2001D0914 — ET — 20.05.2006 — 002.001
Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest
|
EUROOPA KESKPANGA OTSUS, 6. detsember 2001, osalevate liikmesriikide keskpankade valuutakasumi jaotamise kohta alates 2002. majandusaastast (EKP/2001/16) (EÜT L 337, 20.12.2001, p.55) |
Muudetud:
|
|
|
Euroopa Liidu Teataja |
||
|
No |
page |
date |
||
|
L 9 |
39 |
15.1.2004 |
||
|
L 148 |
56 |
2.6.2006 |
||
EUROOPA KESKPANGA OTSUS,
6. detsember 2001,
osalevate liikmesriikide keskpankade valuutakasumi jaotamise kohta alates 2002. majandusaastast
(EKP/2001/16)
(2001/914/EÜ)
EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja (edaspidi “põhikiri”), eriti selle artiklit 32,
ning arvestades järgmist:|
(1) |
Põhikirja artikli 32.1 kohaselt on valuutakasum rahapoliitilise funktsiooni täitmisel riikide keskpankadele kogunev kasum. Põhikirja artikli 32.2 kohaselt on iga riigi keskpanga valuutakasum võrdne tema aastakasumiga, mis moodustub tema varast, mis vastab ringluses olevale sularahale ja krediidiasutuste hoiustest tulenevatele kohustustele. Riikide keskpangad arvestavad üksikult need varad kooskõlas EKP nõukogu antavate suunistega. Alates 2003. majandusaastast peaksid riikide keskpangad rahapoliitilise funktsiooni täitmisest tuleneva vara üksikult arvestama varana, mis vastab ringluses olevale sularahale ja krediidiasutuste hoiustest tulenevatele kohustustele. Põhikirja artikli 32.4 kohaselt vähendatakse iga riigi keskpanga valuutakasumi summat summa võrra, mis on võrdne intressidega, mida see keskpank maksab krediidiasutustele põhikirja artikli 19 kohaselt tehtud hoiustelt. |
|
(2) |
Põhikirja artikli 32.5 kohaselt jaotatakse riikide keskpankade valuutakasumi summa nende vahel proportsionaalselt nende EKP kapitali makstud osadega. |
|
(3) |
Põhikirja artiklite 32.6 ja 32.7 kohaselt on EKP nõukogu volitatud andma suunised valuutakasumi jaotamisest tuleneva kliiringu ja saldode arvelduseks, mida teeb EKP, ja võtma kõik muud põhikirja artikli 32 rakendamiseks vajalikud meetmed. |
|
(4) |
Nõukogu 3. mai 1998. aasta määruse (EÜ) nr 974/98 (euro kasutuselevõtu kohta) ( 1 ) artikli 10 kohaselt lasevad EKP ja riikide keskpangad (edaspidi “eurosüsteem”) alates 1. jaanuarist 2002 käibele euros vääringustatud pangatähed. Nimetatud määruse artiklis 15 on sätestatud, et kuni kuue kuu jooksul pärast üleminekuperioodi lõppu jätkub riigi rahaühikus vääringustatud pangatähtede kasutamine seaduslike maksevahenditena. Seega tuleks aastat 2002 pidada eriliseks aastaks, sest ringluses olevad riigi rahaühikus vääringustatud pangatähed võivad endiselt moodustada märkimisväärse osa eurosüsteemis ringluses olevate pangatähtede koguväärtusest eri riikides eri määral. Olukorda võib võrrelda aastate 1999-2001 olukorraga ja seega tuleks 2002. majandusaasta valuutakasum arvutada analoogselt meetodiga, mis on sätestatud 3. novembri 1998. aasta otsuses EKP/2000/19 (muudetud 14. detsembri 2000. aasta otsusega) osalevate liikmesriikide keskpankade valuutakasumi ja EKP kahjumi jaotamise kohta eelarveaastatel 1999-2001, ( 2 ) selle tagamiseks, et pangatähtede ringluse muutumine ei mõjutaks märkimisväärselt riikide keskpankade suhtelisi tulusid. Põhikirja artikli 32.3 kohaselt võib EKP nõukogu erandina artiklist 32.2 otsustada, et 2002. aasta valuutakasumi arvutamiseks kasutatakse alternatiivset meetodit. |
|
(5) |
10. jaanuari 2001. aasta suunise EKP/2001/1, millega võetakse vastu teatavad sätted 2002. aasta sularahavahetuse kohta, ( 3 ) artikli 9 lõikes 1 on sätestatud, et krediidiasutustele või nende määratud esindajatele eelnevalt jaotatud euro pangatähed debiteeritakse nende vastavatelt kontodelt riikide keskpankades olenevalt asjaoludest kas nimiväärtuse põhjal või järgmise lineaarse debiteerimisvalemi kohaselt: üks kolmandik eelnevalt jaotatud summast 2. jaanuaril 2002, üks kolmandik 23. jaanuaril 2002 ja viimane kolmandik 30. jaanuaril 2002. 2002. aasta valuutakasumi arvutamisel tuleb nimetatud lineaarset debiteerimisvalemit arvesse võtta. |
|
(6) |
Käesolev otsus on seotud 6. detsembri 2001. aasta otsusega EKP/2001/15 euro pangatähtede emissiooni kohta ( 4 ), milles on ette nähtud, et euro pangatähti emiteerivad EKP ja riikide keskpangad. Otsuses EKP/2001/15 on kehtestatud ringluses olevate euro pangatähtede jaotus riikide keskpankade vahel proportsionaalselt nende EKP kapitali makstud osadega. Sama otsusega eraldatakse EKP-le 8 % ringluses olevate euro pangatähtede koguväärtusest. Euro pangatähtede jaotus eurosüsteemi liikmete vahel loob eurosüsteemisisesed saldod. Selliste eurosüsteemisiseste ringluses olevate euro pangatähtede saldode intressitasud mõjutavad iga eurosüsteemi riigi keskpanga tulusid ja seepärast tuleks selle suhtes kohaldada käesolevat otsust. Tulud, mida EKP saab riikide keskpankade eurosüsteemisiseste nõuete intressitasudelt, mis on seotud EKP osaga ringluses olevatest euro pangatähtedest, tuleks põhimõtteliselt jagada riikide keskpankadele kooskõlas EKP nõukogu otsustega proportsionaalselt nende osaga kapitali märkimise aluses tulu tekkimise majandusaastal. |
|
(7) |
Ringluses olevate euro pangatähtedega seotud eurosüsteemisiseste nõuete ja kohustuste puhassaldo intresside tasumisel tuleks rakendada objektiivset kriteeriumi, mis määratleks raha hinna. Sellega seoses peetakse asjakohaseks põhiliste refinatseerimistehingute intressimäära, mida eurosüsteem kasutab põhiliste refinatseerimistehingute pakkumistes. |
|
(8) |
Põhikirja artikli 32.2 kohase riikide keskpankade valuutakasumi arvutamisel tuleks kohustuste baasi hulka arvata ringluses olevate euro pangatähtedega seotud eurosüsteemisisesed netokohustused, sest need on samaväärsed ringluses olevate pangatähtedega. Ringluses olevate euro pangatähtede eurosüsteemisiseste saldode intressi arvelduse tulemuseks on seega eurosüsteemi valuutakasumi märkimisväärse osa jaotamine riikide keskpankade vahel proportsionaalselt nende poolt EKP kapitali makstud osadega. Neid eurosüsteemisiseseid saldosid tuleks korrigeerida, et võimaldada riikide keskpankade bilansside ja kasumiaruannete järkjärgulist kohandamist. Korrigeerimise aluseks peaks olema iga riigi keskpanga ringluses olevate pangatähtede väärtus euro pangatähtede kasutuselevõtule eelnenud ajavahemiku jooksul. Kõnealusel korrigeerimisel tuleks arvesse võtta eripäraseid asjaolusid 2002. aastal, mille jooksul liikmesriikidel on erinevad üleminekustsenaariumid ja krediidiasutused suurendavad eri tasemel oma tavapärast sularaha, ning neid korrigeerimisi tuleks teha igal aastal kindla valemi kohaselt kuni viis aastat. |
|
(9) |
Ringluses olevate euro pangatähtedega seotud eurosüsteemisiseste saldode korrigeerimine on välja arvutatud nii, et see kompenseeriks võimalikud märkimisväärsed muudatused riikide keskpankade tuludes, mis võivad tuleneda euro pangatähtede kasutuselevõtust ja sellele järgnevast valuutakasumi jaotamisest. Seepärast on EKP nõukogu otsustanud jätta kasutamata erandi põhikirja artiklist 32, mida lubab põhikirja artikkel 51. |
|
(10) |
Ringluses olevate euro pangatähtedega seotud eurosüsteemisiseste saldode korrigeerimisel tuleb arvesse võtta Luksemburgi Suurhertsogiriigi eriolukorda, mis tuleneb sealsest hiljutisest rahapoliitikast. |
|
(11) |
EKP nõukogu on käesoleva otsuse vastu võtnud, eeldades, et selle majanduslikud tagajärjed ja selliste majanduslike tagajärgedega kaasnev finantstasakaal ei muutu käesoleva otsuse artikli 4 kohaldamise ajal, ja seega on EKP nõukogu kindel püüd tagada käesoleva otsusega ettenähtud korra säilimine 31. detsembrini 2007, |
ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE OTSUSE:
Artikkel 1
Mõisted
Käesolevas otsuses kasutatakse järgmisi mõisteid:
a) osalev liikmesriik — Euroopa Ühenduse asutamislepingu kohaselt ühisraha kasutusele võtnud liikmesriik;
b) riigi keskpank — osaleva liikmesriigi keskpank;
c) kohustuste baas — kohustuste summa iga riigi keskpanga bilansis käesoleva otsuse I lisa kohaselt;
d) üksikult arvestatavad varad — kohustuste baasile vastav varade summa iga riigi keskpanga bilansis käesoleva otsuse II lisa kohaselt;
e) ringluses olevate euro pangatähtedega seotud eurosüsteemisisesed saldod — riigi keskpanga ja EKP või kahe riigi keskpanga vahelised nõuded ja kohustused, mis tulenevad 6. oktoobri 2001. aasta otsuse EKP/2001/15 (euro pangatähtede emissiooni kohta) artikli 4 kohaldamisest;
f) kapitali märkimise alus — RKPde (protsendina väljendatud) osad EKP kapitali märkimises, mis kehtivad vastaval majandusaastal ja mis saadakse, rakendades riikide keskpankade suhtes osakaalusid kapitali märkimise aluses põhikirja artikli 29.1 tähenduses;
g) krediidiasutused — krediidiasutused, mille suhtes kehtib kohustusliku reservi nõue vastavalt määrusele EKP/1998/15 kohustusliku reservi nõude rakendamise kohta, ( 5 ) muudetud määrusega EKP/2000/8; ( 6 )
h) ühtlustatud bilanss — bilanss, mille struktuur on sätestatud suunise EKP/2000/18 (Euroopa Keskpankade Süsteemi aruandluse ja raamatupidamise õigusliku raamistiku kohta), muudetud 15. detsembril 1999 ja 14. detsembril 2000, ( 7 ) IX lisas;
i) viitemäär — kõige värskem olemasolev intressi piirmäär, mida eurosüsteem kasutab põhiliste refinatseerimistehingute pakkumistes 31. augusti 2000. aasta suunise EKP/2000/7 (eurosüsteemi rahapoliitika instrumentide ja menetluste kohta) ( 8 ) I lisa punkti 3.1.2 kohaselt. Kui ühel ja samal päeval toimub mitme põhilise refinatseerimistehingu arveldus, kasutatakse samal ajal sooritatud tehingute intressi piirmäärade aritmeetilist keskmist;
j) sularahavahetuse päev – päev, mil euro pangatähed ja mündid saavad euro kasutuselevõtnud liikmesriigis seaduslikuks maksevahendiks;
k) vaatlusperiood – ajavahemik, mis kestab 24 kuud ja algab 30 kuud enne sularahavahetuse päeva;
l) sularahavahetuse aasta – ajavahemik, mis kestab 12 kuud ja algab sularahavahetuse päeval;
m) päevakurss – igapäevane valuutavahetuse viitekurss, mis põhineb päevakooskõlastustel EKPS keskpankade ja muude keskpankade vahel, mis toimub tavaliselt 14.15 Kesk-Euroopa aja järgi.
Artikkel 2
Ringluses olevate euro pangatähtedega seotud eurosüsteemisisesed saldod
Ringluses olevate euro pangatähtedega seotud eurosüsteemisisesed saldod arvutatakse igakuiselt ning need kirjendatakse EKP ja RKPde raamatupidamises kuu esimesel pangapäeval eelmise kuu viimase pangapäeva väärtuspäevaga.
Kui liikmesriik võtab kasutusele euro, kirjendatakse esimeses lõikes osutatud ringluses olevate euro pangatähtedega seotud eurosüsteemisisesed saldod EKP ja RKPde raamatupidamises sularahavahetuse päeva väärtuspäevaga.
◄
2. Ringluses olevate euro pangatähtedega seotud eurosüsteemisiseste saldode, sealhulgas käesoleva otsuse artikli 4 rakendamisest tulenevate saldode intressid makstakse viitemäära alusel.
3. Eelmises lõikes osutatud intressimaksed teostatakse TARGET-maksetena kord kvartalis.
4. Erandina eelmisest lõikest sooritatakse lõikes 2 osutatud maksed 2002. aastal aasta lõpus.
Artikkel 3
Valuutakasumi arvutamise meetod
1. 2002. aastal määratakse iga riigi keskpanga valuutakasumi suurus kindlaks järgmise valemi kohaselt:
,
kus:
|
VK |
on iga riigi keskpanga arvessevõetava valuutakasumi summa, |
|
KB |
on iga riigi keskpanga kohustuste baas, |
|
VM |
on viitemäär. |
2. Alates 2003. aastast määratakse iga riigi keskpanga valuutakasumi summa kindlaks raamatupidamisarvestuses kirjendatud üksikult arvestatavatest varadest tuleneva tegeliku kasumi arvutamise teel. Erandina nimetatud reeglist ei peeta kulda kasumit tekitavaks.
3. Kui riigi keskpanga üksikult arvestatavate varade väärtus on suurem või väiksem kui tema kohustuste baasi väärtus, tasaarvestatakse see vahe, kohaldades vahe väärtuse suhtes kõigi riikide keskpankade summeeritud üksikult arvestatavate varade keskmist tootlust.
Nimetatud keskmine tootlus arvutatakse järgmiselt. Kõigi riikide keskpankade üksikult arvestatavatest varadest tulenev kogukasum, välja arvatud TARGET-tehingute eurosüsteemisisestest netonõuetest tulenev kasum (II lisa punkt A.3) ja ringluses olevate euro pangatähtedega seotud eurosüsteemisisesed nõuded, kaasa arvatud artikli 4 rakendamisest tulenevad nõuded (II lisa, punkt A.4), liidetakse ja summa jagatakse kõigi eurosüsteemi üksikult arvestatavate varade keskmise summaga. Keskmist tootlust rakendatakse 360 päeva põhjal.
Artikkel 4
Eurosüsteemisiseste saldode korrigeerimine
1. Emissioonitulu arvutamiseks tuleb korrigeerida iga RKP euro pangatähtedega seotud eurosüsteemisiseseid saldosid hüvitussumma ulatuses, mis määratakse kindlaks järgmise valemi kohaselt:
C = (K – A) × S,
kus:
|
C |
on hüvitussumma, |
|
K |
on iga RKP jaoks eurosumma, mis saadakse, kohaldades kapitali märkimise alust vaatlusperioodil ringluses olnud pangatähtede keskmise väärtuse suhtes, kusjuures pangatähtede summa eurole ülemineva liikmesriigi vääringus esitatakse eurodes vaatlusperioodi päevakursside kohaselt, |
|
A |
on vaatlusperioodil ringluses olnud iga RKP pangatähtede keskmine väärtus eurodes vaatlusperioodi päevakursside kohaselt, |
|
S |
on järgmine koefitsient iga majandusaasta kohta alates sularahavahetuse päevast:
|
2. RKPde hüvitussummade summa on 0.
3. Hüvitussummad arvutatakse iga kord, kui liikmesriik võtab kasutusele euro või kui EKP kapitali märkimise alus muutub.
4. Eurosüsteemi uue RKP hüvitussumma jagatakse seniste eurosüsteemi RKPde vahel selle liikmesriigi ühinemisel vastavalt seniste eurosüsteemi RKPde osale kapitali märkimise aluses, kasutades vastupidist märki (+/–) ja see täiendab hüvitussummasid, mis kehtivad seniste eurosüsteemi RKPde vahel.
5. Hüvitussummad ja neid tasakaalustavad raamatupidamiskirjed kirjendatakse iga RKP raamatupidamises eraldi eurosüsteemisisestel kontodel, kusjuures väärtuspäevaks on sularahavahetuse päev ning sama kuupäev on väärtuspäev igal korrigeerimisperioodile järgneval aastal. Hüvitussummasid tasakaalustavaid raamatupidamiskirjeid ei tasustata.
6. Kui nende pangatähtede väärtus, mis Banque centrale du Luxembourg [Luksemburgi keskpank] laseb ringlusse 2002. aastal, ületab tema ajavahemikul 1. juulist 1999 kuni 30. juunini 2001 ringlusse lastud pangatähtede keskmise väärtuse 25 % võrra või rohkem, on lõikes 1 osutatud valemi tähise A väärtuse ülempiiriks Luksemburgi keskpanga poolt 2002. aastal ringlusse lastud pangatähtede osas 2,2 miljardit eurot. Selle erandi kohaldamisel korrigeeritakse 2002. aasta lõpus tagasiulatuvalt kõiki artikli 4 lõike 1 põhjal arvutatud hüvitussummasid, et tagada kooskõla lõikega 2. See tagasiulatuv korrigeerimine toimub vastavalt osadele kapitali märkimise aluses.
7. Kui pangatähtede ringluses esinevad käesoleva otsuse III lisas osutatud asjaolud, korrigeeritakse iga RKP ringluses olevate euro pangatähtedega seotud eurosüsteemisiseseid saldosid vastavalt selle lisa ja mitte lõike 1 sätetele.
8. Käesolevas artiklis sätestatud eurosüsteemisiseste saldode korrigeerimist ei kohaldata alates vastavale sularahavahetuse aastale järgneva kuuenda aasta esimesest päevast.
Artikkel 5
Valuutakasumi arvutamine ja jaotamine
1. Iga riigi keskpanga valuutakasumi arvutab EKP iga päev. Arvutuste aluseks on raamatupidamisandmed, mille riikide keskpangad EKP-le esitavad. EKP teatab kumuleerunud summad riikide keskpankadele kord kvartalis.
2. Iga riigi keskpanga valuutakasumi summat vähendatakse summa võrra, mis on võrdne intressidega, mis on kogunenud või mida makstakse seoses kohustuste baasi kuuluvate kohustustega ja kooskõlas kõigi põhikirja artikli 32.4 teise lõigu põhjal tehtud EKP nõukogu otsustega.
3. Iga riigi keskpanga valuutakasumi summa jaotamine proportsionaalselt kapitali märkimise alusega toimub iga majandusaasta lõpus.
Artikkel 6
Lõppsätted
1. Käesolev otsus jõustub 1. jaanuaril 2002.
2. Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Ühenduste Teatajas.
I LISA
KOHUSTUSTE BAASI KOOSSEIS
|
A. |
Kohustuste baasi kuuluvad ainult: 1. ringluses olevad pangatähed Käesoleva lisa kohaldamisel sularahavahetuse aastal 2002 ja eurosüsteemi iga uue RKP puhul: i) hõlmavad ringluses olevad pangatähed ka RKP poolt emiteeritud pangatähti riigi vääringuühikus; ja ii) ringluses olevate pangatähtede summat vähendatakse eelnevalt jaotatud euro pangatähtedega seotud tasustamata laenusummade võrra, mida pole veel debiteeritud (ühtlustatud bilansi vara kirje 6. osa). Pärast sularahavahetuse aastat hõlmavad ringluses olevad pangatähed käesoleva lisa kohaldamisel ja iga riigi keskpanga puhul ainult euro pangatähti; 2. rahapoliitiliste toimingutega seotud euros vääringustatud kohustused euroala krediidiasutuste ees, sealhulgas: a) jooksevkontod, kaasa arvatud põhikirja artikli 19.1 kohased kohustusliku reservi nõuded (ühtlustatud bilansi kohustuste kirje 2.1); b) eurosüsteemi hoiustamisprogrammi raames hoiustatud summad (ühtlustatud bilansi kohustuste kirje 2.2); c) tähtajalised hoiused (ühtlustatud bilansi kohustuste kirje 2.3); d) pisikorrektsioonide pöördtehingutest tulenevad kohustused (ühtlustatud bilansi kohustuste kirje 2.4); e) lisatagatise nõuetega seotud hoiused (ühtlustatud bilansi kohustuste kirje 2.5); 3. riikide keskpankade eurosüsteemisisesed kohustused, mis EKP-le tulenevad EKP võlakirjade emissiooni katvast võlakohustuste emissioonist suunise EKP/2000/7 I lisa peatüki 3.3 kohaselt (ühtlustatud bilansi kohustuste kirje 10.2); 4. TARGET-tehingutest tulenevad eurosüsteemisisesed netokohustused (ühtlustatud bilansi kohustuste kirje 10.3 osa); 5. Ringluses olevate euro pangatähtedega seotud eurosüsteemisisesed netokohustused, kaasa arvatud käesoleva otsuse artikli 4 rakendamisest tulenevad kohustused. |
|
B. |
Iga riigi keskpanga kohustuste baasi summa arvutatakse ühtlustatud raamatupidamispõhimõtete ja -eeskirjade kohaselt, mis on kehtestatud suunisega EKP/2000/18 (Euroopa Keskpankade Süsteemi aruandluse ja raamatupidamise õigusliku raamistiku kohta), muudetud 15. detsembril 1999 ja 14. detsembril 2000. ( 9 ) |
II LISA
ÜKSIKULT ARVESTATAVAD VARAD
|
A. |
Üksikult arvestatavate varade hulka kuuluvad ainult: 1. rahapoliitiliste toimingutega seotud euros vääringustatud laenud euroala krediidiasutustele (ühtlustatud bilansi vara kirje 5); 2. eurosüsteemisisesed nõuded, mis on võrdsed välisvaluutareservide (v.a kuld) ülekandmisega EKPle põhikirja artikli 30 kohaselt (osa ühtlustatud bilansi vara kirjest 9.2); 3. TARGET-tehingutest tulenevad eurosüsteemisisesed netonõuded (osa ühtlustatud bilansi vara kirjest 9.4); 4. ringluses olevate euro pangatähtedega seotud eurosüsteemisisesed netonõuded, kaasa arvatud käesoleva otsuse artikli 4 rakendamisest tulenevad kohustused; 5. kuld, kaasa arvatud EKP-le ülekantud kullaga seotud nõuded summas, mis võimaldab igal riigi keskpangal üksikult arvestada osa oma kullast, mis vastab tema osale, juhul kui kapitali märkimise alust kohaldatakse kõigi riikide keskpankade üksikult arvestatava kulla kogusumma suhtes (ühtlustatud bilansi vara kirje 1 ja vara kirje 9.2 osa). Käesoleva otsuse kohaldamisel ja vähemalt kuni 2007. majandusaasta valuutakasumi arvutamiseni hinnatakse kulla väärtust eurodes 31. detsembril 2002 kehtiva kulla untsi hinna alusel. |
|
B. |
Iga riigi keskpanga üksikult arvestatavate varade väärtus arvutatakse ühtlustatud raamatupidamispõhimõtete ja -eeskirjade kohaselt, mis on kehtestatud suunisega EKP/2000/18 (Euroopa Keskpankade Süsteemi aruandluse ja raamatupidamise õigusliku raamistiku kohta), muudetud 15. detsembril 1999 ja 14. detsembril 2000. ( 10 ) |
III LISA
A. Esimene erakorraline korrigeerimine
Kui sularahavahetuse aastal ringluses olevate pangatähtede keskmine koguväärtus on väiksem kui vaatlusperioodil ringluses olevate pangatähtede keskmine koguväärtus eurodes (sealhulgas euro kasutuselevõtnud liikmesriikide vääringus pangatähed, mida väljendatakse eurodes vaatlusperioodi päevakursside kohaselt), tuleb artikli 4 lõike 1 kohaselt kohaldatavat koefitsienti S vähendada tagasiulatuvalt vastavalt ringluses olevate pangatähtede keskmise koguväärtuse vähenemisele.
Vähendamise tulemusel saadav koefitsient ei tohi jääda alla 0,8606735. Käesoleva erandi kohaldamisel lisatakse veerand sularahavahetuse aastal kohaldatavast RKP hüvitussumma (C) vähendamise summast iga RKP hüvitussummale, mida kohaldatakse artikli 4 lõike 1 kohaselt teisest kuni viienda aastani, mis järgnevad sularahavahetuse aastale.
B. Teine erakorraline korrigeerimine
Juhul kui RKPd, kelle artikli 4 lõikes 1 osutatud hüvitussumma on positiivne ja ringluses olevate euro pangatähtede eurosüsteemisisese saldo netotulemina tuleb maksta tasu, mille tõttu nende aastalõpu tulude ja kulude konto kirje “ühendatud emissioonitulu netotulem” näitab netokulu, tuleb sularahavahetuse aastal vastavalt artikli 4 lõikele 1 kohaldatavat koefitsienti S vähendada, kuni see tagajärg on kõrvaldatud.
Vähendamise tulemusel saadav koefitsient ei tohi jääda alla 0,8606735. Käesoleva erandi kohaldamisel lisatakse veerand sularahavahetuse aastal kohaldatavast RKP hüvitussumma (C) vähendamise summast iga RKP hüvitussummale, mida kohaldatakse artikli 4 lõike 1 kohaselt teisest kuni viienda aastani, mis järgnevad sularahavahetuse aastale.
( 1 ) EÜT L 139, 11.5.1998, lk 1.
( 2 ) EÜT L 336, 30.12.2000, lk 119.
( 3 ) EÜT L 55, 24.2.2001, lk 80.
( 4 ) EÜT L 337, 20.12.2001, lk 52.
( 5 ) EÜT L 356, 30.12.1998, lk 1.
( 6 ) EÜT L 229, 9.9.2000, lk 34.
( 7 ) EÜT L 33, 2.2.2001, lk 21.
( 8 ) EÜT L 310, 11.12.2000, lk 1.
( 9 ) EÜT L 33, 2.2.2001, lk 21.
( 10 ) EÜT L 33, 2.2.2001, lk 21.