2000L0059 — ET — 15.12.2007 — 002.001
Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2000/59/EÜ, 27. november 2000, laevaheitmete ja lastijäätmete vastuvõtmise seadmete kohta sadamates (EÜT L 332, 28.12.2000, p.81) |
Muudetud:
|
|
|
Euroopa Liidu Teataja |
||
|
No |
page |
date |
||
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2002/84/EÜ, EMPs kohaldatav tekst 5. november 2002, |
L 324 |
53 |
29.11.2002 |
|
|
KOMISJONI DIREKTIIV 2007/71/EÜ, EMPs kohaldatav tekst 13. detsember 2007, |
L 329 |
33 |
14.12.2007 |
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2000/59/EÜ,
27. november 2000,
laevaheitmete ja lastijäätmete vastuvõtmise seadmete kohta sadamates
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 80 lõiget 2,
võttes arvesse komisjoni ettepanekut, ( 1 )
võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust, ( 2 )
võttes arvesse regioonide komitee arvamust, ( 3 )
toimides asutamislepingu ( 4 ) artiklis 251 osutatud korras vastavalt lepituskomisjonis 18. juulil 2000 heaks kiidetud ühistekstile
ning arvestades järgmist:|
(1) |
Ühenduse keskkonnapoliitika eesmärk on tagada kaitstuse kõrge tase. Selle aluseks on ettevaatuspõhimõte ning põhimõte, et saastaja maksab ja tuleb võtta ennetusmeetmeid. |
|
(2) |
Merede saastatuse vähendamine on oluline osa ühenduse tegevusest meretranspordi vallas. Selle võib saavutada rahvusvaheliste konventsioonide, seadustike ja resolutsioonide järgimisega, säilitades samas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsioonis sätestatud meresõiduvabaduse ja ühenduse õigusega ettenähtud teenuste osutamise vabaduse. |
|
(3) |
Ühendus on tõsiselt mures laevaheitmete ja lastijäätmete põhjustatud saastatuse pärast liikmesriikide meredes ja rannajoonel ning ühendusele on eriti oluline rakendada 1973. aasta rahvusvahelist konventsiooni laevade põhjustatud merereostuse vältimise kohta, mida on muudetud sellele lisatud 1978. aasta protokolliga (MARPOL 73/78), milles on sätestatud, milliseid heitmeid võib laevadelt merekeskkonda lasta, ning millega nõutakse, et osalisriigid tagaksid piisavate vastuvõtuseadmete olemasolu sadamates. Kõik liikmesriigid on ratifitseerinud MARPOL 73/78. |
|
(4) |
Merekeskkonna kaitsele aitab kaasa laevaheitmete ja lastijäätmete merrejuhtimise vähendamine. Selle eesmärgi saavutamisele aitab kaasa vastuvõtuseadmete laialdasem olemasolu ja kasutamine ning jõustamiskorra tõhustamine. 8. juuni 1993. aasta resolutsioonis ohutu meresõidu ühise poliitika kohta ( 5 ) nimetas nõukogu esmatähtsate meetmete seas vastuvõtuseadmete olemasolu ja kasutamise arendamist ühenduses. |
|
(5) |
Nõukogu 19. juuni 1995. aasta direktiivis 95/21/EÜ laevaohutust, reostuse vältimist ning elu- ja töötingimusi laevadel käsitlevate rahvusvaheliste standardite rakendamise kohta ühenduse sadamaid kasutavate ja liikmesriikide jurisdiktsiooni all olevates vetes sõitvate laevade suhtes (sadamariigi kontroll) ( 6 ) on sätestatud, et laevad, mis seavad merekeskkonna põhjendamatult ohtu, ei või merele minna. |
|
(6) |
Merede reostuse mõju on olemuselt piire ületav. Pidades silmas subsidiaarsuse põhimõtet, on ühenduse tasandi meede kõige tõhusam vahend ühiste keskkonnanormatiivide tagamiseks kogu ühenduse laevade ja sadamate puhul. |
|
(7) |
Proportsionaalsuse põhimõtet silmas pidades on direktiiv sobivaim õigusakt, sest sellega antakse raamistik keskkonnanormatiivide ühtseks ja kohustuslikuks kohaldamiseks liikmesriikides, jättes samas liikmesriikidele õiguse otsustada, missugused rakendusvahendid vastavad kõige paremini nende siseriiklikule süsteemile. |
|
(8) |
Tagada tuleks kooskõla kehtivate piirkondlike kokkulepetega, näiteks 1974/1992. aasta Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsiooniga. |
|
(9) |
Reostuse vältimiseks ja konkurentsimoonutustest hoidumiseks tuleks keskkonnanõudeid kohaldada kõigi laevade suhtes olenemata sellest, millise lipu all nad sõidavad, ning kõigis ühenduse sadamates peaksid olemas olema vastuvõtuseadmed. |
|
(10) |
Sadamate vastuvõtuseadmed peaksid vastama kõigi kasutajate (olgu tegemist suure kaubalaevaga või väikse lõbusõidulaevaga) ja keskkonna vajadustele, põhjustamata neid seadmeid kasutavatele laevadele tarbetuid viivitusi. Kohustus tagada sadamates piisavate vastuvõtuseadmete olemasolu jätab liikmesriikidele piisavalt vabad käed, et korraldada heitmete vastuvõtmine kõige sobivamal viisil ja võimaldada neil muu hulgas pakkuda kohalasuvaid vastuvõtuseadmeid või määrata teenuseosutajad, kes tooksid vajaduse korral sadamatesse liikuvad heitmete vastuvõtmise seadmed. Nimetatud kohustusega kaasneb kohustus osutada kõiki teenuseid ja/või pakkuda muid vahendeid, mida on vaja selliste seadmete nõuetekohaseks ja otstarbekaks kasutamiseks. |
|
(11) |
Seadmete otstarbekust saab tõhustada ajakohaste heitmete vastuvõtmise ja käitlemise kavadega, mis koostatakse pärast konsulteerimist asjaomaste isikutega. |
|
(12) |
Sadamate vastuvõtuseadmete tõhususe parandamiseks võib nõuda, et laevad teataksid oma vajadusest kõnealuseid seadmeid kasutada. Nii saadav teave oleks kasulik ka jäätmehoolduse tõhusaks kavandamiseks. Kalalaevade ja kuni 12 reisija lõbusõidulaevade heitmeid võib sadamate vastuvõtuseadmetes käidelda ette teatamata. |
|
(13) |
Laevaheitmete juhtimist merre saab vähendada sellega, et kõiki laevu kohustatakse enne sadamast lahkumist toimetama oma heitmed sadama vastuvõtuseadmetesse. Meretranspordi tõrgeteta toimimise ja keskkonnakaitse huvide ühitamiseks peaks olema võimalik teha nimetatud nõudest erandeid, võttes arvesse piisavate eriladustamisruumide olemasolu pardal, võimalust toimetada heitmed teise sadamasse ilma, et tekiks heitmete merre juhtimise ohtu, samuti kooskõlas rahvusvahelise õigusega vastuvõetud heitmete juhtimise erinõudeid. |
|
(14) |
Pidades silmas põhimõtet, et saastaja maksab, peaksid sadamate vastuvõtuseadmete, sealhulgas laevaheitmete käitlemise ja kõrvaldamise kulud katma laevad. Keskkonna kaitsmise huvides peaks maksusüsteem toetama laevaheitmete toomist sadamatesse, selle asemel et need merre juhtida. Sellele on võimalik kaasa aidata nõudega, mille kohaselt kõik laevad peavad osalema laevaheitmete vastuvõtmise ja käitlemise kulude katmisel, sest see vähendaks motivatsiooni juhtida heitmed merre. Subsidiaarsuse põhimõtet silmas pidades peaks liikmesriikidel vastavalt oma siseriiklikele õigusaktidele ja kehtivatele tavadele säilima volitused otsustada, kas ja millises osas laevade tegelikult toodud kogustega seotud tasud sisalduvad sadama vastuvõtuseadmete kasutustasude süsteemis. Kõnealuste seadmete kasutustasud peaksid olema õiglased, mittediskrimineerivad ja läbipaistvad. |
|
(15) |
Väikestes kogustes laevajäätmeid tootvatel laevadel peaks kulude eest tasumise süsteemis olema soodsam olukord. Ühised kriteeriumid muudaksid selliste laevade identifitseerimise lihtsamaks. |
|
(16) |
Vältimaks asjaomaste poolte põhjendamatut koormust, võib plaanipärase laevaliiklusega tegelevad laevad, kes külastavad sadamaid sageli ja regulaarselt, vabastada teatavatest käesolevast direktiivist tulenevatest kohustustest, kui on piisavalt tõendeid selle kohta, et on olemas kord, mis tagab jäätmete kohaletoimetamise ja tasude maksmise. |
|
(17) |
Lastijäätmed tuleks sadamate vastuvõtuseadmetesse toimetada MARPOL 73/78 kohaselt. MARPOL 73/78 näeb ette, et lastijäätmed tuleb sadamate vastuvõtuseadmetesse toimetada niivõrd, kui seda on vaja paakide puhastamise nõuete täitmiseks. Kõik tasud selliste toimingute eest peaks tasuma vastuvõtuseadmete kasutaja ning kasutaja isik määratakse tavaliselt kindlaks asjaomaste poolte vaheliste kokkulepetega või muude kohalike kokkulepetega. |
|
(18) |
Käesoleva direktiivi järgimist tuleb kontrollida sihtotstarbeliste inspekteerimistega. Selliste inspekteerimiste arv ja määratavad karistused peaksid olema piisavad, et välistada käesoleva direktiivi täitmata jätmine. Tulemuslikkuse ja tasuvusega seotud põhjustel võivad sellised inspekteerimised võimaluse korral toimuda direktiivi 95/21/EÜ raames. |
|
(19) |
Liikmesriigid peaksid tagama sadamate vastuvõtuseadmete nõuetekohaseks tööks vajaliku haldusraamistiku. MARPOL 73/78 kohaselt tuleb sadamate vastuvõtuseadmete ebapiisavast tööst teatada Rahvusvahelisele Mereorganisatsioonile (IMO). Teabeleviku huvides tuleks see teave samal ajal edastada ka komisjonile. |
|
(20) |
Reostust tekitavate või tekitada võivate laevade kindlakstegemiseks mõeldud teabesüsteem hõlbustaks käesoleva direktiivi jõustamist ja aitaks kaasa selle rakendamise hindamisele. Sadamariikide järelevalvet käsitleva vastastikuse mõistmise Pariisi memorandumi alusel loodud teabesüsteem Sirenac sisaldab suurt hulka täiendavat teavet, mida selleks vaja on. |
|
(21) |
On vaja, et käesoleva direktiivi tõhusal kohaldamisel abistaks komisjoni liikmesriikide esindajatest koosnev komitee. Käesoleva direktiivi rakendamiseks vajalikud meetmed on üldmeetmed komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetluse kehtestanud nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsuse 1999/468/EÜ ( 7 ) artikli 2 tähenduses ja seepärast tuleks need vastu võtta nimetatud otsuse artiklis 5 osutatud regulatiivkomitee menetlusega. |
|
(22) |
Võtmaks arvesse ühenduse või IMO edaspidiseid meetmeid, võib teatavaid käesoleva direktiivi sätteid nimetatud menetlusega muuta direktiivi reguleerimisala laiendamata, et sellega tagada ühtne kohaldamine, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:
Artikkel 1
Eesmärk
Käesoleva direktiivi eesmärk on vähendada laevaheitmete ja lastijäätmete juhtimist, eelkõige ebaseaduslikku juhtimist merre ühenduse sadamaid külastavatelt laevadelt sellega, et tõhustatakse sadamate laevaheitmete ja lastijäätmete vastuvõtmiseks mõeldud seadmete kättesaadavust ja kasutamist, parandades seega merekeskkonna kaitset.
Artikkel 2
Mõisted
Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:
a) laev — mis tahes liiki merelaev, mida kasutatakse merekeskkonnas, sealhulgas tiiburlaevad, õhkpadjal transpordivahendid, allveelaevad ja hõljukid;
b) MARPOL 73/78 — 1973. aasta rahvusvaheline konventsioon laevade põhjustatud merereostuse vältimise kohta, muudetud sellega seotud 1978. aasta protokolliga, sellisena nagu see kehtib ►M1 ajakohastatud versioon ◄ ;
c) laevaheitmed — kõik jäätmed, sealhulgas fekaalvesi ja jäätmed, v.a lastijäätmed, mis tekivad laeva töö käigus ja kuuluvad MARPOL 73/78 I, IV ja V lisa kohaldamisalasse, ning lastiga kaasnevad jäätmed, mis on määratletud MARPOL 73/78 V lisa rakendamise juhistes;
d) lastijäätmed — kõik laeva pardal lastiruumides või mahutites oleva lasti jäägid, mis jäävad järele pärast mahalaadimise ja koristustööde lõpetamist, sealhulgas laadimis-/mahalaadimisülejäägid ja mahapudenenud prügi;
e) sadama vastuvõtuseadmed — kõik paiksed, ankurdatud või liikuvad seadmed, millega saab vastu võtta laevaheitmeid või lastijäätmeid;
f) kalalaev — kõik kalapüügiks või muude mere elusressursside püügiks seadmestatud või selleks kaubanduslikult kasutatavad laevad;
g) lõbusõidulaevad — kõik sportimiseks või vaba aja veetmiseks kasutatavad laevad olenemata nende liigist ja sellest, mille jõul nad liiguvad;
h) sadam — koht või geograafiline piirkond, kus on tehtud selliseid maaparandustöid ja kuhu on paigaldatud selliseid seadmeid, mis võimaldavad vastu võtta eelkõige laevu, sealhulgas kalalaevu ja lõbusõidulaevu.
Laevaheitmeid ja lastijäätmeid peetakse jäätmeteks nõukogu 15. juuli 1975. aasta jäätmeid käsitleva direktiivi 75/442/EMÜ ( 8 ) artikli 1 lõike a tähenduses, ilma et see piiraks punktides c ja d esitatud määratlusi.
Artikkel 3
Reguleerimisala
Käesolevat direktiivi kohaldatakse:
a) kõigi laevade, sealhulgas kalalaevade ja lõbusõidulaevade suhtes, kes külastavad liikmesriigi sadamat või tegutsevad seal, olenemata sellest, millise lipu all nad sõidavad, välja arvatud sõjalaevad, mereväe abilaevad või muud laevad, mis kuuluvad riigile või mida kasutatakse ainult riiklikel mittekaubanduslikel eesmärkidel; ja
b) liikmesriikide kõigi sadamate suhtes, mida tavaliselt külastavad punkti a reguleerimisalasse kuuluvad laevad.
Liikmesriigid võtavad meetmeid tagamaks, et laevad, mis jäävad eelmise lõigu punkti a alusel käesoleva direktiivi reguleerimisalast välja, toimivad oma laevaheitmete ja lastijäätmetega viisil, mis on mõistlikkuse ja teostatavuse piires kooskõlas käesoleva direktiiviga.
Artikkel 4
Sadama vastuvõtuseadmed
1. Liikmesriigid tagavad, et sadamates on olemas vastuvõtuseadmed, mis on piisavad selleks, et täita tavaliselt sadamat külastavate laevade vajadused neile asjatuid viivitusi põhjustamata.
2. Seadmed on piisavad, kui nad suudavad vastu võtta sellist liiki laevaheitmeid ja lastijäätmeid sellistes kogustes, nagu asjaomast sadamat kasutavatel laevadel tavaliselt tekib, võttes arvesse sadama kasutajate tööga seotud vajadusi, sadama suurust ja geograafilist asukohta, sadamat külastavate laevade liiki ja artiklis 9 sätestatud erandeid.
3. Liikmesriigid kehtestavad Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) sätestatud menetlustega kooskõlas oleva menetluse, mille kohaselt sadamariigile teatatakse sadama vastuvõtuseadmete väidetavatest puudustest.
Artikkel 5
Jäätmete vastuvõtmise ja käitlemise kavad
1. Iga sadama jaoks töötatakse pärast asjaomaste isikutega, eelkõige sadama kasutajate või nende esindajatega konsulteerimist välja ja viiakse ellu asjakohane jäätmete vastuvõtmise ja käitlemise kava, võttes arvesse artikleid 4, 6, 7, 10 ja 12. Sellise kava koostamise üksikasjalikud nõuded on sätestatud I lisas.
2. Lõikes 1 osutatud jäätmete vastuvõtmise ja käitlemise kavad võib tõhususe huvides töötada välja piirkondlikult kõigi sadamate osalusel, tingimusel et vajadus vastuvõtuseadmete järele ja nende olemasolu täpsustatakse iga sadama puhul eraldi.
3. Liikmesriigid annavad jäätmete vastuvõtmise ja käitlemise kavale hinnangu ja kiidavad selle heaks, jälgivad selle elluviimist ja tagavad, et heakskiitu kinnitataks vähemalt iga kolme aasta järel ja pärast olulisi muudatusi sadama töös.
Artikkel 6
Teatamine
1. Kui tegemist ei ole kalalaevaga või kuni 12 reisija lõbusõidulaevaga, mis suundub ühenduses asuvasse sadamasse, täidab laeva kapten õigesti ja täpselt II lisas esitatud vormi ja teatab asjaomased andmed sadama asukoha liikmesriigi selleks otstarbeks nimetatud asutusele või organile:
a) vähemalt 24 tundi enne saabumist, kui külastatav sadam on teada; või
b) kohe, kui külastatav sadam selgub, kui kõnealune teave saadakse vähem kui 24 tundi enne saabumist; või
c) vähemalt eelmisest sadamast lahkudes, kui reis kestab vähem kui 24 tundi.
Liikmesriigid võivad otsustada, et teavitatakse sadama vastuvõtuseadmete käitajat, kes edastab teabe asjaomasele asutusele.
2. Lõikes 1 osutatud teavet säilitatakse pardal vähemalt kuni järgmise külastatava sadamani ning vastava taotluse peale antakse see liikmesriikide asutuste kasutusse.
Artikkel 7
Laevaheitmete üleandmine
1. Ühenduse sadamat külastava laeva kapten annab enne sadamast lahkumist kõik laevaheitmed üle sadama vastuvõtuseadmetesse.
2. Olenemata lõike 1 sätetest, võib laev sõita edasi järgmisse sadamasse laevaheitmeid üle andmata, kui artikli 6 ja II lisa kohaselt esitatud informatsioonist ilmneb, et olemasolevad eriladustamisruumid on piisavad juba kogunenud ja kavandatava reisi ajal kogunevate laevaheitmete ladustamiseks kuni üleandmissadamasse jõudmiseni.
Kui on alust arvata, et kavandatavas üleandmissadamas ei ole piisavaid seadmeid või kui üleandmissadam ei ole teada ja seega on oht, et jäätmed juhitakse merre, võtab liikmesriik kõik vajalikud meetmed meresaaste vältimiseks, nõudes vajaduse korral, et laev annaks jäätmed üle enne sadamast lahkumist.
3. Lõiget 2 kohaldatakse ilma, et see piiraks rahvusvahelise õiguse kohaselt vastu võetud rangemaid nõudeid laevaheitmete üleandmise kohta.
Artikkel 8
Laevaheitmete eest võetavad tasud
1. Liikmesriigid tagavad, et kulud, mis on seotud laevaheitmete vastuvõtuseadmetega sadamates, sealhulgas laevaheitmete käitlemise ja kõrvaldamisega seotud kulud kaetakse laevadelt sissenõutavate tasudega.
2. Sadama vastuvõtuseadmete kasutuskulude eest tasumise süsteem ei motiveeri laevaheitmete juhtimist merre. Selleks kohaldatakse laevade suhtes, mis ei ole kalalaevad ega kuni 12 reisija lõbusõidulaevad, järgmisi põhimõtteid:
a) kõik liikmesriigi sadamaid külastavad laevad annavad märkimisväärse panuse lõikes 1 osutatud kulude kandmisse olenemata sellest, kas nad tegelikult seadmeid kasutavad. Selleks võetavate meetmete raames võib tasud arvata sadamamaksude hulka või kehtestada eraldi kindlasummalise jäätmetasu. Tasud võib diferentseerida ka olenevalt laeva kategooriast, liigist ja suurusest;
b) kui punktis a osutatud tasu ei kata kõiki kulusid, kaetakse kulude katmata osa laeva poolt tegelikult üle antud laevaheitmete liigi ja koguste põhjal;
c) tasusid võib vähendada, kui laeva haldamine, ehitus, seadmed ja käitus on keskkonna suhtes sellised, et laeva kapten saab tõendada, et laevas tekitatud laevaheitmete kogused on tavalisest väiksemad.
3. Tagamaks, et tasud on õiglased, mittediskrimineerivad ja läbipaistvad ning kajastavad olemasolevate ja vajaduse korral ka kasutatavate seadmete ja teenuste kulusid, peavad tasude summad ja nende arvutamise alused olema sadama kasutajate jaoks selged.
4. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule kolme aasta jooksul pärast artikli 16 lõikes 1 osutatud kuupäeva aruande, milles hindab erinevate lõike 2 kohaselt kehtestatud kulude eest tasumise süsteemide mõju merekeskkonnale ja jäätmete liikumisele. Nimetatud aruanne koostatakse koostöös liikmesriikide pädevate asutuste ja sadamate esindajatega.
Nimetatud hinnangut vajadusel silmas pidades teeb komisjon ettepaneku muuta käesolevat direktiivi ja võtta kasutusele süsteem, mille kohaselt kõik liikmesriigi sadamat külastavad laevad tasuksid olenemata seadmete tegelikust kasutusest asjakohase osa, mis on vähemalt üks kolmandik lõikes 1 osutatud kuludest, või mõni muu samaväärse mõjuga süsteem.
Artikkel 9
Erandid
1. Kui plaanipärase laevaliiklusega tegelevad laevad külastavad sadamaid sageli ja regulaarselt ning on piisavaid tõendeid korra kohta, millega tagatakse jäätmete üleandmine ja tasude maksmine laeva teele jäävas sadamas, võivad asjaomaste sadamate liikmesriigid vabastada sellised laevad artiklis 6, artikli 7 lõikes 1 ja artiklis 8 sätestatud kohustustest.
2. Liikmesriigid teatavad komisjonile lõike 1 kohaselt tehtud eranditest korrapäraselt vähemalt kord aastas.
Artikkel 10
Lastijäätmete üleandmine
Ühenduse sadamat külastava laeva kapten tagab, et lastijäätmed antakse üle sadama vastuvõtuseadmetesse vastavalt MARPOL 73/78 sätetele. Kõik lastijäätmete üleandmise tasud maksab vastuvõtuseadmete kasutaja.
Artikkel 11
Jõustamine
1. Liikmesriigid tagavad, et kõiki laevu võib kontrollida veendumaks, et need vastavad artiklite 7 ja 10 sätetele, ning et selliseid kontrollimisi tehakse piisavalt palju.
2. Kui kontrollitakse laevu, mis ei ole kalalaevad ega kuni 12 reisija lõbusõidulaevad:
a) pööravad liikmesriigid kontrollitavate laevade valikul tähelepanu eelkõige järgmisele:
— laevad, mille puhul ei ole täidetud artiklis 6 sätestatud teatamise nõue,
— laevad, mille puhul kapteni poolt artikli 6 kohaselt esitatud teabe läbivaatamisel ilmnevad muud põhjused, mis annavad alust uskuda, et laev ei vasta käesoleva direktiivi nõuetele;
b) võib kontrollimine võimaluse korral toimuda direktiivi 95/21/EÜ raames; nimetatud direktiivis sätestatud 25 % kontrollimise nõue kehtib olenemata sellest, mille raames kontrollimine toimub;
c) kui asjaomane asutus ei ole sellise kontrollimise tulemustega rahul, tagab ta, et laev ei lahku sadamast enne laevaheitmete ja lastijäätmete üleandmist sadama vastuvõtuseadmetesse vastavalt artiklitele 7 ja 10;
d) kui on ilmseid tõendeid, et laev on läinud merele, ilma et oleks täitnud artiklis 7 või artiklis 10 sätestatud nõudeid, teatatakse sellest järgmisena külastatava sadama pädevale asutusele ja laeval ei lubata kõnealusest sadamast lahkuda enne, kui on antud üksikasjalikum hinnang sellele, kuidas laev vastab käesolevale direktiivile, näiteks artikli 6 kohaselt esitatud andmete täpsusele, piiramata seejuures artiklis 13 osutatud sanktsioonide kohaldamist.
3. Liikmesriigid kehtestavad vajalikus ulatuses kalalaevade ja kuni 12 reisija lõbusõidulaevade kontrollimise korra, et tagada nende suhtes kohaldatavate käesoleva direktiiviga ettenähtud nõuete järgimine.
Artikkel 12
Kaasnevad meetmed
1. Liikmesriigid:
a) võtavad kõik vajalikud meetmed tagamaks, et kapteneid, sadama vastuvõtuseadmete käitajaid ja muid asjaomaseid isikuid teavitataks piisavalt nõuetest, mida käesoleva direktiivi alusel nende suhtes kohaldatakse, ja et nad täidaksid nimetatud nõuded;
b) määravad sobivad asutused või organid, kes täidaksid käesoleva direktiivi kohaseid ülesandeid;
c) näevad ette koostöö asjaomaste asutuste ja kaubandusorganisatsioonide vahel, et tagada käesoleva direktiivi tulemuslik rakendamine;
d) tagavad, et kaptenite poolt artikli 6 kohaselt esitatud teavet kontrollitaks nõuetekohaselt;
e) tagavad, et sadama vastuvõtuseadmete kasutamisega seotud vorminõuded oleksid lihtsad ja kiiresti täidetavad, et seeläbi motiveerida kapteneid kasutama sadama vastuvõtuseadmeid ja vältida laevade asjatuid viivitusi;
f) tagavad, et komisjonile esitatakse koopia artikli 4 lõikes 3 osutatud väidetest sadamate vastuvõtuseadmete ebapiisava töö kohta;
g) tagavad, et laevaheitmete ja lastijäätmete käitlemine, taaskasutamine ja kõrvaldamine toimub kooskõlas direktiiviga 75/442/EMÜ ja muude asjaomaste jäätmeid käsitlevate ühenduse õigusaktidega, eelkõige nõukogu 16. juuni 1975. aasta direktiiviga 75/439/EMÜ õlijääkide kõrvaldamise kohta ( 9 ) ja nõukogu 12. detsembri 1991. aasta direktiiviga 91/689/EMÜ ohtlike jäätmete kohta ( 10 );
h) tagavad vastavalt oma siseriiklikele õigusaktidele, et kõigil laevaheitmete või lastijäätmete üleandmise või vastuvõtmisega seotud isikutel on võimalus taotleda asjatute viivituste põhjustatud kahjude hüvitamist.
2. Laevaheitmete ja lastijäätmete üleandmist peetakse vabasse ringlusse lubamiseks nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 2913/92 (millega on kehtestatud ühenduse tolliseadustik) ( 11 ) artikli 79 tähenduses. Toll ei nõua ühenduse tolliseadustiku artikli 45 kohase ülddeklaratsiooni esitamist.
3. Liikmesriigid ja komisjon teevad koostööd, et luua asjakohane teabe- ja järelevalvesüsteem, mis hõlmaks vähemalt kogu ühenduse ja mille abil saaks:
— tõhustada selliste laevade identifitseerimist, mis ei ole laevaheitmeid ja lastijäätmeid käesoleva direktiivi kohaselt üle andnud,
— teha kindlaks, kas käesoleva direktiivi artiklis 1 sätestatud eesmärgid on saavutatud.
4. Liikmesriigid ja komisjon teevad koostööd, et kehtestada artikli 8 lõike 2 punktis c osutatud laevade identifitseerimiseks ühised kriteeriumid.
Artikkel 13
Karistused
Liikmesriigid määravad kindlaks käesoleva direktiivi kohaselt vastuvõetud siseriiklike õigusnormide rikkumise eest määratavate karistuste süsteemi ning võtavad kõik nende karistuste kohaldamiseks vajalikud meetmed. Sätestatavad karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.
Artikkel 14
Regulatiivkomitee
1. Komisjoni abistab laevade põhjustatud merereostuse vältimise ja meresõiduohutuse komitee (COSS), mis on asutatud laevade põhjustatud merereostuse vältimise ja meresõiduohutuse komitee (COSS) asutamist käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. novembri 2002. aasta määruse (EÜ) nr 2099/2002 ( 12 ) artikliga 3.
2. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7, võttes arvesse selle artiklis 8 sätestatut.
Otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõikes 6 sätestatud tähtajaks kehtestatakse kolm kuud.
3. Komitee võtab vastu oma töökorra.
Artikkel 15
Muutmise kord
Käesoleva direktiivi lisasid, artikli 2 punktis b sätestatud määratlust, viiteid ühenduse dokumentidele ja viiteid IMO dokumentidele võib muuta artikli 14 lõikes 2 sätestatud korras, et viia need vastavusse ühenduse või IMO jõustunud meetmetega, niivõrd kui selliste muudatustega ei laiendata käesoleva direktiivi reguleerimisala.
Lisaks sellele võib käesoleva direktiivi lisasid vajadusel nimetatud korra kohaselt muuta selleks, et tõhustada käesoleva direktiiviga kehtestatud korda, niivõrd kui selliste muudatustega ei laiendata käesoleva direktiivi reguleerimisala.
Artiklis 2 nimetatud rahvusvahelise õiguse aktides tehtud muudatused võib käesoleva direktiivi reguleerimisalast välja jätta määruse (EÜ) nr 2099/2002 artikli 5 alusel.
Artikkel 16
Rakendamine
1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid enne 28. detsembrit 2002 ning teatavad sellest viivitamata komisjonile.
Artikli 2 punktis c osutatud fekaalvee osas peatatakse käesoleva direktiivi rakendamine seni, kuni MARPOL 73/78 IV lisa jõustumisest on möödunud 12 kuud, järgides nimetatud konventsioonis sätestatud jaotust uuteks ja olemasolevateks laevadeks.
2. Kui liikmesriigid need meetmed vastu võtavad, lisavad nad nendesse meetmetesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.
Artikkel 17
Hindamine
1. Liikmesriigid esitavad komisjonile aruande käesoleva direktiivi rakendamise kohta iga kolme aasta järel.
2. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule lõikes 1 osutatud liikmesriikide aruannete põhjal koostatud hindamisaruande käesolevas direktiivis sätestatud süsteemide töö kohta ja vajaduse korral käesoleva direktiivi muutmisettepanekud.
Artikkel 18
Jõustumine
Käesolev direktiiv jõustub Euroopa Ühenduste Teatajas avaldamise päeval.
Artikkel 19
Adressaadid
Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.
I LISA
SADAMAS JÄÄTMETE VASTUVÕTMISE JA KÄITLEMISE KAVADE NÕUDED
(vastavalt artiklile 5)
Plaanid hõlmavad kõiki tavaliselt sadamat külastavatel laevadel tekkivate laevaheitmete ja lastijäätmete liike ning need töötatakse välja lähtudes sadama suurusest ja sadamat külastavate laevade liigist.
Plaanis käsitletakse järgmisi üksikasju:
— hinnang vajadusele sadama vastuvõtuseadmete järele, pidades silmas tavaliselt sadamat külastavate laevade vajadusi,
— sadama vastuvõtuseadmete liigi ja võimsuse kirjeldus,
— laevaheitmete ja lastijäätmete vastuvõtmise ja kogumise korra üksikasjaline kirjeldus,
— maksustamissüsteemi kirjeldus,
— sadama vastuvõtuseadmete väidetavatest puudustest teatamise kord,
— pideva sadamakasutajate, jäätmekäitlejate, terminalikäitajate ja teiste huvitatud pooltega konsulteerimiste kord ja
— vastuvõetud ja käideldud laevaheitmete ja lastijäätmete liigid ja kogused.
Lisaks sellele peaksid kavad sisaldama järgmist:
— asjaomaste õigusaktide ja üleandmisformaalsuste kokkuvõte,
— kava elluviimise eest vastutava isiku või isikute andmed,
— vajaduse korral eelkäitlemise seadmete ja korra kirjeldus,
— sadama vastuvõtuseadmete tegeliku kasutamise registreerimismeetodite kirjeldus,
— vastuvõetud laevaheitmete ja lastijäätmete koguste registreerimismeetodite kirjeldus ning
— laevaheitmete ja lastijäätmete kõrvaldamismeetodite kirjeldus.
Vastuvõtmise, kogumise, ladustamise, käitlemise ja kõrvaldamise kord peaks kõigis aspektides vastama keskkonnajuhtimise skeemile, mis aitab järk-järgult vähendada nimetatud toimingute mõju keskkonnale. Eeldatakse, et selline vastavus on olemas, kui kord on kooskõlas nõukogu 29. juuni 1993. aasta määrusega (EMÜ) nr 1836/93 tööstusettevõtete vabatahtliku osaluse võimaldamise kohta ühenduse keskkonnaalases juhtimis- ja auditeerimissüsteemis. ( 13 )
Kõigile sadamakasutajatele antav teave:
— lühike viide laevaheitmete ja lastijäätmete nõuetekohase üleandmise olulisusele,
— sadama vastuvõtuseadmete asukoht iga kai ääres koos joonise/kaardiga,
— nende laevaheitmete ja lastijäätmete loetelu, millega tavaliselt tegeldakse,
— kontaktpunktide, käitlejate ja pakutavate teenuste loetelu,
— üleandmiskorra kirjeldus,
— maksustamissüsteemi kirjeldus ja
— sadama vastuvõtuseadmete väidetavatest puudustest teatamise kord.
II LISA
TEAVE, MIS TULEB ESITADA ENNE ... SADAMASSE SISENEMIST
(Sihtsadam vastavalt direktiivi 2000/59/EÜ artiklile 6)
|
1. |
Laeva nimi, kutsung ja vajaduse korral IMO tunnuskood: |
|
2. |
Lipuriik: |
|
3. |
Eeldatav saabumise aeg: |
|
4. |
Eeldatav lahkumise aeg: |
|
5. |
Eelmine külastatud sadam: |
|
6. |
Järgmine külastatav sadam: |
|
7. |
Viimase laevaheitmete üleandmise sadam ja kuupäev: |
|
8. |
Kas annate oma jäätmed üle sadama vastuvõtuseadmetesse? (märkida vastavasse kasti rist)
|
|
9. |
Üleantavate ja/või pardale jäävate jäätmete ja jääkide liik ning kogus ja protsendimäär maksimaalsest ladustamismahust:
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Märkused:
1. Käesolevat teavet võib kasutada sadamariigi järelevalveks ja muudel kontrollimisega seotud eesmärkidel.
2. Liikmesriigid määravad kindlaks, millised organid saavad käesoleva teatise koopia.
3. Käesolev vorm tuleb täita, v.a juhul, kui laev on sellest vabastatud vastavalt direktiivi 2000/59/EÜ artiklile 9.
Kinnitan, et
— eespool esitatud andmed on tõesed ja täpsed ning
— laeva hoidlate maht on piisav, et ladustada kõik teatamise ja järgmise üleandmissadama vahelisel ajal tekkivad jäätmed.
Kuupäev …
Kellaaeg …
Allkiri …
( 1 ) EÜT C 271, 31.8.1998, lk 79 ja
EÜT C 148, 28.5.1999, lk 7.
( 2 ) EÜT C 138, 18.5.1999, lk 12.
( 3 ) EÜT C 198, 14.7.1999, lk 27.
( 4 ) Euroopa Parlamendi 11. veebruari 1999. aasta arvamus (EÜT C 150, 28.5.1999, lk 432), kinnitatud 16. septembril 1999, nõukogu 8. novembri 1999. aasta ühine seisukoht (EÜT C 10, 13.1.2000, lk 14) ja Euroopa Parlamendi 14. märtsi 2000. aasta otsus (Euroopa Ühenduste Teatajas veel avaldamata). Euroopa Parlamendi 6. septembri 2000. aasta otsus ja nõukogu 14. septembri 2000. aasta otsus.
( 5 ) EÜT C 271, 7.10.1993, lk 1.
( 6 ) EÜT L 157, 7.7.1995, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 98/42/EÜ (EÜT L 184, 27.6.1998, lk 40).
( 7 ) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.
( 8 ) EÜT L 194, 25.7.1975, lk 39. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni otsusega 96/350/EÜ (EÜT L 135, 6.6.1996, lk 32).
( 9 ) EÜT L 194, 25.7.1975, lk 23. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 91/692/EMÜ (EÜT L 377, 31.12.1991, lk 48).
( 10 ) EÜT L 377, 31.12.1991, lk 20. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 94/31/EMÜ (EÜT L 168, 2.7.1994, lk 28).
( 11 ) EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 955/1999 (EÜT L 119, 7.5.1999, lk 1).
( 12 ) EÜT L 324, 29.11.2002, lk 1.
( 13 ) EÜT L 168, 10.7.1993, lk 1.