2001D0886 — ET — 31.12.2006 — 001.001
Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest
|
NÕUKOGU OTSUS, 6. detsember 2001, teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) väljatöötamise kohta (EÜT L 328, 13.12.2001, p.1) |
Muudetud:
|
|
|
Euroopa Liidu Teataja |
||
|
No |
page |
date |
||
|
L 411 |
78 |
30.12.2006 |
||
Parandatud:
NÕUKOGU OTSUS,
6. detsember 2001,
teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) väljatöötamise kohta
(2001/886/JSK)
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikli 30 lõike 1 punkte a ja b, artikli 31 punkte a ja b ning artikli 34 lõike 2 punkti c,
võttes arvesse Belgia Kuningriigi ja Rootsi Kuningriigi algatust, ( 1 )
võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust ( 2 )
ning arvestades järgmist:|
(1) |
Kontrolli järkjärgulist kaotamist ühispiiridel käsitleva 14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingu rakendamise 1990. aasta konventsiooni (edaspidi “1990. aasta Schengeni konventsioon”) IV jaotise kohaselt loodud Schengeni infosüsteem on tähtis vahend Euroopa Liitu integreeritud Schengeni acquis' kohaldamiseks. |
|
(2) |
Schengeni infosüsteem oma praegusel kujul suudab teenindada kõige rohkem 18 osalisriiki. Praegu kasutatakse seda 13 liikmesriigis ja 2 muus riigis (Island ja Norra) ning lähitulevikus kavatsetakse seda hakata kasutama Ühendkuningriigis ja Iirimaal. See ei ole aga rajatud nii, et see suudaks teenindada Euroopa Liidu laienemise järel suurenevat liikmesriikide hulka. |
|
(3) |
Nii seetõttu kui ka infotehnoloogia vallas tehtud viimastest edusammudest kasusaamiseks ja uute toimingute sisseseadmise võimaldamiseks on vaja välja töötada uus, teise põlvkonna Schengeni infosüsteem (SIS II), nagu on juba märgitud täitevkomitee 7. oktoobri 1997. aasta otsuses SCH/Com-ex (97) 24 ( 3 ). |
|
(4) |
SIS II väljatöötamisega seotud kulud kaetakse Euroopa Liidu eelarvest kooskõlas nõukogu 19. mai 2001. aasta sellekohaste järeldustega. Käesolev määrus moodustab üheskoos teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) väljatöötamist käsitleva nõukogu 6. detsembri 2001. aasta otsusega 2001/2424/JSK ( 4 ) vajaliku õigusliku aluse liidu eelarves SIS II väljatöötamiseks vajalike assigneeringute tegemisele ja kõnealuse eelarveosa täitmisele. |
|
(5) |
Õiguslik alus koosneb kahest osast: käesolev otsus, mis põhineb Euroopa Liidu lepingu artikli 30 lõike 1 punktidel a ja b, artikli 31 punktidel a ja b ning artikli 34 lõike 2 punktil c, ja nõukogu määrus, mis põhineb Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklil 66. Selle põhjuseks on asja-olu, et 1990. aasta Schengeni konventsiooni artikli 92 kohaselt saavad Schengeni infosüsteemi kaudu liikmesriikide määratud asutused automatiseeritud otsingumenetluse abil kätte märked isikute ja esemete kohta, et teha piirikontrolle ja muid siseriiklike õiguse kohaselt riigis tehtavaid politsei- ja tollikontrolle ning väljastada viisasid ja elamislube ja kohaldada välismaalasi käsitlevaid õigusnorme seoses isikute liikumist käsitleva Schengeni acquis' kohaldamisega. |
|
(6) |
Asjaolu, et SIS II väljatöötamise rahastamiseks liidu eelarvest vajalik õiguslik alus koosneb kahest eri õigusaktist, ei mõjuta põhimõtet, et Schengeni infosüsteem moodustab ja peaks ka edaspidi moodustama ühe, ühtse ja tervikliku infosüsteemi ja et SIS II tuleb välja töötada selle põhimõtte kohaselt. |
|
(7) |
Käesolev otsus ei piira tulevikus selliste vajalike õigusnormide vastuvõtmist, milles kirjeldatakse üksikasjalikult SIS II toimimist ja kasutamist, nagu muu hulgas sätted, millega määratletakse süsteemi sisestatavate andmete liigitus, nende sisestamise eesmärk ja alused, sätted, mis käsitlevad SIS kirjete sisu, sealhulgas vastutust nende õigsuse eest, sätted märgete kehtivusaja, märgete omavahelise sidumise ja ühtesobivuse kohta, sätted SISis sisalduvatele andmetele juurdepääsu kohta ning sätted isikuandmete kaitse ja nende kontrolli kohta. |
|
(8) |
Käesoleva otsusega nähakse ette selle rakendamiseks vajalike meetmete vastuvõtmise kord, mis on samane määruse (EÜ) nr 2424/2001 asjaomaste sätetega, tagamaks et SIS II kui terviku arendamiseks on ainult üks rakendusprotsess. |
|
(9) |
Käesolev otsus kujutab endast nende Schengeni aquis' sätete edasiarendamist, mis on seotud nõukogu 17. mai 1999. aasta otsuse 1999/437/EÜ (Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel nimetatud kahe riigi Schengeni aquis' sätete rakendamises, kohaldamises ja edasiarendamises osalemise kohta sõlmitud lepingu teatavate rakenduseeskirjade kohta) ( 5 ) artikli 1 punktis g osutatud valdkonna ja nõukogu otsuse 2000/365/EÜ (Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni aquis' sätetes) ( 6 ) artikli 8 lõikega 2. |
|
(10) |
Tuleb ette näha kord, mille alusel Islandi ja Norra esindajad saaksid osaleda komisjoni tema rakendusvolituste kasutamisel abistavate komiteede töös. Sellist korda on kavandatud ühenduse ning Islandi ja Norra kirjavahetuses, mis on lisatud eespool nimetatud osalemist käsitlevale kokkuleppele. |
|
(11) |
Käesolev otsus ei piira nõukogu otsuses 2000/365/EÜ määratletud korra kohaldamist, mis käsitleb Ühendkuningriigi osalist osalemist Schengeni aquis's, |
ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE OTSUSE:
Artikkel 1
1990. aasta Schengeni konventsiooni IV jaotise sätete kohaselt loodud Schengeni infosüsteem asendatakse uue süsteemi ehk II Schengeni infosüsteemiga (SIS II), mis võimaldab uutel liikmesriikidel süsteemiga liituda.
Artikkel 2
SIS II, mis on ühtne ja terviklik süsteem, töötab välja komisjon käesolevas otsuses sätestatud korras. ►M1 ►C1 Väljatöötamine hõlmab SIS IIga liitumise tehnilise aspekti, eelkõige Euroopa Liiduga 2004. aastal ühinenud liikmesriikide liitumise tehnilise aspekti ettevalmistamist. ◄ ◄
Artikkel 3
SIS II väljatöötamiseks vajalikud meetmed võetakse artikli 5 lõikes 2 osutatud korralduskomitee menetluse kohaselt, kui need on seotud muude kui artiklis 4 loetletud küsimustega.
Artikkel 4
SIS II väljatöötamiseks vajalikud meetmed, mis on seotud järgmiste küsimustega, võetakse artikli 6 lõikes 3 osutatud regulatiivkomitee menetluse kohaselt:
a) süsteemi füüsilise ülesehituse, sealhulgas sidevõrgu kavandamine;
b) isikuandmete kaitsega seotud tehnilised küsimused;
c) tehnilised küsimused, millel on märkimisväärne eelarveline mõju liikmesriikidele või märkimisväärne tehniline mõju liikmesriikide siseriiklikele süsteemidele;
d) turvanõuete väljatöötamine.
Artikkel 4A
1. Ilma et see piiraks komisjoni vastutust SIS II väljatöötamise eest, asub süsteemi väljatöötamise ajal SIS II põhisüsteem Strasbourgis (Prantsusmaa) ja põhisüsteemi varusüsteem Sankt Johann im Pongaus (Austria).
2. Prantsusmaa ja Austria tagavad süsteemi väljatöötamise perioodil SIS II põhisüsteemi ja varusüsteemi majutamiseks vajaliku infrastruktuuri ja vahendid.
3. Siseriiklik asutus, kes pakub lõikes 2 nimetatud infrastruktuuri ja vahendeid, võib saada komisjonilt toetust asukoha ettevalmistamiseks ja serveri hoolduseks või süsteemi väljatöötamise ajal SIS II majutamiseks vajalike muude teenuste pakkumiseks.
Artikkel 5
1. Kui viidatakse käesolevale ar-tik-lile, abistab komisjoni komitee, kuhu kuuluvad liikmesriikide esindajad ja mille eesistujaks on komisjoni esindaja.
2. Komitee võtab eesistuja ettepanekul vastu oma töökorra, mille aluseks on Euroopa Ühenduste Teatajas avaldatud töökorra standardeeskirjad.
3. Komisjoni esindaja esitab komiteele võetavate meetmete eelnõu. Tähtaja jooksul, mille määrab eesistuja lähtuvalt küsimuse kiireloomulisusest, esitab komitee eelnõu kohta oma arvamuse. Arvamus esitatakse sellise häälteenamusega, nagu on sätestatud Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 205 lõikes 2 nõukogu otsuste vastuvõtmiseks komisjoni ettepaneku põhjal. Liikmesriikide esindajate hääli komitees arvestatakse nimetatud artiklis sätestatud viisil. Eesistuja ei hääleta.
4. Komisjon võtab meetmed vastu ning neid kohaldatakse viivitamata. Kui meetmed ei ole komitee arvamusega kooskõlas, teatab komisjon sellest viivitamata nõukogule. Sellisel juhul võib komisjon lükata vastuvõetud meetmete kohaldamise edasi kahe kuu võrra alates kõnealusest teatamisest.
5. Lõikes 4 ettenähtud tähtaja jooksul võib nõukogu kvalifitseeritud häälteenamusega teha teistsuguse otsuse.
Artikkel 6
1. Kui viidatakse käesolevale artiklile, abistab komisjoni regulatiivkomitee, kuhu kuuluvad liikmesriikide esindajad ja eesistujana komisjoni esindaja.
2. Komitee võtab eesistuja ettepanekul vastu oma töökorra, mille aluseks on Euroopa Ühenduste Teatajas avaldatud töökorra standardeeskirjad.
3. Komisjoni esindaja esitab komiteele võetavate meetmete eelnõu. Tähtaja jooksul, mille eesistuja võib määrata lähtuvalt küsimuse kiireloomulisusest, esitab komitee eelnõu kohta oma arvamuse. Arvamus esitatakse sellise häälteenamusega, nagu on sätestatud Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 205 lõikes 2 nõukogu otsuste vastuvõtmiseks komisjoni ettepaneku põhjal. Liikmesriikide esindajate hääli komitees arvestatakse nimetatud artiklis sätestatud viisil. Eesistuja ei hääleta.
4. Komisjon võtab kavandatavad meetmed vastu, kui need on kooskõlas komitee arvamusega.
5. Kui kavandatavad meetmed ei ole komitee arvamusega kooskõlas või kui komitee ei esita oma arvamust, esitab komisjon võetavate meetmete kohta viivitamata ettepaneku nõukogule ning informeerib Euroopa Parlamenti.
6. Kahe kuu jooksul alates küsimuse suunamisest võib nõukogu kvalifitseeritud häälteenamusega teha otsuse.
Kui nõukogu on selle tähtaja jooksul kvalifitseeritud häälteenamusega väljendanud, et ta on ettepaneku vastu, vaatab komisjon selle uuesti läbi. Komisjon võib esitada nõukogule muudetud ettepaneku, taasesitada oma ettepaneku või teha seadusandliku ettepaneku.
Kui nimetatud tähtaja möödumisel ei ole nõukogu ettepandud rakendusakti vastu võtnud ega väljendanud oma vastuseisu rakendusmeetmete ettepanekule, võtab komisjon ettepandud rakendusakti vastu.
Artikkel 7
Käesolev otsus jõustub Euroopa Ühenduste Teatajas avaldamisele järgneval päeval.
Käesolev otsus kehtib kuni 31. detsembrini 2008.
( 1 ) EÜT C 183, 29.6.2001, lk 14.
( 2 ) Arvamus on esitatud 23. oktoobril 2001 (Euroopa Ühenduste Teatajas seni avaldamata).
( 3 ) EÜT L 239, 22.9.2000, lk 442.
( 4 ) EÜT L 328, 13.12.2001, lk 4.
( 5 ) EÜT L 176, 10.7.1999, lk 31.
( 6 ) EÜT L 131, 1.6.2000, lk 43.