02001L0113 — ET — 18.11.2013 — 003.001

Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu

►B	NÕUKOGU DIREKTIIV 2001/113/EÜ, 20. detsember 2001, inimtoiduks ettenähtud ►C1 puuvilja ja marja džemm, želee ja tsitrusmarmelaad ◄ ning magustatud kastanipüree kohta (ELT L 010 12.1.2002, lk 67)

Muudetud:

		Euroopa Liidu Teataja
		nr	lehekülg	kuupäev
M1	NÕUKOGU DIREKTIIVI 2004/84/EÜ, 10. juuni 2004,	L 219	8	19.6.2004
M2	NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1182/2007, 26. september 2007,	L 273	1	17.10.2007
►M3	EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 1021/2013, 9. oktoober 2013,	L 287	1	29.10.2013

Parandatud:

►C1	13, lk 897(2001/113/EÜ)

▼B

NÕUKOGU DIREKTIIV 2001/113/EÜ,

20. detsember 2001,

inimtoiduks ettenähtud ►C1 puuvilja ja marja džemm, želee ja tsitrusmarmelaad ◄ ning magustatud kastanipüree kohta

Artikkel 1

Käesolevat direktiivi kohaldatakse I lisas loetletud toodete suhtes.

▼C1

Seda ei kohaldata toodete suhtes, mis on ette nähtud valikpagaritoodete, saiakeste ja pirukate ja küpsiste valmistamiseks.

▼B

Artikkel 2

Direktiivi 2000/13/EÜ kohaldatakse käesoleva määruse I lisas määratletud toodete suhtes järgmistel tingimustel.

I lisas loetletud tootenimetusi kohaldatakse ainult seal loetletud toodete suhtes ja neid kasutatakse kaubanduses nende toodete määratlemiseks.

Siiski võib I lisas kasutatud tootenimetusi kasutada lisaks nimele ja tähistada vastavalt tavadele nendega teisi tooteid, mida ei tohi segamini ajada I lisas määratletud toodetega.

▼C1

Tootenimedele lisatakse märge kasutatud puuvilja ja marja või puuviljade ja marjade kohta kahanevas järjekorras kasutatud toorainete massi järgi. Kolmest või enamast puuvilja ja marja liigist valmistatud toodete puhul võib märke kasutatud puuviljade ja marjade kohta asendada sõnadega „segapuuviljad/ ja -marjad” või muu sarnase sõnastusega, samuti kasutatud puuviljade arvuga.

Märgistusel näidatakse valmistoote puuviljasisaldus valmistootes sõnadega „valmistatud … g puuviljadega/marjadega 100 g kohta”, arvates vajaduse korral maha vesilahuste valmistamiseks kasutatud vee massi.

▼B

Märgistusel näidatakse valmistoote suhkrusisaldus sõnadega „üldsuhkrusisaldus … g 100 g kohta”; esitatud arv väljendab valmistoote refraktomeetriga määratud väärtust 20 °C juures, lubatud hälve on ±3 refraktomeetri kraadi.

Suhkrusisaldust ei ole siiski tarvis märkida, kui märgistusele on vastavalt direktiivile 90/496/EMÜ ( 7 ) tehtud suhkrute kohta toitumisalane väide.

Punktis 3 ja punkti 4 esimeses lõigus osutatud andmed tuleb esitada tootenimetusega samas vaateväljas ja need tuleb märkida selgelt nähtavate tähtedega.

Kui vääveldioksiidijääkide sisaldus on üle 10 mg/kg, tuleb selle olemasolu erandina direktiivi 2000/13/EÜ artikli 6 lõikest 4 esitada koostisainete loetelus.

Artikkel 3

I lisas määratletud toodete puhul ei võta liikmesriigid vastu käesoleva direktiiviga sätestamata siseriiklikke norme.

Artikkel 4

Olenemata direktiivi 89/107/EMÜ ( 8 ) või selle jõustamiseks vastuvõetud sätete kohaldamisest, võib käesoleva direktiivi I lisas määratletud toodete valmistamiseks kasutada üksnes II lisas loetletud koostisaineid ja III lisale vastavat toormaterjali.

▼M3

Artikkel 5

Selleks et võtta arvesse tehnilist arengut ja muutusi asjaomastes rahvusvahelistes standardites, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 6 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta II lisa ja III lisa B osa.

Artikkel 6

Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

Artiklis 5 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 18. novembrist 2013. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 5 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Artikli 5 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast kõnealuse õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

▼B

Artikkel 7

Direktiiv 79/693/EMÜ tunnistatakse kehtetuks alates 12. juulist 2003.

Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile tõlgendatakse viidetena käesolevale direktiivile.

Artikkel 8

Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid enne 12. juulit 2003. Liikmesriigid teatavad neist viivitamata komisjonile.

Kõnealuseid meetmeid tuleb kohaldada nii, et see võimaldaks:

—

lubada turustada alates 12. juulist 2003 I lisas määratletud tooteid, kui need vastavad käesolevas direktiivis sätestatud määratlustele ja eeskirjadele,

—

keelata alates 12. juulist 2004 käesolevale direktiivile mittevastavate toodete turustamine.

Käesolevale direktiivile mittevastavate, kuid enne 12. juulit 2004 direktiivi 79/693/EMÜ kohaselt märgistatud toodete turustamine on lubatud kuni varude ammendumiseni.

Kui liikmesriigid need meetmed vastu võtavad, lisavad nad nendesse meetmetesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

Artikkel 9

Käesolev direktiiv jõustub Euroopa Ühenduste Teatajas avaldamise päeval.

Artikkel 10

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

▼C1

I LISA

NIMETUSED, TOOTEKIRJELDUSED JA MÄÄRATLUSED

I. MÕISTED

—

„Džemm” on sobiva tarretisetaolise konsistentsini segu suhkrutest ja ühe või mitme puuvilja ja marja liigi viljalihast ja/või püreest ning veest. Tsitrusviljadest džemm võib siiski olla saadud kogu viljast, mis on ribadeks lõigatud ja/või viilutatud.

– 350 g	üldjuhul,
– 250 g	punase sõstra, hariliku pihlaka, astelpaju marjade, mustsõstra, koer-kibuvitsa ja küdoonia puhul,
– 150 g	ingveri puhul,
– 160 g	akažuuõunte puhul,
– 60 g	kannatuslille viljade puhul.

—

„Ekstra džemm” on sobiva tarretisetaolise konsistentsini segu suhkrutest ja ühe või mitme puuvilja ja marja liigi kontsentreerimata viljalihast ning veest. Siiski võib koer-kibuvitsa ekstra džemm ning seemneteta vaarika, muraka, mustsõstra ja punase sõstra ekstra džemm olla kas täielikult või osaliselt saadud asjakohaste viljade kontsentreerimata püreest. Tsitrusviljadest ekstra džemm võib olla saadud kogu viljast, mis on ribadeks lõigatud ja/või viilutatud.

Ekstra džemmi valmistamiseks ei või kasutada teistega segamiseks järgmisi puuvilju ja marju: õunad, pirnid, kinnise luuga ploomid, melonid, arbuusid, viinamarjad, kõrvitsad, kurgid ja tomatid.

– 450 g	üldjuhul,
– 350 g	punase sõstra, hariliku pihlaka, astelpaju marjade, mustsõstra, koer-kibuvitsa ja küdoonia puhul,
– 250 g	ingveri puhul,
– 230 g	akažuuõunte puhul,
– 80 g	kannatuslille viljade puhul.

—

„Želee” on asjakohaselt geelistatud segu suhkrutest ja ühe või mitme puuviljaliigi mahlast ja/või vesilahustest.

1 000 g valmistoote valmistamiseks kasutatava mahla ja/või vesilahuste kogus ei tohi olla väiksem kui vastava džemmi valmistamiseks sätestatu. Nimetatud kogused on arvutatud pärast vesilahuste valmistamiseks kasutatava vee massi mahaarvamist.

—

„Ekstra želee” puhul ei tohi 1 000 g valmistoote valmistamiseks kasutatava mahla ja/või vesilahuste kogus olla siiski väiksem kui vastava ekstra džemmi valmistamiseks sätestatu. Nimetatud kogused on arvutatud pärast vesilahuste valmistamiseks kasutatava vee massi mahaarvamist. Ekstra želee valmistamiseks ei või kasutada teistega segamiseks järgmisi puuvilju: õunad, pirnid, kinnise luuga ploomid, melonid, arbuusid, viinamarjad, kõrvitsad, kurgid ja tomatid.

—

„Tsitrusmarmelaad” on sobiva tarretisetaolise konsistentsini viidud segu veest, suhkrutest ja ühest või mitmest järgmistest toodetest, mis on saadud tsitrusviljadest: puuvilja viljaliha, püree, mahl, vesilahused ja koored.

1 000 g valmistoote valmistamiseks kasutatava tsitrusvilja kogus peab olema vähemalt 200 g, millest vähemalt 75 g peab olema saadud endokarbist.

—

Nimetust „tsitrus-želeemarmelaad” võib kasutada siis, kui toode ei sisalda lahustumatuid aineid, välja arvatud väike kogus õhukeselt kooritud koort.

—

„Magustatud kastanipüree” on sobiva konsistentsini geelistatud segu veest, suhkrust ja vähemalt 380 g kastanipüreest (Castanea sativa)1 000 g valmistoote kohta.

II.

I osas määratletud toodete refraktomeetriga määratava lahustuva kuivaine sisaldus peab olema 60 % või rohkem, v.a nende toodete puhul, mille puhul suhkrud on täielikult või osaliselt asendatud magusainetega.

Ilma et see piiraks direktiivi 2000/13/EÜ artikli 5 lõike 1 kohaldamist, võivad liikmesriigid siiski teatavate üksikjuhtude arvestamiseks lubada kasutada I osas määratletud toodete jaoks ettenähtud nimetusi, kui asjaomaste toodete lahustuva kuivaine sisaldus on alla 60 %.

III.	Kui puuviljad/marjad on omavahel segatud, tuleb I osas sätestatud eri puuvilja ja marja liikide miinimumsisaldust vähendada võrdeliselt kasutatud protsendimääraga.

▼B

II LISA

I lisas määratletud toodetes võib kasutada järgmisi täiendavaid koostisaineid:

—

mesi, nagu on määratletud nõukogu 20. detsembri 2001. aasta direktiivis 2001/110/EÜ ( 9 ) mee kohta: kõigis toodetes suhkrute täieliku või osalise asendajana,

—

puuviljamahl - ainult džemmis,

—

tsitrusviljamahl - teistest puuviljaliikidest saadud toodetes, ainult džemmis, ekstra džemmis, želees ja ekstra želees,

—

punaste puuviljade mahl - ainult džemmis ja ekstra džemmis, mis on valmistatud koer-kibuvitsast, maasikatest, vaarikatest, karusmarjadest, punasest sõstrast, ploomidest ja rabarberist,

—

punapeedi mahl - ainult džemmis ja želees, mis on saadud maasikatest, vaarikatest, karusmarjadest, punasest sõstrast ja ploomidest,

—

tsitrusviljade eeterlikud õlid - ainult tsitrusmarmelaadis ja tsitrus-želeemarmelaadis,

—

toiduõlid ja -rasvad vahutamisvastaste ainetena - kõikides toodetes,

—

vedel pektiin - kõikides toodetes,

—

tsitrusviljade koor - džemmis, ekstra džemmis, želees ja ekstra želees,

—

Pelargonium odoratissimum'i lehed - džemmis, ekstra džemmis, želees ja ekstra želees, kui need on valmistatud küdooniast,

—

piiritused, veinid ja liköörveinid, pähklid, maitsetaimed, vürtsid, vanill ja vannilliekstraktid - kõikides toodetes,

—

vanilliin: kõikides toodetes.

▼C1

III LISA

A. MÕISTED

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

Puuvili ja mari:

—

värsked veatud riknemata viljad, mis sisaldavad kõiki põhilisi komponente ja on kasutamiseks piisavalt küpsed, pärast puhastamist ning plekkide ja otste eemaldamist,

—

käesoleva direktiivi kohaldamisel loetakse tomatid, rabarberivarte söödavad osad, porgandid, maguskartulid, kurgid, kõrvitsad, melonid ja arbuusid puuviljadeks ja marjadeks,

—

„ingver” tähendab ingveritaime söödavaid juuri värskete või konserveeritutena; ingverit võib kuivatada või säilitada siirupis.

(Puuvilja ja marja ) viljaliha:

kogu puuvilja ja marja söödav osa, võimaluse korral ilma kooreta, kelmeta, seemneteta jms, mis võib olla viilutatud või purustatud, kuid mitte püreestatud.

(Puuvilja ja marja)püree:

kogu puuvilja ja marja söödav osa, vajaduse korral ilma kooreta, kelmeta, seemneteta jms, mis on sõelumise teel või muul sarnasel viisil püreestatud.

(Puuvilja ja marja) vesilahused:

puuvilja ja marja vesilahus, mis hoolimata nõuetekohasel tootmisel möödapääsmatult tekkivatest kadudest sisaldab kõiki kasutatud puuvilja vees lahustuvaid koostisaineid.

Suhkrud:

lubatud suhkrud on:

direktiivis 2001/111/EMÜ ( 10 ) määratletud suhkrud;

fruktoosisiirup;

puuviljadest ja marjadest ekstraheeritud suhkrud;

pruun suhkur.

B. TOORAINETE TÖÖTLEMINE

A. osa punktides 1, 2, 3 ja 4 määratletud tooteid võib töödelda järgmistel viisidel:

—

kuumutada, jahutada või külmutada;

—

külmkuivatada,

—

kontsentreerida määral, mis on tehniliselt võimalik,

—

välja arvatud „ekstra” toodete valmistamiseks kasutatava tooraine puhul, töödelda lisaks vääveldioksiidiga (E 220) või selle sooladega (E 221, E 222, E 223, E 224, E 226 ja E 227), tingimusel et I lisa I osas määratletud toodete puhul ei ületata direktiivis 95/2/EÜ sätestatud maksimaalset vääveldioksiidisisaldust.

Džemmi valmistamiseks kasutatavad aprikoosid ja ploomid võivad olla kuivatatud ka muul viisil kui külmkuivatamise teel.

Tsitrusviljade koort võib säilitada soolvees.

( 1 ) EÜT C 231, 9.8.1996, lk 27.

( 2 ) EÜT C 279, 1.10.1999, lk 95.

( 3 ) EÜT C 56, 24.2.1997, lk 20.

( 4 ) EÜT L 205, 13.8.1979, lk 5. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 88/593/EMÜ (EÜT L 318, 25.11.1988, lk 44).

( 5 ) EÜT L 109, 6.5.2000, lk 29.

( 6 ) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

( 7 ) EÜT L 276, 6.10.1990, lk 40.

( 8 ) EÜT L 40, 11.2.1989, lk 27. Direktiivi on muudetud direktiiviga 94/34/EÜ (EÜT L 237, 10.9.1994, lk 1).

( 9 ) EÜT L 10, 12.1.2002, lk 47.

( 10 ) EÜT L 10, 12.1.2002, lk 53.