Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest

millega sätestatakse teatavate transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate vältimise, kontrolli ja likvideerimise eeskirjad

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 152 lõike 4 punkti b,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, ( 1 )

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust, ( 2 )

olles nõu pidanud regioonide komiteega,

tegutsedes asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras ( 3 )

ning arvestades järgmist:

(1)

Mitme aasta jooksul on tuvastatud erinevate transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate (TSE) juhtumid eraldi inimestel ja loomadel. Veiste spongioosse entsefalopaatia (BSE) esinemine tehti veistel esimest korda kindlaks 1986. aastal ja järgnevatel aastatel tuvastati selle esinemine ka teistel loomaliikidel. 1996. aastal kirjeldati Creutzfeldt-Jacobi tõve (CJD) uut teisendit. Järjest rohkem leitakse tõendeid BSE tekitaja ja Creutzfeldt-Jacobi tõve uue teisendi sarnasuse kohta.

(2)

Alates 1990. aastast on ühendus vastu võtnud meetmed inimeste ja loomade kaitsmiseks veiste spongioosse entsefalopaatia ohu eest. Need meetmed põhinevad loomade tervisekaitset käsitlevate direktiivide kaitsemeetmetel. Võttes arvesse teatavate transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate suurt ohtu inimeste ja loomade tervisele, on asjakohane võtta vastu nende vältimise, kontrolli ja likvideerimise erieeskirjad.

(3)	Käesolev määrus käsitleb otseselt rahvatervist ja on seotud siseturu toimimisega. See hõlmab nii asutamislepingu I lisaga hõlmatud kui ka hõlmamata tooteid. Seetõttu on asjakohane valida õiguslikuks aluseks asutamislepingu artikli 152 lõike 4 punkt b.

(4)

Komisjon on eelkõige juhtivalt teaduskomiteelt ja rahvatervisega seotud veterinaarmeetmete teaduskomiteelt saanud TSE mitmete aspektide kohta teaduslikke seisukohti. Need seisukohad hõlmavad soovitusi meetmete kohta, millega vähendada nakatunud toodetega kokkupuutest tulenevat võimalikku ohtu inimeste ja loomade tervisele.

(5)

Neid eeskirju tuleks kohaldada elusloomade ja loomsete saaduste tootmise ja turuleviimise suhtes. Eeskirju ei ole siiski vaja kohaldada kosmeetikatoodete või ravimite, meditsiiniseadmete või nende lähteainete või vahesaaduste suhtes, mille suhtes kohaldatakse muid erieeskirju, mis käsitlevad eelkõige määratletud riskiteguriga materjali kasutamise keeldu. Neid eeskirju ei peaks kohaldama ka loomsete saaduste suhtes, mis ei kujuta tõsist ohtu inimeste või loomade tervisele, kuna neid kasutatakse muudel eesmärkidel kui toidu, sööda või väetise tootmiseks. Tuleks tagada, et käesoleva määruse reguleerimisalaga hõlmamata loomseid saadusi tuleks hoida selle määrusega hõlmatud loomsetest saadustest eraldi, välja arvatud juhul, kui need vastavad samadele tervishoiustandarditele.

(6)	Tuleks sätestada, et komisjon võtab kaitsemeetmed juhul, kui liikmesriigi või kolmanda riigi pädev asutus ei ole TSE ohtu piisavalt arvesse võtnud.

(7)

Tuleks sätestada kord, millega olemasoleva teabe põhjal määratakse kindlaks liikmesriigi, kolmanda riigi või nende piirkonna (edaspidi “riigid” või “piirkonnad”) epidemioloogiline staatus esinemise, levimise ja inimeste nakatumisohu osas. Komisjon peaks nende liikmesriikide ja kolmandate riikide kategooria, mis ei taotle oma staatuse määramist, kindlaks määrama kättesaadava teabe põhjal.

(8)	Liikmesriigid peaksid koostama koolitusprogrammid TSEde vältimise ja kontrollimisega tegelevate isikute, samuti veterinaararstide, põllumajandustootjate ja põllumajandusloomade veo, turustamise ja tapmisega tegelevate töötajate jaoks.

▼M30

(8a)

Tuleks lubada teatavate mittemäletsejalistelt pärit töödeldud loomsete valkude söötmine mittemäletsejalistele, arvestades liigisisese ringlussevõtu keeldu, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. oktoobri 2002. aasta määruses (EÜ) nr 1774/2002 (milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste sanitaareeskirjad) ( 4 ) ning kontrolli puudutavaid aspekte, mis on eriti seotud teatud liikidele omaste töödeldud loomsete valkude eristamisega, nagu on sätestatud komisjoni poolt 15. juulil 2005. aastal vastu võetud teatises TSE suuniste kohta.

▼B

(9)	Liikmesriigid peaksid igal aastal viima läbi BSE ja skreipi seireprogrammi ning teavitama komisjoni ja teisi liikmesriike selle tulemustest ning muudest TSEde esinemisjuhtudest.

(10)

Teatavad mäletsejaliste koed tuleks tunnistada määratletud riskiteguriga materjaliks TSE patogeneesi ja selle riigi või piirkonna epidemioloogilise staatuse põhjal, kus asub või kust on pärit asjaomane loom. Määratletud riskiteguriga materjal tuleks kõrvaldada ning hävitada selliselt, et see ei ohustaks mingil moel inimeste või loomade tervist. Eelkõige ei tohi seda turustada toidu, sööda või väetise tootmiseks. Tuleks siiski ette näha võimalus saada samaväärne tervisekaitsetase üksikute loomade lausteimimisega TSE suhtes, niipea kui need testid on lõplikult kinnitatud. Tapmisviisid, mille käigus nakkus võib ajust teistesse kudedesse levida, peaksid olema lubatud ainult kõige väiksema BSE ohuga riikides ja piirkondades.

(11)	Inimeste ja loomade TSEdesse nakatumise vältimiseks tuleks võtta meetmed, millega keelatakse teatavat liiki loomsete valkude söötmine teatavatele loomaliikidele ja keelatakse teatavate mäletsejalistelt pärit materjalide kasutamine toidus. Kõnealused piirangud peaksid olema vastavuses ohu suurusega.

▼M30

(11a)

Oma 28. oktoobri 2004. aasta resolutsioonis ( 5 ) väljendas Euroopa Parlament muret mäletsejalistele loomsete valkude söötmise üle, kuna need ei ole täiskasvanud kariloomade loomuliku toidu osa. BSE ning suu- ja sõrataudi kriisi künnisel on nõustutud üha enam sellega, et parim moodus inimeste ja loomade tervise kaitsmiseks on pidada ja sööta loomi viisil, mis võtab arvesse iga liigi eripära. Ettevaatuspõhimõtte kohaselt ning kooskõlas mäletsejaliste loomuliku toiduvaliku ja elutingimustega on seepärast vajalik säilitada keeld sööta mäletsejalistele loomseid valke kujul, mis ei ole tavaliselt nende loomuliku toiduvaliku osa.

(11b)

Lihamass saadakse liha kontidelt eemaldamisel nii, et lihaskiu struktuur hävib või muundub. Lihamass võib sisaldada kondi- ja luuümbrise tükke. Seega ei ole lihamass võrreldav tavalise lihaga. Järelikult tuleks selle kasutamine inimtoiduks üle vaadata.

▼B

(12)

Loomade TSE kahtlusest tuleks teatada pädevale asutusele, mis peaks viivitamatult võtma kõik asjakohased meetmed, sealhulgas taudikahtlase looma liikumise piiramine kuni uurimise tulemuste saamiseni või looma tapmine ametliku järelevalve all. Kui pädev asutus ei suuda TSE nakkust vältida, tuleks läbi viia vastav uuring ning rümpa tuleks kuni diagnoosi määramiseni hoida ametliku järelevalve all.

(13)

Kui TSE nakatumise kohta saadakse ametlik kinnitus, peaks pädev asutus võtma kõik vajalikud meetmed, sealhulgas rümpade hävitamine, uuringu läbiviimine kõikide riskirühma kuuluvate loomade kindlaksmääramiseks ning riskirühma kuuluvate loomade ja loomsete saaduste suhtes liikumispiirangu sätestamine. Kahjud, mis tulenevad loomade ja loomsete saaduste hävitamisest käesoleva määruse alusel, tuleks omanikele võimalikult kiiresti hüvitada.

(14)	Liikmesriigid peaksid koostama situatsioonplaani riiklike meetmete rakendamiseks BSE puhangu korral. Komisjon peaks need plaanid heaks kiitma. Seda sätet tuleks lisaks BSEle laiendada ka teistele TSEdele.

(15)

Tuleks ette näha teatavate elusloomade ja loomsete saaduste turustamise sätted. Olemasolevate veiste identifitseerimist ja registreerimist käsitlevate ühenduse eeskirjadega on ette nähtud süsteem, mis võimaldab kooskõlas rahvusvaheliste standarditega teha kindlaks loomade ema ja päritolukarja. Samaväärsed tagatised tuleks ette näha ka kolmandatest riikidest imporditud veiste puhul. Ühenduses kauplemisel või kolmandatest riikidest importimisel peaks ühenduse eeskirjadega hõlmatud loomade ja loomsete saadustega kaasas olema nimetatud eeskirjades nõutud sertifikaadid, mida on vajaduse korral kooskõlas käesoleva määrusega täiendatud.

(16)

Tuleks keelata teatavates riskipiirkondades asuvatelt veistelt pärit loomsete saaduste turuleviimine. Seda keeldu ei tohiks siiski kohaldada teatavate loomsete saaduste suhtes, mis on kontrollitud tingimustes toodetud loomadest, kelle puhul on võimalik tõestada, et TSEsse nakatumise oht ei ole suur.

(17)

TSE vältimist, kontrolli ja likvideerimist käsitlevate eeskirjade järgimise tagamiseks on TSE olukorrast tervikliku epidemioloogilise pildi saamiseks vaja võtta kindlaksmääratud korra alusel laboratoorseks kontrolliks proove. Ühtsete kontrollimeetodite ja tulemuste tagamiseks tuleks luua riiklikud ja ühenduse tugilaborid ning võtta kasutusele usaldusväärsed teaduslikud meetodid, sealhulgas spetsiaalsed TSE kiirtestid. Kiirteste tuleks kasutada igal võimalusel.

(18)

Liikmesriikides tuleks TSEde vältimist, kontrolli ja likvideerimist käsitlevate nõuete ühtse rakendamise tagamiseks läbi viia ühenduse kontrolle ja samuti sätestada auditeerimise korra rakendamine. Selleks et tagada, et kolmandad riigid esitaksid elusloomade ja loomsete saaduste ühendusse importimisel ühenduses kohaldatavate tagatistega samaväärsed tagatised, tuleks kohapeal teha ühenduse kontrolle, et teha kindlaks, kas importivad kolmandad riigid täidavad imporditingimusi.

(19)

TSEde suhtes kohaldatavad kauplemisega seotud meetmed peaksid olemasolu korral põhinema rahvusvahelistel standarditel, suunistel või soovitustel, kui need on olemas. Kui vastavad rahvusvahelised standardid, suunised või soovitused ei võimalda vajalikku terviseohutust saavutada, võib vastu võtta kõrgemat terviseohutust tagavad ja teaduslikult põhjendatud meetmed.

(20)	Käesolev määrus tuleks uute teaduslike andmete saamise korral uuesti läbi vaadata.

(21)	Käesoleva määruse raames tuleks sätestada vajalikud üleminekumeetmed, eelkõige määratletud riskiteguriga materjali kasutamise osas.

(22)	Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta kooskõlas nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusega 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused. ( 6 )

(23)	Käesoleva määruse rakendamiseks tuleks ette näha kord, mille alusel luuakse alalise veterinaarkomitee, alalise söödakomitee ja alalise toidukomitee raames tihe ja tõhus koostöö komisjoni ja liikmesriikide vahel.

(24)	Võttes arvesse, et käesoleva määruse rakendamise sätted on üldmeetmed otsuse 1999/468/EÜ artikli 2 tähenduses, tuleks need vastu võtta nimetatud otsuse artiklis 5 sätestatud regulatiivkomitee menetlust järgides,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

1. Käesolevas määruses sätestatakse loomadel transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate (TSEd) vältimise, kontrolli ja likvideerimise eeskirjad. Neid eeskirju kohaldatakse elusloomade ja loomsete saaduste tootmise ja turustamise ning teatavatel juhtudel ka nende ekspordi suhtes.

Selleks et vältida ristsaastumist või artikli 1 lõikes 1 osutatud elusloomade või loomsete saaduste asendamist artikli 1 lõike 2 punktides a, b ja c osutatud loomsete saadustega või artikli 1 lõike 2 punktis d osutatud elusloomadega, tuleb elusloomi ja loomseid saadusi alati eraldi hoida, välja arvatud juhul, kui elusloomi ja loomseid saadusi toodetakse TSEde puhul kasutatavate tervisekaitsetingimustega samaväärsetel tingimustel.

Käesoleva artikli rakenduseeskirjad võetakse vastu artikli 24 lõikes 2 osutatud korras.

3. Kui käesolevas määruses esinevaid mõisteid ei ole lõikes 1 või I lisas määratletud, kohaldatakse määruses (EÜ) nr 1760/2000 ( 9 ) ja direktiivides 64/432/EMÜ, ( 10 ) 89/662/EMÜ, 90/425/EMÜ ja 91/68/EMÜ ( 11 ) või vastavalt kõnealustele direktiividele esitatud asjakohaseid mõisteid, juhul kui neile käesolevas tekstis viidatakse.

1. Kaitsemeetmete rakendamise osas kohaldatakse direktiivi 89/662/EMÜ artiklis 9, direktiivi 90/425/EMÜ artiklis 10, direktiivi 91/496/EMÜ ( 12 ) artiklis 18 ja direktiivi 97/78/EÜ ( 13 ) artiklis 22 sätestatud põhimõtteid ja sätteid.

2. Kaitsemeetmed võetakse vastu artikli 24 lõikes 2 sätestatud korras ning kaitsemeetmete võtmisest ja vastavatest põhjustest teatatakse Euroopa Parlamendile.

1. Liikmesriikide või kolmandate riikide või nende piirkondade (edaspidi “riigid või piirkonnad”) BSE staatus määratakse kindlaks liigitamisega ühte järgmisest kolmest kategooriast:

Riikide või piirkondade BSE staatust võib määrata ainult II lisa A peatükis sätestatud kriteeriumide alusel. Need kriteeriumid hõlmavad riskianalüüsi tulemust, mis on saadud kõigi võimalike tegurite põhjal veiste spongioosse entsefalopaatia avaldumiseks vastavalt II lisa B peatüki määratlusele, ja nende arengut aja jooksul ning aktiivse ja passiivse järelevalve kõikehõlmavaid meetmeid, milles võetakse arvesse riigi või piirkonna riskikategooriat.

Liikmesriigid ja kolmandad riigid, kes soovivad jääda nende kolmandate riikide nimekirja, kes on kiidetud heaks ühendusse elusloomade või käesolevas määruses käsitletud toodete eksportimiseks, esitavad komisjonile oma BSE staatuse määramiseks taotluse koos asjaomase teabega II lisa A peatükis määratletud kriteeriumide kohta ning II lisa B peatükis määratletud võimalike riskitegurite kohta ning nende kujunemise kohta aja jooksul.

2. Otsus iga taotluse kohta tehakse lõikes 1 osutatud kriteeriume ja võimalike riskitegureid arvesse võttes ja artikli 24 lõikes 2 sätestatud korras ning selle otsuse alusel määratakse taotluse esitanud riik või piirkond ühte II lisa C peatükis määratletud kategooriasse.

Kõnealune otsus tehakse kuue kuu jooksul pärast taotluse ja lõike 1 teises lõigus osutatud asjaomase teabe esitamist. Kui komisjon leiab, et tõendusmaterjalid ei sisalda II lisa A ja B peatükkides sätestatud teavet, palub komisjon lisateavet, mis tuleb esitada kindlaksmääratava ajavahemiku jooksul. Lõplik otsus tehakse kuue kuu jooksul pärast kogu teabe esitamist.

Pärast seda, kui rahvusvaheline episootiaamet (OIE) on kehtestanud riikide kategooriatesse liigitamise korra ja kui taotluse esitanud riik on paigutatud ühte nendest kategooriatest, võib käesoleva lõike esimese lõigu alusel teha otsuse asjaomasele riigile määratud ühenduse kategooria vajaduse korral artikli 24 lõikes 2 osutatud korras uuesti läbi vaadata.

3. Kui komisjon leiab, et liikmesriigi või kolmanda riigi poolt vastavalt II lisa A ja B peatükkidele esitatud teave on ebapiisav või ebaselge, võib komisjon artikli 24 lõikes 2 sätestatud korras määrata liikmesriigi või kolmanda riigi BSE staatuse kindlaks täieliku riskianalüüsi põhjal.

Selline riskianalüüs peab sisaldama taotleva liikmesriigi või kolmanda riigi TSE epidemioloogilise olukorra lõplikku statistilist vaatlust, mis põhineb kiirtestide kasutamisel põhineval lausteimimisel. Komisjon võtab arvesse rahvusvahelise episootiaameti poolt kasutatava liigituse kriteeriume.

Kiirtestid kiidetakse sel eesmärgil heaks vastavalt artikli 24 lõikes 2 sätestatud korrale ning kantakse X lisa C peatüki punktis 4 kehtestatud loetellu.

Sellist lausteimimise menetlust võivad kasutada ka need liikmesriigid või kolmandad riigid, mis soovivad saada artikli 24 lõikes 2 sätestatud korras läbiviidud liigitusele ühenduse heakskiitu.

Sellise lausteimimise menetluse kulud kannab asjaomane liikmesriik või kolmas riik.

4. Liikmesriigid ja kolmandad riigid, mis ei ole kooskõlas lõike 1 kolmanda lõiguga esitanud taotlust oma territooriumilt elusloomade ja loomsete saaduste lähetamiseks, täidavad määramata BSE riskiga riikidele kohaldatavaid impordinõudeid, kuni nad on esitanud sellise taotluse ja lõplik otsus nende BSE staatuse kohta on vastu võetud.

5. Liikmesriigid teatavad komisjonile võimalikult kiiresti kõikidest epidemioloogilistest tõenditest või teabest, mis võiks tuua kaasa BSE staatuse muutmise, eelkõige artiklis 6 sätestatud seireprogrammide tulemused.

6. Kolmanda riigi hoidmine ühenduse eeskirjadega ettenähtud nende kolmandate riikide loetelus, kust võib eksportida ühendusse elusloomi või loomseid saadusi, mille puhul on käesolevas määruses ette nähtud erieeskirjad, otsustatakse artikli 24 lõikes 2 sätestatud korras ning see sõltub olemasolevat teavet silmas pidades või, kui TSE esinemist peetakse tõenäoliseks, lõikes 1 sätestatud teabe esitamisest. Juhul kui nimetatud teavet ei esitata kolme kuu jooksul pärast ühenduse poolt vastava nõude esitamise kuupäeva, kohaldatakse käesoleva artikli lõike 4 sätteid kuni teabe esitamiseni ja selle hindamiseni kooskõlas lõigetega 2 ja 3.

Kolmandad riigid võivad käesoleva määruse erieeskirjadega hõlmatud elusloomi ja loomseid saadusi ühendusse eksportida komisjoni poolt neile määratud kategooria jaoks sätestatud tingimustel, kui nad kohustuvad võimalikult kiiresti teatama komisjonile kirjalikult kõikidest epidemioloogilistest või muudest tõenditest, mis võivad tingida BSE staatuse muutmise.

7. Artikli 24 lõikes 2 sätestatud korras võib liikmesriigi või kolmanda riigi või mõne nende piirkonna BSE liigituse muutmise kohta teha otsuse kooskõlas artiklis 21 sätestatud kontrolli tulemustega.

8. Lõigetes 2, 3, 4, 6 ja 7 osutatud otsused põhinevad riskianalüüsil ning nende tegemisel võetakse arvesse II lisa A ja B peatükkides sätestatud soovitatavaid kriteeriume.

1. Iga liikmesriik viib igal aastal vastavalt III lisale läbi TSEde seireprogrammi, mis põhineb aktiivsel ja passiivsel järelevalvel. Programm hõlmab ka kiirtestide abil läbiviidavat sõelumismenetlust, kui selline menetlus on asjaomase loomaliigi osas kättesaadav.

Kiirtestid kiidetakse sel eesmärgil heaks artikli 24 lõikes 3 osutatud korras ning kantakse X lisa loetellu.

1a. Lõikes 1 osutatud iga-aastane seireprogramm hõlmab minimaalselt järgmiseid alampopulatsioone:

Liikmesriigid võivad otsustada teha punkti c sätetest erandeid kõrvalistel madala loomkoormusega aladel, kus surnud loomade kogumist ei ole korraldatud. Seda võimalust kasutavad liikmesriigid teavitavad komisjoni ja esitavad asjaomaste alade nimekirja koos erandite põhjendustega. Erandid ei hõlma rohkem kui 10 % veiste populatsioonist liikmesriigis.

1b. Pärast konsulteerimist vastava teaduskomiteega võib teaduse arengut arvestades ja artikli 24 lõikes 3 osutatud korras kohandada lõike 1 a punktides a ja c kehtestatud vanust.

Liikmesriigi taotlusel, kes suudab tõendada riigi epidemioloogilise olukorra paranemist kindlate kriteeriumide alusel, mis kehtestatakse artikli 24 lõikes 3 osutatud korras, võidakse selle konkreetse liikmesriigi iga-aastased seireprogrammid uuesti läbi vaadata.

Asjaomane liikmesriik peab tõendama oma suutlikkust määrata võetud meetmete tõhusust ning tagama põhjalikule riskianalüüsile tuginedes inimeste ja loomade tervise kaitse. Liikmesriik peab eelkõige tõendama:

2. Iga liikmesriik teatab alalises veterinaarkomitees komisjonile ja teistele liikmesriikidele muude TSEde kui BSEd esinemisest.

3. Kõik ametlikud uuringud ja laboratoorsed kontrollid registreeritakse vastavalt III lisa B peatükile.

4. Liikmesriigid esitavad igal aastal komisjonile aruande, mis sisaldab vähemalt III lisa B peatüki I osas osutatud teavet. Iga kalendriaasta kohta esitatakse aruanne hiljemalt järgmise aasta 31. märtsiks. Komisjon esitab riiklike aruannete kokkuvõtte, mis sisaldab III lisa B peatüki II osas osutatud teavet, alalisele veterinaarkomiteele kolme kuu jooksul pärast nimetatud aruannete kättesaamist.

5. Käesoleva artikli rakenduseeskirjad võetakse vastu artikli 24 lõikes 2 osutatud korras.

1. Liikmesriigid võivad kehtestada aretusprogrammid oma lambapopulatsioonide TSEde resistentsuse selekteerimiseks. Kõnealused programmid peavad hõlmama raamistikku teatavate karjade TSE suhtes resistentseks tunnistamiseks ja neid võib laiendada ka teistele loomaliikidele teadusliku tõendusmaterjali alusel, mis kinnitab kõnealuste liikide teatavate genotüüpide resistentsust TSE suhtes.

2. Lõikes 1 sätestatud programmide erieeskirjad võetakse vastu artikli 24 lõikes 2 osutatud korras.

3. Liikmesriigid, kes kehtestavad aretusprogrammid, esitavad komisjonile regulaarselt aruandeid, et programme oleks võimalik teaduslikult hinnata, eelkõige nende mõju TSEde esinemissagedusele, aga samuti geneetilisele mitmekesisusele ja varieerivusele ning vanade, haruldaste või vastava piirkonnaga hästi kohanenud lambatõugude säilimisele. Aretusprogrammide teaduslikke tulemusi ja üldisi tagajärgi hinnatakse korrapäraselt ning vajaduse korral neid programme vastavalt muudetakse.

2. Kooskõlas IV lisaga laiendatakse lõikes 1 sätestatud keeldu muudele loomadele kui mäletsejalistele ning seda piiratakse selles osas, mis puudutab nende loomade söötmist loomsete saadustega.

3. Lõikeid 1 ja 2 kohaldatakse ilma, et see piiraks kõnealustes lõigetega hõlmatud keelu suhtes kehtestatud eranditele osutavas IV lisas sätestatu kohaldamist.

Komisjon võib artikli 24 lõikes 3 osutatud korras ja tuginedes mäletsejalistest noorloomade toitumisvajaduste teaduslikule hindamisele ja vastavalt käesoleva artikli rakendamiseks vastu võetud käesoleva artikli lõikes 5 osutatud eeskirjadele ning pärast selle erandiga seotud kontrolli puudutavate aspektide hindamist, lubada noormäletsejalistele kaladelt saadud valkude söötmist.

4. Määratlemata BSE riskiga liikmesriikidel või nende piirkondadel ei lubata eksportida ega ladustada põllumajandusloomadele ettenähtud sööta, mis sisaldab imetajatelt saadud valke, või imetajatele (v.a. koerad, kassid ja karusloomad) ettenähtud sööta, mis sisaldab imetajatelt saadud töödeldud valke.

Määratlemata BSE riskiga kolmandatel riikidel või nende piirkondadel ei lubata ühendusse eksportida põllumajandusloomadele ettenähtud sööta, mis sisaldab imetajatelt saadud valke, või imetajatele (v.a. koerad, kassid ja karusloomad) ettenähtud sööta, mis sisaldab imetajatelt saadud töödeldud valke.

Liikmesriigi või kolmanda riigi taotlusel võidakse artikli 24 lõikes 2 osutatud korras ning järgides artikli 24 lõikes 3 osutatud korras kehtestatavaid üksikasjalikke kriteeriume võtta vastu otsus teha käesoleva lõike piirangute suhtes üksikerandeid. Iga erandi puhul arvestatakse käesoleva artikli lõikes 3 toodud sätteid.

4a. Soodsa riskianalüüsi alusel, milles võetakse arvesse vähemalt nakkuse ulatust ja võimalikku allikat ning saadetise lõppsihtkohta, võidakse artikli 24 lõikes 3 osutatud korras võtta vastu otsus kehtestada söödas leiduvate, juhuslikust ja tehniliselt vältimatust saastumisest põhjustatud loomsete valkude ebaoluliste koguste lubatud tase.

5. Käesoleva artikli rakenduseeskirjad, eelkõige ristsaastumise vältimise ning käesolevale artiklile vastavuse kontrollimiseks vajalikud proovivõtu- ja analüüsimeetodite eeskirjad võetakse vastu artikli 24 lõikes 2 osutatud korras. Need eeskirjad põhinevad komisjoni aruandel, mis käsitleb loomset päritolu sööda hankimist, töötlemist, kontrolli ja jälgitavust.

1. Määratletud riskiteguriga materjal kõrvaldatakse ja hävitatakse kooskõlas käesoleva määruse V lisaga ja määrusega (EÜ) nr 1774/2002. Seda ei impordita ühendusse. V lisas osutatud määratletud riskiteguriga materjali loetelu hõlmab vähemalt üle 12 kuu vanuste veiste aju, seljaaju, silmi ja mandleid ning artikli 24 lõikes 3 osutatud korras määratud vanuse ületanud veiste selgroogu. Võttes arvesse artikli 5 lõike 1 esimeses lõigus kehtestatud erinevaid riskikategooriaid ning artikli 6 lõike 1a ja lõike 1b punkti b nõudeid, muudetakse vastavalt V lisa määratletud riskiteguriga materjali loetelu.

2. Käesoleva artikli lõiget 1 ei kohaldata nendelt loomadelt pärit kudede suhtes, mis on artikli 24 lõikes 3 osutatud korras läbinud selleks eesmärgiks heakskiidetud alternatiivse testi, kui see test on loetletud X lisas ja seda kohaldatakse V lisas sätestatud tingimustel ning testi tulemused on negatiivsed.

Liikmesriigid, mis lubavad vastavalt käesolevale lõikele kasutada kõnealust alternatiivset testi, teavitavad sellest teisi liikmesriike ja komisjoni.

3. Kontrolli all hoitava või määratlemata BSE riskiga liikmesriikides või nende piirkondades, ei tohi nende veiste, lammaste või kitsede puhul, mille liha on ette nähtud inim- või loomatoiduks, vigastada kesknärvisüsteemikudesid pärast uimastamist koljuõõnde viidava pika vardakujulise instrumendiga ega uimastamisega seoses koljuõõnde süstitud gaasiga.

4. V lisas esitatud vanusega seotud andmeid on võimalik kohandada. Sellised kohandused põhinevad viimastel teaduslikult tõestatud uurimistulemustel TSE esinemise statistilise tõenäosuse kohta ühenduse veiste, lammaste ja kitsede populatsiooni asjaomases vanuserühmas.

5. Artikli 24 lõikes 3 osutatud korras võib vastu võtta eeskirjad, mis näevad ette erandid käesoleva artikli lõigetest 1–4 seoses artikli 7 lõikes 1 sätestatud söötmise keelu tõhusa rakendamise kuupäevaga ning vajadusel kontrollitud BSE riskiga kolmandate riikide või nende piirkondade puhul seoses kuupäevaga, millest alates tuleb tõhusalt rakendada keeldu kasutada imetajatelt pärit valku mäletsejaliste söödas, selleks et piirata nõudeid kõrvaldada ja hävitada määratletud riskiteguriga materjal enne nimetatud kuupäeva asjaomastes riikides või piirkondades sündinud loomadega.

6. Käesoleva artikli rakenduseeskirjad võetakse vastu artikli 24 lõikes 2 osutatud korras.

Mäletsejalistelt pärit materjalist saadud või seda sisaldavad loomsed saadused

1. VI lisas loetletud loomsed saaduseid tootmisel kasutatakse artikli 24 lõikes 3 osutatud korras heakskiidetud tootmisprotsesse.

2. Kontrolli all hoitava või määratlemata BSE riskiga riikidest või piirkondadest pärit veiste, lammaste ja kitsede luid ei kasutata lihamassi tootmiseks. Enne 1. juulit 2008 esitavad liikmesriigid komisjonile aruande lihamassi kasutamise ja tootmismeetodi kohta oma territooriumil. See aruanne hõlmab avaldust selle kohta, kas liikmesriik kavatseb lihamassi tootmist jätkata.

Seejärel esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatise lihamassi edasise vajaduse ja kasutamise kohta ühenduses, sealhulgas tarbijatele suunatud teabepoliitika kohta.

3. V lisa punktis 5 sätestatud kriteeriume silmas pidades ei kohaldata lõikeid 1 ja 2 nende mäletsejaliste puhul, mille suhtes on läbi viidud artikli 24 lõikes 2 osutatud korras heakskiidetud alternatiivne test, mille tulemused on osutunud negatiivseks.

4. Käesoleva artikli rakenduseeskirjad võetakse vastu artikli 24 lõikes 2 osutatud korras.

1. Liikmesriigid tagavad, et pädeva asutuse, diagnostikalaborite ning põllumajanduslikku ja veterinaariaalast haridust andvate õppeasutuste töötajad, riiklikud veterinaararstid, veterinaararstid, tapamajade töötajad ja tõuaretajad, loomapidajad ja loomadega tegelevad inimesed on saanud koolitust TSE kliiniliste tunnuste ja epidemioloogia kohta ning kontrolli läbi viivad inimesed ka TSE laboratoorsete uuringute tulemuste tõlgendamise kohta.

2. Lõikes 1 osutatud koolitusprogrammide tõhusa rakendamise tagamiseks võib ühendus anda rahalist abi. Sellise abi suurus määratakse kindlaks artikli 24 lõikes 2 osutatud korras.

Ilma et see piiraks direktiivi 82/894/EMÜ ( 14 ) kohaldamist, tagavad liikmesriigid, et pädevat asutust teavitatakse kohe igast TSE taudikahtlusega loomast.

Liikmesriigid teavitavad korrapäraselt üksteist ja komisjoni teatatud TSE juhtudest.

Pädev asutus võtab viivitamatult käesoleva määruse artiklis 12 sätestatud meetmed ja muud vajalikud meetmed.

1. TSE taudikahtlusega looma jaoks kehtestatakse ametlik liikumispiirang kuni pädeva asutuse poolt läbi viidava kliinilise ja epidemioloogilise kontrolli tulemuste saamiseni või loom tapetakse ametliku järelevalve all laboratoorse uuringu läbiviimiseks.

Kui TSEsse nakatumist kahtlustatakse ametlikult mõne liikmesriigi põllumajandusettevõtte veise puhul, kehtestatakse kuni uuringutulemuste saamiseni kõnealuses ettevõttes kõikide veiste suhtes ametlik liikumispiirang. Kui TSEsse nakatumist kahtlustatakse ametlikult mõne liikmesriigi põllumajandusettevõtte lamba või kitse puhul, kehtestatakse kuni uuringutulemuste saamiseni kõnealuses ettevõttes kõikide lammaste ja kitsede suhtes ametlik liikumispiirang.

Kui on siiski tõendeid selle kohta, et põllumajandusettevõte, kus loom asus TSE kahtluse tekkimise ajal, ei ole tõenäoliselt selline ettevõte, kus loom võis nakatuda TSEsse, võib pädev asutus otsustada, et ametlik liikumispiirang kehtestatakse ainult taudikahtlusega looma suhtes.

Vajaduse korral võib pädev asutus sõltuvalt olemasolevatest epidemioloogilistest andmetest otsustada, kas liikumispiirang kehtestatakse lisaks põllumajandusettevõttele, kus loom nakkuse sai, ka teistele põllumajandusettevõtetele.

Liikmesriigi võib artikli 24 lõikes 2 osutatud korras ja erandina käesolevas lõikes sätestatud ametlikest liikumispiirangutest vabastada kõnealuste piirangute kohaldamisest, kui kõnealune liikmesriik kohaldab samaväärset julgeolekut pakkuvaid meetmeid, tuginedes inimeste või loomade tervisele avalduda võiva võimaliku riski nõuetekohasele hindamisele.

2. Kui pädeva asutuse arvates ei ole TSE nakatumise ohtu võimalik välistada, loom tapetakse; looma aju ja muud pädeva asutuse poolt kindlaks määratud koed eemaldatakse ja saadetakse ametlikult volitatud laborisse, artikli 19 lõikes 1 ette nähtud riigi tugilaborisse või artikli 19 lõikes 2 ette nähtud ühenduse tugilaborisse kontrollimiseks artiklis 20 sätestatud testimismeetoditega.

3. Kõik taudikahtlusega looma kehaosad on negatiivse diagnoosi saamiseni ametliku kontrolli all või hävitatakse vastavalt määrusele (EÜ) nr 1774/2002.

4. Käesoleva artikli rakenduseeskirjad võetakse vastu artikli 24 lõikes 2 osutatud korras.

1. Kui TSE esinemine on ametlikult kinnitatud, kohaldatakse võimalikult kiiresti järgmiseid meetmeid:

Liikmesriigi taotlusel ja soodsa riskianalüüsi alusel, milles võetakse eelkõige arvesse kontrollimeetmeid selles liikmesriigis, võidakse artikli 24 lõikes 2 osutatud korras vastu võtta otsus lubada käesolevas lõikes osutatud veiste kasutamist kuni nende tootliku eluea lõpuni.

Erandina käesolevast lõikest võivad liikmesriigid kohaldada muid meetmeid, mis tagavad samaväärse kaitstuse, juhul kui need meetmed on artikli 24 lõikes 2 osutatud korras heaks kiidetud.

2. Kuni lõike 1 punktides b ja c osutatud meetmete rakendamiseni on ettevõte, kus loom asus TSE kohta kinnituse saamiseni, ametliku kontrolli all ja igasuguseks TSE kahtlusega loomade ja sellistelt loomadelt pärit loomsete saaduste ettevõttest väljaviimiseks või sinnatoomiseks on vaja pädeva asutuse luba, et tagada asjaomaste loomade ja loomsete saaduste viivitamatu jälgimine ja identifitseerimine.

Kui on tõendeid selle kohta, et ettevõte, kus nakatunud loom asus TSE esinemise kohta kinnituse saamise hetkel, ei ole tõenäoliselt ettevõte, kus loom TSEga kokku puutus, võib pädev asutus otsustada ametliku kontrolli alla panna mõlemad ettevõtted või ainult selle ettevõtte, kus loom nakatus.

3. Liikmesriigid, mis on rakendanud artikli 12 lõike 1 viiendas lõigus ettenähtud kaitsemeetmetega samaväärseid tagatisi pakkuva asenduskava, võib erandina lõike 1 punktide b ja c nõuetest vabastada artikli 24 lõikes 2 osutatud korras nõudest kohaldada loomade liikumise suhtes ametlikke piiranguid ja nõudest loomad tappa ning hävitada.

4. Kooskõlas artikli 12 lõikega 2 ja käesoleva artikli lõike 1 punktidega a ja c tapetud loomadest või hävitatud loomsetest saadustest tekkinud kahju hüvitatakse omanikele viivitamatult.

5. Ilma et see piiraks direktiivi 82/894/EMÜ kohaldamist, teatatakse muude TSEde kui BSE kinnitatud esinemisest komisjonile igal aastal.

6. Käesoleva artikli rakenduseeskirjad võetakse vastu artikli 24 lõikes 2 osutatud korras.

1. Liikmesriigid koostavad kooskõlas ühenduse loomahaiguste tõrje eeskirjade üldiste põhimõtetega suunised, milles täpsustatakse rakendatavad riiklikud meetmed ja pädevus ning vastutus TSE juhtude kinnitamise korral.

2. Vajaduse korral võib artikli 24 lõikes 2 osutatud korras suuniseid ühenduse õigusaktide ühtseks kohaldamiseks ühtlustada.

1. Veiste, lammaste või kitsede ning nende sperma, embrüote ja munarakkude turuleviimise või vajaduse korral nende ekspordi suhtes kohaldatakse VIII lisas sätestatud tingimusi ning impordi puhul IX lisas sätestatud tingimusi. Elusloomade ja nende embrüote ja munarakkudega peavad kaasas olema ühenduse õigusaktidega ettenähtud veterinaartõendid, mis on kooskõlas artikliga 17 või impordi puhul artikliga 18.

2. TSE kahtluse või kinnitusega loomade esimese põlvkonna järglaskonna, sperma, embrüote ja munarakkude turuleviimiseks tuleb täita VIII lisa B peatükis sätestatud tingimused.

3. Artikli 24 lõikes 3 osutatud korras võib lõigete 1 ja 2 sätteid laiendada teistele loomaliikidele.

4. Käesoleva artikli rakenduseeskirjad võib vastu võtta artikli 24 lõikes 2 osutatud korras.

1. Turuleviimisel ja eksportimisel vastavalt käesolevale artiklile, VIII lisa C ja D peatükkidele ning IX lisa A, C, F ja G peatükkidele ei kohaldata piiranguid järgmiste tervetest mäletsejalistest saadud loomsete saaduse suhtes:

2. Loomsed saadused, mis on imporditud kontrollitud või määramata BSE riskiga kolmandast riigist, peavad olema saadud tervetelt veistelt, lammastest ja kitsedest, kelle kesknärvisüsteemikudesid ei ole vigastatud või kelle koljuõõnde pole süstitud gaasi, nagu on osutatud artikli 8 lõikes 3.

3. Määratlemata BSE riskiga riigist või piirkonnast pärinevaid veistelt saadud materjale sisaldavaid loomseid toiduaineid ei viida turule, välja arvatud juhul, kui need on pärit loomadelt, kes:

Lisaks sellele ei saadeta mäletsejalistelt pärinevaid toiduaineid määratlemata BSE riskiga liikmesriigist või selle piirkonnast teise liikmesriiki ega impordita määratlemata BSE riskiga kolmandast riigist.

Seda keeldu ei kohaldata VIII lisa C peatükis loetletud loomset päritolu toodetele, mis vastavad VIII lisa C peatükis esitatud nõuetele.

Nende toodetega peab kaasas olema riikliku veterinaararsti väljastatud veterinaartõend, mis kinnitab, et tooted on toodetud kooskõlas käesoleva määrusega.

4. Kui loom viiakse ühe kategooria riigist või piirkonnast teise kategooriasse kuuluvasse riiki või piirkonda, liigitatakse see selle riigi kõrgeimasse kategooriasse, kus see on üle 24 tunni viibinud, välja arvatud juhul, kui esitatakse piisavad tagatised selle kohta, et looma ei ole söödetud kõige kõrgema kategooria liigitusega riigis või piirkonnas.

5. Loomsetele saadustele, mille jaoks on käesolevas artiklis sätestatud erieeskirjad, lisatakse ühenduse õigusaktides sätestatud veterinaartõendid või äridokumendid vastavalt artiklitele 17 ja 18 või, kui selliseid veterinaartõendeid ei ole ühenduse õigusaktides sätestatud, veterinaartõend või äridokument, mille näidised sätestatakse artikli 24 lõikes 2 sätestatud korras.

6. Ühendusse importimisel peavad loomsed saadused vastama IX lisa A, C, F ja G peatükkide nõuetele.

7. Vastavalt artikli 24 lõikes 2 osutatud korrale võib lõigete 1–6 sätteid laiendada teistele loomsetele saadustele. Käesoleva artikli rakendamise eeskirjad võetakse vastu sama korra alusel.

Artikli 24 lõikes 2 sätestatud korras tuleb direktiivi 64/432/EMÜ F lisas osutatud veterinaartõenditele, direktiivi 91/68/EMÜ E lisa näidistele II ja III ning ühenduse õigusaktides veiste, lammaste ja kitsede sperma, embrüote ja munarakkudega kauplemiseks sätestatud veterinaartõenditele lisada vajaduse korral viide vastavalt artiklile 5 antud päritoluliikmesriigi või -piirkonna kategooriale.

Vajaduse korral lisatakse loomsete saadustega kauplemisega seotud äridokumentidele viide komisjoni poolt kooskõlas artikliga 5 antud päritoluliikmesriigi või piirkonna kategooriale.

Lisaks ühenduse õigusaktides importimiseks ettenähtud veterinaartõenditele sätestatakse artikli 24 lõikes 2 osutatud korras vastavalt artiklile 5 liigitatud kolmandate riikide puhul kohe peale liigitust käsitleva otsuse tegemist IX lisas sätestatud erinõuded.

1. Iga liikmesriigi tugilaborid ja nende ülesanded ning kohustused on sätestatud X lisa A peatükis.

2. Ühenduse tugilaborid ja nende ülesanded ning kohustused on sätestatud X lisa B peatükis.

1. Proovivõtmine ja laborikatsed TSE esinemise kontrollimiseks viiakse läbi X lisa C peatükis sätestatud meetodeid ja protokolle kasutades.

2. Vajaduse korral võetakse käesoleva artikli ühtseks kohaldamiseks artikli 24 lõikes 2 sätestatud korras vastu rakenduseeskirjad, sealhulgas lammastel ja kitsedel BSE esinemise kontrollimise meetod.

1. Komisjoni eksperdid võivad koostöös liikmesriikide pädevate asutustega teha kohapealseid kontrolle, kui see on vajalik käesoleva määruse ühtseks kohaldamiseks. Liikmesriik, mille territooriumil kontrollimine toimub, tagab ekspertidele nende ülesande täitmisel kogu vajaliku abi. Komisjon teavitab pädevaid asutusi kontrollide tulemustest.

Käesoleva määruse rakenduseeskirjad, eelkõige riiklike ametiasutustega koostööd reguleerivad eeskirjad, võetakse vastu artikli 24 lõikes 2 sätestatud korras.

2. Kolmandaid riike hõlmavad ühenduse kontrollid viiakse läbi kooskõlas direktiivi 97/78/EÜ artiklitega 20 ja 21.

1. XI lisa A osa sätteid kohaldatakse alates 1. juulist 2001 vähemalt kuus kuud ja nende kohaldamine lõpetatakse kohe pärast kooskõlas artikli 5 lõigetega 2 või 4 artikli 8 jõustumise kohta otsuse vastu võtmist.

2. Vastavalt artikli 5 lõikele 3 tehtud lõpliku statistilise vaatluse tulemusi kasutatakse üleminekuperioodil artikli 5 lõikes 1 osutatud riskianalüüsi tulemuste kinnitamiseks või ümberlükkamiseks, võttes arvesse rahvusvahelise episootiaameti (OIE) poolt määratletud liigitamise põhimõtteid.

3. Pärast konsulteerimist asjakohase teaduskomiteega võetakse artikli 24 lõikes 2 sätestatud korras vastu asjaomase statistilise vaatluse üksikasjalikud eeskirjad.

Pärast asjakohase teaduskomiteega konsulteerimist rahvatervist mõjutada võivates küsimustes muudetakse või täiendatakse lisasid ning võetakse artikli 24 lõikes 2 sätestatud korras vastu asjaomased üleminekumeetmed.

Selle korra alusel võetakse üleminekumeetmed vastu ajavahemikuks, mis lõpeb hiljemalt 1. juulil 2007, et võimaldada üleminekut praeguselt korralt käesoleva määrusega kehtestatud korrale.

Vastavalt artikli 24 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivkomitee menetlusele võetakse vastu järgmised meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, sealhulgas täiendades neid:

1. Komisjoni abistab toiduahela ja loomatervishoiu alaline komitee. Artiklit 6a puudutavates küsimustes konsulteerib komisjon siiski ka alalise zootehnikakomiteega.

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

Nimetatud otsuse artikli 5 lõikes 6 osutatud ajavahemik on kolm kuud ja käesoleva määruse artikli 4 lõikes 2 osutatud kaitsemeetmete puhul 15 päeva.

3. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1-4 ja artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

Otsused, mis võetakse vastu vastavalt mõnele artiklis 24 osutatud menetlusele, põhinevad inimeste või loomade tervisele avalduda võiva võimaliku riskiga nõuetekohasel hindamisel ning olemasolevaid teaduslikke tõendeid arvesse võttes säilitavad — või teaduslikult õigustatud juhtudel — tõstavad ühenduses tagatud inimeste ja loomade tervise kaitse taset.

Kõikides käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvates küsimustes, mis võivad mõjutada rahva tervist, peetakse nõu asjaomaste teaduskomiteedega.

Käesolev määrus jõustub päev pärast avaldamist Euroopa Ühenduste Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Liikmesriikide või kolmandate riikide või nende piirkondade (edaspidi “riigid või piirkonnad”) BSE staatus määratakse kindlaks punktides a–e esitatud kriteeriumide alusel.

Kokkupuute hindamisel vaadatakse, kui tõenäoline on veiste kokkupuutumine BSE tekitajaga, sealjuures võetakse arvesse järgmist:

Riik või piirkond, mille BSE staatust pole kindlaks määratud või kes ei täida tingimusi, mis on vajalikud riigi või piirkonna liigitamiseks mõnda teise kategooriasse.

Järelevalve valimid peavad vastama tabelis 1 kindlaksmääratud punktiväärtuste alusel tabelis 2 kehtestatud punktide sihtarvule. Uurida tuleb kõiki kliiniliste tunnuste kahtlusega loomi, sõltumata kogunenud punktide arvust. Riik koostab valimi neljast alampopulatsioonist vähemalt kolme kohta. Valimite puhul kogunenud punktisumma liidetakse kumulatiivselt seitsme järjestikuse aasta jooksul ning tulemuseks saadakse punktide sihtarv. Kogunenud punktisummat võrreldakse perioodiliselt riigi või piirkonna punktide sihtarvuga.

Tabel 1

Järelevalve punktiväärtused vastavasse alampopulatsiooni ja vanusekategooriasse kuuluvatelt loomadelt võetud proovide puhul

Järelevalve alampopulatsioon
Korraliselt tapetud loomad (1)	Lõpnud loomad (2)	Hädatapetud loomad (3)	Kliiniliste tunnuste kahtlusega loomad (4)
≥ 1 aasta vanused ja < 2 aasta vanused
0,01	0,2	0,4	N/A
≥ 2 aasta vanused ja < 4 aasta vanused (noorloomad)
0,1	0,2	0,4	260
≥ 4 aasta vanused ja < 7 aasta vanused (keskmise vanusega loomad)
0,2	0,9	1,6	750
≥ 7 aasta vanused ja < 9 aasta vanused (vanemad loomad)
0,1	0,4	0,7	220
≥ 9 aasta vanused (vanaloomad)
0,0	0,1	0,2	45
(1) Korraliselt tapetud üle 36 kuu vanused loomad. (2) Põllumajandusettevõttes, veo ajal või tapamajas surnult või tapetult leitud üle 30 kuu vanused loomad (lõpnud loomad). (3) Ambulatoorsel ravil mitteolevad, lamavad, haigestunud üle 30 kuu vanused loomad, kes ei suuda ilma kõrvalise abita tõusta ega kõndida; hädatapmisele või tapaeelsesse kontrolli saadetud üle 30 kuu vanused loomad (hädatapetud loomad). (4) BSE-le vastavate käitumuslike või kliiniliste tunnustega üle 30 kuu vanused loomad (kliiniliste tunnuste kahtlusega loomad).

Riigi või piirkonna iga eespool esitatud alampopulatsiooni raames võib riik moodustada sihtrühma veistest, kes on imporditud riikidest või piirkondadest, kus on esinenud BSE juhtumeid, ning veistest, kellele on tõenäoliselt söödetud saastunud sööta, mis pärineb riikidest või piirkondadest, kus on esinenud BSE juhtumeid.

Riik võib valida, kas kasutada BSE juhtude esinemise/levimuse kindlakstegemiseks BSE järelevalve mudelit või BSE järelevalve mudelil põhinevat alternatiivmeetodit.

Pärast punktide sihtarvu kogunemist ning selleks, et riigi või piirkonna staatust saaks jätkuvalt määratleda kontrollitud või väheolulise BSE riskiga riigi või piirkonnana, võib järelevalve taandada B-tüüpi järelevalveks (tingimusel et kõik teised näitajad on jätkuvalt positiivsed). Kuid selleks, et vastata jätkuvalt käesolevas peatükis kehtestatud nõuetele, peab iga-aastane järelevalve jätkuvalt hõlmama vähemalt kolme neljast ettenähtud alampopulatsioonist. Peale selle tuleb uurida kõiki BSE kliiniliste tunnuste põhjal kahtlustatavaid loomi, sõltumata kogunenud punktisummast. Pärast vajaliku punktide sihtarvu kogunemist ei tohi riigi või piirkonna iga-aastane järelevalve olla väiksem kui seitsmendik kogu B-tüüpi järelevalve punktide sihtarvust.

Veiste seire viiakse läbi kooskõlas X lisa C peatüki punkti 3 alapunkti 1 alapunkti b sätestatud laboratoorsete meetoditega.

Kõiki ajavahemikul 1. augustist 1995 kuni 1. augustini 1996 sündinud loomi, kes on tapetud seoses hävitamisega vastavalt määrusele (EÜ) nr 716/96, kontrollitakse veiste spongioosse entsefalopaatia suhtes.

Lisaks punktides 2–4 osutatud kontrollidele võivad liikmesriigid vabatahtlikult otsustada kontrollida teisi oma territooriumil olevaid veiseid, eelkõige neid, kes on pärit riikidest, kus esineb algupärast veiste spongioosset entsefalopaatiat, kui need on söönud võimalikku nakatatud sööta või kui need on sündinud veiste spongioosse entsefalopaatiaga nakatunud emasloomal või on pärit selliselt emasloomalt.

Lammaste ja kitsede seiret teostatakse kooskõlas X lisa C peatüki punkti 3.2 alapunktis b sätestatud laboratoorsete meetoditega.

Liikmesriigid kontrollivad kooskõlas punktis 4 sätestatud proovivõtueeskirjadega ning tabelites A ja B osutatud valimite minimaalse suurusega lambaid ja kitsi, kes on surnud või tapetud, kuid keda ei tapetud:

Loomade vanus peab olema üle 18 kuu või neil peab olema enam kui kaks igemest väljunud jäävlõikehammast.

Loomade vanust hinnatakse hammastiku, nähtavate suguküpsuse tundemärkide või mis tahes muu usaldusväärse informatsiooni alusel.

Valimi moodustamisel vältida mis tahes grupi üleesindatust seoses päritolu, vanuse, tõu, toodangu tüübi või mis tahes muu näitajaga.

Proovivõtmisel võetakse arvesse iga piirkonda ja aastaaega. Võimaluse korral tuleb vältida mitme proovi võtmist samast karjast. Liikmesriigid seavad oma seireprogrammides eesmärgiks saavutada võimaluse korral see, et järjestikustel proovivõtuaastatel tehakse TSE kontrolle kõigis ametlikult registreeritud põllumajandusettevõtetes, kus on üle 100 looma, ja neis, kus pole kunagi avastatud TSE juhtumeid.

Liikmesriigid kehtestavad süsteemi, mis võimaldab sihtmärgist lähtudes või muul alusel kontrollida, et loomad ei jääks proovide võtmisest kõrvale.

Liikmesriigid võivad siiski otsustada jätta proovivõtmisel arvestamata kõrvalised piirkonnad, kus loomade tihedus on väike ja kus ei ole korraldatud surnud loomade kogumist. Kõnealust erandit rakendavad liikmesriigid teavitavad sellest komisjoni ning esitavad nende kõrvaliste piirkondade nimekirja, kus kõnealune erand kehtib. Kõnealune erand ei tohi hõlmata rohkem kui 10 % antud liikmesriigi lammaste ja kitsede populatsioonist.

Üle 18 kuu vanuseid või enam kui kahe igemest väljunud jäävlõikehambaga loomi, kes on tapetud hävitamise eesmärgil vastavalt VII lisa punkti 2.3 alapunkti b alapunktile i või ii või punkti 5 alapunktile a, kontrollitakse järgmises tabelis osutatud valimi suurusele vastava juhuslikult võetud lihtvalimi alusel.

Lisaks punktides 2, 3 ja 4 sätestatud seireprogrammidele võivad liikmesriigid teostada vabatahtlikult muude loomade seiret, eelkõige:

Liikmesriigid võivad vabatahtlikult teostada TSEde seiret muude loomaliikide kui veiste, lammaste ja kitsede puhul.

A. Liikmesriikide poolt artikli 6 lõike 4 sätete kohases aastaaruandes esitatav informatsioon

Artikli 6 lõikes 4 nõutava aastaaruande võib moodustada A peatükis sätestatud informatsiooni sisaldavate ja igakuiselt või punktis 8 viidatud informatsiooni puhul kvartaalselt komisjonile edastatavate aruannete kogum, kui vastavat informatsiooni uuendatakse pidevalt lisainformatsiooni kättesaadavaks muutumisel.

Kokkuvõte esitatakse tabelina, mis hõlmab iga liikmesriigi puhul vähemalt I osas osutatud teavet.

II. Erandid artikli 7 lõigetes 1 ja 2 sätestatud keeldudest ja nende erandite kohaldamise eritingimused

B. Punkti A alapunkti b lõigus i osutatud kalajahu ja kalajahu sisaldava sööda kasutamise puhul mittemäletsejaliste põllumajandusloomade, välja arvatud lihasööjate karusloomade söötmiseks kohaldatakse järgmisi tingimusi:

a) kalajahu peab olema toodetud töötlemisettevõttes, mis tegeleb ainult kalatoodete tootmisega;

b) enne ühenduse territooriumil vabasse ringlusse lubamist analüüsitakse iga imporditud kalajahu partii mikroskoopiliselt vastavalt direktiivile 2003/126/EÜ;

c) kalajahu sisaldav sööt peab olema toodetud ettevõttes, mis ei tooda mäletsejaliste jaoks ettenähtud sööta ja millel on olemas asjakohane pädeva asutuse luba.

Erandina punktist c:

i) ei nõuta põllumajandusettevõtjalt kalajahu sisaldavast söödast enda ettevõtte tarbeks täissööda tootmiseks eriluba, kui ta:

— on pädevas asutuses registreeritud;

— kasvatab ainult mittemäletsejalisi;

— toodab täissööta ainult samas ettevõttes kasutamiseks;

— toodab täissööta kalajahu sisaldavast söödast, mille toorvalgusisaldus on alla 50 %;

ii) võib pädev asutus lubada mäletsejaliste sööda tootmist ettevõttes, mis toodab kalajahu sisaldavat sööta ka muude loomade jaoks, järgmistel tingimustel:

— mäletsejaliste jaoks ettenähtud pakendamata ja pakendatud sööda ladustamisel, transportimisel ja pakendamisel kasutatakse rajatisi, mis on füüsiliselt eraldatud rajatistest, mida kasutatakse pakendamata kalajahu ja kalajahu sisaldavat pakendamata sööda puhul;

— mäletsejaliste jaoks ettenähtud sööta toodetakse rajatistes, mis on füüsiliselt eraldatud rajatistest, kus toodetakse kalajahu sisaldavat sööta;

— kalajahu ostmise ja kasutamise ning kalajahu sisaldava sööda müügi dokumendid on pädevale asutusele kättesaadavad vähemalt viie aasta jooksul;

— regulaarse kontrolli abil tagatakse, et mäletsejaliste jaoks ettenähtud sööt ei sisalda keelatud valke, sealhulgas kalajahu.

d) Kalajahu sisaldava sööda märgistusel ja saatedokumendil peavad olema selgelt kirjutatud sõnad “sisaldab kalajahu – ei tohi anda mäletsejalistele”.

e) Kalajahu sisaldavat pakendamata sööta veetakse sõidukitega, millega samal ajal ei veeta mäletsejaliste sööta. Kui sõidukit kasutatakse edaspidi mäletsejaliste jaoks ettenähtud sööda vedamiseks, tuleb seda ristsaastumise vältimiseks pädeva asutuse poolt heakskiidetud korra kohaselt põhjalikult puhastada.

f) Kalajahu sisaldava sööda kasutamine ja ladustamine on keelatud põllumajandusettevõtetes, kus peetakse mäletsejalisi.

Erandina sellest tingimusest võib pädev asutus lubada kalajahu sisaldavaid tooteid kasutada ja ladustada põllumajandusettevõtetes, kus peetakse mäletsejalisi, kui ta on veendunud, et põllumajandusettevõttes rakendatakse meetmeid, et vältida kalajahu sisaldava sööda andmist mäletsejalistele.

C. Punkti A alapunkti b lõigus ii osutatud dikaltsiumfosfaadi, trikaltsiumfosfaadi ja neid sisaldava sööda kasutamise puhul mittemäletsejaliste põllumajandusloomade, välja arvatud lihasööjate karusloomade söötmiseks kohaldatakse järgmisi tingimusi.

a) Dikaltsiumfosfaati või trikaltsiumfosfaati sisaldavat sööta toodetakse ettevõtetes, kus ei toodeta mäletsejaliste jaoks ettenähtud sööta ja millel on asjakohane pädeva asutuse luba.

Erandina sellest tingimusest:

i) ei nõuta põllumajandusettevõtjalt dikaltsiumfosfaati või trikaltsiumfosfaati sisaldavast söödast enda ettevõtte tarbeks täissööda tootmiseks eriluba, kui ta:

— on pädevas asutuses registreeritud;

— kasvatab ainult mittemäletsejalisi;

— toodab täissööta ainult samas ettevõttes kasutamiseks;

— toodab täissööta dikaltsiumfosfaati või trikaltsiumfosfaati sisaldavast söödast, mille üldfosforisisaldus on alla 10 %;

ii) võib pädev asutus lubada mäletsejaliste sööda tootmist ettevõttes, mis toodab dikaltsiumfosfaati või trikaltsiumfosfaati sisaldavat sööta ka muude loomade jaoks, järgmistel tingimustel:

— mäletsejaliste jaoks ettenähtud pakendamata ja pakendatud sööta toodetakse rajatistes, mis on füüsiliselt eraldatud rajatistest, kus toodetakse dikaltsiumfosfaati või trikaltsiumfosfaati sisaldavat sööta;

— mäletsejaliste jaoks ettenähtud pakendamata sööda ladustamisel, transportimisel ja pakendamisel kasutatakse rajatisi, mis on füüsiliselt eraldatud rajatistest, mida kasutatakse pakendamata dikaltsiumfosfaati või trikaltsiumfosfaati ning dikaltsiumfosfaati või trikaltsiumfosfaati sisaldava pakendamata sööda puhul;

— dikaltsiumfosfaadi või trikaltsiumfosfaadi ostmise ja kasutamise ning dikaltsiumfosfaati või trikaltsiumfosfaati sisaldava sööda müügi dokumendid on pädevale asutusele kättesaadavad vähemalt viie aasta jooksul.

b) Dikaltsiumfosfaati või trikaltsiumfosfaati sisaldava sööda märgistusel ja saatedokumendil peavad olema selgesti kirjutatud sõnad “sisaldab loomset päritolu dikaltsiumfosfaati/trikaltsiumfosfaati – ei tohi anda mäletsejalistele”.

c) Dikaltsiumfosfaati või trikaltsiumfosfaati sisaldavat pakendamata sööta veetakse sõidukitega, millega samal ajal ei veeta mäletsejaliste sööta. Kui sõidukit kasutatakse edaspidi mäletsejaliste jaoks ettenähtud sööda vedamiseks, tuleb seda ristsaastumise vältimiseks pädeva asutuse poolt heakskiidetud korra kohaselt põhjalikult puhastada.

d) Dikaltsiumfosfaati või trikaltsiumfosfaati sisaldava sööda kasutamine ja ladustamine on keelatud põllumajandusettevõtetes, kus peetakse mäletsejalisi.

Erandina sellest tingimusest võib pädev asutus lubada dikaltsiumfosfaati või trikaltsiumfosfaati sisaldavat sööta kasutada ja ladustada põllumajandusettevõtetes, kus peetakse mäletsejalisi, kui ta on veendunud, et põllumajandusettevõttes rakendatakse meetmeid, et vältida dikaltsiumfosfaati või trikaltsiumfosfaati sisaldava sööda andmist mäletsejalistele.

D. Punkti A alapunkti b lõigus iii osutatud veretoodete ja punkti A alapunktis c osutatud verejahu või verevalkusid sisaldava sööda kasutamise puhul vastavalt mittemäletsejaliste põllumajandusloomade ja kalade söötmiseks kohaldatakse järgmisi tingimusi.

a) Veri peab pärinema Euroopa Liidu heakskiidetud tapamajadest, kus ei tapeta mäletsejalisi ja mis on sellisena registreeritud, kusjuures veri tuleb vedada otse töötlemisettevõttesse sõidukis, mida kasutatakse üksnes mittemäletsejaliste vere transportimiseks. Kui sõidukit on eelnevalt kasutatud mäletsejaliste vere vedamiseks, tuleb lasta seda pärast puhastamist ja enne mittemäletsejaliste vere vedamist kontrollida pädeval asutusel.

Erandina kõnealusest tingimusest võib pädev asutus lubada vastavalt mittemäletsejaliste põllumajandusloomade ja kalade söödaks kasutatavate veretoodete ja verejahu tootmiseks ettenähtud mittemäletsejaliste verd koguvates tapamajades ka mäletsejaliste tapmist, kui neis tapamajades on olemas tunnustatud kontrollisüsteem. Kontrollisüsteem peab hõlmama vähemalt järgmisi tegureid:

— mäletsejalisi ja mittemäletsejalisi tapetakse eri kohtades;

— mäletsejaliste vere kogumisel, ladustamisel, transportimisel ja pakendamisel kasutatakse rajatisi, mis on füüsiliselt eraldatud rajatistest, mida kasutatakse mittemäletsejaliste vere ladustamisel, transportimisel ja pakendamisel;

— mittemäletsejaliste verest võetakse korrapäraselt proove ja seda analüüsitakse, et kontrollida, kas selles ei leidu mäletsejalistelt pärinevaid valkusid.

b) Veretooteid ja verejahu toodetakse ettevõttes, kus töödeldakse ainult mittemäletsejaliste verd.

Erandina sellest tingimusest võib pädev asutus lubada toota vastavalt mittemäletsejaliste põllumajandusloomade ja kalade söödas kasutatavaid veretooteid ja verejahu ka mäletsejaliste verd töötlevates ettevõtetes, kui neil on ristsaastumise vältimiseks olemas tunnustatud kontrollisüsteem. Kontrollisüsteemi peavad kuuluma vähemalt järgmised tegurid:

— mittemäletsejaliste verd töödeldakse suletud süsteemis ja see töötlemine on füüsiliselt eraldatud mäletsejaliste vere töötlemisest;

— mittemäletsejalistelt saadud pakendamata toormaterjali ja pakendamata lõpptoodete transportimisel, ladustamisel ja pakendamisel kasutatakse rajatisi ja seadmeid, mis on füüsiliselt eraldatud rajatistest ja seadmetest, mida kasutatakse mäletsejalistelt saadud pakendamata toormaterjali ja pakendamata lõpptoodete ladustamisel, transportimisel ja pakendamisel;

— mittemäletsejalistelt saadud veretoodetest ja verejahust võetakse korrapäraselt proove ja neid analüüsitakse, et kontrollida, kas nendes ei leidu mäletsejalistelt pärinevaid valke.

c) Veretooteid või verejahu sisaldavat sööta toodetakse ettevõtetes, kus ei toodeta vastavalt mäletsejaliste sööta või põllumajandusloomade, välja arvatud kalad, jaoks ettenähtud sööta ning millel on olemas asjakohane pädeva asutuse luba.

Erandina sellest tingimusest:

i) ei nõuta põllumajandusettevõtjalt veretooteid või verejahu sisaldavast söödast enda ettevõtte tarbeks täissööda tootmiseks eriluba, kui ta:

— on pädevas asutuses registreeritud;

— kasvatab ainult mittemäletsejalisi (veretoodete kasutamise puhul) või kasvatab ainult kalu (verejahu kasutamise puhul);

— toodab täissööta ainult samas ettevõttes kasutamiseks;

— toodab täissööta veretooteid või verejahu sisaldavast söödast, mille üldvalgusisaldus on alla 50 %;

ii) võib pädev asutus lubada mäletsejaliste sööda tootmist ettevõttes, mis toodab veretooteid või verejahu sisaldavat sööta ka vastavalt mittemäletsejaliste põllumajandusloomade või kalade jaoks, järgmistel tingimustel:

— mäletsejaliste või põllumajandusloomade, välja arvatud kalad, jaoks ettenähtud pakendamata ja pakendatud sööda tootmisel kasutatakse rajatisi, mis on füüsiliselt eraldatud rajatistest, kus toodetakse vastavalt veretooteid või verejahu sisaldavat sööta;

— pakendamata sööda ladustamisel, transportimisel ja pakendamisel kasutatakse füüsiliselt eraldatud rajatisi vastavalt järgmistele tingimustele:

—

a) mäletsejaliste sööt hoitakse veretoodetest ja veretooteid sisaldavatest söötadest eraldi;

b) põllumajandusloomade, välja arvatud kalad, jaoks ettenähtud sööt hoitakse verejahust ja verejahu sisaldavatest söötadest eraldi;

— veretoodete ja verejahu ostmise ja kasutamise ning veretooteid või verejahu sisaldava sööda müügi üksikasju käsitlevad dokumendid on pädevale asutusele kättesaadavad vähemalt viie aasta jooksul.

d) Veretooteid või verejahu sisaldava sööda märgistusel, saatedokumendil või veterinaarsertifikaadil peavad olema selgesti kirjutatud sõnad, vastavalt “sisaldab veretooteid – ei tohi anda mäletsejalistele” või “sisaldab verejahu – tohib anda ainult kaladele”.

e) Veretooteid sisaldavat pakendamata sööta veetakse sõidukitega, millega samal ajal ei veeta mäletsejaliste sööta ning verejahu sisaldavat pakendamata sööta veetakse sõidukitega, millega samal ajal ei veeta põllumajandusloomade, välja arvatud kalad, jaoks ettenähtud sööta. Kui sõidukit kasutatakse edaspidi vastavalt mäletsejaliste sööda või põllumajandusloomade, välja arvatud kalad, jaoks ettenähtud sööda vedamiseks, tuleb seda ristsaastumise vältimiseks pädeva asutuse poolt heakskiidetud korra kohaselt põhjalikult puhastada.

f) Veretooteid sisaldava sööda kasutamine ja ladustamine on keelatud põllumajandusettevõtetes, kus peetakse mäletsejalisi ning verejahu sisaldava sööda kasutamine ja ladustamine on keelatud põllumajandusettevõtetes, kus peetakse põllumajandusloomi, välja arvatud kalad.

Erandina sellest tingimusest võib pädev asutus lubada veretooteid või verejahu sisaldavaid söötasid kasutada ja ladustada põllumajandusettevõtetes, kus peetakse vastavalt mäletsejalisi või põllumajandusloomi, välja arvatud kalad, kui ta on veendunud, et põllumajandusettevõttes rakendatakse meetmeid, et vältida veretooteid või verejahu sisaldava sööda andmist vastavalt mäletsejalistele või muudele loomaliikidele, välja arvatud kalad.

Järgmised koed määratakse määratletud riskiteguriga materjaliks juhul, kui need pärinevad kontrollitud või määratlemata BSE riskiga liikmesriigist või kolmandast riigist või ühest nende piirkondadest pärit loomadelt:

Erandina punktist 1 loetakse nimetatud punktis loetletud kudesid, mille päritolumaaks on väheolulise BSE riskiga liikmesriik, jätkuvalt määratletud riskiteguriga materjaliks.

Määratletud riskiteguriga materjal tuleb märgistada värviga või vajaduse korral kohe kõrvaldamisel teisiti märgistada ning täielikult hävitada vastavalt määruse (EÜ) nr 1774/2002, eriti selle artikli 4 lõike 2 sätetele.

Olenemata artikli 5 lõikes 2 osutatud individuaalsetest otsustest ning erandina artikli 9 lõikest 3 on kõigis liikmesriikides keelatud veiste, lammaste ja kitsede kondiga liha või kontide kasutamine lihamassi valmistamiseks.

Olenemata artikli 5 lõikes 2 osutatud individuaalsetest otsustest ning erandina artikli 8 lõikest 3 on kõigis liikmesriikides seni, kuni need on liigitatud väheolulise BSE riskiga riikide hulka, keelatud inimtoiduks või loomatoiduks ettenähtud veiste, lammaste või kitsede kesknärvisüsteemi kudede kahjustamine koljuõõnde viidava pika vardakujulise instrumendiga pärast tuimastamist.

Inimtoiduks või loomatoiduks ette nähtud igas vanuses veiste keelte lõikamine toimub tapamajas ristlõikega keeleluu keeletipu suunas.

Erandina punktist 8 võivad liikmesriigid otsustada lubada veiste pea liha lõikamist selleks spetsiaalselt volitatud lihalõikusettevõtetes kooskõlas järgmiste tingimustega:

MÄLETSEJALISTELT PÄRIT MATERJALIST SAADUD VÕI SEDA SISALDAVAD LOOMSED SAADUSED VASTAVALT ARTIKLI 9 LÕIKELE 1

Mäletsejalistelt pärit materjali kasutamine on vastavalt artikli 9 lõikele 1 keelatud järgmiste loomsete saaduste valmistamiseks:

2. Artikli 13 lõike 1 punktis c sätestatud meetmed hõlmavad vähemalt:

2.1. BSE esinemise kinnitamise puhul veistel punkti 1 alapunkti a teises ja kolmandas taandes osutatud uurimise käigus kindlaks määratud veiste tapmist ja täielikku hävitamist; liikmesriik võib siiski otsustada:

— mitte tappa ja hävitada punkti 1 alapunkti a kolmandas taandes osutatud kohordi loomi, kui on olemas tõendus, et need loomad ei saanud nakatunud loomaga sama sööta;

— punkti 1 alapunkti a kolmandas taandes osutatud kohordi loomade tapmist ja hävitamist edasi lükata kuni nende tootliku elu lõpuni, juhul kui on tegemist spermakogumiskeskustes peetavate pullidega ja on tagatud nende surmajärgne täielik hävitamine.

2.2. Kui liikmesriigi põllumajandusettevõtte lamba või kitse puhul on tekkinud TSE esinemise kahtlus, siis rakendatakse kõigi teiste selle põllumajandusettevõtte lammaste ja kitsede suhtes ametlikku liikumispiirangut, kuni selguvad uurimise tulemused. Kui on tõendusi, et põllumajandusettevõte, kus loom viibis, kui TSE esinemise kahtlus tekkis, ei ole tõenäoliselt ettevõte, kus loom TSEga kokku võis puutuda, võib pädev asutus otsustada, et muude põllumajandusettevõtete või ainult nakkuse tekitajatega kokku puutunud ettevõtte loomade suhtes rakendatakse ametlikku kontrolli, sõltuvalt olemasolevast epidemioloogilisest infost.

2.3. TSE esinemise kinnitamise puhul lambal või kitsel:

a) kui pärast X lisa C peatüki punkti 3.2 alapunktis c sätestatud korra kohaselt teostatud laboritevahelise võrdluse tulemuste laekumist ei saa BSEd välistada, kõigi punkti 1 alapunkti b teises kuni viiendas taandes osutatud uurimise käigus tuvastatud loomade, embrüote ja munarakkude hävitamine;

b) kui BSE esinemine välistatakse X lisa C peatüki punkti 3.2 alapunktis c sätestatud korra kohaselt, siis vastavalt pädeva asutuse otsusele:

kas

i) punkti 1 alapunkti b teises ja kolmandas taandes osutatud uurimise käigus kindlaks määratud loomade tapmine ja täielik hävitamine ning embrüote ja munarakkude hävitamine. Põllumajandusettevõtte suhtes kohaldatakse punktis 3 sätestatud tingimusi;

või

ii) punkti 1 alapunkti b teises ja kolmandas taandes osutatud uurimise käigus kindlaks määratud loomade tapmine ja täielik hävitamine ning embrüote ja munarakkude hävitamine, välja arvatud:

— ARR/ARR-genotüübi tõujäärad;

— vähemalt ühe ARR-alleeliga ja ilma VRQ-alleelita aretusuted, ja kui sellised uted on uurimise ajal tiined, sündivad talled, kui nende genotüüp vastab selle lõike nõuetele;

— ainult tapaks mõeldud vähemalt ühe ARR-alleeliga lambad;

— kui pädev asutus nii otsustab, alla kolme kuu vanused ainult tapaks ette nähtud lambad ja kitsed.

Põllumajandusettevõtte suhtes kohaldatakse punktis 3 sätestatud tingimusi;

või

iii) liikmesriik võib otsustada punkti 1 alapunkti b teises ja kolmandas taandes osutatud uurimise käigus tuvastatud loomi mitte tappa ega hävitada, kui neid on raske asendada teadaoleva genotüübiga lammastega või kui ARR-alleeli esinemissagedus tõu piires või põllumajandusettevõttes on väike või kui seda peetakse vajalikuks inbriidingu vältimiseks või lähtudes kõigi epidemioloogiliste tegurite läbimõeldud arvessevõtmisest. Põllumajandusettevõtte suhtes kohaldatakse punktis 4 sätestatud tingimusi;

c) erandina punktis b sätestatud meetmetest ja üksnes juhul, kui põllumajandusettevõttes kinnitatud TSE juhtumi näol on tegu ebatüüpilise skreipijuhtumiga, võib liikmesriik otsustada kohaldada punktis 5 sätestatud meetmeid;

d) liikmesriigid võivad otsustada:

i) asendada punkti b alapunktis i osutatud kõigi loomade tapmine ja täielik hävitamine inimtoiduks tapmisega;

ii) asendada punkti b alapunktis ii osutatud loomade tapmine ja täielik hävitamine inimtoiduks tapmisega,

tingimusel et:

— loomad tapetakse asjaomase liikmesriigi territooriumil;

— kõiki üle 18 kuu vanuseid või enam kui kahe igemest väljunud jäävlõikehambaga loomi, kes on tapetud inimtoiduks, testitakse TSE esinemise suhtes vastavalt X lisa C peatüki punkti 3.2 alapunktis b sätestatud meetoditele;

e) määratakse kuni 50 punkti b alapunktide i ja iii kohaselt hävitatud või inimtoiduks tapetud lamba prioonvalgu genotüüp;

▼M34

f) Juhul kui ARR-alleeli esinemissagedus on asjaomase tõu või põllumajandusettevõtte puhul väike või kui seda peetakse vajalikuks sugulasaretuse vältimiseks, võib liikmesriik otsustada lükata loomade hävitamist edasi kuni viis aastat vastavalt punkti 2.3 alapunkti b alapunktidele i ja ii.

▼M32

2.4. Kui nakatunud loom on sisse toodud teisest põllumajandusettevõttest, võib liikmesriik juhtumi arenguloost lähtudes otsustada kohaldada likvideerimismeetmeid ka päritoluettevõttes lisaks nakkuskinnitusega ettevõttele või selle asemel; kui maad kasutab ühiskarjatamiseks mitu karja, võivad liikmesriigid otsustada piirduda meetmete kohaldamisel ühe karjaga, võttes arvesse kõiki epidemioloogilisi tegureid; kui ühes põllumajandusettevõttes peetakse rohkem kui üht karja, võivad liikmesriigid otsustada, et likvideerimismeetmeid kohaldatakse ainult selle karja suhtes, kus TSE leidis kinnitust, juhul kui on olemas tõendus, et karju on hoitud üksteisest eraldatult ja nakkuse levimine karjade vahel kas otseselt või kaudsel teel on ebatõenäoline.

3. Pärast punkti 2.3 alapunktide a ja b alapunktides i ja ii osutatud meetmete kohaldamist põllumajandusettevõttes:

3.1. Põllumajandusettevõt(e)tesse võib tuua üksnes järgmisi loomi:

a) ARR/ARR-genotüübiga isased lambad;

b) vähemalt ühe ARR-alleeliga ja ilma VRQ-alleelita emased lambad;

c) kitsed, tingimusel et:

i) põllumajandusettevõttes ei leidu lisaks alapunktides a ja b nimetatud genotüübiga lammastele muid lambaid;

ii) pärast karja hävitamist on põllumajandusettevõtte kõiki lautu põhjalikult puhastatud ja desinfitseeritud.

3.2. Põllumajandusettevõt(e)tes võib kasutada üksnes järgmist lambaspermat ja -embrüosid:

a) ARR/ARR-genotüübiga jäärade sperma;

b) vähemalt ühe ARR-alleeliga ja ilma VRQ-alleelita embrüod.

3.3. Loomade väljaviimine põllumajandusettevõttest toimub järgmistel tingimustel:

a) ARR/ARR-tüüpi lammaste põllumajandusettevõttest väljaviimise suhtes ei kohaldata mingeid piiranguid;

b) ainult ühe ARR-alleeliga lambaid võib põllumajandusettevõttest välja viia ainult kohe inimtoiduks tapmiseks või hävitamiseks; siiski:

— vähemalt ühe ARR-alleeliga ja ilma VRQ-alleelita uttesid võib viia teistesse põllumajandusettevõtetesse, millel on piirang vastavalt punkti 2.3 alapunkti b alapunktiga ii või punktiga 4 kooskõlas olevate meetmete rakendamisele;

— kui pädev asutus nii otsustab, võib ute- ja kitsetallesid viia ainult ühte teise põllumajandusettevõttesse tapaeelseks nuumamiseks; sihtkoha põllumajandusettevõttes ei tohi olla muid kui tapaeelseks nuumamiseks ette nähtud lambaid ja kitsi, ning asutus ei saada eluslambaid ja -kitsi teistesse asutustesse muuks kui ainult kohe tapmiseks;

c) kitsi võib välja viia tingimusel, et põllumajandusettevõttes teostatakse tõhustatud TSE seiret koos kõigi üle 18 kuu vanuste kitsede kontrollimisega, kes:

i) kas tapetakse oma tootliku elu lõpus inimtoiduks või

ii) kes on surnud või tapetud põllumajandusettevõttes ja vastavad III lisa A peatüki II osa punktis 3 sätestatud tingimustele;

d) kui liikmesriik nii otsustab, võib alla kolme kuu vanused ute- ja kitsetalled põllumajandusettevõttest välja viia otse inimtoiduks tapmiseks.

3.4. Punktides 3.1, 3.2 ja 3.3 loetletud piirangud kehtivad põllumajandusettevõttele kolme aasta jooksul alates:

a) kuupäevast, mil kõik ettevõtte lambad on saavutanud ARR/ARR-staatuse, või

b) kuupäevast, mil ettevõttes peeti mõnda lammast või kitse, või

c) kuupäevast, mil algas punkti 3.3 alapunktis c sätestatud tugevdatud TSE-seire, või

d) kuupäevast, mil kõik ettevõtte tõujäärad on ARR/ARR-genotüübiga ja kõigil aretusuttedel on vähemalt üks ARR-alleel ja puudub VRQ-alleel, ja tingimusel, et kaheaastase perioodi jooksul on järgmised üle 18 kuu vanused loomad saanud TSE esinemise kontrollis negatiivse tulemuse:

— iga-aastane valim lambaid, kes tapetakse nende tootliku elu lõpus inimtoiduks, vastavalt III lisa A peatüki II osa punktis 5 esitatud tabelis osutatud valimi suurusele, ja

— kõik III lisa A peatüki II osa punktis 3 nimetatud lambad, kes on surnud või tapetud põllumajandusettevõttes.

Artikli 6a kohased miinimumnõuded aretusprogrammile, mis on ette nähtud TSEde suhtes resistentsuse saavutamiseks lammastel

Liikmesriigid, kes kehtestavad oma lambapopulatsioonide TSEde suhtes resistentsuse selekteerimiseks siseriiklikke aretusprogramme, teavitavad komisjoni kõnealuste programmide nõuetest ja esitavad nende edenemise kohta aastaaruande. Iga kalendriaasta kohta esitatakse aruanne hiljemalt järgneva aasta 31. märtsiks.

I. TINGIMUSED, MIDA KOHALDATAKSE LAMMASTE JA KITSEDE NING NENDE SPERMA JA EMBRÜOTE PUHUL

a) aretuslambad ja -kitsed on kas ARR/ARR prioonvalgu genotüübiga lambad, nagu on määratletud komisjoni otsuse 2002/1003/EÜ ( 24 ) I lisas, või on neid peetud alates sünnist või viimase kolme aasta jooksul kogu aeg põllumajandusettevõttes või -ettevõtetes, mis on täitnud viimase kolme aasta jooksul vähemalt järgmiseid nõudeid:

i) 30. juunini 2007:

— ettevõttes viiakse korrapäraselt läbi ametlikke veterinaarkontrolle,

— loomad on märgistatud,

— ükski skreipi juhtum ei ole kinnitust leidnud,

— tapmiseks ettenähtud emasloomi kontrollitakse proovide võtmise teel,

— emasloomi, v.a ARR/ARR prioonvalgu genotüübiga lambad, tuuakse põllumajandusettevõttesse ainult siis, kui need on pärit samasid nõudeid täitvast ettevõttest.

Alates hiljemalt 1. juulist 2004 peavad põllumajandusettevõtted täitma järgmiseid lisanõudeid:

— kõiki III lisa A peatüki II osa punktis 3 osutatud üle 18 kuu vanuseid loomi, kes on põllumajandusettevõttes surnud või seal tapetud, kontrollitakse skreipi osas vastavalt X lisa C peatüki punkti 3.2 alapunktis b sätestatud laboratoorsete meetoditega, ja

— lambaid ja kitsi, v.a ARR/ARR prioonvalgu genotüübiga lambad, tuuakse põllumajandusettevõttesse ainult siis, kui need on pärit samasid nõudeid täitvast ettevõttest;

ii) alates 1. juulist 2007:

— ettevõttes viiakse korrapäraselt läbi ametlikke veterinaarkontrolle,

— loomad identifitseeritakse kooskõlas ühenduse õigusaktidega,

— ükski skreipi juhtum ei ole kinnitust leidnud,

— kõiki III lisa A peatüki II osa punktis 3 osutatud üle 18 kuu vanuseid loomi, kes on põllumajandusettevõttes surnud või seal tapetud, kontrollitakse skreipi osas kooskõlas X lisa C peatüki punkti 3.2 alapunktis b sätestatud laboratoorsete meetoditega,

— lambaid ja kitsi, v.a ARR/ARR prioonvalgu genotüübiga lambad, tuuakse põllumajandusettevõttesse ainult siis, kui need on pärit samasid nõudeid täitvast ettevõttest.

Kui loomad on ette nähtud viimiseks liikmesriiki, mille osa või kogu territooriumi puhul kohaldatakse punktide b või c sätteid, peavad aretuslambad ja -kitsed vastama kõikidele üldistele või konkreetsetele lisatagatistele, mis on määratletud artikli 24 lõikes 2 osutatud korras,

Ühendkuningriik tagab, et tema territooriumil enne 1. augusti 1996 sündinud või kasvatatud veiseid ei lähetata tema territooriumilt teistesse liikmesriikidesse ega kolmandatesse riikidesse.

Artikli 15 lõikes 2 osutatud TSE kahtluse või kinnitusega loomade järglaskonna suhtes kohaldatavad tingimused

Turule on keelatud viia kaks aastat enne või kaks aastat pärast haiguse kliiniliste tunnuste ilmnemist TSEsse nakatunud emaste veiste või BSE kinnitusega emaste lammaste või kitsede viimase järglaskonna loomi.

Teatavate loomsete saaduste puhul ühendusesiseses kaubanduses kohaldatavad tingimused

Järgmiste loomsete saaduste puhul ei kohaldata artikli 16 lõikes 3 osutatud keeldu, tingimusel et need on pärit veistelt, lammastelt või kitsedelt, mille puhul on täidetud B jao järgmised tingimused:

Eksportimisel kolmandatesse riikidesse kohaldatakse elusveiste ja nendest saadud loomsete saaduste suhtes käesolevas määruses ühendusesiseseks kaubanduseks sätestatud eeskirju.

Veiste importimise korral väheolulise BSE riskiga riigist või piirkonnast tuleb esitada veterinaartõend, milles tõendatakse, et:

Veiste importimise korral kontrollitud BSE riskiga riigist või piirkonnast tuleb esitada veterinaartõend, milles tõendatakse, et:

Veiste importimise korral määratlemata BSE riskiga riigist või piirkonnast tuleb esitada veterinaartõend, milles tõendatakse, et:

Järgnevalt loetletud järgmiste veistelt, lammastelt ja kitsedelt saadud loomsete saaduste suhtes, mis on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 853/2004, ( 26 ) kohaldatakse B, C ja D jaos kehtestatud tingimusi sõltuvalt päritoluriigi BSE riski kategooriast:

A jaos osutatud veistelt, lammastelt ja kitsedelt saadud loomsete saaduste importimise korral väheolulise BSE riskiga riigist või piirkonnast tuleb esitada veterinaartõend, milles tõendatakse, et:

Veistelt, lammastelt ja kitsedelt saadud loomsete kõrvalsaaduste ja neist nende töötlemise teel valmistatud toodete import

Käesolevat peatükki kohaldatakse vastavalt määrusele (EÜ) nr 1774/2002 järgmiste veistelt, lammastelt ja kitsedelt saadud loomsete kõrvalsaaduste ja nende töötlemise teel valmistatud toodete suhtes:

A jaos osutatud veistelt, lammastelt ja kitsedelt saadud loomsete kõrvalsaaduste töötlemise teel saadud toodete impordi korral tuleb esitada veterinaartõend, milles tõendatakse, et:

Pärast 1. oktoobrit 2003 tuleb lammaste ja kitsede ühendusse importimisel esitada veterinaarsertifikaat, mis tõendab, et:

Kui aretuslambad ja -kitsed on ette nähtud saatmiseks liikmesriiki, mille territooriumi või selle osa suhtes kohaldatakse VIII lisa A peatüki I osa punktide b või c sätteid, peavad need vastama artikli 24 lõikes 2 osutatud korra alusel määratletud täiendavatele üldistele või konkreetsetele tagatistele.

Tehistingimustes peetavatelt ja looduslikelt hirvlastelt saadud loomsete saaduste import

Alates 1. jaanuarist 2005 peavad ühendusse imporditavad lammaste ja kitsede sperma ja embrüod vastama VIII lisa A peatüki I osa alapunkti d nõuetele.

3. Riiklikud tugilaborid on:

Austria	Österreichische Agentur für Gesundheit und Ernährungssicherheit GmbH, Institut für veterinärmedizinische Untersuchungen MödlingRobert Koch Gasse 17A-2340 Mödling
Belgia	CERVA -CODA-VARCentre d'Étude et de Recherches Vétérinaires et AgrochimiquesCentrum voor Onderzoek in Diergeneeskunde en AgrochemieVeterinary and Agrochemical Research CentreGroeselenberg 99B-1180 Bruxelles
▼M29
Bulgaaria	Национален диагностичен научноизследователски ветеринарномедицински институт “Проф. Д-р Георги Павлов”Национална референтна лаборатория “Tрансмисивни спонгиформни енцефалопатии”бул. “Пенчо Славейков” 15София 1606
▼M23
Küpros	State Veterinary LaboratoriesVeterinary ServicesCY-1417 AthalassaNicosia
Tšehhi Vabariik	Státní veterinární ústav JihlavaRantířovská 93586 05 Jihlava
Taani	Danmarks FødevareforskningBülowsvej 27DK-1790 København V
Eesti	Veterinaar- ja ToidulaboratooriumKreutzwaldi 30Tartu 51006
Soome	Eläinlääkintä- ja elintarvikelaitosHämeentie 57FIN-00550 Helsinki
Prantsusmaa	Agence française de sécurité sanitaire des alimentsLaboratoire de pathologie bovine31, avenue Tony Garnier69 364 LYON CEDEX 07
Saksamaa	Friedrich-Loeffler-Institut, Bundesforschungsinstitut für TiergesundheitAnstaltsteil Insel Riems Boddenblick 5AD-17498 Insel Riems
Kreeka	Ministry of Agriculture — Veterinary Laboratory of Larisa7th km of Larisa — Trikala HighwayGR-411 10 Larisa
Ungari	Országos Állategészségügyi Intézet (OÁI)Pf. 2.Tábornok u. 2.H-1581 Budapest
Iirimaa	Central Veterinary Research LaboratoryYoung's CrossCelbridgeCo. Kildare
Itaalia	Istituto Zooprofilattico Sperimentale del Piemonte, Liguria e Valle d’Aosta — CEAVia Bologna, 148I-10154 Torino
Läti	State Veterinary Medicine Diagnostic CentreLejupes Str. 3Riga LV 1076
Leedu	Nacionalinė veterinarijos laboratorijaJ. Kairiūkščio g. 10LT-08409 Vilnius
Luksemburg	CERVA -CODA-VARCentre d'Étude et de Recherches Vétérinaires et AgrochimiquesCentrum voor Onderzoek in Diergeneeskunde en AgrochemieVeterinary and Agrochemical Research CentreGroeselenberg 99B-1180 Bruxelles
Malta	National Veterinary Laboratory Albert Town Marsa
Madalmaad	Centraal Instituut voor Dierziektecontrole-LelystadHoutribweg 3g8221 RA LelystadPostbus 20048203 AA Lelystad
Poola	Państwowy Instytut Weterynaryjny (PIWet)24-100 Puławyal. Partyzantów 57
Portugal	Laboratório Nacional de Investigação Veterinária Estrada de Benfica701 P-1500 Lisboa
▼M29
Rumeenia	Institutul de Diagnostic și Sănătate AnimalăStrada Dr. Staicovici nr. 63, sector 5codul 050557, București
▼M23
Slovakkia	State Veterinary Institute ZvolenPod dráhami 918SK-960 86, Zvolen
Sloveenia	National Veterinary InstituteGerbičeva 601000 Ljubljana
Hispaania	Laboratorio Central de Veterinaria (Algete)Ctra. de Algete km. 828110 Algete (Madrid)
Rootsi	National Veterinary InstituteS-751 89 Uppsala
Ühendkuningriik	Veterinary Laboratories AgencyWoodham LaneNew Haw Addlestone Surrey KT15 3NB

Kõik TSE tuvastamiseks uuritavad proovid kogutakse rahvusvahelise episootiaameti maismaaloomade diagnostiliste testide ja vaktsiinide käsiraamatu (“Manual for diagnostic tests and vaccines for Terrestrial Animals”, edaspidi “käsiraamat”) viimases väljaandes sätestatud meetodeid ja protokolle kasutades. Lisaks sellele või rahvusvahelise episootiaameti meetodite ja protokollide puudumisel ning piisava materjali kättesaadavuse kindlustamiseks tagab pädev asutus ühenduse proovivõtumeetodite ja protokollide kasutamise vastavalt referentlabori väljatöötatud juhistele. Eelkõige kogub pädev asutus kättesaadavate teaduslike nõuannete ja ühenduse referentlabori juhiste kohaselt asjakohase koematerjali, et tagada kõigi teadaolevate TSE tüvede avastamine väikemäletsejalistel, ning hoiab kiirtesti negatiivse tulemuse saamiseni vähemalt poolt kogutud koematerjalist värskena, kuid mitte külmutatuna. Kui tulemus on positiivne või ebaselge, tuleb järelejäänud koematerjali ühenduse referentlabori juhiste kohaselt töödelda.

Proovidele märgitakse nõuetekohaselt looma tunnused, kellelt proov on võetud.

Kõik TSE laboratoorsed uuringud teostatakse pädevalt asutuselt sellekohase tunnustuse saanud laboratooriumides.

Veistelt pärinevatele artikli 12 lõike 2 sätete kohaselt laboratoorsele testimisele saadetud proovidele teostatakse histopatoloogiline analüüs vastavalt käsiraamatu viimases väljaandes sätestatule, välja arvatud juhul, kui materjal on autolüüsunud. Kui histopatoloogilise uuringu tulemus on ebaselge või negatiivne või kui materjal on autolüüsunud, uuritakse kudesid mõne muu käsiraamatus sätestatud diagnostilise meetodi abil (immunotsütokeemia, immunoblotanalüüs või iseloomulike fibrillide tuvastamine elektronmikroskoopia abil). Samas ei ole kiirtestide kasutamine sel eesmärgil lubatud.

Kui ühe kõnealuse uuringu tulemus on positiivne, käsitletakse looma positiivse BSE juhtumina.

Veistest pärinevaid III lisa A peatüki I osa (“Veiste seire”) sätete kohaselt laboratoorsele testimisele saadetud proove analüüsitakse kiirtesti abil.

Kui kiirtesti tulemus on ebaselge või positiivne, viiakse prooviga ametlikus laboratooriumis viivitamata läbi kinnitavad uuringud. Kinnitavaid uuringuid alustatakse käsiraamatu viimase väljaande sätete kohase ajutüve histopatoloogilise analüüsiga, välja arvatud juhul, kui materjal on autolüüsunud või muul põhjusel histopatoloogilise analüüsi teostamiseks ebasobiv. Kui histopatoloogilise analüüsi tulemus on ebaselge või negatiivne või kui materjal on autolüüsunud, viiakse prooviga läbi uuring mõnda muud alapunktis a sätestatud diagnostilist meetodit kasutades.

Looma käsitletakse positiivse BSE juhtumina, kui kiirtesti tulemus on positiivne või ebaselge ning

Lammastest ja kitsedest pärinevate artikli 12 lõike 2 sätete kohaselt laboratoorsele testimisele saadetud proovidega teostatakse käsiraamatu viimase väljaande sätete kohane histopatoloogiline analüüs, välja arvatud juhul, kui materjal on autolüüsunud. Kui histopatoloogilise analüüsi tulemus on ebaselge või negatiivne või kui materjal on autolüüsunud, viiakse prooviga läbi käsiraamatu sätete kohane immunotsütokeemiline uuring, immunoblotanalüüs või iseloomulike fibrillide tuvastamine elektronmikroskoopia abil. Samas ei ole kiirtestide kasutamine sel eesmärgil lubatud.

Kui ühe kõnealuse uuringu tulemus on positiivne, käsitletakse looma positiivse skreipi juhtumina.

Lammastest ja kitsedest pärinevaid III lisa A peatüki II osa (“Lammaste ja kitsede seire”) sätete kohaselt laboratoorsele testimisele saadetud proove analüüsitakse kiirtesti abil, kasutades asjakohaseid meetodeid ja protokolle ning lähtudes kättesaadavatest teadusalastest nõuannetest ja ühenduse referentlabori juhistest, et tagada kõigi teadaolevate TSE tüvede avastamine.

Kui kiirtesti tulemus on ebaselge või positiivne, saadetakse proovikoed viivitamata ametlikku laborisse alapunkti a sätete kohaste kinnitavate uuringute teostamiseks immunotsütokeemiat, immunoblotanalüüsi või elektronmikroskoopia abil iseloomulike fibrillide tuvastamist kasutades. Kui kinnitavate uuringute tulemus on negatiivne või ebaselge, tehakse vastavalt ühenduse referentlabori juhistele täiendavad kinnitavad kontrollid.

Kui ühe kõnealuse kinnitava uuringu tulemus on positiivne, käsitatakse looma TSE-positiivse juhuna.

Tulemusi tõlgendatakse ühenduse tugilaboris, keda abistab ekspertide rühm asjaomase riigi tugilabori esindaja osavõtul. Komisjoni teavitatakse viivitamata kõnealustest järeldustest. Kolme erineva meetodi abil analüüsitud, BSEle viitavaid proove ja laboritevahelises võrdluses ebaselge tulemuse andnud proove analüüsitakse lõpliku kinnituse saamiseks täiendavalt hiire biotesti kasutades.

Igal näitjuhtumile järgneval aastal tehakse ühe ja sama põllumajandusettevõtte nakatunud karjades avastatud vähemalt kahe esimese positiivse TSE juhtumi puhul positiivsete TSE-proovide täiendav kontroll.

d) Molekulaarsete tüvemääramismeetodite abil täiendavate uuringute teostamise osas tunnustatud laboratooriumid

3.3. Laboratoorne kontroll TSE tuvastamiseks muude kui punktides 3.1 ja 3.2 viidatud loomaliikide puhul

Kui muude loomaliikide kui veiste, lammaste ja kitsede puhul esineva TSE kahtluse kinnitamiseks teostatavate testide jaoks on välja töötatud meetodid ja protokollid, peavad need sisaldama vähemalt peaajukoe histopatoloogilist analüüsi. Pädev asutus võib lisaks nõuda immunotsütokeemial, immunoblotanalüüsil, elektronmikroskoopia abil iseloomulike fibrillide tuvastamisel või muudel prioonvalgu haiguseseoseliste vormide tuvastamiseks välja töötatud meetoditel põhinevate laboratoorsete testide sooritamist. Igal juhul viiakse läbi vähemalt üks täiendav laboratoorne uuring, kui esialgse histopatoloogilise analüüsi tulemus on negatiivne või ebaselge. Haiguse esmakordse esinemise korral viiakse läbi vähemalt kolm erinevat uuringut.

Eelkõige viiakse juhul, kui kahtlustatakse BSE esinemist muu loomaliigi kui veiste puhul, proovidega võimalusel läbi tüve määramine.

Kiirtestide läbiviimiseks kooskõlas artikli 5 lõikega 3 ja artikli 6 lõikega 1 kasutatakse veiste puhul BSE seireks kiirtestidena järgmisi meetodeid:

Kiirtestide läbiviimiseks kooskõlas artikli 5 lõikega 3 ja artikli 6 lõikega 1 kasutatakse lammaste ja kitsede puhul TSE seireks kiirtestidena järgmisi meetodeid:

Kõigi testide korral peab testis kasutatav koeproov vastama tootja kasutamisjuhistele.

Kiirtestide tootja peab rakendama ühenduse tugilabori heakskiidetud kvaliteeditagamissüsteemi, mis tagab testide muutumatu tõhususe. Tootjad peavad esitama testi läbiviimise juhendid ühenduse tugilaborile.

Kiirtestides või testi läbiviimise juhendites võib muudatusi teha alles pärast seda, kui ühenduse tugilaborile on sellest ette teatatud ja ühenduse tugilabor on teinud otsuse, et kavandatav muudatus ei vähenda kiirtesti tundlikkust, spetsiifilisust ega usaldusväärsust. Sellest otsusest teatatakse komisjonile ja liikmesriikide tugilaboritele.

( 3 ) Euroopa Parlamendi 17. mai 2000. aasta arvamus (EÜT C 59, 23.2.2001, lk 93), nõukogu 12. veebruari 2001. aasta ühisseisukoht (EÜT C 88, 19.3.2001, lk 1) ja Euroopa Parlamendi 3. mai 2000. aasta otsus.

( 4 ) EÜT L 273, 10.10.2002, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 208/2006 (ELT L 36, 8.2.2006, lk 25).

( 7 ) Nõukogu 11. detsembri 1989. aasta direktiiv 89/662/EMÜ veterinaarkontrollide kohta ühendusesiseses kaubanduses seoses siseturu väljakujundamisega (EÜT L 395, 30.12.1989, lk 13). Direktiivi on viimati muudetud nõukogu direktiiviga 92/118/EMÜ (EÜT L 62, 15.3.1993, lk 49).

( 8 ) Nõukogu 26. juuni 1990. aasta direktiiv 90/425/EMÜ ühendusesiseses kaubanduses teatavate elusloomade ja toodete suhtes kohaldatava veterinaar- ja zootehnilise kontrolli kohta seoses siseturu väljakujundamisega (EÜT L 224, 18.8.1990, lk 29). Direktiivi on viimati muudetud nõukogu direktiiviga 92/118/EMÜ.

( 9 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuli 2000. aasta määrus (EÜ) nr 1760/2000 veiste identifitseerimise ja registreerimise süsteemi loomise, veiseliha ja veiselihatoodete märgistamise ning nõukogu määruse (EÜ) nr 820/97 kehtetuks tunnistamise kohta (EÜT L 204, 11.8.2000, lk 1).

( 10 ) Nõukogu 26. juuni 1964. aasta direktiiv 64/432/EMÜ ühendusesisest veiste ja sigadega kauplemist mõjutavate loomatervishoiu probleemide kohta (EÜT 121, 29.7.1964, lk 1977/64). Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2000/20/EÜ (EÜT L 163, 4.7.2000, lk 35).

( 11 ) Nõukogu 28. jaanuari 1991. aasta direktiiv 91/68/EMÜ ühendusesisest lammaste ja kitsedega kauplemist reguleerivate loomatervishoiu nõuete kohta (EÜT L 46, 19.2.1991, lk 19). Direktiivi on viimati muudetud komisjoni otsusega 94/953/EÜ (EÜT L 371, 31.12.1994, lk 14).

( 12 ) Nõukogu 15. juuli 1991. aasta direktiiv 91/496/EMÜ, milles sätestatakse kolmandatest riikidest ühendusse toodavate loomade veterinaarkontrolli põhimõtted ja millega muudetakse direktiive 89/662/EMÜ, 90/425/EMÜ ja 90/675/EMÜ (EÜT L 268, 24.9.1991, lk 56). Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 96/43/EÜ (EÜT L 162, 1.7.1996, lk 1).

( 13 ) Nõukogu 18. detsembri 1997. aasta direktiiv 97/78/EÜ, milles sätestatakse kolmandatest riikidest ühendusse toodavate toodete veterinaarkontrolli põhimõtted (EÜT L 24, 30.1.1998, lk 9).

( 14 ) Nõukogu 21. detsembri 1982. aasta direktiiv 82/894/EMÜ loomahaigustest teatamise kohta ühenduses (EÜT L 378, 31.12.1982, lk 58). Direktiivi on viimati muudetud komisjoni otsusega 2000/556/EÜ (EÜT L 235, 19.9.2000, lk 27).

( 19 ) Kontroll-levimust kasutatakse selleks, et määrata kindlaks kontrollvaatluse ulatus, mida väljendatakse punktide sihtarvus. Kui tegelik levimus on suurem kui valikut iseloomustav kontroll-levimus, siis on väga tõenäoline, et vaatluse käigus tehakse kindlaks haiguse esinemine.

( 26 ) ELT L 139, 30.4.2004, lk 55; parandatud väljaandes ELT L 226, 25.6.2004, lk 22.

		Euroopa Liidu Teataja
		No	page	date
M1	KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1248/2001, 22. juuni 2001,	L 173	12	27.6.2001
M2	KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1326/2001, 29. juuni 2001,	L 177	60	30.6.2001
M3	KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 270/2002, 14. veebruar 2002,	L 45	4	15.2.2002
M4	KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1494/2002, 21. august 2002,	L 225	3	22.8.2002
►M5	KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 260/2003, 12. veebruar 2003,	L 37	7	13.2.2003
M6	KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 650/2003, 10. aprill 2003,	L 95	15	11.4.2003
M7	KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1053/2003, 19. juuni 2003,	L 152	8	20.6.2003
M8	EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1128/2003, 16. juuni 2003,	L 160	1	28.6.2003
M9	KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1139/2003, 27. juuni 2003,	L 160	22	28.6.2003
►M10	KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1234/2003, 10. juuli 2003,	L 173	6	11.7.2003
M11	KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1809/2003, 15. oktoober 2003,	L 265	10	16.10.2003
►M12	KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1915/2003, 30. oktoober 2003,	L 283	29	31.10.2003
►M13	KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 2245/2003, 19. detsember 2003,	L 333	28	20.12.2003
►M14	KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 876/2004, 29. aprill 2004,	L 162	52	30.4.2004
M15	KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1471/2004, 18. august 2004,	L 271	24	19.8.2004
►M16	KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1492/2004, 23. august 2004,	L 274	3	24.8.2004
M17	KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1993/2004, 19. november 2004,	L 344	12	20.11.2004
►M18	KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 36/2005, 12. jaanuar 2005,	L 10	9	13.1.2005
M19	KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 214/2005, 9. veebruar 2005,	L 37	9	10.2.2005
M20	KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 260/2005, 16. veebruar 2005,	L 46	31	17.2.2005
►M21	EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 932/2005, 8. juuni 2005,	L 163	1	23.6.2005
►M22	KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1292/2005, 5. august 2005,	L 205	3	6.8.2005
►M23	KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1974/2005, 2. detsember 2005,	L 317	4	3.12.2005
M24	KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 253/2006, 14. veebruar 2006,	L 44	9	15.2.2006
M25	KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 339/2006, 24. veebruar 2006,	L 55	5	25.2.2006
►M26	KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 657/2006, 10. aprill 2006,	L 116	9	29.4.2006
►M27	KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) NR 688/2006, 4. mai 2006,	L 120	10	5.5.2006
M28	KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1041/2006, 7. juuli 2006,	L 187	10	8.7.2006
►M29	NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1791/2006, 20. november 2006,	L 363	1	20.12.2006
►M30	EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1923/2006, 18. detsember 2006,	L 404	1	30.12.2006
►M31	KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 722/2007, 25. juuni 2007,	L 164	7	26.6.2007
►M32	KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 727/2007, 26. juuni 2007,	L 165	8	27.6.2007
►M33	KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1275/2007, 29. oktoober 2007,	L 284	8	30.10.2007
►M34	KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1428/2007, 4. detsember 2007,	L 317	61	5.12.2007
M35	KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 21/2008, 11. jaanuar 2008,	L 9	3	12.1.2008
►M36	KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 315/2008, 4. aprill 2008,	L 94	3	5.4.2008
►M37	KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 357/2008, 22. aprill 2008,	L 111	3	23.4.2008

Riigi või piirkonna punktide sihtarv
Täiskasvanud veiste arv (24 kuud ja vanemad)	A-tüüpi järelevalve	B-tüüpi järelevalve
≥ 1 000 000	300 000	150 000
800 000 – 1 000 000	240 000	120 000
600 000 – 800 000	180 000	90 000
400 000 – 600 000	120 000	60 000
200 000 – 400 000	60 000	30 000
100 000 – 200 000	30 000	15 000
50 000 – 100 000	15 000	7 500
25 000 – 50 000	7 500	3 750

Liikmesriigi paaritatud uttede ja utetallede populatsioon	Surnud lammaste valimi minimaalne suurus (1)
> 750 000	10 000
100 000–750 000	1 500
40 000–100 000	100 % kuni 500
< 40 000	100 % kuni 100
(1) Valimite suuruse määramisel on arvesse võetud lammaste populatsiooni suurust igas üksikus liikmesriigis ning need on sätestatud eesmärgiga kehtestada saavutatavad sihid.

Liikmesriigi poeginud kitsede ja paaritatud kitsede populatsioon	Surnud kitsede valimi minimaalne suurus (1)
> 750 000	10 000
250 000–750 000	1 500
40 000–250 000	100 % kuni 500
< 40 000	100 % kuni 100
(1) Valimite suuruse määramisel on arvesse võetud kitsede populatsiooni suurust igas üksikus liikmesriigis ning need on sätestatud eesmärgiga kehtestada saavutatavad sihid.

Karjas hävitamise eesmärgil tapetud üle 18 kuu vanuste või enam kui kahe igemest väljunud jäävlõikehambaga loomade arv	Valimi minimaalne suurus
70 või vähem	Kõik nõuetele vastavad loomad
80	68
90	73
100	78
120	86
140	92
160	97
180	101
200	105
250	112
300	117
350	121
400	124
450	127
500 või rohkem	150