2001R0257 — ET — 28.12.2005 — 001.001
Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 257/2001, 22. jaanuar 2001, Türgi majandusliku ja sotsiaalse arengu edendamismeetmete rakendamise kohta (EÜT L 039, 9.2.2001, p.1) |
Muudetud:
|
|
|
Euroopa Liidu Teataja |
||
|
No |
page |
date |
||
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 2110/2005, 14. detsember 2005, |
L 344 |
1 |
27.12.2005 |
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 257/2001,
22. jaanuar 2001,
Türgi majandusliku ja sotsiaalse arengu edendamismeetmete rakendamise kohta
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 179,
võttes arvesse komisjoni ettepanekut ( 1 ),
tegutsedes asutamislepingu artiklis 251 ettenähtud menetluse kohaselt ( 2 )
ning arvestades järgmist:|
(1) |
Euroopa Liidu ja Türgi vahelised suhted põhinevad peamiselt 12. septembri 1963. aasta assotsiatsioonilepingul ( 3 ) ja assotsiatsioonilepingu alusel moodustatud assotsiatsiooninõukogu otsustel. |
|
(2) |
Türgis viiakse läbi olulisi reforme majanduse arendamiseks, avaliku sektori restruktureerimiseks ja tõhususe suurendamiseks, majandusliku ja sotsiaalse infrastruktuuri moderniseerimiseks ja tootmissektori arendamiseks. |
|
(3) |
15. ja 16. juunil 1998. aastal Cardiffis kogunenud Euroopa Ülemkogu kinnitas Türgit käsitleva Euroopa strateegia rakendamise tähtsust ning palus komisjonil sellega seoses esitada muu hulgas ka finantsküsimusi hõlmavad ettepanekud. |
|
(4) |
Türgi provintside vahel jagunevad sissetulekud ebaühtlaselt ning tegutsemaks Cardiffis kokku tulnud Euroopa Ülemkogu otsuste alusel on eelkõige asjakohane need erinevused ühtlustada mahajäänud piirkondade toetamise abil ning majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse tugevdamise teel. |
|
(5) |
Nõukogu 13. septembri 1999. aasta istungi otsustes viidati Türgile antavale finantsabile. |
|
(6) |
Euroopa Ülemkogu kinnitas Helsingis 10. ja 11. detsembril 1999, et Türgi on kandidaatriik, kelle eesmärk on ühineda liiduga teiste kandidaatriikide suhtes kohaldatavate kriteeriumidega samadel alustel. |
|
(7) |
Käesoleva määruse sätted põhinevad demokraatlike põhimõtete, õigusriigi, inimõiguste ja põhivabaduste ning rahvusvahelise õiguse austamisel, mis on Euroopa Ühenduse ja tema liikmesriikide poliitika alus, ning nendes valdkondades sõlmitud mitmesuguste lepingute alustel võetud kohustustel. |
|
(8) |
Ühendus omistab suurt tähtsust Türgi vajadusele parandada ja edendada demokraatiat ning austust põhiliste inimõiguste vastu ning kaasata sellesse protsessi ulatuslikumalt ka kodanikuühiskond. |
|
(9) |
Euroopa Parlament on Türgi ja Euroopa Liidu vaheliste tihedate sidemete arendamiseks vastu võtnud mitu resolutsiooni eelkõige inimõiguste austamise tähtsuse kohta Türgis: 13. detsembril 1995 inimõiguste olukorra kohta Türgis, 17. septembril 1998 komisjoni aruannete kohta, mis käsitlevad suhete arenemist Türgiga tolliliidu jõustumisest alates, 3. detsembril 1998 nõukogule ja Euroopa Parlamendile esitatud komisjoni teatise kohta suhete edasisest arendamisest Türgiga ning nõukogule esitatud komisjoni teatise kohta “Türgit käsitlev Euroopa strateegia: komisjoni esialgsed tegevusettepanekud” ja 6. oktoobril 1999 Türgi ja Euroopa Liidu vaheliste suhete seisu kohta ( 4 ). |
|
(10) |
Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta kooskõlas nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusega 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise kord ( 5 ). |
|
(11) |
Käesoleva määrusega kehtestatakse kogu programmi kehtivuse ajaks finantsraamistik, mis on eelarvepädevatele institutsioonidele iga-aastase eelarvemenetluse ajal peamine juhis Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 6. mai 1999. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe ( 6 ) punkti 33 tähenduses. |
|
(12) |
Käesoleva abiga rahastatavad projektid ja programmid peavad edendama Türgi majanduslikku ja sotsiaalset arengut, aitama kaasa inimõiguste kaitsele ja austamisele ning riigi vähemusrahvuste kaitsele ja andma panuse arengupoliitikate reformimisele ning institutsioonilise ja õigusraamistiku restruktureerimisele, et tagada nende põhimõtete täitmine. |
|
(13) |
Eelkõige peab selle abiga rahastatavatest projektidest ja programmidest saama kasu elanikkond, keda mõjutab Türgi arengu mahajäämus, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Ühendus abistab Türgit majandusliku ja sotsiaalse arengu edendamisel.
Artikkel 2
Käesoleva programmi rakendamise finantsraamistikuks ajavahemikus 2000–2002 määratakse 135 miljonit eurot. Eelarvepädev asutus kinnitab iga-aastased assigneeringud finantsperspektiivi piires.
Artikkel 3
1. Koostööprojektidest ja -tegevusest kasusaajad võivad olla mitte üksnes Türgi riik ja selle piirkonnad, vaid ka kohalikud omavalitsused, piirkondlikud organisatsioonid, avalik-õiguslikud asutused ja osakonnad, kaasa arvatud toll, kohalikud või traditsioonilised ühendused, ettevõtlust toetavad organisatsioonid, ühistud ja kodanikuühiskond, eelkõige ühingud, fondid ja valitsusvälised organisatsioonid.
2. Kui mõni Türgile antava abi suhtes oluline komponent puudub, eelkõige demokraatia ja õigusriigi põhimõtete, inimõiguste ja põhivabaduste ning rahvusvahelise õiguse rikkumise korral võib nõukogu komisjoni ettepanekul kvalifitseeritud häälteenamusega teha otsuse vajalike meetmete suhtes.
3. Komisjon teavitab oma näidisprogrammist artiklis 7 nimetatud komiteed (MED-komitee), parlamentaarset ühiskomiteed ning EÜ-Türgi majandus- ja sotsiaalküsimuste ühiskomiteed.
Artikkel 4
1. Koostööprojekte ja -tegevust võib rahastada järgmistes soovituslikes valdkondades:
a) tootmise moderniseerimine, institutsioonilise ja infrastruktuuride suutlikkuse tõhustamine erinevates valdkondades nagu keskkond, energeetika ja transport, välja arvatud tuumaenergeetika arendamine eelkõige maavärinatsoonides;
b) tööstuskoostöö edendamine meetodite abil, mille hulka kuuluvad tööstuse mitmekesistamise toetamine ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete loomine;
c) koostöö telekommunikatsiooni, infrastruktuuri, maaelu arengu ja sotsiaalteenuste valdkonnas;
d) Türgi majandusliku suutlikkuse suurendamine muu hulgas riigi avaliku sektori restruktureerimist ja eraalgatust soodustavate meetmete abil;
e) koostöö tervisekaitse valdkonnas;
f) koostöö hariduse ja koolituse valdkonnas;
g) piirkondlik ja piiriülene koostöö;
h) koostöö, mille eesmärk on demokraatia, õigusriigi ja inimõiguste kaitse ja edendamine, rahvusvähemuste austamine ning nende kultuuriidentiteedi kaitse ja tunnustamine ning nende meetmete toetamine, millega püütakse kaotada surmanuhtlust;
i) igasugune koostöö, mille eesmärk on kurdide probleemi lahendamine;
j) koostöö humanitaarküsimustes;
k) meetmed, mille eesmärk on arendada sotsiaalset dialoogi Türgis ning Türgi ja Euroopa Liidu vahel;
l) igasugune abi, mille eesmärk on Euroopa Liidu ja Türgi vaheliste suhete arendamine;
m) mõlema poole riiklike haldusorganite vahelise koostöö edendamine õigusaktide ühtlustamise ja töötajate, sealhulgas tolliametnike koolitamise eesmärgil.
2. Vajaduse korral tuleks võtta meetmeid struktuurilise kohandamise programmi toetamiseks järgmiste põhimõtete alusel:
a) toetusprogramme tuleb niipalju kui võimalik kohandada Türgi konkreetsetele oludele ning neis tuleb võtta arvesse majanduslikke ja sotsiaalseid tingimusi,
b) toetusprogrammid peavad eelkõige hõlmama meetmeid, mis leevendaksid struktuuriliste kohanduste võimalikku negatiivset mõju sotsiaalsetele tingimustele ja tööhõivele, eriti kõige ebasoodsamas olukorras olevate elanikkonnarühmade osas;
c) tuleb arvesse võtta Türgi majanduslikku olukorda, eelkõige piirkondade majanduslikku tasakaalustamatust, ning võlataset ja võlahalduskulusid, maksebilanssi ja välisvaluutavarusid, rahapoliitilist olukorda, sisemajanduse kogutoodangu taset inimese kohta ja tööpuuduse taset.
Artikkel 5
1. Käesoleva määruse alusel antakse rahalist toetust tagastamatu abirahana.
2. Käesoleva määrusega hõlmatud meetmete käigus kasutatakse tehnilist abi, koolitust ja muid teenuseid, tarneid ja töid, samuti auditeerimist ning hindamis- ja järelevalvetoiminguid eelarvepädeva asutuse poolt iga-aastase eelarvemenetluse jooksul kehtestatud piirides.
3. Ühendusepoolne rahastamine võib hõlmata nii investeeringuid, välja arvatud hoonete ostmine, kui ka jooksevkulusid (sealhulgas haldus-, hoolde- ja tegevuskulud), võttes arvesse asjaolu, et projekti sihiks peab olema jooksevkulude ülevõtmine abisaajate poolt.
4. Artiklis 3 määratletud partnerid osalevad iga koostöömeetme rahastamises. Taotletav osamaks jääb asjaomaste partnerite vahendite piiresse ja sõltub meetme laadist. Konkreetsetel juhtudel, kui partner on valitsusväline organisatsioon või kogukondlik organisatsioon, võib ta teha mitterahalise sissemakse.
5. Võidakse otsida võimalusi ühiseks rahastamiseks koos teiste rahastajate, eriti liikmesriikidega. ►M1 Lisaks käesolevas määruses sätestatud eeskirjadele on osalemine lepingulistes toimingutes, mida rakendatakse läbi rahvusvahelise organisatsiooni või kaasrahastatakse koos kolmanda riigiga, määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2005. aasta määrusega (EÜ) nr 2110/2005 ühenduse välisabi kättesaadavuse kohta. ( 7 ) ◄
6. Võetakse vajalikud meetmed, et rõhutada käesoleva määruse alusel antava abi seotust ühendusega.
7. Asutamislepingus osutatud järjepidevuse ja vastastikuse täiendavuse eesmärkide saavutamiseks ning nende meetmete kui terviku võimalikult suure tõhususe tagamiseks võtab komisjon kõik vajalikud kooskõlastamismeetmed, eelkõige:
a) sellise süstemaatilise infovahetuse ja -analüüsi süsteemi loomine, mis käsitleb võetavate meetmete planeerimist, nende meetmete heakskiitmist, mida ühendus ja liikmesriigid kavatsevad rahastada, ning juba heakskiidetud meetmete edenemist;
b) nende meetmete kohapealne kooskõlastamine korrapäraste kohtumiste ja infovahetuse teel komisjoni ja liikmesriikide esindajate vahel abisaajates maades.
8. Komisjon võib koostöös liikmesriikidega teha kõik vajalikud algatused, et tagada nõuetekohane kooskõlastatus teiste rahastajatega.
Artikkel 6
1. Komisjon hindab, kiidab heaks ja haldab käesoleva määrusega hõlmatud meetmeid vastavalt toimivatele eelarve- ja eelkõige neile menetlustele, mis on sätestatud Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavas 21. detsembri 1977. aasta finantsmääruses ( 8 ).
2. Projektide ja programmide hindamisel võetakse arvesse järgmisi tegureid:
a) meetmete tõhusus ja majanduslik elujõulisus;
b) kultuurilised, sotsiaalsed ja soolised aspektid;
c) keskkonna säilitamine ja kaitse säästva arengu põhimõtete alusel;
d) projekti eesmärkide saavutamiseks vajalik institutsiooniline areng;
e) samalaadsetest meetmetest saadud kogemused.
3. Otsused, mis käsitlevad üle 2 miljoni euro suurusi toetusi käesoleva määruse alusel rahastatavate üksikmeetmete tarvis, võetakse vastu artikli 7 lõikes 2 sätestatud korras.
Komisjon teatab MED-komiteele kokkuvõtlikult kõigist rahastamisotsustest, mida ta kavatseb teha projektide ja programmide suhtes, mille väärtus on väiksem või võrdne 2 miljoni euroga. Nimetatud teave esitatakse vähemalt üks nädal enne otsuse tegemist.
Komisjon võtab kõik vajalikud meetmed, et lihtsustada abi andmist väikestele mittetulunduslikele valitsusvälistele organisatsioonidele.
4. Komisjonil on MED-komitee arvamust küsimata õigus heaks kiita kõik lisakohustused, mis on vajalikud kõnealuste meetmete eeldatavate või tegelike ülekulude katmiseks, kui ülekulu või lisavajadus on võrdne või väiksem kui 20 % esialgsest rahastamisotsuses kinnitatud kohustusest.
Kui eelmises lõigus nimetatud lisakohustus on väiksem kui 4 miljonit eurot, teatatakse komisjoni otsusest MED-komiteele. Kui nimetatud lisakohustus on suurem kui 4 miljonit eurot, aga väiksem kui 20 %, on nõutav komitee arvamus.
5. Kõikides käesoleva määruse alusel sõlmitud rahastamislepingutes nähakse ette, et komisjon ja kontrollikoda teevad kohapealset kontrolli vastavalt komisjoni poolt sätestatud tavapärasele korrale, mis põhineb kehtivatel eeskirjadel, eriti finantsmääruse sätetel.
6. Kui meetmetega seoses sõlmitakse ühenduse ja Türgi vahel rahastamislepinguid, sätestatakse nendes lepingutes, et ühendus ei hüvita lõivude, tollimaksude ega muude maksude tasumist.
7. Pakkumismenetlustes ja lepingute sõlmimises võivad võrdsetel tingimustel osaleda kõik liikmesriikide ja Türgi füüsilised või juriidilised isikud. ►M1 Abikõlblikkus käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvas pakkumismenetluses osalemiseks määratakse kindlaks vastavalt abikõlblikkuse eeskirjadele ning nende suhtes tehtud eranditele, mis on esitatud määruses (EÜ) nr 2110/2005. ◄
8. Tarned peavad pärinema liikmesriikidest või Türgist. ►M1 Käesoleva määruse alusel ostetud tarnete ja materjalide päritolu määratakse kindlaks vastavalt päritolureeglitele ning nende suhtes tehtud eranditele, mis on esitatud määruses (EÜ) nr 2110/2005. ◄
Artikkel 7
1. Komisjoni abistab määrusega (EÜ) nr 1488/96 ( 9 ) moodustatud komitee, mida nimetatakse “MED-komitee”.
2. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 4 ja 7, võttes arvesse selle artiklis 8 sätestatut.
Otsuse 1999/468/EÜ artikli 4 lõikes 3 sätestatud tähtajaks kehtestatakse kolm kuud.
3. MED-komitee võtab vastu oma töökorra.
Artikkel 8
Komisjoni esindaja ettekande põhjal toimub MED-komitee istungil üks kord aastas järgmisel aastal võetavate meetmete näidisprogrammi arutelu.
Euroopa Parlamenti teavitatakse ettepanekutest ja arutelude tulemustest.
Artikkel 9
Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aastaaruande iga aasta esimese kvartali jooksul. See aruanne sisaldab vähemalt järgmist:
a) üksikasjalik kokkuvõte eelmise eelarveaasta jooksul rahastatud meetmetest;
b) jooksvaks eelarveaastaks kavandatud näidisprogramm ja ülevaade seal sisalduvate meetmete puhul saavutatud edu kohta;
c) programmi ja järgmise eelarveaasta jooksul võetavate meetmete prognoos;
d) kokkuvõte kõigist, vajaduse korral ka erimeetmetega seotud hindamistest;
e) teave organite kohta, kellega on sõlmitud kokkuleppeid või lepinguid.
Artikkel 10
Komisjon hindab korrapäraselt ühenduse rahastatud meetmeid, et veenduda nende eesmärkide saavutamises ja anda juhiseid tulevaste meetmete tõhustamiseks.
Komisjon esitab MED-komiteele hindamistulemuste kokkuvõtte, mille viimane võib vajaduse korral läbi vaadata.
Hindamisaruanded tehakse kättesaadavaks kõigile neid taotlevatele liikmesriikidele.
Artikkel 11
Kuus kuud enne kolmeaastase finantsraamistiku lõppemist esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule üldhinnangu käesoleva määruse alusel ühenduse rahastatud meetmete kohta koos käesoleva määruse tulevikku käsitlevate soovitustega ning vajaduse korral selle muudatusettepanekutega.
Artikkel 12
Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Ühenduste Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
( 1 ) EÜT C 408, 29.12.1998, lk 18 ja
EÜT C 311 E, 31.10.2000, lk 125.
( 2 ) Euroopa Parlamendi 2. detsembri 1999. aasta arvamus (EÜT C 194, 11.7.2000, lk 48), nõukogu 13. juuni 2000. aasta ühine seisukoht (EÜT C 240, 23.8.2000, lk 25) ja Euroopa Parlamendi 6. septembri 2000. aasta otsus (Euroopa Ühenduste Teatajas seni avaldamata). Nõukogu 28. detsembri 2000. aasta otsus.
( 3 ) EÜT 217, 29.12.1964, lk 1.
( 4 ) EÜT C 17, 22.1.1996, lk 46; EÜT C 313, 12.10.1998, lk 176; EÜT C 398, 21.12.1998, lk 57; EÜT C 107, 3.4.2000, lk 78.
( 5 ) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.
( 6 ) EÜT C 172, 18.6.1999, lk 1.
( 7 ) ELT L 344, 27.12.2005, lk 1.
( 8 ) EÜT L 356, 31.12.1977, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2673/1999 (EÜT L 326, 18.12.1999, lk 1).
( 9 ) Nõukogu 23. juuli 1996. aasta määrus (EÜ) nr 1488/96 Euroopa-Vahemere partnerluse raames toimuva majandus- ja sotsiaalstruktuuride reformiga kaasnevate finants- ja tehniliste meetmete (MEDA) kohta (EÜT L 189, 30.7.1996, lk 1). Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 780/98 (EÜT L 113, 15.4.1998, lk 3).