01997R1467 — ET — 30.04.2024 — 003.001

Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu

►B

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1467/97,

7. juuli 1997,

ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kiirendamise ja selgitamise kohta

(ELT L 209 2.8.1997, lk 6)

Muudetud:

 

 

Euroopa Liidu Teataja

  nr

lehekülg

kuupäev

►M1

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1056/2005,  27. juuni 2005,

  L 174

5

7.7.2005

►M2

NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 1177/2011,  8. november 2011,

  L 306

33

23.11.2011

►M3

NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2024/1264,   29. aprill 2024,

  L 1264

1

30.4.2024



▼B

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1467/97,

7. juuli 1997,

ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kiirendamise ja selgitamise kohta



1. JAGU

MÕISTED JA HINNANGUD

▼M3

Artikkel 1

1.  
Käesoleva määrusega kehtestatakse sätted, mille eesmärk on muuta ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamine kiiremaks ja selgemaks. Ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse eesmärk on vältida valitsemissektori eelarve ülemäärast puudujääki ja sellise puudujäägi tekkimise korral soodustada selle viivitamatut korrigeerimist ning selle menetluse käigus kontrollitakse valitsemissektori eelarvepuudujäägi ja võla kriteeriumi alusel eelarvedistsipliini järgimist.
2.  
Käesoleva määruse kohaldamisel on „osalevad liikmesriigid“ need liikmesriigid, mille rahaühik on euro.
3.  
Kehtivad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1263 ( 1 ) artiklis 2 esitatud mõisted.

Artikkel 2

1.  
Kontrollväärtust ületavat valitsemissektori eelarvepuudujääki peetakse Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artikli 126 lõike 2 punkti a teise taande kohaselt erandlikuks, kui see tuleneb euroalal või liidus tervikuna esinevast tõsisest majandussurutisest, mille nõukogu on kindlaks teinud vastavalt määruse (EL) 2024/1263 artiklile 25, või sellistest erandlikest asjaoludest, mis ei ole valitsuse kontrolli all ja millel on suur mõju asjaomase liikmesriigi rahandusele, vastavalt kõnealuse määruse artiklile 26.

Lisaks peetakse kontrollväärtuse ületamist ajutiseks, kui komisjoni esitatud eelarveprognoosid osutavad, et puudujääk langeb pärast esimeses lõigus osutatud tõsise majandussurutise või erandlike asjaolude lõppu alla kontrollväärtuse.

2.  
Kui valitsemissektori võla suhe sisemajanduse koguprodukti (SKP) ületab kontrollväärtuse, käsitatakse seda kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 2 punktiga b piisavalt vähenevana ja kontrollväärtusele rahuldava kiirusega lähenevana, kui asjaomane liikmesriik järgib oma nõukogu kehtestatud netokulude kava.

Komisjon koostab ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 3 kohaselt ettekande, kui valitsemissektori võla suhe SKPsse ületab kontrollväärtuse, eelarvepositsioon ei ole tasakaalulähedane või ülejäägis ning kui liikmesriigi kontrollikontol registreeritud kõrvalekalded on suuremad kui:

a) 

kas 0,3 protsendipunkti SKPst aastas

b) 

või 0,6 protsendipunkti SKPst kumulatiivselt.

3.  
Komisjon võtab ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 3 kohase ettekande koostamisel arvesse kõiki asjakohaseid tegureid, mis on nimetatud artiklis märgitud, kuivõrd need avaldavad olulist mõju asjaomase liikmesriigi puudujäägi- ja võlakriteeriumide järgimise hindamisele.

Kui see on asjakohane, kajastab ELi toimimise lepingu artikli 126 lõikes 3 osutatud ettekanne järgmist:

a) 

valitsemissektori võlaprobleemide ulatus, mille kindlaksmääramisel kasutatakse määruse (EL) 2024/1263 artiklis 10 osutatud metoodikat, valitsemissektori võlapositsiooni ja selle rahastamise areng ning sellega seotud riskitegurid, eelkõige tähtajastruktuur, võla nomineerimisvaluuta ja tingimuslikud kohustused, sealhulgas rahvastiku vananemisega seotud kaudsed kohustused ja erasektori võlg;

b) 

keskpika perioodi eelarvepositsiooni suundumused, sealhulgas eelkõige nõukogu kehtestatud netokulude kavast tegeliku kõrvalekaldumise ulatus aastas ja kumulatiivselt, mida mõõdetakse kontrollikontoga;

c) 

keskpika perioodi majanduspositsiooni suundumused, kaasa arvatud potentsiaalne majanduskasv, inflatsiooni suundumused ja tsüklilised suundumused võrreldes nõukogu kehtestatud netokulude kava aluseks olevate eeldustega;

d) 

edusammud reformide ja investeeringute rakendamisel, kaasa arvatud eelkõige makromajandusliku tasakaalustamatuse ennetamise ja korrigeerimise poliitikameetmed ning liidu ühise majanduskasvu ja tööhõive strateegia rakendamise poliitikameetmed, sealhulgas taasterahastust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/241 ( 2 ) loodud taaste- ja vastupidavusrahastu toetatavad meetmed, ning riigi rahanduse üldine kvaliteet, eelkõige riiklike eelarveraamistike tõhusus.

e) 

valitsuse kaitseinvesteeringute suurenemine, kui see on asjakohane, võttes arvesse ka kaitseotstarbelise varustusega seotud kulutuste registreerimise aega.

Komisjon pöörab asjakohast ja otsest tähelepanu kõikidele muudele teguritele, mis on asjaomase liikmesriigi arvates olulised, et põhjalikult hinnata puudujäägi- ja võlakriteeriumide järgimist, ning millest liikmesriik on nõukogule ja komisjonile teada andnud. Seoses sellega pööratakse erilist tähelepanu rahvusvahelise solidaarsuse edendamiseks ja liidu ühiste prioriteetide saavutamiseks antavale rahalisele toetusele, nagu on osutatud määruse (EL) 2024/1263 artikli 13 punktis c.

4.  
Nõukogu ja komisjon koostavad tasakaalustatud üldhinnangu kõikide asjakohaste tegurite kohta ja võtavad selles eriti arvesse nende tegurite raskendavat või leevendavat mõju puudujäägi- ja/või võlakriteeriumi järgimise hindamisele. Kui liikmesriigil on käesoleva artikli lõike 3 teise lõigu punktis a osutatud olulised valitsemissektori võlaprobleemid, peetakse seda peamiseks raskendavaks asjaoluks. Soodsaid tsüklilisi majandus-, eelarve- ja finantssuundumusi ei peeta leevendavateks teguriteks, samas võib leevendavateks teguriteks pidada ebasoodsaid suundumusi.

Kui hinnatakse puudujäägikriteeriumi järgimist ja kui valitsemissektori võla suhe SKPsse ületab kontrollväärtust, võetakse ELi toimimise lepingu artikli 126 lõigete 4, 5 ja 6 kohastes sammudes, mille tulemusel tehakse otsus ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta, kõnealuseid tegureid arvesse üksnes juhul, kui üldpõhimõtte topelttingimus on täielikult täidetud, st et enne asjakohaste tegurite arvessevõtmist on kindel, et valitsemissektori eelarvepuudujääk on kontrollväärtuselähedane ja et see ületab kontrollväärtust ajutiselt.

Neid tegureid võetakse siiski arvesse sammudes, mille tulemusel tehakse otsus ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta, kui hinnatakse võlakriteeriumi järgimist.

5.  
Kui liikmesriikidel on lubatud kalduda kõrvale oma netokulude kavast vastavalt määruse (EL) 2024/1263 artiklitele 25 ja 26, võivad komisjon ja nõukogu oma hinnangus otsustada mitte teha järeldust ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta.
6.  
Kui nõukogu, toimides ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 6 alusel, otsustab, et liikmesriigis on ülemäärane eelarvepuudujääk, võtavad nõukogu ja komisjon ELi toimimise lepingu artikli 126 kohastes järgnevates menetlusetappides, kaasa arvatud käesoleva määruse artikli 5 lõike 2 kohases etapis, arvesse ELi toimimise lepingu artikli 126 lõikes 3 osutatud asjassepuutuvaid tegureid, kuivõrd need mõjutavad kõnealuse liikmesriigi olukorda, eelkõige ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimise tähtaja kehtestamisel ja selle pikendamisel. Kõnealuseid asjassepuutuvaid tegureid ei võeta siiski arvesse nõukogu poolt ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 12 alusel otsuse tegemisel, millega tunnistatakse kehtetuks mõned või kõik nõukogu otsused, mis on vastu võetud ELi toimimise lepingu artikli 126 lõigete 6–9 ja lõike 11 alusel.

▼M2

1a JAGU

MAJANDUSALANE DIALOOG

Artikkel 2a

1.  
Selleks et tõhustada arutelu liidu asjaomaste institutsioonide, eelkõige Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel ning tagada suurem läbipaistvus ja vastutus, võib Euroopa Parlamendi pädev komisjon kutsuda nõukogu eesistuja, komisjoni presidendi ja vajaduse korral Euroopa Ülemkogu eesistuja või eurorühma esimehe parlamendikomisjoni arutama nõukogu otsust, mis on tehtud vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 126 lõikele 6, nõukogu soovitust, mis on esitatud vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 126 lõikele 7, teatist, mis on esitatud vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 126 lõikele 9, ning otsuseid, mis on tehtud vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 126 lõikele 11.

Nõukogult eeldatakse reeglina komisjoni soovituste ja ettepanekute järgimist või vastasel juhul oma seisukoha avalikku selgitamist.

Euroopa Parlamendi pädev komisjon võib pakkuda liikmesriigile, keda sellised otsused, soovitused või teatised puudutavad, võimalust osaleda arvamuste vahetuses.

2.  
Nõukogu ja komisjon teavitavad regulaarselt Euroopa Parlamenti käesoleva määruse kohaldamisest.

▼B

2. JAGU

ÜLEMÄÄRASE EELARVEPUUDUJÄÄGI MENETLUSE KIIRENDAMINE

▼M3

Artikkel 3

1.  
Kahe nädala jooksul alates sellest, kui komisjon on kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 126 lõikega 3 koostatud ettekande vastu võtnud, sõnastab majandus- ja rahanduskomitee kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 126 lõikega 4 arvamuse.
2.  
Kui komisjoni arvates on tegemist ülemäärase eelarvepuudujäägiga, võttes täielikult arvesse käesoleva artikli lõikes 1 osutatud arvamust, esitab ta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 126 lõigetega 5 ja 6 arvamuse ja nõukogule adresseeritud ettepaneku ning teavitab sellest Euroopa Parlamenti.
3.  
Nõukogu otsustab ülemäärase eelarvepuudujäägi üle kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 126 lõikega 6 ning teeb seda reeglina nelja kuu jooksul alates nõukogu määruse (EÜ) nr 479/2009 ( 3 ) artikli 3 lõigetes 2 ja 3 kehtestatud aruande esitamise kuupäevast. Kui nõukogu otsustab, et eelarvepuudujääk on ülemäärane, esitab ta samas asjaomasele liikmesriigile soovitused kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 126 lõikega 7. Nõukogu avalikustab oma ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 6 kohased otsused.
4.  
Nõukogu soovituses, mis on esitatud kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 126 lõikega 7, kehtestatakse asjaomasele liikmesriigile tõhusate meetmete võtmiseks maksimaalselt kuue kuu pikkune tähtaeg. Kui olukorra tõsidus seda nõuab, võib tõhusate meetmete võtmise tähtaeg olla kolm kuud. Samuti kehtestatakse nõukogu soovituses tähtaeg ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimiseks.

Oma soovituses nõuab nõukogu ühtlasi, et liikmesriik rakendaks korrigeerivat netokulude kava, millega tagatakse, et valitsemissektori eelarvepuudujääk püsib allpool kontrollväärtust või viiakse alla kontrollväärtuse ja hoitakse sellest allpool soovituses kehtestatud tähtaja jooksul.

Kui ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlus algatati eelarvepuudujäägi kriteeriumi alusel, peab korrigeeriv netokulude kava aastatel, mil valitsemissektori eelarvepuudujääk eeldatavasti ületab kontrollväärtust, olema kooskõlas aastase struktuurilise kohandamisega, mille võrdlusalus on vähemalt 0,5  % SKPst.

Kui ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlus algatati võlakriteeriumi alusel, peab korrigeeriv netokulude kava olema vähemalt sama range kui netokulude kava, mille nõukogu võttis vastu kooskõlas määruse (EL) 2024/1263 artikliga 17, ning reeglina korrigeerima nõukogu määratud tähtajaks kontrollikonto kumuleerunud kõrvalekalded.

5.  
Käesoleva artikli lõikes 4 sätestatud tähtaja jooksul esitab asjaomane liikmesriik nõukogule ja komisjonile aruande meetmetest, mis ta on võtnud reageerimaks ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 7 kohasele nõukogu soovitusele. Aruanne sisaldab nõukogu soovitusega kooskõlas olevaid valitsemissektori kulude ja tulude ning kaalutlusõigusel põhinevate kulu- ja tulumeetmetega seotud eesmärke, samuti teavet võetud meetmete kohta ja kõnealuste eesmärkide saavutamiseks kavandatud meetmete kohta. Liikmesriigid avalikustavad aruande. Liikmesriik võib paluda asjaomasel sõltumatul eelarveasutusel koostada mittesiduva eraldi aruande eesmärke arvestades võetud ja kavandatud meetmete piisavuse kohta.
6.  

Nõukogu võib komisjoni soovituse põhjal otsustada võtta ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 7 kohaselt vastu muudetud soovituse, kui:

a) 

sellisele soovitusele reageerimiseks on võetud tõhusaid meetmeid ja kehtivad määruse (EL) 2024/1263 artiklis 26 osutatud tingimused või

b) 

kehtivad määruse (EL) 2024/1263 artiklis 25 osutatud tingimused.

Muudetud soovitusega võidakse eelkõige pikendada ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimise tähtaega reeglina ühe aasta võrra.

Artikkel 4

1.  
Kaaludes, kas tema poolt kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 126 lõikega 7 esitatud soovitustele reageerimiseks on võetud tõhusaid meetmeid, võtab nõukogu otsuse tegemisel arvesse aruannet, mille asjaomane liikmesriik esitab käesoleva määruse artikli 3 lõike 5 kohaselt, ja selle rakendamist ning asjaomase liikmesriigi valitsuse muid avalikult teatavaks tehtud ja piisavalt üksikasjalikke otsuseid.

Kui nõukogu teeb kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 126 lõikega 8 kindlaks, et asjaomane liikmesriik ei ole võtnud tõhusaid meetmeid, teatab ta sellest Euroopa Ülemkogule.

2.  
ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 8 kohane nõukogu otsus avalikustada oma soovitused, kui on tehtud kindlaks, et tõhusaid meetmeid ei ole võetud, tehakse viivitamata pärast käesoleva määruse artikli 3 lõike 4 kohaselt kehtestatud tähtaja möödumist.

▼M1

Artikkel 5

▼M3

1.  
ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 9 kohane nõukogu otsus teatada asjaomasele osalevale liikmesriigile, et tal tuleb võtta eelarvepuudujäägi vähendamiseks meetmeid, tehakse kahe kuu jooksul pärast ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 8 kohase nõukogu otsuse tegemist, millega tehti kindlaks, et tõhusaid meetmeid ei ole võetud. Nõukogu nõuab teates, et liikmesriik rakendaks korrigeerivat netokulude kava kooskõlas käesoleva määruse artikli 3 lõikes 4 sätestatud nõuetega. Nõukogu märgib ka meetmed, mis soodustavad korrigeeriva netokulude kava järgimist.

▼M2

1a.  
Olles saanud nõukogult ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 9 alusel teatise, annab asjaomane liikmesriik nõukogule ja komisjonile aru meetmetest, mis ta on sellele vastuseks võtnud. Aruanne sisaldab valitsemissektori kulude ja tulude ning suvakohaste kulu- ja tulumeetmetega seotud eesmärke ning teavet selle kohta, missuguseid meetmeid on võetud vastuseks nõukogu konkreetsetele soovitustele, nii et nõukogul oleks vajaduse korral võimalik teha otsus vastavalt käesoleva määruse artikli 6 lõikele 2. Liikmesriigid avalikustavad aruande.

▼M3

2.  

Nõukogu võib komisjoni soovituse põhjal otsustada võtta ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 9 kohaselt vastu muudetud teate, kui:

a) 

sellisele teatele reageerimiseks on võetud tõhusaid meetmeid ja kehtivad määruse (EL) 2024/1263 artiklis 26 osutatud tingimused või

b) 

kehtivad määruse (EL) 2024/1263 artiklis 25 osutatud tingimused.

Muudetud teatega võidakse eelkõige pikendada ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimise tähtaega reeglina ühe aasta võrra.

▼M2

Artikkel 6

▼M3

1.  
Kaaludes, kas tema poolt kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 126 lõikega 9 esitatud teatele reageerimiseks on võetud tõhusaid meetmeid, võtab nõukogu otsuse tegemisel arvesse aruannet, mille asjaomane liikmesriik esitab käesoleva määruse artikli 5 lõike 1a kohaselt, ja selle rakendamist ning asjaomase liikmesriigi valitsuse muid avalikult teatavaks tehtud ja piisavalt üksikasjalikke otsuseid. Arvesse võetakse vastavalt käesoleva määruse artiklile 10a korraldatud komisjoni kontrollkäigu tulemust.

▼M2

2.  
Kui tingimused ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 11 kohaldamiseks on täidetud, kehtestab nõukogu kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 126 lõikega 11 sanktsioonid. Iga selline otsus tehakse hiljemalt nelja kuu jooksul pärast nõukogu ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 9 alusel tehtud otsust, millega teatati asjaomasele osalevale liikmesriigile, et see võtaks meetmeid.

Artikkel 7

Kui osalev liikmesriik ei järgi ELi toimimise lepingu artikli 126 lõigete 7 ja 9 kohaseid nõukogu järjestikuseid akte, teeb nõukogu ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 11 alusel otsuse kehtestada sanktsioone üldjuhul 16 kuu jooksul alates määruse (EÜ) nr 479/2009 artikli 3 lõigetes 2 ja 3 sätestatud aruandluskuupäevadest. Käesoleva määruse artikli 3 lõike 5 või artikli 5 lõike 2 kohaldamisel muudetakse vastavalt ka kuueteistkuulist tähtaega. Sihilikult kavandatud eelarvepuudujäägi korral, mis nõukogu arvates on ülemäärane, kasutatakse kiirendatud menetlust.

▼M3

Artikkel 8

1.  
ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 11 kohane nõukogu otsus karmistada sanktsioone tehakse kahe kuu jooksul alates määruses (EÜ) nr 479/2009 sätestatud aruandluskuupäevast.
2.  
ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 12 kohane nõukogu otsus tunnistada kõik oma otsused või osa neist kehtetuks tehakse võimalikult kiiresti ja igal juhul kahe kuu jooksul alates määruses (EÜ) nr 479/2009 kehtestatud aruande esitamise kuupäevast.
3.  
Nõukogu võtab ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 12 kohase otsuse vastu üksnes juhul, kui eelarvepuudujääk on viidud alla kontrollväärtuse ja jääb komisjoni hinnangu kohaselt alla kontrollväärtuse käimasoleval ja järgneval aastal ning kui võlakriteeriumi alusel algatatud ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse korral on asjaomane liikmesriik järginud nõukogu poolt käesoleva määruse artikli 3 lõike 4 või artikli 5 lõike 1 kohaselt kehtestatud korrigeerivat netokulude kava.

▼B

3. JAGU

PEATAMINE JA JÄLGIMINE

Artikkel 9

▼M3

1.  

Ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlus peatatakse, kui:

a) 

asjaomane liikmesriik järgib ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 7 kohaselt esitatud soovitusi;

b) 

asjaomane osalev liikmesriik järgib ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 9 kohaselt esitatud teateid.

▼M1

2.  
Ajavahemikku, mille jooksul menetlus on peatatud, ei arvata artiklis 6 nimetatud ajavahemikku ega käesoleva määruse artiklis 7 nimetatud ajavahemikku.

▼M1

3.  
Pärast artikli 3 lõike 4 esimeses lauses osutatud ajavahemiku möödumist või käesoleva määruse ►M2  artikli 6 lõikele 2 ◄ teises lauses osutatud ajavahemiku möödumist teatab komisjon nõukogule, kas tema arvates on võetud meetmed piisavad, et tagada kohased edusammud ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimiseks nõukogu kehtestatud aja jooksul, eeldusel et need meetmed viiakse täielikult ellu ning majandusarengud on kooskõlas prognoosidega. Komisjoni teatis avalikustatakse.

▼M3

Artikkel 10

1.  

Nõukogu ja komisjon jälgivad korrapäraselt, kuidas rakendatakse meetmeid, mida on võtnud:

— 
asjaomane liikmesriik reageerimaks ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 7 kohaselt esitatud soovitustele;
— 
asjaomane osalev liikmesriik reageerimaks ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 9 kohaselt esitatud teadetele.
2.  
Kui osalev liikmesriik ei rakenda meetmeid või on meetmed nõukogu arvates ebapiisavad, teeb nõukogu viivitamata otsuse vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 126 lõikele 9 või 11.
3.  
Kui tegelikud määruse (EÜ) nr 479/2009 kohased andmed osutavad, et osalev liikmesriik ei ole ülemäärast eelarvepuudujääki ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 7 kohaselt esitatud soovitustes või ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 9 kohaselt esitatud teadetes kindlaks määratud tähtaegadeks korrigeerinud, teeb nõukogu viivitamata otsuse vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 9 või 11 alusel.

▼M2

Artikkel 10a

▼M3

1.  
Komisjon tagab liikmesriikide ametiasutustega pideva dialoogi vastavalt käesoleva määruse eesmärkidele. Selleks korraldab komisjon eelkõige kontrollkäike, et hinnata liikmesriigi tegelikku majandusolukorda ja teha kindlaks käesoleva määruse eesmärkide järgimisega seotud riskid või probleemid ning vahetada teavet muude asjaomaste sidusrühmadega, sealhulgas riiklike sõltumatute eelarveasutustega.
2.  
Pärast seda, kui nõukogu on ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 9 kohase teate vastu võtnud ja kui asjaomase liikmesriigi parlament seda taotleb, võib komisjon esitada oma hinnangu liikmesriigi majandus- ja eelarveolukorrale. Tõhustatud järelevalvet võidakse teha liikmesriigis, kellele on esitatud soovitusi ja teateid, pärast ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 8 kohaselt tehtud otsust ning ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 11 kohaselt tehtud otsuseid kohapealse seire eesmärgil. Asjaomased liikmesriigid esitavad kogu vajaliku teabe kontrollkäigu ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks.

▼M2

3.  
Komisjon võib vajadusel paluda Euroopa Keskpanga esindajatel osaleda kontrollkäikudel liikmesriiki, mille rahaühik on euro, või kes osalevad 16. märtsi 2006. aasta lepingus Euroopa Keskpanga ja euroalaväliste liikmesriikide keskpankade vahel, millega kehtestatakse vahetuskursimehhanismi töökord majandus- ja rahaliidu kolmandas etapis ( 4 ) (ERM II).
4.  
Komisjon esitab nõukogule aruande lõikes 2 nimetatud kontrollkäigu tulemuste kohta ning võib otsustada tulemused avaldada.
5.  
Lõikes 2 nimetatud kontrollkäike korraldades edastab komisjon esialgsed tähelepanekud asjaomasele liikmesriigile märkuste tegemiseks.

▼B

4. JAGU

SANKTSIOONID

▼M2

Artikkel 11

Kui nõukogu otsustab ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 11 alusel kehtestada osaleva liikmesriigi suhtes sanktsioone, nõutakse üldjuhul trahvi. Nõukogu võib teha otsuse täiendada sellist trahvi muude ELi toimimise lepingu artikli 126 lõikes 11 sätestatud meetmetega.

▼M3

Artikkel 12

1.  
Trahvi suurus on kuue kuu kohta kuni 0,05  % eelnenud aasta SKPst vastavalt uusimatele andmetele ja see makstakse iga kuue kuu järel, kuni nõukogu hinnangul on asjaomane liikmesriik ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 9 kohaselt esitatud teatele tõhusate meetmetega reageerinud.
2.  
Iga kuuekuuse perioodi järel, mis järgneb trahvi määramise perioodile, kuni ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta tehtud otsuse kehtetuks tunnistamiseni hindab nõukogu, kas asjaomane osalev liikmesriik on ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 9 kohaselt esitatud nõukogu teatele tõhusate meetmetega reageerinud. Kui asjaomane osalev liikmesriik ei ole nõukogu teadet järginud, otsustab nõukogu kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 126 lõikega 11 sellise iga kuue kuu järel tehtava hindamise käigus sanktsioone karmistada.

▼M2 —————

▼M3

Artikkel 14

Olenevalt asjaomase osaleva liikmesriigi edusammudest ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimisel, tunnistab nõukogu kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 126 lõikega 12 ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 11 esimeses ja teises taandes osutatud sanktsioonid kehtetuks.

Artikkel 15

Kui tunnistatakse kehtetuks otsus ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta, tunnistab nõukogu kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 126 lõikega 12 kehtetuks kõik kehtivad sanktsioonid. Kooskõlas käesoleva määruse artikliga 12 määratud trahve asjaomasele osalevale liikmesriigile tagasi ei maksta.

Artikkel 16

Artiklis 12 osutatud trahvid arvestatakse liidu eelarve üldtulu hulka.

▼B

5. JAGU

ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED

▼M3 —————

▼M3

Artikkel 17a

1.  
Komisjon avaldab 31. detsembriks 2030 ning seejärel iga viie aasta järel aruande käesoleva määruse kohaldamise kohta.

Nimetatud aruandes hinnatakse:

a) 

käesoleva määruse tõhusust artikli 1 lõikes 1 osutatud eesmärkide saavutamisel ning

b) 

edusamme, mida on tehtud liikmesriikide majanduspoliitika tihedama koordineerimise ja majandusliku suutlikkuse püsiva lähenemise tagamisel kooskõlas ELi toimimise lepinguga.

2.  
Vajaduse korral lisatakse lõikes 1 osutatud aruandele ettepanek käesoleva määruse muutmise kohta.
3.  
Lõikes 1 osutatud aruanne edastatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

▼M3

Artikkel 17b

Nõukogu võtab komisjoni soovituse põhjal vastu ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 7 kohase muudetud soovituse või ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 9 kohase muudetud teate liikmesriikidele, kelle suhtes kohaldatakse 30. aprillil 2024 ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 7 kohast soovitust või artikli 126 lõike 9 kohast teadet ja kes on tõhusate meetmetega reageerinud.

Nõukogu võtab muudetud soovituse või teate vastu koos määruse (EL) 2024/1263 artikli 17 kohase soovitusega, millega kehtestatakse netokulude kava.

▼B

Artikkel 18

Käesolev määrus jõustub 1. jaanuaril 1999.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

▼M3 —————


( 1 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2024. aasta määrus (EL) 2024/1263 majanduspoliitika tulemusliku koordineerimise ja mitmepoolse eelarvejärelevalve kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1466/97 (ELT L, 2024/1263, 30.4.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/1263/oj).

( 2 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. veebruari 2021. aasta määrus (EL) 2021/241, millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu (ELT L 57, 18.2.2021, lk 17).

( 3 ) Nõukogu 25. mai 2009. aasta määrus (EÜ) nr 479/2009 Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust käsitleva protokolli kohaldamise kohta (ELT L 145, 10.6.2009, lk 1).

( 4 )  ELT C 73, 25.3.2006, lk 21.