Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest

mis käsitleb Euroopa Liidu ning Põhja-Ameerika, Kaug-Ida ja Okeaania industriaalmaade vahelisi koostöö- ja kaubandussuhteid edendavate projektide rakendamist ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1035/1999

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikleid 133 ja 308,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust ( 1 )

ning arvestades, et:

(1)	tuleks edendada koostöö- ja ärisuhteid industriaalmaadega, kui see on ühenduse ja asjaomase partnerriigi vastastikustes huvides;

(2)

Euroopa Parlament on vastu võtnud mitmeid resolutsioone Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vaheliste suhete kohta 1994., 1998. ja 1999. aastal. Euroopa Liit ja Ameerika Ühendriigid otsustasid tugevdada oma suhteid 1990. aasta transatlantilises deklaratsioonis, 1995. aasta uues transatlantilises tegevuskavas, 1998. aasta transatlantilises majanduspartnerluses ja 1999. aasta Bonni deklaratsioonis. Ühist kaubanduspoliitikat tuleks täiendada üldteadmiste edasise levitamisega intensiivsema dialoogi kaudu EL–USA suhetes osalevate tegelaste vahel;

(3)

Euroopa Parlament on vastu võtnud resolutsiooni ning majandus- ja sotsiaalkomitee arvamuse Euroopa Liidu ja Kanada vaheliste suhete kohta 1996. aastal, kutsudes üles looma tihedamaid suhteid Kanadaga. Euroopa ühendused ja Kanada kirjutasid 1976. aastal alla kaubandus- ja majanduskoostöö raamlepingule ( 2 ) ja 1990. aastal EÜ–Kanada suhete deklaratsioonile ning leppisid kokku tugevdada oma suhteid ühises tegevuskavas ja ühises poliitilises deklaratsioonis 1996. aastal. EÜ–Kanada suhted on muutunud mitmekülgsemaks ja Kanada on mitmepoolsetes kaubandusvaldkondades ja ülemaailmsete väljakutsetega seotud küsimustes ning ühises välis- ja julgeolekupoliitikas võtmepartner. Seetõttu on vaja neid suhteid intensiivsema konsulteerimis- ja koostööprotsessi kaudu veelgi tugevdada järjest rohkemates küsimustes;

(4)	täiendatakse toiminguid, mida reguleerivad muud asjaomased dokumendid nagu ühenduse ja Ameerika Ühendriikide ning ühenduse ja Kanada vahelised lepingud koostööprogrammide loomise kohta kõrghariduse ja koolituse valdkonnas, ning neid toiminguid käesolev määrus ei mõjuta;

(5)

Euroopa Liit ja Jaapan otsustasid intensiivistada dialoogi ning tugevdada koostööd ja partnerlust 1991. aasta ühisdeklaratsiooniga. Euroopa Parlament on vastu võtnud resolutsiooni komisjonilt nõukogule saadetud teatise “Euroopa ja Jaapan – järgmised sammud” ( 3 ) kohta. Nõukogu seisukohtades komisjoni Jaapanit käsitleva teatise kohta tunnistati selgelt eristuvaid ja spetsiifilisi probleeme seoses turulepääsuga Jaapanis. Nõukogu arvas, et eelkõige tuleb tähelepanu pöörata Jaapani turule juurdepääsu parandamisele. Seda silmas pidades võttis nõukogu vastu nõukogu 11. mai 1999. aasta määruse (EÜ) nr 1035/1999, mis käsitleb Euroopa Liidu kaupade ja piiriüleste teenuste Jaapani turule pääsemiseks võetud komisjoni erimeetmete ja abinõude programmi rakendamist ( 4 ). See määrus muutub kehtetuks 31. detsembril 2001. Eespool kirjeldatud komisjoni programmi hindamistulemused on näidanud programmi kasulikkust ja tõhusust. Seetõttu peetakse vajalikuks jätkata nimetatud määruses kirjeldatud komisjoni programmide rakendamist. Käesolev määrus ei piira nõukogu 18. mai 1992. aasta otsust 92/278/EMÜ EÜ-Jaapani tööstuskoostöö keskuse tugevdamise kohta ( 5 ), otsus jääb jõusse. Määrus (EÜ) nr 1035/1999 tuleks tunnistada kehtetuks ja asendada käesoleva määrusega;

(6)

Korea Vabariigiga tuleks tugevdada kahepoolset koostööd majanduse alal ja muudes valdkondades kooskõlas Koreaga sõlmitud kaubanduse ja koostöö raamlepingu põhimõtetega, Euroopa Parlamendi arvamusega ja nõukogu seisukohtadega Korea poolsaare kohta. Euroopa Liit peaks toetama turupõhimõtteid Koreas ning edendama olemasolevate kaubandus- ja investeerimistõkete kõrvaldamist;

(7)

Euroopa Liit ja Austraalia otsustasid 1997. aasta ühisdeklaratsioonis tugevdada oma suhteid ja teha koostööd paljudes ühist huvi pakkuvates valdkondades. Pidades silmas nende suhete edasist tugevdamist, on vaja intensiivsemat konsulteerimis- ja koostööprotsessi järjest rohkemates kahepoolsetes ja rahvusvahelistes küsimustes;

(8)	Euroopa Liit ja Uus-Meremaa otsustasid 1999. aasta ühisdeklaratsioonis tugevdada oma suhteid ja koostööd, mis põhinevad nende rahvaste vastastikku tulutooval ja laialdasel ühishuvil, ning kindlustada omavahelisi suhteid pikemas perspektiivis;

(9)

praegu on suur hulk väikeseid eelarveridu, millelt rahastatakse mitmesuguseid ühenduse meetmeid seoses koostöö- ja kaubandussuhete edendamisega käesolevas määruses osutatud industriaalmaadega. Mõnesid eelarveassigneeringuid nendelt erinevatelt eelarveridadelt kasutati katsekavade ja ettevalmistavate meetmete rahastamiseks. Pärast kaheaastast katsekavade ja ettevalmistavate meetmete kogemust on senini rakendatud meetmed osutunud kasulikuks ja nende jätkamist korrapäraste toimingutena peetakse vajalikuks. Ühenduse käsutuses peavad pidevalt olema vajalikud vahendid nende meetmete rakendamiseks tulevikus. Seetõttu peetakse tõhususe, ratsionaliseerimise ja jätkumise huvides vajalikuks luua käesolevas määruses osutatud tegevuste rahastamiseks üks eelarverida. See ei tohi aga mõjutada nende eelarveridade kasutamise läbipaistvust, mida on vaja Euroopa Parlamendi järelevalvemenetluseks;

(10)	käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlus ( 6 );

(11)	liikmesriikide esmane kohus on kavandada ja rakendada meetmete ja abinõude programme, toetamaks oma eksportijate jõupingutusi kaubandustegevuse alustamiseks välisturgudel;

(12)	käesolev määrus ei tohiks mõjutada liikmesriikide toiminguid, mille eesmärk on oma kaupade ja piiriüleste teenuste ekspordi edendamine kolmandate riikide turgudel;

(13)	komisjon peaks tegema liikmesriikidega koostööd, et rakendada konkreetset, sidusat ja eesmärgistatud meetmete ja abinõude programmi, mis täiendab liikmesriikide jõupingutusi Jaapani turul ja lisab neile väärtust;

(14)	asutamislepingu artikkel 133 hõlmab osa käesoleva määruse rakendusalasse kuuluvatest tegevustest; asutamislepingus ei nähta muude tegevuste kohta ette muid volitusi peale artiklis 308 sätestatute;

(15)	käesolev määrus muutub kehtetuks 31. detsembril 2005,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Ühendus jätkab meetmete rakendamist ühenduse ja Põhja-Ameerika, Kaug-Ida ning Okeaania industriaalmaade vahel koostöö ja kaubandussuhete edendamiseks.

Käesolevas määruses koosnevad Põhja-Ameerika, Kaug-Ida ja Okeaania industriaalmaad Ameerika Ühendriikidest, Kanadast, Jaapanist, Korea Vabariigist (edaspidi “Korea”), Austraaliast ja Uus-Meremaast, edaspidi “partnerriigid”.

Käesolevas määruses kindlaksmääratud meetmete rakendamiseks vajalikuks peetava ühendusepoolse rahastamise summa kehtestab igal aastal eelarvepädev asutus.

Koostöö edendamiseks mõeldud meetmeid kasutatakse selles valdkonnas Euroopa Liidu ja partnerriikide vahel sõlmitud mitmesugustes kahepoolsetes dokumentides sätestatud eesmärkide toetamiseks, et luua Euroopa Liidu ja partnerriikide vaheliste suhete hoidmiseks ja edasiarendamiseks soodsam keskkond.

Koostöö valdkonnas katab ühendusepoolne rahastamine eelkõige järgmisi tegevusliike:

Koostööprojekte rahastatakse ainult ühenduse eelarvest või kaasrahastatakse koos muude partnerriikide ja/või Euroopa Liidu allikatega. Artikli 4 rakendamisel tagab komisjon koostööprojektide juriidilise ja olemusliku sidususe ühenduse muude asjaomaste poliitikate alusel rahastatavate toimingutega.

Vajaduse korral ning eelkõige seoses haridus- ja koolitusprojektidega või muude sarnaste projektidega, millest üksikisikud kasu saavad, võib ühendus toetust anda füüsilistele isikutele. Kõnealuseid toetusi võib anda stipendiumide kujul.

1. Koostöös liikmesriikidega, kes eelkõige vastutavad nende programmide ja meetmete kavandamise ja rakendamise eest, mis on mõeldud ühenduse kaupade ja piiriüleste teenuste ekspordi edendamiseks kolmandate riikide turgudel, rakendab ühendus konkreetseid, sidusaid ja eesmärgistatud meetmete ja abinõude programme, mis täiendavad liikmesriikide ja Euroopa Liidu muude riigiasutuste jõupingutusi Jaapani turul ja lisavad neile väärtust.

Käesolev määrus ei mõjuta liikmesriikide tegevust poliitikate, programmide ja korralduste kavandamisel ja rakendamisel, mille eesmärk on edendada oma kaupade ja piiriüleste teenuste eksporti kolmandate riikide turgudele.

2. Selles valdkonnas katab ühenduse rahastamine eelkõige Euroopa ettevõtete juhtide, eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete juhtide rühmade koostamise, koolituse ja lähetuseelsed ettevalmistused, osalemaks Jaapanis läbiviidavates meetmetes, mille eesmärk on nende kaubandusliku kohaloleku parandamine Jaapani turul (kampaania “Gateway to Japan”).

3. Lisaks lõikes 2 osutatud meetmele võib vajaduse korral toetada järgmisi meetmeid ja abinõusid:

4. Lõike 3 kohaldamisel tagab komisjon erimeetmete täieliku vastavuse ühenduse ja liikmesriikide poliitikatele.

Ühenduse rahastamine katab jätkuvalt koolitusprogramme Euroopa ärijuhtide rühma loomiseks, kes suudaksid suhelda ja tegutseda Jaapani ja Korea ärikeskkonnas (“Executive Training Programmes”).

Sel eesmärgil võib ühenduse toetust anda füüsilistele isikutele. Kõnealuseid toetusi võib anda stipendiumide kujul.

Artikli 6 ja 7 rakendamiseks vajalikud meetmed võetakse vastu artiklis 9 sätestatud nõuandemenetluse kohaselt.

2. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 3 ja 7.

4. Komisjon informeerib korrapäraselt Euroopa Parlamenti komitee tööst. Selleks saadetakse Euroopa Parlamendile komitee koosolekute päevakorrad, komiteele projektide rakendamiseks esitatud meetmete eelnõud, hääletuste tulemused ja kokkuvõtted koosolekutel toimunud aruteludest.

1. Komisjon esitab ühenduse ja partnerriikide mis tahes asjaosalise taotlusel programmide ja osalemistingimuste kohta tervikliku dokumentatsiooni ja kogu vajaliku teabe.

2. Pakkumismenetluses osalemise tulemused, sealhulgas teave saadud pakkumiste arvu, lepingu sõlmimise kuupäeva ning edukate pakkujate nime ja aadressi kohta avaldatakse Internetis. Need esitatakse regulaarselt ka Euroopa Parlamendile.

Iga kahe aasta tagant esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule käesoleva määruse kohaldamise kohta aruande. Aruandes esitatakse eelarve täitmise tulemused ning aasta jooksul rahastatud meetmed ja programmid.

Lisaks sellele hindab komisjon käesoleva määruse alusel rahastatud meetmeid ja programme, et kindlaks teha, kas need on oma eesmärgi saavutanud. Hindamine viiakse läbi kolme aasta jooksul käesoleva määruse jõustumisest. Vajaduse korral võetakse hindamisaruannetes arvesse ka lepingulisi kohustusi ja häid juhtimistavasid ning neis on ka tasuvusanalüüsi tulemused.

Piiratud osa aastaeelarvest kasutatakse käesoleva määruse alusel läbiviidavate meetmete ja programmide hindamisuuringute rahastamiseks.

2. Kõik viited kehtetuks tunnistatud määrusele loetakse viideteks käesolevale määrusele.

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Ühenduste Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

( 1 ) Arvamus on esitatud 31. jaanuaril 2001 (Euroopa Ühenduste Teatajas seni avaldamata).

		Euroopa Liidu Teataja
		No	page	date
►M1	NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1900/2005, 21. november 2005,	L 303	22	22.11.2005