamise põhjal, mille ettevõtja on teostanud oma menetluste osana ohuanalüüsi ja kriitiliste kontrollpunktide süsteemi põhimõtetel; selliste proovide võtmise ja analüüside tulemused tuleb säilitada vähemalt viie aasta jooksul pädevale asutusele kättesaadavatena;

d) importijad tagavad, et enne iga kalajahu sisaldava piimaasendaja imporditud saadetise vabasse ringlusse laskmist liidus analüüsitakse seda, kasutades sööda kontrollimisel loomse päritoluga komponentide määramise analüüsimeetodeid, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 152/2009 VI lisas, et teha kindlaks, kas selles ei esine loomse päritoluga keelatud komponente;

e) mäletsejaliste liikide võõrutamata põllumajandusloomade jaoks ettenähtud kalajahu sisaldava piimaasendaja saadetiste äridokumendil või vajaduse korral terviseohutuse sertifikaadil ja selliseid piimaasendajaid sisaldaval mis tahes pakendil peavad olema selgelt kirjas sõnad: „sisaldab kalajahu – ei tohi anda mäletsejalistele, välja arvatud võõrutamata mäletsejalistele”;

f) mäletsejaliste liikide võõrutamata põllumajandusloomade jaoks ettenähtud kalajahu sisaldavaid pakendamata piimaasendajaid tuleb transportida sõidukites ja konteinerites, mida ei kasutata muu mäletsejalistele ettenähtud sööda transportimiseks.

Erandina sellest eritingimusest võidakse sõidukeid ja konteinereid, mida on kasutatud muu mäletsejalistele ettenähtud pakendamata sööda transportimiseks, kasutada mäletsejaliste liikide võõrutamata põllumajandusloomade jaoks ettenähtud pakendamata piimaasendajate, mis sisaldavad kajajahu, transportimiseks, tingimusel et need sõidukid ja konteinerid on ristsaastumise vältimiseks enne puhastatud vastavalt dokumenteeritud menetlusele, mille pädev asutus on eelnevalt heaks kiitnud. Kui sellist menetlust kasutatakse, tuleb see dokumenteerida ning dokumendid säilitada vähemalt kahe aasta jooksul pädevale asutusele kättesaadavatena;

g) põllumajandusettevõtetes, kus peetakse mäletsejalisi, võetakse meetmeid, et vältida kalajahu sisaldavate piimaasendajate söötmist muudele mäletsejalistele kui võõrutamata mäletsejalistele. Pädev asutus koostab kalajahu sisaldavaid piimaasendajaid kasutavate ettevõtete loetelu kas põllumajandusettevõtte eelneva teavitamise süsteemi kaudu või mõne muu süsteemi abil, mis tagab käesoleva tingimuse täitmise.

V PEATÜKK

Üldnõuded

A JAGU

Loetelud

Liikmesriigid ajakohastavad loetelusid järgmistest asutustest ja teevad need üldsusele kättesaadavaks:

a) tapamajad, millest võib pärineda toodetud veri vastavalt IV peatüki C jao punktile a;

b) heaks kiidetud töötlemisettevõtted, kus toodetakse veretooteid vastavalt IV peatüki C jao punktile c;

c) tapamajad ja lihalõikusettevõtted, millest võivad pärineda töödeldud loomse valgu tootmiseks kasutatavad loomsed kõrvalsaadused vastavalt IV peatüki D jao punktile a;

d) heaks kiidetud töötlemisettevõtted, kus toodetakse mittemäletsejalistelt saadud töödeldud loomseid valke ja mis tegutsevad vastavalt IV peatüki D jao punktile c;

e) heaks kiidetud ettevõtted, millele on viidatud III peatüki B jaos, IV peatüki D jao punktis d ja IV peatüki E jao punktis c;

f) registreeritud enda majapidamise tarbeks sööta valmistavad põllumajandusettevõtjad, kes tegutsevad vastavalt III peatüki B jaos ja IV peatüki D jao punktis d sätestatud tingimustele.

B JAGU

Mäletsejalistelt saadud tooteid sisaldava söödamaterjali ja segajõusööda transportimine

1. Mäletsejalistelt saadud muid kui allpool punktides a, b ja c loetletud tooteid sisaldava pakendamata söödamaterjali ja pakendamata segajõusööta transporditakse sõidukites ja konteinerites, mida ei kasutata muude põllumajandusloomade kui karusloomade sööda transportimiseks:

a) piim, piimapõhised tooted, piimasaadused, ternespiim ja ternespiimatooted;

b) loomse päritoluga kaltsiumvesinikfosfaat ja trikaltsiumfosfaat;

c) hüdrolüüsitud valk, mis on saadud mäletsejaliste toornahkadest.

2. Erandina punktist 1 võidakse sõidukeid ja konteinereid, mida on eelnevalt kasutatud selles punktis loetletud pakendatud söödamaterjali ja pakendatud segajõusööda transportimiseks, kasutada muude põllumajandusloomade kui karusloomade sööda transportimiseks, tingimusel et need on ristsaastumise vältimiseks enne puhastatud vastavalt dokumenteeritud menetlusele, mille pädev asutus on eelnevalt heaks kiitnud.

Kui sellist menetlust kasutatakse, tuleb see dokumenteerida ning dokumendid säilitada vähemalt kahe aasta jooksul pädevale asutusele kättesaadavatena.

C JAGU

Mäletsejalistelt saadud tooteid sisaldava segajõusööda tootmine

Mäletsejalistelt saadud muid kui punktides a, b ja c loetletud tooteid sisaldavat segajõusööta ei tohi toota ettevõtetes, kus toodetakse muudele põllumajandusloomadele kui karusloomadele ettenähtud sööta:

a) piim, piimapõhised tooted, piimasaadused, ternespiim ja ternespiimatooted;

b) loomse päritoluga kaltsiumvesinikfosfaat ja trikaltsiumfosfaat;

c) hüdrolüüsitud valk, mis on saadud mäletsejaliste toornahkadest.

D JAGU

Mäletsejalistelt pärit tooteid sisaldava põllumajandusloomadele ettenähtud söödamaterjali ja segajõusööda kasutamine ja ladustamine põllumajandusettevõtetes

Mäletsejalistelt pärit muid kui punktides a, b ja c loetletud tooteid sisaldava põllumajandusloomadele ettenähtud söödamaterjali ja segajõusööda kasutamine ja ladustamine on keelatud põllumajandusettevõtetes, kus peetakse muid põllumajandusloomi kui karusloomi:

a) piim, piimapõhised tooted, piimasaadused, ternespiim ja ternespiimatooted;

b) loomse päritoluga kaltsiumvesinikfosfaat ja trikaltsiumfosfaat;

c) hüdrolüüsitud valk, mis on saadud mäletsejaliste toornahkadest.

E JAGU

Töödeldud loomsete valkude ja selliseid valke sisaldavate toodete eksport

1. Mäletsejalistelt saadud töödeldud loomsete valkude ja selliseid valke sisaldavate toodete eksport on keelatud.

Erandina ei kohaldata seda keeldu töödeldud lemmikloomatoidu, sealhulgas konserveeritud lemmikloomatoidu suhtes, mis sisaldab mäletsejalistelt saadud töödeldud loomseid valke ning mida on töödeldud ja mis on märgistatud vastavalt liidu õigusaktidele.

2. Mittemäletsejalistelt saadud töödeldud loomsete valkude ja neid valkusid sisaldavate toodete eksporti võidakse lubada üksnes järgmistel tingimustel:

a) nende kasutamisotstarve ei ole artikliga 7 ja käesoleva lisaga keelatud;

b) enne eksportimist on sõlmitud eksportiva liikmesriigi pädeva asutuse või komisjoni ja importiva kolmanda riigiga kirjalik leping, milles kolmas riik kohustub järgima toodete ettenähtud kasutuse tingimusi ja hoiduma töödeldud loomsete valkude ning neid valkusid sisaldavate toodete reeksportimisest artikliga 7 ja käesoleva lisaga keelatud eesmärkidel.

3. Vastavalt eespool punkti 2 alapunktile b sõlmitud kirjalikud lepingud esitatakse toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee raames.

4. Punkte 2 ja 3 ei kohaldata järgmiste toodete eksportimise suhtes:

a) kalajahu ja kalajahu sisaldav segajõusööt;

b) vesiviljelusloomadele ettenähtud segajõusööt;

c) lemmikloomatoit.

F JAGU

Ametlikud kontrollid

1. Ametlikud kontrollid, mida teostab pädev asutus käesolevas lisas sätestatud eeskirjade täitmise kontrollimiseks, hõlmavad inspektsioone ja proovide võtmist töödeldud loomse valgu ja sööda analüüsideks, kasutades sööda kontrollimisel loomse päritoluga komponentide määramise analüüsimeetodeid, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 152/2009 VI lisas.

2. Pädev asutus kontrollib korrapäraselt selliste laboratooriumide pädevust, kus teostatakse analüüse ametlike kontrollide eesmärgil, hinnates eelkõige laboritevaheliste tasemekatsete tulemusi.

Kui pädevus ei ole piisav, teostab laboratoorium enne järgmiste analüüside teostamist minimaalse parandusmeetmena labori töötajate ümberõppe.

V LISA

MÄÄRATLETUD RISKITEGURIGA MATERJAL

1. Määratletud riskiteguriga materjali määratlus

Järgmised koed määratakse määratletud riskiteguriga materjaliks juhul, kui need pärinevad kontrollitud või määratlemata BSE riskiga liikmesriigist või kolmandast riigist või ühest nende piirkondadest pärit loomadelt:

a) veiste puhul

i) üle 12 kuu vanuste loomade seljaaju ja kolju, sealhulgas aju ja silmad ning välja arvatud alalõug;

▼M37

ii) üle 30 kuu vanuste loomade selgroog, välja arvatud sabalülid, kaela-, rinna- ja nimmelülide oga- ja ristjätked ning mediaansed ristluuharjad ja ristluutiivad, kuid sealhulgas spinaalganglion, ning

iii) igas vanuses loomade mandlid, soolestik kaksteistsõrmiksoolest kuni pärasooleni ja soolekinnisti;

b) lammaste ja kitsede puhul

i) üle 12 kuu vanuste või igemest väljunud jäävlõikehambaga loomade kolju, sealhulgas aju ja silmad, mandlid ja seljaaju; ning

ii) igas vanuses loomade põrn ja niudesool.

2. Liikmesriikide erandid

Erandina punktist 1 loetakse nimetatud punktis loetletud kudesid, mille päritolumaaks on väheolulise BSE riskiga liikmesriik, jätkuvalt määratletud riskiteguriga materjaliks.

3. Märgistamine ja kõrvaldamine

Määratletud riskiteguriga materjal tuleb märgistada värviga või vajaduse korral kohe kõrvaldamisel teisiti märgistada ning täielikult hävitada vastavalt määruse (EÜ) nr 1774/2002, eriti selle artikli 4 lõike 2 sätetele.

4. Määratletud riskiteguriga materjali kõrvaldamine

4.1. Määratletud riskiteguriga materjal kõrvaldatakse:

a) tapamajades või vajaduse korral teistes loomade tapmiseks ettenähtud kohtades;

b) lihalõikusettevõtetes, kui tegemist on veiste selgrooga;

c) vajaduse korral määruse (EÜ) nr 1774/2002 artiklis 10 osutatud vaheettevõtetes või määruse (EÜ) nr 1774/2002 artikli 23 lõike 2 punkti c alapunktide iv, vi ja vii kohaselt heakskiidetud ja registreeritud kasutajate poolt või kogumiskeskustes.

4.2. Erandina punktist 4.1 on alternatiivse testi kasutamine määratletud riskiteguriga materjali kõrvaldamiseks lubatud järgmistel tingimustel:

a) testid tehakse tapamajades kõikide loomadega, kes vastavad määratletud riskiteguriga materjali kõrvaldamise tingimustele;

b) mitte ühtki toiduks või söödaks ettenähtud veistest, lammastest või kitsedest saadud toodet ei tohi tapamajast välja viia enne, kui pädev asutus on saanud ja heaks kiitnud võimalikel nakatunud tapetud loomadel tehtud testid juhul, kui mõnel neist on BSE kinnituse saanud;

c) alternatiivse testi positiivse tulemuse korral hävitatakse kogu võimalik nakatunud veistelt, lammastelt ja kitsedelt pärit materjal tapamajas vastavalt punktile 3, välja arvatud juhul, kui kõiki nakatunud looma kehaosasid, sealhulgas toornahka, on võimalik identifitseerida ja eraldi hoida.

4.3. Erandina punktist 4.1 võib liikmesriik otsustada lubada:

a) lammaste ja kitsede seljaaju eemaldamist spetsiaalselt selleks volitatud lihalõikusettevõtetes;

b) veiste selgroo eemaldamist rümpadest või rümbaosadest spetsiaalselt selleks volitatud, kontrollitud ja registreeritud lihapoodides;

c) veistelt pea liha lõikamist spetsiaalselt selleks volitatud lihalõikusettevõtetes vastavalt punkti 9 sätetele.

4.4. Käesolevas peatükis kehtestatud eeskirju määratletud riskiteguriga materjali eemaldamise kohta ei kohaldata määruses (EÜ) nr 1774/2002 kindlaksmääratud 1. kategooria materjali korral, mida pädeva asutuse järelevalve all kasutatakse ohustatud või kaitse all olevate raipetoiduliste lindude toitmiseks.

5. Lihamassi käsitlevad meetmed

Olenemata artikli 5 lõikes 2 osutatud individuaalsetest otsustest ning erandina artikli 9 lõikest 3 on kõigis liikmesriikides keelatud veiste, lammaste ja kitsede kondiga liha või kontide kasutamine lihamassi valmistamiseks.

6. Kudede kahjustamist käsitlevad meetmed

Olenemata artikli 5 lõikes 2 osutatud individuaalsetest otsustest ning erandina artikli 8 lõikest 3 on kõigis liikmesriikides seni, kuni need on liigitatud väheolulise BSE riskiga riikide hulka, keelatud inimtoiduks või loomatoiduks ettenähtud veiste, lammaste või kitsede kesknärvisüsteemi kudede kahjustamine koljuõõnde viidava pika vardakujulise instrumendiga pärast tuimastamist.

7. Veiselt keelte lõikamine

Inimtoiduks või loomatoiduks ette nähtud igas vanuses veiste keelte lõikamine toimub tapamajas ristlõikega keeleluu keeletipu suunas.

8. Veise pea liha lõikamine

8.1. Üle 12 kuu vanuste veiste pea liha lõikamine toimub tapamajas vastavalt pädeva asutuse poolt tunnustatud kontrollisüsteemile, vältimaks pea liha võimalikku saastumist kesknärvisüsteemi kudedega. Süsteem peab vastama vähemalt järgmistele tingimustele:

a) lõikamine toimub selleks ettenähtud alas, mis on teistest tapaliini osadest eraldatud;

b) juhul kui pead eemaldatakse konveierilt või konksude otsast enne pea liha lõikamist, tuleb lauba ava ja koljupõhimiku auk hermeetiliselt sulgeda. Kui ajutüvest võetakse proov BSE suhtes laborikatsete tegemiseks, suletakse koljupõhimiku auk kohe pärast proovi võtmist;

c) pea liha ei lõigata peadelt juhul, kui silmad on vigastatud või kadunud vahetult enne või pärast tapmist või kui peadel esineb muid kahjustusi, mille tagajärjel võib pea kesknärvisüsteemi kudedega saastuda;

d) pea liha ei lõigata peadelt, mis pole vastavalt teises taandes sätestatule nõuetekohaselt suletud;

e) ilma et see piiraks üldisi hügieeninõudeid, tuleb kehtestada spetsiifilised tööjuhised, hoidmaks ära pea liha saastumist lõikamise käigus, seda eriti juhul, kui teises lõigus kirjeldatud sulgur on kadunud või kui tegevuse käigus kahjustatakse silmi;

f) saastumise vähendamise meetmete nõuetekohase rakendamise kinnitamiseks tuleb kehtestada proovivõtuplaan, mis hõlmab vastavat laborikatset kesknärvisüsteemi kudede kindlakstegemiseks.

8.2. Erandina punkti 8.1 nõuetest võib liikmesriik otsustada kohaldada tapamajas veise pea liha lõikamise alternatiivset kontrollisüsteemi, mille tulemusel samuti väheneks pea liha saastumine kesknärvisüsteemi kudedega. Saastumise vähendamise meetmete nõuetekohase rakendamise kinnitamiseks tuleb kehtestada proovivõtuplaan, mis hõlmab vastavat laborikatset kesknärvisüsteemi kudede kindlakstegemiseks. Seda erandit kasutavad liikmesriigid on toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee raames kohustatud komisjoni ja teisi liikmesriike teavitama oma kontrollisüsteemist ja proovivõtu tulemustest.

8.3. Punkte 8.1 ja 8.2 ei kohaldata juhul, kui liha lõikamine toimub veise pead konveierilt või konksu otsast eemaldamata.

9. Veise pea liha lõikamine volitatud lihalõikusettevõtetes

Erandina punktist 8 võivad liikmesriigid otsustada lubada veiste pea liha lõikamist selleks spetsiaalselt volitatud lihalõikusettevõtetes kooskõlas järgmiste tingimustega:

a) lihalõikusettevõttesse viimiseks ettenähtud pead riputatakse ladustamise ja tapamajast lihalõikusettevõttesse veo ajaks raamile;

b) lauba ava ja koljupõhimiku auk suletakse enne konveierilt või konksu otsast raamile riputamist nõuetekohaselt hermeetilise sulguriga. Kui ajutüvest võetakse proov BSE suhtes laborikatsete tegemiseks, suletakse koljupõhimiku auk kohe pärast proovi võtmist;

c) vedu selleks spetsiaalselt volitatud lihalõikusettevõtetesse ei toimu juhul, kui pead pole vastavalt punktis b sätestatule nõuetekohaselt suletud, või juhul, kui silmad on vigastatud või kadunud vahetult enne või pärast tapmist või kui peadel esineb muid kahjustusi, mille tagajärjel võib pea kesknärvisüsteemi kudedega saastuda;

d) saastumise vähendamise meetmete nõuetekohase rakendamise kinnitamiseks tuleb tapamaja jaoks kehtestada proovivõtuplaan, mis hõlmab vastavat laborikatset kesknärvisüsteemi kudede kindlakstegemiseks;

e) pea liha lõikamine toimub vastavalt pädeva asutuse poolt tunnustatud kontrollisüsteemile, vältimaks pea liha võimalikku saastumist. Süsteem peab hõlmama vähemalt järgmist:

i) enne pea liha lõikamise alustamist tuleb kõiki päid saastumise tunnuste või kahjustuste ning nõuetekohase sulgemise suhtes visuaalselt kontrollida;

ii) pea liha ei lõigata peadelt, mida pole nõuetekohaselt suletud, või juhul, kui silmad on vigastatud või kadunud vahetult enne või pärast tapmist või kui peadel esineb muid kahjustusi, mille tagajärjel võib pea liha kesknärvisüsteemi kudedega saastuda. Pea liha ei lõigata ka juhul, kui kahtlustatakse pea kokkupuudet ülalnimetatud peadega;

iii) ilma et see piiraks üldisi hügieeninõudeid, tuleb kehtestada spetsiifilised tööjuhised, hoidmaks ära pea liha saastumist veo ja lõikamise käigus, seda eriti juhul, kui sulgur on kadunud või kui tegevuse käigus kahjustatakse silmi;

f) saastumise vähendamise meetmete nõuetekohase rakendamise kinnitamiseks tuleb lihalõikusettevõtete jaoks kehtestada proovivõtuplaan, mis hõlmab vastavat laborikatset kesknärvisüsteemi kudede kindlakstegemiseks.

10. Kaubandus- ja ekspordieeskirjad

10.1. Liikmesriigid võivad lubada määratletud riskiteguriga materjali sisaldavate peade või poolitamata rümpade saatmist teise liikmesriiki üksnes juhul, kui see liikmesriik on nõus materjali vastu võtma ning on saatmis- ja veotingimused heaks kiitnud.

10.2. Erandina punktist 10.1 võib ilma vastuvõtva riigi eelneva nõusolekuta ühest liikmesriigist teise saata rümbad, poolrümbad või mitte rohkem kui kolmeks lõigatud poolrümbad, samuti veerandrümbad, mis ei sisalda muud määratletud riskiteguriga materjali peale selgroo, sealhulgas spinaalganglion.

10.3. Veiste, lammaste või kitsede määratletud riskiteguriga materjali sisaldavate peade ja värske liha ühenduseväline eksport on keelatud.

11. Kontrollid

11.1. Käesoleva lisa nõuetekohase rakendamise tagamiseks teostavad liikmesriigid sagedast ametlikku kontrolli ning tagavad saastumisvastaste meetmete rakendamise, seda eriti tapamajades, lihalõikusettevõtetes ja teistes kohtades, kus toimub määratletud riskiteguriga materjali eemaldamine, näiteks lihapoodides ja punkti 4.1 alapunktis c osutatud ettevõtetes.

11.2. Liikmesriigid seavad eelkõige sisse süsteemi, millega tagatakse ja kontrollitakse, et määratletud riskiteguriga materjal kasutatakse ja kõrvaldatakse kooskõlas määrusega (EÜ) nr 999/2001 ja määrusega (EÜ) nr 1774/2002.

11.3. Kehtestatakse kontrollisüsteem selgroo eemaldamiseks vastavalt punkti 1 alapunktile a. Süsteem peab hõlmama vähemalt järgmisi meetmeid:

a) kui selgroo eemaldamine pole vajalik, identifitseeritakse selgroogu sisaldavad veiserümbad või rümbalõiked selgelt nähtava sinise triibu abil määruses (EÜ) nr 1760/2000 kindlaksmääratud märgisel;

b) täiendav teave selgroo eemaldamist vajavate ja mittevajavate veiserümpade või rümbalõigete arvu kohta näidatakse ära lihapartiiga seotud äridokumendil. Impordi puhul lisatakse täiendav teave vajaduse korral dokumendile, millele viidatakse komisjoni määruse (EÜ) nr 136/2004 ( 30 ) artikli 2 lõikes 1;

c) lihamüügiettevõtted on kohustatud punktis b nimetatud äridokumente säilitama vähemalt ühe aasta jooksul.

VI LISA

MÄLETSEJALISTELT PÄRIT MATERJALIST SAADUD VÕI SEDA SISALDAVAD LOOMSED SAADUSED VASTAVALT ARTIKLI 9 LÕIKELE 1

VII LISA

TRANSMISSIIVSE SPONGIOOSSE ENTSEFALOPAATIA LIKVIDEERIMINE

A PEATÜKK

Meetmed, mida võetakse juhul, kui lammaste ja kitsede puhul on tekkinud tse esinemise kahtlus

Kui liikmesriigi põllumajandusettevõtte lamba või kitse puhul on tekkinud TSE esinemise kahtlus, rakendatakse kõigi teiste selle põllumajandusettevõtte lammaste ja kitsede suhtes ametlikku liikumispiirangut.

Kui on tõendusi, et põllumajandusettevõte, kus loom viibis, kui TSE esinemise kahtlus tekkis, ei ole tõenäoliselt ettevõte, kus loom võis TSEga kokku puutuda, võib liikmesriik otsustada, et muude põllumajandusettevõtete või ainult nakkuse tekitajatega kokku puutunud ettevõtte loomade suhtes rakendatakse ametlikku kontrolli, sõltuvalt olemasolevast epidemioloogilisest infost.

Ametliku kontrolli alla võetud põllumajandusettevõtte lammastelt ja kitsedelt saadud piima ja piimatooteid, mis on kõnealuses ettevõttes olemas alates TSE esinemiskahtluse kuupäevast, kasutatakse ainult ettevõttesiseselt, kuni selguvad kinnitava uuringu tulemused.

B PEATÜKK

Meetmed, mida võetakse juhul, kui tse esinemine on leidnud lammaste ja kitsede puhul kinnitust

1. Artikli 13 lõike 1 punktis b osutatud uurimise käigus tuleb kindlaks teha:

a) veiste puhul:

— nakkuskinnitusega põllumajandusettevõtte kõik ülejäänud mäletsejalised;

— nakkuskinnitusega emasloomal kõik järglased kahe aasta jooksul enne või kahe aasta jooksul pärast haiguse kliiniliste tunnuste ilmnemist;

— nakkuskinnitusega looma kohordi kõik ülejäänud loomad;

— taudi võimalik päritolu;

— teised loomad nakkuskinnitusega põllumajandusettevõttes või teised põllumajandusettevõtted, kus on loomi, kes võivad olla TSE tekitajatega nakatanud või kes on puutunud kokku sama sööda või nakkusallikaga;

— võimaliku nakatunud sööda või muu materjali liikumine või muud levimisviisid, mis võivad olla TSE tekitajat kõnealusesse põllumajandusettevõttesse või sellest välja viinud;

b) lammaste ja kitsede puhul:

— nakkuskinnitusega põllumajandusettevõtte kõik mäletsejalised, välja arvatud lambad ja kitsed;

— võimaluse korral vanemad, ja nakkuskinnitusega emaslooma puhul kõik embrüod, munarakud ja viimased järglased;

— lisaks teises taandes nimetatud loomadele kõik nakkuskinnitusega põllumajandusettevõtte muud lambad ja kitsed;

— haiguse võimalik päritolu ja muud põllumajandusettevõtted, kus on loomi, embrüoid või munarakke, mis võivad olla TSE tekitajatega nakatanud või mis on puutunud kokku sama sööda või nakkusallikaga;

— võimaliku nakatunud sööda või muu materjali liikumine või muud levimisviisid, mis võivad olla TSE tekitajat kõnealusesse põllumajandusettevõttesse või sellest välja viinud.

2. Artikli 13 lõike 1 punktis c sätestatud meetmed hõlmavad vähemalt järgmist:

2.1. Kui punkti 1 alapunkti a teises ja kolmandas taandes osutatud uurimise käigus leiab kinnitust BSE esinemine veiste puhul, siis kindlaks tehtud veised tapetakse ja hävitatakse täielikult; liikmesriik võib siiski otsustada:

— mitte tappa ja hävitada punkti 1 alapunkti a kolmandas taandes osutatud kohordi loomi, kui on olemas tõendus, et need loomad ei saanud nakatunud loomaga sama sööta;

— lükata punkti 1 alapunkti a kolmandas taandes osutatud kohordi loomade tapmine ja hävitamine edasi kuni nende tootliku elu lõpuni, juhul kui on tegemist spermakogumiskeskustes peetavate pullidega ja on tagatud nende surmajärgne täielik hävitamine.

2.2. Kui TSE esinemine leiab kinnitust lamba või kitse puhul:

2.2.1. Kui BSE esinemist ei saa välistada

Kui pärast X lisa C peatüki punkti 3.2 alapunkti c alapunktis ii sätestatud meetodite ja juhendite kohaselt teostatud täiendava molekulaarse analüüsi tulemuste alusel ei saa BSEd välistada, hävitatakse viivitamata kõik punkti 1 alapunkti b teises kuni viiendas taandes osutatud uurimise käigus tuvastatud loomad, embrüod ja munarakud.

Üle 18 kuu vanuseid hävitamise eesmärgil tapetud loomi kontrollitakse TSE esinemise suhtes vastavalt X lisa C peatüki 3. osa punktis 3.2 sätestatud laboratoorsetele meetoditele ja juhenditele, nagu on ette nähtud III lisa A peatüki II osa punktiga 5.

Määratakse kindlaks kõikide lammaste, ent siiski mitte enam kui 50 lamba prioonvalgu genotüüp.

Hävitamisele kuuluvatelt loomadelt saadud piim ja piimatooted, mis olid kõnealuses ettevõttes olemas alates kuupäevast, mil saadi kinnitus, et BSEd ei saa välistada, kuni loomade täieliku hävitamise kuupäevani, hävitatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1069/2009 ( 31 ) artiklile 12.

Pärast kõikide loomade tapmist ja täielikku hävitamist kohaldatakse põllumajandusettevõtte suhtes punktis 3 sätestatud tingimusi.

2.2.2. Kui BSE ja ebatüüpilise skreipi esinemist saab välistada

Kui BSE ja ebatüüpilise skreipi esinemine vastavalt X lisa C peatüki 3. osa punkti 3.2 alapunktis c sätestatud laboratoorsetele meetoditele ja juhenditele välistatakse, kohaldatakse põllumajandusettevõtte suhtes punktis a sätestatud tingimusi ning põllumajandusettevõtte eest vastutava liikmesriigi otsuse kohaselt punktis b sätestatud 1. võimaluse, punktis c sätestatud 2. võimaluse või punktis d sätestatud 3. võimaluse tingimusi.

a) Hävitamisele või tapmisele kuuluvatelt loomadelt saadud piima ja piimatooteid, mis olid kõnealuses ettevõttes olemas alates kuupäevast, mil saadi TSE juhtumile kinnitus, kuni kuupäevani, mil ettevõttes lõppes punktides b ja c sätestatud meetmete kohaldamine, ning piima ja piimatooteid, mis on saadud nakatunud karja liikmetelt enne kõigi punktis d ja punktis 4 sätestatud piirangute tühistamist, ei tohi kasutada muude kui asjaomases ettevõttes asuvate mäletsejaliste söötmiseks.

Sellist piima ja selliseid piimatooteid võib mittemäletsejaliste söödana turule viia ainult asjaomase põllumajandusettevõtte eest vastutava liikmesriigi territooriumil.

Sellise piima ja selliste toodete saadetiste äridokumendil ning neid saadetisi sisaldaval mis tahes pakendil peavad olema selgelt kirjas sõnad „ei tohi anda mäletsejalistele”.

Sellist piima ja selliseid piimatooteid sisaldava sööda kasutamine ja ladustamine on keelatud põllumajandusettevõtetes, kus peetakse mäletsejalisi.

Sellist piima ja selliseid piimatooteid sisaldavat pakendamata sööta veetakse sõidukitega, milles ei veeta samal ajal mäletsejaliste sööta.

Kui neid sõidukeid kasutatakse edaspidi mäletsejaliste sööda vedamiseks, tuleb sõidukid ristsaastumise vältimiseks vastavalt asjaomase ettevõtte eest vastutava liikmesriigi heakskiidetud korrale põhjalikult puhastada.

b) 1. võimalus – kõikide loomade tapmine ja täielik hävitamine

Kõikide punkti 1 alapunkti b teises ja kolmandas taandes osutatud uurimise käigus kindlaks tehtud loomade viivitamatu tapmine ja täielik hävitamine ning embrüote ja munarakkude viivitamatu hävitamine.

Määratakse kindlaks kõikide lammaste, ent siiski mitte enam kui 50 lamba prioonvalgu genotüüp.

Erandina 1. võimaluse esimeses lõigus sätestatud nõuetest võivad liikmesriigid selle asemel otsustada:

i) asendada kõikide loomade viivitamatu tapmine ja täielik hävitamine nende tapmisega inimtoiduks, tingimusel et:

— loomad tapetakse inimtoiduks põllumajandusettevõtte eest vastutava liikmesriigi territooriumil;

— kõiki üle 18 kuu vanuseid inimtoiduks tapetavaid loomi kontrollitakse TSE esinemise suhtes vastavalt X lisa C peatüki 3. osa punktis 3.2 sätestatud laboratoorsetele meetoditele ja juhenditele;

ii) teha alla kolme kuu vanuste ute- ja kitsetallede puhul erand nõudest loomad viivitamata tappa ja hävitada, tingimusel et nad tapetakse inimtoiduks hiljemalt kolme kuuseks saamisel.

Kõikide loomade tapmise ja täieliku hävitamise või inimtoiduks tapmise ajal kohaldatakse põllumajandusettevõttes, kes on otsustanud rakendada 1. võimalust, punkti 2.2.2 alapunktis a ja punkti 3.4 alapunkti b kolmandas ja neljandas taandes sätestatud meetmeid.

Pärast kõikide loomade tapmist ja täielikku hävitamist või inimtoiduks tapmist kohaldatakse põllumajandusettevõtte suhtes, kes on otsustanud rakendada 1. võimalust, punktis 3 sätestatud tingimusi.

c) 2. võimalus – üksnes nakkuskahtlusega loomade tapmine ja täielik hävitamine

Kõikide põllumajandusettevõttes olevate lammaste prioonvalgu genotüübi määramine, millele järgneb kõikide punkti 1 alapunkti b teises ja kolmandas taandes osutatud uurimise käigus kindlaks tehtud loomade viivitamatu tapmine ja täielik hävitamine ning embrüote ja munarakkude viivitamatu hävitamine. See nõue ei kehti järgmiste loomade puhul:

— ARR/ARR-genotüübiga tõujäärad;

— vähemalt ühe ARR-alleeliga ja ilma VRQ-alleelita aretusuted ja, kui sellised uted olid uurimise ajal tiined, sündivad talled, kui nende genotüüp vastab selle lõike nõuetele;

— ainult inimtoiduks tapetavad vähemalt ühe ARR-alleeliga lambad;

— kui põllumajandusettevõtte eest vastutav liikmesriik nii otsustab, alla kolme kuu vanused ute- ja kitsetalled, tingimusel et nad tapetakse inimtoiduks hiljemalt kolme kuuseks saamisel. Nende ute- ja kitsetallede puhul tehakse genotüübi määramise nõudest erand.

Erandina 2. võimaluse esimeses lõigus sätestatud nõuetest võivad liikmesriigid selle asemel otsustada:

i) asendada 2. võimaluse esimeses lõigus osutatud loomade tapmine ja täielik hävitamine nende tapmisega inimtoiduks, tingimusel et:

— loomad tapetakse inimtoiduks põllumajandusettevõtte eest vastutava liikmesriigi territooriumil;

ii) lükata 2. võimaluse esimeses lõigus osutatud loomade genotüübi määramine ning sellele järgnev tapmine ja täielik hävitamine või inimtoiduks tapmine kuni kolmeks kuuks edasi, juhul kui näitjuhtum leiab kinnitust vahetult enne poegimisperioodi algust, tingimusel et uted ja kitsed ning nende vastsündinud talled hoitakse kogu perioodi vältel teiste põllumajandusettevõtete lammastest ja kitsedest eraldi;

iii) lükata 2. võimaluse esimeses lõigus osutatud loomade tapmine ja täielik hävitamine või inimtoiduks tapmine alates näitjuhtumi kinnitamise päevast kuni kolmeks aastaks edasi lambakarjades ja põllumajandusettevõtetes, kus lambaid ja kitsi hoitakse koos. Selles lõigus sätestatud erandit kohaldatakse vaid juhtumite suhtes, mille puhul põllumajandusettevõtte eest vastutav liikmesriik leiab, et epidemioloogilist olukorda ei ole võimalik lahendada asjaomaseid loomi tapmata, ent seda ei saa põllumajandusettevõtte lambapopulatsiooni madala resistentsustaseme ja muude kaalutluste, sealhulgas majanduslike tegurite tõttu teha kohe. Muud kui ARR/ARR-genotüübiga tõujäärad tuleks viivitamata tappa või kastreerida ning rakendada tuleks kõiki võimalikke meetmeid, et suurendada põllumajandusettevõtte lambapopulatsiooni geneetilist resistentsust, kasutades muu hulgas uttede läbimõeldud aretamist ja väljapraakimist, et suurendada ARR-alleeli esinemise sagedust ja kõrvaldada VRQ-alleel. Põllumajandusettevõtte eest vastutav liikmesriik tagab, et edasilükkamisperioodi lõpus tapetavate loomade arv ei oleks suurem kui nende loomade arv, kes oleks tapetud vahetult pärast näitjuhtumi kinnitamist.

2. võimaluse esimeses lõigus osutatud loomade tapmise ja täieliku hävitamise või inimtoiduks tapmise ajal kohaldatakse põllumajandusettevõttes, mis on otsustanud kohaldada 2. võimalust, meetmeid, mis on sätestatud punkti 2.2.2 alapunktis a, punktis 3.1, punkti 3.2 alapunktides a ja b, punktis 3.3 ning punkti 3.4 alapunkti a esimeses ja teises taandes, alapunkti b esimeses, kolmandas ja neljandas taandes ning punktis c. Kui põllumajandusettevõtte eest vastutav liikmesriik otsustab aga lükata loomade tapmise ja täieliku hävitamise või nende inimtoiduks tapmise alapunkti iii kohaselt edasi, kohaldatakse ettevõttes meetmeid, mis on sätestatud punkti 2.2.2 alapunktis a ning punktides 4.1 kuni 4.6.

Pärast 2. võimaluse esimeses lõigus osutatud loomade tapmist ja täielikku hävitamist või inimtoiduks tapmist kohaldatakse põllumajandusettevõtte suhtes, kes on otsustanud rakendada 2. võimalust, punktis 3 sätestatud tingimusi.

d) 3. võimalus – loomade tapmine ja täielik hävitamine ei ole kohustuslik

Liikmesriik võib otsustada punkti 1 alapunkti b teises ja kolmandas taandes osutatud uurimise käigus kindlaks tehtud loomi mitte tappa ega täielikult hävitada, kui on täidetud vähemalt üks järgmistest kriteeriumidest:

— neid on raske asendada punkti 3.2 alapunktide a ja b alusel lubatud genotüübiga lammastega;

— ARR-alleeli esinemissagedus tõu piires või põllumajandusettevõttes on väike;

— seda peetakse vajalikuks sugulusaretuse vältimiseks;

— liikmesriik peab seda vajalikuks, võttes läbimõeldult arvesse kõiki epidemioloogilisi tegureid.

Liikmesriigid, kes lubavad kohaldada klassikalise skreipi puhangute ohjamiseks 3. võimalust, registreerivad iga konkreetse kohaldamisotsuse aluseks olevad põhjendused ja kriteeriumid.

Kui põllumajandusettevõttes, kus kohaldatakse 3. võimalust, tuvastatakse täiendavad klassikalise skreipi juhtumid, viib liikmesriik asjaomases põllumajandusettevõttes läbi 3. võimaluse kohaldamise otsuse aluseks olnud põhjenduste ja kriteeriumide asjakohasuse ümberhindamise. Kui jõutakse järeldusele, et 3. võimaluse kohaldamine ei taga puhangu üle nõuetekohast kontrolli, võtab liikmesriik asjaomases põllumajandusettevõttes selle asemel kasutusele kas 1. või 2. võimaluse, mis on sätestatud punktides b ja c.

Kolme kuu jooksul pärast klassikalise skreipi näitjuhtumi kinnitamist määratakse kindlaks kõikide lammaste, ent siiski mitte enam kui 50 lamba prioonvalgu genotüüp.

Põllumajandusettevõtte suhtes, mis on otsustanud kasutada 3. võimalust, hakatakse viivitamata kohaldama punkti 2.2.2 alapunktis a ja punktis 4 sätestatud tingimusi.

2.2.3. Kui kinnitust leiab ebatüüpilise skreipi esinemine

Kui põllumajandusettevõttes kindlaks tehtud TSE juhtumi puhul on tegemist ebatüüpilise skreipiga, kohaldatakse ettevõtte suhtes kahe aasta jooksul alates viimase ebatüüpilise skreipi juhtumi kindlakstegemisest järgmist tõhustatud TSE seire korda: kõiki üle 18 kuu vanuseid lambaid ja kitsi, kes on tapetud inimtoiduks, ning kõiki üle 18 kuu vanuseid lambaid ja kitsi, kes on põllumajandusettevõttes surnud või tapetud, kontrollitakse TSE esinemise suhtes vastavalt X lisa C peatüki 3. osa punktis 3.2 sätestatud laboratoorsetele meetoditele ja juhenditele.

Kui esimeses lõigus osutatud kaheaastase tõhustatud TSE seire ajal leiab kinnitust mõni muu TSE juhtum kui ebatüüpilise skreipi juhtum, kohaldatakse põllumajandusettevõtte suhtes punktis 2.2.1 või punktis 2.2.2 osutatud meetmeid.

2.3. Kui TSEga nakatunud loom on toodud mõnest teisest põllumajandusettevõttest:

a) võib liikmesriik nakatunud looma taustast lähtudes otsustada kohaldada likvideerimismeetmeid lisaks nende kohaldamisele põllumajandusettevõttes, kus nakkus kinnitust leidis, ka päritoluettevõttes või teha seda ainult päritoluettevõttes;

b) kui maal karjatatakse ühiselt mitut karja, võivad liikmesriigid otsustada piirduda meetmete kohaldamisel ühe karjaga, võttes läbimõeldult arvesse kõiki epidemioloogilisi tegureid;

c) kui ühes põllumajandusettevõttes peetakse rohkem kui üht karja, võivad liikmesriigid otsustada, et likvideerimismeetmeid kohaldatakse ainult selle karja suhtes, kus TSE leidis kinnitust, juhul kui on olemas tõendus, et karju on hoitud üksteisest eraldatult ja et nakkuse levimine karjade vahel kas otseselt või kaudsel teel on ebatõenäoline.

3. Pärast kõikide põllumajandusettevõttes kindlaks tehtud loomade tapmist ja täielikku hävitamist või inimtoiduks tapmist vastavalt punktile 2.2.1, punkti 2.2.2 alapunktile b või punkti 2.2.2 alapunktile c:

3.1. kohaldatakse põllumajandusettevõtte suhtes tõhustatud TSE seire korda, mille raames muu hulgas kontrollitakse vastavalt X lisa C peatüki 3. osa punktis 3.2 sätestatud laboratoorsetele meetoditele ja juhenditele TSE esinemise suhtes kõiki järgmiseid loomi, kes on üle 18 kuu vanused, v.a ARR/ARR-genotüübiga lambaid:

a) loomad, keda hoiti põllumajandusettevõttes TSE juhtumi kinnitamise ajal vastavalt punkti 2.2.2 alapunktile c ja kes on tapetud inimtoiduks;

b) loomad, kes on põllumajandusettevõttes surnud või tapetud, ent kes ei tapetud haiguste likvideerimise programmi raames.

3.2. Põllumajandusettevõttesse võib tuua üksnes järgmisi loomi:

a) ARR/ARR-genotüübiga isased lambad;

b) vähemalt ühe ARR-alleeliga ja ilma VRQ-alleelita emased lambad;

c) kitsed, tingimusel et pärast karja hävitamist on põllumajandusettevõtte kõiki lautu puhastatud ja desinfitseeritud.

3.3. Põllumajandusettevõttes võib kasutada üksnes järgmiseid tõujäärasid ning lambaspermat ja -embrüoid:

a) ARR/ARR-genotüübiga isased lambad;

b) ARR/ARR-genotüübiga jäärade sperma;

c) vähemalt ühe ARR-alleeliga ja ilma VRQ-alleelita embrüod.

3.4. Loomade väljaviimine põllumajandusettevõttest on lubatud loomade hävitamiseks või järgmistel tingimustel:

a) kõikidel otstarvetel, sealhulgas aretamiseks, tohib põllumajandusettevõttest välja viia järgmisi loomi:

— ARR/ARR-genotüübiga lambad;

— vähemalt ühe ARR-alleeliga ja ilma VRQ-alleelita uted, tingimusel et nad viiakse teistesse põllumajandusettevõtetesse, millele on kehtestatud pärast punkti 2.2.2 alapunkti c või punkti 2.2.2 alapunkti d kohaste meetmete võtmist piirang;

— kitsed, tingimusel et nad viiakse teistesse põllumajandusettevõtetesse, millele on kehtestatud pärast punkti 2.2.2 alapunkti c või punkti 2.2.2 alapunkti d kohaste meetmete võtmist piirang;

b) kohe inimtoiduks tapmiseks võib põllumajandusettevõttest välja viia järgmiseid loomi:

— vähemalt ühe ARR-alleeliga lambad;

— kitsed;

— kui liikmesriik nii otsustab, ute- ja kitsetalled, kes on tapmise päeval alla kolme kuu vanused;

— kõik loomad, kui liikmesriik on otsustanud kohaldada punkti 2.2.2 alapunkti b alapunktis i ja punkti 2.2.2 alapunkti c alapunktis i sätestatud erandeid;

c) kui liikmesriik nii otsustab, võib ute- ja kitsetallesid viia liikmesriigi territooriumil asuvasse teise põllumajandusettevõttesse üksnes tapaeelseks nuumamiseks, tingimusel et:

— sihtkoha põllumajandusettevõttes ei ole muid kui tapaeelseks nuumamiseks ettenähtud lambaid ja kitsi;

— pärast nuumamise lõppu viiakse ute- ja kitsetalled, kes on pärit põllumajandusettevõtetest, mille suhtes kohaldatakse likvideerimismeetmeid, otse sama liikmesriigi territooriumil asuvasse tapamajja, kus nad tapetakse hiljemalt 12 kuu vanuseks saamisel.

3.5. Punktides 3.1 kuni 3.4 sätestatud piiranguid kohaldatakse põllumajandusettevõtte suhtes:

a) kuni kõik põllumajandusettevõtte lambad kuuluvad ARR/ARR-tüüpi, tingimusel et põllumajandusettevõttes ei hoita kitsi, või

b) kahe aasta jooksul alates kõikide punktis 2.2.1, punkti 2.2.2 alapunktis b või punkti 2.2.2 alapunktis c osutatud meetmete lõpuleviimisest, tingimusel et selle aja jooksul ei tuvastata ühtki muud TSE juhtumit kui ebatüüpilist skreipit. Kui selle kahe aasta jooksul leiab kinnitust ebatüüpilise skreipi juhtum, kohaldatakse põllumajandusettevõtte suhtes ka punktis 2.2.3 osutatud meetmeid.

4. Pärast otsust rakendada punkti 2.2.2 alapunktis d sätestatud 3. võimalust või punkti 2.2.2 alapunkti c alapunktiga iii ette nähtud erandit võetakse põllumajandusettevõtte suhtes viivitamata järgmised meetmed:

4.1. Põllumajandusettevõtte suhtes kohaldatakse tõhustatud TSE seire korda, mille raames muu hulgas kontrollitakse vastavalt X lisa C peatüki 3. osa punktis 3.2 sätestatud laboratoorsetele meetoditele ja juhenditele TSE esinemise suhtes kõiki järgmiseid loomi, kes on üle 18 kuu vanused, v.a ARR/ARR-genotüübiga lambaid:

a) inimtoiduks tapetud loomad;

b) loomad, kes on põllumajandusettevõttes surnud või tapetud, ent kes ei tapetud haiguste likvideerimise programmi raames.

4.2. Põllumajandusettevõttesse võib tuua üksnes järgmisi lambaid:

a) ARR/ARR-genotüübiga isased lambad;

b) vähemalt ühe ARR-alleeliga ja ilma VRQ-alleelita emased lambad.

Erandina punktidest a ja b võib liikmesriik siiski lubada tuua põllumajandusettevõttesse punktides c ja d osutatud loomi, kui liikmesriik on kandnud ettevõttes kasvatatava tõu vastavalt komisjoni määruse (EÜ) nr 1974/2006 ( 32 ) IV lisale põllumajanduse jaoks kadumisohus olevate kohalike tõugude loetellu ja kui ARR-alleeli esinemissagedus on asjaomase tõu puhul väike:

c) vähemalt ühe ARR-alleeliga ja ilma VRQ-alleelita isased lambad;

d) ilma VRQ-alleelita emased lambad.

4.3. Põllumajandusettevõttes võib kasutada üksnes järgmiseid tõujäärasid ning lambaspermat ja -embrüoid:

a) ARR/ARR-genotüübiga isased lambad;

b) ARR/ARR-genotüübiga jäärade sperma;

c) vähemalt ühe ARR-alleeliga ja ilma VRQ-alleelita embrüod.

Erandina punktidest a, b ja c võib liikmesriik siiski lubada kasutada põllumajandusettevõttes punktides d, e ja f osutatud tõujäärasid ning lambaspermat ja -embrüoid, kui liikmesriik on kandnud ettevõttes kasvatava tõu vastavalt komisjoni määruse (EÜ) nr 1974/2006 IV lisale põllumajanduse jaoks kadumisohus olevate kohalike tõugude loetellu ja kui ARR-alleeli esinemissagedus on asjaomase tõu puhul väike:

d) vähemalt ühe ARR-alleeliga ja ilma VRQ-alleelita isased lambad;

e) vähemalt ühe ARR-alleeliga ja ilma VRQ-alleelita lammaste sperma;

f) ilma VRQ-alleelita embrüod.

4.4. Loomade väljaviimine põllumajandusettevõttest on lubatud loomade hävitamiseks või järgmistel tingimustel:

a) ARR/ARR-genotüübiga jäärasid ja uttesid võib viia põllumajandusettevõttest välja kõikidel otstarvetel, sealhulgas aretamiseks, tingimusel et nad viiakse teistesse põllumajandusettevõtetesse, mille suhtes kohaldatakse meetmeid punkti 2.2.2 alapunkti c või punkti 2.2.2 alapunkti d kohaselt;

b) kohe inimtoiduks tapmiseks võib põllumajandusettevõttest välja viia järgmiseid loomi:

— kas vähemalt ühe ARR-alleeliga lambad ning, kui liikmesriik nii otsustab, ute- ja kitsetalled, kes on tapmise päeval alla kolme kuu vanused, või

— kõik loomad, kui liikmesriik on otsustanud kohaldada punkti 2.2.2 alapunkti c alapunktis iii sätestatud erandit 2. võimalusest või punkti 2.2.2 alapunktis d sätestatud 3. võimalust;

c) kui liikmesriik nii otsustab, võib ute- ja kitsetallesid viia liikmesriigi territooriumil asuvasse teise põllumajandusettevõttesse üksnes tapaeelseks nuumamiseks, tingimusel et:

— sihtkoha põllumajandusettevõttes ei ole muid kui tapaeelseks nuumamiseks ettenähtud lambaid ja kitsi;

4.5. Mis puudutab paljundusmaterjali väljaviimist põllumajandusettevõttest, siis peab liikmesriik tagama, et ettevõttest ei viidaks välja ei spermat, embrüoid ega munarakke.

4.6. Uttede ja kitsede poegimise ajal on keelatud karjatada põllumajandusettevõtte lambaid ja kitsi koos teiste põllumajandusettevõtete lammaste ja kitsedega.

Muul ajal kohaldatakse ühise karjatamise suhtes piiranguid, mille määrab kõiki epidemioloogilisi tegureid läbimõeldult arvesse võttes kindlaks liikmesriik.

4.7. Punkti 2.2.2 alapunktis a ja punktides 4.1 kuni 4.6 ette nähtud piiranguid kohaldatakse põllumajandusettevõtete suhtes, kus on rakendatud punkti 2.2.2 alapunktis d sätestatud 3. võimalust, kahe aasta jooksul pärast viimase muu TSE juhtumi kui klassikalise skreipi juhtumi tuvastamist. Kui selle kahe aasta jooksul leiab kinnitust ebatüüpilise skreipi juhtum, kohaldatakse põllumajandusettevõtte suhtes ka punktis 2.2.3 osutatud meetmeid.

Põllumajandusettevõtetes, kus on rakendatud punkti 2.2.2 alapunkti c alapunktiga iii ette nähtud erandit 2. võimalusest, kohaldatakse punkti 2.2.2 alapunktis a ja punktides 4.1 kuni 4.6 sätestatud piiranguid kuni punkti 2.2.2 alapunkti c kohaselt tapmiseks kindlaks tehtud loomade täieliku hävitamise või inimtoiduks tapmiseni ning pärast seda kohaldatakse punktis 3 sätestatud piiranguid.

C PEATÜKK

Artikli 6A kohased miinimumnõuded aretusprogrammile, mis on ette nähtud tsede suhtes resistentsuse saavutamiseks lammastel

1. OSA.

Üldnõuded

1. Aretusprogrammis keskendutakse suure geneetilise potentsiaaliga karjadele, nagu need on määratletud komisjoni otsuse 2002/1003/EÜ I lisa punktis 3.

Liikmesriigid, kus on olemas aretusprogramm, võivad siiski otsustada lubada võtta karjades, mis aretusprogrammis ei osale, proove ja määrata genotüüp vaid tõujäärade puhul.

2. Koostatakse andmebaas, mis sisaldab vähemalt järgmisi andmeid:

a) kõigi aretusprogrammis olevate karjade identifitseerimistunnused, tõug ja loomade arv;

b) nende loomade identifitseerimistunnused, kellelt on aretusprogrammi käigus proove võetud, samuti nende tõujäärade identifitseerimistunnused, kellelt on võetud proove karjades, mis aretusprogrammis ei osale;

c) genotüübi määramise testide tulemused.

3. Luuakse ühtne sertifitseerimissüsteem, mis näeb ette iga sellise looma genotüübi sertifitseerimise, kellelt on aretusprogrammi käigus proove võetud, sealhulgas nende tõujäärade genotüübi sertifitseerimise, kellelt on võetud proove karjades, mis aretusprogrammis ei osale, viitega looma individuaalsele identifitseerimisnumbrile.

4. Loomade ja proovide identifitseerimiseks, proovide töötlemiseks ja tulemuste edastamiseks luuakse inimeksimuste võimalust minimeeriv süsteem. Süsteemi tõhusust jälgitakse regulaarsete juhuslike kontrollidega.

5. Aretusprogrammi käigus kogutud vere või muude kudede genotüüp, samuti nende tõujäärade vere või muude kudede genotüüp, kellelt on võetud proove karjades, mis aretusprogrammis ei osale, määratakse programmi kohaselt heakskiidetud laborites.

6. Liikmesriigi pädev asutus võib aidata aretusühingutel rajada aretusprogrammi tulemusel tõenäoliselt haruldaseks muutuvat ja prioonvalgu genotüüpe esindavat spermat, munarakke ja embrüoid sisaldavaid geenipanku.

7. Aretusprogrammid koostatakse iga tõu kohta, võttes arvesse:

a) erinevate alleelide esinemissagedust vastava tõu puhul;

b) tõu haruldust;

c) inbriidingu või geneetilise kõrvalekalde vältimist.

2. OSA

Programmis osalevaid karju käsitlevad erieeskirjad

1. Aretusprogrammi eesmärk on suurendada ARR-alleeli esinemissagedust karjas, vähendades neid alleele, mis suurendavad vastuvõtlikkust TSEdele.

2. Miinimumnõuded programmis osalevatele karjadele on järgmised:

a) kõik loomad, kelle genotüüpi määratakse, tuleb identifitseerida turvaliste vahendite abil;

b) kõigi karjasiseseks tõuaretuseks ette nähtud jäärade genotüüp tuleb kindlaks määrata enne nende kasutamist tõuaretuseks;

c) kõik VRQ-alleeliga isasloomad tuleb kuue kuu jooksul pärast genotüübi kindlaksmääramist tappa või kastreerida; nimetatud loomi tohib põllumajandusettevõttest välja viia ainult tapmiseks;

d) teadaolevalt VRQ-alleeliga emasloomi tohib põllumajandusettevõttest välja viia ainult tapmiseks;

e) isasloomi, sealhulgas kunstlikuks seemenduseks kasutatavaid spermadoonoreid, keda ei ole aretusprogrammi raames sertifitseeritud, ei tohi kasutada karjasiseseks tõuaretuseks.

3. Liikmesriigid võivad tõugude ja tootmisomaduste kaitsmiseks otsustada teha punkti 2 alapunktides c ja d sätestatud nõuetest erandeid.

4. Liikmesriigid teavitavad komisjoni punkti 3 kohaselt tehtud eranditest ja kasutatud kriteeriumidest.

3. OSA

Erieeskirjad tõujäärade kohta, kellelt on võetud proove programmis mitte osalevates karjades

1. Jäärad, kellelt proove võetakse, identifitseeritakse turvaliste vahendite abil.

2. Jäärasid, kellel tuvastatakse VRQ-alleel, tohib põllumajandusettevõttest välja viia ainult tapmiseks.

4. OSA

Raamistik lambakarjade TSEde suhtes resistentseks tunnistamiseks

1. Lambakarjade TSEde suhtes resistentseks tunnistamise raamistiku kohaselt tunnistatakse TSEde suhtes resistentseks lambakarjad, kes artiklis 6a sätestatud aretusprogrammis osalemise tulemusena vastavad programmis nõutavatele kriteeriumidele.

Resistentseks tunnistamine toimub vähemalt kahel järgmisel tasemel:

a) I taseme karjad koosnevad ainult ARR/ARR-genotüübiga lammastest;

b) II taseme karjad on karjad, milles järglaskond koosneb ainult ARR/ARR-genotüübiga jäärade sigitatud lammastest.

Olenevalt riiklikest nõudmistest võivad liikmesriigid otsustada kehtestada ka täiendavaid tunnustamistasemeid.

2. TSEde suhtes resistentsetest karjadest pärit lammaste hulgas tehakse regulaarseid juhuslikke kontrolle:

a) genotüübi kontrollimiseks põllumajandusettevõttes või tapamajas;

b) I taseme karjade puhul üle 18 kuu vanuste loomade kontrollimiseks TSE suhtes vastavalt III lisale.

5. OSA

Liikmesriikide aruanded komisjonile

Liikmesriigid, kes kehtestavad aretusprogramme, et selekteerida oma lambapopulatsioonide resistentsus TSEde suhtes:

1. teavitavad komisjoni kõnealuste programmide nõuetest;

2. esitavad komisjonile nende edenemise kohta aastaaruande.

Iga kalendriaasta kohta esitatakse aruanne hiljemalt järgneva aasta 31. märtsiks.

VIII LISA

TURULEVIIMINE JA EKSPORT

A PEATÜKK

Elusloomade, sperma ja embrüote liidusiseses kaubanduses kohaldatavad tingimused

A JAGU

Tingimused, mida kohaldatakse lammaste ja kitsede ning nende sperma ja embrüote puhul

1. Väikese ja kontrollitud klassikalise skreipi riskiga põllumajandusettevõtted

1.1. Liikmesriigid võivad kehtestada või võtta kasutusele ametliku süsteemi, et tunnistada põllumajandusettevõtted väikese klassikalise skreipi riskiga või kontrollitud klassikalise skreipi riskiga ettevõteteks.

Seda tehes haldavad nad loetelu lambaid ja kitsi pidavate väikese klassikalise skreipi riskiga või kontrollitud klassikalise skreipi riskiga põllumajandusettevõtetest.

1.2. Lambaid pidava põllumajandusettevõtte, mis on tunnistatud VII lisa C peatüki 4. osa punkti 1 alapunkti a kohaselt TSEde suhtes resistentseks I tasemel ja kus ei ole vähemalt seitsme aasta jooksul leidnud kinnitust ükski klassikalise skreipi juhtum, võib tunnistada väikese klassikalise skreipi riskiga ettevõtteks.

Lambaid, kitsi või lambaid ja kitsi pidava põllumajandusettevõtte võib tunnistada väikese klassikalise skreipi riskiga ettevõtteks ka juhul, kui ettevõte on vastanud vähemalt seitsme aasta jooksul järgmistele tingimustele:

a) lambad ja kitsed identifitseeritakse alati ja nende kohta peetakse registrit, mis võimaldab kindlaks teha põllumajandusettevõtte, kus nad sündisid;

b) põllumajandusettevõttesse saabuvate ja sealt välja viidavate lammaste ja kitsede kohta peetakse registrit;

c) põllumajandusettevõttesse võib tuua üksnes järgmisi lambaid ja kitsi:

i) lambad ja kitsed, mis on pärit põllumajandusettevõtetest, kus klassikalise skreipi risk on väike;

ii) lambad ja kitsed, mis on pärit põllumajandusettevõtetest, kus on täidetud punktides a kuni i sätestatud tingimusi vähemalt seitsme aasta jooksul või vähemalt sama ajavahemiku jooksul, kui seda on tehtud põllumajandusettevõttes, kuhu loomad viiakse;

iii) ARR/ARR prioonvalgu genotüübiga lambad;

d) ametlik veterinaar või veterinaar, kellele pädev asutus on andnud selleks otstarbeks volituse, teeb põllumajandusettevõttes korrapäraselt kontrolle, et veenduda alates 1. jaanuarist 2014 vähemalt kord aastas punktides a kuni i sätestatud tingimuste täitmises;

e) kinnitust ei ole leidnud ükski klassikalise skreipi juhtum;

f) kõiki üle 18 kuu vanuseid inimtoiduks tapetavaid lambaid ja kitsi kontrollib ametlik veterinaar, ning kõiki neid, kelle puhul ilmneb kurnatuse tunnuseid, neuroloogilisi tunnuseid või kes saadetakse hädatapmisse, kontrollitakse vastavalt X lisa C peatüki 3. osa punktis 3.2 sätestatud laboratoorsetele meetoditele ja juhenditele laboris klassikalise skreipi esinemise suhtes.

Kuni 31. detsembrini 2013 kontrollitakse vastavalt X lisa C peatüki 3. osa punktis 3.2 sätestatud laboratoorsetele meetoditele ja juhenditele laboris klassikalise skreipi esinemise suhtes kõiki III lisa A peatüki II osa punktis 3 osutatud üle 18 kuu vanuseid lambaid ja kitsi, kes on surnud või on tapetud muudel põhjustel kui inimtoiduks.

Alates 1. jaanuarist 2014 kontrollitakse vastavalt X lisa C peatüki 3. osa punktis 3.2 sätestatud laboratoorsetele meetoditele ja juhenditele laboris klassikalise skreipi esinemise suhtes kõiki üle 18 kuu vanuseid lambaid ja kitsi, kes on surnud või on tapetud muudel põhjustel kui inimtoiduks.

Erandina punkti f esimese ja teise lõigu sätetest võivad liikmesriigid otsustada kohaldada punkti f esimese lõigu sätteid üle 18 vanuste kaubandusliku väärtuseta lammaste ja kitsede suhtes, kes praagitakse looma tootliku elu lõppedes välja, mitte ei tapeta inimtoiduks.

Lisaks punktides a kuni f sätestatud tingimustele peavad alates 1. jaanuarist 2014 olema täidetud järgmised tingimused:

g) põllumajandusettevõttesse võib tuua üksnes järgmisi lammaste ja kitsede embrüoid/munarakke:

i) sellistelt doonorloomadelt pärit embrüod/munarakud, mida on hoitud sünnist saadik liikmesriigis, kus klassikalise skreipi risk on väike, või põllumajandusettevõttes, kus klassikalise skreipi risk on väike või kontrollitud, või doonorloomadelt, mille puhul on täidetud järgmised nõuded:

— loomad on märgistatud püsiva märgistusega, et oleks võimalik kindlaks teha põllumajandusettevõtte, kus nad sündisid;

— loomi on hoitud sünnist saadik põllumajandusettevõtetes, kus ei ole nende sealviibimise ajal kinnitust leidnud ükski klassikalise skreipi juhtum;

— loomadel ei olnud embrüote/munarakkude kogumise ajal klassikalise skreipi kliinilisi haigustunnuseid;

ii) vähemalt ühe ARR-alleeliga lammaste embrüod/munarakud.

h) põllumajandusettevõttesse võib tuua üksnes järgmist lammaste ja kitsede spermat:

i) sellistelt doonorloomadelt pärit sperma, keda on hoitud sünnist saadik liikmesriigis, kus klassikalise skreipi risk on väike, või põllumajandusettevõttes, kus klassikalise skreipi risk on väike või kontrollitud, või kelle puhul on täidetud järgmised nõuded:

— loomad identifitseeritakse alati, et oleks võimalik kindlaks teha põllumajandusettevõtte, kus nad sündisid;

— loomadel ei olnud sperma kogumise ajal klassikalise skreipi kliinilisi haigustunnuseid;

ii) ARR/ARR prioonvalgu genotüübiga jäärade sperma;

i) põllumajandusettevõtte lammastel ja kitsedel ei ole ei otsest ega kaudset kokkupuudet, sh ühise karjatamise näol, madalama staatusega põllumajandusettevõttest pärit lammaste ja kitsedega.

1.3. Lambaid ja/või kitsi pidava põllumajandusettevõtte võib tunnistada kontrollitud klassikalise skreipi riskiga ettevõtteks juhul, kui ettevõte on vastanud vähemalt seitsme aasta jooksul järgmistele tingimustele:

a) lambad ja kitsed alati identifitseeritakse ja nende kohta peetakse registrit, mis võimaldab kindlaks teha põllumajandusettevõtte, kus nad sündisid;

b) põllumajandusettevõttesse saabuvate ja sealt välja viidavate lammaste ja kitsede kohta peetakse registrit;

c) põllumajandusettevõttesse võib tuua üksnes järgmisi lambaid ja kitsi:

i) lambad ja kitsed, mis on pärit põllumajandusettevõtetest, kus klassikalise skreipi risk on väike või kontrollitud;

ii) lambad ja kitsed, mis on pärit põllumajandusettevõtetest, kus on täidetud punktides a kuni i sätestatud tingimusi vähemalt kolme aasta jooksul või vähemalt sama ajavahemiku jooksul, kui seda on tehtud põllumajandusettevõttes, kuhu loomad viiakse;

iii) ARR/ARR prioonvalgu genotüübiga lambad;

e) kinnitust ei ole leidnud ükski klassikalise skreipi juhtum;

f) ametlik veterinaar kontrollib kõiki üle 18 kuu vanuseid inimtoiduks tapetavaid lambaid ja kitsi ning kõiki neid, kelle puhul ilmneb kurnatuse tunnuseid, neuroloogilisi tunnuseid või kes saadetakse hädatapmisse, kontrollitakse vastavalt X lisa C peatüki 3. osa punktis 3.2 sätestatud laboratoorsetele meetoditele ja juhenditele laboris klassikalise skreipi esinemise suhtes.

Lisaks punktides a kuni f sätestatud tingimustele peavad alates 1. jaanuarist 2014 olema täidetud järgmised tingimused:

g) põllumajandusettevõttesse võib tuua üksnes järgmisi lammaste ja kitsede embrüoid/munarakke:

— loomad on märgistatud püsiva märgistusega, et oleks võimalik kindlaks teha põllumajandusettevõte, kus nad sündisid;

— loomi on hoitud sünnist saadik põllumajandusettevõtetes, kus ei ole nende sealviibimise ajal kinnitust leidnud ükski klassikalise skreipi juhtum;

— loomadel ei olnud embrüote/munarakkude kogumise ajal klassikalise skreipi kliinilisi haigustunnuseid;

ii) vähemalt ühe ARR-alleeliga lammaste embrüod/munarakud.

h) põllumajandusettevõttesse võib tuua üksnes järgmist lammaste ja kitsede spermat:

i) sellistelt doonorloomadelt pärit sperma, mida on hoitud sünnist saadik liikmesriigis, kus klassikalise skreipi risk on väike, või põllumajandusettevõttes, kus klassikalise skreipi risk on väike või kontrollitud, või mille puhul on täidetud järgmised nõuded:

— loomad identifitseeritakse alati, et oleks võimalik kindlaks teha põllumajandusettevõtte, kus nad sündisid;

— loomadel ei olnud sperma kogumise ajal klassikalise skreipi kliinilisi haigustunnuseid;

ii) ARR/ARR prioonvalgu genotüübiga jäärade sperma;

i) põllumajandusettevõtte lammastel ja kitsedel ei ole ei otsest ega kaudset kokkupuudet, sh ühise karjatamise näol, madalama staatusega põllumajandusettevõttest pärit lammaste ja kitsedega.

1.4. Kui põllumajandusettevõttes, kus on väike või kontrollitud klassikalise skreipi risk, või põllumajandusettevõttes, mille puhul on tuvastatud VII lisa B peatüki 1. osas osutatud uurimise käigus väikese või kontrollitud klassikalise skreipi riskiga põllumajandusettevõttega epidemioloogiline seos, tehakse kindlaks klassikalise skreipi juhtum, kustutatakse väikese või kontrollitud klassikalise skreipi riskiga põllumajandusettevõte viivitamata punktis 1.1 osutatud loetelust.

Liikmesriik teavitab viivitamata teisi liikmesriike, kes on importinud asjaomase põllumajandusettevõtte lambaid ja kitsi või nendelt lammastelt ja kitsedelt kogutud spermat või embrüoid viimase seitsme aasta jooksul, kui tegemist on väikese riskiga ettevõttega, või viimase kolme aasta jooksul, kui tegemist on kontrollitud riskiga ettevõttega.

2. Liikmesriigid või nende piirkonnad, kus klassikalise skreipi risk on väike

2.1. Kui liikmesriik leiab, et tema territooriumil või mõnes selle osas on klassikalise skreipi risk väike, esitab ta komisjonile tõendusmaterjali, milles kinnitatakse eelkõige järgmist:

a) on korraldatud riskihindamine, mis on näidanud, et kõikide tuvastatud riskide juhtimiseks on olemas sobivad meetmed, mida on asjakohase aja jooksul ka võetud. Selle riskihindamise käigus tehakse kindlaks kõik võimalikud klassikalise skreipi esinemise tegurid ja nende ajaline perspektiiv, eelkõige:

i) selliste lammaste ja kitsede või nende sperma ja embrüote import või põllumajandusettevõttesse toomine, mis võivad olla nakatunud klassikalisse skreipisse;

ii) lammaste ja kitsede populatsiooni struktuuri ja kasvatustavadega seotud teadmiste ulatus;

iii) söötmistavad, sealhulgas mäletsejalistelt saadud liha-kondijahu või kõrnete tarbimine;

iv) lammaste ja kitsede söötmiseks mõeldud lamba- ja kitsepiima ja piimatoodete import;

b) vähemalt seitsme aasta jooksul on kontrollitud lambaid ja kitsi, kellel on olnud klassikalise skreipi kliinilisi haigustunnuseid;

c) vähemalt seitsme aasta jooksul on kontrollitud igal aastal piisaval arvul üle 18 kuu vanuseid tapetud, välja praagitud või põllumajandusettevõttes surnuna leitud lambaid ja kitsi, et kõnealuses populatsioonis oleks võimalik teha üle 0,1 % klassikalise skreipi levimust kindlaks 95 % usaldusväärsusega, ja sel ajavahemikul ei ole tuvastatud ühtki klassikalise skreipi juhtumit;

d) lammaste ja kitsede söötmine mäletsejalistelt saadud liha-kondijahu või kõrnetega on olnud keelatud ja seda keeldu on tõhusalt jõustatud kogu liikmesriigis vähemalt seitsme aasta jooksul;

e) lambaid ja kitsi ning nende spermat ja embrüoid tuuakse teistest liikmesriikidest sisse vastavalt punkti 4.1 alapunktile b või punktile 4.2;

f) lambaid ja kitsi ning nende spermat ja embrüoid tuuakse kolmandatest riikidest sisse vastavalt IX lisa E või H peatükile.

2.2. Liikmesriigile või selle piirkonnale võidakse anda vastavalt artikli 24 lõikes 2 osutatud korrale väikese klassikalise skreipi riskiga riigi või piirkonna staatus.

Liikmesriik peab andma komisjonile teada igast muutusest punkti 2.1 kohaselt esitatud haigusega seotud teabes.

Sellise teatamise tulemusel võidakse punkti 2.2 kohaselt antud staatus vastavalt artikli 24 lõikes 2 osutatud korrale ära võtta.

2.3. Väikese klassikalise skreipi riskiga liikmesriigid või nende piirkonnad on järgmised:

— Austria.

3. Riiklikud klassikalise skreipi kontrollimise programmid

3.1. Liikmesriigi puhul, millel on kogu riigi territooriumi hõlmav riiklik klassikalise skreipi kontrollimise programm, kehtib alljärgnev:

a) liikmesriik võib esitada oma riikliku kontrolliprogrammi komisjonile, märkides eelkõige:

— klassikalise skreipi leviku selles liikmesriigis;

— riikliku kontrolliprogrammi algatamise põhjused, arvestades haiguse tõsidust ning programmi kulude ja tulude suhet;

— põllumajandusettevõtete jaoks määratletud staatusekategooriad ja standardid, millele ettevõte peab iga kategooria puhul vastama;

— testimismenetlused;

— riikliku kontrolliprogrammi järelevalve korra;

— meetmed, mida tuleb võtta, kui ettevõte kaotab mingil põhjusel oma staatuse;

— meetmed, mida tuleb võtta, kui riikliku kontrolliprogrammi kohaselt tehtud testide tulemused on positiivsed;

b) vastavalt artikli 24 lõikes 2 osutatud korrale võib punktis a nimetatud programmi heaks kiita, kui see vastab nimetatud punktis sätestatud kriteeriumidele. Samas korras võib heaks kiita liikmesriikide esitatavad programmi muudatused või täiendused.

3.2. Kiidetakse heaks järgmiste liikmesriikide riiklikud skreipi kontrollimise programmid:

— Taani

— Soome

— Rootsi.

4. Lammaste ja kitsede ning nende sperma ja embrüote liidusisene kaubandus

Kohaldatakse järgmiseid tingimusi:

4.1. Lambad ja kitsed:

a) aretuslambad ja -kitsed, kes tuuakse teistesse liikmesriikidesse kui need riigid, kus klassikalise skreipi risk on väike või millel on heakskiidetud riiklik skreipi kontrollimise programm:

i) peavad olema pärit väikese või kontrollitud klassikalise skreipi riskiga põllumajandusettevõttest või -ettevõtetest. Liidusiseses kaubanduses on lubatud kuni 31. detsembrini 2014 siiski ka aretuslambad ja -kitsed, mis on pärit põllumajandusettevõttest või -ettevõtetest, kus on täidetud vähemalt kolme aasta jooksul kõik punkti 1.3 alapunktides a kuni f sätestatud nõudeid, või

ii) peavad olema pärit liikmesriigist või selle piirkonnast, kus klassikalise skreipi risk on väike, või

iii) peavad, kui tegemist on lammastega, olema ARR/ARR prioonvalgu genotüübiga lambad, tingimusel et nad ei ole pärit põllumajandusettevõttest, mille suhtes kohaldatakse VII lisa B peatüki punktides 3 ja 4 sätestatud piiranguid;

b) kõikideks otstarveteks, välja arvatud koheseks tapmiseks, ette nähtud lambad ja kitsed, kes tuuakse liikmesriikidesse, kus klassikalise skreipi risk on väike või millel on heakskiidetud riiklik skreipi kontrollimise programm:

i) peavad olema pärit väikese klassikalise skreipi riskiga põllumajandusettevõttest või -ettevõtetest. Liidusiseses kaubanduses on lubatud kuni 31. detsembrini 2014 siiski ka lambad ja kitsed, kes on pärit põllumajandusettevõttest või -ettevõtetest, kus on täidetud vähemalt seitsme aasta jooksul kõik punkti 1.2 alapunktides a kuni f sätestatud nõudeid, või

ii) peavad olema pärit liikmesriigist või selle piirkonnast, kus klassikalise skreipi risk on väike, või

4.2. Lammaste ja kitsede sperma ja embrüod:

a) kogutakse loomadelt, keda on hoitud sünnist saadik väikese või kontrollitud klassikalise skreipi riskiga põllumajandusettevõttes või -ettevõtetes, või

b) kogutakse loomadelt, keda on hoitud kogumisele eelneval kolmel aastal pidevalt põllumajandusettevõttes või -ettevõtetes, mis on vastanud kolme aasta jooksul kõikidele 1. osa punkti 1.3 alapunktides a kuni f sätestatud nõuetele, või

c) kogutakse loomadelt, keda on hoitud sünnist saadik riigis või selle piirkonnas, kus klassikalise skreipi risk on väike või kontrollitud, või

d) kogutakse, kui tegemist on lambaspermaga, ARR/ARR prioonvalgu genotüübiga isastelt lammastelt või

e) kogutakse, kui tegemist on lambaembrüotega vähemalt ühe ARR-alleeliga lammastelt.

B JAGU

Tingimused, mida kohaldatakse veiste puhul

Ühendkuningriik tagab, et tema territooriumil enne 1. augusti 1996 sündinud või kasvatatud veiseid ei lähetata tema territooriumilt teistesse liikmesriikidesse ega kolmandatesse riikidesse.

B PEATÜKK

Artikli 15 lõikes 2 osutatud TSE kahtluse või kinnitusega loomade järglaskonna suhtes kohaldatavad tingimused

Turule on keelatud viia kaks aastat enne või kaks aastat pärast haiguse kliiniliste tunnuste ilmnemist TSEsse nakatunud emaste veiste või BSE kinnitusega emaste lammaste või kitsede viimase järglaskonna loomi.

C PEATÜKK

Teatavate loomsete saaduste puhul ühendusesiseses kaubanduses kohaldatavad tingimused

A JAGU

Tooted

Järgmiste loomsete saaduste puhul ei kohaldata artikli 16 lõikes 3 osutatud keeldu, tingimusel et need on pärit veistelt, lammastelt või kitsedelt, mille puhul on täidetud B jao järgmised tingimused:

— värske liha;

— hakkliha;

— lihavalmistised;

— lihatooted.

B JAGU

Nõuded

A jaos nimetatud tooted peavad vastama järgmistele nõuetele:

a) veistele, lammastele ja kitsedele, kellelt loomsed saadused pärinevad, ei ole kunagi söödetud mäletsejalistelt pärit liha-kondijahu ega kõrneid ning need loomad on läbinud tapaeelse ja tapajärgse kontrolli;

b) veised, lambad ja kitsed, kellelt loomsed saadused pärinevad, ei ole tuimastatud ega tapetud koljuõõnde süstitud gaasiga ega tapetud vigastamise teel pärast kesknärvisüsteemikudede tuimastamist koljuõõnde viidava pika vardakujulise instrumendiga;

c) veistelt, lammastelt ja kitsedelt pärinevad tooted ei ole saadud:

i) V lisas nimetatud määratletud riskiteguriga materjalist;

ii) luude eemaldamise käigus närvi- ja lümfikoest;

iii) veiste, lammaste või kitsede kontidest mehhaaniliselt eraldatud lihamassist.

D PEATÜKK

Eksporditingimused

Eksportimisel kolmandatesse riikidesse kohaldatakse elusveiste ja nendest saadud loomsete saaduste suhtes käesolevas määruses ühendusesiseseks kaubanduseks sätestatud eeskirju.

IX LISA

ELUSLOOMADE, EMBRÜOTE, MUNARAKKUDE JA LOOMSETE SAADUSTE IMPORT ÜHENDUSSE

▼M31 —————

B PEATÜKK

Veiste import

A JAGU

Import väheolulise BSE riskiga riigist või piirkonnast

Veiste importimise korral väheolulise BSE riskiga riigist või piirkonnast tuleb esitada veterinaartõend, milles tõendatakse, et:

a) loomad on sündinud ja pidevalt kasvanud riigis või piirkonnas, mis vastavalt määruse (EÜ) nr 999/2001 artikli 5 lõikele 2 on liigitatud väheolulise BSE riskiga riikide või piirkondade hulka;

b) loomad on identifitseeritud alalise identifitseerimissüsteemi abil, mis võimaldab kindlaks teha nende ema ja päritolukarja, ning loomad ei kuulu II lisa C peatüki I osa punkti 4 alapunkti b alapunktis iv kirjeldatud nakatunud veiste hulka;

c) antud riigis on esinenud algupäraseid BSE juhtumeid ning loomad on sündinud pärast mäletsejalistelt saadud liha-kondijahu ja kõrnete mäletsejatele söötmise keelu jõustumise kuupäeva või pärast viimast algupärast BSE juhtumit esindava looma sündi, kui see toimus pärast söödakeelu jõustumise kuupäeva.

B JAGU

Import kontrollitud BSE riskiga riigist või piirkonnast

Veiste importimise korral kontrollitud BSE riskiga riigist või piirkonnast tuleb esitada veterinaartõend, milles tõendatakse, et:

a) riik või piirkond on vastavalt määruse (EÜ) nr 999/2001 artikli 5 lõikele 2 liigitatud kontrollitud BSE riskiga riikide või piirkondade hulka;

b) loomad on identifitseeritud alalise identifitseerimissüsteemi abil, mis võimaldab kindlaks teha nende ema ja päritolukarja, ning loomad ei kuulu II lisa C peatüki II osa punkti 4 alapunkti b alapunktis iv kirjeldatud nakatunud veiste hulka;

c) loomad on sündinud pärast mäletsejalistelt saadud liha-kondijahu ja kõrnete mäletsejatele söötmise keelu jõustumise kuupäeva või pärast viimast algupärast BSE juhtumit esindava looma sündi, kui see toimus pärast söödakeelu jõustumise kuupäeva.

C JAGU

Import määratlemata BSE riskiga riigist või piirkonnast

Veiste importimise korral määratlemata BSE riskiga riigist või piirkonnast tuleb esitada veterinaartõend, milles tõendatakse, et:

a) riiki või piirkonda pole liigitatud määruse (EÜ) nr 999/2001 artikli 5 lõikes 2 toodud kategooriasse või on liigitatud määratlemata BSE riskiga riikide või piirkondade hulka;

c) loomad on sündinud vähemalt kaks aastat pärast mäletsejalistelt saadud liha-kondijahu ja kõrnete mäletsejatele söötmise keelu jõustumise kuupäeva või pärast viimast algupärast BSE juhtumit esindava looma sündi, kui see toimus pärast söödakeelu jõustumise kuupäeva.

C PEATÜKK

Veistelt, lammastelt või kitsedelt saadud loomsete saaduste import

A JAGU

Tooted

Järgnevalt loetletud veistelt, lammastelt ja kitsedelt saadud loomsete saaduste suhtes, mis on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 853/2004 I lisa punktides 1.10, 1.13,.1.15, 7.1, 7.5, 7.6, 7.7, 7.8 ja 7.9, kohaldatakse sõltuvalt päritoluriigi BSE riski kategooriast käesoleva peatüki B, C või D jaos kehtestatud tingimusi:

— värske liha;

— hakkliha;

— lihavalmistised;

— lihatooted;

— sulatatud loomarasv;

— rasvakõrned;

— želatiin ja kollageen, mis ei ole saadud toornahast;

— töödeldud sooled.

B JAGU

Import väheolulise BSE riskiga riigist või piirkonnast

A jaos osutatud veistelt, lammastelt ja kitsedelt saadud loomsete saaduste importimise korral väheolulise BSE riskiga riigist või piirkonnast tuleb esitada veterinaartõend, milles tõendatakse, et:

a) riik või piirkond on vastavalt määruse (EÜ) nr 999/2001 artikli 5 lõikele 2 liigitatud väheolulise BSE riskiga riikide või piirkondade hulka;

b) veised, lambad ja kitsed, kellelt saadused pärinevad, on sündinud, kasvatatud ja tapetud väheolulise BSE riskiga riigis ning on läbinud tapaeelse ja tapajärgse kontrolli;

c) juhul kui riigis või piirkonnas on esinenud algupäraseid BSE juhtumeid:

i) loomad on sündinud pärast mäletsejalistelt saadud liha-kondijahu ja kõrnete mäletsejatele söötmise keelu jõustumise kuupäeva; või

ii) veistelt, lammastelt ja kitsedelt saadud loomsed saadused ei sisalda ega ole saadud määruse (EÜ) nr 999/2001 V lisas sätestatud määratletud riskiteguriga materjalist ega veiste, lammaste või kitsede kontidest mehhaaniliselt eraldatud lihamassist.

C JAGU

Import kontrollitud BSE riskiga riigist või piirkonnast

1. A jaos osutatud veistelt, lammastelt ja kitsedelt saadud loomsete saaduste importimise korral kontrollitud BSE riskiga riigist või piirkonnast tuleb esitada veterinaartõend, milles tõendatakse, et:

a) riik või piirkond on vastavalt määruse (EÜ) nr 999/2001 artikli 5 lõikele 2 liigitatud kontrollitud BSE riskiga riikide või piirkondade hulka;

b) veised, lambad ja kitsed, kellelt saadused pärinevad, on läbinud tapaeelse ja tapajärgse kontrolli;

c) veised, lambad ja kitsed, kellelt ekspordiks ettenähtud saadused pärinevad, ei ole tuimastatud ega tapetud koljuõõnde süstitud gaasiga ega tapetud vigastamise teel pärast kesknärvisüsteemikudede tuimastamist koljuõõnde viidava pika vardakujulise instrumendiga;

d) veistelt, lammastelt ja kitsedelt saadud loomsed saadused ei sisalda ega ole saadud määruse (EÜ) nr 999/2001 V lisas sätestatud määratletud riskiteguriga materjalist ega veiste, lammaste või kitsede kontidest mehhaaniliselt eraldatud lihamassist.

2. Erandina punkti 1 alapunktist d võib importida rümpasid, poolrümpasid või mitte rohkem kui kolmeks lõigatud poolrümpasid, samuti veerandrümpasid, mis ei sisalda muud määratletud riskiteguriga materjali peale selgroo, sealhulgas spinaalganglion.

3. Kui selgroo eemaldamine pole vajalik, identifitseeritakse selgroogu sisaldavad veiserümbad või rümbalõiked sinise joone abil määruse (EÜ) nr 1760/2000 kohasel märgisel.

4. Impordi puhul lisatakse teave selgroo eemaldamist vajavate ja mittevajavate veiserümpade või rümbalõigete arvu kohta dokumendile, millele viidatakse määruse (EÜ) nr 136/2004 artikli 2 lõikes 1.

▼M33

5. Kui sooled pärinevad ebaolulise BSE riskiga riigist või piirkonnast, tuleb töödeldud soolte impordil esitada veterinaartõend, milles tõendatakse, et:

a) riik või piirkond on vastavalt artikli 5 lõikele 2 liigitatud kontrollitud BSE riskiga riikide või piirkondade hulka;

b) veised, lambad ja kitsed, kellelt saadused pärinevad, on sündinud, kasvatatud ja tapetud ebaolulise BSE riskiga riigis või piirkonnas ning on läbinud tapaeelse ja tapajärgse kontrolli;

c) kui sooled on pärit riigist või piirkonnast, kus on esinenud algupäraseid BSE juhtumeid:

i) on loomad sündinud pärast mäletsejalistelt saadud liha-kondijahu ja kõrnete mäletsejatele söötmise keelu jõustumise kuupäeva või

ii) veistelt, lammastelt ja kitsedelt pärinevad tooted ei sisalda ega ole saadud määratletud riskiteguriga materjalist V lisa mõistes.

D JAGU

Import määratlemata BSE riskiga riigist või piirkonnast

1. A jaos osutatud veistelt, lammastelt ja kitsedelt saadud loomsete saaduste importimise korral määratlemata BSE riskiga riigist või piirkonnast tuleb esitada veterinaartõend, milles tõendatakse, et:

c) veistelt, lammastelt ja kitsedelt pärinevad tooted ei ole saadud:

i) V lisas loetletud määratletud riskiteguriga materjalist;

ii) luude eemaldamise käigus kahjustatud närvi- ja lümfikoest;

iii) veiste, lammaste ja kitsede kontidest mehhaaniliselt eraldatud lihamassist.

2. Erandina punkti 1 alapunktist c võib importida rümpasid, poolrümpasid või mitte rohkem kui kolmeks lõigatud poolrümpasid, samuti veerandrümpasid, mis ei sisalda muud määratletud riskiteguriga materjali peale selgroo, sealhulgas spinaalganglion.

3. Kui selgroo eemaldamine pole vajalik, identifitseeritakse selgroogu sisaldavad veiserümbad või rümbalõiked selgelt nähtava sinise joone abil määruse (EÜ) nr 1760/2000 kohasel märgisel.

4. Impordi puhul lisatakse täiendav teave selgroo eemaldamist vajavate ja mittevajavate veiserümpade või rümbalõigete arvu kohta dokumendile, millele viidatakse määruse (EÜ) nr 136/2004 artikli 2 lõikes 1.

▼M33

5. Kui sooled pärinevad ebaolulise BSE riskiga riigist või piirkonnast tuleb töödeldud soolte impordil esitada veterinaartõend, milles tõendatakse, et:

a) riik või piirkond on vastavalt artikli 5 lõikele 2 liigitatud määramata BSE riskiga riikide või piirkondade hulka;

b) veised, lambad ja kitsed, kellelt saadused pärinevad, on sündinud, kasvatatud ja tapetud ebaolulise BSE riskiga riigis või piirkonnas ning on läbinud tapaeelse ja tapajärgse kontrolli;

c) kui sooled on pärit riigist või piirkonnast, kus on esinenud algupäraseid BSE juhtumeid:

i) on loomad sündinud pärast mäletsejalistelt saadud liha-kondijahu ja kõrnete mäletsejatele söötmise keelu jõustumise kuupäeva või

ii) veistelt, lammastelt ja kitsedelt pärinevad tooted ei sisalda ega ole saadud määratletud riskiteguriga materjalist V lisa mõistes.

D PEATÜKK

Veistelt, lammastelt ja kitsedelt saadud loomsete kõrvalsaaduste ja neist valmistatud toodete import

A JAGU

Loomsed kõrvalsaadused

Käesolevat peatükki kohaldatakse järgmiste loomsete kõrvalsaaduste ja loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodete suhtes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 3 punktide 1 ja 2 tähenduses, tingimusel et need tooted on saadud veistelt, lammastelt ja kitsedelt:

a) 2. kategooria materjalist saadud sulatatud rasvad, mis on ette nähtud kasutamiseks orgaaniliste väetiste või mullaparandusainetena määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 3 punkti 22 tähenduses, või nende lähteained või vahesaadused;

b) 2. kategooria materjalist saadud luud ja luutooted;

c) 3. kategooria materjalist saadud sulatatud rasvad, mis on ette nähtud kasutamiseks orgaaniliste väetiste või mullaparandusainete või söödana määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 3 punktide 22 ja 25 tähenduses, või nende lähteained või vahesaadused;

d) lemmikloomatoit, kaasa arvatud koerte närimiskondid;

e) veretooted;

f) töödeldud loomsed valgud;

g) 3. kategooria materjalist saadud luud ja luutooted;

h) želatiin ja kollageen, mis ei ole saadud toornahast;

i) 3. kategooria materjal ja sellest saadud tooted, v.a punktides c kuni h nimetatud tooted ja välja arvatud:

i) toornahad, töödeldud nahad;

ii) toornahast saadud želatiin ja kollageen;

iii) rasva derivaadid.

B JAGU

Veterinaartõend

Käesoleva peatüki A jaos osutatud veistelt, lammastelt ja kitsedelt saadud loomsete kõrvalsaaduste ja neist saadud toodete impordi korral tuleb esitada veterinaartõend, millele on lisatud järgmine kinnitus:

a) loomne kõrvalsaadus või sellest saadud toode ei sisalda määratletud riskiteguriga materjali ega veiste, lammaste või kitsede luudest mehhaaniliselt eraldatud lihamassi ega ole saadud sellisest materjalist (välja arvatud neilt loomadelt saadud materjalist või lihamassist, kes on sündinud, keda on pidevalt kasvatatud ja kes on tapetud riigis või piirkonnas, mis on liigitatud artikli 5 lõike 2 kohaselt tehtud otsusega väikese BSE riskiga riikide või piirkondade hulka) ning loomi, kellelt kõrvalsaadus või sellest saadud toode pärineb, ei ole tapaeelselt tuimastatud ega tapetud koljuõõnde süstitud gaasiga ega tapetud kesknärvisüsteemikudede vigastamise teel koljuõõnde viidava pika vardakujulise instrumendiga, või

b) loomne kõrvalsaadus või sellest saadud toode sisaldab üksnes sellist veistelt, lammastelt või kitsedelt saadud materjali või on saadud üksnes neilt loomadelt saadud materjalist, kes on sündinud, keda on pidevalt kasvatatud ja kes on tapetud riigis või piirkonnas, mis on liigitatud artikli 5 lõike 2 kohaselt tehtud otsusega väikese BSE riskiga riikide või piirkondade hulka.

Lisaks punktide a ja b nõuete järgimisele tuleb A jaos osutatud loomsete kõrvalsaaduste ja neist saadud toodete puhul, mis sisaldavad lambalt või kitselt saadud piima või piimatooteid ning mis on ette nähtud söödaks, esitada impordi korral veterinaartõend, millele on lisatud järgmine kinnitus:

c) lambaid ja kitsi, kellelt kõnealused tooted on saadud, on hoitud sünnist saadik pidevalt riigis, kus on täidetud järgmised tingimused:

i) klassikalise skreipi juhtumitest teatamine on kohustuslik;

ii) riigis on olemas teadlikustamis-, seire- ja järelevalvesüsteem;

iii) põllumajandusettevõtete suhtes, kus on lambad või kitsed, kohaldatakse TSE kahtluse või klassikalise skreipi kinnitamise korral ametlikke piiranguid;

iv) klassikalisse skreipisse haigestunud lambad ja kitsed tapetakse ja hävitatakse täielikult;

v) lammaste ja kitsede söötmine mäletsejalistelt saadud liha-kondijahu või kõrnetega on olnud keelatud ja seda keeldu on tõhusalt jõustatud kogu riigis vähemalt seitsme aasta jooksul;

d) lamba- või kitsepiim ja piimatooted on pärit põllumajandusettevõttest, kus ei ole kehtestatud seoses TSE kahtlusega ametlikku piirangut;

e) lamba- või kitsepiim ja piimatooted on pärit põllumajandusettevõttest, kus viimasel seitsmel aastal ei ole diagnoositud klassikalise skreipi juhtumit või kus pärast klassikalise skreipi juhtumi kinnitamist:

i) on tapetud või hävitatud või tapetud kõik lambad ja kitsed, v.a ARR/ARR-genotüübiga tõujäärad, vähemalt ühe ARR-alleeliga ja ilma VRQ-alleelita aretusuted ning teised vähemalt ühe ARR-alleeliga lambad, või

ii) on tapetud ja hävitatud kõik loomad, kelle puhul leidis kinnitust nakatumine klassikalisse skreipisse, ning ettevõttes on toimunud viimasest klassikalise skreipi juhtumi kinnitamisest alates vähemalt kahe aasta jooksul tõhustatud TSE seire, mis hõlmab muu hulgas X lisa C peatüki punktis 3.2 sätestatud laboratoorsete meetodite kohaselt tehtud ja negatiivseid tulemusi andnud kontrolle TSE esinemise suhtes kõikide järgmiste üle 18 kuu vanuste loomade, välja arvatud ARR/ARR-genotüübiga lammaste puhul:

— inimtoiduks tapetud loomad ja

— loomad, kes on põllumajandusettevõttes surnud või tapetud, ent kes ei tapetud haiguste likvideerimise programmi raames.

E PEATÜKK

Lammaste ja kitsede import

Liitu imporditavate lammaste ja kitsede puhul tuleb esitada veterinaartõend, milles kinnitatakse, et neid on hoitud sünnist saadik pidevalt riigis, kus on täidetud järgmised tingimused:

1. klassikalise skreipi juhtumitest teatamine on kohustuslik;

2. riigis on olemas teadlikustamis-, seire- ja järelevalvesüsteem;

3. Klassikalisse skreipisse haigestunud lambad ja kitsed tapetakse ja hävitatakse täielikult;

4. Lammaste ja kitsede söötmine mäletsejalistelt saadud liha-kondijahu või kõrnetega on olnud keelatud ja seda keeldu on tõhusalt jõustatud kogu riigis vähemalt seitsme aasta jooksul.

Lisaks punktides 1–4 sätestatud tingimustele kinnitatakse veterinaartõendis ka järgmist:

5. Aretuse otstarbel liitu imporditavate lammaste ja kitsede puhul, kes tuuakse muudesse liikmesriikidesse kui väikese klassikalise skreipi riskiga riikidesse või riiklikku skreipi kontrollimise programmi omavatesse riikidesse, mis on loetletud VIII lisa A peatüki A jao punktis 3.2, peavad olema täidetud järgmised tingimused:

— imporditavad lambad ja kitsed on pärit põllumajandusettevõttest või -ettevõtetest, mis vastavad VIII lisa A peatüki A jao punkti 1.3 tingimustele, või

— imporditavad loomad on ARR/ARR prioonvalgu genotüübiga lambad ja nad on pärit põllumajandusettevõttest, kus kahel viimasel aastal ei ole kehtestatud BSE või klassikalise skreipi tõttu ametlikku liikumispiirangut.

6. Kõikidel otstarvetel, välja arvatud koheseks tapmiseks, liitu imporditavate lammaste ja kitsede puhul, kes tuuakse väikese klassikalise skreipi riskiga liikmesriikidesse või riiklikku skreipi kontrollimise programmi omavatesse liikmesriikidesse, mis on loetletud VIII lisa A peatüki A jao punktis 3.2, peavad olema täidetud järgmised tingimused:

— nad on pärit põllumajandusettevõttest või -ettevõtetest, mis vastavad VIII lisa A peatüki A jao punkti 1.2 tingimustele, või

F PEATÜKK

Tehistingimustes peetavatelt ja looduslikelt hirvlastelt saadud loomsete saaduste import

1. Kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 853/2004 määratletud tehistingimustes peetavatelt hirvlastelt pärinevat värsket liha, hakkliha, lihavalmistisi ja lihatooteid imporditakse ühendusse Kanadast või Ameerika Ühendriikidest, siis peab tervisesertifikaadiga kaasnema tootjamaa pädeva asutuse poolt allkirjastatud deklaratsioon, mille sõnastus on järgmine:

„See toode sisaldab liha või on saadud ainult lihast, välja arvatud rups ja seljaaju, mis pärineb tehistingimustes peetavatelt hirvlastelt, keda on uuritud kroonilise kõhnumistõve (CWD) suhtes histopatoloogiliselt, immunohistokeemiliselt või muul pädeva asutuse poolt heakskiidetud diagnostilisel viisil negatiivsete tulemustega ja ei pärine loomadelt, kes tulevad karjast, kus on kinnitatud kroonilise kõhnumistõve esinemine või kus selle esinemist ametlikult kahtlustatakse.”

2. Kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 853/2004 määratletud looduslikelt hirvlastelt pärinevat värsket liha, hakkliha, lihavalmistisi ja lihatooteid imporditakse ühendusse Kanadast või Ameerika Ühendriikidest, siis peab tervisesertifikaadiga kaasnema tootjamaa pädeva asutuse poolt allkirjastatud deklaratsioon, mille sõnastus on järgmine:

„See toode sisaldab liha või on saadud ainult lihast, välja arvatud rups ja seljaaju, mis pärineb looduslikelt hirvlastelt, keda on uuritud kroonilise kõhnumistõve (CWD) suhtes histopatoloogiliselt, immunohistokeemiliselt või muul pädeva asutuse poolt heakskiidetud diagnostilisel viisil negatiivsete tulemustega ja ei pärine loomadelt, kes tulevad piirkonnast, kus on kinnitatud kroonilise kõhnumistõve esinemine või kus selle esinemist ametlikult kahtlustatakse.”

▼M31 —————

H PEATÜKK

Lammaste ja kitsede sperma ja embrüote import

Liitu imporditava lamba- ja kitsesperma ja -embrüote puhul tuleb esitada veterinaartõend, milles kinnitatakse, et:

1. doonorloomi on hoitud sünnist saadik pidevalt riigis, kus on täidetud järgmised tingimused:

i) klassikalise skreipi juhtumitest teatamine on kohustuslik;

ii) riigis on olemas teadlikustamis-, seire- ja järelevalvesüsteem;

iii) klassikalisse skreipisse haigestunud lambad ja kitsed tapetakse ja hävitatakse viivitamata;

iv) lammaste ja kitsede söötmine mäletsejalistelt saadud liha-kondijahu või kõrnetega on olnud keelatud ja seda keeldu on tõhusalt jõustatud kogu riigis vähemalt seitsme aasta jooksul.

2. Doonorloomi on hoitud kolmel eksporditava sperma või embrüote kogumisele eelneval aastal pidevalt põllumajandusettevõttes või -ettevõtetes, kus on täidetud vähemalt viimasel kolmel aastal kõiki VIII lisa A peatüki A jao punkti 1.3 alapunktides a kuni f sätestatud nõudeid, või:

i) kui tegemist on lambaspermaga, on sperma kogutud ARR/ARR prioonvalgu genotüübiga isastelt lammastelt;