02001R0044 — ET — 14.05.2010 — 008.001
Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu
NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 44/2001, 22. detsember 2000, kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (ELT L 012 16.1.2001, lk 1) |
Muudetud:
|
|
Euroopa Liidu Teataja |
||
nr |
lehekülg |
kuupäev |
||
L 225 |
13 |
22.8.2002 |
||
L 334 |
3 |
10.11.2004 |
||
L 381 |
10 |
28.12.2004 |
||
L 363 |
1 |
20.12.2006 |
||
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1103/2008, 22. oktoober 2008, |
L 304 |
80 |
14.11.2008 |
|
L 93 |
13 |
7.4.2009 |
||
L 119 |
7 |
13.5.2010 |
Muudetud:
L 236 |
33 |
23.9.2003 |
NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 44/2001,
22. detsember 2000,
kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades
I PEATÜKK
REGULEERIMISALA
Artikkel 1
Käesolevat määrust ei kohaldata:
füüsiliste isikute õigus- ja teovõime, abielusuhtest tulenevate varaliste õiguste, testamentide ja pärimise suhtes;
pankrotimenetluste, maksejõuetute äriühingute või teiste juriidiliste isikute likvideerimismenetluste, kohtumenetluse, kompromissi tegemise ja muude selliste menetluste suhtes;
sotsiaalkindlustuse suhtes;
vahekohtute suhtes.
II PEATÜKK
KOHTUALLUVUS
1. jagu
Üldsätted
Artikkel 2
Artikkel 3
Artikkel 4
2. jagu
Kohtualluvus erandjuhtudel
Artikkel 5
Isiku, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, võib teises liikmesriigis kaevata:
lepingutega seotud asjades selle paiga kohtusse, kus tuli täita asjaomane kohustus;
kui ei ole kokku lepitud teisiti, käsitatakse käesoleva sätte kohaldamisel asjaomase kohustuse täitmise kohana:
kui ei kohaldata punkti b, kohaldatakse punkti a;
ülalpidamiskohustusega seotud asjade puhul selle paiga kohtusse, kus on ülalpeetava alaline või peamine elukoht, või kui asi kaasneb perekonnaseisuga seotud menetlusega, kohtusse, mis on kohalike seaduste kohaselt pädev seda asja menetlema, välja arvatud juhul, kui kohtualluvuse aluseks on üksnes ühe poole kodakondsus;
lepinguvälise kahju puhul selle paiga kohtusse, kus kahjustav sündmus on toimunud või võib toimuda;
kahjutasu või hüvitisega seotud tsiviilnõude puhul, mille aluseks on kriminaalkorras menetletav tegu, sellesse kohtusse, kus menetletakse kriminaalasja, kui see kohus on tema suhtes kehtiva seaduse kohaselt pädev tsiviilasjades;
filiaali, esinduse või muu asutuse tegevusest tuleneva vaidluse puhul selle paiga kohtusse, kus filiaal, esindus või muu üksus asub;
kui isik on seaduse alusel või kirjaliku dokumendiga või kirjalikult kinnitatud suulise kokkuleppega moodustatud usaldusühingu asutaja, usaldusosanik või kasusaaja, selle liikmesriigi kohtusse, kus on usaldusühingu asukoht;
kui vaidlus on seotud nõudega maksta tasu veose või lasti päästmise eest, selle paiga kohtusse, kus asjaomane veos või last:
on tasumise tagamiseks arestitud või
oleks võidud arestida, kuid on antud kautsjon või muu tagatis,
tingimusel, et käesolevat sätet kohaldatakse üksnes juhul, kui väidetakse, et kostjal on veose või lasti suhtes õigusi või et tal olid sellised õigused päästmise ajal.
Artikkel 6
Isiku, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, võib kaevata ka:
juhul kui kostjaid on mitu, selle paiga kohtusse, kus on neist ühe alaline elukoht, tingimusel, et nõuded on sedavõrd tihedalt seotud, et eri menetlustest tulenevate vastuoluliste otsuste ohu vältimiseks oleks soovitav neid menetleda ning otsuseid teha üheskoos;
kui tegemist on kolmanda osalisega tagatise realiseerimise või muu kolmandate isikutega seotud menetluse puhul, kohtusse, kus menetletakse põhihagi, välja arvatud juhul, kui see on esitatud üksnes selleks, et viia isik välja selle kohtu alluvusest, kes oleks tema asjas pädev;
vastuhagi puhul, mille aluseks on sama leping või samad asja-olud, mis põhihagi puhul, põhihagi menetlevasse kohtusse;
lepinguga seotud asjade puhul, mille osas on menetlus võimalik ühendada sama kostja vastu kinnisvaraga seotud in rem osas algatatud menetlusega, selle liikmesriigi kohtusse, kus kinnisvara asub.
Artikkel 7
Kui liikmesriigi kohus on käesoleva määruse kohaselt pädev asjades, mis seonduvad laeva kasutamisest või ekspluateerimisest tuleneva vastutusega, on see kohus või mõni asjaomase liikmesriigi siseriiklike õigusaktide alusel selleks määratud teine kohus pädev ka vastutuse piiramise nõuete puhul.
3. jagu
Kohtualluvus kindlustusasjade puhul
Artikkel 8
Kindlustusega seotud küsimuste puhul tehakse kohtualluvus kindlaks käesoleva jao kohaselt, ilma et see mõjutaks artikli 4 ja artikli 5 punkti 5 kohaldamist.
Artikkel 9
Kindlustusandja, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, võib kaevata kas:
selle liikmesriigi kohtusse, kus on tema alaline elukoht, või
kui tegemist on kindlustusvõtja, kindlustatu või soodustatud isiku esitatud kaebusega, teises liikmesriigis hageja alalise elukoha kohtusse,
kui tegemist on kaaskindlustusandjaga, siis selle liikmesriigi kohtusse, kus on algatatud menetlus peakindlustusandja vastu.
Artikkel 10
Vastutuskindlustuse või kinnisvara kindlustamise puhul võib kindlustusandja lisaks esitada kaebuse ka selle paiga kohtusse, kus kahjustav sündmus on toimunud. Sama kehtib ka juhul, kui vallas- ja kinnisvara suhtes on sõlmitud ühtne kindlustuspoliis ning seesama eriolukord on kahjustanud mõlemat.
Artikkel 11
Artikkel 12
Artikkel 13
Käesoleva jao sätetest võib kõrvale kalduda üksnes kokkuleppe alusel:
mis on sõlmitud pärast vaidluse teket, või
millega võimaldatakse kindlustusvõtjal, kindlustatul või soodustatud isikul algatada menetlus käesolevas jaos nimetamata kohtutes, või
mille on sõlminud kindlustusvõtja ja kindlustusandja, kelle mõlema alaline või peamine elukoht oli kokkuleppe sõlmimise ajal samas liikmesriigis, ja millega on selle riigi kohtute pädevusse määratud isegi juhud, kui kahjustav sündmus leiab aset välismaal, tingimusel, et selline kokkulepe ei ole vastuolus nimetatud riigi seadustega, või
mis on sõlmitud kindlustusvõtjaga, kelle alaline elukoht ei ole liikmesriigis, välja arvatud juhul, kui kindlustus on kohustuslik või seotud liikmesriigis asuva kinnisvaraga, või
mis käsitleb kindlustuslepingut, kui see leping hõlmab üht või mitut artiklis 14 nimetatud riski.
Artikkel 14
Artikli 13 lõikes 5 osutatud riskid on järgmised:
kahjum või kahju, mis tuleneb:
laevade, ranniku- või avamererajatiste või õhusõidukite kaubanduslikel eesmärkidel kasutamisega seotud riskist,
transiitkaubast, v.a reisijate pagas, kui transiitvedu toimub osaliselt või täielikult nimetatud laevade või õhusõidukitega;
vastutus, v.a reisijate kehavigastuste ja nende pagasi kaotuse või kahjustumise eest:
mis tuleneb eespool punkti 1 alapunktis a nimetatud laevade, rajatiste või õhusõidukite kasutamisest või ekspluateerimisest, kui õhusõiduki registreerinud liikmesriigi seadused ei keela kokkuleppeid kohtualluvuse kohta selliste riskide kindlustamise puhul;
punkti 1 alapunktis b nimetatud transiitkauba tekitatud kaotus või kahjustus;
majanduslik kahju, mis on seotud punkti 1 alapunktis a nimetatud laevade, rajatiste või õhusõidukite kasutamise või ekspluateerimisega, eelkõige lasti või prahiraha kaotusega;
punktides 1-3 nimetatud riskidega seotud risk;
4. jagu
Kohtualluvus tarbijalepingute puhul
Artikkel 15
Küsimustes, mis on seotud lepinguga, mille isik ehk tarbija on sõlminud oma majandustegevusest või kutsealast sõltumatul eesmärgil, määratakse kohtualluvus kindlaks käesoleva jao alusel, ilma et see mõjutaks artikli 4 ja artikli 5 punkti 5 kohaldamist, kui tegemist on:
kaupade järelmaksuga müügi lepinguga, või
osamaksudena tasutava laenu või kaupade müügi rahastamiseks antava muud liiki krediidi lepinguga või
kõigil ülejäänud juhtudel lepinguga, mis on sõlmitud isikuga, kes tegeleb tarbija alalise elukoha liikmesriigis kutse- või äritegevusega või kelle selline tegevus on mis tahes vahenditega suunatud nimetatud liikmesriiki või mitme liikmesriigi hulgas ka nimetatud liikmesriiki, ning kui leping kuulub sellise tegevuse raamesse.
Artikkel 16
Artikkel 17
Käesoleva jao sätetest võib kõrvale kalduda üksnes kokkuleppe alusel:
mis on sõlmitud pärast vaidluse teket või
mis võimaldab tarbijal algatada menetluse käesolevas jaos nimetamata kohtutes või
mis on sõlmitud tarbija ja teise lepinguosalise vahel, kui mõlema alaline või peamine elukoht oli kokkuleppe sõlmimise ajal ühes liikmesriigis, ning millega on määratud pädevus selle liikmesriigi kohtutele, tingimusel, et selline kokkulepe ei ole vastuolus asjaomase liikmesriigi seadustega.
5. jagu
Kohtualluvus töölepingute puhul
Artikkel 18
Artikkel 19
Tööandja, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, võib kaevata kas:
selle liikmesriigi kohtusse, kus on tema alaline elukoht, või
teises liikmesriigis:
selle paiga kohtusse, kus töötaja tavaliselt töötab, või selle paiga kohtusse, kus ta viimati töötas, või
kui töötaja ei tööta või ei töötanud tavaliselt ainult ühes riigis, siis selle maa kohtutesse, kus asub või asus töötaja tööle võtnud ettevõte.
Artikkel 20
Artikkel 21
Käesoleva jao sätetest võib kõrvale kalduda üksnes kohtualluvust käsitleva kokkuleppe alusel:
mis on sõlmitud pärast vaidluse teket või
mis võimaldab töötajal algatada menetluse käesolevas jaos nimetamata kohtutes.
6. jagu
Ainupädevus
Artikkel 22
Alalisest elukohast olenemata on erandkorras pädevad järgmised kohtud:
menetluste puhul, mille objektiks on kinnisvaraga seotud in rem õigused või kinnisvara rendi õigused, selle liikmesriigi kohtud, kus asub asjaomane vara.
Menetluste puhul, mis on seotud kinnisvara rentimisega ajutiseks isiklikuks kasutuseks maksimaalselt kuueks järjestikuseks kuuks, on pädevad siiski ka selle liikmesriigi kohtud, kus on kostja alaline elukoht, tingimusel, et rentnik on füüsiline isik ning nii rendileandja kui ka rentniku alaline elukoht on samas liikmesriigis;
menetluste puhul, millega on vaidlustatud äriühingute või teiste juriidiliste või füüsiliste isikute ühingute asutamise või likvideerimise õiguspärasus või nende organite otsuseid, selle liikmesriigi kohtud, kus on äriühingu, juriidilise isiku või ühingu asukoht. Asukoha määramiseks kohaldab kohus oma rahvusvahelise eraõiguse norme;
menetluste puhul, millega on vaidlustatud kanded avalikes registrites, selle liikmesriigi kohtud, kus registrit peetakse;
menetluste puhul, mis seonduvad patentide, kaubamärkide, disainilahenduste või muude selliste hoiuleandmisele või registreerimisele kuuluvate õiguste registreerimise või kehtivusega, selle liikmesriigi kohtud, kus hoiulevõtmist või registreerimist taotletakse, kus see on toimunud või kus see loetakse toimunuks ühenduse dokumendi või rahvusvahelise konventsiooni tingimuste kohaselt.
Ilma et see piiraks 5. oktoobril 1973. aastal Münchenis allakirjutatud Euroopa patendikonventsiooniga Euroopa Patendiametile antud volitusi, on ühele riigile antud Euroopa patentide registreerimise või kehtivusega seotud menetlustes alalisest elukohast olenemata erandkorras pädevad asjaomase liikmesriigi kohtud;
kohtuotsuste täitmisega seotud menetluste puhul selle liikmesriigi kohtud, kus otsus on täidetud või kuulub täitmisele.
7. jagu
Kokkulepe kohtualluvuse kohta
Artikkel 23
Kui lepinguosalised, kellest ühe või mitme alaline elukoht on liikmesriigis, on kokku leppinud, et konkreetsest õigussuhtest tulenenud või tuleneda võivate vaidluste lahendamiseks on pädev liikmesriigi kohus või kohtud, on see kohus või need kohtud pädevad. Kui lepinguosalised ei ole kokku leppinud teisiti, on kohtul või kohtutel ainupädevus. Selline kokkulepe kohtualluvuse kohta sõlmitakse kas:
kirjalikult, või kui see on sõlmitud suuliselt, kinnitatakse kirjalikult või
vormis, mis vastab poolte vahel väljakujunenud tavale, või
rahvusvahelise kaubanduse puhul vormis, mis vastab kaubandustavale, millest pooled olid või pidid olema teadlikud ning mis on asjaomase kaubanduse valdkonnas laialt tuntud ning mida selles valdkonnas tegutsevad asjakohast liiki lepingute pooled regulaarselt kasutavad.
Artikkel 24
Lisaks käesoleva määruse muudest sätetest tulenevale pädevusele on pädev ka see liikmesriigi kohus, kuhu kostja ilmub. Käesolevat sätet ei kohaldata juhul, kui isik on ilmunud kohtusse pädevuse vaidlustamiseks või kui artikli 22 kohaselt on ainupädev teine kohus.
8. jagu
Kohtualluvuse ja arvessevõetavuse kontrollimine
Artikkel 25
Kui liikmesriigi kohtule esitatakse hagi, mis on olulises osas seotud asjaga, mille puhul on artikli 22 kohaselt ainupädevad teise liikmesriigi kohtud, deklareerib see kohus omal algatusel, et ta ei ole selles asjas pädev.
Artikkel 26
9. jagu
Peatamine ja seotud menetlused
Artikkel 27
Artikkel 28
Artikkel 29
Kui asi kuulub mitme kohtu ainupädevusse, loobuvad kõik kohtud pädevusest esimesena taotluse saanud kohtu kasuks.
Artikkel 30
Käesoleva jao kohaldamisel loetakse menetlus alustatuks:
ajal, mil kohtule esitatakse menetluse algatamist käsitlev või võrdväärne dokument, tingimusel, et hageja astub pärast seda vajalikud sammud, et dokumendid kostjale kätte toimetada, või
kui dokument tuleb kätte toimetada enne kohtule esitamist, ajal, mil kättetoimetamise eest vastutav asutus selle kätte saab, tingimusel, et hageja astub pärast seda vajalikud sammud, et dokument kohtule esitada.
10. jagu
Ajutised meetmed, sealhulgas kaitsemeetmed
Artikkel 31
Liikmesriigi kohtute kaudu võib taotleda selliseid ajutisi meetmeid, sealhulgas kaitsemeetmeid, mis on selle riigi seadustega ette nähtud, isegi juhul, kui teise liikmesriigi kohtud on käesoleva määruse kohaselt asja sisuliseks arutamiseks pädevad.
III PEATÜKK
TUNNUSTAMINE JA TÄITMINE
Artikkel 32
Käesoleva määruse kohaldamisel on otsus igasugune liikmesriigi kohtu lahend, sealhulgas dekreet, määrus, resolutsioon või täitemäärus, samuti kohtuametniku otsus kohtukulude kohta.
1. jagu
Tunnustamine
Artikkel 33
Artikkel 34
Otsust ei tunnustata:
kui tunnustamine oleks selgelt vastuolus selle liikmesriigi avaliku korraga, kus tunnustamist taotletakse;
kui otsus on tehtud tagaselja ning kostjale ei olnud menetluse algatamist käsitlevat dokumenti või võrdväärset dokumenti kätte toimetatud piisavalt aegsasti, et ta oleks saanud end kaitsta, välja arvatud juhul, kui kostja ei algatanud otsuse vaidlustamise menetlust siis, kui tal oli selleks võimalus;
kui see on vastuolus kohtuotsusega, mis on tehtud nendesamade asjaosaliste vahelise vaidluse puhul selles liikmesriigis, kus tunnustamist taotletakse;
kui see on vastuolus varem sama hagi põhjal samu asjaosalisi hõlmavas asjas teises liikmesriigis või kolmandas riigis tehtud otsusega, kui varasem kohtuotsus vastab taotluse saanud liikmesriigis tunnustamiseks vajalikele tingimustele.
Artikkel 35
Artikkel 36
Mitte mingil juhul ei või kontrollida välismaise kohtuotsuse sisu.
Artikkel 37
2. jagu
Täitmine
Artikkel 38
Artikkel 39
Artikkel 40
Artikkel 41
Kohtuotsus kuulutatakse täitmisele pööratavaks kohe pärast artiklis 53 nimetatud vorminõuete täitmist ilma artiklite 34 ja 35 kohase kontrollimiseta. Poolel, kelle vastu täitmist taotletakse, ei ole menetluse selles staadiumis õigust teha taotluse kohta mingeid esildisi.
Artikkel 42
Artikkel 43
Artikkel 44
Apellatsioonkaebuse kohta tehtud otsust saab vaidlustada üksnes IV lisas nimetatud apellatsioonkaebusega.
Artikkel 45
Artikkel 46
Artikkel 47
Artikkel 48
Artikkel 49
Välismaal tehtud kohtuotsus, millega määratakse karistuseks perioodilised maksed, on taotluse saanud liikmesriigis täitmisele pööratav alles seejärel, kui otsuse teinud liikmesriigi kohtud on tasutava summa lõplikult kindlaks määranud.
Artikkel 50
Taotlejal, kes on kohtuotsuse teinud liikmesriigis saanud täielikult või osaliselt tasuta õigusabi või kes on vabastatud kulude kandmisest, on käesolevas jaos sätestatud menetluses õigus saada sellist kõige soodsamat õigusabi või sellist kõige ulatuslikumat vabastust kuludest, mis on taotlusesaaja liikmesriigi õigusaktidega ette nähtud.
Artikkel 51
Asjaosaliselt, kes taotleb ühes liikmesriigis teises liikmesriigis tehtud kohtuotsuse täitmist, ei nõuta mitte mingit kautsjoni ega deposiiti, olenemata vormist, selle põhjal, et ta on välisriigi kodanik või et tema alaline või peamine elukoht ei ole selles liikmesriigis, kus täitmist taotletakse.
Artikkel 52
Täitmismääruse tegemisega seotud menetluse puhul ei tohi riigis, kus täitmist taotletakse, nõuda mingit asja väärtuse alusel arvutatavat maksu, tasu ega lõivu.
3. jagu
Üldsätted
Artikkel 53
Artikkel 54
Otsuse teinud liikmesriigi kohus või pädev asutus annab huvitatud poole taotlusel välja tunnistuse, kasutades käesoleva määruse V lisas esitatud tüüpvormi.
Artikkel 55
Artikkel 56
Artiklis 53 või artikli 55 lõikes 2 nimetatud dokumentide või kohtuprotsessi esindajat määrava dokumendi puhul ei nõuta legaliseerimist ega muu sellise formaalsuse täitmist.
IV PEATÜKK
AMETLIKUD DOKUMENDID JA KOHTULAHENDID
Artikkel 57
Artikkel 58
Kohtulahend, mille kohus on menetluse käigus heaks kiitnud ning mis on selle sõlmimise liikmesriigis täitmisele pööratav, on ka selles riigis, kus täitmist taotletakse, täitmisele pööratav samadel tingimustel ametlike dokumentidega. Selle liikmesriigi kohus või pädev asutus, kes kohtulahendi tegi, annab huvitatud poole taotluse peale välja tunnistuse, kasutades käesoleva määruse V lisas esitatud tüüpvormi.
V PEATÜKK
ÜLDSÄTTED
Artikkel 59
Artikkel 60
Käesoleva määruse kohaldamisel on äriühingu või muu juriidilise isiku või füüsiliste või juriidiliste isikute ühingu alaline asukoht, seal, kus on tema:
põhikirjajärgne asukoht või
juhatuse asukoht või
peamine äritegevuse koht.
Artikkel 61
Ilma et see mõjutaks siseriiklike seaduste soodsamate sätete kohaldamist, võivad neid isikuid, kelle alaline elukoht on liikmesriigis ja kelle vastu on seoses tahtmatult sooritatud õigusrikkumisega algatatud kriminaalmenetlus teise liikmesriigi kohtus, mille kodanikud nad ei ole, kaitsta selleks kvalifitseeritud isikud ka juhul, kui nad ise kohtusse ei ilmu. Kohus, kus menetlus on algatatud, võib siiski nõuda isiklikult kohtu ette ilmumist; ilmumata jätmise puhul ei pea teised liikmesriigid tunnustama ega täitma tsiviilasjas tehtud otsust, mille puhul asjaomasel isikul ei olnud võimalust end kaitsta.
Artikkel 62
Rootsis hõlmab mõiste „kohus” maksmismääruste (betalningsföreläggande) ja abiga (handräckning) seotud lihtmenetluste puhul ka Rootsi täitevametit (kronofogdemyndighet).
Artikkel 63
Artikkel 64
Artikkel 65
Artikli 6 lõikes 2 ja artiklis 11 sätestatud kohtualluvust tagatise nõudes või muus kolmandate isikutega seotud menetluses ei kohaldata Saksamaal, Austrias ega Ungaris. Kõiki isikuid, kelle elukoht on teises liikmesriigis, võib hageda:
Saksamaa kohtus kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seaduse (Zivilprozessordnung) artiklitega 68 ja 72-74, millega reguleeritakse kolmandatele isikutele teatamist;
Austria kohtus kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seaduse (Zivilprozessordnung) artikliga 21, millega reguleeritakse kolmandatele isikutele teatamist;
Ungari kohtus kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seaduse (Polgári perrendtartás) artiklitega 58-60, millega reguleeritakse kolmandatele isikutele teatamist.
VI PEATÜKK
ÜLEMINEKUSÄTTED
Artikkel 66
Kui päritoluliikmesriigis oli menetlus algatatud enne käesoleva määruse jõustumist, tunnustatakse ja täidetakse pärast seda kuupäeva tehtud otsuseid siiski III peatüki kohaselt,
kui menetlus oli algatatud päritoluliikmesriigis pärast Brüsseli konventsiooni või Lugano konventsiooni jõustumist nii päritoluliikmesriigis kui ka liikmesriigis, kellele on esitatud taotlus;
kõigil muudel juhtudel, kui kohtualluvuse aluseks olid sätted, mis olid kooskõlas kas II peatüki või otsuse teinud liikmesriigi ja taotlusesaaja liikmesriigi vahel sõlmitud konventsiooniga, mis oli menetluse algatamise hetkel kehtiv.
VII PEATÜKK
SEOS TEISTE DOKUMENTIDEGA
Artikkel 67
Käesoleva määruse kohaldamine ei piira nende sätete kohaldamist, millega reguleeritakse kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist konkreetses valdkonnas ja mis sisalduvad ühenduste õigusaktides või selliste õigusaktide kohaselt ühtlustatud siseriiklikes õigusaktides.
Artikkel 68
Artikkel 69
Arvestades artikli 66 lõiget 2 ja artiklit 70, asendab käesolev määrus liikmesriikidevahelistes suhetes järgmisi kahe või enama liikmesriigi vahel sõlmitud konventsioone ja lepingut:
Artikkel 70
Artikkel 71
Ühetaolise tõlgendamise tagamiseks kohaldatakse lõiget 1 järgmiselt:
käesolev määrus ei takista konkreetset valdkonda käsitleva konventsiooniga ühinenud liikmesriigi kohtul saamast pädevust selle konventsiooni kohaselt isegi juhul, kui kostja alaline elukoht on teises liikmesriigis, kes ei ole selle konventsiooniga ühinenud. Igal juhul kohaldab menetlev kohus käesoleva määruse artiklit 26;
liikmesriigi kohtus konkreetset valdkonda käsitlevas konventsioonis sätestatud kohtualluvuse kohaselt tehtud kohtuotsust tunnustavad ja täidavad teised liikmesriigid käesoleva määruse kohaselt.
Kui konkreetset valdkonda käsitlev konventsioon, millega on ühinenud nii otsuse teinud liikmesriik kui ka taotluse saanud liikmesriik, sisaldab kohtuotsuste tunnustamise või täitmise tingimusi, kohaldatakse neid tingimusi. Igal juhul võib kohaldada käesoleva määruse neid sätteid, mis on seotud kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise korraga.
Artikkel 72
Käesolev määrus ei mõjuta kokkuleppeid, millega liikmesriigid kohustusid enne käesoleva määruse jõustumist Brüsseli konventsiooni artikli 59 kohaselt mitte tunnustama eelkõige teises kõnealuse konventsiooni osalisriigis tehtud kohtuotsust isiku kohta, kelle alaline või peamine elukoht on selles kolmandas riigis, kui artiklis 4 sätestatud juhtudel võis kohtuotsus põhineda üksnes kõnealuse konventsiooni artikli 3 teises lõigus ettenähtud pädevusel.
VIII PEATÜKK
LÕPPSÄTTED
Artikkel 73
Komisjon esitab Euroopa Parlamendile, nõukogule ning majandus- ja sotsiaalkomiteele aruande käesoleva määruse kohaldamise kohta hiljemalt viis aastat pärast käesoleva määruse jõustumist. Aruandele lisatakse vajaduse korral käesoleva määruse muutmise ettepanekud.
Artikkel 74
Artikkel 75
Artikkel 76
Käesolev määrus jõustub 1. märtsil 2002.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides kooskõlas Euroopa Ühenduse asutamislepinguga.
I LISA
Artikli 3 lõikes 2 ja artikli 4 lõikes 2 nimetatud kohtualluvuse eeskirjad
menetluse algatamise dokumenti, mis on toimetatud kostjale kätte tema ajutise Ühendkuningriigis viibimise ajal, või
kostjale kuuluva vara asumist Ühendkuningriigi territooriumil või
Ühendkuningriigis asuva vara arestimist hageja taotlusel.
II LISA
Kohtud või pädevad asutused, kellele võib esitada artiklis 39 nimetatud taotluse, on järgmised:
Landgericht’i kolleegiumi eesistuja;
notar ametliku dokumendi täitmise määrusega seotud menetluses;
greffier en chef du tribunal de grande instance;
président de la chambre départementale des notaires täitmismääruse või ametliku notariaalse dokumendi puhul;
Inglismaal ja Walesis: High Court of Justice või ülalpidamiskohustusega seotud asja puhul Magistrates’ Court, kellele edastab taotluse Secretary of State;
Šotimaal: Court of Session või ülalpidamiskohustusega seotud asja puhul Sheriff Court, kellele edastab taotluse Secretary of State;
Põhja-Iirimaal: High Court of Justice või ülalpidamiskohustusega seotud asja puhul Magistrates’ Court, kellele edastab taotluse Secretary of State;
Gibraltaril: Supreme Court of Gibraltar või ülalpidamiskohustusega seotud asja puhul Magistrates’ Court, kellele edastab taotluse Attorney General of Gibraltar.
III LISA
Artikli 43 lõikes 2 nimetatud apellatsioonkaebuse võib esitada järgmistele kohtutele:
kostja esitatava apellatsioonkaebuse puhul tribunal de première instance või rechtbank van eerste aanleg või erstinstanzliches Gericht;
hageja esitatava apellatsioonkaebuse puhul Cour d’appel või hof van beroep;
cour d’appel taotluse vastuvõtmise otsuste puhul;
tribunal de grande instance’i eesistuja taotluse tagasilükkamise otsuste puhul;
Inglismaal ja Walesis: High Court of Justice või ülalpidamiskohustusega seotud asja puhul Magistrates′ Court;
Šotimaal: Court of Session või ülalpidamiskohustusega seotud asja puhul Sheriff Court;
Põhja-Iirimaal: High Court of Justice või ülalpidamiskohustusega seotud asja puhul Magistrates′ Court;
Gibraltaril: Supreme Court of Gibraltar või ülalpidamiskohustusega seotud asja puhul Magistrates′ Court.
IV LISA
Artikli 44 kohaselt võib esitada järgmised apellatsioonkaebused:
V LISA
Määruse artiklites 54 ja 58 nimetatud tunnistus kohtuotsuste ja kohtulahendite kohta
(eesti, estonien, Estonian, estnisch,…)
1. |
Päritoluliikmesriik |
2. |
Tunnistuse välja andnud kohus või pädev asutus
|
3. |
Otsuse teinud/kohtulahendi heaks kiitnud kohus ( *1 )
|
4. |
Otsus/kohtulahend (*1)
|
5. |
Nende poolte nimed, kes on saanud õigusabi |
Päritoluliikmesriigis kuulub otsus/kohtulahend (*1) täitmisele (määruse artiklid 38 ja 58) järgmise isiku suhtes:
Nimi:
(koht) …, (kuupäev) …
Allkiri ja/või tempel …
VI LISA
Määruse artikli 57 lõikes 4 osutatud tunnistus ametlike dokumentide kohta
(eesti, estonien, Estonian, estnisch,…)
1. |
Päritoluliikmesriik |
2. |
Tunnistuse välja andnud pädev asutus
|
3. |
Asutus, kes on dokumendi ametlikuks tunnistanud
|
4. |
Ametlik dokument
|
5. |
Käesolevale tunnistusele lisatud täitmisele pööratava kohustuse tekst |
Ametlik dokument on päritoluliikmesriigis võlgniku suhtes täitmisele pööratav (määruse artikli 57 lõige 1)
(koht) …, (kuupäev) …
Allkiri ja/või tempel …
( 1 ) EÜT C 376, 28.12.1999, lk 1.
( 2 ) Arvamus on esitatud 21. septembril 2000. (Euroopa Ühenduste Teatajas seni avaldamata).
( 3 ) EÜT C 117, 26.4.2000, lk 6.
( 4 ) EÜT L 299, 31.12.1972, lk 32.
EÜT L 304, 30.10.1978, lk 1.
EÜT L 388, 31.12.1982, lk 1.
EÜT L 285, 3.10.1989, lk 1.
EÜT C 15, 15.1.1997, lk 1.
Konsolideeritud tekst EÜT C 27, 26.1.1998, lk 1.
( 5 ) EÜT L 204, 2.8.1975, lk 28.
EÜT L 304, 30.10.1978, lk 1
EÜT L 388, 31.12.1982, lk 1.
EÜT L 285, 3.10.1989, lk 1.
EÜT C 15, 15.1.1997, lk 1.
Konsolideeritud tekst EÜT C 27, 26.1.1998, lk 28.
( 6 ) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.
( 7 ) EÜT L 228, 16.8.1973, lk 3. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2000/26/EÜ (EÜT L 181, 20.7.2000, lk 65).
( 8 ) EÜT L 172, 4.7.1988, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2000/26/EÜ.
( 9 ) EÜT L 330, 29.11.1990, lk 44.
( 10 ) EÜT L 160, 30.6.2000, lk 37.
( *1 ) Mittevajalik maha tõmmata.